1

EELNÕU

02.11.2026

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seadus

§ 1. Korrakaitseseaduse muutmine   

Korrakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:   

1) paragrahvi 12 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Korrakaitseorgan võib käesoleva seaduse alusel loodud salvestist kasutada riikliku

järelevalve erimeetme või vahetu sunni kohaldamise protokolli osana. Salvestises sisalduvad

isikuandmed, mis ei ole riikliku järelevalve erimeetme või vahetu sunni kohaldamise eesmärki

silmas pidades vajalikud, kustutab korrakaitseorgan viivitamatult või tagab muul moel, et isik

ei oleks salvestiselt kindlaks tehtav.“;

2) paragrahv 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:   

„§ 16. Muu isiku kui avaliku korra eest vastutava isiku korrakaitsekohustus, selle täitmine

ja sotsiaalsed tagatised   

(1) Korrakaitseorgan võib kohustada ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama või ohu

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalikku vallasasja korrakaitseorgani

kasutusse andma isiku, kes ei ole avaliku korra eest vastutav isik ning kelle kohustus ohtu

tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ei tulene muust seadusest või halduslepingust, kui ta on

võimeline ohtu tõrjuma või korrarikkumist kõrvaldama või kui tema valduses on ohu

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalik vallasasi ja kui:   

1) tegemist on vahetu kõrgendatud ohuga;   

2) avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või tal ei ole võimalik ohtu õigel ajal tõrjuda või

korrarikkumist kõrvaldada või see ei anna piisavat tulemust;   

3) korrakaitseorgan ei saa ise või korrakaitses vabatahtlikult osaleva isiku abil õigel ajal või

piisavalt tulemuslikult ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ja   

4) korrakaitsekohustuse täitmine ei tekita isikule ega tema varale ebaproportsionaalselt suurt

ohtu ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.   

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korrakaitsekohustuse täitmist võib isikult nõuda

ainult nii kaua, kui see on ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks vajalik.   

(3) Korrakaitsekohustuse täitmine ei tohi kesta kauem kui kaheksa tundi ööpäevas, kestuse

otsustamisel arvestatakse isiku töö- või teenistussuhtest tulenevate kohustustega.

(4) Korrakaitsekohustuse täitmise ajal tagatakse isikule mõistlikus ulatuses puhkeaega. Pikema

kui kuuetunnise kohustuse täitmise ajal tagatakse isikule vähemalt 30-minutiline paus.

(5) Kui korrakaitsekohustusega isik hukkub või sureb korrakaitsekohustust täites või sellega

seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu toime pandud ründe või süüteo tõkestamise tagajärjel,

2

makstakse tema lapsele, vanemale, lesele, registreeritud elukaaslasele, kellega sõlmitud

kooseluleping on lõppenud surma tõttu, või abieluga sarnanevas suhtes olevale elukaaslasele

ning perekonnaseaduse tähenduses tema ülalpidamisel olnud teisele isikule ühekordset

hüvitist kokku korrakaitsekohustusega isiku kümne aasta keskmise palga ulatuses.  

(6) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hüvitise arvutamisel võetakse aluseks

korrakaitsekohustusega isiku keskmine palk, mida talle maksis tema tööandja. Kui

korrakaitsekohustusega isik hukkumisele või surmale eelnenud ajal ei töötanud, võetakse

kõnealuse hüvitise arvutamise aluseks hukkumise või surma ajal kehtinud töötasu alammäär.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 5 sätestatud hüvitise arvutamise aluseks oleva keskmise palga

arvutamisel ning hüvitise taotlemisel ja väljamaksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-

st 49.  

(8) Korrakaitsekohustuse täitmisel tekkinud kahju hüvitatakse riigivastutuse seaduse alusel.“;   

3) paragrahvi 23 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu „34“ tekstiosaga „, 341, 342“;

4) paragrahvi 30 pealkirja täiendatakse pärast sõna „dokumentide“ sõnadega „või muus vormis

teabe“;

5) paragrahvi 30 lõigetes 3 ja 4 asendatakse sõna „dokumendid“ sõnadega „dokumendid või

muus vormis teave“ vastavas käändes; 

6) paragrahvi 30 lõikes 5 asendatakse sõnad „Küsitlemine ja dokumentide nõudmine“

sõnadega „Küsitlemine ja dokumentide või muus vormis teabe nõudmine“; 

7) paragrahvi 34 lõige 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(3) Korrakaitseorgan on kohustatud avalikkust isikuandmete töötlemisest jälgimisseadmestiku

abil eelnevalt teavitama paigaldades avalikku kohta või korrakaitseorgani sõidukisse

teabetahvli või kleebise, milles on toodud meedet kohaldava korrakaitseorgani nimetus ja

võimalusel andmetöötluse kohta täiendava info saamise võimalused.“;

8) seadust täiendatakse §-dega 341 ja 342 järgmises sõnastuses: 

„§ 341. Isikuandmete töötlemine automaatse või kaugjuhitava sõiduki kasutamisega 

(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid pilti

edastavat või salvestavat osaliselt või täielikult automaatset või kaugjuhitavat sõidukit,

õhusõidukit, veesõidukit või muud seadet või sellel olevat jälgimisseadmestikku kasutades: 

1) kui see on vajalik avalikul kogunemisel selle iseloomust tulenevalt olulise ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks;

2) isiku leidmiseks, kelle elu, tervis või kehaline puutumatus võib tema abitu seisundi tõttu olla

ohus;    

3) kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks politsei ja piirivalve seaduse § 3 lõike 1 punktis 8 ja Kaitseväe korralduse

seaduse § 3 lõike 1 punktis 44 sätestatud ülesande täitmisel; 

4) käesoleva seaduse §-des 49, 50 ja 51 sätestatud erimeetme kohaldamisel järgides nende

erimeetme kohaldamisele õigusaktides ettenähtud nõudeid; 

5) kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel;  

3

6) muu olulise või kõrgendatud  ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks. 

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõiduk, õhusõiduk, veesõiduk või muu seade

tähistatakse viisil, mis võimaldab tuvastada seda kasutavat korrakaitseorganit.

(3) Isikuandmete töötlemisest käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõiduki, õhusõiduki,

veesõiduki või muu seadmega või sellel oleva jälgimisseadmestikuga teavitab

korrakaitseorgan esimesel võimalusel avaliku korra eest vastutavat isikut või muud kindlaks

määratavat isikut, kelle isikuandmeid töödeldakse. Kui isikuandmete töötlemine toimub

avalikus kohas või töötlemisest puudutatud isikute ring ei ole üheselt kindlaks määratav,

teavitab korrakaitseorgan esimesel võimalusel meetme kohaldamisest avalikkust. Kui

isikuandmete töötlemisest ei ole võimalik teavitada eelnevalt, teeb korrakaitseorgan seda

esimesel võimalusel tagantjärele.

(4) Kui korrakaitseorgan on salvestanud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud sõiduki,

õhusõiduki, veesõiduki või muu seadmega või sellel oleva jälgimisseadmestikuga

isikuandmeid, säilitatakse salvestist 15 päeva. Kui salvestist kasutatakse muu seaduse alusel

läbiviidavas menetluses, säilitatakse salvestist selle menetluse dokumentide säilitamise nõuete

kohaselt. 

§ 342. Isikuandmete töötlemine kehalähedase jälgimisseadmestiku kasutamisega

(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib töödelda isikuandmeid

kehale, riietusele või varustusele kinnitatud või käes hoitava pilti ja heli edastava või salvestava

jälgimisseadmestikuga (edaspidi kehalähedane jälgimisseadmestik):   

1) ametniku või muu isiku elu või tervist ähvardava ohu korral;   

2) vahetu sunni kohaldamisel;

(2) Korrakaitseorgani ametniku vormil või riietusel peab olema kehalähedasest

jälgimisseadmestikust teavitav märge.    

(3) Vahetult enne kehalähedase jälgimisseadmestiku kasutama hakkamist teavitab

korrakaitseorgan sellest asjaosalisi suuliselt. Kui eelnev teavitamine ei ole edasilükkamatute

asjaolude tõttu võimalik, teavitab korrakaitseorgan isikuandmete töötlemisest esimesel

võimalusel.

(4) Kehalähedase jälgimisseadmestiku kasutamisel välditakse kõrvalise isiku isikuandmete

ning muu kaamera kasutamise eesmärgiga mitteseonduva teabe salvestamist. Kehalähedase

jälgimisseadmestiku kasutamisel on keelatud edastada või salvestada teavet erilist kaitset

väärivate eraeluliste asjaolude kohta. Keelatud teave tuleb viivitamatult kustutada või

hägustada.

(5) Korrakaitseorgan on kohustatud kehalähedast jälgimisseadmestikku kasutama, kui avaliku

korra eest vastutav isik või muu menetlusosaline seda nõuab.

(6) Kehalähedase jälgimisseadmestiku salvestist säilitatakse 15 päeva. Kui salvestist

kasutatakse haldusmenetluses protokolli osana või muu seaduse alusel läbiviidavas menetluses,

säilitatakse salvestist selle menetluse dokumentide säilitamise nõuete kohaselt.“;

9) paragrahvi 50 täiendatakse lõikega 61 järgmises sõnastuses:

„(61) Korrakaitseorgan võib võtta valdusesse sisenemisel proove, samuti teostada mõõtmisi ja

teha või tellida ekspertiisi ning jäädvustada olukorda pilti või heli salvestava seadmega.“;

10) seaduse 3. peatüki 3. jaotist täiendatakse §-ga 531 järgmises sõnastuses:  

4

„§ 531. Kontrolltehing  

(1) Politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan võib teha kontrolltehingu olulise

või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks,

kui see ei ole muude riikliku järelevalve meetmetega võimalik või on ebamõistlikult raske.

(2) Kontrolltehing on võlaõigusliku tehingu tunnustega tehing, mille tegelik eesmärk on

kontrollida õigusaktidega kehtestatud nõuetest kinnipidamist, kuid mille eesmärki teiste isikute

eest tehingu tegemise ajal varjatakse.  

(3) Kontrolltehinguga ei või läbi viia jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo toimepanemisele

ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu tegemise tagamiseks

kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda eraõiguslikku juriidilist isikut, kasutada

variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 751 ja 754–

757 tähenduses.  

(4) Kontrolltehingu tegemisel ei pea korrakaitseorgani ametnik täitma käesoleva seaduse § 11

lõikes 1 sätestatud kohustust ega kandma vormiriietust, ametnik võib kontrolltehingu tegemisel

varjata oma identiteeti ja kasutada muu isiku andmeid.

(5) Kontrolltehingu tegemise protokollimine on kohustuslik.  

(6) Kontrolltehingu tegemise otsustab prefekt, korrakaitseorgani juht või kummagi volitatud

ametnik.  

(7) Korrakaitseorgan teavitab isikut, kelle suhtes kontrolltehing tehti, kontrolltehingu

tegemisest viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist.  

(8) Kontrolltehingu käigus tehtud tehing on tühine. “;

11) paragrahvi 572 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu „33“ tekstiosaga „, 341, 342“;

12) paragrahvi 64 lõike 1 punkt 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:  

„1) vähemalt 14-aastane füüsiline isik, kes on Euroopa Liidu kodanik või pikaajalise elaniku

elamisloaga või alalise elamisõiguse alusel Eestis viibiv välismaalane, või“;

13) paragrahvi 64 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „kohustusi“ tekstiosaga „, ning

kes peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud tingimustele“;

14) paragrahvi 67 lõike 1 punktist 1 jäetakse välja sõna „või“;

15) paragrahvi 67 lõiget 1 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:  

„3) seda korraldab alaealine.“.

§ 2. Abipolitseiniku seaduse muutmine

Abipolitseiniku seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 16 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „34“ tekstiosaga „341, 342“;

2) paragrahvi 16 lõiget 2 täiendatakse pärast tekstiosa „§ 32 lõigetes 1–4“ tekstiosaga „341,

342“.

§ 3. Alkoholiseaduse muutmine

5

Alkoholiseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 491 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „ja 52“ tekstiosaga „, 52 ja 531“;

2) paragrahvi 50 täiendatakse lõigetega 3 ja 4 järgmises sõnastuses:

„(3) Maksu- ja Tolliamet võib maksukohustuse täitmise kontrollimiseks kohaldada

korrakaitseseaduse §-s 531 sätestatud erimeedet ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks.

(4) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, valla- või linnavalitsus ja politseiametnik

võivad korrakaitseseaduse §-s 531 sätestatud erimeedet kohaldada riikliku järelevalve tegemisel

käesoleva seaduse § 47 lõigetes 2–4 sätestatud nõuete täitmise üle.“;

3) paragrahv 521 tunnistatakse kehtetuks.

§ 4. Atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 223 lõikes 1 asendatakse arv „53“ arvuga „531“;

2) paragrahv 2231 tunnistatakse kehtetuks.

§ 5. Jäätmeseaduse muutmine

Jäätmeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvis 1191 asendatakse tekstiosa „ja 53“ tekstiosaga „, 53 ja 531“;

2) paragrahvi 1192 lõiked 4─8 tunnistatakse kehtetuks.

§ 6. Kaitseväe korralduse seaduse muutmine

Kaitseväe korralduse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 31 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „32“ tekstiosaga „, 341 ja 342“;

2) paragrahvi 49 lõiget 21 täiendatakse pärast arvu „32“ tekstiosaga „, 341, 342“.

§ 7. Liiklusseaduse muutmine

Liiklusseaduse § 1961 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „34“ tekstiosaga „, 341, 342“.

§ 8. Lõhkematerjaliseaduse muutmine

Lõhkematerjaliseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 43 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

„(11) Päästeamet või politseiametnik võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule

kohaldada käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve tegemiseks korrakaitseseaduse §-

6

des 341 ja 342 sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alustel

ja korras.“;

2) paragrahvi 43 lõige 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning politseiametnik võib lisaks käesoleva

paragrahvi lõikes 1 sätestatule kohaldada riikliku järelevalve tegemiseks korrakaitseseaduse §-

s 531 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.“.

§ 9. Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse muutmine

Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 122 lõiget 2

täiendatakse pärast tekstiosa „30–32“ tekstiosaga „, 341, 342“.

§ 10. Politsei ja piirivalve seaduse muutmine

Politsei ja piirivalve seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9 järgmises sõnastuses:

„9) õhuruumi jälgimise andmestik.“;

2) seaduse 3. peatükki täiendatakse §-dega 132 ja 133 järgmises sõnastuses:

„§ 132. Avalikus kohas toimuva jälgimiseks kasutatava pilti edastava või salvestava

jälgimisseadmestiku, automaatse või kaugjuhitava sõidukiga või kehalähedase

jälgimisseadmestikuga salvestatud isikuandmete töötlemine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib seadusest, välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist

tulenevate ülesannete täitmiseks töödelda korrakaitseseaduse § 34, § 341, 342 ning riigipiiri

seaduse § 114 lõike 22 alusel salvestatud andmeid (edaspidi salvestis) järgmistel eesmärkidel:

1) kuritegude menetlemine;

2) kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamine, tõrjumine või sellise korrarikkumise

kõrvaldamine;

3) tagaotsitavate isikute või rahvusvaheliselt tagaotsitavate esemete asukoha kindlaks tegemine;

4) politsei reageeriva ressursi paiknemise ja varem rakendatud taktika hindamiseks ning riikliku

järelevalve planeerimiseks.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletule töödelda

 kehalähedase jälgimisseadmestiku ja avalikus kohas toimuva jälgimiseks kasutatava

jälgimisseadmestiku salvestist väärtegude ja politseiametniku distsiplinaarsüütegude

menetlemiseks.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 loetletule töödelda

mehitamata sõiduki salvestist riigipiiri seaduse 21. peatükis sätestatud väärtegude

menetlemiseks, välja arvatud §-des 173 ja 175 sätestatud väärteod.

(4) Salvestis võib sisaldada isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

(5) Salvestis kantakse politsei andmekogu ennetava tegevuse andmestikku ja seda säilitatakse

seal vastavalt korrakaitseseaduses sätestatud tähtajale. Salvestist, mis kantakse vastavalt

7

kuuluvusele teise käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud andmestikku, säilitatakse vastava

andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni.

(6) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 – 3 nimetatud eesmärkidel salvestise andmete töötlemisel

tuleb märkida töötluse aluseks oleva juhtumi, teate või menetluse number ning andmete

töötlemise põhjendus. Politsei- ja Piirivalveamet koostab ja avalikustab kord aastas käesoleva

paragrahvi alusel töödeldud andmete andmekaitseauditi tulemuste kokkuvõtte.

(7) Salvestist võib kasutada õppetöö või koolituse läbiviimisel, kui on tagatud, et salvestisel

olevad isikuandmed on pseudonüümitud või andmete kaitseks on rakendatud muid samaväärset

andmekaitse taset tagavaid meetmeid ning salvestise õppetööks ettevalmistamisel järgitakse

isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatud nõudeid.

§ 133. Õhuruumi jälgimine tehniliste seadmetega ja andmete töötlemine

(1) Politsei- ja Piirivalveamet võib jälgida õhuruumi asjakohaste tehniliste seadmetega

mehitamata õhusõidukist tuleneva ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja

korrarikkumise kõrvaldamiseks.

(2) Politsei- ja Piirivalveamet võib asjakohase tehnilise seadmega kogutud andmeid salvestada

ja säilitada üks aasta alates salvestise tegemisest. Käesoleva seaduse § 8 lõike 3 alusel

kehtestatud politsei andmekogu põhimääruses võib ette näha lühema andmete säilitamise

tähtaja.

(3) Politsei- ja Piirivalveamet võib seadusest, välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist

tulenevate ülesannete täitmiseks asjakohase tehnilise seadmega kogutud andmete salvestist

edasi töödelda järgmistel eesmärkidel:

1) süütegude menetlemine;

2) kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamine, tõrjumine või sellise korrarikkumise

kõrvaldamine;

3) tagaotsitavate isikute või rahvusvaheliselt tagaotsitavate esemete asukoha kindlaks tegemine.

(4) Käesolevas paragrahvis nimetatud asjakohase tehnilise seadmega kogutud andmete salvestis

võib sisaldada järgmiseid andmeid:

1) multispektraalfoto või -video mehitamata õhusõidukist;

2) radaripilt või -video;

3) raadioside signaali spektripilt või -video;

4) akustiliste vastuvõtjate andmed;

5) komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja

menetluste kohta (ELT L 152, 11.06.2019 lk 45–71) lisa A ja B osa kohaselt kasutatavad otsese

kaugidentimise süsteemi andmed.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud andmete salvestis kantakse politsei andmekogusse

õhuruumi jälgimise andmestikku, kus seda säilitatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2

sätestatule. Käesolevas paragrahvis nimetatud andmete salvestist, mis kantakse vastavalt

8

kuuluvusele teise käesoleva seaduse § 10 lõikes 1 nimetatud andmestikku, säilitatakse vastava

andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni.“.

§ 11. Päästeseaduse muutmine

Päästeseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahv 131 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „32“ tekstiosaga „, 341, 342“;

2) paragrahv 131 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu „34“ tekstiosaga „ ja 341“.

§ 12. Ravimiseaduse muutmine

Ravimiseaduse paragrahvi 101 tekst loetakse lõikeks 1 ja paragrahvi täiendatakse lõikega 2

järgmises sõnastuses:

„(2) Ravimiametil võib lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatule kohaldada riikliku

järelevalve tegemiseks korrakaitseseaduse §-s 531 sätestatud riikliku järelevalve erimeedet

korrakaitseseaduses sätestatud alustel ja korras.“;

§ 13. Relvaseaduse muutmine

Relvaseaduse § 881 lõiget 2 täiendatakse pärast arvu „32“ tekstiosaga „, 341, 342“.

§ 14. Riigipiiri seaduse muutmine

Riigipiiri seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 114 lõiget 1 täiendatakse pärast arvu „33“ tekstiosaga „, 341, 342“;

2) paragrahvi 114 lõiget 11 täiendatakse pärast arvu „33“ tekstiosaga „, 341, 342“;

3) paragrahvi 114 täiendatakse lõigetega 22 ja 23 järgmises sõnastuses:

„(22) Politsei või Kaitsevägi võib korrakaitseseaduse §-s 341 sätestatud erimeetme kohaldamisel

lisaks pildile edastada või salvestada ka heli riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel

ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks, objektide tuvastamiseks, piiripunktides turvalisuse

tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse tõkestamiseks korrakaitseseaduses sätestatud korras.

(23) Käesoleva seaduse alusel korrakaitseseaduse §-s 341 sätestatud erimeetme kohaldamisel

piiriribal ei ole korrakaitseorganil kohustust teavitada avalikkust.“.

§ 15. Tarbijakaitseseaduse muutmine

Tarbijakaitseseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 62 lõikes 1 asendatakse arv „53“ arvuga „531“;

2) paragrahvi 62 täiendatakse lõikega 11 järgmises sõnastuses:

9

„(11) Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ja Terviseamet võivad kohaldada

korrakaitseseaduse §-s 531 sätestatud erimeedet ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks. Erimeetme kohaldamisel käitub kontrolltehingut tegev

ametnik keskmise tarbijana. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametil ning Terviseametil on

õigus vajaduse korral kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida, demonteerida ja

katsetada ning jälgida kontrolltehingu käigus teenuse osutamist.“;

3) paragrahv 63 tunnistatakse kehtetuks.

§ 16. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Toote nõuetele vastavuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 54 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „ja 52” tekstiosaga „, 52 ja 531“;

2) paragrahvi 56 lõikest 9 jäetakse välja tekstiosa „teha kontrolltehinguid käesoleva seaduse §-

s 561 sätestatud korras ning“;

3) paragrahvi 56 täiendatakse lõikega 91 järgmises sõnastuses:

„(91) Turujärelevalveasutus võib kohaldada korrakaitseseaduse §-s 531 sätestatud erimeedet

ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks ning

kontrolltehingu käigus omandatud vallasasja uurida, demonteerida ja katsetada

korrakaitseseaduse § 49 lõikes 51 sätestatud korras. Kontrolltehinguga seonduvate kulude

hüvitamisele kohaldatakse korrakaitseseaduse §-s 83 sätestatut.“

4) paragrahv 561 tunnistatakse kehtetuks.

§ 17. Tubakaseaduse muutmine

Tubakaseaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 33 lõikes 2 asendatakse tekstiosa „§-s 45“ tekstiosaga „§-des 45 ja 531“;

2) paragrahvi 33 lõikes 3 asendatakse tekstiosa „§-des 47 ja 48“ tekstiosaga „§-des 47, 48 ja

531“;

3) paragrahvi 331 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Maksu- ja Tolliamet võib maksukohustuse täitmise kontrollimiseks kohaldada

korrakaitseseaduse §-s 531 sätestatud erimeedet ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks.“;

4) paragrahv 332 tunnistatakse kehtetuks.

§ 18. Tulumaksuseaduse muutmine

Tulumaksuseaduse § 19 lõike 3 punkti 12 täiendatakse pärast tekstiosa „turvategevuse seaduse

§ 29“ tekstiosaga „, korrakaitseseaduse § 16 lõike 5“.

§ 19. Turvategevuse seaduse muutmine

Turvategevuseseaduse § 33 täiendatakse pärast tekstiosa „30–32“ tekstiosaga „, 341, 342“.

10

§ 20. Seaduse jõustumine 

Käesolev seadus jõustub  2027. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, ”.…” …………….. 2026. a

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

1

KOOSKÕLASTAMISEL ESITATUD MÄRKUSTE JA ETTEPANEKUTE ARVESTAMINE JA ARVESTAMATA JÄTMISE

KOONDTABEL

1. Haridus- ja Teadusministeerium

1. Toetame eelnõu eesmärki laiendada noorte võimalusi ühiskonnaelus

osalemiseks ning peame põhimõtteliselt põhjendatuks avaliku koosoleku

korraldaja vanuse alandamist 14 eluaastani. Samas leiame, et eelnõu seletuskirjas

toodud põhjendus vajab täiendamist. Eelnõus on vanusepiiri alandamist

põhjendatud eeskätt karistusõigusliku vastutuse ja avaliku

korra eest vastutamise ea saabumisega (14 eluaastat). Avaliku koosoleku

korraldamine eeldab lisaks õiguslikule vastutusvõimele ka sisulisi pädevusi, nagu

võimekus hinnata riske, tagada ohutus ning juhtida suuremaid inimgruppe. Need

pädevused ei teki tingimata samaaegselt süüvõime ea saabumisega. Lisaks

juhime tähelepanu arengupsühholoogilisele aspektile. Vanuserühmas 14–18 on

iseloomulikud tugevam eakaaslaste mõju ning piiratum võime hinnata

pikemaajalisi tagajärgi, mistõttu võib olla küsitav, kas avaliku koosoleku

formaadis arvamuse avaldamise õiguse realiseerimine selles vanuses on alati

eesmärgipärane ja ohutu. Palume kaaluda seletuskirjas vanusepiiri alandamise

põhjenduste täpsustamist ja täiendamist.

Selgitame

Alaealistele avaliku koosoleku korraldamise õiguse andmise

eesmärk on seletuskirja kohaselt noorte aktiivsem kaasamine

ühiskondlikesse aruteludesse. Konkreetne vanusepiir jääb

poliitiliseks otsuseks, eelnõus pakutakse vanusepiir seoses

üldisema vastutusvõime saabumisega (seda nii korrakaitse kui

ka süüteomenetluse vaates). Ühiskond on läbi seaduste leidnud,

et 14-aasta saabumisel on noor piisavalt küps oma tegude eest -

vähemalt teatud valdkondades - vastutamiseks.

Korra tagamiseks nähakse eelnõuga ette täiendava meetmena

politsei eelnev teavitamine.

2. Peame põhjendatuks ja vajalikuks selgema regulatsiooni loomist mehitamata

sõidukite kasutamiseks riiklikus järelevalves. Samas leiame, et kavandatav

regulatsioon vajab täpsustamist järgmistes aspektides. Esiteks on eelnõu § 34¹

lõike 1 punkt 6 (meede „kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks“)

sõnastatud väga avaralt. Selline üldine alus jätab korrakaitseorganile ulatusliku

Jätame arvestamata

Eelnõuga antakse politseile (eriseadustes ettenähtud juhul võib

see laieneda ka muudele korrakaitseorganitele) õigus kasutada

mehitamata õhusõidukit isikuandmete töötlemiseks piiritletud

juhtumitel, s.o. eelnõus otsesõnu sätestatud alustel. Ka alus,

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

2

kaalutlusruumi, mis võib praktikas viia meetme laialdase kasutamiseni. Teiseks ei

näe regulatsioon ette piisavalt

selget järelkontrolli mehhanismi olukordades, kus mehitamata sõidukite

kasutamine võib toimuda isikute jaoks raskesti tajutaval viisil (nt suurel kõrgusel

lendavad seadmed, mille kasutamine ei ole visuaalselt hoomatav). Selliste

vahendite kasutamine võib oma olemuselt läheneda varjatud jälgimisele. Kuigi

eelnõu näeb ette andmesubjektide teavitamise kohustuse,

ei pruugi see praktikas alati tagada piisavat läbipaistvust. Palume kaaluda § 34¹

lõike 1 punktis 6 sätestatud aluse täpsustamist või kitsendamist ning

täiendavate kontrolli- või järelevalvemehhanismide (nt dokumenteerimis- või

auditikohustus) selgemat sätestamist.

millele ettepanekus viidatakse – kõrgendatud ohu

väljaselgitamine – ei ole ülemäära avar, sest seob

korrakaitseorgani kõrgendatud ohu olukorraga (eelnõu

muutmise käigus lisandus sättesse ka oluline oht). Kõrgendatud

ohu mõiste on KorS-s defineeritud ja seega ei saa mehitamata

sõidukeid sel alusel laialdaselt kasutada. Samas võib

korrakaitseorganitel tekkida vajadus mehitama sõidukite

kasutamiseks olukorras, mida eelnõu koostamise ajal ei ole

võimalik selgepiiriliselt ette näha. Kitsendamaks seejuures

korrakaitseorganite võimalust isikuandmete piiramatuks

töötlemiseks, ongi ette nähtud kõrgendatud ja olulise ohu piir.

Ka meetme kohaldamisest teavitamise nõue teenib

andmesubjekti õiguste kaitse eesmärki. Kui eelnev teavitamine

ei ole võimalik, tuleb andmetöötlusest teavitada tagantjärele

3. Eelnõu kohaselt võib mehitamata sõiduki ja vormikaamera abil kogutud

salvestisi kasutada õppe- ja koolitustegevuses, tingimusel et isikuandmed on

pseudonüümitud. Samas ei ole eelnõus selgelt reguleeritud nende salvestiste

säilitamise tähtaega olukorras, kus neid kasutatakse õppetööks. Kuivõrd eelnõu §

34¹ lõike 4 ja § 34² lõike 6 kohaselt on salvestiste üldine säilitustähtaeg kuni 30

päeva, tekib küsimus kas õppetööks kasutatavate salvestiste suhtes kehtib sama

tähtaeg või tekib nende kasutamisel eraldiseisev säilitamise alus pikemaks ajaks.

Sellise selgusetuse tõttu võib praktikas tekkida ebaühtlane andmekäitlus. Palume

täpsustada eelnõus või seletuskirjas, milline säilitustähtaeg kohaldub õppe- ja

koolitustegevuseks kasutatavatele salvestistele.

Selgitame

Jätame eelnõust kõnealused sätted välja, sest tegemist ei ole

KorS reguleerimisala küsimusega. Erinevate isikuandmeid

sisaldavate dokumentide, salvestist vms kasutamist õppetöös

reguleerivad muud õigusaktid, eelkõige isikuandmete kaitse

seadus ja IKÜM.

2. Kaitseministeerium (kooskõlastuskiri on AK märkega, kuid ministeeriumi

kinnitusel on märkuste avalikustamine lubatud)

1. LÜHENDATULT: KorS § 821 muudatustega kitsendatakse oluliselt Kaitseväe

ja Kaitseliidu võimalusi toetada avaliku korra kaitset ohu ennetamise ja

väljaselgitamise faasis. Kriisiolukorra ennetamise faasis, mis võib eelneda

sõjalise riigikaitse meetmete rakendamisele, on Kaitseväe ja Kaitseliidu

kaasamine kõige tõhusam – tegemist on olukorraga, kus politsei ja teised

Arvestame osaliselt

Kooskõlastusel toodud märkustest tulenevalt, jätame KorS §

821 muutmist reguleeriva punkti eelnõust välja. KorS § 82 jääb

sellises sõnastuses nagu see on toodud KORKS-s, st säte

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

3

korrakaitseorganid vajavad kõige enam täiendavaid ressursse ohuprognoosi

alusel sekkumiseks. Samas ei ole selles etapis Kaitsevägi ega Kaitseliit riigi

sõjalise kaitse ülesannetega liigselt koormatud -seda on näidanud ka Kaitseväe,

Kaitseliidu ja korrakaitseorganite koostööd käsitlevad õppused. Väide, et

Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine rahuaja korrakaitsesse võib ohustada

põhiõigusi seetõttu, et neil puudub piisav kogemus haldusmenetluse

läbiviimiseks või proportsionaalsuse hindamiseks, ei arvesta KorkSis ettenähtud

õigusliku regulatsiooni tegelikku sisu. Esiteks ei võimalda KorkS kaasata

riiklikku järelevalvesse kõiki kaitseväelasi või Kaitseliidu liikmeid.

Korrakaitseseaduse § 822 lõike 1 kohaselt võib riikliku järelevalve meetmete ja

vahetu sunni kohaldamise volitusega kaasata üksnes sellise kaitseväelase või

Kaitseliidu tegevliikme, kes on läbinud vastava väljaõppe ning omandanud

ülesande täitmiseks

vajalikud teadmised, oskused ja hoiakud. Teiseks ei tegutse kaasatud

kaitseväelased ega Kaitseliidu liikmed iseseisva korrakaitseorganina.

Korrakaitseseaduse § 821 lõike 3 kohaselt on nad allutatud ülesande täitmise eest

vastutavale korrakaitseorgani ametnikule või käsuõigusega

juhile, kes tegutseb korrakaitseorgani juhtimisel. Seega jääb vastutus, juhtimine

ja otsustusõigus korrakaitseorgani kätte ning Kaitsevägi või Kaitseliit täidab

toetavat rolli. Seetõttu ei saa väita, et Kaitseväe või Kaitseliidu kaasamine

riiklikku järelevalvesse kujutaks endast iseenesest suuremat ohtu põhiõigustele.

Lisaks teeme ettepaneku täiendada kriisiolukorra ja riigikaitsekaitseseaduse

vastuvõtmisel muudetud KorS § 821 lg 1 sõnastust ja täiendada lauset pärast sõna

„täitmist“ tekstiosaga „, kui see ei takista märkimisväärselt Kaitseväe ega

Kaitseliidu põhiülesannete täitmist“.

võimaldab kaasata Kaitseväge ja Kaitseliitu ka ohu

ennetamiseks.

Kuna aga eelnõuga KORKS-s toodud KorS § 821 sõnastus ei

muudeta, ei saa me arvestada ka sõnastuse täiendamise

ettepanekut.

2. LÜHENDATULT: Teeme ettepaneku kaaluda, kas mehitamata sõidukitel

võimaldada heli salvestamine või edastamine §-ga 342 sarnastel tingimustel, kui

sellise tehnilise lahenduse kasutamine on vajalik menetlustoimingute

protokollimise eesmärgil ja välistatakse ülemäärast sekkumist privaatsust

kaitsvatesse põhiõigustesse.

Jätame arvestamata

Mehitamata sõidukitega heli salvestamine võib ülemääraselt

riivata eraelu puutumatuse põhiõigust. Arvestama peab, et

nende kasutamisest ei pruugi alati olla võimalik ette teada anda

ning sellises olukorras heli salvestamine võib kujutada endast

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

4

salajast pealtkuulamist. Korrakaitse kui haldusmenetluse eriliik

peab eelkõige olema avalik menetlus.

Väga piiratud juhtudel võib eriseadusega ette näha erisuse.

Eelnõu muutmise käigus lisati erisus näiteks riigipiiri

seadusesse, et tagada politseile piiri tõhusaks kaitsmiseks

vajalikud vahendid.

3. Juhime tähelepanu, et riigipiiri seaduse § 95 sätestab, et nii politsei kui ka

Kaitsevägi võivad ebaseadusliku piiriületuse avastamiseks, objektide

tuvastamiseks, piiripunktides turvalisuse tagamiseks ja piiriülese kuritegevuse

tõkestamiseks kasutada asjakohaseid tehnilisi, sealhulgas elektroonilisi seadmeid.

Sellisel eesmärgil kasutatakse ka mehitamata sõidukeid, millel on erinevad

sensorid, sealhulgas heli vastuvõtmist võimaldavad sensorid. Seega palume

selgitada, kuidas suhestub eelnimetatud säte eelnõuga lisatava § 341 lg 1 punktis

5 sätestatud õigusega kasutada pilti edastavat või salvestavat mehitamata sõidukit,

kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel.

Selgitame

Riigipiiri valvamisel on korrakaitseorganile (politsei,

Kaitsevägi) õigus kasutada KorS § 341 sätestatud erimeedet

(isikuandmete töötlemine mehitamata sõidukiga)

riigipiiriseadusest tulenevate erisustega (teavitamise, erisus,

heli salvestamine). Muude tehniliste vahendite kasutamist

reguleerib RipS § 95.

4. Veekogul ja õhus ei ole füüsilist riigipiiri, mistõttu elektrooniliste seadmetega

jälgimisest ei ole võimalik õhusõiduki ja veesõiduki omanikke teavitada

asjakohaste siltide ülespanemisega. Kui õhusõidukeid on teatud juhtudel

võimalik teavitada raadioside teel, siis merel väikelaevade ja jetide puhul ei ole

see alati võimalik, sest neil puudub raadio omamise kohustus.

Merel riiklikku järelevalvet tehes on üks olulisimaid rakendatavaid meetmeid

veesõidukile pardumine: väikelaeva puhul selle ohutusvarustuse või laevajuhi

joobeaste kontrollimiseks või veesõiduki riikkondsuse tuvastamiseks

dokumentide kontrollimine. Enamusel juhtudel pardumist kui tegevust

salvestatakse videona eelkõige pardumismeeskonna ohutuse tagamiseks ja seda

alustatakse juba siis, kui meeskond on suundumas

paadiga Kaitseväe laevalt pardutava veesõiduki suunas.

Selgitame

Nõutume, et mehitamata sõidukist, eriti mehitamata õhusõiduki

kasutamisest ei ole alati võimalik eelnevalt teavitada. Seetõttu

näeb ka eelnõu ette, et teavitatakse esimesel võimalusel, kui

eelnev teavitamine ei ole võimalik, saab isikuandmete

töötlemisest teada anda ka tagantjärele (esimesel võimalusel).

Teavitamistoimingu läbi saab isik teada tema põhiõiguste

riivamisest. Seega saab isikuandmete töötlemisest mh teada

anda näiteks pardumisel, mil tekib reaalne kontakt isikutega,

kelle isikuandmeid võidi töödelda.

5. LÜHENDATULT. Kaitseministeeriumi valitsemisala ei toeta eelnõus

kavandatud lähenemist, mille kohaselt on mehitamata õhusõiduki kasutamine

avalikel kogunemistel seotud vähemalt ohukahtluse olemasoluga ning ohu

ennetamise eesmärgil kasutamine ei ole lubatud. Meie hinnangul ei arvesta

Arvestame

Muudame eelnõud selliselt, et avalikel kogunemistel saab

nende iseloomust tulenevalt töödelda isikuandmeid mehitamata

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

5

selline lähenemine tänapäevase julgeolekukeskkonna ega avalike massiürituste

turvamise tegelike vajadustega. Suure osalejate arvuga avalike ürituste,

sealhulgas laulu- ja tantsupidude, riiklike tähtpäevade tähistamiste,

rahvusvaheliste spordisündmuste ning välisriikide kõrgete ametiisikute visiitide

turvamisel on ennetav olukorrateadlikkus üks peamisi julgeoleku tagamise

meetmeid. Mehitamata sõidukite kasutamise eesmärk ei ole sellistel juhtudel

üksnes juba tekkinud ohu dokumenteerimine või sellele reageerimine, vaid

võimalike ohtude varajane avastamine ja ennetamine enne nende realiseerumist.

Eelnõus pakutud lahendus viib sisuliselt olukorrani, kus korrakaitseorgan saab

kasutada ehitamata sõidukit alles siis, kui esineb vähemalt ohukahtlus või

konkreetne oht. Selline lähenemine ei ole julgeoleku seisukohalt põhjendatud.

Turvameetmete eesmärk ei saa olla reageerimine alles pärast seda, kui oht on

juba kujunenud või realiseerumas. Avaliku korra ja inimeste turvalisuse tagamise

seisukohalt on vajalik omada võimalust koguda olukorrateadlikkust ka

ennetavalt.

Eriti problemaatiline on kavandatav piirang olukordades, kus kaitstakse kõrge

riskiga sihtmärke või isikuid. Kaitseministeeriumi valitsemisalas toimub

regulaarselt rahvusvahelisi visiite, millest võtavad osa välisriikide

kaitseministrid, relvajõudude juhatajad, NATO kõrged sõjalised juhid ning muud

kaitse- ja julgeolekupoliitika seisukohalt olulised isikud. Nende visiitide

turvamisel peab riigil olema võimalik kasutada kaasaegseid tehnilisi vahendeid,

sealhulgas mehitamata õhusõidukeid, ennetava julgeolekumeetmena. Ei ole

põhjendatud olukord, kus isikuandmete kaitse kaalutlused seatakse absoluutselt

kõrgemale inimeste elu ja tervise, riigi julgeoleku ning kaitstavate isikute

turvalisuse huvidest. Avalikel kogunemistel ja muudel suure riskiga sündmustel

on mehitatud sõidukite kasutamine olemuslikult preventiivne meede ning selle

tõhusus väheneb oluliselt, kui kasutamise eelduseks on juba konkreetse ohu või

ohukahtluse olemasolu.

sõidukiga olulise ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks,

tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Kõrgete külaliste kaitseks on eelnõus sõnastatud omaette alus,

mis võimaldab isikuandmete töötlemist mehitamata sõidukiga

ka ohu ennetamise tasemel.

6. Eelnõu §-ga 7 muudetakse RiPSis § 114 lõiget 1, lisades uue erimeetme nende

erimeetmete hulka, mida piirirežiimi tagamisega, sealhulgas riigipiiri

valvamisega, ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel võib

Arvestame

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

6

politsei ja piirikontrolliga seotud riikliku järelevalve teostamisel toll kohaldada.

Selleks uueks meetmeks on KorSi lisatav § 341. Merepiiri valvamise ning sise- ja

territoriaalmerel piirirežiimi tagamisega seotud riikliku järelevalve teostamiseks

on ka Kaitseväele vaja nii § 341 kui ka § 342 sätestatud erimeetme kohaldamise

õigust – sellest tulenevalt teeme ettepaneku täiendada eelnõu § 7 ka teise

muutmispunktiga järgmises sõnastuses (arvesse võttes, et Riigikogus olev

seaduseelnõu 898 SE jõustub enne käesoleva eelnõukohase seaduse jõustumist):

„2) paragrahvi 114 lõiget 11 täiendatakse pärast arvu „33“ tekstiosaga „ 341,

342“.“.

Täiendame eelnõud riigipiiriseaduse § 114 lõike 11

täiendamisega selliselt, et ka Kaitseväele oleksid tagatud KorS

§ 341 ja § 342 sätestatud erimeetmed.

7. Eelnõu seletuskirja 7. peatükis on selgitatud, et eelnõuga ei kaasne riigile ega

kohalikule omavalitsusele vahetult kulusid ning et kuigi eelnõuga nähakse ette

uusi erimeetmeid, ei kohustata riikliku järelevalvet tegevaid asutusi neid

hankima. Nagu eespool kirjeldatud, kasutab Kaitsevägi oma

korrakaitseülesannete täitmiseks nii mehitamata sõidukeid, elektroonilisi

seadmeid kui ka vormikaameraid. See aga tähendab, et eelnõuga kavandatavad

uued nõuded andmete säilitamise jms osas mõjutavad vahetult Kaitseväe tegevust

ning tähendab muu hulgas ka rahalist kulu kõikide nõuete täitmiseks. Palume

selles osas seletuskirja täpsustada.

Selgitame

Põhiõiguste riiveks peab alus tulenema seadusest. Eelnõuga

luuakse alused isikuandmete töötlemiseks mehitamata sõidukite

ja vormikaameratega, kuid ei kohustata ühtki korrakaitseorganit

neid meetmeid kohaldama. Kui aga meetmete kohaldamine on

vajalik, peab korrakaitseorgan enne meetme sätestamist

eriseaduses kaaluma ka meetmega kaasnevaid kohustus, sh

rahalisi kohustusi. Korrakaitseseaduse kui üldseaduse

seletuskirjas ei saa hinnata, millised kulud konkreetsetele

korrakaitseorganitele meetmete kohaldamisega kaasnevad.

8. Teeme ettepaneku kaaluda KorS §-s 63 sätestatud koosoleku pidamiseks

keelatud kohtade loendi täiendamist riigikaitseobjektidega. Kehtiv regulatsioon

lähtub eeldusest, et avaliku koosoleku pidamise vabadus on demokraatliku

ühiskonna üks keskseid põhiõigusi. Samas ei ole tegemist absoluutse õigusega.

Põhiseaduse § 47 kohaselt võib rahumeelse kogunemise õigust piirata muu

hulgas riigi julgeoleku, avaliku korra ning teiste isikute õiguste ja vabaduste

kaitseks. Avalike koosoleku pidamine riigikaitseobjektide vahetus läheduses võib

kaasa tuua mitmeid julgeolekuriske (näiteks suureneb võimalus häirida objekti

tavapärast toimimist ja julgestamist; suureneb oht koguda või edastada teavet

objekti kaitsekorralduse, valve, reageerimisvõime või tehniliste lahenduste kohta;

Jätame arvestamata

Avaliku koosoleku pidamist ja seeläbi oma meelsuse avaldamist

peetakse demokraatliku ühiskonna alustalaks, mille piiramine

peab olema põhjendatud ja vajalik. Muuhulgas ei saa

kergekäeliselt kitsendada ka koosoleku pidamise kohti. Riigi

julgeoleku seisukohalt kriitilise tähtsusega objektid ei ole

avalikuks kohaks korrakaitseseaduse tähenduses. Seega on neis

avaliku koosoleku pidamine nii ehk naa välistatud. Kitsendades

koosoleku pidamise põhiõigust veel ka riigikaitseobjekti vahetu

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

7

suureneb provokatsioonide, sihilike mõjutustegevuste ja hübriidohtude

realiseerumise risk).

lähedusega, ei pruugi riive põhiõigusele olla enam

proportsionaalne.

9. Muu hulgas märgime, et KorS-i ei kohaldata julgeolekuasutuste tegevusele

julgeolekuasutuste seadusest (JAS) tulenevate ülesannete täitmisel, välja arvatud

kuritegude tõkestamine. Ent tulenevalt KorS-is

tehtavast muudatusest, palume mehitamata sõiduki kaamera kasutamise

regulatsiooni õigusselguse eesmärgil täpsustada ka JAS-is. JAS § 342 lubab

julgeolekuasutusel töödelda oma territooriumil ja selle vahetus lähetuses toimuva

jälgimiseks isikuandmeid jälgimisseadmestiku abil. See säte on korrakaitselise

iseloomuga erimeede ning ei reguleeri isikuandmete varjatud kogumist isiku

varjatud jälgimise abil, mida julgeolekuasutus teeb oma põhiülesannete täitmise

raames. Selle sätte analoog on KorS § 34, mida ei ole VTK kohaselt peetud

piisavaks muu kui statsionaarse kaamera kasutamiseks. Samas ei sisalda JAS

võrreldes KorS §-ga 34 selliseid nõudeid, mida ei ole võimalik mehitamata

sõiduki kaamera kasutamisel järgida. Luues KorS-i mehitamata sõiduki kaamera

kasutamise reeglid, tuleks ka JAS-is anda sõnaselge volitus julgeolekuasutusele

oma territooriumi ja selle vahetus läheduses toimuva jälgimiseks kasutada

mehitamata sõiduki kaamerat. Luues õigusliku aluse KorS-i, aga jättes selle

küsimuse eriseaduses reguleerimata, tekib õigusselgusetus.

Lisaks märgime, et eelnõu kohaselt võib politsei kasutada pilti edastavat või

salvestavat mehitamata sõidukit politsei valvatava objekti ohutuse tagamiseks.

Välisluureameti (VLA) territoorium on loetletud Vabariigi Valitsuse 17.12.2009

määruses nr 211 „Politsei poolt valvatavad objektid“. Jättes JAS-i täiendamata

tekib olukord, kus politsei võib VLA territooriumi ohutuse tagamiseks

mehitamata sõiduki kaamerat kasutada, kuid VLA-l endal sõnaselge volitus

puudub. Tulenevalt eelnevast palume kaaluda JAS §-i 342 täiendamist

mehitamata sõiduki kasutamiseks järgmiselt: täiendada JAS §-i 34 2 pärast sõna

„jälgimisseadmestikku“ sõnadega „või mehitamata sõidukit, õhusõidukit või

veesõidukit“.

Jätame arvestamata

Kuigi JAS § 342 võib olla sisuliselt KorS § 34 analoog, on

sätetel siiski olulisi erisusi. KorS § 34 on eelkõige mõeldud

staatiliste kaamerate kasutamist silmas pidades (see tuleneb

KorS § 34 lg-st 3), JAS § 342 sellist tuletust teha ei saa. Seega

ei ole vajalik JAS §-s 342 täiendavalt mehitamata sõidukeid

nimetada.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

8

10. Palume ühtlustada mõisted korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt

teiste seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)

902 SE eelnõus kasutatavate mõistetega.

Arvestame

Ühtlustame eelnõus mehitamata sõidukite määratlust

korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste seaduste

muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje

rollijaotus) 902 SE eelnõus kasutatud määratlusega.

Siiski juhime tähelepanu, et sätete reguleerimisesemed on

erinevad, seega ei ole vaja ka mõisteid täielikult samastada.

Isikuandmete töötlemise kui põhiõiguspiirangu seisukohalt on

oluline töötlemise fakt ja mitte sedavõrd tehniline vahend,

millelt töötlemine aset leiab, sõiduki peatamisel või sõiduki

lendu sekkumisel on seevastu sõiduki täpne ja piisav

määratlemine olulisem.

11. Üheks eelnõu eesmärgiks on kaamerate kasutamise reguleerimine mehitamata

õhusõidukitel, kuivõrd korrakaitseseaduse muutmise ja sellest tulenevalt teiste

seaduste muutmise seaduse (mehitamata sõidukite seire ja tõrje rollijaotus)

eelnõuga 902 SE tekib Kaitseväel õigus sekkuda mehitamata õhusõidukite lendu,

mille kaudu täidab Kaitsevägi korrakaitselist funktsiooni, tekib küsimus, kas

eelnõuga kehtestatavad § 341 ja § 342 kohalduvad ka edasilükkamatu pädevuse

raames? Seetõttu teeme ettepaneku seda täpsustada eelnõus või seletuskirjas.

Lisaks on Kaitseväel kehtiva õiguse kohaselt edasilükkamatu pädevus Eesti

merealal või

väikesaarel tõrjuda vahetut ohtu isiku tervisele või elule, ka selle ülesande raames

on vajalik, et Kaitseväel tekib õigus vormikaamera kasutamiseks või

operatiivolukorra tuvastamiseks kasutada näiteks liikuvat kaamerat mehitamata

sõidukitel. Eelnevast tulenevalt, palume eelnõu koostajatel seletuskirjas

täpsustada, kas eelnõus nimetatud seaduse alusel muu korrakaitse organ hõlmab

endas edasilükkamatu pädevuse alusel

tegutsevat asutust. Kui ei ole hõlmatud, siis palume eelnõu ja seletuskirja

vastavalt täiendada.

Selgitame

Kaitseväe edasilükkamatu pädevus on reguleeritud kaitseväe

korralduse seaduses. Seaduse § 31 sätestab nii edasilükkamatu

pädevuse piirid (vahetu ohu tõrjumine väikesaartel, mehitama

vee- või õhusõidukist johtuva ohu tõrjumine) kui ka

kohaldatavad erimeetmed (vastavalt lõigetes 1 ja 11).

Kohaldatavad erimeetmed on loetletud ammendavalt. Seega ei

laiene Kaitseväe korrakaitseliste erimeetmete hulk eelnõuga

automaatselt. Lisame eelnõu rakendussätete ossa ka Kaitseväe

korralduse seaduse muutmise ja täiendame KKS § 31 lõikes 1

sätestatud Kaitseväe kui edasilükkamatu pädevusega

korrakaitseorgani erimeetmete loetelu.

3. Kliimaministeerium

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

9

1. Palume seletuskirja mehitamata õhusõidukite kasutamise osas lisada selgitus,

et KorS § 341 kohase mehitamata õhusõiduki kasutamine erimeetmena eeldab ka

vastavate riiklike mehitamata õhusõidukite käitamistingimuste ja -nõuete

väljatöötamist.

Arvestame

Lisame seletuskirja täiendava selgituse, et eelnõuga ei

reguleerita mehitamata sõidukite kasutamist riiklikus

järelevalves, vaid luuakse õiguslik alus isikuandmete

töötlemiseks nende tehniliste vahendite kasutamisel.

Mehitamata sõidukite kasutamist reguleerivad muud õigusaktid,

mehitamata õhusõiduki kasutamine eeldab riiklike mehitamata

õhusõidukite käitamistingimuste ja -nõuete väljatöötamist.

2. KorS § 34¹ lg 1 p 4 järgi võib mehitamata õhusõidukit kasutada KorS §-des 50

ja 51 sätestatud erimeetme kohaldamisel. Seega mehitamata õhusõiduki

kasutamine ei ole iseseisev meede, vaid ainult § 50 või § 51 meetme tehniline

teostamise viis. Lihtsustatult - kui ametnik võib ise

valdusse siseneda ja valduse läbi vaadata, siis ta võib seda teha ka mehitamata

õhusõidukiga. KeA-l on eelnõuga tutvumisel tekkinud praktiline küsimus, millele

palume selgitust. Nimelt kuidas käsitleda olukorda, kus mehitamata õhusõiduk ei

maandu ega liigu otseselt kellegi

kinnistul, vaid lendab näiteks jõe, järve, mere, tee, riigimetsa või muu avaliku ala

kohal, aga kaamera vaatevälja jääb erakinnistu või kaldarajatis. Kas selline

ülelend on eravalduse osas KorS § 50 või § 51 erimeetme kohaldamine? Või on

see väljastpoolt tehtav vaatlus? Kui iga selline lend tuleb lugeda valdusesse

sisenemiseks või valduse läbivaatuseks, siis muutub mehitamata õhusõiduki

kasutamine väga keeruliseks. Kui seda saab käsitada väljastpoolt vaatlusena,

peaks see seletuskirjas selgelt kajastuma. Praegu ei anna eelnõu sellele

küsimusele vastust. Iga isiku või iga kinnistu omaniku individuaalne eelnev

teavitamine ei ole tihti realistlik. Seega võiks eelnõu seletuskirjas olla selgemalt

välja toodud, millal piisab üldisest avalikust teavitusest, millal tuleb teavitada

konkreetset avaliku korra eest vastutavat isikut ning millal tuleb p 4 puhul eraldi

teavitada valdajat ja omanikku. Palume eelnevat seletuskirjas täiendavalt

selgitada.

Selgitame

Eelnõuga KorS-i lisatava § 341 lg 1 p 4 annab aluse

isikuandmete töötlemiseks mehitamata sõidukiga ka valdusesse

sisenemise või valduse läbivaatamise erimeetme kohaldamisel.

Säte on §-s 341 nimetatud eelkõige seetõttu, et nende

erimeetmete kohaldamisel töödeldakse suure tõenäosusega ka

isikuandmeid (äriruumi sisenemisel, eluruumi sisenemisel).

Tagamaks andmete töötlemise aluste ühese selge loetelu, on ka

see olukord §-s 341 nimetatud. Siiski ei pea igasugune

valdusesse sisenemine või valduse läbivaatamine tooma kaasa

isikuandmete töötlemise. Kui mehitamata õhusõiduk lendab üle

jõe, järve, mets vms ja sõidukil oleva kaamera vaatevälja jääb

erakinnistu, ei ole tõenäoliselt tegemist KorS § 341 meetmega,

sest eesmärk ei ole töödelda isikuandmeid (st riiklikuks

järelevalveks ja ohutõrjeks ei ole vaja töödelda isikuandmeid,

vaid kas jõuda punktis A punkti B või jälgida mingi avalikku

ruumi või keskkonna olukorda vms). Kui mehitamata sõidukil

oleva kaameraga jälgitakse näiteks inimesele kuuluvat põldu

või heinamaad, et veenduda õigusaktidest tulenevate nõuete

täitmises, on pigem tegemist KorS § 50 erimeetmega ning mitte

KorS § 341 meetmega.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

10

Punkt 6 ehk mehitamata õhusõiduki kasutamine kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Seega

KorS § 34¹ lg 1 p 6 lubab mehitamata õhusõidukit kasutada kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. KeA

mehitamata õhusõiduki kasutuse vajadus ei ole alati seotud kõrgendatud ohuga.

Väga sageli võib olla tegemist tavapärase järelevalvega, kus kontrollitakse mingit

piirkonda või objekti, et näha, kas rikkumine võib esineda. Näiteks: veeäärsete

ebaseaduslike ehitiste või rajatiste tuvastamine, püügivahendite otsimine,

jäätmekäitluskohtade kontroll, kaevandusalade või ladestusalade mõõtmine,

raskesti ligipääsetavate alade vaatlus, kaitstavate alade kontroll, suure ala esmane

ülevaatus, seire- või projektitegevusega seotud vaatlused, kus eesmärk ei ole

isikute jälgimine. Näidetena toodud olukordades ei pruugi enne lendu olla

kõrgendatud ohtu. Mehitamata õhusõiduki kasutamise eesmärk võib seisneda

selles, et saada esmane pilt ja hinnata, kas on tegemist rikkumisega. Drooni

kasutamine ohuennetusena on KeA-le kriitiliselt vajalik. Eelnevat arvestades

palume kaaluda võimalust näha ette KorS § 34¹ lg 1 p-s 6 mehitamata sõiduki

kasutamise võimalus ka ohu ennetamise eesmärgil.

Ettepanekut lisada § 341 lg 1 p-i 6 ka ohu ennetamine, me ei

toeta. Oluline on tähele panna, et KorS § 341 reguleerib

isikuandmete töötlemist, mitte mehitamata sõiduki kasutamist

kui sellist. Ettepanekus kirjeldatud olukorrad – veeäärse

ebaseadusliku ehitise tuvastamine, püügivahendite otsimine,

jäätmekäitluse kontroll jne – on pigem KorS § 50 ja 51

erimeetmete kohaldamise olukord, mõlemat erimeedet saab

kohaldada ka ohu ennetamiseks (nö inspektsiooniliseks

järelevalveks).

Siiski juhime tähelepanu, et eelnõu muutmise tulemusel on

kõnealune säte aluseks ka olulise ohu väljaselgitamiseks,

tõrjumiseks või sellise korrarikkumise kõrvaldamiseks.

3. KorS § 34¹lõikes 4 ja 342 lõikes 6 nähakse ette vormikaamera ja mehitamata

õhusõidukite salvestiste maksimaalseks säilitustähtajaks kuni 30 kalendripäeva.

Erandina säilitatakse mehitamata õhusõidukiga tehtud salvestisi ja vormikamera

salvestisi kauem kui salvestist kasutatakse täielikult või osaliselt erimeetme

kohaldamise kohta koostatud protokollina. Sellisel juhul säilitatakse salvestist

vastavalt protokolli säilitamise nõuetele. KeA mehitamata õhusõiduki kasutuse

eripäradele ei pruugi õhulennu tulemusel saada ainult tavaline foto või video vaid

ka ortofotod, mõõdistusfailid, mahumudelid, kaardikihid, aruanded või muud

tuletatud andmed. KeA-l on tekkinud eelnõuga tutvudes küsimus, kas need kõik

on „salvestised“ KorS § 34¹lg 4 tähenduses ja kas neile kohaldub sama 30 päeva

reegel. Kui mehitamata õhusõidukit kasutatakse mõõdistamiseks, tõendamiseks,

hilisemaks võrdluseks või keskkonnaseisundi muutuste hindamiseks, siis võib 30

päeva olla liiga lühike säilitamistähtaeg. Samuti märgime, et praktikas esineb

sageli olukordi, kus menetlusosaline esitab vaide või kaebuse seadusega lubatud

viimasel päeval (30. päeval). Arvestades postiteenuse, kohtus toimuva

Jätame arvestamata

Salvestisega KorS §-de 341 ja 342 tähenduses on tegemist siis,

kui nendega salvestatakse isikuandmeid ja seda tehakse

eesmärgipäraselt riikliku järelevalve raames (erimeetme

esemeks on isikuandmete töötlemine). Kui mehitamata sõiduki

abil luuakse kaardikihte jne, ei ole tegemist riikliku

järelevalvega. Isegi, kui muus menetluses loodud teavet

(mehitamata sõiduki kasutamisega loodud kaardikiht vms)

kasutatakse riikliku järelevalve menetluses tõendina.

Me ei pea vajalikuks ka säilitamistähtaja pikendamist.

Vastupidi, eelnõu muutmise tagajärjel oleme üldist salvestise

säilitamise tähtaega lühendanud 15 päevale. Siiski juhime

tähelepanu, et tegemist on üldise säilitustähtajaga, kui salvestist

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

11

dokumendi registreerimise ja asutuste dokumendihalduse dokumendi

registreerimise aega, jõuab

info esitatud kaebuse või vaide kohta järelevalveorganini reaalselt alles mõned

päevad pärast tähtaja saabumist. Kui salvestis kustub rangelt 30. päeval, on

tõendusmaterjal järelevalveorganini jõudmise hetkeks juba hävinud, mis muudab

võimatuks vaide objektiivse lahendamise ning riivab isiku õiguste kaitset. 10-

päevane täiendav puhveraeg (kokku 40 päeva) tagaks õiguskindluse, et kaebuse

objektiks olev tõend on menetlejale reaalselt kättesaadav. Palume ette näha KorS

§ 34¹ lg 4 ja 342 lg 6 salvestise säilitamise tähtaeg 40 päeva ja sellest erand-

mõjuval põhjusel (eriseaduses reguleeritud) võib säilitada salvestisi ka kauem.

kasutatakse muus menetluses, säilitatakse seda selle menetluse

reeglite kohaselt.

4. KorS § 342 lg 2 kohaselt on korrakaitseorgan kohustatud vormikaamerat

kasutama, kui avaliku korra eest vastutav isik või muu menetlusosaline on

esitanud selleks põhjendatud taotluse. Eelnõu seletuskirjas on küll selgitatud sätte

sisu, kuid KeA-l on tekkinud eelnõuga tutvudes praktilised küsimused, millele

palume selgitust. Mis on „põhjendatud“ taotlus? Kas piisab sellest, et isik ütleb,

et ta ei usalda ametnikku? Kas ametnik peab keeldumist eraldi põhjendama? Mis

saab siis, kui vormikaamerat ei ole kaasas? Mis saab siis, kui seade ei tööta või

aku on tühi? Kas taotlust saab täita osaliselt? Kas kaamera peab siis salvestama

kogu kontrolli või ainult vaidlusaluse osa? Kas salvestamisest võib keelduda, kui

see riivaks ülemääraselt kolmandate isikute õigusi? Kas salvestamisest võib

keelduda, kui kontroll toimub kodus või muus eraeluliselt tundlikus kohas

(riikliku järelevalve meetme kohaldamise asjaolude jäädvustamiseks, kui

vormikaamera kasutamine ei ole ülemäärane riive isiku põhiõigustele, võib

vormikaamerat kasutada, kaaludes seejuures, kas kaamera kasutamine on

võimalik viisil, mis välistab tundliku eraelulise info töötlemise).

Selgitame

Eelnõu muutmise tulemusel oleme loobunud kaamera

kasutamisel menetlusosalise nõudmisel põhjendatud taotluse

esitamise kontseptsioonist. Kuna kaamera kasutamine sel juhul

on eelkõige inimese õiguste kaitse tagamise vahend (inimene

soovibki korrakaitseorgani tegevuse jäädvustamist, sest leiab, et

see rikub tema õigusi ja ta vajab õiguste kaitseks objektiivset

jäädvustust). Seega peab korrakaitseametnik kaamerat

kasutama, kui menetlusosaline seda nõuab. Tähele tuleb panna,

et menetlusosalise nõue ei ole omaette isikuandmete töötlemise

aluseks ehk erimeetme kohaldamise aluseks.

Kõik objektiivsed takistused – pole kaamerat, aku tühi vms –

välistavad arusaadavalt kaamera kasutamise, kuid omaette

küsimus on, kas järelevalvet tegema minnes saab olla aku tühi.

5. Eelnõu § 1 p 6 kohaselt täiendatakse KorS-st §-ga 531 kontrolltehingu

meetmega. Selle paragrahvi lõike 6 kohaselt otsustab kontrolltehingu tegemise

prefekt või korrakaitseorgani juht. Märgime, et näiteks JäätS § 1192 lg 4 järgi

otsustab kontrolltehingu tegemise KeA peadirektor või tema volitatud ametiisik.

Lisaks on VTMS § 77 lg-s 1 nähtud ette võimalus kaebuse lahendamiseks

Arvestame

Muudame eelnõu sõnastust soovitatud viisil.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

12

kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud ametniku poolt. VTMS § 77 lg 1

sõnastus: „kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud kaebuse lahendab

kohtuvälise menetleja juht või kohtuvälise menetleja juhi õigusaktiga volitatud

ametnik kaebuse kättesaamisest alates viie päeva jooksul kirjalikus menetluses“.

Arvestades VTMS-i sõnastust ning lähtudes sellest, et järelevalve erisustega on

paremini

kursis järelevalve valdkonna juht, võib mõnel juhul olla asjakohasem, et

kontrolltehingu tegemise otsustab juhi volitatud ametnik. Teeme ettepaneku

sõnastada KorS § 531 lg 6 järgnevalt: „(6) Kontrolltehingu tegemise otsustab

prefekt, korrakaitseorgani juht või tema volitatud ametnik.“

6. Eelnõuga § 1 punktiga 14 soovitakse täiendada KoRS §-i 83 lõikega

11järgmises sõnastuses: „Riikliku järelevalve meetme õiguspärase

rakendamisega tekitatud varaline kahju hüvitatakse isikule õiglases ulatuses.“.

Eelnõu seletuskiri ei selgita vastava normi lisamise vajadust ega

sisu ning puudu on ka lisatava sätte mõjude hinnang. Selline regulatsioon võib

oluliselt takistada korrakaitseorganite ülesannete täitmist, kuivõrd kahju

hüvitamise nõude kartuses võidakse jätta vajalikud meetmed kohaldamata.

Eeltoodust tulenevalt palume jätta nimetatud säte KorSi lisamata või piirata

oluliselt selle kohaldamisala viisil, mis tagaks korrakaitseorganite tõhusa ja

eesmärgipärase tegutsemise jätkumise. Toome näitena ehitise ehitamise või

kasutamise nõuete täitmise üle järelevalve tegemisel sätte rakendamise korral

tõusetuvaid probleeme. Ehitise eitamise nõuete täitmise üle järelevalve tegemisel

on tegevuse peatamine tavapärane riikliku järelevalve meede. Õigusliku aluseta

ehitise ehitamise või kasutamise peatamise alus on tuletatav KorS-st, mille

kohaselt on korrakaitseorganil õigus riikliku järelevalve ülesannete täitmisel

kohaldada riikliku järelevalve meetmeid. KorS § 28 lõike 1 kohaselt on pädeval

asutusel ohu või korrarikkumise korral õigus panna avaliku korra eest vastutavale

isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus

ning hoiatada teda korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või 3 nimetatud

haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses

määratud tähtaja jooksul. Ehitusseadustikus on riikliku järelevalve menetluse alus

ja ulatus sätestatud §-s 130. Näiteks kuulub kohaliku omavalitsuse üksuse

Selgitame

Jätame sätte eelnõust välja. Õiguspärase haldusakti või

toiminguga tekitatud kahju hüvitamist reguleerib riigivastutuse

seadus. Täiendavat alust korrakaitsesse ei ole mõistlik luua.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

13

ülesannete hulka ka ehitus-ning kasutusteatise ja ehitus- ning kasutusloa

olemasolu kontrollimine, kasutamise nõuetele vastavuse kontrollimine jpm.

Riikliku järelevalve meetmena on ehitustööde peatamist aastate jooksul kasutatud

arvukalt. Ehitise kasutamise peatamine on riikliku järelevalve meetmena vähe

kasutust leidnud, kuna sisaldab väga intensiivset isiku õiguste riivet.

Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

eelnõuga (SE 743) lisatakse ehitamise peatamise alus ka ohukahtluse korral: (4)

Korrakaitseorganil on õigus korrarikkumise väljaselgitamiseks peatada ehitise

ehitamine või selle kasutamine ka ohukahtluse korral. KorSi kavandatavate

muudatustega lisatav säte võib meie hinnangul kavandatud kujul oluliselt

pärssida korrakaitseorganite tööd. Edastatud normisõnastus võib luua olukorra,

kus õiguspäraste meetmete rakendamine, sealhulgas ehitustööde peatamine

ehitusloa puudumisel või ohukahtluse korral, võib tuua korrakaitseorganile kaasa

olulise rahalise nõude. Ehitusvaldkonnas võib iga ehitusseisak põhjustada

märkimisväärseid kulusid, muu hulgas seoses töölepingute, hangete tähtaegade ja

leppetrahvide, materjalide kallinemise, tööjõu seisaku ning muude kaasnevate

kuludega.

7. Palume eelnõu §-i 1 täiendada uue punktiga milles asendatakse KorS § 351

lõike 3 tekstiosa „1313” tekstiosaga „1247“ Põhjendus: Muutunud on

keskkonnavaldkonna infotelefoni number. Siseministri 21.12.2016 määruse nr 36

„Hädaabiteadete ning abi- ja infoteadete andmekogu

põhimäärus“ § 52 lõike 2 punktide 6 ja 7 kohaselt kantakse hädaabiteadete

menetlemise andmekogusse ka võimaliku ebaseadusliku keskkonnakasutuse

kirjeldus ning kalapüügi

eelteate ja eripüügiteate andmed, mis edastatakse saabunud hädaabiteate ning

abi- ja infoteate menetlemise käigus. Nimetatud andmekogu vastutav töötleja on

Häirekeskus ja KeA-l on õigus saada andmeid ebaseadusliku keskkonnakasutuse,

kalapüügi eelteate ja eripüügiteate menetlemiseks. 16. märtsil 2020 avas

Häirekeskus infotelefoni 1247. Riigiinfo telefoniga 1247 liitus 2021. aastal

keskkonnainfo telefon. KeA ja

Häirekeskus on sõlminud sellekohase kokkuleppe. Esialgu töötas riigiinfo

telefoniga 1247 paralleelselt ka valvetelefon 1313, kuid nüüdseks on kasutuses

Selgitame

Siseministeerium on koostanud päästeseaduse ja sellega

seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, millega

muuhulgas muudetakse ka KorS § 351. Sätte uus sõnastus saab

eelnõu seadusena jõustumisel olema järgmine:

„§ 351. Hädaabinumbril ja riigiinfonumbril edastatud teabe

töötlemine

(1) Häirekeskus salvestab hädaabinumbril 112 või

riigiinfonumbril 1247 edastatud teabe.

(2) Hädaabinumbril 112 või riigiinfonumbril 1247 edastatud

teavet töötlevad õigusaktis sätestatud alusel ja korras:

1) Häirekeskus;

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

14

üksnes uus number. Palume käesoleva eelnõu raames uuendada KorSis vastavad

andmed, kuna ka eelnõu käsitleb isikuandmete töötlemisega seonduvaid riikliku

järelevalve erimeetmeid.

2) asutus, kelle pädevusse edastatud teave kuulub.

(3) Häirekeskus säilitab hädaabinumbril 112 või

riigiinfonumbril 1247 edastatud teabe salvestist üks aasta teabe

salvestamisest arvates. Säilitustähtaja möödumisel teave

kustutatakse.

8. Palume sõnastada eelnõu § 3 tekst järgmiselt:

Atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused: 1) paragrahvi 223

täiendatakse lõigetega 11

ja 12 järgmises sõnastuses: (11) Keskkonnaamet ning Maksu- ja Tolliamet võivad

käesolevas seaduses sätestatud

järelevalve teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-s 531 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.

(12) Keskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud järelevalve

teostamiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 341 ja 342 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid

korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“;

Selgitame

Eelnõuga ei plaanita täiendada eriseadustes sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmete loetelusid. Vajalike erimeetmete

kohaldamise õiguse andmiseks tuleb algatada vastava

eriseaduse muutmine, mille menetluse käigus tuleb põhjendada

ja saab hinnata erimeetme vajalikkust.

9. Palume eelnõu §-i 4 täiendada uue punktiga 2, lugedes senine punkt 2 punktiks

3, järgmises sõnastuses:

2. Jäätmeseaduse § 1191 tekst lugeda lõikeks 1 ning täiendada paragrahvi lõikega

2 järgmises sõnastuses:

„(2) Keskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve

teostamisel kohaldada korrakaitseseaduse § 341 ja 342 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“

Selgitame

Eelnõuga ei plaanita täiendada eriseadustes sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmete loetelusid. Vajalike erimeetmete

kohaldamise õiguse andmiseks tuleb algatada vastava

eriseaduse muutmine, mille menetluse käigus tuleb põhjendada

ja saab hinnata erimeetme vajalikkust.

10. Palume eelnõu täiendada uute paragrahvidega, millega muudetakse seadusi

järgnevalt: 7.1. Jahiseaduse § 471 teksti täiendatakse pärast arvu „32“ tekstiosaga

„34¹, 342

,“; 7.2. Kalapüügiseaduse §-i 64 täiendada pärast arvu „32“ tekstiosaga „341,

342,“;7.3. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 622 lõiget 1 täiendatakse pärast

arvu „32“ tekstiosaga „34¹, 342,“.7.4. Looduskaitseseaduse § 703

Selgitame

Eelnõuga ei plaanita täiendada eriseadustes sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmete loetelusid. Vajalike erimeetmete

kohaldamise õiguse andmiseks tuleb algatada vastava

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

15

lõiget 1 täiendada pärast arvu „32“ tekstiosaga „34, 341

, 342,“;7.5. Maapõueseaduse § 108 tekst lugeda lõikeks 1 ja paragrahvi täiendada

lõikega 2 järgmises sõnastuses:

„(2) Keskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud riikliku järelevalve

tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 34¹ja 342 sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel ja korras.“; 7.6.

Metsaseaduse §-i 652 täiendada pärast arvu „32“ tekstiosaga „ 341, 342,“;7.7.

Veeseaduse § 251 tekst lugeda lõikeks 1 ja paragrahvi täiendada lõikega 2

järgmises sõnastuses: „(2) Keskkonnaamet võib käesolevas seaduses sätestatud

riikliku järelevalve tegemiseks kohaldada korrakaitseseaduse §-des 34¹ ja 342

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmeid korrakaitseseaduses sätestatud alusel

ja korras.“;

eriseaduse muutmine, mille menetluse käigus tuleb põhjendada

ja saab hinnata erimeetme vajalikkust.

4. Kultuuriministeerium

Kooskõlastatud märkusteta

5. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1. Kavandatava korrakaitseseaduse § 53¹ kohaselt seotakse kontrolltehing olulise

või kõrgendatud ohu väljaselgitamise või tõrjumisega. Seletuskirjast ei nähtu

piisavalt, miks on selline muudatus tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve

valdkonnas vajalik ning kuidas on hinnatud selle mõju

senisele järelevalvepraktikale. Tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve valdkonnas

kasutatakse kontrolltehingut sageli olukordades, kus ettevõtja tegelikku käitumist

ei ole võimalik hinnata avatud järelevalvemeetmetega. See puudutab eelkõige e-

kaubandust ja digitaalseid teenuseid, kus rikkumine võib ilmneda alles

ostuprotsessi käigus või pärast lepingu sõlmimist. Samuti võib kontrolltehing olla

vajalik tegeliku kaupleja tuvastamiseks, tarneaegade kontrollimiseks, eksitavate

kauplemisvõtete tuvastamiseks või tarbija taganemisõiguse järgimise

kontrollimiseks. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium juhib tähelepanu,

et Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2017/23941ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusest (EL) 2019/10202 tulenevad pädevatele

Arvestame

Tarbijakaitseseadusesse ja toote nõuetele vastavuse seadusesse

on kavandatud erisused võrreldes eelnõuga reguleeritava

kontrolltehingu ohutaseme osas.

Arvestame tehtud ettepanekut muuta eelnõu selliselt, et

korrakaitseorganil oleks võimalik tegutseda varjatud identiteedi

all, kasutades väljamõeldud nime.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

16

asutustele kontrollostu tegemise ning sellega seotud minimaalsed

järelevalvevolitused, sealhulgas võimalus tegutseda vajaduse korral varjatud

identiteedi all ning kontrollida, uurida, demonteerida ja katsetada kontrolltehingu

käigus omandatud kaupu või teenuseid. Eelnõuga tehtavate muudatused ei anna

selgust, kuidas on pärast tarbijakaitseseaduse § 63 ja toote nõuetele vastavuse

seaduse § 56¹ kehtetuks tunnistamist tagatud nimetatud Euroopa Liidu

õigusaktidest tulenevate volituste jätkuv rakendamine. Samuti ei nähtu eelnõu

materjalidest, kuidas on pärast tarbijakaitseseaduse § 63 kehtetuks tunnistamist

tagatud õigus teha kontrolltehinguid tarbijate huve kaitsvatest Euroopa Liidu

õigusaktidest tulenevate nõuete täitmise kontrollimiseks. Eelnõu seletuskirjast

nähtub, et kontrolltehingu tegemisse ei ole enam lubatud kaasata

korrakaitseorganiväliseid isikuid. Palume muuta eelnõu või põhjendada

seletuskirjas, kuidas selline lahendus tagab järelevalve tõhususe ning Euroopa

Liidu õigusest tulenevate kontrollostuvolituste tõhusa rakendamise, arvestades, et

teatud juhtudel võib korrakaitseorganivälise isiku kaasamine aidata kaasa

kontrolltehingu eesmärgi saavutamisele. Samuti ei nähtu eelnõust ega

seletuskirjast piisavalt selgelt, kas kontrolltehingu tegemisel säilib võimalus

tegutseda vajaduse korral varjatud identiteedi all, kasutada väljamõeldud nime,

käituda kontrolltehingu eesmärgist lähtudes keskmise tarbija või keskmise

lõppkasutajana, lükata põhjendatud juhtudel edasi kontrolltehingust teavitamist

ning uurida, katsetada või demonteerida kontrolltehingu käigus omandatud

toodet. Need erisused ei ole üksnes menetluslikud lahendused, vaid on välja

kujunenud tarbijakaitse ja toodete turujärelevalve

valdkonna praktilistest vajadustest ning toetavad kontrolltehingu eesmärgi

saavutamist.

2. Eelnõu kohaselt otsustab kontrolltehingu tegemise prefekt või

korrakaitseorgani juht. Selline lahendus võib osutuda praktikas ebavajalikult

jäigaks olukordades, kus kontrolltehinguid tehakse riskipõhiselt või suuremas

mahus. Kontrolltehingu vajadus võib ilmneda järelevalvemenetluse käigus ning

alati ei pruugi olla otstarbekas taotleda iga üksiku kontrolltehingu tegemiseks

asutuse juhilt eraldi otsust. Seetõttu palume kaaluda kontrolltehingu tegemise

otsustamise õiguse delegeerimise võimalust või näha ette muu lahendus, mis

Arvestame

Muudame eelnõu sõnastust selliselt, et säiliks kontrolltehingu

otsustamiseks teise silmapaari kohustus, kuid selleks ei pea

olema asutuse tippjuht.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

17

tagaks tõhusa järelevalve korraldamise, säilitades samal ajal piisava kontrolli

meetme kasutamise üle.

3. Lisaks leiame, et täiendavat analüüsi vajab kavandatava korrakaitseseaduse §

34² paiknemine erimeetmete regulatsiooni hulgas. Seletuskirjast nähtub, et

kehalähedase salvestusseadmega kogutud salvestist käsitatakse sisuliselt

menetlustoimingu protokollimise vahendina. Sellest tulenevalt vajab täiendavat

analüüsi, kas vastav regulatsioon peaks paiknema korrakaitseseaduse üldsätete

juures, mitte erimeetmete hulgas. Samuti ei selgu eelnõust üheselt, millisel

õiguslikul alusel saavad kavandatavat volitust kasutada muud korrakaitseorganid

peale politsei. Eelnõus tuleks see küsimus selgelt lahendada, et vältida

tõlgendamisprobleeme regulatsiooni rakendamisel.

Arvestame osaliselt ja selgitame

Nõustume, et nn vormikaamera kasutamine menetlustoimingu

protokollimise abivahendina ei peaks asuma erimeedet

reguleeriva sätte koosseisus ning selle õigem asukoht oleks

protokollimist reguleerivas paragrahvis. Teeme eelnõus

vastavad muudatused.

Samas selgitame, et vormikaamera kasutamine ametniku või

muu isiku elu või tervist ohustavas olukorras või vahetu sunni

kohaldamisel, ei ole pelgalt protokollimise eesmärki täitev. Neil

juhtudel kasutatakse vormikaamerat iseseisva teabe kogumise

vahendina, s.o. iseseisva erimeetmena. Erimeetme eesmärk on

koguda teavet olukorra kohta ning tagada seeläbi nii

korrakaitseorgani ametniku kui ka muu inimese (nt inimene,

kelle suhtes vahetut sundi kohaldati) õiguste kaitse – piisav ja

objektiivne teave annab võimaluse tagantjärele hinnata

ametniku tegevuse eesmärgipärasust, õiguspärasust ja

proportsionaalsust.

6. Rahandusministeerium Jätab kooskõlastamata

1. Eelnõu § 1 punktiga 1 korrakaitseseadusesse (KorS)  lisatava § 16 lõikega 5

nähakse ette hüvitise maksmine korrakaitsekohustusega isiku hukkumise või

surma korral korrakaitseülesannet täites või sellega õnnetusjuhtumi või tema

vastu suunatud ründe tagajärjel. Seletuskirjas on selgitatud, et sisuliselt on sätte

aluseks võetud avaliku teenistuse seaduse §-s 49 ametniku puhul ettenähtud

hüvitiste maksmise põhimõtted, arvestatud on ka vabatahtlike päästjate,

demineerijate ja abipolitseinike puhul riigi poolt ettenähtud hüvitistega.

Soovitame kaaluda, kas hüvitisele oleks põhjendatud sätestada

tulumaksuvabastus tulumaksuseaduse § 19 lg 3 punkti 12 alusel. KorS-i lisatava

§ 16 lõikes 5 nimetatud

Arvestame

Täname asjakohase soovituse eest. Kuna hüvitise arvestamise

aluseks on sarnasus avaliku teenistuse seadusega, ei ole

põhjendatud ka väljamakstava hüvitise erinevaks käsitlemiseks

ning tulumaksuvabastuse sätestamine on põhjendatud.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

18

hüvitise välistamiseks tulumaksuga maksustamisest tuleks eelnõusse lisada ka

tulumaksuseaduse § 19 lg 1 punktis 12 toodud loetelu täiendamine.

2. LÜHENDATULT: teeme mehitamata sõidukite

regulatsiooniga seonduvalt järgmised ettepanekud:

- täiendada KorS §-i 34¹ lg 1 punkti 5 tekstiosaga „, samuti tollialastest

õigusaktidest kinnipidamise tagamisel“;

- asendada tolliseaduse §-s 61 tekstiosa „§-des 30–34“ tekstiosaga „§-des 30–

34¹“.

Lisaks märgime, et oleks loogikavastane, kui mehitamata õhusõidukite käitamise

reeglite üle teostatava riikliku järelevalve arsenalis mehitamata õhusõidukite

kasutamise võimalus puudub. Sellest tulenevalt tuleb täiendada

lennundusseaduse § 60² lõiget 1 (ilmselt ka lõiget 1¹) viitega KorS §-le 34¹

Selgitame

Eelnõuga ei plaanita täiendada eriseadustes sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmete loetelusid. Vajalike erimeetmete

kohaldamise õiguse andmiseks tuleb algatada vastava

eriseaduse muutmine, mille menetluse käigus tuleb põhjendada

ja saab hinnata erimeetme vajalikkust.

Lisaks juhime tähelepanu, et uue isikuandmete töötlemise aluse

sõnastamisel seatakse eelnõuga teadlikult suhteliselt kitsad

piirid erimeetme kohaldamisele. Nii ei anta eelnõuga reeglina

korrakaitseorganile alust kasutada mehitamata sõidukitel

olevaid kaameraid isikuandmete töötlemiseks ohu ennetamise

tasandil. Erikorrakaitseorganeid saab puudutada reeglina alus,

mis lubab isikuandmeid tehnilisi vahendeid kasutades töödelda

kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja sama

kaaluda korrarikkumise kõrvaldamiseks. Juhime tähelepanu, et

eelnõu muutmise tulemusel on punkti sõnastust laiendatud –

kõrgendatud ohu kõrval räägitakse siin ka olulisest ohust.

Samas ei vaja erikorrakaitseorganid mehitamata sõidukeid

sageli mitte isikuandmete töötlemiseks, vaid muu erimeetme

kohaldamise tõhustamiseks (nt valdusesse sisenemine). Sel

eesmärgil mehitamata sõidukite kasutamine jääb KorS § 50

reguleerimisesemesse.

3. LÜHENDATULT: Eelnõu § 1 punktiga 5 täiendatakse KorS-i §-ga 34². Paraku

ei ole eelnõus pakutud lahendused kohased. Esiteks märgime, et eelnõu

kehtestamisel kasutatakse KorS-s erinevaid termineid –salvestusseade,

jälgimisseadmestik, vormikaamera, pilti või heli salvestav seade. Teiseks tuleneb

Arvestame osaliselt

Nõustume märkusega, et eelnõus ei ole kasutatud läbivalt samu

sõnu sama nähtuse reguleerimisel. Muudame eelnõu sõnastust

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

19

eelnõust ja seletuskirjas antud selgitustest, et tegemist ei ole riikliku järelevalve

erimeetmega, vaid kas protokolli (KorS § 12) aseainega või äärmisel juhul

protokolli toe(s)tava meetmega põhjendused seletuskirja lk 12). Erimeetmega

oleks tegu juhul, kui kaamera paigaldataks kuhugi iseseisvalt nö järelevalvet

tegema. Lisaks on ilmne, et ametniku järelevalvetoimingute tema

vormikaameraga salvestamine ei saa olla iseenesest eraldiseisev erimeede KorS

3. peatüki 3. jao mõistes, mis sisaldab selliseid meetmeid nagu sundtoomine,

läbivaatused jmt. Kuivõrd eelnevast tulenevalt saab vormikaamerat pidada

protokollimisvahendiks ehk salvestist saab edaspidi lugeda konkreetse

menetlustoimingu kohta koostatud protokolliks, siis peaks uus säte asuma KorS §

12 juures, kus asub ka § 13 (Isikuandmete töötlemine riikliku järelevalve

teostamisel), näiteks uue §-na 12¹. Eelnevast tulenevalt peame äärmiselt oluliseks

kehtestada vormikaamera kasutamise õiguslik alus eelnõus pakutud KorS § 34²

seaduse 1. peatükis. Teeme ettepaneku sätestada see uue paragrahvina 12¹,

erisusena haldusmenetluse seaduse §-s 18 sätestatud menetlustoimingute

protokollimise üldreeglitest. Samas tuleks üle vaadata ka KorS § 49 (vallasasja

läbivaatus) lõikes 5¹ ja § 51 (valduse läbivaatus) lõikes 6¹ viidatud olukorra

jäädvustamine pilti või heli salvestava seadmega – kui tegemist on pigem

protokollilise toiminguga sarnaselt eelnõuga lisatavas KorS §-s 34², siis selguse

huvides tuleb need viited nimetatud sätetest välja jätta või kohandada vastavalt.

ning kasutame edaspidi §-s 342 sõna „jälgimisseadmestik“ nagu

seda tehakse ka §-s 34.

Nõustume ka käsitlusega, et eelnõus pakutud lahendus

vormikaamera kasutamisel järelevalvemeetme kohaldamise

asjaolude jäädvustamiseks ei ole omaette erimeede. Seetõttu

muudame eelnõu ning jätame § 342 reguleerimisalast selle aluse

välja.

Ülejäänud alustel (vahetu sunni kohaldamine ja risk kellegi

elule või tervisele) vormikaamera kasutamine isikuandmete

töötlemiseks on meie hinnangul iseseisev erimeede, mille

eesmärgiks on koguda täiendavat teavet olukorra ja selles

osalevate isikute käitumise jms kohta.

Eelnõus on lisasäte ka KorS § 12 juures. Selle sätte eesmärgiks

on tagada selgus, et seaduses ettenähtud olukordades erimeetme

või selle oluliste asjaolude jäädvustamisel tehniliste

vahenditega, võib neid salvestisi kasutada ka erimeetme

protokolli osana. Siiski ei pea me eelnõu koostamisel

mõistlikuks näha ette alus kõikide erimeetmete lausaliseks

(algusest lõpuni) salvestamiseks nt vormikaameratega. Selline

lähenemine ei oleks kooskõlas erimeetme kohaldamise

protokolli olemusega, samuti on küsitav ressursi mõistlik

kasutamine (salvestiste säilitamine on resursimahukas).

4. LÜHENDATULT: Eelnõuga ei ole ette nähtud ühegi kehtiva seaduse muutmist

tulenevalt KorS-i täiendamisest §-ga 34². Kuna kehalähedast salvestusseadet võib

kasutada politsei või seaduses sätestatud juhul muu korrakaitseorgan, peab selle

õiguse muu korrakaitseorgani jaoks ette nägema eriseaduses. Kui seda mitte teha,

siis on säte rakendatav üksnes üldkorrakaitseorgani ehk politsei tegevuses ning

Maksu- ja Tolliameti (MTA), Keskkonnaameti jt korrakaitseorganite tegevuses

vormikaamerate kasutamine lubatav ei ole. Seega tuleks pakutud lahenduse puhul

Selgitame

Eelnõuga ei plaanita täiendada eriseadustes sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmete loetelusid. Vajalike erimeetmete

kohaldamise õiguse andmiseks tuleb algatada vastava

eriseaduse muutmine, mille menetluse käigus tuleb põhjendada

ja saab hinnata erimeetme vajalikkust.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

20

toimida niisamuti, nagu kontrolltehingu lisamisel eriseadustesse, kuid arvestades

eriseaduste hulka, mille puhul MTA, Keskkonnaamet jt teostavad riiklikku

järelevalvet, oleks see selgelt ebamõistlik. Kui aga KorS-i lisatav § 34²

kehtestada nt KorS §-na 12¹, ei oleks vaja eriseadusi täiendada, kuna sellisel

juhul kohalduks see säte automaatselt kogu MTA jt asutuste järelevalvelisele

tegevusele, mida saaks asutuse sees diferentseerida.

Pelgalt asjaolu, et muudetavate eriseaduste hulk on suur, ei

anna alust seisukohta muuta.

5. Eelnõuga lisatava KorS § 34² lõike 3 kohaselt peab

korrakaitseorgani ametniku vormil või riietusel olema vormikaamerast teavitav

märge. Leiame, et selle sätte puhul on tegemist ülereguleerimisega.

Vormikaamera ise on tähelepanu tõmbav ja nähtav element ametniku

vormiriietusel. Märke lisamine vormile oleks põhjendatud juhul, kui kasutataks

mitte nähtaval kohal olevat kaamerat. Eelnõuga nähakse ette kohustus teavitada

isikut sõnaliselt vormikaamera kasutamisest, mis peakski olema piisav isiku

õiguste tagamisel. Lisaks tekib küsimus juba kasutuses olevate ja tellitud

vormidega seoses, kuna eelnõu

on kavandatud jõustuma alates 01.01.2027. a. Näiteks MTA puhul (ilmselt ka

teiste vormiriietust kasutavate asutuste puhul) tuleks arvestada ka ametnike

vormiriietuse ja eraldusmärkide kirjelduse muutmisega rakendusaktides

(https://www.riigiteataja.ee/et/akt/128012025011). Eelnevast tulenevalt teeme

ettepaneku jätta KorS § 34² lg 3 eelnõust välja või lisada täpsustus, et kaamera

tuleb märgistada juhul, kui see ei ole muidu nähtav.

Jätame arvestamata

Kuivõrd vormikaamera kasutamise alused on eeldatavasti

tundlikud olukorrad (vahetu sunni kasutamine, oht inimese

elule ja tervisele), peab isikuandmete töötlemise võimalus

olema inimese jaoks igati selge. Vormile märgistuse lisamine

aitab läbipaistvust tagada.

Vormiriietuse kirjeldusi sätestavate õigusaktide muutmine jääb

vastava valdkonna ministeeriumi vedada, kui seda vajalikuks

peetakse arvestades, et märgistusnõue tuleb otse seadusest.

6. Eelnõu seletuskirja lk 11 on selgitatud, et vormikaamerate all on silmas peetud

ka muid seadmeid, mida kasutatakse pildi ja heli edastamiseks ja salvestamiseks

ning mis liiguvad ametnikuga koos, kuigi ei pruugi olla kinnitatud ametniku

vormi või kiivri vmt külge, näiteks relvale kinnitatud kaamera, aga ka

mobiiltelefon, mida käes hoides ametnik valduse läbivaatuse käiku jäädvustab.

Keskmisel inimesel on keeruline, et mitte öelda võimatu, seostada pelgalt eelnõu

teksti põhjal ühelt poolt kehalähedasi kaameraid, mida üldistatult nimetatakse

vormikaamerateks, ning teisalt (ametiasutusele kuuluvat) mobiiltelefoni, mida

käes hoides ametnik valduse läbivaatuse käiku jäädvustab. Eelnevast tulenevalt

teeme ettepaneku täiendada KorS-i lisatavat § 34² uue lõikega

näiteks järgmises sõnastuses:

Arvestame

Täpsustame vormikaamera sisustamist ning toome eelnõu sättes

selgesti välja, et vormikaamerana mõistetakse

kehale, riietusele või varustusele kinnitatud või käes hoitavat

heli ja pilti edastavat või salvestavat jälgimisseadmestikku.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

21

„(x) Käesolevas paragrahvis vormikaamera kasutamise ja vormikaamera

salvestise kohta sätestatut kohaldatakse ka ametitelefoni kasutamisele ja

ametitelefoniga tehtud salvestisele.“

7. Eelnõuga KorS-i lisatava § 53¹ lõike 1 kohaselt on kontrolltehingu eelduseks

KorS § 5 lõikes 3 ja lõikes 4 sätestatud oluline või kõrgendatud oht. Seletuskirjas

on märgitud, et kontrolltehingut saab kasutada alates ohukahtlusest. Eelnõu

koostajad on pidanud optimaalseks kehtestada erimeetme üldnormis

kontrolltehingu piiranguks vähemalt olulise või kõrgendatud ohu kahtluse.

Kehtivad alkoholiseaduse § 52¹ lõiked 1 ja 2 ning tubakaseaduse § 33² lõiked 1 ja

2 sätestavad erinormina kontrolltehingu tegemise eeldusena ohu kahtluse.

Eelnõuga tunnistatakse viidatud sätted kehtetuks. Peame oluliseks, et KorS-i

lisatav § 53¹ lõige 1 lähtuks AS §-s 52¹ ja TubS §-s 33² sätestatud kriteeriumist.

Vastasel juhul on kontrolltehingu rakendamisel ette näha tõsiseid

tõlgendamisprobleeme. Näiteks võib tekkida kahtlus, kas igasugune alkoholi või

tubakatoodete müüginõuete rikkumine (nt müük väljaspool lubatud kellaaega või

maksumärgistamata, kuid muidu nõuetekohase toote müük) kujutab endast

vahetut ja

olulist ohtu? Kas keelatud toodete, nagu snus või maitsestatud e-sigaret,

müümine tähendab olulist ohtu? Ei ole vaidlust, et iseenesest kahjustavad nii

alkohol kui tubakatooted inimese tervist, aga on kaheldav, kas need tooted –

juhul, kui on järgitud koostis- ja kvaliteedinõudeid – kujutavad endast olulist või

kõrgendatud ohtu KorS-i tähenduses. Lisaks, kuigi maksumärgistamata toodete

müük kahjustab riigi fiskaalhuve, ei ole üksiktehingu puhul peaaegu kunagi

täidetud „olulise väärtusega varalise hüve“ lävend ning ametnikul ei ole üldjuhul

ette teada, kui suures koguses isik tegelikult kaupa müüb. Eelnevast tulenevalt

teeme ettepaneku jätta KorS-i lisatava § 53¹ lõikest 1 välja sõnad „olulise või

kõrgendatud“.

Alternatiivina pakume järgmist sõnastust:

"(1) Kui politseil või seaduses sätestatud juhul muul korrakaitseorganil ei ole

muude riikliku järelevalve erimeetmetega võimalik või on oluliselt raskendatud

teostada järelevalvet, kuid see on vajalik ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks

või korrarikkumise kõrvaldamiseks, võib politsei või seaduses sätestatud juhul

Jätame arvestamata

Oleme kaalunud kontrolltehingu puhul ohutaseme alandamist

vastavalt tehtud ettepanekule. Jääme siiski seisukohale, et

kuivõrd kontrolltehing ei vasta riikliku järelevalve menetluse

avalikkuse põhimõttele, peab see olema piiratud ja erandlik

meede. Seega on meie hinnangul olulise või kõrgendatud ohu

nõue põhjendatud.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

22

muu korrakaitseorgan teha kontrolltehingu." Alternatiivselt oleks võimalik KorS-

is üldnormina sätestada, et eriseadus võib kontrolltehingu puhul kehtestada ka

madalama ohulävendi, et tagada olemasolevate meetmete jätkuv rakendamine, st

reageerides, kui on oht avalikule korrale õigusnormide järgimise tähenduses.

8. LÜHENDATULT: Eitamata vajadust teostada kontrolltehinguid nn üle-leti-

olukordades, näiteks seonduvalt alkoholi ja tubakatoodete müümisega

alaealistele, toimub salakauba müük praeguseks valdavalt virtuaalkeskkonnas.

Järelevalvet teostav ametnik peab seal endale konto looma ning suhtlema

müüjaga sõnumite kaudu, et leppida kokku tehing. Veebikeskkonnas ei piisa

sellest, et ametnik jätab end tutvustamata, kuivõrd konto loomine eeldab

isikuandmete sisestamist, mis ei saa aga arusaadavalt olla sellised, mis kõige

lihtsama veebiotsingu korral võimaldavad ametniku äratundmist (s.o ametniku

ees- ja perekonnanimi ning tema ametijärgne e-posti aadress). Ilmselgelt jääb

kontrolltehingu eesmärk sel juhul saavutamata. Eelnevast tulenevalt teeme

ettepaneku täiendada KorS-i lisatavat § 53¹ lõiget 4 sõnadega „ning võib

veebiplatvormidel ja kaupleja veebilehtedel vajadusel kasutada väljamõeldud

nime“. Alternatiivina sõna väljamõeldud“ asemel pakume kaaluda sõnu „mitte

oma (nimi)“. Alternatiivina väljendile „veebiplatvormidel ja kaupleja

veebilehtedel“ pakume kaaluda kokkuvõtlikku väljendit „virtuaalruumis“.

Arvestame

Teeme eelnõus muudatuse, mis võimaldab kontrolltehingu

tegemisel varjata ametniku identiteeti ja annab õiguse kasutada

muid isikuandmeid.

9. Eelnõuga KorS-i lisatava § 53¹ lõikega 6 nähakse ette, et kontrolltehingu

tegemise otsustab iga kaasuse korral prefekt või korrakaitseorgani juht (MTA ja

TTJA puhul peadirektor). Kavandatud piirangut ei saa pidada põhjendatuks ja

selle rakendamine võib pärssida riikliku järelevalve toiminguid. Riikliku

järelevalve läbiviimisel on oluline paindlikkus, kuna olukorrad, mille puhul võib

kontrolltehingu tegemine vajalikuks osutuda, on erinevad. Niisamuti ei ole

võimalik alati ja igakordselt juhtumi pakilisuse tõttu taotleda nõusolekut asutuse

juhilt. Paralleelina võib tuua, et süüteomenetluste osas, mis on erakordselt tõsiselt

isikute põhiõigusi riivavad, ei pea toimingu tegemiseks asutuse juhilt igakordset

nõusolekut küsima. Kui kriminaalmenetluses või väärteomenetluses on võimalik

kohtuvälise menetleja ametnikul isik kinni pidada kohtuvälise menetleja juhi

kinnitatud ametikohtade loetelu alusel seda ametikohta täitva ametnikuna (KrMS

§ 31 lg 5 ja VTMS § 10 lg 2), siis kontrolltehingu läbiviimise üle otsustamine on

Arvestame

Muudame eelnõud selliselt, et kontrolltehingu otsustamisel

säiliks küll nö teise silmapaari nõue, kuid selleks ei pea olema

asutuse tippjuht.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

23

kavandatud anda asutuse juhi ainupädevusse. Niisugune lahendus on võrreldes

süüteomenetlusega olemuslikult ebaproportsionaalne.

10. Lisaks kordame KorS-i muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsusele

antud tagasiside punktis 1.2. toodud ettepanekut sätestada kontrolltehingu

regulatsioon ka kütuse müüjate suhtes vedelkütuse seaduses. MTA praktika on

näidanud, et vähemintensiivsed meetmed ei aita vedelkütuse ebaseadusliku

käitlemise probleeme lahendada.

Selgitame

Eelnõuga ei plaanita täiendada eriseadustes sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmete loetelusid. Vajalike erimeetmete

kohaldamise õiguse andmiseks tuleb algatada vastava

eriseaduse muutmine, mille menetluse käigus tuleb põhjendada

ja saab hinnata erimeetme vajalikkust.

11. Eelnõuga kehtestatakse täiendavad hüvitiskohustused, sh

korrakaitsekohustuse täitmisel hukkunud isiku lähedastele makstav hüvitis, kuid

eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, millise asutuse eelarvest need kulud kaetakse.

Palume eelnõu seletuskirja täiendada.

Arvestame

Täiendame seletuskirja ning toome välja, et hüvitisega seotud

kulud kaetakse selle korrakaitseorgani eelarvest, kes inimesele

korrakaitsekohustuse pani.

7. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

1. LÜHENDATULT: teeme ettepaneku täiendada eelnõuga kavandatavat

korrakaitseseaduse § 341 lõiget 1 selliselt, et korrakaitseorganil oleks võimalik

kasutada mehitamata sõidukit ka vallasasja läbivaatamiseks ka siis, kui see on

vajalik seadusega või seaduse alusel kehtestatud nõuete

täitmise tagamisel ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks või kui on alust arvata, et selles on asju, mida

võib korrakaitseseaduse või muu seaduse alusel võtta hoiule, hõivata või

konfiskeerida.

1.1. teeme ettepaneku täiendada eelnõu uue paragrahviga, millega nähakse ette

kalapüügiseaduse §-s 64 kehtestatud riikliku järelevalve erimeetmete loetelu

täiendamine eelnõuga kavandatava korrakaitseseaduse §-ga 341. Enamik

kalapüügi järelevalvest on seotud püügivahendite kontrollimisega, mille vaatlust

on lihtsam, tõhusam ja kuluefektiivsem teostada õhus või vees liikuva

mehitamata sõiduki abil. Sama põhimõte kehtib ka kalalaevade puhul. ;

Selgitame

KorS § 341 on eraldiseisev erimeede, mis võimaldab

korrakaitseorganil töödelda isikuandmeid, sätte eesmärgiks ei

ole reguleerida mehitamata sõidukite kui selliste kasutamist.

Kui korrakaitseorgan peab vajalikuks vallasasja läbivaatamisel

tehniliste abivahendite kasutamist, sh mehitamata sõidukid,

saab ta seda teha arvestades KorS § 49 nõudeid. Sellisel juhul ei

ole kohaldatava erimeetme eesmärk mitte isikuandmete

töötlemine, vaid vallasasja läbivaatamine. Kui selle käigus

töödeldakse ka isikuandmeid, mida korrakaitseorgan tegelikult

oma avalik-õigusliku ülesande täitmiseks ei vaja, tuleb need

esimesel võimalusel kustutada.

Lisame, et ka kehtiva KorS § 49 ise võimaldab vallasasja

läbivaatamisel kasutada tehnilist abivahendit, samuti ka looma.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

24

1.2. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu uue paragrahviga, millega nähakse ette

maaparandusseaduse §-s 85 kehtestatud riikliku järelevalve erimeetmete loetelu

täiendamine eelnõuga kavandatava korrakaitseseaduse §-ga 341. Sellised alad on

juba olemuselt raskesti ligipääsetavad, näiteks pehme pinnase tõttu, mis välistab

raskete masinate kasutamise. Samuti võivad maaparandussüsteemid paikneda

looduslikult raskesti ligipääsetavates kohtades, näiteks metsas või soos, ning

hõlmata suuri alasid. ;

1.3. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu uue

paragrahviga, millega nähakse ette EL ühise põllumajanduspoliitika

rakendamise seaduse § 120

lõikes 1 kehtestatud riikliku järelevalve erimeetmete loetelu täiendamine

eelnõuga kavandatava korrakaitseseaduse §-ga 341;

1.4. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu uue paragrahviga, millega nähakse ette

taimekaitseseaduse §-s 881 kehtestatud riikliku järelevalve erimeetmete loetelu

täiendamine eelnõuga kavandatava korrakaitseseaduse §-ga 341;

1.5. Teeme ettepaneku täiendada eelnõu uue paragrahviga, millega nähakse ette

veterinaarseaduse § 75 lõikes 1 kehtestatud riikliku järelevalve erimeetmete

loetelu

täiendamine eelnõuga kavandatava korrakaitseseaduse §-ga 341.

Lisaks selgitame, et eelnõuga ei plaanita täiendada eriseadustes

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete loetelusid. Vajalike

erimeetmete kohaldamise õiguse andmiseks tuleb algatada

vastava eriseaduse muutmine, mille menetluse käigus tuleb

põhjendada ja saab hinnata erimeetme vajalikkust.

2. LÜHENDATULT: teeme ettepaneku täiendada kalapüügiseaduse,

ühistranspordiseaduse, loomakaitse seaduse, toiduseaduse ja veterinaarseaduse

riikliku järelevalve erimeetmeid reguleerivaid sätteid lisades sinna KorS § 342

sätestatud erimeetme.

Selgitame

Eelnõuga ei plaanita täiendada eriseadustes sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmete loetelusid. Vajalike erimeetmete

kohaldamise õiguse andmiseks tuleb algatada vastava

eriseaduse muutmine, mille menetluse käigus tuleb põhjendada

ja saab hinnata erimeetme vajalikkust.

3. LÜHENDATULT: Teeme ettepaneku kehtestada kavandatud salvestise

säilitustähtajaks vähemalt 90 kalendripäeva. Täiendavalt teeme ettepaneku luua

erand, mis võimaldab salvestisi säilitada käimasoleva menetluse (haldus-,

väärteo- või kohtumenetlus) lõpuni. Arvestades riigivastutuse seadusest tulenevat

kolmeaastast kahjunõuete esitamise tähtaega, palume kaaluda erandite raames

Jätame arvestama

Salvestise säilitamise tähtaja pikendamine ei ole mõistlik.

Salvestise säilitamine kujutab endast inimese põhiõiguse

jätkuvat riivet. See võib olla põhjendatud, kui riivet õigustab

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

25

salvestiste säilitamist kuni kolm aastat, et tagada asutuse võimekus võimalikke

nõudeid objektiivselt lahendada.

oluline avalik huvi. Nii nähakse ka eelnõuga ette, et kui

salvestist kasutatakse tõendina või muu olulise teabena muus

menetluses, säilitatakse seda selle menetluse dokumentide

säilitamise nõuete kohaselt.

Kui aga salvestist mingis menetluses ei vajata, tuleks see

esimesel võimalusel kustutada, et tagada põhiõiguse riive

minimaalsus. Juhime ka tähelepanu, et eelnõu muutmise käigus

on üldist säilitustähtaega lühendatud 15 päevale.

4. LÜHENDATULT: Eelnõu § 1 punktiga 6 kavandatakse täiendada

korrakaitseseadust §-ga 531 ning kehtestada kontrolltehingu regulatsioon. Oleme

seisukohal, et eelnõuga kavandatav regulatsioon ei vasta tänastele järelevalve

vajadustele ja teeme ettepaneku täiendada eelnõuga kavandatava

korrakaitseseaduse § 531 lõiget 4 teise lausega järgmises sõnastuses: „Kui

kontrolltehingut tehakse sidevahendite abil, võib korrakaitseorgani ametnik

kasutada selliseid elektroonilisi kontaktandmeid, mis ei ole seostatavad tema

ametiülesannete täitmisega.“. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

vastutusvaldkonda kuuluva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2017/6251 artiklite 9 ja 10 kohaselt on liikmesriikidel kohustus kontrollida

riskidest lähtuvalt korrapäraselt ja asjakohase sagedusega, sealhulgas võtta

proove ja teha analüüse, kõiki ettevõtjaid ning loomi ja kaupu kõikides tootmis-,

töötlemis-, turustamisja kasutamisetappides. Ametlik kontroll hõlmab ka

sidevahendite kaudu müügiks pakutavaid loomi ja kaupu ning ettevõtjaid seoses

sidevahendite kaudu toimuva tegevusega. Juhul kui sidevahendite kaudu tooteid

pakkuva ettevõtja valduses pole võimalik toote nõuetekohasust kontrollida, sh

proove võttes, on tõhus viis (nt toodete vahendamisel või kui käitleja asub

kolmandas riigis) tellida kaupa sidevahendite kaudu ja võtta neist proov kauba

kättesaamisel. Määruse (EL) 2017/625 artikli 36 kohaselt on järelevalveasutusel

õigus kasutada ametliku kontrolli tegemiseks proove, mis on ettevõtjalt tellitud

anonüümselt. Seega peab järelevalveametnikul olema võimalik tellimise ajal oma

identiteeti varjata. Arvestades eelnevat teeme ettepaneku täiendada eelnõuga

loomakaitseseaduse §-s 601 , taimekaitseseaduse §-s 881 , toiduseaduse § 48

Arvestame

Muudame eelnõud selliselt, et kontrolltehingu tegemisel oleks

ametnikul võimalik varjata oma identiteeti ning kasutada muu

isiku andmeid.

Samas selgitame, et eelnõuga ei plaanita täiendada eriseadustes

sätestatud riikliku järelevalve erimeetmete loetelusid. Vajalike

erimeetmete kohaldamise õiguse andmiseks tuleb algatada

vastava eriseaduse muutmine, mille menetluse käigus tuleb

põhjendada ja saab hinnata erimeetme vajalikkust.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

26

lõikes 1 ja veterinaarseaduse § 75 lõikes 1 kehtestatud riikliku järelevalve

erimeetmete loetelu eelnõuga kavandatava korrakaitseseaduse §-ga 531 . Ühtlasi

teeme ettepaneku täiendada eelnõu uue paragrahviga, millega nähakse ette

söödaseaduse §-s 26 kehtestatud riikliku järelevalve erimeetmete loetelu

täiendamine eelnõuga kavandatava korrakaitseseaduse §-ga 531 .

8. Siseministeerium

1. LÜHENDATULT: KorS § 16 muutmiseosas on seletuskirjas on märgitud, et

korrakaitsekohustus saab tekkida üksnes kriisiolukorras, kus korrakaitseorgan

vajab haldusväliselt isikult lisaabi. Märgime, et kavandatava § 16 lõikest 1 sellist

piirangut ei nähtu. Palume seletuskirja selles osas täpsustada.

Arvestame

Muudame seletuskirja ning ei viita enam kriisiolukorrale.

2. LÜHENDATULT: Eelnõu punktiga 2 täiendatakse KorS § 30 sõnastust, nähes

ette võimaluse nõuda lisaks dokumentidele ka muus vormis teavet.

Siseministeeriumi hinnangul tuleks KorS § 30 puhul välistada tõlgendusvõimalus,

et sätte alusel võib nõuda näiteks telefoni, arvuti või muu andmekandja sisu

ettenäitamist või üleandmist. Samuti ei tohiks KorS § 30 kasutada viisil, mis

sisuliselt võimaldab riikliku järelevalve sildi all koguda süüteomenetluses

kasutatavat teavet ilma süüteomenetluse aluste ja tagatisteta. Probleem ilmneb

näiteks hüpoteetilises olukorras, kus politsei nõuab kaitstava isiku turvalisuse

tagamisel ohu väljaselgitamise põhjendusel isikult telefoni sisu ettenäitamist,

jõudes selle käigus teabeni, mis viitab süüteo toimepanemisele.

Legaliteedipõhimõtte kohaselt tuleks sellisel juhul alustada süüteomenetlust.

Samas, peaks sellise teabeni jõudmiseks esinema eelnevalt süüteomenetluse alus

ja ajend ning Bezirkshauptmannschaft Landeck lahendi kohaselt ka kohtu luba.

Teeme ettepaneku muudatus eelnõust välja jätta. Juhul, kui muudatus jääb sisse,

palume üle vaadata § 30 pealkirja muutmise vajadust. Kehtiv pealkiri „Küsitlemine

ja dokumentide nõudmine“ ei kajasta pärast muudatuse jõustumist enam täielikult

sätte reguleerimisala, kuna korrakaitseorganile antakse õigus nõuda lisaks

dokumentidele ka muud teavet.

Selgitame

Eelnõuga plaanitavad muudatused ei muuda sättes reguleeritud

erimeetme olemust – tegemist on ja jääb olema erimeetmega,

mille eesmärk on info saamine ohu ennetamiseks,

väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks. Nõuda saab dokumente või teavet, mis on

inimesele olemas, säte ei anna korrakaitseorganile alust nõuda

dokumentide loomist või muus vormis teabe täiendavat ja

suuremahulist töötlemist (koondamist, süstematiseerimist vms).

Samuti ei võimalda säte nõuda telefoni vm teabekandjaks oleva

vallasasja väljanõudmist ning selle valimatut läbivaatamist.

Teave, mida korrakaitseorganil on õigus sättele tuginedes

küsida, samuti dokumendid või muus vormis teave, peab

seonduma piiritletud olukorraga – olukorraga, millega seoses

on korrakaitseorganil vähemalt konkreetse ohu kahtlus. Säte

võimaldab nõuda teavet ka ohu ennetamiseks, kuid ka sel juhul

on korrakaitseorganile teada, millises olukorras ja millisest

abstraktsest ohust jutt käib. Vallasasja läbivaatamise õiguslik

alus on sätestatud KorS §-s49.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

27

Rõhutame eelpool toodud põhimõtet selgesti ka sätte

seletuskirjas.

3. Eelnõu punktiga 4täpsustatakseKorS § 34 lõikes 3sätestatud korrakaitseorgani

kohustust avalikkust isikuandmete töötlemisest jälgimisseadmestiku abil eelnevalt

teavitada. Seletuskirjas kasutatakse väljendit „korrakaitseorgani andmed“, samas

kui normis nähakse ette üldisem kohustus esitada „teave meedet kohaldava

korrakaitseorgani kohta“. Seetõttu ei ole selge, kas teabetahvlile piisab

korrakaitseorgani nime märkimisest või tuleb esitada ka muid andmeid. KorS § 11

kohaselt kohaldatakse korrakaitsemeetmete käigus isikuandmete töötlemisele

IKÜM-i, kuid seletuskirjas ei ole selgitatud, kuidas vastab kavandatud

teavitamiskohustus IKÜM artiklis 13 sätestatud nõuetele. Kui eelnõuga soovitakse

andmesubjekti õigust teabele piirata, tuleks seda seletuskirjas põhjendada ja

analüüsida selle vastavust IKÜM-i artiklile 23. Kui õigust teabele piirata ei soovita,

tuleks aga selgitada, kuidas normis sätestatud teavitamiskohustus tagab IKÜM

artikli 13 nõuete täitmise. Praegusel juhul ei ole seletuskirjast võimalik aru saada,

millest on teavitamiskohustuse sellise sõnastuse puhul lähtutud.

Selgitame

Täpsustame eelnõu sätet ning toome selgemalt välja, et

avalikku ruumi paigutatud jälgimisseadmestike (kaamerate)

kasutamisest teavitaval tahvlil tuleb näidata vähemalt

korrakaitseorgani nimetus ja lisateave selle kohta, kust saab

isikuandmete töötlemise kohta täpsemat infot. Selliselt

tagatakse, et avalikus ruumis toimuva isikuandmete töötlemise

osas oleks inimesele selge, milline (või millised)

korrakaitseorgan millise kaameraga toimuva andmetöötlusega

seotud on.

Eelnõuga ei plaanita piirata andmesubjekti õigust teabele.

4. Üldise märkusena juhime tähelepanu, et § 34¹ vajab tervikuna ülevaatamist, sest

mõisteliselt on ebatäpne rääkida pilti edastavast või salvestavast mehitamata

sõidukist, kuivõrd mehitamata sõiduk ise pilti ei edasta ega salvesta – seda teeb

sellele paigaldatud kaamera.

Arvestame

Täpsustame eelnõu § 341 sõnastust ning lisame, et isikuandmete

töötlemine võib toimuda mehitamata sõiduki või sellele

paigutatud jälgimisseadmestiku abil.

4.1. LÜHENDATULT: Siseministeeriumi hinnangul peaks olukordades, kus

kõrvaliste isikute jäädvustamist ei ole võimalik vältida, olema üldreeglina nõutav

nende hägustamine või katmine ning selline kohustus tuleks seaduses sõnaselgelt

sätestada. Kuna hägustatud isikute hilisem tuvastamine peaks meie hinnangul

jääma tehniliselt võimalikuks, on tegemist pseudonüümimisega. Tegemist on

tavapärase tehnilise lahendusega, mille rakendamine eeldab eelkõige

investeeringut ja seadusest tulenevat kohustust, mis selle kasutamiseni viiks.

Eelnõus tuleks selgemalt eristada, millistel juhtudel on põhjendatud edastada

isikute tuvastamist võimaldavat pilti ning millistel juhtudel peaks olema

kasutamise eelduseks isikute automaatne hägustamine või muu samaväärne

tehniline lahendus. Siseministeeriumi hinnangul ei ole näiteks avaliku kogunemise

Selgitame

Eelnõuga sõnastatavate erimeetmete – mehitamata sõidukite

ning vormikaamerate kasutamine – eesmärk on isikuandmete

töötlemine, st erimeedet kasutatakse olukordades, kus on vaja

jälgida inimesi, nende näoilmeid, liigutusi vms. Seega ei ole

täielik ja kohene hägustamine eesmärgipärane.

Juhime ka tähelepanu, et eelnõu ei näe ette üldist võimalust

jälgida avalikku kogunemist ohu ennetamise meetmena (eelnõu

võimaldab erimeedet kohaldada olulise ohu ennetamiseks).

Seega ei saa ka tekkida olukord, kus jälgitakse kõiki inimesi

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

28

üldiseks jälgimiseks või olukorrateadlikkuse loomiseks põhjendatud edastada pilti

viisil, mis võimaldab kõiki kohalviibivaid isikuid tuvastada. Kui mehitamata

õhusõiduki abil tuvastatakse konkreetne oht või korrarikkumine, peaks edasine

reageerimine toimuma korrakaitseorgani tavapäraste meetmete abil ehk

mehitamata õhusõiduki kasutamine ei peaks kujunema iseseisvaks üldiseks

jälgimisvahendiks. Samuti tuleks seaduses sätestada tingimused, mille esinemisel

võib hägustuse eemaldada ja isiku tuvastada. Seadusest peaks nähtuma vähemalt

hägustuse eemaldamise õiguslik alus, selleks vajalik lävend, pädev otsustaja ning

eesmärgid, mille saavutamiseks on isiku tuvastamine lubatud. Siseministeeriumi

hinnangul võiks (taas)isikustamine toimuda üldreeglina kohtu loal. Seejuures

leiame, et edasilükkamatutel juhtudel tuleks ette näha võimalus, et pildi

isikustamise üle otsustab esmalt korrakaitseorgan. Analoogselt edasilükkamatu

läbiotsimise regulatsiooniga peaks selline otsustus olema hiljem allutatud

kohtulikule kontrollile, mille käigus kohus hindab meetme lubatavust ja

õiguspärasust.

valimatult. Kuna erimeetme kohaldamiseks peab olema

vähemalt konkreetse ohu kahtlus, on ka põhjendatud ohu

väljaselgitamiseks konkreetseid inimesi jälgida. Kui ohukahtlus

kinnitust ei leidnud (ohtu siiski ei olnud), ei ole

korrakaitseorganil ka põhjust isikuandmeid säilitada. Täiendava

hägustamise nõudel ei oleks seega väärtust. Kui aga ohukahtlus

leidis tuvastamist, tuleb kaamerasalvestist vajadusel säilitada

vastava menetluse toimikus koos vastavate nõuete järgimise

kohustusega.

4.2. Kui mehitamata sõidukile paigaldatud kaamera abil töödeldakse

isikuandmeid, peaks teavitamine lähtuma meetme mõjualast ehk kaamera vaate-

ja salvestusalast. Üldreeglina peaks isikule olema arusaadav, et konkreetses

piirkonnas kasutatakse isikuandmeid töötlevat jälgimisseadmestikku. Kui

isikuandmeid ei töödelda või asjassepuutumatud isikud on tehniliselt kaetud viisil,

et neid ei näe ka kaameraoperaator, ei ole samasugune teavitamisnõue meie

hinnangul vajalik.

Eelnevast teavitamisest kõrvalekaldumine võiks olla põhjendatud eelkõige

akuutses olukorras, kus teavitamine ei ole aegkriitilisust ja olemasolevat ressurssi

arvestades objektiivselt võimalik, muudaks sekkumise võimatuks või suurendaks

ohtu isikute elule. Näiteks pantvangikriisi või äkkrünnaku korral ei ole mõeldav,

et korrakaitseorgan peaks enne mehitamata sõidukile paigaldatud kaamera

kasutamist teavitama isikut, kelle tegevusest oht lähtub.

Sellisel juhul peaks üldist teavitamist asendama eeskätt mõjuala füüsiline

piiramine, näiteks politseilindi, sõnalise viibimiskeelu või muu selge

juurdepääsupiiranguga, millega takistatakse kõrvaliste isikute sattumist ohu

mõjualasse. Mõjualas viibivate asjassepuutumatute isikute õigusi riivataks ka

Selgitame

Nõustume arusaamaga, et eelnõuga KorS-i lisatavatest

täiendavatest isikuandmete töötlemise erimeetmete

kasutamisest tuleb teavitada vaid olukorras, kus toimub

isikuandmete töötlemine. Riiklikus järelevalves muude

tehniliste vahendite kasutamine (soojuskaamerad, radarid vms),

millega isikuandmeid ei töödelda, ei mahu lisatavate §-de 341 ja

342 reguleerimisesemesse.

Samuti nõustume, et alati ei pruugi kummagi erimeetme

kasutamisest eelnev teavitamine olla võimalik. Seega nähaksegi

eelnõuga ette, et isikuandmete töötlemisest teavitatakse

esimesel võimaluse. Sel juhul võib asjaga vahetult seotud

isikuid teavitada ka tagantjärele.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

29

sellisel juhul, kuid vahetu kõrgendatud ohu olukorras kaaluks ohu tõrjumise

vajadus üles eelneva teavitamise. Üldine teavitus peaks olema tagatud ka

erandjuhtudel, ent siis võiks see meie hinnangul toimuda näiteks tagantjärele

korrakaitseorgani veebilehel. Printsiibis peavad meetme eeldused, ulatus ja

kohaldamise kord olema seaduses selgelt piiritletud ning meetme kohaldamine

peab olema igal üksikjuhul tagantjärele kontrollitav.

Praegu ei nähtu normist, millisel viisil tuleb avalikkust teavitada, et

teavitamiskohustus oleks IKÜM-i tähenduses nõuetekohaselt täidetud. Ebaselge

on muu hulgas, kus peab teave olema avaldatud ning milline peab olema selle sisu

ja kättesaadavus. Palume neid küsimusi seletuskirjas IKÜM-ist tulenevate nõuete

alusel täiendavalt käsitleda ning vajaduse korral täpsustada seaduses

korrakaitseorgani teavitamiskohustust.

Eelnõuga ei kehtestata teavitamisele kohustuslikke

vorminõudeid, samuti ei reguleerita kanaleid, mille kaudu

teavitamine aset peab leidma. Eelnõu koostajad on seisukohal,

et kõige mõistlikum on jätta nende otsuste tegemine

kaalutlusõiguse alusel korrakaitseorgani langetada. Selliselt

saab korrakaitseorgan arvestada konkreetse olukorra asjaolusid

ning tagada eesmärgipärane teavitamine.

4.3. LÜHENDATULT: Eeldatavasti on tähistamisnõude üks eesmärk võimaldada

näiteks alla kukkunud mehitamata õhusõiduki omaniku või kasutaja tuvastamist.

Ehkki tegemist on põhjendatud eesmärgiga, jääb ebaselgeks, millist lisaväärtust

annab selle saavutamiseks täiendav tähistus, arvestades, et riigi kasutatavad

mehitamata õhusõidukid peaksid olema registrisse kantud ning

identifitseerimistunnuse kaudu tuvastatavad. Mööname, et tähistus võib

hõlbustada tavakodanikul alla kukkunud mehitamata õhusõiduki seostamist

riigiasutusega. Samas tuleks sellisest õhusõidukist igal juhul teavitada politseid,

kes saab selle omaniku või kasutaja tuvastada registriandmete ja

identifitseerimistunnuse alusel.

Selgitame

Nõustume, et mehitamata õhusõiduki kasutamisel ei pruugi

tavapärases olukorras märgistamisnõue tagada seda, et inimene

teab, millisele korrakaitseorganile sõiduk kuulub. Vaatamata

sellele peame märgistamisnõuet oluliseks, sest see aitab ühe

võimalusena kaasa isikuandmete töötlemise protsessi

läbipaistvusele. Alati ei pruugi mehitamata sõidukiga liikuda

sedavõrd kõrgel või sedavõrd kiiresti, et märgistust oma

eesmärki ei täidaks. Kui ka allakukkunud drooni puhul peaks

inimene alati teavitama politseid, võib märgistus anda inimesele

kindluse teadmisest, et tegemist on Eesti korrakaitseorgani

drooniga.

4.4. LÜHENDATULT: Eelnõukohase KorS § 34¹ lõike 1 punktiga 1 lubataks

mehitamata sõidukit kasutada avalikul kogunemisel ohu väljaselgitamiseks või

tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. Siseministeeriumi hinnangul on

tegemist väga laia volitusega, kuivõrd avaliku kogunemisega kaasneb paratamatult

alati abstraktne oht korrarikkumiseks. Sellisel kujul säte võimaldab mehitamata

Selgitame

Oleme eelnõud muutnud selliselt, et avalikel kogunemistel on

isikuandmete töötlemine mehitamata sõidukiga kogunemise

iseloomustu tulenevalt lubatud ka olulise ohu ennetamiseks

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

30

sõiduki kasutamist sisuliselt igal avalikul kogunemisel. Ehkki seletuskirjas on

märgitud, et mehitamata sõidukeid ei saa avaliku kogunemise korral kasutada ohu

ennetamiseks ehk abstraktse ohu korral, ei nähtu see piirang seaduse tekstist.

4.5. Samuti palume täpsustada § 34¹ lõike 1 punkti 2 kohaldamise eeldusi, sest

sätte sõnastusest võib jääda mulje, et mehitamata sõidukit võib kasutada üksnes

juhul, kui isiku elu, tervis või kehaline puutumatus on objektiivselt tema abitu

seisundi tõttu ohus. Praktikas kasutatakse sellist meedet ka olukorras, kus

olemasolevate asjaolude põhjal on alust arvata, et isik võib viibida abitus

seisundis, ning selle kontrollimiseks kasutatakse mehitamata sõidukit.

Arvestame

Sõnastame eelnõu vastava sätte selliselt, et meedet võib

kasutada ka olukorras, kus isik võib olla ohus. Sellise sõnastuse

kasutamisega tahame tagada, et inimese otsimine saaks

vajadusel alata võimalikult varajases etapis, alates

ohukahtlusest. Sõnastus „võib olla ohus“ viitab ohu

võimalikkusele, mis on iseloomulik just ohukahtluse olukorrale.

4.6. LÜHENDATULT: Esmalt juhime tähelepanu, et eelnõukohase KorS § 34¹

lõike 1 punktis 3 kasutatud sõnastus „politsei poolt“ piirab meetme kasutamise

üksnes politseiga. Jääb ebaselgeks, kas selline piirang on taotluslik, arvestades, et

isikute kaitsmine või objektide valvamine võib kuuluda ka teiste

korrakaitseorganite pädevusse. Teiseks märgime, et täpsustamist vajab

eelnõukohase KorS § 34¹ lõike 1 punktis 3 sätestatud ohu lävend, sest praegune

sõnastus võimaldab mehitamata sõidukit kasutada juba ohu ennetamiseks isiku

kaitsmisel või objekti valvamisel. Arvestades mehitamata sõidukiga kaasnevat

intensiivset põhiõiguste riivet tuleks sellistel olukordadel tagada selge

teavitusmehhanism, millega oleks kõigile vastavas avaliku ruumis liikuvatele

isikutele arusaadav, et vastava objekti vahetut lähedust jälgitakse mehitamata

sõidukite abil. Sama peaks kohalduma isikute kaitsmisel, kus isikukaitse

läbiviimiseks kasutatakse avalikus ruumis mehitamata sõidukeid

olukorrateadlikkuse loomiseks.

Selgitame

Täiendasime eelnõu kõnealuse sätte sõnastust lisades viite ka

Kaitseväe korralduse seadusele, sest isikute kaitse on ka

Kaitseväe ülesanne. Samuti teeme KKS-i täienduse, et anda see

erimeede Kaitseväe pädevusse.

Kuigi mehitamata sõiduki kasutamisel võidakse töödelda suure

hulga inimeste isikuandmeid, on seejuures siiski tegemist

avaliku kohaga ning ka sündmus ise on tavapäraselt ette teada.

Seega saab korrakaitseorgan teavitada mehitamata sõidukitega

isikuandmete töötlemisest ka üldsust.

4.7. LÜHENDATULT: Siseministeeriumi hinnangul peaks seaduse tekstist

nähtuma selgemalt, et KorS § 50 või § 51 eeldused peavad olema täidetud enne

mehitamata sõiduki kasutamist ning et tegemist on üksnes juba õiguspäraselt

kohaldatava meetme abivahendiga. Väärtõlgendamise võimalust, et KorS § 34¹

lõike 1 punkt 4 annab eraldi aluse valduse eelnevaks vaatlemiseks või võimaldab

Selgitame

Eelnõuga nähakse ette õiguslik alus isikuandmete töötlemiseks

mehitamata sõidukiga ka valdusesse sisenemise ja valduse

läbivaatamise erimeetme kohaldamisel arvestades kõiki nendele

erimeetmetele seadusega kehtestatud nõudeid. Seega saab

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

31

mehitamata sõidukiga alles selgitada, kas KorS § 50 või § 51 eeldused võiksid

esineda, ei tohiks tekkida.

Samuti palume seletuskirjas täpsustada, miks nähakse § 34¹ lõikes 3 §-des 50 ja 51

sätestatud erimeetmete kohaldamisel mehitamata sõiduki kasutamise korral ette nii

valdaja kui ka omaniku teavitamine ehk miks on sellisel juhul teavitamiskohustus

laiem kui §-des 50 ja 51 endis, kus üldjuhul nähakse ette üksnes valdaja

teavitamine ning sedagi juhul, kui valdaja on tuvastatav.

isikuandmeid töödelda mehitamata sõidukiga samadel

tingimustel nagu seda saaks teha ka korrakaitseametnik ise. Kui

valdusesse sisenemine on lubatud ohu ennetamiseks

(ohuprognoosi alusel), saab seda teha ka mehitamata sõidukiga.

4.8. KorS § 34¹ lõike 1 punktides 3 ja 5 nähakse ette õigus kasutada mehitamata

sõidukile paigaldatud jälgimisseadmestikku ka ohu ennetamiseks. Seletuskiri

mainib ohuprognoosi koostamise nõuet KorS § 24 alusel üksnes punkti 3

selgituses. Erinevate tõlgenduste vältimiseks palume ohuprognoosi nõuet käsitleda

kõigi asjakohaste kasutamisaluste selgitustes.

Selgitame

Mehitamata sõidukitega isikuandmete töötlemisel piiri

valvamiseks sätestatakse erisused riigipiiri seaduses. Erisustena

nähakse ette alus kasutada mehitamata sõidukeid ka ohu

ennetamiseks ja seda ilma igakordse ohuprognoosi nõudeta.

Samuti sätestatakse erisus mehitamata sõidukiga isikuandmete

töötlemisest teavitamise nõudest.

4.9. Lisaks vajab meie hinnangul täpsustamist eelnõukohase KorS § 34¹ lõike 1

punktis 6 sätestatud alus, mille kohaselt võib mehitamata sõidukile paigaldatud

jälgimisseadmestikku kasutada kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks.

Siseministeeriumi hinnangul tuleks eristada mehitamata õhusõiduki kasutamise

regulatsioone ja selle salvestise hilisemat töötlemist. Mehitamata sõiduki, eelkõige

õhusõiduki, kasutamine võib olla põhjendatud juba olulise ohu väljaselgitamiseks,

seda näiteks olukorras, kus mehitamata õhusõidukit kasutatakse

esmareageerimisel hädaabikõnele, et välja selgitada võimalik ohu olukord enne kui

operatiivtöötajad kohapeale jõuavad. Olulise ohu tase tagab, et selline tegevus on

võimaldatud ka väljakutsetel, kus esineb võimalik oht isiku tervisele. Samas ei

tohiks regulatsioon võimaldada mehitamata sõidukile paigaldatud kaamera

salvestise abil isikustatud andmete töötlemist üksnes üldise ohuhinnangu või

oletuse põhjal.

Arvestame

Muudame eelnõu sõnastust ja lisame kõnealusesse sättesse

kõrgendatud ohu kõrvale ka olulise ohu.

4.10. Juhime tähelepanu, et eelnõukohase KorS § 34¹ lõike 3 sõnastus ei näi

vastavat seletuskirjas kirjeldatud teavitamiskorraldusele. Normist tuleneb, et Arvestame

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

32

korrakaitseorgan peab esimesel võimalusel teavitama nii avalikkust kui ka avaliku

korra eest vastutavat isikut ning lõike 1 punktis 4 sätestatud juhul lisaks valdajat ja

omanikku. Seletuskirja kohaselt sõltub aga teavitatavate ring konkreetse meetme

kohaldamise asjaoludest – teatud juhtudel tuleb eelkõige teavitada avaliku korra

eest vastutavat isikut või valdajat ja omanikku ning avalikkuse teavitamine ei ole

vajalik. Palume kaaluda lõike 3 sõnastuse täpsustamist, et normist nähtuks

selgemalt, keda ja millistel juhtudel tuleb teavitada. Seejuures palume täpsustada

näites seda, keda tuleb KOV-i territooriumil mehitamata sõiduki kasutamisel

käsitada valdaja või omanikuna ning kas alati tuleb teavitada ka KOV-i.

Täiendame eelnõu § 341 lõike 3 sõnastust ja toome selgemalt

välja teavitamiskohustuse ulatuse. Eristame isikuandmete

töötlemist määratletud isikute ringi puhul (teavitada tuleb neid

isikuid) kui ka määratlemata isikute ringi puhul (teavitada tuleb

üldsust).

Selgitame, et KOV-i tuleb teavitada juhul, kui KOV on

konkreetse valduse valdaja või omanik, seega ei tule KOV

teavitada alati. KOV ei ole ka nö avalikkus, üldsus.

4.11. Kuivõrd eelnõuga nähakse ette uus ulatuslik isikuandmete töötlemise viis,

mille käigus võidakse töödelda suure hulga isikute andmeid avalikus ruumis,

tuleks hinnata, kas enne regulatsiooni kehtestamist on vajalik andmekaitsealase

mõjuanalüüsi koostamine.

Selgitame

Eelnõu seletuskirja p-s 3.2 on muuhulgas toodud ka

andmekaitsealane mõjuhinnang. Täpsemad mõjuhinnangud

peavad enne erimeetmete rakendama asumist tegema

korrakaitseorganid ise. KorS kui riikliku järelevalve üldseadus

ei saa detailseid analüüse korrakaitseorganite eest teha.

4.12. Teeme ettepaneku kaaluda kohustust koostada mehitamata õhusõidukite

kasutamise kohta perioodilisi aruandeid ning näha ette nende kasutamise sõltumatu

perioodiline audit. Selline lahendus suurendaks mehitamata õhusõidukite

kasutamise läbipaistvust ning annaks avalikkusele ülevaate nende tegelikust

kasutamisest riiklikus järelevalves. Samuti võimaldaks regulaarne aruandlus

hinnata, kas meetme kasutamine vastab seaduses sätestatud eesmärkidele ning on

proportsionaalne ja põhjendatud.

Selgitame

Põhimõtteliselt on ettepanekuga sarnane aruandluskohutus

olemas ka kehtivas KorS-s (seaduse kohaselt laieneb kohustus

vahetult vaid politseile). Seega ei ole eraldi sätte sõnastamine

vajalik.

5. LÜHENDATULT: Palume kaaluda § 34² lõike 1 punkti 2 täiendamist viitega

HMS §-le 18 ning väärteomenetluse kontekstis VTMS § 31 lõikele 1¹ või selgitada

seletuskirjas põhjalikumalt sätte seost nimetatud regulatsioonidega. Seletuskirja

kohaselt on tegemist sisuliselt meetme kohaldamise asjaolude protokollimise

võimalusega ning vormikaamera kasutamist käsitletakse alternatiivina kirjaliku

protokolli koostamisele. Samas ei nähtu see eesmärk normi sõnastusest üheselt.

Vormikaamera salvestis võib toetada toimingu asjaolude fikseerimist, võimaldada

hiljem kontrollida ametniku ja isiku tegevust ning olla protokolli koostamise

alusmaterjal või lisa. Salvestis ei taga aga iseenesest, et toimingu õiguslik alus ja

Selgitame

Jätame eelnõust välja § 342 lg 1 p 2 ehk vormikaameraga

isikuandmete töötlemise erimeetme kohaldamise asjaolude

fikseerimise eesmärgil. Samas täiendame eelnõuga KorS § 12

ning näeme ette, et menetlustoimingu protokolli osana võib

kasutada ka tehniliste abivahenditega tehtud salvestisi, seega ka

vormikaamera salvestist. Siiski saab protokolli osana kasutada

mh vormikaamera salvestisi vaid nende erimeetmete ja vahetu

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

33

põhjendus oleksid hiljem selgelt leitavad. Näiteks isiku peatamise, küsitlemise või

joobeseisundi kontrollimise puhul peab isikul olema võimalik saada riigilt

kontrollitav teave selle kohta, millisel alusel tema suhtes meedet kohaldati. Sellest

põhimõttest ei saa vormikaamera kasutamise tõttu kõrvale kalduda. Kirjalik

protokoll või muu toimingut kajastav dokument täidab ka iseseisvat praktilist

eesmärki. Isikul võib olla vaja esitada kolmandale isikule tõend selle kohta, et tema

suhtes kohaldati konkreetset meedet, näiteks tööandjale, kindlustusandjale või

muule menetlejale. Sellisel juhul ei ole põhjendatud eeldada, et isik peaks

tõendamiseks esitama kogu videosalvestise. Kirjalik dokument võimaldab

vajalikku teavet esitada piiritletult, jättes kõrvale kõrvalised isikud, toimingu

sisuga mitteseotud asjaolud ja muu eraelu puutumatust riivava teabe.

sunni kohaldamise juhtudel, mil seadus on andmete

salvestamise alused ette näinud. Kuivõrd protokollimise vahetu

eesmärk ei ole isikuandmete töötlemine, vaid menetlustoimingu

läbiviimise asjaolude fikseerimine, ei ole § 342 õige koht

vormikaamera sel eesmärgil kasutamiseks. Vastupidi, säte võiks

anda aluse liiga ulatuslikuks isikuandmete töötlemiseks.

5.1. Kui vormikaamera salvestist kasutatakse toimingu asjaolude fikseerimiseks,

protokollimise abivahendina või toimingu õiguspärasuse hilisemaks

kontrollimiseks, ei ole tegemist üksnes asutuse sisemise tööfailiga. Sellisel juhul

peab puudutatud isikul olema võimalik salvestisega tutvuda samadel põhimõtetel

nagu protokolli, selle lisa või muu menetluses tähtsust omava materjaliga.

Palume eelnõus või seletuskirjas täpsustada vormikaamera salvestise

menetluslikku staatust ning puudutatud isiku õigust salvestisega tutvuda.

Selgitame

Vormikaameraid saab korrakaitseorgan riikliku järelevalve

menetluses kasutada kahel moel:

1) isikuandmete töötlemise tehnilise vahendina iseseisva

erimeetme (KorS § 342) kohaldamisel;

2) teatud juhtudel protokollimise abivahendina.

Mõlemal juhul peab olema tagatud ühelt poolt andmekaitse

nõuete järgimine, teiselt poolt õigustatud juurdepääs teabele.

Erimeetme puhul sätestab säilitamistähtaja KorS § 342,

juurdepääsu osas eelnõu piiranguid ei sea ja seega tuleneb

andmesubjekti õigus teabele juurde pääseda IKÜM-st ja IKS-st.

Protokolli osana säilitatakse salvestist vastava

menetlusereeglistiku kohaselt.

5.2. LÜHENDATULT: Eelnõukohase KorS § 34² lõike 2 kohaselt kasutatakse

vormikaamerat avaliku korra eest vastutava isiku või muu menetlusosalise

põhjendatud taotluse korral. Kuivõrd seadus annab menetlusosalisele õiguse

salvestamist taotleda, peaks olema selge, kes hindab taotluse põhjendatust,

millistel juhtudel tuleb taotlus rahuldada ning millal võib sellest keelduda. Palume

täpsustada nii seaduseelnõu kui ka seletuskirja viisil, et neist nähtuks, kes ja

Arvestame

Muudame eelnõu sõnastust ja näeme ette, et menetlusosalise

nõudel on kaamera kasutamine kohustuslik (järgides siiski

lõikes 1 sätestatud kaameraga isikuandmete töötlemise üldisi

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

34

milliste kriteeriumide alusel taotluse põhjendatust hindab ning millistel juhtudel

tuleb taotlus rahuldada või võib sellest keelduda. Kui seadusandja soovib näha ette

olukorrad, kus taotluse rahuldamine on kohustuslik, tuleks need seaduses

sõnaselgelt sätestada. Lisaks palume selgitada, kas taotluse rahuldamata jätmine

tuleb dokumenteerida. Kui seadus annab menetlusosalisele õiguse vormikaamera

kasutamist taotleda, peab olema võimalik hiljem kontrollida, kas taotlus esitati

ning millistel alustel selle rahuldamisest keelduti. See on vajalik, et tagada isikule

tõhus õiguskaitse ning võimalus keeldumise põhjendatust vaidlustada.

aluseid, ehk menetlusosalise nõue ei muuta omaette kaamera

kasutamise aluseks).

5.3. Leiame, et § 34² lõikes 3 sätestatud kohustus kanda vormil või riietusel

vormikaamerast teavitavat märget on ülemäärane nõue. Selline märgistus võib jätta

isikule mulje, et ametnik salvestab tema tegevust pidevalt, kuigi § 34² lõike 1

kohaselt on vormikaamera kasutamine lubatud üksnes seaduses sätestatud

juhtudel. Püsiv märgistus ei anna isikule teavet selle kohta, kas konkreetses

olukorras vormikaamerat tegelikult kasutatakse, vaid võib kujundada eksliku

arusaama pidevast salvestamisest. Arvestades, et § 34² lõige 4 kohustab ametnikku

vormikaamera kasutamisest isikut teavitama, peab Siseministeerium suulist või

muud vahetut teavitamist märksa tõhusamaks tagatiseks kui vormiriietusel olevat

püsivat märgist.

Selgitame

Kaamerad võivad olla tehniliselt erisugused, neid ei pruugi

vormil märgata. Selge märgistus annab inimesele eelnevalt

märku, et korrakaitseametnikul on tehniline võimekus kasutada

vormikaamerat. Märgistus vormil ei asenda suulist teavitamist,

mõlemal on oma eesmärk.

5.4. Juhime tähelepanu, et § 34² lõike 5 sõnastus võib praktikas oluliselt piirata

lõikes 1 sätestatud vormikaamera kasutamise aluste rakendamist. Lõike 5 kohaselt

on vormikaamera kasutamisel keelatud edastada või salvestada teavet erilist kaitset

väärivate eraeluliste asjaolude kohta ning selline teave tuleb viivitamatult

kustutada. Jääb ebaselgeks, kuidas on võimalik seda nõuet praktikas järgida

olukordades, kus vormikaamera kasutamine on lõike 1 kohaselt lubatud või isegi

vajalik, näiteks elu või tervist ähvardava ohu korral. Politsei puutub sellistes

olukordades sageli kokku terviseandmete, lähisuhtevägivalla juhtumite, alaealiste,

joobe, perekondlike konfliktide või muude tundlike asjaoludega, mille on tegemist

erilist kaitset vääriva teabega. Lisaks on mõiste „erilist kaitset väärivad eraelulised

asjaolud“ väga lai ning selle sisu normist ei nähtu. Seletuskirjas on toodud küll

näited, kuid need ei võimalda üheselt hinnata, millise teabe salvestamine on

keelatud ja milline lubatud. Palume kaaluda lõike 5 sõnastuse täpsustamist või

selgitada seletuskirjas põhjalikumalt lõigete 1 ja 5 omavahelist suhet. Samuti võiks

Selgitame

Nõustume, et määratlemata sisuga mõistete rakendamine võib

vähemalt esialgu tekitada normi rakendajates segadust ja

keerukust. Täiendame seletuskirja selgitustega lõikes 5

sätestatud piirangute olemuse ning seose kohta teiste lõigetega

(eelkõige lõikes 1 sätestatud erimeetme kohaldamise alused ja

lõikes 2 sätestatud menetlusosalise õigus nõuda salvestamist).

Üldise põhimõttena piirab lõikes 5 toodu avalikku võimu, kuid

menetlusosalise nõudmisel tuleb kaamerat kasutada ka sellistes

olukordades.

Lisaks muudame lõike 5 asukohta, et ka normitehniliselt oleks

selgemini arusaadav paragrahvi lõigete omavaheline seos.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

35

kaaluda, kas absoluutse salvestamiskeelu asemel tuleks sätestada kohustus vältida

sellise teabe salvestamist niivõrd, kuivõrd see on meetme eesmärki ja olukorra

asjaolusid arvestades võimalik.

5.5. Eelnõuga võimaldatakse uute erimeetmete salvestisi kasutada õppetöös ja

koolituste läbiviimisel. Sellisel juhul peame mõistlikuks võimaluse laiendamist ka

KorS § 34 alusel tehtud jälgimisseadmestiku salvestistele, sest näiteks hoones

asuva turvakaamera salvestised võivad samuti olla juhtumite käsitlemisel ja neist

õppimisel väärtuslikud. Eelnõust ja seletuskirjast ei nähtu aga, millal saab

salvestist pidada õppetöös kasutamiseks nõuetekohaselt pseudonüümituks.

Probleem võib tekkida eelkõige ühiskonnas tähelepanu pälvinud juhtumite puhul,

kus ainuüksi sündmuse asukoht, aeg ja sisu võimaldavad vaatajal salvestisel

kujutatud isiku tuvastada ka juhul, kui tema kujutis on hägustatud. Palume

selgitada, kas sellist salvestist võib õppetöös kasutada ning milliseid täiendavaid

meetmeid tuleb rakendada olukorras, kus isik on sündmuse konteksti tõttu kaudselt

tuvastatav. Samuti tuleks selgitada, kas pseudonüümimise nõue eeldab üksnes

isiku kujutise ja hääle muutmist või ka muude tuvastamist võimaldavate asjaolude

kõrvaldamist.

Selgitame

Jätame salvestise õppetöös kasutamise sätte eelnõust välja, sest

tegemist ei ole KorS reguleerimisalasse kuuluva sättega.

6. HMS § 19 kohaselt säilitab haldusorgan tõendid, protokollid ja muud

haldusmenetluses tähtsust omavad dokumendid. Kui vormikaamera salvestist

kasutatakse protokollimise abivahendina või toimingu asjaolude kontrollimiseks,

peab olema tagatud selle säilimine, terviklus ja kättesaadavus. Säilitustähtaeg ei

tähenda üksnes õigust salvestist teatud aja jooksul hoida, vaid ka kohustust tagada,

et salvestis on selle aja jooksul olemas ja puudutatud isikule väljastatav.

Selgitame

Nõustume märkuse sisuga. Tegemist on õigusnormi rakendaja

ülesandega tagada nii salvestise nõuetekohane säilitamine kui

ka juurdepääs selleks õigustatud isikutele.

6.1. Palume üle vaadata § 34¹ lõike 4 ja § 34² lõike 6 säilitamistähtaegade

regulatsioon ning nende seletuskirjad. § 34² seletuskirjas on märgitud, et

vormikaamera salvestise säilitamise tähtaeg on 30 päeva, kuid eelnõus „kuni 30

päeva“. § 34¹ seletuskirjas on aga selgitatud, et salvestisi võib säilitada ka lühemat

aega ning 30 päeva kujutab endast üksnes maksimaalset säilitamistähtaega.

Leiame, et salvestise säilitamise aeg ei saa sõltuda üksnes üksikjuhtumil antavast

hinnangust, vaid peaks olema seotud selgete ja objektiivselt tuvastatavate

asjaoludega. Eriti oluline on see olukorras, kus seletuskirjas põhjendatakse 30-

päevast tähtaega muu hulgas vaide- ja kaebeõiguse tagamisega. Palume § 34¹ lõike

Arvestame osaliselt ja selgitame

Täname tähelepanu juhtimise eest eelnõu ja seletuskirja

ebakõlale. Teeme vajalikud muudatused, et nii eelnõu kui ka

seletuskiri lähtuksid samast arusaamast – salvestist tuleb

säilitada seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

KorS § 341 lõikes 4 sätestatud maksimaalne säilitustähtaeg

kohaldub sellistele salvestistele, mida ei kasutata muu

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

36

4 seletuskirjas täpsemalt selgitada, millistel juhtudel loetakse mehitamata sõiduki

kasutamisel toimuvat isikuandmete töötlemist selliseks, mille korral kohaldub

salvestiste kuni 30-päevane säilitamistähtaeg. Arvestades isikuandmete töötlemise

laia tähendust, võib isikuandmete töötlemine aset leida juba pelgalt seetõttu, et

inimene jääb juhuslikult kaadrisse. Seletuskirjast ei nähtu, kas eesmärk on säilitada

kõik sellised salvestised või üksnes need, mille säilitamine on vajalik konkreetse

korrakaitselise eesmärgi saavutamiseks. Õigusselguse huvides palume

seletuskirjas avada vastava regulatsiooni kohaldamisala näidete abil. Palume

hinnata ja seletuskirjas avada, kas kavandatud kuni 30-päevane säilitamistähtaeg

on kooskõlastatud korrakaitseorganitega ning kas selle rakendamiseks on olemas

vajalik tehniline võimekus ja ressurss. Seletuskirjast ei nähtu, kas on hinnatud

sellise säilitamiskohustuse praktilist ja majanduslikku mõju, eelkõige arvestades

mehitamata sõidukite ja vormikaamerate kasutamisel tekkivate salvestiste mahtu.

Samuti palume põhjendada, miks on eesmärkide saavutamiseks vajalik just kuni

30-päevane säilitamistähtaeg ning kas samu eesmärke ei oleks võimalik saavutada

lühema säilitamistähtaja kohaldamisega. Tuleb arvestada, et isik võib vaide esitada

ka tähtaja lõpus või pärast tähtaja möödumist ning vaide esitamise tähtaeg

võidakse ennistada. Seetõttu palume analüüsida, kas 30-päevane maksimaalne

säilitamistähtaeg võib viia olukorrani, kus korrakaitseorgan on kohustatud

salvestise enne vaide saamist kustutama.

menetluse raames. Näiteks, kui mehitamata õhusõidukit

kasutatakse laulupeo rongkäigu pealvaatajate hulgas võimaliku

rüseluse väljaselgitamiseks, kuid selgub, et ohtu avalikule

korrale siiski ei tekkinud. Sellist salvestist (kui see tehti), ei

kasutata mõnes muus menetluse, seega tuleb see esimesel

võimalusel kustutada.

Muudame eelnõuga sätestatava üldise säilitamise tähtaega 30-lt

päevalt 15-le päevale. Tegemist on ajavahemikuga, mille

jooksul peab salvestis olema alles, st seda saab õigustatud isik

välja nõuda.

6.2. Kui salvestisi on lubatud õppetöös ja koolitusel kasutada üksnes

pseudonüümituna, tuleb reguleerida ka nende salvestiste säilitamise tähtaega ning

selle määramise aluseid. Pseudonüümimise korral on jätkuvalt tegemist

isikuandmetega, kui isiku tuvastamine jääb täiendava teabe abil võimalikuks.

Palume selgitada, kui kaua võib pseudonüümitud salvestisi õppetöö või koolituse

eesmärgil säilitada ning kes ja milliste kriteeriumide alusel selle üle otsustab.

Selgitame

Jätame salvestise õppetöös kasutamise sätte eelnõust välja, sest

see ei haaku üheselt KorS reguleerimisesemega.

7. Kui eelnõu eesmärk on koondada kontrolltehingu regulatsioon KorS-i, palume

kaaluda KorS § 53¹ täiendamist alkoholiseaduse § 52¹ lõikes 3 ja tubakaseaduse

vastavas sättes praegu sisalduva eriregulatsiooniga, mis võimaldab alkoholi- ja

tubakatoodete alaealistele müügi üle riikliku järelevalve tegemisel kaasata

kontrolltehingusse vähemalt 16-aastase isiku tema seadusliku esindaja nõusolekul.

Selgitame

Alaealise kaasamine sisuliselt süüteo matkimisse peaks olema

äärmuslik meede. Kuigi nõustume, et alkohol ei peaks olema

alaealistele kättesaadav, leiame, et selle nõude üle järelevalve

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

37

tegemisel, sh kontrolltehinguga, ei ole alaealise enda kaasamine

hädavajalik. AS § 47 kohaselt on alkoholi pakkumine,

võõrandmaine ja üleandmine alaealisele keelatud. Selle nõude

järgimiseks näeb järgmine lõige ette kohustuse enne valduse

üleandmist kontrollida isiku vanust. Vanuse kontrollimise

ajendi loomiseks piisab ka noore ametniku kaasamisest, kes on

küll täisealine, kuid näeb välja piisavalt noor, et alkohoolse

joogi valduse üleandjal peaks tekkima kohustus vanus

tuvastada.

8. Siseministeerium ja Politsei- ja Piirivalveamet ei toeta avalike ürituste

muudatusi sellisel kujul, kuivõrd planeeritud muudatused on tervikuna

problemaatilised. Arusaamatuks jääb põhjendus kaotada meelelahutusürituste

puhul ürituse korraldamise loa taotlemise kohustus, kui spordiürituste puhul on see

jätkuvalt vajalik.

Selgitame

Jätame eelnõust välja avalike üritustega seonduvad

muudatused.

8.1. LÜHENDATUT: Avalike ürituste turvalisuse ja avaliku korra tagamise

seisukohast ei ole üksnes teavitamispõhine lahendus piisav juhtudel, mil esinevad

kõrgendatud riskid. Eelkõige on vaja kooskõlastamise kohustust vähemalt eelnõu

§ 58¹ lõikes 3 nimetatud juhtudel. Nimetatud asjaolud ei ole pelgalt formaalsed

tunnused, vaid praktikas riskikriteeriumid, mis võivad kaasa tuua:

1) suurenenud ohu avalikule korrale;

2) vajaduse politsei- ja päästeressursside kaasamiseks;

3) kõrgendatud õnnetus- ja vägivallariski;

4) keerulisemad evakuatsiooni- ja liikluskorraldusvajadused.

Ennetamise peamine väärtus seisneb erinevate ekspertteadmiste toomises

planeerimisfaasi. Politsei, pääste, kiirabi ja kohalik omavalitsus näevad igaüks

riske oma vaatenurgast ning omavad kogemust varasemate juhtumite, õnnetuste ja

kriiside lahendamisel. Nende teadmiste ühendamine võimaldab hinnata riske

terviklikumalt kui ükski osapool eraldi. Riskipõhine kooskõlastusmehhanism ei

tähenda seega üksnes kontrolli, vaid erinevate teadmiste rakendamist otsuste

tegemisel enne ürituse toimumist.

Selgitame

Jätame eelnõust välja avalike üritustega seonduvad

muudatused.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

38

8.2. LÜHENDATULT: Kehtiva korra kohaselt väljastab KOV avaliku ürituse

korraldamiseks loa, milles sätestatakse konkreetsed tingimused ja nõuded,

lähtudes ürituse iseloomust, riskitasemest ning partnerasutuste hinnangutest.

Sellest tulenevalt on KOV-il:

1) järelevalvekohustus;

2) õigus kontrollida loas sätestatud tingimuste täitmist;

3) võimalus rikkumise korral rakendada haldusmeetmeid, sealhulgas teha

ettekirjutusi, tunnistada luba kehtetuks või peatada üritus.

Teavitamispõhise süsteemi puhul jääb KOV-i kohustus tagada avaliku ürituse

ohutus ja teostada järelevalvet küll alles, kuid selle ülesande täitmiseks puuduvad

vajalikud siduvad menetluslikud instrumendid. Eelkõige puudub:

1) eelnevalt kujundatud siduv haldusotsus;

2) selgelt fikseeritud ja kontrollitavad tingimused;

3) piisav alus hinnata, kas korraldaja on tegutsenud nõuetekohaselt ja riske arvestades.

Selgitame

Jätame eelnõust välja avalike üritustega seonduvad muudatused

8.3. LÜHENDATULT: Sisekaitseakadeemia viis Siseministeeriumi tellimusel

2024. aastal läbi kõigi Eesti kohalike omavalitsuste avalike ürituste korraldamist

reguleerivate määruste analüüsi. Siseministeeriumi hinnangul kinnitavad analüüsi

tulemused vajadust ühtsete riiklike miinimumnõuete järele, mitte regulatsiooni

edasist detsentraliseerimist üksnes KOV-i määruste tasandile. Kuigi kohalik

paindlikkus on vajalik, ei ole põhjendatud olukord, kus kõrgendatud riskiga avalike

ürituste riskihindamine, partnerasutuste kaasamine ja turvanõuded sõltuvad

ulatuslikult üksiku KOV-i praktikast või haldusvõimekusest.

Selgitame

Jätame eelnõust välja avalike üritustega seonduvad muudatused

8.4. Ka rahvusvaheline praktika toetab põhimõtet, et kõrgendatud riskiga avalike

ürituste puhul peab riigil säilima sisuline eelkontrolli võimalus. Näiteks Soome

süsteem kujutab endast riskipõhist mudelit.

Selgitame

Jätame eelnõust välja avalike üritustega seonduvad

muudatused.

8.5. Lisaks juhime tähelepanu, et KorS § 58¹ lõike 3 punktis 1 kasutatud väljendi

„üritusel võib olla suur hulk pealtvaatajaid või osalejaid“ sisu ei ole täpsustatud.

Eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu, milliste kriteeriumide alusel tuleb hinnata, kas

tegemist on suure hulga inimestega ning millal tekib sellest tulenev

teavitamiskohustus. Õigusselguse huvides võiks vähemalt seletuskirjas avada selle

Selgitame

Jätame eelnõust välja avalike üritustega seonduvad muudatused

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

39

määratlemata õigusmõiste sisu või tuua näiteid olukordadest, mil

teavitamiskohustus tekib.

8.6. Palume hinnata, kas § 58¹ lõikes 5 sätestatud keeldude loetelu vajab

täiendamist juhtudega, kus üritus toimub riigikaitseobjekti juures või vahetus

läheduses.

Selgitame

Jätame eelnõust välja avalike üritustega seonduvad muudatused

9. Palume selgitada teovõime nõude eemaldamise eesmärki § 64 lõike 1 punktist

1. Muudatuse tulemusena puudub koosolekuteadet menetleval asutusel alus

hinnata või kontrollida koosoleku korraldaja teovõimet. Seletuskirjas on märgitud,

et piiratud teovõimega täisealised isikud saavad avalikke koosolekuid korraldada

vastavalt teovõime piiramise ulatusele, kuid eelnõust ega seletuskirjast ei nähtu,

kuidas sellist hinnangut praktikas anda või kontrollida.

Selgitame

Eelnõu kõnealusel sättes ei kasutata sõna „teovõimeline“, sest

avalikke koosolekuid võib eelnõu kohaselt korraldada alates 14.

eluaastast. Kuna täielikult teovõimeliseks saab inimene

täisealiseks saamisel, on 14-aastased piiratud teovõimega. Ka

täisealised saavad olla piiratud teovõimega, nende puhul tuleb

avaliku koosoleku korraldamise õiguse üle otsustamisel lähtuda

teovõime piiramise ulatusest. Teovõimet piiratakse

kohtulahendiga, piiramise ulatusest annab aimu

rahvastikuregister. Kui KOV ametniku tekib kahtlus koosoleku

korraldaja teovõimes, saab ta uurida andmeid oma süsteemi

siseselt (KOV kui eestkostja) või rahvastikuregistrist. Samas ei

muuda eelnõu siin ka senist korda. Kehtiv seadus näeb ette, et

koosoleku korraldaja peab olema teovõimeline. Seega peab

KOV ka kehtiva seaduse järgi kontrollima isiku teovõimelisust.

9.1. Palume üle vaadata § 64 lõike 1 punkti 1 ja lõike 2 omavaheline kooskõla.

Eelnõu kohaselt võib füüsilisest isikust korraldaja olla alates 14. eluaastast, kuid

lõikes 2 on juriidilisest isikust korraldajale jäetud kohustus määrata korraldaja

õigusi ja kohustusi täitma teovõimeline füüsiline isik. Seetõttu tekib olukord, kus

14-aastane isik võib ise avalikku koosolekut korraldada, kuid juriidiline isik,

näiteks noorteühing, ei saa sama isikut enda esindajaks määrata. Palume kaaluda

regulatsiooni ühtlustamist või selgitada erineva lähenemise põhjuseid.

Arvestame

Teeme eelnõus muudatuse, mille kohaselt saab avalikku

koosolekut korraldav juriidiline isik määrata oma esindajaks

muuhulgas ka alaealise (alates 14. eluaastast).

9.2. Avaliku koosoleku korraldamise õiguse vanusepiiri langetamisel palume

kaaluda täiendavate nõuete kehtestamist, mis toetaksid alaealist selle õiguse

teostamisel. Kordame VTK-le antud tagasisides esitatud seisukohta, et alaealisele

Selgitame

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

40

lisaks peab koosoleku korraldamisega olema seotud ka vastutav täisealine, näiteks

korrapidajana. Kui alaealiste puhul lubab seadus eeldada nende piiratud teovõime

tõttu leebemaid nõudeid, on oht, et alaealisi ja nende vastavat õigust hakatakse ära

kasutama.

Täiendava turvalisuse tagamise abinõuna nähakse eelnõus ette

alaealiste koosolekutest eelneva teavitamise kohutus. Täisealise

korrapidaja või muu vastutaja kohustus piiraks alaealiste

vabadust avalikke koosolekuid korraldada.

9.3. Palume kaaluda § 64 lõike 2 täiendamist nõudega, et juriidilisest isikust

korraldaja määratud füüsiline isik vastaks analoogselt füüsilisest isikust

korraldajale § 64 lõike 1 punktis 1 sätestatud kodakondsuse või Eestis viibimise

alusele. Praegu võib tekkida olukord, kus füüsiline isik ei vasta avaliku koosoleku

korraldajale kehtestatud nõuetele, kuid saab siiski tegutseda juriidilisest isikust

korraldaja määratud esindajana. Praktikas on esinenud juhtumeid, kus juriidilisest

isikust korraldaja määratud esindajaks on isik, kellel puudub püsiv õiguslik või

faktiline seos Eesti või Euroopa Liiduga. Sellisel juhul on füüsilisest isikust

korraldajale kehtestatud nõuetest võimalik sisuliselt mööda minna. Õigusselguse

ja regulatsiooni eesmärgi saavutamise huvides võiksid korraldajale ja juriidilise

isiku määratud esindajale kehtida selles küsimuses võrreldavad nõuded.

Arvestame

Muudame eelnõud selliselt, et ka juriidilisest isikust avaliku

koosoleku korraldaja esindaja vastaks füüsilisest isikust

korraldaja nõuetele, st esindaja peab olema EL kodanik või

pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõiguse alusel

Eestis viibiv välismaalane

9.5. Eelnõus reguleeritakse avaliku ürituse korraldamisega seotud KOV-i

teavitamist (eelnõu § 1 punkt 7), samuti info liikumist KOV-ilt prefektuurile

(eelnõu § 1 punkt 9) ning viiakse koosoleku korraldamise vanusepiir 14. eluaastale.

Kõigil neil juhtudel toimub isikuandmete töötlemine. Palume seletuskirjas

selgitada:

1) milliseid isikuandmeid on nende ülesannete täitmisel lubatud töödelda;

2) millisel õiguslikul alusel neid andmeid töödeldakse;

3) kas vanusepiiri langetamisest tuleneva isikuandmete töötlemise laienemise

tõttu on kaalutud täiendavaid meetmeid alaealiste isikuandmete kaitseks;

4) kas koosoleku korraldamisega seotud isikuandmete säilitustähtaja määrab iga

vastutav töötleja eraldi või tuleks säilitustähtajad sätestada KorS-is.

Selgitame

Isikuandmete töötlemisel ei teki eelnõuga uusi olukordi. Ka

kehtiv seadus kohustab KOV-i teavitama üritusest politseid,

samuti töötleb politsei isikuandmeid koosolekuteataga seoses

jne.

10. Justiits- ja Digiministeeriumi pakutud KorS § 82¹ lõike 1 sõnastus võimaldaks

Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata alles ohu tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks. Kui PPA ei saa Kaitseväge ja Kaitseliitu kasutada kriisi varasemas

faasis, võib olukord enne abi kaasamist eskaleeruda. Meie hinnangul ei ole

põhjendatud regulatsiooni selliselt kitsendada, arvestades hübriidohtude,

siseturvalisuse väljakutsete ning Venemaa Ukraina-vastase sõjategevusega seotud

Selgitame

Jätame eelnõust KorS § 821 muudatuse välja. Kaitseväe ja

Kaitseliidu kaasamist jäävad reguleerima KORKS-ga

kehtestatud sätted.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

41

riskide kasvu. Justiits- ja Digiministeerium on sõnastusest välja jätnud ka termini

„vabatahtlikult kaasatud isik“, millega KORKS-is peeti silmas abipolitseinikke ja

vabatahtlikke päästjaid. Seletuskirjas ei ole termini eemaldamist põhjendatud ning

muudatuse eesmärk jääb arusaamatuks. Eeltoodud põhjustel leiame, et jõusse

tuleks jätta KORKS-iga kehtestatavad KorS-i sätted ning neid ei tuleks Justiits- ja

Digiministeeriumi pakutud muudatusega kitsendada.

11. Politsei saab käesoleva eelnõuga kavandatavate uute meetmete kohaldamise

pädevuse vahetult korrakaitseseadusest, kuid teiste korrakaitseorganite puhul

eeldab meetmete kohaldamine vastavate volitusnormide sätestamist eriseadustes.

Palume kaaluda, kas käesoleva eelnõu menetlemise käigus oleks otstarbekas teha

vajalikud muudatused ka asjaomastes eriseadustes, näiteks päästeseaduses, et

tagada regulatsiooni ühetaoline rakendamine. Samuti palume kaasata vastavate

valdkondade eest vastutavad sisuosakonnad ja asutused edasistesse aruteludesse

ning eelnõu ettevalmistamisse.

Selgitame

KorS kui üldseaduse muutmise seaduse eelnõusse ei ole plaanis

lisada eriseaduste muudatusi, millega laiendataks

erikorrakaitseorganite erimeetmete ringi. Erimeetmete

kasutamise võimaldamiseks tuleb seda eriseaduse muutmise

teel. Selliselt on tagatud tavapärane õigusloomerada, mis annab

võimaluse analüüsida ja hinnata erimeetme vajalikkust,

põhjendatust ja vajadusel sätestada erisusi selle kohaldamisel.

Siiski oleme eelnõu muutmise käigus teinud erandi politseile ja

päästele kui erikorrakaitseorganitele.

12. Palume üle vaadata viited õigusaktide redaktsioonidele ning need

ajakohastada. Arvestame

12.1. Palume seletuskirjas ajakohastada viited kriisiolukorra ja riigikaitse

seadusele ning kasutada läbivalt nimetust „kriisiolukorra ja riigikaitse seadus“

sobivas käändes.

Arvestame

12.2. Seletuskirja terminoloogiat käsitlevas osas leheküljel 21 viidatakse sätetele,

mida käesoleva eelnõuga korrakaitseseadusesse ei lisata, näiteks „eelnõuga KorS-

i lisatav § 15¹“. Palume seletuskirja selles osas korrigeerida.

Arvestame

9. Sotsiaalministeerium

1. LÜHENDATULT: alaealise kaasamise välistamine kontrolltehingusse on

probleemne, eelkõige tubakaseaduse järelevalve vaatest. Lisaks vajab tähelepanu

KorS § 53¹ kohaldamise eeldus, mille kohaselt võib kontrolltehingu teha olulise

või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks. Tubakaseaduse rakendamise vaates võib

see tekitada täiendavaid tõlgendusprobleeme, sest ametnikud peaksid enne

Arvestame osaliselt

Tubakaseaduse kohaselt on keelatud alaealisele müüa

tubakatoodet vmt. Selle keelu järgimiseks peab müüja küsima

ostjalt isikut tõendavat dokumenti. Dokumendi küsimise

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

42

kontrolltehingu tegemist hindama ja põhjendama, kas konkreetne

rikkumiskahtlus ületab olulise või kõrgendatud ohu lävendi. Tavapärane

jaemüügikontroll või kahtlus üksiku tubakatoote, e-sigareti või nikotiinitoote

müügist alaealisele ei pruugi sätte kitsal tõlgendamisel seda lävendit ületada. See

võib omakorda anda ettevõtjatele täiendava võimaluse kontrolltehingute

õiguspärasust vaidlustada ning vähendada TubS-i senist preventiivset mõju.

Samuti võib kontrolltehingu lubamise regulatsioon muutuda senisest

bürokraatlikumaks. Kui kehtiva eriregulatsiooni järgi sai kontrolltehingu otsuse

teha korrakaitseorgani juht või tema volitatud ametiisik, võimaldades pädevust

delegeerida ka madalama astme juhtidele või asjakohastele ametnikele, siis

kavandatava KorS § 53¹ lõike 6 kohaselt oleks otsustuspädevus seotud prefekti

või korrakaitseorgani juhiga. Selline lahendus võib muuta kontrolltehingu

lubamise protsessi aeglasemaks, jäigemaks ja juhtimistasandilt põhjendamatult

kõrgeks, mis ei ole kooskõlas ka üldise eesmärgiga vähendada halduskoormust ja

bürokraatiat. Täiendavalt tuleks hinnata kontrolltehingust teavitamise

regulatsiooni mõju TubS-i alusel tehtavale järelevalvele. Kehtiv TubS § 33² lõige

7 võimaldab põhjendatud juhul kontrolltehingust teavitamist kuni kolm kuud

edasi lükata, kui see on vajalik järelevalve jätkamiseks. KorS § 53¹ lõike 7 järgi

tuleb isikut teavitada viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist.

Selline lahendus võib piirata võimalust tuvastada ja tõendada jaemüüjate

korduvaid või süstemaatilisi rikkumisi. Seetõttu tuleks eelnõu menetluses eraldi

hinnata, kas KorS-i üldnorm ja TubS-i senine kontrollostu regulatsioon täidavad

täielikult sama eesmärki või vajab TubS eriseadusena jätkuvalt erilahendust.

kohustuse täitmise kontrollimiseks ei pea kontrolltehingu

tegemisse kaasama alaealise, sest kohustus kontrollida vanust

tekib juhul, kui müüjal tekib kahtlus, kas ostja on täisealine.

Selline kahtlus peab hoolsal müüjal tekkima ka noore täisealise

puhul. Seega saab järelevalvet teha ka ilma alaealist kaasamata.

Muudame eelnõud selliselt, et kontrolltehingu otsustamisel

säiliks küll nö teise silmapaari kohustus, kuid selleks ei pea

olema asutuse tippjuht.

Kontrolltehingust teavitamise edasilükkamise ettepanekut me ei

arvesta. Kontrolltehing on erandlik meede ja olemuselt

lühiajaline. See eristab kontrolltehingut ka jälitustegevustest.

Seega ei ole põhjendatud kontrolltehingust teavitamise

edasilükkamine pikemaks ajaks.

2.1. Palume täpsustada KorS § 34² lõiget 2, mis sätestab vormikaamera

kasutamise kohustuse juhul, kui avaliku korra eest vastutav isik või muu

menetlusosaline on esitanud selleks põhjendatud taotluse. Praegusest sõnastusest

ei nähtu üheselt, et selline kohustus kehtib üksnes sama paragrahvi lõikes 1

sätestatud vormikaamera kasutamise aluste esinemisel ja juhul, kui

vormikaamera kasutamine ei kujuta endast ülemäärast riivet isiku põhiõigustele.

Sellisel kujul võib tekkida tõlgendus, et põhjendatud taotlus loob iseseisva aluse

vormikaamera kasutamiseks ka olukorras, kus lõikes 1 nimetatud eeldused ei ole

täidetud. Palume kaaluda lõike 2 sidumist lõikes 1 sätestatud alustega.

2.1. Selgitame

KorS § 342 lõige 1 sätestab üldise reegli nn vormikaamerate

kasutamiseks. Korrakaitseorgan saab kohaldada vaid neid

erimeetmeid, mida seadus tal kohaldada lubab (avalikus õiguses

valitseva põhimõtte kohaselt on lubatud vaid tegevus, mis on

seadusega sõnaselgelt lubatud). Isiku taotlus ei saa olla omaette

aluseks erimeetme kohaldamisele, isik saab taotleda nn

vormikaameraga asjaolude salvestamist eelkõige oma õiguste

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

43

2.2. Samuti palume täpsustada õppetööks või koolituseks kasutatavate salvestiste

säilitamise tähtaega. KorS § 34¹ lõige 5 ja § 34² lõige 7 lubavad salvestist

kasutada õppetöö või koolituse läbiviimisel, kui isikuandmed on pseudonüümitud

või samaväärselt kaitstud. Samas ei ole üheselt selge, kas sellistele salvestistele

kohaldub sama üldine 30-päevane säilitustähtaeg või võib neid õppetöö eesmärgil

säilitada kauem. Palume see eelnõus selgelt reguleerida.

2.3. Lisaks tuleks ühtlustada kaamerasätetes säilitustähtaegade sõnastus. KorS §

34¹ lõike 4 kohaselt säilitatakse mehitamata sõiduki salvestisi kuni 30 päeva,

samas kui KorS § 34² lõike 6 kohaselt säilitatakse vormikaamera salvestist kuni

30 kalendripäeva. Kuna tegemist on paralleelsete isikuandmete salvestamise

sätetega, võiks kasutada mõlemas sättes sama sõnastust, et vältida tõlgendust,

nagu oleks tähtaegadel erinev sisu.

kaitseks. Seega on ka tema seotud õigusnormist tuleneva

piiranguga – ta ei saa nõuda, et korrakaitseorgan teeks midagi,

milleks seadus talle alust ei anna.

2.2. Jätame arvestamata

Jätame eelnõust välja salvestiste õppetöös kasutamise sätte.

2.3. Arvestame

Ühtlustame KorS §-des 341 ja 342 sätestatud salvestise

säilitamise tähtaegu.

3. Palume üle vaadata KorS § 16 lõigete 6 ja 7 omavaheline seos. Lõige 6

sätestab hüvitise arvutamise aluse, lähtudes korrakaitsekohustusega isiku

tööandja makstud keskmisest töötasust või mittetöötamise korral töötasu

alammäärast. Lõige 7 näeb samal ajal ette, et keskmise palga arvutamisel ning

hüvitise taotlemisel ja väljamaksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduse §-st

49. Kuna mõlemad lõiked puudutavad hüvitise arvutamist, tuleks selgemalt

eristada, millises osas kohaldub KorS-i erireegel ja millises osas avaliku

teenistuse seaduse § 49. Lisaks on seletuskirjas § 16 lõike 8 selgitus eksklikult

märgitud lõike 7 selgitusena.

Arvestame

Täiendame seletuskirja viidatud sätete omavahelise suhte

selgema avamisega. Samuti parandame hooletusvea, mis lõigete

selgitustesse on sattunud.

4. LÜHENDATULT: Palume seetõttu eelnõu seletuskirja täiendada analüüsiga,

millist liiki „muus vormis teavet“ KorS § 30 alusel nõuda võib, kas nõuda võib

üksnes isikul juba olemas olevat teavet või ka selle töötlemist ja

süstematiseerimist, millised piirangud kohalduvad digitaalsele ning eraelulist või

kolmandate isikute andmeid sisaldavale teabele ning millistel tingimustel võib

riikliku järelevalve menetluses kogutud teavet hiljem kasutada süüteomenetluses.

Samuti tuleks kaaluda täiendavate menetluslike garantiide sätestamist, et

välistada enese mittesüüstamise privileegi kaudne riive ja tagada õigusselgus.

Arvestame

Täiendame seletuskirja rõhutades, et küsida saab vaid teavet,

mis on juba olemas ning säte ei anna alust panna isikule

täiendavaid kohustusi teabe süstematiseerimiseks või

töötlemiseks.

10. Eesti Linnade ja Valdade Liit Jätab kooskõlastamata

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

44

1. Omavalitsuste tagasisides rõhutati, et avalike ürituste regulatsiooni muutmisel

tuleb lisaks korraldaja tegevusvabadusele arvestada ka üritusel mitteosalevate

isikute õigusi, avaliku korra ja ohutuse tagamist, liikluskorraldust, öörahu,

jäätmekäitlust, korduskasutatavate nõuete täitmist ning kohaliku omavalitsuse

võimalust hinnata avaliku ruumi sobivust konkreetse ürituse korraldamiseks.

Muuta avalike ürituste regulatsiooni käsitlevaid sätteid ning kujundada avalike

ürituste regulatsioon ümber riskipõhise mudeli alusel. Sätestada tõhusad

meetmed ja vastutuse alused olukordadeks, kus avaliku ürituse korraldaja rikub

korduvalt ürituse korraldamisele kehtestatud nõudeid või tingimusi.

Selgitame

Jätame eelnõust välja avalike üritustega seonduvad muudatused

2. Sätestada vormikaamera kasutamine riikliku järelevalve üldise

dokumenteerimisvahendina ning võimaldada selle kasutamist kõigile

korrakaitseorganitele.

Jätame arvestama

Muutsime eelnõud ja lisasime KorS §-i 12 täiendava alusel,

millistel tingimustel saab protokolli osana kasutada tehnilise

vahendi salvestist. Selle muudatusega ei muutu nn

vormikaamerad siiski kõikidele korrakaitseorganitele kõikide

menetlustoimingute dokumenteerimisel lubatud vahendiks.

Muudatus seob seaduses juba sätestatud ja eelnõuga

plaanitavate salvestamisvõimaluste kasutamist protokolli osana.

Seejuures ei anna muudatus alust kogu erimeetme kohaldamise

salvestamiseks nö algusest lõpuni. Tegemist peab olema

erimeetme seisukohalt oluliste asjaolude või olukordade

salvestamisega.

3. Võimaldada kohaliku omavalitsuse üksusel korrakaitseorganina kasutada

mehitamata õhusõidukeid riikliku järelevalve teostamisel. Selgitame

KorS annab erimeetmete kohaldamise õiguse vahetult

politseile, erikorrakaitseorganid, sh ka KOV, saavad

erimeetmete kohaldamise õiguse juhul, kui vastava

eriseadusega neile selline õigus antakse. Erimeetme lubamine

peab seejuures olema läbimõeldud – millist erimeedet, millistes

olukordades ja milliste erisustega korrakaitseorgan vajab. Seega

tuleb korrakaitseorganile, sh ka KOV-le, erimeetmete

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

45

kohaldamise õigus ette näha vastavas eriseaduses, KorS

muutmise eelnõuga seda ei tehta.

4. Võimaldada kohalikul omavalitsusel ja teistel pädevatel korrakaitseorganitel

kontrolltehingu kui erimeetme kasutamist ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks

või korrarikkumise kõrvaldamiseks alkoholiseaduses sätestatud nõuete

kontrollimiseks kui see ei ole võimalik muude meetmetega.

Selgitame

Kontrolltehingu tegemine on varjatud toiming, seega erineb

selle erimeetme menetlus haldusmenetluse üldisest avalikkuse

põhimõttest ning peab jääma erandlikuks meetmeks. Seetõttu

nähakse eelnõuga ette piirid, millest kontrolltehingu tegemisel

tuleb lähtuda, muuhulgas ohu taseme piirid. Eelnõu koostajad ei

pea põhjendatuks KOrS-s kui üldseaduses ohu piire muuta ning

võimaldada kontrolltehingut igasuguse ohu väljaselgitamiseks

või tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

5. Laiendada kohaliku omavalitsuse pädevust teostada kontrolltehingut

tubakaseaduses sätestatud nõuete kontrollimiseks juhul, kui see ei ole võimalik

muude meetmetega, kuid see on vajalik ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks

või korrarikkumise kõrvaldamiseks.

Selgitame

Eelnõuga ei plaanita täiendada eriseadustes sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmete loetelusid. Vajalike erimeetmete

kohaldamise õiguse andmiseks tuleb algatada vastava

eriseaduse muutmine, mille menetluse käigus tuleb põhjendada

ja saab hinnata erimeetme vajalikkust.

6. Võimaldada kontrolltehingu tegemisse kaasata vähemalt 16-aastane isik, tema

enda ja seaduslike esindajate nõusolekul alkoholiseaduses ja tubakaseaduses

sätestatud nõuete kontrollimiseks

Selgitame

Kontrolltehing on riikliku järelevalve erimeede, millega

sisuliselt matkitakse süütegu. Eelnõu koostajad ei pea eetiliseks

kasutada alaealisi olukorras, mis matkivad süütegusid. Lisaks,

kuivõrd alaealisele alkoholi müügi keelu järgimise esimene

samm on isikut tõendava dokumendi alusel ostja vanuse

kontrollimine, saab selle kohustuse järgimist edukalt kontrollida

ka noore täiskasvanuga.

7. Võimaldada kohalikul omavalitsusel kontrolltehingu kui erimeetme kasutamist

ühistranspordialases riiklikus järelevalves Selgitame

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

46

Eelnõuga ei plaanita täiendada eriseadustes sätestatud riikliku

järelevalve erimeetmete loetelusid. Vajalike erimeetmete

kohaldamise õiguse andmiseks tuleb algatada vastava

eriseaduse muutmine, mille menetluse käigus tuleb põhjendada

ja saab hinnata erimeetme vajalikkust.

8. Luua korrakaitseorganitele õiguslik alus rikkumiste kohta laekunud

telefonikõnede salvestamiseks. Selgitame

Kaalume ettepanekus toodut, kuid praegusesse eelnõusse me

seda muudatust ei liida.

9. Täpsustada KorS § 57¹ ja § 57² sõnastust KorS § 56 lõigetes 1, 2 ja 4 sätestatud

nõuete üle riikliku järelevalve teostamisel. Selgitame

Kaalume ettepanekus toodut, kuid praegusesse eelnõusse me

seda muudatust ei liida.

11. Andmekaitse Inspektsioon

1. Teatud juhtudel võivad sideettevõtted muutuda muuks kui avaliku korra eest

vastutavaks isikuks KorS § 16 tähenduses (koosmõjus ESS § 87 lg 1 p- 9).

Selline olukord võib tekkida näiteks juhul, kui mõnel veebilehel on avaldatud

ulatuslikult õigusliku aluseta isikuandmeid (või näiteks ka siis, kui kutsutakse

üles tarbijaid eksitavate toodete/teenuste ostmiseks/ tarbimiseks) ja tekib vajadus

veebileht internetist eemaldada, aga mille serverid asuvad välismaal või mille

pidaja pole teada või ei tee järelevalveasutusega koostööd. Sellisel juhul muutub

sideettevõtja muuks isikuks KorS § 16 tähenduses ja järelevalveasutus saab teha

sideettevõtjale ettekirjutuse korrarikkumise lõpetamiseks. Sisuliselt saab

sideettevõtja tõkestada oma teenuse tarbijatele sellele konkreetsele veebilehele

ligipääsu. Kuigi välismaalt või VPN-i kaudu saab veebilehele jätkuvalt ligi,

muutuks enamikule tavapärastest Eestis viibivatest inimestest veebileht

kättesaamatuks. Andmekaitse asjades võib teoreetiliselt selliseid olukordi tulla

ette teisigi, kus korra rikkumine tuleb lõpetada just mõne muu kui avaliku korra

eest vastutava isiku abil ja seda eelkõige digitaalses maailmas. Kavandatav KorS

§ 16 lg 3 näeb ette, et korrakaitsekohustuse täitmine ei tohi kesta kauem kui

Selgitame

KorS § 16 sätestab kolmandale isikule (s.o. isikule, kes ei ole

avaliku korra eest vastutav isik KorS § 15 tähenduses)

korrakaitsekohutuse panemise. Sätte mõistmisel on oluline

silmas pidada, et tegemist on nn korrakaitselises hädaolukorras

kasutatava äärmise abinõuna (ultima ratio), mille kohaldamise

eelduseks on vahetu kõrgendatud ohu olemasolu ja tegutsemine

selle kõrvaldamiseks. Kui korrakaitseorgan teeb ettekirjutuse

korrarikkumise lõpetamiseks ning selle täitmiseks kasutatakse

kolmandate isikute abi, võib tegemist olla ka

asendustäitmisega.

Eelnõuga tehtavate muudetuste eesmärk on sätestada eelkõige

kohustatud subjekti kaitse, mitte kitsendada korrakaitseorganite

võimalusi. Kaheksa tunni piir eeldab pidevat tegutsemist,

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

47

kaheksa tundi ööpäevas. Muudatused näivad olevat sõnastatud üksnes politseilise

tegevuse vaatest ja kõrvale on jäetud kõik sellised korrarikkumised, mis ei ole

seotud kriisiolukorra või vahetu sunni kasutamisega. Kavandatav ajaline piirang

kitsendab oluliselt varasemaid võimalusi ja arvestades eeltoodud näidet, kaotaks

sisuliselt ühe meetme korrarikkumisele reageerimiseks ära. Teisalt on eelnõu

seletuskirja sissejuhatuses märgitud, et tehnoloogia areng on loonud uudseid

võimalusi, mille kasutamine riiklikus järelevalves aitaks oluliselt kaasa

järelevalve efektiivsusele. See aga ei lähe kokku kavandatava ajalise piiranguga,

mis pärsib järelevalve efektiivsust digitaalses maailmas. Seetõttu tuleks kaaluda

eelnõus erisuse loomist olukordadele, kus ei ole tegemist kriisiolukorraga või

vahetu sunni kasutamisega.

sideettevõtted ei pea veebilehe sulgemisel kaheksa tundi järjest

tegutsema, see, et veebileht on suletud on tagajärg, mitte pidev

tegutsemine. Veebilehe sulgemiseks peaks olema eraldi alus.

2. LÜHENDATULT: kaamera salvestise kasutamisel õppetöös või koolituse

läbiviimisel ei saa tugineda IKS §-le 6, sest tegemist ei ole teadusuuringuga.

Sätestada tuleb eraldi alus isikuandmete töötlemiseks, samuti erand IKÜM art 9

sätestatud eriliigiliste andmete töötlemise keelust. Isegi kui eeldada, et õppetöö ja

koolituse läbiviimine mahuks IKS § 6 alla, jääb arusaamatuks, milline osa

paragrahvist rakendub. Eriliigiliste andmete töötlemine eeldab eetikakomitee

luba. Milline on valdkonna eetikakomitee, kes loa annab või ka tegemist on

poliitikakujundamise jaoks vajalike uuringutega, milleks annab loa AKI? Eelnõu

vastuseid ei anna. Ka pseudonüümitud isikuandmete töötlemisel tuleb arvestada

läbipaistvuse põhimõttega. Isikule tuleb teada anda, kui tema andmeid

kasutatakse muuks eesmärgiks kui neid koguti. Eelnõus ei sätestata

andmesubjekti teavitamist andmete kasutamisel õppetöös. Samuti on

reguleerimata õppetöös või koolituse läbiviimiseks kasutatavate andmete

säilitamise tähtaeg. Kas neid võib säilitada igavesti? Salvestisele

juurdepääsuõigust eelnõuga ei reguleerita, sest see on reguleeritud muude

õigusaktidega – IKS, IKÜM. Selgitage, kuidas see seisukohta seondub KorS §-ga

13. Eelnõust ei nähtu ka andmetest koopia väljastamise tingimused. IKÜM art 15

tagab andmesubjektile koopia saamise õiguse, kui sellest soovitakse sätestada

erandit, tuleb see reguleerida seaduses, eelnõus selle kohta reegleid ei ole.

Analüüsimata on ka see, kas õppetöös oleks võimalik kasutada täielikult

anonüümitud andmeid.

Selgitame

Jätame eelnõust välja sätted, mis reguleerivad salvestiste

kasutamist õppetöös. Analüüsimisel jõudsime järeldusele, et

tegemist ei ole korrakaitseseaduse reguleerimisesemega.

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

48

12. Tarbijakaitse- ja Tehnilise järelevalve Amet

1. Toetame KorS § 30 kavandatavat täiendust, millega täpsustatakse

korrakaitseorgani õigust nõuda lisaks dokumentidele ka muus vormis teavet.

TTJA järelevalvepraktikas on selline muudatus vajalik, kuivõrd digitaalses

keskkonnas võib menetluses vajalik teave esineda muu hulgas ekraanipiltide,

fotode, videote, e-kirjade, tellimuskinnituste, makseandmete, veebilehe

väljavõtete või muude elektrooniliste andmetena.

Võtame teadmiseks

2. LÜHENDATULT: Märkused seoses kontrolltehinguga (täpsemad põhjendused

kooskõlastuskirjas):

1. Kontrolltehingu seostamine olulise või kõrgendatud ohuga piirab

ebaproportsionaalselt TTJA järelevalvevõimekust;

2. TKS-s tuleks säilitada viide tarbijate huve kaitsvatele Euroopa Liidu

õigusaktidele;

3. Säilitada tuleks keskmise tarbija ja keskmise lõppkasutaja standard;

4. Säilitada tuleks väljamõeldud nime ja kolmanda isiku kaasamise võimalus;

5. Säilitada tuleks teavitamise edasilükkamise võimalus;

6. Säilitada tuleks kontrolltehinguga omandatud asja uurimise, demonteerimise ja

katsetamise õigus;

7. Kontrolltehingu otsustamise õiguse delegeerimine vajab täpsustamist.

Selgitame ja arvestame osaliselt

1. Muutsime eelnõud ja sätestasime eriseadustes

kontrolltehingu kui erimeetme erisused.

2. Arvestame. Tarbijakaitseseadusesse on lisatud

kontrolltehingu osas erisus KorS-st.

3. Arvestame, tarbijakaitseseadusesse jääb säte, mis näeb ette

keskmise tarbija kui hindamiskriteeriumi.

4. Arvestame, täiendame eelnõud selliselt, et kontrolltehingu

tegemisel oleks korrakaitseorgani ametnikul võimalus kasutada

muid andmeid kui oma isikuandmeid.

5. Jätame arvestamata. Kontrolltehing on ühekordne tehing,

sellega erineb ta jälitustoimingutest. Seega ei pea me

võimalikuks kontrolltehingust teavitamise edasilükkamist

pikemaks ajaks.

6. Arvestame, tarbijakaitseseadusesse jääb vastav säte.

7. Arvestame, täiendasime eelnõud selliselt, et kontrolltehingu

tegemise otsustusõiguse saab asutuse juht ka edasi delegeerida.

3. Ettepanek:

1) mitte tunnistada TKS § 63 ja TNVS § 56¹ kehtetuks selliselt, et kõik

valdkondlikud erisused kaovad. Kui kontrolltehingu üldregulatsioon soovitakse

tuua KorS-i, tuleb TKS-s ja TNVS-s säilitada TTJA valdkondlikud erisused KorS

§ 53¹ suhtes.

Vt eelmist seisukohta

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

49

2) sätestada TKS-s ja TNVS-s, et TTJA võib teha kontrolltehingu ka juhul, kui

järelevalve eesmärki ei ole muude meetmetega võimalik saavutada või see on

oluliselt raskendatud, ilma et oleks vaja tõendada olulise või kõrgendatud ohu

esinemist.

3) säilitada TKS-s viide tarbijate huve kaitsvatest Euroopa Liidu õigusaktidest

tulenevate nõuete täitmise kontrollimisele.

4) säilitada TKS-s ja TNVS-s kontrolltehingu tegemise menetluslikud erisused:

keskmise tarbija või keskmise lõppkasutajana käitumine, vajaduse korral

väljamõeldud nime kasutamine, avaliku korra eest mittevastutava isiku

kaasamine tema nõusolekul, teavitamise edasilükkamise võimalus kuni kolmeks

kuuks ning kontrolltehinguga omandatud asja uurimise, demonteerimise ja

katsetamise õigus.

5) täpsustada kontrolltehingu otsustamise õiguse delegeerimise võimalust.

13. Riigikantselei

1. Terminid. Kehalähedane salvestusseade (vormikaamera).

Eelnõukohase korrakaitseseaduse (KorS) muudatusega antakse

korrakaitseorganile õigus kasutada pilti ja heli edastavat või salvestavat

kehalähedast jälgimisseadmestikku (lühiväljend vormikaamera). Seejärel on

sätestatud mitmes lõikes vormikaamera kasutamise tingimused: selle kasutamise

kohustuslikkus; sellest teavitamise kohustuslikkus; kasutamise eesmärgiga

mitteseonduva teabe ja eraelulise teabe salvestamise keeld; samuti salvestise

säilitamise tähtaeg (30 kalendripäeva).

Riigikogus vastu võetud Kaitseväe korralduse seaduse (KKS) muudatusega (898

SE) antakse Kaitseväele õigus kasutada julgeolekualal ja selle vahetus läheduses

ning laeva ohutusalas (st avalikus ruumis) pilti edastavat või salvestavat

jälgimisseadmestikku, sealhulgas liikuvat kaamerat või pilti ja heli salvestavat

vormikaamerat. Selles sättes on koondatud nii kohtkindel, liikuv kui ka

vormikaamera ning nendega seotud tingimused on kõigil juhtudel samad. Muu

hulgas ei kasutata siin terminit kehalähedane salvestusseade, kuigi silmas on

peetud täpselt sama seadmestikku kui KorS-i muudatuses. Eelnevalt nimetatud

Võtame teadmiseks

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

50

põhiõiguste riivet tasakaalustavad lisatingimused selles sättes valdavalt puuduvad

ning salvestise säilitamise tähtaeg on pikem (90 kalendripäeva).

2. Terminid. Isikuandmete töötlemine mehitamata sõiduki kasutamisega vs.

liikuv kaamera. Eelnõukohase KorS-i muudatusega antakse korrakaitseorganile

õigus kasutada pilti edastavat või salvestavat mehitamata sõidukit. Eelnõust ja

seletuskirjast ei selgu ühemõtteliselt, mis on sätte eesmärk – kas võimaldada

kasutada pilti edastavat või salvestavat mehitamata sõidukit või tekitada juurde

veel üks võimalus, kuidas saab riiklikku järelevalvet teha – pilti edastada ja

salvestada. Üldjuhul ei ole sõiduk ise pilti edastav või salvestav seadmestik või

selle osa, vaid platvorm, mille külge või sisse salvestusseadmestik paigaldatakse.

Seega on sõiduk siinjuures vahend – näiteks statsionaarse valvekaamera asemel

on valvekaamera liikuv; metsa eksinud inimese helikopteriga otsimise asemel

tehakse seda drooniga jne. Näib, et sätte peamine eesmärk võib olla reguleerida

eeskätt selliseid juhtumeid, kus salvestusseade ehk kaamera on paigaldatud muu

liikuva eseme külge nii, et see liigub salvestamiseks kohta, kuhu inimene koos

seadmestikuga üldse või sama tõhusalt, kiirelt või ohutult liikuda ei saa. See

tähendab, et korrakaitseorgani tegevus jääb samaks, muutub vahend ning seetõttu

avardub ka toimingu tegemise võimalus. Riigikogus vastu võetud KKS-i

muudatuse (898 SE) järgi võib Kaitsevägi kasutada liikuvat kaamerat. Selle

lisamist seadusesse selgitati järgmiselt: „Sättes kasutatav „jälgimisseadmestik“

hõlmab ka mittestatsionaarseid kaameraid (näiteks kaameraid, mis ei ole hoonele

püsivalt kinnitatud). Jälgimisseadmestikku võidakse kasutada KKS § 36

kaitseväeluure ülesannete teostamisel ja vastava loa olemasolul ka näiteks

liikuvast autost filmimiseks jne.“. Teeme ettepaneku hinnata, kas kohe jõustuvas

seaduses (898 SE) on peetud silmas sarnast isikuandmete töötlemise viisi, ning

kajastada seda eelnõu seletuskirjas. Samuti teeme ettepaneku muuta sätte tegeliku

mõtte paremaks edasiandmiseks eelnõus KorS-i § 341 lõiget 1 ning vajaduse

korral sama paragrahvi teiste sätete sõnastust. Seejuures on mõistlik kaaluda 898

SE-ga KKS-i lisatud termini „liikuv kaamera“ kasutusele võtmist ning vajaduse

korral defineerimist.

Selgitame

Eelnõuga reguleeritakse uute riikliku järelevalve erimeetmetena

isikuandmete töötlemist mehitamata sõidukeid või

vormikaameraid kasutades. Mõlemal juhul sõnastab eelnõu

selged alused, mis peaks tagama põhiõigusriive

proportsionaalsuse. Samuti on meetmete sekkumisulatus erinev

– ühel juhul räägitakse vaid pildi edastamisest, teisel juhul ka

heli edastamisest.

Seega jääme eelnõus toodud lahenduse juurde. Siiski oleme

täpsustanud mõlemal juhul tehniliste vahendite sisu.

3. terminid – sõiduk, mehitamata sõiduk -Eelnõu koostajad on soovinud hõlmata

terminiga „mehitamata sõiduk“ nii õhus, vees kui ka maapinnal liikuvaid Selgitame

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

51

sõidukeid, kuid see ei nähtu eelnõust, ei arvesta kehtiva KorS-iga, 902 SE-ga

muudetavat §-i 45, 902 SE-ga KorS-i lisatavat §-i 451 ega valdkondlike

eriseaduste termineid. Seletuskirja järgi peetakse mehitamata mobiilse sõiduki all

silmas nii õhus, vees kui ka maismaal liikuvaid sõidukeid, mida juhitakse eemalt

(juht või operaator ei asu sõidukis) või mis liiguvad iseseisvalt, näiteks tehisaru

abil. Seletuskirjas on lisatud, et sõidukina tuleb seejuures käsitada igasugust

liikuvat vahendit, mis ei pruugi tavatähenduses sõiduk olla. Seega ei ole eelnõu ja

seletuskirja terminikasutus ühtne. Samuti peaks seletuskirjas märgitu nähtuma ka

eelnõust, et rakendajale oleks arusaadav, mida sõiduki all silmas peetakse ja

milliseid erinevaid liikuvaid objekte see hõlmab. Kehtiva KorS-i § 45 järgi

eristatakse sõidukeid, maastikusõidukeid ning veesõidukeid. Õhusõidukeid või

muid seadmeid kehtiv KorS ei käsitle. Riigikogus vastu võetud seadusega (902

SE) muudetakse KorS-i § 45 ning täiendatakse seda §-ga 451. Muudatustega

korrastatakse olulisel määral liikuvaid vahendeid puudutavaid sõnastusi:

lühiväljend „sõiduk“ hõlmab kooskõlas liiklusseadusega edaspidi sõidukit,

maastikusõidukit ja muud maapinnaga kontaktis liikuvat sõidukit, lisatakse

seade, laiendatakse termini „veesõiduk“ sisu ning lisatakse kooskõlas

lennundusvaldkonna õigusaktidega mehitamata õhusõiduk. Samuti lisatakse selle

seadusega KorS-i mehitamata sõiduki, seadme või veesõiduki käsitus: see on

osaliselt või täielikult automaatne või kaugjuhitav. See tähendab, et eelnõuga

lisatav § 341 on kitsam kui kehtiv KorS ja selles teise seadusega (902 SE)

tehtavad muudatused ning hõlmab ainult sõidukit, mida mõistame liiklusseaduse

tähenduses. See tähendab, et välja jäävad mehitamata õhusõidukid ja

veesõidukid. Juhul kui eelnõus soovitakse liikuvate vahendite küsimust ka

edaspidi käsitleda, teeme ettepaneku selle terminikasutus KorS-i teiste normide ja

muude seadustega kooskõlla viia, näiteks viidata KorS-i §-s 341 §-dele 45 ja 451

järgmiselt: „(…) kasutada (…) käesoleva seaduse §-des 45 ja 451 nimetatud

sõidukit.“.

Nõustume vajadusega kasutada seaduses läbivalt samu

mõisteid. Muudame KorS § 341 sõnastust arvestades KorS §-

des 45 ja 451 tehtud muudatustega. Siiski rõhutame, et KorS §-

des 341 ja 342 ning §-des 45 ja 451 sätestatud erimeetmete

eesmärgid on erinevad ja seega on ka sätete sõnastuse

rõhuasetused erinevad.

4.Mehitamata sõiduki märgistamine - Eelnõu järgi tähistatakse mehitamata

sõiduk viisil, mis võimaldab tuvastada seda kasutavat korrakaitseorganit.

Seletuskirja kohaselt võib tähistus vajalikuks osutuda näiteks siis, kui sõiduk

leitakse ja leidja teab, millisele korrakaitseorganile see kuulub, ning saab sõiduki

Selgitame

Mehitamata sõiduki märgistamise nõue on eelnõus sõnastatud

võimalikult üldiselt, märgistamisnõude sisuks on tagada

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

52

leidmisest teada anda. Seletuskiri ei ava, millistel juhtudel on veel vajalik, et

sõiduk oleks tähistatud. Praeguse selgituse põhjal võib järeldada, et tegemist on

pigem korrakaitseorgani sisemise töökorralduse küsimusega, mida ei pea

seaduses sätestama. Veelgi enam – kui korrakaitseorgan ei tähista oma sõidukit,

näiteks seetõttu, et seda ei ole jõutud teha, kas see tähendab, et sõidukit ei saagi

korrakaitses kasutada? Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku tähistamise nõuet

põhjalikumalt selgitada või asjakohane säte eelnõust välja jätta.

inimestele võimalus olla teadlik sellest, milline

korrakaitseorgan on isikuandmete töötlemisega seotud. Ka

KorS § 34 sätestatud isikuandmete töötlemise õiguslik alus

näeb ette kohustuse teavitada avalikus ruumis olevatest

jälgimisseadmestikest. Mehitamata sõidukite puhul on

teavitamine sisuliselt kahetasandiline – võimalik eelnev

teavitamine ning sõiduki märgistamine. Sõiduki märgistamine

aitab kaasa riikliku järelevalve läbipaistvuse tagamisele.

Märgistamise nõue on teadlikult sõnastatud üldisena, sest

märgistamise viise on erinevaid ning need on ilmselt ka ajas

muutuvad (näiteks võib märgistamine toimuda ka läbi

kaugidentimise süsteemi, mis koostoimes vastava tehnilise

lahendusega annab igaühele võimaluse teada, kellele kuulub

konkreetses kohas lendav mehitamata õhusõiduk).

5.Mehitamata sõiduki kasutamisest teavitamine - Norm sätestab, et kui

valdusesse sisenemise või valduse läbivaatuse korral kasutatakse pilti edastavat

või salvestavat mehitamata sõidukit, teavitatakse sellest valdajat ja omanikku.

Palume seletuskirjas analüüsida, kas isikuandmete kaitse põhimõtetega oleks

kooskõlas ka sellised juhtumid, kui kinnisasja omanikku teavitatakse mehitamata

õhusõiduki kasutamisest tema kinnisasja kohal nt süüteokahtluse korral, mis on

seotud seda üürilepingu alusel valdava üürnikuga.

Selgitame

KorS § 341 sätestab iseseisva erimeetmena isikuandmete

töötlemise aluse. Ka valdusesse sisenemise ning valduse

läbivaatamise erimeetme kohaldamisel mehitamata sõidukit

kasutades võib töödelda isikuandmeid. Õigusselguse huvides

oleme koondanud kõik mehitamata sõidukite kasutamisega

isikuandmete töötlemise alused ühte sättesse.

Eelnõuga kavandatava § 341 sõnastust on kooskõlastamise

tulemusel muudetud. Mehitamata sõiduki kasutamisega

isikuandmete töötlemisest tuleb töötlemisega seotud isikuid

teavitada. Kas ja keda süüteomenetlusest teavitatakse, peab

selguma vastavast menetluskorrast.

6. Kaamera salvestis - Seletuskirjas märgitakse, et „Kui aga salvestist kasutatakse

n-ö menetlustoimingu protokolli asendajana või selle osana, säilitatakse ka

mehitamata sõiduki kasutamisel töödeldud andmete salvestisi vastavalt

menetlustoimingu protokolli säilitamise tähtajale.“ Haldusmenetluse seaduse

(HMS) § 18 sätestab alused, millal menetlustoiming protokollitakse. Üheks

Selgitame

Muutsime eelnõud. KorS §-i 12 lisatakse säte, mis võimaldab

sõnaselgelt kasutada protokolli osana seadusest sätestatud

alustel tehtud salvestis. Seega saab protokolli osana kasutada

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

53

aluseks on see, et protokollimise kohustus tuleneb seadusest või määrusest. HMS

§ 18 lõikes 2 loetletakse, mida protokoll peab sisaldama. On igati mõistetav, et

tehnoloogia areng toob kaasa uusi võimalusi ning kaamera kasutamise eelis on

see, et ei teki olukorra kirjaliku vormistamisega kaasneda võivaid eksimusi ega

arusaamatusi. Samas on vaja näidata alus, mis expressis verbis sätestab, et 1)

protokoll ei pea olema kirjalik ja 2) kas selline protokoll peab sisaldama kõiki

HMS § 18 lõikes 2 loetletud elemente või on salvestise protokolli asendajana

kasutamisel erisusi või teatud nõudeid ei kohaldata.

Näiteks on eelnõuga lisatava § 342 selgitus selles osas põhjalikum. Palume ka

lisatava § 341 lõike 4 juures anda põhjalik selgitus, millal üldse saab salvestist

kasutada protokolli asendajana, mis alusel jne. Näiteks on § 342 selgituste juures

toodud esile, et tegemist on ametniku jaoks mugavuslahendusega ja tuleb iga

kord kaaluda, ega kaamera kasutamisega konkreetses olukorras ei sekkuta

ülemäära isiku eraellu. Ka mehitamata õhusõidukiga isiku kodu kohal vaatluse

tegemine võib kaasa tuua tundliku eraelulise info töötlemise. Kas ka sellisel juhul

tuleks kaamera kasutamisest loobuda? Palume seletuskirjas ka sellel aspektil

peatuda ja seda selgitada.

salvestis juhtudel, mil kehtiv seadus salvestamise võimaluse

ette näeb (näiteks KorS § 51 lg 61) või mis lisanduvad

eelnõuga (näiteks §- 342). Kehtiv seadus ei näe siiski ette

lausalist erimeetme kohaldamise salvestamist (näiteks

vormikaameraga), salvestada saab erimeetme eesmägist

lähtuvalt olulisi asjaolusid ja olukordi. Eelnõu seda lähenemist

ei muuda.

7. LÜHENDATULT – Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamise juures jäetakse

eelnõuga välja kolm senist osatingimust. Senise normi järgi võib kaasata ka

juhul, kui korrakaitseorgan ei saa:

1) soovitud tulemust saavutada ka vabatahtlikult kaasatud isiku abil;

2) ülesannet täita piisavalt tulemuslikult;

3) ohtu ennetada või välja selgitada.

Seletuskirja järgi peaks kaasamine tulema kõne alla vaid hädavajaduse korral

ning ohu ennetamisel. See on õige sedastus, kuid sellest põhimõttest lähtub ka

kehtiv norm. Väljajäetavad tingimused „vabatahtlikult kaasatud isiku abil“ ja „ei

saa piisavalt tulemuslikult“ on olulised. Esimene rõhutab korrakaitseorgani

kohustust kasutada esmalt vabatahtlikke päästjaid, abipolitseinikke jt. Teine neist

ei ole hõlmatud teiste tingimustega „ei saa“ ega „ei saa õigel ajal“. Samad

tingimused on täpsustatud kujul säilitatud KorS-i § 16 lõike 1 punktis 3.

Seletuskirjas on selgitatud, et ohu ennetamine ning ohukahtlus ei ole sõjaväeliste

Arvestame

Jätame kõnealuse punkti eelnõust välja

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskirja lisa 1

54

jõudude korrakaitsesse kaasamiseks piisavad. Tegemist oleks põhimõttelise

muudatusega senises praktikas. Seni on Kaitseväge ja Kaitseliitu vahetu sunni

volitustega kaasatud üldjuhul just eelnõus sätestatule vastupidiselt

ohuprognoosile tuginedes (abstraktse) ohu ennetamiseks ning vähematel juhtudel

ohukahtluse korral ohu väljaselgitamiseks, näiteks kõrgetasemeliste visiitide ajal.

Kaitseväe ja Kaitseliidu kaasamisel on viimase abinõuna oluline osa avaliku

korra tagamisel ning Riigikantselei ei toeta sellekohaste normide niivõrd

põhimõttelist kitsendamist.

Eelnevast tulenevalt teeme ettepaneku § 1 punkt 13 eelnõust välja jätta.

8. LÜHENDATULT – kahju hüvitamine. Seletuskirjas puudub muudatuse

põhjendus ja ei ole selge, miks selline erisus on vajalik. Palume seletuskirja

täiendada. Teeme ühtlasi ettepaneku selgitada, mida peetakse silmas õiglase

hüvitise all. Ilmselt arvestatakse siin riigivastutuse seaduse § 16 lg 3 sätestatut,

aga see tuleb esile tuua ka seletuskirjas.

Selgitame

Jätame kõnealuse sätte eelnõust välja

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikantselei

Meie 03.11.2026 nr 8-1/4192-8

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu Justiits- ja Digiministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu uue, muudetud ja täiendatud versiooni. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisa: 1. Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise

seaduse eelnõu 2. Eelnõu seletuskiri 3. Seletuskirja lisa (kooskõlastustabel)

Mari Käbi 5865 8226 [email protected]

1

Korrakaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste

muutmise seaduse eelnõu 

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus  

1.1. Sisukokkuvõte  

Korrakaitseseadus (KorS) on Eestis kehtinud aastast 2014. Üle kümneaastase kohaldamise

käigus on välja koorunud mitmed puudujäägid, mille kõrvaldamine tagaks riiklikus järelevalves

vajaliku selguse. Tehnoloogia areng on loonud uudseid võimalusi, mille kasutamine riiklikus

järelevalves aitaks oluliselt kaasa järelevalve efektiivsusele ja seega avaliku korra tagamisele,

kuid vajavad selget alust põhiõiguste riive piiritlemiseks. Praegune olukord, kus riikliku

järelevalve erivaldkondades vajalikud erimeetmed on reguleeritud  eriseadustes KorS-

i kui üldseaduse asemel, lõhub riikliku järelevalve meetmete süsteemi ja loob sama meetme

kohaldamisel põhjendamatuid erisusi.  

Eelkõige nende oluliste probleemide lahendamiseks ja eesmärkide saavutamiseks ongi

koostatud KorS-i muutmise eelnõu. Eelnõuga kehtestatakse selged tingimused riiklikus

järelevalves isikuandmete töötlemiseks erinevate kaameratega, olgu nendeks mehitamata

õhusõidukid, vormile kinnitatud kaamerad või muud vahendid, mis võimaldavad salvestada kas

pilti või heli või mõlemat. Eelnõuga tuuakse kontrolltehingu kui riikliku järelevalve erimeetme

reeglistik eriseadustest KorS-i kui korrakaitse üldseadusesse ning korrakaitseorganile tagatakse

selgesõnaline õigus nõuda peale dokumendi ka muus vormis teavet.  

Eelnõuga korrastatakse seaduse terminikasutust, reserveerides termini

„kaasamine“ haldusorganisatsiooni sisestele juhtudele ja rääkides muudes olukordades

korrakaitsekohustuse täitmisest. Samuti alandatakse avaliku koosoleku korraldaja

vanusepiirangut – koosolekuid võiks korraldada juba 14-aastaselt. Muudatuse eesmärk on

tagada noortele paremad võimalused ühiskonnaelus aktiivselt kaasa rääkida.

Kuivõrd eelnõukohase seadusega reguleeritakse riiklik järelevalvega seonduvat, ei kasva

eelnõuga haldusväliste isikute (ettevõtjate, üksikisikute ega ka vabaühenduste) halduskoormus.

 1.2. Eelnõu ettevalmistaja  

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika osakonna

avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi ([email protected]) ning sama

talituse nõunik Mari Käbi ([email protected]).  

Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt toimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õiguspoliitika

osakonna õigusloome korralduse talituse toimetaja Mari Koik ([email protected]).  

1.3. Märkused  

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamisega ega Vabariigi Valitsuse

tegevusprogrammiga.  

2

Eelnõukohase seadusega muudetakse korrakaitseseaduse redaktsiooni, mis on avaldatud Riigi

Teatajas avaldamisemärkega RT I, 09.07.2026, 55, lisaks ka järgmiste seaduste järgmisi

redaktsioone: 

1) abipolitseiniku seadus - RT I, 30.06.2026, 2

2) alkoholiseadus – RT I, 03.07.2026, 32

3) atmosfääriõhu kaitse seadus – RT I, 30.06.2026, 6

4) jäätmeseadus – RT I, 12.05.2026, 33

5) Kaitseväe korralduse seadus - RT I, 09.07.2026, 62

6) liiklusseadus–RT I, 11.07.2026, 45

7) lõhkematerjaliseadus –RT I, 03.07.2026, 41

8) narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seadus - RT I, 17.03.2026, 7

9) politsei ja piirivalve seadus - RT I, 09.07.2026, 71

10) päästeseadus - RT I, 30.06.2026, 23

11) ravimiseadus –RT I, 11.07.2026, 37

12) relvaseadus - RT I, 30.06.2026, 98

13) riigipiiri seadus – RT I, 09.07.2026, 74

14) tarbijakaitseseadus – RT I, 03.07.2026, 30

15) toote nõuetele vastavuse seadus – RT I, 11.03.2025, 3

16) tubakaseadus –  RT I, 12.05.2026, 48

17) tulumaksuseadus - RT I, 09.07.2026, 66

18) turvategevuse seadus - RT I, 09.07.2026, 65

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.  

2. Seaduse eesmärk  

Eelnõu eesmärk on korrastada ja kaasajastada riikliku järelevalve norme, aga ka avalike

koosolekute korraldamise sätteid. Kuna KorS on kehtinud üle kümne aasta, on ühiskonna ja

tehnoloogia areng toonud kaasa vajaduse muuta sätteid, mis seaduse rakendamise praktika

käigus on osutunud probleemseks, ning täiendada seadust sätetega, mille vajalikkus on

praktikas esile kerkinud. Nii puuduvad kehtivas seaduses selged alused kaamerate

kasutamisega isikuandmete töötlemiseks, korrakaitseorganitel, eelkõige politseil, on tekkinud

probleeme dokumentide kõrval muus vormis teabe (näiteks pildi- või videofailid jms)

nõudmisel jms.

3

Enne eelnõu koostama asumist koostati eelnõu väljatöötamiskavatsus (VTK)1, mis

kooskõlastati asjaosalistega 2024. aastal. VTK sai rohkelt tagasisidet, millega on püütud eelnõu

koostamisel arvestada. 

Eelnõusse ei ole koondatud siiski kõiki VTK teemasid. Nii näiteks loobuti VTK tagasiside

põhjal plaanist laiendada avalikus kohas käitumise üldnõudeid küberruumile. Põhjuseks on

eelkõige küberruumi avarus ning Eestiga seostamise keerukus. Loobuti ka avalike koosolekute

keelustamise ja koosolekult eemaldamise täpsemast reguleerimisest. Avaliku koosoleku

pidamine on demokraatlikus ühiskonnas keskne põhiõigus – inimestel peab olema võimalik

meelt avaldada ja seda ka võimul olijate vastu või valitsevatest ideedest ja arusaamadest erineva

maailmavaate kaitseks. Seega tuleb avaliku koosoleku keelamisse või koosolekult

eemaldamisse suhtuda pigem kriitiliselt. Seetõttu asuti eelnõu ettevalmistamise käigus

seisukohale, et avalikult koosolekult eemaldamise ohutaseme alandamine ei ole põhjendatud. 

Inimese eemaldamine koosolekult saab tulla kõne alla juhul, kui muude meetmetega ei ole

võimalik olukorda lahendada (KorS § 71 – eemaldatakse, kui see on vältimatult vajalik ja

vähem riivav kui koosoleku lõpetamise nõue). Kuna avalik koosolek toimub avalikus kohas,

kehtivad seal ka koosoleku korraldamise ajal avalikus kohas käitumise nõuded. Avalikus kohas

ei tohi käituda teist häirival moel, eelkõige ei tohi teist inimest lüüa, kakelda, tema pihta

loopida, teda solvata jne. Seega saab olukordi, mille pärast tahetakse avalikult koosolekult

eemaldamise ohutaset alandada, lahendada avalikus kohas käitumise üldnõuete tagamise

kaudu. 

Põhjendatuks ei peetud ka keelatud avalike koosolekute ringi laiendamist. VTK-s kaaluti  1)

keelatud koosolekute, 2) ilmselgelt agressorriigi tähtpäevade tähistamiseks peetavate

koosolekute ja 3) riigikaitseliste objektide läheduses peetavate koosolekute keelamist. 

KorS § 62 loetleb keelatud koosolekud. Nende keelatus tuleneb vahetult seadusest ning Politsei-

ja Piirivalveamet (PPA) ei saa neid enam „üle“ keelata. Kui sellise koosoleku korraldamiseks

esitatakse eelteade, peab PPA andma tagasisidena märku, et tegemist on KorS § 62 kohaselt

keelatud koosolekuga ja seda ei tohi korraldada ega pidada. Kui sellele vaatamata koosolek

korraldatakse (või korraldatakse keelatud koosolek ilma eelteateta), on politseil õigus

koosolek KorS § 73 lõike 1 alusel laiali ajada. Seega puudub vajadus uue sättega § 62 tunnustele

vastavaid koosolekuid lisakeelustada.  

Põhiseaduse § 47 tagab igasuguse rahumeelse koosoleku pidamise. Koosolek ei ole eos

rahumeelne, kui esinevad § 62 tunnused. Muul juhul on koosolek pigem rahumeelne, seda ka

olukorras, kus avaldatakse meelt valitsuse või muu riigiorgani tegevuse vastu vms2. Lubatud

peavad olema ka valitseva enamuse arvamusest erinevad ja sellega vastupidised arvamused

ning ka neil juhtudel peab olema õigus koosolekuid pidada ja oma meelsust väljendada.

Asjaolu, et koosoleku pidamisel tekivad korrarikkumised või ka süüteod, ei muuda koosolekut

mitterahumeelseks. Mitterahumeelseks saab pidada vaid sellist koosolekut, mille eesmärk ongi

mõni KorS §-s 62 sätestatud alustest. Seega ei ole pelgalt tähtpäevade tähistamine või ka

sümbolite kasutamine piisav koosoleku keelustamiseks, kui meeleavaldus ise on rahumeelne.  

Riigikaitseliste kohtade lisamist keelatud kohtade loetellu on  VTK kohta saadetud tagasisides

kritiseerinud Tartu Ülikool. Koosolekuvabadus hõlmab ka õiguse vabalt valida aega ja kohta

ning teatud meeleavaldused on mõjusamad kindlas kohas. Lisades riigikaitselased objektid

1 Eelnõude infosüsteemis: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/699319ce-7c2a-4bf4-8c6e- 86f5002f4f43 2 Rahumeelsete koosolekute kohta vt ka põhiseaduse § 47 kommentaare: EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS

4

keelatud kohtade loetellu, lähtume õigusloomes eeldusest, et õigusrikkumine leiab aset. Samas

ei ole kehtiva KorS § 63 loetelu ammendav. Sätte viimane punkt loeb keelatud kohaks ka muu

koha, kus avaliku koosoleku pidamine on seadusega keelatud. Riigikaitseobjektid on

riigikaitseseaduse § 86 kohaselt eriliselt valvatavad objektid. Seega ei pruugi nende näol

tegemist olla avaliku kohaga KorS-i tähenduses. Valve seadmine tähendabki, et avalikkuse

juurdepääs on piiratud. Seega on seal avaliku koosoleku korraldamine piiratud juba

riigikaitseseadusest lähtudes. Lisaalust ei ole vaja KorS-i lisada. 

Eelnõu koostades ei peetud vajalikuks ka edasilükkamatu korrakaitse pädevuse laiendamist

teistele haldusorganitele, kellel on vahetu sunni kohaldamise ja teenistusrelva kasutamise õigus

(näiteks Maksu- ja Tolliametile või Keskkonnaametile). Kuigi see VTK punkt arvukat

tagasisidet ei saanud, asus Eesti Advokatuur seisukohale, et sekkumiseks kohustatud

haldusorganite ringi laiendamiseks VTK-s toodud põhjendused ei olnud veenvad ning puudub

vajadus reegleid muuta. Eelnõu koostajad nõustusid seisukohaga. 

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

3.1. Eelnõu sisu

Eelnõu 18 paragrahvist – §-s 1 tehakse muudatusi ja täiendusi KorS-i, ülejäänud paragrahvides

tehakse muudatusi teistes seadustes ja sätestatakse eelnõu seadusena jõustumine.  

§ 1 punktiga 1 täiendatakse KorS §-i 12 ning nähakse ette selgesõnaline alus, millal saab

korrakaitseorgan kasutada riikliku järelevalve meetme asjaolude fikseerimiseks protokolli

osana tehniliste vahendite abil loodud salvestisi. Eelkõige peetakse silmas kehalähedaste

jälgimisseadmestikega - näiteks vormikaamerad – loodud salvestiste kasutamist protokolli

osana. Salvestised ei saa asendada protokolli, vaid täiendada seda erimeetme eesmärgist

tulenevate oluliste asjaolude või olukordade täpsema fikseerimisega (näiteks ei anna KorS § 51

lõige 61 alust valduse läbivaatamise salvestamiseks algusest lõpuni, vaid läbivaatamise

eesmärgist lähtuvalt oluliste asjaolude täpseks tõendamiseks, fikseerimiseks). Seejuures tuleb

salvestise kasutamisel jälgida, et ei riivataks isikuandmete töötlemise nõudeid. Eelnõu kohaselt

tuleb kõik asjassepuutumatud isikuandmed kustutada või tagada muul moel, et isik ei oleks

salvestiselt kindlaks tehtav, näiteks saab isiku andmed hägustada.

§ 1 punktiga 2 muudetakse KorS §-i 16. Ühelt poolt on muudatused sõnastuslikud. Kehtiv säte

kasutab terminit „kaasamine“, mis aga õiguskirjanduses viitab üldjuhul ühe haldusorgani

kaasamisele teise haldusorgani ülesannete täitmisse ega hõlma seega haldusvälisele isikule

haldusülesannete andmist. Selguse tagamiseks kasutataksegi eelnõus kaasamise mõiste asemel

terminit „korrakaitsekohustus“. Tegemist on ka sisult täpsema terminiga, sest sätte kohaselt

võib korrakaitseorgan teatud tingimustel kohustada haldusvälist isikut tegema toiminguid, mis

aitavad kaasa kõrgendatud ohu kiirele tõrjumisele või korrarikkumise kõrvaldamisele.   

Teisalt täiendatakse sätet ka sisuliselt, reguleerides korrakaitsekohustuse kestust, kohustatud

isiku õigusi ja sotsiaalseid garantiisid.  

Korrakaitsekohustuse tekkimise eeldusi kehtiva õigusega võrreldes eelnõuga oluliselt ei

muudeta. Ka eelnõu näeb muule kui avaliku korra eest vastutavale isikule korrakaitsekohustuse

tekitamiseks ette rea kitsendavaid tingimusi:  

1) tegemist peab olema vahetu kõrgendatud ohuga;  

2) avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või vastutaval isikul ei ole võimalik ohtu õigel ajal

tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada või see ei anna piisavat tulemust;   

5

3) korrakaitseorgan ei saa ise või korrakaitses vabatahtlikult osaleva isiku abil õigel ajal või

piisavalt tulemuslikult ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ja   

4) korrakaitsekohustuse täitmine ei tekita isikule või tema varale ebaproportsionaalselt suurt

ohtu ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.   

Lisaks peab korrakaitsekohustuse saav isik olema võimeline ohtu tõrjuma või korrarikkumist

lõpetama. See võib tähendada piisavat füüsilist jõudu, teadmisi ja oskusi mingi ülesande

täitmiseks, aga ka head terviseseisundit. Eakas või põdura tervisega inimene ei pruugi olla

võimeline täitma rasket füüsilist ülesannet, sõiduki juhtimise oskuseta inimest ei saa

panna korrakaitseülesandena sõidukit juhtima jne. Väljendit „ei ole võimeline“ tuleb pigem

tõlgendada avaralt ning arvestada tuleb ka inimese enda ütlusi – kui ohu tõrjumiseks on vaja

näiteks kaevata, kuid pealtnäha täies elujõus mees väidab, et ta tervis ei luba füüsilist pingutust,

ei saa korrakaitseorgan inimesele seda kohustust panna. Kuna eeldatavasti

on korrakaitsekohustuse määramise otsustamisega kiire, ei saa korrakaitseorganilt eeldada

põhjalikku uurimist isiku võimelisuse kindlakstegemiseks ja eelistada tulebki pigem inimese

enda ütlusi (kui võimetus ei ole ilmselge).   

Eelnõuga seatakse korrakaitsekohustusele ajalised piirangud. Kuigi korrakaitsekohustus saab

tekkida vaid olukorras, kus korrakaitseorgan vajab haldusväliselt isikult lisaabi, tuleb

siiski arvestada, et tegemist on avalik-õigusliku kohustusega, millele isik peab alluma ja mille

kuritarvitamise riski tuleb igati minimeerida. Nii nähaksegi eelnõuga ette, et

korrakaitsekohustus ei saa kesta kauem kui kaheksa tundi ööpäevas (siinjuures ei tohi unustada,

et isikut saab kohustada korrakaitses osalema vaid piiratud aja jooksul – seni, kuni

korrakaitseorgan välist lisaabi vajab ja mitte kauem). Tegemist on tavapärase tööpäevase

töömahuga, millest pikema töötamiskohustuse kehtestamine ei ole mõistlik. Konkreetse isiku

korrakaitsekohustuse kestuse kindlaksmääramisel peab korrakaitseorgan arvestama ka isiku

muude töö- või teenistussuhtest tulenevate kohustustega. Reeglina ei saa

pidada põhjendatuks isiku rakendamist  kaheksaks tunniks korrakaitsetöödele

pärast kaheksatunnise tööpäeva lõppu.

Eelnõu kohaselt ei sätestata korrakaitsekohustuse maksimaalset kestust, sest seda ei ole

võimalik ette näha (see sõltub suuresti olukorra iseloomust, vabatahtlike olemasolust,

kohustatud isikute hulgast,  korrakaitseorgani  ressursist jms). Samas on

korrakaitsekohustuse maksimaalne kestus piiratud välise abi vajaduse äralangemisega – niipea,

kui korrakaitseorgan saab ohule või korrarikkumisele reageerimisega oma jõududega hakkama,

lõpeb ka alus korrakaitsekohustuse panemiseks haldusvälisele isikule (vt § 16 lg 2). Siinjuures

on oluline tähele panna, et korrakaitsekohustusega isikutele tuleb eelnõu kohaselt eelistada

korrakaitseorgani käsutuses olevaid vabatahtlikke. Seega on kohustuslikus korra

korrakaitseülesande panemine isikule kõige viimasena kasutatav abinõu, mis tuleb kõne

alla vaid olukorras, kus muude ressurssidega (avaliku korra eest vastutav isik, korrakaitseorgan,

korrakaitses vabatahtlikult osalevad isikud) ei ole võimalik piisavalt tulemuslikult ohule või

korrarikkumisele reageerida.

Korrakaitsekohustuse panemisel tuleb isikule tagada mõistlikus ulatuses puhkeaega. Puhkeaja

kestuse nõuded on jäetud eelnõus teadlikult täpsemalt reguleerimata, sest see sõltub konkreetse

olukorra asjaoludest – olukorra mastaapsusest, tööde mahust, tööde tekitatavast füüsilisest või

vaimsest pingest, kohustatud isiku omadustest ja temaga seotud asjaoludest jne. Küll nähakse

aga eelnõuga ette, et pikema kui kuuetunnise töö kohta tuleb tagada vähemalt 30-minutiline

paus.   

KorS § 16 lõigetes 5–7 reguleeritakse korrakaitsekohustusega isiku sotsiaalseid

garantiisid. Eelnõu kohaselt nähakse ette, et juhul, kui korrakaitsekohustusega isik hukkub või

6

sureb korrakaitseülesannet täites või sellega seotud õnnetusjuhtumi või tema vastu suunatud

ründe tagajärjel, makstakse isiku lähedastele ühekordset hüvitist hukkunud isiku kümne aasta

keskmise palga ulatuses. Sisuliselt on sätte aluseks võetud avaliku teenistuse seaduse §-s 49

ametniku puhul ettenähtud hüvitiste maksmise põhimõtted, arvestatud on ka vabatahtlike

päästjate, demineerijate ja abipolitseinike puhul riigi poolt ettenähtud hüvitistega. Kuna

korrakaitsekohustus on isikule pandud avalik-õiguslik kohustus, millele isik peab alluma, on

tema sisuline võrdsustamine ametnike ja teiste vabatahtlikega sotsiaalsete garantiide poolest

põhjendatud.  

Ühekordse hüvitise maksmise aluseks oleva hukkunu keskmise palga arvutamisel, aga samuti

hüvitise taotlemisel ja väljamaksmisel lähtutakse avaliku teenistuse seaduses sätestatust, sh §

49 alusel antud rakendusaktidest. Seega ei sätesta KorS eelnõu keskmise palga arvutamise osas

erikorda, lähtuda tuleb ametnikele kehtivast korast. 

Siinjuures on oluline lähemalt selgitada paari mõistet.  

Eelnõus kasutatakse mõisteid hukkumine ja surm avaliku teenistuse seaduse

tähenduses. Mõisted lisati seadusesse töövõimetoetuse seadusega, mille seletuskirjas on:  

„Eristatakse hukkumist ja surma, millest esimene tähendab surma sündmuskohal. Surma all

peetakse silmas olukorda, kui isik saab näiteks õnnetusjuhtumi või ründe tagajärjel

sündmuskohal raskeid kehavigastusi, kuid sureb hiljem (nt haiglas), mille puhul on siiski selge,

et õnnetusjuhtumi või ründe tõttu saadud kehavigastused olid põhjuslikus seoses hiljem

saabunud surmaga.“3

Hüvitise maksmise kohustus tekib juhul, kui surm või hukkumine on aset leidnud

korrakaitsekohustuse täitmisel või sellega seotud õnnetusjuhtumi või isiku vastu toime

pandud ründe tõttu. Tähele tuleb panna, et kõiki olukordi ühendavaks tingimuseks on

korrakaitsekohustuse täitmine – hüvitist makstakse, kui isik hukkus või

suri vahetult korrakaitseülesande täitmisel kohapeal või ülesande täitmise käigus saadud

vigastuste tõttu hiljem haiglas või korrakaitseülesande käigus aset leidnud õnnetusjuhtumi või

selle tõttu tema vastu suunatud rünnaku tagajärjel sõltumata sellest, kas surm saabus kohapeal

või hiljem.  

Hüvitise maksmiseks vajalikud rahalised vahendid peab oma eelarvest leidma korrakaitseorgan,

kes isikule korrakaitsekohustuse pani.

Eelnõuga sätestatakse hüvitise suurus vaid hukkumise või surma korral, töövõime vähenemise

reegleid eelnõuga ei kehtestata. Osaliselt saab töövõime vähenemisega tekitatud kahju

hüvitamist nõuda riigivastutuse seaduse alusel. Siiski võib edaspidi kaaluda ka töövõime

vähenemise tõttu hüvitise maksmise süsteemi loomist.

KorS § 16 lõikega 8 reguleeritakse korrakaitsekohustusega seotud kahju hüvitamist.

Sarnaselt vabatahtlike osalejatega nähakse ka korrakaitsekohustusega isikute puhul ette kahju

hüvitamine vastavalt riigivastutuse seadusele. Taas saab eelkõige kõne alla tulla õiguspärase

haldusakti või toiminguga tekitatud kahju hüvitamine juhul, kui haldusakt või toiming on isiku

õigusi või vabadusi erakordselt piirav.  

Eelnõu § 1 p 3 muudetakse KorS § 23 lõikes 1 sätestatud erimeetmete loetelu, mida saab

kohaldada ka isiku suhtes, kes ei ole avaliku korra eest vastutav. Loetellu lisatakse ka uued

isikuandmete töötlemise alused - § 341 ja 342, sest ka nendega võidakse sekkuda muude isikute

kui vaid avaliku korra eest vastutavate isikute õigustesse.

3 Seletuskiri Riigikogu veebilehel: Eelnõu - Riigikogu

7

Eelnõu § 1 punktidega 4, 5 ja 6 täiendatakse KorS §-s 30 sätestatud küsitlemise ja

dokumentide nõudmise erimeetme sõnastust, tuues selgesti välja, et peale dokumentide võib

korrakaitseorgan nõuda ka muus vormis teavet. Muudatuse vajadus tekkis praktikas esinenud

probleemidest – kuna dokumendi legaaldefinitsiooni KorS ega haldusmenetluse seadus ei

sätesta, siis on korrakaitseorganitel (eelkõige politseil) tekkinud raskusi näiteks fotode, videote

jms teabe küsimisel isikutelt, kel võib olla teavet korrarikkumise või selle ohu kohta. Kuigi

dokumendi mõistet tuleks sisustada laialt, hõlmates mis tahes vormis ja teabekandjal olevat

informatsiooni (vt võrdluseks arhiiviseaduse § 2 lõikes 1 olevat dokumendi mõistet), tehakse

eelnõuga siiski vajalikud täpsustused, et hõlbustada korrakaitseorganite tööd.  

Oluline on silmas pidada, et kõnealune erimeede võimaldab isikult küsida vaid olemasolevat

teavet ja dokumente. Seega ei saa teabe või dokumendi küsimise käigus panna isikule

täiendavat kohustust teabe loomiseks (andmete mahukat süstematiseerimist, väljavõtete

tegemist, koondmaist vms). Samuti ei anna säte alust nõuda isikult võimalikku vahendit, kus

teave asub, näiteks ei saa korrakaitseorgan sätte alusel nõuda inimeselt telefoni üleandmist, et

siis seal olevat teavet uurides otsustada, kas seal on ka korrakaitseorganile vajalikku infot.

Kehtiva seaduse sõnastus – kui on alust arvata, et isikul on andmeid – piiritleb teabe nõudmise

siiski võimalikult konkreetse olukorra või juhtumiga ning juba olemasolevate (mitte

süstematiseerimise alusel loodavate vms) dokumentidega.

Eelnõu § 1 punktiga 7 täpsustatakse KorS § 34 lõiget 3. Sättest jäetakse välja avalikku kohta

paigutatud kaamerast teavitava infotahvli või kleebise kujunduslikud nõuded (valgel taustal

musta värvi videokaamera kujutis ja sõna „Videovalve“). Tegemist on seaduse tasandil

reguleerimiseks liigse detailsusega. Eelnõuga lisatakse sättele kohustus näidata teabetahvlil või

kleebisel meedet kohaldava korrakaitseorgani nimetuse, sest see on vajalik isikuandmete

töötlemise läbipaistvuse tagamiseks. Lisaks tuleb võimaluse teabetahvlil või kleebisel näidata,

kust saab soovi korral täiendavat infot isikuandmete töötlemise kohta (selleks võib olla kas

andmetöötluse tingimusi avava veebilehe aadress, asjakohane e-posti aadress, QR-kood vms).

Lisateabe võib märkimata jätta vaid olukorras, kus see objektiivset tahvlile ei mahu, näiteks

olukorras, kus kaamerat kasutavad mitu korrakaitseorganit ning teabetahvli mõistlikke

mõõtmeid arvestades ei ole võimalik sellele kogu asjakohast infot paigutada.

Eelnõu § 1 punktiga 8 täiendatakse seadust  uute erimeetmetega - isikuandmete töötlemine

mehitamata sõidukite ning kehalähedaste jälgimisseadmestike kasutamisega. Tegemist on uute

erimeetmetega, mille rakendamise õigus vahetult KorS-i alusel on tulevikus tavapäraselt üksnes

politseil, muud korrakaitseorganid võivad neid kasutada juhul, kui eriseadus neile selleks

volituse annab.   

Eelnõuga KorS-i lisatav § 341 reguleerib isikuandmete töötlemist mehitamata  sõidukiga.

Esmalt on oluline tähele panna, et eelnõuga luuakse õiguslik alus mehitamata sõidukitega

isikuandmete töötlemiseks. Mehitamata sõidukite kasutamist reguleerivad muud õigusaktid,

mehitamata õhusõiduki kasutamine eeldab riiklike mehitamata õhusõidukite

käitamistingimuste ja -nõuete väljatöötamist.

Mehitamata  sõiduki all peetakse eelnõu tähenduses silmas nii õhus, vees kui maismaal

liikuvaid sõidukeid, mida juhitakse eemalt (juht või operaator ei asu sõidukis) või mis

liiguvad iseseisvalt (näiteks tehisaru abil). Sõidukina tuleb seejuures käsitada igasugust liikuvat

vahendit, mis ei pruugi tavatähenduses sõiduk olla.  

Mehitamata sõidukiga saab pilti edastada või salvestada. Edastamisel all peetakse silmas pildi

reaalajas vaatamist, seda ei salvestata kuhugi, seda jälgib reeglina vaid sõiduki juht. Pildi

salvestamisel andmed säilitatakse, oluline ei ole, kas andmed säilitatakse seadmesse endasse

või saadetakse säilitamiseks mujale.

8

Mehitamata sõidukite kasutamisega on eelnõu kohaselt lubatud salvestada või edastada vaid

pilti. Heli salvestamist ega edastamist säte ette ei näe. Kuivõrd

näiteks mehitamata õhusõidukiga saab piiratud ajaga läbida suuri vahemaid, kujutaks

heli (näiteks vestluste) salvestamine endast ülemäärast sekkumist privaatsust kaitsvatesse

põhiõigustesse. Samuti ei pruugi alati olla võimalik mehitamata sõiduki kasutamisest ette teada

anda, mistõttu võiks heli salvestamine sisuliselt kujuneda salajaseks pealtkuulamiseks. 

Eelnõuga nähakse ette järgmised alused isikuandmete töötlemiseks mehitamata sõidukite või

neil asuvate kaameratega:  

1) avalikul kogunemisel, kui see on vajalik kogunemise iseloomust tulenevalt olulise ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks

Kuivõrd mehitamata sõidukite kasutamine võimaldab töödelda väga suure hulga isikute

isikuandmeid, on sel alusel põhiõigustesse sekkumine piiratud olulise ohuga. Seejuures on

erimeetme kohaldamine lubatud nii ohu ennetamiseks kui ka ohu väljaselgitamiseks,

tõrjumiseks ja korrarikkumise kõrvaldamiseks. Kuigi ohu ennetamiseks isikuandmete

töötlemine võib näida esmapilgul liigse põhiõigusriivena, aitab riive intensiivsust

aitab vähendada asjaolu, et avalikud kogunemised toimuvad avalikus kohas, kus ei saa eeldada

eravaldusega sarnast privaatsuse kaitset. Sõnastusega „avaliku kogunemise iseloomustu

tulenevalt“ rõhutatakse igakordse kaalumise vajalikkust – kas konkreetne üritus on oma

iseloomust selline, mis vajab antud erimeetme kohaldamist. Rõhutame veelkord, et erimeetme

kohaldamine on korrakaitseorgani igakordse kaalumise otsus, mille puhul tuleb mh arvestada

proportsionaalsuse põhimõttega. Põhiõiguste riivet minimeerib ka seoses olulise ohuga.

Avalikeks kogunemisteks on sätte tähenduses KorS § 58 kohaselt avaliku koosolek või avalik

üritus.  

2) isiku leidmiseks, kelle elu, tervis või kehaline puutumatus võib tema abitu seisundi tõttu

ohus olla

Alus annab korrakaitseorganile võimaluse kasutada erimeedet kohaldada, eelkõige mehitamata

õhusõidukeid, näiteks metsa eksinud inimeste otsimiseks. Tegemist on kaamera kasutamisega

konkreetse ohu olukorras eesmärgiga kaitsta abitus seisundis olevat inimest. Sõnastus „võib

olla ohus“ viitab ohu võimalikkusele, mis on iseloomulik just ohukahtluse olukorrale. Selliselt

on tagatud inimese otsima asumine võimalikult varases staadiumis.

3) kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks politsei ja piirivalveseaduse § 3 lg 1 p 8 ja Kaitseväe korralduse seaduse §3 lg

1 p 44 sätestatud ülesande täitmiseks

Sätte alusel saab erimeedet kohaldada näiteks Eestit külastava välisriigi kõrge ametniku, aga

ka politsei või Kaitseväe valvatava objekti ohutuse tagamiseks. Kõrgete külaliste kaitseks võib

erimeedet kohaldada ka abstraktse ohu korral, st ohu ennetamiseks. Siiski on ka sel alusel

isikuandmete töötlemise otsustamisel korrakaitseorganil kohutus konkreetse olukorra

asjaolusid kaaludes leida proportsionaalne lahendus.

4) korrakaitseseaduse §-des 49, 50 ja 51 sätestatud erimeetme kohaldamisel, järgides nende

erimeetme kohaldamisele õigusaktides ettenähtud nõudeid

Üheks mehitamata sõidukite kasutusviisiks riiklikus järelevalves on abistada

korrakaitseorganit teabe kogumisel olukordades, kus ametnikul oleks kohapealse kontrolli

tegemine keeruline, ohtlik või väga ajakulukas (näiteks kõrghoonete ehitusplatsid, suured

laoplatsid, raskesti ligipääsetavad looduskeskkonnad vms). Tehnilise seadme kasutamine tagab

9

ametniku ohutuse (selle asemel et avada ise kahtlasena näiv anum ja seada end seeläbi

ohtu, saab anumast lähtuva ohu kindlaks teha tehnilise vahendi abil), aga ka

järelevalvemenetluse kiiruse ja efektiivsuse (suurte alade füüsiline läbimine on ametniku jaoks

ajakulukas, tehnilise vahendiga saab seda teha kiiremini ja tõhusamalt). Mehitamata sõidukit

kasutatakse sel alusel eelkõige ametniku silmapaari nn asendajana, lähtutakse eeldusest, et kui

erimeede (näiteks §-s 50 sätestatud valdusesse sisenemine) lubab ametnikul endal kontrollitavat

ala, piirkonda, valdust vahetult kogeda ja  vaadelda, võib ta seda teha ka tehnilise

vahendi abil. Sisuliselt on tegemist vastava erimeetme kohaldamise täiendusega ja seetõttu

tuleb lähtuda erimeetme kohaldamise alustest – kui erimeedet võib kohaldada ka ohu

ennetamiseks, võib seda teha ka tehnilise vahendiga. Samuti tuleb sel alusel isikuandmete

töötlemisel lähtuda vastavale erimeetmele seatud kitsendustest, näiteks järgida KorS § 50

lõikes 4 sätestatud eluruumi sisenemise nõudeid vms.  Kuivõrd ka valdusesse sisenemisel ja

valduse läbivaatamisel võidakse töödelda isikuandmeid, tagab aluse lisamine KorS §-i 341, et

sättes toodud andmetöötluse tingimused laienevad selgesti ka valdusesse sisenemise või

valduse läbivaatuse erimeetme kohaldamisel isikuandmete töötlemisele (tehnilise vahendi

kasutamine muudab isikuandmete töötlemisest tuleneva riive põhiõigustele intensiivsemaks,

sest andmete säilitamine paraku suurendab võimalikke riske).

5) kui see on vajalik ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks riigipiiri valvamisel ja piirirežiimi tagamisel

Eelnõuga ei seata ohutasemetega seotud kitsendusi mehitamata sõidukite kasutamiseks piiri

valvamise ja piirirežiimi tagamise ülesande täitmiseks, seega võib sel alusel kasutada sõidukeid

alates ohu ennetamisest. Riigipiiri valvamine on riigipiiri seaduse § 94 kohaselt patrull- ja

vaatlustegevus maismaal, merel ja piiriveekogudel eesmärgiga ennetada, selgitada välja ja

tõkestada selleks mitte ettenähtud kohas ja ajal toimuv piiriületus ning piiriülene

kuritegevus, sealhulgas isikute ja kauba ühendusevälisest riigist Eestisse ja Eestist

ühendusevälisesse riiki ebaseaduslik toimetamine territoriaal- ja sisemerel ning

piiriveekogudel, ja riigis viibimise õiguslike aluste kontrollimine. Ohu ennetamiseks lubatava

isikuandmete töötlemisega põhiõiguse riive intensiivsust aitab vähendada

riigipiiri spetsiifika. Riigipiiri kaitseks on piiri läheduses riigipiiri seadusega kehtestatud

olulised liikumispiirangud – piiriribal (RiPS § 6 lg 1) on keelatud igasugune muu tegevus peale

piirimärgi ja piiririba korrahoidmise ja kontrollimise (seega ei saa seal viibida kõrvalisi isikuid,

kelle privaatsust võiks isikuandmete ennetamiseks töötlemine oluliselt riivata),

piirivööndis (RiPS § 61) ei ole küll inimeste liikumine ja tegutsemine täielikult keelatud (RiPS §

96), kuid piirivöönd on tähistatud.

Riigipiiri valvamisel KorS § 341 erimeetme kohaldamisele nähakse RiPS-i muudatustega ette

ka mitmed erandid KorSga kehtestatavatest nõuetest. Nii võib piiri valvamiseks edastada või

salvestada vajadusel ka heli ning erimeetme kohaldamisest piiriribal ei pea avalikkust eelnevalt

teavitama.

Eelnõu seadusena jõustumise järel reguleerib tehniliste seadmete kasutamist piiri valvamiseks

(radarid jms) RiPS § 95, isikuandmete töötlemisel mehitamata sõidukite kasutamisega peab

politsei ja Kaitsevägi lähtuma KorS-i sätetest (RiPS-s toodud erisustega).

6) olulise või kõrgendatud ohu väljaselgitamiseks või tõrjumiseks või korrarikkumise

kõrvaldamiseks

Säte annab üldisema aluse mehitamata sõidukitega isikuandmete töötlemiseks, piirates

andmetöötlust siiski olulise või kõrgendatud ohu kahtlusega, vastava ohu tõrjumise või

korrarikkumise kõrvaldamisega, st mehitamata sõidukeid ei tohi sel alusel kasutada ohu

ennetamiseks, olemas peab olema vähemalt ohukahtlus ja see peab seonduma olulise või

10

kõrgendatud ohu olukorraga. Sel alusel saab eelkõige mehitamata õhusõidukeid kasutada

näiteks liikluses tekkinud ohuolukordadest parema teabe hankimiseks, kui konkreetse olukorra

asjaolud annavad aluse arvata, et korrarikkumine ei ole välistatud, ja seejuures on ohus olulised

väärtused (kõrgendatud oht – KorS § 5 lg 4, oluline oht – KorS § 5 lg 3). Samuti võib

mehitamata õhusõidukeid kasutada näiteks, kui ohtlik metsloom satub tiheasutusalale (võimalik

kõrgendatud oht-oht inimeste elule), ennast politsei eest varjava vägivaldse inimese leidmiseks

(vägivallast tulenev võimalik oht teiste inimeste eludele) jne. Seevastu ei saa mehitamata

õhusõidukit sel alusel kasutada näiteks tavapäraselt kulgeva liikluse või muu avaliku

ruumi jälgimiseks abstraktse ohu korral põhjendusega, et äkki midagi juhtub.  

Riiklikus järelevalves kasutatava sõidukid peavad olema tähistatud selliselt, et oleks aru saada,

millise korrakaitseorgani sõidukiga tegemist on. Eelnõuga ei kirjutata ette tähistamise viise,

märgistamise nõue on teadlikult sõnastatud üldisena, sest võimalusi on erinevaid

(märgistamiseks võib kasutada korrakaitseorgani andmetega kleepsu, aga ka näiteks politseile

või päästele omaseid värve või sümboolikat). Ilmselt on võimalused ka ajas muutuvad (näiteks

võib märgistamine toimuda ka läbi kaugidentimise süsteemi, mis koostoimes vastava tehnilise

lahendusega annab igaühele võimaluse teada, kellele kuulub konkreetses kohas lendav

mehitamata õhusõiduk).

Alati ei pruugi märgistus olla ka menetlusega seotud isikule vahetult nähtav (kui mehitamata

õhusõiduk liigub kõrgel), kuid tähistus võib osutuda vajalikuks näiteks sõiduki leidmisel (leidja

teab, millisele korrakaitseorganile see kuulub ja saab sõiduki leidmisest teada anda). Seega aitab

sõiduki märgistamine kaasa riikliku järelevalve läbipaistvuse tagamisele.

Korrakaitseorgan, kes kasutab riiklikus järelevalves mehitamata sõidukit ja töötleb seeläbi

isikuandmeid, peab sõiduki kasutamisest ja isikuandmete töötlemisest esimesel võimalusel

teavitama (§ 341 lõige 3). Teavitada tuleb isikuid, kelle põhiõigust riivatakse, seega tuleb

eelkõige teavitada avaliku korra eest vastutavat isikut või muud andmetöötlusega vahetult

puudutatud isikut. Kui aga mehitamata sõidukiga töödeldakse suure hulga inimeste andmeid ja

igaühe teavitamine ei ole seetõttu võimalik, tuleb teavitada avalikkust. Teavitamise viisi ega

kanaleid eelnõuga ei reguleerita, sest need sõltuvad asjaoludest ja jäävad seega

korrakaitseorgani kaalutlusõiguslikuks otsuseks.

Teavitada tuleks eelistatult enne erimeetme kohaldamist, kuid mehitamata sõiduki kasutamise

olukordi arvestades ei pruugi see alati võimalik olla. Sel juhul võib kõne alla tulla ka

tagantjärele teavitamine esimesel võimalusel. Sellise teavitamise eesmärk on tagada riikliku

järelevalve avalikkus ja läbipaistvus. Teave mehitamata sõiduki kasutamisega isikuandmete

töötlemisest peab kajastuma ka korrakaitseorganite andmekaitsetingimustes. Seega peavad

korrakaitseorganid, kellel on õiguslik alus erimeedet kasutada, vaatama enne kasutamist üle

oma andmekaitsetingimused ning vajadusel täiendama neid ka kõnealuse andmetöötlusviisi

võimalusega.

Paragrahvi 341 lõike 4 kohaselt säilitatakse mehitamata sõiduki kasutamisel töödeldud

isikuandmete 15 päeva. Isikuandmete töötlemise üheks põhimõtteks on andmete säilitamise

piiritletus, st andmeid ei saa säilitada igavesti. Eelnõuga sätestatakse üldise maksimaalse

säilitustähtajana päeva. Kui aga salvestist kasutatakse n-ö menetlustoimingu protokolli osana,

säilitatakse ka mehitamata sõiduki kasutamisel töödeldud andmete

salvestisi vastavalt menetlustoimingu protokolli säilitamise tähtajale.  

Salvestisele juurdepääsu õigust eelnõukohase seadusega ei reguleerita, sest see on reguleeritud

muudes õigusaktides, eelkõige isikuandmete kaitse üldmäärus, isikuandmete kaitse seadus.

Eelnõuga ei kitsendata andmesubjekti õigust pääseda ligi tema kohta käivatele andmetele.

11

Eelnõuga KorS-i lisatav § 342 reguleerib kehalähedaste jälgimisseadmestike kasutamist.

Silmas on peetud kõikvõimalikke kehalähedasi kaameraid, asugu need siis vormil, kiivril,

prillidel või muus taolises kohas. Mõiste hõlmab ka muid seadmeid, mida kasutatakse pildi ja

heli edastamiseks ja salvestamiseks ning mis liiguvad ametnikuga koos, kuigi ei pruugi

olla kinnitatud ametniku vormi või kiivri vmt külge, näiteks relvale kinnitatud kaamera, aga ka

mobiiltelefon, mida käes hoides ametnik valduse läbivaatuse käiku jäädvustab. Seega

alluvad sättele kõik kaamerad, mis:  

1. on mobiilsed, st liiguvad koos ametnikuga (olgu siis käes või riietele kinnitatuna)  

2. edastavad või salvestavad heli ja pilti; seejuures tuleb tähele panna, et edastamise all

peetakse silmas olukorda, kus kaamera abil vaadatakse andmeid reaalajas, andmeid ei

salvestata, salvestamise puhul säilitatakse andmeid seadmes endas olevas süsteemis või

väljaspool seda.

Kuivõrd kaameraga edastatakse või salvestatakse nii heli kui pilti, võib kaamera

kasutamine kujutada endast suhteliselt intensiivset riivet põhiõigustele. Seega ei võimalda

eelnõukohane seadus kaamerate kasutust igas olukorras ja ohutasemest sõltumata, vaid

eelnõuga nähakse ette piiratud alused, mil kaamera kasutamine on lubatud.   

Eelnõuga KorS-i lisatava § 342 lõike 1 kohaselt võib politsei või seaduses sätestatud juhul muu

korrakaitseorgan kasutada kehalähedast jälgimisseadmestikku järgmistel juhtudel:  

1) ametniku või muu isiku elu või tervist ähvardava ohu korral

Kaamera käivitamisel elule või tervisele ohtlikus olukorras

on lisaks asjaolude jäädvustamisele ka ohtu ärahoidev eesmärk. Kaamera käivitamise hoiatus

võib ründajale mõjuda distsiplineerivalt ning reaalse ründeni ei

pruugita seetõttu jõuda. Ohustatud inimeste ringi sättega ei piiritleta – lisaks ametnikule

(järelevalve käigus ähvardatakse vahetult ametnikku näiteks füüsilise vägivallaga) võib

konkreetses olukorras ohtu sattuda mõni muu menetlusosaline (näiteks

kutsub naaber lähisuhtevägivalla tõttu politsei, politsei saabumine

ärritab vägivallatsejat sedavõrd, et too ähvardab abi kutsunud naabrit) või ka muu kõrvaline

inimene (linnapargis agressiivselt käituvad noorukid ohustavad möödujaid). Kaamera

käivitamise eelduseks olev oht peab olema konkreetne, st asjaoludele objektiivselt antava

hinnangu järgi võib pidada piisavalt tõenäoliseks, et lähitulevikus toimub korrarikkumine.

Kaamera käivitamist igaks juhuks, ohu ennetamiseks, eelnõuga ette ei nähta. Kuigi olukorrad

võivad muutuda kiiresti ja konkreetne oht võib tekkida sedavõrd ootamatult, et ametnikul ei jää

aega kaamera käivitamiseks (ega ka sellest ette teavitamiseks), ei ole see siiski piisav põhjus

lubada kaameraid kasutada ilma konkreetse ohuta. Vastasel korral oleks riive põhiõigustele

ebaproportsionaalne. Eelnõuga ei piirata ka terviseohu taset, st ei pea arvestama, kui raske

tervisekahju tekkimine tõenäoline on. Kaamera kasutamist õigustab igasugune tervisevastane

rünne.  

2) vahetu sunni kohaldamisel

Vajalik alus, et tagada objektiivsed andmed sunni kasutamise õiguspärasuse hindamiseks.  

Eelnõuga KorS-i lisatava § 342 lõike 2 kohaselt peab korrakaitseorgani ametniku vormil või

riietusel olema kaamerast teavitav märge. Nõude eesmärk on tagada riikliku järelevalve kui

haldusmenetluse avalikkus ja läbipaistvus – kaamera kasutamine ei saa tulla asjaosalisele

ootamatult ja üllatavalt, ametnikuga kokkupuutumise esimesest hetkest on selge, et kaamera

kasutamise tehniline võimekus on olemas.

12

Kaamera kasutama hakkamisest (s.t andmete salvestamise või edastamise alustamisest) peab

ametnik asjaosalistele suuliselt teada andma (§ 342 lg 3). Teavitamine võib kaasa tuua ka ohtliku

olukorra taandumise, näiteks võib ärritunud inimene end seepeale kokku võtta ning võimalik

rünne ametniku vastu jääb toimumata. Seega on teavitamisel ka preventiivne mõju. Kaameraga

andmete töötlemise alustamisest ei pea eelnevalt teavitama juhil, kui see ei ole asjaolude tõttu

võimalik või mõistlik. Näiteks ei pruugi teavitamine olla võimalik, kui teavitatavaid on palju ja

olukord nõuab kiiret reageerimist (grupp agressiivselt käituvaid inimesi ründavad ametnikku

või muud inimest). Ühelt poolt on inimesi igaühe teavitamiseks liiga palju ja teiselt poolt võivad

üldine mürafoon ja agressiivne meeleolu muuta suulise teavitamise võimatuks või

ebamõistlikuks. Seetõttu nähakse eelnõuga ette, et teavitada võib ka hiljem, s.o. esimesel

võimalusel.

Eelnõuga kehtestatakse kehalähedase jälgimisseadmestiku kasutamisele eraelu puutumatuse

kaitsmise nõue (§ 342 lg 4). Kehalähedase jälgimisseadmestiku kasutamisel tuleb vältida

kõrvaliste isikute andmete või muu kaamera kasutamise eesmärgiga

mitteseonduva teabe töötlemist. Näiteks kaamera kasutamisel protokollimisvahendina inimese

kodus toimuva menetluse raames tuleb vältida muude kodus olevate inimeste jäädvustamist,

aga ka kontrolli eesmärgist väljapoole jääva teabe (näiteks kodus

olevad väärisesemed) töötlemist. Tegemist ei ole absoluutselt sõnastatud nõudega, sest alati ei

pruugi selliste andmete töötlemisest hoidumine olla võimalik (näiteks jookseb laps ootamatult

kaamera vaatevälja vms). Selline teave ei saa aga kindlasti olla edasise töötlemise objektiks.

Kuna tegemist ei ole menetlusega seotud teabega, tuleb see muu salvestise säilitamisel

kustutada, hägustada vms. Eelnõuga seatakse eraelu kaitseks ka lisanõue, mis on sõnastatud

absoluutsena – salvestada ega edastada ei tohi teavet eriliste eraeluliste asjaolude kohta. Erilist

kaitset vääriva eraelulise asjaolu all peetakse silmas inimese eraelu kõige intiimsemasse sfääri

kuuluvat – väga isiklikud kõnelused pereliikmete vahel, väga intiimsed olukorrad vms, mis oma

olemuse tõttu ei saa kuidagi olla korrakaitseõiguse huviorbiidis. Sellise teabe töötlemine on

keelatud ja keelatud teave tuleb viivitamatult kustutada või hägustada.

Eelnõuga KorS-i listava § 342 lõikes 5 kehtestatakse korrakaitseorganile kohustus kaamera

kasutamiseks, s.o pildi ja heli edastamiseks või salvestamiseks juhul, kui seda nõuab avaliku

korra eest vastutav isik või muu menetlusosaline. Nõue kaamera kasutamiseks võib olla

menetlusosalisele vajalik oma õiguste kaitseks – olukorras, kus inimene leiab, et ametnik oma

käitumisega rikub tema õigusi (olgu selleks ebaviisakas suhtlemine, kohatu jõu kasutamine

vms), saab kaamera kasutamine kas edasise õiguste rikkumise ära hoida (preventiivne meede)

või tagada õiguste kaitseks vajaliku tõendi (õiguste kaitse meede).

Kehalähedaste jälgimisseadmestike andmete töötlemise salvestise säilitamise tähtaeg on 15

päeva sarnaselt mehitamata sõiduki abil loodud salvestise kohta sätestatuga. Juhul, kui

salvestist kasutatakse muus menetluses muu seaduse alusel või haldusmenetluses protokolli

osana, säilitatakse salvestist selle menetluse nõuete kohaselt.

Ka selle erimeetme puhul ei piirata andmesubjekti õigust salvestisele juurdepääsemiseks,

juurdepääsu otsustamisel tuleb lähtuda asjakohaste õigusaktide nõuetest.

Eelnõu § 1 punktiga 9 täiendatakse KorS §-i 50 lõikega 61. Täienduse eesmärk on tagada

selgus, et ka valdusesse sisenemise erimeetme kohaldamisel on korrakaitseorganil vajadusel

õigus võtta proove, teostada mõõtmisi ja teha või tellida ekspertiisi, samuti jäädvustada

olukorda pilti või heli salvestava seadmega. Muudatusega luuakse ka valdusesse sisenemisel

samad võimalused nagu on kehtiva seaduse kohaselt ka vallasasja ja valduse läbivaatusel.

Tähele tuleb panna, et lisatav säte annab sarnaselt KorS § 49 ja 51 vastavatele lõigetele aluse

13

konkreetse asjaolu, olukorra salvestamiseks, tegemist ei ole kogu valdusesse sisenemise

erimeetme kohaldamise käigu salvestamist võimaldava alusega.

Eelnõu § 1 punktiga 10 täiendatakse seadust kontrolltehingu tegemist reguleeriva sättega.

Tegemist on erimeetmega, mille kohaldamise pädevus on politseil ja eriseadusega sätestatud

juhul ka muul korrakaitseorganil. Eriseaduses meetme kohaldamise õiguse andmise korral tuleb

põhjalikult kaaluda meetme vajalikkust, sest kontrolltehingu näol on tegemist erandliku

erimeetmega, mille kohaldamise volituse andmisse tuleb vastavalt suhtuda. 

Riikliku järelevalve menetlus on haldusmenetluse üks vorm. Haldusmenetlus on avalik

menetlus (HMS § 7 lg 1). Sama kordab sisuliselt KorS § 11 lõige 1, mille kohaselt peab

korrakaitseametnik esmalt ennast tutvustama ja vajadusel selgitama menetlustoimingut. Kuna

kontrolltehing tehakse varjatult, kujutab see endast erandit järelevalvemenetluse avalikkuse

põhimõttest. Varjatud järelevalvemenetlus riivab isiku põhiõigusi intensiivsemalt.

Kontrolltehingu tegemise volitus peab seega lähtuma hädavajadusest, st kui muude meetmetega

ei ole võimalik järelevalve eesmärki täita. Kontrolltehingut ei saa käsitleda nn

mugavusmeetmena.  

Põhiõigusriive intensiivsuse tõttu seatakse eelnõuga KorS-i lisatava § 531 lõikes 1 sätestatud

erimeetme kohaldamisele mitmeid piiranguid. Kontrolltehingut saab kasutada alates

ohukahtlusest, st olukorras, kus korrakaitseorganil ei ole küll korrarikkumise toimumise

tõenäosuse hindamiseks piisavalt teavet, kuid ta ei saa selle toimumist ka välistada.

Ohukahtluse olukorda on sisustatud kui ebapiisava teabe olukorda4 . Nii annab kontrolltehingu

tegemine korrakaitseorganile võimaluse hankida puuduolev teave. Kontrolltehingut ei saa

eelnõu kohaselt teha ohu ennetamiseks, st olukorras, kus puudub konkreetse ohu kahtlus, kuid

kus saab pidada võimalikuks olukorda, mille realiseerumisel tekib ohukahtlus või oht. Ohu

ennetamine on abstraktse ohu olukord, olukord, kus saab ette kujutada võimalikku ohtu,

kuid reaalselt miski konkreetsele ohule veel ei viita5. Kuivõrd kontrolltehing varjatud

järelevalvemeetmena riivab intensiivselt põhiõigusi, ei pea eelnõu koostajad põhjendatuks

sedavõrd mõjuka meetme kohaldamist ohu ennetamiseks.  

Kontrolltehingu piiranguks on ka seos olulise või kõrgendatud ohuga, olgu siis tegemist ohu

väljaselgitamise või juba teada oleva ohuga. Seega ei saa kontrolltehingut teha lihtohu kahtluse

või lihtohu tõrjumiseks. Ka mitmed kehtivad seadused, mis kontrolltehinguid reguleerivad,

lähtuvad kõrgendatud või olulise ohu kriteeriumist (jäätmeseadus, atmosfääriõhu kaitse

seadus). Tõsi, leidub ka seaduseid, mis peavad kontrolltehingu tegemiseks piisavaks ka lihtohu

kahtlust (alkoholiseadus, tubakaseadus). Eelnõu koostajad on pidanud optimaalseks kehtestada

erimeetme üldnormis kontrolltehingu piiranguks vähemalt olulise või kõrgendatud ohu

kahtluse.  

Kolmanda olulise piiranguna sätestatakse eelnõus kontrolltehingu tegemine viimase abinõuna,

st vaid olukorras, kus muude järelevalvemeetmetega ei ole võimalik ohtu välja selgitada,

tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada või see oleks oluliselt raskendatud. Seega saab

kontrolltehingut teha näiteks ostu-müügitehingu nõuetest kinnipidamise kontrollimiseks, kui

see muude meetmetega võimalik ei oleks, olgu tingimusteks siis näiteks alaealisele alkoholi

müügi keelu täitmiseks isikut tõendava dokumendi küsimine, selgitamiskohustus ravimite

müügil vms. Kontrolltehing ei ole lubatav, kui nõuetele vastavust saab kontrollida muude

meetmetega, näiteks küsitlemine, valduse läbivaatus vms.  

4 J. Jäätma. Ohutõrjeõigus politsei- ja korrakaitseõiguses: kooskõla põhiseadusega: content, lk 134. 5 Korrakaitseseadus. Kommenteeritud väljaanne. Sisekaitseakadeemia 2025, lk 45 ja 51.

14

Täiendava põhiõigusriive proportsionaalsuse kaitsegarantiina sätestatakse eelnõus (KorS-

i lisatava § 531 lg 6) nõue, et kontrolltehingu tegemise peab otsustama korrakaitseorgani juht,

politsei puhul prefekt või kummagi volitatud ametnik. Otsustajate ringi piiramine ja viimine

asutuse juhi või tema poolt volitatud isiku tasandile toimib omamoodi pidurdusvahendina,

mis peab tagama meetme rakendamise põhjendatuse lisakaalumise.

Kontrolltehingu olemus on avatud eelnõuga KorS-i lisatava § 531 lõikes 2. Kontrolltehingu

esemeks võib olla mis tahes võlaõigusliku tehingu tunnustega tehing (näiteks ostu-müügileping,

rendileping, mõni teenuse osutamise leping vms). Samas ei ole tehingu eesmärk siiski poolte

vahel võlaõiguslikke suhteid tekitada, tehingu tegelik eesmärk, mida teise poole eest varjatakse,

on kontrollida õigusaktides sätestatud nõuetest kinnipidamist.  

Olulised piirangud kontrolltehingule on sätestatud eelnõuga KorS-i lisatava § 531 lõikes 3. Sätte

kohaselt ei või kontrolltehinguga läbi viia jälitustoiminguid, kihutada isikut süüteo

toimepanemisele ega toime panna süüteotunnustega tegu, samuti ei või kontrolltehingu

tegemise tagamiseks kasutada salajasele koostööle kaasatud isikut, teeselda juriidilist isikut,

kasutada variisikut ega konspiratsioonivõtteid politsei ja piirivalve seaduse §-de 751 ja 754–

757 tähenduses. Neist välistustest nähtub, et eelnõuga ei lubata kontrolltehingu tegemisse

kaasata korrakaitseorganiväliseid isikuid, eriti alaealisi.   

Kontrolltehingu varjatus on sätestatud KorS-i lisatava § 531 lõikes 4. Nii ei pea

korrakaitseorgani ametnik kontrolltehingut tehes kandma vormiriietust ega esitama

ametitõendit või muul moel tutvustama end korrakaitseorgani ametnikuna. Tähele tuleb panna,

et enda varjamise luba kehtib vaid korrakaitseorgani ametnikule. Kuna eelnõu kohaselt ei ole

lubatud kontrolltehingu tegemisele kaasata muid isikuid (vabatahtlikke), on ka enese varjamise

säte kirjutatud kitsalt ametnikukeskselt. Varjamine laieneb ka veebis tehtavatele tehingutele –

tagamaks, et ametnik ei oleks tehingu tegemisel korrakaitseametnikuna tuvastatav, võib ta

tehingu tegemisel kasutada muid kui oma isikuandmeid.

Kontrolltehingu varjatus saab kesta vaid piiratud aja jooksul ning sellest tuleb osalist teavitada

kohe, kui see võimalik on, st viivitamata pärast kontrolltehingu eesmärgi saavutamist (§ 531 lg

7) . Kontrolltehing on oma olemuselt ühekordne tehing, mille tegemine

eeldab lühikest ajaperioodi (võrdluseks võib jälitustegevus kriminaalmenetluses olla

pikaajalisem), selle avalikustamine esimesel võimalusel aitab minimeerida põhiõiguste riive

intensiivsust.  

Õigusselguse huvides sätestatakse eelnõuga KorS-i lisatava § 531 lõikes 8, et kontrolltehingu

käigus tehtud võlaõiguslike tunnustega tehing on tühine. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 84

lõike 1 kohaselt tuleb tühise tehingu alusel saadu tagastada alusetu rikastumise sätete alusel.   

Eelnõu § 1 punktiga 11 täiendatakse KorS § 572 lõikes 2 toodud politsei erimeetmete loetelu

lisades sinna eelnõuga sõnastatavad uued isikuandmete töötlemise alused (KorS § 341 ja 342

erimeetmed). Muudatus on vajalik, et tagada selgus politsei kui erikorrakaitseorgani volitustes.

Muudatus on kantud samast eesmärgist nagu eelnõuga tehtavate muude politsei kui

erikorrakaitseorgani pädevust täpsustavate eriseaduste muudatused.

Eelnõu § 1 punktiga 12 muudetakse avaliku koosoleku korraldaja vanusepiirangut – kui

kehtiva KorS § 64 lõike 1 punkti 1 kohaselt peab koosoleku korraldaja olema täisealine, siis

eelnõuga lubatakse koosolekuid korraldada 14-aastaseks saamisest alates.

Rahumeelse kogunemise ja koosoleku pidamise õigust peetakse demokraatliku ja pluralistliku 

ühiskonna oluliseks eelduseks6. Rahvusvahelistes dokumentides rõhutatakse: ”Like adults,

6 Vt põhiseaduse § 47 kommentaari 3, EESTI VABARIIGI PÕHISEADUS

15

children have legitimate claims and interests. Freedom of peaceful assembly provides them with

a means of expressing their views and contributing to society.”7

Lapse õiguste konventsiooni8 artikkel 15 paneb osalisriikidele kohustuse tunnustada lapse

õigust moodustada ühinguid ja vabadust rahumeelseteks kogunemisteks. Sama sätte lõige 2

sätestab, et nende õiguste kasutamisel võib teha ainult selliseid seaduses ettenähtud kitsendusi,

mis on vajalikud demokraatlikus ühiskonnas riikliku julgeoleku või rahva turvalisuse, avaliku

korra (ordre public) ja rahva tervise või kõlbluse kaitseks või teiste inimeste õiguste ja

vabaduste kaitseks.   

Ka Eesti põhiseaduse kommentaarides on leitud, et KorS § 64 lõike 1 punktis 1 sätestatud

täisealisuse nõue võib olla küsitav9.

Eelnõuga antakse  avalike koosolekute korraldamise õigus alaealistele alates 14. eluaastast.

Vanusepiirangu seadmisel on arvestatud, et kehtivate õigusnormide kohaselt on 14-aastased

juba kriminaalvastutusvõimelised (karistusseadustiku § 33 alusel loetakse süüvõimeliseks 14-

aastaseks saanud isikut) ning ka korrakaitseliselt vastutavateks isikuteks (KorS § 15 lg

2). Sellesse vanusesse jõudnud noored inimesed peaksid olema suutelised avaliku koosoleku

korraldaja vastutust kandma ning nõudeid täitma.  

Piiratu teovõimega täisealised isikud saavad avalikke koosolekuid korraldada vastavalt

teovõime piiramise ulatusele.

Eelnõu § 1 punktiga 13 muudetakse avaliku koosoleku korraldaja esindaja nõudeid. Kehtiv

seadus ei sätesta juriidilisest isikust avaliku koosoleku korraldaja esindajale täiendavaid

nõudeid. Samas peab füüsilisest isikust koosoleku korraldaja olema Euroopa Liidu kodanik või

tugevalt Eestiga seotud - pikaajalise elaniku elamisloaga või alalise elamisõiguse alusel Eestis

viibiv välismaalane. Ei ole põhjendatud, miks juriidilisest isikust avaliku koosoleku korraldaja

esindaja ei peaks vastama samadele tingimustele.

Eelnõu § 1 punktiga 14 – tehakse tehniline muudatus, mis on vajalik sätte loetelu

täiendamiseks uue punktiga. Sidesõna asendamine semikooloniga ei muuda sätte sisu, kõik

loetletud alused on alternatiivsed, st ei pea esinema üheaegselt.

Eelnõu § 1 punktiga 15 nähakse ette avalikust koosolekust ette teavitamise nõue juhul, kui

korraldajaks on alaealine. Nii on alaealisele koosolekukorraldajale tagatud tugevam riigipoolne

kaitse – politseid on koosolekust ette teavitatud, politsei teab, et korraldajad on alaealised ja

võivad seega vajada suuremat abi avaliku korra tagamisel. Politsei saab olla võimalikuks

reageerimiseks aegsasti valmis.  

Eelnõu §-dega 3, 4, 5, 8 p 2, 12, 15, 16, 17 muudetakse ja täiendatakse seadusi, milles on

järelevalveorganile antud kontrolltehingu tegemise õigus. Kontrolltehingu kui

erimeetme kohaldamise nõuete korrigeerimiseks tunnistatakse kehtetuks kontrolltehinguid

reguleerivad sätted, kuid erimeetme kohaldamise õiguse tagamiseks täiendatakse samades

seadustes KorS-i erimeetmete loetelu sätteid, lisades sinna viite KorS §-le 531. Nii tagatakse

kõikidele järelevalveorganitele samad alused kontrolltehingu tegemiseks. Kui konkreetses

valdkonnas on kontrolltehingu tegemiseks vaja erisusi võrreldes KorS-iga, tuleb need

kehtestada eriseaduses. Ka eelnõuga sätestatakse mõned erisused, näiteks tagatakse

7 Nii nagu täiskasvanutel, on ka lastel õiguspärased ootused ja huvid. Rahumeelse kogunemise vabadus annab neile võimaluse väljendada oma arvamust ja panustada ühiskonnaellu. Guidelines on freedom of peaceful assembly, OSCE 2010, p 57: 73405.pdf 8 Lapse õiguste konventsioon–Riigi Teataja 9 Vt viidet 11

16

tarbijakaitseseaduses ja toote nõuetele vastavuse seaduses kontrolltehingu tegemine ka lihtohu

puhul. Toote nõuetele vastavuse seaduses nähakse kontrolltehingu kohaldamise erisus ette

eelkõige määruse (EL) 2019/1020 artikli 14 lõike 4 punktis j sätestatud pädevuse

rakendamiseks, mille kohaselt peab turujärelevalveasutusel olema õigus omandada

tootenäidiseid, sealhulgas varjatud identiteedi all, et tuvastada nõuetele mittevastavust ja saada

tõendeid. Turujärelevalveasutus võib kontrolltehingut kasutada eelkõige juhul, kui toote

nõuetele vastavuse kontrollimisel on tekkinud ohukahtlus ning selle väljaselgitamiseks on

vajalik omandada tootenäidis varjatud identiteedi all. See võib olla vajalik näiteks juhul, kui

asjaolud annavad alust kahelda, kas järelevalveasutusele avaliku kontrolli käigus esitatav

tootenäidis vastab tootele, mida tavapäraselt turul kättesaadavaks tehakse. Kontrolltehing

võimaldab sellisel juhul omandada tootenäidise tavapärase lõppkasutajaga võrreldavatel

tingimustel ning kasutada seda võimaliku nõuetele mittevastavuse tuvastamiseks ja selle kohta

tõendite saamiseks. Erisus tehakse ka alkoholiseadusesse a tubakaseadusesse, et tagada Maksu-

ja Tolliametile alus kontrollida maksuseaduste täitmist (näiteks maksumärkidega kauba kontroll

jne).

Eelnõu §-dega 2, 6, 7, 8 p 1, 9, 11, 13, 14, 19 tehakse muudatusi eriseadustes, et tagada

eelkõige politseile kui erikorrakaitseorganile uute erimeetmete kasutamise õigus. Kuigi

eelnõuga ei teha muudatusi muudesse eriseadustesse, tehakse erand politseile (kaasnevalt ka

Päästeametile ja Kaitseväele), et tagada eelnõus seadusena jõustumisel politseile loogiliselt

seotud meetmete pakett. Vastasel korral tekiks olukord, kus politsei kui üldkorrakaitseorgani

meetmete valik oleks suurem kui talle eriseadustega ette nähtud ning võiks tekkida risk, et

politsei hakkab eriseaduste järelevalves kasutama üldkorrakaitseliseorganile võimalikke

meetmeid. Riski maandamiseks ja õigusselguse tagamiseks (eriseaduste järelevalves saab

kasutada eriseaduses sätestatud erimeetmeid) tehakse muudatused neis eriseadustes eelnõuga.

Muude korrakaitseorganite puhul sarnast konflikti eri- ja üldkorrakaitseorganina tekkida ei saa.

Riigipiiriseaduses sätestatakse KorSga võrreldes erisused erimeetmete kohaldamisel – nähakse

ette võimalus mehitamata sõidukiga töödelda lisaks pildile ka heli ning antakse alus jätta

piiriribal mehitamata sõiduki kasutamisest avalikkus teavitamata. Erisused on vajalikud

riigipiiri valvamiseks. Heli salvestamine tagab piiri valvamiseks vajaliku teabe, avalikkuse

teavitamine piiriribal ei ole vajalik, sest piiriribal on seaduse kohaselt lubatud vaid väga piiratud

tegevused ja seega ei ole kolmandatel isikutel alust seal viibimiseks.

Eelnõu §-ga 10 täiendatakse politsei ja piirivalveseadust.

Eelnõu § 10 punktiga 1 täiendatakse politsei andmekogude ülesehitust reguleerivat §-i 10

lisades uue andmestikuna õhuruumi jälgimise andmestiku. Muudatus on vajalik eelnõu

järgmise punktiga lisatava § 133 tõttu.

Eelnõu § 10 punktiga 2 luuakse selged alused erinevate korrakaitseliste isikuandmete

töötlemise erimeetmetega tekkinud salvestiste edasiseks töötlemiseks ning sätestades õhuruumi

jälgimise alused.

Avalikus kohas toimuva jälgimiseks kasutatava pilti edastava või salvestava

jälgimisseadmestiku, automaatse või kaugjuhitava sõidukiga või kehalähedase

jälgimisseadmestikuga salvestatud isikuandmete töötlemine (PPVS § 132)

Muudatuse eesmärk on kehtestada selge ja õiguspärane regulatsioon PPA poolt avalikus kohas

toimuva jälgimiseks kasutatava jälgimisseadmestiku, automaatse või kaugjuhitava sõidukiga

(edaspidi ka mehitamata sõiduk) ja kehalähedase jälgimisseadmestiku (KorS §-des 34, 341 ja

342 ning RiPS § 114 lõike 22 erimeetmed) abil tehtud salvestiste edasiseks töötlemiseks.

Muudatusega antakse PPA-le selged õigused nimetatud seadmetega tehtud salvestisi töödelda

17

ning määratakse kindlaks salvestiste töötlemise eesmärgid, andmete koosseis, säilitamise

korraldus ning töötlemise dokumenteerimise ja kontrollitavuse nõuded. Muudatus on vajalik,

et tagada erinevate kaasaegsete salvestustehnoloogiate kasutamisel isikuandmete töötlemise

läbipaistvus, õigusselgus ja eesmärgipärasus.

Lõikes 1 määratakse kindlaks eesmärgid, mille saavutamiseks võib PPA salvestist edasi

töödelda, see on üldregulatsioon, mis kohaldub kõikidele antud paragrahvis sätestatud

salvestistele. PPA võib salvestist töödelda seadusest, välislepingust või Euroopa Liidu

õigusaktist tulenevate ülesannete täitmiseks järgmistes olukordades: kuritegude menetlemine,

kõrgendatud või olulise ohu väljaselgitamine, tõrjumine või sellise korrarikkumise

kõrvaldamine, tagaotsitavate isikute või rahvusvaheliselt tagaotsitavate esemete asukoha

kindlaks tegemine ja politsei reageeriva ressursi väljapaneku ja taktika hindamiseks ning

riikliku järelevalve planeerimiseks. Salvestiste töötlemine on seega lubatud ainult selgelt

määratletud eesmärkidel. Eesmärkide loetelu piirab salvestiste kasutamist ning tagab, et

salvestise olemasolu iseenesest ei anna alust selle piiramatuks töötlemiseks.

Esiteks võib PPA kasutada salvestisi kuritegude menetlemiseks. Salvestis võib sisaldada olulist

teavet kuriteo toimepanemise, selle toimepanija, sündmuse toimumise asjaolude või muude

menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta. Näiteks võib kehalähedase salvestusseadme või

avalikus kohas paikneva jälgimisseadmestiku salvestis sisaldada teavet isiku tegevuse kohta

enne kuritegu, kuriteo toimepanemise ajal või vahetult pärast seda. Samuti võib mehitamata

sõiduki salvestis anda teavet sündmuskohast või seal toimuvast.

Teiseks võib PPA kasutada salvestisi korrakaitselisel eesmärgil kõrgendatud või olulise ohu

väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks. KorS § 5 kohaselt

eristatakse ohte nende raskuse järgi ning salvestise kasutamine peab olema seotud konkreetse

seaduses sätestatud korrakaitselise eesmärgiga. Selline piirang tagab, et salvestisi kasutatakse

eelkõige ühiskonnale või isikute põhiõigustele olulist ohtu kujutavate olukordade lahendamisel.

Kolmandaks nähakse ette võimalus kasutada salvestisi tagaotsitavate isikute või

rahvusvaheliselt tagaotsitavate esemete asukoha kindlakstegemiseks. Sellisel juhul võib

salvestis olla vajalik isiku või eseme asukoha kindlakstegemiseks ka siis, kui salvestise

tegemise ajal ei olnud teada, et konkreetne salvestisele jäänud isik või ese on tagaotsitav.

Rahvusvaheliselt tagaotsitavate esemete (eelkõige sõidukite) asukoha kindlakstegemine

alusena on vajalik, sest neil juhtudel ei algatata Eestis süüteomenetlust.

Neljandaks võimaldatakse salvestisi töödelda politsei reageeriva ressursi paiknemise ja varem

rakendatud taktika hindamiseks ning riikliku järelevalve planeerimiseks. Selline töötlemine on

vajalik politsei tegevuse korraldamiseks ja selle hindamiseks olukordades, kus salvestised

võimaldavad analüüsida sündmuse kulgu, reageerimise vajadust, ressursi paiknemist või

rakendatud taktika sobivust. Näiteks võib salvestiste analüüs võimaldada hinnata, kas politsei

reageeriv ressurss oli konkreetses piirkonnas piisav või kas riikliku järelevalve korraldamisel

on vajalik muuta patrullide, tehniliste vahendite või muu ressursi paigutust. Neljas eesmärk

erineb lõikes 2 nimetatud esimesest kolmest eesmärgist selle poolest, et andmetöötlus ei ole

vahetult seotud konkreetse süüteomenetluse või konkreetse ohu tõrjumisega, vaid politsei

ülesannete planeerimise ja korraldamisega.

Lõike 2 kohaselt võib PPA lisaks lõikes 1 sätestatule töödelda kehalähedase

jälgimisseadmestiku ja avalikus kohas toimuva jälgimiseks kasutatava jälgimisseadmestiku

salvestist väärtegude ja distsiplinaarsüütegude menetlemiseks. Selline erisus on vajalik, kuna

18

kehalähedase jälgimisseadmestiku ja avalikus kohas toimuva jälgimiseks kasutatava

jälgimisseadmestiku salvestistel võib olla oluline tõenduslik väärtus ka väärtegude

menetlemisel. Näiteks võib salvestis olla vajalik avalikus kohas toime pandud väärteo asjaolude

tuvastamiseks. Samuti võib salvestis olla vajalik politseiametniku suhtes algatatud

distsiplinaarmenetluses teenistusülesannete täitmise asjaolude tuvastamiseks. Tähele tasub

panna, et salvestist saab kasutada vaid politseiametniku, mitte muu politseis töötava ameniku

ega abipolitseiniku distsiplinaarmenetluses. Väärtegude ja distsiplinaarsüütegude menetlemise

võimaluse sätestamine üksnes nimetatud kahe salvestise liigi puhul on põhjendatud nende

salvestiste tekkimise ja kasutamise eripäraga. Kehalähedase jälgimisseadmestiku ning avalikus

kohas toimuva jälgimiseks kasutatava jälgimisseadmestiku abil tehtud salvestised on oma

olemuselt suunatud isikute tegevuse ja sündmuste dokumenteerimisele ning võivad seetõttu

omada vahetut tõenduslikku tähendust ka sellistes menetlustes, mille puhul ei ole tegemist

kuriteoga.

Lõike 3 kohaselt võib PPA lisaks lõikes 1 sätestatule töödelda mehitamata sõiduki salvestist

riigipiiri seaduse 2¹ (erisus tehakse §-des 173 ja 175 sätestatud väärtegudele, kuna nende puhul

ei ole salvestise kasutamine mõeldav) peatükis sätestatud väärtegude menetlemiseks. Erisus on

vajalik, kuna mehitamata sõidukite kasutamine on riigipiiri valvamisel oluline ja tõhus tööriist,

mis võimaldab väiksema ressursiga vaadelda suuremaid piirialasid ning tabada piiririkkujaid.

Mehitamata sõiduk võimaldab koguda teavet suurel maa-alal ning sellises keskkonnas, kus

politseiametniku vahetu kohalolek ei ole alati võimalik või otstarbekas. Salvestis võib

võimaldada tuvastada rikkumise toimepanemise aja, koha, viisi ja muud menetluses tähtsust

omavad asjaolud. Sellise salvestise kasutamine väärteomenetluses on vajalik eelkõige seetõttu,

et riigipiiri valvamisel võib rikkumine toimuda kohas, kus muud tõendid puuduvad või nende

kogumine on oluliselt raskendatud. Mehitamata sõiduki salvestis võib sellisel juhul olla oluline

rikkumise objektiivsete asjaolude tuvastamisel.

Lõike 4 kohaselt võib salvestis sisaldada isikuandmeid, sealhulgas eriliiki isikuandmeid.

Tulenevalt videopildi olemusest ei ole võimalik välistada, et salvestisele jäävad isikud või isiku

hääl, sõidukid aga samuti muu teave, mille alusel on võimalik isik otseselt või kaudselt

tuvastada. Teatud juhtudel võib salvestisele jääda ka eriliiki isikuandmeid, näiteks isiku

terviseseisundit kujutav teave. Sätte eesmärk on anda õiguslik alus selliste andmete

töötlemiseks ning tagada, et salvestise töötlemisel arvestatakse isikuandmete kaitse nõuetega. Sättes ei ole töödeldavate isikuandmete kategooriaid ammendavalt loetletud, kuna salvestisele

jäävate andmete koosseis sõltub konkreetse olukorra asjaoludest ning seda ei ole salvestamise

hetkel alati võimalik ette näha ega mõjutada. Ammendava loetelu sätestamine võiks jätta

hõlmamata andmed, mille töötlemine on politsei ülesande täitmisel vajalik, ning tekitada

ebaselgust selliseid andmeid sisaldava salvestise töötlemise lubatavuse suhtes. Sätte eesmärk

on seetõttu hõlmata salvestisele sattuda võivad isikuandmed sõltumata nende liigist, piiritledes

samal ajal salvestise kasutamise lubatud eesmärkide ja tingimustega. Lisaks isikuandmetele

võib salvestis sisaldada ka erinevaid tehnilisi andmeid nagu näiteks salvestise tegemise aeg ja

koht, salvestise kestvus ja muid tehnilise seadme eripärast tulenevaid andmeid (näiteks

vormikaamera puhul on mõeldavad nii video kui heli sisendi tehnilised andmed, samas drooni

salvestise puhul heli sisendi tehnilisi andmeid ei ole).

Lõike 5 kohaselt kantakse käesolevas paragrahvis nimetatud salvestis politsei andmekogusse

ennetava tegevuse andmestikku, kus seda säilitataks vastavalt korrakaitseseaduses sätestatud

tähtajale. Mehitamata sõiduki ja kehalähedase jälgimisseadmestiku salvestisi tohib säilitada 15

päeva ning avalikus kohas paikneva jälgimisseadmestiku salvestist tuleb säilitada 30 päeva

Sätte eesmärk on tagada salvestiste kontrollitud ja nõuetekohane säilitamine politsei

19

andmekogus. Salvestis, mis kantakse teise PPVS § 10 lõikes 1 nimetatud andmestikku,

säilitatakse vastava andmestiku säilitamistähtaja lõpuni. Teiseks andmestikuks võib üldjuhul

olla süüteomenetluse või haldusmenetluse andmestik, aga võib olla ka jälitustegevuse või

otsimise andmestik vms. Seega kui salvestis seotakse näiteks konkreetse süüteomenetluse,

korrakaitselise juhtumi või muu politsei andmekogus oleva andmestikuga, kohaldub sellele

vastava andmestiku säilitamistähtaeg. Antud lahendus väldib olukorda, kus sama salvestist

tuleb paralleelselt säilitada mitmes andmestikus erinevate tähtaegade järgi ning tagab, et

menetluse või muu politsei ülesande täitmiseks vajalik salvestis säilib koos seda toetavate

andmetega.

Lõike 6 kohaselt tuleb lõigetes 1-3 nimetatud eesmärkidel salvestise andmete töötlemisel

märkida töötluse aluseks oleva juhtumi, teate või menetluse number ning andmete töötlemise

põhjendus. Lisaks kohustab regulatsioon PPA-d koostama ja avalikustama kord aastas

andmekaitseauditi tulemuste kokkuvõtte. Andmete töötlemise aluse dokumenteerimine on

vajalik selleks, et oleks võimalik tagantjärele kontrollida, millise konkreetse juhtumi, teate või

menetlusega oli salvestise töötlemine seotud ning millisel põhjusel salvestist kasutati. Nõue

suurendab andmetöötluse läbipaistvust ja võimaldab kontrollida, kas salvestise töötlemine

vastas käesolevas paragrahvis sätestatud eesmärkidele. Töötlemise põhjenduse märkimise nõue

on eriti oluline olukordades, kus salvestist kasutatakse pärast selle tegemist ja esialgsest

salvestise tegemise olukorrast eraldiseisvalt. Näiteks võib salvestis olla tehtud avalikus kohas

seoses olulise ohu või sündmusega, kuid hiljem võib olla vajalik selle töötlemine konkreetse

kuriteo või muu juhtumi asjaolude väljaselgitamiseks. Sellisel juhul peab olema

dokumenteeritud, miks konkreetse salvestise töötlemine on vajalik. Andmekaitseauditi

tulemuste kokkuvõtte iga-aastane koostamine ja avalikustamine suurendab salvestiste

töötlemise üle teostatava kontrolli läbipaistvust. Avalikustatav kokkuvõte ei pea sisaldama

isikuandmeid ega julgeoleku või taktikalist teavet, mille avalikustamine võiks kahjustada

politsei ülesannete täitmist. Kokkuvõtte eesmärk on anda avalikkusele üldine ülevaade sellest,

kuidas PPA on täitnud salvestiste töötlemisele kehtestatud andmekaitsenõudeid ja milliseid

meetmeid on andmekaitseriskide maandamiseks rakendatud.

Lõike 7 kohaselt võib salvestist kasutada õppetöö või koolituse läbiviimisel juhul, kui on

tagatud, et salvestisel olevad isikuandmed on pseudonüümitud või samaväärset

andmekaitsetaset võimaldaval kujul ning salvestise õppetööks ettevalmistamisel järgitakse

isikuandmete kaitse seaduse §-s 6 sätestatud nõudeid. Salvestiste kasutamine õppetöös ja

koolituses on vajalik politseiametnike väljaõppe, täiendkoolituse ja praktiliste oskuste

arendamise eesmärgil. Tegelikus politseitöös tehtud salvestised võivad sisaldada selliseid

olukordi ja tegevusi, mida ei ole võimalik täielikult või samaväärse kvaliteediga simuleerida.

Seetõttu võib olemasolevate salvestiste kasutamine olla vajalik politseitööga seotud

õppematerjalide koostamiseks. Samas võib õppetöös või koolitusel salvestise kasutamine

suurendada riski, et salvestisel kujutatud isikute õigusi riivatakse ulatuslikumalt kui algse

salvestise tegemise eesmärgil. Sellise riski vähendamiseks nähakse ette, et salvestisel olevad

isikuandmed tuleb enne õppetöös või koolitusel kasutamist pseudonüümida või muuta viisil,

mis tagab samaväärse andmekaitsetaseme.

Isikuandmete kaitse seaduse § 6 kohaselt tuleb isikuandmeid teadus- või ajaloouuringu või

riikliku statistika vajadusteks töödelda eelkõige pseudonüümitud või samaväärset

andmekaitsetaset võimaldaval kujul. Käesolevas lõikes sätestatud viide tagab, et ka salvestiste

õppetööks ettevalmistamisel järgitakse andmete töötlemisel seaduses sätestatud

andmekaitsepõhimõtteid. Muudatus tagab seega tasakaalu ühelt poolt politsei väljaõppe ja

koolituse vajaduse ning teiselt poolt salvestistel kujutatud isikute põhiõiguste kaitse vahel.

20

Õppetööks ja koolituseks kasutatav salvestis peab olema ette valmistatud selliselt, et isiku

tuvastamine ei ole võimalik või on välistatud ulatuses, milles see ei ole õppetöö eesmärgi

saavutamiseks vajalik.

Õhuruumi jälgimine (PPVS § 133)

Muudatusega antakse PPA-le selged õigused jälgida õhuruumis liikuvaid objekte ning neid

vajadusel tuvastada, kui see on ohutõrjelistel eesmärkidel vajalik. Õhuruumi jälgimise õiguste

täiendamine on vajalik, sest PPA-l on oluline ja keskne roll õhuruumist tulenevate ohtude

tõrjumisel. Ülesande täitmine eeldab lisaks seire- ja tõrjevõimekuse arendamisele ka selget

õigusruumi. Muudatusega soovitakse kindlustada, et isikuandmete töötlemine PPA poolt

teostatava seire käigus oleks läbipaistev ja üheselt mõistetav. PPA keskendub oma seirevõime

arendamisel eelkõige väiksematele ning tsiviillennunduses levinumatele mehitamata

õhusõidukitele. See tähendab, et seiresüsteemi arendatakse eelkõige madalamates õhukihtides

raadioside teel lendavate mehitamata õhusõidukite vastu. Samas seirevõrk luuakse kihilisena,

et tagada võimalikult hea ülevaade kõigist mehitamata õhusõidukitest, sh transponderita ja

muud. Enne vastavate hangete läbiviimist või seadmete paigutamist kooskõlastatakse

tegevused Kaitseväega, et vältida ühes piirkonnas sarnaste võimekustega seadmete

dubleerimist. Mitmekihiline seirevõrk koos tõhusa olukorrahindamise juhtimissüsteemiga

võimaldab tagada hea olukorra teadlikkuse ning kiire reageerimise võimalike ohtude korral.

Eelnevaga liidestatakse samuti Transpordiameti lennuohutuse järelevalve infosüsteem

(edaspidi LOIS), mis võimaldab tuvastada transponderiga varustatud mehitamata õhusõiduki

käitajat. Olemuslikult peaks õhuruumi läbipaistvus saavutama politsei jaoks analoogse taseme

liiklusega, kus vastavalt vajadusele on võimalik koheselt tuvastada sõiduki omanik ja võimalik

juht.

Lõike 1 kohaselt võib PPA jälgida õhuruumi asjakohaste tehniliste seadmetega mehitamata

õhusõidukist tuleneva ohu ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ja korrarikkumise

kõrvaldamiseks. Tegemist on olemuselt korrakaitselise erimeetme sättega, mis annab PPA-le

volituse vastavaks tegevuseks. Õhuruumi jälgimine ehk seiramine on erimeetmena

haldusõiguslik toiming, see tähendab, et PPA ei väljasta meetme kohaldamiseks haldusakti vaid

see on reaaltegevus vastavate ohtude tuvastamiseks. Õhuruumi jälgimine on lubatud nii ohu

ennetamiseks, väljaselgitamiseks, tõrjumiseks ning korrarikkumise kõrvaldamiseni. Samas

õhuruumi jälgimise käigus tehtud salvestiste kasutamine on vastavalt sama paragrahvi lõikele

3 lubatud vaid piiratud tingimustel. Õhuruumi jälgimine ehk reaalajas seire peab aga toimuma

järjepidevalt ning see peab katma võimalikult suure ala. Mehitamata õhusõidukist tulenevad

ohud võivad olla oma olemuselt kiire iseloomuga ning toimuda suure ala raames. Sellest

lähtuvalt on vajalik, et õhuruumi jälgimine toimuks järjepidevalt ning selle raames jälgitakse

kõiki seal lendavaid objekte. Paratamatult tähendab see ka selliste mehitamata õhusõidukite ehk

neid lennutavate isikute tegevuse jälgimist, kes ei ole põhjustanud korrakaitselist ohtu ega

vastuta selle eest. Seeläbi eeldab selline tegevus ka volitust erimeetme kohaldamiseks

ennetuslikel eesmärkidel. Sättega ei reguleerita milliseid tehnilisi seadmeid PPA õhuruumi

jälgimiseks kasutab. Õhuruumis teadlikkuse tagamiseks tuleb kasutada erinevatel

tehnoloogiatel põhinevaid seadmeid, mis on pidevas ja käesolevalt ka kiires arengus. Samas

annab kasutatavate seadmete olemusest üldise ülevaate sama paragrahvi lõikes 4 sätestatud

andmete kooseis. Selle kohaselt töödeldakse järgmiseid andmeid: multispektraalfoto või -video

mehitamata õhusõidukist; radaripilt või -video; raadioside signaali spektripilt või -video;

akustiliste vastuvõtjate andmed; otsese kaugidentimise süsteemi andmed. Järelikult peavad ka

kasutatavad seadmed olema sellised, mis võimaldavad vastava andmekooseisu kogumist.

21

Lõikes 3 määratakse salvestatud andmete kasutamise eesmärgid. Säte näeb ette, et PPA võib

seaduses sätestatud või välislepingust või Euroopa Liidu õigusaktist tulenevate ülesannete

täitmiseks kasutada asjakohase tehnilise seadmega tehtud salvestist:

1) süütegude avastamiseks, tõkestamiseks ja menetlemiseks;

2) kõrgendatud või olulise ohu välja selgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise

lõpetamiseks;

3) tagaotsitavate isikute ja esemete asukoha kindlaks tegemiseks.

Kuigi lõike 1 kohaselt on PPA-l õigus jälgida õhuruumis kõiki mehitamata õhusõidukeid, siis

piirab käesolev säte oluliselt õhuruumi jälgimise raames tehtud salvestiste kasutamist politsei

ülesannete täitmisel.

Salvestiste töötlemine on lubatud ainult selgelt määratletud eesmärkidel. Esiteks, tohib PPA

kasutada salvestist süütegude menetlemiseks. Erinevalt numbrituvastuskaamera salvestise

kasutamisest, mis on piiratud vaid kuritegude menetlemisega, on õhuruumi jälgimisel tehtud

salvestisi lubatud kasutada ka väärtegude menetlemiseks. Seda eelkõige põhjusel, et oluline osa

lennundusalaseid süütegusid asuvad LennS-s väärtegudena. See tähendab, et kui mehitamata

õhusõiduk käitamisel pannakse toime väärtegu LennS mõistes, siis on lubatud kasutada ka PPA

salvestisi nende menetlemiseks. Näiteks, kui mehitamata õhusõiduk lendab lennujaama lähedal

ja ületab seal kehtestatud kõrguse piirangut siis selle menetlemiseks võib kasutada ka vastavat

salvestist. Mehitamata õhusõidukeid kasutatakse aga aina rohkem kuritegevuses modus

operandi ehk täideviimise vahendina ning sellest tulenevalt on põhjendatud ka salvestiste

kasutamine kuritegude menetlemisel. Kõige levinumad juhtumist on nt salakaubavedu, sh üle

piiri toimuv salakaubavedu, kuid välistatud ei ole ka luuretegevus, ründed jne. Teiseks tohib

PPA kasutada salvestist korrakaitselisel eesmärgil kõrgendatud või olulise ohu

väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või korrarikkumise lõpetamiseks. KorS-i § 5 lõike 3 kohaselt

tähendab oluline oht ohtu isiku tervisele, olulise väärtusega varalisele hüvele1, keskkonnale või

kuriteo toimepanemise ohtu. Kõrgendatud oht tähendab KorS-i § 5 lõike 4 kohaselt ohtu isiku

elule, kehalisele puutumatusele, füüsilisele vabadusele, suure väärtusega varalisele hüvele2,

suure keskkonnakahju tekkimise või raskete kuritegude toimepanemise ohtu. Selline selge

rahaline ja sisuline eristus tagab, et salvestiste kasutamine on proportsionaalne ja suunatud

ühiskonnale ohtlike olukordade lahendamisele, kaitstes samal ajal isikute eraelu puutumatust.

Kolmandaks nähakse ette eraldi võimalus kasutada salvestisi tagaotsitavate isikute ja esemete

asukoha kindlakstegemiseks. Kuigi see eesmärk ei pruugi alati olla seotud kuriteo menetlemise

või olulise või kõrgendatud ohuga, kaalutakse indiviidi huve riigi huvidega avaliku korra

tagamisel ja õiguskaitse tõhusal korraldamisel. Riigi huvi prevaleerib, kuna riik peab suutma

kehtestatud reegleid jõustada ning tagama teiste isikute õiguste kaitse, olles seeläbi võimeline

säilitama oma autoriteedi ja ühiskonna turvalisuse.

Lõikega 2 luuakse selge õiguslik alus, mille kohaselt võib asjakohase tehnilise seadmega

kogutud andmeid salvestada ja säilitada üks aasta alates salvestise tegemisest. Lõikega 1

sätestatakse eelkõige pidevat seiret võimaldav volitus, mis annab eeldused reaalajas

reageerimiseks ning juhtumite lahendamiseks. Andmete säilitamine on aga vajalik, et

võimaldada andmete kasutamist eelkõige süütegude menetlustes. Samas võimaldab andmete

säilitamine ka nende kasutamist nt õhuruumi koordineerimisel, liikluskoridoride loomisel jm

planeerimistegevusel. Lisaks sätestab lõige 2, et politsei andmekogu põhimääruses võib ette

näha lühema andmete säilitamise tähtaja. See erisus on vajalik eelkõige fotode või videote

säilitamise optimeerimiseks, mis võib eeldada väga suurt andmesäilitamise võimekust.

22

Lõikes 4 on sätestatud andmekooseis, mida töödeldakse salvestise raames. Salvestis sisaldab

järgmisi andmeid:

1. multispektraalfoto või -video mehitamata õhusõidukist;

2. radaripilt või -video;

3. raadioside signaali spektripilt või -video;

4. akustiliste vastuvõtjate andmed;

5. komisjoni rakendusmääruse (EL) 2019/947 mehitamata õhusõidukite käitamise normide ja

menetluste kohta (ELT L 152, 11.06.2019 lk 45–71) lisa A ja B osa kohaselt kasutatavad otsese

kaugidentimise süsteemi andmed.

Sätte eesmärk on selgelt määratleda, millised andmed kuuluvad salvestise koosseisu. See tagab

nii andmete kogumise õigusliku selguse ja läbipaistvuse kui ka isikute põhiõiguste kaitse,

vältides liigset andmekogumist. Samuti kindlustab see tehniliste süsteemide toimimise

kooskõla kehtivate õigusnormidega. Punktis 1 nimetatud multispektraalfoto või -video

mehitamata õhusõidukist on meetod, mis salvestab lisaks nähtavale valgusele ka teisi

valgusspektri osi, näiteks infrapunast või ultraviolettvalgust. See võimaldab tuvastada objekte,

materjale või muutusi, mida inimese silm tavalisel fotol ei näe. Tegemist on maapeal

strateegilistesse asukohtadesse paigaldatud seadmetega, mis suudavad visuaalselt tuvastada

õhus liikuvaid objekte. Punktis 2 nimetatud radaripilt või -video on radariseadme abil loodud

kujutis, mis näitab objektide asukohta, liikumist või kuju raadiolainete peegeldumise põhjal,

sõltumata valgus- või ilmastikuoludest. Radaripiltidest järjestikku koostatud video võimaldab

jälgida objektide liikumist, muutusi ja tegevusmustreid ajas. Punktis 3 nimetatud raadioside

signaali spektripilt või -video on visuaalne kujutis raadiosageduste kasutusest, mis näitab,

millistel sagedustel, kui tugevalt ja kui pikalt signaalid esinevad. Spektripiltidest ajas koostatud

video võimaldab jälgida raadioside aktiivsuse, häiringute või signaaliallikate muutumist ja

liikumist reaalajas või ajaperioodi jooksul. Punktis 4 nimetatud akustiliste vastuvõtjate andmed

on helianduridelt või mikrofonisüsteemidelt kogutud info, mis sisaldab näiteks helisignaali

tugevust, sagedust, suunda ja ajastust. Neid andmeid kasutatakse heliallikate tuvastamiseks,

asukoha määramiseks ning tegevuse või objektide analüüsimiseks, näiteks droonide

avastamisel. Punktis 5 nimetatud otsese kaugidentimise süsteemi andmed on Euroopa Liidu

drooniregulatsioonides määratletud elektroonilised andmed, mida droon edastab lennu ajal

raadioside kaudu, et võimaldada drooni ja selle käitaja tuvastamist. Need andmed võivad

sisaldada näiteks drooni unikaalset identifikaatorit, asukohta, kõrgust, kiirust ja käitaja

registreerimisnumbrit Asjakohaste tehniliste seadmetega kogutavad andmed on olemuselt

erinevad ning üksikuna käsitletuna on otseselt isikuandmeteks eelkõige punktis 5 sätestatud

otsese kaugidentimise andmed. Nimetatud andmed võimaldavad sarnaselt sõiduki

registreerimisnumbriga tuvastada mehitamata õhusõiduki käitaja ehk võimaliku omaniku ja ka

piloodi LOIS andmekogu kaudu. Otsese kaugidentimise andmed sisaldavad käitaja

registreerimisnumbrit, mille kohta saab PPA teha eraldi päringu LOIS-i. Punktis 1 – 4 sätestatud

andmed võivad teatud olukordades samuti võimaldada konkreetse isiku sidumist vastava

mehitamata õhusõidukiga, kuid sellise seoses loomine eeldab täiendavate tegevuste elluviimist,

nt lisaks isikute telefonide trianguleerimist konkreetses asukohas. Lõige 5 sätestab, et

käesolevas paragrahvis nimetatud andmete salvestis kantakse politsei andmekogusse õhuruumi

jälgimise andmestikku, kus seda säilitatakse vastavalt käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatule.

Antud lõige on seotud ka muudatusega, millega PPVS-i § 10 lõiget 1 täiendatakse punktiga 9

ning luuakse eraldi õhuruumi jälgimise andmestik. Õhuruumi jälgimiseks on otsustatud luua

uus andmestik eelkõige just põhjusel, et tegemist on uue valdkonnaga, mis eeldab eraldi

andmetele juurdepääsu ning säilitamise reguleerimist. Kuigi oodavas andmestikus säilitatakse

23

andmeid üks aasta, siis võib politsei andmekogu põhimääruses ette näha ka selle andmestiku

andmete lühema säilitamise tähtaja. Lisaks sätestab lõige 5, et kui andmete salvestist kantakse

mõnda teise politseiandmekogu põhimääruses reguleeritud andmestikku, siis säilitatakse neid

andmeid vastava andmestiku säilitamistähtaja lõppemiseni. Nt kui õhuruumi jälgimise andmed

seotakse mõne süüteomenetlusega, siis kohalduvad sellele samad säilitamise tähtajad nagu

ülejäänud süüteoandmetele.

Eelnõu §-ga 18 muudetakse tulumaksuseadust lisades tulumaksuvabastuse sättesse ka eelnõuga

ettenähtud hüvitis korrakaitsekohustuse täitmisel hukkunud või surnud isiku lähedastele.

Eelnõu §-s 20 sätestatakse eelnõu seadusena jõustumine. Kuna eelnõuga tehakse korrakaitses

suhteliselt suuri muudatusi (näiteks lisatakse mitmeid uusi erimeetmeid, aga nähakse ka ette

uued alused kulude sissenõudmiseks avaliku korra eest vastutavalt isikult), mis eeldavad

korrakaitseorganitelt teatud käitumise muutmist (olgu selleks siis siseste juhendite koostamine,

koolituste läbiviimine vms), ei jõustu eelnõu seadusena üldkorras. Kuigi eelnõuga nähakse ette

jõustumine konkreetsel kuupäeval (2027. aasta 1. juulil), tuleks eelnõu edasisel menetlemisel

jõustumisaja muutmisel arvestada, et eelnõu seadusena vastuvõtmise ja jõustumise vahele

peaks jääma vähemalt kolmekuuline vacatio legis’e periood. 

3.2. Põhiseaduspärasuse analüüs

Eelnõuga plaanitakse lisada KorS-i isikuandmete töötlemisega seotud erimeetmeid.

Isikuandmete töötlemisega riivab riik inimese põhiõigusi, eelkõige PS § 26 eraelu puutumatuse

põhiõigus. Kuivõrd õigust olla vaba, teha või jätta tegemata mida inimene ise heaks arvab,

käsitletakse sageli ka üldise vabadusõiguse osana, võib kõne alla tulla ka PS §-s 19 sätestatud

üldine vabadusõigus. Seletuskirja tasandil ei ole mõistlik kahe põhiõiguse konkureerivat

käsitlus detailselt avada ning edaspidi käsitletakse vaid PS § 26 riivet (arvestades, et § 19 on

piiratav igasugusel legitiimsel eesmärgil samal ajal kui § 26 on kvalifitseeritud seaduse

reservatsiooniga, on käsitlus ka põhjendatud).

PS § 26 tagab igaühele kaitse perekonna- ja eraellu sekkumise eest. Seega on põhiõiguse

isikulise kaitsealaga hõlmatud igaüks, kes Eesti Vabariigi territooriumil asub. Põhiõiguse

esemelisse kaitsealasse kuulub muuhulgas informatsioonilise enesemääratlemise õigus, s.o

õigus ise otsustada, kas ja kui palju tema kohta andmeid kogutakse ja salvestatakse. Seega on

eraelu puutumatuse üheks oluliseks valdkonnaks isikuandmete töötlemine.10 Kuigi kõnealuse

põhiõiguse esemeline kaitseala on märgatavalt laiem, ei pea eelnõu koostajad vajalikuks eelnõu

valguses kõiki kaitseala erinevaid aspekte avada, keskendutakse kitsalt kesksele.

Samas ei ole PS § 26 piiramatu põhiõigus. Põhiõiguse piiramise õiguspärasuse hindmaisel tuleb

lähtuda formaalse ja materiaalse õiguspärasuse nõuetest. Formaalse õiguspärasuse juures tuleb

hinnata vormi ja menetlusnõuete järgimist, materiaalse õiguspärasuse juures eelkõige

proportsionaalsuse tagamist.

Põhiõiguse piiramine on lubatud, kui see toimub (1) seaduses sätestatud juhtudel ja korras ning

(2) on vajalik tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks,

kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks.

Eelnõuga lisatakse KorS sätted, mis reguleerivad kaamerate kasutamisega isikuandmete

töötlemist riiklikus järelevalves. Seega on täidetud põhiõiguse piiramise seadusliku aluse nõue.

Eelnõuga lisatavad sätted reguleerivad, millisest olukordades (ohu tasemed, erimeetme

kohaldamise konkreetsed alused), millistel tingimustel (teavitamine, eraelu täiendava kaitse

nõuded) isikuandmeid töödeldakse ning kui kaua salvestisi säilitatakse. Seega on seaduses

10 Põhiseaduse kommentaarid, vt kommentaare PS § 26 juures (p 24), leitav lehelt põhiseadus.ee.

24

sisalduv alus põhiõiguste piiramiseks sisuline ja läbimõeldud. Eesmärk, mille saavutamiseks

erimeetmeid kohaldada lubatud on, vastab põhiseaduses toodule – erimeetmeid kasutatakse

avaliku korra tagamiseks (kogu KorS reeglistik on suunatud avaliku korra tagamisele). Seega

on lisatavad sätted kooskõlas põhiõiguse piirangu klausliga.

Formaalse õiguspärasuse osaks olevate menetlusnõuete järgmist eelnõu praeguses etapis

hinnata võimalik ei ole. Eelnõu koostajad saava eeldada, et eelnõud menetletakse ettenähtud

menetluskorda järgides.

Põhiõigusriive materiaalse õiguspärasuse kontrolli juures tuleb hinnata nii eesmärgi

legitiimsust kui ka sekkumise proportsionaalsust.

Eelnõuga ette nähtavad alused isikuandmete töötlemiseks mehitamata sõidukite, kehalähedaste

jälgimisseadmestike või muu taolisega, lähtub eesmärgist tagada avalik kord, s.o ühiskonna

seisund, milles on tagatud õigusnormide järgimine ning õigushüvede ja isikute subjektiivsete

õiguste kaitstus.11 Avaliku korra kui isikute õiguste kaitsmise ning ka põhiseaduses endas

nimetatud hüve tagamine on ilmselt legitiimne eesmärk.

Riive proportsionaalsuse tagamiseks tuleb abstraktse õigusnormi loomisel välistada ilmselgelt

ülemäärsed olukorrad. Seega peab seadusandja normi sõnastades sätestama piirid, milles

tegutsedes on ebaproportsionaalne käitumine võimalikult ebatõenäoline. Selle saavutamiseks

on eelnõus isikuandmete töötlemisele nähtud ette konkreetsed alused, mil erimeetmeid

kohaldada tohib (vt § 341 lg 1 ja § 342 lg 1). Lisatud on ka mitmeid täiendavaid eraelu kaitsvaid

sätteid (näiteks kõrvalise teabe salvestamise keeld kehalähedaste jälgimisseadmestike puhul,

erilist kaitset vääriva eraelulise sfääri salvestamise keeld jms). Lisaks erinormides toodud

piirangutele tuleb ka uute erimeetmete kohaldamisel arvestada KorS §-dest 7, 8 ja 9 tulenevaid

nõudeid. Läbi erinevate piirangute ja nõuete on eelnõu koostajate hinnangul loodud normid,

mis õiguspärasel rakendamisel tagavad põhiõiguste riive proportsionaalsuse. Konkreetsete

sätete selgituste juures on täiendavalt toodud argumente ja kaalutlusi, millele tuginedes saab

konkreetsete aluste puhul hinnata aluse sobivust, vajalikust ja mõõdupärasust.

Seadusandja ülesande kõrval on põhiõigusriive proportsionaalsuse tagamine ka õiguse

rakendaja ülesanne. Rõhutame, et erimeetme kohaldamine on alati korrakaitseorgani

kaalutlusotsus. Läbi kaalutlusreeglite järgimise on seega tagatud ka erimeetme reaalsel

rakendamisel konkreetsetest asjaoludest lähtuv proportsionaalsuse kontroll.

Täiendavate isikuandmete töötlemise õiguslike aluste loomine suurendab arusaadavalt

isikuandmete kaitse tagamise riske. Kuivõrd eelnõukohase seadusega saab uute erimeetmete

(sh mehitamata sõidukite ja kehalähedaste jälgimisseadmestike) kohaldamise õiguse vahetult

vaid politsei, tekib politseil ka kohutus enne meetmete kasutusele võtmist viia läbi vajalik

andmekaitsealane mõjuanalüüs12. Mõjuanalüüsis peab politsei vastavalt

Andmekaitseinspektsiooni juhistele hindama:

„1) mis eesmärgi saavutamiseks mis alusel mis isikuandmeid mis meetoditega ta töötleb;

2) kuidas töötlemiseks kavandatud valikud on eesmärgi saavutamiseks vajalikud ja kohased;

3) ohtude analüüs, sh nende taseme määramine (nt kõrge, keskmine, madal);

4) milliseid tagatisi ja meetmeid ta ohtude suhtes rakendab.“13

11 KorS § 4 lg 1. 12 Vt AKI juhendeid AKI_Mõjuhinnang_148x210mm_WEB-v2; 5. peatükk. Andmekaitsealane mõjuhinnang | Andmekaitse Inspektsioon 13 AKI juhis, leitav lehelt 5. peatükk. Andmekaitsealane mõjuhinnang | Andmekaitse Inspektsioon

25

Samasisulise analüüsi peavad tegema ka muud korrakaitseorganid, kui eriseadusega antakse

neile KorS § 341 ja 342 kohaldamise õigus.

Eelnõu tasandil minimeeritakse isikuandmete töötlemise riske eelkõige läbi järgmiste

sammude:

1. konkreetsete aluste sõnastamine – kaamerate kasutamisega isikuandmete

töötlemine ei ole korrakaitseorgani jaoks piiramatu võimalus, eelnõu

koostamisel on kaalutud ja läbi mõeldud konkreetsed alused, mil erimeetme

kohaldamine lubatud on, seejuures on iga konkreetse olukorra (näiteks abitus

seisundis oleva inimese otsimine, politsei valvatavate objektide kaitse jne)

juures kaalutud ka vajalikke ohutasemeid (näiteks avalike ürituste puhul ei ole

mehitamata sõidukeid kasutada ohu ennetamiseks).

2. täiendavate eraelu kaitset tagavate nõuete sätestamine – kehalähedase

jälgimisseadmestiku, näiteks vormikaamera kasutamisele seatakse eelnõuga

täiendav kaheastmeline kaitse – ühelt poolt tuleb kaamera kasutamisel vältida

asjasse puutumatu teabe töötlemist, teisalt on erilist kaitset väärivate eraeluliste

asjaolude töötlemine sõnaselgelt keelatud. Keelatud teabe töötlemine kujutab

endast õigusvastast tegevust koos sellest tulenevate tagajärgedega, keelatud

teave tuleb viivitamatult kustutada. Ka nn välditava teabe (s.o teave, mille

töötlemist tuleb vältida, sest see ei ole riiklikuks järelevalveks vajalik) edasine

töötlemine ei ole õiguspärane, sest selleks puudub õiguslik alus.

3. salvestiste säilitamise tähtaja määratlemine – isikuandmete töötlemisel loodud

salvestiste säilitamiseks nähakse seadusega ette maksimaalne tähtaeg, s.o 30

päeva. Tähtaja määretlemisel lähtuti minimaalsest säilitamisajast arvestades

seejuures üldist õiguskaitse hankimise tähtaega (tavapäraselt tuleb oma õiguste

kaitseks nõuded esitada 30 päeva jooksul).

4. õppetöös kasutamiseks täiendavate piirangute seadmine - kuigi eelnõuga

nähakse ette võimalus kasutada salvestisi ka õppetöös ja koolituste

läbiviimiseks, tuleb sel eesmärgil andmeid töödeles lähtuda isikuandmete kaitse

seaduse §-s 6 sätestatud nõuetest. Lisaks tuleb tagada, et isikuandmeid

kasutatakse õppetöös pseudonüümitult või muul sarnast kaitset tagaval kujul, st

õppetöös ei ole alust kasutada isikuandmeid andmesubjekti tuvastamist

võimaldaval kujul.

Oluliseks riskimaandamise teguriks on korrakaitseorganite, eelkõige politsei, koolitamine.

Kuivõrd eelnõukohane seadus annab politseile (eriseaduses sätestatud juhul ka teistele

korrakaitseorganitele) täiendava õiguse töödelda isikuandmeid mehitamata sõidukite ja

kehalähedaste jälgimisseadmestikega, tuleb enne uute erimeetmete kohaldama asumist tagada

politseile piisavas mahus koolitusi. Koolitus peab looma õiguse rakendajale selge arusaamise

erimeetme kohaldamise õiguslikest piiridest ning tagama seeläbi õiguspärase riikliku

järelevalve. Abiks on ka erinevate asjakohaste juhendite koostamine.

Isikuandmete töötlemine allub tavapärasele kohtulikule kontrollile, samuti vajadusel muudele

haldusvälistele kontrollidele (õiguskantsler, Andmekaitseinspektsioon).

4. Eelnõu terminoloogia  

Eelnõuga korrastatakse KorS-i termineid. 

KorS § 16 reguleerib muu kui avaliku korra eest vastutava isiku kaasamist korrakaitsesse, samal

ajal kasutatakse terminit „kaasamine“ ka Kaitseväega seoses (KorS §-d 161 ja 162).  Kui

kasutada üht terminit nii haldusorganisatsioonisisese kui ka -välise tegevuse kohta, muutub

26

selle sisust arusaamine keeruliseks. Seega luuakse eelnõuga lahendus, kus „kaasamise“ terminit

kasutatakse vaid haldusorganisatsioonisisese tegevuse korral, muudel juhtudel räägitakse

osalemisest (eelnõuga KorS-i lisatav vabatahtlikku osalemist reguleeriv §

151) või korrakaitsekohustuse täitmisest (eelnõuga muudetud sõnastuses KorS § 16). 

Muid terminoloogilisi muudatusi eelnõuga ei tehta. Kuna eelnõuga lisatakse uusi riikliku

järelevalve erimeetmeid, on arusaadav, et nende tähistamiseks kasutatakse ka uusi termineid,

mis küll ülejäänud kehtiva õiguse vaatest tundmatud ei ole, näiteks „kontrolltehing“,

„mehitamata sõiduk“, „kehalähedane salvestusseade“.  

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele  

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega, välja arvatud isikuandmete töötlemise sätted,

mille koostamisel on arvestatud isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevate minimaalsuse ja

eesmärgipärasuse nõuetega. 

6. Seaduse mõjud   

6.1. Korrakaitsekohutuse täitmine (eelnõu § 1 p 2 ) 

Mõju valdkond: sotsiaalne mõju 

Sihtrühm: potentsiaalselt kõik inimesed, samuti muud isikud, kellele võidakse panna

korrakaitsekohustus

Kohustuslikku korrakaitses osalemist eelnõukohase seadusega sisuliselt (st õiguste riive

seisukohalt) ei muudeta. Sarnaselt kehtiva õigusega võib ka eelnõukohase seaduse alusel

kohustada isikut korrakaitses osalema, kui isik on võimeline ohtu tõrjuma või korrarikkumist

kõrvaldama ja täidetud on järgmised tingimused:

1) tegemist on vahetu kõrgendatud ohuga;   

2) avaliku korra eest vastutavat isikut ei ole või tal ei ole võimalik ohtu õigel ajal tõrjuda või

korrarikkumist kõrvaldada või see ei anna piisavat tulemust;   

3) korrakaitseorgan ei saa ise või korrakaitses vabatahtlikult osaleva isiku abil õigel ajal või

piisavalt tulemuslikult ohtu tõrjuda või korrarikkumist kõrvaldada ja   

4) korrakaitsekohustuse täitmine ei tekita isikule ega tema varale ebaproportsionaalselt suurt

ohtu ega ole vastuolus isiku muude seadusest tulenevate kohustustega.  

Oluline on tähele panna, et korrakaitses osalemise kohustus saab isikul, kes ei ole avaliku korra

eest vastutav, tekkida vaid äärmisel juhul ja äärmise abinõuna. Seega on sihtrühm tõenäoliselt

väike. Samas ei saa olukordade ja reageerimisvajaduste eripärade tõttu sihtrühma suurust

oluliselt kitsendada.

Eelnõukohase seadusega sätestatakse kohustuslikult kaasatava isiku parem õiguskaitse –

kaasamise ajalise kestuse piir, kohustus arvestada muude isiku kohustustega, kohustus tagada

piisavalt puhkepause, samuti ka hüvitise isiku hukkumise või surma korral. Seega on

kohustuslikult korrakaitsesse kaasatud isiku õiguslik positsioon eelnõukohase seadusega

detailsemalt reguleeritud ning eelnõuga ei kaasne võimalikele kohustuse täitjatele negatiivseid

mõjusid. Mõjud on positiivsed, sest kohustuse täitjate sotsiaalsed tagatised on reguleeritud.

Korrakaitses osalemine võib mõjutada ka isikuga seotud isikuid – lähedasi, töö-ja äripartnereid

jne. Kuna eelnõukohase seadusega sätestatakse korrakaitsekohustusele tugevamad piirangud

(näiteks ajaline kestus, samuti kohustus arvestada isiku muude kohustega), ei ole muudatuse

mõju kolmandate isikute jaoks suur.

27

Mõju valdkond: siseturvalisus 

Sihtrühm: korrakaitseorganid 

Muudatus ei too korrakaitseorganitele kaasa otsest töökoormuse kasvu. Töökoormus võib

kasvada korrakaitsekohustuse täitmise panemisel sotsiaalsetest tagatistest kinnipidamisel

(kohustuse ajalise kestuse arvestamisel, puhkepauside tagamisel, hukkumise või surma korral

hüvitise arvutamine). Samas on korrakaitsekohutuse panemine avaliku korra eest

mittevastutavale isikule erandlik lahendus ning tõenäosus, et seda sagedasti kasutatakse on

minimaalne. Seega ei ole mõju korrakaitseorganite töökoormusele oluline.

6.2. Isikuandmete töötlemise võimaluste laiendamine (eelnõu § 1 p 8) 

Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 

Sihtrühm: potentsiaalselt kõik inimesed  

Eelnõuga kavandatavad uued isikuandmete töötlemise erimeetmed võivad riivata inimeste

õigust eraelu puutumatusele (PS § 26), kodu puutumatusele (PS § 32) vms. Kuigi eelnõukohase

seadusega piiratakse isikuandmete töötlemist, hõlmab see siiski sedavõrd palju valdkondi, et

töötlemise subjektiks võib potentsiaalselt sattuda iga inimene või eraõiguslik juriidiline isik.

Seega on muudatusega potentsiaalselt mõjutatud sihtrühm suur, kuid mõjud ei pruugi esineda

sageli – avalikke üritusi, kus võidakse olulise ohu väljaselgitamiseks, tõrjumiseks või

korrarikkumise kõrvaldamiseks kasutatakse mehitamata sõidukeid, ei korraldata iga päev

(samuti ei osale iga inimene tõenäoliselt kõikidel üritustel), ka muid aluseid (abitus seisundis

inimese otsimine, kaitstava objekti valve, valdusesse sisenemise erimeetme kohaldamine jne)

ei pruugi tihti ette tulla. Samuti ei tingi muudatus inimeste ega eraõiguslike juriidiliste isikute

senise tegutsemise märkimisväärset muutmist.  Eelkõige tagab eelnõu selguse riiklikus

järelevalves kasutatavate erimeetmete osas – isikul on ühene arusaam, et riiklikus järelevalves

võidakse kasutada pilti või heli salvestavaid või edastavaid seadmeid, samuti on selgelt toodud,

millistes olukordades seda teha võib. Nii saab igaüks ka vajadusel paremini oma õiguseid

kaitsta. Igal andmesubjektil on õigus nõuda korrakaitseorganilt neid andmeid, mida too on oma

avalik-õiguslike ülesannete täitmisel andmesubjekti kohta kogunud.

Kuna nii mehitamata sõidukite kui ka kehalähedaste jälgimisseadmestike kasutamine võib aset

leida ka inimese kodus kui erilist kaitset väärivas kohas, võib riive põhiõigustele olla suhteliselt

intensiivne. Riive minimeerimiseks nähakse eelnõuga ette konkreetsed alused, mille puhul

mehitamata sõidukeid või kehalähedasi jälgimisseadmestikke riiklikus järelevalves kasutada

võib. Kehalähedaste jälgimisseadmestike sätete juures on selgesõnaliselt rõhutatud eraelu

kaitse nõuet (kohustus vältida kolmandate inimeste andmete ja järelevalvega vahetult

mitteseotud teabe töötlemist, eriliselt kaitstava eraelulise teabe töötlemise keeld). Selliste

piirangutega üritatakse kaitsta inimeste põhiõigusi, viies riive minimaalsele vajalikule

tasemele, mis tagaks ühelt poolt riikliku järelevalve eesmärgi (avaliku korra tagamine) ega

oleks teiselt poolt inimeste jaoks ülemäärane sekkumine nende põhiõigustesse. 

Mõju valdkond: riigivalitsemine 

Sihtrühm: korrakaitseorganid  (eelkõige PPA)

Muudatuse sihtrühma ei ole üheselt võimalik määrata, sest eelnõukohase seadusega tagatakse

erimeetme kohaldamise õigus politseile. Ülejäänud korrakaitseorganite õiguse erimeetmeid

kohaldada peab sätestama eriseadus.  

28

Muudatus tagab korrakaitseorganitele tõhusad vahendid riikliku järelevalve tegemiseks.  Tõhus

riiklik järelevalve omakorda tagab avaliku korra ehk õigusnormidest kinnipidamise. See

võimaldab tagada ühiskonnas suuremat turvalisust.

Negatiivse poolena võivad eelnõuga ette nähtud uued erimeetmed tuua kaasa ülemäärase

sekkumise inimeste eraelu või kodu puutumatuse põhiõigusesse. Riive proportsionaalsuse

tagamiseks on eelnõuga ette nähtud konkreetsed ja võimalikult kitsad alused, mil isikuandmete

töötlemine lubatud on, samuti on kehalähedaste jälgimisseadmestike puhul eriliselt rõhutatud

eraelu kaitsmise nõuet (kuna kehalähedane jälgimisseadmestik tuleb eeldatavasti inimesele

oluliselt lähemale kui mehitamata sõiduk ja sellega töödeldakse lisaks pildile ka heli, on riive

oluliselt intensiivsem). 

Ebasoovitavaks mõjuks võib pidada ka mehitamata sõidukite ja kehalähedaste

jälgimisseadmestike soetamisega, kasutamise väljaõppega ning andmete säilitamisega seotud

kulu. Samas on enamasti tegemist ühekordse kuluga (v.a andmete säilitamise kulu), mille võiks

vähemalt osaliselt korvata aja kokkuhoid.  Andmete säilitamise aja määratlemisel on eelnõus

lähtutud lisaks isikute õiguste kaitsele ka riigi kulude optimeerimisest – kuivõrd andmete

säilitamine on riigi jaoks kulukas, siis on eelnõuga valitud säilitamistähtajaks minimaalne aeg.

Kui seadusest tulenevalt on korrakaitseorganil õigus kasutada kaameraid, mille tulemusel

töödeldakse isikuandmeid, peavad korrakaitseorganid esmalt vaatama üle oma

andmekaitsetingimused ning vajadusel täiendama neid uute andmetöötlusviisiga. Tegemist on

ühekordse täiendava ülesandega, millega korrakaitseorganid arvestama peavad.

6.3. Kontrolltehing (eelnõu § 1 p 10) 

Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 

Sihtrühm: isikud, kelle suhtes võidakse kontrolltehingut kohaldada

Sihtrühma võivad kuuluda nii füüsilised kui ka juriidilised isikud, kes müüvad kaupu või

teenuseid, mille müügile on seatud kindlad nõuded. Nii ei tohi alkoholiseaduse kohaselt müüa

alkoholi alaealistele, jäätmeseadus kehtestab metallijäätmete kokkuostul sularahas arveldamise

keelu ja seab nõudeid kokkuostetavatele jäätmetele jne. Kui sellistest nõuetest kinnipidamise

kontroll ei ole võimalik muude järelevalvemeetmetega (näiteks valdusesse sisenemine), võib

korrakaitseorgan kohaldada erimeetmena kontrollostu. 

Kuna eelnõuga sätestatakse kontrolltehingule üldised ja ühtsed nõuded, mida kõik

korrakaitseorganid peavad järgima, muutub olukord kogu sihtrühma jaoks selgemaks ja

lihtsamini jälgitavaks. Positiivse muudatusena tagab eelnõukohane seadus meetme

kohaldamise teatud valdkondades kitsamalt võrreldes kehtiva õigusega (näiteks ei sea kehtiv

ravimiseadus kontrolltehingule ohu astmest tulenevaid piiranguid, eelnõukohase seadusega

saaks kontrolltehingut ka ravimitega seonduvalt kohaldada olulise või kõrgendatud ohu

väljaselgitamiseks, ohu tõrjumiseks või korrarikkumise kõrvaldamiseks). Seega on edaspidi

paremini tagatud meetme proportsionaalsus ja riikliku järelevalve menetluse avalikkus. 

Muudatuse mõju ei peaks seega sihtrühma jaoks olema suur. Muudatuse mõju sagedus sõltub

järelevalve sagedusest, kuid kuna eelnõukohane seadus ei näe ette kontrolltehingu tegemist ohu

ennetamiseks, saab ka sihtrühma liige ise sagedust mõjutada (pidades kinni müügile seatud

nõuetest ei teki korrakaitseorganil kontrolltehingu tegemiseks alust). 

Mõju valdkond: riigivalitsemine 

Sihtrühm: korrakaitseorganid, kes erimeedet kohaldavad 

29

Sihtrühma ei ole võimalik üheselt määrata. Eelnõuga tagatakse erimeetme kohaldamise

õigus eelkõige politseile, eriseaduste muutmisega ka neile korrakaitseorganitele,  kellele kehtiv

õigus kontrolltehingu tegemise juba ette näeb (s.o Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Maksu- ja Tolliamet, kohalik omavalitsus, Terviseamet, Ravimiamet, Transpordiamet,

Põllumajandus- ja Toiduamet, Keskkonnaamet). Samas võidakse eelnõu seadusena jõustumise

järel anda selle erimeetme kohaldamise õigus eriseadustega ka teistele korrakaitseorganitele.  

Mõju ulatus korrakaitseorganite jaoks võib olla erinev, sõltuvalt kehtiva õiguse ja eelnõukohase

seaduse regulatsioonide erinevuse tasemest võib vajadus oma töökorraldust muuta olla mõne

korrakaitseorgani jaoks suurem kui teise jaoks. Reguleerides kontrolltehingut edaspidi KorS-

is kui riikliku järelevalve üldseaduses, sätestatakse erimeetme ühtsed nõuded, mida peavad

järgima kõik seda meedet kohaldavad korrakaitseorganid, kui eriseaduses ei ole sätestatud

teisiti. Kuna aga kehtivates seadustes on kontrolltehing reguleeritud väga erinevalt, võib osa

korrakaitseorganite jaoks olukord oluliselt muutuda. Näiteks ei sätesta kehtiv ravimiseadus

kontrollostudele mingisuguseid nõudeid4, samas kui eelnõu järgi tuleb edaspidi arvestada

ohutasemega (kontrollost on lubatud alates olulise ohu kahtlusest) ning esmalt tuleb kaaluda

kõikide muude järelevalvemeetmete kasutamise võimalikkust ja eesmärgipärasust. Ühtsete

nõuete kehtestamine kontrolltehingule kui riikliku järelevalve erimeetmele on eraldi eesmärk –

nii tagatakse kõikides valdkondades kontrolltehingu tegemine n-ö äärmise abinõuna. Kuna

kontrolltehing läheb vastuollu üldise riikliku järelevalve (ja kogu haldusmenetluse) avalikkuse

põhimõttega, saab seda meedet kohaldada pigem erandina.  

Muudatusega kaasnev mõju on sisuliselt ühekordne, sest erimeetme kohaldamise tingimustega

arvestamiseks tuleb korrakaitseorganil oma tööprotsessid läbi mõtelda ja vajalikud muudatused

teha. Samuti muudab kohanemise lihtsamaks asjaolu, et korrakaitseseadusest tulenevad üldised

nõuded (proportsionaalsuse nõue, ohutasemega arvestamine jne) on korrakaitseorganitele

muude järelevalvemeetmete kohaldamise kaudu selged ja omaks saanud. 

6.5. Avalike koosolekute korraldamine (eelnõu § 1 p-d 12─15) 

Mõju valdkond: sotsiaalsed mõjud 

Sihtrühm: 14–17aastased noored (2025. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eestis 14-17-aastaseid

noori kukku u 65 000)14

Eelnõu kohaselt saavad avalike koosolekute korraldamise õiguse ka alaealised, s.o noored

alates 14. eluaastast.  

Avaliku koosoleku pidamist ja oma meelsuse avaldamist peetakse demokraatliku ühiskonna

alustalaks. Muudatus annab suurema vabaduse meelt avaldada ka noortel – kui seni pidid nad

avaliku koosoleku korraldamiseks leidma täiskasvanu, siis eelnõu seadusena jõustumise järel

saavad nad seda teha omal vastutusel. 

Muudatuse positiivne mõju seisneb noorte suuremas kaasatuses ühiskonnas olulistel teemadel

kaasa rääkima ja omi seisukohti teatavaks tegema. Võimalik negatiivne mõju võib avalduda

korra tagamise keerukuses ja seeläbi korrakaitseorganite suurenenud töömahus. Negatiivsete

riskide maandamiseks nähakse eelnõuga ette ka politsei suurem kaasatus juhul, kui avaliku

koosoleku korraldab alaealine. 

14 https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku- koosseis/RV0212/table/tableViewLayout2

30

Muudatuse mõju sihtrühmale on suur, sest seni ei ole neil oma vastutusel koosolekute

korraldamise õigust üldse. Seega eeldab muudatus noorte põhjalikku harimist ja avaliku

koosolekuga seonduvate nõuete selgitamist. See võib omakorda panna teatava surve kas

koolidele või huvikoolidele vms, kes noorte teadlikkuse parandamisega tegelema hakkavad.

Kuna avalike koosolekute pidamise riiklik järelevalve on eelkõige politsei pädevuses, võib ka

PPA olla organiks, kes noortele avalike koosolekute korraldamisega seonduvaid nõudeid

selgitab.

Avalike koosolekute pidamist mõjutavad tugevalt erinevad ajaperioodid (nt valimisperiood) või

ühiskondlikud sündmused ja protsessid. Nii näiteks registreeriti 2025. aastal PPA-s üle 2700

avaliku koosoleku, samas kui 2024. aastal oli avalike koosolekute arv pea kolm korda

väiksem15. Kuigi avalikud koosolekud võivad ajast ja ühiskondlikust olukorrast sõltuvalt olla

pea igapäevased, ei ole tõenäoline, et noored avalikke koosolekuid väga sageli korraldama

hakkaksid. Seega ei ole muudatuse mõju ilmselt sagedane. 

Mõju valdkond: mõju riigivalitsemisele 

Sihtrühm: politsei ja avaliku koosoleku korraldamisega seotud ametnikud 

Muudatus võib politsei jaoks kaasa tuua mõningase töökoormuse kasvu. Ühelt poolt

registreeritud avalike koosolekute võimaliku suurenemise tõttu (teate menetlemine, sest eelnõu

kohaselt tuleb alaealiste korraldatud koosolekust politseid ette teavitada), teiselt poolt peab

politsei olema valmis noorte korraldatud avalikul koosolekul avalikku korda tagama.  

Samas ei ole ette näha, et noortele avaliku koosoleku korraldamise õiguse andmine võiks

märkimisväärselt suurendada avalike koosolekute mahtu, ja seega on politsei töökoormuse kasv

pigem marginaalne. Samuti ei ole koosolekuteate menetlemisega seotud ametnike arv suur ning

muudatus ei eelda politsei töökorralduse muutmist, sest noorte koosoleku teate menetlemine ei

erine muude avalike koosolekute teadete menetlemisest. 

Mõnevõrra suurem mõju avaldub patrullpolitseinike töökoormusele. Patrullpolitseinikke on

politseis umbes 67016, mis moodustab kogu PPA ametnikkonnast17 umbes 13 %. Seega on

muudatuse sihtrühma suurus keskmine. Kui noored haaravad avaliku koosoleku korraldamise

võimalusest agaralt kinni, suurendab see politsei üldist korrakaitselist koormust, sest noorte

korraldatud avalikel koosolekutel peab politsei suuremal määral kohal olema, kui muude

avalike koosolekute puhul. Samas on avalike koosolekute ajaline kestus tavapäraselt suhteliselt

lühike, samuti ei pruugi noored vaatamata õigusliku aluse sõnastamisele väga sageli avalikke

koosolekuid korraldama hakata.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud  ja tulud  

Eelnõuga ei kaasne riigile ega kohalikule omavalitsusele vahetult kulusid.

Kulud võivad kaasneda isikutele korrakaitsekohustuse panemisega, kui neile sellega kahju

tekitatakse. Eelnõuga nähakse ette selge õiguslik alus kahjude hüvitamiseks. Samas ei ole mõju

riigieelarvele eelnõu koostamise hetkel võimalik konkreetselt hinnata. Samuti ei välista ka

kehtiv õigus võimalikke kahjunõudeid.

15 Politseis registreeritud avalikud koosolekud - Politsei- ja Piirivalveamet 16 KorS VTK-s toodud andmed 17 PPA veebilehe andmetel töötab PPA-s umbes 5000 inimest - PPA lugu ja väärtused - Politsei- ja Piirivalveamet

31

Kuigi eelnõuga reguleeritakse mitmeid uusi erimeetmeid (näiteks kaamerate kasutamine), ei

nähta eelnõuga ette tehniliste seadmete hankimise kohustust. Erimeetmete kohaldamine on

korrakaitseorgani õigus ja võimalus. Kuivõrd isikuandmete töötlemise uued alused laienevad

eelnõu kohaselt vahetult politseile, võib eelnõu politsei jaoks kaasa tuua mõningaid kulutusi

(näiteks seadmete ja vormiriietuse märgistamise kulud).

Eelnõu rakendamisega seotud riigi tegevused piirduvad eelkõige uute protsesside

läbimõtlemisega. Näiteks võib uute erimeetmete kohaldamine eeldada politseilt lisakoolituste

korraldamist või juhendmaterjalide koostamist. Samuti võib töömahtu suurendada

korrakaitsega seotud kulude sissenõudmisega seotud kohustuste täitmine (juhendite, metoodika

koostamine, avalikkuse teavitamine vms).

8. Rakendusaktid  

Eelnõu ei eelda rakendusaktide koostamist. 

9. Seaduse jõustumine  

Eelnõu on plaanitud seadusena jõustuma 2027. aasta 1. juulil. Kui eelnõu seadusena jõustumise

aega edasise menetluse käigus muudetakse, tuleks arvestada, et seaduse vastuvõtmise ja

avaldamise ning jõustumise vahele jääks piisav vacatio legis’e periood. Kuna eelnõu võimaldab

politseil kasutada uusi erimeetmeid, võib olla vajalik koolituse korraldamine,

juhendmaterjalide koostamine ja üldiste protsesside läbimõtlemine. Samuti on kohalikel

omavalitsustel vaja aega, et avaliku ürituse korraldamist reguleerivad määrused seadusega

kooskõlla viia.  

Eelnõu koostajate hinnangul peaks vacatio legis’e periood olema vähemalt kolme kuu

pikkune. 

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon  

Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks kõikidele ministeeriumitele, lisaks arvamuse andmiseks

Riigikohtule, Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale, õiguskantslerile, Eesti Advokatuurile, Eesti

Juristide Liidule, Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning Andmekaitse Inspektsioonile. Pea kõik,

kellele eelnõu edastati, saatsid ka oma märkused ja ettepanekud. Arusaadavalt said rohkelt

märkuseid eelnõuga uute isikuandmete töötlemise sätted. Märkuste alusel tehti eelnõus mitmeid

muudatusi – täpsustati mehitamata sõiduki kasutamise aluseid (kõrgendatud ohu

väljaselgitamisele, tõrjumisele jne lisandus ka oluline oht), lühendati salvestise säilitamise

tähtaega (seniselt 30-lt päevalt 15-le), loobuti salvestiste õppetöös kasutamise reguleerimisest

(ei ole vahetult KorS reguleerimisesemesse kuuluv) jne.

Rohkelt tagasisidet sai ka kontrolltehingu reeglistik. Osaliselt on märkuseid ka arvesse võetud

ning eelnõud vastavalt muudetud. Näiteks lisati eelnõusse võimalus kontrolltehingu

otsustamine volitada asutuse juhi tasandilt ka muule ametnikule. Muudatus vajalik paindlikkuse

tagamiseks. Samuti tagatakse korrakaitseametnikule võimalus näiteks veebis kontrolltehingut

tehes varjata oma isikuandmeid. Vaatamata märkustele ei muudetud eelnõus sätet, mis välistab

alaealise kaasamise kontrolltehingusse ning ei alandatud tehingu tegemiseks nõutavat ohu taset.

Alaealiste kaasamine sisuliselt süüteo toimepanemise matkimisse ei ole mõistlik, ohu taseme

alandamine ei pruugi tagada proportsionaalsust – kuivõrd tegemist on korrakaitse üldisest

32

avalikkuse põhimõttest kõrvalekalduva lähenemisega, peaks erimeetme kohaldamine olema

piiratud ja erandlik.

Tehtud märkustele tuginedes jäeti eelnõust välja ka mitmeid sätteid – näiteks kahju hüvitamise

nõue avaliku korra eest vastutavalt isikult, Kaitseväe kaasamise kitsendamine, aga ka avalike

ürituste korraldamise muudatused. Viimaste osas on seaduse muutmine küll ilmselt vajalik,

kuid tuleb täiendavalt läbi mõtelda.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)