Praktikum: Muudatuste ja arenduste juhtimine erinevate huvide ja ootuste keskmes

Taustainfo

Sotsiaalkindlustusameti (SKA) strateegia 2026–2030 keskmes on inimene, kliendivajadustest

lähtuvad teenused, tulevikukindlad digilahendused ning koos töötav ja õppiv tulemuslik

meeskond. Meie tegevust suunavad väärtused: loome lahendusi, hoiame hoolides, edeneme

enesekindlalt ja aitame asjatundlikult.

SKA arendab ja osutab teenuseid, mille mõju ulatub organisatsioonist väljapoole kogu

sotsiaalvaldkonda. Arenduste ja muudatuste elluviimine eeldab koostööd ministeeriumi,

kohalike omavalitsuste, teiste asutuste, teenuseosutajate ning erinevate siht- ja

sidusrühmadega.

Maatriksjuhtimise tingimustes tuleb arvestada erinevate strateegiliste ootuste, huvide,

otsustusõiguse, võimaluste ja muutusteks valmisolekuga. Muudatuste elluviimist mõjutavad

sageli piiratud ressursid ja ajaraamid, osapoolte erinevad prioriteedid ning vahel ka vastupanu

kavandatavatele muudatustele.

Praktikumi fookuses peavad olema praktilised lahendused (konkreetsed tööriistad, mudelid),

mis aitavad sellises keskkonnas ja tingimustes kujundada ühist arusaama ja koostööd, juhtida

erinevaid ootusi, kavandada realistlikke tegevusi, saavutada soovitud tulemused ning

mõõdikute täitmine.

Praktikum viiakse läbi Šveitsi-Eesti koostööprogrammi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide

tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus- ja tugisüsteemi arendamine“

raames eesmärgiga arendada sotsiaalvaldkonna koolitus- ja arendustegevusega tegelevate

spetsialistide pädevusi.

Koolituse üldandmed

 Sihtrühm: SKA teenistujad, kes veavad eest teenuste arendamist ning

organisatsioonide- ja valdkonnaüleseid muudatusi või projekte.

 Osalejate arv: kuni 16 inimest.

 Õppevorm: kontaktkoolitus, Tallinnas (konkreetne asukoht selgub).

 Kuupäev: 3.12; 8.12; 9.12

 Maht: 6 akadeemilist tundi.

 Eelteadmised: osalejatel on olemas teenuspõhise juhtimise ja teenusedisaini

algteadmised. Teenusedisain:

https://digiriigiakadeemia.ee/course/view.php?id=231

Teenuste juhtimise ABC:

https://digiriigiakadeemia.ee/course/view.php?id=22

Digiriigi teenuste arendamise ABC:

https://digiriigiakadeemia.ee/enrol/index.php?id=4

Praktikumi eesmärk on luua õppimist ja professionaalset arengut toetav ruum ja tingimused,

et osalejatel oleks võimalik praktiliste harjutuste ja selgituste kaudu arendada oskusi kavandada

ja ellu viia teenuspõhisest juhtimisest ning teenusedisaini põhimõtetest lähtuvaid muudatusi ja

arendusi, arvestades erinevate osapoolte huve, ootusi ja valmisolekut muutusteks. Praktikum

toetab oskust kujundada tulemuslikku koostööd, teha põhjendatud valikuid piiratud ressursside

tingimustes ning seada mõõdikuid, mis võimaldavad hinnata muudatuste edenemist ja

saavutatud tulemusi. Osalejatele tutvustatakse ja proovitakse läbi erinevad mudelid ja

tööriistad, mis lihtsustavad ja tõhustavad töö tegemist ja arenduste planeerimist ja elluviimist.

Oodatavad õpiväljundid

Praktikumi läbinu:

1. Analüüsib muudatuse või arendusprojekti osapooli, nende huve, ootusi, mõju ja

valmisolekut muutusteks.

2. Teab kuidas valida sobivad koostöö-, kaasamis- ja mõjutamisviise, arvestades

erinevaid huve, vastupanu ning maatriksjuhtimise eripära.

3. Teab kuidas kavandada muudatuse elluviimiseks realistlikud tegevused sh

kommunikatsiooniplaan, prioriteedid ja kokkulepped, arvestades eesmärke, ressursse

ja ajaraami.

4. Teab kuidas määratleda muudatuse edenemise, soovitud tulemuse ja mõju

hindamiseks asjakohased ning mõõdetavad näitajad.

5. Koostab edasise õpitu rakendamise plaani oma töö kontekstis kasutades selleks

praktikumil tutvustatud mudelit või tööriista.

Koolituse põhiteemad

1. Muudatuste ja arenduste juhtimine keerukas koostöökeskkonnas

 Strateegiliste eesmärkide, erinevate uuringu/küsitluste tulemuste ja teenuse kasutajate

vajaduste seostamine kavandatavate muudatustega.

 Erinevad juhtimistasandid, ootused, otsustusõigus ja vastutus maatriksjuhtimises.

 Ühiste eesmärkide ja prioriteetide kujundamine olukorras, kus osapoolte huvid ja

võimalused erinevad.

2. Osapoolte kaasamine ja tulemusliku koostöö kujundamine

 Osapoolte huvide, mõju ja muutusteks valmisoleku analüüs.

 Koostöö ja kokkulepete saavutamine ilma otsese juhtimisõiguseta.

 Vastupanu põhjuste mõistmine ning sobivate kaasamis- ja mõjutamisviiside valimine.

3. Muudatuste realistlik kavandamine ja elluviimine

 Muudatuste prioriseerimine ning elluviimise etappide ja otsustuskohtade määratlemine.

 Tegevuste, vastutuse ja kokkulepete selge sõnastamine.

 Riskide ja piirangute arvestamine ning muudatuste järkjärguline elluviimine.

4. Muudatuste edenemise, tulemuste ja mõju mõõtmine

 Soovitud muutuse ja oodatava tulemuse selge määratlemine.

 Tegevuste elluviimise, muudatuse rakendumise ja saavutatud mõju eristamine.

 Asjakohaste mõõdikute valimine, lähte- ja sihttasemete määratlemine ning andmete

kogumise võimalused.

 Mõõtmistulemuste kasutamine tegevuste kohandamiseks ja teenuste kvaliteedi

parandamiseks.

Koolituse praktiline tulemus

Koolituse tulemusel on osalejatel universaalne ja korduvkasutatav muudatuste ning

koostöö juhtimise mudel või tööriist, mida saab kasutada erinevate teenuste ja

arendusprojektide puhul.

Tööriist peab aitama:

 määratleda muudatuse vajaduse, eesmärgi ja oodatava tulemuse;

 kaardistada osapooled, nende huvid, ootused, mõju ja valmisoleku;

 kavandada kaasamise, koostöö ja võimaliku vastupanu käsitlemise tegevused;

 määratleda prioriteedid, vastutuse, kokkulepped ja elluviimise sammud;

 seada mõõdikud, mis näitavad tegevuste edenemist, muudatuse rakendumist ning

soovitud tulemuse ja mõju saavutamist;

 hinnata edenemist ning vajadusel kavandatud tegevusi kohandada.

Iga osaleja rakendab praktikumil tööriista oma reaalsele tööalasele muudatusele või

arendusprojektile. Praktikumi lõpuks on osalejal esmane tegevusplaan koos olulisemate

osapoolte, koostöötegevuste, järgmiste sammude ja mõõdikutega.

Nõuded praktikumi ettevalmistusele ja läbiviimisele

 Koolitaja viib enne koolitust läbi osalejate eelküsitluse, et selgitada välja peamised

tööalased väljakutsed, koostööprobleemid ning muudatuste juhtimise ja tulemuste

mõõtmise kitsaskohad.

 Koolitaja kohandab programmi eelküsitluse tulemustest lähtuvalt ning kasutab

koolitusel osalejate tegelikke tööolukordi.

 Koolitus on valdavalt praktiline, sisaldades juhtumianalüüse, arutelusid, harjutusi ja

tööriista rakendamist.

 Koolitaja annab osalejatele digitaalsel kujul korduvkasutatava tööriista koos selgete

kasutusjuhistega.

 Koolitaja koondab koolitusel esile kerkinud tähelepanekud ning esitab hiljemalt kahe

nädala jooksul pärast koolitust kirjaliku kokkuvõtte, mis sisaldab konkreetseid

soovitusi tööprotsesside tõhustamiseks, koostöösuhete arendamiseks ning arenduste

tulemuste ja mõju hindamiseks.

Nõuded koolitajale

 Tõendatud praktiline kogemus (koolitaja CV) keerukate, mitme organisatsiooni või

osapoolega muudatuste ja arendusprojektide juhtimisel.

 Praktiline kogemus teenuspõhisest juhtimisest, teenusedisainist, muudatuste

juhtimisest ning tulemuste ja mõju mõõtmisest soovitavalt ka avalikus sektoris.

 Oskus juhtida praktilisi töötubasid, analüüsida keerukaid koostööolukordi ja pakkuda

rakendatavaid lahendusi.

Nõuded pakkumusele

Pakkumuses palume esitada:

 koolituse näidisprogramm koos ajakava, õppemeetodite ja õpiväljunditega;

 pakutava praktilise mudeli või tööriista kirjeldus koos selle kasutamise näitega;

 koolitaja lühitutvustus ja asjakohane kogemus;

 koolituse kogumaksumus käibemaksuta.

Hind peab sisaldama koolituse ettevalmistust, eelküsitlust ja selle analüüsi, eelkohtumist

tellijaga, koolituse läbiviimist, õppematerjale, praktilist tööriista ning koolitusjärgset kirjalikku

kokkuvõtet.

Koolituse täpsemad rõhuasetused lepitakse kokku tellija ja valitud koolitaja eelkohtumisel.

Hindamiskriteeriumid:

Pakkumusi hinnatakse omavahel võrreldes kolme kriteeriumi alusel. Maksimaalne

punktisumma on 100 punkti.

1. Koolituse sisu, ülesehitus, metoodika ja praktiline rakendatavus – kuni 40 punkti

Hinnatakse programmi vastavust tellija eesmärkidele, SKA strateegilistele sihtidele ja

väärtustele ning teenuste arendamise väljakutsetele. Arvestatakse praktikumi loogilist ja

praktilist ülesehitust, õppemeetodite sobivust, osalejate aktiivset kaasamist ning pakutavate

tööriistade praktilisust, universaalsust ja kasutatavust igapäevatöös.

Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kas pakutavad lahendused aitavad juhtida erinevate

osapoolte huve ja ootusi, kujundada koostööd, ellu viia muudatusi ning mõõta nende edenemist

ja saavutatud tulemusi.

2. Koolitaja kompetentsus ja asjakohane kogemus – kuni 30 punkti

Hinnatakse koolitaja teadmisi ja praktilist kogemust muudatuste juhtimisel, teenuste

arendamisel, erinevate osapoolte koostöö korraldamisel ning praktiliste koolituste läbiviimisel.

Eeliseks on kogemus avaliku sektori, maatriksjuhtimise ning organisatsioonide- ja

valdkonnaüleste arendusprojektidega.

3. Koolituse hind – kuni 30 punkti

Madalaima kogumaksumusega pakkumus saab 30 punkti. Ülejäänud pakkumuste punktid

arvutatakse järgmise valemi alusel:

Madalaim pakutud hind / hinnatava pakkumuse hind × 30.

Pakkumuste võrdlemine ja eduka pakkumuse valimine

Pakkumusi hinnatakse omavahel võrreldes, lähtudes nende sisulisest vastavusest tellija

vajadustele, koolitaja kompetentsusest ja pakutud hinnast.

Edukaks tunnistatakse nõuetele vastav pakkumus, mis saavutab hindamiskriteeriumide

alusel kõrgeima koondpunktisumma ning vastab seeläbi kõige paremini tellija ootustele.

Sisulisel hindamisel eelistatakse pakkumust, mille koolitusprogramm on praktiline, lähtub

SKA teenuste arendamise tegelikest väljakutsetest ning mille valitud meetodid ja tööriistad on

põhjendatud, lihtsalt kasutatavad ja toetavad osalejate iseseisvat tegutsemist ka pärast koolitust.

Pakkumine palun esitada hiljemalt 05.11.2026 e-posti aadressile

[email protected]

Maksmine toimub e-arve alusel pärast koolituse läbiviimist ja koolitusmaterjalide esitamist.

Maksmise tähtaeg minimaalselt 14 tööpäeva.

Lisa 2

PAKKUMUSE ESITAMISE VORM

1. PAKKUJA ANDMED

Pakkuja nimi, registrikood/isikukood

E-posti aadress

Telefoninumber

2. PAKKUMUSE KOGUMAKSUMUS

Summa KM-ta

Pakkumuse kogumaksumus KM-ta

2.1. Seminariruumi rent koos tehnikaga

Summa KM-ta

1

PAKKUMUSKUTSE Väikeostu hange

1. Üldandmed

1.1 Hankija Sotsiaalkindlustusamet Registrikood 70001975 Paldiski mnt 80, 15092 Tallinn

1.2 Hanke nimetus ja maksumus Praktikum „Muudatuste ja arenduste juhtimine erinevate huvide ja ootuste keskmes“

1.3 E-posti aadress teabe saamiseks ja pakkumuste esitamiseks

[email protected] ja [email protected]

Teenuse tellimist rahastatakse Šveitsi-Eesti koostööprogrammi toetusmeetme „Sotsiaalse kaasatuse toetamine“ programmikomponendi „Sotsiaalvaldkonna spetsialistide tasemeõppe ja kvalifikatsiooni kaasajastamine ning koolitus-ja tugisüsteemi arendamine“.

1.4 Pakkumuste esitamise tähtaeg

Hiljemalt 05.11.2026. kell 23.59

1.5 Pakkumuse jõusoleku tähtaeg pakkumuste esitamise tähtajast arvates

60 päeva. Pakkumuse esitamisega loetakse, et pakkumus on jõus vähemalt nimetatud aja jooksul ning pakkuja ei pea pakkumuse jõusoleku tähtaega pakkumuses eraldi märkima.

1.6 Pakkumuskutse lisad Lisa 1 – Tehniline kirjeldus

Lisa 2 -Pakkumuse vorm

1.7 Dokumentide ja andmete loetelu, mille pakkuja esitab pakkumuse koosseisus

Pakkumuses esitatakse: 1. Koolituse näidisprogramm koos ajakava, õppemeetodite ja õpiväljunditega. 2. Pakutava praktilise mudeli või tööriista kirjeldus koos selle kasutamise näitega. 3. Koolitaja lühitutvustus ja CV, millest nähtub asjakohane kogemus. 4. Koolituse kogumaksumus käibemaksuta. 5. Teave ärisaladuse kohta, kui pakkumus sisaldab ärisaladust (vt p 2.7). Hind peab sisaldama koolituse ettevalmistust, eelküsitlust ja selle analüüsi, eelkohtumist tellijaga, koolituse läbiviimist, õppematerjale, praktilist tööriista ning koolitusjärgset kirjalikku kokkuvõtet.

1.8 Vastavustingimused Koolitajal on: • tõendatud praktiline kogemus keerukate, mitme organisatsiooni või osapoolega muudatuste ja arendusprojektide juhtimisel (tõendatakse CV-ga); • praktiline kogemus teenuspõhisest juhtimisest, teenusedisainist, muudatuste juhtimisest ning tulemuste ja mõju mõõtmisest, soovitavalt ka avalikus sektoris; • oskus juhtida praktilisi töötubasid, analüüsida

2

keerukaid koostööolukordi ja pakkuda rakendatavaid lahendusi.

1.9 Eduka pakkuja valik Edukaks tunnistatakse nõuetele vastav pakkumus, mis saavutab kõrgeima koondpunktisumma. Maksimaalne punktisumma on 100. 1. Koolituse sisu, ülesehitus, metoodika ja praktiline rakendatavus – kuni 40 punkti. Hinnatakse programmi vastavust tellija eesmärkidele, SKA strateegilistele sihtidele ja väärtustele ning teenuste arendamise väljakutsetele; praktikumi loogilist ja praktilist ülesehitust, õppemeetodite sobivust, osalejate aktiivset kaasamist ning tööriistade praktilisust, universaalsust ja kasutatavust igapäevatöös. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, kas lahendused aitavad juhtida osapoolte huve ja ootusi, kujundada koostööd, ellu viia muudatusi ning mõõta edenemist ja tulemusi. 2. Koolitaja kompetentsus ja asjakohane kogemus – kuni 30 punkti. Hinnatakse teadmisi ja praktilist kogemust muudatuste juhtimisel, teenuste arendamisel, osapoolte koostöö korraldamisel ning praktiliste koolituste läbiviimisel. Eeliseks on kogemus avaliku sektori, maatriksjuhtimise ning organisatsioonide- ja valdkonnaüleste arendusprojektidega. 3. Koolituse hind – kuni 30 punkti. Madalaima kogumaksumusega pakkumus saab 30 punkti. Teiste pakkumuste punktid: madalaim pakutud hind / hinnatava pakkumuse hind × 30. Pakkumusi hinnatakse omavahel võrreldes. Sisulisel hindamisel eelistatakse praktilist, SKA teenuste arendamise tegelikest väljakutsetest lähtuvat programmi ning põhjendatud ja lihtsalt kasutatavaid meetodeid ja tööriistu, mis toetavad iseseisvat tegutsemist pärast koolitust.

1.10 Teenuse sisu ja korraldus Praktikum SKA teenistujatele, kes veavad eest teenuste arendamist ning organisatsioonide- ja valdkonnaüleseid muudatusi või projekte. Osalejaid kuni 16. Kontaktkoolitus Tallinnas; täpne asukoht selgub. Maht 6 akadeemilist tundi. Tehnilises kirjelduses märgitud kuupäevad: 03.12.2026, 08.12.2026 ja 09.12.2026 Koolitaja korraldab eelküsitluse, kohandab programmi selle tulemuste põhjal ning kasutab osalejate tegelikke tööolukordi. Koolitus on valdavalt praktiline. Iga osaleja rakendab korduvkasutatavat muudatuste ja koostöö juhtimise tööriista oma tööalasele muudatusele või arendusprojektile ning koostab esmase tegevusplaani koos osapoolte, koostöötegevuste, järgmiste sammude ja mõõdikutega.

3

Koolitaja annab tööriista ja kasutusjuhised digitaalselt ning esitab kahe nädala jooksul pärast koolitust kirjaliku kokkuvõtte koos konkreetsete soovitustega tööprotsesside, koostöösuhete ning tulemuste ja mõju hindamise kohta. Täpsemad rõhuasetused lepitakse kokku eelkohtumisel. Üksikasjalikud nõuded on lisas 1.

1.11 Maksetingimused Maksmine toimub e-arve alusel pärast koolituse läbiviimist ja koolitusmaterjalide esitamist. Maksmise tähtaeg on minimaalselt 14 tööpäeva.

2. Juhised pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks 2.1. Töömahtude kontrollimine. Pakkuja kohustub kontrollima pakkumuskutses sätestatud

teenuste ja tööde kirjeldust, koguseid ja mahtusid ning koostab pakkumuse arvestusega, et pakkumuse maksumus sisaldaks kõiki töid ja teenuseid (sh vajadusel asju), mis on vajalikud lepingu nõuetekohaseks täitmiseks ning pakkumuskutses kirjeldatud eesmärkide saavutamiseks.

2.2. Kui pakkumuse esitamise ajal ei ole pakkuja käibemaksukohustuslane, kuid selline kohustus tekib pärast pakkumuse esitamist, siis sisaldab pakkumuse maksumus ka käibemaksu, st käibemaksu võrra teenuste maksumust hiljem ei suurendata. Pakkuja vastutab oma käibe õigesti prognoosimise eest.

2.3. Pakkumuse koostamise kulud. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud. Pakkumuse rahaühikuks on euro.

2.4. Pakkumuskutse kohta täiendava teabe saamine (RHS 46). Pakkumuskutse kohta saab selgitusi ja täiendavat teavet, edastades küsimuse punktis 1.3. märgitud e-posti aadressil. Hankija vastab küsimustele e-posti teel kõikidele pakkumuskutse saanud isikutele 3 tööpäeva jooksul selgitustaotluse saamisest arvates. Hankija ei ole kohustatud vastama, kui selgitustaotluse laekumise ja pakkumuste esitamise tähtpäeva vahele ei jää vähemalt ühte tööpäeva.

2.5. Hankija ei vastuta võimalike viivituste, tõrgete või katkestuste eest, mida põhjustavad hankija kontrolli alt väljas olevad asjaolud nagu force majeure, elektrikatkestused, häired pakkuja või hankija telefoni või interneti ühenduses või muude elektrooniliste seadmete ja vahendite, sealhulgas tarkvara, töös.

2.6. Samaväärsus. Iga viidet, mille hankija teeb tehnilises kirjelduses mõnele RHS-i § 88 lõikes 2 nimetatud alusele (standardile, tehnilisele tunnustusele, tehnilisele kontrollisüsteemile vms, ostuallikale, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile), tuleb lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“. Samaväärsus tähendab täpselt samu kasutusomadusi ja funktsionaalsusi. Samaväärsuse korral tuleb pakkujal pakkumuses esitada seda tõendavad dokumendid.

2.7. Ärisaladus. Eduka pakkuja pakkumus on avalik (RHS § 110 lg 5), välja arvatud pakkuja poolt õigustatult ärisaladuseks määratletud osas. Pakkuja märgib pakkumuses selgelt, milline teave on pakkuja ärisaladus, ja põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Teabe ärisaladuseks määramisel lähtutakse ebaausa konkurentsi takistamise ja ärisaladuse kaitse seaduse § 5 lg-s 2 sätestatust. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida: 1) pakkumuse maksumust ega osamaksumusi; 2) teenuste lepingute puhul lisaks punktis 1 nimetatule muid pakkumuste hindamise kriteeriumitele vastavaid pakkumust iseloomustavaid numbrilisi näitajaid. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas (RHS § 461).

3. Väikeostu menetlus 3.1. Pakkumuste avamine. Pakkumuste avamine ei ole avalik ning pakkumuste avamise

kohta protokolli ei koostata.

4

3.2. Läbirääkimised. Hankijal on õigus vajadusel pidada pakkujatega pakkumuste üle läbirääkimisi. Läbirääkimiste pidamine ei ole hankija jaoks kohustuslik. Kui hankija peab läbirääkimiste pidamist vajalikuks, tagab hankija läbirääkimiste pidamisel pakkujate võrdse kohtlemise ja lähtub järgnevast korrast: 3.2.1. Läbirääkimiste vorm. Hankijal peab läbirääkimisi e-posti teel või suuliselt. Suuliste

läbirääkimiste korral koostatakse läbirääkimiste kohta protokoll, mille allkirjastavad vähemalt üks hankija esindaja ja vähemalt üks pakkuja esindaja;

3.2.2. Läbirääkimiste sisu. Läbirääkimiste esemeks olevad tingimused määrab hankija, seejuures on läbirääkimisi lubatud pidada nii pakkumuse sisu kui pakkumuse maksumuse üle. Hankijal on õigus loobuda ühest või mitmest pakkumuses kirjeldatud teenusest, tööst või asjast või vähendada nende mahtusid või koguseid, sõltumata põhjusest (näiteks, pakkumuse kogumaksumus ületab hankija eelarvelised võimalused vm põhjused), seejuures ka täielikult loobuda selliste teenuste, tööde või asjade tellimisest või ostmisest või vajadusel tellida sellised teenused, tööd või asjad kolmandatelt isikutelt;

3.2.3. Konfidentsiaalsus. Läbirääkimised on konfidentsiaalsed ning nende sisu ei avaldata teistele pakkujatele ega muudele isikutele, välja arvatud õigusaktides sätestatud juhtudel;

3.2.4. Korrigeeritud pakkumuse esitamine. Läbirääkimiste käigus on hankijal õigus teha pakkujatele ettepanek korrigeeritud pakkumuse esitamiseks. Juhul, kui pakkuja ei esita hankija määratud tähtajaks korrigeeritud pakkumust, loetakse, et kehtib pakkuja poolt esialgselt esitatud pakkumus.

3.3. Pakkuja kõrvaldamine. Hankijal on õigus kõrvaldada pakkuja hankemenetlusest ja tunnistada pakkumus mittevastavaks juhul kui: 3.3.1. Pakkuja on esitanud hankijale valeandmeid. 3.3.2. Otsene või kaudne osalemine käesoleva hankemenetluse ettevalmistamisel. RHS

§ 95 lg 4 p 7 „kelle pakkumuse või taotluse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke ettevalmistamisel või on muul viisil hankijaga seotud, ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste riigihankes osalejate eest ning sellest tingitud konkurentsi moonutamist ei ole muude vahendistega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.3.3. Hankemenetluses osalemisega kaasnev huvide konflikt. RHS § 95 lg 4 p 6 „kui huvide konflikti ei ole muude vahenditega võimalik vältida“. Kui hankemenetlusest kõrvaldamise alus esineb, võib ettevõtja soovi korral esitada tõendeid selle kohta, et ta on võtnud meetmeid oma usaldusväärsuse taastamiseks.

3.4. Hankija võib kasutada RHS § 52 lg 3 sätestatud pöördmenetlust. 3.5. Pakkumuste vastavuse kontroll (RHS §114). Hankija tunnistab pakkumuse vastavaks,

kui see vastab pakkumuskutses sätestatud nõuetele või kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid pakkumuskutses sätestatud tingimustest. Hankija lükkab muuhulgas pakkumuse tagasi, kui:

3.5.1. see ei vasta hanke alusdokumentides esitatud tingimustele, 3.5.2. pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal

ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust hanke alusdokumentides esitatud tingimustele

3.5.3. kui pakkumuse maksumus ületab RHS-is sätestatud lihthanke piirmäära või sotsiaal- ja eriteenuste riigihanke piirmäära.

3.6. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses. 3.7. Kõigi pakkumiste tagasilükkamine (RHS § 116). Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku

otsuse riigihanke kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta igal ajal enne lepingu sõlmimist, kui: 3.7.1. kõikide pakkumuste maksumused ületavad lepingu eeldatava maksumuse;

5

3.7.2. hankemenetluse läbiviimise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise alusdokumentides ja selle lisades sätestatud tingimustel;

3.7.3. kui hankemenetluses ilmnenud ebakõlasid ei ole võimalik kõrvaldada ega hankemenetlust seetõttu ka õiguspäraselt lõpule viia;

3.7.4. hankemenetluses on vaid üks esitatud või vastavaks tunnistatud pakkumus, mis ei taga konkurentsi efektiivset ärakasutamist;

3.8. Pakkumuse edukaks tunnistamine (RHS § 117). Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi ja valib eduka pakkumuse punkti 1.9 alusel. 3.8.1. Juhul, kui vastavaks tunnistatud pakkumusi hankes on ainult üks, siis on hankijal õigus omistada

pakkumusele automaatselt maksimaalsed väärtuspunktid ja sel juhul pakkumuse sisulist hindamist

ei toimu. 3.9. Võrdsed pakkumused. Võrdsete hindamistulemuste korral selgitatakse edukas

pakkumus välja liisu heitmise teel. Hankija teavitab võrdse punktide arvu saanud pakkujale liisuheitmise aja ning koha. Liisuheitmisel võib osaleda iga pakkuja kohta üks isik. Liisuheitmise korraldamine ja läbiviimine: 3.9.1. Liisuheitmine toimub pärast pakkumuste vastavaks tunnistamist ja hindamist.

Liisuheitmise viisi valib hankija. Liisuheitmise tulemusena koostatakse liisuheitmise protokoll, mis on ühtlasi eduka pakkuja väljaselgitamise otsuse aluseks olev protokoll. Leping sõlmitakse liisuheitmise teel edukaks tunnistatud pakkujaga.

3.10. Pakkujate teavitamine. Hankija teavitab pakkujaid hanke tulemustest 3 (kolme) tööpäeva jooksul vastava otsuse tegemisest arvates, RHS § 47 sätestatud korras.

3.11. Lepingu allkirjastamine. Kui edukas pakkuja ei allkirjasta hankija antud tähtaja jooksul lepingut või ei asu nõustumuse andmisega sõlmitud lepingut endast tulenevatel põhjustel hankija määratud aja jooksul täitma, on hankijal õigus kohaldada RHS §-s 119 sätestatud õigusi ja hinnata hankija kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti.

3.12. Lepingu üleandmine. Pakkujal ei ole lubatud lepingut osaliselt ega tervikuna üle anda kolmandatele isikutele.