MTÜ Eesti Erametsaliit Liivalaia 20a , 10118 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

Majandus - ja kommunikatsiooniministeerium 02 .11.202 6 [email protected]

Tagasiside üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ettepanekule Täname võimaluse eest esitada arvamus üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõule.

Tunnustame planeeringu koostajaid , et osa meie varem esitatud ettepaneku test on

planeeringu koostamisel arvesse võetud. Positiivsena märgime, et hajaasustusega

maapiirkondade käsitluses on senisest selgemalt esile toodud põllu - ja metsamajanduse

roll maapiirkondade elujõulisuse, ettevõtluse, julgeoleku ja tööhõive tagamisel. Samuti

on ettevõtluse arengut käsitlevas peatükis mets nimetatud ühe piirkondliku ressursina

teiste loodusressursside kõrval. Need täiendused aitavad paremini kajastada

metsanduse tähtsust Eesti ruumis ja maapiirkondade arengus.

Samas jääme arvamuse juurde , et planeeringus on jätkuvalt lahendamata põhimõtteli sed

küsimused seoses metsanduse rolli ja maaomanike õigustega .

1. Metsandust ei käsitleta strateegilise ruumikasutuse ja loodusressursina

Planeering käsitleb eraldi mitmeid Eesti ruumilise arengu seisukohalt olulisi teemasid,

sealhulgas rohevõrgustikku, väärtuslikke maastikke, väärtuslikke põllumajandusmaid,

maapõueressursse ja tehnilist taristut. Metsandust kui Eesti suurimat maakasutusviisi,

taastuvat loodusressurssi ja maapiirkondade ettevõtluse alust ei käsitleta aga tervikliku

teemana.

Kuigi mets on planeeringus oluline ruumi element, käsitletakse seda valdavalt

keskkonna - , kliima - ja looduskaitseliste eesmärkide kaudu. Metsanduse roll regionaalses

arengus, ettevõtluses, tööhõives ning kohalikel loodusressurssidel põhinevas

bio majanduses jääb seejuures oluliselt vähem käsitletuks .

Eesti Erametsaliidu hinnangul peaks üleriigiline planeering käsitlema metsi ja metsandust

strateegilise ressursina, millel on oluline roll nii Eesti majanduses, maapiirkondade

elujõulisuses, kliimaeesmärkide saavutamises kui ka varustuskindluses. Kuigi mets on

viimases redaktsioonis lisatud ühe piirkondliku ressursina teiste hulka, on

kahetsusv äärne, et metsandust ei ole käsitletud ühe na planeeringu keskse test

teema dest . Seetõttu puudub ka terviklik käsitlus metsanduse pikaajalise rolli ja

eesmärkide kohta Eesti ruumilises arengus.

Viitame uuesti ka Soome, kui sarnaselt metsarikka riigi näitele 1, kus maakasutuse juhised

toovad selgelt välja vajaduse säilitada ühtsed põllumajanduse ja metsanduse piirkonnad ,

1 Ympäristoministeriön tunnussivu

MTÜ Eesti Erametsaliit Liivalaia 20a , 10118 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

mis on olulised regionaalse omavarustuse ja toidujulgeoleku seisukohalt.

2. Planeeringust ei selgu piisavalt, kuidas tagatakse tasakaal avalike eesmärkide

ja maaomanike õiguste vahel

Planeering seab eesmärgiks rohevõrgustiku sidususe säilitamise ja ökoloogilise

kvaliteedi parandamise ning näeb ette selle teema edasist täpsustamist järgmise tasandi

planeeringutes. Mõjude hindamise aruandes rõhutatakse samuti vajadust määratleda

rohevõrg ustiku toimimiseks vajalikud tingimused ning luua selle toimimise seire. Samas

puudub selgus, millised võivad olla selliste otsuste praktilised tagajärjed maaomanikele

ja metsamajandamisele.

On tähelepanuväär ne , et mõjude hindamise aruande kohaselt paikneb ligikaudu

75% Eesti metsa maast rohevõrgustikus ning metsamajanduse ja rohevõrgustiku seosed

vajavad alles täiendavat analüüsi. See tähendab, et mitmete planeeringus seatud

eesmärkide tegelik mõju metsamajandamisele ja maaomanike õigustele ei ole täna veel

piisavalt hinnatud. Samal ajal nähakse ette edasisi tegevusi rohevõrgustiku tingimuste

täpsustamiseks.

Eesti Erametsaliit peab oluliseks, et enne täiendavate maakasutuspiirangute või

tingimuste kujundamist hinnataks nende mõju maaomanikele, metsamajandusele ja

maapiirkondade ettevõtlusele. Samuti peab olema tagatud õigusselgus ning põhimõte,

et avalikes huv ides seatavate piirangute koormus ei jää ebaproportsionaalselt üksikute

maaomanike kanda.

Pikemalt oleme tausta avanud ka oma 07.04.2026 esitatud tagasiside kirjas.

Kokkuvõttes toetab Eesti Erametsaliit eesmärki kujundada tasakaalustatud, elurikas

ja kvaliteetne elukeskkond. Selle saavutamisel tuleb aga käsitleda metsi ja

metsandust mitte üksnes looduskeskkonna osana, vaid ka Eesti jaoks olulise

loodusressursi, ettevõ tlusvaldkonna ja regionaalse arengu alusena ning seeläbi ka

olulise osana riigi julgeolekus . Avalike huvide saavutamine peab toimuma viisil, mis

tagab maaomanike õiguste austamise, õigusselguse ning erinevate ühiskondlike

eesmärkide tasakaalustatud arvestamise.

Lugupidamisega

Kristel Järve Tegevjuht Eesti Erametsalii t

MTÜ Eesti Erametsaliit Liivalaia 20a , 10118 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

Majandus - ja kommunikatsiooniministeerium 02 .11.202 6 [email protected]

Tagasiside üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ ettepanekule Täname võimaluse eest esitada arvamus üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ eelnõule.

Tunnustame planeeringu koostajaid , et osa meie varem esitatud ettepaneku test on

planeeringu koostamisel arvesse võetud. Positiivsena märgime, et hajaasustusega

maapiirkondade käsitluses on senisest selgemalt esile toodud põllu - ja metsamajanduse

roll maapiirkondade elujõulisuse, ettevõtluse, julgeoleku ja tööhõive tagamisel. Samuti

on ettevõtluse arengut käsitlevas peatükis mets nimetatud ühe piirkondliku ressursina

teiste loodusressursside kõrval. Need täiendused aitavad paremini kajastada

metsanduse tähtsust Eesti ruumis ja maapiirkondade arengus.

Samas jääme arvamuse juurde , et planeeringus on jätkuvalt lahendamata põhimõtteli sed

küsimused seoses metsanduse rolli ja maaomanike õigustega .

1. Metsandust ei käsitleta strateegilise ruumikasutuse ja loodusressursina

Planeering käsitleb eraldi mitmeid Eesti ruumilise arengu seisukohalt olulisi teemasid,

sealhulgas rohevõrgustikku, väärtuslikke maastikke, väärtuslikke põllumajandusmaid,

maapõueressursse ja tehnilist taristut. Metsandust kui Eesti suurimat maakasutusviisi,

taastuvat loodusressurssi ja maapiirkondade ettevõtluse alust ei käsitleta aga tervikliku

teemana.

Kuigi mets on planeeringus oluline ruumi element, käsitletakse seda valdavalt

keskkonna - , kliima - ja looduskaitseliste eesmärkide kaudu. Metsanduse roll regionaalses

arengus, ettevõtluses, tööhõives ning kohalikel loodusressurssidel põhinevas

bio majanduses jääb seejuures oluliselt vähem käsitletuks .

Eesti Erametsaliidu hinnangul peaks üleriigiline planeering käsitlema metsi ja metsandust

strateegilise ressursina, millel on oluline roll nii Eesti majanduses, maapiirkondade

elujõulisuses, kliimaeesmärkide saavutamises kui ka varustuskindluses. Kuigi mets on

viimases redaktsioonis lisatud ühe piirkondliku ressursina teiste hulka, on

kahetsusv äärne, et metsandust ei ole käsitletud ühe na planeeringu keskse test

teema dest . Seetõttu puudub ka terviklik käsitlus metsanduse pikaajalise rolli ja

eesmärkide kohta Eesti ruumilises arengus.

Viitame uuesti ka Soome, kui sarnaselt metsarikka riigi näitele 1, kus maakasutuse juhised

toovad selgelt välja vajaduse säilitada ühtsed põllumajanduse ja metsanduse piirkonnad ,

1 Ympäristoministeriön tunnussivu

MTÜ Eesti Erametsaliit Liivalaia 20a , 10118 Tallinn

[email protected] www.erametsaliit.ee

mis on olulised regionaalse omavarustuse ja toidujulgeoleku seisukohalt.

2. Planeeringust ei selgu piisavalt, kuidas tagatakse tasakaal avalike eesmärkide

ja maaomanike õiguste vahel

Planeering seab eesmärgiks rohevõrgustiku sidususe säilitamise ja ökoloogilise

kvaliteedi parandamise ning näeb ette selle teema edasist täpsustamist järgmise tasandi

planeeringutes. Mõjude hindamise aruandes rõhutatakse samuti vajadust määratleda

rohevõrg ustiku toimimiseks vajalikud tingimused ning luua selle toimimise seire. Samas

puudub selgus, millised võivad olla selliste otsuste praktilised tagajärjed maaomanikele

ja metsamajandamisele.

On tähelepanuväär ne , et mõjude hindamise aruande kohaselt paikneb ligikaudu

75% Eesti metsa maast rohevõrgustikus ning metsamajanduse ja rohevõrgustiku seosed

vajavad alles täiendavat analüüsi. See tähendab, et mitmete planeeringus seatud

eesmärkide tegelik mõju metsamajandamisele ja maaomanike õigustele ei ole täna veel

piisavalt hinnatud. Samal ajal nähakse ette edasisi tegevusi rohevõrgustiku tingimuste

täpsustamiseks.

Eesti Erametsaliit peab oluliseks, et enne täiendavate maakasutuspiirangute või

tingimuste kujundamist hinnataks nende mõju maaomanikele, metsamajandusele ja

maapiirkondade ettevõtlusele. Samuti peab olema tagatud õigusselgus ning põhimõte,

et avalikes huv ides seatavate piirangute koormus ei jää ebaproportsionaalselt üksikute

maaomanike kanda.

Pikemalt oleme tausta avanud ka oma 07.04.2026 esitatud tagasiside kirjas.

Kokkuvõttes toetab Eesti Erametsaliit eesmärki kujundada tasakaalustatud, elurikas

ja kvaliteetne elukeskkond. Selle saavutamisel tuleb aga käsitleda metsi ja

metsandust mitte üksnes looduskeskkonna osana, vaid ka Eesti jaoks olulise

loodusressursi, ettevõ tlusvaldkonna ja regionaalse arengu alusena ning seeläbi ka

olulise osana riigi julgeolekus . Avalike huvide saavutamine peab toimuma viisil, mis

tagab maaomanike õiguste austamise, õigusselguse ning erinevate ühiskondlike

eesmärkide tasakaalustatud arvestamise.

Lugupidamisega

Kristel Järve Tegevjuht Eesti Erametsalii t