Taotlus

Indrek Avi Lokuta tee 2 ELVA 61508 mobiil: 56230054

ARVAMUSED JA ETTEPANEKUD ÜLDPLANEERINGULE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDELE

Elva Vallavalitsusele

Oleme seisukohal, et üldplaneeringuga ei ole määratletud raudteeliikluse korralduse üldisi põhimõtteid seoses mürahäiringuga, mida planeerimisseaduse § 75 lõige 1 punkt 23 kohaselt tuleb lahendada. Normtasemeid ületav müra levib ka väljaspool raudteekaitsevööndit elamute maa-aladel, mida kinnitavad tehtud müramõõdistused. Kuna kaubarongide müratase ületab norme eelkõige rongide liikluse sageduse ja kiiruse tõttu, siis tuleb ka need liikluskorraldust reguleerivad põhimõtted üldplaneeringus konkreetselt sõnastada. Ka atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lõige 9 sätestab üheselt, et müra normtasemete tagamiseks võtab kohaliku omavalitsuse üksus planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel aluseks mürakaardi andmed. Kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus või eraldi ei ole mürakaarti koostatud, ei saa ka eelnevalt nimetatud ja seadusest tulenevat ülesannet täita ja planeeringu koostamist lõpuni korrektselt viia. Samas saab lahendada liikluskorralduse ülesande müra mõõdistustulemuste alusel nendele maa-aladele, kus mõõtmised teostati.

Leiame ka, et üldplaneeringuga ei ole seatud tingimusi, mille kohaselt müra ei tohi ületada Sotsiaalministri 04. 03. 2002. a määrusega nr 42, “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511) ja/või Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (RT I, 21.12.2016, 27) sätestatud normtasemeid linna üldplaneeringu alusel jaotatud looduslikel puhkealadel, laste- ja õppeasutuste, tervishoiu ja hoolekandeasutuste territooriumil, elamualadel ning segahoonestusaladel. Näiteks müra lokaliseerimise ja vibratsiooni leevendavate meetmete (rongide liikumiskiiruse vähendamine 30 km/h Elva linna piires, mürabarjääride rajamine, vibratsioonimattide kasutamine) rakendajaks on raudtee omanik, liiklusgraafikute koostaja (jur. isik) või muu isik.

Kirjeldatud on: “Linna läbival raudteelõigul tuleb mürakaardi alusel rakendada leevendavaid meetmeid müra ja vibratsiooni vähendamiseks (kiiruspiirang, mürasein).” Planeeringust on mõistetav, et seni kuni mürakaart puudub, ei ole vajalik meetmeid rakendada. Samas on tehtud müra mõõdistus, mille alusel müra ületab piirnormi. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lõige 1 kohaselt uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks (mõõdistatud maa-aladel) müra normtaset. Ehk praegu planeeringus kirjeldatud müra vähendavad meetmed ei ole suunatud konkreetsetele maa-aladele, kus müra mõõtmisega on tõendatud müratasemete ületamine. Seega on ülesanded lahendama.

Teeme ettepaneku Elva Vallavalitsusele üldplaneeringus eespool kirjeldatud ülesanded lahendada ja korraldada üldplaneeringu koostamise raames välisõhu mürakaardi koostamine ning võtta normtasemete tagamiseks planeeringute koostamisel aluseks mürakaardi andmed, mida kohustab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lg 4, 5 ja 9. Meie hinnangul saab neid koostamisi hõlmata käimasolev keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui selle käigus järgitakse vähemalt nõudeid, mis on sätestatud Keskkonnaministri 20.10.2016 määrusega nr 39 ”Välisõhumürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord”. Üldplaneeringu koostamises on eeskujulikult tegutsenud Valga Vallavalitsus ning mürakaardi ja tegevuskava koostanud.

Lugupidamisega

Indrek Avi

4. aprillil 2022 a.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Indrek Avi Lokuta tee 2, Elva linn

61508 Elva vald e-kiri: [email protected]

Elva Vallavalitsus Teie 29.03.2021 nr 13-3/44-3 Kesk tn 32, Elva linn 61507 Elva vald Meie 2.05.2021

Järelepärimine raudteeliiklusest põhjustatud mürakaebuse vastuskirjale

Lugupeetud Elva vallavanem Heiki Hansen

Täname täiendavate selgituste ja Terviseametisse pöördumise eest raudteeliikluse müra uute mõõdistuste teostamiseks. Mõõdistuste tellimisest on möödunud üle kuu aja. Palun teavitage meid Terviseameti vastusest ja edasistest tegevustest. Ühtlasi täname üldplaneeringu koostamisse kaasamise eest.

Kirjas selgitate, et keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on planeeringulahenduse puhul olulised. Toote välja müra normtasemete kategooriate määramise ülesande, mida raudteeliikluse müraga seonduvalt üldplaneeringuga lahendatakse, kuid jätate väljatoomata järgnevad raudteeliikluse müraga seotud ülesanded:

• Tuleb lahendada raudteest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 1). Normtasemeid ületav müra levib ka väljaspool raudteekaitsevööndit, mida kinnitavad tehtud müramõõdistused. Kuidas ilma müra kaardistamiseta raudteeäärsetele maa-aladele kitsendusi seate? Mida võtate aluseks? Neljal maa-alal tehtud ja kavandatavaid mõõdistustulemusi ei saa laiendada kogu raudteetrassi lähedastele maa-aladele.

• Tuleb lahendada planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine (PlanS § 75 lg 1 p 18). Millele tuginete planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramisel, kui ei kaardista raudteeliikluse müra mõju raudteelähedastele maa-aladele?

• Tuleb lahendada ehitiste kaitseks müra vähendamiseks või leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 21). Kuidas lahendate, kui ei kaardista raudteeliikluse müra levimist?

1(2)

• Tuleb lahendada liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine (PlanS § 75 lg 1 p 23). Kuidas määrate liikluskorralduse üldisi põhimõtteid, sealhulgas kaubarongidele kiiruspiiranguid, kui müra mõju hindamisel pole teil aluseks võtta müra nõuetekohast kaardistamist?

Meie hinnangul üldplaneeringu koostamine ja sellele eelnev keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbiviidud osalises mahus ja eesmärke mittetäites, kui nende käigus jäetakse müra nõuetekohaselt kaardistamata.

Müra kaardistamiseta on üldplaneeringu ülesandeid kergem kahtluse alla seada ja vaidlustada. Raudteeliikluse müra kaardistamata jätmine loob eeldused ülesannete mittetäitmisele või osalisele täitmisele ning sellega jäävad täitmata Elva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuses (v 18.06.2020) püstitatud kaks strateegilist eesmärki - Elva vallas on parim elu-ja ettevõtluskeskkond; Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut.

Seepärast teeme uuesti ettepaneku Elva Vallavalitsusele korraldada üldplaneeringu koostamise raames või sellest eraldi välisõhu mürakaardi koostamine ning võtta normtasemete tagamiseks planeeringute koostamisel aluseks mürakaardi andmed, mida kohustab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lg 4, 5 ja 9. Meie hinnangul saab neid koostamisi hõlmata käimasolev keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui selle käigus järgitakse vähemalt nõudeid, mis on sätestatud Keskkonnaministri 20.10.2016 määrusega nr 39 ”Välisõhumürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord”. Endiselt ei ole saanud Teilt teavet, kuidas KSH käigus raudteeliikluse müra hinnatakse, milliseid meetodeid kasutatakse või vajalikke uuringuid tehakse. Terviseametilt tellitavad müra mõõtmised ei saa olla keskkonnamõju hindamisel kasutatav hindamismetoodika kirjeldus. Palun vastake käesoleva kirjas toodud küsimustele.

Veebilehel https://www.rongimüraelvas.ee/ on võimalik tutvuda Elva linnas raudteeliikluse müra vähendamiseks astutud sammudega ja asjakohase teabega, mida aja jooksul täiendame ja sotsiaalmeedias jagame.

Soovime müra normtasemete tagamiseks Elva Vallavalitsusega igakülgset koostööd teha ja oleme valmis vajadusel kohtuma ja olukorda arutama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Avi

Saadetud teadmiseks Elva vallavolikogu esimehele ja üldplaneeringu koostamise juhtgrupi liikmele Maano Koemetsale ning abivallavanematele Kertu Vuksile ja Mikk Järvele.

2(2)

Indrek Avi Lokuta tee 2, Elva linn

61508 Elva vald e-kiri: [email protected]

Elva Vallavalitsus Kesk tn 32, Elva linn 61507 Elva vald 12. märts 2021 a

Järelepärimine raudteeliiklusest põhjustatud mürakaebuse vastuskirjale

Lugupeetud Elva vallavanem Heiki Hansen

Täname vastuste eest.

Oleme tänulikud, et kavatsete astuda samme müra normtasemete tagamiseks elamu maa-aladel, millega säästate elu- ja looduskeskkonda ja kaitsete inimeste tervist.

Kuigi eelmises kirjas põhjendasime välisõhu mürakaardi koostamise vajadust Elva Vallavalitsuse poolt, peate õigemaks pöörduda Terviseameti poole mürakaebuse olukorra kontrollimiseks ja raudteeliiklusest põhjustatud müra mõõtmiseks. Palun põhjendage uute mõõtmiste korraldamise vajadust ja millistel maa-aladel mõõtmisi vajalikuks peate? Müra normtaseme ületamine on tõendatud eelmiste mõõtmistega, mis on välisõhu mürakaardi koostamise seaduslik alus (atmosfääriõhu kaitse seadus § 63 lõige 2). Kui jääte oma otsuse juurde, palun korraldage mõõtmine muuhulgas maa-alal katastriüksusega 17004:006:0016 ja aadressiga Lokuta tee 2, Elva.

Soovime igati kaasa aidata sellele, et kaubarongide põhjustatud müra vastab kõigil Elva linna elamu maa-aladel õigusaktis sätestatud normtasemetele ning 2011. aastal alguse saanud linnaelanike mürakaebus jõuab mõistliku aja jooksul lahendini. Oleme veendunud, et avatud menetlus aitab linnaelanikel saada teadlikumaks menetlusest, osapoolte rollidest, kaitsta isikute ja avalikke huve. Seepärast loome kaubarongide mürahäiringu teemalise veebilehe, mis koondab kokku senise menetluse aastast 2011 ja teabe kavandatavatest tegevustest. Seda lugedes võivad siiani mürahäiringuga leppinud linnaelanikud saada innustust Elva Vallavalitsuse poole pöörduda, et koostöös lahendusteni jõuda.

Oleme seni kannatlikult mürasaastet talunud ja mõistame, et meie eelmises kirjas tehtud ettepanekute elluviimine võtab aega ka siis, kui õigusaktid olukorda reguleerivad. Seepärast palume kaasata mind kaebuse menetlusse ja käimasolevasse üldplaneeringu koostamisse huvitatud isikuna. Seni ei ole planeeringuspetsialist Maarika Uprus edastanud mulle üldplaneeringusse kaasamiseks kirja, millele vastuses viitate. Millest tuleneb minu üldplaneeringu koostamisse kaasamise viivitus?

1(2)

Teie vastuskirja (02.03.2021 nr 13-3/44-1) lugedes tekkisid allolevad küsimused, millele palume samuti vastuseid.

1. Millal Elva Vallavalitsus pöördub Terviseameti poole mürakaebuse alusel kohapealse olukorra kontrollimiseks ja müra mõõtmiseks? Millistele aadressidele kavatsete müra mõõtmisi tellida?

2. Lubate pöörduda Eesti Raudtee AS poole kiirusepiirangu kehtestamise osas ja müratõkkeseinte ehitamise arutamiseks. Millal Te sellekohase pöördumise teete?

3. Selgitate, et tellitavate mõõtmiste tulemusi käsitletakse üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises ning seatakse vajalikud meetmed üldplaneeringusse. Palun selgitage, millises ulatuses ja milliste meetoditega müra hinnatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus? Kas tuginetakse ainult kaebusega seotud Terviseameti mõõtmistele? Kuidas üldplaneeringu koostamisel tagatakse, et planeeringu elluviimisel ei ületataks müra normtaset raudtee lähedastes piirkondades, kus mõõtmisi ei korraldata? Meie hinnangul saab seda tagada atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud müra kaardistamise ja tegevuskava koostamisega või samaväärsete tegevustega keskkonnamõju strateegilise hindamise ja üldplaneeringu koostamise käigus, mitte üksikute mõõtmistega. Dokument ”Elva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus” (lõplik versioon 18.06.2020) ei anna nendele küsimustele vastuseid.

4. Planeerimisseaduse § 2 lõige 3 kohaselt tulenevad nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS), millele viitasime eelmises kirjas. Kas KeHJS § 36 kirjeldatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on koostatud? Kui jah, siis kuidas sellega avalikkus tutvuda saab (KeHJS § 37 lõige 1)? Kui ei, millal on kavas seadusega ettenähtud keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koostada ja avalikustada? Vastavalt KeHJS § 34 lg 8-le koostab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande juhtekspert koostöös strateegilise planeerimisdokumendi (ehk üldplaneeringu) koostajaga. Programmi kohta tuleb seisukohad küsida (KeHJS § 361), programm avalikustada (KeHJS § 37) ja kontrollida selle nõuetele vastavust (KeHJS § 39). Kui seda tehtud ei ole, palun selgitage tegematajätmise põhjuseid.

Soovime müra normtasemete tagamiseks Elva Vallavalitsusega igakülgset koostööd teha ja oleme valmis vajadusel kohtuma ja olukorda arutama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Avi

Saadetud teadmiseks Elva vallavolikogu esimehele ja üldplaneeringu koostamise juhtgrupi liikmele Maano Koemetsale ning abivallavanem Kertu Vuksile.

2(2)

Indrek Avi Lokuta tee 2, Elva linn

61508 Elva vald e-kiri: [email protected]

Elva Vallavalitsus Kesk tn 32, Elva linn 61507 Elva vald 17.07.2021

Arvamused ja ettepanekud üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta

AB Artes Terrae OÜ töö nr 20019ÜP3 “Elva valla üldplaneeringu eelnõu“ (pdf);

Alkranel OÜ töö „Elva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu“ (pdf).

Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist (Planeerimisseadus § 75 lg 2). Üldplaneeringu sõnastatud eesmärk on läbi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemise toetada visiooni elluviimist aastaks 2030. Elva valla visiooniks on külalislahke ja abivalmis, inimestele ning ideedele avatud, parima elu- ja ettevõtluskeskkonnaga vald, kus väärtustatakse head haridust, rikkalikku kultuuri ja sporti. Kuna kaubarongide mürahäiringu ja üldplaneeringu eesmärgi vahel on seos parima elukeskkonnaga valla visiooni elluviimisega aastaks 2030, siis tuleb uue planeeringuga kaubarongide müra normtasemete ületamise ja mürahäiringu ülesanne lahendada.

Arvamus nr 1 ja asjaolude kirjeldus:

KSH aruande 119-ndal leheküljel ei pea KSH koostaja vajalikuks määratleda Elva valla territooriumil I mürakategooria alasid. Samas Atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab üheselt, et virgestusrajatise maa-alad on esimese kategooria alad ning Elva linna üldplaneeringu põhikaardil on virgestuse maa-alana välja toodud Kanarbiku tn 2b (17004:007:0048). KSH aruandes ja/või üldplaneeringus peab ka I mürakategooria alad määratlema, kui seadus nii sätestab. Üldplaneeringu eelnõu tabelis 1 on virgestusala määratletud II mürakategooriasse, mis on vastuolus seadusega. Mida tähendab märkus: "Üldjuhul II, erandlikuna konkreetsed I kategooria alad ja motoringrada, mis on kategooriata". Mis mürakategooriasse Kanarbiku tn 2b (17004:007:0048) kuulub? Kuidas seda üheselt mõista?

Ettepanek:

Lahendage üldplaneeringuga müra normtasemete kategooriate määramine, mille tulemusel on üheselt mõistetav, et virgestusrajatise maa-alad kuuluvad I kategooriasse.

1(4)

Arvamus nr 2 ja asjaolude kirjeldus:

KSH aruandes tuuakse välja kümne aasta tagused mõõtmised, millest nähtub müratasemete ületamine. KSH aruande eelnõus tuuakse välja, et müratase võib ületada piirväärtust (60 dB) ja tulevikus on vaja läbi viia raudteemüra mõõtmised ja/või müra modelleerimine, et välja selgitada ülenormatiivse müra esinemine ning tulemustest lähtuvalt võtta vajadusel kasutusele müra leevendavad meetmed. KSH koostaja teeb soovituse, et tuleb koostada Elva linna välisõhu mürakaart ning müra vähendamise tegevuskava vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §63. KSH aruanne ei koosta välisõhu mürakaarti ega müra vähendamise tegevuskava. KSH aruandest on välja jäetud 2. juunil 2011 a. tehtud mõõtmised. Ühtlasi ei ole aruandes kajastatud ja hinnatud maksimaalse helirõhutaseme piirnormi ületamist, mis ei sõltu rongide liiklussagedusest, vaid ühe rongi möödumisel mõõdetud parameetritest. Toome need siinkohal ära, et KSH koostaja saaks müra mõju objektiivselt hinnata. Ühtlasi võtke arvesse 2021 aasta juuni kuus Terviseameti Tartu labori teostatud mõõtmistulemused.

Mõõtmistulemused Terviseameti Tartu labori mõõteprotokollist nr TL2011/M108-TL2011/M113:

2. juunil 2011. a. kell 13:45-14:45. Teostatud mõõtmine Pargi tänava eramu raudteepoolsel õuealal ~45 m kauguselt raudteest. Möödus kaubarong (2 vedurit ja 60 vagunit) Tartu suunas. Maksimaalne helirõhutase LpA,max = 82,3±3,0 dB(A).

2. juunil 2011. a. kell 13:45-14:45. Teostatud mõõtmine Vaikne tänava eramu raudteepoolse õueala keskel ~60 m kauguselt raudteest. Möödus kaubarong (2 vedurit ja 60 vagunit) Tartu suunas. Maksimaalne helirõhutase LpA,max = 79,8±3,0 dB(A).

2. juunil 2011. a. kell 21:50-22:50. Teostatud mõõtmine Raudtee tänava eramu raudteepoolsel õuealal ~85 m kauguselt raudteest. Möödus kaubarong (1 vedur ja 49 vagunit) Tartu suunas. Maksimaalne helirõhutase LpA,max = 84,3±3,0 dB(A).

2. juunil 2011. a. kell 21:50-22:50. Teostatud mõõtmine Lokuta tee ~33 m kauguselt raudteest. Möödus kaubarong (1 vedur ja 49 vagunit) Tartu suunas. Maksimaalne helirõhutase LpA,max = 92,6±3,0 dB(A).

Mõõtmistulemused Terviseameti 18.06.2012 kirjast nr 9.4-3/4005-32 mürataseme mõõteprotokolli nr TL2012/M075-TL2012/M078, 7.06.2012 alusel:

17. mail 2012. a. kell 23:00-23:30. Teostatud mõõtmine kaubarongi möödumisel Pargi tänava elamu maa-alal. Maksimaalne helirõhutase LpA,max = 88,2 dB(A).

17. mail 2012. a. kell 23:00-23:30. Teostatud mõõtmine kaubarongi möödumisel Lokuta tee elamu maa-alal. Maksimaalne helirõhutase LpA,max = 92,8 dB(A).

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase LpA,max ei tohi ületada päeval (7:00-23:00) 85 dB(A) ja öösel (23:00-7:00) 75 dB(A). See on mitmetes mõõtekohtades koos laiendmääramatuse (±3,0 dB(A)) arvestamisega nii päeval kui ka öösel ületatud.

Müra normtasemete ületamine maa-alal sõltub peamiselt raudtee ja maa-ala vahelisest kaugusest, takistustest maa-ala ja raudtee vahel, raudtee liikluskoormusest, veeremite seisukorrast ja rongi kiirusest.

2(4)

Kaubarongidel on lubatud läbida Peedu linnaosa ja raudtee ületuskohta kiirusega kuni 80 km/h. Kui kaubarong läbib Elva linna peatumata, peab kiirust alandama jaama peateel (452-455 km) 60 kilomeetrini tunnis ja selle lõppedes on lubatud tõsta kiirus kuni 80 km/h. Looduses asub kiiruspiirangu märk Elva jõe raudteesilla läheduses. Seega Peedu linnaosas on kaubarongidel lubatud sõita samasuguse maksimaalse kiirusega nagu hajaasustusega raudteelõikudel. Ühtlasi lasevad vedurijuhid raudtee ületuskohal signaali, mis omakorda tõstab mürataset ja on häiriv eelkõige öösel. Seda ei saa neile ette heita, sest ületuskohal puuduvad tõkkepuud ja seetõttu signaliseerimine on neile ohutuse tagamise eesmärgil kohustuseks tehtud nendel kiirustel liigeldes.

Kirjeldatu tekitab olulise mürahäiringu läheduses paiknevate elamute maa-aladel. Eesti Raudtee taristudirektori käskkirjaga on kehtestanud 50 km/h kiiruspiirang kaubarongidele mürahäiringu tõttu Tartu linnas Tartu-Valga ja ka Tartu-Koidula suunal. Samal põhjusel on kiirusepiirang 60 km/h kehtestatud Jõgeva ja Elva linnas jaama peateel, kuid mitte Elvas Peedu linnaosas.

Eelnevast lähtuvalt on planeeringu elluviimisega müra mõju hindamine poolik, sest jäetakse hindamata ja arvestamata olulised asjaolud.

Ettepanek:

Täiendage KSH aruannet raudteeliikluse müra mõõtmistulemustega ja sellest tulenevate hinnangutega. Arvestage muuhulgas maksimaalse helirõhutaseme piirnormide ületamist müra mõju hindamisel. Kaubarongide liikumise kiirusest sõltub müratasemete suurus. Näiteks Tartu linnas on kehtestatud kaubarongidele piirkiirused ja ehitatud müratõkkeseinad. Peedu linnaosas on piirkiirus sarnaselt hajaasustusega 80 km/h. Sellest lähtuvalt määrake üldplaneeringuga raudtee liikluskorralduse üldised põhimõtted ja lahendage muud ülesanded (planeerimisseadus § 75 lg 1 p 23 ja 31) nii, et on tagatud, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks müra normtaset (Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 lg 1). Näiteks määrake piirkonnad, kus on vajalik kaubarongide piirkiiruste rakendamisele lisaks ehitada müratõkkeseinad. Praegune üldplaneeringu eelnõu ei hõlma parima elukeskkonna kujundamist raudteeliikluse mürahäiringu kontekstist lähtuvalt.

Arvamus nr 3 ja asjaolude kirjeldus:

KSH aruandes leheküljel 120 olev lause - "Küll aga paikneb kaitsevööndis Peedul olemasolev elamumaa ja sellel asuv elamu, mis on sinna ehitatud enne kaitsevööndi kehtima hakkamist 1994. aastal." - ei oma tähtsust planeeringu elluviimisega kaasneva müra mõju hindamisel. Raudtee kaitsevööndi ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda raudteed ning raudtee piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning raudtee toimivuse tagamiseks (Ehitusseadustik § 70 lg 1). Kaitsevööndist väljaspool olevatel maa-aladel tuleb uue planeeringu koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks müra normtaset (Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 lg 1). Elva linnas on mitu väikeelamu maa-ala (kinnistut), näiteks J. Kärneri tänaval, mis osaliselt on raudtee kaitsevööndis. Millegipärast tuuakse Peedul olev elamumaa esile. Ühtlasi on vääralt kirjeldatud elamu paiknemist kaitsevööndis. Täpsustan, et elamu ei paikne kaitsevööndis. Kaitsevööndis võib paikneda kõrvalhoonega külgnev küttepuude varjualune.

3(4)

Ettepanek:

Eemaldage leheküljel 120 olev lause: "Küll aga paikneb kaitsevööndis Peedul olemasolev elamumaa ja sellel asuv elamu, mis on sinna ehitatud enne kaitsevööndi kehtima hakkamist 1994. aastal."

Arvamus nr 4 ja asjaolude kirjeldus:

Keskkonnamõju strateegiline hindamise aruande eelnõus puuduvast raudteeliikluse pädevast mürahinnangust on mõistetav, et keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus võeti aluseks vaid aastatetagused Terviseameti mõõtmistulemused ning olulise keskkonnamõju tuvastamiseks ja ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatavat hindamist ei toimunud. Seega ei ole toimunud keskkonnamõju strateegilist hindamist raudteeliikluse müra osas. See ei võimalda üldplaneeringus seatud eesmärki ellu viia ega lahendada planeerimisseadusest tulenevaid ülesandeid.

KSH aruande eelnõus ei käsitleta piisavas mahus raudteeliikluse müra mõju raudteelähedastele maa-aladele, mistõttu jääb üldplaneeringuga lahendamata muuhulgas nende maa-alade üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine (PlanS § 75 lg 1 p 18).

Elva linna eelnevas KSH aruandes kirjeldatakse vajadust mürataset mõõta ja/või modelleerida, kuid seda praegu läbiviidava hindamisega ei tehta. Tsiteerime: "Seega on endiselt risk, et müratase võib ületada piirväärtust (60 dB) ja tulevikus on vaja läbi viia raudteemüra mõõtmised ja/või müra modelleerimine, et välja selgitada ülenormatiivse müra esinemine ning tulemustest lähtuvalt võtta vajadusel kasutusele müra leevendavad meetmed".

Ühtlasi ei ole välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu kohta lähtutud Keskkonnaministri 03.10.2016 määruses nr 32 esitatavatest nõuetest. Määrust küll ei kohaldata käesolevale planeeringule, kuna viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuid määrus annab selge suunise, millist mürahindamist seadusandja miinimumina ette näeb. K eskkonnamõju strateegiline hindamine peab hõlmama oluliselt sisukamat mürahinnangut, kui senine refereeriv tekst KSH aruande eelnõus välja toob.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Avi

Saadetud teadmiseks Elva vallavolikogu esimehele ja üldplaneeringu koostamise juhtgrupi liikmele Maano Koemetsale, vallavanem Heiki Hansenile, abivallavanematele Kertu Vuksile ja Mikk Järvele.

4(4)

Indrek Avi Lokuta tee 2, Elva linn

61508 Elva vald e-kiri: [email protected]

Elva Vallavalitsus Kesk tn 32, Elva linn 61507 Elva vald 12. veebruar 2021 a.

Kaebus raudteeliiklusest põhjustatud müra kohta Elva linnas

Lugupeetud Elva Vallavanem Heiki Hansen

Oleme tänulikud Elva Vallavalitsusele seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides ametiasutusele pandud ülesannete täitmise ja valla elanike seaduslike õiguste tagamise eest.

Palusin 19.01.2021 a. saadetud kirjas teha kättesaadavaks olulist mürahäiringut põhjustavate kaubarongide liiklemise kohta koostatud välisõhu mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava, mida praeguseks hetkeks näeb ette atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 250 lõige 1.

26.01.2021 a. saadetud vastuskirjas on kirjeldati, et Elva Vallavalitsus ei ole koostanud mürakaarti ja hetkel ei näe selle koostamiseks vajadust. Samas kirjeldati asjaolusid, mistõttu välisõhu mürakaart on vajalik koostada. Ühtlasi oldi nõus teavitama Terviseametit mürahäiringust ja paluma neilt uute müramõõtmiste korraldamist, kui häirivat müra kaubarongide liiklemisest esineb.

Kohaliku omavalitsuse põhiülesanne

AÕKS seletuskirjas väljatoodud Euroopa Komisjoni aruande kohaselt mõjutab kaubarongide liiklusest tulenev mürasaaste negatiivselt nii maa-alade kinnisvarahindasid kui ka seal elavate inimeste tervist. Eelkõige öösel häirib inimeste, sealhulgas laste, und kaubarongi möödumisel tekkiv müra, mis võib aja jooksul tekitada väsimust, unetust, keskendumisvõime langust ning viia tõsiste tervisehäireteni.

Käesoleva kirjaga põhjendame vajadusi kaubarongide liiklusmüra kaardistamiseks ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostamiseks eesmärgiga tagada müra normtasemed Elva valla elamute ja teistel maa-aladel.

Ootame Elva Vallavalitsuselt tõstatud teemal senisest tulemuslikumat ülesannete täitmist, lähtudes valla elanike õigustatud huvist säästa elu- ja looduskeskkonda ning kaitsta inimeste tervist.

1(8)

Müra normtaseme ületamise aspektist lähtuv põhjendus

AÕKS § 63 lõikest 2 tulenevalt on välisõhu mürakaardi koostamise aluseks müra normtaseme ületamine või elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised, mis kinnitavad olulist mürahäiringut.

Olulist mürahäiringut kinnitab 2011. aastal Elva Linnavalitsusele tehtud 108 linnaelaniku allkirjastatud ühiskaebus, mis sai üle antud linnavalitsusele ja Terviseametile ning millele järgnes Terviseameti menetlus. Selle ga sai tõendatud müra normtasemete ületamine raudtee liiklusmürast. Aastal 2011 ja 2012 korraldatud müra mõõdistamiste protokollid ja sellele järgnev kirjavahetus on kättesaadavad Terviseametist. Soovi korral edastan need Teile.

Juhime tähelepanu, et seadusandluse muutumisega ei ole müra mõõtmises ja piirnormides muutusi toimunud. Seega ei ole alust mõõtmiste usaldusväärsuses ja kehtivuses kahelda. Hetkel on kehtiv ja mõõtmiste ajal kehtinud Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" ja praegu normtasemeid reguleeriv Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid".

Müra normtasemete ületamine maa-alal sõltub peamiselt raudtee ja maa-ala vahelisest kaugusest, takistustest maa-ala ja raudtee vahel, raudtee liikluskoormusest, veeremite seisukorrast ja rongi kiirusest.

Elva linnapeana on Toomas Järveoja oma kirjalikus (17.01.2014 14-6/100) pöördumises palunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sekkumist, et Eesti Raudtee korrigeeriks rongide piirkiirusi linnas või võtaks ette muud vajalikud meetmed, et raudteetranspordiga kaasnevad müra ja vibratsiooninäitajad oleksid viidud vastavusse õigusaktides kehtestatud normidega.

Kui piirkiirusi ka muudeti, mille kohta andmed puuduvad, ei ole seda tehtud Elvas Peedu linnaosas.

Kaubarongidel on lubatud läbida Peedu linnaosa ja raudtee ületuskohta kiirusega kuni 80 km/h. Kui kaubarong läbib Elva linna peatumata, peab kiirust alandama jaama peateel (452-455 km) 60 kilomeetrini tunnis ja selle lõppedes on lubatud tõsta kiirus kuni 80 km/h. Looduses asub kiiruspiirangu märk Elva jõe raudteesilla läheduses. Seega Peedu linnaosas on kaubarongidel lubatud sõita samasuguse maksimaalse kiirusega nagu hajaasustusega raudteelõikudel. Ühtlasi lasevad vedurijuhid raudtee ületuskohal signaali, mis omakorda tõstab mürataset ja on häiriv eelkõige öösel. Seda ei saa neile ette heita, sest ületuskohal puuduvad tõkkepuud ja seetõttu signaliseerimine on neile ohutuse tagamise eesmärgil kohustuseks tehtud nendel kiirustel liigeldes. Kirjeldatu tekitab olulise mürahäiringu läheduses paiknevate elamute maa-aladel.

Eesti Raudtee taristudirektori käskkirjaga on kehtestanud 50 km/h kiiruspiirang kaubarongidele mürahäiringu tõttu Tartu linnas Tartu-Valga ja ka Tartu-Koidula suunal. Samal põhjusel on kiirusepiirang 60 km/h kehtestatud Jõgeva ja Elva linnas jaama peateel, kuid mitte Elvas Peedu linnaosas.

2(8)

Eestis korraldatud mürakaardistamised

Eestis korraldatud suuremate linnade (Tallinn, Tartu, Pärnu) raudteeliikluse mürakaardistamise tulemused on kättesaadavad Maa-ameti kaardirakendusest, milles on määratav müra levik elamute maa-aladele. Näiteks Tartu linnas on Tartu-Valga raudtee lõigul ridamisi maa-alasid, millel müra normtasemed on ületatud. Seda olukorras, kus lähteandmed olid järgmised: linnasisene sõidukiirus kaubarongil 25-40 km/h ja kaubarongide liikluskoormus 1,8 tk/päeval ja 2,8 tk/öösel. Selle raudteelõigu mürakaarti on võimalik üle kanda ka Elva linnale ja järeldada, et müra normtaseme ületamine leiab aset oluliselt kaugemal raudteekaitsevööndist ja mürakaardi koostamine on Elva valla elanike õigustatud huvist lähtuval t vajalik.

Juhime tähelepanu asjaolule, et praegune olukord erineb Tartu linnas kaardistatud olukorrast oluliselt nii rongide sõidukiiruste kui ka liikluskoormuse osas. Peedu linnaosa läbib kaubarong kiirusega kuni 80 km/h. Võrdluseks Tartu linna Tartu-Valga raudteelõigu mürakaardistamine on tehtud kiirusega 25-40 km/h. Kehtiva liiklusgraafiku järgi läbib Elva linna raudteed päevas 15 kaubarongi. Võrdluseks Tartu mürakaardistamine on tehtud liikluskoormusega (1,8+2,8=4,6) 4,6 kaubarongi. Seega liikluskoormus erineb kuni 3 korda ja rongide kiirus kuni 2 korda .

Müra kaardistamise vajadus Elva Vallas algatatud üldplaneeringu aspektist lähtuvalt

2018. aasta sügisel on Elva Vallavalitsus algatanud üldplaneeringu koostamise ja sellega seoses keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Üldplaneeringuga lahendatakse muuhulgas järgmised ülesanded: asula või ehitiste kaitseks müra eest piirangute seadmine; müra normtasemete kategooriate määramine; liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine (planeerimisseadus § 75 lg 1 p 21, 22 ja 23). Nende ülesannete lahendamise aluseks on korraldatav KSH. Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS).

Tulenevalt AÕKS § 58 lõikest 1 tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks AÕKS § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset. Selle tagamine pannakse planeeringust huvitatud isikule (AÕKS § 56 lõige 3), siinkohal Elva Vallavalitsusele . Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded on kehtestatud Keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32. Seda määrust kohaldatakse sellisele planeeringule, mille puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud juhtudel. Mõistame s eadusandja tahet selliselt , et mistahes planeeringu (sh üldplaneeringu koostamises ja keskkonnamõju strateegilise hindamise) läbiviimisel valitakse õige meetod müra hindamiseks ja järgitakse vähemalt määruses sätestatud minimaalse i d mürahindamise nõude i d. Määrusega kooskõlas mürahinnangu koostamisel välditakse olukorda, milles jäetakse mürakaart ja seletuskiri koostamata, müra mõju alahinnatakse müratundlikele aladele ja müra piiramist ei kavandata. Nõnda juhtus näiteks Elva Linnavalitsuse tellitud ja OÜ Alkranel läbiviidud Elva linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamisega 2017. aastal. Aruandes puudub mürakaart või viide sellele. Osaliselt on selgitatud olemasolevat olukorda Terviseameti 2012. aastal tehtud mõõdistusprotokollide põhjal. Välja on jäetud olulised asjaolud, mis ei sõltu raudtee liikluskoormusest, vaid eelkõige kaubarongi sõidukiirusest. Mõõdetud maksimaalne helirõhutase (LpA, max) ületas lubatud öise 75 dB ja päevase väärtuse 85 dB. Mõõdetud

3(8)

tulemused mõõtekohtades oli vastavalt Pargi tn 14 88,2 dB ja Lokuta tee 2 piirkonnas 92,8 dB. Vääralt on kirjeldatud Peedul asuva elamu paiknemist raudtee kaitsevööndis. Täpsustan, et elamu (ehitisregistri kood: 104045030) ei asu raudtee maa-alal või kaitsevööndis. Kõrvalhoone (ehitisregistri kood: 121278307) raudteepoolses osas on küttepuude varjualune, mis Maa-ameti kaardirakendusest vaadatuna võib paikneda raudtee maa-alal. Olenemata sellest peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra (AÕKS § 59) elamu maa-alale ning uue üldplaneeringu koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset (§ AÕKS 58 lg 1).

Selles samas KSH aruandes kirjeldatakse vajadust mürataset mõõta ja/või modelleerida. Tsiteerime: "Seega on endiselt risk, et müratase võib ületada piirväärtust (60 dB) ja tulevikus on vaja läbi viia raudteemüra mõõtmised ja/või müra modelleerimine, et välja selgitada ülenormatiivse müra esinemine ning tulemustest lähtuvalt võtta vajadusel kasutusele müra leevendavad meetmed". Vastuseta on küsimus: miks ei tehtud seda KSH käigus, et täita planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 21, 22 ja 23 sätestatud ülesanded üldplaneeringule.

Siinkohal on asjakohane märkida, et Rail Balticu projekti käigus korraldatav keskkonnamõjude strateegiline hindamine hõlmab muuhulgas raudteeliikluse müra modelleerimist SMR mudeliga. Kokkuvõttes leiame, et Elva Vallavalitsuse tellitav KSH peab samuti hõlmama raudtee liiklusmüra modelleerimist/kaardistamist tunnustatud meetodil, sest eesmärk on sama – väljaselgitada tegelik ja prognoositav müraolukord, mis on sisendiks üldplaneeringule.

Kuna Elva vald on tellinud keskkonnamõju strateegilise hindamise, mille käigus viiakse läbi tõenäoliselt määruses sätestatust üksikasjalikum müra hindamine, palun selgitage, millises ulatuses müra hinnatakse planeeringu koostamisel ja välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil. Palun viidake selgituse aluseks olevatele õigusaktidele ja koostatud dokumentidele. Dokumendis "Elva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus"(versioon 18.06.2020) puudub müra keskkonnamõju hindamise konkreetselt mõistetav metoodika ning olemaolev kirjeldus ei ole mürahinnanguga seostatav. Ühtlasi palume teha kättesaadavaks või viidata keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile (KeHJS § 37 lg 1) ja sellega seotud dokumentidele.

AÕKS seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud müra kaardistamise vajadust planeeringute koostamisel, mida peame vajalikuks siinkohal muutmata kujul välja tuua.

"Kui kohaliku omavalitsuse organ arvestab planeeringu koostamisel olemasoleva müra tingimusi, on võimalik tagada kontroll müratundlikele hoonetele mõjuva müra taseme üle. Majanduslikult on kõige odavam, kui rakendamist vajavad müra vähendamise meetmed kajastuvad juba planeeringus, kus on arvesse võetud kõik müraallikad, et saada ettekujutus teatud alal tegelikult kujunevast müraolukorrast. Kahjuks näitab praktika, et planeeringute kehtestamisel ei arvestata alati müraallikaid, mis võivad hakata hiljem piirkonna elanikke või seal töötavaid, puhkavaid või muul põhjusel viibivaid inimesi häirima. Müra hindamise kohustuse tekkimisega peab tihenema koostöö kohalike omavalitsuste ning müra tekitajate, peamiselt ettevõtete ja teede omanike vahel. Seetõttu on uue kohustusena eelnõus sätestatud mürakaardi koostamine kohalike omavalitsuste tasandil. Mürakaardi andmeid on võimalik kasutada planeeringute koostamisel ja ehitustingimuste kehtestamisel. KOV ei saa volikogu otsusega kolmandatele isikutele ühtegi ülesannet või kohustust panna. Seega saab toimida ainult loogika, et iga müraallika valdajaga allkirjastatakse tegevuskava

4(8)

tegevuste kohta kokkulepe. Müra vähendamise tegevuskava võib kokkulepitu kokku koondada. Kava alusel saab KOV teatud tegevused arengukavasse kirjutada."

Elva Vallavalitsuse ülesanded ja seaduslik alus

Rahvatervise seaduse § 10 lõike 2 punkti 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal. Sama seaduse alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel. Selle määruse kehtestatud normtasemed olid 2011. ja 2012 aastal Terviseameti korraldatud mõõtmistel ületatud. Amet juhtis kirjades ( 11.10.2011 nr 9.4-3/4005-12, 1 7.02.2012 nr 9.4-3/4005-20) Elva Linnavalitsuse tähelepanu seaduse täitmise vajadusele.

Näeme kaubarongide mürahäiringu tõttu ka vastuolu rahvatervise seaduse § 4 punktiga 9 ja 13, mis sätestavad kahte elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuet. Neist esimese puhul peavad eluaseme- ja puhketingimused soodustama tervise säilimist. Teise puhul müratase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele. Elamute maa- alade omanikel ei ole e hitustehniliselt võimalik elamutes luua müra normtaset kui elamu maa-alal ei ole rongiliikluse tõttu müra normtasemed tagatud.

Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiame, et raudtee kaitsevööndist väljaspool levib normtaset ületav kaubarongide liiklusmüra. Elva Vallavalitsusel tuleb korraldada oma haldusterritooriumi kohta välisõhu mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava koostamine ning võtta normtasemete tagamiseks planeeringute koostamisel aluseks mürakaardi andmed (AÕKS § 63 lg 4, 5 ja 9). Meie hinnangul saab neid koostamisi hõlmata käimasolev keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui selle käigus järgitakse vähemalt nõuded, mis on sätestatud Keskkonnaministri 20.10.2016 määrusega nr 39 ”Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta

esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord1”.

Meie lahendusettepanekud

Palume Elva Vallavalitsusel:

1. vastata kirjalikult käesolevale pöördumisele kuu aja jooksul alates pöördumisest ja selgitada, mida võetakse ette raudteeliiklusest välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil Elva valla territooriumil elamute ja teistel maa-aladel. Olles nüüdsest teadlik käesolevas kirjas esitatud asjaoludest, kas Elva Vallavalitsus näeb vajadust raudteeliikluse müra kaardistamiseks. Palun selgitage, millises ulatuses ja milliste meetoditega müra hinnatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Kuidas üldplaneeringu koostamisel tagatakse, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks õigusaktis kehtestatud müra normtaset? Palun viidake selgituse aluseks olevatele õigusaktidele ja dokumentidele, sh üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise hankevõitjaga sõlmitud lepingutele.

5(8)

2. avalikustada üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (lõplik dokument) koos esitatud ettepanekutega Elva Vallavalitsuse veebilehel tulenevalt planeerimisseaduse § 81 lg 6. Aadressil https://www.elva.ee/koostamisel-uldplaneering dokument puudub. Dokumendiregistris on kättesaadav versioon seisuga 18.06.2020.

3. teha avalikult kättesaadavaks või viidata keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile (KeHJS § 37 lg 1) ja sellega seotud dokumentidele, kui programm on koostatud.

4. kaasata pöördumise tegija, Indrek Avi, üldplaneeringu koostamisse tulenevalt planeerimisseaduse § 76 lg 2 ja 3. Teadete edastamise viisiks on e-kiri aadressiga [email protected].

5. korraldada rongiliikluse tõttu välisõhus leviva müra kaardistamine, sealhulgas olemasolevate ja prognoositavate (nt kiiruspiirangute ja müratõkkeseinte rakendamisega) müraolukordade kohta, mürakaardi ja tegevuskava koostamine (AÕKS § 63 lg 4 ja 5).

6. kokku leppida Eesti Raudtee AS-iga 40 km/h kiiruspiirangu kehtestamises kaubarongidele kogu Elva linna maa-alal (AÕKS § 63 lg 5). Võrdluseks Tartu linnas on Tartu-Valga lõigul kiiruspiirang 50 km/h ja seda oluliselt madalamat liikluskoormust arvesse võttes.

7. kokku leppida Eesti Raudtee AS-ga müratõkkeseinte ehitamine raudtee ja elamu maa-alade vahele, kus müraallika valdaja (Eesti Raudtee AS) ei taga kiiruspiirangu seadmisega, et raudtee kaitsevööndist väljaspool elamu maa-alal ei levi normtaset ületavat müra (AÕKS § 59; § 63 lg 5). Nendeks võivad osutada näiteks maa-alad katastriüksusega 17004:006:0016, 17004:006:0043; 17004:006:0037; 17007:002:0045; 17004:007:0025; 17007:004:0015; 17007:003:0032; 17007:003:0039; 17008:002:0003; 17004:003:0012; 17004:003:0009; 17004:002:0014.

8. võtta üldplaneeringu koostamisel, sealhulgas elamu maa-ala ja sellel olevate ehitiste kaitseks müra eest piirangute seadmisel, müra normtasemete kategooriate määramisel ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramisel aluseks mürakaardi andmed (AÕKS § 63 lg 9).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Avi

Saadetud teadmiseks Elva vallavolikogu esimehele ja üldplaneeringu koostamise juhtgrupi liikmele Maano Koemetsale ja abivallavanem Kertu Vuksile.

6(8)

Viidatud allikad:

• Terviseameti kiri Elva Linnavalitsusele müra ja vibratsioonimõõdistuste protokollidega 3.10.2011 nr 4005-10. Kättesaadav: http://dokumendihaldus.terviseamet.ee/Letters/Forms/DispForm.aspx?ID=18486

• Terviseameti kiri Indrek Avile müramõõdistuste tulemustega 18.06.2012 nr 9.4-3/4005-32. Kättesaadav: http://dokumendihaldus.terviseamet.ee/Letters/Forms/DispForm.aspx? ID=109490

• Elva linnapea Toomas Järveoja kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 17.01.2014 14-6/100. Kättesaadav: https://atp.amphora.ee/elvalv/index.aspx?itm=67356

• Elva linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2017. Koostaja OÜ Alkranel. Juhtekspert Alar Noorvee. Kättesaadav: https://www.elva.ee/documents/17608326/21277628/Elva_UP_KSH_aruanne_heakskiidetu d_10.04.2017_alkranel_LISADEGA.pdf/34ea2204-ce9b-4b14-8a6d-9f8f7f0ca5e3

• Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine. 10.04.2017. Kättesaadav: https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-linna-valisohu-strateegilise-murakaardi- ajakohastamine

• Maa-ameti geoportaali mürakaart. Kättesaadav: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Muraandmete-kaardirakendus- p585.html

• Eesti Raudtee Tapa-Tartu-Valga-Petseri rongide liiklusgraafik alates 13.12.2020. Kättesaadav: https://www.evr.ee/files/Liiklusgraafik-alates-13-12-2020-Tapa-Tartu-Valga- Petseri.pdf

• Rongide lubatav sõidukiirus alates 01.12.2020. Eesti Raudtee taristudirektori käskkiri nr 11- 1/1 lisa 1. Kättesaadav: https://www.evr.ee/files/Lisa-1-Rongide-lubatav-soidukiirus.xlsx

• Eesti Raudtee tegevuseeskiri, rongide sõidukiirused, liiklusgraafikud ja muud dokumendid. Kättesaadavad: https://www.evr.ee/et/arikliendile

• Terviseameti kiri Elva Linnavalitsusele 11.10.2011 nr 9.4-3/4005-12. Kättesaadav: http://dokumendihaldus.terviseamet.ee/Letters/Forms/DispForm.aspx?ID=109482

• Terviseameti kiri Elva Linnavalitsusele 17.02.2012 nr 9.4-3/4005-20. Kättesaadav: http://dokumendihaldus.terviseamet.ee/Letters/Forms/DispForm.aspx?ID=109486

• Rahvatervise seadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019131?leiaKehtiv

• Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020047?leiaKehtiv

• Atmosfääriõhu kaitse seadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020003? leiaKehtiv

7(8)

• Atmosfääriõhu kaitse seadus 165 SE. Seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/97e97edc-3d7b-48b5-b603-371c6cdc2435

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv

• Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 "Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded". Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/105102016004

• Planeerimisseadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046?leiaKehtiv

8(8)

ELVA VALLAVALITSUS

Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank Elva vald, Tartumaa e-post: [email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank reg nr 77000170

Terviseamet [email protected] Meie 10.04.2024 nr 6-2/13 Mürakaardi koostamine Elva Vallavalitsus soovib esitada Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) taotlusvooru taotluse atmosfääriõhu kaitse programmist toetuse saamiseks. Programmi eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse mürakaartide koostamiseks vajalikke tegevusi. Välisõhu mürakaart koostatakse olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta. Välisõhu mürakaardi koostamise aluseks on müra normtaseme ületamine või elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised, mis kinnitavad olulist mürahäiringut. Elva linna, selle lähiümbruse ega Käärdi aleviku kohta ei ole varasemalt koostatud mürakaarti. Elva valla üldplaneeringu koostamise käigus ning varasemalt on tulnud Elva linna kodanikelt mitmeid kaebusi seonduvalt tööstus- ning raudtee müraga. Inimesi häirib raudteelt kostuv kaubarongide liiklus öisel ajal. Elva valla elanikud on esitanud ka kaebusi tööstusmüra üle, mida peaasjalikult tekitavad ettevõtetes kasutusel olevad ventilatsiooniseadmed. Terviseamet on teostanud mürataseme mõõtmised, mis kinnitavad, et piirkonnas on nii raudtee kui tööstushoonetest kostuvate müratasemetega probleeme. Esitatud kaebused ja Terviseameti mõõtmiste tulemused on lisatud kirjale. Taotlusvooru sihtgrupiks on kohalikud omavalitsused, kelle haldusterritooriumil on tuulepark või kellele on Terviseamet teinud ettepaneku mürakaardi koostamiseks. Soovime, et Terviseamet teeks ettepaneku Elva linna ja Käärdi aleviku mürakaardi koostamiseks, et Elva Vallavalitsus saaks osaleda KIK taotlusvoorus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Ivask arendusjuht Lisad:

1. Terviseameti mõõteprotokoll nr TL2021/M132-M139 Raudteeliiklusest tingitud mürataseme mõõtmised;

2. I. Avi kaebus raudteeliiklusest põhjustatud müra kohta Elva linnas, 12.02.2021; 3. I. Avi kaebus raudteeliiklusest põhjustatud müra normtasemete ületamine, 12.03.2021; 4. I. Avi kaebus raudteeliiklusest põhjustatud müra normtasemete ületamine, 02.05.2021; 5. I. Avi kaebus raudteeliiklusest põhjustatud müra normtaseme ületamine, 19.07.2021;

2

6. I. Avi kaebus raudteeliiklusest põhjustatud müra normtaseme ületamine, 10.10.2022; 7. K. Jürgensoni kaebus tootmistegevuse müra kohta Kirde 2 Elva linn, 28.09.2022; 8. Vastus teabenõudele AS Tarm tootmistegevuse müra, 19.01.2023; 9. Raudteeliiklusest põhjustatud häiringud Elva linnas, avalik arutelu 15.11.2021; 10. Raudteemõju teemaline arutelu, 23.03.2022

Maarika Uprus [email protected] 527 1860

Raudteeliiklusest põhjustatud häiringud Elva linnas

Avaliku arutelu protokoll

Kuupäev: 15.11.2021 algusega kell 18.00 zoom keskkonnas

Osalejad:

Elva Vallavalitsuse abivallavanem Kertu Vuks, arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Veiko Sepp, planeeringuspetsialist Maarika Uprus, keskkonnaspetsialist Margit Berg-Jürgens, vallaarhitekt Jaanika Saar

Elva valla üldplaneeringu KSH ekspert Alar Noorvee (Alkranel OÜ)

Arutelule registreerunud osalejad: nimekiri asub vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnas

Protokolli lisa: Avaliku arutelu esitlusslaidid

Arengu- ja planeeringuosakonna juhtaja Veiko Sepp avab arutelu ja tutvustab päevakorda:

1. Ülevaade Elva VV ja Eesti Raudtee koostööst 2021. aastal

2. Ülevaade seadustest tulenevatest kohustustest osapooltele

3. 2021. aastal teostatud müramõõtmiste tulemused

4. Arutelu – probleemide kaardistus, asukohad ja eelistatud lahendused

1. V. Sepp annab ülevaate vallavalitsuse ja Eesti Raudtee AS (EVR) vahelisest koostööst ja aruteludest

seoses koostatava valla üldplaneeringuga ja Elva linna läbivast raudteest põhjustatud

mürahäiringutega. Vallavalitsus ja EVR on seoses üldplaneeringu koostamisega olnud kirjavahetuses

ning EVR on andnud sisendit üldplaneeringusse. EVR selgitas, et uute hoonestusalade kavandamisel

väljaspool tiheasustusalasid või seni hoonestamata aladel, tuleks mürauuringuid teha vähemalt kuni

300 meetri kaugusel raudteest. Aga müra võib olla tajutav ka kaugemal. Tiheasustuses on olukord teine

ja võib ehitada ka lähemale, kuid sellisel juhul peab arvestama leevendusmeetmete (ehituslikud võtted

hoonete välispiirete rajamisel, müratõkkeseinad, helitihedad piirdeaiad, hekid jne meetmed)

rakendamisega.

EVR on tunnistanud, et mürasündmused on üle normi ja nendega tuleb tegeleda. Enim tekitavad

mürahäiringuid kaubarongide liiklus, eriti öisel ajal. Reisirongiliiklus toimub valdavalt päevasel ajal,

mistõttu on müra vähem häiriv kui öisel ajal. Müra leevendavaid meetmeid on mitmeid, kuid EVR-il ei

ole Elva osas konkreetset plaani veel. EVR selgitas, et reisirongidel on Elvas lubatud liikuda 90 km/h ja

kaubarongidel 60 km/h. EVR hinnangul sellest kiiruse allapoole viimine müra ega vibratsiooni oluliselt

ei vähenda.

2. M. Uprus tutvustab planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid ja võimalusi seoses müra ja

vibratsiooniga. Üldplaneeringuga määratakse müra normtasemete kategooriad vastavalt maakasutuse

juhtotstarvetele. Määratakse kuni 6 kategooriat. Elamualad jäävad II kategooriasse, kus liiklusmüra

piirväärtus on päeval 60 dB ja öösel 55 dB. Müra sihtväärtus on liiklusmüra puhul päeval 50 dB ja öösel

50 dB. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Samuti saab seada piiranguid müra leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja

raievanusele. Kuid kõik need tegevused on tulevikku suunatud, kuna planeeringutega kavandatakse

tuleviku maakasutust. See tähendab, et uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringute

elluviimisel ei ületataks kehtestatud müra normtaset.

3. M. Berg-Jürgens tutvustab atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevaid nõudeid ja KOV võimalusi.

Müraallika valdaja peab tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra.

Selgitab, et on võimalik koostada välisõhu mürakaart ja selle alusel müra vähendamise tegevuskava.

Seejärel saab KOV kokku leppida EVR-iga müra vähendamise abinõud ja rakendamise tähtajad.

Kokkulepitu alusel koostatakse müra vähendamise tegevuskava. M. Berg-Jürgens tutvustab 2021.

kevad-suvel mõõdetud raudteemüra mõõtmise tulemusi. Mõõtmistulemused näitavad, et normtaset

on ületatud.

4. Arutelu osalejatega ja ettepanekud

Elva linn, Lokuta tee 2 esindaja: Norme on ületatud ning ka 2021. aastal tehtud mõõtmised näitavad,

et maksimaalne helirõhutase on ületatud. Öösel tuleb 75 dB täis, see äratab üles. Seda juhtub mitu

korda öösel. 30-40m kaugus raudteest on üks tase sealt edasi teine tase. Minu hinnangul ei ole

vallavalitsusel alust tegevuskava koostada kui mürakaarti ei ole. Kas EVR iga saate teha õiguslikult

siduva kokkuleppe, mida tegevuskavas kirjeldate ilma mürakaarti koostamata. Müratekitaja on teada

ja võttis omaks, et mürataset ületatakse, kuid EVR jaoks on see kulu. Vald saab üldplaneeringuga

määrata ka liikluskorralduse tingimused, võiks määrata kiirusepiirangu rongidele.

V. Sepp selgitab, et mürakaart ja tegevuskava käivad jah paaris. Tegevuskava elluviimine ei lähe alati

lihtsalt. Kohtumisel avaldas EVR arvamust, et müratase ei vähene kui rongide kiirust vähendada.

Elva linn, Uuta tee 13 esindaja: Raudtee müra ja vibratsioon teemaks. Kahekordne elamu väriseb, kui

rong möödub. See on nii läbi aegade olnud. Madalam müratõkke sein oleks ok. Kuna oleme ülesõidu

lähedal, siis ilmselt kõrget müratõkkeseina ei saa paigaldada. Probleemid müra ja vibratsiooniga on

Elva kesklinnas aga ka Peedul.

Elva linn Kesk 40 esindaja: Olen mures kuna on käivitatud Kesk 40 hotelli projekt. See on väga lähedal

raudteele, kõik probleemid oleks hea seljatada. Ükski olijatest ei ole nii kaua kursis selle teemaga, kui

Kesk 40 esindaja. Kindel, et jõhkralt rikutakse liikumiskiirust, kuigi EVR ütleb, et nad ei ületa. Tegelikult

peaks politsei kontrollima kaubarongide kiirust. Omal ajal tegi linnavalitsus ettepaneku piirkiirust

alandada 30 km/h, EVR naeris ettepaneku välja. Veeklaas kukub laualt maha kui rong läbi sõidab.

Ettepanek - kiirus Elva linna piires maha, mürakaart tuleb tellida ja politsei peab kiirust mõõtma.

Elva linn Loode 2 esindaja: Asume 450 m kaugusel raudteest, vibratsioon on tajutav. Ettepanek, et

tegema peab ka vibratsioonimõõtmised. Oluline on ka ohutus, ettepanek kiiruse vähendamiseks.

J. Kärneri 20 esindaja: Veeklaas väriseb ka laual. Mure peamiselt vibratsioon, müra ei kosta. Kui auto

võib sõita linnas kuni 50 km/h, miks rongid peaksid linnas kiiremini sõitma. Kas vibratsiooni on

mõõdetud. Ettepanek kiirus maha linnas.

K. Vuks selgitab, et vallavalitsusele jäi EVR-iga kohtumisel mulje, et neil ei ole selgust ja piisavalt infot

ka vibratsioonihäiringute osas. Kohtumisel pakkus EVR pakkus välja, et üks võimalusi võiks olla kiiruse

vähendamine, samuti müraseinad, müramatid ja ratastele kummist leevendajad. EVR ootab täpsemat

infot, millistele kinnistutele vibratsiooniprobleem kõige rohkem muret põhjustab, et siis juba

kavandada edasiseid uuringuid.

Alar Noorvee selgitab, et vibratsiooni osas on hoonetele kehtestatud vibratsiooni piirmäärad.

Autoliikluses jäävad need alati madalamaks kui vastav määrus sätestab. Vibratsiooni tegevuskava tema

teada koostatud ei ole. Kiiruse alla toomine võib vibratsiooni leevendada. Mürakaart tuleks teha, siis

tegevuskava koostamisel saab tehnilised lahendused läbi mudeldada.

Lokuta tee 2 esindaja: Tartu linna läbivad rongid liiguvad aeglaselt, siis ka müra väheneb.

Elektrifitseerimisega soovivad ju Elvas kiirust tõsta. Ilmselt tulevad müratõkkeseinad. Kui EVR hakka

projekteerima, kas see kooskõlastatakse vallavalitsusega.

M. Uprus selgitab, et vallavalitsus raudteerajatistele projekteerimistingimusi ja ehitusluba ei väljasta.

Seda teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Vallavalitsus kooskõlastab

projekteerimistingimused ja saab esitada ettepanekuid.

V. Sepp: Oluline on teada, kas EVR võiks ületada kiirust. Peame anda EVR-le sisendi, et mure on

laiapõhjaline. Kui aga algatada mürakaardi koostamine, on see pikem protsess.

K. Vuks: Valla ettepanek on, et Elva linna läbivas osas vähendada kaubarongide kiirus 40 km/h. Vallaga

kohtumisel kinnitas EVR, et täna lubatud kiirust rongid ei ületata.

Lokuta tee 2 esindaja: Selles kohas, kus lubatakse Peedule sõites kiirust suurendada, on 80 km/h.

Ületatakse maksimaalset helirõhutaset. 20dB on üle. Vallavalitsus peab kindlasti jätkama läbirääkimisi

EVR-iga. Koostatavas üldplaneeringus tuleks jõulisemalt käsitleda ka liikluskorralduse teemat rongide

kiiruse piiramiseks.

Elva Vaikne 17 esindaja: Ärkan öösiti üles ja voodi liigub. Raudtee on aia taga. Olen huvitatud

lahendustest just vibratsiooni vähendamise osas. Maja fassaadis on mõra. Kui kaks rongi kohtuvad Elva

jaamas, siis on kolin eriti hull.

Kesk 40 esindaja selgitab, et Kesk 40 hoone konstruktsiooniliste lahenduse välja töötamiseks tuleb neil

teha vastavad mõõtmised. Selgitab, et kui avatakse Tartu-Riia raudteeliin, siis suurenevad rongide

koormused. Millal tuleb elektrifitseerimine, pole teada. Kui palju ronge läbib Elvat, ei ole teada.

Vallavalitsus võiks need andmed küsida ja avalikustada.

V. Sepp võtab arutelu tulemused kokku:

EVR-il on plaanis nii elektrifitseerimine kui ka raudteetrassi õgvendamine, kuid tähtaegasid ei ole

vallavalitsusele öeldud. Vallavalitsus on seoses koostatava üldplaneeringuga teinud ka ettepaneku

kahetasandilise ristmiku osas kesklinnas ning ühe raudteepeatuse lisamiseks Käärdi piirkonnas.

Vallavalitsus jätkab koostööd EVR-iga. Edastame neile arutelu protokolli ja küsime, milliseid meetmeid

ja millal EVR raudteelt tuleneva müra- ja vibratsioonihäiringute osas rakendab. Andmed on aluseks

müra vähendamise tegevuskava koostamisel. Tegevuskavas lepitakse koos müra põhjustajaga kokku

müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad. Juhul kui suvel 2021 koostatud

müramõõtmise andmetest ei piisa, tellitakse tegevuskava juurde ka mürakaart.

Protokolli koostas planeeringuspetsialist Maarika Uprus

Raudteemõjude teemaline arutelu 23.03.2022 Kell 18.00-19.20 Peedu kooli saal Koosolekut juhatas ja protokollis: Kertu Vuks Osalejate nimekiri: lisas

• Kertu Vuks tutvustas kokkutulemise põhjust- kohalike elanike mured pöördumised vallavalitsuse poole seoses raudteeliiklusest tingitud müra ja vibratsiooniga. Kuulati ära osalejate mured ja tähelepanekud.

o Võrreldes varasemaga midagi muutunud ei ole, rongiliiklus on sama tihe, võib märgata rongiveoste pikenemist.

o Piirkonna kinnistutel on nii vibratsiooni kui müraprobleem. Näiteks koolihoones müra segab vähem, aga vibratsioon on alati tunda.

o Kohalikud tõid välja, et pikalt raudtee ääres elanute kogemuse põhjal on vibratsiooni tugevus ja rongi kiirus kindlasti seoses.

o Toodi välja, et Raudtee 9a kinnistule jookseb truubist reostunud vedelikku. Vajalik täpsustada keskkonnaspetsialistiga ja saata talle fotod tekkinud olukorrast.

o Uuta tee 13- kaevuvee probleem-vesi on joogikõlbmatu o Müra tõkestamiseks oleks abiks ka looduslikest vallidest- näiteks nii

nagu Rautee 9a kinnistul. Valle ja müratõkkeid ei saa kasutada raudteeülesõitude juures. Oluliselt mõjutab müra levikut ka heakorratööd- võsa mahavõtmine tegi müra juurde.

o Lõuna 1- vibratisooni on pisut ja ka müra on pigem vähe kuulda, sest mets jääb vahele

o Tamsa 1- vibratsioon on väga tugev, müra ei sega. o Soosaare 1, 3 ja 5- vibratsioon on tuntav. Võiks aidata rohepuhver

Lepiti kokku:

- Vallavalitsus lisab üldplaneeringu eelnõusse senisest konkreetsemad ettepanekud Eesti Raudtee tegevuses osas.

- Esimesel võimalusel tellida mürakaart, et saaks kokku leppida konkreetse tegevuskava probleemidega tegelemisel

- Vallavalitsus uurib teiste omavalitsuste praktikat (Valga, Nõo, Tartu) müra tõkestamisel

- Eesti Raudteele esitatavad ettepanekud:

• Vähendada rongide kiirust miinimumini alates Peedust kuni Elva linna piirini (või sinna kus tiheasustusala lõppeb)

• Vajalik anaüülsida kuhu saab ehitada müratõkke, eelistatud on looduslikud müratõkkelahendused

• Paremaks ohutuse tagamiseks võiks olla raudteeülesõidul tõkkepuu

• Muud vibratsiooni tõkestavad meetmed tuleks samuti rakendada (kummimattide lahendus näiteks, millest Eesti Raudtee on varasemalt rääkinud)

ELVA VALLAVALITSUS

Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank Elva vald, Tartumaa e-post: [email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank reg nr 77000170

Lp Alice Liblik Teie 16.01.2023 [email protected] Meie 19.01.2023 nr 5-5/9-1

Vastus teabenõudele

Teabenõue 16.01.2022: „Palun edastada AS Tarm kinnistul teostatud mürataseme mõõdistus.“ Vastus: Oleme Terviseameti poole pöördunud ja tellinud 2. klassi müramõõtjaga esmase müramõõtmise. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 kohaselt ei tohi II kategooria ehk haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-aladel ega rohealadel tööstusmüra ületada päevasel ajal 60 ning öisel ajal (23:00 – 07:00) 45 dB taset. Juhul, kui müramõõtja tuvastab piirnormi ületamise tellime laborist ametliku müra mõõtmise. Hetkel ei ole meile nende poolset mürataseme mõõtmise tulemusi veel edastatud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Priit Värv Vallavanem Margit Berg-Jürgens Keskkonnaspetsialist 53052500

35 1 12 16.01.2098

________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________ Tartu labor Aadress: Põllu 1a, Tartu Tel.: 372 58 093 071 Reg. nr.: 70008799 E-mail: [email protected]

Mõõteprotokoll nr TL2021/M132-M139 Terviseohutuslabor

Raudteeliiklusest tingitud mürataseme mõõtmised

 Elvas Pargi ning Vaikse tänava raudteepoolses osas;

 Peedul Raudtee tänaval ja Lokuta teel.

30. juuli 2021

Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu labor 1(2) Põllu 1a, Tartu 50303 tel 58 091 681 EAK poolt akrediteeritud katselabor registreerimisnumbriga L042

MÜRATASEME MÕÕTEPROTOKOLL nr TL2021/M132-M139 Tellija: Elva Vallavalitsus (26. märtsi 2021. a tellimus nr 5-5/82) Tellija esindaja: Elva Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Margit Berg-Jürgens

Mõõtmiste teostamise asukoht: Elva linnas Pargi ja Vaikse tänava raudtee poolses osas ning Peedul Raudtee tänaval ja Lokuta teel asuvatel elamualadel. Mõõtmise kuupäev: 19. aprill, 6. mai ning 11. ja 14. juuni 2021. a Mõõtmiste eesmärk: raudteeliiklusest tingitud mürataseme mõõtmised elamualal Mõõtemetoodika Labori tööjuhend F01, kus on juhindutud standarditest:

 Eesti Standard EVS-ISO 1996-1 : 2017, Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1: Põhisuurused ja hindamiskord.

 Eesti Standard ISO 1996-2 : 2017, Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2. Helirõhu taseme määramine.

Mõõteriist  Müramõõtur B & K 2250 nr 2645018, mikrofon TYPE 4189 nr 2795161, eelvõimendi

ZC 0032 nr 7404. Kalibreeritud 2. juunil 2020. a (Inspecta Estonia OÜ kalibreerimisprotokoll nr KL-144- 20-146).

 Müramõõturi korrasolekut on kontrollitud kalibraatori abil enne mõõtmiste teostamist 19. aprillil, 6. mail ning 11. ja 14. juunil 2021. a

Normdokument

 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr. 71: ,,Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.

Peeter Saarelaid vanemspetsialist Protokoll on koostatud 30. juulil 2021. aastal.

Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu labor 2(2) Põllu 1a, Tartu 50303 tel 58 091 681

Kokkuvõte mõõteprotokolli nr TL2021/M132-M139 juurde 19. aprillil, 6. mail ning 11. ja 14. juunil 2021. a teostati Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu labori vanemspetsialist Peeter Saarelaidi poolt raudteeliiklusest põhjustatud mürataseme mõõtmised Elva linnas Pargi ja Vaikse tänava raudteepoolses osas ning Peedul Raudtee tänaval ja Lokuta teel asuvatel elamualadel. Mõõtmistel keskenduti kaubarongidest tingitud mürale. Et tulemused oleksid normidega võrreldavad, siis arvutati iga möödunud rongi müra hinnatud tase ühe tunnise perioodi jooksul. Arvutustes kasutati lisaks rongist tingitud mürale ka mürataseme fooni suurust antud piirkonnas. Mõõtetulemused ning hinnatud tasemed on toodud lisas 1. Kuna kaubarongide koosseisud ning liikumise kiirus ei sõltu kellaajast, siis on saadud tulemused võrreldavad ka öiste normidega (öine mürarikkaim tund). Samaaegselt mürataseme mõõtmistega viidi läbi ka rongide koosseisude loendus. Mõõtepunktide määramisel püüti leida vabale heliväljale võimalikult lähedased tingimused (st viia minimaalseks müra peegeldavate või müra levikut tõkestavate seinte, aedade, puude jne segav mõju). Mõõtmiste teostamisel välditi kõrvaliste müratekitajate häirivust mõõtetulemustele. Segava müraallika ilmnemisel (näiteks koerte haukumine läheduses, inimeste vestlus, sireenidega operatiivauto möödumine jne) mõõtmised katkestati kuni häiriva faktori lõppemiseni. Mõõtmistel ning arvutustel on aluseks võetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr. 71: ,,Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Liiklusmüra piirnormid II kategooria elamualadel on toodud lisas 2. Peeter Saarelaid Liis Andresen vanemspetsialist TA Terviseohutuslabori Tartu labori juhataja Lisad:

1. Mürataseme mõõtmiste tulemused ning hinnatud müratasemed, kahel lehel. 2. Liiklusmüra piirnormid II kategooria elamualadel, ühel lehel. 3. Mõõtepunktide asukohtade joonis, kolmel lehel. 4. Mõisted, ühel lehel.

Lisa 1 1(2) TA Terviseohutuslabori Tartu labor Põllu 1a, Tartu 50303 tel. 58 091 681

Pargi ning Vaikne tn, Elva

Mõõtmise asukoht Müra liik Mõõtetulemused Hinnatud tasemed

L ab

or i k

oo d

M õõ

tm is

e nr

R om

gi m

öö d

um is

e ae

g **

*

L ai

ar ib

al in

e

T on

aa ln

e

P üs

iv a

ta se

m eg

a

M uu

tu va

ta se

m eg

a

K at

ke nd

li k

Im pu

ls s

M õõ

d et

u d

m ü

ra

ek vi

va le

nt ta

se ,

d

B (A

)

M õõ

d et

u d

m ak

si m

aa ln

e ta

se

L p

A m

ax

(d B

), (

F as

t)

M in

im aa

ln e

ta se

L

A F

m in

(d

B ),

( F

as t)

L ai

en d

m ää

ra m

at us

U

(I ),

d B

; k=

2

K au

b ar

on gi

ar

vu tu

sl ik

m ü

ra

h in

n at

u d

ta se

ü h

e tu

n n

i j oo

k su

l L

( d

B A

)

TL2021/M132 19. aprill, kell 18:45. Kaubarong Tartu suunas (vedur ja 62 tsisternvagunit)

3 min 15 s x x 82,2 90,3 44,0 ±3,0

TL2021/M133 Üldine mürataseme foon ilma liiklus- ja rongimürata

x x 40,3 47,8 32,8 ±2,6

TL2021/M134 6. mai, kell 00:05. Kaubarong Valga suunas (2 vedurit ja ~60 vagunit)

3 min 15 s x x 65,9 75,0 38,9 ±3,0

TL2021/M135 Üldine mürataseme foon ilma liiklus- ja rongimürata

x x 41,2 56,1 32,5 ±2,6

85 60, (65)**

75 55, (60)**

Mõõtmised on teostatud 1,75 m kõrguselt maapinnast.

*- II kategooria alad- haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad.

**- lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel.

***- rongi möödumise ajaks on loetud aega kui mööduva rongi müra eristub foonist.

Ilmastikuolud mõõtmiste ajal Eesti ilmateenistuse andmetel (www.ilmateenistus.ee)

19. aprillil oli välisõhu temperatuur +13 o C, suhteline õhuniiskus 40 %, õhurõhk 1023 hPa, puhus kirdetuul 1,2 m/s. Taevas oli pilvitu.

6. mail oli välisõhu temperatuur +5,5 o C, suhteline õhuniiskus 100 %, õhurõhk 998 hPa, puhus kagutuul 1,5 m/s, taevas oli pilves.

Mõõtmisi teostas: Peeter Saarelaid vanemspetsialist

53,5

RAUDTEEMÜRA TASEME MÕÕTMISTE TULEMUSED

19. aprill ning 6. mai 2021.a

Liiklusmüra piirnorm II kategooria elamualadel* Päevasel ajal (07:00-23:00)

Öisel ajal (23:00-07:00)

Mõõtepunkt 1. Pargi 14 ja Pargi 10/1, Elva

Mõõtepunkt 2. Vaikne 17 ja Vaikne tn 19, Elva

1

2

69,5

Lisa 1 2(2) TA Terviseohutuslabori Tartu labor Põllu 1a, Tartu 50303 tel. 58 091 681

Raudtee ning Lokuta tn, Peedu

Mõõtmise asukoht Müra liik Mõõtetulemused Hinnatud tasemed

L ab

or i k

oo d

M õõ

tm is

e nr

R om

gi m

öö d

um is

e ae

g **

*

L ai

ar ib

al in

e

T on

aa ln

e

P üs

iv a

ta se

m eg

a

M uu

tu va

ta se

m eg

a

K at

ke nd

li k

Im pu

ls s

M õõ

d et

ud m

ü ra

ek

vi va

le nt

ta se

,

d B

(A )

M õõ

d et

u d

m ak

si m

aa ln

e ta

se

L p

A m

ax

(d B

), (

F as

t)

M in

im aa

ln e

ta se

L

A F

m in

(d

B ),

( F

as t)

L ai

en d

m ää

ra m

at us

U

(I ),

d B

; k=

2

K au

b ar

on gi

ar

vu tu

sl ik

m ü

ra

h in

n at

u d

ta se

ü h

e tu

n n

i j oo

k su

l L

( d

B A

)

TL2021/M136 11. juuni, kell 09:07. Kaubarong Elva suunas (2 vedurit ja 42 vagunit)

2 min 30 s x x 71,6 81,2 37,9 ±3,0

TL2021/M137 Üldine mürataseme foon ilma liiklus- ja rongimürata

x x 36,0 50,8 30,6 ±3,2

TL2021/M138 14. juuni, kell 08:50. Kaubarong Tartu suunas (2 vedurit ja 62 tsisternvagunit)

2 min 20 s x x 82,8 91,3 46,0 ±3,0

TL2021/M139 Üldine mürataseme foon ilma liiklus- ja rongimürata

x x 38,8 46,3 34,2 ±3,5

85 60, (65)**

75 55, (60)**

Mõõtmised on teostatud 1,75 m kõrguselt maapinnast.

*- II kategooria alad- haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad.

**- lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel.

***- rongi möödumise ajaks on loetud aega kui mööduva rongi müra eristub foonist.

Ilmastikuolud mõõtmiste ajal Eesti ilmateenistuse andmetel (www.ilmateenistus.ee)

11. juunil oli välisõhu temperatuur +21 o C, suhteline õhuniiskus 58 %, õhurõhk 1016 hPa, puhus kagutuul 2,1 m/s. Taevas oli pilvitu.

14. juunil oli välisõhu temperatuur +15 o C, suhteline õhuniiskus 69 %, õhurõhk 1018 hPa, puhus loodetuul 1,9 m/s, taevas oli vahelduvalt pilves.

Mõõtmisi teostas: Peeter Saarelaid vanemspetsialist

3

Mõõtepunkt 3. Raudtee tn 5a, Peedu

57,8

RAUDTEEMÜRA TASEME MÕÕTMISTE TULEMUSED

11. juuni ning 14. juuni 2021.a

4

Mõõtepunkt 4. Lokuta tee 2, Peedu

68,6

Liiklusmüra piirnorm II kategooria elamualadel* Päevasel ajal (07:00-23:00)

Öisel ajal (23:00-07:00)

Lisa 2 1(1)

Liiklusmüra taseme piirnormid II kategooria aladel * Mürataseme normid, dB(A)

Müra piirväärtus Müra sihtväärtus Maksimaalne tase

Päevasel ajal (7.00-23.00) 60, (65)** 55 85

Öisel ajal (23.00-7.00) 55, (60)** 50 75

* - II kategooria alad – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad; * * - lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel; Mürataseme piirnorme võrreldakse müra hinnatud tasemega päevasel ja öisel ajavahemikul

Lisa 4 1(1) Mõisted

(1) Heli - käesoleva määruse tähenduses on välisõhus levivad mehaanilised võnkumised.

(2) Helirõhk p - käesoleva määruse tähenduses on heli tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites (Pa).

(3) Kuuldeläve helirõhk po - käesoleva määruse tähenduses on kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk, po = 20 µPa.

(4) Helirõhutase, mis iseloomustab mürataset Lp käesoleva määruse tähenduses on helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mõõdetakse detsibellides (dB).

(5) Helirõhutaseme korrigeeritud väärtus - käesoleva määruse tähenduses on helirõhutase, mille mõõtmisel on kasutatud asjakohaste standardite nõuetele vastavaid sagedusfiltreid A ja C ja mida tähistatakse vastavalt LpA ja LpC.

(6) Ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T või LpC,eq,T - käesoleva määruse tähenduses on helirõhutase teatud ajavahemikul, mille mõõtmisel kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja mida mõõdetakse detsibellides (dB).

(7) Maksimaalne helirõhutase LpA,max või LpC,max käesoleva määruse tähenduses on helirõhutaseme maksimaalne väärtus teatud ajavahemikul, mille mõõtmisel kasutatakse A- või C- korrektsiooni ja ajakarakteristikut „Fast”, kui mõõtmismeetodites ei ole sätestatud teisiti ja mida mõõdetakse detsibellides (dB).

(8) Heli kokkupuutetase - LAE käesoleva määruse tähenduses on üksiku mürasündmuse A- korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud teatud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemikule T0 = 1 s.

(9) Tonaalne heli - käesoleva määruse tähenduses on heli, mille sagedusspektris esineb selgesti eristatav toon.

(10) Impulssheli käesoleva määruse tähenduses on alla 1 sekundi kestev heli.

(11) Vaba heliväli - käesoleva määruse tähenduses on otsese heli väli, kus puuduvad helipeegeldused või mõõdetav heli on rohkem kui 6 dB tugevam peegeldunud helist.

(12) Hinnatud tase – etteantud ajavahemikul mõõdetud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli, või muid asjakohaseid tegureid. Müra normtasemeid võrreldakse müra hinnatud tasemega päevasel ja öisel ajavahemikul.

Indrek Avi Lokuta tee 2 ELVA 61508 mobiil: 56230054

ARVAMUSED JA ETTEPANEKUD ÜLDPLANEERINGULE JA KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE ARUANDELE

Elva Vallavalitsusele

Oleme seisukohal, et üldplaneeringuga ei ole määratletud raudteeliikluse korralduse üldisi põhimõtteid seoses mürahäiringuga, mida planeerimisseaduse § 75 lõige 1 punkt 23 kohaselt tuleb lahendada. Normtasemeid ületav müra levib ka väljaspool raudteekaitsevööndit elamute maa-aladel, mida kinnitavad tehtud müramõõdistused. Kuna kaubarongide müratase ületab norme eelkõige rongide liikluse sageduse ja kiiruse tõttu, siis tuleb ka need liikluskorraldust reguleerivad põhimõtted üldplaneeringus konkreetselt sõnastada. Ka atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lõige 9 sätestab üheselt, et müra normtasemete tagamiseks võtab kohaliku omavalitsuse üksus planeeringute koostamisel ja projekteerimistingimuste seadmisel aluseks mürakaardi andmed. Kuna keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus või eraldi ei ole mürakaarti koostatud, ei saa ka eelnevalt nimetatud ja seadusest tulenevat ülesannet täita ja planeeringu koostamist lõpuni korrektselt viia. Samas saab lahendada liikluskorralduse ülesande müra mõõdistustulemuste alusel nendele maa-aladele, kus mõõtmised teostati.

Leiame ka, et üldplaneeringuga ei ole seatud tingimusi, mille kohaselt müra ei tohi ületada Sotsiaalministri 04. 03. 2002. a määrusega nr 42, “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ (RTL 2002, 38, 511) ja/või Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” (RT I, 21.12.2016, 27) sätestatud normtasemeid linna üldplaneeringu alusel jaotatud looduslikel puhkealadel, laste- ja õppeasutuste, tervishoiu ja hoolekandeasutuste territooriumil, elamualadel ning segahoonestusaladel. Näiteks müra lokaliseerimise ja vibratsiooni leevendavate meetmete (rongide liikumiskiiruse vähendamine 30 km/h Elva linna piires, mürabarjääride rajamine, vibratsioonimattide kasutamine) rakendajaks on raudtee omanik, liiklusgraafikute koostaja (jur. isik) või muu isik.

Kirjeldatud on: “Linna läbival raudteelõigul tuleb mürakaardi alusel rakendada leevendavaid meetmeid müra ja vibratsiooni vähendamiseks (kiiruspiirang, mürasein).” Planeeringust on mõistetav, et seni kuni mürakaart puudub, ei ole vajalik meetmeid rakendada. Samas on tehtud müra mõõdistus, mille alusel müra ületab piirnormi. Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 58 lõige 1 kohaselt uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks (mõõdistatud maa-aladel) müra normtaset. Ehk praegu planeeringus kirjeldatud müra vähendavad meetmed ei ole suunatud konkreetsetele maa-aladele, kus müra mõõtmisega on tõendatud müratasemete ületamine. Seega on ülesanded lahendama.

Teeme ettepaneku Elva Vallavalitsusele üldplaneeringus eespool kirjeldatud ülesanded lahendada ja korraldada üldplaneeringu koostamise raames välisõhu mürakaardi koostamine ning võtta normtasemete tagamiseks planeeringute koostamisel aluseks mürakaardi andmed, mida kohustab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lg 4, 5 ja 9. Meie hinnangul saab neid koostamisi hõlmata käimasolev keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui selle käigus järgitakse vähemalt nõudeid, mis on sätestatud Keskkonnaministri 20.10.2016 määrusega nr 39 ”Välisõhumürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord”. Üldplaneeringu koostamises on eeskujulikult tegutsenud Valga Vallavalitsus ning mürakaardi ja tegevuskava koostanud.

Lugupidamisega

Indrek Avi

4. aprillil 2022 a.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Indrek Avi Lokuta tee 2, Elva linn

61508 Elva vald e-kiri: [email protected]

Elva Vallavalitsus Teie 29.03.2021 nr 13-3/44-3 Kesk tn 32, Elva linn 61507 Elva vald Meie 2.05.2021

Järelepärimine raudteeliiklusest põhjustatud mürakaebuse vastuskirjale

Lugupeetud Elva vallavanem Heiki Hansen

Täname täiendavate selgituste ja Terviseametisse pöördumise eest raudteeliikluse müra uute mõõdistuste teostamiseks. Mõõdistuste tellimisest on möödunud üle kuu aja. Palun teavitage meid Terviseameti vastusest ja edasistest tegevustest. Ühtlasi täname üldplaneeringu koostamisse kaasamise eest.

Kirjas selgitate, et keskkonnamõjude strateegilisel hindamisel püsitakse üldplaneeringu täpsusastmes ja keskendutakse teemadele, mida saab üldplaneeringuga reguleerida ning mis on planeeringulahenduse puhul olulised. Toote välja müra normtasemete kategooriate määramise ülesande, mida raudteeliikluse müraga seonduvalt üldplaneeringuga lahendatakse, kuid jätate väljatoomata järgnevad raudteeliikluse müraga seotud ülesanded:

• Tuleb lahendada raudteest tekkivate kitsenduste määramine (PlanS § 75 lg 1 p 1). Normtasemeid ületav müra levib ka väljaspool raudteekaitsevööndit, mida kinnitavad tehtud müramõõdistused. Kuidas ilma müra kaardistamiseta raudteeäärsetele maa-aladele kitsendusi seate? Mida võtate aluseks? Neljal maa-alal tehtud ja kavandatavaid mõõdistustulemusi ei saa laiendada kogu raudteetrassi lähedastele maa-aladele.

• Tuleb lahendada planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine (PlanS § 75 lg 1 p 18). Millele tuginete planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste määramisel, kui ei kaardista raudteeliikluse müra mõju raudteelähedastele maa-aladele?

• Tuleb lahendada ehitiste kaitseks müra vähendamiseks või leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja raievanusele piirangute seadmine (PlanS § 75 lg 1 p 21). Kuidas lahendate, kui ei kaardista raudteeliikluse müra levimist?

1(2)

• Tuleb lahendada liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine (PlanS § 75 lg 1 p 23). Kuidas määrate liikluskorralduse üldisi põhimõtteid, sealhulgas kaubarongidele kiiruspiiranguid, kui müra mõju hindamisel pole teil aluseks võtta müra nõuetekohast kaardistamist?

Meie hinnangul üldplaneeringu koostamine ja sellele eelnev keskkonnamõju strateegiline hindamine on läbiviidud osalises mahus ja eesmärke mittetäites, kui nende käigus jäetakse müra nõuetekohaselt kaardistamata.

Müra kaardistamiseta on üldplaneeringu ülesandeid kergem kahtluse alla seada ja vaidlustada. Raudteeliikluse müra kaardistamata jätmine loob eeldused ülesannete mittetäitmisele või osalisele täitmisele ning sellega jäävad täitmata Elva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsuses (v 18.06.2020) püstitatud kaks strateegilist eesmärki - Elva vallas on parim elu-ja ettevõtluskeskkond; Elva vald toetab elanike heaolu, tervist ja iseseisvat toimetulekut.

Seepärast teeme uuesti ettepaneku Elva Vallavalitsusele korraldada üldplaneeringu koostamise raames või sellest eraldi välisõhu mürakaardi koostamine ning võtta normtasemete tagamiseks planeeringute koostamisel aluseks mürakaardi andmed, mida kohustab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 63 lg 4, 5 ja 9. Meie hinnangul saab neid koostamisi hõlmata käimasolev keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui selle käigus järgitakse vähemalt nõudeid, mis on sätestatud Keskkonnaministri 20.10.2016 määrusega nr 39 ”Välisõhumürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord”. Endiselt ei ole saanud Teilt teavet, kuidas KSH käigus raudteeliikluse müra hinnatakse, milliseid meetodeid kasutatakse või vajalikke uuringuid tehakse. Terviseametilt tellitavad müra mõõtmised ei saa olla keskkonnamõju hindamisel kasutatav hindamismetoodika kirjeldus. Palun vastake käesoleva kirjas toodud küsimustele.

Veebilehel https://www.rongimüraelvas.ee/ on võimalik tutvuda Elva linnas raudteeliikluse müra vähendamiseks astutud sammudega ja asjakohase teabega, mida aja jooksul täiendame ja sotsiaalmeedias jagame.

Soovime müra normtasemete tagamiseks Elva Vallavalitsusega igakülgset koostööd teha ja oleme valmis vajadusel kohtuma ja olukorda arutama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Avi

Saadetud teadmiseks Elva vallavolikogu esimehele ja üldplaneeringu koostamise juhtgrupi liikmele Maano Koemetsale ning abivallavanematele Kertu Vuksile ja Mikk Järvele.

2(2)

Indrek Avi Lokuta tee 2, Elva linn

61508 Elva vald e-kiri: [email protected]

Elva Vallavalitsus Kesk tn 32, Elva linn 61507 Elva vald 12. märts 2021 a

Järelepärimine raudteeliiklusest põhjustatud mürakaebuse vastuskirjale

Lugupeetud Elva vallavanem Heiki Hansen

Täname vastuste eest.

Oleme tänulikud, et kavatsete astuda samme müra normtasemete tagamiseks elamu maa-aladel, millega säästate elu- ja looduskeskkonda ja kaitsete inimeste tervist.

Kuigi eelmises kirjas põhjendasime välisõhu mürakaardi koostamise vajadust Elva Vallavalitsuse poolt, peate õigemaks pöörduda Terviseameti poole mürakaebuse olukorra kontrollimiseks ja raudteeliiklusest põhjustatud müra mõõtmiseks. Palun põhjendage uute mõõtmiste korraldamise vajadust ja millistel maa-aladel mõõtmisi vajalikuks peate? Müra normtaseme ületamine on tõendatud eelmiste mõõtmistega, mis on välisõhu mürakaardi koostamise seaduslik alus (atmosfääriõhu kaitse seadus § 63 lõige 2). Kui jääte oma otsuse juurde, palun korraldage mõõtmine muuhulgas maa-alal katastriüksusega 17004:006:0016 ja aadressiga Lokuta tee 2, Elva.

Soovime igati kaasa aidata sellele, et kaubarongide põhjustatud müra vastab kõigil Elva linna elamu maa-aladel õigusaktis sätestatud normtasemetele ning 2011. aastal alguse saanud linnaelanike mürakaebus jõuab mõistliku aja jooksul lahendini. Oleme veendunud, et avatud menetlus aitab linnaelanikel saada teadlikumaks menetlusest, osapoolte rollidest, kaitsta isikute ja avalikke huve. Seepärast loome kaubarongide mürahäiringu teemalise veebilehe, mis koondab kokku senise menetluse aastast 2011 ja teabe kavandatavatest tegevustest. Seda lugedes võivad siiani mürahäiringuga leppinud linnaelanikud saada innustust Elva Vallavalitsuse poole pöörduda, et koostöös lahendusteni jõuda.

Oleme seni kannatlikult mürasaastet talunud ja mõistame, et meie eelmises kirjas tehtud ettepanekute elluviimine võtab aega ka siis, kui õigusaktid olukorda reguleerivad. Seepärast palume kaasata mind kaebuse menetlusse ja käimasolevasse üldplaneeringu koostamisse huvitatud isikuna. Seni ei ole planeeringuspetsialist Maarika Uprus edastanud mulle üldplaneeringusse kaasamiseks kirja, millele vastuses viitate. Millest tuleneb minu üldplaneeringu koostamisse kaasamise viivitus?

1(2)

Teie vastuskirja (02.03.2021 nr 13-3/44-1) lugedes tekkisid allolevad küsimused, millele palume samuti vastuseid.

1. Millal Elva Vallavalitsus pöördub Terviseameti poole mürakaebuse alusel kohapealse olukorra kontrollimiseks ja müra mõõtmiseks? Millistele aadressidele kavatsete müra mõõtmisi tellida?

2. Lubate pöörduda Eesti Raudtee AS poole kiirusepiirangu kehtestamise osas ja müratõkkeseinte ehitamise arutamiseks. Millal Te sellekohase pöördumise teete?

3. Selgitate, et tellitavate mõõtmiste tulemusi käsitletakse üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilises hindamises ning seatakse vajalikud meetmed üldplaneeringusse. Palun selgitage, millises ulatuses ja milliste meetoditega müra hinnatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus? Kas tuginetakse ainult kaebusega seotud Terviseameti mõõtmistele? Kuidas üldplaneeringu koostamisel tagatakse, et planeeringu elluviimisel ei ületataks müra normtaset raudtee lähedastes piirkondades, kus mõõtmisi ei korraldata? Meie hinnangul saab seda tagada atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud müra kaardistamise ja tegevuskava koostamisega või samaväärsete tegevustega keskkonnamõju strateegilise hindamise ja üldplaneeringu koostamise käigus, mitte üksikute mõõtmistega. Dokument ”Elva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus” (lõplik versioon 18.06.2020) ei anna nendele küsimustele vastuseid.

4. Planeerimisseaduse § 2 lõige 3 kohaselt tulenevad nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS), millele viitasime eelmises kirjas. Kas KeHJS § 36 kirjeldatud keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on koostatud? Kui jah, siis kuidas sellega avalikkus tutvuda saab (KeHJS § 37 lõige 1)? Kui ei, millal on kavas seadusega ettenähtud keskkonnamõju strateegilise hindamise programm koostada ja avalikustada? Vastavalt KeHJS § 34 lg 8-le koostab keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi ja aruande juhtekspert koostöös strateegilise planeerimisdokumendi (ehk üldplaneeringu) koostajaga. Programmi kohta tuleb seisukohad küsida (KeHJS § 361), programm avalikustada (KeHJS § 37) ja kontrollida selle nõuetele vastavust (KeHJS § 39). Kui seda tehtud ei ole, palun selgitage tegematajätmise põhjuseid.

Soovime müra normtasemete tagamiseks Elva Vallavalitsusega igakülgset koostööd teha ja oleme valmis vajadusel kohtuma ja olukorda arutama.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Avi

Saadetud teadmiseks Elva vallavolikogu esimehele ja üldplaneeringu koostamise juhtgrupi liikmele Maano Koemetsale ning abivallavanem Kertu Vuksile.

2(2)

Indrek Avi Lokuta tee 2, Elva linn

61508 Elva vald e-kiri: [email protected]

Elva Vallavalitsus Kesk tn 32, Elva linn 61507 Elva vald 17.07.2021

Arvamused ja ettepanekud üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kohta

AB Artes Terrae OÜ töö nr 20019ÜP3 “Elva valla üldplaneeringu eelnõu“ (pdf);

Alkranel OÜ töö „Elva valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu“ (pdf).

Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist (Planeerimisseadus § 75 lg 2). Üldplaneeringu sõnastatud eesmärk on läbi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemise toetada visiooni elluviimist aastaks 2030. Elva valla visiooniks on külalislahke ja abivalmis, inimestele ning ideedele avatud, parima elu- ja ettevõtluskeskkonnaga vald, kus väärtustatakse head haridust, rikkalikku kultuuri ja sporti. Kuna kaubarongide mürahäiringu ja üldplaneeringu eesmärgi vahel on seos parima elukeskkonnaga valla visiooni elluviimisega aastaks 2030, siis tuleb uue planeeringuga kaubarongide müra normtasemete ületamise ja mürahäiringu ülesanne lahendada.

Arvamus nr 1 ja asjaolude kirjeldus:

KSH aruande 119-ndal leheküljel ei pea KSH koostaja vajalikuks määratleda Elva valla territooriumil I mürakategooria alasid. Samas Atmosfääriõhu kaitse seadus sätestab üheselt, et virgestusrajatise maa-alad on esimese kategooria alad ning Elva linna üldplaneeringu põhikaardil on virgestuse maa-alana välja toodud Kanarbiku tn 2b (17004:007:0048). KSH aruandes ja/või üldplaneeringus peab ka I mürakategooria alad määratlema, kui seadus nii sätestab. Üldplaneeringu eelnõu tabelis 1 on virgestusala määratletud II mürakategooriasse, mis on vastuolus seadusega. Mida tähendab märkus: "Üldjuhul II, erandlikuna konkreetsed I kategooria alad ja motoringrada, mis on kategooriata". Mis mürakategooriasse Kanarbiku tn 2b (17004:007:0048) kuulub? Kuidas seda üheselt mõista?

Ettepanek:

Lahendage üldplaneeringuga müra normtasemete kategooriate määramine, mille tulemusel on üheselt mõistetav, et virgestusrajatise maa-alad kuuluvad I kategooriasse.

1(4)

Arvamus nr 2 ja asjaolude kirjeldus:

KSH aruandes tuuakse välja kümne aasta tagused mõõtmised, millest nähtub müratasemete ületamine. KSH aruande eelnõus tuuakse välja, et müratase võib ületada piirväärtust (60 dB) ja tulevikus on vaja läbi viia raudteemüra mõõtmised ja/või müra modelleerimine, et välja selgitada ülenormatiivse müra esinemine ning tulemustest lähtuvalt võtta vajadusel kasutusele müra leevendavad meetmed. KSH koostaja teeb soovituse, et tuleb koostada Elva linna välisõhu mürakaart ning müra vähendamise tegevuskava vastavalt atmosfääriõhu kaitse seaduse §63. KSH aruanne ei koosta välisõhu mürakaarti ega müra vähendamise tegevuskava. KSH aruandest on välja jäetud 2. juunil 2011 a. tehtud mõõtmised. Ühtlasi ei ole aruandes kajastatud ja hinnatud maksimaalse helirõhutaseme piirnormi ületamist, mis ei sõltu rongide liiklussagedusest, vaid ühe rongi möödumisel mõõdetud parameetritest. Toome need siinkohal ära, et KSH koostaja saaks müra mõju objektiivselt hinnata. Ühtlasi võtke arvesse 2021 aasta juuni kuus Terviseameti Tartu labori teostatud mõõtmistulemused.

Mõõtmistulemused Terviseameti Tartu labori mõõteprotokollist nr TL2011/M108-TL2011/M113:

2. juunil 2011. a. kell 13:45-14:45. Teostatud mõõtmine Pargi tänava eramu raudteepoolsel õuealal ~45 m kauguselt raudteest. Möödus kaubarong (2 vedurit ja 60 vagunit) Tartu suunas. Maksimaalne helirõhutase LpA,max = 82,3±3,0 dB(A).

2. juunil 2011. a. kell 13:45-14:45. Teostatud mõõtmine Vaikne tänava eramu raudteepoolse õueala keskel ~60 m kauguselt raudteest. Möödus kaubarong (2 vedurit ja 60 vagunit) Tartu suunas. Maksimaalne helirõhutase LpA,max = 79,8±3,0 dB(A).

2. juunil 2011. a. kell 21:50-22:50. Teostatud mõõtmine Raudtee tänava eramu raudteepoolsel õuealal ~85 m kauguselt raudteest. Möödus kaubarong (1 vedur ja 49 vagunit) Tartu suunas. Maksimaalne helirõhutase LpA,max = 84,3±3,0 dB(A).

2. juunil 2011. a. kell 21:50-22:50. Teostatud mõõtmine Lokuta tee ~33 m kauguselt raudteest. Möödus kaubarong (1 vedur ja 49 vagunit) Tartu suunas. Maksimaalne helirõhutase LpA,max = 92,6±3,0 dB(A).

Mõõtmistulemused Terviseameti 18.06.2012 kirjast nr 9.4-3/4005-32 mürataseme mõõteprotokolli nr TL2012/M075-TL2012/M078, 7.06.2012 alusel:

17. mail 2012. a. kell 23:00-23:30. Teostatud mõõtmine kaubarongi möödumisel Pargi tänava elamu maa-alal. Maksimaalne helirõhutase LpA,max = 88,2 dB(A).

17. mail 2012. a. kell 23:00-23:30. Teostatud mõõtmine kaubarongi möödumisel Lokuta tee elamu maa-alal. Maksimaalne helirõhutase LpA,max = 92,8 dB(A).

Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase LpA,max ei tohi ületada päeval (7:00-23:00) 85 dB(A) ja öösel (23:00-7:00) 75 dB(A). See on mitmetes mõõtekohtades koos laiendmääramatuse (±3,0 dB(A)) arvestamisega nii päeval kui ka öösel ületatud.

Müra normtasemete ületamine maa-alal sõltub peamiselt raudtee ja maa-ala vahelisest kaugusest, takistustest maa-ala ja raudtee vahel, raudtee liikluskoormusest, veeremite seisukorrast ja rongi kiirusest.

2(4)

Kaubarongidel on lubatud läbida Peedu linnaosa ja raudtee ületuskohta kiirusega kuni 80 km/h. Kui kaubarong läbib Elva linna peatumata, peab kiirust alandama jaama peateel (452-455 km) 60 kilomeetrini tunnis ja selle lõppedes on lubatud tõsta kiirus kuni 80 km/h. Looduses asub kiiruspiirangu märk Elva jõe raudteesilla läheduses. Seega Peedu linnaosas on kaubarongidel lubatud sõita samasuguse maksimaalse kiirusega nagu hajaasustusega raudteelõikudel. Ühtlasi lasevad vedurijuhid raudtee ületuskohal signaali, mis omakorda tõstab mürataset ja on häiriv eelkõige öösel. Seda ei saa neile ette heita, sest ületuskohal puuduvad tõkkepuud ja seetõttu signaliseerimine on neile ohutuse tagamise eesmärgil kohustuseks tehtud nendel kiirustel liigeldes.

Kirjeldatu tekitab olulise mürahäiringu läheduses paiknevate elamute maa-aladel. Eesti Raudtee taristudirektori käskkirjaga on kehtestanud 50 km/h kiiruspiirang kaubarongidele mürahäiringu tõttu Tartu linnas Tartu-Valga ja ka Tartu-Koidula suunal. Samal põhjusel on kiirusepiirang 60 km/h kehtestatud Jõgeva ja Elva linnas jaama peateel, kuid mitte Elvas Peedu linnaosas.

Eelnevast lähtuvalt on planeeringu elluviimisega müra mõju hindamine poolik, sest jäetakse hindamata ja arvestamata olulised asjaolud.

Ettepanek:

Täiendage KSH aruannet raudteeliikluse müra mõõtmistulemustega ja sellest tulenevate hinnangutega. Arvestage muuhulgas maksimaalse helirõhutaseme piirnormide ületamist müra mõju hindamisel. Kaubarongide liikumise kiirusest sõltub müratasemete suurus. Näiteks Tartu linnas on kehtestatud kaubarongidele piirkiirused ja ehitatud müratõkkeseinad. Peedu linnaosas on piirkiirus sarnaselt hajaasustusega 80 km/h. Sellest lähtuvalt määrake üldplaneeringuga raudtee liikluskorralduse üldised põhimõtted ja lahendage muud ülesanded (planeerimisseadus § 75 lg 1 p 23 ja 31) nii, et on tagatud, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks müra normtaset (Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 lg 1). Näiteks määrake piirkonnad, kus on vajalik kaubarongide piirkiiruste rakendamisele lisaks ehitada müratõkkeseinad. Praegune üldplaneeringu eelnõu ei hõlma parima elukeskkonna kujundamist raudteeliikluse mürahäiringu kontekstist lähtuvalt.

Arvamus nr 3 ja asjaolude kirjeldus:

KSH aruandes leheküljel 120 olev lause - "Küll aga paikneb kaitsevööndis Peedul olemasolev elamumaa ja sellel asuv elamu, mis on sinna ehitatud enne kaitsevööndi kehtima hakkamist 1994. aastal." - ei oma tähtsust planeeringu elluviimisega kaasneva müra mõju hindamisel. Raudtee kaitsevööndi ulatuses on kinnisasja omanikul kohustus taluda raudteed ning raudtee piires on kinnisasja kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning raudtee toimivuse tagamiseks (Ehitusseadustik § 70 lg 1). Kaitsevööndist väljaspool olevatel maa-aladel tuleb uue planeeringu koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks müra normtaset (Atmosfääriõhu kaitse seadus § 58 lg 1). Elva linnas on mitu väikeelamu maa-ala (kinnistut), näiteks J. Kärneri tänaval, mis osaliselt on raudtee kaitsevööndis. Millegipärast tuuakse Peedul olev elamumaa esile. Ühtlasi on vääralt kirjeldatud elamu paiknemist kaitsevööndis. Täpsustan, et elamu ei paikne kaitsevööndis. Kaitsevööndis võib paikneda kõrvalhoonega külgnev küttepuude varjualune.

3(4)

Ettepanek:

Eemaldage leheküljel 120 olev lause: "Küll aga paikneb kaitsevööndis Peedul olemasolev elamumaa ja sellel asuv elamu, mis on sinna ehitatud enne kaitsevööndi kehtima hakkamist 1994. aastal."

Arvamus nr 4 ja asjaolude kirjeldus:

Keskkonnamõju strateegiline hindamise aruande eelnõus puuduvast raudteeliikluse pädevast mürahinnangust on mõistetav, et keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus võeti aluseks vaid aastatetagused Terviseameti mõõtmistulemused ning olulise keskkonnamõju tuvastamiseks ja ebasoodsat mõju leevendavate meetmete leidmiseks korraldatavat hindamist ei toimunud. Seega ei ole toimunud keskkonnamõju strateegilist hindamist raudteeliikluse müra osas. See ei võimalda üldplaneeringus seatud eesmärki ellu viia ega lahendada planeerimisseadusest tulenevaid ülesandeid.

KSH aruande eelnõus ei käsitleta piisavas mahus raudteeliikluse müra mõju raudteelähedastele maa-aladele, mistõttu jääb üldplaneeringuga lahendamata muuhulgas nende maa-alade üldiste kasutus- ja ehitustingimuste, sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe, maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja haljastusnõuete määramine (PlanS § 75 lg 1 p 18).

Elva linna eelnevas KSH aruandes kirjeldatakse vajadust mürataset mõõta ja/või modelleerida, kuid seda praegu läbiviidava hindamisega ei tehta. Tsiteerime: "Seega on endiselt risk, et müratase võib ületada piirväärtust (60 dB) ja tulevikus on vaja läbi viia raudteemüra mõõtmised ja/või müra modelleerimine, et välja selgitada ülenormatiivse müra esinemine ning tulemustest lähtuvalt võtta vajadusel kasutusele müra leevendavad meetmed".

Ühtlasi ei ole välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu kohta lähtutud Keskkonnaministri 03.10.2016 määruses nr 32 esitatavatest nõuetest. Määrust küll ei kohaldata käesolevale planeeringule, kuna viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuid määrus annab selge suunise, millist mürahindamist seadusandja miinimumina ette näeb. K eskkonnamõju strateegiline hindamine peab hõlmama oluliselt sisukamat mürahinnangut, kui senine refereeriv tekst KSH aruande eelnõus välja toob.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Avi

Saadetud teadmiseks Elva vallavolikogu esimehele ja üldplaneeringu koostamise juhtgrupi liikmele Maano Koemetsale, vallavanem Heiki Hansenile, abivallavanematele Kertu Vuksile ja Mikk Järvele.

4(4)

Indrek Avi Lokuta tee 2, Elva linn

61508 Elva vald e-kiri: [email protected]

Elva Vallavalitsus Kesk tn 32, Elva linn 61507 Elva vald 12. veebruar 2021 a.

Kaebus raudteeliiklusest põhjustatud müra kohta Elva linnas

Lugupeetud Elva Vallavanem Heiki Hansen

Oleme tänulikud Elva Vallavalitsusele seaduses ja seaduse alusel antud õigusaktides ametiasutusele pandud ülesannete täitmise ja valla elanike seaduslike õiguste tagamise eest.

Palusin 19.01.2021 a. saadetud kirjas teha kättesaadavaks olulist mürahäiringut põhjustavate kaubarongide liiklemise kohta koostatud välisõhu mürakaart ja müra vähendamise tegevuskava, mida praeguseks hetkeks näeb ette atmosfääriõhu kaitse seaduse (edaspidi AÕKS) § 250 lõige 1.

26.01.2021 a. saadetud vastuskirjas on kirjeldati, et Elva Vallavalitsus ei ole koostanud mürakaarti ja hetkel ei näe selle koostamiseks vajadust. Samas kirjeldati asjaolusid, mistõttu välisõhu mürakaart on vajalik koostada. Ühtlasi oldi nõus teavitama Terviseametit mürahäiringust ja paluma neilt uute müramõõtmiste korraldamist, kui häirivat müra kaubarongide liiklemisest esineb.

Kohaliku omavalitsuse põhiülesanne

AÕKS seletuskirjas väljatoodud Euroopa Komisjoni aruande kohaselt mõjutab kaubarongide liiklusest tulenev mürasaaste negatiivselt nii maa-alade kinnisvarahindasid kui ka seal elavate inimeste tervist. Eelkõige öösel häirib inimeste, sealhulgas laste, und kaubarongi möödumisel tekkiv müra, mis võib aja jooksul tekitada väsimust, unetust, keskendumisvõime langust ning viia tõsiste tervisehäireteni.

Käesoleva kirjaga põhjendame vajadusi kaubarongide liiklusmüra kaardistamiseks ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava koostamiseks eesmärgiga tagada müra normtasemed Elva valla elamute ja teistel maa-aladel.

Ootame Elva Vallavalitsuselt tõstatud teemal senisest tulemuslikumat ülesannete täitmist, lähtudes valla elanike õigustatud huvist säästa elu- ja looduskeskkonda ning kaitsta inimeste tervist.

1(8)

Müra normtaseme ületamise aspektist lähtuv põhjendus

AÕKS § 63 lõikest 2 tulenevalt on välisõhu mürakaardi koostamise aluseks müra normtaseme ületamine või elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised, mis kinnitavad olulist mürahäiringut.

Olulist mürahäiringut kinnitab 2011. aastal Elva Linnavalitsusele tehtud 108 linnaelaniku allkirjastatud ühiskaebus, mis sai üle antud linnavalitsusele ja Terviseametile ning millele järgnes Terviseameti menetlus. Selle ga sai tõendatud müra normtasemete ületamine raudtee liiklusmürast. Aastal 2011 ja 2012 korraldatud müra mõõdistamiste protokollid ja sellele järgnev kirjavahetus on kättesaadavad Terviseametist. Soovi korral edastan need Teile.

Juhime tähelepanu, et seadusandluse muutumisega ei ole müra mõõtmises ja piirnormides muutusi toimunud. Seega ei ole alust mõõtmiste usaldusväärsuses ja kehtivuses kahelda. Hetkel on kehtiv ja mõõtmiste ajal kehtinud Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" ja praegu normtasemeid reguleeriv Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid".

Müra normtasemete ületamine maa-alal sõltub peamiselt raudtee ja maa-ala vahelisest kaugusest, takistustest maa-ala ja raudtee vahel, raudtee liikluskoormusest, veeremite seisukorrast ja rongi kiirusest.

Elva linnapeana on Toomas Järveoja oma kirjalikus (17.01.2014 14-6/100) pöördumises palunud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi sekkumist, et Eesti Raudtee korrigeeriks rongide piirkiirusi linnas või võtaks ette muud vajalikud meetmed, et raudteetranspordiga kaasnevad müra ja vibratsiooninäitajad oleksid viidud vastavusse õigusaktides kehtestatud normidega.

Kui piirkiirusi ka muudeti, mille kohta andmed puuduvad, ei ole seda tehtud Elvas Peedu linnaosas.

Kaubarongidel on lubatud läbida Peedu linnaosa ja raudtee ületuskohta kiirusega kuni 80 km/h. Kui kaubarong läbib Elva linna peatumata, peab kiirust alandama jaama peateel (452-455 km) 60 kilomeetrini tunnis ja selle lõppedes on lubatud tõsta kiirus kuni 80 km/h. Looduses asub kiiruspiirangu märk Elva jõe raudteesilla läheduses. Seega Peedu linnaosas on kaubarongidel lubatud sõita samasuguse maksimaalse kiirusega nagu hajaasustusega raudteelõikudel. Ühtlasi lasevad vedurijuhid raudtee ületuskohal signaali, mis omakorda tõstab mürataset ja on häiriv eelkõige öösel. Seda ei saa neile ette heita, sest ületuskohal puuduvad tõkkepuud ja seetõttu signaliseerimine on neile ohutuse tagamise eesmärgil kohustuseks tehtud nendel kiirustel liigeldes. Kirjeldatu tekitab olulise mürahäiringu läheduses paiknevate elamute maa-aladel.

Eesti Raudtee taristudirektori käskkirjaga on kehtestanud 50 km/h kiiruspiirang kaubarongidele mürahäiringu tõttu Tartu linnas Tartu-Valga ja ka Tartu-Koidula suunal. Samal põhjusel on kiirusepiirang 60 km/h kehtestatud Jõgeva ja Elva linnas jaama peateel, kuid mitte Elvas Peedu linnaosas.

2(8)

Eestis korraldatud mürakaardistamised

Eestis korraldatud suuremate linnade (Tallinn, Tartu, Pärnu) raudteeliikluse mürakaardistamise tulemused on kättesaadavad Maa-ameti kaardirakendusest, milles on määratav müra levik elamute maa-aladele. Näiteks Tartu linnas on Tartu-Valga raudtee lõigul ridamisi maa-alasid, millel müra normtasemed on ületatud. Seda olukorras, kus lähteandmed olid järgmised: linnasisene sõidukiirus kaubarongil 25-40 km/h ja kaubarongide liikluskoormus 1,8 tk/päeval ja 2,8 tk/öösel. Selle raudteelõigu mürakaarti on võimalik üle kanda ka Elva linnale ja järeldada, et müra normtaseme ületamine leiab aset oluliselt kaugemal raudteekaitsevööndist ja mürakaardi koostamine on Elva valla elanike õigustatud huvist lähtuval t vajalik.

Juhime tähelepanu asjaolule, et praegune olukord erineb Tartu linnas kaardistatud olukorrast oluliselt nii rongide sõidukiiruste kui ka liikluskoormuse osas. Peedu linnaosa läbib kaubarong kiirusega kuni 80 km/h. Võrdluseks Tartu linna Tartu-Valga raudteelõigu mürakaardistamine on tehtud kiirusega 25-40 km/h. Kehtiva liiklusgraafiku järgi läbib Elva linna raudteed päevas 15 kaubarongi. Võrdluseks Tartu mürakaardistamine on tehtud liikluskoormusega (1,8+2,8=4,6) 4,6 kaubarongi. Seega liikluskoormus erineb kuni 3 korda ja rongide kiirus kuni 2 korda .

Müra kaardistamise vajadus Elva Vallas algatatud üldplaneeringu aspektist lähtuvalt

2018. aasta sügisel on Elva Vallavalitsus algatanud üldplaneeringu koostamise ja sellega seoses keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH). Üldplaneeringuga lahendatakse muuhulgas järgmised ülesanded: asula või ehitiste kaitseks müra eest piirangute seadmine; müra normtasemete kategooriate määramine; liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramine (planeerimisseadus § 75 lg 1 p 21, 22 ja 23). Nende ülesannete lahendamise aluseks on korraldatav KSH. Nõuded keskkonnamõju hindamise aruande sisule ja muudele tingimustele tulenevad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (edaspidi KeHJS).

Tulenevalt AÕKS § 58 lõikest 1 tuleb uute planeeringute koostamisel tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks AÕKS § 56 lõike 4 alusel kehtestatud müra normtaset. Selle tagamine pannakse planeeringust huvitatud isikule (AÕKS § 56 lõige 3), siinkohal Elva Vallavalitsusele . Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded on kehtestatud Keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32. Seda määrust kohaldatakse sellisele planeeringule, mille puhul ei viida läbi keskkonnamõju strateegilist hindamist planeerimisseaduses sätestatud juhtudel. Mõistame s eadusandja tahet selliselt , et mistahes planeeringu (sh üldplaneeringu koostamises ja keskkonnamõju strateegilise hindamise) läbiviimisel valitakse õige meetod müra hindamiseks ja järgitakse vähemalt määruses sätestatud minimaalse i d mürahindamise nõude i d. Määrusega kooskõlas mürahinnangu koostamisel välditakse olukorda, milles jäetakse mürakaart ja seletuskiri koostamata, müra mõju alahinnatakse müratundlikele aladele ja müra piiramist ei kavandata. Nõnda juhtus näiteks Elva Linnavalitsuse tellitud ja OÜ Alkranel läbiviidud Elva linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamisega 2017. aastal. Aruandes puudub mürakaart või viide sellele. Osaliselt on selgitatud olemasolevat olukorda Terviseameti 2012. aastal tehtud mõõdistusprotokollide põhjal. Välja on jäetud olulised asjaolud, mis ei sõltu raudtee liikluskoormusest, vaid eelkõige kaubarongi sõidukiirusest. Mõõdetud maksimaalne helirõhutase (LpA, max) ületas lubatud öise 75 dB ja päevase väärtuse 85 dB. Mõõdetud

3(8)

tulemused mõõtekohtades oli vastavalt Pargi tn 14 88,2 dB ja Lokuta tee 2 piirkonnas 92,8 dB. Vääralt on kirjeldatud Peedul asuva elamu paiknemist raudtee kaitsevööndis. Täpsustan, et elamu (ehitisregistri kood: 104045030) ei asu raudtee maa-alal või kaitsevööndis. Kõrvalhoone (ehitisregistri kood: 121278307) raudteepoolses osas on küttepuude varjualune, mis Maa-ameti kaardirakendusest vaadatuna võib paikneda raudtee maa-alal. Olenemata sellest peab müraallika valdaja tagama, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra (AÕKS § 59) elamu maa-alale ning uue üldplaneeringu koostamisel tuleb tagada, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks kehtestatud müra normtaset (§ AÕKS 58 lg 1).

Selles samas KSH aruandes kirjeldatakse vajadust mürataset mõõta ja/või modelleerida. Tsiteerime: "Seega on endiselt risk, et müratase võib ületada piirväärtust (60 dB) ja tulevikus on vaja läbi viia raudteemüra mõõtmised ja/või müra modelleerimine, et välja selgitada ülenormatiivse müra esinemine ning tulemustest lähtuvalt võtta vajadusel kasutusele müra leevendavad meetmed". Vastuseta on küsimus: miks ei tehtud seda KSH käigus, et täita planeerimisseaduse § 75 lg 1 p 21, 22 ja 23 sätestatud ülesanded üldplaneeringule.

Siinkohal on asjakohane märkida, et Rail Balticu projekti käigus korraldatav keskkonnamõjude strateegiline hindamine hõlmab muuhulgas raudteeliikluse müra modelleerimist SMR mudeliga. Kokkuvõttes leiame, et Elva Vallavalitsuse tellitav KSH peab samuti hõlmama raudtee liiklusmüra modelleerimist/kaardistamist tunnustatud meetodil, sest eesmärk on sama – väljaselgitada tegelik ja prognoositav müraolukord, mis on sisendiks üldplaneeringule.

Kuna Elva vald on tellinud keskkonnamõju strateegilise hindamise, mille käigus viiakse läbi tõenäoliselt määruses sätestatust üksikasjalikum müra hindamine, palun selgitage, millises ulatuses müra hinnatakse planeeringu koostamisel ja välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil. Palun viidake selgituse aluseks olevatele õigusaktidele ja koostatud dokumentidele. Dokumendis "Elva valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus"(versioon 18.06.2020) puudub müra keskkonnamõju hindamise konkreetselt mõistetav metoodika ning olemaolev kirjeldus ei ole mürahinnanguga seostatav. Ühtlasi palume teha kättesaadavaks või viidata keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile (KeHJS § 37 lg 1) ja sellega seotud dokumentidele.

AÕKS seaduse eelnõu seletuskirjas on selgitatud müra kaardistamise vajadust planeeringute koostamisel, mida peame vajalikuks siinkohal muutmata kujul välja tuua.

"Kui kohaliku omavalitsuse organ arvestab planeeringu koostamisel olemasoleva müra tingimusi, on võimalik tagada kontroll müratundlikele hoonetele mõjuva müra taseme üle. Majanduslikult on kõige odavam, kui rakendamist vajavad müra vähendamise meetmed kajastuvad juba planeeringus, kus on arvesse võetud kõik müraallikad, et saada ettekujutus teatud alal tegelikult kujunevast müraolukorrast. Kahjuks näitab praktika, et planeeringute kehtestamisel ei arvestata alati müraallikaid, mis võivad hakata hiljem piirkonna elanikke või seal töötavaid, puhkavaid või muul põhjusel viibivaid inimesi häirima. Müra hindamise kohustuse tekkimisega peab tihenema koostöö kohalike omavalitsuste ning müra tekitajate, peamiselt ettevõtete ja teede omanike vahel. Seetõttu on uue kohustusena eelnõus sätestatud mürakaardi koostamine kohalike omavalitsuste tasandil. Mürakaardi andmeid on võimalik kasutada planeeringute koostamisel ja ehitustingimuste kehtestamisel. KOV ei saa volikogu otsusega kolmandatele isikutele ühtegi ülesannet või kohustust panna. Seega saab toimida ainult loogika, et iga müraallika valdajaga allkirjastatakse tegevuskava

4(8)

tegevuste kohta kokkulepe. Müra vähendamise tegevuskava võib kokkulepitu kokku koondada. Kava alusel saab KOV teatud tegevused arengukavasse kirjutada."

Elva Vallavalitsuse ülesanded ja seaduslik alus

Rahvatervise seaduse § 10 lõike 2 punkti 1 kohaselt on kohaliku omavalitsuse üksuse ülesanne tervisekaitsealaste õigusaktide täitmise korraldamine ja nende järgimise kontrollimine kohaliku omavalitsuse maa-alal. Sama seaduse alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõudeid tuleb täita linnade ja asulate planeerimisel. Selle määruse kehtestatud normtasemed olid 2011. ja 2012 aastal Terviseameti korraldatud mõõtmistel ületatud. Amet juhtis kirjades ( 11.10.2011 nr 9.4-3/4005-12, 1 7.02.2012 nr 9.4-3/4005-20) Elva Linnavalitsuse tähelepanu seaduse täitmise vajadusele.

Näeme kaubarongide mürahäiringu tõttu ka vastuolu rahvatervise seaduse § 4 punktiga 9 ja 13, mis sätestavad kahte elukeskkonna- ja tervisekaitse põhinõuet. Neist esimese puhul peavad eluaseme- ja puhketingimused soodustama tervise säilimist. Teise puhul müratase ei tohi esile kutsuda tervisehäireid ning peab vastama puhke- ja olmetingimustele kehtestatud nõuetele. Elamute maa- alade omanikel ei ole e hitustehniliselt võimalik elamutes luua müra normtaset kui elamu maa-alal ei ole rongiliikluse tõttu müra normtasemed tagatud.

Kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiame, et raudtee kaitsevööndist väljaspool levib normtaset ületav kaubarongide liiklusmüra. Elva Vallavalitsusel tuleb korraldada oma haldusterritooriumi kohta välisõhu mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava koostamine ning võtta normtasemete tagamiseks planeeringute koostamisel aluseks mürakaardi andmed (AÕKS § 63 lg 4, 5 ja 9). Meie hinnangul saab neid koostamisi hõlmata käimasolev keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui selle käigus järgitakse vähemalt nõuded, mis on sätestatud Keskkonnaministri 20.10.2016 määrusega nr 39 ”Välisõhu mürakaardi, strateegilise mürakaardi ja müra vähendamise tegevuskava sisu kohta

esitatavad tehnilised nõuded ja koostamise kord1”.

Meie lahendusettepanekud

Palume Elva Vallavalitsusel:

1. vastata kirjalikult käesolevale pöördumisele kuu aja jooksul alates pöördumisest ja selgitada, mida võetakse ette raudteeliiklusest välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil Elva valla territooriumil elamute ja teistel maa-aladel. Olles nüüdsest teadlik käesolevas kirjas esitatud asjaoludest, kas Elva Vallavalitsus näeb vajadust raudteeliikluse müra kaardistamiseks. Palun selgitage, millises ulatuses ja milliste meetoditega müra hinnatakse keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus. Kuidas üldplaneeringu koostamisel tagatakse, et planeeringu elluviimisel ei ületataks piirkonna jaoks õigusaktis kehtestatud müra normtaset? Palun viidake selgituse aluseks olevatele õigusaktidele ja dokumentidele, sh üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise hankevõitjaga sõlmitud lepingutele.

5(8)

2. avalikustada üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise väljatöötamise kavatsus (lõplik dokument) koos esitatud ettepanekutega Elva Vallavalitsuse veebilehel tulenevalt planeerimisseaduse § 81 lg 6. Aadressil https://www.elva.ee/koostamisel-uldplaneering dokument puudub. Dokumendiregistris on kättesaadav versioon seisuga 18.06.2020.

3. teha avalikult kättesaadavaks või viidata keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile (KeHJS § 37 lg 1) ja sellega seotud dokumentidele, kui programm on koostatud.

4. kaasata pöördumise tegija, Indrek Avi, üldplaneeringu koostamisse tulenevalt planeerimisseaduse § 76 lg 2 ja 3. Teadete edastamise viisiks on e-kiri aadressiga [email protected].

5. korraldada rongiliikluse tõttu välisõhus leviva müra kaardistamine, sealhulgas olemasolevate ja prognoositavate (nt kiiruspiirangute ja müratõkkeseinte rakendamisega) müraolukordade kohta, mürakaardi ja tegevuskava koostamine (AÕKS § 63 lg 4 ja 5).

6. kokku leppida Eesti Raudtee AS-iga 40 km/h kiiruspiirangu kehtestamises kaubarongidele kogu Elva linna maa-alal (AÕKS § 63 lg 5). Võrdluseks Tartu linnas on Tartu-Valga lõigul kiiruspiirang 50 km/h ja seda oluliselt madalamat liikluskoormust arvesse võttes.

7. kokku leppida Eesti Raudtee AS-ga müratõkkeseinte ehitamine raudtee ja elamu maa-alade vahele, kus müraallika valdaja (Eesti Raudtee AS) ei taga kiiruspiirangu seadmisega, et raudtee kaitsevööndist väljaspool elamu maa-alal ei levi normtaset ületavat müra (AÕKS § 59; § 63 lg 5). Nendeks võivad osutada näiteks maa-alad katastriüksusega 17004:006:0016, 17004:006:0043; 17004:006:0037; 17007:002:0045; 17004:007:0025; 17007:004:0015; 17007:003:0032; 17007:003:0039; 17008:002:0003; 17004:003:0012; 17004:003:0009; 17004:002:0014.

8. võtta üldplaneeringu koostamisel, sealhulgas elamu maa-ala ja sellel olevate ehitiste kaitseks müra eest piirangute seadmisel, müra normtasemete kategooriate määramisel ja liikluskorralduse üldiste põhimõtete määramisel aluseks mürakaardi andmed (AÕKS § 63 lg 9).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Avi

Saadetud teadmiseks Elva vallavolikogu esimehele ja üldplaneeringu koostamise juhtgrupi liikmele Maano Koemetsale ja abivallavanem Kertu Vuksile.

6(8)

Viidatud allikad:

• Terviseameti kiri Elva Linnavalitsusele müra ja vibratsioonimõõdistuste protokollidega 3.10.2011 nr 4005-10. Kättesaadav: http://dokumendihaldus.terviseamet.ee/Letters/Forms/DispForm.aspx?ID=18486

• Terviseameti kiri Indrek Avile müramõõdistuste tulemustega 18.06.2012 nr 9.4-3/4005-32. Kättesaadav: http://dokumendihaldus.terviseamet.ee/Letters/Forms/DispForm.aspx? ID=109490

• Elva linnapea Toomas Järveoja kiri Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. 17.01.2014 14-6/100. Kättesaadav: https://atp.amphora.ee/elvalv/index.aspx?itm=67356

• Elva linna üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 2017. Koostaja OÜ Alkranel. Juhtekspert Alar Noorvee. Kättesaadav: https://www.elva.ee/documents/17608326/21277628/Elva_UP_KSH_aruanne_heakskiidetu d_10.04.2017_alkranel_LISADEGA.pdf/34ea2204-ce9b-4b14-8a6d-9f8f7f0ca5e3

• Tartu linna välisõhu strateegilise mürakaardi ajakohastamine. 10.04.2017. Kättesaadav: https://www.tartu.ee/et/uurimused/tartu-linna-valisohu-strateegilise-murakaardi- ajakohastamine

• Maa-ameti geoportaali mürakaart. Kättesaadav: https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused/Muraandmete-kaardirakendus- p585.html

• Eesti Raudtee Tapa-Tartu-Valga-Petseri rongide liiklusgraafik alates 13.12.2020. Kättesaadav: https://www.evr.ee/files/Liiklusgraafik-alates-13-12-2020-Tapa-Tartu-Valga- Petseri.pdf

• Rongide lubatav sõidukiirus alates 01.12.2020. Eesti Raudtee taristudirektori käskkiri nr 11- 1/1 lisa 1. Kättesaadav: https://www.evr.ee/files/Lisa-1-Rongide-lubatav-soidukiirus.xlsx

• Eesti Raudtee tegevuseeskiri, rongide sõidukiirused, liiklusgraafikud ja muud dokumendid. Kättesaadavad: https://www.evr.ee/et/arikliendile

• Terviseameti kiri Elva Linnavalitsusele 11.10.2011 nr 9.4-3/4005-12. Kättesaadav: http://dokumendihaldus.terviseamet.ee/Letters/Forms/DispForm.aspx?ID=109482

• Terviseameti kiri Elva Linnavalitsusele 17.02.2012 nr 9.4-3/4005-20. Kättesaadav: http://dokumendihaldus.terviseamet.ee/Letters/Forms/DispForm.aspx?ID=109486

• Rahvatervise seadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/113032019131?leiaKehtiv

• Sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 "Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid" Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/129122020047?leiaKehtiv

• Atmosfääriõhu kaitse seadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020003? leiaKehtiv

7(8)

• Atmosfääriõhu kaitse seadus 165 SE. Seletuskiri. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/97e97edc-3d7b-48b5-b603-371c6cdc2435

• Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 "Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid". Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002?leiaKehtiv

• Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 "Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded". Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/105102016004

• Planeerimisseadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/110072020046?leiaKehtiv

8(8)

ELVA VALLAVALITSUS

Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank Elva vald, Tartumaa e-post: [email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank reg nr 77000170

Terviseamet [email protected] Meie 10.04.2024 nr 6-2/13 Mürakaardi koostamine Elva Vallavalitsus soovib esitada Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) taotlusvooru taotluse atmosfääriõhu kaitse programmist toetuse saamiseks. Programmi eesmärk on toetada kohaliku omavalitsuse mürakaartide koostamiseks vajalikke tegevusi. Välisõhu mürakaart koostatakse olulist mürahäiringut põhjustavate müraallikate ja nendest ümbritsevasse piirkonda leviva müra kohta. Välisõhu mürakaardi koostamise aluseks on müra normtaseme ületamine või elanike põhjendatud kaebuste korral tehtud mõõtmised, mis kinnitavad olulist mürahäiringut. Elva linna, selle lähiümbruse ega Käärdi aleviku kohta ei ole varasemalt koostatud mürakaarti. Elva valla üldplaneeringu koostamise käigus ning varasemalt on tulnud Elva linna kodanikelt mitmeid kaebusi seonduvalt tööstus- ning raudtee müraga. Inimesi häirib raudteelt kostuv kaubarongide liiklus öisel ajal. Elva valla elanikud on esitanud ka kaebusi tööstusmüra üle, mida peaasjalikult tekitavad ettevõtetes kasutusel olevad ventilatsiooniseadmed. Terviseamet on teostanud mürataseme mõõtmised, mis kinnitavad, et piirkonnas on nii raudtee kui tööstushoonetest kostuvate müratasemetega probleeme. Esitatud kaebused ja Terviseameti mõõtmiste tulemused on lisatud kirjale. Taotlusvooru sihtgrupiks on kohalikud omavalitsused, kelle haldusterritooriumil on tuulepark või kellele on Terviseamet teinud ettepaneku mürakaardi koostamiseks. Soovime, et Terviseamet teeks ettepaneku Elva linna ja Käärdi aleviku mürakaardi koostamiseks, et Elva Vallavalitsus saaks osaleda KIK taotlusvoorus. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Margus Ivask arendusjuht Lisad:

1. Terviseameti mõõteprotokoll nr TL2021/M132-M139 Raudteeliiklusest tingitud mürataseme mõõtmised;

2. I. Avi kaebus raudteeliiklusest põhjustatud müra kohta Elva linnas, 12.02.2021; 3. I. Avi kaebus raudteeliiklusest põhjustatud müra normtasemete ületamine, 12.03.2021; 4. I. Avi kaebus raudteeliiklusest põhjustatud müra normtasemete ületamine, 02.05.2021; 5. I. Avi kaebus raudteeliiklusest põhjustatud müra normtaseme ületamine, 19.07.2021;

2

6. I. Avi kaebus raudteeliiklusest põhjustatud müra normtaseme ületamine, 10.10.2022; 7. K. Jürgensoni kaebus tootmistegevuse müra kohta Kirde 2 Elva linn, 28.09.2022; 8. Vastus teabenõudele AS Tarm tootmistegevuse müra, 19.01.2023; 9. Raudteeliiklusest põhjustatud häiringud Elva linnas, avalik arutelu 15.11.2021; 10. Raudteemõju teemaline arutelu, 23.03.2022

Maarika Uprus [email protected] 527 1860

Raudteeliiklusest põhjustatud häiringud Elva linnas

Avaliku arutelu protokoll

Kuupäev: 15.11.2021 algusega kell 18.00 zoom keskkonnas

Osalejad:

Elva Vallavalitsuse abivallavanem Kertu Vuks, arengu- ja planeeringuosakonna juhataja Veiko Sepp, planeeringuspetsialist Maarika Uprus, keskkonnaspetsialist Margit Berg-Jürgens, vallaarhitekt Jaanika Saar

Elva valla üldplaneeringu KSH ekspert Alar Noorvee (Alkranel OÜ)

Arutelule registreerunud osalejad: nimekiri asub vallavalitsuse arengu- ja planeeringuosakonnas

Protokolli lisa: Avaliku arutelu esitlusslaidid

Arengu- ja planeeringuosakonna juhtaja Veiko Sepp avab arutelu ja tutvustab päevakorda:

1. Ülevaade Elva VV ja Eesti Raudtee koostööst 2021. aastal

2. Ülevaade seadustest tulenevatest kohustustest osapooltele

3. 2021. aastal teostatud müramõõtmiste tulemused

4. Arutelu – probleemide kaardistus, asukohad ja eelistatud lahendused

1. V. Sepp annab ülevaate vallavalitsuse ja Eesti Raudtee AS (EVR) vahelisest koostööst ja aruteludest

seoses koostatava valla üldplaneeringuga ja Elva linna läbivast raudteest põhjustatud

mürahäiringutega. Vallavalitsus ja EVR on seoses üldplaneeringu koostamisega olnud kirjavahetuses

ning EVR on andnud sisendit üldplaneeringusse. EVR selgitas, et uute hoonestusalade kavandamisel

väljaspool tiheasustusalasid või seni hoonestamata aladel, tuleks mürauuringuid teha vähemalt kuni

300 meetri kaugusel raudteest. Aga müra võib olla tajutav ka kaugemal. Tiheasustuses on olukord teine

ja võib ehitada ka lähemale, kuid sellisel juhul peab arvestama leevendusmeetmete (ehituslikud võtted

hoonete välispiirete rajamisel, müratõkkeseinad, helitihedad piirdeaiad, hekid jne meetmed)

rakendamisega.

EVR on tunnistanud, et mürasündmused on üle normi ja nendega tuleb tegeleda. Enim tekitavad

mürahäiringuid kaubarongide liiklus, eriti öisel ajal. Reisirongiliiklus toimub valdavalt päevasel ajal,

mistõttu on müra vähem häiriv kui öisel ajal. Müra leevendavaid meetmeid on mitmeid, kuid EVR-il ei

ole Elva osas konkreetset plaani veel. EVR selgitas, et reisirongidel on Elvas lubatud liikuda 90 km/h ja

kaubarongidel 60 km/h. EVR hinnangul sellest kiiruse allapoole viimine müra ega vibratsiooni oluliselt

ei vähenda.

2. M. Uprus tutvustab planeerimisseadusest tulenevaid nõudeid ja võimalusi seoses müra ja

vibratsiooniga. Üldplaneeringuga määratakse müra normtasemete kategooriad vastavalt maakasutuse

juhtotstarvetele. Määratakse kuni 6 kategooriat. Elamualad jäävad II kategooriasse, kus liiklusmüra

piirväärtus on päeval 60 dB ja öösel 55 dB. Müra sihtväärtus on liiklusmüra puhul päeval 50 dB ja öösel

50 dB. Müra sihtväärtus on suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Samuti saab seada piiranguid müra leviku tõkestamiseks lageraie tegemisel langi suurusele ja

raievanusele. Kuid kõik need tegevused on tulevikku suunatud, kuna planeeringutega kavandatakse

tuleviku maakasutust. See tähendab, et uute planeeringute koostamisel tuleb tagada, et planeeringute

elluviimisel ei ületataks kehtestatud müra normtaset.

3. M. Berg-Jürgens tutvustab atmosfääriõhu kaitse seadusest tulenevaid nõudeid ja KOV võimalusi.

Müraallika valdaja peab tagab, et tema müraallika territooriumilt ei levi normtaset ületavat müra.

Selgitab, et on võimalik koostada välisõhu mürakaart ja selle alusel müra vähendamise tegevuskava.

Seejärel saab KOV kokku leppida EVR-iga müra vähendamise abinõud ja rakendamise tähtajad.

Kokkulepitu alusel koostatakse müra vähendamise tegevuskava. M. Berg-Jürgens tutvustab 2021.

kevad-suvel mõõdetud raudteemüra mõõtmise tulemusi. Mõõtmistulemused näitavad, et normtaset

on ületatud.

4. Arutelu osalejatega ja ettepanekud

Elva linn, Lokuta tee 2 esindaja: Norme on ületatud ning ka 2021. aastal tehtud mõõtmised näitavad,

et maksimaalne helirõhutase on ületatud. Öösel tuleb 75 dB täis, see äratab üles. Seda juhtub mitu

korda öösel. 30-40m kaugus raudteest on üks tase sealt edasi teine tase. Minu hinnangul ei ole

vallavalitsusel alust tegevuskava koostada kui mürakaarti ei ole. Kas EVR iga saate teha õiguslikult

siduva kokkuleppe, mida tegevuskavas kirjeldate ilma mürakaarti koostamata. Müratekitaja on teada

ja võttis omaks, et mürataset ületatakse, kuid EVR jaoks on see kulu. Vald saab üldplaneeringuga

määrata ka liikluskorralduse tingimused, võiks määrata kiirusepiirangu rongidele.

V. Sepp selgitab, et mürakaart ja tegevuskava käivad jah paaris. Tegevuskava elluviimine ei lähe alati

lihtsalt. Kohtumisel avaldas EVR arvamust, et müratase ei vähene kui rongide kiirust vähendada.

Elva linn, Uuta tee 13 esindaja: Raudtee müra ja vibratsioon teemaks. Kahekordne elamu väriseb, kui

rong möödub. See on nii läbi aegade olnud. Madalam müratõkke sein oleks ok. Kuna oleme ülesõidu

lähedal, siis ilmselt kõrget müratõkkeseina ei saa paigaldada. Probleemid müra ja vibratsiooniga on

Elva kesklinnas aga ka Peedul.

Elva linn Kesk 40 esindaja: Olen mures kuna on käivitatud Kesk 40 hotelli projekt. See on väga lähedal

raudteele, kõik probleemid oleks hea seljatada. Ükski olijatest ei ole nii kaua kursis selle teemaga, kui

Kesk 40 esindaja. Kindel, et jõhkralt rikutakse liikumiskiirust, kuigi EVR ütleb, et nad ei ületa. Tegelikult

peaks politsei kontrollima kaubarongide kiirust. Omal ajal tegi linnavalitsus ettepaneku piirkiirust

alandada 30 km/h, EVR naeris ettepaneku välja. Veeklaas kukub laualt maha kui rong läbi sõidab.

Ettepanek - kiirus Elva linna piires maha, mürakaart tuleb tellida ja politsei peab kiirust mõõtma.

Elva linn Loode 2 esindaja: Asume 450 m kaugusel raudteest, vibratsioon on tajutav. Ettepanek, et

tegema peab ka vibratsioonimõõtmised. Oluline on ka ohutus, ettepanek kiiruse vähendamiseks.

J. Kärneri 20 esindaja: Veeklaas väriseb ka laual. Mure peamiselt vibratsioon, müra ei kosta. Kui auto

võib sõita linnas kuni 50 km/h, miks rongid peaksid linnas kiiremini sõitma. Kas vibratsiooni on

mõõdetud. Ettepanek kiirus maha linnas.

K. Vuks selgitab, et vallavalitsusele jäi EVR-iga kohtumisel mulje, et neil ei ole selgust ja piisavalt infot

ka vibratsioonihäiringute osas. Kohtumisel pakkus EVR pakkus välja, et üks võimalusi võiks olla kiiruse

vähendamine, samuti müraseinad, müramatid ja ratastele kummist leevendajad. EVR ootab täpsemat

infot, millistele kinnistutele vibratsiooniprobleem kõige rohkem muret põhjustab, et siis juba

kavandada edasiseid uuringuid.

Alar Noorvee selgitab, et vibratsiooni osas on hoonetele kehtestatud vibratsiooni piirmäärad.

Autoliikluses jäävad need alati madalamaks kui vastav määrus sätestab. Vibratsiooni tegevuskava tema

teada koostatud ei ole. Kiiruse alla toomine võib vibratsiooni leevendada. Mürakaart tuleks teha, siis

tegevuskava koostamisel saab tehnilised lahendused läbi mudeldada.

Lokuta tee 2 esindaja: Tartu linna läbivad rongid liiguvad aeglaselt, siis ka müra väheneb.

Elektrifitseerimisega soovivad ju Elvas kiirust tõsta. Ilmselt tulevad müratõkkeseinad. Kui EVR hakka

projekteerima, kas see kooskõlastatakse vallavalitsusega.

M. Uprus selgitab, et vallavalitsus raudteerajatistele projekteerimistingimusi ja ehitusluba ei väljasta.

Seda teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Vallavalitsus kooskõlastab

projekteerimistingimused ja saab esitada ettepanekuid.

V. Sepp: Oluline on teada, kas EVR võiks ületada kiirust. Peame anda EVR-le sisendi, et mure on

laiapõhjaline. Kui aga algatada mürakaardi koostamine, on see pikem protsess.

K. Vuks: Valla ettepanek on, et Elva linna läbivas osas vähendada kaubarongide kiirus 40 km/h. Vallaga

kohtumisel kinnitas EVR, et täna lubatud kiirust rongid ei ületata.

Lokuta tee 2 esindaja: Selles kohas, kus lubatakse Peedule sõites kiirust suurendada, on 80 km/h.

Ületatakse maksimaalset helirõhutaset. 20dB on üle. Vallavalitsus peab kindlasti jätkama läbirääkimisi

EVR-iga. Koostatavas üldplaneeringus tuleks jõulisemalt käsitleda ka liikluskorralduse teemat rongide

kiiruse piiramiseks.

Elva Vaikne 17 esindaja: Ärkan öösiti üles ja voodi liigub. Raudtee on aia taga. Olen huvitatud

lahendustest just vibratsiooni vähendamise osas. Maja fassaadis on mõra. Kui kaks rongi kohtuvad Elva

jaamas, siis on kolin eriti hull.

Kesk 40 esindaja selgitab, et Kesk 40 hoone konstruktsiooniliste lahenduse välja töötamiseks tuleb neil

teha vastavad mõõtmised. Selgitab, et kui avatakse Tartu-Riia raudteeliin, siis suurenevad rongide

koormused. Millal tuleb elektrifitseerimine, pole teada. Kui palju ronge läbib Elvat, ei ole teada.

Vallavalitsus võiks need andmed küsida ja avalikustada.

V. Sepp võtab arutelu tulemused kokku:

EVR-il on plaanis nii elektrifitseerimine kui ka raudteetrassi õgvendamine, kuid tähtaegasid ei ole

vallavalitsusele öeldud. Vallavalitsus on seoses koostatava üldplaneeringuga teinud ka ettepaneku

kahetasandilise ristmiku osas kesklinnas ning ühe raudteepeatuse lisamiseks Käärdi piirkonnas.

Vallavalitsus jätkab koostööd EVR-iga. Edastame neile arutelu protokolli ja küsime, milliseid meetmeid

ja millal EVR raudteelt tuleneva müra- ja vibratsioonihäiringute osas rakendab. Andmed on aluseks

müra vähendamise tegevuskava koostamisel. Tegevuskavas lepitakse koos müra põhjustajaga kokku

müra vähendamise abinõud ja nende rakendamise tähtajad. Juhul kui suvel 2021 koostatud

müramõõtmise andmetest ei piisa, tellitakse tegevuskava juurde ka mürakaart.

Protokolli koostas planeeringuspetsialist Maarika Uprus

Raudteemõjude teemaline arutelu 23.03.2022 Kell 18.00-19.20 Peedu kooli saal Koosolekut juhatas ja protokollis: Kertu Vuks Osalejate nimekiri: lisas

• Kertu Vuks tutvustas kokkutulemise põhjust- kohalike elanike mured pöördumised vallavalitsuse poole seoses raudteeliiklusest tingitud müra ja vibratsiooniga. Kuulati ära osalejate mured ja tähelepanekud.

o Võrreldes varasemaga midagi muutunud ei ole, rongiliiklus on sama tihe, võib märgata rongiveoste pikenemist.

o Piirkonna kinnistutel on nii vibratsiooni kui müraprobleem. Näiteks koolihoones müra segab vähem, aga vibratsioon on alati tunda.

o Kohalikud tõid välja, et pikalt raudtee ääres elanute kogemuse põhjal on vibratsiooni tugevus ja rongi kiirus kindlasti seoses.

o Toodi välja, et Raudtee 9a kinnistule jookseb truubist reostunud vedelikku. Vajalik täpsustada keskkonnaspetsialistiga ja saata talle fotod tekkinud olukorrast.

o Uuta tee 13- kaevuvee probleem-vesi on joogikõlbmatu o Müra tõkestamiseks oleks abiks ka looduslikest vallidest- näiteks nii

nagu Rautee 9a kinnistul. Valle ja müratõkkeid ei saa kasutada raudteeülesõitude juures. Oluliselt mõjutab müra levikut ka heakorratööd- võsa mahavõtmine tegi müra juurde.

o Lõuna 1- vibratisooni on pisut ja ka müra on pigem vähe kuulda, sest mets jääb vahele

o Tamsa 1- vibratsioon on väga tugev, müra ei sega. o Soosaare 1, 3 ja 5- vibratsioon on tuntav. Võiks aidata rohepuhver

Lepiti kokku:

- Vallavalitsus lisab üldplaneeringu eelnõusse senisest konkreetsemad ettepanekud Eesti Raudtee tegevuses osas.

- Esimesel võimalusel tellida mürakaart, et saaks kokku leppida konkreetse tegevuskava probleemidega tegelemisel

- Vallavalitsus uurib teiste omavalitsuste praktikat (Valga, Nõo, Tartu) müra tõkestamisel

- Eesti Raudteele esitatavad ettepanekud:

• Vähendada rongide kiirust miinimumini alates Peedust kuni Elva linna piirini (või sinna kus tiheasustusala lõppeb)

• Vajalik anaüülsida kuhu saab ehitada müratõkke, eelistatud on looduslikud müratõkkelahendused

• Paremaks ohutuse tagamiseks võiks olla raudteeülesõidul tõkkepuu

• Muud vibratsiooni tõkestavad meetmed tuleks samuti rakendada (kummimattide lahendus näiteks, millest Eesti Raudtee on varasemalt rääkinud)

ELVA VALLAVALITSUS

Kesk 32, 61507 Elva linn telefon: 730 9880 a/a EE212200001120112068 Swedbank Elva vald, Tartumaa e-post: [email protected] a/a EE291010102018767003 SEB pank reg nr 77000170

Lp Alice Liblik Teie 16.01.2023 [email protected] Meie 19.01.2023 nr 5-5/9-1

Vastus teabenõudele

Teabenõue 16.01.2022: „Palun edastada AS Tarm kinnistul teostatud mürataseme mõõdistus.“ Vastus: Oleme Terviseameti poole pöördunud ja tellinud 2. klassi müramõõtjaga esmase müramõõtmise. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 kohaselt ei tohi II kategooria ehk haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-aladel ega rohealadel tööstusmüra ületada päevasel ajal 60 ning öisel ajal (23:00 – 07:00) 45 dB taset. Juhul, kui müramõõtja tuvastab piirnormi ületamise tellime laborist ametliku müra mõõtmise. Hetkel ei ole meile nende poolset mürataseme mõõtmise tulemusi veel edastatud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/ Priit Värv Vallavanem Margit Berg-Jürgens Keskkonnaspetsialist 53052500

35 1 12 16.01.2098

________________________________________________________________________________________

________________________________________________________________________________________ Tartu labor Aadress: Põllu 1a, Tartu Tel.: 372 58 093 071 Reg. nr.: 70008799 E-mail: [email protected]

Mõõteprotokoll nr TL2021/M132-M139 Terviseohutuslabor

Raudteeliiklusest tingitud mürataseme mõõtmised

 Elvas Pargi ning Vaikse tänava raudteepoolses osas;

 Peedul Raudtee tänaval ja Lokuta teel.

30. juuli 2021

Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu labor 1(2) Põllu 1a, Tartu 50303 tel 58 091 681 EAK poolt akrediteeritud katselabor registreerimisnumbriga L042

MÜRATASEME MÕÕTEPROTOKOLL nr TL2021/M132-M139 Tellija: Elva Vallavalitsus (26. märtsi 2021. a tellimus nr 5-5/82) Tellija esindaja: Elva Vallavalitsuse keskkonnaspetsialist Margit Berg-Jürgens

Mõõtmiste teostamise asukoht: Elva linnas Pargi ja Vaikse tänava raudtee poolses osas ning Peedul Raudtee tänaval ja Lokuta teel asuvatel elamualadel. Mõõtmise kuupäev: 19. aprill, 6. mai ning 11. ja 14. juuni 2021. a Mõõtmiste eesmärk: raudteeliiklusest tingitud mürataseme mõõtmised elamualal Mõõtemetoodika Labori tööjuhend F01, kus on juhindutud standarditest:

 Eesti Standard EVS-ISO 1996-1 : 2017, Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 1: Põhisuurused ja hindamiskord.

 Eesti Standard ISO 1996-2 : 2017, Akustika. Keskkonnamüra kirjeldamine, mõõtmine ja hindamine. Osa 2. Helirõhu taseme määramine.

Mõõteriist  Müramõõtur B & K 2250 nr 2645018, mikrofon TYPE 4189 nr 2795161, eelvõimendi

ZC 0032 nr 7404. Kalibreeritud 2. juunil 2020. a (Inspecta Estonia OÜ kalibreerimisprotokoll nr KL-144- 20-146).

 Müramõõturi korrasolekut on kontrollitud kalibraatori abil enne mõõtmiste teostamist 19. aprillil, 6. mail ning 11. ja 14. juunil 2021. a

Normdokument

 Keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr. 71: ,,Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”.

Peeter Saarelaid vanemspetsialist Protokoll on koostatud 30. juulil 2021. aastal.

Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu labor 2(2) Põllu 1a, Tartu 50303 tel 58 091 681

Kokkuvõte mõõteprotokolli nr TL2021/M132-M139 juurde 19. aprillil, 6. mail ning 11. ja 14. juunil 2021. a teostati Terviseameti Terviseohutuslabori Tartu labori vanemspetsialist Peeter Saarelaidi poolt raudteeliiklusest põhjustatud mürataseme mõõtmised Elva linnas Pargi ja Vaikse tänava raudteepoolses osas ning Peedul Raudtee tänaval ja Lokuta teel asuvatel elamualadel. Mõõtmistel keskenduti kaubarongidest tingitud mürale. Et tulemused oleksid normidega võrreldavad, siis arvutati iga möödunud rongi müra hinnatud tase ühe tunnise perioodi jooksul. Arvutustes kasutati lisaks rongist tingitud mürale ka mürataseme fooni suurust antud piirkonnas. Mõõtetulemused ning hinnatud tasemed on toodud lisas 1. Kuna kaubarongide koosseisud ning liikumise kiirus ei sõltu kellaajast, siis on saadud tulemused võrreldavad ka öiste normidega (öine mürarikkaim tund). Samaaegselt mürataseme mõõtmistega viidi läbi ka rongide koosseisude loendus. Mõõtepunktide määramisel püüti leida vabale heliväljale võimalikult lähedased tingimused (st viia minimaalseks müra peegeldavate või müra levikut tõkestavate seinte, aedade, puude jne segav mõju). Mõõtmiste teostamisel välditi kõrvaliste müratekitajate häirivust mõõtetulemustele. Segava müraallika ilmnemisel (näiteks koerte haukumine läheduses, inimeste vestlus, sireenidega operatiivauto möödumine jne) mõõtmised katkestati kuni häiriva faktori lõppemiseni. Mõõtmistel ning arvutustel on aluseks võetud keskkonnaministri 16. detsembri 2016. a määrus nr. 71: ,,Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”. Liiklusmüra piirnormid II kategooria elamualadel on toodud lisas 2. Peeter Saarelaid Liis Andresen vanemspetsialist TA Terviseohutuslabori Tartu labori juhataja Lisad:

1. Mürataseme mõõtmiste tulemused ning hinnatud müratasemed, kahel lehel. 2. Liiklusmüra piirnormid II kategooria elamualadel, ühel lehel. 3. Mõõtepunktide asukohtade joonis, kolmel lehel. 4. Mõisted, ühel lehel.

Lisa 1 1(2) TA Terviseohutuslabori Tartu labor Põllu 1a, Tartu 50303 tel. 58 091 681

Pargi ning Vaikne tn, Elva

Mõõtmise asukoht Müra liik Mõõtetulemused Hinnatud tasemed

L ab

or i k

oo d

M õõ

tm is

e nr

R om

gi m

öö d

um is

e ae

g **

*

L ai

ar ib

al in

e

T on

aa ln

e

P üs

iv a

ta se

m eg

a

M uu

tu va

ta se

m eg

a

K at

ke nd

li k

Im pu

ls s

M õõ

d et

u d

m ü

ra

ek vi

va le

nt ta

se ,

d

B (A

)

M õõ

d et

u d

m ak

si m

aa ln

e ta

se

L p

A m

ax

(d B

), (

F as

t)

M in

im aa

ln e

ta se

L

A F

m in

(d

B ),

( F

as t)

L ai

en d

m ää

ra m

at us

U

(I ),

d B

; k=

2

K au

b ar

on gi

ar

vu tu

sl ik

m ü

ra

h in

n at

u d

ta se

ü h

e tu

n n

i j oo

k su

l L

( d

B A

)

TL2021/M132 19. aprill, kell 18:45. Kaubarong Tartu suunas (vedur ja 62 tsisternvagunit)

3 min 15 s x x 82,2 90,3 44,0 ±3,0

TL2021/M133 Üldine mürataseme foon ilma liiklus- ja rongimürata

x x 40,3 47,8 32,8 ±2,6

TL2021/M134 6. mai, kell 00:05. Kaubarong Valga suunas (2 vedurit ja ~60 vagunit)

3 min 15 s x x 65,9 75,0 38,9 ±3,0

TL2021/M135 Üldine mürataseme foon ilma liiklus- ja rongimürata

x x 41,2 56,1 32,5 ±2,6

85 60, (65)**

75 55, (60)**

Mõõtmised on teostatud 1,75 m kõrguselt maapinnast.

*- II kategooria alad- haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad.

**- lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel.

***- rongi möödumise ajaks on loetud aega kui mööduva rongi müra eristub foonist.

Ilmastikuolud mõõtmiste ajal Eesti ilmateenistuse andmetel (www.ilmateenistus.ee)

19. aprillil oli välisõhu temperatuur +13 o C, suhteline õhuniiskus 40 %, õhurõhk 1023 hPa, puhus kirdetuul 1,2 m/s. Taevas oli pilvitu.

6. mail oli välisõhu temperatuur +5,5 o C, suhteline õhuniiskus 100 %, õhurõhk 998 hPa, puhus kagutuul 1,5 m/s, taevas oli pilves.

Mõõtmisi teostas: Peeter Saarelaid vanemspetsialist

53,5

RAUDTEEMÜRA TASEME MÕÕTMISTE TULEMUSED

19. aprill ning 6. mai 2021.a

Liiklusmüra piirnorm II kategooria elamualadel* Päevasel ajal (07:00-23:00)

Öisel ajal (23:00-07:00)

Mõõtepunkt 1. Pargi 14 ja Pargi 10/1, Elva

Mõõtepunkt 2. Vaikne 17 ja Vaikne tn 19, Elva

1

2

69,5

Lisa 1 2(2) TA Terviseohutuslabori Tartu labor Põllu 1a, Tartu 50303 tel. 58 091 681

Raudtee ning Lokuta tn, Peedu

Mõõtmise asukoht Müra liik Mõõtetulemused Hinnatud tasemed

L ab

or i k

oo d

M õõ

tm is

e nr

R om

gi m

öö d

um is

e ae

g **

*

L ai

ar ib

al in

e

T on

aa ln

e

P üs

iv a

ta se

m eg

a

M uu

tu va

ta se

m eg

a

K at

ke nd

li k

Im pu

ls s

M õõ

d et

ud m

ü ra

ek

vi va

le nt

ta se

,

d B

(A )

M õõ

d et

u d

m ak

si m

aa ln

e ta

se

L p

A m

ax

(d B

), (

F as

t)

M in

im aa

ln e

ta se

L

A F

m in

(d

B ),

( F

as t)

L ai

en d

m ää

ra m

at us

U

(I ),

d B

; k=

2

K au

b ar

on gi

ar

vu tu

sl ik

m ü

ra

h in

n at

u d

ta se

ü h

e tu

n n

i j oo

k su

l L

( d

B A

)

TL2021/M136 11. juuni, kell 09:07. Kaubarong Elva suunas (2 vedurit ja 42 vagunit)

2 min 30 s x x 71,6 81,2 37,9 ±3,0

TL2021/M137 Üldine mürataseme foon ilma liiklus- ja rongimürata

x x 36,0 50,8 30,6 ±3,2

TL2021/M138 14. juuni, kell 08:50. Kaubarong Tartu suunas (2 vedurit ja 62 tsisternvagunit)

2 min 20 s x x 82,8 91,3 46,0 ±3,0

TL2021/M139 Üldine mürataseme foon ilma liiklus- ja rongimürata

x x 38,8 46,3 34,2 ±3,5

85 60, (65)**

75 55, (60)**

Mõõtmised on teostatud 1,75 m kõrguselt maapinnast.

*- II kategooria alad- haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad.

**- lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel.

***- rongi möödumise ajaks on loetud aega kui mööduva rongi müra eristub foonist.

Ilmastikuolud mõõtmiste ajal Eesti ilmateenistuse andmetel (www.ilmateenistus.ee)

11. juunil oli välisõhu temperatuur +21 o C, suhteline õhuniiskus 58 %, õhurõhk 1016 hPa, puhus kagutuul 2,1 m/s. Taevas oli pilvitu.

14. juunil oli välisõhu temperatuur +15 o C, suhteline õhuniiskus 69 %, õhurõhk 1018 hPa, puhus loodetuul 1,9 m/s, taevas oli vahelduvalt pilves.

Mõõtmisi teostas: Peeter Saarelaid vanemspetsialist

3

Mõõtepunkt 3. Raudtee tn 5a, Peedu

57,8

RAUDTEEMÜRA TASEME MÕÕTMISTE TULEMUSED

11. juuni ning 14. juuni 2021.a

4

Mõõtepunkt 4. Lokuta tee 2, Peedu

68,6

Liiklusmüra piirnorm II kategooria elamualadel* Päevasel ajal (07:00-23:00)

Öisel ajal (23:00-07:00)

Lisa 2 1(1)

Liiklusmüra taseme piirnormid II kategooria aladel * Mürataseme normid, dB(A)

Müra piirväärtus Müra sihtväärtus Maksimaalne tase

Päevasel ajal (7.00-23.00) 60, (65)** 55 85

Öisel ajal (23.00-7.00) 55, (60)** 50 75

* - II kategooria alad – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa-alad, rohealad; * * - lubatud müratundlike hoonete sõidutee (raudtee) poolsel küljel; Mürataseme piirnorme võrreldakse müra hinnatud tasemega päevasel ja öisel ajavahemikul

Lisa 4 1(1) Mõisted

(1) Heli - käesoleva määruse tähenduses on välisõhus levivad mehaanilised võnkumised.

(2) Helirõhk p - käesoleva määruse tähenduses on heli tekitatud lisarõhk gaasis või vedelikus, mida mõõdetakse paskalites (Pa).

(3) Kuuldeläve helirõhk po - käesoleva määruse tähenduses on kõrvaga tajutav minimaalne helirõhk, po = 20 µPa.

(4) Helirõhutase, mis iseloomustab mürataset Lp käesoleva määruse tähenduses on helirõhu ja kuuldeläve helirõhu suhte kahekümnekordne kümnendlogaritm, mõõdetakse detsibellides (dB).

(5) Helirõhutaseme korrigeeritud väärtus - käesoleva määruse tähenduses on helirõhutase, mille mõõtmisel on kasutatud asjakohaste standardite nõuetele vastavaid sagedusfiltreid A ja C ja mida tähistatakse vastavalt LpA ja LpC.

(6) Ekvivalentne helirõhutase LpA,eq,T või LpC,eq,T - käesoleva määruse tähenduses on helirõhutase teatud ajavahemikul, mille mõõtmisel kasutatakse A- või C-korrektsiooni ja mida mõõdetakse detsibellides (dB).

(7) Maksimaalne helirõhutase LpA,max või LpC,max käesoleva määruse tähenduses on helirõhutaseme maksimaalne väärtus teatud ajavahemikul, mille mõõtmisel kasutatakse A- või C- korrektsiooni ja ajakarakteristikut „Fast”, kui mõõtmismeetodites ei ole sätestatud teisiti ja mida mõõdetakse detsibellides (dB).

(8) Heli kokkupuutetase - LAE käesoleva määruse tähenduses on üksiku mürasündmuse A- korrigeeritud helirõhutase, mis on mõõdetud teatud ajavahemikus T ja taandatud ajavahemikule T0 = 1 s.

(9) Tonaalne heli - käesoleva määruse tähenduses on heli, mille sagedusspektris esineb selgesti eristatav toon.

(10) Impulssheli käesoleva määruse tähenduses on alla 1 sekundi kestev heli.

(11) Vaba heliväli - käesoleva määruse tähenduses on otsese heli väli, kus puuduvad helipeegeldused või mõõdetav heli on rohkem kui 6 dB tugevam peegeldunud helist.

(12) Hinnatud tase – etteantud ajavahemikul mõõdetud müra A-korrigeeritud ekvivalenttase, millele on tehtud parandusi, arvestades müra tonaalsust, impulssheli, või muid asjakohaseid tegureid. Müra normtasemeid võrreldakse müra hinnatud tasemega päevasel ja öisel ajavahemikul.