Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

[email protected]

Suur-Ameerika tn 1

10122, Tallinn, Harju maakond

Teie 05.10.2026 nr 13-1/3427-1

Meie 03.11.2026 nr 7.2-2/26/10961-5

Üleriigilise planeeringu „Eesti

2050“ põhilahendusest

Austatud hr Sergejev

Olete teavitanud meid üleriigilise planeeringu „Eesti 2050“ (edaspidi ÜRP) põhilahenduse

avalikustamisest. Oleme esitanud arvamused põhilahendusele 24.07.2026 kirjaga nr 7.2-

2/26/10961-2. Ühtlasi avaldasime valmisolekut täpsustada arvamusi Teams-i koosolekul. Paraku

oleme põhilahenduses tuvastanud mitu käsitlemata või ebapiisavalt käsitletud asjaolu, mille

täpsustamist ja/või täiendamist peame vajalikuks. Esitame need järgnevalt.

1. Jaotise 3.7.4 punktis 8 on seatud põhimõte, et asulat läbiva maantee kavandamisel ja

rekonstrueerimisel otsitakse võimalusi kujundada tee asula kompaktses osas inimkeskseks

tänavaruumiks ning siduda see asula tänava- ja avaliku ruumi võrguga. Maantee (st

üldjuhul riigitee) ülesanne on eelkõige tagada üleriigilised ja piirkondlikud ühendused.

Asulat läbiv riigitee võib samal ajal olla ka üleriigilise või piirkondliku tähtsusega

transiidikoridor, millele puudub toimiv alternatiiv. Oleme sellele probleemile juhtinud

tähelepanu 24.07.2026 arvamuses. Peame õigeks, et maantee kavandamisel arvestatakse

kohalike liikumis- ja ristumisvajaduste, asustuse, haljastuse ja avaliku ruumiga. Nendega

arvestamine ei peaks aga tähendama, et maantee rekonstrueerimisega kaasneb

teeomanikule kohustus lahendada ja rahastada avaliku ruumi vajadusi. Sarnaselt muu

riikliku taristuga (nt raudteed, elektriliinid jms) tuleb eristada taristu kavandamisel

ümbritseva ruumiga arvestamist ning kohustust ruum taristu rekonstrueerimise käigus

ümber kujundada. Praegune sõnastus jätab ebaselgeks, mida tähendab võimaluste otsimine

inimkeskse tänavaruumi kujundamiseks ja kui kaugele ulatub teeomaniku vastutus.

Riigiteede rekonstrueerimise vajadus on suur ning vahendid piiratud. Ebamäärase

ulatusega tänavaruumi kujundamise kohustus võib muuta tee rekonstrueerimise oluliselt

kallimaks, mistõttu jääksid sama eelarve piires mujal teed rekonstrueerimata. Samuti võib

põhimõte tekitada vaidlusi selle üle, kas teeomanik on piisavalt otsinud võimalusi

tänavaruumi kujundamiseks. Teeme ettepaneku kaaluda punkti väljajätmist või

täpsustamist järgmiselt: Asula kompaktset osa läbiva maantee kavandamisel ja

rekonstrueerimisel arvestatakse tee funktsiooni ja liiklusohutuse kõrval kohalike liikumis-

ja ristumisvajaduste ning ümbritseva ruumiga. Võimalusi tee paremaks sidumiseks asula

tänava- ja avaliku ruumi võrguga kaalutakse lähtuvalt tee funktsioonist ja kohalikest

2 (2)

oludest. Hajaasustuses sobitatakse maantee trass ja rajatised maastiku reljeefi ja

struktuuriga, säilitades võimalusel maastikuväärtused ning olulised vaated.

2. Olete lisanud jaotise 3.7.4 punkti 1 üldpõhimõttele sõna „üldjuhul“, millest meie hinnangul

ei piisa. Jääme 24.07.2026 arvamuse punktis 9 esitatud seisukoha juurde. Palume lisaks

täpsustada, et põhimõte ei laiene koostamisel olevate ega kehtestatud kõrgema tasandi

planeeringutega määratud teekoridoridele. 24.07.2026 arvamuses tõime näidetena välja mh

riigitee nr 1 Haljala–Kukruse ning riigitee nr 4 Uulu–Ikla lõigud. Samuti peame sobilikuks

jätta põhimõtte rakendamisel rohkem kaalutlusruumi olukorraks, kus tekib põhjendatud

vajadus uue põhisuunalise teekoridori kavandamiseks. Eestis on mitmeid linnu läbivaid

või nende lähialal paiknevaid maanteid, mille puhul linnalise keskkonna areng ja sellest

tulenevad muudatused liikluskorralduses võivad tulevikus tingida vajaduse transiitliikluse

ümbersuunamiseks. Samuti võivad uue teekoridori vajaduse tingida asjaolud, mida ei ole

ÜRP koostamisel võimalik ette näha. Kui tulevikus tekib näiteks julgeoleku kaalutlustel

vajadus uue teekoridori kavandamiseks ja selleks riigi eriplaneeringu algatamiseks (nt

riigiteede nr 1 ja 91 puhul Narvas ja nr 91 puhul Narva-Jõesuus, nr 32 puhul Vasknarvas

või nr 63 puhul Koidulas), ei peaks ÜRP sõnastus sellise lahenduse kaalumist ülemäära

piirama. Teeme ettepaneku sõnastada punkt järgmiselt: Uusi täiendavaid mastaapseid

põhisuunalisi koridore põhimaanteedele ja tugimaanteedele üldjuhul ei kavandata.

Põhimõte ei laiene koostamisel olevate või kehtestatud kõrgema tasandi planeeringutega

määratud teekoridoridele ega välista põhjendatud vajaduse korral uue teekoridori

kavandamist riigi eriplaneeringuga. Uue koridori vajaduse hindamisel lähtutakse

maahõivehierarhiast ja samm-sammulisest liikuvusvajaduste rahuldamise

otsustusprotsessist (vt ptk 3.7.1 p 9).

3. Olete jaotise 3.7.6 punkti 5 toonud sisse põhimõtte, et kaalutakse riigi põhi- ja

tugimaanteede kasutamisvõimalusi nn varulennuradadena. Soovitame määratlust kas

üldistada maanteedele/ riigiteedele või täpsustada, sest meile teadaolevalt on

varulennuradade rajamiseks sobivamaks osutunud kõrvalmaanteed.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marek Lind

juhataja

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

54501752, [email protected]