ET ET

EUROOPA KOMISJON

Strasbourg, 15.9.2026 COM(2026) 985 final

2026/0272 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet,

määrust (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku

(EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist

integratsiooni, ning määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi

kaudu tehtavat halduskoostööd, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni

rakendusotsused (EL) 2017/1256, (EL) 2018/170, (EL) 2018/1020 ja (EL) 2018/1021

{SEC(2026) 985 final} - {SWD(2026) 985 final} - {SWD(2026) 986 final} -

{SWD(2026) 987 final}

(EMPs kohaldatav tekst)

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Isikute vaba liikumine on üks neljast põhivabadusest, mis on ELi ühtse turu keskmes ja

Euroopa integratsiooni oluline saavutus. Tööjõu liikuvus on hästi toimiva liidu tööturu

lahutamatu osa, mis võimaldab tööandjatel leevendada tööjõu ja oskuste nappust, värvates

töötajaid juhul, kui vabu töökohti ei ole võimalik riigisisesest tööjõust piisavalt täita, ning

tagab samal ajal, et töötajad saavad kasutada oma õigust pääseda juurde töövõimalustele kogu

liidus. Hõlbustades tööjõu pakkumise ja nõudluse ühitamist liikmesriikides, aitab tööjõu

liikuvus kaasa tööjõu tõhusamale jaotusele, toetades seeläbi tootlikkust, konkurentsivõimet ja

liidu tööturu tõhusat toimimist. Lisaks sellele, et isikute vaba liikumine toob kasu Euroopa

majandusele, laiendab see üksikisikute kutsealaseid ja isiklikke võimalusi, soodustab

kultuurivahetust ja ühist kogukonnatunnet, edendades seeläbi Euroopa Liidu integratsiooni.

Inimeste toetamine ning ühiskonna ja sotsiaalse mudeli tugevdamine on üks Euroopa

Komisjoni 2024.–2029. aasta ametiaja prioriteete. Lisaks rõhutatakse selle ametiaja

poliitilistes suunistes, et inimeste ja teenuste vaba liikumine ühtsel turul on ELi

konkurentsivõime seisukohast keskse tähtsusega. Seda suunda kinnitatakse ka juhtivale

asepresidendile Roxana Mînzatule saadetud missioonikirjas, milles peetakse esmatähtsaks

tööjõu liikuvuse hõlbustamist, tagades samal ajal kohaldatavate normide täitmise. Seda

arvesse võttes kuulutas president von der Leyen komisjoni 2026. aasta tööprogrammis välja

tööjõu õiglase liikuvuse paketi, sealhulgas seadusandliku ettepaneku Euroopa Tööjõuameti

tugevdamiseks. See pakett on ühtlasi osa Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja

Euroopa Komisjoni tegevuskavast „Üks Euroopa, üks turg“1.

Käesolev ettepanek tugineb üleskutsetele, mis on esitatud Enrico Letta aruandes ühtse turu

tuleviku kohta2. Aruandes rõhutatakse vajadust tugevdada Euroopa Tööjõuameti suutlikkust

kaitsta töötingimusi ning saavutada tasakaal majandusarengu ja sotsiaalsete õiguste vahel.

Mario Draghi aruandes ELi konkurentsivõime kohta3 märgitakse samuti, et tõhus tööjõu

liikuvus on peamine tegur, mis võimaldab tegeleda oskuste nappusega ning seega säilitada

pikaajalist tootlikkust ja majanduskasvu.

Tööjõu piiriülene liikuvus ELis toob kasu üksikisikutele, töötajatele, tööandjatele,

majandusele ja ühiskonnale. ELi kodanikud hindavad kõrgelt õigust ELis vabalt liikuda ja

enamik neist leiab, et inimeste liikumine ELis avaldab tööturule positiivset mõju4. Lisaks on

ELi-sisesel liikuvusel oluline roll ühtse turu toimimises. Ligikaudu 14 miljonit ELi kodanikku

elab ja/või töötab pikaajaliselt teises liikmesriigis (3,9 % ELi tööjõust), neile lisandub 1,9

miljonit piiriülest töötajat ja 3,64 miljonit lähetatud töötajat. Piiriülene tööhõive, mis sageli

hõlmab pikemaajalisi kokkuleppeid, on aastate jooksul pidevalt kasvanud. Ka lähetamine on

endiselt oluline ja laialdaselt kasutatav lühiajalise liikuvuse vorm5.

1 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni tegevuskava „One Europe, One

Market Roadmap“ (Üks Euroopa, üks turg), 2026. 2 Enrico Letta (2024), „Much more than a market“ (Palju enamat kui turg), lk 83 ja 104. 3 Mario Draghi (2024), „The future of European competitiveness - Part B:In-depth analysis and

recommendations“ (Euroopa konkurentsivõime tulevik – B osa. Põhjalik analüüs ja soovitused), lk 265. 4 Eurobaromeetri eriuuring nr 528: „Intra-EU labour mobility after the pandemic“ (ELi-sisene tööjõu

liikuvus pärast pandeemiat), 2022, lk 89. 5 „Annual Report on Intra-EU Labour Mobility:2025 Edition“ (Aastaaruanne ELi-sisese tööjõu liikuvuse

kohta: 2025. aasta väljaanne), 2026, lk 13 ja 16.

ET 2 ET

Kolmanda riigi kodanikest töötajad leevendavad tööjõupuudust ja toetavad euroala

majanduskasvu, eelkõige pingeliste tööturgude tingimustes6. ELis töötavate kolmanda riigi

kodanike arvu suurenemine tekitab aga spetsiifilisi probleeme õigusnormide täitmise

tagamisel. Kolmanda riigi kodanikud on ebaproportsionaalselt sageli seotud juhtumitega, mis

hõlmavad alatasustamist, liigset tööaega, ebaseaduslikke kinnipidamisi, fiktiivset iseenda

tööandjana tegutsemist ja teatavaid kuritarvitusi alltöövõtu valdkonnas7. Mõne kolmanda riigi

kodaniku eriline haavatavus võib kahjustada tööjõu õiglast liikuvust ELis, kuna nende

tööalane ärakasutamine õõnestab võrdseid tingimusi. Suutmatus tagada kohaldatavate liidu ja

liikmesriikide õigusnormide tulemuslikku täitmist võib kaasa tuua nõuete erineva täitmise

ettevõtjate ja liikmesriikide vahel, tekitades seeläbi konkurentsimoonutusi ja kahjustades

ühtse turu nõuetekohast toimimist. Kuna kolmanda riigi kodanikest töötajate arv ELis

eeldatavasti kasvab, on vaja tagada ka nende õiguste kaitse ja jõustamine.

Euroopa Tööjõuamet loodi 2019. aastal määrusega (EL) 2019/11498, et toetada liikmesriike ja

komisjoni tööjõu liikuvust ning sotsiaalkindlustuse koordineerimist käsitlevate ELi normide

tulemuslikul kohaldamisel ja täitmise tagamisel. Euroopa Tööjõuameti tegutsemiskeskkond

on sellest ajast alates pidevalt muutunud. Rahvastiku vananemine, tööealise elanikkonna

vähenemine ning oskuste nappus ja mittevastavus suurendavad vajadust tööjõu liikuvuse kui

keskse poliitikavahendi järele, et suurendada konkurentsivõimet ning toetada rohe- ja

digipööret9.

Euroopa Tööjõuameti 2025. aasta hindamine kinnitab, et amet pakub vajalikku operatiivtuge

tööjõu liikuvusega seotud ELi poliitika rakendamisel. Seda tehakse eelkõige piiriülese

koostöö koondamise, kooskõlastatud ja ühiskontrollide toetamise ning ulatuslike kampaaniate

kaudu teabele juurdepääsu hõlbustamise abil10. Akadeemilistes analüüsides on samuti esile

toodud Euroopa Tööjõuameti ainulaadset rolli koordineerimislünga täitmisel, mida riiklikud

tööinspektsioonid üksi ei suudaks täita11. Hindamise käigus leiti siiski ka võimalusi praeguste

volituste raames tegevust parandada ja tuvastati teatavad volitustest tulenevad piirangud, mis

takistavad Euroopa Tööjõuametil oma ülesandeid täiel määral täita ja mida ei saa lahendada

ilma seadusandlike muudatusteta (vt punkt 3)12.

Lisaks kutsus Euroopa Parlament 2024. aasta jaanuari resolutsioonis13 üles tugevdama

Euroopa Tööjõuameti volitusi ja tagama ametile piisavad vahendid. Parlament näeb ette

6 Oscar Arce jt. (2025), „Foreign workers: a lever for economic growth“ (Välistöötajad: majanduskasvu

hoob). 7 Vt nt Euroopa Tööjõuamet (2025), „Posting of third-country nationals: contracting chains, recruitment

patterns, and enforcement issues. Insights from case studies“ (Kolmanda riigi kodanike lähetamine:

allhankeahelad, värbamismudelid ja täitmise tagamisega seotud probleemid. Juhtumiuuringutest saadud

teave); Euroopa Tööjõuamet (2023) „Report on the cooperation practices, possibilities and challenges

between Member States – specifically in relation to the posting of third-country nationals“ (Aruanne

liikmesriikidevahelise koostöö tavade, võimaluste ja probleemide kohta, eelkõige seoses kolmanda riigi

kodanike lähetamisega). 8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1149, millega asutatakse

Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning

tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (ELT L 186, 11.7.2019, lk 21). 9 „Labour Market and Wage Developments in Europe: Annual review 2024“ (Tööturu- ja

palgasuundumused Euroopas: 2024. aasta ülevaade), lk 33–34. 10 Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud komisjoni aruandele Euroopa Parlamendile, nõukogule

ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „Euroopa Tööjõuameti hindamine“, SWD(2025) 128

final, lk 63. 11 Jan Cremers (2024), „The first term of the European Labour Authority“ (Euroopa Tööjõuameti esimene

ametiaeg). 12 SWD(2025) 128 final, lk 64–66. 13 Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2024. aasta resolutsioon Euroopa Tööjõuameti volituste läbivaatamise

kohta, P9_TA(2024)0052.

ET 3 ET

suuremate volitustega Euroopa Tööjõuametit, millel oleks normide täitmise tagamisel

ennetavam roll, mis teeks suuremal andmetöötlussuutlikkusel põhinevaid operatiivanalüüse ja

suudaks piisavalt kaitsta kolmanda riigi kodanike õigusi.

Praegu on Euroopa Tööjõuameti roll eeskirjade täitmise tagamisel suures osas reageeriv.

Probleemi süvendab asjaolu, et ametil puudub võimalus saada juurdepääs asjakohasele

operatiivteabele, sealhulgas isikuandmetele, ja seda töödelda ning et ameti volitused eri

kategooriatesse kuuluvate kolmanda riigi kodanike suhtes on endiselt ebakindlad. Lisaks

peavad sidusrühmad Euroopa Tööjõuameti antud teavet üksikisikute ja tööandjate asjaomaste

õiguste ja kohustuste kohta piiriülestes olukordades ebapiisavaks ja liiga üldiseks ning sageli

ei jõua see haavatavate rühmadeni, sealhulgas ELi liikmesriikides töötavate kolmanda riigi

kodanikeni.

Euroopa tööturuasutuste võrgustik (EURES) ei toimi piisavalt tulemuslikult. Nii EURESe

kaudu töö leidmine kui ka liikmesriikide panus on vähenemas. EURESe tulemuslikkust

mõjutavad probleemid tulenevad mitme teguri koosmõjust, sealhulgas konkurents

kaubanduslike tööhõiveplatvormidega, võrgustikule kättesaadavad ressursid ja muutuvad

tööturutingimused. Nende puuduste teine oluline põhjus on EURESe juhtimise killustatus

komisjoni ja Euroopa Tööjõuameti vahel.

Lisaks ei kasutata endiselt piisavalt Euroopa Tööjõuameti vahendusfunktsiooni, kuna see on

keerukas ja liikmesriikidel on võimalus sellest igal ajal loobuda.

Seepärast on käesoleva ettepaneku eesmärk anda Euroopa Tööjõuametile asjakohased

vahendid, et suurendada tema strateegilist ja operatiivset suutlikkust aidata kaasa ELi õiguse

täitmise tagamisele ja parandada siseturu toimimist. Algatusega nähakse ette sihipärased

õiguslikud kohandused. Ameti põhieesmärgid ja peamised ülesanded jäävad muutmata.

Konkreetsed eesmärgid on järgmised:

• parandada tööjõu piiriülese liikuvuse olukordades teabe ja toe kättesaadavust ning

kvaliteeti, tagades, et üksikisikud, ELi-sisesed liikuvad töötajad (sealhulgas

piiriülesed töötajad), teatavad kolmanda riigi kodanikest töötajad ja liidu tööandjad

saavad paremini kasutada oma õigusi ja täita oma kohustusi. Parandada tuleb nii

sihipärase nõustamise ulatust kui ka tulemusi kasutajate jaoks;

• suurendada nende üksikisikute ja ettevõtjate arvu, kes saavad kasu piiriülese

liikuvuse toest, ning parandada töökohale sobitamise tulemusi, tõhustades EURESe

võrgustiku ja portaali juhtimist ning toimimist. Eesmärk on suurendada EURESe

kaudu töö leidnud inimeste arvu ja osakaalu, parandada CVde ja vabade töökohtade

hõlmatust ning suurendada kasutajate rahulolu nii EURESe portaali kui ka EURESe

võrgustiku juhtimisega;

• parandada piiriülestes olukordades, sealhulgas kolmanda riigi kodanikest töötajatega

seotud juhtudel, täitmise tagamise meetmete suunamist ja tulemuslikkust, tugevdades

Euroopa Tööjõuameti analüütilist ja operatiivtuge kooskõlastatud ja ühiskontrollide

jaoks. ELi tasandi täitmise tagamise tugi peab muutuma rohkem riskipõhiseks ja

tõenditel põhinevaks, suurendades kooskõlastatud ja ühiskontrollide arvu ja ulatust,

suunates neid ELA analüütilise töö põhjal paremini ja suurendades rahulolu pakutava

operatiivtoega;

• vähendada piiriüleste vaidluste arvu, parandades Euroopa Tööjõuameti

vahendusfunktsiooni tulemuslikkust ja praktilist kasulikkust, säilitades samal ajal

selle koostööpõhise olemuse. Suurendada tuleb menetluse kasutamist, lahendatud

juhtumite osakaalu ja rahulolu menetlusega.

ET 4 ET

Lisaks hõlmab käesolev algatus sihipäraseid kohandusi, et lihtsustada EURESe

õigusraamistikku, mis praegu koosneb määrusest (EL) 2016/58914 ja kuuest komisjoni

rakendusotsusest. Muudatuste eesmärk on vähendada halduskoormust, eelkõige riiklike

haldusasutuste jaoks.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Viimase kümne aasta jooksul on komisjon parandanud tööjõu liikuvuse valdkonna

õigusraamistikku. Tuginedes ulatuslikule õigusaktide kogumile, mis käsitleb töötajate vaba

liikumist, töötajate lähetamist ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist, on komisjoni tööjõu

õiglase liikuvuse paketi eesmärk veelgi hõlbustada liikumisvabaduse kasutamist, kõrvaldades

selle tõhusust mõjutavad takistused ning lihtsustades õigusakte ja menetlusi (sealhulgas

digiteerimise kaudu), säilitades samal ajal piiriüleselt liikuvate inimeste kõrgetasemelise

kaitse.

Käesolev ettepanek Euroopa Tööjõuameti volituste läbivaatamiseks täiendab teisi tööjõu

õiglase liikuvuse paketti kuuluvaid seadusandlikke ettepanekuid, st ettepanekut Euroopa

sotsiaalkindlustuspassi (ESSPASS) kohta ja oskuste ülekantavuse algatuse raames esitatud

ettepanekuid. Ka nende eesmärk on vähendada liikuvust mõjutavaid takistusi, tagades samal

ajal asjakohaste kohaldatavate normide järgimise.

2026. aasta mais vastu võetud EURESe strateegias aastani 2030 käsitletakse EURESe

toimimises kindlaks tehtud probleeme niivõrd, kuivõrd need ei nõua seadusandlikke

kohandusi. Strateegia on juhtimiskorralduse suhtes neutraalne ja keskendub

operatiivmeetmetele. Käesoleva ettepanekuga tugevdatakse strateegiat sihipäraste

seadusandlike meetmete abil, eelkõige seoses võrgustiku juhtimisega ning Euroopa

Tööjõuameti ja komisjoni rollide selgitamisega. EURESe portaali süsteemi omaniku rolli

üleandmine komisjonile võimaldab maksimaalselt ära kasutada koostoimet muude komisjoni

hallatavate IT-vahendite ja -võrgustikega, sealhulgas Europassi, oskuste, kompetentside,

kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori (ESCO), avalike tööturuasutuste

võrgustiku ja ELi talendireserviga. EURESe strateegia ja käesoleva ettepaneku ühine eesmärk

on luua tingimused, et EURES saaks olla taas kasulik vahend tööjõu liikuvuse toetamiseks

ELis.

Tulevane määrus, milles käsitletakse siseturu infosüsteemiga (IMI) ühendatud avalikku liidest

töötajate lähetamise deklareerimiseks ja milles kaasseadusandjad leppisid esialgselt kokku 23.

juunil 2026, hõlbustab nende deklaratsioonide esitamist kooskõlas töötajate lähetamise

direktiiviga. Kuna Euroopa Tööjõuamet abistab liikmesriike ja komisjoni selle direktiivi

kohaldamisel ja selle täitmise tagamisel, kuulub edaspidi ameti tegevuse ulatusse ka

kõnealune määrus.

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise õigusraamistikku ajakohastav eelseisev

läbivaatamine (määrused (EÜ) nr 883/200415 ja (EÜ) nr 987/200916) hõlbustab kodanike

õiguste kasutamist, suurendab õigusselgust ning muudab lühiajalise piiriülese tegevuse ja

ärireisid ettevõtjate ja töötajate jaoks lihtsamaks. Euroopa Tööjõuameti tegevuse ulatus

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse

Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja

tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL)

nr 1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1). 15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1). 16 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles

sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta)

rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1).

ET 5 ET

hõlmab juba praegu nimetatud määrusi ja sama kehtib ka nende muudatuste kohta. Käesolev

ettepanek toetab veelgi eesmärki jätkata piiriülese liikuvuse hõlbustamist.

2026. aasta aprillis vastu võetud ELi talendireservi määrus17 hõlbustab rahvusvahelist

värbamist, et leevendada tööjõu ja oskuste nappust ELis. Samuti sisaldab see konkreetseid

kaitsemeetmeid, et tagada õiglane värbamine. Käesoleva algatusega täpsustatakse Euroopa

Tööjõuameti rolli teatavate kolmanda riigi kodanikest töötajate puhul, et toetada nende

töötajate kaitset ELi tööturul ja säilitada võrdsed tingimused.

Tööjõu õiglase liikuvuse tagamine, sealhulgas Euroopa Tööjõuameti toe kaudu asjaomaste

normide nõuetekohaseks kohaldamiseks ja täitmise tagamiseks, on ka Euroopa sotsiaalõiguste

samba tegevuskava18 oluline osa. Selles rõhutatakse Euroopa Tööjõuameti rolli liikmesriikide

ametiasutuste toetamisel suutlikkuse suurendamise ning välismaal töötajate õigusi ja

kohustusi käsitleva teabe andmise kaudu. Käesoleva algatuse eesmärk on seda rolli

tugevdada.

Lisaks teeb Euroopa Tööjõuamet tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonnas tihedat koostööd

teiste ELi detsentraliseeritud asutustega: Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise

Sihtasutuse (Eurofound), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop), Euroopa

Koolitusfondi (ETF) ning Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu Ametiga (EU-OSHA).

Euroopa Tööjõuamet on sõlminud kõigi nende asutustega koostöölepingud, sealhulgas

konkreetseid tegevusi sisaldavad tegevuskavad, et kasutada ära koostoimet ja vältida

dubleerimist. Kuigi Euroopa Tööjõuameti volitused ei puuduta eeskätt kriminaalasju, võib

ameti tugi nõuete täitmise tagamisel olla seotud valdkondadega, mis kuuluvad riigi tasandil

kriminaalõiguse kohaldamisalasse, näiteks tööalase ärakasutamise eesmärgil toimuva

inimkaubanduse korral. Seetõttu teeb Euroopa Tööjõuamet koostööd ka Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga

(Eurojust). Käesoleva ettepaneku tulemusel täiendaks Euroopa Tööjõuamet teiste ELi

detsentraliseeritud asutuste või institutsioonide tööd, mitte ei dubleeriks seda.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Käesolev ettepanek on kooskõlas ühtse turu strateegiaga19, mille eesmärk on luua lihtne,

sujuvalt toimiv ja tugev Euroopa turg, mis kasutab ära kogu oma potentsiaali. Strateegias on

ka sõnaselgelt märgitud, et Euroopa Tööjõuameti tugevdamine on üks selle eesmärgi

saavutamiseks kavandatud meetmetest. Nagu on üksikasjalikumalt kirjeldatud punktis 3,

hõlbustab käesolev algatus tööjõu piiriülest liikuvust ning vähendab ettevõtjate, eelkõige

VKEde jaoks piiriülese tegevusega seotud nõuete täitmise ja värbamisega seotud kulusid.

Tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ osana peaks algatus ELi ettevõtjate konkurentsivõimet

veidi parandama, aidates leevendada tööjõu- ja oskuste puudust, parandades juurdepääsu

teabele ja vähendades piiriülese värbamise kulusid.

Teabe esitamise valdkonnas täiendab algatus olemasolevaid ELi nõustamisvõrgustikke ja -

platvorme, nagu siseturu probleemide lahendamise võrgustik (SOLVIT), Your Europe -

Nõuanne ja Europe Directi kontaktkeskus. SOLVIT abistab üksikisikuid ja ettevõtjaid, kui

avaliku sektori asutused rikuvad nende ühtse turu õigusi. Your Europe - Nõuanne pakub

tasuta personaalset õigusnõustamist ELi õigusest tulenevate õiguste kohta. Europe Directi

kontaktkeskus on ELi üldine abiliin. Kuigi nende teenuste ja Euroopa Tööjõuameti

17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2026. aasta määrus (EL) 2026/1047, millega luuakse ELi

talendireserv (ELT L, 2026/1047, 12.5.2026). 18 https://op.europa.eu/webpub/empl/european-pillar-of-social-rights/et/. 19 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele „Ühtne turg: meie Euroopa koduturg ebakindlas maailmas. Ühtse turu

lihtsamaks, sujuvamaks ja tugevamaks muutmise strateegia“. COM(2025) 500 final.

ET 6 ET

tegevusvaldkonnad võivad osaliselt kattuda, ei paku ükski neist üksikisikutele ega

ettevõtjatele nende õigusi ja kohustusi käsitlevaid kohandatud suuniseid, vahetut nõustamist

ega võimalust jõuda haavatavate rühmadeni konkreetset kohalikku olukorda tundvate

kohalike osalejate kaudu, nagu Euroopa Tööjõuamet seda oma uuendatud volituste alusel

saaks teha. Lisaks võiks Euroopa Tööjõuameti vahendusfunktsiooni reformimine täiendada

probleemide lahendamise teenuseid, nagu SOLVIT, kuna see võib suurendada võimalust, et

mõni SOLVITi kaudu lahendamata juhtum saadetakse Euroopa Tööjõuametile

vahendamiseks.

Mis puudutab Euroopa Tööjõuameti rolli olukordades, kus tema tegevus hõlmab kolmanda

riigi kodanikest töötajaid, täiendab ettepanek ELi rände tegevuskava ja poliitikat, eelkõige

Euroopa varjupaiga- ja rändehaldusstrateegiat20, niivõrd kui selle eesmärk on parandada

tööjõu ja talentide liikuvust, et suurendada konkurentsivõimet. Strateegias mainitakse

sõnaselgelt vajadust parandada Euroopa Tööjõuameti suutlikkust tegeleda probleemidega, mis

on seotud kolmanda riigi kodanikest töötajate õiguste rikkumisega, ja tõhustada selles

valdkonnas nõuete täitmise tagamist. Ettepanekuga täpsustatakse Euroopa Tööjõuameti

volitusi, et toetada liikmesriike direktiivide 2009/52/EÜ, 2014/36/EL ja (EL) 2024/1233 ning

nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ konkreetsete sätete täitmise tagamisel ulatuses, milles need

käsitlevad kolmanda riigi kodanikest töötajate töö- ja sotsiaalkindlustusõigusi, kui see on

vajalik ameti eesmärkide saavutamiseks. Nimetatud rändedirektiivide konkreetsete sätete

hõlmamine tagab põhiõiguste järjepideva kohaldamise töötajate eri kategooriates. Seega

täiendab Euroopa Tööjõuameti tegevus nende direktiivide puhul tegevust, mida amet juba

oma praeguste volituste alusel teeb.

Seoses Euroopa Tööjõuameti suurema suutlikkusega saada juurdepääs operatiivteabele,

sealhulgas isikuandmetele, ja seda töödelda on ettepanek endiselt täielikult kooskõlas ELi

andmekaitseraamistikuga, eelkõige määrusega, mis käsitleb isikuandmete kaitset ELi

institutsioonides, organites ja asutustes21.

Algatuses võetakse arvesse ka Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa

Komisjoni ühisavaldust ja ühist lähenemisviisi detsentraliseeritud asutuste kohta, sealhulgas

selliseid küsimusi nagu haldusnõukogu hääletuskord22.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Ettepanek käsitleb määruste (EL) 2019/1149 ja (EL) 2016/589 muutmist. Seetõttu põhineb

see nende määrustega samadel õiguslikel alustel: Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 46

ja 48. Need käsitlevad töötajate vaba liikumist ja sotsiaalkindlustussüsteemide

koordineerimist liidus, mis on käesoleva ettepaneku keskmes.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtet, sest ettepanek ei kuulu ELi ainupädevusse.

Liikmesriikidel ei ole võimalik ettepaneku eesmärke riiklikul, piirkondlikul või kohalikul

20 Komisjoni teatis Euroopa Parlamendile ja nõukogule. Euroopa varjupaiga- ja rändehaldusstrateegia.

COM(2026) 45 final. 21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39). 22 Euroopa Parlamendi, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjoni ühisavaldus ja ühine lähenemisviis

detsentraliseeritud asutuste kohta, 2012.

ET 7 ET

tasandil piisaval määral saavutada. Neid saab paremini saavutada ELi tasandil järgmistel

põhjustel.

Eraldi tegutsedes ei suuda liikmesriigid piisavalt lahendada piiriülese mõõtmega küsimusi,

näiteks neid, mis kuuluvad Euroopa Tööjõuameti pädevusse. Täpsemalt:

• kvaliteetse ja ajakohase teabe pakkumist ja teenuste osutamist avalikkusele nende

õiguste ja kohustuste kohta piiriülestes olukordades tuleb kooskõlastada liidu

tasandil, et tagada ühtne, selge ja tõhus lähenemisviis;

• liidu õiguse kohaldamine tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse

koordineerimise valdkonnas nõuab liikmesriikide koostööd, mis tähendab, et ükski

liikmesriik ei saa tegutseda üksi;

• selleks et suurendada liidu õiguse kohaldamisel ja täitmise tagamisel liikmesriikide

vahelist koostoimet ja järjepidevust ning tagada õiguskindlus nii haldusasutustele kui

ka üksikisikutele, on vaja välja töötada koordineeritud ja ühine lähenemisviis liidu

tasandil, selle asemel et tugineda kahe- või mitmepoolsete lepingute võrgustikule.

Lisaks tulenevad Euroopa Tööjõuameti volitustes tuvastatud puudused ELi tasandi

regulatiivsetest probleemidest. Kuna nende põhjuseks on määruse (EL) 2019/1149 enda

struktuursed puudused, ei saa liikmesriigid neid üksinda kõrvaldada ning vaja on sihipärast

seadusandlikku sekkumist ELi tasandil.

Määruse (EL) 2016/589 muudatuste (välja arvatud need, mis käsitlevad ülesannete jaotust

Euroopa Tööjõuameti ja komisjoni vahel) eesmärk on lihtsustada EURESe toimimist

reguleerivat ELi tasandi õigusraamistikku ning seetõttu ei saa liikmesriigid neid muudatusi

eraldi rakendada.

• Proportsionaalsus

Ettepanek on proportsionaalne sihipärane vastus vajadusele kõrvaldada teatavad puudused

Euroopa Tööjõuameti volitustes, mis praegu piiravad tema suutlikkust toetada ELi õiguse

täitmise tagamist piiriülestes olukordades. Ettepanek ei lähe kaugemale sellest, mis on vajalik

kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Sellega ei kehtestata üksikisikutele ega tööandjatele uusi

õiguslikke kohustusi, ei anta täitmise tagamise pädevust üle liidu tasandile ega sekkuta

liikmesriikide otsustusprotsessidesse, õigusloomesse ega täitmise tagamise tegevusse. Lisaks

jääb liikmesriikidele ulatuslik kaalutlusõigus selle üle, kuidas nad Euroopa Tööjõuameti

pakutavat tugevdatud tuge liidu õiguse kohaldamisel ja täitmise tagamisel kasutavad. Ametile

ei anta iseseisvat kontrolli- ega sanktsioneerimisvolitusi, kuna kontrollide, sealhulgas Euroopa

Tööjõuameti taotletud kontrollide puhul on endiselt vaja liikmesriikide nõusolekut. Samuti on

vahendusmenetluses osalemine liikmesriikidele vabatahtlik.

Algatuses võetakse arvesse Euroopa Tööjõuameti 2025. aasta hindamisest saadud õppetunde.

Algatus piirdub nende puuduste kõrvaldamisega, mis nõuavad sihipäraseid seadusandlikke

muudatusi ja mida Euroopa Tööjõuamet ei saa oma kehtiva õigusraamistiku alusel ise

kõrvaldada. Kõiki muid hindamise käigus saadud õppetunde käsitletakse tegevuskavas, mille

Euroopa Tööjõuameti haldusnõukogu kiitis heaks 2026. aasta mais. Käesolevale ettepanekule

lisatud mõju hindamise aruandes kirjeldatakse, kuidas ettepanekuga saavutatakse selle eri

eesmärkide saavutamisel sobiv tasakaal. Läbivaatamine piirdub Euroopa Tööjõuameti

volituste vajaliku kohandamisega, jättes samal ajal ameti põhieesmärgid ja peamised

ülesanded muutmata.

Määruse (EL) 2016/589 muudatused, välja arvatud need, mis käsitlevad ülesannete jaotust

Euroopa Tööjõuameti ja komisjoni vahel, ei muuda EURESe õigusraamistiku olulisi

elemente. Nendega üksnes kõrvaldatakse aruandluskohustused ja vähendatakse

ET 8 ET

halduskoormust juhtudel, kus need ei ole EURESe võrgustiku tõhusaks toimimiseks

vajalikud.

• Vahendi valik

Kavandatav õigusakt on määrus, millega muudetakse määrusi (EL) 2019/1149 ja (EL)

2016/589. Selle vahendi valikut põhjendab vormide paralleelsuse põhimõte, mille kohaselt

peab muutmisakt olema sama liiki kui muudetav õigusakt. Seda seadusandlikku vahendit

peetakse kõige sobivamaks, sest tuvastatud probleemide põhjused tulenevad kehtivatest

õigusaktidest ja neid ei ole võimalik lahendada üksnes mitteseadusandlike meetmetega.

Muutmismäärusega tagatakse käesoleva algatuse eesmärkide saavutamiseks vajalik

õiguskindlus.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Käesolev ettepanek on jätk Euroopa Tööjõuameti 2025. aasta hindamisele, mille käigus leiti,

et 2023. aasta esimese poolaasta lõpuks oli amet alustanud tööd oma eesmärkide

saavutamiseks ning täitnud seni katmata vajadust operatiivtoe järele ELi tööjõu liikuvuse

poliitika rakendamisel. Tulemusnäitajate puudumine raskendas aga selle tulemuslikkuse

lõplikku üldist hindamist23.

Käesoleva algatuse eesmärk on rakendada hindamisel saadud õppetunde, mida ei saa käsitleda

üksnes ameti tegevuskava kaudu, vaid mis nõuavad sihipäraseid seadusandlikke muudatusi.

Eelkõige tuuakse hindamisel esile teatavad ameti volituste piirangud, mis võivad mõjutada

Euroopa Tööjõuameti potentsiaali. Need puudutavad näiteks andmete töötlemise pädevust,

koostööd liikmesriikidega kooskõlastatud ja ühiskontrollide valdkonnas, teabe paremat

esitamist, Euroopa Tööjõuameti rolli olukordades, mis hõlmavad teatavaid kolmanda riigi

kodanikke, ja ameti kohustusi seoses EURESega24.

Ettepanek tugineb ka hindamise aluseks olnud uuringule25, milles analüüsitakse põhjalikult

ameti tõhusust, tulemuslikkust, sidusust, ELi lisaväärtust ja asjakohasust.

Samuti tugineb ettepanek muude asjakohaste rakendus- ja tegevusaruannete raames kogutud

tõenditele, eelkõige EURESe viimasele, 2025. aasta iga kahe aasta tagant esitatavale

aruandele26 ja töötajate lähetamise direktiivi 2024. aasta rakendusaruandele27. Lisaks võetakse

asjakohasel juhul arvesse 2024. aasta ühishindamist, milles on vaadeldud eespool nimetatud

nelja muud tööhõive- ja sotsiaalvaldkonna ELi detsentraliseeritud asutust28.

23 SWD(2025) 128 final, lk 60, 63. 24 SWD(2025) 128 final, lk 66. 25 Study supporting the evaluation of the European Labour Authority (Euroopa Tööjõuameti hindamist

toetav uuring), 2025. 26 COM(2025) 538 final. 27 Monica Andriescu jt. (2024), „Study supporting the Monitoring of the Posting of Workers Directive

2018/957/EU and of the Enforcement Directive 2014/67/EU: The situation of temporary cross-border

mobile workers and workers in subcontracting chains“ (Töötajate lähetamise direktiivi 2018/957/EL ja

jõustamisdirektiivi 2014/67/EL seiret toetav uuring: piiriüleselt liikuvate ajutiste töötajate ja töötajate

olukord alltöövõtuahelas). 28 Komisjoni talituste töödokument, mis on lisatud komisjoni aruandele Euroopa Parlamendile, nõukogule

ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele „ELi asutuste hindamine: Eurofound, Cedefop, ETF ja

EU-OSHA“, SWD(2024) 222 final.

ET 9 ET

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmade arvamusi on kogutud eri vormides. Nagu eespool märgitud, tugineb käesolev

läbivaatamisettepanek Euroopa Tööjõuameti 2025. aasta hindamise ja seda hindamist toetava

uuringu raames kogutud andmetele ja tehtud analüüsile. Sellega seoses korraldati erinevate

tegevuste kaudu ulatuslikke konsultatsioone. Need hõlmasid avalikku ELi küsitlust, avalikku

tagasisidekorjet, Euroopa Tööjõuameti sidusrühmadele suunatud küsitlust ning Euroopa

Tööjõuameti töötajatele ja haldusnõukogu liikmetele suunatud küsitlust, peamiste

sidusrühmadega tehtud põhjalikke intervjuusid ja sotsiaalpartneritega korraldatud seminari.

Töö dubleerimise vältimiseks järgiti mõjuhinnangu raames toimunud täiendavate

konsultatsioonide käigus sihipärast lähenemisviisi, mille eesmärk oli täiendada hindamise

tulemusi ja keskenduda selles tõstatatud põhiküsimustele. Selleks koguti pärast hindamise

avaldamist Euroopa Tööjõuameti haldusnõukogu liikmetelt täiendavat tagasisidet. Lisaks

peeti 2025. aasta septembris 29 välise sidusrühmaga sihipärane rakendusdialoog tööjõu

õiglase liikuvuse teemal29. Kõik dialoogis osalejad väljendasid heameelt tööjõu õiglase

liikuvuse paketi väljakuulutamise üle. Nad rõhutasid vajadust meetmete järele, mis tugineksid

olemasolevatele vahenditele, aitaksid muuta liikuvuse õiglasemaks, kaitseksid töötajate õigusi

ja toetaksid ettevõtjaid. Osalejad kutsusid eelkõige üles suurendama Euroopa Tööjõuameti

volitusi ühiskontrollide korraldamisel, viima lõpule lähetatud töötajate tasu kalkulaatori

väljatöötamise, jätkama töötajate õiguste alase teadlikkuse suurendamist, aitama ühtlustada

ühtseid riiklikke veebisaite ning toetama teabe täpsuse kvaliteedikontrolli ja töötlema

andmeid, et teha tõhusalt kindlaks tööalase ärakasutamise juhtumid.

Pärast rakendusdialoogi korraldati 2025. aasta novembris sihtotstarbeline ärakuulamine

sotsiaalpartneritega tööjõu õiglase liikuvuse paketi teemal. Esindatud olid 51 erinevat

tööandjate ja ettevõtjate organisatsiooni ning ametiühingut. Pärast ärakuulamist saadeti

komisjonile 10 kirjalikku seisukohta. Kuigi läbivaatamise vajalikkuse ja ulatuse suhtes oli

erinevaid arvamusi, tõid kõik sotsiaalpartnerite organisatsioonid esile valdkondi, milles nad

toetasid Euroopa Tööjõuameti tegevuse tugevdamist.

5. detsembrist 2025 kuni 2. jaanuarini 2026 toimus avalik tagasisidekorje, milles uuriti

Euroopa Tööjõuameti tugevdamise võimalusi selle volituste läbivaatamise kaudu. Kokku

saadi 56 kirjalikku vastust. Kõik vastused on avalikult kättesaadavad komisjoni ametlikul

veebisaidil30.

Konsultatsioonimeetodite ja sidusrühmade seisukohtade üksikasjad on esitatud mõju

hindamise aruande lisas 2. Saadud seisukohti võeti käesoleva ettepaneku koostamisel

nõuetekohaselt arvesse.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon tugines käesoleva ettepaneku ja sellele lisatud mõju hindamise aruande koostamisel

nii sise- kui ka välisekspertide teadmistele. Algatuses on arvesse võetud mitut komisjoni

tellitud aruannet ja uuringut. Nende hulka kuulub Euroopa Tööjõuameti hindamist toetav

uuring, mida täiendavad ELi-sisese liikuvuse valdkonna õigusekspertide võrgustiku MoveS

eksperdiarvamused ning Leuveni Katoliikliku Ülikooli töö- ja ühiskonnauuringute instituudi

(HIVA) juhitud Network Statistics FMSSFE kogutud andmed. Ettepanekus võetakse arvesse

ka Euroopa Parlamendi 18. jaanuari 2024. aasta resolutsiooni31 Euroopa Tööjõuameti

volituste läbivaatamise kohta.

29 „Implementation Dialogue on fair labour mobility“ (Dialoog tööjõu õiglase liikuvuse rakendamise üle),

16. september 2025. 30 Tagasiside andmise kutse – Euroopa Tööjõuameti tugevdamine, vaadates läbi selle volitused. 31 P9_TA(2024)0052.

ET 10 ET

Lisaks on ettepaneku koostamisel arvesse võetud asjakohaseid teadusuuringuid ja

mitmesuguseid väljaandeid teistelt ELi institutsioonidelt ja asutustelt (Euroopa Parlament,

Euroopa Tööjõuamet, Eurofound, Eurojust), komisjoni asjaomastelt talitustelt (Your Europe -

Nõuanne, SOLVIT) ja rahvusvahelistelt organisatsioonidelt (ILO, OECD). Mõju hindamise

aruanne sisaldab üksikasjalikku ülevaadet arvesse võetud asjakohasest kirjandusest.

• Mõjuhinnang

Kooskõlas parema õigusloome poliitikaga tegi komisjon käesoleva algatuse ettevalmistamisel

poliitikavariantide mõjuhinnangu. Mõju hindamise aruanne32 ja selle kommenteeritud

kokkuvõte33 on avalikult kättesaadavad. Seda tööd toetas komisjonisisene struktureeritud

konsultatsioon talitustevahelise juhtrühma kaudu.

Analüüsitud ja hinnatud poliitikavariandid käsitlevad tuvastatud probleeme neljas peamises

poliitikavaldkonnas: 1) teabe andmine, 2) EURES, 3) koostöö ja nõuete täitmise tagamine

ning 4) vahendamine. Kooskõlas parema õigusloome suunistega hinnati poliitikavariantide

mõju tulemuslikkuse, tõhususe, sidususe ja proportsionaalsuse kriteeriumide alusel võrreldes

lähtestsenaariumiga, mille puhul Euroopa Tööjõuameti volitusi ei muudeta ning probleeme

püütakse lahendada üksnes muude mitteseadusandlike meetmetega, sealhulgas eespool

nimetatud tegevuskava kaudu. Analüüsi tulemusena esitatakse nüüd sihipäraste meetmete

pakett, millega kõrvaldatakse konkreetsetes valdkondades tuvastatud puudused. Eesmärk on

suurendada Euroopa Tööjõuameti operatiivset suutlikkust, jättes ameti põhieesmärgid ja

peamised ülesanded muutmata.

Seoses teabe esitamisega olid variandid järgmised: i) Euroopa Tööjõuamet haldab toetusi,

millega toetatakse väliste organisatsioonide kaudu individuaalse teabe andmist ja nõustamist,

või ii) Euroopa Tööjõuamet pakub seda tuge otse. Toetuste haldamine on kõige tõhusam ja

proportsionaalsem valik, kuna see võimaldab kasutada olemasolevaid kohalikke ja

valdkondlikke eksperditeadmisi, vältides samal ajal suuri püsikulusid, mis kaasneksid

Euroopa Tööjõuametis oma nõustamissuutlikkuse väljaarendamisega.

EURESe puhul olid poliitikavariandid järgmised: i) EURESe Euroopa koordinatsioonirühma

eesistumise ja EURESe portaali IT-süsteemi omaniku rolli üleandmine komisjonile, ii) kõigi

EURESega seotud ülesannete täielik üleandmine komisjonile või iii) kõigi ülesannete täielik

üleandmine Euroopa Tööjõuametile. Esimene variant võimaldab kasutada mõlema

institutsiooni tugevaid külgi ja maksimeerida koostoimet muude komisjoni hallatavate IT-

vahendite ning Euroopa Tööjõuameti hallatavate muude võrgustikega. Selle variandi puhul

vastutab Euroopa Tööjõuamet endiselt EURESe Euroopa koordinatsiooniameti kõigi muude

ülesannete eest.

Koostöö ja nõuete täitmise tagamise valdkonnas nägid kõik kaalutud variandid ette, et

Euroopa Tööjõuametile antakse volitused pääseda juurde operatiivteabele, sealhulgas

isikuandmetele, ja seda töödelda ning täpsustatakse ameti volitusi teatavate kolmanda riigi

kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste kaitse toetamisel. Kontrollide algatamise poolest

olid variandid siiski erinevad: i) kas säilitada liikmesriikide jaoks nende vabatahtlikkus koos

suurema koostöökohustusega või ii) anda Euroopa Tööjõuametile volitused kohustuslike

kontrollide kehtestamiseks. Personaliga seotud variandid hõlmasid kohalikke kontaktpunkte,

lähetatud riikliku inspektsiooni kontaktametnike reservi või Euroopa Tööjõuameti alalisi

inspektoreid. Eelistatakse vabatahtlikke kontrolle ja tugevamat koostöökohustust, kuna see

variant tasakaalustab tulemuslikkuse ja liikmesriikide pädevuse. Personalivariandiks valiti

32 SWD(2026) 986 33 SWD(2026) 987

ET 11 ET

lähetatud inspektorite eraldi reserv, sest neil on vajalikud kohalikud teadmised ja võrgustikud,

et täita mõistlike kuludega operatiivse ühenduslüli rolli.

Vahenduse puhul hõlmasid variandid i) keeruka menetluse lihtsustamist, et soodustada selle

vabatahtlikku kasutamist, või ii) rangemate tingimuste kehtestamist, mille kohaselt peavad

liikmesriigid vahendusest loobumist ametlikult ja põhjendatult selgitama. Eelistatakse esimest

varianti ehk menetluse lihtsustamist, sest see peaks vähendama halduslikke takistusi, ilma et

see ohustaks vastastikust usaldust, mida on vaja vaidluste vabatahtlikuks lahendamiseks.

Sihipäraste meetmete pakett parandab töötajate, sealhulgas kolmanda riigi kodanike kaitset,

sest sihipärasemad ja tõhusamad kontrollid aitavad tagada tööstandardite järgimise. Töötajad

ja tööotsijad saavad kasu ka sujuvamast piiriülesest liikuvusest tänu paremale teabe

andmisele, nõustamisele ja EURESe kaudu töökoha leidmise toetamisele. Tööandjad saavad

kasu ebaausa konkurentsi vähenemisest, samuti töökohtade ja tööotsijate paremast

sobitamisest EURESe kaudu ning paremast juurdepääsust teabele ja nõustamisele, mis

vähendab piiriülese tegevusega seotud nõuete täitmise ja värbamise kulusid. Eriti positiivne

mõju avaldub 3,6 miljonile ELi VKE-le, kes soovivad värvata töötajaid rahvusvaheliselt, sest

võrreldes suuremate ettevõtetega mõjutavad regulatiivne keerukus ja ebakindlus neid

ebaproportsionaalselt ning nad sõltuvad suurema tõenäosusega EURESe teenustest.

Liikmesriikide ametiasutused saavad kasu tõhusamast toest nõuete täitmise tagamisel ja

lihtsustatud vahendusmenetlustest, mis vähendavad lahendamata vaidlustest tulenevaid

halduskulusid, ilma et see piiraks liikmesriikide pädevust.

Algatusega ei kehtestata kodanikele ega ettevõtjatele uusi õiguslikke kohustusi ega nendega

seotud nõuete täitmise kulusid. Liikmesriikide ametiasutustele tekivad alternatiivkulud, kuna

igast liikmesriigist lähetatakse Euroopa Tööjõuametisse üks täiendav töötaja. Seda kulu peaks

siiski tasakaalustama kasu, mis saadakse sihipärasematest kontrollidest ja tõhusamast

analüütilisest toest.

Ettepanekuga kaasneb eelarve põhjendatud suurendamine, mille suurus on esitatud allpool

punktis 4 ning ettepanekule lisatud finants- ja digiselgituses.

Mõju hindamise aruanne esitati arutamiseks õiguskontrollikomiteele. Õiguskontrollikomitee

4. mai 2026. aasta negatiivses arvamuses esitatud soovitusi on arvesse võetud. Eelkõige: i)

Euroopa Tööjõuameti 2025. aasta hindamise tulemusi on täpselt kajastatud, ii)

sekkumisloogikat on täiustatud, lisades probleemi määratluse toetuseks täiendavaid

vaatlusandmeid, iii) teatavate kolmanda riigi kodanikest töötajate puhul on täpsustatud

volituste läbivaatamise ulatust, iv) esitatud on Euroopa Tööjõuameti teatavate tegevuste

jätkamise põhjendused ning v) kasutusele on võetud tulemuslikkuse järelevalve süsteem, mis

sisaldab esialgseid peamisi tulemusnäitajaid. Pärast neid muudatusi esitas

õiguskontrollikomitee 3. juulil 2026 reservatsioonidega positiivse arvamuse. Ülejäänud

reservatsioonide lahendamiseks on mõju hindamise aruandes tuvastatud probleeme ja eri

variantide mõju analüüsi täiendavalt põhjendatud. Mõlemad õiguskontrollikomitee

arvamused34 on avalikult kättesaadavad.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Euroopa Tööjõuameti 2025. aasta hindamine kinnitas, et määrusega (EL) 2019/1149 ei

kehtestata praegu ettevõtjatele ega kodanikele otseseid kohustusi35. Seetõttu on piiratud ka

erasektori võimalused vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid. Ettepanek keskendub

Euroopa Tööjõuameti tegevusraamistikule ja koostööle liikmesriikidega. Sellega ei kaasne

34 SEC(2026) 985 35 SWD(2025) 128 final, lk 112.

ET 12 ET

ettevõtjatele ega kodanikele uut halduskoormust ega aruandluskohustust, millega kaasneksid

nõuete täitmisega seotud lisakulud.

Seevastu toob ettepanek, nagu on märgitud eelmises alapunktis, ettevõtjatele, eelkõige

VKEdele, kaasa kaudsete kulude kokkuhoiu, vähendades piiriülese tegevuse halduskulusid ja

tööstandardite järgimata jätmisest tulenevaid majanduslikke moonutusi. Seega on algatusel

positiivne netomõju ettevõtjate ja kodanike halduskoormusele. Samuti avaldab ettepanek

eeldatavasti vähest positiivset netomõju ka ELi ettevõtjate, eriti VKEde konkurentsivõimele,

kuna see aitab kaasa ELi ühtse turu tööjõudimensiooni toimimisele, aidates leevendada

tööjõu- ja oskuste puuduse riski, parandades piiriülest värbamist ning soodustades parema

teabe kaudu potentsiaalselt piiriülest tegevust.

Mõned kavandatud sihipärased muudatused aitavad lihtsustada liikmesriikide ametiasutuste

ning ELi institutsioonide ja Euroopa Tööjõuameti tööd, suurendades haldustõhusust.

Peamised meetmed hõlmavad EURESe killustunud juhtimisstruktuuri korrastamist komisjoni

ja Euroopa Tööjõuameti vahel ning keeruka, mitmeetapilise vahendusmenetluse lihtsustamist,

et vähendada liikmesriikide jaoks menetluslikke takistusi.

Lisaks lihtsustatakse määruse (EL) 2016/589 kavandatud sihipäraste muudatustega EURESe

õigusraamistikku, vähendades riiklike haldusasutuste ning EURESe erasektori liikmete ja

partnerite halduskoormust. See hõlmab EURESe tegevusest teatamise sageduse vähendamist,

et tagada selle nõude proportsionaalsus saavutatava eesmärgiga, ja mitme rakendusakti

kehtetuks tunnistamist.

Konkreetselt on praegu komisjoni rakendusotsuses (EL) 2017/1256 sätestatud EURESe

võrgustiku riiklikke tööprogramme (EURESe programmitöö tsüklit) käsitleva teabe

vahetamise vormid ja menetlused. Samuti on komisjoni rakendusotsuses (EL) 2018/170

sätestatud spetsifikatsioonid andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, et jälgida ja hinnata

EURESe võrgustiku (EURESe tulemuslikkuse mõõtmise süsteem) toimimist. Selleks, et

vähendada riiklike haldusasutuste ning EURESe erasektori liikmete ja partnerite

halduskoormust, võimaldades samal ajal suuremat paindlikkust, piisab nende kahe

rakendusakti oluliste elementide integreerimisest otse määrusesse (EL) 2016/589, jättes

üksikasjad EURESe Euroopa koordinatsiooniameti määrata.

Lisaks võttis komisjon oma rakendusotsusega (EL) 2018/1020 vastu EURESes kasutatava

ESCO versiooni, milles viidatakse 28. juulil 2017 avaldatud Euroopa klassifikatsiooni

versioonile. Võttes arvesse tööturu kiiret arengut, muudetakse määrust (EL) 2016/589 nii, et

selles sätestatakse põhimõte, mille kohaselt võtab komisjon ESCO viimase versiooni

automaatselt kasutusele, ilma et iga uue versiooni puhul oleks vaja vastu võtta rakendusakt.

Kui liikmesriigid otsustavad ESCOt riigi tasandil mitte vastu võtta, on nad praegu kohustatud

koostama ja ajakohastama vastavustabeleid riiklike klassifikatsioonisüsteemide, mida

kasutatakse EURESele edastatavates tööpakkumistes ja CVdes ametite ja oskuste kohta teabe

registreerimiseks, ja kohaldatava ESCO versiooni vahel. Need vastavustabelid tuleb koostada

vastavalt komisjoni rakendusotsuses (EL) 2018/1021 sätestatud tehnilistele standarditele ja

vormingutele. Selleks, et vähendada liikmesriikide ametiasutuste halduskoormust, hõlbustada

rakendamist ja parandada andmete kvaliteeti, võtab komisjon kõnealuste vastavustabelite

koostamise, haldamise ja rakendamise liikmesriikidelt üle. Seetõttu ei ole enam vaja ette näha

ühtse rakendamise tehniliste standardite vastuvõtmist rakendusaktiga.

Nende muudatuste tulemusel muutuvad kõnealused komisjoni rakendusotsused ülearuseks.

• Põhiõigused

Algatus tugevdab Euroopa Tööjõuameti suutlikkust aidata kaasa liidu õigusnormide täitmise

tagamisele tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas ning

ET 13 ET

sel viisil ka asjaomaste põhiõiguste kaitsele. Nende põhiõiguste hulka kuuluvad

liikumisvabadus, kutsevabadus ja õigus teha tööd (Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi

„harta“) artiklid 15 ja 45), õigus kasutada tööhõiveteenuseid (harta artikkel 29) ja

ettevõtlusvabadus (harta artikkel 16). Parema juurdepääsu kaudu teabele ja nõustamisele ning

täitmise tagamise rolli kaudu toetab Euroopa Tööjõuamet jätkuvalt piiriülestes olukordades

heade ja õiglaste töötingimuste, sotsiaalkindlustuse ja tervishoiuga seotud õiguste (harta

artiklid 31, 34 ja 35), diskrimineerimiskeeluga seotud õiguste (harta artikkel 21), töötajate

õiguse olla informeeritud ja ära kuulatud (artikkel 27) ning õiguse tõhusale

õiguskaitsevahendile (harta artikkel 47) tõhusat kasutamist.

Euroopa Tööjõuameti suurem juurdepääs andmetele ja nende töötlemine oleks rangelt

piiritletud ja seda rakendataks täielikus kooskõlas isikuandmete kaitse nõuetega (harta artikkel

8). Asjakohaste kaitsemeetmetega tagatakse, et tugevam suutlikkus nõuete täitmist tagada ei

kahjusta üksikisikute õigusi. Ameti igasuguse isikuandmete töötlemise suhtes kohaldatakse

määrust (EL) 2018/1725.

4. MÕJU EELARVELE

Käesolev ettepanek mõjutab liidu tasandi eelarvet. Ameti tegevussuutlikkuse suurendamiseks

on vaja täiendavaid inimressursse ja rahalisi vahendeid. Need kulud on eelkõige seotud

üksikisikute ja tööandjate teavitamise ja nõustamise parandamisega toetuste andmise,

suurema kontrollisuutlikkuse, asutusesisese andmeanalüüsisuutlikkuse arendamise ja ameti

täiendavate kohustuste kaudu seoses kolmandate riikide kodanikega. Vahenduse valdkonnas

kavandatavad muudatused eelarvet ei mõjuta.

Samal ajal peaksid läbivaatamisega kaasnema süstemaatilised jõupingutused Euroopa

Tööjõuametis, et teha kindlaks võimalused rahaliste ja inimressursside ümberpaigutamiseks,

tõhususe suurendamiseks ja tegevuste täpsemaks prioriseerimiseks ameti olemasolevate

volituste piires. See peaks hõlmama nende valdkondade läbivaatamist, kus ülesandeid võib

ühtlustada, vähendada või mitte tähtsustada, ning negatiivsete prioriteetide

kindlaksmääramist, et tagada vahendite koondamine suurima liidu lisaväärtusega tegevustele.

Sellega seoses tuleks erilist tähelepanu pöörata EURESega seotud kulutustele, et teha

kindlaks kokkuhoiu ja tõhususe suurendamise võimalused, mis võivad aidata kaasa strateegia

„EURES 2030“ ja EURESe portaali strateegia tõhusamale elluviimisele. Selline lähenemisviis

aitaks piirata ettepaneku üldist mõju eelarvele, tagades samal ajal, et Euroopa Tööjõuamet

suudab suunata vahendid kõige asjakohasematele ja mõjusamatele tegevuseesmärkidele.

Ettepaneku üksikasjalik finantsmõju on esitatud ettepanekule lisatud finants- ja digiselgituses.

Hinnang 2028. aasta ja sellele järgnevate aastate finantsmõju ning personalile avalduva mõju

kohta on esitatud üksnes näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta otsuseid ELi järgmise

mitmeaastase eelarve (mitmeaastane finantsraamistik 2028–2034) kohta. Rahastamisallikad ja

ELi rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad mitmeaastase

finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste läbirääkimiste

tulemustest. Seejärel tuleb need kindlaks määrata iga-aastase eelarvemenetluse käigus. Kõik

assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on soovituslikud.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Käesoleva ettepanekuga Euroopa Tööjõuametile antud uute ülesannete täitmist hakatakse

jälgima ameti tulemuslikkuse mõõtmise süsteemide raames, mida reformitakse kooskõlas

eespool nimetatud tegevuskavaga. See hõlmab üksikasjalike eesmärkide ja oodatavate

ET 14 ET

tulemuste kindlaksmääramist iga-aastases ja mitmeaastases programmitöös, sealhulgas uuesti

määratletud SMART-eesmärkide ja sisukate peamiste tulemusnäitajate kaudu.

Eelkõige jälgib komisjon tihedas koostöös asjaomaste liikmesriikide ametiasutuste ja

detsentraliseeritud asutustega käesoleva ettepaneku konkreetsete eesmärkide saavutamist.

Üksikasjad, sealhulgas selleks kavandatud esialgsed näitajad, on esitatud ettepanekule lisatud

mõju hindamise aruandes, mille kohaselt põhineb Euroopa Tööjõuameti määruse hindamine

konkreetsetel näitajatel, mille hulka kuuluvad muu hulgas teavet saanud üksikisikute ja

tööandjate arv ning nende rahulolu saadud teabega; EURESe võrgustiku rahulolu selle

juhtimisega, töö leidnute arv ja osakaal, rahulolu EURESe portaaliga ning CVde ja

töökohtade hõlmatus portaalis; sihipäraste kooskõlastatud ja ühiskontrollide arv, suhtarv ja

ulatus, rahulolu Euroopa Tööjõuameti operatiivtoega ning riskianalüüsil põhinevate toetatud

kooskõlastatud ja ühiskontrollide osakaal ning vahendusmenetluse puhul vahendamisele

esitatud ja lahendatud juhtumite arv, menetluse kestus ning rahulolu sellega.

Lisaks jätkab komisjon kooskõlas määruse (EL) 2019/1149 artikliga 40 ning finantsmääruse

ja parema õigusloome suuniste nõuetega iga viie aasta järel ameti tulemuslikkuse hindamist

seoses ameti eesmärkide, volituste ja ülesannetega. Järgmine hindamine toimub 2029. aastal

ja hõlmab ajavahemikku 2024–2028. Hindamise käigus hinnatakse, kas ameti tegevuse ulatust

on vaja muuta, sealhulgas üksikute ülesannete, näiteks EURESe koordineerimise (sealhulgas

komisjonile üle antud ülesannete) võimaliku lõpetamise kaudu.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Ettepaneku artikliga 1 tehakse määrusesse (EL) 2019/1149 mitu muudatust.

(1) Artikli 1 lõiget 2 muudetakse ja lisatakse artikli 1 lõige 4a, et täpsustada Euroopa

Tööjõuameti volitusi, kui selle tegevus hõlmab teatavaid kolmanda riigi kodanikest

töötajaid liidus. Ametile antakse võimalus abistada liikmesriike nende töötajate töö-

ja sotsiaalkindlustusõiguste kaitsel, nagu on sätestatud direktiivide 2009/52/EÜ,

2014/36/EL ja (EL) 2024/1233 ning nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ teatavates

sätetes, tehes seda täiendavalt ehk juhul, kui see on vajalik Euroopa Tööjõuameti

ülesannete tulemuslikuks täitmiseks. Artikli 1 lõikesse 4 lisatakse punktid j ja k, et

kaasata Euroopa Tööjõuameti tegevuse ulatusse määrus, mis käsitleb IMIga

ühendatud avalikku liidest töötajate lähetamise deklareerimiseks, ning direktiiv,

millega kehtestatakse sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad

erinormid, kuna need on seotud direktiivi 2014/67/EL kohaldamisega. Artikli 1

lõiget 5 muudetakse, et anda ametile sõnaselged volitused tegeleda tööalase

ärakasutamise probleemiga.

(2) Artikli 2 punkti a muudetakse, et kajastada artikli 1 muudatust seoses teatavate

kolmanda riigi kodanikest töötajate õiguste täitmise tagamise toetamisega. Punkti b

muudetakse, et täpsustada, millised Euroopa Tööjõuameti ülesanded on seotud tema

eesmärgiga hõlbustada ja tõhustada liikmesriikide koostööd. Kooskõlas artikli 1

lõikega 2 lisatakse viide liidu õiguse kohaldamisele. Punkti d muudetakse, et

kajastada Euroopa Tööjõuameti volitusi tööalase ärakasutamisega tegelemisel.

(3) Lisatakse artikli 3 lõige 3, et täita nõuet, mille kohaselt tuleb detsentraliseeritud

asutuse asukoht sätestada seadusandliku tavamenetluse kohaselt vastu võetud

õigusaktis. See muudatusettepanek kajastub ka artikli pealkirjas.

(4) Artikli 5 sissejuhatavat osa muudetakse, et see oleks kooskõlas artikli 1

muudatusega, mis käsitleb kolmanda riigi kodanikest töötajaid, ning selleks, et

võimaldada pakkuda individuaalset teavet. Lisatakse artikli 5 punkt g, milles

sätestatakse Euroopa Tööjõuameti vastutus teadlikkuse suurendamise kampaaniate

ET 15 ET

edendamisel. See on olemasolev säte, mis on toodud üle artikli 11 punktist e, kuna

see on seotud pigem üksikisikutele ja tööandjatele teabe andmise ülesandega kui

liikmesriikide suutlikkuse suurendamisega. Samuti lisatakse uus lõige, mis kajastab

Euroopa Tööjõuameti õigust anda toetusesaajatele toetusi, nagu on sätestatud artikli

29 teises lõigus, eelkõige seoses üksikisikute ja tööandjate nõustamise ja

toetamisega, et aidata ametil täita artikli 5 esimeses lõigus sätestatud ülesandeid

individuaalsemalt.

(5) Artiklit 6 muudetakse, et anda EURESe portaali süsteemi omanikuõigus ning

EURESe liikmete ja partnerite töötajatele ja riiklikele koordinatsioonibüroodele

mõeldud kasutajatoe funktsioon Euroopa Tööjõuametilt üle komisjonile. Pealkirja

muudetakse, et see kajastaks paremini Euroopa Tööjõuameti rolli seoses EURESega.

(6) Artikli 7 lõike 1 punkte b ja d muudetakse, et Euroopa Tööjõuamet saaks omal

algatusel hõlbustada liikmesriikide koostööd. Artikli 7 lõiget 2 muudetakse

täpsustamaks, et see on seotud kõigi artiklis 1 sätestatud kohaldamisalasse kuuluvate

valdkondadega. Artikli 7 lõikeid 3 ja 4 muudetakse, et anda Euroopa Tööjõuametile

konkreetne toetav roll seoses elektrooniliste vahendite kasutamisega ning tuua

sõnaselgelt esile muud selles kontekstis asjakohased vahendid peale IMI, millega

amet juba töötab.

(7) Artikli 8 lõiget 1 muudetakse, et kajastada artikli 1 muudatust seoses kolmanda riigi

kodanikega ja anda Euroopa Tööjõuametile ennetavam roll kooskõlastatud ja

ühiskontrollide algatamisel. Artikli 8 lõike 2 punkti a muudetakse tagamaks, et

nõuet, mille kohaselt peavad kooskõlastatud kontrollid toimuma samal ajal, ei

mõistetaks liiga kitsalt. Artikli 8 lõiget 3 muudetakse, et nõuda liikmesriikidelt

nõuetekohast põhjendust, kui nad ei osale kooskõlastatud või ühiskontrollides, ja

tagada, et liikmesriigi nõusolekust kontrollis osaleda teavitatakse samal ajal nii

ametit kui ka asjaomaste liikmesriikide riikliku inspektsiooni kontaktametnikke.

Artikli 8 lõiget 4 muudetakse, et kehtestada tähtaeg, mille jooksul liikmesriigid

peavad esitama põhjendused, kui nad ei osale kooskõlastatud või ühiskontrollides.

See ei tähenda ametile iseseisvate kontrollivolituste andmist, kuna sellised kontrollid,

sealhulgas Euroopa Tööjõuameti taotletud kontrollid, eeldavad jätkuvalt asjaomaste

liikmesriikide nõusolekut.

(8) Artikli 9 lõiget 1 muudetakse, et lihtsustada kooskõlastatud või ühiskontrollile

eelnevaid haldusnõudeid. Enne igat kontrolli ei ole vaja enam sõlmida ametlikku

kirjalikku kokkulepet. Artikli 9 lõiget 3 muudetakse tagamaks, et teiste liikmesriikide

inspektoritele, kes osalevad kooskõlastatud ja ühiskontrollides, antakse liikmesriigis,

kus kontroll toimub, teatavad minimaalsed volitused seoses juurdepääsuga

kontrollitavatele ruumidele, dokumentidele ja andmetele ning tõendite kogumisega.

Artikli 9 lõiget 4 muudetakse, et luua seos Euroopa Tööjõuameti analüüside ja

riskihindamiste ning kontrollide vahel. Artikli 9 lõiget 5 muudetakse, et anda selle

liikmesriigi riikliku inspektsiooni kontaktametnikele, kus kontroll toimub, samad

volitused kui teiste osalevate liikmesriikide inspektoritele. Lisatakse artikli 9 lõige

5a, et tagada kontrollide raames vajalik teabevahetus liikmesriikide ja Euroopa

Tööjõuameti vahel. Artikli 9 lõiget 6 muudetakse, et Euroopa Tööjõuamet saaks

esialgsed aruanded kontrollitulemuste kohta varem kui praegu, samas kui

liikmesriikidele antakse rohkem aega lõpparuannete koostamiseks, ning et sätestada

aruannete sisu miinimumnõuded. Lisatakse artikli 9 lõige 6a, millega nähakse ette

juhtumite haldamise süsteem, kus Euroopa Tööjõuamet säilitab kooskõlastatud ja

ühiskontrollidega seotud teavet.

ET 16 ET

(9) Artikli 10 lõiget 1 muudetakse, et kajastada artikli 1 muudatust seoses tegevustega,

mis hõlmavad kolmanda riigi kodanikest töötajaid, laiendada nende osalejate ringi,

kellega Euroopa Tööjõuamet peab koostööd tegema, ning täpsustada, kuidas

saadakse juurdepääs analüütiliseks tööks kasutatavale teabele ja kuidas seda

töödeldakse. Lisatakse artikli 10 lõige 1a, et näha ette operatiivsemat laadi

riskianalüüsid ja nende seos kooskõlastatud ja ühiskontrollidega. Artikli 10 lõiget 3

muudetakse tagamaks, et operatiivsel planeerimisel võetakse arvesse operatiivseid

riskianalüüse. Artikli 10 lõiget 4 muudetakse täpsustamaks, et see on seotud kõigi

artiklis 1 sätestatud kohaldamisalasse kuuluvate valdkondadega.

(10) Artikli 11 sissejuhatavat osa muudetakse, et lisada viide liidu õiguse kohaldamisele,

et tagada kooskõla artikli 1 lõikega 2, ning täpsustada, et see on seotud kõigi artiklis

1 sätestatud kohaldamisalasse kuuluvate valdkondadega. Artikli 11 punkti d

muudetakse, et täpsustada Euroopa Tööjõuameti või liikmesriikide poolt ameti toel

välja töötatud koolitusprogrammide laadi ja erinevaid sidusrühmi, kes võivad neist

kasu saada. Artikli 11 punkt e jäetakse välja, kuna selle sisu viiakse üle artikli 5

punkti g.

(11) Artikli 12 lõike 1 punkti b muudetakse täpsustamaks, et see on seotud kõigi artiklis 1

sätestatud kohaldamisalasse kuuluvate valdkondadega ning et Euroopa Tööjõuamet

ei piirdu deklareerimata töö piiriüleste aspektide käsitlemisega.

(12) Artiklit 13 muudetakse, et lihtsustada keerukat vahendusmenetlust, taandades selle

üheks etapiks ja jättes saavutatud kokkuleppe siduva või mittesiduva laadi

asjaomaste poolte otsustada.

(13) Artiklit 14 muudetakse, et lisada viide Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametile ja

Euroopa Meresõiduohutuse Ametile ning rõhutada ametitevahelise andmete jagamise

võimalust.

(14) Artikli 19 lõiget 2, artikli 21 lõiget 1, artikli 31 lõikeid 4, 5 ja 7 ning artikli 33 lõiget

2 muudetakse ning lisatakse artikli 21 lõige 1a, et tagada kooskõla detsentraliseeritud

asutusi käsitleva ühise lähenemisviisi ja detsentraliseeritud asutuste

raamfinantsmäärusega.

(15) Lisatakse IIIa peatükk, et anda Euroopa Tööjõuametile selged volitused

operatiivteabe, sealhulgas isikuandmete töötlemiseks ning anda ametile juurdepääs

sellisele teabele. Artikliga 23a sätestatakse üldised volitused teabe töötlemiseks,

isikuandmete erikategooriaid ja nende säilitamise tähtaegu käsitlevad normid, samuti

kahepoolsete andmevahetuskokkulepete sõlmimise võimalus. Artikkel 23b käsitleb

Euroopa Tööjõuameti juurdepääsu siseturu infosüsteemile, sealhulgas

liikmesriikidevahelisele teabevahetusele seoses kooskõlastatud ja ühiskontrollidega.

Artiklis 23c käsitletakse Euroopa Tööjõuameti kasutajate juurdepääsu Euroopa

autoveo-ettevõtjate registrile (ERRU). Artiklis 23d käsitletakse Euroopa

Tööjõuameti juurdepääsu andmetele, mis puudutavad IMI, ERRU ja

sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi (EESSI) kasutamist,

samuti juurdepääsu teabele, mis esitatakse liikmesriikidele töötajate

lähetusdeklaratsioonides kooskõlas määrusega, milles käsitletakse IMIga ühendatud

avalikku liidest töötajate lähetamise deklareerimiseks, ning direktiiviga, millega

kehtestatakse sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris reguleerivad erinormid.

Lisaks viidatakse võimalusele, et liikmesriigid võivad teha Euroopa Tööjõuametile

kättesaadavaks ka muud nende teabevahetussüsteemide kaudu toimuvad konkreetsed

teabevahetused peale kooskõlastatud ja ühiskontrolle käsitlevate teabevahetuste, kui

kõik asjaomased liikmesriigid on sellega nõus.

ET 17 ET

(16) Artiklisse 29 lisatakse uus lõige, millega antakse Euroopa Tööjõuametile volitus

anda toetusi mis tahes enda ülesande täitmiseks.

(17) Lisatakse artikli 32 lõige 2a, millega nähakse ette, et lisaks olemasolevale riiklikule

kontaktametnikule lähetab iga liikmesriik Euroopa Tööjõuametisse ka riikliku

inspektsiooni kontaktametniku, st riikliku järelevalveasutuse inspektori. Sellest

tulenevalt muudetakse ka artikli 32 lõikeid 1 ja 2, sealhulgas selleks, et sätestada

kahe riiklike kontaktametnike rühma vastavad ülesanded. Samuti täpsustatakse, et

liikmesriigid nimetavad kõik riiklikud kontaktametnikud alles pärast seda, kui

Euroopa Tööjõuamet on nad heaks kiitnud ja tööle võtnud.

(18) Määruse (EL) 2019/1149 lisa punkte 1, 2 ja 5 muudetakse, et lisada viited kolmanda

riigi kodanike deklareerimata tööle Euroopa deklareerimata töö vastase koostöö

platvormi tegevuses.

Ettepaneku artikliga 2 tehakse määrusesse (EL) 2016/589 mitu muudatust.

(1) Artiklit 3 muudetakse, et lisada põhiteksti teatavad mõisted, mis olid varem

sätestatud komisjoni rakendusotsustes 2018/1020 ja 2018/1021, ning lisada EURESe

sihtliikuvuskava määratlus.

(2) Artiklit 8 muudetakse, et täpsustada Euroopa Koordinatsiooniameti pädevusse

kuuluvaid ülesandeid EURESe tegevuse toetamisel. Need hõlmavad programmitööd,

andmete kogumist ja analüüsi. Euroopa Koordinatsiooniameti ülesannete hulka ei

kuulu enam EURESe portaali süsteemi omaniku roll ega kasutajatoe funktsioon, mis

antakse üle komisjonile. Samuti ei pea Euroopa Koordinatsiooniameti välja töötama

koostöö- ja vahendamisstruktuuri õpipoisiõppe ja praktikakohtade jaoks, kuna sellel

struktuuril puudub praktiline vajadus.

(3) Artiklit 9 muudetakse, et anda komisjonile EURESe portaali süsteemi omanikuna

roll seoses kaebuste ja vabade töökohtadega, mis ei vasta teatavatele EURESe

portaaliga seotud standarditele.

(4) Artiklit 14 muudetakse, et anda EURESe Euroopa koordinatsioonirühmale ülesanne

teha kindlaks EURESe programmitöö tsüklist pärit asjakohane teave, mis lisatakse

EURESe tegevusaruannetesse.

(5) Artiklit 16 muudetakse, et lisada koostöömeetmete hulka viide EURESe

sihtliikuvuskavale.

(6) Artiklit 17 muudetakse, et lisada viide töötajatele kui EURESe portaalis avaldatavate

CVde ja töökohataotluste otsestele esitajatele.

(7) Artiklit 19 muudetakse, et ühtlustada ja lihtsustada ESCO rakendamise menetlust

selle kasutamiseks koostalitlusvõime ja andmete automaatse kokkuviimise ühise

alusena. Komisjonile antakse volitus ajakohastada korrapäraselt EURESes

rakendatavat ESCO versiooni vastavalt tööturu suundumustele. Komisjon hakkab

vastutama vabade töökohtade ja CVde ning ESCO puhul kasutatavate riiklike

klassifikatsioonisüsteemide vastavustabelite koostamise ja haldamise eest. Sellest

tulenevalt jäetakse välja sätted, milles osutatakse komisjoni rakendusvolitustele võtta

vastu EURESes kasutatav ESCO versioon ning vastavustabelite koostamise

tehnilised standardid.

(8) Artiklit 23 muudetakse, et lisada tööotsijatele pakutavate tugiteenuste hulka viide

EURESe sihtliikuvuskavale.

ET 18 ET

(9) Artiklit 24 muudetakse, et lisada tööandjatele pakutavate tugiteenuste hulka viide

EURESe sihtliikuvuskavale.

(10) Artiklit 25 muudetakse, et lisada värbamisjärgsete tugiteenuste hulka viide EURESe

sihtliikuvuskavale.

(11) Artiklit 26 muudetakse, et lisada puude hindamine nende küsimuste hulka, mille

puhul EURESe liikmed ja vajaduse korral EURESe partnerid suunavad

teabetaotlused riiklikele pädevatele asutustele või muudele asjakohastele organitele.

(12) Artiklit 27 muudetakse, et täpsustada veelgi piiriülestes piirkondades osutatavate

tugiteenuste teatavaid aspekte.

(13) Artiklit 30 muudetakse, et täpsustada EURESe riiklike koordinatsioonibüroode rolli

iga-aastaste riiklike tööprogrammide kavandite läbivaatamisel. Artikliga antakse

Euroopa Koordinatsiooniametile ka vastutus koostada liikmesriikidevahelise

teabevahetuse vormid.

(14) Artiklit 31 muudetakse, et kehtestada EURESe riiklikele koordinatsioonibüroodele

kohustus esitada igal aastal aruanne riiklike tööprogrammide rakendamise kohta

vastavalt vormile, mille on koostanud Euroopa Koordinatsiooniamet ja heaks kiitnud

EURESe Euroopa koordinatsioonirühm. Sellest tulenevalt jäetakse välja komisjoni

volitus võtta selliste vormide määratlemiseks vastu rakendusakte.

(15) Artiklit 32 muudetakse, et täpsustada veelgi liikmesriikide andmekogumistegevuse

menetlust ja sisu ning Euroopa Koordinatsiooniameti ülesandeid.

(16) Artiklit 33 muudetakse, et pikendada EURESe tegevuse aruandlusperioodi viiele

aastale.

Ettepaneku artikliga 3 tehakse sellest tulenev muudatus määrusesse (EL) nr 1024/2012. Kuna

määrust (EL) 2019/1149 muudetakse, et näha ette teabevahetus IMI kaudu, tuleks määruse

(EL) nr 1024/2012 lisas loetleda määrus (EL) 2019/1149.

Ettepaneku artikliga 4 tunnistatakse kehtetuks mitu komisjoni rakendusotsust, mis muutuvad

määruse (EL) 2016/589 muudatuste tõttu ülearuseks.

ET 19 ET

2026/0272 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet,

määrust (EL) 2016/589, milles käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku

(EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja tööturgude edasist

integratsiooni, ning määrust (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi

kaudu tehtavat halduskoostööd, ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni

rakendusotsused (EL) 2017/1256, (EL) 2018/170, (EL) 2018/1020 ja (EL) 2018/1021

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 46 ja 48,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust36,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust37,

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Euroopa Tööjõuamet (edaspidi „amet“) on asutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2019/114938. Ameti eesmärk on aidata kaasa tööjõu õiglase liikuvuse

tagamisele kogu liidus ning abistada liikmesriike ja komisjoni

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel liidus. Liidu õiguse tõhus kohaldamine

ja selle täitmise tagamine nendes valdkondades on oluline, et kaitsta liikuvaid

töötajaid, tagada aus konkurents ettevõtjate vahel ja säilitada usaldus siseturu vastu.

Oma eesmärgi saavutamiseks hõlbustab amet juurdepääsu teabele, tõhustab

liikmesriikide koostööd asjaomase liidu õiguse täitmise tagamisel, vahendab

piiriüleste vaidluste lahendamist ja toetab koostööd deklareerimata töö vastu

võitlemisel.

(2) Alates määruse (EL) 2019/1149 vastuvõtmisest on ameti tegevuskeskkond muutunud.

Käimasolevate geopoliitiliste konfliktidega seotud üleilmne volatiilsus ja struktuursed

muutused, nagu demograafilised suundumused, tööealise elanikkonna vähenemine,

oskuste nappus, kiirenev digipööre ja tehisintellekti kasutuselevõtt, suurendavad

36 ELT C [...], [...], lk [...]. 37 ELT C [...], [...], lk [...]. 38 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1149, millega asutatakse

Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja (EL) 2016/589 ning

tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344 (ELT L 186, 11.7.2019, lk 21,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1149/oj).

ET 20 ET

vajadust tööjõu liikuvuse kui keskse poliitikameetme järele, et kaitsta siseturu

konkurentsivõimet.

(3) Kooskõlas määruse (EL) 2019/1149 artikliga 40 viis komisjon läbi ameti

tulemuslikkuse esimese hindamise, mis avaldati 2025. aastal. Hindamine kinnitas, et

amet on aidanud täita varem rahuldamata vajadust toetuse järele liidu tööjõu liikuvuse

poliitika tõhusal rakendamisel. Samal ajal tehti kindlaks teatavad piirangud ameti

praegustes volitustes.

(4) Selleks et amet saaks oma potentsiaali täielikult ära kasutada, on vaja määrust (EL)

2019/1149 sihipäraselt muuta. Hindamise käigus kindlaks tehtud asjakohased

muudatused hõlmavad suuremat pädevust andmete töötlemisel, paremat koostööd

liikmesriikidega, sealhulgas seoses teabe esitamisega, ameti rolli teatavate kolmanda

riigi kodanikega seotud olukordades ning ameti ülesandeid Euroopa tööturuasutuste

võrgustiku (EURES) arendamisel.

(5) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2026/XXX39 eesmärk on vähendada

teenuste osutamise vabadust piiravaid haldustakistusi ja lihtsustada haldusnõudeid,

parandades samal ajal lähetatud töötajate õiguste kaitse tagamiseks kehtestatud liidu

õiguse järgimise tõhusat järelevalvet ja täitmise tagamist ning tugevdades

liikmesriikide pädevate asutuste vahelist halduskoostööd. Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiiviga (EL) 2020/105740 kehtestatakse erinormid maanteeveosektoris

autojuhtide lähetamiseks. Kuna määrus (EL) 2026/XXX ja direktiiv (EL) 2020/1057

on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/67/EL41 kohaldamisega,

tuleks määrus (EL) 2026/XXX ja direktiiv (EL) 2020/1057 lisada nende liidu

õigusaktide loetellu, mis kuuluvad ameti tegevusvaldkonda.

(6) Tööjõu liikuvus kogu liidus toimub sageli keerukates tööturutingimustes, sealhulgas

suure riskiga sektorites, nagu ehitus, transport, põllumajandus, majutus ja hooldus.

Nendes sektorites esineb eriti palju eri riske, sealhulgas inimkaubandust tööalase

ärakasutamise eesmärgil. Nendes tingimustes töötavad liidus liikuvad töötajad ja

lähetatud töötajad üha sagedamini kõrvuti kolmanda riigi kodanikega, kelle arv

suureneb liidus tööjõu- ja oskuste nappuse tõttu.

(7) Kui ameti tegevus, näiteks teavitustegevus, kooskõlastatud ja ühiskontrollide

hõlbustamine või riskihindamine, ei hõlma teatavaid kolmanda riigi kodanike

kategooriaid, võib see tekitada lünki nõuete täitmise tagamisel, soodustada nõuetest

kõrvalehoidmist ja kõlvatut konkurentsi ning avaldada survet tööhõive- ja sotsiaalsete

standardite alandamiseks.

(8) Õiglane tööjõu liikuvus eeldab kõigi liidus töötavate isikute tööhõive- ja

sotsiaalkindlustusõiguste tõhusat kaitset, olenemata nende kodakondsusest. Seetõttu

on asjakohane täpsustada, et amet võib toetada liikmesriike kolmanda riigi kodanikega

seotud juhtumites niivõrd, kuivõrd kolmanda riigi kodanike tööhõive- ja

39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrus (EL) …/… [pealkiri] (ELT…). 40 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1057, millega kehtestatakse

seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektoris

reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses täitmise tagamise nõuetega ja

määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 249, 31.7.2020, lk 49, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2020/1057/oj). 41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2014/67/EL, 15. mai 2014, mis käsitleb direktiivi 96/71/EÜ

(töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega) jõustamist ning millega muudetakse määrust

(EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd („IMI määrus“)

(ELT L 159, 28.5.2014, lk 11, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/67/oj).

ET 21 ET

sotsiaalkindlustusõiguste tõhus kohaldamine ja täitmise tagamine aitab täita ameti

volitusi tagada õiglane tööjõu liikuvus ja luua kogu liidus võrdsed võimalused.

(9) Seaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töö- ja

sotsiaalkindlustusõiguste, eelkõige direktiividega 2014/36/EL42 ja (EL) 2024/123343

ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2024/134744 ja nõukogu

direktiiviga 2001/55/EÜ45 antud võrdse kohtlemise õiguste tulemuslik jõustamine on

oluline tööjõu õiglase liikuvuse tagamiseks. Kui neid õigusi ei rakendata tõhusalt,

satuvad nõudeid järgivad ettevõtjad ebasoodsasse olukorda, samas kui asjaomased

töötajad võivad kaotada oma õigusliku seisundi ja sattuda eeskirjadevastasesse

olukorda. Liikmesriikide toetamine nende õiguste jõustamisel aitab seega vähendada

tööjõu ja oskuste nappust liidus ning ühtlasi aitab kaasa seadusliku rände võimaluste

nõuetekohasele toimimisele.

(10) Ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike töölevõtmine moonutab

ettevõtjatevahelist konkurentsi, avaldab survet tööhõive- ja sotsiaalsete standardite

alandamiseks ning seab asjaomased töötajad suuremasse tööalase ärakasutamise ja

inimkaubanduse ohtu. Amet peaks oma eesmärkide raames ja enda ülesannete

täitmiseks vajalikus ulatuses toetama liikmesriike Euroopa Parlamendi ja nõukogu

direktiivi 2009/52/EÜ46 tööalaste sätete kohaldamisel. Tõhusam jõustamine selles

valdkonnas peaks tagama asjaomaste töötajate kaitse ärakasutamise eest, aidates samal

ajal vähendada stiimuleid ebaseaduslikuks riiki sisenemiseks ja seal viibimiseks, kuna

on kindlaks tehtud, et liidus töötamise väljavaade on üks ebaseadusliku rände

liikumapanevaid jõude.

(11) Ametile ei tohiks anda üldiseid volitusi seadusliku rände valdkonnas, eelkõige seoses

kolmanda riigi kodanike riiki lubamise, riigis viibimise, riigist väljasaatmise või tööloa

saamise tingimustega, ning see ei tohiks mõjutada kohaldatavaid liidu õigusnorme ega

liikmesriikide pädevust nendes valdkondades.

(12) Kuna amet peaks toetama liikmesriikide jõupingutusi nõuete täitmise tagamisel, et

vähendada tööjõu ärakasutamise riski, eriti seoses tööjõu piiriülese liikuvusega, peaks

amet käsitlema seda küsimust nii kooskõlastatud ja ühiskontrollide raames kui ka oma

analüütilise töö ja operatiivsete riskianalüüside kaudu. Vajaduse korral peaks amet

42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmanda riigi

kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta (ELT L 94, 28.3.2014,

lk 375, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/36/oj). 43 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1233, mis käsitleb kolmanda

riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa ühtse taotluse menetlust ning

liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate ühetaolisi õigusi (ELT L, 2024/1233,

30.4.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1233/oj). 44 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1347, mis käsitleb nõudeid,

millele kolmandate riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud peavad vastama, et kvalifitseeruda

rahvusvahelise kaitse saajaks, ning nõudeid pagulaste või täiendava kaitse saamise kriteeriumidele

vastavate isikute ühetaolisele seisundile ja antava kaitse sisule ning millega muudetakse nõukogu

direktiivi 2003/109/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2011/95/EL (ELT L, 2024/1347, 22.5.2024,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1347/oj). 45 Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse andmiseks

ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta liikmesriikide jõupingutuste

tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001,

lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2001/55/oj). 46 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega sätestatakse

ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjatele kohaldatavate karistuste ja

meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/52/oj).

ET 22 ET

tegema koostööd teiste liidu organite ja asutustega, et tagada koordineeritud ja

tulemuslik reageerimine.

(13) Vastavalt Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas C‑743/1947 tuleb otsus ameti asukoha

kohta vastu võtta seadusandliku tavamenetluse kohaselt. See ei tohiks piirata ameti

võimalust täiendada oma operatiivtegevust Brüsselis asuvas kontaktbüroos ega asutada

vajaduse korral liikmesriikides muid kohalikke büroosid.

(14) Ameti antavat teavet tööjõu liikuvuse kohta tuleks veelgi parandada, kohandades seda

paremini asjaomaste üksikisikute ja tööandjate, eelkõige väikeste ja keskmise

suurusega ettevõtjate (VKEde) konkreetsete olukordade ja vajadustega, et nad saaksid

tõhusalt kasutada oma õigusi ja täita oma kohustusi. Selleks tuleks ametile anda

volitus anda toetusi riiklikul, piirkondlikul või piiriülesel piirkondlikul tasandil

tegutsevatele toetusesaajatele, kes pakuvad üksikisikutele ja tööandjatele sihipärast

nõu tööjõu piiriülese liikuvuse kohta.

(15) Teadmiste puudumine oma õiguste kohta seab mõned kolmanda riigi kodanikud

suuremasse tööalase ärakasutamise, nende töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste rikkumise

ning tööalase ärakasutamise eesmärgil toimuva inimkaubanduse ohtu. Kui kolmanda

riigi kodanikud töötavad koos liidu liikuvate või lähetatud töötajatega, peaks amet

aitama teha kõnealustele üksikisikutele ja tööandjatele kättesaadavaks selge ja

arusaadava teabe nende õiguste ja kohustuste kohta. On oluline, et selline teave oleks

võimalikult varakult kättesaadav, sealhulgas enne liitu sisenemist, mis võib nõuda

koostööd kolmandate riikide asjaomaste asutuste ja kolmandates riikides asuvate liidu

delegatsioonidega. Võttes arvesse inimkaubanduse ohvrite erilist haavatavust, peaks

amet võtma nende olukorda arvesse koolitusprogrammides või -materjalides, mille ta

töötab välja tööinspektoritele, kes selliste isikutega tõenäoliselt kokku puutuvad, ning

oma riskianalüüsides.

(16) EURESe juhtimine on jagatud komisjoni ja ameti vahel, mis piirab EURESe juhtimise

ja toimimise tõhusust ja tulemuslikkust. Nende vastavad kohustused tuleks ümber

jaotada, et parandada sidusust muude tegevustega, suurendades seeläbi EURESe

juhtimise ja toimimise tõhusust. Komisjon peaks võtma endale Euroopa tööalase

liikuvuse portaali (EURESe portaal) süsteemi omaniku rolli, et maksimeerida

koostoimet muude komisjoni hallatavate IT-vahendite ja -võrgustikega, nagu

Europass, oskuste, kompetentside, kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaator

(ESCO), avalike tööturuasutuste võrgustik ja ELi talendireserv. Komisjon peaks üle

võtma ka kasutajatoe funktsiooni, et toetada EURESe liikmete ja partnerite töötajaid

ning EURESe riiklikke koordinatsioonibüroosid. Selline ülesannete uus jaotus peaks

kajastuma Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2016/58948.

(17) Määruse (EL) 2016/589 muutmine võimaldab EURESe õigusraamistikku veelgi

lihtsustada, et vähendada riiklike haldusasutuste ning erasektorisse kuuluvate EURESe

liikmete ja partnerite halduskoormust ning parandada tõhusust ja tulemuslikkust.

Määrusesse (EL) 2016/589 tuleks lisada sätted, mis käsitlevad tegevuse

programmitööd, andmete kogumist ja tulemuslikkuse analüüsi. ESCO rakendamist

tuleks lihtsustada ning komisjonil peaks olema lubatud rakendada vastavustabeleid

riiklike klassifikatsioonisüsteemide ja ESCO asjaomaste versioonide vahel kooskõlas

47 Kohtuotsus, Euroopa Parlament vs. Euroopa Liidu Nõukogu, C‑743/19, ECLI:EU:C:2022:569. 48 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/589, milles käsitletakse

Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu liikuvusteenustele ja

tööturgude edasist integratsiooni ning millega muudetakse määruseid (EL) nr 492/2011 ja (EL) nr

1296/2013 (ELT L 107, 22.4.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/589/oj).

ET 23 ET

tööturu suundumustega. Pärast asjaomaste sätete lisamist määrusesse (EL) 2016/589

tuleks komisjoni rakendusotsused (EL) 2017/125649, (EL) 2018/17050, (EL)

2018/102051 ja (EL) 2018/102152 kehtetuks tunnistada.

(18) Selleks et aruandlusnõuded jääksid proportsionaalseks ning aitaksid kaasa

lihtsustamisele ja liikmesriikide ametiasutuste halduskoormuse vähendamisele, tuleks

vähendada määruse (EL) 2016/589 kohast EURESe tegevust käsitlevate aruannete

esitamise sagedust iga kahe aasta järel esitamiselt iga viie aasta järel esitamisele,

seadmata ohtu aruandluse eesmärke. Seepärast tuleks määrust (EL) 2016/589 vastavalt

muuta.

(19) Kooskõlastatud ja ühiskontrollide potentsiaali täielikuks ärakasutamiseks tuleks

ametile anda ennetavam roll, sealhulgas võimalus sihipäraseid kontrolle

süstemaatilisemalt omal algatusel algatada. Liikmesriigid peaksid põhimõtteliselt

osalema ameti kavandatud kooskõlastatud ja ühiskontrollides. Kuigi selliste

kontrollide korraldamine peaks endiselt sõltuma asjaomaste liikmesriikide

nõusolekust, ei tohiks nende tegemist põhjendamatute haldusnõuete tõttu edasi lükata.

Selleks et parandada kooskõlastatud ja ühiskontrollide sihipärasust ja tõhusust, peaks

amet veelgi suurendama oma suutlikkust teha operatiivseid riskianalüüse, mille

tulemusi tuleks kasutada andmepõhise operatiivse planeerimise alusena.

(20) Ilma et see piiraks kriminaaluurimistega seotud kohustusi, peaksid liikmesriigid, kes

on teinud ameti kaasabil kooskõlastatud või ühiskontrolli, esitama õigel ajal teabe selle

läbiviimise ja tulemuste kohta, sealhulgas juhul, kui riigi tasandi uurimisi ei ole veel

võimalik lõpule viia. Kuigi esialgsed aruanded tuleks ametile esitada õigel ajal, kuid

lõpparuannete esitamise tähtaega tuleks pikendada, et liikmesriigid saaksid

asjaomased uurimised lõpule viia. Sellised aruanded peaksid sisaldama kontrollitud

ettevõtjaid, asjaomaste isikute arvu ja nende staatust liidu õiguse alusel, tuvastatud

rikkumiste arvu ja liiki ettevõtja kohta ning määratud trahve või muid karistusi. Amet

peaks kasutama elektroonilist juhtumite haldamise süsteemi, et kooskõlastatud ja

ühiskontrollidega seotud teavet süstemaatiliselt säilitada ja korraldada. Seda süsteemi

tuleks kasutada ameti ja liikmesriikide vaheliseks teabevahetuseks üksnes juhul, kui

sellist teabevahetust ei saa teostada siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu.

(21) Tööjõu õiglase liikuvuse tagamiseks ja võrdsete tingimuste säilitamiseks peaks amet

toetama liikmesriike piiriüleste nõuete täitmise tagamisega seotud probleemide

kindlakstegemisel ja lahendamisel olukordades, kus samal töökohal, samas sektoris,

alltöövõtuahelas või ettevõttes töötavad koos riigisisesed töötajad, ELi-siseselt

liikuvad töötajad ja kolmanda riigi kodanikest töötajad, koordineerides ja toetades

49 Komisjoni 11. juuli 2017. aasta rakendusotsus (EL) 2017/1256, milles käsitletakse EURESe võrgustiku

riiklike tööprogrammide kohta liidu tasandil teabe vahetamise vorme ja menetlusi (ELT L 179,

12.7.2017, lk 24, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2017/1256/oj). 50 Komisjoni 2. veebruari 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/170 ühiste üksikasjalike

spetsifikatsioonide kohta andmete kogumiseks ja analüüsimiseks, et jälgida ja hinnata EURESe

võrgustiku toimimist (ELT L 31, 3.2.2018, lk 104, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2018/170/oj). 51 Komisjoni 18. juuli 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1020, millega võetakse vastu ja

ajakohastatakse oskuste, kompetentside ja ametite Euroopa klassifikaatori loetelu automaatseks

sobitamiseks EURESe ühise IT-platvormi kaudu (ELT L 183, 19.7.2018, lk 17, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2018/1020/oj). 52 Komisjoni 18. juuli 2018. aasta rakendusotsus (EL) 2018/1021, millega võetakse vastu tehnilised

standardid ja vormingud, mis on vajalikud automaatse sobitamise toimimiseks Euroopa klassifikaatoril

põhineva ühise IT-platvormi kaudu, ning riiklike süsteemide ja Euroopa klassifikaatori

koostalitlusvõime tagamiseks (ELT L 183, 19.7.2018, lk 20, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec_impl/2018/1021/oj).

ET 24 ET

kooskõlastatud ja ühiskontrolle, tehes operatiivseid riskianalüüse ning rakendades

suutlikkuse suurendamise meetmeid. Amet peaks tegema tihedat koostööd kolmandate

riikide rändeteenistuste, kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja

üksustega ning muude asjaomaste liidu ja rahvusvaheliste organitega, et hõlbustada

asjaomaste kolmanda riigi kodanike juurdepääsu toetusele.

(22) Selleks et tugevdada ameti suutlikkust täita kooskõlastatud ja ühiskontrollide

valdkonnas oma tugevdatud rolli, peaks iga liikmesriik lähetama riikliku inspektsiooni

kontaktametnikuna eksperdi asjaomasest riiklikust järelevalveasutusest.

Kooskõlastatud või ühiskontrollis osaledes tuleks sellistele riikliku inspektsiooni

kontaktametnikele ning teiste osalevate liikmesriikide järelevalveasutuste töötajatele

anda teatavad miinimumpädevused, et nad saaksid kontrolli tõhusalt toetada.

(23) Amet peaks oma volituste piires, eelkõige enda analüütilises töös, pöörama erilist

tähelepanu liidu õiguse tõhusale kohaldamisele ja täitmise tagamisele nende töötajate

puhul, kes töötavad väga piiriülese iseloomuga sektorites, sealhulgas meretranspordi ja

-sõiduga seotud kutsealadel, tehes vajaduse korral tihedat koostööd asjaomaste liidu

ametitega. Selles analüütilises töös tuleks arvesse võtta asjakohaseid tegureid, nagu

tööandja asukoht ja asjaomaste töötajate sotsiaalkindlustuskaitse.

(24) Kontrollid ja uurimised on olulised, et tagada liidu õiguse järgimine ning kaitsta

avalikke huve. Nende sagedus, koordineerimine, ajastus ja intensiivsus peaksid olema

proportsionaalsed asjaomase riski ja ettevõtja suutlikkusega, et vältida tarbetuid

kulusid ja halduskoormust, eelkõige mikroettevõtjate ja VKEde jaoks.

(25) Ameti vahendusfunktsiooni tuleks lihtsustada ja paindlikumaks muuta, et suurendada

selle tõhusust, soodustada selle kasutamist ning vähendada liikmesriikide vaheliste

lahendamata vaidluste arvu. Vahendusmenetluses osalemine peaks jääma

vabatahtlikuks.

(26) Selleks et võidelda töötajate eri kategooriate kuritarvitamise vastu, peaks Euroopa

platvorm deklareerimata töö vastase tegevuse alase koostöö edendamiseks tugevdama

oma tegevust seoses kolmanda riigi kodanike deklareerimata tööga.

(27) Tuleks täpsustada, et kui määruses (EL) 2019/1149 ei ole sõnaselgelt sätestatud teisiti,

võetakse haldusnõukogu otsused vastu absoluutse häälteenamusega, mis tähendab, et

otsuse kehtivaks vastuvõtmiseks peab koosolekul viibima või olema esindatud üle

poole haldusnõukogu hääleõiguslikest liikmetest.

(28) Ametil peaks olema juurdepääs oma ülesannete tulemuslikuks täitmiseks vajalikule

operatiivteabele, eelkõige asjakohaste liidu teabevahetussüsteemide ja andmebaaside

kaudu ning liidu institutsioonide, organite ja asutuste ning liikmesriikide

ametiasutustega andmevahetuskokkulepete sõlmimise kaudu. Selline operatiivteave

võib hõlmata nii haldus- kui ka kriminaaluurimisega seotud andmeid. Ametile tuleks

anda sõnaselge volitus töödelda isikuandmeid täielikus kooskõlas selliste andmete

kaitset käsitlevate liidu õigusaktidega, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2018/172553.

(29) IMI kasutamine on liikmesriikidevahelises halduskoostöös kohustuslik mitme liidu

õigusakti alusel, mis kuuluvad ameti tegevuse ulatusse. Samuti kasutatakse ameti

tegevuse ulatusse kuuluvate teatavate liidu õigusaktide rakendamisel Euroopa

53 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr

1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).

ET 25 ET

autoveo-ettevõtjate registrit (ERRU). Selleks, et amet saaks täita oma volitusi aidata

liikmesriikidel ja komisjonil tõhusalt kohaldada ameti tegevusvaldkonda kuuluvaid

liidu õigusakte ja tagada nende täitmist, tuleks ametile anda IMI osalisena

juurdepääsuõigus IMI halduskoostöö menetlustele (sealhulgas liikmesriikidevahelisele

teabevahetusele kooskõlastatud ja ühiskontrollide teemal) ja kasutajapääs ERRU

asjaomastele funktsioonidele, mis on seotud kõnealuste liidu õigusaktide kohaldamise

ja täitmise tagamisega, samuti volitus saada nende halduskoostöö menetluste ja

funktsioonide kasutamise kohta koondstatistikat.

(30) Ameti ja liikmesriikide ametiasutuste vahelised andmevahetuskokkulepped võivad

hõlmata muu hulgas andmeid, mis käsitlevad direktiivi 2014/67/EL artikli 9 lõike 1

punktis a osutatud deklaratsiooni, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

987/200954 artikli 91 kohaselt kogutud andmeid, kõnealuse määruse artikli 19 lõikes 2

osutatud tõendit käsitlevaid andmeid ning koondandmeid määruse (EL) 2019/1149

artikli 1 lõikes 4 loetletud liidu õigusaktide rikkumiste kohta. Ametile peaks olema

võimalik anda asjaomaste liidu teabevahetussüsteemide kaudu juurdepääs ka

konkreetsele liikmesriikidevahelisele teabevahetusele lisaks kooskõlastatud ja

ühiskontrolle käsitlevale teabevahetusele, kui selline teabevahetus kuulub ameti

volituste alla ja tingimusel, et kõik asjaomased liikmesriigid on sellega nõus.

(31) Kuna määrust (EL) 2019/1149 muudetakse, et näha ette teabevahetus IMI kaudu,

tuleks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1024/201255 lisas loetleda

määrus (EL) 2019/1149.

(32) Kooskõlas Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni56 ja Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti57

soovitustega on oluline kehtestada mehhanismid, millega eristatakse tööstandardite

täitmise tagamine sisserändeõiguse täitmise tagamisest, et tagada kõigile kolmanda

riigi kodanikele nende õiguste rikkumise korral turvaline juurdepääs

õiguskaitsevahenditele. Vastutava töötlejana peaks amet jagama isikuandmeid,

sealhulgas kolmanda riigi kodanike andmeid, üksnes juhul, kui selline andmevahetus

on vajalik tema ülesannete täitmiseks, eelkõige töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste

kaitsmiseks. Samuti on oluline, et amet julgustaks liikmesriike kehtestama

rikkumistest teatamise põhimõtted, millega tagatakse, et kõik kolmanda riigi

kodanikud saavad järelevalveasutustega turvaliselt suhelda.

(33) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725

artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse [kuupäev].

54 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ) nr 987/2009, milles

sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004 (sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta)

rakendamise kord (ELT L 284, 30.10.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/987/oj). 55 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb

siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni

otsus 2008/49/EÜ (IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj). 56 Vt näiteks Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (2021), „Protecting the rights of migrant workers in

irregular situations and addressing irregular labour migration: A compendium.“ (Ebaseaduslikest

rändajast töötajate õiguste kaitse ja ebaseadusliku töörände probleemiga tegelemine. Kokkuvõte).

Kättesaadav järgmisel aadressil: wcms_832915.pdf 57 Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet (2021), „Protecting migrants in an irregular situation from labour

exploitation – Role of the Employers Sanctions Directive“ (Ebaseaduslike rändajate kaitsmine tööalase

ärakasutamise eest: tööandjate karistuste direktiivi roll). Kättesaadav järgmisel aadressil:

https://fra.europa.eu/sites/default/files/fra_uploads/fra-2021-employers-sanctions-directive-

report_en.pdf.

ET 26 ET

(34) Seepärast tuleks määrusi (EL) 2019/1149, (EL) 2016/589 ja (EL) 1024/2012 vastavalt

muuta,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

Artikkel 1

Määruse (EL) 2019/1149 muutmine

Määrust (EL) 2019/1149 muudetakse järgmiselt:

(1) Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Amet abistab liikmesriike ja komisjoni nende liidu õigusaktide tõhusal

kohaldamisel ja täitmise tagamisel, mis on seotud töötajate liikuvusega kogu

liidus, ja sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisel liidus. Ameti tegevuse

ulatus on piiratud lõikes 4 loetletud liidu õigusaktide kohaldamisalaga,

sealhulgas kõigi nendel õigusaktidel põhinevate direktiivide, määruste ja

otsustega ja tulevaste õiguslikult siduvate liidu õigusaktidega, millega ametile

ülesandeid antakse. Kui see on sobiv, et panustada ameti ülesannete tõhusasse

täitmisse, võib ametilt nõuda ka teatavate kolmanda riigi kodanikest töötajate

töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste käsitlemist. Selleks tegutseb amet lõikes 4a

loetletud liidu õigusaktide kohaldamisala piires.“;

b) lõikesse 4 lisatakse punktid j ja k:

„j) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2026/XXX*;

k) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2020/1057**.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu [kuupäev] määrus (EL) …/… [pealkiri] (ELT…).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. juuli 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1057, millega

kehtestatakse seoses direktiividega 96/71/EÜ ja 2014/67/EL sõidukijuhtide lähetamist

autovedude sektoris reguleerivad erinormid ning muudetakse direktiivi 2006/22/EÜ seoses

täitmise tagamise nõuetega ja määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT 249, 31.7.2020, lk 49,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2020/1057/oj).“;

c) lisatakse lõige 4a:

„4a. Kui see on sobilik, et panustada ameti ülesannete tõhusasse täitmisse,

hõlmab ameti tegevuse ulatus ka järgmisi liidu õigusaktide sätteid:

a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/52/EÜ* artiklid 5, 6, 8, 9,

13 ja 14;

b) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2014/36/EL** artikli 11 lõige

2, artiklid 17 ja 20, artikli 23 lõike 1 punktid a, c, d ja f ning teine lõik,

artikli 23 lõike 2 punkt i ning artiklid 24 ja 25;

c) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2024/1233*** artikli 12

lõike 1 punktid a, e ja h, artikli 12 lõike 2 punkt b ja artikli 12 lõige 4

ning artiklid 13 ja 14.

(a) d) Nõukogu direktiivi 2001/55/EÜ artikkel 12****.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. juuni 2009. aasta direktiiv 2009/52/EÜ, millega

sätestatakse ebaseaduslikult riigis viibivate kolmanda riigi kodanike tööandjatele kohaldatavate

karistuste ja meetmete miinimumnõuded (ELT L 168, 30.6.2009, lk 24,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/52/oj).

ET 27 ET

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. veebruari 2014. aasta direktiiv 2014/36/EL kolmanda

riigi kodanike hooajatöötajatena riiki sisenemise ja seal viibimise tingimuste kohta (ELT L 94,

28.3.2014, lk 375, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/36/oj).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. aprilli 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1233, mis

käsitleb kolmanda riigi kodanikele liikmesriigis elamist ja töötamist võimaldava ühtse loa

ühtse taotluse menetlust ning liikmesriigis seaduslikult elavate kolmandast riigist pärit töötajate

ühetaolisi õigusi (ELT L, 2024/1233, 30.4.2024,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1233/oj).

**** Nõukogu 20. juuli 2001. aasta direktiiv 2001/55/EÜ miinimumnõuete kohta ajutise kaitse

andmiseks ümberasustatud isikute massilise sissevoolu korral ning meetmete kohta

liikmesriikide jõupingutuste tasakaalustamiseks nende isikute vastuvõtmisel ning selle

tagajärgede kandmisel (EÜT L 212, 7.8.2001, lk 12, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2001/55/oj).“;

d) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Ameti tegevuse ulatus hõlmab käesoleva määruse sätteid, mis on seotud

liikmesriikide vahelise koostööga deklareerimata tööga tegelemise valdkonnas,

samuti toetust liikmesriikidele tööjõu ärakasutamise ennetamiseks ja

käsitlemiseks, eelkõige seoses tööjõu piiriülese liikuvusega. Vajaduse korral

teeb amet liikmesriikidele käesoleva lõike kohaselt toe pakkumisel koostööd

teiste liidu ametite või teenistustega.“.

(2) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) punktid a ja b asendatakse järgmisega:

„a) hõlbustab juurdepääsu teabele õiguste, kohustuste ja võimaluste kohta, mis on

seotud tööjõu liikuvusega kogu liidus, sealhulgas (kui see on vajalik selle ülesande

tõhusaks täitmiseks) teabele liidu liikmesriikides töötavate kolmanda riigi kodanike

töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste kohta, ning juurdepääsu asjaomastele teenustele;

b) hõlbustab ja tõhustab liikmesriikide koostööd liidu asjaomaste õigusaktide

kohaldamisel ja täitmise tagamisel kogu liidus, sealhulgas hõlbustab kooskõlastatud

ja ühiskontrolle ning teabe- ja andmevahetust, tehes analüüse ja riskihindamisi ning

toetades suutlikkuse suurendamist;“;

b) punkt d asendatakse järgmisega:

„d) toetab liikmesriikidevahelist koostööd deklareerimata töö ja tööalase

ärakasutamisega tegelemisel.“.

(3) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Õiguslik seisund ja asukoht“;

b) lisatakse lõige 3:

„3. Ameti asukoht on Bratislava (Slovakkia).“.

(4) Artiklit 5 muudetakse järgmiselt:

a) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Amet parandab üksikisikutele, sealhulgas kolmanda riigi kodanikele, olenemata

nende õiguslikust seisundist või liikuvusstaatusest liidus, tööandjatele ja

sotsiaalpartnerite organisatsioonidele pakutava teabe, mis puudutab nende artikli 1

lõigetes 4 ja 4a loetletud liidu õigusaktidest tulenevaid õigusi ja kohustusi,

ET 28 ET

kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust, et hõlbustada tööjõu liikuvust kogu

liidus. Selleks teeb amet järgmist:“;

b) lisatakse punkt g:

„g) edendab teadlikkuse suurendamise kampaaniaid, sealhulgas kampaaniaid

üksikisikute ja tööandjate, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete

(VKEd) teavitamiseks nende õigustest ja kohustustest ning nende jaoks

kättesaadavatest võimalustest.“;

c) lisatakse järgmine lõik:

„Esimeses lõigus osutatud ülesannete täitmise toetamiseks võib amet kooskõlas

artikli 29 teise lõiguga anda toetusi toetusesaajatele, kes nõustavad üksikisikuid,

sealhulgas kolmanda riigi kodanikke, olenemata nende õiguslikust seisundist või

liikuvusstaatusest liidus, ja tööandjaid piiriülese tööjõu liikuvuse küsimustes ning

pakuvad neile selleks sihipärast tuge riiklikul, piirkondlikul või piiriülesel

piirkondlikul tasandil.“.

(5) Artiklit 6 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„EURESe Euroopa koordinatsiooniamet“;

b) teine lõik asendatakse järgmisega:

„EURESe Euroopa koordinatsiooniamet täidab ameti juhtimisel oma ülesandeid

kooskõlas määruse (EL) 2016/589 artikliga 8, samal ajal kui EURESe portaali

süsteemi omaniku ülesandeid ning tehnilist käitamist ja arendamist ning nendega

seotud IT-teenuseid korraldab komisjon. Komisjon tagab kasutajatoe funktsiooni,

mis toetab EURESe liikmete ja partnerite ning riiklike koordinatsioonibüroode

töötajaid, eelkõige neid töötajaid, kes suhtlevad vahetult töötajate ja tööandjatega.“.

(6) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 teist lõiku muudetakse järgmiselt:

i) punkt b asendatakse järgmisega:

„b) hõlbustab liikmesriikide ametiasutuste vahel taotlusi ja teabevahetust käsitlevate

järelmeetmete võtmist, pakkudes logistilist ja tehnilist tuge, sealhulgas kirjaliku ja

suulise tõlke teenuseid, ning vahetades teavet juhtumite staatuse kohta;“;

ii) punkt d asendatakse järgmisega:

„d) hõlbustab ja toetab, kui see on kohane, karistuste ja trahvide piiriüleste

menetluste täitmise tagamist käesoleva määruse artikli 1 kohases kohaldamisalas;“;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Ühe või mitme liikmesriigi taotluse alusel ja artiklis 1 sätestatud kohaldamisalas

oma ülesannete täitmisel annab amet teavet, et toetada asjaomast liikmesriiki ameti

pädevusse kuuluvate liidu õigusaktide tõhusal kohaldamisel.“;

c) lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3. Amet edendab ja toetab elektrooniliste vahendite ja menetluste kasutamist

sõnumite vahetamiseks liikmesriikide ametiasutuste vahel, sealhulgas siseturu

infosüsteemi (IMI), sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi

(EESSI) ja Euroopa autoveo-ettevõtjate registri (ERRU) kasutamist.

ET 29 ET

4. Amet soodustab uuenduslikke lähenemisviise tõhusaks ja tulemuslikuks

piiriüleseks koostööks, ning edendab ja toetab liikmesriikide vahel elektroonilise

teabevahetuse mehhanismide ja andmebaaside kasutamise võimalust, et hõlbustada

andmetele juurdepääsu reaalajas ja pettuste avastamist, ning võib anda soovitusi

nende mehhanismide ja andmebaaside kasutamise parandamiseks. Amet esitab

komisjonile aruanded elektrooniliste mehhanismide ja andmebaaside edasiseks

arendamiseks.“.

(7) Artiklit 8 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Ühe või mitme liikmesriigi taotluse alusel koordineerib ja toetab amet artiklis 1

sätestatud kohaldamisalasse kuuluvates valdkondades kooskõlastatud kontrolle või

ühiskontrolle, sealhulgas vajaduse korral kolmanda riigi kodanike töö- ja

sotsiaalkindlustusõigusi. Samuti võib amet omal algatusel nõuda asjaomaste

liikmesriikide ametiasutustelt, et nad teeksid kooskõlastatud või ühiskontrolli.

Kooskõlastatud kontrollide ja ühiskontrollide tegemiseks on vaja asjaomaste

liikmesriikide nõusolekut.“;

b) lõike 2 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) „kooskõlastatud kontrollid“ – kahes või enamas liikmesriigis, sageli samaaegselt

omavahel seotud juhtumite kohta tehtavad kontrollid, mille puhul iga liikmesriigi

ametiasutus tegutseb oma territooriumil ja asjakohasel juhul toetavad teda ameti

töötajad;“;

c) lõike 3 esimene ja teine lõik asendatakse järgmisega:

„Kooskõlas lojaalse koostöö põhimõttega osalevad liikmesriigid kooskõlastatud või

ühiskontrollides, mida amet hõlbustab ühe või mitme teise liikmesriigi taotlusel või

omal algatusel. Liikmesriigid võivad otsustada sellistes kooskõlastatud või

ühiskontrollides mitte osaleda üksnes nõuetekohaselt põhjendatud alustel.

Kooskõlastatud või ühiskontrolli tegemiseks on vaja kõigi osalevate liikmesriikide

eelnevat nõusolekut, millest teatatakse ametile ja samal ajal ka artikli 32 lõike 2a

kohaselt määratud riikliku inspektsiooni kontaktametnikele.“;

d) lõike 4 teine lõik asendatakse järgmisega:

„Sellisel juhul teatab asjaomane liikmesriik ameti saadetud taotluse saamisest alates

10 tööpäeva jooksul ametile ja teistele asjaomastele liikmesriikidele kirjalikult, muu

hulgas elektroonilisel teel, oma otsuse põhjustest, mida tuleb nõuetekohaselt

põhjendada, ning võimalusel meetmetest, mida ta kavatseb juhtumi lahendamiseks

võtta, ning selliste meetmete tulemustest, siis kui need selguvad. Amet võib teha

ettepaneku, et liikmesriik, kes ei osalenud kooskõlastatud või ühiskontrollis, teeb

vabatahtlikult ise kontrolli.“.

(8) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Osalevad liikmesriigid ja amet sätestavad kooskõlastatud või ühiskontrolli

tegemise tingimused, sealhulgas kontrolli ulatuse ja eesmärgi ning kui see on kohane,

ameti töötajate kontrollis osalemise korra.“;

b) lõiked 3, 4 ja 5 asendatakse järgmisega:

ET 30 ET

„3. Kooskõlastatud ja ühiskontrollid toimuvad operatiivselt. Selleks annavad

osalevad liikmesriigid sellistes kontrollides osalevatele teise liikmesriigi

järelevalveasutuste töötajatele asjakohase rolli ja staatuse vastavalt selle liikmesriigi

õigusele või tavale, kus kontrolli tehakse. See hõlmab vähemalt järgmisi pädevusi

tingimustel, mis on samaväärsed kontrolli toimumise liikmesriigi järelevalveasutuste

töötajate suhtes kohaldatavate tingimustega:

a) juurdepääs kontrollitavatele ruumidele, dokumentidele ja registritele;

b) tõendite kogumine.

4. Kui asjaomased liikmesriigid seda taotlevad, pakub amet kooskõlastatud või

ühiskontrolle tegevatele liikmesriikidele kavandamisega seotud, analüütilist,

riskihindamisega seotud, logistilist ja tehnilist tuge ning asjakohasel juhul õigusalast

eksperdiabi, sealhulgas kirjaliku ja suulise tõlke teenuseid.

5. Ameti töötajad võivad osaleda kontrollis vaatlejana, pakkuda logistilist tuge ning

osaleda kooskõlastatud või ühiskontrollis selle liikmesriigi eelneval nõusolekul, kelle

territooriumil nad kontrolli läbiviimist toetavad, kooskõlas asjaomase liikmesriigi

õiguse või tavaga. Artikli 32 lõike 2a kohaselt määratud selle liikmesriigi riikliku

inspektsiooni kontaktametnikule, kus kontroll toimub, antakse samad pädevused

nagu teise liikmesriigi osalevatele järelevalveasutuste töötajatele, nagu on osutatud

käesoleva artikli lõikes 3.“;

c) lisatakse lõige 5a:

„5a. Ameti taotlusel ja juhul, kui see on kooskõlas lõike 1 kohaselt kindlaks määratud

tingimustega, vahetavad liikmesriikide pädevad asutused ametiga kogu teavet, mis

on vajalik kooskõlastatud ja ühiskontrollide algatamiseks, koordineerimiseks ja

toetamiseks ning järelmeetmete võtmiseks kooskõlas IIIa peatükiga.“;

d) lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Kooskõlastatud või ühiskontrolli tegeva liikmesriigi ametiasutus esitab ametile

esialgse aruande kontrolli tulemuste kohta oma liikmesriigis ning kooskõlastatud või

ühiskontrolli üldise toimumise kohta 20 tööpäeva jooksul pärast kontrolli

lõpuleviimist. Hiljemalt üheksa kuud pärast kontrolli esitab asjaomane liikmesriik

kontrolli tulemuste kohta lõpparuande, mis sisaldab vähemalt järgmisi andmeid:

kontrollitud ettevõtjad, asjaomaste isikute arv ja nende staatus liidu õiguse alusel,

tuvastatud rikkumiste arv ja liik ettevõtja kohta ning määratud trahvid või muud

karistused.“;

e) lisatakse lõige 6a:

„6a. Amet loob elektroonilise juhtumite haldamise süsteemi ja haldab seda.

Juhtumite haldamise süsteemil on järgmised funktsioonid:

a) toetada ameti toetatavate kooskõlastatud ja ühiskontrollide haldamist, eelkõige

teabevoogude haldamise ja piiriüleste juhtumite uurimise toetamise kaudu;

b) tagada turvaline juurdepääs kooskõlastatud ja ühiskontrolle käsitlevale teabele;

c) võimaldada teabe piiriülest võrdlemist ja andmetest väljavõtete tegemist tegevuse

analüüsimise ja statistikaga seotud eesmärkidel;

d) hõlbustada järelevalvet, et tagada isikuandmete töötlemise vastavus käesoleva

määruse IIIa peatüki ja määruse (EL) 2018/1725 asjakohastele sätetele.“;

f) lõige 7 asendatakse järgmisega:

ET 31 ET

„7. Kooskõlastatud või ühiskontrollide käigus kogutud teavet on võimalik kõigis

asjaomastes liikmesriikides kohtumenetluses tõendina kasutada vastavalt asjaomaste

liikmesriikide õigusele või tavale.“.

(9) Artiklit 10 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Amet hindab koostöös liikmesriikide ja, kui see on kohane, sotsiaalpartneritega

riske ning analüüsib tööjõu liikuvust ja sotsiaalkindlustuse koordineerimist liidus,

sealhulgas vajaduse korral kolmanda riigi kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõigusi,

artiklis 1 sätestatud kohaldamisala piires. Analüütilises töös käsitletakse selliseid

teemasid nagu tööturu tasakaalustamatus, sektoripõhised probleemid ja korduvad

probleemid ning amet võib läbi viia ka sihipäraseid süvaanalüüse ja uuringuid

konkreetsete küsimuste käsitlemiseks. Analüütilise töö tegemiseks saab amet

kooskõlas IIIa peatükiga juurdepääsu teabele, sealhulgas isikuandmetele, ja töötleb

seda. Amet kasutab nii palju kui võimalik olemasolevatest uuringutest kättesaadavaid

asjakohaseid ja ajakohaseid statistilisi andmeid ning tagab vastastikuse täiendavuse

liidu ametite või talituste ja liikmesriikide ametiasutuste, ametite või talituste,

kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja kolmandates riikides

tegutsevate üksuste eksperditeadmistega, sealhulgas pettuste, tööalase ärakasutamise,

diskrimineerimise, oskuste prognoosimise, tööalase ärakasutamise eesmärgil toimuva

inimkaubanduse, rände ning töötervishoiu ja tööohutuse valdkonnas, ning lähtub

nendest.“;

b) lisatakse lõige 1a:

„1a. Operatiivse planeerimise toetamiseks, sealhulgas artiklite 8 ja 9 kohaste

kooskõlastatud ja ühiskontrollide suunamiseks, ettevalmistamiseks, läbiviimiseks ja

järelmeetmeteks, teeb amet ühe või mitme liikmesriigi taotlusel või omal algatusel

artiklis 1 sätestatud kohaldamisala piires operatiivseid riskianalüüse. Selleks saab

amet kooskõlas IIIa peatükiga juurdepääsu teabele, sealhulgas isikuandmetele, ja

töötleb seda. Amet võib nõuda liikmesriikidelt teavet kooskõlas artikli 9 lõikega

5a. Amet jagab operatiivsete riskianalüüside tulemusi põhjendamatu viivituseta

asjaomaste pädevate riiklike asutustega.“;

c) lõiked 3 ja 4 asendatakse järgmistega:

„3. Kui operatiivne analüüs või muu analüüs on lõpule viidud, teavitab amet oma

hindamise tulemustest komisjoni ja liikmesriike, keda see otseselt puudutab, ning

esitab ettepanekud võimalike meetmete kohta kindlaks tehtud kitsaskohtade

kõrvaldamiseks ning viisid, kuidas analüüs mõjutab ameti operatiivset planeerimist.

Amet lisab oma hindamise tulemuste kokkuvõtte ka Euroopa Parlamendile ja

komisjonile esitatavatesse aastaaruannetesse.

4. Kui see on kohane, kogub amet artiklis 1 sätestatud kohaldamisala piires liidu

õiguse valdkondades liikmesriikide koostatud ja esitatud statistilisi andmeid. Seda

tehes püüab amet ühtlustada praegust andmekogumist nendes valdkondades, et

vältida andmete kogumise dubleerimist. Vajaduse korral kohaldatakse artiklit 15.

Amet peab ühendust komisjoniga (Eurostat) ja asjakohasel juhul jagab oma

andmekogumisel saadud tulemusi.“.

(10) Artiklit 11 muudetakse järgmiselt:

a) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

ET 32 ET

Amet toetab liikmesriike suutlikkuse suurendamisel, et edendada artiklis 1 sätestatud

kohaldamisalasse kuuluva liidu õiguse järjepidevat kohaldamist ja täitmise tagamist.

Amet teeb eelkõige järgmist:“;

b) punkt d asendatakse järgmisega:

„d) töötab välja või aitab liikmesriikidel välja töötada sektoripõhised ja sektoriülesed

koolitusprogrammid, mis on peamiselt praktilise suunitlusega, sealhulgas riiklike

haldusasutuste, nagu tööinspektsioonide, sotsiaalkindlustusasutuste või muude

asjaomaste asutuste ja sotsiaalpartnerite jaoks, ning spetsiaalsed koolitusmaterjalid,

muu hulgas veebipõhiste õppemeetodite kaudu;“;

c) punkt e jäetakse välja.

(11) Artikli 12 lõike 1 punkt b asendatakse järgmisega:

„b) parandades liikmesriikide erinevate asjaomaste ametiasutuste ja osaliste

suutlikkust artiklis 1 sätestatud kohaldamisalasse kuuluva deklareerimata töö

piiriüleste aspektidega tegelemisel ning aidates seeläbi kaasa võrdsete tingimuste

loomisele;“.

(12) Artiklit 13 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Kui kahe või enama liikmesriigi vahel tekib vaidlus liidu õiguse kohaldamise üle

käesoleva määrusega hõlmatud valdkondades, võib amet täita vahendaja rolli, ilma et

see piiraks Euroopa Kohtu õigusi. Vahendamise eesmärk on lähendada vaidluse

osapoolteks olevate liikmesriikide erinevaid seisukohti, et jõuda vastastikku

vastuvõetavale kokkuleppele. Selline kokkulepe kajastab asjaomaste liikmesriikide

ühist arusaama, ilma et see piiraks nende liidu õigusest tulenevaid õigusi ja

kohustusi.

2. Ühe või mitme asjaomase liikmesriigi taotlusel algatab amet selleks vastavalt

artikli 16 lõikele 2 loodud vahendajate kojas vahendusmenetluse. Amet võib algatada

vahendusmenetluse vahendajate kojas ka omal algatusel. Vahendamine toimub

üksnes kõigi vaidluse osapoolteks olevate liikmesriikide nõusolekul ning kooskõlas

neutraalsuse, erapooletuse ja lojaalse koostöö põhimõtetega.“;

b) lõiked 3, 4 ja 5 jäetakse välja;

c) lõiked 6, 7 ja 8 asendatakse järgmistega:

„6. Haldusnõukogu võtab vastu vahendamise töökorra, mis hõlmab töökorraldust ja

vahendajate koja koosseisu määramist, kohaldatavaid tähtaegu, liikmesriikide,

komisjoni ja ameti ekspertide kaasamist ning vahendajate koja võimalust osaleda

eksperdirühmades, millesse kuuluvad eksperdid mitmest liikmesriigist.

7. Kui liikmesriik otsustab vahendusmenetluses mitte osaleda või sellest taganeda,

teavitab ta ametit ja teisi vaidluse osapoolteks olevaid liikmesriike kooskõlas lõikega

6 ja selles osutatud töökorras kehtestatud ajavahemiku jooksul kirjalikult, sh

elektrooniliselt, oma otsuse põhjustest.

8. Vahendamisjuhtumi esitamisel peavad liikmesriigid tagama, et kõik kõnealuse

juhtumiga seotud isikuandmed on muudetud anonüümseks, nii et andmesubjekti ei

ole võimalik tuvastada või ei ole enam võimalik tuvastada, kooskõlas lõikes 6

osutatud töökorraga.“;

d) lõige 12 asendatakse järgmisega:

ET 33 ET

„12. Kolme kuu jooksul pärast ameti vahendusmenetluse lõppu esitavad vaidluse

osapoolteks olevad liikmesriigid ametile aruande vahenduse järgimiseks võetud

järelmeetmete kohta või kui meetmeid ei võetud, põhjendused selle kohta, miks neid

ei ole võetud.“.

(13) Artikli 14 ainus lõik asendatakse järgmisega:

„Amet püüab kõigis oma tegevustes tagada koostöö muude liidu detsentraliseeritud

asutuste ja eriasutustega, näiteks halduskomisjoniga, hoides ära tegevuse kattumise,

edendades koostoimet ja vastastikust täiendavust. Selleks võib amet sõlmida

koostöölepinguid asjaomaste liidu asutustega, nagu Cedefop, Eurofound, EU-OSHA,

Euroopa Meresõiduohutuse Amet (EMSA), ETF, Europol ja Eurojust ning Euroopa

Liidu Põhiõiguste Amet. Koostöölepingutega võib ette näha ka andmete jagamise

kooskõlas artikli 23a lõikega 2.“.

(14) Artikli 19 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Esimehe ja aseesimehe ametiaeg on neli aastat. Nende ametiaega võib pikendada

ühe korra. Kui nende liikmesus haldusnõukogus lõpeb nende ametiaja jooksul, lõpeb

nende ametiaeg automaatselt samal päeval.“.

(15) Artiklit 21 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Ilma et see piiraks artikli 18 lõike 1 punktide b ja t, artikli 19 lõike 1 ning

artikli 31 lõike 8 kohaldamist, võetakse haldusnõukogu otsused vastu kõigi

hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega.“;

b) lisatakse lõige 1a:

„1a. Kui komisjon väljendab tõsist muret haldusnõukogule esitatud otsuse eelnõu

pärast küsimustes, mis on seotud komisjoni delegeeritud määrusega (EL) 2019/715*

või töötajatega, lükkab haldusnõukogu otsuse vastuvõtmise edasi. Haldusnõukogu

vaatab selle otsuse 15 päeva jooksul uuesti läbi ja võtab selle teisel lugemisel vastu

kas kahekolmandikulise häälteenamusega, kaasa arvatud komisjoni esindajad, või

liikmesriikide neljaviiendikulise häälteenamusega.“.

* Komisjoni 18. detsembri 2018. aasta delegeeritud määrus (EL) 2019/715 raamfinantsmääruse kohta

asutustele, mis on asutatud Euroopa Liidu toimimise lepingu ja Euroopa Aatomienergiaühenduse

asutamislepingu alusel ning millele osutatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL,

Euratom) 2018/1046 artiklis 70 (ELT L 122, 10.5.2019, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_del/2019/715/oj).

(16) Artikli 23 järele lisatakse järgmine peatüki pealkiri:

„IIIa PEATÜKK

OPERATIIVTEABE TÖÖTLEMINE“;

(17) IIIa peatükki lisatakse artiklid 23a–23d:

„Artikkel 23a

Juurdepääs operatiivteabele

1. Artiklites 5, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13 osutatud ülesannete täitmiseks võib amet

koguda, säilitada, töödelda, analüüsida ja vahetada operatiivteavet, sealhulgas

isikuandmeid. Amet töötleb isikuandmeid ainult artikli 1 lõigetes 2, 4, 4a ja 5

sätestatud kohaldamisalasse kuuluva tegevuse konkreetsetel eesmärkidel.

ET 34 ET

2. Määruse (EL) 2018/1725 artiklis 10 osutatud isikuandmete erikategooriate

töötlemine on lubatud üksnes juhul, kui see on rangelt vajalik ameti toetatavate

kooskõlastatud ja ühiskontrollidega seotud uurimiste jaoks, tingimusel et

andmesubjekti õiguste ja vabaduste kaitseks on kehtestatud asjakohased

kaitsemeetmed, ning ainult juhul, kui need andmed täiendavad muid isikuandmeid,

mida amet juba töötleb. Andmekaitseametnikku teavitatakse põhjendamatu

viivituseta käesoleva lõike kohaldamisest.

3. Amet vaatab töödeldavate isikuandmete säilitamise vajaduse korrapäraselt

läbi. Läbivaatamine toimub hiljemalt kolme aasta möödumisel isikuandmete

esmakordsest töötlemisest ja seejärel iga kolme aasta järel. Põhjused isikuandmete

säilitamise jätkamiseks peavad olema põhjendatud ja dokumenteeritud, kui ja niikaua

kui see on vajalik ameti artiklites 5, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13 osutatud ülesannete

täitmiseks. Kui isikuandmete säilitamise jätkamise kohta otsust ei tehta, kustutatakse

need andmed automaatselt.

4. Amet võib liidu institutsioonide, organite ja asutustega ning liikmesriikide

ametiasutustega sõlmida artiklites 5, 7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13 osutatud ülesannete

täitmisel teabe, sealhulgas isikuandmete vahetamiseks spetsiaalseid

andmevahetuskokkuleppeid.

5. Amet vahetab operatiivteavet asjaomaste liidu teabevahetussüsteemide kaudu ning

saab juurdepääsu andmetele nende süsteemide ja andmebaaside kasutamise kohta

kooskõlas artiklitega 23b, 23c ja 23d.

Artikkel 23b

Operatiivteabe vahetamine siseturu infosüsteemi kaudu

Ameti ja liikmesriikide pädevate asutuste vaheline teabevahetus, mis on seotud ameti

ülesannetega koordineerida ja toetada kooskõlastatud ja ühiskontrolle ning teha analüüse ja

riskihindamisi vastavalt artiklitele 8, 9 ja 10, toimub ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) nr 1024/2012* loodud siseturu infosüsteemi (IMI) kaudu. Selleks antakse

ametile IMI osalisena juurdepääsuõigused asjaomastele IMIs toimuvatele

halduskoostöömenetlustele, mis on seotud artiklis 1 osutatud liidu õigusaktidega. Kui

liikmesriikide pädevate asutuste vahel IMI kaudu vahetatav teave käsitleb artiklites 8 ja 9

osutatud kooskõlastatud ja ühiskontrolle, antakse ametile IMIs juurdepääs sellisele

teabevahetusele.

Artikkel 23c

Juurdepääs Euroopa autoveo-ettevõtjate registrile

Ametile antakse kasutajapääs määrusega (EÜ) nr 1071/2009 loodud Euroopa autoveo-

ettevõtjate registri (ERRU) asjaomastele funktsioonidele, et täita ameti ülesandeid

koordineerida ja toetada kooskõlastatud ja ühiskontrolle ning teha analüüse ja riskihindamist,

nagu on sätestatud artiklites 8, 9 ja 10.

Artikkel 23d

Juurdepääs teabevahetussüsteemide kasutamist käsitlevatele andmetele

1. Kui see on vajalik selleks, et toetada liikmesriike artiklite 5 ja 7 kohaste teabe- ja

koostöökohustuste tulemuslikul täitmisel, koordineerida ja toetada kooskõlastatud ja

ühiskontrolle vastavalt artiklitele 8 ja 9, teha analüütilist tööd ja operatiivseid riskianalüüse

vastavalt artiklile 10 ning teha kindlaks juhtumid, mille puhul algatada artikli 13 kohane

vahendusmenetlus, on ametil juurdepääs järgmisele teabele:

ET 35 ET

a) andmed IMIs toimuvate halduskoostöömenetluste kasutamise kohta, mis hõlmavad

teabevahetust artiklis 1 osutatud liidu õigusaktide kohaldamise ja täitmise tagamise kohta;

b) teave, mis esitatakse liikmesriikidele töötajate lähetusdeklaratsioonides IMIga ühendatud

avaliku liidese kaudu vastavalt määrusele (EL) 2026/XXX ja direktiivile (EL) 2020/1057;

c) andmed EESSI ja ERRU süsteemide kasutamise kohta.

2. Kõigi asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ja kui see on vajalik selleks, et toetada

liikmesriike artiklite 5 ja 7 kohaste teabe- ja koostöökohustuste tulemuslikul täitmisel,

koordineerida ja toetada kooskõlastatud ja ühiskontrolle kooskõlas artiklitega 8 ja 9, teha

analüütilist tööd ja operatiivseid riskianalüüse kooskõlas artikliga 10 või teha kindlaks

juhtumid, mille puhul algatada artikli 13 kohane vahendusmenetlus, võib ametile anda lõike 1

punktides a–c osutatud teabevahetussüsteemide kaudu juurdepääsu konkreetsele

liikmesriikidevahelisele teabevahetusele.

3. Lõikes 1 osutatud juurdepääs antakse üksnes ameti volitatud töötajatele, kellel on õigus

tegutseda ameti nimel ja kellel on asjaomase teabevahetussüsteemi isiklik kasutajatunnus. 4.

Kõik kasutajad peavad järgima asjaomase teabevahetussüsteemi suhtes kohaldatavaid

konfidentsiaalsusnõudeid.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. oktoobri 2012. aasta määrus (EL) nr 1024/2012, mis käsitleb siseturu

infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2008/49/EÜ

(IMI määrus) (ELT L 316, 14.11.2012, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj).“;

(18) Artiklile 29 lisatakse teine lõik:

„Amet võib anda artiklis 4 sätestatud ülesannete täitmisega seotud toetusi.

Ameti toetuste andmise suhtes kohaldatakse komisjoni delegeeritud määruse

(EL) 2019/715 artiklit 91.“.

(19) Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 4 ja 5 asendatakse järgmistega:

„4. Tegevdirektori ametiaeg on viis aastat. Mõistliku aja jooksul enne

tegevdirektori ametiaja lõppu koostab komisjon hinnangu, milles võetakse

arvesse tegevdirektori tegevuse tulemuslikkuse hindamist ning ameti edasisi

ülesandeid ja eesmärke.

5. Komisjoni ettepanekul, milles võetakse arvesse lõikes 4 osutatud hinnangut,

võib haldusnõukogu pikendada tegevdirektori ametiaega üks kord

maksimaalselt kuni viis aastat.“;

b) lõige 7 asendatakse järgmisega:

„7. Tegevdirektori võib ametist tagandada üksnes otsusega, mille

haldusnõukogu teeb komisjoni ettepaneku alusel.“.

(20) Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a) lõiked 1 ja 2 asendatakse järgmistega:

„1. Iga liikmesriik määrab kaks riiklikku kontaktametnikku, kes lähetatakse

riiklike ekspertidena ametisse tööle selle tegevuskohas vastavalt artiklile 33.

2. Esimene riiklik kontaktametnik, kelle iga liikmesriik nimetab ametisse

pärast seda, kui amet on ta heaks kiitnud ja tööle võtnud, aitab täita ameti

ülesandeid, sealhulgas hõlbustades artiklis 7 sätestatud koostööd ja

teabevahetust. Nad tegelevad riiklike kontaktpunktidena ka oma liikmesriigi

ET 36 ET

küsimuste või riiki puudutavate küsimustega, vastates kõnealustele küsimustele

kas otse või riiklike ametiasutuste vahendusel.“;

b) lisatakse lõige 2a:

„2a. Teine riiklik kontaktametnik, kelle iga liikmesriik nimetab ametisse pärast

seda, kui amet on ta heaks kiitnud ja tööle võtnud, on riikliku inspektsiooni

kontaktametnik, kes lähetatakse asjaomasest riiklikust järelevalveasutusest

ning kes aitab täita ameti ülesannet koordineerida ja toetada artiklite 8 ja 9

kohaseid kooskõlastatud ja ühiskontrolle, sealhulgas osaledes sellistes

kontrollides kooskõlas artikli 9 lõikega 5.“.

(21) Artikli 33 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Haldusnõukogu võtab vastu otsuse, milles sätestatakse riiklike ekspertide,

sealhulgas kontaktametnike ametisse lähetamise reeglid.

(22) Artikli 36 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Haldusnõukogu kehtestab sise-eeskirjad määruses (EL) 2018/1725 sätestatud

kohustuste täitmiseks, eelkõige seoses ameti andmekaitseametniku ametisse

nimetamisega ja seoses andmete töötlemise seaduslikkuse ja turvalisusega,

teavitamisega ning andmesubjektide õigustega.“.

(23) Määruse (EL) 2019/1149 lisa muudetakse järgmiselt:

a) punktid 1 ja 2 asendatakse järgmisega:

„1) parandada teadmisi deklareerimata töö alal, sh selle põhjuste, piirkondlike

erinevuste ja piiriüleste aspektide kohta, samuti selle levimuse ja mõju kohta

kolmanda riigi kodanike seas, kasutades ühiseid määratlusi ja ühiseid mõisteid,

tõenduspõhiseid mõõtmisvahendeid ja edendades võrdlevat analüüsi; jõuda

vastastikuse arusaamiseni eri süsteemidest ja tavadest, et tegelda

deklareerimata tööga ja analüüsida poliitikameetmete, sh ennetavate meetmete

ja karistuste tõhusust;

2) hõlbustada ja hinnata liikmesriikide ja vajaduse korral kolmandate riikide

vahelise koostöö eri vorme eesmärgiga tegeleda kolmanda riigi kodanike

deklareerimata tööga liidus, nagu töötajate vahetus, andmebaaside kasutamine,

ühistegevused ja ühiskoolitused, ning luua halduskoostöö teabevahetuse

süsteem, kasutades siseturu infosüsteemi konkreetset deklareerimata töö

moodulit;“;

b) punkt 5 asendatakse järgmisega:

„5) vahetada liikmesriikide ametiasutuste kogemusi liidu õiguse kohaldamisel

seoses deklareerimata tööga tegelemisega, sealhulgas seoses kolmanda riigi

kodanikega.“.

Artikkel 2

Määruse (EL) 2016/589 muutmine

Määrust (EL) 2016/589 muudetakse järgmiselt:

(1) Artiklile 3 lisatakse punktid 9–13:

ET 37 ET

„9) „Euroopa klassifikaator“ – komisjoni avaldatud Euroopa oskuste, kompetentside,

kvalifikatsioonide ja ametite Euroopa klassifikaatori uusim versioon58. Loetelu

koosneb sellistest kordumatutest tunnustest, mis kirjeldavad ameteid või oskusi ja

kompetentse ja millele on lisatud metaandmed;

10) „vastavustabelid“ – masinloetavad võrdlustabelid, milles selgitatakse, kuidas ühe

klassifikaatori mõisted on seotud ühe või mitme muu klassifikaatori mõistetega.

Vastavustabeleid kasutatakse andmete automaatseks transkodeerimiseks, et kõnealust

teavet ühise IT-platvormi kaudu automaatselt kokku viia;

11) „masinloetav“ – teabe esitusviis sellises vormingus, mida saab arvutiga lihtsalt

töödelda;

12) „transkodeerimine“ – teabe ühest kodeeritud vormingust teise konvertimise

protsess;

13) „EURESe sihtliikuvuskava“ – komisjoni algatus, mille eesmärk on tõhusalt

leevendada tööjõupuudust, rakendada riikidevahelist tööalast liikuvust ning tegeleda

konkreetsete sihtrühmade, majandussektorite, ametialade või riikide vajadustega.“.

(2) Artikli 8 lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

a) punkti a alapunkt i kustutatakse;

b) punkti a alapunkt ii asendatakse järgmisega:

„ii) EURESe võrgustikuga seotud teavitustegevus;“;

c) punkti a lisatakse järgmine alapunkt iia:

„iia) EURESe võrgustikuga seotud programmitöö ning iga-aastane andmete

kogumine ja analüüs;“;

d) punkti a alapunkt iii asendatakse järgmisega:

iii) EURESe liikmete ja partnerite ning riiklike koordinatsioonibüroode

töötajate ühine koolitusprogramm ja jätkuv ametialane koolitamine ning – kui

on kindlaks tehtud nõuetekohaselt põhjendatud vajadus – ka muude üksuste

töötajate koolitamine, kes osutavad ajutiselt EURESe teenuseid piiriüleselt, mis

tagab vajalikud eriteadmised;“;

e) punkti a alapunkt iv jäetakse välja;

f) punkt c jäetakse välja;

(3) Artiklit 9 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Riiklikud koordinatsioonibürood vahetavad teavet artikli 17 lõikes 5

osutatud mehhanismide ja standardite kohta ning ühise IT-platvormi jaoks

oluliste andmeturbe- ja andmekaitsestandardite kohta. Nad teevad omavahel

ning Euroopa Koordinatsiooniametiga ja komisjoni kui süsteemi omanikuga

koostööd, eriti seoses kaebustega ja juhul, kui vabade töökohtadega seotud

andmeid ei peeta liikmesriigi õiguse kohastele standarditele vastavaks.

b) lõige 7 asendatakse järgmisega:

58 https://esco.ec.europa.eu/et.

ET 38 ET

„7. Riiklik koordinatsioonibüroo edendab koostööd sidusrühmadega, näiteks

sotsiaalpartnerite, karjäärinõustamisteenistuste, kutseõppe- ja

kõrgharidusasutuste, kaubanduskodade, sotsiaalametite ja tööturul haavatavas

olukorras olevaid rühmi esindavate organisatsioonide ning õpipoisiõppe- ja

praktikaprogrammides osalevate organisatsioonidega.“.

(4) Artikli 14 lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Koordinatsioonirühm toetab käesoleva määruse rakendamist teabevahetuse ja

suuniste väljatöötamise kaudu. Eelkõige nõustab rühm komisjoni ja Euroopa

Koordinatsiooniametit artikli 11 lõikes 8 ja artikli 31 lõikes 3a osutatud vormide,

artikli 17 lõikes 8 osutatud tehniliste standardite ja vormingute kavandite ning artikli

32 lõikes 3 osutatud andmete kogumist ja analüüsi käsitlevate ühiste üksikasjalike

spetsifikatsioonide osas. Koordinatsioonirühm otsustab, milline EURESe

programmitöö tsüklist tulenev teave on oluline ja millist teavet võib kasutada artikli

33 kohaste EURESe tegevust käsitlevate aruannete koostamisel.“.

(5) Artikli 16 lõige 6 asendatakse järgmisega:

„6. Liikmesriigid uurivad koos komisjoni ja Euroopa Koordinatsiooniametiga kõiki

võimalusi, et anda vabade töökohtade täitmisel eesõigus liidu kodanikele ning

saavutada liidu piires tööjõu pakkumise ja nõudluse vaheline tasakaal. Liikmesriigid

võivad selleks vastu võtta vajalikud meetmed, sealhulgas osaleda aktiivselt EURESe

sihtliikuvuskavas ja edendada selle teenuseid.“.

(6) Artikli 17 lõikes 1 asendatakse punkt b järgmisega:

„b) kõik riiklike tööturuasutuste kaudu kättesaadavad ning muude EURESe liikmete

ja töötajate ning, kui see on asjakohane, EURESe partnerite kaudu kooskõlas artikli

12 lõikega 3 edastatavad töökohataotlused ja CVd, kui asjaomased töötajad on

andnud käesoleva artikli lõikes 3 sätestatud tingimustel nõusoleku teha nimetatud

teave kättesaadavaks EURESe portaalis.“.

(7) Artiklit 19 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Komisjon ajakohastab korrapäraselt oskuste, kompetentside ja ametite

Euroopa klassifikaatori loetelu, et tagada selle kooskõla tööturu arenguga.

Komisjon teavitab liikmesriike tulevastest ajakohastustest EURESe Euroopa

koordinatsioonirühma ja liikmesriikide ESCO töörühma kaudu.“;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Selleks, et ühise IT-platvormi kaudu andmeid automaatselt kokku viia, viib

komisjon koostöös liikmesriikidega riiklikud, piirkondlikud ja sektoripõhised

klassifikatsioonid vastavusse Euroopa klassifikaatoriga ning kooskõlas

värbamisteenuste arenguga ajakohastab pärast oskuste, pädevuste ja ametite

loetelu ajakohastamist korrapäraselt vastavustabeleid.“;

c) lisatakse lõige 3a:

„3a. Lõikes 3 osutatud vastavustabeleid kasutatakse vabu töökohti või

tööotsijate profiile käsitleva teabe automaatseks transkodeerimiseks, et

kõnealuseid andmeid ühise IT-platvormi kaudu automaatselt kokku viia.

Komisjon toetab liikmesriike selle tagamisel, et kõik artikli 17 lõikes 1

osutatud vabade töökohtade ja tööotsijate profiilide suhtes kohaldatavad

riiklike, piirkondlike või valdkondlike klassifikaatorite koodid asendatakse või

ET 39 ET

neid täiendatakse enne vabade töökohtade ja tööotsijate profiilide EURESe

portaalis kättesaadavaks tegemist vastava Euroopa klassifikaatori koodiga.“;

d) lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Komisjon pakub tehnilist toetust liikmesriikidele, kui nad rakendavad

lõikes 3 osutatud vastavustabeleid vabu töökohti või tööotsijate profiile

käsitleva teabe automaatseks transkodeerimiseks, ning liikmesriikidele, kes

otsustavad asendada riiklikud klassifikaatorid Euroopa klassifikaatoriga.“;

e) lõige 6 jäetakse välja.

(8) Artikli 23 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a) punkt c asendatakse järgmisega:

„c) vajaduse korral abi töökohataotluste ja CVde koostamisel, et tagada

vastavus artikli 17 lõikes 8 osutatud Euroopa tehnilistele standarditele ja

vormingutele, ning töökohataotluste ja CVde üleslaadimisel EURESe

portaali;“;

b) punkt e asendatakse järgmisega:

„ e) vajaduse korral töötaja suunamine teise EURESe liikme või partneri juurde

või EURESe sihtliikuvuskava raames osutatavate teenuste juurde.“.

(9) Artikli 24 lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

a) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) teave erinormide kohta, mis on seotud teisest liikmesriigist värbamisega, ja

tegurite kohta, mis võivad sellist värbamist hõlbustada, sealhulgas EURESe

sihtliikuvuskava raames osutatavate teenuste kohta;“;

b) punkt b asendatakse järgmisega:

„b) vajaduse korral teave ja abi konkreetse vaba töökohaga seotud tööalaste

nõudmiste sõnastamiseks ning selle vastavuse tagamiseks artikli 17 lõikes 8

osutatud Euroopa tehnilistele standarditele ja vormingutele.“.

(10) Artikli 25 lõikes 1 asendatakse punkt b järgmisega:

„b) võimaluse korral selliste organisatsioonide kontaktandmed, kes saavad pakkuda

värbamisjärgset abi, sealhulgas EURESe sihtliikuvuskava raames projekte elluviivate

üksuste kontaktandmed.“.

(11) Artikli 26 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Töötaja või tööandja taotluse alusel suunavad EURESe liikmed ja, kui see on

asjakohane, EURESe partnerid taotlused sotsiaalkindlustuse, aktiivsete

tööturumeetmete, maksustamise, töölepinguga seotud küsimuste, puude hindamise,

pensioniõiguste ja tervisekindlustusega seotud spetsiifilise teabe saamiseks riigi

pädevatele asutustele ja vajaduse korral teistele asjaomastele riigi tasandi asutustele,

kes toetavad töötajaid nende õiguste kasutamisel liikumisvabaduse raames, kaasa

arvatud direktiivi 2014/54/EL artiklis 4 osutatud asutustele.“.

(12) Artiklit 27 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Piiriüleste partnerluste ülesanded peavad vastama asjaomaste piiriüleste

tööturgude vajadustele ja järgima nende suundumusi ning võivad muu hulgas

ET 40 ET

hõlmata töölesuunamis- ja värbamisteenuseid, osalevate organisatsioonide

koostöö koordineerimist ja piiriülese liikuvusega seotud tegevuste läbiviimist,

sealhulgas piirialatöötajate teavitamist ja suunamist, pannes erilist rõhku

mitmekeelsetele teenustele.“;

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Organisatsioone, mis ei ole EURESe liikmed ega partnerid, kuid mis

osalevad lõikes 1 osutatud struktuurides, ei loeta EURESe võrgustiku osaks.

Nende töötajad võivad nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel osaleda Euroopa

Koordinatsiooniameti rahastatavates koolitustegevustes.“.

(13) Artiklit 30 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 punkt a asendatakse järgmisega:

„a) tööjõu puudu- ja ülejäägid riigi ja valdkondade tööturgudel, pöörates erilist

tähelepanu tööturul haavatavas olukorras olevatele rühmadele ja kõige suurema

tööpuudusega piirkondadele;“;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Riiklike koordinatsioonibüroode ülesanne on jagada kättesaadavat teavet

EURESe võrgustikus ning aidata kaasa artikli 31 lõikes 3 osutatud iga-aastaste

riiklike tööprogrammide kavandite ühisele läbivaatamisele.“;

c) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriigid teevad artiklis 31 osutatud programmitööd, võttes arvesse

käesoleva artikli lõigetes 1 ja 2 osutatud teabevahetust ja analüüsi.“;

d) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Euroopa Koordinatsiooniamet seab sisse praktilise korra, et hõlbustada

riiklike koordinatsioonibüroode vahelist teabevahetust ja ühiste

teabevahetusmallide väljatöötamist.“.

(14) Artiklit 31 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Riiklikele koordinatsioonibüroodele ja Euroopa Koordinatsiooniametile

antakse võimalus vaadata ühiselt läbi kõik riiklike tööprogrammide kavandid.

Pärast ühise läbivaatamise lõpuleviimist võtavad asjaomased riiklikud

koordinatsioonibürood riiklikud tööprogrammid vastu. Riiklikud

koordinatsioonibürood esitavad riiklike tööprogrammide rakendamise kohta

kord aastas aruande, määrates artikli 32 kohase andmekogumise põhjal

kindlaks kavandatud tegevuse tulemused ning järgides IA lisas sätestatud

üksikasjalikku ajakava.“

b) lisatakse lõige 3a:

„3a. Riiklike koordinatsioonibüroode programmitööks kasutatava vormi töötab

välja Euroopa Koordinatsiooniamet ja selle kiidab heaks

koordinatsioonirühm.“;

c) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Koordinatsioonirühmas osalevate sotsiaalpartnerite liidu tasandi

esindajatele antakse võimalus vaadata läbi riiklike tööprogrammide kavandid.“;

ET 41 ET

d) lõige 5 jäetakse välja.

(15) Artiklit 32 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 1 muudetakse järgmiselt:

i) sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid tagavad, et iga kalendriaasta kohta oleksid kehtestatud

menetlused asjakohaste andmete kogumiseks järgmiste riigi tasandil

elluviidavate EURESe tegevusvaldkondade kohta:“;

ii) punkt a asendatakse järgmisega:

„a) EURESe võrgustiku pakutav teave ja suunised, võttes aluseks EURESe

liikmete ja partnerite juhtumikäsitlejate kontaktide ja sündmuste arvu töötajate

ja tööandjatega;“;

iii) punkt c asendatakse järgmisega:

„c) klientide rahulolu EURESe võrgustikuga ja selle sotsiaalmeedia kanalite

kasutamine, mille kohta saadakse andmeid muu hulgas küsitluste teel.“;

iv) lisatakse järgmine punkt d:

„d) kasutajastatistika ja tagasiside ühtse digivärava teenuste kohta kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2018/1724*.

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1724, millega

luuakse ühtne digivärav teabele ja menetlustele ning abi- ja probleemilahendamisteenustele

juurdepääsu pakkumiseks ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1024/2012 (ELT L 295,

21.11.2018, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1724/oj).“;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„2. Euroopa Koordinatsiooniamet vastutab:

a) EURESe portaali kohta andmete kogumise eest ning vahendamisega seotud

koostöö arendamise eest käesoleva määruse alusel;

b) liidu tasandi koondandmete kogumise ja edastamise eest kooskõlas

määrusega (EL) 2018/1724;

c) EURESe panuse eest komisjoni aruannetesse ühtse turu toimimise kohta.“;

c) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Lõikes 1 osutatud teabe põhjal ning kõnealuses lõikes kindlaks määratud

EURESe tegevusvaldkondades võtab Euroopa Koordinatsiooniamet vastu iga-

aastast andmete kogumist ja analüüsi käsitlevad ühised üksikasjalikud

spetsifikatsioonid EURESe võrgustiku toimimise jälgimiseks ja hindamiseks,

konsulteerides selleks koordinatsioonirühmaga.“;

d) lisatakse lõiked 3a ja 3b:

„3a. Kogutud andmed ja nende analüüs tehakse riiklikele

koordinatsioonibüroodele kättesaadavaks EURESe portaali eraldi alljaotises

Extranet.

3b. Edasise levitamise suhtes rakendatakse koordinatsioonirühmaga

kokkulepitud lähenemisviisi.“.

(16) Artikli 33 esimene lõik asendatakse järgmisega:

ET 42 ET

„Võttes arvesse käesoleva peatüki kohaselt kogutud teavet, esitab komisjon iga viie

aasta järel Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja

Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele EURESe tegevust käsitleva aruande.“.

(17) Lisatakse järgmine IA lisa:

„IA LISA

Iga-aastase riikliku tööprogrammi koostamise ajakava

(1) ETTEVALMISTUSETAPP

Riiklikud koordinatsioonibürood koguvad, analüüsivad ja jagavad riigi ning valdkondlikel

tööturgudel valitsevat tööjõu puudu- ja ülejääki käsitlevat teavet, pöörates erilist tähelepanu

tööturu kõige haavatavamas olukorras olevatele rühmadele ja kõige suurema tööpuudusega

piirkondadele ning võttes arvesse andmeid liikuvusvoogude ja -mustrite kohta.

(2) KOOSTAMISETAPP

Riiklikud koordinatsioonibürood koostavad tööprogrammi jõustumise aastale eelneva aasta

30. novembriks riikliku tööprogrammi esimese versiooni, kasutades ettevalmistusetapis

kogutud teavet. Programmi kavandid tehakse kättesaadavaks EURESe portaali Extraneti

spetsiaalses alljaotises.

(3) ÜHISE LÄBIVAATAMISE ETAPP

Riiklikud koordinatsioonibürood vaatavad iga-aastaste riiklike tööprogrammide kavandid

ühiselt läbi tööprogrammi jõustumise aasta 15. jaanuariks.

(4) VASTUVÕTMISETAPP

Riiklikud koordinatsioonibürood annavad riiklikele tööprogrammidele tööprogrammi

jõustumise aasta 31. jaanuariks lõpliku kuju, võttes arvesse läbivaatamisetapis saadud

tagasisidet.

(5) RAKENDAMISETAPP

Iga-aastaseid riiklikke tööprogramme rakendatakse jaanuarist detsembrini.

(6) ARUANDLUSETAPP

Riiklikud koordinatsioonibürood koguvad teavet tulemuste kohta ja esitavad Euroopa

Koordinatsiooniametile aruande riikliku tööprogrammi rakendamise kohta koos peamiste

tulemusnäitajatega tööprogrammi rakendamise aastale järgneva aasta 31. märtsiks. Aruandes

esitatakse kavandatud tegevuse tulemused, tuuakse esile parimad tavad ja juhitakse

tähelepanu teenuste osutamisel saadud väärtuslikele kogemustele.“.

Artikkel 3

Määruse (EL) nr 1024/2012 muutmine

Määruse (EL) nr 1024/2012 lisale lisatakse järgmine punkt:

„16. Euroopa Parlamendi ja nõukogu 20. juuni 2019. aasta määrus (EL) 2019/1149, millega

asutatakse Euroopa Tööjõuamet, muudetakse määrusi (EÜ) nr 883/2004, (EL) nr 492/2011 ja

(EL) 2016/589 ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2016/344*: artiklid 8, 9, 10, 23a, 23b

ja 23d.

* ELT L 186, 11.7.2019, lk 21, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2019/1149/oj.“.

ET 43 ET

Artikkel 4

Kehtetuks tunnistamine

Komisjoni rakendusotsused (EL) 2017/1256, (EL) 2018/170, (EL) 2018/1020 ja (EL)

2018/1021 tunnistatakse kehtetuks.

Artikkel 5

Jõustumine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Strasbourg,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

president eesistuja

[...] [...]

ET 44 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS – ASUTUSED

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Eelnõu: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse määrust (EL)

2019/1149, millega asutatakse Euroopa Tööjõuamet, määrust (EL) 2016/589, milles

käsitletakse Euroopa tööturuasutuste võrgustikku (EURESe võrgustik), töötajate juurdepääsu

liikuvusteenustele ja tööturgude edasist integratsiooni, ning määrust (EL) nr 1024/2012, mis

käsitleb siseturu infosüsteemi kaudu tehtavat halduskoostööd, ning tunnistatakse kehtetuks

komisjoni rakendusotsused (EL) 2017/1256, (EL) 2018/170, (EL) 2018/1020 ja (EL)

2018/1021

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Tööhõive, sotsiaalküsimused ja sotsiaalne kaasatus

Euroopa Tööjõuamet

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Käesoleva algatuse eesmärk on suurendada Euroopa Tööjõuameti strateegilist ja

operatiivsuutlikkust, et abistada liikmesriike ja komisjoni kogu liidu tööjõu liikuvust ja liidu

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimist käsitleva liidu õiguse tõhusal kohaldamisel ja

täitmise tagamisel.

Läbivaatamine piirdub vajalike õiguslike kohandustega, mis tehti kindlaks Euroopa

Tööjõuameti 2025. aastal avaldatud hindamisel.

1.3.2. Erieesmärgid

Erieesmärk nr 1

Parandada teabe ja toe kättesaadavust ja kvaliteeti tööjõu piiriülese liikuvuse olukordades, et

üksikisikud, ELi-sisesed liikuvad töötajad (sealhulgas piiriülesed töötajad), kolmanda riigi

kodanikud ja tööandjad saaksid paremini kasutada oma õigusi ja täita oma kohustusi.

Erieesmärk nr 2

Suurendada nende üksikisikute arvu, kes saavad kasu piiriülese liikuvuse toetusest, ja

parandada töökohale sobitamise tulemusi, tõhustades EURESe võrgustiku ja portaali juhtimist

ja toimimist.

Erieesmärk nr 3

Parandada piiriülestes olukordades, sealhulgas kolmanda riigi kodanikega seotud juhtudel

täitmise tagamise meetmete suunamist ja tulemuslikkust, tugevdades Euroopa Tööjõuameti

analüütilist ja operatiivtuge kooskõlastatud ja ühiskontrollide jaoks.

Erieesmärk nr 4

Vähendada piiriüleste vaidluste arvu, parandades vahendusfunktsiooni tõhusust.

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

ET 45 ET

- Üksikisikutele ja tööandjatele teabe andmise parandamine, mis toetab tööjõu õiglast

liikuvust, ennetab tööalast ärakasutamist ja suurendab õiguskindlust, mille tulemusena toimib

tööturg sujuvamalt.

- ELi tasandi järelevalve tugevdamine EURESe juhtimise ja IT-toimingute üle, mille

tulemusena paraneb EURESe võrgustiku strateegiline sidusus ja vastutus.

- Analüütilise suutlikkuse suurendamine, (isiku)andmete kogumine ja töötlemine ning

juurdepääs asjakohastele andmebaasidele, mille tulemusena paranevad riskianalüüsid ja

suureneb kontrollide tulemuslikkus.

- Kooskõlastatud ja ühiskontrollide algatamise suutlikkuse tugevdamine ning koostöö

tõhustamine kolmanda riigi kodanikega seotud küsimustes, mis aitab ennetada ärakasutamist

ja vähendada lünki nõuete täitmise tagamisel.

- Suurem õiguskindlus ja vahendusmenetluse lihtsustamine, mis vähendab menetluse

keerukust ja haldustõkkeid liikmesriikide jaoks, muutes mehhanismi kättesaadavamaks ja

praktilisemaks.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Üksikasjalikud eesmärgid ja oodatavad tulemused, sealhulgas tulemusnäitajad, kehtestatakse

iga-aastases tööprogrammis, samal ajal kui mitmeaastases tööprogrammis sätestatakse üldised

strateegilised eesmärgid, erieesmärgid, oodatavad tulemused ja tulemusnäitajad.

Käesolevas ettepanekus esitatud konkreetsete ülesannete ja meetmete kohta esitatakse

järgmised näitajad:

– nende üksikisikute ja tööandjate arv, kelleni jõuti;

– EURESe kaudu töö leidnud inimeste arv;

– sihipäraste ja kooskõlastatud kontrollide arv, osakaal ja ulatus;

– vahendamisele esitatud ja selle kaudu lahendatud juhtumite arv.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

uut meedet

uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest59

olemasoleva meetme pikendamist

ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist teise või

uue meetmega

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

Kavandatav algatus põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklitel 46 ja 48, mis

moodustavad õigusliku aluse meetmete vastuvõtmiseks, et hõlbustada töötajate vaba liikumist

ja tagada sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimine liidus. ELi toimimise lepingu artikli

46 kohaselt on Euroopa Parlament ja nõukogu volitatud võtma vajalikke meetmeid töötajate

liikumisvabaduse rakendamiseks. See hõlmab muu hulgas riiklike tööturuasutuste

koostöömehhanismide loomist ning selliste haldus- ja õiguslike takistuste süstemaatilist

59 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 46 ET

kõrvaldamist, mis raskendavad töö otsimist, töökohale sobitamist ning tööle asumist eri

liikmesriikides. Lisaks sätestatakse ELi toimimise lepingu artiklis 48 konkreetne õiguslik alus

selliste sotsiaalkindlustuse koordineerimise meetmete vastuvõtmiseks, mis on vajalikud

sellise liikuvuse praktiliseks teostamiseks. Euroopa Tööjõuameti praegune õigusraamistik on

kehtestatud määrusega (EL) 2019/1149, milles on määratletud ameti eesmärgid, ülesanded ja

struktuur.

Lühiajalises perspektiivis on vahetu tulemus suurema operatiivse suutlikkusega amet. Pikas

perspektiivis peaksid suurem suutlikkus ja vahendid liikmesriikide ja komisjoni toetamiseks

aitama tagada tööjõu liikuvust käsitlevate õigusaktide tõhusama täitmise, mille tulemusena

väheneb üksikisikute jaoks kuritarvitamise oht ja tööandjate jaoks ebaausa konkurentsi oht.

Tegevuskava „Üks Euroopa, üks turg“ kohaselt on volituste läbivaatamine kavas vastu võtta

2027. aasta kolmandas kvartalis. Seda saab hakata rakendama kohe pärast vastuvõtmist.

Rakendamise käivitusetapp on kavandatud aastateks 2028–2030.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva punkti

kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu sekkumisest ja

lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi tasandi meetme põhjused (ex-ante) [Liikmesriikidel ei ole võimalik ettepaneku eesmärke

riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil piisaval määral saavutada ning neid saab

paremini saavutada liidu tasandil järgmistel põhjustel:

a) kvaliteetse ja ajakohase teabe pakkumist ja teenuste osutamist avalikkusele nende

õiguste ja kohustuste kohta piiriülestes olukordades tuleb kooskõlastada liidu tasandil, et

tagada ühtne, selge ja tõhus lähenemisviis;

b) liidu õiguse kohaldamine tööjõu piiriülese liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse

koordineerimise valdkonnas tugineb liikmesriikide koostööle, mis tähendab, et ükski

liikmesriik ei saa tegutseda üksi;

c) selleks et suurendada koostoimet ja toetada liikmesriikidevahelist koostööd liidu

õiguse kohaldamisel ning tagada õiguskindlus nii haldusasutustele kui ka üksikisikutele, on

vaja välja töötada koordineeritud ja ühine lähenemisviis liidu tasandil, selle asemel et

tugineda kahe- või mitmepoolsete lepingute keerukale võrgustikule.]

Oodatav tekkiv ELi lisaväärtus (ex-post) [Euroopa Tööjõuameti suurem operatiivne

suutlikkus hõlbustab veelgi liidu õiguse õiglast ja tulemuslikku kohaldamist tööjõu liikuvuse

valdkonnas. See võimaldab anda tööandjatele ja üksikisikutele, sealhulgas kolmanda riigi

kodanikele, paremini suunatud teavet, parandab Euroopa Tööjõuameti suutlikkust koguda ja

töödelda andmeid, et võimaldada tõenditel ja riskidel põhinevaid kontrolle, ning lihtsustab

Euroopa Tööjõuameti vahendusmenetlust, et lahendada liikmesriikidevahelisi vaidlusi ELi

tööjõu liikuvuse üle.]

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

Ettepanek tugineb Euroopa Tööjõuameti hiljutisele hindamisele, milles leiti, et amet on

tegelenud varem rahuldamata vajadusega toetada ELi tööjõu liikuvuse poliitika rakendamist,

ning tehti kindlaks ka kehtiva määruse puudused, mida saab kõrvaldada üksnes volituste

läbivaatamisega.

Ettepanekus võetakse arvesse ka kogemusi, mis on saadud 2024. aasta lähetamise

rakendusaruandest ja viimasest EURESe iga kahe aasta tagant esitatavast aruandest, mis

avaldati 2025. aastal.

ET 47 ET

Arvesse on võetud ka ülejäänud nelja tööhõive ja sotsiaalküsimuste valdkonna

detsentraliseeritud asutuse 2024. aasta ühisest hindamisaruandest saadud soovitusi ja

õppetunde.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude asjakohaste

vahenditega

Euroopa Tööjõuametit tugevdatakse, et parandada teabe ja toe kättesaadavust ja kvaliteeti

tööjõu piiriülese liikuvuse olukordades, et üksikisikud, ELi-sisesed liikuvad töötajad

(sealhulgas piiriülesed töötajad), kolmanda riigi kodanikud ja tööandjad saaksid paremini

kasutada oma õigusi ja täita oma kohustusi. Seda tehes teeb amet koostööd ja edendab

koostoimet ka muude liidu talitustega, nagu portaal „Teie Euroopa“, avalike tööturuasutuste

võrgustik ja SOLVIT, ning asjaomaste riiklike teenistustega, näiteks võrdse kohtlemise

edendamiseks ning liidu töötajate ja nende pereliikmete toetamiseks loodud asutustega, mille

liikmesriigid on määranud direktiivi 2014/54/EL alusel.

Vahendusmenetluse lihtsustamisega püüab Euroopa Tööjõuamet vähendada piiriüleste

vaidluste arvu, parandades vahendusfunktsiooni tõhusust. Euroopa Tööjõuamet jätkab tihedat

operatiivkoostööd sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise halduskomisjoniga.

Euroopa Tööjõuamet toetab muid tööjõu liikuvuse valdkonnas käimasolevaid algatusi, nagu

kolmanda riigi kodanikele mõeldud ELi talendireserv ja tulevane Euroopa

sotsiaalkindlustuspassi algatus, ning püüab vajaduse korral saavutada nendega koostoimet.

Lõpuks tihendab amet võimaluse korral veelgi koostööd teiste seotud valdkondades

tegutsevate ELi detsentraliseeritud asutustega, eelkõige Euroopa Tööohutuse ja Töötervishoiu

Ameti (EU-OSHA), Euroopa Kutseõppe Arenduskeskuse (Cedefop), Euroopa Koolitusfondi

(ETF), Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Sihtasutuse (Eurofound), Euroopa Liidu

Õiguskaitsekoostöö Ameti (Europol) ja Euroopa Liidu Kriminaalõigusalase Koostöö Ametiga

(Eurojust).

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

Lisaülesannete täitmiseks on Euroopa Tööjõuametil vaja lisavahendeid, mistõttu tuleb

suurendada ameti toetust (jaotis 1 töötajatega seotud kulude jaoks ja jaotis 3

operatiivülesannete jaoks).

ET 48 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

Piiratud kestusega

 hõlmab ajavahemikku [PP/KK]AAAA–[PP/KK]AAAA

 finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul AAAA–AAAA

ja maksete assigneeringutele ajavahemikul AAAA–AAAA.

 Piiramatu kestusega

Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku 2028–2030,

millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)60

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat komisjoni

personali;

 rakendusametite kaudu

Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Kaudne eelarve täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

 kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

 rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

 Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

 avalik-õiguslikele asutustele;

 avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile antakse

piisavad finantstagatised;

 liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku ja

erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

 asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise kohaste

ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on kindlaks määratud

asjaomases alusaktis;

liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi eraõigust või liidu

õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega usaldada liidu rahaliste vahendite või

eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd, kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-

õiguslikud asutused või avalikke teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad

organid annavad neile solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed

finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse maksimumsummaga.

Märkused

Komisjoni otsest eelarve täitmist kohaldatakse ülesannete suhtes, mis on seotud EURESe

portaali süsteemi omaniku rolli rakendamisega, sealhulgas selle edasise arendamise ja

60 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil:

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

ET 49 ET

haldamisega. Kõigi muude ülesannete suhtes kohaldatakse kaudset eelarve täitmist ja neid

ülesandeid täidab Euroopa Tööjõuamet.

ET 50 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Kõik ELi asutused töötavad range järelevalve süsteemis, mis hõlmab sisekontrolli

koordinaatorit, komisjoni siseauditi talitust, juhatust, komisjoni, kontrollikoda ja

eelarvepädevaid institutsioone. Seda süsteemi on kirjeldatud ja see on sätestatud Euroopa

Tööjõuameti asutamismääruses.

Kooskõlas ühisavaldusega ELi detsentraliseeritud asutuste kohta (edaspidi „ühine

lähenemisviis“) ja raamfinantsmäärusega (määrus (EL) 2019/715) sisaldab ameti iga-aastane

tööprogramm üksikasjalikke eesmärke ja oodatavaid tulemusi, sealhulgas kehtestatud

tulemusnäitajaid. Amet lisab oma tööprogrammis sisalduvatele tegevusvaldkondadele

peamised tulemusnäitajad. Seejärel hinnatakse iga-aastases konsolideeritud tegevusaruandes

ameti tegevust, võrreldes seda kõnealuste näitajatega. Iga-aastane tööprogramm on kooskõlas

mitmeaastase tööprogrammiga ning mõlemad lisatakse ühtsesse programmdokumenti, mis

esitatakse Euroopa Parlamendile, nõukogule ja komisjonile.

Ameti haldusnõukogu vastutab ameti haldus- ja operatiivjuhtimise ning eelarve tõhusa

täitmise kontrollimise eest.

Iga viie aasta tagant (järgmine hindamine hõlmab perioodi 2024–2028) hindab komisjon

ameti tegevust selle eesmärkide saavutamisel, volituste kasutamisel ja ülesannete täitmisel.

Hindamise raames käsitletakse eelkõige võimalikku vajadust muuta ameti volitusi ja

võimaliku muutmise finantsmõju. Komisjon esitab hindamistulemused Euroopa Parlamendile,

nõukogule ja haldusnõukogule. Hindamistulemused avalikustatakse.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

ELi iga-aastane toetus kantakse ametile üle ameti maksevajaduste kohaselt ja ameti taotluse

korral.

Ameti suhtes kohaldatakse halduskontrolli, mis hõlmab eelarvekontrolli, siseauditit, Euroopa

Kontrollikoja aastaaruandeid ja iga-aastast ELi eelarve täitmisele heakskiidu andmise

menetlust ning võimalikke juurdlusi, mida viib läbi OLAF, eelkõige selleks, et tagada ametile

eraldatud vahendite nõuetekohane kasutamine. Ameti tegevust kontrollib aluslepingu

artikli 228 kohaselt ka Euroopa Ombudsman. Kõnealused halduskontrollid pakuvad mitut

menetluslikku kaitsemeedet, millega tagatakse sidusrühmade huvide arvessevõtmine.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Peamised riskid on seotud käesolevas ettepanekus ametile kavandatud lisaülesannete

ebapiisava täitmise või täitmata jätmisega. Selle riski vähendamiseks tuleks võimaldada

piisavalt rahalisi vahendeid ja töötajaid.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja sulgemise

ajal)

[…]

[…]

ET 51 ET

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Pettusevastased meetmed on ette nähtud Euroopa Tööjõuameti asutamismääruse artiklis 37

ning tegevdirektor ja haldusnõukogu võtavad asjakohased meetmed kooskõlas kõigis ELi

institutsioonides kohaldatavate sisekontrolli põhimõtetega. Kooskõlas ühise lähenemisviisiga

on välja töötatud pettusevastane strateegia ja amet kohaldab seda.

Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 võib Euroopa Prokuratuur uurida direktiivis

(EL) 2017/1371 määratletud liidu finantshuve kahjustavaid pettusi ja muud ebaseaduslikku

tegevust ning esitada nende kohta süüdistusi.

Euroopa Tööjõuameti rahastamisotsustes ning neist tulenevates rakenduskokkulepetes ja

vahendites sätestatakse selgelt, et kontrollikoda ja OLAF võivad vajaduse korral ametilt raha

saajaid ning selle jaotamise eest vastutajaid kohapeal kontrollida.

Kui Euroopa Tööjõuamet sõlmib ameti ja kolmandate riikide ning ameti ja rahvusvaheliste

organisatsioonide vahelisi töökordi, toetuslepinguid, väljastab toetuse määramise otsuseid ja

teeb kokkuleppeid, peavad need sisaldama sätteid, mis annavad kontrollikojale, OLAFile ja

Euroopa Prokuratuurile sõnaselgelt õiguse korraldada oma vastava pädevuse piires sellist

auditeerimist ja uurimist.

ET 52 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad

mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste

läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase

eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on

soovituslikud.

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju

avaldub

Olemasolevad eelarveread

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaasta

se

finantsraam

istiku

rubriik

2028–2034

Eelarverida Kulu liik

Rahaline osalus – määratakse kindlaks hilisemas

etapis, kui võetakse vastu järgmine mitmeaastane

finantsraamistik 2028–2034

Nr

Liigendatud

/liigendama

ta 61

EFTA

riigid 62

Kandidaatri

igid ja

potentsiaals

ed

kandidaadi

d 63

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

1

Euroopa Tööjõuamet ([07 10 09] järglane)

Liigendat

ud/Liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

1 ELi rahastu ([07 02 04] järglane)

Liigendat

ud/Liigen

damata JAH/EI JAH/EI JAH/EI JAH/EI

61 Liigendatud = liigendatud assigneeringud / liigendamata = liigendamata assigneeringud. 62 EFTA: Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsioon. 63 Kandidaatriigid ja vajaduse korral Lääne-Balkani potentsiaalsed kandidaadid.

ET 53 ET

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

 Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1,1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 1 – Majanduslik, sotsiaalne ja territoriaalne ühtekuuluvus, põllumajandus, maaelu ja

merendus, heaolu ja julgeolek

DG: EMPL

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamisti

k 2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

Eelarverida ELi rahastu (07 02 04

järglane)

Kulukohustuse

d (1a

)

p.m. p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m. p.m.

Maksed (2a

) p.m. p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m. p.m.

Haldusassigneeringud64

Eelarverida (3)

ei

kohaldata

ei

kohaldat

a

ei

kohaldata

ei

kohaldat

a

ei

kohaldata

ei

kohaldata

ei

kohaldata

0

DG EMPLile Kulukohustuse

d

=

1a

+

1b

+ 3

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Assigneeringud KOKKU Maksed

=

2a

+

2b

+ 3

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

64 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 54 ET

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

[Asutus]: Euroopa Tööjõuamet Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

Mitmeaast

ane

finantsraa

mistik

2028–2034

KOKKU

Eelarverida 07 10 09 / ELi eelarvest asutusele antav

toetus 1,677 3,354 5,920 8,512 8,512 8,512 8,512 44,999

Ametile järgmises mitmeaastases finantsraamistikus eraldatavate assigneeringute summa on esialgne ja sõltub mitmeaastast finantsraamistikku

käsitlevast kokkuleppest. See tuleks lisada ametile ettenähtud toetusse, kuna käesoleva ettepanekuga määratud ülesanded on alalised, ning vajaduse

korral kompenseeritakse see mitmeaastase finantsraamistiku sama rubriigi asjaomase programmi rahastamispaketi samaväärse vähendamisega. Kui

hüvitav vähendamine on vajalik, siis võib tekkida vajadus vaadata ametile eraldatud vahendid läbi iga-aastase eelarvemenetluse raames.

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

KOKKU (sealhulgas

detsentraliseeritud

asutusele ette nähtud

toetus)

Kulukohustused (4)

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Maksed (5) p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6) 0 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistiku Kulukohustused = 4 + 6

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

ET 55 ET

RUBRIIGI 1

assigneeringud

KOKKU

Maksed = 5 + 6

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 4 „Halduskulud“65

DG: EMPL Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

 Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

DG EMPL

KOKKU Assigneeringud p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI

4 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.

65 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel..

ET 56 ET

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Mitmeaastase

finantsraamistikuKulukohustused

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

RUBRIIKIDE 1–4

assigneeringud

KOKKU

Maksed

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

ET 57 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

 Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

Ettepanek/algatus hõlmab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD

EELARVE

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–

2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.p.m.p.m.p.m.

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

RUBRIIK 4 kokku p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja

jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.

ET 58 ET

3.2.3.3. Assigneeringud kokku

KOKKU HEAKSKIIDETUD

EELARVE +

SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–

2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 4

Personalikulud p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.p.m.p.m.p.m.

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

RUBRIIK 4 kokku p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.

RUBRIIGIST 4 välja jäävad kulud

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,0000,0000,000 0,000

RUBRIIGIST 4 välja

jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

 Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

 Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4,1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina 66

HEAKSKIIDETUD

EELARVE

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

(kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

(otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad,

kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi

delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse eelarverida

- peakorteris 0 0 0 0 0 0 0

[XX.01.YY.YY] - ELi

delegatsioonides 0 0 0 0 0 0 0

66 Palun täpsustage allpool esitatud tabelis, kui palju täistööaja ekvivalente on juba määratud meetme

haldamiseks ja/või kui palju saab neid teie peadirektoraadis ümber paigutada ja millised on teie

netovajadused.

ET 59 ET

(lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

(lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 4

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) -

Rubriigist 4 välja jäävad kulud 0 0 0 0 0 0 0

KOKKU p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.

3.2.4.3. Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD

EELARVE +

SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

(kaudne teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

(otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad,

kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi

delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse eelarverida

- peakorteris 0 0 0 0 0 0 0

[XX.01.YY.YY] - ELi

delegatsioonides 0 0 0 0 0 0 0

(lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

(lepingulised töötajad ja riikide

lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriik 4

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 4 välja jäävad kulud

0 0 0 0 0 0 0

KOKKU p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.p.m.

Ettepaneku rakendamiseks vajatav personal (täistööaja ekvivalendina)

Kaetakse

komisjoni talituste

olemasolevast

personalist

Erakorraline lisapersonal*

ET 60 ET

Rahastatakse

rubriigist 4

Rahastatakse BA

ridadelt

Rahastatakse tasudest

Ametikohtade

loeteluga ette

nähtud

ametikohad

0 p.m. ei kohaldata ei kohaldata

Koosseisuväline

personal

(lepingulised

töötajad, riikide

lähetatud

eksperdid ja

renditööjõud)

0 ei kohaldata ei kohaldata ei kohaldata

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

Käesolev ettepanek on EMP seisukohast asjakohane ning võib olla avatud

kandidaatriikidele ja potentsiaalsetele kandidaatriikidele.

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Kokku

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Nimetage

kaasrahastav

asutus (EMP

EFTA riigid,

(potentsiaalsed)

kandidaatriigid)

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Kaasrahastatavad

assigneeringud

KOKKU

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

3.2.8. Detsentraliseeritud asutuse hinnanguline personali- ja assigneeringute vajadus

Personalivajadus (täistööaja ekvivalendina)

Asutus: Euroopa

Tööjõuamet

Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

Ajutised teenistujad

(AD palgaastmed) 1 2 4 8 8 8 8

Ajutised teenistujad

(AST palgaastmed) 0 0 0 0 0 0 0

ET 61 ET

Ajutised teenistujad (AD +

AST) kokku 1 2488 8 8

Lepingulised töötajad 1 2 3 4 4 4 4

Riikide lähetatud eksperdid 10 20 27 27 27 27 27

Lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid

kokku

11 22303131 31 31

Töötajad KOKKU 12 24 34 39 39 39 39

Kolm täistööajale taandatud töötajat (2 AD ja 1 AST) paigutatakse asutuse sees ümber vastavalt

ülesannetele, mille eest Euroopa Tööjõuamet enam ei vastuta, st EURESe omandiõigus (1 AD ja 1

AST) ja EURESe kasutajatugi (1 AD). See kajastub juba eespool esitatud tabelis.

ET 62 ET

ELi eelarvest ette nähtud toetusest kaetavad assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast

koma)

Asutus: <…….> Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

2028–

2034

KOKK

U

Jaotis 1. Personalikulud 1,177 2,354 3,420 4,172 4,172 4,172 4,172 23,639

Jaotis 2. Taristu- ja

tegevuskulud 0,000

Jaotis 3. Tegevuskulud 0,500 1,000 2,500 4,340 4,340 4,340 4,340 21,360

ELi eelarvest kaetavad

assigneeringud KOKKU

1,677 3,354 5,920 8,512 8,512 8,512 8,512 44,999

Detsentraliseeritud asutuse personali- ja assigneeringute (miljonites eurodes) vajadus

ettepaneku/algatuse rakendamiseks – ülevaade

Asutus: Euroopa Tööjõuamet Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2031

Aasta

2032

Aasta

2033

Aasta

2034

2028–

2034

KOKK

U

Ajutised teenistujad (AD +

AST) 1 2 4 8 8 8 8 –

Lepingulised töötajad 1 2 3 4 4 4 4 –

Riikide lähetatud eksperdid 10 20 27 27 27 27 27 –

Töötajad kokku 12 24343939 39 39

–

ELi eelarvest kaetavad

assigneeringud

1,677 3,354 5,920 8,512 8,512 8,512 8,512 44,999

Tasudest kaetavad

assigneeringud

(kui see on asjakohane)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Kaasrahastatavad

assigneeringud

(kui see on asjakohane)

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Assigneeringud KOKKU 1,677 3,354 5,920 8,512 8,512 8,512 8,512 44,999

ET 63 ET

4. DIGIMÕÕDE

4.1. Diginõuded

Kui leitakse, et poliitikaalgatus ei ole seotud diginõuetega:

Põhjendus, miks digivahendeid ei saa kasutada poliitika rakendamise tõhustamiseks ja miks

vaikimisi digitaalsuse põhimõtet ei kohaldata

Muul juhul:

Diginõuete ja nendega seotud kategooriate (andmed, protsesside digitaliseerimine ja

automatiseerimine, digilahendused ja/või digitaalsed avalikud teenused) üldine kirjeldus

Allpool esitatud tabeli jaos „Viide nõudele“:

• „Euroopa Tööjõuamet“ viitab määrusele (EL) 2019/1149

• „EURES“ viitab määrusele (EL) 2016/589

Viide nõudele Nõude kirjeldus

Nõudest mõjutatud

või sellega seotud

osalejad

Üldised

protsessid Kategooriad

Euroopa

Tööjõuamet –

artikli 9 lõige

6a

Euroopa Tööjõuamet loob

juhtumite haldamise

süsteemi ja käitab seda.

Sellel süsteemil on

järgmised funktsioonid:

a) toetada ameti toetatavate

kooskõlastatud ja

ühiskontrollide haldamist,

eelkõige teabevoogude

haldamise ja piiriüleste

juhtumite uurimise

toetamise kaudu;

b) tagada turvaline

juurdepääs kooskõlastatud

ja ühiskontrolle käsitlevale

teabele;

c) võimaldada teabe

piiriülest võrdlemist ja

andmetest väljavõtete

tegemist tegevuse

analüüsimise ja statistikaga

seotud eesmärkidel;

d) hõlbustada järelevalvet,

et tagada isikuandmete

töötlemise vastavus

käesoleva määruse IIIa

peatüki ja määruse (EL)

2018/1725 asjakohastele

sätetele.

Euroopa Tööjõuamet;

osalevad liikmesriigid

Juhtumite töövoo

haldamine;

uurimistöö

toetamine;

turvaline

juurdepääs;

analüüs/statistika;

andmekaitse seire

Andmed;

digilahendus;

protsessi

digitaliseerimine;

digitaalne avalik

teenus

Euroopa Kui see on kohane, kogub Amet; liikmesriigid; Statistiliste ja Andmed;

ET 64 ET

Viide nõudele Nõude kirjeldus

Nõudest mõjutatud

või sellega seotud

osalejad

Üldised

protsessid Kategooriad

Tööjõuamet –

artikli 10 lõige

4

amet artiklis 1 sätestatud

kohaldamisala piires liidu

õiguse valdkondades

liikmesriikide koostatud ja

esitatud statistilisi andmeid.

Seda tehes püüab amet

ühtlustada praegust

andmekogumist nendes

valdkondades, et vältida

andmete kogumise

dubleerimist. Vajaduse

korral kohaldatakse artiklit

15.

komisjon (Eurostat) operatiivandmete

kogumine;

analüütika;

operatiivne

riskianalüüs;

vastastikused

hindamised

protsesside

digitaliseerimine

Euroopa

Tööjõuamet –

artikkel 23a

Euroopa Tööjõuamet on

võimeline koguma,

säilitama, töötlema,

analüüsima ja vahetama

operatiivteavet (sealhulgas

isikuandmeid) artiklites 5,

7, 8, 9, 10, 11, 12 ja 13

määratletud ülesannete

täitmiseks. Selleks võib

amet sõlmida eraldi

andmevahetuskokkuleppeid

ning luua ühenduse

asjaomaste liidu

teabevahetussüsteemide ja

andmebaasidega artiklites

23b, 23c ja 23d sätestatud

tingimustel.

Euroopa Tööjõuamet;

liidu

institutsioonid/asutused;

liikmesriigid

Operatiivteabe

kogumine,

säilitamine,

töötlemine,

analüüs ja

jagamine

Andmed;

digitaalne avalik

teenus

Euroopa

Tööjõuamet –

artikkel 23b

Ameti ja liikmesriikide

pädevate asutuste vaheline

teabevahetus, mis on

seotud ameti ülesannetega

koordineerida ja toetada

kooskõlastatud ja

ühiskontrolle ning teha

analüüse ja riskihindamisi,

toimub ka määrusega (EL)

nr 1024/2012 loodud

siseturu infosüsteemi (IMI)

kaudu.

Euroopa Tööjõuamet;

liikmesriigid; Euroopa

Komisjon

Operatiivteabe

vahetamine IMI

kaudu

Digitaalne avalik

teenus; Andmed

Euroopa

Tööjõuamet –

artikkel 23c

Ametile antakse

kasutajapääs määrusega

(EÜ) nr 1071/2009 loodud

Euroopa autoveo-

ettevõtjate registri (ERRU)

asjaomastele

funktsioonidele, et täita

ameti ülesandeid

koordineerida ja toetada

kooskõlastatud ja

ühiskontrolle ning teha

Euroopa Tööjõuamet;

liikmesriigid; Euroopa

Komisjon

Operatiivteabe

vahetamine

ERRU kaudu

Digitaalne avalik

teenus; Andmed

ET 65 ET

Viide nõudele Nõude kirjeldus

Nõudest mõjutatud

või sellega seotud

osalejad

Üldised

protsessid Kategooriad

analüüse ja riskihindamist.

Euroopa

Tööjõuamet –

artikkel 23d

Kui see on vajalik

konkreetsete ülesannete

täitmiseks, peab ametil

olema juurdepääs

järgmisele teabele:

– andmed IMIs toimuvate

halduskoostöömenetluste

kasutamise kohta, mis

hõlmavad teabevahetust

artiklis 1 osutatud liidu

õigusaktide kohaldamise ja

täitmise tagamise kohta;

– teave, mis esitatakse

liikmesriikidele töötajate

lähetusdeklaratsioonides

IMIga ühendatud avaliku

liidese kaudu vastavalt

määrusele (EL) 2026/XXX

ja direktiivile (EL)

2020/1057;

– andmed EESSI ja ERRU

süsteemide kasutamise

kohta.

Euroopa Tööjõuamet

(volitatud töötajad);

liikmesriigid; komisjoni

talitused

Piiratud

juurdepääs

kasutusandmetele

koos

kaitsemeetmete

kohaldamisega

Andmed;

digilahendus;

protsesside

digitaliseerimine

EURES –

artikli 19

lõiked 3 ja 3a

3. Selleks et ühise IT-

platvormi kaudu andmed

automaatselt kokku viia,

viib komisjon koostöös

liikmesriikidega riiklikud,

piirkondlikud ja

sektoripõhised

klassifikatsioonid

vastavusse Euroopa

klassifikaatoriga ning

ajakohastab kooskõlas

värbamisteenuste arenguga

ning pärast oskuste,

pädevuste ja ametite loetelu

ajakohastamist

korrapäraselt

vastavustabeleid.

3a. Lõikes 3 osutatud

vastavustabeleid

kasutatakse vabu töökohti

või tööotsijate profiile

käsitleva teabe

automaatseks

transkodeerimiseks, et

kõnealust teavet ühise IT-

platvormi kaudu

automaatselt kokku viia.

Komisjon toetab

ET 66 ET

Viide nõudele Nõude kirjeldus

Nõudest mõjutatud

või sellega seotud

osalejad

Üldised

protsessid Kategooriad

liikmesriike selle

tagamisel, et kõik artikli 17

lõikes 1 osutatud vabade

töökohtade ja tööotsijate

profiilide suhtes

kohaldatavad riiklike,

piirkondlike või

valdkondlike

klassifikaatorite koodid

asendatakse või neid

täiendatakse enne vabade

töökohtade ja tööotsijate

profiilide EURESe

portaalis kättesaadavaks

tegemist vastava Euroopa

klassifikaatori koodiga.

EURES –

artikli 19 lõige

2

Komisjon ajakohastab

korrapäraselt Euroopa

klassifikaatorit (ESCO) ja

tagab selle viimase

versiooni automaatse

rakendamise;

vastavustabelite haldamise

vastutus läheb

liikmesriikidelt üle

komisjonile.

Euroopa Komisjon;

liikmesriigid

ESCO uusima

versiooni

automaatne

rakendamine;

vastavustabelite

tsentraliseeritud

haldamine

Andmed;

digilahendus;

protsessi

digitaliseerimine;

digitaalne avalik

teenus

EURES –

artikkel 32

Muudetud EURESe

määruse artikliga 32

kehtestatakse andmete

kogumine ja aruandlus, mis

on seotud ühtse

digiväravaga (määrus (EL)

2018/1724).

Euroopa Komisjon;

liikmesriigid

Ühtse

digiväravaga

seotud andmete

kogumine ja

aruandlus

Andmed;

digitaalne avalik

teenus

ET 67 ET

4.2. Andmed

Kohaldamisalasse kuuluvate andmete üldine kirjeldus

Andmete liik Viide nõudele

(nõuetele)

Standard ja/või tehniline

kirjeldus (kui see on

asjakohane)

Teave kooskõlastatud ja

ühiskontrollide kohta Euroopa Tööjõuamet –

artikli 9 lõige 6a,

Euroopa Tööjõuamet –

artikkel 23b, Euroopa

Tööjõuamet – artikkel

23c

Juhtumite haldamise

andmemudel;

Kooskõlastatud ja

ühiskontrollide vormid ja

suunised; ELi

isikuandmete kaitse

määrus (määrus (EL)

2018/1725)

Artiklis 1 sätestatud

kohaldamisalasse

kuuluvad statistilised

andmed

Euroopa Tööjõuamet –

artikkel 10

Ühised statistilised

näitajad ja vormingud;

kooskõlastamine

Eurostatiga

Operatiivteave

(sealhulgas

isikuandmed), mis on

vajalik artiklites 5, 7, 8,

9, 10, 11, 12 ja 13

määratletud ülesannete

täitmiseks.

Euroopa Tööjõuamet –

artikkel 23a

ELi isikuandmete kaitse

määrus (määrus (EL)

2018/1725); eraldi

andmevahetuskokkulepped

(artikkel 23a)

Andmed analüüsi ja

riskihindamise jaoks

Euroopa Tööjõuamet –

artikkel 23b, Euroopa

Tööjõuamet – artikkel

23c

IMI (määrus (EL)

1024/2012) ja ERRU

(määrus (EÜ) nr

1071/2009) kaudu

vahetatavad

struktureeritud andmed

Andmed IMIs toimuvate

halduskoostöömenetluste

kasutamise kohta, mis

hõlmavad teabevahetust

artiklis 1 osutatud liidu

õigusaktide kohaldamise

ja täitmise tagamise

kohta, ning andmed

ESSI ja ERRU

süsteemide kasutamise

kohta;

Euroopa Tööjõuamet –

artikkel 23d

IMI, EESSI, ERRU

kasutusandmed (määrus

(EL) 1024/2012, määrus

(EÜ) nr 987/2009, määrus

(EÜ) nr 1071/2009);

artiklis 23d sätestatud

juurdepääsu

kaitsemeetmed

Vastavustabelid, mille

abil viiakse riiklikud,

piirkondlikud ja

EURES – artikli 19

lõiked 3 ja 3a

ESCO; vastavustabelite

ühised tehnilised

ET 68 ET

valdkondlikud

klassifikaatorid

vastavusse Euroopa

klassifikaatoriga (ESCO)

ja vastupidi

standardid ja vormingud

Euroopa klassifikaatori

(ESCO) viimane

versioon ja

vastavustabelid

EURES – artikli 19

lõige 2

ESCO; ühised tehnilised

standardid ja vormingud

EURESe andmete

kogumine ja aruandlus

seoses ühtse

digiväravaga

EURES – artikkel 32 Ühtse digivärava (määrus

(EL) 2018/1724) aruandlus

Kooskõla Euroopa andmestrateegiaga

Selgitus selle kohta, kuidas nõue (nõuded) on kooskõlas Euroopa andmestrateegiaga

Amet peab isikuandmeid töötlema kooskõlas määrusega (EL) 2018/1725 (ELi isikuandmete

kaitse määrus). Artikli 36 lõikega 2 kehtestatakse organisatsiooniline raamistik kõnealuses

määruses sätestatud kohustuste täitmiseks, eelkõige ameti andmekaitseametniku määramine.

Kooskõla ühekordsuse põhimõttega

Selgitus selle kohta, kuidas on kaalutud ühekordsuse põhimõtet, kuidas on uuritud

olemasolevate andmete taaskasutamise võimalust

Ühekordsuse põhimõte ei ole selles kontekstis rangelt kohaldatav, kuna enamik andmevooge

hõlmab pigem teabevahetust haldusasutuste vahel kui otsest teabevahetust

kodanike/ettevõtjate ja haldusasutuse vahel. Kaks andmevoogu hõlmavad siiski

ettevõtjaid/üksikisikuid – ettevõtjate poolt IMIga ühendatud avaliku liidese kaudu esitatud

lähetusdeklaratsioonid (artikli 23d lõike 1 punkt b) ja EURESe töötajate esitatud CVd

(EURESe määruse artikkel 17); kuna need andmevood on juba olemas, ei ole vaja neid

ühekordsuse põhimõtte alusel uuesti hinnata. Küll aga kohaldatakse sellega seotud

taaskasutamise põhimõtet: amet kasutab uute andmekogude loomise asemel pigem

olemasolevaid liidu süsteeme ja andmeid (IMI, ERRU, EESSI) ning olemasolevaid statistilisi

uuringuid, vältides seeläbi dubleerimist (artiklid 10, 23a–23d).

Selgitus selle kohta, kuidas on uued loodud andmed leitavad, juurdepääsetavad,

koostalitlusvõimelised ja taaskasutatavad ning vastavad kvaliteetsetele standarditele

Ette on nähtud teatavate uute andmete loomine: juhtumite haldamise süsteem (artikli 9 lõige

6a) loob uusi töövooge, juhtumite ja kontrolliaruannete andmeid ning EURESe

vastavustabelid (artikkel 19) luuakse uuesti ja neid hallatakse.

Need andmed on leitavad ja volitatud kasutajatele juurdepääsetavad, koostalitlusvõimelised

(ühised andmemudelid; ESCO ja ühised tehnilised standardid/vormingud vastavustabelite

jaoks) ning on kohaldatavate andmekaitsemeetmete (ELi isikuandmete kaitse määrus) piires

taaskasutatavad. Muud operatiivandmed kogutakse ja koondatakse olemasolevatest allikatest.

Kohaldatakse andmete kvaliteedi, semantilise koostalitlusvõime (EURESe komponendi puhul

ESCO) ja ELi isikuandmete kaitse määruse / isikuandmete kaitse üldmääruse kaitsemeetmeid;

ET 69 ET

isikuandmeid ei tehta avalikult leitavaks ega väljaspool kindlaksmääratud eesmärke

taaskasutatavaks.

Andmevood

Andmevoogude üldine kirjeldus

Andmete liik Viide

(viited)

nõudele

(nõuete

le)

Osalejad, kes

andmed

esitavad

Osalejad,

kes

andmed

saavad

Andmevahetus

e ajend

Sagedus

(kui see on

asjakohane

)

Teave

kooskõlastatud

ja

ühiskontrollide

kohta

• Euro

opa

Tööj

õua

met

–

artik

li 9

lõike

6

punk

t a;

• Euro

opa

Tööj

õua

met

–

artik

kel

23b,

• Euro

opa

Tööj

õua

met

–

artik

kel

23c

liikmesriigid Euroopa

Tööjõuame

t

Kui see on

asjakohane

seoses

kontrollide

tegemisega

Kontrollide

toimumise

ajal

Artiklis 1

sätestatud

kohaldamisalass

e kuuluvad

statistilised

andmed

• Euro

opa

Tööj

õua

met

–

artik

liikmesriigid Euroopa

Tööjõuame

t

Statistika

kogumine

Euroopa

Tööjõuameti

poolt

Regulaarne

ET 70 ET

kel

10

Operatiivteave

(sealhulgas

isikuandmed),

mis on vajalik

artiklites 5, 7, 8,

9, 10, 11, 12 ja

13 määratletud

ülesannete

täitmiseks.

• Euro

opa

Tööj

õua

met

–

artik

kel

23a

liikmesriigid Euroopa

Tööjõuame

t

Kui see on

asjakohane ja

vajalik artiklites

5, 7, 8, 9, 10,

11, 12 ja 13

määratletud

ülesannete

täitmise ajal.

Vastavalt

vajadusele

Andmed

analüüsi ja

riskihindamise

jaoks

• Euro

opa

Tööj

õua

met

–

artik

kel

23b,

Euro

opa

Tööj

õua

met

–

artik

kel

23c

liikmesriigid Euroopa

Tööjõuame

t

Andmete

kogumine

Euroopa

Tööjõuameti

poolt analüüsi ja

riskihindamise

eesmärgil

Regulaarne

Andmed IMI,

ERRU ja EESSI

kasutamise

kohta, mis

hõlmavad

teabevahetust

artiklis 1

osutatud liidu

õigusaktide

kohaldamise ja

täitmise

tagamise kohta

• Euro

opa

Tööj

õua

met

–

artik

kel

23d

IMI, ERRU,

EESSI

Euroopa

Tööjõuame

t

Euroopa

Tööjõuameti

taotluse korral

Taotluse

korral

Eurostatiga

jagatud

statistilised

andmed

• Euro

opa

Tööj

õua

met

–

artik

Euroopa

Tööjõuamet

Euroopa

Komisjon

(Eurostat)

Andmete

kogumise

tulemuste

jagamine

Regulaarne

ET 71 ET

li 10

lõige

4

Anonüümitud

andmed

vahendusmenetl

uses

• Euro

opa

Tööj

õua

met

–

artik

li 13

lõige

8

liikmesriigid Euroopa

Tööjõuame

t

Vahendusjuhtu

mi esitamine

Juhtumipõh

iselt

Asutustevahelis

te

koostöölepingut

e alusel

jagatavad

andmed

• Euro

opa

Tööj

õua

met

–

artik

kel

14;

artik

li

23a

lõige

2

Liidu

ametid/asutused;

Euroopa

Tööjõuamet

Euroopa

Tööjõuame

t; liidu

ametid/asut

used

Koostöölepingu

d

Vastavalt

kokkulepitu

le

Ettevõtjate

esitatud

lähetusdeklarats

ioonid (IMIga

ühendatud

avaliku liidese

kaudu)

• Euro

opa

Tööj

õua

met

–

artik

li

23d

lõike

1

punk

t b

Ettevõtjad/liikme

sriigid (IMI

avalik liides)

Euroopa

Tööjõuame

t

Lähetusdeklarat

siooni esitamine

Pidevalt

Euroopa

klassifikaator

(ESCO) ja

vastavustabelid

• EUR

ES –

artik

li 19

lõige

2

Euroopa

Komisjon

Liikmesriig

id /

EURESe

portaal

ESCO/vastavust

abelite

ajakohastamine

Ajakohasta

misel

4.3. Digilahendused

Digilahenduste üldine kirjeldus

ET 72 ET

Digilahe

ndus

Viide

(viited)

nõudel

e

(nõuet

ele)

Peamised

volitatud

funktsioonid

Vastut

av

asutus

Kuidas on

arvesse

võetud

juurdepääse

tavust?

Kuidas on

arvesse

võetud

korduvkasut

atavust?

Tehisintellektite

hnoloogia

kasutamine (kui

see on

asjakohane)

Euroopa

Tööjõua

meti

juhtumit

e

haldamis

e

süsteem

Euroop

a

Tööjõu

amet –

artikli

9 lõige

6a

a) toetada ameti

toetatavate

kooskõlastatud ja

ühiskontrollide

haldamist,

eelkõige

teabevoogude

haldamise ja

piiriüleste

juhtumite

uurimise

toetamise kaudu;

b) tagada

turvaline

juurdepääs

kooskõlastatud ja

ühiskontrolle

käsitlevale

teabele;

c) võimaldada

teabe piiriülest

võrdlemist ja

andmetest

väljavõtete

tegemist

tegevuse

analüüsimise ja

statistikaga

seotud

eesmärkidel;

d) hõlbustada

järelevalvet, et

tagada

isikuandmete

töötlemise

vastavus

käesoleva

määruse IIIa

peatüki ja

määruse (EL)

2018/1725

asjakohastele

sätetele.

Euroop

a

Tööjõu

amet

Personalile

suunatud

süsteem;

veebi

juurdepääse

tavus

vastavalt

Europa

Web

Guide’ile /

direktiivile

(EL)

2016/2102

(veebisisu

ligipääsetav

use

suunised),

kui see on

kohaldatav;

autentimine

EU Logini

kaudu.

Autentimiseks

taaskasutataks

e EU Logini.

Süsteemi

kasutatakse

Euroopa

Tööjõuameti

ja

liikmesriikid

e vaheliseks

teabevahetus

eks üksnes

juhul, kui

teabevahetus

ei saa

toimuda IMI

süsteemi

kaudu

Praeguses etapis

ei ole

tehisintellekti

funktsionaalsust

ette nähtud; kui

tehisintellekt

võetakse

kasutusele (nt

juhtumianalüüsi

jaoks),

hinnatakse seda

tehisintellektimää

ruse alusel,

säilitades

inimjärelevalve.

ET 73 ET

EURES EURE

S –

artikli

19

lõiked

3 ja 3a

Olemasolevale

EURESe

süsteemile

lisatakse uus

funktsioon:

riiklike

klassifitseerimiss

üsteemide ja

ESCO

vastavustabelite

loomine,

ajakohastamine

ja haldamine.

Euroop

a

Komisj

on

Seda on

EURESe

praeguses

versioonis

juba arvesse

võetud

Juurdepääseta

vuse

seisukohast

muudatusi ei

ole.

Käesolev

muudatus ei

hõlma

tehisintellekti

kasutamist; mis

tahes

tehisintellektipõh

ine sobitamise

tõhustamine

kuuluks

tehisintellektimää

ruse

kohaldamisalasse

.

EURESe

ühine

IT-

platvorm

(EURES

e

portaal)

–

süsteemi

omaniku

roll

antakse

üle

komisjo

nile

Euroop

a

Tööjõu

amet –

artikkel

6

EURESe portaali

käitamine ja

andmete

automaatne

kokkuviimine;

ESCO uusima

versiooni

automaatne

rakendamine;

vastavustabelite

tsentraliseeritud

haldamine

Euroop

a

Komisj

on

Olemasolev

juurdepääset

av ELi

platvorm

Olemasoleva

EURESe

portaali ja

ESCO

taaskasutus

Andmete

automaatne

kokkuviimine

(reeglipõhine);

mis tahes

tehisintellektipõh

ine täiustamine

kuuluks

tehisintellektimää

ruse

kohaldamisalasse

.

Iga digilahenduse puhul selgitus selle kohta, kuidas digilahendus vastab kohaldatavale

digipoliitikale ja õigusaktidele

Euroopa Tööjõuameti juhtumite haldamise süsteem

Digi- ja/või valdkondlik poliitika

(kui see on asjakohane)

Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus Tehisintellekti kasutamist ei ole ette nähtud.

ELi küberturvalisuse raamistik Süsteem peab vastama komisjoni IT-turbe

standarditele ja Euroopa Tööjõuameti turbe-

eeskirjadele (artikkel 38); autentimine EU Logini

kaudu. Juhtumite haldamise süsteem töötleb

isikuandmeid, sealhulgas haldus-/kriminaaluurimiste

ja kolmanda riigi kodanike andmeid; seepärast peab

see olema kooskõlas ELi küberturvalisuse

raamistikuga (küberturvalisuse 2. direktiiviga (EL)

2022/2555) ja asjakohasel juhul küberturvalisuse

määrusega (määrus (EL) 2019/881) ning komisjoni

IT-turvalisuse normidega koostöös sidevõrkude, sisu

ja tehnoloogia peadirektoraadiga. Kohaldatakse

ET 74 ET

sisseprojekteeritud turvet, krüpteerimist,

juurdepääsukontrolli, logimist ja nõrkuste haldamist.

eIDAS Vastavusse viimine eIDASe määrusega on oluline

seoses digitaalallkirjadega, mida kohaldatakse

kooskõlastatud ja ühiskontrolle käsitlevate

kokkulepete suhtes.

Ühtne digivärav ja siseturu

infosüsteem

Euroopa Tööjõuamet võiks kasutada siseturu

infosüsteemi, nagu on osutatud artiklis 23b, et

vahetada liikmesriikidega kooskõlastatud ja

ühiskontrollide jaoks olulisi andmeid.

Muu ELi isikuandmete kaitse määrus (määrus (EL)

2018/1725) koos andmekaitseametniku järelevalvega

(artikli 36 lõige 2); Koostalitlev Euroopa / EIF ja

EIRA (artikkel 15); veebi juurdepääsetavuse direktiiv

(EL) 2016/2102; EU Logini kaudu autentimine.

EURES

Digi- ja/või valdkondlik poliitika

(kui see on asjakohane)

Selgitus selle kohta, kuidas see on kooskõlas

Tehisintellektimäärus Tehisintellekti kasutamist ei ole ette nähtud.

ELi küberturvalisuse raamistik EURESe muudatused ei mõjuta küberturvalisust.

eIDAS Sellega seoses ei ole muudatusi ette nähtud.

Ühtne digivärav ja siseturu

infosüsteem

Ei kohaldata EURESe muudatuse (vastavustabelid)

suhtes. Muudetud EURESe määruse artikliga 32

kehtestatakse andmete kogumine ja aruandlus, mis on

seotud ühtse digiväravaga (määrus (EL) 2018/1724);

EURES tugineb oma ühisele IT-platvormile ja ühtsele

koordineeritud kanalile.

Muu Isikuandmete kaitse üldmäärus (määrus (EL)

2016/679) seoses EURESe isikuandmetega; ESCO

ning tehnilised standardid ja vormingud (artikli 17

lõige 8); veebi juurdepääsetavuse direktiiv

(EL) 2016/2102

ET 75 ET

4.4. Koostalitlusvõime hindamine

Üldine kirjeldus digitaalsete avalike teenuste kohta, mida nõuded mõjutavad

Digitaalne

avalik teenus

või digitaalsete

avalike

teenuste

kategooria

Kirjeldus Viide

(viited)

nõudele

(nõuetele)

Koostalitleva

Euroopa

lahendus(ed)

Muu(d)

koostalitluslahendus(e

d)

Juhtumite

haldamine

kooskõlastatud

ja

ühiskontrollide

teenuse jaoks

Teenus,

millega

toetatakse

piiriüleste

kooskõlastatud

ja

ühiskontrollide

haldamist ja

järelmeetmeid.

Seda

rakendatakse

juhtumite

haldamise

lahenduse

kaudu.

• Euroop

a

Tööjõu

amet –

artikli 9

lõige 6a

EU Login; e-

allkiri / eIDASe

põhielement;

(võimalik)

Euroopa

koostalitlusvõim

e

etalonarhitektuu

r (EIRA).

• EU Logini teel

autentimine

Andmete

kogumise ja

töötlemise

teenus

Teenus

andmete

kogumiseks

liikmesriikide

olemasolevates

t

infosüsteemide

st ja/või

andmebaasidest

, et toetada

Euroopa

Tööjõuameti

ülesandeid

• Euroop

a

Tööjõu

amet –

artikkel

10

• Euroop

a

Tööjõu

amet –

artikkel

23a

• Euroop

a

Tööjõu

amet –

artikkel

23b

• Euroop

a

Tööjõu

amet –

artikkel

23c

• Euroop

IMI; EESSI;

ERRU;

Koostalitlev

Euroopa / EIRA

(otsus (EL)

2015/2240)

• Sellega seoses võib

liikmesriikidega

teabe vahetamiseks

kasutada süsteeme

IMI ja ERRU.

ET 76 ET

a

Tööjõu

amet –

artikkel

23d

Automatiseeritu

d töökohale

sobitamise

teenus

Teenus

tööotsijate

profiilide ja

vabade

töökohtade

sobitamiseks.

• EURES

– artikli

19

lõiked 3

ja 3a

ESCO; EURESe

portaal; EU

Login

• Teenust pakub

EURESe süsteem.

EURESe

piiriülene

sobitamis-

/portaaliteenus

Teenus, mis

hõlmab

EURESe

portaali ja

ühtset

koordineeritud

kanalit koos

andmete

automaatse

kokkuviimiseg

a ESCO abil;

komisjonile üle

antud süsteemi

omaniku roll

• Euroop

a

Tööjõu

amet –

artikkel

6;

EURE

S –

artikkel

19

ESCO; EURESe

portaal

• EU Login; ühtne

koordineeritud

kanal

Nõude (nõuete) mõju piiriülesele koostalitlusvõimele digitaalsete avalike teenuste kaupa

Juhtumite haldamine kooskõlastatud ja ühiskontrollide teenuse jaoks

Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked

(kui see on asjakohane)

Kooskõla kehtivate

digi- ja valdkondlike

poliitikameetmetega

Loetlege kohaldatavad

kindlakstehtud digi-

ja valdkondlikud

poliitikameetmed

• Süsteem toetab

kooskõlastatud ja

ühiskontrolle käsitlevate

lepingute digitaalset

allkirjastamist. Sellega

seoses tuleb analüüsida

kooskõla eIDASe

määrusega.

Korralduslikud

meetmed digitaalsete

avalike teenuste

sujuvaks osutamiseks

Loetlege kavandatud

juhtimismeetmed

• Euroopa Tööjõuamet on

süsteemi omanik.

Euroopa Tööjõuamet

vastutab selle

arendamise eest

(kasutades töövõtjaid).

Euroopa Tööjõuamet

konsulteerib praegu ja ka

ET 77 ET

edaspidi liikmesriikidega

süsteemi arendamise üle

kontrollide töörühma

kaudu.

• Liikmesriigid

otsustavad, millistel

asutustel/isikutel on

süsteemile juurdepääs;

Euroopa Tööjõuamet

peab juurdepääsu alati

heaks kiitma.

Meetmed, mis on

võetud andmete ühise

mõistmise tagamiseks

Loetlege sellised

meetmed

• Teenus põhineb

kooskõlastatud ja

ühiskontrollide suunistes

sätestatud

kontrolliprotsessil (ja

vormidel). Selle eesmärk

on tagada

teabe/dokumentide

jagamine Euroopa

Tööjõuameti ning

konkreetses

kooskõlastatud või

ühiskontrollis osalevate

liikmesriikide vahel.

Ühiselt kokku lepitud

avalike tehniliste

kirjelduste ja

standardite

kasutamine

Loetlege sellised

meetmed

• Nagu on märgitud

Euroopa Tööjõuameti

määruse artiklis 23b,

saab süsteemi IMI

kasutada andmete

vahetamiseks Euroopa

Tööjõuameti ja

liikmesriikide pädevate

asutuste vahel

ühiskontrollide,

andmeanalüüsi ja

riskihindamisega seotud

ülesannete täitmisel.

Juhtumite haldamise

süsteemi kasutatakse

teabevahetuseks ainult

juhul, kui seda ei saa

teha IMI süsteemi

kaudu. Kasutaja

autentimiseks

taaskasutatakse EU

Logini.

Andmete kogumise ja töötlemise teenus

ET 78 ET

Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked

(kui see on asjakohane)

Kooskõla kehtivate

digi- ja valdkondlike

poliitikameetmetega

Loetlege kohaldatavad

kindlakstehtud digi-

ja valdkondlikud

poliitikameetmed

• Mis puudutab

isikuandmeid, siis

kuuluvad andmed, mida

liikmesriigid Euroopa

Tööjõuametiga jagavad,

määruse (EL) 2018/1725

(ELi isikuandmete kaitse

määrus)

kohaldamisalasse.

-

Korralduslikud

meetmed digitaalsete

avalike teenuste

sujuvaks osutamiseks

Loetlege kavandatud

juhtimismeetmed

• Nagu on märgitud eri

artiklites, luuakse

määrusega õiguslik alus,

millega tagatakse, et

Euroopa Tööjõuametil

on juurdepääs tema

ülesannete täitmiseks

vajalikule teabele (nt

asjaomastes liidu

teabevahetussüsteemides

, IMIs jne).

-

Meetmed, mis on

võetud andmete ühise

mõistmise tagamiseks

Loetlege sellised

meetmed

Operatiivandmete

ühised andmemudelid;

EESSI struktureeritud

elektroonilised

dokumendid; ESCO

klassifitseerimiseks, kui

see on asjakohane.

-

Ühiselt kokku lepitud

avalike tehniliste

kirjelduste ja

standardite

kasutamine

Loetlege sellised

meetmed

• Nagu on märgitud

Euroopa Tööjõuameti

määruse artiklis 23b,

saab süsteemi IMI

kasutada andmete

vahetamiseks Euroopa

Tööjõuameti ja

liikmesriikide pädevate

asutuste vahel

ühiskontrollide,

andmeanalüüsi ja

riskihindamisega seotud

ülesannete täitmisel.

-

Automatiseeritud töökohale sobitamise teenus

Hindamine Meede (meetmed) Võimalikud allesjäänud tõkked

(kui see on asjakohane)

Kooskõla kehtivate ESCO ja EURESe -

ET 79 ET

digi- ja valdkondlike

poliitikameetmetega

Loetlege kohaldatavad

kindlakstehtud digi-

ja valdkondlikud

poliitikameetmed

tehnilised standardid ja

vormingud (artikli 17

lõige 8); Koostalitlev

Euroopa / EIF; ESCO

viimase versiooni

automaatne rakendamine

(artikli 19 lõige 2).

Korralduslikud

meetmed digitaalsete

avalike teenuste

sujuvaks osutamiseks

Loetlege kavandatud

juhtimismeetmed

• Nagu on märgitud

artiklis 19, peaks

komisjon tegema

liikmesriikidega

koostööd, et määrata

ESCO jaoks kindlaks

riiklike, piirkondlike ja

valdkondlike

klassifikatsioonide

vastavustabelid.

• Nagu on märgitud

artiklis 19: „Komisjon

toetab liikmesriike selle

tagamisel, et kõik

artikli 17 lõikes 1

osutatud vabade

töökohtade ja tööotsijate

profiilide suhtes

kohaldatavad riiklike,

piirkondlike või

valdkondlike

klassifikaatorite koodid

asendatakse või neid

täiendatakse enne

vabade töökohtade ja

tööotsijate profiilide

EURESe portaalis

kättesaadavaks tegemist

vastava Euroopa

klassifikaatori koodiga.“

-

Meetmed, mis on

võetud andmete ühise

mõistmise tagamiseks

Loetlege sellised

meetmed

• Vastavustabelite

koostamine ühiste

tehniliste standardite ja

vormingute järgi. Need

standardid ja vormingud

hõlmavad

vastavustabelitesse

lisatavat teavet ja selle

teabekogumi

esitatamiseks kasutatavat

süntaksit.

-

Ühiselt kokku lepitud

avalike tehniliste

• Nagu eespool märgitud,

töötatakse

-

ET 80 ET

kirjelduste ja

standardite

kasutamine

Loetlege sellised

meetmed

vastavustabelite jaoks

välja standardid ja

tehnilised kirjeldused.

ET 81 ET

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed

Üldine kirjeldus digimõõtme rakendamist toetavate meetmete kohta

Meetme kirjeldus Viide

(viited)

nõudele

(nõuetele

)

Komisjoni roll

(kui see on

asjakohane)

Kaasatavad

osalejad

(kui see on

asjakohane)

Eeldatav ajakava

(kui see on

asjakohane)

IIIa peatüki kohased

andmevahetuskokkule

pped

Euroopa

Tööjõua

met –

artikkel

23a

Euroopa

Tööjõuamet;

liikmesriigid;

liidu organid

Vastavalt

vajadusele

Euroopa Tööjõuameti

andmekaitseametniku

määramine ja ELi

isikuandmete kaitse

määruse nõuetele

vastavuse meetmed

Euroopa

Tööjõua

met –

artikli 36

lõige 2

Haldusnõukogu;

Euroopa

Tööjõuameti

andmekaitseame

tnik

Kohaldamise

alguses

IKT hanked juhtumite

haldamise süsteemi ja

EURESe portaali

kohandamiseks

Euroopa

Tööjõua

met –

artikkel 6,

artikli 9

lõige 6a;

EURES –

artikkel

19

Hanked/järelev

alve

Komisjon;

Euroopa

Tööjõuamet;

alltöövõtjad

Sidusrühmade

kaasamine ja

suutlikkuse

suurendamine

(kontrollide töörühm;

EURESe

koordinatsioonirühm;

liikmesriikide ESCO

töörühm)

Euroopa

Tööjõua

met –

artiklid 8,

9;

EURES –

artiklid

14, 19

Hõlbustamine Komisjon;

Euroopa

Tööjõuamet;

liikmesriigid

Pidevalt

Poliitika rakendamise

katseprojektid,

katsetuskeskkonnad ja

tagasisidemehhanismi

d digivahendite jaoks

Euroopa

Tööjõua

met –

artikli 9

lõige 6a;

EURES –

artikkel

19

Tugi Komisjon;

Euroopa

Tööjõuamet;

liikmesriigid

Rakendamisetappi

de jooksul

ET 82 ET

Teadlikkuse

suurendamise

kampaaniad ja

tööprogrammi

integreerimine

(Euroopa Tööjõuameti

mitmeaastane

tööprogramm;

EURESe strateegia

aastani 2030)

Euroopa

Tööjõua

met –

artikkel

24;

EURES

Tugi Komisjon;

Euroopa

Tööjõuamet;

liikmesriigid;

Aastane/mitmeaas

tane

1

Seletuskiri

Eesti seisukohad Euroopa Tööjõuameti tugevdamise määruse eelnõu kohta

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avaldas 15.09.2026 ettepaneku võtta vastu Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus, millega muudetakse Euroopa Tööjõuameti (ELA) asutamise

määrust, EURESe võrgustiku määrust ning siseturu infosüsteemi (IMI) määrust (edaspidi

eelnõu). Eelnõu eesmärk on tugevdada ELA rolli tööjõu vaba liikumise, tööalase liikuvuse

ja sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonnas ning parandada ELi tööjõu liikuvust

käsitlevate normide praktilist rakendamist ja jõustamist liikmesriikide vahel.

ELA loodi 2019. aastal eesmärgiga toetada liikmesriike ja komisjoni tööjõu liikuvuse ning

sotsiaalkindlustuse koordineerimise alaste ELi normide rakendamisel. Komisjoni 2025.

aasta hindamise kohaselt on amet täitnud olulist rolli liikmesriikide vahelise koostöö,

ühiskontrollide ning teabevahetuse toetamisel. Samas tõi hindamine välja mitmed piirangud

ameti praeguses mandaadis, eelkõige seoses operatiivse teabe kasutamise, andmeanalüüsi

võimekuse, kolmandate riikide kodanikega seotud juhtumite käsitlemise ning Euroopa

tööturuasutuste võrgustiku EURES juhtimisega. Euroopa Parlament on samuti kutsunud üles

ELA mandaadi tugevdamisele.

Eelnõuga soovitakse parandada töötajate, tööandjate ja liikmesriikide ametiasutuste

juurdepääsu teabele piiriülestes tööolukordades, suurendada EURESe võrgustiku tõhusust

ning tugevdada ELA analüütilist ja operatiivset suutlikkust ühiste ja koordineeritud

kontrollide toetamisel. Eraldi tähelepanu pööratakse kolmandate riikide kodanike

töötingimuste järelevalvele ja nende õiguste kaitsele piiriülestes töösuhetes.

Eesti toetab määruse eesmärki edendada tööjõu õiglast liikuvust ning Euroopa Tööjõuameti

(ELA) senisest aktiivsemat ennetus- ja vahendustegevust selle saavutamiseks. Samuti

toetame ELA-le rolli andmist tööalase ärakasutamise ennetamisel ja käsitlemisel ning

kolmandate riikide kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste kaitsel. Toetame kolmandate

riikide kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste järelevalve ja sisserändeõiguse jõustamise

selget eraldatust. Eesti toetab töötajatele ja tööandjatele suunatud teabe- ja

nõustamisteenuste parandamist, sealhulgas ELA võimalust anda selleks kohalikele

organisatsioonidele toetusi tingimusel, et see ei too liikmesriikidele kaasa lisakulusid. Eesti

toetab liikmesriikide vahelise vaidluste vahendusmenetluse lihtsustamist ja kiirendamist

ühele menetlusele ülemineku kaudu ning sellega kaasnevat bürokraatia vähendamist. Eesti

peab oluliseks, et osalemine ELA toetatud koostöös, sealhulgas ühiskontrollides, oleks

vabatahtlik. Eesti territooriumil läbiviidavates ühiskontrollides osalevate teiste

liikmesriikide inspektoritele antavad õigused nagu pääs kontrollitavatesse ruumidesse,

dokumentidega tutvumine ja tõendite kogumine, peavad olema kooskõlas Eesti õigusega

ning kontrolli eesmärki arvestades vajalikud ja proportsionaalsed. Eesti peab oluliseks

vältida liikmesriikide halduskoormuse suurenemist. Kontrollijärgne aruandlus ja muu teabe

esitamine peavad olema minimaalselt koormavad ning võimalikud ilma, et tekiks vajadus

koguda andmeid, mida järelevalve läbiviimiseks ei vajata või ei koguta. Kooskõlastatud või

ühiskontrollis mitteosalemise põhjendamiseks antud tähtaeg peab olema pikem kui 10

tööpäeva. Eesti peab oluliseks, et ELA operatiivseid riskianalüüse koostataks olemasolevate

ressursside arvelt. Eesti ei toeta kohustust nimetada ja lähetada ELAsse täiendavaid riiklikke

kontaktametnikke, sest ELA toetatud koostöö peab põhinema liikmesriikide vabatahtlikul

2

osalemisel. Olemasolev kontaktametnik saab täita ka järelevalve kontaktametniku

ülesandeid. Kohustuslik lähetamine suurendaks põhjendamatult ELA kulusid ning oleks

eelkõige väikeste liikmesriikide järelevalveasutuste ressursse ja vajadusi arvestades

ebaproportsionaalne. Seetõttu saame toetada üksnes lahendust, mille kohaselt on nii

täiendava ametniku nimetamine kui ka lähetamine liikmesriigile vabatahtlikud.

Kontaktametniku kandidaadi peab valima ja esitama liikmesriik ning lõplik otsustusõigus

tema nimetamise üle peab jääma liikmesriigile. Eesti peab oluliseks, et ELA

andmetöötlusvolitused oleksid määruses selgelt seotud konkreetsete ülesannete ja

ammendavalt määratletud eesmärkidega. Andmetöötlus, sealhulgas isikuandmete

töötlemine, peab olema eesmärgipärane, vajalik, proportsionaalne ja läbipaistev ning järgima

andmete minimeerimise ja säilitamise piiramise põhimõtteid. Õigusaktis tuleb määratleda

töödeldavate andmete ja andmesubjektide kategooriad, juurdepääsuõigused ning

põhjendatud maksimaalsed säilitamistähtajad. Teabevahetuses tuleb eelistada siseturu

infosüsteemi (IMI) ning vältida eri infosüsteemidest pärinevate andmete põhjendamatut

koondamist ja dubleerimist. Kõik päringud ja andmetele juurdepääsud peavad olema logitud

ning andmetöötluse õiguspärasus kontrollitav. Võimaluse korral tuleb kasutada

anonüümitud või koondatud andmeid. Eesti toetab EURESe tegevusaruande esitamise

sageduse vähendamist. Eesti ei toeta muudatust, millega kaotatakse Euroopa

Koordinatsiooniameti (ECO) ülesanne toetada liikmesriike kommunikatsioonitegevuste

elluviimisel.

3

SISSEJUHATUS

Euroopa Komisjon avaldas 15.09.2026. a Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepaneku,

millega muudetakse määrust (EL) 2019/1149 Euroopa Tööjõuameti (ELA – European Labour

Authority) asutamise kohta1, määrust (EL) 2016/589 Euroopa tööturuasutuste võrgustiku

(EURES – European Employment Services) kohta2 ning määrust (EL) nr 1024/2012 siseturu

infosüsteemi (IMI) kohta3 ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsused (EL)

2017/12564, (EL) 2018/1705, (EL) 2018/10206 ja (EL) 2018/10217.8 Ettepanek on osa

komisjoni 2026. aasta õiglase tööjõu liikuvuse paketist (Fair Labour Mobility Package)9 ja selle

peamine eesmärk on tugevdada Euroopa Tööjõuameti rolli tööjõu vaba liikumisega seotud ELi

õigusnormide rakendamisel ja jõustamisel ning parandada liikmesriikide vahelist koostööd

piiriüleste tööjõu liikuvuse juhtumite käsitlemisel.

Tööjõu vaba liikumine on üks Euroopa Liidu neljast põhivabadusest ning oluline osa ühtse turu

toimimisest. Komisjoni hinnangul elab või töötab teises liikmesriigis püsivalt ligikaudu 14

miljonit ELi kodanikku, lisaks tegutseb Euroopa Liidus ligi kaks miljonit piiriülest töötajat ning

enam kui kolm miljonit lähetatud töötajat. Samal ajal süvenevad Euroopa Liidus rahvastiku

vananemisest, tööealise elanikkonna vähenemisest ning oskustööjõu puudusest tulenevad

probleemid, mis suurendavad vajadust tööjõu liikuvuse järele. Komisjoni hinnangul peab

tööjõu liikuvuse kasvuga kaasnema ka senisest tõhusam järelevalve ja õiguste kaitse, et tagada

aus konkurents ettevõtjate vahel ning töötajate võrdne kohtlemine kogu Euroopa Liidus.

Euroopa Tööjõuamet loodi 2019. aastal eesmärgiga toetada liikmesriike ja Euroopa Komisjoni

tööjõu liikuvuse ning sotsiaalkindlustuse koordineerimise valdkonna ELi õigusnormide

rakendamisel. Komisjoni 2025. aastal läbi viidud vahehindamise kohaselt on ELA aidanud

parandada liikmesriikide vahelist koostööd, toetada ühiseid ja koordineeritud kontrolle ning

suurendada teabevahetust pädevate asutuste vahel. Samas jõuti hindamises järeldusele, et ameti

praegune mandaat piirab mitmes valdkonnas ELA suutlikkust oma ülesandeid täita. Eelkõige

toodi välja piiratud võimalused riskianalüüside tegemiseks, operatiivsete andmete

kasutamiseks, kolmandate riikide kodanikega seotud juhtumite käsitlemiseks ning EURESe

võrgustiku juhtimiseks. Euroopa Parlament on samuti kutsunud üles ELA mandaadi

tugevdamisele ja ameti tegevusvõime suurendamisele.

Komisjoni hinnangul on viimaste aastate jooksul sagenenud olukorrad, kus piiriülese tööjõu

liikuvusega kaasnevad tööõiguse rikkumised, ebaseaduslikud alltöövõtuahelad, näiline

füüsilisest isikust ettevõtlus, alatasustamine, ebaseaduslikud palga kinnipidamised ning muud

1 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2019/1149/oj/eng 2 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2016/589/oj/eng 3 https://eur-lex.europa.eu/eli/reg/2012/1024/oj/eng 4 https://eur-lex.europa.eu/eli/dec_impl/2017/1256/oj/eng 5 https://eur-lex.europa.eu/eli/dec_impl/2018/170/oj/eng 6 https://eur-lex.europa.eu/eli/dec_impl/2018/1020/oj/eng 7 https://eur-lex.europa.eu/eli/dec_impl/2018/1021/oj/eng 8 COM(2026) 985. https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:52026PC0985&qid=1792742617254 9 Fair Labour Mobility Package - Employment, Social Affairs and Inclusion

4

töötajate õiguste rikkumised. Erilist tähelepanu pöörab komisjon kolmandate riikide

kodanikele, kes on statistiliselt suuremas tööalase ärakasutamise ohus. Komisjoni hinnangul

võivad puudused ELi ja riigisiseste normide rakendamisel moonutada konkurentsi siseturul

ning kahjustada tööjõu vaba liikumise toimimist.

Eelnõuga soovitakse tugevdada ELA strateegilist ja operatiivset suutlikkust ilma ameti

põhieesmärke muutmata. Selleks nähakse ette meetmed, mis parandaksid töötajate ja tööandjate

juurdepääsu teabele piiriülestes töösuhetes, laiendaksid toetust liikmesriikide

järelevalveasutustele, parandaksid ühiste kontrollide ettevalmistamist ning võimaldaksid ELA-

l kasutada senisest ulatuslikumalt riskipõhiseid analüüse. Samuti soovitakse parandada

EURESe võrgustiku toimimist, kuna komisjoni hinnangul on töövahenduse tulemused ja

liikmesriikide aktiivne osalemine viimastel aastatel vähenenud. Eelnõuga koondatakse senisest

enam EURESe juhtimis- ja koordineerimisülesandeid Euroopa Tööjõuameti juurde.

Eelnõu vastuvõtmine ei too kaasa tööõiguse või sotsiaalkindlustuse materiaalõiguse

ühtlustamist ega anna ELA-le liikmesriikide üle iseseisvat järelevalve- või

sanktsioneerimispädevust. Jätkuvalt jääb tööõiguse nõuete kontrollimine, rikkumiste

menetlemine ning sanktsioonide määramine liikmesriikide pädevusse. Samas suurendab

ettepanek ELA rolli liikmesriikide tegevuse koordineerijana ning loob täiendavaid võimalusi

andmete kogumiseks, analüüsimiseks ja liikmesriikide vaheliste jõustamistegevuste

toetamiseks.

Eelnõu mõjutab eelkõige Tööinspektsiooni ning vähemal määral, sõltuvalt teemast ja teenusest,

teisi Eesti asutusi, sealhulgas Töötukassat (peamiselt Eesti EURES kaudu), Politsei- ja

Piirivalveametit, Sotsiaalkindlustusametit, Maksu- ja Tolliametit, Tervisekassat. Täpsem mõju

sõltub läbirääkimiste tulemusel kujunevast lõplikust regulatsioonist, eelkõige ELA

andmetöötlusvolituste, analüütiliste ülesannete ning liikmesriikidele kavandatavate teabe

esitamise kohustuste ulatusest.

Komisjoni ettepaneku menetlemine algas ELi Nõukogu sotsiaalküsimuste töögrupis 2026. aasta

sügisel. Määrus võetakse vastu Euroopa Parlamendi ja nõukogu poolt seadusandliku

tavamenetluse kohaselt. Nõukogus on eelnõu vastuvõtmiseks vajalik kvalifitseeritud

häälteenamus.10 Eelnõu subsidiaarsustähtaeg saabub 20.11.2026.11

Vabariigi Valitsuse otsuse eelnõu ja seletuskirja koostasid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete ja töökeskkonna osakonna nõunik Johann Vootele

Mäevere (5378 5158, [email protected]), töösuhete poliitika juht Mariliis Proos

([email protected], 626 9255), tööala valdkonna töö- ja võrdsuspoliitika nõunik Triinu

Nurmjõe (526 6860, [email protected]) ning töö- ja võrdsusküsimuste nõunik Eesti

Vabariigi alalises esinduses EL juures Tairi Täht ([email protected]). Mõjuanalüüsi koostas

töövaldkonna andmete nõunik Ingel Kadarik (5451 0226, [email protected]).

10 EL toimimise lepingu (ELTL) artikkel 16 lõige 3.

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/HTML/?uri=CELEX:02016ME/TXT-20160901 11 COM/2026/0985 - IPEX.eu

5

Seisukohad kooskõlastas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töö- ja

võrdsuspoliitika asekantsler Hedi Arukase.

EELNÕU SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

Eelnõu artikli 1 lõige 1, määruse artikkel 1.

Kehtiva määruse kohaselt abistab ELA liikmesriike ja Euroopa Komisjoni liidusisese tööjõu

liikuvuse ning sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimisega seotud liidu õiguse

kohaldamisel ja täitmise tagamisel. ELA tegevus hõlmab eelkõige määruse artikli 1 lõikes 4

loetletud liidu õigusaktidest tulenevaid tegevusi.

Eelnõuga laiendatakse ja täpsustatakse ELA vajaduspõhist pädevust kolmandate riikide

kodanike suhtes. Selleks lisatakse määruse kohaldamisalasse valitud sätted ebaseaduslikult

riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tööandjate sanktsioonide direktiivist 2009/52/EÜ,

hooajatöötajate direktiivist 2014/36/EL, ühtse loa direktiivist (EL) 2024/1233 ning ajutise

kaitse direktiivist 2001/55/EÜ. Samuti lisatakse kohaldamisalasse IMI-ga ühendatud töötajate

lähetamise deklaratsioonide avalikku kasutajaliidest käsitlev määrus ning autoveosektoris

juhtide lähetamise erireegleid sätestav direktiiv (EL) 2020/1057.

ELA ei saa üldpädevust seadusliku rände, kolmandate riikide kodanike riiki lubamise,

elamisõiguse, väljasaatmise või töötamise lubamise küsimustes. ELA ülesanne jääb

liikmesriike toetavaks ning seondub üksnes eelnõus nimetatud töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste

kohaldamise ja täitmise tagamisega.

ELA-le antakse sõnaselge ülesanne toetada liikmesriike tööalase ärakasutamise ennetamisel ja

käsitlemisel, eelkõige seoses piiriülese tööjõu liikuvusega. Vajaduse korral peab ELA tegema

selles valdkonnas koostööd teiste liidu asutuste ja teenistustega.

ELA eesmärgid

Eelnõu artikli 1 lõige 2, määruse artikkel 2.

Kehtiva määruse järgi on ELA eesmärk hõlbustada juurdepääsu teabele tööjõu liikuvusega

seotud õiguste ja kohustuste kohta, tugevdada liikmesriikide koostööd liidu õiguse jõustamisel,

vahendada liikmesriikide vahelisi vaidlusi ning toetada deklareerimata töö vastast koostööd.

Eelnõuga lisatakse ELA eesmärkide hulka teabe pakkumine tööjõu liikuvusega seotud

võimaluste kohta ning vajaduse korral kolmandate riikide kodanike töö- ja

sotsiaalkindlustusõiguste kohta. Liikmesriikide koostöö toetamine hõlmab edaspidi sõnaselgelt

nii liidu õiguse kohaldamist kui ka täitmise tagamist, teabe ja andmete vahetamist, analüüside

ja riskihindamiste tegemist ning suutlikkuse suurendamist. Deklareerimata töö kõrval lisatakse

eraldi eesmärgina tööalase ärakasutamise käsitlemine.

ELA asukoht

Eelnõu artikli 1 lõige 3, määruse artikkel 3.

6

Kehtivas määruses ei ole ELA asukoht sätestatud. Eelnõuga lisatakse määrusesse, et ELA

asukoht on Bratislavas Slovakkias. Tegemist on ELA senise asukoha õigusliku fikseerimisega

määruses.

Teabe pakkumine, teavituskampaaniad ja toetused

Eelnõu artikli 1 lõige 4, määruse artikkel 5.

Kehtiva määruse kohaselt parandab ELA üksikisikutele, tööandjatele ja sotsiaalpartneritele

pakutava üldist laadi teabe kättesaadavust, kvaliteeti ja juurdepääsetavust.

Eelnõuga jäetakse välja piirang, mille kohaselt peab teave olema üldist laadi. Teavet tuleb

pakkuda ka kolmandate riikide kodanikele sõltumata nende õiguslikust või liikuvusstaatusest

liidus. ELA ülesannete hulka lisatakse teavituskampaaniate korraldamine, sealhulgas

üksikisikutele ja tööandjatele, eelkõige väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele suunatud

kampaaniad. Teavitamiskampaaniaid on ELA korraldanud oma tänase mandaadi baasil. Seega

antud muudatus ei too kaasa sisulist muutust ameti tegevuses.

Lisaks võib ELA anda toetusi riiklikul, piirkondlikul või piiriülesel piirkondlikul tasandil

tegutsevatele toetusesaajatele, kes nõustavad üksikisikuid ja tööandjaid piiriülese

tööjõuliikuvuse küsimustes. See võimaldab ELA-l kasutada isikupärastatud nõustamise

pakkumiseks kohalikke või valdkondlikke organisatsioone selle asemel, et arendada välja oma

nõustamisvõimekus.

Liikmesriikide koostöö, teabevahetus ja elektroonilised vahendid

Eelnõu artikli 1 lõige 6, määruse artikkel 7.

Kehtiva määruse kohaselt hõlbustab ELA liikmesriikide taotlusel riiklike asutuste teabenõuete

ja teabevahetuse järeltegevust ning piiriüleste karistuste ja trahvide täitmise menetlusi.

Eelnõuga jäetakse nimetatud ülesannete juurest välja liikmesriigi eelneva taotluse nõue.

Elektrooniliste vahendite kasutamise puhul ei piirdu eelnõu kohaselt ELA roll enam nende

edendamisega, vaid hõlmab ka aktiivset toetamist. IMI kõrval nimetatakse sõnaselgelt

sotsiaalkindlustusteabe elektroonilise vahetamise süsteemi EESSI ja Euroopa autoveo-

ettevõtjate registrit ERRU.

Kooskõlastatud ja ühiste kontrollide algatamine

Eelnõu artikli 1 lõige 7, määruse artikkel 8.

Kehtiva määruse kohaselt koordineerib ja toetab ELA kooskõlastatud või ühiseid kontrolle ühe

või mitme liikmesriigi taotlusel. ELA võib omal algatusel liikmesriikidele sellise kontrolli

korraldamist soovitada. Liikmesriigid peavad püüdma kontrollides osaleda ning osalemisest

keeldumise korral tuleb ELA-t ja teisi asjaomaseid liikmesriike põhjendustest teavitada

põhjendamatu viivituseta.

Eelnõuga võib ELA omal algatusel kontrolli korraldamist liikmesriigilt taotleda, mitte üksnes

soovitada. Liikmesriigid peavad üldjuhul ELA toetatud kontrollides osalema ning osalemisest

7

võib loobuda ainult nõuetekohaselt põhjendatud alusel. Kontrolli läbiviimiseks on siiski

jätkuvalt vaja asjaomaste liikmesriikide nõusolekut.

Kontrollis osalemisest loobunud liikmesriik peab ELA-t ja teisi asjaomaseid liikmesriike oma

põhjendatud otsusest teavitama kümne tööpäeva jooksul ELA taotluse saamisest. Lisaks tuleb

kontrolliga nõustumisel teavitada asjaomaste liikmesriikide riiklikke järelevalve

kontaktametnikke (ametikoht luuakse eelnõu artikli 1 lõikega 20). Kooskõlastatud kontrolli

määratlust muudetakse nii, et eri liikmesriikides toimuvad kontrollid ei pea alati toimuma

täpselt samal ajal.

Kontrollide korraldus, järelevalveametnike pädevus ja aruandlus

Eelnõu artikli 1 lõige 8, määruse artikkel 9.

Kehtiva määruse kohaselt sõlmivad osalevad liikmesriigid ja ELA kooskõlastatud või ühise

kontrolli korraldamiseks kokkuleppe, milles määratakse kindlaks kontrolli tingimused. Teise

liikmesriigi ametnike roll ja staatus määratakse kontrolli toimumise riigi õiguse või praktika

kohaselt.

Eelnõuga kaotatakse iga kontrolli eel formaalse kirjaliku kokkuleppe sõlmimise nõue, kuid

osalevad liikmesriigid ja ELA peavad jätkuvalt kindlaks määrama kontrolli ulatuse, eesmärgi

ja muud tingimused.

Teise liikmesriigi järelevalveasutuse töötajatele tuleb anda vähemalt juurdepääs

kontrollitavatele ruumidele, dokumentidele ja registritele ning õigus koguda tõendeid kohalike

ametnikega samaväärsetel tingimustel. Kontrolli toimumise liikmesriigi riiklikule järelevalve

kontaktametnikule antakse ühiskontrollis samad pädevused nagu teise osaleva liikmesriigi

ametnikule. Lisaks tuleb kohaldada ELA uuele järelevalve kontaktametnikule samu reegleid,

nagu teiste liikmesriikide osalevatele järelevalveametnikele.

ELA taotluse korral peavad liikmesriikide pädevad asutused edastama ELA-le kogu teabe, mis

on vajalik kontrolli algatamiseks, koordineerimiseks, toetamiseks ja järeltegevuseks. Eelnõuga

lisatakse määrusesse, et ELA toetus kontrollidele hõlmab lisaks kontseptuaalsele, logistilisele

ja tehnilisele abile analüütilist tuge ja riskihindamist (teenus on juba hetkel toimiv).

Kehtiva määruse kohaselt tuleb kontrolli tulemuste aruanne esitada ELA-le hiljemalt kuue kuu

jooksul pärast kontrolli lõppu. Eelnõuga asendatakse see kahe aruande süsteemiga, mis

baseerub ELA haldusnõukogu poolt vastuvõetud kehtivatele kooskõlastatud ja ühiste

kontrollide juhisele, mida liikmesriigid ELA toetatud kontrollides osaledes järgima peavad.

Vahe kehtiva juhise ja eelnõu vahel on aruannete esitamise tähtajad. Esialgne aruanne tuleb

eelnõu kohaselt esitada 20 tööpäeva jooksul pärast kontrolli ning lõpparuanne hiljemalt üheksa

kuu jooksul. Juhise kohaselt vastavalt 15 tööpäeva ja 6 kuu jooksul.

Lõpparuandes tuleb esitada vähemalt kontrollitud ettevõtjad, kaasatud isikute arv ja staatus

liidu õiguse alusel, tuvastatud rikkumiste arv ja liik ettevõtjate kaupa ning määratud trahvid või

muud sanktsioonid. Lõpparuande ja esialgse aruande vorm on senise praktika kohaselt olnud

samad ning eelnõu ei kehtesta esialgsele aruandele senisest erinevat sisu. ELA on seni

arvestanud põhimõttega, et vahetult pärast kontrolli teostamist ei ole liikmesriikide

8

järelevalveasutustel võimalik kogu palutavat infot edastada (menetlus on pooleli – rikkumiste

arv ei pruugi olla selge, trahvi ei ole veel määratud jne). Seega on ootused esialgsele aruandele

madalamad.

ELA peab looma elektroonilise juhtumihaldussüsteemi, mis toetab kontrollidega seotud

teabevoogude juhtimist, piiriülest uurimistööd, turvalist juurdepääsu kontrolliinfole ning

andmete kasutamist operatiivanalüüsiks ja statistilistel eesmärkidel. Liikmesriikide

järelevalveasutuste volitatud esindajatel on eeldatavasti tulevikus võimalik

juhtumihaldusesüsteemi oma asutuse osalusel toimuva/toimunud kontrolli kohta infot sisestada

(näiteks kontrolli aruande), kuid liikmesriikidele arendusvajadust ette ei nähta.

Kontrolli käigus kogutud teavet peab olema võimalik kasutada tõendina kõigi asjaomaste

liikmesriikide kohtumenetlustes nende riikide õiguse või praktika kohaselt.

Strateegilised ja operatiivsed riskianalüüsid

Eelnõu artikli 1 lõige 9, määruse artikkel 10.

Kehtiva määruse kohaselt hindab ELA koostöös liikmesriikide ja vajaduse korral

sotsiaalpartneritega liidu tööjõu liikuvuse ja sotsiaalkindlustuse koordineerimisega seotud riske

ning teeb sellekohaseid analüüse.

Eelnõuga laiendatakse analüüside ulatust kolmandate riikide töötajate töö- ja

sotsiaalkindlustusõigustele. Eelnõu kohaselt võib ELA analüüside tegemisel töödelda

isikuandmeid ning tugineda lisaks liikmesriikide ja liidu asutuste teadmistele ka

kodanikuühiskonna organisatsioonide, sotsiaalpartnerite ja kolmandate riikide üksuste

ekspertteadmistele. Analüüsivaldkondade hulka lisatakse tööalane ärakasutamine, tööalase

ärakasutamise eesmärgil toimuv inimkaubandus ja ränne.

Lisaks strateegilistele analüüsidele peab ELA eelnõu kohaselt tegema operatiivseid

riskianalüüse, et suunata ning ette valmistada kooskõlastatud ja ühiseid kontrolle, toetada nende

läbiviimist ja järeltegevust. Operatiivse riskianalüüsi võib algatada liikmesriigi taotlusel või

ELA omal algatusel ning selleks võib ELA taotleda liikmesriikidelt teavet. Analüüsi tulemused

tuleb asjaomaste riiklike pädevate asutustega jagada põhjendamatu viivituseta.

Suutlikkuse suurendamine ja koolitused

Eelnõu artikli 1 lõige 10, määruse artikkel 11.

Kehtiva määruse kohaselt toetab ELA liikmesriikide suutlikkuse suurendamist liidu õiguse

ühetaolise täitmise tagamiseks ning töötab muu hulgas välja valdkondlikke ja valdkondade

vahelisi koolitusprogramme.

Eelnõuga laiendatakse suutlikkuse suurendamise eesmärki liidu õiguse ühetaolisele

kohaldamisele. Koolitusprogrammid peavad olema valdavalt operatiivse suunitlusega ning neid

võib ametiasutustele (tööinspektsioonid, sotsiaalkindlustusasutused ja muud pädevad asutused)

lisaks pakkuda ka sotsiaalpartneritele.

Deklareerimata töö platvorm

9

Eelnõu artikli 1 lõige 11 ja lõige 23, määruse artikkel 12.

Kehtiva määruse kohaselt toetab deklareerimata töö platvorm liikmesriikide asutuste ja teiste

seotute suutlikkust võidelda deklareerimata tööga, eelkõige selle piiriüleste aspektidega.

Eelnõuga seotakse platvormi tegevus kogu artiklis 1 sätestatud ELA kohaldamisalaga ning

täpsustatakse, et piiriülesed aspektid on üks osa platvormi tegevusest.

Liikmesriikide vaheline vahendus

Eelnõu artikli 1 lõige 12, määruse artikkel 13.

Kehtiva määruse kohaselt võib ELA vahendada kahe või enama liikmesriigi vahelise vaidluse

lahendamist, mis puudutab ELA mandaati kuuluva liidu õiguse kohaldamist üksikjuhtumitele.

Vahendus on kaheastmeline ning selle tulemuseks võib olla mittesiduv arvamus.

Eelnõuga ei piirdu vahendus enam üksikjuhtumitega. Kaheastmeline menetlus asendatakse ühe

menetlusega ELA vahendusnõukogus ning kaotatakse nõue proovida vaidlus enne ELA poole

pöördumist lahendada liikmesriikide otsekontaktide ja dialoogi kaudu. ELA võib

vahendusmenetluse algatada ühe või mitme liikmesriigi taotlusel või omal algatusel, kuid

menetluse läbiviimiseks on endiselt vaja kõigi vaidluses osalevate liikmesriikide nõusolekut.

Vahenduse eesmärk on saavutada liikmesriikidele vastastikku vastuvõetav kokkulepe. Kolme

kuu jooksul pärast vahenduse lõppu peavad liikmesriigid ELA-le teatama võetud

järelmeetmetest või põhjendama meetmete võtmata jätmist.

Koostöö teiste liidu asutustega

Eelnõu artikli 1 lõige 13, määruse artikkel 14.

Kehtiv määrus võimaldab ELA-l sõlmida koostöölepinguid teiste liidu asutustega, et vältida

tegevuste kattumist ning edendada sünergiat.

Eelnõuga lisatakse koostööpartnerite näidisloetellu Euroopa Meresõiduohutuse Amet ja

Euroopa Liidu Põhiõiguste Amet. Koostöölepingud võivad hõlmata ka andmete, sealhulgas

rangelt vajalikul juhul eriliiki isikuandmete jagamist eelnõus sätestatud tingimustel.

ELA haldusnõukogu juhtide ametiaeg ja hääletusreeglid

Eelnõu artikli 1 lõiked 14 ja 15, määruse artiklid 19 ja 21.

Kehtiva määruse kohaselt on ELA haldusnõukogu esimehe ja aseesimehe ametiaeg kolm aastat

ning seda võib ühe korra pikendada. Eelnõuga pikeneb ametiaeg neljale aastale, säilitades ühe

korra pikendamise võimaluse.

Haldusnõukogu tavapäraste otsuste puhul täpsustatakse, et otsused võetakse vastu

hääleõiguslike liikmete absoluutse häälteenamusega.

Operatiivinfo ja isikuandmete töötlemine

Eelnõu artikli 1 lõiked 16 ja 17, määruse uus IIIa peatükk ning artiklid 23a–23d.

10

Kehtivas määruses puudub eraldi terviklik regulatsioon, mis annaks ELA-le õiguse koguda ja

töödelda juhtumipõhist operatiivinfot ning pääseda juurde liidu teabevahetussüsteemidele.

Eelnõuga lisatakse uus IIIa peatükk, mille alusel võib ELA oma ülesannete täitmiseks koguda,

säilitada, töödelda, analüüsida ja vahetada operatiivinfot, sealhulgas isikuandmeid. Eriliiki

isikuandmeid võib töödelda üksnes juhul, kui see on ELA toetatud kooskõlastatud või ühise

kontrolli uurimise jaoks rangelt vajalik, andmed täiendavad ELA poolt juba töödeldavaid muid

isikuandmeid.

Isikuandmete säilitamise vajadus tuleb üle vaadata hiljemalt kolme aasta möödumisel nende

esmakordsest töötlemisest ja seejärel iga kolme aasta järel. Säilitamise jätkamist tuleb

põhjendada ja dokumenteerida; kui selle kohta otsust ei tehta, kustutatakse andmed

automaatselt. ELA võib sõlmida andmevahetuskokkuleppeid liidu institutsioonide, organite ja

asutustega ning liikmesriikide avaliku sektori asutustega.

ELA-le antakse IMI osaleja õigused ning juurdepääs ühiskontrolle puudutavale liikmesriikide

vahelisele teabevahetusele. Samuti saab ELA kasutajajuurdepääsu ERRU asjaomastele

funktsioonidele.

ELA saab juurdepääsu IMI halduskoostöömenetluste kasutusandmetele, IMI-ga ühendatud

avaliku kasutajaliidese kaudu esitatud lähetusdeklaratsioonide andmetele ning EESSI ja ERRU

kasutusandmetele. Muudele konkreetsetele liikmesriikide vahelistele teabevahetustele võib

ELA juurde pääseda juhul, kui see on tema ülesannete täitmiseks vajalik ja kõik asjaomased

liikmesriigid on sellega nõus. Juurdepääs antakse üksnes volitatud töötajatele, kellel on

vastavas süsteemis isiklik kasutajatunnus ja kelle suhtes kehtivad süsteemi

konfidentsiaalsusnõuded.

ELA õigus anda toetusi

Eelnõu artikli 1 lõige 18, määruse artikkel 29.

Kehtivas määruses ei ole ELA-le antud üldist õigust oma ülesannete täitmiseks toetusi anda.

Eelnõuga nähakse ette, et ELA võib anda toetusi kõigi määruse artiklis 4 sätestatud ülesannete

täitmiseks. Toetuste andmisel kohaldatakse liidu detsentraliseeritud asutuste finantsraamistiku

toetuste andmise reegleid.

Tegevdirektori ametiaja pikendamine ja tagasikutsumine

Eelnõu artikli 1 lõige 19, määruse artikkel 31.

Kehtiva määruse järgi võib haldusnõukogu komisjoni hinnangut arvesse võttes tegevdirektori

ametiaega pikendada ning tegevdirektori ametist tagasi kutsuda.

Eelnõuga tugevdatakse komisjoni rolli. Tegevdirektori ametiaja pikendamine ja tema ametist

tagasikutsumine saavad toimuda üksnes komisjoni ettepanekul. Lõpliku otsuse teeb jätkuvalt

ELA haldusnõukogu.

Riiklikud kontaktametnikud

Eelnõu artikli 1 lõige 20, määruse artikkel 32.

11

Kehtiva määruse kohaselt nimetab iga liikmesriik ühe riikliku kontaktametniku, kes lähetatakse

riikliku eksperdina tööle ELA asukohta. Kontaktametnik hõlbustab liikmesriigi ja ELA vahelist

koostööd ning teabevahetust ja tegutseb riikliku kontaktpunktina.

Komisjoni ettepaneku kohaselt peab iga liikmesriik lähetama ELA juurde senise ühe ametniku

asemel kaks riiklikku kontaktametnikku. Esimene ametnik jätkab üldise koostöö, teabevahetuse

ja riikliku kontaktpunkti ülesannete täitmist. Teine ametnik on pädevast riiklikust

järelevalveasutusest lähetatud riiklik järelevalve kontaktametnik, kes toetab kooskõlastatud ja

ühiste kontrollide ettevalmistamist, koordineerimist ja läbiviimist ning osaleb kontrollides.

Riiklike ekspertide lähetamine ja andmekaitse sisereeglid

Eelnõu artikli 1 lõiked 21 ja 22, määruse artiklid 33 ja 36.

Määruse artiklis 33 täpsustatakse ELA juurde lähetatavate riiklike ekspertide, sealhulgas

riiklike kontaktametnike lähetamise reeglite kehtestamist haldusnõukogu poolt.

Kehtiva määruse kohaselt kehtestab haldusnõukogu meetmed, millega tagatakse ELi

institutsioonide andmekaitsemääruse täitmine. Eelnõuga peab haldusnõukogu vastu võtma

formaalsed sisereeglid, mis käsitlevad muu hulgas andmekaitseametniku määramist, töötlemise

õiguspärasust ja turvalisust, teabe andmist ning andmesubjektide õigusi.

EURESe määruse muudatused

Eelnõu artikkel 2, määrus (EL) 2016/589.

Eelnõuga lisatakse EURESe määrusesse Euroopa oskuste, pädevuste, kvalifikatsioonide ja

ametite klassifikaatori ehk ESCO, vastavustabelite, masinloetavuse, transkodeerimise ning

EURESe sihipärase liikuvuskava mõisted. EURESe sihipärane liikuvuskava lisatakse

tööotsijatele ja tööandjatele osutatavate tugiteenuste hulka.

EURESe Euroopa koordinatsioonibüroo ülesannetesse lisatakse EURESe võrgustiku

programmide koostamise ning iga-aastase andmekogumise ja analüüsimisega seotud

tegevused. Samal ajal lähevad EURESe portaali süsteemiomand ja kasutajatugi komisjonile.

Praktikas vähe kasutatud praktikakohtade ja õpipoisiõppe koostöö- ja kooskõlastusstruktuuri

väljatöötamise ülesanne jäetakse välja. Samuti jäetakse Euroopa koordinatsioonibüroo

ülesannetest välja EURESe võrgustikuga seotud kommunikatsioonitegevused, säilitades

teabetegevused. See võib vähendada büroo kaudu liikmesriikide EURESe reklaami- ja

turundustegevustele antavat rahalist tuge.

Komisjon hakkab ESCO Euroopa klassifikaatorit regulaarselt ajakohastama ning koostab ja

ajakohastab koostöös liikmesriikidega riiklike, piirkondlike ja valdkondlike klassifikaatorite

ning ESCO vahelised vastavustabelid. Kehtiva korra järgi peavad liikmesriigid, kes ei kasuta

riigisiseselt ESCO-t, vastavustabeleid ise koostama ja säilitama. Muudatusega läheb see

vastutus komisjonile ning iga ESCO versiooni või tehniliste standardite uuendamiseks ei ole

enam vaja eraldi rakendusakti.

Riiklikud koordinatsioonibürood peavad edaspidi esitama igal aastal aruande riiklike

tööprogrammide rakendamise kohta. Euroopa koordinatsioonibüroo koostab programmide

12

vormi ning EURESe koordinatsioonirühm kiidab selle heaks. Andmete kogumine toimub iga

kalendriaasta kohta ning hõlmab muu hulgas EURESe kontaktide ja ürituste arvu, klientide

rahulolu, sotsiaalmeediakanalite kasutamist ning ühtse digivärava teenuste kasutusstatistikat ja

tagasisidet.

Komisjoni üldise EURESe tegevusaruande esitamise sagedust vähendatakse kahelt aastalt

viiele aastale. Samas säilib riiklikel koordinatsioonibüroodel iga-aastane tööprogrammide

rakendamise aruandlus.

IMI määruse muutmine ja rakendusotsuste kehtetuks tunnistamine

Eelnõu artiklid 3 ja 4.

Määruse (EL) nr 1024/2012 ehk IMI määruse lisasse kantakse ELA määrus, et luua õiguslik

alus ELA osalemiseks IMI kaudu toimuvas teabevahetuses seoses ühiskontrollide, analüüside,

riskihindamise ja operatiivinfo töötlemisega.

Eelnõuga tunnistatakse kehtetuks komisjoni rakendusotsused (EL) 2017/1256, (EL) 2018/170,

(EL) 2018/1020 ja (EL) 2018/1021. Nende olulised sätted viiakse EURESe määrusesse või

asendatakse komisjoni kesksema rolliga EURESe programmide, andmekogumise, ESCO

ajakohastamise ja vastavustabelite haldamisel.

Jõustumine

Eelnõu artikkel 5.

Eelnõu kohaselt jõustub määrus kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas. Määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

DIREKTIIVI EELNÕU VASTAVUS ÕIGUSLIKULE ALUSELE, SUBSIDIAARSUSE

JA PROPORTSIONAALSUSE PÕHIMÕTETELE

Õiguslik alus

Määruse eelnõu tugineb samadel õiguslikel alustel nagu muudetavad määrused nr (EL)

2019/1149 ja 2016/589. Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklid 46 ja 48 sätestavad töötajate

vaba liikumist käsitlevate ning sotsiaalkindlustuse valdkonda puudutavate meetmete õiguslikud

alused. Neis valdkondades vajalikke meetmeid menetletakse seadusandliku tavamenetluse

reeglite alusel.

Eelnõu õiguslikud alused on sobivad, kuivõrd käesoleva määrusega muudetakse kahte töötajate

vaba liikumist ning sotsiaalkindlustuse koordinatsiooni käsitlevat määrust.

Subsidiaarsus

Subsidiaarsuse põhimõte on kohaldatav, kuna eelnõu kuulub Euroopa Liidu ja liikmesriikide

jagatud pädevuse valdkonda ning eelnõu eesmärkide saavutamine ei ole liikmesriikide tasandil

piisaval määral võimalik.

13

Piiriülese tööjõu liikuvuse, sotsiaalkindlustuse koordineerimise ning asjakohase teabe

pakkumise tõhus toimimine eeldab liikmesriikide koostööd ja ühtset lähenemist. Samuti on

vajalik ühtne Euroopa Liidu raamistik, et tagada liidu õiguse järjepidev kohaldamine, tõhus

jõustamine ja õiguskindlus.

ELA volitustega seotud puudused tulenevad kehtiva määruse struktuursetest kitsaskohtadest,

mida liikmesriigid ise lahendada ei saa. Ka EURESe regulatsiooni kavandatavad muudatused

on suunatud Euroopa Liidu õigusraamistiku lihtsustamisele ning nõuavad seetõttu liidu tasandil

sekkumist.

Eelnõu on subsidiaarsuse põhimõttega kooskõlas. Riigisisesel tasandil ei oleks võimalik eelnõu

eesmärke saavutada, kuivõrd tegemist on Euroopa Liidu asutuste töökorraldust puudutavate

määrustega.

Proportsionaalsus

Tulenevalt seni kehtiva ELA mandaadi puudustest Euroopa Liidu õiguse piiriülesel jõustamisel,

on tegemist proportsionaalse ja suunatud meetmega nende puuduste ületamiseks. Määrus ei

lähe kaugemale vajalikust selle eesmärgi saavutamiseks. Määrusega ei kaasne uusi juriidilisi

kohustusi üksikisikutele ega tööandjatele ega sekkuta riigisisesesse otsustusprotsessi, õigusesse

ega jõustamistegevustesse. Liikmesriikidele jääb lai kaalutlusõigus selles, kuidas nad ELA

tugevdatud tuge kasutavad. Järelevalve- ja sanktsioonivolitusi ELA-le ei anta ning

ühiskontrollid ja vahendusmenetlused toimuvad jätkuvalt liikmesriikide nõusolekul.

Eelnõu tugineb ELA 2025. aasta hindamise tulemustele ning piirdub üksnes nende probleemide

lahendamisega, mis nõuavad õigusaktide muutmist. Kõik muud hindamisel tuvastatud

küsimused lahendatakse ELA tegevuskava kaudu.

EURESe määruse muudatused on samuti piiratud ulatusega ning nende eesmärk on vähendada

aruandluskohustusi ja halduskoormust, muutmata EURESe süsteemi põhielemente. Määrus

käsitleb muudetavaid teemasid üksnes vajalikus ulatuses ning ei sekku riigisisesesse

otsustusprotsessi.

ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

Mõjuanalüüsi kokkuvõte

Eelnõu mõju Eestile on valdkonniti erinev. Tööinspektsioonile (TI) ja teistele seotud asutustele

on mõju olulisem, ettevõtjatele on mõju eeldatavasti piiratud ja pigem positiivne, töötajatele

positiivne, kuid ebaselge ulatusega, ning infotehnoloogiale väike.

Selgeim negatiivne mõju kaasneb TI kohustusega lähetada ELA-sse riiklik kontaktametnik,

mis tähendab TI-le püsivat ressursikulu ja võib vähendada riigisisest järelevalvevõimekust.

Teised ELA tegevuse laienemise, rolli tugevnemise ja analüüsivõimekuse tõstmisega seotud

14

muudatused võivad Eesti asutusi toetada ning rikkumiste avastamist ja järelevalve sihitamist

parandada, kuid samal ajal võib see tuua asutustele ka lisakoormust.

Ettevõtjatele uusi kohustusi ei kehtestata ning mõju on pigem positiivne tänu paremale

informatsiooni kättesaadavusele ning ausa konkurentsi toetamisele. Samas võib ettevõtjate

halduskoormus vähesel määral suureneda, kui kontrollide arv suureneb. Töötajatele uusi

kohustusi ega õigusi ei kehtestata, kuid mõju võib olla positiivne tööalaste õiguste tõhusama

jõustamise kaudu. Mõju infosüsteemidele on eeldatavasti väike, kuna olemasoleva info põhjal

ei ole tuvastatud vajadust Eesti infosüsteemide täiendavaks arendamiseks. Isikuandmete

töötlemise laienemisega kaasneb suurem vajadus tagada andmete eesmärgipärane ja turvaline

kasutamine, milleks on eelnõus ette nähtud kaitsemeetmed.

Mõju valdkonniti

Mõju riigiasutustele

Eelnõu mõjutab eelkõige Tööinspektsiooni ning vähemal määral, sõltuvalt teemast ja teenusest,

teisi Eesti asutusi, sealhulgas Töötukassat (peamiselt Eesti EURES kaudu), Politsei- ja

Piirivalveametit, Sotsiaalkindlustusametit, Maksu- ja Tolliamet, Tervisekassat.

ELA tegevus on ülesehitatud liikmesriikide toetamisele ja koostööle ning üldjuhul ei kaasne

ELA tegevustes osalemisega Eesti asutustele kindlaksmääratud mahus ülesandeid ja kohustusi.

Eesti asutused saavad üldjuhul ELA tegevustes osalemist reguleerida vastavalt asutuste

võimalustele. Seetõttu sõltub ka eelnõuga kavandatavate muudatuste tegelik mõju suuresti

sellest, millises ulatuses Eesti asutused ELA pakutavaid koostöö- ja toetusvõimalusi kasutavad

ning ELA tegevustes osalevad.

ELA mandaadi laiendamine tööalase ärakasutamise ennetamisel ja käsitlemisel ning

kolmandate riikide kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste kaitsel ning töötajatele ja

tööandjatele suunatud teabe- ja nõustamisteenuste parandamine, võib tuua kaasa otsest rahalist

kokkuhoidu. Näiteks pakub ELA juba praegu liikmesriikidele tõlketeenust näiteks

veebilehtedel kuvatava info tõlkimiseks erinevatesse keeltesse ja toetust erinevatele

sihtrühmadele teabe- ja infoürituste korraldamisel. Määruse muudatused võimaldavad infot

ELA toetusel (otsene rahaline toetus) suuremale sihtrühmale edastada ja võimaldab nimetatud

kulutusi teha ilma mõjuta meie asutuste eelarvele.

Samas kaasneb ELA määruse eelnõuga otsene ja püsiv mõju TI-le seoses kohustusega lähetada

ELA-sse järelevalvepädevusega riiklik kontaktametnik, kelle roll on koordineerida Eesti

osalusega kooskõlastatud ja ühiskontrollide läbiviimist. Euroopa Komisjoni mõjuanalüüsi12

(edaspidi Komisjoni analüüs) kohaselt kaasneb riigile sellega kulu, kuid seda tasakaalustab

saadav kasu kontaktametniku kaudu paranevast operatiivsest koostööst TI, ELA ja teiste

liikmesriikide järelevalveasutuste vahel. Komisjoni analüüsis ei ole täpsemalt hinnatud, kas

saadav kasu kaalub üles liikmesriigi järelevalveasutusele tekkiva ressursikulu. Eesti puhul on

12 European Commission. SWD(2026) 986 final.

15

olemasolev järelevalveressurss piiratud: TI-s töötab 2026. aasta seisuga 38 tööinspektorit13, kes

viisid 2025. a läbi 2321 järelevalvemenetlust14, ning piiriülese töö järelevalvega tegelevad neist

üksikud tööinspektor-juristid. Ühe vastava pädevusega ametniku lähetamine ELA-sse

vähendaks seetõttu olemasoleva koosseisu korral TI siseriiklikku järelevalveressurssi.

Lähetatava ametniku senised ülesanded tuleks jagada teiste töötajate vahel või palgata nende

täitmiseks täiendav ametnik. Esimesel juhul suureneks teiste ametnike töökoormus ja võib

väheneda TI võimekus täita seniseid ülesandeid, teisel juhul kaasneks täiendav tööjõukulu. TI

hinnangul on ELA järelevalve kontaktametniku kohale sobiva spetsialisti aastapalk vahemikus

41 700 kuni 46 600 eurot ja vastavalt lähetusreeglitele jääb see töötasu otse TI kanda. Kulusid

suurendab veelgi vajadus puuduva ametniku asendamiseks, mille tulemusena on vajalik: 1)

palgata lähetatule asendaja, mis tekitab riigieelarvele täiendava tööjõukulu (täiendava

tööinspektori palga näol) lisaks ELA-s viibiva ametniku palgale; 2) jagada töökohustused

(olemasolevate ametnike vahel, mis suurendab teiste inspektorite töökoormust ja vähendab

Tööinspektsiooni üldist võimekust järelevalvemenetlusi läbi viia ning kui töökoormus suureneb

olulisel määral, tuleb maksta lisatasu. Arvestades, et Eesti on viimastel aastatel osalenud

keskmiselt viies ELA toetatud ühiskontrollis aastas, on uue riikliku järelevalve

kontaktametniku lähetamise ressursikulu saadavat kasu arvestades (eeldades ka Eesti osalust

vajavate ELA toetatud kontrollide arvu mõningat tõusu) liiga kõrge.

Ülejäänud muudatuste mõju Eesti asutustele on keerulisem hinnata, kuna muudatuste

toimimine praktikas ei ole hetkel piisavalt selge. Komisjoni analüüsi põhjal peaks ELA parem

juurdepääs operatiivandmetele ja suurem analüüsivõimekus võimaldama tuvastada piiriüleseid

rikkumisi, mida liikmesriigid eraldi ei pruugi märgata, ning suunata kontrollid suurema

rikkumisriskiga juhtumitele. ELA pädevuse laiendamine kolmandate riikide kodanikest

töötajatega ja tööalase ärakasutamisega seotud küsimustele võimaldab Eesti asutustel saada

edaspidi ka nendes valdkondades ELA-lt tuge. See hõlmab muuhulgas analüütilist tuge

rikkumiste tuvastamisel ja ennetamisel, võimekuse tõstmist (näiteks ELA toetatud koolitustel

või seminaridel osalemine) ning tuge teavitus- ja nõustamistegevustes (näiteks kolmandate

riikide kodanikest töötajatele suunatud infomaterjalide loomisel või tõlkimisel). Eesti jaoks on

see eriti oluline valdkondades, kus kasutatakse ulatuslikult välistööjõudu, sealhulgas ehituses,

töötlevas tööstuses, põllumajanduses ja veonduses. Piiriüleste tööjõuahelate puhul võib ELA

vahendatud koostöö aidata Eesti ametiasutustel kiiremini tuvastada töötingimuste rikkumisi ja

vahetada teavet teiste liikmesriikidega.

Komisjoni hinnangul peaksid muudatused aitama liikmesriikidel piiratud järelevalveressurssi

tõhusamalt kasutada, vähendada dubleerimist ja tarbetuid kontrolle ning tõsta ennetustegevuste

võimekust. Arvestades Eesti järelevalveasutuste piiratud ressursse, on meie tegevused juba täna

komisjoni poolt välja toodud põhimõtetest kantud, kuid parem taustainfo koos tegevuste

parema sihitamisega ja teiste liikmesriikide ning ELA poolt samadel alustel tegutsemine, võib

tuua ka meile suuremat efektiivsust ja ressursi kokkuhoidu.

13 Tööinspektsiooni veebileht. 14 Tööinspektsioon (2026). Tööinspektsioon aastaraamat 2025.

16

Teisalt võib ELA tugevam roll suurendada Eesti asutuste töökoormust. TI ELA-ga seotud

väliskoostöö on juba praegu mitmekesine ning hõlmab lisaks koordineeritud ja

ühiskontrollidele osalemist töörühmades, kohtumistel ja õppevisiitidel, sisendi andmistar

uuringutesse ja aruannetesse ning erinevatele päringutele vastamist. ELA tegevuse laienemine

võib suurendada nende tegevuste mahtu ja lisada täiendavaid kohustusi, mis omakorda võib

suurendada vajadust täiendava inimressursi järele. Mõju täpne ulatus sõltub sellest, kui

aktiivselt ELA uusi volitusi praktikas kasutama hakkab.

Komisjoni analüüsis prognoositakse ELA analüüsivõimekuse suurenemise tõttu ELA

koordineeritud ühiste ja kooskõlastatud kontrollimissioonide arvu suurenemist EL-is kokku

ligikaudu 30% võrra, mis tähendaks 2025. aasta tasemega võrreldes ligikaudu 41 täiendavat

missiooni aastas. Kui selle tulemusel suureneb ka Eesti osalusega kontrollide arv, kasvab TI ja

vajadusel teiste asutuste töökoormus kontrollide ettevalmistamise, koordineerimise, läbiviimise

ja järeltegevuste tõttu. TI osales 2024. ja 2025. aastal kokku kümnes ühiskontrollis, millest

kolm toimusid Eestis ja seitse välisriigi15 territooriumil. TI hinnangul oli ühe ühiskontrolliga

seotud keskmiselt 3,4 töötajat ning ühe kontrolli ettevalmistamisele, läbiviimisele ja

järeltegevustele kulus keskmiselt kolm tööpäeva, arvestamata sealjuures välislähetuste

sõiduaega. Kõigis Eestis toimunud ühiskontrollides osales ka PPA ning vähesel määral on

panustanud ka MTA. Võimaliku lisakoormuse suurust ei ole praegu võimalik hinnata, kuna ei

ole teada, kui palju Eesti osalusega kontrolle lisanduda võib, ning liikmesriigil säilib võimalus

ühiskontrollis osalemisest loobuda.

Muude menetlus- ja andmevahetusmuudatuste mõju töökoormusele on eeldatavasti piiratud.

ELA algatatud kontrollis osalemise üle tuleb otsustada 10 tööpäeva jooksul ning keeldumist

põhjendada. TI hinnangul võib tähtaeg olla praktikas lühike ning muuta töökorralduse

keeruliseks, arvestades piiratud järelevalveressurssi, muid prioriteetseid ülesandeid ja vajadust

kooskõlastada osalemine teiste asutustega (nt PPA-ga).

EL-i infosüsteemides juba olemasolevatele andmetele ELA juurdepääsu võimaldamisega

täiendavat lisakoormust hetkel ette näha ei ole. See võib tekkida vabatahtlike kahepoolsete

andmevahetuskokkulepete sõlmimisel, kuid praegu ei ole teada, kas Eesti asutused selliseid

kokkuleppeid sõlmiks. Täiendavaid kohandusi võib nõuda ühiskontrollis osalevate teiste

liikmesriikide ametnike õiguste täpsustamine, mille kohaselt tuleb neile tagada vähemalt

juurdepääs ruumidele, dokumentidele ja registritele ning võimalus koguda tõendeid kohalike

järelevalveametnikega samaväärsetel tingimustel. Praktikas on senistes ühiskontrollides teiste

liikmesriikide ametnike roll olnud pigem vaatlev. TI hinnangul tuleb eraldi hinnata, kas selleks

piisab töökorralduse ja juhiste täpsustamisest või on vaja muuta õiguslikku regulatsiooni.

Viimasel juhul kaasneb täiendav töökoormus. Vahendusmenetluse ja EURESe muudatuste

mõju Eesti asutustele on eeldatavasti väike. Eesti ei ole seni ELA vahendusmenetluses osalenud

ning see ei muutu ka kohustuslikuks. EURESe muudatused puudutavad peamiselt ülesannete

ümberjaotamist ELA ja Euroopa Komisjoni vahel.

15 2024. aastal Austrias, Leedus, Lätis ja Saksamaal ning 2025. aastal Lätis, Saksamaal ja Soomes

(Tööinspektsiooni sisend).

17

Kokkuvõttes võivad ELA parem analüütiline ja operatiivne tugi ning täiendavad võimalused

asutuste võimekuse arendamiseks ja ennetustegevuste toetamiseks Eesti asutuste tööd toetada

ja ressursse säästa. Samas võivad ELA tegevuse laienemine, ühiskontrollide võimalik

sagenemine ning muutuvad nõuded Eesti asutuste töökoormust suurendada. Kuna ei positiivse

ega ka negatiivse mõju ulatust ei ole praegu võimalik usaldusväärselt hinnata, jääb nende

muudatuste netomõju Eesti asutuste töökoormusele ebaselgeks. Teise riikliku kontaktametniku

lähetamisega kaasneb seevastu kindel püsiv ressursikulu, mis on liiga kõrge arvestades sellest

saadavat võimalikku kasu.

Majanduslik mõju

Määruse muudatustega ei kehtestata ettevõtjatele uusi kohustusi ning mõju Eesti ettevõtjatele

on tõenäoliselt tagasihoidlik.

Otsest positiivset mõju võib oodata seoses ettevõtete paremate võimalustega saada ELA toel

informatsiooni välistööjõu värbamise ja töötajate lähetamisega seoses. Komisjoni uuringu järgi

on 8% Eesti väike- ja keskmistest ettevõtetest (VKE) püüdnud värvata kolmandate riikide

töötajaid (EL-is 14%) ning 5% teise ELi liikmesriigi kodanikke (EL-is 12%). Sama uuring

näitas, et kolmandate riikide kodanike värbamist toetavate teenustega oli tuttav 11% Eesti

VKEdest (EL-is 15%) ning 12% jaoks oleks teave ja juhendamine kolmandate riikide töötajate

värbamise kohta kõige kasulikum tugiteenus (EL-is 25%).16 Parem nõustamine võib vähendada

osade ettevõtjate nõuete väljaselgitamisele kuluvat aega ja tahtmatuid rikkumisi. Arvestades

väljastpoolt EL-i töötajaid värvanud ettevõtete osakaalu ja uuringus väljendatud huvi sellise

tugiteenuse vastu, on muudatusest mõjutatud ettevõtete ring Eestis tõenäoliselt piiratud. Mõju

suurus sõltub sellest, milliseid teenuseid ELA toel pakutakse ja kui paljude Eesti ettevõteteni

need jõuavad.

Positiivne, kuid peamiselt kaudne mõju ettevõtluskeskkonnale võib tuleneda tõhusamast

piiriülesest järelevalvest. ELA parem riskianalüüs ja riikidevaheline koostöö võivad parandada

rikkumiste avastamist ning vähendada nõudeid rikkuvate ettevõtete konkurentsieelist. Eesti

ettevõtjate vaatest võib see aidata vähendada ebaausa konkurentsi riski olukordades, kus osa

ettevõtteid jätab töö- või lähetamisnõuded täitmata. Eeskätt võidavad sellest ettevõtted, kes

tegutsevad piiriüleselt ning järgivad juba kehtivaid tööõigus- ja lähetamisreegleid. Oodatav

mõju võib Eestis olla suurem välismaist tööjõudu enim kasutavates sektorites nagu ehitus,

töötlev tööstus, põllu- ja metsamajandus ning veondus17.

Teisalt võib suureneda kontrollitavate ettevõtjate halduskoormus, kuid eelduslikult jääb see

piiratuks. ELA pädevuse selgem laienemine kolmandate riikide kodanikest töötajatega seotud

küsimustele võib suurendada järelevalve ulatust ka välismaist tööjõudu kasutavate ettevõtete

puhul. Kuna ei ole teada, kuidas ja millises ulatuses ELA kolmandate riikide kodanikega seotud

järelevalvet praktikas toetama hakkab, ei ole võimalik hinnata muudatuse täpsemat mõju

16 European Commission (2026). Barriers for European SMEs in recruiting workers from outside the

EU. Country Factsheet: Estonia. 17 Euroopa Rändevõrgustik (2026). Lühiajaline töötamine 2025: top 5 kodakondsused ja valdkonnad;

Tööinspektsioon (2025). Tööinspektsiooni 2024. aasta aastaraamat

18

ettevõtetele. Juhul kui ELA tugevam roll toob kaasa rohkem ühiseid ja kooskõlastatud

kontrolle, nagu Komisjoni analüüsis eeldatakse, võib suureneda kontrollitavate ettevõtete

halduskoormus. Eesti territooriumil toimus 2024. ja 2025. aastal kolm ühiskontrolli. Kahe

kontrolli kohta olemasolevate andmete põhjal hõlmasid need kokku 13 ettevõtet ning nende

käigus tuvastati 105 rikkumist. Seniste kontrollide vähest arvu arvestades on nende otsene mõju

Eesti ettevõtetele kogu ettevõtlusvaldkonna vaatest olnud piiratud. Kontrollide sagenemisel

võib kontrollidega kokku puutuvate ettevõtete arv suureneda, kuid samal ajal peaks ELA parem

riskipõhine sihitamine aitama suunata kontrollid eelkõige suurema rikkumisriskiga ettevõtjatele

ja vähendada võimalikke tarbetuid kontrolle. Kuna ei ole teada, kas ja kui palju Eestis

ühiskontrollide arv kasvaks ja kui palju Eesti ettevõtteid tulevikus kontrollidesse kaasataks, ei

ole mõju ulatust võimalik täpselt hinnata. Senist ühiskontrollide vähest arvu arvestades võib

siiski eeldada, et mõju jääb piiratuks.

EURESe juhtimise ümberkorraldamise mõju Eesti ettevõtjatele on eeldatavasti väike.

Muudatus võib parandada portaali toimimist ja piiriülese värbamise teenuste kvaliteeti. EURES

aruandlusprotsessi lihtsustamine võimaldab vabanenud ressurssi kasutada näiteks

nõustamistegevusteks või osalemiseks erinevatel värbamisega seotud üritustel ning sellest võib

tööandjatele kasu tuua.Kokkuvõttes ei kaasne ettepanekuga Eesti ettevõtjatele märkimisväärset

mõju. Uusi kohustusi ei teki ning oodatav mõju on pigem positiivne tänu paremale

informatsiooni kättesaadavusele ning ausa konkurentsi toetamisele. Võimalik negatiivne mõju

on kontrollitavate ettevõtjate suurem halduskoormus, kuid selle mõju ulatus on eeldatavasti

piiratud.

Sotsiaalne mõju

Eelnõuga ei anta töötajatele uusi õigusi ega kohustusi, vaid tugevdatakse ELA võimalusi

toetada olemasolevate tööalaste õiguste jõustamist.

Muudatused puudutavad eelkõige piiriüleselt liikuvaid töötajaid ning senisest laiemalt ka

kolmandate riikide kodanikest töötajaid, kelle puhul ei eelda ELA pädevus muudatuse kohaselt

enam piiriülese liikumise aspekti. 2025. aastal lähetati Eestisse 2985 töötajat18. 2024. aastal elas

Eestis ligikaudu 12 000 teises riigis tööl käivat inimest (kellest 9000 töötas Soomes) ja Eesti oli

töökohariigiks ligikaudu 2000 Lätis elavale inimesele19. 2023. aastal töötas Eestis

hinnanguliselt 60 400 kolmanda riigi kodanikust ajutist välistöötajat20. Viimaste hulka

kuuluvad tähtajalise elamisloaga, ajutise või rahvusvahelise kaitsega ning lühiajalise töötamise

alusel töötavad inimesed. Sihtrühmad võivad omavahel kattuda ning kõik nimetatud töötajad ei

pruugi ELA tegevusega kokku puutuda.

Välismaise tööjõu puhul esineb Eestis tööalaste õigustega seotud probleeme. 2024. aastal esitati

TI-le 621 võõrtööjõuga seotud töövaidlusavaldust ehk 25% kõigist avaldustest; neist 65%

sisaldas töötasunõudeid ning nõuete kogusumma ulatus 5,5 miljoni euroni21. Rikkumisi on

18 Tööinspektsioon (2026). Tööinspektsioon aastaraamat 2025. 19 European Commission (2026). Annual Report on Intra-EU Labour Mobility 2025 Edition. 20 Silja Lassur ja Andres Viia, SA Kutsekoda (2025). Välistööjõu vajadus aastani 2035. 21 Tööinspektsioon (2025). Tööinspektsiooni aastaraamat 2024

19

tuvastatud ka ELA ühiskontrollides. 2024.–2025. aastal Eestis toimunud kolm ühiskontrolli

hõlmasid ligikaudu 231 töötajat ning kahe kontrolli kohta olemasolevate andmete järgi tuvastati

kokku 105 rikkumist.

Muudatuste positiivne mõju töötajatele võib seisneda nende probleemide paremas avastamises

ja ennetamises. ELA parem riskianalüüs, juurdepääs operatiivandmetele ja suurem roll ühiste

kontrollide algatamisel võivad parandada töötasu ja töötingimustega seotud rikkumiste,

deklareerimata töö ning tööalase ärakasutamise avastamist ja ennetamist. Mõju võib olla

suurem kolmandate riikide kodanikest töötajatele, kelle puhul peab Komisjon ebaõiglaste

töötingimuste ja tööalase ärakasutamise riski suuremaks ning kellele ELA tegevus edaspidi

selgemalt laieneb. Eestis võib mõju olla kõige tuntavam kolmandate riikide kodanikest töötajate

puhul, kellel võib keelebarjääri või vähese teadlikkuse tõttu olla keerulisem oma õigusi kaitsta.

ELA tugevam roll teavitustegevuses ja nõustamises võib parandada nende töötajate teadlikkust

töö- ja sotsiaalõigustest ning ligipääsu abile rikkumiste korral. Positiivne mõju võib kaasneda

ka teabe ja nõustamise parema kättesaadavusega. ELA saab senisest enam toetada töötajate,

sealhulgas kolmandate riikide kodanike teavitamist ja nõustamist, mis võib aidata töötajatel

oma õigustest paremini teadlik olla ja neid vajadusel kasutada. Mõju ulatus Eestis sõltub sellest,

milliseid teenuseid ELA rahastab ja kui paljude Eestis töötavate inimesteni need jõuavad, kuid

see ei ole hetkel teada.

EURESe juhtimise ümberkorraldamise mõju töötajatele on eeldatavasti väike. EURESe parem

toimimine võib lihtsustada juurdepääsu teistes EL-i riikides pakutavatele töökohtadele ja

piiriülese töötamise teabele, kuid mõju on eelduslikult väike.

Kokkuvõttes on eelnõu sotsiaalne mõju eeldatavasti positiivne, kuid selle ulatus ebakindel.

Peamine võimalik kasu seisneb piiriüleste ja kolmandate riikide kodanikest töötajate õiguste

tõhusamas jõustamises. Mõju suurus sõltub sellest, kui palju ELA tugevam roll praktikas

rikkumiste avastamist ja ennetamist parandab.

Mõju infotehnoloogiale ja isikuandmete kaitsele

Ettepaneku kohaselt saab ELA senisest suurema juurdepääsu EL-i teabevahetussüsteemides

sisalduvale teabele ning loob elektroonilise juhtumihaldussüsteemi. Samuti antakse ELA-le

õigus töödelda isikuandmeid ning võimalus sõlmida liikmesriikidega vabatahtlikke

andmevahetuskokkuleppeid. Positiivse mõjuna võib ühtsem andmevahetus ELA, IMI ja EESSI

vahel parandada piiriüleste juhtumite menetlemise kiirust ning vähendada vajadust teha

paralleelseid andmepäringuid erinevate kanalite kaudu.

Mõju Eesti infosüsteemidele on eeldatavasti väike. Olemasoleva info põhjal ei ole tuvastatud

vajadust Eesti riiklikke infosüsteeme või nende liidestusi ELA juurdepääsu võimaldamiseks

arendada või muuta. Täiendav tehniline ja halduskoormus võib tekkida juhul, kui Eesti sõlmib

ELA-ga vabatahtliku andmevahetuskokkuleppe, mis eeldab uusi andmevahetuslahendusi või

täiendavate andmete ettevalmistamist ja edastamist. Kuna selliste kokkulepete vajadus ja sisu

ei ole praegu teada, ei ole võimalik hinnata ka nendega kaasnevaid võimalikke arendus- ja

halduskulusid.

20

Mõju isikuandmete kaitsele tuleneb ELA andmetöötluse laienemisest. ELA hakkab töötlema

juhtumipõhiseid isikuandmeid ning võib rangelt vajalikul juhul töödelda ka eriliiki

isikuandmeid, kasutades andmeid muu hulgas operatiivseks riskianalüüsiks ja ühiskontrollide

toetamiseks. Isikuandmete ulatuslikum piiriülene töötlemine suurendab vajadust tagada nende

eesmärgipärane ja turvaline töötlemine. Eelnõus on selleks ette nähtud kaitsemeetmed:

isikuandmeid võib töödelda üksnes määruses sätestatud eesmärkidel, eriliiki isikuandmeid

ainult rangelt vajalikul juhul ja täiendavate kaitsemeetmetega ning andmete säilitamise vajadus

tuleb üle vaadata hiljemalt kolme aasta möödumisel. EL-i teabevahetussüsteemidele pääsevad

ligi üksnes volitatud ELA töötajad isikliku kasutajatunnuse alusel. Täiendavalt tuleb

andmekaitsemõju hinnata juhul, kui Eesti sõlmib ELA-ga vabatahtliku

andmevahetuskokkuleppe.

Mõju riigieelarvele

Teise riikliku kontaktametniku lähetamine ELA juurde toob TI-le kaasa püsiva ressursikulu.

Lähetatava ametniku töötasu jääb TI kanda ning täiendav eelarvekulu suurus sõltub sellest,

kuidas korraldatakse tema seniste ülesannete täitmine. Kui selleks palgatakse asendaja, kaasneb

täiendav tööjõukulu. TI esialgse hinnangu järgi on ELA kontaktametniku ametikohale sobiva

ametniku aastapalk ligikaudu vahemikus 41 700 kuni 46 600 eurot.

Muudatuste tulemusena suureneksid ELA kulud komisjoni hinnangul ligikaudu 15 miljonit

eurot aastas. EURESe ülesannete üleandmisel komisjonile väheneks samal ajal ELA eelarve

ligikaudu 2,6 miljoni euro võrra, kuid ELi eelarve vaatest on tegemist vahendite

ümberjaotamisega. Kuluhinnangud on indikatiivsed ning täiendava rahastamisvajaduse

katmine sõltub vahendite ümberjaotamise võimalustest ELi eelarves ja tulevase mitmeaastase

finantsraamistiku läbirääkimistest. Seetõttu ei ole praegu teada, millises ulatuses kaetakse

lisakulud uute vahenditega ega milline võiks olla kaudne mõju Eesti panusele ELi eelarvesse.

VABARIIGI VALITSUSE SEISUKOHAD JA NENDE PÕHJENDUSED

1. Eesti toetab määruse eesmärki edendada tööjõu õiglast liikuvust ning Euroopa

Tööjõuameti (ELA) senisest aktiivsemat ennetus- ja vahendustegevust selle

saavutamiseks. Samuti toetame ELA-le rolli andmist tööalase ärakasutamise ennetamisel

ja käsitlemisel ning kolmandate riikide kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste kaitsel.

Toetame kolmandate riikide kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste järelevalve ja

sisserändeõiguse jõustamise selget eraldatust.

Selgitus: Ettepanekuga lisatakse ELA ülesannete hulka liikmesriikide toetamine tööalase

ärakasutamise ennetamisel ja adresseerimisel ning laiendatakse ameti rolli kolmandate riikide

kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste kaitsel. Piiriülestes töökorraldustes ja alltöövõtu

suhetes eeldab rikkumiste ennetamine ja lahendamine sageli mitme riigi asutuste koostööd.

Eesti näeb seetõttu lisaväärtust ELA aktiivsemas tegevuses asjaomaste asutuste kokku toomisel

ja koostöö koordineerimisel. Toetame ELA võimalust pakkuda omal algatusel riikidele

piiriüleste juhtumite lahendamisel logistilist ja tehnilist abi, näiteks tõlketeenuseid. Selgem

21

mandaat võimaldab senisest paremini käsitleda näiteks ka olukordi, kus samas ettevõttes või

töökohas töötavad koos ELi liikmesriikide ja kolmandate riikide kodanikud. Peame oluliseks,

et ELAle kolmandate riikide kodanike kohta teatavaks saanud andmeid kasutab ELA vaid oma

pädevusse kuuluvate ülesannete täitmiseks.

2. Eesti toetab töötajatele ja tööandjatele suunatud teabe- ja nõustamisteenuste

parandamist, sealhulgas ELA võimalust anda selleks kohalikele organisatsioonidele

toetusi tingimusel, et see ei too liikmesriikidele kaasa lisakulusid.

Selgitus: Ettepanekuga antakse ELA-le võimalus toetada rahaliselt organisatsioone, kes

nõustavad töötajaid ja tööandjaid piiriülese tööjõu liikuvuse küsimustes riiklikul või

piirkondlikul tasandil, sealhulgas piiriülestes piirkondades. Samuti nähakse ette teadlikkust

suurendavate kampaaniate edendamine, pöörates tähelepanu muu hulgas kolmandate riikide

kodanikele ning väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele. Eesti toetab sihtrühmade

vajadustele vastava teabe kättesaadavuse parandamist, sest teadmatus õigustest ja kohustustest

võib soodustada rikkumisi ning raskendada abi saamist. Toetuste andmine peab toimuma ELA

olemasolevate vahendite piires.

3. Eesti toetab liikmesriikide vahelise vaidluste vahendusmenetluse lihtsustamist ja

kiirendamist ühele menetlusele ülemineku kaudu ning sellega kaasnevat bürokraatia

vähendamist.

Selgitus: Kehtiv vaidluste vahendusmenetlus on kaheetapiline: esmalt püütakse liikmesriikide

vaheline vaidlus lahendada vahendaja abil ning kui see ei õnnestu, jätkub menetlus kõigi

asjaomaste liikmesriikide nõusolekul ELA vahenduskomisjonis. Kahe eraldi etapi

korraldamine pikendab lahenduseni jõudmist ja toob kaasa liigset halduskoormust.

Ettepanekuga lihtsustatakse vahendamise korda, nähes ette ühe menetluse ELA

vahenduskomisjonis. See peaks vähendama korralduslikku bürokraatiat ja aitama kiiremini

lahenduseni jõuda. Täpsem töökorraldus, tähtajad ja ekspertide kaasamine sätestatakse endiselt

menetlusreeglites. Vahendamine toimub kõigi vaidluses osalevate liikmesriikide nõusolekul.

Eesti toetab muudatusi, mis muudavad vahendamise lihtsamini kasutatavaks ja aitavad

piiriüleseid erimeelsusi kiiremini lahendada.

4. Eesti peab oluliseks, et osalemine ELA toetatud koostöös, sealhulgas ühiskontrollides,

oleks vabatahtlik. Eesti territooriumil läbiviidavates ühiskontrollides osalevate teiste

liikmesriikide inspektoritele antavad õigused nagu pääs kontrollitavatesse ruumidesse,

dokumentidega tutvumine ja tõendite kogumine, peavad olema kooskõlas Eesti õigusega

ning kontrolli eesmärki arvestades vajalikud ja proportsionaalsed.

Selgitus: Ettepanek tugevdab ELA rolli ühiskontrollide algatamisel ja toetamisel. Komisjoni

ettepaneku sõnastus liikmesriikide osalemise ja üksnes nõuetekohaselt põhjendatud alustel

mitteosalemise kohta jätab vabatahtlikkuse ebaselgeks. Liikmesriigil peab olema võimalik

hinnata kontrolli või muu koostöötegevuse vajalikkust, seost riigisiseste prioriteetidega ning

oma osalemisvõimalusi. Lisaks nähakse artikli 9 lõikes 3 teiste liikmesriikide inspektoritele ette

minimaalsed õigused pääseda kontrollitavatesse ruumidesse, tutvuda dokumentidega ja koguda

22

tõendeid. Nende õiguste kasutamisel tuleb järgida kontrolli toimumise riigi õiguses sätestatud

tingimusi ja piiranguid ning vältida kontrollitavate isikute õiguste ebaproportsionaalset riivet.

5. Eesti peab oluliseks vältida liikmesriikide halduskoormuse suurenemist.

Kontrollijärgne aruandlus ja muu teabe esitamine peavad olema minimaalselt

koormavad ning võimalikud ilma, et tekiks vajadus koguda andmeid, mida järelevalve

läbiviimiseks ei vajata või ei koguta. Kooskõlastatud või ühiskontrollis mitteosalemise

põhjendamiseks antud tähtaeg peab olema pikem kui 10 tööpäeva.

Selgitus: Ettepanekuga nähakse kontrolli järel ette esialgne aruanne 20 tööpäeva jooksul ja

lõpparuanne hiljemalt üheksa kuu jooksul. Lõpparuandes tuleb esitada andmed kontrollitud

ettevõtjate, hõlmatud isikute ja nende õigusliku staatuse ning tuvastatud rikkumiste ja määratud

sanktsioonide kohta. Lisaks tuleb ELA taotlusel jagada kontrollide algatamiseks,

koordineerimiseks, toetamiseks ja järeltegevuseks vajalikku teavet. Samuti laiendatakse ELA

rolli juhtumite seisu puudutava teabevahetuse hõlbustamisel. Need kohustused võivad

suurendada andmete koondamise ja korduva esitamisega seotud tööd.

Esimene kontrollijärgne dokument võiks olla olemuselt lühikokkuvõte, mis annab kiire

ülevaate ega sisalda pooleliolevate menetluste lõpptulemusi.

Tähtajad peavad võimaldama kaasata asjaomaseid asutusi ja arvestada menetluste kestust,

mistõttu võib ettepanekus pakutud 10 tööpäeva kooskõlastatud või ühiskontrollis

mitteosalemise põhjendamiseks osutuda ebarealistlikuks. Paindlikkust aitaks tagada näiteks

võimalus põhjendatud juhtudel tähtaegu pikendada. Kõigi teabe- ja aruandlusnõuete puhul tuleb

vältida samade andmete korduvat küsimist ning arvestada nende kogumiseks ja kontrollimiseks

kuluva ajaga.

6. Eesti peab oluliseks, et ELA operatiivseid riskianalüüse koostataks olemasolevate

ressursside arvelt.

Selgitus: Ettepanekuga antakse ELA-le ülesanne koostada liikmesriikide taotlusel või omal

algatusel operatiivseid riskianalüüse, mis toetaksid kontrollide suunamist, ettevalmistamist,

läbiviimist ja järeltegevust. Selleks saaks ELA töödelda operatiivteavet, sealhulgas

isikuandmeid. Samuti nähakse ette elektroonilise juhtumihaldussüsteemi loomine ning

laiendatakse ameti ülesandeid elektroonilise teabevahetuse toetamisel.

Operatiivsete riskianalüüside lisamine ELA ülesannete hulka tähendab ameti tegevuse

laienemist ning suurendaks töökoormust ja võib kaasa tuua ressursivajaduse kasvu. Saame

ülesande lisamisega nõustuda, kuid peame oluliseks selle täitmise korraldamist ELA

olemasoleva eelarve ja personali piires, näiteks analüüsi meeskonna ressursside

ümberjaotamisega.

7. Eesti ei toeta kohustust nimetada ja lähetada ELA-sse täiendavaid riiklikke

kontaktametnikke, sest ELA toetatud koostöö peab põhinema liikmesriikide

vabatahtlikul osalemisel. Olemasolev kontaktametnik saab täita ka järelevalve

kontaktametniku ülesandeid. Kohustuslik lähetamine suurendaks põhjendamatult ELA

23

kulusid ning oleks eelkõige väikeste liikmesriikide järelevalveasutuste ressursse ja

vajadusi arvestades ebaproportsionaalne. Seetõttu saame toetada üksnes lahendust, mille

kohaselt on nii täiendava ametniku nimetamine kui ka lähetamine liikmesriigile

vabatahtlikud. Kontaktametniku kandidaadi peab valima ja esitama liikmesriik ning

lõplik otsustusõigus tema nimetamise üle peab jääma liikmesriigile.

Selgitus: Komisjoni ettepaneku järgi peaks iga liikmesriik lähetama ELA juurde senisele

kontaktametnikule lisaks järelevalveasutuse kontaktametniku ehk NILO. Eesti hinnangul ei ole

piisavalt põhjendatud kõigist liikmesriikidest täiendavate ametnike ELA-sse lähetamine,

sõltumata riikide suurusest, juhtumite arvust ja olemasolevast koostöökorraldusest ning

arvestades, et ELA toetatud koostöö põhineb vabatahtlikul osalemisel. Samuti on ekspertide

ressurss piiratud ning nende alaline lähetamine võib vähendada riigisisest järelevalvevõimekust

ja tekitada asendamisega seotud kulusid.

Vajalikke ülesandeid peab saama täita olemasoleva kontaktametniku või riigis asuva

kontaktpunkti kaudu. Kui täiendava ametniku lähetamise võimalus tuleb, peavad nii tema

nimetamine kui ka lähetamine olema vabatahtlikud. Ettepanek seob kontaktametnike

nimetamise ELA heakskiiduga. Eesti jaoks peab kandidaadi valik, esitamine ja lõplik

nimetamisotsus jääma liikmesriigile, kes tunneb oma asutuste vajadusi ja vastutab riiklike

ekspertide kasutamise eest.

8. Eesti peab oluliseks, et ELA andmetöötlusvolitused oleksid määruses selgelt seotud

konkreetsete ülesannete ja ammendavalt määratletud eesmärkidega. Andmetöötlus,

sealhulgas isikuandmete töötlemine, peab olema eesmärgipärane, vajalik,

proportsionaalne ja läbipaistev ning järgima andmete minimeerimise ja säilitamise

piiramise põhimõtteid. Õigusaktis tuleb määratleda töödeldavate andmete ja

andmesubjektide kategooriad, juurdepääsuõigused ning põhjendatud maksimaalsed

säilitamistähtajad. Teabevahetuses tuleb eelistada siseturu infosüsteemi (IMI) ning

vältida eri infosüsteemidest pärinevate andmete põhjendamatut koondamist ja

dubleerimist. Kõik päringud ja andmetele juurdepääsud peavad olema logitud ning

andmetöötluse õiguspärasus kontrollitav. Võimaluse korral tuleb kasutada anonüümitud

või koondatud andmeid.

Selgitus: Ettepanek laiendab ELA võimalusi koguda, säilitada, analüüsida ja vahetada

operatiivteavet, sealhulgas isikuandmeid. Muu hulgas nähakse ette juurdepääs kontrollidega

seotud teabevahetusele siseturu infosüsteemis IMI, Euroopa autoveoettevõtjate registri ERRU

ja Euroopa sotsiaalkindlustusandmete infosüsteemi EESSI asjaomastele funktsioonidele.

Samuti saaks ELA juurdepääsu lähetamisdeklaratsioonides esitatud teabele. Kõigi asjaomaste

liikmesriikide nõusolekul oleks võimalik anda juurdepääs ka täiendavatele konkreetsetele

liikmesriikide vahelistele teabevahetustele.

Volituste laiendamisega peavad kaasnema määruse siduvas osas selged andmetöötluse piirid ja

kaitsemeetmed. Määratleda tuleb töödeldavate andmete ja andmesubjektide kategooriad,

juurdepääsuõigused ning põhjendatud maksimaalsed säilitamistähtajad. Säilitamisvajaduse

korrapärane ülevaatamine ei asenda säilitamistähtaegade kehtestamist. Võimaluse korral tuleb

kasutada anonüümitud või koondatud andmeid ning isikuandmete kasutamine peab piirduma

ülesande täitmiseks vajalikuga. .

24

Kavandatav juhtumihaldussüsteem võimaldaks kontrollidega seotud teavet koondada ja

seostada, millega kaasneb paralleelse operatiivandmekogu kujunemise oht. IMI peab olema

esmane teabevahetuskanal ning juhtumihaldussüsteemi võib teabevahetuseks kasutada üksnes

juhul ja ulatuses, milles IMI kasutamine ei ole võimalik. Määruses tuleb piiritleda süsteemis

töödeldavad andmed, eri allikatest pärineva teabe seostamine ja säilitamine, et vältida

põhjendamatut ristkasutust, dubleerivat andmesisestust ja paralleelset teabevahetust.

Andmekasutuse kontrollitavuseks peab liikmesriigil olema võimalik näha, kes, millal, mis

eesmärgil ja millistele tema edastatud andmetele ligi pääses. Päringu- ja juurdepääsulogisid

tuleb korrapäraselt kontrollida ning põhjendamatu juurdepääsu korral rakendada konkreetseid

meetmeid. ELA andmekaitse sise-eeskirjad peavad neid nõudeid rakendama, kuid

andmetöötlusvolituste olulised piirid ja kaitsemeetmed tuleb sätestada määruses endas.

9. Eesti toetab Euroopa tööturuasutuste võrgustiku EURES tegevusaruande esitamise

sageduse vähendamist.

Selgitus: Ettepaneku kohaselt esitab Euroopa Komisjon iga viie aasta järel, senise kahe aasta

asemel, Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning

Regioonide Komiteele EURESe tegevust käsitleva aruande. Eesti toetab muudatust, kuna see

vähendab komisjoni aruandluskoormust. Riiklike koordinatsioonibüroode kohustus esitada igal

aastal aruanne riiklike tööprogrammide rakendamise kohta säilib.

10. Eesti ei toeta muudatust, millega kaotatakse Euroopa Koordinatsiooniameti (ECO)

ülesanne toetada liikmesriike kommunikatsioonitegevuste elluviimisel.

Selgitus: Eesti peab oluliseks säilitada ECO senine ülesanne toetada liikmesriike

kommunikatsioonitegevuste elluviimisel. Kommunikatsioon hõlmab kontakti loomist ja

hoidmist klientidega, nende tagasiside ja kaasatuse suurendamist ning EURESe võrgustiku

reklaami- ja turundustegevust. ECO toetus on vajalik, kuna liikmesriikidel ei ole piisavalt

rahalisi vahendeid EURESe võrgustikku tutvustavate kommunikatsioonikampaaniate

korraldamiseks. Ilma piisava kommunikatsioonita jääb tööotsijate ja tööandjate teadlikkus

EURESe teenustest väheseks, mis takistab töötajate vaba liikumise õiguse kasutamist.

ARVAMUSE SAAMINE JA KOOSKÕLASTAMINE

Määruste ja rakendusotsuste muutmise eelnõu edastati arvamuse avaldamiseks

Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Justiits- ja

Digiministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Eesti Tööandjate Keskliidule, Eesti

Ametiühingute Keskliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Tööinspektsioonile, Eesti

Töötukassale.

25

Tagasiside edastasid Siseministeerium, Kliimaministeerium, Sotsiaalministeerium, Eesti

Ametiühingute Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Justiits- ja Digiministeerium ning Eesti

Töötukassa.

Saabunud sisendid ja hinnangud nendega arvestamise kohta on esitatud kaasamise tabelis

(Lisa 1).

1

Lisa 1. Arvamuste ja kooskõlastuste tabel

Vastaja Kommentaar Arvestatud/mittearvestatud

Siseministeerium Siseministeerium toetab otsuse eelnõu, kuid soovib juhtida tähelepanu mitmele

olulisele aspektile. 1. Toetame teabejagamist ja nõustamist puudutavaid muudatusi, millega

sätestatakse ELA-le suurem vastutus kolmandate riikide kodanikke puudutava

teadlikkuse suurendamise kampaaniate edendamisel ning antakse õigus jagada

toetusi (grante) välistele osapooltele, ennekõike seoses üksikisikute ja tööandjate

nõustamise ja toetamisega. Selgitus: Toetame eesmärki parandada tööjõu piiriülese liikuvusega seotud teabe ja

tugiteenuste kättesaadavust ning kvaliteeti, et töötajad, tööandjad ja teised

sihtrühmad saaksid oma õigusi ja kohustusi paremini mõista ning kasutada. Samuti

peame oluliseks sihipärase nõustamise arendamist ja selle praktilise mõju

suurendamist kasutajate jaoks. 2. Toetame ELA-le ennetavama rolli andmist kooskõlastatud ja ühiskontrollide

algatamisel. Siiski märgime, et ühistes inspektsioonides osalemine peab olema

vabatahtlik. Kui mitteosalemise põhjenduste esitamine muutub kohustuslikuks,

peaks nende esitamise tähtaeg olema liikmesriikidele täiendavat halduskoormust

silmas pidades piisav. Selgitus: Kontrollide algatamise osas on määruse väljatöötamisel käsitletud kahte

varianti: i) kas säilitada liikmesriikide jaoks nende vabatahtlikkus koos suurema

koostöökohustusega või ii) anda ELA-le volitused kohustuslike kontrollide

kehtestamiseks. Toetame ühiskontrollides osalemise vabatahtlikkust. Kui

koostöökohustuse raames peetakse vajalikuks mitteosalemise põhjenduste

esitamist, tuleks ette näha senisest pikem ja paindlikum tähtaeg. Praegu kavandatud

10-päevane tähtaeg võib osutuda ebapiisavaks, kuna otsuse tegemiseks võib olla

vajalik kaasata teisi pädevaid asutusi, hinnata 2 (2) olemasolevaid ressursse ning arvestada käimasolevate menetluste ja

tööprioriteetidega. Seetõttu toetame paindlikumat lahendust, mis võimaldaks

liikmesriikidel teha informeeritud ja sisuliselt põhjendatud otsuseid.

Arvestatud

2

3. Märgime, et lisaks olemasolevale riiklikule kontaktametnikule ELA-sse ka

riikliku inspektsiooni kontaktametniku (st riikliku järelevalveasutuse inspektori)

lähetamine suurendab oluliselt halduskoormust ja kulusid olukorras, kus ressursid

on piiratud. Selgitus: Toetame paindlikumat lähenemist, mis võimaldab liikmesriikidel piiratud

ressursside tingimustes valida kõige sobivama viisi ELA tegevustes osalemiseks.

Leiame, et lisaks olemasolevale riiklikule kontaktametnikule eraldi riikliku

inspektsiooni kontaktametniku lähetamine ei pruugi olla kõigi liikmesriikide jaoks

proportsionaalne, arvestades sellega kaasnevat täiendavat halduskoormust, kulusid

ja piiratud inimressurssi. Seetõttu võiks kaaluda alternatiivseid lahendusi (näiteks

olemasoleva riikliku kontaktametniku ülesannete laiendamist, kontaktametniku

kaasamist juhtumipõhiselt). Peame oluliseks vältida dubleerivaid ülesandeid.

Kliimaministeerium KLIM toetab üldiselt eesmärki parandada piiriülest koostööd ning muuta

maanteetranspordi sotsiaalreeglite järelevalve riskipõhisemaks ja tõhusamaks,

samas me ei näe, et selleks oleks vaja ELA volitusi laiendada, sest ELA roll on

eelkõige liikmesriike abistav (määruse 2019/1149 art 1 lõige 2) ja selles rollis on

ELA olnud väga kasulik ja hea partner. Maanteetranspordis on liikmesriikide

kontrollikoostöö, riskihindamine ja ühiskontrollid juba reguleeritud mh

direktiividega 2006/22/EÜ ja 2020/1057 ning ELA täiendav roll peaks toetama

olemasolevat süsteemi, mitte looma selle kõrvale paralleelset järelevalvestruktuuri.

Järelevalve- ja kontrollipädevus peab jääma eksklusiivselt liikmesriigi õiguseks.

Peamised tähelepanekud on järgmised:

 ELA järelevalverolli laiendamise proportsionaalsus vajab täiendavat

põhjendamist, eelkõige ühiskontrollide algatamise, operatiivse riskianalüüsi

ning kontrollides osalemise osas. Nimetatud tegevused toovad omakorda

liikmesriikidele kaasa täiendava bürokraatia.

 Kõige problemaatilisem on kohustus lähetada ELA juurde täiendav

National Inspection Liaison Officer (NILO). Eestis on valdkondlike

järelevalveekspertide ressurss piiratud ning ühe kogenud ametniku püsiv

lähetamine vähendaks otseselt riigisisest järelevalvevõimekust. Samuti ei

Arvestatud osaliselt

Eesti seisukohtades on ELA

tegevuse tugevdamisele seatud

tingimused, mis aitavad

kirjeldatud riske maandada. Eesti

ei toeta operatiivsete

riskianalüüside ülesande lisamist,

välja arvatud juhul, kui seda

täidetakse olemasolevate

ressursside ja personaliga. Samuti

peame oluliseks, et

ühiskontrollides ja muus ELA

toetatud koostöös osalemine oleks

sõnaselgelt vabatahtlik ning

järelevalve- ja sanktsioonipädevus

jääks liikmesriikidele. Me ei toeta

täiendava kontaktametniku

kohustuslikku nimetamist ega

3

ole piisavalt selge lähetuse kestus, kulude jaotus ega liikmesriigile tekkiva

püsiva ressursikulu katmine.

 Artikli 9 lõige 3 vajab täpsustamist osas, millised volitused on teise

liikmesriigi ametnikul vastuvõtvas riigis. Eriti puudutab see juurdepääsu

ettevõtte ruumidele, dokumentidele ja registritele ning tõendite kogumist.

Eesti puhul tuleb hinnata sätte kooskõla KorS-i ja valdkondlike

järelevalvevolitustega ning vältida olukorda, kus EL õigusest tekib ebaselge

või liiga ulatuslik iseseisev sekkumispädevus välisriigi ametnikule.

 ELA ligipääs IMI, lähetusdeklaratsioonide ja ERRU andmetele ning

operatiivne riskianalüüs võivad olla järelevalve sihistamisel kasulikud, kuid

need peaksid täiendama olemasolevaid maanteetranspordi riskihindamise ja

kontrolliplaneerimise süsteeme ning vältima dubleerivat aruandlust või

paralleelseid riskimudeleid. Näiteks ERRU süsteem, mis ühendab

liikmesriikide autoveo-ettevõtjate elektroonilisi registreid, on loodud

eeskätt liikmesriikide pädevate asutuste vahel asjaomaste teadete ja

päringute tegemiseks järelevalve teostamise eesmärgil. Kindlasti tuleb

arvestada määruse 1071/2009 artikli 16 lõikes 2 sätestatud piirangutega,

mille kohaselt muudele asutustele kui liikmesriikide pädevad asutused

võimaldatakse juurdepääs sama määruse artikli 16 lõike 2 punktides e kuni

i toodud andmetele ainult siis, kui nendele asutustele on antud nõuetekohane

volitus teostada järelevalvet ja määrata karistusi autoveosektoris. Selle

sättega seonduvalt tekib küsimus, kas ELA-le vastavate volituste andmine

ei lähe vastuollu määruse 1071/2009 artiklis 16 sätestatud piirangutega

veoettevõtjate andmetele juurdepääsu osas.

Eesti ei toetanud lähetatud töötajate regulatsiooni kohaldamist rahvusvahelisele

autoveosektorile ning vaidlustas vastava õigusraamistiku ka Euroopa Kohtus.

Sellest lähtuvalt ei näe me üldjuhul vajadust toetada ettepanekuid, mille eesmärk

on kõnealuse regulatsiooni rakendamise või järelevalve täiendav laiendamine ja

tugevdamine. Kui peetakse vajalikuks kujundada toetav seisukoht, tuleb selleks

saada VV ja ELAKi mandaat. Praegu me selleks vajadust ei näe.

lähetamist ning rõhutame vajadust

vältida liikmesriikide

halduskoormuse ja kulude

suurenemist, ülesannete

dubleerimist ning riigisisese

järelevalvevõimekuse

vähenemist. Andmetele

juurdepääs peab olema vajalik,

proportsionaalne ja seotud

konkreetsete ülesannetega.

ELA toetab autoveosektoris

kehtivate reeglite rakendamist

juba praegu ning direktiivi (EL)

2020/1057 sõnaselge lisamine

täpsustab selle tegevuse

õiguslikku alust. Eelnimetatud

tingimuste järgimisel ei näe me

ELA abistava rolli täpsustamises

probleemi ega pea põhjendatuks

võtta üldist eitavat seisukohta

autoveosektoris kehtivate reeglite

rakendamist toetavate muudatuste

suhtes.

Sotsiaalministeerium Näeme määruse mõju järgmistes punktides: Arvestatud

4

 ELA saab suurema rolli piiriülese koostöö korraldamises ning teabe- ja

andmevahetuses, sh juurdepääsu EESSI andmetele (art 7 ja 23a–23d).

 ELA saab algatada kooskõlastatud ja ühiskontrolle ning liikmesriikidele

tekib tugevam koostöökohustus (art 8–9);

 ELA analüüsi- ja riskihindamise võimekus suureneb (art 10);

 liikmesriikidevahelise vahendusmenetluse lihtsustamine (art 13);

 täiendava riikliku inspektsiooni kontaktametniku lähetamine ELAsse (art

32);

 EURESe ülesannete ja juhtimise muudatus, mis mõjutab eelkõige Eesti

Töötukassat.

Sotsiaalministeeriumi vaatest vajavad edasises menetluses eelkõige tähelepanu

ELA juurdepääsu ulatus operatiivteabele ja EESSI andmetele, andmekaitse ja

andmevahetuse tingimused ning ühiskontrollide ja täiendava kontaktametnikuga

kaasnev ressursivajadus.

Sotsiaalministeeriumi haldusalas olevate asutuste jaoks on oluline selgus, kas antud

ELA ülesannete/pädevuse suurendamisega tekib vajadus ka täiendavale

inimressursile ja arendusressursile. Hetkel ei ole konkreetselt lisakohustusi kirjas,

kuid teatud küsimustes võib ELA pöörduda otse liikmesriigi poole, soovides

koostööd, andmeid jms. Kindlasti peab olema liikmesriigil piisav aeg, et planeerida

tegevused oma tööplaanidesse.

Eesti Ametiühingute

Keskliit Edastan Eesti Ametiühingute Keskliidu seisukohad Euroopa Tööjõuameti (ELA)

volitusi käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega seonduvalt:

EAKL peab oluliseks, et ELA-l oleks senisest tugevam võimekus tuvastada ja

käsitleda piiriüleseid tööõiguse rikkumisi. Eriti olulised on ELA õigus algatada

ühiskontrolli, juurdepääs operatiivandmetele, riskipõhiste kontrollide arendamine

ning pädevuse laiendamine kolmandate riikide töötajate töö- ja sotsiaalsete õiguste

kaitsele.

Samas vajab ettepanek meie hinnangul edasist tugevdamist jõustamise osas.

Liikmesriikidel säilib võimalus ELA algatatud kontrollist keelduda ning ELA-l ei

Arvestatud osaliselt.

Toetame eesmärki parandada

piiriüleste tööõiguse rikkumiste

tuvastamist ja käsitlemist ning

tugevdada kolmandate riikide

töötajate töö- ja

sotsiaalkindlustusõiguste kaitset.

Samuti peame oluliseks, et ELA

tegevuse tugevdamine ei

5

teki iseseisvat kontrolli- ega sanktsioonipädevust. Samuti tuleks tugevdada

ametiühingute rolli piiriüleste juhtumite algatamisel, kontrollide ettevalmistamisel

ja järelmeetmetes ning töötajate saamata töötasu ja muude nõuete sissenõudmisel.

Kolmandate riikide töötajate puhul peab tööõiguse jõustamine olema selgelt

eraldatud migratsioonikontrollist. Töötajal peab sõltumata tema elamis- või

tööloast olema võimalik teatada ekspluateerimisest ilma migratsioonialaseid

tagajärgi kartmata. Praegu kajastub see põhimõte eelkõige määruse põhjendustes,

kuid vajaks tugevamat kajastamist siduvas regulatsioonis.

Samuti tuleks kaaluda inimkaubanduse vastase direktiivi asjakohaste tööalase

ekspluateerimise sätete lisamist ELA pädevusse ning tagada, et ELA

tugevdamiseks ette nähtud ressursid ei vähendaks liikmesriikide tööinspektsioonide

kontrollivõimekust.

vähendaks liikmesriikide

järelevalveasutuste

kontrollivõimekust. Seetõttu ei

toeta Eesti täiendava

kontaktametniku kohustuslikku

lähetamist ning saab uusi

analüüsiülesandeid toetada üksnes

nende täitmisel olemasolevate

ressursside ja personaliga.

Me ei toeta ELA-le iseseisva

kontrolli- või

sanktsioonipädevuse andmist ega

ühiskontrollides osalemise

kohustuslikuks muutmist. ELA

toetatud koostöö peab põhinema

vabatahtlikkusel ning liikmesriigil

peab säilima võimalus otsustada

konkreetses kontrollis osalemise

üle, arvestades riigisiseseid

prioriteete ja olemasolevaid

ressursse. Järelevalve läbiviimine,

rikkumiste menetlemine ja

sanktsioonide määramine peavad

jääma pädevate riigisiseste

asutuste vastutusalasse. ELA

lisaväärtus seisneb eelkõige

liikmesriikide koostöö

koordineerimises, teabevahetuse

hõlbustamises ning praktilise toe

pakkumises.

6

Ettepanekut lisada ELA

tegevusvaldkonda

inimkaubanduse vastase direktiivi

asjakohased sätted praeguses

menetluses ei arvestata. Peame

vajalikuks keskenduda eelnõus

juba kavandatud muudatuste

vajaduse, rakendatavuse ja

ressursimõju hindamisele.

Mandaadi täiendav laiendamine

eeldaks eraldi põhjendust selle

lisaväärtuse ning teiste pädevate

asutuste ülesannetega kattumise

vältimise kohta. See ei vähenda

meie toetust tööalase

ärakasutamise ennetamisele ja

käsitlemisele.

Eesti Kaubandus-

Tööstuskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda tänab võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa

Tööjõuameti määruse muutmise ettepaneku kohta. Euroopa Tööjõuamet saab

määruse ettepaneku kohaselt oma riskianalüüsi põhjal ise teha liikmesriikidele

ettepaneku ühiste või kooskõlastatud inspektsioonide algatamiseks (Artikkel 1 lg 7,

8). Varem sai amet seda teha vaid siis, kui vähemalt üks liikmesriik seda taotles.

Rõhutame, et meie hinnangul peavad sellised kontrollid/inspektsioonid olema

riskipõhised ja proportsionaalsed. Euroopa Tööjõuameti suurem algatusõigus ei

tohi muuta kontrolltegevust seaduskuulekatele ettevõtjatele koormavaks

massikontrolliks ega tekitada neile täiendavat bürokraatiat ega halduskoormust.

Arvestatud

Justiits- ja

Digiministeerium Andmekaitseõiguse talituse arvamus Justiits- ja Digiministeeriumi sisendi

koostamiseks Eesti seisukohtade kujundamisel

Arvestatud

7

Muudatused, mida Eesti saab andmekaitse vaatest toetada. Justiits- ja

Digiministeerium (JDM) saab toetada:

1. ELA rolli tugevdamist elektrooniliste andmevahetusvahendite ja

andmebaaside (IMI, EESSI ja ERRU) kasutamise edendamisel ning nende

edasiarendamise toetamisel (artikli 7 lõiked 3 ja 4);

2. ELA juurdepääsu ERRU asjakohastele funktsioonidele tema kontrolli- ja

analüüsiülesannete täitmiseks (artikkel 23c);

3. ELA haldusnõukogu kohustust kehtestada määruse (EL) 2018/1725

rakendamiseks andmekaitse sise-eeskirjad (artikli 36 lõige 2);

4. EURESe muudatust, mis võimaldab töötajatel endil esitada portaali CVsid,

tööavaldusi ja muid tööotsija andmeid, tingimusel et andmete avaldamine

põhineb töötaja nõusolekul (määruse (EL) 2016/589 artikli 17 muudatus);

5. IMI määruse muutmist, millega luuakse ELA teabevahetusele ja

juurdepääsule IMI süsteemis selgem õiguslik alus (ettepaneku artikkel 3);

ning

6. vahendusmenetluses ELA-le edastatavate isikuandmete anonüümimise

kohustust kui konkreetset andmete minimeerimise meedet (artikli 13 lõige

8). Viimase puhul tuleks Justiits ja Digiministeeriumi hinnangul siiski

selgitada, kas anonüümimise nõue laieneb ka vahendusmenetluse

aruannetele.

Sisulisi tähelepanekud muudatuste kohta

1. Kolmandate riikide kodanike andmed (põhjenduspunkt 32). JDM toetab

eesmärki tagada kolmandate riikide kodanike töö- ja sotsiaalkindlustusõiguste

tõhus kaitse. Samas peab JDM vajalikuks sätestada tööõiguse järelevalve ja

sisserändeõiguse jõustamise kaitsev eraldatus määruse siduvas osas, mitte üksnes

põhjenduspunktis. Määruses tuleks ette näha asjakohased õiguslikud, tehnilised ja

korralduslikud kaitsemeetmed, mis tagavad, et töötajate õiguste kaitseks kogutud

andmeid ei kasutata sisserändeõiguse jõustamiseks ilma selge õigusliku aluse ja

eesmärgita.

8

2. Elektrooniline juhtumihaldussüsteem (artikli 9 lõige 6a). Kavandatav

juhtumihaldussüsteem võimaldaks koondada ja seostada eri ELi infosüsteemidest

pärinevaid andmeid, mistõttu võib sellega kaasneda paralleelse ja ulatusliku

operatiivandmekogu kujunemise oht. JDM peab vajalikuks sätestada määruse

tekstis üheselt, et IMI on esmane teabevahetuskanal ning ELA

juhtumihaldussüsteemi võib kasutada üksnes juhul ja ulatuses, milles IMI

kasutamine ei ole võimalik. Samuti tuleks määruses piiritleda andmete

dubleerimine, koondamine, ristkasutus ja säilitamine ning määrata kindlaks

süsteemis töödeldavate andmete koosseis, juurdepääsuõigused ja kohaldatavad

kaitsemeetmed.

3. Liikmesriikide kohustus anda ELA-le kontrollidega seotud teavet (artikli 9

lõige 5a). JDM hinnangul on ELA teabe nõudmise ulatus sõnastatud liiga laialt,

eelkõige arvestades võimalust nõuda andmeid juba kontrolli algatamise eesmärgil.

Määruses tuleks sätestada, et ELA teabenõue peab olema seotud konkreetse

koordineeritud või ühise kontrolliga või piisavalt piiritletud kontrollivajadusega

ning et nõutavad andmed peavad olema taotluse eesmärgi saavutamiseks vajalikud

ja proportsionaalsed.

4. Kontrolliaruannete edastamine ELA-le (artikli 9 lõige 6). JDM peab

vajalikuks täpsustada, kas esialgsed ja lõplikud kontrolliaruanded sisaldavad

isikuandmeid. Kui isikuandmete töötlemine ei ole aruandluse eesmärgi

saavutamiseks vajalik, tuleks määruses ette näha anonüümitud või koondatud

andmete kasutamine. Kui isikuandmete esitamine on vajalik, tuleb selgelt piiritleda

töödeldavate andmete kategooriad, töötlemise eesmärgid, andmete saajad ja

säilitamistähtajad.

5. Isikuandmete kasutamine operatiivanalüüsides ja riskihindamistes

(artikkel 10). ELA proaktiivsete analüüside tegemine võib hõlmata isikute

profileerimist ja mõjutada kontrollide sihistamist. Seetõttu peab JDM vajalikuks

täpsustada määruses, millistel juhtudel ja milliste andmekategooriate puhul on

isikuandmete kasutamine vältimatult vajalik. Võimaluse korral tuleks eelistada

9

anonüümitud, koondatud või pseudonüümitud andmete kasutamist ning tagada

töötlemise läbipaistvus, lähteandmete kvaliteet ja sisuline inimkontroll. Samuti

tuleb välistada kontrolli algatamine või muu isikut oluliselt mõjutava otsuse

tegemine üksnes automatiseeritud töötlemise alusel. Lisaks tuleb hinnata, kas ja

millistel tingimustel on kavandatav ennetav analüüsitegevus kooskõlas Eesti

õiguskorraga.

6. Vahendusmenetluse aruanded (artikli 13 lõige 8). JDM toetab

vahendusmenetluses edastatavate juhtumiandmete anonüümimise nõuet. Samas

tuleb täpsustada, kas anonüümimise kohustus laieneb ka vahendusmenetluse

aruannetele, mida võidakse edastada sidusrühmade kogule. Määruses tuleks üheselt

sätestada, et väljapoole menetluses vahetult osalevaid asutusi edastatavad aruanded

ei tohi sisaldada isikuandmeid ega muud andmesubjekti tuvastamist võimaldavat

teavet.

7. Andmete jagamine teiste ELi asutustega (artikkel 14). JDM hinnangul vajab

artiklis 14 sisalduv viide artikli 23a lõikele 2 täpsustamist, kuna nimetatud lõige

reguleerib eriliigiliste isikuandmete töötlemist, mitte isikuandmete üldist jagamist.

Tuleb kontrollida, kas asjakohane oleks viide artikli 23a lõikele 4. Sõltumata viite

täpsustamisest tuleb määruses selgelt kindlaks määrata andmejagamise eesmärgid,

jagatavate andmete kategooriad, andmete saajate pädevus, kohaldatavad

kontrollimehhanismid ning andmete edasise kasutamise piirangud.

8. Operatiivteabe ja isikuandmete töötlemise üldraamistik (artikkel 23a). JDM

peab vajalikuks määratleda määruses mõiste „operatiivteave“ (operational

information) ning loetleda töödeldavate isikuandmete kategooriad ja asjaomaste

andmesubjektide rühmad. Eriliigiliste isikuandmete töötlemise korral ei saa

piisavaks kaitsemeetmeks pidada üksnes andmekaitseametniku teavitamist.

Määruses tuleks ette näha täiendavad sisulised, tehnilised ja korralduslikud

kaitsemeetmed, sealhulgas rangelt piiritletud juurdepääs, juurdepääsutoimingute

logimine, regulaarne kontroll ning vajaduse korral andmekaitsealase mõjuhinnangu

tegemine enne töötlemise alustamist. Lisaks tuleks regulaarse kolmeaastase

10

ülevaatamiskohustuse kõrval kehtestada andmeliigiti põhjendatud maksimaalsed

säilitamistähtajad, et välistada isikuandmete tähtajatu säilitamine.

9. Juurdepääs IMI-le (artikkel 23b). JDM peab vajalikuks sätestada määruse

tekstis sõnaselgelt, et ELA ja liikmesriikide pädevate asutuste koostöös kasutatakse

teabevahetuseks esmajärjekorras IMI-t. Samuti tuleb üheselt reguleerida artikli 23b

ja artikli 9 lõikes 6a ette nähtud juhtumihaldussüsteemi omavaheline seos, et vältida

paralleelset teabevahetust ja samade andmete dubleerivat säilitamist.

10. Juurdepääs infosüsteemide kasutusandmetele (artikkel 23d). JDM peab

vajalikuks täpsustada lõikes 1, et ELA tavapärane juurdepääs hõlmab üksnes selgelt

määratletud kasutus- või logiandmeid, mitte teabevahetuse sisu. Kuna

lähetamisdeklaratsioonides esitatud teave ei ole oma olemuselt üksnes

kasutusandmestik, tuleb sellisele teabele juurdepääsu vajadust eraldi põhjendada

ning juurdepääsu ulatus selgelt piiritleda. Konkreetsete teabevahetuste sisule

juurdepääsu puhul tuleb lisaks asjaomaste liikmesriikide nõusolekule sätestada

andmetöötluse vajalikkuse, proportsionaalsuse ja eesmärgipärasuse nõuded ning

juurdepääsu dokumenteerimise ja logimise kohustus.

11. EURESe andmete kogumine, analüüs ja levitamine (määruse (EL)

2016/589 artikkel 32). Eesti hinnangul vajab mõiste „sotsiaalmeediakanalite

kasutamine“ täpsustamist. Määruses tuleks selgelt sätestada, et selle all peetakse

silmas EURESe hallatavate sotsiaalmeediakanalite kasutamist kajastavaid

koondatud ja isikustamata näitajaid, näiteks külastuste või jälgijate arvu, mitte

kasutajaprofiilide, suhtluse sisu või muu isikustatud teabe kogumist. Samuti tuleks

tagada, et kliendirahulolu, ühtse digivärava kasutamise ja kasutajate tagasiside

andmeid töödeldakse võimalikult suures ulatuses koondatud kujul. Kui andmete

edasine levitamine võib hõlmata isikuandmeid, ei tohiks selle tingimuste

kindlaksmääramine jääda üksnes koordineerimisrühmas kokkulepitava korra

tasandile.

11

Horisontaalne tähelepanek. JDM peab oluliseks, et ELA uued

andmetöötlusvolitused oleksid määruses selgelt seotud konkreetsete ülesannete ja

ammendavalt määratletud eesmärkidega. Kõigi kavandatavate

andmetöötlustoimingute puhul tuleb tagada eesmärgipärasuse, vajalikkuse,

proportsionaalsuse, andmete minimeerimise, säilitamise piiramise ja läbipaistvuse

põhimõtete järgimine. Samuti tuleb välistada eri infosüsteemidest pärinevate

andmete põhjendamatu koondamine ja dubleerimine ning nende kasutamine

eesmärgil, mis ei ole kooskõlas andmete algse kogumise eesmärgiga.

Eesti Töötukassa  Artikli 8 lõike 1 punkt ii – Euroopa Komisjon teeb ettepaneku jätta ELA

hallatava EURESe Euroopa koordineerimisbüroo (ECO) ülesannete hulgast

välja tegevused, millega toetatakse EURESe võrgustikku liikmesriikides

teavitustegevuse elluviimisel, jättes alles üksnes ülesande toetada EURESe

võrgustikku teabevahetusega seotud tegevustes.

Meie hinnangul kommunikatsioon ja teabevahetus ei ole samatähenduslikud

mõisted. Teabevahetus on üks kommunikatsiooni osa, mille eesmärk on teabe

edastamine ja vahetamine, kuid kommunikatsioon hõlmab ka kontakti loomist ja

hoidmist klientidega ning nende tagasiside ja kaasatuse suurendamist.

Kommunikatsioon hõlmab muu hulgas EURESe võrgustiku reklaami- ja

turundustegevust. Oluline on säilitada ECO senine toetus liikmesriikidele

kommunikatsioonitegevuste elluviimisel, kuna liikmesriikidel ei ole piisavalt

rahalisi vahendeid EURESe võrgustikku tutvustavate

kommunikatsioonikampaaniate korraldamiseks. Selle tulemusena on tööotsijate ja

tööandjate teadlikkus EURESe teenustest vähene, mis takistab töötajate vaba

liikumise õiguse kasutamist.

Määruse väljatöötamise käigus teeme ettepaneku taastada artikli 8 lõike 1 punktis

ii ECO ülesanne toetada liikmesriike kommunikatsioonitegevuste elluviimisel.

 Toetame raporteerimise lihtsustamist EURESe regulatiivraamistikus.

 Komisjoni EURES IT süsteemi omaniku ja IT tegevuste juhtija rolli

võtmine on üldiselt tervitatav.

Seda tuleks kasutada Euroopa portaalide tervikliku ja sidusa arendamise

edendamiseks. Samas vajavad selgitamist ELA ja Euroopa Komisjoni (KOM)

vahelised vastutusalad ning ülesannete jaotus. Eelkõige sooviks täpsustada, milline

Arvestatud

12

on KOM roll EURESe portaali strateegia 2030 elluviimisel. Kui ELA vastutab

üldise EURESe strateegia 2030 elluviimise koordineerimise eest, siis kuidas

jagunevad vastutusalad ELA ja KOMi vahel, arvestades, et portaali strateegia on

osa üldisest EURESe strateegiast?

Lisaks soovime saada täpsemat teavet Art 5 muudatuse kohta, kuidas on

kavandatud ELA toetus organisatsioonidele, kes nõustavad tööotsijaid ja tööandjaid

tööalase liikuvusega seotud õiguste ja kohustuste küsimustes. Murekohaks on

asjaolu, et Töötukassa on aastate jooksul vähendanud EURESe teenuse osutamiseks

eraldatud inim- ja rahalisi ressursse. Seetõttu tekib küsimus, kas kavandatavad

muudatused võivad pikemas perspektiivis kaasa tuua olukorra, kus tööotsijate ja

tööandjate nõustamine tööalase liikuvuse küsimustes liigub avalikust sektorist

erasektorisse.