Toompuiestee 10, Tallinn 10137

registrikood 80014660

a/a EE10 0520 3058 4000 SEB pank

tel. 6616629

e-post: [email protected]

Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Sotsiaalministeerium

[email protected] Meie: 30.10.2026 nr 84

Eesti Puuetega Inimeste Koja ja patsiendiorganisatsioonide pöördumine seoses

vajadusega luua riiklik arengukava koos rakenduskavaga krooniliste haiguste ennetuse,

raviteekondade terviklikkuse ja õigeaegse ravi tagamiseks ning tagada vastav rahastus.

Eesti Puuetega Inimeste Koda (EPIKoda) esindab 36 diagnoosi- või haiguspõhist liitu ja

ühendust ning nende kaudu kümneid tuhandeid krooniliste haigustega inimest.

Pöördume Teie poole tõsise murega, mis puudutab Eesti praeguse tervishoiupoliitika

võimekust täita rahvastiku tervise arengukavas (RTA 2020–2030) seatud eesmärke krooniliste

haiguste ennetuse, varajase avastamise ning terviklike raviteekondade tagamisel.

Krooniliste haigustena mõistame käesolevas pöördumises pikaajalisi terviseseisundeid, mis

vajavad järjepidevat ravi ja jälgimist ning mõjutavad oluliselt suremust, elukvaliteeti ja

haiguskoormust; olgu näiteks südame-veresoonkonnahaigused, pahaloomulised kasvajad,

harvikhaigused, neuroloogilised ja reumaatilised haigused, diabeet, põletikuline soolehaigus,

psüühikahäired jms.

EPIKoda teeb Sotsiaalministeeriumi ettepaneku koostada ja rahastada riiklikku

arengukava ning selle rakenduskava ja/või programme krooniliste haiguste

ennetamiseks, varajaseks avastamiseks ja raviteekondade sidumiseks koos selgete

mõõdikute, vastutajate ja regulaarsete vahehindamistega.

2

TAUSTAINFO

Südame-veresoonkonnahaigused (SVH) põhjustavad Eestis ligi 48% kõigist surmadest ning

30 päeva suremus pärast infarkti ja insulti kuulub Euroopa Liidu viie kõrgeima hulka, kuigi

kuni 80% neist haigustest on ennetatavad (1, 2, 3). 2025. aasta detsembris avaldatud EL-i

südametervise plaan seab eesmärgiks, et kõigil liikmesriikidel oleks riiklik südametervise

plaan hiljemalt 2027. aastaks (4, 5).

Vähk moodustab ligi 25% kõigist surmadest ja uusi juhtumeid lisandub aastas ligi 10 000,

kuid sõeluuringutes osalemine jääb alla EL-i soovitusliku taseme (6, 7, 8).

Reumaatilised haigused mõjutavad hinnanguliselt 10–15% elanikkonnast ja on WHO

andmetel maailmas enim töövõimetust põhjustav haigusrühm (9); ainuüksi autoimmuunsed

liigeshaigused põhjustasid 2010. aastal Eestile 27,2 miljonit eurot kulu (10) ning

osteoporoosiga elab hinnanguliselt 82 000 inimest (11).

Eestis elab 60 000–80 000 harvikhaiguse diagnoosiga inimest, kelle raviteekond on sageli

killustunud ja diagnoosimine hilineb.

Psüühikahäired põhjustavad Eestis suurt haiguskoormust: 2021. aastal oli 28%-l

täiskasvanutest kõrgenenud depressiooni- ja 20%-l üldistunud ärevushäire risk (12) ning 2025.

aastal registreeriti psühhiaatrite vastuvõttudel üle 97 000 psüühika- ja käitumishäire

haigusjuhu, sh üle 30 000 esmase (13). Rahuldamata vaimse tervise abivajadusest teatanud

täiskasvanute osakaal kasvas 5%-lt 2021. aastal ligi 11%-ni 2024. aastal, ületades EL-i

keskmist (7%) (2). OECD hinnangul võivad depressioon, ärevushäired ja alkoholi tarvitamise

häired vähendada Eesti SKP-d aastatel 2025–2050 keskmiselt üle 2% (14).

Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030 seab nende trendide pööramiseks selged sihid, kuid

rakendusmehhanismid on jäänud üldsõnaliseks ning haiguspõhised mõõdikud ja siduvad

tegevuskohustused puuduvad (15).

3

EPIKoja liikmesorganisatsioonide sisend

Eesti Reumaliit esindab ligi 200 reumaatilist haigust ja/või sellega seonduvat diagnoosi.

Autoimmuunsete liigeshaiguste, osteoporoosi, osteoartroosi ja reumaatiliste harvikhaiguste

puhul on peamised probleemid diagnoosimise viivitus, bioloogilise ravi piiratud

kättesaadavus, aegunud ravijuhendid (16) ning kaasuvate haiguste (SVH, diabeet, vaimne

tervis) süsteemse jälgimise puudumine. Vajalik on sihitatud reumaatiliste haiguste arengukava

koos alapeatükkidega iga haigusrühma kohta.

Eesti Vähiliit ja MTÜ Onkoloogika toovad esile riikliku vähitõrjekava kogemuse näitel, et

strateegia olemasolust üksi ei piisa, kui puuduvad selge juhtimine ja püsirahastus. Vähist

taastunud inimeste pikaajaline jälgimine, tööellu naasmine ja vaimse tervise tugi ei ole Eestis

süsteemselt korraldatud ning puuduvad standardiseeritud vähiraviteekonnad. Kaasuvate

haiguste (SVH, osteoporoos, neuropaatia jne) käsitlus peab jääma vähipatsiendi raviteekonna

osaks ka pärast aktiivravi lõppu.

Eesti Diabeediliit juhib tähelepanu, et Eestis elab vähemalt 100 000 diabeediga inimest ning

diabeet on üks olulisemaid südame-veresoonkonnahaiguste riskitegureid (2–4 korda suurem

infarkti- ja insuldirisk). Vajalik on süsteemne ennetus ja sõelumine, kaasaegsete tehnoloogiate

(sensorid, insuliinipumbad) võrdne kättesaadavus, patsiendiharidus ning diabeedi sidumine

kardiovaskulaarse ennetuse strateegiatega.

Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts toob esile, et põletikulised soolehaigused mõjutavad

Eestis üle 10 000 inimese, valdavalt noori ja tööealisi. Diagnoosimine viibib sageli aastaid,

ravile pääsemine sõltub piirkonnast ning multidistsiplinaarne koostöö toimub liiga sageli

patsiendi enda pingutusel. Vajalikud on ajakohased ravijuhendid, multidistsiplinaarsed

raviteekonna meeskonnad ja süsteemne jälgimine.

Harvikhaiguste ja pärilike ainevahetushaiguste patsientide esindajad rõhutavad, et Eestis

puudub riiklik strateegia, mis seoks vastsündinute sõeluuringu, diagnostika, ravitoitumise ja

täiskasvanute jälgimise üheks tervikuks. Ravitoit on paljudel juhtudel haiguse põhiravi, mille

katkemine on eluohtlik, kuid selle jätkusuutlik rahastus ei ole tagatud. Puudub ka süsteemne

mittemeditsiiniline peretugi täiskasvanud harvikhaigetele ja nende peredele.

4

Eesti Migreeni ja Peavalu Patsientide Ühing juhib tähelepanu, et migreen ja teised

kroonilised peavaluhäired on sagedased, kuid sageli aladiagnoositud ja alaravitud

neuroloogilised haigused. Eesti 20–64-aastaste elanike uuringus oli migreeni ühe aasta levimus

17,7%, pingetüüpi peavalu levimus 18,0% ja krooniliste peavalude levimus 2,7% (17). WHO

andmetel oli migreen 2021. aastal neuroloogiliste haiguste koormuse arvestuses kolmandal

kohal ning peavaluhäired mõjutavad oluliselt inimeste elukvaliteeti, vaimset tervist, hariduses

ja tööelus osalemist ning ühiskonna kulusid (18). Eestis on olemas täiskasvanute migreeni

esmase diagnostika ja farmakoteraapia ravijuhend (19), kuid vaja on tagada selle ühtlane

rakendamine, selge raviteekond esmatasandist peavaluspetsiifilise eriarstiabini ning õigeaegne

ja võrdne ligipääs tõenduspõhisele hooravi- ja ennetusravile. Krooniliste haiguste arengukavas

tuleb peavaluhäireid käsitleda eraldi prioriteetse haigusrühmana, hõlmates lisaks migreenile

kroonilist pingetüüpi peavalu, kobarpeavalu ja ravimite liigtarvitamisest tingitud peavalu.

Eesti Tsöliaakia Selts toob välja, et tsöliaakia esmashaigestumust Eestis ei avaldata: Tervise

Arengu Instituut avaldab raviarvete põhjal esmashaigestumust praegu vaid diabeedi kohta

(20), mistõttu tsöliaakiaga inimeste esmasdiagnooside arv pole teada. Riiklikul tasandil annab

tsöliaakia esmasdiagnooside jälgimine vajaliku sisendi nii tervishoiupoliitika korraldamisse

kui kaubandus- ja tootmisettevõtete turuvajaduste kaardistamisse. Erinevalt paljudest muudest

Euroopa riikidest puudub meil tsöliaakiaga inimeste jaoks riiklik toitumisnõustamise süsteem

(21).

Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja Lähedaste Huvikaitse Liit (EPILL) rõhutab, et

psüühikahäireid tuleb krooniliste haiguste ennetamisel ja ravil käsitleda eraldi prioriteetse

haigusrühmana. Abi korraldus on killustunud tervishoiu-, sotsiaal- ja kogukondlike teenuste

vahel ning raviteekonna koordineerimine jääb sageli inimese enda või tema lähedaste kanda.

Vajalik on taastumisele suunatud ja inimesekeskne raviteekond, mis ühendab varajase

märkamise, astmelise abi, tõenduspõhise ravi, rehabilitatsiooni, kogukondliku toe ja lähedaste

kaasamise ning arvestab vaimse ja kehalise tervise omavahelist seotust.

Eesti Puuetega Inimeste Koja ja liikmesühingute ettepanekud

1. Koostada riiklik krooniliste haiguste arengukava koos selle rakenduskava(de)ga, millele

on eelarves tagatud selged ja püsivad ressursid, vastutajad, tähtajad ning regulaarsed

vahehindamised.

5

2. Lisada krooniliste haiguste arengukavasse nõue koguda ja avaldada süsteemselt

krooniliste haiguste esmashaigestumuse andmeid. Selleks laiendada Tervise Arengu

Instituudi raviarvetel põhinevat esmashaigestumuse statistikat, mida praegu avaldatakse

diabeedi kohta (20), ka teistele kroonilistele haigustele, sh tsöliaakiale (RHK-10 K90.0).

3. Koostada riiklik südametervise plaan hiljemalt 2027. aastaks, lähtudes EL-i

südametervise plaanis seatud eesmärgist, kaasates patsiendiesindajad ja erialaspetsialistid

protsessi esmasest etapist.

4. Töötada välja haiguspõhised arengukavad reumaatiliste haiguste ja harvikhaiguste

tarbeks, sh varajase avastamise süsteem, ennetus- ja toetusprogrammid ning

multidistsiplinaarne koostöövõrgustik; reumaatiliste haiguste arengukava peab sisaldama

eraldi alapeatükke autoimmuunsete liigeshaiguste, osteoporoosi, osteoartroosi ja

reumaatiliste harvikhaiguste kohta.

5. Luua süsteemne tervisekontrollide raamistik krooniliste haiguste ennetuseks, tuginedes

Riigikontrolli 2026. aasta auditi järeldustele (22), ning tugevdada vähi sõeluuringuid ja

riskipõhist varajast avastamist.

6. Integreerida kaasuvate haiguste käsitlus kõikidesse krooniliste haiguste (sealhulgas

pahaloomuliste kasvajate) ravijuhenditesse ja kavadesse, et tagada multidistsiplinaarne,

„ühe ukse“ põhimõttel toimiv raviteekond.

7. Tugevdada riikliku vähitõrjekava rakendamist ja regulaarset vahehindamist ning Tervise

Arengu Instituudi ja Sotsiaalministeeriumi koostööd seire ja andmestiku osas.

8. Lisada krooniliste haiguste arengukavasse neuroloogiliste haiguste alla migreeni ja teiste

krooniliste peavaluhäirete eraldi alapeatükk koos mõõdetavate eesmärkidega

diagnoosimise, ravi kättesaadavuse, haiguskoormuse vähendamise ning hariduses ja

tööelus osalemise kohta.

9. Tagada ravitoitumise jätkusuutlik rahastus ning luua riiklik toitumisnõustamise süsteem

kroonilistele haigetele, kelle ravi põhineb dieedil, sh tsöliaakiaga inimestele ja pärilike

ainevahetushaigustega patsientidele (21).

6

10. Lisada psüühikahäired krooniliste haiguste arengukava prioriteetsete haigusrühmade

hulka. Tagada taastumisele suunatud terviklik raviteekond, mis ühendab varajase

märkamise, tõenduspõhise ravi, rehabilitatsiooni ja kogukondlikud tugiteenused ning

põhineb tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööl. Seada mõõdetavad eesmärgid abi

kättesaadavuse, ravitulemuste ja töövõime kohta ning kaasata inimesi ja nende lähedasi

teenuste arendamisse.

Eesti Puuetega Inimeste Koda ja pöördumisele alla kirjutanud liikmesorganisatsioonid on

valmis panustama nimetatud arengukavade ja rakenduskavade koostamisse, tuues protsessi

patsiendi vaate ning oma liikmesorganisatsioonide pikaajalise kogemuse ja asjatundlikkuse.

Ootame Teie tagasisidet ning sisulist koostööd pöördumises toodud probleemkohtade

lahendamisel.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Maarja Krais-Leosk

Tegevjuht

Eesti Puuetega Inimeste Koda

Pöördumisega ühinesid:

Ingrid Põldemaa

Eesti Reumaliit

Maie Egipt

Eesti Vähiliit

Siiri Rannama

MTÜ Onkoloogika

Ulvi Tammer-Jäätes

Eesti Diabeediliit

Elen Kirt

Eesti Insuldipatsientide Selts

Janek Kapper

Eesti Põletikulise Soolehaiguse Selts

Meelis Joost

Eesti Agrenska Fond

Marge Vaikjärv

Eesti Migreeni ja Peavalu Patsientide Ühing

Aive Antson

Eesti Tsöliaakia Selts

Lenne Lillepuu

Eesti Psüühikahäiretega Inimeste ja

Lähedaste Huvikaitse Liit (EPILL)

7

Viited ja allikad

1. Tervise Arengu Instituut. Surmapõhjuste register; müokardiinfarktiregister.

https://www.tai.ee

2. OECD, European Observatory on Health Systems and Policies. Estonia: Country Health

Profile 2025. https://eurohealthobservatory.who.int

3. OECD. State of Cardiovascular Health in the EU – Interactive Dashboard.

https://www.oecd.org/en/data/dashboards/state-of-cardiovascular-health-in-the-eu.html

4. Euroopa Komisjon. EL-i südametervise plaan (Safe Hearts Plan), COM(2025) 1024.

Detsember 2025. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/?uri=CELEX:52025DC1024

5. European Society of Cardiology (ESC). Recommendations for EU-wide

cardiometabolic health checks. 2025. https://www.escardio.org

6. Tervise Arengu Instituut. Eesti vähiregister: vähiandmed ja statistika.

https://tai.ee/et/statistika-ja-registrid/vahiregister

7. Sotsiaalministeerium. Vähitõrje tegevuskava (koostanud Tervise Arengu Instituut).

https://www.sm.ee/vahitorje-tegevuskava

8. Euroopa Komisjon. Europe’s Beating Cancer Plan. https://health.ec.europa.eu/non-

communicable-diseases/cancer/europes-beating-cancer-plan_en

9. WHO. Musculoskeletal conditions. https://www.who.int/news-room/fact-

sheets/detail/musculoskeletal-conditions

10. Veldre V., Aaviksoo A., Sikkut R. Autoimmuunsete liigesepõletike haigus- ja

majanduslik koormus Eestis. Praxis, 2012.

11. International Osteoporosis Foundation (IOF). SCOPE 2021 – Estonia country report.

https://www.osteoporosis.foundation/scope-2021

12. Akkermann K., Reile R., Lehto K. jt. Vaimse tervise probleemide esinemine Eesti

täiskasvanud elanikkonnas. Eesti inimarengu aruanne 2023.

https://2023.inimareng.ee/et/vaimse-tervise-probleemide-esinemine-eesti-taiskasvanud-

elanikkonnas/

13. Tervise Arengu Instituut. Vajadus psühhiaatrilise abi järele püsib suur. 17.06.2026.

https://www.tai.ee/et/uudised/vajadus-psuhhiaatrilise-abi-jarele-pusib-suur

14. OECD. The Economic Case for Preventing Mental Ill Health. OECD Health Policy

Studies. 2026. https://doi.org/10.1787/16668f16-en

15. Sotsiaalministeerium. Rahvastiku tervise arengukava 2020–2030. https://www.sm.ee

16. Ravijuhendite nõukoda. Osteoporoosi ja osteoartroosi ravijuhendid.

https://www.ravijuhend.ee

8

17. Toom K., Raidvee A., Allas K.-H. jt. The prevalence of primary headache disorders in

the adult population of Estonia. Cephalalgia. 2019;39(7):883–891.

https://doi.org/10.1177/0333102419829909

18. WHO. Migraine and other headache disorders. 24.10.2025. https://www.who.int/news-

room/fact-sheets/detail/headache-disorders

19. Ravijuhendite nõukoda. Migreeni esmane diagnostika ja farmakoteraapia

täiskasvanutel. 2022. https://www.ravijuhend.ee

20. Tervise Arengu Instituut. Esmashaigestumus raviarvete põhjal.

https://www.tai.ee/et/valjaanded/esmashaigestumus-raviarvete-pohjal

21. Ledis M. Toitumisnõustamise vajadus tsöliaakia korral. Diplomitöö. Tallinna Ülikool,

2021. https://tsoliaakia.ee/wp-

content/uploads/2021/11/Diplomito%CC%88o%CC%88_Toitumisno%CC%83ustamise

-vajadus-tso%CC%88liaakia-korral_M.Ledis_.pdf

22. Riigikontroll. Kõrgvererõhktõve kui kroonilise haigusega patsientide ravi ja jälgimine.

17.03.2026. https://www.riigikontroll.ee/sites/default/files/documents/2026-

03/KA_80165_K%C3%B5rgverer%C3%B5hkt%C3%B5ve%20kui%20kroonilise%20h

aigusega%20patsientide%20ravi%20ja%20j%C3%A4lgimine_2026.pdf

Tuuli Seinberg

[email protected], tel 5401 0461

Tervishoiualase huvikaitse juht