<

OTSUS

Vaidlustusasja number

211-26/310366

Otsuse kuupäev 02.11.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Maria Alajõe

Vaidlustus EKT Teed OÜvaidlustus Transpordiameti riigihankes

„Lääne-Harju, Saare, Põlva ja Võru hooldepiirkonna

riigiteede korrashoid aastatel 2027-2032“ (viitenumber

310366) hankija otsustele hanke osas 2 lükata tagasi EKT

Teed OÜ pakkumus, tunnistada edukaks ÜLE OÜ pakkumus

ning kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata ÜLE OÜ

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, EKT Teed OÜ, esindaja vandeadvokaat Helena

Noot

Hankija, Transpordiamet, esindajad Elika Pukk ja Gertrud

Suve

Kolmas isik, ÜLE OÜ, esindaja vandeadvokaat Taivo Ruus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta EKT Teed OÜ vaidlustus rahuldamata.

2. Jätta EKT Teed OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

3. Mõista EKT Teed OÜ-lt ÜLE OÜ kasuks välja lepingulise esindaja kulud

1437,50 eurot (käibemaksuta).

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 15.05.2026 avaldas Transpordiamet (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi

2 (9)

RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Lääne-Harju, Saare, Põlva ja Võru

hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2027-2032“ (viitenumber 310366) (edaspidi

Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi

RHAD). Hange on jaotatud neljaks osaks, millest osa 2 on „Saare hooldepiirkonna riigiteede

korrashoid aastatel 2027-2032“ (edaspidi Saare osa). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks,

11.08.2026, esitasid pakkumused teiste hulgas EKT Teed OÜ ja ÜLE OÜ.

2. 29.09.2026 otsustega lükkas Hankija Saare osas tagasi EKT Teed OÜ pakkumuse ning

tunnistas edukaks ÜLE OÜ pakkumuse. 30.09.2026 otsustega Hankija kvalifitseeris ja jättis

kõrvaldamata ÜLE OÜ.

3. 09.10.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) EKT

Teed OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele lükata Saare osas tagasi EKT

Teed OÜ pakkumus, tunnistada edukaks ÜLE OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus ning

kvalifitseerida ja jätta kõrvaldamata ÜLE OÜ.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 16.10.2026 kirjaga nr 12.2-10/211 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 21.10.2026 ja neile vastamiseks 26.10.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ja menetluskulude

nimekirja Vaidlustaja ning Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha

Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, EKT Teed OÜ, põhjendab vaidlustust kokkvõtlikult järgmiselt..

5.1. Vaidlustaja palub tunnistada kehtetuks Hankija 29.09.2026 korralduse nr 1.3-1/26/0570

p-d 2.1 ja 3.1, millega lükati osas 2 tagasi Vaidlustaja pakkumus ja tunnistati edukaks Kolmanda

isiku pakkumus, samuti Hankija 30.09.2026 otsus nr 1.3-1/26/0573 Kolmanda isiku

kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise osas.

5.2. RHAD p 6.3 kohaselt tunnistatakse edukaks pakkumus, milles pakutud kogumaksumus

ilma käibemaksuta on madalaim. RHAD p 6.5 kohaselt kehtestas Hankija RHS § 115 lg 2¹

alusel kõrvalekalde suuruse, mille kohaselt võib pakkumuse maksumus järgmise vastavaks

tunnistatud pakkumuse maksumusega võrreldes olla 15% madalam ja pakkumuste maksumuse

keskmisega võrreldes 30% madalam. RHAD p 1.6 kohaselt ei ole Hankija turu-uuringut läbi

viinud.

5.3. Vaidlustaja esitas Saare osas pakkumuse maksumusega 1 797 509,49 eurot ilma

käibemaksuta. Saare osas esitasid vastavaks tunnistatud pakkumused lisaks Vaidlustajale

Kolmas isik (maksumusega 2 048 774,50 eurot), Verston Eesti OÜ, AS Tariston ja AS TREV-2

Grupp. Teiste vastavaks tunnistatud pakkumuste maksumused jäid vahemikku 2 048 774,50 –

2 747 812,74 eurot.

5.4. 09.09.2026 esitas Hankija Vaidlustajale Saare osa kohta selgitustaotluse, märkides, et

Vaidlustaja pakkumus oli järgmisest vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumusest 12,26%,

vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisest maksumusest 17,75% ja Riigihanke eeldatavast

maksumusest 36,03% madalam. Hankija viitas ka Vaidlustaja Ida-Harju korrashoiulepingust

vabaneva ressursi eeldatavale kasutamisele Lääne-Harju piirkonnas ning enda teadmisele, et

Vaidlustajal ei ole täiendavalt ootel Saare piirkonnas vajalikke töötajaid ja tehnikat. Vaidlustaja

vastas 17.09.2026, et pakkumuse koostamisel on arvestatud kõigi mõistlikult prognoositavate

kuludega ning personali-, tehnika-, tugistruktuuri- ja töökorralduslike ressurssidega ning et

ressursid tagatakse erinevate lahenduste koosmõjus. Samas küsis Vaidlustaja Hankijalt

täpsustavad küsimused: kas Hankija soovib näha detailset arvutusmudelit või maksumuse

3 (9)

kujunemise põhimõtete kirjeldust, mida mõistab Hankija „tõendite“ all ning millises ulatuses

peab tehnika olema pakkuja otseses omandis. Hankija Vaidlustaja küsimustele ei vastanud.

29.09.2026 korralduse nr 1.3-1/26/0570 p-ga 2.1 lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse Saare

osas RHS § 115 lg 8 alusel tagasi, viidates pakkumuste tagasilükkamise protokolli (edaspidi

Protokoll) põhjendustele.

5.5. Hankijal on õigus pakkumuse maksumuse kohta selgitusi küsida, kuid pakkumuse

tagasilükkamist õigustav kahtlus peab põhinema konkreetsetel, objektiivsetel ja hankelepingu

esemega seotud asjaoludel. RHAD p 6.5 kohaselt võis pakkumus olla järgmisest vastavaks

tunnistatud pakkumusest kuni 15% ja keskmisest kuni 30% madalam. Vaidlustaja pakkumus oli

vastavalt 12,26% ja 17,75% madalam ehk mõlemad näitajad jäid selgelt alla Hankija

kehtestatud piiri. Hankija ei ole turu-uuringut läbi viinud. Saare osa pakkumustest nähtub, et

eeldatav maksumus ei peegelda turuhinda kuna kõik pakkumused jäid oluliselt allapoole

eeldatavat maksumust sh edukaks tunnistatud pakkumus on eeldatavast maksumusest ligikaudu

18,8% madalam. Hankija ise on vaidlustatud korralduse p-s 1.6.5 rõhutanud, et Hankijal ei ole

õigust kalduda kõrvale iseenda poolt sätestatud tingimustest. RHAD p 6.5 väljendab Hankija

enda hinnangut selle kohta, milline hinnavahe on käesoleva hankelepingu eset arvestades turul

tavapärane. Kui Hankija sellest hoolimata põhjendamatult madala maksumuse kontrolli

algatab, peab kahtlus tuginema muudele konkreetsetele, objektiivsetele ja hankelepingu

esemega seotud asjaoludele, mitte üksnes protsentuaalsele vahele, mida Hankija on ise pidanud

aktsepteeritavaks (RHS § 3 p-d 1 ja 2).

5.6. Vaidlustaja vaidleb vastu Hankija eeldusele, et Vaidlustaja ei ole vajalikku tööjõudu ja

tehnikat. RHAD ei nõudnud, et pakkujal oleks kogu lepingu täitmiseks vajalik tehnika juba

pakkumuse esitamise ajal olemas või tema omandis. Lepingu eritingimuste kohaselt otsustab

tegeliku tehnikavajaduse teehooldaja ning kasutatava tehnika nimekiri tuleb Hankijale

kooskõlastamiseks esitada ühe kuu jooksul pärast lepingu sõlmimist. Lepingu täitmine algab

01.10.2027. Hankija kontrollis sel viisil sisuliselt tehnilist võimekust tingimuse alusel, mida ei

olnud kvalifitseerimise tingimusena kehtestatud.

5.7. Vaidlustajal on Saare osa täitmiseks vajalik tehnika olemas Viljandi hooldepiirkonna

varasema korrashoiulepingu täitmisest, mis lõppes 2025. aasta sügisel. Vaidlustaja ei esitanud

seda teavet 17.09.2026 vastuses üksikasjalikult, kuna Hankija ei vastanud küsimusele, milliseid

tõendeid temalt oodatakse. Hankija arvestas valikuliselt Vaidlustaja varasematest lepingutest

pärinevat teavet: Hankija võttis arvesse Ida-Harju piirkonnast vabaneva ressursi, kuid mitte

Viljandi lepingust vabanevat ressurssi.

5.8. Hankija rikkus RHS § 115 lg-st 8 tulenevat kohustust kontrollida selgitusi ja hinnata

tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Vaidlustaja ei jätnud päringule vastamata,

vaid esitas tähtaja jooksul seisukoha, palus täpsustada nõutava kalkulatsiooni detailsust ja

tõendite liiki ning kinnitas valmisolekut esitada täiendavaid selgitusi. Selgitustaotlus oli liiga

üldine. Hankijale oli pakkumuse koosseisusus juba kõiki ühikhindu sisaldav kululoend esitatud,

kuid ta ei osutanud ühelegi konkreetsele alahinnatud makseartiklile ega selgitanud, kas ootab

lepinguid, hinnapakkumisi, raamatupidamisandmeid, tehnika nimekirju või muid tõendeid.

Hankija jättis küsimused vastuseta ja lükkas pakkumuse tagasi.

5.9. Hankija ei hinnanud pakkumust sisuliselt ega tuvastanud tõsist lepingu täitmata jätmise

ohtu. Protokollist ei nähtu, et Hankija oleks kululoendit analüüsinud, võrrelnud seda teiste

pakkumustega või tuvastanud ühtegi konkreetset kuluartiklit, mille maksumus oleks

ebarealistlik. Hankija üldine märkus, et pakkuja vastusest „jääb mulje“, et kõigi kuludega ei ole

arvestatud, ei ole põhjendus. Vaidlustaja on kogenud teehooldaja, kes on täitnud teede

korrashoiulepinguid erinevates hooldepiirkondades läbi aastate. Vaidlustaja pakkumus vastab

Hankija enda kehtestatud kõrvalekalde piiridele. Lisaks tagavad lepingu nõuetekohase täitmise

hankelepingus ette nähtud täitmistagatis (150 000 eurot) ja leppetrahvid. Neil asjaoludel ei ole

Hankija tuvastanud tõsist ohtu lepingu täitmata jäämiseks.

4 (9)

Kokkuvõttes lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi, tuginedes kahtlusele, mis ei

põhinenud objektiivsetel asjaoludel, jättes pakkujaga konsulteerimata ning hindamata

pakkumust sisuliselt.

Vaidlustaja esitas 21.10.2026 kokkuvõtlikult järgmise täiendava seisukoha.

5.10. Hankija väidab, et ei ole pakkumust tagasi lükanud madala maksumuse tõttu, mis tekitab

täiendavaid kahtlusi Hankija otsuse põhjendatuses. Hankija märgib, et Vaidlustaja pakkumus

lükati tagasi nõuetekohaste selgituste esitamata jätmise tõttu, mitte madala maksumuse tõttu.

RHS § 115 lg 8 järgi saab hankija lükata pakkumuse tagasi, kui (i) hankija leiab endiselt, et

pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal või (ii) kui pakkuja ei esita hankijale nõutud

selgitust. Antud juhul Vaidlustaja vastas Hankija küsimusele, seega saab Hankija lükata

pakkumuse tagasi RHS § 115 lg 8 alusel, kui see on põhjendamatult madala maksumusega.

Asjaolu, et Hankija pole enda väitel pakkumust tagasi lükanud põhjusel, et see on

põhjendamatult madala maksumusega, kinnitab, et Hankija ei ole otsust tehes asjakohaselt

hinnanud Vaidlustaja pakkumust ja selgitusi. Nõustuda ei saa Hankija ja Kolmanda isiku

seisukohaga, et Vaidlustaja oleks pidanud vaidlustama ka Riigihanke Võru osa. Vaidlustuse

esitamine on Vaidlustaja äriline otsus.

6. Hankija, Transpordiamet, vaidleb vaidlustusele vastu, leides kokkuvõtlikult järgmist.

6.1. Vaidlustaja pakkumus lükati õiguspäraselt tagasi RHS § 115 lg 8 alusel, kuna Vaidlustaja

ei esitanud määratud tähtaja jooksul sisulisi selgitusi, kalkulatsioone ega tõendeid, mis oleksid

võimaldanud kontrollida pakkumuse maksumuse kujunemist ja ümber hinnata kahtlust, kas

hankelepingut on võimalik pakkumuses esitatud maksumusega nõuetekohaselt täita.

6.2. RHAD p-s 6.5 sätestatud kõrvalekallete mitteületamine ei välista pakkumuse maksumuse

põhjendatuse kontrollimist. Viidatud kõrvalekallete esinemine toob teatud juhtudel kaasa

kohustusliku kontrolli, kuid nende puudumine ei võta Hankijalt õigust algatada

kontrollimenetlust, kui muud asjaolud annavad aluse kahelda pakkumuse maksumuse

tõsiseltvõetavuses.

Käesoleval juhul tekkis kahtlus mitme asjaolu koostoimes. Vaidlustaja pakkumus oli järgmisest

vastavaks tunnistatud pakkumusest 12,26%, vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisest

17,75% ning Riigihanke eeldatavast maksumusest 36,03% madalam. Lisaks oli Vaidlustaja

pakkumus edukas Lääne-Harju osas, mille täitmiseks eeldati Ida-Harju korrashoiulepingust

vabaneva ressursi kasutamist. Hankijale teadaolevalt ei olnud Vaidlustajal täiendavalt ootel

Saare hooldepiirkonna teenindamiseks vajalikku tööjõudu ja tehnikat. Nimetatud asjaolud koos

pakkumuse hinnatasemega andsid aluse kontrollida, kas pakkumuses on arvestatud kõigi

hankelepingu täitmisega kaasnevate kuludega.

6.3. Kõik kahtluse aluseks olnud asjaolud ja eeldused tehti Vaidlustajale teatavaks 09.09.2026

selgitustaotluses. Selles paluti esitada tõendid ja sisuliselt põhjendada pakkumuse madalat

maksumust ning detailselt selgitada, kas pakkumuse koostamisel on arvestatud kõigi

hankelepingu täitmise kuludega, mis on vajalikud elutähtsa teenuse katkematuks ja

nõuetekohaseks osutamiseks. Samuti paluti selgitada, kuidas oli Vaidlustajal võimalik pakkuda

Saare hooldepiirkonnas teistest pakkujatest, sh senisest teenuseosutajast, märkimisväärselt

madalamat hinda olukorras, kus Hankijale teadaolevalt ei olnud Vaidlustajal ootel vajalikku

tööjõudu ja tehnikat. Lisaks paluti kirjeldada pakkumuse maksumuse kujunemist ning esitada

ülevaade ja tõendid eelduste ja kalkulatsioonide kohta, mis lükkaksid ümber kahtluse

põhjendamatult madala maksumuse osas ning kinnitaksid, et pakkumuses on õigesti arvestatud

vajalike personali-, tehnika-, tugistruktuuri- ja töökorralduslike ressurssidega.

Seega olid selgitustaotluses esitatud nii kontrolli õiguslik alus, kahtluse tekkimise põhjused,

selgitamist vajavad küsimused kui ka tagajärg, mis võis saabuda sisulise vastuse esitamata

jätmisel.

6.4. Vaidlustajale ei saanud ette kirjutada, kuidas ta peab oma pakkumuse maksumust

5 (9)

põhjendama või milliseid konkreetseid tõendeid esitama. Selgitustaotluses ei nõutud, et lepingu

täitmiseks vajalik tehnika peaks olema Vaidlustaja omandis. Tehnika omandamise, rentimise

või muul viisil kasutusse võtmise otsustamine oli Vaidlustaja enda pädevuses, kuid selgitustes

oleks saanud välja tuua, millisel viisil vajalik tehnika tagatakse ja milliste kuludega on seejuures

pakkumuse koostamisel arvestatud. Vaidlustaja küsimused selle kohta, millises ulatuses peab

vajalik tehnika tema omandis olema ning milliseid tõendeid Hankija temalt ootab, ei vabastanud

Vaidlustajat kohustusest esitada määratud tähtaja jooksul kalkulatsioonid, selgitused ja tõendid.

6.5. Selgitustaotluses ei olnud vaja näidata, milliseid HD III-2 kululoendis esitatud konkreetseid

ühikhindu peeti liiga madalaks, kuna kontrolliti pakkumuse kogumaksumust. RHAD ei

keelanud kuluartiklite ristsubsideerimist, mistõttu ei saanud üksiku kulurea maksumuse põhjal

otsustada pakkumuse kogumaksumuse põhjendatuse üle.

6.6. Vaidlustajal oli selgitustaotlusele vastamiseks viis tööpäeva. Vaidlustaja esitas vastuse

RHR-i arvestuse järgi tähtaja viimasel päeval, 17.09.2026 kell 20.33. Enne vastuse esitamist ei

taotlenud Vaidlustaja vastamiseks täiendavat aega, vaid esitas oma vastuses küsimused, millele

vajalik teave sisaldus juba 09.09.2026 selgitustaotluses.

Vaidlustaja vastus ei sisaldanud pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks

vajalikke sisulisi selgitusi, kalkulatsioone ega tõendeid. Kahtlusi süvendas Vaidlustaja vastuses

märgitu, et hankelepingu täitmise alguseni on enam kui aasta ning sel ajal ei ole võimalik

lõplikult määratleda lepingu alguses ettevõtte käsutuses olevat tööjõudu ja tehnikat, kuna seda

võivad mõjutada olemasolevate ja tulevaste hangete tulemused, lepingute muutumine ning

ressursside vabanemine või ümberpaiknemine. Samuti märkis Vaidlustaja, et olemasolevate

ressursside põhjal tehtavad järeldused ei pruugi kajastada olukorda lepingu täitmise ajal.

Sellised selgitused ei kõrvaldanud kahtlust, kas pakkumuses on arvestatud kõigi lepingu

täitmiseks vajalike kuludega, vaid pigem süvendasid seda.

6.7. Vaidlustaja seisukoht, et pärast 17.09.2026 vastuse saamist tulnuks küsida täiendavaid

selgitusi või Vaidlustajaga konsulteerida, ei ole põhjendatud. Käesoleval juhul ei olnud

võimalik paluda juba esitatud sisuliste selgituste või tõendite täpsustamist, kuna Vaidlustaja

vastus neid ei sisaldanud. Vaidlustusmenetluses esmakordselt esitatud uued asjaolud, sh viide

Viljandi hooldepiirkonnast vabanenud tehnikale, ei anna alust hinnata tagantjärele ümber

pakkumuse tagasilükkamise õiguspärasust.

6.8. Vaidlustaja etteheide, et pakkumust sisuliselt ei hinnatud ega tuvastatud tõsist hankelepingu

täitmata jäämise ohtu, ei ole põhjendatud. Vaidlustaja pakkumust ei lükatud tagasi seetõttu, et

oleks tuvastatud selle põhjendamatult madal maksumus, vaid põhjusel, et Vaidlustaja ei

esitanud sisulisi selgitusi ega kalkulatsioone, mis oleksid võimaldanud kahtluse kõrvaldada.

6.9. Vaidlustaja tähtaegselt esitatud vastust hinnati ning leiti, et see ei sisalda tekkinud kahtluste

ümberlükkamiseks vajalikku informatsiooni. Vastuse sisuline hindamine ei tähenda kohustust

rekonstrueerida pakkuja eest tema kulustruktuuri, koostada talle sobiv kulumudel või tuletada

ise puuduvaid põhjendusi. Et Vaidlustaja vastus ei võimaldanud veenduda hankelepingu

nõuetekohase täitmise võimalikkuses pakutud maksumusega, oli pakkumuse tagasilükkamine

RHS § 115 lg 8 alusel õiguspärane.

Hankija esitas 26.10.2026 täiendava seisukoha, leides järgmist.

6.10. Vaidlustaja käsitlus RHS § 115 lg-st 8 lähtub olukorrast, kus hankija on tuvastanud

pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse, kuid ei arvesta, et käesoleval juhul lükati

pakkumus tagasi sisuliste selgituste esitamata jätmise tõttu. Vaidlustaja püüab oma pakkumuse

madalat maksumust põhjendada esmakordselt vaidlustusmenetluses. Samas ei ole Vaidlustaja

selgitanud, millisel viisil tema 17.09.2026 vastuses esitatud selgitused pakkumuse madalat

maksumust põhjendasid või kuidas oleks nende põhjal olnud võimalik pakkumuse

tõsiseltvõetavuses veenduda. Vaidlustaja argumentatsioon tugineb vaid sellele, et talle ei antud

täiendavat võimalust selgituste esitamiseks.

6 (9)

6.11. Hankija leiab, et Vaidlustaja poolt Võru osa otsuse vaidlustamata jätmine ei ole iseseisev

alus vaidlustuse rahuldamata jätmiseks, kuid võib mõjutada Vaidlustaja väidete veenvust.

7. Kolmas isik, ÜLE OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu ja leiab kokkuvõtlikult järgmist.

7.1. RHAD-is sätestatud pakkumuste maksumuse kõrvalekalde määrade mitteületamine ei

välista pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimist. RHAD-is sätestatud kõrvalekalde

määrad kohustavad Hankijat nende esinemisel kontrolli läbi viima, kuid ei keela kontrolli juhul,

kui kõrvalekalle jääb nimetatud määradest väiksemaks.

Kontrollimise aluseks olnud kahtlus oli objektiivselt põhjendatud. Vaidlustaja pakkumus oli

silmatorkavalt madalam nii ülejäänud pakkumustest kui ka Riigihanke eeldatavast

maksumusest ning märkimisväärselt madalam piirkonnas seni tegutsenud teehooldaja hinnast.

7.2. Pärast põhjendamatult madala maksumuse kontrollimenetluse algatamist ei saanud Hankija

piirduda Vaidlustaja kontrollimata kinnitustega, vaid pidi kontrollima pakkumuse maksumuse

põhjendatust. 09.09.2026 esitatud selgitustaotlus oli piisavalt täpne ja sellest nähtusid kahtluse

tekkimise põhjused. Vaidlustaja vastuses puudusid sisulised põhjendused, detailsed

kalkulatsioonid ja kontrollitavad tõendid.

7.3. Kolmanda isiku hinnangul oli Vaidlustaja selgituste esitamisel tegemist kuuenda päevaga

pärast selgitustaotluse esitamist ning seega ei olnud RHS § 115 lg 1 teises lauses sätestatud viie

tööpäeva pikkusest tähtajast kinni peetud. Juba selgituse tähtaja jooksul esitamata jätmine andis

aluse pakkumuse tagasilükkamiseks RHS § 115 lg 8 alusel.

7.4. Vaidlustuses puuduvad iseseisvad põhjendused Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ja

kvalifitseerimise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise ja

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuste võimalik kehtetuks tunnistamine ei

tooks iseenesest kaasa Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuse kehtetust, kui Kolmas isik

vastab kvalifitseerimise tingimustele ning tema kõrvaldamiseks puudub alus.

7.5. Vaidlustaja ei vaidlustanud oma pakkumuse tagasilükkamist Riigihanke osas 4 (Võru),

kuigi pakkumuste tagasilükkamise põhjendused, Hankija küsimused ja Vaidlustaja vastused

olid Võru ja Saare osas sisuliselt samad. Vaidlustaja ei saa samadel asjaoludel tehtud otsuseid

käsitada ühes hankeosas õiguspärase ja teises õigusvastasena. Sõltumata vaidlustamata jätmise

põhjustest on Võru osas jõustunud otsusel käesolevas vaidluses tõenduslik tähendus.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustaja taotleb Hankija 29.09.2026 korralduse nr 1.3-1/26/0570 p-de 2.1 ja 3.1 kehtetuks

tunnistamist. Samuti taotleb Vaidlustaja Hankija 30.09.2026 otsuse nr 1.3-1/26/0573 kehtetuks

tunnistamist osas, milles Kolmas isik jäeti kõrvaldamata ja kvalifitseeriti.

Vaidlustuskomisjon käsitleb esmalt Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise õiguspärasust.

8.1. RHS § 115 lg 1 kohaselt nõuab Hankija pakkujalt asjakohaseid selgitusi, kui tal tekib

põhjendatud kahtlus pakkumuse maksumuse suhtes. Riigikohus on selgitanud, et

kontrollimenetluse eesmärk on kaitsta pakkujat meelevaldse tagasilükkamise eest ning

võimaldada Hankijal hinnata hankelepingu täitmisega kaasnevat riski (RKHKo 3-20-924/24,

p 20). Selgituse küsimisega algatatud kontrollis tuleb pakkuja vastust sisuliselt hinnata

(RKHKo 3-19-1825/50, p-d 14–15).

8.2. Vaidlustaja leiab, et RHAD p-s 6.5 kehtestatud kõrvalekalde määrade mitteületamine

välistas pakkumuse madala maksumuse kontrolli algatamise üksnes hinnavahele tuginedes ning

seetõttu pidid kontrolli algatamist ja pakkumuse tagasilükkamist õigustama muud konkreetsed

ja objektiivsed asjaolud. Vaidlustuskomisjon märgib, et RHAD-s nimetatud määrad ei välista

RHS § 115 lg 1 kohast kontrolli muude kahtlust tekitavate asjaolude korral. Vaidlustaja

pakkumus oli järgmisest vastavaks tunnistatud pakkumusest 12,26%, pakkumuste keskmisest

7 (9)

17,75% ja Riigihanke eeldatavast maksumusest 36,03% madalam. Protokolli p 1.3 kohaselt

arvestas Hankija lisaks talle teada olnud asjaolusid Vaidlustaja muude hooldelepingute ning

võimaliku tööjõu ja tehnika kasutamise kohta. Need asjaolud ei tõenda ressursside puudumist,

kuid nende koosmõjus oli Hankijal alus kontrollida, kas pakkumuses on arvestatud kõigi

lepingu täitmiseks vajalike kuludega.

Vaidlustuskomisjon leiab, et asjaolude koosmõjus oli Hankijal piisav alus kontrolli

algatamiseks. Pärast kontrollimenetluse algatamist tuli Hankijal anda Vaidlustajale tegelik

võimalus oma pakkumuse maksumust põhjendada ning seejärel tuli Hankijal esitatud vastust

sisuliselt hinnata.

8.3. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija 09.09.2026 selgitustaotlus oli

sedavõrd üldine või ebaselge, et Vaidlustajal ei olnud võimalik mõista, milliseid asjaolusid tal

selgitada paluti. Selgitustaotluses paluti Vaidlustajal esitada tõendid ja sisuliselt põhjendada

pakkumuse madalat maksumust, selgitada detailselt, kas pakkumuse koostamisel oli arvestatud

kõigi hankelepingu täitmiseks vajalike kuludega, ning põhjendada, kuidas oli Vaidlustajal

võimalik pakkuda Saare hooldepiirkonnas teistest pakkujatest, sh senisest teenuseosutajast,

madalamat hinda olukorras, kus Hankijale teadaolevalt ei olnud Vaidlustajal ootel vajalikku

tööjõudu ja tehnikat. Samuti paluti kirjeldada pakkumuse maksumuse kujunemist ning esitada

ülevaade ja tõendid eeldustest ja kalkulatsioonidest, mis kinnitaksid vajalike personali-,

tehnika- tugistruktuuri- ja töökorralduslike ressurssidega arvestamist.

Seega olid Vaidlustajale teada nii kahtluse põhjused kui ka selgitamist vajavad asjaolud.

8.4. Vaidlustaja leiab, et Hankija oleks pidanud selgitustaotluses osutama konkreetsele liiga

madalale kululoendi ühikhinnale. Vaidlustuskomisjon selle seisukohaga ei nõustu.

Hankija kahtlus puudutas pakkumuse kogumaksumuse põhjendatust. Hankija ei väitnud, et

konkreetne kululoendi ühikhind on põhjendamatult madal, kuna RHAD ei keelanud erinevate

kuluartiklite ristsubsideerimist.

Riigikohus on otsuse nr 3-20-924/24 p-s 22 selgitanud, et igasugune alla omahinna pakkumus

ei ole automaatselt põhjendamatult madala maksumusega pakkumus ning puudub üldine keeld

hindade ristsubsideerimiseks erinevate lepingute või tegevuste vahel, kui vastav keeld ei tulene

erinormist. Seega ei olnud Hankijal kohustust määrata Vaidlustaja eest kindlaks, millise

kuluartikli arvel oli pakkumuse madalam kogumaksumus kujunenud.

8.5. Vaidlustaja esitas Hankijale vastuse 17.09.2026. Vastus esitati RHR-i arvestuse järgi

vastamise tähtaja viimasel päeval kell 20.33. Seetõttu ei nõustu vaidlustuskomisjon Kolmanda

isiku seisukohaga, et Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamiseks oli alus juba põhjusel, et vastus

esitati hilinenult.

Vaidlustaja kinnitas vastuses üldsõnaliselt, et pakkumuse koostamisel on arvestatud kõigi

mõistlikult prognoositavate kuludega ning vajalike personali-, tehnika-, tugistruktuuri- ja

töökorralduslike ressurssidega. Samas selgitas Vaidlustaja, et lepingu täitmise alguseni on enam

kui aasta ning vastamise ajal ei ole võimalik lõplikult määratleda lepingu alguses tema

käsutuses oleva tööjõu ja tehnika koosseisu. Samuti palus ta täpsustada, kas Hankija soovib

detailset arvutusmudelit või maksumuse kujunemise põhimõtete kirjeldust ja milliseid tõendeid

oodatakse.

8.6. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja vastus ei sisaldanud andmeid, mis võimaldanuks

sisuliselt kontrollida pakkumuse maksumuse kujunemist. Vaidlustaja ei selgitanud, milliseid

ressursse ta Saare hooldepiirkonna lepingu täitmiseks kavandas, kuidas need tagatakse ning

milliste eeldatavate kuludega pakkumuses arvestati. Üldine kinnitus kõigi mõistlikult

prognoositavate kulude arvestamise kohta ei võimaldanud selle väite paikapidavust kontrollida.

Kontrollimenetluses ei saa piirduda pakkuja kontrollimatu kinnitusega (RKHKo 3-20-924/24,

p 31).

8 (9)

8.7. Vaidlustaja 17.09.2026 vastusest nähtus, et lepingu täitmiseks kasutatav tööjõud ja tehnika

ei olnud vastamise ajal lõplikult kindlaks määratud. Mitmeaastase lepingu täitmiseks koostatav

pakkumus põhineb paratamatult prognoosidel ning Vaidlustajal ei pidanud pakkumuse

esitamise ajal olema kogu tulevikus kasutatav ressurss tema omandis ega lõplikult kindlaks

määratud. See ei vabastanud teda siiski kohustusest selgitada pakkumuse koostamise aluseks

olnud ressursivajaduse, ressursside tagamise ja kulude eeldusi. Mitmeaastase lepingu täitmise

prognoositavus ei kõrvalda vajadust tugineda pakkumuse koostamisel konkreetsetele

kalkulatsioonidele (RKHKo 3-20-2362, p 26). Vaidlustaja vastuses neid andmeid ei esitanud.

8.8. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et RHS § 115 lg-s 7 nimetatud põhjenduste

loetelu ei ole ammendav (RKHKo 3-20-924/24, p 21). Seetõttu ei oleks pakkumuse

tagasilükkamine õiguspärane üksnes põhjusel, et selgitus ei vasta ühelegi selles lõikes

nimetatud näitele. Protokolli p-dest 1.7–1.9 nähtub aga, et Hankija ei piirdunud selle asjaoluga:

ta hindas Vaidlustaja vastust ning tõi eraldi välja maksumuse kujunemise kirjelduste,

kalkulatsioonide ja tõendite puudumise. Seega ei tugine tagasilükkamise otsus üksnes RHS §

115 lg 7 loetelule.

8.9. Vaidlustaja väidab, et Hankija ei hinnanud tema vastust sisuliselt. Vaidlustuskomisjon

sellega ei nõustu. Protokolli p-des 1.7–1.9 on Hankija käsitlenud vastuse sisu, sh Vaidlustaja

seisukohti tulevikus kasutada oleva tööjõu ja tehnika ning kulude prognoositavuse kohta, ja

põhjendanud, miks need ei kõrvaldanud maksumuse kujunemise suhtes tekkinud kahtlust.

Protokollist nähtub seega vastuse sisuline hindamine, mitte üksnes puuduva dokumendivormi

fikseerimine.

8.10. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustaja seisukohaga, et pärast 17.09.2026 vastuse

saamist pidi Hankija vastama tema küsimustele ja temaga täiendavalt konsulteerima.

Vaidlustaja küsimused kalkulatsiooni detailsuse ja tõendite liigi kohta ei takistanud tal esitada

pakkumuse koostamisel kasutatud olemasolevaid eeldusi ja arvutusi. Vastuses ei olnud esitatud

konkreetset kalkulatsiooni või muud kontrollitavat selgitust, mille täpsustamiseks oleks

täiendav konsulteerimine olnud vajalik. RHS § 115 lg 8 kohasest konsulteerimisest ei tulene

üldist õigust esitada pärast vastamise tähtaja möödumist esmakordselt uusi pakkumuse

maksumust põhjendavaid andmeid.

8.11. Vaidlustaja leiab, et kuna ta esitas Hankijale 17.09.2026 vastuse, ei saanud Hankija

käsitada olukorda RHS § 115 lg 8 tähenduses nõutud selgituse esitamata jätmisena. Vaidlustaja

käsitluse kohaselt oleks Hankija pidanud enne pakkumuse tagasilükkamist tuvastama, et

pakkumuse maksumus oli tegelikult põhjendamatult madal.

Vaidlustuskomisjon selle käsitlusega ei nõustu. RHS § 115 lg-s 8 kasutatud mõistet „nõutud

selgitus“ ei saa samastada üksnes asjaoluga, et pakkuja on Hankijale tähtajaks vastuse saatnud.

RHS § 115 lg 1 kohaselt peab Hankija nõudma pakkujalt asjakohast selgitust ning lg 8 kohaselt

kontrollima selgitust ja hindama esitatud tõendeid. Vaidlustaja ei esitanud vastuses nende kohta

kontrollitavaid andmeid. Protokollis p-des 1.7–1.9 on Hankija toonud selle välja ka pakkumuse

tagasilükkamise põhjusena. Neil asjaoludel oli Hankijal alus käsitada Vaidlustuse vastust RHS §

115 lg 8 tähenduses nõutud sisulise selgituse esitamata jätmisena.

8.12. Hankija ega vaidlustuskomisjon ei pea käesoleva vaidluse lahendamiseks tuvastama, et

Vaidlustaja pakkumus oli tegelikult põhjendamatult madala maksumusega või et hankelepingu

täitmine pakkumuses esitatud maksumusega oli võimatu. Kontrollimenetluse eesmärk oli anda

Vaidlustajale võimalus tekkinud kahtlus kontrollitavate selgitustega kõrvaldada. Vaidlustaja seda

võimalust küll kasutas, esitades Hankijale vastuse, kuid selles puudusid andmed, mille alusel

saanuks Hankija pakkumuse maksumuse kujunemist kontrollida.

8.13 Vaidlustaja pikaajaline tegutsemine teehoolduse valdkonnas, tema majandusnäitajad,

hankelepingus ette nähtud täitmistagatis ja leppetrahvid ei asenda pakkumuse maksumuse

kujunemise kohta nõutud selgitusi. Riigikohtu otsuse nr 3-20-2362 p 26 kohaselt ei vabasta ka

mitmeaastase lepingu täitmisega seotud prognoosid ja äririskid pakkujat kohustusest tugineda

9 (9)

pakkumuse koostamisel konkreetsetele kalkulatsioonidele.

8.14. Vaidlustusmenetluses esmakordselt esitatud väide Viljandi hooldepiirkonna lepingu

täitmisest alles jäänud tehnika olemasolu kohta, ei muuda eeltoodud järeldust. Hankija sai

29.09.2026 otsuse tegemisel lähtuda talle kontrollimenetluses tähtaegselt esitatud andmetest.

Vaidlustusmenetluse käigus esitatud uued tõendid ja selgitused ei muuda varem tehtud

pakkumuse tagasilükkamise otsust õigusvastaseks.

8.15. Eeltoodust tulenevalt leiab vaidlustuskomisjon, et Hankijal oli objektiivne alus kontrollida

Vaidlustaja pakkumuse maksumuse põhjendatust, Vaidlustajale esitatud 09.09.2026

selgitustaotlus oli piisavalt selge, et mõista oodatavate selgituste sisu ning Hankija hindas

Vaidlustaja 17.09.2026 vastust sisuliselt. Vaidlustaja ei esitanud vastuses selliseid konkreetseid

kalkulatsioone, tõendeid või muid kontrollitavaid andmeid, mis oleksid võimaldanud kontrollida

pakkumuse maksumuse kujunemist ja kõrvaldada Hankijal tekkinud kahtluse. Hankijal ei olnud

kohustust anda Vaidlustajale uut tähtaega nende asjaolude ja tõendite esmakordseks esitamiseks.

Seega oli Hankijal alus lükata Vaidlustaja pakkumus RHS § 115 lg 8 alusel tagasi ning puudub

alus Hankija 29.09.2026 korralduse nr 1.3-1/26/0570 p 2.1 kehtetuks tunnistamiseks.

9. Vaidlustaja taotleb ka Hankija 29.09.2026 korralduse nr 1.3-1/26/0570 p 3.1 kehtetuks

tunnistamist, millega tunnistati Saare osas edukaks Kolmanda isiku pakkumus ning Hankija

30.09.2026 otsuse nr 1.3-1/26/0573 kehtetuks tunnistamist osades, milles Kolmas isik jäeti

kõrvaldamata ja kvalifitseeriti. Nende otsuste vaidlustamiseks ei ole Vaidlustaja esitanud eraldi

põhjendusi, vaid lähtub eeldusest, et õigusvastane on Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse

tagasilükkamiseks ning hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest. Kuna vaidlustuskomisjon

on seisukohal, et Hankija otsus, millega lükati Vaidlustaja pakkumus tagasi, on õiguspärane,

puuduvad alused Hankija otsuste kehtetuks tunnistamiseks, millega tunnistati Saare osas edukaks

Kolmanda isiku pakkumus, ning kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata Kolmas isik.

10. Hankija ja Kolmas isik viitavad ka sellele, et Vaidlustaja ei vaidlustanud oma pakkumuse

tagasilükkamist Riigihanke osas 4 ehk Võru osas. Vaidlustuskomisjon leiab, et nimetatud asjaolu

ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel iseseisvat tähendust. Vaidlustaja otsustab ise, milliseid

Hankija otsuseid ta vaidlustab. Ühe hankeosa otsuse vaidlustamata jätmisest ei saa järeldada

nõustumist teise hankeosa otsuse õiguspärasusega.

11. Vaidlustusmenetluse kulud.

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

11.1. Hankija ei ole taotlenud vaidlustusmenetluse kulude väljamõistmist.

11.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse

lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks summas 1437,50 eurot (käibemaksuta), 6,25 tunni

õigusabi osutamise eest tunnihinnaga 230 eurot (käibemaksuta).

Arvestades vaidlustuse mahtu ja keerukuse astet ning Kolmanda isiku poolt vaidlustusmenetluses

esitatud seisukohtade mahtu ja sisu, peab vaidlustuskomisjon Kolmanda isiku lepingulise

esindaja kulusid 6,25 tunni ulatuses vajalikuks ja põhjendatuks. Seega tuleb Vaidlustajalt

Kolmanda isiku kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulud 1437,50 eurot (käibemaksuta).

11.3. Vaidlustaja lepingulise esindaja kulud ja tasutud riigilõiv jäävad RHS § 198 lg 3 alusel

Vaidlustaja enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Maria Alajõe