Villu Kõve

Riigikohus

[email protected]

Teie 09.10.2026 nr 5-26-39/3

Meie 03.11.2026 nr 9-2/262381/2609276

Arvamus põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 5-26-39

Austatud Riigikohtu esimees

Küsisite õiguskantsleri arvamust põhiseaduslikkuse järelevalve asjas, mis puudutab kinnises

vanglas viibivate inimeste (s.o. nii vahistatute kui kinnipeetavate) ligipääsu maa-, haldus- ja

ringkonnakohtute veebilehtedele. Põhiseaduslikkuse järelevalve algatas Tallinna

Ringkonnakohus, tunnistades Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks:

1) vangistusseaduse (VangS) § 311 esimese lause (alates 01.08.2019 kuni 31.03.2024 kehtinud

redaktsioonis) osas, milles see välistas kinnises vanglas eelvangistust kandva vahistatu

juurdepääsu maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehele;

2) VangS § 311 lõiked 1 ja 2 (alates 01.04.2024 kehtivas redaktsioonis) ning justiitsministri

30.11.2000 määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (VSKE) § 521 lõike 1 (alates 17.08.2026

kehtivas redaktsioonis) osas, milles need välistavad kinnises vanglas karistust kandva kinnipeetava

juurdepääsu maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehele.

Nõustun ringkonnakohtu otsuses (asjas nr 3-23-2107) esitatud põhjenduste ja järeldustega. Leian,

et kaebuse eesmärki tuleb käsitada soovina tutvuda üldiselt kohtute veebilehtedel avaldatava ja

üldiseks kasutamiseks mõeldud teabega. Kui inimene ei pääse maa-, haldus- ja ringkonnakohtute

veebilehtedele, siis ei saa talle ka ette heita seda, et ta ei tea täpselt, mida seal on avaldatud, ega

seda, et ta ei oska täpselt loetleda, millist teavet ta neilt lehtedelt otsib.

Varasemates sarnastes põhiseaduslikkuse järelevalve asjades (nr 3-18-477 ja nr 5-26-16) olen

asunud seisukohale, et VangS § 311 on vastuolus PS § 44 lõikega 1. Olen samal arvamusel ka

praegusel juhul. Samasugused on ka argumendid, mistõttu ei hakka neid siin uuesti esitama.1

Kokkuvõtvalt: maa-, haldus- ja ringkonnakohtute veebilehtedel avaldatav teave kajastab

riigiasutuste tegevust ja on mõeldud üldiseks kasutamiseks. Sellise teabe saamine on igaühe

põhiõigus. Veebilehed on praegu peamine kanal, mille kaudu riigiasutused üldsusele teavet

jagavad. Veebilehel oleva info küsimine teabenõudega ei ole vanglas viibivale inimesele lihtne

ega tõhus ning see võib talle kaasa tuua märkimisväärse rahalise kulu. Asutustele võib aga selliste

teabenõuete täitmine (suuliselt või kirjalikult) kujuneda liialt koormavaks.

1 Vt õiguskantsleri arvamused põhiseaduslikkuse järelevalve asjades nr 3-18-477 ja nr 5-26-16.

2

Kohtute veebilehtedel avaldatud teave on riigiasutuste loodud, kontrollitud ja asutuste poolt

avaldamiseks valitud teave. Nende veebilehtede kaudu saaks vanglas viibiv inimene tutvuda

esimese ning teise astme kohtute, kohtusüsteemi toimimise ja juhtimise kohta avaldatud teabega,

leida kohtute kontaktandmeid ning saada õigusteavet, sealhulgas juhiseid dokumentide esitamise,

riigilõivu tasumise, kohtusse pöördumise ja kohtumenetluse mõistmise kohta. Selline teave ei saa

seada ohtu kriminaalmenetluse tagamist, vangistuse eesmärkide täitmist ega laiemalt ühiskonna

turvalisust.

Teave riigiasutuste tegevuse kohta ning teave, mis toetab inimeste õiguste kaitset ja aitab mõista

õiguskorra toimimist on võrdselt oluline nii vahistatu kui ka kinnipeetava staatuses inimestele.

Kinnipeetavate puhul aitab sellisele teabele juurdepääs lisaks säilitada sidet välismaailmaga ning

toetab nende taasühiskonnastamist, aitab kaasa sujuvale vabadusse naasmisele ja õiguskuulekale

elule vabaduses, mis on vangistuse eesmärgid (VangS § 6 lg 1).

Sarnaselt Riigikohtuga (17.06.2026 otsuse nr 5-26-16 punkt 80) leian, et kuigi seadusega võib

näha ette aluse piirata väärkasutuse või konkreetsest inimesest lähtuva ohu korral sellele inimesele

internetile juurdepääsu (vrd VangS § 69), ei saa turvariskidega õigustada täielikku ligipääsukeeldu

vaidlusalustele veebilehtedele kõigi vanglas viibivate inimeste suhtes.

Ühiskonna turvalisus on väga kaalukas hüve, ent vaidlusalustele veebilehtedele juurdepääsu

piiramine ei ole mõõdukas vahend selle hüve saavutamiseks. Tänapäeva tehnoloogiaga on

võimalik küllalt tõhusalt maandada ohte, mis võivad kaasneda vanglas viibivate inimeste interneti

kasutamisega. Seda kinnitavad nii teiste riikide kogemused kui ka Eesti vanglate praktika: kinnises

vanglas olevatel kinnipeetavatel ja vahistatutel on ülimalt piiratud juurdepääs VSKE § 521 lõikes

1 loetletud veebilehtedele.

Turvariske on võimalik maandada ka korralduslike meetmetega. Näiteks varem said vanglas

viibivad inimesed neile mõeldud arvuteid kasutada taotluse alusel. Kuigi nüüd teevad

kinnipeetavad igapäevatoiminguid (nt teevad e-poes oste, esitavad vanglale taotlusi, osalevad

videokohtumistel jne) eluosakondades tahvelarvutites, mis on vabalt kättesaadavad ja seadistatud

spetsiaalselt kinnipeetavate ja vahistatute jaoks, on vanglates senimaani olemas ruum(id), kus

asuvad statsionaarsed arvutid. Seetõttu ei ole välistatud näiteks ka selline lahendus, et

kinnipeetavatele ja vahistatutele antakse ligipääs vaidlusalustele veebilehtedele ainult

statsionaarses arvutis nende taotluse alusel. Selline korraldus annaks vanglale parema ülevaate

sellest, kes ja millal on neid veebilehti külastanud, ning nõnda oleks eeldatavasti lihtsam

kontrollida ka võimaliku väärkasutuse kahtlusi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Olari Koppel

asetäitja-nõunik, õiguskantsleri kantselei direktor

õiguskantsleri ülesannetes

Ksenia Žurakovskaja-Aru 693 8415

[email protected]