EELNÕU

30.10.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning

keeleõppes osalemise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse kaitseväeteenistuse seaduse § 351 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise

tingimused ja kord.

(2) Määrust kohaldatakse kaitseväeteenistuse seaduses sätestatud kutsealuste suhtes, kelle eesti

keele oskus on alla B1-taseme.

§ 2. Pädevad asutused

(1) Kaitseressursside Amet tuvastab kutsealuse eesti keele oskuse taseme Eesti hariduse

infosüsteemi ja testide andmekogu andmete (edaspidi registriandmed) põhjal. Kui kutsealuse

eesti keele oskuse taset ei ole registriandmete põhjal võimalik tuvastada, suunab

Kaitseressursside Amet kutsealuse eesti keele B1-taseme eksamile, keeleoskuse taseme

testimisele ja keeleõppesse käesolevas määruses sätestatud korras.

(2) Eesti keele tasemeeksamit korraldav asutus on Haridus- ja Noorteamet.

(3) Keeleõpet ja keeleoskuse tasemetestimist korraldav asutus on Integratsiooni Sihtasutus.

(4) Käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 nimetatud asutused korraldavad tasemeeksamit,

keeleoskuse tasemetestimist või keeleõpet oma pädevuse piires.

(5) Pädevad asutused töötlevad isikuandmeid neile õigusaktidega pandud ülesannete täitmiseks

ning vastutavad isikuandmete töötlemise õiguspärasuse eest vastavalt isikuandmete kaitse

üldmäärusele, isikuandmete kaitse seadusele ja avaliku teabe seadusele.

2. peatükk

Kutsealuse keeleõppesse suunamine

§ 3. Kutsealuse keeleoskuse tuvastamine ja tasemeeksamile suunamine

(1) Kutsealune suunatakse eesti keele õppesse, kui tema eesti keele oskus on alla B1-taseme.

(2) Kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastab Kaitseressursside Amet registriandmete

põhjal.

(3) Kutsealune, kelle eesti keele oskuse taset ei ole võimalik registriandmete põhjal tuvastada,

suunatakse Kaitseressursside Ameti otsusega eesti keele B1-taseme eksamit sooritama.

(4) Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud eesti keele tasemeeksami viib läbi Haridus- ja

Noorteamet keeleseaduses ning selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

§ 4. Keeleõppesse suunamine

(1) Enne keeleõppesse suunamist määrab keeleõpet korraldav asutus keeleoskuse tasemetesti

alusel kutsealuse keeleõppe lähtekoha.

(2) Kutsealuse suunab keeleoskuse tasemetestile Kaitseressursside Amet otsusega (edaspidi

otsus).

(3) Kutsealusel tuleb läbida keeleoskuse tasemetest otsuses ette nähtud tähtaja jooksul.

(4) Kutsealuse keeleoskuse tasemest teavitab keeleõpet korraldav asutus Kaitseressursside

Ametit kümne päeva jooksul pärast keeleoskuse taseme tuvastamist.

(5) Pärast keeleoskuse taseme tuvastamist suunatakse kutsealune keeleõppesse

Kaitseressursside Ameti otsusega.

(6) Keeleõppesse suunamise otsuses märgitakse vähemalt järgmised andmed:

1) keeleoskustase, mille kutsealune peab õppe käigus saavutama, ja õppemooduli maht;

2) keeleõppesse registreerimise tähtaeg;

3) keeleõppes osalemise periood;

4) keeleõpet korraldav asutus;

5) keeleõppes osalemise korraldus.

(7) Otsus keeleõppesse suunamise kohta tehakse kutsealusele teatavaks hiljemalt 60 päeva enne

otsuses märgitud keeleõppe algust.

(8) Kutsealusel tuleb otsuses märgitud keeleõppesse registreeruda hiljemalt 30 päeva enne

keeleõppe algust.

(9) Kui kutsealune jätab otsuses märgitud keeleõppesse tähtaegselt registreerumata, saadab

Kaitseressursside Amet kutsealusele meeldetuletuse.

(10) Kui kutsealune ei ole end hoolimata meeldetuletusest kümme päeva enne keeleõppe algust

kursusele registreerinud, registreerib kutsealuse keeleõppesse Kaitseressursside Amet.

(11) Kaitseressursside Amet esitab keeleõpet korraldavale asutusele keeleõppesse suunatud

kutsealuse järgmised andmed:

1) nimi;

2) isikukood;

3) elukoht, e-posti aadress ja telefoninumber;

4) keeleoskuse tasemetestiga määratud keeleõppe tase.

3. peatükk

Kutsealuse keeleõppes osalemise tingimused ja kord

§ 5. Keeleõppes osalemise tingimused

(1) Kutsealune on kohustatud osalema keeleõppes otsuses ette nähtud mahus ja tingimustel

lähtuvalt tema keeleoskuse tasemest.

(2) Ühe keeletaseme õpe tuleb läbida ette nähtud mahus ühe aasta jooksul.

(3) Keeleõpet võib korraldada kontaktõppena, reaalajas veebiõppena või nende õppevormide

kombinatsioonina.

(4) Keeleõppe läbimisel suunab Kaitseressursside Amet kutsealuse lähtuvalt läbitud keeleõppe

tasemest korraldatavale keeleoskustasemeeksamile.

(5) Kui kutsealune ei läbinud keeleõpet ette nähtud mahus mõjuval põhjusel, võib

Kaitseressursside Amet teha uue otsuse keeleõppes jätkamiseks.

(6) Kui kutsealune ei läbi keeleõpet otsuses ette nähtud ajal ja mahus või ei soorita eesti keele

tasemeeksamit vajalikul tasemel, tuleb kutsealusel läbida keeleõpe iseseisvalt ühe aasta jooksul

alates tasemeeksami sooritamata jätmisest enda valitud viisil ja keeleõppe asutuses.

(7) Käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul on Kaitseressursside Ametil õigus nõuda

kutsealuselt keeleõppes osalemise kohta järgmisi andmeid:

1) keeleõppesse registreerimise andmed;

2) keeleõpet korraldava juriidilise isiku nimi;

3) keeleõppe korraldamise aeg ja koht.

(8) Pärast käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud tähtaega suunab Kaitseressursside Amet

kutsealuse B1-taseme eksamile.

(9) Kaitseressursside Amet väljastab kutsealusele tema nõudmisel tõendi keeleõppes või

tasemeeksamil osalemise kohta.

4. peatükk

Keeleõppesse kaasatud asutuste õigused ja kohustused keeleõppe korraldamisel ja

läbiviimisel

§ 6. Kaitseressursside Ameti õigused

(1) Kaitseressursside Ametil on õigus saada andmeid kutsealuse keeleõppesse registreerimise,

keeleõppe korralduse, keeleõppes osalemise ja sellest puudumise ning läbitud keeleõppe mahu

kohta.

(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud andmetele tagab juurdepääsu keeleõpet korraldav

asutus.

(3) Andmete koosseis ning nende edastamise kord ja viis lepitakse kokku Kaitseressursside

Ameti ja keeleõpet korraldava asutuse koostööleppes.

§ 7. Keeleõpet korraldava asutuse õigused

(1) Keeleõpet korraldaval asutusel on õigus:

1) töödelda kutsealuse isikuandmeid;

2) kontrollida kutsealuse keeleõppes osalemist;

3) saada teavet kutsealuse keeleõppest puudumise kohta;

4)teha õppekorralduses põhjendatud muudatusi, sealhulgas vahetada õpetajat, muuta

õpperühma koosseisu või teha muid õppe läbiviimiseks vajalikke ümberkorraldusi.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud tegevus või toiming ei või vähendada

kutsealusele ette nähtud keeleõppe mahtu ega muuta õppe eesmärki.

§ 8. Keeleõpet korraldava asutuse kohustused

Keeleõpet korraldav asutus on kohustatud:

1) töötlema kutsealuse isikuandmeid nõuetekohaselt;

2) tagama Kaitseressursside Ametile juurdepääsu kutsealuse andmetele §-s 6 sätestatud korras;

3) tagama Kaitseressursside Ameti otsusega keeleõppesse suunatud kutsealusele keeleõppe

otsuses märgitud mahus ja tähtaja jooksul;

4) tagama kutsealusele juurdepääsu keeleõppe läbimiseks vajalikule õppekeskkonnale

ja -materjalidele;

5) pidama arvestust kutsealuse keeleõppes osalemise kohta;

6) teavitama kutsealust keeleõppe läbiviimisega seonduvatest korralduslikest muudatustest

vähemalt seitse päeva ette;

7) teavitama kutsealust ettenägematutest muudatustest viivitamata pärast nende tegemise

vajaduse selgumist.

5. peatükk

Rakendussätted

§ 9. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

Kristen Michal

Peaminister

Martin Herem

Kaitseminister

Keit Kasemets

Riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse „Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise

tingimused ja kord“ eelnõu

SELETUSKIRI

1. Sissejuhatus

Vabariigi Valitsuse määruse „Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise

tingimused ja kord“ eelnõu on seotud 13. mail 2026 vastu võetud ja 1. jaanuaril 2027 jõustuva

kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadusega (RT I, 27.05.2026, 3), millega kehtestatakse

kutsealustele vähemalt B1-tasemel eesti keele oskuse nõue ning nähakse ette kohustus kontrollida

enne ajateenistusse asumist kutsealuse eesti keele oskust. Kui kutsealune ei soorita B1-taseme eesti

keele eksamit, on ta kohustatud läbima ühe aasta jooksul keeleõppe. Kaitseväeteenistuse seaduse

(edaspidi KVTS) § 35¹ lõike 5 kohaselt kehtestab Vabariigi Valitsus määrusega keeleõppesse

suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja korra.

Kutsealuse eesti keele oskuse taseme tuvastab Kaitseressursside Amet (edaspidi KRA) Eesti hariduse

infosüsteemi ja testide andmekogu andmete põhjal. Kui kutsealuse eesti keele oskuse taset ei ole nende

andmete põhjal võimalik tuvastada, peab kutsealune sooritama eesti keele tasemeeksami. Kui

kutsealuse eesti keele oskus on alla B1-taseme või ta ei soorita tasemeeksamit nõutaval tasemel, peab

ta läbima keeleõppe B1-taseme saavutamiseks. Riik tagab kutsealusele keeleõppe üks kord tasuta ning

tasemeeksamile ja keeleõppesse suunamise otsused teeb KRA.

Määruse eesmärk on kehtestada ühtne kord kutsealuste keeleoskuse hindamiseks, keeleõppesse

suunamiseks ning keeleõppe korraldamiseks ja selles osalemiseks. Määrusega sätestatakse

keeleoskuse tuvastamise ja tasemetestimise, keeleõppe korraldamise ja selles osalemise tingimused

ning kaasatud asutuste ülesanded ja andmevahetuse kord. Määruse rakendamisega tagatakse, et

kutsealustele, kelle eesti keele oskus ei võimalda iseseisvalt toime tulla B1-tasemel eeldatavas

keelekasutuses, luuakse võimalus omandada vajalik keeleoskus enne ajateenistusse asumist. Ühtlasi

tagatakse kutsealuste võrdne kohtlemine ning keeleoskuse hindamise ja keeleõppesse suunamise

menetluse ühetaolisus.

Määruse rakendamisel tuleb tagada, et asutuste ülesanded oleksid selgelt eristatud. KRA ülesanne on

korraldada kutsealuse keeleoskuse tuvastamist, teha suunamisotsuseid ja koordineerida nendega

seotud menetlusi. Haridus- ja Noorteameti (edaspidi Harno) ülesanne on korraldada riiklikku eesti

keele tasemeeksamit. Integratsiooni Sihtasutuse (edaspidi INSA) ülesanne on korraldada kutsealusele

keeleoskustaseme testimist ja keeleõpet.

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Kaitseministeeriumi kaitsetahte ja inimvarapoliitika osakond

koostöös KRA-ga ning eelnõule on normitehnilise kontrolli teinud Kaitseministeeriumi

õigusosakonna ametnik ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeleliselt

toimetanud Luisa Keelelahenduste eesti keele vanemtoimetaja Tiina Alekõrs ([email protected]).

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb üheksast paragrahvist. Eelnõuga täpsustatakse KVTS §-s 35¹ sätestatud nõuete

rakendamist ning kehtestatakse kutsealuste keeleoskuse hindamise, keeleõppesse suunamise ja

keeleõppes osalemise menetluskord.

Eelnõus lähtutakse järgmistest põhimõtetest:

2

1. Kutsealuse keeleoskustase tuvastatakse esmalt riiklikes andmekogudes olemasolevate

andmete põhjal; kui olemasolevate andmete alusel ei ole võimalik kutsealuse

keeleoskustaset tuvastada, suunatakse ta riiklikule eesti keele tasemeeksamile; enne riigi

korraldatavasse keeleõppesse suunamist hinnatakse vajaduse korral kutsealuse tegelikku

keeleoskustaset tasemetestiga;

2. KRA teeb tasemeeksamile ja keeleõppesse suunamise otsused;

3. Harno korraldab riiklikke eesti keele tasemeeksameid;

4. INSA vastutab korraldatava keeleõppe ja tasemetestimise praktilise korraldamise eest;

5. KRA teavitab kutsealust talle pandud kohustustest ning tasemeeksami ja keeleõppe

läbimise tähtaegadest.

Asutuste andmevahetus toimub üksnes seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks vajalikus ulatuses.

Määrusega luuakse seega KVTS §-s 35¹ sätestatud nõuete rakendamiseks ühtne menetlusraamistik,

mis võimaldab hinnata kutsealuste keeleoskust, korraldada vajaduse korral keeleõpet ning toetada

nõutava keeleoskustaseme saavutamist enne ajateenistusse asumist.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala.

Lõike 1 kohaselt kehtestatakse määrusega kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes

osalemise tingimused ja kord.

Lõike 2 kohaselt kohaldatakse määrust KVTS-i tähenduses kutsealustele, kelle eesti keele oskus ei

vasta nõutavale B1-tasemele.

B1-taseme keelenõue tuleneb KVTS-ist ning selle eesmärk on tagada, et kutsealuse eesti keele oskus

võimaldaks tal osaleda eestikeelses sõjalises väljaõppes, mõista talle antavaid korraldusi ja täita

teenistusülesandeid.

Eelnõu §-s 2 määratakse kindlaks määruse rakendamisega seotud asutuste pädevus.

KRA on kutsealuste keeleoskuse tuvastamise ja keeleõppesse suunamise eest vastutav asutus. KRA

tuvastab kutsealuse keeleoskustaseme riiklikes andmekogudes olemasolevate andmete põhjal,

vajaduse korral suunab kutsealuse tasemeeksamile, keeleoskustaseme testimisele ja keeleõppesse ning

teeb selleks vajalikud otsused. KRA otsused tehakse teatavaks kutsealusele KVTS §-s 15 sätestatud

korras. KRA otsustes ette nähtud toimingutel osalemine on kutsealusele kohustuslik ning kohustuse

täitmata jätmise korral võib KRA rakendada KVTS-is sätestatud sunnivahendeid.

Harno korraldab eesti keele tasemeeksameid ning vastutab keeleseaduse § 24 lõike 4 kohaselt nende

koostamise, hindamise ja analüüsimise eest.

INSA korraldab riigi tagatavat keeleõpet ja määruse alusel tehtavat keeleoskusetaseme testimist.

Pädevuste selline jaotus võimaldab eristada kolme funktsiooni:

• KRA teeb kutsealuse suhtes haldusotsuseid ja korraldab tema suunamist;

• Harno korraldab riiklikku tasemeeksamit;

• INSA korraldab keeleõpet ja tasemetestimist.

3

Selline ülesannete jaotus vähendab pädevuste kattumise ja vastutuse ebaselguse riski. Ülesannete

jaotusega eristatakse kutsealuste suunamise ja sellega seotud haldusotsuste tegemine, riikliku

tasemeeksami korraldamine ning keeleõppe ja tasemetestimise läbiviimine. Sellega tagatakse asutuste

selge vastutus ja välditakse ülesannete kattumist.

Paragrahviga sätestatakse ka isikuandmete töötlemise põhimõte. Asutused töötlevad isikuandmeid

selleks, et täita neile seadusega pandud avalikke ülesandeid. Isikuandmete töötlemisel tuleb järgida

muu hulgas seaduslikkuse, eesmärgikohasuse, minimaalsuse ja turvalisuse põhimõtet.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse kutsealuse keeleoskuse tuvastamise ja keeleõppesse suunamise kord.

KRA tuvastab kutsealuse keeleoskustaseme esmalt Eesti hariduse infosüsteemi ja testide andmekogu

andmete põhjal. Selline lahendus võimaldab vältida olukorda, kus kutsealune peab sooritama

tasemeeksami üksnes selleks, et tõendada keeleoskust, mis on riigi andmekogudes fikseeritud.

Kui keeleoskustaset ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik tuvastada, suunab KRA kutsealuse

eesti keele B1-taseme eksamile. Tasemeeksam võimaldab hinnata, kas kutsealuse keeleoskus vastab

ajateenistusse asumiseks kehtestatud B1-taseme nõudele. Tasemeeksami korraldab Harno

keeleseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud korras.

Eelnõu §-s 4 sätestatakse riigi korraldatavasse keeleõppesse suunamise menetlus.

Lõike 1 kohaselt tuvastatakse enne keeleõppesse suunamist kutsealuse tegelik keeleoskustase

tasemetestiga. Selle eesmärk on tagada, et kutsealusele määratav õpe vastaks tema tegelikule

keeleoskusele. Kui kutsealuse keeleoskus on alla B1-taseme, tuleb enne keeleõppesse suunamist

määrata tema tegelik keeleoskustase tasemetesti sooritamisega.

Lõike 2 kohaselt suunab KRA kutsealuse tasemetestile otsusega. Tasemetesti eesmärk erineb

tasemeeksami eesmärgist. Tasemeeksami eesmärk on anda ametlik hinnang sellele, kas isiku

keeleoskus vastab nõutud tasemele. Tasemetesti eesmärk on määrata kindlaks sobiv lähtekoht

keeleõppe korraldamiseks. Tasemetesti tulemuse põhjal saab määrata kutsealusele sobiva õppetaseme

ja -mahu.

Lõikes 3 sätestatakse kutsealuse kohustus läbida tasemetest otsuses määratud tähtaja jooksul.

Lõike 4 kohaselt teavitab keeleõpet läbiviiv asutus KRA-d kutsealuse tegelikust keeleoskustasemest

kümne päeva jooksul pärast taseme tuvastamist.

Lõike 5 kohaselt teeb KRA pärast keeleoskustaseme tuvastamist otsuse kutsealuse keeleõppesse

suunamiseks.

Lõikes 6 loetletakse andmed, mis peavad sisalduma keeleõppesse suunamise otsuses. Otsuses

märgitakse vähemalt keeleoskustase, mille kutsealune peab õppe käigus saavutama, ja õppemooduli

maht, keeleõppesse registreerimise tähtaeg, keeleõppes osalemise periood, keeleõpet korraldav asutus

ning keeleõppes osalemise korraldus.

Nimetatud andmete esitamise eesmärk on tagada kutsealusele selge ja üheselt mõistetav teave talle

pandud kohustuste kohta.

Lõike 7 kohaselt tuleb otsus teha kutsealusele teatavaks hiljemalt 60 päeva enne keeleõppe algust.

Etteteatamistähtaja eesmärk on anda kutsealusele piisavalt aega õppega seotud korraldusteks.

4

Lõike 8 kohaselt peab kutsealune registreeruma otsuses märgitud keeleõppesse hiljemalt 30 päeva

enne keeleõppe algust.

Lõigetes 9 ja 10 sätestatakse tegevused olukorras, kus kutsealune ei registreeru keeleõppesse õigel

ajal. Esmalt saadab KRA kutsealusele meeldetuletuse. Kui kutsealune ei registreeru ka pärast

meeldetuletust, registreerib ta keeleõppesse KRA.

Regulatsioon võimaldab vältida olukorda, kus keeleõppesse suunatud kutsealune jääb üksnes

registreerimistoimingu tegemata jätmise tõttu õppevõimalusest kõrvale.

Lõikes 11 sätestatakse andmed, mida KRA edastab keeleõpet korraldavale asutusele. Nende andmete

hulka kuuluvad kutsealuse nimi, isikukood, kontaktandmed ja eesti keele oskuse tase.

Andmete edastamine on vajalik keeleõppe korraldamiseks, kutsealuse identifitseerimiseks ja temaga

ühenduse võtmiseks. Andmete töötlemisel tuleb järgida isikuandmete kaitse nõudeid ja töödelda

andmeid üksnes eesmärgipäraselt.

Eelnõu §-s 5 sätestatakse keeleõppes osalemise põhimõtted ja eeldatav õppemaht.

Keeleõppe eesmärk on saavutada vähemalt B1-tasemel eesti keele oskus. Õppemaht sõltub kutsealuse

lähtekeeletasemest.

Keeleõppe eeldatavad mahud on:

1) A1-tasemelt A2-tasemele jõudmiseks vähemalt 100 juhendatud akadeemilist tundi;

2) A2-tasemelt B1-tasemele jõudmiseks vähemalt 150 juhendatud akadeemilist tundi;

3) A1-tasemelt B1-tasemele jõudmiseks vähemalt 250 juhendatud akadeemilist tundi.

Õppemahtude kehtestamise eesmärk on tagada piisav õppekoormus, kuid jätta õppekorraldajale

võimalus kohandada õppe praktilist korraldust vastavalt kutsealuse tegelikule keeleoskusele. Ühe

keeletaseme õpe tuleb üldjuhul läbida ühe aasta jooksul. See vastab KVTS § 35¹ lõikes 3 sätestatud

põhimõttele, mille kohaselt tuleb alla B1-tasemel keeleoskusega kutsealusel läbida B1-taseme

omandamiseks keeleõpe ühe aasta jooksul. Keeleõpet võib korraldada kontaktõppe ja veebipõhise

õppe kombinatsioonina. Selline paindlikkus on vajalik eelkõige juhul, kui kutsealuse elukoht,

õppekoha kaugus või muud praktilised asjaolud raskendavad tavapärases kontaktõppes osalemist.

Pärast keeleõppe läbimist suunatakse kutsealune tasemeeksamile. Tasemeeksami tulemuse alusel saab

hinnata, kas kutsealune vastab ajateenistusse asumiseks nõutavale B1-tasemele.

Kutsealune suunatakse pärast keeleõppe läbimist tema läbitud taseme alusel Harno korraldatavale

keeleoskustaseme eksamile. Selle eesmärk on hinnata õppe tulemust ja kontrollida, kas kutsealune on

saavutanud talle seatud keeleoskuse eesmärgi.

Kui kutsealune ei saanud mõjuval põhjusel keeleõpet nõutud mahus läbida, võib KRA teha uue otsuse

keeleõppe jätkamiseks. Sellega välditakse ebaproportsionaalset olukorda, kus mõjuval põhjusel õppes

mitteosalenud kutsealune peaks kohe liikuma iseseisva keeleõppe etappi. Kui kutsealune ei läbi riigi

korraldatud keeleõpet ette nähtud ajal ja mahus või ei soorita tasemeeksamit vajalikul tasemel, tuleb

kutsealusel läbida keeleõpe iseseisvalt ühe aasta jooksul, valides ise sobiva õppeviisi ja

keeleõppeasutuse. Pärast määratud lisatähtaja möödumist suunatakse kutsealune uuesti B1-taseme

eksamile.

5

Eelnõu §-ga 6 antakse KRA-le õigus saada keeleõppe korraldamiseks ja selles osalemise

kontrollimiseks vajalikku teavet.

Kutsealuse keeleõppes osalemise ja tasemeeksami sooritamise kohustuse täitmist kontrollib KRA talle

seadusega antud pädevuse piires. Kohustuste täitmata jätmise korral võib KRA rakendada KVTS-is

sätestatud meetmeid. Kutsealuse keeleõppesse suunamise otsus on haldusakt ning selle tegemisel ja

teatavakstegemisel kohaldatakse haldusmenetluse seaduses ja KVTS-is sätestatut. Keeleõppe

kvaliteedi ja praktilise korraldamise eest vastutab keeleõpet korraldav asutus oma pädevuse piires.

Kutsealuse keeleõppes osalemise kohustuse täitmise kontrollimiseks peab KRA-l olema võimalik

saada teavet selle kohta, kas kutsealune on keeleõppesse registreerunud, millal ja mis mahus õpe

toimub ning kas kutsealune osaleb õppes. Andmete töötlemine on vajalik selleks, et KRA saaks täita

talle KVTS § 35¹ alusel pandud suunamis- ja järelevalveülesandeid. Andmete koosseis ja edastamise

tehniline korraldus määratakse kindlaks KRA ja keeleõpet korraldava asutuse koostöös, tagades, et

töödeldakse üksnes neid andmeid, mida on vaja seadusest tulenevate ülesannete täitmiseks.

Eelnõu §-s 7 sätestatakse keeleõpet korraldava asutuse õigused. Need võimaldavad korraldada

keeleõpet eesmärgipäraselt ja tagada õppe kvaliteedi. Keeleõpet korraldav asutus võib kontrollida

kutsealuste õppes osalemist, moodustada õpperühmi ja vajaduse korral teha õppekorralduse

muudatusi. Muudatused ei tohi vähendada kutsealusele määratud õppemahtu ega muuta õppe

eesmärki.

Eelnõu §-s 8 sätestatakse keeleõpet korraldava asutuse peamised kohustused. Keeleõpet korraldav

asutus peab tagama KRA suunatud kutsealusele võimaluse läbida õpe suunamisotsuses määratud

mahus ja tähtaja jooksul, võimaldama kasutada õppeks vajalikku keskkonda ja õppematerjale ning

pidama arvestust kutsealuse õppes osalemise üle.

Samuti peab keeleõpet korraldav asutus teavitama KRA-d kutsealuse puudumistest, et KRA saaks

kontrollida keeleõppes osalemise kohustuse täitmist. Selleks tagab keeleõpet korraldav asutus KRA-le

juurdepääsu oma infosüsteemis olevatele asjakohastele andmetele.

Kutsealust tuleb õppekorralduse olulistest muudatustest aegsasti teavitada, et tal oleks võimalik oma

õppetöös osalemist kavandada.

Eelnõu §-s 9 sätestatakse määruse jõustumine.Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril, s.o samal ajal

selle aluseks olevate KVTS-i muudatustega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusaktidega.

4. Määruse mõjud

4.1. Mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele

Mõju riigi julgeolekule ja riigikaitsele on eeldatavalt positiivne.

Alates 1. jaanuarist 2027 peab ajateenistusse kutsutava isiku eesti keele oskus vastama vähemalt

B1-tasemele. Nõutava keeleoskustaseme tagamine toetab ajateenistuse väljaõppe kvaliteeti ja ohutust.

Keeleoskus on vajalik selleks, et ajateenija mõistaks talle antavaid korraldusi, väljaõppe sisu ja

ohutusnõudeid ning suudaks tulemuslikult osaleda üksuse tegevuses.

6

Määrusega kehtestatav keeleoskuse hindamise ja keeleõppe korraldamise kord vähendab riski, et

ajateenistusse asub isik, kelle eesti keele oskus ei võimalda tal nõutaval tasemel osaleda eestikeelses

sõjalises väljaõppes. Sellega toetatakse ajateenijate paremat ettevalmistust, üksuste koostöövõimet ja

Kaitseväe üldist valmisolekut.

4.2. Mõju kutsealustele

Mõju kutsealustele on oluline.

Kutsealustele, kelle eesti keele oskus ei vasta B1-tasemele, tekib lisakohustus osaleda keeleõppes ja

vajaduse korral sooritada tasemeeksam. Samas tagatakse kutsealusele üks kord tasuta keeleõpe. Seega

kaasneb seadusest tuleneva kohustusega riigi toetav meede, mis võimaldab kutsealusel omandada

nõutav keeleoskus.

Määrusega sätestatakse tähtajad, õppemaht, õppes osalemise tingimused ning tasemeeksami

sooritamisega seotud toimingud. See suurendab õigusselgust ja võimaldab kutsealusel oma tegevust

planeerida.

Paindliku õppevormi, sealhulgas veebipõhise õppe võimaldamine vähendab õppes osalemise praktilisi

takistusi.

Kuna tasemeeksamil ja keeleõppes osalemine on kutsealusele kohustuslik ning sellega võivad

kaasneda lisakulud, nähakse 1. jaanuaril 2027 jõustuva KVTS-i muudatusega ette sõidu- ja toidukulu

hüvitamine. Sarnane hüvitise maksmise kord on sätestatud kutsealuse terviseseisundi hindamisel või

täiendavatel terviseuuringutel ning kutsesobivuse hindamisel viibimise eest. Hüvitise eesmärk on katta

kohustuslikel toimingutel osalemisega kaasnevad sõidu- ja toidukulud, kuna tasemeeksam või

keeleõpe võib toimuda kutsealuse elukohast erinevas paikkonnas ning eeldada täiendavat aja- ja

rahakulu.

Muudatuse kohaselt makstakse kutsealusele sõidu- ja toidukulu hüvitist ka juhul, kui ta osaleb

tasemeeksami sooritamisel ja keelekursuse läbimisel, kuid ainult juhul, kui keeleõpet või B1-taseme

eksamit pole võimalik sooritada veebipõhises õppekeskkonnas.

Tasemeeksami sooritamise eest makstav hüvitise suurus on 15 eurot. Kui rahvastikuregistri andmetel

välisriigis elav kutsealune tuleb tasemeeksamit sooritama Eestisse, siis on hüvitise suurus 70 eurot.

Keeleõppes osalemise hüvitist makstakse kontaktõppes osalemise korral 15 eurot iga läbitud loengu

eest, kuid kokku kõige rohkem 150 eurot kogu keelekursuse eest. Rahvastikuregistri andmetel

välisriigis elava kutsealuse puhul on hüvitise suurus 70 eurot loengu kohta ja hüvitise

maksimumsumma 700 eurot. Seejuures makstakse hüvitist juhul, kui keelekursus on läbitud

ettenähtud mahus.

Hüvitise maksmise täpsemad tingimused ja kord sätestatakse kaitseministri 17. aprilli 2023. aasta

määruses nr 15 „Kutsealuse, reservis oleva isiku, kaitseväekohustust võtta sooviva isiku ja

ajateenistusse asuda sooviva naissoost isiku terviseseisundi hindamiseks arstlikul läbivaatusel,

terviseuuringul või kutsesobivuse hindamisel viibimisega seotud sõidu- ja toidukulu hüvitamise

tingimused, ulatus ja hüvitise maksmise kord“.

Regulatsioon mõjutab eelkõige kutsealuseid, kelle eesti keele oskus ei vasta nõutavale B1-tasemele.

Et tagada kutsealuste võrdne kohtlemine, tuvastatakse keeleoskustase esmalt registriandmete põhjal

ning vajaduse korral tasemeeksami või -testiga. Kui kutsealuse keeleoskustase on nõutavast madalam,

tagatakse üks kord tasuta keeleõpe, mis loob võimaluse täita seadusest tulenev keelenõue.

7

Hinnanguliselt mõjutab muudatus ligikaudu 200 kutsealust aastas.

4.3. Mõju riigiasutustele

Määruse rakendamisega kaasneb KRA, Harno ja INSA töökoormuse suurenemine.

KRA töökoormus suureneb eelkõige järgmiste tegevuste tõttu:

• kutsealuste keeleoskuse andmete kontrollimine;

• kutsealuste suunamine tasemeeksamile;

• tasemetestile ja keeleõppesse suunamise otsuste tegemine;

• kutsealuste teavitamine;

• keeleõppes osalemise ja selle läbimise jälgimine;

• vajaduse korral korduvate suunamisotsuste tegemine;

• andmevahetus Harno ja INSA-ga.

Harno töökoormus suureneb täiendava sihtrühma tasemeeksamite korraldamise tõttu. Keeleseaduse

kohaselt on tasemeeksamite korraldamine juba praegu Harno ülesanne, kuid kutsealuste lisandumine

suurendab eksamite arvu ja nende korraldamisega seotud töökoormust.

INSA töökoormus suureneb riigi tagatava keeleõppe ja tasemetestimise korraldamise tõttu.

Töökoormuse täpne kasv sõltub keeleõpet ja tasemeeksamit vajavate kutsealuste arvust ning nende

keeleoskustasemest. Hinnanguliselt võib puuduliku eesti keele oskusega kutsealuste osakaal olla

ligikaudu 5–10 protsenti kutsealuste koguarvust. Tegelik töökoormus sõltub kutsealuste keeleoskusest

ja haridustaustast ning võib aastati varieeruda.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse rakendamisega kaasnevad kulud tasemeeksamite, tasemetestimise, keeleõppe,

õppekorralduse ja andmevahetuse tagamiseks ning kutsealustele seaduses ettenähtud hüvitiste

maksmiseks.

Keeleeksamil ja -kursusel osalemise kulud kaetakse riigieelarvest. Harno on hinnanud, et ühe isiku

tasemeeksami korraldamise kulu on ligikaudu 100 eurot.

B1-taseme keelekursuse maksumus on keskmiselt 1700 eurot ja A2-taseme keelekursuse maksumus

1000 eurot.

Hinnanguliselt vajab tasemeeksamit ja keeleõpet ligikaudu 200 kutsealust aastas. Sellest lähtudes on

tasemeeksami esmakordse sooritamise hinnanguline kogukulu 20 000 eurot ning 200 kutsealuse

B1-taseme keeleõppe kulu 340 000 eurot aastas.

Tasemeeksami sooritamise ja keelekursuse läbimise eest makstavate hüvitiste kulu on 200 kutsealuse

puhul hinnanguliselt 35 000 eurot.

Määruse rakendamise hinnanguline kogukulu riigieelarvele on ligikaudu 400 000 eurot aastas.

Kulude täpne suurus sõltub keeleõppesse suunatavate kutsealuste arvust, nende algsest

keeleoskustasemest, õppemahust ja õppe korraldamise vormist.

8

Kuna KVTS näeb riigile ette kohustuse tagada keeleõpe üks kord tasuta, tuleb vajalikud kulud

kavandada asjaomaste asutuste eelarvetesse.

Lisaks kaasneb määruse rakendamisega KRA-le ühekordne kulu kaitseväekohustuslaste registri

(KVKR) arendamiseks ja eksamite infosüsteemiga (EIS) andmevahetuse loomiseks. KRA hinnangul

on arendustööde maksumus 3000 eurot. Arendustöödeks vajalikud vahendid on kavandatud KRA

eelarvesse. Määruse rakendamine ei too tulu riigieelarvesse.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 2027. aasta 1. jaanuaril. Jõustumise kuupäev on seotud KVTS-i muudatuste

jõustumisega ning võimaldab rakendusliku regulatsiooni jõustada samal ajal seadusest tulenevate uute

kohustustega (vt ka § 9 selgitus).

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Haridus- ja

Teadusministeeriumile, Justiits- ja Digiministeeriumile, Kultuuriministeeriumile,

Kliimaministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Regionaal- ja põllumajandusministeerium, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile,

Välisministeeriumile ning arvamuse andmiseks Haridus- ja Noorteametile, Integratsiooni

Sihtasutusele, Kaitseväele ning Kaitseressursside Ametile.

Sakala 1 / 15094 Tallinn / 717 0022 / [email protected] / www.kaitseministeerium.ee Registrikood 70004502

Ministeeriumid 04.11.2026 nr 5-3/26/15

Kaitsevägi

Kaitseressursside Amet

Haridus- ja Noorteamet

Integratsiooni Sihtasutus

Vabariigi Valitsuse määruse "Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja kord" eelnõu esitamine kooskõlastamiseks

Kaitseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse määruse „Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja kord“ eelnõu ja seletuskirja.

Vabariigi Valitsuse määruse „Kutsealuse keeleõppesse suunamise ning keeleõppes osalemise tingimused ja kord“ eelnõu on seotud 13. mail 2026 vastu võetud ja 1. jaanuaril 2027 jõustuva kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seadusega (RT I, 27.05.2026, 3), millega kehtestatakse kutsealustele vähemalt B1-tasemel eesti keele oskuse nõue ning nähakse ette kohustus kontrollida enne ajateenistusse asumist kutsealuse eesti keele oskust.

Palume teie tagasisidet hiljemalt 10. novembril 2026.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Martin Herem minister Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri