1

EELNÕU 28.10.2026

Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seadus

§ 1. Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmine

Eesti Vabariigi haridusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse IX3. osaga järgmises sõnastuses:

„IX3. osa

DIGIRIIGI AKADEEMIA NING KESKNE E-KOOLITUS JA E-ÕPPEVARA

§ 367. E-koolitus ja e-õppevara

(1) E-koolitus käesoleva osa tähenduses on digitaalses õppekeskkonnas toimuv

täienduskoolitus, millele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seadust.

(2) E-õppevara käesoleva osa tähenduses on digitaalne õppematerjal või õppesisu, mida

kasutatakse mitteformaalõppe läbiviimiseks või muu õppe toetamiseks ja teadmiste, oskuste

või pädevuste omandamiseks.

§ 368. Keskne e-koolitus ja e-õppevara

Keskse e-koolituse ja e-õppevarana käsitatakse käesoleva osa tähenduses e-koolitust või e-

õppevara, mille kasutamise vajadus on mitmel avaliku sektori asutusel või valitsemisalal

tulenevalt avaliku sektori töökorraldusest, otsese avaliku teenuse osutamisest ja arendamisest

või kompetentsiarenduse eesmärkidest. Keskseks e-koolituseks ja e-õppevaraks loetakse ka e-

koolitus ja e-õppevara, mille pakkumise, läbimise või omandamise kohustus tuleneb

õigusaktist. § 369. Digiriigi Akadeemia

(1) Digiriigi Akadeemia on riigi infosüsteemi kuuluv digitaalse õppekeskkonnaga andmekogu,

mille eesmärk on:

1) pakkuda, hallata, arendada ja ajakohastada avaliku sektori töötajatele ja laiemale

elanikkonnale mõeldud e-koolitusi ja e-õppevara;

2) teha e-koolitused ja e-õppevara kättesaadavaks avalikult või piiratud isikuteringile;

3) pidada arvestust andmekogu kasutajate ja nende õppetegevuse üle;

4) edastada andmekogu kasutamise andmeid e-koolitust või e-õppevara pakkuvale juriidilisele

isikule e-koolituse läbiviimiseks või e-õppevara omandamiseks, tööandjale kohustusliku või

töösuhtest tuleneva e-koolituse läbimise või e-õppevara omandamise kontrollimiseks ning

seaduse alusel kontrolli teostavale asutusele või muule pädevale isikule seadusest tuleneva

ülesande täitmiseks e-koolituse läbimise või e-õppevara omandamise kontrollimiseks.

(2) Andmekogus töödeldakse järgmisi isikuandmeid:

1) füüsilise isiku üldandmed ja elukohariik;

2) füüsilise isiku kvalifikatsiooni, pädevuse ja oskuste andmed;

3) füüsilise isiku töökoha ja tööhõive andmed, sealhulgas ametikoht ja tööandja nimi;

2

4) füüsilisele isikule omistatud valdkondlik kood, number või muu eristav tunnus, mille abil on

võimalik isikut selles valdkonnas üheselt tuvastada;

5) Digiriigi Akadeemia õppekeskkonna õppetegevuse, õppesisu, osalemise, edenemise,

õpitulemuste hindamise ning e-koolituse läbimise ja e-õppevara omandamise või õppes

osalemise kohta väljastatavate dokumentide andmed;

6) füüsilise isiku Digiriigi Akadeemia õppetegevusega seotud suhtluse, tagasiside ja

kasutajaeelistuste andmed;

7) füüsilise isiku Digiriigi Akadeemia õppekeskkonna kasutamise ja seal tehtud toimingute

andmed;

8) kohustusliku või tööandja poolt töösuhtest tuleneva vajaliku e-koolituse läbimist või e-

õppevara omandamist kontrolliva asutuse või juriidilise isiku seadusliku või volitatud esindaja

ees- ja perekonnanimi ning isikukood;

9) Digiriigi Akadeemias e-koolituse ja e-õppevara pakkuja esindaja ees- ja perekonnanimi ning

isikukood;

10) Digiriigi Akadeemia õppekeskkonna logiandmed.

(3) Täidesaatva riigivõimu asutus teeb Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks avalikule

teenistusele mõeldud keskse e-koolituse ja e-õppevara, välja arvatud kui e-koolitus või e-

õppevara sisaldab julgeolekuülesandeid või riigi sõjalise kaitse ülesandeid täitvate asutuste

loodud piiratud juurdepääsuga materjale või kui samasisuline e-koolitus või e-õppevara on

Digiriigi Akadeemias juba kättesaadavaks tehtud.

(4) Eraõiguslik juriidiline isik võib oma e-koolituse ja e-õppevara Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks teha, kui need on kooskõlastatud õppesisu valdkonna eest vastutava

ministeeriumiga ja õppijale tasuta kättesaadavad ning täidetud on vähemalt üks järgmistest

eeldustest:

1) e-koolitus või e-õppevara on mõeldud laiemale elanikkonnale ja teenib avalikku huvi;

2) juriidiline isik pakub õppetegevust avaliku sektori töötajatele lepingu alusel;

3) juriidiline isik täidab seadusest või halduslepingust tulenevat avalikku ülesannet.

(5) Sihtasutusele, mille asutajaõigusi teostab riigi- või kohaliku omavalitsuse asutus, ei

kohaldata käesoleva paragrahvi lõikes 4 välja toodud õppesisu kooskõlastamise nõuet.

(6) Kui e-koolituse või e-õppevara sisu koostamisel tuleb järgida Eesti Vabariigile siduvast

rahvusvahelisest kohustusest või rahvusvahelise organisatsiooni kohustuslikust standardist

tulenevat õppesisu koostaja sõltumatuse nõuet, piirdub käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud

kooskõlastamine e-koolituse või e-õppevara Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tegemise

tingimuste kontrollimisega ega hõlma õppesisu sisulist hindamist ega muutmist.

(7) Andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium ning Digiriigi

Akadeemiat kasutavad juriidilised isikud. Andmekogu volitatud töötleja on Registrite ja

Infosüsteemide Keskus.

(8) Andmekogus säilitatakse:

1) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 6 nimetatud andmeid kuni kasutajakonto

kustutamiseni, kuid mitte kauem kui kümme aastat pärast õppija viimast sisselogimist või

õppetegevuses osalemist;

2) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–4 ja 7–9 nimetatud andmeid kuni kasutajakonto

kustutamiseni, kuid mitte kauem kui kolm aastat pärast nende viimast ajakohastamist;

3) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 5 nimetatud andmeid kuni kasutajakonto kustutamiseni,

kuid mitte kauem kui kümme aastat asjaomase õppetegevuse lõpetamisest või tunnistuse või

tõendi väljastamisest;

3

4) käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 10 nimetatud andmeid kuni kasutajakonto

kustutamiseni, kuid mitte kauem kui kolm aastat logikirje tekkimisest.

(9) Andmekogu põhimääruse kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega, milles sätestatakse:

1) vastutava ja volitatud töötleja ülesanded;

2) andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis, sealhulgas isikustamata andmete koosseis;

3) andmete edastamise ja väljastamise kord ning väljastatavate andmete täpne koosseis;

4) andmekogu kasutamise kord ja liidestamise tingimused;

5) andmeandjad ja nende edastatavad andmed;

6) e-koolituse ja e-õppevara tehnilised ja vormilised nõuded;

7) e-koolituse läbimise ja e-õppevara omandamise või õppes osalemise kohta väljastatavad

dokumendid ja nende nõuded;

8) muud korralduslikud küsimused.“;

2) paragrahvi 369 lõiget 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses:

„11) kuvada füüsilisele isikule ülevaade läbitud õppest ja soovitused selle kohta, milliseid e-

koolitusi tulevikus läbida või millist e-õppevara omandada;“;

3) paragrahvi 369 lõige 7 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(7) Andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium ning Digiriigi

Akadeemiat kasutavad juriidilised isikud. Andmekogu volitatud töötleja on Riigi Infosüsteemi

Amet.“

§ 2. Seaduse jõustumine

(1) Käesoleva seaduse § 1 punkt 3 jõustub 2027.aasta 30. juunil.

(2) Käesoleva seaduse § 1 punkt 2 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, 2026. a

Algatab Vabariigi Valitsus ..... 2026. a

Vabariigi Valitsuse nimel

(allkirjastatud digitaalselt)

1

28.10.2026

Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu

seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu (eelnõu) eesmärk on reguleerida

Digiriigi Akadeemia kui riikliku digitaalse õppekeskkonna ja andmekogu toimimise ja

kasutamise alused. Digiriigi Akadeemia koondab avaliku sektori digitaalses õppekeskkonnas

pakutava e-õppe. Õppekeskkonnas kättesaadav e-õpe on suunatud nii avaliku sektori töötajatele

kui ka kogu elanikkonnale ning toetab digipädevuste ja laiemalt riigi toimimise seisukohalt

oluliste teemade, näiteks infoturbe ja elanikkonnakaitse kohta teadmiste ja oskuste omandamist.

Eelnõuga kavandatavad peamised muudatused on järgmised:

 kehtestatakse Digiriigi Akadeemia kui riikliku digitaalse õppekeskkonna ja andmekogu

õiguslik regulatsioon, sealhulgas andmete kogumise, töötlemise, andmevahetuse ja

andmete väljastamise alused;

 määratletakse keskse e-koolituse ja e-õppevara (edaspidi koos kae-õpe) mõiste ning

täidesaatva riigivõimu asutustele pannakse kohustus teha Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks sellele määratlusele vastav e-õpe, mis on mõeldud avalikele

teenistujatele. Erandina ei kohaldata seda kohustust, kui e-õpe sisaldab

julgeolekuülesandeid või sõjalise kaitse ülesandeid täitvate asutuste loodud piiratud

juurdepääsuga teavet või kui Digiriigi Akadeemia õppekeskkonnas on juba

samasisuline e-õpe kättesaadavaks tehtud.

Muudatused on vajalikud, et luua seaduse tasandile õiguslik alus Digiriigi Akadeemia

toimimiseks ning võimaldada Digiriigi Akadeemia e-õppes osalevate isikute andmete

töötlemist ja sihipärast kasutamist, sealhulgas kohustuslike koolituste läbimise kontrollimiseks.

Samuti luuakse eeldused avaliku sektori ühistest vajadustest lähtuva e-õppe koondamiseks ja

jagamiseks.

Digiriigi Akadeemia toimimise selgema õigusliku alusega ning keskse e-õppe regulatsiooniga

kaasneb valdavalt positiivne mõju. Muudatused toetavad õppe kättesaadavuse ja kvaliteedi

parandamist, avaliku sektori töötajate teadmiste ühtlustamist ning elanikkonna digipädevuste

arendamist. Samuti muutub tõhusamaks avaliku sektori koolituskorraldus ja ressursikasutus,

vähenevad dubleerivate e-õppe materjalide väljatöötamisega seotud kulud ning paraneb

andmepõhine juhtimine, kuivõrd e-õppe läbimisega seotud info on saadaval kesksel platvormil.

Eelnõuga kaasneb vähene töökoormus õppesisu avaldavatele asutustele ning oma materjali

platvormile üles panemisel valdkonna eest vastutava ministeeriumi kooskõlastust taotlevatele

juriidilistele isikutele. Eraõiguslikele juriidilistele isikutele ei kehtestata samas eelnõuga

Digiriigi Akadeemia kasutamise kohustust, vaid antakse võimalus teha oma e-õpe riiklikul

õppeplatvormil kättesaadavaks. Mõju majandusele, keskkonnale ja julgeolekule on pigem

kaudne ja positiivne, samas kui põhiõiguste seisukohast suureneb andmetöötluse õigusselgus ja

läbipaistvus. Võimalikud negatiivsed mõjud (nt ajutine koormuse kasv või digilõhe risk) on

piiratud ja maandatavad. Eelnõu ei mõjuta ettevõtjate ega üksikisikute halduskoormust,

mistõttu halduskoormuse tasakaalustamise nõuet ei kohaldata.

2

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi (JDM) digiriigi osakonna

digiriigi poliitika ja arenduse talituse nõunikud Killu Paal ([email protected]) ja Hendrik

Roland Helm ([email protected]), sama talituse juhataja Birgit Lüüs-Jakobs

([email protected]) ning sama osakonna IT-õiguse talituse juhataja Stina Avvo

([email protected])

Digiarengu valdkonna eest vastutab asekantsler Lauri Luht.

Eelnõu koostamisse panustasid haridusvaldkonna ja haridusseaduse osas Haridus- ja

Teadusministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristel Siimula-Saar, täiskasvanuhariduse ja

oskuste osakonna vanemnõunik Ena Drenkhan ja sama osakonna peaspetsialist Annaliisa

Toom. Lisaks on eelnõu väljatöötamisse olnud kaasatud Riigi Infosüsteemi Ameti teenistujad

ning Registrite ja Infosüsteemide Keskuse töötajad.

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud JDM-i õiguspoliitika osakonna õigusloome

korralduse talituse toimetaja Helen Noormägi ([email protected]).

1.3. Märkused

JDM-i valitsemisalas on Vabariigi Valitsuse seaduse § 59 lõike 1 alusel digiühiskonna poliitika

kavandamine ja elluviimise koordineerimine, avalike e-teenuste arendamise koordineerimine

ja nende ühtse platvormi arendamine, riigi infosüsteemide, sealhulgas andmepoliitika

kujundamine ja koordineerimine, digiteadmiste arendamine ning ministeeriumi pädevuse

kohane õigusloome.

Eelnõuga muudetakse Eesti Vabariigi haridusseaduse (HaS) 2026. aasta 19. juulil jõustunud

redaktsiooni (RT I, 09.07.2026, 51).

Eelnõu ei ole sisuliselt seotud muu menetluses oleva eelnõuga. Eelnõu ei ole seotud Euroopa

Liidu õiguse rakendamisega, kuid on kooskõlas Euroopa Liidu õiguse nõuetega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025‒20271 järgmiste punktidega:

 infoturbe, avaliku sektori sisseelamise, pilvepõhiste tööriistade ja teiste regulaarselt

kontaktõppes läbiviidavate koolituste asendamiseks e-kursuste väljatöötamine koostöös

koolitus- ja personalijuhtidega;

 keskse õppeplatvormi kasutuselevõtuks avalikus sektoris, sealhulgas õpiandmete

jagamise ja läbitud kursuste tunnustamise reguleerimiseks seaduseelnõu

väljatöötamine.

Eelnõu on seotud ka „Digiühiskonna arengukava 2035“2 alaeesmärgiga „Digiriigi arenguks

vajalikud oskused ja teadmised“, mille kohaselt on muu hulgas eesmärgiks, et:

 aastaks 2028 toimib Digiriigi Akadeemia avalikus sektoris keskse koolitusplatvormina

kõikide avaliku sektori pakutavate koolituste ja õppematerjalide jaoks;

1 Vabariigi Valitsuse 19. juuni 2025. aasta protokollilise otsusega (päevakorrapunkt 13) kinnitatud Vabariigi

Valitsuse tegevusprogramm 2025–2027. Vabariigi Valitsuse tegevusprogramm | Eesti Vabariigi Valitsus. 2 Eesti Digiühiskonna arengukava 2035. DÜAK 2035 arengukava.pdf.

3

 platvormi kaudu on tagatud ka kogu elanikkonnale aja- ja asjakohased ning

ligipääsetavad digi- ja küberteemalised koolitused.

Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

2. Seaduse eesmärk

2.1. Eelnõu vajalikkus

Digiriigi Akadeemia võeti kasutusele 2021. aasta detsembris. Esialgu oli see mõeldud peamiselt

avaliku sektori töötajate koolitamiseks, et suurendada nende teadlikkust digiriigi toimimisest ja

arendada nende digipädevusi. Õppekeskkonna arendamisel ja e-õppe pakkumisel lähtuti siiski

põhimõttest, et avaliku raha eest loodud e-õpe peaks olema kättesaadav võimalikult laiale

sihtrühmale ning kasutatav asutusteüleselt. Selle tulemusena laienes Digiriigi Akadeemia

sihtrühm avaliku sektori töötajatelt järk-järgult kogu elanikkonnale.

Samuti hakkasid JDM-i kui õppekeskkonna omaniku poole pöörduma riigi teiste haldusalade

ja valdkondade esindajad, kes otsisid võimalusi enda e-õppe majutamiseks. Praeguseks on

õppekeskkonnaga liitunud ligikaudu 25 avaliku sektori asutust, kes on oma valdkonna

materjalid Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks teinud. See näitab vajadust keskse lahenduse

järele, mis võimaldaks õppehaldust korraldada ühtsetel alustel kogu avalikus sektoris.

Koos sihtrühma laienemise ja osalevate asutuste kasvuga on märkimisväärselt avardunud ka

Digiriigi Akadeemias pakutava e-õppe temaatika. Kui esialgu keskendus õppekeskkond

digiriigi ja digipädevuste arendamisele, siis nüüd hõlmab see laia valikut avaliku sektori jaoks

olulisi teemasid näiteks tehnoloogia ja tehisaru, tervise, elanikkonnakaitse, võrdse kohtlemise

ja ligipääsetavuse e-õppet.

Joonis 1. Digiriigi Akadeemia arenguetapid.Allikas: JDM.

Digiriigi Akadeemias on praeguseks ligikaudu 300 digitaalset õppematerjali, neist üle 120 e-

õppe kättesaadav laiemale elanikkonnale.

4

Joonis 2. Digiriigi Akadeemia kasutajate arv (31. jaanuari seisuga). Allikas: JDM.

Vajadus ulatuslikumate koolitustegevuste ja digipädevuste arendamise järele nii avalikus

sektoris kui ka elanikkonna suunal on kasvamas. Maailma Majandusfoorumi prognooside

kohaselt muutub 2030. aastaks 37% Eestis töötajatelt nõutavatest põhioskustest ning

digipädevustest kujuneb universaalne põhinõue, mis ulatub kaugemale IKT-sektorist ja

tehnilistest ametitest.3 Vananeva rahvastiku ning tööea pikenemise tõttu püsivad inimesed

tööturul kauem, mistõttu suureneb vajadus oma oskusi ajakohasena hoida. Samuti areneb

pidevalt edasi Eesti digiriik ning selle teenused. Seetõttu on järjest enam kasvamas vajadus

toetada inimeste teadmiste ja oskuste pidevat aja- ja asjakohastamist, sealhulgas digi-,

andmekirjaoskuse ja tehisaru, jt uute tehnoloogiate teemadel.

Digiriigi Akadeemia loob laiale sihtrühmale e-õppe pakkumiseks vajalikud eeldused,

võimaldades pakkuda õpet digitaalses õppekeskkonnas üle Eesti kõigile kättesaadaval ja

paindlikul viisil. Samas puudub kehtivas õiguses selge regulatsioon, mis sätestaks Digiriigi

Akadeemia andmekogu pidamise ning andmete töötlemise ja edastamise ühtsed alused.

Digiriigi Akadeemia töötab praegu andmesubjekti nõusoleku ja koostöökokkulepete alusel.

Eriti oluline on õigusliku aluse olemasolu olukordades, kus õppe pakkumise või läbimise

kohustus tuleneb eriseadustest. Näiteks infoturbe, elanikkonnakaitse või tuleohutuse koolituste

puhul peab olema võimalus edastada andmeid tööandjale või pädevale asutusele, et nad saaksid

kontrollida, kas inimene on õppe läbinud. Samuti on andmete töötlemine ja edastamine õppe

läbimise kohta vajalik, kui õppe läbimise teave võib haldusotsuse tegemisel olla üks

sisendandmetest (nt välismaalase elamisloa menetluses). Digiriigi Akadeemiat kasutatakse

näiteks riigi korraldatava kohanemisprogrammi õppe läbiviimiseks. Sellisel juhul on vajalik

andmevahetus kohanemisprogrammi korraldamiseks kasutatavate riiklike infosüsteemidega, et

suunata uussisserändajaid Digiriigi Akadeemias e-õppesse ning edastada programmi

haldamiseks teavet e-õppe läbimise kohta. Praegu puudub õiguslik alus, mis võimaldaks

selliseid andmeid Digiriigi Akadeemia kaudu töödelda ja väljastada.

Rahandusministeeriumi koostatud analüüsi4 kohaselt on riigi personalipoliitika kujundamises

ja elluviimises tähtis otsida kulude optimeerimise võimalusi. Üks selline võimalus on läbi

koolituste keskse tellimise või arendamise. Praegu määravad avaliku sektori asutused oma

3 Maailma Majandusfoorum, „The future of Jobs Report 2025“, 2025. Preface - The Future of Jobs Report 2025 |

World Economic Forum. 4 Rahandusministeerium, „Avaliku teenistuse ajakohastamise analüüs 2023“. Analüüs_v11_Lisadega_0.pdf.

5

koolitusvajadused ning kavandavad oma töötajate arendustegevusi autonoomselt, lähtudes

asutuse ülesannetest, sihtrühmadest ja kasutatavatest ressurssidest. Samuti haldavad ja

arendavad paljud asutused iseseisvalt oma digitaalseid õppekeskkondi. Selline korraldus

võimaldab arvestada asutuste ja valdkondade eripäraga, kuid on toonud kaasa samasisulise

õppe paralleelse arendamise ja tellimise eri asutustes. Kuigi avaliku sektori asutuste

koolitusvajadused kattuvad mitmes valdkonnas ning korduvad eri organisatsioonides, puudub

praegu terviklik korraldus ühiste koolitusvajaduste tuvastamiseks, olemasoleva õppesisu

jagamiseks ning ühise e-õppe koordineeritud arendamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks.

Samuti puuduvad selged põhimõtted, mille alusel määratleda keskset e-õpet, otsustada selle

ühise väljatöötamise üle ning tagada teistele asutustele kättesaadavus. Kehtiv regulatsioon ei

näe ette ka kohustust jagada asutuse välja töötatud e-õpet olukordades, kus sisu ja

koolitusvajadused kattuvad teiste asutuste omadega. Seetõttu on avaliku teenistuse

koolituskorraldus killustatud: sarnase sisuga õpet arendatakse ja pakutakse samal ajal nii e-

õppes kui ka kontaktõppes ning mitmes asutuses korraga. See põhjustab dubleerimist,

suurendab arendus-, tellimis- ja ajakohastamiskulusid ning takistab avaliku sektori piiratud

ressursside tõhusat kasutamist.

Samuti on asutuste võimekus e-õpet kavandada, arendada, tellida ja ajakohasena hoida

ebaühtlane. Kvaliteetse e-õppe loomine eeldab erialateadmiste kõrval õpidisaini, tehnilist tuge

ja õppesisu regulaarset uuendamist. Kui osa asutusi on suutnud e-õppe välja arendada ning neil

on selleks ka oma õppekeskkonnad, siis paljudel ei ole e-õppe väljatöötamiseks ja pakkumiseks

ressurssi, kompetentsi ega organisatsioonilisi eeldusi. E-õppe arendamist võivad takistada ka

ajapuudus, tehnilised probleemid ning ebaselge vastutus õppesisu loomise ja ajakohastamise

eest. Seetõttu sõltub töötajate ligipääs kvaliteetsele õppesisule asutuse suurusest ja

võimekusest, kuigi vajalikud põhiteadmised võivad olla kogu avalikus sektoris samad.

Samuti on tekkinud vajadus liikuda avalikus sektoris senisest enam kontaktõppelt e-õppele.

Koolitus- ja arendustegevuste vajaduse kasvades on piiratud ressursside tingimustes keeruline

pakkuda õppimisvõimalusi suurele sihtrühmale. Kontaktõppe korraldamine eeldab koolitajate,

ruumide ja aja olemasolu ning sageli kaasnevad sellega ka osalejate sõidukulud. Seetõttu sõltub

pakutava õppe maht otseselt nende ressursside kättesaadavusest. Mitmed rahvusvahelised

uuringud ja avaliku sektori praktikad näitavad, et valitsusasutused liiguvad traditsiooniliselt

kontaktõppelt paindlikumate digitaalsete ja kombineeritud õppevormide poole. E-õpe

võimaldab sama õppesisu pakkuda korraga suuremale hulgale töötajatele, vähendada korduva

õppe korraldamise kulusid, pakkuda paindlikku ja järjepidevat õppimist ning toetada töötajate

pidevat täiendus- ja ümberõpet.

Küsitlusest, mille JDM 2025. aastal avaliku sektori asutuste seas korraldas, selgus, et suurim

vajadus keskse e-õppe järele esineb teemade puhul, mis on laiapõhjalised ja üldpädevustega

seotud, mitmes asutuses sarnased või õigusaktide kohaselt kohustuslikud ning vähemalt

osaliselt standardiseeritavad. Sellist e-õpet saab keskselt arendada, kuna selle sisu on võimalik

täielikult või osaliselt eri asutuste vahel üle kanda ja see ei sõltu terviklikult konkreetse asutuse

töökorraldusest.

Nendest väljakutsetest ja suundumustest lähtudes seati Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammis

2025–2027 eesmärgiks asendada regulaarselt kontaktõppena korraldatav õpe e-õppega ning

võtta avalikus sektoris kasutusele keskne digitaalne õppekeskkond. Käesolev eelnõu aitab neid

eesmärke saavutada.

2.2. Eelnõu eesmärk

6

Digiriigi Akadeemia on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu koos digitaalse

õppekeskkonnaga5, kus tehakse kättesaadavaks b avaliku sektori pakutavat e-õpet ning milles

peetakse arvestust selle kaudu toimuva õppetegevuse üle. E-õppena käsitatakse Digiriigi

Akadeemia tähenduses õppetegevust, mis toimub täielikult või valdavalt digitaalsete vahendite

abil ning mille eesmärk on teadmiste, oskuste või pädevuste omandamine.

Esiteks luuakse eelnõuga seaduse tasandile õiguslik alus Digiriigi Akadeemia pidamiseks ning

selles töödeldavate andmete kogumiseks, töötlemiseks ja kasutamiseks. Digiriigi Akadeemia

toimimine eeldab isikuandmete töötlemist ja nende sihipärast kasutamist, mistõttu on vaja

kehtestada üheselt mõistetav õiguslik alus. E-õppe korraldamisel töödeldakse muu hulgas

õppijate isiku- ja õpiandmeid (nt osalemine, tulemused, õppetegevuse läbimine), mida on vaja

õppetegevuse korraldamiseks ja haldamiseks, koolituste läbimise tõendamiseks, kohustuslike

koolituste läbimise kontrollimiseks ning juhtimisinfo ja analüüsi koostamiseks. Seetõttu

sätestatakse seaduse tasandil Digiriigi Akadeemias töödeldavate andmete koosseis, määratakse

andmete vastutavad ja volitatud töötlejad ning kehtestatakse andmete kasutamise ja

väljastamise alused ja tingimused, tagades sealjuures andmete turvalisuse, minimaalsuse ja

õiguspärase kasutamise. Samuti võimaldatakse õppijale kuvada soovitused selle kohta, millist

e-õpet Digiriigi Akadeemias tulevikus läbida, võttes arvesse tema varem läbitud e-õpet Digiriigi

Akadeemias.

Digiriigi Akadeemia puhul on tegemist andmekoguga avaliku teabe seaduse § 431 lõike 1

tähenduses. Nimetatud sätte kohaselt on andmekogu riigi, kohaliku omavalitsuse või muu

avalik-õigusliku isiku või avalikke ülesandeid täitva eraõigusliku isiku infosüsteemis

töödeldavate korrastatud andmete kogum, mis asutatakse ja mida kasutatakse seaduses, selle

alusel antud õigusaktis või rahvusvahelises lepingus sätestatud ülesannete täitmiseks. Viidatud

sätted ei määra sisulisi kvalitatiivseid tunnuseid, mille esinemise järgi saaks otsustada, kas

andmekogu asutamine on kohustuslik või mitte. Ka Andmekaitse Inspektsioon on oma

2013. aasta andmekogude juhendis selgitanud, et „andmekogu eristamiseks on formaalne

tunnus – asutamine seaduse või selle alusel antud akti alusel. Muul juhul on tegu üldise avaliku

sektori andmetöötlusega ehk täpsemalt avaliku teabe töötlemisega“. Praegusel juhul luuakse

Digiriigi Akadeemias seoses isikustatud teabe lisandumisega ka andmekogu.

Teiseks luuakse eelnõugaõiguslik alus Digiriigi Akadeemia andmevahetuseks teiste riiklike

infosüsteemidega. Digiriigi Akadeemia kasutamine õppetegevuse korraldamisel eeldab

andmete vahetamist teiste avaliku sektori infosüsteemidega õppesse suunamiseks ning õppes

osalemise ja selle läbimise kohta teabe edastamiseks. Selline andmevahetus võimaldab muu

hulgas kasutada Digiriigi Akadeemiat erinevate programmide, sealhulgas

kohanemisprogrammi elluviimisel ning arvestada õppe läbimist asjaomastes infosüsteemides.

Eelnõuga luuakse vajalik õiguslik alus selliseks andmevahetuseks.

Kolmandaks sätestatakse eelnõuga õiguslik alus Digiriigi Akadeemias töödeldavate andmete

väljastamiseks, sealhulgas juhul, kui õppe kohustuslik läbimine tuleneb eriseadustest. See

võimaldab tagada kohustuslike koolituste läbimise kontrollimise ning toetab tööandjate ja

pädevate asutuste õigust saada selleks vajalikku teavet.

Ühtlasi luuakse eelnõuga õiguslik raamistik keskse e-õppe korraldamiseks avalikus sektoris.

Selleks sätestatakse keskse e-koolituse ja e-õppevara mõiste ning luuakse alus ühise vajadusega

5 Käesoleva seletuskirja koostamise ajal kättesaadav: https://digiriigiakadeemia.ee/.

7

õppesisu koondamiseks ja kättesaadavaks tegemiseks Digiriigi Akadeemia kaudu. Digiriigi

Akadeemias pakutav e-õpe jaguneb e-koolitusteks ja e-õppevaraks. E-koolitus on digitaalses

keskkonnas toimuv õppetegevus, mis vastab täienduskoolituse nõuetele ning millele

kohaldatakse täiskasvanute koolituse seadusest6. E-õppevara on digitaalne õppematerjal või

muu õppimist toetav digitaalne õppesisu, mida kasutatakse teadmiste, oskuste või pädevuste

omandamise toetamiseks. E-õppevarale täiskasvanute koolituse seadust ei kohaldata.

Eelnõu loob avaliku sektori asutustele aluse liikuda kontaktõppelt suuremas mahus e-õppele,

mis võimaldab vähendada koolitustega seotud kulusid ja pakkuda sama õppesisu laiemale

sihtrühmale. Eriti oluline on see avaliku sektori õppesisu puhul, mis on rahastatud avalikest

vahenditest. Eelnõuga soodustatakse ka asutuste loodud e-õppe jagamist. Nii saab vähendada

dubleerimist, kasutada ressursse tõhusamalt ning parandada kvaliteetse e-õppe kättesaadavust,

sealhulgas asutustes, kelle enda võimekus e-õpet arendada ja pakkuda on väiksem. Digiriigi

Akadeemia kui riiklik digitaalne õppekeskkond võimaldab koondada avaliku sektori jaoks

olulise e-õppe ühtsesse keskkonda ning toetada selle keskset arendamist, jagamist ja laiemat

kasutamist. Ühtne lahendus aitab ühtlustada õppe kvaliteeti ja toetada vajaliku õppesisu

kiiremat väljatöötamist.

Lisaks toetab eelnõu andmepõhist juhtimist avaliku teenistuse koolitusvaldkonnas,

võimaldades koguda ja analüüsida õppetegevusega seotud andmeid ning kasutada neid

koolitusvajaduse hindamisel, juhtimisotsuste tegemisel ja poliitikameetmete kujundamisel.

2.4. Eelnõu väljatöötamise kavatsus

Kavandatavate muudatuste kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust (VTK). Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“ § 1

lõike 2 punkti 5 kohaselt ei pea VTK-d tegema, kui eelnõuga ei kaasne olulist mõju.

Eelnõu eesmärk on korrastada Digiriigi Akadeemia tegevuse õiguslikku alust ning seaduse

tasandil sätestada õppijate andmete töötlemise ja e-õppe läbimise kontrollimise õiguslikud

alused. Eelnõuga ei looda uusi avalikke teenuseid, vaid täpsustatakse juba toimiva lahenduse

õiguslikku regulatsiooni. Eelnõuga kaasnevad uued kohustused eelkõige täidesaatva riigivõimu

asutustele, kes peavad hindama olemasoleva õppesisu vastavust keskse e-õppe tunnustele ning

nõuetele vastava õppesisu Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tegema. Eraõiguslike

juriidiliste isikute jaoks on õppesisu avaldamine vabatahtlik. Mõju ulatus on piiratud, sest

regulatsioon tugineb olemasolevale õppekeskkonnale, avaldamiskohustus puudutab üksnes

seaduses piiritletud õppesisu ning kohustuse täitmiseks ei nõuta uue õppesisu väljatöötamist.

Eelnõuga ei kaasne olulist mõju riigi või kohaliku omavalitsuse ülesannetele, majandusele ega

keskkonnale. Samuti ei kaasne eelnõuga täiendavat halduskoormust ettevõtjatele ja inimestele.

Mõju sagedust, sihtrühmade suurust, kohanemisvajadust ja olemasolevat tehnilist lahendust

koos hinnates ei kaasne eelnõuga hea õigusloome ja normitehnika eeskirja § 1 lõike 2 punkti 5

tähenduses olulist mõju.

Eeltoodut arvestades on VTK koostamata jätmine põhjendatud.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõuga kavandatav regulatsioon luuakse HaS-i, kuna Digiriigi Akadeemia tegevus on seotud

õppimise ning teadmiste, oskuste ja pädevuste arendamisega e-õppe kaudu. Digiriigi

6 Täiskasvanute koolituse seadus, RT I, 30.01.2025, 2. Täiskasvanute koolituse seadus-Riigi Teataja.

8

Akadeemia on suunatud nii avaliku sektori töötajatele kui ka laiemale elanikkonnale. HaS kui

haridusvaldkonna üldseadus loob sobiva ja süsteemse õigusliku raamistiku Digiriigi

Akadeemia õppekeskkonna toimimise, andmekogu pidamise, õppetegevusega seotud andmete

töötlemise ja väljastamise ning keskse e-õppe korraldamise reguleerimiseks.

Eelnõu väljatöötamise algfaasis kavandati Digiriigi Akadeemia õigusliku aluse loomist

täiskasvanute koolituse seaduses ning asjaomane eelnõu versioon saadeti ka esimesele

kooskõlastusringile. Kooskõlastamise käigus esitatud märkuste ning täiendava õigusliku

analüüsi tulemusena jõuti järeldusele, et regulatsiooni paiknemine HaS-is on süsteemsem ja

eesmärgipärasem lahendus.

Täiskasvanute koolituse seadus reguleerib eelkõige täiskasvanute õppimist, kuid Digiriigi

Akadeemia kasutajaskond ja funktsioonid on sellest laiemad. Digiriigi Akadeemia ei ole

mõeldud üksnes täiskasvanutele ega piirdu täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses

koolituste korraldamisega. Peale e-koolituste tehakse Digiriigi Akadeemia kaudu

kättesaadavaks ka e-õppevara, millele täiskasvanute koolituse seaduse regulatsioon vahetult ei

kohaldu. Seetõttu on Digiriigi Akadeemia õigusliku aluse sätestamine HaS-is sisuliselt sobivam

ning tagab selle parema kooskõla kogu haridusvaldkonda hõlmava regulatsiooniga.

Regulatsiooni ümberpaigutamise tõttu täiskasvanute koolituse seadusest HaS-i ei muutunud

eelnõu eesmärk ega põhilahendused. Võrreldes eelnõu esimeseks kooskõlastusringiks

koostatud versiooniga jäi regulatsiooni olemus, funktsioonid ja põhisisu samaks.

Digiriigi Akadeemias kättesaadavat õppesisu pakub valdavalt avalik sektor ning selle eesmärk

on toetada avaliku sektori töötajate ja elanikkonna teadlikkuse suurendamist ning riigi

toimimise seisukohalt oluliste teadmiste, oskuste ja pädevuste omandamist. Õppesisu on

temaatiliselt ja eesmärgipäraselt piiritletud ning Digiriigi Akadeemia ei tegutse üldise

haridusteenuse osutajana. Selle eesmärk on toetada avalikes huvides ja avalike ülesannete

täitmiseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamist ning teha vastav e-õpe keskse lahenduse

kaudu kättesaadavaks eri sihtrühmadele.

3.1. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist. Eelnõu § 1 näeb ette Digiriigi Akadeemia andmekogu ning

keskse e-õppe regulatsiooni. Eelnõu § 2 on erandkorras jõustumise säte lisanduva andmekogu

eesmärgi ja volitatud töötleja muutmise jaoks.

Eelnõu § 1 punktiga 1 täiendatakse HaS-i IX3. osaga „Digiriigi Akadeemia ning keskne e-

koolitus ja e-õppevara“. Lisatavas peatükis sätestatakse Digiriigi Akadeemia digitaalse

õppekeskkonna ja andmekogu õiguslik regulatsioon ning keskse e-õppe määratlemise ja

kättesaadavaks tegemise alused.

Eelnõuga luuakse Digiriigi Akadeemiale terviklik õiguslik raamistik: andmekogu, mis hõlmab

endas ka keskse e-õppe regulatsiooni ning digitaalset õppekeskkonda.

Digitaalse õppekeskkonna osa andmekogu regulatsioonist reguleerivad eelkõige järgnevad

sätted: HaS § 377; § 369 lõike 1 punktid 1ja 2, lõiked 4-6, lõike 9 punktid ja 7 ning eelnõu § 1

punkt 3 ja § 3.

Keskse e-õppe osa andmekogu regulatsioonist reguleerivad eelkõige järgnevad sätted: HaS §

368 ja § 369 lõige 3.

9

HaS § 367 sätestab e-koolituse ja e-õppevara mõiste. Digiriigi Akadeemia kaudu pakutav e-õpe

jaguneb e-koolituseks ja e-õppevaraks.

E-koolitus on digitaalses õppekeskkonnas läbiviidav täienduskoolitus täiskasvanute koolituse

seaduse tähenduses ning on seega mitteformaalõppe osa. E-koolitusele kohalduvad

täiskasvanute koolituse seaduses sätestatud nõuded.

E-õppevara on digitaalne õppematerjal või muu õpet toetav digitaalne õppesisu, mida

kasutatakse õppimise toetamiseks või teadmiste omandamiseks. E-õppevara võib olla näiteks

digitaalne õppematerjal, video, veebiloeng või mõni muu digitaalne õppesisu. E-õppevara ei

ole täiendkoolitus ning sellele ei kohaldu täiskasvanute koolituse seadus.

Seega võimaldab Digiriigi Akadeemia koondada ühte keskkonda nii e-õppena pakutavad

täienduskoolitused kui ka õppimist toetavad muud digitaalse õppesisu.

HaS § 368 sätestab keskse e-koolituse ja e-õppevara mõiste ning tingimused, millele õppesisu

peab vastama, et seda käsitleda keskse e-õppena.

Eelnõu kohaselt loetakse keskseks e-õppeks õppesisu, mille kasutamise vajadus esineb samal

ajal vähemalt kahe avaliku sektori asutusel või valitsemisalal ning mis toetab:

1) avaliku sektori töökorraldust või

2) otseste avalike teenuste osutamist või

3) töötajate tööalaste pädevuste ja kompetentside arendamist.

Samuti loetakse keskseks e-koolituseks ja e-õppevaraks sellist e-õpet, mille läbimise kohustus

tuleneb õigusaktist, kas siis Euroopa Liidu tasandi õigusaktidest või siseriiklikest õigusaktidest.

Avaliku sektori töökorraldust toetav keskne e-õpe hõlmab teemasid, mis on vajalikud

avaliku sektori asutuste igapäevatöö korraldamiseks ning mille sisu on olulises ulatuses asutuste

vahel ühine. Tegemist on eelkõige teadmiste ja oskustega, mida vajavad mitme asutuse töötajad

olenemata valitsemisalast või teenistusülesannetest. Sellise õppesisu puhul on keskne

arendamine põhjendatud, sest koolitusvajadus esineb samal ajal paljudes asutustes ning

õppesisu põhiosa on standardiseeritav. Sellised teemad võivad olla näiteks infoturvet ja

küberturvalisust puudutavad teadmised, andmekaitsenõuete järgimine, korruptsiooni

ennetamine, avaliku sektori töötajate sisseelamiskoolitused, avaliku sektori eetika ja väärtused

ning ühiste töövahendite ja infosüsteemide kasutamine.

Otsene avalik teenus on teenus, mida asutus osutab füüsilisele või eraõiguslikule juriidilisele

isikule tema tahtel, sealhulgas eeldataval tahtel, teeninduskontakti kaudu mis tahes

suhtluskanalis ja mis võimaldab isikul täita seadusest tuleneva kohustuse või kasutada seadusest

tulenevat õigust.7 Otsese avaliku teenuse arendamist käsitlev e-õpe on seotud teenuste

kujundamise, arendamise ja osutamisega ning puudutab valdkondi, mis on olulised avalike

teenuste kvaliteedi tagamiseks. Näiteks võib tuua teenusearenduse põhimõtted ja

kasutajakeskse lähenemise rakendamise, digiteenuste arendamise alused (sh kasutatavuse,

ligipääsetavuse ja standardite järgimine), andmepõhise otsustamise ja andmeanalüüsi alused

avalike teenuste arendamisel, aga ka tehisaru ja automatiseerimise võimaluste kasutamise

7 Vabariigi Valitsuse 25. mai 2017. a määrus nr 88 „Teenuste korraldamise ja teabehalduse alused“, RT I,

29.12.2024, 19. Vt § 2 lõige 2.

10

avalikus sektoris. Keskne e-õpe aitab kaasa sellele, et avalikud teenused areneksid ühtsete

põhimõtete alusel ning vastaksid kvaliteedi- ja ligipääsetavusnõuetele.

Kompetentsiarendust toetav keskne e-õpe hõlmab teadmisi ja oskusi, mida vajavad eri asutuste

töötajad oma teenistusülesannete täitmiseks. Tegemist on eelkõige nn üldpädevustega, mille

arendamine toetab avaliku sektori toimimist tervikuna. Sellised koolitusteemad võivad olla

näiteks digi-, andme- ja tehisarupädevused, projektijuhtimine, juhtimisoskused,

koostööoskused, kommunikatsioon, esinemisoskus, probleemilahendus, argumenteerimine

ning muud laiapõhjalised tööalased oskused.

Keskseks e-õppeks loetakse ka õppesisu, mille pakkumise või läbimise kohustus tuleneb

vahetult õigusaktist, kas siis Euroopa Liidu või riigisisesest õigusaktist. Näiteks võivad selliste

ühiste vajaduste hulka kuuluda infoturbe-, andmekaitse-, tööohutuse-, korruptsiooniennetuse-,

kriisivalmiduse- ja elanikkonnakaitsealased koolitused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määruse (EL) 2024/1689 (AI määrus) artikkel 4 kohustab tehisintellektisüsteemide pakkujaid

ja kasutusele võtjaid võtma meetmeid, et toetada nende töötajate ja teiste nende nimel

tehisintellektisüsteeme käitavate või kasutavate isikute tehisarupädevuse arendamist. Eesti

infoturbestandard8 näeb ette personali järjepideva koolitamise turvateadlikkuse

suurendamiseks ning korruptsioonivastane seadus9 kohustab seaduses nimetatud asutusi ja

isikuid tagama avalikku ülesannet täitvate ametiisikute korruptsiooni ennetamise alase

teadlikkuse. Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus10 kohustab avaliku sektori asutusi korraldama

kord kahe aasta jooksul ametnikele ja töötajatele elanikkonnakaitse koolituse. Digiriigi

Akadeemia võimaldab sellise e-õppe puhul pidada arvestust õppetegevuse üle ning võimaldada

õigustatud isikutele juurdepääsu e-õppe läbimise andmetele seaduses sätestatud ulatuses.

Keskse e-õppe mõiste defineeritakse HaS-is selleks, et luua alus avaliku sektori ühise e-õppe

süsteemseks arendamiseks ning kättesaadavaks tegemiseks. Keskse e-õppe staatuse määrab

vastavus HaS-is sätestatud määratlusele. Keskseks e-õppeks kvalifitseerumiseks eraldi

haldusmenetlust ega otsusprotsessi ei looda. Samuti ei näe regulatsioon ette eraldi

järelevalvemenetlust, mille käigus hinnataks, kas konkreetne õppesisu on keskne e-õpe või

mitte. Õppesisu loonud või seda Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tegev asutus hindab ise,

kas õppesisu vastab seaduses sätestatud keskse e-õppe tunnustele. Hindamisel tuleb eelkõige

lähtuda sellest, kas õppesisu vastab hinnanguliselt mitme avaliku sektori asutuse või

valitsemisala ühisele vajadusele ning kas see toetab avaliku sektori töökorraldust, otsese avalike

teenuste arendamist, tööalaste kompetentside arendamist või seadusest tuleneva

koolituskohustuse täitmist. Kui hinnang ei ole üheselt selge, võib asutus konsulteerida

Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonnaga. Konsultatsioon ei ole keskse staatuse

tekkimise eeltingimus ega asenda seaduses sätestatud tunnuseid, kuid aitab tagada ühetaolise

rakenduspraktika.

Avaliku sektori ühiste koolitusvajaduste väljaselgitamiseks ning keskse e-õppe arendamise

koordineerimiseks koostatakse koostöös ministeeriumide, nende valitsemisala asutuste ja

kohaliku omavalitsuse üksustega loetelu prioriteetsetest koolitusteemadest, mille puhul on

tuvastatud kogu avalikus sektoris laiem ühine koolitusvajadus. Keskse e-õppe prioriteetsete

koolitusteemade nimekirja koostamist koordineerib Rahandusministeerium, kelle valitsemisala

ülesannete hulka kuulub Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lõike 1 kohaselt muu hulgas avaliku

8 Eesti infoturbestandard, RT I, 29.08.2026, 1. Eesti infoturbestandard-Riigi Teataja. 9 Korruptsioonivastane seadus, RT I, 09.07.2026, 19. Korruptsioonivastane seadus-Riigi Teataja. 10 Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus, RT I, 30.06.2026. Kättesaadav: Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus-Riigi

Teataja

11

teenistuse ja riigi personalipoliitika koordineerimine. Nimekirja eesmärk on koondada avaliku

sektori ülesed koolitusvajadused, leppida kokku keskse e-õppe arendamise prioriteetides ning

tagada piiratud arendus- ja koolitusressursside võimalikult tõhus kasutamine. Nimekiri aitab

suunata tähelepanu ja ressursse eelkõige nende valdkondade arendamisse, mille puhul

koolitusvajadus on avalikus sektoris kõige laialdasem, sihtrühm suurim ning keskse lahenduse

lisandväärtus avaliku sektori jaoks kõige suurem. Samuti aitab see vältida olukorda, kus mitu

asutust arendavad paralleelselt sama või väga sarnase sisuga õppematerjale. Nimekirja

uuendatakse perioodiliselt ning selle ajakohastamist koordineerib Rahandusministeerium

koostöös teiste ministeeriumide ja asjaomaste asutustega. Samuti korraldab

Rahandusministeerium nimekirja kättesaadavaks tegemise.

Oluline on rõhutada, et nimekirjal on üksnes koordineeriv ja suunav tähendus. Nimekirja

kandmine ei loo ega välista keskse e-õppe staatust ning sellel puudub iseseisev õiguslik mõju.

Keskseks e-õppeks kvalifitseerumine sõltub alati konkreetsest õppesisust ja selle vastavusest

seaduses sätestatud tunnustele, mitte üksnes õppeteema nimetamisest nimekirjas. Näiteks võib

andmekaitse olla avaliku sektori üleselt laialdase vajadusega koolitusvaldkond ning seetõttu

sisalduda keskse e-õppe prioriteetsete koolitusteemade nimekirjas. See ei tähenda aga, et iga

andmekaitset käsitlev e-õpe oleks keskne. Kui õppesisu on välja töötatud väga kitsast

ametikohta või valdkonda silmas pidades ning seda e-õpet rohkem kui üks avaliku sektori

asutus eelduslikult ei vaja, ei vasta see e-õpe keskse e-õppe tunnustele. Samuti võib nimekirjas

nimetamata õppesisu olla oma olemuselt keskne e-õpe, kui see vastab seaduses sätestatud

tingimustele.

Nimekirja peamine eesmärk on toetada praktikas keskse e-õppe väljatöötamise planeerimist

ning anda asutustele suunis, milliste teemade puhul on kogu avalikus sektoris tuvastatud ühine

koolitusvajadus. Samuti on eesmärk ärgitada avaliku sektori asutusi arendama sellistel teemadel

võimalikult laiale sihtrühmale kasutatavat õppesisu. Näiteks võib andmekaitse valdkonnas olla

otstarbekas töötada välja keskne e-õpe, mis käsitleb andmekaitse üldpõhimõtteid universaalselt

ning on kasutatav võimalikult paljudes asutustes. Vajaduse korral võib sellele lisada asutuse-,

valitsemisala-, rolli- või ametikohapõhiseid lisamooduleid, mis arvestavad konkreetse

sihtrühma või asutuse eripärasid. Nimekiri on seejuures asutustele praktiliseks orientiiriks, et

hinnata, kas kavandatava e-õppe väljatöötamisel tasub eelistada asutusteülest ja taaskasutatavat

lahendust.

Avaliku sektori ühise vajadusega õppesisu töötatakse üldjuhul välja nende asutuste

eestvedamisel, kellel on asjaomases valdkonnas vajalik pädevus, teadmised ja

vastutusvaldkond. Näiteks võivad digipädevuste, tehisaru ja digiriigi teenustega seotud

õppesisu arendamist vedada JDM ning selle valitsemisala asutused, samas kui tööohutuse,

elanikkonnakaitse või muude valdkondlike teemade õppesisu arendamist võivad juhtida

asjaomase valdkonna eest vastutavad ministeeriumid ja asutused. Selline lähenemine

võimaldab kasutada olemasolevaid valdkondlikke erialateadmisi ning tagab õppesisu

kvaliteedi, ajakohasuse ja sisulise usaldusväärsuse. See ei välista siiski teiste asutuste

panustamist õppesisu väljatöötamisse. Mitu asutust koos võivad välja töötada eeskätt niisugust

õppesisu, mille järele on avalikus sektoris väga suur ja läbiv nõudlus. Sellisel juhul võib üks

asutus võtta eest vedava ja koordineeriva rolli ning teised panustada rahaliselt, sisu loomisse,

metoodikasse, testimisse või valdkondlike teadmiste tagamisse. Samuti võivad avaliku sektori

asutused leppida kokku teistsuguses tööjaotuses ning e-õppe väljatöötamise võib enda kanda

võtta mõni muu asutus, kellel on selleks vajalik pädevus ja võimekus. Selline paindlik

lähenemine võimaldab ühendada valdkondliku eestvedamise ja asutusteülese koostöö ning

kasutada avaliku sektori teadmisi ja ressursse võimalikult tõhusalt.

12

2026. aastal avaliku sektori asutuste ja kohaliku omavalitsuse üksuste prioriteetsete

koolitusvajaduste väljaselgitamisel tuvastati 29 prioriteetset koolitusteemat, mille puhul esineb

kogu avalikus sektoris laiem ühine koolitusvajadus. Need koolitusteemad on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Avaliku sektori ühised prioriteetsed koolitusvajadused, 2026. aasta kaardistus

KOOLITUSTEEMA KOOLITUSE SISU

Korruptsiooni ennetus

Avaliku sektori väärtused, ametniku eetika ja töötaja vastutus;

korruptsiooniohu, huvide konflikti ja näilise huvide konflikti

äratundmine; seotud isikud ja isiklike huvide mõju tööalastele

otsustele; kingituste, soodustuste ja muude hüvede

vastuvõtmisega seotud riskid; kõrvaltegevused ning nendega

kaasnevate korruptsiooniriskide ennetamine; osalemine

otsustus-, hindamis-, järelevalve- ja hankemenetlustes;

tegutsemine huvide konflikti või korruptsioonikahtluse korral;

praktilised juhtumid ja valikukohad avaliku sektori

igapäevatöös

Andmekaitse

Andmekaitse põhimõtete rakendamine igapäevatöös;

isikuandmete jagamine ja säilitamine; lepingute, dokumentide

ja e-kirjade turvaline edastamine; teabe avalikustamine ja

juurdepääsupiirangud; tehisaru kasutamisega seotud

andmekaitseriskid

Avaliku sektori töötaja

sisseelamine, sh KOV-i

moodul

Avaliku sektori toimimise ja teenistuse eripärad; ametniku ja

töötaja roll, õigused, kohustused ning väärtused; uue teenistuja

teekond ja praktiline töökorraldus; eetika ja

korruptsiooniennetuse alused; eraldi KOV-i moodulis

omavalitsuse ülesehitus, rollid ja töö eripärad

Eetika ja avaliku sektori

väärtused

Avaliku sektori ja ametniku eetika ning põhiväärtused;

erapooletus, ausus, läbipaistvus ja vastutus; eetiliste

dilemmade märkamine ja lahendamine; väärtuspõhine

otsustamine ning sobiv käitumine avalikus teenistuses

Töötervishoid ja tööohutus

Töötervishoiu ja tööohutuse alused; tööandja, töötaja,

töökeskkonnavoliniku, -nõukogu liikme ja -spetsialisti

ülesanded; kontori- ja tehnilise töö ohud; ergonoomika;

redelite, elektriliste tööriistade ja isikukaitsevahendite ohutu

kasutamine; kaug- ja hübriidtöö riskid; tegutsemine

ohuolukorra või tööõnnetuse korral

Õigusloome põhiteadmised

mittejuristidele

Õigusloome eesmärk ja põhimõtted; õigusakti ülesehituse,

mõistete ja regulatsiooni lugemine ning mõistmine; eelnõu

ettevalmistamise ja menetlemise põhietapid; kvaliteetse ja

arusaadava normi kujundamine ning mittejuristi võimalused

õigusloomes osaleda

Infoturve, küberturvalisus

ja digihügieen

Igapäevaste küberohtude märkamine ja ennetamine;

andmepüük, parooliturvalisus, sotsiaalne manipuleerimine ja

turvaline kaugtöö; konfidentsiaalse teabe kaitse; tehisaru

kasutamisega kaasnevad uued küberohud; Eesti

13

infoturbestandardi (E-ITS) alused ning praktilised

käitumisjuhised

Microsoft Copiloti

praktiline kasutamine

Microsoft 365 Copiloti võimalused ja piirangud; kasutusjuhud

eri rollides, sh juhtimises, andmeanalüüsis ja eelarvestamises;

universaalsete ja eesmärgipäraste promptide koostamine;

praktilised harjutused; tööprotsesside automatiseerimine;

tulemuste kontrollimine ning andmete turvaline kasutamine

Haldusõigus ja

haldusmenetlus

Haldusõiguse ja haldusmenetluse põhimõisted ning

põhimõtted; menetlusosalised, õigused ja kohustused;

haldusotsuse ettevalmistamise loogika; haldusjärelevalve ja

riikliku järelevalve erisused; praktilised avaliku sektori näited

ning KOV-i eripärasid käsitlev moodul

Poliitikakujundamine

Poliitikakujundamise protsess ja põhietapid; probleemi

määratlemine, eesmärkide seadmine ja lahendusvariantide

kujundamine; tõenduspõhise poliitikakujundamise põhimõtted;

teadus- ja analüüsiteabe kasutamine otsuste ettevalmistamisel;

osapoolte kaasamine ning teenusedisaini põhimõtted

Tehisaru praktiline,

vastutustundlik ja turvaline

kasutamine

Tehisarutööriistade võimalused, piirangud ja riskid;

isikuandmete, konfidentsiaalse ja asutusesisese teabe kaitse;

infoturve ja autoriõigus; tehisaru loodud sisu kontrollimine ja

töötaja vastutus; algoritmilise kallutatuse ennetamine;

aluspõhimõtted, edasijõudnute tehnikad ja praktilised

harjutused

Esmaabi (edasijõudnutele)

Esmaabi põhiteadmiste kordamine ja süvendamine; kannatanu

seisundi hindamine ja elupäästev tegutsemine õnnetusjuhtumi

korral; praktilised esmaabivõtted, abi kutsumine ning

tegutsemine sagedasemate vigastuste ja terviserikete korral

Läbipõlemise ennetamine,

enesehoid ja töövõime

säilitamine

Läbipõlemise riskid ja varajased märgid; enesehoid ja

säilenõtkus; töökoormuse teadlik juhtimine; piiride seadmine

töö- ja eraelu vahel; taastumise kavandamine; motivatsiooni ja

töövõime hoidmine suure koormuse või muutuste ajal ning

läbipõlemisohus kolleegi toetamine

Avalik esinemine, esitlemine

ja kommunikatsioon

Avalik suhtlus ja esinemisoskus; avaliku sektori kõneisiku roll;

selge, arusaadava ja veenva põhisõnumi loomine; esinemise ja

slaidide läbimõtlemine; kehakeel, enesekindlus ja kuulajate

kaasamine; intervjuuks valmistumine ning keerulistele

küsimustele vastamine

Rahvusvahelise suhtluse

etikett ja protokoll

Rahvusvahelise suhtluse etikett ja protokoll eri riikide ning

kultuuride kontekstis; eksperditaseme kohtumistel osalemine

ja väliskülaliste võõrustamine; Eesti väärikas esindamine;

ametliku protokolli põhivõtted, sh lipud, istumisjärjestus,

kohakaardid ja pöördumisvormid

Töökohapoolsete

praktikajuhendajate

koolitus

Praktikajuhendaja ja mentori roll, vastutus ning tööriistad;

juhendatava teekond ja tüüpilised kohanemisetapid;

õpieesmärkide ja tegevuste kavandamine; toetava töösuhte

loomine, tagasiside andmine, konfidentsiaalsus ja eetika ning

juhendaja enesejuhtimine

14

Riigikaitseline ametikoht,

töökohustus ja kriisiteemad

Kriisiülesandega ehk riigikaitselise ametikoha tähendus

töötajale; ametikohaga seotud õigused ja piirangud;

riigikaitseline töökohustus; töötaja ja asutuse roll kriisiks

valmistumisel; kriisijuhtimise, riigikaitse ja

kriisikommunikatsiooni alused

Esmatasandi juhi ABC

Spetsialistist juhiks kujunemine; esmatasandi juhi roll ja

vastutus; teenuspõhine juhtimine; meeskonnatöö korraldamine

ja delegeerimine; eri inimtüüpide juhtimine ja motiveerimine;

eesmärkide seadmine, tunnustamine, tagasiside ja keeruliste

vestluste läbiviimine

Sihtasutuse nõukogu

liikmete koolitus

Sihtasutuse nõukogu liikme roll, õigused, vastutus ja

järelevalveülesanne; finantsaruannete seosed ja kasutamine

juhtimisotsustes; õigusteadlikkus; huvide konflikti

ennetamine; koostöö- ja tulemusvestlused juhatuse liikmega

ning põhjendatud otsuste tegemine

Andmete ABC

Andmete põhimõisted ja elukaar; andmekvaliteet, andmete

korrastamine ja vastutus; andmete leidmine, tõlgendamine ja

elementaarne analüüs; andmepõhiste järelduste ja otsuste

tegemine; tulemuste selge esitamine ja andmete

vastutustundlik kasutamine

Teabe ja andmete

avalikustamine ning

piiramine

Avaliku teabe ja isikuandmete eristamine; teabe

avalikustamise alused ja kanalid; juurdepääsupiirangu

seadmise põhjused ja tähtajad; piiranguga teabe turvaline

hoidmine ja edastamine; avalikustamistaotluste lahendamine

ning praktilised juhtumid

Hanked

Riigihangete ja väikehangete põhimõtted; hanke vajaduse ja

menetlusviisi valik; hankedokumentide ja tingimuste

koostamine; pakkujate võrdne kohtlemine ja läbipaistvus;

pakkumuste hindamine, otsuste dokumenteerimine ning

sagedasemate praktiliste vigade vältimine

KOV-i volikogu liikme

sisseelamine

Kohaliku omavalitsuse olemus, ülesanded ja töökorraldus;

volikogu liikme roll, õigused, kohustused ja vastutus; volikogu

liikmelisust reguleeriv raamistik; otsustamine ja huvide

konflikti ennetamine; revisjonikomisjoni liikme ülesannete

lühiülevaade

Läbirääkimine ja

argumenteerimine

Selgete ja veenvate sõnumite ning argumentide kujundamine;

seisukoha põhjendamine ja vastuväidetele vastamine;

läbirääkimiste ettevalmistamine, eesmärgid ja huvid;

kuulamine, küsimuste esitamine ja lahendusvariantide

loomine; kokkuleppele jõudmine ning enesekindel esinemine

Sisekoolitaja ABC

Täiskasvanud õppija vajaduste analüüs; õpieesmärkide

ja -tulemuste sõnastamine; eesmärgipärase õpiteekonna ning

koolituse kavandamine; sobivate õppemeetodite ja praktiliste

harjutuste valik; e-õppe õpidisain; õppimise hindamine,

tagasiside ning sisekoolitaja esinemis- ja juhendamisvõtted

Juhtimisvestlused,

tagasiside ja

eesmärgistamine

1 : 1 vestlused, arengu-, koostöö-, tulemus-, tagasiside- ja

keeruliste vestluste eesmärk ning struktuur; vestluse

ettevalmistamine; töötaja tulemuste ja arenguvajaduste

käsitlemine; konstruktiivne tagasiside; mõõdetavate

15

eesmärkide ja kokkulepete sõnastamine; dokumenteerimine

ning täitmise jälgimine

Microsoft 365 ja Office’i

rakenduste kasutamine

Exceli, Wordi ja PowerPointi praktiline kasutamine; uue

Outlooki ABC

Projektijuhtimine

Projekti eesmärgi, ulatuse ja tulemuste määramine; tegevuste,

ajakava, ressursside ja vastutuse kavandamine; töörühma

juhtimine; riskide, muudatuste ja kommunikatsiooni

korraldamine; digivahendite kasutamine projekti- ja

meeskonnatöös; edenemise jälgimine ja projekti lõpetamine

Mõjude hindamine

Otsuste ja eelnõude mõjude hindamise eesmärk ning etapid;

mõjutatud sihtrühmade ja mõjuvaldkondade määratlemine;

lähteandmete ja tõendite kasutamine; alternatiivide

võrdlemine; mõju ulatuse ja riskide hindamine; tulemuste

esitamine ning KOV-i näiteid käsitlev moodul

HaS § 369 sätestab Digiriigi Akadeemia regulatsiooni.

Lõikega 1 sätestatakse Digiriigi Akadeemia kui andmekogu eesmärgid. Andmekogu sees on ka

riiklik digitaalne õppekeskkond.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt on Digiriigi Akadeemia eesmärk võimaldada pakkuda, hallata,

arendada ja ajakohastada nii avaliku sektori töötajatele kui ka laiemale elanikkonnale mõeldud

e-õpet. Sätte eesmärk on luua ühtne riiklik digitaalne õppekeskkond avalikule sektorile e-õppe

jaoks. Loodava regulatsiooni kohaselt võivad Digiriigi Akadeemias e-õppe kättesaadavaks teha

nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikuid kui ka seaduses

sätestatud tingimustel eraõiguslikud juriidilised isikud. Praegu arendavad ja haldavad asutused

õppesisu sageli hajutatult eri digitaalsetes keskkondades ning see raskendab e-õppe

kättesaadavust, uuesti kasutamist ja ajakohastamist. Keskne digitaalne riiklik õppekeskkond

võimaldab avalikul sektoril oma e-õppe koondada, lihtsustada e-õppe haldamist ning tagada, et

õppesisu on kättesaadav ka teistele asutustele. Ühtlasi vähendab see ressursikulu, kuna asutused

ei pea enam üleval pidama ja arendama paralleelseid digitaalseid õppekeskkondi.

E-õppe kättesaadavaks tegemine Digiriigi Akadeemia kaudu ei too kaasa Digiriigi Akadeemia

ega JDM-i kui andmekogu vastutava töötleja käsitamist e-õppe pakkuja või

täienduskoolitusasutusena. Samuti ei vastuta Digiriigi Akadeemia õppekeskkond avaldatud e-

õppe sisulise kvaliteedi, õigsuse ega valdkondlikest õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise

eest. E-õppe pakkujaks loetakse asutust või juriidilist isikut, kes teeb e-õppe Digiriigi

Akadeemia õppekeskkonnas kättesaadavaks. E-õppe pakkujana on sellel asutusel või

juriidilisel isikul kaasvastutava töötleja roll (seotud eelnõuga loodava HaS § 369 lõikega 7). Kui

õpet pakutakse Digiriigi Akadeemias e-koolitusena, peab e-õppe pakkuja tagama e-õppe

vastavuse täiskasvanute koolituse seaduse nõuetele. Kui e-õppe pakkuja on õppevara tellinud

väljast, tuleb hankes või lepingus selgelt määrata täienduskoolitusele kohalduvate nõuete

täitmisega seotud vastutus ning vajadusel tagada, et hankepartner täidab e-õppena

täienduskoolituse pakkumisega kaasnevad täiskasvanuhariduse seadusest tulenevad nõuded.

Digiriigi Akadeemia tegevusega seotud intellektuaalse omandi õiguste tekkimisele,

16

kuuluvusele ja kasutamisele kohaldatakse kehtivat õigust. Eriregulatsiooni ei ole vaja

HaS-iga kehtestada, kuna Digiriigi Akadeemia õppematerjale võivad luua avalikud teenistujad,

töötajad, koostööpartnerid või lepingu alusel kaasatud isikud ja õiguste kuuluvus sõltub teose

loomise aluseks olevatest asjaoludest. Kehtiv õigus võimaldab arvestada iga teose loomise

asjaolusid ning kokku leppida selle kasutamiseks vajalike õiguste ulatuse. Väljast tellitud või

koostöös loodud õppematerjalide puhul tuleb määrata hankes ja lepingus kindlaks õiguste

kuuluvus või antava litsentsi ulatus, sealhulgas materjali reprodutseerimise, üldsusele

kättesaadavaks tegemise, muutmise, tõlkimise ja edasise kasutamise tingimused. Selline

lahendus tagab Digiriigi Akadeemiale õppematerjalide eesmärgipäraseks kasutamiseks

vajalikud õigused, sekkumata põhjendamatult autorite ja teiste õiguste omajate õigustesse.

Digiriigi Akadeemia suhtes ei looda eraldiseisvat järelevalvesüsteemi. Järelevalve toimub

kooskõlas kohaldatavate õigusaktidega ja pädevate asutuste tavapärase pädevuse alusel.

Andmekogu pidamise üle tehakse järelevalvet avaliku teabe seaduses sätestatud korras,

isikuandmete töötlemise üle andmekaitsealaste õigusaktide alusel. Seega näiteks

infosüsteemide andmevahetuskihiga liitumise üle teostab järelevalvet Riigi Infosüsteemide

Amet. Teabenõuete täitmise ja teave avalikustamise ja kaitse, ligipääsetavuse nõuete täitmise

ja andmekaitse teemade puhul teeb järelevalvet Andmekaitse Inspektsioon. Teabevaldajate

poolt Digiriigi Akadeemia veebilehe ja võimaliku mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete

täitmise üle teeb järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. E-koolituse kui

täiskasvanud koolituse seaduses täienduskoolituse nõuete täitmise üle teostab järelevalvet

Haridus- ja Teadusministeerium. Digiriigi Akadeemia kui tehnilise keskkonna olemasolu ei

muuda praegust AvTSi kohast andmekogu järelevalvepädevuste jaotust ega tekita vajadust luua

uusi järelevalveasutusi.

Lõike 1 punkti 2 kohaselt on Digiriigi Akadeemia eesmärk õppekeskkonnas kättesaadavaks

tehtud e-õpet avalikult või piiratud isikuteringiga jagada. Sätte eesmärk on luua paindlik

mehhanism e-õppe sihipäraseks levitamiseks. Mõni Digiriigi Akadeemia õppekeskkonnas

pakutav e-õpe on mõeldud laiemale avalikkusele (nt digipädevuste või elanikkonnakaitse

teemad), samas kui teised on mõeldud kitsamale sihtrühmale (nt konkreetse valitsemisala

töötajad või asutuse sisekoolitus). Sellistel juhtudel pääsevad e-õppele ligi üksnes määratud

sihtrühma kuuluvad isikud ning need ei ole kättesaadavad laiemale avalikkusele. Võimalus

määrata sihtrühm aitab tagada, et e-õpet kasutatakse eesmärgipäraselt ja arvestatakse nii avaliku

huvi kui ka asutusesiseste vajadustega.

Lõike 1 punkti 3 kohaselt on Digiriigi Akadeemia eesmärk pidada arvestust õppekeskkonna

kasutajate ja nende õppetegevuse üle. Sätte eesmärk on tagada õppetegevuse läbipaistvus ja

jälgitavus. Õppetegevuse arvestus võimaldab koguda teavet e-õppes osalemise, selle läbimise

ja õppijate edenemise kohta. See on vajalik nii e-õppe korraldamiseks, õpitee jälgimiseks kui

ka e-õppe tulemuslikkuse hindamiseks.

Lõike 1 punkti 4 kohaselt on Digiriigi Akadeemia eesmärk edastada andmekogu kasutamise

andmeid järgnevatele isikutele: 1) e-õpet pakkuvale juriidilise isikule e-õppe läbiviimiseks; 2) õppija tööandjale kohustusliku või töösuhtest tuleneva e-õppe läbimise kontrollimiseks; 3) kontrolli teostavale asutusele või muule pädevale isikule seadusest tuleneva ülesande

täitmiseks e-õppe läbimise kontrollimiseks.

E-õppe pakkujale võib andmeid edastada ulatuses, mis on vajalik õppe korraldamiseks, õppijate

haldamiseks ja õppe läbimise üle arvestuse pidamiseks. E-õppe pakkujale väljastatakse üksnes

17

tema pakutava e-õppega seotud andmeid, sealhulgas andmeid õppes osalenud isikute ja

õppetegevuse kohta. E-õppe pakkujal puudub juurdepääs andmetele, mis ei ole seotud tema

pakutava e-õppega, sealhulgas õppekeskkonna üldise kasutamise andmetele.

Tööandjale võib andmeid edastada tema töötajate kohustuslike e-õppe läbimise kontrollimiseks

juhul, kui e-õppe läbimise kohustus tuleneb õigusaktist või on tööandja kehtestanud selle

töösuhte täitmiseks vajaliku nõudena. Tööandja võib töötaja isikuandmeid töödelda töösuhte

kontekstis (IKÜM artikkel 6 lg 1 punkt b). Seega võib tööandja näiteks kontrollida töötaja

tuleohutuse alase e-õppe või korruptsioonivastase e-õppe läbimise andmeid, kuna nende

koolituste pakkumise kohustus tuleneb seadusest. Kui tööandja on näiteks kehtestanud

organisatsioonisiseselt nõude läbida korruptsiooni ennetamise teemaline e-õpe Digiriigi

Akadeemias, peab ta saama selle nõude täitmist kontrollida. Tööandjale ei võimaldata

juurdepääsu andmetele selle e-õppe kohta, mille pakkumine tööandjale või mille läbimine või

omandamine ei ole töötajale kohustuslik. Näiteks võib töötaja oma huvist või tööalase pädevuse

arendamise vajadusest lähtudes läbida ka muu Digiriigi Akadeemias pakutava e-õppe, kuid

tööandjal puudub juurdepääs selle läbimist puudutavatele andmetele.

Samuti võib andmeid edastada seaduse alusel järelevalvet või muud kontrolli tegevale

asutusele, kui see on vajalik kohustusliku e-koolituse läbimise või e-õppevara omandamise

kontrollimiseks või seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks. Näiteks korraldab Päästeamet

kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse11e-õppe pakkuja ega e-õppe läbiva isiku tööandja. Sellisel

juhul peab Päästeametil olema oma seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks võimalik

kontrollida kohustusliku elanikkonnakaitsealase e-õppe läbimist. Samuti peab näiteks

Integratsiooni Sihtasutusel olema ligipääs Digiriigi Akadeemias läbitud kohanemisprogrammi

e-õppe läbimise andmetele, et täita välismaalaste seaduses kohanemisprogrammi

korraldamisega seonduvaid ülesandeid. Seejuures on vajalik, et Integratsiooni Sihtasutusel

oleks ligipääs ka nende uussisserändajate e-õppe läbimise andmetele, kes kohanemisprogrammi

vabatahtlikus korras läbivad.

Digiriigi Akadeemia andmeid edastatakse avaliku teenistuse seaduse alusel ka

Rahandusministeeriumile avaliku teenistuse arendamiseks ning Riigikogule ülevaate

koostamiseks. Rahandusministeerium töötleb selliseid andmeid avaliku teenistuse seaduse

alusel, mitte Digiriigi Akadeemia regulatsiooni alusel.

Lõikega 2 sätestatakse Digiriigi Akadeemias töödeldavate isikuandmete kategooriad tähtsuse

järjekorras. Kuna isikuandmete töötlemine on oluline, siis seadusereservatsiooni põhimõtte (PS

§ 3 lg 1) kohaselt tuleb selline isikuandmete töötlus sätestada seaduse tasandil. Sätte eesmärk

on luua selge õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks Digiriigi Akadeemias, tagades andmete

töötlemise õiguspärasuse, läbipaistvuse ja vastavuse andmekaitse põhimõtetele. Digiriigi

Akadeemia toimimine eeldab õppijate ja õppetegevusega seotud andmete töötlemist, kuna

õppekeskkonna kaudu korraldatakse õppetegevust, peetakse arvestust e-õppe läbimise kohta

ning vajaduse korral ka kontrollitakse kohustusliku e-õppeläbimist. Seetõttu on vaja seaduse

tasandil määrata, milliseid isikandmete kategooriaid võib Digiriigi Akadeemias töödelda.

Täpne isikuandmete nimekiri esitatakse määruses, milleks on ette nähtud lõikes 9 volitusnorm.

Eelnõuga HaS-is sätestatavad andmekategooriad on piiratud eesmärgipärasuse ja minimaalsuse

põhimõttest lähtudes ning hõlmavad ainult selliseid andmeid, mis on vajalikud Digiriigi

Akadeemia toimimiseks, õppetegevuse korraldamiseks, koolituste läbimise tõendamiseks ja

11 Kriisiolukorra ja riigikaitse seadus, RT I, 30.06.2026, 1. Vastu võetud 02.06.2026. Kriisiolukorra ja riigikaitse

seadus-Riigi Teataja.

18

õigusaktidest tulenevate kohustuste täitmiseks. Digiriigi Akadeemias ei töödelda nimetatud

andmeid selleks, et hinnata õppija töösooritust, sobivust, usaldusväärsust või muid isiklikke

omadusi või teha tema suhtes automatiseeritud otsuseid, millel oleksid õiguslikud või

samaväärselt olulised tagajärjed.

Lõike 2 punkti 1 kohaselt töödeldakse andmekogus õppetegevuses osaleva füüsilise isiku

üldandmeid ja elukohariiki.

Üldandmed hõlmavad isiku tuvastamiseks vajalikke andmeid (nimi, isikukood või selle

puudumisel sünniaeg, sugu) ja kontaktandmeid. Neid andmeid on vaja õppekeskkonna kasutaja

üheseks identifitseerimiseks ning õppes osalemise ja õpitulemuste üle arvestuse pidamiseks.

Kontaktandmetena töödeldakse isiku e-posti aadressi. Kontaktandmeid kasutatakse õppijaga

suhtlemiseks, kasutajakonto loomise ja autentimisega seotud teadete edastamiseks,

õppetegevust puudutava teabe saatmiseks ning õppijale tema õppetegevuse, õpitulemuste või

kohustuslike koolituste läbimisega seotud teadete edastamiseks.

Elukohariigi andmeid töödeldakse õppijate sihtrühmade määramiseks, õppe ja õppevara

arendamiseks ning Digiriigi Akadeemia kasutuse analüüsimiseks. Samuti kasutatakse neid

andmeid kasutusstatistika koostamiseks ja koondaruannete esitamiseks rahastajatele või

õppetegevuse korraldajatele. Elukohariigi andmed võimaldavad hinnata Digiriigi Akadeemia

kasutajaskonna geograafilist jaotust ning arendada õppevara ja selle kättesaadavust kasutajate

vajaduste põhjal. Seejuures töödeldakse üksnes selliseid andmeid, mis on vajalikud Digiriigi

Akadeemia eesmärkide saavutamiseks.

Lõike 2 punkti 2 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemias andmeid õppijakvalifikatsiooni,

pädevuse ja oskuste kohta. Nimetatud andmeid kasutatakse õppijate õpivajaduste

analüüsimiseks, õppevara arendamiseks ning e-õppe sihtrühmade määramiseks.

Digiriigi Akadeemia eesmärk ei ole luua kvalifikatsiooni, pädevuse ega oskuste andmete

üldregistrit ega dubleerida teiste andmekogude, sealhulgas Eesti Hariduse Infosüsteemi,

kutseregistri või tulevikus loodava oskuste registri ülesandeid. Digiriigi Akadeemias

töödeldakse kõnealuseid andmeid eelkõige ulatuses, milles need on seotud Digiriigi Akadeemia

kaudu omandatud või arendatud teadmiste, oskuste ja pädevustega ning vajalikud õppijale

asjakohase õppesisu pakkumiseks, õpiteekondade kujundamiseks, õpivajaduste analüüsimiseks

ja õppe arendamiseks. Samas ei välistata võimalust vahetada neid andmeid teiste andmekogude

ja infosüsteemidega, kui selline andmetöötlus tuleneb seadusest või selle alusel kehtestatud

õigusaktist. Sellisel juhul kasutatakse või vahetatakse andmeid üksnes õigusliku aluse

olemasolul ning kooskõlas asjaomase andmekogu eesmärkide ja andmekaitsenõuetega.

Lõike 2 punkti 3 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemias õppija töökoha ja tööhõive

andmeid, sealhulgas andmeid isiku tööhõive staatuse kohta (nt töötaja, pensionär, õpilane,

töötu, muu). Töötava isiku puhul töödeldakse lisaks andmeid tema tegevusvaldkonna, tööandja

ja ametikoha kohta. Need andmed on vajalikud õppijate sihtrühmade määramiseks ning

koolituste sihipäraseks pakkumiseks ja õpiandmete analüüsiks.

Ametikoha ja tegevusvaldkonna andmed võimaldavad pakkuda õppijale tema tööülesannetest

ja tööalasest arenguvajadusest lähtuvat õppevara ning kavandada uusi koolitusi eri sihtrühmade

vajadusi arvestades.

Tööandja nime ja registrikoodi töödeldakse eelkõige selleks, et siduda õppija konkreetse

19

organisatsiooniga ning võimaldada tööandjal täita seadusest või töösuhtest tulenevaid

kohustusi. Nende andmete alusel on võimalik väljastada tööandjale teavet tema töötajate

kohustusliku e-õppe või töösuhtest tuleneva e-õppeva läbimise kohta ulatuses, milles tööandjal

on selleks õiguslik alus. Samuti võimaldavad tööandja andmed koostada organisatsiooni-,

valdkonna- ja riigitasandi ülevaateid e-õppes osalemise kohta ning täita avaliku teenistuse ja

personaliarvestusega seotud õigusaktidest tulenevaid ülesandeid. Näiteks võib andmete

töötlemine olla vajalik avaliku teenistuse arendamiseks, personali koolitusvajaduste

analüüsimiseks ning riigi personali- ja palgaarvestuse andmekogus peetava koolitusarvestuse

või sellega seotud aruandluse eesmärgil.

Lõike 2 punkti 4 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemias õppijale kindlas valdkonnas

omistatud koodi, numbrit või muud eristavat tunnust.

Digiriigi Akadeemias on võimalik lisada õppija profiilile valdkondlik identifikaator, mille abil

isikut vastavas valdkonnas tuvastatakse. Tegemist on valdkonnapõhise tunnusega, mis ei asenda

isiku üldist identifitseerimist nime ja isikukoodi alusel, vaid võimaldab seostada isiku

konkreetse rolli, staatuse, kutse või registriga. Sellised andmed hõlmavad valdkondlikke

tunnuseid, mille abil saab isikut siduda konkreetse valdkonna infosüsteemide, registrite või

menetlustega. Nendeks võivad olla näiteks väliste infosüsteemide identifikaatorid, ametniku

teenistusnumber, kutse- või registrikood või muu valdkondliku korralduse alusel omistatud

tunnus. Valdkondlike tunnuste kasutamine võimaldab seostada sama isikut eri valdkondade

infosüsteemidega, vältida andmete dubleerimist ja ekslikku seostamist ning tagada, et

õppetegevuse ja koolituste läbimise andmed seotakse õigesse valdkondlikku konteksti.

Valdkondlik identifikaator ei pea olema kantud riiklikku registrisse ega moodusta iseseisvat

üldist identifitseerimistunnust. Tunnuse omistab üldjuhul asjaomase valdkonna eest vastutav

asutus või muu pädev organisatsioon vastavalt oma valdkondlikule korraldusele. Näiteks võib

selleks olla tervishoiutöötaja registrikood, päästevaldkonnas kasutatav teenistuslik

identifikaator, personalinumber või muu valdkondlik tunnus. Digiriigi Akadeemias kasutatakse

selliseid tunnuseid eelkõige õppijate seostamiseks valdkondlike infosüsteemide, koolituste ja

pädevusnõuetega.

Lõike 2 punkti 5 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemias õppetegevuse, osalemise,

edenemise ja õpitulemuste andmeid. Need andmed hõlmavad teavet õppija e-õppes

registreerimise, õppetegevuses osalemise, õppesisu läbimise, õppetegevuse edenemise,

teadmiste ja oskuste hindamise, õpitulemuste ning väljastatud tunnistuste ja tõendite kohta.

Kõnealuseid andmeid on vaja töödelda õppetegevuse korraldamiseks, õppijate õpiteekonna üle

arvestuse pidamiseks, õpitulemuste hindamiseks ning e-õppe läbimise tõendamiseks. Samuti

võimaldavad need andmed kontrollida kohustuslike koolituste läbimist, väljastada õppijatele

läbimist tõendavaid dokumente ning koostada õppekorralduseks vajalikke ülevaateid ja

statistikat. Õppetegevuse, osalemise, edenemise ja õpitulemuste andmeid kasutatakse ka

õppetegevuse tulemuslikkuse hindamiseks ning õppesisu edasiarendamiseks. Koondandmete

põhjal on võimalik analüüsida, millistes valdkondades on vaja luua täiendavat õppesisu või

olemasolevaid koolitusi ajakohastada.

Lõike 2 punkti 6 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemia õppetegevusega seotud suhtluse,

tagasiside ja kasutajaeelistustega seotud andmeid. Nende andmete hulka kuuluvad Digiriigi

Akadeemias esitatud tagasiside e-õppele, õppesisu hinnangud, õppesisu kasutamisega seotud

eelistused, sealhulgas huvipakkuvad õppeteemad, ning õppetegevuse korraldamiseks vajalik

suhtlus õppija ja Digiriigi Akadeemia või e-õppe pakkuja vahel. Õppijatel on võimalik Digiriigi

20

Akadeemias olevates foorumites vahetada teavet õppetegevuse kohta, samuti on koolituse

läbiviijal võimalik edastada olulist teavet.

Huvide ja kasutajaeelistuste esitamine on vabatahtlik. Kasutajal on võimalik eelistusi muuta ja

kustutada. Eelistuste ja huvipakkuvate õppeteemade andmete kogumine ja töötlemine

võimaldab pakkuda õppijale tema vajadustele ja huvidele paremini vastavat õppesisu. Neid

andmeid kasutatakse muu hulgas selleks, et teavitada õppijat tema huvivaldkonnaga seotud

uuest e-õppest ning kuvada Digiriigi Akadeemias kasutaja huvidele vastavaid õppesisu

soovitusi. Selline õppekeskkonna funktsionaalsus parandab õppesisu leitavust, toetab teadmiste

ja oskuste järjepidevat arendamist ning võimaldab kasutajal kiiremini leida talle asjakohast

õppesisu. Huvide ja eelistustega seotud andmeid ei kasutata õppija suhtes õiguslikke tagajärgi

kaasa toovate või muul viisil olulist mõju avaldavate otsuste tegemiseks.

Lõike 2 punkti 7 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemias andmeid õppekeskkonna

kasutamise ja selles tehtud toimingute kohta. Sellised on näiteks andmed õppekeskkonnas

navigeerimise, kasutuse katkestamise ja kasutusmustrite kohta. Nende andmete töötlemise

eesmärk on tagada Digiriigi Akadeemia toimimine, kasutatavuse analüüs ja arendamine ning

õppetegevuse korraldamine.

Kasutus- ja tegevusandmed võimaldavad hinnata, kuidas õppijad või e-õppe pakkujad

õppekeskkonda kasutavad, milliseid funktsioone kasutatakse enim, millistes õppeprotsessi

etappides esineb takistusi ning kuidas parandada kasutajakogemust ja õppekeskkonna tehnilisi

lahendusi. Samuti võimaldavad need tuvastada tehnilisi tõrkeid, analüüsida süsteemi

töökindlust ning tagada teenuse kvaliteeti. Lisaks võimaldavad õppimise kiiruse, katkestamiste

ja korduste andmed hinnata õppesisu arusaadavust, kasutatavust ja sobivust sihtrühmale.

Näiteks võib e-õppe ebatavaliselt suur katkestamiste arv viidata sellele, et konkreetne õppesisu

on liiga mahukas, keeruliselt üles ehitatud või ei vasta õppijate ootustele. Korduste ja õppimise

tempo analüüs aitab tuvastada õppesisu osi, mille omandamine valmistab õppijatele raskusi või

vajab veel selgitamist.

Lõike 2 punkti 8 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemia andmekogus kohustusliku või

töösuhtest tuleneva e-õppe läbimist kontrolliva asutuse või juriidilise isiku seadusliku või

volitatud esindaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi.

Neid andmeid on vaja töödelda, et hallata andmekogus korrektselt juurdepääsuõigusi ja

tuvastada isikud, kellel on õigus kontrollida, kas õppija on kohustusliku või töösuhtest tuleneva

e-õppe läbinud. Töödeldakse üksnes nende isikute andmeid, kes tegutsevad asutuse või

juriidilise isiku nimel ja kellele on antud õigus saada teavet e-õppe läbimise kohta. Seadusliku

esindaja andmed võimaldavad tuvastada isiku, kellel on seadusest tulenev õigus juriidilist isikut

esindada. Volitatud esindaja andmed võimaldavad kontrollida, et juurdepääs õppijate andmetele

on antud üksnes selleks õigustatud isikutele. Isikukoodi töötlemine on vajalik isiku üheseks

tuvastamiseks ning välistamaks olukordi, kus samanimeliste isikute tõttu antakse juurdepääs

andmetele ekslikult.

Lõike 2 punktiga 9 sätestatakse, et Digiriigi Akadeemia andmekogus töödeldakse e-õppe

pakkuja esindaja ees- ja perekonnanime ning isikukoodi. Töödeldakse nende füüsiliste isikute

andmeid, kes esindavad e-õppe pakkujat Digiriigi Akadeemias. Eelnõu kohaselt võivad

Digiriigi Akadeemias e-õppe kättesaadavaks teha nii riigi ja kohaliku omavalitsuse asutused,

avalik-õiguslikud juriidilised isikuid kui ka seaduses sätestatud tingimustel eraõiguslikud

juriidilised isikud. Digiriigi Akadeemia eesmärk on muu hulgas pakkuda, hallata ja

21

ajakohastada e-õpet ning teha need õppijatele kättesaadavaks, mistõttu tuleb võimaldada ka

koolituste ja õppesisu pakkujatele juurdepääs nende hallatava õppesisuga seotud

funktsioonidele. Esindaja andmed võimaldavad tuvastada isikud, kellel on õigus koolituse või

õppesisu pakkuja nimel tegutseda, hallata kasutajaõigusi ning tagada suhtlus e-õppe pakkujaga

õppesisu avaldamise, muutmise, ajakohastamise ja vajaduse korral eemaldamise küsimustes.

Isikukoodi on vaja töödelda esindaja üheseks tuvastamiseks ning selleks, et vältida eksimusi

kasutajaõiguste andmisel või teostamisel.

Lõike 2 punkti 10 kohaselt töödeldakse Digiriigi Akadeemia õppekeskkonnas logiandmeid.

Logiandmed hõlmavad eelkõige autentimise, kasutaja ja süsteemi tehtud toimingute, andmete

vaatamise, lisamise, muutmise, kustutamise ja väljastamise, juurdepääsukatsete,

süsteemisündmuste ning tehniliste tõrgete kohta automaatselt salvestatavaid andmeid. Nende

andmete töötlemise eesmärk on tagada Digiriigi Akadeemia toimimine, turvalisus ja töökindlus.

Andmekogus töödeldavad andmed on jagatud kategooriatesse. Seaduses nimetatakse

kõikide andmete kategooriad, mitte ainult isikuandmete omad, sest Digiriigi Akadeemia

andmed tekivad valdavalt kasutaja autenditud õppekeskkonnas. Seetõttu võivad ka andmed,

mis eraldiseisvalt ei võimalda isikut identifitseerida, koos teiste andmetega kogumis olla

konkreetse isikuga seostatavad. Andmekategooriad on määratud teatava üldistuse astmega.

Näiteks hõlmavad õppetegevuse, osalemise, edenemise ja õpitulemuste andmed teavet õppija

registreerumise, õppetegevuses osalemise, õppesisu läbimise, õppe edenemise, hindamiste ning

õpitulemuste kohta. Õppekeskkonna kasutamise ja selles tehtud toimingute andmed hõlmavad

kasutusandmeid, mis tekivad õppekeskkonna kasutamisel ning on vajalikud õppetegevuse

korraldamiseks, kasutajakogemuse parandamiseks ja õppekeskkonna arendamiseks.

Logiandmed on vajalikud infosüsteemi toimimise, turvalisuse ja töökindluse tagamiseks.

Suhtluse, tagasiside ja kasutajaeelistuste andmed võimaldavad kasutajaga suhelda, koguda

tagasisidet ning pakkuda kasutaja vajadustele vastavat õppesisu ja kasutuskogemust. Ülevaade

Digiriigi Akadeemias töödeldavate andmekategooriate ja nende koosseisu kuuluvate andmete

kohta on esitatud tabelis 3. Andmete täpne koosseis määratakse Digiriigi Akadeemia

põhimääruses.

Tabel 3. Digiriigi Akadeemias töödeldavad andmekategooriad koos täpsete andmetega

Kategooria Detailsemad andmed

Füüsilise isiku

üldandmed ja

elukohariik

Ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumisel

sünniaeg, sugu, kontaktandmed (e-posti aadress) ning

elukohariik

Füüsilise isiku

kvalifikatsiooni,

pädevuse, oskuste ja

teadmistega seotud

andmed

Tunnistused, tõendid ja nende metaandmed, väljastamise aeg,

omandatud pädevuse ja oskustega seotud andmed, Digiriigi

Akadeemias läbitud e-õppe ajalugu

Füüsilise isiku töökoha ja

-hõive andmed,

sealhulgas tööandja ja

ametikoht

Tööhõive andmed (nt töötaja, õppija, töötu, pensionär või muu

staatus), tööandja andmed (asutuse nimi ja registrikood) ning

töökoha andmed (ametikoht, tegevusala ja sektor

Valdkondlik kood

Isikule omistatud valdkondlik kood, number või muu eristav

tunnus, mille abil on võimalik isikut selles valdkonnas üheselt

tuvastada (nt töötaja identifikaator, ametniku ID, kutse- või

22

registrikood)

Kohustusliku e-õppe

pakkuja ja kontrollija

andmed

Juriidilise isiku nimi, registrikood ja kontaktandmed ning

seadusliku esindaja ees- ja perekonnanimi ning isikukood

Suhtluse, tagasiside ja

kasutajaeelistuste

andmed

Huvialad, valitud teemad, keele-eelistused, teavituste

eelistused, saadetud teavitused ning nende kättetoimetamise ja

avamise aeg, foorumipostitused, kommentaarid, hinnangud,

grupitöö panused, sõnumid, e-õppe tagasiside, küsitluste

vastused, rahulolu e-õppega

Õppekeskkonna

kasutamise ja seal tehtud

toimingute andmed

Autentimisviis ja -andmed, autentimise aeg, õppekeskkonna

kasutamisega seotud tegevused, küpsistega seotud tehnilised

andmed, sessioonide kestus, klikid süsteemis, kasutusmustrid,

õppimiskiirus, õppe katkestamised, õppe kordused

Logiandmed

Andmete vaatamise, lisamise, muutmise ja kustutamise

andmed, andmete eksportimise andmed, kasutaja tegevuslogid

ning infosüsteemi toimimise tagamiseks vajalikud tehnilised

logid

Õppetegevuse, õppesisu,

õppes osalemise,

edenemise ja hindamise

andmed

E-õppele registreerumine, osalemine, edenemine, läbitud

õppetegevused, testitulemused ja hindepunktid, õppe

lõpetamise staatus, õppetegevuste koondstatistika

Õppesoovitused

(personaalse õpiraja

andmed)

Läbitud õppetegevuse, kasutaja vabatahtlikult märgitud

huvivaldkondade ning õppesisu teemade alusel koostatud

soovitused.

Digiriigi Akadeemia andmekogus töödeldakse andmeid õppetegevuse, kasutajahaldamise,

andmevahetuse ja infosüsteemi toimimisega seotud sündmuste ja teenuste käigus. Tabelis 4 on

esitatud ülevaade peamistest andmetöötlustoimingutest, nende raames kasutatavatest andmetest

ning andmete töötlemise õiguslikust alusest. Tegemist on ülevaatega olulisematest teenustest ja

protsessidest, mille käigus Digiriigi Akadeemia andmeid töötleb. Andmeid töödeldakse üksnes

ulatuses, mis on vajalik Digiriigi Akadeemia seaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks,

sealhulgas õppetegevuse korraldamiseks, õpitulemuste arvestamiseks, koolituste läbimise

tõendamiseks ning õppekeskkonna toimimise tagamiseks.

Tabel 4. Digiriigi Akadeemia andmevahetus ja sündmuspõhised andmed

Sündmus/teenus Osateenus Andmekoosseis Õiguslik alus

Kasutaja

registreerimine

Kasutajakonto

loomine

Ees- ja perekonnanimi,

isikukood või sünniaeg,

sugu, elukohariik,

kontaktandmed,

autentimisandmed

Avaliku ülesande

täitmine

Autentimine Sisselogimine

Isikukood, nimi,

autentimisviis,

autentimise aeg, IP-

aadress

Avalik ülesanne

Kasutajaprofiili

haldus

Profiiliandmete

muutmine

Kontaktandmed,

kasutajaeelistused,

töökoha ja -hõive

Avalik ülesanne

23

andmed

Õppetegevuses

osalemine E-õppe läbimine

Registreerumine,

osalemise andmed,

edenemine,

õppetegevuse läbimine,

tegevuslogid, ajakulu ja

tulemused

Avalik ülesanne

Testide ja

hindamise

läbimine

Testide, ülesannete

ja hindamiste

läbimine

Testi vastused,

hindamistulemus ja

läbimise staatus

Avalik ülesanne

Tõendi või

tunnistuse

väljastamine

Õppetegevuse

lõpetamine

Õppija andmed, e-õppe

nimetus, õpitulemus,

kuupäev

Avalik ülesanne /

juriidiline kohustus

Tagasiside

kogumine Küsitlused

Tagasiside tekst,

hinnangud, küsitluste

vastused, anonüümne

ID

Avalik ülesanne

Teavituste

saatmine

Süsteemi- ja

õppetegevuse

teavitused

E-posti aadress,

teavituse sisu, saatmise

ja kättetoimetamise

andmed

Avalik ülesanne

Tööandjale või

kontrollivale

asutusele

andmete

väljastamine

Õppetegevuse

läbimise kontroll

Õppija üheseks

seostamiseks vajalik

tunnus, e-õppe nimetus,

läbimise staatus ja

läbimise kuupäev; muud

andmed üksnes juhul,

kui nende

väljastamiseks on

konkreetne seaduslik

alus.

Avalik ülesanne

Statistika ja

aruandlus Analüütika

Agregeeritud või

pseudonüümsed andmed Avalik ülesanne

Andmevahetus

teiste riiklike

registritega

Andmevahetus

Isikut tuvastavad

andmed, tööandja

andmed,

andmevahetuseks

vajalikud õppetegevuse

andmed

Seadusest tulenev

kohustus / avalik

ülesanne

Logimine ja

auditeerimine Turvalisus

Tegevuslogid,

süsteemisündmused Õiguslik kohustus

Varundamine ja

taastamine Andmekaitse

Kõik süsteemis olevad

andmed (sh

isikuandmed)

Õiguslik kohustus

Õppesisu

tarbimine SCORM/xAPI/CMI5

Sisu kasutamise,

läbimise ja edenemise

andmed

Avalik ülesanne

Personaliseeritud

õppesoovitused Soovitused

Õppija huvid,

eelistused, pädevused ja Avalik ülesanne

24

(2028) oskused, õppetegevuse

andmed, õpikäitumine

Lõikega 3 sätestatakse täidesaatva riigivõimu asutuse kohustus teha Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks avalikule teenistusele mõeldud keskne e-õpe.

Sätte eesmärk on tagada, et avaliku teenistuse jaoks vajalik e-õpe oleks Digiriigi Akadeemia

kaudu kättesaadav kogu avalikule teenistusele. Kui täidesaatva riigivõimu asutus on loonud

avalikule teenistusele mõeldud e-õppe, mis vastab keskse e-õppe tunnustele, tuleb see teha

Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks. Tegemist ei ole kohustusega töötada välja uut e-õpet,

vaid kohustusega võimaldada juba loodud õppesisu laiemat kasutamist. Digiriigi Akadeemia

loob selleks ühtse õppekeskkonna, kus õppesisu on leitav, hallatav ja kasutatav eri asutuste

jaoks.

Kohustus on seatud üksnes täidesaatva riigivõimu asutustele. Avalik-õiguslikele juriidilistele

isikutele, eraõiguslikule juriidilistele isikutele ega kohaliku omavalitsuse asutustele sellist

kohustust ei kehtestata. See ei välista siiski võimalust teha nende loodud e-õpet Digiriigi

Akadeemias vabatahtlikult kättesaadavaks, kui see vastab Digiriigi Akadeemia e-õppele

kehtestatud nõuetele.

Samuti ei laiene kohustus kogu täidesaatva riigivõimu asutuste loodud õppesisule, vaid üksnes

sellisele e-õppele, mis on mõeldud avalikule teenistusele ning vastab keskse e-õppe tunnustele.

Selline piiritlemine on vajalik, et vältida ebaproportsionaalset halduskoormust ning keskendada

ressursid õppesisule, millel on kogu avalikus teenistuses suurim kasutusvajadus ja mõju.

Oluline on, et Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tehtav e-õpe vastaks Digiriigi Akadeemia

e-õppele kehtestatud nõuetele, mis sätestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega. Nõuded

puudutavad muu hulgas õppesisu vormi, kvaliteeti, kasutatavust, ligipääsetavust ja tehnilist

ühilduvust. Kui õppesisu vastab küll keskse e-koolituse või e-õppevara tunnustele, kuid ei vasta

Digiriigi Akadeemias avaldamiseks kehtestatud nõuetele, tuleb see enne õppekeskkonnas

avaldamist viia nõuetega kooskõlla. See aitab tagada Digiriigi Akadeemias avaldatava õppesisu

ühtlase kvaliteedi, kasutatavuse ja usaldusväärsuse.

Eelnõus ei sätestata keskse e-õppe Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tegemiseks eraldi

tähtaega. Enne seaduse jõustumist loodud ja keskse e-õppe tunnustele vastava õppesisu

Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tegemine eeldab asutustelt mõistlikku aega olemasoleva

õppesisu kaardistamiseks, selle vastavuse hindamiseks ning avaldamise õiguslike ja tehniliste

eelduste kontrollimiseks, sealhulgas autoriõiguste, juurdepääsupiirangute, andmekaitsenõuete,

ligipääsetavuse ja tehnilise ühilduvuse vaatest. Vajaduse korral tuleb e-õpe enne avaldamist

ajakohastada või viia kooskõlla Digiriigi Akadeemia e-õppe nõuetega. Kohustus tuleb täita

põhjendamatu viivituseta, arvestades õppesisu mahtu, kohandamisvajadust ning asutuse

tehnilist ja organisatsioonilist valmisolekut.

Kohustus ei laiene e-õppele, mis sisaldab julgeolekuülesandeid või riigi sõjalise kaitse

ülesandeid täitvate asutuste loodud piiratud juurdepääsuga materjale. Erandi eesmärk on kaitsta

julgeoleku- ja riigi sõjalise kaitsega seonduvat piiratud juurdepääsuga teavet ning vältida

olukorda, kus selline teave koondatakse laiemale kasutajaskonnale mõeldud õppekeskkonda.

Erand on seotud ka õppesisuga, mitte konkreetse asutuse e-õppega tervikuna. Näiteks võib

julgeolekuülesandeid või riigi sõjalise kaitse ülesandeid täitev asutus luua avalikule teenistusele

mõeldud üldise iseloomuga e-õppe avalike teenuste, andmekaitse või muu laiemalt avalikus

25

sektoris kasutatava pädevuse arendamiseks. Kui selline õppesisu ei sisalda piiratud

juurdepääsuga teavet, on selle Digiriigi Akadeemias avaldamine ja teiste avaliku sektori

asutustele kättesaadavaks tegemine põhjendatud.

Eelnõu ei loo ühelegi asutusele kohustust töötada välja konkreetset e-õpet, vaid jagada juba

olemasolevat e-õpet, mille järgi on ühine vajadus. Samuti ei tulene sellist kohustust avaliku

sektori ühiste prioriteetsete koolitusvajaduste nimekirjast. Regulatsiooni eesmärk on luua

raamistik ühiste koolitusvajaduste koordineerimiseks ning olemasoleva õppesisu laiemaks

kasutamiseks.

Lõikega 4 sätestatakse tingimused, mille alusel võib eraõiguslik juriidiline isik teha oma e-

õppe kättesaadavaks Digiriigi Akadeemias.

Digiriigi Akadeemia on eelkõige mõeldud avalikule sektorile, sealhulgas avalik-õiguslikele

juriidilistele isikutele, et avaliku huvi eesmärgil loodud e-õppe saaks koondada ning

kättesaadavaks teha ühtses riiklikus digitaalses õppekeskkonnas. Regulatsioon lähtub eeldusest,

et avaliku sektori asutuste ja avalik-õiguslike juriidiliste isikute tegevus on olemuslikult seotud

avaliku huvi teenimise ja avalike ülesannete täitmisega. Samas on praktikas tavapärane, et

avaliku sektori asutused kasutavad e-õppe väljatöötamisel ja läbiviimisel eraõiguslikke

koostööpartnereid, kes loovad asutuse tellimusel e-õpet ning viivad õppetegevust läbi. Lisaks

täidavad mõned eraõiguslikud juriidilised isikud seadusest või halduslepingust tulenevaid

avalikke ülesandeid. Samuti võib eraõiguslikul juriidilisel isikul olla avaliku huvi seisukohast

oluline pädevus, teadmine või õppesisu, mis e-õppe kaudu toetab avaliku sektori töötajate või

laiema elanikkonna teadmiste ja oskuste arendamist. Seetõttu on põhjendatud võimaldada ka

eraõiguslikel juriidilistel isikutel teha oma õppesisu Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks.

Samal ajal on vaja tagada, et Digiriigi Akadeemia säilitab oma olemuse avaliku huvi eesmärke

teeniva riikliku õppekeskkonnana ega kujune üldiseks eraõigusliku e-õppe avaldamise

keskkonnaks. Selleks sätestatakse eelnõuga eraõiguslikule juriidilisele isikule oma e-õppe

kättesaadavaks tegemiseks Digiriigi Akadeemias lisatingimused.

Esiteks peab õppesisu olema Digiriigi Akadeemia kaudu õppijale tasuta kättesaadav. Seda,

kas nimetatud nõue on täidetud, hinnatakse iga Digiriigi Akadeemias avaldatava e-õppe puhul

eraldi. Välistatud ei ole olukord, kus e-õpe on osa laiemast koolitusprogrammist, mille muud

tegevused, sealhulgas kontaktõpe, praktika, eksam või hindamine, toimuvad väljaspool

Digiriigi Akadeemiat ning võivad olla tasulised. Digiriigi Akadeemias avaldatud õppesisu peab

siiski olema õppijale tasuta kasutatav. Kuigi eelnõukohase seadusega ei sätestata avaliku sektori

asutustele ja avalik-õiguslikele juriidilistele isikutele eraldi kohustust teha Digiriigi

Akadeemias avaldatav õppesisu tasuta kättesaadavaks, tuleneb see avaliku teenuse osutamise

üldisest põhimõttest. Avalikke teenuseid osutatakse üldjuhul tasuta, välja arvatud juhul, kui tasu

võtmise alus on seaduses sõnaselgelt ette nähtud, näiteks riigilõivu või muu seaduses sätestatud

tasuna. Eelnõukohane seadus ega rakendusakt ei näe ette tasu võtmise õigust Digiriigi

Akadeemia kasutamise või selle kaudu pakutava õppesisu tarbimise eest. Seetõttu lähtub

regulatsioon põhimõttest, et Digiriigi Akadeemias õppijatele kättesaadavaks tehtud e-õpe on

õppijale tasuta kasutatavad. Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul on tasuta kättesaadavuse nõue

siiski sõnaselgelt sätestatud, et välistada olukord, kus riiklikku õppekeskkonda kasutatakse

ärilisel eesmärgil või tasuliste koolitusteenuste turundamiseks.

Teiseks sätestatakse eelnõuga, et e-õpe peab olema kooskõlastatud asjaomase õppesisu

valdkonna eest vastutava ministeeriumiga. Selle nõude eesmärk on tagada, et Digiriigi

26

Akadeemias avaldatav õppesisu on kooskõlas riigi valdkondlike eesmärkide, poliitika ja

õigusraamistikuga ning sisaldab ajakohast ja usaldusväärset teavet. Samuti võimaldab

kooskõlastamine hinnata, kas õppesisu vastab Digiriigi Akadeemia eesmärkidele ning kas

eraõiguslik juriidiline isik vastab kõnealuses lõikes sätestatud sisulistele eeldustele. Vajaduse

korral saab valdkonna eest vastutav ministeerium hinnata ka õppesisu seotust muude

õppetegevuste, teenuste või koolitusprogrammidega, sealhulgas seda, kas Digiriigi Akadeemias

tasuta kättesaadav e-õpe on osa laiemast programmist, mille muud osad on tasulised. Selline

regulatsioon aitab vältida eksitava, aegunud või üksnes kitsaid erahuve teeniva õppesisu

avaldamist riiklikus õppekeskkonnas. Kui e-õpe puudutab mitme ministeeriumi

pädevusvaldkonda, annab kooskõlastuse üldjuhul õppesisu peamise eesmärgi ja sisulise

raskuskeskme eest vastutav ministeerium. Vajaduse korral kaasatakse kooskõlastamisse ka

teised asjaomased ministeeriumid.

Lõike 4 punktidega 1–3 sätestatakse täiendavad sisulised eeldused, mis peavad olema täidetud

lisaks õppesisu tasuta kättesaadavuse ja õppesisu valdkonna eest vastutava ministeeriumi

kooskõlastuse nõudele, et eraõiguslik juriidiline isik saaks Digiriigi Akadeemias oma e-õpe

kättesaadavaks teha. Nende sisuliste eelduste eesmärk on tagada, et Digiriigi Akadeemias

avaldatav eraõiguslike juriidiliste isikute õppesisu on seotud avaliku huvi, avalike ülesannete

või avaliku sektori koolitusvajadustega. Kui e-õpe nendele eeldustele ei vasta, ei võimaldada

eraõiguslikul juriidilisel isikul teha seda e-õpet Digiriigi Akadeemia kaudu kättesaadavaks.

Lõike 4 punkti 1 kohaselt võib eraõiguslik juriidiline isik teha oma e-õppe Digiriigi

Akadeemias kättesaadavaks juhul, kui need on mõeldud laiemale elanikkonnale ja teenivad

avalikku huvi. See kriteerium aitab tagada, et õppekeskkonda jõuab vaid selline e-õpe mis on

kasulik laiemale elanikkonnale ning toetab ühiskonna toimimise seisukohalt oluliste teadmiste

ja oskuste levikut. Avaliku huvi all peetakse silmas tegevust või eesmärki, mille kasu ulatub

üksikisiku või kitsalt määratletud huvirühma huvidest kaugemale ning aitab kaasa ühiskonna

heaolule, turvalisusele või toimimisele. Sellised koolitused võivad olla näiteks digipädevusi,

küberturvalisust, andmekaitset, kriisivalmidust, meediapädevust, võrdset kohtlemist, avalike e-

teenuste kasutamist, riigiga suhtlemist, tarbijateadlikkust, keskkonnateadlikkust, vaimse tervise

edendamist, rahatarkust või muid ühiskonna toimimiseks olulisi teadmisi ja oskusi käsitlev e-

õpe.

Lõike 4 punkti 2 kohaselt võib eraõiguslik juriidiline isik teha oma e-õppe kättesaadavaks

juhul, kui ta pakub õppetegevust avaliku sektori asutusele lepingu alusel. Sätte eesmärk on

võimaldada Digiriigi Akadeemias kasutada ka nende koolituspartnerite loodud e-õpet, kes

osutavad avalikule sektorile koolitusteenust hankelepingu alusel. Sellisel juhul on e-õpe loodud

konkreetselt avaliku sektori vajadusi silmas pidades ning selle kättesaadavaks tegemine

Digiriigi Akadeemias võimaldab laiendada selle kasutust teistesse asutustesse.

Lõike 4 punkti 3 kohaselt võib eraõiguslik juriidiline isik teha oma e-õppe kättesaadavaks

juhul, kui ta täidab avalik-õiguslikku ülesannet. Selle sätte eesmärk on võimaldada Digiriigi

Akadeemia õppekeskkonda kasutada ka neil eraõiguslikel isikutel, kellele on seaduse,

haldusakti või -lepingu alusel pandud avaliku võimu täitmisega seotud ülesanded. Sellistel

juhtudel on nende tegevus olemuslikult seotud avaliku huvi teenimisega ning nende loodud

täienduskoolitused ja õppevara võivad olla vahetult vajalikud avaliku sektori toimimiseks,

avalike teenuste osutamiseks või avaliku huvi tagamiseks.

Lõikega 5 sätestatakse, et e-õppe kooskõlastamise nõue õppesisu valdkonna eest vastutava

ministeeriumiga ei kohaldu riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutustele. Erandi

27

eesmärk on tagada regulatsiooni proportsionaalsus ning arvestada nende asutuste õigusliku

staatuse ja tegevuse eripäraga. Samuti aitab erand vältida põhjendamatuid menetlusi ja

töökoormust nii e-õppe pakkujale kui ka kooskõlastavale ministeeriumile, kuivõrd riigi

asutatud sihtasutustele on määratud väga konkreetsed ülesanded riigi poolt juba selle loomisel

Lõikes 4 sätestatud kooskõlastamise nõude eesmärk on tagada, et Digiriigi Akadeemiasse

lisatav õppesisu oleks kooskõlas riigi valdkondlike eesmärkide, poliitika ja õigusraamistikuga

ning et sätestatud sisulised eeldused ja tasuta kättesaadavuse nõue oleks täidetud. Riigi või

kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutused on loodud avalike eesmärkide saavutamiseks ja

tegutsevad avaliku sektori kontrolli all. Nende tegevuse eesmärgid, juhtimine ja rahastamine on

seotud avalike ülesannete täitmise või avaliku huvi edendamisega. Seetõttu ei annaks õppesisu

täiendav kooskõlastamine ministeeriumiga üldjuhul sisulist lisandväärtust. Küll kohaldub ka

riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutusele nõue, et e-õpe peab olema tasuta

kättesaadav ning vastama sisulistele eeldustele.

Erand ei välista riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud sihtasutuste poolt Digiriigi

Akadeemias e-õppe avaldamist ega halvenda Digiriigi Akadeemias avaldatava õppesisu

kvaliteeti. Erandi eesmärk on üksnes vältida olukorda, kus avaliku sektori kontrolli all

tegutsevate isikute puhul korratakse hindamist ja kooskõlastamist, mille sisuline vajadus on

juba maandatud muude õiguslike ja organisatsiooniliste mehhanismidega.

Lõige 6 loob erandi, mille kohaselt piiratakse valdkondliku ministeeriumi kooskõlastuse

ulatust. Sätte kohaselt ei hõlma kooskõlastamine õppesisu sisulist hindamist ega muutmist

juhul, kui e-õppesisu koostamine tuleneb Eesti Vabariigile siduvast rahvusvahelisest

kohustusest või rahvusvahelise organisatsiooni kohustuslikest standarditest, mille järgimine

eeldab õppesisu koostaja sõltumatust. Näiteks peab maailma dopinguvastase koodeksi12

kohaselt iga riiklik dopinguvastane organisatsioon tagama oma dopinguvastase programmi

sõltumatu rakendamise ning vältima riiklike spordiorganisatsioonide või antidopingu eest

vastutava valitsusasutuse sekkumist organisatsiooni tegevusse või juhtimisse. Sellises olukorras

on vaja piirata valdkondliku ministeeriumi kooskõlastuse raames tehtavat kontrolli.

Kontrollitakse vaid seda, kas õppesisu vastab Digiriigi Akadeemias avaldamiseks kehtestatud

nõuetele, ja kontroll ei hõlma õppesisu muutmist ega sisuliste suuniste andmist. Näiteks

Kultuuriministeerium ei saa Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse antidopingualase e-

koolituse kooskõlastamise käigus nõuda õppesisu muutmist.

Lõige 7 sätestab Digiriigi Akadeemia andmekogu vastutavad ja volitatud töötlejad. Eelnõus

kasutatakse andmekogu vastutava töötleja ja volitatud töötleja mõisteid avaliku teabe seaduse

tähenduses. Nimetatud seaduse kohaselt vastutab andmekogu pidamise korraldamise eest

vastutav töötleja ning volitatud töötleja täidab vastutava töötleja antud ülesandeid andmekogu

tehnilisel pidamisel. Eelnõu kohaselt on Digiriigi Akadeemia vastutavad töötlejad JDM ning

Digiriigi Akadeemiat kasutavad asutused ja juriidilised isikud. Andmekogu volitatud töötleja

on Registrite ja Infosüsteemide Keskus (RIK). Täpsem rollijaotus sätestatakse määruses.

JDM on Digiriigi Akadeemia äripoole omanik ning vastutab Digiriigi Akadeemia sisulise

juhtimise ja koolitusvajaduste kindlaksmääramise eest. JDM-i ülesannete hulka kuulub muu

hulgas Digiriigi Akadeemia kui riikliku e-õppekeskkonna strateegiline arendamine ning selle

tegevuse õiguslik suunamine. JDM korraldab koostöös volitatud töötlejaga Digiriigi

Akadeemia haldamist, arendamist ja elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega ning

12 2027_world_anti-doping_code_code_june_final.pdf.

28

täidab muid vastutava töötleja ülesandeid. Vastutava töötlejana otsustab JDM volitatud töötleja

määramise ja volituse ulatuse ning tagab isikuandmete kaitse nõuete täitmise, sealhulgas

andmesubjekti teavitamise isikuandmetega seotud rikkumisest seaduses ettenähtud juhtudel.

Digiriigi Akadeemiat kasutavad asutused ja juriidilised isikud vastutavad enda poolt

õppekeskkonnas kättesaadavaks tehtud e-õppe sisu, ajakohasuse ja nõuetekohasuse eest. Nad

määravad vajaduse korral õppesisu sihtrühma, haldavad juurdepääsuõigusi, lisavad ja

ajakohastavad õppesisu ning tagavad oma õppesisuga seotud nõuete, sealhulgas isikuandmete

töötlemise nõuete täitmise. Kuna JDM ja asjaomane asutus või juriidiline isik määravad koos

konkreetse e-koolituse või e-õppevara pakkumisega seotud isikuandmete töötlemise eesmärgid

ja vahendid, on nad isikuandmete kaitse üldmääruse artikli 26 tähenduses kaasvastutavad

töötlejad. Kaasvastutus piirdub üksnes konkreetse asutuse või juriidilise isiku pakutava

õppesisu ja sellega seotud õppijate isikuandmete töötlemisega ega laiene Digiriigi Akadeemia

kogu andmetöötlusele või teiste kasutajate õppesisuga seotud andmetöötlusele. Kaasvastutavate

töötlejate ülesannete ja vastutuse täpsem jaotus määratakse kindlaks isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 26 kohases kokkuleppes. Mitme asutuse koostöös loodud e-õppe puhul ei

reguleeri eelnõu asutustevahelist tööjaotust. Digiriigi Akadeemia õppekeskkonda lisatud e-

õppe sisu õigsuse, ajakohasuse ja nõuetele vastavuse eest vastutab e-õppe pakkuja ehk asutus,

kes e-õppe Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tegi. Vajaduse korral võivad need asutused

omavahel kokku leppida koolituse sisulise vastutaja ning muudatuste kooskõlastamise korra.

RIK on Digiriigi Akadeemia tehniline arendaja ja haldaja, kes vastutab infosüsteemi

arendamise, toimimise ning turvalisuse eest. RIK tagab Digiriigi Akadeemia tehnilise

töökindluse, kasutatavuse, autentimise, andmete säilitamise, juurdepääsu haldamise ja muud

tehnilised tegevused, mis on vajalikud Digiriigi Akadeemia eesmärkide saavutamiseks. Kuna

RIK töötleb isikuandmeid üksnes kaasvastutavate töötlejate nimel ja nende juhiste alusel

Digiriigi Akadeemia tehnilise toimimise tagamiseks, tegutseb ta isikuandmete kaitse

üldmääruse artikli 28 tähenduses volitatud töötlejana.

Lõige 8 sätestab Digiriigi Akadeemia andmekogus töödeldavate andmete säilitustähtajad.

Säilitustähtajad on määratud lähtuvalt andmete töötlemise eesmärgist, andmete olemusest ja

vajadusest tagada andmete säilitamine üksnes nii kaua, kui see on vajalik Digiriigi Akadeemia

ülesannete täitmiseks.

Sellest lähtuvalt jagunevad andmekogus töödeldavate andmete säilitustähtajad üldjuhul

kolmeks ja kümneks aastaks. Lühem, kolmeaastane säilitustähtaeg on ette nähtud andmetele,

mille pikemaajaline säilitamine ei ole Digiriigi Akadeemia ülesannete täitmiseks vajalik, samas

kui kümneaastast säilitustähtaega kohaldatakse andmetele, mille pikemaajalisem säilitamine on

vajalik õppekeskkonna konto, õppimise ja selle tulemuste kohta teabe säilitamiseks.

Kui õppija esitab taotluse kasutajakonto kustutamiseks, kustutatakse kasutajakonto ja sellega

seotud andmed viivitamata. Kui õppija Digiriigi Akadeemiat enam ei kasuta ega osale

õppetegevuses, kustutatakse kasutajakonto ja sellega seotud andmed.

Lõike 8 punkti 1 kohaselt säilitatakse õppija üldandmeid, kontaktandmeid ja elukohariigi

andmeid ning õppija suhtluse, tagasiside ja kasutajaeelistuste andmeid kümme aastat pärast

õppija viimast Digiriigi Akadeemiasse sisselogimist või õppetegevuses osalemist. Selline

säilitustähtaeg võimaldab õppijal kasutada Digiriigi Akadeemiat pika aja jooksul, ilma et peaks

korduvalt looma uusi kasutajakontosid, ning tagab kasutajakonto haldamiseks vajalike andmete

olemasolu konto aktiivse kasutamise ajal.

29

Üldandmete säilitamine kümme aastat pärast viimast õppetegevust on vajalik ka selleks, et

Digiriigi Akadeemias väljastatud tunnistusi ja tõendeid saaks siduda konkreetse õppijaga kogu

õppetegevuse andmete säilitamise aja jooksul. Kuna õppetegevuse, õppes osalemise, edenemise

ja õpitulemuste andmeid ning nende alusel väljastatud tunnistusi ja tõendeid säilitatakse sama

lõike punkti 3 kohaselt kümme aastat, peab sama aja jooksul olema võimalik tuvastada ka isik,

kellele tunnistus või tõend väljastati. Vastasel juhul ei oleks võimalik kontrollida tunnistuse või

tõendi kehtivust ega tõendada Digiriigi Akadeemias läbitud õppetegevust.

Samadel tingimustel säilitatakse ka kasutajaeelistuste, õppetegevusega seotud suhtluse ning

tagasiside andmeid. Eelnimetatud andmed on seotud konkreetse e-õppega, mida õppija on

läbinud. Nende andmete säilitamine võimaldab õppijale tema kasutajakonto olemasolu ajal

kuvada varasema õppetegevusega seotud eelistusi, huvivaldkondi ja muid kasutaja määratud

seadeid ning tagada Digiriigi Akadeemia järjepideva kasutuskogemuse. Kui eelistused

kustutada varem, võib õppija näiteks pärast kasutajaeelistuste andmete kustutamist saada

õppekeskkonnalt teavitusi, kuigi õppija määras varem, et ta seda ei soovi. Õppetegevusega

seotud suhtluse ja tagasiside andmete säilitamine võimaldab säilitada ka konkreetse e-õppega

seotud infovahetuse ja selle konteksti. Näiteks võib suhtlus või tagasiside puudutada õppija

esitatud ülesannet, sellele antud tagasisidet või muid e-õppe läbimisega seotud küsimusi. Nende

andmete varasem kustutamine võib muuta õppija jaoks ebaselgeks e-õppe läbimisega

seonduvad andmed.

Lõike 8 punkti 2 kohaselt säilitatakse käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2–4 ja 7–9

nimetatud andmeid kolm aastat pärast nende viimast ajakohastamist. Nende andmete hulka

kuuluvad kvalifikatsiooni, pädevuse ja oskuste andmed, töökoha ja tööhõive andmed,

valdkondlikud identifikaatorid, õppekeskkonna kasutamise ja seal tehtud toimingute andmed

ning kontrolli teostava isiku ja õppesisu pakkuja esindaja andmed. Nende andmete töötlemise

eesmärk on eelkõige õppetegevuse korraldamine, õppesisu ja õppekeskkonna arendamine,

sihtrühmade määramine ning kasutajakogemuse parandamine. Pärast nende eesmärkide

saavutamist ei ole andmete pikemaajaline säilitamine üldjuhul vajalik.

Lõike 8 punkti 3 kohaselt säilitatakse õppetegevuse, õppesisu, õppes osalemise, edenemise ja

õpitulemuste andmeid, sealhulgas väljastatud tunnistusi ja tõendeid, kümme aastat asjaomase

õppetegevuse lõpetamisest või tunnistuse või tõendi väljastamisest arvates. Säilitustähtaega

arvestatakse iga õppetegevuse läbimise või õppesisu omandamise kohta eraldi. See tähendab,

et üle kümne aasta vanused õppetegevuse andmed kustutatakse olenemata sellest, kas õppija

endiselt kasutab Digiriigi Akadeemiat või mitte. Näiteks kui õppija läbib ühe e-õppe

2027. aastal ja teise 2035. aastal, kustutatakse 2027. aasta e-õppe läbimise andmed 2037. aastal,

kuid 2035. aasta koolituse andmeid säilitatakse kuni 2045. aastani.

Õppetegevuse andmete pikem säilitamine on vajalik eelkõige e-õppe läbimise tõendamiseks,

kohustuslike koolituste läbimise kontrollimiseks ning õppijatele väljastatud tunnistuste ja

tõendite kontrollitavuse tagamiseks. Digiriigi Akadeemias pakutakse muu hulgas e-õpet, mille

läbimist võib olla vaja tõendada aastaid pärast õppetegevuse lõppu, sealhulgas juhul, kui õppija

soovib varem läbitud e-õppega arvestamist taotleda formaalõppe raames või kandideerib

tööturul uuele töökohale. Samuti võimaldab selline säilitustähtaeg esitada vajaduse korral

tõendeid vaide- või järelevalvemenetluses.

Lõike 8 punkti 4 kohaselt säilitatakse logiandmeid kolm aastat logikirje tekkimisest arvates.

Logiandmeid on vaja säilitada infosüsteemi turvalisuse tagamiseks, võimalike turvaintsidentide

uurimiseks, süsteemi kasutamise auditeerimiseks ja väärkasutuse või õigusrikkumiste

30

tuvastamiseks. Kolmeaastane säilitustähtaeg võimaldab vajaduse korral kontrollida ka pikema

aja jooksul ilmnenud turvaintsidente, säilitamata samas logiandmeid põhjendamatult kaua.

Säilitustähtaegade määramisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid

eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja säilitamise piiramise põhimõtteid. Andmeid säilitatakse

üksnes ulatuses ja aja jooksul, mis on vajalik Digiriigi Akadeemia seaduses sätestatud

eesmärkide saavutamiseks, õppetegevuse korraldamiseks, koolituste läbimise tõendamiseks

ning seadusest tulenevate kohustuste täitmiseks.

Lõikega 9 antakse Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada määrusega Digiriigi Akadeemia

andmekogu põhimäärus. Sätte eesmärk on tagada Digiriigi Akadeemia kui andmekogu ja

digitaalse õppekeskkonna toimimise regulatsiooni terviklikkus ja piisav detailsus, et seaduses

sätestatud üldpõhimõtteid täpsustada määruse tasandil. Volitusnorm võimaldab kehtestada

vajalikud täpsustused paindlikult ning neid tehnoloogia arengu ja praktilise vajaduse põhjal

ajakohastada.

Lõike 9 punkti 1 kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega vastutava ja volitatud

töötlejate ülesanded. Määruses täpsustatakse JDM-i, Digiriigi Akadeemiat kasutavate asutuste

ja juriidiliste isikute ning RIK-i rollid ja ülesanded andmekogu pidamisel. Muu hulgas

sätestatakse e-õppe haldamise, juurdepääsuõiguste korraldamise, kasutajatoe, andmekaitse,

andmevahetuse ja infosüsteemi tehnilise haldamisega seotud ülesanded. See tagab töötlejate

õiguste, kohustuste ja vastutuse selguse.

Lõike 9 punkti 2 kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega Digiriigi Akadeemiasse

kantavate andmete täpne koosseis, sealhulgas isikustamata andmete koosseis. Määruses

täpsustatakse seaduses nimetatud andmekategooriate sisu ning määratakse kindlaks andmed,

mida Digiriigi Akadeemias töödeldakse. See võimaldab tagada andmete minimaalsuse

põhimõtte järgimise ning üheselt määrata, milliseid andmeid kogutakse õppijate, õppetegevuse,

õppesisu ja andmekogu kasutamise kohta.

Lõike 9 punkti 3 kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega andmete edastamise ja

väljastamise kord. Määruses sätestatakse andmete väljastamise viisid, juurdepääsutingimused

ning andmed, mida võib kuvada õppijale, e-õppe pakkujale, tööandjale ning e-koolituse

läbimist või e-õppevara omandamist kontrollivale asutusele. Samuti täpsustatakse andmete

väljastamise alused ja ulatus, et tagada isikuandmete õiguspärane töötlemine ning

andmesubjektide õiguste kaitse.

Lõike 9 punkti 4 kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega andmekogu kasutamise

kord ja sellega liidestamise tingimused. Määruses täpsustatakse andmekogu kasutamisega

seotud tingimused, sealhulgas andmete esitamise viisid, juurdepääsu korraldus ning kasutajate

õigused ja kohustused. Liidestamise tingimused võimaldavad määrata kindlaks nõuded, millele

Digiriigi Akadeemiaga andmeid vahetavad infosüsteemid peavad vastama.

Lõike 9 punkti 5 kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega andmeandjad ja nende

edastatavad andmed. Andmeandjate ja edastatavate andmete täpne kindlaksmääramine tagab

andmekogu andmete kvaliteedi, usaldusväärsuse ja õiguspärase kogumise.

Lõike 9 punkti 6 kohaselt kehtestatakse e-õppe sisulised tehnilised ja vormilised nõuded

Vabariigi Valitsuse määrusega. Sätte eesmärk on tagada Digiriigi Akadeemias kättesaadava e-

õppe ühtlane kvaliteet, kasutatavus ja vastavus Digiriigi Akadeemia eesmärkidele. Arvestades,

31

et Digiriigi Akadeemiasse koondatakse eri asutuste loodud e-õpet, on vaja kehtestada ühtsed

miinimumnõuded, mis tagavad, et õppekeskkonnas pakutav õppesisu oleks korrektne ja

kvaliteetne, metoodiliselt läbimõeldud ning tehniliselt kasutatav. Nõuete kehtestamine aitab

vältida seda, et õppekeskkonda jõuavad väga erineva tehnilise kvaliteediga või piiratud

kasutusväärtusega materjalid. Kui see juhtuks, oleks raskendatud nende laiapõhjaline

kasutamine ning väheneks Digiriigi Akadeemia usaldusväärsus riikliku keskse

õppekeskkonnana. Samuti loob ühtne nõuete raamistik eelduse, et keskset e-õpet saab kasutada

asutusteüleselt ning see on kohandatavad eri sihtrühmade jaoks.

Lõike 9 punkti 7 kohaselt antakse Vabariigi Valitsusele volitus sätestada Digiriigi Akadeemia

põhimääruses e-õppe läbimise või õppes osalemise kohta väljastatavad dokumendid ja nendele

esitatavad nõuded. Volitusnormi eesmärk on kehtestada ühtsed alused Digiriigi Akadeemias

toimuvas õppes osalemise, selle läbimise ja õpiväljundite saavutamise tõendamiseks.

Volitusnorm on vajalik, kuna Digiriigi Akadeemias pakutakse peale täienduskoolituste ka muud

e-õpet, millele täienduskoolituse regulatsioon ei kohaldu. Kui e-koolitus on käsitatav

täienduskoolitusena, kohaldatakse selle läbimise või selles osalemise kohta väljastatavatele

dokumentidele täiskasvanute koolituse seaduse § 9 lõike 1 alusel kehtestatud täienduskoolituse

standardi nõudeid.

Lõike 9 punkti 8 kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega muud andmekogu

pidamise, haldamise ja kasutamisega seotud korralduslikud küsimused. Volitusnorm võimaldab

reguleerida Digiriigi Akadeemia toimimiseks vajalikke küsimusi, mida ei ole otstarbekas

seaduses üksikasjalikult sätestada. Määruses reguleeritakse muu hulgas andmete järelevalve

korraldust, andmekogu rahastamist ja lõpetamist ning muid andmekogu toimimiseks vajalikke

korralduslikke küsimusi. Samuti hõlmavad määruse sätted e-õppe kvaliteedile esitatavaid

nõudeid.

Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse käesoleva eelnõuga loodavat HaS § 369 lõiget 1

punktiga 11, mille kohaselt täiendatakse Digiriigi Akadeemia eesmärke võimalusega kuvada

kasutajale ülevaade läbitud õppest ning soovitusi selle kohta, millist e-õpet tulevikus läbida

(ehk nn personaalne õpirada). Sätte eesmärk on luua õiguslik alus Digiriigi Akadeemia

arendamiseks kasutajakeskseks õppekeskkonnaks, mis toetab õppija teadlikku ja järjepidevat

arengut. Ülevaade läbitud e-koolitustest ja omandatud e-õppevarast võimaldab kasutajal saada

tervikpildi oma varasemast õppetegevusest Digiriigi Akadeemia õppeplatvormil ning lihtsustab

omandatud teadmiste ja oskuste jälgimist. Soovituste kuvamine aitab kasutajal leida tema

varasema õppetegevuse või enda valitud huvivaldkondadega seotud e-koolitusi ja e-õppevara.

Näiteks võib õppekeskkond kuvada küberturvalisuse algkursuse läbinud kasutajale teisi sama

teemavaldkonna e-koolitusi ja e-õppevara. Soovitused koostatakse kasutaja Digiriigi

Akadeemias läbitud õppetegevuse, tema enda vabatahtlikult märgitud huvivaldkondade ning

õppesisule lisatud teemade ja muude kirjeldavate tunnuste alusel. Kasutajale antakse võimalus

huve ja eelistusi muuta, kustutada ja soovitustest loobuda. Soovituste eesmärk on parandada

õppesisu leitavust ning need on üksnes abistava iseloomuga ega mõjuta kasutaja õigusi,

kohustusi ega juurdepääsu õppesisule. Kasutaja otsustab ise, millist õppesisu ta soovib

kasutada.

Eelnõu § 1 punktiga 3 muudetakse HaS § 369 lõiget 7. Alates 30.06.2027 võtab volitatud

töötleja rolli RIK-ilt üle Riigi Infosüsteemide Amet (RIA). Muudatus on seotud riigi IKT

konsolideerimisega, mille raames koondatakse Digiriigi Akadeemia kui keskse teenuse

tehniline osutamine RIA-sse.

32

Digiriigi Akadeemia on keskne teenus, kuna selle eesmärk on pakkuda avaliku sektori

asutustele ühist digitaalset õppekeskkonda ja sellega seotud funktsionaalsusi, mille järele esineb

asutuste ülene vajadus. Teenuse keskne korraldamine võimaldab koondada eri asutuste e-õppe

ühte keskkonda, kasutada sama õppesisu asutuste üleselt ning korraldada õppetegevuse

arvestust ja haldamist ühtsetel alustel. Sellega vähendatakse vajadust arendada ja hallata

asutustes paralleelseid õppekeskkondi ning dubleerida sama või sarnase õppesisu

väljatöötamist.

Keskse teenuse olemust toetab ka asjaolu, et Digiriigi Akadeemia ei ole kavandatud ühe asutuse

sisemise töövahendina, vaid ühise riikliku lahendusena, mida kasutavad eri avaliku sektori

asutused. Digiriigi Akadeemia kaudu saab õppesisu teha kättesaadavaks eri asutustele ja

sihtrühmadele ning pidada ühtses keskkonnas arvestust õppetegevuse üle. Teenuse keskne

osutamine võimaldab rakendada ühtseid andmetöötluse, juurdepääsu, tehnilise halduse ja

andmevahetuse põhimõtteid.

Keskse lahenduse lisandväärtus seisneb seega eelkõige selles, et ühise vajadusega

funktsionaalsust ei pea iga asutus eraldi välja arendama ega ülal pidama. Digiriigi Akadeemia

loob ühise tehnilise ja korraldusliku aluse e-õppe pakkumiseks, haldamiseks ja kättesaadavaks

tegemiseks ning võimaldab avaliku sektori ressursse kasutada tõhusamalt.

Eelnõu § 2 sätestab erandkorras jõustumistähtajad personaalsele õpirajale ja volitatud töötleja

vahetamisele.

Eelnõu § 2 lõike 1 kohaselt võtab RIA RIK-ilt üle Digiriigi Akadeemia volitatud töötleja rolli

alates 30.06.2027. Muudatus jõustub hiljem seetõttu, et ülesande üleandmiseks on vajalik teha

ettevalmistusi. Vajalikud tegevused ülesande üleandmiseks RIK-ilt RIA-le saavad valmis

30.06.2026.

Eelnõu § 2 lõike 2 kohaselt on õppesoovituste (personaalse õpiraja) muudatuse jõustumine

eelnõus ette nähtud hilisemal kuupäeval, s.o 2028. aasta 1. jaanuaril. Muudatus jõustub hiljem

seetõttu, et enne personaalse õpiraja funktsionaalsuse rakendamist tuleb tagada Digiriigi

Akadeemias vastav tehnoloogiline valmisolek. Personaalse õpiraja lahenduse

kasutuselevõtmiseks on Digiriigi Akadeemias vaja teha arendustöid, sealhulgas töötada välja

kasutajaliidese, andmetöötluse ja soovituste kuvamise loogika. Seetõttu ei jõustu kõnealune

säte samal ajal ülejäänud regulatsiooniga, vaid alles pärast seda, kui infosüsteemis on vajalikud

arendused ellu viidud.

3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs

Seotud põhiõigused:peamiselt õigus vabale eneseteostusele (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS)

§ 19) ja õigus eraelu puutumatusele (PS § 26). Eelnõu on aga ka seotud PS §-ga 12

(võrdsuspõhiõigus) ja PS §-ga 37 (õigus haridusele). Kahte viimast põhiõigust käesoleva

seaduse muudatused ei riiva, vaid pigem toetavad, kuna igaüks saab endale Digiriigi

Akadeemiasse konto teha ning seal oma teadmisi huvi pakkuval alal täiendada. Seetõttu riive

seisukohalt nendele analüüsis ei keskenduta.

PS § 12 lõike 1 kohaselt on kõik seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse,

rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste,

samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

33

PS § 19 kohaselt on igaühel õigus vabale eneseteostusele. Vaba eneseteostus kui inimväärikuse

väljendus hõlmab kogu mõeldavat inimtegevust. Eneseteostusvabaduse elemendid on vaba

enesemääramine, vaba eneseväljendus ja enesekujutamine ning tegutsemisvabadus ehk

vabadus teha seda, mida isik soovib, või jätta tegemata see, mida ei soovi.13

PS § 26 kohaselt on igaühel õigus perekonna- ja eraelu puutumatusele. Riigiasutused, kohalikud

omavalitsused ja nende ametiisikud ei tohi kellegi perekonna- ega eraellu sekkuda muidu, kui

seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste

ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

PS § 37 esimese lause kohaselt on igaühel õigus haridusele.

 Isikuline kaitseala. Nimetatud põhiõigused on PS § 9 lõike 1 järgi igaühe õigused. PS § 9

lõikes 1 loetletud kõigi ja igaühe õigused, vabadused ja kohustused on võrdselt nii Eesti

kodanikel kui ka Eestis viibivatel välisriikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel.

Juriidilistele isikutele laienevad põhiõigused niivõrd, kui see on kooskõlas juriidiliste

isikute üldiste eesmärkide ja asjakohaste põhiõiguste olemusega (PS § 9 lg 2). Juriidiline

isik on abstraktsioon ega saa evida inimväärikust või muid inimlikke omadusi. Küsimusele,

kas juriidilistel isikutel saab olla õigus vabale eneseteostusele, tuleb vastata siiski jaatavalt.

Eneseteostusvabaduse kandjad on vähemalt need juriidilised isikud, kelle eesmärk on

füüsilisest isikust liikmete või omanike õiguste ja vabaduste tagamine.14 Lisaks võib PS § 9

lõike 2 kohaselt võrdsuspõhiõigus samuti laieneda juriidilistele isikutele.15

 Esemeline kaitseala. Üldise võrdsuspõhiõiguse esemeline kaitseala hõlmab kõiki

eluvaldkondi.16 Riigikohus tõdeb, et esemeliselt kaitseb PS § 26 kõiki eraelu valdkondi, mis

ei ole kaitstud eriõigustega.17 Informatsiooniline enesemääramine tähendab igaühe õigust

ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse, seetõttu on

eraelu kaitse üks olulisi valdkondi isikuandmete kaitse. Riigikohtu halduskolleegium on

märkinud: „Eraelu puutumatuse riivena käsitatakse muu hulgas isikuandmete kogumist,

säilitamist, kasutamist ja avalikustamist.“18 Paragrahviga 26 kaitstud eraelu sfääri kuuluvad

muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning õigus oma sõnale ja

pildile.

Kuivõrd eraelu puutumatuse kaitse (PS § 26) on vaba eneseteostuse (PS § 19) suhtes

erinorm, siis piisab PS § 26 kontrollist.

PS § 26 riive lubatavuse analüüs

Piiriklausel. Paragrahv 26 on sätestatud kvalifitseeritud seadusereservatsiooniga. PS § 26 teise

lause kohaselt võib sekkuda perekonna- ja eraellu tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste

inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks. PS §

13 Põhiseaduse kommentaarid, § 19 p 4. https://pohiseadus.ee/sisu/3490.

Vt ka nt R. Maruste. Konstitutsionalism ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitse. Juura 2004, lk 347–348. T. Annus.

Riigiõigus. 2. tr. Juura 2006, lk 255–256. 14 Põhiseaduse kommenteeritud väljaanne, § 19 p 10. https://pohiseadus.ee/sisu/3490. 15 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 11. märtsi 2015. a otsus nr 3-4-1-51-14, p 60. 16 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 1. oktoobri 2007. a otsus nr 3-4-1-14-07, p 13. 17 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 25. juuni 2009. a otsus nr 3-4-1-3-09, p 16. 18 Riigikohtu halduskolleegiumi 12. juuni 2012. a otsus nr 3-3-1-3-12, p 19.

34

11 näeb ette kõigi põhiõiguste piiramise üldised tingimused, sealhulgas proportsionaalsuse

põhimõtte. Põhiõigusi võib piirata üksnes juhul, kui piirang ei ole vastuolus PS-iga, põhiõiguse

piiramiseks on seaduslik alus ja piirang on demokraatlikus ühiskonnas vajalik ega moonuta

konkreetse põhiõiguse olemust. Paragrahvi 26 teises lauses on sätestatud kvalifitseeritud

seadusereservatsioon, mis lubab eraelu riivata üksnes seadusega või seaduse alusel ja § 26 teises

lauses kindlaks määratud põhjustel. Eelnõuga kaasneva PS § 26 riive legitiimne eesmärk on

eelkõige teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse. Isikuandmete töötlemine Digiriigi

Akadeemias on vajalik õppetegevuse korraldamiseks ning õppetegevuses osalemise ja selle

läbimise kohta õigete ja usaldusväärsete andmete tagamiseks. Sellega kaitstakse nii

andmesubjekti õigust tema kohta käivate andmete õigsusele kui ka nende isikute õigusi, kellel

on õigus tugineda Digiriigi Akadeemias kajastatud õppetegevuse andmetele. Sõltuvalt

konkreetse kohustusliku koolituse eesmärgist võib riive teenida ka PS § 26 teises lauses

nimetatud tervise või avaliku korra kaitse eesmärki. Digiriigi Akadeemias toimuv isikuandmete

töötlemine võib teenida tervise kaitse eesmärki eelkõige juhul, kui Digiriigi Akadeemias

korraldatava kohustusliku või tööülesannetest tuleneva e-koolituse eesmärk on tagada inimese

enda või teiste isikute elu ja tervise kaitseks vajalike teadmiste ja oskuste omandamine. Avaliku

korra kaitse eesmärki võib e-õpe täita siis kui eesmärk on anda avalikke ülesandeid täitvale

isikule teadmised ja oskused, mis on vajalikud avalikku korda ähvardavate ohtude

ennetamiseks või avaliku korra kaitsmiseks. Isikuandmete töötlemine võimaldab sellisel juhul

korraldada koolitust, pidada arvestust selle läbimise üle ning vajaduse korral kontrollida

koolituskohustuse täitmist.

Kõnealuse eelnõuga luuakse seadusesse alus isikuandmete töötlemiseks Digiriigi Akadeemias.

Sätestatav piirang peab olema proportsionaalne ehk sobiv, vajalik ja mõõdukas.

 Sobivus. Abinõu on sobiv siis, kui see soodustab piirangu eesmärgi saavutamist.19

Eesmärgi saavutamiseks võetakse eelnõuga meetmeid, millega piiratakse õigust

perekonna- ja eraelu puutumatusele.

Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneva eraelu riive eesmärk on tagada, et riikliku

digitaalse õppekeskkonna kaudu oleks võimalik õiguspäraselt korraldada õppetegevust, pidada

arvestust õppetegevuses osalemise ja e-õppe läbimise üle, tõendada e-õppe läbimist ning

kontrollida õigusaktidest või töökorraldusest tuleneva kohustusliku e-õppe läbimist. Samuti on

eesmärk tagada avaliku sektori asutuste ühiste e-koolituste ja ühise e-õppevara kättesaadavus,

vähendada koolituskorralduse killustatust ning toetada digipädevuste, infoturbe, andmekaitse,

elanikkonnakaitse ja muude riigi toimimise seisukohalt oluliste oskuste ja teadmiste süsteemset

arendamist.

Isikuandmete töötlemine on nende eesmärkide saavutamiseks sobiv abinõu, sest Digiriigi

Akadeemia ei saa täita oma ülesandeid üksnes isikustamata või üldise infokeskkonnana.

Õppekeskkonna kaudu pakutav e-õpe eeldab õppija tuvastamist, et oleks võimalik seostada

konkreetne õppetegevus konkreetse isikuga. Ilma õppija tuvastamiseta ei oleks võimalik anda

õppijale ülevaadet tema läbitud e-õppest, väljastada talle tunnistust, kuvada personaalset

õpiteekonda ega võimaldada õppetegevuse jätkamist sealt, kus see pooleli jäi. Seega on õppija

üldandmete ja õppetegevusega seotud andmete töötlemine otseses põhjuslikus seoses Digiriigi

Akadeemia eesmärgiga pakkuda toimivat ja kasutajakeskset e-õppe keskkonda.

Riive on sobiv ka kohustusliku e-õppe läbimise kontrolli eesmärgi saavutamiseks. Kui

19 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 15. detsembri 2009. a otsus nr 3-4-1-25-09, p 24.

35

õigusaktist, töökorraldusest või pädeva asutuse otsusest tuleneb kohustus läbida konkreetne e-

õpe, peab olema võimalik tuvastada, kas kohustatud isik on koolitust alustanud, selle läbinud

ning millal ja millise tulemusega ta selle läbis. Selline kontroll ei ole võimalik ilma isikustatud

õpiandmeteta. Anonüümne statistika või üldine teave koolitusel osalemise kohta ei võimalda

kindlaks teha, kas konkreetne kohustatud isik on oma kohustuse täitnud. Seetõttu aitab

isikuandmete töötlemine vahetult kaasa kohustuslike koolituste läbimise tõendamisele ja

kontrollimisele.

Samuti on andmete töötlemine sobiv abinõu avaliku sektori koolituskorralduse ühtlustamiseks

ja tõhustamiseks. Digiriigi Akadeemia kaudu saab koondada kõigi avaliku sektori asutuste

jaoks olulise e-õppe ühte digitaalsesse õppekeskkonda, teha see kättesaadavaks vajalikele

sihtrühmadele ning pidada arvestust nende kasutamise üle. Selline arvestus võimaldab hinnata,

millises e-õppes osaletakse, millised sihtrühmad seda läbivad ning millistes valdkondades võib

olla vajadus täiendava e-õppe või õppesisu ajakohastamise järele. Seega toetab andmetöötlus

andmepõhist juhtimist ja aitab vältida olukorda, kus koolitusvajadusi hinnatakse üksnes

eelduste või mittetäieliku teabe põhjal.

Eelnõus kavandatud andmetöötlus ei ole eesmärgist lahutatud ega kõrvaline, vaid moodustab

Digiriigi Akadeemia toimimise lahutamatu osa. Digitaalse õppekeskkonna eesmärk ei ole

üksnes õppematerjalide passiivne avaldamine, vaid õppetegevuse korraldamine, läbimise

tõendamine, õpiandmete kasutamine ja vajaduse korral nende väljastamine seaduses sätestatud

juhtudel. Kui andmeid ei töödeldaks või nende töötlemiseks puuduks seaduslik alus, ei oleks

võimalik Digiriigi Akadeemiat kasutada keskse riikliku digitaalse õppekeskkonnana nendes

olukordades, kus õppetegevuse läbimine peab olema tõendatav või kontrollitav.

Sobivuse hindamisel on oluline ka see, et eelnõu loob senise ebamäärase või hajusa

andmetöötluse asemel selge seadusliku aluse. Digiriigi Akadeemia on juba kasutusel ning selle

kasutajaskond ja õppevara hulk on kasvanud. Kuna regulatsioon puudub, ei ole aga piisavalt

selgelt sätestatud, milliseid andmeid, millisel eesmärgil, kelle poolt võib töödelda ja kellele

väljastada. Seaduse tasandil regulatsiooni kehtestamine aitab seega saavutada õigusselguse ja

läbipaistvuse eesmärgi ning vähendab meelevaldse või ebaühtlase andmetöötluse riski. Ka

selles tähenduses on eraelu riivet põhjustav regulatsioon sobiv abinõu, sest see ei loo

andmetöötlust üksnes juurde, vaid paneb olemasoleva ja vajaliku andmetöötluse selgesse

õiguslikku raamistikku.

Digiriigi Akadeemia kaudu andmete töötlemine aitab kaasa ka laiemale avalikule huvile.

Avaliku sektori töötajate ja elanikkonna teadmiste ning oskuste arendamine on vajalik digiriigi

toimimise, avalike teenuste kvaliteedi, infoturbe, kriisivalmiduse ja elanikkonnakaitse

seisukohalt. Kui riigil puudub keskne ja usaldusväärne võimalus pakkuda sellist e-õpet ning

vajaduse korral tõendada selle läbimist , on nende eesmärkide saavutamine raskendatud.

Seetõttu soodustab Digiriigi Akadeemia andmetöötluse regulatsioon otseselt ja praktiliselt

avaliku huvi eesmärkide saavutamist.

Eeltoodut arvestades on Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasnev eraelu puutumatuse riive

sobiv. Isikuandmete töötlemine aitab saavutada eelnõu eesmärke, sest see võimaldab õppija

tuvastamist, õppetegevuse korraldamist, koolituste läbimise tõendamist, kohustuslike

koolituste läbimise kontrollimist, e-õppe kasutamise analüüsi ning keskse digitaalse

õppekeskkonna õiguspärast ja läbipaistvat toimimist. Ilma sellise andmetöötluseta ei oleks

eelnõuga kavandatud eesmärgid saavutatavad.

36

 Vajalikkus. Abinõu on vajalik, kui eesmärki ei ole võimalik saavutada mõne teise,

isikut vähem koormava abinõuga, mis on vähemalt sama efektiivne.

Digiriigi Akadeemia regulatsiooni puhul ei ole tuvastatud samaväärselt tõhusat ja vähem

riivavat alternatiivi. Kui jätkub praegune olukord, kus e-õpet hallatakse ning koolituste läbimist

tõendatakse eri asutustes eraldi, ei ole võimalik tagada ühtset ja õiguspärast andmetöötluse

raamistikku ega kohustuslike koolituste läbimise kontrolli usaldusväärsel viisil.

Detsentraliseeritud lahendus, kus iga asutus peaks eraldi pidama arvestust oma e-õppe läbimise,

õppijate kohta, oleks isiku jaoks tegelikult koormavam ja läbipaistmatum. Sellisel juhul

töödeldaks isikuandmeid mitmes keskkonnas, erinevate reeglite, ligipääsude ja

säilitustähtaegade alusel. Keskne seadusega reguleeritud digitaalne õppekeskkond võimaldab

seevastu koondada andmetöötluse ühtse õigusliku ja tehnilise kontrolli alla, seaduses määrata

töötlemise eesmärgid, andmekategooriad, vastutavad töötlejad, väljastamise alused ja

säilitustähtaja ning rakendada ühtseid turva- ja logimisnõudeid.

Samuti ei oleks eesmärki võimalik saavutada pelgalt anonüümse või isikustamata e-õppe

pakkumisega. Anonüümne kasutus võib sobida üldiste teabematerjalide puhul, kuid see ei

võimalda õppijat tuvastada, koolituse läbimist tõendada, tunnistust või tõendit väljastada ega

kohustuslike koolituste läbimist kontrollida. Eriti juhul, kui koolituse läbimine tuleneb

õigusaktist või on seotud tööandja või pädeva asutuse kohustusega tagada teatud teadmiste

olemasolu, on isikustatud arvestus vältimatu. Seetõttu ei oleks anonüümne või üksnes

vabatahtlikult esitatav teave sama tõhus abinõu.

Vähem riivava alternatiivina võiks kõne alla tulla üksnes see, et õppija esitab e-õppe läbimise

tõendi igale asutusele ise. Selline lahendus ei oleks aga sama tõhus ega õiguskindel, sest see

suurendaks halduskoormust nii õppijale kui ka töökoormust asutustele, tekitaks tõendite

kontrollimise ja säilitamise dubleerimist ega tagaks kohustuslike koolituste läbimise üle

usaldusväärset ja ajakohast ülevaadet. Seetõttu on Digiriigi Akadeemia keskne ja seadusega

reguleeritud andmetöötlus vajalik abinõu.

 Mõõdukus. Abinõu mõõdukuse üle otsustamiseks tuleb kaaluda ühelt poolt

põhiõigusse sekkumise ulatust ja intensiivsust ning teiselt poolt piirangu eesmärgi

tähtsust.20 Tuleb vaagida, kas eelnõu eesmärk kaalub üles perekonna- ja eraelu

puutumatuse riive.

Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasnev eraelu riive on piiratud ja eesmärgipärane.

Andmeid töödeldakse üksnes Digiriigi Akadeemia toimimiseks, õppetegevuse korraldamiseks,

e-õppe läbimise tõendamiseks, kohustusliku õppetegevuse läbimise kontrollimiseks ning e-

õppe arendamiseks vajalikus ulatuses. Tegemist ei ole üldise ega piiramatu andmekogumisega,

vaid seaduses piiritletud eesmärkide ja andmekategooriatega.

Riive intensiivsust vähendab esiteks see, et Digiriigi Akadeemia kasutamine ei ole

elanikkonnale üldiselt kohustuslik. Elanikkonna puhul tekib andmetöötlus eeskätt siis, kui isik

otsustab õppekeskkonda kasutada ja e-õppes osaleda. Avaliku sektori töötajate puhul võib

teatud e-õppe läbimine olla tööülesannete või õigusaktist tuleneva kohustuse tõttu vajalik, kuid

ka sellisel juhul on andmetöötlus seotud konkreetse koolituse läbimise, selle tõendamise või

kohustuse täitmise kontrolliga. Seega ei puuduta regulatsioon automaatselt ega igapäevaselt

20 Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17. juuli 2009. a otsus nr 3-4-1-6-09, p 21.

37

kõiki isikuid, vaid üksnes neid, kes kasutavad Digiriigi Akadeemiat või kelle puhul on koolituse

läbimise kontrollimiseks olemas õiguslik alus.

Teiseks on andmete väljastamine seaduses piiratud konkreetsete kasutusjuhtudega. Andmeid

võib väljastada õppijale endale, õppetegevusega seotud asutusele, pädevale valitsusasutusele

või koolituse korraldajale üksnes seaduses sätestatud eesmärkidel ja vajalikus ulatuses.

Kohustusliku õppetegevuse puhul on andmete väljastamise ulatus piiratud peamiselt teabega

selle kohta, kas isik on õppetegevust alustanud ja selle läbinud, ning läbimise aja ja tulemusega.

Üksikasjalikumad õpitulemused, testitulemused või tegevuslogid on lubatud üksnes juhul, kui

see on kohustuse täitmise kontrollimiseks vältimatult vajalik. Selline lahendus järgib andmete

minimaalsuse põhimõtet ja väldib liigset sekkumist eraellu.

Kolmandaks toetavad mõõdukust seaduses ja rakendusaktides ette nähtavad korralduslikud ja

tehnilised kaitsemeetmed. Regulatsioon määrab vastutavad töötlejad, näeb ette andmete

väljastamise üle arvestuse pidamise, logimise, autentimise ja autoriseerimise nõuded ning

võimaldab täpsustada andmete täpset koosseisu ja väljastamise korda määruse tasandil. Need

meetmed aitavad tagada, et andmetele pääsevad ligi üksnes selleks õigustatud isikud, andmete

kasutamine on kontrollitav ning võimalikud väärkasutuse juhtumid on tuvastatavad.

Neljandaks on taotletav avalik huvi kaalukas. Digiriigi Akadeemia aitab tagada, et avaliku

sektori töötajatel ja elanikkonnal oleks parem ligipääs digipädevuste, infoturbe, andmekaitse,

elanikkonnakaitse ja muude riigi toimimise seisukohalt oluliste teemade e-õppele. Ühtne

digitaalne õppekeskkond võimaldab vähendada dubleerivat koolituste arendamist, parandada

koolituste kvaliteeti ja kättesaadavust ning toetada avaliku sektori töökorraldust ja teenuste

kvaliteeti. Kohustuslike koolituste puhul aitab regulatsioon tagada, et seadusest või

töökorraldusest tulenevad teadmiste ja oskuste nõuded on tegelikult täidetavad ja

kontrollitavad.

Eeltoodust tulenevalt ei ole eraelu puutumatuse riive Digiriigi Akadeemia regulatsiooni puhul

ülemäärane. Riive on seadusega ette nähtud, eesmärgipäraselt piiritletud ja kaitsemeetmetega

maandatud, samas kui saavutatav avalik hüve on oluline. Seetõttu on Digiriigi Akadeemia

regulatsioon eraelu puutumatuse piiramisel mõõdukas.

Kokkuvõttes on Digiriigi Akadeemia regulatsioon sobiv, kuna see aitab saavutada keskse

digitaalse õppekeskkonna ja õpiandmete õiguspärase töötlemise eesmärki; vajalik, kuna sama

eesmärki ei ole võimalik saavutada sama tõhusalt vähem riivavate vahenditega, ning mõõdukas,

kuna andmetöötluse ulatus on seadusega piiratud, andmete väljastamine on seotud konkreetsete

eesmärkidega ja riive kaalub üles Digiriigi Akadeemia kaudu saavutatav avalik huvi.

Formaalse põhiseaduspärasuse aspekte on täpsemalt selgitatud seletuskirja punkti 3.1 vastava

sätte juures. Eespool öeldut arvestades on meetmed põhiseaduspärased.

4. Eelnõu terminoloogia

HaS-is võetakse kasutusele termin „keskne e-koolitus ja e-õppevara“.

E-koolitusena mõistetakse digitaalses õppekeskkonnas toimuvat täienduskoolitust, millele

kohaldatakse täiskasvanute koolituse seadust.

E-õppevarana mõistetakse digitaalset õppematerjali või õppesisu, mida kasutatakse

38

mitteformaalõppe läbiviimiseks või muu õppe toetamiseks ning teadmiste, oskuste või

pädevuste omandamiseks.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle Euroopa Liidu õigust, kuid eelnõu on sellega kooskõlas. Eelnõus on

arvestatud isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate nõuetega, mille järgi antakse inimesele

selge kontroll oma andmete üle ja võimaldatakse senisest tõhusamalt kasutada nimetatud

määrusest tulenevaid õigusi.

6. Seaduse mõjud

Eelnõu avaldab valdavalt positiivset mõju, parandades e-õppe- kättesaadavust ning kvaliteeti,

ühtlustades avaliku sektori koolituskorraldust ning suurendades teadmisi ja oskusi nii avalikus

sektoris kui ka kogu elanikkonnas. Mõju on enamasti keskmise ulatusega ja avaldub järk-

järgult, olles lühiajaliselt mõnes osas (nt asutuste kohandumine) neutraalne või mõõdukalt

koormav, kuid pikas vaates selgelt positiivne, sealhulgas kulude vähenemise ja töökorralduse

tõhustumise kaudu. Mõjud majandusele, julgeolekule ja keskkonnale on pigem kaudsed ja

positiivsed, samas kaasnevad riskid on väikesed ja maandatavad.

Eelnõu mõju töö- ja halduskoormusele erineb sihtrühmade kaupa. Elanikkonnale on Digiriigi

Akadeemia kasutamine üldjuhul vabatahtlik, kuid kohustusliku õppesisu läbimine võib

tuleneda seadusest või töösuhtest. Täidesaatva riigivõimu asutustele võib kaasneda keskse e-

õppe kättesaadavaks tegemise, nõuetele vastavuse hindamise ja e-õppe ajakohastamisega

seonduvalt teatav töökoormus. Eraõiguslikele juriidilistele isikutele võib kaasneda

kooskõlastuse taotlemise ja tingimustele vastavuse tõendamise koormus, kuid Digiriigi

Akadeemias e-õppe kättesaadavaks tegemine on neile võimalus, mitte kohustus.

Mõjutatud sihtrühmad on: 1. Eesti elanikud, kellele pakutakse Digiriigi Akadeemia kaudu e-õpet: 2026. aasta

seisuga elas Eestis 1 360 745 inimest, neist 1 155 501 vanemad kui 15 aastat.21 Kuna

Digiriigi Akadeemia kaudu e-õppe läbimine ei ole elanikkonnale kohustuslik, siis

mõjutavad muudatused vaid neid, kes on Digiriigi Akadeemia õppurid. 2026. aasta

oktoobri seisuga on Digiriigi Akadeemias registreeritud kasutajaid umbes 50 000,

sealhulgas avaliku sektori töötajad. Potentsiaalselt mõjutab eelnõu ka neid õppijaid, kes

pole veel Digiriigi Akadeemia kasutajad, aga võivad selleks tulevikus saada.

2. Avalikud teenistujad ja avaliku sektori töötajad laiemalt (sh töölepingulised),

kellele pakutakse Digiriigi Akadeemia kaudu e-õpet: avalikus sektoris töötas

2024. aasta seisuga 138 313 töötajat, kellest ligikaudu viiendiku moodustasid avalikud

teenistujad.22 Kuna Digiriigi Akadeemia kaudu e-õppe läbimine ei ole üldjuhul kogu

avalikule sektorile kohustuslik, siis mõjutavad muudatused vaid neid, kes on

vabatahtlikult Digiriigi Akadeemia õppurid või kuuluvad sihtrühma, kellele on

eriseadusega pandud teatud konkreetse koolituse läbimise kohustus (nt

elanikkonnakaitse, tuleohutuse koolitus). 2026. aasta oktoobri seisuga on Digiriigi

Akadeemias registreeritud kasutajaid umbes 50 000, sealhulgas avaliku sektori töötajad.

3. Avaliku sektori asutused, kes teevad Digiriigi Akadeemia kaudu kättesaadavaks

oma e-õppe:2026. aasta seisuga on koostööleppe Digiriigi Akadeemias oma e-õppea

21 Statistikaamet 2026. RV021. RV021: RAHVASTIK, 1. JAANUAR | Sugu, Aasta ning Vanuserühm. Statistika

andmebaas. 22 Rahandusministeerium. Avaliku sektori statistika | Rahandusministeerium.

39

kättesaadavaks tegemiseks sõlminud ligikaudu 25 asutust. 1. juuli 2025. aasta seisuga

oli Eestis 279 keskvalitsuse, 1794 kohaliku omavalitsuse, 146 muu avaliku sektori ja

2 sotsiaalkindlustusfondi asutust.

4. Tööandjad (Eesti ettevõtted ja avaliku sektori asutused): 2025. aasta seisuga oli

207 008 majanduslikult aktiivset majandusüksust.

5. Kaudselt: koolituspakkujad.

6.1. Sotsiaalne, sealhulgas demograafiline mõju

Mõju avaldumise ulatus on keskmine: eelnõu muudatused ei mõjuta elanikkonna igapäevast

elukorraldust, kuid parandavad laiapõhjaliselt e-õppe kättesaadavust, kvaliteeti ning kasutust.

Digiriigi Akadeemia kaudu muutub riigiasutuste väljatöötatud, täiskasvanutele mõeldud e-õppe

pakkumine süsteemsemaks ning ühtlasemaks. See aitab vähendada erinevusi asutuste ja

töötajate teadmiste vahel.

Avaliku sektori töötajate jaoks võimaldab keskselt pakutav digitaalne õppekeskkond läbida osa

eri asutuste pakutavast e-õppest ühes õppekeskkonnas, sealhulgas hoides ühes kohas ka oma

koolituste läbimise tõendeid. Samas ei taga eelnõu, et kõik avaliku sektori pakutav e-õpe

koondub Digiriigi Akadeemiasse, sest e-õppe avaldamiskohustus on piiratud täidesaatva

riigivõimu asutuste avalikule teenistusele mõeldud keskse e-õppe puhul. Õppesisu, mille on

digitaalses õppekeskkonnas kasutajatele kättesaadavaks teinud eri asutused, võimaldab

ühtlustada pakutvate kursuste kvaliteeti ja töötajate teadmisi valdkondades, kus on olulised

ühised ning kindlad, sealhulgas avaliku sektori spetsiifilised teadmised (nt infoturve,

andmekaitse, digipädevused). Samuti võib see parandada avalike teenuste kvaliteeti kaudselt,

kuna paremini koolitatud ametnikud suudavad pakkuda kasutusmugavamaid ja kvaliteetsemaid

teenuseid.

Keskne e-õpe avaldab positiivset mõju ka avaliku sektori organisatsioonikultuurile ja

koostööle, kuna ühtsed koolitused aitavad kujundada sarnaseid arusaamu töökorraldusest,

teenuste arendamisest ning avaliku teenistuse väärtustest. See toetab ühtlasema halduskultuuri

kujunemist ja parandab asutuste koostööd. Samuti aitab kesksete e-õppe kasutuselevõtt

vähendada ebavõrdsust töötajate vahel. Kui seni sõltus koolituste kättesaadavus asutuse

ressursist ja võimekusest, siis keskse lähenemise korral on kõigil asutustel võimalik kasutada

samu koolitusi. See loob avaliku sektori töötajatele võrdsemad võimalused kompetentside

arendamisel. Seega aitab eelnõu vähendada koolituste kättesaadavuses esinevat ebavõrdsust,

mis tuleneb avaliku sektori asutuste erinevast võimekusest e-õpet arendada ja õppekeskkonda

üleval pidada. Keskne digitaalne õppekeskkond võimaldab tagada ühtlasema kvaliteedi ja

kättesaadavuse nii asutuste kui ka piirkondade arvestuses.

Elanikkonna jaoks on mõju samuti positiivne, kuna osa koolitusi tehakse kättesaadavaks ka

laiemale sihtrühmale. See toetab digipädevuste arengut, teadlikkust ja toimetulekut

digiühiskonnas ning muude oluliste üleriigilise tähtsusega teemade kohta teadmiste

omandamist. Keskne digitaalne õppekeskkond toetab elukestva õppe tegevusi ning seda saab

kasutada ühe tööriistana mitmesuguste valdkondlike ja sotsiaalsete kitsaskohtade

lahendamiseks.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine: Digiriigi Akadeemia kasutamine ei puuduta kõiki

elanikke otseselt ja igapäevaselt, kuid avaliku sektori töötajate jaoks on mõju regulaarne,

süsteemne ning kasvab ajas, kuna kesksete koolituste osakaal suureneb. Elanikkonna jaoks

avaldub mõju sagedus eeskätt vabatahtliku koolitusel osalemise kaudu.

40

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike: peamine risk on võimalik ebavõrdne ligipääs

e-õppele, mis võib tuleneda digitaalse kirjaoskuse või tehniliste võimaluste erinevustest (nn

digilõhe). Võimalikku ebasoovitavat mõju aitab vähendada Digiriigi Akadeemia

kasutusmugavus ja ligipääsetavate lahenduste arendamine, samuti e-õppe läbimise toetamine

(nt raamatukogude kaudu).

Keskse e-õppe puhul võib riskiks olla võimaliku paindlikkuse vähenemine, kuna universaalne

e-õpe ei pruugi piisavalt arvestada asutuste spetsiifilisi vajadusi. Samuti võib tekkida risk, et

keskse e-õppe kasutuselevõtt vähendab asutuste motivatsiooni arendada oma spetsiifilisi

koolituslahendusi. Neid riske aitavad maandada kesksete koolituste määramine koostöös

asutustega ning võimalus kohandada koolitusi asutuse vajaduste põhjal. Samuti aitab riske

maandada regulatsiooni paindlik lähenemine, kus kohustus on jagada juba loodud materjale.

Muudatustega ei panda asutustele kohtustus arendada kõiki koolitusi ise.

Digiriigi Akadeemia kasutamisega soovitakse liikuda rohkem e-õppe suunas, millega võib

kaasneda ka kontaktkoolituste osakaalu vähenemine. Kuigi e-õpe võib muuta õppimise

paindlikumaks ja kättesaadavamaks, ei ole see kõigi teemade ja õpieesmärkide puhul

kontaktõppega samaväärne. Mõne koolituse puhul on olulise väärtusega vahetu arutelu,

küsimuste esitamise võimalus, kogemuste vahetamine ning juhendatud praktiliste ülesannete

läbimine. Seetõttu võib kontaktõppe asendamine e-õppega juhtudel, kus koolituse eesmärk

eeldab vahetut suhtlust või praktilist õpet, vähendada õppe tulemuslikkust. Seda riski aitab

maandada põhimõte, et e-õpet kasutatakse eelkõige seal, kus see on koolituse eesmärki, sisu ja

sihtrühma arvestades sobiv. Digiriigi Akadeemia kasutamine ei välista kontaktõppe ega

kombineeritud õppevormide kasutamist.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneb sotsiaalsetele

rühmadele positiivne ja keskmise olulisusega mõju. Mõju avaldub eelkõige teadmiste ja

oskuste suurenemises, koolituste paremas kättesaadavuses ning avaliku sektori toimimise

kvaliteedi paranemises. Ebasoovitavad mõjud on piiratud ja maandatavad ega ole ulatuslikud.

6.2. Mõju riigi julgeolekule ja siseturvalisusele

Mõju ulatus on väike: eelnõu eesmärk ei ole muuta riigi julgeolekut või siseturvalisust. Samas

võivad Digiriigi Akadeemia kaudu pakutavate koolituste sisu ja kättesaadavus avaldada

positiivset mõju, toetades nii julgeolekualast teadlikkust kui ka riskide maandamist. Näiteks

saab edaspidi Digiriigi Akadeemia kaudu pakkuda koolitusi uussisserändajatele, et soodustada

nende lõimumist, ja juba praegu pakutakse elanikkonnakaitse koolitust, mis suurendab inimeste

iseseisva toimetuleku võimet kriisides. Positiivne mõju avaldub eelkõige avaliku sektori

töötajate teadlikkuse kasvus valdkondades, mis on riigi toimimise seisukohalt kriitilise

tähtsusega, näiteks infoturve ja küberturvalisus, kriisivalmidus ja elanikkonnakaitse, turvaline

käitumine digi- ja füüsilises keskkonnas. Selliste teadmiste süsteemsem ja laiapõhjalisem levik

aitab kaasa riigi suutlikkuse suurenemisele ennetada ja maandada julgeoleku- ja turvariske.

Kesksete koolituste kaudu on võimalik tagada, et avaliku sektori töötajad lähtuvad sarnastest

teadmistest ja tavadest, ning see toetab riigi toimimise järjepidevust ka kriisiolukordades.

Ka elanikkonnale mõeldud koolitused (nt kriisiteadlikkus, digiturvalisus) võivad suurendada

ühiskonna valmisolekut mitmesugusteks ohtudeks, sealhulgas suurendada teadlikkust

elanikkonnakaitsest ja kriisiolukordades käitumisest, mis omakorda tugevdab kaudselt

siseturvalisust.

41

Mõju avaldumise sagedus on väike, kuna regulatsioon ei muuda elanike ja avaliku sektori

töötajate ja ametnike igapäevast kokkupuudet julgeolekuküsimustega. Samas on mõju pidev ja

kumulatiivne, avaldudes elanike ja avaliku sektori töötajate ja ametnike teadmiste, oskuste ja

käitumise muutuste kaudu.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike: peamine risk on infosüsteemi turvalisusega

seotud ohud (nt küberrünnakud, andmelekked). Seda riski aitavad maandada rakendatud

meetmed, muu hulgas seaduses sätestatud andmete töötlemise ja väljastamise piirangud,

turvalisus- ja logimisnõuded, autentimise ja juurdepääsu kontroll.

Järeldus mõju olulisuse kohta:Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneb riigi

julgeolekule ja siseturvalisusele kaudne ja pigem positiivne mõju, mis avaldub eelkõige

teadlikkuse suurenemises ja riskide ennetamises. Negatiivsed mõjud on seotud peamiselt

infosüsteemi turvalisusega, kuid need on regulatsiooni ja tehniliste meetmetega maandatavad

ega ole ulatuslikud.

6.3. Mõju majandusele

Mõju ulatus on keskmine: mõjutab avaliku sektori koolituskorraldust ja võib mõjutada

koolitusturgu.

Kaudne mõju avaldub avaliku sektori, kuid laiemalt elanikkonna tootlikkuse ja oskuste taseme

kaudu. Digiriigi Akadeemia parandab avaliku sektori töötajate ning elanikkonna ligipääsu e-

õppele, eelkõige digipädevuste arendamisel, kuid ka muudel olulistel teemadel. See toetab

tööjõu kohanemist tehnoloogiliste muutustega. Arvestades, et prognooside kohaselt toimuvad

tööturul lähiajal suured muutused ning tulevikus on digipädevused töötamise eelduseks pea

kõikidel töökohtadel, toetab Digiriigi Akadeemia laialdane kasutuselevõtt elanikkonna

konkurentsivõimet ja avaldab positiivset mõju majandusele.

Keskse e-õppe kättesaadavus mõjutab kaudselt ka avaliku sektori tööjõu tootlikkust. Ühtsed ja

kvaliteetsed koolitused aitavad ühtlustada töötajate teadmisi ning kiirendada vajalike oskuste

omandamist. See omakorda võib pikemas perspektiivis parandada avaliku sektori töö

tulemuslikkust.

Mõju regionaalarengule on positiivne. Digiriigi Akadeemia kaudu pakutav e-õpe on

kättesaadav asukohast olenemata. See parandab koolituste kättesaadavust väljaspool suuremaid

keskusi ja toetab piirkondlikku võrdsust.

Mõju erasektori koolitusturule on keskmine. Digiriigi Akadeemia on mõeldud avalikes huvides

vajalike teadmiste levitamiseks ning ennekõike avaliku sektori asutustele. Digiriigi Akadeemia

eesmärk ei ole asendada erasektori pakutavaid täienduskoolitusi ega digitaalseid õppeplatvorme

või piirata nende kasutamist. Tegemist on riikliku digitaalse õppekeskkonnaga, mille kaudu

tehakse kättesaadavaks eelkõige avalikes huvides ning avaliku sektori ühiste koolitusvajaduste

täitmiseks vajalikku e-õpet. Digiriigi Akadeemias e-õppe kättesaadavaks tegemine ei eelda, et

vastav õppesisu oleks riigi enda loodud. Ka erasektori ettevõtetel on võimalik oma

õppematerjalid Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks teha, kuid kindlatel tingimustel. Samuti

säilib erasektori võimalus osaleda Digiriigi Akadeemia kaudu koolituspartnerina või

teenuseosutajana. Jätkuvalt tellitakse erasektorilt kontaktkoolitusi ning sellise e-õppepe

loomist, arendamist ning ajakohastamist, mida avaliku sektori asutused soovivad Digiriigi

Akadeemia kaudu kasutada või avaldada. Samuti säilib vajadus asutuse-, rolli- ja

42

valdkonnaspetsiifiliste koolituste järele, mida ei ole otstarbekas korraldada keskse õppena.

Eelnõuga kavandatavate muudatuste tulemusel eeldatakse teatavat nõudluse ümberjaotumist e-

õppe arendamise, õppesisu kureerimise ja ajakohastamise, õppedisaini, põimõppe, praktiliste

koolituste ning muude suurema lisandväärtusega arendustegevuste suunas. Kesksete e-õppe

kasutuselevõtt võib vähendada avaliku sektori nõudlust korduvate ja valdavalt teoreetiliste

põhikoolituste järele, eelkõige juhul, kui sama sisu on võimalik tulemuslikult pakkuda keskse

e-õppena. Mõju võib olla suurem nende teenuseosutajate jaoks, kelle teenuseportfell põhineb

olulises osas standardiseeritud ja korduvalt tellitavatel avalikule sektorile mõeldud

põhikoolitustel. Seetõttu ei ole tegemist erasektori koolitusteenuste asendamise ega

koolitusturult väljatõrjumisega, vaid avaliku sektori koolitusnõudluse struktuuri muutumise ja

koordineerituma katmisega.

Samas kaasneb muudatusega majandusele tervikuna mõõdukalt positiivne mõju, mis väljendub

avaliku sektori koolituskulude katmiseks mõeldud raha tõhusamas kasutamises,

õppematerjalide suuremas korduskasutuses ning töötajate teadmiste, oskuste ja tööalase

tulemuslikkuse kasvus.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine: mõju ei avaldu üks kord, vaid kujuneb järk-järgult

Digiriigi Akadeemia kasutuse kasvuga ja koos kesksete koolituste nimekirja kujunemise ja

kasutuselevõtuga ning muutub aja jooksul süsteemseks osaks koolituskorraldusest. Avaliku

sektori jaoks on mõju pidev, kuna koolituste korraldus ja arendus muutub süsteemselt.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike:peamised kaasnevad riskid võivad seisneda

teatud koolitusteenuste nõudluse vähenemises erasektoris, liigses keskendumises

standardlahendustele, mis ei arvesta piisavalt spetsiifilisi vajadusi, ja arenduskohustuse

koondumises vähestele asutustele. Neid riske aitab maandada koolituste koostööpõhine

arendamine, erasektori kaasamise võimalus (mh hangete kaudu) ning paindlik lähenemine

kesksete koolituste määramisel.

Järeldus mõju olulisuse kohta: Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneb mõõdukalt

positiivne majanduslik mõju, mis avaldub eelkõige avaliku sektori kulude vähenemises,

ressursikasutuse tõhustamises ning kaudselt tööjõu oskuste ja tootlikkuse kasvus. Mõju

koolitusasutustele on keskmine. Negatiivsed mõjud on piiratud ega ole ulatuslikud.

6.4. Mõju keskkonnale

Mõju ulatus on väike: eelnõu eesmärk ei ole muuta keskkonnapoliitikat ja see ei too kaasa

otseseid keskkonnamõjusid. Samas kaasneb Digiriigi Akadeemia kasutuselevõtuga kaudne

positiivne mõju keskkonnale e-õppe laialdasema kasutamise kaudu. Digiriigi Akadeemia

võimaldab asendada osa kontaktõppest e-õppega. Nii väheneb töötajate transpordivajadus (sh

töölähetused koolitusteks), koolitusruumide kasutus ja õppematerjalide hulk. See võib

vähendada energiakulu ja transpordist tulenevat keskkonnakoormust, eriti olukorras, kus

koolitused toimuvad üle riigi või neil osaleb palju inimesi. Samas tuleb arvestada, et e-õpe

suurendab digilahenduste kasutust, mis tähendab ka andmete salvestamist ja töötlemist

serverites ning energiakulu IT-taristule. Need mõjud on siiski hajutatud ja üldjuhul väiksemad

võrreldes kontaktõppe keskkonnamõjuga.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine: mõju avaldub järk-järgult sedamööda, kuidas Digiriigi

Akadeemia kasutus laieneb, ja sõltub sellest, mil määral asendatakse kontaktõpe e-õppega.

43

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike: peamine risk on digitaristu energiatarbimise

suurenemine, kuid selle mõju on piiratud ega ole iseloomulik ainult Digiriigi Akadeemiale.

Samuti on võimalik riske leevendada energiatõhusamate IT-lahenduste kasutamisega.

Järeldus mõju olulisuse kohta:Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneb keskkonnale

väike, kuid positiivne kaudne mõju. Mõju seisneb eelkõige kontaktõppe asendumises

e-õppega ja sellest tulenevas ressursikasutuse vähenemises. Negatiivsed mõjud on piiratud ega

ole ulatuslikud.

6.5. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele

Mõju ulatus on keskmine: eelnõu ei muuda riigiasutuste ega kohaliku omavalitsuse asutuste

põhifunktsioone, kuid mõjutab koolituste korraldust, e-õppe haldamist ning sellega seotud

protsesse. Digiriigi Akadeemia kui keskse digitaalse õppekeskkonna kasutuselevõtt eeldab

asutustelt teatud töökorralduslikke kohandusi, sealhulgas e-õppe haldamise ning üleslaadimise

protsesside korrastamist, õppijate andmete arvestuse ja kasutamise ühtlustamist ning siseste

koolituskorraldusprotsesside sidumist keskse õppekeskkonnaga. Esialgses etapis võib see kaasa

tuua korraldusliku lisakoormuse, eelkõige seoses uue süsteemiga kohanemise, rollide

määramise ja olemasolevate lahenduste integreerimisega Digiriigi Akadeemiasse. Samuti on

vaja määrata vastutajad ning kehtestada uued tööprotsessid õppetegevuse korraldamiseks.

Pikemas perspektiivis on mõju positiivne. Ühtne digitaalne õppekeskkond vähendab

killustatust koolituskorralduses, loob ühtsed protsessid õppetegevuse arvestuseks ja

haldamiseks, lihtsustab koolituste planeerimist ja juhtimist, toetab andmepõhist otsustamist (nt

koolitusvajaduste hindamine). Samuti paraneb asutuste koostöö, kuna koolituste korraldus

muutub läbipaistvamaks ja paremini koordineerituks. Digiriigi Akadeemia kui keskne

digitaalne õppekeskkond võimaldab vähendada koolituste dubleerivat arendamist eri asutustes,

suurendada e-koolituste ja e õppevara uuesti kasutamist ning vähendada koolituste tellimise ja

arendamise kulusid. Samuti võimaldab ühtne digitaalne õppekeskkond vähendada avalikus

sektoris eraldiseisvate koolituskeskkondade ja IT lahenduste arendamise ja haldamise vajadust,

mis pikemas vaates toetab avaliku sektori digikulude optimeerimist. Esmases etapis kaasnevad

küll investeeringud õppekeskkonna ja andmekogu arendamisse ja kasutuselevõttu, kuid nende

kulude mõju on ajutine ning tasakaalustub pikaajalise kulutõhususe kasvuga.

Kesksete e-õppe süsteem viib koolituste arendamise ja kasutamise loogika individuaalsest

asutusepõhisest lähenemisest rohkem koordineeritud ja koostööpõhisele mudelile. See

tähendab, et asutustel tuleb koolitusplaanide koostamisel arvestada kesksete koolituste

nimekirjaga, hinnata oma loodud e-õppe sobivust keskseks kasutuseks, teha vajaduse korral

need Digiriigi Akadeemia kaudu teistele asutustele kättesaadavaks ning osaleda kesksete

koolitusvajaduste väljaselgitamises.

See võib lühikeses ja keskpikas perspektiivis tuua kaasa täiendava töökoormuse. Asutustel tuleb

hinnata olemasolevate e-õppea vastavust Digiriigi Akadeemia nõuetele, vajaduse korral

ajakohastada õppesisu ning kohandada koolituskorraldusega seotud protsesse. Võib osutuda

vajalikuks korraldada asutusesisesed tööprotsessid ümber viisil, mis võimaldab e-õppe ning

vajaduse korral keskse e-õppea arendamist, avaldamist ja ajakohastamist. Täiendavat

töökoormust võib põhjustada ka suurem asutustevaheline koordineerimine, eelkõige keskse e-

õppe väljatöötamisel, nende ajakohasena hoidmisel ning vastutuse ja tööjaotuse

kokkuleppimisel. Mõju suurus sõltub asutuse senisest koolituskorraldusest, olemasoleva e-õppe

mahust ning kasutatavatest infosüsteemidest. Samas on valdavas osas tegemist ühekordse või

rakendamise algfaasi koormusega. Samuti ei ole asutusel kohustust viia olemasolev e-õpe

44

vastavusse Digiriigi Akadeemia nõuetega.

Pikemas perspektiivis on mõju hinnanguliselt positiivne. Keskse e-õppea süsteem vähendab

avaliku sektori koolituskorralduse killustatust ning vajadust arendada sarnase sisuga e-õpet

dubleerivalt eri asutustes. Samuti loob see ühtsema ja läbipaistvama koolituskorralduse mudeli

ning parandab koolituste kättesaadavust ja kvaliteeti kogu avalikus sektoris. Süsteem toetab ka

asutustevahelist koostööd ja tööjaotust, kuna prioriteetsete keskse e-õppe arendamine eeldab

valitsemisalade ühist panustamist. Seeläbi väheneb pikema aja jooksul dubleeriv arendustöö ja

avaliku sektori koolitusressursse on võimalik kasutada tõhusamalt.

Mõju avaldumise sagedus on keskmine: mõju avaldub esmalt digitaalse õppekeskkonna

kasutuselevõtul ning seejärel püsivalt igapäevastes tööprotsessides, mis on seotud koolituste

korraldamise, läbiviimise ja arvestusega.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike: peamised riskid on seotud töökoormuse ajutise

kasvuga digitaalse õppekeskkonna kasutuselevõtul ning asutuste erineva valmisoleku ja

võimekusega uue süsteemiga kohaneda. Neid riske aitab vähendada Digiriigi Akadeemia etapi

kaupa rakendamine ning kasutajatoe ja metoodilise toe olemasolu.

Järeldus mõju olulisuse kohta:Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneb riigiasutuste ja

kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele keskmise olulisusega mõju, mis on lühiajalises

vaates kohandumisvajadusena neutraalne või mõõdukalt koormav, kuid pikas perspektiivis

selgelt positiivne. Mõju avaldub eelkõige koolituskorralduse ühtlustamises, protsesside

tõhustumises ja paremas koordineerimises.

6.6. Mõju andmekaitsele (põhiõigustele ja –vabadustele)

Mõju ulatus on keskmine: eelnõu loob õigusliku aluse Digiriigi Akadeemias isikuandmete

töötlemiseks, mistõttu mõjutab see eelkõige õigust eraelu puutumatusele ja isikuandmete

kaitsele (PS § 26). Samas on eelnõu üks keskseid eesmärke tagada, et andmeid töödeldaks

õiguspäraselt ja selgete reeglite alusel. Eelnõu seostub otseselt PS §-ga 3, mille kohaselt saab

riigivõimu teostada üksnes põhiseaduse ja seaduste alusel. Isikuandmete töötlemine ja eelkõige

andmete väljastamine kujutab endast avaliku võimu teostamist, mistõttu peavad selle olulised

tingimused, sealhulgas see, milliseid andmeid, kellele ja millisel eesmärgil võib väljastada,

olema sätestatud seaduse tasandil. Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga tagatakse, et andmete

töötlemine ei jää halduspraktika ega üksikotsuste tasandile, vaid põhineb selgel seaduslikul

alusel, mis suurendab õigusselgust ja isikute õiguste kaitset.

Mõju isikute õiguste tagamisele on pigem positiivne. Eelnõu kohaselt täpsustatakse

andmekategooriaid ja töötlemise eesmärke, piiratakse andmete väljastamist konkreetsete

kasutusjuhtudega ning sätestatakse andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõte.

Samuti on tagatud isikule juurdepääs tema enda andmetele (nt koolituste läbimise

tõendamiseks). Seeläbi suureneb andmete töötlemise läbipaistvus ja prognoositavus ning

väheneb nende meelevaldse kasutamise risk.

Mõju võrdõiguslikkusele on samuti positiivne. Digiriigi Akadeemia parandab koolituste

kättesaadavust ja kvaliteeti kõigile avaliku sektori töötajatele, olenemata asutusest või

asukohast. See vähendab teadmiste ja oskuste taseme erinevusi ning toetab võrdseid võimalusi

kompetentside arendamisel.

45

Mõju avaldumise sagedus on keskmine: mõju avaldub peamiselt Digiriigi Akadeemia

kasutamise kaudu ja on avaliku sektori töötajate jaoks regulaarne. Elanikkonna puhul sõltub

mõju koolitustel osalemisest.

Ebasoovitava mõju kaasnemise risk on väike:peamised riskid on seotud isikuandmete

võimaliku väärkasutusega ja digilõhest tuleneva ebavõrdse ligipääsuga. Neid riske vähendavad

logimis- ja turvanõuded ning õigusaktis selgelt määratud vastutus. Digilõhe riski puhul on

oluline rakendada toetatud õppemeetmeid, mis võimaldavad e-õppe läbida osalise

kontaktõppega (nt raamatukogude või digimentorite kaudu).

Järeldus mõju olulisuse kohta:Digiriigi Akadeemia regulatsiooniga kaasneb põhiõigustele ja

-vabadustele piiratud ulatusega, kuid valdavalt positiivne mõju. Regulatsioon tugevdab

isikuandmete kaitset, tagades selle kooskõla PS §-ga 3 ning suurendades andmetöötluse

õigusselgust ja läbipaistvust. Negatiivsed mõjud on piiratud ja maandatavad.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Digiriigi Akadeemia arendamine ja toimimine ning e-õppe tellimine digipädevuste teemadel on

rahastatud Euroopa Liidu ja riigieelarvelistest vahenditest, mille maht on kokku umbes 550 000

eurot aastas. Nendest vahenditest kaetakse infosüsteemi poliitikakujundamine, arendus ja

haldus, e-õppe loomine ning õppekeskkonna ja andmekogu toimimiseks vajalikud

tugiteenused.

Eelnõu rakendamisega ei kaasne lühiajalises vaates lisakoormust riigieelarvele. Alates

2029. aastast kaasneb Digiriigi Akadeemia jätkusuutliku toimimise tagamiseks riigieelarvest

või uue perioodi välisvahenditest ühe ametikoha finantseerimine (äritellija/praegune

teenusejuht, kes on ka praegu olemas, aga hetkel on 75% ulatuses rahastatud välisvahenditest

ja 25% ulatuses riigieelarvest). Sellisel juhul oleks aastane lisanduv kulu alates 2029 praeguse

tasu järgi ca 50 000 eurot. Lisaks on vajalikud ühekordsed kulud riigieelarvest asutuste

toetamisel Digiriigi Akadeemiaga liitumisel ja oma senise õpisisu digiteerimisel (70 000 eurot

aastas ajavahemikul 2027–2028). Nende kulude katteallikaks saab osaliselt kasutada selle

perioodi Euroopa Sotsiaalfondi (riigiülesed kesksed teenused) vahendeid, kui digipöörde

nõukogu taotluse heaks kiidab. Tegemist on piiratud mahuga püsikuluga, mida on vaja Digiriigi

Akadeemia arendamiseks ja kasutamiseks koordineerimiseks pärast Euroopa Liidu vahendite

lõppemist. Sellekohane taotlus esitatakse riigieelarve protsessis.

Eelnõu ei too kaasa otseseid rahalisi tulusid, kuid aitab hoida kokku kulusid avalikus sektoris.

Digiriigi Akadeemia ning kesksete e-õppe süsteem võimaldavad vähendada samasisuliste

koolituste dubleerivat arendamist eri asutustes ning suurendada olemasolevate õppematerjalide

uuesti kasutamist. Samuti väheneb vajadus arendada ja hallata mitut paralleelset

e-õppelahendust. Lisaks toetab regulatsioon tööaja ja administratiivse koormuse vähenemist,

kuna koolituste korraldamine, haldamine ja arvestus muutuvad ühtsemaks ja lihtsamaks.

Keskne digitaalne õppekeskkond loob paremad eeldused koolitusvajaduste planeerimiseks ning

võimaldab kasutada koolitusressurssi tõhusamalt.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga antakse uus volitusnorm. HaS § 369 lõikes 9 antakse Vabariigi Valitsusele volitus

kehtestada määrusega Digiriigi Akadeemia andmekogu põhimäärus, samuti Digiriigi

46

Akadeemiast andmete väljastamise kord.

Rakendusakti kavand on lisatud seletuskirjale (lisa 1 rakendusakti kavand nr 1). Tegemist on

esialgse kavandiga, mida täpsustatakse edasise kooskõlastamise ja väljatöötamise käigus

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumisel lähtutakse muudatuste rakendamiseks vajalikust ettevalmistusajast.

Eelnõu § 1 punkt 3 jõustub 2027. aasta 30. juunil. Hilisem jõustumisaeg annab RIA-le piisava

aja, et teha vajalikud ettevalmistused töötleja ülesannete ülevõtmiseks RIKilt.

Eelnõu § 1 punkt 2 jõustub 2028. aasta 1. jaanuaril, et teha muudatuste rakendamiseks vajalikud

tegevused, sealhulgas Digiriigi Akadeemia vajalikud arendused.

Muudes osades ei ole muudatustega kohanemiseks tarvis anda üleminekuaega, kuna tehtavad

muudatused ei too sihtrühmadele kaasa kohustust oma tegevust ümber korraldada. E-koolituste

ja e-õppevara pakkumine on vabatahtlik, välja arvatud juhul, kui eriseadus näeb ette kohustuse.

Sellisel kujul on kohustuse osas piisav üleminekuaeg antud eriseadusega.

10. Eelnõu kooskõlastamine ja kaasamine

Eelnõu esitati eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõikidele

ministeeriumitele ning arvamuse avaldamiseks Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti

Advokatuurile, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Eesti Antidopingu ja Spordieetika

Sihtasutusele, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuurile, Eesti Infotehnoloogia ja

Telekommunikatsiooni Liidule, Eesti Juristide Liidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti

Linnade ja Valdade Liidule, Eesti Puuetega Inimeste Kojale, Eesti Teadusagentuurile, Eesti

Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioonile ANDRAS, Eesti Tööandjate Keskliidule, Haridus-

ja Noorteametile, Haridustehnoloogide Liidule, Integratsiooni Sihtasutusele, Koolitusfirmade

Liidule, Maa- ja Ruumiametile, Maaelu Teadmuskeskusele, Muinsuskaitseametile,

Õiguskantsleri Kantseleile, Põllumajandus- ja Toiduametile, Päästeametile, Rahvaülikoolide

Liidule, Rae Vallavalitsusele, Registrite ja Infosüsteemide Keskusele, Riigikantseleile, Riigi

Infosüsteemi Ametile, Riigi IT Keskusele, Riigiprokuratuurile, Sisekaitseakadeemiale,

Sihtasutusele Kodanikühiskonna Sihtkapital, Sotsiaalkindlustusametile, Spordikoolituse ja -

teabe Sihtasutusele, Statistikaametile, Tallinna Tehnikaülikoolile, Tallinna Ülikoolile, Tartu

Ülikoolile, Tervise Arengu Instituudile, Terviseametile, Tervisekassale, Transpordiametile ja

Vabaühenduste Liidule.

Eelnõu oli kooskõlastamisel 6.–21. augustini 2026 eelnõude infosüsteemis (eelnõu toimiku

number 26-0893). Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Rahandusministeerium

kooskõlastasid eelnõu märkusteta. Kultuuriministeerium, Kaitseministeerium ja

Siseministeerium kooskõlastasid eelnõu märkustega. Haridus- ja Teadusministeerium jättis

eelnõu kooskõlastamata. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Sotsiaalministeerium,

Kliimaministeerium ning Välisministeerium kooskõlastuskirja ei esitanud.

Riigiprokuratuuril ja Andmekaitse Inspektsioonil sisulisi märkusi ega parandusettepanekuid ei

olnud.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse, Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri, Eesti

47

Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu, Eesti Täiskasvanute Koolitajate

Assotsiatsiooni ANDRAS, Eesti Töötukassa, Eesti Vabaharidusliidu, Haridus- ja Noorteamet,

Integratsiooni Sihtasutuse, Sihtasutuse Kodanikühiskonna Sihtkapital, Kutsekoja, Registrite ja

Infosüsteemide Keskuse, Rektorite Nõukogu, Sisekaitseakadeemia, Sotsiaalkindlustusameti,

Transpordiameti ja Vabaühenduste Liidu esitatud ettepanekutega on arvestatud täielikult või

osaliselt.

Arvamust ei avaldanud Eesti Advokatuur, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Tööandjate

Keskliit, Haridustehnoloogide Liit, Koolitusfirmade Liit, Maaelu Teadmuskeskus,

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Päästeamet, Rahvaülikoolide Liit, Rae

Vallavalitsus, Riigikantselei, Riigi IT Keskus, Spordikoolituse ja -teabe Sihtasutus, Tervise

Arengu Instituut, Terviseamet ja Tervisekassa.

Algatab Vabariigi Valitsus ..... 2026. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

1

Eesti Vabariigi haridusseaduse

muutmise seaduse eelnõu seletuskirja

juurde

Lisa 1

Rakendusakti kavand

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Digiriigi Akadeemia põhimäärus

Määrus kehtestatakse Eesti Vabariigi haridusseaduse § 369 lõike 9 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Digiriigi Akadeemia asutamine, nimetus ja eesmärk

(1) Määrusega asutatakse riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu ametliku nimetusega

„Digiriigi Akadeemia“ (edaspidi Akadeemia).

(2) Akadeemia eesmärgid on:

1) pakkuda, hallata, arendada ja ajakohastada avaliku sektori asutustele ja laiemale

elanikkonnale mõeldud mitteformaalõpet, sealhulgas andmekogus olevaid e-koolitusi ning e-

õppevarasid;

2) teha e-koolitused ja e-õppevarad kättesaadavaks avalikult või piiratud isikute ringile;

3) pidada arvestust andmekogu kasutajate ja nende õppetegevuse üle;

4) edastada andmekogu kasutamise andmeid e-koolitusi või e-õppevara pakkuvale juriidilisele

isikule (e-õppe pakkujale), tööandjale või kontrolli teostavale asutusele, sealhulgas

kohustusliku e‑õppe läbimise kontrollimiseks.

(3) Akadeemia ingliskeelne nimetus on Digital State Academy.

§ 2. Akadeemia andmestiku pidamise viis

Akadeemiat peetakse ühetasandilise elektroonilise andmestikuna.

§ 3. Akadeemia turvaklassi ja turbeaste

(1) Akadeemiasse kantud andmete käideldavuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse tagamiseks

rakendatakse organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi turvameetmeid.

(2) Akadeemia turvaklass on K2T3S2 ja turbeaste kõrge (H).

§ 4. Akadeemia vastutav töötleja ja volitatud töötleja

2

Andmekogu kaasvastutavad töötlejad on Justiits- ja Digiministeerium ning Digiriigi

Akadeemiat kasutavad juriidilised isikud. Andmekogu volitatud töötleja on Registrite ja

Infosüsteemide Keskus.

§ 5. Vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

(1) Justiits- ja Digiministeerium koostöös volitatud töötlejaga korraldab Akadeemia haldamist,

arenduste väljatöötamist ja Akadeemia elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega

ning täidab muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid. Justiits- ja Digiministeerium

vastutava töötlejana otsustab infosüsteemi volitatud töötleja ja volituse ulatuse ning tagab

andmesubjekti isikuandmetega seotud rikkumisest teavitamise.

(2) Akadeemia kaasvastutav asutus ja juriidiline isik:

1) määrab vajaduse korral oma e‑koolituste ja e‑õppevarade sihtrühma;

2) haldab oma e‑koolitustele ja e‑õppevaradele juurdepääsuõigusi;

3) lisab, muudab ja ajakohastab oma e‑koolitusi ja e‑õppevarasid;

4) tagab e‑koolituste ja e‑õppevarade vastavuse käesolevas määruses või eriseaduses sätestatud

nõuetele; 5) vastutab oma e-koolituste ja e-õppevarade puhul isikuandmete töötlemise nõuete täitmise

eest

(3) Riigi Infosüsteemide Keskus volitatud töötlejana tagab andmekogu pidamise ja haldamise

õigusaktides sätestatud nõuete kohaselt, sealhulgas:

1) tagab Akadeemia pidamisel tekkivate dokumentide ja andmete kogumise, haldamise ja

säilitamise, sealhulgas andmete kustutamise ja hävitamise ning arhiveeritavate andmete

üleandmise;

2) tagab õigustatud isikutele juurdepääsu Akadeemiasse;

3) pakub kasutajatuge;

4) vastutab andmetöötlustoimingute õiguspärasuse eest, sealhulgas turbealase info pideva

analüüsimise ja turvariskide väljaselgitamise eest;

5) vastutab isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest ning menetleb taotlusi Akadeemiast

andmete ühekordseks väljastamiseks;

6) tagab andmete kasutamise Akadeemia eesmärkide täitmiseks;

7) sõlmib andmevahetuse kokkulepped;

8) peab arvestust kogutud ja väljastatud andmete ja Akadeemia vahendusel osutatud teenuste

üle ning koostab selle arvestuse juhtimiseks ülevaatlikke analüüse;

9) tagab Akadeemia intsidentide käsitlemise ja kasutajatoe;

10) tagab Akadeemia haldamise ja rakendustarkvara toimimise;

11) tagab tehnilise halduse, sealhulgas klassifikaatorite, spetsifikatsioonide, loendite ja

standardite pidamise ning standardite ja klassifikatsioonide avaldamise;

12) teavitab infosüsteemi andmete töötlemisel avastatud rikkumistest kohe vastutavat töötlejat

ning võtab viivitamata tarvitusele kõik vajalikud abinõud rikkumise lõpetamiseks;

13) tagab andmete ja Akadeemia säilimise vastavalt kehtestatud nõuetele;

14) teeb andmekogu vastutavale töötlejale ettepanekuid andmekogu arendamiseks;

15) kaasab vajaduse korral arendus- ja hooldustööde tegemisse teise volitatud töötleja ja sõlmib

temaga lepingu, olles hinnanud isikuandmete töötlemise eesmärke, vajadust ja riske, ning

teavitab sellest mõistliku aja jooksul enne lepingu sõlmimist ja andmetöötlemise võimaldamist

vastutavat töötlejat.

16) määrab Akadeemiaga liitumise eelduseks olevad tehnilised tingimused ja avaldab need oma

veebilehel.

2. peatükk

3

Akadeemiasse edastatavad andmed ja edastamise kord

§ 6. Akadeemia andmeandjad

(1) Andmesubjekt edastab Akadeemiasse järgnevad andmed:

1) e-posti aadressi;

2) oma tööandja nimi ja tegevusala;

3) oma ametinimetuse; 4) olemasolul valdkondliku süsteemi, registri või rolliga seostamiseks omale omistatud koodi,

numbri või muu eristava tunnuse, mille abil on võimalik isikut selles valdkonnas üheselt

tuvastada.

(2) Rahvastikuregistri vastutav töötleja edastab Akadeemiasse järgnevas koosseisus andmed:

1) isiku üldandmed – ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, isiku

sugu;

2) isiku elukohariigi.

(3) Äriregistri vastutav töötleja edastab Akadeemiasse ettevõtte nime ja registrikoodi.

(4) Andmenõusoleku ja volituste haldamise andmekogu vastutav töötleja edastab

Akadeemiasse esindusõiguse andmed:

1) volitaja ja volitatava ees- ja perekonnanime;

2) füüsilise isiku puhul tema isikukoodi;

3) juriidilise isiku puhul tema registrikoodi;

4) volituse ulatuse.

(5) Elamislubade ja töölubade registri vastutav töötleja edastab Akadeemiasse

kohanemisprogrammis osalema suunatud välismaalase kohta järgmised andmed: 1) ees- ja perekonnanime;

2) isikukoodi; 3) e-posti aadressi; 4) e-koolituse või e-õppevara unikaalne tunnus.

§ 7. Akadeemiasse andmete edastamise viisid

(1) Andmeid esitatakse Akadeemiasse selle veebiportaali vahendusel või infosüsteemide

vahelise liidestuse kaudu.

(2) Andmevahetus teiste riigi infosüsteemi kuuluvate andmekogudega toimub riigi

infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.

§ 8. Infosüsteemi andmete õigsuse tagamine ja andmete parandamine

(1) Infosüsteemis loodud andmete õigsuse eest vastutab andmed loonud vastutav töötleja.

(2) Akadeemiale esitatud andmete õigsuse eest vastutab andmete esitaja.

(3) Vastutaval töötlejal on õigus esitada andmete esitajale ja kolmandatele isikutele

järelepärimisi, kui on tekkinud kahtlus andmete terviklikkuses ja õigsuses.

(4) Kui andmete esitaja, vastutav töötleja või volitatud töötleja tuvastab infosüsteemis

ebaõigeid andmeid või kui talle on nendest teatatud, korraldab vastutav töötleja viivitama

4

andmete parandamise. Andmete parandamisel lisatakse Akadeemiasse kirje või selgitus

andmete parandamise põhjuse kohta.

3. peatükk

Juurdepääs Akadeemia andmetele ning nende väljastamine andmekogust

§ 9. Andmesubjekti õigus saada oma andmetele juurdepääs

(1) Andmesubjektil on õigus saada teavet ja enda kohta käivaid isikuandmeid õigusaktides

kehtestatud korras.

(2) Andmesubjektil on Akadeemia vahendusel õigus tutvuda enda kohta Akadeemias töödeldud

andmetega.

§ 10. Andmesubjektile Akadeemias kuvatavad andmed

Õppijale kuvatakse Akadeemia keskkonnas järgmised andmed:

1) Füüsilise isiku kvalifikatsiooni, pädevuse oskuste ja teadmistega seotud andmed koosseisus:

tunnistused, tõendid ja nende metaandmed, väljastamise aeg, e-koolitused, e-õppevarad ja

nende ajaloo andmed.

2) Füüsilise isiku tööhõivega seotud andmed, sealhulgas hõiveseisund, füüsilise isiku tööandja,

tegevusala, ametikoht või õppeasutus ning valdkondlike identifikaatorite andmed koosseisus:

asutuse või tööandja andmed, sealhulgas asutuse nimi, registrikood, ametikoht, esindusõigus,

ning valdkondlikud identifikaatorid. .

3) Füüsilise isiku üldandmed kooseisus: ees- ja perekonnanimi, isikukood, sugu, e-posti

aadress.

4) Suhtluse, tagasiside ja kasutajaeelistuste andmed koosseisus: valitud teemad, keele-

eelistused, teavituste eelistused, saadetud teavitused, foorumipostitused, kommentaarid,

hinnangud, grupitöö panused, sõnumid, e-koolituse ja e-õppevara tagasiside, küsitluste

vastused, rahulolu, süsteemis klikid, kasutusmustrid, õppimiskiirus, õppe katkestamised, õppe

kordused.

5) Õppeplatvormi kasutamise ja turvalisusega seotud andmed koosseisus: autentimise ajad,

andmete muutmised, platvormilt andmete eksportimise andmed, küpsised ja sessioonide kestus.

6) Õppetegevuse, õppesisu, õppes osalemise, edenemise ja hindamisega seotud andmed

koosseisus: e-koolitusele ja e-õppevarale registreerumine, osalemine, edenemine, läbitud

tegevused, testide tulemused ja hindepunktid, lõpetamise staatus ning õppetegevuste

koondstatistika.

§ 11. E-koolituse ja e-õppevara kontrollijale ja e-õpet pakkuvale juriidilisele isikule

kuvatavad või edastatavad andmed

(1) E-koolituse või e-õppevara läbimist kontrollivale asutusele või juriidilise isikule ja e-õpet

pakkuvale juriidilisele isikule kuvatakse või edastatakse õigustatud alusel õppe läbinud

füüsilise isiku andmed järgmises koosseisus:

1) ees- ja perenimi;

2) isikukoodi; 3) isikule valdkondliku süsteemi, registri või rolliga seostamiseks vajaduse korral omistatud

kood, number või muu eristav tunnus, mille abil on võimalik isikut selles valdkonnas üheselt

tuvastada;

4) füüsilise isiku töökoha asutuse või juriidilise isiku nimi koos registrikoodiga;

5

5) hõiveandmed, sealhulgas ametikoha andmed ulatuses, mis on vajalik kohustusliku e-

koolituse või e-õppevara läbimise kontrollimiseks või kontrollitava sihtrühma kohta statistika

koostamiseks;

6) märge, kas füüsiline isik on kohustusliku koolituse või materjali läbinud ja mis ajal.

(2) E-koolituse või e-õppevara läbimist kontrollivale asutusele või juriidilise isikule võib

kuvada vältimatult vajalikel juhtudel õigustatud alusel lisaks järgmises koosseisus andmed:

1) väljastatud tõendi e-koolituse või e-õppevara läbimise kohta;

2) e-koolituse või e-õppevara läbimise tulemuse.

(3) Andmetele antakse ligipääs pärast õigustatud aluse kontrolli. Kui puudub õiguslik alus, siis

keeldub Akadeemia vastutav töötleja andmete kuvamisest.

§ 12. Juurdepääs andmetele ja andmete väljastamine

(1) Juurdepääs Akadeemia andmetele on vastutavate töötlejate ametnikel ja töötajatel neile

teenistus- ja tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses.

(2) Juurdepääs Akadeemiale on volitatud töötlejate töötajatel neile tööülesannete täitmiseks

määratud ulatuses ning Akadeemiat arendaval või hooldaval isikul arendus- või

hoolduslepingus sätestatud ulatuses ja tingimustel.

(3) Infosüsteemi andmete väljastamine toimub kooskõlas avaliku teabe seaduse, isikuandmete

kaitset reguleerivate õigusaktidega haridusseaduses Digiriigi Akadeemiat reguleerivate sätete

ja käesolevas määruses sätestatud ulatuses.

§ 13. Akadeemiast andmete väljastamise viisid

Akadeemiast väljastatakse andmeid e-kirja teel krüpteeritud kujul dokumendihaldussüsteemi

vahendusel või riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.

4. peatükk

Logiandmed ja andmete säilitamine

§ 14. Andmete logimine

Volitatud töötleja logib ja säilitab Akadeemias andmete töötlemise kohta vähemalt järgmised

logiandmed:

1) toimingu tegija tuvastamist võimaldavad andmed;

2) toimingu tegemise kuupäeva ja kellaaja;

3) toimingu liigi.

§ 15. Akadeemiasse kantavate andmete säilitamine

Andmekogus säilitatakse:

1) füüsilise isiku üldandmeid, elukohariiki, Akadeemias õppetegevusega seotud suhtluse,

tagasiside ja kasutajaeelistuse andmeid kuni kasutajakonto kustutamiseni, kuid mitte kauem kui

kümme aastat pärast õppija viimast sisselogimist või õppetegevuses osalemist;

2) füüsilise isiku kvalifikatsiooni, pädevuse, oskuse, töökoha, tööhõive, valdkondliku koodi,

numbri või muu eristava tunnuse, Akadeemia õppekeskkonna kasutamine ja tehtud toimingute

ning e-koolituse ja e-õppe pakkuja esindaja andmeid kuni kasutajakonto kustutamiseni, kuid

mitte kauem kui kolm aastat pärast nende viimast ajakohastamist;

6

3) Akadeemia õppekeskonnas õppetegevuse, õppesisu, osalemise, edenemise ja õpitulemuste

hindamise ning -koolituse läbimise ja e-õppevara omandamise või õppes osalemise kohta

väljastatavate dokumentide andmeid kuni kasutajakonto kustutamiseni, kuid mitte kauem kui

kümme aastat vastava õppetegevuse lõpetamisest või tunnistuse või tõendi väljastamisest;

4) Akadeemia logiandmeid kuni kasutajakonto kustutamiseni, kuid mitte kauem kui kolm aastat

logikirje tekkimisest.

5. peatükk

Akadeemia korralduslikud nõuded

§ 16. Akadeemiasse üleslaadimisega seotud vormilised nõuded

(1) E-koolitus ja e-õppevara peavad lähtuma probleemikesksusest ja sisaldama päriselulisi

näiteid. Päriselulised näited peavad olema esitatud viisil, mis ei võimalda füüsilist isikut

otseselt ega kaudselt tuvastada.

(2) Õpiväljundid peavad olema realistlikud ja mõõdetavad.

(3) Õpe peab olema läbitav iseseisvalt, sealhulgas avatud läbimiseks isikule sobival ajal.

(4) Õpiobjektide formaadi ja mahu valimisel peab arvestama võrdse ligipääsu põhimõtet ja

järgima nõudeid:

1) avamine ja kasutamine ei tohi nõuda tasulist tarkvara;

2) peab ühildub levinumate operatsioonisüsteemidega;

3) peab olema mõistliku andmemahuga.

(5) E-koolituse ja e-õppevara struktuur võib koosneda moodulitest, mis on füüsilise isiku jaoks

läbitavad juhendamiseta ja eraldiseisvate osadena.

(6) E-koolituse ja e-õppevara tekstimaterjalid peavad vastama keeleseaduse nõuetele, videote

heli olema selge ja hästi kuuldav, visuaal olema kvaliteetne ja selgelt loetav.

(7) E-koolituse ja e-õppevara peab üldjuhul olema läbitav eesti keeles. Muukeelse materjali

kasutamisel peab olema lisatud korrektne eestikeelne tõlge, välja arvatud juhul, kui e-koolituse

või e-õppevara eesmärgist, õigusaktist või sihtrühma põhjendatud vajadusest tulenevalt on

vajalik selle pakkumine muus keeles.

(8) Planeerimisel peab pöörama tähelepanu mugavale kasutajakogemusele ning tagama WCAG

viimase versiooni standardi järgimise.

§ 17. E-koolituse või e-õppevara läbimise või osalemise kohta väljastatavad dokumendid

(1) E-koolituse või e-õppevara läbimisel võib korraldada teadmiste kontrolli. Kui õppija

saavutab teadmiste kontrollis vähemalt 80 protsenti maksimaalsest tulemusest, väljastatakse

talle e-koolituse või e-õppevara läbimist tõendav tunnistus või tõend.

(2) E-koolituse lõpetamise kohta väljastatakse tunnistus või tõend vastavalt täienduskoolituse

standardis sätestatule.

(3) E-õppevara kasutamise või läbimise kohta võib väljastada tõendi.

7

(4) E-koolituse või e-õppevara koostanud asutusega kokkuleppel võib tõendi väljastada ka

juhul, kui õppija ei saavutanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tulemust.

(5) Tõendile märgitakse vähemalt:

1) e-õppevaras osalenud või selle läbinud isiku nimi ja isikukood; 2) märge selle kohta, et tõend on väljastatud Digiriigi Akadeemia platvormil;

3) e-õppevara koostanud asutuse nimi; 4) tõendi väljaandmise kuupäev;

5) tõendi number.

6. peatükk

Akadeemia järelevalve, rahastamine ja lõpetamine

§ 18. Järelevalve tegemine

Järelevalvet Akadeemia pidamise üle tehakse õigusaktides sätestatud korras.

§ 19. Akadeemia rahastamine

Akadeemia pidamist rahastatakse Riigi Infosüsteemide Keskusele selleks otstarbeks eraldatud

vahenditest.

§ 20. Akadeemia lõpetamine

Akadeemia lõpetamise otsustab Vabariigi Valitsus vastavalt avaliku teabe seaduses sätestatule.

Kristen Michal

peaminister

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Eesti Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja juurde

Lisa 2

Kooskõlastustabel

KOOSKÕLASTUSED

Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine

(teadmiseks võetud/selgitus/arvestatud/mittearvestatud

+ selgitus)

Kultuuriministeerium - kooskõlastatud

märkustega

1. Kohanemisprogramm

Kultuuriministeeriumi jaoks on Digiriigi Akadeemia

oluline lahendus kohanemisprogrammi e-koolituste

pakkumiseks uussisserändajatele. Seetõttu peame

oluliseks, et oleks sätestatud õiguslik alus

andmevahetuseks kohanemisprogrammi

korraldamiseks kasutatavate riiklike infosüsteemidega

nii õppijate suunamiseks kui ka õppetegevuse

läbimise andmete edastamiseks. Praktikas puudutab

see Kultuuriministeeriumi kasutatavaid

kohanemisprogrammi infosüsteeme, sealhulgas

praegust Settle in Estonia lahendust (koolitusmooduli

veebiliidese regulatsioon on praegu toodud

elamislubade ja töölubade registri põhimääruses) ning

alates 31.10.2029 kasutusele võetavat

kohanemisprogrammi andmekogu, mille põhimääruse

väljatöötamisega alustatakse eelduslikult 2027. aasta

II kvartalis.

Kultuuriministeeriumi hinnangul ei ole vaja

täiendavalt muuta ega täiendada kooskõlastamiseks

Arvestatud osaliselt

Nõustume, et Digiriigi Akadeemia kasutamine kohanemisprogrammi e-koolituste pakkumiseks

eeldab asjakohast andmevahetust kohanemisprogrammi läbiviimiseks kasutatavate

infosüsteemidega, sealhulgas õppijate suunamiseks koolitustele ning koolituste läbimise andmete

edastamiseks. Eelnõu § 369 lõikes 9 sisalduv volitus võimaldab Digiriigi Akadeemia põhimääruses

sätestada nii andmeandjad kui ka andmete edastamise ja väljastamise korra. Põhimääruse kavand

on lisatud eelnõule, kuid tegemist on esialgse kavandiga. Rakendusakti täpsem väljatöötamine

toimub edasises menetluses.

Arvestasime märkusega osas, milles juhitakse tähelepanu vajadusele sätestada rakendusaktis

andmeandjana ka elamislubade ja töölubade register. Vastavad täiendused on rakendusakti

kavandisse sisse viidud. Samuti lisasime kohanemisprogrammi läbimist puudutavate andmete osas

rakendusakti kavandisse andmeandjana välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise registri.

Võtame teadmiseks märkuse, et vajalik võib olla ka elamislubade ja töölubade registri põhimääruse

muutmine. Kui peate vajalikuks vastavad muudatused kajastada eelnõu lisas olevas rakendusakti

kavandis, palume need koostöös Siseministeeriumiga ette valmistada ja edastada. Justiits- ja

Digiministeerium ei saa Siseministeeriumi valitsemisala õigusakte muuta ega nende muudatusi

kavandada, kuna tegemist on teise valdkonna ministri määrusega.

2

saadetud eelnõu ega ka Siseministeeriumi

valitsemisala eriseadusi kohanemisprogrammi osas.

Eelnõu kohaselt hakkab Digiriigi Akadeemia

andmekogust andmete väljastamist ja andmeandjatega

seonduvat reguleerima Digiriigi Akadeemia

põhimäärus, volitus selleks tuleb eelnõu §-ga 1 lisatud

§ 162 lõike 7 punktidest 3 ja 5.

Kultuuriministeeriumi hinnangul peaks

andmeandjana rakendusaktis olema sätestatud ka

elamislubade ja töölubade register, mis edastab

Digiriigi Akadeemia andmekogule andmeid isikute

kohta, kellel on õigus osaleda kohanemisprogrammis

(kursusel osaleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, e-

posti aadress). Palume see lisada rakendusakti kavandi

§-i 6.

Lisaks peab muutma ka elamislubade ja töölubade

registri põhimäärust, määratledes andmeandjana

Digiriigi Akadeemia andmekogu, mis edastab

andmeid e-koolituste läbimise kohta (kursuse

unikaalne tunnus, kursuse nimetus, kursusele

registreerumise aeg, kursuse läbimise aeg, kursuse

läbimise staatus, kursuse veebiaadress). Oleme

teadlikud, et need regulatsioonid saab paika panna

rakendusaktide muutmise kaudu.

Kultuuriministeeriumi soov on viidata andmevahetuse

sätestamise vajadusele juba seaduseelnõu menetluse

käigus.

2. Spordivaldkonna teemad

2.1. Treenerite kutsekoolitused on tasulised. Veebis

läbitav osa ei pea olema tasuline, kuid see on sageli

üks tasuta moodul suuremast tasulisest programmist.

Palume selgitada, kas tasuta kättesaadavuse (§ 162 lg

Selgitus

Eelnõuga kavandatava HaS § 369 lõike 4 kohaselt on eraõigusliku juriidilise isiku e-koolituse või

e-õppevara Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tegemise üheks tingimuseks, et see on õppijale

tasuta kättesaadav. See tingimus ei välista olukorda, kus Digiriigi Akadeemias tasuta kättesaadav

e-koolitus või e-õppevara on osa laiemast koolitusprogrammist, mille muud osad, näiteks

3

4) hindamisel on määrav see, et Digiriigi Akadeemias

avaldatud e-moodul ise on õppijale tasuta ning see ei

välista, et sama moodul on osa laiemast programmist,

mille kontaktõppe- või hindamisosa toimub väljaspool

platvormi, mis võib olla tasuline.

kontaktõpe, praktika, eksam või kutse taotlemisega seotud hindamine, toimuvad väljaspool

Digiriigi Akadeemiat ja võivad olla tasulised. Õigusselguse huvides täiendasime seletuskirja

vastava selgitusega. HaS § 369 lõike 4 kohaselt kohaldub tasuta kättesaadavuse nõue Digiriigi

Akadeemias avaldatavale e-koolitusele või e-õppevarale, mitte tervikuna väljaspool Digiriigi

Akadeemiat pakutavale koolitusprogrammile.

2.2. Eelnõu kohaselt on Digiriigi Akadeemia riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu, mille eesmärk on

edastada andmekogu kasutamise andmeid e-koolitusi

või e-õppevara pakkuvale juriidilisele isikule (e-õppe

pakkujale) või kontrolli teostavale asutusele,

sealhulgas kohustusliku e-õppe läbimise

kontrollimiseks (§ 162 lg 1 p 4). Palume täpsustada,

kas andmete väljastamine koolituse läbimise kohta

laieneb ka delegeeritud kutseandjale (nt Eesti

Olümpiakomitee kutsekomisjon). Näiteks kohustuslik

spordikaitstuse koolitus kutse taastaotlemisel tuleneb

Eesti Olümpiakomitee kutse andmise korrast, mis on

kehtestatud kutseseaduse alusel.

Selgitus

Eelnõuga kavandatava HaS § 369 lõike 1 punkti 4 kohaselt võib Digiriigi Akadeemia andmekogu

kasutamise andmeid edastada tööandjale, seaduse alusel kontrolli teostavale asutusele või muule

pädevale isikule kohustusliku e-koolituse või e-õppevara läbimise kontrollimiseks vajalikus

ulatuses. Eelnõu ei seo andmete väljastamise õigust üksnes asutustega või koolituse pakkujaga,

vaid võimaldab andmete väljastamist ka teistele isikutele, kellel on seadusest tulenev pädevus või

õigus kontrollida kohustusliku e-koolituse või e-õppevara läbimist. Seetõttu võib andmete

väljastamine hõlmata ka kutseandjat või tema juures tegutsevat organit, kui tal on kutseseadusest

või selle alusel kehtestatud korrast tulenev õigus või kohustus kontrollida vastava kohustusliku

koolituse läbimist kutse andmise või taastõendamise menetluses. Konkreetne andmete väljastamise

õigus ja ulatus sõltuvad siiski vastava kutse andmise õiguslikust regulatsioonist ning andmete

väljastamise eesmärgist.

2.3. Iga kursuse eraldi kooskõlastamine valdkondliku

ministeeriumiga (§ 162 lg 4) võib suurendada asutuste

ning eraõiguslike juriidiliste isikute haldus- ja

töökoormust. Teeme ettepaneku kaaluda

paindlikumalt kooskõlastuse andmist, näiteks

valdkondade või asutuse kaupa, mitte kursusepõhiselt.

Mitte arvestatud

Eelnõuga kavandatava HaS § 369 lõike 4 eesmärk on tagada, et Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks tehtav e-koolitus või e-õppevara vastaks seaduses sätestatud tingimustele.

Kooskõlastamise esemeks on konkreetne e-koolitus või e-õppevara, sest nende sisu, eesmärk ja

vastavus § 369 lõikes 4 sätestatud tingimustele võivad sama asutuse või valdkonna piires oluliselt

erineda. Valdkonna- või asutusepõhine üldkooskõlastus ei võimaldaks piisava täpsusega hinnata,

kas iga Digiriigi Akadeemias avaldatav e-koolitus või e-õppevara vastab seaduses sätestatud

tingimustele. Samuti võib ühel ja samal asutusel olla nii õppesisu, mis vastab § 369 lõikes 4

sätestatud eeldustele, kui ka õppesisu, mis neile tingimustele ei vasta.

Seetõttu ei pea põhjendatuks loobuda e-koolituse või e-õppevara põhisest kooskõlastamise

põhimõttest. Halduskoormus on piiratud, kuna Digiriigi Akadeemias õppesisu avaldamine

eraõiguslikele juriidilistele isikutele ei ole kohustuslik ning kooskõlastamise nõue kohaldub üksnes

Digiriigi Akadeemias avaldatavale õppesisule.

4

Selgitame, et eelnõu kooskõlastuse nõue ei eelda, et kooskõlastus peaks toimuma keeruka või pika

menetlusena. Eelnõu ei näe ette vorminõudeid kooskõlastamise menetlusele ega piira võimalust

korraldada kooskõlastamist halduspraktikas võimalikult tõhusalt. Praktikas on võimalik korraldada

kooskõlastamine proportsionaalselt ja bürokraatiat vältides, sealhulgas kooskõlastada korraga

mitmest moodulist koosnevaid terviklikke õppesisusid.

2.4. Hetkel saab Digiriigi Akadeemiasse sisse logida

ainult riigi autentimisteenuse kaudu. Edastame

siinjuures Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA

ettepaneku, mille kohaselt võiks olla võimalus

välismaalastest sportlastel, treeneritel jt isikutel

keskkonda siseneda ka kasutajanime ja parooliga.

Vajadusel võib see lahendus olla võimaldatud ainult

teatud kursuste puhul.

Mitte arvestatud

Digiriigi Akadeemia on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles peetakse arvestust õppijate ja

nende õppetegevuse üle ning mille kaudu võidakse töödelda ka kohustuslike e-koolituste või e-

õppevarade läbimise andmeid. Seetõttu on oluline, et õppija isik oleks võimalik usaldusväärselt ja

tõsikindlalt tuvastada. HaS § 369 kohaselt võimaldab Digiriigi Akadeemia muu hulgas pidada

arvestust õppetegevuse üle ning edastada andmeid kohustusliku e-koolituse või e-õppevara

läbimise kontrollimiseks. Eriti oluline on isiku üheselt tuvastamine olukordades, kus koolituse

läbimine on kohustuslik ja selle täitmist kontrollib pädev asutus või kui koolituse läbimine on

seotud kutse andmise, taastõendamise või muu menetlusega. Sellistel juhtudel peab olema tagatud,

et koolituse läbis tegelikult isik, kelle kohta vastavad andmed väljastatakse või kelle suhtes

õiguslikke tagajärgi arvestatakse.

Seetõttu ei pea me põhjendatuks näha eelnõus ette võimalust kasutada autentimisviisina üksnes

kasutajanime ja parooli. Digiriigi Akadeemias kasutatavad autentimislahendused peavad

võimaldama õppija isiku piisava usaldusväärsusega tuvastamist.

Selgitame, et Eesti e-teenuste kasutamiseks vajaliku autentimisvahendi puudumine ei välista siiski

välismaalaste juurdepääsu Digiriigi Akadeemiale. Isikud, kellel on põhjendatud vajadus kasutada

Eesti e-teenuseid, võivad taotleda e-residendi digitaalse isikutunnistuse ning kasutada selle kaudu

ka riigi e-teenuseid, sealhulgas registreerida ennast Digiriigi Akadeemias pakutavatele e-

koolitustele või e-õppevaradele.

Haridus- ja Teadusministeerium -

mittekooskõlastus

Haridus- ja Teadusministeerium toetab Digiriigi

Akadeemia eesmärke ja avaliku sektori teenistujate

oskuste süsteemset arendamist. Samas on oluline leida

Digiriigi Akadeemiale kõige loogilisem koht

õigussüsteemis. Selleks on vajalik jõuda ühisele

Arvestatud

Eelnõu on pärast esimest kooskõlastusringi muudetud ning Digiriigi Akadeemia regulatsioon on

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettepanekul viidud täiskasvanute koolituse seadusest Eesti

Vabariigi haridusseadusesse.

5

arusaamale, millist ülesannet Digiriigi Akadeemia

peamiselt täidab: kas tegemist on eelkõige avaliku

sektori koolitus- ja kompetentsijuhtimise lahendusega

või riikliku haridussüsteemi osaga. Haridus- ja

Teadusministeeriumi hinnangul ei ole veenvalt

põhjendatud Digiriigi Akadeemia regulatsiooni

paigutamine täiskasvanute koolituse seadusesse

(TäKS). Kuigi seletuskirjas rõhutatakse elanikkonnale

suunatud mõõdet, nähtub nii Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammist, probleemi kirjeldusest kui ka

kavandatava regulatsiooni sisust, et regulatsiooni

tegelik raskuskese on avaliku sektori

koolituskorraldusel, kesksete koolituste loomisel,

ametnike ja avaliku sektori töötajate pädevuste

arendamisel ning sellega seotud õpiandmete

töötlemisel ja jagamisel. Ka kesksete e-

õppematerjalide mõiste on üles ehitatud avaliku

sektori vajadustest lähtuvalt. TäKS on loodud

täiskasvanute täienduskoolituse korralduse

reguleerimiseks. Kavandatav regulatsioon seevastu

loob õigusliku aluse avaliku sektori ülesele

koolitusplatvormile ja selle andmekogule. Sisuliselt

on tegemist avaliku sektori koolituskorralduse ning

õpiandmete töötlemise regulatsiooniga, mitte

täiskasvanuhariduse süsteemi arendamisega. Samuti

jääb ebaselgeks elanikkonnale suunatud komponendi

tegelik ulatus. Kuigi TäKSi valikut on põhjendatud

väitega, et platvorm on suunatud kogu elanikkonnale,

ei nähtu seletuskirjast, milline on või hakkab olema

elanikkonnale ja erasektorile suunatud tegevuse

osakaal võrreldes avaliku sektori koolitustega. Samal

ajal luuakse kõigi õppijate jaoks väga ulatuslik

Muudetud eelnõus käsitatakse Digiriigi Akadeemiat riikliku digitaalse õppekeskkonna ja

andmekoguna, mille kaudu tehakse e-koolitusi ja e-õppevara kättesaadavaks nii avaliku sektori

töötajatele kui ka kogu elanikkonnale. Regulatsioon hõlmab kolme omavahel seotud osa: riikliku

digitaalse õppekeskkonna toimimist, andmekogu pidamist ning kesksete e-koolituste ja e-õppevara

määratlemist ja kättesaadavaks tegemist.

Avaliku teenistuse seadusesse regulatsiooni paigutamist ei peetud sobivaks, kuna Digiriigi

Akadeemia sihtrühm ja ülesanded ei piirdu avaliku teenistusega. Avaliku teenistuse seadus

reguleerib avaliku teenistuse korraldust ja ametniku õiguslikku seisundit ning seda kohaldatakse

eeskätt riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnikele ning seaduses sätestatud juhtudel

nende töötajatele. Digiriigi Akadeemia kaudu pakutav e-õpe on seevastu suunatud ka teistele

avaliku sektori töötajatele ja elanikkonnale laiemalt.

Seega on ettepanekuga regulatsiooni asukoha muutmiseks arvestatud ning eelnõu esitatakse Eesti

Vabariigi haridusseaduse muutmise seaduse eelnõuna.

6

andmetöötluse alus, mis hõlmab õppetegevuse

jälgimist, õpianalüütikat, personaliseeritud

õpiteekondi ning tulevikus ka soovituslahendusi.

Meie hinnangul oleks kõige loogilisem lahendus

Digiriigi Akadeemia reguleerimine avaliku teenistuse

seaduses. Seda toetab ka Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammi sõnastus, mis räägib keskse

õppeplatvormi kasutuselevõtust avalikus sektoris ning

õpiandmete jagamise reguleerimisest. Kui

elanikkonnale suunatud osa on pigem

kõrvalfunktsioon ning peamine eesmärk on avaliku

sektori koolituste koondamine, kohustuslike

koolituste läbimise kontrollimine ja sellega seotud

andmetöötlus, peegeldaks avaliku teenistuse seadus

regulatsiooni tegelikku eesmärki kõige täpsemalt. Kui

aga Digiriigi Akadeemiat käsitleda riikliku

haridussüsteemi osana, võiks alternatiivina kaaluda

infosüsteemi ja andmekogu õigusliku aluse loomist

Eesti Vabariigi haridusseaduses. Sellisel juhul oleks

tegemist haridussüsteemi ülese riikliku e-õppe

platvormiga, mille sihtrühm ei oleks piiratud üksnes

täiskasvanutega. See oleks normitehniliselt loogilisem

kui TäKSi reguleerimisala laiendamine eesmärgil, mis

väljub täienduskoolituse raamistikust. Digiriigi

Akadeemia puutub kokku nii hariduse, avaliku

teenistuse, digivalitsemise kui ka avaliku teabe

kättesaadavuse küsimustega. Regulatsiooni asukoha

valikul tuleks seetõttu lähtuda eelkõige teenuse

põhieesmärgist. Meie hinnangul viitavad eelnõu

eesmärgid ja probleemikirjeldus täna pigem avaliku

sektori koolituskorralduse kui täiskasvanuhariduse

7

regulatsioonile. Eeltoodud põhjustel Haridus- ja

Teadusministeerium ei kooskõlasta eelnõud.

1. Mõistete eristamine ja TäKSi kohaldumine Eelnõus kasutatakse mõisteid „e-koolitus“, „e-

õppevara“, „mitteformaalõpe“ „täienduskoolitus“,

kuid nende omavaheline seos ja õiguslik tähendus ei

ole piisavalt selge. ja Täpsustamist vajab, mida

eelnõus „e-koolituse“ all mõeldakse. E-koolituse

mõiste peab vastama ka täienduskoolitusele

kehtestatud nõuetele. Eelkõige peab e-koolitus

põhinema õppekaval, milles on määratletud

õpiväljundid, õppe sisu ja lõpetamise tingimused.

Samuti tuleb selgelt eristada „e-koolitust“ ja „e-

õppevara“. E-õppevara tuleks käsitada e koolituse või

muu õppetegevuse läbiviimist toetava

õppematerjalina. Palume eelnõus selgelt määratleda ja

järjepidevalt kasutada mõisteid „e-koolitus“, „e

õppevara“, „täienduskoolitus“ ja „mitteformaalõpe“

ning täpsustada seos TäKSiga.

Arvestatud Eelnõu ja seletuskirja täiendatakse, et eristada selgelt mõisteid „e-koolitus“, „e-õppevara" ning

kasutada vastavaid mõisteid läbivalt ja järjepidevalt. Samuti täpsustatakse seletuskirjas täiendavalt

e-koolituse, e-õppevara, täienduskoolituse ja mitteformaalõppe omavahelist seost.

Digiriigi Akadeemia regulatsioonis käsitatakse e-koolitusena digitaalses õppekeskkonnas

läbiviidavat täienduskoolitust, millele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seadust. Seega

kohalduvad e-koolitusele kõik täiskasvanute koolituse seadusest tulenevad nõuded.

Täienduskoolitus on täiskasvanute koolituse seaduse kohaselt üks mitteformaalõppe vorme

E-õppevara all mõistetakse Digiriigi Akadeemia regulatsioonis digitaalset õppematerjali või muud

digitaalset õppesisu, mida kasutatakse mitteformaalõppe läbiviimiseks või muu õppe toetamiseks

ning teadmiste, oskuste või pädevuste omandamiseks. E-õppevara ei ole täienduskoolitus ning

sellele ei kohaldu ka täiskasvanute koolituse seadus. E-õppevara võib olla kasutatav nii

mitteformaalõppes kui ka informaalses õppes.

Ebaselgeks jääb, millistel alustel saab e-koolitust või

e-õppevara pidada „keskseks“. Mõiste „mitmel

avaliku sektori asutusel või valitsemisalal“ ei

võimalda üheselt hinnata, millal on vajadus piisavalt

laiapõhjaline. Samuti ei ole selge, kes ja milliste

kriteeriumide alusel keskse vajaduse tuvastab.

Eelnõus tuleb need kriteeriumid ja vastutaja selgelt

määratleda.

Märgime veel, et eelnõu §-le 161 ei viidata eelnõuga

lisanduvat osa kordagi ega kasutata ka mõistet

„keskne e-koolitus ja e-õppevara“.

Arvestatud osaliselt Mõiste „mitmel avaliku sektori asutusel või valitsemisalal“ väljendab asutuste- või

valitsemisaladeülest koolitusvajadust. Selle hindamisel tuleb lähtuda sellest, kas sama või

olemuslikult sarnane koolitusvajadus esineb rohkem kui ühes asutuses või valitsemisalas. E-

koolituse või e-õppevara välja töötanud või selle avaldamise eest vastutav asutus hindab, kas

õppesisu vastab haridusseaduse §-s 368 sätestatud keskse e-koolituse või keskse e-õppevara

tunnustele. Kui õppesisu vastab nendele tunnustele, on täidesaatva riigivõimu asutus kohustatud

tegema selle Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks. Keskseks e-õppeks kvalifitseerumise üle eraldi

haldusmenetlust ega otsusprotsessi ei looda. Seletuskirjas on keskse vajaduse sisustamiseks

esitatud täiendavad näited. Lisaks on kesksete koolituste väljatöötamise toetamiseks koostatud

avaliku sektori üleseid koolitusvajadusi koondav loetelu, mis aitab asutustel hinnata, milliste

koolituste ja õppematerjalide puhul võib eeldada keskse vajaduse olemasolu. Loetelu on

soovitusliku ja abistava iseloomuga.

8

Nõustume märkusega osas, et avaldamiskohustus peab olema sõnaselgelt seotud haridusseaduse §-

s 368 sätestatud kesksete e-koolituste ja e-õppevaradega. Eelnõu sõnastust on vastavalt täpsustatud.

2. E-koolituse pakkuja vastutus, autoriõigused ja

TäKSi nõuete täitmine

Eelnõu kohaselt võivad Digiriigi Akadeemias e-

koolitusi ja e-õppevara pakkuda erinevad asutused ja

juriidilised isikud. Seetõttu peab olema sätestatud,

kellel lasub vastutus konkreetse e-koolituse sisu,

kvaliteedi ja sellele kohalduvate nõuete täitmise eest,

kui tegemist on TäKSi mõttes täienduskoolitusega.

See vastutus tuleb eristada andmekogu pidaja

tehnilisest ja andmekaitselisest vastutusest. Kui e-

koolituse sisu loob ja avaldab näiteks avaliku sektori

asutus, samal ajal kui Digiriigi Akadeemia tagab selle

tehnilise ja organisatsioonilise raamistiku, peab olema

üheselt arusaadav, kuidas jaotub vastutus platvormi

ning e-koolituse pakkuja vahel.

Arvestatud

Digiriigi Akadeemia andmekogu pidaja vastutab õppekeskkonna tehnilise toimimise, andmekogu

pidamise, andmekaitsenõuete täitmise ning andmete töötlemise õiguspärasuse eest. E-koolituse või

e-õppevara sisu eest vastutab seevastu õppesisu loonud või Digiriigi Akadeemias avaldanud asutus

või muu isik.

Kui Digiriigi Akadeemias avaldatakse e-koolitus, vastutab e-õppe pakkuja täienduskoolitusele

kohalduvate nõuete täitmise eest. Digiriigi Akadeemia õppekeskkonna kasutamine ei too neid

kohustusi üle andmekogu pidajale. Samuti vastutab e-õppe pakkuja selle eest, et tal oleksid

vajalikud õigused e-koolituse või e-õppevara kasutamiseks ja avaldamiseks ning et avaldatav

õppesisu ei rikuks autoriõigusi ega muid intellektuaalomandi õigusi. Digiriigi Akadeemia kaudu

õppesisu kättesaadavaks tegemine ei mõjuta autoriõiguste kuuluvust ega loo andmekogu pidajale

vastutust õppesisu õiguspärasuse eest.

Selguse huvides täiendatakse seletuskirja, kirjeldades eraldi Digiriigi Akadeemia pidaja ning

õppesisu pakkuja rolle ja vastutust ning selgitades, et õppesisu sisulise kvaliteedi, täienduskoolituse

nõuete täitmise ja autoriõigustega seotud kohustuste eest vastutab e-õppe pakkuja, samas kui

Digiriigi Akadeemia pidaja vastutab õppekeskkonna tehnilise toimimise ja andmekogu pidamise

eest.

Samuti vajab reguleerimist e-koolituse loomisel

tekkivate autoriõiguste kuuluvus. Kui e koolitus või e-

õppevara luuakse lepingu alusel, peab olema selge,

millised varalised õigused omandab riik või platvormi

pidaja ning millises ulatuses võib õppesisu kasutada,

muuta, taasesitada ja avalikkusele kättesaadavaks

teha. See on oluline ka e-koolituse sisu ja kvaliteedi

eest vastutuse selge jaotuse seisukohalt, kuna e-

koolituse kasutamise, muutmise ja ajakohastamise

võimalus peab olema kooskõlas vastava õiguste

kuuluvusega.

Selgitus

Eelnõuga ei looda erisusi vastutuse ja autoriõiguste vaates, seega kohalduvad õiguskorra üldised

sätted. Selguse huvides täiendati ka seletuskirja selgitusega, et Digiriigi Akadeemia tegevusega

seotud intellektuaalse omandi õiguste tekkimisele, kuuluvusele ja kasutamisele kohaldatakse

kehtivat õigust.

Samuti vajab täpsustamist, kas asutus, kes viib

Digiriigi Akadeemias läbi TäKSi mõttes Arvestatud

9

täienduskoolitust, peab olema käsitatav

täienduskoolitusasutusena ja täitma kõiki TäKSist

tulenevaid nõudeid. Praegusest eelnõust seda üheselt

järeldada ei ole võimalik.

Palume täiendada eelnõud selliselt, et oleks üheselt

selge regulatsiooni ulatus, osapoolte vastutus ning

autoriõiguste kuuluvus.

Kui Digiriigi Akadeemias pakutakse e-õpet e-koolitusena, kohaldub pakutavale e-õppele

täiskasvanute koolituse seadus. Sellisel juhul peab e-õppe pakkuja täitma täiskasvanute koolituse

seadusest tulenevaid nõudeid. Digiriigi Akadeemia kasutamine täiendkoolituse pakkumiseks ei

muuda seda vastutust ega too seda üle Digiriigi Akadeemiale ega JDM-ile kui andmekogu ja

õppekeskkonna vastutavale töötlejale.

Kui avaliku sektori asutus on õppesisu tellinud väliselt teenuseosutajalt, tuleb täienduskoolitusele

kohalduvate nõuete täitmisega seotud vastutus määrata hankedokumentides või lepingus.

Selguse huvides täiendatakse seletuskirja, kirjeldades eraldi Digiriigi Akadeemia kui tehnilise

õppekeskkonna ja andmekogu rolli, e-õppe pakkuja vastutust täiskasvanute koolituse seaduse

nõuete täitmisel ning autoriõiguste kuuluvuse põhimõtteid.

Märgime veel, et Digiriigi Akadeemia platvormil

kasutatakse kursuse läbimise kohta ka mõistet

„sertifikaat“, mida TäKS ei tunne. Seega tekib

vastuolu TäKSis sätestatud täienduskoolituse läbimise

tõendamise süsteemiga. TäKS eristab tunnistust ja

tõendit ning näeb nende väljastamisele ette

konkreetsed nõuded, samas ei ole „sertifikaat“

seaduses täienduskoolituse läbimist või osalemist

tõendava dokumendina määratletud. Seetõttu tuleb

selgelt sätestada, milline dokument väljastatakse

Digiriigi Akadeemias juhul, kui e-koolitus on TäKSi

mõttes täienduskoolitus, ning kuidas tagatakse selle

vastavus TäKSist tulenevatele nõuetele. Palume

Digiriigi Akadeemia platvormil kasutada terminit

„sertifikaat“ TäKSi süsteemiga kooskõlas oleva

terminiga või selgitada, et tegemist ei ole TäKSi

tähenduses täienduskoolituse läbimist või osalemist

tõendava dokumendiga.

Arvestatud

Arvestame märkusega „sertifikaadi" mõiste kasutuse osas ning korrastame seletuskirjas kasutatava

terminoloogia.

Kinnitame, et juhul, kui Digiriigi Akadeemias pakutakse e-koolitust, millele kohaldub

täiskasvanute koolituse seadus, toimub õppe läbimise tõendamine kooskõlas täiskasvanute

koolituse seaduses sätestatud nõuetega. Digiriigi Akadeemia kui tehnilise õppekeskkonna

kasutamine ei mõjuta täienduskoolituse läbimist tõendavate dokumentide õiguslikku staatust ega

neile kohalduvaid nõudeid.

Rakendusakti kavandis täpsustame, milliseid dokumente väljastatakse Digiriigi Akadeemias

läbitud e-koolituse või e-õppevara läbimise ja osalemise kohta ning millised nõuded neile

kohalduvad. Rakendusakti kavandi kohaselt väljastatakse täiskasvanute koolituse seaduse

tähenduses täienduskoolituse läbimise korral õppijale tunnistus või tõend vastavalt

täienduskoolituse standardis sätestatud tingimustele.

3. Järelevalveasutus ja järelevalvemeetmed on

määratlemata

Arvestatud osaliselt

Erisusi järelevalve osas ei looda, seega kohalduvad kehtivad järelevalve sätted (vt AvTS 6.ptk).

Digiriigi Akadeemia kui andmekogu pidamise üle teostatakse järelevalvet AvTS-is sätestatud

10

Eelnõust ja selle rakendusaktist ei ole võimalik üheselt

aru saada, kes teostab Digiriigi Akadeemia üle

järelevalvet. Rakendusakti § 17 piirdub viitega, et

järelevalvet tehakse õigusaktides sätestatud korras,

kuid ei nimeta pädevat asutust ega järelevalve ulatust.

Eelnõus tuleb eristada vähemalt kolm järelevalveliiki:

1) TäKSi nõuete täitmise järelevalve

täienduskoolituse üle; 2) andmekaitsealane

järelevalve; 3) andmekogu pidamise ja infosüsteemi

nõuete täitmise järelevalve. Arvestades, et Digiriigi

Akadeemia puhul on tegemist andmekoguga, milles

töödeldakse ulatuslikult õppija- ja õpiandmeid ning

kavandatakse profileerimis- ja

soovitusfunktsionaalsusi, vajab järelevalvekorraldus

selget ja läbipaistvat regulatsiooni. Praegusest

eelnõust ei selgu, kas järelevalvet teeb Andmekaitse

Inspektsioon, Haridus- ja Teadusministeerium,

Justiits- ja Digiministeerium või mõni muu asutus.

Palume määrata eelnõus järelevalveasutus, järelevalve

ulatus ning järelevalvemeetmed ja nende rakendamise

alused.

korras. Isikuandmete töötlemisele kohaldub isikuandmete kaitse üldmäärusest, isikuandmete kaitse

seadusest ning muudest andmekaitsealastest õigusaktidest tulenev järelevalvekord, mida teostab

pädev andmekaitse järelevalveasutus. Kui Digiriigi Akadeemias pakutav õppetegevus vastab

täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses täienduskoolitusele, kohaldub sellele ka

täienduskoolituse valdkonnas kehtiv järelevalvekord.

Eelnõus ei ole vajalik olemasolevaid järelevalvepädevusi ja -meetmeid dubleerida. Selline lahendus

suurendaks regulatsiooni mahtu ning tekitaks põhjendamatu riski vastuoludeks juhul, kui vastavaid

valdkondlikke õigusakte tulevikus muudetakse. Küll täiendasime seletuskirja selgitusega, millised

olemasolevad järelevalvemehhanismid Digiriigi Akadeemia tegevusele kohalduvad.

4. Andmekaitse Inspektsiooni kaasamine ja

kavandatava andmetöötluse õiguspärasus

Eelnõuga kavandatakse ulatuslikku isikuandmete

töötlemist, sealhulgas õppija pädevuse ja oskuste,

töökoha, õppetegevuse, edenemise ja õpitulemuste

andmete kogumist, säilitamist ja edastamist. Samuti

nähakse ette kasutaja varasemate andmete põhjal

personaalse õpiraja kujundamine ning andmete

edastamist kolmandatele isikutele. Enne sellise

andmetöötluse korraldamist peab olema hinnatud, kas

kavandatud andmete kogumine, töötlemine,

Arvestatud osaliselt Eelnõuga ei looda Digiriigi Akadeemiale õigust töödelda andmeid määratlemata eesmärkidel ega

piiramatus ulatuses. Andmete töötlemise eesmärgid, töödeldavate andmete kategooriad, andmete

saajad ning andmete säilitamise alused sätestatakse HaS-is ja nende täpsem koosseis rakendusaktis.

Vajalikud mõjuhinnangud on seletuskirjas olemas, sh põhiseaduspärasus. Täiendame seletuskirja

veelgi põhjalikumalt kavandatava andmetöötluse eesmärkide ja ulatust osas.

Samuti selgitame seletuskirjas personaalse õpiraja funktsionaalsuse olemust. Kavandatava

lahenduse eesmärk on kuvada õppijale tema varasema õppetegevuse ja kasutajaeelistuste põhjal

asjakohaseid õpisoovitusi. Eelnõuga ei looda alust automatiseeritud otsuste tegemiseks ega

sellisteks profileerimistoiminguteks, millel oleks õppija suhtes õiguslik või muu samaväärselt

oluline mõju.

11

säilitamine ja edastamine on sellises ulatuses ja

sellistel eesmärkidel üldse õiguslikult lubatav.

Praegusest eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu

piisavalt selgelt, millisel õiguslikul alusel kõiki

kavandatud andmeid töödeldakse, miks on kõik

kavandatud andmed eesmärkide saavutamiseks

vajalikud ning kas sellises ulatuses andmete kogumine

ja edastamine on proportsionaalne. Kuigi eelnõu § 162

lõike 11 kohta on seletuskirjas märgitud, et arvestatud

on isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) nõudeid,

puudub analüüs personaalse õpiraja funktsionaalsust

profileerimise vaates. Andmekoosseisu kirjelduses on

aga otsesõnu viidatud soovitusalgoritmidele,

prognoosidele ja riskiskooridele. Palume seletuskirja

täiendada ning selgitada, kas personaalne õpirada

sisaldab profileerimist IKÜM artikli 4 punkti 4

tähenduses, milliseid andmeid soovituste

genereerimiseks kasutatakse, kas kasutatakse

prognoose või riskiskoore, kas kasutatakse

tehisintellekti või üksnes eeldefineeritud reegleid,

millised on andmesubjekti õigused profileerimise

korral (IKÜM artiklid 13, 14, 15 ja 21) ning miks on

"riskiskooride" loomine vajalik Digiriigi Akadeemia

eesmärkide saavutamiseks. Eelnõu seletuskirjas on

märgitud, et eelnõu esitatakse Andmekaitse

Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks. Eelnõu

materjalidest ei nähtu, kas enne kooskõlastusringi on

koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang või saadud

Andmekaitse Inspektsiooni sisuline seisukoht

kavandatava andmetöötluse, sh profileerimise ja

andmete väljastamise kohta. Arvestades kavandatava

andmetöötluse ulatust ja tundlikkust, ei ole meie

Märgime ka, et eelnõu esitati ka Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse avaldamiseks ning neil

märkusi ei olnud.

12

hinnangul piisav piirduda Andmekaitse Inspektsiooni

kaasamisega eelnõu menetluse hilises etapis. Palume

enne eelnõu edasist menetlemist hinnata koos

Andmekaitse Inspektsiooniga kavandatava

andmekogu ja andmetöötluse õiguspärasust,

vajalikkust ja proportsionaalsust ning kajastada

tulemused eelnõu materjalides.

5. Digiriigi Akadeemia seaduses nimetamise

põhjendatus

Eelnõuga kaasneb seaduse tasandil konkreetse

platvormi nimetamine. Konkreetse platvormi

nimetamine seaduses vähendab regulatsiooni

paindlikkust ja võib tulevikus tekitada vajaduse

seaduse muutmiseks üksnes tehniliste või

organisatsiooniliste muudatuste tõttu. Avaliku sektori

e-koolituste korraldamise ülesanne võib jääda samaks

ka juhul, kui tulevikus kasutatakse selle täitmiseks

teistsugust platvormi või infosüsteemi. Samuti ei

selgu eelnõust ega seletuskirjast, miks on eelnõus

kavandatud just Digiriigi Akadeemia käsitamine

keskse e-koolituste ja e-õppevara platvormina. Samuti

ei nähtu, milliseid eeliseid annab selline lahendus

võrreldes avalikus sektoris juba kasutusel olevate

keskkondadega. Ebaselgeks jääb ka, kas Digiriigi

Akadeemia peaks olemasolevaid lahendusi asendama,

neid täiendama või toimima nende kõrval ning milline

on sellisel juhul erinevate infosüsteemide vaheline

rollijaotus ja liidestused. Palume kaaluda Digiriigi

Akadeemia nimetuse asendamist funktsioonipõhise

regulatsiooniga või põhjendada seletuskirjas selle

nimetuse kasutamise vältimatut vajadust.

Arvestatud osaliselt

Digiriigi Akadeemia on oma sisult riigi infosüsteemi kuuluv konkreetne andmekogu koos digitaalse

õppekeskkonnaga, mille eesmärk on võimaldada avaliku sektori asutuste poolt e-koolituste ja e-

õppevarade, sh kesksete e-koolituste ja e-õppevade pakkumist ning õppetegevusega seotud

andmete töötlemist. Seetõttu on põhjendatud, et seaduses reguleeritakse konkreetse andmekogu

õiguslikku alust ning kasutatakse selle ametlikku nimetust. Eesti õiguskorras on tavapärane, et

seaduses nimetatakse konkreetseid riiklikke andmekogusid ja infosüsteeme nende ametliku

nimega. Selgitame, et Digiriigi Akadeemia nimetamine seaduses ei takista tehniliste lahenduste

muutmist, arendamist ega asendamist. Eelnõu ei reguleeri kasutatavat tarkvara, tehnilist

arhitektuuri ega konkreetseid tehnoloogilisi lahendusi, vaid Digiriigi Akadeemia kui avaliku

ülesande täitmiseks loodud andmekogu ja teenuse õiguslikku alust. Kui tulevikus muutub platvormi

tehniline lahendus, ei tähenda see automaatselt vajadust muuta seadust. Seaduse muutmise vajadus

tekiks üksnes juhul, kui muutuks andmekogu identiteet, eesmärk või õiguslik mudel.

Samuti ei pea me põhjendatuks funktsioonipõhist regulatsiooni. Kui seaduses viidataks üksnes

„keskse digitaalse õppekeskkonna andmekogule“, jääks ebaselgeks, millisele infosüsteemile

seaduses sätestatud õigused, kohustused ja andmetöötluse alused kohalduvad. Digiriigi Akadeemia

ametliku nimetuse kasutamine suurendab õigusselgust ja aitab vältida tõlgendamisvaidlusi.

Selgitame, et Digiriigi Akadeemia ei asenda olemasolevaid haridus- ega kutsevaldkonna

infosüsteeme, vaid täidab neist erinevat eesmärki. Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) peetakse

arvestust formaalhariduse omandamise ja seda tõendavate dokumentide üle, kutseregistris peetakse

arvestust kutsete üle ning JUHANis hallatakse täienduskoolitusega seotud andmeid. Digiriigi

Akadeemia eesmärk on seevastu eelkõige avaliku sektori pakutava e-koolituste ja e-õppevara

kättesaadavaks tegemine ning selle kaudu toimuva õppetegevuse üle arvestuse pidamine. Seetõttu

13

ei ole Digiriigi Akadeemia käsitatav olemasolevaid andmekogusid dubleeriva lahendusena.

Eelnõuga loome Digiriigi Akadeemiale õigusliku aluse, mis on eelduseks edaspidiseks

andmevahetuseks olemasolevate infosüsteemidega. Digiriigi Akadeemial on selleks olemas

tehniline võimekus. Näiteks on võimalik Digiriigi Akadeemias läbitud täienduskoolituste (e-

koolituste) andmete edastamine teistesse süsteemidesse, kui selleks on loodud vastav õiguslik alus.

Kaitseministeerium - kooskõlastatud märkustega

1. Eelnõu § 1 punktiga 2 täiendatakse TäKS-i 51.

peatükiga, mille § 162 lõikes 3 sätestatakse:

„Täidesaatva riigivõimu asutus, välja arvatud

julgeolekuvaldkonnas, teeb andmekogus

kättesaadavaks avalikule teenistusele mõeldud e-

koolitused ja e-õppevarad.“ Eelnõu seletuskirjas on

selgitatud, et kohustus ei laiene

julgeolekuvaldkonnale, kus kehtivad

eriregulatsioonid ning koolituste sisu võib sisaldada

tundlikku või piiratud juurdepääsuga teavet, mistõttu

ei ole nende koondamine üldkasutatavale platvormile

asjakohane. Kaitseministeerium on seisukohal, et sätte

kohaldamisala ei ole piisavalt selge. Mõiste

„julgeolekuvaldkond“ ei ole õiguslikult üheselt

piiritletud ning seda ei saa samastada mõistega

„julgeolekuasutus“. Seetõttu ei ole eelnõust ega

seletuskirjast üheselt arusaadav, millistele täidesaatva

riigivõimu asutustele kavandatud erand kohaldub.

Eelkõige jääb ebaselgeks, kas erand hõlmab üksnes

Kaitsepolitseiametit ja Välisluureametit või laiemalt

ka riigikaitse- ja sisejulgeoleku valdkonnas

tegutsevaid asutusi, näiteks Kaitseministeeriumi,

Kaitseväge, Siseministeeriumi, Politsei- ja

Piirivalveametit ning Päästeametit. Kuna erandi ulatus

määrab otseselt normi adressaatide ringi ja neile

Arvestatud osaliselt

Nõustume, et mõiste „julgeolekuvaldkond“ ei ole õigusaktides üheselt piiritletud ning võib tekitada

ebaselgust erandi kohaldamisala suhtes. Seetõttu täpsustatakse eelnõu sõnastust.

Samas selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole vabastada kohustusest tervikuna kõiki julgeoleku-,

sisejulgeoleku- või riigikaitsevaldkonna asutusi. Ka nendes valdkondades luuakse e-koolitusi ja e-

õppevarasid, mis võivad olla asjakohased ning kasutatavad kogu avalikus sektoris, näiteks

infoturbe, kriisivalmiduse, elanikkonnakaitse või muude üldpädevuste arendamise eesmärgil.

Eelnõu üheks eesmärgiks on tagada avaliku sektori üleselt e-koolituste ja e-õppevarade

kättesaadavus ning vältida koolituste dubleerimist. Digiriigi Akadeemias avalikule teenistusele

mõeldud e-koolituste ja e-õppevarade kättesaadavaks tegemise kohustus on suunatud selliste

koolituste jagamisele, mille kasutusvajadus esineb laiemalt avalikus sektoris.

Seetõttu on muudetud eelnõus erand seotud e-koolituste ja e-õppevarade sisuga, mitte asutuse

valitsemisala või tegevusvaldkonnaga. Julgeolekuülesandeid täitvate asutuste loodud piiratud

juurdepääsuga e-koolitused või e-õppevarad ei kuulu Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks

tegemise kohustuse alla. Erandi eesmärk on kaitsta julgeoleku-, riigikaitse- ja muud piiratud

juurdepääsuga teavet ning vältida sellise teabe koondamist laiemale kasutajaskonnale mõeldud

õppekeskkonda.

14

pandava kohustuse ulatuse, palume asendada sõna

„julgeolekuvaldkonnas“ sõnadega „julgeoleku- ja

riigikaitsevaldkonnas“.

2. Kaitseministeeriumile jääb ebaselgeks kesksete e-

koolituste korralduslik vastutus. Eelnõust ja rakendusakti

kavandist ei selgu piisavalt selgelt, kuidas jagunevad

mitme asutuse koostöös loodud koolituste haldus- ja

muutmisõigused, kes vastutab koolituse sisu ajakohasuse

eest ning kuidas toimub muudatuste tegemine ja

kooskõlastamine. Samuti jääb ebaselgeks koolituste

kvaliteedi tagamise protsess: kuigi rakendusakt sätestab

mitmeid tehnilisi, vormilisi ja didaktilisi nõudeid, ei ole

kirjeldatud, kes ja kuidas hindab õppesisu kvaliteeti ja

ajakohasust ega kes vastutab tuvastatud puuduste

kõrvaldamise eest. Palume seletuskirjas kirjeldada

kesksete e-koolituste haldamise, ajakohastamise ja

kvaliteedi tagamise vastutuse jaotust.

Arvestatud

Eelnõu § 369 lõike 7 kohaselt on Digiriigi Akadeemiat kasutavad juriidilised isikud andmekogu

kaasvastutavad töötlejad. Rakendusakti kavandi § 5 lõike 2 kohaselt vastutab kaasvastutav asutus

ja juriidiline isik vastutav oma e-koolituste ja e-õppevara sisu õigsuse, ajakohasuse ning kehtestatud

nõuetele vastavuse eest.

Täpsustasime seletuskirjas keskse e-õppe vastutuse põhimõtteid. Koolituse sisu õigsuse,

ajakohasuse ja nõuetele vastavuse eest vastutab asjaomane kaasvastutav asutus. Mitme asutuse

koostöös loodud koolituste puhul ei reguleeri eelnõu asutustevahelist tööjaotust. Vajaduse korral

võivad asjaomased asutused omavahel kokku leppida koolituse sisulise vastutaja ning muudatuste

kooskõlastamise korra. Rahandusministeerium koordineerib avaliku sektori asutuste ühiste

koolitusvajaduste kaardistamist ja ajakohastamist. Keskseid koolitusi töötatakse välja eelkõige

vastava valdkonna eest vastutava ministeeriumi või asutuse eestvedamisel. Samas võivad asutused

omavahelisel kokkuleppel kokku leppida ka teistsuguses tööjaotuses ning keskse koolituse

väljatöötamise võib enda kanda võtta muu asutus, kellel on selleks vajalik pädevus, ressurss ja

võimekus.

3. Rakendusakti kavandi (lisa 1) § 3 lõige 2 näeb ette

turvaklassi kirjelduse. Ettevõtlus- ja

infotehnoloogiaministri 16. detsembri 2022. a

määruse nr 101 „Eesti infoturbestandard“ lisa 1

„Nõuded infoturbe halduse süsteemile“ kohaselt

lähtutakse E-ITS-is kaitsetarbe määramisel muu

hulgas infoturbe põhikomponentidest –

konfidentsiaalsusest, terviklusest ja käideldavusest

(C-I-A) – ning kaitsetarvet väljendatakse

kolmeastmelisel skaalal „normaalne“, „suur“ või

„väga suur“. Rakendusakti kavandi § 3 lõikes 2

kasutatud turvaklassi käsitlus näib lähtuvat

varasemast infosüsteemide kolmeastmelise

Mitte arvestatud

Senine ISKE-l põhinenud loogika viidi üle Vabariigi Valitsuse 9. detsembri 2022.a. määruse nr 121

§-desse 7-10. Määruse § 11 seob omavahel infosüsteemile määratud turvaklassid ja E-ITS-i

kohased kaitsetarbed. Lisaks E-ITS-i rakendamisele on lubatud kasutada ka ISO standarditel

põhinevat infoturbe juhtimissüsteemi.

15

etalonturbe süsteemist (ISKE). Palume Justiits- ja

Digiministeeriumil viia rakendusakti kavand

terminoloogia ja kaitsetarbe määramise põhimõtete

osas kooskõlla kehtiva Eesti infoturbestandardiga.

Siseministeerium - kooskõlastatud märkustega

Rahvastikuregistri andmekoosseis

Eelnõu kohaselt kavandatakse Digiriigi Akadeemias

rahvastikuregistrist pärinevate andmete kasutamist,

kuid eelnõust ja rakendusakti kavandist ei selgu

üheselt, milliseid andmeid ja millises ulatuses on

plaanis rahvastikuregistrist pärida. Rahvastikuregistri

seaduse tähenduses hõlmavad üldandmed muu hulgas

ka aadressi, kodakondsuse ja emakeele, kuid eelnõu ja

rakendusakti kavandi loetelu on sellest kitsam,

sisaldades vaid ees- ja perekonnanime, isikukoodi või

selle puudumisel sünniaega, kontaktandmeid ja

elukohariiki. Palume selgitada, kas selline

kitsendamine on teadlik, ning vaadata andmekoosseis

üle, et vältida hilisemat olukorda, kus vajaliku andme,

näiteks aadressi, pärimiseks rahvastikuregistrist

puudub õiguslik alus.

Selgitus

Rakendusakti kavandi § 6 lõike 2 kohaselt edastab rahvastikuregistri vastutav töötleja Digiriigi

Akadeemiasse isiku ees- ja perekonnanime, isikukoodi või selle puudumisel sünniaja, isiku soo

ning elukohariigi andmed. Rahvastikuregistrist päritavate andmete kitsam koosseis on teadlik valik,

mis lähtub andmete minimaalsuse põhimõttest ja Digiriigi Akadeemia eesmärkidest. Isiku aadressi,

kodakondsuse ega emakeele töötlemiseks ei ole Digiriigi Akadeemia praeguste eesmärkide ja

ülesannete täitmisel tuvastatud konkreetset vajadust. Kui tulevikus tekib vajadus täiendavate

rahvastikuregistri andmete kasutamiseks, hinnatakse nende vajalikkust eraldi ning vajaduse korral

täpsustatakse õiguslikku alust.

Kontaktandmed

Palume täpsustada, kas § 16² lõike 2 punktis 1

nimetatud ja rahvastikuregistrist päritavate

kontaktandmete all peetakse silmas e-posti aadressi,

telefoninumbrit või mõlemat. Samuti vajab

täpsustamist, kas e-posti aadress päritakse

rahvastikuregistrist ka siis, kui andmesubjekt on selle

Digiriigi Akadeemiasse ise sisestanud, ning kuidas

lahendatakse olukord, kus isiku enda sisestatud

kontaktandmed erinevad rahvastikuregistri andmetest.

Arvestatud Nõustume, et isiku enda antud e-posti aadress ning rahvastikuregistrisse kantud e-posti aadress

võivad erineda. Seetõttu muutsime rakendusakti kavandit selliselt, et rahvastikuregistrist kantavate

andmete koosseisu ei kuulu kontaktandmed.

16

Rahvastikuregistris puuduvad isikud Palume selgitada, kuidas käsitletakse isikuid, keda

rahvastikuregistris ei ole, näiteks D-viisaga isikuid või

lühiajaliselt Eestis töötavaid isikuid. Eelnõus peaks

olema ette nähtud võimalus, et selline isik saab oma

andmed ise esitada.

Mitte arvestatud

Digiriigi Akadeemia on riiklik andmekogu, milles töödeldakse isikuga seotud andmeid, sealhulgas

tema õppetegevuse ja koolituste läbimise andmeid. Seetõttu on vajalik kasutaja turvaline

autentimine ja isikusamasuse usaldusväärne kontroll. Eestis elamisõiguse või elamisloa alusel elav

välismaalane saab Digiriigi Akadeemiat kasutada elamisloakaardiga. Ajutise viibimise alusel Eestis

viibiv isik, kellel puudub riiklik autentimisvahend, ei saa Digiriigi Akadeemiat kasutada. Välisriigi

kodanikul, kes Eestis ei ela, on põhjendatud vajaduse korral võimalik taotleda e-residentsust.

Eelnõusse ei lisata eraldi võimalust esitada isikuandmeid ilma riikliku autentimisvahendita. Selline

lahendus ei võimaldaks piisava usaldusväärsusega kontrollida isikusamasust ega tagada, et

andmekogus kajastatud õppetegevus ja koolituste läbimise andmed on seotud õige isikuga.

Elukohariigi andmed

Palume selgitada § 16² lõike 2 punktis 1 nimetatud

elukohariigi andmete allikat, nende töötlemise

eesmärki ja vajalikkust ning hinnata, kas elukohariigi

andmete kogumine on kooskõlas eesmärgipärasuse ja

minimaalsuse põhimõttega.

Arvestatud

Elukohariigi andmed pärinevad rahvastikuregistrist ja neid andmeid muudest allikatest ei pärita.

Elukohariigi andmeid töödeldakse õppijate sihtrühmade määramiseks, õppe ja õppevara

arendamiseks ning Digiriigi Akadeemia kasutuse analüüsimiseks. Samuti kasutatakse andmeid

kasutusstatistika koostamiseks ja koondaruannete esitamiseks rahastajatele või õppetegevuse

korraldajatele. Elukohariigi andmed võimaldavad hinnata Digiriigi Akadeemia kasutajaskonna

geograafilist jaotust ning kavandada õppesisu ja selle kättesaadavust kasutajate vajadustest

lähtudes. Elukohariigi andmete eesmärki ja vajalikkust täpsustati ka seletuskirjas.

Selgitame ka, et eelnõu koostamisel on hinnatud elukohariigi andmete töötlemise vajalikkust ja

proportsionaalsust. Tegemist on eespool nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajaliku üldise

andmega ning detailsemaid elukohaandmeid, näiteks aadressi, Digiriigi Akadeemia nende

eesmärkide täitmiseks ei kogu. Seetõttu on elukohariigi töötlemine kooskõlas eesmärgipärasuse ja

andmete minimaalsuse põhimõttega.

Valdkondlik kood, number või muu eristav tunnus

Palume täpsustada § 16² lõike 2 punktis 4 nimetatud

füüsilisele isikule omistatava „valdkondliku koodi,

numbri või muu eristava tunnuse“ sisu, sealhulgas kes

selle tunnuse omistab, millisel õiguslikul alusel seda

tehakse ning millistes valdkondades või milliste

isikute puhul tunnust kasutatakse.

Arvestatud

Seletuskirja on täpsustatud § 16² lõike 2 punktis 4 nimetatud valdkondliku identifikaatori osas.

Tegemist on valdkonnapõhise tunnusega, mis võimaldab seostada isiku konkreetse rolli, staatuse,

kutse või registriga. Selliseks tunnuseks võib olla näiteks tervishoiutöötaja registrikood,

teenistuslik identifikaator, personalinumber või muu konkreetse valdkonna korralduse alusel

isikule omistatud tunnus. Tunnuse omistab asjaomase valdkonna eest vastutav asutus või muu

pädev organisatsioon vastavalt selles valdkonnas kehtivale korraldusele. Tunnust kasutatakse

17

Digiriigi Akadeemias juhul, kui see on vajalik õppija seostamiseks vastava valdkonna infosüsteemi,

koolituse või pädevusnõudega ning õppetegevuse ja koolituse läbimise andmete õigesse

valdkondlikku konteksti sidumiseks.

2. Isikuandmete töötlemise alused ja profileerimine Eelnõu kohaselt nähakse Digiriigi Akadeemias ette

ulatuslik isikuandmete töötlemine, sealhulgas

õppetegevuse andmete, õppimiskäitumise,

kasutusmustrite, õppimiskiiruse, õpiteekondade,

soovitusalgoritmide profiilide, prognooside ja

riskiskooride töötlemine. Seletuskirjas on selgitatud,

et pädevuse ja õpitulemuste andmete töötlemine

võimaldab hinnata koolituste tulemuslikkust, toetada

õppija arengut ja planeerida edasisi koolitusi, ning et

samu andmeid kavatsetakse tulevikus kasutada ka

personaliseeritud õpiraja soovituste koostamiseks.

Kuna andmeid kogutakse algselt õppetegevuse

läbiviimiseks, kuid kavatsetakse hiljem kasutada ka

profiili koostamiseks ja õppesoovituste

genereerimiseks, on tegemist erineva eesmärgiga

andmetöötlusega, mis vajab eraldi õiguslikku analüüsi

ning seaduses senisest täpsemat regulatsiooni. Kui

süsteem hakkab õppija varasemate õpitulemuste,

oskuste ja pädevuste põhjal tegema individuaalseid

soovitusi, on tegemist vähemalt osalise

profileerimisega IKÜM tähenduses, kuid seletuskiri ei

selgita piisavalt selle eesmärki, õiguslikku alust,

ulatust ega kaitsemeetmeid. Palume täpsustada

personaliseeritud õpiraja ja soovitusalgoritmide

õiguslikku alust, hinnata, kas tegemist on

profileerimisega IKÜM tähenduses, ning selgitada,

milliseid andmeid personaliseeritud soovituste

koostamiseks täpselt kasutatakse. Samuti palume

Arvestatud ja selgitatud

Eelnõu ja seletuskirja on täpsustatud ning töödeldavate isikuandmete koosseisu kitsendatud.

Soovitusalgoritmide profiile, õppija kohta koostatavaid prognoose ega riskiskoore ei kavandata

töödelda. Personaalse õpiraja eesmärk on kuvada õppijale ülevaade tema enda läbitud õppest ning

soovitada talle edasiseks läbimiseks sobivaid e-koolitusi või e-õppevara (nn jätkukursusi tema

valitud ja läbitud kursustele). Tegemist ei ole profileerimisega IKÜM mõistes.

Personaalse õpiraja soovituste koostamisel kasutatakse Digiriigi Akadeemias läbitud õppetegevuse

andmeid, õppija vabatahtlikult märgitud huvivaldkondi ning õppesisu teemasid. Õppijal on

võimalik oma huve ja eelistusi muuta või kustutada ning personaliseeritud soovitustest loobuda.

Soovitused on üksnes abistava iseloomuga ega mõjuta õppija õigusi, kohustusi, hindamist ega

juurdepääsu õppesisule. Nende põhjal ei tehta õppija suhtes õigusliku või samaväärselt olulise

mõjuga automatiseeritud otsuseid ning funktsiooni ei kasutata isiku töösoorituse, sobivuse,

usaldusväärsuse ega muude isikuomaduste hindamiseks.

Isikuandmete töötlemise õiguslik alus sätestatakse seaduse tasandil. Eelnõu kohaselt määratakse

HaS-is kindlaks Digiriigi Akadeemias töödeldavate isikuandmete kategooriad ning täpsem

andmekoosseis sätestatakse andmekogu põhimääruses. Seaduses sätestatud andmekategooriad on

piiritletud eesmärgipärasuse ja andmete minimaalsuse põhimõttest lähtudes.

18

kirjeldada andmesubjekti õiguste kaitsemeetmeid,

sealhulgas võimalust loobuda personaliseeritud

soovituste eesmärgil andmete töötlemisest, mille

korral isiku andmeid sel eesmärgil ei töödeldaks.

Seletuskirjas on andmetöötluse eesmärke ja avalikku

huvi käsitletud põhjalikult, kuid andmesubjektile

kaasnevate mõjude analüüs on jäänud napiks.

Eelnõuga nähakse ette ulatuslik isikuandmete

töötlemine, kuid puudub sisuline analüüs, milliseid

täiendavaid riske selline andmetöötlus andmesubjekti

õigustele ja vabadustele kaasa toob, ning ei ole

hinnatud ka andmete koondamise mõju olukorras, kus

samasse keskkonda kogutakse andmeid erinevatelt

avaliku sektori asutustelt, erinevate koolituste

läbimise kohta, ja neid säilitatakse pika aja jooksul.

Kuna Digiriigi Akadeemias koondatakse ühe isiku

kohta erinevate asutuste koolituste andmed,

sealhulgas kasutusmustrid ja tulevikus ka

riskiskoorid, mis kogumis kujutab endast ulatuslikku

isikuprofiili, palume täiendada mõjuanalüüsi

hinnanguga andmesubjekti õigustele ja vabadustele

IKÜM tähenduses ning hinnata ka andmekaitsealase

mõjuhinnangu (DPIA) koostamise vajadust.

Mitte arvestatud

Eelnõu ettevalmistamisel on põhjalikult hinnatud kavandatava isikuandmete töötlemise mõju

andmesubjekti õigustele ja vabadustele, sealhulgas eelnõu põhiseaduspärasust ning andmetöötluse

sobivust, vajalikkust ja mõõdukust. Seletuskirjas on käsitletud isikuandmete töötlemisega

kaasnevat riivet eraelu puutumatusele ja isikuandmete kaitsele, võimalikke riske ning nende

maandamiseks ette nähtud meetmeid. Puudub suur oht, mis kohustab eraldi andmekaitsealast

mõjuhinnangut tegema (IKÜM art 35), kuigi vajalikud elemendid on eelnõus hinnatud.

Selgitame ka, et märkuses kirjeldatud andmetöötluse ulatus ei vasta kavandatavale regulatsioonil.

Soovitusalgoritmide profiile, õppija kohta koostatavaid prognoose ega riskiskoore ei kavandata

töödelda.

Palume täiendavalt üle vaadata § 16² lg 2 p-s 3

kasutatud mõiste „hõiveandmed“. Rakendusakti

kavandist nähtub, et sisuliselt soovitakse töödelda

hõiveseisundeid, näiteks töötu, õppija, töötaja või

pensionäri staatust, mitte hõiveandmeid laiemas

tähenduses. Palume kaaluda seaduses töödeldava

andmekategooria piiritletumat sõnastamist, mis

vastaks tegelikult kavandatavale andmekoosseisule.

Arvestatud

Eelnõu sõnastust on täpsustatud ning mõiste „hõiveandmed“ asemel kasutatakse „töökoha ja

tööhõive andmed“, mis vastab täpsemalt tegelikult töödeldavale andmekoosseisule. Hõiveseisundi

andmed kirjeldavad isiku seisundit, näiteks töötaja, töötu, õppija või pensionär. Selline sõnastus

piiritleb seaduse tasandil selgemalt töödeldavate andmete kategooriat. Selgitame, et Digiriigi

Akadeemias töödeldakse töökoha ja hõivega seotud andmeid laiemalt, sealhulgas hõive seisundi,

tööandja, tegevusala (nt erasektor, avalik sektor) ja ametikoha andmeid. Seetõttu ei oleks üksnes

hõiveseisundile viitav sõnastus piisav ega kajastaks töödeldavate andmete tegelikku ulatust.

19

Samuti palume põhiseaduspärasuse analüüsis siduda

järeldus konkreetse PS § 26 teises lauses nimetatud

riive lubatud alusega, milleks on tervis, kõlblus, avalik

kord, teiste õigused ja vabadused või kuriteo

tõkestamine, kuna praegu on see seos analüüsis lahti

kirjutamata.

Arvestatud

Täiendasime seletuskirja põhiseaduspärasuse analüüsi. Riive on seotud konkreetse PS § 26 teises

lauses nimetatud riive lubatud alusega. Digiriigi Akadeemias isikuandmete töötlemisega kaasneva

riive lubatud alus on teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitse. Teatud juhtudel võib eesmärk olla

seotud ka tervise ja avaliku korra kaitsega, olenevalt e-õppe sisust ja eesmärgist.

3. Tööandja ja ametikohaandmed

Eelnõuga kavandatava § 16² lg 2 p 3 kohaselt

töödeldakse Digiriigi Akadeemias füüsilise isiku

tööandja ja hõivega seotud andmeid, sealhulgas

asutuse nime, registrikoodi, ametikohta, rolli ja

esindusõigust. Seletuskirjas on selgitatud, et need

andmed hõlmavad tööandja nime ja registrikoodi,

asutuse töötajate koolituste ajalugu asutuses ning

kohustuslike koolituste läbimise teavet, nii

eriseadusega kohustuslikuks määratud koolituste kui

ka koolituste puhul, mille läbimise on tööandja teinud

oma töötajatele organisatsiooniliselt kohustuslikuks.

Lisaks näeb eelnõuga kavandatav § 16² lg 1 p 3 ja p 4

ette, et neid andmeid kasutatakse õppetegevuse

arvestuse pidamiseks ning et neid võib edastada

koolituse pakkujale või kontrolli teostavale asutusele.

Kuna Siseministeeriumi valitsemisala asutuste

ametikohtade hulgas on ka selliseid, mille nimetus või

seotus konkreetse isikuga võib olla tundlik teave,

palume täpsustada, millistele isikutele või

kasutajarollidele antakse juurdepääs tööandja,

ametikoha ja koolitusajaloo andmetele ning millised

on selle juurdepääsu piirangud. Samuti palume

täpsustada, millises ulatuses tehakse tööandjale või

asutusele nähtavaks töötaja koolitusajalugu — kas

kuvatakse töötaja täielik koolitusajalugu Digiriigi

Selgitus Juurdepääs Digiriigi Akadeemias töödeldavatele isikuandmetele on piiratud vastavalt kasutaja

ülesannetele, juurdepääsu eesmärgile ja õiguslikule alusele. Rakendusakti kavandi § 11 lõike 1

kohaselt kuvatakse e-koolituse või e-õppevara läbimist kontrollivale asutusele või juriidilisele

isikule andmeid üksnes õigustatud alusel. Sama lõike punkt 5 piirab hõive- ja ametikohaandmete

kuvamise ulatuse andmetega, mis on vajalikud kohustusliku e-koolituse või e-õppevara läbimise

kontrollimiseks või kontrollitava sihtrühma kohta statistika koostamiseks.

Tööandjale ei tehta kättesaadavaks töötaja täielikku koolitusajalugu Digiriigi Akadeemias.

Rakendusakti kavandi § 11 lõike 1 punkt 6 näeb ette üksnes selle kuvamise, kas isik on kohustusliku

koolituse või materjali läbinud ja millal. Lisaks võib § 11 lõike 2 kohaselt kuvada tõendi või e-

koolituse või e-õppevara läbimise tulemuse ainult vältimatult vajalikul juhul ja õigustatud alusel.

Seega ei tulene rakendusakti kavandist tööandjale üldist õigust tutvuda töötaja kogu Digiriigi

Akadeemias kajastuva õppetegevuse ajalooga. Rakendusakti kavandi § 11 lõige 3 sätestab

täiendava kontrollimehhanismi, mille kohaselt antakse andmetele juurdepääs pärast õigustatud

aluse kontrollimist ning õigusliku aluse puudumisel keeldub Akadeemia vastutav töötleja andmete

kuvamisest. Samuti piirab rakendusakti kavandi § 12 andmekogu vastutavate ja volitatud töötlejate

juurdepääsu. Vastutavate töötlejate ametnikel ja töötajatel on juurdepääs üksnes nende teenistus- ja

tööülesannete täitmiseks määratud ulatuses ning volitatud töötleja töötajatel nende tööülesannete

täitmiseks määratud ulatuses.

Selgitame ka, et kui eriseadusest tuleneb konkreetsete ametikoha-, töökoha- või muude

isikuandmete töötlemise või avaldamise piirang, tuleb Digiriigi Akadeemias andmete töötlemisel

ja neile juurdepääsu võimaldamisel sellest piirangust lähtuda. Seega ei anna Digiriigi Akadeemia

20

Akadeemias või üksnes teave konkreetse kohustusliku

koolituse läbimise kohta.

regulatsioon iseseisvat alust teha kasutajale kättesaadavaks andmeid, millele juurdepääs on muu

seaduse alusel piiratud.

4. Andmete säilitamine

Eelnõuga kavandatava § 16² lg 6 kohaselt säilitatakse

Digiriigi Akadeemias kõiki andmeid kümme aastat.

Palume põhjendada, miks on selline ühetaoline

säilitustähtaeg kõigi andmekategooriate puhul vajalik

ja proportsionaalne, arvestades, et osa andmeid

säilitatakse paralleelselt ka tööandja või muu pädeva

asutuse infosüsteemides. Sellega seoses palume

kaaluda, kas eesmärk oleks saavutatav lühema

säilitustähtaja või andmete arhiveerimisega pärast

andmete edastamist asjaomasele asutusele. Lisaks

koolituse läbimist tõendavatele andmetele

töödeldakse Digiriigi Akadeemias ka

kasutusmustreid, eelistusi, tagasisidet, klikke,

õppimiskiirust ja katkestamisi, ning tulevikus ka

profiile, prognoose ja riskiskoore. Palume hinnata, kas

kümneaastane säilitustähtaeg on põhjendatud

ühetaoliselt kõigi nende andmeliikide puhul, või

tuleks andmete eesmärgist lähtuvalt rakendada

erinevaid säilitustähtaegu, arvestades minimaalsuse ja

säilitamise piirangu põhimõtteid.

Arvestatud

Eelnõus on andmete säilitustähtajad üle vaadatud ja diferentseeritud vastavalt andmete liigile,

töötlemise eesmärgile ja säilitamise vajadusele. Kõiki Digiriigi Akadeemias töödeldavaid andmeid

ei säilitata enam ühetaoliselt kümme aastat. Õppetegevuse, õppesisu, osalemise, edenemise ja

õpitulemuste hindamise andmeid säilitatakse kümme aastat vastava õppetegevuse lõpetamisest või

tunnistuse või tõendi väljastamisest. Kvalifikatsiooni-, pädevus- ja oskuste andmeid, töökoha ja

tööhõive andmeid, valdkondlikke tunnuseid ning õppekeskkonna kasutamise ja seal tehtud

toimingute andmeid säilitatakse kolm aastat pärast nende viimast ajakohastamist. Logiandmete

säilitustähtaeg on kolm aastat logikirje tekkimisest.

Pikem säilitustähtaeg on jäetud andmetele, mille puhul on vajalik säilitada võimalus tõendada

õppetegevuses osalemist ja selle läbimist ning kontrollida väljastatud tunnistuste ja tõendite aluseks

olevaid andmeid. Muude andmekategooriate puhul on ette nähtud lühem säilitustähtaeg.

Säilitustähtaegade määramisel on lähtutud andmete töötlemise eesmärgist ning eesmärgipärasuse,

andmete minimaalsuse ja säilitamise piiramise põhimõtetest.

5. Õppeplatvormi kasutus- ja logiandmed

Eelnõuga kavandatava § 16² lg 2 p 7 kohaselt

töödeldakse Digiriigi Akadeemias „õppeplatvormil

isiku liikumise andmeid“. Seletuskirjas on selgitatud,

et need andmed on vajalikud e-koolituse või e-

õppevara kasutamisel tekkinud tehniliste probleemide

tuvastamiseks ning et andmed on isikustatud kujul,

kuna koolitused on kättesaadavad autenditud vaatest.

Arvestatud Eelnõus on täpsustatud õppekeskkonna kasutamisega seotud andmekategooriaid. Senise

„õppeplatvormil isiku liikumise andmete“ asemel käsitatakse õppekeskkonna kasutamise ja seal

tehtud toimingute andmeid. Seletuskirjas on täpsustatud vastavate andmete töötlemise eesmärke.

21

Palume kaaluda nimetatud andmekategooria ja selle

töötlemise eesmärgi täpsemat sisustamist nii eelnõus

kui ka seletuskirjas. Esiteks jääb ebaselgeks, mida

täpselt tuleb mõista mõiste „isiku liikumise andmed“

all. Seletuskirja tabeli kohaselt hõlmab vastav

andmekategooria muu hulgas autentimisandmeid ja -

aegu, andmete muutmisi, andmete eksportimise

andmeid, küpsiseid ning sessioonide kestust, 3 (8) mis

viitab pigem kasutus- ja tehniliste logiandmete

töötlemisele. Teiseks ei ole seletuskirjas piisavalt

põhjendatud, miks on tehniliste probleemide

tuvastamise eesmärgi saavutamiseks vajalik nende

andmete töötlemine isikustatud kujul — asjaolu, et

õppetegevus toimub autenditud keskkonnas, ei selgita

veel, miks eeldab tehniliste probleemide tuvastamine

tingimata konkreetse isikuga seostatavate andmete

töötlemist. Kolmandaks näib seletuskirjas esitatud

eesmärk olevat kitsam kui andmete tegelik kavandatav

kasutus, kuna rakendusakti kavandist nähtub, et

vastavad andmed võivad täita lisaks tehniliste tõrgete

tuvastamisele ka turvalisuse, auditeerimise,

kasutajatoe ning süsteemi haldamise eesmärke.

Eeltoodust tulenevalt palume täpsustada, milliseid

andmeid § 16² lg 2 p 7 alusel täpselt töödeldakse,

millistel konkreetsetel eesmärkidel neid andmeid

kasutatakse ja miks on vajalik nende andmete

töötlemine isikut tuvastada võimaldaval kujul, ning

hinnata, kas eesmärki oleks võimalik saavutada

vähem riivavate meetmetega, näiteks

pseudonümiseeritud või agregeeritud andmete

kasutamise kaudu.

6. Vastutavate ja volitatud töötlejate rollid Selgitus

22

Eelnõu reguleerib Digiriigi Akadeemia vastutavat ja

volitatud töötlejat avaliku teabe seaduse tähenduses,

kuid ei võimalda üheselt mõista osapoolte rolle

isikuandmete töötlemisel IKÜM tähenduses.

Seletuskirjast ei nähtu, kas Justiits- ja

Digiministeerium ning Digiriigi Akadeemiat

kasutavad asutused on isikuandmete töötlemisel

kaasvastutavad töötlejad, eraldiseisvad vastutavad

töötlejad, või täidavad erinevaid rolle sõltuvalt

konkreetsest töötlemistoimingust. Arvestades, et

Digiriigi Akadeemias töödeldakse ulatuslikult

isikuandmeid ning andmeid jagatakse erinevate

asutuste vahel, palume täpsustada osapoolte rolle

IKÜM tähenduses ning hinnata, kas seaduse tasandil

on vaja selgemalt reguleerida isikuandmete töötlemise

vastutusjaotus. Praegusel kujul jääb ebaselgeks, kes

määrab töötlemise eesmärgid ja vahendid ning kes

vastutab andmesubjekti õiguste tagamise eest. See ei

tule välja ka rakendusakti kavandist. Eelnõu

reguleerib üksnes andmekogu pidamise vastutust

avaliku teabe seaduse tähenduses, kuid jätab sisuliselt

analüüsimata IKÜM-i töötlusrollid, kuigi eelnõu

keskne ese on isikuandmete töötlemine. Näiteks on

rakendusakti kavandi kohaselt Registrite ja

Infosüsteemide Keskusele kui andmekogu volitatud

töötlejale antud õigus menetleda andmete ühekordse

väljastamise taotlusi, kuigi isikuandmete töötlemise

vaates on tegemist vastutava töötleja pädevusega. Kui

isikuandmete vastutav töötleja on Digiriigi

Akadeemiat kasutav asutus, tekib küsimus, kuidas on

tema eest otsustatud, et selle ülesande täidab ja

vastutust kannab volitatud töötleja. Palume

Rakendusakti kavandis on täpsustatud Digiriigi Akadeemia vastutavate ja volitatud töötlejate rolle

ning ülesannete ja vastutuse jaotust. Rakendusakti kavandi § 4 kohaselt on andmekogu

kaasvastutavad töötlejad JDM ning Digiriigi Akadeemiat kasutavad juriidilised isikud ning

volitatud töötleja on Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Rakendusakti kavandi § 5 täpsustab

töötlejate ülesannete jaotust. JDM korraldab koostöös volitatud töötlejaga Akadeemia haldamist ja

arendamist ning elektroonilist andmevahetust teiste andmekogudega, otsustab volitatud töötleja ja

volituse ulatuse ning täidab muid vastutavale töötlejale omaseid ülesandeid. Digiriigi Akadeemiat

kasutav kaasvastutav asutus või juriidiline isik määrab vajaduse korral oma e-koolituste ja e-

õppevara sihtrühma, haldab neile juurdepääsuõigusi ning vastutab oma e-koolituste ja e-õppevara

puhul isikuandmete töötlemise nõuete täitmise eest. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse kui

volitatud töötleja ülesanded on samuti täpsustatud. Tema ülesanne on muu hulgas tagada

andmekogu pidamine ja haldamine, õigustatud isikute juurdepääs, kasutajatugi, andmete

säilitamine ning tehniline toimimine.

Andmete väljastamise otsustamine on täiendavalt piiratud rakendusakti kavandi §-des 11 ja 12:

andmetele antakse juurdepääs pärast õigustatud aluse kontrollimist ning õigusliku aluse

puudumisel andmeid ei kuvata. Samuti on vastutavate ja volitatud töötlejate töötajate juurdepääs

piiratud nende teenistus- või tööülesannete täitmiseks vajaliku ulatusega.

Juhime tähelepanu, et rakendusakt on kavand ja seda menetletakse eraldi.

23

regulatsiooni ja seletuskirja täpsustada selliselt, et

oleks üheselt arusaadav, milliseid rolle peetakse

silmas avaliku teabe seaduse ning milliseid IKÜM

tähenduses, ning kas ja millises ulatuses kattuvad

andmekogu vastutava ja volitatud töötleja ülesanded

isikuandmete töötlemisel vastutava või volitatud

töötleja rolliga IKÜM tähenduses.

7. Infoturve ja andmetöötluse jälgitavus

Palume kaaluda, kas andmesubjektile tuleks tagada

võimalus tutvuda tema isikuandmetega tehtud

päringute ja muude andmetöötlustoimingute jäljega,

näiteks andmejälgija kaudu. Rakendusakti kavandis

on sätestatud õigus tutvuda enda kohta töödeldavate

andmetega, kuid selles ei reguleerita võimalust saada

ülevaadet sellest, kes, millal ja millisel eesmärgil on

andmesubjekti andmeid pärinud või kasutanud.

Arvestades Akadeemias töödeldavate isikuandmete

ulatust ning andmete väljastamise võimalust teistele

asutustele ja juriidilistele isikutele, suurendaks selline

lahendus andmetöötluse läbipaistvust ja

kontrollitavust. Palume täiendavalt täpsustada

rakendusakti kavandi sätteid, mis puudutavad

volitatud töötleja ülesandeid ja infoturvet. Kavandi §

5 lg 3 p 4 kasutatud termin „turbealase info pidev

analüüsimine“ jääb ebaselgeks. Sättes käsitletakse

üksnes turvariskide väljaselgitamist ent kõrge

turbeastmega infosüsteemi puhul peaks ülesandest

üheselt nähtuma ka turvariskide hindamise,

käsitlemise ja maandamise kohustus. Samuti palume

täpsustada, mida hõlmab § 5 lg 3 p 11 kohane

klassifikaatorite, spetsifikatsioonide, loendite ja

standardite tehniline haldamine. Infoturbe vaatest

Arvestatud osaliselt.

Digiriigi Akadeemia liidestamine andmejälgijaga kavandatakse kooskõlas avaliku teabe seaduse

muudatustes ette nähtud kohaldamisala ja rakendustähtaegadega. Rakendusakti kavandit

menetletakse eraldi ja seal väljatoodud turbetase on piisav.

Digiriigi Akadeemia infoturbe korraldamisel tuleb tagada andmete konfidentsiaalsus, terviklus ja

käideldavus ning andmetöötluse jälgitavus nagu ka teiste süsteemide puhul. Digiriigi Akadeemia

infoturbenõuded tulenevad eelkõige küberturvalisuse seadusest ning isikuandmete puhul ka otse

isikuandmete kaitse üldmäärusest (IKÜM). Neid ei ole vaja dubleerida akadeemia õigusaktidesse.

24

peab olema üheselt selge, milliseid muudatusi võib

volitatud töötleja teha ning kuidas on piiratud

muudatused, mis võivad mõjutada infosüsteemi

toimimist või turvataset. Lisaks palume täpsustada,

kuidas tagatakse § 5 lg 3 p 15 kohase teise volitatud

töötleja kaasamisel Akadeemia infoturbenõuete

järgimine, sealhulgas nõuetele vastav turbetase,

infoturbeintsidentidest teavitamine ja tegevuse

auditeeritavus. Palume hinnata, kas §-s 14 sätestatud

logiandmete miinimumkoosseis on kõrge

turbeastmega (H) infosüsteemi puhul piisav, et tagada

turvasündmuste tuvastamiseks, uurimiseks ja

auditeerimiseks vajalik jälgitavus. Praeguse sõnastuse

kohaselt logitakse üksnes toimingu tegijat tuvastada

võimaldavad andmed, toimingu aeg ja toimingu liik.

Palume kaaluda logimisnõude täpsustamist järgmise

sõnastusega: „Logikirjes peab sisalduma vähemalt

teave, mis võimaldab tuvastada, kes, millal, mida, kus

ja kust süsteemis tegi ning milline oli tegevuse

tulemus.“.

8. Julgeolekuvaldkonna erandi täpsustamine Eelnõuga kavandatava § 16² lg 3 kohaselt on

täidesaatva riigivõimu asutus, välja arvatud

julgeolekuvaldkonnas, kohustatud tegema Digiriigi

Akadeemias kättesaadavaks avalikule teenistusele

mõeldud e-koolitused ja e-õppevarad. Sõnastuses

kasutatud termin „julgeolekuvaldkond“ ei ole Eesti

õiguses normitehniliselt sisustatud.

Julgeolekuasutuste seaduse (JAS § 5) kohaselt on

julgeolekuasutused üksnes Kaitsepolitseiamet ja

Välisluureamet, kuid praeguse sõnastuse alusel ei ole

üheselt selge, kas erand hõlmab üksnes JAS-s

Julgeoleku valdkonna erandit on täiendatud. Sõnastuse on ülevaadanud ja välja pakkunud ka

Kaitseministeerium. Adressaatide ring on selge. Täidesaatva riigivõimu asutused on välja toodud

VVSis (vt täpsemalt § 38 ja 39) ja vajalikud erandid on sättesse lisatud.

Elanikkonnakaitse koolituse kohustus tuleb eriseadusest (KORKS § 92). E-õpe ja keskne koolitus

on eelnõus defineeritud. Lisatud on ka esialgne kesksete koolituste kaardistus eelnõu seletuskirja.

25

nimetatud julgeolekuasutusi, või laiemalt ka politseid

ja teisi korrakaitset teostavaid asutusi, näiteks Politsei-

ja Piirivalveametit, või muid julgeoleku- või

korrakaitseülesandeid täitvaid asutusi, või hoopis

teatud liiki teavet või koolitussisu, näiteks

riigisaladust sisaldavat õpet, mitte konkreetseid

asutusi.

Palume seetõttu täpsustada erandi adressaatide ringi

või määratleda seletuskirjas üheselt, milliseid asutusi,

tegevusi või teavet on soovitud mõistega

„julgeolekuvaldkond“ hõlmata. Lisaks palume

täpsustada sätte ülejäänud sõnastust ja loogikat. Fraas

„teeb andmekogus kättesaadavaks avalikule

teenistusele mõeldud e-koolitused“ on mitmeti

mõistetav, kuna sellest jääb ebaselgeks, kas asutus

teeb kättesaadavaks oma väljatöötatud koolitused, ehk

laeb sisu üles, või valib olemasolevatest Digiriigi

Akadeemia koolitustest, sealhulgas teiste asutuste

koolitustest, need, mis tehakse kättesaadavaks tema

enda teenistujatele, ehk annab juurdepääsu.

Tähelepanu vajab ka see, et eelnõuga kavandatavas §-

s 16¹ on juba defineeritud mõiste „keskne e-koolitus ja

e-õppevara“, ent § 16² lg-s 3 seda terminit ei kasutata,

vaid räägitakse laiemalt avalikule teenistusele

mõeldud e-koolitustest ja e-õppevaradest. Sellest jääb

ebaselgeks, kas § 16² lg-s 3 sätestatud kohustus

laieneb kõigile asutuse avalikele teenistujatele

mõeldud e koolitustele, või on mõeldud, et kohustus

puudutab üksnes koolitusi, mis vastavad § 16¹

kohasele keskse e-koolituse määratlusele. Palume

eeltoodut seetõttu selgitada. Eelnõuga kavandatavast

26

§ 16² lg 3 fraasist „avalikule teenistusele mõeldud e-

koolitused ja e õppevarad“ ei selgu üheselt, kas

mõeldakse riigi ametiasutuste või kohaliku

omavalitsuse 5 (8) ametiasutuste teenistujaid või

mõlemaid. Avaliku teenistuse seaduse (ATS § 5, § 6)

tähenduses hõlmab avalik teenistus nii riigi kui ka

kohaliku omavalitsuse ametiasutuste ametnikke ja

töötajaid, samas kui § 16² lg-s 3 sätestatud kohustus

on seatud üksnes täidesaatva riigivõimu asutustele,

mis Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses on

valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad

riigiasutused. Palume selgitada, kas on teadlik valik,

et koolituste kättesaadavaks tegemise kohustus lasub

täidesaatva riigivõimu asutusel, samas kui koolituste

sihtrühmana nimetatud avalik teenistus hõlmab ka

kohaliku omavalitsuse ametiasutuste teenistujaid.

Samuti jääb ebaselgeks, mida julgeolekuvaldkonna

erand täpselt tähendab. Täpsemalt ei ole selge, kas

erand puudutab üksnes julgeolekuvaldkonna asutuse

enda väljatöötatud koolituste Digiriigi Akadeemiasse

üleslaadimist, samas kui eeldatakse, et asutuse

teenistujad läbivad jätkuvalt selle kaudu teiste asutuste

koolitusi, näiteks Sisekaitseakadeemia

elanikkonnakaitse koolitust. Eelnõu võimaldab samas

käsitleda erandit ka laiemalt nii, et

julgeolekuvaldkonna asutus Digiriigi Akadeemiat

üldse ei kasuta ning sinna ei jõua ka vastava asutuse

teenistujate andmed. Kui mõeldud on esimest varianti,

vajab täpsustamist ka see, kuidas on arvestatud

julgeolekuasutuste isikkoosseisu andmete

tundlikkusega, kuna sel juhul võivad seal kajastuda

näiteks teenistuja nimi, tööandja ja läbitud koolitused.

27

Sel juhul on oluline selgelt välja tuua, kuidas selliste

andmete töötlemine on korraldatud ja millised

kaitsemeetmed on ette nähtud.

9. Kesksete koolituste nimekirja õiguslik alus Seletuskirjas on märgitud, et asutustel tuleb Digiriigi

Akadeemias kättesaadavaks teha kõik kesksete

koolituste nimekirjas kajastuvad koolitused.

Nimekirja koostavad seletuskirja kohaselt Justiits- ja

Digiministeerium ja Rahandusministeerium koostöös

teiste ministeeriumite ja nende valitsemisala

asutustega, ning see tehakse avalikult kättesaadavaks,

näiteks Rahandusministeeriumi veebilehel. Samas ei

nähtu eelnõust, millise õigusliku aktiga nimekiri

kehtestatakse ega millest tuleneb nimekirja siduvus

asutustele. Eesti õiguskorras ei saa teisele asutusele

siduvat kohustust panna üksnes personalipoliitika

koordineerimise ülesande läbi või veebilehel

avaldatud loetelu alusel. Kui kesksete koolituste

nimekirja kandmisega kaasneb asutusele kohustus

teha koolitus Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks,

peab nimekirja kehtestamise alus, pädev organ ja

õiguslik vorm tulenema seadusest või selle alusel

antud õigusaktist. Palume regulatsiooni selles osas

täpsustada.

Arvestatud osaliselt

Seletuskirja on täpsustatud kesksete e-koolituste ja e-õppevara prioriteetsete koolitusteemade

nimekirja õigusliku tähenduse osas. Nimekiri ei ole õigusaktiga kehtestatav siduv loetelu, vaid

avaliku sektori ühiste koolitusvajaduste kaardistamise ning kesksete e-koolituste ja e-õppevara

arendamise koordineerimise töövahend. Nimekirjal on üksnes koordineeriv ja suunav tähendus

ning sellel puudub iseseisev õiguslik mõju. Keskse e-koolituse või e-õppevara staatus ja sellega

seotud kättesaadavaks tegemise kohustus ei teki õppesisu nimekirja kandmisest, vaid õppesisu

vastavusest seaduses sätestatud keskse e-koolituse või e-õppevara tunnustele. Seetõttu võib ka

nimekirjas nimetamata õppesisu olla keskne, kui see vastab seaduses sätestatud tingimustele, ning

nimekirja kandmine ei muuda iga vastava teemaga seotud õppesisu automaatselt keskseks.

10. Digiriigi Akadeemia kasutajaskond, koolituste

avalik kättesaadavus ja koolituste üleslaadimise

õigus Eelnõus kasutatakse Digiriigi Akadeemia sihtrühma

kirjeldamiseks erinevaid mõisteid, nagu „laiem

elanikkond“, „avalik sektor“ ja „avalik teenistus“,

mistõttu ei ole alati üheselt arusaadav, kellele Digiriigi

Akadeemia on mõeldud ja kas ligipääs on kõigile

Selgitame

Digiriigi Akadeemia ei ole mõeldud üksnes avaliku teenistuse või avaliku sektori sisekoolituste

keskkonnaks, vaid riigi keskseks täiskasvanutele suunatud e-õppe platvormiks. Selle sihtrühm võib

olla nii laiem elanikkond kui ka avaliku sektori töötajad, sõltuvalt konkreetse e-koolituse või e-

õppevara eesmärgist ja sisust. Seetõttu on eelnõus ette nähtud võimalus teha koolitusi

kättesaadavaks kas avalikult või piiratud isikute ringile. Piiratud sihtrühmale kättesaadavaks

tegemine ei tähenda avaliku teabe üldisest kättesaadavusest kõrvalehoidmist, vaid võimaldab

28

huvilistele või üksnes teatud isikute ringile. Samuti ei

selgu praegusest sõnastusest üheselt, kes võivad

koolitusi läbida, millised koolitused on avalikud ning

millistel alustel saab koolitustele piirata ligipääsu

üksnes kindlatele sihtrühmadele. Palume Digiriigi

Akadeemia sihtrühma kirjeldust täpsustada. Kuna

Digiriigi Akadeemias pakutavad e-koolitused ja e-

õppevarad on eelduslikult loodud asutuste avalike

ülesannete täitmise käigus, allub selline teave avaliku

teabe seadusele. Seletuskirjas on selgitatud, et

võimalus määrata sihtrühm aitab tagada e-õppevarade

eesmärgipärast kasutamist, kuid ei ole selgitatud, kas

selle all peetakse silmas, et koolitus kui avalik teave

allub AvTS-i regulatsioonile, või on tegemist muu

õigusliku alusega. Palume selgitada, millisel

õiguslikul alusel saab avalike ülesannete täitmisel

loodud koolituste puhul juurdepääsu piirata üksnes

„kitsamale sihtrühmale“. Siseministeeriumi

hinnangul on põhjendatud lähenemine, kus

kohustuslike koolituste, näiteks elanikkonnakaitse

koolituse, puhul on avalikul sektoril ja elutähtsa

teenuse osutajatel (ETO) koolituse läbimine

kohustuslik, kuid vabatahtlikult võiks koolituse

läbimise võimalus olla igaühel. Eraldiseisev küsimus

on, kellel on õigus Digiriigi Akadeemias koolitusi ja

e-õppevarasid avaldada või kättesaadavaks teha.

Eelnõuga kavandatav § 16² lg 3 kohustab või lubab

seda täidesaatva riigivõimu asutustel, ning lg 4

võimaldab seda teatud tingimustel eraõiguslikel

juriidilistel isikutel. Eelnõust ei nähtu üheselt, millisel

õiguslikul alusel saavad Digiriigi Akadeemias

koolitusi kättesaadavaks teha hallatavad riigiasutused.

korraldada õppesisu eesmärgipärast kasutamist olukorras, kus koolitus on mõeldud näiteks

konkreetse asutuse või valitsemisala töötajatele, kohustusliku koolituse sihtrühmale või muule

õigusaktist või avalikust ülesandest tulenevale kasutajagrupile. Andmete ja juurdepääsu

korraldamisel lähtutakse avaliku teabe seadusest, isikuandmete kaitse reeglitest ning Digiriigi

Akadeemia põhimääruses sätestatavatest tingimustest.

Kohustuslike koolituste puhul on eesmärk võimaldada nende läbimise kontrolli üksnes nende

isikute osas, kellele koolituse läbimise kohustus tuleneb seadusest, muust õigusaktist või tööandja

õiguspärasest korraldusest. Samas võib selline koolitus olla sisult sobiv ja avalikes huvides ka

laiemale kasutajaskonnale nagu on praegu ka elanikkonnakaitse koolituse puhul tehtud. Sellisel

juhul saab koolituse teha vabatahtlikuks läbimiseks kättesaadavaks ka teistele huvilistele, kui see

on kooskõlas koolituse eesmärgi, õiguste ja andmekaitsenõuetega.

Koolituste ja e-õppevarade Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tegemise õiguse osas täpsustame

regulatsiooni nii, et õiguslik alus oleks selge kõigi võimalike pakkujate puhul. Eelnõu kohaselt

saavad õppesisu kättesaadavaks teha avaliku sektori asutused ning teatud tingimustel ka

eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Täpsustame sõnastust selliselt, et see hõlmaks

selgelt ka valitsusasutuste hallatavaid riigiasutusi, näiteks Sisekaitseakadeemiat, kui nad koostavad

või pakuvad avaliku ülesande täitmisega seotud e-koolitusi või e-õppevara. Samuti täpsustame

seletuskirjas, et sisu eest vastutab see asutus või juriidiline isik, kes koolituse loob, tellib või

Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks teeb, ning et platvormi keskne haldaja tagab eeskätt tehnilise

keskkonna, kasutuskorra ja andmetöötluse korralduse.

29

Seletuskirjas on näitena toodud Sisekaitseakadeemia

elanikkonnakaitse koolituse väljatöötajana, kuid

eelnõu tekstist ei tulene selgelt, millise regulatsiooni

alusel hallatav riigiasutus saab Digiriigi Akadeemias

koolitusi avaldada. Palume regulatsiooni selles osas

täiendada, et kõigi võimalike koolituste pakkujate

õiguslik alus koolituse üleslaadimiseks oleks selge.

11. Rakendusakti kavandiga seotud tähelepanekud Rakendusakti kavandi § 5 lõikes 3 ja §-s 18 on

volitatud töötlejana nimetatud Riigi Infosüsteemide

Keskus, kuigi eelnõu kohaselt on volitatud töötlejaks

Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Palume see

ebakõla rakendusakti kavandis parandada.

Samuti palume üle vaadata § 5 lõike 1 sõnastus, mille

kohaselt Justiits- ja Digiministeerium vastutava

töötlejana otsustab andmekogu volitatud töötleja. See

ei ole kooskõlas eelnõu regulatsiooniga, kuna

eelnõuga kavandatava § 16² lg 5 kohaselt on volitatud

töötleja juba seadusega määratud, ehk Registrite ja

Infosüsteemide Keskus, mistõttu ei saa Justiits- ja

Digiministeerium seda uuesti otsustada.

Lisaks jääb ebaselgeks, mida Justiits- ja

Digiministeerium peaks volitatud töötleja ülesannete

osas otsustama, kui rakendusakti kavandi § 5 lg 3

kohaselt on Vabariigi Valitsus need ülesanded

määrusega juba kehtestanud.

Palume kaaluda ka, kas rakendusakti kavandi §-s 16

sätestatud e-koolituste ja e-õppevarade nõuete kõrval

tuleks reguleerida koolituste sisu perioodilise

Võtame teadmiseks.

Rakendusaktide menetletakse peale seaduse muudatuse vastuvõtmist. Tegemist on hetkel esialgse

kavandiga, mis võib muutuda.

30

ülevaatamise ja ajakohastamise nõuded, et vananenud

sisuga koolitused ei jääks platvormile üles. Lisaks

palume hinnata vajadust täiendada andmeandjate

loetelu, arvestades võimalikke uusi andmeallikaid.

Siseministeeriumile teadaolevalt kavatseb

Kultuuriministeerium hakata Digiriigi Akadeemiat

kasutama Eestisse elama asunud välismaalaste

kohanemisprogrammi e koolituste pakkumiseks.

Sellega seoses palume hinnata, kas on vaja täpsustada

Digiriigi Akadeemia põhimäärust, tuues selles välja

kõik hetkel teadaolevad andmeandjad. Samuti palume

hinnata, kas ja mis osas tuleb andmevahetuse vaates

ajakohastada elamislubade ja töölubade registri

põhimäärust ning välismaalasele rahvusvahelise

kaitse andmise registri põhimäärust, juhul kui

Digiriigi Akadeemia kaudu edastataks nendesse

andmekogudesse kohanemisprogrammi e-koolituste

läbimise andmed. Seda teemat on otstarbekas

täpsustada koostöös Kultuuriministeeriumiga.

12. Rakendamise ja praktilise korraldusega seotud

küsimused

Palume üheselt selgitada, kas Digiriigi Akadeemia

kasutamine on avaliku sektori asutustele tasuta, ning

kas tulevikus nähakse ette kasutustasusid.

Rakendusakti kavandi § 13 lg 2 näeb ette, et

andmekogust väljastatakse andmeid tasuta, kuid

sellest ei selgu, kas platvormi kasutamine tervikuna

jääb tasuta teenuseks. Kui tasulisust plaanitakse,

palume selgitada, kas kulu kannaks iga asutus eraldi

või rahastataks teenust ministeeriumi valitsemisala-

või riigiüleselt.

Selgitus

Selgitame, et käesoleval hetkel hoitakse platvormi üleval keskselt ning selle kasutamine on avaliku

sektori asutustele tasuta. Kuivõrd eesmärk on riigiüleselt loobuda dubleeritavatest platvormidest

ning hoida sellega kokku valitsemisala kulusid, on hetkel planeeritud platvormi ülalpidamine ning

üldiste arenduste rahastamine keskselt JDM eelarvest. Kui valitsemisaladel on spetsiifilisi

arendussoove, mis ei ole rakendatavad keskselt kõikidele kursustele ja kasutajatele, siis on

võimalik neid eraldi vahendite eest tellida valitsemisala eelarvest, kuid nende elluviimine oleks

platvormi eest vastutava asutuse tagada.

31

Samuti palume selgitada, milline on koolituste

kvaliteedi tagamise mudel ja millised on kvaliteedi

hindamise põhimõtted, ning kuidas on kavandatud

Digiriigi Akadeemia ja Sisekaitseakadeemia, kui

siseturvalisuse valdkonna keskse koolitusasutuse,

rollide ning vastutuse jaotus. Palume täpsustada ka,

kuidas on kavandatud koolituste läbimise andmete

liikumine asutuste personali- ja

koolitussüsteemidesse. Muu hulgas on oluline, et

läbitud koolituste andmed jõuaksid ka asutuse enda

personalisüsteemi, kui tegemist on nende

teenistujatele suunatud koolitustega.

Lisaks palume hinnata Digiriigi Akadeemia seost

avalikus sektoris kasutusel olevate või kavandatavate

õpihaldussüsteemidega, sealhulgas Moodle'iga, et

vältida dubleerivate lahenduste kujunemist.

ARVAMUSED

Esitaja/märkuse sisu Märkusega arvestamine/mittearvestamine

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital Aivar Joorik, [email protected] Tagasiside edastatud e-kirja teel.

KÜSK on küll oma õiguslikult vormilt eraõiguslik

juriidiline isik ehk sihtasutus, kuid samal ajal riigi

asutatud sihtasutus ja vaieldamatult osa avalikust

sektorist. Näiteks Audiitortegevuse seaduse § 12 järgi

on riigi valitseva mõju all olev sihtasutus avaliku

sektori üksus ja Riigihangete seaduse § 5 lg 2 p 4

ütleb, et sihtasutus, mille üheks asutajaks on riik, on

avaliku sektori hankija.

Arvestatud

Eelnõus tehtud eristus ja mõistete erinev kasutus on teadlik valik. Digiriigi Akadeemia kui riikliku

andmekogu ja digitaalse õppekeskkonna üheks eesmärgiks on suurendada e-õppe kättesaadavust,

toetada juba loodud e-õppe taaskasutamist, kasutada ressursse tõhusamalt ning pakkuda avaliku

sektori asutustele ühist õppekeskkonda e-õppe majutamiseks. Sellest lähtuvalt on keskse e-

koolituse ja e-õppevara määratluse kujundamisel peetud silmas avaliku sektori koolitusvajadusi

laiemalt. Näiteks olukorras, kus kohalikel omavalitsustel ja riigiasutustel esineb sarnane

32

Seetõttu tundub mulle, et eelnõus on praegu mõistete

kasutamise osas ebajärjekindlus. Konkreetsemalt: §

16¹ räägib keskse e-koolituse ja e-õppevara puhul

läbivalt avaliku sektori asutustest või

valitsemisaladest ning § 16² lg 1 kohaselt on Digiriigi

Akadeemia üheks eesmärgiks pakkuda

mitteformaalõpet samuti avaliku sektori asutustele.

Seevastu § 16² lg 3–4 eristab e-õppe pakkujad juba

teise loogika järgi: lg 3 nimetab üksnes täidesaatva

riigivõimu asutusi ning lg 4 kõiki eraõiguslikke

juriidilisi isikuid. Selle tulemusena satub riigi asutatud

sihtasutus nagu KÜSK lg 4 alusel sisuliselt tavalise

äriühinguga samasse kategooriasse, kuigi KÜSK

kuulub ise avalikku sektorisse. Saan aru, et KÜSK ei ole täidesaatva riigivõimu asutus

(see on ilmselt see, mida oma kirjas silmas pidasid) ja

seetõttu ei pruugi lg 3 talle praeguses sõnastuses

tõepoolest kohalduda. Küsimus on pigem selles, kas

eelnõu eesmärk ongi teadlikult käsitleda riigi asutatud

sihtasutusi selles küsimuses samamoodi nagu muid

eraõiguslikke juriidilisi isikuid või on siin lihtsalt

ununenud avaliku sektori eraõiguslikud juriidilised

isikud eraldi arvestamata. Leian, et § 16² võiks selgemalt eristada ühelt poolt

avalikku sektorisse kuuluvaid eraõiguslikke juriidilisi

isikuid (sh riigi asutatud sihtasutusi) ja teiselt poolt

muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. KÜSKi

seisukohast oleks selline eristus oluline ka praktiliselt,

sest meie loodavad koolitused on seotud KÜSKi

avalikes huvides täidetavate ülesannetega ning võivad

olla suunatud nii laiemale sihtrühmale kui ka avaliku

sektori töötajatele.

koolitusvajadus, on põhjendatud kasutada ja jagada samu e-õppe materjale, selle asemel et neid

dubleerivalt välja töötada.

Samas ei ole peetud põhjendatuks laiendada Digiriigi Akadeemias õppesisu kättesaadavaks

tegemise kohustust täidesaatva riigivõimu asutustest kaugemale. Täidesaatva riigivõimu asutused

tegutsevad Vabariigi Valitsuse juhtimise all ühtses valitsemiskorralduses ning nende puhul on

põhjendatud ühiste koolitusvajaduste koordineerimine ja keskne väljatöötamine. Laiem avalik

sektor on seevastu oluliselt mitmekesisem ning hõlmab erineva õigusliku staatuse, juhtimismudeli,

rahastamiskorralduse ja tegevuseesmärkidega organisatsioone. Seetõttu ei oleks kõigile neile

ühetaolise õppesisu jagamise kohustuse kehtestamine mõistlik ega proportsionaalne. Laiema

avaliku sektori puhul lähtume eelkõige koostööst ning vabatahtlikust õppesisu jagamisest Digiriigi

Akadeemias.

Eraõiguslikele juriidilistele isikutele otsustati samuti võimaldada Digiriigi Akadeemia kasutamist,

kuid õppekeskkonna avalikes huvides kasutamise tagamiseks seati sellele täiendavad tingimused.

Eelnõu esialgne ülesehitus lähtus õigussubjektide formaalsest õiguslikust jaotusest. Eesti

õiguskorras on asutused, avalik-õiguslikud juriidilised isikud ja eraõiguslikud juriidilised isikud

erinevad õigussubjektid. Sihtasutus, sealhulgas riigi asutatud sihtasutus, on oma õiguslikult vormilt

eraõiguslik juriidiline isik. Seetõttu käsitles eelnõu ka riigi asutatud sihtasutusi eraõiguslike

juriidiliste isikute regulatsiooni kaudu.

Samas peame põhjendatuks märkust, et selline lähenemine ei arvesta piisavalt riigi asutatud

sihtasutuste eripäraga. Selliste organisatsioonide tegevus ja on sageli võrreldavad avaliku sektori

asutuste omaga. Seetõttu nõustume, et nende suhtes ei ole põhjendatud kohaldada samas ulatuses

neid lisatingimusi, mis on kavandatud eelkõige muudele eraõiguslikele juriidilistele isikutele.

Sellest tulenevalt on eelnõud täiendatud nii, et riigi asutatud sihtasutused saavad Digiriigi

Akadeemias õppesisu avaldada avaliku sektori asutustega võrreldavatel alustel ning neile ei

kohaldu eraõiguslikele juriidilistele isikutele ette nähtud täiendav kooskõlastamise nõue.

33

Haridus- ja Noorteamet

1. Eelnõust ei selgu piisavalt üheselt, mida soovitakse

reguleerida, kas Digiriigi Akadeemiat eelkõige

õppekeskkonnana või riikliku andmekoguna, milles

töödeldakse ulatuslikult õppijate isikuandmeid.

Arvestatud Digiriigi Akadeemia olemust on eelnõus ja seletuskirjas täpsustatud. Eelnõu kohaselt on Digiriigi

Akadeemia riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, mis hõlmab ka digitaalset õppekeskkonda.

Seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et Digiriigi Akadeemia regulatsioon koosneb kolmest

omavahel seotud komponendist: andmekogust, digitaalsest õppekeskkonnast ning kesksetest e-

koolitustest ja e-õppevaradest. Need komponendid moodustavad ühtse terviku ning regulatsiooni

eesmärk on luua nende toimimiseks terviklik õiguslik raamistik. Samuti on seletuskirjas selgitatud,

millised eelnõu sätted reguleerivad eelkõige andmekogu, millised digitaalset õppekeskkonda ning

millised keskseid e-koolitusi ja e-õppevarasid.

Samuti vajab täpsustamist, kas ja miks on Digiriigi

Akadeemia reguleerimine täiskasvanute koolituse

seaduses kõige sobivam lahendus. Täiskasvanute

koolituse seaduse senine reguleerimisala on

keskendunud täienduskoolitustele ning nende

kvaliteedinõuetele. Digiriigi Akadeemia kavandatav

ulatus on sellest oluliselt laiem, hõlmates ka

õppematerjale ja veebipõhist õpisisu, mis ei pruugi

alati vastata täienduskoolitusele kehtestatud nõuetele.

See võib hägustada seaduse eesmärki ja fookust.

Arvestatud

Uuendatud eelnõu kohaselt reguleeritakse Digiriigi Akadeemiat Eesti Vabariigi haridusseaduses.

Samuti on eelnõus ja seletuskirjas selgitatud e-koolituse ja e-õppevara mõisteid ning nende

suhestumist täiskasvanute koolituse seadusega.

Lisaks vajavad korrastamist kasutatavad terminid.

Näiteks kasutatakse eelnõus mõistet „e-koolitus“,

kuigi haridusvaldkonnas on selle tähendus laiem ning

seda kasutatakse sageli kõikide tehnoloogiliste

vahenditega rikastatud õppevormide kohta. Kui

peetakse silmas täielikult veebipõhist ja iseseisvalt

läbitavat õpet, oleks asjakohane kasutada täpsemat

mõistet „veebikursus“ või „veebikoolitus“.

Terminoloogia vajab läbivalt ühtlustamist, et vältida

tõlgendamisprobleeme.

Arvestatud osaliselt

Terminoloogia on eelnõus ja seletuskirjas üle vaadatud ning täpsustatud. Eelnõusse on lisatud

mõistete „e-koolitus“ ja „e-õppevara“ definitsioonid, et selgitada nende sisu Digiriigi Akadeemia

regulatsiooni kontekstis ning eristada täienduskoolitust muust digitaalsest õppesisust. E-

koolitusena käsitatakse Digiriigi Akadeemia regulatsiooni tähenduses digitaalses õppekeskkonnas

toimuvat täienduskoolitust. E-õppevara all mõistetakse digitaalset õppematerjali või õppesisu,

mida kasutatakse mitteformaalõppe läbiviimiseks või õppimise toetamiseks.

Mõiste „e-koolitus“ säilitamist peame põhjendatuks, kuna see on praktikas laialdaselt kasutatav

termin. Tõlgendamisprobleemide vältimiseks on selle sisu eelnõus sõnaselgelt määratletud.

Samuti ei ole piisavalt selge Digiriigi Akadeemia

kasutamise ulatus asutuste jaoks ning selle Selgitus

34

suhestumine olemasolevate õppekeskkondadega.

Eelnõu võimaldab infosüsteemide vahelist

liidestamist, kuid praktikas oleks oluline teada, kas

asutused saavad jätkata Moodle’i, MS Learni, Teamsi

või teiste lahenduste kasutamist ning millised

õppimisandmed peavad sellisel juhul Digiriigi

Akadeemiasse liikuma.

Eelnõu ei kohusta asutusi loobuma olemasolevate õppekeskkondade kasutamisest. Samas on

Digiriigi Akadeemia regulatsiooni eesmärk luua avaliku sektori jaoks ühtne digitaalne

õppekeskkond, kus avaliku sektori asutused saavad oma e-koolitusi ja e-õppevara kättesaadavaks

teha. Selle eesmärk on kasutada ressursse tõhusamalt, soodustada avalikus sektoris loodud e-õppe

taaskasutamist ning parandada kvaliteetse e-õppe kättesaadavust. Pikemas perspektiivis võib see

vähendada vajadust paralleelsete õppekeskkondade arendamiseks ja ülalpidamiseks, kuid

konkreetsed kohad, kus on võimalus koostööd teha, räägitakse alati läbi eraldi.

Eelnõus on sätestatud Digiriigi Akadeemias töödeldavate andmete kategooriad. Konkreetne

andmekoosseis, andmete edastamise kord ning infosüsteemide vahelise andmevahetuse tingimused

täpsustatakse Digiriigi Akadeemia põhimääruses.

2. Eelnõus kavandatud andmekoosseis on ulatuslik

ning hõlmab lisaks koolituste läbimisele

õppimiskäitumise, pädevuste, oskuste,

kasutusmustrite, õppimiskiiruse, katkestamiste,

korduste, õpiteekondade, soovitusalgoritmide

profiilide, prognooside ja riskiskooridega seotud

andmeid. Kuigi määrus kirjeldab osaliselt, milliseid

andmeid saab näha koolituse läbimist kontrolliv

asutus, jääb ebaselgeks, millistel eesmärkidel on vaja

koguda ja säilitada nii detailseid õppimis- ja

käitumisandmeid ning kuidas neid tulevikus kasutada

võidakse. Eelkõige vajaks iga andmekategooria puhul

selgemat põhjendamist, milline konkreetne avalik

ülesanne nõuab just selle andme töötlemist. Üldised

põhjendused nagu „õppija areng“, „koolitusvajaduse

planeerimine“ või „andmepõhine juhtimine“ võivad

nii ulatusliku riikliku andmekogu puhul jääda liiga

avaraks. Täiendavat tähelepanu vajab asjaolu, et andmeid

kavandatakse säilitada kuni kümme aastat. Vajalik

oleks põhjendada nii andmete säilitamise tähtaegu kui

ka tagatisi, mis välistavad nende kasutamise töötajate

Arvestatud

Digiriigi Akadeemias töödeldakse üksnes selliseid andmeid, mis on vajalikud õppe korraldamiseks,

õppes osalemise arvestamiseks, õpitulemuste tõendamiseks, kohustuslike koolituste läbimise

kontrollimiseks ning õppekeskkonna toimimise tagamiseks. Seletuskirja on täiendatud, et selgitada

täpsemalt andmete töötlemise eesmärke ning ulatust. Andmekoosseisu on seletuskirjas võrreldes

varasema versiooniga täpsustatud ja kitsendatud.

Samuti on eelnõus ja seletuskirjas täiendatud andmete säilitamise korda. Varasema üldise

säilitustähtaja asemel on eelnõus iga andmekategooria jaoks ette nähtud eraldi säilitamistähtaeg,

lähtudes andmete kasutamise eesmärgist ja vajadusest. Näiteks õppetegevuse ja õpitulemuste

andmeid säilitatakse kümme aastat, et võimaldada tõendada õppe läbimist ning väljastatud

tunnistusi või tõendeid, samas kui logiandmeid ja mitmeid muid andmeid säilitatakse oluliselt

lühemat aega.

Personaliseeritud õpiteekonna osas selgitame, et alates 2028. aastast jõustuv õppekeskkonna

funktsionaalsus võimaldab õppijale kuvada ülevaadet tema läbitud õppest ning teha soovitusi

edasiseks õppeks. Soovitused põhinevad õppija varasemalt läbitud õppel ning tema valitud

huvivaldkondadel. Soovitused kuvatakse üksnes õppijale endale ning nende eesmärk on toetada

õppimist, aidata leida asjakohaseid õppevõimalusi ja kujundada teadlikumalt oma õpiteed.

Funktsionaalsuse täpsemad tehnilised lahendused töötatakse välja enne vastava sätte jõustumist.

Nende väljatöötamisel järgitakse isikuandmete kaitse, andmete minimaalsuse, eesmärgipärasuse ja

läbipaistvuse põhimõtteid.

35

hindamiseks või muudel eesmärkidel, milleks

andmeid algselt kogutud ei ole. Andmekaitse kõrval

on siin oluline ka töötajate usaldus süsteemi vastu. Alates 2028. aastast kavandatav personaliseeritud

õpiteekond eeldab õppija andmete veelgi

ulatuslikumat kasutamist. Soovitame täpsustada

profileerimise põhimõtteid, kasutatavaid andmeid,

süsteemi vabatahtlikkust, kasutaja võimalust

profileerimisest loobuda ning seda, kellele loodud

profiilid, soovitused või hinnangud nähtavad on.

3. Digiriigi Akadeemia eesmärk on muu hulgas tõsta

ja ühtlustada koolituste kvaliteeti. Samas vajab

selgemat määratlemist vastutus koolituste sisulise

kvaliteedi, ajakohasuse, regulaarse uuendamise ning

vajadusel platvormilt eemaldamise eest. See on eriti

oluline kohustuslike koolituste puhul. Eelnõus seatud kvaliteedinõuded, nagu

probleemikesksus, päriseluliste näidete kasutamine,

mõõdetavad õpiväljundid, iseseisev läbitavus ja

ligipääsetavus, on sisuliselt põhjendatud. Praktikas

puudub aga paljudes avaliku sektori asutustes

õpidisaini ja e-õppe arendamise kompetents. Sellest

tulenevalt võib tekkida olukord, kus iga asutus peab

hakkama sama kompetentsi eraldi arendama või sisse

ostma ning koolituste kvaliteet hakkab asutuste lõikes

oluliselt varieeruma. Seetõttu võiks kaaluda Digiriigi Akadeemia juurde

keskse tugimudeli loomist, mis hõlmaks

kvaliteediraamistikku, ühiseid malle, õpidisaini

nõustamist, eksperttuge ning taaskasutatavaid e-

kursuste komponente. Riigi vaatest oleks selline

Arvestatud osaliselt Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud vastutuse jaotus Digiriigi Akadeemias avaldatavate e-

koolituste ja e-õppevarade osas. E-koolituse või e-õppevara koostamise, sisulise kvaliteedi,

ajakohasuse ning vajaduse korral selle uuendamise või eemaldamise eest vastutab vastava sisu

avaldanud asutus. Digiriigi Akadeemia pidaja ülesanne on tagada platvormi toimimine ning

kontrollida eelnõus ja rakendusaktides sätestatud vormiliste ja kvaliteedinõuete järgimist.

Mõistame ettepanekut luua Digiriigi Akadeemia juurde keskne tugimudel. Sellise toe pakkumise

võimalusi kaalutakse Digiriigi Akadeemia edasise arendamise ja juhtimismudeli kujundamise

käigus. Nende tegevuste rakendamine sõltub muu hulgas rahaliste vahendite olemasolust ja

Digiriigi Akadeemia edasistest arengusuundadest

36

lahendus tõenäoliselt kuluefektiivsem kui sama

kompetentsi arendamine igas asutuses eraldi.

4. WCAG 2.2 nõuete rakendamine on oluline samm

ligipääsetavuse suurendamisel, kuid tähendab

asutustele ka arvestatavat lisatööd, eriti olemasolevate

õppematerjalide kohandamisel. Eelnõus ei ole

piisavalt kirjeldatud üleminekut olemasolevate

materjalide puhul ega seda, millist keskset tuge

asutustele pakutakse. Soovitame kaaluda üleminekuperioodi, keskset

nõustamist ning praktilisi juhiseid, mis aitaksid

asutustel nõudeid tõhusalt rakendada.

Arvestatud osaliselt

Mõistame, et WCAG 2.2 nõuete rakendamine võib olemasolevate õppematerjalide puhul kaasa

tuua vajaduse materjale kohandada. Seletuskirja on täiendatud selgitusega, et olemasolevate

õppematerjalide nõuetega kooskõlla viimiseks antakse mõistlik üleminekuaeg. Õppematerjalide

ligipääsetavusnõuetele vastavuse tagamise eest vastutab õppematerjali avaldav asutus või e-õppe

pakkuja.

Üleminekuperioodi ei sätestata seaduses konkreetse tähtajana, kuna olemasolevate õppematerjalide

kohandamise vajadus võivad asutuste lõikes oluliselt erineda. Paindlik lähenemine võimaldab võtta

arvesse iga asutuse tegelikke võimalusi ning tagada nõuete rakendamise mõistliku aja jooksul.

Mõistame samuti, et asutused võivad vajada keskset tuge ligipääsetavuse nõuete rakendamisel.

Digiriigi Akadeemia edasise arendamise käigus kaalutakse juhendmaterjalide, nõustamise ja

muude tugimeetmete pakkumise võimalusi. Nende rakendamine sõltub muu hulgas

olemasolevatest ressurssidest ja rahastusest.

5. Keskse platvormi üheks oluliseks väärtuseks võiks

olla õppesisu suurem jagamine ja taaskasutamine

avalikus sektoris. Mitmed teemad, nagu andmekaitse,

küberturvalisus, ligipääsetavus või teenindus, on

asutuste ülesed ning nende puhul võiks vältida

paralleelselt väga sarnase sisuga koolituste loomist. Seetõttu võiks täpsemalt kirjeldada, kuidas Digiriigi

Akadeemia toetab kvaliteetse õppesisu taaskasutamist

ning vähendab dubleerimist avalikus sektoris. Samuti

vajab täpsustamist eraõiguslike koolituspakkujate roll

platvormil. Soovitame määrata läbipaistvad kriteeriumid õppesisu

lisamiseks ning tagada koolituspakkujate võrdne

kohtlemine. Lisaks oleks oluline hinnata keskse tasuta

riikliku e-õppeplatvormi mõju täienduskoolitusturule

ning leida tasakaal riigi pakutavate õpiteenuste ja

erasektori koolitusettevõtete tegevuse vahel.

Arvestatud osaliselt Digiriigi Akadeemia üks peamisi eesmärke on soodustada õppesisu laiemat jagamist ja

taaskasutamist avalikus sektoris ning vähendada samasisuliste e-koolituste ja e-õppevarade

dubleerivat arendamist. Seletuskirjas on selgitatud, et kesksete e-koolituste ja e-õppevara

regulatsiooni eesmärk on võimaldada ühise vajadusega õppesisu arendada, hallata ja kasutada

asutusteüleselt, kasutada avalikke ressursse tõhusamalt ning parandada kvaliteetse e-õppe

kättesaadavust kogu avalikus sektoris.

Läbipaistvate kriteeriumide osas märgime, et eelnõus on seaduse tasandil sätestatud õppesisu

avaldamise peamised tingimused ning volitusnorm, mille alusel kehtestatakse Digiriigi Akadeemia

põhimääruses e-koolitustele ja e-õppevarale kohalduvad tehnilised, sisulised ja vormilised nõuded.

Eraõiguslik juriidiline isik võib teha oma e-koolitused ja e-õppevara Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks üksnes seaduses sätestatud tingimustel. Selleks peavad õppematerjalid olema

õppijale tasuta kättesaadavad, kooskõlastatud valdkonna eest vastutava ministeeriumiga ning

vastama vähemalt ühele seaduses sätestatud avaliku huvi kriteeriumile. Selline lähenemine tagab

õppesisu avaldamiseks ühtsed, läbipaistvad ja kõigile pakkujatele võrdsed tingimused.

Digiriigi Akadeemia eesmärk ei ole konkureerida täienduskoolitusturuga ega pakkuda tasuliste

koolituste üldist alternatiivi. Selle eesmärk on koondada avaliku sektori ühiste vajadustega seotud

37

e-koolitused ja e-õppevara ning teha need avalikes huvides kättesaadavaks. Samuti on seletuskirja

täiendatud hinnanguga eelnõu mõjule koolitusasutustele.

6. Seletuskiri viitab asutuste töökoormuse

suurenemisele seoses koolituste Digiriigi

Akadeemiasse viimise ja nende ajakohasena

hoidmisega. Samuti kaasnevad kulud koolituste

digitaliseerimise, kohandamise, kvaliteedinõuetele

vastavaks viimise ning ligipääsetavuse tagamisega.

Soovitame mõjuanalüüsis põhjalikumalt hinnata

asutustele tekkivat halduskoormust, ressursivajadust

ja kulusid ning hinnata, kas kavandatud tugimeetmed

on nende mõjude leevendamiseks piisavad.

Selgitus

Digiriigi Akadeemia kasutuselevõtt ning õppesisu kehtestatud nõuetega vastavusse viimine võib

kaasa tuua täiendava töökoormuse asutustele, kes soovivad oma e-koolitusi ja e-õppevara Digiriigi

Akadeemias kättesaadavaks teha. Seletuskirjas on seda mõju käsitletud ning selgitatud, et peamised

kulud võivad olla seotud olemasoleva õppesisu digitaliseerimise, ajakohastamise, kvaliteedi- ja

ligipääsetavusnõuetele vastavaks viimisega. Samas on hinnatud, et tegemist on valdavalt

ühekordsete või piiratud ulatusega kuludega, mida tasakaalustab keskse lahenduse kasutamisest

tulenev pikaajaline kokkuhoid õppesisu arendamisel, haldamisel ja taaskasutamisel. Mõju

hindamisel on arvestatud Digiriigi Akadeemia eesmärgiga vähendada samasisulise õppesisu

paralleelset arendamist erinevates asutustes ning võimaldada ühise vajadusega e-koolituste ja e-

õppevara laiemat taaskasutamist. Seetõttu võib keskse lahenduse kasutuselevõtt pikemas

perspektiivis vähendada avaliku sektori üldist halduskoormust ja ressursivajadust.

Tugimeetmete osas märgime, et Digiriigi Akadeemia edasise arendamise käigus kaalutakse

juhendmaterjalide, nõustamise ja muude toetavate tegevuste pakkumist. Nende rakendamine sõltub

muu hulgas olemasolevatest ressurssidest ja rahastusest. Samuti on olemasolevate õppematerjalide

nõuetega kooskõlla viimiseks kavandatud mõistlik üleminekuaeg. Eesmärk on toetada asutusi

nõuete täitmisel ning soodustada ühtsete praktikate kujunemist avalikus sektoris.

Ettepanekut koostada täiendav kvantitatiivne kulude ja halduskoormuse analüüs ei ole võimalik

täielikult arvestada. Asutustele kaasnev mõju sõltub olulisel määral olemasoleva õppesisu mahust

ja kvaliteedist, kasutatavatest tehnilistest lahendustest ning sellest, millises ulatuses soovitakse

Digiriigi Akadeemiat kasutada. Seetõttu ei ole võimalik koostada piisava usaldusväärsusega ühtset

kuluhinnangut kogu avaliku sektori kohta. Samas on mõjuanalüüsi täiendatud vastavate

selgitustega.

7. Eelnõus on suur tähelepanu õppimise

registreerimisel, edenemise jälgimisel, testitulemustel

ja koolituste läbimisel. Vähem tähelepanu pööratakse

aga õppimise tegeliku mõju hindamisele.

Selgitus

Nõustume, et õppimise mõju hindamine on oluline. Eelnõus sätestatud andmete töötlemise

eesmärgid ja andmekoosseis on kavandatud eelkõige selleks, et võimaldada õppimise korraldamist,

õppijate õpiteekonna toetamist, õpiväljundite saavutamise hindamist ning e-õppe kasutamise

analüüsimist. Digiriigi Akadeemia kaudu kogutavad andmed võimaldavad analüüsida õppimises

38

Oluline on, et Digiriigi Akadeemia ei kujuneks

peamiselt koolituste läbimise kontrollimise

süsteemiks, vaid toetaks inimeste arengut ning

võimaldaks hinnata, kas õpitu jõuab reaalselt tööellu

ning aitab parandada töö tulemuslikkust ja avalike

teenuste kvaliteeti.

osalemist, õpiväljundite saavutamist ja õppesisu kasutamist, mis omakorda aitab asutustel hinnata

koolituste tulemuslikkust ning teha teadlikumaid otsuseid töötajate arendamise kavandamisel.

Samas sõltub õpitu tegeliku mõju hindamine laiematest personalijuhtimise, kompetentsijuhtimise

ja tulemusjuhtimise praktikatest, mis väljuvad Digiriigi Akadeemia regulatsiooni esemelisest

ulatusest. Digiriigi Akadeemia saab sellise hindamise jaoks pakkuda vajalikku analüütilist tuge,

kuid ei asenda organisatsioonide siseseid hindamis- ja arendamisprotsesse.

Andmekaitse Inspektsioon

Märkusi ei ole. Palume rakendusakti väljatöötamise

käigus edastada rakendusakti eelnõu ka

inspektsioonile arvamuse avaldamiseks.

Võtame teadmiseks

Edastame rakendusakti eelnõu kooskõlastamise etapis Andmekaitse Inspektsioonile arvamuse

avaldamiseks.

Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus

1. Eelnõuga loodava § 162 lõike 4 kohaselt võib

Digiriigi Akadeemia (DA) keskkonda teatud

tingimustel koolituste läbi viimiseks kasutada ka

eraõiguslik juriidiline isik. Selle sätte jõustumisel

hakkaks DA-s koolitusi läbi viima ka EADSE.

Praegu koolitab EADSE DA kaudu sportlasi,

treenereid, sportlaste tugiisikuid ja spordispetsialiste

järgmistel teemadel: antidoping, spordieetika,

sporditurvalisus ning spordivõistlustega

manipuleerimine. Spordivõistlustega manipuleerimise

ennetamisel täidab EADSE halduslepinguga talle

pandud haldusülesannet, mistõttu kohaldub nende

koolituste läbiviimisel § 162 lõike 4 punkt 3. Muude

teemade puhul viiks EADSE koolitusi läbi sama lõike

punkti 1 alusel, kuna need koolitused on

kättesaadavad kõigile soovijatele ning teenivad

avalikku huvi (aitavad kaasa spordiseaduse § 11 lõikes

Arvestatud osaliselt Eelnõuga sätestatud valdkondliku ministeeriumi kooskõlastamise nõude eesmärk on tagada, et

Digiriigi Akadeemias avaldatav õppesisu on kooskõlas riigi valdkondlike eesmärkide, poliitikate

ja õigusraamistikuga ning vastab Digiriigi Akadeemia eesmärkidele. Samuti võimaldab

kooskõlastamine hinnata, kas õppesisu avaldamise taotleja vastab seaduses sätestatud tingimustele

ning kas Digiriigi Akadeemias avaldatav õppesisu teenib avalikku huvi.

Samas mõistame, et teatud valdkondades võivad õppesisu koostamist mõjutada Eesti Vabariigile

siduvad rahvusvahelised kohustused või rahvusvaheliste organisatsioonide kohustuslikud

standardid, mis eeldavad õppesisu koostaja sisulist sõltumatust. Täiendame eelnõud selliselt, et

nimetatud juhtudel piirdub kooskõlastamine õppesisu Digiriigi Akadeemias avaldamise tingimuste

kontrollimisega ega hõlma õppesisu sisulist muutmist.

39

1 toodud nõude täitmisele ning ausa ja puhta spordi

tagamisele Eestis).

Samas näeb lõige 4 ette, et eraõiguslik juriidiline isik

võib DA kaudu koolitusi läbi viia ainult juhul, kui

koolitusmaterjalid on eelnevalt valdkondliku

ministeeriumiga kooskõlastatud. Selline kõikehõlmav

nõue mitte ainult ei suurendaks ebavajalikul määral

EADSE ja Kultuuriministeeriumi haldus- ja

töökoormust, vaid oleks osaliselt vastuolus ka

maailma dopinguvastase koodeksiga. Koodeksi

kohaselt peab iga riiklik dopinguvastane

organisatsioon tagama oma antidopingu programmi

sõltumatu rakendamise, sealjuures vältima riiklike

spordiorganisatsioonide või antidopingu eest

vastutava valitsusasutuste sekkumist organisatsiooni

tegevusse või juhtimisse. Kultuuriministeeriumi

kohustuslik eelnev kooskõlastus antidopingu

koolitusmaterjalidele oleks selle põhimõttega otseselt

vastuolus.

Sellest tulenevalt palume kaaluda kooskõlastuse

nõude osas erandi sätestamiseks juhtudeks, kui

kooskõlastamine on välistatud

õigusakti/välislepingu/seaduse vms alusel. Kui

seaduses sellist erandit ette ei nähta, on EADSE

sunnitud DA platvormi kasutamisest loobuma.

Samuti palume töökoormuse vähendamise huvides

kaaluda paindlikumalt kooskõlastuse andmist, näiteks

valdkondade või asutuse kaupa, mitte kursusepõhiselt.

Mitte arvestatud

Digiriigi Akadeemias avaldatava õppesisu kooskõlastamise eesmärk on hinnata konkreetse e-

koolituse või e-õppevara vastavust Digiriigi Akadeemia eesmärkidele, avalikule huvile ning

valdkondlikele poliitikatele. Samuti võimaldab kooskõlastamine hinnata, kas konkreetne õppesisu

on ajakohane, usaldusväärne ja sobiv avaldamiseks riiklikus õppekeskkonnas.

Õppesisu võib sama asutuse või valdkonna piires olla erineva eesmärgi, sihtrühma, kvaliteedi ja

sisuga. Seetõttu ei võimaldaks valdkonna- või asutusepõhine üldkooskõlastus piisava kindlusega

40

hinnata iga Digiriigi Akadeemias avaldatava e-koolituse või e-õppevara vastavust seaduses

sätestatud tingimustele.

Halduskoormus on piiratud, kuna Digiriigi Akadeemias õppesisu avaldamine eraõiguslikele

juriidilistele isikutele ei ole kohustuslik ning kooskõlastamise nõue kohaldub üksnes Digiriigi

Akadeemias avaldatavale õppesisule.

Selgitame, et eelnõu kooskõlastuse nõue ei eelda, et kooskõlastus peaks toimuma keeruka või pika

menetlusena. Eelnõu ei näe ette vorminõudeid kooskõlastamise menetlusele ega piira võimalust

korraldada kooskõlastamist halduspraktikas võimalikult tõhusalt. Praktikas on võimalik korraldada

kooskõlastamine proportsionaalselt ja bürokraatiat vältides, sealhulgas kooskõlastada korraga

mitmest moodulist koosnevaid terviklikke õppesisusid.

2. Praegu saab DA-sse sisse logida ainult riigi

autentimisteenuse kaudu. Palume kaaluda võimalust

välismaalastest sportlastel, treeneritel jt isikutel

keskkonda siseneda ka kasutajanime ja parooliga –

kõigil ei pruugi olla e-residentsust, eriti kui isik

resideerub välismaal. Vajadusel võib see lahendus olla

võimaldatud ainult teatud kursuste puhul.

Mitte arvestatud Digiriigi Akadeemia kui riikliku e-õppeplatvormi kasutamisel on oluline tagada kasutajate

usaldusväärne autentimine ning õppetegevuse seostamine konkreetse isikuga. Kasutajanime ja

parooli põhine autentimine ei taga samaväärset isikusamasuse kontrolli ega võimalda

usaldusväärselt tõendada koolituse läbimist olukordades, kus koolituse läbimine on seotud

õigusaktidest, kutse andmise korrast või muudest nõuetest tulenevate kohustuste täitmisega.

Märgime, et Euroopa Liidu kodanikel on võimalik Digiriigi Akadeemiat kasutada teise Euroopa

Liidu liikmesriigi eID-vahendi abil. Kolmanda riigi kodanikud, kellel puudub eID-vahend, võivad

Digiriigi Akadeemia kasutamiseks taotleda e-residentsust. E-residentsuse eesmärk on võimaldada

välismaalastele, kes ei ela Eestis ega oma Eesti elamisluba või elamisõigust, väljastada põhjendatud

juhul digitaalne isikutunnistus, mille abil on võimalik kasutada Eesti e-teenuseid.

Eesti Täiskasvanute Koolitajate Assotsiatsioon

ANDRAS

1. Koosvõime ja andmete dubleerimise vältimine

Oleme seisukohal, et Digiriigi Akadeemia peab olema

osa Eesti terviklikust haridus- ja oskusandmete

süsteemist. Ei ole põhjendatud luua paralleelne

andmekogu kvalifikatsioonide, kutsete, oskuste,

tunnistuste ja tõendite kohta, kui samu andmeid

Selgitus

Nõustume, et Digiriigi Akadeemia peab toetama Eesti haridus- ja oskusandmete ökosüsteemi

terviklikkust ning vältima põhjendamatut andmete ja funktsioonide dubleerimist. Digiriigi

Akadeemia ei dubleeri oma sisult juba olemasolevaid riiklike andmekogusid. Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) põhimääruse kohaselt peetakse EHIS-es muu hulgas arvestust

põhi-, üldkesk-, kutsekesk- ja kõrghariduse omandamist ning kutseõppe lõpetamist tõendavate

riiklike lõpudokumentide, residentuuri lõpetamist tõendavate tunnistuste ja

41

kogutakse või hakatakse koguma teistes riiklikes

andmekogudes.

Digiriigi Akadeemia koosvõime peab olema tagatud

Eesti hariduse infosüsteemi (EHIS), kutseregistri ning

Kutsekojas arendatava oskuste ja kutseregistriga.

Andmevahetus peab toimuma automaatselt X-tee ja

kokkulepitud andmestandardite kaudu.

Digiriigi Akadeemias väljastatud täienduskoolituse

tunnistused ja tõendid peavad jõudma

automaatselt EHIS-esse ning olema ka õppijale

nähtavad. Õppijal peab olema terviklik ülevaade oma

haridusest, läbitud täienduskoolitustest, kutsetest ja

oskustest sõltumata sellest, millises riiklikus

keskkonnas õppimine toimus.

mikrokvalifikatsioonitunnistuste üle ning võimaldatakse hariduse tõendamist. Digiriigi Akadeemia

koondab seevastu avaliku sektori pakutavat mitteformaal- ja informaalõpet ning selle kaudu

toimunud õppetegevuse andmeid Kutseregistri eesmärk on koguda, süstematiseerida ja säilitada kutsesüsteemiga seotud andmeid

kutseseadusest ning teistest Eesti ja Euroopa Liidu õigusaktidest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Digiriigi Akadeemia ei asenda kutseregistrit ega dubleeri selle põhifunktsioone. Näiteks kui kutse

taotlemise eelduseks on Digiriigi Akadeemias pakutava koolituse läbimine, edastatakse pädevale

kutse andjale üksnes koolituse läbimise kontrollimiseks vajalik teave. Kutse andmise otsus ja kutse

olemasolu kantakse kutseregistrisse. Üksikute koolituste läbimise andmete üldine säilitamine

kutseregistris ei oleks põhjendatud. JUHANi ülesanne on täienduskoolituste korraldamise ja haldamise toetamine, sealhulgas

koolitustega seotud andmete haldamine. Digiriigi Akadeemia ülesanne on seevastu pakkuda

digitaalset õppekeskkonda, kus avaliku sektori e-koolitusi ja e-õppevara vahetult läbitakse, ning

pidada arvestust selles keskkonnas toimunud õppetegevuse üle. Digiriigi Akadeemia hõlmab lisaks

täienduskoolitustele (e-koolitused) ka e-õppevara, mis ei ole täienduskoolitus täiskasvanute

koolituse seaduse tähenduses. Seetõttu on andmekogude sisu erinev, kuid vajaduse ja õigusliku

aluse olemasolul saab nende vahel andmeid vahetada, et vältida samade andmete korduvat

sisestamist ja säilitamist. Selgitame ka, et eelnõuga ei looda tehniliselt uut andmekogu. Digiriigi Akadeemia loodi juba 2021.

aastal. Eelnõuga kehtestatakse olemasoleva Digiriigi Akadeemia õiguslik raamistik. Digiriigi

Akadeemial on X-tee põhise andmevahetuse võimekus ning vajaduse ja asjakohase õigusliku aluse

olemasolul on võimalik luua andmevahetus teiste riiklike registrite ja infosüsteemidega.

Andmevahetuse kavandamisel tuleb lähtuda eesmärgipärasusest ja andmete minimaalsuse

põhimõttest ning määrata selgelt, millises süsteemis on konkreetse andmeliigi põhiandmed.

42

2. Täienduskoolituse korraldaja ja dokumendi

väljastaja Eelnõust ei selgu, kes on Digiriigi Akadeemias

pakutava täienduskoolituse korraldaja ja

lõpudokumendi väljastaja: Justiits- ja

Digiministeerium, kursuse loonud

täienduskoolitusasutus, kursuse tellinud asutus või

muu osapool.

Iga täienduskoolituse puhul peab olema üheselt

määratud asutus, kes:

 on registreeritud EHIS-

es täienduskoolitusasutusena;

 vastutab õppekava, õppesisu, hindamise ja

koolituse kvaliteedi eest;

 hindab koolitajate kompetentsust;

 väljastab tunnistuse või tõendi ning vastutab

selle õigsuse eest.

Koolituse tellimine või Digiriigi Akadeemias

avaldamine ei muuda asutust automaatselt

täienduskoolitusasutuseks. Digiriigi Akadeemia võib

tehnilise keskkonnana lõpudokumendi genereerida,

kuid dokumendi väljastaja ja vastutav

täienduskoolitusasutus peavad olema selgelt

määratud.

Arvestatud Nõustume, et iga Digiriigi Akadeemias pakutava täienduskoolituse puhul peab vastutusjaotus

olema üheselt määratud. Täiendasime eelnõu seletuskirja vastava selgitusega.

Digiriigi Akadeemia regulatsioonis on e-koolitus digitaalses õppekeskkonnas läbiviidav

täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. Seetõttu kohaldatakse sellele kõiki

täiskasvanute koolituse seadusest ja täienduskoolituse standardist tulenevaid nõudeid. Nende

nõuete täitmise eest vastutab TäKS-i nõuetele vastav täienduskoolitusasutus, kes korraldab

koolituse. Muu hulgas vastutab ta õppekava, õppesisu, õpiväljundite hindamise, koolitajate

kompetentsuse ja koolituse kvaliteedi eest ning väljastab õppijale tunnistuse või tõendi ja vastutab

dokumendi õigsuse eest. Digiriigi Akadeemia digitaalse õppekeskkonna kasutamine e-koolituse

avaldamiseks ei muuda Digiriigi Akadeemiat, selle pidajat ega volitatud töötlejat automaatselt

täienduskoolitusasutuseks. Kui e-õppe pakkuja ja täienduskoolituse korraldaja on erinevad isikud,

tuleb nende rollid ning vastutus õppekava, õppesisu, hindamise, kvaliteedi, ajakohastamise ja

lõpudokumentide väljastamise eest üheselt määrata hankedokumentides või lepingus.

3. Vastavus täiskasvanute koolituse seadusele

Eelnõus tuleb eristada täiskasvanute koolituse seaduse

tähenduses täienduskoolitust, muud mitteformaalõpet

ja e-õppevara. Kui õppetegevust pakutakse

täienduskoolitusena, peab see vastama kõigile

täiskasvanute koolituse seadusest ja täienduskoolituse

standardist tulenevatele nõuetele.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja täpsustati, lisades e-koolituse ja e-õppevara mõisted ning selgitades nende

seost täiskasvanute koolituse seaduse kohaldamisega. E-koolitus on Digiriigi Akadeemia

regulatsiooni tähenduses digitaalses õppekeskkonnas toimuv täienduskoolitus, millele kohalduvad

kõik täiskasvanute koolituse seadusest ja täienduskoolituse standardist tulenevad nõuded. Muu

hulgas peab e-koolitus põhinema õpiväljundipõhisel õppekaval. Eelnõu täiendati ka volitusnormiga, mille kohaselt sätestatakse Digiriigi Akadeemias e-koolituse

või e-õppevara läbimise või selles osalemise kohta väljastatavad dokumendid ja neile esitatavad

43

Täienduskoolitus peab toimuma õpiväljundipõhise

õppekava alusel. Tunnistuse väljastamiseks tuleb

hinnata õpiväljundite saavutamist. Kui õpiväljundeid

ei hinnata või õppija neid ei saavuta, väljastatakse

tõend.

Tunnistused ja tõendid peavad:

 sisaldama täienduskoolituse standardis nõutud

andmeid;

 näitama üheselt dokumendi väljastanud

täienduskoolitusasutust;

 olema allkirjastatud või varustatud

kvalifitseeritud e-templiga;

 olema masinloetavad ning automaatselt EHIS-

esse edastatavad.

Täienduskoolitusasutus peab täitma seadusest

tulenevaid kvaliteedinõudeid ning tagama, et

koolitajatel on nii erialased kui ka täiskasvanute

koolitaja kompetentsid. Koolitajate kompetentsust

peab hindama täienduskoolitusasutus.

nõuded põhimääruses. Rakendusakti kavandi kohaselt väljastatakse e-koolituse lõpetamise kohta

tunnistus või tõend täienduskoolituse standardis sätestatud alustel ja nõuete kohaselt. E-õppevara

kasutamise või läbimise kohta võib väljastada tõendi, millele esitatavad nõuded sätestatakse

Digiriigi Akadeemia põhimääruses.

Tunnistuste ja tõendite EHIS-esse edastamise kohta selgitame, et kehtiva EHIS-e regulatsiooni

kohaselt ei kanta EHIS-esse täienduskoolituse läbimist tõendavaid dokumente. Seetõttu ei nähta

käesoleva eelnõuga ette nende automaatset edastamist EHIS-esse. Digiriigi Akadeemial on siiski

andmevahetuse tehniline võimekus ning asjakohase õigusliku aluse olemasolul on tulevikus

võimalik luua andmevahetus EHIS-e, JUHANi või muu infosüsteemiga.

Seletuskirjas kasutatud mõiste „sertifikaat“ tuleb viia

kooskõlla seaduses kasutatavate mõistetega

„tunnistus“ ja „tõend“.

Arvestatud

Arvestame märkusega "sertifikaadi" mõiste kasutuse osas ning korrastame seletuskirjas kasutatava

terminoloogia, viies mõiste kasutuse kooskõlla täiskasvanute koolituse seaduses kasutatavate

mõistetega.

Prokuratuur

Prokuratuur toetab eelnõud ja selle eesmärki luua

Digiriigi Akadeemiale selge õiguslik raamistik

riikliku e-õppe andmekoguna toimimiseks.

Prokuratuur peab oluliseks, et seaduse tasandil

reguleeritakse õppijate andmete töötlemise,

säilitamise ja väljastamise alused ning määratakse

andmekogu vastutavad ja volitatud töötlejad.

Teadmiseks võetud

44

Integratsiooni Sihtasutus

Rakendusakti kavandi § 16 lõike 8 kohaselt peab e-

koolitus ja e-õppevara olema üldjuhul läbitav eesti

keeles ning muukeelse materjali kasutamisel peab

olema lisatud korrektne eestikeelne tõlge.

Integratsiooni Sihtasutus pakub Digiriigi Akadeemia

kaudu kohanemisprogrammi e-koolitusi, mis on

suunatud Eestisse saabunud uussisserändajatele.

Koolituste eesmärgist ja sihtrühma vajadustest

tulenevalt pakutakse neid inglise ja vene keeles. Kuna

koolituste sihtrühma kuuluvad inimesed, kes on

Eestisse saabunud hiljuti ega pruugi veel eesti keelt

osata, peab kohanemiseks vajalik esmane ja praktiline

teave olema neile kättesaadav arusaadavas keeles.

Kõikidele muukeelsetele e-koolitustele täieliku

eestikeelse tõlke lisamine ei oleks selliste koolituste

puhul eesmärgipärane. See tooks kaasa täiendava

arendus- ja halduskoormuse ning märkimisväärsed

kulud, kuid ei toetaks otseselt koolituse sihtrühma

vajadusi. Samuti ei selgu rakendusakti kavandi

praegusest sõnastusest üheselt, millistel juhtudel võib

e-koolitust pakkuda üksnes muus keeles.

Integratsiooni Sihtasutus teeb ettepaneku täiendada

rakendusakti kavandi § 16 lõiget 8 erandiga, mis

võimaldab pakkuda e-koolitust või e-õppevara muus

keeles ilma täieliku eestikeelse tõlketa, kui see tuleneb

koolituse eesmärgist, õigusaktist või sihtrühma

põhjendatud vajadusest. Teeme ettepaneku sõnastada

§ 16 lõige 8 järgmiselt:

(8) E-koolitus ja e-õppevara peab üldjuhul olema

läbitav eesti keeles. Muukeelse materjali kasutamisel

Arvestatud

Mõistame, et teatud e-koolituste ja e-õppevara puhul võib õppesisu eesmärk või sihtrühm

põhjendada selle pakkumist muus keeles ilma täieliku eestikeelse tõlketa. Arvestame märkusega

ning täpsustame rakendusakti sõnastust, nähes ette erandi juhtudeks, kus õppesisu eesmärgist,

õigusaktist või sihtrühma põhjendatud vajadusest tulenevalt on vajalik selle pakkumine muus

keeles.

45

peab olema lisatud korrektne eestikeelne tõlge, välja

arvatud juhul, kui e-koolituse või e-õppevara

eesmärgist, õigusaktist või sihtrühma põhjendatud

vajadusest tulenevalt on vajalik selle pakkumine muus

keeles.

Kavandatud täiendus tagaks õigusselguse ja

võimaldaks jätkata Digiriigi Akadeemias selliste e

koolituste pakkumist, mille eesmärk eeldab õppesisu

kättesaadavaks tegemist sihtrühmale arusaadavas

keeles.

Registrite ja Infosüsteemide Keskus

Kavandatavas § 162 lõikes 2 loetletakse andmekogus

töödeldavad isikuandmed. Isikuandmed on

andmesubjektil ehk füüsilisel isiku, mistõttu kui

esimesest lõigetes kasutatakse „füüsiline isik“, siis

punktides 4 ja 7 kaustatakse üksnes „isik“. Meie

hinnangul võiks mõisted olla ühtlustatud.

Arvestatud

Eelnõu sõnastust õigusselguse huvides ühtlustatud, asendades punktides 4 ja 7 mõiste „isik“

mõistega „füüsiline isik“

Kavandatavas § 162 lõike 2 punktis 7 sätestatakse, et

andmekogus töödeltakse õppeplatvormil isiku

liikumise andmeid. Käesoleval juhul jääb segaseks,

mida peetakse silmas liikumise andmete all.

Rakendusakti kavandis räägitakse toimingute

tegemisest, mida logitakse, kas liikumise andmete all

on mõeldudki toimingute tegemise andmestikku?

Selleks, et seadus ja põhimäärus rakendusaktina

oleksid lihtsamalt arusaadavad võiks mõisted olla

mõlemas õigusaktis ühtlustatud.

Arvestatud Nõustume, et mõiste „õppeplatvormil isiku liikumise andmed“ ei pruugi piisavalt selgelt kirjeldada

töödeldavate andmete sisu. Vastava sätte eesmärk on hõlmata õppeplatvormi kasutamise käigus

tekkivaid kasutus- ja tegevusandmeid, mida kasutatakse õppetegevuse analüüsimiseks,

kasutajakogemuse parandamiseks ning Digiriigi Akadeemia arendamiseks. Õigusselguse huvides

täpsustame eelnõu ja seletuskirja ning ühtlustame sõnastust.

Kavandatavas § 162 lõikes 3 ja 4 plaanitakse

reguleerida andmekogus e-koolituste ja e-õppevarade

andmekogus kättesaadavaks tegemine.

Reguleeritakse, kuidas see toimub täidesaatva

Selgitused Nii nagu riigi või kohaliku omavalitsuse asutused, võivad ka avalik-õiguslikud juriidilised isikud

oma e-õppe Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks teha. Avalik-õiguslikele juriidilistele isikustele ei

kohaldata eraõiguslikule juriidilisele isikule ette nähtud valdkondliku ministeeriumi

46

riigivõimu asutuste puhul ja eraõiguslike juriidiliste

isikute puhul, kuid praeguses sõnastusest ei tulene,

mis alustel oleks õigus e-koolitusi ja e-õppevarasid

andmekogus kättesaadavaks teha avalik-õiguslikele

juriidilistel isikutel.

kooskõlastamise nõuet. Õppesisu peab siiski vastama eelnõus ja selle alusel antavas rakendusaktis

sätestatud nõuetele ning selle sisu õigsuse, ajakohasuse ja õiguspärasuse eest vastutab õppesisu

avaldanud juriidiline isik.

Vastavat põhimõtet täpsustati seletuskirjas.

Kavandatavas § 162 lõikes 4 plaanitakse kehtestada

kohustus, et eraõiguslik juriidiline isik vajab

valdkondliku ministeeriumi kooskõlastatust e-

koolituste ja e-õppevarade andmekogus

kättesaadavaks tegemiseks. Kui e-koolitus ja e-

õppevara puudutab erinevate ministeeriumite

valdkondi, siis kas kooskõlastus tuleb saada mõlemalt

ministeeriumilt?

Selgitus

Mitme ministeeriumi kooskõlastuse nõudmine tooks kaasa põhjendamatu halduskoormuse.

Seetõttu annab kooskõlastuse ministeerium, kelle valitsemisalasse kuulub õppesisu peamine

eesmärk ja sisuline raskuskese. Kooskõlastav ministeerium hindab õppesisu vastavust riigi

valdkondlikele eesmärkidele, poliitikatele ja õigusraamistikule. Kui õppesisu puudutab olulisel

määral ka teise ministeeriumi valdkonda, kaasab kooskõlastav ministeerium vajaduse korral

asjaomase ministeeriumi või küsib tema seisukohta. Õppesisu avaldaja ei pea ise taotlema mitut

eraldiseisvat kooskõlastust.

Vastavat põhimõtet täpsustati seletuskirjas.

Kavandatavas § 162 lõikes 4 punktis 1 on üheks

võimalikuks eelduseks, et õppetegevust pakutakse

avaliku sektori töötajatele lepingu alusel. Kui

õppetegevust pakutakse lepingu alusel, kas sellisel

juhul on alaliselt vajalik ka valdkondliku

ministeeriumi kooskõlastus?

Selgitus

Kooskõlastamise nõue kohaldub ka juhul, kui e-koolitust või e-õppevara pakutakse avaliku sektori

töötajatele lepingu alusel. Kavandatud § 16² lõike 4 punktis 1 nimetatud asjaolu on üks alustest,

mille olemasolul võib eraõiguslik juriidiline isik Digiriigi Akadeemias õppesisu kättesaadavaks

teha, kuid see ei asenda ega välista sama lõike kohast valdkondliku ministeeriumi kooskõlastamise

nõuet. Lepingu olemasolu ei asenda valdkondliku ministeeriumi kooskõlastust, kuna lepingu

sõlmimise eesmärk ja ulatus võivad olla erinevad Digiriigi Akadeemias õppesisu avaldamise

eesmärgist. Kooskõlastamise käigus hinnatakse muu hulgas, kas õppesisu on kooskõlas

valdkondlike eesmärkide, poliitikate ja õigusraamistikuga, kas e-õpe on tasuta kättesaadav ning kas

selle avaldamine Digiriigi Akadeemias teenib avalikku huvi. Samas ei tähenda kooskõlastamise

nõue, et iga lepingu alusel loodud õppesisu puhul tuleb läbida keerukas või ulatuslik menetlus.

Praktikas võib kooskõlastamine toimuda proportsionaalselt ning olemasolevaid hinnanguid ja

kooskõlastusi arvestades.

Kavandatavas § 162 lõikes 5 plaanitakse reguleerida

andmekogu töötlejad. Käesoleval juhul ei ole eristatud

andmekogu vastutavat töötlejat (AvTS mõistes) ning

isikuandmete vastutavat töötlejat (IKÜM mõistes).

Samuti tekitab küsitavust, kas Digiriigi Akadeemiat

Arvestatud Seletuskirja on täiendatud vastutusjaotuse selgitustega.

Digiriigi Akadeemiat kasutav asutus ega muu juriidiline isik ei ole kaasvastutav kogu andmekogus

toimuva isikuandmete töötlemise eest. Ta vastutab üksnes nende töötlemistoimingute eest, mille

47

kasutatavad asutused saavad olla kaasvastutavad

töötlejad isikuandmete mõistes. Nimelt on

planeeritavas § 162 lõikes 3 toodud kohustus e-

koolitused ja e-õppevarad andmekogus

kättesaadavaks teha, samas ei ole asutusel võimalik

täita vastutava töötleja ülesandeid – näiteks hinnata ise

andmete säilivustähtaega või seadistada eraldi

turvalisuse nõudeid.

Lisaks nimetatakse kaasvastutavatena Digiriigi

Akadeemiat kasutavat asutused, kas tegemist on

üksnes täidesaatva riigivõimu asutused või ka

eraõiguslikud juriidilised isikud, millisel juhul tekib

seaduse rakendamisel küsitavus, keda peetakse

„asutuse“ mõiste all silmas.

eesmärgid ja olulised vahendid ta ise määrab, näiteks enda avaldatava e-koolituse või e-õppevara

sihtrühma määramise, õppijate suunamise ja koolituse läbimise kontrollimise eest. Regulatsioon hõlmab kõiki Digiriigi Akadeemias õppesisu avaldavaid juriidilisi isikuid, sealhulgas

riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutusi, avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid ning seaduses sätestatud

tingimustel eraõiguslikke juriidilisi isikuid. Eelnõud ja rakendusakti kavandit on vastavalt

täpsustatud.

Kavandatavas § 162 lõikes 6 reguleeritakse

andmekogus säilitavate andmete säilitamise tähtaeg.

Seadusest ja seletuskirjast ei tulene, milliseid andmeid

säilitatakse 10 aastat, kas andmeid või isikuandmeid.

Rakendusakti kavandis on reguleeritud andmete

säilitamine § 15. Rakendusakti kavandis on toodud, et

akadeemias säilitakse andmeid kümme aastat ja

logiandmeid säilitatakse kolm aastat, mistõttu võiks

seaduses olla kirjas, et andmeid säilitatakse kuni 10

aastat.

Arvestatud Eelnõus ja rakendusaktis on andmete säilitamise regulatsiooni täpsustatud. Senise üldise

kümneaastase säilitamistähtaja asemel on eelnõus nüüd sätestatud erinevad säilitustähtajad

vastavalt andmete kategooriale. Muudatuse eesmärk on tagada säilitustähtaegade parem kooskõla

andmekaitse põhimõtetega, eelkõige säilitamise piirangu ja minimaalsuse põhimõttega.

Transpordiamet

48

1. Isikuandmete töötlemine

Kavandatav andmestik on väga ulatuslik ning hõlmab

lisaks koolituste läbimise andmetele ka

kasutusmustreid, õppimiskiirust, klikke, algoritmilisi

profiile, prognoose ja riskiskoore. Nende andmete

töötlemise vajadus ja proportsionaalsus vajab

tugevamat põhjendamist.

Arvestatud osaliselt

Digiriigi Akadeemias töödeldakse üksnes selliseid andmeid, mis on vajalikud õppe korraldamiseks,

õppes osalemise arvestamiseks, õpitulemuste tõendamiseks, kohustuslike koolituste läbimise

kontrollimiseks ning õppekeskkonna toimimise tagamiseks. Seletuskirja on täiendatud, et selgitada

täpsemalt andmete töötlemise eesmärke ning ulatust. Andmekoosseisu on seletuskirjas võrreldes

varasema versiooniga täpsustatud ja kitsendatud.

2. Andmete säilitamine

Üldine kümneaastane säilitustähtaeg võib olla

põhjendatud koolituse läbimist tõendavate andmete

puhul, kuid mitte tingimata kõigi õpi- ja

käitumisandmete puhul.

Arvestatud Eelnõus ja seletuskirjas on täiendatud andmete säilitamise korda. Varasema üldise säilitustähtaja

asemel on eelnõus iga andmekategooria jaoks ette nähtud eraldi säilitamistähtaeg, lähtudes andmete

kasutamise eesmärgist ja vajadusest. Näiteks õppetegevuse ja õpitulemuste andmeid säilitatakse

kümme aastat, et võimaldada tõendada õppe läbimist ning väljastatud tunnistusi või tõendeid,

samas kui logiandmeid ja mitmeid muid andmeid säilitatakse oluliselt lühemat aega.

3. Andmete väljastamine

Tuleks täpsemalt määratleda, millistel alustel ja

millises ulatuses saavad tööandjad või teised asutused

õppija andmeid, eriti tööandja määratud kohustuslike

koolituste korral.

Mitte arvestatud

Eelnõu kohaselt kehtestatakse Vabariigi Valitsuse määrusega andmete edastamise ja väljastamise

kord. Andmed, mida e-koolituse või e-õppevara läbimist kontrollivale asutusele või juriidilisele

isikule, on välja toodud rakendusakti kavandi eelnõus § 11. Rakendusakti kavandi § 11 lõike 3

kohaselt antakse andmetele ligipääs üksnes pärast õigustatud aluse kontrolli ning õigusliku aluse

puudumisel keeldutakse andmete kuvamisest. Andmete väljastamine piiratud eesmärgiga

kontrollida kohustusliku koolituse või e-õppevara läbimist ning kontrollijale ei võimaldata üldist

juurdepääsu õppija kogu Digiriigi Akadeemias töödeldavale teabele.

4. Kesksete koolituste määramine

Vajab selgemat korda, kuidas koolitus kesksete

koolituste nimekirja lisatakse, sealt eemaldatakse ja

kuidas nimekirja regulaarselt üle vaadatakse.

Arvestatud osaliselt Selgitame, et kesksete koolituste nimekiri ei ole õigusaktiga kehtestatav loetelu, vaid avaliku

sektori asutuste koostöös kujundatav töövahend, mille eesmärk on leppida kokku avaliku sektori

ülesed koolitusprioriteedid, vältida samasisuliste koolituste dubleerimist ning toetada ressursside

tõhusamat kasutamist. Kesksete koolituste nimekirja koostamist ja ajakohastamist koordineerib

Rahandusministeerium koostöös ministeeriumide ning nende valitsemisala asutustega. Koolituse

nimekirja lisamisel võetakse arvesse muu hulgas koolituse avaliku sektori ülesest vajadusest

tulenevat olulisust, sihtrühma ulatust ning vajadust vältida dubleeriva õppesisu arendamist.

49

Nimekirja vaadatakse regulaarselt üle ning sellest eemaldatakse koolitused, mille vajadus on ära

langenud või mille sisu ei ole enam ajakohane. Täiendasime seletuskirja vastavate selgitustega.

5. Mõju ja kulud

Mõjuanalüüs võiks realistlikumalt kajastada

asutustele tekkivat rakendus- ja halduskoormust, sest

platvormiga liitumine eeldab protsesside, õppesisu ja

andmehalduse kohandamist

Arvestatud

Täiendasime seletuskirja mõjuanalüüsi.

6. E-õppe mõiste vajaks täpsemat määratlemist

Praegu ei ole üheselt selge, kas e-õppe all peetakse

silmas tarkvarapõhist või iseseisvalt läbitavat

veebikoolitust või ka olukorda, kus tavapäraselt

kontaktõppena toimuv koolitus või koosolek viiakse

läbi veebikeskkonnas.

Arvestatud Digiriigi Akadeemia tähenduses pakutav e-õpe jaguneb e-koolituseks ja e-õppevaraks. Eelnõus ja

seletuskirjas täpsustakse vastavaid mõisteis. E-koolitus on digitaalses keskkonnas läbiviidav

täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. E-õppevara on digitaalne

õppematerjal või muu mitteformaalõpet toetav digitaalne õppesisu, mida kasutatakse õppimise

toetamiseks või teadmiste omandamiseks. Seega võib Digiriigi Akadeemias pakutav e-õpe olla nii

juhendatud digitaalses õppekeskkonnas toimuv õppetegevus, veebikursus, veebiseminar . E- või

muu digitaalses õppekeskkonnas pakutav õppesisu, mis kasutatakse õppimiseks või teadmiste

omandamiseks. E-õppena ei käsitleta pelgalt veebikeskkonnas toimuvat koosolekut või muud

tööalast kohtumist, mille peamine eesmärk ei ole teadmiste, oskuste või pädevuste omandamine.

7. Samuti jääb arusaamatuks sooandmete küsimise

eesmärk. Kui selle info kogumine on vajalik, võiks

sõnastus olla kooskõlas teiste sarnaste dokumentidega

ning lähtuda inimese enesemääratlusest (nt „kellena

inimene end identifitseerib“). Samas tuleks kaaluda,

kas selle andmevälja küsimine on üldse vajalik ja

põhjendatud.

Mitte arvestatud

Sooandmed kuuluvad füüsilise isiku üldandmete hulka koos nime, isikukoodi või sünniaja,

kontaktandmete ja elukohariigiga ning neid kasutatakse isiku üheseks identifitseerimiseks ja

õppetegevuse üle arvestuse pidamiseks. Näiteks olukordades, kus kasutaja registreerib end

välisriigi autentimisvahendi või muu piiriülese identiteedilahenduse kaudu ning Eesti isikukood

puudub. Samuti kasutatakse andmeid õpianalüütika ja statistiliste ülevaadete koostamisel, et

hinnata Digiriigi Akadeemia kasutamist ja mõju erinevate sihtrühmade lõikes.

Ettepanek lähtuda sooandmete kogumisel inimese enesemääratlusest ei ole käesoleva regulatsiooni

eesmärki arvestades vajalik. Digiriigi Akadeemia ei kogu ega töötle sooidentiteedi andmeid, vaid

füüsilise isiku üldandmeid, mis saadakse üldjuhul usaldusväärsetest registritest või autentimisel

edastatavatest andmetest.

8. § 16 lõike 1 sõnastus vajab täpsustamist.

Probleemikesksuse ja päriseluliste näidete kasutamise Arvestatud Digiriigi Akadeemias kasutatavate päriseluliste näidete eesmärk on toetada õppimist, kuid

seejuures tuleb tagada isikute eraelu ja isikuandmete kaitse. Õigusselguse huvides täpsustame

50

nõue on põhjendatud, kuid isikuandmete kaitse aspekt

võiks olla sõnastatud selgemalt. Praegusest

sõnastusest ei selgu, kas nõutav on täielik

anonüümistamine või piisab otseste tunnuste

eemaldamisest. Soovitame kasutada ühesemat

sõnastust, näiteks: „Päriselulised näited ei tohi

sisaldada isikuandmeid ega muud teavet, mille alusel

on võimalik isikut otseselt või kaudselt tuvastada.“

See tagaks parema kooskõla isikuandmete kaitse

põhimõtetega ning vähendaks tõlgendamisruumi.

rakendusakti sõnastust selliselt, et päriselulised näited ei tohi sisaldada isikuandmeid ega muud

teavet, mille alusel on võimalik füüsilist isikut otseselt või kaudselt tuvastada.

Sotsiaalkindlustusamet

1. Eelnõu § 16² lõike 2 punktis 2 sätestatud

andmekategooria kirjeldus üldistatud kujul on selline,

et võib tekkida arusaam andmete saamisest Eesti

Hariduse Infosüsteemist. Minimaalsuse põhimõtte ja

õigusselguse tagamiseks on oluline, et oleks

arusaadav, millised kvalifikatsiooni, pädevuse ja

oskustega seotud andmeid Digiriigi Akadeemia

andmekogus on lubatud töödelda. Palume kaaluda

eelnõu § 16² lõike 2 punkti 2 ja seletuskirja

täpsustamist, et töödeldakse eelkõige Digiriigi

Akadeemias omandatud kvalifikatsiooni, pädevuse ja

oskustega seotud andmeid.

Arvestatud osaliselt Andmekategooria on seaduses säilitatud üldistatud kujul. Küll on seletuskirja täpsustad selgitusega,

et Digiriigi Akadeemias töödeldakse eelkõige Digiriigi Akadeemia kaudu omandatud või arendatud

teadmiste, oskuste ja pädevustega seotud andmeid. Samuti on seletuskirjas välja toodud, et Digiriigi

Akadeemia eesmärk ei ole luua kvalifikatsiooni-, pädevus- ega oskuste andmete üldregistrit ega

dubleerida Eesti Hariduse Infosüsteemi, kutseregistri või loodava oskuste registrite ülesandeid.

2. Eelnõu § 16² lõike 3 sõnastusest tuleneb, et

kohustus puudutab avalikule teenistusele mõeldud e-

koolitusi ja e-õppevarasid. Teeme ettepaneku

täpsustada eelnõu § 16² lõike 3 sõnastust nii, et

kohustus oleks üheselt seotud kesksete e-koolituste ja

e-õppevaradega.

Arvestatud

Eelnõu eesmärk on kohustada täidesaatva riigivõimu asutuste tegema Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks keskseid e-koolitusi ja e-õppevarasid, mitte kogu e-õpet. Õigusselguse huvides

täpsustame eelnõu ja seletuskirja sõnastust vastavalt.

3. Teeme ettepaneku täiendada eelnõud selgemalt

avaliku sektori asutuse õigusega saada Digiriigi Arvestatud

51

Akadeemia andmekogust andmeid tema

töötaja/ametniku kohustusliku e-õppe läbimise kohta.

Eelnõu on täpsustatud selliselt, et Digiriigi Akadeemia üks eesmärk on edastada andmekogu

kasutamise andmeid muu hulgas tööandjale kohustusliku või töösuhtest tuleneva e-koolituse või e-

õppevara läbimise kontrollimiseks vajalikus ulatuses. Seega hõlmab regulatsioon ka avaliku sektori

asutuse kui tööandja õigust saada andmeid oma ametniku või töötaja kohustusliku e-õppe läbimise

kohta. Seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et tööandjale võib andmeid edastada üksnes tema

enda töötaja kohustusliku või töösuhtest tuleneva e-koolituse või e-õppevara läbimise

kontrollimiseks ja juhul, kui tööandjal on selleks õiguslik alus. Samuti on andmete väljastamisel

lähtutud minimaalsuse põhimõttest: üldjuhul piirdutakse õppija tuvastamiseks vajaliku tunnuse,

õppesisu nimetuse, läbimise staatuse ja läbimise kuupäevaga.

Andmete täpsem koosseis ja juurdepääsu tingimused sätestatakse Digiriigi Akadeemia

põhimääruses. Rakendusakti kavandis on ette nähtud, et e-koolituse või e-õppevara läbimist

kontrollivale asutusele või juriidilisele isikule kuvatakse andmeid õigustatud aluse olemasolul ning

enne juurdepääsu andmist kontrollitakse selle aluse olemasolu.

4. Rakendusakti kavandi §s 11 on kontrollijale

kuvatavad andmed piiratud juhtudel, kus kontrolli

tulemuste põhjal on vajalik koostada valdkondlikku

statistikat (nt lastekaitse valdkonnas). Kavandi

kohaselt on võimalik saada infot üksnes asutuse nime

kohta, kuid mitte selle kohta, kui palju koolituse

läbijatest on konkreetses valdkonnas spetsialistid ja

juhid. Palume kaaluda rakendusakti kavandi § 11

täiendamist selliselt, et kontrollijale kuvataks vajaduse

korral ka koolituse läbija ametikoha andmed, kui see

on vajalik kontrolli eesmärgipäraseks rakendamiseks

ja statistika koostamiseks.

Arvestatud Rakendusakti kavandi § 11 lõiget 1 on täiendatud. E-koolituse või e-õppevara läbimist kontrollivale

asutusele või juriidilisele isikule on võimalik õigustatud aluse olemasolul kuvada lisaks tööandja

andmetele ka hõiveandmeid, sealhulgas ametikoha andmeid, ulatuses, mis on vajalik kohustusliku

e-koolituse või e-õppevara läbimise kontrollimiseks või kontrollitava sihtrühma kohta statistika

koostamiseks. Seega võimaldab täiendatud regulatsioon vajaduse korral eristada koolituse läbinuid

ametikoha alusel, kui selline eristamine on vajalik konkreetse kontrolli või sellega seotud statistika

koostamise eesmärgil

5. Rakendusakti kavandis viidatakse nii tunnistustele,

tõenditele kui ka e-koolituse või e-õppevara läbimist

kinnitavatele dokumentidele vähemalt 80% tulemuse

saavutamisel. Täienduskoolituse standardis

eristatakse aga tunnistust ja tõendit sõltuvalt sellest,

Arvestatud

Eelnõud on täiendatud volitusnormiga, mis annab Vabariigi Valitsusele volituse sätestada Digiriigi

Akadeemia põhimääruses e-koolituse või e-õppevara läbimise või selles osalemise kohta

väljastatavad dokumendid ja nende nõuded.

52

kas õpiväljundite saavutamist hinnati ja kas õppija

saavutas nõutud õpiväljundid. Jääb ebaselgeks, kas

rakendusakti § 16 lõike 5 alusel väljastatav tõend on

üksnes Digiriigi Akadeemias koolituse läbimise tõend

või võib see olla ka täiskasvanute koolituse seaduse

nõuetele vastav täienduskoolituse lõpetamist tõendav

dokument.

Rakendusakti kavandit on täpsustatud, et eristada selgelt täienduskoolituseks oleva e-koolituse

lõpetamisel väljastatavaid dokumente ja e-õppevara läbimise kohta väljastatavat tõendit. E-

koolituse lõpetamise kohta väljastatakse tunnistus või tõend vastavalt täienduskoolituse standardis

sätestatule. E-õppevara kasutamise või läbimise kohta võib väljastada tõendi. Seega ei asenda

Digiriigi Akadeemia regulatsioon täienduskoolitusele kohalduvaid nõudeid ega muuda

täienduskoolituse standardis sätestatud tunnistuse ja tõendi väljastamise aluseid.

6. Eelnõu kohaselt saab Digiriigi Akadeemia kaudu

pakkuda täienduskoolitusi täiskasvanute koolituse

seaduse tähenduses. Tekkis küsimus, kas on kaalutud

Digiriigi Akadeemia kaudu läbitud täienduskoolituse

andmete kuvamist Eesti Hariduse Infosüsteemis. Eesti

Hariduse Infosüsteem toimib õppija jaoks ühtse

keskkonnana ning seal kuvatakse muuhulgas

täienduskoolituste infosüsteemist Juhan väljastatud

täienduskoolituse ja tasemehariduse dokumente. Kui

andmed on kättesaadavad ainult Digiriigi Akadeemia

andmekogus, toob see õppija jaoks kaasa õpiandmete

ja dokumentide killustumise eri andmekogude vahel.

Selgitus

Nõustume eesmärgiga vältida õppija õpiandmete ja õppetegevuse läbimist tõendavate dokumentide

põhjendamatut killustumist eri andmekogude vahel. Eelnõu seletuskirjas on täpsustatud Digiriigi

Akadeemia suhet teiste haridus- ja kvalifikatsiooniandmeid sisaldavate andmekogudega.

Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS) asutamise ja põhimääruse § 11 kohaselt kantakse haridust

tõendavate dokumentide alamregistrisse andmed põhi, üldkesk-, kutsekesk- ja kõrghariduse

omandamist ning kutseõppe lõpetamist tõendavate riiklike lõpudokumentide, residentuuri

lõpetamist tõendavate tunnistuste ja mikrokvalifikatsioonitunnistuste kohta. Täienduskoolituse

läbimist tõendavaid dokumente EHIS-esse praegu ei kanta. Käesoleva eelnõu eesmärgiks ei ole

muuta EHIS-e andmekoosseisu, mistõttu ei kehtestata eelnõuga ka Digiriigi Akadeemias

väljastatud tunnistuste või tõendite edastamist EHIS-esse. Samas ei välista Digiriigi Akadeemia

lahendus tulevikus andmevahetust EHIS-ega. Digiriigi Akadeemia võimaldab vajaduse ja õigusliku

aluse olemasolul edastada Digiriigi Akadeemias väljastatud tunnistusi ja tõendeid ka teistesse

riiklikesse infosüsteemidesse. Kui tulevikus laiendatakse EHIS-e ulatust selliselt, et sinna

hakatakse kandma täienduskoolituse läbimist tõendavaid dokumente, on võimalik ka Digiriigi

Akadeemias väljastatud tunnistuste ja tõendite edastamist EHIS-esse.

Eesti Töötukassa

1. Eelnõu § 1 punktis 1 muudetakse TäKS § 1 ja

laiendatakse TäKSi reguleerimisala.

Eelnõu täiendatud sõnastuse kohaselt sätestatakse

seadusega „riigi pakutava täiskasvanute

mitteformaalõppe, sealhulgas täienduskoolituse ja

muude e-õppevara, platvormi toimimise ja kasutamise

alused“. Sõnastus vajaks täpsustamist, kuna on

Arvestatud

Eelnõu on pärast esimest kooskõlastusringi muudetud ning Digiriigi Akadeemia regulatsioon on

viidud täiskasvanute koolituse seadusest Eesti Vabariigi haridusseadusesse. Seetõttu ei muudeta

enam eelnõuga TäKS §-s 1 sätestatud seaduse reguleerimisala ega kasutata märkuses viidatud

sõnastust „riigi pakutava täiskasvanute mitteformaalõppe, sealhulgas täienduskoolituse ja muude

e-õppevara, platvormi toimimise ja kasutamise alused“. Regulatsiooni ümberpaigutamisega on

ühtlasi täpsustatud terminoloogiat. Uuendatud eelnõus ja seletuskirjas eristatakse e-koolitust ja e-

53

ebaselge, mida mõeldakse sõnadega „muude e-

õppevara“ ja „platvormi“ all. Teeme ettepaneku

sõnastust täpsustada, kasutades eelnõus kasutatavaid

termineid.

õppevara: e-koolitus on digitaalses keskkonnas läbiviidav täienduskoolitus täiskasvanute koolituse

seaduse tähenduses ning e-õppevara on digitaalne õppematerjal või muu õpet toetav digitaalne

õppesisu. Digiriigi Akadeemiat käsitatakse seejuures riigi infosüsteemi kuuluva andmekogu koos

digitaalse õppekeskkonnaga.

2. Eelnõu § 1 punktis 2 täiendatakse TäKSi §-ga

162, mille sätestatakse Digiriigi Akadeemia

andmekogu regulatsioon. 2.1 TäKS § 162 lg 1 p 4 kohaselt on andmekogu

eesmärk muuhulgas andmete edastamine kontrolli

teostavale asutusele, sealhulgas kohustusliku e-õppe

läbimise kontrollimiseks. Samas ei ole eelnõus

täpsustatud, mida mõeldakse kontrolli teostava

asutuse all ja mis andmeid neile lisaks kohustusliku e-

õppe läbimise andmetele veel edastatakse. Teeme

ettepaneku sätestada eelnõus kontrolliva asutuse

mõiste ja pädevus.

Mitte arvestatud Eelnõuga ei looda uut kontrolli teostavat asutust ega anta ühelegi asutusele või juriidilisele isikule

uut kontrollipädevust. Eelnõuga võimaldatakse Digiriigi Akadeemiast andmete edastamist nendele

asutustele või juriidilistele isikutele, kellel tuleneb õigus või kohustus kontrollida e-koolituse või

e-õppevara läbimist seadusest, selle alusel antud õigusaktist või muust õigussuhtest.

Eelnõu kehtestatakse andmete edastamise ja väljastamise kord Vabariigi Valitsuse määrusega.

Rakendusakti kavandi § 11 kohaselt kuvatakse kontrolli teostavale asutusele või juriidilisele isikule

üksnes kontrolli eesmärgil vajalikud andmed ning andmetele antakse ligipääs pärast õigustatud

aluse kontrolli.

2.2. TäKS § 162 lg-s 2 on toodud töödeldavate

isikuandmete loetelu. Samas kasutatakse näiteks

punktides 1-3 „füüsilise isiku“, aga punktis 4 „isiku“.

Ettepanek on ühtlustada terminite kasutus ja kasutata

ühtmoodi.

Arvestatud

Täpsustame eelnõu sõnastust ning asendame punktis 4 mõiste „isik“ mõistega „füüsiline isik“.

2.3. TäKS § 162 lg 1 p-s 5 on ebaselge, keda

mõeldakse asutuse ametliku esindaja all, kas näiteks

seaduslikku esindajat või volitatud esindajat.

Ettepanek on sõnastust selles osas täpsustada.

Arvestatud

Täpsustame eelnõu sõnastust ning asendame punktis 4 mõiste „ametlik esindaja“ mõistega

„seaduslik või volitatud esindaja“.

54

2.4. TäKS § 162 lg 1 p-s 6 kohaselt töödeldakse

suhtluse, tagasiside ja kasutajaeelistusega seotud

andmeid, kuid eelnõust ei selgu, kelle andmeid

töödeldakse ning kellevahelist suhtlust on mõeldud.

Ettepanek on sõnastust selles osas täpsustada.

Arvestatud

Eelnõu sõnastust täpsustati, et selgelt piiritleda, kelle andmeid ja millise suhtlusega seotud andmeid

Digiriigi Akadeemias töödeldakse. Sätte kohaselt töödeldakse õppija Digiriigi Akadeemia

õppetegevusega seotud suhtluse, tagasiside ja kasutajaeelistuste andmeid. Samuti täpsustati

seletuskirjas selle andmekategooria sisu. See hõlmab õppija Digiriigi Akadeemias antud tagasisidet

ja hinnanguid, õppesisu kasutamisega seotud eelistusi ning õppetegevuse korraldamiseks vajalikku

suhtlust õppija ning Digiriigi Akadeemia või e-õppe pakkuja vahel. Õppetegevusega seotud suhtlus

võib toimuda ka Digiriigi Akadeemia foorumites. Kasutajaeelistuste hulka kuuluvad muu hulgas

õppija vabatahtlikult määratud huvivaldkonnad ja õppeteemad.

2.5. TäKS § 162 lg-s 4 sätestatakse tingimused, mille

alusel võib eraõiguslik juriidiline isik oma e-koolituse

ja e-õppevarad teha kättesaadavaks. Seletuskirja

kohaselt on sätte eesmärk võimaldada platvormil

kasutada ka eraõiguslike isikute kompetentsi ja

sisendit, tagades samas, et Digiriigi Akadeemias

avaldatav õppesisu teenib avalikku huvi ning on

mõeldud avaliku sektori või laiema elanikkonna

teadmiste ja oskuste arendamiseks. Teeme ettepaneku

võimaldada ka avalik-õiguslikel juriidilistel isikutel

(näiteks töötukassa, ülikoolid jne) avalikku huvi

pakkuvate koolituste andmekogus kättesaadavaks

tegemine.

Selgitus

Eelnõu võimaldab riigi- ja kohaliku omavalitsuse asutustel ning avalik-õiguslikel juriidilistel

isikutel teha Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks andmekogu eesmärgiga kooskõlas olevaid e-

koolitusi ja e-õppevara. Nende puhul ei ole eelnõus sätestatud täiendavaid tingimusi. HaS § 369

lõikes 4 sätestatud täiendavad tingimused kohalduvad eraõiguslikele juriidilistele isikutele. Seega

on ettepanekus kirjeldatud võimalus eelnõuga juba tagatud.

2.6 TäKS §162 lg 6 kohaselt säilitataks andmekogus

andmeid kümme aastat pärast kande tegemist. Selle

kohaselt tuleks sama koolitusega seotud ühe isiku

kohta tehtud kanded kustutada erineval ajal, kuna

kanded tehakse erineval ajal. Näiteks koolitusele

registreerimise ja läbimise vahel võib olla ajavahemik

ning sinna vahele jäävad õppetegevuse andmed.

Näiteks võiks olla kohane siduda konkreetse

Mitte arvestatud

Digiriigi Akadeemias töödeldakse lisaks koolituse läbinud isikute andmetele ka selliste isikute

andmeid, kes registreerivad end e-õppele või alustavad õppetegevust, kuid ei lõpeta seda.

Andmekogus töödeldavad õppetegevuse andmed hõlmavad muu hulgas osalemise, edenemise ja

õpitulemuste hindamise andmeid. Kui säilitustähtaja algus siduda koolituse läbimisega, puuduks

koolituse pooleli jätnud või seda mitteläbinud isikute puhul säilitustähtaja arvestamiseks sobiv

lähtehetk. Seetõttu on kande tegemine säilitustähtaja arvestamise lähtehetkena kohaldatav

sõltumata sellest, kas isik koolituse lõpuks läbib.

55

koolitusega seotud andmete säilitamine koolituse

läbimisega.

Märkuses kirjeldatud juhul võivad sama õppetegevusega seotud eri ajal tehtud kannete

säilitustähtajad tõepoolest lõppeda erineval ajal. See ei takista siiski andmete säilitamise eesmärgi

täitmist, kuna säilitustähtaega arvestatakse konkreetse andmekogusse kantud andme suhtes selle

kande tegemisest. Eelnõu seletuskirja kohaselt on pikema säilitamise eesmärk muu hulgas

võimaldada tõendada e-õppe läbimist ja täita õigusaktidest tulenevaid kohustusi.

Samuti palume kaaluda, kas kõigi lõikes 2 nimetatud

andmete (nt suhtluse, tagasiside ja kasutajaeelistuste

andmed; õppeplatvormil isiku liikumise andmed)

säilitamine on põhjendatud ja vajalik 10 aastat.

Arvestatud

Eelnõus ja seletuskirjas täiendati andmete säilitamise korda. Varasema üldise säilitustähtaja asemel

on eelnõus iga andmekategooria jaoks ette nähtud eraldi säilitamistähtaeg, lähtudes andmete

kasutamise eesmärgist ja vajadusest. Näiteks õppetegevuse ja õpitulemuste andmeid säilitatakse

kümme aastat, et võimaldada tõendada õppe läbimist ning väljastatud tunnistusi või tõendeid,

samas kui logiandmeid ja mitmeid muid andmeid säilitatakse oluliselt lühemat aega.

3. Eelnõu § 1 punktis 3 täiendatakse TäKS § 162 lõiget

1 punktiga 11, mille kohaselt võimalus kuvada

kasutajale ülevaade läbitud õppest ning soovitusi selle

kohta, milliseid e-koolitusi ja e-õppevarasid tulevikus

läbida (ehk nn personaalne õpirada). Samas ei nähtu

lõike 2 ülejäänud sätetest selgelt, kes on kasutaja ja

millal on isikuandmete all mõeldud kasutaja andmeid

ja millal teiste isikute andmeid. Ettepanek on

ühtlustada terminite kasutus ja kasutata ühtmoodi.

Arvestatud

Täpsustasime eelnõu sõnastust ja seletuskirja selliselt, et oleks üheselt arusaadav, millal peetakse

silmas Digiriigi Akadeemiat kasutavat füüsilist isikut (õppijat).

56

4. Eelnõu seletuskirjale lisatud Digiriigi Akadeemia

põhimääruse kohaselt on juurdepääs andmetele

vastutavatel ja volitatud töötlejatel ning tulevikus enda

andmetele ka Digiriigi Akadeemiat kasutavatel

isikutel. Infosüsteemi andmete väljastamine toimub

kooskõlas avaliku teabe seaduse, isikuandmete kaitset

reguleerivate õigusaktidega, täiskasvanute koolituse

seaduses Digiriigi Akadeemiat reguleerivate sätete ja

käesolevas määruses sätestatud ulatuses.

Töötukassa osutab töötutele ja töötavatele inimestele

tööturuteenuseid ja selleks koostatakse tegevuskava,

mille eesmärk on kavandada vajalikud tegevused, et

isik saaks võimalikult kiiresti töö leida, sobivale tööle

asuda või töötamist jätkata. Muuhulgas kajastatakse

tegevuskavas ka hariduse ja oskuste kohta (TöMS § 7

lg 3). Tegevuskava koostamisel kasutatakse erinevate

andmekogude andmeid, mis lihtsustab tegevuskava

koostamist nii töötukassa kui ka inimese jaoks ning

võimaldab andmed lisada inimese

kandideerimisdokumentidesse. Palume selgitada, kas

tulevikus võiks olla võimalik ka inimese läbitud

koolituste kohta andmete saamine töötukassa

andmekogusse, et inimesed saaks need oma

kandideerimisdokumentidele lisada.

Selgitus

Toetame põhimõtet, et Digiriigi Akadeemias läbitud koolitusi võetakse asjakohasel juhul arvesse

Töötukassa tegevuskava koostamisel ning et tööturuteenuste ja -meetmete raames suunatakse

inimesi läbima Digiriigi Akadeemias pakutavaid koolitusi, kui see aitab kaasa nende teadmiste ja

oskuste arendamisele või tööalase konkurentsivõime parandamisele.

Digiriigi Akadeemial on olemas tehniline võimekus andmevahetuseks riigi infosüsteemide

andmevahetuskihi kaudu. Vajaduse ja asjakohase õigusliku aluse olemasolul on võimalik luua

andmevahetus ka teiste riiklike infosüsteemide ja andmekogudega, sealhulgas Töötukassa

andmekoguga. Digiriigi Akadeemia põhimääruse kavand näeb ette nii infosüsteemide vahelise

liidestuse kui ka andmete väljastamise riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu.

Kui Töötukassa hinnangul on sellise andmevahetuse loomiseks vajalik teha regulatiivseid

muudatusi juba käesoleva eelnõu menetlemise käigus, palume esitada täpsem sisend vajalike

muudatuste kohta TöMS-is või sellega seotud õigusaktides.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni

Liit

1. Konkureerimine erasektori täiendkoolituse

pakkujatega Eelnõu punktiga 1 täiendatakse Täiskasvanute

koolituse seaduse (TÄKS) § 1 järgnevalt: Käesoleva

Selgitus

Digiriigi Akadeemia eesmärk ei ole pakkuda turul konkureerivat üldist koolitusteenust ega

asendada erasektori koolituspakkujaid või e-õppeplatvorme. Tegemist on riikliku digitaalse

õppekeskkonna ja andmekoguga, mille kaudu tehakse kättesaadavaks eelkõige avaliku sektori

57

seadusega sätestatakse täienduskoolitusasutusele

nõuded täienduskoolituse, sealhulgas

mikrokvalifikatsiooniõppe läbiviimiseks, õppija õigus

õppepuhkusele, riigi pakutava täiskasvanute

mitteformaalõppe, sealhulgas täienduskoolituse ja

muude e-õppevara, platvormi toimimise ja kasutamise

alused, täienduskoolituse rahastamise alused ning

riiklik ja haldusjärelevalve. Eelnõu koostamise

aluseks olev eeldus seletuskirjas on: Digiriigi

Akadeemia koondab avaliku sektori pakutavad

mitteformaalõppe võimalused, sealhulgas

täienduskoolitused ja muud e-õppevarad, mis on

mõeldud nii avaliku sektori töötajatele kui ka kogu

laiemale elanikkonnale. Sellise regulatsiooniga on

jäetud tähelepanuta tänane olukord, kus vabal turul

tegutseb palju täiendkoolituste pakkujaid ja saadaval

on nii Eesti kui välismaiste ettevõtete e-koolitusi ning

e-õppevara. Samuti on kasutusel erinevaid erasektori

ettevõtete poolt arendatavaid ja hallatavaid e-õppe

platvorme, mida saaks ka avalik sektor soovi korral

kasutada. Seetõttu on Digiriigi Akadeemia kui riiklik

elektrooniline mitteformaalõppe platvorm otsene

sekkumine toimiva täiendkoolituste turu toimimisse

ehk siis tegemist on erasektoriga konkureeriva riikliku

süsteemi loomisega.

töötajatele ning avalikes huvides laiemale elanikkonnale suunatud e-õpet. Avaliku sektori vaatest

on eesmärk toetada ühiste koolitusvajaduste katmist, võimaldada olemasoleva õppesisu

asutusteülest kasutamist ning vähendada õppesisu ja digitaalsete õppekeskkondade dubleerivat

arendamist.

Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tehtav õppesisu ei ole alati riigi enda loodud ning eelkõige

loob riik ise sisu seal, kus omab spetsiifilist ekspertiisi, mida erasektoris pole. Avaliku sektori

asutused kasutavad juba praegu e-õppe väljatöötamisel ja läbiviimisel eraõiguslikke

koostööpartnereid ning saavad ka edaspidi tellida erasektorilt õppesisu loomist, arendamist ja

ajakohastamist ning muid koolitusteenuseid. Eelnõu võimaldab seaduses sätestatud tingimustel ka

eraõiguslikel juriidilistel isikutel teha oma e-koolitusi ja e-õppevara Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks. Seletuskirjas on samuti selgitatud, et väliselt tellitud õppesisu puhul tuleb hankes

või lepingus määrata kindlaks vastutus õppesisule kohalduvate nõuete täitmise eest.

Seega ei ole eelnõu eesmärk erasektori koolitusteenuseid kõrvale tõrjuda, vaid kujundada

olemasoleva riikliku õppekeskkonna kasutamiseks selgem õiguslik ja korralduslik raamistik.

Erasektori koolituspakkujad saavad jätkuvalt osaleda avaliku sektori e-õppe ja õppesisu loomisel,

arendamisel, pakkumisel ning ajakohastamisel.

Samas on eelnõu majandusliku mõju hindamisel arvestatud, et keskse e-õppe senisest süsteemsem

kasutamine võib mõjutada avaliku sektori nõudlust teatavat liiki koolitusteenuste järele. Eelkõige

võib väheneda vajadus tellida eri asutustel eraldi dubleerivaid või väga sarnase sisuga

standardiseeritud baaskoolitusi. Arvestades rahaliste vahendite piiratust ning eesmärk riigi

eelarvelisi vahendeid võimalikult optimaalselt kasutada, on see ka eesmärk. Samal ajal säilib

vajadus e-õppe arendamise, õppesisu ajakohastamise, õpidisaini, põimõppe, praktiliste koolituste

ning asutuse-, rolli- ja valdkonnaspetsiifiliste koolituste järele. Võimalikku mõju erasektori

koolitusturule on seetõttu seletuskirjas eraldi käsitletud ja hinnatud keskmiseks.

Kooskõlastamisel esitatud märkuse põhjal on seletuskirja täiendatud, et selgemalt piiritleda

Digiriigi Akadeemia eesmärki ja rolli ning käsitleda selle võimalikku mõju erasektori koolitusturul

2. Riigi uue andmekogu (infosüsteemi) loomine Eelnõust ja seletuskirjast selgub (§162 (5) ja

seletuskiri lk. 17), et: Registrite-ja Infosüsteemide

keskus (RIK) on Digiriigi Akadeemia tehniline

arendaja ja haldaja, kes vastutab infosüsteemi

arendamise, toimimise ning turvalisuse eest. RIK

Selgitus

Eelnõuga ei looda uut digitaalset õppekeskkonda. Digiriigi Akadeemia on kasutusel alates 2021.

aastast ning praeguseks on õppekeskkonnaga liitunud ligikaudu 25 avaliku sektori asutust ja selles

on kättesaadav ligikaudu 300 digitaalset õppematerjali. Eelnõu eesmärk on luua juba kasutusel

olevale Digiriigi Akadeemiale selge õiguslik raamistik, eelkõige reguleerida andmekogu pidamist,

õppetegevusega seotud isikuandmete töötlemist ja väljastamist ning keskse e-õppe kättesaadavaks

58

tagab platvormi tehnilise töökindluse, kasutatavuse,

andmete töötlemise tehnilise korralduse, sealhulgas

autentimise, andmete salvestamise ja ligipääsu

haldamise, ning talle antud ressursside tõhusa

kasutamise eesmärkide saavutamiseks. Kuigi

Riigikantselei ja Justiits- ja Digiministeeriumi juhendi

„Digiteenuse omaniku ja pakkuja valik“

(https://digiriik.eesti.ee/juhend/avalike-digiteenuste-

omaniku-ja-pakkuja-valik) kriteeriumite kohaselt

sobiks Digiriigi Akadeemia andmekogu loojaks ja

haldajaks erasektori ettevõte, on eelnõu koostajad

valinud selleks siiski riigiasutuse.

tegemist. Digiriigi Akadeemia arendamisel ja e-õppe pakkumisel tehakse seejuures ulatuslikku

koostööd erasektoriga, mille erinevad komponendid vastavad suures mahus juba ka täna

Digiteenuse omaniku ja pakkuja valiku juhistele. Platvorm ise on loodud koostöös erasektoriga

ning erasektori teenusepakkujaid kaasatakse nii e-koolituste ja e-õppevara loomisse kui ka

õppekeskkonna arendamisse. Eelnõu ei piira sellise koostöö jätkamist. Ka edaspidi on võimalik

tellida erasektorilt õppesisu loomist, arendamist ja ajakohastamist ning Digiriigi Akadeemia

arendamiseks ja toimimiseks vajalikke teenuseid. Riigiasutuse määramine Digiriigi Akadeemia

volitatud töötlejaks ei tähenda seega, et platvormi arendus või selle toimimiseks vajalikud teenused

peaksid toimuma üksnes riigisiseselt.

Märkuses tõstatatud küsimusest lähtudes võtame siiski eraldi kaalumisele Digiriigi Akadeemia

tehnilise haldamise ja arendamise korralduse, sealhulgas võimaluse anda platvormi haldamine või

sellega seotud teenuste osutamine tulevikus veelgi suuremas ulatuses erasektori kanda. Sellise

muudatuse tegemine eeldab eraldi analüüsi ja ettevalmistust ning seda ei ole seetõttu otstarbekas

lahendada käesoleva eelnõu menetluse raames. Kuna Digiriigi Akadeemia on juba toimiv

õppekeskkond, kus töödeldakse õppijate ja õppetegevusega seotud andmeid, on vajalik tagada

sellele andmetöötlusele selge õiguslik alus. Kehtivas õiguses puudub praegu terviklik regulatsioon

Digiriigi Akadeemia andmekogu pidamiseks ning andmete töötlemiseks ja väljastamiseks. Seetõttu

on põhjendatud käesoleva eelnõu menetlemisega edasi liikuda sõltumata sellest, milline Digiriigi

Akadeemia tehnilise haldamise ja arendamise mudel tulevikus valitakse.

3. Koolituste kvaliteedi võimalikud probleemid

Eelnõu kohaselt kõik Digiriigi Akadeemias

kättesaadavad e-koolitused ja e-õppevarad ei vasta

TäKS-i tähenduses täienduskoolituse formaalsetele

nõuetele ning kõiki koolitusi ei ole välja töötanud

täienduskoolitusasutused. Selline lähenemine loob

segaduse senisest TÄKS-i regulatsioonist erinevate

koolituste staatuse osas ning ei teeni TÄKS-i

eesmärki, milleks on kõigi täiendkoolituste ühtlaselt

kõrge taseme tagamine.

Selgitus Digiriigi Akadeemias tehakse kättesaadavaks erinevat liiki digitaalset õppesisu: nii e-koolitusi, mis

on täienduskoolitused täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses, kui ka e-õppevara ehk muud

digitaalset õppesisu, mis ei vasta täienduskoolituse tunnustele. Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud

e-koolituse ja e-õppevara mõistetega ning selgitatud nende seost täiskasvanute koolituse seadusest

tulenevate nõuetega.

Kui Digiriigi Akadeemias pakutav e-koolitus on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse

tähenduses, kohalduvad sellele kõik täiskasvanute koolituse seadusest ja selle alusel kehtestatud

õigusaktidest tulenevad nõuded. Eelnõuga ei tehta selles osas erandit ega leevendata

täienduskoolitustele kehtivaid nõudeid. E-õppevarale, mis ei ole täienduskoolitus, täiskasvanute

koolituse seaduse nõuded ei kohaldu.

Sõltumata õppesisu liigist nähakse Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tehtavale õppesisule ette

eraldi nõuded. Eelnõu annab aluse kehtestada rakendusaktiga e-koolitustele ja e-õppevaradele

59

tehnilised ja vormilised nõuded, mille eesmärk on tagada õppesisu kvaliteet, kasutatavus,

ligipääsetavus ja tehniline sobivus. Õppesisu ajakohasuse ja nõuetekohasuse eest vastutab selle

Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks teinud asutus või juriidiline isik.

4. Eesti.ai platvormi hanke ja digiriigi akadeemia

funktsioonide dubleerimine

Hetkel ettevalmistamisel oleva hanke kohaselt

planeerib Digiriigi Akadeemiaga sarnase platvormi

loomist ka Riigikantselei Eesti.ai algatus. Kuna ka

eelnõu dokumentides on AI-oskused kui üks digiriigi

akadeemia teema selgelt välja toodud, siis oleks

mõistlik luua üks e-õppe platvorm.

Selgitus Peame samuti oluliseks avaliku sektori digipädevuse arendamise algatuste omavahelist

koordineerimist ning dubleerivate lahenduste vältimist. Digiriigi Akadeemia ja Eesti.ai planeeritav

platvorm erinevad meile teadaolevalt ning senise koostöö käigus selgunud info alusel nii oma

funktsionaalsuse kui sisu ulatuse osas.

Digiriigi Akadeemia on alates 2021. aastast toimiv digitaalne õppekeskkond, mis võimaldab

õppesisu läbida ning pidada arvestust õppijate õppetegevuse üle. Tehisaru on Digiriigi Akadeemias

üks teemavaldkond teiste seas. Õppekeskkonnas on kättesaadav muu hulgas digipädevuste,

generatiivse tehisaru, infoturbe, andmete, teenusedisaini, juhtimise, elanikkonnakaitse ja teiste

valdkondade õppesisu.

Eesti.ai kavandatav fookus on seevastu ainult tehisarul. Seniste arutelude kohaselt on Eesti.ai

platvormi roll eelkõige tehisaruoskuste arendamise võimaluste ja koolitusinfo koondamine ning

vahendamine tööealisele elanikkonnale.

Seetõttu ei ole põhjendatud käsitleda Digiriigi Akadeemiat ja Eesti.ai-d kahe sama funktsiooniga

e-õppeplatvormina. Küll aga peame oluliseks, et nende tehniliste lahenduste ja õppesisu

arendamisel välditaks dubleerimist. Näiteks saab Eesti.ai kaudu loodava või hangitava e-õppe

vajaduse korral teha kättesaadavaks Digiriigi Akadeemias ja Digiriigi Akadeemias olevaid tehisaru

teemalisi kursuseid jagada Eesti.ai platvormi kaudu.

5. Erasektori ettevõtete poolt loodud koolituste

kasutamine

Eelnõu punkt 2 sätestab: §162 (4) Eraõiguslik

juriidiline isik võib oma e-koolitused ja e-õppevarad

andmekogus kättesaadavaks teha, kui need on

kooskõlastatud valdkondliku ministeeriumiga,

õppijale tasuta kättesaadavad ja täidetud on vähemalt

üks järgmistest eeldustest: 1) koolitus on mõeldud

laiemale elanikkonnale ja avalikes huvides; 2) isik

pakub õppetegevust avaliku sektori töötajatele lepingu

Selgitus

Eraõiguslik juriidiline isik ei pea Digiriigi Akadeemias e-koolituse või e-õppevara kättesaadavaks

tegemiseks täitma avalik-õiguslikku ülesannet. Eelnõus sätestatud kolm sisulist eeldust on

alternatiivsed, st lisaks õppesisu tasuta kättesaadavuse ja valdkondliku ministeeriumi

kooskõlastuse nõudele peab olema täidetud vähemalt üks kolmest tingimusest.

Seega võib eraõiguslik juriidiline isik teha oma e-koolituse või e-õppevara Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks, kui see on õppijale tasuta, valdkondliku ministeeriumiga kooskõlastatud ning

vähemalt üks järgmistest tingimustest on täidetud:

1. õppesisu on mõeldud laiemale elanikkonnale ja teenib avalikku huvi;

60

alusel; 3) isik täidab avalikõiguslikku ülesannet.

Antud sätte juures jääb ebaselgeks kas eraõiguslik

koolitaja võib oma koolitused kättesaadavaks teha

ainult siis, kui ta täidab avalik-õiguslikku ülesannet?

2. eraõiguslik juriidiline isik pakub õppetegevust avaliku sektori töötajatele või töötab e-õpet

avaliku sektori asutusele välja lepingu alusel;

3. eraõiguslik juriidiline isik täidab avalik-õiguslikku ülesannet.

Nende tingimuste eesmärk on võimaldada erasektori loodud õppesisu Digiriigi Akadeemias

kasutada, kuid samal ajal tagada, et riiklikku õppekeskkonda ei kasutataks üldise

kommertskoolituste avaldamise või turundamise keskkonnana. Digiriigi Akadeemias avaldatav

erasektori õppesisu peab seetõttu olema seotud avaliku huvi, avaliku sektori koolitusvajaduse või

avaliku ülesande täitmisega.

Kooskõlastamisel esitatud märkuse põhjal on eelnõu ja seletuskirja sõnastust täpsustatud, et

tingimuste alternatiivsus ning eraõiguslike juriidiliste isikute võimalused õppesisu Digiriigi

Akadeemias kättesaadavaks teha oleksid üheselt arusaadavad.

Samuti ei kajastu eelnõus seletuskirjas (lk. 27) toodud

põhimõte: Mõju erasektori koolitusturule on piiratud.

Platvorm ei ole mõeldud tasuliste koolitusteenuste

pakkumiseks, vaid avalikes huvides vajalike teadmiste

levitamiseks. Samas säilib erasektori võimalus

osaleda Digiriigi Akadeemia kaudu koolituspartnerina

või teenusepakkujana. Seetõttu ei ole tegemist turu

asendamisega, vaid avaliku sektori koolitusvajaduste

koordineerituma katmisega. Sellisel juhul on

nimetatud teenusepakkuja oma tavapärases rollis

teenuse osutajana.

Selgitus

Seletuskirjas on täiendatud eelnõu võimalikku mõju erasektori koolitusturule, sealhulgas selgitatud

erasektori võimalusi osaleda Digiriigi Akadeemias koolituspartneri või teenusepakkujana. Samuti

on käsitletud võimalikku mõju avaliku sektori nõudlusele erinevate koolitusteenuste järele.

Oleme valmis mõju erasektori koolitusturule seletuskirjas vajaduse korral täiendama, lähtudes

sektori esindajate täiendavast sisendist ja ettepanekutest.

Rektorite Nõukogu

Eelnõu (§ 162 lg 3) kohaselt teeb täidesaatva

riigivõimu asutus, välja arvatud

julgeolekuvaldkonnas, andmekogus kättesaadavaks

avalikule teenistusele mõeldud e-koolitused ja e-

õppevarad. Avaliku sektori veebikoolituste ja

õppematerjalide ühte keskkonda koondamine mõjutab

paljusid täienduskoolitusasutusi/koolituspakkujaid.

Kahjuks ei ole seda koolitusturu osapooletega arutatud

Arvestatud

Eelnõu seletuskirja mõjuanalüüsi on täiendatud. Mõju koolitusturule on hinnatud keskmiseks ning

arvestatud on sellega, et keskse e-õppe laialdasem kasutamine võib vähendada eelkõige korduvate

ja standardiseeritud baaskoolituste tellimist. Oleme valmis mõjuanalüüsi Rektorite Nõukogu ja

teiste koolitusturu osapoolte täiendava sisendi põhjal veel täpsustama.

Selgitame, et eelnõu eesmärk ei ole konkureerida ülikoolide ega teiste koolituspakkujatega või

asendada nende pakutavaid koolitusteenuseid. Keskse e-õppe regulatsiooni eesmärk on avaliku

sektori ühiste koolitusvajaduste koordineeritum katmine ja olemasoleva õppesisu laiem

61

ning seletuskirjas on sellekohane mõjuhinnang puudu,

viidatud on ainult kaudsele mõjule. Suure

tõenäosusega hangitakse avalikule sektorile suunatud

täienduskoolitusi mh ülikoolidelt jt koolitusasutustelt.

Kui need koolitused peavad jõudma Digiriigi

Akadeemiasse, on mõju otsene.

kasutamine. Avaliku sektori asutused saavad jätkuvalt tellida ülikoolidelt ja teistelt

koolituspakkujatelt e-koolituste ja e-õppevara loomist, arendamist ning ajakohastamist. Eelnõuga

ei kehtestata koolituspakkujatele kohustust teha oma õppesisu Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks. Samuti ei tähenda regulatsioon, et iga avaliku sektori tellitud koolitus tuleb

automaatselt Digiriigi Akadeemias avaldada. Kohustus puudutab täidesaatva riigivõimu asutuste

avalikule teenistusele mõeldud õppesisu, mis vastab keskse e-koolituse või e-õppevara tunnustele.

Seletuskirjas on täiendavalt käsitletud autoriõiguste ja kasutusõiguste küsimust. Eelnõu ei muuda

olemasolevaid intellektuaalse omandi õigusi. Kui õppesisu tellitakse ülikoolilt või muult

koolituspakkujalt, sõltub selle Digiriigi Akadeemias kasutamise võimalus hankes või lepingus

kokku lepitud õigustest. Väliselt tellitud õppesisu puhul tuleb kokku leppida õiguste kuuluvus või

litsentsi ulatus, sealhulgas materjali reprodutseerimise, üldsusele kättesaadavaks tegemise,

muutmise ja edasise kasutamise tingimused.

Meie hinnangul vajab eelnõu oluliselt põhjalikumat

analüüsi ja kooskõlastamist haridusvaldkonna

asutuste ja ekspertidega enne edasiliikumist. Digiriigi

Akadeemia nii ulatuslikku reguleerimist TäKSis

sellisel kujul me ei toeta. Juhul, kui on vajadus

reguleerida Digiriigi Akadeemia platvormi

seadusandlikult, võiks selleks otsida kitsama ja

proportsionaalsema lahenduse, mis ei dubleeri

olemasolevaid haridusinfosüsteeme ega loo uut

paralleelset õpiandmete registrit. Eelnõu seletuskirjast

ei loe välja, miks olemasolevaid lahendusi ei oleks

võimalik kasutada või omavahel paremini siduda. See

lahendus tekitab paralleelse andme- ja õpitee

haldamise loogika. /../ Nõustume, et Digiriigi Akadeemiale õigusliku aluse

loomine võib olla põhjendatud selles, mis puudutab

avaliku sektori ühiseid veebikoolitusi (nt infoturve,

andmekaitse, kriisivalmidus). Samas näeme

Selgitus

Soovime rõhutada, et eelnõuga ei looda uut digitaalset õppekeskkonda. Digiriigi Akadeemia on

toimiv õppekeskkond alates 2021. aastast ning selle kasutus ja funktsioonid on aja jooksul oluliselt

laienenud. Praeguseks kasutab õppekeskkonda ligikaudu 25 avaliku sektori asutust, selles on

ligikaudu 300 digitaalset õppematerjali ja üle 50 000 registreeritud kasutaja. Eelnõu vajadus

tuleneb eelkõige sellest, et olemasolevale õppekeskkonnale ja selles juba toimuvale

andmetöötlusele on vaja luua selge õiguslik alus. Kehtivas õiguses puudub terviklik regulatsioon,

mis määraks kindlaks Digiriigi Akadeemia andmekogu pidamise, töödeldavad andmed, andmete

kasutamise ja väljastamise alused ning vastutuse andmetöötluse eest.

Eelnõu eesmärk ei ole seejuures luua uut üldist haridusinfosüsteemi ega paralleelset

kvalifikatsioonide, kutsete, oskuste või haridust tõendavate dokumentide registrit. Peame samuti

oluliseks, et riik väldiks paralleelsete andmekogude loomist. Digiriigi Akadeemia toimib

olemasolevaid haridus- ja kutseinfosüsteeme täiendava lahendusena ning selle eesmärgid ja

funktsioonid on neist erinevad. EHIS-e ülesanne on muu hulgas pidada arvestust formaalhariduse

omandamise ja seda tõendavate dokumentide üle, samas kui Digiriigi Akadeemia pakub

mitteformaalset ja ka informaalset õpet. Samuti ei asenda Digiriigi Akadeemia kutseregistrit. Kui

näiteks kutse saamise üheks eelduseks on Digiriigi Akadeemias pakutava koolituse läbimine,

peetakse Digiriigi Akadeemias arvestust koolituse läbimise üle, samas kui kutse andmise otsus ja

kutse olemasolu kajastuvad kutseregistris. käsitleb seda rollijaotust samuti süsteemide

62

probleemi selles, et eelnõu ei piirdu enam keskse

õppeplatvormi reguleerimisega, vaid loob sisuliselt

uue riikliku õpiandmete andmekogu koos

õppijaprofiilide, õpiteekondade, õpianalüütika ja

ulatusliku andmekogumisega. On küsitav, kas on vaja

luua täiendav andmekogu olukorras, kus

täienduskoolituse valdkonnas on juba olemas

toimivad riiklikud lahendused (Juhan 2

täienduskoolituste haldamiseks; EHIS õpingute ja

lõpudokumentide andmete hoidmiseks;

Haridusportaal edu.ee õppijale tema õpitee ja tõendite

kuvamiseks) ning kõrgkoolide ja

rakenduskõrgkoolide õppeinfosüsteemid ja veebiõppe

platvormid. Nt Tartu Ülikool pakub üldsusele, sh

avalikule sektorile Moodle´is vaba juurdepääsuga

tasuta e-kursusi ehk MOOCe. Hetkel luuakse mitmes

ülikoolis õppeinfosüsteemi ja EHISe vahelist

liidestust täiendusõppe lõpudokumentide andmete

edastamiseks. Kuidas suhestub Digiriigi Akadeemia

teiste infosüsteemidega?

funktsioonide eristamise kaudu. Ka JUHANi funktsioon erineb Digiriigi Akadeemia omast.

JUHANis hallatakse täienduskoolitusega seotud andmeid, samas kui Digiriigi Akadeemia hõlmab

lisaks e-koolitustele ka e-õppevara, mis ei ole täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse

tähenduses. Samuti ei täida Digiriigi Akadeemia Haridusportaali ega kõrgkoolide

õppeinfosüsteemide ülesandeid. Haridusportaal koondab õppijale eri süsteemidest pärinevat teavet

tema haridustee kohta, kõrgkoolide infosüsteemid ja õppeplatvormid teenindavad konkreetse

kõrgkooli õppekorraldust, Digiriigi Akadeemia aga võimaldab avaliku sektori e-õppe

kättesaadavaks tegemist ning selle kaudu toimuva õppetegevuse üle arvestuse pidamist.

Seejuures on Digiriigi Akadeemia tehniliselt Moodle'i-põhine õppekeskkond. Eelnõuga ei looda

uut õpitehnoloogilist platvormi, vaid õiguslikult raamistatakse olemasoleva digitaalse

õppekeskkonna toimimine ja selles vajalik andmetöötlus. Viimases seletuskirjas on samuti

rõhutatud, et eelnõuga korrastatakse juba toimiva lahenduse õiguslikku regulatsiooni, mitte ei looda

uut avalikku teenust.

Peame seejuures oluliseks põhimõtet, et sama teavet ei säilitataks põhjendamatult mitmes riiklikus

infosüsteemis ning vajalik teave oleks teistele süsteemidele võimaluse ja õigusliku aluse

olemasolul kättesaadav andmevahetuse kaudu. Eelnõu loob Digiriigi Akadeemiale aluse

andmevahetuseks teiste riiklike infosüsteemidega ning seletuskirjas on ette nähtud, et

kvalifikatsiooni-, pädevus- ja oskustega seotud andmeid võib teiste andmekogudega vahetada

üksnes õigusliku aluse olemasolul ja kooskõlas asjaomase andmekogu eesmärgiga. Digiriigi

Akadeemial on X-tee põhise andmevahetuse võimekus ning vajaduse ja õigusliku aluse olemasolul

on võimalik korraldada andmevahetus teiste riiklike infosüsteemide ja registritega. Näiteks on

võimalik Digiriigi Akadeemias läbitud täienduskoolituse andmete edastamine JUHANisse, kui

selleks luuakse asjakohane õiguslik alus. Sellist andmevahetuskohustust ei saa luua üksnes

Digiriigi Akadeemia põhimäärusega, vaid vajalik õiguslik alus tuleb ette näha ka asjaomase

infosüsteemi või valdkonna regulatsioonis.

Kooskõlastamisel saadud tagasiside põhjal on eelnõu ja seletuskirja selles osas täiendatud.

E-koolitustele ja e-õppevarale seatud nõuded võiks

välja tuua juhendis, mitte ministri määruses. Mitte arvestatud

E-koolitustele ja e-õppevarale esitatavad nõuded on Digiriigi Akadeemia kaudu õppesisu

avaldamise siduvad tingimused. Seetõttu peavad need olema kehtestatud õigusaktiga, et tagada

õigusselgus, läbipaistvus, ühetaoline kohaldamine ning nõuete täitmise kontrollitavus. Juhend ei

ole õiguslikult siduv instrument ning selle kaudu ei ole võimalik kehtestada õppesisu avaldajatele

63

kohustuslikke nõudeid. Samas peame asjakohaseks koostada määruses sätestatud nõuete

rakendamist toetavaid juhendmaterjale, milles saab esitada täiendavaid soovitusi, näiteid ja häid

praktikaid. Seega sätestatakse siduvad nõuded määruses, nende praktilist rakendamist toetavad aga

vajaduse korral juhendid.

Eelnõu tähendab praktikas täiendavat

halduskoormust, vajadust dubleerida õppesisu teises

keskkonnas ning vähendada koolituspakkujate

kontrolli oma õppematerjalide üle.

Selgitus

Seletuskirjas on täiendatud eelnõu mõju avaliku sektori asutuste töökoormusele ja koolitusturule.

Eelnõu rakendamisega võib asutustele kaasneda täiendav töökoormus eelkõige olemasoleva

õppesisu hindamisel, vajaduse korral kohandamisel, nõuetele vastavuse kontrollimisel ja Digiriigi

Akadeemias kättesaadavaks tegemisel. Samas on regulatsiooni üks eesmärke vähendada olukordi,

kus eri asutused arendavad või tellivad paralleelselt sama või väga sarnase sisuga e-õpet ning

peavad selle pakkumiseks üleval eraldiseisvaid digitaalseid õppekeskkondi.

Eelnõu ei näe ette, et koolituspakkuja loodud õppesisu tuleb automaatselt dubleerida või kopeerida

Digiriigi Akadeemiasse. Kättesaadavaks tegemise kohustus puudutab täidesaatva riigivõimu

asutuse avalikule teenistusele mõeldud õppesisu, mis vastab keskse e-koolituse või e-õppevara

tunnustele. Enne olemasoleva õppesisu kättesaadavaks tegemist tuleb hinnata selle avaldamise

õiguslikke ja tehnilisi eeldusi, sealhulgas autoriõigusi, juurdepääsupiiranguid,

andmekaitsenõudeid, ligipääsetavust ja tehnilist ühilduvust. Pikemas perspektiivis on eesmärk

kujundada Digiriigi Akadeemiast avaliku sektori keskne digitaalne õppekeskkond ning seeläbi

vähendada vajadust arendada ja hallata paralleelseid õppekeskkondi.

Samuti ei muuda eelnõu õppesisu looja ega koolituspakkuja intellektuaalse omandi õigusi. Väliselt

tellitud või koostöös loodud õppematerjalide puhul sõltub materjali kasutamise, muutmise,

reprodutseerimise, üldsusele kättesaadavaks tegemise ja edasise kasutamise õigus hankes või

lepingus kokku lepitud õigustest või litsentsi ulatusest. Avaliku sektori asutus peab seega õppesisu

tellimisel tagama Digiriigi Akadeemias kasutamiseks vajalikud õigused. Kui vastavad õigused

puuduvad, ei saa õppesisu Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks teha enne vajalike õiguste saamist.

Eelnõu eesmärk ei ole vähendada ka ülikoolide ega teiste koolituspakkujate rolli. Avaliku sektori

asutused saavad jätkuvalt tellida neilt e-koolituste ja e-õppevara loomist, arendamist ja

ajakohastamist. Seletuskirjas on mõju koolitusturule hinnatud keskmiseks ning eraldi käsitletud

koolituspakkujate jätkuvat rolli koolituspartnerite ja teenusepakkujatena.

2. Seletuskirja (lk 14) kohaselt tuleb kättesaadavaks

teha kesksed e-koolitused ja e-õppevarad, samas Arvestatud

64

eelnõu sõnastus (§ 162 lg 3) on üldisem ja pole

täpsustatud, et kättesaadavaks tuleb teha vaid kesksed

e-koolitused ja e-õppevarad. Palume selgitada,

millised koolitused ja õppeavarad peavad jõudma

Digiriigi Akadeemia keskkonda ning mida tähendab

see koolitushangetel osalevatele koolituspakkujatele

(koolitusasutusele).

Nõustume märkusega, et eelnõu varasem sõnastus ei olnud selles osas piisavalt täpne. Eelnõu ja

seletuskirja on täiendatud ning selgelt sätestatud, et Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tegemise

kohustus puudutab üksnes avalikule teenistusele mõeldud keskseid e-koolitusi ja e-õppevarasid, st

õppesisu, mis vastab seaduses sätestatud keskse e-õppe tunnustele. Kohustus ei laiene kõigile

avalikule teenistusele suunatud koolitustele ega tähenda kohustust töötada välja uusi keskseid e-

koolitusi või e-õppevarasid.

Koolituspakkujatele, sealhulgas ülikoolidele ja täienduskoolitusasutustele, eelnõuga kohustust oma

õppesisu Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks teha ei kehtestata. Avaliku sektori asutused saavad

ka edaspidi tellida koolitusi ja õppesisu välistelt koolituspakkujatelt.

Eelnõu ei muuda õppesisu looja ega koolituspakkuja intellektuaalse omandi õigusi. Väliselt tellitud

õppematerjali kasutamise, muutmise, reprodutseerimise, üldsusele kättesaadavaks tegemise ja

edasise kasutamise võimalused sõltuvad hankes või lepingus kokku lepitud õigustest või litsentsi

ulatusest. Kui asutusel puuduvad Digiriigi Akadeemias avaldamiseks vajalikud õigused, ei saa

õppesisu seal kättesaadavaks teha enne vastavate õiguste olemasolu.

Seletuskirja on eelneva osas täiendatud.

Juhime tähelepanu, et dokumentides kasutatud

terminid keskne koolitus ja sertifikaat tekitavad

segadust. Kes otsustab, mis on keskne ja kelle jaoks?

Ilmselt on silmas peetud tööalaselt kohustuslikke

koolitusi, mis avaliku sektori töötajatel tuleb läbida.

Nii võikski neid koolitusi nimetada.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud ning neis kasutatakse läbivalt mõisteid „keskne e-koolitus“ ja

„keskne e-õppevara“. Samuti on täpsustatud nende määratlust ja selgitatud, kuidas hinnatakse

õppesisu vastavust keskse e-õppe tunnustele.

Keskne e-koolitus või e-õppevara ei tähenda üksnes tööalaselt kohustuslikku õpet. Keskseks

loetakse õppesisu, mille kasutamise vajadus esineb mitme avaliku sektori asutuse või valitsemisala

üleselt ning tuleneb avaliku sektori töökorraldusest, otsese avaliku teenuse osutamisest ja

arendamisest või kompetentsiarenduse eesmärkidest. Keskseks loetakse ka õppesisu, mille

läbimise kohustus tuleneb seadusest. Seega on kohustuslikud koolitused üks keskse e-õppe

liikidest, kuid mõiste hõlmab ka avaliku sektori ülese vajadusega nö vabatahtlikku õpet, näiteks

ühiste üldpädevuste arendamist. Keskse e-koolituse või e-õppevara staatust ei määrata eraldi

haldusotsusega. Õppesisu loonud või avaldav asutus hindab, kas konkreetne õppesisu vastab

seaduses sätestatud tunnustele. Vajaduse korral saab asutus konsulteerida Rahandusministeeriumi

riigihalduse osakonnaga. Avaliku sektori ühiste koolitusvajaduste koordineerimiseks koostataval

prioriteetsete koolitusteemade nimekirjal on üksnes suunav tähendus ja nimekirja kuulumine ei

määra iseenesest õppesisu keskseks e-õppeks. Seletuskirja on eelneva osas täiendatud.

65

Mõiste „sertifikaat“ kasutamisest on loobutud ning terminoloogia on viidud kooskõlla

täiskasvanute koolituse regulatsiooniga. Digiriigi Akadeemias toimuva õppetegevuse läbimise

tõendamisel kasutatakse vastavalt õppesisu liigile tunnistust või tõendit ning täienduskoolituse

puhul kohalduvad täiskasvanute koolituse seadusest tulenevad nõuded.

Siinkohal juhime tähelepanu, et eelnõus (§ 161)

räägitakse keskse koolituse puhul koolitustest, mille

läbimise vajadus on avaliku sektori asutusel või

valitsemisalal, mitte füüsilisel isikul.

Arvestatud

Asutuse või valitsemisala vajaduse all mõeldakse selle töötajate ühist õppimisvajadust, mis tuleneb

avaliku sektori töökorraldusest, otsese avaliku teenuse osutamisest ja arendamisest või

kompetentsiarenduse eesmärkidest. Eelnõu ja seletuskirja sõnastust on selles osas täpsustatud.

Lisaks on liigitatud e-õppevara mitteformaalse õppe

alla, kuigi iseseisva õppimise puhul saab vaid rääkida

informaalsest õppest. E-õppevara eraldiseisvalt ei ole

koolitus, seega ka ei kuulu mitteformaalse õppe alla.

Selgitus

Eelnõus eristatakse e-koolitust ja e-õppevara. E-koolitus on digitaalses õppekeskkonnas toimuv

täienduskoolitus, millele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seadust. E-õppevara on seevastu

digitaalne õppematerjal või õppesisu, mida kasutatakse mitteformaalõppe läbiviimiseks või muu

õppe toetamiseks ning teadmiste, oskuste või pädevuste omandamiseks.

Seletuskirjas on täiendavalt selgitatud, et e-õppevara võib olla näiteks juhendatud veebipõhine õpe,

iseseisvalt läbitav veebikursus, veebiseminar või muu digitaalne õppesisu, mis ei vasta

täienduskoolitusele kehtestatud nõuetele. E-õppevara võib sõltuvalt selle olemusest ja

kasutusviisist toetada nii mitteformaalset kui ka informaalset õppimist.

3. Samuti palume selgitada, mida tähendab koolituste

viimine Digiriigi Akadeemia keskkonda autoriõiguste

osas, kui veebikoolitused/õppematerjalid hangitakse

koolitusasutuselt (vt nt hange nr 311294).See muudab

täienduskoolitusasutuste olukorra keeruliseks, sest

autoriõiguste loovutamisega kaob kontroll

õppematerjalide/koolituste üle ning antud kursusi

täienduskoolitusasutus hiljem enam tasulisena

pakkuda ei saa. Sel juhul tõusetub ka küsimus

hangitava koolituse hinnastamisest.

Selgitus

Selgitame, et eelnõu ei reguleeri õppesisuga seotud autoriõiguste kuuluvust ega muuda

olemasolevaid autoriõiguslikke suhteid. Õppesisu kasutamise, autoriõiguste ja varaliste õiguste

kuuluvus sõltub konkreetsest õigussuhtest, sealhulgas hanketingimustest ja poolte vahelistest

kokkulepetest. Juhul kui täidesaatva riigivõimu asutus peab e-koolituse või e-õppevara Digiriigi

Akadeemias kättesaadavaks tegema, peab asutus tagama, et tal on õppesisu kasutamiseks ja

Digiriigi Akadeemias avaldamiseks vajalikud õigused. Vastavate õiguste olemasolu nõue ei tulene

käesolevast eelnõust, vaid autoriõiguse üldpõhimõtetest ning õppesisu loomise või tellimise

aluseks olevatest lepingutest. Juhul kui olemasoleva lepingu või autoriõigusliku kokkuleppe alusel

puudub asutusel õigus õppesisu Digiriigi Akadeemias avaldada, ei teki sellist õigust käesoleva

eelnõu alusel automaatselt. Sellisel juhul tuleb õiguste ulatus kokku leppida õiguste omajaga või

hankida vajalikud õigused eraldi.

Samuti ei tähenda õppesisu avaldamine Digiriigi Akadeemias tingimata autoriõiguste täielikku

üleandmist riigile ega välista õppesisu edasist kasutamist koolitusasutuse poolt. Vajalik on üksnes

sellises ulatuses kasutusõiguste olemasolu, mis võimaldab õppesisu Digiriigi Akadeemias avaldada

66

ja kasutada. Kas ja millises ulatuses jääb koolitusasutusele õigus sama õppesisu edaspidi kasutada

või tasuliselt pakkuda, sõltub konkreetsest lepingust ning poolte kokkulepetest.

Seletuskirja on autoriõiguste teema osas täiendatud.

4. Missugused lõpudokumendid väljastatakse

Digiriigi Akadeemia keskkonnas koolituse läbinutele?

Kui koolitused lisatakse Digiriigi Akadeemiasse, siis

kes jääb koolitajaks? Kui see on n-ö platvorm, mitte

konkreetne koolitusasutus, tõusetub küsimus, kelle

nimel väljastatakse koolituse lõpudokumendid - kas

koolitusasutus, kellelt tellitakse koolitus, või Digiriigi

Akadeemia? Kui dokumendi väljastajaks ei ole

täienduskoolitusasutus, siis palume selgitada, mis

tähendus on väljastataval dokumendil TäKSi mõistes,

aga ka elukestva õppe ja varasema õpi- ja

töökogemuse arvestamise mõistes

formaalharidussüsteemis.

Arvestatud

Eelnõu, seletuskirja ja rakendusakti kavandit on täiendatud, et oleks üheselt arusaadav, millised

dokumendid Digiriigi Akadeemias õppetegevuse läbimise või selles osalemise kohta väljastatakse.

Tunnistus väljastatakse juhul, kui õpiväljundite saavutamist hinnati ja õppija saavutas kõik

lõpetamiseks nõutud õpiväljundid. Muul juhul väljastatakse õppetegevuses osalemist või selle

läbimist kinnitav tõend. Kui e-koolitus on täienduskoolitus täiskasvanute koolituse seaduse

tähenduses, peavad väljastatav tunnistus ja tõend vastama täienduskoolituse standardis sätestatud

nõuetele.

Digiriigi Akadeemia on tehniline õppekeskkond ja andmekogu. Õppesisu Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks tegemine ega tunnistuse või tõendi tehniline genereerimine ei muuda Digiriigi

Akadeemiat või Justiits- ja Digiministeeriumi täienduskoolitusasutuseks. Kui Digiriigi Akadeemias

pakutav e-koolitus on täienduskoolitus, lasub täiskasvanute koolituse seadusest tulenevate nõuete

täitmise eest vastutus täienduskoolituse pakkujal. See, kes on konkreetse e-koolituse puhul

täienduskoolituse pakkuja ja dokumendi väljastaja, sõltub koolituse korraldusest ja poolte rollidest.

Määrav on muu hulgas see, kes vastutab õppekava, õppesisu, õpiväljundite hindamise, koolituse

kvaliteedi ning tunnistuse või tõendi väljastamise eest. Kui avaliku sektori asutus tellib e-koolituse

väliselt täienduskoolitusasutuselt, tuleb vastutuse jaotus hankes või lepingus selgelt kindlaks

määrata. Väliselt tellitud või koostöös loodud õppesisu puhul tuleb hankes või lepingus eraldi

kokku leppida intellektuaalse omandi õiguste kuuluvus või litsentsi ulatus ning koolituse

korraldamise ja TäKS-i nõuete täitmisega seotud vastutus.

Seega võib Digiriigi Akadeemias väljastatav tunnistus või tõend olla TäKS-i nõuetele vastav

täienduskoolituse läbimist või selles osalemist tõendav dokument, kui tegemist on TäKS-i

tähenduses täienduskoolitusega ja täidetud on sellele kohalduvad nõuded. Digiriigi Akadeemia

kasutamine tehnilise keskkonnana ei muuda dokumendi õiguslikku staatust ega täienduskoolituse

pakkuja vastutust.

5. Küsimusi tekitab ka, kui riik reguleerib ja nõuab

täienduskoolitusasutustelt TäKSist ja

täienduskoolituse standardist lähtumist, siis miks riigi

Selgitus

Nõustume, et Digiriigi Akadeemias pakutavale e-koolitusele ehk täienduskoolitusele tuleb

kohaldada kõiki täiskasvanute koolituse seadusest ja täienduskoolituse standardist tulenevaid

67

arendatav avaliku teenistuse koolitussüsteem Digiriigi

Akadeemiana rajatakse koolitustele, mis neile

nõudmistele ei vasta (vt seletuskiri lk 7)? Samas

peavad avaliku raha eest tellitud koolitused TäKSi

nõuetele vastama.

nõudeid. Sellisel juhul peavad olema täidetud nõuded muu hulgas õppekavale, õpiväljunditele,

õppijate hindamisele, tunnistuste ja tõendite väljastamisele ning koolituse kvaliteedi tagamisele. Samas ei ole Digiriigi Akadeemia eesmärk piirata platvormil avaldatavat õppesisu üksnes

täienduskoolitustega. Digiriigi Akadeemias võivad olla kättesaadavad ka e-õppevarad, mille

eesmärk on teadmiste ja oskuste omandamise toetamine, kuid mis ei vasta täienduskoolituse

tunnustele. Sellisele õppesisule ei kohaldu täienduskoolituse seadusest tulenevad nõuded, kuna

tegemist ei ole täienduskoolitusega.

Kehtivast õigusest ei tulene nõuet, et avaliku sektori asutused võivad tellida või pakkuda üksnes

täienduskoolitust täiskasvanute koolituse seaduse tähenduses. Nii nagu ka füüsilises

õppekeskkonnas kasutatakse avalikus sektoris õppe puhul lisaks täienduskoolitustele ka erinevaid

seminare, infotunde, juhendmaterjale, õpipäevi, veebiseminare ja muid teadmiste ning oskuste

omandamist toetavaid tegevusi, ei ole põhjust piirata ka digitaalses õppekeskkonnas avaldatavat

õppesisu üksnes täienduskoolitustega. Peame oluliseks säilitada Digiriigi Akadeemias piisava

paindlikkuse erinevate õppimisvajaduste toetamiseks. Kõik teadmiste ja oskuste omandamist

toetavad õppesisud ei ole eesmärgipäraselt korraldatavad täienduskoolitusena. Mitmes valdkonnas

on otstarbekam pakkuda lühikesi õppematerjale, juhendeid, videoloenguid, tööriistakomplekte või

nn õpiampse, mille eesmärk on võimaldada kasutajal omandada konkreetne teadmine või oskus

kiiresti ja vajaduspõhiselt. Sellise õppesisu puhul ei oleks täienduskoolituse nõuete kohaldamine

alati proportsionaalne ega põhjendatud.

Seetõttu võimaldab Digiriigi Akadeemia avaldada nii täienduskoolitusi kui ka muud õppesisu, mis

toetab teadmiste ja oskuste omandamist, kuid ei vasta täienduskoolituse tunnustele.

Täienduskoolituse puhul kohalduvad jätkuvalt täiskasvanute koolituse seadusest ja

täienduskoolituse standardist tulenevad nõuded, muu õppesisu puhul rakenduvad Digiriigi

Akadeemia kvaliteedi-, kasutatavus- ja ligipääsetavusnõuded.

6. Samuti tekitab küsimusi kavandatav andmete

kogumise ulatus. Dokumendis keskendutakse

veebiõppele. Samas ei saa kõrvale jätta ka

kontaktõpet, sest osa avaliku sektori täienduskoolitusi

toimub auditooriumis. Kuidas saadakse infot selle

tulemuslikkuse jms kohta?

Selgitus

Eelnõu keskendub teadlikult Digiriigi Akadeemia kaudu toimuvale e-õppele. Digiriigi Akadeemia

on digitaalne õppekeskkond ja andmekogu ning eelnõuga luuakse õiguslik alus selles

õppekeskkonnas toimuva õppetegevuse korraldamiseks ja sellega seotud andmete töötlemiseks.

Eelnõu eesmärk ei ole reguleerida kogu avaliku sektori koolitustegevust ega koondada Digiriigi

Akadeemiasse andmeid kõigi kontaktõppes toimuvate koolituste kohta. Mõistame, et oluline osa

avaliku sektori õppest toimub ja jääb ka edaspidi toimuma kontakt- või põimõppena. Digiriigi

Akadeemia keskse e-õppe arendamine ei tähenda eesmärki asendada kogu kontaktõpe e-õppega.

68

Seletuskirjas on muu hulgas välja toodud, et ka edaspidi säilib vajadus praktiliste ja põimõppe

lahenduste ning asutuse-, rolli- ja valdkonnaspetsiifiliste koolituste järele. Kontaktõppe

tulemuslikkuse hindamine ja selle kohta andmete kogumine ei ole käesoleva eelnõu

reguleerimisese. Kui tulevikus tekib vajadus siduda Digiriigi Akadeemias toimuv e-õpe kontakt-

või põimõppega või vahetada sellekohaseid andmeid teiste süsteemidega, tuleb hinnata eraldi

vastava andmetöötluse eesmärki, vajalikkust ja õiguslikku alust.

Rakendusakti kavandi järgi soovitakse koguda lisaks

tavapärastele õppeandmetele ka kasutusmustreid,

õppimiskiirust, katkestamisi, kordusi, huvisid,

soovitusalgoritmide profiile, prognoose ja riskiskoore.

Raske on näha, kuidas selline andmekogumine on

vältimatult vajalik e-koolituste pakkumiseks või

koolituse läbimise tõendamiseks. Kas eeltoodud

andmeid kogutakse vaid avalike teenistujate või ka

tavakodanikest portaali kasutajate kohta? Kui jah, siis

mis on sellise andmetöötluse eesmärk?

Arvestatud osaliselt

Seletuskirja on andmete töötlemise eesmärgi osas täpsustatud. Digiriigi Akadeemias töödeldakse

selle õppeplatvormi õppetegevuse ja õppekeskkonna kasutamisega seotud andmeid ulatuses, mis

on vajalik õppetegevuse korraldamiseks, õppijate edenemise ja õpitulemuste arvestamiseks ning

õppekeskkonna toimimise, kasutatavuse ja õppesisu arendamise toetamiseks. Kasutusandmete,

näiteks õppimise katkestamiste ja korduste töötlemise eesmärk on analüüsida õppekeskkonna ja

õppesisu kasutamist ning tuvastada kohti, kus õppesisu või kasutajakogemus võib vajada

parandamist. Neid andmeid ei koguta õppija töösoorituse, sobivuse või usaldusväärsuse

hindamiseks. Samuti on täpsustatud alates 2028. aastast kavandatava personaliseeritud

õppesoovituse funktsionaalsust. Soovitused põhinevad õppija Digiriigi Akadeemias varem läbitud

õppetegevusel ning kasutaja enda vabatahtlikult märgitud huvivaldkondadel. Varasemas

rakendusakti kavandis nimetatud prognoose ja riskiskoore kavandatud lahendus ei hõlma.

Andmetöötluse põhimõtted kohalduvad Digiriigi Akadeemia kasutajatele sõltumata sellest, kas

tegemist on avaliku sektori töötaja või muu kasutajaga. Konkreetsete andmete töötlemine sõltub

siiski sellest, milliseid Digiriigi Akadeemia funktsioone isik kasutab ja milliseid andmeid on

vastava eesmärgi saavutamiseks vaja. Näiteks tööandjale saab edastada üksnes töötaja kohustusliku

või töösuhtest tuleneva õppe läbimise kontrollimiseks vajalikke andmeid ning selleks peab olema

õiguslik alus.

Eesti Hariduse Kvaliteediagentuur

Digiriigi Akadeemia, mis on praeguseks kujunenud

aasta-aastalt suureneva kasutajaskonnaga

veebikoolituste platvormiks, vajab meie hinnangul

selget õiguslikku alust siis, kui sellest peaks kujunema

riiklik andmekogu, mis sisaldab muu hulgas

isikustatud õpianalüütikat. Praeguseks täidab Digiriigi

Arvestatud osaliselt

Nõustume, et kuna Digiriigi Akadeemias töödeldakse isikustatud õpiandmeid, peetakse arvestust

õppetegevuse üle ning soovitakse edaspidi võimaldada andmete kasutamist näiteks kohustuslike

koolituste läbimise kontrollimiseks, peab sellisel andmetöötlusel olema selge õiguslik alus. Eelnõu

eesmärk ongi sellise õigusliku aluse loomine ning andmete töötlemise eesmärkide,

69

Akadeemia siiski pigem veebikursuste ja

veebimaterjalide keskkonna rolli. Leiame, et selle

kujundamine avaliku sektori töötajate õpiteekondade

suunajaks ja seirajaks vajab laiapõhjalist arutelu ja

selget sihiseadet. Eelnõus on palju ebamäärasust ja

vastuolusid ning Digiriigi Akadeemia kui tehnilise

platvormi seadustamine täiskasvanute koolituse

seaduses ei ole meie hinnangul põhjendatud.

andmekategooriate, töötlejate, säilitustähtaegade, andmete väljastamise ja andmevahetuse aluste

piiritlemine.

Märkust on arvestatud osas, mis puudutab regulatsiooni paiknemist. Esimesel kooskõlastusringil

kavandati Digiriigi Akadeemia õigusliku aluse sätestamist täiskasvanute koolituse seaduses.

Kooskõlastamisel esitatud märkuste ja täiendava õigusliku analüüsi tulemusena on regulatsioon

viidud Eesti Vabariigi haridusseadusesse.

Samuti on eelnõus selgemalt eristatud Digiriigi Akadeemia digitaalse õppekeskkonna ja

andmekogu funktsioonid. HaS § 369 kavandatud sõnastuse kohaselt on Digiriigi Akadeemia riigi

infosüsteemi kuuluv andmekogu koos digitaalse õppekeskkonnaga. Selle eesmärk on muu hulgas

teha e-koolitusi ja e-õppevara kättesaadavaks, pidada arvestust kasutajate õppetegevuse üle ning

seaduses piiritletud juhtudel edastada õppetegevusega seotud andmeid.

Arvestatud on ka märkuses väljendatud murega personaalse õpiraja ja isikustatud õpianalüütika

ulatuse pärast. Eelnõu ei näe ette Digiriigi Akadeemia kasutamist avaliku sektori töötaja

töösoorituse, sobivuse, usaldusväärsuse või muude isikuomaduste hindamiseks ega selliste

automatiseeritud otsuste tegemiseks, millel oleks isikule õiguslik või samaväärselt oluline mõju.

Personaalse õpiraja funktsioon on eelnõus piiritletud õppijale tema enda läbitud õppest ülevaate

ning edasiste õppesoovituste kuvamisega. Seletuskirja kohaselt koostatakse soovitused Digiriigi

Akadeemias läbitud õppetegevuse, õppija vabatahtlikult märgitud huvivaldkondade ning õppesisu

teemade ja kirjeldavate tunnuste põhjal. Õppija saab oma huve ja eelistusi muuta ja kustutada ning

soovitustest loobuda. Soovitused on abistava iseloomuga ega mõjuta õppija õigusi, kohustusi,

hindamist ega juurdepääsu õppesisule. Funktsioon jõustub eraldi 1. jaanuaril 2028.

Seetõttu ei nõustu me seisukohaga, et Digiriigi Akadeemia kujundatakse eelnõuga avaliku sektori

töötajate õpiteekondade üldiseks seire- või suunamissüsteemiks.

Eelnõuga sätestatakse Digiriigi Akadeemia riigi

infosüsteemi kuuluva andmekoguna ning antakse

Vabariigi Valitsusele volitus kehtestada andmekogu

põhimäärus ja andmete väljastamise kord. Leiame, et

sellest eesmärgist ei tulene iseenesest vajadust

reguleerida seaduse tasandil kogu Digiriigi

Akadeemiat kui konkreetset tehnilist platvormi.

Selgitus

Digiriigi Akadeemia toimimiseks on vajalik õiguslik alus õppijate andmete kogumiseks,

kasutamiseks, säilitamiseks ja väljastamiseks, sealhulgas kohustusliku õppe läbimise

kontrollimiseks ning andmevahetuseks teiste infosüsteemidega. Kuna selline andmetöötlus riivab

isikute põhiõigusi, tuleb andmetöötluse olulised tingimused sätestada seaduses ega ole põhjendatud

jätta neid tervikuna määruse tasandile. Seetõttu sätestatakse eelnõuga seaduse tasandil Digiriigi

Akadeemia eesmärgid, töödeldavate isikuandmete kategooriad, andmekogu töötlejad, andmete

70

töötlemise eesmärgid ning andmete kasutamise ja väljastamise üldised alused. Eelnõu näeb seaduse

tasandil ette ka andmete säilitamise ning volitusnormi andmekogu põhimääruse kehtestamiseks.

Määrusega täpsustatakse seaduses sätestatud raamistikku ning reguleeritakse eelkõige andmekogu

pidamise tehnilisi ja korralduslikke küsimusi, sealhulgas andmete täpset koosseisu, andmete

edastamise ja väljastamise korda, andmekogu kasutamise korda, liidestamise tingimusi,

andmeandjaid ning e-koolituste ja e-õppevarade tehnilisi ja vormilisi nõudeid. Selline jaotus

kajastub ka kavandatud põhimääruses.

Selgusetuks jääb, kas ja miks on Digiriigi Akadeemia

reguleerimine täiskasvanute koolituse seaduses kõige

sobivam lahendus. Täiskasvanute koolituse seaduse

senine reguleerimisala on keskendunud

täienduskoolitustele ning nende kvaliteedinõuetele.

Digiriigi Akadeemia kavandatav ulatus on sellest

oluliselt laiem, hõlmates ka õppematerjale ja

veebipõhist õppesisu. See võib hägustada TÄKSi

eesmärki ja fookust. Lisaks ei vasta Digiriigi

Akadeemia platvormil olevad koolitused TÄKSiga

kehtestatud kvaliteedinõuetele, mis tekitab ühe

seaduse raames üsna omapärase olukorra –

seadustame selle, mis ei pea olema kooskõlas

seadusega, millega seda seadustatakse. Ettepanek on

kaaluda, millised alternatiivsed õiguslikud lahendused

oleksid võimalikud.

Selgitus.

Oleme ettepanekuga arvestanud ning muutnud eelnõu õiguslikku lahendust. Esimesel

kooskõlastusringil kavandati Digiriigi Akadeemia õiguslik alus täiskasvanute koolituse seaduses,

kuid kooskõlastamisel esitatud märkuste ja täiendava analüüsi tulemusena oleme koostöös Haridus-

ja Teadusministeeriumiga paigutanud regulatsiooni Eesti Vabariigi haridusseadusesse.

Üks Digiriigi Akadeemia eesmärke on eelnõu kohaselt

vältida koolituste dubleerimist avalikus sektoris ning

ühtlustada pakutavate koolituste kvaliteeti.

Kvaliteediagentuuri vaates on sama sisu, kuid erineva

metoodika ja raskusastmega koolituste pakkumine

pigem positiivne, kui on tagatud koolituste kvaliteet.

Eelnõu ei kirjelda, kuidas on plaanis tagada platvormil

kuvatavate koolituste ja õppematerjalide kvaliteet (sh

Selgitus

Selgitame, et Digiriigi Akadeemia eesmärk ei ole eeldada, et kõigil õppesisu loovatel asutustel on

võrreldav õppedisaini kompetents, vaid luua keskne raamistik ja avaldamise nõuded, mille alusel

õppesisu hinnatakse ning Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tehakse. Seeläbi aitab Digiriigi

Akadeemia kaasa kvaliteedi ühtlustamisele kogu avalikus sektoris.

TäKS-ist ja täienduskoolituse standardist tulenevad kvaliteedinõuded kohalduvad jätkuvalt nendele

tegevustele, mis vastavad täienduskoolituse tunnustele. Digiriigi Akadeemia platvorm hõlmab aga

lisaks täienduskoolitustele ka e-õppevara, millele ei ole võimalik ega otstarbekas kohaldada kõiki

täienduskoolituse standardi nõudeid. Seetõttu nähakse Digiriigi Akadeemia õppesisule ette eraldi

71

ajakohasus). Paljudes avaliku sektori asutustes

puudub õppedisaini ja digimetoodika kompetents,

mistõttu kursuste kvaliteet ei ole tagatud pelgalt

seeläbi, et need on koostatud avaliku sektori asutuste

poolt. Samuti jääb selgusetuks, miks ei laiene Digiriigi

Akadeemia koolitustele kõik täiskasvanute koolituse

seadusest ja täienduskoolituse standardist tulenevad

kvaliteedinõuded.

kvaliteedinõuded, mis arvestavad e-õppe ja erinevate õppesisu vormide eripära. Digiriigi

Akadeemia põhimääruse kavandis nähakse ette e-koolituste ja e-õppevara kvaliteedi ning

ligipääsetavuse nõuded, sealhulgas nõuded õppesisu kvaliteedile, kasutatavusele ja ajakohasusele.

Samuti sisaldab rakendusakti kavand ligipääsetavuse nõudeid, mis lähtuvad WCAG 2.2

standardist. Rakendusakti kavandi kohaselt vastutavad kaasvastutavad töötlejad selle eest, et e-

õppe sisu vastaks sätestatud nõuetele. Samuti on kaasvastutavad asutused vastutavad materjalide

ajakohastamise eest.

Selgusetuks jääb Digiriigi Akadeemia kasutamise

ulatus avaliku sektori asutuste jaoks. Praegu on nii

Eestis kui ka rahvusvaheliselt kasutusel palju

erinevaid digiõppe keskkondi, mille disainis on

arvestatud mitmekesiste õppemeetodite ja

õppevormide kasutamist ning mida ka regulaarselt

uuendatakse. Eelnõu lubab küll liidestamist erinevate

infosüsteemidega, kuid teatavasti kaasnevad

igasuguste liidestamistega arenduskulud, millega

eelnõus ei ole arvestatud. Samuti jääb selgusetuks, kas

asutused saavad jätkata seniste platvormide (Moodle,

MS Learn, Canvas jm) kasutamist ning millised

õpiandmed peavad kindlasti liikuma Digiriigi

Akadeemiasse.

Arvestatud osaliselt

Eelnõus on täpsustatud, et kohustus teha õppesisu Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks puudutab

üksnes täidesaatva riigivõimu asutuste avalikule teenistusele mõeldud keskseid e-koolitusi ja e-

õppevarasid, mitte kogu asutuste e-õpet. Asutustele ei kehtestata kohustust loobuda

olemasolevatest õppekeskkondadest, näiteks Moodle’ist, MS Learnist või Canvasest, ega üldist

kohustust kanda teistes õppekeskkondades tekkivad õpiandmed Digiriigi Akadeemiasse.

Samas on Digiriigi Akadeemia kui keskse digitaalse õppekeskkonna üks pikemaajalisi eesmärke

vähendada õppesisu ja õppekeskkondade dubleerimist. Seetõttu võib keskse platvormi kasutamise

laienemine pikemas perspektiivis vähendada asutuste vajadust arendada ja hallata eraldiseisvaid e-

õppekeskkondi ning võimaldada asutustel, kellel puudub vajadus asutusespetsiifilise lahenduse

järele, loobuda paralleelse õppekeskkonna ülalpidamisest. Seletuskirjas on vastava pikaajalise

mõjuna välja toodud eraldiseisvate koolituskeskkondade ja IT-lahenduste arendamise ja haldamise

vajaduse vähenemine ning avaliku sektori digikulude optimeerimine.

Samuti ei ole Digiriigi Akadeemiaga liidestamine kohustuslik. Rakendusakti kavandi kohaselt võib

andmeid Digiriigi Akadeemiasse esitada veebiportaali kaudu või infosüsteemidevahelise liidestuse

kaudu.

Kindlasti vajavad korrastamist eelnõus kasutatavad

terminid. Näiteks kasutatakse eelnõus mõistet „e-

koolitus“, mille tähendus haridusvaldkonnas on laiem

kui „iseseisvalt arvutis läbitav kursus“. „E-koolitust“

kasutatakse sageli kõikide tehnoloogiliste vahenditega

rikastatud õppevormide kohta. Kui peetakse silmas

täielikult veebipõhist ja iseseisvalt läbitavat õpet,

Arvestatud osaliselt

Terminoloogia on eelnõus ja seletuskirjas üle vaadatud ning mõistete tähendust koostöös HTM-iga

täpsustatud. Mõistet „e-koolitus“ ei ole siiski asendatud mõistega „veebikursus“ või

„veebikoolitus“. Eelnõus kasutatakse „e-koolitust“ õiguslikult määratletud mõistena, mis

võimaldab eristada täienduskoolituse nõuetele vastavat digitaalses õppekeskkonnas toimuvat õpet

muust e-õppevarast. Kehtiv TäKS määratleb mitteformaalõppe ja selle osana täienduskoolituse,

kuid ei määratle „e-koolitust“ ega seo täienduskoolitust konkreetse tehnilise õppevormiga. Seetõttu

72

oleks asjakohane kasutada täpsemat mõistet

„veebikursus“ või „veebikoolitus“. Terminoloogia

vajab läbivalt ühtlustamist, et vältida

tõlgendamisprobleeme. Kui tegelik regulatsiooni ese

on iseseisvalt läbitav veebipõhine õppetegevus, teeme

ettepaneku kasutada regulatsioonis sellele vastavat

täpset mõistet – veebiõpe, veebikursus, veebikoolitus,

veebipõhine õppematerjal.

ei lähtu eelnõus kasutatav mõiste üksnes sellest, kas õpe toimub veebis või läbitakse iseseisvalt,

vaid eelkõige õppetegevuse õiguslikust iseloomust.

Rakendusakti kavand eeldab iseseisvalt läbitavat õpet,

kuid samas nähakse andmekoosseisus ette andmed

foorumipostituste, kommentaaride, sõnumite ja grupitöö panuste kohta. Sellest jääb ebaselgeks,

milliseid õppetegevusi Digiriigi Akadeemia tegelikult

hõlmab. Kui õpe on määratluse kohaselt

juhendamiseta ja iseseisvalt läbitav, tuleb põhjendada,

miks on vajalikud näiteks foorumi- ja grupitöö

andmed. Kui Akadeemia peab hõlmama ka

juhendatud, suhtlus- või koostööpõhist digiõpet, tuleb

vastavalt muuta õppetegevuse määratlust

Selgitus

Iseseisvalt läbimise nõude eesmärk on tagada, et Digiriigi Akadeemias pakutava e-koolituse või e-

õppevara põhisisu oleks õppijale läbitav talle sobival ajal ega eeldaks selle läbimiseks pidevat

koolitajapoolset juhendamist. Samas ei pea see välistama e-õpet toetavaid juhendatud või

koostööpõhiseid tegevusi. Ka Digiriigi Akadeemia koolitustegevuse kavandamisel on nähtud ette,

et keskse platvormi kaudu pakutavat e-õpet võib vajaduse korral toetada näiteks kontaktkoolituste,

töötubade ja võrgustikega. Rakendusakti menetlemisel lisatakse vajalikud selgitused seletuskirja

ning vaadatakse rakendusakti sõnastused üle. Rakendusakt esitatakse eraldi kooskõlastamisele.

Eelnõus ja rakendusakti kavandis ette nähtud

andmekoosseis on oluliselt laiem kui koolituse

läbimise arvestamiseks vajalik. Rakendusakti kavand

näeb ette muu hulgas andmed kasutusmustrite,

õppimiskiiruse, katkestamiste, korduste,

õpiteekondade, soovitusalgoritmide profiilide,

prognooside ja riskiskooride kohta. Seletuskirja

kohaselt on üheks keskseks eesmärgiks kohustuslike

e-koolituste läbimise kontrollimine. Selle eesmärgi

saavutamiseks ei nähtu aga vajadust kõigi nimetatud

andmekategooriate töötlemiseks. Eriti vajab

põhjendamist profileerimisega seotud andmete,

sealhulgas prognooside ja riskiskooride töötlemine.

Arvestatud

Andmekoosseisu on täpsustatud ja kitsendatud. Rakendusakti kavandist on välja jäetud

soovitusalgoritmide profiilid, õppija kohta koostatavad prognoosid ja riskiskoorid. Personaalse

õpiraja soovitused koostatakse üksnes Digiriigi Akadeemias läbitud õppetegevuse, kasutaja

vabatahtlikult märgitud huvivaldkondade ning õppesisu teemade ja kirjeldavate tunnuste põhjal.

Soovitused on abistava iseloomuga ega mõjuta kasutaja õigusi, kohustusi, hindamist ega

juurdepääsu õppesisule ning nende põhjal ei tehta õigusliku või samaväärselt olulise mõjuga

automatiseeritud otsuseid.

Eelnõu seletuskirjas on täpsustatud ka muude kasutusandmete töötlemise eesmärki. Digiriigi

Akadeemias töödeldakse üksnes selliseid andmeid, mis on vajalikud õppe korraldamiseks, õppes

osalemise arvestamiseks, õpitulemuste tõendamiseks, kohustuslike koolituste läbimise

kontrollimiseks ning õppekeskkonna toimimise tagamiseks.

73

Selliste andmete puhul ei ole tegemist enam üksnes

koolituse läbimise fakti või õppetegevuse tehnilise

arvestusega, vaid inimese kohta järelduste

tegemisega.

Rakendusakti kavandis nimetatakse

„soovitusalgoritmide profiile, prognoose ja

riskiskoore personaalseks õpirajaks“. Tegemist on

sisuliselt profileerimisega, mille õiguslikku ja

praktilist tähendust eelnõu ega seletuskiri piisavalt ei

ava. Ei ole selge, millistel andmetel profiilid ja skoorid

põhinevad, milliseid järeldusi nende alusel inimese

kohta tehakse, kes neid andmeid kasutab, kas skoor

mõjutab inimesele pakutavaid õppimisvõimalusi jm.

Arvestatud

Personaalse õpiraja andmetöötlust on oluliselt täpsustatud. Rakendusakti kavandist on välja jäetud

soovitusalgoritmide profiilid, prognoosid ja riskiskoorid. Personaalse õpiraja soovitused

koostatakse üksnes Digiriigi Akadeemias läbitud õppetegevuse, kasutaja vabatahtlikult märgitud

huvivaldkondade ning õppesisu teemade ja kirjeldavate tunnuste põhjal. Kasutajal on võimalik oma

huve ja eelistusi muuta ja kustutada ning soovitustest loobuda. Soovitused on abistava iseloomuga

ega mõjuta kasutaja õigusi, kohustusi, hindamist ega juurdepääsu õppesisule ning nende

koostamiseks ei kasutata töösoorituse hindamist ega tehta õigusliku või samaväärselt olulise

mõjuga automatiseeritud otsuseid. Eelnõus on vastav funktsioon piiritletud füüsilisele isikule

läbitud õppest ülevaate ja edasiste e-koolituste või e-õppevara soovituste kuvamisega.

Sisekaitseakadeemia

Sisekaitseakadeemia hinnangul vajab eelnõu enne

edasiliikumist täiendavat analüüsi ja arutelu

haridusvaldkonna asutuste, täienduskoolitusasutuste

ja teiste asjaomaste osapooltega. Akadeemia toetab

Digiriigi Akadeemia eesmärki vähendada avaliku

sektori koolituste dubleerimist, kuid praegune

regulatsioon vajab olulist täpsustamist ja täiendavat

mõjuhindamist.

Selgitus

Nõustume, et Digiriigi Akadeemia regulatsiooni kujundamisel tuleb arvestada haridusvaldkonna

asutuste, täienduskoolituse osapoolte ja teiste puudutatud asutuste sisendiga ning hinnata

regulatsiooni mõju koolituskorraldusele. Kooskõlastamise käigus on eelnõu ja seletuskirja saadud

tagasiside põhjal täiendatud ning seletuskirjas on täiendatud ka mõjude käsitlust, sealhulgas mõju

avaliku sektori koolituskorraldusele ja erasektori koolitusturule ning võimalikke ebasoovitavaid

mõjusid. Eelnõu ettevalmistamisel on toimunud ka eraldi arutelud haridusvaldkonnaga, sealhulgas

HTM-i esindajatega. Asjaomaste osapooltega jätkatakse koostööd Digiriigi Akadeemia

rakendamisel ja edasiarendamisel ning vajaduse korral täpsustatakse rakendusakte saadud

tagasiside põhjal.

Sisekaitseakadeemia palub viia § 16² lõike 3 sõnastuse

kooskõlla seletuskirjaga ning selgelt sätestada, kas

kohustus puudutab kõiki avalikule teenistusele

mõeldud e-koolitusi ja e-õppevarasid või üksnes

keskseid e-koolitusi ja e-õppevarasid. Samuti tuleb

Arvestatud Eelnõu on täpsustatud selliselt, et Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tegemise kohustus

puudutab üksnes avalikule teenistusele mõeldud keskseid e-koolitusi ja e-õppevarasid, mitte

kõiki avalikule teenistusele mõeldud koolitusi ja õppematerjale. Täpsustasime seletuskirjas ka

keskseks määramise pädevust ja korda, et oleks üheselt arusaadav, kes hindab e-koolituse või e-

õppevara vastavust keskse õppesisu tunnustele ning kuidas asutused selle määratlemisse

74

määratleda, kes ja millise menetluse alusel otsustab

koolituse keskseks tunnistamise.

kaasatakse. Kesksete koolituste kujundamisel on asutuste kaasamine oluline ka selleks, et keskne

lahendus arvestaks asutuste tegelikke koolitusvajadusi.

Samuti täiendasime regulatsiooni mõjude käsitlust. Digiriigi Akadeemia eesmärk ei ole asendada

täienduskoolitusasutusi, kõrgkoole ega eraõiguslikke koolituspakkujaid. Avaliku sektori asutused

saavad ka edaspidi tellida koolitusi ja õppesisu välistelt koolituspakkujatelt. Keskse lahenduse

eesmärk on ennekõike vähendada olukordi, kus avalike vahendite eest arendatakse eri asutustes

korduvalt sama või sisult sarnast õppesisu ning peetakse üleval ja arendatakse paralleelseid

digitaalseid õppekeskkondi.

Sisekaitseakadeemia palub hinnata mõju

täienduskoolitusasutustele, kõrgkoolidele ja teistele

koolituspakkujatele ning täpsustada

intellektuaalomandi õiguste ja koolitusmaterjalide

edasise kasutamise tingimusi, kui avaliku sektori

asutus on tellinud koolituse või õppematerjali

eraõiguslikult koolituspakkujalt.

Arvestatud

Seletuskirjas on täiendatud mõjuanalüüsi koolituspakkujatele. Mõju erasektori koolitusturule on

hinnatud keskmiseks. Kesksete e-koolituste ja e-õppevara kasutuselevõtt võib vähendada avaliku

sektori nõudlust korduvate ja standardiseeritud baaskoolituste järele ning mõju võib olla suurem

teenuseosutajatele, kelle tegevus sõltub olulises osas selliste koolituste pakkumisest avalikule

sektorile. Samal ajal säilib vajadus asutuse-, rolli- ja valdkonnaspetsiifiliste koolituste järele ning

koolituspakkujad saavad jätkuvalt osaleda e-koolituste ja e-õppevara loomisel, arendamisel ja

ajakohastamisel.

Samuti on seletuskirjas täpsustatud intellektuaalomandi õiguste käsitlust. Digiriigi Akadeemia

tegevusega seotud intellektuaalomandi õiguste tekkimisele, kuuluvusele ja kasutamisele

kohaldatakse kehtivat õigust. Kui õppematerjal on tellitud väliselt koolituspakkujalt või loodud

koostöös, tuleb hankes ja lepingus kindlaks määrata õiguste kuuluvus või litsentsi ulatus.

Sisekaitseakadeemia palub põhjendada uue

andmekogu loomise vajalikkust ning kirjeldada selle

seost olemasolevate haridus- ja koolitusvaldkonna

infosüsteemidega.

Arvestatud

Seletuskirjas on täiendavalt põhjendatud Digiriigi Akadeemia andmekogu vajalikkust ning

selgitatud selle seost olemasolevate infosüsteemidega.

Samuti tuleb hinnata kavandatavate

andmekategooriate ja kümneaastase säilitustähtaja

vajalikkust ja proportsionaalsust ning täpsustada

Digiriigi Akadeemias pakutava õppe õiguslikku

staatust ja koolituse läbimise tõendamise korda.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud. Andmekategooriate puhul on seletuskirjas täpsustatud

töödeldavate andmete koosseisu ning nende töötlemise eesmärke ja vajalikkust. Samuti on

loobutud kõigile andmetele ühtse kümneaastase säilitustähtaja kohaldamisest ning säilitustähtajad

on diferentseeritud vastavalt andmete liigile ja töötlemise eesmärgile. Seletuskirjas on täiendavalt

põhjendatud säilitustähtaegade vajalikkust ja proportsionaalsust. Rakendusakti kavandis on

täpsustatud ka õppetegevuse läbimise tõendamise korda, sealhulgas eristatud e-koolituse läbimisel

tunnistuse või tõendi väljastamine ning e-õppevara läbimise tõendamine.

75

SA Kutsekoda

Kutsekoda toetab keskse e-õppekeskkonna

arendamist, kuid leiab, et eelnõu vajab täiendamist

andmekogude koosvõime, täienduskoolituse

korraldaja vastutuse ja kvaliteedinõuete osas. Digiriigi

Akadeemia peab olema osa Eesti terviklikust haridus-

ja oskusandmete süsteemist ning mitte looma

paralleelset andmekogu kvalifikatsioonide, kutsete,

oskuste, tunnistuste ja tõendite kohta.

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud andmekogude koosvõime, täienduskoolituse korraldaja

vastutuse ning kvaliteedinõuete osas.

Selgitame, et Digiriigi Akadeemia eesmärk ei ole luua kvalifikatsiooni-, pädevus- ega

oskusandmete üldregistrit ega dubleerida Eesti hariduse infosüsteemi, kutseregisti või oskuste ja

kutse registri ülesandeid. Digiriigi Akadeemias töödeldakse neid andmeid eelkõige ulatuses, milles

need on seotud Digiriigi Akadeemia kaudu omandatud või arendatud teadmiste, oskuste ja

pädevustega ning vajalikud õppetegevuse korraldamiseks. Andmevahetus teiste andmekogude ja

infosüsteemidega on võimalik õigusliku aluse olemasolul ning kooskõlas asjaomase andmekogu

eesmärkide ja andmekaitsenõuetega. Eelnõu loob selleks õigusliku aluse ning põhimääruses

sätestatakse andmeandjad, liidestumise tingimused ja andmevahetuse korraldus.

Samuti on täpsustatud seletuskirjas Digiriigi Akadeemia ja täienduskoolituse korraldaja

rollijaotust.

Kvaliteedinõuete osas annab HaS § 36⁹ lg 9 volituse kehtestada määrusega e-koolituste ja e-

õppevara tehnilised ja vormilised nõuded ning õppetegevuse läbimise või selles osalemise kohta

väljastatavate dokumentide nõuded. Rakendusakti kavandis on sätestatud õppesisule esitatavad

nõuded ning e-koolituse lõpetamise kohta väljastatavale tunnistusele või tõendile kohaldatakse

täienduskoolituse standardi nõudeid.

Kutsekoda palub tagada Digiriigi Akadeemia

koosvõime EHIS-e, kutseregistri ning Kutsekojas

arendatava oskuste ja kutseregistriga. Andmevahetus

peab toimuma automaatselt X-tee ja kokkulepitud

andmestandardite kaudu ning Digiriigi Akadeemias

väljastatud täienduskoolituse tunnistused ja tõendid

peavad jõudma automaatselt EHIS-esse ja olema

õppijale nähtavad.

Selgitus

Eelnõuga luuakse õiguslik raamistik Digiriigi Akadeemia andmevahetuseks teiste riiklike

infosüsteemidega. Täpsemad andmeandjad, vahetatavate andmete koosseis ja andmevahetuse

tingimused määratakse kindlaks Digiriigi Akadeemia põhimääruses ning konkreetse

andmevahetuse eelduseks on selleks õigusliku aluse olemasolu.

EHIS-e puhul tuleb arvestada selle andmekogu kehtiva eesmärgi ja andmekoosseisuga. Käesoleva

eelnõu eesmärgiks ei ole muuta EHIS-e andmekoosseisu, mistõttu ei kehtestata eelnõuga ka

Digiriigi Akadeemias väljastatud tunnistuste või tõendite edastamist EHIS-esse. Samas ei välista

Digiriigi Akadeemia lahendus tulevikus andmevahetust EHIS-ega. Digiriigi Akadeemia võimaldab

vajaduse ja õigusliku aluse olemasolul edastada Digiriigi Akadeemias väljastatud tunnistusi ja

tõendeid ka teistesse riiklikesse infosüsteemidesse. Kui tulevikus laiendatakse EHIS-e ulatust

76

selliselt, et sinna hakatakse kandma täienduskoolituse läbimist tõendavaid dokumente, on võimalik

ka Digiriigi Akadeemias väljastatud tunnistuste ja tõendite edastamist EHIS-esse. Samuti on

õigusliku aluse olemasolul võimalik tagada andmevahetus kutseregistri ning loodava oskuste ja

kutseregistriga.

Kutsekoda märgib, et eelnõust ei selgu, kes on

Digiriigi Akadeemias pakutava täienduskoolituse

korraldaja ja lõpudokumendi väljastaja. Iga

täienduskoolituse puhul peab olema üheselt määratud

täienduskoolitusasutus, kes vastutab õppekava,

õppesisu, hindamise, koolituse kvaliteedi, koolitajate

kompetentsuse ning tunnistuse või tõendi väljastamise

eest.

Arvestatud

Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud Digiriigi Akadeemia ning täienduskoolituse läbiviija

rollijaotust. Eelnõu kohaselt on e-koolitus digitaalses õppekeskkonnas toimuv täienduskoolitus,

millele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seadust. Digiriigi Akadeemia on seejuures tehniline

õppekeskkond ja andmekogu, mitte koolituse pakkuja või täienduskoolitusasutus. Seletuskirja

kohaselt vastutab Digiriigi Akadeemias e-koolituse kättesaadavaks teinud asutus või juriidiline isik

selle vastavuse eest TäKS-i nõuetele. Kui õppesisu on loonud väline teenusepakkuja, tuleb hankes

või lepingus selgelt määrata täienduskoolitusele kohalduvate nõuete täitmisega seotud vastutus.

Digiriigi Akadeemiat kasutavad asutused ja juriidilised isikud vastutavad enda kättesaadavaks

tehtud e-koolituste ja e-õppevarade sisu, ajakohasuse ja nõuetekohasuse eest.

Täienduskoolituse läbimise tõendamise korda on samuti täpsustatud. Rakendusakti kavandi § 17

kohaselt väljastatakse e-koolituse lõpetamise kohta tunnistus või tõend vastavalt täienduskoolituse

standardis sätestatule. E-õppevara puhul, mis ei ole täienduskoolitus, võib läbimise või kasutamise

kohta väljastada tõendi.

Kutsekoda palub eristada täienduskoolitust, muud

mitteformaalõpet ja e-õppevara ning tagada, et TäKSi

tähenduses täienduskoolitus vastaks kõigile seadusest

ja täienduskoolituse standardist tulenevatele nõuetele.

Seletuskirjas kasutatud mõiste „sertifikaat“ tuleb viia

kooskõlla seaduses kasutatavate mõistetega

„tunnistus“ ja „tõend“.

Arvestatud

Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud Digiriigi Akadeemias pakutava õppe liigitust. Eelnõu

kohaselt on e-koolitus digitaalses õppekeskkonnas toimuv täienduskoolitus, millele kohaldatakse

täiskasvanute koolituse seadust. E-õppevara on sellest eraldiseisvalt määratletud digitaalne

õppematerjal või õppesisu, mida kasutatakse mitteformaalõppe läbiviimiseks või muu õppe

toetamiseks ning teadmiste, oskuste või pädevuste omandamiseks. Seletuskirjas on täiendavalt

selgitatud, et e-koolitus on TäKS-i tähenduses täienduskoolitus ja mitteformaalõppe osa, samas kui

e-õppevara võib sõltuvalt selle olemusest toetada nii mitteformaalset kui ka informaalset õppimist

ning e-õppevarale TäKS-i ei kohaldata. Seega tuleb Digiriigi Akadeemias e-koolitusena pakutava

täienduskoolituse puhul täita kõiki TäKS-ist ja selle alusel kehtestatud täienduskoolituse

standardist tulenevaid nõudeid.

Samuti on korrastatud õppetegevuse läbimist tõendavate dokumentide terminoloogiat. Eelnõuga

loodav volitusnorm annab aluse sätestada Vabariigi Valituse määruses e-koolituse ja e-õppevara

77

läbimise või selles osalemise kohta väljastatavad dokumendid ja nende nõuded. Rakendusakti

kavandi kohaselt väljastatakse e-koolituse lõpetamise kohta tunnistus või tõend vastavalt

täienduskoolituse standardile, samas kui e-õppevara kasutamise või läbimise kohta võib väljastada

tõendi. Seletuskirja terminoloogia on vastavalt ühtlustatud ning kasutatakse mõisteid „tunnistus“

ja „tõend“, mitte „sertifikaat“.

Kutsekoda teeb lisaks ettepaneku määratleda keskne

teenus seaduses funktsioonipõhiselt, täiendada

teenuse jätkusuutlikkuse, rahastamise ja

toimepidevuse analüüsi, näha ette agregeeritud

kasutus- ja tulemusstatistika avaldamine ning kaasata

rakendusaktide koostamisse asjaomased haridus- ja

andmekogude osapooled.

Arvestatud osaliselt

Eelnõus on Digiriigi Akadeemia ülesanded määratletud funktsioonipõhiselt. HaS § 36⁹ lõike 1 järgi

on Digiriigi Akadeemia riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu koos digitaalse õppekeskkonnaga,

mille ülesanded hõlmavad e-koolituste ja e-õppevara pakkumist, haldamist, arendamist ja

ajakohastamist, nende kättesaadavaks tegemist, õppetegevuse üle arvestuse pidamist ning seaduses

sätestatud juhtudel andmete edastamist.

Nõustume, et kasutus- ja tulemusstatistika toetab Digiriigi Akadeemia läbipaistvat ja andmepõhist

juhtimist. Eelnõu seletuskirjas on ette nähtud õppetegevuse koondstatistika kasutamine ning

statistika ja aruandluse puhul agregeeritud või pseudonüümsete andmete töötlemine. Põhimääruse

kavand võimaldab samuti töödelda õppetegevuste koondstatistikat ja koostada juhtimiseks

ülevaatlikke analüüse. Eelnõuga ei kehtestata siiski eraldi kohustust sellise statistika avalikuks

avaldamiseks. Selle vajadust ja avaldamise sobivat ulatust saab hinnata Digiriigi Akadeemia

rakendamisel, arvestades muu hulgas andmekaitse ja statistilise konfidentsiaalsuse nõudeid.

Rakendusakti kavand on esialgne ning seda täpsustatakse edasise kooskõlastamise ja

väljatöötamise käigus. Eelnõu väljatöötamisse on juba kaasatud HTM ning koolitusvaldkonna

asutused ning eelnõu esimese kooskõlastusringi adressaatide hulgas olid mitmed haridus-, koolitus-

ja andmevaldkonna osapooled, sealhulgas Kutsekoda.

Vabaühenduste Liit

1. Digiriigi Akadeemia põhimäärusega kehtestatakse

formaalsed ja tehnilised nõuded. Ühtsed formaalsed ja

tehnilised nõuded on koolituse kvaliteedi seisukohalt

mõistetavad, kuid eelnõust ei selgu, kuidas tagatakse

avalikes huvides koolitusi loovate organisatsioonide

(sh vabaühenduste) toetamine.

Teadmiseks võetud

Eelnõu kohaselt võivad ka vabaühendustel teha Digiriigi Akadeemias oma e-koolitusi ja e-

õppevara kättesaadavaks. Tegemist on võimaluse, mitte kohustusega. Seletuskirjas on hinnatud ka

eraõiguslikele juriidilistele isikutele kaasnevat halduskoormust. Eelkõige võib kaasneda

kooskõlastuse taotlemise ja Digiriigi Akadeemia tingimustele vastavuse tõendamise koormus, kuid

õppesisu kättesaadavaks tegemine on eraõiguslikele juriidilistele isikutele vabatahtlik.

78

Peame vajalikuks, et rakendamisel oleks ette nähtud

tehniline ja metoodiline tugi ning nõustamine

organisatsioonidele, kes panustavad avalikkusele

suunatud õppevara loomisse ja selle Digiriigi

Akadeemia nõuetele vastavaks kohandamisse.

Rakendusakti kavandi kohaselt on RIK-i ülesandeks kasutajatoe pakkumine, samuti Digiriigi

Akadeemiaga liitumise tehniliste tingimuste määramine ja nende avaldamine. Eelnõuga ei nähta

siiski ette eraldi toetusmeedet ega rahastamisskeemi Digiriigi Akadeemias õppesisu avaldamise

toetamiseks. Nõustume, et selged juhised ning tehniline ja metoodiline aitavad organisatsioonidel

luua kvaliteetset õppesisu ning kohandada olemasolevaid materjale Digiriigi Akadeemia nõuetele

vastavaks. Tugimeetmete täpsemad võimalused kujundatakse Digiriigi Akadeemia edasise

rakendamise käigus.

2. Seletuskirjas tuuakse kesksete koolituste näidetena

välja teemad nagu võrdne kohtlemine, ligipääsetavus

ja elanikkonnakaitse. Samas võiks kesksete koolituste

teemade hulgas kaaluda ka avatud valitsemist

toetavaid koostöö- ja kaasamisoskusi ning

strateegilise partnerluse ja vabaühenduste

rahastamisega seotud teemasid. Juhul, kui tulevikus

planeeritavate kesksete e-koolituste teemad

puudutavad otseselt ka vabakonna kaasamist või

osalemist, ootame, et sinna kaasatakse ka

kodanikuühiskonna organisatsioone ning

valdkondlikke ekspertorganisatsioone. Paljudes

avaliku huvi seisukohalt olulistes valdkondades

paikneb sisuline pädevus ja praktiline kogemus just

vabaühendustes.

Teadmiseks võetud

Kesksete e-koolituste teemad ei ole eelnõus sätestatud. Nende määratlemisel lähtutakse eelkõige

asutusteülesest koolitusvajadusest. Seetõttu on võimalik käsitleda keskse e-õppe teemadena

erinevaid koolitusvajadusi, mis on asutuste ja valdkondade ülese ühise vajadusega. Mõistame

ettepanekut, et juhul, kui kavandatav keskne e-koolitus puudutab otseselt kodanikuühiskonna

kaasamist, osalemist või vabaühendustega tehtavat koostööd, on koolituse sisulisel väljatöötamisel

põhjendatud kaasata asjaomaseid kodanikuühiskonna organisatsioone ja valdkondlikke eksperte.

Tegemist on siiski eelkõige konkreetse koolituse kavandamise ja rakendamise küsimusega, mida

me antud eelnõu raames ei saa lahendada.

3. Juhime tähelepanu, et kuigi vabaühendused ei ole

eelnõu peamine sihtrühm, võimaldab eelnõu neil

Digiriigi Akadeemias õppevara avaldada ning seab

selleks teatud tingimused. Seetõttu võiks rakendamise

käigus hinnata ka muudatuste mõju

kodanikuühiskonna organisatsioonidele, ka nende

halduskoormusele, tehnilise võimekuse vajadusele

ning võimalustele panustada avalikes huvides loodud

õppevara kaudu.

Selgitus

Eelnõu võimaldab ka vabaühendustel eraõiguslike juriidiliste isikutena teha Digiriigi Akadeemias

oma e-koolitusi ja e-õppevara kättesaadavaks, sealhulgas juhul, kui õppesisu on mõeldud laiemale

elanikkonnale ja avalikes huvides. Tegemist on võimaluse, mitte kohustusega. Seletuskirjas on

eraõiguslikele juriidilistele isikutele avalduvat mõju täiendavalt hinnatud. Õppesisu avaldamisel

võib kaasneda kooskõlastuse taotlemise ja tingimustele vastavuse tõendamise töökoormus, kuid

Digiriigi Akadeemias õppesisu kättesaadavaks tegemine on eraõiguslikele juriidilistele isikutele

vabatahtlik. Seetõttu ei ole neile pandud Digiriigi Akadeemia kasutamise ega õppesisu avaldamise

kohustust. Nõustume, et rakendamisel on asjakohane jälgida milline on muudatuste tegelik mõju.

79

Kokkuvõttes toetab Vabaühenduste Liit Digiriigi

Akadeemiale selge õigusliku raamistiku loomist ning

näeb selles võimalust parandada kvaliteetsete e-

koolituste kättesaadavust. Samas peame oluliseks, et

Digiriigi Akadeemia edasisel arendamisel ja

rakendamisel arvestataks ka vabaühenduste rolliga

õppevara loojate ja valdkondlike ekspertidena. Samuti

peame vajalikuks, et rakendamise käigus

kujundatavad menetlused ja tehnilised nõuded oleksid

läbipaistvad, proportsionaalsed ning erineva

võimekusega organisatsioonidele jõukohased.

Võtame teadmiseks

Täname toetuse ja ettepanekute eest.

Eelnõu arvestab ka eraõiguslike organisatsioonide võimalusega panustada avalikes huvides loodud

õppesisuga. Seletuskirjas on selgitatud, et eraõiguslikul juriidilisel isikul võib olla avaliku huvi

seisukohast oluline pädevus, teadmine või õppesisu, mis toetab avaliku sektori töötajate või laiema

elanikkonna teadmiste ja oskuste arendamist, mistõttu on põhjendatud võimaldada sellise õppesisu

Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tegemist.

Eesti Vabaharidusliit

Eesti Vabaharidusliit toetab eesmärki korrastada

Digiriigi Akadeemia õiguslik alus, vähendada avaliku

sektori koolituste dubleerimist, parandada

õppimisvõimaluste kättesaadavust ning

tagada isikuandmete töötlemisele selge seaduslik alus.

Riigi jaoks oluliste teadmiste, sealhulgas

digipädevuste, küberturvalisuse ja

elanikkonnakaitsega seotud teadmiste laialdasem

kättesaadavus on põhjendatud avalik eesmärk.

Samas ei piirdu eelnõu olemasoleva avaliku sektori

sisese platvormi tehnilise ja õigusliku korrastamisega.

Eelnõuga laiendatakse täiskasvanute koolituse

seaduse reguleerimisala, suunatakse riiklik platvorm

laiemale elanikkonnale, luuakse ulatusliku

andmekoosseisuga andmekogu, nähakse ette

õppetegevuse pikaajaline jälgimine ja andmete

väljastamine ning luuakse alus personaalse õpiraja ja

soovituste koostamiseks. Riigi rahastatud tasuta

Arvestatud osaliselt

Eelnõu kooskõlastamise järel on kavandatud Digiriigi Akadeemia regulatsioon Eesti Vabariigi

haridusseaduses, mistõttu täiskasvanute koolituse seaduse reguleerimisala eelnõuga enam ei

muudeta.

Selgitame, et eelnõu eesmärk on luua õiguslik alus juba kasutusel oleva Digiriigi Akadeemia kui

digitaalse õppekeskkonna ja andmekogu toimimiseks ning koondada ühte keskkonda eelkõige

avaliku sektori ülese kasutusvajadusega e-koolitusi ja e-õppevara. Digiriigi Akadeemia võeti

kasutusele 2021. aasta detsembris ning selle kaudu tehakse juba praegu õppesisu kättesaadavaks

nii avaliku sektori töötajatele kui ka laiemale elanikkonnale. Seega ei laiendata eelnõuga Digiriigi

Akadeemia sihtrühma ega platvormil käsitletavate koolituste teemaringi.

Digiriigi Akadeemia on eelkõige mõeldud avaliku sektori asutustele e-õppe kättesaadavaks

tegemiseks. Eelnõus ja seletuskirjas on täpsustatud, et õppesisu Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks tegemise kohustus puudutab täidesaatva riigivõimu asutuste puhul üksnes keskseid

e-koolitusi ja e-õppevarasid. Seega ei panda eelnõuga avaliku sektori asutustele kohustust teha

Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks kogu oma õppesisu. Keskse lahenduse eesmärk on vähendada

80

õppesisu pakkumine mõjutab ka eraõiguslike ja

kodanikuühiskonna koolituspakkujate

tegevuskeskkonda.

Eesti Vabaharidusliidu hinnangul ei ole nende

muudatuste mõju, vajalikkust ega proportsionaalsust

praeguses eelnõus ja seletuskirjas piisavalt

analüüsitud. Seetõttu palume eelnõu enne edasist

menetlemist oluliselt täiendada.

õppesisu dubleerivat arendamist ja sellega seotud ressursikulu ning parandada e-õppe

kättesaadavust ja kvaliteeti.

Eelnõuga võimaldatakse Digiriigi Akadeemiat teatud tingimustel kasutada ka eraõiguslikel

juriidilistel isikutel. Kehtestatud tingimuste eesmärk on tagada, et Digiriigi Akadeemia säilitaks

avaliku huvi eesmärke teeniva riikliku õppekeskkonna iseloomu ega kujuneks üldiseks eraõiguslike

koolituste avaldamise või tasuliste koolitusteenuste turundamise keskkonnaks. Samal ajal säilib

erasektoril võimalus osaleda õppesisu loomisel ning koolitus- ja muude teenuste pakkumisel.

Seletuskirja on täiendatud eelnõu mõjuga eraõiguslikele juriidilistele isikutele ja erasektori

koolitusturule.

Samuti on eelnõus täpsustatud isikuandmete töötlemise ulatust ja andmete säilitamise tähtaegu.

Säilitustähtajad on diferentseeritud andmekategooriate kaupa ning nende valikut on seletuskirjas

põhjendatud lähtuvalt andmete töötlemise eesmärgist, minimaalsuse põhimõttest ja säilitamise

piirangu põhimõttest.

Lisaks on seletuskirjas täpsustatud isikuandmete töötlemise eesmärke ning kitsendatud personaalse

õpirajaga seotud andmetöötlust.

1. Väljatöötamiskavatsus ja mõjuanalüüs

Seletuskirja kohaselt jäeti väljatöötamiskavatsus

koostamata põhjusel, et eelnõuga ei looda uut avalikku

teenust, vaid korrastatakse juba toimiva lahenduse

õiguslikku alust ning muudatustega ei kaasne olulist

mõju.

See järeldus ei ole täielikult kooskõlas eelnõu sisu ja

seletuskirjas kirjeldatud mõjudega.

Eelnõuga:

1. laiendatakse täiskasvanute koolituse seaduse

reguleerimisala;

2. laiendatakse algselt avaliku sektori töötajatele

suunatud platvorm kogu elanikkonnale;

3. antakse riiklikule platvormile ülesanne pakkuda,

hallata, arendada ja ajakohastada mitteformaalõpet;

Arvestatud osaliselt

VTK koostamata jätmise osas selgitame, et HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 kohaselt ei ole

väljatöötamiskavatsuse koostamine nõutav, kui seaduseelnõu seadusena rakendamisega ei kaasne

olulist õiguslikku muudatust või muud olulist mõju. Mõju olulisuse hindamisel tuleb HÕNTE § 1

lõike 1 punkti 7 kohaselt arvestada mõju esinemise sagedust, ulatust, mõjutatud sihtrühma suurust

ja ebasoovitavate mõjude riski. Seetõttu ei tähenda asjaolu, et mõne mõju ulatus või olulisus on

seletuskirjas hinnatud keskmiseks, iseenesest seda, et eelnõuga kaasneb HÕNTE § 1 lõike 2 punkti

5 tähenduses oluline mõju.

Mõju sagedust ja ulatust, mõjutatud sihtrühmade suurust, ebasoovitavate mõjude riski,

kohanemisvajadust ning asjaolu, et Digiriigi Akadeemia on juba toimiv tehniline lahendus, koos

hinnates on jõutud järeldusele, et eelnõuga ei kaasne HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 5 tähenduses sellist

olulist mõju, mis tingiks VTK koostamise. Samas on seletuskirjas kirjeldatud eelnõuga kaasnevaid

mõjusid, sealhulgas mõju majandusele ja erasektori koolitusturule, riigiasutuste töökorraldusele

ning põhiõigustele ja -vabadustele.

81

4. kehtestatakse täidesaatva riigivõimu asutustele

kohustus teha teatav õppesisu platvormil

kättesaadavaks;

5. luuakse ulatusliku andmekoosseisu ja kümneaastase

säilitustähtajaga riiklik andmekogu;

6. võimaldatakse isikustatud õpitegevuse analüüsi

ning tulevikus personaalsete õppimissoovituste

koostamist;

7. kujundatakse eraõiguslike isikute riiklikule

platvormile juurdepääsu tingimused.

Seletuskiri hindab mitu mõju, sealhulgas mõju

majandusele, riigiasutuste töökorraldusele ja

põhiõigustele, keskmise ulatusega mõjuks. See

muudab küsitavaks järelduse, et eelnõuga ei kaasne

väljatöötamiskavatsust eeldavat olulist mõju.

Eesti Vabaharidusliit palub:

1. põhjendada täiendavalt VTK koostamata jätmist või

teha eelnõu tegelikule ulatusele

vastav alternatiivide ja mõjude analüüs;

2. võrrelda kavandatud lahendust üksnes avaliku

sektori kohustuslike koolituste reguleerimise,

kohustusliku ja vabatahtliku õppe eraldi

andmetöötlusmudelite, isikustamata juurdepääsu,

hajusa andmevahetuse ning minimaalse

andmekoosseisuga lahendusega;

3. analüüsida eraldi mõju eraõiguslikele

koolitusasutustele, vabahariduslikele ühendustele,

mittetulundusühingutele ja olemasolevatele e-

õppeplatvormidele.

Halduskoormuse puudumine ei tähenda, et puuduks

mõju konkurentsile, teenuste nõudlusele või

koolitusvaldkonna toimimisele.

Selgitame ka, et esimese kooskõlastusringi järel on eelnõu lahendust muudetud. Eelnõuga ei

täiendata enam täiskasvanute koolituse seaduse reguleerimisala, vaid Digiriigi Akadeemia

regulatsioon on kavandatud Eesti Vabariigi haridusseadusesse.

Eelnõuga sätestatakse juba toimiva Digiriigi Akadeemia kui digitaalse õppekeskkonna ja riigi

infosüsteemi kuuluva andmekogu õiguslik alus, andmetöötluse alused ning luuakse keskse e-

koolituse ja e-õppevara mõiste ning keskse õppesisu kättesaadavaks tegemise põhimõtted. Keskse

lahenduse eesmärk on muu hulgas vähendada avaliku sektori koolituskorralduse killustatust ja

sarnase õppesisu dubleerivat arendamist ning parandada e-koolituste ja e-õppevara kättesaadavust

ja kvaliteeti. Märgime, et Digiriigi Akadeemia eesmärk ei ole asendada erasektori pakutavaid

täienduskoolitusi ega e-õppeplatvorme või piirata nende kasutamist. Tegemist on riikliku digitaalse

õppekeskkonnaga, mille kaudu tehakse kättesaadavaks eelkõige avalikes huvides ning avaliku

sektori ühiste koolitusvajaduste täitmiseks vajalikku e-õpet. Eraõiguslikel isikutel säilib võimalus

osaleda koolituspartneri või teenusepakkujana ning eelnõu võimaldab neil seaduses sätestatud

tingimustel teha Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks ka enda e-koolitusi ja e-õppevara.

Märkuses nimetatud alternatiive on võimalik käsitada põhimõtteliselt teistsuguste

regulatsioonimudelitena, kuid need ei võimaldaks saavutada eelnõu eesmärke kavandatud ulatuses.

Digiriigi Akadeemia piiramine üksnes avaliku sektori kohustuslike koolitustega jätaks lahendusest

välja avaliku sektori ülese kasutusvajadusega vabatahtliku e-õppe ning laiemale elanikkonnale

avalikes huvides pakutava õppesisu. Eelnõu kohaselt ei piirdu keskne e-õpe kohustusliku õppega

ning Digiriigi Akadeemia eesmärk hõlmab e-koolituste ja e-õppevara pakkumist nii avaliku sektori

töötajatele kui ka laiemale elanikkonnale. Samuti ei täidaks üksnes isikustamata juurdepääs kõiki

eelnõuga kavandatud ülesandeid. Digiriigi Akadeemia eesmärk on lisaks õppesisu kättesaadavaks

tegemisele pidada arvestust kasutajate õppetegevuse üle ning võimaldada seaduses sätestatud

juhtudel kohustusliku e-õppe läbimise kontrollimist. Seetõttu näeb eelnõu ette nende funktsioonide

täitmiseks vajaliku isikustatud andmetöötluse. Ka hajus andmetöötlus- või andmevahetusmudel

oleks vastuolus eelnõus valitud keskse lahenduse lähtekohaga, kuna see säilitaks õppetegevuse

arvestuse ja koolituskorralduse killustatuse, mille vähendamine on keskse lahenduse üks eesmärke.

See ei tähenda, et andmevahetus teiste infosüsteemidega oleks välistatud. Rakendusakti kavand

näeb ette Digiriigi Akadeemia elektroonilise andmevahetuse teiste andmekogudega ning andmete

väljastamise muu hulgas riigi infosüsteemide andmevahetuskihi kaudu. Kohustusliku ja

vabatahtliku õppe eraldiseisvate andmetöötlusmudelite loomine ei ole iseenesest eelnõu

82

eesmärgiga vastuolus, kuid tähendaks valitud andmekogumudeli olulist ümberkujundamist.

Eelnõus on nende olukordade erinevust arvestatud eelkõige andmete kasutamise ja väljastamise

eesmärkide kaudu: andmete edastamine tööandjale, seaduse alusel kontrolli teostavale asutusele

või muule pädevale isikule on ette nähtud kohustusliku e-õppe läbimise kontrollimiseks vajalikus

ulatuses. Samuti selgitame, et andmekoosseisu puhul lähtutakse eelnõus andmete minimaalsuse

põhimõttest. Eelnõus määratakse seaduse tasandil töödeldavate isikuandmete kategooriad ning

Vabariigi Valitsusele antakse volitus määrata põhimääruses nende täpne koosseis. Seega tuleb ka

rakendusakti tasandil iga konkreetse andmeelemendi puhul lähtuda sellest, kas selle töötlemine on

Digiriigi Akadeemia seaduses sätestatud eesmärgi täitmiseks vajalik.

Kooskõlastamise järgselt on täiendatud ka mõjude kirjeldust. Seletuskirjas on muu hulgas

arvestatud, et keskse e-õppe kasutamine võib mõjutada koolitusturgu, kuid erasektorilt jätkatakse

e-koolituste ja e-õppevarade loomise, arendamise ning ajakohastamise tellimist ning säilib vajadus

asutuse-, rolli- ja valdkonnaspetsiifiliste koolituste järele, mida ei ole otstarbekas keskse e-õppena

korraldada.

2. Digiriigi Akadeemia koht õigussüsteemis

Eelnõu puhul vajab põhimõttelist lahendamist

Digiriigi Akadeemia õiguslik olemus ja regulatsiooni

asukoht. Probleemikirjelduse ning kavandatud sätete

järgi on platvormi raskuskese avaliku sektori

koolituskorraldusel, kesksete koolituste haldamisel,

kohustuslike koolituste läbimise kontrollimisel ning

avaliku sektori töötajate õpiandmete töötlemisel. Ka

keskse e-koolituse mõiste lähtub avaliku sektori

vajadustest. Elanikkonnale suunatud tegevuse tegelik

osakaal ja piirid jäävad seevastu ebaselgeks.

TäKS reguleerib eelkõige täiskasvanute

täienduskoolitust. Kavandatav regulatsioon loob

samal ajal õigusliku aluse avaliku sektori ülesele

koolitus- ja kompetentsijuhtimise platvormile ning

selle andmekogule. Seetõttu ei ole veenvalt

põhjendatud, miks tuleb just selle ülesande täitmiseks

Arvestatud

Eelnõu on pärast kooskõlastusringi muudetud ning Digiriigi Akadeemia regulatsioon on viidud

täiskasvanute koolituse seadusest Eesti Vabariigi haridusseadusesse. Seega ei laiendata enam

TäKS-i reguleerimisala. TäKS jääb kohalduma Digiriigi Akadeemias toimuvale e-koolitusele

Selgitame, et Digiriigi Akadeemia ei ole kavandatud üksnes avaliku teenistuse koolitus- või

kompetentsijuhtimise lahendusena. Eelnõu kohaselt on Digiriigi Akadeemia riigi infosüsteemi

kuuluv andmekogu koos digitaalse õppekeskkonnaga, mille kaudu pakutakse ja hallatakse avaliku

sektori töötajatele ja laiemale elanikkonnale mõeldud e-koolitusi ja e-õppevara. Küll on keskse e-

koolituse ja e-õppevara regulatsiooni üks põhifookus avaliku sektori asutuste ühiste

koolitusvajaduste katmine.

83

laiendada TäKS-i reguleerimisala tegevustele, mis ei

vasta täienduskoolituse tunnustele.

Enne regulatsiooni asukoha valimist tuleb üheselt

määratleda, kas Digiriigi Akadeemia on eelkõige

avaliku sektori koolitus- ja kompetentsijuhtimise

lahendus või riikliku haridussüsteemi osa. Esimesel

juhul tuleb kaaluda regulatsiooni paigutamist avaliku

teenistuse seadusesse; teisel juhul Eesti Vabariigi

haridusseadusesse või eraldiseisvasse regulatsiooni.

Kui regulatsioon jääb TäKS-i, peab seletuskiri

põhjendama, miks on see süsteemselt sobivam kui

nimetatud alternatiivid.

3. Mõisted, TäKS-i kohaldumine ja keskse

koolituse määramine

Eelnõus kasutatakse mõisteid „e-koolitus“, „e-

õppevara“, „mitteformaalõpe“ ja „täienduskoolitus“,

kuid nende omavaheline seos ja õiguslik tähendus ei

ole piisavalt selge. E-koolituse puhul peab olema

üheselt arusaadav, millal on tegemist TäKS-i

tähenduses täienduskoolitusega, mis peab põhinema

õppekaval ning millele kohalduvad õpiväljundite,

õppe sisu, lõpetamise tingimuste, koolitaja ja

kvaliteedi nõuded. E-õppevara tuleks eristada

õppetegevusest ning käsitada õppimist toetava

materjalina.

Samuti tuleb täpsustada keskse e-koolituse ja e-

õppevara määratlemise kord. Sõnastus „mitmel

avaliku sektori asutusel või valitsemisalal“ ei anna

piisavalt selget kriteeriumi, millal on vajadus keskne.

Seadusest ei selgu, kes keskse vajaduse tuvastab,

milliste kriteeriumide alusel seda tehakse, milline on

kesksete koolituste nimekirja õiguslik tähendus ega

Arvestatud

Eelnõu ja seletuskirja on täiendatud e-koolituse ja e-õppevara mõistetega. Eelnõu kohaselt on e-

koolitus digitaalses õppekeskkonnas toimuv täienduskoolitus, millele kohaldatakse täiskasvanute

koolituse seadust. Seletuskirjas on täpsustatud e-koolituse seost mitteformaalõppega ning

selgitatud, et e-koolitus peab vastama täienduskoolitusele kehtestatud nõuetele.

Eelnõu seletuskirjas on täiendatud ka keskse e-koolituse ja e-õppevara määratlemise korda. Muu

hulgas on täpsustatud keskse e-koolituse ja e-õppevara tunnuseid ja esmase hinnangu andmist,

Rahandusministeeriumi koordineerivat rolli ning prioriteetsete koolitusteemade nimekirja

tähendust.

84

kuidas lahendatakse asutuste eriarvamused. Eesti

Vabaharidusliit palub määratleda mõisted

järjepidevalt, sätestada keskseks tunnistamise

objektiivsed kriteeriumid ja vastutav otsustaja ning

täpsustada keskseks tunnistamise õiguslikud

tagajärjed.

4. Andmetöötluse ulatus ja proportsionaalsus

Eelnõu võimaldab töödelda muu hulgas isiku

kvalifikatsiooni, pädevuse ja oskuste andmeid,

töökoha ja hõive andmeid, valdkondlikke

identifikaatoreid, suhtluse ja tagasiside andmeid,

kasutajaeelistusi, platvormil liikumise andmeid ning

õppesisu, edenemise ja õpitulemuste andmeid.

Seletuskiri kirjeldab nende andmekategooriate

võimalikke kasutusviise, kuid ei erista piisavalt

erinevaid kasutusjuhtumeid. Kohustusliku tööalase

koolituse kontroll, vabatahtliku avaliku õpiampsu

kasutamine, tunnistuse väljastamine, tehnilise

probleemi tuvastamine, statistika koostamine ja

personaalse soovituse andmine on erineva eesmärgi

ning riive intensiivsusega toimingud.

Eelnõust ei selgu, kas iga kasutaja kohta võib töödelda

kogu § 16² lõikes 2 nimetatud andmekoosseisu või

sõltub see konkreetsest õppetegevusest ja eesmärgist.

Avarad andmekategooriad ning täpse koosseisu

jätmine määrusesse ei taga iseenesest IKÜM artikli 5

lõike 1 punktis c sätestatud minimaalsuse põhimõtte

järgimist.

Eesti Vabaharidusliit palub:

1. eristada seaduses või selges volitusnormis

kohustusliku ja vabatahtliku õppetegevuse

andmetöötlus;

Arvestatud osaliselt

Eelnõu ja seletuskirja on andmetöötluse eesmärgipärasuse osas täpsustatud. Seletuskirjas on

eristatud elanikkonna vabatahtlikku Digiriigi Akadeemia kasutamist kohustusliku õppetegevuse

läbimise ja selle kontrollimisega seotud andmetöötlusest ning selgitatud, et andmeid töödeldakse

üksnes konkreetse töötlemiseesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses. Samuti on seletuskirjas

kirjeldatud peamised andmetöötlustoimingud, nende eesmärgid ja kasutatavad andmekoosseisud

ning põhjendatud muu hulgas õppetegevuse, tagasiside, kasutus- ja tegevusandmete töötlemise

vajadust.

Eelnõu § 369 lõike 1 punktis 4 on piiritletud andmete väljastamise eesmärgid ja saajad ning lõike 9

kohaselt sätestatakse põhimääruses muu hulgas andmekogusse kantavate andmete täpne koosseis,

andmete edastamise ja väljastamise kord, väljastatavate andmete täpne koosseis ning andmeandjad

ja nende edastatavad andmed. Põhimääruse kavandis on kohustusliku e-õppe läbimise kontrollijale

väljastatavate andmete koosseis eraldi piiritletud ning juurdepääs eeldab õigustatud aluse

kontrollimist.

Samuti on täpsustatud kaasvastutavate töötlejate ülesannete jaotust. Seletuskirja kohaselt piirdub

Digiriigi Akadeemiat kasutava asutuse või juriidilise isiku kaasvastutus tema pakutava õppesisu ja

sellega seotud õppijate isikuandmete töötlemisega ning põhimääruse kavand täpsustab vastutavate

ja volitatud töötlejate ülesandeid.

Märkust ei arvestata osas, milles taotletakse seaduses andmetöötluse täiendavat detailset jaotamist

kohustusliku ja vabatahtliku õppetegevuse vahel ning iga andmekategooria ammendavat sidumist

konkreetse kasutusjuhuga. Eelnõus on sätestatud andmekogu eesmärgid, töödeldavate

isikuandmete kategooriad, andmete väljastamise alused ja volitusnorm täpsema regulatsiooni

kehtestamiseks. Andmete konkreetne koosseis ja väljastamise tingimused täpsustatakse

põhimääruses. Avaliku õppesisu isikustamata kasutamise ning registripäringute kasutamise

85

2. määrata andmekategooriate kaupa kindlaks

töötlemise eesmärk, isikute ring ja maksimaalne

ulatus;

3. võimaldada elanikkonnale suunatud avaliku

õppesisu isikustamata kasutamist, kui tuvastamine,

tulemuse tõendamine või personaalne teenus ei ole

vajalik;

4. põhjendada klikkide, kasutusmustrite,

õppimiskiiruse, katkestamiste, korduste, sõnumite ja

foorumipostituste isikustatud töötlemist;

5. sätestada andmete väljastamise saajad, eesmärgid ja

maksimaalne andmekoosseis, eriti tööandjale ja

kontrolliasutusele väljastamisel;

6. hinnata, kas töökoha, ametikoha, hõive ja

identifikaatorite kopeerimise asemel saab kasutada

ajakohaseid registripäringuid;

7. täpsustada kaasvastutavate töötlejate vastutuse

jaotus kooskõlas IKÜM artikliga 26.

võimalusi saab täiendavalt hinnata Digiriigi Akadeemia põhimääruse ja tehnilise lahenduse

väljatöötamisel.

5. Kümneaastane säilitustähtaeg

Seletuskirjas põhjendatakse kümneaastast

säilitustähtaega eelkõige vajadusega tõendada

kohustuslike koolituste läbimist, lahendada vaidlusi,

teha järelevalvet ning toetada avaliku sektori personali

pikaajalist planeerimist. Need eesmärgid võivad

põhjendada teatavate läbimis- ja tõendiandmete

pikemaajalist säilitamist, kuid mitte automaatselt

kõigi andmete sama pikka säilitamist.

Ühetaoline tähtaeg hõlmab ka elanikkonna

vabatahtliku õppetegevuse, kasutajaeelistuste,

tagasiside, suhtluse, platvormil liikumise, tehniliste

logide ja soovitusprofiilidega seotud andmeid. See ei

arvesta andmete erinevat tundlikkust, kasutusotstarvet

Arvestatud osaliselt

Eelnõu on säilitustähtaegade osas võrreldes varasema versiooniga muudetud. Säilitustähtajad on

diferentseeritud andmeliikide ja nende töötlemise eesmärkide järgi. Õppetegevuse ja õpitulemuste

andmete kümneaastane säilitamine on vajalik eelkõige õppe läbimise tõendamiseks, kohustuslike

koolituste läbimise kontrollimiseks ning väljastatud tunnistuste ja tõendite kontrollitavuse

tagamiseks. Muude andmeliikide puhul on ette nähtud lühemad või kasutajakonto olemasoluga

seotud säilitustähtajad. Valitud lahendus lähtub eesmärgipärasuse, minimaalsuse ja säilitamise

piiramise põhimõtetest.

86

ega praktilist kehtivusaega. EHIS-es säilitatavate

formaalhariduse õpiandmete tähtaeg ei ole

automaatselt sobiv võrdlusalus vabatahtlike

õpiampsude või kasutusmustrite puhul.

Eesti Vabaharidusliit teeb ettepaneku:

1. asendada üldine kümneaastane tähtaeg

andmekategooriate ja eesmärkide järgi

diferentseeritud tähtaegadega;

2. säilitada kohustusliku koolituse läbimisandmeid

üksnes vastava kohustuse, pädevuse, vaidluse või

järelevalve seisukohalt vajaliku aja jooksul;

3. kehtestada oluliselt lühem tähtaeg

kasutajaeelistustele, suhtlus- ja tagasisideandmetele,

tehnilistele logidele ning liikumisandmetele;

4. anonüümida analüütiliseks kasutuseks vajalikud

andmed esimesel võimalusel;

5. anda vabatahtlikule kasutajale võimalus kustutada

mittevajalik õpiajalugu, kui säilitamiseks puudub muu

õiguslik alus

6. Personaalne õpirada ja võimalik profiilianalüüs

Seletuskirja andmetabelis nimetatakse

soovitusalgoritmide profiile, õppija profiili põhjal

loodud prognoose, soovitusi ja riskiskoore. Eelnõu ise

piirdub üldise volitusega kuvada läbitud õppe

ülevaade ja soovitused tulevaseks õppeks.

Eelnõust ei selgu:

1. kas soovitusi koostatakse reeglipõhiselt või

automatiseeritud isikuandmete analüüsi abil;

2. milliseid andmeid ja järeldusi kasutatakse;

3. mida tähendab riskiskoor;

4. kas soovitus või skoor võib mõjutada koolitusele

pääsemist, tööalast hindamist või muid otsuseid;

Arvestatud osaliselt

Selgitame, et seletuskirja varasemas andmetabelis kasutatud mõisted „soovitusalgoritmide

profiilid“, „prognoosid“ ja „riskiskoorid“ ei kirjeldanud eelnõuga kavandatud personaalse õpiraja

funktsionaalsust täpselt. Personaalse õpiraja eesmärk on kuvada isikule ülevaade tema läbitud

õppest Digiriigi Akadeemias ning anda soovitused selle kohta, milliseid e-koolitusi või e-

õppevarasid tulevikus läbida. Seletuskirja on muudetud, et vastavat funktsionaalsust paremini

peegeldada. Soovitused koostatakse Digiriigi Akadeemias läbitud õppetegevuse, vabatahtlikult

märgitud huvivaldkondade ning õppesisu tunnuste põhjal. Kasutaja saab eelistusi muuta ja

kustutada ning soovitustest loobuda. Seletuskirjas on ka täpsustatud, et soovitused on üksnes

abistavad ega mõjuta kasutaja õigusi, kohustusi, hindamist või juurdepääsu õppesisule ning nende

alusel ei tehta õigusliku või samaväärselt olulise mõjuga automatiseeritud otsuseid.

87

5. kas tegemist on IKÜM artikli 4 punkti 4 tähenduses

profiilianalüüsiga ning millised läbipaistvus-,

vastuväite- ja inimsekkumise tagatised kasutajale

antakse.

Eesti Vabaharidusliit teeb ettepaneku sätestada enne

funktsiooni rakendamist seaduses töötlemise eesmärk,

kasutatavate andmete põhikategooriad, soovituse

õiguslik tähendus ja kasutaja õigused. Soovitusprofiili

ega riskiskoori ei tohi kasutada õppija suhtes

kahjuliku tööalase või haldusotsuse tegemiseks ilma

eraldi seadusliku aluseta.

Personaalne õpirada peab olema vabatahtlik.

Platvormi peab saama kasutada profiili loomiseta ning

kasutajal peab olema võimalik profiil kustutada. Enne

kasutuselevõttu tuleb koostada IKÜM artikli 35

kohane andmekaitsealane mõjuhinnang või sisuliselt

põhjendada selle tegemata jätmist. Analüüs peab

hõlmama ka IKÜM artiklitest 13, 14, 15 ja 21

tulenevaid õigusi ning selgitama, kas kasutatakse

tehisintellekti või eeldefineeritud reegleid.

Eelnõus on seaduse tasandil sätestatud Digiriigi Akadeemias töödeldavate isikuandmete

kategooriad ning andmekogu põhimääruses täpsustatakse andmete koosseisu.

Digiriigi Akadeemia on digitaalne õppekeskkond koos andmekoguga, mille kaudu korraldatakse

õppetegevust ja peetakse arvestust õppija õppetegevuse üle. Õppija tuvastamine on vajalik eelkõige

selleks, et siduda õppetegevus konkreetse isikuga, võimaldada õppe edenemise ja tulemuste

salvestamist, tõendada koolituse läbimist ning vajaduse korral kontrollida kohustusliku õppe

läbimist. Seetõttu ei nähta eelnõuga ette Digiriigi Akadeemia kasutamist ilma kasutaja

tuvastamiseta. Isikuandmeid töödeldakse üksnes eelnõus sätestatud eesmärkidel ja ulatuses.

Kasutajakontoga seotud andmetele ning õppetegevuse andmetele on sätestatud eraldi

säilitustähtajad. Samas selgitame, et kasutajal on võimalik taotleda kasutajakonto kustutamist.

7. Mõju vabaharidusele ja eraõiguslikele

koolituspakkujatele

Digiriigi Akadeemia ei ole üksnes tehniline keskkond

avaliku sektori sisekoolituste majutamiseks. Platvorm

hakkab pakkuma, haldama, arendama ja ajakohastama

õppesisu ka laiemale elanikkonnale ning selle tegevust

rahastatakse avalikest vahenditest.

Tasuta riiklik teenus võib mõjutada turgu, kui see

asendab seni eraõiguslikelt või vabahariduslikelt

pakkujatelt tellitud koolitusi või vähendab nõudlust

samateemaliste teenuste järele. Vabahariduse

pakkujad ei tegutse alati kasumi eesmärgil, kuid

Arvestatud osaliselt

Seletuskirjas on mõjude analüüsi täiendatud.

Selgitame, et Digiriigi Akadeemia eesmärk ei ole asendada erasektori pakutavaid täienduskoolitusi

ega e-õppeplatvorme. Eelnõu ei näe ette, et Digiriigi Akadeemia platvormil pakutav õppesisu peaks

olema riigi enda loodud. Jätkuvalt on avaliku sektori asutusel võimalik erasektorilt tellida e-

koolituste ja e-õppevara loomist, arendamist ja ajakohastamist. Selline koostöömudel, mis on

Digiriigi Akadeemia õppekeskkonnas kasutatav praegu, saab jätkuda ka edaspidi. Samuti säilib

vajadus asutuse-, rolli- ja valdkonnaspetsiifiliste koolituste järele, mida ei ole otstarbekas kesksete

e-koolitustena korraldada. Samuti võivad eraõiguslikud juriidilised isikud Digiriigi Akadeemias

õppesisu avaldada kindlaksmääratud tingimustel.

88

sõltuvad tegevuse jätkamiseks osalustasudest,

projektirahastusest või avalikest tellimustest. Seetõttu

ei saa mõjuanalüüsi piiritleda ettevõtjate

halduskoormusega.

Eesti Vabaharidusliit palub hinnata:

1. millistes teemades ja või valdkondades hakkab riik

kogu elanikkonnale õppesisu tootma või tellima;

2. mil määral võib tasuta riiklik õppesisu asendada

eraõiguslikke ja vabahariduslikke koolitusi;

3. kuidas mõjutab keskne tellimine väikeste ja

piirkondlike pakkujate turulepääsu;

4. kuidas kaasatakse õppesisu loomisse

koolitusasutusi, vabahariduslikke ühendusi ja

valdkondlikke eksperte;

5. kuidas välditakse olukorda, kus riik on korraga

platvormi omanik, õppesisu tellija, pakkuja,

turulepääsu otsustaja ja kvaliteedi hindaja.

8. Eraõiguslike pakkujate platvormile pääsemine

Eraõiguslik juriidiline isik võib teha oma õppesisu

platvormil kättesaadavaks, kui sisu on õppijale tasuta,

kooskõlastatud valdkondliku ministeeriumiga ja

täidab vähemalt ühe seaduses nimetatud eelduse.

Kriteeriumid „laiemale elanikkonnale“ ja „avalikes

huvides“ on avarad ning otsustamise menetlus on

määratlemata.

Eelnõust ei selgu milline ministeerium otsustab, kes

hindab avalikku huvi, milline on menetlustähtaeg, kas

samu nõudeid rakendatakse avaliku sektori sisule,

millal võib kooskõlastamisest keelduda või selle

tagasi võtta, kuidas otsust põhjendatakse ja

vaidlustatakse ning kuidas toimitakse konkureerivate

pakkujate puhul.

Arvestatud osaliselt

Eelnõus on sätestatud põhilised tingimused, mille täitmisel võib eraõiguslik juriidiline isik teha

oma õppesisu Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks: õppesisu peab olema õppijale tasuta,

kooskõlastatud asjaomase valdkonna eest vastutava ministeeriumiga ning täidetud peab olema

vähemalt üks seaduses nimetatud sisuline eeldus. Nende tingimuste eesmärk on tagada, et

eraõiguslike pakkujate õppesisul oleks piisav seos avaliku huvi, avaliku ülesande või avaliku

sektori koolitusvajadusega ning et Digiriigi Akadeemia ei kujuneks üldiseks eraõiguslike koolituste

avaldamise või turustamise keskkonnaks.

Eelnõu kooskõlastuse järgselt on seletuskirjas täpsustatud kooskõlastamise eesmärki ja korraldust.

Selgitatud on, et kooskõlastuse annab üldjuhul õppesisu peamise eesmärgi ja sisulise raskuskeskme

valdkonna eest vastutav ministeerium ning juhul, kui õppesisu puudutab mitme ministeeriumi

pädevusvaldkonda, kaasatakse vajaduse korral ka teised asjaomased ministeeriumid.

Kooskõlastamise eesmärk on muu hulgas hinnata õppesisu vastavust Digiriigi Akadeemia

eesmärkidele, riigi valdkondlikele eesmärkidele ja õigusraamistikule ning § 36⁹ lõikes 4 sätestatud

89

Riiklikule platvormile pääsemine võib anda pakkujale

nähtavuse ja usaldusväärsuse. Seetõttu tuleb seaduses

või selges volitusnormis sätestada objektiivsed

valikukriteeriumid, menetlustähtajad,

põhjendamiskohustus, huvide konflikti vältimise kord

ja vaidlustamisvõimalus. Avalikustada tuleks ka

vastuvõetud ja tagasilükatud taotluste statistika ning

kohaldatud hindamispõhimõtted.

tingimustele. Samuti on seletuskirjas täiendavalt sisustatud § 36⁹ lõike 4 punktis 1 kasutatud mõistet

„avalikes huvides“. Avaliku huvi all peetakse silmas tegevust või eesmärki, mille kasu ulatub

üksikisiku või kitsalt määratletud huvirühma huvidest laiemale ning aitab kaasa ühiskonna

heaolule, turvalisusele või toimimisele. Seletuskirjas on toodud ka näiteid õppesisust, mis võib

sellele tingimusele vastata. Avaliku huvi ammendavat määratlemist seaduses ei pea me

põhjendatuks. Tegemist on määratlemata õigusmõistega, mille kasutamine võimaldab hinnata

erineva sisu ja eesmärgiga õppesisu konkreetse juhtumi asjaoludest lähtudes ning arvestada ka

tulevikus lisanduvate teemade ja koolitusvajadustega. Õigusselgust toetavad seejuures nii seaduses

sätestatud muud kumulatiivsed tingimused kui ka seletuskirjas antud selgitused ja näited.

Samuti ei pea me põhjendatuks sätestada eriseaduses üksikasjalikult kõiki kooskõlastamise

menetlusreegleid ega korrata haldusmenetluse seadusest tulenevaid üldisi menetlusgarantiisid.

Eelnõu ei näe ette eraõiguslikele sisupakkujatele Digiriigi Akadeemias piiratud arvu kohti ega

nõuetele vastavate pakkujate vahel konkursi korraldamist. § 36⁹ lõikes 4 on sätestatud tingimused,

mille täitmisel võib eraõiguslik juriidiline isik oma e-koolituse või e-õppevara Digiriigi

Akadeemias kättesaadavaks teha. Seega ei ole tegemist regulatsiooniga, mille alusel tuleks

etteantud arvu kohtadele valida konkureerivate taotlejate seast parimad pakkujad

Täiendavalt märgime, et avaliku sektori asutuste ja eraõiguslike sisupakkujate regulatsioon ei pea

olema identne, kuna nende Digiriigi Akadeemias osalemise alus ja eesmärk on erinevad. Eelnõu §

36⁹ lõike 3 kohaselt on täidesaatva riigivõimu asutusel kohustus teha Digiriigi Akadeemias

kättesaadavaks avalikule teenistusele mõeldud kesksed e-koolitused ja e-õppevarad, arvestades

sättes ette nähtud erandit. Lõige 4 seevastu reguleerib eraõigusliku juriidilise isiku võimalust teha

oma õppesisu riiklikus õppekeskkonnas kättesaadavaks ning seab selleks täiendavad tingimused,

millega tagatakse õppesisu seos Digiriigi Akadeemia avaliku huvi eesmärgiga.

9. Võrdne kohtlemine ja konkurentsitingimused

Kõik Digiriigi Akadeemias pakutavad

õppimisvõimalused ei vasta täienduskoolituse

tunnustele. Erinev regulatsioon ei ole iseenesest

põhjendamatu, kui tegevused on sisult ja eesmärgilt

erinevad. Ebaselge piiritlemine võib aga võimaldada

sisult võrreldavat õpet pakkuda erinevate nõuete

alusel sõltuvalt sellest, kas tegevus nimetatakse

Arvestatud osaliselt

Eelnõuga ei looda riigi poolt pakutavale täienduskoolitusele TÄKS-ist erinevat ega leebemat

regulatsiooni. Eelnõu kohaselt on e-koolitus digitaalses õppekeskkonnas toimuv täienduskoolitus,

millele kohaldatakse täiskasvanute koolituse seadust. E-õppevara on seevastu digitaalne

õppematerjal või õppesisu, mida kasutatakse mitteformaalõppe läbiviimiseks või muu õppe

toetamiseks ning teadmiste, oskuste või pädevuste omandamiseks. Seega ei määra kohaldatavat

regulatsiooni õppetegevusele antud nimetus ega selle pakkumine Digiriigi Akadeemia kaudu, vaid

90

täienduskoolituseks, e-koolituseks, õpiampsuks või e-

õppevaraks.

Konkurentsitingimusi võib mõjutada olukord, kus

eraõiguslik täienduskoolitusasutus peab täitma

õppekava, koolitaja, korralduse ja kvaliteedi

avalikustamise nõudeid, kuid sisult võrreldav riiklik

õppetegevus neid täitma ei pea.

Seletuskiri möönab, et kõik platvormil pakutavad

õppimisvõimalused ei vasta täienduskoolituse

formaalsetele tunnustele. Piir nende vormide vahel

jääb aga ebaselgeks.

Selle tulemusel võib sisult ja eesmärgilt võrreldav

õppetegevus alluda erinevatele nõuetele üksnes

sõltuvalt sellest, kuidas tegevus nimetatakse või

millisel platvormil seda pakutakse. Eraõiguslikult

täienduskoolitusasutuselt nõutakse muu hulgas

õppekava, õpiväljundite ja lõpetamise tingimuste

kirjeldamist, koolitaja pädevuse avalikustamist ning

kvaliteedi tagamise põhimõtete järgimist. Eelnõust ei

nähtu, et samaväärsed nõuded kehtiksid riiklikul

platvormil pakutavale muule e-koolitusele või

õppetegevusele.

Eriti problemaatiline on olukord valdkondades, kus

õigusakt või rahastamistingimus eeldab eraõiguslikult

koolitajalt kutset, kvalifikatsiooni või muud tõendatud

pädevust, kuid riik võib teha samas valdkonnas

kättesaadavaks õppesisu, mille koostaja või koolitaja

pädevusele võrreldavat nõuet ei kohaldata.

Erinev kohtlemine võib olla põhjendatud üksnes siis,

kui tegevused on tegelikult erinevad. Praegune eelnõu

ei anna piisavaid kriteeriume, mille alusel eristada

täienduskoolitust, muud e-koolitust, õpiampsu ja e-

õppetegevuse tegelik sisu ja vastavus täienduskoolituse tunnustele. Ka kehtiv TÄKS ei erista

täienduskoolituse pakkujaid üksnes selle järgi, kas tegemist on era- või avaliku sektori pakkujaga.

TäKS § 1¹ lõike 1 kohaldamisala hõlmab selles sätestatud tingimustel eraõiguslikke ja avalik-

õiguslikke juriidilisi isikuid, riigiasutusi, kohaliku omavalitsuse üksuse asutusi ja füüsilisest isikust

ettevõtjaid. Seetõttu kui õppetegevus vastab täienduskoolituse tunnustele, tuleb seda Digiriigi

Akadeemias käsitada e-koolitusena ning sellele kohalduvad TäKS-i nõuded. Seda põhimõtet

täpsustati õigusselguse huvides nii eelnõus kui seletuskirjas.

Samuti selgitame, et e-koolituse ja e-õppevara eristamine ei tähenda seda, et e-õppevarale nõudeid

ei kohaldata. Eelnõu alusel kehtestatavas Digiriigi Akadeemia põhimääruses nähakse e-koolitusele

ja e-õppevarale ette ühised tehnilised, sisulised ja vormilised nõuded. Rakendusakti kavandis

puudutavad need muu hulgas õpiväljundeid, iseseisvat läbitavust, tehnilist ligipääsetavust, keelt ja

WCAG 2.2 nõuete järgimist. Need nõuded loovad Digiriigi Akadeemias avaldatavale õppesisule

ühtsed miinimumnõuded ning toetavad õppesisu kvaliteeti ja läbipaistvust.

Eraõiguslike juriidiliste isikute puhul sätestab eelnõu tingimused, mille täitmisel võib nende e-

koolituse või e-õppevara Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks teha. Kooskõlastamine ei asenda

TäKS-ist tulenevaid nõudeid ega kujuta endast täienduskoolituse kvaliteedi hindamist TäKS-i

tähenduses, vaid selle eesmärk on tagada Digiriigi Akadeemias avaldatava õppesisu vastavus

eelnõus ja selle alusel kehtestatud nõuetele ning platvormi eesmärgile.

91

õppevara. Nii tekib oht, et rangemalt reguleeritud

tegevus viiakse leebema regulatsiooni alla pelgalt

teise nimetuse kaudu.

Eesti Vabaharidusliit palub määratleda tegevuste

piirid, lähtuda nõuete kohaldamisel õppetegevuse

tegelikust sisust ja funktsioonist, kehtestada

võrreldavale tegevusele võrreldavad minimaalsed

kvaliteedi- ja läbipaistvusnõuded ning analüüsida

mõju ettevõtlusvabadusele, võrdsele kohtlemisele ja

ausatele konkurentsitingimustele.

Eraõigusliku isiku õppesisu võib platvormile pääseda

üksnes siis, kui see on tasuta, kooskõlastatud

valdkondliku ministeeriumiga ning vastab vähemalt

ühele seaduses nimetatud eeldusele. Samas on

kriteeriumid „laiemale elanikkonnale“ ja „avalikes

huvides“ avarad ning otsustamise kord puudulikult

määratletud.

Seadusest ei selgu:

1. milliste sisuliste ja kvaliteedikriteeriumide järgi

ministeerium õppesisu valib;

2. kas ja kuidas hinnatakse koolitaja või sisu koostaja

pädevust;

3. kas samad nõuded kehtivad riigi enda ja

eraõigusliku pakkuja õppesisule;

4. millistel alustel võib kooskõlastamisest keelduda

või selle tagasi võtta;

5. kuidas otsust põhjendatakse ja kuidas saab pakkuja

selle vaidlustada;

6. kuidas välditakse huvide konflikti olukorras, kus

riik on korraga platvormi omanik, õppesisu tellija,

pakkuja, valija ja kvaliteedi hindaja.

92

Riiklikule platvormile pääsemine annab pakkujale

nähtavuse, usaldusväärsuse ja juurdepääsu suurele

kasutajaskonnale. Seetõttu ei saa turulepääs sõltuda

üksnes ministeeriumi avarast kaalutlusest. Valik peab

põhinema seaduses või selges rakendusaktis

sätestatud objektiivsetel, avalikel ja kontrollitavatel

kriteeriumidel.

10. Kvaliteet, vastutus ning autori- ja

kasutusõigused

Eelnõu volitusnorm lubab määrusega kehtestada

tehnilised ja vormilised nõuded, kuid seletuskiri

omistab neile ka sisu korrektsuse ja metoodilise

kvaliteedi tagamise eesmärgi. Tehnilised ja vormilised

nõuded ei ole samastatavad sisuliste ega

pedagoogiliste nõuetega. Kui määruse andjale

soovitakse anda selline pädevus, peab see

volitusnormist selgelt nähtuma.

Selgelt tuleb eristada platvormi pidaja tehniline ja

andmekaitseline vastutus konkreetse õppesisu

pakkuja vastutusest. Eelnõu peab määrama, kes

kontrollib sisu enne avaldamist, kes jälgib

ajakohasust, kes vastutab ebaõige teabe eest, kuidas

teatatakse veast, millal sisu eemaldatakse ja kes

vastutab mitme asutuse koostöös loodud materjali

eest.

Iga õppesisu juures peaks olema avalik vähemalt

vastutav asutus või isik, autor või sisuline ekspert,

eesmärk ja sihtrühm, õppetegevuse liik, teave TäKS-i

kohaldumise kohta, koostamise ja viimase

ülevaatamise kuupäev, järgmise ülevaatamise tähtaeg,

kvaliteedinõuded ning tagasisidekanal.

Arvestatud osaliselt

Eelnõuga ei soovita piiritleda ega ette määrata nõudeid e-õppe sisule. Küll peab e-õppe vastama

tehnilistele ja vormilistele nõuetele, et seda Digiriigi Akadeemia platvormil kättesaadavaks teha.

Eelnõuga kavandatava HaS § 369 lõike 9 punkt 8 võimaldab volitusnormiga sätestada Vabariigi

Valitsuse määrusega ka muud korralduslikud küsimused. Korralduslike küsimuste all võib käsitleda

ka näiteks e-õppe kvaliteedile esitatavad nõudeid.

Nõustume, et õppesisu pakkuja vastutus tuleb eristada Digiriigi Akadeemia tehnilise haldamise ja

andmekogu pidamisega seotud vastutusest. Rakendusakti kavandis on seda vastutuse jaotust

täpsustatud: e-koolitust või e-õppevara pakkuv asutus või juriidiline isik lisab, muudab ja

ajakohastab oma õppesisu ning tagab selle vastavuse määruses või eriseaduses sätestatud nõuetele.

Platvormi tehnilise pidamise ja haldamise ülesanded on seevastu pandud andmekogu volitatud

töötlejale. Seletuskirjas on samuti lähtutud põhimõttest, et Digiriigi Akadeemiat kasutavad

asutused vastutavad oma e-koolituste ja e-õppevarade sisu ning ajakohasuse eest, tehniline haldaja

vastutab infosüsteemi toimimise ja turvalisuse eest.

Kui Digiriigi Akadeemias pakutav õpe on TäKS-i tähenduses täienduskoolitus, kohalduvad sellele

TäKS-i nõuded. E-õppevara ei ole eelnõu tähenduses täienduskoolitus. Rakendusakti kavandis

eristatakse ka õppimise läbimist tõendavaid dokumente: e-koolituse lõpetamisel lähtutakse

täienduskoolituse standardist, e-õppevara läbimise kohta võib väljastada tõendi.

Autori- ja kasutusõiguste osas on seletuskirja täiendatud ning selgitatud, et õppesisu avaldav isik

vastutab selle Digiriigi Akadeemias avaldamiseks ja kasutamiseks vajalike õiguste olemasolu eest.

93

Kui tegemist on TäKS-i tähenduses

täienduskoolitusega, peab koolituse pakkuja täitma

kõiki TäKS-ist tulenevaid nõudeid sõltumata sellest,

kas koolitus toimub Digiriigi Akadeemias või muul

platvormil. Kui tegemist ei ole täienduskoolitusega,

tuleb kasutajale seda selgelt öelda ning vältida

tunnistuse, tõendi või „sertifikaadi“ kasutamist viisil,

mis jätab mulje formaalse täienduskoolituse

läbimisest.

10.1. Autoriõigused ja õppesisu kasutamine

Eelnõu ei käsitle piisavalt õppesisuga seotud

autoriõigusi ja kasutusõigusi. See on eriti oluline

juhul, kui koolituse või e-õppevara loob eraõiguslik

koolituspakkuja lepingu või riigihanke alusel ning

materjali soovitakse hiljem kasutada asutusteüleselt.

Lepingutes ja platvormi kasutamise tingimustes peab

olema üheselt määratud, kellele kuuluvad varalised

õigused ning kellel ja millises ulatuses on õigus

materjali reprodutseerida, muuta, ajakohastada,

kohandada ja avalikkusele kättesaadavaks teha.

Muutmise õigus peab olema seotud vastutusega sisu

õigsuse eest. Platvormile pääsemise tingimuseks ei

tohiks vaikimisi olla autori või koolituspakkuja

õiguste ebaproportsionaalne loovutamine

Arvestatud

Eelnõuga ei looda erisusi vastutuse ja autoriõiguste vaates, seega kohalduvad õiguskorra üldised

sätted. Selguse huvides täiendati seletuskirja selgitusega, et Digiriigi Akadeemia tegevusega seotud

intellektuaalse omandi õiguste tekkimisele, kuuluvusele ja kasutamisele kohaldatakse kehtivat

õigust. Kui e-koolitus või e-õppevara on loodud välise teenusepakkuja poolt, peab õppesisu

Digiriigi Akadeemias kättesaadavaks tegev asutus või juriidiline isik tagama, et tal on õppesisu

selliseks kasutamiseks vajalikud õigused. Kui õppesisu tellitakse eesmärgiga kasutada seda

asutusteüleselt, tuleb hankedokumentides või lepingus määrata kavandatud kasutuseks vajalikud

õigused, sealhulgas vajaduse korral õigus õppesisu reprodutseerida, Digiriigi Akadeemia kaudu

kättesaadavaks teha, kohandada ja ajakohastada. Õiguste ulatus peab vastama õppesisu kavandatud

kasutusviisile.

10.2. Tunnistus, tõend ja sertifikaat

Kui Digiriigi Akadeemias korraldatav e-koolitus on

TäKS-i tähenduses täienduskoolitus, tuleb selle

läbimist või selles osalemist tõendada TäKS-is

sätestatud tunnistuse või tõendiga. Mõiste

„sertifikaat“ kasutamisel tuleb selgelt märkida, kas

tegemist on TäKS-i tähenduses dokumendiga või

üksnes platvormisisese kinnitusega. Õppijale ei tohi

Arvestatud

Mõiste „sertifikaat“ kasutamisest on loobutud ning terminoloogia on viidud kooskõlla

täiskasvanute koolituse regulatsiooniga.

Kinnitame, et juhul, kui Digiriigi Akadeemias pakutakse e-koolitust, millele kohaldub

täiskasvanute koolituse seadus, toimub õppe läbimise tõendamine kooskõlas täiskasvanute

koolituse seaduses sätestatud nõuetega. Digiriigi Akadeemia kui tehnilise õppekeskkonna

94

jääda ekslikku muljet, et iga platvormil väljastatud

sertifikaat tõendab täienduskoolituse läbimist. Samuti

on oluline mõista, mis puhul on tegu vastava asutuse

enda jaoks loodud info jagamise eesmärgil loodud

koolitusega ja millal on tegu koolitusega, mille

läbimine omab üleüldist tunnustamist ka teiste

asutuste poolt.

kasutamine ei mõjuta täienduskoolituse läbimist tõendavate dokumentide õiguslikku staatust ega

neile kohalduvaid nõudeid.

Rakendusakti kavandis täpsustame, milliseid dokumente väljastatakse Digiriigi Akadeemias

läbitud e-koolituse või e-õppevara läbimise ja osalemise kohta ning millised nõuded neile

kohalduvad. Rakendusakti kavandi kohaselt väljastatakse täiskasvanute koolituse seaduse

tähenduses täienduskoolituse läbimise korral õppijale tunnistus või tõend vastavalt

täienduskoolituse standardis sätestatud tingimustele. E-õppevara kasutamise, läbimise või selles

osalemise kohta võib väljastada tõendi.

11. Järelevalve

Eelnõust ja rakendusakti kavandist ei selgu üheselt,

kes teostab Digiriigi Akadeemia üle järelevalvet,

millises ulatuses ja milliste meetmetega. Selgelt tuleb

eristada:

1. TäKS-i nõuete täitmise järelevalve

täienduskoolituse üle;

2. isikuandmete töötlemise järelevalve;