MINISTRI KÄSKKIRI

Tallinn 03.11.2026 nr 151

Sihtasutuse Kultuurileht põhikirja

muutmine

Sihtasutuste seaduse § 41 lõigete 1 ja 3 ning riigivaraseaduse § 108 lõike 12 alusel:

1. Muuta Sihtasutuse Kultuurileht põhikirja (edaspidi põhikiri) järgmiselt:

1.1. muuta põhikirja punkte 3.6 ja 3.7 ning sõnastada need järgmiselt:

„3.6. Sihtasutuse kõigi tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab

vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10 esitatud

netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles põhitegevuse

tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui nõukogu kinnitatud finantsplaanis.

3.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt Nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise

aluseks.“;

1.2. täiendada põhikirja punkti 5.1.9 pärast sõna „nõusoleku“ sõnadega „kõigi Nõukogu

liikmete“;

1.3. jätta põhikirja punktist 5.2 välja viimane lause: „Nõukogu liikmetel on õigus osaleda

Juhatuse koosolekutel.“;

1.4. täiendada põhikirja punkti 5.6.2 enne sõna „teiste“ sõnaga „kõigi“;

1.5. täiendada põhikirja punkti 5.6.3 pärast sõna „kõigi“ sõnaga „teiste“.

1.6. muuta põhikirja punkti 9.31 ning sõnastada see järgmiselt:

„9.31. Majandusaasta aruandega samal ajal kinnitatakse ja esitatakse Asutajale ülevaade selle

kohta, kuidas Nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud, juhtimist

korraldanud ja järelevalvet teinud, sealhulgas näidatakse igale Nõukogu ja Juhatuse liikmele

majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse põhikirja punktis 6.32

nimetatud Juhatuse liikmele makstud täiendavat tasu.“;

1.7. muuta põhikirja punkte 9.10 ja 9.11 ning sõnastada need järgmiselt:

„9.10. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Sihtasutus on

kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui

aruandeaasta bilansipäeva seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui 15 miljonit eurot

või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot. Lepingu siseaudiitoriga sõlmib

Nõukogu esimees.

9.11. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori

teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99 sätestatud auditikomitee

moodustamise kohustus, Nõukogu sellekohane otsus on kooskõlastatud Asutajaga ning

asutajaõiguste teostaja võimaldab Nõukogul kasutada siseauditite tegemiseks enda juhitava

asutuse siseauditi üksust.“;

1.8. lisada põhikirja punktid 9.13 ja 9.14 järgmises sõnastuses:

„9.13. Asutajaõiguste teostajal on õigus tutvuda Nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud

dokumentidega.

9.14. Kui Sihtasutus vastab audiitortegevuse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

rakendab Sihtasutus juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse põhimõtteid ning

kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes.“;

1.9. asendada põhikirja punktis 12.1 sõna „Asutajate“ sõnaga „Asutaja“.

2. Võttes arvesse käskkirja punktis 1 nimetatud põhikirja muudatusi, kinnitada Sihtasutuse

Kultuurileht põhikirja uue redaktsiooni terviktekst (lisatud).

3. Sihtasutuse juhatusel esitada käskkiri ning põhikirja uues redaktsioonis terviktekst

mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrile.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heidy Purga

1

SIHTASUTUSE KULTUURILEHT

PÕHIKIRI

1. ÜLDSÄTTED

1.1. Sihtasutuse nimi on Sihtasutus Kultuurileht (edaspidi Sihtasutus).

1.2. Sihtasutuse asutaja on Eesti Vabariik (edaspidi Asutaja), kelle nimel teostab

asutajaõigusi Kultuuriministeerium.

1.3. Sihtasutuse asukoht on Eesti Vabariik, Tallinn.

2. SIHTASUTUSE EESMÄRK

2.1. Sihtasutuse eesmärk on kultuuriajakirjanduse väljaannete kirjastamine ja levitamine.

2.2. Sihtasutus tegeleb Nõukogu poolt kinnitatud ajakirjade ja ajalehtede väljaandmise

ning selleks rahaliste vahendite kogumise eesmärgil.

2.3. Eesmärgi saavutamiseks Sihtasutus:

2.3.1. kindlustab materiaalsete ressursside aruka kasutamise;

2.3.2. korraldab ja tagab kõigi toimetuste tööks vajalikud tingimused ja korraldab autorite

honoreerimise;

2.3.3. tegeleb e-ajakirjade arendamise ning väljaannete vanade aastakäikude

digitaliseerimise ja avaldamisega;

2.3.4. loob toimetustele tingimused ajakirjade intellektuaalse sisukuse tagamiseks;

2.3.5. korraldab toimetustöötajatele koolitust, tagab autoritele honoraritaseme ja kindlustab

toimetuskolleegiumide kaudu väljaannete sisulise kvaliteedi;

2.3.6. tagab ajakirjade ilmumise perioodilisuse ja katkematuse;

2.3.7. sõlmib kokkulepped väljaannete trükkimiseks, levitamiseks ja tellimuste

vastuvõtuks.

3. SIHTASUTUSE VARA JA EELARVE

3.1. Sihtasutuse vara moodustub:

3.1.1. asutamisel üleantud varast;

3.1.2. varalistest annetustest ja eraldistest kõigilt juriidilistelt ja füüsilistelt isikutelt (sh

eraldised riigieelarvest);

3.1.3. Sihtasutuse põhikirjalistest eesmärkidest tulenevate ürituste korraldamisest ning

Sihtasutuse väljaannete kirjastamisest ja levitamisest saadavast tulust;

3.1.4. muust seadustega lubatud viisil saadud varast.

3.2. Sihtasutusele üleantav raha kantakse üle Sihtasutuse pangaarvele. Sihtasutuse

Juhatus teavitab Nõukogu raha laekumisest kord kolme kuu jooksul.

3.3. Sihtasutus võib oma tulusid kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide

saavutamiseks. Sihtasutus ei või anda laenu, tagada kolmandate isikute kohustusi,

2

sõlmida krediidi- või finantseerimisasutustega hoiulepinguid ega paigutada oma

rahalisi vahendeid finantsvarasse, sealhulgas väärtpaberitesse.

3.4. Riigi poolt Sihtasutusele tema seaduses või põhikirjas sätestatud ülesannete

täitmiseks tasuta või alla hariliku väärtuse võõrandatud vara kasutamisele ja

käsutamisele kohaldatakse riigivaraseaduse §-s 33 sätestatut.

3.5. Sihtasutus hoiab kõiki oma rahalisi vahendeid Rahandusministeeriumis, teeb

rahaliste vahendite arvelt makseid Rahandusministeeriumi kaudu ja võib omada

kontot krediidi- või finantseerimisasutuses üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.

3.6. Sihtasutuse kõikide tulude ja kulude kohta koostatakse tasakaalus eelarve, mis peab

vastama riigieelarve seaduse §-s 6 esitatud eelarvepositsiooni reeglitele, §-s 10

esitatud netovõlakoormuse reeglile ja § 11 alusel kehtestatud piirangutele ning milles

põhitegevuse tulem ei ole väiksem ega netovõlakoormus suurem kui Nõukogu

kinnitatud finantsplaanis.

3.7. Sihtasutus koostab ja esitab igal aastal riigieelarve seaduse §-s 12 sätestatud nõuetele

vastavalt Nõukogu kinnitatud finantsplaani, mis on Sihtasutuse eelarve koostamise

aluseks.

3.8. Sihtasutus korraldab oma arvestusteenuseid Riigi Tugiteenuste Keskuse kaudu. Muul

viisil võib Sihtasutus korraldada arvestusteenuseid üksnes kokkuleppel

Rahandusministeeriumiga.

4. SIHTASUTUSE JUHTIMINE

4.1. Sihtasutuse kõrgeimaks juhtorganiks on Nõukogu. Sihtasutust juhib Juhatus.

4.2. Nõukogu moodustavad Asutaja poolt määratud Nõukogu liikmed. Juhatuse määrab

Nõukogu.

4.3. Sihtasutuse juhtorgani liikmeks ei või olla isik:

4.3.1. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud isiku pankroti;

4.3.2. kelle süüline tegevus või tegevusetus on kaasa toonud juriidilisele isikule antud

tegevusloa kehtetuks tunnistamise;

4.3.3. kellel on ärikeeld;

4.3.4. kelle süüline tegevus või tegevusetus on tekitanud kahju juriidilisele isikule;

4.3.5. keda on majandusalase, ametialase või varavastase kuriteo eest karistatud.

4.4. Põhikirja alapunktides 4.3.1-4.3.4 nimetatud piirangud kehtivad viis aastat pärast

pankroti väljakuulutamist, tegevusloa kehtetuks tunnistamist, ärikeelu lõppemist või

kahju hüvitamist ning põhikirja alapunktis 4.3.5 sätestatud keeld ei laiene isikutele,

kelle karistusandmed on karistusregistrist kustutatud.

5. NÕUKOGU

5.1. Nõukogu:

5.1.1. teostab järelevalvet Juhatuse tegevuse üle;

5.1.2. kinnitab Juhatuse poolt esitatud Sihtasutuse arengukava;

3

5.1.3. kinnitab hiljemalt majandusaasta alguseks Sihtasutuse algava aasta

tegevuseesmärgid ja eelarve;

5.1.4. kinnitab Sihtasutuse majandusaasta aruande;

5.1.5. kinnitab Sihtasutuse vara kasutamise ja käsutamise üldise korra;

5.1.6. määrab Juhatuse liikme tasu suuruse ning sõlmib lepingu Juhatuse liikmega;

5.1.7. annab nõusoleku Sihtasutuse omandis oleva kinnisvara võõrandamiseks ja

asjaõigusega koormamiseks;

5.1.8. annab nõusoleku registrisse kantud vallasasjade võõrandamiseks;

5.1.9. annab nõusoleku kõigi Nõukogu liikmete ühehäälse otsuse alusel laenu võtmiseks ja

kapitalirendilepingute sõlmimiseks;

5.1.10. kinnitab Sihtasutuse poolt väljaantavate ajakirjade ja ajalehtede nimekirja;

5.1.11. annab nõusoleku muude tehingute teostamiseks, mis väljuvad igapäevase

majandustegevuse raamest;

5.1.12. kinnitab Sihtasutuse pitsati ja embleemi kujunduse ja kasutamise korra;

5.1.13. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid

toiminguid;

5.1.14. kehtestab Nõukogu töökorra;

5.1.15. annab nõusoleku Sihtasutusele astuda mittetulundusühingute ja rahvusvaheliste

organisatsioonide liikmeks.

5.2. Oma ülesannete täitmiseks on Nõukogul õigus tutvuda kõigi Sihtasutuse

dokumentidega ja kontrollida raamatupidamise õigsust, vara olemasolu, samuti

Sihtasutuse tegevuse vastavust õigusaktidele, käesolevale põhikirjale ja Nõukogu

otsustele.

5.3. Nõukogu esindab Sihtasutust vaidlustes ja tehingute tegemisel Juhatuse liikmega.

5.4. Nõukogul on kuni kaheksa (8) liiget. Nõukogu liikmed määrab Asutaja kolmeks

aastaks. Nõukogu liikmete koosseisus muudatuste tegemise ja Nõukogu liikme

tagasikutsumise otsustab Asutaja. Nõukogu liikmete arvu määramisel tuleb lähtuda

Sihtasutuse eesmärkidest, varade mahust ja majanduslikust olukorrast ning

vajadusest tagada Nõukogu ülesannete efektiivne täitmine Sihtasutuse tegevuse

kavandamisel, korraldamisel ja Juhatuse tegevuse üle järelevalve teostamisel.

5.4.1. Sihtasutuse Nõukogu liikmeks ei või olla isik, kellel on Sihtasutusega sisuline huvide

konflikt, mille allikaks võib muu hulgas olla asjaolu, et isik või temaga seotud isik:

5.4.1.1. on füüsilisest isikust ettevõtja, kes tegeleb sama majandustegevusega kui Sihtasutus;

5.4.1.2. on täisühingu osanik või usaldusühingu täisosanik, kes tegeleb sama

majandustegevusega kui Sihtasutus;

5.4.1.3. omab olulist osalust äriühingus, mis tegeleb sama majandustegevusega kui

Sihtasutus;

5.4.1.4. on Sihtasutusega samal tegevusalal tegutseva äriühingu juhtorgani liige, välja

arvatud, kui tegu on riigi osalusega äriühinguga või selle äriühinguga samasse

kontserni kuuluva äriühinguga;

4

5.4.1.5. omab Sihtasutusega seotud olulisi ärihuve, mis väljenduvad muu hulgas olulise

osaluse omamises sellises juriidilises isikus või kuulumises sellise juriidilise isiku

juhtorganisse, kes on Sihtasutuse oluline kaupade müüja või ostja, teenuse osutaja

või tellija.

5.5. Nõukogu liikmed valivad endi hulgast esimehe, kes korraldab Nõukogu tegevust.

5.6. Sihtasutuse Nõukogu liikmetele määrab tasu asutajaõiguste teostaja. Nõukogu

liikmetele määratakse võrdne tasu, kui seadusest ei tulene teisiti. Nõukogu esimehele

võidakse määrata suurem tasu. Nõukogu liikmele võidakse määrata täiendav tasu

seoses tema osalemisega audiitortegevuse seaduses nimetatud auditi komitee või

muu Nõukogu organi tegevuses. Nõukogu liikmele tasu maksmisel arvestatakse tema

osalemist Nõukogu koosolekutel ja Nõukogu organi tegevuses.

5.6.1. Nõukogu liikme tagasikutsumisel Nõukogust ei maksta talle hüvitist.

Riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktis 1 või 2 sätestatud kohustuse mittetäitmisel võib

tasu määranud isik otsustada peatada tasu maksmise Nõukogu esimehele või

vähendada tasu proportsionaalselt perioodiga, mille jooksul nimetatud kohustust ei

ole täidetud.

5.6.2. Nõukogu liikmel on eelarvevahendite olemasolul õigus põhjendatud kulude

hüvitamisele, kui see on kõigi teiste Nõukogu liikmetega eelnevalt kirjalikult

taasesitatavas vormis kooskõlastatud.

5.6.3. Nõukogu liikmega töövõtulepingu või muus vormis tasustatud töösuhte alustamiseks

on vajalik eelnevalt kõigi teiste Nõukogu liikmete kirjalikult taasesitatavas vormis

antud nõusolek.

5.7. Nõukogu liikme tagasikutsumise otsustab Asutaja. Asutaja võib Nõukogu liikme igal

ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

5.8. Nõukogul on õigus teha Asutajale ettepanek Nõukogu liige tagasi kutsuda, kui

nimetatud liige puudub regulaarselt Nõukogu koosolekutelt või on kahjustanud

Sihtasutuse eesmärkide elluviimist või mainet, jätnud oma kohustused korduvalt

täitmata või kui see liige on muul põhjusel võimetu osalema Nõukogu töös.

5.9. Nõukogu liikmest tagasiastumiseks peab Nõukogu liige esitama teda määranud

Asutajale kirjaliku avalduse, millest on teavitatud Nõukogu.

5.10. Nõukogu korralised koosolekud toimuvad vastavalt vajadusele, kuid mitte harvem

kui üks kord kolme kuu jooksul Nõukogu poolt määratud ajal ja kohas. Nõukogu

koosolekute toimumise aeg, koht ja päevakord teatatakse Nõukogu liikmetele

kirjalikult ette.

5.11. Nõukogu erakorraline koosolek kutsutakse kokku Sihtasutuse audiitori, Nõukogu

liikme või Juhatuse kirjalikul nõudel. Nimetatud nõudes peab olema näidatud

kokkukutsutaval koosolekul arutamisele tulevate küsimuste ring. Teade erakorralise

koosoleku toimumisest saadetakse posti või elektronposti teel igale Nõukogu

liikmele tema poolt näidatud aadressil vähemalt seitse (7) päeva enne koosoleku

toimumise aega.

5.12. Iga Nõukogu koosolek protokollitakse. Protokoll peab sisaldama Nõukogu otsuseid

ning selle ärakirjad peavad olema kättesaadavad kõigile Nõukogu liikmetele.

Koosoleku protokollile kirjutavad alla kõik koosolekul osalenud Nõukogu liikmed.

Nõukogu peab järgima riigivaraseaduse § 89 lõike 3 alusel rahandusministri

kehtestatud nõudeid Nõukogu koosoleku protokolli kantavate andmete ja protokolli

5

vormi, samuti riigivaraseaduse § 84 lõike 2 punktides 1 ja 2 nimetatud andmete

esitamise kohta, kui need on kehtestatud.

5.13. Nõukogu koosolekut juhatab Nõukogu esimees, esimehe eemalviibimisel aga tema

poolt määratud teda asendav Nõukogu liige.

5.14. Nõukogu koosolek on otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa üle poole Nõukogu

liikmetest.

5.15. Nõukogu otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletas üle poole koosolekul

osalenud Nõukogu liikmetest. Igal Nõukogu liikmel on üks hääl.

5.16. Nõukogu võib teha otsuseid koosolekut kokku kutsumata, kui otsuse poolt

hääletavad kirjalikult üle poole Nõukogu liikmetest. Nõukogu liikmete arvamused

lisatakse protokollile.

5.17. Nõukogu liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja nõuete rikkumise, samuti

oma kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise läbi Sihtasutusele

tekitatud kahju eest Sihtasutuste seaduses sätestatud korras.

6. JUHATUS

6.1. Sihtasutust juhib ja esindab Juhatus.

6.2. Juhatus koosneb ühest (1) liikmest. Juhatuse liige määratakse Nõukogu poolt kuni

viieks (5) aastaks.

6.21. Sihtasutuse Juhatuse liige tuleb valida avaliku konkursi korras. Sõlmitud Juhatuse

liikme lepingut võib avalikku konkurssi korraldamata pikendada üks kord. Juhul, kui

Sihtasutuse Juhatuse liikme ametikohta ei ole mõjuval põhjusel võimalik avaliku

konkursi korras täita, määrab Nõukogu Sihtasutuse Asutaja nõusolekul Juhatuse

liikme avalikku konkurssi korraldamata.

6.3. Juhatuse liikmeks võib olla teovõimeline füüsiline isik, kelle alaline elukoht on Eesti

Vabariigis. Juhatuse liikmeks ei või olla Nõukogu liige ega pankrotivõlgnik.

Nõukogu sõlmib Juhatuse liikmega tähtajalise lepingu, milles fikseeritakse

muuhulgas Juhatuse liikme õigused, kohustused ja vastutus ning tasu Juhatuse liikme

ülesannete täitmise eest.

6.31. Juhatuse liikmele võib tasu maksta üksnes temaga sõlmitud Juhatuse liikme lepingu

alusel. Kui Juhatuse liige täidab lisaks Sihtasutuse Juhatuse liikme ülesannetele muid

Sihtasutusele vajalikke ülesandeid, siis nende ülesannete eest võib tasu maksta

üksnes, kui see on ette nähtud Juhatuse liikme lepingus.

6.32. Juhatuse liikmele võib maksta täiendavat tasu, arvestades tema töö tulemuslikkust.

Täiendava tasu suurus peab olema põhjendatud, kusjuures arvestama peab

Sihtasutusele seatud eesmärkide täitmist. Majandusaasta jooksul makstava täiendava

tasu suurus kokku ei või ületada Juhatuse liikmele eelmisel majandusaastal makstud

neljakordset keskmist kuutasu, mille arvutamisel ei võeta arvesse eelmisel

majandusaastal makstud täiendavat tasu.

6.33. Juhatuse liikmele võib maksta lahkumishüvitist üksnes tagasikutsumisel Nõukogu

algatusel enne tema volituste tähtaja möödumist. Lahkumishüvitist võib maksta

Juhatuse liikme tagasikutsumise ajal kehtiva kuni kolme kuu tasu ulatuses.

6.34. Juhatuse liikmele võib Nõukogu põhjendatud otsuse alusel pärast Juhatuse liikme

volituste perioodi lõppu maksta hüvitist konkurentsikeelu järgimise eest kuni 12 kuu

6

jooksul, kusjuures kuu eest makstav hüvitis ei või olla suurem volituste lõppemise

ajal kehtinud kuutasust.

6.4. Juhatuse liikme tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Juhatuse liikme

igal ajal, sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda ja temaga sõlmitud lepingust tulenevad

õigused ning kohustused lõpevad vastavalt lepingule.

6.5. Juhatus järgib Sihtasutuse juhtimisel Nõukogu korraldusi, kusjuures tehinguid, mis

väljuvad Sihtasutuse igapäevase tegevuse raamest, võib Juhatus teha ainult Nõukogu

nõusolekul.

6.6. Juhatus on kohustatud vähemalt neli korda aastas esitama Nõukogule ülevaate

Sihtasutuse loomingulisest tegevusest, majandustegevusest ja majanduslikust

seisundist, samuti teatama koheselt Sihtasutuse majandusliku seisundi olulisest

halvenemisest ja muudest Sihtasutuse majandustegevusega seotud olulistest

asjaoludest.

6.7. Juhatusel on õigus esindada Sihtasutust õigustoimingutes vastavalt õigusaktidega,

käesoleva põhikirjaga ja Nõukogu otsustega kehtestatud pädevusele. Juhatuse õigust

esindada Sihtasutust võib piirata Nõukogu otsusega. Esindusõiguse piiramine ei kehti

kolmandate isikute suhtes. Juhatuse liikmel on õigus määrata enda ajutise

eemalviibimise ajaks (lähetus, puhkus jne) esindaja volikirja alusel. Volikirjas

määratakse muu hulgas volituse ulatus ja ajaline kehtivus ning see kooskõlastatakse

eelnevalt kirjalikult Nõukogu esimehega.

6.8. Juhatuse liige vastutab õigusaktide või käesoleva põhikirja nõuete rikkumise, samuti

oma kohustuste täitmatajätmise või mittenõuetekohase täitmisega Sihtasutusele

tekitatud kahju eest Sihtasutuste seaduses ja temaga sõlmitud lepingus sätestatud

korras.

6.9. Juhatus:

6.9.1. esindab Sihtasutust kõigis õigustoimingutes;

6.9.2. võtab tööle ja vabastab töölt Sihtasutuse töötajaid, määrab nende palgatingimused;

6.9.3. otsustab Sihtasutuse vahendite kasutamise, sh Sihtasutusele vara ostmise või muul

viisil hankimise;

6.9.4. peab läbirääkimisi, teeb tehinguid ja kindlustab tehtud tehingute täitmise;

6.9.5. teeb muid käesoleva põhikirja ja õigusaktide alusel tema pädevusse kuuluvaid

toiminguid.

7. PEATOIMETAJAD

7.1. Sihtasutuse poolt väljaantavate ajakirjade ja ajalehtede peatoimetajad on valitavad

konkursi korras kuni viieks (5) aastaks.

7.2. Peatoimetaja valimise kuulutab välja ja korraldab Sihtasutuse Juhatus. Sihtasutuse

Juhatus moodustab peatoimetaja valimiseks komisjoni, kuhu kuuluvad ka väljaande

kolleegiumi, vastava loomeliidu ja Nõukogu esindajad.

7.3. Peatoimetajaga sõlmib töölepingu Sihtasutuse Juhatus.

7

8. STRUKTUUR

8.1. Sihtasutuse struktuuri ja koosseisu üldarvu kinnitab Nõukogu Juhatuse ettepanekul.

9. ARUANDLUS JA KONTROLL

9.1. Sihtasutuse raamatupidamist korraldab Juhatus lähtudes õigusaktidest.

9.2. Sihtasutuse majandusaasta algab l. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril.

9.3. Pärast majandusaasta lõppu koostab Juhatus raamatupidamise aastaaruande ja

tegevusaruande ning esitab selle koos Sihtasutuse audiitori otsusega Nõukogule

kinnitamiseks. Nõukogu peab enne majandusaasta aruande heakskiitmist ära

kuulama raamatupidamise aastaaruannet auditeerinud vandeaudiitori. Sihtasutus

kohustub kinnitama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile kolme (3) kuu

jooksul majandusaasta lõppemisest arvates.

9.31. Majandusaasta aruandega samal ajal kinnitatakse ja esitatakse Asutajale ülevaade

selle kohta, kuidas Nõukogu on Sihtasutuse tegevust aruandeperioodil planeerinud,

juhtimist korraldanud ja järelevalvet teinud, sealhulgas näidatakse igale Nõukogu ja

Juhatuse liikmele majandusaasta jooksul makstud tasude summa, kus eristatakse

põhikirja punktis 6.32 nimetatud Juhatuse liikmele makstud täiendavat tasu.

9.4. Erikontroll Sihtasutuse juhtimise ja varalise seisundiga seotud küsimustes toimub

õigusaktides sätestatud korras.

9.5. Sihtasutusel on audiitor (edaspidi Audiitor).

9.6. Audiitori määrab Nõukogu kolmeks (3) aastaks.

9.7. Audiitoriks ei või olla Juhatuse või Nõukogu liige ega Sihtasutuse töötaja, samuti

nendega võrdset majanduslikku huvi omav isik.

9.8. Audiitori tagasikutsumise otsustab Nõukogu. Nõukogu võib Audiitori igal ajal,

sõltumata põhjusest, tagasi kutsuda.

9.9. Audiitori tasustamise otsustab Nõukogu.

9.10. Sihtasutus on kohustatud tagama sisekontrollisüsteemi toimimise. Sihtasutus on

kohustatud moodustama siseaudiitori ametikoha või ostma siseaudiitori teenust, kui

aruandeaasta bilansipäeva seisuga on Sihtasutuse bilansimaht suurem kui 15 miljonit

eurot või aruandeaasta tulud on suuremad kui 10 miljonit eurot. Lepingu

siseaudiitoriga sõlmib Nõukogu esimees.

9.11. Sihtasutusel on õigus loobuda siseaudiitori ametikoha loomisest või siseaudiitori

teenuse ostmisest, kui talle ei laiene audiitortegevuse seaduse §-s 99 sätestatud

auditikomitee moodustamise kohustus, Nõukogu sellekohane otsus on

kooskõlastatud Asutajaga ning asutajaõiguste teostaja võimaldab Nõukogul kasutada

siseauditite tegemiseks enda juhitava asutuse siseauditi üksust.

9.12. Asutajaõiguste teostajal on õigus nõuda erikontrolli tegemist ning kasutada selleks

enda poolt juhitava asutuse struktuuriüksust.

9.13. Asutajaõiguste teostajal on õigus tutvuda Nõukogu ja siseauditi tegevusega seotud

dokumentidega.

8

9.14. Kui Sihtasutus vastab audiitortegevuse seaduse § 99 lõikes 1 sätestatud tingimustele,

rakendab Sihtasutus juhtimisel jätkusuutliku ja vastutustundliku tegevuse

põhimõtteid ning kirjeldab nende järgimist majandusaasta aruandes.

10. PÕHIKIRJA MUUTMINE

10.1. Pärast Sihtasutuse registrisse kandmist võib põhikirja muuta üksnes muutunud

asjaolude arvesse võtmiseks, järgides Sihtasutuse eesmärki.

10.2. Sihtasutuse põhikirja võib muuta Asutaja.

11. SIHTASUTUSE JAGUNEMINE JA ÜHINEMINE

11.1. Sihtasutus võib jaguneda või ühineda vajaduse ilmnemisel seaduses sätestatud

korras.

12. SIHTASUTUSE LÕPETAMINE

12.1. Sihtasutus lõpetatakse Asutaja otsusel või muul õigusaktides ettenähtud põhjusel

õigusaktides sätestatud korras.

12.2. Sihtasutuse lõpetamisel pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist ja raha

deponeerimist allesjäänud vara antakse üle Asutajale.