Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Teie 16.10.2026
[email protected]
[email protected] Meie 05.11.2026 nr 4/198
Arvamuse avaldamine standardimist käsitleva
Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku kohta
Lugupeetud Liina Vahtras!
Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa standardimist käsitleva määruse ettepaneku kohta, millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 1025/2012 ja asendatakse see uue standardimismäärusega. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud Euroopa Komisjoni määruse ettepaneku kohta.
1. Tasuta juurdepääs standarditele (art 5)
Määruse ettepaneku art 5 lõike 1 kohaselt peavad Euroopa standardiorganisatsioonid tagama piiramatu ja tasuta veebipõhise juurdepääsu standarditele ja standardimisdokumentidele, sealhulgas nende muudatustele, parandustele ja viidatud läbivaadatud versioonidele, kõigis asjaomaste standardite keeleversioonides. Artikkel 5 lõikes 2 on kirjas, et Euroopa standardiorganisatsioonid peavad tagama, et standardid ja standardimisdokumendid oleksid kättesaadavad loetavas, otsingut võimaldavas, prinditavas ja elektrooniliselt juurdepääsetavas vormingus ning et need jääksid üldsusele pidevalt kättesaadavaks ka pärast seda, kui viited neile on Euroopa Liidu Teatajast kõrvaldatud.
Kaubanduskoda peab positiivseks, et Euroopa Liidu õigusaktides viidatud standardid ja standardimisdokumendid tehakse tasuta kättesaadavaks. See aitab vähendada ettevõtjate kulusid ning lihtsustab õigusaktidest tulenevate nõuete täitmist.
Samas valmistab meile muret, et määruse ettepanekus puudub selge ja õiguslikult siduv rahastamismehhanism, mis tagaks standardiorganisatsioonidele tasuta kättesaadavusega seotud otseste kulude ja saamata jääva müügitulu hüvitamise. Sellise mehhanismi puudumisel võib tekkida olukord, kus muude standardite hinnad tõusevad või standardimisteenuste kättesaadavus väheneb.
Lisaks ei tohiks standardite tasuta juurdepääsu võimaldamine tähendada standardite autoriõiguste kaitse nõrgenemist.
Kaubanduskoja ettepanek:
Täiendada määruse ettepanekut selliselt, et oleks kehtestatud selge ja õiguslikult siduv rahastamismehhanism, mis võimaldab hüvitada standardiorganisatsioonidele standardite tasuta kättesaadavusega seotud põhjendatud otsesed kulud ning tõendatud tulukaotuse.
2. Standardite digitaliseerimine (art 6)
Määruse ettepaneku art 6 lõike 1 kohaselt peavad Euroopa standardiorganisatsioonid püüdma töötada taotletud standardid ja standardimisdokumendid välja digitaalsete arendusvahendite abil ning struktureeritud masinloetavas vormingus, mis sobib automaatseks töötlemiseks.
Peame standardite digitaliseerimist positiivseks. Samas leiame, et määruse ettepanekus tuleb täpsustada, mida peetakse silmas standardi masinloetava vormingu all. Näiteks tekib küsimus, kas masinloetava vormingu all peetakse silmas ka PDF-faile. Eeldame, et see nii ei ole, kuid see ei tule üheselt ettepaneku tekstist välja.
Kaubanduskoja ettepanek:
Palume artiklis 6 või mujal määruse ettepanekus täpsustada, mida loetakse masinloetavaks vormiks.
3. Euroopa standardiorganisatsioonide tulemusnäitajad ja tulemuslikkuse juhtimine (art 13 lg 1)
Määruse ettepaneku art 13 lg 1 kohaselt peab komisjon hindama standardiorganisatsioone muu hulgas standardite koostamise kiiruse, kvaliteedi, kaasavuse, riiklike standardiorganisatsioonidega tehtava koostöö ja rahvusvahelise mõju alusel.
Kaubanduskoda on seisukohal, et kui sellist hindamist viiakse läbi, siis tuleb tagada, et neid kriteeriume hinnatakse objektiivselt. Seetõttu peame oluliseks, et komisjon selgitaks, kuidas plaanitakse objektiivselt hinnata näiteks kaasavust, Euroopa standardimissüsteemi rahvusvahelist mõju ning mis tahes muud Euroopa standardiorganisatsioonide tulemuslikkuse hindamise seisukohast olulist aspekti.
Kaubanduskoja seisukoht:
Palume komisjonil täpsustada, kuidas toimub objektiivne hindamine määruse ettepaneku art 13 lõikes 1 punktides c, e ja f nimetatud asjaolude osas.
4. Komisjoni ja Euroopa standardiorganisatsioonide vaheline koostöö (art 14 lg 3)
Määruse ettepaneku art 14 lg 3 kohaselt peavad Euroopa standardiorganisatsioonid võimaldama komisjonil osaleda oma juhtimis- ja otsustusorganites ning tehnilistes organites.
Kaubanduskojale jääb arusaamatuks, miks peab komisjon saama osaleda Euroopa standardiorganisatsioonide juhtorganites. Meie hinnangul puudub selleks mõjuv põhjus. Komisjonil võiks olla õigus osaleda tehnilistes komiteedes, kuid seda vaatlejaõigustes.
Kaubanduskoja seisukoht:
Me ei pea vajalikuks anda komisjonile õigust osaleda Euroopa standardiorganisatsioonide juhtimis- ja otsustusorganites otsustusõigusega. Komisjoni osalemine tehnilistes organites võiks olla lubatud üksnes vaatlejana.
5. Standardite koostamise protsessi kiirendamine (art 25)
Määruse ettepaneku art 25 lõike 2 kohaselt hindab Euroopa Komisjon kuue kuu jooksul alates standardite esitamisest nende vastavust standardimistaotlusele ja asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud nõuetele. Art 25 lõikest 3 tuleneb, et kui standard vastab nõuetele, siis avaldab komisjon viite sellisele standardile kolme kuu jooksul alates lõikes 2 osutatud hindamise positiivse tulemuse saamise kuupäevast.
Kaubanduskoja hinnangul on oluline, et standardite koostamise protsess oleks praegusest kiirem. Määruse ettepanek liigub selle eesmärgi suunas, aga meie hinnangul saaks standardite koostamise protsessi veelgi kiirendada.
Näiteks võiks art 25 lõige 2 anda komisjonile lühema tähtaja kui kuus kuud. Komisjonil on võimalus soovi korral jooksvalt tööga kursis olla, vajadusel osaleda vaatlejana komitees ja avalikul arvamusküsitlusel kavandiga tutvuda. Komisjoni konsultandid on harmoneeritud standardite koostamisse kaasatud juba üsna varajases etapis. Seega leiame, et kuus kuud on ebaproportsionaalselt pikk tähtaeg.
Lisaks ei pea me mõistlikuks art 25 lõikes 3 sisalduvat kolmekuulist tähtaega. Kui standard vastab nõuetele, siis puudub vajadus anda komisjonile kuni kolm kuud viite avaldamiseks.
Kaubanduskoja ettepanek:
Asendada art 25 lõigetes 2 ja 3 komisjonile antud kuue ja kolme kuu tähtaeg oluliselt lühemate tähtaegadega.
6. Teiste standardiorganisatsioonide kaasamine (art 26-31)
Määruse ettepaneku art 26 kohaselt võib Euroopa Komisjon teatud juhtudel tellida õigusaktidega seotud tehnilisi kirjeldusi ka Euroopa Komisjoni nimetatud alternatiivsetelt standardiorganisatsioonidelt.
Kaubanduskoja hinnangul võib alternatiivsete standardiarendusorganisatsioonide kaasamine teatud juhtudel aidata standardite koostamist kiirendada. Samas võib selline lahendus suurendada Euroopa standardimissüsteemi killustatust ning vähendada Eesti ja teiste väiksemate liikmesriikide võimalust osaleda standardite koostamises riiklike standardiorganisatsioonide kaudu.
Kuigi määruse ettepanek näeb ette alternatiivsete standardiarendusorganisatsioonide kohustuse järgida avatuse, läbipaistvuse ja kaasavuse põhimõtteid, ei pruugi need tagada riiklike huvide esindamist senise Euroopa standardimissüsteemiga samaväärsel tasemel. Samuti võib erinevate standardiarendusorganisatsioonide kasutamine muuta ettevõtjate jaoks keerulisemaks standardimisprotsesside jälgimise ja nendes osalemise.
Kaubanduskoja seisukoht:
Alternatiivsete standardiorganisatsioonide kaasamisega võib väheneda standardite koostamise protsessi läbipaistvus, suureneda killustatus ning väheneda võimalus kaitsta rahvuslikke huvisid.
7. Ühised spetsifikatsioonid (art 32)
Määruse ettepaneku art 32 alusel võib Euroopa Komisjon võtta vastu rakendusakte, millega kehtestatakse ühised spetsifikatsioonid, mis annavad eelduse vastavuse kohta asjaomastes liidu õigusaktides sätestatud nõuetele.
Kaubanduskoja seisukoht:
Toetame sellise lahenduse loomist. Samas rõhutame, et selline lahendus peab olema ajutine ning kehtima üksnes nii kaua kuni tekivad harmoneeritud standardid.
Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Mait Palts
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor
Marko Udras
[email protected]