Registrite ja Infosüsteemide Keskus
[email protected]
Koopia: Justiits- ja Digiministeerium,
[email protected]
Selgitustaotlus: karistusregistri masspäringu eraldi loa nõue lastega töötamise piirangu kontrollimisel
Esitan selgitustaotluse märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse alusel. Palun vastust seaduses ettenähtud 30 päeva jooksul.
Olen Smile iD Hambakliinik OÜ (registrikood 14713927) juhatuse liige. Lastekaitseseaduse § 20 lg 3 ja lg 2¹ järgi peab ettevõte kontrollima lapsega töötavaid töötajaid nende tööle võtmisel ja edaspidi vähemalt kord 12 kuu jooksul. Kohustuse rikkumine on karistusseadustiku § 179¹ järgi karistatav. Riik on kehtestanud nii kohustuse kui ka vastutuse ning kohustuse täitmise vahend on samuti riigi oma. Seetõttu eeldan, et vahend on loodud kohustuse täitmiseks, mitte selle takistamiseks.
Juhatuse liikmena saan e-toimikus teha lastega töötamise piirangu päringu iga töötaja kohta ükshaaval. Selleks piisab äriregistris kehtivast esindusõigusest ning lisaluba vaja ei ole. Sama päringut samade isikute kohta korraga teha ma aga ei saa. Selleks nõudis RIK kõigepealt, et volitaksin eesti.ee Pääsukeses iseennast, st annaksin endale õiguse, mis mul juhatuse liikmena seaduse järgi juba on. Tegin seda, kuid sellest ei piisanud. Lisaks tuli esitada eraldi allkirjastatud taotlus ja põhjendada selles uuesti õiguslikku alust ja eesmärki. Mõlemad on juba seaduses kirjas ja e-toimikule teada, sest ükshaaval päringu tegemise ta lubab. Taotluse esitasin 02.11.2027.
Masspäring ei laienda päringu tegijate ringi, kontrollitavate isikute ringi ega väljastatavate andmete koosseisu. Muutub ainult see, kas teen sama toimingu nelikümmend korda või ühe korra. Palun selgitada, miks seda erinevust käsitletakse loa küsimusena.
Palun vastata järgmistele küsimustele.
1. Millise seaduse või määruse konkreetse sätte alusel on masspäringu tegemiseks vaja Pääsukese volitust ja eraldi taotlust, kui samal isikul on samal alusel õigus teha päringuid ükshaaval? Kui sellist sätet ei ole ja nõue on RIK-i või ministeeriumi sisemine praktika, palun öelge seda otse.
2. Millist konkreetset riski see nõue maandab, mida ühekordsete päringute puhul ei esine? Kui risk on andmete väärkasutus, palun selgitage, kuidas eraldi taotlus takistab seda paremini kui sama isiku nelikümmend järjestikust ühekordset päringut, mida keegi eelnevalt ei kontrolli.
3. Mis mõte on sellel, et juhatuse liige peab end eesti.ee Pääsukeses ise volitama, kui tema esindusõigus tuleneb äriregistrist ja e-toimik tunnustab seda ühekordsete päringute puhul? Millist lisateavet või -tagatist annab RIK-ile volitus, mille isik on andnud iseendale? Kui volitus oli vajalik, siis miks sellest ei piisanud ja tuli esitada ka kirjalik taotlus? Kas need kaks nõuet maandavad erinevaid riske, ja kui jah, siis milliseid?
4. Kes taotluse läbi vaatab, milliste kriteeriumide järgi otsustatakse ja mis on menetluse tähtaeg? Kas taotluse rahuldamata jätmine on haldusakt, mida saab vaidlustada? Kui ei ole, siis mis see õiguslikult on?
5. Kuidas on see nõue kooskõlas haldusmenetluse seaduse § 5 lõikega 2? Selle järgi tuleb menetlus läbi viia eesmärgipäraselt ja efektiivselt ning võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides isikutele üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi.
6. Kas RIK või ministeerium on hinnanud, kui suurt halduskoormust see nõue tekitab tööandjatele, kellel on seadusest tulenev iga-aastase kontrolli kohustus? Kui jah, palun saatke hinnang. Kui ei, siis miks mitte?
7. Mitu masspäringu taotlust on esitatud viimase kolme aasta jooksul? Mitu neist on rahuldatud, mitu jäetud rahuldamata ja millistel põhjustel? Kui pikk on keskmine menetlusaeg?
8. Justiits- ja Digiministeerium on välja pakkunud lastega töötamise piirangu automaatse kontrolli töötamise registri kaudu. Mis seisus see on ja millal see eeldatavalt rakendub? Kas kuni selle ajani on kavas kaotada masspäringu eraldi loa nõue või seda lihtsustada?
Teen ettepaneku lubada e-toimikus masspäringut samadel tingimustel kui ühekordset päringut. See tähendab, et juriidilise isiku esindaja, kelle esindusõigus nähtub äriregistrist, saaks masspäringut teha ilma Pääsukese lisavolituse ja eraldi taotluseta. Päringud logitakse niikuinii, nii et järelkontroll on ka praegu tagatud.
Lugupidamisega
Gert Kleemann
juhatuse liige
Smile iD Hambakliinik OÜ
(allkirjastatud digitaalselt)