Vastuvõtmise kuupäev : 02/11/2026

EUROOPA LIIDU KOHUS

Kantselei

30/10/26

Telefon : (352) 43031 Kirjad saata aadressile:

E-mail : [email protected] Euroopa Liidu Kohus

Internetiaadress : http://www.curia.europa.eu Kantselei

L - 2925 LUXEMBOURG

Välisministeerium

Islandi väljak 1

15049 Tallinn

EESTI/ESTONIA

1388441.6 DE

Eelotsuse asi C-1022/26

Tiroler Landesregierung

(Eelotsusetaotluse esitanud kohus: Landesverwaltungsgericht Tirol - Austria)

Eelotsusetaotluse kättetoimetamine

Euroopa Kohtu kohtusekretär edastab Teile käesolevaga eespool nimetatud kohtuasjas ELTL

artikli 267 alusel esitatud eelotsusetaotluse ärakirja.

Kohtusekretär teatab, et Euroopa Kohtu president ei rahuldanud eelotsusetaotluse esitanud

kohtu taotlust kohaldada eelotsuse küsimuste suhtes kiirendatud menetlust Euroopa Kohtu

kodukorra artikli 105 kohaselt. Määrus saadetakse edaspidi.

Kohtusekretär teatab, et Euroopa Kohtu president on otsustanud, et käesolevat kohtuasja

tuleb menetleda eelisjärjekorras vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 53 lõikele 3.

Vastavalt protokolli Euroopa Liidu Kohtu põhikirja kohta artikli 23 teisele lõigule koostoimes

Euroopa Kohtu kodukorra artikliga 51 on liikmesriigi kohtu menetluses oleva kohtuasja pooltel,

liikmesriikidel, komisjonil ning juhul, kui nad leiavad, et neil on eelotsusetaotluses tõstatatud

küsimuste suhtes eriline huvi, Euroopa Parlamendil, nõukogul ja Euroopa Keskpangal ja vajaduse

korral ka liidu institutsioonil, organil või asutusel, mis on vastu võtnud õigusakti, mille kehtivus või

tõlgendamine on vaidlustatud, õigus esitada eelotsusetaotluse kohta Euroopa Kohtule kirjalikke

seisukohti või märkusi kahe kuu ja kümne päeva jooksul alatest käesoleva teate kättesaamisest,

kusjuures seda tähtaega ei pikendata.

Lisaks sellele võivad põhikirja artikli 23 kolmanda lõigu kohaselt teised Euroopa

Majanduspiirkonna lepingu osalisriigid, kes ei ole liikmesriigid, samuti EFTA järelevalveasutus

esitada juhul, kui küsimuse all on mõni kõnealuse lepingu reguleerimisaladest, Euroopa Kohtule

kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe kuu ja kümne päeva pikkuse tähtaja

jooksul.

Põhikirja artikli 23 neljandas lõigus on veel ette nähtud, et kui nõukogu ning ühe või mitme

kolmanda riigi vahelises teatavat küsimust käsitlevas kokkuleppes on sätestatud, et need riigid

võivad esitada seisukohti või kirjalikke tähelepanekuid juhul, kui mõne liikmesriigi kohus taotleb

Euroopa Kohtu eelotsust kõnealuse kokkuleppe reguleerimisalasse kuuluvas küsimuses, võivad

kolmandad riigid esitada Euroopa Kohtule kirjalikke seisukohti samasuguse mittepikendatava kahe

kuu ja kümne päeva pikkuse tähtajajooksul.

-2-

Kohtusekretär juhib Teie tähelepanu sellele, et kohtuasjaga seotud dokumendid tuleb toimikusse

lisamiseks esitada menetluse kirjaliku osa jooksul.

Juhime Teie tähelepanu ka menetlusdokumentide pikkust, vormi ja esitusviisi puudutavatele

juhistele, mis sisalduvad aktis Praktilised juhised pooltele seoses Euroopa Kohtule esitatavate

kohtuasjadega, mis on kättesaadav Euroopa Kohtu veebisaidil (www.curia.europa.eu) rubriigis

„Kohtuasjade menetlemine – Euroopa Kohus – Menetlust reguleerivad õigusaktid“, ning esitatud

kirjalike seisukohtade või märkuste avaldamisele Euroopa Kohtu kodukorra artikli 96 lõikes 3 ette

nähtud tingimustel. Kõigil põhikirja artiklis 23 nimetatud huvitatud isikutel palutakse seega mitte

viidata oma seisukohtades või märkustes isikuandmetele või eelotsusetaotluses varjatud andmetele.

Sellised andmed tuleb ka kustutada esitatud seisukohtade ja märkuste metaandmetest.

Eleonora Sartori

Ametnik

Vastuvõtmise kuupäev : 02/11/2026

Kokkuvõte C-1022/26 – 1

Kohtuasi C-1022/26*

Eelotsusetaotluse kokkuvõte vastavalt Euroopa Kohtu kodukorra artikli 98

lõikele 1

Saabumise kuupäev:

17. september 2026

Eelotsusetaotluse esitanud kohus:

Landesverwaltungsgericht Tirol (Tirooli liidumaa halduskohus,

Austria)

Eelotsusetaotluse kuupäev:

17. september 2026

Kaebajad:

AA

BB

CC

Põhikohtuasja ese

Kolm alaealist, kellele on Austrias antud täiendava kaitse seisund, esitavad

kaebuse Tirooli liidumaa valitsuse otsuse peale, millega jäeti nad ilma sotsiaalabi

raames antavatest toetustest. Tegemist on haldusõigusliku vaidlusega.

Landesverwaltungsgericht (liidumaa halduskohus) menetleb Tirooli valitsuse

otsuse peale esitatud kaebust.

Eelotsusetaotluse liik ja ese

Tegemist on liidu õigusnormide tõlgendamist puudutava eelotsusetaotlusega.

Taotlus hõlmab valdkondi „piirid, varjupaik ja sisseränne“ ning

„sotsiaalpoliitika“.

* Kohtumenetluse keel: saksa.

ET

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-1022/26

2

Eelotsuse küsimused

1. Kas määruse (EL) 2024/1347 artiklit 31 tuleb tõlgendada nii, et selle sättega

on vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad isikutele, kes on saanud

täiendava kaitse seisundi määruse (EL) 2024/1347 artikli 3 punkti 2 tähenduses,

ette sotsiaalabi üksnes sellises vormis ja ulatuses, mida antakse ka

määruse (EL) 2024/1347 artikli 3 punktis 8 määratletud taotlejatele, kusjuures

kaitse seisundi andnud liikmesriigi kodanike jaoks on sotsiaalabi ette nähtud

minimaalset kindlustatust tagavate toetuste vormis, mis on esmavajadusi katvate

toetuste suuruse ja saamise tingimustega võrreldes soodsam?

2. Kas mõistet „miinimumsissetuleku toetus“ määruse (EL) 2024/1347

artikli 31 lõike 2 punktis a tuleb tõlgendada nii, et sellega on hõlmatud need

toetused (sama liiki, samas ulatuses ja samadel tingimusel antavad toetused), mida

antakse kaitse seisundi andnud liikmesriigi kodanikele alustoetusena toimetuleku

tagamiseks ja kas selliseid põhitoetusi tuleb eristada nendest toetustest, mida

antakse määruse (EL) 2024/1347 artikli 3 punktis 8 määratletud taotlejatele

vastuvõtu raames?

3. Kas määruse(EL) 2024/1347 artikli 31 lõike 2 punkti d sõnastust

„eluasemetoetus, kui seda toetust antakse riigisisese õiguse alusel asjaomase

liikmesriigi kodanikele“ tuleb tõlgendada nii, et isikutel, kes on saanud täiendava

kaitse seisundi määruse (EL) 2024/1347 artikli 3 punkti 2 tähenduses, on õigus

saada eluasemetoetust sama liiki toetusena, samas ulatuses ja samadel tingimustel

nagu kaitse seisundi andnud liikmesriigi kodanikel, ja kas selle sättega on

vastuolus riigisisesed õigusnormid, mis näevad ette toetuse liigist ja selle saamise

tingimustest erineva ja summa poolest väiksema toetuse, mis vastab vormilt ja

ulatuselt sellele toetusele, mida antakse määruse (EL) 2024/1347 artikli 3

punktis 8 määratletud taotlejatele vastuvõtu raames?

4. Kas võrdväärsuse põhimõtet tuleb mõista nii, et õigusliku seisundi esialgne

andmine eesmärgiga tagada liidu õigusega tagatud õiguste täielik toime – eelkõige

eelotsusemenetluse ajal ja seejärel kuni põhiasjas sisulise otsuse tegemiseni – peab

toimuma vastavalt riigisiseses õiguses esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ette

nähtud kriteeriumidele, isegi kui riigisiseses õiguses ei ole õigusliku seisundi

esialgset andmist ette nähtud, mistõttu saab mutatis mutandis kohaldada pelgalt

peatavat toimet käsitlevaid õigusnorme?

Viidatud õigusnormid

Liikmesriigi õigusnormid

Tirooli liidumaa seadus esmavajadusi katvate toetuste kohta (Tiroler

Grundversorgungsgesetz)

§ 4 – Toetuse saamise õigusega isikud

TIROLER LANDESREGIERUNG

3

Esmavajadusi katvaid toetusi antakse järgmistele isikutele, juhul kui nad on

raskes olukorras:

[…]

d) välismaalased, kes on esitanud rahvusvahelise kaitse taotluse

(varjupaigataotlejad), mille suhtes ei ole veel tehtud lõplikku otsust, ja kellele on

antud täiendava kaitse seisund vastavalt määruse (EL) 2024/1347 artiklile 18;

e) välismaalased, kelle suhtes on rahvusvahelise kaitse taotluse menetluses

tehtud lõplik otsus ja kellele on antud täiendava kaitse seisund vastavalt

määruse (EL) 2024/1347 artiklile 18 või vastavalt 2005. aasta varjupaigaseaduse

(Asylgesetz 2005; BGBl. I nr 100/2005, viimati muudetud seadusega BGBl. I

nr 39/2026; edaspidi „AsylG 2005“) §-le 8

Nende isikute puhul eeldatakse raske olukorra esinemist seni, kuni on tõendatud

vastupidist.

Sotsiaalabi põhimõtete seadus (Sozialhilfe-Grundsatzgesetz)

§ 4 (1) […] Täiendava kaitse saajatele antakse sotsiaalabi raames põhitoetusi

üksnes ulatuses, mis ei ületa esmavajaduste katmiseks vajalikku (BGBl. I

nr 80/2004).

Tirooli liidumaa minimaalset kindlustatust tagavate toetuste seadus (Tiroler

Mindestsicherungsgesetz)

§ 3 – Isikuline kohaldamisala

(1) Ilma et see piiraks rahvusvahelisest või liidu õigusest tulenevaid siduvaid

kohustusi, on õigus minimaalset kindlustatust tagavatele toetustele üksnes Austria

kodanikel ja varjupaigaõigusega isikutel, lisaks vaid sellistel Austrias alaliselt

elavatel välismaalastel, kes on tegelikult ja seaduslikult elanud Austria

territooriumil vähemalt viis aastat. Enne tähtaja möödumist loetakse riigis

elamise õigust omavad liidu kodanikud, EMP osalisriikide ja Šveitsi kodanikud

ning kolmandate riikide kodanikud Austria kodanikega samaväärseks üksnes

juhul, kui minimaalset kindlustatust tagavate toetuste andmine on rahvusvahelise

õiguse või liidu õiguse normide kohaselt kohustuslik ning see on konkreetsel juhul

kindlaks tehtud pärast konsulteerimist pädeva välismaalaste asutusega.

[…]

(4) Õigus minimaalset kindlustatust tagavatele toetustele puudub:

[…]

b) välismaalastel, kelle suhtes on kohaldatav Tirooli liidumaa seadus

esmavajadusi katvate toetuste kohta (Tiroler Grundversorgungsgesetz),

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-1022/26

4

[…]

Halduskohtumenetluse seadus (Verwaltungsgerichtsverfahrensgesetz;

edaspidi „VwGVG“), §-d 13, 22

Liidu õigusnormid

Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1347, mis

käsitleb nõudeid, millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud

peavad vastama, et kvalifitseeruda rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid

pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele vastavate isikute

ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule, millega muudetakse nõukogu

direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiiv 2011/95/EL, artikli 3 punktid 2, 4, 7, 8, 10, 16 ja 17 ning artikkel 31

Asjaolude ja menetluse lühikokkuvõte

1 Kaebajad, kes on sündinud 2016., 2019. ja 2020. aastal, on alaealised. Nad

esitasid koos oma emaga 24. detsembril 2024 rahvusvahelise kaitse taotluse.

Pärast taotluse esitamist andis kaebajatele esmavajadusi katvaid toetusi

föderaalvalitsus. Seejärel määrati kaebajatele ja nende emale esmavajadusi katvate

toetuste andjaks Tirooli liidumaa, kuna isa elukoht oli Tiroolis.

2 Tirooli liidumaa valitsus kui pädev asutus esmavajadusi katvaid toetusi tegelikult

ei andnud, mistõttu esitasid kaebajad 16. jaanuaril 2025 Tirooli liidumaa

valitsusele taotluse esmavajadusi katvate toetuste saamiseks. Selle alusel anti neile

2025. aasta märtsist kuni 2025. aasta juunini piiratud määral toetust piisava toidu

näol. Lisaks kaeti ravikindlustusmaksed ja anti vajalikku abi rõivaste näol. Kõik

see toimus vastavalt Tirooli liidumaa seadusele esmavajadusi katvate toetuste

kohta.

3 Seejärel palusid kaebajad jätkata nende toetuste andmist, mille andmine

8. septembri 2025. aasta otsusega toidu, üüri ja rõivaste osas alates 1. augustist

2025 lõpetati. Katkestati ka ravikindlustusmaksete katmine. See otsus toimetati

nõuetekohaselt kätte üksnes kaebajate emale.

4 Võttes arvesse isa palgatulu, lähtus Tirooli liidumaa valitsus sellest, et rasket

olukorda ei esine, mistõttu kaebajatele alates 1. augustist 2025 sotsiaalabi

tegelikult ei antud (ei vastuvõtu raames ega pärast hilisemat täiendava kaitse

seisundi andmist).

5 Tirooli liidumaa valitsus tegi 10. juunil 2026 kaebajate suhtes otsuse, mis on

identne 8. septembri 2025. aasta otsusega ja mis kaebajatele ka kehtivalt kätte

toimetati. Selle otsuse peale esitatud kaebuse menetlemine on pooleli

eelotsusetaotluse esitanud kohtus. Kohaldatavat õiguslikku olukorda tuleb alati

arvesse võtta ajapõhiselt, mistõttu tuleb kaebajate õigust hinnata asjaomasel

ajavahemikul kehtinud õigusnormide alusel.

TIROLER LANDESREGIERUNG

5

6 23. jaanuaril 2026 anti kaebajatele ja nende emale täiendava kaitse seisund.

7 Kaebajate isale anti 30. augustil 2023 varjupaigaõigusega isiku seisund (nüüd

pagulasseisund). Ta on ainus pereliige, kes töötab, ta teenib 1775,24 eurot kuus ja

saab selle summa 14 korda aastas. Austria maksuamet kinnitas 27. aprillil 2026

kaebajate õigust peretoetustele.

8 Perekond elab 27 m² suuruses ühetoalises korteris, mille eest maksab isa üüri

800,00 eurot kuus. Korter ei ole oma suuruse tõttu piirkonnas tavapärane eluase ja

viieliikmeline perekond elab kitsastes tingimustes.

9 Sobiva korteri üürimist, igapäevaste vajaduste rahuldamist, majapidamistarvete

soetamist ning kooliskäimisega seotud kulutusi ei ole võimalik piisavalt rahastada.

10 Kaks kolmest kaebajast ei saa vajalike rahaliste vahendite puudumise tõttu

kasutada kooli pakutavaid tugiteenuseid, mida nad vajaksid keele omandamiseks

ja lõimumiseks (pedagoogilistel põhjustel ning keele omandamiseks ja

lõimumiseks vajalik pikapäevarühm).

Eelotsusetaotluse põhjendused

11 Määrus (EL) 2024/1347 ja riigisisene õiguslik olukord, mis jätab Tiroolis elavad

isikud, kellele on antud täiendava kaitse seisund, Tirooli liidumaa minimaalset

kindlustatust tagavate toetuste seaduse (Tiroler Mindestsicherungsgesetz)

kohastest toetustest täielikult ilma, on kehtivad alates 1. juulist 2026. Teadaolevalt

puudub selle kohta seni Austria kõrgeimate kohtute praktika.

12 Varem kehtinud direktiivi 2011/95/EL kohta on Verwaltungsgerichtshof (Austria

kõrgeim halduskohus; VwGH) sisuliselt märkinud, et täiendava kaitse saajatele

esmavajaduste katmiseks antavad sotsiaaltoetused vastavad liidu õiguses

sätestatud võrdse kohtlemise nõuetele põhihüvede osas (VwGH, 29.11.2018,

2017/10/0134). Seejuures tuleb mõistet „põhihüved“ direktiivi 2011/95 artikli 29

lõike 2 tähenduses mõista nii, et see hõlmab põhilisi vajadusi, st inimeste

esmavajadusi (põhivajadused), nagu abi haiguse ja raseduse korral ning vanemlike

kohustuste täitmiseks. Need põhivajadused tuleb katta „samas ulatuses ja samadel

[…] tingimustel“ nagu Austria kodanike puhul. Põhivajadusi ei tule siiski katta

sama liiki toetustega nagu oma riigi kodanike puhul (VwGH, 29.11.2018,

2017/10/0134).

13 Oberster Gerichtshof (Austria kõrgeim üldkohus; OGH) lähtus elatisabi puhul

sellest, et põhitoetuste all tuleb mõista toetusi, mis aitavad alaealisel rahuldada

oma esmavajadusi, nagu toit, eluase ja tervis. Neid toetusi tuleks täiendava kaitse

seisundi saanud isikutele anda samadel tingimustel nagu oma riigi kodanikele

(OGH, 21.10.2025, 10 Ob 63/25z).

14 Verwaltungsgerichtshof (Austria kõrgeim halduskohus) leiab, et liikmesriigi

kohtul, kes menetleb liidu õiguse alusel hinnata tulevat kohtuasja, peab olema

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-1022/26

6

võimalik kohaldada esialgset õiguskaitset, et tagada hiljem liidu õigusest

tulenevate õiguste olemasolu kohta tehtava kohtuotsuse täielik toime

(Fr 2016/21/0020). Verwaltungsgerichtshof (Austria kõrgeim halduskohus) on

seisukohal, et Euroopa Liidu Kohtu poolt esialgse õiguskaitse valdkonnas välja

töötatud põhimõtete kohaldamisel tuleb lisaks analüüsimisele, kas esialgse

õiguskaitse kohaldamise vajadus on faktiliselt ja õiguslikult põhjendatud, hinnata

ka seda, kas taotletud meetmed on kiireloomulised selles mõttes, et taotleja

huvidele tõsise ja korvamatu kahju tekitamise vältimiseks tuleks esialgse

õiguskaitse meetmed võtta ja kehtestada juba enne põhikohtuasjas otsuse tegemist

(VwGH, 22.10.2019, 2019/06/0148; 9.10.2013, AW 2013/10/0036).

Liikmesriigi õiguslik olukord sotsiaalabi andmist puudutavas osas

15 Austria seadusandja on kohustanud liidumaid andma määruse (EL) 2024/1347

artikli 18 alusel täiendava kaitse seisundi saanud isikutele sotsiaalabi üksnes

esmavajadusi katvate põhitoetustena (sotsiaalabi põhimõtete seaduse § 4 lõige 1).

Need on toetused, mida antakse ka määruse (EL) 2024/1347 artikli 3 punktis 8

määratletud taotlejatele rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise menetluse

ajaks. Need toetused on väiksemad kui toetused, mida võib anda raskes olukorras

olevatele Austria kodanikele nn põhitoetustena Tirooli liidumaa minimaalset

kindlustatust tagavate toetuste seaduses ette nähtud minimaalse kindlustatuse

raames, ning nende saamiseks kehtivad teistsugused tingimused.

16 Tirooli liidumaa seadusandja näeb ette, et õigus esmavajadusi katvatele toetustele

on teiste hulgas välismaalastel, kellele on antud täiendava kaitse seisund. Seega on

need isikud minimaalset kindlustatust tagavate toetuste seaduse isikulisest

kohaldamisalast välja jäetud.

Õigus esmavajadusi katvatele toetustele või õigus minimaalset kindlustatust

tagavatele toetustele

17 Tirooli liidumaa valitsus leidis vaidlustatud otsuses, et kuna isa saab palgatulu,

siis rasket olukorda ei esine ja seega puudub õigus esmavajadusi katvatele

toetustele. Kui eelotsusetaotluse esitanud kohus peaks leidma, et tegemist on raske

olukorraga, tuleks analüüsida, kas isa on kohustatud kaebajatele antud

esmavajadusi katvad toetused tagasi maksma.

18 Esmavajadusi katvate toetuste seaduse kohaselt tuleb enne isa vastu elatisnõuete

esitamist kõne alla 330,00 euro suuruse üüritoetuse arvessevõtmine. Tirooli

liidumaa minimaalset kindlustatust tagavate toetuste seaduse kohaselt võib

arvutamisel aluseks võtta tegelikult makstud üüri kogusumma 800,00 eurot,

millele lisandub kindlasummaliselt 374,50 eurot. Kui kaebajate vanemad üürivad

suurema eluruumi, võib eluasemevajaduste rahuldamiseks arvesse võtta kuni

1747,67 euro suurust summat.

TIROLER LANDESREGIERUNG

7

19 Esmavajadusi katvate toetuste seaduse kohaselt võib kaebajatele maksta igakuiselt

järgmised summad: 145,00 eurot toidu jaoks, 12,50 eurot rõivaste jaoks ja

16,67 eurot koolikäimisega seotud kulutuste jaoks. Tirooli liidumaa minimaalset

kindlustatust tagavate toetuste seaduse kohaselt on kaebajatel õigus saada

toimetulekutoetust summas 154,97 eurot.

20 Kaebajate vanemate puhul tuleb Tirooli liidumaa minimaalset kindlustatust

tagavate toetuste seaduse kohaselt ette nähtud toimetulekutoetuseks kalkuleerida

mõlemale 516,55 eurot; see oleks suurem kui esmavajadusi katvate toetuste

seaduse alusel (240,00 eurot täiskasvanu kohta, millele lisandub toetus rõivaste

jaoks summas 12,50 eurot), mis võimaldaks muuta kaebajate isa palgatulu

suhteliseks ja maksta lõppkokkuvõttes suuremat sotsiaaltoetust.

21 Kokkuvõttes tähendab see, et kaebajatel oleks vastavalt Tirooli liidumaa

minimaalset kindlustatust tagavate toetuste seadusele, mida kohaldatakse Austria

kodanike suhtes, õigus saada suuremaid põhitoetusi teistsugustel tingimustel kui

Tirooli liidumaa esmavajadusi katvate toetuste seaduse kohaselt.

22 Esmavajadusi katvate toetuste saamise tingimused ja minimaalset kindlustatust

tagavate toetuste saamise tingimused on märkimisväärselt erinevad. Esmavajadusi

katvate toetuste saamise tingimus on raske olukorra esinemine. See tähendab, et

puudub kohane eluase ning vajalik toit ja rõivad. Minimaalse kindlustatuse raames

on raske olukorraga tegemist isegi juhul, kui on olemas sissetulek, tingimusel et

see ei ületa teatavat piirmäära.

23 Esmavajadusi katvate toetuste puhul on summa, mis jääb palgatulu puhul arvesse

võtmata (ja mis õigust ei vähenda), ainult 110,00 eurot täisealiste puhul ja

80,00 eurot alaealiste puhul. Seda tehakse siiski vaid esmavajadusi katvate

toetuste seaduse rakendamisel ilma konkreetse õigusliku aluseta. Seevastu

minimaalset kindlustatust tagavate toetuste puhul jäetakse netotulust arvesse

võtmata 35% (maksimaalselt 430,46 eurot), kui minimaalset kindlustatust tagavate

toetuste saamise ajal tehakse palgatööd.

24 Esmavajadusi katvate toetuste puhul tuleb toetuse summat vähendavalt arvesse

võtta mis tahes vara (nt hoiused). Minimaalset kindlustatust tagavate toetuste

korral jääb hoiuste puhul arvesse võtmata summa, mis võrdub kuuekordse

ülemmääraga (kuni 7379,34 eurot). See tähendab, et hoiustest hoolimata on õigus

minimaalset kindlustatust tagavatele toetustele, samal ajal kui esmavajadusi

katvate toetuste puhul tuleks hoiuseid toetuse summat vähendavalt arvesse võtta.

25 Lisaks ei tule minimaalset kindlustatust tagavate toetuste puhul vabatahtlikke

rahalisi toetusi enamikul juhtudel arvesse võtta, samal ajal kui esmavajadusi

katvate toetuste puhul tuleb neid toetuse summat vähendavalt täies ulatuses

arvesse võtta. Samuti ei võeta minimaalset kindlustatust tagavate toetuste puhul

määrava sissetulekuna arvesse peretoetusi, samal ajal kui esmavajadusi katvate

toetuste puhul on neil toetuse summat vähendav toime.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-1022/26

8

26 Tirooli liidumaa esmavajadusi katvate toetuste seaduse § 9 näeb ette, et eriti raske

olukorra vältimiseks on võimalik seadusega ette nähtud kulude ülemmäärasid ilma

õigusliku aluseta ületada, kuid jääda tuleb minimaalset kindlustatust tagava

toetuse piiresse. Seevastu Austria kodanikel on vastavalt Tirooli liidumaa

minimaalset kindlustatust tagavate toetuste seadusele õigus põhitoetustele, mille

suurus vastab kehtivatele toimetulekutoetuse ja eluasemetoetuse määradele.

27 Täpsuse huvides tuleb märkida, et lisaks rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud

isikutele antakse esmavajadusi katvaid toetusi ka välismaalastele, kellel ei ole

riigis elamise õigust ja keda õiguslikel või faktilistel põhjustel ei saa välja saata.

Esialgse õiguskaitse meetmed riigisisese õiguse alusel

28 Esialgse õiguskaitse meetmete puhul on kohaldatavas menetlusõiguses ette nähtud

üksnes peatamise süsteem. Haldusotsuse peale esitatud kaebusel on

põhimõtteliselt peatav toime, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti või kui peatav

toime on haldus- või kohtuotsusega välistatud. Riigisisestes

menetlusõigusnormides ei ole ette nähtud võimalust, et Verwaltungsgericht

(halduskohus) annab haldusmenetluse ajaks esialgse õigusliku seisundi, näiteks

määrab sotsiaalabi esialgse andmise.

Eelotsuse küsimused

29 Mõiste „sotsiaalabi“ on piiritletud mõistest „sotsiaalkindlustus“. Mõlemad

mõisted on määratletud määruses 2024/1347. Määruse 2024/1347 artikli 31

lõike 2 kohaselt võib täiendava kaitse seisundi saaja sotsiaalabi piirata

põhitoetustega, kui kõnealune võimalus on ette nähtud riigisiseses õiguses.

Sarnane säte sisaldus juba direktiivi 2011/95 artiklis 29, kuid selles sättes ei olnud

mõistet „põhitoetused“ määratletud. Nüüd on määruse 2024/1347 artikli 31

lõikes 2 sätestatud, et põhitoetused hõlmavad vähemalt miinimumsissetuleku

toetust, abi haiguse või raseduse korral, abi vanemlike kohustuste täitmiseks,

sealhulgas lastehoid, ja eluasemetoetust, kui seda toetust antakse riigisisese õiguse

alusel asjaomase liikmesriigi kodanikele.

Esimene küsimus

30 Landesverwaltungsgericht Tirolil (Tirooli liidumaa halduskohus) on kahtlusi, kas

määruse 2024/1347 artikli 31 lõikega 2 on kooskõlas asjaolu, et sotsiaalabi

põhimõtete seaduse, Tirooli liidumaa minimaalset kindlustatust tagavate toetuste

seaduse ja Tirooli liidumaa esmavajadusi katvate toetuste seaduse kohaselt jäävad

täiendava kaitse seisundi saanud isikud Austria kodanike suhtes kohaldatava

minimaalset kindlustatust tagavate toetuste seaduse kohaldamisalast välja. Tekib

küsimus, kas vajalik on põhitoetuste võrdsustamine sama liiki toetustega samadel

tingimustel ja samas ulatuses, nagu on ette nähtud Austria kodanikele, või piisab

„põhivajaduste“ katmisest. Küsimus tekib eelkõige seetõttu, et toetuste piiramine

TIROLER LANDESREGIERUNG

9

esmavajadusi katvate toetustega vastab nendele väiksematele toetustele, mida

saavad ka taotlejad määruse 2024/1347 artikli 3 punkti 8 tähenduses vastuvõtu

raames rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamise menetluses. Seevastu Austria

kodanikud ei kuulu esmavajadusi katvate toetuste seaduse kohaldamisalasse, kuna

nendel on võimalik saada minimaalset kindlustatust tagavate toetuste seaduse

kohaseid põhitoetusi, mis on nii saamise tingimuste kui ka suuruse poolest

soodsamad.

31 Euroopa Kohus märkis 1. märtsi 2016. aasta kohtuotsuses liidetud

kohtuasjades C-443/14 ja C-444/14, et direktiivi 2011/95/EL artikli 29 lõikes 1 oli

sätestatud üldnorm, mille kohaselt saavad rahvusvahelise kaitse saajad kaitse

andnud liikmesriigis samasugust sotsiaalabi, nagu on ette nähtud selle liikmesriigi

kodanikele. Direktiivi artikli 29 lõikes 2 oli ette nähtud, et liikmesriigid võivad

sellest normist kõrvale kalduda, piirates täiendava kaitse seisundi saajatele antavat

sotsiaalabi põhihüvedega. Sellest sättest tuleneb, et kui liikmesriik otsustab

kõnealusest normist kõrvale kalduda, tuleb põhihüvesid anda liikmesriigi

kodanikega samadel hüvede saamise tingimustel (punkt 49).

32 Nüüd näeb määruse 2024/1347 artikli 31 lõige 2 ette rahvusvahelise kaitse saajate

võrdse kohtlemise kaitse andnud liikmesriigi kodanikega. See säte võimaldab

liikmesriikidel piirata täiendava kaitse seisundi saaja võrdset kohtlemist

sotsiaalabi valdkonnas põhitoetustega. Sätte sõnastus näib toetavat asjaomase

liikmesriigi kodanikega võrdset kohtlemist põhitoetuste andmisel, kusjuures

lähtuda tuleb toetusest endast, mitte ainult toetuse ulatusest või „põhivajadusi“

katvast ulatusest.

33 Määruse 2024/1347 artikli 31 lõikes 2 on sätestatud, et juurdepääsu riigisiseses

õiguses kindlaks määratud sotsiaalabi teatavatele vormidele võib seada sõltuvusse

rahvusvahelise kaitse saaja tulemuslikust integratsioonimeetmetes osalemisest.

Sõnastus viitab sellele, et liidu õigus nõuab põhitoetuste osas võrdset kohtlemist

nii toetuse suuruse kui ka toetuse vormi ja seega ka toetuse liigi osas. Sellest

lähtuvalt võiks põhitoetustega piirdumist selle sätte tähenduses mõista nii, et

toetuse asjaomase vormi raames antakse täiendava kaitse saajatele nii nagu enda

kodanikele vaid selliseid toetusi, mida tuleb käsitada põhitoetustena.

34 Võttes arvesse erinevusi esmavajadusi katvate toetuste ja minimaalset

kindlustatust tagavate toetuste vahel ja asjaolu, et ette on nähtud täiesti teistsugune

sotsiaalabi vorm, tekib küsimus, kas määruse 2024/1347 artikliga 31 on vastuolus

kord, mis näeb täiendava kaitse saajatele sotsiaalabi ette üksnes vormis, mis on

vastuvõtu raames ette nähtud ka taotlejatele määruse 2024/1347 artikli 3 punkti 8

tähenduses, kusjuures Austria kodanikele on seaduse alusel ette nähtud

minimaalset kindlustatust tagavad toetused. Küsimus tekib eelkõige seetõttu, et

minimaalne kindlustatus näeb juba ette suuremad põhitoetused kui need, mida

saab anda täiendava kaitse saajatele, ning sisaldab ka arvessevõetava tulu ja vara

osas soodsamaid sätteid, mis täiendava kaitse seisundi saajate suhtes kohaldatavad

ei ole.

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-1022/26

10

Teine küsimus

35 Määrus 2024/1347 ei sisalda mõiste „miinimumsissetuleku toetus“ määratlust.

Tekib küsimus, kas see mõiste võib hõlmata – nagu eeldab Austria seadusandja –

toetusi direktiivi 2024/1346 tähenduses (seega toetusi Tirooli liidumaa

esmavajadusi katvate toetuste seaduse tähenduses) või tuleb lähtuda toetustest,

mida on õigus saada kaitse andnud liikmesriigi kodanikel.

36 Tirooli liidumaa esmavajadusi katvate toetuste seadus sätestab, et täiendava kaitse

saajatele võib toimetuleku tagamiseks anda vaid individuaalse majutuse korral

väikesesummalist toidutoetust, toetust rõivaste jaoks ja toetust kooliskäimisega

seotud kulude katmiseks. Need on toetused, mida saavad ka määruse 2024/1347

artikli 3 punktis 8 või direktiivi 2024/1346 artikli 2 punktis 2 määratletud taotlejad

materiaalsete vastuvõtutingimustena direktiivi 2024/1346 artikli 19 tähenduses, et

tagada piisav elatustase. Direktiivi 2024/1346 põhjenduses 60 on märgitud, et

liikmesriigid peaksid kindlaks määrama rahalise toetuse või kupongidena

võimaldatavate materiaalsete vastuvõtutingimuste taseme kohaldatavate

asjakohaste näitajate alusel, millega tagatakse kodanikele piisav elatustase, nagu

riigi oludest olenevalt miinimumsissetulekutoetused, miinimumpalgad,

miinimumpensionid, töötushüvitised ja sotsiaalabitoetused. See aga ei tähenda, et

taotlejatele direktiivi 2024/1346 artikli 2 punkti 2 tähenduses ettenähtud summa

peab olema võrdne riigi kodanikele ettenähtud summaga. Seda arvestades lähtub

Landesverwaltungsgericht Tirol (Tirooli liidumaa halduskohus) esialgu sellest, et

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi raames mõistetakse mõistet

„miinimumsissetulek“ summana, mida on õigus saada riigi kodanikel ja mida

peetakse rahvusvahelise kaitse taotluse läbivaatamisel vastuvõtutingimuste

võrdlusaluseks. Seega võib mõistet „miinimumsissetuleku toetus“ tõlgendada nii,

et see hõlmab toetusi, mida makstakse riigi kodanikele elatusvahendite tagamiseks

minimaalse kindlustatuse raames.

37 Austria kodanikel on õigus saada Tirooli liidumaa minimaalset kindlustatust

tagavate toetuste seaduse § 5b alusel toimetuleku tagamiseks põhitoetusena

rahalist toetust. Seda põhitoetust võib suurendada toetuselisa näol (nt

üksikvanema puhul). Peale selle võib väga raske olukorra vältimiseks või

ühekordsete kulude katmiseks eluaseme vajalikul esmasisustamisel anda

lisatoetusi.

38 Seda arvestades tekib küsimus, kas mõistet „miinimumsissetuleku toetus“ tuleb

tõlgendada nii, et see viitab riigi kodanike toetamisele elatusvahendite tagamise

toetuste kaudu, mis on ette nähtud riigisiseses õiguses, ning kas seda tuleb seega

eristada toetustest, mida antakse väikeses summas vastuvõtu raames ja mille

saamiseks kehtivad teistsugused tingimused.

Kolmas küsimus

39 Landesverwaltungsgericht Tirolil (Tirooli liidumaa halduskohus) on tekkinud

küsimus, kuidas tuleb tõlgendada määruse 2024/1347 artikli 31 lõike 2 punkti d

TIROLER LANDESREGIERUNG

11

sõnastust „eluasemetoetus, kui seda toetust antakse riigisisese õiguse alusel

asjaomase liikmesriigi kodanikele“. Sõnastus võimaldab tõlgendada seda sätet nii,

et eluasemetoetust makstakse ainult siis, kui see on riigi kodanikele

põhimõtteliselt ette nähtud. Seevastu sidesõna „kui“ võib mõista ka nii, et

eluasemetoetust tuleb maksta summas ja tingimustel, mille alusel makstakse seda

ka asjaomase liikmesriigi kodanikele. Seda arvestades tekib küsimus, kas selle

sättega on vastuolus riigisisene õiguslik olukord, mille kohaselt ei loeta täiendava

kaitse saajaid osas, mis puudutab minimaalset kindlustatust tagavate toetuste

seaduse alusel Austria kodanikele eluasemevajaduse katmiseks makstavat

põhitoetust, võrdseks, kuna (nagu eespool märgitud) perekonnale võib Tirooli

liidumaa esmavajadusi katvate toetuste seaduse alusel maksta 330,00 euro suurust

üüritoetust, samal ajal kui Tirooli liidumaa minimaalset kindlustatust tagavate

toetuste seaduse alusel on Austria kodanikest võrreldaval viieliikmelisel

perekonnal eluasemevajaduste katmiseks õigus kuni 1747,67 euro suurusele

summale.

40 Sellega seoses tekib Landesverwaltungsgericht Tirolil (Tiroli liidumaa

halduskohus) küsimus, kas mõiste „eluasemetoetus“ (Wohngeld)

määruse 2024/1347 artikli 31 lõike 2 punktis d on hõlmatud määruse 2024/1347

põhjenduses 70 sisalduva mõistega „eluasemetoetus“ (Wohnbeihilfe), mis peaks

olema põhitoetus niivõrd, kuivõrd seda saab käsitada sotsiaalabina. Ka selle põhjal

tekib küsimus, kas määruse 2024/1347 artikli 31 lõike 2 punkt d näeb ette sama

liiki, samas summas ja samadel tingimustel eluasemetoetuse, nagu seda antakse

kaitse andnud liikmesriigi kodanikele.

Neljas küsimus

41 Käesoleval juhul võib liidu õiguse tõhusus sattuda ohtu, kui alaealistele

kaebajatele ei anta Landesverwaltungsgericht Tirolis (Tirooli liidumaa

halduskohus) toimuva menetluse ajaks toetust. See võib asjaomaste laste huve

pöördumatult kahjustada. Eelkõige alaealiste kaebajate arengut ja nende

lõimumist Austria ühiskonda arvestades on toetuste esialgne andmine tungivalt

vajalik, et vältida arengu pöördumatut kahjustamist, mis tuleneb kitsastest

elamistingimustest ning keeleõppe ja lõimumise tugimeetmete puudumisest. See

on nii, arvestades eelkõige asjaolu, et kümne-, seitsme- ja kuueaastane kaebaja on

vanuses, kus kohanemine on eriti kiire ja lõimumine Tirooli ühiskonda eriti kerge.

Kaebajatel ei ole seni olnud võimalik keele omandamiseks osaleda õpetajate

soovitatud pikapäevarühmas.

42 Käesoleval juhul ei ole riigisiseses õiguses ette nähtud võimalust anda

halduskohtu menetluse ajaks esialgne õiguslik seisund.

43 Võrdväärsuse põhimõtet arvestades on Landesverwaltungsgericht Tirolil (Tirooli

liidumaa halduskohus) tekkinud küsimus, kas ja mil määral tuleb üle kanda

peatavat toimet reguleerivad riigisisesed õigusnormid. Ühelt poolt võib kohaldada

riigisiseses õiguses ette nähtud peatava toime välistamise tingimusi, mis näevad

EELOTSUSETAOTLUSE KOKKUVÕTE – KOHTUASI C-1022/26

12

sisuliselt ette huvide kaalumise ja lähtuvad ohu olemasolust. Teiselt poolt võib

võrdväärsuse põhimõtet tõlgendada nii, et tulenevalt asjaolust, et otsuste peale

esitatud kaebustel on põhimõtteliselt peatav toime, peab eelotsusetaotluse esitanud

kohus juhul, kui esineb kahtlusi riigisisese õiguse kooskõlas liidu õigusega,

kaebuses taotletud või olenevalt asjaoludest liidu õiguses tunnustatud õigusliku

seisundi kaebemenetluse – äärmisel juhul eelotsusemenetluse – ajaks

põhimõtteliselt andma. Sellise esialgse õiguskaitse meetme rakendamise

menetluses, mille eesmärk on tagada liidu õiguse järgimine, peab Tirooli liidumaa

valitsus haldusmenetluse poolena kirjeldama ja tõendama selliste huvide või

riskide olemasolu, mis räägivad õigusliku seisundi esialgse andmise vastu. Lõpuks

tekib küsimus, kas Landesverwaltungsgericht Tirolil (Tirooli liidumaa

halduskohus) kui eelotsusetaotluse esitanud kohtul on sisuliselt õigus või koguni

kohustus anda omal algatusel põhikohtuasjas kõne all olev õiguslik seisund

(tagada elatusvahendid, mis võimaldavad rahastada koolikäimist ja

lõimumismeetmeid ning katta eluasemevajadus), et tagada liidu õiguse täielik

toime. Lisaks tekib küsimus, mil määral on esialgse õiguskaitse kohaldamise üle

otsustaval kohtul kaalutlusruum, et määrata kindlaks, millistel tingimustel

kohaldatakse esialgset õiguskaitset, et tagada liidu õiguse täielik toime, kui

riigisisene säte õigusliku seisundi andmise tingimuste kohta puudub.

44 Eelotsusetaotluse esitanud kohus leiab, et vastus neljandale küsimusele on oluline

nii seoses toetuste esialgse määramisega poolelioleva eelotsusemenetluse ajaks

kui ka seoses toetuste esialgse määramisega ajavahemikuks Euroopa Kohtu otsuse

ja eelotsusetaotluse esitanud kohtu poolt põhikohtuasjas tehtava otsuse vahel, ilma

et see piiraks Euroopa Kohtu tõlgenduse kohaldamist.