Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Roland Teppor

Teie 01.04.2026

Meie 02.11.2026 nr 21-2/26/2546-2

Vastus kollektiivsele pöördumisele taskukohasest elekterist kõigile Eestimaa inimestele

Austatud Roland Teppor

Täname Teid Rahvaalgatus.ee keskkonnas algatatud kollektiivse pöördumise „Taskukohane

elekter kõigile Eestimaa inimestele“ eest. Pöördumine esitati Riigikogule 1. aprillil 2026 ja võeti menetlusse 7. aprillil 2026, mil see edastati majanduskomisjonile. Majanduskomisjon arutas

pöördumist 15. juunil 2026 ning otsustas Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 152¹³ punkti 4 alusel edastada ettepaneku Vabariigi Valitsusele seisukoha kujundamiseks ja pöördumisele vastamiseks.

2026. aasta jaanuari Eesti keskmine õhutemperatuur oli −7,8 °C, samal ajal kui pikaajaline norm

−3,1 °C. Mõistame, et külm ilm suurendas eeskätt elektriga kütvate leibkondade tarbimist ja arveid ka säästliku tarbimise korral. Vastame allpool eraldi kõigile ettepanekutele ning selgitame iga meetme sisu ja mõju.

1. Elektrienergia ja võrguteenuse hinnakujunduse põhjendatuse ning läbipaistvuse analüüs

Elektriarve eri osade hinnakujundus on erinev. Elektrienergia hulgihind kujuneb turul ning turu terviklikkuse ja läbipaistvuse üle teevad järelevalvet Konkurentsiamet ja Euroopa Liidu

Energeetikasektorit Reguleerivate Asutuste Koostööamet (ACER). Võrgutasud kooskõlastab Konkurentsiamet enne nende rakendamist.

Võrgutasude kooskõlastamisel võetakse arvesse põhjendatud muutuv- ja tegevuskulusid, põhivara kulumit ning põhjendatud tulukust. Konkurentsiamet kontrollib, et võrgutasud ei sisaldaks teiste

tegevusalade kulusid ega põhjendamatuid kulusid.Lisaks sisaldab elektrituruseadus võrguettevõtja paindlikkusteenuse osutamise kohustust. Paindlikkusteenused tähendab tarbimise juhtimise

teenuse ostmist vastavalt võrgu vajadustele. Näiteks võib võrguettevõtja osta tarbimise vähendamist hoolduses oleva alajaama piirkonnas. Paindlikkusteenused oma olemuselt võimaldavad teatud juhtudel vältida suuremahulisi investeeringuid elektrivõrkude ehitusse ja liita

võrguga uusi tarbijaid paindlikumalt.

2. Ajutiste leevendusmeetmete rakendamine kõrge hinnatasemega perioodideks (nt talvekuud)

Kliimaministeerium valmistab ette ajutisi leevendusmeetmeid, et energiahindade järsu tõusu korral oleks võimalik kodutarbijaid talvekuudel kiiresti toetada. Ettevalmistamisel on elektri ja gaasi võrgutasu osaline või täielik hüvitamine ning kõrge hinnaga kaugküttepiirkondades soojuse

hinna osaline kompenseerimine. Kavandatud meetmed puudutavad perioodi detsembrist 2026 kuni märtsini 2027. Eesmärk on korraldada toetamine energiaettevõtjate kaudu nii, et soodustus

kajastuks tarbija arvel ning inimesel ei oleks vaja eraldi taotlust esitada. Meetmete ettevalmistamine ei tähenda veel nende rakendamise otsust: rakendamine, lõplikud tingimused ja rahastamine otsustatakse eraldi, lähtudes energiaturu arengust, abivajadusest ning riigieelarve

võimalustest. Püsiva abivõimalusena säilib puuduses leibkondadel õigus taotleda kohalikult omavalitsuselt toimetulekutoetust, mille kohta leiab teavet Sotsiaalministeeriumi kodulehelt:

https://www.sm.ee/toimetulekutoetus 3. Hinnastabiliseerimise või kompensatsioonimehhanismide väljatöötamine kodutarbijatele

Juhul kui tarbija jaoks on oluline hinnakindlus, on ennekõike võimalik muutliku börsipaketi

asemel valida erineva kestuse ja kulutasemega fikseeritud pakettide vahel (vt võrdlust nt www.elektrihind.ee). Käesoleva aasta märtsikuu seisuga kasutas ca 55% tarbijatest fikseeritud pakette. Vähekindlustatud leibkondadele on olemas ka püsiva kaitseliinina toimetulekutoetuse

taotlemise võimalus. 4. Võrgutasu ajutine vähendamine või leevendamine

Elektri võrgutasu koormuse ajutiseks leevendamiseks valmistab Kliimaministeerium ette meedet,

mille kohaselt hüvitaks riik kodutarbijatele 50% võrgutasust kuni 1000 kWh kuise elektritarbimise ulatuses. Kavandatud toetusperiood on detsembrist 2026 kuni märtsini 2027 ning hüvitis kajastuks otse tarbija arvel. Esialgsete arvutuste järgi vähendaks see ligikaudu 100 kWh kuus tarbiva

kodutarbija elektri koguarvet kuni 15% ning üle 1000 kWh kuus tarbiva kodutarbija arvet umbes 7%. Tegelik mõju sõltub tarbimismahust, võrgupaketist ja elektrienergia hinnast. Võrgu hoolduse,

töökindluse ja vajalike investeeringute kulud jäävad alles, mistõttu vajab hüvitamine eraldi rahastust. Meetme lõplikud tingimused, rahastus ja rakendamine otsustatakse eraldi; tegemist ei ole veel kehtiva toetusega.

5. Elektrienergia käibemaksu ajutise langetamise kaalumine

Käibemaksumäära alandamine vähendaks arvet tarbijatel, kelle kanda käibemaks lõppkuluna jääb, ning leevenduse suurus sõltuks tarbimismahust. Meede vähendaks riigieelarve tulu ning samal ajal

ei oleks abi sihitud.

6. Ajutiselt või alaliselt loobuda CO₂ kvoodi- ja heitmetasude ülekandmisest lõpphinda või kompenseerida nende mõju tarbijatele

Euroopa Liidu heitkogustega kauplemise süsteem põhineb Euroopa Liidu õigusel ning Eesti ei saa seda ühepoolselt peatada ega kohaldamata jätta. Käimasolevatel ETS-i (inglise keeles emissions

trading system) moderniseerimise läbirääkimistel seisab Eesti selle eest, et süsinikuheitmekvoodi hind oleks tulevikus prognoositavam, toetaks paremini Euroopa tööstuse konkurentsivõimet ning arvestaks väikese majanduse eripärasid, säilitades samal ajal süsteemi peamise eesmärgi –

vähendada sõltuvust fossilkütustest kulutõhusal viisil.

7. Põlevkivienergia maksustamise vähendamine erakorraliselt kõrgete turuhindade perioodil, et tagada juhitava tootmise konkurentsivõime

Erakorraliselt kõrged elektribörsi hinnad tekivad turul siis, kui nõudlus on suur ja konkurentsivõimelise hinnaga tootmist (tuul, päike) ei ole turul piisavalt. Sellistes tingimustes

hinnatase tõuseb, et kallimad jaamad (nt vanad põlevkivijaamad) käivitataks. 8. Riigile kuuluvate energiatootjate erakorraliste kasumite suunamine otse tarbijate

hinnaleevenduseks

Riigi äriühingu kasumi võib jätta ettevõttesse investeeringuteks või jaotada dividendina (mis omakorda on riigieelarve tulud). Riigieelarve tulude kasutamine hinnaleevendusmeetmeteks eeldab vabade riigieelarveliste vahendite olemasolu. Käesoleva vastuskirja koostamise ajal oli

kavandatava 2027. aasta riigieelarve defitsiidiks 6 %.

9. Ajutise hinnalae või universaalteenuse kehtestamine kodutarbijatele

Ajutist universaalteenust on riik varasemalt rakendanud. Universaalteenus loodi energiakriisi

haripunktis ja hakkas kehtima 1. oktoobril 2022. Selle eesmärk oli kaitsta eelkõige kodutarbijaid olukorras, kus hinnad elektribörsil olid väga kõrged ja volatiilsed. Universaalteenus oli Konkurentsiameti poolt kinnitatud reguleeritud hinnaga elektri müük.

Perioodil oktoober 2022 kuni august 2023 oli hinnaks 19,24 senti kWh ja perioodil september 2023 kuni detsember 2023 oli universaalteenuse hind 18,93 senti kWh eest koos käibemaksuga. Samadel perioodidel oli elektri börsihind vastavalt 14,78 ning 11,83 senti kWh. 2024 aasta

keskmine elektribörsi hind oli 10,63 s/kWh ning 2025 aasta keskmine hind oli 10.28 senti/kWh käibemaksuga.

10. Energiatõhususe investeeringute (soojustamine, küttesüsteemid) toetamine kiirendatud ja

lihtsustatud toetustega

Kliimaministeerium on suunanud ulatuslikke vahendeid korterelamute ja eramute soojustamisse

ning küttesüsteemide moderniseerimisse. Küttevajaduse vähendamine hoone soojustamise kaudu on kõige mõjuvam viis hoida elektriarved madalal ka kõige külmematel talvekuudel. Energiatõhususe projektidel on otsene mõju energiatarbimise vähenemisele ja seega ka

energiakulude kokkuhoiule. Senini on paljusid energiatõhususe projekte rahastatud ka ETS1 enampakkumistulust. Toetusmeetmetega saab täpsemalt tutvuda Keskkonnainvesteeringute

Keskuse toetuste leheküljel: https://www.kik.ee/et/toetatavad-tegevused ning Ettevõtluse ja Innovatsiooni Sihtasutuse eluaseme toetuste leheküljel: https://eis.ee/avaleht-elamumajandus/ ja Kliimaministeeriumi kodulehel: https://kliimaministeerium.ee/elukeskkond -

ringmajandus/renoveerimine-ja-buildest/toetused

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo energeetika- ja keskkonnaminister

Koopia: Riigikantselei, Riigikogu majanduskomisjon

Roger Pilvik, 605 2922

[email protected]