MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr …..

Regionaal- ja põllumajandusministri 21. veebruari 2025.

a määruse nr 16 „Väikeses koguses esmatoodete tarnimise

hügieeninõuded“ muutmine

Määrus kehtestatakse toiduseaduse § 26 lõike 3, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ)

nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004, lk 1–54) artikli 1 lõike 3 ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset

päritolu toidu hügieeni erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205), artikli 1 lõike 3 punkti

c ja lõike 4 alusel.

Regionaal- ja põllumajandusministri 21. veebruari 2025. a määruse nr 16 „Väikeses koguses

esmatoodete tarnimise hügieeninõuded“ § 2 tekst sõnastatakse järgmiselt:

„Mitteloomsete esmatoodete väike kogus on kogus, mis tarnitakse otse tarbijale või

jaekaubandusettevõttesse.“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

EELNÕU

14.10.2026

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

(kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/707

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri 21. veebruari 2025. a määruse nr 16 „Väikeses koguses esmatoodete

tarnimise hügieeninõuded“ muutmise eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, EN_vaikesed_kogused.pdf

2. Määruse eelnõu seletuskiri, SK_vaikesed_kogused.pdf

Arvamuse avaldamiseks: Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Toiduainetööstuse Liit, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Hotellide ja Restoranide

Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Mahepõllumajanduse

Sihtasutus, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, MTÜ Eesti Maaturism, MTÜ

Eesti Aiandusliit

Katrin Kempi

5616 9046 [email protected]

Diana Rammul

[email protected]

1

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Regionaal- ja põllumajandusministri

21. veebruari 2025. a määruse nr 16 „Väikeses koguses esmatoodete tarnimise

hügieeninõuded“ muutmine määruse eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri 21. veebruari 2025. a määruse nr 16 „Väikeses koguses

esmatoodete tarnimise hügieeninõuded“ muutmise eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud

toiduseaduse § 26 lõike 3, määruse (EÜ) nr 852/20041 artikli 1 lõike 3 ning määruse (EÜ) nr

853/20042 artikli 1 lõike 3 punkti c ja lõike 4 alusel.

Eelnõuga muudetakse bürokraatia vähendamise eesmärgil Eestis mitteloomsete esmatoodete

väikest kogust, mida esmatoodete tootja võib tarnida otse tarbijale või jaekaubandusettevõttesse3,

kus toode tarnitakse otse tarbijale ning edaspidi määratletakse mitteloomsete esmatoodete väikest

kogust üksnes tarnimisviisi järgi. Sellest tulenevalt ei kohaldu toiduseadusest4 tulenev teavitus-

ega tegevusloakohustus edaspidi ka ettevõtjatele, kes tarnivad praegu üle väikese koguse enda

kasvatatud mitteloomseid esmatooteid või enda korjatud metsasaadusi otse tarbijale või

jaekaubandusettevõttesse.

Toiduseaduse § 3 lõike 2 tähenduses on esmatoode määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 2 lõikes 1

sätestatud toode. Esmatooted on esmatootmise tooted, sealhulgas põllundus-, loomakasvatus-,

jahindus- ja kalandustooted. Esmatoodete hulka kuuluvad nii loomsed kui ka mitteloomsed

(taimed, seened) esmatooted.

Määruse (EÜ) nr 852/2004 artikli 1 lõikega 3 sätestatakse liikmesriikidele kohustus kehtestada

nõuded esmatoodete väikeste koguste otsetarnete kohta neid tootvalt toidukäitlejalt lõpptarbijale

või vahetult lõpptarbijat varustavatele kohalikele jaekaubandusettevõtetele. Kirjeldatud kohustus

hõlmab ka väikese koguse määratlemist ehk mis piirini loetakse esmatoodete tarne väikeses

koguses tarnimiseks. Riigisisesed nõuded peavad tagama kõnealuse määruse eesmärkide

saavutamist. Turule viidav toit peab olema ohutu. Käitleja vastutab käideldava toidu ja käitlemise

nõuetekohasuse eest. Võimalikud riskid on kindlaks tehtud ja neid ohjatakse.

Planeeritav muudatus ei suurenda ettevõtjate halduskoormust.

Eelnõus kavandatut ei kohaldata isiklikuks kasutamiseks mõeldud mitteloomsete esmatoodete

kasvatamise suhtes.

Eelnõuga kavandatu toetab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“

alaeesmärgi „Tark ja kestlik põllumajandus, toidutootmine ja maaelu ning ohutu toit ja hoitud

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 852/2004 toiduainete hügieeni kohta (ELT L 139, 30.04.2004,

lk 1–54). 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 853/2004, millega sätestatakse loomset päritolu toidu hügieeni

erireeglid (ELT L 139, 30.04.2004, lk 55–205). 3 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 178/2002, millega sätestatakse toidualaste õigusnormide üldised

põhimõtted ja nõuded, asutatakse Euroopa Toiduohutusamet ja kehtestatakse toidu ohutusega seotud menetlused

(ELT L 031 01.02.2002, lk 1), artikli 3 lõike 7 kohaselt hõlmab jaekaubandus ka toitlustamist. 4 Toiduseaduse § 7 lõige 3 ja § 8 lõige 3.

KAVAND

14.10.2026

2

keskkond“ saavutamist, sest eelnõus kavandatu mõjutab kaudselt Eestis toodetava toidu ohutust

ja kvaliteeti.

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

toiduohutuse osakonna nõunik Katrin Kempi ([email protected]) ja valdkonnajuht Maia

Radin ([email protected]). Juriidilise ekspertiisi on eelnõule teinud Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Diana Rammul ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud sama osakonna peaspetsialist Leeni Kohal

([email protected]).

Määrusega muudetakse regionaal- ja põllumajandusministri 21. veebruari 2025. a määruse nr 16

„Väikeses koguses esmatoodete tarnimise hügieeninõuded“ redaktsiooni avaldamismärkega RT

I, 26.02.2025, 3.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu kohaselt muudetakse regionaal- ja põllumajandusministri 21. veebruari 2025. a määruse

nr 16 „Väikeses koguses esmatoodete tarnimise hügieeninõuded“ (edaspidi määrus nr 16) § 2

teksti järgmiselt: „Mitteloomsete esmatoodete väike kogus on kogus, mis tarnitakse otse tarbijale

või jaekaubandusettevõttesse.“.

Määruse nr 16 kohaselt on praegu mitteloomsete esmatoodete väikesed kogused järgmised: 1)

kuni 0,5 hektarilt kasvupinnalt, sealhulgas kuni 0,01 hektarilt katmikalalt saadav

põllumajanduskultuuride saak aastas; 2) idandatud seemnete, idandite, võrsete ja kultuurseente

saak kuni 3000 kg aastas ning 3) metsasaadused (marjad, seened, taimed, puumahl jm) koguses,

mis tarnitakse otse tarbijale või kohalikku jaekaubandusettevõttesse. Nende koguste tarnimisel

tuleb järgida määruses nr 16 sätestatud hügieeninõudeid. Tarnides mitteloomseid esmatooteid üle

väikese koguse, kohaldatakse määruse (EÜ) nr 852/2004 I lisas sätestatud asjakohaseid nõudeid.

Mitteloomsete esmatoodete, v.a idandite tarnimisel üle väikese koguse otse tarbijale või

jaekaubandusettevõttesse, kohaldub majandustegevusteate esitamise kohustus toiduseaduse5

alusel. Idandite (idandatud seemnete) tootjale, kes tarnib idandeid üle väikese koguse, kohaldub

tegevusloakohustus toiduseaduse6 ja määruse (EL) nr 210/2013 alusel7.

Eelnõus kavandatakse asendada otse tarbijale või jaekaubandusettevõttesse tarnitavate

mitteloomsete esmatoodete väikesed kogused, mis on kindlaks määratud kasvupinnalt (avamaalt,

sealhulgas katmikalalt) saadava aastasaagi, aastas tarnitava koguse (idandid, võrsed,

kultuurseened), edaspidi üksnes tarnimisviisi järgi. Mistõttu ei kohaldu teavitus- ega

tegevusloakohustus ka ettevõtjatele, kes tarnivad praegu üle väikeses koguses enda kasvatatud

mitteloomseid esmatooteid või enda korjatud metsasaadusi otse tarbijale või

jaekaubandusettevõttesse.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 852/2004 ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 853/2004 sätestatud nõuetega.

4. Määruse mõjud

5 RT I, 01.07.2025, 4, § 7 lõike 1 punkt 1. 6 RT I, 01.07.2025, 4, § 8 lõike 1 punkt 1. 7 Komisjoni määrus (EL) nr 210/2013 idusid tootvate ettevõtete tunnustamise kohta vastavalt Euroopa Parlamendi

ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 852/2004 (ELT L 68, 12.03.2013, lk 24–25).

3

Määrusega kaasneb majanduslik mõju esmatoodete tootjale ja mõju tarbija tervisele. Mõningane

regionaalne mõju avaldub majandusliku mõju kaudu. Määrusega ei kaasne otsest mõju

keskkonnale, riigivalitsemisele, haridusele, kultuurile, spordile, infotehnoloogiale ja ühiskonnale,

siseturvalisusele ning riigikaitsele ega välissuhetele.

Mõju valdkond. Mõju majandusele

Sihtrühm. Esmatoodete tootjad, kes tarnivad või kavatsevad tarnida väikeses koguses

mitteloomseid esmatooteid otse tarbijale või jaekaubandusettevõttesse

Sihtrühma moodustavate käitlejate arv ei ole teada, kuna arvestust selliste isikute üle ei peeta.

Põllumajandus registrite ja informatsiooni ameti (edaspidi PRIA) 10. juuli 2026. aasta andmetel

oli 2025. aastal pindalatoetuste saajaid 3536, kellest toiduks kasvatas kuni 0,5 ha

põllumajandussaadusi 2468 toetuse saajat. PRIA pindalatoetuste saajate andmed ei moodusta

terviklikku andmekogu käitlejate kohta, kes toodavad ja tarnivad mitteloomseid esmatooteid.

Toetusesaajaid käsitleva teave hõlmab neid tootjaid, kes on vabatahtlikkuse alusel toetust

taotlenud ja seda saanud. Avalikustatud andmestikku toetuse saaja kohta hoitakse kättesaadavana

kaks aastat8 alates selle esialgsest avaldamisest. Toetuse saajate andmestik ei ole ette nähtud

mitteloomsete esmatootmise tegevusalal tegutsevate kõikide tootjate registreerimiseks.

Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve infosüsteemi 12. augusti 2026. aasta andmete järgi

tegeles 682 käitlejat mitteloomsete esmatoodete tootmisega, eesmärgiga turustada saak

hulgikaubandus- või töötlemisettevõtjale või mõlemale.

Mõju kirjeldus

Mitteloomsete esmatoodete väikese koguse määratlemine tarnimisviisi järgi ei mõjuta käitlejaid

olulisel määral. Mõju ulatus on väike, kuna sihtrühmale ei kaasne lisategevusi, väikeses koguses

mitteloomsete esmatoodete tarnimisele otse tarbijale või jaekaubandusettevõttesse ei kehtestata

täiendavaid nõudeid ning muudatus kohaldub ühetaoliselt kõigile asjaomastele turuosalistele.

Muudatus ei too kaasa ka otseseid lisakulusid ega investeerimisvajadust ning ei mõjuta

mitteloomsete esmatoodete tootjate tootmismahte ega hinnakujundust.

Nende ettevõtjate puhul, kes tarnivad mitteloomseid esmatooteid üle väikese koguse otse tarbijale

või jaekaubandusettevõttesse, väheneb halduskoormus ja sellega seotud ressursikulu, sest

kavandatud muudatuse tulemusel ei kohaldata neile edaspidi toiduseadusest tulenevat teavitus-

või tegevusloakohustust. Kuigi senise teavitamis- või loamenetlusega seotud ressursikulu ei ole

üldjuhul suur, jääb edaspidi ettevõtjal vastav menetlustoiming tegemata.

Muudatus võib kaudselt mõjutada kohaliku toidu kättesaadavust, sest see vähendab

halduskoormust nende ettevõtjate jaoks, kes turustavad oma toodangut lühikese tarneahela kaudu.

Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal Eestis kartuli saak 75 tuhat tonni, värske köögivilja saak

33 tuhat tonni ning värske puuvilja ja marja saak 6 tuhat tonni, millest eksporditi vastavalt 3 tuhat

tonni värsket puuvilja ja marja, 3 tuhat tonni värsket köögivilja ja 15 tuhat tonni kartulit. Eestis

kasutatakse värskeid köögivilju kogu tarneahelas 114 tuhat tonni, värskeid puuvilju ja marju 75

tuhat tonni ning kartulit 117 tuhat tonni.

Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk

Ebasoovitavate majanduslike mõjude kaasnemise risk on väike, kuna käitlejatele ei lisandu uusi

tegevusi ning negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad.

Mõju olulisus

Nii tegutsevale kui ka alustavale käitlejale ei kaasne lisategevusi ega -kohustusi, seega ei kaasne

negatiivse toimega mõju ning avalduv mõju on väheoluline.

Mõju valdkond. Mõju tervisele

8 RT I, 02.08.2025, 7, § 19.

4

Mõju sihtrühm. Mitteloomsete esmatoodete tarbijad.

Mõju kirjeldus

Eelnõuga kavandatud muudatus ei muuda nõuet, et väikeses koguses turule viidavad

mitteloomsed esmatooted peavad olema ohutud ja nende ohutuse tagamise eest vastutab tootja.

Väikeses kogusesmitteloomsete esmatoodete tarnimise hügieeninõuete järgimine on oluline

toidu saastumise ohtu vähendamiseks. Mitteloomsete esmatoodetega seotud riskid sõltuvad

eelkõige toidugrupist ̶ bioloogilised ohud võivad esineda sõltumata tootmise asukohariigist ning

nende ennetamiseks ja ohjamiseks rakendatavad meetmed lähtuvad toidu ja tootmisprotsessi

eripärast. Euroopa Toiduohutusameti andmetel9 esineb Euroopa Liidus mitteloomset päritolu

toitudega seotud toidutekkelisi haiguspuhanguid ning nakkusallikana on tuvastatud muu hulgas

köögivilju, puuvilju, marju ja muid taimseid tooteid. 2024. aasta zoonooside raporti kohaselt

registreeriti Euroopa Liidus 57 tugeva tõendusmaterjaliga toidutekkelistest haiguspuhangut, mis

olid seotud mitteloomset päritolu toiduga. Raporti andmetel suurenesid võrreldes eelneva aastaga

ka selliste puhangutega seotud haigusjuhtude, haiglaravi juhtude ja surmajuhtumite arvud.

Juhtude tuvastamine sõltub siiski seire- ja analüüsivõimekusest ning kõik juhud ei pruugi

statistikas kajastuda. Seetõttu ei pruugi avaldatud statistika anda tegelikust olukorrast täielikku

pilti. Mitteloomsete esmatoodetega seonduvate toidutekkeliste haiguspuhangute sagenemise

võimalike põhjustena on nimetatud taimse toidu suuremat tarbimist, nende toodete sagedase

toorelt söömist ning saastumise võimalust juba enne saagikoristust10. Seetõttu on oluline

hügieeninõuete järgimine mitteloomsete esmatoodete tarnimisel, sh väikese koguse puhul. Samas

ei muudeta eelnõuga väikeses koguses esmatoodete tootjatele kehtestatud hügieeninõudeid ega

käitleja vastutust ohutu toidu turuleviimise eest.

Lisaks bioloogilistele ohtudele tuleb vältida ja vähendada mitteloomsete esmatoodete korral ka

toidu saasteainetega saastumist. Mitteloomsete esmatoodete tootmisega võivad kaasneda

keemilised ohud, mis on seotud eelkõige taimekaitsevahendite ja väetiste kasutamisega,

keskkonnast pärinevatest saasteaine või taimedes looduslikult esinevate ainetega. Sellisteks

aineteks võivad olla näiteks pestitsiidide jäägid, nitraadid, raskmetallid, mükotoksiinid,

pürrolisidiinalkaloidid jmt. Toidus sisalduvad saasteained võivad sõltuvalt aine omadustest,

sisaldusest toidus ja toidukaudsest saadavusest mõjutada inimese tervist. Selliste ainete

pikaajaline toidukaudne saadavus väikeses koguses võib suurendada kahjuliku tervisemõju

avaldumise tõenäosust, eriti tundlikumates elanike rühmades. Olemasolevate andmete põhjal ei

ole võimalik anda kindlat hinnangut, kui sageli selline risk mitteloomsete esmatoodete tarbijate

puhul realiseerub, kuid seda ei saa täielikult välistada.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk

Risk on keskmine eelkõige võimaliku tervisemõju raskuse tõttu, kuid muudatuse lisamõju riskile

on piiratud, sest sisulised toiduohutusnõuded ega käitleja vastutus tagada toidu ohutust ei

muudeta. Tarbija terviseriski suurendab asjaolu, et mitteloomseid esmatooteid, näiteks

köögivilju, marju ja puuvilju, tarbitakse sageli toorelt või vähese töötlemisega. Seetõttu ei pruugi

hilisemates käitlemisetappides olla tõhusat võimalust haigustekitajaid hävitada, kui saastumine

on toimunud juba kasvatamisel, koristamisel, säilitamisel või tarnimisel. Euroopa

Toiduohutusameti andmed kinnitavad, et mitteloomset päritolu esmatoodetega võivad kaasneda

toiduohutuse riskid, mistõttu on hügieeninõuete järgimine oluline ka väikeses koguses

mitteloomsete esmatoodete tarnimisel. Toidu saasteainete sisalduse vähendamine töötlemise

9 EFSA and ECDC. (2025). The European Union One Health 2024 Zoonoses Report. EFSA Journal, 23(12), 9759. -

https://doi.org/10.2903/j.efsa.2025.9759. 10 EFSA BIOHAZ Panel. (2013). Scientific Opinion on the risk posed by pathogens in food of non-animal origin.

Part 1: Outbreak data analysis and risk ranking of food/pathogen combinations. EFSA Journal, 11(1), 3025. -

https://doi.org/10.2903/j.efsa.2013.3025.

Callejón, R. M., Rodríguez-Naranjo, M. I., Ubeda, C., Hornedo-Ortega, R., Garcia-Parrilla, M. C., & Troncoso, A.

M. (2015). Reported foodborne outbreaks due to fresh produce in the United States and European Union: Trends

and causes. Foodborne Pathogens and Disease, 12(1), 32–38. - https://doi.org/10.1089/fpd.2014.1821.

5

käigus sõltub konkreetsest saasteainest: kui toitu on sattunud püsiv ja termostabiilne ühend, ei

muuda töötlemine saasteaine sisaldust olulisel määral.

Võimalike ebasoovitavate riskide vähendamiseks on asjakohane jätkata käitlejate teadlikkuse

tõstmist saastumise vältimise ja vähendamise meetmetest ning hea põllumajandus- ja

hügieenitava rakendamisest. Riski vähendamisele aitavad kaasa ka asjakohane teave

toiduohutuse nõuete kohta ning vajaduse korral juhendmaterjalid suurema riskiga toodete või

tegevuste kohta.

Mõju olulisus

Kuigi tarbijad puutuvad mitteloomset päritolu esmatoodetega, nagu köögiviljad, puuviljad ja

marjad, kokku regulaarselt, tuleb mõju avaldumise sagedust hinnata selle järgi, kui sageli puutub

tarbija kokku haigestumist põhjustava või saastunud toiduga. Haigestumist põhjustava või

saastunud toiduga kokkupuute risk ei ole välistatud, kuid olemasolevad andmed ei võimalda anda

kindlat hinnangut haigestumist põhjustava või saastunud toiduga kokkupuute kohta.

Põhjusel, et määrusel puudub oluline mõju, ei ole vaja koostada Vabariigi Valitsuse

22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 65 lõike 2

kohast mõjude analüüsi ega esitada selle aruannet.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse

rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamine ei too endaga kaasa lisategevusi ega -kulutusi riigieelarve vahenditest,

samuti ei kaasne määruse rakendamisega tulusid riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Sotsiaalministeeriumile ning Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks järgmistele huvigruppidele: Eesti Toiduainetööstuse

Liit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Hotellide ja

Restoranide Liit, Eesti Kaupmeeste Liit, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti

Mahepõllumajanduse Sihtasutus, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon, MTÜ

Eesti Maaturism, MTÜ Eesti Aiandusliit.

Eelnõu sisaldab toote suhtes kohaldatavat tehnilist normi, millest tuleb teavitada Euroopa

Komisjoni ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriike. Toote nõuetele vastavuse seaduse § 43

ning sama paragrahvi lõike 4 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 23. septembri 2010. a

määruse nr 140 „Kavandatavast tehnilisest normist, infoühiskonna teenusele kehtestatavast

nõudest ja teenuse osutamise nõudest teavitamise kord ning teavitamist koordineeriva asutuse

määramine“ kohaselt menetletakse tehnilist normi sisaldava õigusakti eelnõu nimetatud korra

kohaselt.