1

MÄÄRUS

EELNÕU

15.10.2026

Perioodi 2021–2027 erakorraline toetus

tootmissisendite hinnatõusu hüvitamiseks

kalapüügitoodete tootmisega tegelevale ettevõtjale

Määrus kehtestatakse kalandusturu korraldamise seaduse § 42 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega kehtestatakse „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rakenduskava

2021–2027“ meetme „Kriisiabi kalandussektorile erakorralise sündmuse korral“ raames toetuse

(edaspidi toetus) andmise ja kasutamise tingimused ning kord.

2. peatükk

Toetuse saamiseks esitatavad nõuded ning toetuse määr ja suurus

§ 2. Toetuse andmise eesmärk ja toetatav tegevus

(1) Toetuse andmise eesmärk on leevendada erandlikest sündmustest tingitud turuhäirete

kahjulikke mõjusid seoses Lähis-Idas alates 28. veebruarist 2026 valitseva olukorraga,

hüvitades kalapüügitoodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele tekkinud lisakulusid, mis on

tekkinud ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2026.

(2) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004

(ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49), artikli 26 lõike 2 punkti a ning komisjoni rakendusotsuse

(EL) 2026/889 Lähis-Idas alates 28. veebruarist 2026 valitseva olukorra käsitamine

märkimisväärseid turuhäireid põhjustava erandliku sündmusena (ELT L, 2026/889,

16.04.2026)alusel järgmiste lisakulude hüvitamiseks:

1) kulu, mis on tekkinud tootmissisendi hinna suurenemise tõttu, kui kalapüügitoodete

tootmisel on kasutatud maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse nr 79 „Kalalaevastiku

segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale kalalaevale esitatavad nõuded

2

ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ (edaspidi määrus nr 79) § 2 lõikes 1

nimetatud kalalaevastiku segmenti 4S3 kantud kalalaeva;

2) kulu, mis on tekkinud tootmissisendi hinna suurenemise tõttu, kui kalapüügitoodete

tootmisel on kasutatud määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud kalalaevastiku segmenti 4S1, 4S2

või 4S4 kantud kalalaeva.

§ 3. Toetuse vorm ning maksimaalne suurus ja määr

(1) Toetust antakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid (ELT L 231, 30.06.2021, lk 159–706), artikli 53 lõike 1 punktis bsätestatud

vormis, milleks on ühikuhind.

(2) Ühikuhind määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060

artikli 53 lõike 3 punkti a alapunktis i sätestatud viisil ning see on järgmine:

1) ühikuhind, mille alusel hüvitatakse ajavahemikul 1. märtsist kuni 30. septembrini 2026

tekkinud lisakulud, on 0,35 eurot aktsiisivaba diislikütuse liitri kohta ning 0,23 eurot

aktsiisivaba bensiini liitri kohta;

2) ühikuhind, mille alusel hüvitatakse ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2026

tekkinud lisakulud, arvutatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi

PRIA) poolt lõikes 3 sätestatud viisil.

(3) PRIA arvutab lõike 2 punktis 2 nimetatud ühikuhinna aktsiisivaba kütuse liitri kohta

Euroopa Komisjoni koostatava Weekly Oil Bulletini Eesti kütusehindade ülevaate alusel,

võrreldes aktsiisivaba diislikütuse ja aktsiisivaba bensiini keskmist hinda ajavahemikul

1. jaanuarist kuni 28. veebruarini 2026 aktsiisivaba diislikütuse ja aktsiisivaba bensiini

keskmise hinnaga ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 31. detsembrini 2026 ning arvutades nende

hindade vahe.

(4) PRIA arvutab toetuse suuruse, korrutades toetuse taotleja poolt lõikes 2 sätestatud

ajavahemiku jooksul püütud kala koguse tonnides lõikes 5 sätestatud asjakohase tootmissisendi

keskmise kuluga ja korrutades saadud summa lõike 2 punktis 1 või lõikes 3 nimetatud

ühikuhinnaga. Toetuse suuruse arvutamisel kasutab PRIA kutselise kalapüügi registrisse kantud

andmeid.

(5) Tootmissisendi keskmine kulu kalalaevastiku segmentide kaupa ühe tonni kalapüügitoodete

tootmisel on järgmine:

1) segmenti 4S2 või 4S4 (kalalaeva üldpikkus kuni 10 meetrit) kantud kalalaeva keskmiseks

kütusekuluks on arvestatud 113,60 liitrit bensiini;

2) segmenti 4S2 (kalalaeva üldpikkus üle 10 meetri kuni 12 meetrit) kantud kalalaeva

keskmiseks kütusekuluks on arvestatud 10,95 liitrit diislikütust;

3) segmenti 4S1 (kalalaeva üldpikkus 18–40 meetrit) kantud kalalaeva keskmiseks

kütusekuluks on arvestatud 51,61 liitrit diislikütust;

4) segmenti 4S3 (kalalaeva üldpikkus on 24 meetrit ja üle selle) kantud kalalaeva keskmiseks

kütusekuluks on arvestatud 699,64 liitrit diislikütust.

(6) Toetuse maksimaalne suurustoetuse taotlejakohta on 500 000 eurot Euroopa Merendus-,

3

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi programmiperioodi jooksul.

(7) Toetuse määr on 100 protsenti abikõlblikest kuludest. Omafinantseeringu minimaalne määr

puudub.

(8) Toetust ei anta, kui selle suurus on alla 500 euro taotluse kohta.

§ 4. Abikõlblik kulu

Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud kulu on abikõlblik, kui see on tekkinud ajavahemikul

1. märtsist kuni 31. detsembrini 2026.

§ 5. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded

(1) Toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes tegutseb taotluse esitamise ajal

ja tegutses 2026. aastal tegevusalal, milleks on justiitsministri 28. detsembri 2005. a määruse

nr 59 „Kohtule dokumentide esitamise kord“ lisa 16 „Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaator (EMTAK)“ kohaselt merekalapüük (EMTAK-i jao A alajagu 03111) või

mageveekalapüük (EMTAK-i jao A alajagu 03121) (edaspidi taotleja).

(2) Taotleja vastab järgmistele nõuetele:

1) taotleja on riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise

ajatamise korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;

2) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelistest või

muudest Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;

3) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud

sundlõpetamist ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

4) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 209¹, 210, 389¹, 391 või 393

sätestatud süütegu, mis on seotud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi või Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega;

5) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või

siseveekogul või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi-

ja jaemüügiga, ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa

Liidu õigusaktides sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või

3, §-s 76, 77 või 78¹, § 79 lõikes 2 või 3, §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §-s 279,

344, 345 või 361 sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena

kalapüügiseaduse § 71 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

6) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud

intress, on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;

7) taotleja kasutab kalapüügitoodete tootmiseks kalalaeva, mille kohta on kutselise kalapüügi

registris andmed peamasina võimsuse kohta, mis peab olema suurem kui null;

8) taotlejale on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kehtiv kaluri või kalalaeva

kalapüügiluba;

9) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud kulu hüvitamise korral kasutab taotleja kalalaeva,

mis on kantud määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud kalalaevastiku segmenti 4S3;

10) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud kulu hüvitamise korral kasutab taotleja kalalaeva,

4

mis on kantud määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud kalalaevastiku segmenti 4S1, 4S2 või 4S4.

3. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 6. Toetuse taotlemine ja nõuded taotlusele

(1) Taotluste vastuvõtu alustamisest teatab PRIA ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded

ja oma veebilehel arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise tähtaja alguse vahele

jääks vähemalt 14 kalendripäeva. PRIA teatab kummagi § 2 lõikes 2 sätestatud toetatava

tegevuse kohta toetuse taotlemiseks eraldi tähtaja.

(2) Toetuse saamiseks esitab taotleja selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le elektrooniliselt PRIA

e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja nõuetele vastavust

tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus) koos maksetaotlusega.

(3) Taotleja esitab taotluses järgmised asjakohased andmed ja dokumendid:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni

soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete

määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), kohaselt või suurettevõtja;

3) kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11

lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud pettust;

4) taotleja püütud nende kalapüügitoodete kogus tonnides, mille tootmiseks toetust taotletakse,

ajavahemikul 1. märtsist kuni 30. septembrini 2026 või ajavahemikul 1. oktoobrist kuni

31. detsembrini 2026;

5) teave selle kohta, millisesse kalalaevastiku segmenti kantud kalalaeva tootmissisendi

hüvitamist taotleja taotleb;

6) Euroopa Liidu tulemusnäitaja, mille kohta märgib taotleja kasu saavate inimeste arvu.

4. peatükk

Taotluse menetlemine ja nõuded toetuse saajale

§ 7. Taotluse menetlemine, rahuldamine ja rahuldamata jätmine ning toetuse maksmine

(1) PRIA kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja, taotluse ja toetatava

tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele.

(2) PRIA teeb nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse

§ 45 lõike 3 punkti 1 alusel.

(3) PRIA teeb taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu korraldamise seaduse § 45

lõikes 6 sätestatud alustel.

(4) PRIA teeb taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse 35 tööpäeva jooksul arvates

nõuetekohase taotluse esitamisest.

(5) PRIA teeb toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne tööpäeva jooksul arvates

otsuse tegemisest.

5

§ 8. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja täidab järgmiseid kohustusi:

1) võimaldab teha auditit ja teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud

kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja

kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

toetuse abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi

kooskõlas regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise tingimused ja kord“.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule peab toetuse saaja täitma § 5 lõike 2 punktides 4 ja 5 sätestatud

taotlejale esitatavaid nõudeid kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt viimase toetusosa

maksmisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021-2027 erakorraline toetus

tootmissisendite hinnatõusu hüvitamiseks kalapüügitoodete tootmisega tegelevale

ettevõtjale “ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus Regionaal- ja põllumajandusministri määrus „Perioodi 2021-2027 erakorraline toetus

tootmissisendite hinnatõusu hüvitamiseks kalapüügitoodete tootmisega tegelevale ettevõtjale”

kehtestatakse 2023. aasta 1. jaanuaril jõustunud kalandusturu korraldamise seaduse (edaspidi

KTKS) § 42 lõike 1 alusel.

Määruse eesmärk on sätestada „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi

rakenduskava 2021–2027“ meetme „Kriisiabi kalandussektorile erakorralise sündmuse korral“

raames toetuse andmise ja kasutamise tingimused ning kord, et leevendada Lähis-Idas alates 28.

veebruarist 2026 valitsevast olukorrast tingitud negatiivseid mõjusid kalandusvaldkonnas. See on

kooskõlas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030ˮ (PõKa) kestliku

kalanduse programmiga, mille eesmärgiks on võimaldada jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline

kalandus- ja vesiviljelussektor, kvaliteetne toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur

ekspordipotentsiaal. Kalapüük on osa Eesti toidutootmisest ning julgeoleku seisukohast on

toidutootmine strateegiline sektor. Seetõttu on oluline tagada selle sektori jätkusuutlikus. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse Euroopa Merendus-, Kalandus-

ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004 (ELT L 247, 13.07.2021, lk 1–49),

artikli 26 lõike 2 punkti a kohaselt võib märkimisväärseid turuhäireid põhjustavate erandlike

sündmuste korral hüvitada kalapüügi- ja vesiviljelussektori käitajatele saamata jäänud tulu või

lisakulud.

Toetus võib olla rahastamiskõlblik üksnes juhul, kui komisjon on rakendusotsusega kinnitanud

erakorralise sündmuse toimumist. Kulud on rahastamiskõlblikud üksnes kõnealuses

rakendusotsuses sätestatud ajavahemiku jooksul. 16. aprillil 2026 on Euroopa Komisjon andnud

välja rakendusotsuse (EL) 2026/889, mille kohaselt määratletakse Lähis-Idas alates 28.

veebruarist 2026 valitsev olukord märkimisväärseid turuhäireid põhjustava erandliku

sündmusena. Lähis-Idas alates 28. veebruarist 2026 valitsev olukord mõjutab liidu kalandus- ja

vesiviljelussektori ettevõtjaid. Rünnakud energiataristu vastu ja Hormuzi väina sulgemine on

kaasa toonud naftahindade järsu ja märkimisväärse ülemaailmse tõusu. Kütusehinna hüppeline

kasv ei võimalda sisendkulude kasvu tasakaalustada ning kalandusvaldkonna kasumlikkus ning

konkurentsivõime vähenevad. Seepärast on toetuse eesmärk hüvitada kalapüügitoodete tootmisel

kasutatava kütuse hinnatõusust tingitud lisakulud ettevõtjatele, kes selles valdkonnas tegutsevad.

Negatiivsete mõjude leevendamiseks on ettevõtjatele plaanis hüvitada diisli või bensiinikütuse

hinnatõusu see osa, mis on ilmnenud alates 28. veebruarist 2026, mil alustati Iraani-vastaste

õhulöökidega.

Tänaseks on selgunud, et kalapüügitoodete tootmisel kasutatava kütuse hinnad püsivad jätkuvalt

väga kõrgel tasemel. Hinnatõusu peamine põhjus on Lähis-Idas alates 28. veebruarist 2026

valitsev pingeline olukord, mille tulemusena on Hormuzi väina sulgemine põhjustanud nafta

maailmaturuhinna järsu ja ulatusliku kasvu. Kuna Hormuzi väin on üks olulisemaid

ülemaailmseid nafta transpordikoridore, on selle sulgemisel olnud vahetu mõju rahvusvahelistele

energiaturgudele ning see on toonud kaasa kütusehindade märkimisväärse tõusu ka Euroopa

turul.

KAVAND 15.10.2026

2

Kalapüügisektorit mõjutab see areng eriti tugevalt, kuna kütus moodustab olulise osa

püügitegevuse muutuvkuludest. Seetõttu tähendab kütusehindade püsiv tõus

kalandusettevõtjatele märkimisväärset lisakoormust, suurendades püügireiside omahinda,

vähendades ettevõtjate kasumlikkust ning seades surve alla sektori majandusliku

jätkusuutlikkuse. Tekkinud olukord ei ole enam lühiajaline ega tavapärane turukõikumine, vaid

rahvusvahelisest geopoliitilisest kriisist põhjustatud erakorraline häire, mille mõju kandub

otseselt üle ka kalandussektorisse, mis on üks osa toidujulgeolekust.

Seoses kulude tekkimisega tuleks silmas pidada, et kuna turuhäired mõjutavad kalandus- ja

vesiviljelussektori ettevõtjaid tõenäoliselt mitme kuu jooksul, peaksid kulud olema

rahastamiskõlblikud kuni 31. detsembrini 2026. Toetus makstakse välja hüvitisena. Kütuse

hinnavahe hüvitamise toetuse sihtrühm on ettevõtjad, kes äriregistri järgi tegelevad kalapüügiga

ning kellele on kalapüügiseaduse alusel antud kaluri või kalalaeva kalapüügiluba ning ettevõtjale

kuuluv kalalaev on kantud kalalaevastiku segmenti 4S1 (Läänemere traalpüük), 4S2 (rannapüük),

4S3 (kaugpüük) või 4S4 (siseveekogud).

Toetust saab taotleda kalapüügiks kasutatud diisli või bensiini hinnatõusu selle osa kohta, mis on

ilmnenud pärast Lähis-Ida kriisi algust, st ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2026. aastal.

Siinkohal tuleb võtta arvesse, et kütusehindade hüvitamisel võetakse arvesse maksuvaba kütuse

hind. Toetuse maksimaalne suurus ei saa olla suurem kui taotleja poolt tarbitud kütuse koguse

korrutis kütuse hinna vahega, mis leitakse, lahutades kütuse 2026. aasta märts-detsember

keskmisest hinnast 2026. aasta jaanuar-veebruar keskmine hind ehk leides hinnatõusu selle osa,

mis on tekkinud pärast Lähis-Ida kriisi algust. Sealjuures tarbitud kütuse kogust arvestatakse

väljapüütud kala koguste järgi, kusjuures igale kalalaevastiku segmendile on arvestatud keskmine

kütusekulu ühe tonni kalapüügitoodete kohta. Taotleja tarbitud kogused võivad adekvaatsetel

põhjustel olla väga suured, kuid toetuse suurus on piiratud taotleja kohta kuni 500 000 eurot

kütuse hinnavahe hüvitamisel. Kui taotletud toetuste kogusumma ületab toetuse andmiseks

ettenähtud eelarvevahendid, siis vähendatakse kõikide nõuetele vastavate taotluste alusel antavat

toetuse summat võrdeliselt iga taotluse kohta ehk proportsionaalselt.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kalanduspoliitika

osakonna kalandusturu valdkonna peaspetsialist Mari Parik (tel 503 0507, [email protected])

ning sama valdkonna juht Eduard Koitmaa (tel 5622 8237, [email protected]). Eelnõule

on juriidilise ekspertiisi teinud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik

Karina Torop (tel 5624 2956, [email protected]). Eelnõu keeletoimetaja on sama osakonna

peaspetsialist Laura Ojava (tel 625 6523, [email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määrusega võimaldatakse taotlejal oma tegevust jätkata kooskõlas Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EL) nr 1380/2013, ühise kalanduspoliitika kohta, millega muudetakse

nõukogu määruseid (EÜ) nr 1954/2003 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrused (EÜ) nr 2371/2002 ja (EÜ) nr 639/2004 ning nõukogu otsus 2004/585/EÜ

(edaspidi määrus (EL) nr 1380/2013), artiklis 35 nimetatud ühise turukorralduse eesmärkidega.

Määrus on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139, millega luuakse

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfond ja muudetakse määrust (EL) 2017/1004,

artikli 26 lõikega 2 (edaspidi määrus (EL) nr 2021/1139).

Määrus on kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL) 2026/889, mille kohaselt

määratletakse Lähis-Idas alates 28. veebruarist 2026 valitsev olukord märkimisväärseid

turuhäireid põhjustava erandliku sündmusena. Sellega võimaldati määruse (EL) nr 2021/1139

artikli 26 lõike 2 alusel Euroopa Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondist anda toetust rahalise

hüvitise maksmiseks kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele saamata jäänud tulude ja

lisakulude eest, mida nad on kandnud Lähis-Ida kriisist põhjustatud turuhäirete ja nende mõju

tõttu kalandus- ja vesiviljelustoodete tarneahelale.

3

Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2021/1060,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid

(edaspidi määrus (EL) nr 2021/1060).

Määruse koostamisel on arvestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr

1379/2013 kalapüügi ja vesiviljelustoodete turu ühise korralduse kohta, millega muudetakse

nõukogu määruseid (EÜ) nr 1184/2006 ja (EÜ) nr 1224/2009 ning tunnistatakse kehtetuks

nõukogu määrus (EÜ) nr 104/2000 (ELT L 354, 28.12.2013, lk 1–21) (edaspidi määrus (EL) nr

1379/2013).

Loetelu kalapüügi- ja vesiviljelustoodetest on kehtestatud määruse (EL) nr 1379/2013 I lisas.

Määrusega võimaldatakse taotlejal jätkata tegutsemist senisel tegevusalal. See on kooskõlas

„Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavaga aastani 2030ˮ (PõKa), mille üks

eesmärkidest on kestlik kalandus, sealhulgas jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline kalandus- ja

vesiviljelussektor, kvaliteetne toodang ning kõrge lisandväärtus ja suur ekspordipotentsiaal.

Kalapüük, vesiviljelustoodete tootmine ja kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine on osa

Eesti toidutootmisest. Julgeoleku seisukohast on toidutootmine strateegiline sektor. Määruse

eelnõu on jagatud neljaks peatükiks ja koosneb kümnest paragrahvist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega kehtestatakse Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027 rakenduskava raames antava toetuse andmise ja

kasutamise tingimused ning kord, millega hüvitatakse kalapüügitoodete tootmisega tegeleva

ettevõtja tootmissisendite hinnatõus osas, mis on ilmnenud pärast Lähis-Ida kriisi algust, st

ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2026. aastal (edaspidi toetus).

Eelnõu §-s 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk ning toetatav tegevus.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks leevendada erandlikest sündmustest

tingitud turuhäirete kahjulikke mõjusid seoses Lähis-Idas alates 28. veebruarist 2026 valitseva

olukorraga, et säiliks ettevõtete konkurentsivõime ning kalandusvaldkonna kasumlikkus. Seetõttu

hüvitatakse kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele tekkinud lisakulusid, mis on tekkinud

ajavahemikul 1. märtsist kuni 31. detsembrini 2026. aastal.

Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt antakse toetust määruse (EL) 2021/1139, 7. juuli 2021, artikli 26

lõike 2 punkti a alusel, mis sätestab, et EMKVF-ist võib märkimisväärseid turuhäireid

põhjustavate erandlike sündmuste korral hüvitada kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele

saamata jäänud tulud ja lisakulud. Komisjon on 16. aprillil välja andnud rakendusotsuse (EL)

2026/889, millega määratleb Lähis-Idas alates 28. veebruarist 2026 valitseva olukorra

märkimisväärseid turuhäireid põhjustava erandliku sündmusena.

Eelnõu kohaselt hüvitatakse kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele kütuse tarbimise erakorralised

lisakulud, mis on tekkinud ajavahemikul 1. märts kuni 31. detsember 2026. aastal.

Punkti 1 kohaselt kuulub hüvitamisele kulu, mis on tekkinud tootmissisendi hinna suurenemise

tõttu, kui kalapüügitoodete tootmisel on kasutatud maaeluministri 28. novembri 2017. a määruse

nr 79 „Kalalaevastiku segmendid ja nende tunnused, kalalaevastiku segmenti kantavale

kalalaevale esitatavad nõuded ning kalalaevastiku segmenti lisamise võimalus“ (edaspidi määrus

nr 79) § 2 lõikes 1 nimetatud kalalaevastiku segmenti 4S3 kantud kalalaeva.

Punkti 2 kohaselt hüvitatakse kulu, mis on tekkinud tootmissisendi hinna suurenemise tõttu,

kui kalapüügitoodete tootmisel on kasutatud määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud

kalalaevastiku segmenti 4S1, 4S2 või 4S4 kantud kalalaeva.

Eelnõu §-s 3 sätestatakse toetuse vorm ning maksimaalne suurus ja määr.

4

Eelnõu § 3 lõike 1 kohaselt antakse toetust Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, artikli 53 lõike 1 punktis bsätestatud vormis, milleks on ühikuhind.

Eelnõu § 3 lõige 2 sätestab, kuidas ühikuhind kindlaks määratakse.

Ühikuhind määratakse kindlaks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060 artikli

53 lõike 3 punkti a alapunktis i sätestatud viisil ausa, õiglase ja kontrollitava arvutusmeetodiga,

mis põhineb statistilistel andmetel. Kütuse hinnavahe hüvitamise arvutamisel lähtutakse Euroopa

Komisjoni veebilehel avaldatud kütuse hinnainfos Weekly Oil Bulletin avaldatud Eesti

maksuvaba bensiini ja diislikütuse hindadest1.

Punkti 1 kohaselt ühikuhind, mille alusel hüvitatakse ajavahemikul 1. märtsist kuni

30. septembrini 2026 tekkinud lisakulud, on 0,35 eurot aktsiisivaba diislikütuse liitri kohta ning

0,23 eurot aktsiisivaba bensiini liitri kohta.

Ühikuhind on saadud võrreldes aktsiisivaba diislikütuse ja aktsiisvaba bensiini keskmist hinda

ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 28. veebruarini 2026 aktsiisivaba diislikütuse ja aktsiisivaba

bensiini keskmise hinnaga ajavahemikul 1. märtsist kuni 30. septembrini 2026 ning arvutades

nende hindade vahe. Kummagi kütuseliigi ühikuhind võrdub vastava hinnavahega.

Toetuse arvutamise aluseks olev keskmine kütuse hinnavahe avaldatakse vähemalt 14

kalendripäeva enne taotluste vastuvõtmise algust veebilehel.

Punkti 2 kohaselt ühikuhind, mille alusel hüvitatakse ajavahemikul 1. oktoobrist kuni

31. detsembrini 2026 tekkinud lisakulud, arvutatakse Põllumajanduse Registrite ja

Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) poolt lõikes 3 sätestatud viisil.

Punktis 2 toodud ühikuhind arvutatakse PRIA poolt seetõttu, et meetme avamine on plaanis enne

hüvitatava perioodi lõppu, mistõttu ei ole võimalik määrata ühikuhinda kogu hüvitatavaks

perioodiks korraga ning fikseerida seda määruses.

PRIA kuulutab kummagi perioodi kulude hüvitamiseks välja eraldi taotlusvooru.

Eelnõu § 3 lõige 3 sätestab, kuidas PRIA arvutab ühikuhinna. PRIA arvutab lõikes 2 punktis 2

nimetatud ühikuhinna aktsiisivaba kütuse kohta Euroopa Komisjoni koostatava Weekly Oil

Bulletin Eesti kütusehindade ülevaate alusel, võrreldes aktsiisivaba diislikütuse ja aktsiisivaba

bensiini keskmist hinda ajavahemikul 1. jaanuarist kuni 28. veebruarini 2026 aktsiisivaba

diislikütuse ja aktsiisivaba bensiini keskmise hinnaga ajavahemikul 1. oktoobrist kuni 31.

detsembrini 2026 ning arvutades nende hindade vahe. Kummagi kütuseliigi ühikuhind võrdub

vastava hinnavahega.

Eelnõu § 3 lõige 4 sätestab toetuse suuruse arvutamise.

PRIA arvutab toetuse suuruse, korrutades toetuse taotleja poolt lõikes 2 sätestatud ajavahemiku

jooksul püütud kala koguse tonnides lõikes 5 sätestatud asjakohase tootmissisendi keskmise

kuluga ja korrutades saadud summa lõike 2 punktis 1 või lõikes 3 nimetatud ühikuhinnaga.

Toetuse suuruse arvutamisel kasutab PRIA kutselise kalapüügi registrisse kantud andmeid.

Kui toetuse taotleja esitab taotluse kütuse hinnavahe hüvitamiseks, tuleb kontrollida, mitu tonni

kalapüügitooteid on ettevõtja ajavahemikul 1. märtsist kuni 30. septembrini 2026 või 1. oktoobrist

kuni 31. detsembrini 2026 välja püüdnud. Väljapüütud kalapüügitoodete koguse alusel

arvutatakse tarbitud kütuse kogus, võttes arvesse keskmist kütusekulu vastavas kalalaevastiku

segmendis. Seejärel korrutatakse saadud kütusekogus kehtiva ühikuhinnaga, mille tulemusel

määratakse toetuse suurus.

Arvutust saab illustreerida järgmise näitega: Läänemere traalpüügiga (4S1) tegelev ettevõtja

püüdis alates 1. märtsist kuni 30. septembrini 2026. aastal 1000 tonni kala. Traalpüügil on

arvestatud kütusekulu tonni kala kohta 51,61 liitrit diislit.

1 Weekly Oil Bulletin

5

Kütusehinna hüvitamiseks tuleb kasutada järgmist arvutuskäiku: püütud kala kogus tonnides x

keskmine kütuse kulu x ühikuhind ehk 1000 x 51,61 x 0,352= 18063,5 eurot. Ettevõttele

makstakse 1. märtsist kuni 30. septembrini kestva perioodi eest hüvitist 18063,50 eurot.

Eelnõu § 3 lõikes 5 on sätestatud tootmissisendi keskmine kulu kalalaevastiku segmentide kaupa

ühe tonni kalapüügitoodete tootmisel:

1) segmenti 4S2 või 4S4 (kalalaeva üldpikkus kuni 10 meetrit) kantud kalalaeva keskmiseks

kütusekuluks on arvestatud 113,60 liitrit bensiini;

2) segmenti 4S2 (kalalaeva üldpikkus üle 10 meetri kuni 12 meetrit) kantud kalalaeva keskmiseks

kütusekuluks on arvestatud 10,95 liitrit diislikütust;

3) segmenti 4S1 (kalalaeva üldpikkus 18–40 meetrit) kantud kalalaeva keskmiseks kütusekuluks

on arvestatud 51,61 liitrit diislikütust;

4) segmenti 4S3 (kalalaeva üldpikkus on 24 meetrit ja üle selle) kantud kalalaeva keskmiseks

kütusekuluks on arvestatud 699,64 liitrit diislikütust.

Keskmised kütusekulud kalalaevastiku segmentide kohta on saadud järgmiselt: kalanduse riikliku

andmekogumise programmi (AKP) andmete põhjal on koondatud ülevaade 2022.–2024. aastal

kalalaevade segmentide kaupa püütud kalakogustest ning nende püügiks kulunud

kütusekogustest. Nende andmete alusel on arvutatud välja kolme aasta keskmine väljapüütud kala

kogus ning keskmine kütusekulu sellel perioodil ühe tonni kala väljapüügiks iga laevastiku

segmendi lõikes (tabel 1).

Tabel 1: kütusekulu kalalaeva segmentide kaupa aastatel 2022-2024

Kalalaeva segment

(laeva pikkus)

Püütud kogus

tonnides

Kütuse kulu

liitrites

Keskmine kütuse kulu

liitrites ühe tonni

kalatoodete kohta

4S2, 4S4 (kuni10

meetrit) 3492,92 396 787 113,60

4S2 (üle 10 kuni12

meetrit) 7657,92 83 852 10,95

4S1 (18-40 meetrit) 42353,68 2 185 720 51,61

4S3 (24+ meetrit) 13954,66 9 763 175 699,64

Eelnõu § 3 lõige 6 sätestab toetuse maksimaalse suuruse, milleks on 500 000 eurot Euroopa

Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi programmiperioodi jooksul.

Maksimaalset hüvitatavat summat kohaldatakse taotleja kohta kogu hüvitatava perioodi ulatuses.

See tähendab seda, kui antud toetusele avab PRIA mitu taotlusvooru ja esimeses taotlusvoorus

esitatud taotlusega on toetuse summa 500 000 eurot, siis järgmise taotlusvoorus taotleja enam

toetust taotleda ei saa, kuna seda summat arvestatakse selle meetme kogu rakendamise perioodi

kohta.

Eelnõu § 3 lõige 7 sätestab toetuse määra. Toetuse määr on 100 % abikõlblikest kuludest mis

tuleneb määruse (EL) 2021/1139 III lisast, mille kohaselt tegevused, mis on seotud artiklis 39

osutatud hüvitustega (hüvitused lisakulude või saamatajäänud tulude eest), hüvitatakse 100 %.

Omafinantseeringu minimaalne määr puudub.

Eelnõu § 3 lõike 8 kohaselt toetust ei anta, kui selle suurus on alla 500 euro taotluse kohta, et

säiliks omavastutus oma äritegevusega tekkinud kulude osas. 500 euro suurust alampiiri

kohaldatakse kummagi taotlusvooru kohta eraldi. See tähendab ühtlasi ka seda, et kui toetuse

taotleja esitab taotluse, mille suurus on vähemalt 500 eurot ning juhul, kui PRIA peaks

nõuetekohase toetuse taotluse rahuldamise otsuse tegemisel rahuldama toetuse andmiseks

2 0,35 EUR on ühikuhind, mille alusel hüvitatakse perioodil alates 1.märtsist kuni 30. septembrini 2026 tekkinud lisakulud.

6

ettenähtud vahendite piires taotluse, mille puhul PRIA vähendab vajaduse korral toetuse summat

võrdeliselt iga taotleja kohta, siis sellisel juhul võib PRIA maksta välja summa ka alla 500 euro.

Oluline on see, et toetuse taotleja täiendav kulu, millele toetust taotletakse oleks vähemalt 500

eurot. PRIA ei menetle toetuse taotlusi, kus taotletav summa on alla 500 euro, selliselt väheneb

PRIA koormus taotluste menetlemisel ning PRIA ei pea kulutama oma ressursse taotlustele, mille

menetlemise kulu võib osutuda kallimaks, kui väljamakstav toetus taotlejale.

Eelnõu §-s 4 määratletakse abikõlblik kulu ajavahemiku kaudu. Paragrahvi 2 lõikes 2 nimetatud

kulu on abikõlblik, kui see on tekkinud ajavahemikus 1. märts kuni 31. detsember 2026.

Eelnõu §-s 5 määratletakse taotleja, kes võib tulla toetust taotlema ning sätestatakse taotlejale

esitatavad nõuded. Toetust võib taotleda äriseadustiku tähenduses ettevõtja, kes tegutseb taotluse

esitamise ajal ja tegutses 2026. aastal tegevusalal, mida on negatiivselt mõjutanud Lähis-Ida kriis

ning selle tõttu suurenenud sisendihinnad. Eesmärk on leevendada 2026. aastal tekkinud

lisakulusid ettevõtjatele, kes saavad sissetuleku kalapüügitoodete tootmisest ehk püügist.

EL kogub ja avaldab kütuste hinnainfot liikmesriikidelt väljaandes Weekly Oil Bulletin. Kütuse

hind enne Lähis-Ida kriisi algust on olnud selgelt madalam. Pärast nimetatud kuupäeva on kütuse

hind kasvanud märkimisväärselt ning jäänud uuele kõrgemale trendile püsima. Kalapüügil ei ole

veel alternatiivseid energiaallikaid, millega oleks võimalik merel kalapüügiks laevas kasutatavat

diislikütust asendada mõne muu alternatiivse keskkonnasäästlikuma või soodsama energiakandja

vastu. Teadaolevalt puudub kalapüügilaevastik, kus kasutataks diislikütuse asemel alternatiivset

energiaallikat.

Eelnõu § 5 lõike 1 kohaselt määratletakse täpsemalt ettevõtja, kes võib tulla toetust taotlema.

Määruse sihtrühm on ettevõtjad, kes äriregistri järgi tegelevad mere- ja/või mageveekalapüügiga.

Toetuse taotlemise eeltingimuseks olev tegevusala peab võimaldama seoseid määruse (EL) nr

1379/2013 I lisa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete rahvusvaheliste tollikoodide või Eesti

majanduse tegevusalade klassifikaatori vahel ning olema kontrollitav Eesti tegevusalade

registrites.

EMTAK kood 03111 Merekalapüük hõlmab endas järgmisi tegevusalasid:

 Äritegevuslik kalapüük ookeanil ja rannikuvetes

 Koorikloomade ja molluskite püük merest

 Vaalapüük

 Mereloomade (nt kilpkonnade, meripurade, mantelloomade, merisiilikute) püüdmine

Siia klassi kuulub ka:

 Muude mereandide (nt looduslike pärlite, käsnade, korallide, vetikate) kogumine

EMTAK kood 03121 Mageveekalapüük hõlmab endas järgmisi tegevusalasid:

 Äritegevuslik kalapüük sisevetes

 Koorikloomade ja molluskite püük magevetes

 Mageveeloomade püük

Siia klassi kuulub ka:

 Mageveematerjalide kogumine

 Muude mageveeorganismide (vetikate) kogumine

Eelnõu § 5 lõike 2 kohaselt peab taotleja vastama järgmistele nõuetele:

1) taotleja on riigieelarvelisest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest saadud ja

tagasimaksmisele kuulunud summa tähtajal tagasi maksnud või toetuse tagasimaksmise ajatamise

korral tasunud tagasimaksed ettenähtud summas;

2) taotleja ei ole saanud taotluses sisalduva sama kulu kohta toetust riigieelarvelisest või muudest

Euroopa Liidu või välisabi vahenditest ega muud tagastamatut riigiabi;

7

3) taotleja suhtes ei toimu likvideerimismenetlust ega ole nimetatud pankrotiseaduse kohaselt

ajutist pankrotihaldurit või kohtuotsusega välja kuulutatud pankrotti või algatatud sundlõpetamist

ja tal ei ole kehtivat äriregistrist kustutamise hoiatust;

4) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul

või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga,

ei ole toime pannud karistusseadustiku §-s 209, 209¹, 210, 389¹, 391 või 393 sätestatud süütegu,

mis on seotud Euroopa Merendus ja Kalandusfondi või Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toetusega seotud rikkumisega;

5) taotleja ja tema üle valitsevat mõju omav isik, kes tegeleb kalapüügiga merel või siseveekogul

või kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise, töötlemise, turustamise või hulgi- ja jaemüügiga,

ei ole taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud 36 kuu jooksul või Euroopa Liidu õigusaktides

sätestatud tähtaja jooksul toime pannud kalapüügiseaduse § 75 lõikes 2 või 3, §-s 76, 77 või 78¹,

§ 79 lõikes 2 või 3, §-s 81, 85, 87 või 88 või karistusseadustiku §‧s 279, 344, 345 või 361

sätestatud süütegu, mida käsitatakse kalapüüginõude tõsise rikkumisena kalapüügiseaduse § 71

lõike 1 punkti 1 tähenduses;

6) taotleja riikliku maksu võlg, sealhulgas maksuhalduri haldusaktiga kindlaks määratud intress,

on väiksem kui 100 eurot või tema riikliku maksu võla tasumine on ajatatud;

7) taotleja kasutab kalapüügitoodete tootmiseks kalalaeva, mille kohta on kutselise kalapüügi

registris andmed peamasina võimsuse kohta, mis peab olema suurem kui null.

8) taotlejale on kalapüügiseaduse alusel ja korras antud kehtiv kaluri või kalalaeva kalapüügiluba.

9) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 1 nimetatud kulu hüvitamise korral kasutab taotleja kalalaeva, mis

on kantud määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud kalalaevastiku segmenti 4S3;

10) paragrahvi 2 lõike 2 punktis 2 nimetatud kulu hüvitamise korral kasutab taotleja kalalaeva,

mis on kantud määruse nr 79 § 2 lõikes 1 nimetatud kalalaevastiku segmenti 4S1, 4S2 või 4S4.

Kutselise kalapüügi register on riiklik andmekogu, mille ülesanne on võimaldada kutselise

kalapüügiga tegelevate isikute, nende tegevuse ehk püütud kala liikide, koguste, väärtuse ja

muude asjaolude ning kalalaevade üle järelevalve teostamist. Registri koosseisu kuuluvad

alamregistritena kalalaevade register ja kutselise kalapüügi arvestuse register.

Juurdepääsuõigusega isikul, sh PRIA-l on registri põhimääruse3 kohaselt võimalik muu hulgas

saada teavet laevaga seotud isikute kohta ja tuvastada, kas laev on aktiivselt kala püüdev ning

kalalaeva kalapüügiluba kehtib ning kui palju kala on püütud.

Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetuse taotlemine ja nõuded taotlusele.

Eelnõu § 6 lõike 1 kohaselt teatab PRIA taotluste vastuvõtu alustamisest ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ja oma veebilehel arvestusega, et teate avaldamise ja taotluse esitamise

tähtaja alguse vahele jääks vähemalt 14 kalendripäeva. PRIA teatab kummagi § 2 lõikes 2

sätestatud toetatava tegevuse kohta toetuse taotlemiseks eraldi tähtaja.

Eelnõu § 6 lõike 2 kohaselt esitab taotleja toetuse saamiseks selleks ettenähtud tähtajal PRIA-le

elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu avalduse ning selles esitatud andmeid ja

nõuetele vastavust tõendavad dokumendid (edaspidi koos taotlus) koos maksetaotlusega.

Eelnõu § 6 lõige 3 sätestab taotluses esitatavad andmed ja dokumendid, milleks on:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed;

2) teave selle kohta, kas taotleja on mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtja komisjoni

soovituse 2003/361/EÜ, mis käsitleb mikroettevõtete, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete

määratlust (ELT L 124, 20.05.2003, lk 36–41), kohaselt või suurettevõtja;

3) kinnitus, et taotleja järgib Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1139 artikli 11

lõikes 1 nimetatud nõudeid ega ole pannud toime sama artikli lõikes 3 nimetatud pettust;

4) taotleja poolt püütud nende kalapüügitoodete kogus tonnides, mille tootmiseks toetust

3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119082021004?leiaKehtiv

8

taotletakse, ajavahemikul 1. märtsist kuni 30. septembrini 2026 või ajavahemikul 1. oktoobrist

kuni 31. detsembrini 2026;

5) teave selle kohta, millisesse kalalaevastiku segmenti kantud kalalaeva tootmissisendi

hüvitamist taotleja taotleb; 6) Euroopa Liidu tulemusnäitaja, mille kohta märgib taotleja kasu saavate inimeste arvu. Antud juhul on tulemusnäitajaks CR08 ning loendatakse tegelikult toetust saanud ettevõtete arvu. Eelnõu § 7 sätestab taotluse menetlemise, rahuldamise ja rahuldamata jätmise ning toetuse

maksmise tingimused ja korra.

Eelnõu § 7 lõike 1 kohaselt kontrollib PRIA taotluses esitatud andmete õigsust ning taotleja,

taotluse ja toetatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele.

Eelnõu § 7 lõike 2 kohaselt teeb PRIA nõuetekohase taotluse rahuldamise otsuse kalandusturu

korraldamise seaduse § 45 lõike 3 punkti 1 alusel.

Eelnõu § 7 lõike 3 kohaselt teebPRIA taotluse rahuldamata jätmise otsuse kalandusturu

korraldamise seaduse § 45 lõikes 6 sätestatud alustel.

Eelnõu § 7 lõike 4 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

35 tööpäeva jooksul arvates nõuetekohase taotluse esitamisest.

Eelnõu § 7 lõike 5 kohaselt teeb PRIA toetuse makse toetuse saaja arvelduskontole kümne

tööpäeva jooksul arvates otsuse tegemisest.

PRIA kuulutab kummagi perioodi kulude hüvitamiseks välja eraldi taotlusvooru. Eelnõu

väljatöötamise hetkel on teadmine, et esimene voor on plaanis avada novembris 2026 ning selle

vooru käigus on ettevõtjal võimalik esitada toetustaotlus koos maksetaotlusega nende kulude

kohta, mis on tekkinud 1. märtsist kuni 30. septembrini. Määrus sätestab, et hüvitatakse kulud,

mis on tekkinud perioodil 1. märtsist kuni 31. detsembrini. Eelarve vahendite olemasolul on

planeeritud avada detsembris ka teine taotlusvoor, et hüvitada kulud, mis tekivad perioodil 1.

oktoobrist kuni 31. detsembrini 2026. Antud perioodi kohta esitatakse uus toetustaotlus koos

maksetaotlusega ning PRIA teeb selle perioodi kulude kohta uue arvutuse kalapüügiandmete

põhjal ning arvestades ühikuhinda, mis on arvutatud eelnõu § 3 lõike 3 kohaselt.

Eelnõu § 8 sätestab toetuse saaja kohustused.

Eelnõu § 8 lõike 1 kohaselt täidab toetuse saaja järgmiseid kohustusi:

1) võimaldab teha auditit ja teostada järelevalvet või teha muud toetuse saamisega seotud

kontrolli ning osutab selleks igakülgset abi, sealhulgas võimaldab viibida toetuse saaja

kinnisasjal, ehitises ja ruumis ning läbi vaadata dokumente ja vara kohapeal;

2) esitab auditi tegemiseks, järelevalve teostamiseks või muu kontrolli tegemiseks vajalikud

andmed ja dokumendid määratud tähtaja jooksul;

3) näitab avalikkusele, et tegemist on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi toetuse

abil elluviidava tegevusega, kasutades selleks ettenähtud sümboleid ja teavitustegevusi kooskõlas

regionaalministri 19. juuli 2023. a määrusega nr 45 „Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi rakenduskava 2021–2027 toetuse objekti tähistamise ning Euroopa Liidu

osalusele viitamise tingimused ja kord“.

Eelnõu § 8 lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja lisaks lõikes 1 sätestatule täitma § 5 lõike 2

punktides 4 ja 5 sätestatud taotlejale esitatavaid nõudeid kuni viie aasta möödumiseni PRIA poolt

viimase toetusosa maksmisest.

9

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1380/2013 ning

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2021/1139.

Meedet ei loeta määruse (EL) 2021/1139 artikkel 10 lõike 2 kohaselt riigiabiks, sest see on

suunatud kalapüügitoodete tootmise (kalapüük) edendamiseks.

4. Määruse mõjud

Määrusel on oluline sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju regionaalarengule ning kohatine

mõju ka riigi toidujulgeolekule kohaliku toiduga varustatuse jätkumise tagamise kaudu. Samas

mõjutab meede oluliselt kalandussektoris tegutsevaid ettevõtjaid, kelle kaudu varustatakse

toidutööstusi toorainega ning julgeoleku seisukohast on toidutootmine strateegiline sektor. Mõju

riigiasutuste töökorraldusele on väike. Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele, kohaliku

omavalitsuse korraldusele ning elu- ja looduskeskkonnale, kuna hüvitatakse tekkinud täiendavaid

kulusid ettevõtjale.

Tänaseks on selgunud, et kalapüügitoodete tootmiseks kasutatava kütuse hinnad püsivad jätkuvalt

väga kõrgel tasemel. Hinnatõusu üks peamine põhjus on Lähis-Idas alates 28. veebruarist 2026

valitsev pingeline olukord, mille tulemusena on Hormuzi väina sulgemine põhjustanud nafta

maailmaturuhinna järsu ja ulatusliku kasvu. Kalapüügitoodete tootmisel mõjutab selline

sündmuste ahel eriti tugevalt, kuna kütus moodustab olulise osa püügitegevuse muutuvkuludest,

mis tähendab kütusehindade püsiv tõus kalandusettevõtjatele märkimisväärset lisakoormust,

suurendades püügireiside omahinda, vähendades ettevõtjate kasumlikkust ning seades surve alla

sektori majandusliku jätkusuutlikkuse ka teiste riikide ettevõtjatega, kes samas piirkonnas ja

samadel turgudel tegutsevad. Tekkinud olukord ei saa pidada enam lühiajaliseks ega ka enam

tavapärase turukõikumisena, vaid rahvusvahelisest geopoliitilisest kriisist põhjustatud

erakorraliseks häireks, mille mõju kandub otseselt üle ka kalandussektorisse, mis ühtlasi osa

eestlaste toidujulgeolekust.

Määruse jõustudes on kokkulepitud tingimuste ja korra kohaselt võimalik Euroopa Merendus-,

Kalandus ja Vesiviljelusfondist 2021–2027 anda kalapüügiga tegelevatele ettevõtjatele kütuse

hinnatõusu hüvitamiseks toetust, mis on tekkinud Lähis-Idas alates 28. veebruarist 2026. a

valitseva olukorra tõttu, mille tulemusena on mõjutatud olnud Euroopa Liidu kalandussektori

ettevõtjaid. Lähis-Idas aset leidnud rünnakud energiataristu vastu ja Hormuzi väina sulgemine on

kaasa toonud naftahindade järsu ja märkimisväärse ülemaailmse tõusu.

Määruse sihtrühm ja kasusaajad on kalapüügiga tegelevad ettevõtjad, kes äriregistri järgi

tegelevad merekalapüügiga (EMTAK-i jao A alajagu 03111) või mageveekalapüügiga

(EMTAK-i jao A alajagu 03121) ning kellele on kalapüügiseaduse alusel antud kaluri või

kalalaeva kalapüügiluba. Kalalaeva kalapüügiluba on antud kalalaevastiku segmenti

4S1(Läänemere traalpüük), 4S2 (rannapüük),4S3 (kaugpüük) või 4S4 (siseveekogud) kantud

kalalaeva omavale ettevõtjale.

Eesti kalandussektoris tegutseb 2026. aasta andmetel ranna- ja sisevete püügil ca 1392

kalapüügiloa omanikku ning püügilubadele on kantud 2024 kalurit. Traalpüügisektoris tegutseb

16 ettevõtet ja kaugpüügisektoris 3 ettevõtet. Kõik nimetatud ettevõtjad ei kvalifitseeru toetuse

taotlejateks, kuna nende toetuse suuruse arvestamisel võetakse aluseks püütud kala koguseid ning

kui selle põhjal selgub, et toetuse suurus on vähem, kui 500 eurot taotluse kohta, siis sellisel juhul

toetust välja ei maksta. Tõenäoliselt on suurem mõju nendel ettevõtjatel, kes püüavad rohkem.

Sellisel viisil meetme sihistamine vähendab PRIA töökoormust taotlejate suhtes, kellel olulist

mõju kalapüügil ei ole ja kütust püügitegevusel suurel hulgal ei tarbi.

10

Kütuse tarbimine lähtuvalt kasutatavatest püügimeetoditest on segmentidel väga erinev.

Kutseline kalur, kes tegutseb kalalaevastiku segmenti 4S2 (rannapüük) kantud kalalaeva pardal

kalapüügiga, tarbib kütust säästlikult. Traallaev nii Läänemeres kui ookeanil rahvusvahelistes

vetes peab vee peal liikuma, et saaki koguda laeva järel veetavasse püügivahendisse.

Väikesemahulisel rannapüügil ja jõgedel-järvedel toimuval püügil kasutatakse üldjuhul vees

seisvaid püügivahendeid, mistõttu kütust tarbitakse vaid püügivahendi juurde ja tagasi sadamasse

sõitmiseks.

Määruse jõustumine võimaldab anda toetust rahalise hüvitise maksmiseks kalandussektori

ettevõtjatele lisakulude eest, mida nad on kandnud Lähis-Ida kriisist põhjustatud turuhäirete ja

nende negatiivse mõju tõttu kalapüügitoodete tarneahelale, mille tulemusel on ettevõtjad pidanud

maksma kallinenud kütusehindasid kalapüügitoodete püüdmisel.

Põhjalikumalt saab kalandusvaldkonna toimimise kohta teavet Kalanduse Teabekeskusest4 ning

kala käitlemise ja turukorralduse järelevalve kohta Põllumajandus- ja Toiduametist.

Määrusel on positiivne sotsiaalne ja majanduslik mõju ning mõju regionaalarengule ja riigi

(toidu)julgeolekule kohaliku toiduga varustatuse jätkumise tagamise kaudu. Väga kõrged

energiahinnad kahjustavad majandust ja EL-i kodanike, eelkõige ebasoodsamas olukorras olevate

inimeste ostujõudu, mõjutavad ettevõtjate konkurentsivõimet ning kulude suurenemine võib

teatavatel juhtudel muuta küsitavaks nende ettevõtjate tegevuse jätkumise, kes muul juhul

tegutseksid kasumiga, ning see avaldab tõenäoliselt mõju ka tööhõivele.

Üheks toetuse saajate sihtgrupiks on ka väikesed ja keskmise suurusega ettevõtted (VKE), kellel

on Eesti majanduses suur roll. Enamus Eestis tegutsevatest ettevõtetest ongi VKE-d.

Suurettevõtteid on Eestis vähe ning ka nemad on määruse sihtgrupiks, sest aitavad kaasa toiduga

varustatusele kalapüügitoodetega varustamise kaudu. Eestis on VKE-de suhtarv suurem kui EL-

is keskmiselt. Kalapüügi- ja vesiviljelusvaldkonnas on ligi 50% ettevõtetest mikroettevõtted, kus

on alla 10 töötaja.

Ettevõtted, kes tegelevad kalapüügiga, paiknevad üle Eesti paljudes maakondades, kui ennekõike

suuremate veekogude ääres ehk Läänemeri või Peipsi- ja Võrtsjärv. Määruse kohaselt antava

toetusega toetatakse ettevõtjate võimekust ületada majandusraskused ja jätkata oma tegevusega,

pakkuda kalatooteid, sissetulekut ja töökohti enamasti väljaspool Harjumaad maapiirkondades,

ning seeläbi saavad võimalusel oma toodangut jätkuvalt eksportida ning teha investeeringuid oma

tegevuse energia- ja ressursisäästlikumaks muutmiseks.

Toetus kütuse hinnatõusust tingitud lisakulude osaliseks hüvitamiseks on lühiajaline

leevendusmeede, mis tuleneb määruse (EL) nr 2021/1139 artikli 26 lõike 2 alusel Euroopa

Komisjoni rakendusotsusest (EL) nr 2026/889, mille kohaselt määratletakse Lähis-Idas alates 28.

veebruarist 2026 valitsev olukord märkimisväärseid turuhäireid põhjustava erandliku

sündmusena. Seetõttu võib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rahalistest

vahenditest anda toetust hüvitisena makstes kalandus- ja vesiviljelussektori ettevõtjatele saamata

jäänud tulude ja lisakulude eest. Määruse eelnõuga soovitakse hüvitada kalurkonnale

kütusehindade tõusust tekkinud kulutusi. Lisaks kütusehindade tõusule on mõju avaldunud ka

teistele energiakandjatele, kuid näiteks gaasihindade tõus ei ole olnud eelnõu väljatöötamise

hetkel sedavõrd märkimisväärne, et see ettevõtjate igapäevatööd suuresti mõjutaks ning seetõttu

hüvitist selle energiakandja kasutamisel ei plaanita maksta.

Taotlus koos maksetaotlusega esitatakse PRIA-le elektrooniliselt PRIA e-teenuste keskkonna

kaudu ning menetlusprotsess on kujundatud nii, et taotleja halduskoormus (ajakulu) on

võimalikult väike.

4 www.kalateave.ee

11

Mõju riigiasutuste töökorraldusele on väike. Määruse rakendamisega kaasneb PRIA-le

mõningane lühiajaline lisakoormus toetuse taotluste menetlemisel, kuid see ei ületa kompetentsi

piire. Samas peab PRIA arvestama täiendava taotlusvooru avamisega 2026. aastal. PRIA on

valitsusasutus, mis Euroopa Liidu makseagentuurina korraldab muu hulgas Euroopa Merendus-,

Kalandus- ja Vesiviljelusfondi ja sellele eelnevate fondide toetuste andmist juba 20 aastat. Kuna

toetust makstakse üksnes kütuse tarbimisel 2026. aastal pärast Lähis-Ida kriisi algust tekkinud

hinnavahe hüvitamiseks, siis saab PRIA organisatsioonisiseses töökorralduses arvestada

asjaoluga, et see meede on lühiajaline.

Määrusel puudub oluline mõju riigi välissuhetele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ning

elu- ja looduskeskkonnale. Eelnimetatud mõju ulatus, sagedus ja ebasoovitava mõju avaldumise

risk on väike. Määrus ei ajenda kütust ettevõtja tavapärasest tarbimisest rohkem tarbima ning

kulud hüvitatakse tagantjärgi ning Läänemeres on enamike majanduslikult tähtsate kalaliikide

püüdmine rangelt reguleeritud kvootidega. Oluline mõju loodusele sh looduslikule kalavarule

puudub. Määrus on kooskõlas Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe põhimõtetega. Üldine

suundumus energiat ratsionaalselt tarbida innustab ka sihtrühma ettevõtjaid oma tegevuse

eripärasid arvestades võimalusel nii energiatarbimist vähendama kui ka selle paremat ajalist

jaotamist.

Euroopa Liidus on kalapüük oluline eelkõige rannikumajanduse, töökohtade, toiduturu,

kultuurilise järjepidevuse ja merealade kestliku kasutamise seisukohast. Globaalset püügimahu

kasvu EList ei eeldata, sest looduslike kalavarude kasutusruum on pigem piiratud.5 Kuna eelnõu

kohaselt hüvitatakse ainult täiendava hinnatõusu osa, siis tavapärane kulu kütusele jääb endiselt

ettevõtja enda kanda ning see ei soodustada ülepüüki, ülevõimsust ja majanduslikult ebatõhusat

püügitegevust.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist rakenduskava kiideti EL komisjoni poolt

heaks 8. detsembril 2022. a ning selles nähti ette, et vajaduse ilmnemisel on võimalik Eesti

kalandussektori ettevõtjatele pakkuda kriisiabi erakorralise sündmuse korral. Määruse (EL)

2021/1139 artikli 26 lõike 2 alusel ning kooskõlas Euroopa Komisjoni rakendusotsusega (EL)

2026/889, mille kohaselt määratletakse Lähis-Idas alates 28. veebruarist 2026 valitsev olukord

märkimisväärseid turuhäireid põhjustava erandliku sündmusena ning sellest tulenevalt võib

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondist anda toetust rahalise hüvitisena

kalandussektori ettevõtjatele saamata jäänud tulude ja lisakulude eest. Määruse jõustumisel

soovitakse hüvitada kalapüüdjatele kallinenud kütusehinda. Sellise toetatava tegevuse kulud on

rahastamiskõlblikud alates 28. veebruarist 2026. a. Eelnõus on abikõlblikuks kuluks kütus, mida

on kasutatud kalapüügil. Meetme kogu eelarve on kokku hinnanguliselt ca 1,8 miljonit eurot, mis

kaetakse kõik Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi rahalistest vahenditest.

Maksimaalne toetuse summa, mida hüvitatakse on 500 000 eurot taotleja kohta EMKVF

programmperioodil ning toetust ei maksta kui hüvitise suurus on alla 500 euro taotluse kohta.

Meedet rahastatakse Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027

rakenduskavas kirjeldatud tavapärase korra alusel, mil meetme eelarvest 70% kaetakse Euroopa

Merendus-, Kalandus ja Vesiviljelusfondist ning 30% Eesti Vabariigi eelarvest. Määruse

rakendamisega ei kaasne täiendavaid lisakulusid ega tulusid riigieelarvele, kuna kulud

hüvitatakse 100% ulatuses Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021–2027

rahalistest vahenditest ning plaanitav meede on Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi rakenduskava kohaselt heaks kiidetud

5 FAO. 2026. The State of World Fisheries and Aquaculture 2026 – Blue Transformation: turning vision into impact. Rome.

12

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse infosüsteemis EIS kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile ja Majandus-

ja Kommunikatsiooniministeeriumile ning saadetakse ka arvamuse esitamiseks PRIA-le. Eelnõu

väljatöötamisel on konsulteeritud kalapüügitoodete tootmisega ehk püüdmisega tegelevaid

ettevõtjaid esindavate erialaliitudega: Eesti Kaugpüüdjate Liit ning Eesti Kalurite Liit, lisaks on

kaasatud olnud nii ranna kui ka sisevete kalandusega tegelevad esindusorganisatsioone. Antud

teemat on käsitletud ka 16. aprillil 2026. a toimunud Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi seirekomisjoni istungil, kus seirekomisjoni liikmete poolt leidis kinnitust, et

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium jälgib edasist käekäiku kütusehindade turul ning

vajadusel töötab ministeerium välja vastava meetme kallinenud kütusehindade hüvitamiseks

kalapüügitoodete tootmisega tegelevatele ettevõtetele. Tänaseks on selgenenud, et

kalapüügitoodete tootmisel kasutatava kütuse hinnad on endiselt kõrged Lähis-Idas alates 28.

veebruarist 2026 valitseva olukorra tõttu, kus Hormuzi väina sulgemine on kaasa toonud

naftahindade järsu ja märkimisväärse ülemaailmse tõusu.

Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi 2021-2027 seirekomisjon kooskõlastas

toetatava tegevuse valimise metoodika ja kriteeriumid, mis on sätestatud eelnõu paragrahvides 5,

6, 7 ja 8 ajavahemikul 9 kuni 23 september 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4- 3/678

Ministri määruse eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab Teile kooskõlastamiseks regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Perioodi 2021-2027 erakorraline toetus tootmissisendite hinnatõusu hüvitamiseks kalapüügitoodete tootmisega tegelevale ettevõtjale “ eelnõu. Palume eelnõu kooskõlastada viie tööpäeva jooksul, arvestades vajadust avada toetusmeede novembris ning alustada toetuste väljamaksmist käesoleval aastal.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, Erakorraline_toetus_2026_EN_15_10_2026.pdf

2. Määruse eelnõu seletuskiri, Erakorraline_toetus_2026_SK_15_10_2026.pdf

Mari Parik, [email protected], 503 0507