EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Madis Timpson

Õiguskomisjoni esimees

Riigikogu Teie 24.09.2026 nr 1-1/15-1007/1

[email protected] Meie 02.11.2026 nr 1-8/26/102-2

Eesti Advokatuuri täiendavad seisukohad KrMS, VTMS, ESS-i jt seaduste muutmise

seaduse (sideandmete säilitamine ja kasutamine) eelnõu (1007 SE) kohta

Lugupeetud õiguskomisjoni esimees ja liikmed

Advokatuur tänab tema esindajatele Merlin Liis-Toomelale ja Silver Reinsaarele antud

võimaluse eest osaleda 27.10.2026 toimunud õiguskomisjoni istungil ning esitada seisukohad

eelnõu 1007 SE kohta. Toetame eesmärki viia sideandmete säilitamine ja kasutamine kooskõlla

Euroopa Liidu õigusega.

Istungil käsitletu põhjal soovib advokatuur juhtida komisjoni tähelepanu veel kord järgmistele

eelnõuga seonduvatele olulistele probleemidele.

1. Julgeoleku eesmärgil laussäilitamise alus on liiga lai (ESS § 111⁴ lg 1). Säte lubab

säilitamist ka riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu ennetamiseks.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on üldine ja vahet tegemata säilitamine lubatav üksnes

tõelise ja vahetu või ettearvatava ohu korral. Ohu ennetamine hõlmab ka olukordi, kus

ohtu veel ei ole, kuid selle tekkimist ei saa välistada – sellist olukorda ei saa kunagi

välistada. Normi tekst ei ole seega kooskõlas komisjoni istungil antud ministri

selgitusega, et alus on mõeldud üksnes Eesti iseseisvust ohustava olukorra puhuks. Kui

seadusandja tahe on lubada sideandmeid erandjuhul säilitada, kui see on vajalik Eesti

iseseisvust ohustava olukorra korral, peaks see normi tekstis selgelt kirjas olema.

2. Sõltumatu kontroll ei ole tagatud (ESS § 111⁴ lg 2). Vabariigi Valitsus sõltub

otsustamisel julgeolekuasutuste teabest ega ole seetõttu Euroopa Kohtu praktika mõttes

sõltumatu asutus. Eelnõu kohaselt kuulatakse ära üksnes Riigikogu julgeolekuasutuste

järelevalve erikomisjoni seisukoht. Põhjendamata on, miks seisukoha annab just see

Riigikogu komisjon ning miks komisjoni seisukoht ei ole siduv. Kui säilitamise üle ei

otsusta kohus, peaks erikomisjoni seisukoht olema Vabariigi Valitsusele siduv.

3. Andmesubjekti teavitamine. Andmesubjekti teavitamine on andmekaitse

elementaarne osa. Minister viitas istungil eraldi andmejälgija eelnõule. Leiame, et

andmejälgija eelnõu tuleks menetleda paralleelselt sideandmete eelnõuga. Seega

palume kaaluda, kas sideandmete eelnõu vastuvõtmisega võiks oodata, kuni

andmejälgija eelnõu on Riigikogu õiguskomisjoni menetlusse jõudnud. Ühtlasi palub

advokatuur võimalust ka nn andmejälgija eelnõu kohta oma arvamus esitada.

2

4. Esialgu tuleks piirduda ärilisel eesmärgil säilitatud andmetega. Peame

põhjendatuks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu sellekohast

ettepanekut. Puudub analüüs, kui palju vähem andmeid oleks kättesaadav, kui

kasutataks üksnes ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid. Andmete minimaalsuse

põhimõttest lähtudes tuleks esmalt piirduda nendega ning täiendavaid

säilitamiskohustusi kaaluda alles siis, kui praktika näitab, et sellest ei piisa.

5. Sihistatud säilitamise kriteeriumid puuduvad seaduses (ESS § 111³ lg 2 p 2). Säte

lubab säilitamist mis tahes „konkreetses geograafilises piirkonnas“, nimetamata, millal

see on lubatud. Varasemas versioonis kasutatud kriteerium jäeti tekstist välja. Euroopa

Kohus nõuab, et säilitamine oleks piiritletud objektiivsete ja mittediskrimineerivate

asjaolude alusel ning et need tingimused oleksid sätestatud õigusaktis endas, mitte

seletuskirjas. Palume valiku kriteeriumid (nt ohuhinnang) sätestada seaduses.

Advokatuur loodab, et komisjon arvestab eeltoodud tähelepanekuid eelnõu menetlemisel.

Oleme vajaduse korral valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ning osalema eelnõu

edasises menetluses. Samuti on advokatuur valmis kaasa aitama normide sõnastuse

täpsustamisel (nt komisjoni istungil), et need tagaksid nii inimeste põhiõiguste kaitse kui ka

õiguskaitseasutuste eesmärkide saavutamise.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Jürgen

Esimees

Gerli Võimre 697 9253

[email protected]

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Madis Timpson

Õiguskomisjoni esimees

Riigikogu Teie 24.09.2026 nr 1-1/15-1007/1

[email protected] Meie 02.11.2026 nr 1-8/26/102-2

Eesti Advokatuuri täiendavad seisukohad KrMS, VTMS, ESS-i jt seaduste muutmise

seaduse (sideandmete säilitamine ja kasutamine) eelnõu (1007 SE) kohta

Lugupeetud õiguskomisjoni esimees ja liikmed

Advokatuur tänab tema esindajatele Merlin Liis-Toomelale ja Silver Reinsaarele antud

võimaluse eest osaleda 27.10.2026 toimunud õiguskomisjoni istungil ning esitada seisukohad

eelnõu 1007 SE kohta. Toetame eesmärki viia sideandmete säilitamine ja kasutamine kooskõlla

Euroopa Liidu õigusega.

Istungil käsitletu põhjal soovib advokatuur juhtida komisjoni tähelepanu veel kord järgmistele

eelnõuga seonduvatele olulistele probleemidele.

1. Julgeoleku eesmärgil laussäilitamise alus on liiga lai (ESS § 111⁴ lg 1). Säte lubab

säilitamist ka riigi julgeolekut või põhiseaduslikku korda ähvardava ohu ennetamiseks.

Euroopa Kohtu praktika kohaselt on üldine ja vahet tegemata säilitamine lubatav üksnes

tõelise ja vahetu või ettearvatava ohu korral. Ohu ennetamine hõlmab ka olukordi, kus

ohtu veel ei ole, kuid selle tekkimist ei saa välistada – sellist olukorda ei saa kunagi

välistada. Normi tekst ei ole seega kooskõlas komisjoni istungil antud ministri

selgitusega, et alus on mõeldud üksnes Eesti iseseisvust ohustava olukorra puhuks. Kui

seadusandja tahe on lubada sideandmeid erandjuhul säilitada, kui see on vajalik Eesti

iseseisvust ohustava olukorra korral, peaks see normi tekstis selgelt kirjas olema.

2. Sõltumatu kontroll ei ole tagatud (ESS § 111⁴ lg 2). Vabariigi Valitsus sõltub

otsustamisel julgeolekuasutuste teabest ega ole seetõttu Euroopa Kohtu praktika mõttes

sõltumatu asutus. Eelnõu kohaselt kuulatakse ära üksnes Riigikogu julgeolekuasutuste

järelevalve erikomisjoni seisukoht. Põhjendamata on, miks seisukoha annab just see

Riigikogu komisjon ning miks komisjoni seisukoht ei ole siduv. Kui säilitamise üle ei

otsusta kohus, peaks erikomisjoni seisukoht olema Vabariigi Valitsusele siduv.

3. Andmesubjekti teavitamine. Andmesubjekti teavitamine on andmekaitse

elementaarne osa. Minister viitas istungil eraldi andmejälgija eelnõule. Leiame, et

andmejälgija eelnõu tuleks menetleda paralleelselt sideandmete eelnõuga. Seega

palume kaaluda, kas sideandmete eelnõu vastuvõtmisega võiks oodata, kuni

andmejälgija eelnõu on Riigikogu õiguskomisjoni menetlusse jõudnud. Ühtlasi palub

advokatuur võimalust ka nn andmejälgija eelnõu kohta oma arvamus esitada.

2

4. Esialgu tuleks piirduda ärilisel eesmärgil säilitatud andmetega. Peame

põhjendatuks Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu sellekohast

ettepanekut. Puudub analüüs, kui palju vähem andmeid oleks kättesaadav, kui

kasutataks üksnes ärilisel eesmärgil säilitatud andmeid. Andmete minimaalsuse

põhimõttest lähtudes tuleks esmalt piirduda nendega ning täiendavaid

säilitamiskohustusi kaaluda alles siis, kui praktika näitab, et sellest ei piisa.

5. Sihistatud säilitamise kriteeriumid puuduvad seaduses (ESS § 111³ lg 2 p 2). Säte

lubab säilitamist mis tahes „konkreetses geograafilises piirkonnas“, nimetamata, millal

see on lubatud. Varasemas versioonis kasutatud kriteerium jäeti tekstist välja. Euroopa

Kohus nõuab, et säilitamine oleks piiritletud objektiivsete ja mittediskrimineerivate

asjaolude alusel ning et need tingimused oleksid sätestatud õigusaktis endas, mitte

seletuskirjas. Palume valiku kriteeriumid (nt ohuhinnang) sätestada seaduses.

Advokatuur loodab, et komisjon arvestab eeltoodud tähelepanekuid eelnõu menetlemisel.

Oleme vajaduse korral valmis oma seisukohti täiendavalt selgitama ning osalema eelnõu

edasises menetluses. Samuti on advokatuur valmis kaasa aitama normide sõnastuse

täpsustamisel (nt komisjoni istungil), et need tagaksid nii inimeste põhiõiguste kaitse kui ka

õiguskaitseasutuste eesmärkide saavutamise.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Imbi Jürgen

Esimees

Gerli Võimre 697 9253

[email protected]