1

MÄÄRUS

(kuupäev digiallkirjas) nr

Taimetervise järelevalve tasu määra kehtestamine

2027. aastaks

Määrus kehtestatakse taimekaitseseaduse § 441 lõike 6 alusel.

§ 1. Taimetervise järelevalvetoimingu tegemise eest makstava järelevalvetasu määr

2027. aastal

Taimetervise järelevalvetoimingu tegemise eest makstava järelevalvetasu määr 2027. aastal on

129,71 eurot.

§ 2. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. a.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Kõrgmaa

Kantsler

EELNÕU

04.11.2026

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Rahandusministeerium (kuupäev digiallkirjas) nr 1.4-3/737

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Austatud minister

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium esitab kooskõlastamiseks regionaal- ja

põllumajandusministri määruse „Taimetervise järelevalve tasu määra kehtestamine

2027. aastaks” eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Hendrik Johannes Terras

Regionaal- ja põllumajandusminister

Lisad:

1. Määruse eelnõu, EN_TT_jarelevalvetasu_2027.pdf

2. Määruse seletuskiri, SK_TT_jarelevalvetasu_2027.pdf

Sama: Põllumajandus- ja Toiduamet, Eesti Aiandusliit, Eesti Turbaliit

Madis Võikar

5625 0285, [email protected]

SELETUSKIRI

regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Taimetervise järelevalve tasu määra

kehtestamine 2027. aastaks“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus

Regionaal- ja põllumajandusministri määruse „Taimetervise järelevalve tasu määra

kehtestamine 2027. aastaks“ eelnõu (edaspidi eelnõu) on välja töötatud taimekaitseseaduse1

(edaspidi TaimKS) § 441 lõike 6 alusel, mille kohaselt kehtestab valdkonna eest vastutav

minister nimetatud seaduses sätestatud järelevalvetoimingute tegemise eest võetava

järelevalvetasu määra igaks aastaks.

Määrusega kehtestatakse 2027. aastaks taimetervise valdkonnas järelevalvetoimingute

tegemise eest võetav järelevalvetasu määr.

Nimetatud määra rakendatakse ametliku kontrolli puhul, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid

mis on vajalik Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/6252 (edaspidi ametliku

kontrolli määrus) kohase ametliku kontrolli käigus avastatud asjaomase ettevõtja rikkumise

tõttu. Kontrolli tehakse selleks, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju või teha kindlaks, kas

rikkumine on kõrvaldatud. Kui tuvastatud taimetervisenõuete rikkumise tõttu on vaja teha

laboratoorseid lisauuringuid, siis maksab kohustatud isik nende uuringute tegemise eest lisaks.

Halduskoormuse tasakaalustamise reeglit ei ole järgitud, kuna eelnõu on seotud Vabariigi

Valitsuse 22. detsembri 2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika eeskiri“3

(edaspidi HÕNTE) § 1 lõikes 42 sätestatud halduskoormuse tasakaalustamise reegli erandiga

avalik-õiguslike rahaliste kohustuste kehtestamisel.

Määruse eelnõu rakendamine toetab „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava

aastani 2030“ eesmärki „Eesti on vaba ohtlikest taimekahjustajatest“. Ametlik kontroll on tähtis

lüli ohtlike taimekahjustajate leviku tõkestamises. Juba tuvastatud rikkumise puhul on oluline

teha kindlaks, et rikkumine kõrvaldatakse ja edaspidi tegutsetakse nõuetekohaselt.

Eelnõu ja seletuskirja valmistas ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi taimetervise

osakonna peaspetsialist Madis Võikar (5625 0285, [email protected]). Eelnõule tegi

juriidilise ekspertiisi Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi õigusosakonna nõunik Katrin

Pööra (5696 3832, [email protected]). Eelnõu toimetas keeleliselt sama osakonna

peaspetsialist Leeni Kohal (5698 3427, [email protected]).

1 RT I, 27.09.2023, 12 2 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2017/625, mis käsitleb ametlikku kontrolli ja muid ametlikke

toiminguid, mida tehakse eesmärgiga tagada toidu- ja söödaalaste õigusnormide ning loomatervise ja loomade

heaolu, taimetervise- ja taimekaitsevahendite alaste õigusnormide kohaldamine, millega muudetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruseid (EÜ) nr 999/2001, (EÜ) nr 396/2005, (EÜ) nr 1069/2009, (EÜ) nr 1107/2009,

(EL) nr 1151/2012, (EL) nr 652/2014, (EL) 2016/429 ja (EL) 2016/2031, nõukogu määruseid (EÜ) nr 1/2005 ja

(EÜ) nr 1099/2009 ning nõukogu direktiive 98/58/EÜ, 1999/74/EÜ, 2007/43/EÜ, 2008/119/EÜ ja 2008/120/EÜ

ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrused (EÜ) nr 854/2004 ja

(EÜ) nr 882/2004, nõukogu direktiivid 89/608/EMÜ, 89/662/EMÜ, 90/425/EMÜ, 91/496/EMÜ, 96/23/EÜ,

96/93/EÜ ja 97/78/EÜ ja nõukogu otsus 92/438/EMÜ (ametliku kontrolli määrus) (ELT L 095, 07.04.2017, lk 1–

142) 3 RT I, 22.05.2025, 8

KAVAND

04.11.2026

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Taimetervise järelevalve tasu (edaspidi järelevalvetasu) TaimKS-i tähenduses on ametliku

kontrolli määruse artikli 79 lõike 1 ja artikli 79 lõike 2 punktis c nimetatud juhtudel teatamis-

või loakohustusega ettevõtja tegevuse ja taime, taimse saaduse või muu objektinõuetekohasuse

hindamisega seotud ametliku kontrolli ja muu ametliku toimingu (edaspidi järelevalvetoiming)

tegemise eest tasutav summa.

Ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõike 2 punktis c sätestatud juhtudel maksab kohustatud

isik järelevalvetoimingu tegemise eest järelevalvetasu TaimKS-i § 441 lõike 6 alusel

kehtestatud määras. Järelevalvetasu maksmiseks kohustatud isik on taimetervise registrisse

kantud isik, kelle suhtes on Põllumajandus- ja Toiduamet (edaspidi PTA) teinud ametlikku

kontrolli, mida esialgu ei olnud kavas teha, kuid mis on vajalik ametliku kontrolli määruse

kohase ametliku kontrolli käigus avastatud asjaomase ettevõtja rikkumise tõttu. Kontrolli

tehakse selleks, et hinnata rikkumise ulatust ja mõju või teha kindlaks, kas rikkumine on

kõrvaldatud. Järelevalvetasu tuleb maksta iga järelevalvetoimingu tegemise eest. Kui rikkumise

korral tekib vajadus hinnata selle ulatust ja mõju või kui rikkumise kõrvaldamise

kindlakstegemiseks on vaja teha mitmepäevane järelevalvetoiming, arvestatakse

järelevalvetasu iga järelevalvetoimingu eest eraldi.

Järelevalvetasu määra arvutamisel lähtutakse ametliku kontrolli määruse artiklist 82, mille

kohaselt kasutatakse lõivude ja tasude kehtestamisel ühte kahest sama artikli lõikes 1 nimetatud

arvutusmeetodist või nende kombinatsiooni. Nimetatud arvutusmeetodid on järgmised:

a) arvutatakse kindla summana, lähtudes pädevate asutuste ametliku kontrolliga seotud

kogukuludest teataval ajavahemikul, ning neid kohaldatakse kõigi ettevõtjate suhtes olenemata

sellest, kas selle ajavahemiku jooksul on ettevõtja suhtes ametlikku kontrolli tehtud; teatava

sektori, tegevusala või ettevõtjate kategooria puhul tasude kindlaksmääramisel võtavad

pädevad asutused arvesse mõju, mis asjaomase tegevusala liik ja ulatus ning sellega seotud

riskitegurid avaldavad ametliku kontrolli kogukulude jaotusele, või

b) arvutatakse iga üksiku ametliku kontrollitoimingu tegelike kulude põhjal ning neid

kohaldatakse selles ametlikus kontrollis osalenud ettevõtjate suhtes.

Kõnealusel juhul on valitud kahe arvutusmeetodi kombinatsioon, mille puhul arvutatakse

järelevalvetasu määr kindla summana. See summa sõltub PTA ametliku kontrolliga seotud

kogukuludest (ametniku töötasu ja sellelt makstavad maksud, sõidukulu) teatud ajavahemikul

(nagu on kirjeldatud esimeses meetodis), kuid seda kohaldatakse vaid nende ettevõtjate suhtes,

kes on ametlikus kontrollis osalenud (teise meetodi järgi). Põhjusel, et järelkontroll on vajalik

ametliku kontrolli käigus avastatud rikkumiste tõttu ning selle eesmärk on hinnata rikkumise

ulatust ja mõju või teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud, ei ole põhjendatud kohaldada

tasu nende ettevõtjate suhtes, kelle tegevuses ei ole rikkumist tuvastatud.

Eelnõu § 1 kohaselt on taimetervise järelevalvetoimingu tegemise eest võetava järelevalvetasu

määr alates 2027. aasta 1. jaanuarist 129,71 eurot. Võrreldes kehtiva (2026. aasta) määraga

tõuseb järelevalvetasu määr 9,8% ehk 11,57 eurot.

Arvestades ametliku kontrolli määruse artiklis 82 sätestatud põhimõtet, arvutatakse

järelevalvetasu määr kindla summana, lähtudes:

1) järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmisest palgast ning sellelt makstavast

sotsiaalmaksust ja töötuskindlustusmaksest;

2) PTA ametisõidukite kasutamise keskmisest kulust ühe järelevalvetoimingu tegemise kohta;

3) järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmisest ajakulust ühe järelevalvetoimingu

tegemise kohta.

Järelevalvetasu määra kehtestamisel tuginetakse määruse vastuvõtmise kvartalile eelnenud

nelja kvartali asjakohastele andmetele ehk 2025. aasta IV kvartali ja 2026. aasta I, II ja III

kvartali andmetele (ajavahemik 01.10.2025–30.09.2026) ning määra arvutamiseks on ühe

toimingu tegemise keskmine ajakulu korrutatud keskmise tunnitasuga ja sellele on omakorda

liidetud ametisõiduki kasutamise keskmine sõidukulu.

Esimene järelevalvetasu määra komponent on järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmine

palk ning sellelt makstav sotsiaalmaks ja töötuskindlustusmakse. Selle alusel arvutatakse

järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmine tunnitasu. Kokku oli vaadeldaval perioodil

järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmine tunnitasu ning sellelt makstav sotsiaalmaks ja

töötuskindlustusmakse 21,55 eurot, mis on võrreldes eelneva perioodiga (01.10.2024–

30.09.2025) 14,7% kõrgem.

Teine komponent on PTA ametisõidukite kasutamise keskmine kulu ühe järelevalvetoimingu

tegemise kohta. See tähendab, et kohustatud isik tasub ametniku taimetervise kontrolli tegemise

kohta kohalesõidu ja sealt tagasisõidu kulud. Kui ametnik kasutab selleks PTA ametisõidukit,

arvutatakse sõidukulu täiskilomeetrites. Sõidukulu arvutamisel lähtutakse PTA ametisõidukite

kasutamise keskmisest kulust sõidukilomeetrites, tuginedes määruse vastuvõtmise kvartalile

eelnenud nelja kvartali asjakohastele andmetele. Keskmise kilomeetrikulu arvutamisel

liidetakse omavahel ametiautode selle ajavahemiku läbisõit kilomeetrites ja sõidukite

ülalpidamiskulud (kütusekulu, korrashoiu- ja remondimaterjalid, remondikulud, kindlustus,

rent) sõidupäevikute alusel. Kulude jagamisel kilomeetrite arvuga saadakse kulu ühe kilomeetri

kohta. Et arvutada ühe järelevalvetoimingu kulu, korrutatakse kulu ühe sõidukilomeetri kohta

ühe järelevalvetoimingu tegemiseks kuluvate sõidukilomeetrite keskmise arvuga.

Ajavahemikul 01.10.2025–30.09.2026 kulus ühe järelevalvetoimingu tegemiseks keskmiselt

60,97 kilomeetrit, mida on võrreldes eelneva perioodiga (01.10.2024–30.09.2025) 17,03

kilomeetrit vähem. PTA ametisõidukite kasutamise keskmine kulu oli antud perioodil 21,95

eurot ühe järelevalvetoimingu kohta, võrreldes eelneva perioodiga vähenes see 2,23 euro ehk

9,2% võrra.

Kolmanda komponendina võetakse järelevalvetasu määra arvutamisel arvesse

järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmine ajakulu ühe järelevalvetoimingu tegemiseks.

Järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmine ajakulu ühe järelevalvetoimingu tegemise

kohta oli ajavahemikul 01.10.2025–30.09.2026 viis tundi, mis on võrreldes eelneva perioodiga

(01.10.2024–30.09.2025) sama.

Järelevalvetasu määra kulukomponendid ning kulude osakaalud ja muutuse protsendid

võrreldes eelneva perioodiga on 2026. aasta arvestuse põhjal järgmised:

 Järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmine palk ning sellelt makstav sotsiaalmaks

ja töötuskindlustusmakse ühe järelevalvetoimingu kohta: 107,76 eurot (moodustas

tasust 91,2%), aastane muutus +14,69%;

 Ametisõidukite kasutamise keskmine kulu ühe järelevalvetoimingu tegemise kohta:

21,95 eurot (moodustas tasust 18,6%), aastane muutus -9,2%;

 Järelevalvetoimingut tegeva ametniku keskmine ajakulu ühe järelevalvetoimingu

tegemise kohta: 5 tundi (107,76/5=21,55 eurot, ametniku keskmine tunnitasu), aastane

muutus 0%.

Eelnõu § 2 kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2027. aastal. TaimKS-i § 441 lõike 6 kohaselt

kehtestab regionaal- ja põllumajandusminister järelevalvetoimingu tegemise eest võetava

järelevalvetasu määra igaks aastaks, mistõttu regionaalministri 16. detsembri 2025. aasta

määrus nr 78 „Taimetervise järelevalve tasu määra kehtestamine 2026. aastaks“4 muutub

kehtetuks 2026. aasta 31. detsembril.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on kooskõlas ametliku kontrolli määruse artikli 79 lõikes 2 punktis c sätestatud pädevate

asutuste poolt kohustuslike lõivude ja tasude kogumise põhimõtetega. Samal õiguslikul alusel

koguvad pädevad asutused lõive ja tasusid, millest katta oma kulusid seoses ametliku

kontrolliga, mida esialgu ei olnud kavas teha ja mis on vajalik ametliku kontrolli käigus

avastatud asjaomase ettevõtja rikkumise tõttu; ning mida tehakse selleks, et hinnata rikkumise

ulatust ja mõju, või selleks, et teha kindlaks, kas rikkumine on kõrvaldatud.

Eelnõuga ei kehtestata täiendavaid riigisiseseid nõudeid.

4. Määruse mõjud

Määrus mõjutab taimetervise registrisse kantud ning järelevalvetasu maksmiseks kohustatud

isikuid, kelle suhtes on PTA teinud ametlikku kontrolli ja kelle tegevuses tuvastati rikkumine,

mille kõrvaldamise tuvastamiseks tehakse ametlik kontroll, mida esialgu ei olnud kavas teha.

Seega mõjutab määrus üksnes neid ettevõtjaid, kelle tegevuses on tuvastatud rikkumine ning

kelle suhtes tehakse järelkontroll selleks, et hinnata selle rikkumise ulatust ja mõju. Arvestades

keskmist ametlike kontrollide toimingute arvu aastas ja järelevalvetasude määra, ei kaasne

määruse rakendamisega olulist mõju majandusele. Määruse rakendamisega ei kaasne ka olulist

sotsiaalset mõju ega mõju regionaalarengule, samuti mõju julgeolekule ning riigi ja kohalike

omavalitsuse asutuste korraldusele.

Kuna muudatuste mõju ei ole oluline, siis puudub vajadus koostada HÕNTE § 65 lõike 2

kohane mõjude analüüs.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Eelnõu määrusena kehtestamine ei too kaasa lisakulutusi riigieelarve vahenditest.

Riigi kulud on pigem vähenenud, kuna ettevõtjal on kohustus alates 2020. aasta 1. juulist tasuda

sellise järelkontrolli eest, mida esialgu ei olnud kavas teha ja mida tehti ettevõtja tegevuses

tuvastatud rikkumise tõttu. Sellest tulenevalt riigile täiendavaid kulutusi seoses kirjeldatud

järelkontrollidega ei kaasne. 2025. aastal tehti 22 sellist ametliku kontrolli toimingut.

Järelevalvetoimingu tegemise eest võetava järelevalvetasu määr oli 2025. aastal 115,90 eurot.

Seega laekus 2025. aasta seisuga järelkontrolli eest kokku 2549,80 eurot. 2026. aastal on 30.

septembri seisuga selliseid kontrolle tehtud 25 ja järelevalvetasu on laekunud 2953,50 euro

väärtuses. Järelevalvetasu määr 2026. aastal on 118,14 eurot. 2027. aastal on taimetervise

järelevalvetoimingu tegemise eest võetava järelevalvetasu määr 129,71 eurot, mis on võrreldes

2026. aastaga 11,57 euro võrra ehk 9,8% kõrgem.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. jaanuaril 2027. aastal.

4 RT I, 17.12.2025, 14

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi EIS kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile.

Eelnõu saadetakse arvamuse esitamiseks Põllumajandus- ja Toiduametile, Eesti Aiandusliidule

ja Eesti Turbaliidule.