Koostööleping nr 2-10/24984-1 Konkurss „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2027” Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) registrikood 70001975, asukoht Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Maret Maripuu ja Kehtna Vallavalitsus, registrikood 77000252, asukoht Pargi 2, Kehtna, Rapla maakond (edaspidi täitja), mida esindab põhimääruse alusel vallavanem Eire Endrekson, edaspidi koos pooled või eraldi pool, lähtudes SKA ja täitja ühisest huvist jätkata isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamist kohalikus omavalitsuses, sõlmisid käesoleva koostöölepingu (edaspidi leping) alljärgnevas: 1. Üldsätted 1.1. Leping on sõlmitud konkursi „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine

kohalikus omavalitsuses 2027” tulemusena. 1.2. Lepingu alusel elluviidavaid tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+, TAT

„Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus”, tegevus nr 2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine”.

1.3. Lepingul on selle sõlmimise hetkel järgmised lisad: 1.3.1. lisa 1 – konkursi tingimused ja kord; 1.3.2. lisa 2 – teenusmudeli katsetamise kirjeldus; 1.3.3. lisa 3 – vormid (3.1-3.9) lepingu täitmisel; 1.3.4. lisa 4 – täitja taotlus; 1.3.5. lisa 5 – teenuskomponentide hinnakiri. 1.3.6. Lepingu lisadeks on muudatused, mis allkirjastatakse ka pärast lepingu sõlmimist.

1.4. Lepingu lisas 3 olevaid vorme on SKAl õigus ühepoolselt täiendada ja muuta lepingu täitmise käigus lepingu punktis 7.5.1. SKA volitatud esindaja poolt allkirjastatuna. Vormide muutmiseks lepingu muutmise kokkulepet ei sõlmita.

2. Lepingu ese 2.1. Lepingu esemeks on täitja osalemine isikukeskse erihoolekande teenusmudeli

jätkurakendamises kohaliku omavalitsuse tasandil ning sellega seotus tegevuste elluviimise rahastamise tingimuste reguleerimine.

2.2. Lepingu eesmärgiks on jätkata SKA ja kohalike omavalitsuste koostöös isikukeskse komponendipõhise erihoolekande teenusmudeli rakendamist omavalitsustes, sh katsetada psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus.

2.3. Täitja korraldab isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamist (edaspidi tegevused) vastavalt konkursi ja lepingu tingimustele Kehtna valla haldusterritooriumil.

2.4. Täitjale eraldatakse abivajavatele isikutele abi korraldamiseks 9 (üheksa) teenuskohta. Projekti vältel võib täitjale eraldatud teenuskohtade arv väheneda, kui vahehindamise (vt lisa 2 p 2.3.) käigus selgub, et kõik täitjale eraldatud teenuskohad ei ole täidetud. Sellisel juhul vähendatakse täitja teenuskohtade arvu täitmata teenuskohtade arvu võrra ning samas proportsioonis väheneb ka käesoleva lepingu punktis 4.2 sätestatud lepingu maksimaalne rahaline maht teenuskomponentide maksumuse osas. Täitja teenuskohtade vähenemisel võib SKA teha otsuse täitjaga lepingu lõpetamiseks, kui täitjaga lepingu sõlmimise hetkel kokku lepitud teenuskohtade arvust on täidetud vähem kui 20%. Otsuses märgitakse lepingu lõppemise kuupäev.

2.5. Tegevused hõlmavad erinevaid teenuskomponente, mille loetelu on esitatud lepingu lisas 2. 2.6. Tegevuste täpsem kirjeldus ja teenusele esitatavad nõuded, samuti sihtgrupp on esitatud

lepingu lisas 2. 3. Lepingu tähtaeg

3.1. Täitja viib projekti tegevusi ellu alates 01.01.2027 kuni 31.12.2027. Projekti tegevuste kulud on abikõlblikud alates 01.01.2027 kuni 31.01.2028.

3.2. Leping jõustub selle allkirjastamisest ja kehtib kuni 31.01.2028 või kuni teenuskomponentide maksimaalse mahu täitumiseni või lepingu punktis 3.3. asjaolude ilmnemisel või SKA lepingu lõpetamise otsusega (lepingu punkt 2.4.), sõltuvalt sellest, milline tingimus saabub varem.

3.3. Kui lepingu kehtivuse ajal, pärast 30.04.2027, tekib olukord, kus täitjal on kõik teenuskohad täitmata, lõppeb leping viimase inimese teenuselt lahkumisele järgneva kuu viimase kuupäevaga.

4. Lepingu rahaline maht ja väljamakse tingimused 4.1. SKA teeb täitjale toetuse väljamakseid vastavalt teenuskohtade arvule ja nõuetekohaselt

elluviidud tegevustele: 4.1.1. teenusmudeli koordineerimise toetus, mis fikseeritakse lepingu sõlmimisel kogu

lepingu kehtivuse ajaks. Koordineerimise toetuse arvestus algab 01.02.2027; 4.1.2. kaasatud abivajajatele reaalselt osutatud teenuskomponentide maksumus

vastavalt lepingu lisa 1 punktis 2.6.2. nimetatud tingimustele ja SKA poolt kehtestatud teenuskomponentide hinnakirjale (lepingu lisa 5).

4.2. Lepingu maksimaalseks rahaliseks mahuks on 52 411,32 eurot (summa koos maksude ja maksetega, nende lisandumisel), mis koosneb teenusmudeli koordineerimise toetusest summas 5 940 eurot ja teenusekomponentide maksumusest summas 46 471,32 eurot.

4.3. SKAl ei ole kohustust teha väljamakseid lepingus fikseeritud maksimaalses rahalises mahus. Tegelik väljamakstav summa sõltub projekti kaasatud teenusesaajate tegelikust abivajadusest, st vastavalt nende abivajaduse hindamise tulemustest, individuaalsesse tegevusplaani kavandatud ja reaalselt kasutatud teenuskomponentide mahust, maksumusest ja teenuse kasutamise kestusest. Sellest tulenevalt võib konkursi osade suhtes sõlmitavate lepingute täitmise tegelik rahaline maht kujuneda väiksemaks kui lepingu punktis 4.2 märgitud summa.

4.4. Täitja esitab igal kuul SKAle projektis osalejatele teenuse osutamise ja koordineerimise toetuse kohta digitaalselt allkirjastatud koondaruande vormi (koondaruande vormina käsitletakse lisa 3, vorm 3.8. „Teenuskomponentide andmekogu”) hiljemalt aruandlusperioodile järgneva kuu 7. kuupäevaks e-posti aadressile [email protected], mis on aluseks toetuse maksmisel igakuiselt. Koondaruande (vorm 3.8.) faili pealkirjas sisaldub aruannet esitava KOV nimi, aruandekuu ja aasta nimetus (näiteks „Teenuskomponentide andmekogu_01.2027_Tallinn“) ning koondaruande failis kajastuma toetuse väljamaksmiseks vajalikud rekvisiidid: lepingu number, konkursi nimetus, KOV juriidiline nimi, arvelduskonto number, viitenumber (olemasolul), periood (kuu) ning eraldi kuluread (teenusmudeli koordineerimise toetus ja teenuskomponentide maksumus);

4.5. SKA kontrollib esitatud dokumentide vastavust 20 tööpäeva jooksul. Juhul kui andmete kontrollimisel ja võrdlemisel tuvastatakse erinevusi või puudusi, taotleb SKA täitjalt täiendavaid andmeid ning täitja on kohustatud vastama 3 tööpäeva jooksul.

4.6. SKA teeb toetuse väljamakse 20 tööpäeva jooksul täitja arvelduskontole nr EE781010802000064001 pärast seda, kui SKA on kinnitanud esitatud koondaruande ja täitja on nõuetekohaselt esitanud kõik lepingus nõutud dokumendid, sh parandanud kõik dokumentides ja andmetes esinenud puudused. Lepingujärgse viimase väljamakse tegemiseks peavad SKAle olema esitatud ja SKA poolt kinnitatud kõik lepingus nõutud dokumendid.

4.7. Täitja esitab SKAle hiljemalt koos lepingu punktis 4.4. nimetatud aruandega eelneva kuu sisenemise (kuni 30.04.2027) ja väljumise ankeedid (vorm 3.4. ja 3.5.) ning kokkuvõtvad hinnangud (vorm 3.9.) ja kvartali lõppedes elukvaliteedi hinnangute koondandmed (vormil 3.7.). Muud dokumendid esitab täitja vastavalt SKA päringutele.

5. Lepingu täitmine 5.1. Pool kohustub tegema teise poolega koostööd lepingu eesmärkide saavutamiseks. Pooled

juhinduvad koostöös avalike huvidega seotud kaalutlustest. 5.2. Täitja on kohustatud:

5.2.1. täitma lepingut nõuetekohaselt ja viima ellu tegevusi tähtaegselt, kvaliteetselt, kooskõlas lepingu, konkursi tingimuste ja esitatud taotlusega. Täitja tegevused on loetletud lepingu lisa 2 „Teenusmudeli katsetamise kirjeldus” punktis 3.1.;

5.2.2. tegema lepingu täitmise käigus tööd ja toimingud, mis ei ole konkursi dokumentides sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad tegevuste nõuetekohase elluviimise hulka;

5.2.3. tagama lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmete töötlemise ja säilitamise kooskõlas õigusaktide ja lepinguga;

5.2.4. järgima SKA täiendavaid ja põhjendatud juhiseid ja ettepanekuid lepingu täitmisel; 5.2.5. esitama SKAle nõuetekohaselt ja tähtaegselt lepingus kokku lepitud aruanded ja

muud dokumendid. SKA nõudmisel peab täitjal (või täitjaga kokkuleppel tegevusi vahetult elluviinud isikutel) olema võimalik dokumentaalselt tõendada teenuskomponentide osutamist pilootprojektis osalevatele abivajajatele ka pärast lepingu ennetähtaegset lõppemist. Täitja on kohustatud esitama SKA küsitud projektiga seotud dokumente, vastama saadetud küsitlustele ja osalema kogemusseminaridel;

5.2.6. säilitama lepingu täitmisega seotud dokumente kuni 31.12.2033 vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.02.2022 määrusele nr 56 „Perioodi 2021-2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusele“;

5.2.7. järgima tegevuste elluviimisel teavitusreegleid vastavalt Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrusele nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (https://www.riigiteataja.ee/et/akt/114042026008?leiaKehtiv).

5.3. Täitjal on õigus: 5.3.1. saada lepingus sätestatud tingimustel toetuse väljamakseid; 5.3.2. pöörduda SKA poole juhiste saamiseks, kui see on vajalik lepingu nõuetekohaseks

täitmiseks. 5.4. SKA on kohustatud:

5.4.1. koostama teenuskomponentide hinnakirja (lisa 5) ja avaldama selle Sotsiaalkindlustusameti kodulehel ISTE projekti lehel;

5.4.2. lähtuma projekti elluviimisel lepingust, konkursi tingimustes (lisa 1), teenusmudeli katsetamise kirjeldusest (lisa 2) ning teistest alusdokumentidest (sh TAT);

5.4.3. tegema lepingus kokku lepitud toetuse väljamakseid; 5.4.4. kontrollima toetuse väljamakse aluseks olevate aruannete ja dokumentatsiooni

nõuetele vastavust lepingus sätestatud tähtaja jooksul. 5.5. SKAl on õigus:

5.5.1. anda täitjale tegevuste elluviimiseks osutamiseks juhiseid;5.5.2. kontrollida lepingu täitmise käiku ja kvaliteeti, nõudes vajadusel täitjalt selle kohta

informatsiooni või kirjalike või suuliste seletuste esitamist, sh õigus mistahes ajal lepingu täitmisel nõuda tegevusi ellu viivate isikute nõuetele vastavuse tõendamist ja vastavate dokumentide esitamist;

5.5.3. teostada kohapealset kontrolli täitja juures süsteemselt ja regulaarselt tegevuste sisu ja kvaliteedi osas, et hinnata, kas tegevuste elluviimine vastab oma sisu ja kvaliteediga teenusega hõlmatud isikute vajadustele, sh õigus saada selgitusi osutatud teenuste ning nende otstarbekuse ja vajalikkuse kohta;

5.5.4. nõuda ilmnenud puuduste viivitamatut kõrvaldamist; 5.5.5. nõuda tagasi täitjale väljamakstud toetus juhul, kui ilmnevad asjaolud, mis viitavad

rahaliste vahendite mitteotstarbekohasele kasutusele või muule lepingu või rahastustingimuse rikkumisele, vastavas ulatuses.

6. Poolte vastutus ja vääramatu jõud 6.1. Lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega teisele poolele

tekitatud otsese varalise kahju eest kannavad pooled täielikku vastutust selle kahju ulatuses. Poole koguvastutus on piiratud lepingu hinnaga, välja arvatud juhul, kui lepingu rikkumine oli tahtlik.

6.2. Täitja vastutab igasuguse lepingu rikkumise eest eelkõige, kui projektitegevused on jäänud ellu viimata, neid ei ole ellu viidud tähtaegselt või need ei vasta lepingus sätestatud nõuetele vms. Kui sama rikkumise eest on võimalik nõuda leppetrahvi mitme sätte alusel või sama rikkumise eest on võimalik kohaldada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib õigus- kaitsevahendi SKA. Leppetrahvi või toetuse tagasinõude kohaldamine ei mõjuta õigust nõuda täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

6.3. SKA esitab pretensiooni mõistliku aja jooksul puudusest teada saamisest arvates. Pretensioonis fikseeritakse lepingu täitmisel ilmnenud puudused ja vajadusel määratakse

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. SKA võib nõuda puuduste kõrvaldamist, kui sellega ei põhjustata täitjale ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi.

6.4. Lisaks lepingu täitmise nõudele või täitmisnõude asemel on SKAl õigus nõuda leppetrahvi 10% (kümme protsenti) lepingu punktis 4.2. sätestatud maksimaalsest rahalisest mahust, kui täitja ei täida lepingut nõuetekohaselt.

6.5. Kui täitja rikub oluliselt lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine ei ole võimalik või kui SKAl ei ole heastamise vastu huvi, nt konfidentsiaalsusnõuete rikkumine, on SKAl õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu punktis 4.2. sätestatud maksimaalsest rahalisest mahust.

6.6. Lepingus sätestatud lepingu täitmise tähtajast või lepingu punkti 6.3. alusel esitatavas pretensioonis määratud tähtajast mittekinnipidamise korral on SKAl õigus nõuda täitjalt leppetrahvi 0,5% (null koma viis protsenti) lepingu punktis 4.2. sätestatud maksimaalsest rahalisest mahust iga viivitatud kalendripäeva eest.

6.7. Kui SKA viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on täitjal õigus nõuda SKAlt viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) tähtaegselt tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% (viis protsenti) tasumata summast.

6.8. Lepingus sätestatud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise korral, kui neid saab lugeda oluliseks lepingu rikkumiseks, on SKAl õigus leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada, teatades sellest täitjale kirjalikus vormis avaldusega. Lepingu rikkumist loetakse oluliseks eelkõige VÕS § 116 lg 2 kirjeldatud asjaoludel. Oluliseks rikkumiseks loetakse muuhulgas lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuste rikkumine.

6.9. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 (neljateistkümne) tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest. SKAl on õigus väljamakse tegemisel tasaarveldada leppetrahvi summa lepingu alusel tasumisele kuuluva summaga. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust nõuda teiselt poolelt täiendavalt ka kohustuste täitmist ja kahju hüvitamist.

6.10. Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu rikkumiseks, kui selle põhjuseks oli vääramatu jõud. Vääramatuks jõuks loevad pooled võlaõigusseaduse § 103 lg 2 kirjeldatud ettenägematuid olukordi ja sündmusi, mis ei olene nende tahtest või muid sündmuseid, mida Eestis kehtiv õigus- ja kohtupraktika tunnistavad vääramatu jõuna.

6.11. Lepingu punktis 6.10. nimetatud vääramatu jõu esinemise asjaoludel, eelkõige kui esinevad inimeste tervise ja ohutu elukeskkonna tagamise vajadusest tingitud põhjused, mistõttu ei osutu võimalikuks tegevuste elluviimine lepingus sätestatud tingimustel, on pooltel õigus muuta tegevuste elluviimise tingimusi. Sellisel juhul võivad pooled piirangute/ohu ajaks kokku leppida muudatustes, mis tagavad eesmärgipärase ja projekti tingimustele vastava tegevuste elluviimise. Muudatused lepitakse kokku kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ja loetakse lepingu lisaks.

6.12. SKAl on lepingu punktis 6.11. nimetatud olukorras õigus ühepoolselt lepingu täitmine peatada, kui lepingu tingimuste kohane tegevuste elluviimine võib ohtu seada teenuse osutajate või teenuse saajate elu või tervise. Sellisel juhul edastab SKA täitjale peatamise otsuse, mis loetakse lepingu lisaks.

6.13. Kui lepingu rikkumine täitja poolt toob kaasa kulude mitteabikõlblikkuse, nõuab SKA täitjalt tagasi kulud kogu finantskorrektsiooni ulatuses.

7. Teadete edastamine ja volitatud esindajad 7.1. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või

võivad takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. 7.2. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis, muuhulgas näiteks poolte lepingu lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu rikkumisest jms. Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

7.3. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt. Kuni kontaktandmete muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele lepingus märgitud kontaktandmetel.

7.4. Kirjalik teade loetakse poole poolt kätte saaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja postitamisest on möödunud 5 (viis) kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide, saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirjas näidatud saatmise kellaajal.

7.5. Poolte volitatud esindajad: 7.5.1. SKA volitatud esindaja Anu Hall, telefon +372 5908 2581, e-post

[email protected]. SKA volitatud esindajal on õigus esindada SKAd kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes sh lisa 3 vormide allkirjastamisel. SKA volitatud esindajal ei ole õigust esindada SKAd järgmistes lepingu muudatustega seotud tegevustes: lepingu muutmine, lepingu ühepoolne erakorraline lõpetamine ning leppetrahvi, viivise või kahjude hüvitamise nõude esitamine.

7.5.2. Täitja volitatud esindaja Ragne Rahe, telefon +372 528 2141, e-post [email protected]

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse 8.1. Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on SKAl eeldatavalt õigustatud huvi.

8.2. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid SKA eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele, advokaatidele, pankadele, kindlustusandjatele, kes on seotud konfidentsiaal- suskohustusega, ning juhtudel, kui pool on õigusaktidest tulenevalt kohustatud informatsiooni avaldama. Täitja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

8.3. Täitja kohustub mitte kasutama konfidentsiaalset teavet isikliku kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

8.4. Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

8.5. Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.Täitja tagab isikuandmete töötlemise õiguspärasuse kolmandate osapooltega sõlmitud lepingute täitmisel ning sõlmib volitatud töötlejaga isikuandmete töötlemise lepingu.

9. Lepingu muutmine ja lõpetamine 9.1. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta. Pooled on teadlikud, et lepingu üleandmisele kehtivad muuhulgas seadusest tulenevad piirangud.

9.2. Pooled võivad lepingut muuta juhul, kui objektiivsetest asjaoludest selgub, et muudatuste tegemine on vajalik tegevuste eduka elluviimise tagamiseks.

9.3. Objektiivsest vajadusest tulenevalt on SKAl täitja nõusolekul õigus pikendada lepingu kehtivust kuni 3 (kolm) kuud.

9.4. SKAl on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või esineb muu asjaolu, mille puhul ei saa eeldada, et lepingu täitmine jätkub. SKA teatab täitjale lepingu lõpetamisest kirjalikult ette vähemalt 30 kalendripäeva.

9.5. Pooled muudavad lepingut ja sõlmivad lepingu lisa seoses teenuskohtade arvu ja sellega seotud rahalise mahu muutmisega lepingu punktis 2.4. sätestatud tingimustel.

10. Lõppsätted 10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. 10.2. Juhul kui lepingu mõni säte osutub vastuolus olevaks Eestis kehtivate õigusaktidega, ei

mõjuta see ülejäänud sätete kehtivust. 10.3. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

antakse lahendamiseks kohtule. 10.4. Leping on allkirjastatud digitaalselt.

Sotsiaalkindlustusamet Täitja (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Maret Maripuu Eire Endrekson peadirektor

KINNITATUD

20.10.2026 käskkirjaga nr 2-10/24984-1 Lisa 1

Konkursi tingimused ja kord (konkursikutse) Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2027 Sotsiaalkindlustusamet teeb 32-le kohalikule omavalitsusele, kes osalevad projektis „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2025-2026” 2026. aasta seisuga, ettepaneku esitada mudeli jätkurakendamiseks taotlus konkursile „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2027”.

1. Üldandmed

1.1 Konkursi läbiviija kontaktandmed

Sotsiaalkindlustusamet registrikood 70001975 aadress Paldiski mnt 80, Tallinn 15092 www.sotsiaalkindlustusamet.ee

1.2 Konkursi vastutav isik ja kontaktandmed

peaspetsialist Viktooria Iljin sotsiaal- ja erihoolekande osakond, erihoolekande ja rehabilitatsiooni talitus e-post: [email protected]

1.3 Konkursi nimetus

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2027

1.4 Lepingu rahastamisallikas

Teenusmudeli katsetamise tegevusi kaasrahastatakse Euroopa Sotsiaalfond+ (ESF+), TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus”, tegevus nr 2 „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine”.

1.5 Konkursi dokumentatsioon

Lisa 1 -konkursi tingimused ja kord; Lisa 2 - teenusmudeli katsetamise kirjeldus (sh teenusmudeli katsetamisel KOV tegevused ja teenuskomponentide loetelu); Lisa 3 - koostöölepingu projekt (edaspidi leping) ja vormid (1-10) lepingu täitmisel; Lisa 4 - taotluse vormid: Vorm 4.1. taotlus ja kinnitused; Vorm 4.2. ühistaotlejate volikiri, Lisa 5 - teenuskomponentide hinnakiri.

2. Konkursi kirjeldus

2.1. Konkursi eesmärk

Konkursi eesmärk on jätkurakendada eelmise projektiperioodi kogemuste baasilt isikukeskse erihoolekande teenusmudelit koostöös nende kohalike omavalitsustega (32), kes on 2026. aastal mudeli katsetamises osalenud.

2.2. Koostöö lühikirjeldus

Ühtekuuluvuspoliitika fondide 2021-2027 meetmest nr21.4.9.1 „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine” rahastatud toetuse andmise tingimuste (TAT)„Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus” tegevuse „Integreeritud,

isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine” sisuks on katsetada Sotsiaalkindlustusameti (edaspidi SKA) ja kohalike omavalitsuste (edaspidi KOV) koostöös isikukeskse komponendipõhise erihoolekande teenusmudeli (edaspidi ISTE) rakendatavust omavalitsustes. Ühelt poolt hõlmab see psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhineva lähenemise katsetamist ja teisalt katsetatakse korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste abi ja teenuste korraldaja rollis on kohalik omavalitsus.

Tegevusi jätkatakse koostöös seni ISTEt katsetanud 32 omavalitsusega, kes on saanud 2026. aastal toetust mudeli rakendamiseks. Koostööd jätkatakse juba seni katsetanud KOVidega, kuna jätkuperioodil on eelduseks, et mudel piirkonnas juba toimib. Uuel perioodil toimub väljumiskava tegevuste elluviimine ning eesmärk on hoida toimivat võrgustikku töös seniste ISTE rakendamisega seotud tegevuste korraldamise jätkusuutlikkuse tagamiseks. Perioodiks 2027 tehakse 2026. aastal mudelit katsetanud 32-le omavalitsustele ettepanek jätkata varasema kogemuse baasilt edasiarendatud mudeli jätkurakendamist.

ISTE jätkurakendamise sisu, eesmärgid, sihtrühm ja korraldus on kirjeldatud lisas 2 (Teenusmudeli katsetamise kirjeldus). Täpsem ülevaade katsetatavast teenusmudelist ja teenuskomponentidest on toodud lisa 2 peatükkides 4 „Isikukeskse teenusmudeli kirjeldus” ja 5 „Teenuskomponentide loetelu”. Lisaks on 2027 perioodil kehtestatud teenuskomponentide osutamise hinnakiri (vt lisa 5).

Jätkurakendamist 2027 perioodil osutatakse korraldusmudeli baasil teenust psüühilise erivajadusega inimestele kuni 619 teenuskohal (KOVidele eraldatud teenuskohtade arv 01.06.2026 seisuga). Projekti kaudu saavad teenuseid peamiselt inimesed, kes on projektis osalenud perioodil 2025-2026 ja vajavad teenuse jätkamist. Koostöö kirjeldus, teenuse kohtade arv ja teenuse kohtade jaotamise põhimõtted ning toetuse andmise tingimused on kirjeldatud käesolevas konkursi tingimuste ja korra dokumendis.

Teenusmudeli katsetamise eelarvest rahastatakse kohalikes omavalitsustes katsetamisega seotud tegevuste kulusid, sh nii abivajajatele reaalselt osutatavate teenuskomponentide maksumust ning KOV korralduskulusid (eelkõige tööjõukulud). Täpsemalt on finantseerimise tingimused kirjeldatud konkursi tingimuste punktides 2.6.1. ja 2.6.2.

2.3. Taotlejad (sh ühistaotlejad)

2.3.1. Nõuded taotlejale

Nõuded toetuse taotlejale ISTE projektis perioodiks 2027 on järgmised (kõik esitatud nõuded peavad olema samaaegselt täidetud):

 Taotleja peab olema varasemalt osalenud projekti „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses 2025-2026” rakendamises ning tal peab olema kogu konkurssi kestel kehtiv ISTE projekti rakendamise leping (konkursi väljakulutamise ajal Antsla vald, Elva vald, Haapsalu linn, Harku vald, Hiiumaa vald, Jõelähtme vald, Jõhvi vald, Järva vald, Kehtna vald, Kiili vald, Kohila vald, Kohtla-Järve linn, Kose vald, Lääne-Nigula vald, Lüganuse vald, Narva linn, Paide linn, Põhja-Pärnumaa vald, Põltsamaa vald, Pärnu linn, Raasiku vald, Rakvere linn, Rapla vald, Rõuge vald, Tallinna linn, Tartu linn, Tori vald, Türi vald, Tõrva vald, Valga vald, Viljandi linn, Väike-Maarja vald).

 Vallad ja linnad võivad taotluse esitada enda ametiasutuse kaudu, kelle õiguslik vorm äriregistri poolt peetava riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registri kohaselt on „kohaliku omavalitsuse asutus”. Valla ja linna ametiasutus tegutseb sellisel juhul valla või linna kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimel. Taotlejaks võib olla valdade või linnade ühine ametiasutus ja valla või linna ühise ametiasutuse hallatava asutus, kes täidab kohaliku omavalitsuse ülesandeid.

2.3.2. Ühistaotlejad

Toetuse taotlejaks võib olla ka mitu kohalikku omavalitsust ühiselt (edaspidi ühistaotlejad), kes kõik vastavad punktis 2.3.1. toodud nõuetele. Sellisel juhul nimetavad ühistaotlejad taotluste menetlemisega ning lepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toimingute tegemiseks volitatud esindaja ning kinnitavad ühistaotlejate solidaarvastutust. Ühistaotluse korral peab esitama ühistaotlejate volikirja vastavalt lisas 4 etteantud vormile 4.2.

2.3.3. KOVis teenusmudeli piloteerimist koordineeriv juhtumikorraldaja

Taotleja nimetab vormil 4.1. KOVis teenusmudeli piloteerimist koordineeriva juhtumikorraldaja, kes ühtlasi on ka lepingujärgne kontaktisik ja volitatud esindaja. Nõuded teenusmudeli piloteerimist KOVis koordineerivale juhtumikorraldajale on järgmised:

 tal on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon1.

 Kui projektiperioodi jooksul vahetub koordineeriv juhtumikorraldaja või lisandub spetsialist, kes viib läbi koordineeriva juhtumikorraldaja tegevusi, peavad lisandunud ja vahetunud spetsialistid vastama ülalnimetatud tingimustele ning KOV peab edastama SKAle sellekohase kinnituse.

 Kui KOVis planeeritakse teenusmudeli piloteerimise tegevused jaotada mitme spetsialisti vahel, peavad ülaltoodud tingimustele vastama kõik KOVis teenusmudeli piloteerimisel inimesega juhtumikorralduse ja hindamise tegevusi tegevad spetsialistid.

Teisi teenusmudelis kirjeldatud KOV tegevusi võivad teha vastavate oskustega teised KOV spetsialistid.

Teenusmudeli piloteerimist KOVis koordineeriva(te) spetsilist(ide) nõuetele vastavuse eest vastutab KOV andes vastavasisulise kinnituse esitatud taotluses.

2.4. Teenusekohtade jaotus

2.4.1. Lepingu sõlmimisel KOVidele jaotatavate teenuskohtade arv

Käesoleva konkursi raames 2027 perioodiks jaotatakse taotlejate vahel ära kuni 619 teenuskohta, seejuures on igal taotlejal võimalik jätkata projektis osalemist maksimaalselt sama teenuskohtade arvuga, mis tal oli 2026. aastal seisuga 01.06.2026 (vt tabel 1). Teenuskohtade taotlemisel lähtub KOV 01.06.2026 seisuga teenuskohtade koguarvust (st KOVil on võimalik taotleda maksimaalselt teenuskohti vastavalt tabelis 1 toodud arvudele) ning märgib taotluse ja kinnituste vormil (vorm 4.1.), millise teenuskohtade arvuga soovib alates 2027. aastast ISTE jätkurakendamisel osaleda. Ühistaotlejate puhul on maksimaalseks teenuskohtade arvuks ühiselt taotlevate KOVide teenuskohtade summa.

Kui pärast taotlejate poolt taotluste esitamist selgub, et välja ei jagata kõik 619 teenuskohta, siis jäävad osad teenuskohad välja jagamata.

Tabel 1. KOVide lõikes ISTE teenuskohtade arv, seisuga 01.06.2026.

Jrk KOV nimi ISTE 2025-2026 teenuskohtade arv seisuga 01.06.2026

1 Antsla vald 14

2 Elva vald 13

3 Haapsalu linn, Lääne-Nigula vald 17

4 Harku vald 8

5 Hiiumaa vald 4

6 Jõelähtme vald 23

7 Jõhvi vald 5

8 Järva vald 14

9 Kehtna vald 9

10 Kiili vald 3

11 Kohila vald 20

12 Kohtla-Järve linn 22

13 Kose vald 14

14 Lüganuse vald 7

1 Projektis tuginetakse Sotsiaalhoolekande seaduses § 161 sätestatud määratlusele, mille kohaselt võib kohaliku omavalitsuse üksuses sotsiaaltöötajana nimetada ametisse isiku, kellel on kutseseaduse alusel välja antud sotsiaaltöötaja kutse või kellel on riiklikult tunnustatud kõrgharidus sotsiaaltöös või sellele vastav kvalifikatsioon.

15 Narva linn 19

16 Paide linn 4

17 Põhja-Pärnumaa vald 11

18 Põltsamaa vald 5

19 Pärnu linn 47

20 Raasiku vald 5

21 Rakvere linn 14

22 Rapla vald 46

23 Rõuge vald 7

24 Tallinna linn 83

25 Tartu linn 42

26 Tori vald 35

27 Tõrva vald 22

28 Türi vald 21

29 Valga vald 40

30 Viljandi linn 36

31 Väike-Maarja vald 9

KOKKU 619

2.4.2. Teenuskohtade arvu muutumine lepingu kehtivuse ajal (vahehindamised)

Lepingu kehtivuse ajal toimub KOVidele lepingus kokkulepitud teenuskohtade täituvuse vahehindamine. Vahehindamise tulemusel võib KOVile eraldatud teenuskohtade arv väheneda, kui vahehindamise (vt lisa 2 punkt 2.3.) käigus selgub, et kõik KOVile eraldatud teenuskohad ei ole täidetud. Sellisel juhul vähendatakse KOVi teenuskohtade arvu täitmata teenuskohtade arvu võrra ning samas proportsioonis väheneb teenuskomponentide maksumuse maksimaalne rahaline maht.

Vahehindamine toimub seisuga 30.04.2027. Teenuskohtade vahehindamise tingimused on kirjeldatud teenusmudeli katsetamise kirjelduses (lisa 2, punktis 2.3.).

KOVi teenuskohtade vähenemisel võib SKA teha jooksvalt otsuse KOViga lepingu lõpetamiseks, kui lepingu sõlmimise hetkel kokku lepitud teenuskohtade arvust on täidetud vähem kui 20%. Kui lepingu kehtivuse ajal, pärast 30.04.2027, tekib olukord, kus KOVil on kõik algselt lepingus kokkulepitud teenuskohad täitmata, lõppeb leping viimase inimese teenuselt lahkumisele järgneva kuu viimase kuupäevaga (vastavalt lepingu punktis 2.4; 3 ja 9 toodule).

2.5. Sihtrühm. Teenusekohtade täitmine

Abivajavate inimeste projekti kaasamisel peab KOV järgima SHS § 5-s sätestatut.

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamisel KOVide poolt kaasatavad abivajajad peavad vastama projekti sihtrühma kriteeriumitele (lisa 2 punkt 1.3; vt ka sihtrühma kirjeldust TATis, punkt 2.2.4).

Vabade teenuskohtade täitmisel tegutseb KOV vastavalt teenusmudeli katsetamise kirjelduse punktis 3.1. loetletud KOV tegevustele.

2.5.1. Teenuskohad 2025-2026 perioodil ISTE projektis osalenud abivajajatele

Taotleja saab 2025-2026 perioodil kaasatud abivajajatele, kes 31.12.2026 seisuga osalevad projektis, teenuse osutamist 2027 perioodil jätkata, kui inimene vastab konkursi tingimuste punktis 2.5. ja lisa 2 punkt 1.3. kirjeldatud sihtrühmale ning järgmistele kriteeriumitele:

 Projektis osaleval inimesel, kelle puhul KOV soovib projekti raames teenuse osutamist 2027. aastal jätkata, peab olema 2026. aasta jooksul üle vaadatud abi- ja toetusvajaduse hindamine (või tegevusplaan) ning KOV hinnangul vajab isik teenuse jätkamist.

 ISTE projektis jätkavate abivajajate osas, kelle kohta on esitatud sisenemise ankeedid 2023-2025 perioodil, ei ole vaja uusi sisenemise ankeete esitada, kuna tegevused jätkuvad sama struktuuritoetuste rahastusperioodis. Vajalik on tähele panna, et 2023-2024 perioodi sisenemise ankeetide vormil on Eesti Töötukassaga andmete töötlemise nõusoleku punkt,

mille nõusolek kehtib kuni 31.12.2024. Kui 2027. aastal ISTE projektis jätkava inimese osas on vajalik teha Töötukassasse päringuid seoses töövõime hindamise ekspertarvamuste andmetega, on vajalik juba esitatud ankeedile võtta inimeselt nõusoleku pikendamine.

2.6. Eeldatav maksumus

ISTE projekti eelarvest rahastatakse 2027 perioodil KOVide piloteerimisega seotud tegevusi, sh nii teenuse osutamise kulud (nn teenuskomponentide maksumus) kui KOV korralduskulud (nn teenusmudeli koordineerimise maksumus, sh juhtumikorraldaja töötasu). Teenuskomponentide maksumuse ja lepingu täitmise maksumuse kujunemist on täpsemalt selgitatud konkursi tingimuste punktides 2.6.1. ja 2.6.2.

Lepingu alusel SKA poolt tehtavate väljamaksete maksimaalne rahaline toetuse maht perioodil 01.01.2027-31.01.2028 on kuni 2 870 719,76 eurot (siin ja edaspidi koos kõikide maksude ja maksetega, nende lisandumisel), mis hõlmab järgnevat:

1) teenusmudeli koordineerimise toetus vastavalt taotleja teenusekohtade arvule, maksimaalselt summas kuni 340 573,80 eurot;

2) teenuskomponentide maksumus, st teenuskomponentide eest makstav eeldatav ja ühtlasi maksimaalne rahaline maht, summas kuni 2 530 145,96 eurot.

KOViga sõlmitavate lepingute täitmise tegelik rahaline maht võib kujuneda väiksemaks kui käesolevas punktis märgitud maksimaalne rahaline maht, kuna reaalselt osutatava teenuse rahaline maht sõltub teenusmudeli katsetamisel kaasatud teenuse saajate tegelikust abivajadusest, st inimese abivajaduse hindamise tulemustest, personaalsesse tegevusplaani kavandatud ja reaalselt kasutatud teenuskomponentide mahust, maksumusest ja teenuse kasutamise kestusest.

Taotleja ei esita oma taotluses teenusmudeli koordineerimise toetuse summat (vt punkti 2.6.1.) ega teenuskomponentide summat (vt punkti 2.6.2.), vaid esitada tuleb 2027. aastaks soovitud teenusekohtade arv (st teenusmudeli piloteerimisel kaasatavate abivajajate arv), mis ei saa olla suurem kui teenuskohtade arv alates 01.06.2026 (tabel 1). Lepingu kohase maksimaalse rahalise mahu, mis koosneb teenusmudeli koordineerimise toetusest ja teenuskomponentide arvestuslikust toetusest, arvutab SKA välja vastavalt KOVile jaotatud teenuskohtade arvule.

2.6.1. Teenusmudeli koordineerimise toetus

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamisega seotud korralduskulude rahastamiseks makstakse lepingupartneriks olevale KOVile teenusmudeli koordineerimise toetust, mis on mõeldud teenusmudeli katsetamise tegevuse elluviimisega seotud sihipäraste kulude katmiseks, sh:

a) töötajate töötasu ja tööjõumaksud (omavalitsuses katsetamise tegevustega seotud töötajate, sh koordineeriva juhtumikorraldaja palgafond);

b) büroo- ja sidekulud, sh IT-varade ja tarkvaralitsentside soetamise kulud; c) tegevuse elluviimisega seotud töövahenditele ja töökeskkonnale, ruumide rendi- ja

kommunaalkulud; d) teenusmudeli katsetamise tegevustega seotud transpordikulud; e) teenusmudeli katsetamise raames toimuvatel koolitustel vm üritustel osalemiseks vajalikud

kulud sh majutuskulud.

Alapunktides b-e nimetatud kulude osakaal ei tohi ületada summaarselt 10% teenusmudeli koordineerimise toetuse kogumaksumusest.

Teenusmudeli katsetamise perioodil teeb SKA lepingu täitjale (KOV) teenusmudeli koordineerimise toetuse väljamakse vastavalt lepingu punktile 4.1.1. Teenusmudeli koordineerimise toetus on fikseeritud summa, mida SKA maksab lepingupartneriks olevale KOVile igakuiselt sõlmitud lepingu ja esitatud aruannete alusel. Teenusmudeli koordineerimise toetuse kogu perioodi maksimaalne määr sõltub sõlmitud lepingu järgsest teenuskohtade arvust. Lõplik teenusekoordineerimise toetuse summa lepitakse kokku lepingu sõlmimisel (lepingu punkt

2.4.). Teenusmudeli koordineerimise toetus (sh tööjõukulu koos kõigi maksudega) ühe teenuskoha kohta ühes kuus on 45,85 eurot2.

Kui pärast KOVi poolt taotluste esitamist selgub, et välja ei jagata kõik 619 teenuskohta ja seetõttu jääb koordineerimistoetuseks eraldatud kogueelarves ülejääk, siis SKA jätab endale õiguse suurendada proportsionaalselt teenuskohti saavate KOVide koordineerimistoetuseks eraldatud arvestuslikku rahalist mahtu lepingu sõlmimisel ja koordineerimise toetus KOVile eraldatud summa lepitakse kokku lepingus. Seda tehakse üks kord pärast taotluste läbivaatamist ja enne koostöölepingute sõlmimist, kuid koordineerimise toetuse arvestuslik suurus ühes kuus teenuskoha kohta ei saa olla suurem, kui 55 eurot kuus.

2027. aastal kehtib tingimus, et KOViga lepingu sõlmimisel fikseeritakse teenusmudeli koordineerimise toetus kogu perioodiks 01.02.2027-31.01.2028, st koordineerimise toetuse suurust edaspidi ei muudeta (ei vähendata) vastavalt tegelikult täidetud teenuskohtadele, väljaarvatud (lepingu punktis 2.4.) juhul, kui leping lõppeb ennetähtaegselt. Koordineerimise toetus makstakse KOVile ka 2028. aasta jaanuari eest projekti lõpetamisega seotud tegevusteks, sh projektis osalejate väljumise korraldamiseks ja jätkutegevustele ülemineku toetamiseks, koondaruannete koostamiseks ning SKAle vajalike dokumentide ja tagasiside esitamiseks.

Teenusmudeli koordineerimise toetuse kasutamise üle otsustab KOV lähtuvalt omavalitsuse vajadustest - kas teenusmudeli katsetamiseks võetakse tööle täiendav töötaja (KOVis teenusmudelit koordineeriv juhtumikorraldaja) või tasustatakse KOVis juba töötavaid sotsiaalvaldkonna töötajaid katsetamisega seotud tööülesannete täitmise eest vms (vastavalt konkursi tingimuste punktis 2.3.3. ja teenusmudeli katsetamise kirjelduses toodule). Oluline on seejuures, et KOVis oleksid kaetud kõik teenusmudeli koordineerimisega seotud vajalikud tegevused/funktsioonid, sõltumata sellest, kas neid täidab üks või mitu töötajat (sh nt abivajaduse hindamine, teenuseosutajate hankimine, aruandlus ja lepinguliste suhete korraldus SKA ja partneritega).

2.6.2. Teenuskomponentide maksumus

SKA teeb KOVile väljamakse teenusmudeli tegevustesse kaasatud abivajajatele reaalselt osutatud teenuskomponentide maksumuse katteks KOVi poolt SKAle esitatud aruannete alusel. Väljamakseid tehakse nende teenuskomponentide eest/ulatuses, mis on loetletud lisa 2 ptk 5 (Teenuskomponentide loetelu), teenuskomponentide maksumuse aluseks on SKA kehtestatud hinnakiri (vt lisa 5).

Perioodil 2027 on teenuskomponentide osutamiseks SKA poolt kehtestatud hinnakiri, millest peab KOV lähtuma ja mille alusel toimub teenuskomponentide eest tasumine KOVile. Teenuskomponendid jagunevad (lisa 2) põhiteenuse komponendiks ja tugiteenuse komponentideks. Põhiteenuse ja tugiteenuse osutamine toimub regulaarselt ning igakuiselt. Teenuskomponentide eest tasumine toimub vastavalt hinnakirjale tunnipõhiselt (vt lisa 5 ja lisa 2).

2027. perioodil on hinnapiiriga hõivatuse eluvaldkonna teenuskomponent, mille arvestuslik isikupõhine kuu piirhind on 202 eurot kuus, kuid mis võib kuude lõikes erineda, sh olla suurem kui 202 eurot, kuid ühe kalendriaasta kogukulu inimese kohta ei tohi ületada arvestuslikku 12 kuu piirhinda. 3

Summaarselt ei tee SKA KOVile teenusmudeli katsetamise vältel teenuskomponentide katteks väljamakseid rohkem kui tema eelarve maksimaalmäärani, mis arvutatakse iga KOVi puhul järgmiselt:

KOV teenuskomponentide = maksimaalmäär

teenusekohtade arv KOV taotluses

X teenuskomponentide maksumus ühe inimese kohta4

Teenuskomponentide arvestuslik maksumus ühes kuus ühe inimese kohta on 340,62 eurot, kogu perioodil 2027 (12 kuud) ühe inimese kohta 4087,44 eurot.

2 Näiteks, kui KOVil on lepingu järgselt eraldatud 10 teenuskohta, on KOVile makstav teenusmudeli koordineerimise toetus ühes kuus 458,50 eurot (10 x 45,85 eurot) ja tasu ülemmäär kokku perioodi 01.02.2027-31.01.2028 (12 kuud) kohta on 5502 eurot. 3 Tuginetud on 2026. aasta töötamise toetamise teenuse maksimaalsele maksumusele kuus, mis on 202 eurot. https://www.riigiteataja.ee/et/akt/123122025013?leiaKehtiv 4 Teenuskomponentide maksumus ühe inimese kohta on 4087,44 eurot kogu lepinguperioodi (12 kuud) vältel kokku. Täpsustuseks, teenuskomponentide maksumus ühe inimese kohta on arvestuslik – st reaalselt võib erinevatele abivajajatele osutatud teenuskomponentide maksumus olla erinev ja see ei ole piiratud näidistena esitatud arvutustes toodud summadega, kuid KOVile projekti jooksul kokku tasutav summa ei tohi ületada KOV maksimaalmäära.

Tabel 2: Tabelis on esitatud näitlikult esialgsed KOV teenuskomponentide maksumuse maksimaalmäärad kogu lepinguperioodil vastavalt erinevale teenuskohtade arvule.

KOV teenuskohtade arv 2027 KOV teenuskomponentide maksumuse maksimaalmäär lepinguperioodil (12 kuud)

5 teenuskohta 20 437,20

10 teenuskohta 40 874,40

20 teenusekohta 81 748,80

25 teenusekohta 102 186,00

30 teenusekohta 122 623,20

40 teenusekohta 163 497,60

50 teenusekohta 204 372,00

Kui pärast KOVi poolt taotluste esitamist selgub, et välja ei jagata kõik 619 teenuskohta ja seetõttu jääb teenuskomponentide osutamiseks eraldatud kogueelarves ülejääk, siis SKA jätab endale õiguse suurendada proportsionaalselt teenuskohti saavate KOVide teenuskomponentide osutamiseks eraldatud arvestuslikku rahalist mahtu lepingu sõlmimisel ja teenuskomponentide osutamiseks KOVile eraldatud summa lepitakse kokku lepingus. Seda tehakse üks kord pärast taotluste läbivaatamist ja enne koostöölepingute sõlmimist, kuid teenuskomponentide arvestuslik maksumus ühes kuus osaleja kohta ei saa olla suurem, kui 488 eurot kuus.

KOV ei tohi lepingus nimetatud maksimaalmäära lepinguperioodil ületada. Teenuskomponentide maksumuse mahu täitumisel KOVga leping lõppeb (st kui kõigile KOVi poolt teenusmudeli katsetamisse kaasatud abivajajatele summaarselt osutatud teenuskomponentide maksumus ületab KOV maksimaalmäära, siis leping lõppeb).

Juhul, kui perioodiliselt toimuva vahehindamise (vt p.2.4.2) käigus selgub, et KOVile eraldatud teenuskohad ei ole kõik täidetud, vähendatakse KOVile eraldatud teenuskohtade arvu täitmata kohtade võrra ja arvestatakse antud KOVi teenuskomponentide maksumus ümber samas proportsioonis.

2.7. Koostöölepingu kestus ja tingimused

Kõigi edukaks osutunud taotlejatega sõlmib SKA koostöölepingud. Eeldatavalt sõlmitakse leping 2026. aasta novembris. Lepingu sõlmimise tähtaeg on indikatiivne ja ei oma õiguslikku tähendust. Leping kehtib alates 01.01.2027 kuni 31.01.2028 (eeldatavalt kuni 13 kuud). Leping lõppeb ennetähtaegselt, kui lepingu kehtivuse ajal täitub teenuskomponentide osutamiseks eraldatud maksimaalne maht või kõik teenuskohad on pärast 30.04.2027 täitmata. SKA võib teha otsuse lepingu lõpetamiseks, kui täidetud on vähem kui 20% teenuskohtadest.

Koostöölepingu projekt on toodud lisas 3. Leping sõlmitakse lepingu projektis sätestatud tingimustel.

KOVil peab olema valmisolek alustada teenusmudeli jätkurakendamise tegevustega (teenusmudeli kasutusele võtmise ja juurutamisega) alates kuupäevast, mil temaga sõlmitud leping jõustub.

3. Konkursi läbiviimise kord 3.1. Taotluse vormistamine ja esitamine 3.1.1. Konkursil „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2027” osalemiseks tuleb esitada taotlus vastavalt konkursi dokumentides sisalduvatele tingimustele. Dokumendid tuleb esitada esindusõigust omava isiku poolt digitaalselt allkirjastatult. Nõutavate dokumentide loetelu: a) taotlus, mis tuleb vormistada ja esitada lisas 4 toodud vormil (4.1.) eesti keeles. Muul kujul esitatud taotlusi ei arvestata;

 taotluse vormil märgib taotleja, millise teenuskohtade arvuga soovib ta 2027. aastast alates ISTE katsetamist jätkata (vt tabel 1) ja taotlusega kinnitab täpse soovitud kohtade arvu ja tingimustele vastavuse;

 taotleja nimetab vormil 4.1. KOVis teenusmudeli piloteerimist koordineeriva juhtumikorraldaja, kes ühtlasi on ka lepingujärgne kontaktisik ja volitatud esindaja. Nõuded teenusmudeli piloteerimist KOVis koordineerivale juhtumikorraldajale on toodud konkursi tingimuste punktis 2.3.3.;

 taotleja täidab taotluse kirjelduse, tuues välja vähemalt järgmise info: kuidas on planeeritud ISTE jätkurakendamine; keda on planeeritud kaasata projekti tiimi (kui ei ole muutusi, siis kirjeldada senist kaasamist); kes on peamised koostööpartnerid ja keda soovite veel kaasata võrgustikku; kuidas planeerite pärast ISTE projekti lõppu toetada projektis osalejaid (alates 2028),

b) juhul kui taotlus esitatakse mitme KOVi koostöös, tuleb esitada ühistaotlejate volikiri vastavalt lisas 4 etteantud vormile (vorm 4.2.).

3.1.2. SKA annab konkursi väljakuulutamisest teada ameti kodulehel

(https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/asutus-uudised-ja-kontakt/praktiline-teave/hanked#iste27). SKA

saadab konkursi avaldamise info kõigi 2026. aastal ISTEt piloteerivate KOVide üldmeilile ning

senises koostöölepingus fikseeritud kontaktisikutele.

Konkursil osalemiseks tuleb esitada digitaalselt allkirjastatud kirjalik taotlus. Taotluse esitamise tähtaeg on 18. september 2026 kell 11:00. Taotlused esitada e-posti aadressile [email protected] märksõnaga „ISTE 2027”. Kõigile taotluse esitanutele saadetakse dokumentide kättesaamise kohta vastuskiri e-posti teel.

3.1.3. Konkursi dokumentide ja tingimuste kohta saab selgitusi või täiendavat teavet e-posti teel konkursi vastutavalt isikult.

3.2. Taotluste vastavuse kontroll 3.2.1. Konkursi raames esitatud taotluste vastavust kontrollib SKA peadirektori käskkirja alusel peaspetsialist.

3.2.2. Taotluste vastavuse kontroll:

a) vastavaks tunnistatakse taotlused, milles taotleja on esitanud konkursikutse punktis 3.1. nõutud ja täidetud dokumendid ning taotleja vastab konkursikutse punktis 2.3. esitatud nõuetele;

b) SKAl on õigus küsida taotluse kohta lisainformatsiooni ja selgitusi, kui taotluse kontrollimisel tekib ebaselgus. Taotleja on kohustatud kirjalikult vastama 3 tööpäeva jooksul vastavasisulise selgitustaotluse saamisest arvates. Juhul, kui taotleja ei vasta selgitustaotlusele nõutud tähtaja jooksul, võib SKA jätta taotluse vastavaks tunnistamata. Mittevastav taotleja edasises lepingu sõlmimise etapis ei osale.

3.2.3. Teenuskohtade jaotamine ja maksumus

a) Teenuskohtade jaotamine toimub taotluses esitatud teenuskohtade arvu alusel (vastavalt konkursi tingimuste punktile 2.4.). ISTE rakendamist on võimalik jätkata 2027 perioodil maksimaalselt sama teenuskohtade arvuga (vt tabel 1), mis oli KOVil seisuga 01.06.2026.

b) Kui KOV ei soovi projektis osaleda või soovib vähem teenuskohti, kui on neile 01.06.2026 seisuga eraldatud, siis jäävad need teenuskohad välja jagamata.

c) Taotlejad ei esita taotlustes koordineerimise toetuse ega teenuskomponentide maksumust. SKA jätab endale õiguse suurendada proportsionaalselt teenuskohti saavate KOVide teenuskomponentide osutamiseks ja koordineerimise toetuseks eraldatud arvestuslikku rahalist mahtu lepingu sõlmimisel, kuid teenuskomponentide arvestuslik maksumus ühes kuus osaleja kohta ei saa olla suurem, kui 488 eurot ja koordineerimistoetuse arvestuslik suurus ei saa olla suurem kui 55 eurot kuus (vt punkti 2.6.1. ja 2.6.2.).

3.2.4. Konkursi taotluste menetlemine

Peaspetsialist esitab peadirektorile ettepaneku edukateks osutunud taotlejate ja teenuskohtade jaotumise kohta (sh lepingu rahaline maht) 10 tööpäeva jooksul pärast KOVi poolt esitatud taotluste esitamise tähtaja saabumist. SKA peadirektor kinnitab käskkirjaga edukad koostööpartnerid, kellega sõlmitakse koostööleping (lisa 3), mille SKA edastab KOVidele allkirjastamiseks. Juhul, kui taotleja ei allkirjasta lepingut 14 tööpäeva jooksul, loetakse, et taotleja on konkursil osalemisest loobunud.

1

KINNITATUD 20.10.2026 käskkirjaga nr 2-10/24984-1

Lisa 2

Teenusmudeli katsetamise kirjeldus

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamine kohalikus omavalitsuses

(redaktsioon VI, kehtib alates 01.01.2027)

Taustainfo .............................................................................................................................. 2

Mõisted .................................................................................................................................. 3

1. KATSETAMISE OBJEKT, EESMÄRK JA SIHTRÜHM .................................................... 4

1.1. Katsetamise objekt ....................................................................................................... 4

1.2. Katsetamise eesmärk ................................................................................................... 4

1.3. Sihtrühm ....................................................................................................................... 4

1.4. Teenusmudeli piloteerimise osapooled ......................................................................... 5

2. PILOTEERIMISE SISU JA ETAPID ............................................................................. 6

2.1. Teenusmudeli lühikirjeldus ............................................................................................ 6

2.2. ISTE katsetamise korraldus KOVis ............................................................................... 7

2.3. Omavalitsuste teenuskohtade arvu vahehindamine ...................................................... 7

2.4. Teenuskomponentide osutamise ja teenusmudelivälise abi kombineerimine ................ 7

3. POOLTE TEGEVUSED TEENUSMUDELI KATSETAMISEL .......................................... 8

3.1. KOV tegevused teenusmudeli katsetamisel .................................................................. 8

3.2. SKA tegevused teenusmudeli katsetamisel ................................................................ 11

4. ISIKUKESKSE TEENUSMUDELI KIRJELDUS ............................................................. 11

4.1. Teenusmudeli aluspõhimõtted .................................................................................... 12

4.2. I etapp: Abivajaduse märkamine ja seostamine teenussüsteemiga ............................ 13

4.3. II etapp: Abivajaduse hindamine ................................................................................. 14

4.4. III etapp: Teenuse planeerimine.................................................................................. 14

4.5. IV etapp: Plaani elluviimine ......................................................................................... 16

5. TEENUSKOMPONENTIDE LOETELU ......................................................................... 18

2

Taustainfo

Heaolu arengukava 2023-20301 kohaselt on üheks Eesti sotsiaalhoolekande arendamise prioriteetseks suunaks toetada esmatasandil pakutava hoolekandelise abi kättesaadavust ja kvaliteeti ning rakendada isikukeskse erihoolekande teenusemudelit.

Alates 2016. aastast on Eestis tegeldud uudse erihoolekande teenusmudeli väljaarendamisega, et kujundada erihoolekandeteenused ümber psüühilise erivajadusega inimese ja tema perekonna vajadustest lähtuvalt ning muuta teenuste korraldus senisest paindlikumaks.

2016-2017 viis Sotsiaalministeerium koostöös lepingupartner Trinidad Wiseman OÜ-ga läbi teenusedisaini protsessi, mille tulemusel töötati välja isikukeskne komponendipõhine erihoolekandeteenuste teenusmudeli prototüüp2. Loodud teenusmudelis käsitletakse psüühilise erivajadusega inimesele abi osutamist eluvaldkondade üleselt, integreerides erinevate süsteemide poolt osutatavad tegevused üheks terviklikuks inimest ja tema lähedasi toetavaks teenuseks. Toimetulekut toetavaid tegevusi ja teenuse sisukomponente on võimalik uues süsteemis paindlikult kombineerida ja kohandada vastavalt inimese abivajadusele. Disainiprotsessi käigus jõuti tulemusele, et isikukeskse lähenemise puhul on otstarbekas hoida teenuste korraldaja ja vastutaja roll kohaliku omavalitsuse tasandil, mis asub inimesele kõige lähemal ning kus on ülevaade ja võimalused kogukonna ressursside kasutamiseks (sh võimalused korraldada suhtlust teenuseosutajatega, kes osutavad piirkonnas vajalikke teenuskomponente).

Alates 2017. aastast on Sotsiaalkindlustusamet (edaspidi SKA) katsetanud uut teenusmudelit ESF rahastatava tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine” raames3. 2017-2018 viidi SKA korraldamisel läbi esimene teenusmudeli katsetamine, mille raames katsetati uut isikukeskset vajaduspõhist teenusmudelit (edaspidi ISTE) ja kus psüühilise erivajadustega inimestele ning nende lähedastele vajalikku abi korraldas kohalik omavalitsus (edaspidi KOV). Esimeses katsetamises osales kaheksa Eesti omavalitsust. Tuginedes esimesel piloteerimisel saadud kogemustele ja teenusedisainerite ettepanekutele arendati ja parendati isikukeskset erihoolekande teenusmudelit ning 2019. aastal käivitus teine katsetamine. Ajaperioodil 2019-2022 korraldas SKA neli konkursivooru lepingupartnerite leidmiseks (KOVid). Oktoobris 2019 alustas teenusmudeli katsetamisega 8 KOVi, veebruaris 2020 lisandus 5 KOVi ja novembris 2020 liitusid veel 7 KOVi. 2021. aasta lõpuks katsetas teenusmudelit 20 ning 2022. aastal juba 28 KOVi Eesti erinevatest piirkondadest. 2023-2024 katsetavad ISTEt kokku 35 KOVi. Perioodil 2025–2026 osaleb ISTE mudeli katsetamises kokku 33 KOVi4. Saadud praktilistele kogemustele tuginedes on otstarbekas jätkata isikukeskse teenusmudeli põhimõtete rakendamist ja KOV tasandil psüühilise erivajadusega inimestele abi korraldamise katsetamist.

ISTE toetab psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut, ühiskonnaelus osalemist (sh võimetekohast osalemist tööhõives), kaasamist kogukonna tasandil ja leevendab lähedaste hoolduskoormust. ISTE katsetamist KOV korraldusel viiakse läbi alates 2023. aastast Euroopa liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide 2021-2027 meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine” TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus” tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine” raames5.

1 Heaolu arengukava 2023-2030 https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-04/Heaolu%20arengukava%202023-2030.pdf 2 Teenuse disain erihoolekandeteenuste ja teenusesüsteemi ümberkorraldamiseks ja arendamiseks. Projekti lõpparuanne. Trinidad Wiseman, 2017. Tellija Sotsiaalministeerium. https://view.officeapps.live.com/op/view.aspx?src=https%3A%2F%2Fwww.sm.ee%2Fsites%2Fdefault%2Ffiles%2Fcontent- editors%2Fsisekomm%2Flopparuanne_taiendatud_10okt.docx&wdOrigin=BROWSELINK 3 Euroopa Sotsiaalfondi prioriteetne suund „Tööturule juurdepääsu parandamine ja tööturult väljalangemise ennetamine”, toetuse andmise tingimused (TAT) „Töövõimereformi sihtrühma töövõimelisuse tõstmine ja nende töötamise soodustamine” alategevus ,,Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi piloteerimine”, https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2023-05/TVR_SKA_raamtekst.pdf 4 Vt SKA kodulehel „Isikukeskse erihoolekande teenuse mudeli (ISTE) rakendamine kohalikus omavalitsuses” https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/spetsialistile-ja-koostoopartnerile/kohalike-omavalitsuste-noustamine/isikukeskse-erihoolekande 5 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide 2021-2027 meetme „Iseseisvat toimetulekut toetavate ja kvaliteetsete sotsiaalteenuste ning hooldusvõimaluste tagamine” TAT „Sotsiaalkaitse ja pikaajalise hoolduse kättesaadavus” tegevuse „Integreeritud, isikukeskse ja paindliku erihoolekandeteenuste süsteemi katsetamine” raames https://www.sm.ee/sites/default/files/documents/2026-07/PKT_ISTE_TAT_raamtekst.pdf

3

Mõisted

ISTE katsetamise dokumentatsioonis kasutatakse mõisteid alljärgnevas tähenduses.

 Põhiteenuse osutaja - organisatsioon, mille sotsiaalhoolekande praktika tagab teenusmudeli katsetamises osalevale abivajajale tervikliku ja järjepideva personaalse juhtumikorralduslikku abi ja toetuse, sh tagab tegevusplaani koostamise ja jälgib selle täitmist ning korraldab selle elluviimiseks vajalikku võrgustikutööd (vt punkt 1.4. ja ptk 4). Põhiteenuse osutajaks võib olla juriidiline isik, kelle puhul äriregistris või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris märgitud põhitegevusalade loetelu hõlmab sotsiaalhoolekandelisi tegevusi. Põhiteenuse osutaja võib olla KOV ise, KOV hallatav asutus või KOV-väline omavalitsuse partneriks olev teenuseosutaja (sh vabaühendus, sihtasutus või äriühing). Põhiteenuse osutaja võib samaaegselt olla ka tugiteenuse osutaja. Projektis osaleval inimesel on korraga üks põhiteenuse osutaja.

 Erihoolekandeteenus (EHT) on sotsiaalteenus, mis on suunatud raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega täisealistele inimestele, kes oma tervislikust seisundist tulenevate tegevusvõime piirangute, vaimse võimekuse või muude toimetulekuraskuste tõttu vajavad toetust igapäevaelus osalemiseks ning igapäevaeluga toimetulekul teistega võrdsetel alustel.

 Juhtumikorraldaja - antud teenusmudeli katsetamise raames on juhtumikorraldaja KOV vastutusel olevate teenusmudeli tegevuste peamine läbiviija (sh abi- ja toetusvajaduse hindamine ja inimese teenussüsteemiga seostamine ja võrgustikutöö, teenusmudeli rakendamisega seotud korralduslik tegevus, sidusvaldkondade vahelise koostöö initsieerimine) ja teenusmudeli tegevuste elluviimise eest vastutaja, kontaktisik SKAle. (vt nõuded lisa 1 punkti 2.3.3. ja teenusmudeli kirjelduse punkt 1.4.).

 Kogukond - asumid või piirkondlikud kogumid, kus toimub üksteise märkamine, suhtlemine ja abistamine igapäevaelulistes asjades, ühised tegevused ning loomulik mitteformaalne suhtlus ja seotus läbi suhete, mis võimaldab kriisides ja teatud ressursside katkestuste korral hakkama saada (Gilchrist, 2019) 6.

 Tugiteenuse osutajad - erinevad teenuskomponente osutavad organisatsioonid, sh tänaseid erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid vm sotsiaalteenuseid osutavad organisatsioonid (vt punkti 1.4). Tugiteenuse osutajaks võib olla KOV ise, KOV hallatav asutus või KOVi-väline omavalitsuse partneriks olev organisatsioon (sh vabaühendus, sihtasutus või äriühing). Tugiteenuse osutaja võib samal ajal olla ka põhiteenuse osutajaks. Projektis osaleval inimesel võib olla korraga mitu tugiteenuse osutajat.

 Psüühilise erivajadusega inimesed - raske, sügava ja püsiva kuluga psüühikahäirega inimesed, sh nii psüühilise haiguse kui intellektipuudega inimesed.

 Sidusvaldkond - psüühilise erivajadusega inimesele teisi vajalikke teenuseid ja toetusmeetmeid osutavad valdkonnad väljaspool tänast erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste süsteemi, nt haridus- või tervishoiusüsteem, tööhõive süsteem jm.

 Sotsiaalse rehabilitatsiooniteenus (SRT)on sotsiaalteenus, mis on mõeldud erivajadusega inimese toetamiseks igapäevaeluga toimetulekul. Teenuse toel õpivad inimene ja tema lähedased, kuidas terviseseisundist tingitud erivajadustega igapäevaselt hakkama saada.

 Teenus - psüühilise erivajadusega inimesele ja tema lähedastele terviklikult ja integreeritult osutatav abi, mis kujuneb iga abivajaja puhul personaalselt tema toetamiseks vajalikest tegevustest (ehk teenuskomponentidest). Teenus moodustub erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuste sarnastest väiksemateks üksikosadeks lahutamise ja nendest inimese vajadustele vastava tervikliku teenuste paketi koostamise tulemusena.Teenus on erinevatest teenuskomponentidest moodustuv pakett, mis sisaldab nii põhiteenust kui tugiteenust.

 Eluvaldkonna komponent ehk teenuskomponent - konkreetses eluvaldkonnas abivajaja toimetulekut toetav tegevus, hinnatud toetusvajadusele vastav tegevus. Teenuskomponendid jagunevad põhiteenuse komponendiks ja tugiteenuse komponentideks ning põhinevad toetavate erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooniteenuste sarnastel tegevustel.

 Teenuskomponendi tegevus – teenuskomponent koosneb tegevustest (varasemad komponendid).

6 Gilchrist, A. (2019). The Well-Connected Community: A Networking Approach to Community Development. Policy Press.

4

 Teenuseosutajad - üldnimetus põhiteenuse osutajate ja/või tugiteenuse osutajate kohta. Organisatsioonid, mille sotsiaalhoolekande praktikud teostavad teenusmudelis nii põhiteenuse kui tugiteenuse tegevusi ja osutavad teenuskomponente. Teenuseosutaja võib olla KOV ise, KOV hallatav asutus või KOV-väline omavalitsuse partneriks olev teenuseosutaja (sh vabaühendus, sihtasutus või äriühing).

1. KATSETAMISE OBJEKT, EESMÄRK JA SIHTRÜHM

1.1. Katsetamise objekt

Projekti „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2027” raames katsetatakse isikukeskset vajaduspõhist teenusmudelit, kus psüühilise erivajadusega inimestele ning nende lähedastele vajalikku abi korraldab KOV.

1.2. Katsetamise eesmärk

Eesmärk on jätkata sihtrühma kuuluvate inimeste toimetulekut toetavate integreeritud, isikukesksete ja paindlike toetusmeetmete ja teenuste süsteemi mudeli rakendamist, kus SKA ja KOV koostöös katsetavad isikukeskse komponendipõhise erihoolekande teenusmudeli rakendatavust omavalitsustes. Eelkõige on eesmärgiks rakendada psüühilise erivajadusega inimeste abistamisel teenuskomponentidel põhinevat lähenemist ja testida korraldusskeemi, kus psüühilise erivajadusega inimeste teenuste korraldaja rollis on KOV.

Tegevuse raames soovib SKA:

1) katsetada praktikas isikukeskse komponendipõhise teenusmudeli tegevusprotsesse ja selgitada välja, kuidas teenusmudel toetab psüühilise erivajadusega inimeste toimetulekut ja ühiskonnaelus osalemist, sh nende võimetekohast osalemist tööturuteenustel ja tööhõives;

2) abivajava inimese varaseks märkamiseks kohalikul tasandil parendada KOVide koostööd sidusvaldkondade partneritega;

3) arendada esmakordse abivajaja vajaduste hindamist ning juurutada ühtset abi- ja toetusvajaduse hindamist KOVi ja riigi tasandil, samuti testida abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendi sobivust sihtrühma toetusvajaduse määra väljaselgitamiseks ja edasise tegevuse planeerimiseks;

4) toetada KOVides juhtumikorralduse töömeetodi rakendamist, et tagada psüühilise erivajadusega abivajajale ja tema lähedastele järjepidev koordineeritud tugi ja nõustamine kohalikul tasandil, KOV poolt;

5) suurendada sihtrühmale vajalike teenuste kättesaadavust regionaalselt, toetades omavalitsustes teenuskomponentide hankimist ning teenuseosutajate lisandumist;

6) välja selgitada teenusmudeli sobivus sihtrühma eri alarühmade puhul, sh soodustada isikukeskse lähenemise abil kooli lõpetamise järgselt võimalikult iseseisva elu jätkamist ja psüühilise erivajadusega inimeste integreerumist kogukonda;

7) toetada kogukonna ressursside kaasamist psüühilise erivajadusega inimeste teenuste süsteemi;

8) analüüsida teenusmudeli rakendamisega seotud kulusid, saada ülevaade teenuskomponentide kulupõhise hinna ja isikupõhiste eelarvete kujunemisest.

Katsetamise käigus soovib SKA koguda KOVidelt ja teistelt teenusmudeli katsetamisel osalevatelt partneritelt tagasisidet ja analüüsida teenusmudeli rakendajate jt osapoolte kogemust uutel põhimõtetel rakendatud teenusesüsteemi korralduse kohta. Kogutud teadmist analüüsides saab SKA teha Sotsiaalministeeriumile ettepanekuid seadusemuudatuste tegemiseks, et senist teenuste korraldust täiendada ja parandada.

1.3. Sihtrühm

Katsetatava isikukeskseteenusmudeli sihtrühmaks on raske, sügava või püsiva kuluga psüühilise erivajadusega inimesed, kelle puhul on täidetud kõik alljärgnevad tingimused:

1. ta on vähemalt 18-aastane;

5

2. tal ei ole diagnoositud põhihaigusena dementsust ega sõltuvust alkoholist või narkootilistest ainetest;

3. tal on hindamise käigus tuvastatud abi- ja toetusvajadus igapäevaeluga toimetuleku eluvaldkonnas;

4. 2027. aastal ISTE projekti kaasatud isikul peab olema 2026. aasta jooksul üle vaadatud abi- ja toetusvajaduse hindamine (või tegevusplaan) ning KOV hinnangul vajab isik teenuse jätkamist;

5. perioodil 01.01.2027-30.04.2027 projekti sisenejad peavad olema sisenemise hetkel SKA toetavate erihoolekandeteenuse (toetatud elamise teenus, töötamise toetamise teenus või igapäevaelu toetamise teenus, välja arvatud igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimesele ja päeva- ja nädalahoiu teenus) järjekorras.

Sihtrühma kohta kasutatakse dokumentatsioonis ka termineid abivajaja või teenuse saaja.

Erihoolekande teenusmudeli piloteerimises osalev abivajaja ei tohi samaaegselt saada erihoolekande- või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid praeguses riiklikus süsteemis (küll tohib abivajaja liikuda ühest süsteemist teise). Samuti ei tohi teenusmudelis osalev abivajaja saada samaaegselt samalaadseid teenuseid mitme välisrahastusel (sh Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Sotsiaalfond+) rahastatava tegevuse raames (vt ka punkt 2.4).

1.4. Teenusmudeli piloteerimise osapooled

Teenusmudeli piloteerimisel on olulisteks osapoolteks:

 valla- või linnavalitsus, kes vastutab teenusmudeli korralduse ja koordineerimise eest oma piirkonnas (sh tagasiside andmise eest SKAle), samuti psüühilise erivajadusega inimeste abivajaduse märkamise, hindamise ja inimese teenussüsteemiga seostamise eest;

 põhiteenuse osutaja, kes osutab abivajajale terviklikku ja järjepidevat personaalset juhtumikorralduslikku tuge. Põhiteenuse osutaja vastutab inimesele tervikliku teenuse planeerimise ja tegevusplaani elluviimise eest. Projektis osaleval inimesel on korraga üks põhiteenuse osutaja;

 tugiteenuse osutaja, kelleks on erinevad teenuskomponente osutavad organisatsioonid, sh tänaseid erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid vm sotsiaalteenuseid osutavad organisatsioonid. Projektis osaleval inimesel võib olla korraga mitu tugiteenuse osutajat;

 SKA, kes vastutab teenusmudeli katsetamisel omavalitsustele vajaliku toe tagamise eest oma valdkondliku pädevuse piires, samuti teenusmudeli tegevuste rahastamise ja toetuse väljamaksmise eest. SKA loob piloteerimise üldise raamistiku tuginedes teenusmudeli põhimõtetele. Lisaks on SKA ülesanne koostöö raames koondada, vahendada ja analüüsida informatsiooni erinevate KOVide katsetamisel saadud kogemuste ja praktikate kohta, teostada kontrolli lepingu täitmise üle ja ühtlustada üle-eestiliselt KOVide praktikat teenusmudeli rakendamisel, koolitada erinevaid osapooli ISTE rakendamiseks;

 sidusvaldkondade partnerid ja kogukonnas tegutsevad organisatsioonid, kelle teenuste kasutamiseks on inimesel oma eluolukorrast tulenevalt õigus ja vajadus ning kellega teevad KOV, põhi- ja tugiteenuse osutajad koostööd.

Teenusmudeli piloteerimisel tohib kasutada vaid praktikuid, kellel on olemas vajalikud teadmised ja oskused klienditööks abivajajatega.

 KOVis on võtmeisikuks teenusmudeli piloteerimist koordineeriv juhtumikorraldaja (on ühtlasi koostöölepingus märgitud volitatud esindaja). Teenusmudeli piloteerimiseks võib KOVis koordineeriva juhtumikorraldaja täiendavalt tööle võtta või rakendada KOVis olemasolevaid vajalike teadmiste ja oskustega töötajaid. Oluline on, et piloteerimisel oleksid omavalitsuses kaetud kõik teenusmudeli koordineerimisega seotud tööülesanded, sõltumata sellest, kas neid täidab üks või mitu töötajat (sh abi- ja toetusvajaduse hindamine, abivajaja seostamine põhiteenuse osutajaga, teenuskomponentide hankimine, aruandlus ja lepinguliste suhete korraldus SKA ja partneritega jm teenusmudeli katsetamise administratiivsete küsimustega tegelemine). Teenusmudeli tegevusi, mis on seotud vahetult klienditööga (sh inimeste abivajaduse märkamise, hindamise ja inimese teenussüsteemiga seostamise ja võrgustikutööga) peab läbi viima spetsialist, kes vastab lisa 1 punktile 2.3.3;

6

 Põhi- või tugiteenuse teenuskomponente vahetult osutavad praktikud peavad omama vastavasisulist pädevust või väljaõpet, mis võimaldab osutada teenuskomponendi sisulisi tegevusi. Kuna ISTE põhineb suurel määral erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste sarnastel tegevustel, mida on teenusdisaini protsessi käigus täiendatud, siis saab lähtuda pädevuse hindamisel erihoolekande toetavate teenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse osutajale kehtestatud haridusnõuetest, tuginedes vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele (SHS) §687 ja §86. Miinimumpädevus teenuskomponentide osutamisel on tegevusjuhendaja kvalifikatsioon ehk vastavus SHS §86 kehtestatud nõuetele ja sotsiaalkaitseministri määrusele8. Piloteerimises osalev KOV peab tagama, et teenusmudeli elluviimisel rakendatakse vaid nõutava kvalifikatsiooni ja väljaõppega praktikuid. Kui teenuskomponendi tegevuse teostajale on õigusaktides sätestatud kvalifikatsioon või haridusnõuded, peab KOV tagama teenuskomponente vahetult osutavate praktikute vastavuse nõuetele (nt kehtestama nõuded töötajate värbamisel ja/või nimetama nõuded lepingupartnerite hankimisel). Vastutus teenuskomponentide osutajate kvalifikatsiooni ja väljaõppe olemasolu kontrollimisel on KOVil.

2. PILOTEERIMISE SISU JA ETAPID

2.1. Teenusmudeli lühikirjeldus

Isikukeskne erihoolekande teenusmudel käsitleb psüühilise erivajadusega inimese toetamist eluvaldkondade üleselt, integreerides seni erinevate süsteemide poolt osutatud tegevused inimest ja tema lähedasi toetavaks terviklikuks teenuseks. ISTE teenusmudelis on psüühilise erivajadusega inimesele osutatava toetuse sisu ja korraldus senisest teenusekorraldusest erinev:

1) Teenusmudeli katsetamise raames osutavad teenuseosutajad komponendipõhist teenust, mis põhineb suurel määral tänastel erihoolekande- ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuste sarnastel tegevustel ja mida on teenusdisaini ning mudeli katsetamise protsessi käigus täiendatud. ISTE teenusmudelis käsitletakse psüühilise erivajadusega inimesele ja tema lähedastele osutatavat abi tervikliku integreeritud teenusena, mis põimitakse iga abivajaja puhul kokku personaalselt tema toetamiseks vajalikest eluvaldkondlike komponentide tegevustest. Igale teenusmudeli piloteerimises osalevale abivajajale tagab personaalse toe põhiteenuse osutaja (konkreetne sotsiaalhoolekande praktik), kes teda nõustab, juhendab ja kes koordineerib inimese eluolukorrale vastavalt võrgustikutööd teiste osapooltega, sh tugiteenuse osutajatega ja sidusvaldkondade partneritega.

2) Teenusmudelis on lisaks sisulisele ülesehitusele tänasest erinev teenuste korraldamise tasand. SHS kohaselt korraldab psüühilise erivajadusega inimestele osutatavaid erihoolekande- ja rehabilitatsiooniteenuseid SKA, muid sellele sihtrühmale vajalikke sotsiaalteenuseid aga KOV. Uue teenusmudeli piloteerimisel vastutab kogu psüühilise erivajadusega inimesele abi osutamise korralduse ja protsessi eest oma piirkonnas KOV. Praktikas tähendab see KOV tegevust selle nimel, et:

a. omavalitsuses elavaid psüühilise erivajadusega abivajavaid inimesi on märgatud;

b. KOVis kaasatud psüühilise erivajadusega inimeste abi- ja toetusvajadus on hinnatud;

c. iga abivajaja on kokku viidud teda järjepidevalt toetava sotsiaalhoolekande praktikuga (põhiteenuse osutaja), kes vastutab inimesele vajaliku abi andmise eest (sh tagab abivajajale teenuse osutamise teenusmudelis nimetatud viisil ja kontakti loomise erinevate tugiteenuse osutajate ja sidusvaldkonna osapooltega);

7 Sotsiaalhoolekande seaduses § 68 on sätestatud nõuded rehabilitatsioonimeeskonnale. Kui ISTE teenuskomponendi sisu rehabilitatsiooniteenuse sarnane (näiteks vaimse tervise komponendi raames saab inimene psühholoogilist nõustamist) siis peab teenust vahetult osutav spetsialist vastama rehabilitatsioonimeeskonna kvalifikatsiooninõuetele. SHS https://www.riigiteataja.ee/akt/114122023003 8 Sotsiaalhoolekande seaduses § 86 on sätestatud ja selle alusel kehtestatud sotsiaalkaitseministri määruses nõuded, mille kohaselt erihoolekandeteenust võib vahetult osutada füüsiline isik, kellel on vähemalt keskharidus ja vajalik erialane ettevalmistus või sobiv kutse- või kõrgharidus erihoolekandeteenuse osutamiseks. Kohustuslik on tegevusjuhendaja koolituse läbimine täies mahus või tegevusjuhendaja koolituse sissejuhatava osa läbimine, mis võimaldab töötada koolituse täies mahus läbinud tegevusjuhendaja juhendamisel. SHS https://www.riigiteataja.ee/akt/114122023003 ja sotsiaalkaitseministri määrus „Tegevusjuhendaja ettevalmistusnõuded ja nõuded koolitusele” https://www.riigiteataja.ee/akt/128042022018

7

d. piirkonnas on abivajajatele vajalikud teenuskomponendid kättesaadavad (teenuse osutajateks võivad olla nii senised KOVi lepingupartnerid, SKA lepingupartnerid kui ka uued teenuseosutajad).

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli detailne kirjeldus on käesoleva dokumendi peatükis 4 ja teenuskomponentide sisukirjeldused peatükis 5.

2.2. ISTE katsetamise korraldus KOVis

ISTE katsetamisel KOVides tuleb järgida punktis 3 kirjeldatud tegevusi ja punktis 4 kirjeldatud mudeli samme.

Projektiperioodi alguses keskendub KOV oma piirkonnas teenusmudeli piloteerimiseks vajalike partnerite leidmisele, nendega koostöösuhete loomisele (teenuseosutajad, sidusvaldkondade partnerid), teenuskomponentide hankimisele ning töökorralduse paika panemisele. Sellega paralleelselt toimub KOVis ka piirkonna psüühilise erivajadusega inimeste kaasamine teenusmudeli tegevustesse.

Projekti saab kaasata uusi inimesi ainult perioodil 01.01.2027-30.04.2027. Projekti sisenevad inimesed peavad vastama punktis 1.3. nimetatud sihtgrupi kirjeldusele ja olema sisenemise hetkel SKAs toetavate erihoolekandeteenuste (toetatud elamine, töötamise toetamine või igapäevaelu toetamine, välja arvatud igapäevaelu toetamise teenus autismispektrihäirega inimesele ja igapäevaelu toetamise teenus päeva ja nädalahoiuteenusena) järjekorras.

Kogu projektiperioodi ajal on KOV inimese vaates juhtumikorralduse võtmerollis. KOVis on põhirõhk tervikpildi omamisel abivajavast inimesest, tervikliku abi korraldamine ja ISTE mudeli rakendamisega seotud jooksvate probleemide lahendamine. Selle kõrvalt arendatakse koostöösuhteid, otsitakse uusi partnereid inimeste abivajadustele vastavate teenuskomponentide osutamiseks (viies vajadusel selleks läbi täiendavaid hankeid) jmt. SKA kogub KOVidelt ja teistelt katsetamises osalevatelt partneritelt regulaarselt tagasisidet, kaardistab ja analüüsib piloteerimises osalejate kogemusi teenusesüsteemi korralduse kohta, toimub kogemuste vahetamine.

Piloteerimise vältel toimuvad kogemusseminarid mudeli katsetamisel tekkinud küsimuste arutamiseks ja ühiste lahenduste leidmiseks, samuti regulaarse tagasiside andmiseks ja saamiseks.

2.3. Omavalitsuste teenuskohtade arvu vahehindamine

Piloteerimise vältel teostab SKA regulaarselt KOVide vahehindamisi jälgimaks teenuskohtade arvu täitumist ning teenusmudeli tegevuste läbiviimist. Vahehindamise tulemused mõjutavad katsetamisel osaleva KOVi edasist teenuskomponentide maksumust.

Vahehindamine toimub seisuga 30.04.2027, mille tulemusel korrigeeritakse koostöölepingus teenuskohtade arvu (lepingu punkt 2.4.) ja teenuskomponentide rahalist mahtu (lepingu punkt 4.2.) vastavalt tegelikult täidetud teenuskohtadele. Kui koostöölepingu kehtivuse ajal tekib olukord, kus KOVil on täidetud algselt lepinguga kokkulepitud teenuskohtade arvust vähem kui 20% võib SKA teha otsuse lepingu lõpetamiseks. Kui lepingu kehtivuse ajal, pärast 30.04.2027, tekib olukord, kus KOVil on kõik algselt koostöölepinguga kokkulepitud teenuskohad täitmata lõppeb leping alates viimase inimese teenuselt lahkumisele järgneva kuu viimase kuupäevaga.

2.4. Teenuskomponentide osutamise ja teenusmudelivälise abi kombineerimine

Katsetamisel ei saa osaleda sihtrühma kuuluv abivajaja, kes saab samaaegselt erihoolekande- või sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuseid praeguses riiklikus süsteemis (küll tohib abivajaja liikuda ühest süsteemist teise, st olla teenusmudeli tegevustesse sisenemise hetkel erihoolekandeteenustel).

Abivajaja võib teenusmudeli tegevustes osalemise ajal kasutada sidusvaldkondade partnerite poolt osutatavaid teenuseid ja tegevusi, kuid tuleb vältida samalaadse sisu ja eesmärgiga tegevuste dubleerivat osutamist. Kui inimene osaleb teenustel või projektide tegevustes, mis on sisult ja eesmärgilt sarnased ISTE eluvaldkondkonna komponendis sisalduvate tegevustega (sh Euroopa Sotsiaalfondist, ESF+ ja teistest allikatest rahastatavad tegevused, Töötukassa teenused ja projektid, Tervise Arengu Instituudi projektid jmt), ei või ta samaaegselt saada neid (kokkulangevaid) teenuskomponente isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamise raames (vt peatükk 5).

8

Inimesele vajalike teenuskomponentide ning teiste teenuste ja projektide tegevuste sisulise kattuvuse jälgimine toimub sidusvaldkondadega koostöö käigus. Teenuste dubleerimise ennetamise ja jooksva kontrolli teostamise eest vastutab teenusmudeli piloteerimist koordineeriv KOV juhtumikorraldaja.

3. POOLTE TEGEVUSED TEENUSMUDELI KATSETAMISEL

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli katsetamine toimub KOVide ja SKA koostöös. Teenusmudeli katsetamine hõlmab nii otsese klienditööga seotud tegevusi kui korralduslikke tegevusi, sh nii kohalikus piirkonnas kui üleriiklikult teenusmudeli juurutamisega seotud tegevusi.

3.1. KOV tegevused teenusmudeli katsetamisel

Katsetamise käigus KOV:

3.1.1. kaardistab ISTE sihtgruppi kuuluvad inimesed oma vallas või linnas ja leiab perioodil 01.01.2027-30.04.2027 vabadele teenuskohtadele ISTE sihtgrupi kirjeldusele vastavad inimesed;

3.1.2. leiab kogukonna ressursid ja teenuseosutajad, kes osutavad teenuskomponente, mida on vaja inimesele ja tema lähedastele abi ja toe tagamisel. Teenusepakkujate leidmisel võib KOV rakendada kõiki sotsiaalkaitseliste abimeetmete korraldamise võimalusi, lähtudes asjakohastest regulatsioonidest, sh KOVis kehtestatud hankekorrast, riigihangete seadusest ja muudest õigusaktidest;

3.1.3. KOV lähtub teenuseosutajate leidmisel SKA poolt etteantud teenuskomponentide kirjeldustest (ptk 5) ja hinnakirjast (lisa 5);

3.1.4. KOV võib leida teenuskomponentide osutajad, kes pakuvad ühte või mitut teenuskomponenti. KOV võib teenuskomponente hankides määratleda täpsemalt oma partneritega seotud tingimused ja ootused teenusmudeli tegevuste elluviimisel lähtudes konkreetse sihtrühma ning oma piirkonna abivajavate inimeste vajadustest, kuid ei tohi kitsendada kirjeldatud teenusmudeli tegevusi ja võimalusi. Teenuskomponente võib juurde hankida teenusmudeli katsetamise jooksul vastavalt kaasatud inimeste abivajadusele. Seejuures KOV: a) jälgib ja tagab põhiteenuse osutajaid valides ja nendega lepingulisi suhteid luues, et

katsetamise vältel oleks täidetud nõue, et põhiteenuse osutaja on juriidiline isik, kelle puhul äriregistris või riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste registris märgitud põhitegevusalade loetelu hõlmab sotsiaalhoolekandelisi tegevusi;

b) jälgib ja tagab, et põhi- ja tugiteenuse osutajad vastaksid õigusaktides sätestatud kvalifikatsiooni- või haridusnõutele;

c) jälgib ja tagab põhi- ja tugiteenuse osutajate teenuse kvaliteedi vastavuse sotsiaalteenuste kvaliteedipõhimõtetele ning teenusmudeli tegevuste osutamise vastavalt koostöö tingimustele kogu katsetamises osalemise perioodil,

3.1.5. avaldab valla- või linnavalitsuse kodulehel KOV teenusepakkujate nimekirja ja nende poolt osutatavate komponentide nimekirja;

3.1.6. teenusmudeli rakendamiseks ja abivajajate teenussüsteemiga sidumiseks: a) määrab teenusmudeli katsetamise kontaktisiku ja avaldab valla või linna kodulehel

tema kontaktandmed; b) jagab oma vallas või linnas avalikkusele informatsiooni isikukeskse teenusmudeli

võimalustest ja rakendamise kogemustest; c) kaardistab sidusvaldkondade asutused, nt tervishoiu- ja haridusasutused,

hoolekandeasutused, politsei, töötukassa bürood, kogukonnateenuste osutajad jm asjassepuutuvad ja/või potentsiaalsed kogukonnas tegutsevad organisatsioonid piirkonnas;

d) lepib sidusvaldkondadega kokku suhtluskanalid ja koostööprotsessid abivajaja seostamiseks teenussüsteemiga ja muude toetusmehhanismidega oma piirkonnas,

3.1.7. abivajava inimese kaasamiseks ja talle abi osutamiseks: a) tagab abivajava inimese teenusmudelis osalemiseks sisenemise ankeedi täitmise ja

allkirjastamise (vorm 3.1.) ning kontrollib inimese sihtrühma kuulumist regulaarselt katsetamise vältel;

b) viib läbi inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise kasutades teenusmudeli hindamisvahendit (vorm 3.3.). Kaasatud inimese abi- ja toetusvajaduse hindamine

9

tuleb läbi viia esimesel võimalusel pärast inimese liitumist teenusmudeli tegevustega (pärast sisenemise ankeedi täitmist), kuid mitte hiljem kui 30 kalendripäeva jooksul ankeedi täitmise kuupäevast alates;

c) määratleb hindamisinstrumendi abil inimese abivajaduse taseme eri eluvaldkondades. Valib abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusi arvestades isiku ja vajadusel tema lähedastega koostöös välja põhiteenuse ja tugiteenuse osutajad (vt ptk 4 ja 5). Seejärel teeb hindamise tulemustele tuginedes otsuse inimese abivajaduse olemasolu ja põhiteenuse osutaja juures teenusmudeli põhimõtetel ja tegevustega temale vajaliku abi osutamise kohta (sarnane haldusaktiga);

d) seostab inimese põhiteenuse osutajaga ja tagab, et koostöös inimesega alustatakse teenuse planeerimist (st alustatakse põhiteenuse teenuskomponentide osutamisega), mille tulemusel valmib hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul inimesele personaalne tegevusplaan. Tegevusplaani vormina võib kasutada põhiteenuse osutaja poolt loodud vormi, millel on vähemalt samad andmeväljad nagu on teenusmudelis katsetamiseks kasutataval vormil (näidiseks vorm 3.4.). Tegevusplaani võib hiljem vajadusel muuta ja täpsustada (vt samuti punkt 4.4.).

3.1.8. tagab inimesele regulaarse põhiteenuse ja tugiteenuse komponentide osutamise lähtudes isikukeskse teenusmudeli kirjeldusest (vt ptk 4);

3.1.9. tagab, et põhiteenuse osutaja koordineeriks inimese eluolukorrale vastavalt võrgustikutööd erinevate sidusvaldkondade ja teenuskomponentide osutajate vahel igakuiselt, sh KOV juhtumikorraldajaga;

3.1.10. tagab, et põhiteenuse osutaja viib regulaarselt läbi (vähemalt iga 6 kuu tagant) kaasatud abivajajate hindamise ja tegevusplaani korrigeerimise ning muudatused teenuskomponentide osutamises vastavalt inimese muutunud abivajadusele ning edastab sellekohase info KOV juhtumikorraldajale;

3.1.11. tagab, et põhiteenuse osutaja koostab abivajavale inimesele kokkuvõtva hinnangu abivajaduse ja teenuse osutamise kohta (vt vorm 3.9. kokkuvõttev hinnang) teenusmudeli katsetamise tegevuste lõppedes, inimese teenuse vajaduse lõppedes, inimese teenusmudelis osalemise katkestamisel või teenusmudeli tegevuste kontrolli käigus KOVi esitatud nõude peale;

3.1.12. peab inimese kohta toimikut (võimalusel digitaalselt) ja koondab toimikusse katsetamise käigus inimesele abi osutamisel koostatud dokumendid ja informatsiooni kõigist teenuskomponentidest, mida inimesele või tema lähedastele osutatakse;

3.1.13. avab inimese kohta menetluse sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistris (edaspidi STAR). Kannab STARi inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemused ja vajadusel viibimiskoha märke vastavalt SKA meeskonna antud juhendile;

3.1.14. teeb igakülgset koostööd sidusvaldkondade partnerite ja kogukonnas tegutsevate organisatsioonidega, kelle teenuste kasutamiseks on inimesel oma eluolukorrast tulenevalt õigus ja vajadus ning kellega teevad KOV, põhi- ja tugiteenuse osutajad koostööd;

3.1.15. lähtub isikukeskse erihoolekande teenusmudeli rakendamisel koostöölepingust, konkursi tingimustest, ja teenusmudeli katsetamise kirjeldusest sh teenuskomponentide (vt ptk 5) kirjeldusest ning teenuskomponentide hinnakirjast (lisa 5);

3.1.16. tagab teenusmudeli piloteerimisel juhtumikorralduse töömeetodi rakendamise. Juhtumikorralduse tagamisel on KOVil, sõltuvalt kohalikest vajadustest, õigus valida, kas teenusmudeli koordineerimise toetus siduda sotsiaaltöötaja (hindamine, mille eelduseks on sotsiaalhoolekandes töötamiseks vastav erialane kõrgharidus) ja/või teenuskomponentide administreerimisega seotud (hankimine, lepinguliste suhete korraldus, arveldamine) tööjõukuludega või täidab neid rolle üks ja sama Inimene;

3.1.17. kasutab abi- ja toetusvajaduse hindamisvahendit ning teeb täiendus- ja muudatusettepanekuid, mis toetavad hindamisvahendi kasutamist KOVides. Oodatud on ka KOVi muud ettepanekud, nt andmevahetuse, isikukeskse teenusmudeli ning info- ja koolitusvajaduse osas;

3.1.18. arvestab SKA ettepanekuid isikukeskse teenusmudeli tegevuste ja protsessi parendamisel ning lähtub antud juhistest teenusmudeli rakendamisel. Lepingupartner osaleb koos teenuseosutajaga SKA koolitustel ja kogemusseminaridel teenusmudeli rakendamiseks ning edukaks läbiviimiseks, vastab tagasisideküsitlustele jm SKA päringutele;

10

3.1.19. osutab sihtgrupile isikukeskse teenusmudeli kohaselt abimeetmeid, eesmärgiga toetada inimese jõudmist tööturuteenustele, avatud tööturule või võimetekohasele muule hõivega seotud või samastatud tegevusele (nt vabatahtlik töö, õppimine vms);

3.1.20. KOV ja tema partnerid täidavad struktuuritoetuse andmisest avalikkuse teavitamise, toetusest rahastatud objektide tähistamise ning Euroopa Liidu osalusele viitamise nõudeid ja korda vastavalt kehtivatele õigusaktidele, sh Vabariigi Valitsuse 12.05.2022 määrust nr 54 „Perioodi 2021-2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine”9;

3.1.21. esitab igakuiselt SKAle projektis osalejatele teenuse osutamise ja koordineerimise kohta digitaalselt allkirjastatud koondaruandevormi (koondaruande vormina käsitletakse lisa 3, vorm 3.8. „Teenuskomponentide andmekogu”) hiljemalt aruandlusperioodile (tegevuste läbiviimisele) järgneva kuu 7. kuupäevaks e-posti aadressile [email protected], mis on aluseks toetuse väljamakse tegemisel. Koondaruande (vorm 3.8.) faili pealkirjas sisaldub aruannet esitava KOV nimi, aruandekuu ja aasta nimetus (näiteks „Teenuskomponentide andmekogu_01.2027_Tallinn“) ning koondaruande failis kajastuma toetuse väljamakseks vajalikud rekvisiidid: lepingu number, konkursi nimetus, KOV juriidiline nimi, arvelduskonto number, viitenumber (olemasolul), periood (kuu) ning eraldi kuluread (teenusmudeli koordineerimise toetus ja teenuskomponentide maksumus);

3.1.22. lähtub, teenuskomponentide planeerimisel, osutamisel ja aruandluses teenuskomponentide loetelust (käesoleva dokumendi ptk 5 „Teenuskomponendid”) ja teenuskomponentide hinnakirjast (lisa 5);

3.1.23. tagab, et teenuskomponentide osutamine kaasatud abivajajatele on dokumentaalselt tõendatud ja vajadusel SKAle esitatav. Selleks täidetakse iga abivajaja kohta „Teenuse osutamise andmestik” (vt vormi 3.5.), mis kajastab inimesele teenuskomponentide osutamise tegevusi ja see info on teenuseosutaja esindaja poolt allkirjastatud (nt teenuseid vahetult osutanud praktiku või organisatsiooni vastutava isiku või KOVi lepingupartneri vastutava isiku poolt). Teenuseosutaja võib kasutada teenuskomponentide osutamise sisutegevuste dokumenteerimiseks ja aruannete koostamise aluseks oma elektroonilise töölaua töövorme, juhul, kui neil on samad andmeväljad nagu on vormil 3.5.;

3.1.24. täidab kaasatud abivajajate kohta tegevustega liitumisel ja lõpetamisel ankeedi ning võtab inimeselt või tema seaduslikult esindajalt nõusoleku isikuandmete töötlemiseks (vt vormid 3.1. Ankeet sisenemisel ja 3.2. Ankeet väljumisel). Kogub ja säilitab katsetamisel osalejate ankeedid ja isikuandmete töötlemiseks antud nõusolekud vastavalt sõlmitud koostöölepingus sätestatule;

3.1.25. edastab digitaalselt ja isikuandmete töötlemise nõudeid järgides jooksvalt ja esimesel võimalusel SKAle katsetamisega liitunud abivajaja ankeedi isikuandmete töötlemise nõusolekuga ning väljuja väljumise ankeedi koopiad. Lisaks edastab KOV SKAle esimesel võimalusel teenuseosutaja poolt koostatud kokkuvõtvad hinnanud (vorm 3.9). Ankeedid ja kokkuvõttev hinnang tuleb saata hiljemalt möödunud perioodi koondaruande esitamise tähtajal, so 7. kuupäevaks;

3.1.26. tagab teenusmudeli tegevuste mõju hindamiseks abivajava inimese poolt elukvaliteedi hinnangu täitmise (vorm 3.6.) koheselt, kui inimene on põhiteenuse osutaja juurde suunatud. Elukvaliteedi hinnang täidetakse kaasatud inimese poolt teenuskomponentide kasutamisega alustamisel (st põhiteenuse - teenuse planeerimisega alustamisel) ning edaspidi regulaarselt pärast aasta möödumist eelmisest hinnangust ja/või teenusmudeli tegevuste lõpetamisel. Elukvaliteedi hinnangu küsimustik täidetakse alati, kui inimene lõpetab teenusmudeli tegevustes osalemise, sh ka siis kui eelmisest elukvaliteedi hinnangu täitmisest ei ole veel aasta möödunud. KOV kogub ja koondab jooksvalt inimese poolt täidetud elukvaliteedi hinnangu andmed tabelisse „Elukvaliteedi hinnangute koondandmed_xls” (vorm 3.7.) ning edastab need SKAle möödunud kvartalile järgneva kuu 7. kuupäevaks;

3.1.27. tagab regulaarse (vähemalt 1 kord aastas) teenuse saajate rahulolu-uuringu läbiviimise ja teenuse lõppemisel teenuse mõju hindamise;

9 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/117052022012

11

3.1.28. peab arvestust koostöölepingu alusel tehtavate väljamaksete maksumuse üle ja jälgib, et ei ületataks lepingu maksimaalset rahalist mahtu ega teenuskomponentide maksumusele seatud piiranguid (vt täpsemalt konkursi tingimused punkt 2.6.2);

3.1.29. teenusmudeli katsetamise ja/või koostöölepingu lõppedes (sh ennetähtaegsel lõppemisel) esitab kõikide teenusmudeli katsetamisel abi saanud inimeste kohta väljumise ankeedid (vormil 3.2.) ning on valmis esitama kõiki SKA poolt välja küsitud dokumente kuni 31.01.2028.

3.2. SKA tegevused teenusmudeli katsetamisel

Piloteerimise käigus SKA:

3.2.1. nõustab, juhendab ja koolitab teenusmudeli katsetamisel osalejaid teenusmudeli aluspõhimõtete, toimimise, osapoolte tegevuste ja vastutuse osas, korraldab kogemuste vahetamist. Teenusmudeli rakendamist puudutav kogemuste vahetamine toimub kogu katsetamise vältel;

3.2.2. korraldab teenusmudelis kasutatavate vormide, hindamisvahendite ja küsimustike kasutamise väljaõpet;

3.2.3. kogub KOVidelt ja teistelt katsetamisel osalevatelt partneritelt regulaarselt tagasisidet ja analüüsib kasutajate kogemust uutel põhimõtetel rakendatud teenusesüsteemi korralduse kohta;

3.2.4. jõustab KOVe teenuste korraldamisel ning arendamisel, arendab katsetatavat teenusmudelit jooksvalt kogu katsetamise perioodi vältel;

3.2.5. vahendab informatsiooni erinevate KOVide teenusmudeli katsetamisel saadud kogemuste kohta, eesmärgiga ühtlustada üle-eestilist teenusmudeli juurutamise praktikat;

3.2.6. kogub ja vahendab teavet teiste sarnaste tegevuste ja programmide kohta. Teeb koostööd sidusvaldkondadega teenusmudeli katsetamiseks vajalike tegevuste elluviimise toetamiseks;

3.2.7. teostab teenusmudeli katsetamise raames elluviidavate tegevuste ja koostöölepingust tulenevate kohustuste üle kontrolli;

3.2.8. tasub teenusmudeli piloteerimise eest koostöölepingus kokku lepitud tasu (sh teenuskomponentide maksumuse ja teenusmudeli koordineerimise toetus);

3.2.9. kontrollib koostöölepingus sätestatud tähtaja jooksul esitatud koondaruannete ja dokumentatsiooni vastavust nõuetele;

3.2.10. teeb muid ISTE edukaks rakendamiseks vajalikke tegevusi.

4. ISIKUKESKSE TEENUSMUDELI KIRJELDUS

Erihoolekande teenuste eesmärgiks on toetada psüühilise erivajadusega inimeste võimalikult iseseisvat toimetulekut ja osalemist ühiskonnaelus läbi juhendamise või kõrvalabi tagamise erinevates eluvaldkondades. Piloteeritav teenusmudel töötati välja teenusedisaini tegevuste raames aastatel 2016-2017 ning seda on täiendatud pärast aastast katsetamist ja mõjuanalüüsi aastal 2017-2018. Tuginedes katsetamise käigus saadud tagasisidele on aastatel 2019-2021, 2022, 2024 ja 2026 läbi viidud teenusmudeli protsesside ja tegevuste kirjelduste täiendamine.

2027 aastal valmistatakse ette ISTE mudeli katsetamise lõpetamine ja tulenevalt katsetamise kogemusest sisendi andmine erihoolekandereformi tegevustesse.

12

ISTE on:

Detailne teenusmudeli joonis:

https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/2022-11/tenusmudeli_joonis.png

ISTE mudeli rakendamisel lähtutakse Eesti sotsiaalteenuste, erihoolekandeteenuste ja sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kvaliteedijuhiste põhimõtetest ning sotsiaalse rehabilitatsiooni osutamise juhendist10. Vastutus kvaliteetsete teenuste korraldamise eest lasub KOVil. Teenuste osutamise kvaliteedi tagab teenuse osutaja.

4.1. Teenusmudeli aluspõhimõtted

 Isikukesksed, sihtgrupi ja tema lähedaste vajadustele vastavad teenused Komponendipõhises teenusmudelis on võimalik koostada abivajajale personaalselt tema toetusvajadusele vastav teenuspakett.

Olulisel kohal on inimese ja tema pere võimalus valida sobivaid teenuskomponente erinevate teenuseosutajate juurest. Vajadusel on inimesele võimalik tuge pakkuda juba teenussüsteemi sisenemise varajases faasis. Kui inimesel on tema erivajadusest tulenevalt otsustamine ja valik raskendatud, võimaldab omavalitsuse juhtumikorraldaja ja/või põhiteenuse osutaja teha inimesel toetatud valikuid. Lisaks psüühilise erivajadusega inimestele vajavad toetust ka nende lähedased. Lähedaste toetamiseks on teenusmudelis tegevused tugiteenuse komponentide sees. Pere tugiteenuse komponendid on suunatud toetama ja abistama hoolduskoormusega pereliikmeid ja lähedasi selle ülesandega toime tulema. Peredele suunatud tugi on eriti oluline juhul, kui inimene ise keeldub abist või ei ole vajalik abi ja teenuskomponendid koheselt kättesaadavad ning hoolduskoormus langeb vaid pere õlgadele.

 Kasutajasõbralik, lihtne ja arusaadav teenussüsteem, sujuv liikumine teenussüsteemis Teenusmudeli väljatöötamise oluliseks põhimõtteks oli leida teenussüsteemi sisenenud abivajajale ja tema lähedastele parim, meeldivaim, mugavaim ja kiireim viis jõuda vajaliku toeni. Sellest lähtuvalt on teenusmudeli üks fookustest selgelt teenussüsteemi sisenemisel ja abivajaduse märkamisel. Teenusmudeli eesmärk on tagada abivajajale ja lähedastele esmane info ja nõustamine seal, kus abivajadust märgati (nt KOV sotsiaaltöötajalt, intellektipuudega noorele juba koolist, psüühikahäirega inimesele haiglast või esmatasandi tervisekeskusest). Selleks kaardistab KOV teenusmudeli rakendamisel oma piirkonna sidusvaldkonnad, informeerib neid piirkonna teenusmudeli korraldusest ning lepib kokku koostööpõhimõtted, sh abivajajast teavitamise ja info edastamise viisid. See eeldab KOVi poolt proaktiivset abi osutamist, mis tagab abivajajale ja tema perele informeerituse õigustest ja teenussüsteemi võimalustest, samuti abi esimeste valikute tegemisel ja otsustamisel. 2027 perioodil kaasatakse uusi inimesi projekti vaid 01.01.2027-30.04.2027, kuid abivajajate märkamine, informeerimine ja nõustamine on jätkuvalt KOVi ülesanne.

10 Eesti sotsiaalteenuste kvaliteedijuhis: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2024-02/Lisa%201%20- %20Eesti%20sotsiaalteenuste%20kvaliteedijuhis_27.02.2024.pdf Eesti erihoolekandeteenuste kvaliteedijuhis: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023- 03/Erihoolekandeteenuste_kvaliteedijuhis.pdf Sotsiaalse rehabilitatsiooni teenuse kvaliteedijuhis: https://sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2023- 11/Sotsiaalse%20rehabilitatsiooni%20teenuse%20kvaliteedijuhis_24.11.2023.pdf) Sotsiaalse rehabilitatsiooni osutamise juhend: https://www.sotsiaalkindlustusamet.ee/sites/default/files/documents/2025- 03/Sotsiaalse%20rehabilitatsiooni%20teenuse%20osutamise%20juhend_20.03.2025.pdf?utm_source=chatgpt.com

13

Mudeli oluline osa on teenussüsteemi sisenenud abivajajale teenuse planeerimine ja plaani elluviimine põhiteenuse näol. Pidev põhiteenus tagab ka sujuva ülemineku ja liikumise teenuste vahel, erinevate sekkumiste, sh sidusvaldkondade teenuste ning kogukonnaressursside koordineerimise ja inimesele kättesaadavuse. Inimese abi- ja toetusvajaduse hindamise ja teenuste planeerimise protsess peab olema võimalikult kaasav, isikukeskne ja terviklik. Protsessi kaasatakse vaid minimaalselt vajalikke, inimese ja lähedaste vajadusi tundvaid osapooli või erialapraktikuid. Abi- ja toetusvajaduse hindamisel tuleb lähtuda andmetest ja informatsioonist, mis on inimese kohta juba varasemalt läbiviidud hinnangute ja otsuste alusel kogutud ja inimese poolt varasemalt esitatud, nt töövõime hindamise- ja puude hindamise andmed, info andmebaasidest (nt STAR, haridussüsteemi arenguetappide hindamised). Teenuste planeerimiseks vajalikku lisainformatsiooni inimese toetusvajaduse ja toimetuleku kohta saab lisaks koguda põhiteenuse osutaja poolt läbi koostegemise ja kogemise keskkonnas, kus inimene elab ja tegutseb. Toetuse planeerimisel on oluline mõõdetavate eesmärkide seadmine seoses elukvaliteedi parandamise või säilitamisega, samuti inimese võimetekohase arendamisega, mille saavutamist on võimalik töö käigus hinnata. Loodud lahendustes on arvestatud ka psüühikahäirega inimeste eripära ning vajadust saada nn abi situatsioonis, kui inimene keeldub abist või tema seisund vajab kiiret sekkumist.

 Paindlikkus teenuste planeerimisel ning korraldamisel Komponendipõhine teenusmudel võimaldab kombineerida erinevaid teenuskomponente ning koostada igale inimesele ja tema perele sobiva teenuskomponentidest koosneva teenuspaketi. Teenuse protsess võimaldab paindlikult muuta ja täiendada teenuspaketti - kombineerida toe sisu lähtudes inimese taastumise/ arengu faasidest, klienditeekonna etappidest, inimese ja pere muutuvatest vajadustest. Teenuskomponentide planeerimisel ja osutamisel lähtutakse samuti abivajaja vajadusest - teenuskomponendi maht ja vajalik toe määr sõltub konkreetselt inimese eluolukorrast ja vajadustest.

Mudel võimaldab ühe inimese teenuspaketis paindlikult kombineerida erinevate teenuseosutajate poolt osutatavaid tugiteenuse komponente. Selline paindlikkus võimaldab teenuseosutajatel ka spetsialiseeruda ning arendada spetsiifilisi tõenduspõhiseid programme ja tegevusi (nt peredele suunatud perekoolitusprogramm, tugi- ja eneseabigrupid jm). Mitme erineva teenuseosutaja teenuskomponentide kombineerimise läbi saab luua integreeritud teenuspakette, kus abivajaja ei jää ühe asutuse nn ökosüsteemi kinni ja on kogukonnaga paremini seostatud.

Teenusmudeli kirjeldus lähtub neljast peamisest erihoolekande teenuse klienditöö etapist:

(1) abivajaduse märkamine ja seostamine teenussüsteemiga, (2) abi- ja toetusvajaduse hindamine, (3) teenuse planeerimine, (4) plaani elluviimise tagamine. Alljärgnev isikukeskse teenusmudeli detailne kirjeldus on jagatud kaheks peamiseks osaks:

(a) taustal toimuvad tegevused, mis ei ole vahetu töö abivajajaga; (b) tegevused, mille käigus toimub otsene töö abivajava inimese ja tema lähedastega.

Teenusmudeli jaotamine etappideks võimaldab selgelt määratleda igas etapis osutatava toe eest vastutajad ja nende ülesanded.

4.2. I etapp: Abivajaduse märkamine ja seostamine teenussüsteemiga

Vastutab: KOV

Eesmärgiks on abivajajate võimalikult varajane märkamine ning proaktiivne abi teenussüsteemi sisenemisel läbi koostöö sidussüsteemidega.

Ettevalmistavad taustategevused:

o Sidussüsteemide kaardistamine ja partnerite informeerimine abi osutamise korraldusest – KOV vastutab oma piirkonnas abivajaduse proaktiivse märkamise ja koostöö toimimise eest

14

kaardistades sidussüsteemid (nt kiirabi, psühhiaatri kabineti, haigla, Töötukassa, koolid, varjupaigad jm piirkonnas olulised asutused).

o Suhtluskanalite ja koostööprotsesside kokku leppimine abivajaja seostamiseks teenussüsteemi (KOV juhtumikorraldajaga) ja piirkonna teiste toetusmehhanismidega.

Otsene töö abivajajaga:

o Sidussüsteemide töötajatele edastatav info toetab abivajajat teenussüsteemi sisenemisel – töötajad on informeeritud, teadlikud ja oskavad abivajadust märgata ning abivajajat teenussüsteemi sisenemisel toetada. Nad teavad, kuidas toimib piirkonnas psüühilise erivajadusega inimeste toetussüsteem ning oskavad abivajaja sellega õigeaegselt seostada.

o Sidussüsteemist edastatud info tulemusel jõuab sotsiaaltöötaja proaktiivselt abivajajani seal, kus vajadust märgati (nt koolis, kodus, haiglas). Inimese abivajadus avaldub üldjuhul sidusvaldkonna töö raames (nt tervishoid, haridus, tööhõive). Oluline on, et KOV-i sotsiaaltöötaja võtab inimesega ühendust kohe kui abivajadust märgati, mitte ei oodata, kuni inimene või pere ise pöörduvad või on tekkinud kriisiolukord.

4.3. II etapp: Abivajaduse hindamine

Vastutab: KOV

Abi- ja toetusvajaduse hindamise eesmärk on abivajaduse taseme määratlemine eri eluvaldkondades ja teenusele õigustatuse tuvastamine. Abivajadust hinnatakse hindamisinstrumendi abil ning selle tulemus on sisendiks omavalitsusele juhtumi dokumenteerimiseks (STAR süsteem, haldusotsus) ning põhiteenuse osutajale teenuse planeerimiseks järgmises etapis.

Ettevalmistavad taustategevused:

Sotsiaaltöötaja eeltäidab hindamise instrumendi olemasoleva info põhjal (dokumentatsioon ja info formaalsetest kanalitest nt STARi päringud, mis annavad info puude olemasolu ja rehabilitatsiooniplaani kohta, Töötukassas teostatud töövõime hindamise kohta jms). Samuti koondatakse kokku info, mis kogunes abivajaduse märkamise faasis erinevate sidusvaldkondade poolt.

Otsene töö abivajajaga (ja/või lähedastega):

(A) Koostöövalmis inimese puhul informeerib sotsiaaltöötaja abivajajat ja/või tema lähedasi nende õigustest ja toetusvõimalustest. Tutvustab neile teenussüsteemi toimimise põhimõtteid ning selgitab, mida abi- ja toetusvajaduse hindamisel hinnatakse ning kuidas teenuse planeerimine sellest lähtuvalt toimuma hakkab. Samuti tutvustatakse piirkonna põhiteenuse osutajaid ning koos tehakse informeeritud valik, millise põhiteenuse osutajaga vajalike teenuskomponentide planeerimist jätkata (juhul kui piirkonnas on mitu põhiteenuse osutajat). Sotsiaaltöötaja seostab abivajaja seejärel sobiva põhiteenuse osutajaga. Juhul, kui piirkonnas ei ole mitut põhiteenuse osutajat, on soovitatav põhiteenuse osutaja hindamisele kaasata, et abivajaja võimalikult kiiresti seostada ning põhiteenuse osutajat võimalikult vara informeerida ning vältida dubleerivaid hindamisi.

(B) inimese puhul, kes ei ole valmis koostööks toimub samuti abi- ja toetusvajaduse hindamine. Sotsiaaltöötaja küsib selleks võimalusel lisainfot abivajajaga kokku puutuvatelt inimestelt. Selle info põhjal otsustab sotsiaaltöötaja (võimalusel koos abivajaja lähedastega) sobivaima põhiteenuse osutaja, kes hakkab abivajajaga kontakti ja usaldussuhet üles ehitama.

Abivajajale ning tema lähedastele on teenussüsteemi sisenemisel oluline usaldusväärse kontakti olemasolu, kellelt saada terviklikku infot ja nõustamist kõigi teenuskomponentide ja teenuseosutajate, oma õiguste ja võimaluste kohta. KOV vastutuseks on oma tööd korraldada nii, et abivajajal ja tema lähedastel tekiks arusaam oma õigustest ja võimalustest ning kindlustunne, et nende huvide ja õigustega arvestatakse.

Abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemusel on võimalik abivajaja seostada tema jaoks vajaliku spetsialiseerumisega põhiteenuse teenuseosutajaga, kes jätkab terviklikult toe planeerimist ja abi osutamist.

4.4. III etapp: Teenuse planeerimine

Vastutab: põhiteenuse osutaja

15

Inimesele vajalike teenuskomponentide ja nende tegevuste planeerimisega tegeleb teenusmudelis ainult põhiteenuse osutaja. Eesmärk on personaalse tegevusplaani koostamine, teenuskomponentide planeerimine ja teenuskomponentide osutajatega seostamine. Järjepidevalt, st kogu katsetamise perioodi vältel jälgitakse abivajaduse muutumist, hinnatakse senise teenuse tulemuslikkust ning vastavalt muutustele planeeritakse vajadusel inimesele osutatava teenuspaketi sisu ümber. Tegevusplaan, sinna planeeritud teenuskomponendid ja selle muudatused kooskõlastatakse KOViga, kes vastutab vajalike teenuskomponentide olemasolu ja eelarve eest.

Põhiteenuse osutamine toimub regulaarselt ehk igakuiselt.

Kokkupuude teenuse saaja (ja/või lähedastega):

(A) Koostöövalmis abivajaja puhul koostab põhiteenuse osutaja koos abivajajaga (ja/või lähedastega) personaalse tegevusplaani, mis allkirjastatakse teenuse saaja ja plaani koostaja(te) poolt. Tegevusplaani koostamisel võib põhiteenuse osutaja aluseks võtta endale ja inimese vajadustele sobiva metodoloogia, kuid see peab olema kaasav (st abivajaja ja lähedased on teadlikud teenussüsteemi võimalustest ning neid toetatakse informeeritud valikute tegemisel) ning võtma aluseks abi- ja toetusvajaduse hindamise tulemused (st teenuse planeerimine ja eesmärkide seadmine peab lähtuma tuvastatud abivajaduse tasemest erinevates eluvaldkondades).

Teenuse planeerimise algetapis toimub inimese poolt hinnangu andmine oma elukvaliteedi erinevatele aspektidele kasutades elukvaliteedi hindamise küsimustikku11. Põhiteenuse osutaja toetab ja motiveerib inimest oma elukvaliteedi üle arutlema ja küsimustikku täitma.

(B) Inimese puhul, kes ei ole valmis koostööks, koostatakse toetusplaan. Toetusplaani koostamisse kaasatakse võimalusel abivajaja lähedased jt olulised võrgustiku liikmed. Toetusplaani eesmärgiks on üldjuhul abivajajaga kontakti loomine ning koostöövalmiduse saavutamine taastumisprotsessi toetamisel ja abi vastuvõtmiseks. Koostöövalmiduse saavutamisel vaadatakse toetusplaan üle ja asutakse koostama inimesele personaalset tegevusplaani.

Koostatud tegevusplaani (või toetusplaani) eesmärkidest lähtuvalt planeeritakse abivajajale teenuskomponendid ehk lisatakse spetsialisti tegevused eluvaldkondadega seoses ning seostatakse ta vastavate erihoolekande teenusmudeli teenuskomponentide või sidusvaldkondade teenuste osutajatega. Teenusmudel võimaldab teenuskomponente paindlikult ja vajaduspõhiselt tegevusplaani juurde lisada kohe, kui põhiteenuse osutaja selleks vajadust näeb. Regulaarsed vahehinnangud (vähemalt iga 6 kuu järel) ja kokkuvõtted ning andmete lisamine (mitte kustutamine) võimaldab muutusi jälgida, olukorda võrrelda.

Tegevus- ja/või toetusplaani pannakse kirja ka inimese lähedasele vajalik abi, selle eesmärk ja eesmärgist tulenevalt planeeritud teenuskomponendid.

Põhiteenuse osutamisega alustatakse hiljemalt 30 päeva pärast abivajaduse hindamist ning tegevusplaani koostamise ajal on vajadusel võimalik lisaks põhiteenusele osutada kiire abina igapäevaelu teenuskomponenti.

Kogu teenusmudeli katsetamise perioodi jooksul jälgib põhiteenuse osutaja inimese abivajaduse muutumist. Pärast aastast teenuskomponentide osutamist palub põhiteenuse osutaja anda inimesel uuesti hinnang oma elukvaliteedile. Elukvaliteedi hinnangust, abivajaduse muutusest ja sellest lähtuvad tegevusplaani muutused fikseeritakse tegevusplaanis. Projektis osaleja abivajadus tuleb vähemalt iga 6 kuu tagant üle hinnata.

Taustategevused:

Põhiteenuse osutajal on võimalik teenuse planeerimisse kaasata vajadusel väliseid spetsialiste/eksperte, kui põhiteenuse osutaja vajab abivajaja vajaduste mõistmiseks ning teenuse planeerimiseks lisapädevust (komponendi tegevus välise spetsialisti/eksperdi kaasamine teenuse planeerimisse, nt tööks abist keeldujate või muude spetsiifiliste vajadustega sihtgruppide puhul, nt pervassiivse arenguhäirega inimeste, suurema ohtlikkuse või riskikäitumisega inimeste puhul, kellega tööks põhiteenuse osutaja kogemusest ei piisa).

11 Gigantesco, A, Giuliani, M. „Quality of life in mental health services with a focus on psychiatric rehabilitation practice”, 2011 https://www.iss.it/documents/20126/45616/ANN_11_04_07.pdf

16

4.5. IV etapp: Plaani elluviimine

Vastutused:

● Põhiteenuse osutaja tagab tervikliku plaani elluviimise (terviklik personaalne juhtumikorraldus).

● Tugiteenuse osutaja vastutab inimese tegevusplaani elluviimisel oma teenuskomponendi sisuliste tegevuste ja teenuse kvaliteedi eest.

● KOV (juhtumikorraldaja) vastutab teenuste rahastuse haldamise, vajalike teenuskomponentide osutajate leidmise korraldamise, aruandluse, teenuse kvaliteedi nõuetele vastavuse ja omavaheliste lepinguliste kohustuste täitmise eest.

Plaani elluviimise etapis teevad kõik osapooled koostööd – põhiteenuse osutaja, tugiteenuse osutaja(d) ning KOV tagamaks paindlik ja terviklik teenuse osutamine, mis arvestab inimeste personaalset toetusvajadust kõigis eluvaldkondades. Põhiteenuse osutamine toimub regulaarselt ehk igakuiselt.

Teenuse osutamine toimub läbi tugiteenuse teenuskomponentide, mida võivad osutada erinevad teenuseosutajad (sh põhiteenuse osutaja). Komponendipõhine lähenemine võimaldab kombineerida ühte teenuspaketti erihoolekande ja rehabilitatsiooniteenuse sarnaseid sisutegevusi kui ka olemasolevaid kogukonna ressursse.

Kogu plaani elluviimise etapis jätkub põhiteenuse osutamine.

Tugiteenuse osutamine toimub inimesele regulaarselt ehk igakuiselt. Sarnaselt erihoolekandeteenustele lõpetatakse inimesele ISTE projekti kaudu abi osutamine kui ta ei kasuta tugiteenust kauem kui kaks kalendrikuud järjest, välja arvatud statsionaarse tervishoiuteenuse kasutamise korral12.

Kokkupuude teenuse saajaga (ja/või lähedastega)

Põhiteenuse osutaja nõustab abivajajat ja seostab ta tugiteenuse komponentide osutaja(te)ga. Vastavalt tuvastatud abivajadusele ja teenuse planeerimise tulemustele osutatakse inimesele tugiteenuse komponente erinevates eluvaldkondades, et tagada inimesele isikukeskne ja terviklik teenus. Teenuskomponentide osutamine toimub paindlikult lähtuvalt inimese vajadusest sh tema elu- või töökohas, koolis, kogukonnas, pargis, teenuse osutaja ruumides vms.

Põhiteenuse osutaja ülesanne on plaani elluviimise raames inimese vajaduste osas tervikvaate omamine, võrgustiku töö koordineerimine ja tugiteenuse osutajatega esmane seostamine, sh sotsiaalse võrgustikuga suhtlemine. Toetuse eesmärgiks on terviklik personaalne juhtumikorraldus (sh tagada inimesele informeeritus protsessist, luua lihtne ja arusaadav dokumentatsioon, arusaadav ülevaade teenussüsteemi toimimise põhimõtetest, toetus teenuskomponentidega tutvumiseks koha peal jms). Põhiteenuse osutaja tagab abivajajale võimalikult kiire, lihtsa ja arusaadava asjaajamise tugiteenuse komponentideni jõudmisel.

Taustategevused

Põhiteenuse osutaja tagab teenusplaani elluviimise koostöös tugiteenuse komponentide osutajate ja KOViga.

KOV tagab plaani elluviimiseks vajalikud tegevused.

Põhiteenuse osutaja tagab inimese planeeritud tugiteenuse komponentideni jõudmise ja kättesaadavuse abivajajale. Põhiteenuse osutaja peab arvestust osutatud teenuskomponentide mahu ja tegevuste üle vormi „Teenuse osutamise andmestik” (vorm 3.5.) abil ja lähtudes ptk 5 toodust. Igakuiselt edastatakse see info KOV juhtumikorraldajale, kes on teadlik abi korralduse tegevustest ja kannab andmed vormile 3.8. „Teenuskomponentide andmekogu”.

Teenusmudeli tegevuste lõppedes, inimese teenuse vajaduse lõppedes, inimese poolt teenusmudeli tegevuste katkestamisel, või KOVi poolt teenusmudeli tegevuste kontrolli käigus esitatud nõude peale koostab põhiteenuse osutaja kokkuvõtte teenuse osutamisest ja hinnangu inimese abivajaduse kohta (vorm 3.9.). Kokkuvõtvas hinnangus kirjeldatakse isikukeskselt tegevusi ja nende mõju inimesele, põhjendatakse muudatusi tegevusplaanis, nimetatakse

12 SHS §80 lg 1 p 1, https://www.riigiteataja.ee/akt/114122023003#para68lg7

17

takistused ja antakse soovitusi edaspidiseks. Kokkuvõtvad hinnangud tuleb esitada SKAle koos väljumise ankeediga.

ISTE projektis osalemisega tekib abivajajal õigus projekti käigus tuvastatud abi- ja toetusvajaduse tõttu saada erihoolekandeteenuse eelisjärjekorda13.

13 Sotsiaalkaitseministri määrus „Erihoolekandeteenuse järjekorra pidamise kord ja nõuded” § 3 lg 8, https://www.riigiteataja.ee/et/akt/110012025016?leiaKehtiv

18

5. TEENUSKOMPONENTIDE LOETELU

Teenuskomponentide loetelu annab täpse ülevaate teenuse planeerimiseks vajalikest põhi- ja tugiteenuse teenuskomponentidest.

PÕHITEENUSE KOMPONENDID

Põhiteenuse osutaja töötab juhtumikorralduse põhimõtteid järgides ning tagab läbi personaalse ja sisulise juhtumikorralduse tervikliku plaani elluviimise, sh koordineerib terviklikult

võrgustikutööd. Põhiteenuse teenuskomponentide eesmärk on kõikide inimese eluolukorras vajalike osapoolte koostöö hoidmine tagamaks paindlik ja terviklik teenuse osutamine, mis

arvestab inimeste personaalset toetusvajadust kõigis eluvaldkondades.

Põhiteenuse raames toimub inimesele tegevusplaani koostamine, teenuskomponentide planeerimine ja seostamine teenuskomponentide osutajatega. Järjepidevalt, kogu teenuse perioodi

vältel, jälgitakse abivajaduse muutumist ning vastavalt muutustele planeeritakse vajadusel teenus ümber.

Põhiteenuse osutaja ülesanne on plaani elluviimise raames inimese vajaduste osas tervikvaate omamine, sh tugiteenuse osutajatega esmane seostamine (nt vajadusel inimese perearsti

nimistusse saamisega seotud toimingud jms või Töötukassa tegevustega esmane seostamine).

Põhiteenuse osutaja tagab abivajajale võimalikult kiire, lihtsa ja arusaadava asjaajamise tugiteenuse teenuskomponentide osutajateni jõudmisel.

Teenuskomponendi hinna sisse on arvestatud teenuse osutamisega seotud dokumenteerimine, eel- ja järeltöö ning teenusega kaasnevad kulud (personal, inventar, üldkulud).

*Põhiteenuse komponent ei sisalda muid teenuse sisutegevusi. Kui on vajadus muude individuaalsete sisutegevuste järele, lisanduvad teenuskomponendid vastavalt abivajadusele.

Komponent Tegevus Tegevuse kirjeldus

Tegevus projektis

osalejaga või

meeskondlik tegevus

Põhiteenus Teenuse

planeerimine ja

tegevusplaani

elluviimise

tagamine

Teenuse planeerimise raames toimub:

1. terviklik ja järjepidev toetusvajaduse ja selle muutumise hindamine;

2. teenuskomponentide planeerimine, sh tegevusplaani koostamine koos inimesega, vajadusel kaasates inimese lähedased

ja teised vajalikud sidusvaldkonna esindajad;

3. regulaarne toetusvajaduse arvestamine, tegevusplaani üle vaatamine ja muudatuste planeerimine;

4. teenuse tegevuste kokkuvõte, tulemuste ja mõju hindamine.

Tegevusplaani elluviimise tagamise raames toimub:

1. tegevusplaani elluviimise terviklik toetamine ja selle täitmise koordineerimine;

2. võrgustikutöö koordineerimine ja teostamine (sh sotsiaalse võrgustikuga suhtlemine), koostöö kõikide inimese

eluolukorrast tulenevate võrgustikuliikmete ja sidusvaldkonna esindajatega (nt tervishoiutöötajad, haridussüsteemi töötajad,

tööhõivesüsteemi töötajad, teised teenuse osutajad);

3. inimese nõustamine olemasolevatest abimeetmetest, esmane seostamine ja kontaktide loomine vajalike

teenuskomponentide osutajate ning sidusvaldkondade ja KOV teenustega, sh vajadusel:

a) tervishoiuteenustega sidumine, et inimene jõuaks vajalike teenusteni ning jälgiks ravi, vajadusel esmased pere- või

eriarsti vastuvõttude organiseerimine;

b) teavitustöö kogukonnas: kogukonna hirmude maandamine ja positiivse suhtumise tekkimise toetamine.

Naabrite/kogukonna/võrgustiku toetamine ja teavitamine, et tagada neile ja inimesele turvaline koostöö;

c) toetamine kogukonnateenuste kasutamisel: otsitakse võimalusi korraldada toetust viisil, et inimene seostatakse

võimalikult maksimaalselt tegevustega tema loomulikus elukeskkonnas;

d) nõustamine ja abi rahaliste toetuste taotlemisel, eestkoste korraldamisel.

Tegevus projektis

osalejaga ja

meeskondlik tegevus

19

Käsitletav kui esmane toetus, kontaktide loomine, olukordade selgitamine sidusvaldkondade esindajatega, sh sissetuleku

tagamisel, nt töövõime või puude hindamise õiguse välja selgitamisel abistamine ja asjaajamise korraldamine, tagamaks, et

inimesele tekiks võimalus regulaarseks sissetulekuks.

Välise

spetsialisti/

eksperdi

konsultatsioon

teenuse

planeerimiseks

Välise spetsialisti konsultatsiooni eesmärk on luua lisapädevuse kaasamise võimalus põhiteenuse osutajale teenuse

planeerimisel. Lisapädevuse kaasamise vajadus võib tuleneda keerulisest kliendijuhtumist, kus põhiteenuse osutajal puudub

spetsiifilise psüühilise erivajadusega sihtgrupiga töös kogemus. Komponendi raames on võimalik sisse osta konsultatsiooni

spetsialistidelt/ekspertidelt, kel on rehabilitatsioonispetsialisti pädevus ja/või kogemus väga spetsiifiliste või keeruliste

kliendigruppidega.

Põhiteenuse osutaja saab välist spetsialisti kaasata teenuse planeerimise protsessis, enne tegevusplaani valmimist, aga ka

regulaarse toetusvajaduse ja tegevusplaani ülevaatamise käigus ja muudatuste planeerimisel.

Näiteks on võimalik kaasata eripädevusega väline ekspert juhtumite puhul, kus inimene keeldub abist madala haigusteadlikkuse

tõttu, kuid sotsiaaltöötaja hinnangul vajab juhtum sekkumist. Väline ekspert aitab sel juhul põhiteenuse osutajal koostada

toetusplaani kontakti loomiseks ja koostöövalmiduse saavutamiseks.

Tegevus projektis

osalejaga

Personaalne

toetamine

erakorralistes

eluolukordades

Personaalne toetamine inimese elus ettetulevates erakorralistes eluolukordades.

Teenuskomponendiga tagatakse:

1) personaalne toetus ootamatult tekkinud kriisi korral või olukorras, mis vajab kiiret sekkumist nt inimese või tema pere

toetamine haiguse äkilisel ägenemisel, raviarsti/tööandajaga suhtlemine; töövõimetuslehe korraldamine; ootamatu haiglaravi

vajadus ja selle korraldamine, sh tahtest olenematule ravi vajaduse korral jne. Võimalik tagada kiire sekkumine ja toetus

ebastabiilse olukorra stabiliseerimiseks, inimese baasvajaduste ja turvalisuse tagamiseks;

2) haiguskriitikata inimese ja/või abist keelduja motiveerimine, koostöö ja usaldussuhte loomine, et abivajaja oleks valmis abi

vastu võtma ja jõuaks erinevate eluvaldkondade teenuskomponentideni. Eesmärk on luua kontakt, kasvatada koostöövalmidust

ja motiveerida abi vastu võtma ning valmistada ette tingimused tegevusplaani koostamiseks koostöös põhiteenuse osutajaga.

Käsitletav ka kiire ja lühiajalise kriisiabi ja/või SOS kontaktina – töötaja tegevus, kes on kättesaadav ja toetab inimest kriisi korral

lühiajaliselt.

Teenuskomponent ei ole inimese regulaarne igapäevane nõustamine ja toetamine.

Kasutatakse ainult sellisel juhul, kui tegevus vastab ülalnimetatule.

Tegevus projektis

osalejaga

20

TUGITEENUSE KOMPONENDID

Tugiteenuse eesmärk on tagada paindlikkus ja terviklik lähenemine teenuse sisu planeerimisel, mis arvestaks kõiki eluvaldkondi.

Komponendipõhine lähenemine võimaldab kombineerida ühte teenussüsteemi nii tänaseid erihoolekande ja rehabilitatsiooniteenuse sarnaseid sisutegevusi kui ka kogukonna ressursse.

Tugiteenuse teenuskomponendi osutaja:

 vastutab oma teenuskomponendi sisuliste tegevuste ja teenuskomponendi kvaliteedi eest.

 teeb oma tegevuste läbiviimiseks ja eesmärgi täitmiseks teenuskomponendi sees vajadusel võrgustikutööd. Võrgustiku all mõeldakse nii inimese lähivõrgustikku (pereliikmed, sõbrad,

naabrid jt) kui formaalset võrgustikku (omavalitsuse sotsiaaltöötaja, teiste teenuste osutajad, perearst, tööandja jt);

 hindab oma tegevuse mõju ja tulemusi.

Teenuskomponendid sisaldavad eeltööd, otsest tööd inimesega ja järeltööd, vajadusel dokumenteerimist. Kõik teenuskomponendi läbiviimisega kaasnevad kulud sisalduvad selle hinnas.

Tegevused projektis osalejaga on individuaalsed tegevused projektis osalejaga ehk teenuse osutamine ühele inimesele.

Tegevused pereliikmega on suunatud toetama ja abistama hoolduskoormusega pereliikmeid ja lähedasi selle ülesandega toime tulema, kuid fookus on projekt is osalejal.

Tegevus grupis on tegevus kus abivajajad osalevad tegevuses grupina, mille suurus on 2-12 inimest.

Komponent Tegevus Tegevuse kirjeldus

Tegevuses osaleja

Sotsiaalsete

suhete

komponent

Sotsiaalsete

suhete toetamine

Sotsiaalsete suhete soodustamine, loomine ja säilitamine, sh:

a) nõustamine ja toetus lähedastega suhete taastamiseks ja hoidmiseks;

b) alaealiste lastega suhete taastamine ja toetamine, haiguse tõttu kannatanud/katkenud suhete taastamine alaealiste

lastega;

c) vanade sõprussuhete taastamine, uute sõprade leidmine, ärakasutamise ennetamine;

d) võimalused ja piisav tugi turvaliste seksuaal- ning paarisuhete loomiseks. (UCLA moodul nt kasutuses Maarjakülas,

Tallinna Vaimse Tervise Keskuses, HENK);

e) toetus ja nõustamine lapsevanemaks olemisel, sh lapsevanemaks vajalike oskuste arendamine, tugi ja nõustamine

lapse kasvatamisel individuaalselt või grupis (kursused, tugigrupp jm). Tegevuseks ei ole lapsega pere tugiisiku teenuse

tegevuste läbiviimine, mis on kirjeldatud Sotsiaalhoolekande seaduses KOV teenusena.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

Vaimse tervise

komponent

Taastumise ja

vaimse tervise

haigusega

toimetuleku

toetamine

Tegevused, mis on suunatud taastumisteekonna protsesside toetamiseks.

a) Vaimse tervise alase info jagamine ja nõustamine (sh digitaalselt, telefoni teel) ning teiste tegevusi läbi viivate

praktikuteni edasi jõudmise tagamine.

b) Raviarstiga koostöös sobiva ravi ja seda toetavate taastumistegevuste planeerimine, sh ohumärkide plaani ja

kriisikaardi koostamine koostöös oluliste tugivõrgustiku liikmetega (lähedased, vaimse tervise õde jt).

c) Nõustamine ja tugi haiguse, selle sümptomite, ravi ja ravimi kõrvalmõjudega toimetulekuks, haiguse ägenemise

ennetamiseks, sh sümptomite kontrolli jms grupiõppeprogrammid.

d) Nõustamine ja tugi haiguse mõjude, takistuste, stressi ja negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks.

e) Taastumiskursus - taastumise mõtteviisi arendamiseks, oma loo ja taastumisprotsessi läbitöötamiseks, eesmärkide

läbimõtlemiseks.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

21

f) Vaimse tervise alane (psühhiaatria õde, psühhiaater) või sotsiaalne nõustamine ja teraapiad, sh nt kognitiivne

remediatsioon (ajutreening), erinevad loovteraapiad, tegevusteraapia jms.

Pere nõustamine ja koolitus. Vaimse tervise alane nõustamine, koolitus, grupinõustamine perele:

informeerimine, emotsionaalne ja praktiline tugi ning juhendamine haiguse ja sellest tulenevate piirangute ja võimaluste

mõistmiseks, sobiva toe pakkumiseks, peresuhete ja -toetuse optimeerimiseks, sh kriisiolukorras käitumise ja sobivate

strateegiate õppimiseks.

Vaimse ja

motoorse

võimekuse

arendamine ja

säilitamine

Teenuskomponendi tegevused on suunatud abivajajate kognitiivsete võimete arendamiseks ja säilitamiseks, sh nii

intellektipuudega inimestele kui tõsise vaimse tervise haigusega inimestele. Motoorse võimekusega tegelemine aitab kaasa

vaimse tervise stabiilsusele ja vaimse võimekuse säilimisele.

Teraapiad ning tegevused vaimse ja motoorse võimekuse säilitamiseks ja arendamiseks, sh:

a) erinevad loovteraapiad;

b) sotsiaalpedagoogi, eripedagoogi, logopeedi nõustamine ja tegevused, nt alternatiivkommunikatsiooni vahendite

kasutama õppimine – PCS, piktogrammid;

c) sensoorse interpretatsiooni toetamine (aistinguliste iseärasuste kaardistamine, sekkumiste planeerimine);

d) sensoorne dieet (meelte tasakaalustamine), tunnetuslik suhtlemine;

e) füsioteraapia, sh loomade kaasamine teraapiates;

f) erinevad tegevusteraapilised tegevused, sh tegevusteraapia jms.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

Psühholoogiline

nõustamine ja

psühhoteraapia

Nõustamine ja psühhoteraapia personaalse identiteedi tugevdamiseks, jõustamiseks, taastumisloo läbitöötamiseks, stressi,

emotsioonide ja negatiivsete mõtetega toimetulekuks, oma keha tunnetuseks jms.

Psühholoogiline nõustamine, psühhoteraapia perele (psüühilise erivajadusega inimese hooldus- ja toetuskoormusega

kaasnevate olukordadega toimetulekuks), sh teraapia koos abivajava inimesega.

Psühholoogiline nõustamine psüühikahäirega vanema alaealistele lastele ja noortele (individuaalne, grupis, laagrites vm).

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

Kogemus-

nõustamine

Nõustamine saab olla psüühikahäire kogemusega inimese, sarnase kogemusega perede või taastujast kogemusnõustaja

poolt, kes on saanud vastava ettevalmistuse.

Kogemusega inimeste vahel toimuv teadmiste- ja kogemuste vahetus ja/või nõustamine, mille käigus jagatakse

kogemuslikku emotsionaalset, sotsiaalset ja/ või praktilist tuge. Kogemusnõustamine vastavalt sellele, mis on isiku

eesmärgid või väljakutsed. Rääkimine inimestega, kes on sarnase taastumisprotsessi läbi teinud. Eesmärgiks on haiguse,

ravimite kõrvaltoimete ja sümptomitega toimetulekuks haigusteadlikkuse tõstmine.

Tugigrupp ja/või eneseabigrupp - grupid sarnase probleemiga inimeste toetamiseks, haiguse ja sümptomitega

toimetulekuks, erinevatele probleemidele, psüühikahäirest tulenevatele piirangutele ja diagnoosigruppidele suunatud grupid,

nt depressiooni suund, sõltuvus, häälte kuulmine jne. Tugi- ja eneseabigruppe võivad juhtida spetsialistid koos

kogemusnõustajaga või vastava väljaõppega kogemusnõustaja üksi.

Tugigrupp perele - regulaarselt toimuv grupp (sarnaste probleemidega peredele), grupijuhtimisel osalevad koos eriala

praktikutega ka kogemusnõustajad.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

22

Eneseabigrupp perele - sarnase kogemusega inimeste tugi, grupijuhina tegutseb tavapäraselt kogemusnõustaja, kellel on

kogemus olla ise samas olukorras pereliige.

Riski- ja

probleemse

käitumise

juhtimine

Etteplaneeritud ja kavandatud tegevused inimesel esineva riski- ja probleemse käitumise maandamiseks ja olukordade

ennetamiseks.

Riskijuhtimine - riskikäitumise hindamine ja juhtimine, sh riskide hindamine kahjustava sündmuse ennetamiseks (nt enda

hooletusse jätmine, suitsiid, agressiivsus, oht lastele). Tegevuste planeerimine olemasolevate riskide ohjamiseks ja kõigi

seotud osapoolte kaitsmiseks. Koostatakse vajadusel ohumärkide plaan, kriisikaart jm (nt CARe metoodika alusel).

Probleemse käitumise juhtimine, sh käitumiseksperdi nõustamine tugimeeskonnale ja perele probleemse käitumise

mõistmiseks ja korrigeerimiseks, emotsioonide ja negatiivsete mõtetega toimetulekuks.

Inimese ettevalmistus kriisiolukorraks, nt harjutamine ja õpetamine kriitilistes olukordades käituma - turvalisuse tagamise ja

abi kutsumise oskused.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Füüsilise

tervise

komponent

Füüsilise tervise

alane nõustamine

ja toetus

Füüsilise tervise eest hoolitsemise toetamine, nõustamine ja motiveerimine tervislike eluviiside tagamiseks (füüsiline

aktiivsus, toitumine, tervislikud eluviisid jms). Tervishoiuteenustega jooksev (igapäevavajadustega seonduvalt) kontakti

loomine, hoidmine ja seostamine (pereõde, perearst jm arstidega kontakti loomine, vajadusel retseptide ja ravimitega

seonduvad tegevused).

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

Füüsilise

aktiivsuse

toetamine

Sportimis- ja liikumisvõimaluste soodustamine: värskes õhus viibimise ja sportimisvõimaluste leidmise toetamine.

Liikumisharjumuste kujundamine, -parandamise või -säilimise toetamine, võimetele sobiva liikumisvõimaluse leidmise

toetamine.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

Teraapiad

füüsilise tervise

toetamiseks

Füsioteraapiline nõustamine jm teraapilised tegevused füüsilise tervise toetamiseks.

Tegevusega tagatakse inimesele tema füüsilise sooritusvõime ja tegevuskeskkonnaga seotud hindamine ja kohanduste

soovitamine. Inimese füüsilise liigutuslikku sooritusvõimet ja iseseisvat toimetulekut arendavate, taastavate ja/või säilitavate

tegevuste/juhiste koostamine ja rakendamise toetamine/nõustamine. Eesmärk on anda inimesele teadmised ja harjutused,

mida iseseisvalt sooritada.

Sisaldab ka abivahendite vajaduse hindamist ja sobivate abivahendite soovitamist ning kasutama õpetamist spetsialisti poolt

(füsioterapeut, tegevusterapeut vms, kellel on vastav õigus ja pädevus).

On samuti inimese ja tema lähedaste nõustamine, sh ergonoomiliste abistamise võtete õpetamine inimese elu- ja

tegevuskeskkonnas.

Ei sisalda füsioteraapilist ravi (passiivseid tegevusi).

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

Liikumine

eluruumides

Siirdumise ja liikumise toetamine inimese elukeskkonnas.

Teenuskomponendiga tagatakse inimesele vajalik tugi (vajadusel abivahend või ka vahetu teise inimese poolt osutatav

füüsiline tugi) ja teda on juhendatud oma igapäevases eluruumides liikumiseks ning tegutsemiseks.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Liikumine

väljaspool

eluruume

Transpordi kasutamise toetamine - transpordi planeerimine ja harjutamine. Tugi (nt ühis) transpordi kasutamisel

(liikumisteede planeerimine, harjutamine).

Teenuskomponendiga tagatakse inimesele nõustamine ja juhendamine transpordi kasutamise ja planeerimise osas.

Vajadusel harjutatakse kasutama ühistransporti, läbima uusi teekondi (hirmude maandamine, toetamine uutes ja/või ärevust

tekitavates olukordades).

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

23

Hõivatuse

komponent

Hõivatuse

komponendi

arvestuslik

isikupõhine

kalendriaasta

piirhind 2027.a

on 2424 eurot.

Töötamise

toetamine

Töötamise toetamise raames toetatakse abivajajat töö otsimisel ja/või säilitamisel:

a) töösuutlikkuse hindamine - töösuutlikkuse ja -oskuste, ressursside ja riskide hindamine ning kaardistamine, praktiliste

töötegevuste käigus sobivate töövaldkondade väljaselgitamine;

b) vajaliku toe ja tööotsingute planeerimine;

c) esmane karjäärinõustamine - nõustamine töö leidmiseks, säilitamiseks, tuleviku planeerimiseks;

d) töö leidmine - tugi töö leidmisel ja töötamiseks vajalike tugiteenuste korraldamisel, sh vajadusel koostöö Töötukassaga;

e) töötingimuste kohaldamine - erivajadustest lähtuvate paindlike ja sobivate töötingimuste ning töökeskkonna loomise

toetamine. Tööandjaga suhtlemine ja toetamine paindlike ning vajadustele vastavate töötingimuste korraldamiseks ja

tagamiseks. Tööandja motiveerimine sobivate tingimuste loomiseks;

f) juhendamine tööga alustamisel, töötamise ajal ja töö lõpetamisel.

Töötamise toetamise tegevused võivad toimuda teenuseosutaja juures, tööandja juures või kohandatud keskkonnas sh töö-

või tegevuskeskustes.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

Töösarnase või

rakendus-

tegevuse

toetamine

spetsiaalselt

kohandatud

keskkonnas

Töösarnase või rakendusliku tegevuse teostamise võimalus turvalises ja kohandatud keskkonnas, kus saab teha

võimetekohaseid ülesandeid jõukohases tempos ning sealjuures on tagatud vajalikus ulatuses juhendamine, nõustamine ja

abi.

Töösarnased tegevused toimuvad teenuseosutaja juures või kohandatud keskkonnas sh töö- või tegevuskeskustes.

Tegevus grupis

Õppimise

toetamine Õppimise toetamine - tugi õpivõimaluste leidmisel, õpingute alustamisel ja säilitamisel.

Õppimistingimuste kohaldamine - erivajadustest lähtuvate paindlike ja sobivate õppimistingimuste ja -keskkonna loomise

toetamine.

Vajadusel hariduse tugiteenuste korraldamine.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

Rakendus

kogukonnas Vabatahtliku töö või muude võimaluste leidmine kogukonda panustamiseks, sh vabatahtliku tegevuse leidmine.

Juhendamine ja/või abistamine kogukonna tegevustega liitumisel.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

Vaba aja ja

huvitegevuse

komponent

Vaba aja ja

huvitegevuse

toetamine

Vaba aja sisustamine, huvitegevuse leidmine ja säilitamine. Puhkuse ja hõive (töö jm rakenduse) vahelise tasakaalu

hoidmine.

Huviringides osalemise toetamine tegevuskeskuses või kogukonnas.

Tugi huviringi valimisel ja sinna kohale jõudmisel ning tegevustega liitumisel.

Individuaalse huvitegevuse toetamine kogukondlikes tegevusi pakkuvates asutustes, tugi tegevustega liitumisel.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

Elukoha

komponent

Toetus elukoha

vahetusel

Sobivama elamispinna korraldamine - nõustamine sobiva elamispinna või eluasemega seotud teenuse valikul, võimalike

elamispindadega teenuskohtadega tutvumine kohapeal. Toetus sobivama elamispinna organiseerimiseks, kui olemasolev

eluase raskendab taastumist või toimetulekut.

Kolimisplaan/üleminekuplaan - kolimise planeerimine, koostöös abivajaja ja tema perega tegevusplaani koostamine

kolimisega seotud praktiliste küsimuste lahendamiseks ja sujuvaks üleminekuks.

Praktiline abi kolimise teostamiseks (transport jm).

Uue elukeskkonnaga tutvumine (vajadusel juba eelnevalt), kogukonna ja ümbrusega tutvumine.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

24

Igapäevaelu

komponent

Igapäevaelu

toetamine

Tugi vastavalt inimese vajadusele ja võimekusele.

Igapäevaelu toetamise raames toetatakse inimest vastavalt tema vajadustele ja võimekusele (meeldetuletus, juhendamine,

toetus, hooldus) alljärgnevates igapäevaelu valdkondades:

a) söömise ja söögitegemise toetamine - tugi poes käimisel ja/või toidu valmistamisel või söömisel;

b) enese eest hoolitsemise toetamine - tugi hügieenitoimingutes, riietumisel jms;

c) majapidamistoimingute toetamine - tugi koristamisel, pesu pesemisel jm elukoha eest hoolitsemisega seotud

toimingutes;

d) rahadega toimetuleku toetamine, sh tugi eelarve planeerimisel ja raha kasutamisel, rahaliste toimingute tegemisel,

pangateenuste kasutamisel, arvete tasumisel, sh võlgade tekkimise vältimine;

e) asjaajamise toetamine, sh suhtlus ametiasutuste ja erinevate teenuseosutajatega, regulaarsed tegevused sissetuleku

tagamiseks, nt KOV toimetulekutoetuse taotlemisel abistamine.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

Ettevalmistus

iseseisvumiseks

Iseseisvuskursus - iseseisva(ma) eluga toimetulekuks vajalike oskuste arendamine kursuse/laagri, individuaal- või grupitöö

viisil.

Iseseisva elu harjutamine ajutisel elamispinnal.

Kohanemise toetamine - üleminekut võimaldav ja kohanemist toetav tegevus, sh uue teenuse osutajaga tutvumise periood,

mis tagaks sujuvama ülemineku teenuste vahel.

Tegevus projektis

osalejaga

Tegevus pereliikmega

Tegevus grupis

KINNITATUD

24.07.2026 käskkirjaga nr 76 Lisa 4

Vorm 4.1. Taotlus ja kinnitused Sotsiaalkindlustusamet

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2027

Taotleja

Nimi: Kehtna Vallavalitsus

Registrikood:77000252

Juriidiline aadress: Pargi 2, Kehtna

Ühistaotleja(d)

Nimi:

Registrikood:

Juriidiline aadress:

Taotleja kontaktandmed

(KOV üldised kontaktandmed)

Telefon: 53480602

E-post: [email protected]

Taotleja allkirjaõiguslik

esindaja

Nimi: Eire Endrekson

Ametinimetus: vallavanem

Esindusõiguse alus: Kehtna valla põhimäärus

Taotleja arveldukonto nr

Esitame käesolevaga taotluse konkursil „Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus 2027“ osalemiseks.

Andmed teenusmudeli jätkurakendamist KOVis koordineeriva juhtumikorraldaja kohta, kes on ühtlasi lepingus kontaktisikuks

(kui teenusmudeli katsetamise juhtumikorraldus jagatakse KOVis mitme töötaja vahel, esitada andmed kõigi kohta).

Ees- ja perekonnanimi Ragne Rahe

Isikukood 48109260252

Töökoht ja ametinimetus Kehtna Vallavalitsus, sotsiaaltööspetsialist

E-post [email protected]

Telefon 528 2141

Ees-ja perekonnanimi Kristina Solman

Isikukood 47204036014

Töökoht ja ametinimetus Kehtna Vallavalitsus, sotsiaaltööspetsialist

E-post [email protected]

Telefon 5333 9978

Kinnitame, et KOVis ISTE mudeli piloteerimist koordineeriv

juhtumikorraldaja vastab konkursi tingimustele (punkt 2.3.3.) ☒ Jah, juhtumikorraldaja vastab konkursi tingimustele

Taotletav teenusekohtade arv (teenusmudeli katsetamisse kaasatavate inimeste

arv kokku vastavalt lisa 1. punktile 2.4.) 9

Taotleja kirjeldab:

- kuidas on planeeritud ISTE jätkurakendamine;

- keda on planeeritud kaasata projekti tiimi (kui ei ole

muutusi, siis kirjeldada senist kaasamist);

- kes on peamised koostööpartnerid ja keda soovite

veel kaasata võrgustikku;

- kuidas planeerite pärast ISTE projekti lõppu

toetada projektis osalejaid (alates 2028).

ISTE jätkurakendamist korraldavad Kehtna Vallavalitsuses kaks sotsiaaltööspetsialisti, kes täidavad juhtumikorraldajate ülesandeid. Nad on läbi viinud klientide abivajaduse hindamised ning täiendavad regulaarselt STAR-is klientide teenustega seotud andmeid. KOV-i esindajaks projektis on sotsiaaltööspetsialist Ragne Rahe, kes tegeleb ka aruandlusega. Põhiteenuseosutajate leidmiseks korraldab Kehtna Vallavalitsus hanke, mille ettevalmistamisel kasutatakse hankespetsialisti abi. Praegu osutavad ISTE raames põhiteenuseid Masaan OÜ ja Medimir OÜ, kelle kaudu kaasatakse vastavalt klientide vajadusele erinevaid tugiteenuse osutajaid. Teenuse kvaliteedi tagamiseks hoiame teenuseosutajatega regulaarset kontakti ning arvestame klientide tagasisidega. Pärast ISTE projekti lõppu, alates 2028. aastast, jätkame klientide toetamist vastavalt nende abivajadusele ja KOV-i võimalustele. Vajadusel korraldame tugiisiku ja teiste

sotsiaalteenuste osutamist ning jätkame klientide ja nende lähedaste sotsiaalnõustamist.

Kinnitame, et:

1) soovime koostöös SKAga jätkata ISTE teenusmudeli jätkurakendamist perioodil 2027;

2) oleme tutvunud konkursi tingimustega ja kõikide seotud dokumentidega ning SKA antud selgitustega ning võtame üle kõik dokumentides

esitatud tingimused ja nõustume kõigi koostöölepingu projektis sätestatud tingimustega;

3) oleme osalenud koostööpartnerina 2026. aastal ISTE teenusmudeli rakendamisel;

4) me ei osuta isikutele samaaegselt samalaadse sisu ja eesmärgiga tegevusi mitme välisrahastuse vahendite tegevuse raames (sh Euroopa

Liidu struktuurifondidest või muudest välisrahastuse vahenditest);

5) meie esitatud taotlus on jõus 90 päeva taotluse ja kinnituste esitamise tähtpäevast arvates;

6) tagame lepingu täitmisel teatavaks saanud isikuandmete töötlemise kooskõlas õigusaktidega;

7) meie käsutuses on lepingu täitmiseks vajalikud vahendid ja ressursid või võimalus neid vahendeid saada. (allkirjastatud digitaalselt) Eire Endrekson vallavanem 15.09.2026

KINNITATUD 20.10.2026 käskkirjaga nr 2-10/24984-1

Lisa 5

Teenuskomponentide hinnakiri

Isikukeskse erihoolekande teenusmudeli jätkurakendamine kohalikus omavalitsuses 2027

KOMPONENT Tunnihind

Põhiteenus 55,00

KOMPONENT

Tunnihind

tegevusele

projektis

osalejaga

Tunnihind

tegevusele

pereliikmega

Tunnihind

tegevusele

grupis Piirhind

1. Sotsiaalsete

suhete komponent 50,00 50,00 25,00 ei ole rakendatav

2. Vaimse tervise

komponent 55,00 55,00 30,00 ei ole rakendatav

3. Füüsilise tervise

komponent 50,00 50,00 25,00 ei ole rakendatav

4. Hõivatuse

komponent 40,00 40,00 25,00

2424 eurot

kalendriaastas

5. Vaba aja ja

huvitegevuse

komponent 40,00 40,00 20,00 ei ole rakendatav

6. Elukoha

komponent 45,00 45,00

ei ole

rakendatav ei ole rakendatav

7. Igapäevaelu

komponent 40,00 40,00 20,00 ei ole rakendatav

Kõik teenuskomponendi läbiviimisega kaasnevad kulud sisalduvad selle hinnas. Teenuskomponendi hinna sisse on arvestatud teenuse osutamisega seotud dokumenteerimine, eel- ja järeltöö, võrgustikutöö ning teenusega kaasnevad kulud (personal, inventar, üldkulud, teenuse osutaja transport). Põhiteenuse osutamine toimub regulaarselt ehk igakuiselt. Hõivatuse komponendi arvestuslik isikupõhine kalendriaasta piirhind 2027.a on 2424 eurot.

KEHTNA VALLAVOLIKOGU

OTSUS

Kehtna 28. mai 2026 nr 29 Kehtna Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning koosseisu kinnitamine ning vallavalitsuse liikmele hüvitise määramine Võttes aluseks kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 lõike 1 punkti 16 ning 17 ja Kehtna Vallavolikogu 23.03.2022 määruse nr 5 „Kehtna valla põhimäärus“ § 15 lõike 2 ning vallavanem Eire Endreksoni ettepaneku Kehtna Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Kinnitada Kehtna Vallavalitsuse kui täitevorgani koosseis 4-liikmelisena ning täitevorgani struktuur järgmiselt: 1) vallavanem; 2) vallavalitsuse liige; 3) vallavalitsuse liige; 4) vallavalitsuse liige.

2. Kinnitada Kehtna Vallavalitsuse kui täitevorgani koosseis järgmiselt: 1) vallavanem Eire Endrekson 2) vallavalitsuse liige Marika Ojaperv; 3) vallavalitsuse liige Hans-Jürgen Schumann; 4) vallavalitsuse liige Sven Kornak. 3. Vallavanema äraolekul täidab Kehtna Vallavalitsuse kui täitevorgani ja ametiasutuse juhi kohustusi valitsuse liikmetest vanim vallavalitsuse liige. 4. Määrata Kehtna Vallavalitsuse liikmele vallavalitsuse liikme ülesannete täitmisega seonduvalt igakuine hüvitis 200 eurot kuus. 5. Tunnistada kehtetuks Kehtna Vallavolikogu 26.03.2026 otsus nr 1-2/23 „Kehtna Vallavalitsuse liikmete arvu ja struktuuri ning koosseisu kinnitamine ning vallavalitsuse liikmele hüvitise määramine“. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Allar Läll volikogu esimees