Arvamuse avaldamine eelnõule (Turvategevuse eeskiri)

Tatari tn 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Lauri Läänemets

Siseministeerium

[email protected]

Teie: 27.03.2024 nr 1-6/2939-1 Meie: 11.04.2024 nr 2.3-4/24/878-2

Arvamuse avaldamine eelnõule (Turvategevuse eeskiri)

Täname, et saatsite Andmekaitse Inspektsioonile (AKI) arvamuse avaldamiseks

„Turvategevuse eeskiri“ eelnõu. Edastatud eelnõu osas on AKI-l järgmisel tähelepanekud,

millega palume eelnõu menetlemisel arvestada.

AKI näeb probleemi selles, et turvategevuse seaduses (TurvaTS) ei ole toodud, milliseid

isikuandmeid töödeldakse (isikutoimiku koosseis peab olema sätestatud seaduse tasandil).

Selgust selles küsimuses ei anna ka turvategevuse eeskiri (eeskiri), mis keskendub pigem

isikuandmete töötlemise eesmärkidel, jättes samal ajal täpsustamata, millised konkreetsed

isikuandmed nimetatud eesmärkide saavutamiseks tuleb ja tohib töödelda.

Eeskirja § 20, mis oma nimetusest tulenevalt peaks justkui täpsustama isikutoimikus

sisalduvate andmete koosseisu, ainult viitab TurvaTS §-le 15, millest omakorda ei ole

piisavalt selge, millised isikuandmed tohib töödelda, et veenduda turvateenistuja nõuetele

vastavuses. Näiteks TurvaTS § 15 lg 1 p 4 sätestab, et turvateenistuja peab oma isikuomaduste

ja kõlbluse poolest olema sobilik täitma turvateenistuja ülesandeid ning tema käitumine ja

eluviis ei tohi ohustada tema enda ega teise isiku turvalisust. Sama paragrahvi lg 8 annab

turvaettevõtjale nimetatud nõuetele vastavuse kontrollimiseks õiguse nõuda turvateenistujalt

nõuetele vastavust kinnitavat dokumenti. Seejuures jääb arusaamatuks, milliseid isikuandmeid

tohib töödelda eesmärgiga tuvastada näiteks, kas isiku eluviis võib ohustada tema enda või

teiste turvalisuse ning millise dokumendiga võib isik tõendada, et tema eluviis vastab

sätestatud nõuetele. Selline regulatsioon seega jätab turvaettevõtjale ebamõistlikult palju

otsustusruumi küsimuses, millised andmed oleksid asjakohased kriteeriumite täitmise

kontrollimisel ning milliseid tõendusdokumente saab isikult küsida.

TurvaTS § 4 lg 3 p 4 kohaselt tuleb eeskirjas sätestada nõuded turvateenistuja kehalisele

ettevalmistusele. Eeskirja § 9 lg 2 kohaselt kehtestab aga turvateenistuja kehalisele

ettevalmistusele nõuded turvaettevõtja ehk sisuliselt jäävad need nõuded ja seega ka nende

nõuete täitmise kontrollimiseks kogutavad isikuandmed täielikult määruses reguleerimata.

AKI hinnangul oli seadusandja sooviks kehtestada kehalise ettevalmistuse nõuded määruses,

mitte anda täielik otsustusvõim selles küsimuses turvaettevõtjale, seega peaksid

turvateenistuja kehalise ettevalmistuse nõuded olema selgelt sätestatud eeskirjas.

Eeskirja § 14 lg 5 kohaselt kui tervisekontrolli käigus selgub, et tervishoiuteenuse osutaja on

turvateenistujale hiljuti teinud protseduure või uuringuid, mida on võimalik töötervishoiuarstil

tervisekontrolli tegemisel arvestada, siis ei ole vaja samu protseduure või uuringuid uuesti

teha. Selline regulatsioon ei võimalda aru saada kui kaugele minevikule sõna „hiljuti“ osutub.

2 (2)

Näiteks, kas pool aastat tagasi tehtud uuring on piisavalt hiljuti tehtud? Seletuskirjas võiks

selguse huvides täpsustada, kui vana uuringut saab arvesse võtta.

Küsimusi tekitab ka tervisekontrolli uuringute loetelu. Eeskirja § 14 lg 4 justnagu annab

ammendava loetelu võimalikest terviseuuringutest. Ka seletuskirjas on selle sätte juures

öeldud, et loodava regulatsiooniga kehtestatakse selge loetelu uuringutest, mis

turvateenistujale teha tuleks. Sama paragrahvi lg 6 aga annab arstile „vabad käed“ uuringute

määramisel. Seega on arusaamatu, milleks on eeskirja lg-s 4 toodud konkreetsete uuringute

loetelu, kui arst ei ole sellega seotud ning saab lg 6 alusel ise otsustada, millised analüüsid ja

uuringud läbi viia. Arvestada tuleks ka sellega, et tervisekontrolli eesmärgiks ei ole inimesele

diagnoosi panemine ja ravi määramine, vaid puhtalt välja selgitamine, kas tema tervise

objektiivsed näitajad, nt nägemise tase, vastavad eeskirjas toodud nõuetele (parameetritele).

Mõnede dokumentide säilitamise tähtajad (nt vallasasja hoiulevõtmise protokoll) on topelt

reguleeritud nii TurvaTS-s kui ka eeskirjas. Samas reguleerimata on jäänud turvamiseks

sõlmitud lepingu (mis on eeskirja § 19 p 7 kohaselt turvategevuse dokument) ja eeskirja lisa 4

ehk tervisekontrolli alusel tehtud otsuse säilitamisetähtajad. Eelnõu peab täiendama nimetatud

dokumentide säilitamist reguleerivate sätetega.

Seletuskirjas toodud põhjendused erinevate säilitustähtaegade osas on AKI hinnangul

puudulikud. Seletuskirjast ei selgu, miks teatud dokumendi on vaja säilitada just kuus kuud,

samas kui teist dokumendi on otsustatud säilitada üks aasta. Seejuures on mõlema tähtaja

juures eesmärgina toodud välja järelevalve. Seletuskirjas võiks täpsemini selgitada, miks üht

dokumenti on vaja säilitada kuus kuus kuud, teist aga sama eesmärgi jaoks terve aasta.

Tervisekontrolli kaardil (eeskirja lisa 2) sisaldub fraas „Kinnitan andmete õigsust ja luban

esitada teabe saamiseks kõigi tervisehäirete kohta päringuid tervise infosüsteemi või

raviarstidele“ on eksitav, kuna tegemist ei ole nõusoleku alusel terviseandmete töötlemisega.

Tervisekontrolli tegija on tervishoiuteenuse osutaja, kellel on tervishoiuteenuse korraldamise

seadusest tulenev õigus andmeid näha, seega ei ole nõusolek siin üldse vajalik. Järelikult

piisab, kui tervisekontrolli kaardil isik kinnitab, et andmed on õiged.

Juhime tähelepanu, et eeskirja § 9 lg 1 üldine sõnastus turvateenistuja isikuomaduste kohta

muudab nii lepingu sõlmimise eelse vastavuse hindamise kui ka hilisema kontrollimise

keeruliseks. Seletuskirjas võiks täpsustada eeskirjas nimetatud isikuomaduste vajadust just

turvateenistuja ametit silmas pidades, vältimaks turvaettevõtja võimaliku liiga laialdast sätte

tõlgendust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Pille Lehis

peadirektor

Irina Meldjuk

[email protected]

+372 6274108