Lk 1 / 7

KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS

Koostamise kuupäev ja koht:

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristel Kraun

Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 26261000822

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2

Kahtlustatava nimi, isikukood: xxxxx xxxxxx

Kuriteo toimepanemise aeg: 08.07.2026

Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on xxxxx xxxxxx-le

esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 08.07.2026 oma alaealise lapse xxxxxx xxxxxx

kehalises väärkohtlemises. Täpsemalt selles, et tema xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxx

külas xxxxx talus magamistoas lõi jõuliselt kolmel korral temaga koos elavat alaealist poega

xxxxxx xxxxxx-t elastsest materjalist elektrikaabliga vastu vasaku jala reit ja säärt, mille

tagajärjel tundis xxxxxx xxxxxx valu ning hirmu. Löökide tagajärjel sai kannatanu

tervisekahjustusena marrastuse.

Kriminaalasjas kogutud tõenditega: väljavõte haigusjuhtumist, tunnistaja xxxxx xxxxxx

ütluste, tunnistaja xxxxx xxxxxxxx ütluste, kannatanu xxxxxx xxxxxx ütluste ning

kahtlustatava xxxxx xxxxxx ütlustega, on tõendamist leidnud xxxxx xxxxxx poolt

vägivallateo toimepanemine enda alaealise poja suhtes.

Kannatanu xxxxxx xxxxxx 14.07.2026 ütlustest selgub, et ta elab koos isa xxxxx xxxxxx-ga ja

isa elukaaslase xxxxx xxxxxxxx-ga eramajas xxxxxxxx. Kannatanu ema suri 2025. aasta

augustikuus vähi tagajärjel. Kannatanu on öelnud, et peale ema surma läksid isaga suhted palju

hullemaks.

Kannatanu ütlustest nähtub, et 07.07.2026 õhtul tekkis kannatanu ja xxxxx xxxxxx vahel

vaidlus seoses kannatanu keeldumisega minna järgmisel päeval isaga Tartusse ehitusobjektile

tööle. Xxxxx xxxxxx ähvardas kannatanut elektrijuhtmega lüüa. Kahtlustatav läks närvi ning

lahkus. Mõne hetke pärast tuli xxxxx xxxxxx koos xxxxx xxxxxxxx-ga kannatanu ukse juurde,

kuid kannatanu oli läinud selleks hetkeks katlamaja ukse juurde. Kui kahtlustatav juhtmega

lähenes, siis kannatanu lukustas end katlamajja. Xxxxx xxxxxx ähvardas seejärel kannatanut

uuesti elektrijuhtmega lüüa, kui viimane katlamajast välja ei tule

Pärast umbes 30 minutit katlamajas viibimist naasis kannatanu oma tuppa ning teavitas ohvriabi

töötajat xxxxx xxxxxx sõnumiga, et tunneb end ohus, kuna isa ähvardab teda elektrijuhtmega

ja üritab teda sellega lüüa.

Kannatanu ütlustest selgub veel, et 08.07.2026 hommikul tekkis kannatanu ja xxxxx xxxxxx

vahel uus vaidlus seoses kannatanu keeldumisega isaga tööle minna. Kannatanu ütluste

kohaselt tõi xxxxx xxxxxx elektrijuhtme ning lõi voodis viibinud kannatanut sellega läbi teki

kolm korda vastu vasakut jalga, tabades reie ja sääre piirkonda. Löökide tagajärjel tundis

Lk 2 / 7

kannatanu valu ning tema reiele tekkis sinikas ja säärele punetus. Löömise ajal nõudis xxxxx

xxxxxx, et kannatanu läheks temaga tööle. Pärast juhtunut oli kannatanu endast väljas ja

lukustas end katlamajja ning teavitas ohvriabi töötajat xxxxx xxxxxx, et isa oli teda

elektrijuhtmega löönud.

Kannatanu sõnul ähvardas xxxxx xxxxxx teda jätkuvalt, et tööle minemata jätmisel läheb

olukord õhtul hullemaks, mistõttu otsustas kannatanu temaga tööle kaasa minna. Kannatanu

sõnul oli kahtlustatav enamus tööl olemise ajast kannatanut halvustanud ja emotsionaalselt

temaga manipuleerinud. Tööl olles oli kannatanu ühenduses ohvriabitöötajaga ning lahkus

võimaluse tekkimisel, et kohtuda xxxxxx lastekaitsespetsialistiga. Koos

lastekaitsespetsialistiga pöörduti Põlva haigla EMO-sse ja seejärel Põlva politseijaoskonda.

Hiljem otsustas kannatanu koju naasta. Kannatanu sõnul ei ole xxxxx xxxxxx teda pärast seda

enam ähvardanud ega talle füüsiliselt liiga teinud.

Ütlustes selgitab kannatanu veel, et xxxxx xxxxxx oli lõiganud ligikaudu 1,5 meetri pikkuse

elektrijuhtme juuli alguses vanarauahunnikust eesmärgiga kasutada seda kannatanu löömiseks.

Kannatanu sõnul ei ole xxxxx xxxxxx tema suhtes varasemalt füüsilist vägivalda kasutanud.

Kannatanu kirjeldas suhteid isa elukaaslase xxxxx xxxxxxxx-ga konfliktsetena ning selgitas, et

viimase nende koju kolimine tuli talle ootamatult ja ta ei ole sellega hästi kohanenud.

Kannatanu hinnangul on xxxxx xxxxxxxx nende perre tulek mõjutanud ka tema suhteid isaga.

Samuti on kannatanu kuulnud xxxxx xxxxxx ja xxxxx xxxxxxxx omavahelisi vestlusi sellest,

et täisealiseks saades peab ta kodust lahkuma. Kannatanu avaldas, et asub õppima Tartu

Rakenduslikus Kolledžis ning loodab saada õpilaskodusse elama.

29.07.2026 tunnistajana üle kuulatud Sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötaja xxxxx xxxxxx

ütlustest nähtub, et ta sai politseilt teavituse seoses 29.06.2026 toimunud vägivallasündmusega,

mille käigus oli xxxxxx xxxxxx-l tekkinud füüsiline konflikt oma tädiga. Xxxxx xxxxx kohtus

xxxxxx xxxxxx-ga 07.07.2026 ning kohtumisel selgus, et noormehele valmistasid eelkõige

muret pingelised suhted isa ja kasuemaga. Kohtumisel lepiti kokku, et xxxxxx xxxxxx võib

mure korral xxxxx xxxxxx-ga ühendust võtta.

Järgmisel tööpäeval nägi xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx poolt 07.07.2026 saadetud sõnumeid,

milles kannatanu teatas, et isa ähvardab teda elektrijuhtmega ning üritab teda sellega lüüa.

08.07.2026 hommikul teatas kannatanu veel, et isa oli teda elektrijuhtmega löönud, ning saatis

hiljem kaks fotot tekkinud vigastustest. Samal päeval teatas kannatanu, et läks isaga Tartusse

tööle. Xxxxx xxxxxx sõnul tajus ta olukorda ärevana ning kannatanu väljendas hirmu koju

naasmise ees, mistõttu arutas tunnistaja lastekaitsespetsialisti ja politseiga edasisi samme

kannatanu ohutuse tagamiseks.

Põlva politseijaoskonnas arutati xxxxxx xxxxxx võimalikku paigutamist Tartu turvakodusse,

millega kannatanu esialgu nõustus, kuna kartis koju minna. Koju vajalikke asju võtma minnes

otsustas kannatanu siiski koju jääda ning jätkata suhtlust lastekaitsespetsialistiga.

Xxxxx xxxxxx ütlustest nähtub, et xxxxx xxxxxx suhtumine oma poja käitumise osas on teisi

ja ühiskonda süüdistav.

Tunnistaja xxxxx xxxxxxxx 31.07.2026 antud ütlustest nähtub, et ta on xxxxx xxxxxx

elukaaslane ning kirjeldab nende omavahelist suhet väga positiivsena. Samas on xxxxx xxxxxx

ja xxxxxx xxxxxx suhted tunnistaja sõnul olnud pikemat aega konfliktsed ning isa ja poja vahel

Lk 3 / 7

esineb sagedasi erimeelsusi. Tunnistaja sõnul ei ole xxxxxx xxxxxx leppinud tema perre

tulekuga ning suhtub temasse vaenulikult, pidades teda isalt tähelepanu ära võtnud

sissetungijaks.

Xxxxx xxxxxxxx kirjeldas, et konfliktid tekivad muu hulgas koduste reeglite ja kohustuste

täitmise tõttu. Tema sõnul käitub xxxxxx xxxxxx konfliktolukordades isa ja tema suhtes

solvavalt ja provotseerivalt ning on vihastades lõhkunud esemeid. Tunnistaja sõnul hoiavad

tema ja xxxxx xxxxxx oma magamistoa ust lukustatuna, kuna kardavad xxxxxx xxxxxx

käitumist. Xxxxx xxxxxxxx hinnangul vajab xxxxxx xxxxxx abi ning pingelise perekondliku

olukorra tõttu vajavad abi ka teised pereliikmed.

Toimepandud vägivalla kohta selgitab xxxxx xxxxxxxx oma ütlustes, et ärev olukord algas juba

päev varem. Järgmisel päeval kuulis xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxx ja xxxxxx xxxxxx vahelist

tüli ning seejärel kuulis, kuidas xxxxxx xxxxxx enda toas karjus ja nuttis. Tunnistaja ise löömist

pealt ei näinud. Tema sõnul oli xxxxx xxxxxx pärast juhtunut koridoris suhteliselt rahulik,

xxxxxx xxxxxx aga karjus isale, et laseb ta kinni panna. Xxxxx xxxxxxxx hinnangul ei olnud

xxxxx xxxxxx-l kavatsust poega füüsiliselt karistada ning ta ei pea xxxxx xxxxxx-t

vägivaldseks inimeseks.

Xxxxx xxxxxx 03.08.2026 antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab xxxxxx xxxxxx

elektrijuhtmega löömist, kuid ei pea enda tegu kuriteoks ning leiab, et ei löönud kannatanut nii

jõuliselt, nagu viimane on kirjeldanud. Xxxxx xxxxxx sõnul oli tal xxxxxx xxxxxx-ga

kokkulepe, et 08.07.2026 läheb poeg temaga tööle raha teenima. Hommikul ei soovinud xxxxxx

xxxxxx üles tõusta ega tööle minna ning nende vahel tekkis vaidlus, mille käigus sõimas

kannatanu isa ebatsensuursete väljenditega. Xxxxx xxxxxx võttis seejärel magamistoast

elektrijuhtme ning lõi enda sõnul kannatanut sellega ühel korral vastu säärt. Pärast lööki ütles

kannatanu, et tal on valus, ning puhkes nutma.

Xxxxx xxxxxx läks autosse ning varsti tuli ka xxxxxx xxxxxx autosse ning sõideti tööle. Töö

olles ütles xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx-le, et läheb poodi süüa ja juua ostma, poest kannatanu

tagasi tööle ei läinud. Xxxxxx xxxxxx teatas hiljem, et läheb bussiga koju.

Ütlustest selgub ka see, et alguses said xxxxx xxxxxxxx ja xxxxxx xxxxxx hästi läbi kuni xxxxx

xxxxxxxx hakkas kodus reegleid kehtestama ja kannatanult kohustuste täitmist nõudma.

Xxxxx xxxxxx kirjeldas suhteid pojaga keerulisena, märkides, et periooditi saavad nad hästi

läbi, kuid konfliktid tekivad eelkõige koduste reeglite ja kohustuste täitmise tõttu. Tema sõnul

olid ka varasemad peresuhted pikemat aega pingelised ning ta kirjeldas kooselu xxxxxx xxxxxx

emaga vaimselt raskena. Xxxxx xxxxxx sõnul on ta ise tarvitanud viimased kaks kuni kolm

aastat antidepressante.

Xxxxx xxxxxx avaldas valmisolekut osaleda Sotsiaalkindlustusameti pakutavas vägivallast

loobumise nõustamises ning väljendas soovi parandada suhteid pojaga ja taastada paremad

peresuhted.

29.07.2026 on edastanud xxxxxx Vallavalitsus pere iseloomustuse, kus kokkuvõtvalt on

kajastatud, et xxxxx xxxxxx oli varasemalt xxxxxx xxxxxx-t toetanud ja tema eest seisnud, aga

nüüdsest on xxxxx xxxxxx hakanud seadma piire ja reegleid seoses uue elukaaslase

tähelepanekutega. Xxxxxx xxxxxx tunneb nüüd, et isa on teda reetnud ning vihkab isa uut

elukaaslast. Iseloomustusest kajastub, et kui suhelda xxxxxxx-ga läbib juttu negatiivsus ning ta

Lk 4 / 7

räägib asjadest, kuid ei jaga tervet tõde. Nooruk ei näe enda käitumises midagi valet, vaid

õigustab ennast.

Iseloomustuses on kajastatud ka xxxxxxxxxxx koolipoolset infot, kust selgub, et koolis käitus

kannatanu ebaviisakalt ning ei täitnud korrektselt koolikohustust ja õpitulemused olid

puudulikud.

Iseloomustusest nähtub, et xxxxx xxxxxx ja xxxxx xxxxxxxx on rääkinud, et xxxxxx xxxxxx

on käitunud ebameeldivalt ja lausa hirmutavalt.

01.10.2026 suhtles Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultant Getter Varm kannatanu

psühholoogi Aija Kalaga, kelle sõnul on xxxxxx xxxxxx-l traumakogemus keeruline, sest

kannatanu tunneb nagu oleks temalt ära võetud ka isa. Psühholoog ei saanud jagada palju infot,

kuid ütles, et käesolevaks ajaks on xxxxxx xxxxxx-ga nõustamine lõppenud, sest xxxxx xxxxxx

väljendas kannatanule psühholoogi vastu viha ning Aija Kala sõnul ei ole nõustamine

tulemuslik, kui pereliige on väljendanud enda pahameelt.

07.10.2026 võttis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultant Getter Varm ühendust xxxxxx

vallavalitsuse laste heaolu spetsialisti xxxxxx xxxxxxx-ga, kelle sõnul on pere olnud

omavalitsuse vaateväljas juba varasemalt. Xxxxxx xxxxxx-e sõnul on perekond osalenud

2025.a pereteraapias 5 korral. Laste heaolu spetsialisti sõnul on kannatanu osas olnud politsei

väljakutseid seoses sellega, et xxxxxx xxxxxx on olnud ka ise agressiivne ning käitub teistega

ebaviisakalt. Varasemalt on peres esinenud lähisuhte vägivalda lapsevanemate vahel.

08.10.2026 suhtles Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultant Getter Varm telefonis xxxxx

xxxxxx-ga. Kahtlustatav ei õigusta enda tegu, aga väljendas mõningal määral pahameelt, et

tema tegu menetletakse, sest ta ei löönud kannatanut kõvasti ning kannatanu käitus eelnevalt

väga provotseerivalt. Xxxxx xxxxxx sõnul on kannatanul endal vaja tugevat abi. Kahtlustava

sõnul oli xxxxxx xxxxxx ema vaimselt vägivaldne, tarvitas alkoholi ning käitus pereliikmetega

halvasti. Lisaks tarvitab xxxxx xxxxx antidepressante mitmeid aastaid. Samuti on ema

käitumine mõjutanud kannatanu käitumist ja suhtumist.

Xxxxx xxxxxx-ga vesteldes selgus, et kui kannatanu läks Tartusse kooli ja elab ühiselamus, on

nende suhted tunduvalt paremad. Poeg käib kodus nädalavahetustel ning käitumine ja

suhtumine on muutunud. Samuti on enda suhtumist muutnud ka xxxxx xxxxxx ise. Xxxxx

xxxxxx leiab, et pereteraapias osalemine ei ole otstarbekas, sest see nõuab aega ning poeg peab

pühenduma õppimisele. Kahtlustatava sõnul on nad varasemalt pereteraapias ka osalenud, kuid

suuremat kasutegurit sellest ei olnud.

13.10.2026 võttis konsultant Getter Varm ühendust kannatanu xxxxxx xxxxxx-ga. Noormees

kinnitas, et tema suhted isa ja kasuemaga on tunduvalt paranenud ning xxxxxx xxxxxx avaldas

kahetsust, et tegi isa vastu politseisse avalduse. Väitis, et isa ei vaja üldse mingit vaimset abi

ning isa on muutunud. Avaldas soovi, et isale ei määrataks kriminaalkaristust ega mingeid

keerulisi kohustusi. Pereteraapiat kannatanu ei soovi ning ta ei soovi käia ka ise psühholoogi

juures.

Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxx xxxxxx

suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202

sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme

kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib

Lk 5 / 7

prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur

ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.

Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav

prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka

proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine

juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-

04). Käesolevas kriminaalasjas on xxxxx xxxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest

karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS

§ 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud

sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale

süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni,

samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet. Nii kannatanu xxxxxx

xxxxxx kui ka kahtlustatava xxxxx xxxxxx antud selgitustest nähtub, et füüsiline konflikt sai

eelkõige alguse tugevatest emotsioonidest, eelnenud pingetest ja traumadest, mis haarasid terve

perekonna närvisüsteemi. Kahtlustatav xxxxx xxxxxx ei eita enda süüd, olgugi, et ta kuritegu

pisendab. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning on valmis peresuhete

parandamiseks pöörduma vägivallast loobumise nõustaja vastuvõtule, kes omakorda

motiveerib isikut tegelema enda emotsioonidega, aitab mõista vägivaldse käitumise tagamaid.

Lisaks analüüsitakse nõustajaga probleemkohti ning seda, kuidas probleemsetes olukordades

stabiilsemalt ja paremini toime tulla. Xxxxx xxxxxx poolt toimepandud teo puhul ei ole olnud

tegemist ka sellise vägivallaaktiga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed.

Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxxxx xxxxxx tegevuses väiksemale süüle.

Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on nii ülekuulamisel kui ka prokuröri

juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud ka kahetsust.

Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik

menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld-

ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva

perevägivallaga või kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt

näinud alaealise pereliikme huvid. Antud juhul on xxxxx xxxxxx-le esitatud kahtlustus enda

alaealise poja kehalises väärkohtlemises. Oluline näitaja on ka see, et xxxxx xxxxxx ei ole

vägivalla kuritegude eest varasemalt väärteokorras ega kriminaalkorras karistatud. Kahtlustatav

on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud sellest vajalikud järeldused, mis annavad aluse

uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Xxxxx xxxxxx on valmis peresuhete

parandamiseks pöörduma vägivallast loobumise nõustaja vastuvõtule. Kuigi xxxxx xxxxxx-le

on esitatud kahtlustus vägivalla episoodides, mille puhul oli kannatanuks alaealine nooruk, ei

ole talle etteheidetud teo puhul tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav

vägivald olnud lühiajaline, väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Kannatanu ei

soovi kriminaalmenetluse jätkamist ega xxxxx xxxxxx kriminaalkorras karistamist. Kannatanu

leiab, et xxxxx xxxxxx ei vaja ka vaimset abi ega toetust, sest omavahelisel suhtes on tunduvalt

paranenud. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxxxx xxxxxx edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks

kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus

tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik

menetlushuvi, ei ole mõistlik isikut kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et

kriminaalkaristus (tingimisi vangistus) ei lahenda probleeme, mis puudutavad poolte

Lk 6 / 7

omavahelisi suhteid ja konfliktolukordades toimetulekut. Xxxxx xxxxxx edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks ei ole antud hetkel tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust,

vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi

määrates.

Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26261000822 menetlus.

2. Määrata xxxxx xxxxxx-le järgmised kohustused:

2.1) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxx xxxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 03.11.2026

– 03.09.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest.

2.2) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada xxxxx xxxxxx-t pöörduma vägivallast loobumise

toetamise nõustaja Artur Usk vastuvõtule (tel: 58517028, e-

post: [email protected]). Xxxxx xxxxxx on kohustatud võtma

nõustajaga ühendust 5 tööpäeva jooksul alates määruse allkirjastamisest. Kohtumised

toimuvad 6 kuu jooksul või kuni vajaduse äralangemiseni, mille üle otsustab nõustaja.

3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on

kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja

jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega

uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: xxxxx

xxxxxx-lt ei ole võetud DNA-d ega sõrmejälgi.

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamata saata kannatanule xxxxxx xxxxxx ja kannatanu esindajale vandeadvokaadi

abile Marika Suurpere. Kahtlustatavale xxxxx xxxxxx on lõpetamise määrus üle antud

Lõuna Ringkonnaprokuratuuris.

9. Määrus edastada teadmiseks ja teenuse osutamiseks Tervisekassale ja

Sotsiaalkindlustusametile [email protected].

Lk 7 / 7

10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul

menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt,

võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust

arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

11. Kahtlustataval on õigus vastavalt KrMS § 341 lõikele 5 tutvuda lõpetatud kriminaalasja

kriminaaltoimiku materjalidega pärast seda, kui kannatanu ei ole menetluse lõpetamist

tähtajaks vaidlustanud, välja arvatud juhul, kui KrMS-s on kriminaaltoimiku materjalidega

tutvumiseks sätestatud varasem aeg.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu esitada kaebuse Riigiprokuratuurile

(Wismari 7, Tallinn 15188) põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

saamisest arvates kümne päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast nimetatud määruse

koopia saatmist kannatanu aadressile või elektronposti aadressile, mille kannatanu on

menetlejale avaldanud.

Kristel Kraun

abiprokurör

Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse

lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja

toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et

kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS §

202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.

…………………………………………………………………………………………………

(nimi, allkiri, kuupäev)