1

Kirsika Kuutma - AKI

Saatja: Märt Mikkal <[email protected]> Saatmisaeg: teisipäev, 20. oktoober 2026 10:13 Adressaat: info - AKI Teema: Selgitustaotlus: terviseandmete töötlemine erakliiniku ravikvaliteedi seire ja

operatsioonijärgsete tüsistuste analüüsi eesmärgil

Kategooriad: Green category

Tere,

Minu nimi on Märt Mikkal ja olen Meliva kliiniku kirurgilisetöö vastutav arst. Pöördun Teie poole selgitustaotlusega, et saada hinnang terviseandmete töötlemise õiguslike aluste ja lubatud ulatuse kohta erakliiniku ravikvaliteedi seire korraldamisel.

1. Taotluse taust ja eesmärk

Meie kliinik osutab kirurgilisi ja/või protseduuripõhiseid tervishoiuteenuseid. Soovime rakendada süstemaatilist ravikvaliteedi seire süsteemi, mille eesmärk on koguda ja analüüsida meie kliinikus tehtud operatsioonide ja protseduuride järgseid tüsistusi ning hinnata ravitulemusi.

Seire eesmärgil soovime muu hulgas koguda järgmisi näitajaid:

 operatsioonijärgsete tüsistuste esinemissagedus;

 tüsistuse liik ja raskusaste;

 tüsistuse tekkimise aeg pärast operatsiooni või protseduuri;

 tüsistuse käsitlemiseks vajalik ravi ja sekkumised;

 tüsistuste klassifikatsioon Clavien–Dindo süsteemi alusel.

Sellise seire eesmärk on hinnata osutatud tervishoiuteenuste kvaliteeti, tuvastada võimalikke arengukohti ning parandada raviprotsesside ohutust ja tulemuslikkust.

2. Praktiline probleem

Praegu esineb olukordi, kus meie kliinikus opereeritud patsiendil tekib operatsioonijärgne tüsistus, kuid patsient pöördub selle tõttu mõnda teise raviasutusse, näiteks Tervisekassa rahastatava haigla poole.

Sellisel juhul ei pruugi meie kliinik saada patsiendi tüsistuse kohta teavet, kuna patsient ei pruugi meiega ise ühendust võtta ega meile hiljem oma ravi kohta infot edastada.

Seetõttu ei ole võimalik üksnes meie kliinikus toimunud järelkontrollide ja patsientide tagasiside põhjal saada täielikku ülevaadet operatsioonijärgsete tüsistuste tegelikust esinemissagedusest ja raskusastmest.

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada.

2

Soovime leida õiguspärase lahenduse, mis võimaldaks meil tuvastada ja analüüsida ka mujal ravitud operatsioonijärgseid tüsistusi. Selleks võib olla vajalik tutvuda tervise infosüsteemis kättesaadavate asjakohaste terviseandmetega, näiteks teise raviasutuse epikriisi või hospitaliseerimise dokumentatsiooniga.

Kavandatav tegevus ei ole suunatud patsiendile uue raviteenuse osutamisele, vaid meie kliinikus osutatud tervishoiuteenuse kvaliteedi hindamisele ja ravitulemuste seirele.

3. Õiguslikud küsimused

Palume Andmekaitse Inspektsiooni seisukohta järgmistes küsimustes.

1. Kas tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 4¹ ja § 59³ alusel on erakliinikul õigus töödelda tervise infosüsteemis kättesaadavaid patsiendi terviseandmeid enda osutatud tervishoiuteenuste kvaliteedi hindamise ning operatsioonijärgsete tüsistuste süstemaatilise seire eesmärgil?

2. Kas selline töötlemine võib hõlmata ka tüsistusi, mis ei pruugi kvalifitseeruda patsiendiohutusjuhtumiteks, kuid mille registreerimine on vajalik ravikvaliteedi näitajate arvutamiseks ja ravitulemuste objektiivseks hindamiseks?

3. Kas erakliinik võib eelkirjeldatud eesmärgil tutvuda tervise infosüsteemis kättesaadavate asjakohaste terviseandmetega ka pärast esialgse ravisuhte lõppemist ning olukorras, kus patsient ei ole ise kliinikuga ühendust võtnud, kui andmete töötlemine on vajalik kliiniku ravikvaliteedi seireks?

4. Millised õiguslikud alused ja tingimused peavad olema täidetud, et selline andmetöötlus oleks kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse artiklitega ning Eesti siseriikliku õigusega?

5. Kas selliseks andmetöötluseks on vajalik patsiendi eraldi nõusolek või piisab asjakohase seadusest tuleneva õigusliku aluse olemasolul patsiendi nõuetekohasest teavitamisest?

6. Kas operatsiooni või protseduuri nõusoleku lehel oleks põhjendatud teavitada patsienti sellest, et kliinik võib seaduses sätestatud alustel ja ulatuses töödelda tema terviseandmeid operatsioonijärgsete tüsistuste ja ravitulemuste seire eesmärgil? Kui jah, siis milliseid asjaolusid peaks selline teavitus sisaldama?

7. Milliseid täiendavaid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid peaks kliinik rakendama, näiteks juurdepääsuõiguste piiramine, juurdepääsude logimine, andmete säilitustähtaegade määratlemine ja andmete pseudonüümimine?

4. Kavandatavad kaitsemeetmed

Kliinik soovib korraldada andmetöötluse viisil, mis tagab patsientide privaatsuse ja terviseandmete konfidentsiaalsuse. Kavandame muu hulgas järgmisi meetmeid:

 andmete töötlemine ainult kindlaksmääratud ravikvaliteedi seire eesmärgil;

 juurdepääsu võimaldamine ainult selleks volitatud ja vastava ülesandega töötajatele;

 üksnes konkreetse juhtumi hindamiseks vajalike andmete vaatamine;

 andmetele juurdepääsu põhjuste ja toimingute logimine;

3

 kvaliteedinäitajate analüüsimine võimaluse korral pseudonüümitud või anonüümitud kujul;

 andmete säilitamise tähtaja ja kustutamise korra määratlemine.

Palume hinnata, kas kirjeldatud tegevus on kehtiva õiguse alusel lubatav ning millistel tingimustel saaks kliinik sellise ravikvaliteedi seire süsteemi õiguspäraselt rakendada.

Kui mõni küsimus kuulub eelkõige Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskuse (TEHIK), Sotsiaalministeeriumi või muu pädeva asutuse pädevusse, palume võimalusel sellele viidata.

Täname Teid selgituste eest.

Lugupidamisega

Märt Mikkal Uroloog/ Operatsiooniploki vastutav arst Meliva AS Rävala pst 5, Tallinn www.meliva.ee

ERAELU KAITSE JA RIIGI LÄBIPAISTVUSE EEST

Tatari 39 / 10134 Tallinn / 627 4135 / [email protected] / www.aki.ee

Registrikood 70004235

Lp Märt Mikkal

Meliva AS

[email protected]

Lp Maarjo Mändmaa

Sotsiaalministeerium

[email protected]

Teie 20.10.2026 Meie 02.11.2026 nr 2.2-9/26/4269-2

Vastus selgitustaotlusele ja edastamine vastavalt kuuluvusele

Andmekaitse Inspektsioon sai Teie selgitustaotluse küsimustega, mis puudutavad erakliiniku

ravikvaliteedi seire ja operatsioonijärgsete tüsistuste analüüsi eesmärgil terviseandmete töötlemist

tervise infosüsteemis.

Selgitustaotluse keskne küsimus on, kas ja millisel õiguslikul alusel võib erakliinik ravikvaliteedi

seire eesmärgil tutvuda teise tervishoiuteenuse osutaja poolt tervise infosüsteemi kantud patsiendi

terviseandmetega, kui patsiendile on esialgne tervishoiuteenus osutatud Melivas.

Kuivõrd tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS) ja selle alusel antud rakendusaktide

väljatöötaja on Sotsiaalministeerium, edastab1 Andmekaitse Inspektsioonpöördumise

Sotsiaalministeeriumile vastamiseks osas, mis puudutab tervise infosüsteemis olevatele

terviseandmetele juurdepääsu ravikvaliteedi seire eesmärgil. Palume Sotsiaalministeeriumil saata

vastuse koopia ka Andmekaitse Inspektsioonile e-posti aadressil [email protected].

Andmekaitse Inspektsioon ei saa anda selgitustaotlusele vastates konkreetsele juhtumile siduvat

õiguslikku hinnangut, see on võimalik ainult järelevalvemenetluses. Seega saame anda üldiseid

selgitusi ulatuses, mis puudutavad isikuandmete töötlemise nõudeid.

Isikuandmete töötlemiseks, sealhulgas päringute tegemiseks, peab alati olemas olema IKÜM

artikli 6 alusel õiguslik alus. Kui töödeldakse eriliiki isikuandmeid (sh terviseandmed), peab lisaks

esinema ka mõni IKÜM artikli 9 lõikes 2 sätestatud erand. Muul juhul on eriliiki andmete

töötlemine keelatud.

TTKS § 4¹ lg 1 p 3 ja § 59³ lg 2 p 2 näevad ette võimaluse töödelda terviseandmeid ja saada neile

tervise infosüsteemis juurdepääs ka tervishoiuteenuste kvaliteedi ning patsiendiohutusjuhtumite

analüüsimise ja ennetamisega seotud eesmärkidel ja korras. Samas ei ole regulatsioonist üheselt

selge, millises ulatuses hõlmab see tervishoiuteenuse osutaja õigust tutvuda teises raviasutuses

dokumenteeritud andmetega pärast esialgse ravisuhte lõppemist.

Nimetatud sätted ei piira kasutatavaid andmeid sõnaselgelt üksnes tervishoiuteenuse osutaja enda

osutatud teenuse andmetega. Seetõttu ei ole teises raviasutuses dokumenteeritud teabe kasutamine

enda osutatud teenuse kvaliteedi hindamiseks põhimõtteliselt välistatud. Sellise piirangu

1 Märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse § 5 lg 4.

2 (2)

puudumisest ei saa siiski iseenesest järeldada üldist juurdepääsuõigust. Isikuandmete töötlemist

võimaldav õiguslik alus peab olema selge, täpne ja selle kohaldamine isikule ettenähtav.2 Seetõttu

ei saa normi ebaselgust ega piirangu puudumist tõlgendada vastutava töötleja kasuks laiendava

juurdepääsuõigusena.

Lisaks peab terviseandmetele juurdepääsuõiguse puhul lähtuma ka IKÜM art 5 lg 1 punktides b

ja c sätestatud eesmärgi piirangu ja võimalikult väheste andmete kogumise põhimõttest ning

IKÜM artiklist 9 tuleneva täiendava kaitsega3. Ka kvaliteedi tagamise määrus näeb ette, et

tervishoiuteenuse osutaja vastutab patsiendile osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi eest oma

organisatsioonis.4 Seega peaks lähtekohaks olema enda osutatud teenuse kvaliteedi hindamine

ning selleks vajalike andmete kasutamine.

Neid nõudeid arvestades oleks AKI hinnangul teise raviasutuse dokumentidega tutvumine

põhjendatav eelkõige üksikjuhtumi asjaolude selgitamiseks, kui on ilmnenud konkreetne teave,

mis viitab võimalikule raviveale või muule osutatud teenuse kvaliteediga seotud probleemile, ning

vajalikke asjaolusid ei ole mõistlikult võimalik välja selgitada patsienti vähem riivaval viisil. Ka

sellisel juhul peab juurdepääs piirduma konkreetse juhtumi hindamiseks vajalike andmetega.

Teie kirjeldatud olukorras ei ole kliinikule enne tervise infosüsteemi päringu tegemist teada, kas

patsiendil on operatsioonijärgne tüsistus tekkinud. Seega ei ole tegemist üksnes teadaoleva juhtumi

analüüsimisega, vaid võimalike tüsistuste aktiivse tuvastamisega. Ravisuhte lõppemine ei välista

iseenesest varasema teenuse kvaliteedi hindamist, kuid varasem ravisuhe ei anna tähtajatut õigust

patsiendi edasist ravi jälgida.

AKI hinnangul ei ole põhjendatud tuletada üldisest kvaliteedi tagamise kohustusest õigust kõigi

varem ravitud patsientide edasiste terviseandmete süstemaatiliseks kontrollimiseks. Üksnes

asjaolu, et kliinik ei saa muul viisil täielikku ülevaadet võimalikest tüsistustest, ei loo iseseisvat

õiguslikku alust tervise infosüsteemis olevate dokumentidega tutvumiseks.

Tüsistuste ja ravi tulemuslikkuse kohta teabe kogumiseks saab kliinik kasutada vähem riivavaid

meetmeid, näiteks patsientidelt tagasiside küsimist või patsiendilt selleks eraldi nõusoleku võtmist.

Nõusoleku puhul tuleb lähtuda nõusolekule kehtestatud tingimustest, sh tagama, et see oleks

vabatahtlik, konkreetne, teadlik ja ühemõtteline.5 Nõusolek ei ole vabatahtlik, kui

tervishoiuteenuse osutamise tingimuseks seatakse nõusoleku andmine andmetöötluseks, mis ei ole

ravi osutamiseks vajalik. Patsient peab saama keelduda ilma, et see mõjutaks tema ravikvaliteeti

või tervishoiutöötaja suhtumist

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kirsika Kuutma

jurist

peadirektori volitusel

2 Vt ka Euroopa Kohtu otsus C-205/21, p 66. 3 IKÜM artikkel 9 lg 2 p h ja lg 3 - isikuandmeid võib töödelda lg 2 p-s h osutatud eesmärkidel, tuginedes liidu või

liikmesriigi õigusele või tervishoiutöötajaga sõlmitud lepingule ja eeldusele, et neid andmeid töötleb töötaja, kellel

on liikmesriigi õiguse alusel ametisaladuse hoidmise kohustus. 4 Terviseministri määrus Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded-Riigi Teataja Vastu

võetud 24.10.2024 nr 43. 5 Vt IKÜM artikkel 4 p 11, artikkel 7.