Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Riigikantselei

[email protected]

Teie 29.09.2026 nr 2-5/26-01917,

13.1/26-0422/-1T

Meie 03.11.2026 nr 6-1/3362-4

Eesti seisukohad Euroopa Tööjõuameti

volituste suurendamise määruse ettepaneku

kohta

Esitame Vabariigi Valitsuse istungile Eesti seisukohad Euroopa Tööjõuameti volituste

suurendamise määruse ettepaneku kohta.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liina Vahtras

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1. Euroopa Tööjõuameti määruse muutmise seletuskiri;

2. Lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel;

3. Protokollilise otsuse eelnõu.

Märt Änilane

[email protected]

1

Seletuskiri

Eesti seisukohad Euroopa Tööjõuameti tugevdamise määruse eelnõu kohta

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 15.09.2026 ettepaneku võtta vastu Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Tööjõuameti (ELA) asutamise

määrust, EURESe võrgustiku määrust ning siseturu infosüsteemi (IMI) määrust (edaspidi

eelnõu). Eelnõu eesmärk on tugevdada ELA rolli tööjõu vaba liikumise, tööalase liikuvuse

ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas ning parandada ELi tööjõu liikuvust

käsitlevate normide praktilist rakendamist ja jõustamist liikmesriikide vahel.

ELA loodi 2019. aastal eesmärgiga toetada liikmesriike ja komisjoni tööjõu liikuvuse ning

sotsiaalkindlustuse koordineerimise alaste ELi normide rakendamisel. Komisjoni 2025.

aasta hindamise kohaselt on amet täitnud olulist rolli liikmesriikide vahelise koostöö,

ühiskontrollide ning teabevahetuse toetamisel. Samas tõi hindamine välja mitmed piirangud

ameti praeguses mandaadis, eelkõige seoses operatiivse teabe kasutamise, andmeanalüüsi

võimekuse, kolmandate riikide kodanikega seotud juhtumite käsitlemise ning Euroopa

tööturuasutuste võrgustiku EURES juhtimisega. Euroopa Parlament on samuti kutsunud üles

ELA mandaadi tugevdamisele.

Eelnõuga soovitakse parandada töötajate, tööandjate ja liikmesriikide ametiasutuste

juurdepääsu teabele piiriülestes tööolukordades, suurendada EURESe võrgustiku tõhusust

ning tugevdada ELA analüütilist ja operatiivset suutlikkust ühiste ja koordineeritud

kontrollide toetamisel. Eraldi tähelepanu pööratakse kolmandate riikide kodanike

töötingimuste järelevalvele ja nende õiguste kaitsele piiriülestes töösuhetes.

Eesti toetab määruse eesmärki edendada tööjõu õiglast liikuvust ning Euroopa Tööjõuameti

(ELA) senisest aktiivsemat ennetus- ja vahendustegevust selle saavutamiseks. Samuti

toetame ELA-le rolli andmist tööalase ärakasutamise ennetamisel ja käsitlemisel ning

kolmandate riikide kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste kaitsel. Toetame kolmandate

riikide kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste järelevalve ja sisserändeõiguse jõustamise

selget eraldatust. Eesti toetab töötajatele ja tööandjatele suunatud teabe- ja

nõustamisteenuste parandamist, sealhulgas ELA võimalust anda selleks kohalikele

organisatsioonidele toetusi tingimusel, et see ei too liikmesriikidele kaasa lisakulusid. Eesti

toetab liikmesriikide vahelise vaidluste vahendusmenetluse lihtsustamist ja kiirendamist

ühele menetlusele ülemineku kaudu ning sellega kaasnevat bürokraatia vähendamist. Eesti

peab oluliseks, et osalemine ELA toetatud koostöös, sealhulgas ühiskontrollides, oleks

vabatahtlik. Eesti territooriumil läbiviidavates ühiskontrollides osalevate teiste

liikmesriikide inspektoritele antavad õigused nagu pääs kontrollitavatesse ruumidesse,

dokumentidega tutvumine ja tõendite kogumine, peavad olema kooskõlas Eesti õigusega

ning kontrolli eesmärki arvestades vajalikud ja proportsionaalsed. Eesti peab oluliseks

vältida liikmesriikide halduskoormuse suurenemist. Kontrollijärgne aruandlus ja muu teabe

esitamine peavad olema minimaalselt koormavad ning võimalikud ilma, et tekiks vajadus

koguda andmeid, mida järelevalve läbiviimiseks ei vajata või ei koguta. Kooskõlastatud või

ühiskontrollis mitteosalemise põhjendamiseks antud tähtaeg peab olema pikem kui 10

tööpäeva. Eesti peab oluliseks, et ELA operatiivseid riskianalüüse koostataks olemasolevate

ressursside arvelt. Eesti ei toeta kohustust nimetada ja lähetada ELAsse täiendavaid riiklikke

kontaktametnikke, sest ELA toetatud koostöö peab põhinema liikmesriikide vabatahtlikul

2

osalemisel. Olemasolev kontaktametnik saab täita ka järelevalve kontaktametniku

ülesandeid. Kohustuslik lähetamine suurendaks põhjendamatult ELA kulusid ning oleks

eelkõige väikeste liikmesriikide järelevalveasutuste ressursse ja vajadusi arvestades

ebaproportsionaalne. Seetõttu saame toetada üksnes lahendust, mille kohaselt on nii

täiendava ametniku nimetamine kui ka lähetamine liikmesriigile vabatahtlikud.

Kontaktametniku kandidaadi peab valima ja esitama liikmesriik ning lõplik otsustusõigus

tema nimetamise üle peab jääma liikmesriigile. Eesti peab oluliseks, et ELA

andmetöötlusvolitused oleksid määruses selgelt seotud konkreetsete ülesannete ja

ammendavalt määratletud eesmärkidega. Andmetöötlus, sealhulgas isikuandmete

töötlemine, peab olema eesmärgipärane, vajalik, proportsionaalne ja läbipaistev ning järgima

andmete minimeerimise ja säilitamise piiramise põhimõtteid. Õigusaktis tuleb määratleda

töödeldavate andmete ja andmesubjektide kategooriad, juurdepääsuõigused ning

põhjendatud maksimaalsed säilitamistähtajad. Teabevahetuses tuleb eelistada siseturu

infosüsteemi (IMI) ning vältida eri infosüsteemidest pärinevate andmete põhjendamatut

koondamist ja dubleerimist. Kõik päringud ja andmetele juurdepääsud peavad olema logitud

ning andmetöötluse õiguspärasus kontrollitav. Võimaluse korral tuleb kasutada

anonüümitud või koondatud andmeid. Eesti toetab EURESe tegevusaruande esitamise

sageduse vähendamist. Eesti ei toeta muudatust, millega kaotatakse Euroopa

Koordinatsiooniameti (ECO) ülesanne toetada liikmesriike kommunikatsioonitegevuste

elluviimisel.

3

SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon avaldas 15.09.2026. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/1149 Euroopa Tööjõuameti (ELA – European Labour

Authority) asutamise kohta1, määrust (EL) 2016/589 Euroopa tööturuasutuste võrgustiku

(EURES – European Employment Services) kohta2 ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu

infosüsteemi (IMI) kohta3 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsused (EL)

2017/12564, (EL) 2018/1705, (EL) 2018/10206 ja (EL) 2018/10217.8 Ettepanek on osa

komisjoni 2026. aasta õiglase tööjõu liikuvuse paketist (Fair Labour Mobility Package)9 ja selle

peamine eesmärk on tugevdada Euroopa Tööjõuameti rolli tööjõu vaba liikumisega seotud ELi

õigusnormide rakendamisel ja jõustamisel ning parandada liikmesriikide vahelist koostööd

piiriüleste tööjõu liikuvuse juhtumite käsitlemisel.

Tööjõu vaba liikumine on üks Euroopa Liidu neljast põhivabadusest ning oluline osa ühtse turu

toimimisest. Komisjoni hinnangul elab või töötab teises liikmesriigis püsivalt ligikaudu 14

miljonit ELi kodanikku, lisaks tegutseb Euroopa Liidus ligi kaks miljonit piiriülest töötajat ning

enam kui kolm miljonit lähetatud töötajat. Samal ajal süvenevad Euroopa Liidus rahvastiku

vananemisest, tööealise elanikkonna vähenemisest ning oskustööjõu puudusest tulenevad

probleemid, mis suurendavad vajadust tööjõu liikuvuse järele. Komisjoni hinnangul peab

tööjõu liikuvuse kasvuga kaasnema ka senisest tõhusam järelevalve ja õiguste kaitse, et tagada

aus konkurents ettevõtjate vahel ning töötajate võrdne kohtlemine kogu Euroopa Liidus.

Euroopa Tööjõuamet loodi 2019. aastal eesmärgiga toetada liikmesriike ja Euroopa Komisjoni

tööjõu liikuvuse ning sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonna ELi õigusnormide

rakendamisel. Komisjoni 2025. aastal läbi viidud vahehindamise kohaselt on ELA aidanud

parandada liikmesriikide vahelist koostööd, toetada ühiseid ja koordineeritud kontrolle ning

suurendada teabevahetust pädevate asutuste vahel. Samas jõuti hindamises järeldusele, et ameti

praegune mandaat piirab mitmes valdkonnas ELA suutlikkust oma ülesandeid täita. Eelkõige

toodi välja piiratud võimalused riskianalüüside tegemiseks, operatiivsete andmete

kasutamiseks, kolmandate riikide kodanikega seotud juhtumite käsitlemiseks ning EURESe

võrgustiku juhtimiseks. Euroopa Parlament on samuti kutsunud üles ELA mandaadi

tugevdamisele ja ameti tegevusvõime suurendamisele.

Komisjoni hinnangul on viimaste aastate jooksul sagenenud olukorrad, kus piiriülese tööjõu

liikuvusega kaasnevad tööõiguse rikkumised, ebaseaduslikud alltöövõtuahelad, näiline

füüsilisest isikust ettevõtlus, alatasustamine, ebaseaduslikud palga kinnipidamised ning muud

1 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2019/1149/oj/eng 2 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/589/oj/eng 3 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj/eng 4 https://eur-lex.europa.eu/eli/dec_impl/2017/1256/oj/eng 5 https://eur-lex.europa.eu/eli/dec_impl/2018/170/oj/eng 6 https://eur-lex.europa.eu/eli/dec_impl/2018/1020/oj/eng 7 https://eur-lex.europa.eu/eli/dec_impl/2018/1021/oj/eng 8 COM(2026) 985. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52026PC0985&qid=1792742617254 9 Fair Labour Mobility Package - Employment, Social Affairs and Inclusion

4

töötajate õiguste rikkumised. Erilist tähelepanu pöörab komisjon kolmandate riikide

kodanikele, kes on statistiliselt suuremas tööalase ärakasutamise ohus. Komisjoni hinnangul

võivad puudused ELi ja riigisiseste normide rakendamisel moonutada konkurentsi siseturul

ning kahjustada tööjõu vaba liikumise toimimist.

Eelnõuga soovitakse tugevdada ELA strateegilist ja operatiivset suutlikkust ilma ameti

põhieesmärke muutmata. Selleks nähakse ette meetmed, mis parandaksid töötajate ja tööandjate

juurdepääsu teabele piiriülestes töösuhetes, laiendaksid toetust liikmesriikide

järelevalveasutustele, parandaksid ühiste kontrollide ettevalmistamist ning võimaldaksid ELA-

l kasutada senisest ulatuslikumalt riskipõhiseid analüüse. Samuti soovitakse parandada

EURESe võrgustiku toimimist, kuna komisjoni hinnangul on töövahenduse tulemused ja

liikmesriikide aktiivne osalemine viimastel aastatel vähenenud. Eelnõuga koondatakse senisest

enam EURESe juhtimis- ja koordineerimisülesandeid Euroopa Tööjõuameti juurde.

Eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa tööõiguse või sotsiaalkindlustuse materiaalõiguse

ühtlustamist ega anna ELA-le liikmesriikide üle iseseisvat järelevalve- või

sanktsioneerimispädevust. Jätkuvalt jääb tööõiguse nõuete kontrollimine, rikkumiste

menetlemine ning sanktsioonide määramine liikmesriikide pädevusse. Samas suurendab

ettepanek ELA rolli liikmesriikide tegevuse koordineerijana ning loob täiendavaid võimalusi

andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja liikmesriikide vaheliste jõustamistegevuste

toetamiseks.

Eelnõu mõjutab eelkõige Tööinspektsiooni ning vähemal määral, sõltuvalt teemast ja teenusest,

teisi Eesti asutusi, sealhulgas Töötukassat (peamiselt Eesti EURES kaudu), Politsei- ja

Piirivalveametit, Sotsiaalkindlustusametit, Maksu- ja Tolliametit, Tervisekassat. Täpsem mõju

sõltub läbirääkimiste tulemusel kujunevast lõplikust regulatsioonist, eelkõige ELA

andmetöötlusvolituste, analüütiliste ülesannete ning liikmesriikidele kavandatavate teabe

esitamise kohustuste ulatusest.

Komisjoni ettepaneku menetlemine algas ELi Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis 2026. aasta

sügisel. Määrus võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt seadusandliku

tavamenetluse kohaselt. Nõukogus on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik kvalifitseeritud

häälteenamus.10 Eelnõu subsidiaarsustähtaeg saabub 20.11.2026.11

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Johann Vootele

Mäevere (5378 5158, [email protected]), töösuhete poliitika juht Mariliis Proos

([email protected], 626 9255), tööala valdkonna töö- ja võrdsuspoliitika nõunik Triinu

Nurmjõe (526 6860, [email protected]) ning töö- ja võrdsusküsimuste nõunik Eesti

Vabariigi alalises esinduses EL juures Tairi Täht ([email protected]). Mõjuanalüüsi koostas

töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (5451 0226, [email protected]).

10 EL toimimise lepingu (ELTL) artikkel 16 lõige 3.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02016ME/TXT-20160901 11 COM/2026/0985 - IPEX.eu

5

Seisukohad kooskõlastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja

võrdsuspoliitika asekantsler Hedi Arukase.

EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Eelnõu artikli 1 lõige 1, määruse artikkel 1.

Kehtiva määruse kohaselt abistab ELA liikmesriike ja Euroopa Komisjoni liidusisese tööjõu

liikuvuse ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega seotud liidu õiguse

kohaldamisel ja täitmise tagamisel. ELA tegevus hõlmab eelkõige määruse artikli 1 lõikes 4

loetletud liidu õigusaktidest tulenevaid tegevusi.

Eelnõuga laiendatakse ja täpsustatakse ELA vajaduspõhist pädevust kolmandate riikide

kodanike suhtes. Selleks lisatakse määruse kohaldamisalasse valitud sätted ebaseaduslikult

riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjate sanktsioonide direktiivist 2009/52/EÜ,

hooajatöötajate direktiivist 2014/36/EL, ühtse loa direktiivist (EL) 2024/1233 ning ajutise

kaitse direktiivist 2001/55/EÜ. Samuti lisatakse kohaldamisalasse IMI-ga ühendatud töötajate

lähetamise deklaratsioonide avalikku kasutajaliidest käsitlev määrus ning autoveosektoris

juhtide lähetamise erireegleid sätestav direktiiv (EL) 2020/1057.

ELA ei saa üldpädevust seadusliku rände, kolmandate riikide kodanike riiki lubamise,

elamisõiguse, väljasaatmise või töötamise lubamise küsimustes. ELA ülesanne jääb

liikmesriike toetavaks ning seondub üksnes eelnõus nimetatud töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste

kohaldamise ja täitmise tagamisega.

ELA-le antakse sõnaselge ülesanne toetada liikmesriike tööalase ärakasutamise ennetamisel ja

käsitlemisel, eelkõige seoses piiriülese tööjõu liikuvusega. Vajaduse korral peab ELA tegema

selles valdkonnas koostööd teiste liidu asutuste ja teenistustega.

ELA eesmärgid

Eelnõu artikli 1 lõige 2, määruse artikkel 2.

Kehtiva määruse järgi on ELA eesmärk hõlbustada juurdepääsu teabele tööjõu liikuvusega

seotud õiguste ja kohustuste kohta, tugevdada liikmesriikide koostööd liidu õiguse jõustamisel,

vahendada liikmesriikide vahelisi vaidlusi ning toetada deklareerimata töö vastast koostööd.

Eelnõuga lisatakse ELA eesmärkide hulka teabe pakkumine tööjõu liikuvusega seotud

võimaluste kohta ning vajaduse korral kolmandate riikide kodanike töö- ja

sotsiaalkindlustusõiguste kohta. Liikmesriikide koostöö toetamine hõlmab edaspidi sõnaselgelt

nii liidu õiguse kohaldamist kui ka täitmise tagamist, teabe ja andmete vahetamist, analüüside

ja riskihindamiste tegemist ning suutlikkuse suurendamist. Deklareerimata töö kõrval lisatakse

eraldi eesmärgina tööalase ärakasutamise käsitlemine.

ELA asukoht

Eelnõu artikli 1 lõige 3, määruse artikkel 3.

6

Kehtivas määruses ei ole ELA asukoht sätestatud. Eelnõuga lisatakse määrusesse, et ELA

asukoht on Bratislavas Slovakkias. Tegemist on ELA senise asukoha õigusliku fikseerimisega

määruses.

Teabe pakkumine, teavituskampaaniad ja toetused

Eelnõu artikli 1 lõige 4, määruse artikkel 5.

Kehtiva määruse kohaselt parandab ELA üksikisikutele, tööandjatele ja sotsiaalpartneritele

pakutava üldist laadi teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust.

Eelnõuga jäetakse välja piirang, mille kohaselt peab teave olema üldist laadi. Teavet tuleb

pakkuda ka kolmandate riikide kodanikele sõltumata nende õiguslikust või liikuvusstaatusest

liidus. ELA ülesannete hulka lisatakse teavituskampaaniate korraldamine, sealhulgas

üksikisikutele ja tööandjatele, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud

kampaaniad. Teavitamiskampaaniaid on ELA korraldanud oma tänase mandaadi baasil. Seega

antud muudatus ei too kaasa sisulist muutust ameti tegevuses.

Lisaks võib ELA anda toetusi riiklikul, piirkondlikul või piiriülesel piirkondlikul tasandil

tegutsevatele toetusesaajatele, kes nõustavad üksikisikuid ja tööandjaid piiriülese

tööjõuliikuvuse küsimustes. See võimaldab ELA-l kasutada isikupärastatud nõustamise

pakkumiseks kohalikke või valdkondlikke organisatsioone selle asemel, et arendada välja oma

nõustamisvõimekus.

Liikmesriikide koostöö, teabevahetus ja elektroonilised vahendid

Eelnõu artikli 1 lõige 6, määruse artikkel 7.

Kehtiva määruse kohaselt hõlbustab ELA liikmesriikide taotlusel riiklike asutuste teabenõuete

ja teabevahetuse järeltegevust ning piiriüleste karistuste ja trahvide täitmise menetlusi.

Eelnõuga jäetakse nimetatud ülesannete juurest välja liikmesriigi eelneva taotluse nõue.

Elektrooniliste vahendite kasutamise puhul ei piirdu eelnõu kohaselt ELA roll enam nende

edendamisega, vaid hõlmab ka aktiivset toetamist. IMI kõrval nimetatakse sõnaselgelt

sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi EESSI ja Euroopa autoveo-

ettevõtjate registrit ERRU.

Kooskõlastatud ja ühiste kontrollide algatamine

Eelnõu artikli 1 lõige 7, määruse artikkel 8.

Kehtiva määruse kohaselt koordineerib ja toetab ELA kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ühe

või mitme liikmesriigi taotlusel. ELA võib omal algatusel liikmesriikidele sellise kontrolli

korraldamist soovitada. Liikmesriigid peavad püüdma kontrollides osaleda ning osalemisest

keeldumise korral tuleb ELA-t ja teisi asjaomaseid liikmesriike põhjendustest teavitada

põhjendamatu viivituseta.

Eelnõuga võib ELA omal algatusel kontrolli korraldamist liikmesriigilt taotleda, mitte üksnes

soovitada. Liikmesriigid peavad üldjuhul ELA toetatud kontrollides osalema ning osalemisest

7

võib loobuda ainult nõuetekohaselt põhjendatud alusel. Kontrolli läbiviimiseks on siiski

jätkuvalt vaja asjaomaste liikmesriikide nõusolekut.

Kontrollis osalemisest loobunud liikmesriik peab ELA-t ja teisi asjaomaseid liikmesriike oma

põhjendatud otsusest teavitama kümne tööpäeva jooksul ELA taotluse saamisest. Lisaks tuleb

kontrolliga nõustumisel teavitada asjaomaste liikmesriikide riiklikke järelevalve

kontaktametnikke (ametikoht luuakse eelnõu artikli 1 lõikega 20). Kooskõlastatud kontrolli

määratlust muudetakse nii, et eri liikmesriikides toimuvad kontrollid ei pea alati toimuma

täpselt samal ajal.

Kontrollide korraldus, järelevalveametnike pädevus ja aruandlus

Eelnõu artikli 1 lõige 8, määruse artikkel 9.

Kehtiva määruse kohaselt sõlmivad osalevad liikmesriigid ja ELA kooskõlastatud või ühise

kontrolli korraldamiseks kokkuleppe, milles määratakse kindlaks kontrolli tingimused. Teise

liikmesriigi ametnike roll ja staatus määratakse kontrolli toimumise riigi õiguse või praktika

kohaselt.

Eelnõuga kaotatakse iga kontrolli eel formaalse kirjaliku kokkuleppe sõlmimise nõue, kuid

osalevad liikmesriigid ja ELA peavad jätkuvalt kindlaks määrama kontrolli ulatuse, eesmärgi

ja muud tingimused.

Teise liikmesriigi järelevalveasutuse töötajatele tuleb anda vähemalt juurdepääs

kontrollitavatele ruumidele, dokumentidele ja registritele ning õigus koguda tõendeid kohalike

ametnikega samaväärsetel tingimustel. Kontrolli toimumise liikmesriigi riiklikule järelevalve

kontaktametnikule antakse ühiskontrollis samad pädevused nagu teise osaleva liikmesriigi

ametnikule. Lisaks tuleb kohaldada ELA uuele järelevalve kontaktametnikule samu reegleid,

nagu teiste liikmesriikide osalevatele järelevalveametnikele.

ELA taotluse korral peavad liikmesriikide pädevad asutused edastama ELA-le kogu teabe, mis

on vajalik kontrolli algatamiseks, koordineerimiseks, toetamiseks ja järeltegevuseks. Eelnõuga

lisatakse määrusesse, et ELA toetus kontrollidele hõlmab lisaks kontseptuaalsele, logistilisele

ja tehnilisele abile analüütilist tuge ja riskihindamist (teenus on juba hetkel toimiv).

Kehtiva määruse kohaselt tuleb kontrolli tulemuste aruanne esitada ELA-le hiljemalt kuue kuu

jooksul pärast kontrolli lõppu. Eelnõuga asendatakse see kahe aruande süsteemiga, mis

baseerub ELA haldusnõukogu poolt vastuvõetud kehtivatele kooskõlastatud ja ühiste

kontrollide juhisele, mida liikmesriigid ELA toetatud kontrollides osaledes järgima peavad.

Vahe kehtiva juhise ja eelnõu vahel on aruannete esitamise tähtajad. Esialgne aruanne tuleb

eelnõu kohaselt esitada 20 tööpäeva jooksul pärast kontrolli ning lõpparuanne hiljemalt üheksa

kuu jooksul. Juhise kohaselt vastavalt 15 tööpäeva ja 6 kuu jooksul.

Lõpparuandes tuleb esitada vähemalt kontrollitud ettevõtjad, kaasatud isikute arv ja staatus

liidu õiguse alusel, tuvastatud rikkumiste arv ja liik ettevõtjate kaupa ning määratud trahvid või

muud sanktsioonid. Lõpparuande ja esialgse aruande vorm on senise praktika kohaselt olnud

samad ning eelnõu ei kehtesta esialgsele aruandele senisest erinevat sisu. ELA on seni

arvestanud põhimõttega, et vahetult pärast kontrolli teostamist ei ole liikmesriikide

8

järelevalveasutustel võimalik kogu palutavat infot edastada (menetlus on pooleli – rikkumiste

arv ei pruugi olla selge, trahvi ei ole veel määratud jne). Seega on ootused esialgsele aruandele

madalamad.

ELA peab looma elektroonilise juhtumihaldussüsteemi, mis toetab kontrollidega seotud

teabevoogude juhtimist, piiriülest uurimistööd, turvalist juurdepääsu kontrolliinfole ning

andmete kasutamist operatiivanalüüsiks ja statistilistel eesmärkidel. Liikmesriikide

järelevalveasutuste volitatud esindajatel on eeldatavasti tulevikus võimalik

juhtumihaldusesüsteemi oma asutuse osalusel toimuva/toimunud kontrolli kohta infot sisestada

(näiteks kontrolli aruande), kuid liikmesriikidele arendusvajadust ette ei nähta.

Kontrolli käigus kogutud teavet peab olema võimalik kasutada tõendina kõigi asjaomaste

liikmesriikide kohtumenetlustes nende riikide õiguse või praktika kohaselt.

Strateegilised ja operatiivsed riskianalüüsid

Eelnõu artikli 1 lõige 9, määruse artikkel 10.

Kehtiva määruse kohaselt hindab ELA koostöös liikmesriikide ja vajaduse korral

sotsiaalpartneritega liidu tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud riske

ning teeb sellekohaseid analüüse.

Eelnõuga laiendatakse analüüside ulatust kolmandate riikide töötajate töö- ja

sotsiaalkindlustusõigustele. Eelnõu kohaselt võib ELA analüüside tegemisel töödelda

isikuandmeid ning tugineda lisaks liikmesriikide ja liidu asutuste teadmistele ka

kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja kolmandate riikide üksuste

ekspertteadmistele. Analüüsivaldkondade hulka lisatakse tööalane ärakasutamine, tööalase

ärakasutamise eesmärgil toimuv inimkaubandus ja ränne.

Lisaks strateegilistele analüüsidele peab ELA eelnõu kohaselt tegema operatiivseid

riskianalüüse, et suunata ning ette valmistada kooskõlastatud ja ühiseid kontrolle, toetada nende

läbiviimist ja järeltegevust. Operatiivse riskianalüüsi võib algatada liikmesriigi taotlusel või

ELA omal algatusel ning selleks võib ELA taotleda liikmesriikidelt teavet. Analüüsi tulemused

tuleb asjaomaste riiklike pädevate asutustega jagada põhjendamatu viivituseta.

Suutlikkuse suurendamine ja koolitused

Eelnõu artikli 1 lõige 10, määruse artikkel 11.

Kehtiva määruse kohaselt toetab ELA liikmesriikide suutlikkuse suurendamist liidu õiguse

ühetaolise täitmise tagamiseks ning töötab muu hulgas välja valdkondlikke ja valdkondade

vahelisi koolitusprogramme.

Eelnõuga laiendatakse suutlikkuse suurendamise eesmärki liidu õiguse ühetaolisele

kohaldamisele. Koolitusprogrammid peavad olema valdavalt operatiivse suunitlusega ning neid

võib ametiasutustele (tööinspektsioonid, sotsiaalkindlustusasutused ja muud pädevad asutused)

lisaks pakkuda ka sotsiaalpartneritele.

Deklareerimata töö platvorm

9

Eelnõu artikli 1 lõige 11 ja lõige 23, määruse artikkel 12.

Kehtiva määruse kohaselt toetab deklareerimata töö platvorm liikmesriikide asutuste ja teiste

seotute suutlikkust võidelda deklareerimata tööga, eelkõige selle piiriüleste aspektidega.

Eelnõuga seotakse platvormi tegevus kogu artiklis 1 sätestatud ELA kohaldamisalaga ning

täpsustatakse, et piiriülesed aspektid on üks osa platvormi tegevusest.

Liikmesriikide vaheline vahendus

Eelnõu artikli 1 lõige 12, määruse artikkel 13.

Kehtiva määruse kohaselt võib ELA vahendada kahe või enama liikmesriigi vahelise vaidluse

lahendamist, mis puudutab ELA mandaati kuuluva liidu õiguse kohaldamist üksikjuhtumitele.

Vahendus on kaheastmeline ning selle tulemuseks võib olla mittesiduv arvamus.

Eelnõuga ei piirdu vahendus enam üksikjuhtumitega. Kaheastmeline menetlus asendatakse ühe

menetlusega ELA vahendusnõukogus ning kaotatakse nõue proovida vaidlus enne ELA poole

pöördumist lahendada liikmesriikide otsekontaktide ja dialoogi kaudu. ELA võib

vahendusmenetluse algatada ühe või mitme liikmesriigi taotlusel või omal algatusel, kuid

menetluse läbiviimiseks on endiselt vaja kõigi vaidluses osalevate liikmesriikide nõusolekut.

Vahenduse eesmärk on saavutada liikmesriikidele vastastikku vastuvõetav kokkulepe. Kolme

kuu jooksul pärast vahenduse lõppu peavad liikmesriigid ELA-le teatama võetud

järelmeetmetest või põhjendama meetmete võtmata jätmist.

Koostöö teiste liidu asutustega

Eelnõu artikli 1 lõige 13, määruse artikkel 14.

Kehtiv määrus võimaldab ELA-l sõlmida koostöölepinguid teiste liidu asutustega, et vältida

tegevuste kattumist ning edendada sünergiat.

Eelnõuga lisatakse koostööpartnerite näidisloetellu Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. Koostöölepingud võivad hõlmata ka andmete, sealhulgas

rangelt vajalikul juhul eriliiki isikuandmete jagamist eelnõus sätestatud tingimustel.

ELA haldusnõukogu juhtide ametiaeg ja hääletusreeglid

Eelnõu artikli 1 lõiked 14 ja 15, määruse artiklid 19 ja 21.

Kehtiva määruse kohaselt on ELA haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe ametiaeg kolm aastat

ning seda võib ühe korra pikendada. Eelnõuga pikeneb ametiaeg neljale aastale, säilitades ühe

korra pikendamise võimaluse.

Haldusnõukogu tavapäraste otsuste puhul täpsustatakse, et otsused võetakse vastu

hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega.

Operatiivinfo ja isikuandmete töötlemine

Eelnõu artikli 1 lõiked 16 ja 17, määruse uus IIIa peatükk ning artiklid 23a–23d.

10

Kehtivas määruses puudub eraldi terviklik regulatsioon, mis annaks ELA-le õiguse koguda ja

töödelda juhtumipõhist operatiivinfot ning pääseda juurde liidu teabevahetussüsteemidele.

Eelnõuga lisatakse uus IIIa peatükk, mille alusel võib ELA oma ülesannete täitmiseks koguda,

säilitada, töödelda, analüüsida ja vahetada operatiivinfot, sealhulgas isikuandmeid. Eriliiki

isikuandmeid võib töödelda üksnes juhul, kui see on ELA toetatud kooskõlastatud või ühise

kontrolli uurimise jaoks rangelt vajalik, andmed täiendavad ELA poolt juba töödeldavaid muid

isikuandmeid.

Isikuandmete säilitamise vajadus tuleb üle vaadata hiljemalt kolme aasta möödumisel nende

esmakordsest töötlemisest ja seejärel iga kolme aasta järel. Säilitamise jätkamist tuleb

põhjendada ja dokumenteerida; kui selle kohta otsust ei tehta, kustutatakse andmed

automaatselt. ELA võib sõlmida andmevahetuskokkuleppeid liidu institutsioonide, organite ja

asutustega ning liikmesriikide avaliku sektori asutustega.

ELA-le antakse IMI osaleja õigused ning juurdepääs ühiskontrolle puudutavale liikmesriikide

vahelisele teabevahetusele. Samuti saab ELA kasutajajuurdepääsu ERRU asjaomastele

funktsioonidele.

ELA saab juurdepääsu IMI halduskoostöömenetluste kasutusandmetele, IMI-ga ühendatud

avaliku kasutajaliidese kaudu esitatud lähetusdeklaratsioonide andmetele ning EESSI ja ERRU

kasutusandmetele. Muudele konkreetsetele liikmesriikide vahelistele teabevahetustele võib

ELA juurde pääseda juhul, kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik ja kõik asjaomased

liikmesriigid on sellega nõus. Juurdepääs antakse üksnes volitatud töötajatele, kellel on

vastavas süsteemis isiklik kasutajatunnus ja kelle suhtes kehtivad süsteemi

konfidentsiaalsusnõuded.

ELA õigus anda toetusi

Eelnõu artikli 1 lõige 18, määruse artikkel 29.

Kehtivas määruses ei ole ELA-le antud üldist õigust oma ülesannete täitmiseks toetusi anda.

Eelnõuga nähakse ette, et ELA võib anda toetusi kõigi määruse artiklis 4 sätestatud ülesannete

täitmiseks. Toetuste andmisel kohaldatakse liidu detsentraliseeritud asutuste finantsraamistiku

toetuste andmise reegleid.

Tegevdirektori ametiaja pikendamine ja tagasikutsumine

Eelnõu artikli 1 lõige 19, määruse artikkel 31.

Kehtiva määruse järgi võib haldusnõukogu komisjoni hinnangut arvesse võttes tegevdirektori

ametiaega pikendada ning tegevdirektori ametist tagasi kutsuda.

Eelnõuga tugevdatakse komisjoni rolli. Tegevdirektori ametiaja pikendamine ja tema ametist

tagasikutsumine saavad toimuda üksnes komisjoni ettepanekul. Lõpliku otsuse teeb jätkuvalt

ELA haldusnõukogu.

Riiklikud kontaktametnikud

Eelnõu artikli 1 lõige 20, määruse artikkel 32.

11

Kehtiva määruse kohaselt nimetab iga liikmesriik ühe riikliku kontaktametniku, kes lähetatakse

riikliku eksperdina tööle ELA asukohta. Kontaktametnik hõlbustab liikmesriigi ja ELA vahelist

koostööd ning teabevahetust ja tegutseb riikliku kontaktpunktina.

Komisjoni ettepaneku kohaselt peab iga liikmesriik lähetama ELA juurde senise ühe ametniku

asemel kaks riiklikku kontaktametnikku. Esimene ametnik jätkab üldise koostöö, teabevahetuse

ja riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmist. Teine ametnik on pädevast riiklikust

järelevalveasutusest lähetatud riiklik järelevalve kontaktametnik, kes toetab kooskõlastatud ja

ühiste kontrollide ettevalmistamist, koordineerimist ja läbiviimist ning osaleb kontrollides.

Riiklike ekspertide lähetamine ja andmekaitse sisereeglid

Eelnõu artikli 1 lõiked 21 ja 22, määruse artiklid 33 ja 36.

Määruse artiklis 33 täpsustatakse ELA juurde lähetatavate riiklike ekspertide, sealhulgas

riiklike kontaktametnike lähetamise reeglite kehtestamist haldusnõukogu poolt.

Kehtiva määruse kohaselt kehtestab haldusnõukogu meetmed, millega tagatakse ELi

institutsioonide andmekaitsemääruse täitmine. Eelnõuga peab haldusnõukogu vastu võtma

formaalsed sisereeglid, mis käsitlevad muu hulgas andmekaitseametniku määramist, töötlemise

õiguspärasust ja turvalisust, teabe andmist ning andmesubjektide õigusi.

EURESe määruse muudatused

Eelnõu artikkel 2, määrus (EL) 2016/589.

Eelnõuga lisatakse EURESe määrusesse Euroopa oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja

ametite klassifikaatori ehk ESCO, vastavustabelite, masinloetavuse, transkodeerimise ning

EURESe sihipärase liikuvuskava mõisted. EURESe sihipärane liikuvuskava lisatakse

tööotsijatele ja tööandjatele osutatavate tugiteenuste hulka.

EURESe Euroopa koordinatsioonibüroo ülesannetesse lisatakse EURESe võrgustiku

programmide koostamise ning iga-aastase andmekogumise ja analüüsimisega seotud

tegevused. Samal ajal lähevad EURESe portaali süsteemiomand ja kasutajatugi komisjonile.

Praktikas vähe kasutatud praktikakohtade ja õpipoisiõppe koostöö- ja kooskõlastusstruktuuri

väljatöötamise ülesanne jäetakse välja. Samuti jäetakse Euroopa koordinatsioonibüroo

ülesannetest välja EURESe võrgustikuga seotud kommunikatsioonitegevused, säilitades

teabetegevused. See võib vähendada büroo kaudu liikmesriikide EURESe reklaami- ja

turundustegevustele antavat rahalist tuge.

Komisjon hakkab ESCO Euroopa klassifikaatorit regulaarselt ajakohastama ning koostab ja

ajakohastab koostöös liikmesriikidega riiklike, piirkondlike ja valdkondlike klassifikaatorite

ning ESCO vahelised vastavustabelid. Kehtiva korra järgi peavad liikmesriigid, kes ei kasuta

riigisiseselt ESCO-t, vastavustabeleid ise koostama ja säilitama. Muudatusega läheb see

vastutus komisjonile ning iga ESCO versiooni või tehniliste standardite uuendamiseks ei ole

enam vaja eraldi rakendusakti.

Riiklikud koordinatsioonibürood peavad edaspidi esitama igal aastal aruande riiklike

tööprogrammide rakendamise kohta. Euroopa koordinatsioonibüroo koostab programmide

12

vormi ning EURESe koordinatsioonirühm kiidab selle heaks. Andmete kogumine toimub iga

kalendriaasta kohta ning hõlmab muu hulgas EURESe kontaktide ja ürituste arvu, klientide

rahulolu, sotsiaalmeediakanalite kasutamist ning ühtse digivärava teenuste kasutusstatistikat ja

tagasisidet.

Komisjoni üldise EURESe tegevusaruande esitamise sagedust vähendatakse kahelt aastalt

viiele aastale. Samas säilib riiklikel koordinatsioonibüroodel iga-aastane tööprogrammide

rakendamise aruandlus.

IMI määruse muutmine ja rakendusotsuste kehtetuks tunnistamine

Eelnõu artiklid 3 ja 4.

Määruse (EL) nr 1024/2012 ehk IMI määruse lisasse kantakse ELA määrus, et luua õiguslik

alus ELA osalemiseks IMI kaudu toimuvas teabevahetuses seoses ühiskontrollide, analüüside,

riskihindamise ja operatiivinfo töötlemisega.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsused (EL) 2017/1256, (EL) 2018/170,

(EL) 2018/1020 ja (EL) 2018/1021. Nende olulised sätted viiakse EURESe määrusesse või

asendatakse komisjoni kesksema rolliga EURESe programmide, andmekogumise, ESCO

ajakohastamise ja vastavustabelite haldamisel.

Jõustumine

Eelnõu artikkel 5.

Eelnõu kohaselt jõustub määrus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

DIREKTIIVI EELNÕU VASTAVUS ÕIGUSLIKULE ALUSELE, SUBSIDIAARSUSE

JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

Õiguslik alus

Määruse eelnõu tugineb samadel õiguslikel alustel nagu muudetavad määrused nr (EL)

2019/1149 ja 2016/589. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 46 ja 48 sätestavad töötajate

vaba liikumist käsitlevate ning sotsiaalkindlustuse valdkonda puudutavate meetmete õiguslikud

alused. Neis valdkondades vajalikke meetmeid menetletakse seadusandliku tavamenetluse

reeglite alusel.

Eelnõu õiguslikud alused on sobivad, kuivõrd käesoleva määrusega muudetakse kahte töötajate

vaba liikumist ning sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni käsitlevat määrust.

Subsidiaarsus

Subsidiaarsuse põhimõte on kohaldatav, kuna eelnõu kuulub Euroopa Liidu ja liikmesriikide

jagatud pädevuse valdkonda ning eelnõu eesmärkide saavutamine ei ole liikmesriikide tasandil

piisaval määral võimalik.

13

Piiriülese tööjõu liikuvuse, sotsiaalkindlustuse koordineerimise ning asjakohase teabe

pakkumise tõhus toimimine eeldab liikmesriikide koostööd ja ühtset lähenemist. Samuti on

vajalik ühtne Euroopa Liidu raamistik, et tagada liidu õiguse järjepidev kohaldamine, tõhus

jõustamine ja õiguskindlus.

ELA volitustega seotud puudused tulenevad kehtiva määruse struktuursetest kitsaskohtadest,

mida liikmesriigid ise lahendada ei saa. Ka EURESe regulatsiooni kavandatavad muudatused

on suunatud Euroopa Liidu õigusraamistiku lihtsustamisele ning nõuavad seetõttu liidu tasandil

sekkumist.

Eelnõu on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas. Riigisisesel tasandil ei oleks võimalik eelnõu

eesmärke saavutada, kuivõrd tegemist on Euroopa Liidu asutuste töökorraldust puudutavate

määrustega.

Proportsionaalsus

Tulenevalt seni kehtiva ELA mandaadi puudustest Euroopa Liidu õiguse piiriülesel jõustamisel,

on tegemist proportsionaalse ja suunatud meetmega nende puuduste ületamiseks. Määrus ei

lähe kaugemale vajalikust selle eesmärgi saavutamiseks. Määrusega ei kaasne uusi juriidilisi

kohustusi üksikisikutele ega tööandjatele ega sekkuta riigisisesesse otsustusprotsessi, õigusesse

ega jõustamistegevustesse. Liikmesriikidele jääb lai kaalutlusõigus selles, kuidas nad ELA

tugevdatud tuge kasutavad. Järelevalve- ja sanktsioonivolitusi ELA-le ei anta ning

ühiskontrollid ja vahendusmenetlused toimuvad jätkuvalt liikmesriikide nõusolekul.

Eelnõu tugineb ELA 2025. aasta hindamise tulemustele ning piirdub üksnes nende probleemide

lahendamisega, mis nõuavad õigusaktide muutmist. Kõik muud hindamisel tuvastatud

küsimused lahendatakse ELA tegevuskava kaudu.

EURESe määruse muudatused on samuti piiratud ulatusega ning nende eesmärk on vähendada

aruandluskohustusi ja halduskoormust, muutmata EURESe süsteemi põhielemente. Määrus

käsitleb muudetavaid teemasid üksnes vajalikus ulatuses ning ei sekku riigisisesesse

otsustusprotsessi.

ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Mõjuanalüüsi kokkuvõte

Eelnõu mõju Eestile on valdkonniti erinev. Tööinspektsioonile (TI) ja teistele seotud asutustele

on mõju olulisem, ettevõtjatele on mõju eeldatavasti piiratud ja pigem positiivne, töötajatele

positiivne, kuid ebaselge ulatusega, ning infotehnoloogiale väike.

Selgeim negatiivne mõju kaasneb TI kohustusega lähetada ELA-sse riiklik kontaktametnik,

mis tähendab TI-le püsivat ressursikulu ja võib vähendada riigisisest järelevalvevõimekust.

Teised ELA tegevuse laienemise, rolli tugevnemise ja analüüsivõimekuse tõstmisega seotud

14

muudatused võivad Eesti asutusi toetada ning rikkumiste avastamist ja järelevalve sihitamist

parandada, kuid samal ajal võib see tuua asutustele ka lisakoormust.

Ettevõtjatele uusi kohustusi ei kehtestata ning mõju on pigem positiivne tänu paremale

informatsiooni kättesaadavusele ning ausa konkurentsi toetamisele. Samas võib ettevõtjate

halduskoormus vähesel määral suureneda, kui kontrollide arv suureneb. Töötajatele uusi

kohustusi ega õigusi ei kehtestata, kuid mõju võib olla positiivne tööalaste õiguste tõhusama

jõustamise kaudu. Mõju infosüsteemidele on eeldatavasti väike, kuna olemasoleva info põhjal

ei ole tuvastatud vajadust Eesti infosüsteemide täiendavaks arendamiseks. Isikuandmete

töötlemise laienemisega kaasneb suurem vajadus tagada andmete eesmärgipärane ja turvaline

kasutamine, milleks on eelnõus ette nähtud kaitsemeetmed.

Mõju valdkonniti

Mõju riigiasutustele

Eelnõu mõjutab eelkõige Tööinspektsiooni ning vähemal määral, sõltuvalt teemast ja teenusest,

teisi Eesti asutusi, sealhulgas Töötukassat (peamiselt Eesti EURES kaudu), Politsei- ja

Piirivalveametit, Sotsiaalkindlustusametit, Maksu- ja Tolliamet, Tervisekassat.

ELA tegevus on ülesehitatud liikmesriikide toetamisele ja koostööle ning üldjuhul ei kaasne

ELA tegevustes osalemisega Eesti asutustele kindlaksmääratud mahus ülesandeid ja kohustusi.

Eesti asutused saavad üldjuhul ELA tegevustes osalemist reguleerida vastavalt asutuste

võimalustele. Seetõttu sõltub ka eelnõuga kavandatavate muudatuste tegelik mõju suuresti

sellest, millises ulatuses Eesti asutused ELA pakutavaid koostöö- ja toetusvõimalusi kasutavad

ning ELA tegevustes osalevad.

ELA mandaadi laiendamine tööalase ärakasutamise ennetamisel ja käsitlemisel ning

kolmandate riikide kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste kaitsel ning töötajatele ja

tööandjatele suunatud teabe- ja nõustamisteenuste parandamine, võib tuua kaasa otsest rahalist

kokkuhoidu. Näiteks pakub ELA juba praegu liikmesriikidele tõlketeenust näiteks

veebilehtedel kuvatava info tõlkimiseks erinevatesse keeltesse ja toetust erinevatele

sihtrühmadele teabe- ja infoürituste korraldamisel. Määruse muudatused võimaldavad infot

ELA toetusel (otsene rahaline toetus) suuremale sihtrühmale edastada ja võimaldab nimetatud

kulutusi teha ilma mõjuta meie asutuste eelarvele.

Samas kaasneb ELA määruse eelnõuga otsene ja püsiv mõju TI-le seoses kohustusega lähetada

ELA-sse järelevalvepädevusega riiklik kontaktametnik, kelle roll on koordineerida Eesti

osalusega kooskõlastatud ja ühiskontrollide läbiviimist. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi12

(edaspidi Komisjoni analüüs) kohaselt kaasneb riigile sellega kulu, kuid seda tasakaalustab

saadav kasu kontaktametniku kaudu paranevast operatiivsest koostööst TI, ELA ja teiste

liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Komisjoni analüüsis ei ole täpsemalt hinnatud, kas

saadav kasu kaalub üles liikmesriigi järelevalveasutusele tekkiva ressursikulu. Eesti puhul on

12 European Commission. SWD(2026) 986 final.

15

olemasolev järelevalveressurss piiratud: TI-s töötab 2026. aasta seisuga 38 tööinspektorit13, kes

viisid 2025. a läbi 2321 järelevalvemenetlust14, ning piiriülese töö järelevalvega tegelevad neist

üksikud tööinspektor-juristid. Ühe vastava pädevusega ametniku lähetamine ELA-sse

vähendaks seetõttu olemasoleva koosseisu korral TI siseriiklikku järelevalveressurssi.

Lähetatava ametniku senised ülesanded tuleks jagada teiste töötajate vahel või palgata nende

täitmiseks täiendav ametnik. Esimesel juhul suureneks teiste ametnike töökoormus ja võib

väheneda TI võimekus täita seniseid ülesandeid, teisel juhul kaasneks täiendav tööjõukulu. TI

hinnangul on ELA järelevalve kontaktametniku kohale sobiva spetsialisti aastapalk vahemikus

41 700 kuni 46 600 eurot ja vastavalt lähetusreeglitele jääb see töötasu otse TI kanda. Kulusid

suurendab veelgi vajadus puuduva ametniku asendamiseks, mille tulemusena on vajalik: 1)

palgata lähetatule asendaja, mis tekitab riigieelarvele täiendava tööjõukulu (täiendava

tööinspektori palga näol) lisaks ELA-s viibiva ametniku palgale; 2) jagada töökohustused

(olemasolevate ametnike vahel, mis suurendab teiste inspektorite töökoormust ja vähendab

Tööinspektsiooni üldist võimekust järelevalvemenetlusi läbi viia ning kui töökoormus suureneb

olulisel määral, tuleb maksta lisatasu. Arvestades, et Eesti on viimastel aastatel osalenud

keskmiselt viies ELA toetatud ühiskontrollis aastas, on uue riikliku järelevalve

kontaktametniku lähetamise ressursikulu saadavat kasu arvestades (eeldades ka Eesti osalust

vajavate ELA toetatud kontrollide arvu mõningat tõusu) liiga kõrge.

Ülejäänud muudatuste mõju Eesti asutustele on keerulisem hinnata, kuna muudatuste

toimimine praktikas ei ole hetkel piisavalt selge. Komisjoni analüüsi põhjal peaks ELA parem

juurdepääs operatiivandmetele ja suurem analüüsivõimekus võimaldama tuvastada piiriüleseid

rikkumisi, mida liikmesriigid eraldi ei pruugi märgata, ning suunata kontrollid suurema

rikkumisriskiga juhtumitele. ELA pädevuse laiendamine kolmandate riikide kodanikest

töötajatega ja tööalase ärakasutamisega seotud küsimustele võimaldab Eesti asutustel saada

edaspidi ka nendes valdkondades ELA-lt tuge. See hõlmab muuhulgas analüütilist tuge

rikkumiste tuvastamisel ja ennetamisel, võimekuse tõstmist (näiteks ELA toetatud koolitustel

või seminaridel osalemine) ning tuge teavitus- ja nõustamistegevustes (näiteks kolmandate

riikide kodanikest töötajatele suunatud infomaterjalide loomisel või tõlkimisel). Eesti jaoks on

see eriti oluline valdkondades, kus kasutatakse ulatuslikult välistööjõudu, sealhulgas ehituses,

töötlevas tööstuses, põllumajanduses ja veonduses. Piiriüleste tööjõuahelate puhul võib ELA

vahendatud koostöö aidata Eesti ametiasutustel kiiremini tuvastada töötingimuste rikkumisi ja

vahetada teavet teiste liikmesriikidega.

Komisjoni hinnangul peaksid muudatused aitama liikmesriikidel piiratud järelevalveressurssi

tõhusamalt kasutada, vähendada dubleerimist ja tarbetuid kontrolle ning tõsta ennetustegevuste

võimekust. Arvestades Eesti järelevalveasutuste piiratud ressursse, on meie tegevused juba täna

komisjoni poolt välja toodud põhimõtetest kantud, kuid parem taustainfo koos tegevuste

parema sihitamisega ja teiste liikmesriikide ning ELA poolt samadel alustel tegutsemine, võib

tuua ka meile suuremat efektiivsust ja ressursi kokkuhoidu.

13 Tööinspektsiooni veebileht. 14 Tööinspektsioon (2026). Tööinspektsioon aastaraamat 2025.

16

Teisalt võib ELA tugevam roll suurendada Eesti asutuste töökoormust. TI ELA-ga seotud

väliskoostöö on juba praegu mitmekesine ning hõlmab lisaks koordineeritud ja

ühiskontrollidele osalemist töörühmades, kohtumistel ja õppevisiitidel, sisendi andmistar

uuringutesse ja aruannetesse ning erinevatele päringutele vastamist. ELA tegevuse laienemine

võib suurendada nende tegevuste mahtu ja lisada täiendavaid kohustusi, mis omakorda võib

suurendada vajadust täiendava inimressursi järele. Mõju täpne ulatus sõltub sellest, kui

aktiivselt ELA uusi volitusi praktikas kasutama hakkab.

Komisjoni analüüsis prognoositakse ELA analüüsivõimekuse suurenemise tõttu ELA

koordineeritud ühiste ja kooskõlastatud kontrollimissioonide arvu suurenemist EL-is kokku

ligikaudu 30% võrra, mis tähendaks 2025. aasta tasemega võrreldes ligikaudu 41 täiendavat

missiooni aastas. Kui selle tulemusel suureneb ka Eesti osalusega kontrollide arv, kasvab TI ja

vajadusel teiste asutuste töökoormus kontrollide ettevalmistamise, koordineerimise, läbiviimise

ja järeltegevuste tõttu. TI osales 2024. ja 2025. aastal kokku kümnes ühiskontrollis, millest

kolm toimusid Eestis ja seitse välisriigi15 territooriumil. TI hinnangul oli ühe ühiskontrolliga

seotud keskmiselt 3,4 töötajat ning ühe kontrolli ettevalmistamisele, läbiviimisele ja

järeltegevustele kulus keskmiselt kolm tööpäeva, arvestamata sealjuures välislähetuste

sõiduaega. Kõigis Eestis toimunud ühiskontrollides osales ka PPA ning vähesel määral on

panustanud ka MTA. Võimaliku lisakoormuse suurust ei ole praegu võimalik hinnata, kuna ei

ole teada, kui palju Eesti osalusega kontrolle lisanduda võib, ning liikmesriigil säilib võimalus

ühiskontrollis osalemisest loobuda.

Muude menetlus- ja andmevahetusmuudatuste mõju töökoormusele on eeldatavasti piiratud.

ELA algatatud kontrollis osalemise üle tuleb otsustada 10 tööpäeva jooksul ning keeldumist

põhjendada. TI hinnangul võib tähtaeg olla praktikas lühike ning muuta töökorralduse

keeruliseks, arvestades piiratud järelevalveressurssi, muid prioriteetseid ülesandeid ja vajadust

kooskõlastada osalemine teiste asutustega (nt PPA-ga).

EL-i infosüsteemides juba olemasolevatele andmetele ELA juurdepääsu võimaldamisega

täiendavat lisakoormust hetkel ette näha ei ole. See võib tekkida vabatahtlike kahepoolsete

andmevahetuskokkulepete sõlmimisel, kuid praegu ei ole teada, kas Eesti asutused selliseid

kokkuleppeid sõlmiks. Täiendavaid kohandusi võib nõuda ühiskontrollis osalevate teiste

liikmesriikide ametnike õiguste täpsustamine, mille kohaselt tuleb neile tagada vähemalt

juurdepääs ruumidele, dokumentidele ja registritele ning võimalus koguda tõendeid kohalike

järelevalveametnikega samaväärsetel tingimustel. Praktikas on senistes ühiskontrollides teiste

liikmesriikide ametnike roll olnud pigem vaatlev. TI hinnangul tuleb eraldi hinnata, kas selleks

piisab töökorralduse ja juhiste täpsustamisest või on vaja muuta õiguslikku regulatsiooni.

Viimasel juhul kaasneb täiendav töökoormus. Vahendusmenetluse ja EURESe muudatuste

mõju Eesti asutustele on eeldatavasti väike. Eesti ei ole seni ELA vahendusmenetluses osalenud

ning see ei muutu ka kohustuslikuks. EURESe muudatused puudutavad peamiselt ülesannete

ümberjaotamist ELA ja Euroopa Komisjoni vahel.

15 2024. aastal Austrias, Leedus, Lätis ja Saksamaal ning 2025. aastal Lätis, Saksamaal ja Soomes

(Tööinspektsiooni sisend).

17

Kokkuvõttes võivad ELA parem analüütiline ja operatiivne tugi ning täiendavad võimalused

asutuste võimekuse arendamiseks ja ennetustegevuste toetamiseks Eesti asutuste tööd toetada

ja ressursse säästa. Samas võivad ELA tegevuse laienemine, ühiskontrollide võimalik

sagenemine ning muutuvad nõuded Eesti asutuste töökoormust suurendada. Kuna ei positiivse

ega ka negatiivse mõju ulatust ei ole praegu võimalik usaldusväärselt hinnata, jääb nende

muudatuste netomõju Eesti asutuste töökoormusele ebaselgeks. Teise riikliku kontaktametniku

lähetamisega kaasneb seevastu kindel püsiv ressursikulu, mis on liiga kõrge arvestades sellest

saadavat võimalikku kasu.

Majanduslik mõju

Määruse muudatustega ei kehtestata ettevõtjatele uusi kohustusi ning mõju Eesti ettevõtjatele

on tõenäoliselt tagasihoidlik.

Otsest positiivset mõju võib oodata seoses ettevõtete paremate võimalustega saada ELA toel

informatsiooni välistööjõu värbamise ja töötajate lähetamisega seoses. Komisjoni uuringu järgi

on 8% Eesti väike- ja keskmistest ettevõtetest (VKE) püüdnud värvata kolmandate riikide

töötajaid (EL-is 14%) ning 5% teise ELi liikmesriigi kodanikke (EL-is 12%). Sama uuring

näitas, et kolmandate riikide kodanike värbamist toetavate teenustega oli tuttav 11% Eesti

VKEdest (EL-is 15%) ning 12% jaoks oleks teave ja juhendamine kolmandate riikide töötajate

värbamise kohta kõige kasulikum tugiteenus (EL-is 25%).16 Parem nõustamine võib vähendada

osade ettevõtjate nõuete väljaselgitamisele kuluvat aega ja tahtmatuid rikkumisi. Arvestades

väljastpoolt EL-i töötajaid värvanud ettevõtete osakaalu ja uuringus väljendatud huvi sellise

tugiteenuse vastu, on muudatusest mõjutatud ettevõtete ring Eestis tõenäoliselt piiratud. Mõju

suurus sõltub sellest, milliseid teenuseid ELA toel pakutakse ja kui paljude Eesti ettevõteteni

need jõuavad.

Positiivne, kuid peamiselt kaudne mõju ettevõtluskeskkonnale võib tuleneda tõhusamast

piiriülesest järelevalvest. ELA parem riskianalüüs ja riikidevaheline koostöö võivad parandada

rikkumiste avastamist ning vähendada nõudeid rikkuvate ettevõtete konkurentsieelist. Eesti

ettevõtjate vaatest võib see aidata vähendada ebaausa konkurentsi riski olukordades, kus osa

ettevõtteid jätab töö- või lähetamisnõuded täitmata. Eeskätt võidavad sellest ettevõtted, kes

tegutsevad piiriüleselt ning järgivad juba kehtivaid tööõigus- ja lähetamisreegleid. Oodatav

mõju võib Eestis olla suurem välismaist tööjõudu enim kasutavates sektorites nagu ehitus,

töötlev tööstus, põllu- ja metsamajandus ning veondus17.

Teisalt võib suureneda kontrollitavate ettevõtjate halduskoormus, kuid eelduslikult jääb see

piiratuks. ELA pädevuse selgem laienemine kolmandate riikide kodanikest töötajatega seotud

küsimustele võib suurendada järelevalve ulatust ka välismaist tööjõudu kasutavate ettevõtete

puhul. Kuna ei ole teada, kuidas ja millises ulatuses ELA kolmandate riikide kodanikega seotud

järelevalvet praktikas toetama hakkab, ei ole võimalik hinnata muudatuse täpsemat mõju

16 European Commission (2026). Barriers for European SMEs in recruiting workers from outside the

EU. Country Factsheet: Estonia. 17 Euroopa Rändevõrgustik (2026). Lühiajaline töötamine 2025: top 5 kodakondsused ja valdkonnad;

Tööinspektsioon (2025). Tööinspektsiooni 2024. aasta aastaraamat

18

ettevõtetele. Juhul kui ELA tugevam roll toob kaasa rohkem ühiseid ja kooskõlastatud

kontrolle, nagu Komisjoni analüüsis eeldatakse, võib suureneda kontrollitavate ettevõtete

halduskoormus. Eesti territooriumil toimus 2024. ja 2025. aastal kolm ühiskontrolli. Kahe

kontrolli kohta olemasolevate andmete põhjal hõlmasid need kokku 13 ettevõtet ning nende

käigus tuvastati 105 rikkumist. Seniste kontrollide vähest arvu arvestades on nende otsene mõju

Eesti ettevõtetele kogu ettevõtlusvaldkonna vaatest olnud piiratud. Kontrollide sagenemisel

võib kontrollidega kokku puutuvate ettevõtete arv suureneda, kuid samal ajal peaks ELA parem

riskipõhine sihitamine aitama suunata kontrollid eelkõige suurema rikkumisriskiga ettevõtjatele

ja vähendada võimalikke tarbetuid kontrolle. Kuna ei ole teada, kas ja kui palju Eestis

ühiskontrollide arv kasvaks ja kui palju Eesti ettevõtteid tulevikus kontrollidesse kaasataks, ei

ole mõju ulatust võimalik täpselt hinnata. Senist ühiskontrollide vähest arvu arvestades võib

siiski eeldada, et mõju jääb piiratuks.

EURESe juhtimise ümberkorraldamise mõju Eesti ettevõtjatele on eeldatavasti väike.

Muudatus võib parandada portaali toimimist ja piiriülese värbamise teenuste kvaliteeti. EURES

aruandlusprotsessi lihtsustamine võimaldab vabanenud ressurssi kasutada näiteks

nõustamistegevusteks või osalemiseks erinevatel värbamisega seotud üritustel ning sellest võib

tööandjatele kasu tuua.Kokkuvõttes ei kaasne ettepanekuga Eesti ettevõtjatele märkimisväärset

mõju. Uusi kohustusi ei teki ning oodatav mõju on pigem positiivne tänu paremale

informatsiooni kättesaadavusele ning ausa konkurentsi toetamisele. Võimalik negatiivne mõju

on kontrollitavate ettevõtjate suurem halduskoormus, kuid selle mõju ulatus on eeldatavasti

piiratud.

Sotsiaalne mõju

Eelnõuga ei anta töötajatele uusi õigusi ega kohustusi, vaid tugevdatakse ELA võimalusi

toetada olemasolevate tööalaste õiguste jõustamist.

Muudatused puudutavad eelkõige piiriüleselt liikuvaid töötajaid ning senisest laiemalt ka

kolmandate riikide kodanikest töötajaid, kelle puhul ei eelda ELA pädevus muudatuse kohaselt

enam piiriülese liikumise aspekti. 2025. aastal lähetati Eestisse 2985 töötajat18. 2024. aastal elas

Eestis ligikaudu 12 000 teises riigis tööl käivat inimest (kellest 9000 töötas Soomes) ja Eesti oli

töökohariigiks ligikaudu 2000 Lätis elavale inimesele19. 2023. aastal töötas Eestis

hinnanguliselt 60 400 kolmanda riigi kodanikust ajutist välistöötajat20. Viimaste hulka

kuuluvad tähtajalise elamisloaga, ajutise või rahvusvahelise kaitsega ning lühiajalise töötamise

alusel töötavad inimesed. Sihtrühmad võivad omavahel kattuda ning kõik nimetatud töötajad ei

pruugi ELA tegevusega kokku puutuda.

Välismaise tööjõu puhul esineb Eestis tööalaste õigustega seotud probleeme. 2024. aastal esitati

TI-le 621 võõrtööjõuga seotud töövaidlusavaldust ehk 25% kõigist avaldustest; neist 65%

sisaldas töötasunõudeid ning nõuete kogusumma ulatus 5,5 miljoni euroni21. Rikkumisi on

18 Tööinspektsioon (2026). Tööinspektsioon aastaraamat 2025. 19 European Commission (2026). Annual Report on Intra-EU Labour Mobility 2025 Edition. 20 Silja Lassur ja Andres Viia, SA Kutsekoda (2025). Välistööjõu vajadus aastani 2035. 21 Tööinspektsioon (2025). Tööinspektsiooni aastaraamat 2024

19

tuvastatud ka ELA ühiskontrollides. 2024.–2025. aastal Eestis toimunud kolm ühiskontrolli

hõlmasid ligikaudu 231 töötajat ning kahe kontrolli kohta olemasolevate andmete järgi tuvastati

kokku 105 rikkumist.

Muudatuste positiivne mõju töötajatele võib seisneda nende probleemide paremas avastamises

ja ennetamises. ELA parem riskianalüüs, juurdepääs operatiivandmetele ja suurem roll ühiste

kontrollide algatamisel võivad parandada töötasu ja töötingimustega seotud rikkumiste,

deklareerimata töö ning tööalase ärakasutamise avastamist ja ennetamist. Mõju võib olla

suurem kolmandate riikide kodanikest töötajatele, kelle puhul peab Komisjon ebaõiglaste

töötingimuste ja tööalase ärakasutamise riski suuremaks ning kellele ELA tegevus edaspidi

selgemalt laieneb. Eestis võib mõju olla kõige tuntavam kolmandate riikide kodanikest töötajate

puhul, kellel võib keelebarjääri või vähese teadlikkuse tõttu olla keerulisem oma õigusi kaitsta.

ELA tugevam roll teavitustegevuses ja nõustamises võib parandada nende töötajate teadlikkust

töö- ja sotsiaalõigustest ning ligipääsu abile rikkumiste korral. Positiivne mõju võib kaasneda

ka teabe ja nõustamise parema kättesaadavusega. ELA saab senisest enam toetada töötajate,

sealhulgas kolmandate riikide kodanike teavitamist ja nõustamist, mis võib aidata töötajatel

oma õigustest paremini teadlik olla ja neid vajadusel kasutada. Mõju ulatus Eestis sõltub sellest,

milliseid teenuseid ELA rahastab ja kui paljude Eestis töötavate inimesteni need jõuavad, kuid

see ei ole hetkel teada.

EURESe juhtimise ümberkorraldamise mõju töötajatele on eeldatavasti väike. EURESe parem

toimimine võib lihtsustada juurdepääsu teistes EL-i riikides pakutavatele töökohtadele ja

piiriülese töötamise teabele, kuid mõju on eelduslikult väike.

Kokkuvõttes on eelnõu sotsiaalne mõju eeldatavasti positiivne, kuid selle ulatus ebakindel.

Peamine võimalik kasu seisneb piiriüleste ja kolmandate riikide kodanikest töötajate õiguste

tõhusamas jõustamises. Mõju suurus sõltub sellest, kui palju ELA tugevam roll praktikas

rikkumiste avastamist ja ennetamist parandab.

Mõju infotehnoloogiale ja isikuandmete kaitsele

Ettepaneku kohaselt saab ELA senisest suurema juurdepääsu EL-i teabevahetussüsteemides

sisalduvale teabele ning loob elektroonilise juhtumihaldussüsteemi. Samuti antakse ELA-le

õigus töödelda isikuandmeid ning võimalus sõlmida liikmesriikidega vabatahtlikke

andmevahetuskokkuleppeid. Positiivse mõjuna võib ühtsem andmevahetus ELA, IMI ja EESSI

vahel parandada piiriüleste juhtumite menetlemise kiirust ning vähendada vajadust teha

paralleelseid andmepäringuid erinevate kanalite kaudu.

Mõju Eesti infosüsteemidele on eeldatavasti väike. Olemasoleva info põhjal ei ole tuvastatud

vajadust Eesti riiklikke infosüsteeme või nende liidestusi ELA juurdepääsu võimaldamiseks

arendada või muuta. Täiendav tehniline ja halduskoormus võib tekkida juhul, kui Eesti sõlmib

ELA-ga vabatahtliku andmevahetuskokkuleppe, mis eeldab uusi andmevahetuslahendusi või

täiendavate andmete ettevalmistamist ja edastamist. Kuna selliste kokkulepete vajadus ja sisu

ei ole praegu teada, ei ole võimalik hinnata ka nendega kaasnevaid võimalikke arendus- ja

halduskulusid.

20

Mõju isikuandmete kaitsele tuleneb ELA andmetöötluse laienemisest. ELA hakkab töötlema

juhtumipõhiseid isikuandmeid ning võib rangelt vajalikul juhul töödelda ka eriliiki

isikuandmeid, kasutades andmeid muu hulgas operatiivseks riskianalüüsiks ja ühiskontrollide

toetamiseks. Isikuandmete ulatuslikum piiriülene töötlemine suurendab vajadust tagada nende

eesmärgipärane ja turvaline töötlemine. Eelnõus on selleks ette nähtud kaitsemeetmed:

isikuandmeid võib töödelda üksnes määruses sätestatud eesmärkidel, eriliiki isikuandmeid

ainult rangelt vajalikul juhul ja täiendavate kaitsemeetmetega ning andmete säilitamise vajadus

tuleb üle vaadata hiljemalt kolme aasta möödumisel. EL-i teabevahetussüsteemidele pääsevad

ligi üksnes volitatud ELA töötajad isikliku kasutajatunnuse alusel. Täiendavalt tuleb

andmekaitsemõju hinnata juhul, kui Eesti sõlmib ELA-ga vabatahtliku

andmevahetuskokkuleppe.

Mõju riigieelarvele

Teise riikliku kontaktametniku lähetamine ELA juurde toob TI-le kaasa püsiva ressursikulu.

Lähetatava ametniku töötasu jääb TI kanda ning täiendav eelarvekulu suurus sõltub sellest,

kuidas korraldatakse tema seniste ülesannete täitmine. Kui selleks palgatakse asendaja, kaasneb

täiendav tööjõukulu. TI esialgse hinnangu järgi on ELA kontaktametniku ametikohale sobiva

ametniku aastapalk ligikaudu vahemikus 41 700 kuni 46 600 eurot.

Muudatuste tulemusena suureneksid ELA kulud komisjoni hinnangul ligikaudu 15 miljonit

eurot aastas. EURESe ülesannete üleandmisel komisjonile väheneks samal ajal ELA eelarve

ligikaudu 2,6 miljoni euro võrra, kuid ELi eelarve vaatest on tegemist vahendite

ümberjaotamisega. Kuluhinnangud on indikatiivsed ning täiendava rahastamisvajaduse

katmine sõltub vahendite ümberjaotamise võimalustest ELi eelarves ja tulevase mitmeaastase

finantsraamistiku läbirääkimistest. Seetõttu ei ole praegu teada, millises ulatuses kaetakse

lisakulud uute vahenditega ega milline võiks olla kaudne mõju Eesti panusele ELi eelarvesse.

VABARIIGI VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED

1. Eesti toetab määruse eesmärki edendada tööjõu õiglast liikuvust ning Euroopa

Tööjõuameti (ELA) senisest aktiivsemat ennetus- ja vahendustegevust selle

saavutamiseks. Samuti toetame ELA-le rolli andmist tööalase ärakasutamise ennetamisel

ja käsitlemisel ning kolmandate riikide kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste kaitsel.

Toetame kolmandate riikide kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste järelevalve ja

sisserändeõiguse jõustamise selget eraldatust.

Selgitus: Ettepanekuga lisatakse ELA ülesannete hulka liikmesriikide toetamine tööalase

ärakasutamise ennetamisel ja adresseerimisel ning laiendatakse ameti rolli kolmandate riikide

kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste kaitsel. Piiriülestes töökorraldustes ja alltöövõtu

suhetes eeldab rikkumiste ennetamine ja lahendamine sageli mitme riigi asutuste koostööd.

Eesti näeb seetõttu lisaväärtust ELA aktiivsemas tegevuses asjaomaste asutuste kokku toomisel

ja koostöö koordineerimisel. Toetame ELA võimalust pakkuda omal algatusel riikidele

piiriüleste juhtumite lahendamisel logistilist ja tehnilist abi, näiteks tõlketeenuseid. Selgem

21

mandaat võimaldab senisest paremini käsitleda näiteks ka olukordi, kus samas ettevõttes või

töökohas töötavad koos ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide kodanikud. Peame oluliseks,

et ELAle kolmandate riikide kodanike kohta teatavaks saanud andmeid kasutab ELA vaid oma

pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks.

2. Eesti toetab töötajatele ja tööandjatele suunatud teabe- ja nõustamisteenuste

parandamist, sealhulgas ELA võimalust anda selleks kohalikele organisatsioonidele

toetusi tingimusel, et see ei too liikmesriikidele kaasa lisakulusid.

Selgitus: Ettepanekuga antakse ELA-le võimalus toetada rahaliselt organisatsioone, kes

nõustavad töötajaid ja tööandjaid piiriülese tööjõu liikuvuse küsimustes riiklikul või

piirkondlikul tasandil, sealhulgas piiriülestes piirkondades. Samuti nähakse ette teadlikkust

suurendavate kampaaniate edendamine, pöörates tähelepanu muu hulgas kolmandate riikide

kodanikele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Eesti toetab sihtrühmade

vajadustele vastava teabe kättesaadavuse parandamist, sest teadmatus õigustest ja kohustustest

võib soodustada rikkumisi ning raskendada abi saamist. Toetuste andmine peab toimuma ELA

olemasolevate vahendite piires.

3. Eesti toetab liikmesriikide vahelise vaidluste vahendusmenetluse lihtsustamist ja

kiirendamist ühele menetlusele ülemineku kaudu ning sellega kaasnevat bürokraatia

vähendamist.

Selgitus: Kehtiv vaidluste vahendusmenetlus on kaheetapiline: esmalt püütakse liikmesriikide

vaheline vaidlus lahendada vahendaja abil ning kui see ei õnnestu, jätkub menetlus kõigi

asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ELA vahenduskomisjonis. Kahe eraldi etapi

korraldamine pikendab lahenduseni jõudmist ja toob kaasa liigset halduskoormust.

Ettepanekuga lihtsustatakse vahendamise korda, nähes ette ühe menetluse ELA

vahenduskomisjonis. See peaks vähendama korralduslikku bürokraatiat ja aitama kiiremini

lahenduseni jõuda. Täpsem töökorraldus, tähtajad ja ekspertide kaasamine sätestatakse endiselt

menetlusreeglites. Vahendamine toimub kõigi vaidluses osalevate liikmesriikide nõusolekul.

Eesti toetab muudatusi, mis muudavad vahendamise lihtsamini kasutatavaks ja aitavad

piiriüleseid erimeelsusi kiiremini lahendada.

4. Eesti peab oluliseks, et osalemine ELA toetatud koostöös, sealhulgas ühiskontrollides,

oleks vabatahtlik. Eesti territooriumil läbiviidavates ühiskontrollides osalevate teiste

liikmesriikide inspektoritele antavad õigused nagu pääs kontrollitavatesse ruumidesse,

dokumentidega tutvumine ja tõendite kogumine, peavad olema kooskõlas Eesti õigusega

ning kontrolli eesmärki arvestades vajalikud ja proportsionaalsed.

Selgitus: Ettepanek tugevdab ELA rolli ühiskontrollide algatamisel ja toetamisel. Komisjoni

ettepaneku sõnastus liikmesriikide osalemise ja üksnes nõuetekohaselt põhjendatud alustel

mitteosalemise kohta jätab vabatahtlikkuse ebaselgeks. Liikmesriigil peab olema võimalik

hinnata kontrolli või muu koostöötegevuse vajalikkust, seost riigisiseste prioriteetidega ning

oma osalemisvõimalusi. Lisaks nähakse artikli 9 lõikes 3 teiste liikmesriikide inspektoritele ette

minimaalsed õigused pääseda kontrollitavatesse ruumidesse, tutvuda dokumentidega ja koguda

22

tõendeid. Nende õiguste kasutamisel tuleb järgida kontrolli toimumise riigi õiguses sätestatud

tingimusi ja piiranguid ning vältida kontrollitavate isikute õiguste ebaproportsionaalset riivet.

5. Eesti peab oluliseks vältida liikmesriikide halduskoormuse suurenemist.

Kontrollijärgne aruandlus ja muu teabe esitamine peavad olema minimaalselt

koormavad ning võimalikud ilma, et tekiks vajadus koguda andmeid, mida järelevalve

läbiviimiseks ei vajata või ei koguta. Kooskõlastatud või ühiskontrollis mitteosalemise

põhjendamiseks antud tähtaeg peab olema pikem kui 10 tööpäeva.

Selgitus: Ettepanekuga nähakse kontrolli järel ette esialgne aruanne 20 tööpäeva jooksul ja

lõpparuanne hiljemalt üheksa kuu jooksul. Lõpparuandes tuleb esitada andmed kontrollitud

ettevõtjate, hõlmatud isikute ja nende õigusliku staatuse ning tuvastatud rikkumiste ja määratud

sanktsioonide kohta. Lisaks tuleb ELA taotlusel jagada kontrollide algatamiseks,

koordineerimiseks, toetamiseks ja järeltegevuseks vajalikku teavet. Samuti laiendatakse ELA

rolli juhtumite seisu puudutava teabevahetuse hõlbustamisel. Need kohustused võivad

suurendada andmete koondamise ja korduva esitamisega seotud tööd.

Esimene kontrollijärgne dokument võiks olla olemuselt lühikokkuvõte, mis annab kiire

ülevaate ega sisalda pooleliolevate menetluste lõpptulemusi.

Tähtajad peavad võimaldama kaasata asjaomaseid asutusi ja arvestada menetluste kestust,

mistõttu võib ettepanekus pakutud 10 tööpäeva kooskõlastatud või ühiskontrollis

mitteosalemise põhjendamiseks osutuda ebarealistlikuks. Paindlikkust aitaks tagada näiteks

võimalus põhjendatud juhtudel tähtaegu pikendada. Kõigi teabe- ja aruandlusnõuete puhul tuleb

vältida samade andmete korduvat küsimist ning arvestada nende kogumiseks ja kontrollimiseks

kuluva ajaga.

6. Eesti peab oluliseks, et ELA operatiivseid riskianalüüse koostataks olemasolevate

ressursside arvelt.

Selgitus: Ettepanekuga antakse ELA-le ülesanne koostada liikmesriikide taotlusel või omal

algatusel operatiivseid riskianalüüse, mis toetaksid kontrollide suunamist, ettevalmistamist,

läbiviimist ja järeltegevust. Selleks saaks ELA töödelda operatiivteavet, sealhulgas

isikuandmeid. Samuti nähakse ette elektroonilise juhtumihaldussüsteemi loomine ning

laiendatakse ameti ülesandeid elektroonilise teabevahetuse toetamisel.

Operatiivsete riskianalüüside lisamine ELA ülesannete hulka tähendab ameti tegevuse

laienemist ning suurendaks töökoormust ja võib kaasa tuua ressursivajaduse kasvu. Saame

ülesande lisamisega nõustuda, kuid peame oluliseks selle täitmise korraldamist ELA

olemasoleva eelarve ja personali piires, näiteks analüüsi meeskonna ressursside

ümberjaotamisega.

7. Eesti ei toeta kohustust nimetada ja lähetada ELA-sse täiendavaid riiklikke

kontaktametnikke, sest ELA toetatud koostöö peab põhinema liikmesriikide

vabatahtlikul osalemisel. Olemasolev kontaktametnik saab täita ka järelevalve

kontaktametniku ülesandeid. Kohustuslik lähetamine suurendaks põhjendamatult ELA

23

kulusid ning oleks eelkõige väikeste liikmesriikide järelevalveasutuste ressursse ja

vajadusi arvestades ebaproportsionaalne. Seetõttu saame toetada üksnes lahendust, mille

kohaselt on nii täiendava ametniku nimetamine kui ka lähetamine liikmesriigile

vabatahtlikud. Kontaktametniku kandidaadi peab valima ja esitama liikmesriik ning

lõplik otsustusõigus tema nimetamise üle peab jääma liikmesriigile.

Selgitus: Komisjoni ettepaneku järgi peaks iga liikmesriik lähetama ELA juurde senisele

kontaktametnikule lisaks järelevalveasutuse kontaktametniku ehk NILO. Eesti hinnangul ei ole

piisavalt põhjendatud kõigist liikmesriikidest täiendavate ametnike ELA-sse lähetamine,

sõltumata riikide suurusest, juhtumite arvust ja olemasolevast koostöökorraldusest ning

arvestades, et ELA toetatud koostöö põhineb vabatahtlikul osalemisel. Samuti on ekspertide

ressurss piiratud ning nende alaline lähetamine võib vähendada riigisisest järelevalvevõimekust

ja tekitada asendamisega seotud kulusid.

Vajalikke ülesandeid peab saama täita olemasoleva kontaktametniku või riigis asuva

kontaktpunkti kaudu. Kui täiendava ametniku lähetamise võimalus tuleb, peavad nii tema

nimetamine kui ka lähetamine olema vabatahtlikud. Ettepanek seob kontaktametnike

nimetamise ELA heakskiiduga. Eesti jaoks peab kandidaadi valik, esitamine ja lõplik

nimetamisotsus jääma liikmesriigile, kes tunneb oma asutuste vajadusi ja vastutab riiklike

ekspertide kasutamise eest.

8. Eesti peab oluliseks, et ELA andmetöötlusvolitused oleksid määruses selgelt seotud

konkreetsete ülesannete ja ammendavalt määratletud eesmärkidega. Andmetöötlus,

sealhulgas isikuandmete töötlemine, peab olema eesmärgipärane, vajalik,

proportsionaalne ja läbipaistev ning järgima andmete minimeerimise ja säilitamise

piiramise põhimõtteid. Õigusaktis tuleb määratleda töödeldavate andmete ja

andmesubjektide kategooriad, juurdepääsuõigused ning põhjendatud maksimaalsed

säilitamistähtajad. Teabevahetuses tuleb eelistada siseturu infosüsteemi (IMI) ning

vältida eri infosüsteemidest pärinevate andmete põhjendamatut koondamist ja

dubleerimist. Kõik päringud ja andmetele juurdepääsud peavad olema logitud ning

andmetöötluse õiguspärasus kontrollitav. Võimaluse korral tuleb kasutada anonüümitud

või koondatud andmeid.

Selgitus: Ettepanek laiendab ELA võimalusi koguda, säilitada, analüüsida ja vahetada

operatiivteavet, sealhulgas isikuandmeid. Muu hulgas nähakse ette juurdepääs kontrollidega

seotud teabevahetusele siseturu infosüsteemis IMI, Euroopa autoveoettevõtjate registri ERRU

ja Euroopa sotsiaalkindlustusandmete infosüsteemi EESSI asjaomastele funktsioonidele.

Samuti saaks ELA juurdepääsu lähetamisdeklaratsioonides esitatud teabele. Kõigi asjaomaste

liikmesriikide nõusolekul oleks võimalik anda juurdepääs ka täiendavatele konkreetsetele

liikmesriikide vahelistele teabevahetustele.

Volituste laiendamisega peavad kaasnema määruse siduvas osas selged andmetöötluse piirid ja

kaitsemeetmed. Määratleda tuleb töödeldavate andmete ja andmesubjektide kategooriad,

juurdepääsuõigused ning põhjendatud maksimaalsed säilitamistähtajad. Säilitamisvajaduse

korrapärane ülevaatamine ei asenda säilitamistähtaegade kehtestamist. Võimaluse korral tuleb

kasutada anonüümitud või koondatud andmeid ning isikuandmete kasutamine peab piirduma

ülesande täitmiseks vajalikuga. .

24

Kavandatav juhtumihaldussüsteem võimaldaks kontrollidega seotud teavet koondada ja

seostada, millega kaasneb paralleelse operatiivandmekogu kujunemise oht. IMI peab olema

esmane teabevahetuskanal ning juhtumihaldussüsteemi võib teabevahetuseks kasutada üksnes

juhul ja ulatuses, milles IMI kasutamine ei ole võimalik. Määruses tuleb piiritleda süsteemis

töödeldavad andmed, eri allikatest pärineva teabe seostamine ja säilitamine, et vältida

põhjendamatut ristkasutust, dubleerivat andmesisestust ja paralleelset teabevahetust.

Andmekasutuse kontrollitavuseks peab liikmesriigil olema võimalik näha, kes, millal, mis

eesmärgil ja millistele tema edastatud andmetele ligi pääses. Päringu- ja juurdepääsulogisid

tuleb korrapäraselt kontrollida ning põhjendamatu juurdepääsu korral rakendada konkreetseid

meetmeid. ELA andmekaitse sise-eeskirjad peavad neid nõudeid rakendama, kuid

andmetöötlusvolituste olulised piirid ja kaitsemeetmed tuleb sätestada määruses endas.

9. Eesti toetab Euroopa tööturuasutuste võrgustiku EURES tegevusaruande esitamise

sageduse vähendamist.

Selgitus: Ettepaneku kohaselt esitab Euroopa Komisjon iga viie aasta järel, senise kahe aasta

asemel, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele EURESe tegevust käsitleva aruande. Eesti toetab muudatust, kuna see

vähendab komisjoni aruandluskoormust. Riiklike koordinatsioonibüroode kohustus esitada igal

aastal aruanne riiklike tööprogrammide rakendamise kohta säilib.

10. Eesti ei toeta muudatust, millega kaotatakse Euroopa Koordinatsiooniameti (ECO)

ülesanne toetada liikmesriike kommunikatsioonitegevuste elluviimisel.

Selgitus: Eesti peab oluliseks säilitada ECO senine ülesanne toetada liikmesriike

kommunikatsioonitegevuste elluviimisel. Kommunikatsioon hõlmab kontakti loomist ja

hoidmist klientidega, nende tagasiside ja kaasatuse suurendamist ning EURESe võrgustiku

reklaami- ja turundustegevust. ECO toetus on vajalik, kuna liikmesriikidel ei ole piisavalt

rahalisi vahendeid EURESe võrgustikku tutvustavate kommunikatsioonikampaaniate

korraldamiseks. Ilma piisava kommunikatsioonita jääb tööotsijate ja tööandjate teadlikkus

EURESe teenustest väheseks, mis takistab töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist.

ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE

Määruste ja rakendusotsuste muutmise eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks

Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti

Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Tööinspektsioonile, Eesti

Töötukassale.

25

Tagasiside edastasid Siseministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti

Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Justiits- ja Digiministeerium ning Eesti

Töötukassa.

Saabunud sisendid ja hinnangud nendega arvestamise kohta on esitatud kaasamise tabelis

(Lisa 1).

1

Lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel

Vastaja Kommentaar Arvestatud/mittearvestatud

Siseministeerium Siseministeerium toetab otsuse eelnõu, kuid soovib juhtida tähelepanu mitmele

olulisele aspektile. 1. Toetame teabejagamist ja nõustamist puudutavaid muudatusi, millega

sätestatakse ELA-le suurem vastutus kolmandate riikide kodanikke puudutava

teadlikkuse suurendamise kampaaniate edendamisel ning antakse õigus jagada

toetusi (grante) välistele osapooltele, ennekõike seoses üksikisikute ja tööandjate

nõustamise ja toetamisega. Selgitus: Toetame eesmärki parandada tööjõu piiriülese liikuvusega seotud teabe ja

tugiteenuste kättesaadavust ning kvaliteeti, et töötajad, tööandjad ja teised

sihtrühmad saaksid oma õigusi ja kohustusi paremini mõista ning kasutada. Samuti

peame oluliseks sihipärase nõustamise arendamist ja selle praktilise mõju

suurendamist kasutajate jaoks. 2. Toetame ELA-le ennetavama rolli andmist kooskõlastatud ja ühiskontrollide

algatamisel. Siiski märgime, et ühistes inspektsioonides osalemine peab olema

vabatahtlik. Kui mitteosalemise põhjenduste esitamine muutub kohustuslikuks,

peaks nende esitamise tähtaeg olema liikmesriikidele täiendavat halduskoormust

silmas pidades piisav. Selgitus: Kontrollide algatamise osas on määruse väljatöötamisel käsitletud kahte

varianti: i) kas säilitada liikmesriikide jaoks nende vabatahtlikkus koos suurema

koostöökohustusega või ii) anda ELA-le volitused kohustuslike kontrollide

kehtestamiseks. Toetame ühiskontrollides osalemise vabatahtlikkust. Kui

koostöökohustuse raames peetakse vajalikuks mitteosalemise põhjenduste

esitamist, tuleks ette näha senisest pikem ja paindlikum tähtaeg. Praegu kavandatud

10-päevane tähtaeg võib osutuda ebapiisavaks, kuna otsuse tegemiseks võib olla

vajalik kaasata teisi pädevaid asutusi, hinnata 2 (2) olemasolevaid ressursse ning arvestada käimasolevate menetluste ja

tööprioriteetidega. Seetõttu toetame paindlikumat lahendust, mis võimaldaks

liikmesriikidel teha informeeritud ja sisuliselt põhjendatud otsuseid.

Arvestatud

2

3. Märgime, et lisaks olemasolevale riiklikule kontaktametnikule ELA-sse ka

riikliku inspektsiooni kontaktametniku (st riikliku järelevalveasutuse inspektori)

lähetamine suurendab oluliselt halduskoormust ja kulusid olukorras, kus ressursid

on piiratud. Selgitus: Toetame paindlikumat lähenemist, mis võimaldab liikmesriikidel piiratud

ressursside tingimustes valida kõige sobivama viisi ELA tegevustes osalemiseks.

Leiame, et lisaks olemasolevale riiklikule kontaktametnikule eraldi riikliku

inspektsiooni kontaktametniku lähetamine ei pruugi olla kõigi liikmesriikide jaoks

proportsionaalne, arvestades sellega kaasnevat täiendavat halduskoormust, kulusid

ja piiratud inimressurssi. Seetõttu võiks kaaluda alternatiivseid lahendusi (näiteks

olemasoleva riikliku kontaktametniku ülesannete laiendamist, kontaktametniku

kaasamist juhtumipõhiselt). Peame oluliseks vältida dubleerivaid ülesandeid.

Kliimaministeerium KLIM toetab üldiselt eesmärki parandada piiriülest koostööd ning muuta

maanteetranspordi sotsiaalreeglite järelevalve riskipõhisemaks ja tõhusamaks,

samas me ei näe, et selleks oleks vaja ELA volitusi laiendada, sest ELA roll on

eelkõige liikmesriike abistav (määruse 2019/1149 art 1 lõige 2) ja selles rollis on

ELA olnud väga kasulik ja hea partner. Maanteetranspordis on liikmesriikide

kontrollikoostöö, riskihindamine ja ühiskontrollid juba reguleeritud mh

direktiividega 2006/22/EÜ ja 2020/1057 ning ELA täiendav roll peaks toetama

olemasolevat süsteemi, mitte looma selle kõrvale paralleelset järelevalvestruktuuri.

Järelevalve- ja kontrollipädevus peab jääma eksklusiivselt liikmesriigi õiguseks.

Peamised tähelepanekud on järgmised:

 ELA järelevalverolli laiendamise proportsionaalsus vajab täiendavat

põhjendamist, eelkõige ühiskontrollide algatamise, operatiivse riskianalüüsi

ning kontrollides osalemise osas. Nimetatud tegevused toovad omakorda

liikmesriikidele kaasa täiendava bürokraatia.

 Kõige problemaatilisem on kohustus lähetada ELA juurde täiendav

National Inspection Liaison Officer (NILO). Eestis on valdkondlike

järelevalveekspertide ressurss piiratud ning ühe kogenud ametniku püsiv

lähetamine vähendaks otseselt riigisisest järelevalvevõimekust. Samuti ei

Arvestatud osaliselt

Eesti seisukohtades on ELA

tegevuse tugevdamisele seatud

tingimused, mis aitavad

kirjeldatud riske maandada. Eesti

ei toeta operatiivsete

riskianalüüside ülesande lisamist,

välja arvatud juhul, kui seda

täidetakse olemasolevate

ressursside ja personaliga. Samuti

peame oluliseks, et

ühiskontrollides ja muus ELA

toetatud koostöös osalemine oleks

sõnaselgelt vabatahtlik ning

järelevalve- ja sanktsioonipädevus

jääks liikmesriikidele. Me ei toeta

täiendava kontaktametniku

kohustuslikku nimetamist ega

3

ole piisavalt selge lähetuse kestus, kulude jaotus ega liikmesriigile tekkiva

püsiva ressursikulu katmine.

 Artikli 9 lõige 3 vajab täpsustamist osas, millised volitused on teise

liikmesriigi ametnikul vastuvõtvas riigis. Eriti puudutab see juurdepääsu

ettevõtte ruumidele, dokumentidele ja registritele ning tõendite kogumist.

Eesti puhul tuleb hinnata sätte kooskõla KorS-i ja valdkondlike

järelevalvevolitustega ning vältida olukorda, kus EL õigusest tekib ebaselge

või liiga ulatuslik iseseisev sekkumispädevus välisriigi ametnikule.

 ELA ligipääs IMI, lähetusdeklaratsioonide ja ERRU andmetele ning

operatiivne riskianalüüs võivad olla järelevalve sihistamisel kasulikud, kuid

need peaksid täiendama olemasolevaid maanteetranspordi riskihindamise ja

kontrolliplaneerimise süsteeme ning vältima dubleerivat aruandlust või

paralleelseid riskimudeleid. Näiteks ERRU süsteem, mis ühendab

liikmesriikide autoveo-ettevõtjate elektroonilisi registreid, on loodud

eeskätt liikmesriikide pädevate asutuste vahel asjaomaste teadete ja

päringute tegemiseks järelevalve teostamise eesmärgil. Kindlasti tuleb

arvestada määruse 1071/2009 artikli 16 lõikes 2 sätestatud piirangutega,

mille kohaselt muudele asutustele kui liikmesriikide pädevad asutused

võimaldatakse juurdepääs sama määruse artikli 16 lõike 2 punktides e kuni

i toodud andmetele ainult siis, kui nendele asutustele on antud nõuetekohane

volitus teostada järelevalvet ja määrata karistusi autoveosektoris. Selle

sättega seonduvalt tekib küsimus, kas ELA-le vastavate volituste andmine

ei lähe vastuollu määruse 1071/2009 artiklis 16 sätestatud piirangutega

veoettevõtjate andmetele juurdepääsu osas.

Eesti ei toetanud lähetatud töötajate regulatsiooni kohaldamist rahvusvahelisele

autoveosektorile ning vaidlustas vastava õigusraamistiku ka Euroopa Kohtus.

Sellest lähtuvalt ei näe me üldjuhul vajadust toetada ettepanekuid, mille eesmärk

on kõnealuse regulatsiooni rakendamise või järelevalve täiendav laiendamine ja

tugevdamine. Kui peetakse vajalikuks kujundada toetav seisukoht, tuleb selleks

saada VV ja ELAKi mandaat. Praegu me selleks vajadust ei näe.

lähetamist ning rõhutame vajadust

vältida liikmesriikide

halduskoormuse ja kulude

suurenemist, ülesannete

dubleerimist ning riigisisese

järelevalvevõimekuse

vähenemist. Andmetele

juurdepääs peab olema vajalik,

proportsionaalne ja seotud

konkreetsete ülesannetega.

ELA toetab autoveosektoris

kehtivate reeglite rakendamist

juba praegu ning direktiivi (EL)

2020/1057 sõnaselge lisamine

täpsustab selle tegevuse

õiguslikku alust. Eelnimetatud

tingimuste järgimisel ei näe me

ELA abistava rolli täpsustamises

probleemi ega pea põhjendatuks

võtta üldist eitavat seisukohta

autoveosektoris kehtivate reeglite

rakendamist toetavate muudatuste

suhtes.

Sotsiaalministeerium Näeme määruse mõju järgmistes punktides: Arvestatud

4

 ELA saab suurema rolli piiriülese koostöö korraldamises ning teabe- ja

andmevahetuses, sh juurdepääsu EESSI andmetele (art 7 ja 23a–23d).

 ELA saab algatada kooskõlastatud ja ühiskontrolle ning liikmesriikidele

tekib tugevam koostöökohustus (art 8–9);

 ELA analüüsi- ja riskihindamise võimekus suureneb (art 10);

 liikmesriikidevahelise vahendusmenetluse lihtsustamine (art 13);

 täiendava riikliku inspektsiooni kontaktametniku lähetamine ELAsse (art

32);

 EURESe ülesannete ja juhtimise muudatus, mis mõjutab eelkõige Eesti

Töötukassat.

Sotsiaalministeeriumi vaatest vajavad edasises menetluses eelkõige tähelepanu

ELA juurdepääsu ulatus operatiivteabele ja EESSI andmetele, andmekaitse ja

andmevahetuse tingimused ning ühiskontrollide ja täiendava kontaktametnikuga

kaasnev ressursivajadus.

Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevate asutuste jaoks on oluline selgus, kas antud

ELA ülesannete/pädevuse suurendamisega tekib vajadus ka täiendavale

inimressursile ja arendusressursile. Hetkel ei ole konkreetselt lisakohustusi kirjas,

kuid teatud küsimustes võib ELA pöörduda otse liikmesriigi poole, soovides

koostööd, andmeid jms. Kindlasti peab olema liikmesriigil piisav aeg, et planeerida

tegevused oma tööplaanidesse.

Eesti Ametiühingute

Keskliit Edastan Eesti Ametiühingute Keskliidu seisukohad Euroopa Tööjõuameti (ELA)

volitusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega seonduvalt:

EAKL peab oluliseks, et ELA-l oleks senisest tugevam võimekus tuvastada ja

käsitleda piiriüleseid tööõiguse rikkumisi. Eriti olulised on ELA õigus algatada

ühiskontrolli, juurdepääs operatiivandmetele, riskipõhiste kontrollide arendamine

ning pädevuse laiendamine kolmandate riikide töötajate töö- ja sotsiaalsete õiguste

kaitsele.

Samas vajab ettepanek meie hinnangul edasist tugevdamist jõustamise osas.

Liikmesriikidel säilib võimalus ELA algatatud kontrollist keelduda ning ELA-l ei

Arvestatud osaliselt.

Toetame eesmärki parandada

piiriüleste tööõiguse rikkumiste

tuvastamist ja käsitlemist ning

tugevdada kolmandate riikide

töötajate töö- ja

sotsiaalkindlustusõiguste kaitset.

Samuti peame oluliseks, et ELA

tegevuse tugevdamine ei

5

teki iseseisvat kontrolli- ega sanktsioonipädevust. Samuti tuleks tugevdada

ametiühingute rolli piiriüleste juhtumite algatamisel, kontrollide ettevalmistamisel

ja järelmeetmetes ning töötajate saamata töötasu ja muude nõuete sissenõudmisel.

Kolmandate riikide töötajate puhul peab tööõiguse jõustamine olema selgelt

eraldatud migratsioonikontrollist. Töötajal peab sõltumata tema elamis- või

tööloast olema võimalik teatada ekspluateerimisest ilma migratsioonialaseid

tagajärgi kartmata. Praegu kajastub see põhimõte eelkõige määruse põhjendustes,

kuid vajaks tugevamat kajastamist siduvas regulatsioonis.

Samuti tuleks kaaluda inimkaubanduse vastase direktiivi asjakohaste tööalase

ekspluateerimise sätete lisamist ELA pädevusse ning tagada, et ELA

tugevdamiseks ette nähtud ressursid ei vähendaks liikmesriikide tööinspektsioonide

kontrollivõimekust.

vähendaks liikmesriikide

järelevalveasutuste

kontrollivõimekust. Seetõttu ei

toeta Eesti täiendava

kontaktametniku kohustuslikku

lähetamist ning saab uusi

analüüsiülesandeid toetada üksnes

nende täitmisel olemasolevate

ressursside ja personaliga.

Me ei toeta ELA-le iseseisva

kontrolli- või

sanktsioonipädevuse andmist ega

ühiskontrollides osalemise

kohustuslikuks muutmist. ELA

toetatud koostöö peab põhinema

vabatahtlikkusel ning liikmesriigil

peab säilima võimalus otsustada

konkreetses kontrollis osalemise

üle, arvestades riigisiseseid

prioriteete ja olemasolevaid

ressursse. Järelevalve läbiviimine,

rikkumiste menetlemine ja

sanktsioonide määramine peavad

jääma pädevate riigisiseste

asutuste vastutusalasse. ELA

lisaväärtus seisneb eelkõige

liikmesriikide koostöö

koordineerimises, teabevahetuse

hõlbustamises ning praktilise toe

pakkumises.

6

Ettepanekut lisada ELA

tegevusvaldkonda

inimkaubanduse vastase direktiivi

asjakohased sätted praeguses

menetluses ei arvestata. Peame

vajalikuks keskenduda eelnõus

juba kavandatud muudatuste

vajaduse, rakendatavuse ja

ressursimõju hindamisele.

Mandaadi täiendav laiendamine

eeldaks eraldi põhjendust selle

lisaväärtuse ning teiste pädevate

asutuste ülesannetega kattumise

vältimise kohta. See ei vähenda

meie toetust tööalase

ärakasutamise ennetamisele ja

käsitlemisele.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänab võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa

Tööjõuameti määruse muutmise ettepaneku kohta. Euroopa Tööjõuamet saab

määruse ettepaneku kohaselt oma riskianalüüsi põhjal ise teha liikmesriikidele

ettepaneku ühiste või kooskõlastatud inspektsioonide algatamiseks (Artikkel 1 lg 7,

8). Varem sai amet seda teha vaid siis, kui vähemalt üks liikmesriik seda taotles.

Rõhutame, et meie hinnangul peavad sellised kontrollid/inspektsioonid olema

riskipõhised ja proportsionaalsed. Euroopa Tööjõuameti suurem algatusõigus ei

tohi muuta kontrolltegevust seaduskuulekatele ettevõtjatele koormavaks

massikontrolliks ega tekitada neile täiendavat bürokraatiat ega halduskoormust.

Arvestatud

Justiits- ja

Digiministeerium Andmekaitseõiguse talituse arvamus Justiits- ja Digiministeeriumi sisendi

koostamiseks Eesti seisukohtade kujundamisel

Arvestatud

7

Muudatused, mida Eesti saab andmekaitse vaatest toetada. Justiits- ja

Digiministeerium (JDM) saab toetada:

1. ELA rolli tugevdamist elektrooniliste andmevahetusvahendite ja

andmebaaside (IMI, EESSI ja ERRU) kasutamise edendamisel ning nende

edasiarendamise toetamisel (artikli 7 lõiked 3 ja 4);

2. ELA juurdepääsu ERRU asjakohastele funktsioonidele tema kontrolli- ja

analüüsiülesannete täitmiseks (artikkel 23c);

3. ELA haldusnõukogu kohustust kehtestada määruse (EL) 2018/1725

rakendamiseks andmekaitse sise-eeskirjad (artikli 36 lõige 2);

4. EURESe muudatust, mis võimaldab töötajatel endil esitada portaali CVsid,

tööavaldusi ja muid tööotsija andmeid, tingimusel et andmete avaldamine

põhineb töötaja nõusolekul (määruse (EL) 2016/589 artikli 17 muudatus);

5. IMI määruse muutmist, millega luuakse ELA teabevahetusele ja

juurdepääsule IMI süsteemis selgem õiguslik alus (ettepaneku artikkel 3);

ning

6. vahendusmenetluses ELA-le edastatavate isikuandmete anonüümimise

kohustust kui konkreetset andmete minimeerimise meedet (artikli 13 lõige

8). Viimase puhul tuleks Justiits ja Digiministeeriumi hinnangul siiski

selgitada, kas anonüümimise nõue laieneb ka vahendusmenetluse

aruannetele.

Sisulisi tähelepanekud muudatuste kohta

1. Kolmandate riikide kodanike andmed (põhjenduspunkt 32). JDM toetab

eesmärki tagada kolmandate riikide kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste

tõhus kaitse. Samas peab JDM vajalikuks sätestada tööõiguse järelevalve ja

sisserändeõiguse jõustamise kaitsev eraldatus määruse siduvas osas, mitte üksnes

põhjenduspunktis. Määruses tuleks ette näha asjakohased õiguslikud, tehnilised ja

korralduslikud kaitsemeetmed, mis tagavad, et töötajate õiguste kaitseks kogutud

andmeid ei kasutata sisserändeõiguse jõustamiseks ilma selge õigusliku aluse ja

eesmärgita.

8

2. Elektrooniline juhtumihaldussüsteem (artikli 9 lõige 6a). Kavandatav

juhtumihaldussüsteem võimaldaks koondada ja seostada eri ELi infosüsteemidest

pärinevaid andmeid, mistõttu võib sellega kaasneda paralleelse ja ulatusliku

operatiivandmekogu kujunemise oht. JDM peab vajalikuks sätestada määruse

tekstis üheselt, et IMI on esmane teabevahetuskanal ning ELA

juhtumihaldussüsteemi võib kasutada üksnes juhul ja ulatuses, milles IMI

kasutamine ei ole võimalik. Samuti tuleks määruses piiritleda andmete

dubleerimine, koondamine, ristkasutus ja säilitamine ning määrata kindlaks

süsteemis töödeldavate andmete koosseis, juurdepääsuõigused ja kohaldatavad

kaitsemeetmed.

3. Liikmesriikide kohustus anda ELA-le kontrollidega seotud teavet (artikli 9

lõige 5a). JDM hinnangul on ELA teabe nõudmise ulatus sõnastatud liiga laialt,

eelkõige arvestades võimalust nõuda andmeid juba kontrolli algatamise eesmärgil.

Määruses tuleks sätestada, et ELA teabenõue peab olema seotud konkreetse

koordineeritud või ühise kontrolliga või piisavalt piiritletud kontrollivajadusega

ning et nõutavad andmed peavad olema taotluse eesmärgi saavutamiseks vajalikud

ja proportsionaalsed.

4. Kontrolliaruannete edastamine ELA-le (artikli 9 lõige 6). JDM peab

vajalikuks täpsustada, kas esialgsed ja lõplikud kontrolliaruanded sisaldavad

isikuandmeid. Kui isikuandmete töötlemine ei ole aruandluse eesmärgi

saavutamiseks vajalik, tuleks määruses ette näha anonüümitud või koondatud

andmete kasutamine. Kui isikuandmete esitamine on vajalik, tuleb selgelt piiritleda

töödeldavate andmete kategooriad, töötlemise eesmärgid, andmete saajad ja

säilitamistähtajad.

5. Isikuandmete kasutamine operatiivanalüüsides ja riskihindamistes

(artikkel 10). ELA proaktiivsete analüüside tegemine võib hõlmata isikute

profileerimist ja mõjutada kontrollide sihistamist. Seetõttu peab JDM vajalikuks

täpsustada määruses, millistel juhtudel ja milliste andmekategooriate puhul on

isikuandmete kasutamine vältimatult vajalik. Võimaluse korral tuleks eelistada

9

anonüümitud, koondatud või pseudonüümitud andmete kasutamist ning tagada

töötlemise läbipaistvus, lähteandmete kvaliteet ja sisuline inimkontroll. Samuti

tuleb välistada kontrolli algatamine või muu isikut oluliselt mõjutava otsuse

tegemine üksnes automatiseeritud töötlemise alusel. Lisaks tuleb hinnata, kas ja

millistel tingimustel on kavandatav ennetav analüüsitegevus kooskõlas Eesti

õiguskorraga.

6. Vahendusmenetluse aruanded (artikli 13 lõige 8). JDM toetab

vahendusmenetluses edastatavate juhtumiandmete anonüümimise nõuet. Samas

tuleb täpsustada, kas anonüümimise kohustus laieneb ka vahendusmenetluse

aruannetele, mida võidakse edastada sidusrühmade kogule. Määruses tuleks üheselt

sätestada, et väljapoole menetluses vahetult osalevaid asutusi edastatavad aruanded

ei tohi sisaldada isikuandmeid ega muud andmesubjekti tuvastamist võimaldavat

teavet.

7. Andmete jagamine teiste ELi asutustega (artikkel 14). JDM hinnangul vajab

artiklis 14 sisalduv viide artikli 23a lõikele 2 täpsustamist, kuna nimetatud lõige

reguleerib eriliigiliste isikuandmete töötlemist, mitte isikuandmete üldist jagamist.

Tuleb kontrollida, kas asjakohane oleks viide artikli 23a lõikele 4. Sõltumata viite

täpsustamisest tuleb määruses selgelt kindlaks määrata andmejagamise eesmärgid,

jagatavate andmete kategooriad, andmete saajate pädevus, kohaldatavad

kontrollimehhanismid ning andmete edasise kasutamise piirangud.

8. Operatiivteabe ja isikuandmete töötlemise üldraamistik (artikkel 23a). JDM

peab vajalikuks määratleda määruses mõiste „operatiivteave“ (operational

information) ning loetleda töödeldavate isikuandmete kategooriad ja asjaomaste

andmesubjektide rühmad. Eriliigiliste isikuandmete töötlemise korral ei saa

piisavaks kaitsemeetmeks pidada üksnes andmekaitseametniku teavitamist.

Määruses tuleks ette näha täiendavad sisulised, tehnilised ja korralduslikud

kaitsemeetmed, sealhulgas rangelt piiritletud juurdepääs, juurdepääsutoimingute

logimine, regulaarne kontroll ning vajaduse korral andmekaitsealase mõjuhinnangu

tegemine enne töötlemise alustamist. Lisaks tuleks regulaarse kolmeaastase

10

ülevaatamiskohustuse kõrval kehtestada andmeliigiti põhjendatud maksimaalsed

säilitamistähtajad, et välistada isikuandmete tähtajatu säilitamine.

9. Juurdepääs IMI-le (artikkel 23b). JDM peab vajalikuks sätestada määruse

tekstis sõnaselgelt, et ELA ja liikmesriikide pädevate asutuste koostöös kasutatakse

teabevahetuseks esmajärjekorras IMI-t. Samuti tuleb üheselt reguleerida artikli 23b

ja artikli 9 lõikes 6a ette nähtud juhtumihaldussüsteemi omavaheline seos, et vältida

paralleelset teabevahetust ja samade andmete dubleerivat säilitamist.

10. Juurdepääs infosüsteemide kasutusandmetele (artikkel 23d). JDM peab

vajalikuks täpsustada lõikes 1, et ELA tavapärane juurdepääs hõlmab üksnes selgelt

määratletud kasutus- või logiandmeid, mitte teabevahetuse sisu. Kuna

lähetamisdeklaratsioonides esitatud teave ei ole oma olemuselt üksnes

kasutusandmestik, tuleb sellisele teabele juurdepääsu vajadust eraldi põhjendada

ning juurdepääsu ulatus selgelt piiritleda. Konkreetsete teabevahetuste sisule

juurdepääsu puhul tuleb lisaks asjaomaste liikmesriikide nõusolekule sätestada

andmetöötluse vajalikkuse, proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse nõuded ning

juurdepääsu dokumenteerimise ja logimise kohustus.

11. EURESe andmete kogumine, analüüs ja levitamine (määruse (EL)

2016/589 artikkel 32). Eesti hinnangul vajab mõiste „sotsiaalmeediakanalite

kasutamine“ täpsustamist. Määruses tuleks selgelt sätestada, et selle all peetakse

silmas EURESe hallatavate sotsiaalmeediakanalite kasutamist kajastavaid

koondatud ja isikustamata näitajaid, näiteks külastuste või jälgijate arvu, mitte

kasutajaprofiilide, suhtluse sisu või muu isikustatud teabe kogumist. Samuti tuleks

tagada, et kliendirahulolu, ühtse digivärava kasutamise ja kasutajate tagasiside

andmeid töödeldakse võimalikult suures ulatuses koondatud kujul. Kui andmete

edasine levitamine võib hõlmata isikuandmeid, ei tohiks selle tingimuste

kindlaksmääramine jääda üksnes koordineerimisrühmas kokkulepitava korra

tasandile.

11

Horisontaalne tähelepanek. JDM peab oluliseks, et ELA uued

andmetöötlusvolitused oleksid määruses selgelt seotud konkreetsete ülesannete ja

ammendavalt määratletud eesmärkidega. Kõigi kavandatavate

andmetöötlustoimingute puhul tuleb tagada eesmärgipärasuse, vajalikkuse,

proportsionaalsuse, andmete minimeerimise, säilitamise piiramise ja läbipaistvuse

põhimõtete järgimine. Samuti tuleb välistada eri infosüsteemidest pärinevate

andmete põhjendamatu koondamine ja dubleerimine ning nende kasutamine

eesmärgil, mis ei ole kooskõlas andmete algse kogumise eesmärgiga.

Eesti Töötukassa  Artikli 8 lõike 1 punkt ii – Euroopa Komisjon teeb ettepaneku jätta ELA

hallatava EURESe Euroopa koordineerimisbüroo (ECO) ülesannete hulgast

välja tegevused, millega toetatakse EURESe võrgustikku liikmesriikides

teavitustegevuse elluviimisel, jättes alles üksnes ülesande toetada EURESe

võrgustikku teabevahetusega seotud tegevustes.

Meie hinnangul kommunikatsioon ja teabevahetus ei ole samatähenduslikud

mõisted. Teabevahetus on üks kommunikatsiooni osa, mille eesmärk on teabe

edastamine ja vahetamine, kuid kommunikatsioon hõlmab ka kontakti loomist ja

hoidmist klientidega ning nende tagasiside ja kaasatuse suurendamist.

Kommunikatsioon hõlmab muu hulgas EURESe võrgustiku reklaami- ja

turundustegevust. Oluline on säilitada ECO senine toetus liikmesriikidele

kommunikatsioonitegevuste elluviimisel, kuna liikmesriikidel ei ole piisavalt

rahalisi vahendeid EURESe võrgustikku tutvustavate

kommunikatsioonikampaaniate korraldamiseks. Selle tulemusena on tööotsijate ja

tööandjate teadlikkus EURESe teenustest vähene, mis takistab töötajate vaba

liikumise õiguse kasutamist.

Määruse väljatöötamise käigus teeme ettepaneku taastada artikli 8 lõike 1 punktis

ii ECO ülesanne toetada liikmesriike kommunikatsioonitegevuste elluviimisel.

 Toetame raporteerimise lihtsustamist EURESe regulatiivraamistikus.

 Komisjoni EURES IT süsteemi omaniku ja IT tegevuste juhtija rolli

võtmine on üldiselt tervitatav.

Seda tuleks kasutada Euroopa portaalide tervikliku ja sidusa arendamise

edendamiseks. Samas vajavad selgitamist ELA ja Euroopa Komisjoni (KOM)

vahelised vastutusalad ning ülesannete jaotus. Eelkõige sooviks täpsustada, milline

Arvestatud

12

on KOM roll EURESe portaali strateegia 2030 elluviimisel. Kui ELA vastutab

üldise EURESe strateegia 2030 elluviimise koordineerimise eest, siis kuidas

jagunevad vastutusalad ELA ja KOMi vahel, arvestades, et portaali strateegia on

osa üldisest EURESe strateegiast?

Lisaks soovime saada täpsemat teavet Art 5 muudatuse kohta, kuidas on

kavandatud ELA toetus organisatsioonidele, kes nõustavad tööotsijaid ja tööandjaid

tööalase liikuvusega seotud õiguste ja kohustuste küsimustes. Murekohaks on

asjaolu, et Töötukassa on aastate jooksul vähendanud EURESe teenuse osutamiseks

eraldatud inim- ja rahalisi ressursse. Seetõttu tekib küsimus, kas kavandatavad

muudatused võivad pikemas perspektiivis kaasa tuua olukorra, kus tööotsijate ja

tööandjate nõustamine tööalase liikuvuse küsimustes liigub avalikust sektorist

erasektorisse.

EELNÕU

VABARIIGI VALITSUS

ISTUNGI PROTOKOLL

……………………… 2026 nr

Tallinn, Stenbocki maja

Eesti seisukohad Euroopa Tööjõuameti tugevdamise määruse eelnõu kohta

Kiita heaks järgmised majandus- ja tööstusministri esitatud seisukohad, mis puudutavad

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse, millega muudetakse määrust (EL) 2019/1149,

millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, määrust (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa

tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja

tööturgude edasist integratsiooni, ning määrust (EL)a 1024/2012, mis käsitleb siseturu

infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni

rakendusotsused (EL) 2017/1256, (EL) 2018/170, (EL) 2018/1020 ja (EL) 2018/1021,eelnõud:

1. Eesti toetab määruse eesmärki edendada tööjõu õiglast liikuvust ning Euroopa

Tööjõuameti (ELA) senisest aktiivsemat ennetus- ja vahendustegevust selle

saavutamiseks. Samuti toetame ELA-le rolli andmist tööalase ärakasutamise

ennetamisel ja käsitlemisel ning kolmandate riikide kodanike töö- ja

sotsiaalkindlustusõiguste kaitsel. Toetame kolmandate riikide kodanike töö- ja

sotsiaalkindlustusõiguste järelevalve ja sisserändeõiguse jõustamise selget eraldatust.

2. Eesti toetab töötajatele ja tööandjatele suunatud teabe- ja nõustamisteenuste

parandamist, sealhulgas ELA võimalust anda selleks kohalikele organisatsioonidele

toetusi tingimusel, et see ei too liikmesriikidele kaasa lisakulusid.

3. Eesti toetab liikmesriikide vahelise vaidluste vahendusmenetluse lihtsustamist ja

kiirendamist ühele menetlusele ülemineku kaudu ning sellega kaasnevat bürokraatia

vähendamist.

4. Eesti peab oluliseks, et osalemine ELA toetatud koostöös, sealhulgas ühiskontrollides,

oleks vabatahtlik. Eesti territooriumil läbiviidavates ühiskontrollides osalevate teiste

liikmesriikide inspektoritele antavad õigused nagu pääs kontrollitavatesse ruumidesse,

dokumentidega tutvumine ja tõendite kogumine, peavad olema kooskõlas Eesti

õigusega ning kontrolli eesmärki arvestades vajalikud ja proportsionaalsed.

5. Eesti peab oluliseks vältida liikmesriikide halduskoormuse suurenemist.

Kontrollijärgne aruandlus ja muu teabe esitamine peavad olema minimaalselt

koormavad ning võimalikud ilma, et tekiks vajadus koguda andmeid, mida järelevalve

läbiviimiseks ei vajata või ei koguta. Kooskõlastatud või ühiskontrollis mitteosalemise

põhjendamiseks antud tähtaeg peab olema pikem kui 10 tööpäeva.

6. Eesti peab oluliseks, et ELA operatiivseid riskianalüüse koostataks olemasolevate

ressursside arvelt.

7. Eesti ei toeta kohustust nimetada ja lähetada ELA-sse täiendavaid riiklikke

kontaktametnikke, kuivõrd ELA toetatud koostöö peab põhinema liikmesriikide

vabatahtlikul osalemisel. Olemasolev kontaktametnik saab täita ka järelevalve

kontaktametniku ülesandeid. Kohustuslik lähetamine suurendaks põhjendamatult ELA

kulusid ning oleks eelkõige väikeste liikmesriikide järelevalveasutuste ressursse ja

vajadusi arvestades ebaproportsionaalne. Seetõttu saame toetada lahendust, mille

kohaselt on nii täiendava ametniku nimetamine kui ka lähetamine liikmesriigile

vabatahtlikud. Kontaktametniku kandidaadi peab valima ja esitama liikmesriik ning

lõplik otsustusõigus tema nimetamise üle peab jääma liikmesriigile.

8. Eesti peab oluliseks, et ELA andmetöötlusvolitused oleksid määruses selgelt seotud

konkreetsete ülesannete ja ammendavalt määratletud eesmärkidega. Andmetöötlus,

sealhulgas isikuandmete töötlemine, peab olema eesmärgipärane, vajalik,

proportsionaalne ja läbipaistev ning järgima andmete minimeerimise ja säilitamise

piiramise põhimõtteid. Õigusaktis tuleb määratleda töödeldavate andmete ja

andmesubjektide kategooriad, juurdepääsuõigused ning põhjendatud maksimaalsed

säilitamistähtajad. Teabevahetuses tuleb eelistada siseturu infosüsteemi (IMI) ning

vältida eri infosüsteemidest pärinevate andmete põhjendamatut koondamist ja

dubleerimist. Kõik päringud ja andmetele juurdepääsud peavad olema logitud ning

andmetöötluse õiguspärasus kontrollitav. Võimaluse korral tuleb kasutada anonüümitud

või koondatud andmeid.

9. Eesti toetab Euroopa tööturuasutuste võrgustiku EURES tegevusaruande esitamise

sageduse vähendamist.

10. Eesti ei toeta muudatust, millega kaotatakse Euroopa Koordinatsiooniameti (ECO)

ülesanne toetada liikmesriike kommunikatsioonitegevuste elluviimisel.

2. Eesti esindajatel Euroopa Liidu Nõukogu eri tasanditel väljendada ülaltoodud seisukohti.

3. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil teha punktis 1 nimetatud seisukohad

teatavaks huvirühmadele, kes olid kaasatud seisukohtade kujundamisesse. Riigikantseleil

esitada punktis 1 nimetatud eelnõu ja seisukohad Riigikogu juhatusele ja teha seisukohad

teatavaks Eestist valitud Euroopa Parlamendi liikmetele ja Eestist nimetatud Regioonide

Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee liikmetele.

Kristen Michal Keit Kasemets

Peaminister Riigisekretär