Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Justiits- ja Digiministeerium

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

30.10.2026 nr 1-6/3566-1

Riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Austatud ministrid ja teised koostööpartnerid

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks riigipiiri seaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõu, seletuskirja ja selle lisaga on võimalik tutvuda Eelnõude infosüsteemis (EIS).

Palume eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada 15 tööpäeva jooksul eelnõu EIS-is

avaldamisest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa:

1. Eelnõu – 1 lehel;

2. Eelnõu seletuskiri – 11 lehel;

3. Seletuskirja lisa – 12 lehel.

Arvamuse avaldamiseks:

Politsei- ja Piirivalveamet

Andmekaitse Inspektsioon

EELNÕU

15.10.2026

Riigipiiri seaduse muutmise seadus

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 94 täiendatakse lõigetega 5–7 järgmises sõnastuses:

„(5) Riigipiiri valvamiseks ja piirirežiimi tagamiseks võib politsei paigaldada piirivööndisse ja

piiriveekogule ajutiselt füüsilisi tõkkeid ja need eemaldatakse vajaduse äralangemisel.

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 nimetatud tõkete paigaldamine piirivööndisse kooskõlastatakse

pädevate asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste ning maaomanikega. Käesoleva paragrahvi

lõikes 5 nimetatud tõkete paigaldamisest piiriveekogule teavitatakse pädevaid asutusi.

(7) Avalikku korda või riiklikku julgeolekut vahetult ohustada võivas olukorras võib

piirivööndisse füüsilisi tõkkeid paigaldada ilma pädevate asutuste, kohaliku omavalitsuse üksuste

või maaomanike kooskõlastuseta.“;

2) paragrahvi 95 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Politsei või Kaitsevägi võib käesolevas paragrahvi lõikes 1 nimetatud seadmete abil koguda

salvestisi, mis sisaldavad ka heli riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel ebaseadusliku

piiriületuse avastamiseks, objektide tuvastamiseks, piiripunktides turvalisuse tagamiseks ja

piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks.“;

3) seadust täiendatakse §-ga 222 järgmises sõnastuses:

㤠222. Riigipiiri taristu ja valvamisega seotud teave

(1) Riigipiiri valvamise võimekust ning riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi

lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe juurdepääsupiirangu tähtaega võib asutuse juht

pikendada viie aasta kaupa, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, kuid mitte

kauemaks kui 30 aastaks alates dokumendile esmase juurdepääsupiirangu kehtestamisest.

(2) Kui dokumendile juurdepääsu piirangu tähtaeg on lõppenud enne käesoleva paragrahvi

jõustumist, kuid piirangu kehtestamise põhjus püsib, võib juurdepääsupiirangu uuesti kehtestada

ja vajadusel pikendada käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tingimustel.“.

Riigikogu esimees

Tallinn 2026

Algatab Vabariigi Valitsus

Riigipiiri seaduse eelnõu

seletuskirja juurde

Lisa

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Kaitseministeerium

1. VTK punkti 1.1. osas, mis käsitleb riigipiiri

taristu tehnoloogilisi lahendusi ja

turvameetmeid kajastava teabe

juurdepääsupiiranguid märgib

Kaitseministeerium järgmist:

1.1 Nõustume, et tulenevalt

julgeolekukeskkonna muutumisest ning

kriisivalmiduse täpsemast reguleerimisest

on teatud juhtudel vajalik riigikaitset ja

julgeolekut kajastavale teabele kehtestada

pikem juurdepääsupiirangu tähtaeg, kui

kehtiv AvTS võimaldab. Meie hinnangul on

VTK-s käsitletud valdkonda puudutava

teabe juurdepääsupiirangud aktuaalsed nii

riigipiiriseaduse (edaspidi RiPS) kui avaliku

teabe seaduse (AvTS) vaates. Kui

juurdepääsupiirangu erisused sätestatakse

RiPS-s, on oluline viia miinimumi

võimalus, et hoolimata RIPS-s loodavast

riigipiiri taristu ja valvamisega seotud teabe

juurdepääsupiirangust (sh tähtaja erisusest)

on samale teabele või selle olulisele osale

juurdepääs võimalik muudest

teabeallikatest AvTS-st tulenevalt.

Võtame teadmiseks

1. 1.2. Lahendamist vajab küsimus, kuidas

seaduse tasemel tagada erasektoriga

jagatava riigikaitselise teabe kaitse.

Ettevõtjad valdavad riigikaitse ja julgeoleku

seisukohalt kaitset vajavat teavet RiPS

reguleerimisalas näiteks piiriehitiste ja

tehnilise valvega seoses, samas ei kehti neile

AvTS tähenduses teabevaldaja

juurdepääsupiirangute kohustused.

1.3. Meie hinnangul vajab AvTS

riigikaitselise teabe kaitse vajadustest

tulenevat laiemalt uuendamist ja

täpsustamist. Arvestades Justiits- ja

Digiministeeriumi koostatavat AvTS

muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsust, on

Kaitseministeeriumi hinnangul otstarbekas

täiendavalt analüüsida, kas vajalikud

Võtame teadmiseks

Erasektoriga jagatava riigikaitselise teabe

konfidentsiaalsuse nõuded, sh selle

kasutamise, säilitamise ning hävitamise

nõuded peavad olema reguleeritud

lepingutega. Ehitusseadustikust (EhS)

tulenevad riigipiiri taristu rajamisele

erisused, sh reguleerib EhS § 116 ja VV

03.12.2015 määrus nr 124 nõuded

riigikaitselise ja julgeolekuasutuse ehitise

dokumenteerimisele. VV määruse nr 124 §

1 lg 5 kohaselt ehitusdokumendid

hoiustatakse ja antakse üle riigikaitselise ja

julgeolekuasutuse ehitise omanikule või

muule asjassepuutuvale isikule korras ja

viisil, mis ei ohusta riigikaitselise või

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

teabele juurdepääsu erisused sätestada

AvTS-s või valdkondlikes eriseadustes (sh

RiPS-s).

1.4. Oleme valmis koostööks

Siseministeeriumiga, et

Kaitseministeeriumi valitsemisala

puudutavad vajalikud põhimõtted käesoleva

VTK alusel koostatavas eelnõus sätestada.

Lisaks oleme andnud vastavad sisendid

Justiits- ja Digiministeeriumile AvTS

muutmise eelnõu väljatöötamiskavatsuse

koostamiseks.

julgeolekuasutuse ehitise turvalisust ega

töövõimet.

2. VTK punkti 1.2. osas, mis käsitleb tõkkeid

piiriveekogul ja piirivööndis, märgime:

2.1. VTK kohaselt ei ole RiPS-i alusel

võimalik paigaldada piirivööndisse või

piiriveekogule füüsilisi tõkkeid, sest vastava

sätte eesmärk on võimaldada valve- ja

seireseadmete, sealhulgas mereseireradarite

paigaldamist ja kasutamist. Arvestades

tõkete olulisust riigipiiri kaitsel, nõustume

suurema õigusselguse vajadusega sõltumata

kehtiva õiguse tõlgendamise võimalustest.

2.2. Kaitseministeeriumi hinnangul on

asjakohane sätestada RiPS-s tõkete

paigaldamise õigus piiriveekogule ja

piirivööndisse ning vajadusel selle

lähipiirkonda lisaks ebaseadusliku

piiriületuse ennetamisele ja tõkestamisele

ka riigikaitse tagamise eesmärgil.

2.3. Leiame, et Kaitseväe ülesandeid

arvestades on asjakohane sätestada RiPS-s

tõkete paigaldamise pädevus funktsiooni-

mitte asutusepõhiselt. Samuti on asjakohane

kasutada tõkke mõistet laiemas tähenduses,

et võimaldada muu hulgas pinnase või muu

loodusliku materjali kasutamist.

Võtame teadmiseks

VTK kohaselt on vajadus füüsilisi tõkkeid

paigaldada piirivööndisse ja piiriveekogule

riigipiiri valvamise ja piirirežiimi tagamise

eesmärgil. KV pädevuses ei ole maismaal

ja piiriveekogudel valvata riigipiiri ning

tagada piirirežiimi.

Vabariigi Valitsus on otsustanud ehitada

täielikult välja Eesti Vabariigi idapiir.

Püsiva iseloomuga maismaapiiri elemendid

paigaldatakse ja on juba

paigaldatud/rajatud ka riigikaitse

eesmärgil. Pinnase või muu loodusliku

materjali kasutamine füüsilise tõkkena

oleks pigem püsivama iseloomuga ning ei

ole muudatuse eesmärgiks. Näiteks

kraavide ja vallide rajamisel on suurem

riive ka omandiõigusele, kuna need ei ole

kergesti teisaldatavad.

3. VTK punkti 1.3. osas, mis käsitleb

piirikontrolli andmekogu (edaspidi PIKO)

märgime:

3.1. VTK eesmärk on PIKO andmetöötluse

selguse ja läbipaistvuse suurendamine ning

Võtame teadmiseks

VTK-s nimetatud PPVS-i muudatused on

kavas eraldiseisvas eelnõus käsitleda ning

analüüsida terviklikult PPVS-i ja PIKO

põhimääruse muudatusi.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

tagasiside ja ettepanekute kogumine

täiendavate muudatusvajaduste kohta.

Mõistes, et eesmärk on seotud Schengeni

ühtse viisaruumi nõuetele vastava

reisijasõbraliku piirikontrolli tagamisega,

juhib Kaitseministeerium tähelepanu

vajadusele kontrollida kriisiolukorras

isikute riigikaitselise töökohustusega seotud

andmeid. Vabariigi Valitsusel on

riigikaitseseadusest tulenev õigus

kehtestada mobilisatsiooni

ettevalmistamiseks ja korraldamiseks

Eestist lahkumise keeld vähemalt 18-

aastasele kaitseväekohustuslasele ning

sõjaaja ametikohale nimetatud

kaitseväekohustuseta Kaitseliidu

tegevliikmele. Nende isikute andmed saab

PIKO kaitseväekohustuslaste registrist.

Lisaks on valitsusel õigus kehtestada Eestist

lahkumise keeld töökohustuse täitmise

tagamiseks isikutele, kes töötavad

riigikaitselistel ameti- või töökohtadel.

Nende hulgas on arvukalt inimesi, kes ei ole

kaitseväekohustuslased ja kelle

riigikaitselisel ameti- või töökohal

töötamise andmed on seetõttu kättesaadavad

vaid maksukohustuslaste registri osaks

olevast töötamise registrist. Kehtiva

põhimääruse järgi ei ole PIKO-l sinna

päringute tegemise ega sealt andmete

saamise õigust, samuti ei ole ette nähtud

vastavat andmevahetust.

3.2. Kaitseministeerium analüüsib, kas ja

millised PIKO andmed on vajalikud sõjalise

riigikaitse tagamiseks ning kuidas neid

kriisiolukorras pädevale asutusele kiiresti

tagada. Esitame vastava ettepaneku

esimesel võimalusel.

Kliimaministeerium

1

2.

Kooskõlastame riigipiiri valvamist

puudutavate muudatuste

väljatöötamiskavatsuse, samas esitame

täiendava ettepaneku riigipiiri seaduse

muutmiseks, mis on oluline piiripunkti

mõiste täpsustamiseks.

Võtame teadmiseks

RiPS-is on korduvalt kasutatud mõistet

„maantee“. RiPS 11. peatüki alusel on

korraldatud sõidukite sisenemine

maanteepiiripunkti. Vabariigi Valitsus on

RiPS § 10 lõike 4 alusel kehtestanud

määruse, milles on täpsustatud konkreetsed

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Palume kaaluda riigipiiri seaduse §10 lõikes

1 sõna „maanteelõigu“ asendamist sõnaga

„teelõigu“.

Riigipiiri seadus sätestab, et piiripunkt on

rahvusvaheliseks liikluseks avatud

maanteelõigu või veekogu, raudtee- või

lennujaama, jõe-, järve- või meresadama

ehitise ja territooriumi piiratud ja tähistatud

osa, kus toimub piirikontroll. Mõistet

maantee ei ole riigipiiri seaduses sätestatud,

kuid selle mõiste sätestab ehitusseadustik (§

92 lg 2). Selle kohaselt on maantee

väljaspool linnu, aleveid ja alevikke paiknev

tee sõidukite ja jalakäijate liiklemiseks.

Narvas asuvad piiripunktid linnatänavatel

(Narva 1 vastavalt Peterburi mnt-l ja Narva

2 Kose tänaval). Seega piiripunkti mõiste

täpsustamiseks palume eelnõu

ettevalmistamisel kaaluda eeltoodud

ettepanekut ja vajadusel ka riigipiiri seaduse

maanteepiiripunkti sisenemise korraldamise

peatüki 11 ning § 10 lõigete 2 ja 3

täpsustamist.

maanteelõigud, kus piiripunktid asuvad, nt

Narva-1 piiripunkt on piirikontrolli

toimumise koht Tallinn-Narva maanteel.

Kliimaministeeriumi ettepanekul on seega

suurem mõju, kui ühes paragrahvis mõiste

täpsustamine ning seetõttu on vajalik

põhjalikumalt analüüsida muudatust ning

isegi võimaliku RiPS-i uue tervikteksti

koostamist, arvestades, et kehtiv RiPS on

vastu võetud 1994. aastal.

Justiits- ja Digiministeerium

I. Sisulised märkused

Halduskoormus 1. VTK märgib ühe muudatuse sihtrühmana

ära ka eraettevõtjad, kes osalevad

piiriehitusel. Palume eelnõu seletuskirjas

täpsustada nimetatud sihtrühma arvulist

suurust, eelduslikult täpsemate andmete

puudumisel nt suurusjärguna (nt 10, 20, 50

või 100 ettevõtjat). Täiendavalt palume

analüüsida, kas juurdepääsupiiranguga

informatsiooni tähtaja pikendamine

tähendab nimetatud sihtrühmale täiendavat

halduskoormust. Sellega seoses tuletame

meelde, et kui see nii on, siis 2025. a

jõustunud Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a

määruse nr 180 „Hea õigusloome ja

normitehnika eeskiri“ (HÕNTE)

muudatuste kohaselt tuleb õigusloomeliste

muudatustega kaasneva halduskoormuse

kasvu korral ettevõtjatele, inimestele või

vabaühendustele näha ette ka muudatused

halduskoormuse vähendamiseks (vt

HÕNTE § 1 lg 41) ning seda lühidalt

kajastada tulevase eelnõu seletuskirja

Võtame teadmiseks

Seletuskirjas on täpsustatud sihtrühma.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

sisukokkuvõttes (§ 41 lg 2 p 3).

Põhjalikumalt tuleb halduskoormuse

lisandumist ja vähendamist kirjeldada

eelnõu seletuskirja 6. osas ,,Seaduse mõju“.

Justiits- ja Digiministeerium jätab

kooskõlastamata eelnõu, milles ei ole

halduskoormuse tasakaalustamise reeglit

rakendatud.

VTK p 3.1. ja 5.1. (riigipiiri taristu ja

valvamisega seotud teabe kaitsmine)

2. VTK-s on ühe lahendamist vajava

probleemina kirjeldatud riigipiiri valvamise

võimekusi ning riigipiiri taristu ja valvamise

tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid

kajastava teabe selle osa, mis on täna

asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud

(AK), juurdepääsupiirangu tähtaja

(maksimaalne 5+5 aastat) ebapiisavust.

VTK kohaselt soovitakse RiPS-i täiendada

viisil, mis võimaldab pikendada riigipiiri

taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi

lahendusi ja turvameetmeid kajastavale

teabele kehtestatud juurdepääsupiirangu

tähtaega viie aasta kaupa, kuid mitte

kauemaks kui 30 aastaks alates

dokumendile juurdepääsupiirangu

kehtestamisest; ühtlasi lisada RiPS-i säte,

mille alusel on Politsei- ja Piirivalveametil

(PPA) õigus juurdepääsupiirangu tähtaega

pikendada, kui dokumendile juurdepääsu

piirang on lõppenud enne kavandatud

muudatuse jõustumist, kuid piirangu

kehtestamise põhjus püsib. VTK kohaselt ei

soovita muudatustega lisada uut

juurdepääsupiirangu alust, vaid eesmärk on

täpsustada RiPS-s ühte sisejulgeoleku

tagamise valdkonda kuuluvat teabe liiki;

alus selle pikendamiseks tuleneb seejuures

jätkuvalt avaliku teabe seadusest (AvTS)

(täpsemalt § 35 lg 1 p-st 31).

Nõustume VTK lähenemisega, et teavet

tuleb kaitsta lisaks tähtajale ka alati piisaval

tasemel, st lahenduseks ei ole AK teabe

tunnustele vastava teabe edaspidine

töötlemine riigisaladusena põhjusel, et

riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadus

(RSVS) võimaldab pikemaid tähtaegu.

Võtame teadmiseks

1. Juurdepääsupiirangu alus ja tähtaeg

AvTS-is sätestatud juurdepääsupiirangud

peaksid katma ära üldjuhul kõik

võimalikud juhud, millal võib olla

õigustatud andmetele juurdepääsu piirata.

VTK-s nimetatud teave on

sisejulgeolekualane teave, kuid iga

sisejulgeolekualane teave ei ole kaitsmist

vajav teave ning VTK-s on üksnes kitsalt

välja toodud vajadus sätestada erisus

riigipiiri valvamisega seonduva teabe

kohta. Probleem ei seisne AvTS-is

sätestatud aluse puudumises, vaid AvTS-i

kohastes tähtaegades (5+5 aastat).

AvTS-is ei ole seni sätestatud võimalust

pikendada juurdepääsupiiranguid

kauemaks kui kümneks aastaks. Seetõttu

oleme näinud võimalust (või kohustust)

läheneda valdkonnapõhiselt (antud juhul

riigipiir), mille teabe kaitsmise vajadus on

kauem kui kümme aastat. Alternatiivsena

on võimalik AvTS-is kehtestada või

pikendada (antud juhul § 35 lg 1 p 31)

juurdepääsupiirangut kauemaks kui

kümneks aastaks.

AvTS § 40 lg 1 regulatsioon võimaldab

kehtestada juurdepääsupiirangut ainult

kümneks aastaks ning VTK-s on toodud

põhjused, miks riigipiiri valvamist ja

kaitsmist puudutava teabe avalikustamine

pärast kümmet aastat avardab võimalusi

riigi julgeoleku ohustamiseks.

Märgime, et säte ei ole suunatud

andmekogude regulatsioonile. Kui

seadusandja on hinnanud, et andmekogu

andmed on juurdepääsupiiranguga, siis

tuleb eeldada, et selle juurdepääsupiirangu

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Teabe kaitserežiimide oluline erinevus

seisneb mh selles, et AK teabe puhul on

teabele juurdepääs lihtsam, näiteks on

võimalik esitada teabenõue ja põhjendada

oma juurdepääsuvajadust. Asutuse juht võib

otsustada asutusevälisele isikule

juurdepääsu võimaldamise AK teabele, kui

see ei kahjusta riigi huve. Riigisaladusele

juurdepääsu õiguse andmine toimub

rangemate reeglite alusel RSVS-s

ettenähtud korras.

Selgitame, et AvTS § 3 kohaselt on avalik

teave mis tahes viisil ja mis tahes

teabekandjale jäädvustatud ja

dokumenteeritud teave, mis on saadud või

loodud seaduses või selle alusel antud

õigusaktides sätestatud avalikke ülesandeid

täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib

piirata seaduses sätestatud korras. Seega

lähtub AvTS eeldusest, et kogu teave, mida

riik töötleb oma ülesannete täitmisel, on

avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes

on kehtestatud juurdepääsupiirang.

AvTS-s on sätestatud loetelu

juurdepääsupiirangutest §-s 35.

Juurdepääsupiiranguga teave võib olla nii

sisejulgeoleku tagamisega seonduv teave

(p-st 31) kui ka §-s 35 loetlemata, kuid

eriseaduses sätestatud teave (p 19). Kuigi

AvTS § 35 lg 1 p 19 võimaldab eriseadustes

juurdepääsupiiranguid kehtestada, saab seda

teha üksnes põhjendatud juhtudel. Justiits-

ja Digiministeeriumi seisukoht on, et AvTS-

s sätestatud juurdepääsupiirangud peaksid

katma üldjuhul kõik võimalikud juhud,

millal võib olla õigustatud andmetele

juurdepääsu piirata.

Selleks, et tegemist saaks olla põhjendatud

juhuga, tuleb mh hinnata, kas ja miks AvTS

§ 35 alused ei ole konkreetsel juhul

piisavad. Eriseaduses andmekogu

andmetele absoluutse juurdepääsupiirangu

kehtestamisel tuleb lähtuda sellest, et selline

juurdepääsupiirang on lubatud kehtestada

üksnes olukorras, kui on teada, et kõik

andmekogus olevad andmed on

tähtaeg kattub asjaomaste andmete

säilitamise tähtajaga.

2. Tromsø konventsioon

Oleme seisukohal, et kavandatav

juurdepääsupiirang on ühelt poolt AvTS §

35 lg 1 p-s 31 toodud teabe alaliik ja on

kaetud Tromsø konventsiooni art 3 lõike 1

punktidega a ja b (riigi julgeolek ja avalik

julgeolek).

3. Sätte sõnastus

Nõustume toodud murekohtadega, mis on

seotud sätte sõnastusega (rakenduslikku

laadi) ja küsimusega, millena käsitletakse

teavet, mille juurdepääsupiirang on

lõppenud, kuni muudatuse jõustumiseni.

Teave on seni paraku avalik ning säte on

sõnastatud PPVS-i täiendamise seaduse

(RT I, 19.01.2022, 1) eeskujul, kuivõrd

muud sellist õigusloomelist lahendit ei ole

meile teadaolevalt varem tehtud ning

pooldame alati ühetaolist lähenemist.

Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud

riigipiiri taristu ja valvamisega seotud teabe

juurdepääsupiirangu erisusi (uus RiPS §

222 lg 1 ja 2) võrreldes avaliku teabe

seaduse üldsätetega.

Kehtiv RiPS on vastu võetud 1994. aastal

ning uutele sätetele on keeruline sobivat

kohta leida. Samas on vajadus reguleerida

olukord enne võimaliku RiPS-i uue

tervikteksti koostamist.

Eelistaksime, et nn 5+5 probleemistik

lahendatakse AvTS-i tasandil nagu tehti

VTK-s viidatud JDM-i analüüsi järeldustes.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

juurdepääsupiiranguga. See tähendab, et

seadusandja peab eriseaduses absoluutse

juurdepääsupiirangu kehtestamisel tegema

andmekogus sisalduva kogu teabe suhtes

kaalutlusotsuse, hinnates ühelt poolt

avalikku huvi nende andmete

avalikustamise suhtes ning teiselt poolt selle

teabe asutusesiseseks kasutamiseks

tunnistamisega kaitstavat huvi.

Eelnevast tulenevalt ei ole VTK pinnalt

üheselt arusaadav, kas RiPS § 222 lg 1

esimene lause on vältimatult vajalik

regulatsioon – selles nimetatud teave kattub

suhteliselt üheselt arusaadavalt AvTS § 35

lg 1 p-ga 31. Iga AvTS § 35 lg 1 punktides

kirjeldatud teabe eriseadustes

juurdepääsupiiranguga teabeks eraldi

kvalifitseerimine võib osutuda

ülereguleerimiseks. Lisaks tekitab see

segadust, kuna RiPS § 222 lg 1 esimene

lause jätab mulje, nagu korreleeruv piirangu

alus AvTS oleks § 35 lg 1 p 19, st piirang on

seatud eriseaduses, kuid seadusandja ise

hindab aluseks olevat ikkagi § 35 lg 1 p 31.

Sama lõike teise lause puhul juhime

tähelepanu, et see kattub üks-ühele täna

kehtivas AvTS § 40 lg-s 1 sätestatuga, mis

näeb ette, et teabele kehtestatakse

juurdepääsupiirang alates dokumendi

koostamisest või saamisest ning kuni

vajaduse möödumiseni, kuid mitte

kauemaks kui viieks aastaks ning et asutuse

juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie

aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu

kehtestamise põhjus püsib.

Seega palume eelnõu menetlemisel esitada

täpsemad selgitused selle kohta, mis on

seadusandja hinnangul vajadus RiPS § 222

lg 1 esimeses lauses reguleerida selles

kirjeldatud teabe juurdepääsupiiranguga

kvalifitseeruvaks ning miks ei piisa piirangu

pikendamiseks olemasolevast AvTS § 40 lg

1 regulatsioonist.

Põhjenduste vajalikkuse ning õigusliku

raamistiku kohta selgitame, et 2020. aasta 1.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

detsembril jõustus Tromsø konventsioon,

mille Eesti ratifitseeris 2016. aastal ning

2024. aastal antud hinnangus Eesti

seadusandluse kooskõlale nimetatud

konventsiooniga on välja toodud, et

absoluutsed seadusega ette nähtud erandid

teabe avalikkusest peavad olema

minimaalsed. Lisaks on Eesti eelnevalt

nimetatud hindamise raames antud

selgitustes viidanud, et isegi kui sellised

absoluutsed erandid teabe avalikustamisest

on kehtestatud, siis on seadusandja selle

kehtestamise raames hinnanud juba, kas

erandiga kaitstud huvi kaalub igal juhul üles

avaliku huvi nimetatud teabe vastu.

Seoses Tromsø konventsiooniga on oluline

ka märkida, et eriseaduses sätestatav

täiendav juurdepääsupiirang peab jääma

konventsiooni artikliga 3 antud raamidesse.

Konventsiooni artikkel 3 annab ammendava

loetelu põhjustest, millest tulenevalt võib

piirata ametlikele dokumentidele

juurdepääsu ning liikmesriigil ei ole õigust

seda loetelu laiendada.

Eriseaduses sätestatud juurdepääsupiirangu

normist peab seega nähtuma selgelt piirangu

kehtestamise eesmärk, st millist huvi

avaliku huvi vastu kaalutakse. Seletuskirjas

tuleb välja tuua, millise Tromsø

konventsiooni artiklis 3 sätestatud aluse alla

sätestatav juurdepääsupiirang mahub ja

millise mõttekäigu tulemusel sellise

järelduseni jõutud on.

Lisaks juhime tähelepanu, et VTK punktis

5.1 (mõju) osas pakutud RiPS § 222 lg 2

sõnastus ei ole lahendusena sobiv. Esiteks

on lõike 2 näol tegemist rakenduslikku laadi

sättega (olemasoleva teabe

juurdepääsupiirangu muudatused). Teiseks

jääb sõnastusest arusaamatuks, kuidas saab

pikendada sellise teabe juurdepääsupiirangu

tähtaega, mille juurdepääsupiirang on

vahepeal juba lõppenud (5+5 aastat on

möödunud ja teave on muutunud avalikuks).

Selgusetuks jääb, millena käsitletakse seda

teavet vahepealsel ajal (st kuni kavandatud

muudatuse jõustumiseni).

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

Märgime ka, et kui on põhjendatud uue

juurdepääsupiirangu aluse sätestamine, siis

tuleb muuta ka juurdepääsupiirangute

klassifikaatorit. Klassifikaator on kasutusel

näiteks dokumendihaldus-süsteemides ja sel

juhul saavad süsteemi kasutajad valida

asjakohase juurdepääsupiirangu aluse ning

süsteem seab automaatselt õige tähtajaga

piirangu.

VTK p 3.2. ja 5.2. (tõkked piiriveekogul

ja piirivööndis) – toetame riigipiiri

valvamise ja piirirežiimi tagamiseks

füüsiliste tõkete paigaldamiseks uue ja selge

õigusliku aluse sätestamist, sest kehtiva

RiPS sätted ei reguleeri VTK-s kirjeldatud

olukordi. Kuivõrd VTK-s väljapakutud uus

sõnastus (RipS § 94 lõiked 5 ja 6) tekitab

küsimusi, siis palume eelnõu koostamisel

analüüsida järgmisi aspekte:

3. Maismaale ja piiriveekogudele

paigaldatavate tõkete erisus – VTK-s

väljapakutud sätte sõnastus ja toodud

selgitused ei ole omavahel kooskõlas. Sätte

sõnastust saab järeldada, et veekogudele

saab füüsilisi tõkkeid paigaldada alaliselt,

maismaale seevastu ajutiselt. Samas

selgitatakse VTK-s, et kuna ilmselt

lähiaastatel piisavaid ressursse ei ole,

paigaldatakse ka veekogudele tõkked

ohuhinnangu alusel kindlaksmääratud

kohtadesse ning navigatsiooniperioodiks.

Kuna navigatsiooniperiood on Eestis

piiratud ajavahemik, paigaldatakse ka

veekogudel tõkked ajutiselt. Palume eelnõu

koostamisel sätte ja seletuskirjas toodu

vahel sarnast ebakõla vältida.

Arvestatud

Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud

maismaale ja piiriveekogudele

paigaldatavate tõkete erisusi ning tõkete

kooskõlastamise protsessi.

Kooskõlastamise olemus – tõkete

paigaldamine tuleb väljapakutud sõnastuse

kohaselt kooskõlastada asjaomaste asutuste,

kohalike omavalitsusüksuste ja

maaomanikega. Kuigi sarnast lähenemist on

ka kehtivas RiPS-s (vt § 7 lg 2), ei ole siiski

selge, kas nt maaomanik saab tõkke

paigaldamise kooskõlastamata jätta ja

milline oleks sellise käitumise tagajärg.

Palume seda seletuskirjas avada. Lisaks

palume eelnõu seletuskirjas selgitada, kes

Võtame teadmiseks.

Riik peab austama omandipõhiõigust ning

kui maaomanik ei ole nõus tema kinnistule

tõkete paigaldamisega, ei saa neid tõkkeid

paigaldada. Arvestades, et antud juhul

räägime ajutistest tõketest, mitte riigipiiri

taristu rajamisest, ei tule kõne alla ka maa

sundvõõrandamine jm intensiivsed riived.

Teisalt, kuna eesmärk on ajutised tõkked,

peaks seadusandja nägema võimaluse

nende paigaldamiseks isegi kui maaomanik

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

on tõkete paigaldamisel asjaomased

asutused.

ei ole sellega nõus, aga tõkete paigaldamine

on vahetult vajalik avalikku korda või

riiklikku julgeolekut ohustada võiva ohu

vastu tegutsemiseks. Asjaomased asutused

on eeskätt Transpordiamet ja

Keskkonnaamet, olenevalt tõkke olemusest

võib olla takistatud metsloomade

liikumiskoridorid ja muudatusi tuleb teha

riigimaanteede liikluskorralduses.

Sõnastuse ühtlustamine ja täpsustamine –

leiame, et väljapakutud sättes kasutatud

väljend „avalikku korda … ohustada võivas

olukorras…“ on liiga umbmäärane.

Korrakaitseseadus (KorS) tunneb

terminitohukahtlus. Kui VTK sõnastus peab

silmas sama olukorda, palume eelnõu

koostamisel avaliku korraga seotud reeglites

lähtuda KorS sõnastusest. Juhime

tähelepanu, et VTK-s toodud RiPS uue sätte

(§ 94 lg 5) võimalik sõnastus on väga avar,

lubades tõkkeid paigaldada riigipiiri

valvamiseks ja piirirežiimi tagamiseks

täpsustamata, millises olukorras tõkked

vajalikus osutuda võivad. Seega on ka raske

mõista, millal ajutised tõkked kõrvaldada

tuleb (mis on see vajadus, mis ära langeb).

Tõkete paigutamine nt maismaale võib

riivata põhiõigusi (eraomandi puutumatus,

ettevõtlusvabadus, liikumisvabadus vms).

Põhiõiguste seisukohalt olulised küsimused

peab otsustama seadusandja. Seega palume

eelnõu koostamisel sõnastust täpsustada,

näiteks näha ette tõkete kasutamine

konkreetse ohu tõrjumiseks või ka

konkreetse ohukahtluse korral.

Arvestatud.

Selgitame, et sätte eeskujuks on RiPS § 113

lõige 2, mille kohaselt võib siseminister

otsustada piirikontrolli ja riigipiiri

valvamise kehtestada avalikku korda,

riiklikku julgeolekut või rahva tervist

ohustada võivas olukorras, mis eeldab

vahetut tegutsemist ohu vastu.

Vastavalt ettepanekule ühtlustame VTK-s

väljapakutud RiPS uue sätte (§ 94 lg 8)

sõnastuse korrakaitseseadusega (edaspidi

KorS).

VTK p 3.3. ja 5.3. (piirikontrolli

andmekogu)

VTK kohaselt planeeritakse täiendada

PPVS §-i 16, mis reguleerib piirikontrolli

andmekogus töödeldavaid

andmekategooriaid. Nähakse ette, millised

andmed kantakse andmekogusse isiku

kohta, sõiduki kohta ning isiku ja sõiduki

piiriületuse kohta.

Sellega seoses juhime tähelepanu, et VTK

on selges puutumuses ka isikuandmete

Teadmiseks võetud.

Siinkohal on vajalik täpsustada, et viidatud

põhjendused on kajastatud VTK punktis

3.1 ning ei ole seotud andmekogu

regulatsiooniga, vaid üksnes riigipiiri

taristu ja valvamisega seotud teabe

kaitsmisega. Seetõttu ei ole võimalik

eelnõu koostamisel teksti ka vastavalt

muuta, kuna riigipiiri taristu ja valvamisega

seotud teabe kaitsmiseks kavandatud

muudatuse eesmärk ei ole jätkuvalt

reguleerida isikuandmete töötlemist ning

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

töötlemisega, mistõttu ei ole koherentne

VTK teistes punktides väljatoodu, nagu ei

ole kavandatud muudatuste eesmärk

reguleerida isikuandmete töötlemist ning et

puudub seos isikuandmete kaitse

üldmäärusega (IKÜM). Andmekogude

regulatsiooni seaduse tasandil

reguleerimine tuleneb mh just IKÜM art 5

tulenevast seaduslikkuse ja läbipaistvuse

põhimõtetest. Seega palume eelnõu

koostamisel teksti vastavalt muuta.

Kuna PPVS-s planeeritakse

andmekategooriad kolme lõike raames

ümber reguleerida, palume vastavalt muuta

ka piirikontrolli andmekogu põhimääruse

regulatsiooni. Muudatusega luuakse PPVS-

s töödeldavate andmekategooriate täpsemad

koosseisud, aga kuna koosseisud muutuvad,

peab vastavalt täpsustuma ka

andmekategooriate koosseisud põhimääruse

§-s 9.

Lisaks juhime tähelepanu kehtiva PPVS §

14 lg-le 1, mis näeb ette, et piirikontrolli

andmekogu asutab valdkonna eest vastutav

minister. Selgitame, et andmekogu on

seaduse tasandi regulatsiooni

kehtestamisega asutatud ning seadusandja ei

saa enam andmekogu asutamist edasi

delegeerida. Tulevikus tuleks PPVS § 14 lg

1 sõnastust seega vastavalt täpsustada.

Samuti märgime, et piirikontrolli

andmekogu põhimääruse volitusnormi

raamides on puudu kaasvastutavate ja

volitatud töötlejate ülesanded, andmeandjad

ja neilt saadavad andmed ning täpsed

säilitustähtajad.

Palume seega eelnõu koostamisel

kontrollida üle ka piirikontrolli andmekogu

regulatsioon seaduses ning näha ette

vajalikud muudatused.

puudub seos isikuandmete kaitse

üldmäärusega.

VTK-s nimetatud PPVS-i muudatused on

kavas käsitleda eraldiseisvas eelnõus ning

analüüsida terviklikult PPVS-i ja PIKO

põhimääruse muudatusi.

Kinnitame, et koostöös JDM-i ja AKI-ga on

kavas PPVS-i ja PIKO põhimäärust muuta

selliselt, et see vastaks kaasaegsetele

arusaamadele andmekogu reguleerimisest.

Piirikontrolli andmekogu regulatsiooni

muutmisel arvestatakse vajadusega

reguleerida isikuandmete töötlemist.

II. Märkused VTK mõju kohta

7. VTK-s esitletud probleemidest,

eesmärkidest ja lahenduse mõju analüüsist

vajab täpsustamist eelkõige info, mis

puudutas piirikontrolli andmekogu

regulatsiooni ajakohastamist. Seetõttu

palume eelnõu seletuskirjas kindlasti

Võtame teadmiseks.

VTK-s nimetatud PPVS-i muudatused on

kavas käsitleda eraldiseisvas eelnõus ning

analüüsida terviklikult PPVS-i ja PIKO

põhimääruse muudatusi.

Ettepanek/märkus SiM kommentaar

selgemalt sõnastada, mis on VTK-s

mainitud ühiskondlik ootus nende andmete

töötlemisel (VTK p 1.3.) ehk milline reaalne

kasu võib kaasneda andmesubjektidele

andmetöötluse selguse ja läbipaistvuse

suurendamisest, kui samas on väidetud, et

kogutavate andmete hulk ei muutuks (VTK

p 3.3.), uusi kohustusi andmesubjektidele

sellega ei tekiks ning käitumise muudatust

neilt ka ei eeldataks (VTK p 5.3.).

Täpsustame siinkohal, et piirikontrolli

tehakse vahetult EL õiguse alusel ning

seetõttu kogutavate andmete hulk ei muutu.

Leiame, et piirikontrolli andmekogu

regulatsiooni ajakohastamise reaalne

ühiskondlik kasu on andmetöötluse selguse

ja läbipaistvuse suurendamine.

VTK-s on ühe sihtrühmana välja toodud ka

laiem avalikkus. Kui julgeoleku vaatest on

positiivne mõju kõigile Eesti elanikele,

suurendades turvalisust, siis seletuskirjas

võiks lähemalt selgitada ebasoovitavat

mõju, mis tuleneb VTK kohaselt

juurdepääsupiirangu tähtaja pikendamise

võimalusest. Kui aga mõeldi pigem

olukorda, kus vastav info muutub nt

riigipiiri ääres või piirialadel elavate isikute

jaoks edaspidi raskemini kättesaadavaks,

siis on ebasoovitava mõju sihtrühm märksa

kitsam VTK-s kirjeldatust. Palume eelnõu

seletuskirjas sel juhul märkida selle

sihtrühma hinnanguline suurus.

Võtame teadmiseks.

Eeskätt võiks igasuguse

juurdepääsupiirangu seadmisel sihtgrupiks

pidada laiemat avalikkust/meediat.

Riigipiiri läheduses elavaid isikuid antud

muudatus ei mõjuta kuidagi rohkem ega

vähem kui teisi Eesti inimesi. Piltlikult

väljendades, kuigi Narva linna või Setomaa

valla elanikul on riigipiiriga ja

piirivalvuritega vahetum kokkupuude, ei

ole tal suuremat teadmisvajadust riigipiiri

valvamise võimekusest kui on Paide

elanikul.

Kavandatav pikem juurdepääsupiirang võib

täiendavat tööd nõuda ka asutustelt, kes

piirangu pikendamist kaaluma ja

põhjendama peavad. Seetõttu tuleb eelnõu

seletuskirjas märkida täpsem mõju asutuste

töökoormusele, sh anda nt hinnang ka

sellele, kui sageli sellist teabele juurdepääsu

tuleks asutustel hakata edaspidi

põhjendama. Palume eelnõu seletuskirjas

hinnata muudatuste mõju ka riigieelarvele,

kuna VTK seda teemat ei käsitlenud.

Võtame teadmiseks

Edaspidi on sarnaselt tänasele

regulatsioonile vajalik juurdepääsupiirangu

vajadust samuti hinnata vähemalt iga viie

aasta järel.

Error! Unknown switch argument.

26.10.2026

Riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõu

SELETUSKIRI Sisukokkuvõte

Eelnõuga muudetakse riigipiiri seadust (edaspidi RiPS). Muudatuste sisuks on piirivööndisse

ja piiriveekogule tõkete paigaldamiseks õigusliku aluse loomine, riigipiiri valvamiseks ja

piirirežiimi tagamiseks kasutatavate seadmete õigusliku aluse täiendamine ning riigipiiri

taristu ja valvamisega seotud teabe tõhusam kaitsmine. Muudatuste tulemusel paranevad

riigipiiri valvamise tõhusus ja riigipiiri valvamist puudutava teabe kaitse.

2015. aasta veebruaris otsustas Vabariigi Valitsus ehitada täielikult välja Eesti Vabariigi

idapiiri ning varustada see tehnilise valvesüsteemiga. 2026. aasta lõpuks on piiritaristu

maismaapiiril valdavalt välja ehitatud. Piiriehituse käigus on rajatud piirile viivad teed,

patrulltee ja viivitusaed. Lisaks taristu füüsilisele arendamisele on piiri valvamisel oluliselt

kasvanud tehnilise valve tähtsus ning lähiaastatel kasvab selle osatähtsus piiri valvamisel

veelgi. Tehnilised seadmed võimaldavad ebaseaduslikku piiriületust tuvastada, kuid ei tõsta

piiriületuse tõkestamise võimekust.

Vajadus täiendavate tõkete paigaldamise või rajamise järele võib tekkida kogu riigipiiri

ulatuses sõltumata piirilõigu tüübist – nii maismaa-, jõe- ja järvepiiril. Seaduses sätestatud

õigus, paigaldada liiklust piiravaid või suunavaid märke, viitasid, tähiseid ja tõkkepuid, on

seotud eelkõige liikluskorralduse ning piirikontrolli korraldamisega. Kavandatud regulatsioon

lähtub eesmärgipärasuse põhimõttest, hõlmates ettevaatavalt tervikuna piiriveekogule ja

piirivööndisse paigaldatavaid tõkkeid. Tõkete peamine eesmärk on ebaseadusliku piiriületuse

ärahoidmine ja tõkestamine ning piirirežiimi tagamine. Samas on need kasutatavad ka

massilise (suunatud) sisserände korral.

Tehniliste vahendite kasutamine riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel on reguleeritud

RiPS-is, mille kohaselt võib Politsei- ja Piirivalveamet (edaspidi PPA) ja Kaitsevägi (edaspidi

ka KV) kasutada ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks, objektide tuvastamiseks,

piiripunktides turvalisuse tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks asjakohaseid

tehnilisi, sealhulgas elektroonilisi seadmeid. Kehtivas õiguses ei ole heli sisaldava salvestise

kogumise lubatavus piisavalt selgelt sätestatud. Eelnõuga täiendatakse riigipiiri valvamiseks

ja piirirežiimi tagamiseks kasutatavate tehniliste ja elektrooniliste seadmete abil salvestiste

kogumise regulatsiooni ning lisatakse õigus heli kogumiseks. Heli salvestamine võimaldab

tõhustada riigipiiri valvamiste ja piirirežiimi tagamist, samuti piiriülese kuritegevuse

tuvastamist ja tõkestamist.

Tõkete paigaldamine ning heli salvestatavate seadmete kasutamine on vaid osa riigipiiri

valvamise lahendustest. Kõik riigipiiri terviklikkust tagavad lahendused ning rajatised on ühel

või teisel viisil dokumenteeritud. Kehtiva õiguse kohaselt on sellisele teabele võimalik

kehtestada juurdepääsupiirang maksimaalselt kümneks aastaks. Samas võib

juurdepääsupiirangu kehtestamise alus püsida oluliselt kauem kui kehtiv maksimaalne

tähtaeg. Riigipiiri valvamise tehnoloogilised lahendused, taristu paiknemine, seirevõimekus ja

turvameetmed on pikema kasutusajaga ning ka kümne aasta möödudes nende avalikustamine

võib kahjustada riigipiiri valvamist, piirirežiimi tagamist, kriisideks valmistumist ning riigi

sisejulgeolekut ja riigikaitset. Riigipiiri valvamisega seotud teabe avalikustamise korral on

võimalik teha järeldusi riigipiiri valvamise võimekuse, töömeetodite, seireulatuse, võimalike

võimelünkade ning reageerimisvõimaluste kohta. Sellist teavet võivad kasutada vaenulikud

välisriigid, nende luureteenistused või organiseeritud piiriülene kuritegevus. Seetõttu on

vajalik tagada, et ka pikaajaliselt kasutatavaid tehnoloogilisi lahendusi ja taristut käsitlev

Error! Unknown switch argument.

tundlik teave oleks kaitstud. Eelnõu eesmärk on tagada sellise teabe kaitse kuni vajaduse

äralangemiseni, kuid mitte kauem, kui 30 aastat.

Eelnõuga ei kaasne halduskoormust, kuna ettevõtetele ega füüsilistele isikutele ei kaasne

muudatustega täiendavaid kohustusi.

Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi piirvalve- ja rändeosakonna nõunikud

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi piirvalve- ja rändeosakonna õigusnõunik.

Eelnõule ja seletuskirjale tehakse keeletoimetus enne eelnõu esitamist Vabariigi Valitsuse

istungile.

Märkused

Eelnõu ja seletuskiri on osaliselt koostatud Sätlas.

Eelnõule eelnes väljatöötamiskavatsus.

Eelnõu koostamisele eelnes riigipiiri seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise

seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK)1, mis esitati 2025. aastal kooskõlastamiseks

Justiits- ja Digiministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Andmekaitse

Inspektsioonile ja Politsei- ja Piirivalveametile. Kooskõlastusperiood kestis 04.08.2025–

08.09.2025. VTK kooskõlastasid märkustega Justiits- ja Digiministeerium,

Kaitseministeerium ja Kliimaministeerium. Andmekaitse Inspektsioon teatas, et menetluse

etapis puuduvad neil märkused väljatöötamiskavatsuse kohta. VTK kooskõlastamisel

arvestatud ja arvestamata jäetud märkuste ja ettepanekute kohta esitatakse asjakohased

selgitused ja põhjendused VTK kooskõlastustabelis, mis on vormistatud seletuskirja lisana.

Eelnõusse ei ole koondatud kõiki VTK-s käsitletud teemasid. Eelnõust on välja jäetud

politsei- ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) muudatused, kuna PPVS-i muutmiseks on

välja töötamisel eraldi seaduseelnõu. VTK tagasiside põhjal on parandatud VTK-s

väljapakutud sätete sõnastusi ning eelnõu seletuskirja koostamisel on arvestatud tagasisides

esitatud ettepanekuid.

Eelnõu on seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on osaliselt seotud 28.09.2026. a Vabariigi Valitsuse istungile esitatud

korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega.2

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on osaliselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga.3

Riigipiiri seaduse muudatused toetavad Vabariigi Valitsuse 2023.‒2027. aasta järgmiste

tegevusprogrammi punktide täitmist:

· jätkame idapiiri väljaehitamist: Ehitame valmis maismaapiiri taristu ja loome tehnilise

seirevõimekuse nendes kohtades, kus 2019. ja 2020. a kokkuhoiu raames otsustati

piiritaristu ehitamine ajatada;

· jätkame idapiiri väljaehitamist: katame kogu Narva jõe tehnilise seirega.

1 Eelnõude infosüsteemis: Riigipiiri seaduse ning politsei ja piirivalve seaduse muutmise seaduse eelnõu

väljatöötamiskavatsus 2 Eelnõude infosüsteemis: Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus 3 Vabariigi Valitsus. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm

Error! Unknown switch argument.

Eelnõuga muudetakse järgmiste seaduste redaktsioone.

1) Riigipiiri seadus (2026-10-01)

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

Eesmärk

1. Eelnõu üldine eesmärk on täiendada RiPS-i sätetega, mis toetavad igakülgset riigipiiri

valvamist, nii füüsiliste tõkete paigaldamisega, kui ka tehniliste seadmete tõhusa

kasutamisega ning riigipiiri taristu ja valvamisega seotud teabe kaitsmisega.

Kavandatud muudatused toetavad õiguslikult Vabariigi Valitsuse 2023.‒2027. aasta

tegevusprogrammis kokkulepitud idapiiri väljaehitamise eesmärgi täitmist ja „Siseturvalisuse

arengukava 2020‒2030“ (edaspidi STAK)4 kavandatud eesmärki. STAK kohaselt tuleb

suurendada piiri valvamise ja kaitsmise ning piirikontrolli läbi viimise kvaliteeti ning

valmisolekut, et tugevdada kontrolli välispiiril. Kavandatud muudatusega on hõlmatud KV,

kuna piiriveekogu ja maismaapiiri taristu kajastava teabe avalikustamine mõjutab ka

Kaitseväe tegevusi ja plaane. Muudatuse mõju on laiem kui siseturvalisus vaid see toetab ka

„Riigikaitse arengukava 2022–2031“5 sõjalise kaitse ja sisekaitse tegevussuundi.

2. Tõkked piiriveekogul ja piirivööndis

Muudatuse eesmärgiks on RiPS-i täiendada sätetega, mis annavad politseile õiguse kasutada

riigipiiri valvamise ja ebaseadusliku piiriületuse tõkestamise eesmärgil ajutisi tõkkeid

piirivööndis ja piiriveekogul, sõltumata sellest, kas tegemist on maismaa-, jõe- või

järvepiiriga. Riigipiiri valvamisel võib praktikas tekkida vajadus kasutada riigipiiri läheduses

ajutisi tõkkeid. Sellisteks tõketeks võivad olla, näiteks piiriveekogule paigaldatavad

ujuvtõkked või maismaapiiril kasutatavad ajutised tõkked. Riigipiirist sisemaa poole

paigaldatav tõke välistaks tahtmatud piiriületused piiriveekogul, kuna annaks piirile

lähenevatele isikutele juba varakult märku, et asuvad riigipiiri läheduses ning seeläbi ennetada

piiriületust. Tõkete paigaldamise eesmärk ei ole riigipiiri tähistamine, vaid ennetada ebaõiges

kohas riigipiiri ületamist ning seega ka toetada piirirežiimi tagamist. Tõkkeid ei saa

võrdsustada alalise piirimärgi või piiririba elemendiga, mistõttu on tarvilik luua õigusselgus ja

ennekõike aluse tõkete kasutamiseks.

3. Tehniliste seadmete helisalvestiste kasutamine

Tehnoloogia areng ning erinevate tehniliste seadmete kasutusele võtmine piiripunktides ja

piiriribal on toonud kaasa vajaduse täiendada RiPS-i, et piirivalvamise ja piirirežiimi

tagamiseks on pädevate asutuste kasutuses parimaid teadaolevad vahendid enda ülesannete

täitmiseks. Muudatus tagab PPA-le ja KV-le tõhusa vahendi – heli salvestiste kogumise –

ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks, objektide tuvastamiseks, piiripunktides turvalisuse

tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks. Samuti on muudatuse eesmärgiks

õigusselgus – milliseid andmeid riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel tohib koguda ja

kogutakse ning, mis eesmärgil.

4. Riigipiiri taristu ja valvamisega seotud teabe kaitsmine

Idapiiri välja ehitamise ning riigipiirile tehniliste valvesüsteemide paigaldamise projekti

raames on erinevates dokumentides kirjeldatud riigipiiri taristu tehnoloogilisi lahendusi ja

turvameetmeid. Muudatuse eesmärk on täiendada RiPS-i viisil, mis võimaldab pikendada

riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastavale

teabele kehtestatud juurdepääsupiirangu tähtaega viie aasta kaupa, kuid mitte kauemaks kui

4 Siseministeerium. Siseturvalisuse arengukava 2020–2030 5 Riigikantselei. Riigikaitse arengukava 2022–2031

Error! Unknown switch argument.

30 aastaks alates dokumendile esmase juurdepääsupiirangu kehtestamisest. Samuti on kavas

täiendada RiPS-i sättega, mille alusel on pädevatel asutustel õigus uuesti kehtestada

juurdepääsupiirang, kui juurdepääsu piirang on lõppenud enne kavandatud muudatuse

jõustumist, kuid piirangu kehtestamise põhjus püsib ning esialgsest juurdepääsupiirangu

kehtestamisest ei ole möödunud 30 aastat.

Muudatusega on vaja hõlmata kõik riigipiiri valvamise võimekust ja riigipiiri valvamise

tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid sisaldavad dokumendid, mille avalikustamine

kahjustab riigipiiri valvamist ja kaitsmist. Nimetatud teabe kaitsmine on tervikuna ülimalt

oluline, nii sisejulgeoleku tagamiseks kui ka riigikaitse vaates, et minimeerida vastase

võimalus omandada teavet Eesti riigi võimekusest, võimelünkadest ja kaitseplaanidest.

Muudatuse eesmärk on pikendada avaliku teabe seaduse alusel kehtestatud

juurdepääsupiirangut üksnes sellise teabe suhtes, mille avalikustamine võib kahjustada

riigipiiri valvamist ja kaitsmist, kuid mis ei vasta riigisaladuse tunnustele. Eelnõuga

vähendatakse riski, et riigipiiri valvamise võimekust puudutavat teavet kasutatakse Eesti

julgeoleku kahjustamiseks.

Riigipiiri taristu ja valvamisega seotud teabe kaitsmiseks ei ole kaalutud mitteregulatiivseid

lahendusi. Probleemi olemus on kohustus avalikustada juba kümne aasta möödumisel teave,

mille juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib, aga seda ei ole võimalik avaliku teabe

seaduse (edaspidi AvTS) alusel enam pikendada. Seetõttu saab probleemi lahendus olla vaid

regulatiivne.

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu punktiga 1 täiendatakse RiPS paragrahv 94 lõigetega 5‒7 ning kehtestatakse

politseile õiguslik alus füüsiliste tõkete paigaldamiseks piirivööndis ja piiriveekogul,

kohustusega kooskõlastada piirivööndisse paigaldavad tõkked ning tõkete paigaldamise

kooskõlastamise erisus vahetu ohu olukorras.

Lõikega 5 sätestatakse riigipiiri valvamiseks ja piirirežiimi tagamiseks politseile pädevus ja

alus ajutiselt piirivööndisse ja piiriveekogule füüsiliste tõkete paigaldamiseks. Tõkked tuleb

eemaldada vajaduse äralangemisel.

PPA-le ei ole seni RiPS-is sätestatud selget pädevust paigaldada piirivööndisse ega

piiriveekogule füüsilisi tõkkeid. RiPS § 5 lõike 1 punktid 1 ja 2 sätestavad PPA-le õiguse

tähistada riigipiir maismaal alaliste piirimärkidega ning piiriveekogul ujuvate piirimärkidega,

talvel jääle ajutiselt paigaldatavate piirimärkidega. RiPS § 7 lõike 2 järgi on PPA-l õigus

paigaldada riigipiiri valvamist, piirikontrolli ja piirirežiimi tagamist hõlbustavaid, liiklust

piiravaid või suunavaid märke, viitasid, tähiseid ja tõkkepuid piiripunkti territooriumile ja

piiri vahetusse lähedusse. Selle sätte alusel paigaldab PPA riigipiiri lähedale või piiripunkti

liikluskorraldusvahendeid. RiPS § 95 lõike 1 järgi võivad PPA ja KV riigipiiri valvamisel ja

piirirežiimi tagamisel ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks, objektide tuvastamiseks,

piiripunktides turvalisuse tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks kasutada

asjakohaseid tehnilisi, sealhulgas elektroonilisi seadmeid. Sätte eesmärk on võimaldada valve-

ja seireseadmete, sealhulgas mereseireradarite paigaldamist ja kasutamist. Seega ei ole

paindlikult ja vajadusele vastavalt tõkete paigaldamine piirivööndis ning piiriveekogul

kehtivate sätete alusel lubatud. Võrreldes kasutusel olevate tähiste ja märkidega peavad

füüsilised tõkked muutma inimeste või sõidukite piirialalt edasi liikumise keerulisemaks või

selle peatama.

Riigipiiri valvamine RiPS § 94 lõike 1 järgi on patrull- ja vaatlustegevus maismaal, merel ja

piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja tõkestada selleks mitte ettenähtud

kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba

Error! Unknown switch argument.

ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist ühendusevälisesse riiki ebaseaduslik toimetamine

territoriaal- ja sisemerel ning piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslike aluste

kontrollimine. RiPS § 94 lõige 2 täpsustab, et riigipiiri valvamine merel ja piiriveekogudel

hõlmab majandusvööndi õigusrežiimi tagamist, veesõidukite territoriaalmerest läbisõidu,

sisemerre, sadamasse ning piiriveekogu Eestile kuuluvatesse vetesse sisenemise ja väljumise

kontrollimist. Piirirežiim on kogum RiPS-i 2. peatükis ja Vabariigi Valitsuse 17. septembri

1997. aasta määruses nr 176 „Piirirežiimi eeskirja kinnitamine“ sätestatud piirangutest

piiripunktides, piiriveekogudel, territoriaal- ja sisemerel, õhuruumis ja piirivööndis.

Piirirežiimiga on kehtestatud riigipiiri ületamise kord ning ebaseadusliku piiriületuse

ennetamiseks ja riigipiiri valvamiseks vajalikud käitumisreeglid. Piirirežiimi peamine

eesmärk on toetada riigipiiri valvamist ja kaitsmist. PPA ülesanne on tagada, et kindlaks

määratud piirirežiimist peetakse kinni, et isikute ja sõidukite liikumine üle riigipiiri toimub

selleks ettenähtud korras, ennetada ebaseaduslikke piiriületusi ning kauba toimetamist üle

riigipiiri.

Eelnõu kohaselt on füüsiliste tõkete paigaldamine lubatud üksnes piiratud territooriumil ehk

piirivööndis ja piiriveekogul. Piirivöönd on RiPS § 61 lõike 2 kohaselt kuni viie kilomeetri

laiune riigipiiri, piiriveekogu kalda- või rannajoone, piirioja kaldaga või piiriteega külgnev

maa-ala sisemaa poole. Piirivööndi laiuse määrab Vabariigi Valitsus määrusega, arvestades

riigipiiri valvamiseks vajaliku maa-ala suurust ja looduslikke tingimusi (RiPS § 61 lõige 3).

Piirivööndisse tõkete paigaldamine on vajalik peamiselt massilise sisserände või muu

kuritegeliku tegevuse ennetamiseks või takistamiseks, kui piiril paiknevatest rajatistest ei

piisa ebaseadusliku piiriületuse tõkestamiseks. Seadusmuudatus võimaldab ettevaatavalt luua

õiguslikud alused täiendavate tõkete paigaldamiseks kirjeldatud olukordades. Tõkete

paigaldamine saab toimuda üksnes konkreetse vajaduse ilmnemisel ning tõkkeid ei tohi

paigaldada alaliselt. Tõkete paigaldamisel tuleb hinnata tõkete kasutamise vajadust. Üldine

liikumise või viibimise takistamine ja omandiõiguse piiramine piirivööndis ei ole

põhjendatud. Võimalusel tuleb enne tõkete paigaldamist koostada ohuhinnang.

Piiriveekogu on RiPS § 3 lõike 4 järgi jõgi, järv või tehisveekogu, mida mööda kulgeb

riigipiir. Jõe- ja järvepiiril ebaseadusliku piiriületuse ennetamine ja tõkestamine, võrreldes

maismaapiiriga on olemuslikult erinev. Muudatusettepanekuga kavandatavat piiritõket ei

paigaldata jõe- ja järvepiiri mõttelisele joonele põhjusel, et selle eesmärgiks ei ole riigipiiri

asukoha täpne markeerimine, vaid veekogul viibivate isikute teavitamine riigipiiri lähedusest.

Seni on eeldatud, et piiriveekogul oleval isikul on endal suurem teadlikkus ja oskus riigipiiri

tahtmatu ületamise vältimiseks, kuid see ei ole olnud piisav.

Piiriveekogu kalda- või rannajoonest alguse saanud piirivööndisse tuleks füüsiliste tõkete

paigaldamist kaaluda eelkõige siis, kui ujuvat piiritõket ei saa kasutada ning piiritaristu

olemasolu arvestades võib maismaapiiril täiendavate tõkete vajadus olla riigipiirist sisemaa

poole. Ujuv piiritõke veekogul on vajalik eelkõige navigatsioonihooajal, kui veekogul liigub

rohkem veesõidukeid. Navigatsioonihooajale järgneval perioodil on Eesti tingimustes

veekogud tavapäraselt kaetud osaliselt või täielikult jääga ning samu tõkkeid ei saaks

aastaringselt kasutada. Talvel on PPA-l võimalik jääpinnale paigaldada samuti tõkked, kuid

arvestades ilmastikuolusid on tõenäoline, et vahepealsel perioodil ei ole veekogudel vaja

tõkkeid kasutada. Tõkked ei asenda alalise iseloomuga piirirajatisi.

Kavandatav regulatsioon võimaldab paindlikkust riiklike ülesannete täitmisel ja eesmärkide

saavutamisel muutunud julgeolekukeskkonnas. Kuigi jõe- ja järvepiirile täies ulatuses tõkke

paigaldamiseks puuduvad täna võimalused on sellele vaatamata võimalik ujuvtõkete

paigaldamine etapiviisiliselt. Esmajoones tuleks tõke paigaldada, vastavalt PPA

ohuhinnangule, nendes asukohtades, kus see on vältimatult vajalik. Sellisteks kohtadeks

võivad eelkõige olla alad, kus riigipiiri kulgemine on, kas raskesti jälgitav või puudub

riikidevaheline ühine arusaam riigipiiri kulgemisest. Ujuvtõkete abil saab PPA suunata ja

Error! Unknown switch argument.

kontrollida liikumismarsruute, mida ebaseaduslikud piiriületajad on kasutanud või pigem

kasutada võivad ning planeerida ressurssi asukohtadesse, kus on võimalik tõkestada

ebaseaduslik piiriületus ja piiriülene kuritegevus.

Lõige 6 sätestab tavaolukorras PPA-le tõkete paigaldamiseks kooskõlastamise ja teavitamise

kohustuse. Sarnase kooskõlastamise kohustuse sätestab ka RiPS § 61 lõige 4 piirivööndisse

märkide ja tähiste paigaldamiseks. Tõkke paigaldamise vajaduse ilmnemisel määrab PPA

kindlaks tõkke võimaliku asukoha ja eeldusliku eemaldamise tähtaja. Seejärel küsib PPA

pädevatelt asutusetelt, kohaliku omavalitsuse üksuselt ning maaomanikult arvamust tõkke

võimaliku asukoha osas ning kaalub esitatud ettepanekuid või vastuväiteid enne lõpliku

otsuse tegemist. Lõplik otsustusõigus, kuhu tõke paigaldada, on PPA-l. Pädevad asutused on

eeskätt Transpordiamet ja Keskkonnaamet, kuna olenevalt tõkke olemusest võib olla vajalik

teha muudatusi riigimaanteede liikluskorralduses või esinevad takistused metsloomade

liikumiskoridoris. Protsessi käigus võib tõkke asukohast tulenevalt selguda veel teiste asutuste

puutumus. Piiriveekogudesse paigaldatavate füüsiliste tõkete puhul ei ole kooskõlastamine

vajalik, kuid PPA peab teavitama pädevaid asutusi, nt Transpordiametit, et tagada

meresõiduohutus. PPA peab tagama tõkke nõuetekohase tähistamise ja koostöös pädevate

asutustega teavitama puutumust omavaid isikuid ja asutusi. Ujuvtõkete paigaldamine tehakse

avalikkusele teatavaks kasutades olemasolevaid rakendusi (nt Nutimeri), mida täna valdav osa

piiriveekogudel liiklejad juba kasutavad.

Lõikega 7 sätestatakse erand kooskõlastamiskohustuse täitmiseks. Vahetu ohu olukorras ei

pea politsei eelnevalt asjaosalistega kooskõlastama tõkete paigaldamist. Eelkõige ei ole

kooskõlastamine vajalik, kui korrarikkumine leiab juba aset või on suur tõenäosus, et see

kohe algab. Tõkete paigaldamise võib jätta kooskõlastamata korrakaitseseaduse § 5 lg 5

sätestatud olukorras. Piirivööndis võib esineda vajadus ajutiste tõkete paigaldamiseks

eelkõige massilisest sisserändest põhjustatud hädaolukorras või muudes olukordades, mis on

konkreetsel ajahetkel ohuhinnangu alusel põhjendatud.

Eelnõu punktiga 2 täiendatakse RiPS paragrahv 95 lõikega 11 ning kehtestatakse PPA-le ja

KV-le õigus kasutada ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks, objektide tuvastamiseks,

piiripunktides turvalisuse tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks asjakohaseid

tehnilisi, sealhulgas elektroonilisi seadmeid ning koguda nendega salvestisi, mis sisaldavad ka

heli. Sätte eesmärk on reguleerida riigipiiri valvamise ja piirirežiimi tagamisel kasutatavate

seadmete helisalvestiste töötlemise tingimused.

Justiits- ja Digiministeerium esitas 28.09.2026 Vabariigi Valitsuse istungile

korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse.

Nimetatud eelnõuga kehtestatakse selged tingimused riiklikus järelevalves isikuandmete

töötlemiseks erinevate kaameratega, olgu nendeks mehitamata õhusõidukid, vormile

kinnitatud kaamerad või muud vahendid, mis võimaldavad salvestada kas pilti või heli või

mõlemat. Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu kohaselt täiendatakse RiPS-i paragrahvi 114 lõikega 22 järgmises sõnastuses:

„Politsei või Kaitsevägi võib korrakaitseseaduse §-s 341 sätestatud erimeetme kohaldamisel

lisaks pildile edastada või salvestada ka heli riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel

ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks, objektide tuvastamiseks, piiripunktides turvalisuse

tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks korrakaitseseaduses sätestatud korras.“

Eelnõukohane KorS §-s 341 sätestab üksnes isikuandmete töötlemise mehitamata sõiduki

kasutamisel. Piirivalvamise ja piirirežiimi tagamiseks on kasutusel ka statsionaarsed seadmed,

mis võimaldavad salvestada heli. Mehitamata sõidukite ja statsionaarsete seadmete

helisalvestiste kasutamise eesmärk ning põhjendused kattuvad ning seetõttu on vaja

regulatsiooni ühtlustamine. Riigipiiri kaitseks on piiri läheduses RiPS-i alusel kehtestatud

olulised liikumispiirangud – piiriribal (RiPS § 6 lg 1) on keelatud igasugune muu tegevus

peale piirimärgi ja piiririba korrahoidmise ja kontrollimise (seega ei saa seal viibida kõrvalisi

Error! Unknown switch argument.

isikuid, kelle privaatsust võiks isikuandmete ennetamiseks töötlemine oluliselt riivata),

piirivööndis (RiPS § 61) ei ole küll inimeste liikumine ja tegutsemine täielikult keelatud (RiPS

§ 96), kuid piirivöönd on tähistatud.

Eelnõu punktiga 3 täiendatakse RiPS-i paragrahviga 222, mis sätestab edaspidi riigipiiri

taristu ja valvamisega seotud teabe avalikustamise eritingimused.

AvTS § 3 kohaselt on avalik teave mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja

dokumenteeritud teave, mis on saadud või loodud seaduses või selle alusel antud õigusaktides

sätestatud avalikke ülesandeid täites. Nimetatud teabele juurdepääsu võib piirata seaduses

sätestatud korras. Seega lähtub AvTS eeldusest, et kogu teave, mida riik töötleb oma

ülesannete täitmisel, on avalik, välja arvatud juhul, kui teabe suhtes on kehtestatud

juurdepääsupiirang. AvTS §-s 35 on sätestatud loetelu juurdepääsupiirangutest.

Juurdepääsupiiranguga teave võib olla nii sisejulgeoleku tagamisega seonduv teave (p 31) kui

ka AvTS §-s 35 loetlemata, kuid eriseaduses sätestatud teave (p 19). AvTS § 35 lg 1 p 19

võimaldab eriseadustes juurdepääsupiiranguid kehtestada üksnes põhjendatud juhtudel.

Teabevaldaja on kehtiva seaduse alusel kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks

riigipiiri valvamise võimekust ning riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi

lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe, kui sellise teabe avalikuks tulek ohustaks riigi

julgeolekut ning juurdepääsupiirangu alus tuleneb AvTS § 35 lg-st 31. Ametlikele

dokumentidele võib piirata juurdepääsu õigust Euroopa Nõukogu konventsiooni (edaspidi

Tromsø konventsioon)6 artikkel 3 kohaselt. Tromsø konventsiooni artikkel 3 punkti 1a

kohaselt peavad piirangud olema seaduses täpselt sõnastatud, demokraatlikus ühiskonnas

vajalikud ja proportsionaalsed piirangu eesmärgiga tagada riigi julgeolek ja riigikaitse ning

kaitsta rahvusvahelisi suhteid. RiPS-i täiendamise eesmärk ei ole luua omaette

juurdepääsupiirang, vaid piiritleda asjakohane teave teistest sisejulgeoleku tagamiseks

vajalikust teabest, kuna üksnes sellele osale teabest on vajadus kehtestada

juurdepääsupiirangu tähtaja erisused. Riigipiiri valvamine ja selleks ehitatud taristu ning

paigaldatud tehnoloogilised lahendused ja turvameetmed on otseselt seotud riigi julgeoleku ja

riigikaitsega, et riiki ei siseneks isikuid, kes ei ole siia oodatud ja kellele ei ole antud selleks

luba. Teades piiritaristu ehituse detaile või tehnoloogiliste lahendusi ja turvameetmeid on

võimalik, näiteks lihtsamalt planeerida ebaseaduslikke piiriületusi.

AvTS § 40 lg 1 kohaselt asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabele kehtestatakse

juurdepääsupiirang alates dokumendi koostamisest või saamisest ning kuni vajaduse

möödumiseni või sündmuse saabumiseni, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Asutuse

juht võib seda tähtaega pikendada kuni viie aasta võrra, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise

põhjus püsib. Tänane üldine asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud juurdepääsupiirangu

tähtaeg (maksimaalne 5+5 aastat) on ebapiisav riigipiiri taristu ja valvamise tehnoloogilisi

lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe ja riigipiiri valvamise võimekuse tagamiseks.

Kavandatud muudatuse eesmärk ei ole reguleerida isikuandmete töötlemist ja puudub seos

isikuandmete kaitse üldmäärusega. Samuti ei kohaldu direktiiv 2019/1024/EL77, mis

reguleerib avaliku sektori valduses oleva teabe avalikustamist, v.a avalikku julgeolekut

käsitlev teave. Ka ei piira Tromsø konventsioon riikide võimalusi juurdepääsupiirangu tähtaja

otsustamiseks. Põhiseaduse § 44 lõike 2 kohaselt antakse isikutele õigus pääseda juurde

informatsioonile, kuid see ei ole piiramatu õigus, tingimusel, et kavandatud piirangul on

legitiimne eesmärk ja see on proportsionaalne. Kavandatud piirangu eesmärk on kaitsta

põhiseaduslikku väärtust – riigi sisemist ja välimist rahu. Kavandatud piirang on ka

proportsionaalne, eesmärk on pikendada riigipiiri valvamise võimekust ning riigipiiri taristu

6 Riigi Teataja. Ametlikele dokumentidele juurdepääsu Euroopa Nõukogu konventsioon 7 Eur-Lex. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1024, 20. juuni 2019, avaandmete ja avaliku

sektori valduses oleva teabe taaskasutamise kohta (uuesti sõnastatud)

Error! Unknown switch argument.

ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid sisaldava teabe

juurdepääsupiirangut. Mõne teise vähem koormava vahendiga ei ole võimalik eesmärki

saavutada, nagu näiteks teabe kustutamine, sest teave on arhiiviväärtuslik ja teisalt on teave

vajalik ka PPA-le, seega on kavandatu vajalik. Samuti ei oleks nimetatud teabe riigisaladuse

ja salastatud välisteabe seaduse (edaspidi RSVS) alusel riigisaladusega kaitsmine vähem

koormav, sest see suurendaks Kaitsepolitseiameti ja teavet töötlevate teenistujate töökoormust

julgeolekukontrollide tegemiseks olukorras, kus see poleks vajalik ning veel olulisemana,

kogu asjaomase teabe riigisaladusega kaitsmine ahendaks teabe töötlemise võimalusi.

Kavandatud meede on ka mõõdukas – põhiseaduse preambula kohane kohustus tagada

sisemine ja välimine rahu on kaalukas eesmärk. Avalikkuse või meedia huvi tutvuda riigipiiri

valvamise võimekust ning riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja

turvameetmeid sisalduva teabega ei kaalu põhimõtteliselt üles võimalikku ohtu Eesti

julgeolekule, mis võib tekkida sellise teabe terviklikul töötlemisel vaenuliku välisriigi või

kuritegelike organisatsioonide poolt.

Lõige 1 kohaselt riigipiiri valvamise võimekust ning riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise

tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabe juurdepääsupiirangu tähtaega võib

asutuse juht pikendada viie aasta kaupa, kui juurdepääsupiirangu kehtestamise põhjus püsib,

kuid mitte kauemaks kui 30 aastaks alates dokumendile juurdepääsupiirangu kehtestamisest.

Kuigi eelnõuga kehtestatakse eriseaduses juurdepäärupiirangu tähtaja erisus, on oluline

säilitada ka eriseaduses AvTS-i loogika, mille kohaselt on selge, kellel on õigus piirang üle

vaadata ning seda pikendada ning mis perioodi möödumisel otsustatakse juurdepääsupiirangu

pikendamine. Eelnõukohase juurdepääsupiirangu maksimaalne tähtaeg 30 aastat on tänaste

teadmiste alusel piisav, et riigipiiri valvamise võimekust ning riigipiiri taristu ja riigipiiri

valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastav teave oleks piisavalt

vananenud, et seda ei ole võimalik kasutada piiriturvalisuse ja laiemalt kogu Eesti julgeoleku

ohustamiseks.

Kuigi muudatuse kavandamise ajend on piiriehitus, ei piirne muudatus vaid piiriehituse

tarbeks koostatud dokumentidega. Hõlmatud peavad olema ka muud riigipiiri valvamise

võimekust ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid sisaldavad

dokumendid, mille avalikustamine kahjustab riigipiiri valvamist ja kaitsmist. Ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) järgi on ehitamise kohta käiv teave üldiselt avalik, kuid EhS loogika arvestab,

et riigipiiri taristu väljaehituse projektdokumentatsioon ja tehniline teostus sisaldab salastatud

teavet, millest tuleb ehitamisega seotud andmete esitamisel ja lubade taotlemisel lähtuda.

Kavandatud muudatus käsitleb sellist teavet, mis ei ole eraldiseisvalt riigisaladus RSVS

tähenduses. Riigisaladuse alusel ning AvtS alusel kehtestatud juurdepääsupiirangu aeg ei ole

tänases julgeoleku olukorras riigipiiri valvamise ja kaitsmise vaates piisav. Riigipiiri

valvamisega seotud teabe avalikustamine toob kaasa olukorra, kus selle teabe kogumis

analüüsimisel on võimalik teha objektiivseid järeldusi riigipiiri valvamise tehnoloogilisest ja

füüsilisest võimekusest ja sellest tulenevalt ka taktikast ja patrull- ja vaatlustegevusest.

Seeläbi on võimalik kahjustada PPA ja KV tegevusi riigipiiri valvamisel, piirirežiimi

tagamisel ning kriisideks valmistumisel. PPA on maismaal füüsiliselt esimene Eesti piiril olev

ja riigi julgeoleku eest vastutav asutus. KV valvab Eesti merepiiri. Vajadus riigipiiri

valvamisega seotud teabe pikemaajaliseks kaitsmiseks on ka neil. Seetõttu on oluline, et PPA

ja KV tegevusi riigipiiril ei oleks võimalik õõnestada vaenulike välisriikide poolt või

organiseeritud piiriülese kuritegevuse eesmärgil, kasutades avalikustatud teavet.

Lõikega 2 kehtestatakse erisus dokumentidele, mille puhul on täna juurdepääsupiirangu

tähtaeg lõppenud. Sätte alusel on PPA-l ja KV-l õigus kehtestada teabele uus

juurdepääsupiirang, kui dokumendile juurdepääsu piirang on lõppenud enne kavandatud

muudatuse jõustumist, kuid piirangu kehtestamise põhjus püsib. Selliselt on võimalik kaitsta

teavet, mille avalikustamine nõrgestaks sisejulgeolekutvõi riigikaitset, aga kehtiva seaduse

alusel ei ole olnud selget alust juurdepääsupiirangu pikendamiseks.

Error! Unknown switch argument.

Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga ei võeta kasutusele uusi termineid.

Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

Seaduse mõjud

Tõkked piiriveekogul ja piirivööndis

Mõju riigi julgeolekule

Sihtrühm: PPA,  riigipiiri läheduses liikuvad isikud

Muudatus avaldab piiriturvalisusele positiivset mõju. Kavandatavate muudatuste tulemusena

suureneb inimeste teadlikus riigipiiri lähedal liiklemisel ning eelduslikult ka nende kindlus- ja

turvatunne. Väheneb tähelepanematusest tingitud riigipiiri ületamiste arv ning seetõttu ka

vajadus läbi viia menetlustoiminguid ebaseaduslikult piiri ületanud isikute suhtes. Riigipiiri

valvamine peab olema võimalikult tõhus. Selge õiguslik alus füüsiliste tõkete kasutamiseks

aitab eelduslikult tõhustada PPA tööd riigipiiri valvamisel ning piirirežiimi tagamisel

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: PPA ja piirivööndiga külgnevad kohalikud omavalitsused

Füüsiliste tõkete kasutamise võimalus aitab kaasa PPA patrull- ja vaatlustegevuse

teostamisele ning suurendab võimet reageerida piirivahejuhtumitele.

Kohaliku omavalitsuse üksustele olulist mõju ei ole. Piirivööndiga külgneb kümme kohalikku

omavalitsust, mille elanikud on kohanenud riigipiiri lähedusega ja sellest, et piirivööndis

kehtivad täiendavad piirangud ning kohustused.

Piiriveekogule ujuvtõkete paigaldamine ei mõjuta kohalikke elanikke ega teiste

piiriveekogudel käijate õigusi ega kohustusi. Kehtiva õiguse järgi on isik kohustatud PPA-d

teavitama piiriveekogule minemisest ning seejuures informeeritakse isikuid piirangutest

piiriveekogul. Ujuv piiritõke on kavas paigaldada sellistesse asukohtadesse piiriveekogudel,

kus on isikute viibimine keelatud.

Tehniliste seadmete helisalvestiste kasutamine

Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: riigipiiri läheduses liikuvad isikud

Eelnõuga kavandatav muudatus võib riivata inimeste õigust eraelu puutumatusele (PS §

26). Eelnõukohase seadusega piiratakse isikuandmete töötlemist riigipiiri valvamisel ja

piirirežiimi tagamisel ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks, objektide tuvastamiseks,

piiripunktides turvalisuse tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks. Töötlemise

subjektiks võib potentsiaalselt sattuda iga inimene või eraõiguslik juriidiline isik, kes liigub

piiri lähedal. Muudatusega potentsiaalselt mõjutatud sihtrühma suurust ei ole võimalik välja

tuua, kuna puudub ülevaade kõigist isikutest, kes riigipiiri lähedal liiguvad, kuid tõenäoliselt

mõju ei pruugi esineda sageli. Muudatus ei tingi inimeste ega eraõiguslike juriidiliste isikute

senise tegutsemise märkimisväärset muutmist. Eelnõu tagab selguse, et riigipiiril kasututakse

ka heli salvestavaid või edastavaid seadmeid ning selgelt on välja toodud, millistes

olukordades seda teha võib. Nii saab igaüks ka vajadusel paremini oma õiguseid kaitsta,

näiteks piiri lähedal vältida isiklikel teemadel rääkimisest. Sarnaselt mehitamata sõidukite

Error! Unknown switch argument.

sätetega on igal andmesubjektil õigus nõuda pädevalt asutuselt neid andmeid, mida on asutus

oma avalik-õiguslike ülesannete täitmisel andmesubjekti kohta kogunud.

Mõju riigi julgeolekule

Sihtrühm: PPA, KV

Muudatus avaldab piiriturvalisusele positiivset mõju. Selge õiguslik alus aitab tõhustada PPA

ja KV tööd riigipiiri valvamisel ning piirirežiimi tagamisel. Ebaseadusliku piiriületuse

avastamine, objektide tuvastamine, piiripunktides turvalisuse tagamine ja piiriülese

kuritegevuse tõkestamine tagab tõhusa riigi julgeoleku kaitse.

Mõju riigiasutuste korraldusele

Sihtrühm: PPA ja KV

Eelnõukohase seadusega tagatakse erimeetme kohaldamise õigus PPA-le ja KV-le. Muudatus

tagab PPA-le ja KV-le tõhusa vahendi ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks, objektide

tuvastamiseks, piiripunktides turvalisuse tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks.

See võimaldab tagada ühiskonnas suuremat turvalisust. Negatiivse poolena võib eelnõuga ette

nähtud helisalvestise kasutamine tuua kaasa ülemäärase sekkumise inimeste eraellu, kes

tavapäraselt liiguvad piirialal. Riive proportsionaalsuse tagamiseks on eelnõuga ette nähtud

konkreetsed ja võimalikult kitsad alused, mil isikuandmete töötlemine on lubatud.

Ebasoovitavaks mõjuks võib pidada andmete säilitamisega seotud kulu. Samas on enamasti

tegemist kuluga, mille võiks vähemalt osaliselt korvata aja kokkuhoid. Kui seadusest

tulenevalt on pädeval asutusel õigus kasutada kaameraid, mille tulemusel töödeldakse

isikuandmeid, peavad pädevad asutused esmalt vaatama üle oma andmekaitsetingimused ning

vajadusel täiendama neid uute andmetöötlusviisiga. Tegemist on ühekordse täiendava

ülesandega, millega pädevad asutused arvestama peavad.

Riigipiiri taristu ja valvamisega seotud teabe kaitsmine

Mõju riigi julgeolekule

Sihtrühm: PPA ja KV, kui riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamisega seotud teabe valdajad

Eraettevõtjaid, kes osalevad piiriehitusel ei saa pidada muudatuse kohaselt siiski sihtrühmaks,

kuna seadusest tulenev teabe avalikustamise kohustus on üksnes asutustel. Muudatuse

tulemusel on asutuse juhil õigus pikendada vajadusel juurdepääsupiirangut. Eraettevõtjatega

on asutustel sõlmitud täna ja ka edaspidi lepingud, mis sisaldavad konfidentsiaalsuskohustust.

Kavandatav muudatus avaldab positiivset mõju piiriturvalisusele ja seeläbi riigi julgeolekule.

Muudatus vähendab riski, et PPA võimekust ja taktikat riigipiiri valvamisel saaks analüüsi

tulemusel tuletada avalikest dokumentidest ning samad kaalutlused esinevad KV tegevusele

merepiiri valvamisel. Eeskätt on võimalus, et tehnoloogiliste võimaluste ja nende kasutamise

avalikustamine (mobiilsed seiremastid, drooniseire, valveseadmed ja radarid) võimaldavad

tuletada PPA või KV taktikat ja tegevust riigipiiri valvamisel.

Riigipiiri taristu tehnoloogiline lahendus on näiteks statsionaarne radar, kuid riigipiiri

valvamise tehnoloogiline lahendus on näiteks teisaldatav kaamera. Riigipiiri valvamise

võimekuse teave hõlmab lisaks riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise teabele ja

turvameetmetele ka riigipiiri valvamise tegevusplaane, meetodeid, taktikat ja eeltooduks

kasutatavaid inimressursse ja varustust.

Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: avalikkus, PPA ja KV

Error! Unknown switch argument.

Kavandatud muudatus ei puuduta isikuandmeid sisaldavat teavet ja seeläbi ühegi konkreetse

isiku õigusi saada teavet enda isikuandmete töötlemise kohta. Küll puudutab muudatus

avalikkust tervikuna. Pikendades juurdepääsupiirangu tähtaega, jäävad riigipiiri valvamise

võimekust, riigipiiri taristu ja riigipiiri valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid

puudutavad dokumendid avalikkusele kättesaamatuks pikemaks ajaks kui kehtiva õiguse

alusel. Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud riigipiiri taristu ja valvamisega seonduva

teabe osas puudub üksikisikutel küll põhjendatud vajadus teabega tutvumiseks, kuid pärast

juurdepääsupiirangu tähtaja lõppemist, on tegu avaliku teabega.

Kavandatul on mõningane mõju PPA ja KV tegevuse läbipaistvusele. Siiski on kavandatud

muudatus rangelt piiritletud riigipiiri valvamise võimekust ning riigipiiri taristu ja riigipiiri

valvamise tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastava teabega. Kuigi need

dokumendid jäävad avalikkusele kättesaamatumaks pikemaks ajaks, ei tähenda see seda, et

kõik tegevused riigipiiri valvamisega või riigipiiri taristu ja selle rajamisega on rangelt

avalikkuse eest varjatud. Igal juhul tuleb juurdepääsupiirangu pikendamist igakordselt ja

igakülgselt hinnata ning avalikustada saab teavet, mille osas piirangu seadmine ei ole

põhjendatud.

Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused,

eeldatavad kulud ning tulud

Eelnõuga reguleeritakse piirivööndis ja piiriveekogul füüsiliste tõkete paigaldamise võimalus,

kuid eelnõuga ei nähta ette tõkete hankimise kohustust.

Teabele juurdepääsupiirangu pikendamine on tavapärane toiming dokumendiregistris, millega

kaasneb kohustus teavitada osapooli ning sellega ei kaasne riigile kulusid.

Seaduse jõustumine

Käesolev seadus jõustub üldises korras.

Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks EIS kaudu Justiits- ja Digiministeeriumile,

Kaitseministeerium, Kliimaministeeriumile ja arvamuse andmiseks Politsei- ja

Piirivalveametile ja Andmekaitse Inspektsioon.