Lugupeetud Sotsiaalministeerium tervishoiuvõrgu ekspert Heli Paluste

Täname Teid tõenduspõhise praktika keskuse (endise nimega ravijuhendite püsisekretariaat) nimel asjakohase tagasiside eest tegevusjuhendile „Lähisuhtevägivalla käsitlus perearstiabis“. Tegevusjuhend on nüüd avalikult kättesaadav Kuriteoohvrite kaitse Eestis veebilehel. Järgnevalt on esitatud juhendi koostajate vastused Teie tagasisidele.

1. Mulle tundub, et see juhend võiks olla suunatud mitte ainult perearstidele, vaid ka ämmaemandatele ja neile õdedele, kes ka tegutsevad esmatasandil tehes iseseisvaid vastuvõtte ning ambulatoorseid vastuvõtte tegevatele naistearstidele, kuhu naised pöörduvad ilma saatekirjata st sisuliselt nagu esmatasandilegi.

St tegelikult kõik kohad tervishoiusüsteemis, kuhu inimene pöördub ilma saatekirjata (lisaks naistearstile ka naha-ja suguhaiguste arstid nt, silmaarstid ja) leiaksid siis abi ja tuge.

Ettepanekuga osaliselt arvestatud

Juhendi käsitlusalas täpsustati, et:

Juhend on mõeldud kasutamiseks kõigile perearstiabis töötavatele tervishoiutöötajatele sh arst, õde ja ämmaemand (täpsustus lisatud ptk 1.3 Juhendi käsitlusala ja sihtrühm).

Töörühm nõustub, et LSV on oluline teema ka teistes esmatasandi valdkondades, sh iseseisvalt osutatav ämmaemandusabi ja õendusabi ja esmatasandi eriarstiabi. Juhendi koostamisel tuli aja- ja ressursipiiranguid arvestades hoida fookust ning käesolev juhend keskendub ainult perearstiabile.

Juhendi käsitlusalasse (ptk 1.3) lisati, et

Juhendis ei käsitleta järgmisi teemasid:

• LSV käsitlus väljaspool perearstiabi osutatavat õendus- ja ämmaemandusabi

• LSV käsitlus ambulatoorses- ja statsionaarses eriarstiabis

Töörühm näeb vajadust käsitleda LSV-d tulevikus laiemalt ka teistes valdkondades.

2. Andmete turvalisuse juures, kus viidatakse tervishoiutööaja õigusele jätta epikriis 6 kuuks peitu, ehk on asjakohane meeldetuletus, et TIS andmeid sulgeda saab ka patsient ise.

Muidugi jääb siis oht, et teda võidakse sundida neid avama.

Ettepanekuga ei ole arvestatud

Patsiendi enda seatav juurdepääsupiirang Terviseinfosüsteemis on mõeldud eelkõige selleks, et patsient saaks piirata tervishoiuteenuse osutajate juurdepääsu oma terviseandmetele. See ei ole samaväärne juhendis kirjeldatud meetmega, mille puhul tervishoiutöötaja saab patsiendi elu või tervise kaitseks piirata patsiendi enda esmast juurdepääsu terviseandmetele kuni kuueks kuuks.

LSV kontekstis on juhendis käsitletud just viimast meedet, kuna selle eesmärk on vähendada riski olukorras, kus patsienti võidakse sundida oma terviseandmeid avaldama.

Urmeli Katus

Tõenduspõhise Praktika Keskus, vanemmetoodik ja juhataja

Peremeditsiini ja rahvatervishoiu instituut

Tartu Ülikool

[email protected]

+372 58144534