Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
[email protected];
[email protected]
Koopia:
Hedi Arukase
[email protected]
Teie:
Meie: /kuupäev digiallkirjas/ nr 1.4-1/1697-1
Töövaidluskomisjonide juhatajate ülemäärasest töökoormusest
Lugupeetud Eesti Vabariigi majandus- ja tööstusminister Liina Vahtras
Pöördun Teie poole murega Tööinspektsiooni (TI) juures asuvate töövaidluskomisjonide (TVK) juhatajate suure töökoormuse pärast ning üle kolme aasta kavandatud töövaidluse lahendamise seaduse (TvLS) eelnõu, millega muuhulgas kavandati ka TVK menetlustähtaegade pikendamine, selle Riigikogu menetlusse mittejõudmine.
Pöördusin minister Erkki Keldo poole ( (1.09.2025 kiri nr 1.4-1/1697)TVK juhatajate ülemäärase töökoormuse murega pärast seda, kui TVK juhataja Anni Koha oli esitanud ministrile lahkumisavalduse seoses ülemäärasest töökoormusest tingitud tervisehäire saamisega. Kirjas andsin teada, et väga suureks probleemiks on TVK-de suur töökoormus ja sellest tingitud ületundide tegemise vajadus ning menetlustähtaegade järgimine ei ole ilma ületundideta võimalik ning pidev ja pikaajaline ületundide tegemine ei ole kooskõlas ATS §-s 39 sätestatud põhimõttega, kus ületunnitööd võib ametnikult nõuda väljaspool tööaega, ainult siis kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata. Rõhutasin, et antud juhul me ei saa rääkida, et A. Koha 21.08.2025 avalduses märgitud vajadus teha pidevalt ületunnitööd oleks tulenenud ametnikust endast (ATS § 39 lg 3), sest suurest töökoormusest tingitud ületunnitöö tegemise vajadust on kinnitanud ka kõik ülejäänud 7 TVK juhatajat.
Kahjuks pean tõdema, et 1.09.2025 kirjas nr 1.4-1/1697 kirjeldatud olukord ja probleemid pole siiani leevendust leidnud. Pigem pean nentima, et ületunnitöö tegemise vajaduse tendents on suurenenud. Samas, TVK juhatajatele rakendub ATS § 35 ehk üldjuhul tööaeg on 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (edaspidi täistööaeg). Üldjuhul on tööaeg kaheksa tundi päevas ja neile kohaldub ka ATS § 37 ehk tööaja korraldus ja TVK juhataja täidab oma teenistusülesandeid ametiasutuse töökorraldusega ettenähtud ajal. Kuivõrd TvLS § 4 lg 1 ütleb, et TVK asub TI juures, siis tuleb tõlgendada ATS § 37 lg 1 ja TvLS § 4 lg 1 koostoimes, et TVK juhataja tööaeg langeb kokku TI töökorraldusreeglitega sätestatud tööajaga. Seega ületunnitöö saaks tulla kõne alla ainult juhul kui TVK juhataja teeb tööd väljaspool TI töökorraldusreeglitega sätestatud tööaega. Ületunnitööd reguleerib ATS § 39 mille lg 1 ütleb, et ametiasutus võib ametnikult nõuda teenistusülesannete täitmist väljaspool tööaega, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata. Eeltoodu tähendab, et ületunnitööd võib TI nõuda aga ainult siis, kui teenistusülesanded tulenevad erakorralistest asjaoludest ja tuleb täita viivitamata. Puuduoleva ametniku ülesannete täitmine ei ole selle normi reguleerimisalas, sest puuduoleva ametniku ülesannete täitmist reguleerib ATS § 57. Seega ületundide ja valveaja eest TVK juhatajatele muutuvpalka praktikas maksta ei saa ning ületunnitöö nõuab midagi erakorralist, ametnikust endast sõltumatut ning välistatud on püsiva iseloomuga ületunnitöö tegemine.
2025. aastal laekus TVK-dele 2463 avaldust (I kv 571, II kv 562, III kv 639 ja IV kv 691) ja keskmiselt menetluse kestus päevades vastavalt 37; 33; 38 ja 37.
2026. aasta III kvartaliks on laekunud 2189 avaldust (I kv 754, II kv 730 ja III kv 705) ja keskmiselt menetluse kestus päevades vastavalt 45; 40 ja 49.
Seisuga 3.11.2026 on laekunud avalduste arv 2613, mis ületab juba 2025. aasta kogu aasta avalduste arvu (2463).
15.04.2026 (e-kiri, mille adressaatideks olid Ulla Saar, Seili Suder, Johann Vootele Mäevere) oli andsid TVK juhatajad MKM-ile teada, et võrreldes 2025.aastaga on töövaidlusavaldusi laekunud (võrreldes 2026.aasta sama perioodiga) ca 33% varasemast rohkem ning võrreldes 2022.aastaga ca 50% võrra rohkem ja esitatud töövaidlusavalduste sisuline kvaliteet on madal ja see omakorda tingib menetlusse võtmise eelselt avalduste puuduste kõrvaldamiste määruste (sh korduvate määruste) koostamise vajaduse ja see omakorda toob kaasa suurenenud töökoormuse TVK juhatajatele. TVK juhatajad rõhutasid, et lisaks on esitatavad menetlusdokumendid (ja lisad) tihti väga mahukad, sageli ka ebaülevaatlikud, täis kordusi ja ebavajalikku informatsiooni seoses AI laialdase kasutamisega menetlusosaliste poolt ning ebaselge on selgituskohustuse põhjendatud ulatus kiirete (ja väidetavalt lihtsate) töövaidlusmenetluste osas, ning seetõttu ei kajasta pelgalt laekunud asjade arvu suurenemine tegelikku töö mahtu ning statistiliste numbrite taga tuleb näha tegelikku olukorda. Menetluspäevade arv on suudetud hoida võimalikult madal ohtrate kompenseerimata ületundide näol. Suur koormus avaldab vahetut mõju nii TVK juhatajate töö- ja puhkeaja tasakaalule, tervisele, kui ka võimalikele aja- ja koormuse survest tulenevatele vigadele.
Kehtiv TvLS näeb ette, et töövaidlus tuleb TVK-s lahendada kiiresti (§ 13) ja selle eesmärgi täitmiseks on seadusandaja kehtestanud tähtajad toimingute tegemiseks: avalduse menetlusse võtmine tuleb otsustada 3 tööpäeva jooksul (§ 27 lg 1) ja avaldus tuleb läbi vaadata 45 kalendripäeva jooksul arvates selle saamisest töövaidluskomisjonis, välja arvatud juhul, kui menetluse pikenemine tuleneb objektiivsetest asjaoludest või seaduses sätestatust (§ 38 lg 1).
Oluline on rõhutada, et TvLS ei nimeta TVK juhataja suurt töökoormust tähtaja pikendamise alusena, objektiivsete asjaoludena saab käsitleda üldjuhul pooltele antud tähtaja pikendamise taotlust ja poolte poolt istungi edasilükkamise taotlust. Suur töökoormus ja töötajate vähesus ei tohi iseenesest olla piisav alus menetlustähtaja ületamiseks. Need on korralduslikud küsimused, mitte konkreetsest töövaidlusest tulenevad objektiivsed takistused. Sellist tõlgendust toetab Riigikohtu distsiplinaarkolleegiumi otsus 9-13/22-1, 06.07.2022, mille p. 26.2 rõhutatakse, et kohtunik peab korraldama oma töö selliselt, et seaduses sätestatud tähtaegadest oleks võimalik kinni pidada. Erandkorras saab töökoormus teatud tingimustel olla objektiivne asjaolu (Riigikohtu distsiplinaarkolleegiumi otsus 9-13/24-1, 10.06.2024) aga sellisel juhul tuleb võrrelda vaidluse lahendaja töökoormust teiste vaidluse lahendajate töökoormusega. Riigikohtu distsiplinaarkolleegiumi seisukohti lugedes on oluline tähele panna ka seda, et Eesti tsiviil- ja halduskohtumenetluses ei ole üldjuhul kehtestatud kõigile kohtuasjadele ühtset konkreetset lahendamise tähtaega, nagu töövaidluskomisjonile kehtestatud 45 kalendripäeva. Paratamatult tuleb nentida, et kui seadusandja on pidanud vajalikuks kehtestada töövaidluskomisjonile 45-päevase tähtaja, siis peab sellel tähtajal olema ka tegelik õiguslik tähendus. Seda ei saa muuta sisutühjaks üksnes viitega menetleja töökoormusele.
Eeltoodust lähtudes ja arvestades tendentsi, et töövaidlusasjad on muutunud keerukamaks, avaldused pikemaks ja AI kasutuselevõtuga ka segasemaks, soovisid juba aastal 2025 TVK juhatajad ja TI, et ülekoormuse probleem saaks mingilgi määral lahendatud ning pakkusid välja lahenduse: arvestades, et TvLS ega TI põhimäärus ei sätesta TVK juhatajate piirarvu ja seadusandja sooviks on olnud jätta täielikult ministri otsustada, kui palju TVK juhatajaid ametisse nimetada, nimetada ametisse täiendav TVK juhataja (praegu on ametisse nimetatud 8 TVK juhatajat). Täiendav ametikoht toob kaasa vajaduse ministril esitada Rahandusministeeriumile palve eraldada ka täiendav rahaline kate, sest TVK juhataja ametikoha palk on seotud riikliku lepitaja palgaga ja tuleb n-ö KRAPS eelarverealt.
Kahjuks tänase päevani pole minister otsustanud luua üheksandat TVK juhataja ametikohta. Kuni viimase ajani nägime leevendust kerkinud ülemäärasele töökoormuse probleemile ka TVLS-i muudatustes, millega mõningal määral pikendatakse menetlustähtaegu (arvestusega, et menetlus TVK-s jääks siiski võimalikult kiireks).
Nüüdseks on selgunud, et selle Riigikogu menetluses on TvLS eelnõu 1005 SE (eelnõu võeti Riigikogu menetlusse 15. septembril ja selle esimene lugemine toimus 13. oktoobril 2026), mis käsitleb TVK juhatajate atesteerimist ja koolituse korraldamist ning järgmise Riigikogu koosseisu jääb ootama suuremamahuliselt TvLS muudatusi käsitlev. Peame nentima, et selline olukord valmistab väga suurt meelehärmi TVK juhatajatele, sest just nemad on peamine sihtgrupp, kes lootsid eelnõust leevendust oma ületunnitöö probleemidele (näiteks kavandatavas TvLS-i eelnõus kavandati muuta 45 kalendripäeva pikkune menetlustähtaeg tööpäevapõhiseks, mis andnuks töövaidlusasjade lahendamiseks ligikaudu kaks nädalat lisaaega) ja õiguslünkade likvideerimisele (näiteks menetluse peatamine ja peatumine).
Olen jätkuvalt seisukohal, et TVK juhatajatele vabatahtlikult tehtava ületunnitöö kompenseerimiseks muutuvpalga maksmise võimaldamine ei ole sobiv lahendus olukorras, kus TVK juhatajad on juba ülemäärase töökoormuse tõttu oma tervist pöördumatult kahjustanud või kahjustamas..
Eeltoodust lähtudes ja arvestades, et TVK juhatajate töökoormus on kasvanud ja senine töökorraldus ei ole jätkusuutlik ning kehtivad menetlustähtajad panevad TVK juhatajatele täiendava surve, palun Teil leida võimalus ühe täiendava TVK juhataja ametikoha loomiseks ning algatada koostöös Rahandusministeeriumiga selleks vajaliku rahalise katte eraldamine.
Pean oluliseks, et TVK juhatajate ülemäärase töökoormuse probleem leiaks lahenduse enne, kui see toob kaasa täiendavaid tervisekahjustusi, töötajate lahkumist või menetluskvaliteedi langust.
TI ja TVK juhatajad on valmis kohtuma ministriga, et arutada nii täiendava ametikoha loomist kui ka muid võimalusi TVK-de töökorralduse ja töökoormuse probleemide lahendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaire Saarep
peadirektor
Ene Kivineem
[email protected]