| Dokumendiregister | Justiits- ja Digiministeerium |
| Viit | 8-1/7547-3 |
| Registreeritud | 04.11.2026 |
| Sünkroonitud | 05.11.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 8 Eelnõude menetlemine |
| Sari | 8-1 Justiits- ja Digiministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega(Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 8-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | Riigikogu Kantselei |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikogu Kantselei |
| Vastutaja | Monika Tappo (Justiits- ja Digiministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õiguspoliitika valdkond, Õiguspoliitika osakond, Avaliku õiguse talitus) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Liisa-Ly Pakosta Teie: 19.10.2026 nr 8-1/7547-1
Justiits- ja digiministeerium
Meie: .11.2026 nr 1-6/26-181/2
Arvamuse andmine haldusjärelevalve regulatsiooni puudutava seaduseelnõu kohta
Austatud justiits- ja digiminister
Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust haldusmenetluse seaduse ja Vabariigi Valitsuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
Eelnõu seletuskirjas (lk-d 1-2) on sedastatud: „Põhiseaduslikke institutsioone ja neid
teenindavaid asutusi (nt Riigikogu Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei jne) haldusjärelevalvele
reeglina ei allutata, v.a seaduses sätestatud erijuhtudel.“
Palume võimalusel selguse mõttes täiendada eelnõu seletuskirja mõne viitega seaduses sätestatud
erijuhule, kus põhiseaduslik institutsioon (eelkõige Riigikogu Kantselei) on allutatud
haldusjärelevalvele, kui selliseid sätteid on. See võimaldaks paremini mõista, millistel juhtudel ja
millises ulatuses on eelnõu koostajate hinnangul põhiseaduslikku institutsiooni või seda
teenindavat asutust võimalik haldusjärelevalvele allutada.
Juhime tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsusele nr 3-3-1-90-14, kus
käsitleti riiklikku ja haldusjärelevalvet Riigikogu ja Riigikogu Kantselei üle. Otsuse punktis 14
on konstateeritud:
„14. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et AvTS § 45 kohaselt teostab Andmekaitse
Inspektsioon teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet. Haldusjärelevalvet teostatakse
vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 751, mis määratleb haldusjärelevalve kui ühe
haldusorgani kontrolli teise haldusorgani üle. Riigikogu Kantselei on küll riigiasutus, kuid
Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses ei ole Riigikogu Kantselei käsitatav haldusorganina.
Kehtiv õigus ei näe otsesõnu ette riiklikku järelevalvet riigiasutuste, sealhulgas Riigikogu
Kantselei üle. Selles asjas oli pealegi sisuliselt vaidlusküsimuseks, kas Riigikogu vallatav teave
on avalikustamiseks. Kolleegium möönab, et Riigikogu kui seadusandliku kogu otsealluvuses
oleva ning teda teenindavaks riigiasutuseks oleva Riigikogu Kantselei üle riikliku järelevalve
teostamine haldusorgani poolt on problemaatiline juba võimude lahususe põhimõtte valguses.
Kolleegiumi arvates on selline kontroll võimalik juhul, kui seadusandja oleks Riigikogu ja
Riigikogu Kantselei sõnaselgelt sellisele kontrollile allutanud. Sellist normi aga pole. Selles
kohtuasjas on menetlusosalised ja kohtud viidanud ka Euroopa Liidu õigusele ja asjakohasele
2
praktikale, mis välistavad avaliku teabe valdkonnas poliitiliste organite kontrollitavuse
haldusorganite poolt.“1
On põhjust arvata, et võimude lahususe põhimõtet arvestades võib lisaks riikliku järelevalve
teostamisele olla sama problemaatiline ka Riigikogu Kantselei allutamine haldusjärelevalvele,
kui seda teostab täitevvõimu haldusorgan.
Juhime tähelepanu ka viiteveale eelnõus: Vabariigi Valitsuse seaduse § 7512 lõikes 1 peab viide §
7510-le olema viide § 7511-le.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Antero Habicht
direktor
Silver Sära
6316360, [email protected]
1 https://rikos.rik.ee/Lahendid?asjaNr=3-3-1-90-14
Liisa-Ly Pakosta Teie: 19.10.2026 nr 8-1/7547-1
Justiits- ja digiministeerium
Meie: .11.2026 nr 1-6/26-181/2
Arvamuse andmine haldusjärelevalve regulatsiooni puudutava seaduseelnõu kohta
Austatud justiits- ja digiminister
Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust haldusmenetluse seaduse ja Vabariigi Valitsuse
seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.
Eelnõu seletuskirjas (lk-d 1-2) on sedastatud: „Põhiseaduslikke institutsioone ja neid
teenindavaid asutusi (nt Riigikogu Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei jne) haldusjärelevalvele
reeglina ei allutata, v.a seaduses sätestatud erijuhtudel.“
Palume võimalusel selguse mõttes täiendada eelnõu seletuskirja mõne viitega seaduses sätestatud
erijuhule, kus põhiseaduslik institutsioon (eelkõige Riigikogu Kantselei) on allutatud
haldusjärelevalvele, kui selliseid sätteid on. See võimaldaks paremini mõista, millistel juhtudel ja
millises ulatuses on eelnõu koostajate hinnangul põhiseaduslikku institutsiooni või seda
teenindavat asutust võimalik haldusjärelevalvele allutada.
Juhime tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsusele nr 3-3-1-90-14, kus
käsitleti riiklikku ja haldusjärelevalvet Riigikogu ja Riigikogu Kantselei üle. Otsuse punktis 14
on konstateeritud:
„14. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et AvTS § 45 kohaselt teostab Andmekaitse
Inspektsioon teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet. Haldusjärelevalvet teostatakse
vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 751, mis määratleb haldusjärelevalve kui ühe
haldusorgani kontrolli teise haldusorgani üle. Riigikogu Kantselei on küll riigiasutus, kuid
Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses ei ole Riigikogu Kantselei käsitatav haldusorganina.
Kehtiv õigus ei näe otsesõnu ette riiklikku järelevalvet riigiasutuste, sealhulgas Riigikogu
Kantselei üle. Selles asjas oli pealegi sisuliselt vaidlusküsimuseks, kas Riigikogu vallatav teave
on avalikustamiseks. Kolleegium möönab, et Riigikogu kui seadusandliku kogu otsealluvuses
oleva ning teda teenindavaks riigiasutuseks oleva Riigikogu Kantselei üle riikliku järelevalve
teostamine haldusorgani poolt on problemaatiline juba võimude lahususe põhimõtte valguses.
Kolleegiumi arvates on selline kontroll võimalik juhul, kui seadusandja oleks Riigikogu ja
Riigikogu Kantselei sõnaselgelt sellisele kontrollile allutanud. Sellist normi aga pole. Selles
kohtuasjas on menetlusosalised ja kohtud viidanud ka Euroopa Liidu õigusele ja asjakohasele
2
praktikale, mis välistavad avaliku teabe valdkonnas poliitiliste organite kontrollitavuse
haldusorganite poolt.“1
On põhjust arvata, et võimude lahususe põhimõtet arvestades võib lisaks riikliku järelevalve
teostamisele olla sama problemaatiline ka Riigikogu Kantselei allutamine haldusjärelevalvele,
kui seda teostab täitevvõimu haldusorgan.
Juhime tähelepanu ka viiteveale eelnõus: Vabariigi Valitsuse seaduse § 7512 lõikes 1 peab viide §
7510-le olema viide § 7511-le.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Antero Habicht
direktor
Silver Sära
6316360, [email protected]
1 https://rikos.rik.ee/Lahendid?asjaNr=3-3-1-90-14
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|