Pöördumine
| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 13-4/7909 |
| Registreeritud | 02.11.2026 |
| Sünkroonitud | 03.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Kohtute tegevus. Riigi esindamine kohtus |
| Sari | 13-4 Kirjavahetus riigi õigusabi ja advokaadi töö küsimustes (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 13-4/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Eesti Juristide Liit |
| Saabumis/saatmisviis | Eesti Juristide Liit |
| Vastutaja | Mari-Liis Mikli (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Justiitshalduspoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Failid
From: [email protected]
Sent: Friday, October 30, 2026 9:39 PM
To: Liisa-Ly Pakosta - JUSTDIGI
Subject: Õigusnõustamine vähekindlustatutele
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud
minister Liisa-Ly Pakosta,
Eesti Juristide Liit on täheldanud vähekindlustatute vajadust esmasele
õigusnõustamisele. Lisan ülevaatliku kokkuvõtte käesoleva e-kirja lisana,
millega ühtlasi teeme ettepaneku koostööks.
Lugupidavalt,
Sent: Friday, October 30, 2026 9:39 PM
To: Liisa-Ly Pakosta - JUSTDIGI
Subject: Õigusnõustamine vähekindlustatutele
Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.
Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. Lugupeetud
minister Liisa-Ly Pakosta,
Eesti Juristide Liit on täheldanud vähekindlustatute vajadust esmasele
õigusnõustamisele. Lisan ülevaatliku kokkuvõtte käesoleva e-kirja lisana,
millega ühtlasi teeme ettepaneku koostööks.
Lugupidavalt,
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
Risto Sepp
PNOEE-37612110236
2026-10-30 19:18:01
Eesti Juristide Liit
Lp justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
30.10.2026
ETTEPANEK RIIGI JA EESTI JURISTIDE LIIDU KOOSTÖÖ LAIENDAMISEKS ESMASE ÕIGUSNÕUSTAMISE VALDKONNAS
Eesti Juristide Liidul on au olla lepinguliseks partneriks Justiits- ja Digiministeeriumile õigusteabe juturoboti ja Juristaitab.ee portaali monitoorimisel.
Senise kogemuse põhjal võib täheldada, et nii juturobot kui ka Juristaitab.ee portaal on head abimehed Eesti elanikele esialgse õigusnõustamise kättesaadavaks tegemisel. Juturoboti keskkonda on alates aasta algusest saabunud igal tööpäeval keskeltläbi 100 päringut, mis näitab, et vajadus tasuta ja hõlpsasti kättesaadava õigusabi järele on märkimisväärne.
Siiski osundame, et kodanikud vajavad lisaks automatiseeritud vestlusele ja toetatud spetsialistide abile kontaktset kohtumist. Kontaktse kohtumise all mõtleme vahetut või telefonisides vestlust abivajava kodanikuga, temale ületamatuna näiva, kuid meie ekspertidele jõukohase küsimuse lahendamisel. Eeskätt peame siinjuures silmas inimesi, kellel puuduvad piisavad digioskused, suutlikkus kasutada tehisarul põhinevaid lahendusi või oskus oma õiguslikku probleemi kirjalikult piisava täpsusega sõnastada. Selliste abivajajate hulka kuuluvad muu hulgas eakad, madalama haridustaseme ja sissetulekuga inimesed ning teised haavatavamad ühiskonnagrupid. Sageli ei ole neil majanduslikult võimalik kasutada tasulist õigusabi (eriti praeguses majanduskeskkonnas), kuid nende probleemid ei vasta ka riigi õigusabi saamise eeldustele.
Eeltoodud probleemile on juhitud tähelepanu ka rahvusvahelisel tasandil. Euroopa kodanikuvabaduste organisatsiooni Civil Liberties Union for Europe (Liberties) 2026. aasta aruandes on Eesti puhul sõnaselgelt osundatud, et haavatavatele ühiskonnagruppidele suunatud esmase õigusabi asendamine automatiseeritud lahendustega ohustab tegelikku juurdepääsu õigusabile1. Raportis soovitatakse Eestil säilitada ja jätkusuutlikult rahastada madala sissetulekuga inimestele mõeldud esmast õigusabi ning tagada, et digitaalsed lahendused täiendaksid, mitte ei asendaks inimeste vahetut õigusnõustamist.
Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,5% ja absoluutses vaesuses 3,4% Eesti elanikkonnast. Suhtelises vaesuses inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 858 eurot kuus, mis oli 2024. aastal suhtelise vaesuse piiriks. Kõige suurem oli 2024. aastal suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal Ida-Viru (33%) maakonnas, kus see oli ligikaudu kaks korra suurem kui Hiiu (14,8%), Järva (15,5%), Harju (16,5%) ja Rapla (16,7%) maakonnas. Absoluutse vaesuse määr näitab, kui suur osa elanikkonnast ei ole võimeline end ära elatama. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli 2024. aastal väiksem kui 346 eurot ehk madalam kui arvestuslik elatusmiinimum.2
Eesti Juristide Liit jagab viidatud aruandes väljendatud seisukohta ning leiab, et esmase õigusabi kättesaadavuse tagamiseks on vajalik digilahenduste ja personaalse nõustamise toimiv kooseksisteerimine.
Juristide liidu üldtelefon saab päevas ca 40 kõnet. Peamiselt on mureküsimuseks eraõigus. Valdkondadest võib välja tuua perekonnaõiguse, tööõiguse ja spetsiifilisemalt korteriühistu valdkonnad. 40 kõnet jaguneb EJL tähenduste kohaselt 60% ulatuses perekonnaõigusele (elatis, vara jagamine, lahutus, laste hooldusõigusvaidlused) ning võrdselt tööõigusele (20%) ja korteriomandi- ja korteriühistuõigusele (20%).
Seetõttu leiame, et tasuta õigusnõustamise süsteemi arendamisel ei tohiks keskenduda üksnes digitaalsete lahenduste laiendamisele, vaid tuleb säilitada ja tugevdada ka võimalusi vahetuks, personaalseks õigusnõustamiseks. Vastasel juhul tekib oht, et just need inimesed, kelle abivajadus on kõige suurem, jäävad tegelikkuses õigusabist kõrvale.
Seni on Eesti Juristide Liit taganud telefoni teel esmase õigusteabe andmise ja abivajajate nõustamise oma vahendite arvelt. Arvestades pöördumiste märkimisväärset hulka ja nende ühiskondlikku tähendust, leiame, et sellise teenuse osutamise vastutus ja rahastamine ei peaks jääma üksnes erialaliidu kanda. Esmase õigusnõustamise tegeliku kättesaadavuse tagamine peaks olema riigi ja Eesti Juristide Liidu ühine eesmärk ning vastutus.
Eesti Juristide Liit ühendab ligikaudu 600 liiget, kelle erialane pädevus hõlmab erinevaid õigusharusid ja õigusvaldkondi. Seetõttu on meil olemas nii vajalik eksperditeadmine kui ka liikmeskond, mille toel pakkuda riigile sisulist ja jätkusuutlikku koostööd elanikele vahetu esmase õigusnõustamise korraldamisel.
Palume Justiits- ja Digiministeeriumil kaaluda kirjeldatud vajadusest lähtuva koostöömudeli väljatöötamist, sealhulgas võimalust toetada riiklikult Eesti Juristide Liidu kaudu osutatavat esmast telefoni- ja kontaktnõustamist. Me pakume partnerlust abivajavate isikute ringi ja nõustatavate valdkondade ning rahastusmudelite väljaselgitamiseks ja analüüsiks. Leiame, et selline koostöö täiendaks juba toimivaid digitaalseid õigusteabekanaleid ning aitaks tagada, et tasuta esmane õigusabi oleks kättesaadav ka neile, kes seda kõige enam vajavad.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Risto Sepp
EJL president
Eesti Juristide Liit
Lp justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakosta
30.10.2026
ETTEPANEK RIIGI JA EESTI JURISTIDE LIIDU KOOSTÖÖ LAIENDAMISEKS ESMASE ÕIGUSNÕUSTAMISE VALDKONNAS
Eesti Juristide Liidul on au olla lepinguliseks partneriks Justiits- ja Digiministeeriumile õigusteabe juturoboti ja Juristaitab.ee portaali monitoorimisel.
Senise kogemuse põhjal võib täheldada, et nii juturobot kui ka Juristaitab.ee portaal on head abimehed Eesti elanikele esialgse õigusnõustamise kättesaadavaks tegemisel. Juturoboti keskkonda on alates aasta algusest saabunud igal tööpäeval keskeltläbi 100 päringut, mis näitab, et vajadus tasuta ja hõlpsasti kättesaadava õigusabi järele on märkimisväärne.
Siiski osundame, et kodanikud vajavad lisaks automatiseeritud vestlusele ja toetatud spetsialistide abile kontaktset kohtumist. Kontaktse kohtumise all mõtleme vahetut või telefonisides vestlust abivajava kodanikuga, temale ületamatuna näiva, kuid meie ekspertidele jõukohase küsimuse lahendamisel. Eeskätt peame siinjuures silmas inimesi, kellel puuduvad piisavad digioskused, suutlikkus kasutada tehisarul põhinevaid lahendusi või oskus oma õiguslikku probleemi kirjalikult piisava täpsusega sõnastada. Selliste abivajajate hulka kuuluvad muu hulgas eakad, madalama haridustaseme ja sissetulekuga inimesed ning teised haavatavamad ühiskonnagrupid. Sageli ei ole neil majanduslikult võimalik kasutada tasulist õigusabi (eriti praeguses majanduskeskkonnas), kuid nende probleemid ei vasta ka riigi õigusabi saamise eeldustele.
Eeltoodud probleemile on juhitud tähelepanu ka rahvusvahelisel tasandil. Euroopa kodanikuvabaduste organisatsiooni Civil Liberties Union for Europe (Liberties) 2026. aasta aruandes on Eesti puhul sõnaselgelt osundatud, et haavatavatele ühiskonnagruppidele suunatud esmase õigusabi asendamine automatiseeritud lahendustega ohustab tegelikku juurdepääsu õigusabile1. Raportis soovitatakse Eestil säilitada ja jätkusuutlikult rahastada madala sissetulekuga inimestele mõeldud esmast õigusabi ning tagada, et digitaalsed lahendused täiendaksid, mitte ei asendaks inimeste vahetut õigusnõustamist.
Statistikaameti andmetel elas 2024. aastal suhtelises vaesuses 19,5% ja absoluutses vaesuses 3,4% Eesti elanikkonnast. Suhtelises vaesuses inimeste leibkonna koosseisu arvestav netosissetulek ehk ekvivalentnetosissetulek oli väiksem kui 858 eurot kuus, mis oli 2024. aastal suhtelise vaesuse piiriks. Kõige suurem oli 2024. aastal suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal Ida-Viru (33%) maakonnas, kus see oli ligikaudu kaks korra suurem kui Hiiu (14,8%), Järva (15,5%), Harju (16,5%) ja Rapla (16,7%) maakonnas. Absoluutse vaesuse määr näitab, kui suur osa elanikkonnast ei ole võimeline end ära elatama. Nende inimeste leibkonna koosseisu arvestav kuu sissetulek oli 2024. aastal väiksem kui 346 eurot ehk madalam kui arvestuslik elatusmiinimum.2
Eesti Juristide Liit jagab viidatud aruandes väljendatud seisukohta ning leiab, et esmase õigusabi kättesaadavuse tagamiseks on vajalik digilahenduste ja personaalse nõustamise toimiv kooseksisteerimine.
Juristide liidu üldtelefon saab päevas ca 40 kõnet. Peamiselt on mureküsimuseks eraõigus. Valdkondadest võib välja tuua perekonnaõiguse, tööõiguse ja spetsiifilisemalt korteriühistu valdkonnad. 40 kõnet jaguneb EJL tähenduste kohaselt 60% ulatuses perekonnaõigusele (elatis, vara jagamine, lahutus, laste hooldusõigusvaidlused) ning võrdselt tööõigusele (20%) ja korteriomandi- ja korteriühistuõigusele (20%).
Seetõttu leiame, et tasuta õigusnõustamise süsteemi arendamisel ei tohiks keskenduda üksnes digitaalsete lahenduste laiendamisele, vaid tuleb säilitada ja tugevdada ka võimalusi vahetuks, personaalseks õigusnõustamiseks. Vastasel juhul tekib oht, et just need inimesed, kelle abivajadus on kõige suurem, jäävad tegelikkuses õigusabist kõrvale.
Seni on Eesti Juristide Liit taganud telefoni teel esmase õigusteabe andmise ja abivajajate nõustamise oma vahendite arvelt. Arvestades pöördumiste märkimisväärset hulka ja nende ühiskondlikku tähendust, leiame, et sellise teenuse osutamise vastutus ja rahastamine ei peaks jääma üksnes erialaliidu kanda. Esmase õigusnõustamise tegeliku kättesaadavuse tagamine peaks olema riigi ja Eesti Juristide Liidu ühine eesmärk ning vastutus.
Eesti Juristide Liit ühendab ligikaudu 600 liiget, kelle erialane pädevus hõlmab erinevaid õigusharusid ja õigusvaldkondi. Seetõttu on meil olemas nii vajalik eksperditeadmine kui ka liikmeskond, mille toel pakkuda riigile sisulist ja jätkusuutlikku koostööd elanikele vahetu esmase õigusnõustamise korraldamisel.
Palume Justiits- ja Digiministeeriumil kaaluda kirjeldatud vajadusest lähtuva koostöömudeli väljatöötamist, sealhulgas võimalust toetada riiklikult Eesti Juristide Liidu kaudu osutatavat esmast telefoni- ja kontaktnõustamist. Me pakume partnerlust abivajavate isikute ringi ja nõustatavate valdkondade ning rahastusmudelite väljaselgitamiseks ja analüüsiks. Leiame, et selline koostöö täiendaks juba toimivaid digitaalseid õigusteabekanaleid ning aitaks tagada, et tasuta esmane õigusabi oleks kättesaadav ka neile, kes seda kõige enam vajavad.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Risto Sepp
EJL president
