| Tähelepanu! Tegemist on välisvõrgust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile mitte avada. |
Tere,
aitäh Teile väga põhjaliku vastuse eest. Teie vastuse viimases kolmes lõigus olid vastavad laused:
"Ravisuhte lõppemine ei välista iseenesest varasema teenuse kvaliteedi hindamist, kuid
varasem ravisuhe ei anna tähtajatut õigust patsiendi edasist ravi jälgida"
"AKI hinnangul ei ole põhjendatud tuletada üldisest kvaliteedi tagamise kohustusest õigust
kõigi varem ravitud patsientide edasiste terviseandmete süstemaatiliseks kontrollimiseks."
"Tüsistuste ja ravi tulemuslikkuse kohta teabe kogumiseks saab kliinik kasutada vähem riivavaid meetmeid, näiteks patsientidelt tagasiside küsimist või
patsiendilt selleks eraldi nõusoleku võtmist"
Terviseministri 23. oktoobri 2024. a määruse nr 44
„Tervishoiuteenuste kvaliteedi ja patsiendiohutuse tagamise nõuded“ (RT I, 29.10.2024, 1) kohaselt on teenuse osutaja kohustatud:
§ 3. Üldnõuded tervishoiuteenuse osutaja tegevusele tervishoiuteenuste kvaliteedi tagamisel ja parandamisel
(1) Tervishoiuteenuse osutaja vastutab patsiendile osutatava tervishoiuteenuse kvaliteedi eest oma organisatsioonis ning on kohustatud tagama käesolevas paragrahvis kirjeldatud meetmetega teenuse vastavuse vähemalt arstiteaduse üldisele tasemele
ja reeglitele teenuse osutamise ajal.
(2) Tervishoiuteenuse osutaja on kohustatud viima oma organisatsioonis ellu tõenduspõhiseid tegevusi tervishoiuteenuse kvaliteedi ja patsiendiohutuse parandamiseks ja tervishoiuteenuse osutamisega seotud riskide vähendamiseks ning koostama ja
avalikustama regulaarsed kokkuvõtted kvaliteediga seotud tegevustest ja eesmärkide saavutamisest.
Seda Võlaõigusseaduse (VÕS) § 762 kohaselt peab tervishoiuteenuse osutaja teenust osutama tervishoiutöötajate üldiselt tunnustatud arstiteaduse taseme järgi teenuse osutamise ajal ning vastavalt sellele hoolsusele,
mida temalt tavaliselt oodatakse.
Minu poolt välja toodud määrus ja seadus paneb kvaliteedi tagamise koorma tervishoiuteenuse osutaja õlgadele mis on õige. Viis kuidas me seda saame tagada on tegelikult järjepidev seire tüsistuste tekke osas , mis puudutab kirurgiat. Nagu ma esialgses pöördumises
tõin välja, siis patsientidelt tagasiside saamine on keeruline. Iseseisvalt tehakse seda harva ning asutuse poolt oleks see kulukas ning ebaefektiivne. Lisaks võib patsientide arusaam tüsistustest erineda - peale operatsiooni valu on ootuspärane kuid keegi
võib seda pidada tüsistuseks. Ja sarnaselt võidakse öelda, et esines küll valu kuid ei mainita, et tekkis peale operatsiooni infektsioon, mis vajas antibiootikumi ning oligi selle valu põhjuseks.
Ma olen täiesti nõus, et tähtajatult patsiendi edasist ravi jälgida pole õigustatud. Eelkõige meid huvitab vahetu postop kulg kuni 30 päeva. Kas selline lahendus oleks AKI vaatenurgast lubatud, kui operatsiooni nõusoleku lehele võetakse allkiri , mis lubaks
tutvuda lõikus kuupäevast alates kuni 30 päeva täitumiseni patsiendi edasise ravi dokumentidega ? Me saame nõusolekus ka täpsustada milliseid andmeid me vaatame (perearsti vastuvõtt , emos käik, analüüsid, retseptid . kuid me ei vaata psühhiaatrilisi või asjasse
mitte puutuvaid dokumente. Näiteks kui patsient on käinud ortopeedilisel lõikusel käe piirkonnas, siis meil ei ole põhjust uurida järgnevat günekoloogilist haiguslugu) ja kes neid vaatab.
Heade soovidega
Märt Mikkal
Uroloog/ Operatsiooniploki vastutav arst
Meliva AS
Rävala pst 5, Tallinn