1

Veeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Seaduse eesmärk on suurendada joogivee ohutust, tagades Euroopa Liidu ühtsete

hügieeninõuete ning joogiveega kokkupuutuvate toodete vastavushindamise, vastavuse

dokumenteerimise ja märgistamise nõuete rakendamise Eestis.

Lisaks täpsustatakse Euroopa Komisjoni rikkumismenetluses esitatud märkuste alusel joogivee

riskipõhist käsitlust, sealhulgas laiendatakse prioriteetse tarbimiskoha määratlust suurtele

üldsusele ligipääsmatutele valdustele, mille kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud

riskidega. Samuti nähakse ette joogivee kontrolli kava pidev läbivaatamine ja vajaduse korral

ajakohastamine ning täpsustatakse joogiveehaarete tundlike asukohaandmete kaitset.

Kuna joogiveega kokkupuutuvate toodete uute nõuete rakendamine võib suurendada ettevõtjate

halduskoormust, eelkõige vajaduse tõttu tõendada Eestis turule lastavate joogiveega

kokkupuutuvate toodete vastavust ELi ühtsetele nõuetele, nähakse selle tasakaalustamiseks ette

ka halduskoormust vähendav meede. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetlust

lihtsustatakse, jättes ära senise Terviseameti kohustusliku kooskõlastuse. See vähendab

kasutusloa taotlejate asjaajamist ning Terviseameti ja kasutusloa menetlejate töökoormust,

säilitades samal ajal Terviseameti joogivee kvaliteedi järelevalve.

Muudatuste mõju avaldub eelkõige joogiveega kokkupuutuvate toodete tootjatele (keda on

Eestis esialgse kaardistuse põhjal üksikuid), importijatele ja levitajatele. Neile võivad lisanduda

kulud seoses toodete ja nendes kasutatavate materjalide katsetamise, toodete

vastavushindamise, vastavust tõendavate dokumentide hankimise, märgistamise ning

dokumentatsiooni koostamise ja säilitamisega. Samuti mõjutavad muudatused joogivee

käitlejaid, sealhulgas vee-ettevõtjaid, ning joogiveetaristu omanikke (nii eraõiguslikke isikuid

kui ka kohalikke omavalitsusi), kellel tuleb toodete hankimisel arvestada nende nõuetele

vastavust tõendava teabe, dokumentatsiooni ja märgistusega.

1.2. Eelnõu ettevalmistaja

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervishoiu osakonna

nõunik Ramon Nahkur ([email protected]) ja analüüsiosakonna analüütik Evelin Tähtväli

([email protected]). Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud õigusnõunik Piret Eelmets

([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Virge Tammaru

([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ja selle artikli 11

alusel kehtestatud otsekohalduvate Euroopa Liidu õigusaktidega. Seaduseelnõu on seotud ka

Euroopa Komisjoni rikkumismenetlusega nr 2025/2122.

Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni algatatud rikkumismenetlusega nr 2025/2122, milles

komisjon on esitanud Eestile etteheiteid direktiivi (EL) 2020/2184 ülevõtmise kohta. Eelnõu

kohaselt lahendatakse osa etteheidetest seaduse tasandil, täpsustades veeseadust ja

rahvatervishoiu seadust. Muud rikkumismenetluse käigus tuvastatud küsimused lahendatakse

määruse tasandil.

2

Eelnõu on seotud ka Sotsiaalministeeriumis ettevalmistamisel oleva rahvatervishoiu seaduse ja

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõuga1, millega muu hulgas

kavandatakse rahvatervishoiu seaduse §-s 29 reguleeritud vee terviseohutuse infosüsteemi

ümbernimetamist keskkonnatervishoiu infosüsteemiks ning selle eesmärgi ja andmekoosseisu

täpsustamist. Käesoleva eelnõuga täiendatakse sama paragrahvi joogiveehaarete geograafilise

asukoha andmete juurdepääsupiirangut käsitlevate sätetega. Eelnõud ei ole teineteise

rakendamise eelduseks ning käesoleva eelnõu menetlemine ei sõltu nimetatud eelnõu

menetluskäigust. Teise eelnõu edasisel ettevalmistamisel tuleb arvestada käesoleva eelnõuga

kavandatavate muudatustega, et tagada rahvatervishoiu seaduse § 29 regulatsiooni

normitehniline ja sisuline kooskõla.

Eelnõu ei ole otseselt seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2025–2027 konkreetse

ülesande täitmisega. Eelnõuga kavandatav ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetluse

lihtsustamine on siiski kooskõlas valitsusliidu eesmärgiga vähendada halduskoormust ning

lihtsustada ehitus- ja kasutusloa menetlusi.

Eelnõukohase seadusega muudetakse järgmisi seadusi ja nende redaktsioone:

1) veeseadus (RT I, 11.07.2026, 69);

2) ehitusseadustik (RT I, 11.07.2026, 33);

3) rahvatervishoiu seadus (RT I, 18.03.2026, 17);

4) toote nõuetele vastavuse seadus (RT I, 11.03.2025, 3).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälteenamus.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõukohase seadusega tagatakse, et joogivee võtmiseks, töötlemiseks, hoidmiseks ja

jaotamiseks kasutatavad tooted ei kahjusta joogivee kvaliteeti ega inimese tervist. Selleks

luuakse ühtsete Euroopa Liidu hügieeninõuete, vastavushindamise, märgistamise ja

turujärelevalve toimimiseks vajalik riigisisene õigusraamistik. Ühtlasi kõrvaldatakse

joogiveedirektiivi ülevõtmisel tuvastatud riskijuhtimise puudused ning vähendatakse

ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetluse dubleerivaid toiminguid.

Joogiveega kokkupuutuvate toodete ja nendes kasutatavate materjalide nõuetele vastamise

eesmärk on luua selge ja toimiv süsteem, mille kohaselt peavad turule lastavad ja turul

kättesaadavaks tehtavad joogiveega kokkupuutuvad tooted vastama Euroopa Liidu nõuetele,

olema läbinud nõutud vastavushindamise ning kandma sellekohast märgistust. Regulatsioon

aitab tagada, et joogivee võtmiseks, töötlemiseks, hoidmiseks ja jaotamiseks kasutatavad tooted

ei kahjusta joogivee kvaliteeti ega inimese tervist. Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel

on Euroopa Komisjon vastu võtnud õigusakte, millega täpsustatakse muu hulgas joogiveega

kokkupuutuvate toodete vastavushindamise ja märgistamise nõudeid2.

Kehtivas õiguses puudub eraldi selge norm, mis seoks joogiveega kokkupuutuvate toodete

puhul direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud hügieeninõuded,

vastavushindamise, vastavushindamisasutusest teavitamise, märgistamise ja turujärelevalve

riigisisese toote nõuetele vastavuse õigusraamistikuga. Eelnõukohane seadus täidab selle lünga,

kohaldades asjaomaste ettevõtjate kohustustele, vastavushindamisele,

1 EIS-i toimik SOM/26-0955 2 Euroopa Komisjon. Komisjoni aruanne Euroopa Parlamendile ja nõukogule, milles käsitletakse delegeeritud

õigusaktide vastuvõtmise volitusi, mis on komisjonile antud vastavalt direktiivile (EL) 2020/2184 olmevee

kvaliteedi kohta. COM(2026) 235 final, 20.05.2026. EUR-Lex.

3

vastavushindamisasutusest teavitamisele, turujärelevalvele ja vastutusele toote nõuetele

vastavuse seadust veeseadusest tulenevate erisustega.

Toodete turujärelevalvet teeb TTJA ning joogivee kvaliteedi järelevalve jääb Terviseametile.

Põllumajandus- ja Toiduameti pädevust toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete

järelevalves ei muudeta. Ühis- või eraveevärgi püsiosadele ei kohaldata toiduga

kokkupuutuvate materjalide ja esemete regulatsiooni.

Rakendusmudeli kujundamisel on arvestatud TTJA hinnanguga, mille kohaselt saab uue

turujärelevalveülesande täitmist korraldada olemasoleva personaliga, kuid ülesande tõhus

täitmine eeldab ametnike valdkondlikku koolitamist ja võimalust tellida vajaduse korral toote

nõuetele vastavuse kontrollimiseks katseid.

Rikkumismenetlusega3 seotud muudatuste eesmärk on viia veeseaduse sätted paremini

kooskõlla direktiivi (EL) 2020/2184 nõuetega. Muudatustega tagatakse, et riskipõhise käsitluse

rakendamist võib direktiivis sätestatud tingimustel kohandada, kuid seda ei tohi täielikult

rakendamata jätta. Prioriteetse tarbimiskoha mõiste hõlmab ka üldsusele mitteavatud suuri

valdusi, mis ei ole kodumajapidamised (nt suurettevõtted, tööstusliku tootmise üksused või

haldusasutuste ruumid, millele on juurdepääs ainult seal töötaval personalil). Veel ühe

muudatusega tagatakse, et joogivee kontrolli kava vaadatakse pidevalt läbi ja seda

ajakohastatakse vähemalt iga kuue aasta tagant.

Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunkt iii kohaselt võetakse

riskihindamisel arvesse joogivee veevõtukohtade geograafilisi viiteid, kuid neid ei tehta

üldsusele kättesaadavaks. Täpsed asukohaandmed võivad võimaldada veehaarde tahtlikku

kahjustamist või veevarustuse häirimist, ohustades joogiveevarustuse turvalisust ja rahvastiku

tervist. Eelnõuga nähakse RTHS §-s 29 ette tingimuslik juurdepääsupiirang ainult nendele

riskihindamisel töödeldavatele geograafilise asukoha andmetele, mille avalikustamine tekitaks

nimetatud ohu. Piirang ei laiene automaatselt kõigile veehaardega seotud andmetele.

Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetlusest jäetakse ära Terviseameti kohustuslik

kooskõlastus. Kasutusloa menetleja on üldjuhul kohalik omavalitsus. Menetleja võib vajaduse

korral küsida Terviseameti arvamust. Muudatus vähendab asjaajamist loa taotlejale ning

menetlustoiminguid ametiasutustele, kuid ei vähenda joogivee ohutuse kaitsetaset: Terviseamet

jätkab joogivee kontrolli kavade kooskõlastamist ja joogivee kvaliteedi järelevalvet. Tegemist

on halduskoormust vähendava meetmega, mida saab uute tootega seotud kohustuste kõrval

arvesse võtta, kuid kokkuhoiu suurust ja adressaatide kattuvust ei ole olemasolevate andmete

alusel võimalik arvuliselt tõendada.

Eelnõu ettevalmistamisel kasutati direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamise analüüsi4

ning 2026. aastal toimunud kaasamist, küsimustikku ja asutustevahelisi arutelusid.

Rikkumismenetlusega seotud muudatused põhinevad Euroopa Komisjoni märkustel5 ja neile

esitatud Eesti seisukohtadel6. Väljatöötamiskavatsust ei koostatud HÕNTE § 1 lõike 2

3 Euroopa Komisjon. „October infringements package: key decisions“, 8. oktoober 2025, INF/25/2077, jaotis

„Commission calls on Estonia and Austria to correctly transpose the Drinking Water Directive“. Komisjoni

rikkumismenetluse avalik ülevaade. 4 Sotsiaalministeerium. „Joogivee direktiivi artikkel 11 ja selle alusel vastu võetud aktide rakendamise analüüs –

I etapp“, 2026. Avaldamata analüüs. 5 Euroopa Komisjoni 8. oktoobri 2025. a ametlik kiri rikkumismenetluses INFR(2025)2122, C(2025) 6076 final

(AK kuni rikkumismenetluse lõpuni). 6 Eesti Vabariigi 8. detsembri 2025. a vastus Euroopa Komisjoni ametlikule kirjale rikkumismenetluses

INFR(2025)2122, nr 15.3-4/6352-5 (AK kuni rikkumismenetluse lõpuni).

4

punktidele 1, 2 ja 5 tuginedes, arvestades rikkumismenetluse kiireloomulisust ja otsekohalduva

Euroopa Liidu õiguse rakendamise tähtaega. Eelnõu mõjusid käsitletakse seletuskirjas.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

§ 1. Veeseaduse muutmine

Punktiga 1 muudetakse veeseaduse § 2 pealkirja, sõnastades selle üldisemalt. Muudatus on

seotud punktis 2 kavandatud muudatusega, mille kohaselt täiendatakse § 2 viitega toote

nõuetele vastavuse seadusele.

Punktiga 2 täiendatakse veeseaduse § 2 lõikega 3, mille kohaselt kohaldatakse veeseaduse

tähenduses joogiveega kokkupuutuva toote hügieeninõuetele vastavusele, märgistamisele,

turule laskmisele, vastavushindamisele, vastavushindamisasutusest teavitamisele,

turujärelevalvele ja vastutusele ning turul kättesaadavaks tegemisega seotud tootja, tema

volitatud esindaja, importija ja levitaja kohustustele toote nõuetele vastavuse seadust

veeseadusest tulenevate erisustega.

Muudatus on vajalik direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamiseks. Artikli 11 kohaselt

tuleb tagada, et joogiveega kokkupuutuvad materjalid ja tooted vastaksid Euroopa Liidu

ühtsetele hügieeninõuetele. Artikli 11 süsteem hõlmab kahte omavahel seotud tasandit: esiteks

joogiveega kokkupuutuvate materjalide ja valmismaterjalide hügieeninõuded ning teiseks

toodete vastavushindamine, märgistus ja turule laskmise tingimused.

Toote nõuetele vastavuse seadus on Eestis üldine õigusraamistik, mille kaudu reguleeritakse

toote turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise tingimusi, ettevõtjate kohustusi,

vastavushindamist, turujärelevalvet ja vastutust. Joogiveega kokkupuutuvate toodete puhul on

tegemist tootepõhise nõuetele vastavuse ja turujärelevalve küsimusega. Seetõttu on

põhjendatud kohaldada nende suhtes toote nõuetele vastavuse seadust, arvestades veeseadusest

ja direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktidest (Euroopa

Komisjoni rakendusotsused ja delegeeritud määrused) tulenevaid erisusi.

Uus säte loob silla veeseaduse ja toote nõuetele vastavuse seaduse vahel. Sellega tagatakse, et

joogiveega kokkupuutuvaid tooteid puudutavad turule laskmise, turul kättesaadavaks tegemise,

vastavushindamise, vastavushindamisasutusest teavitamise, märgistamise ja turujärelevalve

küsimused alluvad toote nõuetele vastavuse süsteemile. Toodetes kasutatavate materjalide

nõuetekohasust käsitletakse toote vastavushindamise ja turujärelevalve raames.

Sättega ei looda uut riigisisest sertifitseerimissüsteemi ega dubleerita Euroopa Liidu õiguse

alusel kehtestatud vastavushindamise nõudeid. Tootja, importija ja levitaja peavad tagama, et

turule lastav või turul kättesaadavaks tehtav toode vastab kohaldatavatele Euroopa Liidu

nõuetele ning et nõuetele vastavus on nõuetekohaselt tõendatud ja dokumenteeritud.

Järelevalveasutusel on omakorda alus kontrollida nõuete täitmist toote nõuetele vastavuse

seaduse raamistikus.

Punktidega 3 ja 4 muudetakse veeseaduse § 85¹ lõiget 4. Muudatus on seotud direktiivi (EL)

2020/2184 artikli 7 lõike 2 ülevõtmise täpsustamisega. Direktiivi kohaselt võivad liikmesriigid

teatud tingimustel veeohutuse riskipõhise käsitluse rakendamist kohandada. Kehtiv veeseaduse

sõnastus võimaldab aga riskipõhise käsitluse teatud juhul üldse rakendamata jätta. Selline

sõnastus ei vasta direktiivi mõttele, sest direktiiv lubab riskipõhise käsitluse rakendamist

kohandada, kuid ei näe ette selle täielikku kohaldamata jätmist. Muudatuse eesmärk on

5

täpsustada, et riskipõhine käsitlus jääb ka erandjuhtudel põhimõtteliselt kohaldatavaks, kuid

selle rakendamise ulatust ja viisi võib direktiivis lubatud tingimustel üksnes kohandada.

Punktiga 5 muudetakse veeseaduse § 85⁴ lõiget 4 ja täpsustatakse prioriteetse tarbimiskoha

mõistet. Muudatus on seotud direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktis 4 sätestatud mõiste

ülevõtmisega. Euroopa Komisjon on rikkumismenetluses märkinud, et kehtiv määratlus ei

hõlma piisavalt selgelt suuri valdusi, mis ei ole üldsusele avatud. Eelnõu kohaselt võib

prioriteetne tarbimiskoht olla suur üldsusele avatud või ligipääsmatu valdus, mis ei ole

kodumajapidamine ja mille paljud kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud riskidega.

Direktiivi mõiste hõlmab liikmesriigi kindlaksmääratud suuri valdusi, mis ei ole

kodumajapidamised, eelkõige üldsusele avatud suuri valdusi, kuid ka muid suuri valdusi, mille

kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud riskidega. Näiteks võivad asjaomasteks

valdusteks osutuda haiglad, hoolekandeasutused, koolid või suure kasutajate arvuga töö- ja

tootmishooned. Konkreetne tegevusala ei tähenda siiski automaatselt seirekohustust.

Muudatusega viiakse veeseaduse määratlus direktiivi kohaldamisalaga paremini kooskõlla.

Väljend „ligipääsmatu valdus“ tähistab siinses kontekstis üldsusele juurdepääsuks mitteavatud,

ent selle kasutajatele ligipääsetavat valdust. Määrav ei ole valduse omandivorm ega füüsiline

suletus.

Punktiga 6 Punktiga 6 täiendatakse veeseaduse § 85⁴ lõikega 4¹, mille kohaselt määrab

Terviseamet sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud riskianalüüsi alusel kindlaks prioriteetsed

tarbimiskohad, avaldab nende nimekirja oma veebilehel ning teavitab asjaomase tarbimiskoha

omanikku valduse prioriteetseks tarbimiskohaks määramisest ja kohaldatavatest seirenõuetest.

Konkreetse valduse prioriteetseks tarbimiskohaks määramine on haldusakt haldusmenetluse

seaduse § 51 lõike 1 tähenduses. Prioriteetsete tarbimiskohtade valikul lähtutakse veeseaduse §

85⁴ lõike 1 kohasest riskianalüüsist, arvestades muu hulgas valduse suurust, kasutajate arvu ja

kasutuse intensiivsust, kasutajate võimalikku haavatavust, veesüsteemi eripära ning veega

seotud riske. Valikukriteeriumid ja nende kohaldamise põhjendused peavad nähtuma

riskianalüüsist, et oleks võimalik tuvastada, miks konkreetne valdus prioriteetseks

tarbimiskohaks määrati.

Menetluse otstarbekuse tagamiseks võib Terviseamet vormistada mitme valduse prioriteetseks

tarbimiskohaks määramise ühe haldusaktina, mille lisas esitatakse asjaomaste valduste loetelu.

Kui valduste määramise aluseks olevad riskikriteeriumid ja asjaolud on samad, võib haldusakt

sisaldada ühist põhjendust. Seejuures peab olema iga valduse puhul tuvastatav selle vastavus

määramise aluseks olevatele kriteeriumidele. Haldusakti põhjendamisel võib tugineda

riskianalüüsile, millele haldusaktis viidatakse ja mis on menetlusosalisele kättesaadav.

Otsustuse tegemisel järgitakse haldusmenetluse seaduses sätestatud nõudeid, sealhulgas

haldusakti põhjendamise, teatavakstegemise ja vaidlustamise kohta. Mitut valdust hõlmava

haldusakti korral tehakse see nõuetekohaselt teatavaks igale asjaomasele omanikule. Omanikul

on õigus vaidlustada tema valdust puudutav otsustus. Prioriteetsete tarbimiskohtade nimekirja

avaldamine Terviseameti veebilehel on täiendav teavitamismeede ega asenda haldusakti

nõuetekohast teatavakstegemist.

Prioriteetseks tarbimiskohaks määramine ei tähenda automaatselt seirekohustuse tekkimist.

Veeseaduse § 85⁴ lõike 3 kohane seirekohustus rakendub juhul, kui tarbimiskoha veevärgi

riskihindamisel tuvastatakse vee kvaliteedile ja inimese tervisele Legionella või pliiga seotud

riskid.

6

Punktiga 7 täiendatakse veeseaduse § 85⁵ pealkirja sõnaga „tooted“, sest direktiivi (EL)

2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktid käsitlevad lisaks materjalidele

ka joogiveega kokkupuutuvate toodete vastavushindamist ja märgistamist.

Punktiga 8 täiendatakse veeseaduse § 85⁵ lõigetega 3 ja 4. Lõike 3 kohaselt peavad joogivee

võtmise, töötlemise, säilitamise või jaotamisega seotud rajatistes kasutamiseks ettenähtud

joogiveega kokkupuutuvad tooted ja nendes kasutatavad valmismaterjalid vastama direktiivi

(EL) 2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud nõuetele.

Joogiveega kokkupuutuva toote vastavust nõuetele hinnatakse ja toode märgistatakse nimetatud

Euroopa Liidu õigusaktides sätestatud korras. EL-i nõuded kohalduvad alates 31. detsembrist

2026.

Direktiivi artikli 11 lõike 1 kohaselt ei tohi joogiveega kokkupuutuvad materjalid otseselt ega

kaudselt ohustada inimtervist, halvendada vee värvust, lõhna ega maitset, soodustada

mikroobset kasvu ega põhjustada saasteainete leostumist rohkem kui materjali kavandatud

eesmärki arvestades vältimatu.

Direktiivi artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktid täpsustavad nõudeid, mille abil

artikli 11 eesmärki praktikas saavutatakse. Need hõlmavad muu hulgas lubatud ainete Euroopa

nimekirju, lähteainete, koostiste ja koostisosade katsetamise ja heakskiitmise meetodeid,

valmismaterjalide katsetamise ja heakskiitmise korda, vastavushindamismenetlusi ning

olmeveega kokkupuutuvate toodete märgistamise ühetaolisi spetsifikatsioone.

Joogiveega kokkupuutuvate toodete hulka võivad kuuluda näiteks joogiveetorud, toruliitmikud,

kraanid, segistid, ventiilid, joogivee mahutid ja paagid, joogiveega kokkupuutuvad

filtriseadmete, veetöötlusseadmete või veesoojendite osad ning muud tooted, mille joogiveega

kokkupuutuvad osad kuuluvad joogivee võtmise, töötlemise, hoidmise või jaotamise süsteemi.

Kohaldamisala täpne ulatus sõltub direktiivi artikli 11 ja selle alusel kehtestatud Euroopa Liidu

õigusaktide kohaldamisalast ning konkreetse toote kasutusotstarbest.

Artikli 11 kohaldamisalast tuleb eristada tooteid, aineid ja materjale, mis ei ole käsitatavad

joogiveega kokkupuutuva tootena artikli 11 tähenduses või mille suhtes kohaldub muu

õigusraamistik. Toiduga kokkupuutuvad materjalid ja esemed kuuluvad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 1935/2004 ning toiduseaduse raamistikku, välja arvatud ühis- või

eraveevärgi püsiosad. Sellised võivad olla näiteks toidukäitlemisel kasutatavad veega

kokkupuutuvad nõud, mahutid ja seadmete osad ning tarbijale mõeldud veega kokkupuutuvad

esemed, nagu joogipudelid, veefiltrikannud või kodumasinate veemahutid, kui need ei ole ühis-

või eraveevärgi püsiosad ega kuulu joogivee võtmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või

jaotamiseks mõeldud rajatise osana direktiivi artikli 11 kohaldamisalasse. Artikli 11 raamistik

kohaldub joogivee võtmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või jaotamiseks mõeldud rajatistes

kasutatavatele toodetele ja nendes kasutatavatele materjalidele. Kui veega kokkupuutuv ese

kuulub toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete õigusraamistikku, jätkub selle üle

järelevalve senises korras Põllumajandus- ja Toiduameti pädevuses.

Artikli 11 ning toiduga kokkupuutuvate materjalide ja esemete õigusraamistikud võivad

sisaldada erinevaid nõudeid, piirväärtusi, piiranguid või keelustusi, sest nende kohaldamisala,

kasutuskontekst ja riskihindamise loogika ei kattu. Seetõttu ei tähenda ühe raamistiku

kohaldumine automaatselt seda, et teise raamistiku konkreetsed ainepõhised nõuded või erandid

kohalduksid samal viisil.

7

Piirjuhtumite, näiteks joogivee ajutiseks varustamiseks kasutatavate teisaldatavate mahutite,

veepaakide või filtrilahenduste puhul sõltub kohaldatav õigusraamistik toote kasutusotstarbest

ja sellest, kas toodet kasutatakse joogivee võtmiseks, töötlemiseks, säilitamiseks või

jaotamiseks mõeldud süsteemi osana või pigem toidu või joogi käitlemise, pakendamise,

serveerimise või tarbijaesemena.

Lõike 4 kohaselt hindab joogiveega kokkupuutuva toote vastavust nõuetele

vastavushindamisasutus direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu

õigusaktides sätestatud korras. Vastavushindamisasutusele kohaldatakse toote nõuetele

vastavuse seadust veeseadusest tulenevate erisustega.

Sätte eesmärk on siduda joogiveega kokkupuutuvate toodete nõuetele vastavuse tõendamine

direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 kohase vastavushindamisega. Toote nõuetele vastavuse

tagamise ja nõuetele vastavust tõendavate dokumentide, sealhulgas EL-i vastavusdeklaratsiooni

koostamise kohustus lasub eelkõige tootjal ning oma rolli piires ka teistel asjaomastel

ettevõtjatel. Vastavushindamisasutus teeb Euroopa Liidu õigusaktides ette nähtud

vastavushindamise toimingud ja hindab, kas toode vastab kohaldatavatele nõuetele. See ei

asenda ettevõtja vastutust toote nõuetele vastavuse eest. Toote vastavushindamisel hinnatakse

muu hulgas seda, kas tootes kasutatud valmismaterjalid vastavad kohaldatavatele hügieeni-,

katsetamis- ja heakskiitmisnõuetele. Valmismaterjal ei ole eraldiseisvalt tootele ette nähtud

vastavushindamismenetluse ega toote märgistamise objekt.

Teadaolevalt puudub Eestis praegu selle valdkonna joogiveega kokkupuutuvate toodete

vastavushindamisasutus. Ettevõtja peab vajaduse korral kasutama teises Euroopa

Majanduspiirkonna lepinguriigis nõuetekohaselt teavitatud asutuse teenust selle tegevusõiguse

ulatuses.

Joogiveega kokkupuutuvate toodete vastavushindamisasutuste tegevusloakohustus tuleneb

toote nõuetele vastavuse seaduse (TNVS) § 27 lõikest 1, mille kohaselt peab

vastavushindamisasutusena tegutsemiseks olema Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi

antud tegevusluba ning asutusest peab olema teavitatud Euroopa Komisjoni ja teisi liikmesriike.

Eelnõuga kavandatav veeseaduse § 855 lõige 4 seob joogiveega kokkupuutuvate toodete

vastavushindamise TNVS-is sätestatud tegevusloa- ja teavitamiskorraga ning Euroopa

Komisjoni delegeeritud määruses (EL) 2024/370 sätestatud valdkondlike erinõuetega.

Eestis asutatud ja tegutsevale vastavushindamisasutusele annab tegevusloa TNVS § 30 lõike 1¹

kohaselt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA). Tegevusloa taotlejale esitatavad

üldnõuded tulenevad TNVS §-st 28 ning taotluse andmete ja dokumentide nõuded §-st 29. Muu

hulgas tuleb taotlejal esitada kavandatavate vastavushindamistoimingute kirjeldus, andmed

asjaomaste toodete või tooteliikide kohta ning akrediteerimist ja vastutuskindlustust tõendavad

dokumendid. Täiendavad valdkondlikud nõuded tulenevad vahetult kohaldatava komisjoni

delegeeritud määruse (EL) 2024/370 artiklist 5, mille kohaselt peab vastavushindamisasutus

muu hulgas olema sõltumatu kolmas isik ning nõuetekohaselt akrediteeritud standardi EN

ISO/IEC 17065 alusel asjaomaste vastavushindamismenetluste tegemiseks.

Tegevusloa andmise järel teavitab TTJA vastavushindamisasutusest Euroopa Komisjoni ja teisi

liikmesriike TNVS § 34 ning komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/370 artiklite 7 ja 8

kohaselt. Vastavushindamisasutus võib tegutseda teavitatud asutusena pärast nõuetekohase

teavitamismenetluse läbimist ja ettenähtud vastuväidete esitamise tähtaja möödumist. Teistes

Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikides nõuetekohaselt tegevusõiguse saanud ja teavitatud

asutused võivad teha asjaomaseid vastavushindamistoiminguid neile antud tegevusõiguse

ulatuses.

8

Seega ei looda eelnõuga uut eraldiseisvat riigisisest tegevusloasüsteemi. Tegevusloakohustuse

alus, pädev asutus, loa taotlemise kord ja tegevusõiguse tekkimise tingimused tulenevad TNVS-

ist ning seda täiendavatest vahetult kohaldatavatest Euroopa Liidu õigusaktidest. Eelnõu

eesmärk on tagada nimetatud õigusraamistiku kohaldumine ka direktiivi (EL) 2020/2184 artikli

11 kohasele joogiveega kokkupuutuvate toodete vastavushindamisele.

Vastavushindamisasutuse rolli eristatakse järelevalveasutuse rollist. Vastavushindamisasutus

hindab joogiveega kokkupuutuva toote vastavust kohaldatavatele nõuetele Euroopa Liidu

õigusaktides ettenähtud korras. Tootes kasutatud valmismaterjalide nõuetekohasust

kontrollitakse toote vastavushindamise käigus nende kohta esitatud katse-, heakskiitmis- ja

muude tõendite alusel. TTJA kui turujärelevalveasutus kontrollib nõuete täitmist oma pädevuse

piires, sealhulgas seda, kas vajalik dokumentatsioon, märgistus ja vastavushindamise tõendid

on olemas, need on asjakohased ning seotud konkreetse toote, tootetüübi, tootja, importija või

levitajaga. TTJA ei tee tootja ega vastavushindamisasutuse asemel uut vastavushindamist, kuid

tal peab olema võimalik kontrollida dokumentide olemasolu, asjakohasust ja usaldusväärsust

turujärelevalve pädevuse raames. TTJA-le peab jääma ka võimalus saata toode vajaduse korral

katselaborisse nõuetele vastavuse kontrolliks.

Punktiga 9 jäetakse veeseaduse § 85⁶ lõikest 1 välja direktiivi (EL) 2020/2184 pikk pealkirja-

ja avaldamisviide, sest direktiivile viidatakse juba eespool § 85⁵ lõikes 3. Muudatus on

normitehniline ega muuda § 85⁶ lõike 1 kohaldamisala.

Punktiga 10 muudetakse veeseaduse § 87 lõiget 5 selliselt, et joogivee kontrolli kava tuleb läbi

vaadata pidevalt, mitte ajakohastada vaid kuue aasta tagant, nagu kehtiv sõnastus ette näeb.

Muudatus on seotud direktiivi (EL) 2020/2184 II lisa A osa punktiga 4, mille kohaselt peavad

liikmesriigid tagama, et joogivee seireprogramme vaadatakse pidevalt läbi ning need

ajakohastatakse või taaskinnitatakse vähemalt iga kuue aasta tagant.

Euroopa Komisjon on rikkumismenetluses juhtinud tähelepanu sellele, et üksnes kuueaastase

ajakohastamise kohustus ei kata täielikult direktiivi nõuet, mille järgi tuleb seireprogrammi ka

jooksvalt ja pidevalt läbi vaadata. Joogivee kontrolli kava ei ole üksnes perioodiliselt uuendatav

dokument, vaid riskipõhise joogivee ohutuse süsteemi osa, mida tuleb hinnata ja vajaduse

korral muuta ka enne kuue aasta möödumist, kui veevarustussüsteemis, riskides,

seiretulemustes või muudes olulistes asjaoludes toimuvad muutused.

Mõiste „pidevalt“ ei tähenda, et joogivee kontrolli kava tuleb läbi vaadata kindla igapäevase,

igakuise või muu etteantud ajavahemiku järel. See tähendab kava jooksvat riskipõhist

ülevaatamist, eelkõige juhul, kui muutuvad seiretulemused, joogivee kvaliteeti mõjutavad

riskid, veevarustussüsteem või muud olulised asjaolud. Kava vähemalt iga kuue aasta järel

ajakohastamise kohustus on eraldi miinimumnõue ega välista kava varasemat muutmist, kui

riskihindamise tulemused seda nõuavad.

Punktiga 11 tunnistatakse kehtetuks veeseaduse § 192 lõike 3 punkt 2, mille kohaselt võib

veeloa andmisest keelduda juhul, kui Terviseamet ei kooskõlasta ühisveevärgi puurkaevu

kasutusloa taotlust ehitusseadustiku alusel.

Muudatuse eesmärk on vähendada Terviseameti töökoormust ja vältida sama joogiveeohutuse

aspekti korduvat hindamist (üks puurkaevu menetluses, teine joogivee kontrolli kava

menetluses). Kehtiva õiguse järgi on Terviseamet kaasatud ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa

menetlusse kooskõlastajana.

9

Kooskõlastuskohustuse kaotamine ei tähenda, et Terviseamet kaotaks võimaluse hinnata

joogivee ohutust. Kohaliku omavalitsuse (edaspidi KOV) antav puurkaevu kasutusluba ei anna

iseseisvalt õigust tarbijatele nõuetele mittevastavat joogivett tarnida ega asenda joogivee

käitlejale veeseadusest tulenevaid kohustusi. Veeseaduse § 87 lõike 4 kohaselt peab joogivee

käitleja koostama joogivee kontrolli kava ja kooskõlastama selle Terviseametiga. Just joogivee

kontrolli kava kooskõlastamise ning sellele järgneva joogivee kvaliteedi järelevalve käigus saab

Terviseamet hinnata joogivee ohutust, joogivee käitlemise riske ja vajalikke seiremeetmeid

sisuliselt joogivee valdkonna pädevuse piires.

Terviseamet ei pea osalema eraldi kooskõlastajana ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa

menetluses. See vähendab Terviseameti automaatset menetluskoormust ja väldib joogivee

ohutuse sama aspekti korduvat hindamist. Kooskõlastuse kaotamine ei välista Terviseameti

riskipõhist kaasamist arvamuse avaldamiseks või konsulteerimiseks, kui kasutusloa menetluses

ilmneb joogivee kvaliteedi või terviseriskiga seotud küsimus.

Sätte kehtetuks tunnistamine on sisuliselt seotud eelnõu §-ga 2, millega tunnistatakse kehtetuks

ehitusseadustiku § 127 lõige 2.

Selle muudatusega seonduvalt on vaja muuta ka taristuministri 24. märtsi 2026. a määrust nr 25

„Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“ (§ 19 lg 1).

Punktidega 12 ja 13 täiendatakse veeseaduse § 250 lõikeid 1 ja 8 selliselt, et riikliku

järelevalve tegijaks nimetatakse ka TTJA.

Muudatus on vajalik, kuna TTJA hakkab tegema riiklikku järelevalvet joogiveega

kokkupuutuva toote hügieeninõuetele vastavuse, vastavushindamise ja märgistamise nõuete

ning turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise nõuete täitmise üle.

Joogiveega kokkupuutuvate toodete puhul tuleb kontrollida eeskätt seda, kas toode on turule

lastud või turul kättesaadavaks tehtud nõuetekohaselt, kas toode vastab kohaldatavatele

hügieeninõuetele, kas toode on läbinud nõutud vastavushindamise, kas selle kohta on olemas

nõutud dokumentatsioon ja kas toode on nõuetekohaselt märgistatud. Tootes kasutatud

valmismaterjalide nõuetekohasust kontrollitakse toote dokumentatsiooni, katse- ja

heakskiitmistõendite ning muu asjakohase tõendusteabe kaudu.

TTJA järelevalvepädevus hõlmab oma pädevuse piires eelkõige dokumentatsiooni, märgistuse,

vastavushindamise tõendite, vastavusdeklaratsiooni, tootja, tema volitatud esindaja, importija

ja levitaja andmete ning turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise nõuete kontrolli.

Samuti hõlmab see turujärelevalve pädevust hinnata, kas esitatud dokumendid on asjakohased,

piisavad ja seotud konkreetse toote, tootetüübi, partii, tootja, importija või levitajaga.

TTJA rolli tuleb eristada Terviseameti joogivee kvaliteedi järelevalvest. TTJA lisamine

veeseaduse järelevalveasutuste hulka ei muuda Terviseameti senist pädevust joogivee

kvaliteedi järelevalves. Terviseamet teeb jätkuvalt joogivee kvaliteedi järelevalvet veeseaduses

sätestatud alustel, sealhulgas hindab joogivee kvaliteeti, joogivee käitlemise riske ja võimalikku

terviseriski kasutusetapis. TTJA järelevalvepädevus puudutab toote turule laskmise, turul

kättesaadavaks tegemise, vastavushindamise ja märgistamise nõuete täitmist.

TTJA roll ei tähenda joogivee kvaliteedi või terviseriski sisulist hindamist ega tootja või

vastavushindamisasutuse tehtud vastavushindamise dubleerimist. See ei välista siiski TTJA

õigust turujärelevalveasutusena kontrollida, kas toote hügieeninõuete kohta esitatud

dokumendid ja tõendid on olemas, need on asjakohased ning usaldusväärsed. Kui dokumendid

10

on formaalselt olemas, kuid tekib põhjendatud kahtlus toote tegelikus vastavuses või

dokumentide sisulises õigsuses, saab TTJA tegutseda toote nõuetele vastavuse seaduse ja

kohaldatavate Euroopa Liidu õigusaktide kohaste turujärelevalve meetmete raames.

TTJA riikliku järelevalve pädevus joogiveega kokkupuutuvate toodete nõuetele vastavuse üle

sätestatakse veeseaduse § 250 lõikes 8. Kuna tegemist on tootepõhise turujärelevalvega,

kohaldatakse sellele toote nõuetele vastavuse seaduse turujärelevalve regulatsiooni.

TTJA ressursihinnangu kohaselt ei too kavandatav järelevalveülesanne kaasa eraldi ametikoha

loomise vajadust. Hinnang tugineb asjaolule, et osa joogiveega kokkupuutuvatest toodetest on

juba praegu TTJA järelevalve all ehitustoodete nõuete kontekstis ning teavitava asutuse rolli

menetlusloogika on TTJA-s olemas teiste õigusaktide alusel. Uus ülesanne lisab olemasolevale

järelevalvepraktikale täiendava joogivee kontaktmaterjalide tehnilise mõõtme, eelkõige

dokumentatsiooni, vastavushindamise, märgistuse ja vajaduse korral katsetamise vaates.

TTJA ülesande täitmine eeldab lisaks riigisisesele turujärelevalvele valmisolekut osaleda

Euroopa Liidu tasandi infovahetuses ja koordineerimises, mis puudutab joogiveega

kokkupuutuvate toodete vastavushindamist, teavitatud asutusi ja turujärelevalvepraktikat. See

on vajalik, et Eesti turujärelevalve oleks kooskõlas Euroopa Liidu ühtse õigusraamistikuga ning

et järelevalveasutusel oleks võimalik kasutada teiste liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni

kaudu kättesaadavat teavet.

Kolmandatest riikidest pärit toodete puhul võib rakenduspraktikas olla vajalik TTJA koostöö

Maksu- ja Tolliametiga (TNVS § 50 lg 9), eelkõige olukorras, kus impordietapis tekib vajadus

kontrollida nõutud dokumentide olemasolu või edastada turujärelevalveasutusele asjakohane

teave võimaliku nõuetele mittevastavuse kohta. Selline koostöö ei tähenda Maksu- ja

Tolliametile uue valdkondliku järelevalveülesande andmist, vaid puudutab vajaduse korral

teabevahetust pädeva turujärelevalveasutusega.

Järelevalve praktilises rakendamises võib tekkida olukordi, kus kasutuses oleva veesüsteemi

joogivee kvaliteedi probleem viitab võimalikule seosele konkreetse kontaktmaterjali või

tootega. Sellisel juhul tuleb eristada Terviseameti joogivee kvaliteedi järelevalvet ja TTJA toote

turujärelevalvet. Terviseameti ja TTJA vaheline täpsem infovahetuse kord, juhtumi üleandmise

lävend, tähtaeg ja edastatava teabe miinimumsisu täpsustatakse vastavas ametitevahelise

koostöö juhendis. Kui joogiveega seotud probleem võib mõjutada toidukäitlemisettevõtte

tegevust, turul olevat toitu või toidutootmise jätkumist, kaasatakse vajaduse korral ka

Põllumajandus- ja Toiduamet.

Punktiga 14 täiendatakse veeseadust rakendussättega, mis täpsustab joogiveega

kokkupuutuvate toodete ja materjalide nõuete rakendamise ulatust. Enne 2026. aasta 31.

detsembrit ehitatud ehitises kohaldatakse käesoleva seaduse § 85⁵ lõigetes 3 ja 4 sätestatud

nõudeid uue joogiveega kokkupuutuva toote kasutusele võtmisest arvates.

Sätte eesmärk on selgitada, et eelnõust ega Euroopa Liidu artikli 11 rakendusaktidest ei tulene

üldist kohustust olemasolevaid joogivee võtmise, töötlemise, säilitamise või jaotamisega seotud

ehitisi üksnes uue korra jõustumise tõttu ümber ehitada või nendes juba kasutusel olevaid

tooteid välja vahetada. Uued nõuded kohalduvad sellises ehitises siis, kui pärast uue korra

jõustumist võetakse kasutusele uus joogiveega kokkupuutuv toode. Selline lahendus hõlmab

muu hulgas olukordi, kus uus toode võetakse kasutusele ehitise rekonstrueerimisel, remondi

või hoolduse käigus või olemasoleva osa asendamisel samaväärse tootega. Seetõttu ei seota

nõuete kohaldumist üksnes ehitusseadustiku tähenduses rekonstrueerimisega, vaid uue

joogiveega kokkupuutuva toote kasutusele võtmisega.

11

Rakendussättes kasutatakse mõistet „ehitis“, et hõlmata nii hooned kui ka rajatised, milles

kasutatakse joogiveega kokkupuutuvaid tooteid. Nõuete kohaldumine uue toote kasutusele

võtmisest tagab, et olemasolevate ehitiste suhtes säilib õigusselgus ja välditakse põhjendamatut

tagasiulatuvat mõju, samal ajal tagades, et pärast Euroopa Liidu uue süsteemi kohaldumise

algust kasutusele võetavad joogiveega kokkupuutuvad tooted vastavad veeseaduse § 855

lõigetes 3 ja 4 sätestatud nõuetele, sealhulgas vastavushindamise ja märgistamise nõuetele.

§ 2. Ehitusseadustiku muutmine

Paragrahviga 2 tunnistatakse kehtetuks ehitusseadustiku § 127 lõige 2.

Muudatus on seotud eelnõu § 1 punktiga 11, mille kohaselt tunnistatakse kehtetuks veeseaduse

§ 192 lõike 3 punkt 2. Kehtiva õiguse kohaselt on Terviseamet ühisveevärgi puurkaevu

kasutusloa menetluses kooskõlastaja ning Terviseameti kooskõlastamata jätmine võib olla

veeloa andmisest keeldumise alus. Eelnõuga kaotatakse see kooskõlastusloogika.

Muudatus ei mõjuta kasutusloa üldist funktsiooni. Kasutusloa menetlust läbiviiv pädev asutus

kontrollib ka edaspidi kasutusloa andmise eeldusi ehitusseadustiku ja selle alusel kehtestatud

nõuete kohaselt. Eelnõukohase seadusega ei anta Terviseameti joogivee kvaliteedi ja

terviseriski hindamise ülesannet üle KOV-idele, Keskkonnaagentuurile (KAUR), TTJA-le ega

muule asutusele. Terviseameti pädevus joogivee terviseohutuse tagamisel, joogivee käitleja

kontrolli kava kooskõlastamisel ja joogivee kvaliteedi järelevalves säilib veeseaduse alusel.

Terviseameti kohustusliku kooskõlastusrolli kaotamine ei tähenda, et puurkaevust võetava vee

kvaliteedi ennetav käsitlus kaoks. Puurkaevu kavandamise ja rajamise etapis kohaldub

taristuministri 24. märtsi 2026. a määrus nr 25 „Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise

nõuded ja kord“, mis reguleerib muu hulgas puurkaevu projekteerimist, proovipumpamist,

veeproovide võtmist ja puurkaevu andmete esitamist. Joogivee võtmiseks kavandatava

puurkaevu puhul tuleb juba projekteerimise ja rajamise etapis arvestada põhjavee kvaliteediga

ning vajaduse korral veetöötluse vajadusega.

Kasutusloa menetlust läbiviiv pädev asutus kontrollib kasutusloa menetluses nõutavate

andmete ja dokumentide olemasolu ning kasutusloa andmise eeldusi. KOV ei pea hakkama

Terviseameti asemel sisuliselt hindama joogivee terviseriski ega otsustama joogivee nõuetele

vastavuse üle. Kasutusloa andmine ei anna iseenesest õigust anda nõuetele mittevastavat vett

tarbijatele joogiveena. Joogivee käitleja peab täitma veeseadusest tulenevaid joogivee

kvaliteedi ja kontrolli nõudeid ning vajaduse korral rakendama veetöötlust. Terviseametil säilib

võimalus hinnata joogivee ohutust veeseaduses sätestatud joogivee kontrolli kava

kooskõlastamise ja joogivee kvaliteedi järelevalve raames.

Muudatus vähendab Terviseameti automaatset menetluskoormust, kuna Terviseamet ei pea

enam andma kooskõlastust kõigis ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetlustes. KOV-idele

ei kavandata uut joogivee kvaliteedi või terviseriski sisulise hindamise ülesannet.

Kooskõlastusnõude kaotamine ei eelda ehitusregistri automaatse teavituse arendamist ega

asenda kooskõlastust eraldi Terviseameti teavitamiskohustusega. Puurkaevu rajamise ja

kasutuselevõtuga seotud andmed liiguvad kehtiva korra kohaselt riiklikesse registritesse ning

joogivee käitleja vastutab joogivee nõuetele vastavuse tagamise eest. Kui kasutusloa

menetluses ilmneb joogivee kvaliteedi või terviseriskiga seotud küsimus, saab pädev asutus

Terviseametilt arvamust küsida.

12

Muudatusega ei vähendata joogivee ohutuse kaitsetaset. Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa

väljastamine ei asenda joogivee käitleja kohustust tagada joogivee nõuetekohasus ega

Terviseameti pädevust teha joogivee kvaliteedi järelevalvet. Muudatus korrastab üksnes

menetluslikku tööjaotust ja väldib dubleerivat kooskõlastamist.

Muudatus ei tulene otseselt direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 ülevõtmise kohustusest, vaid

on sellega sama joogivee valdkonna menetlust puudutav halduskoormust vähendav muudatus.

Selle ühendamist käesoleva eelnõuga põhjendab sisuline seos joogivee terviseohutuse

regulatsiooniga ja vajadus vältida topeltmenetlusi. Muudatus ei ole artikli 11 rakendamise

eeltingimus - eelnõu kiireloomulisust arvestades tuleb tagada, et selle menetlemine ei takistaks

direktiivi rakendamiseks vajalike muudatuste õigeaegset vastuvõtmist.

Eelnõu § 2 muudatust tuleb hinnata põhiseaduse § 28 lõikest 1 tuleneva tervise kaitse õiguse ja

riigi kaitsekohustuse seisukohalt. Kohustusliku kooskõlastuse kaotamine jätab puurkaevu

kasutusloa menetluses välja ühe kontrollietapi, kuid ei kõrvalda joogivee ohutuse tagamise

sisulisi nõudeid: säilivad joogivee käitleja vastutus, veeseadusest tulenev riskipõhine käsitlus,

Terviseametiga joogivee kontrolli kava kooskõlastamine ning Terviseameti järelevalve

joogivee kvaliteedi üle. Muudatus on suunatud sama küsimuse korduva hindamise vältimisele

ning selle eesmärk on menetluse tõhustamine. Kavandatav lahendus jätab terviseriskide sisulise

hindamise selleks pädevale asutusele joogivee kontrolli ja järelevalve raames. Neil eeldustel ei

ole põhjust järeldada, et põhiseaduse §-st 28 tulenev tervisekaitse tase väheneks. Rakendamisel

tuleb siiski tagada riskipõhine koostöö juhtudel, kus puurkaevu kasutusloa menetluses ilmneb

konkreetne terviseoht.

Selle muudatusega seonduvalt on vaja muuta ka taristuministri 24. märtsi 2026. a määrust nr 25

„Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“ (§ 19 lg 1).

§ 3. Rahvatervishoiu seaduse muutmine

Paragrahviga 3 täiendatakse rahvatervishoiu seaduse § 29 lõigetega 3¹ ja 3². Vee terviseohutuse

infosüsteemis veeseaduse § 85² lõike 2 alusel joogiveehaarde valgala ja toiteala riskihindamise

käigus töödeldavate geograafilise asukoha andmete suhtes kohaldub juurdepääsupiirang üksnes

juhul, kui nende avalikuks tulek ohustaks joogiveevarustuse turvalisust või rahvastiku tervist.

Teabevaldaja hindab kaitstava huvi ohustatust konkreetsete andmete puhul. Piirang ei rakendu

automaatselt kogu riskihindamisteabele.

Kliimaministeeriumi selgituse kohaselt vastab direktiivis kasutatud veevõtukoha valgala mõiste

põhjavee puhul Eesti õiguse „joogiveehaarde toitealale“ ning pinnavee puhul „joogiveehaarde

valgalale“. VeeS § 85² lõike 2 alusel kehtestatud riskihindamise nõuded ja vee terviseohutuse

infosüsteemi põhimäärus näevad ette muu hulgas veehaarde asukohaandmete töötlemise.

Kaitstavateks võivad olla näiteks geograafilised koordinaadid ning asukoha tuvastamist

võimaldavad aadressi- ja katastriandmed. Kaardikuva on samade andmete esitamise viis, mitte

eraldi andmeliik. Piiratud andmeid ei tohiks olla võimalik avalikust vaatest taastada teiste

otsingutunnuste abil.

Lõike 3² kohaselt kehtib juurdepääsupiirang kuni veehaarde kasutamise lõpetamiseni joogivee

võtmiseks või joogivee tootmiseks. Nii seotakse piirangu kestus tegeliku kaitsevajadusega,

kusjuures andmete avalikustamisest tuleneva ohu esinemist tuleb hinnata lõikes 3¹ sätestatud

tingimuse alusel.

Kavandatav piirang riivab põhiseaduse § 44 lõikes 2 käsitletud õigust saada riigiasutuse ja

kohaliku omavalitsuse tegevuse kohta teavet ning võib puudutada ka § 44 lõikes 1 sätestatud

õigust üldiseks kasutamiseks levitatavale informatsioonile. Piirangu eesmärk on kaitsta

13

joogiveevarustuse turvalisust ja rahvastiku tervist, vältides selliste geograafilise asukoha

andmete avalikustamist, mille abil saaks tuvastada joogiveehaarde täpse asukoha ja hõlbustada

selle tahtlikku kahjustamist või veevarustuse häirimist. Piirang on sobiv, sest ka aadressi- või

katastriandmetest võib täpne asukoht olla tuletatav ning üksnes kaardivaates kuvamata jätmine

ei välistaks andmete väljastamist teabenõude alusel.

Piirang on vajalik ja mõõdukas, kuna seda kohaldatakse üksnes juhul, kui konkreetsete andmete

avalikuks tulek ohustaks joogiveevarustuse turvalisust või rahvastiku tervist. Piirang ei kohaldu

automaatselt kogu riskihindamisele ega kõigile veehaardega seotud andmetele. Kui seos

kaitstava huviga puudub, ei tulene kavandatavast sättest juurdepääsupiirangut. Avaliku teabe

seaduse üldised juurdepääsureeglid võimaldavad andmeid kasutada avalike ülesannete

täitmisel. Seega on riive kaitstava huviga seotud ja vähem piirav kui kõigi asukohaandmete

suhtes kehtestatav üldine juurdepääsupiirang.

AvTS § 35 lõike 1 punkt 19 võimaldab sätestada kaitstava andmeliigi eriseaduses ning siduda

selle üldise juurdepääsukorraga. Alternatiivne kõigi asukohaandmete automaatne piiramine

oleks laiem kui vajalik. Üksnes kaardivaate piiramine ei oleks piisav. Proportsionaalsuse

hindamisel tuleb arvestada PS §-ga 11 ja avaliku huviga teabe avalikustamise vastu.

Kliimaministeeriumi sisendi järgi on Tromsø konventsiooni artikli 3 lõike 1 asjakohased alused

eelkõige punkt a (riiklik julgeolek) ja punkt b (avalik turvalisus). Neid ei samastata automaatselt

rahvastiku tervisega, vaid piirangu kohaldamisel tuleb põhjendada konkreetset ohtu

joogiveevarustuse turvalisusele või rahvastiku tervisele. Pädevate asutuste juurdepääsu

ametikohustuste täitmiseks võimaldab AvTS § 38 lõige 3.

§ 4. Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmine

Paragrahviga 4 täiendatakse toote nõuetele vastavuse seaduse normitehnilist märkust viitega

direktiivile (EL) 2020/2184. Muudatus on vajalik, kuna veeseaduse § 2 lõike 3 kohaselt

kohaldatakse joogiveega kokkupuutuva toote hügieeninõuetele vastavusele, märgistamisele,

turule laskmisele, vastavushindamisele, vastavushindamisasutusest teavitamisele,

turujärelevalvele ja vastutusele ning turul kättesaadavaks tegemisega seotud ettevõtjate

kohustustele toote nõuetele vastavuse seadust veeseadusest tulenevate erisustega.

Direktiivile viitamine tagab, et toote nõuetele vastavuse seaduse kohaldamine joogiveega

kokkupuutuvatele toodetele on kooskõlas asjaomase Euroopa Liidu õigusraamistikuga.

TNVS-i muudetakse käesoleva eelnõuga üksnes normitehnilise märkuse osas, sest joogiveega

kokkupuutuvate toodete puhul rakenduvad TNVS-i kehtivad materiaalsed ja menetluslikud

sätted veeseaduse § 2 lõike 3 kaudu. Eelkõige hõlmab see ettevõtjate kohustuste,

vastavushindamisasutuste tegevuslubade (TNVS §-d 27–30), Euroopa Komisjoni ja teiste

liikmesriikide teavitamise (TNVS § 34) ning turujärelevalve ja vastutuse regulatsiooni.

Joogiveega kokkupuutuvate toodete valdkondlikud vastavushindamise ja teavitamise

erinõuded tulenevad vahetult kohaldatavatest direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel

kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktidest, sealhulgas komisjoni delegeeritud määrusest (EL)

2024/370. Seetõttu ei ole TNVS-is vaja dubleerida uut eraldi tegevusloa- ega

vastavushindamismenetlust - õigusliku aluse seos täpsustatakse veeseaduses.

§ 5. Seaduse jõustumine

Paragrahvis 5 sätestatakse seaduse jõustumise ajaks 2026. aasta 31. detsember.

Jõustumiskuupäev on seotud vajadusega tagada direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel

14

kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktide rakendamiseks vajalik riigisisene õigusraamistik alates

nende kohaldamise algusest.

Rikkumismenetlusega seotud muudatuste, sealhulgas rahvatervishoiu seaduse täienduse

jõustumine 2026. aasta 31. detsembril võimaldab kõrvaldada seaduse tasandil tuvastatud

ülevõtmispuudused võimalikult kiiresti. Terviseameti töökoormuse vähendamise muudatuse

jõustumine samal kuupäeval võimaldab alates 2026. aasta 31. detsembrist rakendada

ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetluses lihtsustatud töökorraldust.

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõuga täpsustatakse terminit „prioriteetne tarbimiskoht“, et see vastaks direktiivi (EL)

2020/2184 artikli 2 punktis 4 sätestatud mõistele.

Eelnõus kasutatakse veeseaduses, toote nõuetele vastavuse seaduses ja direktiivis (EL)

2020/2184 ning selle alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktides kasutatavat terminoloogiat.

Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamisega seoses on keskse tähendusega terminid

„joogiveega kokkupuutuv toode“, „joogiveega kokkupuutuv materjal“, „hügieeninõuded“,

„vastavushindamine“, „vastavushindamisasutus“, „märgistamine“, „turule laskmine“ ja „turul

kättesaadavaks tegemine“. Nende mõistete sisustamisel tuleb lähtuda direktiivi artiklist 11, selle

alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktidest ja toote nõuetele vastavuse seaduse üldisest

terminoloogiast.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud direktiiviga (EL) 2020/2184 olmevee kvaliteedi kohta. Eelnõu keskne

Euroopa Liidu õigusega seotud eesmärk on luua nimetatud direktiivi artikli 11 rakendamiseks

vajalik riigisisene õigusraamistik ja lahendada direktiivi ülevõtmise kohta esitatud

rikkumismenetluse märkused, sealhulgas direktiivi artikli 8 lõike 2 punkti a alapunktis iii

nimetatud veevõtukohtade geograafiliste viidete avalikustamise piiramine riskihindamise

kontekstis.

Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 eesmärk on ühtlustada Euroopa Liidus joogiveega

kokkupuutuvate materjalide ja toodete hügieeninõuded. Artikli 11 lõike 1 kohaselt ei tohi

joogiveega kokkupuutuvad materjalid otseselt ega kaudselt ohustada inimtervist, halvendada

vee värvust, lõhna ega maitset, soodustada mikroobset kasvu ega põhjustada saasteainete

leostumist rohkem kui materjali kavandatud eesmärki arvestades vältimatu. Artikli 11 lõige 2

näeb ette spetsiifilised minimaalsed hügieeninõuded, sealhulgas lubatud ainete Euroopa

nimekirjad, valmismaterjalide katsetamise ja heakskiitmise meetodid,

vastavushindamismenetlused ning toodete ühtse märgistuse. Artikli 11 lõike 7 kohaselt peab

liikmesriik tagama, et turule lastakse üksnes nõuetele vastavad joogiveega kokkupuutuvad

tooted.

Artikli 11 rakendamiseks on vastu võetud järgmised Euroopa Liidu õigusaktid, millega eelnõu

on seotud:

1) komisjoni rakendusotsus (EL) 2024/365, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 rakendamise eeskirjad seoses lubatud ainete Euroopa

nimekirjadesse kantavate lähteainete, koostiste ja koostisosade katsetamise ja heakskiitmise

meetoditega (ELT L, 2024/365, 23.04.2024);

2) komisjoni rakendusotsus (EL) 2024/367, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 rakenduseeskirjad ning olmeveega kokkupuutuvate

15

materjalide või toodete valmistamisel kasutada lubatud lähteainete, koostiste ja koostisosade

Euroopa nimekirjad (ELT L, 2024/367, 23.04.2024);

3) komisjoni rakendusotsus (EL) 2024/368, millega kehtestatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 rakenduseeskirjad ning olmeveega kokkupuutuvates

toodetes kasutatavate valmismaterjalide katsetamise ja heakskiitmise kord ning meetodid (ELT

L, 2024/368, 23.04.2024);

4) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2024/369, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ning kehtestatakse lähteainete, koostiste ja koostisosade

lubatud ainete Euroopa nimekirjadesse kandmise ja neist väljajätmise menetlus (ELT L,

2024/369, 23.04.2024);

5) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2024/370, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ningkehtestatakse olmeveega kokkupuutuvate toodete

suhtes kohaldatavad vastavushindamismenetlused ja neis menetlustes osalevate

vastavushindamisasutuste määramise eeskirjad (ELT L, 2024/370, 23.04.2024);

6) komisjoni delegeeritud määrus (EL) 2024/371, millega täiendatakse Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2020/2184 ning kehtestatakse olmeveega kokkupuutuvate toodete

märgistamise ühetaolised spetsifikatsioonid (ELT L, 2024/371, 23.04.2024).

Nimetatud Euroopa Liidu õigusaktid on otsekohalduvad. Eelnõuga ei korrata nende tehnilisi

nõudeid, vaid luuakse nende rakendamiseks vajalik riigisisene pädevus- ja järelevalveraamistik.

Selline lahendus väldib Euroopa Liidu tehniliste nõuete dubleerimist Eesti õiguses ja vähendab

riski, et riigisisene sõnastus erineb otsekohalduvatest nõuetest.

Tähelepanu tuleb pöörata ka asjaolule, et joogiveega kokkupuutuv toode võib olla samal ajal

ehitustoode Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2024/3110, millega sätestatakse

ehitustoodete ühtlustatud turustusreeglid ja tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 305/2011

(ELT L, 2024/3110, 18.12.2024) (edaspidi CPR määrus), tähenduses. Sellisel juhul tuleb siiski

eristada ehitustoodete regulatsiooni kohaldamisalasse kuuluvaid nõudeid ja direktiivi (EL)

2020/2184 artikli 11 kohaseid hügieeninõudeid. CPR määruse artikli 2 lõike 2 punkti b kohaselt

ei kohaldata nimetatud määrust nõuetele ega toimivuse hindamisele, mis kuuluvad direktiivi

(EL) 2020/2184 kohaldamisalasse ja on hõlmatud kõnealuse direktiivi artikli 11 lõikes 8

osutatud komisjoni delegeeritud õigusaktidega. Seega kuuluvad direktiivi (EL) 2020/2184

artikli 11 kohased joogiveega kokkupuutuvate toodete hügieeninõuded ja nende

vastavushindamine kõnealuse direktiivi süsteemi, mitte CPR määruse alusel paralleelselt

hinnatavate nõuete hulka. CPR määruse kohaldamine on välistatud üksnes selles osas, milles

konkreetne nõue või toimivuse hindamine on direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 alusel

hõlmatud. Ehitustoodete puhul tuleb muuhulgas arvestada määruse (EL) 2024/3110 artiklites

94 ja 95 toodud üleminekusätetega.

Eelnõu kohaselt kohaldatakse joogiveega kokkupuutuvate toodete hügieeninõuetele vastavuse,

märgistamise, turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemisega seotud ettevõtjate

kohustustele, vastavushindamisele, turujärelevalvele ja vastutusele toote nõuetele vastavuse

seadust veeseadusest tulenevate erisustega. Sellega luuakse riigisisene alus direktiivi (EL)

2020/2184 artikli 11 alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktide praktiliseks rakendamiseks.

Eelnõuga määratakse TTJA pädevaks riikliku järelevalve tegijaks joogiveega kokkupuutuvate

toodete hügieeninõuetele vastavuse, vastavushindamise, märgistamise ning nendega seotud

turule laskmise ja turul kättesaadavaks tegemise nõuete täitmise üle. Joogivee kvaliteedi

järelevalve jääb veeseaduse kohaselt Terviseameti pädevusse.

Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamisel tuleb arvestada Euroopa Liidu õiguses ette

nähtud üleminekukorraga. Artikli 11 kohane kord kohaldub üldjuhul 31. detsembril 2026.

16

Siiski, nende toodete suhtes, mis on enne nimetatud kuupäeva hinnatud vastavaks joogiveega

kokkupuutuvate toodete suhtes kohaldatavatele riiklikele hügieeninõuetele ja mille riiklik

vastavustunnistus on 31. detsembril 2026 veel kehtiv, kohaldub uus kord üleminekusätete

kohaselt 31.12.2032. aastast (komisjoni delegeeritud määruse (EL) 2024/370 artikkel 11;

komisjoni rakendusotsuse (EL) 2024/367 artikkel 3). Eestis ei ole varasemat riiklikku joogivee

kontaktmaterjalide heakskiidu- ja sertifitseerimissüsteemi, mille alusel selliseid riiklikke

vastavustunnistusi oleks väljastatud.

Üleminekuaja tingimustele vastavate dokumentide käsitlemine toimub Euroopa Liidu õiguse ja

asjakohaste juhendmaterjalide alusel. Vajaduse korral täpsustatakse üleminekukorra praktilist

kohaldamist järelevalvepraktikas või juhendmaterjalides.

Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 8 lõike 2 punkti a alapunkt iii kohaselt peab joogiveehaarde

valgala ja toiteala riskihindamine sisaldama veevõtukohtade geograafilisi viiteid, kuid neid

viiteid ei tehta üldsusele kättesaadavaks. Rahvatervishoiu seaduse § 29 täiendamine loob

seaduse tasandil selge aluse käsitada vee terviseohutuse infosüsteemis riskihindamise käigus

töödeldavaid geograafilise asukoha andmeid asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabena.

Rikkumismenetlusega seotud muudatustest on eelnõu § 1 punktid 3 ja 4 seotud direktiivi (EL)

2020/2184 artikli 7 lõike 2 ülevõtmise täpsustamisega. Komisjon on leidnud, et kehtiv

veeseaduse sõnastus võimaldab riskipõhist käsitlust üldse mitte rakendada, kuigi direktiiv lubab

üksnes riskipõhise käsitluse rakendamist kohandada. Sõnastuse muutmine „ei pea rakendama“

asemel „võib kohandada“ ning „rakendamata jätmise“ asemel „kohandamine“ viib veeseaduse

sõnastuse direktiivi artikli 7 lõike 2 loogikaga paremini kooskõlla.

Eelnõu § 1 punkt 5 on seotud direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 2 punktiga 4, milles on

määratletud prioriteetsed tarbimiskohad. Muudatusega laiendatakse veeseaduse mõistet nii, et

see hõlmaks lisaks üldsusele kasutamiseks avatud suurtele valdustele ka üldsusele mitteavatud

valdusi, mis ei ole kodumajapidamised ja mille paljud kasutajad võivad kokku puutuda veega

seotud riskidega.

Eelnõu § 1 punkt 10 on seotud direktiivi (EL) 2020/2184 II lisa A osa punktiga 4, mille kohaselt

vaadatakse seireprogramme pidevalt läbi ning ajakohastatakse või taaskinnitatakse vähemalt

iga kuue aasta tagant. Muudatusega täpsustatakse veeseaduse § 87 lõiget 5 selliselt, et joogivee

kontrolli kava vaadatakse pidevalt läbi ehk seda ajakohastatakse vastavalt vajadusele, aga

vähemalt iga kuue aasta järel.

Eelnõu § 1 punkt 11 ja § 2 ei ole seotud direktiivi (EL) 2020/2184 uue sisulise ülevõtmisega,

vaid Terviseameti töökoormuse vähendamise ja menetluskorralduse lihtsustamisega.

6. Seaduse mõjud

Eelnõukohased muudatused aitavad tagada joogivee ohutust, mõjutavad joogiveega

kokkupuutuvate toodetega seotud ettevõtjaid, täpsustavad asjaomaste riigiasutuste ülesandeid

ja töökorraldust ning sätestavad riskihindamise käigus töödeldavate veehaarde geograafilise

asukoha andmete juurdepääsupiirangu. Eelnõuga täpsustatakse joogivee valdkonna

õigusraamistikku kolmes sisuliselt eristatavas küsimuses:

 direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 riigisisene rakendamine;

 rikkumismenetluse märkustest tulenevad veeseaduse ja rahvatervishoiu seaduse

täpsustused;

 Terviseameti töökoormuse vähendamine ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetluses

kohustusliku kooskõlastusetapi kaotamise kaudu.

17

6.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: elanikkond

Mõjutatud on potentsiaalselt kõik Eestis joogivett tarbivad inimesed, sealhulgas Eesti elanikud

ja Eestis ajutiselt viibivad inimesed. 2025. aastal sai 86,2% Eesti elanikest joogivett

ühisveevärgist ja 13,8% eraveevärgist.7 Joogiveega kokkupuutuvate toodete ja nendes

kasutatavate materjalide nõuded aitavad kaitsta mõlema rühma tarbijaid, sest eraveevärgist

joogivett saavad elanikud võivad näiteks töö-, õppe- või teeninduskeskkonnas tarbida

ühisveevärgi vett.

Eraldi tähelepanu vajavad kohad, kus sama veevärki kasutab palju inimesi või viibivad

terviseriskidele vastuvõtlikumad isikud. Prioriteetse tarbimiskoha mõiste täpsustamine

puudutab üldsusele avatud suuri valdusi ja üldsusele mitteavatud suuri valdusi, mis ei ole

kodumajapidamised ja kus paljud kasutajad võivad kokku puutuda veega seotud riskidega.

Terviseameti esialgse hinnangu kohaselt võivad prioriteetsete tarbimiskohtade hulka kuuluda

näiteks haiglad, hooldekodud ja vanglad. Prioriteetsete tarbimiskohtade lõplik koosseis ja

muudatuse mõju ulatus selguvad Terviseameti riskianalüüsi valmimisel, seega ei ole praegu

võimalik prioriteetsete tarbimiskohtade arvu esitada.

Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamise peamine oodatav mõju on joogiveega

kokkupuutuvate toodete nõuetele vastavuse parem tagamine. Euroopa Liidu ühtne

hügieeninõuete, vastavushindamise ja märgistamise süsteem aitab vähendada riski, et joogivee

võtmiseks, töötlemiseks, hoidmiseks või jaotamiseks kasutatakse nõuetele mittevastavaid

tooteid, mis võivad halvendada joogivee kvaliteeti või ohustada rahva tervist. Tootes kasutatud

valmismaterjalide nõuetekohasust hinnatakse toote vastavushindamise osana.

Mõju tarbijatele on positiivne ja ennetav. Rikkumismenetlusega seotud muudatused

suurendavad joogivee riskijuhtimise õigusselgust. Terviseameti kohustusliku kooskõlastusrolli

kaotamine ei vähenda joogivee ohutuse kaitsetaset, sest säilivad joogivee kvaliteedi järelevalve

ja kontrolli kava kooskõlastamise kohustus ning joogivee käitleja vastutus joogivee

nõuetekohasuse ja terviseohutuse tagamise eest.

Eelnõukohane seadus ei loo seoses direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamisega

tarbijatele ega kodumajapidamistele uusi kohustusi. Need on suunatud tootjatele, nende

volitatud esindajatele, importijatele ja levitajatele. Nõuete täitmine ja tõhusam turujärelevalve

toetavad nii ühis- kui ka eraveevärgist joogivett tarbivate inimeste ohutust.

Joogiveehaarete täpsete asukohaandmete põhjendatud juurdepääsupiirang vähendab võimalust

kasutada avalikest allikatest saadud andmeid veehaarde tahtlikuks kahjustamiseks või

veevarustuse häirimiseks. Sellega kaitstakse elanikkonna ligipääsu ohutule joogiveele ja

veevarustuse toimepidevust. Mõju on ennetav ning sõltub tegelikust ohuolukorrast - andmetele

juurdepääsu piiramine iseenesest ei kõrvalda füüsilise turvalisuse riske.

Joogiveehaarde geograafilise asukoha andmete juurdepääsupiirangul puudub pidev mõju

elanikkonna igapäevasele toimetulekule või avalike teenuste kättesaadavusele. Muudatus ei

piira elanike juurdepääsu joogiveele ega mõjuta joogivee kvaliteedi seiret, riskihindamist ega

nende tulemuste kasutamist rahva tervise kaitseks. Mõju elanikkonnale on kaudne ja seotud

joogiveevarustuse turvalisuse ning toimekindluse toetamisega, sealhulgas elutähtsate teenuste

7 Terviseamet. (2025). Joogivee kvaliteet, 2025. Joogivee kvaliteet Eestis_2025.pdf.

18

säilitamisega kriisiolukorras. Veevarustuse tundlike andmete kaitsmise vajadust toetavad

rahvusvahelised8 turvasoovitused, mille kohaselt võib tegevusandmete avalikustamine ja

koondamine paljastada veesüsteemide haavatavusi ning ohustada veevarustuse toimepidevust.

Elanikkonnale on mõju peamiselt positiivne ja ennetav. Võimalik ebasoovitav mõju seisneb

selles, et piiranguga hõlmatud asukohaandmeid ei saa avalikkus kasutada samas ulatuses ning

uute tootenõuete kulud võivad osaliselt kajastuda toodete või teenuste hinnas. Nende mõjude

ulatus on teadmata - risk on hinnanguliselt väike, kuid seda ei saa välistada.

Kokkuvõttes on mõju sihtrühmale väike kuni keskmine ja peamiselt ennetav. Toodete nõuetele

vastavuse paranemisest tulenev mõju on püsiv - asukohaandmete juurdepääsupiirangu mõju on

kaudne ja sõltub tegelikust ohuolukorrast. Ebasoovitavate mõjude risk on väike. Prioriteetsete

tarbimiskohtadega seotud mõju täpne ulatus selgub Terviseameti riskianalüüsi valmimisel.

6.2. Mõju majandusele

Sihtrühm: tootjad, importijad, levitajad, joogivee käitlejad ja teised ettevõtjad

Muudatus mõjutab eeskätt tootjaid, importijaid ja levitajaid, kes toodavad, lasevad turule või

teevad turul kättesaadavaks joogiveega kokkupuutuvaid tooteid. Ettevõtjatel tuleb oma rollist

tulenevalt tagada toodete vastavus Euroopa Liidu nõuetele ning nõuetekohase märgistuse ja

dokumentatsiooni olemasolu, samuti läbida nõutud vastavushindamine. Valmismaterjal ei ole

iseseisev toote nõuetele vastavuse seaduse kohase vastavushindamise, märgistamise ega

turujärelevalve objekt. Valmismaterjali katsetamise ja heakskiitmise tõendeid hinnatakse

konkreetse toote vastavushindamise ja turujärelevalve käigus.

2025. aastal oli Eestis 973 ühisveevärki ja 228 joogivee käitlejat.9 Need ei ole üks-ühele

võrdsustatavad taristuomanike ega vee-ettevõtjate arvuga, sest tegemist on erinevate rollidega.

Veeseaduse tähenduses on joogivee käitleja ettevõtja, kelle tegevus hõlmab joogivee tootmist,

varumist, töötlemist või muid toiminguid, mille tulemusel tehakse joogivesi tarbijale

kättesaadavaks. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses on vee-ettevõtja kohaliku

omavalitsuse määratud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse osutaja. Joogiveetaristu omanik

võib olla vee-ettevõtja, kohalik omavalitsus või muu isik. Need rollid võivad kuuluda

erinevatele isikutele, kuid võivad ka kattuda, näiteks juhul, kui vee-ettevõtja on ühtlasi joogivee

käitleja ja tema kasutatava taristu omanik. ÜVVKS alusel kinnitatud 85 vee-ettevõtjast on 57

(67%) KOV-i omanduses; ülejäänud käitlejate omandistruktuuri kohta koondandmed

puuduvad.10

Joogiveega kokkupuutuvate toodete tootjaid tuvastati esialgsel turukaardistusel vähemalt neli,

kuid tootjate, importijate ja levitajate täpne arv ei ole teada.11 Sanitaarseadmete ja mujal

liigitamata ehitusmaterjalide hulgimüügi (EMTAK 2025 kood 46832) ning veevarustus- ja

kütteseadmete ja nende koosteosade hulgimüügi (46841) põhitegevusalaga on 2026. aasta

8 WaterISAC. (2024). Safeguarding sensitive operational information (TLP:CLEAR Advisory).

https://www.waterisac.org/tlpclear-advisory-safeguarding-sensitive-operational-information 9 Terviseamet. (2025). Joogivee kvaliteet maakondades, 2025. Järelevalve | Terviseamet. 10

Kliimaministeerium. (2025). Vee-ettevõtluse reformi teekaart 2025–2035.

https://www.kliimaministeerium.ee/sites/default/files/documents/2025-06/Vee-

ettev%C3%B5tluse%20reformi%20teekaart%202025-2035.pdf 11 Sotsiaalministeerium. (2026). Joogivee direktiivi artikkel 11 ja selle alusel vastu võetud aktide rakendamise

analüüs – I etapp.

19

seisuga äriregistrisse kantud 376 ettevõtet12 ehk ligikaudu 2,9% kõigist 12 978 äriregistrisse

kantud hulgikaubandusettevõttest. Kõik neist ei tegele joogiveega kokkupuutuvate toodetega,

mistõttu näitaja kirjeldab üksnes võimalikku sihtrühma. Ühisveevärgi taristu omandi jaotus

KOV-ide ning eraõiguslike omanike vahel vajab täiendavaid andmeid.

Joogivee käitlejatele, vee-ettevõtjatele ja joogiveetaristu omanikele avaldub mõju eelkõige uue

taristu rajamisel, olemasoleva süsteemi remontimisel või toodete asendamisel: hankimisel tuleb

kontrollida joogiveega kokkupuutuva toote vastavushindamise tõendeid, dokumentatsiooni ja

märgistust. Need rollid võivad kattuda, kuid ei ole samatähenduslikud. Olemasolevaid rajatisi

ei pea üksnes nõuete jõustumise tõttu ümber ehitama - enne 2026. aasta 31. detsembrit ehitatud

ehitises kohaldatakse uusi nõudeid uue toote kasutusele võtmisel, sealhulgas remondi või

asendamise käigus.

Tootjatele, importijatele ja levitajatele võib lisanduda kulu seoses toodete katsetamise ja

vastavushindamise, vastavust tõendavate dokumentide hankimise, märgistamise ning

dokumentatsiooni koostamise ja säilitamisega. Valmismaterjali katsetamise ja heakskiitmise

tõendeid kasutatakse selleks, et hinnata konkreetse toote nõuetele vastavust. Valmismaterjali

eraldi ei sertifitseerita. Kui Eestis asjaomases valdkonnas pädev vastavushindamisasutus

puudub, võib ettevõtjal olla vaja kasutada teises liikmesriigis asuva pädeva

vastavushindamisasutuse teenust, mis võib lisaks kulule mõjutada ka vastavushindamise

ajakulu ning toote turule jõudmist ja kättesaadavust lõpptarbijale. Kulud võivad osaliselt

kanduda toodete hinda ning nõuetele mittevastavad tooted võivad turult kaduda, kuid mõju

suurust ei ole olemasolevate andmete põhjal võimalik täpselt hinnata.

Mõju ulatus sõltub konkreetsetest tooterühmadest, ettevõtja rollist tootmis- ja tarneahelas ning

sellest, kas tooted on juba varem hinnatud vastavaks riiklikele või muudele nõuetele. Suuremat

mõju võib eeldada ettevõtjatele, kelle tooted ei ole seni läbinud direktiivi (EL) 2020/2184

artikli 11 kohast vastavushindamist või kelle dokumentatsioon ja märgistus ei vasta uuele

Euroopa Liidu süsteemile. Samas võivad ühtsed Euroopa Liidu nõuded parandada nõuetele

vastavate ettevõtjate konkurentsitingimusi ja lihtsustada toodete müüki teistes liikmesriikides.

Mõju võib avalduda ka joogiveetaristut projekteerivatele ja ehitavatele ettevõtjatele, kuna

mitmed joogiveega kokkupuutuvad tooted võivad olla samal ajal ehitustooted või osa ehitise

tehnosüsteemist. Ehitaja, projekteerija, tellija ja omanikujärelevalve peavad uue rajatise

ehitamisel, olemasoleva rajatise rekonstrueerimisel ja toodete asendamisel arvestama, et

joogiveega kokkupuutuvate toodete puhul ei piisa üksnes üldisest ehituslikust sobivusest, vaid

joogiveega kokkupuutuvad osad peavad vastama ka direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11

kohastele hügieeninõuetele. CPR määrust ehk ehitustoodete määrust ei kohaldata nendele

nõuetele ja toimivuse hindamisele, mis kuuluvad direktiivi (EL) 2020/2184 kohaldamisalasse

ja on hõlmatud selle artikli 11 lõike 8 alusel kehtestatud õigusaktidega. Seega võib joogiveega

kokkupuutuv toode olla samal ajal ehitustoode, kuid kõnealuse direktiivi artikli 11 kohaseid

hügieeninõudeid ei hinnata sama toote puhul paralleelselt CPR määruse alusel. 2024. aastal

tegutses Eestis 17 634 ehitusettevõtet, kuid tegevusalade statistika ei võimalda eristada neid,

kes projekteerivad või ehitavad joogiveetaristut või kasutavad oma tegevuses joogiveega

kokkupuutuvaid tooteid.13.

12 Allikas: Registrite ja Infosüsteemide Keskus. (2026). e-äriregister: registrisse kantud ettevõtted EMTAK 2025

koodidega 46, 46832 ja 46841. Vaadatud 02.11.2026. https://ariregister.rik.ee/ 13 Statistikaamet. (2026). EM0072: ettevõtete arv tegevusala ja müügitulu järgi | Näitaja, Tegevusala, Müügitulu

ning Vaatlusperiood. https://andmed.stat.ee/et/stat/majandus__ettevetete-majandusnaitajad__ettevetete-tulud-

kulud-kasum__aastastatistika/EM0072

20

Rikkumismenetlusega seotud muudatused – riskipõhise käsitluse täpsustamine, prioriteetse

tarbimiskoha mõiste laiendamine ja joogivee kontrolli kava läbivaatamise nõue – ei too

ettevõtjatele üldjuhul kaasa uut eraldiseisvat majanduslikku koormust, vaid täpsustavad

olemasolevate joogivee riskijuhtimise ja seirekohustuste ulatust ning viivad riigisisese

regulatsiooni kooskõlla direktiiviga.

Prioriteetse tarbimiskoha mõiste täpsustamine võib mõjutada suuri üldsusele ligipääsmatuid

valdusi, sealhulgas riigiasutuste, kohalike omavalitsuste ja nende asutuste hallatavaid hooneid

ning erasektori suuri töö- ja tootmishooneid. Mõju sõltub Terviseameti üldise riskianalüüsi

tulemustest ja kohaldatavatest riskijuhtimismeetmetest. Seniste andmete põhjal ei saa

asjaomaste valduste arvu usaldusväärselt määrata.

Võimalike omanike ja haldajate hulka kuuluvad riik, KOV-id ja nende hallatavad asutused,

eraõiguslikud ettevõtjad ning muud juriidilised isikud. Kui kohaldatavad riskipõhised eeldused

on täidetud, võivad tekkida Legionella või plii seire ning riskide vähendamise meetmetega

seotud kulud. Täpne sihtrühm, menetlustoimingute maht ja kulud selguvad üldise riskianalüüsi

ning rakenduskorralduse täpsustumisel - neid ei ole praegu võimalik arvuliselt hinnata.

Joogivee kontrolli kava pideva läbivaatamise nõude täitmine võib nõuda joogivee käitlejatelt

senisest süsteemsemat jooksvat hindamist ja vajaduse korral infovahetust Terviseametiga. Kuna

see on seotud juba kehtiva kohustusega tagada joogivee nõuetekohasus ja rakendada riskipõhist

joogiveeohutuse käsitlust, ei ole olulist halduskoormuse kasvu oodata. Ühisveevärgi puurkaevu

kasutusluba taotleva vee-ettevõtja või arendaja jaoks menetlus lihtsustub ja võib kiireneda,

kuna Terviseameti eraldi kooskõlastusetapp kaob.

Joogiveehaarete asukohaandmete piirang tähendab asjaomastele vee-ettevõtjatele ja teistele

andmekasutajatele vajadust arvestada tundlike asukohaandmete taotlemisel nende

juurdepääsurežiimiga ning põhjendada vajaduse korral andmete saamise alust. Eesmärk on

piirata asukoha tuvastamist võimaldava teabe põhjendamatut avaldamist, ilma et joogivee

käitlemiseks vajalik teabevahetus katkeks. Võimalik väikene lisatöö võib tekkida

teabepäringute ja juurdepääsuõiguste selgitamisel - selle ulatuse kohta andmeid ei ole.

Ettevõtjate mõju suurus ja sagedus erinevad: otsene vastavushindamise, tõendamise ning

märgistamise kulu on eeldatavasti suurim väikesele tootjate rühmale, importijatele ja

levitajatele. Kasutajad peavad rohkem kontrollima hangitavate toodete nõuetekohasust.

Võimalikud ebasoovitavad mõjud on vastavushindamise hind ja ajakulu, toodete turule

jõudmise viibimine, hinnatõus ning tootevaliku võimalik ajutine vähenemine. Mõju olulisust ei

saa ettevõtjate arvu ja kulude usaldusväärsete andmeteta kvantifitseerida - risk võib

konkreetsele ettevõtjale olla oluline ka siis, kui kogu turu mõju on väike. Joogivee käitlejatele

ning joogiveetaristut projekteerivatele ja ehitavatele ettevõtjatele avaldub mõju uue taristu

rajamisel, olemasoleva rekonstrueerimisel või toodete asendamisel. Mõju ei ole pidev, vaid

seotud konkreetsete investeering- ja hankeotsustega.

6.3. Mõju riigivalitsemisele

Sihtrühm: riigiasutused (TTJA, Terviseamet, Maksu- ja Tolliamet) ja KOV-id

Eelnõu mõju riigiasutustele avaldub peamiselt joogiveega kokkupuutuvate toodete

turujärelevalve korralduses, joogivee kvaliteedi järelevalvega seotud infovahetuses ja

kasutusloa menetluse lihtsustamises. Mõju on asutuste lõikes erinev: TTJA-le lisandub

täpsustuv järelevalveülesanne, Terviseameti menetluskoormus väheneb ning Maksu- ja

21

Tolliameti roll piirdub vajaduse korral impordietapi teabevahetusega. KOV-idele avaldub mõju

eelkõige joogiveetaristu omaniku või tellijana ja kasutusloa menetlust läbiviiva asutusena.

Terviseameti töökorralduses lisandub prioriteetsete tarbimiskohtade nimekirja avaldamine

veebilehel ja asjaomaste omanike teavitamine. Tegemist on üldise riskianalüüsi tulemuste

rakendamisega. Täpne lisatöö sõltub välja valitavate tarbimiskohtade arvust. RTHS-i

tingimusliku juurdepääsupiirangu rakendamine eeldab teabenõuete lahendamisel

rahvatervishoiule tekkiva ohu hindamist.

TTJA

TTJA-le lisandub turujärelevalve ülesanne joogiveega kokkupuutuvate toodete nõuetele

vastavuse, vastavushindamise, märgistuse, dokumentatsiooni ning turule laskmise ja turul

kättesaadavaks tegemise nõuete täitmise üle. Ülesanne lisab olemasolevale ehitustoodete ja

teiste seadmete järelevalvele täiendava kontrolliobjekti, kuid TTJA hinnangul ei eelda eraldi

ametikoha loomist. Valmismaterjal ei ole iseseisev turujärelevalve objekt, tootes kasutatud

valmismaterjali katsetamise ja heakskiitmise tõendeid kontrollib TTJA konkreetse toote

dokumentatsiooni ja vastavushindamise tõendite osana.

TTJA hinnangul14 on lisatöömaht 2028. a ligikaudu 315 tundi ehk 0,18 täistööaja ekvivalenti

ning järgnevatel aastatel on lisatöömaht ligikaudu 255 tundi. Sellest moodustavad

dokumentatsioonikontroll 150 tundi, Terviseametiga koostöö ja juhtumite menetlemine 60

tundi ning teavitava asutuse rolli laiendus 45 tundi aastas. Esimesel rakendusaastal lisandub

protsesside ja koostöökorra väljatöötamiseks 60 tundi. Töömahtu on hinnanguliselt võimalik

katta olemasoleva personali tööülesannete ja prioriteetide ümberkorraldamisega, kuid tegeliku

koormuse suurenemisel tuleb ressursivajadust uuesti hinnata.

Otsekulud on TTJA hinnangul seotud toodete katsetamise ja ametnike koolitamisega. 2028. a

on hinnanguline otsekulu 7000 eurot, millest 5000 eurot moodustab katsetamise eelarvereserv

ja 2000 eurot koolitus. Alates 2029. a on korduv aastane kulu hinnanguliselt 6000 eurot, millest

5000 eurot moodustab katsetamise eelarvereserv ja 1000 eurot täienduskoolitus või ajakohastav

koolitus.

TTJA ülesandega kaasneb vajadus tagada valmisolek Euroopa Liidu tasandi koostööks ja

teabevahetuseks, sealhulgas teavitatud asutuste, vastavushindamise ja turujärelevalvega seotud

info kasutamiseks. See ei tähenda eraldi uue riikliku süsteemi loomist, kuid eeldab, et TTJA-l

on piisav valdkondlik pädevus ja töökorraldus Euroopa Liidu õigusraamistikus liikuvate

andmete ning teiste liikmesriikide praktika arvestamiseks. Artikli 11 rakendamisega seotud

küsimusi käsitletakse praegu eelkõige joogiveedirektiivi rakendamise eksperdirühmas ning

vajaduse korral selle tehnilistes aruteludes. Eesti osalemine on seni toimunud peamiselt hübriid-

või kaugosaluse vormis. Seetõttu ei kaasne eelnõuga vahetut uut püsivat lähetuskulu. Euroopa

Liidu tasandi koostöös osalemine võib siiski TTJA-le kaasa tuua täiendava töökoormuse

koosolekutel osalemise, materjalide läbitöötamise ja seisukohtade kujundamise tõttu. Kui

edaspidi moodustatakse direktiivi artikli 11 rakendamiseks ADCO-tüüpi turujärelevalve

koostööformaat, osaleb Eesti esindamisel eelkõige TTJA kui joogiveega kokkupuutuvate

toodete turujärelevalveasutus. Vajaduse korral kaasatakse TTJA poolt seisukohtade

kujundamisse Terviseamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet, eelkõige joogivee

terviseohutuse, joogivee kontaktmaterjalide nõuete ning toiduga kokkupuutuvate materjalide ja

esemete piiritlemise küsimustes. Täpset töökoormuse hinnangut ei ole hetkel võimalik lisada,

sest alalist koostööformaati pole loodud. Võimalikud lähetuskulud sõltuvad koostööformaadi

14 TTJA päring: 10.08.2026.

22

töökorraldusest, koosolekute toimumiskohast ja sellest, millises ulatuses katab Euroopa

Komisjon osalemisega seotud kulud. Täiendav ebasoovitav mõju võib tekkida siis, kui

vajalikku katsetamise ja koolituse eelarvet ei eraldata: TTJA saab teha vähem sisulisi kontrolle

ning toodete nõuetele mittevastavus võib jääda kauem avastamata. Riski suurus sõltub

lisarahastusest ja tegelikust juhtumite arvust.

Uue tehniliselt detailse õigusraamistiku ühetaoliseks rakendamiseks on vaja koostada

praktilised juhendmaterjalid ja kontrolliloogika. Neis on asjakohane käsitleda eelkõige

direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 kohaldamisala ja piirjuhtumeid, dokumentatsiooni ja

märgistuse kontrolli, vastavushindamise tõendite hindamist, kohapeal pealekantavaid materjale

ning eel- ja vahetoodete käsitlemist.

Maksu- ja Tolliamet

Maksu- ja Tolliametile ei anta eelnõuga joogiveega kokkupuutuvate toodete nõuetele vastavuse

sisulise hindamise ülesannet, kuna see kuulub TTJA kui turujärelevalveasutuse pädevusse.

Kolmandatest riikidest pärit toodete puhul võib siiski olla vajalik Maksu- ja Tolliameti ning

TTJA koostöö impordietapis, eelkõige nõutud dokumentide olemasolu või võimaliku nõuetele

mittevastavuse kohta teabe edastamisel. Koostöö võib eeldada olemasolevate riskiprofiilide,

kontrollikirjelduste või teabevahetuse töökorralduse täpsustamist. Maksu- ja Tolliameti täpsem

roll, töökorralduslik mõju ja võimalik lisatöökoormus selguvad rakenduspraktika kujundamisel

koostöös TTJA-ga.

Terviseamet

Artikli 11 rakendamisel jätkab Terviseamet joogivee kvaliteedi järelevalvet ega muutu

turujärelevalveasutuseks. Terviseameti mõju on seotud eelkõige olukordadega, kus joogivee

kvaliteedi järelevalve käigus ilmneb põhjendatud kahtlus, et joogivee kvaliteedi probleem võib

olla seotud konkreetse joogiveega kokkupuutuva toote nõuetele mittevastavusega. Selline

kahtlus võib tekkida muu hulgas veeanalüüside tulemuste, veesüsteemis tehtud muudatuste,

uute toodete paigaldamise, korduvate kaebuste, vee organoleptiliste omaduste muutuste või

muu menetluses kogutud teabe põhjal.

Sellisel juhul kogub Terviseamet joogivee kvaliteedi järelevalve pädevuse piires asjakohase

esmase teabe, sealhulgas vajaduse korral vee-ettevõtjalt või joogivee käitlejalt teabe

veesüsteemis tehtud muudatuste ja kasutatud toodete kohta, ning edastab selle TTJA-le.

Terviseamet ei hinda toote vastavushindamise dokumentide, sertifikaatide, märgistuse ega

turule laskmise nõuete täitmist toote turujärelevalve tähenduses. Nende dokumentide ja nõuete

kontrollimine, sealhulgas tootes kasutatud valmismaterjalide katse- ja heakskiitmistõendite

kontrollimine, kuulub TTJA pädevusse. Terviseameti ja TTJA infovahetuse kord, juhtumi

üleandmise lävend, tähtajad ja edastatava teabe miinimumsisu täpsustatakse asutuste

koostöökorralduses.

Rikkumismenetlusega seotud muudatused mõjutavad Terviseameti tööpraktikat eelkõige

riskipõhise käsitluse, prioriteetsete tarbimiskohtade ja joogivee kontrolli kava pideva

läbivaatamise kaudu. Muudatused ei loo Terviseametile uut menetlusliiki ega uut joogivee

riskijuhtimise süsteemi, kuid eeldavad olemasolevate ülesannete direktiivikohast rakendamist

ja senisest selgemat jooksvat hindamist. Prioriteetsete tarbimiskohtade lõplik koosseis ja

nendega seotud töökoormus selguvad Terviseameti riskianalüüsi valmimisel.

Terviseameti koormus ühisveevärgi puurkaevude kasutusloa menetlustes väheneb, kuna amet

ei pea enam osalema menetluses kooskõlastajana. Kuna dubleerivat tööd on vähem, saab

23

Terviseamet keskenduda joogivee ohutuse hindamisele kontrollikavade kooskõlastamise ja

kvaliteedi järelevalve kaudu. Muudatuse täpne mõju sõltub menetluste arvust.

Veehaarete geograafilise asukoha andmete juurdepääsupiirangu rakendamine võib eeldada

Terviseametilt vee terviseohutuse infosüsteemis töödeldavate andmete koosseisu ja

juurdepääsuõiguste ülevaatamist ning vajaduse korral infosüsteemi tehnilist kohandamist.

Muudatus ei too kaasa uue andmekogu loomist ega muuda oluliselt olemasoleva infosüsteemi

pidamise korraldust, kuid võib eeldada juurdepääsupiiranguga andmete tehnilist eristamist,

juurdepääsuõiguste haldamist ja vajaduse korral infosüsteemi dokumentatsiooni või

põhimääruse ajakohastamist.

KOV-id

Potentsiaalne sihtrühm on kõik Eesti 78 kohalikku omavalitsust, kuid muudatuste tegelik mõju

puudutab neid erineval määral. KOV võib olla joogiveetaristu omanik, taristu ehitamise tellija

või kasutusloa menetleja. Tellija või menetleja roll ei eelda tingimata taristu omamist. KOV-il

või tema asutusel võib olla ka prioriteetse tarbimiskoha staatusest mõjutatud valdus. Taristu

KOV-ide ja ettevõtjate vahelise omandijaotuse kohta puudub siin usaldusväärne

koondandmestik ning seda ei saa ilma täiendava uuringuta arvuliselt esitada. Kohustuslikust

Terviseameti kooskõlastusest loobumine võib lihtsustada KOV-i kasutusloa menetlemist, kuid

ei anna KOV-ile uut joogivee terviseriski hindamise ülesannet.

KOV-ide tööpraktikas kaob puurkaevu kasutusloa menetluse kohustuslik kooskõlastusetaotlus

Terviseametile ning vajaduse korral küsitakse ametilt arvamust. See puudutab KOV-i

menetlusülesannet sõltumata sellest, kes on puurkaevu omanik. Mõju võib olla suurem

rohkemate kasutusloamenetlustega omavalitsustes. Tegelikult mõjutatud ametikohtade arvu ei

saa samastada 78 KOV-i arvuga, sest tööjaotus, menetluste sagedus ja menetleja pädevus

erinevad. Lisakohustusi võib KOV-ile tekkida taristuomaniku või suure prioriteetse valduse

haldajana, mitte pelgalt KOV-i staatuse tõttu. Regionaalne mõju on käsitletud peatükis 6.5.

Kokkuvõttes on mõju riigiasutustele ja KOV-idele töökorralduslik ning tervikuna väike kuni

keskmine. TTJA-le lisandub uus turujärelevalveülesanne ja piiratud korduv kulu, Terviseameti

ja KOV-ide töökoormus võib väheneda ning Maksu- ja Tolliametile uut sisulist

järelevalveülesannet ei lisandu. Ebasoovitavate mõjude risk seisneb eelkõige selles, et TTJA

tegelik töökoormus või asutustevahelise infovahetuse maht võib kujuneda prognoositust

suuremaks. Ressursivajadust ja töökorralduse toimivust tuleb seetõttu rakendamise käigus

uuesti hinnata.

6.4. Mõju looduskeskkonnale

Eelnõu otsene mõju looduskeskkonnale on väike. Ühtsemad nõuded joogiveega

kokkupuutuvatele toodetele võivad vähendada materjalidest soovimatute ainete leostumise

riski joogiveesüsteemi, kuid selle ulatus ei ole teada. Puurkaevu kasutusloa menetluse

lihtsustamine ei muuda veevõtu ega põhjaveekaitse materiaalõiguslikke nõudeid. Veehaarete

asukohaandmete kaitse võib kaudselt vähendada tahtliku kahjustamisega kaasnevat

keskkonnariski. Mõju on valdavalt kaudne ja ennetav - olulist negatiivset keskkonnamõju ei ole

olemasolevate andmete põhjal alust prognoosida.

Veehaarete asukohaandmete juurdepääsupiirangul puudub otsene mõju keskkonnaseisundile,

vee seisundi seirele, keskkonnanõuete rakendamisele või veehaarete kaitsealade

kehtestamisele. Kaudne positiivne mõju võib tuleneda joogiveehaarete ja nendega seotud taristu

24

parema kaitse kaudu, mis aitab vähendada veevarustuse häirimise ja joogiveeallikate

kahjustamise riske.

6.5. Mõju regionaalarengule

Eelnõuga kavandatud nõuded kohalduvad kogu Eestis ühetaoliselt. Eelnõuga kavandatu

kohaselt ei kehtestata piirkonniti erinevaid nõudeid ega muudeta veeteenuse korraldust,

hinnakujundust, investeerimiskohustusi või joogivee kvaliteedinorme. Seetõttu puudub

eelnõukohasel seadusel oluline otsene mõju regionaalarengule.

Muudatuste praktiline mõju võib piirkonniti erineda veevärkide, tarbijate, prioriteetsete

tarbimiskohtade ja ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetluste arvu tõttu. Suuremad

ühisveevärgid ja suure kasutajate arvuga tarbimiskohad paiknevad sagedamini linnades ja

tihedamalt asustatud piirkondades, samas kui maapiirkondades on rohkem väiksemaid

veevärke ja eraveevärke. Seetõttu võib joogiveega kokkupuutuvate toodete nõuete ja

prioriteetsete tarbimiskohtade mõiste täpsustamise praktiline tähendus olla suurem

ulatuslikumates veesüsteemides. Kasutusloa menetluse lihtsustamise mõju sõltub selliste

menetluste piirkondlikust arvust.

Võimalikud prioriteetsed tarbimiskohad paiknevad üle Eesti. Tervise Arengu Instituudi

tervisestatistika ja terviseuuringute andmebaasi15 andmetel oli 2025. aastal Eestis 47 avalikku

ja erasektori haiglat: neist 15 asus Harju, viis Ida-Viru ja neli Pärnu maakonnas ning ülejäänud

maakondades oli üks kuni kolm haiglat. Ka teiste võimalike prioriteetsete tarbimiskohtade arv

on maakonniti erinev. Nende kohtadega seotud mõju piirkondlik ulatus sõltub sellest, millised

asutused ja veesüsteemid Terviseameti riskianalüüsi põhjal prioriteetseks loetakse.

Rahva tervise seisukohast on mõju üldine ja ennetav: joogiveega kokkupuutuvate toodete ja

materjalide nõuetele vastavuse parem kontroll aitab vähendada joogivee kvaliteedi halvenemise

riski sõltumata piirkonnast. Mõju võib olla suurem kohtades, kus sama joogiveesüsteemi

kasutab palju inimesi või kus Terviseameti riskianalüüs näitab suuremat vajadust

riskijuhtimismeetmete järele. See ei too siiski kaasa veeteenuse hinna, kättesaadavuse ega

kvaliteedi piirkondlikku halvenemist.

Ettevõtjate kohanemiskulud sõltuvad eelkõige nende rollist tarneahelas, tootevalikust ning

toodete vastavushindamise, dokumentatsiooni ja märgistuse vajadusest, mitte ettevõtja

asukohast. Joogivee käitlejatele, vee-ettevõtjatele ja taristuomanikele avaldub mõju peamiselt

uue taristu rajamisel, olemasoleva rajatise rekonstrueerimisel või toodete asendamisel.

Olemasolevaid rajatisi ei ole vaja üksnes uue regulatsiooni jõustumise tõttu ümber ehitada.

Seetõttu ei teki eelnõuga kavandatust piirkonniti erinevaid investeerimiskohustusi. Enne Terviseameti riskianalüüsi valmimist ei ole võimalik usaldusväärselt hinnata prioriteetsete

tarbimiskohtade täpset arvu ega paiknemist. Piirkondlike erinevuste ilmnemisel tuleb nõuete

ühetaolist rakendamist toetada juhendamise, asutustevahelise infovahetuse ja vajaduse korral

sihtrühmade teavitamisega.

Veehaarde asukohaandmete juurdepääsupiirangut kohaldatakse veehaarde paiknemisest

sõltumata ning see ei mõjuta piirkonniti avalike teenuste kättesaadavust ega veevarustuse

korraldust.

15

https://statistika.tai.ee/pxweb/et/Andmebaas/Andmebaas__04THressursid__01TTosutajad/TTO20.px.

25

Kokkuvõttes on mõju regionaalarengule väike. Muudatuste praktiline maht võib piirkonniti

erineda, kuid olemasolevate andmete põhjal ei suurenda eelnõukohane seadus regionaalset

ebavõrdsust ega too mõnes piirkonnas kaasa suuremat negatiivset mõju. 6.6. Haldus- ja töökoormuse mõju analüüs

Eelnõu mõju ettevõtjate ja teiste haldusväliste isikute halduskoormusele ning riigi- ja kohaliku

omavalitsuse asutuste töökoormusele tuleb eristada. Mõju suurust ei saa olemasolevate andmete

põhjal ühe koondarvuna väljendada.

Riigiasutuste koormus osaliselt suureneb ja osaliselt väheneb. TTJA puhul lisandub joogiveega

kokkupuutuvate toodete turujärelevalve ülesanne, millega kaasneb mõõdukas täiendav

töömaht. Samas hinnatakse, et täiendavat töökoormust on võimalik katta olemasolevate

ressursside ja tööülesannete ümberkorraldamisega. Maksu- ja Tolliametile uusi sisulisi

ülesandeid ei lisandu.

Terviseametil väheneb puurkaevu kasutusloa menetlustes kohustuslike kooskõlastuste arvust

tulenev töökoormus, kuid prioriteetsete tarbimiskohtadega seotud teavitamine ja tundlike

asukohaandmete kaitse võivad lisada menetlustoiminguid. KOV-ide menetlejate töökoormus

võib väheneda kooskõlastusetapi kaotamisel. Kokkuhoid sõltub tegelike taotluste ja menetluste

arvust ega ole praegu hinnatav.

Ettevõtjate halduskoormus võib suureneda eeskätt tootjate, importijate ja levitajate

vastavushindamise, dokumentatsiooni hankimise ning märgistamise toimingute tõttu.

Halduskoormust vähendava meetmena nähakse ette ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa

menetluse lihtsustamine, jättes ära Terviseameti kohustusliku kooskõlastuse. Muudatus võib

vähendada vee-ettevõtjate ja arendajate täiendavat asjaajamist, sealhulgas vajadust esitada

kooskõlastamise käigus täiendavaid dokumente või selgitusi, ning lühendada kasutusloa

menetlusele kuluvat aega. Kuna kehtiva korra kohaselt korraldab Terviseameti kooskõlastuse

küsimise kasutusloa menetleja, ei kaasne kooskõlastuskohustuse kaotamisega automaatselt

taotleja eraldiseisva dokumentide esitamise kohustuse äralangemist. Ettevõtjate

halduskoormuse tegelik vähenemine sõltub senisest menetluspraktikast ning selle suurust ei ole

olemasolevate andmete põhjal võimalik hinnata. Samuti ei pruugi halduskoormuse

suurenemisest ja vähenemisest mõjutatud ettevõtjate ringid kattuda.

Veehaarde asukohaandmete juurdepääsupiirang ei tekita üldjuhul uusi kohustusi elanikkonnale

ega ettevõtjatele. Terviseametile võib kaasneda täiendav töökoormus seoses vee terviseohutuse

infosüsteemi tehnilise kohandamise, juurdepääsuõiguste haldamise ja andmete kaitse

tagamisega. Täpne tehniline lahendus ja sellega seotud tegevused selguvad infosüsteemi

tehnilise analüüsi käigus.

Kokkuvõttes võib toodete nõuetega kaasneda ettevõtjatele mõõdukas lisanduv halduskoormus,

mille kõrval nähakse ette eraldi asjaajamist vähendav meede puurkaevu kasutusloa menetluses.

Asutuste töökoormus ja kulud on eraldiseisev mõju: TTJA töömaht suureneb, Terviseameti ja

KOV-ide menetlustoimingud võivad osaliselt väheneda ning TTJA rahastuse puudumine võib

piirata järelevalve ulatust.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamine eeldab riigilt eelkõige TTJA

järelevalvepädevuse rakendamist, juhendmaterjalide ja kontrollipraktika kujundamist ning

26

vajaduse korral koostööd Terviseametiga. Samuti võib olla vajalik turuosaliste teavitamine ja

nõustamine uue Euroopa Liidu süsteemi rakendumise kohta.

TTJA korraldab joogiveega kokkupuutuvate toodete turujärelevalve, kontrollib

dokumentatsiooni ja märgistust, teeb vajaduse korral katsete tellimiseks ettevalmistusi ning

täidab Eestis asutatud vastavushindamisasutustega seotud teavitava asutuse ülesandeid.

Euroopa Komisjoni ja teiste liikmesriikidega toimub TNVS-is ning kohaldatavas Euroopa

Liidu õiguses ette nähtud teabevahetus. Praktikas tähendab see teavitatud asutuste staatuse

kontrollimist, asjaomase Euroopa Liidu infovahetuse jälgimist ning turujärelevalve juhtumite

edastamist pädevuse piires. Terviseamet jätkab joogivee kvaliteedi järelevalvet ja teavitab

TTJA-d võimalikest toote nõuetele mittevastavuse kahtlustest.

Kolmandatest riikidest pärit toodete puhul võib olla vajalik kujundada TTJA ning Maksu- ja

Tolliameti vahel praktiline teabevahetus, et impordietapis tuvastatud võimalikud nõuetele

mittevastavuse või dokumentide puudumise juhtumid jõuaksid pädeva

turujärelevalveasutuseni.

TTJA hinnangu kohaselt ei kaasne direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 turujärelevalve ja

teavitava asutuse rolli täitmisega eraldi ametikoha loomise vajadust. Lisanduv töömaht on

esimesel rakendusaastal ligikaudu 315 tundi ehk 0,18 täistööaja ekvivalenti ja järgnevatel

aastatel ligikaudu 255 tundi ning see kaetakse olemasoleva personali tööjaotuse raames.

Täiendav ressursivajadus seisneb eelkõige katsetamiseks ja koolituseks vajaliku eelarve

tagamises.

2027. aastal täidetakse seaduse eesmärke minimaalsel baastasemel TTJA omavahenditest.

2028. aastal on TTJA hinnanguline otsekulu ligikaudu 7000 eurot, sealhulgas 5000 eurot

toodete katsetamise eelarvereserviks ja 2000 eurot baaskoolituseks. Alates 2029. aastast on

korduv aastane kulu hinnanguliselt ligikaudu 6000 eurot, sealhulgas 5000 eurot katsetamise

eelarvereserviks ja 1000 eurot täienduskoolituseks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium kavandab vahendite taotlemist RES 2028–2031

protsessis. Kui lisarahastust ei eraldata, tuleb TTJA-l katta uued ülesanded olemasoleva eelarve

piires. See on ebasoovitava mõju risk: toodete katsetamise, ametnike koolituse ja

turujärelevalve kontrollide maht võib jääda kavandatust väiksemaks ning nõuetele

mittevastavate toodete avastamine või menetlemine aeglustuda. Riski suurus sõltub tegelikust

töömahust ja rahastamisest.

Rikkumismenetlusega seotud muudatused ei eelda uue asutuse loomist ega eraldi riikliku

süsteemi ülesehitamist. Tegemist on eelkõige kehtiva veeseaduse sõnastuse täpsustamisega, et

tagada direktiivi nõuetega parem kooskõla. Muudatuste rakendamine toimub olemasolevate

joogivee kvaliteedi järelevalve ja riskijuhtimise ülesannete raames.

Eelnõuga ei kavandata Terviseametile uut rahalist kohustust. Vastupidi, Terviseameti

kooskõlastusrolli kaotamine vähendab ameti menetluskoormust ühisveevärgi puurkaevu

kasutusloa menetluses.

KOV-idele direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamisega otsest uut kohustust ei

kavandata. Kaudne mõju võib avalduda olukorras, kus KOV on joogiveetaristu omanik, tellija

või ehitusprotsessi osapool ning peab tagama nõuetele vastavate toodete kasutamise.

27

Ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetlustes väheneb KOV-i, Keskkonnaameti või muu

kasutusloa menetlust läbiviiva asutuse kooskõlastuskoormus, kuna Terviseameti kooskõlastuse

küsimise kohustus kaob. Täpne mõju sõltub menetluste arvust.

8. Rakendusaktid

Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamiseks ei ole kavandatud uut riigisisest

rakendusakti, millega korrataks Euroopa Liidu otsekohalduvaid tehnilisi nõudeid. Artikli 11

alusel kehtestatud Euroopa Liidu õigusaktid on otsekohalduvad ning eelnõuga luuakse nende

rakendamiseks vajalik riigisisene pädevus- ja järelevalveraamistik.

Vajaduse korral võib rakendamise käigus koostada juhendmaterjale joogiveega kokkupuutuvate

toodete ja nendes kasutatavate materjalide kohaldamisala, dokumentatsiooni, märgistuse,

vastavushindamise tõendite ja järelevalvepraktika kohta. Juhendmaterjal ei asenda õigusakti,

vaid aitab ühtlustada ettevõtjate ja järelevalveasutuse praktikat.

Juhendmaterjalides ja kontrollnimekirjades on otstarbekas käsitleda muu hulgas artikli 11

kohaldamisala, piirjuhtumeid, dokumentatsiooni ja märgistuse kontrolli, vastavushindamise

tõendite hindamist, kohapeal pealekantavaid materjale ning eel- ja vahetoodete käsitlemist.

Samuti võib juhendites täpsustada, millal ja millises ulatuses on vajalik koostöö Terviseameti

või Maksu- ja Tolliametiga.

Juhendmaterjalide koostamisel tuleb arvestada ka TTJA ressursihinnangus kirjeldatud

praktiliste vajadustega, sealhulgas dokumentatsioonikontrolli ulatuse, katsetamise vajaduse

hindamise, teavitava asutuse menetluse ja Terviseametiga kahesuunalise infovahetuse

töökorraldusega.

Rikkumismenetlusega seotud muudatuste täielikuks rakendamiseks võib olla vajalik täpsustada

ka seadusest madalama tasandi õigusakte, eelkõige joogivee kontrolli kava ja seireprogrammi

nõudeid reguleerivaid sätteid. Nende muudatuste vajadust ja ulatust täpsustatakse eelnõu

edasise menetluse käigus.

Kui eelnõu edasises õiguslikus analüüsis leitakse, et Terviseameti ja TTJA vaheline infovahetus,

juhtumite üleandmise kord või muu menetluslik küsimus vajab õigusakti tasandil reguleerimist,

täiendatakse eelnõu ja seletuskirja vastavalt.

Rahvatervishoiu seaduse § 29 muudatuse rakendamiseks võib olla vajalik ajakohastada vee

terviseohutuse infosüsteemi põhimäärust ja infosüsteemi dokumentatsiooni ning täpsustada

tehniliselt, kuidas juurdepääsupiiranguga andmed eristatakse muudest infosüsteemis

töödeldavatest andmetest ja avalikest väljunditest.

Prioriteetsete tarbimiskohtade nimekirja avaldamise ja omanike teavitamise tehniline korraldus

täpsustatakse Terviseameti töökorralduses. Vajaduse korral kontrollitakse, kas seaduse alusel

antud määruses on vaja täpsustada seirekohustuse määramist ja teavitamist.

Ehitusseadustiku muudatuse rakendamine ei eelda ehitusregistri automaatse teavituse

arendamist. Selle muudatusega seonduvalt on vaja muuta ka taristuministri 24. märtsi 2026. a

määrust nr 25 „Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“ (§ 19 lg 1).

9. Seaduse jõustumine

28

Seadus jõustub 2026. aasta 31. detsembril. Jõustumiskuupäev on vajalik eelkõige direktiivi

(EL) 2020/2184 artikli 11 rakendamiseks, mis hakkab üldjuhul kohalduma 31. detsembril 2026

ning sellest ajast peab riigisiseses õiguses olema olemas raamistik, mis võimaldab nõuete

täitmist ja järelevalvet.

Rikkumismenetlusega seotud muudatuste jõustumine 2026. aasta 31. detsembril võimaldab

kõrvaldada seaduse tasandil tuvastatud ülevõtmispuudused võimalikult kiiresti. Terviseameti

töökoormuse vähendamise muudatuse jõustumine samal kuupäeval võimaldab alates

2026. aasta 31. detsembrist rakendada ühisveevärgi puurkaevu kasutusloa menetluses

lihtsustatud töökorraldust.

Jõustumistähtaeg annab asjaomastele asutustele ja turuosalistele minimaalse ettevalmistusaja.

Täpsem rakenduspraktika, juhendamine ja asutustevaheline töökorraldus valmistatakse ette

eelnõu menetluse ja seaduse jõustumise vahelisel perioodil.

Ettevalmistusperioodil tuleb eelkõige kujundada TTJA kontrollipraktika, valmistada ette

vajalikud juhendmaterjalid, täpsustada infovahetust Terviseametiga ning vajaduse korral

kujundada koostöö Maksu- ja Tolliametiga kolmandatest riikidest pärit toodete impordietapi

juhtumite jaoks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Direktiivi (EL) 2020/2184 artikli 11 ja selle alusel kehtestatud EL-i õigusaktide riigisisese

rakendamise ettevalmistamisel on toimunud asutustevahelised arutelud ning kogutud sisendit

asjaomastelt ministeeriumidelt ja riigiametitelt. Aruteludes on käsitletud muu hulgas toote

nõuetele vastavuse seaduse kohaldamist, TTJA rolli teavitava asutuse ja

turujärelevalveasutusena, Terviseameti rolli joogivee kvaliteedi järelevalves ning piirjoont

toote turujärelevalve ja kasutusetapi joogivee kvaliteedi järelevalve vahel. Eelnõu esitati kooskõlastamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile, Rahandusministeeriumile ja Välisministeeriumile ning

arvamuse avaldamiseks Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile, Eesti Linnade ja Valdade

Liidule, Maksu- ja Tolliametile, Maa- ja Ruumiametile, Terviseametile, Põllumajandus- ja

Toiduametile, Eesti Akrediteerimiskeskusele, TalTechi materjali- ja keskkonnatehnoloogia

instituudile, Eesti Vee-ettevõtete Liidule, Eesti Plastitööstuse Liidule, Eesti Ehitusmaterjalide

Tootjate Liidule, Eesti Keemiatööstuse Liidule, Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liidule,

Eesti Veeinseneride Liidule, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, AS-ile Pipelife Eesti, OÜ-

le Aquaphor International, OÜ-le Krah Pipes, AS-ile AP ja P Grupp ning OÜ-le Innovative

Water Systems eelnõude infosüsteemi EIS kaudu. Eelnõu kooskõlastasid märkusteta Rahandusministeerium ja Välisministeerium. Eelnõu

kooskõlastasid märkustega Justiits- ja Digiministeerium, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium ning Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium. Arvamuse esitasid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet,

Maa- ja Ruumiamet, Terviseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Põllumajandus-

Kaubanduskoda ja AS Pipelife Eesti. Ülejäänud arvamuse avaldamiseks kaasatud asutused,

liidud ja ettevõtjad märkusi ei esitanud. Kooskõlastamisel ja arvamuse avaldamisel esitatud märkuste ning nendega arvestamise kohta

on koostatud märkustega arvestamise tabel, mis on lisatud seletuskirjale.

29

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus …………… 2026. a

(allkirjastatud digitaalselt)

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee Registrikood 70001952

Riigikantselei

Meie 03.11.2026 nr 1.2-2/79-7

Veeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu heakskiitmiseks esitamine Sotsiaalministeerium esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks veeseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Lisad: 1. Seaduse eelnõu

2. Seletuskiri koos lisadega 3. Markustega arvestamise tabel 4. Direktiivi vastavustabel

Ramon Nahkur [email protected]