EELNÕU
09.10.2026

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

§ 1. Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmine

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Käesolev seadus sätestab puude raskusastme tuvastamise alused, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste liigid, nende saamise tingimused ja suuruse ning määramise ja maksmise korra, samuti Euroopa puudega inimese kaardi saamise tingimused ja korra.”;

2) paragrahvi 1 lõikest 2 jäetakse välja tekstiosa „ning õppimise ja töötamise soodustamine”;

3) paragrahvi 2 lõige 3 tunnistatakse kehtetuks;

4) paragrahvi 22 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantakse järgmised andmed:
1) taotleja ning vajaduse korral tema seadusjärgse esindaja ees- ja perekonnanimi, isikukood või selle puudumise korral sünniaeg, elukoha aadress ja kontaktandmed;
2) andmed elutingimuste kohta;
3) terviseseisundist, sealhulgas vaimse tervise seisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus ning milles see väljendub;
4) inimese terviseseisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse kohta teavet omava pere- või eriarsti ja teiste spetsialistide üldandmed ning viimase viie aasta visiitide ajad;
5) andmed abivahendi ja meditsiiniseadme kasutamise ning selle mõju kohta.”;

5) paragrahvi 23 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Sotsiaalkindlustusametil on puude raskusastme tuvastamiseks inimese nõusoleku alusel juurdepääs tervise infosüsteemis olevatele järgmistele andmetele:
1) inimese kohta andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimi ning eriala;
2) inimese viimase viie aasta visiitide kuupäevad;
3) tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja dokumendi tervise infosüsteemi laekumise kuupäev.”;

6) paragrahvi 23 lõike 6 punkt 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„3) alla 18-aastasel ja vanaduspensioniealisel inimesel kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest;”;

7) paragrahvi 23 lõige 81 tunnistatakse kehtetuks;

8) paragrahvi 24 täiendatakse lõikega 31 järgmises sõnastuses:

„(31) Sotsiaalkindlustusamet võib tuvastada puude raskusastme kuni taotleja tööealiseks või vanaduspensioniealiseks saamise päevani, kui eksperdiarvamuses või arstiõppe läbinud isiku arvamuses märgitud puude raskusastme kehtivus lõpeb kolm kuud või vähem enne taotleja tööealiseks või vanaduspensioniealiseks saamise päeva.”;

9) paragrahv 25 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠25. Euroopa puudega inimese kaart

(1) Euroopa puudega inimese kaart on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud füüsiline või digitaalne dokument, mis tõendab kaardi omaja õigust avaliku sektori asutuse või eraettevõtja pakutavatele puudest tulenevatele eritingimustele või eeliskohtlemisele.

(2) Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise ja digitaalse vormi, tehnilise kirjelduse, kaardile kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusegavaldkonna eest vastutav minister määrusega.

(3) Suurema toetusvajadusega või saatjat vajava inimese Euroopa puudega inimese kaardile kantakse A-täht, mille kasutamise täpsemad tingimused kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”“;

10) paragrahvi 7 lõikest 1 jäetakse välja tekstiosa „, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks”;

11) paragrahvi 9 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Puudega vanema toetust makstakse:
1) puudega vanemale selle lapse eest, kelle rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad andmed teise vanema kohta või teine vanem on surnud või seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks;
2) puudega vanemale selle lapse eest, kelle suhtes tal on hooldusõigus ning teisel lapsevanemal hooldusõigust ei ole või ta ei saa seda teostada;
3) puudega vanemale selle lapse eest, kelle eest riik maksab elatisabi;
4) ühele puudega vanematest, kui mõlemad lapse mõlemad vanemad on puudega;
5) hoolduspere puudega vanemale või puudega eestkostjale.

(2) Puudega vanema toetust makstakse lõikes 1 nimetatud puudega vanematele igakuiselt 19,18 eurot kuni 16-aastase lapse ningja põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta kuni 19-aastase lapse kasvatamisel. Kui laps saab 19-aastaseks, makstakse puudega vanema toetust jooksva õppeaasta lõpuni või õpilase kooli nimekirjast väljaarvamiseni või täienduskoolituse kursuse lõppemiseni või õpilase täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni.”;

12) paragrahvi 12 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Täienduskoolitustoetust makstakse töötava puudega inimese täienduskoolituseks tööalase enesetäiendamise eesmärgil ja tasemeõppeks.

(2) Puudega inimesel on õigus täienduskoolitustoetusele, kui ta vastab vähemalt ühele järgmistest tingimustest:
1) töötab töölepingu alusel või osutab teenust töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud muu võlaõigusliku lepingu alusel;
2) on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 või 11 nimetatud isik või kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaline esimees või palgaline aseesimees või valla- või linnavalitsuse palgaline liige, sealhulgas vallavanem või linnapea;
3) on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liige;
4) on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.

(3) Täienduskoolitustoetust makstakse tegelike koolituskulude osaliseks hüvitamiseks kuni 613,68 eurot kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates.

(4) Toetuse taotleja peab olema töösuhtes nii täienduskoolituse läbimise kui ka toetuse taotlemise ajal.

(5) Täienduskoolitustoetust saab taotleda kuue kuu jooksul pärast täienduskoolituse läbimist kuue kuu jooksul.

(6) Täienduskoolituse kulud hüvitatakse, kui täienduskoolitusasutus vastab täiskasvanute koolituse seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetele.

(7) Sotsiaalkindlustusamet võib taotleja soovil maksta toetuse teenust osutanud asutusele.”;

13) seadust täiendatakse 21. peatükiga järgmises sõnastuses:

„21. peatükk
EUROOPA PUUDEGA INIMESE KAART

§ 141. Euroopa puudega inimese kaardi kasutuamisala

(1) Euroopa puudega inimese kaardi väljastab ja tunnistab kehtetuks Sotsiaalkindlustusamet.

(2) Sotsiaalkindlustusamet väljastab tasuta digitaalse Euroopa puudega inimese kaardi ja isiku soovi korral ka füüsilise kaardi.

(3) Euroopa puudega inimese füüsilise kaardi väljastamisega seotud haldusülesande täitmise võib Sotsiaalkindlustusamet halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle anda.

(4) Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse inimesele puude raskusastme kehtivuse tähtaja lõpuni, kuid alla 18-aastasele lapsele mitte kauemaks kui viieks aastaks ja täisealisele mitte kauemaks kui kümneks aastaks.

(5) Euroopa puudega inimese kaart tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) kaardi väljastamise alus on ära langenud;
2) kaart või selle andmed on võltsitud või andmed on ebaõiged;
3) kaart on muutunud kasutuamiskõlbmatuks või sellel olevads sisalduvad andmed loetamatuks;
4) kaart ei ole terviklik või on rikutud;
5) kaart on kadunud või hävinud;
6) kaardi kasutaja on surnud või surnuks tunnistatud;
7) kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik.

(6) Käesoleva paragrahvi lõike 5 punktides 1, –2 ja 7 nimetatud juhtudel teavitab Sotsiaalkindlustusamet kaardi omanikku kaardi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta.

(7) Euroopa puudega inimese kaardi taotleja, omaja või nende taotleja või omaja seaduslik esindaja, isik ja asutus, kes pakubvõimaldab kaardi alusel käesoleva paragrahviseaduse §-s 141 lõikes 12 sätestatud õigusinimetatud eritingimusi ja eeliskohtlemist, teavitavad Sotsiaalkindlustusametit viivitamata kõigist teadaolevatest asjaoludest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua kaardi kehtetuks tunnistamise või käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud teavitamise vajaduse. 
 
(8) Sotsiaalkindlustusametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud isikutelt ja asutustelt ning muudelt isikutelt ja asutustelt saada andmeid ja dokumente Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks või teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks. 
 
(9) Sotsiaalkindlustusamet teavitab teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat asutust, kui selle riigi antud Euroopa puudega inimese kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik või seda on kasutatud selleks mitte lubatud viisil. 
 
(10) Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaardigatidega seotud teabevahetuse ja teiste Euroopa Liidu liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(11) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud Euroopa puudega inimese kaart kehtib Eestis lühiajaliselt viibivale Euroopa Liidu kodanikule või kolmanda riigi kodanikule, kes ei ole liidu kodanik Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 20 lõike 1 tähenduses. Liidu liikuvusprogrammis osaleva inimese puhul kehtib nimetatud kaart kogu programmis osalemise aja jooksul, sealhulgas juhul, kui programmi kestus ületab lühiajalise viibimise aja.

(12) Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisalasse kuuluvad avaliku sektori asutuste ja eraettevõtjate poolt puudega inimestele ning temanende saatjatele või abistajatele või abistavatele loomadele pakutavad eritingimused või eeliskohtlemine seoses järgmiste teenuste, tegevuste ja rajatiste kasutamisega:
1) teenused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 57 tähenduses;
2) reisijateveoteenused;
3) muudes avalikkusele suunatud tegevustes osalemine või rajatiste kasutamine, sealhulgas juhul, kui tegevuses osalemist või rajatise kasutamist võimaldatakse tasuta.

(13) Teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi omanikule võimaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 12 nimetatud eritingimusi ja eeliskohtlemist samadel tingimustel, nagu võimaldatakse Eestis puudega inimesele, kellel on õigus asjakohasele eritingimusele või eeliskohtlemisele.

(14) Kui eritingimus või eeliskohtlemine laieneb puudega inimese saatjale või abistajale või abistavale loomale, kohaldatakse seda samadel tingimustel ka teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale või abistajale või abistavale loomale.

(15) Euroopa puudega inimese kaardiga seotud õigused ei laiene:
1) Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvatele sotsiaalkindlustushüvitistele;
2) rahalistele ja mitterahalistele hüvitistele sotsiaalkindlustuse, sotsiaalkaitse ja tööhõive valdkonnas;
3) sotsiaalabile;
4) puudega inimese pikaajaliseks kaasamiseks, habilitatsiooniks või rehabilitatsiooniks osutatavatele teenustele;
5) teenustele ja soodustustele, mille saamise õigus sõltub inimese individuaalse vajaduse hindamisest ja lisatingimuste täitmisest.”;

§ 142. Euroopa puudega inimese kaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise menetluses isikuandmete töötlemine

(1) Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks vajalikke isikuandmeid.

(2) Euroopa puudega inimese kaardi väljastamisel on Sotsiaalkindlustusametil õigus teha päring isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja saada andmekogust kaardi taotleja isikut tõendava dokumendi näokujutis või foto, kui see on vajalik Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud näokujutist või fotot võib kasutada üksnes Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks ja kaardile kandmiseks.

(4) Sotsiaalkindlustusametil või muul kaardi väljastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks pädeval haldusorganil on õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid kolmandale isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele, kui see on vajalik:
1) kaardi väljastamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks;
2) kaardi kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks;
3) kaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks;
4) kaardi väärkasutuse või süstemaatilise väärkasutuseamise tuvastamiseks või selle kohta teabe edastamiseks.

§ 143. Euroopa puudega inimese kaardi valideerimisrakenduse kasutamine

(1) Isik või asutus, kes pakubvõimaldab Euroopa puudega inimese kaardi alusel eritingimust, soodustust, eeliskohtlemist, teenust või võimaldab kasutada muud õigust, võib kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus võib kaardi kontrollimisel töödelda üksnes valideerimisrakenduse kaudu kättesaadavaks tehtud isikuandmeid ningja üksnes ulatuses, mis on vajalik, et kontrollida kaardi autentsuste ja kehtivuste ning konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse kasutamise võimaldamise eelduste kontrollimiseks.

(3) Valideerimisrakendust võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse nimel kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on kaardi kontrollimine vajalik. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus võib kaardi kontrollimiseks kasutada valideerimisrakendust ka automatiseeritult. 

(4) Käesoleva paragrahvi lLõikes 1 nimetatud isik või asutus peab tagama, et valideerimisrakendusele on juurdepääs üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikul ja et valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil.

(5) Valideerimisrakenduse kasutamise ningja sellele juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.”;

§ 144. Teabe kättesaadavaks tegemine Euroopa puudega inimese kaardi alusel pakutavate eriõiguste kohta

Isik ja asutus, kes pakub Euroopa puudega inimese kaardi alusel eriõiguseid, peab sellekohase teabe tegema kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil oma veebilehel või kohapeal, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus. Teave tehakse kättesaadavaks kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega.”;

14) paragrahvi 16 lõike 2 punktid 1 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

15) paragrahvi 16 lõikest 3 jäetakse välja tekstiosa „täiendavate dokumentide loetelu ja”;

16) paragrahvi 19 lõige 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Sotsiaalkindlustusamet lõpetab puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse ja alla 18-aastasele isikule määratud tööealise inimese toetuse maksmise vanemale juhul, kui vanemalt on perekonnaseaduse § 135 alusel hooldusõigus ära võetud või kui tema alaealisele lapsele määratakse eestkostja perekonnaseaduse tähenduses varahoolduse teostamiseks või laps suunatakse asendushooldusele sotsiaalhoolekande seaduse § 459 lõike 1 alusel.”;

17) paragrahvi 20 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

18) paragrahvi 20 lõige 21 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(21) Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine kinnipeetavale või vahistatule peatatakse vangistuse algusele järgnevast kuust kuni vangistuse lõppemiseni.”;

19) paragrahvi 20 täiendatakse lõikega 9 järgmises sõnastuses:

„(9) Politsei- ja Piirivalveamet teavitab Sotsiaalkindlustusametit tagaotsimismenetlusest või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamisest ja lõpetamisest arvates kümne tööpäeva jooksul menetluse algatamisest või lõpetamisest arvates.“;

20) paragrahvi 22 lõige 11 tunnistatakse kehtetuks;

21) paragrahvi 26 täiendatakse lõikega 12 järgmises sõnastuses:

„(12) Käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud § 25 alusel väljastatud puudega isiku kaart kehtib kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2031. aasta 31. maini.”;

22) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024);, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842, 14.11.2024).”“.

§ 2. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 punktid 33 ja 55 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 14 lõikes 8 asendatakse tekstilauseosa „eriti vanuri ja liikumispuudega isiku”“ tekstiosagasõnadega „eriti vanemaealise, liikumis- või nägemispuudega inimese”“;

3) paragrahvi 22 lõikes 9 asendatakse sõna „isik”“ sõnaga „inimene”“;

4) paragrahvi 35 lõikes 1 asendatakse tekstilauseosa „vanuri ning haigustunnustega, liikumispuudega ja pimeda inimese suhtes”“ tekstiosagasõnadega „vanemaealise ning haigustunnustega, liikumis- või nägemispuudega inimese suhtes”“;

5) paragrahvi 35 lõikes 3 ja § 50 lõike 4 punktis 3 asendatakse sõnad „pime jalakäija”“ sõnadega „nägemispuudega jalakäija”“ vastavas käändes;“;

6) paragrahv 68 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„§ 68. Liikumispuudega juhi ja liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki juhi eriõigused sõiduki parkimisel ja peatumisel

(1) Liikumispuudega juhi ja liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki juhi käesolevas paragrahvis sätestatud parkimisõigusi tõendab juhi kasutuses oleva sõiduki esiklaasile või armatuurlauale paigutatud asjakohane parkimiskaart.

(2) Parkimiskaart tuleb sõiduki esiklaasile või armatuurlauale paigaldada nii, et kaardi esikülg on kogu ulatuses nähtav.

(3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juht tohib parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juht tohib:

1) asulas peatuda ja parkida peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas tingimusel, et seisev sõiduk asub täielikult kõnniteel, jättes jalakäijale sõiduteest kaugemal kõnniteeserval vabaks vähemalt 1,5 meetri laiuse käiguriba, välja arvatud teelõigul, mis on tähistatud peatumise keelujoonega;
2) parkida parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õueala teel väljaspool parklat kohas, kus see ei takista jalakäijaid ega muuda võimatuks teiste sõidukite liiklust.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud juht võib asulas peatuda peatumist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas liikumis- või nägemispuudega inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks.”“;

7) paragrahvi 92 lõike 2 punkt 4 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„4) puudega inimese sõiduki parkimiskohale liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõigust tõendava parkimiskaardita;”“;

8) seaduse 9. peatükk muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„9. peatükk
LIIKUMIS- JAVÕI NÄGEMISPUUDEGA INIMESE LIIKLEMISE TAGAMINE

§ 166. Liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemise ja neid vahetult sõidutavate sõidukite parkimise korraldamine

Liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemist ja neid vahetult sõidutavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus.

§ 167. Liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõigust tõendav parkimiskaart
(1) Liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemise tagamiseks ja käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õiguste tõendamiseks vajaliku Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotluse lahendab Sotsiaalkindlustusamet. Taotluse menetlemisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seaduse sätteid, arvestades käesolevas seaduses sätestatud erisusi.
(2) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamisega seotud haldusülesande täitmise võib Sotsiaalkindlustusamet halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle anda.

(3) Käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õiguste tõendamiseks kehtib Eestis:
1) 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva asutuse antud liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimiskaart;
2) teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse antud Euroopa puudega inimese parkimiskaart;
3) Ühendkuningriigi pädeva asutuse antud liikumis-puudega või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimiskaart.

(4) Euroopa puudega inimese parkimiskaart antakse seaduslikult Eestis elavale isikule, kellel esineb:
1) Sotsiaalkindlustusameti tuvastatud keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle;
2) ajutine liikumisfunktsiooni ajutine kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise, või ajutine nägemisfunktsiooni ajutine kõrvalekalle.

(5) Parkimiskaart antakse välja puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks.

(6) LAjutise liikumis- või nägemisfunktsiooni ajutise kõrvalekalde korral antakse parkimiskaart välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise perioodiks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Ajutist parkimiskaarti on võimalik uuesti väljastada kuni kuueks kuuks üksnes pere- või eriarsti tõendi alusel.

(7) Euroopa puudega inimese parkimiskaart tunnistatakse kehtetuks, kui:
1) kaardi väljastamise alus on ära langenud;
2) kaart või selle andmed on võltsitud või andmed on ebaõiged;
3) kaart on muutunud kasutusamiskõlbmatuks või sellel olevads sisalduvad andmed loetamatuks;
4) kaart ei ole terviklik või on rikutud;
5) kaart on kadunud või hävinud;
6) kaardi kasutaja on surnud või surnuks tunnistatud;
7) kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik.

(8) Käesoleva paragrahvi lõike 7 punktides 1, –2 ja 7 nimetatud juhtudel teavitab Sotsiaalkindlustusamet kaardi omanikku kaardi kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta.

(9) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotleja, omaja või taotleja või omajanende seaduslik esindaja, käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud parkimiskaardi omaja või tema seaduslik esindaja, liiklusjärelevalve teostaja ja korrakaitseorgan ning isik ja asutus, kes võimaldab parkimiskaardi alusel kasutada käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õigusi, teavitavad Sotsiaalkindlustusametit viivitamata kõigist teadaolevatest asjaoludest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise või käesoleva paragrahvi lõikes 11 nimetatud teavitamise vajaduse.

(10) Sotsiaalkindlustusametil on õigus käesoleva paragrahvi lõikes 9 nimetatud isikutelt ja asutustelt ning muudelt isikutelt ja asutustelt saada andmeid ja dokumente parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks või teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks.

(11) Sotsiaalkindlustusamet teavitab teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädevat asutust, kui selle riigi antud Euroopa puudega inimese parkimiskaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik või seda on kasutatud selleks mitte lubatud viisil.

(12) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmise korra, parkimiskaardile kantavate andmete loetelu ja parkimiskaardi kirjelduse ning kehtivusaja määramise täpsema korra, sealhulgas Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vormi, kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

(13) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud parkimiskaardiga seotudtide teabevahetuse ning teise riigi pädevate asutuste teavitamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 1671. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise menetluses isikuandmete töötlemine

(1) Sotsiaalkindlustusametil on õigus töödelda Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks vajalikke isikuandmeid.

(2) Sotsiaalkindlustusametil või muul Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või parkimiskaardi kasutamise üle järelevalve teostamisekstegemiseks pädeval haldusorganil on õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid kolmandale isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele, kui see on vajalik:
1) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks;
2) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks;
3) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks;
4) Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse või süstemaatilise väärkasutuse tuvastamiseks või selle kohta teabe edastamiseks.

§ 1672. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi valideerimisrakenduse kasutamine

(1) Isik ja asutus, kes võimaldab kasutada käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õigusi, võib Euroopa puudega inimese parkimiskaardi autentsust ja kehtivust kontrollida Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus võib Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimisel töödelda üksnes valideerimisrakenduse kaudu kättesaadavaks tehtud isikuandmeid ningja üksnes ulatuses, mis on vajalik, et kontrollida kaardi autentsuste ja kehtivuste ning §-s 68 sätestatud õiguste kasutamise võimaldamise eelduste kontrollimiseks.

(3) Valideerimisrakendust võib käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isiku või asutuse nimel kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimine vajalik. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus võib kaardi kontrollimiseks kasutada valideerimisrakendust ka automatiseeritult.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud isik või asutus peab tagama, et valideerimisrakendusele on juurdepääs üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud isikul janing et valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil.

(5) Valideerimisrakenduse kasutamise ningja sellele juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise täpsema korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.

§ 1673. Teabe kättesaadavaks tegemine parkimiskaardi alusel pakutavate eriõiguste kohta

Isik ja asutus, kes võimaldab parkimiskaardi alusel kasutada käesoleva seaduse §-s 68 sätestatud õigusi või pakub muid soodsamaid parkimis- või peatumistingimusi, peab sellekohase info tegema kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil oma veebilehel ja kohapeal, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus. Teave tehakse kättesaadavaks kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega.”;

9) paragrahvi 187 lõike 5 viimane lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõigust tõendava parkimiskaartdi paigaldataksemine toimub vastavalt käesoleva seaduse § 68 lõikes 2 kohaseltsätestatule.”“;

10) paragrahvi 193 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Liiklusjärelevalvet teostavad politseiametnikud, abipolitseinikud ja muud ametiisikud nendele seadusega antud pädevuse piires ning valla- või linnavalitsus peatumise ja parkimise ning liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõiguse kasutamise nõuete üle kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil.”“;

11) paragrahvi 264 täiendatakse lõikega 28 järgmises sõnastuses:

„(28) Kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud käesoleva seaduse § 167 alusel antud parkimiskaart kehtib kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 1. detsembrini.”;

12) paragrahvi 2641 lõige 2 tunnistatakse kehtetuks;

13) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024);, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842, 14.11.2024).”“.

§ 3. Muuseumiseaduse muutmine

Muuseumiseaduses tehakse järgmisned muudatused:

1) paragrahvi 20 lõike 3 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„1) muuseumi külastamine on tasuta kaheksa-aastasele ja nooremale lapsele, alla 18-aastasele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale ning täisealisele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale, kui kaardile on kantud A-täht;.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 322 järgmises sõnastuses:

„§ 322. Puudega isiku kaardi omaniku muuseumikülastuse õiguse säilimine

Käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse kuni 2031. aasta 31. maini isiku suhtes, kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud § 25 alusel väljastatud puudega isiku kaart, kuni sellele kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni.”;

3) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024);, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842, 14.11.2024).”“.

§ 4. Ühistranspordiseaduse muutmine

Ühistranspordiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 32 lõike 3 esimene lause muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Inimese puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu tõendatakse Euroopa puudega inimese kaardiga.”;

2) paragrahvi 34 tekst muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„Riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses on vedaja kohustatud tasuta vedama:
1) last, kes ei ole käimasoleva õppeaasta 1. oktoobriks saanud seitsmeaastaseks;
2) last, kelle õpingute alustamine on edasi lükatud;
3) alla 18-aastast isikut, kes omab Euroopa puudega inimese kaarti;
4) isikut, kes omab A-tähega Euroopa puudega inimese kaarti, ja tema saatjat;
5) Euroopa puudega inimese kaardi omajatanikku saatvat juht- või abikoera.”;

3) paragrahvi 36 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „sügava puudega isiku saatjale ja puudega kuni 18-aastase isiku saatjale” tekstiosaga „alla 18-aastase Euroopa puudega inimese kaardi alla 18-aastase omajaniku saatjale ning 18-aastase ja vanema puudega 18-aastase ja vanema inimese saatjale”;

4) paragrahvi 96 täiendatakse lõikega 19 järgmises sõnastuses:

„(19) Käesoleva seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud redaktsiooni kohaldatakse kuni 2031. aasta 31. maini isiku suhtes, kellele on puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud § 25 alusel väljastatud puudega isiku kaart, kuni sellele kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni.”;

5) seadust täiendatakse normitehnilise märkusega järgmises sõnastuses:

„1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024);, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842, 14.11.2024).”“.

§ 5. Seaduse jõustumine

Käesoleva seaduse § 1 punktid 1, , punkt 9, punkt 13, ja punktid 21 ja –22 ning §-d 2–4 jõustuvad 2028. aasta 1. juunil.



Lauri Hussar
Riigikogu esimees

Tallinn, „.…” …………….. 2026. a
___________________________________________________________________________
Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

09.10.2026

Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart1, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele2 (edaspidi ka Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiv või direktiiv või direktiivid). Direktiivide eesmärk on edendada puudega inimeste vaba liikumist Euroopa Liidus, kehtestades Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi ning nende vastastikuse tunnustamise korra. Sellega tagatakse puudega inimestele teistes liikmesriikides lühiajalisel viibimisel võrdne juurdepääs puude alusel võimaldatavatele soodustingimustele, teenustele, tegevustele, rajatistele ja parkimisõigustele ning toetatakse nende võrdset osalemist ühiskonnaelus kogu Euroopa Liidus.

Direktiividest tulenevalt võetakse eelnõukohase seadusega Eestis kasutusele Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart ning sätestatakse nende väljastamise ja tunnustamise kord ning kaartide kohaldamisala. Kaartide väljastamine koondatakse Sotsiaalkindlustusametisse (SKA) ning reguleeritakse kaartidega seotud õigused, andmetöötlus ja valideerimine. Muuseumiseaduses ja ühistranspordiseaduses kohandatakse puudest tulenevad soodustused direktiivi nõuetega ning tagatakse, et ka teiste liikmesriikide Euroopa puudega inimese kaardi omanikud saavad seda kasutada samadel alustel nagu Eestis.

Eelnõuga võetakse kasutusele terminid, mis on seni olnud õiguslikult määratlemata ja mille määratlemise vajadus tuleneb direktiivi ülevõtmisel kasutatavatest mõistetest.

Eelnõuga kaasajastatakse puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadust (PISTS), täpsustades seaduse eesmärki ja terminikasutust, tunnistades kehtetuks praktikas mittevajalikud või mittetoimivad sätted ning viies regulatsiooni kooskõlla puude raskusastme tuvastamise ja toetuste menetlemise andmepõhisemaks muutumisega. Samuti täpsustatakse puudega vanema toetuse ja täienduskoolitustoetuse maksmise tingimusi, et tagada õigusselgem ja ühtlasem rakendamine.

Eelnõuga vähendatakse nii puudega inimeste kui ka haldusorganite halduskoormust. Selleks muudetakse puude raskusastme tuvastamise ja toetuste määramise menetlus andmepõhisemaks, vähendatakse vajadust esitada riigil juba olemas olevaid dokumente ja andmeid ning loobutakse mitmest põhjendamatult koormavast menetlusnõudest. Muu hulgas jäetakse välja toetuse taotlemisel isikut tõendava dokumendi esitamise nõue, vähendatakse puude tuvastamisel lisaandmete küsimise vajadust ning välditakse puude raskusastme korduvat tuvastamist vahetult enne inimese jõudmist järgmisse vanuserühma. Samuti koondatakse Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamine SKA, mis lihtsustab inimese jaoks asjaajamist ja vähendab kohalike omavalitsuste halduskoormust.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Seaduseelnõu väljatöötamise toetamiseks tegi Trinidad Wiseman OÜ 2026. aasta I poolaastal teenusedisaini analüüsi3, mille eesmärk oli direktiividest tulenevaid nõudeid arvestades välja töötada terviklik tulevikulahendus puudega inimese kaardi ja puudega inimese parkimiskaardi väljastamiseks ning valideerimiseks. Analüüsi kaasati erinevate ministeeriumite, rakendusasutuste, kaartide väljastamisega seotud asutuste ja sihtrühma esindajad.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna puudega inimeste õiguste poliitika juht Kadri Mets ([email protected]) ja sama osakonna nõunik Kristel Vallsalu ([email protected]) ning analüüsiosakonna analüütik Priit Laanoja ([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Sotsiaalministeeriumi õigusosakonna õigusnõunik Kristella Kukk ([email protected]).

Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ühistranspordi osakonna juhataja Andres Ruubas ([email protected]) ja sama osakonna juhtivspetsialist Katrin Tambur ([email protected]) ning nõunikud Aini Proos ([email protected]) ja Ann Saks ([email protected]). Samuti on eelnõu koostamisse olnud kaasatud Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna muuseuminõunik Marju Reismaa ([email protected]) ning Kliimaministeeriumi teede- ja raudteeosakonna nõunik Hindrek Allvee ([email protected]), sama osakonna peaspetsialist Mait Klein ([email protected]) ning veondus ja liikuvusvaldkonna juht Margus Tähepõld ([email protected])

Eelnõu koostamisse on olnud kaasatud SKA sotsiaal- ja erihoolekande osakonna ekspertiisitalituse juhataja Kalev Härk ([email protected]) ja sama talituse teenuseomanik Mariliis Raidma ([email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Rahandusministeeriumi ühisosakonna dokumendihaldustalituse keeletoimetaja Virge Tammaru ([email protected])

1.3. Märkused

Eelnõu on otseselt seotud EL-i õigusega, kuivõrd eelnõuga võetakse üle Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiv.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga, mille kohaselt esitatakse Vabariigi Valitsusele hiljemalt 2026. aasta IV kvartalis puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse eelnõu direktiivide (EL) 2024/2841 ja 2024/2842 ülevõtmiseks.

Eelnõu on seotud 2028.–2031. aasta riigieelarve strateegiaga.

Eelnõu kohaselt muudetakse järgmisi seadusi:
1) puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadus (PISTS) avaldamismärkega RT I, 30.06.2026, 21;
2) liiklusseadus (LS) avaldamismärkega RT I, 11.07.2026, 44;
3) muuseumiseadus (MuuS) avaldamismärkega RT I, 12.07.2025, 22;
4) ühistranspordiseadus (ÜTS) avaldamismärkega RT I, 18.12.2025, 21.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja punktis 6.4.

Eelnõukohane seadus mõjutab halduskoormust. Täpsem halduskoormuse muutuste kirjeldus on esitatud seletuskirja punktis 6.5.

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Seaduse eesmärk on viia Eesti õigus kooskõlla Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiviga. HÕNTE § 1 lõike 2 punkti 2 kohaselt ei ole eelnõule koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna eelnõuga rakendatakse Euroopa Liidu õigust ning direktiivide eelnõude menetlemisel käsitleti sisuliselt HÕNTE § 1 lõikes 1 nimetatud küsimusi. Direktiivi ülevõtmisega mitteseotud muudatuste kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, kuna need lähtuvad rakenduspraktikas ilmnenud vajadusest ajakohastada ja täpsustada kehtivat regulatsiooni. Muudatused puudutavad valdavalt puude raskusastme tuvastamise ja toetuste menetlemise korraldust ning nende eesmärk on vähendada inimeste halduskoormust ja haldusorganite töökoormust, vältida riigi käsutuses olevate andmete ja dokumentide korduvat küsimist ning võimaldada menetlustes senisest enam tugineda riiklike andmekogude andmetele. Samuti täpsustatakse toetuste saamise tingimusi, et tagada regulatsiooni õigusselgus ja ühetaoline rakendamine. Direktiivi õiguslikuks aluseks on EL-i toimimise lepingu artikli 114 lõige 1, mis võimaldab võtta õigus- ja haldusnormide ühtlustamise meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine. Nimetatud lõige sätestab, et seadusandliku tavamenetluse kohaselt ning pärast konsulteerimist majandus- ja sotsiaalkomiteega võtavad Euroopa Parlament ja nõukogu liikmesriikides nii õigus- kui ka haldusnormide ühtlustamiseks meetmeid, mille eesmärk on siseturu rajamine ja selle toimimine.

Euroopa Liidu puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiiv on osa Euroopa puudega inimeste õiguste strateegia 2021–20304 elluviimise ja tegevuste intensiivistamise kavast. Direktiiv väljendab strateegia eesmärki võimaldada puudega inimestele vaba liikumist Euroopa Liidus, vähendades takistusi, mis tulenevad puude staatuse erinevast tunnustamisest liikmesriikides ning tagades neile teistes liikmesriikides lühiajalisel viibimisel võrdsema juurdepääsu puude alusel pakutavatele soodustustele ja muudele õigustele.

Eelnõu kohaselt vähendatakse puudega inimeste halduskoormust ja haldusorganite töökoormust, lihtsustades puude raskusastme tuvastamise ja toetuste määramise menetlusi, vähendades andmete korduvat küsimist ning koondades Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise SKA-sse. Samuti täpsustatakse täienduskoolitustoetuse ja puudega vanema toetuse maksmise tingimusi.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb viiest paragrahvist.

Eelnõu §-ga 1 muudetakse PISTS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse PISTS § 1 lõiget 1, milles sätestatakse seaduse reguleerimisala. Muudatusega täpsustatakse seaduse reguleerimisala, lisades viite puude raskusastme tuvastamisele, mis on kehtivas seaduses reguleeritud, kuid ei olnud seni reguleerimisala kirjelduses sõnaselgelt kajastatud. Samuti lisatakse reguleerimisalasse Euroopa puudega inimese kaardi saamise tingimused ja kord seoses direktiivi ülevõtmisest tulenevate seadusemuudatustega.

Eelnõu § 1 punktiga 2 muudetakse PISTS § 1 lõiget 2, milles on sätestatud seaduse eesmärk. Muudatusega jäetakse seaduse eesmärgist välja viide õppimise ja töötamise soodustamisele. Seaduse vastuvõtmise järel on oluliselt arenenud vähenenud töövõimega inimeste töötamist toetav süsteem, sealhulgas töövõimetoetuse seaduse alusel rakendatavad meetmed, samuti kaasava hariduse korraldus ja toetavad meetmed. Seetõttu ei ole enam asjakohane käsitada õppimise ja töötamise soodustamist PISTS-i eraldiseisva eesmärgina. Kuigi seaduse alusel makstakse jätkuvalt õppetoetust ja täienduskoolitustoetust, toetavad need samuti seaduse üldeesmärki, milleks on puudega inimeste iseseisva toimetuleku, sotsiaalse kaasatuse ja võrdsete võimaluste edendamine puudest tingitud lisakulude osalise hüvitamise kaudu.

Muudatus ei mõjuta puudega inimeste õigust õppimist või töötamist toetavatele meetmetele, vaid täpsustab seaduse eesmärki ning aitab selgemini eristada SKA ja Eesti Töötukassa vastutusvaldkondi, suurendades seeläbi õigusselgust.

Eelnõu § 1 punktiga 3 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 2 lõige 3.  Kehtiva sätte kohaselt kasutatakse seaduses mõistet „töötamine“ riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) tähenduses. RPKS § 43 lõike 2 kohaselt käsitatakse töötamisena sotsiaalmaksuga maksustatud tulu teenimist töölepingu, teenistuslepingu või võlaõigusliku lepingu alusel või avalikus teenistuses olemise eest, teenuse osutamist ja kauba müümist ettevõtlustulu lihtsustatud maksustamise seaduse tähenduses ning tegutsemist ettevõtjana.

Praktikas on viide teisele seadusele tekitanud toetuste määramisel tõlgendusprobleeme, kuna töötamise vormid on ajas muutunud mitmekesisemaks ning nende seostamine RPKS-i definitsiooniga ei taga piisavat õigusselgust. Seetõttu täpsustatakse käesoleva eelnõuga täienduskoolitustoetust puudutavates sätetes seda, mida käsitatakse töötamisena PISTS-i tähenduses. Sellest tulenevalt ei ole viide RPKS-ile enam vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 4 muudetakse PISTS § 22 lõiget 4, milles on sätestatud lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavad andmed.

Kehtivas seaduses on puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu sätestatud nii seaduses kui ka sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määruses nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu“. Kehtiv regulatsioon dubleerib seaduse ja määruse tasandil puude tuvastamiseks vajalike andmete loetelu. Seetõttu ei ole põhjendatud sätestada samu andmeid eraldi määruses. Otstarbekas on sätestada seaduses puude tuvastamiseks vajalike andmete üldine loetelu ja tunnistada nimetatud määrus kehtetuks. Selline lahendus tagab regulatsiooni paindlikkuse. Puude raskusastme tuvastamise taotlusvormi sisu ja sellel küsitavad andmed võivad ajas muutuda, arvestades taotlejate ja huvigruppide tagasisidet, puude tuvastamiseks vajaliku andmekoosseisu muutumist ning puude tuvastamise praktika arengut. Taotlusvormi üksikküsimuste muutmise või täiendamise korral ei oleks sellisel juhul vaja muuta õigusakti, millega kaasneks täiendav töökoormus ja menetluskulu. Seega võimaldab kavandatav muudatus sätestada seaduse tasandil puude tuvastamiseks vajalike andmete põhimõtted ja üldise loetelu, jättes taotlusvormi täpsema sisu kujundamise paindlikumaks. See võimaldab taotlusvormi ajakohastada vastavalt praktikas ilmnevatele vajadustele, säilitades samal ajal seaduses vajaliku õigusliku aluse puude tuvastamiseks vajalike andmete kogumiseks.

Punktis 1 sätestatakse, et taotlusvormile kantakse taotleja ja vajaduse korral tema seadusjärgse esindaja kontaktandmed. Need on vajalikud ennekõike selleks, et teada saada kellele puude tuvastamist taotletakse, kellega võtta ühendust, kui menetluses tekib küsimusi, ja kuhu saata puude tuvastamise otsus.

Punkti 2 kohaselt peab taotlusest peab selguma kuidas inimese elutingimused toetavad või takistavad tema toimetulekut tervisest tulenevate piirangutega. Näiteks võib liikumispuudega inimese elamine kolmandal korrusel takistada tema igapäevast toimetulekut (poes käimine), kuid kui majas on trepironija või lift, siis kõrgemal korrusel elamine oluliselt inimese toimetulekut ei mõjuta.

Punktiga 3 tuuakse määrusest seadusesse nõue, et taotluse vormile tuleb kanda andmed selle kohta, missugune on inimese terviseseisundist, sealhulgas vaimse tervise seisundist tingitud kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadus ning milles see väljendub. PISTS § 2 lõike 11 punktides 1–3 on puue defineeritud inimese regulaarse kõrvalabi, juhendamise või järelevalve vajaduse kaudu. Seetõttu on oluline, et inimene ise taotlusel toob välja kui suur tema kõrvalabi vajadus on ning milles see väljendub.

Punktiga 4 tuuakse määrusest seadusesse nõue esitada taotluse vormil nende arstide ja spetsialistide üldandmed (ees- ja perekonnanimi ning asutus), kes on inimese terviseseisundiga kursis (teda ravinud või nõustanud või osutanud talle tervishoiu- või sotsiaalteenust) ning millal ta viimase viie aasta jooksul neid spetsialiste või arsti külastas. Praktikas esineb olukordi, kus inimene on visiidil käinud, kuid andmed ei ole mingil põhjusel tervise infosüsteemist (TIS) leitavad. Kui inimene taotlusel nendele visiitidele osundab, saab SKA TIS-is olevaid andmeid võrrelda taotlusel nimetatud visiitidega ning vajadusel paluda tervishoiuteenuse osutajal andmeid TIS-is täiendada. Andmed on olulised, et SKA arsti väljaõppega isikud saaksid kogu asjakohase teabe, mis on neile vajalik, et inimesel puue tuvastada.

Punktiga 5 tuuakse määrusest seadusesse nõue, et inimene peab taotluses kirjeldama, missuguseid abivahendeid ja/või meditsiiniseadmeid ta oma piirangute kompenseerimiseks kasutab ning kuidas need tema igapäevaelu ja hakkamasaamist mõjutavad. Teave on oluline arsti väljaõppega isikule hindamaks, kas abivahend või meditsiiniseade aitab inimesel piirangutega toime tulla või esinevad piirangud selle kasutamisest hoolimata.

Eelnõu § 1 punktiga 5 sõnastatakse ümber PISTS § 23 lõige 2, millega laiendatakse võrreldes kehtiva seadusega SKA õigust puude raskusastme tuvastamise menetluses vaadata isiku nõusolekul lisaks tervise infosüsteemi andmeid esitanud arsti ees- ja perekonnanimele ka arsti eriala, viimase viie aasta visiitide kuupäevad ning tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja tervise infosüsteemi laekumise kuupäeva. Viie aastane periood tuleneb sotsiaalkaitseministri 29. veebruari 2016. aasta määruse nr 18 § 3 lõikest 1, millega sätestatakse SKA-le õigus teha TIS-i päring viimase viie aasta andmekannete kohta. Muudatus on vajalik eelkõige menetluse tõhustamiseks ja kiirendamiseks. Muudatusega ei saa SKA päringut tegev töötaja ligipääsu inimese terviseandmetele, vaid kuupäevadele, millal ta tervishoiuteenuse osutajat külastas, et võrrelda seda informatsiooni inimese taotlusel märgitud andmetega. Kuna SKA taotlust menetlev peaspetsialist ei pääse ligi terviseandmetele, siis tema ei saa hinnata seda, missugused visiidid on arsti väljaõppega isikule vajalikud ekspertarvamuse kujundamiseks. Seega peab ta saama kontrollida kõiki perioodi jooksul tehtud visiite inimese taotlusel esitatud visiitide vastu, hindamaks, kas taotleja arvates asjakohased visiidid on TIS-is nähtavad.

Praktikas esineb sageli olukordi, kus ekspertarst hakkab tegema ekspertiisi, kuid inimese poolt taotluses nimetatud arstivisiite ei ole veel tervise infosüsteemi kantud või on andmekanded puudulikud. Sellisel juhul peavad SKA peaspetsialistid võtma ühendust inimese või tervishoiuteenuse osutajaga, et välja selgitada ekspertiisiks vajalike andmete olemasolu ja vajaduse korral paluda andmeid täiendada. Kui peaspetsialistidel on võimalik enne taotluse ekspertarstile suunamist võrrelda taotluses esitatud teavet tervise infosüsteemis olevate andmetega, väheneb täiendavate päringute vajadus, kiireneb puude raskusastme tuvastamise menetlus ning välditakse olukordi, kus inimene peab puude taotlemisel uuesti arsti vastuvõtule pöörduma või paluma arstil andmeid täiendada. Juhul kui ekspertiisiks vajalike andmete olemasolu kontrollimine on üksnes ekspertarsti pädevuses, kujutab see endast ekspertarsti ressursi ebaotstarbekat kasutamist. Otstarbekam on suunata see ressurss puude raskusastme sisulisele hindamisele ja ekspertiisi kvaliteedi tagamisele.

Tulenevalt eeltoodust on SKA peaspetsialistil vajalik näha lisaks arsti ees- ja perekonnanimele ka järgmisi andmeid:
1) arsti eriala, et eristada, millise erialaarstiga on tegemist;
2) viimase visiidi kuupäev, et aru saada, kas ekspertiisiks vajalikud kanded on sisestatud. See on vajalik selleks, et kontrollida, kas taotluses viidatud arstivisiit on toimunud ja kas selle kohta võib tulla tervise infosüsteemi täiendavaid andmeid;
3) tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja dokumendi tervise infosüsteemi laekumise kuupäev, et hinnata kui hiljutine on inimese kohta tervise infosüsteemi kantud info ning kas ja kui ajakohane see taotluse esitamise hetkel on.

Eelnõu § 1 punktiga 6 muudetakse PISTS § 23 lõike 6 punkti 3. Muudatusega täpsustatakse puude raskusastme tuvastamisel kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse hindamise aluseid. Kehtiva seaduse kohaselt arvestatakse kõikides vanuserühmades kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajadust, mis on suurem inimese eakohasest abivajadusest. Kuna tööealiste inimeste puhul puuduvad objektiivsed võrdlusalused eakohase abivajaduse hindamiseks, täpsustatakse sätet selliselt, et eakohasest suurema kõrvalabi, juhendamise ja järelevalve vajaduse hindamist kohaldatakse üksnes alla 18-aastastele ja vanaduspensioniealistele inimestele.

Muudatus lähtub senisest rakenduspraktikast ja Eesti Puuetega Inimeste Koja tähelepanekutest, mille kohaselt on eakohasuse kriteeriumi kohaldamine tööealistele inimestele tekitanud segadust ja raskendanud puude tuvastamise otsuste mõistmist. Samas on laste ja vanaduspensioniealiste inimeste puhul eakohasuse hindamine põhjendatud ning selleks on välja töötatud juhend, mis annab ekspertarstile juhised eakohasuse arvestamise kohta puude tuvastamise menetluses.

Eelnõu § 1 punktiga 7 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 23 lõige 81, mille kohaselt peab SKA lapse terviseseisundi muutumise kohta info saamisel lapse abivajadust uuesti hindama ja mille järgi on kohustus puudega lapse terviseseisundi muutumisest SKA-d teavitada igal isikul, kellel on selle kohta teave olemas. Kehtiv säte ei ole kooskõlas puude raskusastme tuvastamise menetluse sisuga, sest SKA ei hinda lapse abivajadust, vaid terviseseisundist tulenevate piirangute alusel kujunevat puude raskusastet. Abivajaduse hindamine ning sellele vastavate teenuste ja toetuste määramine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Samuti ei ole põhjendatud kohustus teavitada SKA-d lapse terviseseisundi muutumisest, sest SKA-l puudub seaduslik alus ilma inimese või tema seadusliku esindaja nõusolekuta tervise infosüsteemis olevaid andmeid kontrollida. PISTS § 23 lõike 2 kohaselt on SKA-l juurdepääs tervise infosüsteemi andmetele üksnes inimese nõusolekul, mis antakse üldjuhul puude raskusastme tuvastamise taotluse esitamisel. Seega, isegi kui SKA-le esitatakse teave lapse terviseseisundi muutumise kohta, ei ole ametil seaduslikku alust ilma isiku nõusolekuta tervise infosüsteemi tema andmeid kontrollima minna.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse PISTS § 24 lõikega 31. Muudatuse eesmärk on vähendada inimese ja SKA halduskoormust puude raskusastme tuvastamisel ning vältida olukordi, kus puude raskusastet tuleb lühikese aja jooksul korduvalt tuvastada.

Kehtiva seaduse alusel ei ole SKA-l üldjuhul võimalik puude raskusastet tuvastada pikemaks ajaks kui viis aastat (laste puhul kolm aastat). Seetõttu võib tekkida olukord, kus tuvastatud puude raskusastme kehtivuse lõpp jääb kuni kolm kuud enne tema vanuserühma kuulumise lõppemist – lapse puhul enne tööealiseks saamist ja tööealise puhul enne vanaduspensioniealiseks saamist. Sellisel juhul tuleb inimesel esitada uus taotlus puude raskusastme tuvastamiseks vanuserühma kuulumise lõpuni. Vanuserühma kuulumise lõppemisel tuleb inimesel omakorda esitada uus taotlus puude raskusastme tuvastamiseks järgmises vanuserühmas. Selline korraldus toob inimesele kaasa täiendava asjaajamise.

Näiteks kui lapsele oleks maksimaalse kolmeaastase puude raskusastme kehtivuse tõttu puude raskusaste võimalik tuvastada kuni 1. augustini 2029 ja ta jõuab tööealise ikka 1. oktoobril 2029, lõpeb tuvastatud puude raskusastme kehtivus kaks kuud enne tema tööealiseks saamist. Kehtiva korra kohaselt peaks inimene sellisel juhul esitama uue taotluse puude raskusastme tuvastamiseks kuni tööealiseks saamiseni ja pärast seda veel uue taotluse, et tuvastada puude raskusaste tööealise vanuserühmas. Eelnõu kohaselt võib SKA sellises olukorras tuvastada puude raskusastme juba esimesel korral kuni inimese tööealiseks saamise päevani. Seega jääb ära vajadus esitada lühikese ajavahemiku järel uus taotlus ning teha uuesti läbi puude raskusastme tuvastamise menetlus.

Muudatusega antakse SKA-le võimalus tuvastada puude raskusaste kuni inimese tööealiseks või vanaduspensioniealiseks saamise päevani, kui eksperdiarvamuses või arstiõppe läbinud isiku arvamuses märgitud puude raskusastme kehtivus lõpeb kolm kuud või vähem enne nimetatud päeva. Seega ei ole sellisel juhul inimesel vaja lühikese ajavahemiku järel esitada uut taotlust üksnes seetõttu, et puude raskusastme senine kehtivusaeg lõpeb enne vanuserühma vahetumist.

Muudatus vähendab inimese asjaajamist ja sellega seotud koormust ning aitab vältida puude raskusastme korduvat tuvastamist lühikese ajavahemiku jooksul. Ühtlasi väheneb SKA menetluskoormus, kuna väheneb selliste taotluste arv, mille menetlemine oleks muidu vajalik üksnes vanuserühma vahetumise tõttu. See aitab kasutada ametiasutuse ressursse tõhusamalt ja võib vähendada ka puude raskusastme tuvastamise menetlemisele kuluvat aega.

Eelnõu § 1 punktiga 9 sõnastatakse olulisel määral ümber PISTS § 25. Paragrahvis sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi mõiste ning volitusnormid kaardi vormi, tehnilise kirjelduse, andmekoosseisu, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra ning A-tähe kasutamise tingimuste kehtestamiseks. Kaardi väljastamist, kehtetuks tunnistamist ja kasutamisala käsitlevad sätted koondatakse eelnõuga seadusesse lisatavasse 2¹. peatükki.

Lõikes 1 esitatakse Euroopa puudega inimese kaardi definitsioon. Euroopa puudega inimese kaart on Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud füüsiline või digitaalne dokument, mis tõendab selle omaniku õigust kasutada avaliku sektori asutuste või eraettevõtjate poolt pakutavaid puudest tulenevaid eritingimusi või eeliskohtlemist liikmesriikides, kus sellised õigused on ette nähtud. Euroopa puudega inimese kaart ei loo uusi õigusi ega asenda liikmesriikide puude tuvastamise süsteeme, vaid võimaldab kaardi omanikel liikmesriikides reisides saada samu soodustusi, mida kohaldatakse asjaomases liikmesriigis selle riigi puudega inimestele.

Lõikes 2 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise ja digitaalse vormi, tehnilise kirjelduse, kaardile kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise korra.

Volitusnormi täiendamisel lähtutakse direktiivi I lisas sätestatud Euroopa puudega inimese kaardi kohustuslikest vormi- ja kujundusnõuetest, mille eesmärk on tagada kogu Euroopa Liidus ühtse, turvalise ja kergesti äratuntava kaardi kasutamine. Muu hulgas nähakse ette, et kaardi füüsiline versioon sisaldab ruutkoodi ja muid turvaelemente, mis võimaldavad ennetada pettusi ning kontrollida kaardi ehtsust. Täpsemad tehnilised nõuded kehtestatakse Euroopa Komisjoni delegeeritud õigusaktidega.

Volitusnorm võimaldab võtta riigisiseselt üle Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded ning kehtestada Euroopa puudega inimese kaardi tehnilised ja sisulised tingimused. Nimetatud nõuded kavandatakse kehtestada sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määruses nr 43 „Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“, mida muudetakse Euroopa puudega inimese kaardi regulatsiooni rakendamiseks.

Volitusnorm hõlmab ka digitaalse kaardi suhtes kohaldatavaid nõudeid, sealhulgas andmekaitse, turvalisuse ja koostalitlusvõime tagamist kooskõlas direktiivi ning isikuandmete kaitse üldmääruse põhimõtetega. Samuti sätestatakse volitusnormi alusel Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise täpsem kord.

Euroopa puudega inimese kaardile kantakse isikuandmed, mistõttu kujutab kaardi väljastamine, haldamine ja kasutamise kontrollimine endast isikuandmete töötlemist. Isikuandmete töötlemise õiguslik alus tuleneb käesoleva seaduse §-st 142, milles sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi menetluses töödeldavad isikuandmed, nende töötlemise eesmärk ning Sotsiaalkindlustusameti õigus teha menetluseks vajalikke päringuid ja kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogust saadud näokujutist või fotot kaardile kandmiseks. Samuti reguleerib § 142 isikuandmete edastamist kaardi väljastamise, kehtetuks tunnistamise, kasutamise õiguspärasuse kontrollimise ning väärkasutuse tuvastamise eesmärgil. Käesolevas lõikes sisalduv volitusnorm ei loo iseseisvat isikuandmete töötlemise alust, vaid võimaldab kehtestada kaardi vormi, tehnilise kirjelduse, kaardile kantavate andmete loetelu ning väljastamise ja kehtetuks tunnistamise menetlusliku korra seaduses sätestatud raamides.

Lõikes 3 sätestatakse, et A-täht kantakse Euroopa puudega inimese kaardile sellise isiku puhul, kes on suurema toetusvajadusega või vajab saatjat. Säte sisaldab volitusnormi, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega täpsemad tingimused A-tähe kandmiseks Euroopa puudega inimese kaardile. Eestis on kavandatud siduda kaardile A-tähe kandmine olemasoleva puude tuvastamise süsteemiga, et vältida täiendava hindamismenetluse loomist. See võimaldab kasutada juba puude raskusastme ja liigi tuvastamisel kogutud teavet ning vähendab nii inimeste kui ka haldusorganite halduskoormust. A-tähe määramise täpsed alused sätestatakse ministri määruses.

Eelnõu § 1 punktiga 10 muudetakse PISTS § 7 lõiget 1, jättes sättest välja tekstiosa „, välja arvatud ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavateks tegevusteks“. Muudatuse eesmärk on viia sätte sõnastus kooskõlla toetuse tegeliku eesmärgi ja rakenduspraktikaga. Puudega inimese toetuse eesmärk on hüvitada puudest tingitud lisakulutusi, kuid SKA ei kontrolli, milliste konkreetsete kulude katmiseks toetust kasutatakse. Toetuse saaja otsustab ise, kuidas kasutada toetust oma puudest tulenevate vajaduste katmiseks.

Kehtivas sättes sisalduv viide ravikindlustuse ja riigieelarve muudest vahenditest finantseeritavatele tegevustele võib jätta eksliku mulje, nagu kontrollitaks toetuse kasutamist konkreetsete kulude või teenuste lõikes. Praktikas sellist kontrolli ei tehta ning selleks puudub ka õiguslik ja sisuline vajadus. Puudest tulenevad lisavajadused on inimestel erinevad ning toetuse paindlik kasutamine võimaldab inimesel katta just neid kulusid, mis tema igapäevast toimetulekut kõige enam mõjutavad.

Muudatus on selgitava iseloomuga ega muuda puudega inimese toetuse eesmärki, maksmise aluseid ega toetuse saaja õigusi.

Eelnõu § 1 punktiga 11 muudetakse PISTS § 9, täpsustades puudega vanema toetuse saamise tingimusi. Kehtiv säte on üldsõnaline, mistõttu võib toetuse saamise tingimuste tõlgendamine tekitada ebaselgust. Muudatuse eesmärk on määratleda toetuse saajate sihtrühm senisest täpsemalt ning luua toetuse saamise aluste kontrollimiseks selged ja objektiivselt tuvastatavad kriteeriumid, mis ühtlasi võimaldaks SKA menetlejal lihtsalt toetuse saamise aluseid kontrollida.

Lõikes 1 sätestatakse puudega vanema toetuse saajate sihtrühm. Punktides 1–3 määratletakse täpsemalt juhtumid, mille korral käsitatakse puudega vanemat üksinda last kasvatava vanemana. Punktides 4 ja 5 säilitatakse kehtivas õiguses juba ette nähtud toetuse saajate grupid, milleks on üks puudega vanematest ja puudega hoolduspere vanem või eestkostja. Kehtivas seaduses kasutatakse üldmõistet „last üksi kasvatav puudega vanem“, kuid ei ole sätestatud, millistel juhtudel see tingimus on täidetud. Eelnõus asendatakse üldmõiste konkreetsete alustega. Seega muutuvad toetuse saamise alused selgemaks ja kontrollitavaks registriandmete põhjal. Kui varem oli sotsiaalministri 16. jaanuari 2002. a määruse nr 16 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu“ alusel võimalik lapse üksi kasvatamist tõendada toetuse taotleja omakäelise kinnitusega, siis muudatuse kohaselt see enam võimalik ei ole.

Punkti 1 kohaselt makstakse toetust puudega vanemale selle lapse eest, kelle rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisuandmetes puuduvad teise vanema andmed, kelle teine vanem on surnud või seaduses sätestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks. Nendel juhtudel kontrollib SKA toetuse määramiseks vajalikke andmeid andmevahetuse kaudu ning vanem ei pea esitama täiendavaid tõendeid. Eelnõu § 1 punkti 19 kohaselt on Politsei- ja Piirivalveametil kohustus edastada SKA-le andmed tagaotsitavaks või teadmata kadunuks tunnistatud inimese kohta. Andmevahetus Politsei- ja Piirivalveameti ning SKA vahel juba toimub, sest Politsei ja Piirivalveametil on sarnane teavitamiskohustus perehüvitiste seaduse § 11 kohaselt. Seetõttu ei teki Politsei- ja Piirivalveametile täiendavat kohustust ega IT-arendusvajadust.
Punkti 2 kohaselt makstakse toetust puudega vanemale selle lapse eest, kelle suhtes tal on hooldusõigus ning teisel vanemal hooldusõigust ei ole või ta ei saa seda teostada. Vanemal ei ole hooldusõigust PKS § 117 lg 2, § 137 lg 1 ja § 138 sätestatud juhtudel, hooldusõigus võib olla kohtu poolt täielikult ära võetud (PKS § 134 lg 1 ja § 135 lg 2) või peatatud (PKS § 140 lg-d 1 ja 3, § 156 lg 1. Seega on puudega vanemal õigus toetusele juhul, kui teine vanem on lapse suhtes hooldusõigusest täielikult ilma jäetud ning tal puuduvad nii isiku- kui ka varahooldusõigus. Tegemist on eelkõige olukordadega, kus vanemad elavad lahus ja last kasvatab üksnes üks vanem. Toetust ei maksta juhul, kui teisel vanemal on hooldusõigus säilinud kas täielikult või osaliselt, sealhulgas juhul, kui ühele vanemale on perekonnaseaduse § 119 alusel antud otsustusõigus üksnes konkreetses küsimuses või lapse suhtes on seatud osaline eestkoste või erieestkoste. Samuti lõpeb õigus toetusele juhul, kui teise vanema hooldusõigus taastatakse perekonnaseaduse § 1231 tähenduses.

Punktis 3 sätestatakse, et toetust makstakse puudega vanemale selle lapse eest, kelle eest riik maksab elatisabi. Perehüvitiste seaduse kohaselt on elatisabi perehüvitis, mille eesmärk on tagada lapse ülalpidamine olukorras, kus ülalpidamiskohustuslane ei täida oma kohustust kohtumenetluse, täitemenetluse või pankrotimenetluse ajal. Elatisabi saajate lisamine puudega vanema toetuse saajate hulka võimaldab saada toetust ka puudega vanematel, kes tegelikult kasvatavad last üksinda, kuid ei pruugi vastata punktis 1 või 2 sätestatud tingimustele. Sellega välditakse olukorda, kus toetuse saamise tingimuste täpsustamise tõttu jääks osa üksinda last kasvatavaid puudega vanemaid toetusest ilma.

Punktis 4 sätestatakse, et toetust makstakse ühele puudega vanematest. Tegemist on kehtivas seaduses juba sisalduva põhimõttega, mille kohaselt juhul, kui mõlemad last kasvatavad vanemad on puudega, makstakse toetust ühele puudega vanematest.

Punktis 5 sätestatakse, et toetust makstakse puudega hoolduspere puudega vanemale või puudega eestkostjale. Tegemist on kehtivas seaduses juba sisalduva regulatsiooniga, mille kohaselt on hoolduspere puudega vanemal või puudega eestkostjal õigus saada puudega vanema toetust tema hooldada oleva lapse eest.

Lõike 2 kohaselt säilib puudega vanema toetuse suurus ja põhimõte, et toetust makstakse kuni lapse 16-aastaseks saamiseni ning lapse edasiõppimise korral kuni 19-aastaseks saamiseni. Toetuse maksmist jätkatakse põhikoolis, gümnaasiumis, kutseõppeasutuse või rakenduskõrgkooli kutseõppe tasemeõppes õppiva või Haridus- ja Teadusministeeriumi hallatava riigiasutuse statsionaarse õppega täienduskoolituse kursuse nimekirja arvatud keskhariduseta lapse kasvatamisel. Kui laps saab 19-aastaseks, jätkatakse toetuse maksmist jooksva õppeaasta lõpuni või kuni lapse vastavast õppeasutuse või täienduskoolituse kursuse nimekirjast väljaarvamiseni või kursuse lõppemiseni. Selles osas toetuse maksmise tingimusi sisuliselt ei muudeta.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse PISTS § 12, millega täpsustatakse täienduskoolitustoetuse saamise tingimusi. Kehtivas seaduses ei ole töötamise vormid ega toetuse saamise täpsemad tingimused reguleeritud. Muudatuse eesmärk on määratleda selgemalt toetuse saajate ring, toetuse maksmise tingimused ja toetuse kasutamise eesmärk. Sellega luuakse suurem õigusselgus nii taotlejale kui ka toetuse menetlejale ning võimaldatakse toetuse saamise aluseid kontrollida objektiivsete andmete põhjal.

Lõikes 1 sätestatakse kellele täienduskoolitustoetust makstakse ja mis on toetuse eesmärk. Sisulist muudatust toetuse saaja ja eesmärgi osas võrreldes kehtiva õigusega ei tehta.

Lõikes 2 määratletakse täpsemalt täienduskoolitustoetuse saajate ring. Kui kehtivas seaduses on toetuse saajana nimetatud töötav puudega inimene, siis muudatusega täpsustatakse, milliseid töötamise vorme selle all mõistetakse. Täienduskoolitustoetusele on õigus puudega inimesel, kes töötab töölepingu või osutab teenust töövõtu-, käsundus- või muu teenuse osutamiseks sõlmitud võlaõigusliku lepingu alusel, on avaliku teenistuse seaduse § 2 lõike 3 punktides 1–8 või 11 nimetatud isik või kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu palgaline esimees või aseesimees või valla- või linnavalitsuse palgaline liige, sealhulgas vallavanem või linnapea, kuulub juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganisse või on registreeritud füüsilisest isikust ettevõtjana.

Lõikes 3 säilitatakse kehtiv toetuse ülemmäär, mille kohaselt hüvitatakse täienduskoolituse tegelikud kulud kuni 613,68 euro ulatuses kolme kalendriaasta jooksul toetuse esmakordsest määramisest arvates. Sisulist muudatust võrreldes kehtiva õigusega ei tehta.

Lõikes 4 täpsustatakse, et taotleja peab vastama lõikes 2 sätestatud tingimusele nii koolituse läbimise kui ka toetuse taotlemise ajal. Sellega sätestatakse seaduse tasandil nõue, mida kehtivas praktikas toetuse eesmärgist tulenevalt juba arvestatakse. Taotleja võib koolituse läbimise ja taotluse esitamise vahelisel ajal töökohta vahetada, kuid peab olema jätkuvalt hõivatud mõnes lõikes 2 nimetatud töötamise vormis.

Lõikes 5 sätestatakse esmakordselt toetuse taotlemise tähtaeg, mille kohaselt tuleb taotlus esitada kuue kuu jooksul pärast täienduskoolituse läbimist. Muudatuse eesmärk on tagada õigusselgus ja vältida olukorda, kus toetust taotletakse põhjendamatult pika aja möödumisel koolituse läbimisest.

Lõikes 6 sätestatakse nõue, et täienduskoolitus peab olema läbitud koolitusasutuses, mis vastab täiskasvanute koolituse seaduse 2. peatükis sätestatud nõuetele. Sellega kehtestatakse seaduse tasandil koolituse kvaliteedinõue ja tagatakse, et toetust kasutatakse nõuetekohase täienduskoolituse läbimiseks.

Lõikes 7 sätestatakse võimalus maksta toetuse saaja soovil toetus otse koolitusteenust osutanud asutusele. Kehtivas praktikas kasutatakse seda võimalust juhul, kui inimesel puudub võimalus koolituskulu esmalt ise kanda. Muudatus annab sellele võimalusele selge õigusliku aluse seaduses.

Eelnõu § 1 punktiga 13 täiendatakse seadust 21. peatükiga, milles sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi kasutamisala, kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise tingimused ja kord, kaardiga seotud isikuandmete töötlemise alused, valideerimisrakenduse kasutamise tingimused ning kaardi alusel pakutavate eriõigustega seotud nõuded.

Paragrahvis 141 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi kasutamisala.

Lõikes 1 sätestatakse, et Euroopa puudega inimese kaardi väljastab ja tunnistab kehtetuks SKA. Sellega täidetakse direktiivist tulenevat kohustust määrata Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks pädev asutus.

SKA määramine pädevaks asutuseks on põhjendatud, sest SKA tuvastab puude raskusastme ja väljastab kehtiva õiguse alusel ka riigisisese puudega inimese kaardi. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise sidumine puude raskusastme tuvastamise menetlusega võimaldab kasutada olemasolevaid menetlusi, infosüsteeme ja kompetentsi ning tagab inimesele lihtsa ja arusaadava asjaajamise.

Lisaks võimaldab see tagada Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise ühtse korralduse ning vähendab nii halduskoormust kui ka dubleerivate menetluste loomise vajadust. Eelnõu ettevalmistamisel tehtud teenusedisaini käigus leiti samuti, et kaardi väljastamine SKA kaudu toetab kasutajale sujuvat ja loogilist teenuseteekonda, kuna kaart on otseselt seotud puude raskusastme tuvastamisega.

Lõikes 2 sätestatakse, et SKA väljastab Euroopa puudega inimese kaardi nii digitaalsel kui ka füüsilisel kujul. Euroopa puudega inimese digikaart luuakse puude raskusastme tuvastamisel automaatselt ning selle saamiseks ei pea inimene eraldi taotlust esitama. Füüsiline kaart väljastatakse inimese taotluse alusel. Seejuures on kavas lahendada taotlemine tehniliselt võimalikult lihtsalt, näiteks võimaldades inimesel märkida taotluses füüsilise kaardi soovi. Seega on tal võimalik valida, kas kasutada digikaarti, füüsilist kaarti või mõlemat.

Sellega võetakse üle direktiivist tulenev nõue tagada, et Euroopa puudega inimese kaart on kättesaadav nii füüsilisel kui ka digitaalsel kujul ning et inimesel on võimalus valida talle sobiv lahendus. Samuti nähakse ette, et kaardi väljastamine on inimesele tasuta. Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse kooskõlas riigisisese menetluse ja korraldusega ning selle aluseks on tuvastatud puude raskusaste.

Kaardi füüsiline versioon vastab direktiivis sätestatud ühtsele standardile ja sisaldab turvaelemente, mille eesmärk on ennetada pettust ja võimaldada kaardi ehtsuse kontrollimist. Digiversioon ei sisalda rohkem isikuandmeid kui füüsiline kaart ning selles sisalduvad andmed on kaitstud asjakohaste tehniliste ja korralduslike meetmetega, tagades andmete turvalisuse, tervikluse ja konfidentsiaalsuse. SKA on kaardi väljastamisel isikuandmete vastutav töötleja.

Võrreldes kehtiva õigusega ei nähta enam ette puudega inimese kaardi ja pensionikaardi ühiskaarti. Praktikas ei ole see osutunud otstarbekaks, kuna pensionikaarti väljastatakse ka eraldiseisvana ja kaartide kehtivusajad erinevad. Analüüs näitab, et inimesed taotlevad sageli lisaks ühiskaardile ka eraldi pensionikaardi, mistõttu on kasutuses paralleelselt mitu kaarti.

Lõikes 3 sätestatakse, et Euroopa puudega inimese füüsilise kaardi väljastamisega seotud haldusülesande täitmise võib SKA halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle anda.

Muudatuse eesmärk on võimaldada SKA-l füüsilise kaardi tootmise ja väljastamise teenus sisse osta, selle asemel et korraldada kaartide trükkimine, personaliseerimine ja väljastamine ise. Tegemist on tavapärase praktikaga, mida kasutatakse ka teiste riiklike kaartide, näiteks isikutunnistuse ja juhiloa väljastamisel. Säte annab paindlikkuse korraldada kaardi väljastamine kulutõhusalt ja olemasolevat turu kompetentsi kasutades, jättes kaardi väljastamise, asendamise ja kehtetuks tunnistamise otsustamise pädevuse SKA-le.

Lõikes 4 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi maksimaalne kehtivusaeg. Kaart väljastatakse puude raskusastme kehtivuse lõpuni, arvestades seejuures, et laste puhul ei ületa kaardi kehtivus viit aastat ning täisealiste puhul kümmet aastat.

Tavapäraselt tuvastatakse laste puude raskusaste kuni kolmeks aastaks ning tööealistel ja vanaduspensioniealistel kuni viieks aastaks. Samas on kõigis vanuserühmades teatud juhtudel võimalik tuvastada puude raskusaste pikemaks perioodiks. Näiteks võib muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral tuvastada puude raskusastme lastel kuni 18-aastaseks saamiseni (alates 01.02.2027) ja vanaduspensioniealistel tähtajatult. Samuti võib tööealistel, kellel on tuvastatud puuduv töövõime kuni vanaduspensionieani, olla puude raskusaste tuvastatud kuni vanaduspensionieani.

Sellistel juhtudel ei ole põhjendatud väljastada kaarti kogu puude raskusastme kehtivuse ajaks, vaid kaart väljastatakse lühemaks perioodiks. Erinevalt senisest riigisisesest puudega inimese kaardist, mis on väljastatud puude raskusastme kehtivusega samaks ajaks ja kaardil puudub foto, on Euroopa puudega inimese kaardil isiku tuvastamist võimaldav foto. Seetõttu on vajalik kaardi perioodiline uuendamine, et tagada foto ajakohasus. Sellest tulenevalt on kaardi maksimaalne kehtivusaeg piiratud – lastel kuni viis ja täisealistel kuni kümme aastat ka juhul, kui puude raskusaste kehtib sellest pikema aja.

Sama kehtivusloogikat kohaldatakse ka kolmandate riikide kodanikele. Sellega jätkatakse Euroopa puudega inimese kaardi puhul senist praktikat, mille kohaselt tuvastatakse puude raskusaste ekspertarsti otsusega kindlaks perioodiks, ja riigisisene puudega inimese kaart väljastatakse samaks perioodiks. Puudega inimese toetust makstakse elamisloa kehtivuse ajal.

Säte võtab üle direktiivi nõude, mille kohaselt määrab Euroopa puudega inimese kaardi väljastav liikmesriik kaardi kehtivusaja, tagab kaardi võimalikult pika kehtivusaja, arvestades puude raskusastet või muid õigusi tõendavate dokumentide kehtivust, ning näeb ette sama regulatsiooni kohaldamise ka kolmandate riikide kodanikele.

Lõikes 5 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks tunnistamise alused. Kaart tunnistatakse kehtetuks, kui selle väljastamise alus on ära langenud, kaart või selle andmed on võltsitud või ebaõiged, kaart on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selle andmed loetamatuks, kaart ei ole terviklik või on rikutud, kaart on kadunud või hävinud, kaardi kasutaja on surnud või surnuks tunnistatud või kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik. Kaart või selle andmed on võltsitud näiteks juhul, kui väljastatud kaarti või sellele kantud andmeid on pärast kaardi väljastamist omavoliliselt muudetud.

Kehtetuks tunnistamise aluste seaduses sätestamise eesmärk on tagada, et kaardiga seotud õigusi tõendaks üksnes kehtiv ja õiguspäraselt kasutatav kaart.

Lõikes 6 sätestatakse SKA teavitamiskohustus juhul, kui Euroopa puudega inimese kaart tunnistatakse kehtetuks kaardi väljastamise aluse äralangemise, võltsitud või ebaõigete andmete või kaardi õigustamata isiku poolt kasutamise tõttu. Sellistel juhtudel teavitab SKA kaardi omanikku kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta. Teavitamise eesmärk on tagada, et inimene saab teada tema kaardi kehtivust ja sellega seotud õiguste kasutamist mõjutavast otsusest. Teistel juhtudel ei ole teavitamine vajalik, sest inimene on kaardi osas ise SKA poole pöördunud.

Lõikes 7 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi taotleja, omaja ja nende seadusliku esindaja ning kaardi alusel õigusi võimaldava isiku või asutuse kohustus teavitada Sotsiaalkindlustusametit viivitamata neile teadaolevatest asjaoludest, mis toovad kaasa või võivad kaasa tuua kaardi kehtetuks tunnistamise või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamise vajaduse. Teavitamiskohustuse eesmärk on tagada, et Sotsiaalkindlustusamet saaks õigeaegselt teabe kaardi võimalikust väärkasutusest või muudest kaardi kehtivust mõjutavatest asjaoludest ning saaks vajaduse korral otsustada kaardi kehtetuks tunnistamise või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamise.

Lõikes 8 antakse Sotsiaalkindlustusametile õigus saada isikutelt ja asutustelt andmeid ja dokumente, mis on vajalikud Euroopa puudega inimese kaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks. Säte loob õigusliku aluse vajalike asjaolude väljaselgitamiseks olukorras, kus Sotsiaalkindlustusametile on teatavaks saanud kaardi võimalik väärkasutus või muu selle kehtivust mõjutav asjaolu. Andmete saamine on seotud konkreetse seadusest tuleneva ülesande täitmisega ning andmeid võib töödelda üksnes selle eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses. Sama põhimõte on seletuskirjas ette nähtud ka Euroopa puudega inimese parkimiskaardi puhul.

Lõikes 9 sätestatakse Sotsiaalkindlustusameti kohustus teavitada teise liikmesriigi pädevat asutust, kui selle liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik või kaarti on kasutatud selleks mitte lubatud viisil. Sotsiaalkindlustusamet ise teise liikmesriigi väljastatud kaarti kehtetuks ei tunnista, mistõttu tuleb väärkasutuse kohta teave edastada kaardi väljastanud liikmesriigi pädevale asutusele, kes saab võtta kasutusele oma õiguse kohased meetmed. Säte tagab vajaliku liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse kaardi väärkasutuse korral. Samasisuline teabevahetuse põhimõte on seletuskirjas ette nähtud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi puhul.

Lõikes 10 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaartidega seotud teabevahetuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsema korra. Volitusnorm võimaldab reguleerida täpsemalt väärkasutuse juhtumite käsitlemise ja liikmesriikidevahelise teabevahetuse praktilisi küsimusi. Samasisuline volitusnorm on ette nähtud Euroopa puudega inimese parkimiskaardi regulatsioonis.

Lõikes 11 sätestatakse, et teise Euroopa Liidu liikmesriigi pädeva asutuse väljastatud Euroopa puudega inimese kaart kehtib Eestis lühiajaliselt viibiva Euroopa Liidu kodaniku või kolmanda riigi kodaniku suhtes. Kaart kehtib ka sellisele kolmanda riigi kodanikule, kes elab seaduslikult mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis ja kellele selle liikmesriigi pädev asutus on väljastanud Euroopa puudega inimese kaardi. Lisaks nähakse ette, et liidu liikuvusprogrammis osaleva inimese puhul kehtib nimetatud kaart kogu programmis osalemise aja vältel, sealhulgas juhul, kui programmi kestus ületab lühiajalise viibimise aja.

Euroopa Liidu kodanikuks kõnealuse sätte tähenduses on Euroopa Liidu liikmesriigi kodanik.

Lühiajalise viibimise all peetakse silmas kuni kolmekuulist viibimist Eestis. Lühiajaline viibimine on Eesti õigusruumis defineeritud Euroopa Liidu kodaniku seaduse §-s 7, mille järgi on Euroopa Liidu kodanikul õigus Eestis viibida kehtiva reisidokumendi või isikutunnistuse alusel. Kui inimene viibib Eestis üle kolme kuu, on tal Euroopa Liidu kodaniku seaduse alusel kohustus registreerida oma elukoht rahvastikuregistri seaduses sätestatud korras.

Liidu liikuvusprogrammis osaleva isiku puhul kehtib Euroopa puudega inimese kaart kogu programmis osalemise aja vältel, sealhulgas juhul, kui programmi kestus ületab lühiajalise viibimise aja. Selline regulatsioon on vajalik, et tagada puudega inimestele liidu sees liikumise ja osalemise võimaluste tegelik kasutamine ning vältida olukorda, kus kaardi kehtivus katkeks üksnes viibimise kestuse tõttu.

Liidu liikuvusprogrammid hõlmavad programme, mille eesmärk on toetada inimeste liikumist teise liikmesriiki kindlaksmääratud ajaks hariduse, koolituse, kutsealase, ühiskondliku või kultuurilise tegevuse eesmärgil, näiteks Euroopa solidaarsuskorpuse programm või programm „Erasmus+“.

Lõikes 12 määratletakse Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisala. Sätte kohaselt laieneb kaardi kehtivus puudega inimestele, nende saatjatele või abistajatele või abistavatele loomadele pakutavatele eritingimustele või eeliskohtlemisele, mida avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad võimaldavad erinevate teenuste, tegevuste ja rajatiste kasutamisel.

Eritingimused ja eeliskohtlemine on direktiivis kasutatud koondmõistena ning nende vahel ei ole ette nähtud ranget sisulist piiri. Eritingimusena võib käsitada eelkõige teenuse, tegevuse või rajatise kasutamiseks puudega inimese vajadustest lähtuvat kohandatud tingimust või tuge, näiteks ligipääsetavat istekohta, isiklikku abi, abivahendi kasutamise võimalust või abilooma lubamist. Eeliskohtlemisena võib käsitada eelkõige soodsamat või eelisjärjekorras kohtlemist, näiteks tasuta või soodushinnaga sissepääsu, eelisjuurdepääsu või eelisistekohta. Mõlemal juhul on tegemist puudega inimesele või temaga seotud saatjale, abistajale või abiloomale võimaldatava soodsama või tema vajadusi arvestava tingimuse või kohtlemisega.

Punktis 1 nimetatud teenused Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 57 tähenduses vastavad Euroopa Liidu toimimise lepingus5 sätestatud teenuste mõistele. Tegu on teenustega, mida osutatakse tavaliselt tasu eest ja mis ei kuulu kaupade, kapitali ega isikute vaba liikumise sätte alla. See hõlmab näiteks turismiteenuseid (hotellid, majutus), kultuuriteenuseid (muuseumid), meelelahutusteenuseid (kontserdid, festivalid) ning spordi- ja vabaajateenuseid. Praktikas tähendab see seda, et kui näiteks mõne kontserdi korraldaja võimaldab puudega inimestele odavamat piletihinda, on tal kohustus pakkuda seda kõikidele Euroopa puudega inimese kaardi omanikele.

Punktis 2 nimetatud reisijateveoteenuste all on silmas peetud kõiki teenuseid, mille eesmärk on vedada inimesi ühest kohast teise. See hõlmab nii avaliku kui ka erasektori pakutavaid transporditeenuseid ja kõiki transpordiliike. See tähendab, et kui mõni reisijateveoteenuse osutaja pakub puudega inimestele mingeid eeliseid (nt tasuta või soodsam pilet), tuleb neid anda ka teise liikmesriigi Euroopa puudega inimese kaardi omanikule.

Punktis 3 nimetatud muudes avalikkusele suunatud tegevustes osalemine või rajatiste kasutamine, sealhulgas ka juhul, kui seda võimaldatakse tasuta, hõlmab kõiki muid olukordi, mis ei mahutu punktides 1 ja 2 nimetatud teenuste alla. Praktikas võivad siia alla kuuluda näiteks avalike ruumide või rajatiste (nt spetsiaalselt kohandatud rannaalad) eritingimused (nt ligipääs ratastooliga, reserveeritud kohad, eraldi sissepääs), kui neid tingimusi võimaldatakse Euroopa puudega inimese kaardi alusel.

Kui punktides 1–3 nimetatud teenuste, tegevuste või rajatiste kasutamisel pakutakse eritingimusi või eeliskohtlemist Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale või abistajale või tema abistavale loomale, tuleb samu eritingimusi või eeliskohtlemist võimaldada ka teiste liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese kaardi omanike saatjatele või abistajale või abistavatele loomadele. Direktiiv lähtub põhimõttest, et puudega inimesel peab olema võimalik kasutada talle ette nähtud õigusi ja hüvesid, sealhulgas juhul, kui see eeldab saatja või abistava looma kaasamist. Seetõttu hõlmab kaardi vastastikune tunnustamine ka neid isikuga vahetult seotud toetavaid elemente. Praktikas tähendab see seda, et kui liikmesriigis on ette nähtud näiteks saatja või abistaja tasuta või soodustingimustel osalemine, eraldi ligipääs või abistava looma viibimine teenuse osutamise kohas, tuleb samaväärne kohtlemine tagada ka teise liikmesriigi väljastatud kaardi omaniku puhul.

Lõikes 14 sätestatakse, et kui eritingimus või eeliskohtlemine laieneb puudega inimese saatjale, abistajale või abistavale loomale, tuleb seda samadel tingimustel võimaldada ka teise liikmesriigi väljastatud kaardi omaniku saatjale, abistajale või abistavale loomale.

Lõikes 15 sätestatakse valdkonnad, millele Euroopa puudega inimese kaardiga seotud õigused ei laiene. Direktiivi kohaldamisalast on välja jäetud Euroopa Liidu õigusaktide kohaldamisalasse kuuluvad sotsiaalkindlustushüvitised, sotsiaalkindlustuse, sotsiaalkaitse ja tööhõive valdkonna rahalised ja mitterahalised hüvitised, sotsiaalabi, puudega inimeste pikaajaliseks kaasamiseks, habilitatsiooniks või rehabilitatsiooniks mõeldud teenused ning teenused ja soodustused, mille saamine sõltub individuaalse vajaduse hindamisest või lisatingimuste täitmisest. Selliste õiguste võimaldamine eeldab üldjuhul inimese olukorra individuaalset hindamist või kuulumist konkreetse liikmesriigi sotsiaalkaitsesüsteemi ning nende eesmärk ei ole tagada lühiajaliselt teises liikmesriigis viibivate inimeste võrdset kohtlemist. Seetõttu ei kuulu need direktiivi ega Euroopa puudega inimese kaardi kohaldamisalasse.

Paragrahvis 142 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise menetluses isikuandmete töötlemine.

Lõikes 1 sätestatakse SKA õigus töödelda Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks vajalikke isikuandmeid. Tegemist on isikuandmete töötlemise üldise õigusliku alusega Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise menetluses.

SKA töötleb juba kehtiva õiguse alusel puude raskusastme tuvastamise ja riigisisese puudega inimese kaardi väljastamisega seotud isikuandmeid. Kuna Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise aluseks on samuti tuvastatud puude raskusaste, jätkatakse sisuliselt sama andmetöötlust Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise eesmärgil. Muudatus ei loo uut ulatuslikku andmetöötlust, vaid annab selge õigusliku aluse direktiivist tulenevate ülesannete täitmiseks.

Lõikes 2 sätestatakse SKA õigus teha päring isikut tõendavate dokumentide andmekogusse ja saada sealt kaardi taotleja isikut tõendava dokumendi näokujutis või foto, kui see on vajalik Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus inimene peab Euroopa puudega inimese kaardi taotlemisel esitama eraldi foto, kuigi riigil on ajakohane foto juba olemas. See vähendab inimeste halduskoormust ning võimaldab korraldada Euroopa puudega inimese kaardi väljastamist tõhusamalt. Tegu on ühekordse päringuga, mis on vajalik üksnes kaardi väljastamiseks, fotot või näokujutist ei säilitata.

Tegemist ei ole Eesti õiguses uudse lahendusega. Riik kasutab isikut tõendavate dokumentide andmekogus olemasolevaid fotosid ka teiste isikustatud dokumentide, näiteks juhilubade väljastamisel. Euroopa puudega inimese kaardi puhul kasutatakse näokujutist üksnes isiku tuvastamiseks ja kaardile kandmiseks vajalikus ulatuses, mis võimaldab vältida dubleerivat andmekogumist ning kasutada juba riigi käsutuses olevaid ajakohaseid andmeid. Muudatus järgib andmete minimaalsuse ja eesmärgipärase töötlemise põhimõtet, kuna uusi fotoandmeid ei koguta, vaid olemasolevaid andmeid kasutatakse üksnes ulatuses, mis on vajalik kaardi väljastamiseks.

Juhul kui alla 15-aastasel inimesel ei ole isikut tõendavat dokumenti ja seetõttu pole võimalik andmeid pärida isikut tõendavate dokumentide andmekogust, on lapsevanemal võimalik foto SKA iseteenindusse üles laadida.

Lõikes 3 piiratakse lõike 2 alusel saadud näokujutise või foto kasutamise eesmärki. Näokujutist või fotot võib kasutada üksnes Euroopa puudega inimese kaardi väljastamiseks ja kaardile kandmiseks. Muul eesmärgil kasutamine ei ole lubatud. Sätte eesmärk on tagada isikuandmete eesmärgipärane töötlemine.

Lõikes 4 sätestatakse juhtumid, millal võib Euroopa puudega inimese kaardi menetluses kogutud isikuandmeid edastada kolmandale isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele. Andmete edastamine on lubatud üksnes juhul, kui see on vajalik kaardi väljastamise või kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks, kaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks või kaardi väärkasutuse või süstemaatilise väärkasutamise tuvastamiseks või selle kohta teabe edastamiseks. Säte loob õigusliku aluse koostööks teiste haldusorganite, korrakaitseorganite ja vajaduse korral teiste liikmesriikide pädevate asutustega. Koostöö ja andmevahetus võimaldab tuvastada kaardi väärkasutuse juhtumeid ning edastada nende kohta vajalikku teavet, sealhulgas juhul, kui tegemist on süstemaatilise väärkasutamisega.

Paragrahvis 143 sätestatakse Euroopa puudega inimese kaardi valideerimisrakenduse kasutamine. Paragrahviga luuakse õiguslik alus Euroopa puudega inimese kaardi autentsuse ja kehtivuse kontrollimiseks valideerimisrakenduse abil ning sätestatakse rakenduse kasutamisega seotud isikuandmete töötlemise tingimused ja juurdepääsu korraldus.

Lõikes 1 sätestatakse, et isik või asutus, kes võimaldab Euroopa puudega inimese kaardi alusel eritingimust, soodustust, eeliskohtlemist, teenust või muud õigust, võib kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil. Valideerimisrakenduse kasutamine võimaldab seega veenduda, et esitatud Euroopa puudega inimese kaart on autentne ja kehtiv, enne kui selle alusel võimaldatakse konkreetset õigust või soodustust. Valideerimisrakenduse kasutamine on võimalus, mitte kohustus.

Lõikes 2 piiratakse valideerimisrakenduse kasutamisel töödeldavate isikuandmete ulatust ja töötlemise eesmärki. Kaarti kontrolliv isik või asutus võib töödelda üksnes neid isikuandmeid, mis tehakse valideerimisrakenduse kaudu talle kättesaadavaks, ning ainult ulatuses, mis on vajalik kaardi autentsuse ja kehtivuse ning konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse võimaldamise eelduse kontrollimiseks. Sätte eesmärk on tagada, et valideerimisel lähtutakse isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest ning kontrolli käigus ei töödelda rohkem andmeid, kui konkreetse õiguse võimaldamiseks on vajalik.

Lõikes 3 piiratakse nende füüsiliste isikute ringi, kellel on õigus valideerimisrakendust kasutada. Isiku või asutuse nimel võib rakendust kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on Euroopa puudega inimese kaardi kontrollimine vajalik. Seega ei anna valideerimisrakendusele juurdepääsu üksnes asjaolu, et inimene töötab või teenib kaardi alusel eritingimust, soodustust, eeliskohtlemist, teenust või muud õigust võimaldava isiku või asutuse juures, vaid kaardi kontrollimine peab olema vajalik tema konkreetsete töö- või teenistusülesannete täitmiseks. Selline piirang vähendab põhjendamatu juurdepääsu riski ning tagab, et isikuandmeid töötlevad üksnes isikud, kellel on selleks tööülesannetest tulenev vajadus.

Lisaks võimaldatakse lõikes 1 nimetatud isikul või asutusel kontrollida kaarti valideerimisrakenduse abil automatiseeritult, ilma et kontrolli peaks igal üksikjuhul tegema füüsiline isik.

Lõikes 4 sätestatakse valideerimisrakendust kasutava isiku või asutuse kohustus tagada, et rakendusele pääsevad ligi üksnes lõikes 3 nimetatud õigustatud isikud ning et valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil. Sätte eesmärk on välistada põhjendamatu juurdepääs kaardiomaniku andmetele ja nende hilisem kasutamine eesmärgil, mis ei ole seotud kaardi autentsuse, kehtivuse või konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse võimaldamise eelduse kontrollimisega. Eesmärgipiirang ja õigustatud kasutajate ring on eelnõus ette nähtud valideerimisega seotud andmekaitseriskide maandamise meetmetena.

Lõikes 5 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega valideerimisrakenduse kasutamise ning sellele juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise täpsem kord. Täpsema korra kehtestamine määrusega võimaldab reguleerida valideerimisrakenduse kasutamise praktilist korraldust ning arvestada valideerimislahendusele Euroopa Liidu tasandil kehtestatavate tehniliste nõuetega.

Paragrahvis 144 sätestatakse teabe kättesaadavaks tegemine Euroopa puudega inimese kaardi alusel pakutavate eriõiguste kohta.

Sätte kohaselt peavad avaliku sektori asutused ja eraettevõtjad, kes pakuvad Euroopa puudega inimese kaardi alusel soodustusi või eritingimusi, tegema sellekohase teabe kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil oma veebilehel (koduleht või mõni muu sotsiaalmeedia konto) või kohapeal. Teave peab olema avaldatud ligipääsetavas, sealhulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus ning vastama toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohastele ligipääsetavusnõuetele. Nõude eesmärk on tagada, et Euroopa puudega inimese kaardi omajal, sealhulgas teise liikmesriigi väljastatud kaardi omajal, oleks võimalik hõlpsasti teada saada, milliseid eriõigusi kaardi alusel pakutakse ja millistel tingimustel neid kasutada.

Ligipääsetava vormingu all peetakse silmas teabe esitamist viisil, mis on arusaadav ja kasutatav erineva puudega inimestele, sealhulgas näiteks lihtsas keeles, sobiva kontrastsuse ja loetava kujundusega, veebilehtedel vastavalt ligipääsetavusnõuetele või vajaduse korral alternatiivsetes formaatides. Nõue kohaldub eriõigusi pakkuvatele isikutele ja asutustele sõltumata sellest, kas tegemist on avaliku või erasektori teenuseosutajaga.

Näiteks kui muuseum pakub Euroopa puudega inimese kaardi omanikele soodushinnaga sissepääsu ja võimalust tulla koos saatjaga, peab muuseum tegema selle info kättesaadavaks oma veebilehel (koduleht või mõni muu sotsiaalmeedia konto) või kohapeal viisil, mis vastab ligipääsetavusnõuetele (nt selge sõnastus, loetav kujundus, ekraanilugejaga kasutatav veebileht). See võimaldab nii Eesti kui ka teiste liikmesriikide kaardiomanikel enne külastust mõista, millised õigused ja võimalused neil on, ning neid ka praktikas kasutada.

Eelnõu § 1 punktiga 14 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 16 lõike 2 punktid 1 ja 3, milles on sätestatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemisel esitatavad dokumendid. Muudatus on seotud puude raskusastme tuvastamise ja toetuste menetlemise andmepõhisemaks muutumisega. Kuna toetuse määramiseks vajalikud andmed on valdavalt kättesaadavad riiklikest andmekogudest, ei ole seaduses dokumentide loetelu säilitamine enam põhjendatud. Dokumentide asemel töödeldakse toetuse määramiseks vajalikke andmeid ning täpsem andmete loetelu kehtestatakse ministri määrusega.

Kehtetuks tunnistatakse muu hulgas isikut tõendava dokumendi esitamise nõue. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus toetuse menetlemine või määramine on viibinud seetõttu, et inimesel puudub kehtiv isikut tõendav dokument või ta ei ole saanud seda terviseseisundist tulenevatel põhjustel õigeaegselt taotleda. Sellisel juhul võib inimene jääda toetusest ilma selle perioodi eest, mil tal oli tegelikult õigus toetust saada. Teiste riiklike toetuste taotlemisel ei ole isikut tõendava dokumendi esitamise nõuet. Kuna see nõue on praktikas osutunud takistuseks toetuse saamisel juhul, kui toetuse saamise õigust on võimalik tuvastada muude andmete alusel, tunnistatakse säte kehtetuks.

Eelnõu § 1 punktiga 15 muudetakse PISTS § 16 lõiget 3, jättes sellest välja sõnad „täiendavate dokumentide loetelu“. Muudatus on seotud puude raskusastme tuvastamise menetluse muutumisega andmepõhiseks. Kui varem tugines menetlus suuremas ulatuses taotleja esitatud dokumentidele, siis praegu saab SKA puude tuvastamiseks vajalikud andmed valdavalt riiklikest andmekogudest, eelkõige tervise infosüsteemist. Seetõttu ei ole viide täiendavatele dokumentidele enam asjakohane ning säte viiakse kooskõlla tegeliku menetluskorraldusega.

Eelnõu § 1 punktiga 16 muudetakse PISTS § 19 lõiget 4, täpsustades millal lõpetab SKA puudega lapse toetuse, puudega vanema toetuse või alla 18-aastasele isikule määratud puudega tööealise inimese toetuse maksmise vanemale.

Kehtiva sätte kohaselt lõpetatakse toetuse maksmine muu hulgas juhul, kui lapsele määratakse eestkostja. Perekonnaseadus võimaldab vanema hooldusõigust piirata üksnes osaliselt või eestkostja määratakse konkreetsete ülesannete täitmiseks. Perekonnaseaduse § 116 lõike 2 kohaselt jaguneb hooldusõigus isikuhoolduseks ja varahoolduseks ning kohtul on võimalik piirata üksnes osa vanema õigustest.

Muudatusega täpsustatakse, et toetuse maksmine lõpetatakse juhul, kui alaealisele lapsele määratakse eestkostja varahoolduse teostamiseks. Sellisel juhul ei täida vanem enam lapse vara valitsemise ja sellega seotud õiguste teostamise ülesandeid, mistõttu on toetuse maksmise lõpetamine põhjendatud.

Muudatuse eesmärk on vältida olukordi, kus toetuse maksmine lõpetatakse ka siis, kui eestkostja on määratud üksnes piiratud ulatuses või konkreetse küsimuse lahendamiseks ning vanem jätkab tegelikult lapse eest hoolitsemist ja tema kasvatamist. Eestkoste seadmisel saab eestkostja või vanem SKA-le esitada eestkoste seadmise kohtumääruse ning SKA saab määrusest tulenevalt otsustada toetusemaksmise. Sellega viiakse säte paremini kooskõlla perekonnaseaduses sätestatud hooldusõiguse regulatsiooniga ning tagatakse toetuse maksmise aluste täpsem kohaldamine.

Eelnõu § 1 punktiga 17 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 20 lõige 1, mille kohaselt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine lõpetatakse, peatatakse või nende suurus arvutatakse ümber, kui toetust saav inimene on niivõrd paranenud, et see mõjutab toetuse saamise õigust või toetuse suurust.

Säte tunnistatakse kehtetuks, kuna SKA ei hinda isikute terviseseisundit omal algatusel ega oma õigust töödelda isiku terviseandmeid ilma vastava õigusliku aluseta. Kui isiku terviseseisund või sellest tulenevad tegevuspiirangud on muutunud, saab ta taotleda puude raskusastme uut tuvastamist ka enne kehtiva puude raskusastme tähtaja lõppemist. Sellisel juhul hinnatakse puude raskusastet uuesti ning vajaduse korral muudetakse ka puuetega inimeste sotsiaaltoetuse maksmise õigust või suurust.

Eelnõu § 1 punktiga 18 muudetakse PISTS § 20 lõiget 21, et viia säte kooskõlla vangistusseaduses kasutatavate mõistetega. Kehtiva sõnastuse asemel kasutatakse mõisteid „kinnipeetav“ ja „vahistatu“, mis võimaldab üheselt määratleda isikud, kelle suhtes sätet kohaldatakse. Muudatus on peamiselt terminoloogiline ega muuda sätte sisulist eesmärki.

Eelnõu § 1 punktiga 19 täiendatakse PISTS § 20 lõikega 9, millega kehtestatakse Politsei- ja Piirivalveametile kohustus teavitada SKA-d tagaotsimismenetluse või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamisest ja lõpetamisest arvates kümne tööpäeva jooksul.

Muudatus on vajalik, et tagada SKA-le õigeaegne teave eelnõukohase seadusega kehtestatavate toetuse maksmise peatamise aluste rakendamiseks. Eelnõu § 1 punktiga 11 sätestatakse, et puudega vanema toetust makstakse puudega vanema toetust lapse eest, kelle teine vanem on seadusega kehtestatud korras tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks. Teavitamiskohustus võimaldab SKA-l teha toetuse maksmist puudutavaid otsuseid vajalikule ja ajakohasele teabele tuginedes. Politsei ja Piirivalveametil on sarnane teavitamiskohustus perehüvitiste seaduse § 11 kohaselt, mistõttu ei nähta ette, et PISTSi alusel kehtestatav teavitamiskohustus nõuaks täiendava andmevahetuse loomist. Andmevahetus Politsei- ja Piirivalveameti ning SKA vahel juba toimub.

Eelnõu § 1 punktiga 20 tunnistatakse kehtetuks PISTS § 22 lõige 11. Muudatus on seotud täienduskoolitustoetuse regulatsiooni restruktureerimisega, mille käigus koondatakse täienduskoolitustoetust käsitlevad sätted § 12 alla. Seetõttu ei ole § 22 lõige 11 enam vajalik.

Eelnõu § 1 punktiga 21 täiendatakse PISTS § 26 lõikega 12, milles sätestatakse üleminek Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtule. Üleminekusätte kohaselt jäävad kuni 31. maini 2028 kehtinud PISTS § 25 alusel väljastatud puudega isiku kaardid kehtima ka pärast vastava sätte kehtetuks tunnistamist kuni kaardile märgitud kehtivusaja lõppemiseni, kuid mitte kauem kui 31. maini 2031. Sellega tagatakse juba väljastatud kaartide järjepidev kehtivus ning välditakse vajadust olemasolevate kaartide ennetähtaegseks väljavahetamiseks. Üleminekuperiood annab SKA-le ja kaardi kasutajatele piisava aja üleminekuks Euroopa puudega inimese kaardile.

Eelnõu § 1 punktiga 22 täiendatakse seadust normitehnilise märkusega, milles viidatakse direktiividele (EL) 2024/2841 ja (EL) 2024/2842. Normitehnilise märkusega näidatakse, milliste Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmiseks PISTS-i eelnõuga muudetakse.

Eelnõu §-ga 2 muudetakse liiklusseadust.

Eelnõu § 2 punktiga 1 tunnistatakse kehtetuks LS § 2 punktid 33 ja 55, milles on sätestatud liikumispuudega ja pimeda inimese mõisted. Kehtivad mõisted on seotud konkreetsete puude raskusastmete või nägemisnäitajatega, mistõttu ei hõlma need kõiki inimesi, kelle liikumis- või nägemisvõime on piiratud, näiteks ajutise funktsioonipiiranguga või puude raskusastet mitte taotlenud inimesi.

Muudatuse järel kasutatakse liiklusseaduse üldistes liiklusreeglites mõisteid „liikumispuudega“ ja „nägemispuudega“ tavakeelses tähenduses. Parkimiskaardi saamiseks õigustatud isikute ring määratakse aga parkimiskaardi andmise aluste kaudu LS §-s 167, mistõttu ei ole parkimiskaardi regulatsiooni jaoks §-s 2 eraldi mõistete säilitamine vajalik.

Eelnõu § 2 punktiga 2 muudetakse LS § 14 lõiget 8, asendades mõiste „vanur“ mõistega „vanemaealine“ ning lisades liikumispuudega inimese kõrval sättesse ka nägemispuudega inimese. Mõiste „vanemaealine“ on tänapäevasem ja neutraalsem kui kehtivas sättes kasutatud „vanur“. Nägemispuudega inimese lisamine on vajalik, kuna kõnniteele või teepeenrale paigutatud seadmed ja materjalid võivad takistada või ohustada ka nägemispuudega inimese liikumist, sealhulgas juhul, kui inimene ei pruugi takistust märgata. Ühtlasi asendatakse sõna „isik“ sõnaga „inimene“, et ühtlustada liiklusseaduses puudega inimeste kohta kasutatavat terminoloogiat. Mõisteid „liikumispuudega“ ja „nägemispuudega“ kasutatakse tavakeelses tähenduses.

Eelnõu § 2 punktiga 3 muudetakse LS § 22 lõiget 9, asendades sõna „isik“ sõnaga „inimene“. Muudatus on terminoloogiline ning selle eesmärk on ühtlustada liiklusseaduses puudega inimeste kohta kasutatavat sõnastust. Sätte sisu ei muutu: ratastooli kasutav puudega inimene võib jätkuvalt liikuda sõiduteel selle pärisuunalise ääre lähedal.

Eelnõu § 2 punktiga 4 muudetakse LS § 35 lõiget 1, asendades mõiste „vanur“ mõistega „vanemaealine“ ning mõiste „pime“ laiema mõistega „nägemispuudega“. Mõiste „vanemaealine“ on tänapäevasem ja neutraalsem. Mõiste „nägemispuudega“ hõlmab lisaks pimedatele ka teisi nägemispuudega inimesi, kes võivad samuti vajada liikluses juhi suuremat tähelepanu. Liikumis- ja nägemispuudega inimese mõisteid kasutatakse sättes tavakeelses tähenduses ning juhi kõrgendatud tähelepanu kohustus ei sõltu sellest, kas inimese puue on haldusmenetluses tuvastatud.

Eelnõu § 2 punktiga 5 muudetakse LS § 35 lõiget 3 ja § 50 lõike 4 punkti 3, asendades mõiste „pime jalakäija“ mõistega „nägemispuudega jalakäija“ vastavas käändes. Mõiste „nägemispuudega“ on laiem ning hõlmab lisaks pimedatele inimestele ka teisi nägemispuudega inimesi, kes kasutavad liiklemisel valget keppi või juhtkoera. Muudatusega tagatakse, et sätetes ette nähtud liiklusreeglid kohalduvad kõigile valge kepi või juhtkoeraga liikuvatele nägemispuudega jalakäijatele.

Eelnõu § 2 punktiga 6 muudetakse LS § 68, milles sätestatakse liikumispuudega juhi ning liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki juhi eriõigused sõiduki parkimisel ja peatumisel ning nende õiguste kasutamise tingimused. Paragrahvi pealkiri ja sisu viiakse kooskõlla LS-is muudetud mõistetega. Kuna paragrahvis sätestatud eriõigused on seotud parkimiskaardi kasutamisega, kasutatakse nägemispuudega inimese mõistet ja pimeda inimese eraldi nimetamine ei ole vajalik. Senine mõiste „teenindav“ asendatakse sõnadega „vahetult sõidutav“. Mõiste „teenindamine“ on praktikas tekitanud tõlgendamisprobleeme, kuna selle alla on püütud hõlmata ka olukordi, kus puudega inimene sõidukis ei viibi ning teda ei viida kuhugi ega tulda talle järele, näiteks puudega inimesele toidu või ravimite toomist. Muudatusega täpsustatakse, et parkimiskaardist tulenevaid eriõigusi saab kasutada puudega inimese vahetu sõidutamisega seoses.

Lõikes 1 sätestatakse, et paragrahvis ette nähtud parkimisõiguste kasutamist tõendab juhi kasutuses olevale sõidukile paigutatud asjakohane parkimiskaart. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga täpsustatakse parkimiskaardi tähendust parkimisõiguste tõendamisel. Parkimiskaardi paigutamise täpsemad nõuded sätestatakse lõikes 2.

Lõikes 2 täpsustatakse parkimiskaardi sõidukile paigutamise nõudeid. Kehtiva regulatsiooni kohaselt võib parkimiskaardi paigutada sõiduki esi- või tagaklaasile. Muudatuse kohaselt tuleb parkimiskaart paigutada sõiduki esiklaasile või armatuurlauale nii, et kaardi esikülg oleks kogu ulatuses nähtav. Muudatuse eesmärk on tagada parkimiskaardi ja sellele kantud andmete parem kontrollitavus. Tagaklaasile paigutatud kaardi kontrollimist võib takistada näiteks tagaklaasi tumendatus või sõiduki parkimise viis.

Lõigetes 3 ja 4 säilitatakse parkimiskaardi kasutamisega seotud senised eriõigused. Parkimiskaardi alusel võib jätkuvalt parkida avalikes tasulistes parkimiskohtades tasuta, samuti peatuda ja parkida sättes nimetatud juhtudel peatumist või parkimist keelavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas ning parkida piiratud parkimisajaga parklas ettenähtust kauem ja õuealal väljaspool parklat. Kehtivas §-s 68 on samasisulised eriõigused sätestatud lõigetes 2 ja 3.

Lõikes 5 säilitatakse võimalus peatuda asulas peatumist keelava liiklusmärgi mõjupiirkonnas puudega inimese sõidukisse pealevõtmiseks või sõidukist väljalaskmiseks. Võrreldes kehtiva regulatsiooniga kasutatakse pimeda inimese asemel nägemispuudega inimese mõistet, lähtudes LS-is tehtavatest terminoloogilistest muudatustest. Kehtivas §-s 68 on õigus sätestatud lõikes 4.

Eelnõu § 2 punktiga 7 muudetakse LS § 92 lõike 2 punkti 4, mis sätestab erandi sõiduki teisaldamise üldreeglist. Sätte sõnastus viiakse kooskõlla eelnõuga muudetava parkimiskaardi regulatsiooniga. Täpsustatakse, et puudega inimese sõiduki parkimiskohale ei ole lubatud parkida liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutavat sõidukit ilma selle parkimisõigust tõendava parkimiskaardita. Muudatusega sisuliselt ei muudeta puudega inimese sõiduki parkimiskoha kasutamise põhimõtet, vaid täpsustatakse parkimisõigust omavate isikute ringi ja selle õiguse tõendamist kooskõlas eelnõu teiste muudatustega.

Eelnõu § 2 punktiga 8 sõnastatakse ümber LS 9. peatükk, milles reguleeritakse liikumis- või nägemispuudega inimeste liiklemise tagamist ja parkimiskaardi väljastamist, tunnustamist, kasutamist ja kehtetuks tunnistamist. Muudatustega viiakse peatükk kooskõlla eelnõuga muudetavate mõistetega ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõtuga. Seni kehtivas regulatsioonis puuduvad parkimiskaardi andmise ja kehtetuks tunnistamise materiaalõiguslikud alused seaduse tasandil. Eelnõuga sätestatakse need LS-is.

9. peatüki pealkiri muudetakse ja sõnastatakse „Liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemise tagamine“. Muudatusega viiakse peatüki pealkiri kooskõlla LS-is kasutusele võetava nägemispuudega inimese mõistega ja peatüki sisuga.

Paragrahvis 166 sätestatakse, et liikumis- või nägemispuudega inimese liiklemist ja neid sõidutavate sõidukite parkimist ning liikumispuudega inimeste juhitavate sõidukite parkimist korraldab kohalik omavalitsus. Säte viiakse kooskõlla eelnõuga muudetava terminoloogia ja parkimiskaardi regulatsiooniga. Kohaliku omavalitsuse ülesanne liikumispuudega inimese liiklemise ja parkimise korraldamisel säilib, kuid säte hõlmab edaspidi sõnaselgelt ka nägemispuudega inimest.

Paragrahvi 167 pealkiri viiakse kooskõlla LS-is kasutusele võetava terminoloogiaga, sealhulgas loobutakse mõiste „teenindav“ kasutamisest.

Lõikes 1 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotluste lahendamise pädevus. Kui kehtiva õiguse kohaselt väljastavad parkimiskaarte kohaliku omavalitsuse üksused, siis edaspidi lahendab Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotluse SKA. Parkimiskaart on vajalik LS §-s 68 sätestatud parkimisõiguste tõendamiseks.

Muudatusega antakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamise pädevus kohalikelt omavalitsustelt üle SKA-le. Kehtiva korra kohaselt väljastab parkimiskaardi isikule kohaliku omavalitsuse üksus, kuigi parkimiskaardi toorikute valmistamist ja kohalikele omavalitsustele edastamist korraldab juba praegu SKA.

Muudatus on põhjendatud ka asjaoluga, et üheks parkimiskaardi väljastamise aluseks on puude raskusastme tuvastamine, mida teeb SKA. Seega koondatakse parkimiskaardi väljastamisega seotud menetlus ja selle aluseks olevate asjaolude hindamine ühe asutuse pädevusse.

Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõtuga koondatakse parkimiskaardi väljastamisega seotud haldusülesanded tervikuna SKA-sse. See lihtsustab asjaajamist inimese jaoks, kes saab edaspidi pöörduda nii puude tuvastamiseks kui ka parkimiskaardi saamiseks sama asutuse poole. Samuti väheneb kohalike omavalitsuste töökoormus, kuna neil ei ole enam vaja parkimiskaartide väljastamist korraldada.

Muudatus võimaldab ühtlustada parkimiskaartide väljastamise korraldust ning tagada kogu Eestis ühtse menetluspraktika ja direktiivist tulenevate nõuete ühtse kohaldamise Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamisel.

Muudatus ei mõjuta parkimiskaardi saamise õiguse aluseid ega kaardi omajate õigusi, vaid muudab üksnes kaardi väljastamise eest vastutavat asutust.

Taotluse menetlemisele kohaldatakse sotsiaalseadustiku üldosa seadust LS-is sätestatud erisustega.

Lõikes 2 nähakse ette võimalus anda Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamisega seotud haldusülesande täitmine halduskoostöö seaduses sätestatud korras halduslepinguga üle. Üleantavad ülesannete näol on mõeldud füüsilise kaardi trükkimise ja väljastamisega seonduvat, parkimiskaardi taotluse lahendamise pädevus jääb SKA-le.

Sama lahendus kavandatud Euroopa puudega inimese füüsilise kaardi puhul, võimaldades korraldada füüsilise kaardi tootmise ja väljastamise teenusena, jättes kaardi väljastamise sisulise otsustamise SKA pädevusse.

Lõikes 3 sätestatakse, millised välisriigi pädeva asutuse väljastatud parkimiskaardid kehtivad Eestis LS §-s 68 sätestatud õiguste tõendamiseks. Muudatusega võetakse üle direktiivi nõue tagada Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vastastikune tunnustamine liikmesriikide vahel. Lisaks teise Euroopa Liidu liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaardile tunnustatakse jätkuvalt 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppega liitunud riigi pädeva asutuse väljastatud parkimiskaarti ning Ühendkuningriigi pädeva asutuse väljastatud parkimiskaarti. Muudatusega säilitatakse seega senisest regulatsioonist tulenev teiste riikide parkimiskaartide tunnustamine ega piirata Eestis tunnustatavaid parkimiskaarte üksnes Euroopa Liidu liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega.

Lõikes 4 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi saamise materiaalõiguslikud alused. Kaart antakse seaduslikult Eestis elavale inimesele, kellel on SKA tuvastatud keskmisele, raskele või sügavale puude raskusastmele vastav liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle või ajutine liikumisfunktsiooni kõrvalekalle, mis tingib liikumisabivahendi kasutamise, või ajutine nägemisfunktsiooni kõrvalekalle. Parkimiskaardi saamise alused võrreldes kehtiva korraga ei muutu. Muudatusega sätestatakse seni sotsiaalministri määruses „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ reguleeritud parkimiskaardi saamise alused seaduse tasandil.

Lõikes 5 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtivusaeg juhul, kui kaart antakse tuvastatud puude raskusastme alusel. Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse ajaks, kuid mitte kauemaks kui viieks aastaks. Parkimiskaardi kehtivusaja põhimõte võrreldes kehtiva korraga ei muutu, kuid seni sotsiaalministri määruses „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“ sätestatud tingimus tuuakse seaduse tasandile.

Lõikes 6 sätestatakse parkimiskaardi kehtivusaeg ajutise liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalde korral. Parkimiskaart antakse välja funktsiooni kõrvalekalde tõenäolise möödumise ajaks, kuid mitte kauemaks kui kuueks kuuks. Ajutist parkimiskaarti on võimalik pere- või eriarsti tõendi alusel uuesti kuni kuueks kuuks väljastada. Ka ajutise parkimiskaardi kehtivusaja ja uuesti väljastamise põhimõtted võrreldes kehtiva korraga ei muutu, vaid seni nimetatud määruses sätestatud tingimused tuuakse seaduse tasandile.

Lõikes 7 sätestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise alused. Kaart tunnistatakse kehtetuks, kui selle väljastamise alus on ära langenud, kaart või selle andmed on võltsitud või ebaõiged, kaart on muutunud kasutamiskõlbmatuks või selle andmed loetamatuks, kaart ei ole terviklik või on rikutud, kaart on kadunud või hävinud, kaardi kasutaja on surnud või surnuks tunnistatud või kaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik.

Kehtetuks tunnistamise aluste seaduses sätestamise eesmärk on tagada, et parkimiskaardiga seotud õigusi tõendaks üksnes kehtiv ja õiguspäraselt kasutatav kaart. Kaart või selle andmed on võltsitud näiteks juhul, kui väljastatud kaarti või sellele kantud andmeid on pärast kaardi väljastamist omavoliliselt muudetud.

Lõikes 8 sätestatakse SKA teavitamiskohustus juhul, kui parkimiskaart tunnistatakse kehtetuks kaardi väljastamise aluse äralangemise, võltsitud või ebaõigete andmete või kaardi õigustamata isiku poolt kasutamise tõttu. Sellistel juhtudel teavitab SKA kaardi omanikku kehtetuks tunnistamisest põhjendamatu viivituseta. Teavitamise eesmärk on tagada, et inimene saab teada tema parkimiskaardi kehtivust ja sellega seotud õiguste kasutamist mõjutavast otsusest. Teistel juhtudel ei ole teavitamine vajalik, sest inimene on kaardi osas ise SKA poole pöördunud.

Lõikes 9 sätestatakse parkimiskaardiga seotud teavitamiskohustus. Parkimiskaardi taotleja ja omaja või nende seaduslik esindaja, välisriigi parkimiskaardi omaja või tema seaduslik esindaja, liiklusjärelevalve teostaja, korrakaitseorgan ning parkimiskaardi alusel §-s 68 sätestatud õigusi võimaldav isik või asutus peavad teavitama SKA-d neile teada olevatest asjaoludest, mis võivad kaasa tuua kaardi kehtetuks tunnistamise või vajaduse teavitada teise liikmesriigi pädevat asutust. Säte võimaldab SKA-l saada talle pandud ülesannete täitmiseks vajalikku teavet ka olukorras, kus asjaolu ilmneb parkimiskaardi kasutamise kontrollimisel või §-s 68 sätestatud õiguse võimaldamisel.

Lõikes 10 antakse SKA-le õigus saada isikutelt ja asutustelt andmeid ja dokumente, mis on vajalikud parkimiskaardi kehtetuks tunnistamise otsustamiseks või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamiseks. Vastavate andmete saamine on vajalik selleks, et SKA saaks vajadusel kaardi kehtetuks tunnistada ja vajadusel edastada väärkasutusega seotud teave teise liikmesriigi pädevale asutusele.

Lõikes 11 sätestatakse SKA kohustus teavitada teise liikmesriigi pädevat asutust, kui selle liikmesriigi väljastatud Euroopa puudega inimese parkimiskaarti on kasutanud selleks mitte õigustatud isik või kaarti on kasutatud selleks mitte lubatud viisil. Säte reguleerib liikmesriikidevahelist teabevahetust parkimiskaardi väärkasutamise korral. Muudatus on seotud direktiivist tuleneva liikmesriikidevahelise koostöö ja teabevahetuse kohustusega.

Lõikes 12 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmise korra, kaardile kantavate andmete loetelu, kaardi kirjelduse ja kehtivusaja, sealhulgas Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vormi. Seaduses sätestatakse seega parkimiskaardi saamise põhilised materiaalõiguslikud alused, määruse tasandile jäävad kaardi andmise menetluse ja vormistamise täpsemad tingimused

Lõikes 13 sätestatakse volitusnorm, mille alusel kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud parkimiskaartidega seotud teabevahetuse ning teiste riikide pädevate asutuste teavitamise täpsema korra. Volitusnorm võimaldab seaduses sätestatud kohustuste alusel reguleerida määrusega nende praktilise rakendamise ja teabevahetuse täpsemat korraldust.

Paragrahviga 1671 täiendatakse liiklusseadust Euroopa puudega inimese parkimiskaardi menetlusega seotud isikuandmete töötlemise õigusliku alusega.

Lõikes 1 sätestatakse SKA õigus töödelda Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks vajalikke isikuandmeid. Tegemist on parkimiskaardi menetlemiseks vajaliku üldise töötlemisalusega, mis võimaldab täita seadusest tulenevaid ülesandeid.

Lõikes 2 nähakse ette SKA või muu Euroopa puudega inimese parkimiskaardi andmiseks, kehtetuks tunnistamiseks või kaardi kasutamise üle järelevalve tegemiseks pädeva haldusorgani õigus edastada menetluses kogutud isikuandmeid kolmandale isikule, teisele haldusorganile, korrakaitseorganile või välisriigi pädevale asutusele. Andmeid võib edastada üksnes juhul, kui see on vajalik kaardi väljastamise või kehtetuks tunnistamise menetluses tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamiseks või kontrollimiseks, kaardi kasutamise õiguspärasuse kontrollimiseks või kaardi väärkasutuse või süstemaatilise väärkasutuse tuvastamiseks või selle kohta teabe edastamiseks. Säte loob õigusliku aluse pädevate asutuste vaheliseks koostööks ja teabevahetuseks, sealhulgas piiriülestes olukordades, kui see on vajalik nimetatud ülesannete täitmiseks.

Paragrahviga 1672 reguleeritakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi autentsuse ja kehtivuse kontrollimiseks kasutatava valideerimisrakenduse kasutamist ning selle käigus isikuandmete töötlemist. Valideerimisrakendus võimaldab kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust ning seda, kas on täidetud eeldused LS §-s 68 sätestatud parkimise ja peatumisega seotud õiguste võimaldamiseks. Valideerimisrakenduse kasutamine täiendab senist parkimiskaardi visuaalse kontrollimise võimalust. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi ruutkoodis sisalduv minimaalne andmekoosseis määratakse kindlaks Euroopa Liidu õigusaktiga ning see hõlmab kaardi seerianumbrit ja kehtivusaega ning kontrollimiseks vajalikke tehnilisi andmeid. Isikuandmeid ei tohi pärast kontrolli lõppemist säilitada.

Lõikes 1 sätestatakse, et isik või asutus, kes võimaldab LS §-s 68 sätestatud õigusi, võib kontrollida Euroopa puudega inimese parkimiskaardi autentsust ja kehtivust Euroopa Liidu õigusaktis sätestatud nõuetele vastava valideerimisrakenduse abil. Valideerimisrakenduse kasutamine annab seega võimaluse veenduda, et esitatud Euroopa puudega inimese parkimiskaart on autentne ja kehtiv, enne kui selle alusel võimaldatakse LS §-s 68 sätestatud õigusi. Säte ei anna õigust kontrollida kaarti muul eesmärgil.

Lõikes 2 piiratakse valideerimisrakenduse kasutamisel töödeldavate isikuandmete ulatust ja töötlemise eesmärki. Kaarti kontrolliv isik või asutus võib töödelda üksnes neid isikuandmeid, mis tehakse valideerimisrakenduse kaudu talle kättesaadavaks, ning ainult ulatuses, mis on vajalik kaardi autentsuse ja kehtivuse ning LS §-s 68 sätestatud õiguse võimaldamise eelduse kontrollimiseks. Sätte eesmärk on tagada, et valideerimisel lähtutakse isikuandmete töötlemise eesmärgipärasuse ja minimaalsuse põhimõttest ning kontrolli käigus ei töödelda rohkem andmeid, kui konkreetse õiguse võimaldamiseks on vajalik.

Lõikes 3 piiratakse nende füüsiliste isikute ringi, kellel on õigus valideerimisrakendust kasutada. Isiku või asutuse nimel võib rakendust kasutada üksnes füüsiline isik, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimine vajalik. Seega ei anna valideerimisrakendusele juurdepääsu üksnes asjaolu, et isik töötab või teenib parkimiskaardi alusel õigusi võimaldavas asutuses, vaid kaardi kontrollimine peab olema vajalik tema konkreetsete töö- või teenistusülesannete täitmiseks. Selline piirang vähendab põhjendamatu juurdepääsu riski ning tagab, et isikuandmeid töötlevad üksnes isikud, kellel on selleks tööülesannetest tulenev vajadus. Lisaks võimaldatakse lõikes 1 nimetatud isikul või asutusel kontrollida kaarti valideerimisrakenduse abil automatiseeritult, ilma et kontrolli peaks igal üksikjuhul tegema füüsiline isik.

Valideerimisrakenduse kasutamise võimalus nähakse muu hulgas ette kohaliku omavalitsuse parkimisjärelevalve teostajatele ning teistele isikutele, kelle töö- või teenistusülesannete täitmiseks on Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimine vajalik. Rakendusele juurdepääsu andmise ja haldamise täpsem korraldus sätestatakse määrusega.

Lõikes 4 sätestatakse valideerimisrakendust kasutava isiku või asutuse kohustus tagada, et rakendusele pääsevad ligi üksnes lõikes 3 nimetatud õigustatud isikud ning et valideerimise käigus saadud isikuandmeid ei kasutata muul eesmärgil. Säte paneb rakendust kasutavale isikule või asutusele kohustuse korraldada juurdepääs selliselt, et välistatud oleks põhjendamatu juurdepääs kaardiomaniku andmetele ja andmete hilisem kasutamine eesmärgil, mis ei ole seotud kaardi autentsuse, kehtivuse või LS §-s 68 sätestatud õiguse võimaldamise eelduse kontrollimisega.

Lõikes 5 antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada määrusega valideerimisrakenduse kasutamise ning sellele juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise täpsem kord. Täpsema korra kehtestamine määrusega võimaldab arvestada valideerimislahenduse tehniliste nõuetega, mille täpne sisu sõltub Euroopa Komisjoni vastuvõetavast rakendusaktist.

Paragrahviga 1673 sätestatakse parkimiskaardi alusel pakutavate eriõiguste ja muude soodsamate parkimis- või peatumistingimuste kohta teabe kättesaadavaks tegemise nõuded. Isik või asutus, kes võimaldab parkimiskaardi alusel LS §-s 68 sätestatud õigusi või muid soodsamaid parkimis- või peatumistingimusi, peab tegema sellekohase teabe kättesaadavaks selgel ja kergesti ligipääsetaval viisil oma veebilehel või kohapeal. Teave tuleb esitada muu hulgas digitaalses ja kergesti loetavas vormingus ning kooskõlas toodete ja teenuste ligipääsetavuse seaduses sätestatud asjakohaste ligipääsetavusnõuetega. Nõude eesmärk on tagada, et parkimiskaardi omajal, sealhulgas välisriigis väljastatud parkimiskaardi omajal, oleks võimalik hõlpsasti teada saada, millised parkimis- ja peatumisõigused või soodsamad tingimused konkreetses kohas kehtivad. Teabe avaldamine veebilehel ja kohapeal võimaldab tingimustega tutvuda nii enne parkimiskoha kasutamist kui ka kohapeal.

LS §-s 68 sätestatud õiguste kõrval hõlmab teavitamiskohustus ka muid parkimiskaardi alusel vabatahtlikult võimaldatavaid soodsamaid parkimis- või peatumistingimusi. Näiteks võib eraparkla omanik võimaldada parkimiskaardi omajale seaduses sätestatust täiendavaid parkimissoodustusi. Eelnõuga ei kehtestata kohustust selliseid tingimusi või soodustusi pakkuda, kuid nende pakkumise korral tuleb teha sellekohane teave nõuetekohaselt kättesaadavaks.

Eelnõu § 2 punktiga 9 muudetakse LS § 187 lõike 5 viimast lauset, viies selle kooskõlla eelnõuga muudetava parkimiskaardi regulatsiooni ja terminoloogiaga. Muudatuse kohaselt toimub liikumis- või nägemispuudega inimest sõidutava sõiduki parkimisõigust tõendava parkimiskaardi paigaldamine LS § 68 lõikes 2 sätestatud korras. Viidatud sätte kohaselt tuleb parkimiskaart paigutada sõiduki esiklaasile või armatuurlauale selliselt, et kaardi esikülg oleks kogu ulatuses nähtav. Muudatus tagab, et parkimiskaardi paigaldamise nõuded on seaduses sätestatud ühtselt.

Eelnõu § 2 punktiga 10 muudetakse LS § 193 lõiget 1, täpsustades kohaliku omavalitsuse liiklusjärelevalve pädevust seoses parkimiskaardi regulatsiooni muudatustega. Valla- või linnavalitsus teostab kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil lisaks peatumise ja parkimise nõuetele järelevalvet liikumis- või nägemispuudega inimest vahetult sõidutava sõiduki parkimisõiguse kasutamise nõuete täitmise üle. Muudatusega viiakse säte kooskõlla eelnõus kasutatava terminoloogiaga ning sätestatakse selgelt kohaliku omavalitsuse pädevus kontrollida parkimiskaardiga seotud parkimisõiguse õiguspärast kasutamist.

Eelnõu § 2 punktiga 11 täiendatakse liiklusseaduse § 264 lõikega 28, millega täiendatakse seaduse rakendussätteid üleminekuregulatsiooniga, mis käsitleb enne Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kasutuselevõttu väljastatud parkimiskaartide kehtivust.

Lõikes 28 sätestatakse, et kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud seaduse § 167 alusel antud parkimiskaardid jäävad kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 2029. aasta 1. detsembrini.

Üleminekusätte eesmärk on tagada sujuv üleminek seniselt parkimiskaardilt Euroopa puudega inimese parkimiskaardile ja vältida olukorda, kus kõik senised kaardiomanikud peaksid kaardi vahetama välja ühel ajal. See võimaldab väljastada uued Euroopa puudega inimese parkimiskaardid järk-järgult ja vähendab nii inimeste kui ka SKA töökoormust.

Lõpptähtaja 1. detsember 2029 kehtestamine on vajalik, et tagada direktiivist tulenev seniste parkimiskaartide täielik asendamine Euroopa Liidu ühtse kujunduse ja ühtsete nõuetega Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega. Seetõttu nähakse ette tähtaeg, mille saabumisel kaotavad kehtivuse kõik senise korra alusel väljastatud parkimiskaardid sõltumata neile märgitud kehtivusajast. Sellega tagatakse, et mõistliku üleminekuaja järel on kõik kasutusel olevad parkimiskaardid asendatud Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega.

Üleminekuperioodil tuleb parkimisjärelevalves arvestada nii enne 1. juunit 2028 väljastatud seniste parkimiskaartide kui ka uute Euroopa puudega inimese parkimiskaartidega. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi kontrollimiseks on ette nähtud valideerimisrakendus, seniste kaartide kontroll toimub senisel viisil.

Alates 1. juunist 2028 lõpeb kohaliku omavalitsuse üksuste ülesanne parkimiskaarte väljastada ning Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotlusi hakkab lahendama Sotsiaalkindlustusamet. Üleminekukuupäeval kohalikes omavalitsustes pooleliolevate taotluste menetlemise praktiline korraldus lepitakse enne uue süsteemi rakendumist kokku Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste koostöös, et tagada sujuv üleminek ja vältida taotlejate jaoks menetluse katkemist.

Eelnõu § 2 punktiga 12 tunnistatakse kehtetuks LS § 264¹ lõige 2, milles on sätestatud Ühendkuningriigi pädeva asutuse väljastatud parkimiskaardi tunnustamine Eestis. Muudatus on seotud parkimiskaardi regulatsiooni ümberkorraldamisega. Ühendkuningriigi pädeva asutuse väljastatud parkimiskaardi tunnustamine sätestatakse edaspidi LS §-s 167 koos teiste Eestis tunnustatavate välisriigi parkimiskaartidega. Seetõttu ei ole eraldi regulatsioon § 264¹ lõikes 2 enam vajalik.

Eelnõu § 2 punktiga 13 täiendatakse liiklusseadust normitehnilise märkusega, milles viidatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiividele (EL) 2024/2841 ja (EL) 2024/2842. Normitehnilise märkusega näidatakse, milliste Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmiseks liiklusseadust eelnõuga muudetakse.

Eelnõu §-ga 3 muudetakse muuseumiseadust.

Eelnõu § 3 punktiga 1 muudetakse muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punkti 1, milles sätestatakse puudega inimese õigus külastada tasuta riigimuuseume. Muudatus on vajalik seoses Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtuga alates 1. juunist 2028. Kuna õigus külastada tasuta riigimuuseume on sätestatud seaduses ja muuseumid kuuluvad Euroopa puudega inimese kaardi direktiivi kohaldamisalasse, tuleb muuta puudest tuleneva tasuta muuseumikülastuse õiguse tõendamise korda.

01.02.2027 jõustuva muuseumiseaduse § 20 lõike 3 punkti 1 kohaselt on muuseumi külastamine tasuta kaheksa-aastasele ja nooremale lapsele, alla 18-aastasele puudega isikule ja tema saatjale ning sügava puudega 18-aastasele ja vanemale isikule ning tema saatjale. Muudatusega seotakse tasuta külastamise õigus Euroopa puudega inimese kaardi kasutamisega. Muudatuse tulemusel on muuseumi külastamine tasuta kuni 18-aastasele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale ning täisealisele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale juhul, kui kaardile on kantud A-täht.

A-täht on direktiivist tulenev võimalik lisamärge Euroopa puudega inimese kaardil nendele inimestele, kes vastavalt riiklikule õigusele ja tavale vajavad suuremat toetusvajadust ning abistajat või saatjat, sealhulgas abilooma. Eestis on plaanitud lisada A-täht kõikide sügava puude raskusastmega inimeste ja kõikide raske nägemispuudega inimeste kaartidele.

Kuna Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse puudega inimestele ning kaardi väljastamisele eelneb põhjalik puude tuvastamine, mille käigus hinnatakse muu hulgas puude raskusastet ja liiki, ei ole põhjendatud täiendava hindamise korraldamine A-tähe määramiseks. Arvestades, et sügav puue on puude raskusastmetest kõige raskem ja sellest tulenevalt on nendel inimestel üldjuhul suurem toetuse ja kõrvalabi vajadus, on põhjendatud A-tähe kandmine sügava puude raskusastmega inimeste kaartidele. Samuti on põhjendatud A-tähe kandmine raske nägemispuudega inimeste kaartidele, kuna nägemispuudest tulenevalt võib neil olla suurem vajadus kõrvalise abi järele liikumisel ja igapäevatoimingutes, sealhulgas saatja abi järele. A-tähe lisamine kaardile on täpsemalt reguleeritud eelnõu § 1 punktis 9.

Muudatuse tulemusel laieneb tasuta muuseumikülastuse õigus raske nägemispuudega inimestele ja nende saatjatele. 2025. aasta lõpu seisuga oli Eestis 2695 raske nägemispuudega inimest. Kui arvestada, et tasuta külastuse õigus laieneb ka nende saatjatele, suureneb tasuta riigimuuseumi külastamise õigusega inimeste arv hinnanguliselt 5390 inimese võrra.

Eelnõu § 3 punktiga 2 täiendatakse muuseumiseadust §-ga 322, milles sätestatakse üleminekuregulatsioon riigisisese puudega isiku kaardi omanike muuseumikülastuse õiguste säilitamiseks.

Muudatus on vajalik seoses Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtuga alates 1. juunist 2028. Kuigi alates sellest kuupäevast väljastatakse senise puudega isiku kaardi asemel Euroopa puudega inimese kaarti, jäävad varem väljastatud puudega isiku kaardid kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui 2031. aasta 31. maini. Seetõttu kehtestatakse üleminekusäte, mis tagab puudega isiku kaardi omanikele seniste muuseumikülastusega seotud õiguste säilimise ka pärast Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõttu.

Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus isikul on kehtiv riigisisene puudega isiku kaart, kuid talle ei ole veel väljastatud Euroopa puudega inimese kaarti ning seetõttu võib tekkida põhjendamatu piirang tasuta muuseumikülastuse õiguse kasutamisel. Muudatus tagab sujuva ülemineku seniselt puudega isiku kaardi süsteemilt Euroopa puudega inimese kaardi süsteemile ning õiguste katkematu jätkumise üleminekuperioodil.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse ühistranspordiseadust.

Eelnõu §-ga 4 muudetakse ühistranspordiseaduses puudega inimeste tasuta riigisisese liiniveo, saatja sõidusoodustuse ja sõidusoodustuse õiguse tõendamise regulatsiooni seoses Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtuga alates 1. juunist 2028. Kuna puudest tulenevad sõidusoodustused on osaliselt sätestatud seaduses ja reisijateveoteenused kuuluvad direktiivi kohaldamisalasse, tuleb viia puudest tulenevate sõidusoodustuste tõendamise alused kooskõlla Euroopa puudega inimese kaardi direktiiviga.

Eelnõu § 4 punktiga 1 muudetakse ühistranspordiseaduse § 32 lõike 3 esimest lauset. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tõendatakse puudest tuleneva sõidusoodustuse olemasolu puuet tõendava dokumendi või puudega isiku kaardiga. Muudatuse kohaselt tõendatakse sõidusoodustuse olemasolu edaspidi Euroopa puudega inimese kaardiga.

Muudatus on peamiselt tehnilist laadi ning tuleneb puudega isiku kaardi asendamisest Euroopa puudega inimese kaardiga alates 1. juunist 2028. Ühtlasi ei ole edaspidi kavas väljastada puudega isiku kaardi ja pensionitunnistuse ühiskaarti. Praktikas on esinenud ka juhtumeid, kus sõidusoodustuse tõendamiseks esitatakse puude tuvastamise otsus, mis sisaldab sõidusoodustuse võimaldamiseks mittevajalikke isikuandmeid. Seetõttu lihtsustatakse nii inimese kui ka vedaja jaoks sõidusoodustuse tõendamist, nähes selle ühtse alusena ette Euroopa puudega inimese kaardi. Muudatus ei mõjuta sõidusoodustust saama õigustatud isikute ringi ega soodustuse sisu. Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtu tulemusena tuleb samadel tingimustel sõidusoodustust võimaldada ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide väljastatud Euroopa puudega inimese kaartide omanikele.

Eelnõu § 4 punktiga 2 muudetakse ühistranspordiseaduse § 34, milles loetletakse isikud, keda vedaja on kohustatud riigisisesel liinil tee-, vee- ja raudteeliikluses tasuta vedama.

01.02.2027 jõustuva ühistranspordiseaduse § 34 kohaselt on tasuta sõidu õigus puudega alla 18-aastasel isikul, sügava puudega 18-aastasel ja vanemal isikul, raske nägemispuudega isikul, sügava või raske nägemispuudega isiku saatjal või puudega isikut saatval juht- või abikoeral.

Direktiivi eesmärk on tagada, et Euroopa puudega inimese kaardi omanikele võimaldatakse teises liikmesriigis juurdepääs seal pakutavatele soodustustele ja eelisõigustele samadel tingimustel nagu selle liikmesriigi puuetega inimestele. See hõlmab ka transpordivaldkonnas pakutavaid soodustusi. Direktiiv ei kohusta kehtestama tasuta sõidu õigust, kuid kui liikmesriik on selle kehtestanud, tuleb soodustust võimaldada ka teiste liikmesriikide Euroopa puudega inimese kaardi omanikele samadel tingimustel. Eestis on täisealiste tasuta sõidu õigus seotud konkreetsete puude liikide ja raskusastmetega. Kuna teiste liikmesriikide puude tuvastamise süsteemid erinevad ning puude liik ega raskusaste Euroopa puudega inimese kaardil ei kajastu, kasutatakse eelnõus täisealiste tasuta sõidu õiguse ja saatja õiguse määratlemisel kaardile kantavat A-tähte. Alla 18-aastase Euroopa puudega inimese kaardi omaniku tasuta sõidu õigus ei sõltu A-tähe olemasolust.

Punktide 1 ja 2 kohaselt säilitatakse kehtivad tasuta sõidu õigused koolieelses eas lastele ja nendele lastele, kelle õpingute alustamine on edasi lükatud.

Punktis 3 sätestatakse tasuta sõidu õigus alla 18-aastasele Euroopa puudega inimese kaardi omanikule. Tegemist on kehtiva alla 18-aastase puudega isiku tasuta sõidu õiguse üleviimisega Euroopa puudega inimese kaardi süsteemi. Tasuta sõidu õigusega inimeste sihtrühm ei muutu.

Punktis 4 sätestatakse tasuta sõidu õigus Euroopa puudega inimese kaardi omanikule ja tema saatjale, kui kaardile on kantud A-täht. A-täht on direktiivist tulenev võimalik lisamärge Euroopa puudega inimese kaardil nendele inimestele, kes vastavalt riiklikule õigusele ja tavale vajavad suuremat toetusvajadust ning abistajat või saatjat, sealhulgas abilooma. Eestis on plaanitud lisada A-täht kõikide sügava puudega inimeste ja kõikide raske nägemispuudega inimeste kaartidele.

Kuna Euroopa puudega inimese kaart väljastatakse puudega inimestele ning kaardi väljastamisele eelneb põhjalik puude tuvastamine, mille käigus hinnatakse muu hulgas puude raskusastet ja liiki, ei ole põhjendatud täiendava hindamise korraldamine A-tähe määramiseks. Arvestades, et sügav puue on puude raskusastmetest kõige raskem ja sellest tulenevalt on nendel inimestel üldjuhul suurem toetuse ja kõrvalabi vajadus, on põhjendatud A-tähe kandmine sügava puudega inimeste kaartidele. Samuti on põhjendatud A-tähe kandmine raske nägemispuudega inimeste kaartidele, kuna nägemispuudest tulenevalt võib neil olla suurem vajadus kõrvalise abi järele liikumisel ja igapäevatoimingutes, sealhulgas saatja abi järele. A-tähe lisamine kaardile on täpsemalt reguleeritud eelnõu § 1 punktis 9.

Seega on edaspidi selle sätte alusel tasuta sõidu õigus lisaks punktis 3 nimetatud lastele ka sügava puudega täisealistel ja raske nägemispuudega täisealistel. Lisaks on tasuta saatja õigus kõikidel sügava puudega inimestel ja raske nägemispuudega inimestel. Muudatuse tulemusel laieneb võrreldes kehtiva seadusega tasuta sõidu õigus ka sügava puudega laste saatjatele.

Punktis 5 sätestatakse tasuta sõidu õigus Euroopa puudega inimese kaardi omanikku saatvale juht- või abikoerale. Tegemist on kehtiva õiguse sisulise ülevõtmisega, kuid võrreldes kehtiva regulatsiooniga täpsustatakse, et tasuta sõidu õigus laieneb juht- või abikoerale juhul, kui koer saadab Euroopa puudega inimese kaardi omanikku. Muudatus on vajalik õigusselguse tagamiseks, kuna kehtiv seadus ei sätesta, kuidas peab inimene tõendama, et ta on juht- või abikoera kasutav puudega inimene. See on praktikas põhjustanud keerulisi olukordi nii puudega inimesele kui ka vedajale sõiduõiguse kontrollimisel.

Muudatusega luuakse ühtne ja lihtne tõendamisalus Euroopa puudega inimese kaardi näol. Seejuures ei ole juht- või abikoera kasutamise õigus seotud A-täe olemasoluga kaardil. Kuigi A-täht viitab vajadusele saatja, tugiisiku, isikliku abistaja või abilooma järele, võivad juht- või abikoera kasutada ka inimesed, kellel ei ole A-tähe saamise alust, näiteks diabeedi või epilepsiaga inimesed. Seetõttu on põhjendatud siduda juht- või abikoera tasuta vedamise õigus Euroopa puudega inimese kaardi olemasoluga, mitte A-tähega.

Eelnõu § 4 punktiga 3 muudetakse ühistranspordiseaduse § 36 lõiget 1, mis reguleerib avaliku teenindamise lepingu alusel sõitjateveol riigieelarvest hüvitatavaid sõidusoodustusi. Muudatusega viiakse saatja sõidusoodustuse regulatsioon kooskõlla Euroopa puudega inimese kaardi süsteemiga. 01.02.2027 jõustuva seaduse kohaselt hüvitatakse sõidusoodustus sügava puudega isiku saatjale ja alla 18-aastase puudega isiku saatjale. Muudatuse kohaselt hüvitatakse edaspidi sõidusoodustus alla 18-aastase Euroopa puudega inimese kaardi omaniku saatjale ning 18-aastase ja vanema puudega inimese saatjale.

Eelnõu § 4 punktiga 4 täiendatakse ühistranspordiseadust rakendussättega, mis reguleerib üleminekut seniselt puudega isiku kaardilt Euroopa puudega inimese kaardile. Kuigi alates 1. juunist 2028 väljastatakse puudega isiku kaardi asemel Euroopa puudega inimese kaarti, jäävad varem väljastatud puudega isiku kaardid kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauemaks kui 2031. aasta 31. maini. Selleks sätestatakse, et kuni 2028. aasta 31. maini kehtinud ühistranspordiseaduse regulatsiooni kohaldatakse ka üleminekuperioodil nende isikute suhtes, kellel on kehtiv puudega isiku kaart. Muudatuse eesmärk on tagada sõidusoodustuste katkematu jätkumine ning vältida olukorda, kus isik kaotaks üleminekuperioodil õiguse sõidusoodustusele üksnes seetõttu, et talle ei ole veel väljastatud Euroopa puudega inimese kaarti.

1.1. Põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõu põhiseaduspärasuse hindamisel eristatakse Euroopa Liidu õigusest tulenevaid kohustuslikke nõudeid, nende rakendamisel tehtavaid riigisiseseid valikuid ja direktiivide ülevõtmisega mitteseotud muudatusi. Küsimustes, milles liikmesriigile on jäetud otsustusruum, tuleb põhjendada Eesti valitud lahenduse mõju isikute põhiõigustele. Samuti tuleb hinnata direktiividega mitteseotud muudatuste põhiseaduspärasust, kui nendega piiratakse õigusi või kehtestatakse kohustusi.

Põhiseaduse § 11 kohaselt peab põhiõiguse piirangul olema põhiseadusega kooskõlas olev eesmärk ning piirang peab olema selle saavutamiseks sobiv, vajalik ja mõõdukas. Sobivuse hindamisel kontrollitakse, kas piirang aitab eesmärki saavutada. Vajalikkuse hindamisel võrreldakse piirangut vähem koormavate, kuid vähemalt sama tõhusate lahendustega. Mõõdukuse hindamisel kaalutakse piirangu mõju isikule ja kaitstava eesmärgi tähtsust.

1.1.1. Isikute ja asutuste kohustus avaldada teavet eritingimuste kohta

Kavandatava PISTS § 144 ja LS § 1673 kohaselt peavad kaardi alusel eritingimusi või eeliskohtlemist pakkuvad eraettevõtjad avaldama nende kohta ligipääsetavat teavet. Direktiivi (EL) 2024/2841 artikli 18 lõige 2 näeb eraettevõtjate puhul ette teabe avaldamise julgustamise. Üldise avaldamiskohustuse kehtestamine on seetõttu direktiivi miinimumnõuetest ulatuslikum riigisisene lahendus.

Kohustus riivab põhiseaduse §-s 31 kaitstud ettevõtlusvabadust, kuna ettevõtja peab kasutama aega ja vajaduse korral raha teabe koostamiseks, avaldamiseks ja ajakohastamiseks. Riive intensiivsus sõltub sellest, kas piisab olemasoleva teabe kohandamisest või eeldab kohustuse täitmine uute tehniliste lahenduste ja täiendavate vormingute loomist. Soodustuste pakkumise vabatahtlikkus ei kõrvalda nende pakkumisega kaasneva teavitamiskohustuse riivet.

Piirangu eesmärk on kaitsta puudega inimeste õigusi, võimaldades neil saada enne teenuse kasutamist arusaadavat teavet ja kasutada pakutavaid eritingimusi tegelikult. Ligipääsetav teave toetab võrdset osalemist ühiskonnaelus ja põhiseaduse § 28 lõikes 4 ette nähtud puudega inimeste erilist kaitset. Avaldamiskohustus on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest teadmatus soodustuse olemasolust või kasutamise tingimustest võib takistada selle kasutamist.
Vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda kohustust vabatahtliku teavitamise, ühiste juhendite ja Sotsiaalkindlustusameti koondatud teabelehega. Vabatahtlik teavitamine võib jätta teabe kättesaadavuse ebaühtlaseks, kuid kohustuse vajalikkuse põhjendamiseks tuleb kirjeldada praktikas ilmnenud teabepuudust ja vabatahtlike meetmete ebapiisavust. Koondatud teabeleht võib vähendada ettevõtjate koormust, kuid ei pruugi tagada iga ettevõtja tingimuste ajakohasust.

Mõõdukust toetab kohustuse piiramine juba pakutavate hüvede kohta käiva teabega ning võimalus kasutada olemasolevat veebilehte või muud sobivat kanalit. Nõue ei peaks iseenesest eeldama uue veebilehe loomist. Toodete ja teenuste ligipääsetavuse seadusele viitamisel peab olema selge, millised nõuded avaldatavale teabele kohalduvad ning kas ja millises ulatuses säilivad selles seaduses ette nähtud erandid. Eraldi tuleb arvestada väikeste ettevõtjate võimalusi ja kohustuse täitmise kulu.

Üldine avaldamiskohustus on põhiseaduslikult põhjendatav, kui selle ulatus ja täitmisviisid on selged, kaasnev koormus on eesmärgiga tasakaalus ning vähem piiravate lahenduste ebapiisavus on põhjendatud. Ilma kohustuse ulatuse ja kulude hinnanguta ei saa kõigi eraettevõtjate riivet lugeda väikeseks. Kui üldise kohustuse vajalikkust ei ole võimalik põhjendada, saab direktiivi rakendamisel piirduda eraettevõtjate teavitamise ja teabe avaldamise julgustamisega.

1.1.2. Euroopa puudega inimese kaardi maksimaalne kehtivusaeg

Kavandatava PISTS § 14¹ lõike 4 kohaselt piiratakse kaardi kehtivusaega lastel viie ja täisealistel kümne aastaga ka juhul, kui puude raskusaste kehtib kauem. Direktiivi (EL) 2024/2841 artikli 7 lõige 6 jätab kehtivusaja määramise liikmesriigile, kuid nõuab võimalikult pikka kehtivust. Piiranguga kaasneb vajadus uuendada õigusi tõendavat dokumenti. See mõjutab põhiseaduse §-s 19 kaitstud üldist tegevusvabadust ja inimese võimalust kasutada talle ette nähtud hüvesid. Laste ja täisealiste erinevat kohtlemist tuleb hinnata põhiseaduse § 12 järgi. Kaardi kehtivusaja lõpp ei tohi iseenesest muuta kehtivat puude tuvastamise otsust ega toetuse saamise õigust.

Piirangu eesmärk on säilitada kaardiomaniku usaldusväärse tuvastamise võimalus ning vähendada võõra või aegunud dokumendi kasutamist. Foto perioodiline uuendamine on selle eesmärgi saavutamiseks sobiv, sest inimese välimus võib aja jooksul muutuda. Lastel on kiirem välimuse muutumine objektiivne põhjus lühema kehtivusaja kaalumiseks.

Vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda kogu kaardi perioodilist asendamist foto eraldi uuendamise ja kaardi kasutamisel täiendava isikusamasuse kontrollimisega. Foto eraldi uuendamine ei kõrvalda aegunud foto probleemi füüsilisel kaardil. Täiendava isikut tõendava dokumendi nõudmine igal kasutuskorral võib aga tekitada korduvat koormust. Digitaalse kaardi puhul võib foto ajakohastamine olla tehniliselt vähem koormav ning sama kehtivusloogika vajadus vajab seetõttu eraldi põhjendust.

Mõõdukust toetavad pikk uuendamistsükkel, tasuta ja ligipääsetav menetlus ning riigil olemas oleva ajakohase foto kasutamine. Riive on väiksem, kui kaardi uuendamine ei eelda puude uut tuvastamist ja inimene saab enne kehtivusaja lõppu teavituse. Püsiva puude korral tuleb uuendada dokumenti, mitte nõuda uut sisulist puude hindamist üksnes foto vananemise tõttu.
Kaardi perioodilise uuendamise nõue on kirjeldatud eesmärgil põhimõtteliselt põhjendatav. Just viie- ja kümneaastase tähtaja valik tuleb toetada foto kasutatavust puudutava hinnangu või võrreldavate dokumentide tuvastusvajaduse põhjendatud võrdlusega. Need tähtajad ei tulene direktiivist. Põhiseaduspärasuse järeldus eeldab ka seda, et uuendamismenetlus võimaldab vältida hüvede kasutamise põhjendamatut katkemist.

1.1.3. Puudega vanema toetuse saamise tingimuste muutmine

Kavandatava PISTS § 9 muudatusega asendatakse üksinda last kasvatamise üldine tingimus konkreetsete alustega, mida saab kontrollida registriandmete põhjal. Tegemist on riigisisese valikuga, mille põhjendamine ei saa tugineda kaardidirektiivide ülevõtmise vajadusele.

Hindamisel on kesksed põhiseaduse § 12 kohane võrdne kohtlemine, §-st 27 tulenev perekonna ja vanemate kaitse ning § 28 lõikes 4 ette nähtud puudega inimeste eriline kaitse. Põhiseaduse § 28 lõikes 2 sätestatud abiõiguse ulatust tuleb hinnata inimese olukorra ja sotsiaalkaitse terviku järgi; sellest ei tulene automaatselt õigus igale toetusele senistel tingimustel. Juba määratud toetuste muutmisel tuleb arvestada ka õiguspärase ootuse kaitset.

Muudatuse eesmärk on määrata toetuse saamise alused selgemalt, ühtlustada menetluspraktikat, vähendada inimese tõendamiskoormust ja vältida põhjendamatuid väljamakseid. Registriandmete kasutamine on kontrolli hõlbustamiseks sobiv. Registripõhine kontroll ei tähenda siiski vältimatult, et toetuse sisuline sihtrühm peab piirduma üksnes registrist tuvastatavate juhtumitega.

Võrreldavad rühmad on puudega vanemad, kes kasvatavad last tegelikult üksinda ja vastavad registripõhistele alustele, ning samas tegelikus olukorras vanemad, kes neile alustele ei vasta. Näiteks võib teine vanem lapse kasvatamises ja ülalpidamises mitte osaleda, kuigi tema hooldusõigus säilib ja lapse eest ei maksta elatisabi. Hooldusõiguse olemasolu ega elatisabi puudumine ei näita iseenesest, et vanemad kasvatavad last ühiselt. Kui toetus sellisele vanemale enam ei laiene, on tegemist sisulise õiguse piiramisega.

Vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda ammendavat registripõhist loetelu lahendusega, milles registriandmed on tavapärane kontrollialus, kuid muudes põhjendatud juhtumites saab üksinda kasvatamist tõendada täiendavate andmetega. Samuti saab kaaluda registriandmete ja taotleja kinnituse koos kasutamist ning täiendavat kontrolli põhjendatud kahtluse korral. Need võimalused võivad saavutada menetluse lihtsustamise eesmärgi, välistamata toetust sisuliselt samas olukorras inimestele.

Mõõdukuse hindamisel tuleb selgitada, kui palju seniseid ja võimalikke toetusesaajaid muudatus puudutab, milline on toetuse kaotamise mõju ning kuidas vastab uus sihtrühm toetuse eesmärgile. Üksnes toetuse väikesele rahalisele suurusele või haldusorgani töö kokkuhoiule tuginemine ei ole piisav. Kui toetuse eesmärki soovitakse sisuliselt muuta, tuleb seda sõnaselgelt põhjendada ja hinnata erineva kohtlemise põhjendatust selle eesmärgi suhtes.
Juba määratud toetuste puhul tuleb hinnata piisava üleminekuaja ja senistel tingimustel maksmise jätkamise vajadust. Üleminekukord võib leevendada seniste saajate olukorda, kuid ei kõrvalda sama abivajadusega uute taotlejate erineva kohtlemise probleemi.

Registripõhisem menetlus on põhimõtteliselt põhjendatav. Toetuse saajate ringi võimalikku kitsendamist ei saa aga olemasoleva põhjenduse põhjal lugeda vajalikuks ja mõõdukaks. Põhiseaduspärasust toetab täiendav võimalus tõendada tegelikku üksinda kasvatamist või andmetele tuginev selgitus, miks väljajäävad juhtumid erinevad toetuse eesmärgi seisukohast toetust saavatest juhtumitest.

1.1.4. Täienduskoolitustoetuse taotlemistähtaeg ja muud tingimused

Kavandatava PISTS § 12 muudatusega nähakse ette kuuekuuline taotlemistähtaeg ning täpsustatakse töötamise ja koolitusasutuse nõudeid. Need on riigisisesed valikud. Uue tingimuse põhiseaduspärasust tuleb hinnata ka siis, kui haldusorgan on sarnast nõuet rakenduspraktikas juba kasutanud.

Tingimused mõjutavad puudega inimese võimalust saada koolituskulude hüvitamist. Hindamisel tuleb arvestada põhiseaduse §-des 29 ja 37 kaitstud tööalase eneseteostuse ja haridusega seotud huve, § 28 lõikes 4 ette nähtud erilist kaitset ning § 12 kohast võrdse kohtlemise nõuet. Need sätted ei anna tingimusteta õigust konkreetsele koolitustoetusele, kuid toetuse tingimused peavad olema põhjendatud ja kooskõlas selle eesmärgiga.

Taotlemistähtaja eesmärk on siduda hüvitamine ajaliselt koolituse läbimisega, võimaldada kulude õigeaegset kontrollimist ja muuta menetlus etteaimatavamaks. Tähtaja kehtestamine on selle saavutamiseks sobiv. Kuue kuu vajalikkuse hindamisel tuleb võrrelda pikemat tähtaega ja mõjuval põhjusel hilinemise arvestamise võimalust. Hüvitatavate kulude dokumentaalne tõendatavus ei kao üksnes kuue kuu möödumisel ning toetuse ülemmäär piirab juba väljamaksete ulatust.

Mõõdukuse hindamisel tuleb arvestada, et hilinemine võib tuleneda haigusest, haiglaravist, kognitiivsest piirangust või abistaja puudumisest. Õiguse täielik kaotus inimesest sõltumatu takistuse tõttu võib olla eesmärgi suhtes ebaproportsionaalne. Tähtaja algus ja ületamise tagajärg peavad olema üheselt mõistetavad. Samuti peab olema selge, kas tegemist on taastatava menetlustähtajaga või materiaalõigusliku õigust lõpetava tähtajaga. Viimase puhul ei saa automaatselt eeldada haldusmenetluse seaduse tähtaja ennistamise reeglite kohaldumist.

Töötamise nõue koolituse läbimise ajal võib toetada hüvitise tööalast eesmärki. Töötamise nõue ka taotluse esitamise ajal vajab eraldi põhjendust, sest inimene võib pärast tööalast koolitust jääda töötuks või ajutiselt töölt kõrvale. Koolituse tööalane eesmärk ja tehtud kulu võivad seejuures säilida. Tuleb võrrelda taotlemise ajal töötavaid ja vahepeal töö kaotanud inimesi ning hinnata vähem piirava lahendusena töötamise seost koolituse läbimise ajaga või põhjendatud erandeid.

Koolitusasutuse nõuete eesmärk on toetada koolituse kvaliteeti ja kontrollitavust ning avaliku raha eesmärgipärast kasutamist. Nõue on sobiv, kui kohaldatavad nõuded on seotud toetatava koolituse tegeliku kvaliteedi ja hüvitamise eesmärgiga. Täpsustada tuleb võrreldava kvaliteediga välisriigi koolituste ja tasemeõppe käsitlemist. Kui toetatavate õppevormide ring väheneb, tuleb seda hinnata eraldi sisulise piiranguna.

Tähtaeg ja kvaliteedinõuded on põhimõtteliselt põhjendatavad. Põhiseaduspärasuse järeldus eeldab kuuekuulise tähtaja pikkuse ja tagajärgede põhjendamist, mõjuvate takistuste käsitlemist ning töötamise nõude seostamist toetuse tegeliku eesmärgiga. Varem läbitud koolituste ja menetluses olevate taotluste puhul tuleb hinnata seniste tingimuste kohaldamise või piisava üleminekuaja vajadust.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu kohaselt võetakse Eesti õiguses kasutusele Euroopa Liidu õigusest tulenevad terminid „Euroopa puudega inimese kaart“, „Euroopa puudega inimese parkimiskaart“, „eritingimus või eeliskohtlemine“, „abiloom“ ja „liidu liikuvusprogramm“. Terminid tulenevad direktiivist (EL) 2024/2841 ning nende kasutamine on vajalik direktiivi ülevõtmiseks ja Eesti õiguse terminoloogia kooskõlla viimiseks Euroopa Liidu õigusega.

Euroopa puudega inimese kaart asendab senise riigisisese puudega isiku kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart senise liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi. Eelnõus kasutatakse lisaks terminit „valideerimisrakendus“, millega tähistatakse Euroopa puudega inimese kaardi autentsuse ja kehtivuse kontrollimiseks kasutatavat tehnilist lahendust.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart (ELT L, 2024/2841, 14.11.2024), ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele (ELT L, 2024/2842, 14.11.2024).

Direktiiviga (EL) 2024/2841 kehtestatakse Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi ühine raamistik, nende vastastikuse tunnustamise põhimõte ning nõuded kaartide väljastamisele, vormile, kehtivusele, ligipääsetavusele, turvalisusele ja väärkasutuse ennetamisele. Direktiiviga (EL) 2024/2842 laiendatakse sama regulatsiooni liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele.

Eelnõus sätestatakse kaartide mõiste ja kohaldamisala, pädev asutus, väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord, valideerimine, teabe kättesaadavus ning väärkasutusega seotud teabevahetus. Eelnõukohased lahendused vastavad direktiivides sätestatud nõuetele.

Direktiiv jätab mitmes küsimuses liikmesriigile valikuvabaduse. Eelnõu kohaselt määratakse mõlema kaardi väljastamise pädevaks asutuseks SKA. Alternatiiv oleks olnud määrata ülesanne mõnele teisele riigiasutusele või jätta parkimiskaardi väljastamine kohaliku omavalitsuse üksustele. SKA kasuks otsustati, kuna amet juba tuvastab puude raskusastet ja väljastab riigisisest puudega inimese kaarti ning selline lahendus võimaldab kasutada olemasolevaid menetlusi ja infosüsteeme, samuti vähendada dubleerivat asjaajamist.

Samuti ei kasutata eelnõus direktiivi artikli 2 lõikes 2 sätestatud võimalust laiendada kaartide kohaldamist üldiselt kõigile lühiajalisest viibimisest pikematele Eestis viibimise juhtudele. Alternatiiv oleks olnud laiendada kaartide tunnustamist ka muudele pikaajalise viibimise juhtudele. Eelnõus piirdutakse direktiivist tuleneva kohustusliku lahendusega, mille kohaselt kehtivad kaardid pikema aja vältel liidu liikuvusprogrammis osalevatele isikutele.

Eelnõu reguleerimisalaga seonduvad ka isikuandmete kaitse üldmäärus ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja teenuste ligipääsetavusnõuete kohta. Neist tulenevaid nõudeid on arvestatud isikuandmete töötlemist ja teabe ligipääsetavust puudutavate sätete kujundamisel.

Eelnõu reguleerimisalaga otseselt seotud Euroopa Liidu Kohtu praktikat ei ole tuvastatud. Direktiivide ülevõtmise kohta on koostatud seletuskirja lisana 2 vastavustabel, milles näidatakse direktiivide sätete vastavus eelnõu sätetele.

Seaduseelnõu väljatöötamise toetamiseks tegi Trinidad Wiseman OÜ 2026. aasta I poolaastal teenusedisaini analüüsi, mille üheks osaks oli ka õigusanalüüs, mille koostaja oli Jaana Nõgisto (Advokaadibüroo Jaana Nõgisto, [email protected]).

6. Seaduse mõjud

Muudatuse eesmärgid:
1. Täiendatakse PISTS-i esmalt selleks, et kaasajastada puude raskusastme tuvastamise ja puudega inimese sotsiaaltoetuse maksmise protsesse. Teise sisulise muudatusena täpsustatakse seaduses kasutatavat terminoloogiat ja seaduse eesmärki. Mõjuanalüüs keskendub seaduse sisulistele muudatustele. Puudega vanema toetuse puhul täpsustatakse toetuse saamise tingimusi ja muudetakse nende kontroll registripõhisemaks ning täienduskoolitustoetuse puhul täpsustatakse toetuse saamise tingimusi, suurendades eelkõige õigusselgust. Õppetoetuse regulatsioonis sisulisi muudatusi ei tehta. Nende muudatuste mõju on vähene ja seetõttu neid muudatusi mõjuanalüüsis eraldi ei käsitleta.
2. Senine riigisiseselt kehtiv puudega isiku kaart asendatakse Euroopa puudega inimese kaardiga (edaspidi ka EL PIK) ning sellega seonduvalt võetakse üle asjakohases direktiivis sätestatud õigused ja kohustused. Mõjuanalüüs keskendub direktiivi ülevõtmisega kaasnevatele sisulistele muudatustele.
3. Senise, 1968. aasta teeliikluse konventsiooni täiendava Euroopa kokkuleppe alusel tunnustatava parkimiskaardi kõrvale võetakse kasutusele Euroopa puudega inimese parkimiskaart (edaspidi EL PAK) ning sellega seonduvalt võetakse üle direktiivis sätestatud õigused ja kohustused.

Muudatuste rakendamisel võib eeldada sotsiaalset ja majanduslikku mõju, samuti mõju riigivalitsemisele ja infotehnoloogilistele arendustele. Eelnõu mõjude olulisuse tuvastamiseks hinnati nimetatud valdkondi vajaduse korral kolme kriteeriumi alusel: mõjutatud sihtrühma suurus, mõju ulatus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk. Mõjupeatükk on üles ehitatud muudatuse eesmärkide põhiselt.

Muudatused ei mõjuta linna-, maa- ja rannapiirkondade inimeste teenustele juurdepääsu ja kättesaadavust, mistõttu ei ole mõju olulisust selles valdkonnas hinnatud.

Eelnõu mõjude osas järelhindamist ei kavandata, kuna eelnõuga valdavalt täpsustatakse ja lihtsustatakse olemasolevaid menetlusi ning võetakse üle Euroopa Liidu õigusest tulenevad nõuded. Muudatuste rakendumist ja võimalikke probleeme on võimalik jälgida tavapärase rakenduspraktika käigus.

6.1. PISTS-i sisulised muudatused

Tabel 1. Positiivse mõjuga PISTS-i sisuliste muudatuste võrdlus
Muudatuse sisu
Kehtiv olukord
Soovitud olukord
Puude raskusastme tuvastamine
SKA peaspetsialist näeb isiku nõusolekul ainult tervise infosüsteemi andmeid esitanud arsti nime. Seetõttu võivad arstiõppe läbinud isikuni jõuda taotlused, milles on andmed puudulikud. Kui andmed on ebapiisavad, peab kas taotleja või arstiõppe läbinud isik andmeid dubleerivalt täpsustama.
Isiku nõusolekul näeb SKA arsti nime ja eriala, viimase külastuse aega ja tervishoiuteenuse osutamise aega. Need andmed võimaldavad hinnata olemasoleva info asja- ja ajakohasust enne, kui taotlus jõuab arstiõppe läbinud isikuni. Väheneb arstiõppe läbinud isiku (ekspertarstid) tööressurss ja vajadus kordusvisiitideks või täiendavaks andmekogumiseks.
Puude raskusastme lõpptähtaja lühiajaline pikenemine
Kehtiv regulatsioon võimaldab juba teatud juhtudel tuvastada puude raskusastme tavapärasest pikemaks ajaks. Muudatuse vajadus puudutab üksikuid juhtumeid, kus puude raskusastme kehtivus lõpeb kuni kolm kuud enne järgmisse vanuserühma jõudmist ning inimene peab seetõttu esitama uue taotluse lühikeseks vaheperioodiks ja vanuserühma vahetumisel veel kord uue taotluse.

Kui puude raskusastme kehtivus lõpeb kuni kolm kuud enne järgmisse vanuserühma jõudmist, võib SKA pikendada selle kehtivust vanuserühma lõpuni. Tegemist on piiratud lisavõimalusega, mille eesmärk on vältida üksnes lühikeseks vaheperioodiks uue menetluse läbimist.


Sotsiaalne mõju

2025. aasta lõpus oli 101 001 puudega inimest ehk 7,4% rahvastikust.6 2025. aastal tuvastati puue ligi veerandil neist inimestest, kellest omakorda 15% puhul oli tegu esmakordse puude tuvastamisega. Kuuekuuline korduv puudeotsus tehti 150 juhul. Planeeritavate muudatuste mõju on positiivne ja mõju ulatus keskmine: ühest küljest kogutakse võimalikult palju ajakohaseid andmeid menetluse alguses, puude kehtivusaja pikendamine aga säästab puudega inimest vahemenetlusest ja tööealist ka täiendavast eriarsti visiidist, mis on tingitud üksnes vanusest, mitte tema puuet põhjustava olukorra muutumisest. Kehtivas seaduses on juba ette nähtud võimalus tuvastada puude raskusaste teatud juhtudel tavapärasest pikemaks perioodiks, sealhulgas muutumatu või progresseeruva püsiva seisundi korral kuni vanuserühma lõpuni. Eelnõuga lisatav võimalus puudutab üksnes väikest sihtrühma, kelle puude raskusastme tavapärane kehtivusaeg lõpeks kuni kolm kuud enne järgmisse vanuserühma jõudmist, mistõttu tuleks neil kehtiva korra kohaselt läbida vahetult enne vanuserühma vahetumist täiendav puude tuvastamise menetlus.

Mõju riigivalitsemisele

Negatiivse otsusega lõppenud menetluste osakaal on kasvanud, ulatudes 2024–2025 juba 48%-ni esitatud taotluste koguarvust, kusjuures enim negatiivseid otsuseid langetatakse (osakaaluna taotluste koguarvust) esmakordsel puude tuvastamisel tööealisel (üle 90%), seejärel lapsel (2024. a 47% ja 2025. a 60%). Osaliselt on see tingitud kas ebatäpsete või puudulike andmete esitamisest, mis ei võimalda taotlejale soodsa otsuse langetamist. Negatiivse otsuse järel on aga võimalik esitada vaie, mis suurendab SKA töökoormust. Isiku nõusolekul lisaandmete kogumine vähendab eelduslikult negatiivsete otsuste arvu ja suurendab menetluse efektiivsust.

Puude tuvastamise otsuse kehtivuse pikendamine vähendab mõnevõrra SKA ekspertarstide (7) ja töövõtulepingu alusel töötavate ekspertarstide (15) töökoormust. Eeldades et kolm kuud kehtivad korduvad puudeotsused on tingitud isiku peatsest jõudmisest järgmisse vanuserühma, võib SKA menetluste arv seetõttu küll vähesel määral (u 100–150 juhtumit aastas) väheneda, kuid muudatus omab siiski positiivset mõju ressursside juhtimisele.

Sotsiaalne mõju ja mõju riigivalitsemisele. SKA 2025. aasta koondandmed7.

• Puude tuvastamiseks esitati 47 835 taotlust. 
• 3538 juhul muutus puude raskusaste kergemaks ja 1840 juhul raskemaks. 
• Vaidlustati 1913 otsust, 379 vaiet rahuldati. 
• Puude tuvastamiseks koostati 22 811 ekspertarsti arvamust (ülejäänud otsused tehti töövõime hindamise alusel). 
• Kõige enam ehk 43,2% juhtudel tuvastati puude raskusaste viieks aastaks. 3798 juhul tuvastati vanaduspensionieas inimesel eluaegne puue.

Planeeritava muudatuse mõju on kokkuvõttes positiivne ja mõju ulatus keskmine.

6.2. Euroopa Liidu puudega inimese kaart

EL PIK asendab senise puudega isiku kaardi. Olulised erinevused senikehtivaga võrreldes on esitatud tabelis 2.

Tabel 2. Väljastatava ELi puudega inimese kaardi erinevused võrreldes senikehtiva kaardiga
Tunnused
Puudega isiku kaart
EL PIK
Kehtivusala
Eesti
Euroopa Liit
Dokumendi vorm
Füüsiline
Füüsiline või digitaalne
Foto
Ei ole
On
Puude raskusaste
Jah
Ei
Puude liik
Jah; nägemis- või liikumispuue
Ei
Kehtivus
Lastel kuni 3 aastat, erandjuhtudel täisealiseks saamiseni.
Tööealistel kuni 5 aastat, erandjuhtudel pensionieani.
Vanaduspensioniealistel kuni 5 aastat, erandjuhtudel eluaegne.
Lastel kuni 3 aastat, erandjuhtudel 5 aastat.
Tööealistel kuni 5 aastat, erandjuhtudel kuni 10 aastat.
Vanaduspensioniealistel kuni 5 aastat, erandjuhtudel kuni 10 aastat.

Sotsiaalne mõju

Muudatus puudutab üleminekuperioodi, arvestades kogu puudega inimeste sihtrühma (ca 100 000 inimest). Üleminekuperioodil asendub riigisisene dokument EL PIK-iga uue otsuse tegemisel või puudega inimese taotluse alusel. Positiivne mõju avaldub puudega inimese kaardi valdaja jaoks võimaluses kasutada kõiki soodustusi ja eritingimusi, mis on tagatud vastava liikmesriigi analoogse kaardi omanikele.

Vabatahtlikult pakutavate soodustuste ja eritingimuste sisu EL PIK-i kasutuselevõtuga iseenesest ei muutu ning eelnõuga ei kohustata teenuseosutajaid uusi soodustusi looma. Samas on SKA ülesanne suurendada teadlikkust kaardi kasutamise võimalustest ja julgustada avaliku sektori asutusi ning eraettevõtjaid puudega inimestele eritingimusi ja eeliskohtlemist pakkuma. Seetõttu võib EL PIK-i praktiline väärtus Eestis aja jooksul suureneda, kui kaardi alusel pakutavate vabatahtlike soodustuste hulk kasvab.

Olulisem positiivne mõju avaldub teistesse liikmesriikidesse reisivatele puudega inimestele. EL PIK võimaldab kasutada teises liikmesriigis sealsele puudega inimesele pakutavaid eritingimusi ja eeliskohtlemist samadel tingimustel, ilma et inimesel tuleks oma puude staatust sealses süsteemis eraldi tõendada. Mõju ulatus ja avaldumise sagedus sõltuvad sellest, kui sageli inimene teistesse liikmesriikidesse reisib ning milliseid soodustusi sihtriigis pakutakse.

Teiste liikmesriikide EL PIK-i omanikele tekib Eestis võimalus kasutada siin pakutavaid eritingimusi ja eeliskohtlemist Eesti kaardiomanikega samadel tingimustel. Mõju ulatus sõltub Eestisse saabuvate kaardiomanike arvust ning nende poolt teenuste ja soodustuste kasutamisest, mistõttu ei ole mõjutatud inimeste arvu täpselt võimalik hinnata.

Teenuseosutajatele, sealhulgas avaliku sektori asutustele ja ettevõtjatele, ei kaasne kohustust hakata EL PIK-i omanikele uusi vabatahtlikke soodustusi pakkuma. Kui soodustust või eritingimust juba pakutakse, tuleb seda võimaldada samadel tingimustel ka teiste liikmesriikide EL PIK-i omanikele ning teha sellekohane teave ligipääsetavalt kättesaadavaks. Seetõttu on mõju teenuseosutajatele üldjuhul vähene ning avaldub eelkõige olemasolevate soodustuste kohaldamisel ja nende kohta teabe avaldamisel.

Muuseumidele ja ühistransporditeenuse osutajatele kaasneb lisaks mõju riigisiseselt seadusega ette nähtud soodustuste muutumisest. Muuseumiseaduse muudatusega laieneb tasuta riigimuuseumi külastamise õigus raske nägemispuudega EL PIK-i omanikele ja nende saatjatele, suurendades võimalike õigustatud inimeste arvu hinnanguliselt 5400 võrra. Ühistranspordiseaduse muudatusega laieneb tasuta sõidu õigus sügava puudega laste saatjatele. Nende muudatustega kaasnev mõju on positiivne õigustatud inimestele, kuid toob kaasa täiendava kulu riigile

Kokkuvõttes on EL PIK-i kasutuselevõtu mõju puudega inimestele positiivne, kuid mõju ulatus ja avaldumise sagedus sõltuvad kaardi kasutamisest ning pakutavate soodustuste hulgast. Suurim sisuline muutus võrreldes kehtiva olukorraga seisneb kaardi piiriüleses kasutatavuses ja teiste liikmesriikide soodustustele juurdepääsu lihtsustumises. Teenuseosutajatele on mõju pigem vähene, kuna eelnõu ei kohusta uusi vabatahtlikke soodustusi looma. Olulisi ebasoovitavaid sotsiaalseid mõjusid ei ole ette näha.

Olulisemad muudatused on esitatud tabelis 3.

Tabel 3. Muuseumiseaduse ja ühistranspordiseaduse muudatused võrreldes senise olukorraga
Seadus, soodustus
Puudega isiku kaart
EL PIK
Muuseumiseadus, tasuta külastusõigus
Puudega laps ja tema saatja
Puudega laps ja tema saatja

Sügava puudega täisealine isik ja tema saatja
Täisealine ja tema saatja, kui EL PIK-ile on kantud A-täht. A-täht kantakse kõikidele sügava puudega inimeste ja raske nägemispuudega inimeste kaartidele. Seega laieneb tasuta muuseumikülastus raske nägemispuudega täisealistele ja nende saatjatele.
Ühistranspordiseadus, tasuta sõit kommertsliinidel
Puudega laps
Puudega laps ja tema saatja, kui lapse EL PIK-ile on kantud A-täht. Tasuta sõidu õigus laieneb sügava puudega laste saatjatele.

Sügava puudega täisealine isik
Täisealine ja tema saatja, kui EL PIK-ile on kantud A-täht. A-täht kantakse kõikidele sügava puudega inimeste ja raske nägemispuudega inimeste kaartidele. Seega laieneb tasuta sõidu õigus kõikidele sügava puudega inimeste saatjatele ega ole enam piiratud vaid sügava nägemispuudega.

Raske nägemispuudega täisealine isik


Raske või sügava nägemis-puudega isiku saatja


Mõõduka ebasoovitava mõjuga risk väljendub kaardi kehtivuse tähtajas. 2025. aasta jooksul tehtud 24 119 puudeotsusest 26% puhul (6 174)oli muutumatu või progresseeruv püsiv seisund aluseks vanuserühma kuulumise lõpuni kestva otsuse tegemisel. Sellisel juhul kehtib riigisisesene dokument kas 16-aastaseks saamiseni (alates 2027. aastast kuni täisealiseks saamiseni), vanaduspensioniikka jõudmiseni või elu lõpuni. Fotoga puudega inimese kaardi kehtivusaeg on aga alaealise puhul kuni viis aastat, tööealisel ja vanaduspensioniealisel kuni kümme aastat. See tähendab, et kaarti tuleb selle aja möödudes uuendada. Alaealise ja tööealise puhul võib see kaasa tuua vajaduse uuendada dokumenti vastaval perioodil korduvalt ja alustada järgmisse vanuserühma jõudes dokumendi taotlemist algusest peale. Kui aga kaardi väljastamise alus ei ole muutunud, saab kaardi väljastada lihtsustatud korras, kusjuures digitaalne puudega inimese kaart uueneb automaatselt.

Teiseks võimalikuks ebasoovitava mõjuga riskiks võib kujuneda kaardi väljastamise aluseks oleva puudeotsuse kehtivusaeg. 2025. aastal tehtud tähtajaliste otsuste keskmine kehtivus oli alaealistel 2,1 aastat, täisealistel 3,6 aastat ja vanaduspensioniealistel 4,4 aastat. See tähendab, et nii puudeotsuse kui ka sellest tulenevalt väljastatava kaardi uuendamise sagedus on eelkõige alaealistel ja tööealistel inimestel suurem kui kaardi maksimaalne võimalik kehtivusaeg. Puude tuvastamise protsess ise ei muutu, kuid täiendava halduskoormusena võidakse tajuda kaardi väljastamiseks vajaliku foto olemasolu. Selle mõju vähendamiseks on kavandatud Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamisel kasutada Politsei- ja Piirivalveameti andmekogus olevat kehtivat fotot, mis saadakse asutustevahelise andmevahetuse kaudu ja mida inimesel ei ole üldjuhul vaja eraldi esitada. Lisaks ei mõjuta eelnõukohased muudatused nende inimeste kaardi kehtivusaega võrreldes kehtiva korraga, kuna ka praegu väljastatava puudega inimese kaardi kehtivus on seotud puude raskusastme tuvastamise otsuse kehtivusajaga.

Mõju riigivalitsemisele

Digitaalse EL PIK-i loob SKA puude tuvastamisel automaatselt. Füüsiline kaart trükitakse taotluse alusel. Kuna ei ole teada, kui suur hulk puudega inimesi soovib a) olemasoleva kaardi vahetamist EL PIK-iks ja b) kui paljud soovivad füüsilist EL PIK-i pärast puudeotsuse saamist, on töökoormuse kasvu keeruline hinnata. Pikemas perspektiivis võib eeldada töökoormuse vähenemist eelkõige digitaalse kaardi kasutamise suurenemise ja kaardi väljastamise protsessi automatiseerimise tõttu.

Kulude vähenemine sõltub kahest asjaolust:
1) digitaalne kaart muutub valdavaks;
2) keskmine puudeotsuse kehtivusaeg pikeneb.

Töökoormust ja kulusid suurendab väljastatavate kaartide ebaühtlane kehtivusaeg (2025. aastal lastel keskmiselt 2,1, täisealistel 3,6 ja vanaduspensioniealistel 4,4 aastaks).

Kuna füüsilist EL PIK-i vajavate taotlejate arv on prognoosimatu, ei saa mõju ulatusele hinnangut anda.

Direktiivi ülevõtmisega kaasneva Euroopa Liidu liikmesriigi poolt Euroopa Liidu kodanikule või kolmanda riigi kodanikule välja antud EL PIK-i mõju ulatust on subjektiivselt oluline, kuid objektiivselt võimatu hinnata.

6.3. Euroopa Liidu puudega inimese parkimiskaart

EL PAK asendab seni KOV-ide poolt väljastatud puudega isiku parkimiskaardi, mida anti välja 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga liitunud riikides ühtsel parkimiskaardi vormil. Kuigi Eesti hakkab edaspidi väljastama EL PAK-i ja tunnustama teiste riikide väljastatud EL PAK-i, siis ka edaspidi tunnustatakse 1968. aasta teeliikluse konventsiooniga liitunud riikide parkimiskaarte ja Ühendkuningriigi väljastatud parkimiskaarti. Olulised erinevused senikehtivaga võrreldes on esitatud tabelis 4.

Tabel 4. Väljastatava ELi puudega inimese parkimiskaardi erinevused võrreldes senikehtiva kaardiga
Tunnused
Puudega isiku parkimiskaart
EL PAK
Kehtivusala
Eesti ja Euroopa Liit8
Euroopa Liit
Foto
On
Ei ole
Allkiri
On
Ei ole
Kehtivus
Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.

Arsti tõendi alusel (ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle) väljastatud parkimiskaart kehtib kuus kuud. Kaarti on võimalik üks kord pikendada kuueks kuuks.
Parkimiskaart antakse välja puuet tõendavale dokumendile märgitud puude raskusastme kehtivuse perioodiks, kuid mitte kauemaks kui 5 aastaks.

Arsti tõendi alusel (ajutine liikumis- või nägemisfunktsiooni kõrvalekalle) väljastatud parkimiskaart kehtib kuus kuud. Ajutist parkimiskaarti on võimalik uuesti väljastada kuni kuueks kuuks üksnes pere- või eriarsti tõendi alusel.
Väljastaja
Kohalik omavalitsus
SKA

Eesti puudega isiku parkimiskaart juba kehtib EL-is nõukogu vastava soovituse9 kohaselt. Direktiivi ülevõtmine eeldab aga dokumenti väljastava pädeva asutuse määramist. Eestis kaardi väljastamise (sh trükkimise) korraldamine senisel kujul ehk kohaliku omavalitsuse kaudu ei ole mõistlik. Seega on kaardi väljastamise protsessi (õigustatuse hindamisest kaardi trükkimise ja väljastamiseni) andmine SKA-le põhjendatud.

Sotsiaalne mõju

EL PAK-i väljastamise protsessi ühtlustamine kuni selleni, et parkimiskaarti on õigustatud isikule võimalik väljastada koos EL PIK-iga, aga ka plaanitud muudatus, mille kohaselt toimuvad nii EL PIK-i kui ka EL PAK-i taotlemine ja väljastamine ühes kohas, on tugevalt positiivse mõjuga.

Muudatus mõjutab eelkõige parkimiskaardi kasutajaid. Parkimiskaardi saamise alused ja kaardiga seotud parkimisõigused sisuliselt ei muutu, kuid kaardi taotlemine koondatakse kohalike omavalitsuste asemel SKA-sse. Kasutaja jaoks lihtsustub asjaajamine, kuna puude tuvastamise ja parkimiskaardi saamisega seotud toimingud koonduvad ühe asutuse juurde.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu poolt 2025. aastal korraldatud küsitluse andmetel oli 2025. aasta augustis väljastatud umbes 22 500 kehtivat parkimiskaarti.

Mõju riigivalitsemisele

SKA andmetel on omavalitsused perioodil 2021–2025 tellinud keskmiselt 9740 parkimiskaarti, kuid juba 2026. aasta esimesel poolaastal telliti üle 10 000 parkimiskaardi. Kehtiva regulatsiooni puudused on järgmised:
1) ei ole teada, kui palju kehtivaid parkimiskaarte on tegelikult välja antud;
2) puudub ülevaade omavalitsustele eraldatud parkimiskaartide reservist.

Muudatuse tulemusel hakkab EL PAK-e väljastama SKA. Selle tulemusena tekib ülevaade kehtivatest parkimiskaartidest. Kaarte n-ö reservi toota ei ole enam võimalik, sest iga kaart trükitakse isikustatuna.

Kohalike omavalitsuste töökoormus väheneb. Ära langeb vajadus parkimiskaartide varude planeerimisele ja nende käsitsi vormistamisele. Muudatus võib mõjutada kõiki kohalikke omavalitsusi (78).Lisaks langeb kohalikelt omavalitsustelt ära parkimiskaardi taotluste menetlemise ja kaartide väljastamisega seotud töö. Mõju on püsiv ning selle ulatust iseloomustab senine kaartide maht: aastatel 2021–2025 tellisid omavalitsused keskmiselt 9740 parkimiskaarti aastas. Seetõttu on parkimiskaartide väljastamise ülesande üleandmise mõju kohalike omavalitsuste töökoormusele oluline, kuigi mõju suurus võib omavalitsuste lõikes erineda.

Kohalike omavalitsuste töökoormus liiklusjärelevalve teostamisel ei muutu. Seni väljastatav liikumispuudega ja pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaart kehtib üleriigiliselt, mitte üksnes kaardi välja andnud omavalitsuse territooriumil. Järelikult on ka järelevalvet teostavalisikul võimalus parkimise õigsust kontrollide üksnes visuaalselt (kaardi enese vastavus, st kujundus ja kaardi kehtivusaeg). Muudatuse tulemusel lisandub senisele kontrollivõimalusele võimalus kasutada valideerimisrakendust. Valideerimisrakenduse kasutamine on kohaliku omavalitsuse jaoks tasuta. Rakenduse kasutamine on võimalus, mitte kohustus, mistõttu ei kaasne sellega kohalikele omavalitsustele kohustuslikku täiendavat töökoormust.

SKA töökoormus suureneb ja eeldab lisatööjõu värbamist. Tegemist on püsiva mõjuga, kuna SKA võtab üle kohalike omavalitsuste senise parkimiskaartide väljastamise ülesande. Töökoormuse ulatus sõltub eelkõige väljastatavate ja uuendatavate kaartide arvust. Direktiivist tulenevate lisaülesannete täitmisega seotud SKA tööjõukulu lisavajaduseks on hinnatud 68 000 eurot aastas. Samas on eeldada, et teenuse pakkumine ühest kohast võimaldab kokkuvõttes tööjõu ressurssi paremini planeerida. Suurimat efekti oleks võimalik saavutada EL PIK-i ja EL PAK-i ühise väljastamise korral.

Mõju asutustele ja ettevõtjatele

Parkimiskaardi alusel parkimisõigusi või muid soodsamaid parkimis- ja peatumistingimusi võimaldavatele asutustele ja ettevõtjatele on mõju vähene. Neil tuleb teha pakutavate parkimis- ja peatumistingimuste kohta teave selgelt ja ligipääsetavalt kättesaadavaks veebilehel ja kohapeal. Täiendavate soodsamate parkimistingimuste pakkumine jääb vabatahtlikuks. Samuti tekib võimalus kontrollida EL PAK-i autentsust ja kehtivust valideerimisrakenduse abil, kuid rakenduse kasutamine ei ole kohustuslik. Kohanemisvajadus seisneb seega eelkõige uue kaardi ja selle kasutamise põhimõtetega arvestamises ning parkimistingimuste kohta avaldatava teabe ajakohastamises

Rakendus- ja üleminekuriskid

Peamine rakendus- ja üleminekurisk on seotud parkimiskaartide väljastamise ülesande üleviimisega kohalikelt omavalitsustelt SKA-le ning selleks vajalike infosüsteemide ja tööprotsesside õigeaegse valmimisega. Riski vähendab üleminekuregulatsioon, mille kohaselt jäävad enne EL PAK-i kasutuselevõttu väljastatud parkimiskaardid kehtima neile märgitud kehtivusaja lõpuni, kuid mitte kauem kui 1. detsembrini 2029. See võimaldab minna uuele süsteemile üle järk-järgult ega eelda kõigi seniste kehtivate parkimiskaartide üheaegset väljavahetamist.

6.4. Andmekaitsealane mõjuhinnang

Eelnõuga kaasneb isikuandmete, sealhulgas terviseandmete ja seega isikuandmete kaitse üldmääruse (IKÜM) artikli 9 tähenduses eriliiki isikuandmete töötlemine. Isikuandmete töötlemisega seotud muudatused puudutavad eelkõige puude raskusastme tuvastamist, puudega inimeste sotsiaaltoetuste määramist ja maksmist, Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamist ning nende kaartide valideerimist ja väärkasutusega seotud teabevahetust.

Kavandatava andmetöötluse puhul tuleb eristada olemasoleva andmetöötluse täpsustamist uutest töötlemistoimingutest. Suurem osa puude raskusastme tuvastamise, sotsiaaltoetuste maksmise ja Euroopa puudega inimese kaardi väljastamisega seotud andmetöötlusest toimub SKA-s juba praegu. Euroopa puudega inimese kaardi kasutuselevõtmisega asendatakse senine riigisisene puudega isiku kaart ning selle väljastamine seotakse olemasoleva puude raskusastme tuvastamise menetluse, infosüsteemide ja SKA pädevusega. Seetõttu ei kaasne Euroopa puudega inimese kaardi väljastamisega olulist töödeldavate isikuandmete mahu suurenemist ega uue paralleelse andmekogumi loomist.

6.4.1. Puude raskusastme tuvastamine

Eelnõuga täpsustatakse puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete koosseisu ning laiendatakse piiratud ulatuses andmeid, mida SKA spetsialist võib inimese nõusolekul tervise infosüsteemis näha. Kehtiva õiguse kohaselt näeb spetsialist andmeid esitanud arsti nime. Eelnõu kohaselt lisanduvad arsti eriala, viimase visiidi kuupäev ning tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja tervise infosüsteemi laekumise kuupäev. Tegemist ei ole juurdepääsuga tervishoiudokumentide sisule või inimese diagnoosidele, vaid piiratud metaandmetega, mille põhjal saab hinnata puude tuvastamiseks vajaliku terviseinfo olemasolu ja ajakohasust.

Töötlemisviis on vajalik ja kohane, kuna praktikas tuleb puudulike või tervise infosüsteemi veel kandmata andmete puhul teha lisapäringuid inimesele või tervishoiuteenuse osutajale. Täiendavate metaandmete nägemine võimaldab kontrollida andmete olemasolu enne asja ekspertarstile edastamist ning vähendab lisapäringute, korduva andmekogumise ja üksnes andmete täiendamiseks tehtavate arstivisiitide vajadust. Puudulikud andmed võivad viia ka negatiivse otsuseni ja uue menetluse alustamiseni, mistõttu aitab muudatus parandada menetluse kvaliteeti.

Peamine oht seisneb selles, et tervise infosüsteemi andmetele saab juurdepääsu töötaja, kelle tööülesannete täitmiseks ei ole see vajalik, või andmeid kasutatakse puude raskusastme tuvastamisest erineval eesmärgil. Arvestades andmete terviseandmetega seotust, on ohu esialgne tase keskmine.

Ohtu maandavad eelkõige seaduses piiratud andmekoosseis ja töötlemise eesmärk, tööülesandepõhine juurdepääs, isikustatud kasutajaõigused, juurdepääsude logimine ning kasutajaõiguste regulaarne kontroll. SKA-l ei teki selle muudatuse tõttu juurdepääsu inimese kogu terviseandmestikule. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk väike ja kavandatud meetmed on ohu maandamiseks piisavad.

6.4.2. Puudega inimeste sotsiaaltoetuste määramine ja maksmine

Eelnõuga muudetakse mitme toetuse saamise tingimuste kontrollimine registripõhisemaks. Näiteks ei pea puudega vanema toetuse puhul inimene teatavaid toetuse saamise aluseks olevaid asjaolusid enam omakäelise kinnitusega tõendama, vaid SKA saab neid kontrollida riigi käsutuses olevate andmete põhjal. Menetluse muutumine dokumendipõhisest registripõhiseks ei suurenda iseenesest töödeldavate andmete hulka.

Eelnõuga nähakse lisaks ette Politsei- ja Piirivalveameti kohustus teavitada SKA-d tagaotsimismenetluse või teadmata kadunud isiku asukoha tuvastamise menetluse algatamise ja lõpetamise kohta, kui asjaolu mõjutab toetuse maksmist. Töötlemise eesmärk on kontrollida toetuse saamiseks seaduses sätestatud tingimuste olemasolu ja vältida olukorda, kus inimeselt nõutakse riigil juba olemas oleva teabe uuesti esitamist. Puudega vanema toetuse puhul võimaldab andmevahetus samuti loobuda inimese täiendavast tõendamisest.

Peamine oht on see, et ebaõigete, aegunud või valesti tõlgendatud registriandmete põhjal jäetakse toetus määramata. Kuna sellisel töötlemisel võib olla inimesele vahetu varaline ja sotsiaalne mõju, on esialgne risk keskmine.

Riski maandamiseks tuleb kasutada usaldusväärseid ja ajakohaseid andmeallikaid, siduda andmevahetus üksnes toetuse saamise tingimuste kontrollimiseks vajalike andmetega ning enne inimese õigusi kahjustava otsuse tegemist vajaduse korral kontrollida asjaolusid täiendavalt. Isikule jäävad haldusmenetlusest ja vaide- või kohtumenetlusest tulenevad õiguskaitsevahendid. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk väike.

6.4.3. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamine ja asendamine

Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise eesmärk on tõendada inimese puude staatust või puudest tulenevat õigust nii Eestis kui ka teistes liikmesriikides ning võimaldada inimesele direktiivis sätestatud ulatuses võrdne juurdepääs eritingimustele ja eeliskohtlemisele.

SKA on juba praegu riigisisese puudega isiku kaardi väljastaja. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamine põhineb samuti SKA tuvastatud puude raskusastmel ning kasutusele võetakse olemasolevad menetlused, infosüsteemid ja pädevus. Ei looda uut ulatuslikku andmetöötlust, vaid olemasolevale töötlemisele antakse Euroopa kaardiga seotud ülesannete täitmiseks selgem õiguslik alus.

Direktiiv määrab kaardi väljastamise eest vastutava pädeva asutuse sõnaselgelt vastutavaks töötlejaks ning kohustab tagama andmete turvalisuse, tervikluse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse. Väline teenuseosutaja ei vabasta liikmesriiki andmekaitsealastest kohustustest.

Võrreldes senise puudega isiku kaardiga lisatakse Euroopa puudega inimese kaardile foto. Selleks ei nõuta inimeselt uue foto esitamist, vaid kasutatakse isikut tõendavate dokumentide andmekogus juba olemas olevat näokujutist või fotot. Selline lahendus on vajalik isikustatud kaardi väljastamiseks ning vähendab dubleerivat andmekogumist ja inimese halduskoormust. Foto kasutamine piiratakse kaardi väljastamise, asendamise ja kaardile kandmise eesmärgiga. Kui alla 15-aastasel lapsel ei ole Politsei- ja Piirivalveameti fotopangas fotot või näokujutist, on seaduslikul esindajal võimalik see kaardi väljastajale esitada.

Samal ajal väheneb inimese terviseseisundi kohta kaardil nähtav teave. Senine kaart sisaldab puude raskusastet ning teatavatel juhtudel puude liiki, kuid Euroopa puudega inimese kaardile neid andmeid ei kanta.

Peamised ohud on foto või puude staatusega seotud andmete kasutamine muul eesmärgil ja andmetele põhjendamatu juurdepääs. Esialgne risk on andmete tundlikkust arvestades keskmine.

Riski maandavad olemasoleva infosüsteemi kasutamine, õigusaktis määratud eesmärk ja andmekoosseis, foto kasutamise konkreetne eesmärgipiirang, rollipõhine juurdepääs ja logimine. Direktiiv näeb digitaalse kaardi puhul täiendavalt ette, et see ei tohi sisaldada rohkem isikuandmeid kui füüsiline kaart, andmed peavad olema krüpteeritud ning andmekandja lugemine peab olema piiratud õigustatud kasutajatega. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk väike.

6.4.4. Euroopa puudega inimese kaardi valideerimine

Valideerimise eesmärk on võimaldada avaliku või erasektori teenuseosutajal kontrollida Euroopa puudega inimese kaardi autentsust ja kehtivust ning otsustada selle põhjal konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse võimaldamine.

Valideerimiseks kasutatakse Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele vastavat valideerimislahendust. Direktiivi kohaselt kehtestatakse Euroopa Liidu tasandil Euroopa puudega inimese kaardi QR-koodi ja muude digitaalsete turvaelementide nõuded ning ühised tehnilised spetsifikatsioonid muu hulgas kaardi kehtivuse ja autentsuse kontrollimiseks, võltsimise ja pettuse vältimiseks, koostalitlusvõime tagamiseks ning kaartide piiriüleseks lugemiseks.

Valideerimislahenduse tehnilised nõuded ja Euroopa Liidu tasandi turvameetmed määratakse seega kindlaks Euroopa Liidu õigusega. SKA ülesanne ei ole kehtestada valideerimislahenduse Euroopa Liidu tasandi tehnilisi nõudeid, vaid tagada enda pädevuse piires valideerimise riigisisene õiguspärane korraldus. Direktiiv näeb ühtlasi ette, et isikuandmete kaitset mõjutavate delegeeritud või rakendusaktide ettevalmistamisel konsulteeritakse Euroopa Andmekaitseinspektoriga ja vajaduse korral Euroopa Andmekaitsenõukoguga.

Eesti tasandil seisneb isikuandmete töötlemise reguleerimine eelkõige valideerimise õigusliku aluse, eesmärgi, lubatud andmekoosseisu ja valideerijate ringi kindlaksmääramises. Valideerija töötleb kaardiandmeid selleks, et kontrollida kaardi autentsust ja kehtivust ning võimaldada kaardi alusel enda pakutavat eritingimust, soodustust, eeliskohtlemist, teenust või muud õigust. Valideerijat tuleb selle töötlemistoimingu puhul üldjuhul käsitada iseseisva vastutava töötlejana. Valideerija töötaja või muu tema nimel ja alluvuses tegutsev füüsiline isik ei ole eraldiseisev vastutav ega volitatud töötleja.

Valideerimise käigus töödeldakse teavet, millest ilmneb inimese puude staatus või puudest tulenev õigus. Tegemist on eriliiki isikuandmetega. Seetõttu peab riigisisene regulatsioon lisaks valideerimise õigusele sisaldama sobivaid ja konkreetseid kaitsemeetmeid, mis piiravad töötlemise eesmärki ja ulatust ning väldivad andmete põhjendamatut kasutamist.

Peamine oht on see, et kaarti kontrollib isik, kellel puudub selleks õigustatud eesmärk, valideerijale tehakse kättesaadavaks rohkem isikuandmeid kui konkreetse õiguse kontrollimiseks vajalik või valideerimisel saadud andmeid säilitatakse või kasutatakse hiljem muul eesmärgil. Kuna valideerimisvõimalus võib olla kasutusel suure hulga avaliku ja erasektori teenuseosutajate juures ning töötlemine puudutab eriliiki isikuandmeid, hindame esialgse riski keskmiseks.

Riski maandamiseks piiratakse seaduses valideerimine kaardi autentsuse ja kehtivuse ning konkreetse eritingimuse, soodustuse, eeliskohtlemise, teenuse või muu õiguse võimaldamise eelduse kontrollimisega. Valideerimislahendusele võib juurdepääs olla üksnes isikutel, kelle ülesannete täitmiseks on kaardi kontrollimine vajalik, ning valideerija peab tagama enda nimel tegutsevate füüsiliste isikute juurdepääsu õiguspärasuse. Valideerimisel tuleb järgida andmete minimaalsuse ja eesmärgipärasuse põhimõtet ning valideerimisel saadud isikuandmeid ei tohi kasutada muul eesmärgil. Andmete säilitamisel tuleb lähtuda Euroopa Liidu õigusaktides ja riigisiseses õiguses sätestatud nõuetest.

Valideerimislahenduse tehniliste omaduste ja lõpliku andmevahetuskorralduse selgumisel tuleb enne selle kasutuselevõttu kontrollida, milliseid isikuandmeid valideerijale kättesaadavaks tehakse, kas valideerimissündmuse kohta edastatakse isikustatud teavet mõnda teise infosüsteemi ning kas valideerimisest tekivad isikuandmeid sisaldavad logid. Kui valideerimisel töödeldakse üksnes konkreetse kontrolli tegemiseks vajalikku minimaalset andmekoosseisu ning valideerimise tulemusel ei teki SKA-le isikustatud kaardikasutuse ajalugu, on jääkrisk väike. Kui tehnilise lahenduse rakendamisel ilmneb täiendav isikustatud andmevahetus või andmete säilitamine, tuleb selle töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, vajalikkust ja riske täiendavalt hinnata.

Euroopa Liidu õigusaktiga määratakse kindlaks füüsiliste kaartide ruutkoodis sisalduv minimaalne andmekoosseis. Euroopa puudega inimese kaardi puhul hõlmab see muu hulgas kaardiomaniku ees- ja perekonnanime, kaardi seerianumbrit ja kehtivusaega, parkimiskaardi puhul kaardi seerianumbrit ja kehtivusaega ning mõlema kaardi puhul kontrollimiseks vajalikke tehnilisi andmeid. Ruutkoodi kontrollimisel saadud isikuandmeid ei tohi pärast kontrolli lõppemist säilitada.

6.4.5. Väärkasutusega seotud andmevahetus

Direktiiv kohustab liikmesriike vältima kaartide võltsimist ja pettust ning näeb ette, et teises liikmesriigis väljastatud kaardi tõsise või süstemaatilise väärkasutuse korral teavitatakse kaardi väljastanud liikmesriiki ja vahetatakse väärkasutuse kohta teavet.

Eelnõu kohaselt antakse selle ülesande täitmiseks SKA-le õigus saada ja edastada kaardi väärkasutuse kontrollimiseks vajalikku teavet. Seletuskirja kohaselt on andmevahetus seotud konkreetse kaardi kehtetuks tunnistamise või teise liikmesriigi pädeva asutuse teavitamise vajadusega.

Peamine oht on see, et väärkasutuse kahtluse korral edastatakse ebavajalikke tervise- või muid isikuandmeid või ebaõige teabe alusel kaasneb inimesele negatiivne tagajärg, näiteks kaardi kehtetuks tunnistamine. Esialgne risk on keskmine.

Riski maandamiseks seotakse andmete saamine ja edastamine konkreetse seadusest tuleneva eesmärgiga ning lubatakse töödelda ainult selle eesmärgi saavutamiseks vajalikku andmekoosseisu. Andmevahetus peab toimuma turvaliste kanalite kaudu ning enne inimese õigusi kahjustava otsuse tegemist tuleb kontrollida teabe õigsust ja piisavust. Direktiiv rõhutab lisaks, et pettusevastased meetmed peavad austama puudega inimeste õigusi ega tohi põhjustada nende stigmatiseerimist. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk väike.

6.4.6. Euroopa puudega inimese parkimiskaart

Parkimiskaardi puhul on muudatus Euroopa puudega inimese kaardist erinev, sest senise parkimiskaardi väljastavad kohaliku omavalitsuse üksused, kuid Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamine koondatakse SKA-sse. Tsentraliseerimine võimaldab saada ülevaate tegelikult kehtivatest parkimiskaartidest ja kaotada kohalike omavalitsuste käsitsi vormistatavate kaardivarude süsteemi.

Andmetöötluse tsentraliseerimine suurendab ühe vastutava töötleja valduses olevate parkimiskaardi andmete hulka, kuid ei tähenda tingimata inimese kohta töödeldava andmekoosseisu suurenemist. Euroopa parkimiskaardile ei kanta enam fotot ega allkirja, mis sisalduvad senisel parkimiskaardil. Direktiiv määrab ka Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljaandja vastutavaks töötlejaks ning kohustab tagama andmete turvalisuse, tervikluse, autentsuse ja konfidentsiaalsuse.

Peamine oht tuleneb andmete tsentraliseerimisest. Turvaintsidendi või põhjendamatu juurdepääsu korral võib mõjutatud inimeste arv olla suurem kui hajutatud kohaliku menetluse puhul. Esialgne risk on keskmine.

Riski maandavad rollipõhine ja isikustatud juurdepääs, logimine, kasutajaõiguste regulaarne kontroll ning SKA infosüsteemidele kohaldatavad ühtsed infoturbe- ja andmekaitsemeetmed. Samuti vähendab riski kaardile füüsiliselt kantavate isikuandmete väiksem koosseis. Nende meetmete rakendamisel on jääkrisk väike.

6.4.7. Kokkuvõttev hinnang

Kavandatud muudatustega ei kaasne tervikuna isikuandmete töötlemise ulatuse olulist suurenemist. PISTS-i üldistes menetlusmuudatustes kasutatakse valdavalt andmeid, mida SKA juba töötleb, või asendatakse inimese esitatavad dokumendid riigil olemas olevate andmete kontrollimisega. Puude raskusastme tuvastamisel suureneb piiratud ulatuses SKA spetsialistile nähtavate tervise infosüsteemi metaandmete koosseis, kuid sellega vähendatakse täiendavat ja dubleerivat andmekogumist.

Euroopa puudega inimese kaardi puhul jätkub sisuliselt senine kaardi väljastamisega seotud andmetöötlus. Lisatingimus on foto, mis saadakse riigil juba olemas olevast andmekogust, kuid samal ajal ei kanta uuele kaardile senisel kaardil nähtavaid puude raskusastme ja puude liigi andmeid. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi puhul koondub väljastamine kohaliku omavalitsuse üksustelt SKA-sse, kuid kaardile kantavate andmete koosseis väheneb.

Uued andmekaitsealased küsimused tulenevad eelkõige kaardi elektroonilisest valideerimisest ning väärkasutusega seotud piiriülesest teabevahetusest. Valideerimise tehnilised ja EL-i tasandi andmekaitsemeetmed kujundatakse Euroopa Komisjoni loodavas ühises tehnilises lahenduses, samas kui Eesti ülesanne on tagada valideerimise piisavalt täpne õiguslik alus, eesmärgipiirang, õigustatud kasutajate ring ning eriliiki isikuandmete töötlemiseks vajalikud kaitsemeetmed.

Mõjuhinnangus tuvastatud peamiste ohtude esialgne tase on keskmine. Eelnõus ette nähtud eesmärgi- ja andmekoosseisu piirangute ning kirjeldatud organisatsiooniliste ja tehniliste meetmete nõuetekohasel rakendamisel vähenevad riskid madalale ehk vastuvõetavale tasemele. Seetõttu on kavandatud meetmed praegu teada oleva töötlemise puhul piisavad andmesubjektide õigustele ja vabadustele tekkivate ohtude maandamiseks.

Valideerimisrakenduse lõpliku tehnilise lahenduse selgumisel tuleb mõjuhinnangut selles osas ajakohastada, kui selgub, et valideerimisel toimub täiendav isikustatud andmevahetus, tekib kaardi kasutamise ajalugu või säilitatakse valideerimislogides isikuandmeid. Sellisel juhul tuleb eraldi hinnata nende andmete töötlemise eesmärki, õiguslikku alust, säilitamistähtaega ja juurdepääsu ning riskide maandamise meetmeid.

6.5. Mõju halduskoormusele

Kokkuvõttes vähendab eelnõukohane seadus eraisikute halduskoormust. Mitmes menetluses väheneb vajadus esitada riigil juba olemas olevaid andmeid või dokumente ning teha korduvaid toiminguid. Olulist uut regulaarset teabe-, taotlemis- või tõendamiskohustust eraisikutele eelnõuga ei kaasne.

Ettevõtjatele ja teistele teenuseosutajatele kaasneb vähene töökoormus seoses olemasolevate soodustuste ja eritingimuste kohta teabe ligipääsetaval kujul avaldamisega. Valideerimisrakenduse kasutamine on soodustuse pakkujale vabatahtlik, mistõttu ei ole ettevõtjatele kaasnev halduskoormus eeldatavalt oluline.

6.5.1. Euroopa puudega inimese kaardi füüsilise versiooni taotlemine

Halduskoormus EL PIK taotlemisel puudega inimestele piiratud ulatuses suureneb. Euroopa puudega inimese kaardi digitaalne versioon luuakse puude tuvastamisel automaatselt, kuid füüsiline kaart väljastatakse taotluse alusel. Seetõttu peab inimene, kes soovib kasutada ka füüsilist kaarti, avaldama selle saamiseks eraldi soovi. Võrreldes automaatselt loodava digitaalse kaardiga kaasneb sellega lisatoiming. Halduskoormuse suurenemine on siiski piiratud, kuna füüsilise kaardi taotlemine on inimese enda valik ning eraldi ulatuslikku menetlust selleks ei looda.

6.5.2. Puude raskusastme tuvastamisel terviseandmete olemasolu kontrollimine

Töökoormus puude raskusastme tuvastamiseks SKA spetsialistidele võib väheneda. Eelnõuga laiendatakse piiratud ulatuses andmeid, mida SKA spetsialist saab inimese nõusolekul tervise infosüsteemist näha. Lisaks arsti nimele saab kontrollida arsti eriala, viimase visiidi kuupäeva ning tervishoiuteenuse osutamist tõendava dokumendi koostamise ja tervise infosüsteemi laekumise aega.

See võimaldab juba menetluse alguses kontrollida, kas puude raskusastme hindamiseks vajalikud terviseandmed on olemas ja ajakohased. Seetõttu väheneb vajadus võtta inimesega täiendavalt ühendust, paluda tal arstiga ühendust võtta või pöörduda üksnes puuduvate andmete tõttu uuesti tervishoiuteenuse osutaja poole. Muudatus vähendab seega inimese lisatoimingute ja korduva andmete esitamise vajadust.

6.5.3. Puude raskusastme kehtivusaja pikendamine vanuserühma vahetumisel

Halduskoormus puude raskusastme kehtivusaja pikendamisel puudega inimestele väheneb. Eelnõu kohaselt võimaldatakse teatavatel juhtudel määrata puude raskusaste kuni inimese järgmisse vanuserühma jõudmiseni. Kehtiva korra puhul võib tekkida olukord, kus senine puudeotsus lõpeb vaid mõni kuu enne järgmisse vanuserühma jõudmist ning inimene peab esitama esmalt uue taotluse lühikeseks ajaks ja seejärel vanuserühma muutumisel veel ühe taotluse.

Muudatusega saab sellise vahemenetluse ära jätta. Seeläbi väheneb korduvtaotluste esitamise vajadus ja teatud juhtudel ka üksnes uue menetluse tõttu tehtavate täiendavate arstivisiitide vajadus.

6.5.4. Puudega vanema toetuse tingimustele vastavuse registripõhine kontrollimine

Registripõhiselt tingimustele vastavuse kontrollimine vähendab puudega inimeste halduskoormust. Eelnõu kohaselt muudetakse puudega vanema toetuse saamise tingimuste kontrollimine senisest registripõhisemaks. Inimene ei pea enam teatavaid toetuse saamise eelduseks olevaid asjaolusid ise kinnitama või lisadokumentidega tõendama, kui vajalik teave on riigil juba olemas.

Näiteks saab SKA andmevahetuse kaudu kontrollida, kas lapse teine vanem on tunnistatud tagaotsitavaks või teadmata kadunuks, ilma et toetuse taotleja peaks vastava asjaolu tõendamiseks ise dokumenti esitama.

6.5.5. Euroopa puudega inimese kaardi sidumine puude tuvastamise menetlusega

EL PIK väljastamise automaatne sidumine puude tuvastamise menetlusega vähendab puudega inimeste halduskoormust. Euroopa puudega inimese kaardi väljastamine seotakse olemasoleva puude raskusastme tuvastamise menetlusega. SKA saab kasutada kaardi väljastamisel juba olemas olevaid andmeid, menetlusi ja infosüsteeme ning inimese jaoks ei looda puude staatuse tõendamiseks eraldi uut menetlust.

See tähendab, et inimene ei pea Euroopa puudega inimese kaardi saamiseks üldjuhul uuesti tõendama asjaolusid, mis on SKA-le puude raskusastme menetlusest juba teada.

6.5.6. Euroopa puudega inimese kaardile foto saamine riiklikust andmekogust

Riiklikes andmekogudes juba oleva foto kasutamine vähendab puudega inimeste halduskoormust. Euroopa puudega inimese kaardile kantakse foto, kuid inimene ei pea selleks uut fotot esitama. SKA saab kasutada isikut tõendavate dokumentide andmekogus juba olemas olevat näokujutist või fotot. See väldib dubleerivat andmete esitamist ning vähendab kaardi taotleja toiminguid.

6.5.7. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi taotlemise koondamine SKA-sse

Parkimiskaardi väljastamise koondamine puuet tuvastava asutuse juurde vähendab puudega inimeste halduskoormust. Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väljastamine viiakse kohaliku omavalitsuse üksustelt SKA-sse. Teenusedisaini kohaselt on eesmärk korraldada Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi taotlemine ning väljastamine võimalikult ühtselt ja ühest kohast. See vähendab vajadust pöörduda sama puude staatusega seotud dokumentide saamiseks eri asutuste poole.

Parkimiskaardi taotlemine ise ei ole uus kohustus, sest ka senist parkimiskaarti peab inimene taotlema. Muutub eelkõige pädev asutus.

6.5.8. Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi vastastikune tunnustamine

Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vastastikune tunnustamine vähendab inimese halduskoormust teistes liikmesriikides viibimisel. Inimene ei pea teises liikmesriigis puudega inimestele pakutavate eritingimuste, soodustuste või parkimisõiguste kasutamiseks läbima uut puude staatuse tunnustamise menetlust ega taotlema kohalikku kaarti. Teise liikmesriigi kaart võimaldab kasutada Eestis vastavaid parkimisõigusi ilma täiendavat kohalikku parkimiskaarti taotlemata.

6.5.9. Kokkuvõte

Halduskoormuse suurenemine kaasneb eelkõige juhul, kui inimene soovib automaatselt loodava digitaalse Euroopa puudega inimese kaardi kõrval ka füüsilist kaarti, mille saamiseks tuleb esitada taotlus.

Halduskoormus väheneb puude raskusastme tuvastamisel terviseandmete täiendava kontrollimise võimaluse, vanuserühma vahetumisel korduvmenetluste vähenemise, toetuste registripõhisema menetlemise, Euroopa puudega inimese kaardi väljastamise olemasoleva puude tuvastamise menetlusega sidumise, olemasoleva foto kasutamise, EL PIK-i ja EL PAK-i menetluste koondamise ning Euroopa kaartide piiriülese vastastikuse tunnustamise tõttu.

Kokkuvõttes vähendab eelnõukohane seadus eraisikute halduskoormust, kuna uute kohustuste lisandumine on minimaalne, samal ajal kui mitmed olemasolevad tõendamis-, taotlemis- ja korduvmenetlused vähenevad või kaovad.
Vormi algus
Vormi lõpp

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2841, millega luuakse Euroopa puudega inimese kaart ja Euroopa puudega inimese parkimiskaart, ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/2842, millega laiendatakse direktiivi (EL) 2024/2841 liikmesriigis seaduslikult elavatele kolmanda riigi kodanikele, ülevõtmine PISTS-i, liiklusseadusesse, muuseumiseadusesse ja ühistranspordiseadusesse toob kaasa lisakulud. IT-arendustele vajalikud lisakulud on plaanitud osaliselt katta välisvahenditest, ülejäänud kulud liigituvad direktiivist tulenevate lisakulude alla ja nende jaoks tehakse RES2028–2031 protsessis lisataotlus. Muud PISTS-i muudatused lisakulusid kaasa ei too.

Tabel 5. Seaduse rakendamisega seotud kulud
Tegevus
2026
2027
2028
2029
2030
2026-2030
Katteallikas
SOTSIAAL-KINDLUSTUSAMETi kulud kokku
 
 
203 873
351 045
260 645
815 563
 
Füüsilise Euroopa Liidu puudega isiku kaardi ja parkimiskaardi trükkimise ja saatmisega kaasnev kulu (KM-ta)
 
 
35 000
70 000
70 000
175 000
SKA piirmääraga eelarve

 
 
85 600
182 500
92 100
360 200
RES 2028-2031 lisataotlus

 
 
120 600
252 500
162 100
535 200
Kokku kaartide kulud
SKA tööjõukulu direktiivist tulenevate täiendavate ülesannete tegemiseks
 
 
15 273
30 545
30 545
76 363
SKA piirmääraga eelarve

 
 
68 000
68 000
68 000
204 000
RES 2028-2031 lisataotlus

 
 
83 273
98 545
98 545
280 363
Kokku tööjõukulud
TEHIKu kulud kokku
126 802
1 224 640
2 283 558
250 000
250 000
4 135 000
 
IT lahenduste ühekordne arenduskulu (KM-ta)
126 802
1 224 640
945 886


2 297 328
Välisvahendid 2 297 328 eur ulatuses (TAT "Kogukonnapõhise toetatud elaseme toetamine")
IT arenduste ühekordne arenduskulu (KM-ta)


1 337 672


1 337 672
RES 2028-2031 lisataotlus
IT süsteemide ülalpidamise kulu (KM-ta)



250 000
250 000
500 000
RES 2028-2031 lisataotlus
SoMi asutuste kulud kokku
126 802
1 224 640
2 487 431
601 045
510 645
4 950 563
 
sh SoMi lisavajadus


1 491 272

500 500

410 100

2 401 872

RES 2028-2031 lisataotlus

KULTUURI-MINISTEERIUMi kulud kokku
 
 
6 740
13 480
13 480
33 700
 
Muuseumiseaduses direktiivi ülevõtmisega kaasnev piletitulu vähenemine


6 740
13 480
13 480
33 700
RES 2028-2031 lisataotlus
REGIONAAL- JA PÕLLUMAJANDUS-MINISTEERIUMi kulud kokku
 
 
12 500
25 000
25 000
62 500
 
Ühistranspordiseaduses direktiivi ülevõtmisega kaasneva hüvitatava sõidusoodustuse kulu suurenemine


12 500
25 000
25 000
62 500
RES 2028-2031 lisataotlus
Kõik kulud KOKKU
126 802

1 224 640

2 506 671

639 525

549 125

5 046 763


sh lisavajadus


1 510 512

538 980

448 580

2 498 072



SKA

Seaduse rakendamisel hakkab SKA alates 01.06.2028 väljastama nii Euroopa puudega inimese kaarti kui ka Euroopa puudega inimese parkimiskaarti. Seejuures on parkimiskaardi väljastamine SKA-le uus kohustus, sest siiani hankis SKA küll parkimiskaardi toorikud, kuid kaarte väljastasid kohalikud omavalitsused. Võrreldes praeguse puudega inimese kaardi ja parkimiskaardiga muutub füüsiliste kaartide hind kallimaks, sest mõlema kaardi nõuded on võrreldes riigisisese kaardiga rangemad (nt on Euroopa puudega inimese kaardil inimese foto ja kaardil on punktkiri). Euroopa puudega inimese kaardile lisandub füüsilise kaardi kõrval ka digikaart. Eesmärk on soodustada eelkõige digikaardi kasutamist, kuid direktiivist tulenevalt peab inimesel olema soovi korral võimalik saada ka füüsiline kaart. Uutele nõuetele vastavate kaartide väljastamise lisakulu (sisaldab nii trükkimist, personaliseerimist kui ka postitamist) on 2028. aastal 85 600 eurot, 2029. aastal 182 500 eurot ja alates 2030. aastast 92 100 eurot. Lisaks suureneb SKA töökoormus, sest SKA võtab üle kohalike omavalitsuste rolli parkimiskaartide väljastajana. Töökoormus suureneb ka direktiivist tulenevate kohustuste võrra, sest tekib kohustus suurendada teadlikkust kaardi olemasolust nii võimalike kaardi kasutajate kui ka võimalike soodustuse pakkujate seas. Tööjõukulude lisavajadus on 68 000 eurot aastas (püsikulu). SKA-ga seotud kulud on aastatel 2028–2030 kokku hinnanguliselt 815 563 eurot. Sellest 251 363 eurot kaetakse SKA olemasolevast eelarvest ning 564 200 euro ulatuses esitatakse lisataotlus RES 2028–2031 protsessis.

TEHIK

Eelnõu rakendamiseks on vajalikud arendused eelkõige SKA infosüsteemis SKAIS ja selle iseteeninduses. EL PIK puhul arendatakse välja kaardi digitaalne versioon ning selle kasutamiseks vajalikud sertifikaatide ja elektroonilise templi lahendused. Samuti luuakse kontrollrakendus kaardi kehtivuse kontrollimiseks, tühistatud kaartide andmete haldamise ja teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele edastamise funktsionaalsus ning võimalus koondada teavet tuvastatud võltsingute kohta. EL PAK jaoks luuakse SKAIS-is kaardi taotlemise, menetlemise ja väljastamise funktsionaalsus ning samuti sertifikaatide, elektroonilise templi, kontrollrakenduse ja tühistatud kaartide andmete haldamisega seotud lahendused. Nii EL PIK-i kui ka EL PAK-i kasutuselevõtuks täiendatakse SKAIS-i iseteenindust, et kasutajale oleksid nähtavad temaga seotud ajakohased kaardiandmed. Vajalike andmete saamiseks ja edastamiseks arendatakse SKAIS-i andmevahetust teiste infosüsteemidega. Tervise infosüsteemi kesksüsteemiga (TIS) luuakse andmevahetus ajutise parkimiskaardi väljastamiseks vajalike andmete saamiseks ning Politsei- ja Piirivalveametiga (PPA) kaardi valmistamiseks vajaliku foto saamiseks. Lisaks luuakse ametnikule võimalus laadida puudega inimese kaardi jaoks isiku foto SKAIS-i ning arendatakse andmevahetus kaardi valmistajaga kaartide trükkimiseks vajalike andmete edastamiseks. Samuti valmistatakse ette EUDI Walletiga liidestumise ja andmevahetuse võimekus. Arendustele tehakse vastuvõtutestimine, sealhulgas ligipääsetavuse (WCAG) ja turvalisuse testid. Eelnõu rakendamiseks uut eraldiseisvat infosüsteemi ei looda. Vajalikud lahendused realiseeritakse SKAIS-i eraldiseisvate mikroteenustena, kasutades võimaluse korral olemasolevaid funktsionaalsusi ja täiendades neid uute nõuete täitmiseks.

Direktiivi ülevõtmiseks vajalike IT-arenduste kulud on 2026–2028- aastal kokku 3 635 000 eurot, millele lisandub käibemaks ja alates 2029. aastast püsikuluna 250 000 eurot. IT-arenduste ühekordsetest kuludest 2 297 328 eurot kaetakse ELi struktuurivahenditest. Kokku on lisavajadus aastatel 2028–2030 hinnanguliselt 1 837 672 eurot, mille jaoks esitatakse lisataotlus RES2028–2031 protsessis.

Kultuuriministeerium

Muuseumiseaduse muudatustega laiendatakse tasuta riigimuuseumi külastamise õigust raske nägemispuudega Euroopa puudega inimese kaardi omanikele ja nende saatjatele. Seetõttu väheneb riigimuuseumide piletitulu hinnanguliselt 6740 euro võrra 2028. aastal ning 13 480 euro võrra aastatel 2029 ja 2030. Kokku on piletitulu vähenemise mõju aastatel 2028 ja 2030 hinnanguliselt 33 700 eurot, mida taotletakse lisakuluna RES2028–2031 protsessis.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Ühistranspordiseaduse muudatustega laiendatakse tasuta sõidu ja saatja sõidusoodustuse õigust sügava puudega laste saatjatele ning viiakse puudest tulenevate sõidusoodustuste tõendamise alused kooskõlla Euroopa puudega inimese kaardi süsteemiga. 2025. aasta lõpu puude raskusastme inimeste statistika põhjal suureneb muudatuse tulemusel tasuta sõidu õigusega inimeste arv kuni 10 30210 võrra. Muudatustega kaasneb riigieelarvest hüvitatavate sõidusoodustuste kulu suurenemine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi hinnangul 12 500 euro võrra 2028. aastal ning 25 000 euro võrra aastatel 2029 ja 2030. Kokku on mõju aastatel 2028–2030 hinnanguliselt 62 500 eurot, mida taotletakse lisakuluna RES2028–2031 protsessis.

Kui eespool nimetatud asutustele lisaraha ei eraldata, ei ole võimalik tagada eelnõuga ette nähtud kohustuste nõuetekohast täitmist, mistõttu kaasneb risk Euroopa Komisjoni rikkumismenetluse algatamiseks.

Seadusemuudatustega tulusid ei kaasne.

8. Rakendusaktid

8.1. Seaduse vastuvõtmisel tuleb muuta järgmisi määrusi:

1) sotsiaalministri 18. juuni 2019. a määrus nr 43 „Puudega isiku kaardile ja pensionitunnistusele kantavate andmete loetelu ning kaardi väljastamise kord“, millega kehtestatakse Euroopa puudega inimese kaardi füüsiline ja digitaalne vorm, tehniline kirjeldus, kaardile kantavad andmed ning kaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord. Sama volitusnormiga kehtestatakse ka A-tähe kasutamise tingimused ja Euroopa puudega inimese kaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaartide teabevahetuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsem kord;
2) sotsiaalministri 23. detsembri 2010. a määrus nr 90 „Liikumispuudega või pimedat inimest teenindava sõiduki parkimiskaardi vorm ja väljaandmise tingimused“, millega kehtestatakse Euroopa puudega inimese parkimiskaardi vorm, tehniline kirjeldus, kaardile kantavad andmed ning parkimiskaardi väljastamise ja kehtetuks tunnistamise kord. Sama volitusnormiga kehtestatakse ka Euroopa puudega inimese parkimiskaardi väärkasutuse, kehtetuks tunnistatud kaartide teabevahetuse ning teiste liikmesriikide pädevate asutuste teavitamise täpsem kord;
3) sotsiaalministri 16. jaanuari 2002. a määrus nr 16 „Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste taotlemiseks vajalike täiendavate dokumentide loetelu ja taotluse andmete loetelu“. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate puudega vanema toetust puudutavate muudatuste rakendamiseks. Muudatusega ajakohastatakse toetuse taotlemisel esitatavate andmete ja dokumentide loetelu ning viiakse määrus kooskõlla seaduses tehtavate muudatustega;
4) regionaalministri 20. juuni 2024. a määrus nr 40 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostatava liiniveo kõrgeim piletihind sõitjateveol bussiliikluses maakonnaliinil ja kaugliinil ning sõidusoodustused“. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate ühistranspordiseaduse muudatuste rakendamiseks;
5) majandus- ja taristuministri 25. septembri 2015. a määrus nr 120 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Kuivastu-Virtsu, Rohuküla-Heltermaa ja Sõru-Triigi parvlaevaliinidel“. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate ühistranspordiseaduse muudatuste rakendamiseks;
6) majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2021. a määrus nr 20 „Avaliku teenindamise lepingu alusel teostataval liiniveol sõitja kõrgeim piletihind, sõiduki ja selle haagise piletihinnad ning sõidusoodustused Eesti mandri ja väikesaarte vahelistel laevaliinidel“. Määruse muutmine on vajalik eelnõuga kavandatavate ühistranspordiseaduse muudatuste rakendamiseks.

8.2. Seaduse vastuvõtmisel tuleb kehtestada uus sotsiaalministri määrus PISTS § 143 lõike 5 alusel „Valideerimisrakenduse kasutajate registreerimise, andmetöötlustingimuste sõlmimise, juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise kord“. Määrus on vajalik, et reguleerida Euroopa puudega inimese kaardi ja Euroopa puudega inimese parkimiskaardi valideerimiseks loodava valideerimisrakenduse kasutamise tingimusi ning tagada rakendusele juurdepääsu omavate isikute ühetaoline kohtlemine, andmete turvaline töötlemine ja isikuandmete kaitse. Määrusega sätestatakse kasutajate registreerimise kord, kasutajate õigused ja kohustused, juurdepääsu andmise, peatamise ja lõpetamise tingimused ning andmetöötlusega seotud täpsemad nõuded. Rakendusakti kavandit ei ole võimalik eelnõule lisada, kuna regulatsiooni täpne sisu sõltub Euroopa Komisjoni vastuvõetavast rakendusaktist.

8.3. Seaduse vastuvõtmisel muutub volitusnormi kehtetuks tunnistamise tõttu kehtetuks PISTS § 22 lõike 4 alusel antud sotsiaalkaitseministri 12. mai 2016. a määrus nr 32 „Lapse ja vanaduspensioniealise inimese puude raskusastme tuvastamise taotlusele kantavate andmete loetelu11“. Määruse kehtetuks tunnistamine on vajalik, kuna eelnõu kohaselt sätestatakse taotluses esitatavad andmed täielikult seaduse tasandil. Seetõttu ei ole nende andmete täiendav reguleerimine määruses enam vajalik ning välditakse sama regulatsiooni dubleerimist seaduses ja määruses.

Rakendusaktide kavandid on esitatud seletuskirja lisas 1.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse § 1 punkt 1, punkt 9, punkt 13 ja punktid 21–22 ning §-d 2–4 jõustuvad 2028. aasta 1. juunil, sest tegu on Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi direktiivi ülevõtmisega seotud eelnõu punktidega, milleks on vajalikud nii IT-arendused, tööprotsesside muudatused (sh uue vormiga kaartide väljastamine) kui ka aeg muudatusest mõjutatud osapoolte teavitamiseks ja ettevalmistamiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu koostamisel konsulteeriti huvirühmadega peamiselt Trinidad Wiseman OÜ poolt 2026. aasta esimesel poolaastal tehtud teenusedisaini analüüsi käigus, mille eesmärk oli direktiividest tulenevaid nõudeid arvestades välja töötada terviklik tulevikulahendus Euroopa puudega inimese kaardi ja parkimiskaardi väljastamiseks ning valideerimiseks. Teenusedisaini analüüsi raames korraldati sihtrühma esindajate ja teiste seotud osapooltega individuaalintervjuud, fookusgrupid ja töötoad.

Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Haridus- ja Teadusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Siseministeeriumile ja Kliimaministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks järgmistele asutustele ja organisatsioonidele: Andmekaitse Inspektsioon, Sotsiaalkindlustusamet, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus, Eesti Töötukassa, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Õiguskantsleri Kantselei, Eesti Pimedate Liit, Eesti Liikumispuudega Inimeste Liit, Tallinna Transpordiamet, Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet, Eesti Perearstide Selts, Eesti Kurtide Liit ja Eesti Vaegkuuljate Liit.

Kultuuriministeerium kooskõlastas eelnõu. Justiits- ja Digiministeerium, Siseministeerium, Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, Kliimaministeerium ning Eesti Linnade ja Valdade Liit kooskõlastasid eelnõu märkustega. Rahandusministeerium ei kooskõlastanud eelnõu. Kooskõlastamise käigus esitatud tagasiside ning teave märkuste arvestamise või mittearvestamise kohta on esitatud seletuskirja lisas 3 olevas kooskõlastustabelis.


Algatab Vabariigi Valitsus „…“ „…………………“ 2026. a.