<

OTSUS Vaidlustusasja number

210-26/307410 Otsuse kuupäev 05.11.2026 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus SOL Baltics OÜ vaidlustus Tallinna Tehnikaülikooli

riigihankes „Välisterritooriumi heakorrateenuse tellimine“

(viitenumber 307410) SOL Baltics OÜ pakkumuse

tagasilükkamise, Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ

pakkumuse edukaks tunnistamise ja Sanomar

Kinnisvarahooldus OÜ-ga raamlepingu sõlmimise

otsustele Menetlusosalised Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, SOL Baltics OÜ, esindaja vandeadvokaat

Martin Raude

Hankija, Tallinna Tehnikaülikool, esindaja Elika Pukk

Kolmas isik, Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ, esindaja

vandeadvokaat Kadri Matteus

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 192 lg 3 p 7 ja § 197 lg 1 p 8, RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-te 3 ja 8 alusel

1. Jätta läbi vaatamata SOL Baltics OÜ vaidlustus osas, milles taotletakse Tallinna

Tehnikaülikooli 05.10.2026 hankekorralduse nr 6-16/22-6 kehtetuks tunnistamist

osas, millega otsustati sõlmida Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ-ga raamleping.

2. Jätta SOL Baltics OÜ vaidlustus ülejäänud osas rahuldamata.

3. Mõista SOL Baltics OÜ-lt Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ kasuks välja

lepingulise esindaja kulud summas 1760 eurot (käibemaksuta).

4. Jätta SOL Baltics OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (14)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 22.04.2026 avaldas Tallinna Tehnikaülikool (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

(edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega läbiviidava riigihanke „Välisterritooriumi

heakorrateenuse tellimine“ (viitenumber 307410) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid, sh TK lisa 1 Objekti osade täpsustatud

kirjeldused (edaspidi TK).

Riigihanke tulemusel soovib Hankija sõlmida ühe pakkujaga raamlepingu.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitati 9 pakkumust, sh esitasid pakkumuse SOL Baltics OÜ

ja Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ.

2. 22.06.2026 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ vaidlustus Tallinna Tehnikaülikooli otsustele, millega

tunnistati SOL Baltics OÜ pakkumus edukaks ja jäeti SOL Baltics OÜ Riigihankes

kõrvaldamata. Vaidlustuskomisjon rahuldas 21.07.2026 otsusega vaidlustusasjas

136-26/307410 vaidlustuse osaliselt osas, millega Hankija otsustas tunnistada SOL Baltics OÜ

pakkumuse edukaks ja millega jäeti SOL Baltics OÜ kõrvaldamata (edaspidi VAKO otsus).

3. 29.09.2026 otsusega lükkas Hankija SOL Baltics OÜ pakkumuse tagasi ja otsustas tunnistada

edukaks Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ pakkumuse (hankekorraldus nr 6-16/22-5).

05.10.2026 hankekorraldusega nr 6-16/22-6 otsustas Hankija sõlmida raamlepingu Sanomar

Kinnisvarahooldus OÜ-ga.

09.10.2026 laekus vaidlustuskomisjonile SOL Baltics OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus

Hankija otsustele lükata SOL Baltics OÜ pakkumus tagasi, tunnistada edukaks Sanomar

Kinnisvarahooldus OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus ja sõlmida Kolmanda isikuga

raamleping.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 15.10.2026 kirjaga nr 12.2-10/210 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 20.10.2026 ja neile vastamiseks kuni 23.10.2026. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude

taotlused Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja

menetluskulude taotluse Kolmas isik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, SOL Baltics OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Pakkumuse maksumuse kontrollimise ese

5.1.1. Vaidlustaja leiab, et RHS § 115 lg 8 kohaselt võib pakkumuse tagasi lükata üksnes juhul,

kui pakkuja esitatud tõendid ei õigusta rahuldaval määral pakutud hinda või kulusid. Kontroll

peab Vaidlustaja hinnangul puudutama pakkumuse kogumaksumuse põhjendatust, mitte üksiku

hinnakomponendi või osa eraldiseisvat kasumlikkust.

5.1.2. Vaidlustaja viitab VAKO otsusele, mille kohaselt võis kontrollimenetluse ajendada

kuupõhiselt tasustatava teenuse madal maksumus, kuid kontrollimenetluses tuli tuvastada

kogumaksumuse põhjendatus. Samuti märgiti VAKO otsuses, et hinnatavaks kuupõhiseks

tasuks on nelja objekti tasud kokku.

3 (14)

5.1.3. Vaidlustaja hinnangul kontrollis Hankija siiski peamiselt OSA 4 hinda ja talihoolduse

komponenti ning käsitles kuupõhiste teenuste kogumaksumust üksnes nende komponentide

kaudu. Vaidlustaja arvates ei tuvastanud Hankija, et pakkumuse kogumaksumus tervikuna ei

võimaldaks Riigihanke esemeks olevaid teenuseid nõuetekohaselt osutada.

5.2. Pakkumuse tervikkalkulatsioon ja osade hinnajaotus

5.2.1. Vaidlustaja lähtus pakkumuse koostamisel OSA-de 1-4 teenuste kogumaksumusest ja

koostas ühe tervikkalkulatsiooni. Tööjõudu, tehnikat, transporti, juhtimisressurssi ja muid

ressursse kavandati kasutada objektide ja tööde üleselt ning osade või objektide kohta

eraldiseisvaid omahinna kalkulatsioone ei koostatud.

5.2.2. Kuupõhiselt tasustatavate teenuste aastaseks tuluks kavandati [ÄS]1 eurot ning selle

jagamisel kaheteistkümne kuuga kujunes kuutasuks [ÄS] eurot. Vaidlustaja pakkumuse

maksumus tervikuna kavandati kasumlikuna ega eeldanud kulude katmist teiste lepingute või

muu majandustegevuse tuludest.

5.2.3. Pakkumuse hinnatabelis jaotati kuutasu OSA-de vahel pindalade

proportsioonis. Vaidlustaja arvutuse kohaselt oli OSA-de kogupindala 61 800 m² ning sellest

tulenevalt kujunes OSA 1 hinnaks [ÄS] eurot, OSA 2 hinnaks [ÄS] eurot, OSA 3 hinnaks [ÄS]

eurot ja OSA 4 hinnaks [ÄS] eurot.

5.2.4. Pindalapõhine jaotus ei tähendanud, et iga OSA hinnatabelisse märgitud hind pidi eraldi

katma kõik selle OSA kulud. Vaidlustaja ei arvutanud pakkumuse koostamisel iga OSA

omahinda ning seetõttu ei saanud ta kinnitada, et ühegi OSA arvestuslik hind ei võiks olla selle

tegelikust omahinnast väiksem või suurem.

5.2.5. Hankija oleks pidanud hindama 07.08.2026 esitatud tervikkalkulatsiooni koos kuluridade

selgituste ja ühiste ressursside kasutamise võimalusega. Hankija 13.08.2026 nõue selgitada

eraldi OSA 4 kuutasu kujunemist suunas kontrolli ekslikult sellele, kas OSA 4 teenuseid saab

osutada [ÄS] euro eest kuus, mitte sellele, kas kõik OSA 4 kohustused olid

tervikkalkulatsioonis kaetud.

5.3. OSA 4 maksumus ja ressursid

5.3.1. Riigihange ei olnud osadeks jaotatud ning OSA-d 1-4 moodustasid ühe kuupõhiselt

tasustatava teenuse. Seetõttu ei olnud asjakohane nõuda, et OSA 4 arvestuslik kuutasu kataks

eraldiseisvalt kõik Glehni lossi ja Tähetorni juures nõutud tööd.

5.3.2. Vaidlustaja möönab, et pakkumusega esitatud tabeli ja 24.08.2026 Hankijale esitatud

OSA-põhise kulutabeli vahel esinesid osade hindades erinevused. See oli tingitud sellest, et

hilisem tabel koostati Hankija nõudel algse tervikkalkulatsiooni kulude jaotamiseks OSA-de

vahel, mitte pakkumuse koostamisel kasutatud eraldiseisvate OSA-põhiste omahinna

kalkulatsioonide esitamiseks.

5.3.3. OSA 4 arvestusliku hinna ja hiljem sellele omistatud kulude erinevus ei muuda

kuupõhiste teenuste kogumaksumust ega näita, et mõni nõutud töö oleks tervikkalkulatsioonist

välja jäänud. Kontrollida tulnuks, kas aastase kuupõhise tulu [ÄS] euro eest oli võimalik täita

kõiki kuupõhiseid kohustusi.

1 ÄRISALADUS

4 (14)

5.4. Talihoolduse kalkulatsioon

5.4.1. Vaidlustaja 07.08.2026 esitatud põhikalkulatsioonis oli [ÄS] kuluks [ÄS] eurot aastas.

Vaidlustaja 24.08.2026 selgituse kohaselt koosnes see kuue kuu [ÄS] kulust ja kuue

kuu [ÄS] kulust ning sisaldas [ÄS]

5.4.2. Vaidlustaja möönab, et eri selgitustes esitatud [ÄS] kuukulud ei olnud täielikult samad.

Tegemist on marginaalsete arvutuslike erinevustega, mis ei muutnud pakkumuse

kogumaksumust põhjendamatult madalaks ega seadnud kahtluse alla lepingu täitmise

võimekust.

5.4.3. Talihoolduse tegelikku mahtu ei olnud võimalik pakkumuse esitamisel täpselt ette näha.

Keskmiselt [ÄS] hoolduskorra kasutamine kuus tugines Vaidlustaja varasemale kogemusele ja

ilmastikuandmetele ning kalkuleeritust suurem tegelik hooldusvajadus oli Vaidlustaja

teadlikult võetud äririsk.

5.4.4. Vaidlustaja kinnitab, et tegeliku töömahu suurenemisel teeb ta kõik TK-s nõutud tööd

pakkumuses esitatud tasu eest ja kannab täiendava kulu ise. Hankija ei saanud eeldada, et

Vaidlustaja eelistab kasumi teenimist lepinguliste kohustuste täitmisele.

5.5. Tellimusepõhised teenused, kogemus ja kulude katmine

5.5.1. Kuupõhiselt tasustatavate teenuste maksumus moodustas nelja-aastase raamlepingu

maksimaalsest maksumusest alla poole. Vaidlustaja möönab, et Hankija ei olnud kohustatud

tellimusepõhiseid teenuseid kogu raamlepingu ülejäänud mahu ulatuses tellima.

5.5.2. Kolmanda isiku tellimusepõhiste teenuste hind oli Vaidlustaja hinnast ja pakkumuste

keskmisest maksumusest madalam. Põhjendamatult madala maksumuse hindamisel tuleb

vaadelda nii kuupõhiseid kui ka tellimusepõhiseid teenuseid, kuid üksiku ühikuhinna madalus

ei saa iseenesest olla tagasilükkamise alus.

5.5.3. Vaidlustaja varasemad suuremahulised välikoristusteenuse lepingud kinnitavad

kogemust ja suutlikkust Riigihanke tulemusel sõlmitavat raamlepingut täita. Vaidlustaja

hinnangul puudus oht, et leping jääks pakutud hinnaga täitmata.

5.5.4. Ristsubsideerimine ei olnud Riigihankes keelatud. Kuigi pakkumuse koostamisel ei

lähtutud teadlikult mudelist, mille kohaselt mõni OSA või hinnakomponent oleks alla omahinna

ja puudujääk kaetaks mujalt, ei olnud Vaidlustaja välistanud võimalust kasutada vajaduse korral

lepingu täitmiseks muid vahendeid.

5.6. 20.10.2026 esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad

5.6.1. Hankija vastus vaidlustusele kinnitab kontrolli keskendumist OSA 4 hinnale ja

talihoolduse komponendile. Vaidlustaja tõlgendab Hankija kinnitust, et tervikkalkulatsiooni

põhimõttelist lubatavust ei seatud kahtluse alla, selliselt, et pakkumuse kogumaksumuse

põhjendamatust ei ole sisuliselt tuvastatud.

5.6.2. Vaidlustaja vaidleb vastu väitele, et pindalapõhine hinnajaotus esitati alles

vaidlustuses uue jaotuspõhimõttena. Juba Vaidlustaja 07.08.2026 selgitusest tulenes, et osade

hinnad kujutasid tervikkalkulatsiooni jaotuses prognoositud töömahu ja ressursivajaduse järgi

ning need olid eelkõige seotud osade pindalaga.

5 (14)

5.6.3. Hankija ei kontrollinud tegelikult seda, kas OSA 4 töömaht ja ressursivajadus olid

tervikkalkulatsioonis kajastatud, vaid nõudis selgitust selle kohta, kuidas OSA 4 kuutasu katab

kõik selle osa kulud. Need küsimused on sisult erinevad ja teisele küsimusele vastamata jätmine

ei saanud põhjendada pakkumuse tagasilükkamist kogumaksumuse põhjendamatuse tõttu.

5.6.4. Vaidlustaja arvutuste kohaselt moodustas 853 euro suurune erinevus lumelükkamise

kulust [ÄS] % ja kuupõhiste teenuste aastasest maksumusest [ÄS] %. [ÄS] euro suurune

ebaselgus moodustas vastavalt [ÄS] % ja [ÄS] %. Sellised erinevused üksi ega koos ei saanud

muuta pakkumuse kogumaksumust põhjendamatult madalaks.

5.6.5. Vaidlustaja märgib, et pakkumuses oli üldkulu ja kasumi katteks arvestatud [ÄS] eurot

ehk [ÄS] % kuupõhiste teenuste aastasest maksumusest. See oli piisav võimaliku ülekulu

kandmiseks ning Hankija ei ole põhjendanud, miks vastav kate ei saaks riski realiseerumisel

lepingu täitmist toetada.

6. Hankija, Tallinna Tehnikaülikool, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Hankija kahtlus ei puudutanud aastase kogumaksumuse ja kuutasu aritmeetilist seost, vaid

kogumaksumuse aluseks olevate kulusummade kujunemist ning nende seost TK-s nõutud

töömahtude ja ressurssidega. Hankija ei seadnud kahtluse alla tervikkalkulatsiooni ega ühiste

ressursside kasutamise põhimõttelist lubatavust.

Hankija hinnangul ei kõrvaldanud Vaidlustaja selgitused OSA-de hinnajaotuse, OSA 4

kohustuslike tööde ressursikulu ja talihoolduse kalkulatsiooni puudusi.

Üksikute kulukomponentide analüüs on kogumaksumuse kontrollimise meetod. Kontrolli

eesmärk ei olnud nõuda iga OSA iseseisvat kasumlikkust, vaid teha kindlaks, kas pakkumuse

kogumaksumuse aluseks olevad töömahu-, ressursi- ja kulueeldused olid usaldusväärsed.

6.2. VAKO otsus ja kontrollimenetlus

6.2.1. VAKO otsuses väljendatud kogumaksumuse hindamise nõue ei keelanud kontrollida

kogumaksumuse aluseks olevaid olulisi töömahte, ressursse ja kulusid. Sisuline kontroll eeldas

Hankija hinnangul võimalust hinnata, kas kalkulatsioon sisaldas kõigi nõutud tööde kulu.

6.2.2. Hankija viis läbi kahevoorulise kontrollimenetluse. Vaidlustajal paluti esmalt esitada

pakkumuse koostamisel kasutatud kalkulatsioon, millest nähtuks OSA-de 1-4 kuutasude, nende

kogusumma ja tellimusepõhiste ühikuhindade kujunemine, ning seejärel täpsustada OSA 4 ja

talihooldusega seotud lähteandmeid.

6.2.3. Hankija võttis arvesse nii pakkumuse madalamat hinda põhjendavaid asjaolusid kui ka

kalkulatsioonides ilmnenud puudusi. Hankija pidas osa tööjõutundide ja eraldi tööde kohta

antud selgitusi piisavaks, aktsepteeris suve- ja talveperioodi käsitlust ning arvestas alltöövõtja

hinnakinnituse ja organisatsiooniliste eelistega.

6.3. OSA-de hinnajaotus ja pindalapõhine valem

6.3.1. Hankija ei nõudnud Vaidlustajalt iga OSA kohta pakkumuse koostamise ajal valminud

eraldiseisvat omahinnakalkulatsiooni. Kui selliseid kalkulatsioone ei olnud, tuli Vaidlustajal

siiski selgitada, kuidas arvestati objektide pindalade, tööde sageduste, erisuste ja kavandatud

ressursikasutusega.

6.3.2. Vaidlustaja kirjeldas 07.08.2026 ja 24.08.2026 vastustes OSA-de hinnajaotust töömahu

ja ressursivajaduse kaudu ning nimetas OSA-põhist tabelit pakkumuse koostamisel kasutatud

6 (14)

aastaseks kulukalkulatsiooniks. Pindalapõhise jaotusvalemi esitas Vaidlustaja esimest korda

vaidlustuses.

6.3.3. Hankija hinnangul võisid pindalapõhine hinnajaotus ja ressursipõhine kulude jaotus

põhimõtteliselt koos eksisteerida, kuid nende omavahelist seost ei selgitatud

kontrollimenetluses. Hankija ei pidanud pindalapõhist jaotust lubamatuks, vaid leidis, et see

selgitas osahindade aritmeetilist jaotust, mitte kogumaksumuse kujunemist töömahtude ja

ressursikulude alusel.

6.3.4. Ressursivajadus ei sõltunud üksnes pindalast, vaid ka tööliikidest, nende sagedusest ja

objektipõhistest erisustest. Seetõttu ei kõrvaldanud vaidlustuses esitatud valem

kontrollimenetluses tuvastatud puudusi.

6.4. OSA 4 töömahu ja ressursikulu kontroll

6.4.1. Hankija arvestas, et Riigihange ei olnud osadeks jaotatud ning teenuse osutamisel võis

kasutada ühiseid ressursse. Samas tuli näidata, et nende ressurssidega oli võimalik katta kõigi

objektide kohustuslik töömaht.

6.4.2. OSA 4 hõlmas muu hulgas Glehni lossi kojameheteenust kuni seitse korda nädalas,

Tähetorni regulaarset hooldust ja käsitsi lumekoristust, hooajalist iganädalast niitmist ning

Glehni lossi katuse puhastamist. Nende kohustuste ressursivajadus ei sõltunud üksnes

territooriumi pindalast.

6.4.3. Vaidlustaja esitas 24.08.2026 OSA 4 kohta kuluridade summad eurodes, kuid Hankija

hinnangul ei esitanud nõutud arvutusahelat töömahtudest töötundide, masinatundide ja muude

ressurssideni ning neist kuludeni. Seetõttu ei olnud kontrollitav, kuidas konkreetsed kohustused

tervikkalkulatsioonis kajastusid.

6.4.4. Vaidlustaja pakkumuses esitatud OSA 4 kuutasu [ÄS] eurot andis aastaseks

tasuks [ÄS] eurot, kuid hilisemas kulukalkulatsioonis omistati OSA 4-le otseseid

aastakulusid [ÄS] eurot ning koos üldkulu ja kasumiga [ÄS] eurot. Hankija ei käsitanud

erinevust iseseisva tagasilükkamise alusena, vaid koos ressursiarvutuse puudumisega

kalkulatsiooni kontrollitavust vähendava asjaoluna.

6.5. Talihoolduse kalkulatsiooni kontroll

6.5.1. Vaidlustaja 07.08.2026 selgituse kohaselt oli [ÄS] eurot ja [ÄS] eurot talvekuul.

Kuuekuulise talveperioodi korral kujunes kogukuluks [ÄS] eurot, samas kui

põhikalkulatsioonis oli [ÄS] aastakuluks märgitud [ÄS] eurot.

6.5.2. Vaidlustaja esitas vaidlustuses [ÄS] kohta teistsugused kuukulud ning selgitas,

et [ÄS] euro suurune päevase [ÄS] ressurss sisaldus juba kuukuludes. Hankija hinnangul ei

sisaldunud selline arvutus ega selgitus Vaidlustaja 24.08.2026 vastuses ning seda ei saanud

29.09.2026 otsuse tegemisel arvesse võtta.

6.5.3. Hankija ei pidanud 853 euro suurust erinevust eraldiseisvaks tõendiks lepingu täitmise

võimatuse kohta. Koos täiendava ressursi kajastamise ebaselguse ja materjalikulude erinevate

näitajatega ei võimaldanud selgitused Hankija hinnangul siiski üheselt kontrollida [ÄS]

euro suuruse aastase [ÄS] kulu kujunemist.

7 (14)

6.5.4. Hankija ei pidanud keskmiselt [ÄS] kuus iseenesest lubamatuks, kuid leidis, et esitatud

lumepäevade statistika ei hõlmanud kogu nõutud talihooldust, sh libedusetõrjet, jää ja lörtsi

eemaldamist, korduvat hooldust ning ühe tunni reageerimisaja tagamist.

6.6. Tellimusepõhised teenused, kogemus ja riskikate

6.6.1. 2 000 000 eurot oli raamlepingu eeldatav maksimaalne maksumus, mitte garanteeritud

tellimuste maht. Seetõttu ei saanud eeldada, et kuupõhiste teenuste tasu ja raamlepingu

ülempiiri vahe ulatuses tellitakse kindlasti tellimusepõhiseid teenuseid.

6.6.2. Hankija lähtus Vaidlustaja enda selgitusest, et kuupõhiste teenuste majanduslik

teostatavus ei sõltunud tellimusepõhiste teenuste tegelikust mahust. Kolmanda isiku

madalamad tellimusepõhised ühikuhinnad ei kõrvaldanud Vaidlustaja pakkumuse

kalkulatsioonis tuvastatud puudusi.

6.6.3. Varasemate suuremahuliste lepingute täitmine näitas Vaidlustaja üldist kogemust ja

suutlikkust. See ei tõendanud Hankija hinnangul siiski, et konkreetse pakkumuse maksumus oli

konkreetsete töömahtude ja täitmistingimuste juures piisavalt põhjendatud.

6.6.4. Hankija arvestas [ÄS] euro suuruse üldkulu ja kasumi summaga ning Vaidlustaja

kinnitusega, et sellest kaetakse ka riske ja ettenägematuid kulusid. Samas ei eristanud

Vaidlustaja sellest summast konkreetset riskikatet ning kogu summat ei saanud käsitada

täiendava talihoolduse jaoks vabalt kasutatavana.

6.7. Hankija leiab, et kõrvaldamata puudused puudutasid kogumaksumuse kujunemise

seisukohalt olulisi asjaolusid: OSA-de hinnajaotuse ja kalkuleeritud kulude seost, OSA 4

kohustuslike tööde ressursivajadust ning talihoolduse kui ühe suurima kulukomponendi

kooskõla aastase põhikalkulatsiooniga. Tegemist ei olnud üksnes vormiliste ebatäpsuste või ühe

madala hinnakomponendiga. Nende asjaolude koosmõjul ei olnud Vaidlustaja esitatud

selgituste ja tõendite põhjal kulueeldused piisavalt põhjendatud ning kahtlus pakkumuse

maksumuse põhjendatuses jäi kõrvaldamata. Seetõttu leidis Hankija, et pakkumuse maksumus

oli hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal RHS § 115 lg 8 tähenduses ja pakkumus

tuli tagasi lükata.

7. Kolmas isik, Sanomar Kinnisvarahooldus OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Kontrollistandard ja tõendamiskoormis

7.1.1. Põhjendamatult madal maksumus on määratlemata õigusmõiste ning Hankijal on selle

hindamisel ulatuslik hindamisruum. Hankija pidi põhjendama, miks jäi hind pärast selgituste

hindamist põhjendamatult madalaks, kuid ei pidanud tõendama lepingu täitmise objektiivset

võimatust.

7.1.2. Vaidlustajal lasus kohustus esitada kontrollimenetluses sisulised ja kontrollitavad

selgitused oma pakkumuse tõsiseltvõetavuse kohta. Hankija ei pidanud puuduvaid arvutusi

Vaidlustaja eest koostama ega jätkama küsimist seni, kuni Vaidlustaja leiab piisava põhjenduse.

7.1.3. Hankija otsuse õiguspärasust saab hinnata üksnes enne otsuse tegemist ja tähtaegselt

esitatud tõendite ning põhjenduste alusel. Vaidlustuses esimest korda esitatud kalkulatsioonid

või selgitused ei saanud varasema otsuse õiguspärasust mõjutada.

7.2. Kogumaksumuse ja kulukomponentide kontroll

8 (14)

7.2.1. Kogumaksumuse kontrollimine eeldab vajaduse korral selle aluseks olevate töömahtude

ja kulude kontrollimist. VAKO otsus välistas pakkumuse tagasilükkamise üksnes madala

ühikuhinna tõttu, kuid ei keelanud komponentide analüüsi kogumaksumuse põhjendatuse

hindamiseks.

7.2.2. Vaidlustaja ei saanud ise määrata, et Hankija peab piirduma koondtabeliga. Eraldi

objektikalkulatsiooni puudumine pakkumuse koostamise ajal ei vabastanud Vaidlustajat

kohustusest selgitada, kuidas konkreetsed tööd ja ressursid tervikkalkulatsioonis kajastusid.

7.2.3. Raamlepingu 2 000 000 euro suurune ülempiir ei tõendanud tellimusepõhiste teenuste

tegelikku mahtu ega neist saadavat tulu. Ristsubsideerimise hindamiseks oleks olnud vaja teada

usutavaid tellimismahte, täitmiskulusid ja võimalikku ülejääki.

7.3. OSA 4, talihooldus ja kogemus

7.3.1. Ühiste ressursside kasutamine võis anda säästu, kuid selle üldine nimetamine ei näidanud

säästu ulatust ega seda, kuidas OSA 4 objektipõhised erisused tegelikult kaeti. Pindalapõhine

hinnajaotus ei tõendanud iseenesest töömahupõhist kulude arvestust.

7.3.2. Talihoolduse kalkulatsioonide vastuolud võisid mõjutada kogu aastase kuluprognoosi

usaldusväärsust, sest talihooldus oli oluline ja kulukas teenuseosa. Arvuliste erinevuste osakaal

aastatulust ei näidanud üksi, et puudused olid ebaolulised.

7.3.3. Ilmastiku ebakindlus ei vabastanud Vaidlustajat töömahuprognoosi ja selle rahalise katte

põhjendamisest. Üldine lubadus teha vajaduse korral rohkem tööd sama hinna eest ei asendanud

seost nõutud tööde, ressursside ja kulude vahel.

7.3.4. Varasemate lepingute edukas täitmine kinnitas Vaidlustaja üldist kogemust, kuid ei

tõendanud Kolmanda isiku arvates konkreetse pakkumuse hinna piisavust. Risk hõlmas lisaks

täielikule täitmata jätmisele ka teenuse ebapiisavat kvaliteeti või hilinemist.

7.4. Eduka pakkumuse otsus ja raamlepingu sõlmimise otsus

7.4.1. Vaidlustaja vaidlustab Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise üksnes

põhjusel, et Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane. Kui pakkumuse

tagasilükkamise nõue jääb rahuldamata, puudub alus ka eduka pakkumuse otsuse kehtetuks

tunnistamiseks.

7.4.2. Hankija 05.10.2026 otsus sõlmida raamleping ei ole RHS-i järgi kohustuslik

hankemenetluse otsus, vaid informatiivse toimega halduse siseakt. Seetõttu puudub selle

iseseisvaks vaidlustamiseks õiguslik alus ning vastav nõue tuleb jätta läbi vaatamata.

7.5. 23.10.2026 esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad

7.5.1. Kolmas isik jääb varasemate seisukohtade juurde ja toetab Hankija 14.10.2026 vastuses

esitatud põhjendusi. Vaidlustaja 20.10.2026 seisukoht ei kummuta põhilist etteheidet, et

kontrollimenetluses esitatud selgitused ei võimaldanud kontrollida pakkumuse

kogumaksumuse aluseks olevate töömahu- ja kulueelduste piisavust.

9 (14)

7.5.2. Hankija aktsepteeris tervikkalkulatsiooni ja ühiste ressursside kasutamise põhimõttelist

lubatavust, mitte Vaidlustaja konkreetse kalkulatsiooni piisavust või õigsust. OSA 4 ja

talihoolduse kontroll oli osa kogumaksumuse sisulisest hindamisest.

7.5.3. Kuupõhise tasu korrutamine kaheteistkümnega ei tõendanud kõigi aastaste kulude

kaetust. Vaidlustaja pidi näitama, kuidas aastatasu kattis kõigi kuutasusse kuuluvate teenuste

kulud, sealhulgas OSA 4 tööde ressursivajaduse.

7.5.4. Vaidlustaja hilisemad pindalapõhise jaotuse ja talihoolduse selgitused ei asenda

kontrollimenetluses puudu olnud arvutuskäike. Eristada tuleb varem esitatud arvutuse

täpsustamist ja täiesti uue põhjenduse esmakordset esitamist.

7.5.5. Talihoolduse rahalisi erinevusi tuli hinnata koos täiendava ressursi, materjalikulude ja

töömahuprognoosi ebaselgustega. Üldkulu ja kasumi koondsumma ei ole tervikuna vabalt

kasutatav riskikate, sest sellest tuli katta ka üld- ja juhtimiskulud ning ettevõtluskasum.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidluse ese ja kohaldatav õigus

8.1. Vaidlustaja taotleb Hankija 29.09.2026 hankekorralduse nr 6-16/22-5 kehtetuks

tunnistamist osas, millega lükati RHS § 115 lg 8 alusel tagasi Vaidlustaja pakkumus ja tunnistati

RHS § 117 lg 1 alusel edukaks Kolmanda isiku pakkumus. Samuti taotleb Vaidlustaja Hankija

05.10.2026 hankekorralduse nr 6-16/22-6 kehtetuks tunnistamist osas, millega otsustati sõlmida

Kolmanda isikuga raamleping.

Kolmas isik taotleb, et Vaidlustaja nõue raamlepingu sõlmimise kohta Kolmanda isikuga

(hankekorraldus nr 6-16/22-6 vastavas osas) jäetaks RHS § 192 lg 3 p-i 7 ja § 197 lg 1 p-i 8

alusel läbi vaatamata, sest raamlepingu sõlmimise otsusel puudub iseseisev õiguslik toime.

Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga. Vaidlustaja eesmärk takistada raamlepingu

sõlmimist Kolmanda isikuga on saavutatav Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

otsuse vaidlustamise kaudu. Asjaolu, et Hankija kordas 05.10.2026 hankekorralduses

pakkumuse edukaks tunnistamise otsusest tulenevat kavatsust sõlmida Kolmanda isikuga

raamleping, ei muuda seda kavatsust RHS § 185 lg 2 p-s 8 nimetatud muuks hankija otsuseks,

mis võiks rikkuda Vaidlustaja õigusi. Seetõttu puudub Vaidlustajal selles osas vaidlustuse

esitamise õigus (RHS § 192 lg 3 p 7).

8.2. Vaidlustuse lahendamisel kohaldab vaidlustuskomisjon riigihangete seadust redaktsioonis,

mis kehtis kuni 31.10.2026.

9. VAKO otsuse p-s 7.2.8 leidis vaidlustuskomisjon, et Vaidlustaja kuupõhiselt tasustatava

teenuse maksumuse erinevus vastavaks tunnistatud pakkumuste keskmisest pidi tekitama

Hankijas kahtluse pakkumuse maksumuse põhjendatuses ning Hankija pidi kohaldama RHS

§-s 115 sätestatud kontrollimehhanismi.

Hankija nõudis Vaidlustajalt RHS § 115 lg 1 alusel selgitusi 30.07.2026 (RHR-is sõnum

1120962) ja täpsustavaid selgitusi 13.08.2026 (RHR-is sõnum 1125409). Vaidlustaja esitas

selgitused vastavalt 07.08.2026 ja 24.08.2026.

Vaatamata saadud selgitustele lükkas Hankija 29.09.2026 hankekorraldusega nr 6-16/22-5

Vaidlustaja pakkumuse RHS § 115 lg 8 alusel tagasi ja esitas tagasilükkamise põhjendused

viidatud korralduse lisas 3 (edaspidi Põhjendused).

10. Põhjendustest nähtuvalt tugines Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamisel kogumis

10 (14)

kokkuvõtlikult järgmistele asjaoludele:

1) Vaidlustaja hiljem esitatud OSA-de kulukalkulatsioon ei olnud kooskõlas pakkumuses

esitatud OSA-de kuutasudega ning Vaidlustaja ei selgitanud nende omavahelist seost;

2) Vaidlustaja ei esitanud kontrollitavat arvutust selle kohta, kuidas OSA 4 kohustuslike

tööde tegemiseks vajalik ressurss kajastub tema kalkulatsioonis;

3) Vaidlustaja esitatud talihoolduse kalkulatsioonid ei olnud omavahel kooskõlas ega

võimaldanud kontrollida talihoolduse kui ühe suurima kulukomponendi kulu kujunemist;

4) Hankijal puudus alus eeldada, et võimalik kulude ebapiisavus kaetakse muudest

hinnakomponentidest, sest Vaidlustaja ise kinnitas, et ta ei ole sellisest

hinnakujundusmudelist lähtunud.

Vaidlustaja leiab, et Hankija rikkus RHS § 115 lg-t 8 ja läks vastuollu VAKO otsuse p-des 7.2.5

ja 7.2.7.1 märgituga, sest kontrollis pakkumuse maksumust mitte tervikuna, vaid üksikute osade

(eelkõige OSA 4) ja komponentide (talihoolduse) kaupa ning leidis neis vaid marginaalseid

arvutuslikke erinevusi. Hankija ja Kolmas isik leiavad, et kogumaksumuse kontroll hõlmab ka

selle aluseks olevate oluliste töömahtude, ressursside ja kulueelduste kontrolli ning et

Vaidlustaja selgitused ei võimaldanud neid kontrollida.

11. RHS § 115 lg 1 esimese lause kohaselt kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on

hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Sama lõike

teise lause kohaselt on pakkuja kohustatud esitama selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul

vastava nõude saamisest arvates. RHS § 115 lg 7 loetleb mitteammendavalt asjaolud, millega

pakkumuse madal maksumus võib olla põhjendatud.

RHS § 115 lg 8 kohaselt kontrollib hankija selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides

vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on

põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija

pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi.

11.1. RHS § 115 lg 1 alusel algatatud kontrollimenetluses peab pakkuja esitama hankijale

sellised selgitused ja tõendid, mis võimaldavad hankijal kontrollida, et pakkumuse maksumus

on hankelepingu eset arvestades põhjendatud ning et pakkuja suudab hankelepingut pakutud

maksumusega nõuetekohaselt täita. Hankija ülesanne on selgitusi ja tõendeid sisuliselt

kontrollida (RHS § 115 lg 8 esimene lause) ning, kui ta pakkumuse tagasi lükkab, põhjendada,

miks esitatud selgitused ja tõendid tekkinud kahtlust ei kõrvaldanud. RHS § 115 lg 8 ei eelda,

et hankija tõendaks hankelepingu täitmise võimatust pakutud maksumusega.

11.2. Puudub vaidlus, et põhjendamatult madal maksumus on määratlemata õigusmõiste, mille

sisustamisel on hankijal laialdane hindamisruum. Vaidlustuskomisjon ei asenda Hankija

hinnangut enda omaga, vaid kontrollib, kas Hankija järgis kontrollimenetluse nõudeid, arvestas

kõiki asjassepuutuvaid asjaolusid, ei lähtunud ebaõigetest või asjakohatutest kaalutlustest ning

põhjendas oma otsust nõuetekohaselt ja piisavalt.

11.3. Hankija peab vajaduse korral pakkujaga täiendavalt konsulteerima, kuid ei pea koostama

puuduvaid arvutusi pakkuja eest ega jätkama selgituste küsimist seni, kuni pakkuja esitab

piisava põhjenduse. Käesolevas asjas on määrav, kas Vaidlustajale esitatud küsimused olid

piisavalt konkreetsed ning kas vastused võimaldasid kontrollida pakkumuse maksumuse

aluseks olevaid töömahu-, ressursi- ja kulueeldusi. Hilisemaid selgitusi tuleb hinnata nende sisu

järgi: varasema teabe täpsustamine ei ole iseenesest lubamatu, kuid see ei kõrvalda automaatselt

kontrollimenetluses nõutud andmete esitamata jätmise tagajärgi.

12. Pakkumuse maksumuse kontrollikohustus tervikuna

11 (14)

12.1. VAKO otsuse p-s 7.2.7.1 väljendatud nõue kontrollida kogumaksumust välistab

pakkumuse tagasilükkamise üksnes ühe madala hinnakomponendi tõttu. Küll aga ei keela see

kontrollida kogumaksumuse aluseks olevaid olulisi töömahte, ressursse ja kulusid.

Tervikkalkulatsiooni ja ühiste ressursside kasutamine võib olla põhjendatud, kuid sellest peab

olema võimalik kontrollida, kuidas on selles arvestatud kõigi nõutud töödega.

12.2. Hankija küsis 30.07.2026 pakkumuse koostamisel kasutatud kalkulatsiooni, lähteandmeid

ja arvutusi, millest nähtuks hindade kujunemine ning objektide pindalade, tööde sageduste ja

erisustega arvestamine. Eraldiseisvat objektikalkulatsiooni ei nõutud, kui seda ei koostatud.

Seetõttu ei piisanud vastuseks aastase kogusumma ja kuutasu seose näitamisest: kontrollitavalt

tuli avada ka nende aluseks olev ressursi- ja kuluarvestus.

12.3. Hankija 13.08.2026 küsimus 1 puudutas ka OSA 4 kulude eraldiseisvat kaetust. Samas

küsiti konkreetselt selle OSA töömahtu ja vajalikke ressursse, mille kohta nõutud andmed olid

asjakohased ka tervikkalkulatsiooni kontrollimiseks. Käesoleva vaidluse lahendamisel ei ole

määrav, kas OSA 4 kuutasu katab eraldi kõik sellele OSA-le omistatud kulud, vaid see, kas

Vaidlustaja selgitused võimaldasid kontrollida selle OSA kohustuslike tööde ressursivajaduse

ja kulu arvestamist tervikkalkulatsioonis. Põhjenduste p-des 5.1, 24–26 ja 31 tõi Hankija välja

puuduva töömahu- ja ressursiarvutuse, talihoolduse kalkulatsioonide vastuolud ning rahalise

riskivaru eristamata jätmise. Põhjenduste p-des 33–37 selgitas Hankija nende puuduste mõju

kalkulatsiooni kui terviku kontrollitavusele ja usaldusväärsusele. Seega ei põhinenud

tagasilükkamine üksnes OSA 4 madalal hinnal, vaid kogumaksumuse aluseks olevate oluliste

ressursi- ja kulueelduste ebapiisaval põhjendamisel.

13. Järgnevalt hindab vaidlustuskomisjon, kas Hankija järeldused Vaidlustaja selgituste

ebapiisavuse kohta on põhjendatud.

13.1. OSA-de hinnajaotus ja OSA 4

13.1.1. Hankija palus 13.08.2026 esitada OSA-de kuutasude kujunemise arvulised lähteandmed

ja jaotuspõhimõtte ning OSA 4 kavandatud töömahu ja selle täitmiseks vajalikud kulud.

Vaidlustaja esitas 24.08.2026 kulutabeli ja kirjeldas otseste ning ühiste kulude jaotamist

töömahu ja ressursivajaduse järgi. Vaidlustaja ei esitanud arvutuskäiku nõutud töömahust

töötundide, masinatundide ja muude ressursikogusteni ning nendest kuludeni.

13.1.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal oli põhjendatud alus nõuda selle seose

avamist. OSA 4 tööde hulka kuuluvad Põhjenduste p-s 5.1 kirjeldatud kojameheteenus,

regulaarne hooldus ja käsitsi lumekoristus, hooajaline niitmine ning katuse puhastamine. Ühiste

ressursside kasutamise üldine kirjeldus ei näita, millises ulatuses oli nende kohustuste

täitmiseks tööjõudu ja tehnikat kavandatud. Kuluridade lõppsummad võimaldasid kontrollida

tabeli liitumist kogusummaks, mitte kulusummade kujunemist. Hankija ei pidanud tõendama,

et mõni töö oli kalkulatsioonist kindlasti välja jäetud. Vaidlustajal tuli võimaldada oma

kinnituse kontrollimist, et nõutud tööd olid arvestatud.

13.1.3. Vaidlustuses esitatud pindalapõhine valem selgitab kuutasu jaotamist OSA-de vahel,

mitte kogumaksumuse kujunemist töömahtudest ja ressursikuludest. Vaidlustaja 07.08.2026 ja

24.08.2026 vastustes kirjeldati jaotust töömahu ja ressursivajaduse kaudu, üksnes pindalapõhist

jaotust neist ei nähtunud. Hinna- ja kulude jaotus võivad erineda, kuid nende seos jäi

kontrollimenetluses selgitamata. Ka pindalapõhist valemit arvestades ei ilmne OSA 4 tööde

kavandatud ressursikogus ega selle kulu.

13.1.4. OSA 4 hinna ja sellele hiljem jaotatud kulude erinevus ei tõenda iseenesest

12 (14)

kogumaksumuse ebapiisavust. Määrav on, et ka pärast täpsustavat küsimust ei saanud Hankija

esitatud andmete alusel kontrollida, kuidas selle OSA kohustuslik töömaht

tervikkalkulatsioonis kajastus. Eraldiseisva omahinnakalkulatsiooni koostamata jätmine ei

vabastanud Vaidlustajat selle seose selgitamisest. Seetõttu oli Hankija hinnang selgituste

ebapiisavusele põhjendatud.

13.2. Talihoolduse kalkulatsioon

13.2.1. Vaidlustaja 07.08.2026 esitatud kalkulatsiooni kohaselt on lumelükkamise aastane kulu

[ÄS] eurot, mis moodustab ligikaudu [ÄS] % kuupõhiselt tasustatavate teenuste aastasest

maksumusest. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust, et tegemist on ühe olulisema

kulukomponendiga.

13.2.2. Vaidlustaja esitas 07.08.2026 [ÄS] kuukuluks [ÄS] eurot ja [ÄS] kuukuluks [ÄS] eurot

ning kinnitas 24.08.2026 kuuekuulist talveperioodi. Nende andmete järgi on kuue kuu kulu

[ÄS] eurot, põhikalkulatsioonis aga [ÄS] eurot. Eraldi nimetatud [ÄS] euro suuruse päevase

lumelükkamise ressursi seost nende summadega ei avatud üheselt. Samuti jäi selgitamata

materjalikulu näitajate [ÄS] eurot talvekuul, [ÄS] eurot talihoolduse tabelis ning [ÄS] eurot

graniitkillustikule ja prügikottidele aastas omavaheline seos. Seetõttu ei olnud talihoolduse

detailandmed ja põhikalkulatsioon üheselt ühitatavad.

13.2.3. Küsimus ei ole selles, kas 853 euro suurune erinevus või [ÄS] euro paiknemise

ebaselgus tõendab eraldi lepingu täitmise võimatust. Puudused mõjutavad ühe olulisema

kulukomponendi arvutuskäigu kontrollitavust. Ei saa eeldada, et ebaselged summad on täies

ulatuses katmata lisakulud. Vaidlustuses esitatud teistsugused kuukulud [ÄS] ja [ÄS] eurot

annavad kuue kuu kuluks [ÄS] eurot, kuid tulemuse lähedus põhikalkulatsioonile ei selgita

iseenesest varasemate summade erinevust. Ka selgitus [ÄS] euro sisaldumisest ei kõrvalda

ülejäänud vastuolusid ega nõutud ressursiarvestuse puudusi.

13.2.4. Hankija küsis 13.08.2026 konkreetselt, miks peeti piisavaks keskmiselt [ÄS]

hoolduskorda kuus ning millise täiendava ressursi ja rahalise reserviga arvestati suurema

vajaduse korral. Vaidlustaja selgitas talveperioodi keskmisest hooldusvajadusest lähtumist,

väiksema vajadusega kuude ressursi kasutamist ning tööde kordamist vastavalt ilmastikule. Ta

eristas ka käsitsitöö, mehhaniseeritud töö ja materjalide kulusid. Need selgitused olid

asjakohased, kuid ei avanud arvuliselt täiendava ressursi mahtu ega rahalist katet. Vähemalt 3

cm lumesajupäevade statistika ei hõlmanud kõiki lume- ja libedusetõrje vajadusi. Vaidlustaja

kinnitus, et vajaduse korral tehakse rohkem tööd sama tasu eest, ei võimaldanud kontrollida

sellise töö rahastamist.

13.2.5. Vaidlustaja selgitas juba 07.08.2026, et [ÄS] euro suurusest üldkulu ja kasumi kattest

kaetakse ka riskid ning ettenägematud kulud. Hankija arvestas seda Põhjenduste p-des 30–31.

Vaidlustaja ei eristanud siiski, milline osa jääb pärast vajalike üld- ja juhtimiskulude katmist

täiendava talihoolduse rahastamiseks. Kavandatud kasumit võib kasutada ülekulu katmiseks,

kuid kogu koondsummat ei saa seetõttu käsitada vaba reservina. Riskikatte üldine nimetamine

ei vastanud piisavalt konkreetsele küsimusele täiendava ressursi ja rahalise reservi kohta ega

kõrvaldanud kalkulatsiooni vastuolusid. Hankija ei pidanud Vaidlustaja eest tuletama reservi

suurust ega tõendama, et sellest kindlasti ei piisa. Nendel asjaoludel oli põhjendatud järeldus,

et talihoolduse ressursi- ja kulueeldused jäid piisavalt kontrollitavalt põhjendamata.

13.3. Ristsubsideerimine ja muud võimalikud katteallikad

13 (14)

13.3.1. Puudub vaidlus, et ristsubsideerimine ei olnud Riigihankes keelatud, kuid Vaidlustaja

kinnitas Hankijale ise, et pakkumuse täitmine ei eelda teiste lepingute ega muu

majandustegevuse tulu ning kuupõhiste teenuste kulude katmine ei sõltu tellimusepõhiste

teenuste mahust. Hankija ei pidanud ise oletama tõendamata katteallikaid. See ei välista sama

lepingu riskikatte või kasumi kasutamist tegeliku ülekulu kandmiseks, kuid sellise katte üldine

nimetamine ei asenda p-s 13.2.5 käsitletud puuduvaid andmeid.

13.3.2. Raamlepingu 2 000 000 euro suurune ülempiir ei taga tellimusepõhiste teenuste mahtu

ega nendest saadavat ülejääki. Seetõttu ei tõenda see kuupõhiste teenuste kulude katet. Ka

Kolmanda isiku madalamad tellimusepõhised ühikuhinnad ei põhjenda Vaidlustaja pakkumuse

kulueeldusi.

14. Vaidlustaja kvalifikatsioon ja varasem kogemus

Kvalifitseerimise tingimustele vastamine ja varasemate lepingute täitmine näitavad Vaidlustaja

üldist suutlikkust, mitte konkreetse pakkumuse maksumuse põhjendatust. Olemasolevad

ressursid, kogemus ja töökorraldus võivad hinda põhjendada, kuid ei asenda nõutud selgitust

nende mõju kohta konkreetsetele töömahtudele ja kuludele. Seetõttu ei kõrvalda need asjaolud

eespool tuvastatud puudusi.

15. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ja Vaidlustaja vaheline kirjavahetus kinnitab,

et Hankija küsis vajalikku teavet piisavalt konkreetselt. Vaidlustajal oli võimalik mõista, et

temalt nõuti kontrollitavat seost töömahtude, ressursside ja kulude vahel ning täiendava

talihooldusressursi rahalise katte selgitamist. Vaidlustaja esitas selgitused ja Hankija arvestas

osa neist piisavana. Siiski jäid ka pärast täpsustavat vooru OSA 4 töömahu ja ressursikulu seos,

talihoolduse kalkulatsioonide kooskõla ning täiendava ressursi rahaline kate piisavalt

selgitamata.

Täiendava küsimustevooru vajadust ei määra üksnes varasemate voorude arv. Käesolevas asjas

olid nimetatud asjaolud konkreetselt küsitud ning Vaidlustajal tuli esitada nende kohta

kontrollitav ja omavahel kooskõlas olev arvestus. Sellise arvestuse esitamata jätmise tõttu ei

pidanud Hankija iga kalkulatsioonides ilmnenud arvulise vastuolu kohta veel eraldi küsimust

esitama. Vaidlustuskomisjon leiab, et Vaidlustaja ei esitanud kahes selgitustevoorus piisavalt

kontrollitavaid andmeid, et kõrvaldada põhjendatud kahtlus tema pakkumuse maksumuse

põhjendatuses. Kõrvaldamata puudused puudutasid kogumaksumuse aluseks olevaid olulisi

ressursi- ja kulueeldusi, mitte üksnes ühe osahinna madalust või üksikuid väikeseid

arvutuslikke erinevusi. Hankija ei pidanud tõendama lepingu täitmise võimatust ega konkreetse

summa ulatuses kulude katmata jäämist. Põhjendustes selgitatud puudused andsid kogumis

piisava aluse järeldada, et Vaidlustaja selgitused ei kõrvaldanud põhjendatud kahtlust. Seetõttu

oli Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamine RHS § 115 lg 8 alusel õiguspärane ning selle otsuse

kehtetuks tunnistamise nõue jääb rahuldamata.

16. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus

Vaidlustaja vaidlustab Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise üksnes põhjusel, et

tema enda pakkumuse tagasilükkamine on õigusvastane. Kuna tagasilükkamine on õiguspärane

ja muid etteheiteid edukaks tunnistamise otsusele ei esitatud, jääb ka selle otsuse kehtetuks

tunnistamise nõue rahuldamata. Raamlepingu sõlmimise otsuse suhtes esitatud nõue jääb läbi

vaatamata p-s 8.1 esitatud põhjendustel. Seega jääb vaidlustus sisuliselt läbivaadatud osas

RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata.

17. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes RHS § 198 lg-st 7 ja sellest, et sisuliselt läbi vaadatud vaidlustus jääb RHS § 197 lg

1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele

RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

14 (14)

17.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

17.2. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu kuuluvad tema

lepingulise esindaja kulud RHS § 198 lg 3 esimese lause kohaselt välja mõistmisele

Vaidlustajalt vajalikus ja põhjendatud ulatuses.

Kolmas isik on tähtaegselt esitanud taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks

kokku summas 2365 eurot (käibemaksuta), tunnihinnaga 220 eurot (käibemaksuta) kokku

10,75 tunni õigusabiteenuse eest. Arvestades vaidlustuse sisu ja mahtu ning Kolmanda isiku

esitatud menetlusdokumentide sisu, sh asjaolu, et vaidlustus jääb ühe nõude osas läbi

vaatamata, millisel juhul ei ole kulude hüvitamist RHS-is ette nähtud, peab vaidlustuskomisjon

taotletud kulusid põhjendatuks üksnes osaliselt. Vaidlustuskomisjon peab

menetlusdokumentide koostamiseks vajalikuks ja põhjendatuks kaheksat tundi ja Vaidlustajalt

mõistetakse Kolmanda isiku kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1760 eurot

(käibemaksuta).

17.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk