| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/10239 |
| Registreeritud | 04.11.2026 |
| Sünkroonitud | 05.11.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Kristel Kraun (Lõuna Ringkonnaprokuratuur, Lõuna Ringkonnaprokuratuur I osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Lk 1 / 7
KRIMINAALMENETLUSE LÕPETAMISE MÄÄRUS
Koostamise kuupäev ja koht:
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Kristel Kraun
Ametiasutuse nimi: Lõuna Ringkonnaprokuratuur
Kriminaalasja number: 26261000822
Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2
Kahtlustatava nimi, isikukood: xxxxx xxxxxx
Kuriteo toimepanemise aeg: 08.07.2026
Lõuna Ringkonnaprokuratuur menetleb käesolevat kriminaalasja, milles on xxxxx xxxxxx-le
esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2 järgi 08.07.2026 oma alaealise lapse xxxxxx xxxxxx
kehalises väärkohtlemises. Täpsemalt selles, et tema xxxxx maakonnas xxxxxx vallas xxxxxxx
külas xxxxx talus magamistoas lõi jõuliselt kolmel korral temaga koos elavat alaealist poega
xxxxxx xxxxxx-t elastsest materjalist elektrikaabliga vastu vasaku jala reit ja säärt, mille
tagajärjel tundis xxxxxx xxxxxx valu ning hirmu. Löökide tagajärjel sai kannatanu
tervisekahjustusena marrastuse.
Kriminaalasjas kogutud tõenditega: väljavõte haigusjuhtumist, tunnistaja xxxxx xxxxxx
ütluste, tunnistaja xxxxx xxxxxxxx ütluste, kannatanu xxxxxx xxxxxx ütluste ning
kahtlustatava xxxxx xxxxxx ütlustega, on tõendamist leidnud xxxxx xxxxxx poolt
vägivallateo toimepanemine enda alaealise poja suhtes.
Kannatanu xxxxxx xxxxxx 14.07.2026 ütlustest selgub, et ta elab koos isa xxxxx xxxxxx-ga ja
isa elukaaslase xxxxx xxxxxxxx-ga eramajas xxxxxxxx. Kannatanu ema suri 2025. aasta
augustikuus vähi tagajärjel. Kannatanu on öelnud, et peale ema surma läksid isaga suhted palju
hullemaks.
Kannatanu ütlustest nähtub, et 07.07.2026 õhtul tekkis kannatanu ja xxxxx xxxxxx vahel
vaidlus seoses kannatanu keeldumisega minna järgmisel päeval isaga Tartusse ehitusobjektile
tööle. Xxxxx xxxxxx ähvardas kannatanut elektrijuhtmega lüüa. Kahtlustatav läks närvi ning
lahkus. Mõne hetke pärast tuli xxxxx xxxxxx koos xxxxx xxxxxxxx-ga kannatanu ukse juurde,
kuid kannatanu oli läinud selleks hetkeks katlamaja ukse juurde. Kui kahtlustatav juhtmega
lähenes, siis kannatanu lukustas end katlamajja. Xxxxx xxxxxx ähvardas seejärel kannatanut
uuesti elektrijuhtmega lüüa, kui viimane katlamajast välja ei tule
Pärast umbes 30 minutit katlamajas viibimist naasis kannatanu oma tuppa ning teavitas ohvriabi
töötajat xxxxx xxxxxx sõnumiga, et tunneb end ohus, kuna isa ähvardab teda elektrijuhtmega
ja üritab teda sellega lüüa.
Kannatanu ütlustest selgub veel, et 08.07.2026 hommikul tekkis kannatanu ja xxxxx xxxxxx
vahel uus vaidlus seoses kannatanu keeldumisega isaga tööle minna. Kannatanu ütluste
kohaselt tõi xxxxx xxxxxx elektrijuhtme ning lõi voodis viibinud kannatanut sellega läbi teki
kolm korda vastu vasakut jalga, tabades reie ja sääre piirkonda. Löökide tagajärjel tundis
Lk 2 / 7
kannatanu valu ning tema reiele tekkis sinikas ja säärele punetus. Löömise ajal nõudis xxxxx
xxxxxx, et kannatanu läheks temaga tööle. Pärast juhtunut oli kannatanu endast väljas ja
lukustas end katlamajja ning teavitas ohvriabi töötajat xxxxx xxxxxx, et isa oli teda
elektrijuhtmega löönud.
Kannatanu sõnul ähvardas xxxxx xxxxxx teda jätkuvalt, et tööle minemata jätmisel läheb
olukord õhtul hullemaks, mistõttu otsustas kannatanu temaga tööle kaasa minna. Kannatanu
sõnul oli kahtlustatav enamus tööl olemise ajast kannatanut halvustanud ja emotsionaalselt
temaga manipuleerinud. Tööl olles oli kannatanu ühenduses ohvriabitöötajaga ning lahkus
võimaluse tekkimisel, et kohtuda xxxxxx lastekaitsespetsialistiga. Koos
lastekaitsespetsialistiga pöörduti Põlva haigla EMO-sse ja seejärel Põlva politseijaoskonda.
Hiljem otsustas kannatanu koju naasta. Kannatanu sõnul ei ole xxxxx xxxxxx teda pärast seda
enam ähvardanud ega talle füüsiliselt liiga teinud.
Ütlustes selgitab kannatanu veel, et xxxxx xxxxxx oli lõiganud ligikaudu 1,5 meetri pikkuse
elektrijuhtme juuli alguses vanarauahunnikust eesmärgiga kasutada seda kannatanu löömiseks.
Kannatanu sõnul ei ole xxxxx xxxxxx tema suhtes varasemalt füüsilist vägivalda kasutanud.
Kannatanu kirjeldas suhteid isa elukaaslase xxxxx xxxxxxxx-ga konfliktsetena ning selgitas, et
viimase nende koju kolimine tuli talle ootamatult ja ta ei ole sellega hästi kohanenud.
Kannatanu hinnangul on xxxxx xxxxxxxx nende perre tulek mõjutanud ka tema suhteid isaga.
Samuti on kannatanu kuulnud xxxxx xxxxxx ja xxxxx xxxxxxxx omavahelisi vestlusi sellest,
et täisealiseks saades peab ta kodust lahkuma. Kannatanu avaldas, et asub õppima Tartu
Rakenduslikus Kolledžis ning loodab saada õpilaskodusse elama.
29.07.2026 tunnistajana üle kuulatud Sotsiaalkindlustusameti ohvriabitöötaja xxxxx xxxxxx
ütlustest nähtub, et ta sai politseilt teavituse seoses 29.06.2026 toimunud vägivallasündmusega,
mille käigus oli xxxxxx xxxxxx-l tekkinud füüsiline konflikt oma tädiga. Xxxxx xxxxx kohtus
xxxxxx xxxxxx-ga 07.07.2026 ning kohtumisel selgus, et noormehele valmistasid eelkõige
muret pingelised suhted isa ja kasuemaga. Kohtumisel lepiti kokku, et xxxxxx xxxxxx võib
mure korral xxxxx xxxxxx-ga ühendust võtta.
Järgmisel tööpäeval nägi xxxxx xxxxx xxxxxx xxxxxx poolt 07.07.2026 saadetud sõnumeid,
milles kannatanu teatas, et isa ähvardab teda elektrijuhtmega ning üritab teda sellega lüüa.
08.07.2026 hommikul teatas kannatanu veel, et isa oli teda elektrijuhtmega löönud, ning saatis
hiljem kaks fotot tekkinud vigastustest. Samal päeval teatas kannatanu, et läks isaga Tartusse
tööle. Xxxxx xxxxxx sõnul tajus ta olukorda ärevana ning kannatanu väljendas hirmu koju
naasmise ees, mistõttu arutas tunnistaja lastekaitsespetsialisti ja politseiga edasisi samme
kannatanu ohutuse tagamiseks.
Põlva politseijaoskonnas arutati xxxxxx xxxxxx võimalikku paigutamist Tartu turvakodusse,
millega kannatanu esialgu nõustus, kuna kartis koju minna. Koju vajalikke asju võtma minnes
otsustas kannatanu siiski koju jääda ning jätkata suhtlust lastekaitsespetsialistiga.
Xxxxx xxxxxx ütlustest nähtub, et xxxxx xxxxxx suhtumine oma poja käitumise osas on teisi
ja ühiskonda süüdistav.
Tunnistaja xxxxx xxxxxxxx 31.07.2026 antud ütlustest nähtub, et ta on xxxxx xxxxxx
elukaaslane ning kirjeldab nende omavahelist suhet väga positiivsena. Samas on xxxxx xxxxxx
ja xxxxxx xxxxxx suhted tunnistaja sõnul olnud pikemat aega konfliktsed ning isa ja poja vahel
Lk 3 / 7
esineb sagedasi erimeelsusi. Tunnistaja sõnul ei ole xxxxxx xxxxxx leppinud tema perre
tulekuga ning suhtub temasse vaenulikult, pidades teda isalt tähelepanu ära võtnud
sissetungijaks.
Xxxxx xxxxxxxx kirjeldas, et konfliktid tekivad muu hulgas koduste reeglite ja kohustuste
täitmise tõttu. Tema sõnul käitub xxxxxx xxxxxx konfliktolukordades isa ja tema suhtes
solvavalt ja provotseerivalt ning on vihastades lõhkunud esemeid. Tunnistaja sõnul hoiavad
tema ja xxxxx xxxxxx oma magamistoa ust lukustatuna, kuna kardavad xxxxxx xxxxxx
käitumist. Xxxxx xxxxxxxx hinnangul vajab xxxxxx xxxxxx abi ning pingelise perekondliku
olukorra tõttu vajavad abi ka teised pereliikmed.
Toimepandud vägivalla kohta selgitab xxxxx xxxxxxxx oma ütlustes, et ärev olukord algas juba
päev varem. Järgmisel päeval kuulis xxxxx xxxxxxxx xxxxx xxxxxx ja xxxxxx xxxxxx vahelist
tüli ning seejärel kuulis, kuidas xxxxxx xxxxxx enda toas karjus ja nuttis. Tunnistaja ise löömist
pealt ei näinud. Tema sõnul oli xxxxx xxxxxx pärast juhtunut koridoris suhteliselt rahulik,
xxxxxx xxxxxx aga karjus isale, et laseb ta kinni panna. Xxxxx xxxxxxxx hinnangul ei olnud
xxxxx xxxxxx-l kavatsust poega füüsiliselt karistada ning ta ei pea xxxxx xxxxxx-t
vägivaldseks inimeseks.
Xxxxx xxxxxx 03.08.2026 antud ütlustest nähtub, et ta tunnistab xxxxxx xxxxxx
elektrijuhtmega löömist, kuid ei pea enda tegu kuriteoks ning leiab, et ei löönud kannatanut nii
jõuliselt, nagu viimane on kirjeldanud. Xxxxx xxxxxx sõnul oli tal xxxxxx xxxxxx-ga
kokkulepe, et 08.07.2026 läheb poeg temaga tööle raha teenima. Hommikul ei soovinud xxxxxx
xxxxxx üles tõusta ega tööle minna ning nende vahel tekkis vaidlus, mille käigus sõimas
kannatanu isa ebatsensuursete väljenditega. Xxxxx xxxxxx võttis seejärel magamistoast
elektrijuhtme ning lõi enda sõnul kannatanut sellega ühel korral vastu säärt. Pärast lööki ütles
kannatanu, et tal on valus, ning puhkes nutma.
Xxxxx xxxxxx läks autosse ning varsti tuli ka xxxxxx xxxxxx autosse ning sõideti tööle. Töö
olles ütles xxxxxx xxxxxx xxxxx xxxxxx-le, et läheb poodi süüa ja juua ostma, poest kannatanu
tagasi tööle ei läinud. Xxxxxx xxxxxx teatas hiljem, et läheb bussiga koju.
Ütlustest selgub ka see, et alguses said xxxxx xxxxxxxx ja xxxxxx xxxxxx hästi läbi kuni xxxxx
xxxxxxxx hakkas kodus reegleid kehtestama ja kannatanult kohustuste täitmist nõudma.
Xxxxx xxxxxx kirjeldas suhteid pojaga keerulisena, märkides, et periooditi saavad nad hästi
läbi, kuid konfliktid tekivad eelkõige koduste reeglite ja kohustuste täitmise tõttu. Tema sõnul
olid ka varasemad peresuhted pikemat aega pingelised ning ta kirjeldas kooselu xxxxxx xxxxxx
emaga vaimselt raskena. Xxxxx xxxxxx sõnul on ta ise tarvitanud viimased kaks kuni kolm
aastat antidepressante.
Xxxxx xxxxxx avaldas valmisolekut osaleda Sotsiaalkindlustusameti pakutavas vägivallast
loobumise nõustamises ning väljendas soovi parandada suhteid pojaga ja taastada paremad
peresuhted.
29.07.2026 on edastanud xxxxxx Vallavalitsus pere iseloomustuse, kus kokkuvõtvalt on
kajastatud, et xxxxx xxxxxx oli varasemalt xxxxxx xxxxxx-t toetanud ja tema eest seisnud, aga
nüüdsest on xxxxx xxxxxx hakanud seadma piire ja reegleid seoses uue elukaaslase
tähelepanekutega. Xxxxxx xxxxxx tunneb nüüd, et isa on teda reetnud ning vihkab isa uut
elukaaslast. Iseloomustusest kajastub, et kui suhelda xxxxxxx-ga läbib juttu negatiivsus ning ta
Lk 4 / 7
räägib asjadest, kuid ei jaga tervet tõde. Nooruk ei näe enda käitumises midagi valet, vaid
õigustab ennast.
Iseloomustuses on kajastatud ka xxxxxxxxxxx koolipoolset infot, kust selgub, et koolis käitus
kannatanu ebaviisakalt ning ei täitnud korrektselt koolikohustust ja õpitulemused olid
puudulikud.
Iseloomustusest nähtub, et xxxxx xxxxxx ja xxxxx xxxxxxxx on rääkinud, et xxxxxx xxxxxx
on käitunud ebameeldivalt ja lausa hirmutavalt.
01.10.2026 suhtles Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultant Getter Varm kannatanu
psühholoogi Aija Kalaga, kelle sõnul on xxxxxx xxxxxx-l traumakogemus keeruline, sest
kannatanu tunneb nagu oleks temalt ära võetud ka isa. Psühholoog ei saanud jagada palju infot,
kuid ütles, et käesolevaks ajaks on xxxxxx xxxxxx-ga nõustamine lõppenud, sest xxxxx xxxxxx
väljendas kannatanule psühholoogi vastu viha ning Aija Kala sõnul ei ole nõustamine
tulemuslik, kui pereliige on väljendanud enda pahameelt.
07.10.2026 võttis Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultant Getter Varm ühendust xxxxxx
vallavalitsuse laste heaolu spetsialisti xxxxxx xxxxxxx-ga, kelle sõnul on pere olnud
omavalitsuse vaateväljas juba varasemalt. Xxxxxx xxxxxx-e sõnul on perekond osalenud
2025.a pereteraapias 5 korral. Laste heaolu spetsialisti sõnul on kannatanu osas olnud politsei
väljakutseid seoses sellega, et xxxxxx xxxxxx on olnud ka ise agressiivne ning käitub teistega
ebaviisakalt. Varasemalt on peres esinenud lähisuhte vägivalda lapsevanemate vahel.
08.10.2026 suhtles Lõuna Ringkonnaprokuratuuri konsultant Getter Varm telefonis xxxxx
xxxxxx-ga. Kahtlustatav ei õigusta enda tegu, aga väljendas mõningal määral pahameelt, et
tema tegu menetletakse, sest ta ei löönud kannatanut kõvasti ning kannatanu käitus eelnevalt
väga provotseerivalt. Xxxxx xxxxxx sõnul on kannatanul endal vaja tugevat abi. Kahtlustava
sõnul oli xxxxxx xxxxxx ema vaimselt vägivaldne, tarvitas alkoholi ning käitus pereliikmetega
halvasti. Lisaks tarvitab xxxxx xxxxx antidepressante mitmeid aastaid. Samuti on ema
käitumine mõjutanud kannatanu käitumist ja suhtumist.
Xxxxx xxxxxx-ga vesteldes selgus, et kui kannatanu läks Tartusse kooli ja elab ühiselamus, on
nende suhted tunduvalt paremad. Poeg käib kodus nädalavahetustel ning käitumine ja
suhtumine on muutunud. Samuti on enda suhtumist muutnud ka xxxxx xxxxxx ise. Xxxxx
xxxxxx leiab, et pereteraapias osalemine ei ole otstarbekas, sest see nõuab aega ning poeg peab
pühenduma õppimisele. Kahtlustatava sõnul on nad varasemalt pereteraapias ka osalenud, kuid
suuremat kasutegurit sellest ei olnud.
13.10.2026 võttis konsultant Getter Varm ühendust kannatanu xxxxxx xxxxxx-ga. Noormees
kinnitas, et tema suhted isa ja kasuemaga on tunduvalt paranenud ning xxxxxx xxxxxx avaldas
kahetsust, et tegi isa vastu politseisse avalduse. Väitis, et isa ei vaja üldse mingit vaimset abi
ning isa on muutunud. Avaldas soovi, et isale ei määrataks kriminaalkaristust ega mingeid
keerulisi kohustusi. Pereteraapiat kannatanu ei soovi ning ta ei soovi käia ka ise psühholoogi
juures.
Kõike eeltoodut arvesse võttes on prokurör seisukohal, et kriminaalmenetlus xxxxx xxxxxx
suhtes tuleb lõpetada ning kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202
sätteid. KrMS § 202 lg-d 1 ja 7 näevad ette, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme
kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe karistusena ette vangistuse alammäära, võib
Lk 5 / 7
prokuratuur lõpetada menetluse avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur
ning määrata kahtlustatavale KrMS § 202 lg-s 2 märgitud kohustusi.
Süü suurusele ja avaliku menetlushuvi puudumisele hinnangu andmine on käsitletav
prokurörile antud kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka
proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine
juhtudel, mil see oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselt mittemõõdukas (RKKKo 3-1-1-85-
04). Käesolevas kriminaalasjas on xxxxx xxxxxx-le esitatud kahtlustus KarS § 121 lg 2 p 2
järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Tegemist on teise astme kuriteoga, mille eest
karistusseadustik näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. KarS
§ 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteokoosseisu osas seadusandja poolt sätestatud
sanktsioonimäär, millega ei nähta karistusena ette vangistuse alammäära, viitab väiksemale
süüle. Süü hindamisel võetakse arvesse ka asjaolusid, mis viisid kuriteo toimepanemiseni,
samuti tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja arusaamisvõimet. Nii kannatanu xxxxxx
xxxxxx kui ka kahtlustatava xxxxx xxxxxx antud selgitustest nähtub, et füüsiline konflikt sai
eelkõige alguse tugevatest emotsioonidest, eelnenud pingetest ja traumadest, mis haarasid terve
perekonna närvisüsteemi. Kahtlustatav xxxxx xxxxxx ei eita enda süüd, olgugi, et ta kuritegu
pisendab. Ta mõistab, millises osas on ta ise valesti käitunud ning on valmis peresuhete
parandamiseks pöörduma vägivallast loobumise nõustaja vastuvõtule, kes omakorda
motiveerib isikut tegelema enda emotsioonidega, aitab mõista vägivaldse käitumise tagamaid.
Lisaks analüüsitakse nõustajaga probleemkohti ning seda, kuidas probleemsetes olukordades
stabiilsemalt ja paremini toime tulla. Xxxxx xxxxxx poolt toimepandud teo puhul ei ole olnud
tegemist ka sellise vägivallaaktiga, millega oleksid kaasnenud rasked tagajärjed.
Eespoolnimetatud asjaolud koostoimes viitavad xxxxx xxxxxx tegevuses väiksemale süüle.
Kahtlustatava süüd vähendab siinjuures ka asjaolu, et ta on nii ülekuulamisel kui ka prokuröri
juures avaldanud mõistmist oma teo keelatuse osas ning väljendanud ka kahetsust.
Prokuröri hinnangul puudub käesolevas kriminaalasjas ka avalik menetlushuvi. Avalik
menetlushuvi esineb eelkõige kriminaalasjas, milles isiku süü on suur ning seda tingivad üld-
ja eripreventiivsed vajadused. Samuti on avalik menetlushuvi olemas, kui tegemist on jätkuva
perevägivallaga või kriminaalmenetluse mittelõpetamist nõuavad kannatanu või kuritegu pealt
näinud alaealise pereliikme huvid. Antud juhul on xxxxx xxxxxx-le esitatud kahtlustus enda
alaealise poja kehalises väärkohtlemises. Oluline näitaja on ka see, et xxxxx xxxxxx ei ole
vägivalla kuritegude eest varasemalt väärteokorras ega kriminaalkorras karistatud. Kahtlustatav
on oma teo keelatusest aru saanud ning teinud sellest vajalikud järeldused, mis annavad aluse
uskuda, et tema õigusvastane käitumine ei kordu. Xxxxx xxxxxx on valmis peresuhete
parandamiseks pöörduma vägivallast loobumise nõustaja vastuvõtule. Kuigi xxxxx xxxxxx-le
on esitatud kahtlustus vägivalla episoodides, mille puhul oli kannatanuks alaealine nooruk, ei
ole talle etteheidetud teo puhul tema süü olnud suur ning seejuures on tema poolt tarvitatav
vägivald olnud lühiajaline, väheintensiivne ega ole põhjustanud rasket tagajärge. Kannatanu ei
soovi kriminaalmenetluse jätkamist ega xxxxx xxxxxx kriminaalkorras karistamist. Kannatanu
leiab, et xxxxx xxxxxx ei vaja ka vaimset abi ega toetust, sest omavahelisel suhtes on tunduvalt
paranenud. Eeltoodut arvesse võttes ei ole prokuröri hinnangul xxxxx xxxxxx edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks vajalik rakendada selliseid mõjutusvahendeid, mida ei saaks
kasutada KrMS § 202 alusel kriminaalmenetluse lõpetamise puhul. Kriminaalasjas, kus
tegemist on teise astme kuriteoga, milles kahtlustatava süü ei ole suur ning puudub ka avalik
menetlushuvi, ei ole mõistlik isikut kriminaalkorras karistamine. Seda enam, et
kriminaalkaristus (tingimisi vangistus) ei lahenda probleeme, mis puudutavad poolte
Lk 6 / 7
omavahelisi suhteid ja konfliktolukordades toimetulekut. Xxxxx xxxxxx edaspidise
õiguskuulekuse tagamiseks ei ole antud hetkel tingimata vajalik kohaldada kriminaalkaristust,
vaid teda on võimalik mõjutada edaspidiselt õiguskuulekale käitumisele talle ka kohustusi
määrates.
Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-dest 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör
määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 26261000822 menetlus.
2. Määrata xxxxx xxxxxx-le järgmised kohustused:
2.1) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub xxxxx xxxxxx 1 (ühe) aasta jooksul alates
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse allkirjastamisest, s.o ajavahemikul 03.11.2026
– 03.09.2027, hoiduma uute vägivallakuritegude toimepanemisest.
2.2) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustada xxxxx xxxxxx-t pöörduma vägivallast loobumise
toetamise nõustaja Artur Usk vastuvõtule (tel: 58517028, e-
post: [email protected]). Xxxxx xxxxxx on kohustatud võtma
nõustajaga ühendust 5 tööpäeva jooksul alates määruse allkirjastamisest. Kohtumised
toimuvad 6 kuu jooksul või kuni vajaduse äralangemiseni, mille üle otsustab nõustaja.
3. Vastavalt KrMS § 202 lg-s 6 sätestatule, juhul, kui isik, kelle suhtes on
kriminaalmenetlus KrMS § 202 lg 2 kohaselt lõpetatud, ei täida määratud tähtaja
jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega
uuendada.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole kohaldatud.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad.
6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti
Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: xxxxx
xxxxxx-lt ei ole võetud DNA-d ega sõrmejälgi.
7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
8. Vastavalt KrMS § 206 lg-le 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
viivitamata saata kannatanule xxxxxx xxxxxx ja kannatanu esindajale vandeadvokaadi
abile Marika Suurpere. Kahtlustatavale xxxxx xxxxxx on lõpetamise määrus üle antud
Lõuna Ringkonnaprokuratuuris.
9. Määrus edastada teadmiseks ja teenuse osutamiseks Tervisekassale ja
Sotsiaalkindlustusametile [email protected].
Lk 7 / 7
10. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul
menetluse lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt,
võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust
arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.
11. Kahtlustataval on õigus vastavalt KrMS § 341 lõikele 5 tutvuda lõpetatud kriminaalasja
kriminaaltoimiku materjalidega pärast seda, kui kannatanu ei ole menetluse lõpetamist
tähtajaks vaidlustanud, välja arvatud juhul, kui KrMS-s on kriminaaltoimiku materjalidega
tutvumiseks sätestatud varasem aeg.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu esitada kaebuse Riigiprokuratuurile
(Wismari 7, Tallinn 15188) põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia
saamisest arvates kümne päeva jooksul, kuid mitte hiljem kui üks kuu pärast nimetatud määruse
koopia saatmist kannatanu aadressile või elektronposti aadressile, mille kannatanu on
menetlejale avaldanud.
Kristel Kraun
abiprokurör
Olen kätte saanud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse, olen kriminaalmenetluse
lõpetamisega ja mulle määratud kohustustega nõus. Mulle on selgitatud, et kriminaalasja
toimik jääb Lõuna Ringkonnaprokuratuuri kuni kohustuste täitmiseni. Mulle on arusaadav, et
kui ma ei täida määratud tähtaja jooksul mulle pandud kohustusi, uuendab prokurör KrMS §
202 lg 6 ja 7 alusel kriminaalmenetluse.
…………………………………………………………………………………………………
(nimi, allkiri, kuupäev)