Saatja: EAHU <[email protected]>

Saadetud: 03.11.2026 14:36

Adressaat: info - MKM <[email protected]>

Teema: Re: Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ põhilahenduse

avalikustamine

Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga.Tundmatu saatja

korral palume linke ja faile mitte avada.Tere,

Täname koostatud üldplaneeringu eest!

EAHÜ poolt edastame oma ettepanekud ja tähelepanekud avalikustamisel

olevale ÜRP2050 materjalidele.

Lugupidamisega

Tõnu Kiviloo

EAHÜ koordinaator

Viirusevaba

On Mon, Oct 5, 2026 at 4:08 PM <> wrote: Tere! Teile on saadetud dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu dokument.

Pealkiri: Üleriigilise planeeringu „Eesti 2050 põhilahenduse

avalikustamine Registreerimise kuupäev: 05.10.2026 Registreerimise

number: 13-1/3427-1.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium625 6342

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

30. oktoober 2026.a

ETTEPANEK ÜLERIIGILISE PLANEERINGU „Eesti 2050“

VISIOONI JA SELETUSKIRJA TÄIENDAMISEKS

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud (EAHÜ), esindades kultuuripärandi ja maapiirkondade

institutsioonide võrgustikku (sh Eesti Mõisakoolide Ühendus, Eesti Mõisate Ühendus, EELK,

EAÕK, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Muuseumide Liit, Maa-arhitektuurikeskus jt), esitab

ettepaneku üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ (ÜRP2050) põhilahenduse avalikustamise etapis

(planeerimisseadus §23).

Toetame MKM-i poolt esile toodud fookust piirkondade võimestamisele, tasakaalustatumale ja

kompaktsemale ruumilisele arengule ning olemasoleva ruumi ja taristu tõhusamale kasutamisele.

Selleks, et tagada planeeringu sisemine tasakaal ning siduda seatud eesmärgid terviklikuks,

rahvusriigi säilimist ja kriisikindlust toetavaks asustusmudeliks, esitame alljärgneva ettepaneku.

1. Visiooni Eesti 2050 täiendamine

Hetkel (Seletuskiri lk 7):

„Tugevate keskuste Eesti: Eesti vastupidavust, kvaliteetset elukeskkonda ja piirkondade

elujõulisust veavad tugevad eritasandilised keskused, mida toetavad ökoloogiliselt heas seisundis

looduskeskkond ja väärtustatud kultuuripärand.“

Muudatusettepanek – täiendada visiooniteksti (lisatav tekst paksus kirjas):

„Tugevate keskuste Eesti: Eesti vastupidavust, kvaliteetset elukeskkonda ja piirkondade

elujõulisust veavad tugevad eritasandilised keskused, mida toetavad ökoloogiliselt heas seisundis

looduskeskkond, elujõuline tagamaa ja väärtustatud kultuuripärand.“

(Tagamaade ja sealsete ajalooliste asustuskeskuste elujõulisuse tagamine on riigi tervikliku

asustatuse alus, mis hoiab Eesti kui rahvusriigi kultuurilist, ruumilist ja riiklikku terviklikkust.)

Põhjendus:

Kuigi „ise toimetulev elujõiline tagamaa“ on detailselt eri peatükkides kajastatud, peab riigi

põhivisioon andma selge strateegilise ja väärtuspõhise signaali. Keskuste arengu tagamisel ei tohi

tekkida olukorda, kus võimalik tõlgendada et tagamaa taandatakse visiooni tekstis pelgalt tühjaks

teenindusalaks või passiivseks ruumiks kahe keskuse vahel. Ajalooliste asustuskeskuste

ellujäämine on vahetult seotud riigi terviklikkuse ja kohapealse elanikkonna identiteediga.

Keskus ei saa olla püsivalt elujõuline ilma tugeva ja funktsionaalselt toimiva tagamaata.

Seletuskirjas täiendavaid lisamärkeid otseselt ei vaja.

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

2. Julgeoleku, riigikaitse ja kriisivõimekuse peatüki täiendamine (Peatükk 3.1 Seletuskiri lk 17)

Hetkeseis:

Peatükk 3.1 käsitleb julgeolekut ja riigikaitset kui ruumilise toimimise alustala. MKM-i

täpsustatud põhilahendus paneb suurt rõhku kriisivõimekuse ja julgeolekueesmärkide lõimimisele

ruumilisse arengusse.

Muudatusettepanek – lisada peatüki arengusuundade hulka järgmine tekst:

„Elujõuline tagamaa on otsene julgeolekutagatis kriisiolukordades ja tsiviilkaitselise kerksuse

vundament, mis tagab oma detsentraliseeritud infrastruktuuri, autonoomsete süsteemide,

iseharitava toidulaua ja ajaloolise hoonestuse mahulise ressursiga valmisoleku

linnaelanikkonna evakuatsiooniks, vastuvõtmiseks ning esmase turvalisuse ja

varustuskindluse tagamiseks.“

Sõnastuse põhjendus:

Praeguses geopoliitilises olukorras on asustatud, kogukondlikult sidus ja praktiliste

toimetulekuoskustega maapiirkond riigi odavaim piirkondliku julgeoleku tagatis. Hajutatud

asustusmuster vähendab riigi haavatavust elutähtsate teenuste katkestuste korral suurlinnades.

Ajaloolised hooned (mõisad, kirikud, seltsimajad), mis omavad suuri ruume ning sageli ka

autonoomseid kütte- ja veelahendusi, toimivad kriisides reaalsete kohalike ettevalmistatud

kerksuskeskustena koos kohaliku piirkondliku toiduvaruga.

3. Seletuskirja ja rakendusmudeli täiendamine

Muudatusettepanek

– täiendada seletuskirja järgmiselt

1. Rahvusvahelise liikuvuse täpsustamine (Skeem 10 Seletuskiri lk 48)

Üleeuroopalise teedevõrgu ja liikuvuse arengusuundade kaartidel markeerida ja fikseerida

Narva-Tartu-Riia suund kui regiooni sotsiaalmajanduslikku sidusust ning tagamaade

rahvusvahelist kättesaadavust ja julgeolekut tagav üleeuroopalise tähtsusega

transpordikoridor.

2. Ministeeriumidevaheline horisontaalne koostöö

Sätestada tagamaade toimetuleku arengustsenaariumite toetamiseks ja finantseerimiseks

turutõrke piirkondades ministeeriumidevaheline horisontaalne koostöömudel vaba

tahte alusel, mis võimaldab ametkondadeüleselt eelarveridu koondada ja doteerida

ühiseid piirkondlikke eesmärke (vältides riiklikku tsentraliseerumist).

3. Alt-üles juhtimismudeli rakendamine

Tagamaade elujõu ja kohapealse koordinatsiooni tagamisel toetuda kogukonna sidususe

võrgustikele ja alt-üles planeerimisele (tuginedes LEADER-põhimõtetele), sidudes selle

arukate külade liikumise ning kohalike omavalitsuste (KOV) arengudokumentidega.

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

Põhjendus:

Ise toimetulev tagamaa ei saa toimida ainult direktiivse ülalt-alla juhtimise kaudu. See vajab

riigipoolset horisontaalset ja paindlikku koostööraamistikku ning kohapealset motivatsiooni, mis

võimaldab punktis 3.4.3 (Seletuskiri lk 35) kokkulepitud pärandikeskse arengu põhimõtted

(olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimine ja taaskasutus uusehitiste eelistamisena) reaalselt

siduda kohaliku ettevõtluse, identiteedi ning tööhõivega ja seeläbi lojaalse kodaniku ja

kogukonna tegevustega tugevdada toimetulekut ja kriisivalmidust.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Tõnu Kiviloo

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ) koordinaator

[email protected]

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

30. oktoober 2026.a

ETTEPANEK ÜLERIIGILISE PLANEERINGU „Eesti 2050“

VISIOONI JA SELETUSKIRJA TÄIENDAMISEKS

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaud (EAHÜ), esindades kultuuripärandi ja maapiirkondade

institutsioonide võrgustikku (sh Eesti Mõisakoolide Ühendus, Eesti Mõisate Ühendus, EELK,

EAÕK, Eesti Kirikute Nõukogu, Eesti Muuseumide Liit, Maa-arhitektuurikeskus jt), esitab

ettepaneku üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ (ÜRP2050) põhilahenduse avalikustamise etapis

(planeerimisseadus §23).

Toetame MKM-i poolt esile toodud fookust piirkondade võimestamisele, tasakaalustatumale ja

kompaktsemale ruumilisele arengule ning olemasoleva ruumi ja taristu tõhusamale kasutamisele.

Selleks, et tagada planeeringu sisemine tasakaal ning siduda seatud eesmärgid terviklikuks,

rahvusriigi säilimist ja kriisikindlust toetavaks asustusmudeliks, esitame alljärgneva ettepaneku.

1. Visiooni Eesti 2050 täiendamine

Hetkel (Seletuskiri lk 7):

„Tugevate keskuste Eesti: Eesti vastupidavust, kvaliteetset elukeskkonda ja piirkondade

elujõulisust veavad tugevad eritasandilised keskused, mida toetavad ökoloogiliselt heas seisundis

looduskeskkond ja väärtustatud kultuuripärand.“

Muudatusettepanek – täiendada visiooniteksti (lisatav tekst paksus kirjas):

„Tugevate keskuste Eesti: Eesti vastupidavust, kvaliteetset elukeskkonda ja piirkondade

elujõulisust veavad tugevad eritasandilised keskused, mida toetavad ökoloogiliselt heas seisundis

looduskeskkond, elujõuline tagamaa ja väärtustatud kultuuripärand.“

(Tagamaade ja sealsete ajalooliste asustuskeskuste elujõulisuse tagamine on riigi tervikliku

asustatuse alus, mis hoiab Eesti kui rahvusriigi kultuurilist, ruumilist ja riiklikku terviklikkust.)

Põhjendus:

Kuigi „ise toimetulev elujõiline tagamaa“ on detailselt eri peatükkides kajastatud, peab riigi

põhivisioon andma selge strateegilise ja väärtuspõhise signaali. Keskuste arengu tagamisel ei tohi

tekkida olukorda, kus võimalik tõlgendada et tagamaa taandatakse visiooni tekstis pelgalt tühjaks

teenindusalaks või passiivseks ruumiks kahe keskuse vahel. Ajalooliste asustuskeskuste

ellujäämine on vahetult seotud riigi terviklikkuse ja kohapealse elanikkonna identiteediga.

Keskus ei saa olla püsivalt elujõuline ilma tugeva ja funktsionaalselt toimiva tagamaata.

Seletuskirjas täiendavaid lisamärkeid otseselt ei vaja.

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

2. Julgeoleku, riigikaitse ja kriisivõimekuse peatüki täiendamine (Peatükk 3.1 Seletuskiri lk 17)

Hetkeseis:

Peatükk 3.1 käsitleb julgeolekut ja riigikaitset kui ruumilise toimimise alustala. MKM-i

täpsustatud põhilahendus paneb suurt rõhku kriisivõimekuse ja julgeolekueesmärkide lõimimisele

ruumilisse arengusse.

Muudatusettepanek – lisada peatüki arengusuundade hulka järgmine tekst:

„Elujõuline tagamaa on otsene julgeolekutagatis kriisiolukordades ja tsiviilkaitselise kerksuse

vundament, mis tagab oma detsentraliseeritud infrastruktuuri, autonoomsete süsteemide,

iseharitava toidulaua ja ajaloolise hoonestuse mahulise ressursiga valmisoleku

linnaelanikkonna evakuatsiooniks, vastuvõtmiseks ning esmase turvalisuse ja

varustuskindluse tagamiseks.“

Sõnastuse põhjendus:

Praeguses geopoliitilises olukorras on asustatud, kogukondlikult sidus ja praktiliste

toimetulekuoskustega maapiirkond riigi odavaim piirkondliku julgeoleku tagatis. Hajutatud

asustusmuster vähendab riigi haavatavust elutähtsate teenuste katkestuste korral suurlinnades.

Ajaloolised hooned (mõisad, kirikud, seltsimajad), mis omavad suuri ruume ning sageli ka

autonoomseid kütte- ja veelahendusi, toimivad kriisides reaalsete kohalike ettevalmistatud

kerksuskeskustena koos kohaliku piirkondliku toiduvaruga.

3. Seletuskirja ja rakendusmudeli täiendamine

Muudatusettepanek

– täiendada seletuskirja järgmiselt

1. Rahvusvahelise liikuvuse täpsustamine (Skeem 10 Seletuskiri lk 48)

Üleeuroopalise teedevõrgu ja liikuvuse arengusuundade kaartidel markeerida ja fikseerida

Narva-Tartu-Riia suund kui regiooni sotsiaalmajanduslikku sidusust ning tagamaade

rahvusvahelist kättesaadavust ja julgeolekut tagav üleeuroopalise tähtsusega

transpordikoridor.

2. Ministeeriumidevaheline horisontaalne koostöö

Sätestada tagamaade toimetuleku arengustsenaariumite toetamiseks ja finantseerimiseks

turutõrke piirkondades ministeeriumidevaheline horisontaalne koostöömudel vaba

tahte alusel, mis võimaldab ametkondadeüleselt eelarveridu koondada ja doteerida

ühiseid piirkondlikke eesmärke (vältides riiklikku tsentraliseerumist).

3. Alt-üles juhtimismudeli rakendamine

Tagamaade elujõu ja kohapealse koordinatsiooni tagamisel toetuda kogukonna sidususe

võrgustikele ja alt-üles planeerimisele (tuginedes LEADER-põhimõtetele), sidudes selle

arukate külade liikumise ning kohalike omavalitsuste (KOV) arengudokumentidega.

EESTI AJALOOLISTE HOONETE ÜMARLAUD

Põhjendus:

Ise toimetulev tagamaa ei saa toimida ainult direktiivse ülalt-alla juhtimise kaudu. See vajab

riigipoolset horisontaalset ja paindlikku koostööraamistikku ning kohapealset motivatsiooni, mis

võimaldab punktis 3.4.3 (Seletuskiri lk 35) kokkulepitud pärandikeskse arengu põhimõtted

(olemasoleva hoonefondi rekonstrueerimine ja taaskasutus uusehitiste eelistamisena) reaalselt

siduda kohaliku ettevõtluse, identiteedi ning tööhõivega ja seeläbi lojaalse kodaniku ja

kogukonna tegevustega tugevdada toimetulekut ja kriisivalmidust.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Tõnu Kiviloo

Eesti Ajalooliste Hoonete Ümarlaua (EAHÜ) koordinaator

[email protected]