<

OTSUS

Vaidlustusasja number

208-26/312087

Otsuse kuupäev 29.10.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus PETRA MEDICAL OÜvaidlustus sihtasutuse Tartu

Ülikooli Kliinikum riigihankes „Ühekordse kasutusega

kirurgiliste operatsioonide vahendid – trokaarid ja

retraktorid“ (viitenumber 312087) hankija otsustele,

millega riigihanke osades 11, 12 ja 13 jäeti

kvalifitseerimata PETRA MEDICAL OÜ, kvalifitseeriti ja

jäeti kõrvaldamata Osaühing AB Technology ning

tunnistati Osaühingu AB Technology pakkumus edukaks

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, PETRA MEDICAL OÜ, esindaja

vandeadvokaat Kaidi Reiljan-Sihvart

Hankija, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, esindaja

Tauno Vanaselja

Kolmas isik, Osaühing AB Technology

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 5 ja RHS § 198 lg 1 alusel

1. Rahuldada PETRA MEDICAL OÜ vaidlustus sihtasutuse Tartu Ülikooli Kliinikum

riigihankes „Ühekordse kasutusega kirurgiliste operatsioonide vahendid – trokaarid ja

retraktorid“ (viitenumber 312087) ning tunnistada kehtetuks sihtasutuse Tartu Ülikooli

Kliinikum otsused, millega:

1) jäeti PETRA MEDICAL OÜ riigihanke osades 11, 12 ja 13 kvalifitseerimata;

2) tunnistati Osaühingu AB Technology pakkumus riigihanke osades 11, 12 ja 13

edukaks;

3) jäeti Osaühing AB Technology riigihanke osades 11, 12 ja 13 kõrvaldamata;

4) kvalifitseeriti Osaühing AB Technology eduka pakkujana riigihanke osades 11,

12 ja 13.

2. Mõista sihtasutuselt Tartu Ülikooli Kliinikum PETRA MEDICAL OÜ kasuks välja

tasutud riigilõiv 2560 eurot ja lepingulise esindaja kulud 5793,04 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

2 (14)

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.06.2026 avaldas sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi ka Hankija) riigihangete

registris avatud hankemenetlusega riigihanke „Ühekordse kasutusega kirurgiliste

operatsioonide vahendid – trokaarid ja retraktorid“ (viitenumber 312087) (edaspidi Riigihange)

hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult

RHAD), sh Juhised pakkujale (edaspidi Juhised) ja Tehniline kirjeldus (edaspidi TK).

Riigihange on jagatud 15 osaks, sh:

1) osa 11 - Retraktor-haavakaitsekile ster!;

2) osa 12 - Retraktor-haavakaitsekile tugevdatud ster!;

3) osa 13 - Haavakaitsekile-retraktor hermeetilise kaanega ster!.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 16.07.2026, esitasid osades 11, 12 ja 13 pakkumused

PETRA MEDICAL OÜ ja Osaühing AB Technology ning osas 11 ka LTMed OÜ.

2. Hankija valdkonnajuhi 28.09.2026 korraldusega nr 1.5-2/173-AP jättis Hankija mh osades

11, 12 ja 13 kvalifitseerimata PETRA MEDICAL OÜ, tunnistas Osaühingu AB Technology

pakkumuse edukaks, ning kvalifitseeris Osaühingu AB Technology eduka pakkujana ja jättis

kõrvaldamata.

3. 09.10.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

PETRA MEDICAL OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele, millega osades

11, 12 ja 13 jäeti kvalifitseerimata PETRA MEDICAL OÜ, tunnistati Osaühingu AB

Technology (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus edukaks, ning kvalifitseeriti Osaühing AB

Technology eduka pakkujana ja jäeti kõrvaldamata.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 15.10.2026 kirjaga nr 12.2-10/208 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 20.10.2026 ja neile vastamiseks 23.10.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija. Kolmas isik

vaidlustusmenetluses seisukohti ei esitanud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, PETRA MEDICAL OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. 28.09.2026 otsusega Hankija mh:

1) jättis Vaidlustaja kvalifitseerimata osades 11, 12 ja 13;

2) tunnistas osades 11, 12 ja 13 edukaks Kolmanda isiku pakkumuse;

3) kvalifitseeris Kolmanda isiku eduka pakkujana ja jättis kõrvaldamata osades 11, 12

ja 13.

Vaidlustaja taotleb Hankija otsuste kehtetuks, millega Vaidlustaja jäeti kvalifitseerimata ning

Kolmanda isiku pakkumus tunnistati edukaks, kuivõrd vaidlustatud otsused on õigusvastased.

3 (14)

Ühtlasi tuleb otsuste etapiviisilisusest lähtuvalt kehtetuks tunnistada ka Hankija edasised

järjestikused otsused Kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise ja kõrvaldamata

jätmise kohta.

5.2. Hankija teostas Vaidlustaja hankepassi kinnituste alusel kvalifitseerimise tingimuste

kontrolli ning jättis Vaidlustaja RHS § 104 lg 6 alusel kvalifitseerimata osades 11, 12 ja 13,

andmata Vaidlustajale võimalust hankepassis toodud andmete selgitamiseks või tõendite

esitamiseks. Hankija hinnangul ei vasta Vaidlustaja tehniline ja kutsealane pädevus Juhiste p-is

5.1.11 sätestatud referentslepingute nõudele.

5.3. Hankija otsus tugineb varasemate tarnete loetelus toodete täpse kaubandusliku nimetuse

nimetamata jätmisele: varasemate tarnete loetelus on kasutatud nimetusi „Laparoskoopia

meditsiiniseade – käsitsi ligipääs“, „Ühekordne haavakaitse“ ja „Ühekordne haavakaitse

korgiga“, millest Hankija sõnul ei nähtu, et tegu on Vaidlustaja pakutavate toodetega WOOP

WOUND PROTECTOR M/L/XL, WOOP WOUND PROTECTOR XXL ja HTKD ACCESS

SYSTEM. Hankija on leidnud, et: Esitatud viidetes puuduvad pakutavate toodete täpsed

kaubanduslikud nimetused ning seetõttu ei ole hankijal võimalik kontrollida ega tuvastada, et

pakkuja on varasemalt müünud just neid tooteid, mida ta käesolevas hankes pakub. Kuna

pakkuja ei ole tõendanud vastavust hankedokumentides sätestatud nõudele müügikogemuse

kohta iga käesolevas hankes pakutava toote osas, ei vasta pakkuja kvalifitseerimistingimustele

ning hankija jätab pakkuja kvalifitseerimata. Pelgalt samaliigiliste või funktsioonilt sarnaste

toodete müük ei tõenda hankedokumentides nõutud tingimuse täitmist, kuna hankija nõudis

kogemust konkreetselt käesolevas hankes pakutavate toodete müügi osas ning täpse

tootenimetuse esitamist.

5.4. Vaidlustaja pakkumuses esitatud teave toodete nimetuste kohta oli piisav selleks, et Hankija

saanuks vajadusel küsida selgitusi ja kontrollida pakkuja vastavust kvalifitseerimise

tingimusele.

5.4.1. Hankija on jätnud Vaidlustaja kvalifitseerimata kvalifitseerimise tingimuse Asjade

hankelepingute puhul: täpsustatud liiki tarnete osutamine (edaspidi Tingimus) alusel, mis on

sõnastatud järgmiselt:

Pakkuja peab omama tegevuskogemust käesolevas hankes pakutavate toodete müügi osas.

Pakkuja peab olema müünud viimase 3 (kolme) aasta jooksul hanketeate avaldamisest

tagasiulatuvalt iga käesolevas hankes pakutavat toodet vähemalt 1/3 sellest mahust, kui hankija

on sätestanud Lisas 1 planeeritava kogusena raamlepingu perioodil.

Pakkujal tuleb esitada müügi tõendamiseks nimekiri nõuetekohaselt täidetud

müügilepingutest/-tehingutest koos märkega, millises osas, millist toodet (täpne nimetus)

lepingu alusel on müüdud, koos lepingu sõlmimise kuupäevade, maksumuse ja infoga teiste

osapoolte kohta, näidates ära arvuliselt, kui palju tooteid ta konkreetse lepingu alusel müünud

on.

Pakkuja esitab kinnituse koos müügilepingute andmetega hankepassis.

5.4.2. Vaidlustaja esitas pakkumuses andmed referentslepingute kohta, tuginedes Itaalia

ettevõtja Effebi Hospital SRL tehnilisele ja kutsealasele pädevusele ning tema tarnetele Itaalia

tervishoiuasutustele, sh vaidlustatud osade osas:

1) Veneto piirkond – Ühekordne haavakaitse, 1778 tk, 2024–2025 (osad 11 ja 12);

2) Arcs Fvg – Ühekordne haavakaitse korgiga, 900 tk, 2024–2025 (osa 13).

1Vaidlustuskomisjon märgib, et lisaks Juhiste p-ile 5.1.1 on samas sõnastuses kvalifitseerimise tingimus esitatud

ka täiendavate selgitustega hankepassi IV osa Kvalifitseerimistingimused pakkujate tehnilisele ja kutsealasele

suutlikkusele kehtestatud tingimusena: Asjade hankelepingute puhul: täpsustatud liiki tarnete teostamine.

4 (14)

Lisaks on Vaidlustaja esitanud pakkumuses kinnituse, mille kohaselt: teave on tõene ja täpne

ning puudutab hankija nõutud perioodil teostatud tarneid. Pakkuja on seega ka hankepassi

esitamisega kinnitanud Tingimuse täitmist.

5.4.3. Hankija heidab Vaidlustajale ette, et Vaidlustaja varasemate tarnete loetelus esitatud

andmetest ei olevat tuvastatav, et tegemist on samade toodetega, mida Vaidlustaja Riigihankes

pakub. Hankija ei küsinud Vaidlustajalt teabevahetuses selgitusi Tingimuse täitmise kohta ega

põhjendanud oma otsuses, miks ta selgitusi ei küsinud.

5.4.4. Referentslepingute alusel tarnitud tooted on täpselt samad, mida Vaidlustaja Riigihankes

pakub. Hankija on eeldanud, et tegemist on üksnes samaliigilise või funktsionaalselt sarnase

tootega ilmselt seetõttu, et TK vormil esitatud nimetus ja referentslepingute loetelus esitatud

nimetused ei ühti sõna-sõnalt. Selline käsitlus on formalistlik.

5.4.5. Vaidlustaja on osas 11 pakkunud tooteks „retraktor-haavakaitsekile ster!“ vastavalt

Hankija soovitud suurustele/mõõtudele tooteid WOOP WOUND PROTECTOR XS/ S/ M/ L/

XL. Osas 12 on Vaidlustaja pakkunud tooteks „retraktor-haavakaitsekile tugevdatud ster!“

toodet WOOP WOUND PROTECTOR XXL. Osas 13 on Vaidlustaja pakkunud tooteks

„Haavakaitsekile-retraktor hermeetilise kaanega ster!“ toodet HTKD ACCESS SYSTEM .

Nimetuste sõna-sõnalisest mittekokkulangevusest ei saa ilma selgituste küsimiseta järeldada, et

tegemist on erinevate, mitte samade toodetega. Seda enam, et pakkumuses oli tegemist inglise

keelsete nimetustega ning referentside nimekirjas toodud andmete puhul oli tegemist eesti

keelde tõlgitud tootenimetustega, mistõttu ei saanudki tootenimetused sõna-sõnalt kokku

minna. Eesti keelde tõlgitud andmetest on mõistlikult nähtav, et tegemist on Vaidlustaja pakutud

toodete nimetustega:

1) „ühekordne haavakaitse“ on retraktor-haavakaitsekilede, sh tugevdatud

haavakaitsekilede WOOP WOUND PROTECTOR puhul eesti keelseks nimetuseks (vasteks);

2) „ühekordne haavakaitse korgiga“ on haavakaitsekile-retraktor hermeetilise kaanega

ster! HTKD ACCESS SYSTEM puhul eesti keelseks nimetuseks (vasteks).

5.4.6. Hankija ei väida, et Vaidlustaja pakutud tooted ei ole käsitletavad ühekordsete

haavakaitsetena ning ühekordsete haavakaitsena korgiga. Seega on tegemist sisult samade

tootenimetustega, mida on referentside loetelus lihtsalt keeleliselt veidi üldisemalt väljendatud,

kuna tegemist on tõlgetega. Hankija otsusest nähtub, et Hankija ei pidanud referentside

nimekirjas toodud andmeid piisavalt täpseteks, kuid Hankija jättis seejuures arvestamata, et

sellises olukorras on tekkinud ebaselgus selgituste küsimise teel hõlpsasti kõrvaldatav ega

kujuta endast pakkumuse muutmist. Teisiti saaks see olla juhul, kui Vaidlustaja pakkumuses

esitatud tooted ei saa mitte kuidagi vastavate tõlgitud tootenimetuste alla kuuluda, kuid antud

juhul nii ei ole. Hankija on jätnud arvestamata ka pakkumuse koosseisus esitatud eraldi

kinnituse, et teave on tõene ja puudutab Hankija nõutud perioodil teostatud tarneid.

5.4.7. Hankijale oli Vaidlustaja pakkumusest kättesaadav ka teave pakutavate toodete

kaubanduslike nimetuste ja tootjate kohta (tehniline kirjeldus, tootepakendi märgistuse

koopiad). Hankijal oli seega võimalik referentside loetelu ja pakkumuse muude dokumentide

koostoimes hinnata, kas tarnitud on samu tooteid, ning ebaselguse korral küsida pakkujalt

täpsustust. Kuivõrd Vaidlustaja pakkumuses toodud referentslepingute andmed on nende

identifitseerimiseks piisavalt määratletud ning mõlemad lepingud on Itaalia

riigihankemenetluste tulemusel sõlmitud, puudub alus arvata, et Vaidlustaja saaks Tingimuse

täitmise kontrolli raames esitada mingite muude lepingute infot ja dokumente kui need, mis on

referentside nimekirjas esile toodud. Seega olid Hankijal olemas kõik õiguspärased võimalused

Vaidlustaja Tingimuse täitmise kontrollimiseks kuid Hankija ei kasutanud neid.

5 (14)

5.4.8. Võttes arvesse, et pakkuja esitatud andmed ja kinnitus on piisav referentslepingu nõude

täitmiseks, puudub kahtlus, et Vaidlustajal vastas pakkumuse esitamise tähtpäeval sisuliselt

Tingimusele. Vaidlusküsimus ei puuduta kogemuse olemasolu, vaid üksnes seda, kas

hankepassis kasutatud tootenimetus oli piisavalt täpne.

5.5. Riigikohus on selgitanud, et iga viga hankepassi täitmisel ei tähenda iseenesest, et pakkuja

oleks lepingupartnerina ebausaldusväärne, ning pakkuja kvalifitseerimata jätmise imperatiivne

kohustus pisimagi vea korral ei oleks proportsionaalne (RKHKo 3-3-1-24-13, p 17).

Vormiline eksimus ei ole määrav, kui hankijal oli võimalik esitatud tõenditest järeldada pakkuja

vastavust kvalifitseerimise tingimusele (RKHKo 3-25-806, p 16). Hankija ei ole seadnud

kahtluse alla, et Vaidlustajal puuduks tegelik kvalifikatsioon Riigihankes pakutud toodete

varasemate tarnete näol. Referentside kohta esitatud andmetes ei olnud üksnes toodete

kaubanduslik nimetus üks-ühele identne, kuid see ebaselgus on esitatud andmete täpsustamise

teel ületatav ning Vaidlustaja kvalifikatsioon kontrollitav.

Proportsionaalsuse põhimõtte olulisust kvalifitseerimise tingimuste kontrollimisel on

kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus, leides, et pakkuja kvalifitseerimata jätmine ebaolulise

ja hankemenetluse kulgu või teiste pakkujate õigusi mitte rikkuva möödalaskmise tõttu on

proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus (TlnRnKo 3-24-2428, p 13).

5.5.1. Tootenimetuse täpsustamine ei ole uute andmete esitamine ega pakkumuse muutmine:

kõik vaidlustatud osade referentslepingud pakkumuses esitatud toodete tarnete kohta ja Effebi

Hospital SRL, kelle kvalifikatsioonile tugineti, olid pakkumuses nimetatud. Euroopa Kohus on

selgitanud, et pakkuja andmeid võib erandjuhul parandada või täiendada, eelkõige siis, kui on

vaja üksnes täpsustust või ilmse materiaalse vea parandamist, tingimusel et see ei too kaasa uue

pakkumuse esitamist (EKo C-336/12, Manova, p-d 39–40, RKHKo 3-19-1501, p 17).

Käesoleval juhul on need eeldused täidetud ning referentside nimekirjas toodud lepingute

täitmist saab Hankija kontrollida lepingute, tarnedokumentide või tellijate kinnituste alusel.

5.5.2. Tegemist ei ole olukorraga, kus pakkuja soovib pärast pakkumuste esitamise tähtaega

tugineda sellise ettevõtja kogemusele või sellistele lepingutele, mida algses pakkumuses ei

nimetatud. Euroopa Kohus on pidanud sisuliseks muudatuseks eelkõige olukorda, kus ettevõtja

soovis tugineda pakkumuses nimetamata ettevõtja kogemusele (EKo C-387/14, p-d 41–43).

Vaidlustaja ei soovi lisada uusi lepinguid ega ettevõtjaid, vaid täpsustada juba esitatud

referentslepingute alusel tarnitud toodete kaubanduslikke nimetusi.

5.5.3. Hankija tõlgendus, mille kohaselt toob pakkumuses märgitud tootega identse

kaubandusliku nimetuse puudumine referentside loetelus automaatselt kaasa kvalifitseerimata

jätmise, ei ole kooskõlas ka Tingimuse eesmärgiga. RHS § 98 lg 1 ls 2 kohaselt peavad

kvalifitseerimise tingimused olema asjakohased ja proportsionaalsed võrdluses hankelepingu

esemega. Referentslepingute nõude eesmärk on veenduda, et pakkujal on kogemus pakutavate

toodete müügil nõutud mahus. Nõue esitada toote täpne nimetus on üksnes selle kogemuse

tõendamise viis, mitte iseseisev sisuline nõue. Ebaselgust hankedokumentide või pakkuja

esitatud andmete tõlgendamisel ei saa pakkuja kahjuks tõlgendada olukorras, kus hankijal oli

võimalik andmeid selgituste abil kontrollida.

5.6. Hankija jättis õigusvastaselt kaalutlusõiguse teostamata, kuna ei küsinud selgitusi. Hankija

tegevus on proportsionaalsuse põhimõttega vastuolus.

RHS § 104 lg 7, samuti § 46 lg 4 kohaselt võib hankija nõuda pakkujalt kvalifitseerimise

tingimustele vastavust tõendavate andmete või dokumentide selgitamist või täiendamist.

Tegemist on kaalutlusotsusega, mis tähendab, et hankija peab enne pakkuja kvalifitseerimata

jätmist vähemalt kaaluma, kas puudust on võimalik selgituste teel kõrvaldada. Kaalutlusõiguse

teostamata jätmine on kaalutlusviga, mis toob kaasa otsuse õigusvastasuse.

6 (14)

5.6.1. Riigikohus on kohtuasjas nr 3-25-806 leidnud, et hankijal on õigus mis tahes ajal nõuda

pakkujalt selgitusi, sh lisatõendeid, mis kinnitavad juba pakkumuse esitamise ajal olemas olnud

ja objektiivselt kontrollitavat asjaolu (p 20), ning et hankija pidi kaaluma pakkujale puuduse

kõrvaldamise võimaluse andmist, selle andmata jätmine oli õigusvastane (p 21). Samuti on

Riigikohus asjas nr 3-19-1501 pidanud kaalutlusõiguse kasutamata jätmist kaalutlusveaks ning

pakkuja kõrvaldamist olukorras, kus puudus oli täpsustamisega kõrvaldatav, ilmselgelt

ebaproportsionaalseks (p 18).

5.6.2. Hankija otsusest ei nähtu mingit kaalumist. Otsuses puudub igasugune põhjendus selle

kohta, miks Hankija ei pidanud võimalikuks küsida Vaidlustajalt tootenimetuste täpsustamist.

Põhjendamata jätmine näitab, et kaalutlusõigust ei teostatud üldse.

Hankija küsis Vaidlustajalt menetluse käigus selgitusi korduvalt muudes, vähemolulistes

küsimustes (failiformaat, tootekoodid, pakendamine, haava diameeter), kuid jättis küsimata

ainsas küsimuses, millele ta hiljem Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuse rajas.

5.6.3. Selgituste küsimine oli seda olulisem, et referentslepingud on sõlmitud Itaalia

tervishoiuasutustega, milles puhul on referentside nimekirjas kasutatud tõlgitud tooteliigi

nimetusi ja piirkondlikke lepingupoole nimetusi. Ühe küsimusega oleks Hankija saanud

kinnituse, milliseid kaubanduslikke tooteid referentslepingute alusel täpselt tarniti.

5.6.4. Kvalifitseerimata jätmine ilma selgitusi küsimata on vastuolus RHS § 3 p-s 1 sätestatud

proportsionaalsuse põhimõttega. Hankija välistas formaalsel põhjusel osades 11, 12 ja 13

madalaima maksumusega pakkumuse ning sõlmib raamlepingud kallima pakkumusega, mis

kahjustab ka Hankija enda ja avalikku huvi.

5.7. Vaidlustajal ei olnud kohustust esitada pakkumuses tõendeid Tingimuse täitmise kohta,

kuid Tingimuse kohaselt tuli müügilepingute andmed esitada hankepassis. Vaidlustaja on

valmis esitama tegelikke tarneid tõendavad dokumendid, näitamaks, et referentslepingute nõue

oli sisuliselt täidetud juba pakkumuse esitamise tähtpäeval ja seega Hankija selgituste tulemusel

oleks saanud kaaluda Vaidlustaja toote samasust ja kvalifitseerimist.

5.8. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust ning Hankija edasisi

järjestikuseid otsuseid Kolmanda isiku kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise kohta

vaidlustab Vaidlustaja lähtuvalt nn otsuste järgnevuse põhimõttest. Kuna Vaidlustaja pakkumus

on hindamiskriteeriumide järgi parim ning Vaidlustaja vastab kvalifitseerimise tingimustele,

siis pidanuks Hankija osades 11, 12 ja 13 edukaks tunnistama Vaidlustaja, mitte Kolmanda isiku

pakkumuse. Samal põhimõttel on ka Hankija edasised järjestikused otsused vastavates osades

õigusvastased.

5.9. 20.10.2026 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.9.1. Puudub vaidlus, et Hankija 28.09.2026 kvalifitseerimata jätmise otsus tugines üksnes

täpsete tootenimetuste puudumise väitele. Hankija kinnitab otsuse põhjendamiseks

vaidlustusmenetluse käigus esitatud täiendavate argumentide puhul ka ise, et ta ei ole neid oma

28.09.2026 otsuses kajastanud, kuid täiendab nendega otsust. Otsuse õiguspärasust tuleb

hinnata nende argumentide alusel, millest otsuse tegemisel lähtuti. Hankija seisukoht ei

kõrvalda puudusi vaidlustatud otsustes.

5.9.2. Hankija ei ole vastuses vaidlustusele põhjendanud, miks ta tootenimetuste täpsustamiseks

selgitusi ei küsinud vaid piirdub üldise väitega, et tal puudub kohustus aktsepteerida puudulikke

dokumente. See kinnitab, et kaalutlusõigust ei teostatud. Kaalutlusotsuse põhjendusest peavad

7 (14)

nähtuma kaalutlused, millest otsustaja lähtus. Kui hankija mõistab pakkumuses esitatud

andmeid teisiti kui pakkuja, tuleb tal küsida pakkujalt selgitusi, mitte lähtuda otsuse tegemisel

pakkujale ebasoodsast eeldusest. Hankija pelgalt eeldas (alusetult), et referentside loetelus

esitatud tõlgitud tootenimetused ei vasta pakutud toodetele, kuid ei esitanud Vaidlustajale selle

kohta ühtegi küsimust.

5.9.3. Hankija väidab üldsõnaliselt, et selgituse küsimine annaks hooletule pakkujale võrreldes

hoolsa pakkujaga sedavõrd suure eelise, kuid ei selgita, milles eelis seisneks ja kuidas see

realiseeruks. Tootenimetuse täpsustamine ei võimaldaks esitada uusi referentslepinguid ega

muuta pakkumuse sisu, hinda või tooteid: referentslepingud, kogused, tellijad ja tooted olid

pakkumuses fikseeritud ning ainus hindamiskriteerium oli maksumus. Selline täpsustus ei riku

võrdse kohtlemise põhimõtet.

5.9.4. Vaidlustusmenetluses on Hankija täiendanud oma otsust Vaidlustaja kvalifitseerimata

jätmiseks ka referentslepingute kohta muude andmete puudumisega ning teise ettevõtja

vahenditele tuginemise lubatavusega (RHS § 103 lg 2 alusel). Need põhjendused otsuses

puuduvad. Vaidlustuskomisjon on asunud seisukohale, et hankija ei saa vaidlustusmenetluses

oma otsust tagantjärele ja täiendavalt põhjendada argumentidega, mille puhul puudub

igasugune kindlus, et neist lähtuti ka otsuse tegemise ajal. Käesoleval juhul ei ole vaja kindluse

puudumist kaudsetest asjaoludest tuletada, sest Hankija on teise ettevõtja vahenditele

tuginemise puhul mh ise sõnaselgelt kinnitanud, et ta neid asjaolusid otsuses ei kajastanud.

Vaidlustuskomisjoni kontroll piirdub vaidlustatud otsuse õiguspärasusega nende argumentide

alusel, mis olid otsuse tegemise aluseks, mistõttu tuleb Hankija uued väited kõrvale jätta.

5.9.5. Hankija on lisanud vaidlustusmenetluses viited Vaidlustaja pakkumuse väidetavate

mittevastavuste kohta, mille kohta Hankija otsust tehtud ei ole. Kuna Hankija jättis Vaidlustaja

kvalifitseerimata, ei hinnanud ta Vaidlustaja pakkumuse vastavust ning otsus ei sisalda ega

saagi sisaldada ühtegi järeldust pakkumuse vastavuse kohta.

5.9.6. Hankija väide, et muude andmete puudumise tõttu ei olnud tal kohustust selgitusi küsida,

on alusetu. Hankija väidab, et lisaks täpsetele tootenimetustele puudusid hankepassist ja

varasemate tarnete loetelust andmed hanke osa, referentslepingu sõlmimise kuupäeva,

‑maksumuse ja lepingupartneri kohta.

Nendele asjaoludele ei ole Hankija oma otsust rajanud ega saa tagantjärele otsust uute alustega

täiendada. Hankija ei ole seadnud kahtluse alla referentslepingute olemasolu, täitmist, tarnete

ajavahemikku ega koguseid ning on Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsust põhjendanud

üksnes täpsete tootenimetuste esitamata jätmisega.

Väidetavalt puuduvad andmed olid pakkumuse alusel tuvastatavad ja täpsustatavad. Isegi, kui

Hankija oleks kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel ka referentslepingute muude andmete

väidetavale puudumisele tuginenud (mida Hankija ei teinud), ei mõjuta see Hankija otsuse

õigusvastasust. Sisulisi puudusi referentslepingute andmetes ei esine. Varasemate tarnete

loetelus on nimetatud tellijad (Veneto piirkond ja Arcs Fvg), kogused (1778 tk ja 900 tk) ja

perioodid (2024–2025) ning Effebi Hospital SRL on kinnitanud andmete tõesust. Hanke osa

nähtub tooteliigist: ühekordne haavakaitse vastab osadele 11 ja 12, ühekordne haavakaitse

korgiga osale 13. Mõlemad lepingud on sõlmitud Itaalia riigihankemenetlustes ning nende

kuupäevad, maksumused ja lepingupartnerid on objektiivselt kontrollitavad.

5.9.7. Hankija ei ole ümber lükanud, et Vaidlustaja pakkumuses esitatud andmed on üheselt

seostatavad konkreetsete lepingutega.

Hankija ei nõudnud referentslepingute kohta ühtegi täpsustust ega dokumenti, kuigi oli selleks

RHS § 104 lg 7 alusel õigustatud ja kohustatud.

Hankija enda kehtestatud korra kohaselt tuli kvalifikatsiooni tõendavad dokumendid nõuda

8 (14)

pärast edukaks tunnistamist ja kvalifitseerimata jätmine oli ette nähtud alles siis, kui pakkuja

neid vähemalt viie tööpäeva jooksul ei esita (Juhiste p 9.2).

5.9.8. Hankija väidab vaidlustusmenetluses esmakordselt, et Vaidlustaja ei tuginenud

hankepassi kohaselt teiste üksuste suutlikkusele ning et Effebi Hospital SRL referentslepinguid

ei saa arvesse võtta, kuna puuduvad andmed, kas ja millises mahus Effebi Hospital SRL

hankelepingu RHS § 103 lg 2 kohaselt isiklikult täidab. Hankija otsus sellele alusele ei tugine,

kuna Hankija on otsust vastavate argumentidega alles vaidlustusmenetluses täiendanud. Veelgi

enam, otsuse kohaselt on selge, et Hankija hindas Effebi Hospital SRL referentside sisu ning

jättis Vaidlustaja kvalifitseerimata üksnes täpsete tootenimetuste väidetava puudumise

argumendil. Hankija sai seega ka ise aru ja lähtus oma otsuse tegemisel asjaolust, et Vaidlustaja

tugineb Effebi Hospital SRL lepingutele ega jätnud Vaidlustajat kvalifitseerimata põhjusel, et

nendele referentsidele ei saa üldse tugineda. Hankija ei saa alles vaidlustusmenetluses oma

otsust tagantjärele põhjendada argumentidega, mis ei olnud vaidlustatud otsuse aluseks.

5.9.9. Tuginemine Effebi Hospital SRL suutlikkusele nähtus Vaidlustaja pakkumusest üheselt.

Isegi, kui Hankija saaks vaidlustusmenetluses asuda oma otsust uute argumentidega

põhjendama, on Hankija väited alusetud ning tuginemise nõuded on tegelikkuses täidetud.

Hankija on kohustatud hindama pakkumuse koosseisus esitatud teavet tervikuna ega või lähtuda

üksnes formaalsest tõlgendusest (vt RKHKo 3-25-806/24, p-d 17 ja 21). Vaidlustaja deklareeris,

et toetub RHS § 103 alusel Effebi Hospital SRL tehnilisele ja kutsealasele suutlikkusele kogu

raamlepingu kehtivusaja jooksul. Effebi Hospital SRL on isikuna, kelle suutlikkusele

Vaidlustaja tugines, esitanud seejuures ka omapoolse hankepassi. Effebi Hospital SRL kohustus

pöördumatult tegema Vaidlustajale kättesaadavaks oma tarnekogemuse, oskusteabe ja

tooteteadmised ning pakkuma tuge ja tehnilist abi kogu raamlepingu kehtivusaja jooksul.

Pakkumusele lisati ka tehnilise võimsuse leping ja Effebi Hospital SRL allkirjastatud

varasemate tarnete loetelu. Hankepassis on kvalifitseerimise tingimuse juures märgitud

Kasutame ettevõtte Effebi Hospital srl tuge koos ettevõtja andmetega. Euroopa Kohtu praktika

kohaselt on igal ettevõtjal õigus tugineda teiste üksuste suutlikkusele olenemata nendevaheliste

sidemete õiguslikust laadist, kui ta tõendab, et nende vahendid on talle hankelepingu täitmisel

tõepoolest kättesaadavad (EKo C-324/14, Partner Apelski Dariusz, p-d 33 ja 49). Vaidlustaja

on seda pakkumuses koosseisus esitatud eeltoodud dokumentidega, sh kohustuskirja ja tehnilise

võimsuse lepinguga tõendanud.

5.9.10. Alusetu on Hankija väide, nagu ei oleks teise ettevõtja suutlikkusele tuginemine

pakkumusest arusaadav. Asjaolu, et hankepassi üldküsimuse juures ei olnud inimliku eksimuse

tõttu eraldi „jah“ märgitud, ei ole pakkumuse koosseisus esitatud ülaltoodud andmeid (sh Effebi

Hospital SRL hankepassi, kohustuskirja, tehnilise võimsuse lepingut jm dokumente) arvestades

määrav, kuna pakkumuse koosseisus toodud andmeid terviklikult hinnates on selge, et

Vaidlustaja tugineb Effebi Hospital SRL suutlikkusele. Kuna Vaidlustaja hankepassis oli teiste

üksuste suutlikkusele tuginemise juures selgelt esile toodud isik, kelle suutlikkusele tuginetakse

– Effebi Hospital SRL – ning sama oli esile toodud ka müügikogemust puudutava Tingimuse

juures, siis puudus Hankijal alus eeldada vastupidist. Ka Hankija ise nimetab Effebi Hospital

SRL-i ettevõtjaks, kelle vahenditele vaidlustaja toetub. Hankepass on pakkuja esialgne kinnitus

ning hankemenetluses ei kehti formaliseerituse põhimõte (RKHKo 3-3-1-24-13, p-d 17 ja 19).

Andmeid tuleb hinnata koostoimes ning kuna Effebi Hospital SRL oli pakkumuses nimetatud

ja uut ettevõtjat ei lisandu, oleks Hankija kahtluse korral saanud andmeid selgitustega

täpsustada (EKo C-336/12, Manova, p-d 39–40; vrd EKo C-387/14, pd 41–43). Kui Hankija

pidas Effebi Hospital SRL andmeid, sh Juhiste p-s 4.5 nõutut, puudulikuks, pidi ta nõudma

nende täpsustamist RHS § 104 lg 7 alusel.

5.9.11. Hankija ei nõudnud tuginetava ettevõtja isikliku osalemise kohta täiendavaid andmeid

9 (14)

ega kinnitusi, mistõttu ei pidanud Vaidlustaja neid ka esitama. Juhiste p 1.2 lubab RHS § 103

lg 1 alusel teise ettevõtja vahenditele tuginemist ning Juhiste p 4.5 näeb tuginemise korral ette

üksnes hankepassi esitamise ka selle isiku kohta. Hankija ei nõudnud hankepassis ega mujal

RHAD-is tuginetava ettevõtja isikliku osalemise kohta täiendavaid andmeid ega kinnitusi.

Vaidlustaja täitis Juhiste p-s 4.5 sätestatud nõude: pakkumuse koosseisus esitati Effebi Hospital

SRL 15.07.2026 hankepass ning lisaks Effebi Hospital SRL kohustuskiri, mille kohaselt

kohustus ta pakkuma tuge lepingu täitmise ajal ja hankija nõutavat tehnilist abi kogu

raamlepingu kehtivusaja jooksul. Euroopa Kohtu praktika kohaselt on pakkujal vabadus valida

nii õiguslik seos tuginetava üksusega kui ka selle tõendamise viis (EKo C-324/14, p-d 52–56 ja

58; vt ka kohtujurist N. Jääskineni 08.09.2015 ettepanek, p 40). Hankija ei saa pärast

pakkumuste esitamist ja otsuse tegemist nõuda andmeid, mida ta pakkumuse koosseisus algselt

ei nõudnud, ega jätta pakkujat nende puudumise tõttu kvalifitseerimata, kuna see oleks

vastuolus läbipaistvuse ja proportsionaalsuse põhimõttega (RHS § 3 p 1).

5.9.12. Hankijal ei olnud alust Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks. Effebi Hospital SRL on

kohustunud osalema raamlepingu täitmisel kogu selle kehtivusaja jooksul. Kui Hankija pidas

vajalikuks lepingu täitmisel osalemisega seotud andmete täpsustamist, kuulus see selgitamisele

RHS § 104 lg 7 alusel. Ka Euroopa Kohtu käsitletud asjas palus hankija kahtluse tekkimisel

pakkujal täpsustada, mil viisil tuginetav üksus lepingu täitmisel osaleb, ning selgituste

küsimisel tuleb pakkujaid kohelda võrdselt (EKo C-324/14, p-d 65–66).

6. Hankija, sihtasutus Tartu Ülikooli Kliinikum, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta

selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. Vaidluse sisuks on küsimus, kas Hankija on Vaidlustaja osas piisavalt kontrollinud

Tingimuse täitmist ja jõudnud kontrolli tulemusel õige järelduseni.

6.2. Juhiste p-i 4.5 kohaselt juhul, kui pakkuja soovib pakkumuse esitamisel tugineda teis(t)e

ettevõtja(te) vahenditele, tuleb hankepass esitada ka selle isiku kohta, kelle vahenditele pakkuja

tugineb.

Pakkuja pole oma hankepassis tegevuskogemust tõendavate lepingute osas, samuti teise isiku

vahenditele tuginemise osas asjakohaseid andmeid esitanud. Pakkumusele on lisatud dokument

AVV 4_signed.pdf järgmise sisuga:

Nr Klient (Haigla / Edasimüüja) Riik Toode (Täpne kaubanduslik nimetus) Tarnitud kogus

Lepinguperiood

1 Liguuria piirkond Itaalia Laparoskoopia meditsiiniseade – käsitsi ligipääs 1362 2022-

2025

2 Veneto piirkond Itaalia Ühekordne haavakaitse 1778 tk 2024-2025 3 Arcs Fvg Itaalia

Ühekordne haavakaitse korgiga 900 tk 2024-2025.

Seega ei sisalda Vaidlustaja hankepass Juhiste p-is 5.1.1 palutud andmeid ning ka pakkumusele

lisatud dokument AVV 4_signed.pdf ei sisalda samaseid tootenimetusi ega ammendavalt

Hankija nõutud andmeid (puuduvad andmed hanke osa kohta, toote täpne nimetus, mille järgi

hankija saab tuvastada toote samasuse hankes pakutuga, referentslepingu sõlmimise kuupäev,

maksumus, lepingupartner).

6.3. Hankijal puudub kohustus ning ei saa ka mõistlikuks ja pakkujate võrdset kohtlemist

tagavaks tegevuseks pidada, kui Hankija aktsepteerib taolises määras puudulikke dokumente

ning annab hooletule pakkujale võrreldes hoolsa pakkujaga sedavõrd suure eelise.

6.4. Hankija ei ole oma 28.09.2026 otsuses kajastanud, kuid täiendab otsust järgnevaga:

RHS § 103 lg 2 kohaselt on asjade müügi korral teise ettevõtja vahenditele tuginemine lubatud

üksnes juhul, kui hankelepingu või selle osa täitmiseks on sellise kogemuse olemasolu vajalik

10 (14)

ja ettevõtja, kelle vahenditele tuginetakse, täidab hankelepingu või selle vastava osa isiklikult.

Vaidlustaja pakkumuse näol ei ole tegemist ühispakkumusega. Hankepassi kohaselt ei toetu

Vaidlustaja teiste üksuste suutlikkusele ega kasuta ühtki ettevõtjat allhankijana.

Vaidlustaja on pakkumusega koos esitanud dokumendi avv2_signed.pdf, mille kohaselt pakub

Effebi HOSPITAL S.R.L järgmist:

Eelkõige kohustume pakkuma:

• oma kogemusi varasematest tarnelepingutest;

• tehnilist oskusteavet;

• tootealaseid teadmisi;

• tuge lepingu täitmise ajal;

• hankija poolt nõutavat tehnilist abi.

See kohustus kehtib kogu raamlepingu kehtivusaja jooksul.

Puuduvad andmed selle kohta, kas ja millises mahus ettevõtja, kelle vahenditele Vaidlustaja

toetub, lepingu isiklikult täidab.

6.5. Eelnevast nähtub, et Vaidlustaja ei ole analüüsinud, kas üldse ja missuguses osas on

ettevõtja, kelle vahenditele ta Tingimuse täitmisel tugineb, osalus lepingu täitmisel võimalik ja

vajalik, ning sellest tulenevalt ei ole ka esitanud selgeid andmeid, kas ja missuguses osas

ettevõtja lepingu isiklikult täidab.

Eeltoodust tulenevalt, ka juhul, kui Hankija oleks küsinud Vaidlustajalt selgitusi ja tuvastanud,

et Vaidlustaja esitatud referentslepingute objektiks on samade toodete müük, mida Vaidlustaja

on oma pakkumuses pakkunud, ei saa esitatud referentslepinguid kvalifitseerimisel arvesse

võtta, kuna täidetud ei ole RHS § 103 lg 2 tingimus lepingu isikliku täitmise osas.

6.6. Vaidlustaja pakkumuses on mitmed olulised mittevastavused, mistõttu Vaidlustaja

kvalifitseerimisel lükkaks Hankija Vaidlustaja pakkumuse mittevastavuse tõttu tagasi.

6.7. 23.10.2026 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.7.1. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole menetlusökonoomia printsiibist tulenevalt

mõistlik käsitleda pelgalt Hankija otsuses toodud argumentatsiooni, vaid kõiki otsuse tegemise

ajal esinenud ja käesolevas vaidlustusmenetluses välja toodud olulisi asjaolusid. Vaidlustaja

mittevastavus Tingimusele on tuvastatav pakkumuses sisalduvate dokumentide alusel ilma

täiendavaid selgitusi küsimata. Juhul, kui vaidlustuskomisjon jätab asjas tähtsust omavad

asjaolud tähelepanuta ja käsitlemata, tekib olukord, kus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise

otsus tunnistatakse formaalsetel põhjustel kehtetuks ning Hankija teeb käesolevas menetluses

esile toodud argumentidel põhineva järgmise kvalifitseerimata jätmise otsuse, millega võib

kaasneda järjekordne vaidlustusmenetlus. Nimetatu ei ole kooskõlas menetluse hea tavaga.

6.7.2. RHS § 103 lg-s 2 sätestatu on seadusest tulenev nõue. Vaidlustaja pidi pakkumust esitades

sellega arvestama ning ka vaidlustust esitades oli Vaidlustajale teada, et kõnealune tingimus

Vaidlustaja puhul täidetud ei ole ning seda ka siis, kui Hankija seda oma otsuses ei kirjeldanud.

Tingimuse eesmärgiks on veenduda selles, et pakkuja tõepoolest on võimeline sõlmitava

lepingu nõuetekohaselt täitma. Nimetatu tõttu ei saa isiku, kellel kogemusele pakkuja oma

kvalifikatsiooni tõendamisel tugineb, osalus lepingu täitmises olla formaalne, vaid vastav isik

peab sõlmitava lepingu täitma isiklikult ja olulises osas ehk isiklik osalus peab otseselt

puudutama lepingu objekti ja olema lepingu kogumahtu arvestades arvestatavas mahus.

Pakkuja esitatud dokumendi avv2_signed.pdf kohaselt ei osale Effebi HOSPITAL S.R.L

lepingu objektiks oleva kauba hankimisel ega tarnimisel, loetletud tegevused on ebamäärased,

lepingu objekti seisukohalt ebaolulised ja lepingu mahtu puudutavalt olematud.

Vaidlustaja pole pakkumuses esitanud andmeid, mille kohaselt ta täidab Tingimuse isiklikult,

mistõttu tuleb ta jätta kvalifitseerimata ehk Hankija 28.09.2026 otsus on sisuliselt õige.

11 (14)

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Puudub vaidlus, et Hankija on jätnud Vaidlustaja osades 11, 12 ja 132 kvalifitseerimata RHS

§ 104 lg 6 alusel põhjustel, mis on esitatud dokumendi „Pakkujate hankepassi alusel

kvalifitseerimise, pakkumuste vastavakstunnistamise ja pakkumuste edukaks tunnistamise

otsus“ p-s 3.2 (vt käesoleva otsuse p 5.3).

Konkreetsemalt leidis Hankija, et Vaidlustaja ei vasta Tingimusele, kuna Vaidlustaja esitatud

varasemate tarnete loetelus esitatud andmetest ei nähtu, et tegemist oleks samade toodetega,

mida Vaidlustaja on pakkunud Riigihankes, st WOOP WOUND PROTECTOR M/L/XL,

WOOP WOUND PROTECTOR XXL ning HTKD ACCESS SYSTEM toodetega. Esitatud

viidetes puuduvad pakutavate toodete täpsed kaubanduslikud nimetused, mistõttu Hankijal

polnud võimalik kontrollida ega tuvastada, et pakkuja on müünud just neid tooteid, mida ta

Riigihankes pakub.

Mingeid muid põhjendusi Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmiseks Hankija otsuses toodud ei ole.

8. Tingimuse (vt käesoleva otsuse p 5.4.1) kohaselt tuli pakkujatel esitada müügi tõendamiseks

nimekiri nõuetekohaselt täidetud müügilepingutest/-tehingutest koos märkega, millises osas,

millist toodet (täpne nimetus) lepingu alusel on müüdud, koos lepingu sõlmimise kuupäevade,

maksumuse ja infoga teiste osapoolte kohta, näidates ära arvuliselt, kui palju tooteid ta

konkreetse lepingu alusel müünud on.

Pakkuja pidi esitama ka kinnituse koos müügilepingute andmetega hankepassis.

9. Vaidlustaja esitas oma hankepassi IV osa Kvalifitseerimistingimused pakkujate tehnilisele ja

kutsealasele suutlikkusele p-s C: Asjade hankelepingute puhul: täpsustatud liiki tarnete

teostamine kinnituse Kasutame ettevõtte Effebi Hospital srl tuge.

Vaidlustaja pakkumusele oli eraldi dokumendina lisatud:

1) Deklaratsioon teisele üksusele soojendamise3 kohta, milles Vaidlustaja kinnitas, et

toetub Effebi Hospital SRL suutlikkusele;

2) Effebi Hospital S.L.R varasemate tarnelepingute loetelu (Hankijal nimetatud

dokument AVV 4_signed.pdf ) (vt käesoleva otsuse p 6.2) (edaspidi Loetelu);

3) Toetaja üksuse kohustuskiri, milles Effebi Hospital S.L.R kinnitab oma kohustusi

PETRA MEDICAL OÜ ees seoses vaidlusaluse Riigihankega (Hankijal nimetatud

dokument AVV 2_signed.pdf ) (vt käesoleva otsuse p 6.4).

Vaidlustuskomisjon leiab, et kuigi eelnimetatud dokumendid on halvasti tõlgitud või eesti

keeles valesti koostatud, on nende sisu siiski arusaadav ning pidi olema hankemenetluses

mõistetav ka Hankijale. Hankija ei ole oma otsuse põhjendustes ega vaidlustusmenetluses

väitnud, et eelnimetatud dokumentide sisu oleks jäänud talle arusaamatuks.

10. Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustaja ei ole esitanud viiteid Effebi Hospital S.L.R

varasematele tarnelepingutele hankepassis, vaid eraldi dokumendina. Samas on Vaidlustaja

hankepassis märgitud, et Tingimusele vastavuse tõendamisel soovib Vaidlustaja tugineda Effebi

Hospital srl-ile.

Eeltoodust nähtub, et Vaidlustaja pakkumusest pidi Hankijale olema arusaadav, et Tingimusele

vastavuse tõendamisel tugineb Vaidlustaja Effebi Hospital S.L.R varasematele tarnelepingutele.

Seda, et Hankija poleks seda mõistnud Hankija otsusest Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise

kohta ei nähtu, vastupidi, Hankija on leidnud, et Loetelus toodud toodete nimetused ei ole

täpselt võrreldavad Vaidlustaja pakkumuses nimetatud toodete nimetustega. Nagu käesolevas

otsuses juba märgitud ei nähtu Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsusest, et Hankija oleks

leidnud Vaidlustaja Tingimusele vastavuse kontrollimisel mingeid teisi puudusi.

2 Vaidlustaja on jäetud kvalifitseerimata ka osas 15, kuid selle üle vaidlus puudub. 3 Tõlge on ilmselgelt ekslik, ilmselt peaks olema „toetumise“ kohta.

12 (14)

11. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades Vaidlustaja kvalifitseerimise otsuse

põhjendusi on küsimusteks, millele vaidlustusmenetluses tuleb leida vastus:

1) kas Loetelus toodud toodete „Laparoskoopia meditsiiniseade – käsitsi ligipääs“,

„Ühekordne haavakaitse“ ja „Ühekordne haavakaitse korgiga“ nimetustest nähtub, et tegu on

Vaidlustaja pakutavate toodetega WOOP WOUND PROTECTOR M/L/XL, WOOP WOUND

PROTECTOR XXL ja HTKD ACCESS SYSTEM;

2) kas juhul, kui Loetelus toodud toodete nimetustest ei nähtu, et tegemist oleks

Vaidlustaja pakutud toodetega oli Hankijal kohustus selgitada asjaolud välja täiendavate

küsimuste esitamisega RHS § 46 lg 4 ja/või RHS § 104 lg 7 alusel.

12. Vaidlustaja pakkumusest nähtub, et osas 11 on ta pakkunud toodet WOOP WOUND

PROTECTOR XS/S/M/L/XL, osas 12 toodet WOOP WOUND PROTECTOR XXL ning osas

13 toodet HTKD ACCESS SYSTEM.

Mõistet WOOP WOUND PROTECTOR saab eesti keelde tõlkida eri viisidel, millest üks

võimalik üldnimetus on „ühekordne haavakaitse“, mida on kasutatud Loetelus.

Mõiste HTKD ACCESS SYSTEM puhul ei ole Loetelus kasutatud „ühekordne haavakaitse

korgiga“ vaidlustuskomisjoni hinnangul otsene tõlge, kuigi võib kirjeldada sama tüüpi toodet.

Eeltoodust tulenevalt on õige Hankija järeldus, et Loetelus toodud viidetes puuduvad

pakutavate toodete täpsed kaubanduslikud nimetused ning Hankijal ei olnud Loetelus toodud

eesti keelsete nimetuste alusel võimalik kontrollida ega tuvastada, et Vaidlustaja varasemalt

müüdud tooted on täpselt samad, mida ta Riigihankes pakub.

Vaidlustuskomisjon märgib, et Hankija heidab ette nimelt seda, et omavahel ei pruugi olla

kooskõlas Vaidlustaja pakkumuses pakutavad tooted ning Loetelus nimetatud tooted, mitte

seda, et Loetelus nimetatud tooted ei vastaks osades 11, 12 ja 13 hangitavatele toodetele

(vasavalt: osa 11 - Retraktor-haavakaitsekile ster!; osa 12 - Retraktor-haavakaitsekile

tugevdatud ster!; osa 13 - Haavakaitsekile-retraktor hermeetilise kaanega ster!).

13. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et seda, kas Loetelus nimetatud tooted vastavad

Vaidlustaja pakkumuses nimetatud toodetele, oleks Hankija saanud tuvastada Vaidlustajalt

selgituste küsimise kaudu ning kohtupraktikast tulenevalt oli Hankija selleks ka kohustatud.

19.11.2025 otsuses nr 3-25-806 (p 15) on Riigikohus leidnud: Kui hankija kasutab

kohustuslikus korras või vabatahtlikult hankepassi (RHS § 4 p 6), tuleb hankepassis esitatud

teabe kontrollimiseks selgituste küsimisel lähtuda RHS § 104 lg-st 7 (vt ka direktiivi 2014/24

art 59 lg 4 esimene lõik ja teise lõigu teine lause, art-d 56 ja 57 ning art 60 lg 1).

RHS § 104 lg 7 järgi on hankijal õigus nõuda mis tahes ajal pakkujalt kõigi või mõnede

asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud

dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist

või täiendamist. Sisuliselt samaväärse õiguse küsida kvalitatiivset valikut puudutavate

dokumentide kohta selgitusi sätestab RHS § 46 lg 4 (vt ka direktiivi 2014/24 art 56 lg 3).

13.06.2013 otsuses nr 3-3-1-24-13 (p 22) on Riigikohus märkinud: Hankija kaalutlusõigus

täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmisel ei tähenda õigust otsustada nõude

esitamise üle meelevaldselt. See ohustaks pakkujate võrdset kohtlemist. Selleks, et mitte anda

pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal

olema kaalukas põhjus.

Hankija ei pea pakkujale andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks näiteks siis, kui asjaolud

näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult. Samuti ei pea

hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid.

Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on

esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide

vormistamisel inimliku vea.

Vaidlustuskomisjon leiab, et pakutavate toodete täpsete kaubanduslike nimetuste puudumise

tõttu olid Loetelus esitatud andmed ebaselged või ebapiisavad Riigikohtu 13.06.2013 otsuse nr

13 (14)

3-3-1-24-13 p-i 22 tähenduses. Seetõttu tuli Hankijal enne Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist

anda Vaidlustajale võimalus seda puudust selgituste või täiendavate andmete esitamisega

kõrvaldada. Seda Hankija ei teinud.

14. Vaidlustusmenetluses on Hankija asunud Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmist põhjendama

uute asjaoludega, mida ei ole Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuses nimetatud ning

millele pole selles isegi vihjatud (võimalikud muud puudused referentslepingute andmete

esitamises Tingimusele vastavuse tõendamisel ja võimalik vastuolu RHS § 103 lg-ga 2). Seoses

RHS § 103 lg-ga 2 on Hankija vastuses vaidlustusele ise kinnitanud, et sellega seonduvaid

asjaolusid pole Hankija oma 28.09.2026 otsuses kajastanud, kuid täiendab nendega oma otsust.

Vaidlustuskomisjon sellist täiendamist võimalikuks ei pea. Vaidlustuskomisjoni kontroll

piirdub vaidlustatud otsuse õiguspärasuse kontrollimisega nende argumentide alusel, mis olid

otsuse tegemise aluseks, vastasel juhul võiks hankija kõik otsuse tegemise ajal esitamata jäetud

põhjendused esitada alles vaidlustusmenetluses, mis ei oleks kooskõlas hankija otsuse

põhjendamise kohustusega (vt nt RHS § 98 lg 5).

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei saa vaidlustusmenetluses oma otsust

tagantjärele ja täiendavalt põhjendada argumentidega, mille puhul puudub kindlus, et neist

argumentidest lähtuti ka otsuse tegemise ajal (vt nt TrtRKo 3-22-607, p 10). Käesoleval juhul

puudub vaidlustuskomisjonil selline kindlus ka nende põhjenduste osas, mille puudumist

vaidlustatud otsuses ei ole Hankija ise kinnitanud. Vaidlustuskomisjonil ei ole võimalik

tuvastada, et Hankija lähtus nendest asjaoludest Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuse

tegemisel. Kui Hankija neid otsuse tegemisel ka silmas pidas, ei ole neid otsuses kuidagi

kajastatud.

Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et kõikide eelnimetatud asjaolude käsitlemine

käesolevas vaidlustusmenetluses on vajalik menetlusökonoomia printsiibist tulenevalt. Juhul,

kui vaidlustuskomisjon asuks hindama argumente, millele Hankija pole oma otsuses isegi

kaudselt tuginenud, ei kontrolliks vaidlustuskomisjon Hankija otsuse õiguspärasust, vaid asuks

Hankija asemel otseselt Vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollima. Selleks vaidlustuskomisjonil

pädevus puudub.

15. Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta Hankija väited, et Vaidlustaja pakkumus ei ole

osades 11, 12 ja 13 vastav ning pakkumuste vastavuse kontrollimisel lükkaks Hankija

Vaidlustaja pakkumuse tagasi. Hankija nimetatud väited ei ole käesoleva vaidluse lahendamisel

asjakohased. Vaidlust ei ole selles, et hankemenetluses ei ole tehtud otsust Vaidlustaja

pakkumuse vastavaks tunnistamise ega tagasilükkamise kohta. Vaidlustuskomisjon ei saa

kontrollida sellise otsuse õiguspärasust, mida Hankija teinud ei ole.

16. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei saanud jätta

Vaidlustajat osades 11, 12 ja 13 kvalifitseerimata ilma Vaidlustajale Loetelus esitatud ebaselgete

või ebapiisavate andmete selgitamise võimalust andmata. Seetõttu on Vaidlustaja

kvalifitseerimata jätmise otsus vastuolus RHS § 104 lg-ga 7 koosmõjus RHS § 3 p-s 1 sätestatud

proportsionaalsuse põhimõttega ning tuleb tunnistada kehtetuks.

17. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus osades 11, 12 ja 13 on vaidlustatud

põhjendusel, et Vaidlustaja on jäetud õigusvastaselt kvalifitseerimata. Kuna vaidlustuskomisjon

tunnistab kehtetuks Hankija otsuse Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta osades 11, 12 ja

13, siis tuleb tunnistada kehtetuks ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

osades 11, 12 ja 13.

18. Vaidlustaja taotleb ka Kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise ning Kolmanda

isiku kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamist osades 11, 12 ja 13, tuginedes samuti

hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttele.

14 (14)

Hankija 29.09.2026 teavitusest pakkujatele nähtub, et Hankija on teinud otsused edukaks

tunnistatud pakkujate kõrvaldamata jätmiseks ja kvalifitseerimiseks, mh Kolmanda isiku

kõrvaldamata jätmiseks ja kvalifitseerimiseks osades 11, 12 ja 13. Kuna vaidlustuskomisjon

tunnistab kehtetuks Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse osades 11, 12 ja

13, tuleb hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest tulenevalt tunnistada kehtetuks ka sellele

järgnenud Kolmanda isiku eduka pakkujana kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsused

osades 11, 12 ja 13.

19. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus kuulub RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel rahuldamisele, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 1.

19.1. Vaidlustaja esitas tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

summas 11 191 eurot (ilma käibemaksuta), kokku 42,5 tunni õigusabi osutamise eest, keskmise

tunnihinnaga 263,32 eurot.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud on põhjendamatult

suured. Vaidlustuskomisjoni hinnangul on õigusabi osutamine 42,5 tunni ulatuses selle

vaidlustusasja puhul ilmselt ebaproportsionaalne, arvestades, et asi ei ole sisult keeruline

(pigem lihtne) ega materjalide poolest mahukas (keskmise vaidlustusasja materjalide hulgaga

võrreldes pigem tagasihoidlik). Ka läbitöötamist vajanud Hankija vastuse sisuline maht on väga

väike. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et põhjendatud ja vajalikud on Vaidlustaja

õigusabikulud 22 tunni ulatuses, kogusummas 5793,04 eurot käibemaksuta ning need tuleb

Hankijalt välja mõista.

Vaidlustuskomisjon mõistab Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja ka tema poolt vaidlustuse

esitamisel tasutud riigilõivu 2560 eurot.

19.2. Hankija ja Kolmanda isiku kulud jäävad nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik