| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/10134 |
| Registreeritud | 02.11.2026 |
| Sünkroonitud | 03.11.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Ilona Litvinova (Põhja Ringkonnaprokuratuur, Põhja Ringkonnaprokuratuur II osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 20.10.2026, Tallinn
Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Ilona Litvinova
Ametiasutuse nimi: Põhja Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 25230250083
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 423 lg 1
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (XXX)
Kuriteo toimepanemise aeg: 23.09.2025
Põhja Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr 25230250083, mille esemeks on XXX
poolne ettevaatamatusest liiklusnõuete rikkumine, millega on inimesele tekitatud raske
tervisekahjustus.
Kriminaalmenetluse käigus esitati XXXile KarS § 423 lg 1 järgi kahtlustus, mille sisu on järgmine.
23.09.2025 kella 09:42 paiku juhtis XXX Harjumaal Tallinnas mootorsõidukit Peugeot Boxer,
reg.märk XXX, ning liikudes XXX poolt XXX suunas, ei täitnud liiklusmärgi 221 „Anna teed“
nõudeid ja sõitis ette sõidueesõigusega teel tema suhtes paremalt vasakule ehk XXX poolt XXX
suunas liikunud mootorrattale Honda CB 500 FA, reg.märk XXX, mida juhtis kaine ja vastava
kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust omav XXX (XXX). Kokkupõrke tagajärjel sai XXX rasked
tervisekahjustused.
Eespool kirjeldatud tegevusega rikkus XXX ettevaatamatusest järgmisi liiklusseaduse (edaspidi ka LS)
sätteid:
a) LS § 14 lg 2, mille kohaselt peab iga liikleja, liikluse korraldaja ja muu isik järgima
liiklusalaste õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse
sujuvuse, et vältida ohtu ja kahju tekitamist;
b) LS § 16 lg 1, mille kohaselt peab liikleja olema viisakas ja arvestama teiste liiklejatega ning
oma käitumises hoiduma kõigest, mis võib takistada liiklust, ohustada või kahjustada inimesi,
vara või keskkonda;
c) LS § 17 lg 1, mille kohaselt peab liikleja tee andmisel juhinduma liikluskorraldusvahendite
nõuetest ja reguleerija märgiannetest ning majandus- ja kommunikatsiooniministi määruse nr
12 (vastu võetud 22.02.2011) „Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded
fooridele“ § 7 p-st 3 – eesõigusmärk 221 „Anna teed“ kohustab juhti andma teed lõikuval teel;
d) LS § 33 lg 2 p 8, mille kohaselt peab juht enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või
sõiduki seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi
liiklejaid ning teel töötajaid;
e) LS § 56 lg 1, mille kohaselt ristmikule lähenedes peab juht olema eriti tähelepanellik ja
arvestama ristmiku liiklusoludega. Juht peab sõitma sellise kiirusega, et tal on vajaduse korral
võimalik sõiduk seisma jätta ja anda teed eesõigust omavale liiklejale.
Seega pani XXX toime mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, millega on
inimesele tekitatud raske tervisekahjustus, s.o KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Prokurör, tutvunud kriminaalasja materjalidega, jõudis seisukohale, et kahtlustatava suhtes on
võimalik kriminaalmenetlus lõpetada KrMS § 202 alusel, kuna tema süü KarS § 423 lg 1 järgi
kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ei ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks
puudub avalik menetlushuvi.
KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava
või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud
kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või on võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kui
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur kahtlustatava või
süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Sama paragrahvi lõike 7
kohaselt, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib
kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata prokuratuur.
Prokurör leiab, et kahtlustatavale ette heidetud tegu on kohtueelse menetluse käigus kogutud
tõenditega leidnud täielikku tõendamist, on õigesti kvalifitseeritud ning kahtlustatav on selle
toimepanemises süüdi.
Samas on prokuröri hinnangul kriminaalasjas ilmnenud asjaolud, millest tulenevalt ei ole kahtlustatava
süü suur ja avalik menetlushuvi tema karistamiseks puudub.
Kahtlustatavale inkrimineeritud kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära. Käsitletava paragrahvi sanktsioon näeb ette rahalise
karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Sellised suhteliselt madalad karistusmäärad näitavad, et
antud juhul on tegemist seadusandja silmis kergemaliigilise kuriteoga ning seega on väiksem ka selle
kuriteo toime pannud isiku süü. Vaadeldav tegu on toime pandud ettevaatamatusest, mis tähendab, et
kahtlustatav ei ole liiklusseaduse nõudeid rikkunud tahtlikult, kuid hoolika käitumise korral oleks ta
saanud liiklusõnnetuse ja raske tagajärje saabumise ära hoida. Ettevaatamatu teo ebaõigussisu on
võrreldes tahtliku teoga väiksem ning ohtlikkus madalam, mistõttu on väiksem ka selle toime pannud
isiku süü.
06.11.2025 toimunud kahtlustatavana ülekuulamisel XXX ütlusi ei andnud. Samas, 20.10.2026
kriminaalmenetluse lõpetamise vormistamisel, suheldes prokuröriga vahetult, väljendas kahtlustatav
kahetsust selle üle, et ei olnud piisavalt hoolikas ja tähelepanelik ning selle tagajärjel sai kannatanu
liiklusõnnetuses tõsiselt viga. Seega esineb antud asjas kahtlustatava puhtsüdamlik kahetsus, mis on
KarS § 57 lg 1 p 3 kohaselt karistust kergendav asjaolu, mis vähendab kahtlustatava süüd.
Kannatanu XXXle tekitati kuriteoga varalist ja mittevaralist kahju ning tema esitas 10.04.2026
kahtlustatava ja kindlustusseltsi XXX vastu tsiviilhagi. Kannatanu esindaja poolt prokuratuurile
18.09.2026 esitatud avalduses loobus kannatanu tsiviilhagist seoses kahju ning kantud õigusabikulude
täieliku hüvitamisega. KrMS § 202 järgse kriminaalmenetluse lõpetamise olemusest on kannatanu
teadlik.
Kahtlustatav on varem kriminaalkorras karistamata, samuti ei olnud varasemalt tema suhtes
otstarbekuse tõttu lõpetatud kriminaalmenetlusi. Pärast juhtunut ei ole kahtlustatava suhtes muid uusi
kriminaalmenetlusi alustatud. Kahtlustatav küll omab kehtivat väärteokaristust liiklusseaduse
rikkumise eest, ent karistusregistri väljavõttest nähtuvalt on karistus täidetud. Seega puudub
eripreventiivne vajadus kahtlustatavat kriminaalkorras karistada, kuna ei ole põhjust arvata, et
karistamisest loobumine võib tingida uute liiklusalaste süütegude toimepanemist tema poolt. Prokuröri
hinnangul on karistuse eesmärgid saavutatavad kohustuste panemisega kriminaalmenetluse
lõpetamisel.
Prokurör leiab, et kahtlustatava kriminaalkorras karistamine ei ole põhjendatud ka üldpreventiivsetel
eesmärkidel. Käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamine ei mõjuta negatiivselt ühiskonna usku õiguse
kehtivusse. Riik on isiku käitumisele üheseltmõistetavalt reageerinud. Seega ei saada käesoleva
kriminaalasja menetluse lõpetamine ühiskonnale õiguse kehtivuse osas mingeid negatiivseid signaale.
Kahtlustatav on nõus hüvitama kriminaalmenetluse kulud, nimelt isiku kohtuarstliku ekspertiisi
maksumuse, mootorratta teisalduskulud ning temale osutatud riigi õigusabi tasu.
Karistusõiguslikud sanktsioonid peavad säilitama oma ultima ratio iseloomu ehk jääma isiku
käitumise suunamisel riigi viimaseks vahendiks. Karistust kohaldatakse üksnes siis, kui selle järele on
tungiv vajadus ning muudest vahenditest ei piisa.
Antud juhul leiab prokurör, et üld- ega eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt ei ole kahtlustatava
suhtes kriminaalmenetluse jätkamine ega tema karistamine vajalik, vaid edaspidise õiguskuulekuse
tagamiseks piisab kahtlustatava suhtes KrMS § 202 lg 2 sätestatud kohustuste kohaldamisest. Seega
puudub kahtlustatava suhtes kriminaalmenetluse jätkamiseks avalik menetlushuvi.
Juhindudes KrMS §-dest 202 ja 206, prokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25230250083 menetlus.
2. Kohustada XXXi maksma riigituludesse 700 (seitsesada) eurot hiljemalt 20.04.2027.
3. Kohustada XXXi hüvitama kriminaalmenetluse kulud, milleks on isiku kohtuarstliku
ekspertiisi (ekspertiisiakt nr XXX) maksumus 155 eurot, mootorratta Honda CB 500
FA, reg.märk XXX, teisalduskulud 60,07 eurot ning osutatud riigi õigusabi tasu 312,48
eurot, hiljemalt 20.04.2027.
4. KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada XXXi alates kriminaalmenetluse lõpetamisest kuni
20.10.2027 mitte toime panema uusi liiklusalaseid kuritegusid.
5. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: tõkendit ega muid kriminaalmenetluse tagamise vahendeid ei kohaldatud.
6. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid:
- 2 DVD-plaati fotode ja videosalvestistega ning 1 CD-plaat audiosalvestisega jätta
kriminaalasja materjalide juurde;
- mootorratas Honda CB 500 FA, reg.märk XXX, mis asub politseiparklas aadressil
Rahumäe tee 6/1 Tallinn, väljastada käesoleva määruse jõustumisel omanikule või tema
poolt volitatud isikule.
7. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi
Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmed puuduvad.
8. Kriminaalmenetluse kulud:
- otsustus isiku kohtuarstliku ekspertiisikulu, teisalduskulu ja riigi õigusabi tasu osas
sisaldub käesoleva määruse resolutsiooni punktis 3.
9. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 on käesoleva määruse koopia antud kahtlustatav XXXile ja
tema kaitsja vandeadvokaat Ilja Siparile. Ühtlasi saadetakse käesoleva määruse koopia
kannatanu XXXle ja tema lepingulisele esindajale vandeadvokaat Maano Saareväljale.
10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Põhja
Ringkonnaprokuratuuris aadressil Lubja tn 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei
valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
11. KrMS § 207 lõigete 2 ja 3 alusel võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile,
asukohaga Wismari 7, Tallinn 15188.
Ilona Litvinova
ringkonnaprokurör
Määruse koopia olen kätte saanud. Olen nõus täitma minule kriminaalmenetluse lõpetamise
määrusega pandud kohustusi. Minule on selgitatud, et käesolevas määruses loetletud kohustuste
täitmata jätmise korral kuulub kriminaalmenetlus käesolevas kriminaalasjas uuendamisele.
___________________________________________________________________________
(nimi, allkiri, kuupäev)