1

EELNÕU

29.10.2026

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku omavalitsuse

üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja kord ning nõuded

evakuatsioonikohtadele

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 98 lõike 6 alusel.

§ 1. Terminid

Määruses kasutatakse termineid järgmises tähenduses:

1) evakuatsioonikoht on hoone või rajatis, mis asub ohutul alal ja on kohandatud evakueeritud

isikute ajutiseks majutamiseks ning kus on tagatud ajutiseks viibimiseks esmavajalikud

tingimused;

2) kogunemispunkt on eelnevalt määratud või evakuatsiooni käigus määratav koht, kuhu

suunatakse ohustatud alal viibivad inimesed nende evakueerimise korraldamiseks, sealhulgas

evakueeritavate esmaseks arvestuseks, abivajaduse hindamiseks ja edasise liikumise

korraldamiseks;

3) transpordipunkt on eelnevalt kindlaks määratud või evakuatsiooni käigus määratav,

kergesti ligipääsetav ja vastavalt tähistatud koht, kuhu evakueerimisel abi vajavad inimesed

saavad iseseisvalt liikuda ning kust korraldatakse nende organiseeritud transport

kogunemispunktidesse või evakuatsioonikohtadesse.

§ 2. Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumine

(1) Päästeamet ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumisel:

1) korraldab koostöös kohaliku omavalitsuse üksuste ning teiste asutuste ja isikutega transpordi

ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks, sealhulgas erivajadustega inimeste

transpordivõimaluste kaardistamist;

2) koostab koostöös kohalike omavalitsuse üksustega evakuatsioonikohtade ning nende

kasutusele võtmise plaani;

3) hindab koostöös kohaliku omavalitsuse üksustega võimalike evakuatsioonikohtade vastavust

§-s 5 sätestatud nõuetele.

§ 3. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimine

(1) Päästeamet ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel:

1) korraldab ohustatud alal viibijate vajaliku teavitamise ning annab edasiseks tegevuseks

juhiseid;

2) kaasab evakuatsiooni korraldamisse kohaliku omavalitsuse üksuse, vajalikud asutused ja

isikud ning annab neile ülesandeid ja korraldusi nende pädevuse kohaselt;

3) määrab ohustatud alalt ohutule alale jõudmiseks sobivaima liikumistee;

2

4) teeb kohaliku omavalitsuse üksusele ettepaneku evakuatsioonikohtade kasutusele võtmiseks;

5) veendub, et kohaliku omavalitsuse üksuse poolt kasutusele võetud evakuatsioonikoht on

valmis evakueeritavaid vastu võtma;

6) suunab majutusvajaduse korral evakueeritavad kohaliku omavalitsuse üksuse

evakuatsioonikohtadesse;

7) korraldab evakueeritavate evakuatsioonikohta liikumise või transportimise.

(2) Evakuatsioonikoht võetakse kasutusele esimesel võimalusel, kuid hiljemalt kuus tundi

käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 sätestatud ettepaneku tegemisest.

§ 4. Kohaliku omavalitsuse üksuse ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine

Kohaliku omavalitsuse üksus ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamisel:

1) kaardistab oma haldusterritooriumil evakuatsioonikohad;

2) esitab evakuatsioonikohtade kaardistuse tulemused Päästeametile ning ajakohastab neid

vähemalt üks kord aastas;

3) tagab evakuatsioonikohtade kasutamiseks vajalikud ligipääsud;

4) informeerib Päästeametit evakuatsiooni läbiviimiseks kohalikest oludest, sealhulgas

evakuatsioonikohtade valmisolekust evakueeritavaid vastu võtta;

5) toetab erivajadustega isikute evakueerimist;

6) tagab Päästeametile evakuatsiooni läbiviimiseks transpordi- ja kogunemispunktide

toimepidevuse;

7) toetab oma pädevuse piires muid ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamiseks vajalikke

tegevusi.

§ 5. Evakuatsioonikoha nõuded

(1) Evakuatsioonikoha nõuded on järgmised:

1) hooned ja rajatised peavad vastama üldistele ohutus-, keskkonna- tervisekaitse- ja

tuleohutusnõuetele;

2) tagatud peab olema hoonetele ja rajatistele hea ligipääsetavus, sealhulgas võimalusel

ligipääsetavus puudega inimesele;

3) tagatud on elektrienergia, veevarustuse, kütte ning jäätmekäitluse toimimine.

4) tagatud on vähemalt kaks väljapääsu;

5) igale inimesele vähemalt magamiskoht.

(2) Evakuatsioonikohas tagatakse evakueeritud isikutele pesemisvõimalus ja tualettruumide

kasutamise võimalus.

(3) Tualettruume tagatakse vähemalt üks 50 evakueeritud isiku kohta ning pesemisvõimalus.

(4) Magamisala mahutavuse arvutamisel lähtutakse 4 m² suurusest pinnast inimese kohta.

Antud sätet ei kohaldata majutus- ja hoolekandeasutuste suhtes.

(5) Vajaduse korral tagatakse evakuatsioonikohas esmaabi kättesaadavus või teave lähima

esmaabi- või tervishoiuteenuse osutamise koha kohta.

(6) Kui käesoleva paragrahvi lõigetes 1-5 kehtestatud nõuetele vastavalt evakuatsioonikohta ei

ole võimalik tagada, võetakse kasutusele muu ajutist majutamist vajavate inimeste

paigutamiseks sobiv ehitis.

3

Kristen Michal

peaminister

Igor Taro

siseminister

Keit Kasemets

riigisekretär

1

Vabariigi Valitsuse määruse "Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise

ja kohaliku omavalitsuse üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja kord ning

nõuded evakuatsioonikohtadele" eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse (edaspidi KORKS) § 96 lõike 6 alusel.

Määrusega sätestatakse nõuded ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumisele, selle läbiviimisele ja

kohaliku omavalitsuse üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja kord ning nõuded

evakuatsioonikohtadele. Määruse eesmärk on tagada ühtne arusaam riigi ja kohaliku omavalitsuse

üksuse (edaspidi KOV) ülesannetest ulatuslikuks evakuatsiooni valmistumisel ja selle läbiviimisel

ning KOV kaasaaitamise nõuetest.

1. oktoobril 2026. a jõustunud KORKSiga tunnistati hädaolukorra seadus (edaspidi HOS)

kehtetuks. HOS § 14 lõike 5 alusel kehtis osaliselt samasisuline Vabariigi Valitsuse 22. juuni

2017. a määrus nr 112 „Hädaolukorra lahendamise juhtimise, lahendamisel osalevate asutuste ja

isikute koostöö, avalikkuse teavitamise ja asutustevahelise teabevahetuse ning ulatuslikuks

evakuatsiooniks valmistumise ja selle läbiviimise nõuded ja kord“ (edaspidi määrus nr 112).

Haldusmenetluse seaduse § 93 lõike 1 kohaselt kehtib määrus kuni volitusnormi kehtetuks

tunnistamiseni. Seega muutus kehtiv määrus kehtetuks kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse § 203

ja § 286 lõike 1 alusel 1. oktoobrist 2026. aastal.

Võrreldes HOS § 14 lõike 5 alusel kehtinud määrusega tehakse käesoleva määruse eelnõuga

sisulisi muudatusi ja täpsustatakse KOV ülesandeid. Muudatused on seotud KORKS § 13 lõike 1

punktiga 1, mille kohaselt KOV püsiv kriisiülesanne on KOV haldusterritooriumil

evakuatsioonikohtade määramine ja kasutusele võtmine ja nende pidamine, KOV

haldusterritooriumil viibivate isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise KOV

haldusterritooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ning evakueeritud

isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine. Varasemalt kehtinud HOS

§ 16 lõike 4 kohaselt oli KOV ülesanne aidata kaasa isikute evakueerimisele ning evakueeritute

majutamisele ja toitlustamisele. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse (edaspidi KOKS) § 6

lg 21 kohaselt aitab KOV kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja

demobilisatsiooni ajal muu hulgas kaasa isikute evakueerimisele ja evakueeritute majutamisele,

toitlustamisele ning arstiabi andmisele.

Päästeameti (edaspidi PäA) ülesanded ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumisel ja selle

läbiviimisel võrreldes varasemaga ei muutu, kuid eelnõuga täpsustatakse KOV ulatusliku

evakuatsiooni kaasaaitamise nõudeid. Lisaks sätestatakse selgemad nõuded

evakuatsioonikohtadele.

Määruse eelnõuga kaasneb KOVidele teatav, täiendav halduskoormus, mida käsitletakse eraldi

mõjude peatükis. Arvestades, et elanikkonnakaitse, mille üks alategevustest on ulatuslik

evakuatsioon, on laiapindse riigikaitse tegevus, kohaldatakse hea õigusloome ja normitehnika

2

eeskirja § 1 lõike 42 kohast riigikaitse ja julgeoleku oluliste vajaduste erandit ning seetõttu ei ole

halduskoormuse tasakaalustamise reeglit vaja rakendada.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi elanikkonnakaitse valdkonnajuht Merike

Ring ([email protected]) ja nõunik Katerina Mudarissova

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on

kontrollinud õigusnõunik Kai Reinhold ([email protected])

1.3 Märkused

Määrus on välja töötatud kriisiolukorra ja riigikaitse seaduse volitusnormi alusel. Eelnõu ei ole

seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu §-g 1 sätestatakse määruses kasutatavad terminid.

Punkti 1 kohaselt on evakuatsioonikoht ohutul alal asuv hoone või rajatis, mis on kohandatud

evakueeritud isikute ajutiseks majutamiseks ning kus on tagatud esmased tingimused ajutiseks

viibimiseks, sh toidu ja joogivee olemasolu. Evakuatsioonikoht on mõeldud ajutiseks

peatumiskohaks ning kui inimestel on võimalik sealt edasi liikuda, siis suure tõenäosusega seda

tehakse. Kriisiolukorrad võivad olla väga erinevad. Võib olla olukord, kus on vaja evakueerida

100 inimesti ja samal ajal võib olla olukord, kus on vaja evakueerida 3000 inimest. Ühe väikese

KOV-i jaoks vastu võtta ja majutada 3000 inimest on väga suur väljakutse. Eelduslikult on

evakuatsioonikoht inimestele ajutine majutusvõimalus, kust liigutakse esimesel võimalusel edasi.

Need, kellel edasiliikumise võimalus puudub, nendega tuleb KOVidel eraldi tegeleda.

Hoonet ja rajatist käsitletakse ehitusseadustiku1 (edaspidi EhS) tähenduses. EhS § 3 lõige 2

kohaselt on ehitis on hoone või rajatis. Hoone on väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega

eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis, mis ei ole hoone.

Punkti 2 kohaselt on kogunemispunkt eelnevalt määratud või evakuatsiooni toimumise käigus

määratav koht, kuhu ohustatud alal viibivad inimesed suunatakse nende edasiseks

evakueerimiseks. KORKS § 98 lõige 1 sätestab, et ulatuslik evakuatsioon on inimeste elu või

tervist ähvardava ohu korral suure hulga inimeste ajutine ümberpaigutamine ohustatud alalt

ohutusse asukohta. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise eest vastutab PäA.

Kogunemispunkt võib paikneda nii ohustatud kui ka ohutul alal. Kogunemispunkti asukoht sõltub

konkreetse ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise korraldusest. Olulist rolli mängivad ohustatud ala

1 Ehitusseadustik

3

suurus, evakueeritavate arv jne. Kogunemispunktis kogutakse inimeste andmeid, hinnatakse nende

abi vajadust ning seejärel suunatakse või transporditakse edasi evakuatsioonikohta.

Punkti 3 kohaselt määratakse transpordipunkt kindlaks enne ulatusliku evakuatsiooni algust või

selle toimumise ajal. Transpordipunkt peab olema selgelt tähistatud ja kergesti ligipääsetav, et

inimesed saaksid sinna iseseisvalt liikuda ning kust korraldatakse nende organiseeritud transport

kogunemispunktidesse või evakuatsioonikohtadesse. Transpordipunkt on ulatusliku evakuatsiooni

läbiviimisel oluline, kuna aitab tagada inimeste ohutu ja süsteemse ümberpaigutamise ohualalt

ohutusse asukohta. Transpordipunktis toimub inimeste vastuvõtmine ja juhendamine, inimestele

info jagamine, nende registreerimine ja arvestuse pidamine, transpordivajaduse hindamine ja

korraldamine, erivajadustega inimeste abistamine. Transpordipunkti peamine eesmärk on tagada

evakueerimist vajavatele inimestele, eriti juhul, kui neil puudub isiklik sõiduk või võimalus

iseseisvalt ohualalt lahkuda, organiseeritud transport ohutusse asukohta.

Eelnõu §-ga 2 sätestatakse nõuded ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumisele. Ulatuslikuks

evakuatsiooniks valmistumine on oluline osa ulatusliku evakuatsiooni korralduse protsessist.

Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumisel mõeldakse läbi ja planeeritakse vajalikud ressursid,

nende olemasolu, evakuatsioonikohad ja nende vajadus ning nõuetele vastavus. Lisaks käsitleb

käesolev paragrahv erinevate osapoolte koostööd ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumisel.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt korraldab PäA koostöös KOVide ning teiste asjakohaste asutuste ja

isikutega ulatusliku evakuatsiooni läbiviimiseks vajaliku transpordivõimekuse. Koostöös

partneritega hinnatakse olemasolevaid ressursse (sh transpordivahendid, kütus, sõidukite juhtide

arv) ja kasutamise võimalusi. Transpordivõimekuse planeerimisel arvestatakse haavatavate

sihtrühmadega, sh inimeste erivajadustega, näiteks liikumis- või nägemispuudega. Vastav

lähenemine on kooskõlas ka puudega inimeste kaitset käsitlevate rahvusvaheliste põhimõtetega.2

Lõike 1 punktiga 2 nähakse ette, et PäA koostöös KOVidega koostab evakuatsioonikohtade ning

nende kasutusele võtmise plaani. Evakuatsioonikohtade kasutusele võtmise plaanis määratakse

kindlaks võimalikud evakuatsioonikohad, nende kasutuselevõtu korraldus, sh vajalikud tegevused

evakuatsioonikoha avamiseks ja pidamiseks. Evakuatsioonikohtade kasutuselevõtu plaani

koostamise eesmärk on tagada ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel evakuatsioonikohad, kus on

piisavalt ruumi, et majutada kõik evakueeritud inimesed ja nende kasutuselevõtuks vajalikud

tingimused.

Lõike 1 punkti 3 kohaselt hindab PäA koostöös KOVidega võimalike evakuatsioonikohtade

vastavust käesoleva määruse §-s 5 kehtestatud nõuetele. Hindamise eesmärk on veenduda, et

evakuatsioonikohana kasutusele võetav hoone või rajatis vastab evakueeritud inimeste ajutiseks

majutamiseks vajalikele tingimustele evakuatsiooniperioodi jooksul, tagatud on üldised ohutus-,

keskkonna- tervisekaitse- ja tuleohutusnõuded, samuti eluks vajalikud olmetingimused jne.

Evakuatsioonikohas peab olema teave vähemalt lähima esmaabi- või tervishoiuteenuse osutamise

koha kohta.

2 Article 11 – Situations of risk and humanitarian emergencies | United Nations Enable

4

Kui peaks selguma, et § 5 lõigetes 1-4 nimetatud nõuetele vastavaid evakuatsioonikohti ei ole, siis

on lubatud kasutusele võtta muu ajutist majutamist võimaldav hoone või rajatis.

Eelnõu §-ga 3 sätestatakse nõuded ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisele.Käesolevas paragrahvis

kirjeldatakse PäA tegevused ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel.

Lõike 1 punkti 1 kohaselt korraldab PÄA ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel ohustatud alal

viibivate isikute teavitamise ja annab juhised edasisteks tegevusteks, et kõik inimesed saaksid

esimesel võimalusel ohustatud alalt evakueeritud või edasi suunatud ohutusse asukohta.

Teavitamise eesmärk on tagada, et ohustatud piirkonnas viibivad inimesed saavad õigeaegselt

teavet evakuatsiooni vajaduse ja korra, liikumisteede, kogunemiskohtade ning muu olulise teabe

kohta. Selged ja üheselt mõistetavad juhised aitavad vähendada ohtu inimeste elule ja tervisele

ning tagavad evakuatsiooni sujuva läbiviimise.

Lõike 1 punkti 2 kohaselt kaasab PäA evakuatsiooni korraldamisse KOVi, teisi asutusi ja isikuid

ning annab neile ülesandeid ja korraldusi nende pädevuse piires. Näiteks KOVi ülesanne on

evakuatsioonikohtade kasutusele võtmine ja nende pidamine. Kaasamise eesmärk on tagada

ulatusliku evakuatsiooni terviklik ja koordineeritud juhtimine olukorras, kus evakuatsiooni

edukaks läbiviimiseks on vajalik mitme osapoole samaaegne tegevus ja koostöö.

Lõike 1 punkti 3 kohaselt määrab PäA sobivaima liikumistee ohustatud alalt ohutule alale

jõudmiseks. Sobivaima liikumistee määramisel lähtutakse eelkõige ohu olemusest, piirkonna

eripäradest, liikluskorraldusest ja evakueeritavate turvalisusest. Liikumisteede määramise

peamine eesmärk on inimeste võimalikult kiire eemaldumine ohustatud alalt, vältides sealjuures

olukordi, kus evakueeritavad liiguvad ohtlikesse piirkondadesse või tekivad liiklusummikud.

Lõike 1 punktiga 4 kohaselt teeb PäA ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise käigus KOVile

ettepaneku evakuatsioonikohtade kasutusele võtmiseks. PäA vastutab ulatusliku evakuatsiooni

korralduse läbiviimise eest, mistõttu omab ta kõige ajakohasemat ülevaadet evakuatsioonikohtade

paiknemisest, mahutavusest ja nende olukorrast. PäAl on olemas vajalik teadmine evakueeritavate

vastuvõtmise korraldamiseks ja nende suunamiseks sobivatesse evakuatsioonikohtadesse.

Evakuatsioonikohtade kasutusele võtmise järjestus sõltub ohu iseloomust, ulatusest ja

evakueeritavate inimeste arvust ning asukohast.

PäA poolt evakuatsioonikohtade kasutusele võtmine koordineeritud tegevusplaani alusel tagab

ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel koostöö toimimise ja tulemuslikkuse.

Kui ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel peaks tekkima olukord, et KOV ei võta vastavat

evakuatsioonikohta kasutusele, siis KORKS § 37 lg 3 ja § 44 koosmõjus saab PäA kriisiolukorra

lahendamise eest vastutava asutusena anda KOV-ile korralduse oma ülesande täitmiseks.

Lõike 1 punkti 5 kohaselt veendub PäA, et KOVi poolt kasutusele võetud evakuatsioonikoht on

valmis evakueeritavaid vastu võtma. Nõude eesmärk on tagada, et enne evakueeritavate suunamist

evakuatsioonikohta on PäAl olemas teadmine evakuatsioonikoha valmisoleku kohta. See

tähendab, et hooned vastavad muu hulgas üldistele keskkonna- tervisekaitse- ja tuleohutusnõuetele

ning tagatud on hea ligipääsetavus, pesemis- ja tualettruumide kasutusvõimalus, igale inimesele

võiks olla vähemalt magamiskoht jne. Valmisolekus veendumine võib hõlmata muu hulgas teabe

5

kogumist evakuatsioonikoha mahutavuse, majutusvõimaluste ning evakueeritute vastuvõtmiseks

vajalike korralduslike meetmete kohta. Samuti on PÄA pädevuses KORKS § 77 ja KorS § 821

kohaldamine, võimaldades vajadusel võtta hooneid sundkasutusse ning kaasata nt Kaitseliitu.

Samuti on võimalik vabatahtlike päästjate osalemine päästeseaduse § 38 alusel.

Lõike 1 punkti 6 kohaselt suunab PäA evakueeritavad majutusvajaduse korral KOVide

evakuatsioonikohtadesse. Suunamisega tagatakse evakueeritavatele, kellel puudub võimalus

minna oma ohutusse majutuskohta või kes vajavad ajutist majutust, esmane kaitse.

Evakueeritavate suunamisel arvestatakse muu hulgas nende vajadusi ja evakuatsioonikohtade

võimekust inimesi vastu võtta. Osad evakueeritavad vajavad ajutist majutusvajadust kuni saavad

edasi liikuda sõprade või tuttavate juurde. Paralleelselt on evakueeritavaid, kellel ei ole

majutusvõimalust pakkuvaid lähedasi, mis tähendab, et nemad võivad vajada evakuatsioonikohas

majutust kuni kriisiolukorra möödumiseni.

Lõike 1 punkti 7 kohaselt korraldab PäA evakueeritavate liikumise ja transportimise

evakuatsioonikohta. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel liikumise ja transportimise

korraldamiseks peab PäA omama väga head ülevaadet evakuatsioonikohtade võimalustest ja

võimekustest, et täpselt teada, millal, kuhu ja kui palju inimesi suunata. Evakueeritavate liikumise

ja transpordi korraldamisel arvestab PäA nii iseseisvalt kui ka abivajavate isikute liikumisega

evakuatsioonikohta. Transpordi korraldusel selgitatakse välja, kes saavad iseseisvalt liikuda ja kes

vajavad transporti.

Oluline roll ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumisel on transpordi korraldusel, mille käigus

muu hulgas määratakse ja lepitakse kokku evakuatsiooniteed ja liikumissuunad, hinnatakse üldist

transpordivajadust. Evakuatsiooniteede ja liikumissuundade määramisel hinnatakse ohutuid

liikumissuundi ja teede läbitavust, määratakse evakuatsiooniteed, vajaduse korral kogunemis- ja

transpordipunktid, arvestatakse ohu levikut, liiklusolude ja teiste teekasutajate vajadustega. PäA

juhtimisel kavandatakse busside, rongide, erisõidukite kasutamine.

Lõike 2 kohaselt võtab KOV evakuatsioonikoha kasutusele esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem

kui kuue tunni möödudes PäA ettepanekust evakuatsioonikohad kasutusele võtta. Kuus tundi on

kasutuselevõtu maksimaalne tähtaeg, mitte ajavahemik, mille jooksul peab KOV ettevalmistustega

alustama. Eelnevalt määratud evakuatsioonikohad, kokkulepped hoonete omanikega, koostatud

tegevusplaanid ja evakuatsiooni varude olemasolu võimaldavad evakuatsioonikoha avada

kiiremini. Kuue tunni jooksul tagatakse evakuatsioonikohtade kasutusvalmidus (sh personali

olemasolu ja töökorraldus) ja avamine, ruumide ettevalmistus evakueeritute vastuvõtuks, toidu ja

joogivee olemasolu ning valmisolekust teavitamine ja selle töös hoidmine.

Eelnõu §-ga 4 sätestatakse KOV-i ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamise nõuded. Ulatusliku

evakuatsiooni läbiviimist korraldab PäA, kuid evakuatsiooni edukas läbiviimine eeldab KOV

aktiivset osalemist. KOV omab ülevaadet oma haldusterritooriumi ehitistest, teenustest ning

võimalikest ressurssidest, mistõttu on kohaliku tasandi valmisolek ulatusliku evakuatsiooni

läbiviimisel määrava tähtsusega.

Punkti 1 kohaselt kaardistab KOV oma haldusterritooriumil evakuatsioonikohad.

Evakuatsioonikohtade eelnev kaardistamine võimaldab selekteerida hooned, mis vastavad

6

evakuatsioonikohale esitatud nõuetele ning kus on tagatud evakueeritute esmavajadused ja

majutustingimused. Ühtlasi võimaldab evakuatsioonikohtade kaardistamine kriisiolukorras tagada

inimeste kiire vastuvõtu ja majutuse. Kriisiolukorras võetakse evakuatsioonikohtadena üldjuhul

kasutusele koolid, spordihooned, kultuuri-ja rahvamajad, kerksuskeskused ning majutusasutused.

Punkti 2 kohaselt esitab KOV evakuatsioonikohtade kaardistuse PäAle ning kontrollib ja uuendab

neid andmeid vähemalt üks kord aastas. KOV selgitab välja, millised hooned sobivad

evakuatsioonikohtadeks. Kaardistuse käigus kogutakse järgmist infot: hoone asukoht, mahutavus,

ligipääsetavus, kasutuselevõtt, olmetingimused, magamisvõimalus jne. Kaardistamine ei tähenda

automaatselt, et kõik loetletud hooned on igal ajahetkel kasutusvalmis või et KOV on need juba

kasutusele võtnud. Tegelik kasutuselevõtt eeldab vajaduse korral hoone valmisoleku kontrollimist

ja korralduslike meetmete rakendamist. Andmete ajakohastamine kord aastas võimaldab arvestada

muudatustega hoonete kasutusotstarbes, tehnilises seisukorras või muudes

evakuatsioonivõimekust mõjutavates asjaoludes.

Punkti 3 kohaselt tagab KOV evakuatsioonikohtade kasutamiseks vajalikud ligipääsud.

Ligipääsude olemasolu võimaldab evakuatsioonikohad õigeaegselt kriisiolukorras kasutusele

võtta. Ligipääs tähendab hoonele juurdepääsu korraldamist, juurdepääsuteede (sh sissepääsud ja

liikumisteed) kasutatavuse tagamist, vajaduse korral koostööd maaomanike või teenuseosutajatega

ning seotud osapoolte vahel vastavate kokkulepete sõlmimist.

Punkti 4 kohaselt informeerib KOV PäAd evakuatsiooni läbiviimiseks kohalikest oludest, sh

evakuatsioonikohtade valmisolekust evakueeritavaid vastu võtta. KOVil on kõige ajakohasem

teave kohaliku taristu toimimise, piirkondlike eripärade, võimalike takistuste ning olemasolevate

ressursside kohta. Teabe õigeaegne edastamine võimaldab PäAl teha evakuatsiooni

korraldamiseks vajalikke otsuseid ning kasutada olemasolevaid ressursse võimalikult tõhusalt.

Punkti 5 kohaselt toetab KOV ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel erivajadustega isikute

evakueerimist. KOV korraldab sotsiaalhoolekande teenust ning omab ülevaadet isikutest, kes

võivad vanuse, puude, terviseseisundi või muu asjaolu tõttu vajada evakuatsiooni käigus

täiendavat abi. Seetõttu on KOVil oluline roll erivajadustega isikute evakuatsioonivajaduste

väljaselgitamisel ning PäA toetamisel nende isikute evakuatsiooni korraldamisel.

Punkti 6 kohaselt tagab KOV ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel PäAle kogunemispunktide

toimepidevus. Kogunemispunkt võib olla nii koolimaja kui ka bussipeatuse hoone sõltuvalt

ohuolukorrast, selle ulatusest ja evakueeritavate arvust. KOV tagab kogunemispunkti kasutatavuse

ja toimepidevuse. See tähendab, et kasutatav hoone on inimestele ligipääsetav, ohutu ja kasutatav

ka siis, kui tavapärane töökorraldus on häiritud.

Punkti 7 kohaselt toetab KOV muid ulatusliku evakuatsiooni valmistumiseks ja läbiviimiseks

vajalikke tegevusi. See tähendab, et KOV aitab oma pädevuse piires lahendada ulatusliku

evakuatsiooni käigus tekkivaid kohalikke, praktilisi ja ettenägematuid probleeme, mis võivad

kriisiolukorras tekkida. Näiteks alternatiivsete ruumide otsimine, kui kavandatud

evakuatsioonikohtadest ei piisa.

Eelnõu §-ga 5 sätestatakse nõuded evakuatsioonikohtadele.

7

Lõige 1 punkt 1 sätestab, et evakuatsioonikohana kasutatavad hooned ja rajatised peavad vastama

üldistele ohutuse, keskkonnakaitse, tervisekaitse ja tuleohutuse nõuetele. Hoone konstruktsioonid,

ruumid ja seadmed peavad olema ohutud ette nähtud kasutamiseks ning kasutamine ei tohi

põhjustada ohtu inimestele ega ümbritsevale keskkonnale. Hoones olevad tingimused peavad

kaitsma inimeste tervist, sh olukorras, kus nad viibivad evakuatsioonikohas pikemat aega ja olema

ohutu tulekahju tekkimise ja leviku seisukohast ning inimesed peavad vajaduse korral saama

hoonest kiiresti väljuda.

Lõige 1 punkt 2 näeb ette, et evakuatsioonikohale peab olema tagatud hea juurdepääs, sh puudega

inimestele. Nõude eesmärk on tagada evakueeritute takistusteta saabumine evakuatsioonikohta

ning seal liikumine. EhS § 11 lg 2 p 4 kohaselt hõlmavad ehitisele esitatavad nõuded asjakohasel

juhul kasutamise ohutust ja ligipääsetavust. Evakuatsioonikoha valimisel eelistatakse hooneid, mis

on ligipääsetavad liikumis-, nägemis- või kuulmispuudega isikutele. Kui ligipääsetavat hoonet ei

ole võimalik kasutada, kohandatakse evakuatsioonikoht, arvestades võimalusel puudega inimeste

vajadusi.

Lõige 1 punkt 3 sätestab, et evakuatsioonikohas peab olema elektrienergia, veevarustus, küte ja

toimiv jäätmekäitlus. Nimetatud teenused on vajalikud evakueeritud isikute esmavajaduste

rahuldamiseks ning evakuatsioonikoha kasutamiseks pikema ajavahemiku jooksul.

Evakuatsioonikoha ruumides peab olema elektrivalgustus ning tagatud peab olema elektritoide

veevarustuse, kütte või ventilatsiooni toimimiseks. Evakuatsioonikoht peab võimaldama hoida

ruumides viibimiseks sobivat temperatuuri, arvestades hoone omadusi, ilmastikku ja kasutatavaid

ruume. Veevarustuse tagamine on vajalik joogivee kättesaadavuse ja toidu valmistamiseks ning

pesemisvõimaluste ja tualettruumide kasutamiseks. Lisaks peab olema korraldatud tekkivate

jäätmete kogumine ja äravedu või muu nõuetekohane käitlemine.

Lõige 1 punkt 4 sätestab, et evakuatsioonikohas peab olema vähemalt kaks väljapääsu. Mõlemad

väljapääsud võiksid olla takistusteta ja vajaduse korral kiiresti avatavad. Lisaks ei tohi mõlemad

väljapääsud ohu korral muutuda läbimatuks. Nõue on seotud eelkõige inimeste ohutuse tagamisega

ohuolukorras ning võimaldab hoonest või rajatisest vajaduse korral kiiresti väljuda olukorras, kus

üks väljapääs on blokeeritud ja seda ei ole võimalik kasutada.

Lõige 1 punkt 5 sätestab, et evakuatsioonikohas on igale evakueeritavale vähemalt magamiskoht.

Selleks võib olla voodi, välivoodi või ka madrats, oluline on, et inimesel oleks võimalik puhata.

Kui kriisiolukord kestab pikemalt, siis aitab magamiskoht inimesel säilitada tavapärast puhke- ja

unerežiimi, vähendada füüsilist kurnatust ning toetada toimetulekut. Lisaks ei ole magamiskoht

üksnes füüsiline mugavus. Selle olemasolu mõjutab ka inimese psühholoogilist turvatunnet ja aitab

vähendada täiendavat stressi olukorras, kus nende tavapärane turva- ja elukeskkond on häiritud.

Lõikega 2 sätestatakse, et evakuatsioonikohas tagatakse evakueeritud isikutele pesemis- ja

tualettruumide kasutamise võimalus. Pesemisvõimalus tähendab, et vesi on kättesaadav ja olemas

on pesemisruum, mis toimib ka olukorras, kui evakuatsioonikohas viibib tavapärasest rohkem

inimesi. Evakueeritud inimestel peab olema võimalik kasutada tualetti kogu evakuatsioonikohas

viibimise aja jooksul ning veevarustus ja kanalisatsioon või muu sobiv jäätmete käitlemise

lahendus peavad toimivad. Eesmärk on tagada evakueeritavatele minimaalsed hügieenitingimused

8

olukorras, kus nad võivad viibida evakuatsioonikohas pikema aja vältel. Piisavate

hügieenivõimaluste olemasolu aitab säilitada inimeste tervist ja heaolu ning vähendab

nakkushaiguste leviku riski olukorras, kus ühte kohta on koondunud suur hulk inimesi.

Lõikega 3 täpsustatakse tualettruumide minimaalne arv evakuatsioonikohas. Nõude kohaselt tuleb

tagada vähemalt üks tualettruum 50 evakueeritud isiku kohta ning lisaks pesemisvõimalus. See

tähendab, et kui evakuatsioonikohas on 130 inimest, siis peab seal olema 3 tualettruumi ja

pesemiskoht. Oluline on, et tualettruumid on kasutatavad, regulaarselt puhastatud ning võimalusel

varustatud toimiva veevarustuse ja kanalisatsiooni või mu alternatiivse lahendusega.

Pesemisvõimalus tähendab sobivaid pesemiskohti, vee kättesaadavust ning võimalust neid

kasutada.

Nõudega tagatakse evakuatsioonikoha piisav sanitaarvõimekus, arvestades evakueeritute arvu

ning välditakse olukorda, kus hügieenitingimuste puudulikkus võib mõjutada evakueeritavate

tervist, turvalisust või toimetulekut.

Lõike 4 kohaselt lähtutakse magamisala mahutavuse arvutamisel 4 m2 suurusest pinnast inimese

kohta, välja arvatud majutus ja hoolekandeasutustes. Kõigepealt tuleb välja selgitada, kui suur on

evakuatsioonikohas magamiseks kasutatav pind. Arvesse tuleb võtta magamisalaks kavandatud

ruumi või ala, mitte kogu hoone pindala. Magamisala hulka ei arvestata tualette, pesemisruume

jne. Näiteks 100 m2 magamisala on mõeldud 25 inimese jaoks. Piisava pinna olemasolu aitab

tagada inimväärsed majutustingimused. 4 m2 suuruse pinna magamisala mahutavuse nõuet

majutus- ja hoolekandeasutustele ei kohaldata, kuna nende asutuste ruumide suurusele, inimeste

majutamisele, privaatsusele, ligipääsetavusele ja teenuse osutamise tingimustele on eraldi nõuded

kehtestatud valdkonna õigusaktides. Näiteks hoolekandeasutuses tuleb arvestada elanike

abivajaduse, hooldustoimingute ja ohutu liikumisega.

Lõike 5 kohaselt tagatakse vajaduse korral evakuatsioonikohas esmaabi kättesaadavus või teave

lähima esmaabi- või tervishoiuteenuse osutamise koha kohta. See tähendab, et vajaduse tekkimisel

on evakuatsioonikohas olemas esmaabivahendid ja need on kättesaadavad või kohapeal on

esmaabioskustega inimene, kes oskab abi anda. Esmaabi andmine võib olla vajalik näiteks

kukkumise, haava, põletuse, äkilise halva enesetunde või muu terviserikke korral.

Kui esmaabi ei osutata kohapeal, antakse inimestele selge teave, kust abi saab. See võib hõlmata,

lähima sobiva tervishoiuteenuse osutaja nime ja aadressi, juhiseid, kuidas sinna jõuda või teavet

selle kohta, kuhu pöörduda kiireloomulise või eluohtliku terviseprobleemi korral.

Sätte eesmärk on tagada, et evakueeritavad saaksid tervisemure või vigastuse korral kiiresti

vajalikku abi või teavet abi saamise võimaluste kohta. Nõue ei eelda esmaabi andmist igas

evakuatsioonikohas, vaid tagab esmase valmisoleku terviseprobleemide lahendamiseks ning

suunamiseks asjakohase abi saamiseks.

Lõike 6 kohaselt, kui evakuatsioonikoht ei vasta käesoleva määrusega

kehtestatudevakuatsioonikoha nõuetele (käesoleva määruse § 5 lg-d 1-5, võib

evakuatsioonikohana kasutusele võtta muu ajutist majutamist vajavate inimeste paigutamiseks

sobiva ehitise. Üldistele evakuatsioonikoha nõuetele mittevastavate ehitiste kasutamise

9

võimaldamine on erandjuhtudeks, kus KOVi haldusterritooriumil ei ole piisavalt hooneid, mis

vastavad evakuatsioonikoha nõuetele või evakueeritute arv on väga suur. Erisus annab ulatusliku

evakuatsiooni läbiviimisel võimaluse paindlikkuseks, kus olemasolevad ressursid on piiratud või

kriisi iseloom ei võimalda kasutada vastavaid evakuatsioonikohti. Sellisel juhul tuleb lähtuda

eesmärgist tagada inimeste elu ja tervise kaitse ning kasutada olemasolevaid võimalusi isikute

ajutiseks majutamiseks. Sätte eesmärk on vältida olukorda, kus evakuatsioonikoha nõuetele

mittevastavuse tõttu jäävad evakueeritavad ajutise majutuseta.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse rakendamise ega ülevõtmisega.

4. Määruse mõju

Määruse nõuete kehtestamine avaldab mõju elanikkonnakaitse võimekusele, kriisideks

valmisolekule ning riigi ja kohalike omavalitsuse suutlikkusele korraldada ulatusliku

evakuatsiooni läbiviimist.

Avaldub sotsiaalne mõju, sh demograafiline mõju, lisaks mõjud riigi julgeolekule ja välissuhetele,

majandusele ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste korraldusele.

Sotsiaalne mõju on märkimisväärne, kuna ulatusliku evakuatsiooni käigus toimetatakse inimesed,

sh ennekõike elanikud, kel endal ei ole iseseisvalt võimalik liikuda, ohustatud alalt ohutule alale,

evakuatsioonikohtadesse.

Kaasneb mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele, kuna ohustatud alalt on vaja inimesed esimesel

võimalusel ära viia, et Kaitsevägi ja liitlasüksused saaksid täita oma riigikaitselisi ülesandeid.

Samuti kaasneb mõju majandusele evakuatsioonikohtade kasutusele võtmisel ja ulatusliku

evakuatsiooni varude soetamisel.

Kaasneb oluline mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuste asutuste korraldusele. Ulatuslikuks

evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldab PäA ning KOV-idel on püsiva

kriisiülesandena kohustus oma haldusterritooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja

kasutusele võtmine ja nende pidamine, isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine, teise

KOV-i haldusterritooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ning evakueeritud

isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine.

Määrusel puudub mõju regionaalarengule, kuna ulatusliku evakuatsiooni käigus toimub üksnes

inimeste ajutine ümberpaigutamine mitte püsiv ümbersuunamine. Sellega võib ajutiselt muutuda

piirkondade elanike arv ning suureneda mõnes piirkonnas teenuste ja taristu kasutuskoormus.

Tegemist on eelkõige kriisi enda mõjuga, mitte määruse kehtestamisest tuleneva püsiva muutusega

regionaalarengus. Määruse eesmärk on reguleerida ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumist ja

selle läbiviimist ning see ei ole suunatud piirkondade majandusliku, demograafilise ega sotsiaalse

arengu mõjutamisele.

Muudatus: ulatusliku evakuatsiooni korraldus ja läbiviimine.

I Mõju valdkond 1

10

Sotsiaalne mõju: mõju evakueeritavatele, sh haavatavad sihtrühmad.

Mõju sihtrühm: Ulatusliku evakuatsiooni käigus evakueeritavad inimesed.

Mõjutatud sihtrühma suurus sõltub ulatusliku evakuatsiooni mahust ja sellest, kui suurel alalt on

ja kui palju inimesi on vaja evakueerida, mistõttu ei saa sihtrühma suurust käesoleval hetkel

täpsemalt piiritleda. Evakuatsiooni planeerimisel tuleb lähtuda konkreetse riskistsenaariumi alusel

hinnatavast ohustatud piirkonna elanike arvust ning arvestada, et kõik inimesed ei vaja samas

ulatuses riigi või kohaliku omavalitsuse abi.

Mõju kirjeldus sihtrühmale. PäA vastutab ulatusliku evakuatsiooni korralduse ja läbiviimise eest.

PäA juhtimisel suunatakse evakueeritavad inimesed konkreetsetesse kogunemispunktidesse, kust

nad toimetatakse edasi ohutule alale evakuatsioonikohta. Osa inimesi saab evakueeruda

iseseisvalt, osa vajab transporti ning osa vajab lisaks ajutist majutust, toitlustamist, tervishoiu- või

sotsiaalabi.

Sotsiaalset mõju KOVile analüüsitakse riigivalitsemise mõju punktis.

Mõju olulisus sihtrühmale, st evakueeritavatele on suur, kuna inimesed peavad liikuma elu ja

tervise kaitsmiseks turvalistest elukohtadest evakuatsioonikohtadesse, mis võivad asuda

naabervallas või teises Eesti otsas. Kui evakueeritavate hulgas on haavatavaid sihtrühmi, siis neile

on mõju väga suur, sest teatud juhtudel, kui tegu on nt liikumispuudega inimesega, sõltub nende

evakuatsioon ja transport nendeni jõudva abi kiirusest. Seega neile on mõju väga suur.

Mõju ulatus ja sageduse avaldamine sihtrühmale. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimise tõenäosus

on pigem väike, arvestades praegust üldist ohuhinnangut ja looduskatastroofide toimumise

võimalikkust, siis on mõju avaldumise sagedus sihtrühmale väike.

Evakueeritavatele kaasnevad ebasoovitavad mõjud, kuna peavad lahkuma kodudest ja liikuma

võõrasse keskkonda, evakuatsioonikohta, kus puudub privaatsus ja valitseb teadmatus, kui kaua

seal viibida tuleb.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale. Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale oluline, kuna

ulatuslik evakuatsioon on pigem erandlik juhtum, mille käigus inimesed peavad maha jätma oma

kodud ning liikuma ohutusse kohta, evakuatsioonikohta, teadmata ajaks.

II Mõju valdkond 2

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhtlusele: elanike turvalisus ja kriisiülesannete täitmine.

Mõju sihtrühm I: Ulatusliku evakuatsiooni käigus evakueeritavad inimesed.

Mõju sihtrühm II: Riigikaitse ja püsiva kriisiülesande täitjad.

Sihtrühm I

Mõjutatud sihtrühma I suurust ei ole võimalik üheselt määratleda, kuna ulatusliku evakuatsiooni

ulatus sõltub konkreetsest ohust (looduskatastroof, hübriidrünnak vms), ohualast, sündmuse

iseloomust ja kestusest. Ulatusliku evakuatsiooni puhul võib mõjutatud inimeste arv ulatuda

11

sadadest kuni tuhandete inimesteni. Seega potentsiaalselt võib olla mõjutatud sihtrühma suurus

väga suur, kuid tegelik mõjutatud inimeste arv sõltub konkreetse evakuatsiooni vajadusest.

Mõju kirjeldus sihtrühmale I. Määruse eelnõuga kaasnev mõju evakueeritavatele inimestele on

positiivne. Nõuded evakuatsiooni läbiviimisele tagavad, et ohu korral saab inimene õigeaegselt

vajalikku teavet, jõuab ohualalt ohutusse asukohta ning talle on seal tagatud esmased vajadused.

Mõju olulisus sihtrühmale I, on suur, kuna mõju puudutab otseselt inimeste elu ja tervise kaitset

ning avaldub olukorras, kus inimese tavapärane viibimine oma elukohas või muus asukohas võib

kujutada endast otsest või olulist ohtu tema tervisele.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus sihtrühmale I. Mõju ulatus võib olla potentsiaalselt suur, kuid

mõju avaldumise sagedus on väike ja sõltub kriisiolukorrast. Tavapärases olukorras määruse

otsene mõju elanikele ei avaldu või avaldub vähesel määral, näiteks elanikkonna teadlikkuse

tõstmise ja evakuatsiooniks valmistumise kaudu. Ulatusliku evakuatsiooni korral võib mõju

konkreetse perioodi jooksul puudutada väga suurt hulka inimesi. Sellisel juhul võib mõju olla

lühiajaline, kui evakuatsioon kestab mõne tunni või päeva ning pikemaajaline, kui ohustatud ala

ei ole võimalik kiiresti turvaliseks muuta.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk on üldjuhul madal, kuid ulatusliku

evakuatsiooni toimumise korral võib see mõju olla suur. Võimalikud ebasoovitavad kaasnevad

mõjud on evakueeritavate tavapärase elukeskkonna muutus, stress ja ärevus, perekonnaliikmete

või lähedaste ajutine lahusolek, liikumis- ja transpordipiirangud, ajutise majutuse ja esmavajalike

teenuste piiratud kättesaadavus, suure hulga inimeste samaaegse liikumisega seotud liiklus- ja

turvariskid.

Eelnimetatud riske saab maandada planeerimise, selgete rollide määratlemise, toimiva

ohuteavituse, piisava evakuatsioonikohtade võimekuse loomise ja haavatavate sihtrühmade

vajadustega arvestamisel.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale I.

Mõju sihtrühmale I on oluline, kuna määruse rakendamisega paraneb elanike kaitse ja turvalisus

ulatusliku evakuatsiooni korral ning suureneb riigi võimekus kaitsta inimeste elu ja tervist. Kuigi

määrus mõjutab tavaolukorras elanike igapäevaelu vähesel määral, võib positiivne mõju kriisi

korral olla väga suur.

Sihtrühm II

Mõjutatud sihtrühma II suurust ei ole võimalik täpselt määratleda, kuna see sõltub kriisi liigist,

kriisiülesannete mahust ja konkreetsest evakuatsioonist. Sõltuvalt kriisisituatsioonist võivad

mõjutatud olla Kaitseväe, PäA, Politsei- ja Piirivalveameti, KOVide ning teiste asutuste personal,

kelle ülesanded on seotud konkreetse kriisi lahendamisega.

Mõju kirjeldus sihtrühmale II

Määruse eelnõu mõju riigikaitse ja kriisiülesannete täitjatele on pigem positiivne, sest ühtne

evakuatsioonikorraldus võimaldab paremini koordineerida elanikkonna liikumist ulatusliku

evakuatsiooni läbiviimisel, kuna arvestada tuleb erinevate osapoolte töökorralduse ja

12

tegevusliinidega nagu transpordivahendite kasutamise koordineerimine, evakuatsiooniteede ja

muu kriitilise taristu kasutamine, tsiviil- ja sõjaliste vajaduste võimalik kattumine jne.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus sihtrühmale II. Tavaolukorras seisneb mõju peamiselt

planeerimises, koostöös ja valmisoleku tagamises. Suurema kriisi või selle vahetu ohu korral võib

mõju ulatus suureneda ning avalduda elanikkonna evakueerimisel, transpordivahendite

kasutamisel, teede ja muu transporditaristu kasutamisel, avaliku korra ja turvalisuse ning kriitilise

taristu toimimise tagamisel. Kokkuvõttes on tegemist harva esineva, kuid suure ulatuse ja

võimaliku mõjuga olukorraga sihtrühmale II.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale II on mõõdukas. Riskikohtadeks ulatusliku

evakuatsiooni läbiviimisel on inimeste evakuatsiooni ja kriisiülesannete liikumiste omavaheline

konflikt, piiratud transpordivahendite ja muu ressursi konkureeriv kasutamine, liikluskoormuse

suurenemine, kriitilise taristu ülekoormamine, puudulik infovahetus tsiviil- ja sõjaliste

struktuuride vahel jne. Riskide maandamiseks on oluline, et evakuatsiooni planeerimisel ja

läbiviimisel arvestatakse, et kriisiülesandeid täitvate asutuste vahel oleks toimiv infovahetus ja

koordineerimine.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale II.

Mõju sihtrühmale II on oluline, kuna määruse eelnõu loob võimaluse riigikaitseliste ülesannete

täitmise toetamiseks. Eelkõige aitab see vähendada riski, et elanikkonna ulatuslik liikumine häirib

Kaitseväe, liitlasüksuste või teiste riigikaitseliste ülesannete täitjate tegevust.

III Mõju valdkond 3

Mõju majandusele on eelkõige seotud ulatusliku evakuatsiooni põhjusega.

Mõju sihtrühm I: Ulatusliku evakuatsiooni käigus evakueeritavad inimesed.

Mõju sihtrühm II: Ettevõtjad ja muud asutused, kelle tegevust võib mõjutada evakuatsioon või

kelle ressursse võidakse kasutada evakuatsiooni korraldamisel.

Mõjutatud sihtrühma I suurust ei ole võimalik täpselt määratleda, kuna see sõltub ulatuslikku

evakuatsiooni põhjustavast sündmusest, ulatusest ja ohualast. Ulatusliku evakuatsiooni korral võib

mõjutatud inimeste arv ulatuda mõnes sajast looduskatastroofi puhul kuni mõne tuhande inimeseni

kriisiolukorras. Majanduslik mõju puudutab eelkõige inimesi, kelle tavapärane töötamine,

ettevõtlus, tarbimine või muu majandustegevus evakuatsiooni tõttu on ajutiselt häiritud.

Mõju kirjeldus sihtrühmale I. Määruse otsene mõju elanike majanduslikule olukorrale on

üldjuhul pigem väike, kuid ulatusliku evakuatsiooni toimumisel võib mõju olla märkimisväärne.

Ulatuslik evakuatsioon võib ajutiselt mõjutada inimese võimalust tööd teha või õppida või tegeleda

ettevõtlusega. Samas, kui ulatuslik evakuatsioon on hästi korraldatud, vähendab see kriisist

põhjustatud majanduslikku mõju evakueeritud inimestele. Oluline on vähendada mõju inimestele,

kellel puuduvad rahalised võimalused iseseisvalt evakueerumiseks või ajutise elukoha leidmiseks.

Mõju olulisus sihtrühmale I on tavaolukorras väike, samas kriisi ja ulatusliku evakuatsiooni korral

võib majanduslik mõju inimesele siiski muutuda oluliseks, eelkõige juhul, kui evakuatsioon kestab

13

pikemat aega või inimene ei saa oma tavapärasel töökohal või ettevõtluses jätkata. Kokkuvõttes

on mõju olulisus keskmine.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus sihtrühmale I. Tavaolukorras määruse eelnõu elanike

majandustegevust sisuliselt ei mõjuta. Mõju avaldub ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel, kui

ohuala on suur ja evakuatsioon kestab pikaajaliselt, on mõju inimeste sissetulekule, tööhõivele ja

tarbimisele suurem. Seega võib mõju ulatus olla potentsiaalselt suur, kuid avaldumise sagedus on

väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale I on madal, kuna määruse eelnõu

kehtestamine neid riske märkimisväärselt ei suurenda, pigem aitab nõuete ühtlustamine ja eelnev

planeerimine tegeliku kriisi korral majanduslikku kahju vähendada. Sihtrühmale I võivad

võimalike ebasoovitavate mõjudena kaasneda ajutine töölt eemalviibimine, ettevõtlustulu

vähenemine, täiendavad transpordi- ja majutuskulud, vara kahjustumise risk, tavapäraste teenuste

ja kaupade kättesaadavuse häired.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale I. Määruse eelnõu ei kehtestaelanikele üldjuhul uusi

püsivaid majanduslikke kohustusi. Evakuatsiooni toimumisel võib mõju inimeste majanduslikule

olukorrale olla märkimisväärne. Nõuete ja tegevuste eelnev planeerimine aitab seda mõju

vähendada.Mõju sihtrühmale I on keskmise olulisusega.

Mõjutatud sihtrühma II suurust on keeruline määrata, kuna sektoreid ja asutusi, kes võivad

ulatusliku evakuatsiooni protsessis mõjutatud saada, on mitmeid. Mõju võib ulatusliku

evakuatsiooni korral puudutada väga suurt hulka ettevõtjaid ehitus-, taristu-, transpordi-, logistika-

, kaubandus-, majutus-, toitlustus-, tervishoiu- ja sotsiaalteenuste sektorist. Lisaks võivad

mõjutatud saada elutähtsate teenuste osutajad ja asutused, kelle valduses on evakuatsiooniks

sobivad ruumid või rajatised.

Mõju kirjeldus sihtrühmale II. Määruse otsene mõju ulatusliku evakuatsiooni toimumisel on

sihtrühmale suur, tavaolukorras pigem väike. Ettevõtjad ja asutused peavad toimepidevuse

planeerimisel arvestama erandolukorras evakuatsiooni läbiviimisega, sh transpordi- ja logistika

ümberkorraldustega, liikumispiirangutega, kaupade ja teenuste pakkumisega. Teatud juhtudel

tuleb ettevõtetel, eelkõige majutusasutustel arvestada olukorraga, et nende hooneid võib riik

soovida vajaduse tekkimisel kasutada evakuatsioonikohtadena. Samas aitab läbimõeldud ulatuslik

evakuatsioon vähendada ettevõtluskeskkonnale tekkivat kahju, kuna see võimaldab kriisi korral

kiiremini taastada harjumuspärase elukorralduse, teenuste osutamise ja majandustegevuse.

Mõju olulisus sihtrühmale II. Määruse eelnõu ei kehtesta üldjuhul ettevõtjatele, kui tegu ei ole

elutähtsa teenuse osutajaga, ulatuslikke uusi püsivaid majanduslikke kohustusi. Sõltuvalt ettevõtja

tegevusvaldkonnast ja asukohast võib siiski tekkida vajadus arvestada ulatusliku evakuatsiooniga

oma tegevuse planeerimisel ja toimepidevuse tagamisel ning sellisel juhul on mõju ettevõtjale

suur. Mõju majutusasutustele, mis asuvad KOVide haldusterritooriumil, kuhu inimesi

evakueeritakse on samuti suur.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus sihtrühmale II. Tavaolukorras seisneb mõju peamiselt

planeerimis- ja valmisolekumeetmetes. Tegeliku evakuatsiooni korral võib mõju laieneda kiiresti

14

suurele hulgale ettevõtjatele, mis tähendab, et mõju ulatus võib olla potentsiaalselt suur, kuid

avaldumise sagedus on väike. Mõju ulatust mõjutavad eelkõige evakuatsiooniala suurus,

evakuatsiooni kestus, mõjutatud piirkonna majanduslik osakaal kogumajandusest, ettevõtjate

tegevusvaldkonnad ning kas mõjutatud ettevõtted osutavad ühiskonnale elutähtsaid teenuseid.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale II on mõõdukas, kuna ulatusliku

evakuatsiooniga võivad kaasneda ettevõtlustegevuse ajutine katkemine, töötajate puudumine,

käibe ja tulude vähenemine, ettevõtte vara kahjustumise risk, liikluskorraldusest või

liikumispiirangutest tulenevad häired, sellest tingituna võivad lisanduda täiendavad transpordi- ja

logistikakulud ning kaupade ja teenuste ajutine puudujääk.

Risk on suurem piirkondades ja sektorites, kus ettevõtlustegevus on otseselt seotud

evakuatsioonialaga või kus ettevõtete tegevuse jätkumine sõltub suurel määral konkreetsest

asukohast. Samas planeeritud ja läbimõeldud ulatuslik evakuatsioon vähendab ebakindlust ja

võimaldab ettevõtjatel oma toimepidevust paremini kavandada.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale II. Üldjuhul ei kaasne määruse eelnõuga ettevõtjatele

olulist püsivat majanduslikku mõju. Mõju suurus kasvab märkimisväärseks, kui viiakse läbi

ulatuslik evakuatsioon ning ettevõtted on otseselt või kaudselt sellega seotud, kui asuvad näiteks

evakuatsiooni piirkonnas või on elutähtsa teenuse osutajad. Seega sõltuvalt olukorrast võib mõju

sihtrühmale II olla oluline.

IV Mõju valdkond 4

Riigivalitsemine: mõju keskvalitsuse korraldusele, kohaliku omavalitsuse korraldusele ja

finantseerimisele.

Mõju sihtrühm I: PäA.

Mõju sihtrühm II: KOV-id.

Mõjutatud sihtrühm I on PäA, kes sõltumata kriisiolukorra olemusest on kriisiolukorra

lahendamise eest vastutav asutus elanikkonnakaitse tegevuste, sh ulatuslikuks evakuatsiooniks

valmistumise ja selle läbiviimise korraldamise, eest ja koordineerib elanikkonnakaitse tegevuste

õigeaegset rakendamist.

Mõju kirjeldus sihtrühmale I. Määrus täpsustab PäA ülesandeid ulatuslikuks evakuatsiooniks

valmistumisel ja selle läbiviimisel, sh koostöös KOV-idega evakuatsioonikohtade planeerimist ja

hindamist vastavatele nõuetele. Lisaks täpsustatakse ulatusliku evakuatsiooni

läbiviimiseks vajalike tegevuste ja vastutuse jaotust, vajaliku teabe kogumise ja vahetamise ning

KOVide kaasaaitamisekohustuse nõudeid. Määruse rakendamisel kaasneb PäA-le täiendav

töökoormus eelkõige määruse nõuete koordineerimisel ja valmisoleku kontrollimisel. Tegemist ei

ole PäA jaoks uue ülesandega, kuna ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumine ja selle

läbiviimine oli nende kohustus ka enne KORKS jõustumist HOS alusel. Määruse peamine mõju

PäA-le on olemasolevate ülesannete täpsemas reguleerimises ja töökorralduse ühtlustamises.

15

Mõju olulisus sihtrühmale I on suur, kuna PäA on määruse rakendamisel keskne asutus ning

määruse praktiline toimimine sõltub otseselt kriisivalmiduse ja evakuatsiooni juhtimise

korraldusest.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus sihtrühmale I. Tavaolukorras avaldub mõju PäA

töökorraldusele peamiselt ulatusliku evakuatsiooni planeerimise, juhendamise, koostöö ja

valmisoleku kontrollimisel. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel suureneb PäA töökoormus

märkimisväärselt. Seega on mõju ulatus PäA töökorraldusele suur, aga avaldumise sagedus väike.

Ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk sihtrühmale I. PäAle kaasneb täiendav töökoormus,

vajadus kohandada olemasolevaid ulatusliku evakuatsiooni plaane ja tööprotsesse, täiendavate

õppuste ja koolituste läbiviimine, evakuatsioonikohtade kaardistamine ja hindamine koostöös

KOVidega jne. Ulatusliku evakuatsiooni läbiviimisel kaasneb PäA-le väga suur töökoormus ja

vastutus.

Kokkuvõttes on ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk mõõdukas, kuna ühtne regulatsioon toob

kaasa ülesannete selge jaotuse ja vähendab erinevast tõlgendamisest tekkida võivaid küsimusi.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale I. Määrus täpsustab PäA ulatusliku evakuatsiooni

korralduse läbiviimist ning parandab selle ettevalmistamist ja juhtimist. Sellega kaasneb teatud

täiendav haldus- ja planeerimiskoormus, kuid vastukaaluks suureneb ülesannete, protsesside ja

vastutuse selgus. Seega on mõju PäA-le oluline, kuid samas positiivne.

Mõjutatud sihtrühma II suurus. KOVe on kokku 78. Tulenevalt KORKSist on KOV püsiv

kriisiülesanne mh KOV haldusterritooriumil evakuatsioonikohtade määramine ja kasutusele

võtmine ja nende pidamine, ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamine ning teise KOV

haldusterritooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamine ning evakueeritud

isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamine. Lisaks peab KOV olema

valmis evakueeritutele abi osutama vähemalt kahe protsendi ulatuses oma elanike arvust. Need

ülesanded on kõikidel KOVidel, samas kahe protsendi piir elanike arvust on KOVides erinev.

Mõju kirjeldus sihtrühmale II. Määruse mõju KOV-idele on oluline, kuna täpsustatakse ülesandeid

ulatuslikule evakuatsiooni kaasaaitamisele ja nõudeid evakuatsioonikohtadele. KOVid osalevad

evakuatsioonikohtade planeerimisel, kuna neil on kõige parem ülevaade enda haldusterritooriumil

olevatest hoonetest ja nende seisukorrast. KOVid peavad tagama

evakuatsioonikohtade kasutuselevõtuks vajaliku valmisoleku, kavandama

evakueeritavate vastuvõtmist, korraldama või toetama evakuatsioonikohtade toimimist, ning

tegema igakülgselt koostööd PäAga. Lisaks on KOVidel kohustus võimaldada evakuatsioonikohas

toidu ja vee olemasolu kahele protsendile evakueeritutele oma haldusterritooriumi elanike arvust.

Eelnimetatud tegevustega seoses peavad KOVid ajakohastama ka kriisiplaane.

Varasemalt kehtinud KOVide ulatuslikule evakutsiooni kaasaaitamiskohustus oli üldine ega

andnud konkreetsete tegevuste loetelu.

Määrus suurendab KOV-ide haldus- ja töökoormust, eelkõige ulatusliku evakuatsiooni

ettevalmistavas faasis. KOV-id peavad hindama oma olemasolevat valmisolekut, määrama

16

sobivad evakuatsioonikohad, planeerima nende kasutuselevõtu ning tegema PäAga koostööd.

Samas on oluline, et tegemist ei ole KOVi jaoks uue ülesandega, vaid oli varasemalt sätestatud

KOKSis ja HOSis. Võimalik täiendav töökoormus sõltub KOV olemasolevast valmisolekust,

evakuatsioonikohtade arvust ning vajadusest tagada nende toimepidevus ja kasutusvalmidus.

Mõju olulisus sihtrühmale II. Sõltumata kriisolukorra iseloomust, kas see on looduskatastroof või

riigikaitse kriis, tuleb selleks KOVidel valmis olla. Samuti tuleb valmis olla ulatusliku

evakuatsiooni läbiviimiseks. Ulatusliku evakutsiooni ulatus ja maht sõltub konkreetse kriisi

olemusest. Kui tegemist on riigikaitse kriisiga, on osadele KOVidele, kuhu transporditakse

evakueeritud isikud, mõju väga suur ja teistele KOVidele, kust inimesi transporditakse, mõju

samuti suur, kuna elanikke ei ole. Kokkuvõttes on mõju KOVidele suur, kuna mõjutab kõikide

KOVide üldist kriisivalmiduse korraldust ja nende valmisolekut täita ulatusliku evakuatsiooniga

kaasnevaid ülesandeid.

Mõju ulatus ja avaldumise sagedus sihtrühmale II. Tavaolukorras avaldub mõju KOVidele

eelkõige planeerimise, dokumentide ajakohastamise, koostöö ja valmisoleku tagamise kaudu.

Tegeliku evakuatsiooni korral võib KOV-i töökoormus suureneda lühikese aja jooksul

märkimisväärselt, seega mõju ulatus varieerub sõltuvalt KOVist keskmisest kuni suureni, kuid

avaldumise sagedus on väike.

Näiteks 2026. a septembri suured vihmahood tekitasid ühe ööpäeva jooksul Pärnu linnas

kriisiolukorra. Enam kui pool kogu kuu vihmakogusest tuli maha vaid ühe ööga – 4. septembril

mõõdeti Pärnu jaamas 122,4 mm vihma. Tegemist on Pärnu kõigi aegade ööpäevase sademete

rekordiga alates vaatluste algusest 1877. aastast. Pärnu linna tänavad olid veel all ja paljud hooned

said veekahjustusi. Samas sellise sündmuse tõenäosus võib olla üks kord saja aasta jooksul.

Ebasoovitavate mõjudena sihtrühmale II kaasnevad täiendav töökoormus, kriisiplaanide

ajakohastamine, evakuatsioonikohtade määramine ja ette valmistamine, võimalik personali- ja

ressursivajaduse suurenemine, ulatusliku evakuatsiooni korral suurem ajutise töökoormuse kasv

ning koostöö PäA ja teiste asutustega. Kokkuvõttes on kaasnevate ebasoovitavate mõjude risk

mõõdukas, kuna ühelt poolt kaasneb täiendav töökoormus, samas luuakse määrusega KOVidele

ulatusliku evakuatsiooni ülesannete selgus ja ühtne tegevusraamistik, mis vähendab kriisiolukorras

ülesannete katvust ja ebamäärasust.

Järeldus mõju olulisuse kohta sihtrühmale II. Määrusega täpsustatakse KOV-ide olemasolevate

evakuatsiooniga seotud ülesannete täitmist ja koostöökorralduse selgust. Sellega kaasneb KOV-

idele täiendav töökoormus, kuid samal ajal paraneb valmisolek ulatusliku evakuatsiooni korral

tegutseda. Seega mõju KOVidele on oluline.

V Mõju valdkond 5

Mõju sihtrühm: Elu- ja looduskeskkond.

Mõjutatud sihtrühma suurus: sõltub konkreetsest kriisiolukorrast, kas tegu on looduskatastroofi,

hübdriid- või sõjalise kriisiga, ning selle ulatusest.

17

Mõju kirjeldus sihtrühmale. Sõltuvalt kriisi olemusest on mõju elu- ja looduskeskkonnale väga

erinev. On oluline vahe, kas tegu on üleujutuse või sõjaolukorraga. Esimesel juhul võib olla tegu

konkreetse piirkonna katastroofiga, teisel juhul võib see mõjutada kogu riigi territooriumi ning

selle elu- ja looduskeskkonda.

Inimeste liikumisega seotud mõju väljendub eelkõige suures koormuses liikumisteedel ning

evakuatsiooni käigus tekkivate jäätmetega.

Mõju olulisus sihtrühmale sõltub kriisiolukorrast ja ulatusest ning seda on keeruline prognoosida.

Mõju ulatus ja sageduse avaldamine elu- ja looduskeskkonnale on keeruline hinnata, kuna

kriisisituatsioone ei saa ette prognoosida. Arvestades Eesti geograafilist paiknemist, siis

looduskatastroofide osas on mõju avaldumise ulatus ja sagedus elu- ja looduskeskkonnale väike.

Sõltuvalt kriisiolukorrast kaasnevad ebasoovitavad mõjud elu- ja looduskeskkonnale, kuid neid on

keeruline hinnata.

Järeldus mõju olulisuse kohta elu- ja looduskeskkonnale. Kokkuvõttes kaasneb elu- ja

looduskeskkonnale mõju ning selle olulisus sõltub konkreetsest kriisiolukorrast ja ulatusest.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud

Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumisel ja läbiviimisel kaasnevad PäA-le kulud evakuatsiooni

korraldamisel. Kulud kaetakse riigieelarvelistest vahenditest.

Samuti kaasnevad KOVidele kulud oma haldusterritooriumil evakuatsioonikohtade määramisel ja

kasutusele võtmisel ning nende pidamisel, isikute ulatuslikule evakuatsioonile kaasaaitamisel,

teise KOV haldusterritooriumilt evakueeritud isikute vastuvõtmisele kaasaaitamisel ning

evakueeritud isikutele evakuatsioonikohas vähemalt toidu ja joogivee võimaldamisel. KORKS §

14 lg 1 kohaselt kaetakse KOVide riikliku ülesande täitmise kulud riigieelarvest.

Tulusid määruse rakendamisel ei kaasne.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist.

7. Eelnõu kooskõlastamine ja kaasamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) vahendusel kooskõlastamiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile,

Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks

Päästeametile, Politsei- ja Piirivalveametile, Terviseametile, Sotsiaalkindlustusametile, Eesti

Linnade ja Valdade Liidule.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Riigikantselei

Kaitseministeerium

Kliimaministeerium

Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Sotsiaalministeerium

03.11.2026 nr 1-6/3571-1

Vabariigi Valitsuse määruse "Ulatuslikuks

evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise

ja kohaliku omavalitsuse üksuse sellele

kaasaaitamise nõuded, tingimused ja kord ning

nõuded evakuatsioonikohtadele " eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks Vabariigi Valitsuse

määruse "Ulatuslikuks evakuatsiooniks valmistumise, selle läbiviimise ja kohaliku

omavalitsuse üksuse sellele kaasaaitamise nõuded, tingimused ja kord ning nõuded

evakuatsioonikohtadele" eelnõu. Palume Teie kooskõlastust või arvamust viieteistkümne

tööpäeva jooksul alates eelnõu avaldamisest EIS-is.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisa: Eelnõu 3-l lehel

Seletuskiri 17-l lehel

Sama:

Päästeamet

Politsei- ja Piirivalveamet

Sotsiaalkindlustusamet

Terviseamet

Eesti Linnade ja Valdade Liit

2 (2)

Kai Reinhold 6125106

[email protected]