ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

[email protected]

Teie 20.10.2026 nr 1.4-3/682

Meie 30.10.2026 nr 2.3-5/26/4279-2

Arvamus eelnõule

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks maaeluministri 8. märtsi

2019. a määruse nr 21 „Taimetervise registri põhimäärus“ muutmise eelnõu.

Arvestades, et käsil on andmekogu põhimääruse muutmine, mis annab võimaluse muuta kehtivat

põhimäärust selgemaks ja konkreetsemaks, siis esitame tähelepanekud nii eelnõu kui ka kehtiva

põhimääruse osas.

1. Eelnõuga kavandatakse täiendada taimetervise registri põhimääruse § 14 lõikega 3, mille

kohaselt säilitatakse isikuandmeid sisaldavaid kehtetuks tunnistatud registriandmeid

majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 64 lõikes 2¹ sätestatud tähtaja

jooksul. Seletuskirjas on selgitatud, et muudatuse eesmärk on täpsustada säilitustähtaega,

suurendada õigusselgust ning tagada põhimääruse kooskõla isikuandmete säilitamise

piirangu põhimõttega.

Samas jääb siiski ebaselgeks kavandatud täienduse vajadus ja selle suhe kehtiva

põhimääruse § 14 lõikega 2. Nimelt säilitatakse lõike 2 järgi kehtetuks tunnistatud

registriandmeid ja nende alusdokumente MSÜS § 64 lõikes 3 sätestatud korras ja tähtaja

jooksul ning säilitustähtaja möödumisel registriandmed kustutatakse.

Eelnõust ja seletuskirjast ei selgu aga piisavalt, kuidas suhestuvad omavahel kehtiv lõige

2 ja kavandatav lõige 3. Eelkõige vajab selgitamist, millistele registriandmetele ja

alusdokumentidele kumb säilitustähtaeg kohaldub ning kas lõike 2 teine lause

registriandmete kustutamise kohta hõlmab ka kavandatava lõike 3 alusel säilitatavaid

andmeid. Samuti ei ole seletuskirjas analüüsitud MSÜS § 64 lõigete 2¹ ja 3

kohaldamisalade erinevust. Seetõttu ei ole piisavalt põhjendatud seletuskirja järeldus, et

muudatus suurendab õigusselgust. Leiame, et kehtiva lõike 2 kõrvale uue, osaliselt kattuva

ja teisele seadusesättele viitava lõike lisamine võib registriandmete säilitamise korra muuta

hoopis raskemini mõistetavaks.

Samuti vajab selgitamist, miks soovitakse üldse isikuandmeid sisaldavad kehtetuks

tunnistatud registriandmed ülejäänud kehtetuks tunnistatud registriandmetest eraldi

reguleerida. Isikuandmete töötlemisele kohaldub küll isikuandmete kaitse üldmääruse

artikli 5 lõike 1 punktis e sätestatud säilitamise piirangu põhimõte, kuid sellest ei tulene

iseenesest vajadust korrata alamastme aktis juba seadusest tulenevat säilitustähtaega.

Leiame, et põhimõtte järgimise tagab eelkõige selge ja põhjendatud säilituskord ning selle

tegelik rakendamine.

2 (4)

Palume § 14 tervikuna üle vaadata ning sõnastada see nii, et registriandmete ja nende

alusdokumentide säilitamise tähtajad ning kustutamise tingimused oleksid üheselt

tuvastatavad. Kui kavandatava lõike 3 kohaldamisala erineb lõike 2 kohaldamisalast, tuleb

erinevust selgitada ka seletuskirjas.

2. Kehtiva põhimääruse § 1 lõike 2 järgi on andmekogu pidamise eesmärk tagada taimetervise

kaitse ja tõhus järelevalve taimetervisenõuete täitmise üle. Sama eesmärk tuleneb

taimekaitseseaduse (TaimeKS) § 30 lõikest 3. Samal ajal kantakse TaimeKS § 30 lõike 4

ja põhimääruse § 1 lõike 3 punktide 2 ja 3 kohaselt registrisse andmeid ka taimede

paljundamise ja sordikaitse seaduse ning geneetiliselt muundatud organismide keskkonda

viimise seaduse alusel tegutsevate ettevõtjate ja nende tegevuse kohta.

Taimede paljundamise ja sordikaitse seaduse alusel tegutsevate ettevõtjate puhul hõlmavad

tootmise ja sertifitseerimise nõuded muu hulgas taimekahjustajate ennetamist ning

taimetervisenõuetele vastavuse kontrollimist. Geneetiliselt muundatud põllukultuuride

käitlejate puhul on aga seos taimetervisega kaudsem, kuna nende andmete töötlemine

teenib eelkõige keskkonnaohutuse ning geneetiliselt muundatud ja muundamata

põllukultuuride kooseksisteerimise kontrolli.

Kuigi nendes sätetes nimetatud ettevõtjate tegevus võib isegi mingil määral olla seotud

taimetervise kaitsega, siis soovitame siiski uuesti hinnata, kas TaimeKS § 30 lõikes 3

sätestatud registri eesmärk hõlmab piisavalt kõiki avalikke ülesandeid, mille täitmiseks

registris andmeid töödeldakse. Kui osa registriandmeid töödeldakse eesmärgil, mis ei ole

hõlmatud taimetervise kaitse ega taimetervisenõuete täitmise üle järelevalve tegemisega,

siis tuleks registri eesmärki esmalt täpsustada seaduses ning viia seejärel põhimäärus

seadusega kooskõlla.

3. Põhimääruse §-d 2 ja 3 nimetavad andmekogu vastutavaks töötlejaks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi, volitatud töötlejateks Põllumajandus- ja Toiduametit (PTA)

ning Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi Infotehnoloogia Keskust (REMITK).

Paragrahv 3 lõikes 2 on registri volitatud töötleja ülesannetena üldiselt nimetatud

registriandmete kogumine, salvestamine, korrastamine, avalikustamine, muutmine ja

kustutamine. Sama paragrahvi lõike 5 järgi majutab REMITK registrit ning korraldab

registri teenuste ja tehnoloogilise keskkonna haldamist.

Leiame, et ülesannete selline üldine jaotus ei erista piisavalt PTA sisulisi registripidamise

ülesandeid REMITK tehnilise majutamise ja haldamise ülesannetest. Tehnilisele volitatud

töötlejale ei tule anda üldist pädevust andmete sisuliseks kogumiseks, avalikustamiseks,

muutmiseks või kustutamiseks ulatuses, milles need toimingud ei ole vajalikud tema

tegelike ülesannete täitmiseks.

Sama ebaselgus esineb põhimääruse § 4 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kasutajarollidele. Nende

sätete järgi täidavad volitatud peakasutaja ja volitatud kasutaja registri volitatud töötleja

ülesandeid. Samas ei ole aga põhimääruses kummagi volitatud töötleja ülesandeid piisavalt

selgelt ja konkreetselt määratud. Paragrahvi 3 lõikes 2 on üksnes üldiselt loetletud

registriandmetega tehtavad töötlemistoimingud, kuid neid ei ole jaotatud PTA ning

REMITK vahel. Seetõttu ei ole ka arusaadav, milliseid volitatud töötleja ülesandeid võivad

kummagi asutuse määratud peakasutajad ja kasutajad täita. Samuti ei ole selge, kas

peakasutaja ülesanded piirduvad juurdepääsuõiguste haldamise ning süsteemi tõrgeteta töö

ja andmetervikluse tagamisega või hõlmavad ka registriandmete sisulist kogumist,

avalikustamist, muutmist ja kustutamist.

Samuti ei ole põhimääruses piisavalt määratud vastutava töötleja ülesandeid. Üksnes

vastutava töötleja nimetamisest ei nähtu, kuidas ta korraldab registri haldamist, suunab ja

kontrollib volitatud töötlejate tegevust ning vastutab juurdepääsude, andmete

3 (4)

avalikustamise, säilitamise, kustutamise ja registri arendamise üldise korralduse eest.

Siinjuures juhime tähelepanu Justiits- ja Digiministeeriumi juhisele (JDM juhis), kus on

selgitatud, et andmekogu põhimääruses tuleb sätestada vastutava ja volitatud töötleja

ülesannete ja kohustuste jaotus vastavalt nende tegelikele rollidele. Põhimäärusest peab

olema arusaadav, kes mida teeb ja mille eest vastutab. Samuti tuleb põhimääruses sätestada

vastutava töötleja kohustus teha järelevalvet andmekogu kasutamise ja volitatud töötleja

üle.

Palume põhimääruses määrata vastutava töötleja ning kummagi volitatud töötleja

ülesanded registri tegelikust töökorraldusest lähtudes. Ülesannete jaotusest peab nähtuma,

millised otsustavad, korraldavad ja kontrollivad ülesanded jäävad vastutavale töötlejale

ning milliseid sisulisi või tehnilisi toiminguid teeb kumbki volitatud töötleja vastutava

töötleja määratud ulatuses ja tema juhiste kohaselt.

4. Põhimääruse § 11 kohaselt saadakse teises andmekogus põhiandmetena kogutavad andmed

sellest andmekogust, milles neid põhiandmetena kogutakse. Sättes ei ole aga nimetatud

andmekogusid, millest taimetervise registrisse tegelikult andmeid saadakse ega ei ole

seostatud konkreetseid andmeid nende lähteandmekogudega. Samas on andmeallikate ning

saadavate andmete selge seos vajalik nii andmete kvaliteedi kui ka töötlemise

õiguspärasuse kontrollimiseks.

Lisaks on § 12 lõikes 3 andmeandjana nimetatud registri volitatud töötleja. Arvestades, et

registril on kaks erinevate ülesannetega volitatud töötlejat, siis ei ole sättest üheselt

tuvastatav, kumb volitatud töötleja põhimääruses nimetatud andmed annab.

Palume põhimääruses nimetada konkreetsed lähteandmekogud ja loetleda sealt saadavad

andmed. Samuti tuleb vältida määratlemata viidet registri volitatud töötlejalt saadavatele

andmetele.

5. Põhimääruse § 15 lõike 1 kohaselt on registriandmed avalikud, välja arvatud ärisaladust

sisaldavad andmed ja juurdepääsupiiranguga isikuandmed. Sama paragrahvi lõike 2 järgi

tehakse avalikud registriandmed kättesaadavaks Eesti teabevärava kaudu ja

avalikustatakse registri volitatud töötleja veebilehel.

Samas jääb siiski ebaselgeks, milliseid isikuandmeid sisaldavaid registriandmeid veebis

avalikustatakse, millisel eesmärgil ja õiguslikul alusel seda tehakse ning kui kaua andmed

avalikult kättesaadavad on. Samuti ei ole kahe volitatud töötleja tõttu üheselt tuvastatav,

kumb neist vastutab andmete veebis avalikustamise eest.

Juhime tähelepanu sellele, et isikuandmete aktiivne ja kestva iseloomuga avalikustamine

veebis erineb teabe väljastamisest teabenõude alusel ning eeldab, et avalikustamise

eesmärk, ulatus ja tingimused tulenevad piisavalt täpselt õigusaktist. Üksnes asjaolust, et

teabele ei ole kehtestatud juurdepääsupiirangut, ei saa järeldada, et kõiki selliseid

isikuandmeid võib määratlemata ulatuses ja tähtaja jooksul internetis avalikustada.

Palume täpsustada, millised isikuandmeid sisaldavad registriandmed § 15 lõike 2 alusel

veebis avalikustatakse, millise seaduses sätestatud eesmärgi ja aluse põhjal ning millise

ajani. Samuti tuleb määrata, kumb volitatud töötleja avalikustamise eest vastutab ning

tagada, et kehtetuks tunnistatud registriandmeid ei hoitaks avalikult kättesaadavana üksnes

põhjusel, et neid säilitatakse registris.

6. Lisaks juhime tähelepanu TaimeKS § 30 lõikele 1, mille kohaselt asutab taimetervise

registri ja kehtestab selle põhimääruse valdkonna eest vastutav minister. Volitusnormist ei

nähtu aga täpsemalt, milliseid registri pidamise ja selles toimuva andmete töötlemise

4 (4)

tingimusi võib või tuleb põhimääruses reguleerida. Muu hulgas ei ole volitusnormis

nimetatud registrisse kantavate isikuandmete kategooriaid.

JDM juhise kohaselt tuleb aga andmekogude puhul seaduses muu hulgas sätestada

volitusnorm põhimääruse kehtestamiseks ning selle raamid (nt pidamise kord,

andmeandjad, andmevahetus teiste andmekogudega, vastutava/volitatud töötleja

ülesanded, juurdepääs ja väljastamise kord, muud korralduslikud küsimused). Samuti tuleb

seaduses sätestada see, milliseid isikuandmete kategooriaid töödeldakse (nt üldandmed

(….), hariduse andmed jne).

Soovitame edaspidi taimekaitseseaduse muutmisel vaadata üle ka volitusnorm ning

sõnastada selliselt, et see oleks kooskõlas JDM juhisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Terje Enula

[email protected]

627 4144