Eelnõu arvamuse avaldamine

1-63564-1 30.10.2026 Valjaminev kiri.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

IGOR TARO PNOEE-38108016521 2026-10-30 06:27:18

Eelnoude esitamine kooskolastamiseks ja arvamuse avaldamiseks.pdf

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Ministeeriumid

30.10.2026 nr 1-6/3564-1

Eelnõude esitamine kooskõlastamiseks ja

arvamuse avaldamiseks

Esitan ministeeriumidele kooskõlastamiseks ja huvirühmadele arvamuse avaldamiseks

järgmised eelnõud koos seletuskirjaga:

1) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu“;

2) Vabariigi Valitsuse määruse eelnõu „Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks

antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu kehtestamine 2027. aastaks“.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Sama:

Autoettevõtete Liit

Eesti Aiandusliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

Eesti Elektroonikatööstuse Liit

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Keemiatööstuse Liit

Eesti Laevaomanike Liit

Eesti Linnade ja Valdade Liit

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon

Eesti Masinatööstuse Liit

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda

Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon

Eesti Teadusagentuur

Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liit

Eesti Tööandjate Keskliit

2 (2)

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutus

Kaitsepolitseiamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Tervisekassa

Tööinspektsioon

Töötukassa

SK_VVm_toojoupuudusega tegevusalade loetelu.pdf

1

Vabariigi Valitsuse määruse

„Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on töötatud välja, et kehtestada välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 181 lõike 12

alusel loetelu tööjõupuudusega tegevusaladest ja selle loetelu kehtivusaeg.

Eelnõu on töötatud välja 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuva välismaalaste seaduse muutmise

seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus)1 (edaspidi VMS-i muutmise seadus)

rakendamiseks. VMS-i muutmise seadusega sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt võib

Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega loetelu tööjõupuudusega tegevusaladest ja selle

loetelu kehtivusaja. Määruse kehtestamise ettepaneku teeb Vabariigi Valitsusele riigi

sisejulgeoleku eest vastutav minister ehk siseminister. Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu

võib Vabariigi Valitsus kehtestada maksimaalselt viieks aastaks.

Eelnõu ei mõjuta ettevõtjate, inimeste ja vabaühenduste halduskoormust, seega ei ole

halduskoormuse tasakaalustamise reeglit eelnõu puhul vaja rakendada.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lillemäe

([email protected]). Eelnõu § 1 ja seletuskirja vastavad osad on koostanud

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (edaspidi MKM) ettevõtluskeskkonna ja

tööstuse osakonna talendipoliitika nõunik Anett Männiste ([email protected]) ning

strateegiosakonna peaanalüütik Mario Lambing ([email protected]). Eelnõu ja

seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusnõunik Maret Saanküll

([email protected]). Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata,

keeletoimetus tehakse enne määruse kehtestamist.

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuva VMS-i muutmise seadusega ja Vabariigi

Valitsuse määruse „Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste

elamislubade maksimaalse arvu kehtestamine 2027. aastaks“ eelnõuga.

Samuti on eelnõu seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025‒20272 järgmiste

punktidega:

 eesmärgiga leevendada majanduskasvuks vajalikku tööjõupuudust, samas aga maandades

rändega seotud julgeolekuriske, muudame välismaalaste seaduses oskustöötajatesse

puutuvaid reegleid;

 muudame välismaalaste seadust võimaldamaks ettevõtetel kaasata vajalikku

kvalifitseeritud tööjõudu valdkondades, kus kodumaal oskustööjõudu napib.

1 785 SE. 2 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta protokollilise otsusega (päevakorrapunkt 13) kinnitatud „Vabariigi

Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027. – Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus.

2

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kolmest paragrahvist, millest viimases sätestatakse määruse jõustumisaeg.

Eelnõu §-ga 1 sätestatakse tööjõupuudusega tegevusalade loetelu. Eelnõu kohaselt on

tööjõupuudusega tegevusalad kahekohalise numbrikoodi Eesti majanduse tegevusalade

klassifikaatori järgi, millel töötamiseks võib anda välismaalasele tähtajalise elamisloa

töötamiseks välismaalaste seaduse § 181 lõike 8 alusel:

1) C13 – tekstiilitootmine;

2) C16 – puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, välja arvatud mööbel; õlest või

muust punumismaterjalist toodete tootmine;

3) C17 – paberi ja pabertoodete tootmine;

4) C19 – koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine;

5) C20 – kemikaalide ja keemiatoodete tootmine;

6) C21 – põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine;

7) C22 – kummi- ja plasttoodete tootmine;

8) C23 – muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine;

9) C24 – metallitootmine;

10) C25 – metalltoodete tootmine, välja arvatud masinad ja seadmed;

11) C26 – arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine;

12) C27 – elektriseadmete tootmine;

13) C28 – mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine;

14) C29 – mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine;

15) C30 – muude transpordivahendite tootmine;

16) C33 – masinate ja seadmete remont, hooldus ja paigaldus;

17) H49 – maismaaveondus ja torutransport;

18) H50 – veetransport;

19) H51 – õhutransport;

20) H52 – laondus ja veondust abistavad tegevusalad.

1. jaanuaril 2027. aastal jõustuvad VMS-i muudatused, mille kohaselt võib anda tähtajalise

elamisloa töötamiseks tööjõupuudusega tegevusalal, kui välismaalase tööandja Eesti

äriregistrisse kantud põhitegevusala kuulub Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud

tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse. VMS-i tähenduses on tööjõupuudusega tegevusalade

puhul tegemist tegevusaladega, mis on loetletud Vabariigi Valitsuse määruses.

VMS-i muutmise seaduse § 1 punktiga 12 täiendatakse VMS-i § 181 lõikega 12, mille kohaselt

on Vabariigi Valitsusel võimalus tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kehtestada, kuid mitte

kohustus seda teha. Kõnesoleval juhul kasutab Vabariigi Valitsus võimalust kehtestada

tööjõupuudusega tegevusalade loetelu, kuna täiendava välistööjõu sissetoomine soodsamatel

tingimustel on põhjendatud. Eesti tööjõupakkumine ei suuda demograafiliste muutuste tõttu

katta ettevõtete kasvavat vajadust kvalifitseeritud töötajate järele: tööealiste inimeste arv

väheneb, tööturult lahkub rohkem inimesi kui sinna siseneb ning mitmes majanduse jaoks

olulises valdkonnas süveneb oskustöötajate puudus. Kuigi probleemi leevendamiseks

panustatakse automatiseerimisse, haridusse, ümber- ja täiendõppesse, töötute ja mitteaktiivsete

inimeste kaasamisse, ei anna need meetmed piisavalt kiiresti ega vajalikul hulgal uusi töötajaid.

Seetõttu luuakse tööjõupuudusega tegevusaladele paindlikum võimalus värvata vajalikku

3

välistööjõudu, säilitades samal ajal palganõude ja elamislubade arvu piirangu, et kaitsta Eesti

tööturgu ning vältida odava tööjõu ulatuslikku sisserännet.

Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kehtestamisel on arvesse võetud MKM-i poolt VMS-i

§ 181 lõikes 13 sätestatud metoodika alusel koostatud analüüsi. Analüüsi koostamisel lähtuti

ennekõike järgnevatest andmepõhistest kriteeriumitest:

1) OSKA tööjõuvajaduse prognoos;

2) tegevusala ekspordi osatähtsus müügitulust;

3) tegevusala aasta keskmine brutopalk.

OSKA prognoosid3 võimaldavad hinnata, kas valdkonnas on oodata tööhõive üle- või

puudujääki. OSKA prognoosid kajastavad, kuidas muutub lähiaastate jooksul valdkonna

põhikutsealadel hõive ning kas tasemehariduse lõpetajaid on piisavalt, ehk annavad hinnangu

tööjõuvajaduse ja koolituspakkumise tasakaalule4. Kui lähiaastate tööjõuvajadus ületab

oluliselt pakkumist, siis on põhjendatud välistööjõu kasutamine tööjõu puudujäägi katmiseks.

Kui aga konkreetsel tegevusalal tööjõu puudujääki ei ole, pole välistööjõu kaasamise

suurendamine põhjendatud. Seega, mida suurem on tööjõu puudujääk, seda tõenäolisemalt

kuulub tegevusala tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse. OSKA täiendab tööjõu

prognoosi/mudelit vastavalt uuringute valmimisele.

Ekspordi osatähtsus müügitulus näitab seda, kui suur osa ettevõtte müügitulust teenitakse

ekspordi kaudu. Ekspordi osatähtsus müügitulus on üheks kriteeriumiks, kuna riigi seisukohast

on oluline toetada tegevusalasid, mis on (välis)konkurentsile avatud. Ekspordil on Eesti kui

väikese avatud majandusega riigi mudelis tulu teenimisel väga tähtis roll. Seega, mida suurem

on ekspordi osatähtsus saadud müügitulust, seda paremad kohapunktid see tegevusala võrdluses

teiste tegevusaladega saab ja seda suurem on võimalus saada tööjõupuudusega tegevusalade

loetellu. Ekspordi osakaalu müügitulust näitab ettevõtte müük mitteresidentidele. Andmeid

ettevõtte müügitulu ja mitteresidentidele müügi kohta tegevusalade lõikes avaldab

Statistikaamet oma andmebaasis (tabel EM0015). Andmeid ekspordi osatähtsuse kohta

müügitulus avaldab Statistikaamet samuti oma andmebaasis. Praegu on avaldatud andmed

2024. aasta kohta (seisuga 02.02.2026).

Tegevusala keskmine palk kajastab tegevusala lisandväärtuse loomise võimet – mida suurem

on tegevusala lisandväärtus hõivatu kohta, seda suuremat palka saab maksta. Samuti kajastab

see tööjõuvajadust, töö keerukust jms. Seega, mida suurem on tegevusala keskmine palk, seda

kõrgemad kohapunktid see tegevusala võrdluses teiste tegevusaladega saab ja seda suurem on

võimalus saada tööjõupuudusega tegevusalade loetellu. Andmeid tegevusala keskmise palga

kohta avaldab Statistikaamet oma andmebaasis (tabelid PA101 ja PA1036). Praegu on avaldatud

2025. aasta andmed (seisuga 05.03.2026).

Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu koostamisel on lähtutud järgnevast metoodikast:

aluseks on võetud ennekõike kolm VMS-i § 181 lõikes 13 loetletud andmepõhist kriteeriumi,

mille põhjal on tegevusaladest moodustatud kolm pingerida.

3 Sihtasutus Kutsekoda. OSKA uuringud. 4 Sihtasutus Kutsekoda. Prognooside koondvaade. 5 Statistikaamet. EM001: ettevõtete majandusnäitajad tegevusala ja tööga hõivatud isikute järgi. 6 Statistikaamet. PA101: keskmine brutokuupalk, mediaan, detsiilid ja töötajate arv tegevusalarühma järgi. PA103:

keskmine bruotokuupalk ja mediaan tegevusala järgi.

4

Sarnased tegevusalad, eelkõige väiksema hõivatute arvuga tegevusalad, on grupeeritud, et ei

oleks eraldi väga väikeseid valdkondi. Kuna mitmed näitajad põhinevad valimiuuringul, siis

mida väiksem on tegevusala, seda suuremad on suhtelised usalduspiirid ehk tulemused on

ebatäpsemad. Samuti võivad väiksemate tegevusalade andmed puududa

konfidentsiaalsuspiirangute tõttu. Lisaks andmetest tulenevatele põhjustele (väike tegevusala,

väike valim, laiad usalduspiirid, konfidentsiaalsuspiirangute tõttu andmete puudumine) on

mitmed tegevusalad grupeeritud analüüsis ühte rühma lähtudes sisulistest kaalutlustest.

Kasutatud on kas grupeerimist tegevusalade klassifikaatori EMTAK7 tähtkoodi tasemele või

siis eelkõige töötleva tööstuse harude puhul lähtuvalt tegevusalade sarnasusest (sarnaseid

tegevusalasid mõjutavad sarnased tegurid, sh tööjõupuudus). Tegevusalade sarnasuse

võrdlemisel lähtuti nende ametialade struktuuri sarnasusest (ametialade klassifikaatori ISCO

kahekohalise koodi tasandil), mida hinnati koosinussarnasuse indeksi (cosine similarity index)

abil, mis jääb vahemikku –1…+18. Tööstussektori grupeeritud tegevusalad on ametialade

struktuurilt omavahel tugevalt või väga tugevalt sarnased (sarnasuse indeks 0,62–0,94). Ka

teistes valdkondades on tegevusalade vahel väga tugevaid seoseid, kuid need sisaldavad ka

mõningaid tegevusalasid, mis on ametialadelt üksjagu erinevad. Analüüsi tulemuste osas ei ole

see siiski probleem, sest valdavalt on edetabeli alumises otsas analüüsis kasutatud grupeeritud

tegevusalade taustandmed grupeeritud tegevusaladel üsna sarnased (pigem keskmisest

madalam palk ja ekspordi osatähtsus) ning detailsema taseme analüüs ei muudaks oluliselt

järeldusi.

Loetelu väljatöötamisel võeti kolme andmepõhist kriteeriumit arvesse võrdse kaaluga. Lisaks

arvväärtuste kokku kaalumisele leiti tegevusalade järjestus ka tegevusala kolme indikaatori

kohapunktide põhjal. Seeläbi vähendati suuri erinevusi näitajate arvväärtustes. Kahe erineva

järjestuse põhjal moodustus järgmine tegevusalade pingerida:

Tabel 1. Tegevusalade loetelu kriteeriumide alusel

7 Tööjõupuudusega tegevusalade määratlemisel on lähtutud selle kahekohalisest numbrikoodist Eesti majanduse

tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK) järgi. EMTAK on Euroopa Ühenduse majandustegevusalade

klassifikaatori Eesti kohanduste versioon, mis jaotab tegevusalad hierarhiliselt viiele tasemele. VMS-is lisanud

erisuse puhul lähtutakse EMTAK-i teisest tasemest ehk kahekohalise numbrikoodi tasemest (kahekohaline kood

01 kuni 99). Vastava taseme järgi on EMTAK 2025 struktuuri kohaselt tegevusalad jaotatud 87 osaks. 8 +1 korral on ametialade struktuur täiesti sarnane, –1 korral täiesti vastupidine ning 0 tähistab mittesarnaseid

voogusid

Tegevusalad (osaliselt grupeeritud) EMTAK

Hinnang

(arv-

näitajate

põhjal)

Hinnang

(koha-

punktide

põhjal) Keskmine koht

Taime- ja loomakasvatus ja jahindusA01363837

Metsamajandus ja metsavarumineA02323232

Kalapüük ja vesiviljelusA03192421,5

MäetööstusB05-09=B172320

Toiduainete ja jookide tootmineC10-12282928,5

TekstiilitootmineC13121111,5

RõivatootmineC14251821,5

Nahatöötlemine ja nahktoodete

tootmine

C15292024,5

5

Allikas: MKM

Puidutöötlemine ning puittoodete

tootmine

C16111010,5

Paberi ja pabertoodete tootmineC17687

Trükindus ja salvestiste paljundusC18212824,5

Kemikaalide ja keemiatoodete ning

ravimite tootmine

C19-21576

Kummi- ja plasttoodete tootmineC2291612,5

Ehitusmaterjalide tootmineC2314911,5

Metalli ja metalltoodete tootmineC24-25131112

Elektroonika- ja elektriseadmete

tootmine

C26-27423

Masinate ja seadmete tootmineC28343,5

Mootorsõidukite, haagiste,

poolhaagiste ja muude

transpordivahendite tootmine

C29-30232,5

MööblitootmineC31272023,5

Muu tootmineC32332529

Masinate ja seadmete remont ja

paigaldus

C33101713,5

Elektrienergia, gaasi-ja veevarustus,

jäätmekäitlus

D35-

E39=D+E

16510,5

EhitusF41-43=F343434

Mootorsõidukite müük ning remontG45243027

HulgikaubandusG46151113

JaekaubandusG47372631,5

Veondus, laondus ja abistavad

tegevusalad

H49-5220613

Posti- ja kulleriteenistusH53231117

Majutus ja toitlustusI55-56=I403537,5

Info ja telekommunikatsioonJ58-61, 6372214,5

ProgrammeerimineJ62111

Finants- ja kindlustustegevusK64-66=K8

Kinnisvaraalane tegevusL68=L393034,5

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane

tegevus

M69-75=M182722,5

Haldus- ja abitegevusedN77-82=N301924,5

Avalik haldus ja riigikaitseO84=O22

HaridusP85=P313332

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanneQ86-88=Q261118,5

Kunst, meelelahutus ja vaba aegR90-93=R353635,5

Muud tegevusaladS94-

U99=S+T+U

383737,5

6

Kolme andmekriteeriumi puhul võiksid tööjõupuudusega tegevusalade loetelusse9 kuuluda

järgmised tegevusalad:

Tabel 2. Tööjõupuudusega tegevusalad järjestatud kohapunktide põhjal Nr Tegevusala (osaliselt

grupeeritud)

EMTAK

kood

Tegevusala (EMTAK

kahekohalise koodi tasandil)

Hinnang (koha-

punktide põhjal)

1 Elektroonika- ja

elektriseadmete

tootmine

C26 Arvutite, elektroonika- ja

optikaseadmete tootmine

2

C27 Elektriseadmete tootmine 2

2 Mootorsõidukite,

haagiste, poolhaagiste

ja muude

transpordivahendite

tootmine

C29 Mootorsõidukite, haagiste

ja poolhaagiste tootmine

3

C30 Muude transpordivahendite

tootmine

3

3 Masinate ja seadmete

tootmine

C28 Masinate ja seadmete

tootmine

4

4 Elektrienergia, gaasi-ja

veevarustus,

jäätmekäitlus

D35 Elektrienergia, gaasi, auru

ja konditsioneeritud õhuga

varustamine

5

E36 Veekogumine, -töötlus ja -

varustus

5

E37 Kanalisatsioon 5

E38 Jäätmekogumine, -töötlus ja

-kõrvaldus

5

E39 Saastekäitlus ja muud

jäätmekäitlustegevused

5

5 Veondus ja laondus H49 Maismaaveondus ja

torutransport

6

H50 Veetransport 6

H51 Õhutransport 6

H52 Laondus ja veondust

abistavad tegevused

6

6 Kemikaalide ja

keemiatoodete ning

ravimite tootmine

C19 Koksi ja puhastatud

naftatoodete tootmine

7

C20 Kemikaalide ja

keemiatoodete tootmine

7

C21 Põhifarmaatsiatoodete ja

ravimpreparaatide tootmine

7

7 Pabertoodete tootmine C17 Paberi ja pabertoodete

tootmine

8

8 Ehitusmaterjalide

tootmine

C23 Muude mittemetalsetest

mineraalidest toodete

tootmine

9

9 Puidutööstus C16 Puidutöötlemine ning

puittoodete tootmine

10

9 Analüüsi aluseks on võetud EMTAK 2008 tegevusalade jaotus. Seoses EMTAK 2025 kasutuselevõtuga olulisi

muutusi EMTAK kahekohalise numbrikoodi tasemel tegevusalade pingerea eesotsas olevate tegevusalade osas ei

ole toimunud.

7

10 Tekstiilitööstus C13 Tekstiilitootmine 11

11 Metalli ja

metalltoodete tootmine

C24 Metallide tootmine 11

C25 Metalltoodete tootmine, v.a

masinad ja seadmed

11

12 Hulgikaubandus G46 Hulgikaubandus, v.a

mootorsõidukid ja

mootorrattad

11

13 Posti- ja

kulleriteenistus

H53 Posti- ja kulleriteenistus 11

14 Tervishoid ja

sotsiaalhoolekanne

Q86 Tervishoid 11

Q87 Hooldekodude tegevus 11

Q88 Sotsiaalhoolekanne

majutuseta

11

15 Kummi- ja

plasttoodete tootmine

C22 Kummi- ja plasttoodete

tootmine

16

16 Masinate ja seadmete

remont ja paigaldus

C33 Masinate ja seadmete

remont ja paigaldus

17

Allikas: MKM

Eelnõu §-s 1 sätestatud tööjõupuudusega tegevusalade määratlemisel on lähtutud selle

kahekohalisest numbrikoodist Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (edaspidi EMTAK)

järgi. EMTAK on Euroopa Ühenduse majandustegevusalade klassifikaatori Eesti kohanduste

versioon, mis jaotab tegevusalad hierarhiliselt viiele tasemele10. VMS-is lisanud erisuse puhul

lähtutakse EMTAK-i teisest tasemest ehk kahekohalise numbrikoodi tasemest (kahekohaline

kood 01 kuni 99). Vastava taseme järgi on EMTAK 2025 struktuuri kohaselt tegevusalad

jaotatud 87 osaks.

Kuigi andmepõhiste kriteeriumide kohaselt oleks loetelus ka programmeerimine, ei ole

eesmärgipärane seda tööjõupuudusega tegevusalade loetelus kehtestada. Seda põhjusel, et IKT

erialasel ametikohal tööle asuvatele välismaalastele on juba VMS-i § 115 punkti 14 alusel

kehtestatud sisserände piirarvu täitumise arvutamisel erisus.

Lisaks on loetelust välja jäetud energeetikavaldkond (tegevusalad D35 ning E36-E39). Kuigi

tegemist on Eesti jaoks strateegiliselt olulise tegevusvaldkonnaga, kaasnevad energeetika

sektoris töötamisega kõrgendatud julgeoleku- ja kriitilise taristu kaitsega seotud riskid.

Arvestades valdkonna rolli elutähtsate teenuste toimepidevuse tagamisel ja riigi

julgeolekuhuve, ei ole põhjendatud kohaldada sellele tegevusalale välistööjõu värbamisel

täiendavaid erisusi.

Samuti ei ole asjakohane loetellu kaasata tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet (tegevusalad Q86-

88), posti- ja kulleriteenistust (tegevusala H53)ning hulgikaubandust(tegevusala G46).

Tervishoidu ja sotsiaalhoolekannet, posti- ja kulleriteenistust ning hulgikaubandust ei ole

asjakohane loetellu kaasata, kuna nende tegevusalade paiknemine pingereas tuleneb eelkõige

kasutatud statistilisest metoodikast ning nende seos erisuse eesmärgiga toetada Eesti majanduse

kasvu, ekspordivõimekust ja teadmuspõhiseid tegevusalasid ei ole piisavalt selge.

Ka PPA rändestatistikast nähtub, et tööandjad on viimastel aastatel energeetika, tervishoiu ja

sotsiaalhoolekande ning hulgikaubanduse valdkondadesse kolmanda riigi kodanikke tööle

10 Registrite ja Infosüsteemide Keskus, EMTAK-i tegevusalad.

8

kutsunud väga vähe (tabel 4). 2025. aastal anti elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud

õhuga varustamise tegevusalal 5 tähtajalist elamisluba (0,23% kõikidest töötamiseks antud

tähtajalistest elamislubadest), veevarustuse, kanalisatsiooni ning jäätme- ja saastekäitluse

tegevusaladel 2 tähtajalist elamisluba (0,09% kõikidest töötamiseks antud tähtajalistest

elamislubadest), hulgi- ja jaekaubanduses 35 tähtajalist elamisluba (1,63% kõikidest

töötamiseks antud tähtajalistest elamislubadest) ning tervishoius ja sotsiaalhoolekandes 11

tähtajalist elamisluba (0,51% kõikidest töötamiseks antud tähtajalistest elamislubadest).

Seega on tööjõupuudusega tegevusalade loetelus kokku kaksteist valdkonda (osaliselt

grupeeritud):elektroonika- ja elektriseadmete tootmine; mootorsõidukite, haagiste,

poolhaagiste ja muude transpordivahendite tootmine; masinate ja seadmete tootmine; veondus

ja laondus; kemikaalide ja keemiatoodete ning ravimite tootmine; pabertoodete tootmine;

ehitusmaterjalide tootmine, puidutööstus; tekstiilitööstus; metalli- ja metalltoodete tootmine;

kummi- ja plasttoodete tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus. Tööjõupuuduse

erisuse puhul lähtutakse EMTAK-i kahekohalise numbrikoodi tasemest. Seega Vabariigi

Valitsus kehtestab selle järgi tegevusalade loetelu, kus on 20 tegevusala (tabel 3).

Eeltoodu võimaldab suunata erisuse tegevusaladele, mille mõju majanduse konkurentsivõimele

ja tööjõuvajadusele on suurim, säilitades samal ajal piisava valdkondliku mitmekesisuse ja

hõlmates Eesti majanduse peamisi strateegilisi tegevusvaldkondi. Täiendavalt vastab lisaks

statistilistele andmetele tegevusalade loetelu ka tööandjate reaalsele värbamisvajadusele. Seda

kinnitab ka asjaolu, et kõrgeima koondhinnanguga tegevusalade hulka kuuluvad valdavalt

kõrgema lisandväärtuse, ekspordivõimekuse ja spetsiifiliste oskuste nõudlusega tootmis- ning

teadmusmahukad tegevusalad, samas kui pingerea alumises osas on suurema osakaaluga

siseturule suunatud või kohaliku tööjõu baasil toimivad tegevusalad.

Tabel 3. Tööjõupuudusega tegevusalad Tegevusala (osaliselt grupeeritud) EMTAK

kood

Tegevusala (EMTAK kahekohalise koodi

tasandil)

Elektroonika- ja elektriseadmete

tootmine

C26 Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete

tootmine

C27 Elektriseadmete tootmine

Mootorsõidukite, haagiste,

poolhaagiste ja muude

transpordivahendite tootmine

C29 Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste

tootmine

C30 Muude transpordivahendite tootmine

Masinate ja seadmete tootmine C28 Masinate ja seadmete tootmine

Veondus ja laondus H49 Maismaaveondus ja torutransport

H50 Veetransport

H51 Õhutransport

H52 Laondus ja veondust abistavad tegevused

Kemikaalide ja keemiatoodete ning

ravimite tootmine

C19 Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine

C20 Kemikaalide ja keemiatoodete tootmine

C21 Põhifarmaatsiatoodete ja

ravimpreparaatide tootmine

Pabertoodete tootmine C17 Paberi ja pabertoodete tootmine

Ehitusmaterjalide tootmine C23 Muude mittemetalsetest mineraalidest

toodete tootmine

Puidutööstus C16 Puidutöötlemine ning puittoodete tootmine

9

Tekstiilitööstus C13 Tekstiilitootmine

Metalli ja metalltoodete tootmine C24 Metallide tootmine

C25 Metalltoodete tootmine, v.a masinad ja

seadmed

Kummi- ja plasttoodete tootmine C22 Kummi- ja plasttoodete tootmine

Masinate ja seadmete remont ja

paigaldus

C33 Masinate ja seadmete remont ja paigaldus

1. jaanuaril 2027. aastal VMS-is jõustuvat erisust võib kasutada suurusjärgus 26% töötamiseks

antavatest elamislubadest, eeldusel et selle mahuga ei ületata erisuse alt antavate elamislubade

maksimaalset arvu, mis kehtestatakse VMS-i § 181 lõike 14 alusel. Perioodil 2021‒2026

(seisuga 01.09) töötamiseks antud tähtajalistest elamislubadest keskmiselt 20% anti

töötamiseks töötlevas tööstuses ning 6% töötamiseks veonduses ja laonduses. 2025. aastal anti

töötlevas tööstuses töötamiseks 428 tähtajalist elamisluba (20% kõikidest töötamiseks antud

tähtajalistest elamislubadest) ning veonduses ja laonduses töötamiseks 127 tähtajalist

elamisluba (6% kõikidest töötamiseks antud tähtajalistest elamislubadest).

Tabel 4. Töötamiseks antud tähtajalise elamisloa andmise otsused tööandja

põhitegevusala lõikes 2021-2026 (seisuga 01.09)

Tööandja põhitegevusala 2021 2022 2023 2024 2025 2026

(01.09)

Kokku tähtajalisi elamislube töötamiseks 3599 3913 3409 2576 2149 942

Töötlev tööstus 745 828 877 504 428 109

Veondus ja laondus 220 185 195 227 127 56

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud

õhuga varustamine 24 14 27 7 5 3

Veevarustus; kanalisatsioon; jäätme- ja saastekäitlus 12 2 3 3 2 0

Hulgi- ja jaekaubandus 56 108 49 79 35 12

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 22 13 23 18 11 3 Allikas: PPA

Tööjõupuuduse erisuse rakendamisel on oluline hinnata ka seda, kuidas mõjutab täiendava

välistööjõu kaasamine eestikeelse töö- ja suhtluskeskkonna kujunemist ning töötajate

kohanemist Eestis. Töötleva tööstuse ning veonduse ja laonduse valdkondadesse on koondunud

märkimisväärne osa eesti keelt mitteoskavatest töötajatest ning olemasolevad andmed viitavad,

et töötlevas tööstuses, ehituses ning side-, veondus- ja laondusvaldkonnas töötab kokku

ligikaudu 60% eesti keelt mitteoskavatest hõivatutest. Valitud tegevusaladel võib täiendava

välistööjõu kaasamine toetavate meetmete puudumise korral suurendada riski, et töötajad

jäävad eestikeelsest töö- ja suhtluskeskkonnast eraldatuks. Seega on oluline, et hinnatakse

kohanemisteenuste, sealhulgas eesti keele õppe kättesaadavust ja võimekust ning tööandjate

rolli töötajate kohanemise toetamisel. See võimaldab tagada, et tööjõupuuduse leevendamise

meetmed toetavad samaaegselt nii majandusvaldkonna vajadusi kui ka Eesti ühiskonnas

lõimumist.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kehtivusaeg, milleks eelnõu

kohaselt on viis aastat. VMS-i muutmise seaduse § 1 punktiga 13 täiendatakse VMS-i § 181

lõikega 10, mille kohaselt võib tööjõupuudusega tegevusalade loetelu kehtestada kuni viieks

aastaks. Sama paragrahvi lõike 12 kohaselt võib Vabariigi Valitsus kehtestada määrusega riigi

10

sisejulgeoleku eest vastutava ministri ettepanekul loetelu tööjõupuudusega tegevusaladest ja

selle loetelu kehtivusaja.

Lähtudes MKM-i poolt VMS-i § 181 lõikes 13 sätestatud metoodika alusel koostatud analüüsist

ning arvestades seda, et pole põhjust eeldada, et tööjõuvajaduse vaatest lähiaastatel olulisi

muutusi toimuks, siis on põhjendatud praegu kehtestada tööjõupuudusega tegevusalade loetelu

kehtivusajaks viis aastat.

Eelnõu § 3 sätestab määruse jõustumise. Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, sest samal

päeval jõustuvad VMS-i muutmise seadus11 ja Vabariigi Valitsuse määrus „Tööjõupuudusega

tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse arvu kehtestamine

2027. aastaks.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega kaasnevad mõjud on hinnatud VMS-i muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjas.12

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega kaasnevaid kulusid on kirjeldatud VMS-i muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjas.13

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal, sest samal päeval jõustub VMS-i muutmise seadus ja

Vabariigi Valitsuse määrus „Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste

elamislubade maksimaalse arvu kehtestamine 2027. aastaks“.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumidele

ning arvamuse avaldamiseks Autoettevõtete Liidule, Eesti Aiandusliidule, Eesti Ametiühingute

Keskliidule, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidule, Eesti Elektroonikatööstuse Liidule, Eesti

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Keemiatööstuse Liidule, Eesti Laevaomanike Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule, Eesti

Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioonile, Eesti Masinatööstuse Liidule, Eesti Metsa- ja

Puidutööstuse Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eesti Rahvusvaheliste

Autovedajate Assotsiatsioonile, Eesti Teadusagentuurile, Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse

Liidule, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile,

Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutusele, Kaitsepolitseiametile, Politsei- ja Piirivalveametile,

Tervisekassale, Tööinspektsioonile ning Töötukassale.

11 785 SE. 12 785 SE. 13 785 SE.

SK_VVm_toojoupuudusega tegevusalade piirarv.pdf

Vabariigi Valitsuse määruse

„Tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks

antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalse

arvu kehtestamine 2027. aastaks“

eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu on töötatud välja, et kehtestada välismaalaste seaduse (edaspidi VMS) § 181 lõike 14

alusel 2027. aastaks tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste

elamislubade maksimaalne arv.

Eelnõu on töötatud välja 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuva välismaalaste seaduse muutmise

seaduse (tööjõupuudusega tegevusalade erisus)1 (edaspidi VMS-i muutmise seadus)

rakendamiseks. VMS-i muutmise seadusega sätestatakse volitusnorm, mille kohaselt kehtestab

Vabariigi Valitsus määrusega tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste

elamislubade maksimaalse arvu igaks kalendriaastaks, arvestades, et tööjõupuudusega

tegevusaladel töötamiseks võib anda tähtajalisi elamislube kalendriaastas:

1) majanduskasvu tingimustes kuni 0,2 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast;

2) muudes majanduse tingimustes kuni 0,1 protsenti Eesti alalisest elanikkonnast.

Määruse kehtestamise ettepaneku teeb Vabariigi Valitsusele riigi sisejulgeoleku eest vastutav

minister ehk siseminister. Majanduskasv VMS-i ja kõnesoleva määruse tähenduses on

Rahandusministeeriumi (edaspidi RaM) viimati avaldatud majandusprognoosi kohaselt jooksva

aasta sisemajanduse koguprodukti aastane reaalkasv alates kahest protsendist. RaM-i viimati

avaldatud majandusprognoosi kohaselt on 2026. aasta SKP reaalkasv 2,5%2. Kuna jooksva

aasta prognoositav SKP reaalkasv on 2,5%, võib tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks

antavate tähtajaliste elamislubade arv 2027. aastal olla kuni 0,2% Eesti alalisest elanikkonnast.

Arvestades Eesti alalise elanikkonna arvu (01.09.2026 seisuga 1 284 307) ning

tööjõupuudusega tegevusaladel esinevat vajadust täiendava tööjõu järele, on võimalik

kehtestada 2027. aastaks nendel tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade

maksimaalseks arvuks 2569.

Eelnõu ei mõjuta ettevõtjate, inimeste ja vabaühenduste halduskoormust, seega ei ole

halduskoormuse tasakaalustamise reeglit eelnõu puhul vaja rakendada.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi nõunik Eva Lillemäe

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud

Siseministeeriumi õigusnõunik Maret Saanküll ([email protected]). Eelnõu

ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata, keeletoimetus tehakse enne määruse kehtestamist.

1.3. Märkused

1 785 SE. 2 Rahandusministeerium. Suvine majandusprognoos 2026.

Eelnõu on seotud 2027. aasta 1. jaanuaril jõustuva VMS-i muutmise seadusega ja Vabariigi

Valitsuse määruse „Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu“ eelnõuga. Samuti on eelnõu seotud

Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025‒20273 järgmiste punktidega:

 eesmärgiga leevendada majanduskasvuks vajalikku tööjõupuudust, samas aga maandades

rändega seotud julgeolekuriske, muudame välismaalaste seaduses oskustöötajatesse

puutuvaid reegleid;

 muudame välismaalaste seadust võimaldamaks ettevõtetel kaasata vajalikku

kvalifitseeritud tööjõudu valdkondades, kus kodumaal oskustööjõudu napib.

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Esimese paragrahviga kehtestatakse 2027. aastal

tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade maksimaalne

arv ja teise paragrahviga sätestatakse määruse jõustumine.

Eelnõu §-ga 1 kehtestatakse 2027. aastal tööjõupuudusega tegevusaladel töötamiseks antavate

tähtajaliste elamislubade maksimaalseks arvuks 2569.

Erisuse alt välja antavate elamislubade maksimaalne arv kehtestatakse igaks kalendriaastaks

arvestades, et majanduskasvu tingimustes võib see olla kuni 0,2% Eesti alalisest elanikkonnast

ja muudes majanduse tingimustes kuni 0,1% Eesti alalisest elanikkonnast. Määruse

kehtestamine eeldab, et Vabariigi Valitsus on kehtestanud tööjõupuudusega tegevusalade

loetelu.

Eesti alalise elanikkonna arvutamiseks liidetakse kokku:

1) nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris või on

registreerimata, st nad elavad Eestis või välismaal, ning

2) Eestis pikaajalise elaniku elamisloaga elavate välismaalaste ja

3) alalise elamisõigusega EL-i kodanike ja nende perekonnaliikmete arv.

Kokku teeb see 2026. aasta 1. septembri seisuga 1 284 307 inimest.

Tabel 1. Eesti alaline elanikkond seisuga 01.09.2026

Nende Eesti kodanike arv, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris

või on registreerimata 1 136 6284

Välismaalased, kellel on pikaajalise elaniku elamisluba 135 275

Alalise elamisõigusega EL-i kodanikud ja nende perekonnaliikmed 12 404

KOKKU 1 284 307Allikas: rahvastikuregister ning Politsei- ja Piirivalveamet

Kui majandus kasvab vähemalt 2% ehk on kasvufaasis, on tõenäoline, et tekib tööjõupuudus,

eriti teatud sektorites, mille puhul välistööjõud võib olla vajalik majanduse jätkusuutlikkuse

tagamiseks. Kui aga SKP reaalkasv jääb alla 2%, võib see viidata majanduse stagneerumisele

3 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta protokollilise otsusega (päevakorrapunkt 13) kinnitatud „Vabariigi

Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027. – Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus. 4 1 120 711 Eesti kodanikku, kelle elukoht on registreeritud rahvastikuregistris, ja 15 917 Eesti kodanikku, kelle

elukoht on registreerimata.

või majanduslangusele, mistõttu ei pruugi olla sobiv periood täiendavaks välistööjõu

kaasamiseks.

SKP aastase reaalkasvu arvutamisel tuginetakse eelnõu kohaselt RAM-i andmetele, võttes

aluseks RaM-i avaldatud SKP reaalkasvu jooksva aasta kohta. Kuna Vabariigi Valitsus tugineb

ka (eelarve)otsuste langetamisel RaM-i majandusprognoosile, on põhjendatud kasutada

tööjõupuudusega tegevusalade kehtestamisel sama allikat. RaM koostab majandusprognoosi,

sealhulgas SKP reaalkasvu, kaks korda aastas – kevadel ja suvel5. RaM-i 27. augustil 2026.

aastal avaldatud suvise majandusprognoosi kohaselt on 2026. aasta SKP reaalkasv 2,5%6. Kuna

jooksva aasta prognoositav SKP reaalkasv on 2,5%, võib tööjõupuudusega tegevusaladel

töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade arv 2027. aastal olla kuni 0,2% Eesti alalisest

elanikkonnast. Arvestades Eesti alalise elanikkonna arvu (01.09.2026 seisuga 1 284 307) ning

tööjõupuudusega tegevusaladel esinevat vajadust täiendava tööjõu järele, on võimalik

kehtestada 2027. aastaks nendel tegevusaladel töötamiseks antavate tähtajaliste elamislubade

maksimaalseks arvuks 2569. Maksimaalse arvu kehtestamine võimaldab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul tagada tööjõupuudusega tegevusaladel piisava

tööjõu kättesaadavuse ning toetada seeläbi ettevõtjate tegevusvõimekust, majanduskasvu ja

Eesti konkurentsivõimet. Maksimaalse piirmäära kehtestamine ei tähenda elamislubade

automaatset välja andmist kogu lubatud ulatuses, vaid loob võimaluse reageerida kontrollitult

ja paindlikult tööturu tegelikule tööjõuvajadusele.

Joonis. SKP reaalkasv 2025 ja prognoos kuni aastani 2030, %

Allikas: RaM (2026. aasta suvine majandusprognoos)

Eelnõu § 2 sätestab määruse jõustumise. Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal, sest samal

päeval jõustub VMS-i muutmise seadus7 ja Vabariigi Valitsuse määrus „Tööjõupuudusega

tegevusalade loetelu“.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ega selle rakendamisega.

4. Määruse mõjud

Määruse rakendamisega kaasnevad mõjud on hinnatud VMS-i muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjas.8

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

5 Rahandusministeerium. Rahandusministeeriumi majandusprognoos. 6 Rahandusministeerium. Suvine majandusprognoos 2026. 7 785 SE. 8 785 SE.

Määruse rakendamisega kaasnevaid kulusid on kirjeldatud VMS-i muutmise seaduse eelnõu

seletuskirjas.9

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal, sest samal päeval jõustub VMS-i muutmise seadus ja

Vabariigi Valitsuse määrus „Tööjõupuudusega tegevusalade loetelu“.