| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 1-2/26-755/1 |
| Registreeritud | 05.11.2026 |
| Sünkroonitud | 06.11.2026 |
| Liik | EL dokument |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandusja rahandusküsimuste nõukogu 9. ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu/eelarve 10. novembri 2026. a istungitel |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Meie: 05.11.2026 nr 2-5/26-02211-2
Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu/eelarve 10. novembri 2026. a istungitel
Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Edastan Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2026. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu / eelarve 10. novembri 2026. a istungitel: 1. Ühenduse 2027. aasta eelarve: Euroopa Parlamendiga toimuva lepituskomitee kohtumise ettevalmistamine. - Eesti toetab Euroopa Liidu 2027. aasta eelarve suhtes Euroopa Parlamendiga kokkuleppele jõudmist enne 16. novembri kesköö tähtaega, mistõttu oleme lepituskomitees valmis võimalikeks kompromissideks. Sellega tagatakse Euroopa Liidu programmide rahastamine alates 1. jaanuarist 2027. a. - Peame oluliseks läbirääkimistel parlamendiga järgida eelarveprojekti suhtes võetud nõukogu seisukohta, kuid võimaluse korral toetame parlamendi ettepanekuid suurendada kulukohustusi, mis on seotud julgeoleku, transporditaristu, kaitse ning rände ja piirihaldusega ning teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammidega (Euroopa horisont). Lisaks toetame parlamendi ettepanekut suurendada Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu, mille raames tehakse üleeuroopalisi investeeringuid transporditaristu (sh Rail Balticu) ehitamiseks. 2. Kiitab heaks, et Eestit esindab Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste / eelarve nõukogu 10. novembri 2026. a istungil Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures rahandustalituse direktor Andres Kuningas. (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik
.
2 (2)
Lisad: 1. Seletuskiri Sandra Metste [email protected]
Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Meie: 05.11.2026 nr 2-5/26-02211-2
Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu/eelarve 10. novembri 2026. a istungitel
Austatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon Edastan Vabariigi Valitsuse 5. novembri 2026. a istungil heaks kiidetud Eesti seisukohad Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9. novembri ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu / eelarve 10. novembri 2026. a istungitel: 1. Ühenduse 2027. aasta eelarve: Euroopa Parlamendiga toimuva lepituskomitee kohtumise ettevalmistamine. - Eesti toetab Euroopa Liidu 2027. aasta eelarve suhtes Euroopa Parlamendiga kokkuleppele jõudmist enne 16. novembri kesköö tähtaega, mistõttu oleme lepituskomitees valmis võimalikeks kompromissideks. Sellega tagatakse Euroopa Liidu programmide rahastamine alates 1. jaanuarist 2027. a. - Peame oluliseks läbirääkimistel parlamendiga järgida eelarveprojekti suhtes võetud nõukogu seisukohta, kuid võimaluse korral toetame parlamendi ettepanekuid suurendada kulukohustusi, mis on seotud julgeoleku, transporditaristu, kaitse ning rände ja piirihaldusega ning teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammidega (Euroopa horisont). Lisaks toetame parlamendi ettepanekut suurendada Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu, mille raames tehakse üleeuroopalisi investeeringuid transporditaristu (sh Rail Balticu) ehitamiseks. 2. Kiitab heaks, et Eestit esindab Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste / eelarve nõukogu 10. novembri 2026. a istungil Eesti Vabariigi alalise esinduse Euroopa Liidu juures rahandustalituse direktor Andres Kuningas. (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik
.
2 (2)
Lisad: 1. Seletuskiri Sandra Metste [email protected]
.
1
Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9.11.2026 ja
10.11.2026 istungite ning eurorühma 9.11.2026 koosolekute teemadest.
9. novembri eurorühmas antakse ülevaade euroala pangandussüsteemi olukorrast ning
pangandusjärelevalve ja kriisihalduse peamistest riskidest. Laiendatud eurorühmas arutatakse
kaitsevõime rahastamist ning võimalusi tõhustada kaitsekulutusi ja edendada ühishankeid.
9. novembri majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) käsitletakse tubakaaktsiisi paketti,
Ukraina rahastamist ning ELi õigusloome lihtsustamist ja selle majanduslikke tagajärgi. Samuti on
päevakorras majandusjuhtimise raamistiku rakendamine, taastekavade väljamaksete edenemine,
Euroopa statistika ning oktoobrikuise G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumise
tulemused.
10. novembri ELi eelarvele pühendatud ECOFINi istungi ja Euroopa Parlamendiga toimuva
lepituskohtumise eesmärk on jõuda kokkuleppele ELi 2027. aasta eelarves. Läbirääkimistel
käsitletakse eelarve kogumahtu ja programmide rahastamist.
Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja
Martin Põder ([email protected]) ja rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross
Eestit esindab 9.11.26 eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil
rahandusminister Jürgen Ligi. Majandus- ja rahandusküsimuste eelarve nõukogu 10.11.26. istungil
esindab Eestit alalise esinduse Euroopa Liidu juures rahandustalituse direktor Andres Kuningas.
I. Eurorühm 9.11.2026
Eurorühmas esitavad ühtse pangandusjärelevalve ja kriisihaldusmehhanismi juhid ülevaate olukorra
kohta pangasüsteemis. Tegemist on eurorühma regulaarse teemaga. Avaldused annavad ülevaate on
pangandussüsteemi riskide seisust. Üldiselt on euroala pangandussüsteemi kasumlikkus, kapitali seis
ja varade kvaliteet tugevad. Geopoliitilised pinged suurendavad samas finantseerimiskulusid, mis
nõuab järelevalvelt teatud sektorite suhtes kõrgemat tähelepanu. Kriisihalduse poolel on peale
hübriidvastasseisu teravnemist ja tehisaru kasutamise kasvu vaja rohkem tähelepanu
operatsiooniriskidele. Tehisaru valdkonna investeeringuid on Euroopa pangad suhteliselt vähe
rahastanud, seega riskipositsioonid ei ole ülemäära suured. Pangandusjärelevalve jälgib ka tehisaru
mõju panga protsessidele ja operatsiooniriskidele, samuti pankade tegevust krüptoraha, digitaalse
valuuta ja hoiuste tokeniseerimisel (hoiuste digitaalne esitus plokiahelas).
Komisjon teeb ülevaate makromajanduslikest ja fiskaalarengutest. Arvestades energiahindade tõusu,
keskendub komisjon eelkõige tarbijahindade tõusu teemale lisades tähelepanekuid muude üldiste
trendide kohta. Teemaks tulevad ka muudatused Euroopa Keskpanga tippjuhtkonnas.
Ministrid saavad ülevaate läbirääkimistest nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel digieuro teemal.
2
Laiendatud eurorühma päevakorras on kaitsevõime rahastamine. Ministritega kohtub NATO
peasekretär. Täpsemalt on diskussiooni teemaks eelarvepoliitilised väljakutsed kaitsekulude
suurendamisel, kuidas kaitsekulusid teha (s.t. kas raha jääb EL majanduse kasvatamiseks või läheb
mujale; investeeringute ja jooksvate kulude vahekord, kaitsealase teadus- ja arendustegevuse
osakaal), kuidas vähendada EL kaitsevaldkonna hangete killustatust ja teha rohkem ühishankeid.
Ministrite aruteluks pakutud küsimused käivad kaitsekulutuste mõjususe ja tõhususe, EL
kaitsetööstusbaasi edasiarendamise, EL instrumentide kaudu ühishangete soodustamise kohta.
Rahandusministrite vastutusala põhiküsimusena on arutelus kindlasti kaitsekulutuste kasvu
mahutamine riikide eelarvetesse pikaajalises perspektiivis.
II. Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu 9.11.2026
1. Tubakaaktsiisi pakett
a) Nõukogu direktiiv tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta
b) Nõukogu direktiiv aktsiisi üldise korralduse kohta
- Üldine lähenemine
Komisjon avaldas ettepaneku nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi
2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta COM(2025) 580 2025.
aasta juulis ning sisuline töö algas sama aasta septembris. Direktiivi eelnõu peamine eesmärk on
hõlmata uut liiki tooteid, sealhulgas e-sigareti vedelikke, et kehtestada nende aktsiisiga
maksustamiseks ühesugused reeglid. Lisaks nähakse ette tubakatoodete aktsiisi alammäärade
tõstmine ning nende korrigeerimine tarbijahinnaindeksi ja hinnataseme indeksi alusel. Algse
ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid direktiivi oma riigisisesesse õigusesse üle võtma ja
rakendama alates 1. jaanuarist 2028.
Läbirääkimistel on eelnõu muudetud, kuid mitmed Eesti tõstatatud probleemid on lahendamata.
Eelnõuga loodavas toodete struktuuris võivad eri kategooriad kattuda ning sellisel juhul nähakse ette
toote maksustamine madalama alammääraga kategooria järgi. See võib soodustada kõrgema määraga
maksustatavate toodete näilikku liigitamist madalama määraga toodeteks ja vähendada
aktsiisilaekumist. Eesistuja ei ole arvestanud Eesti ettepanekut võimaldada jätkata senise lihtsa ja
tõhusa maksustamissüsteemiga, kuigi selle säilitamine ei kahjustaks teiste liikmesriikide
maksutulusid.
Aktsiisi alammäärade kahetasandiline indekseerimine on praeguses tekstis säilinud.
Tarbijahinnaindeksiga korrigeerimise üle otsustamine on antud liikmesriikide pädevusse. Alates 1.
jaanuarist 2034 teeb komisjon iga kolme aasta järel ettepaneku EL alammäärade korrigeerimiseks
tarbijahinnaindeksi alusel. Ettepaneku heakskiitmiseks on vaja liikmesriikide ühehäälset otsust ning
esimesed selliselt korrigeeritud määrad peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2035. Hinnatasemega seotud
korrigeerimine jääb seevastu kohustuslikuks sõltumata sellest, kas liikmesriigid otsustavad EL
alammäärasid inflatsiooniga korrigeerida.
3
Alates 1. jaanuarist 2028 peab iga liikmesriik kolmeaastase intervalliga korrigeerima EL alammäära
kas oma riigi hinnataseme indeksiga või kasutama alternatiivset meetodit. Samas nähakse eelnõu
tekstis ette kohustus, et üleminekuperioodil kuni 2031. aasta lõpuni tuleb EL alammäärasid
korrigeerida kaheaastase intervalliga. Indekseerimist sätestav tekst on keeruline ja raskesti arusaadav.
Indekseerimist pooldavad eeskätt need liikmesriigid, kelle hinnatase on EL keskmisest madalam ja
kes sellest tulenevalt saavad õiguse kohaldada madalamat EL alammäära. Kui hinnatasemega
indekseerimine on mõeldud aktsiisitaset leevendava meetmena, siis oleks kohane kaaluda selle
kehtestamist liikmesriigile vabatahtliku meetmena.
Alternatiivset meetodit kirjeldatakse lähtetekstis EL alammäära ja asjaomase toote määra liitmisena
ning saadud summa korrutamisena 3%-ga; arvutuskäigu täpne tähendus vajab eelnõu sõnastuse alusel
täpsustamist. Valitud meetodi tulemusel kujuneb liikmesriigile oma alammäär, mis võib olla EL
alammäärast madalam või kõrgem. Eesti hinnatase tõusis 2025. aastal 101%-ni EL 27 liikmesriigi
keskmisest, võrreldes 100%-ga 2024. aastal.
Eesti jaoks ei too direktiivide praegused versioonid tubakaaktsiisi rakendamisel soodsaid muudatusi.
Meil on juba kehtestatud paljudest teistest liikmesriikidest laiapõhjalisem ja tõhus
maksustamissüsteem, mis tuleks direktiivi jõustumisel ümber kujundada. Sellega kaasneb vajadus
muuta toimivat süsteemi ning toodete kategooriate kattuvusest tulenev aktsiisilaekumise vähenemise
risk. Samal ajal peavad teised liikmesriigid hakkama maksustama tooteid, millele seni tubakaaktsiis
ei ole kehtinud. Eesti suhtelise hinnataseme tõus on oluline ka kavandatava hinnatasemepõhise
korrigeerimise kontekstis, sest riigipõhise alammäära kujunemine sõltub valitud arvutusmeetodist.
Ühisturu seisukohalt laiendab eelnõu aktsiisiga hõlmatud toodete ringi, kuid läbirääkimistel tehtud
kompromissidega on kavandatud ühtlustamist nõrgendatud ja teatavate toodete alammäärasid
oluliselt vähendatud. Liikmesriikide erinevad tubakatarbimise harjumused ning soov säilitada oma
tarbijatele sobiv maksustamine on mõjutanud kokkuleppe kujunemist. Tootekategooriate kattuvus ja
madalama alammääraga kategooria eelistamine võivad soodustada maksustamise erinevusi, samal
ajal kui riigipõhiste alammäärade kujunemine tähendab, et maksustamise alammäärad ei ole kogu
ühisturul ühesugused. Seega jäävad vaatamata maksustatavate toodete ringi laienemisele püsima
probleemid, mis puudutavad toodete ühetaolist maksustamist ja aktsiisitulude kaitset.
Nõukogu läbirääkimistel oleme lähtunud Vabariigi Valitsuses 4.12.2025 ja 12.06.2026 ja Riigikogu
Euroopa Liidu asjade komisjonis 23.01.2026 kinnitatud seisukohtadest:
1.1.Toetame uute toodete nagu e-sigareti vedelikud ja nikotiinipadjad Euroopa Liidu ülest
kohustuslikku maksustamist aktsiisiga.
1.2. Peame oluliseks lugeda tubakatoodeteks ka tubakaga seonduvad tooted, et need oleksid hõlmatud
aktsiisiga maksustamise üldiseid reegleid kehtestava direktiiviga ja teeme läbirääkimistel sellekohase
ettepaneku.
1.3. Peame oluliseks hõlmata aktsiisiga maksustamise objektina lisaks e-sigareti seadmes
kasutamiseks valmis olevaid vedelikke ka vedelikke, mida tarbija ise segab kokku kasutamiseks e-
sigareti seadmes või muudele tubakatoodetele lisamiseks.
4
1.4. Teeme ettepaneku anda liikmesriigile rohkem võimalusi aktsiisimäära ühiku valimiseks viisil, et
saaks vajadusel kohaldada kas tüki, kaalu või väärtuse alusel maksustamist.
1.5. Toetame võimalikult väheste erisustega aktsiisi alammäärasid ehk tubakatoodete võimalikult
ühetaolist maksustamist.
1.6. Soovime sarnaselt teistele tubakatoodetele kehtestada ka suitsetamistubaka aktsiisi alammäära
kohaldamisele üleminekuperioodi 2028. aastalt 2032. aastani.
1.7. Eesti maksupraktika säilitamiseks teeme ettepaneku aktsiisivabastuse või -tagastuse tingimuse
taastamiseks, kui tubakatooted hävitatakse haldusjärelevalve all.
1.8. Arvestades, et Eesti peab oluliseks maksustamise küsimuste otsustamisel ühehäälsuse põhimõtet,
eelistada lahendusi, mis ei näe ette aktsiisi alammäärade otsustamise õiguse delegeerimist Euroopa
Komisjonile.
- Eesti peab oluliseks mõistete täpsustamist direktiivi eelnõus, et vältida mitmeti tõlgendatavust ja
probleeme aktsiisi administreerimisel.
- Eesti ei toeta aktsiisi alammäära korrigeerimist hinnataseme indeksiga (HTI) ning soovib selle välja
jätmist direktiivi eelnõust või alalist erandit Eestile HTI kohaldamata jätmise õigusele. Kui eelnevat
ei ole võimalik saavutada, hääletab Eesti vastu.
2. Muud teemad: finantsteenuste valdkonna õiguslike ettepanekute seis
- Teave eesistujalt ja komisjonilt
Komisjon ja eesistuja teevad tavapärase ülevaate finantsteenuste valdkonna eelnõude menetluse
seisust.
3. Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja majanduslik ja finantsmõju
- Arvamuste vahetus
Tegemist on regulaarse päevakorrapunktiga. Ministrite arutelu keskendub andmetele ja analüüsile, et
saada ligikaudne hinnang 2027. aasta rahastamisvajaduse kohta. Täpse prognoosi tegemine ei ole
praeguses olukorras reaalne. Siin on ka mitmeid kaalukaid muutujaid nagu EL väliste partnerite ja
EL osa rahastamisel, juba välja antud laenude intressikulude katmine jm. Ukraina on esitanud
rahastamisstrateegia dokumendi. 2027 rahastamislünk on selle järgi 70 miljardit eurot (40 miljardit
kaitsevaldkonnale ja 30 miljardit eelarvetoetusele).
Komisjon teeb ülevaate käimasolevate Ukraina rahastamisprogrammide seisust, s.t. väljamaksetest ja
nende eelduseks olevate poliitikameetmete edenemisest. Praegu keskendutakse Ukraina
toetusrahastu rakendamisele (tingimuslikkuse nõuete täitmise seire, järgmiste väljamaksete
ettevalmistamine). 2026. aasta järelejäänud kahe kuu rahastamisplaani täitmisel suuri probleeme näha
ei ole.
5
Meie põhisõnumid:
- Õige on tegeleda 2027. a. rahastamisvajaduse läbivaatusega juba praegu ning vajadusel
otsustada Ukraina rahastu 2027 vahendite kasutamine ennaktempos.
- Toetame agressori külmutatud varade kasutamist Ukrainale sõjaga tekitatud kahju
hüvitamisel.
- Rahvusvahelisel tasemel tuleb kaasata teisi samameelseid (eriti G7) Ukraina toetamisse.
4. Lihtsustamine ja majanduslikud tagajärjed
a) EL õiguse majanduslikud tagajärjed
b) Komisjoni 2026. aasta ülevaade ja eduaruanne lihtsustamise, rakendamise ja jõustamise
kohta
- Esitlus
- Arvamuste vahetus
ELi õigusloome lihtsustamise eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja vähendada
halduskoormust seejuures kahjustamata poliitikaeesmärke, kõrgeid standardeid ega ühtse turu
toimimist. Erilist tähelepanu pööratakse innovatsiooni ja väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete
vajadusi arvestavale regulatsioonile. Nõukogu päevakorras on see olnud viimase aasta jooksul kahel
korral.
Nõukogu eesistuja poolt ajakohastatud õigusaktide majandusmõju ülevaade tugineb komisjoni
mõjuhinnangutele ning koondab eri nõukogu koosseisudes käsitletavate ettepanekute kulusid ja kasu.
Tuleb teadvustada, et kuluhinnangud on kohati osalised, sest osa kululiike jääb välja ja kasu mõõtmist
piirab andmete puudus.
Komisjon esitleb õigusloome lihtsustamisel seni tehtut ja 2026 eduaruannet. Kokku on ettepanekuid
tehtud kaheteistkümne nn omnibus algatuse vormis. Rahanduses jagunevad algatused kahe voliniku
(Albuquerque ja Dombrovskis vahel). 5. oktoobri 2026 aruandes on toodud prognoositav
halduskulude kokkuhoid 22,3 miljardit eurot. Tegemist on prognoositava, mitte juba saavutatud
kokkuhoiuga. Kolm paketti (kestlikkusaruandlus, InvestEU, ühine põllumajanduspoliitika) on
jõustunud ja veel kolme (väikesed ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ja digitaliseerimine,
kaitsevõime, kemikaale käsitlevad õigusaktid) läbirääkimised on lõppjärgus.
Edasine edu eeldab tasakaalu leidmist kiire tegutsemise ning põhjaliku konsulteerimise ja
mõjuhindamise vahel. Samuti tuleb ühitada ELi tasandil tõhusad lahendused liikmesriikide
põhjendatud eripäradega. Regulatsiooni keerukust suurendavad nii 27 liikmesriigi kompromissid kui
ka ELi nõuetele lisanduvad riigisisesed nõuded, mille koondmõju võib olla ettevõtetele
märkimisväärne. Muudatuste majandusmõju peab ületama nendega kaasnevaid kulusid. Nad ei tohi
kahjustada õiguskindlust.
6
Seekord juhib eesistuja ministrite arutelu senise lihtsustamistöö tulemuslikkusele, toimivatele
lahendustele ja parandamist vajavatele aspektidele. Samuti käsitletakse tasakaalu leidmist
lihtsustamise kiiruse, tõhususe, prognoositavuse, selguse, paindlikkuse ja riiklike eelistuste
vahel ning liikmesriikide kogemusi lihtsustamise tegevuskava rakendamisel oma riigi
poliitikakujundamises.
Vastavalt 2025 detsembris üldasjade nõukogus vastu võetud nõukogu järeldustele saadab ECOFIN
juhataja arutelu kohta kirja üldasjade nõukogule.
Meie põhisõnumid (vastustena nõukogu eesistuja antud aruteluküsimustele) on viimase aasta
jooksul olnud:
- EL õigusloome halduskoormuskulude süsteemne ülevaade praegu puudub. Põhjalikuma
ülevaate tekitamisel kaasneb ka märgatav analüüsikoormus.
- Nõukogul ei ole praegu oma mõjuanalüüside tegemise võimekust, samas oleks ebaotstarbekas
dubleerida komisjoni tööd.
- Erilist tähelepanu vajavad sellised komisjoni ettepanekud, mille kohta ei ole piisavat
mõjuanalüüsi.
- (Finantsteenuste kontekstis) Kõige olulisemad oleksid põhimõtted, mis võimaldaksid saada
kohase ülevaate erinevate algatustega ja ka menetlusprotsessis tehtavate muudatustega
kaasnevatest mõjudest. Siin võiks kandev roll olla komisjonil ja selle mõjude hindamisega
seonduvatel struktuuridel.
- Oleme nõus, et EL kaasõigusloomes võidakse eelnõudes teha kaalukaid muudatusi, mille mõju
tuleks analüüsida.
- Oleme nõus, et analüüsid võiks keskenduda üksnes kõige olulisematele mõjudele ning et
kasutatakse läbi proovitud kulumudeleid ning hindamismalle.
- Oluliste muudatuste mõjuanalüüsis tuleks taotleda järjepidevust ja sidusust komisjoni poolt
koostatud mõjuanalüüsiga, mis koostati õigusliku ettepaneku ettevalmistuse käigus.
- Tervitame komisjoni valmisolekut toetada fokusseeritud analüüsi metoodikat ja vahendeid.
Meie põhisõnumid eelseisval kohtumisel:
- Praeguseks jõustunud kolme ning kolme läbirääkimiste lõppjärgus oleva paketi menetlemise
kiirus ja kvaliteet on rahuldavas tasakaalus. Seotud osapoolte kaasamiseks on aeg kohati
napiks jäänud.
- Meie arvates avalduvad lihtsustamistöö mõjud ajalise viitega samas kui muutused
ümbritsevas keskkonnas on jätkuvalt kiired. Seetõttu tuleb mõju hinnata keskpikas
perspektiivis ning vajadusel ette võtta järgmisi muudatusi.
- Peame lihtsustamisel kvaliteeti kiirusest tähtsamaks. Peame oluliseks, et ka tulevikus algavad
muudatusettepanekud olukorra diagnostikast, mis peab tuginema usaldusväärsetele
andmetele.
- Tulevikus tuleb õigusloomes hoiduda ülemäärasest keerukusest ja halduskoormusest.
5. Majandusjuhtimise raamistiku rakendamine
Riiklik vabastusklausel: nõukogu soovitus (õiguslik alus ELTL artikkel 126 (6-7)
- Vastuvõtmine
7
Eeldatavasti nõustub nõukogu, et Itaalia kasutab riikliku vabastusklausli laiendamist
energiameetmetele. Itaalia on Kreeka järel teine riik, mis EL majandusjuhtimise raamistiku ajutist
lõdvendamist (riiklik vabastusklausel) kasutab energiahindade kasvu leevendamiseks.
6. Euroopa majanduse taastumine. Nõukogu rakendusotsused taastekavade kohta
- Asjade seis
- Arvamuste vahetus
Taastekava (RRF) väljamaksed on lõpufaasis. Välja on makstud taastekavast 451 miljardit eurot, 115
miljardit on jäänud veel maksta, 72 miljardit toetuseks ja 43 laenuna. Üha enam riike on saanud või
kohe saamas oma viimase väljamakse. Mitmetel juhtudel tuleb tõenäoliselt ka väljamaksete
vähendamist.
7. Järeldused Euroopa Liidu statistika kohta
- Heakskiitmine
Järeldused Euroopa statistika kohta on tavapäraselt novembrikuu nõukogu päevakorras.
Euroopa statistika arendamisel tuleb keskenduda andmete paremale kasutamisele, valmisolekule
tehisintellekti rakendamiseks ning aruandluskoormuse vähendamisele. Nõukogu järeldused
käsitlevad ka majandus-, sotsiaal-, keskkonna- ja muu valdkondliku statistika ajakohastamist.
Nõukogu toetab nii administratiivsete kui ka eraandmete laialdasemat kasutamist, vastutustundlikku
tehisintellekti rakendamist ning Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi
koostööd. Programmiperioodi 2028-2034 jaoks peavad statistikasüsteemi rakendamiseks olema
piisavad ressursid.
Lihtsustamise tegevuskava eesmärk statistikasüsteemis on tugevdada andmete ühekordse esitamise
põhimõtet ning vähendada andmeesituskoormust. 2027. aastal tuleb esitada esimene
lihtsustamispakett kuid samal ajal jätkata majandus- ja riigi rahanduse statistika kvaliteedi
parandamist.
Järeldused toetavad uusi või täiustatud andmeid kaitsekulutuste, eluasemete, rohepöörde,
põllumajanduse, rahvastiku ja rände (sealhulgas rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse
rakendamist alates 2028), tööturu ning turismi kohta.
Meie põhisõnumites aasta eest pidasime oluliseks (i) statistikasüsteemi võimekuse hoidmist ja
tõstmist, et toime tulla kiirete muutustega andmemaailmas; (ii) andmeesitajate koormuse
vähendamist ning regulaarset ja süsteemset andmete asjakohasuse hindamist ning (iii) erinevate
andmekvaliteedi aspektide (ajakohasus, täpsus, selgus, kättesaadavus, sidusus) tasakaalus hoidmist.
Meie põhisõnum:
- Toetame Euroopa statistikasüsteemi järelduste vastuvõtmist.
8. G20 riikide rahandusministrite ja keskpankade juhtide 15.10.2026 kohtumise tagasivaade
- Teave eesistujalt ja komisjonilt
- Arvamuste vahetus
8
15.10.2026 Bangkokis toimunud G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumisel räägiti
maailmamajanduse šokkidest, fiskaalruumi taastamisest, finantsstabiilsusest ning tehisintellekti ja
digitaalsete varade mõjudest. Arutati ka USA eesistumise tulemusi ja Ühendkuningriigi 2027. aasta
prioriteete.
IMF hinnangul on maailmamajandus šokkidele seni hästi vastu pidanud, kuid kasv aeglustub 2026.
aastal ja taastub 2027. aastal vaid vähesel määral. Energia- ja toormehindade tõus ning
tehisintellektipõhine investeerimisbuum mõjutavad nõudlust vastassuunaliselt, kuid suurendavad
mõlemad inflatsioonisurvet. Osalejad rõhutasid ettevaatliku eelarvepoliitika olulisust, ajutisi ja
sihitud toetusmeetmeid, fiskaalpuhvrite taastamist ning struktuurseid reforme.
Finantsstabiilsuse nõukogu hoiatas uute tehnoloogiate ja muutuvate turustruktuuridega seotud riskide
eest ja seda eelkõige küberjulgeoleku ja finantsstabiilsuse valdkonnas. Toetati vastutustundliku
tehisintellekti kasutuselevõtu soovitusi, tugevamat riskijuhtimist ning rahvusvahelist koostööd ja
teabevahetust. Samuti toetati üleilmsete stabiilsete müntide vastutustundlikku piiriülest kasutamist ja
regulatiivse järelevalve ajakohastamist.
Rahapesu tõkestamise arutelu juures keskendus FATF (rahapesuvastane töökond) riskipõhise
regulatiivse ja järelevalveraamistiku tugevdamisele, innovatsiooni toetamisele virtuaalvarades koos
kaitsemeetmete säilitamisega ning 14. 19. 2026 avaldatud Bangkoki pettusekindlate finantsteenuste
tegevuskava rakendamisele. Liikmed kutsusid üles suurendama digitaalsete varade ja stabiilsete
müntide valdkonna rahvusvahelist koostööd.
Ameerika Ühendriikide eesistumise lõpus otsustati jätkata tööd tehisintellekti, võlaküsimuste,
üleilmsete tasakaalustamatuste ja majanduskasvu teemadel ning võimaluse korral ka üleilmse tervise,
kliimamuutuste ja kestliku rahastamise valdkonnas. Ühendkuningriigi eesistumise keskmes on
kõigile tagatud kasv kestliku tootlikkuse kaudu, tehisintellekt kui muutlik tehnoloogia, vastupidavus
üleilmsetele šokkidele ning paremini toimiv rahvusvaheline finantssüsteem, sealhulgas erasektori
kapitali tõhusam kaasamine ja arengupankade suutlikkuse suurendamine.
9. Muud teemad
- Teave komisjonilt
III. Euroopa Liidu 2027. aasta eelarve
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (eelarve) istungi päevakorras on Euroopa Liidu 2027. aasta
eelarve. Ühenduse eelarves kokkuleppele jõudmiseks toimub 10. novembril 2026 Euroopa
Parlamendi ja nõukogu lepituskomitee koosolek.
Komisjoni esitatud eelarveprojekti poliitilisteks eesmärkideks on edendada konkurentsivõimet,
julgeolekut, rohe- ja digiüleminekut ning luua töökohti, tugevdades samal ajal Euroopa strateegilist
suveräänsust ja ülemaailmset rolli. Eelarve projekti kogumaht on 199,9 miljardit eurot
kulukohustustes ja 211,9 miljardit eurot maksetes, mis moodustab vastavalt 0,96% ja 1,00% EL-i
rahvakogutulust. Kulukohustused on õiguslikult siduvad rahalised kohustused tegevusteks, mille
elluviimine ulatub üle mitme eelarveaasta. Maksekohustustega kaetakse kulud, mis tulenevad
käesoleva eelarveaasta ja eelnevate eelarveaastate jooksul võetud kulukohustustest.
9
EL pikaajalises eelarves seatakse seitsmeks aastaks iga-aastased eelarve ülemmäärad EL kulutustele
konkreetsel aastal eri valdkondades. 2027. aastal on eelarveprojekt kogu ülemmäärast 476,9 miljoni
euro võrra väiksem, et võimaldada EL-il reageerida ettenägematutele vajadustele.
Nõukogu on võtnud eelarveprojekti suhtes seisukoha, et eelarve peab olema poliitikameetmete ja
programmide rakendamiseks asjakohane. Samuti peaks eelarve kindlustama EL-i suutlikkuse tulla
toime praeguste kriisidega ja probleemidega, nagu kriisid Ukrainas ja Lähis-Idas, ning rändesurvega.
Nõukogu leiab ka, et eelarve peaks tagama mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames
piisava varu, et tulla toime ettenägematute asjaoludega.
Nõukogu soovib vähendada komisjoni ettepanekus esitatud kogusummasid järgnevalt: 1,003
miljardit eurot kulukohustusteks ja 501,76 miljonit eurot makseteks. Parlament leiab aga, et
kulukohustusi tuleks suurendada 1,17 miljardi euro võrra viies kogusumma 201,1 miljardi euroni.
Parlamendi ja nõukogu vahelised suurimad erimeelsused puudutavad teadusuuringute ja
innovatsiooni (Euroopa horisont), hariduse ja tervise programmide (Erasmus+, EU4Health),
põllumajanduse ja keskkonna (EAGF, LIFE) ning rände ja julgeoleku rahastamist. Erimeelsusi on ka
naabruse, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi (NDICI), sõjalise liikuvuse ning
detsentraliseeritud agentuuride eelarve ja ametikohtade suhtes. Humanitaarabi rahastamise osas on
aga parlamendi ja nõukogu seisukohad sarnasemad.
Kui nõukogu soovib eelarves mitmeid vähendusi, siis parlament teeb ettepaneku suurendada mitme
programmi rahastust. Programmi ,,Euroopa horisont” eelarvet soovib nõukogu vähendada 231,5
miljoni euro võrra, seevastu parlament tahab komisjoni ettepaneku eelarvemahtu suurendada 63
miljoni euro võrra. Euroopa ühendamise rahastu kohta teeb nõukogu ettepaneku vähendada rahastust
40,1 miljoni euro võrra, samas kui parlament näeb ette täiendavalt 260,5 miljonit eurot:
transpordivaldkonnale 205,5 miljonit, energiaprojektidele 50 miljonit ja digivaldkonnale 5 miljonit.
Rände ja piirihalduse eelarvemahtu soovib nõukogu vähendada 12,9 miljoni euro võrra, samas kui
parlament soovib eelarvet suurendada 60 miljoni euro võrra.
Eesti huvides on, et 2027. aasta eelarve saaks sel aastal vastu võetud mistõttu oleme lepituskohtumisel
valmis kompromissideks, et saavutada parlamendiga kokkulepe. Eesti lähtub läbirääkimistel nõukogu
ühispositsioonist, kuid võimaluse korral toetame parlamendi ettepanekuid suurendada kulukohustusi,
mis on seotud julgeoleku ja kaitse ning rände ja piirihaldusega. Lisaks toetame parlamendi
ettepanekut suurendada transpordi- ja energiasektoris Euroopa ühendamise rahastu programmi
eelarvemahtu, mille raames teostatakse üleeuroopalisi investeeringuid transporditaristu (sh Rail
Balticu) ehitamiseks.
Komisjoni, nõukogu ja parlamendi ettepanekud 2027. aasta EL eelarveks
Eelarverubriigid
Kulukohustused
mln eurot
Erinevus komisjoni 2027 eelnõust
2027 eelarve-
projekt
Paranduskiri
1
Nõukogu
positsioon
Parlamendi
positsioon
1 Ühtne turg, innovatsioon ja
digitaalvaldkond
21 901,5 -5,9 -435,5 + 376,7
10
2a Majanduslik, sotsiaalne ja
territoriaalne ühtekuuluvus
58 483,4 0 0 +0,15
2b Vastupidavus ja väärtused 17 277,8 +7,2 -523,1 +275,1
3 Loodusvarad ja keskkond 57 235,5 -80,3 -12,6 +170
4 Ränne ja piirihaldus 5 789,3 +4,8 -12,9 +60
5 Julgeolek ja kaitse 3 066,4 +2,1 -11,5 +54,8
6 Naabrus ja maailm 15 467,9 0 +1,01 +139
7 Euroopa avalik haldus 13 659,3 +206,9 -8,6 +0,5
Kulukohustused rubriikides 192 880,0 +134,7 -1 447,2 +1 076,2
Erivahendid 12 124,2 -500 -180 +180
ELi solidaarsus reserve (ESR) 1 214,2 0 0 0
ELi hädaabireserv (EAR) 607,1 0 0 0
Globaliseerumisega Kohanemise
Euroopa Fond (EGF)
35,9 0 0 0
Brexit Adjustment Reserve
(BAR)
- - - -
NGEU täiendav intressikulu
vabastatud kohustustest
2 459,8 0 -180 +180
Ukraina reserv 4 016,9 0 0 0
Ukraina toetuslaenu instrument 1 150 -500 0 0
Mittetemaatilised erivahendid 5 874,1 -285,9 -441,7 0
Paindlikkusinstrument 1 990,2 0 0 0
Ühtne varuinstrument (SMI) 1 800,1 -285,9 -441,7 0
Komisjoni, nõukogu ja parlamendi ettepanekud 2027 EL eelarveks, programmide lõikes
Eelarveprogrammid
Kulukohustused
mln eurot
Erinevus komisjoni 2027 eelnõust
2027 eelarve-
projekt
Paranduskiri
1
Nõukogu
positsioon
Parlamendi
positsioon
Euroopa horisont 11 977,3 -87 -231,5 +63
Euroopa ühendamise rahastu 3 091,1 -0,39 -53,6 +260,5
Digitaalne Euroopa 1 032,1 0 -55 +14,8
Ühtse turu programm 592,9 +77,9 -2,34 +31,6
11
EU4Health 606 -0,25 -43,3 +50
Erasmus+ 4 438,2 0 -159 +96
Loov Euroopa 390,3 0 -31,6 +5
LIFE programm 815,3 -0,34 -10,2 +85
Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond
40 554,1 -81,1 0 +85
Varjupaiga-, rände- ja
integratsioonifond
2 103 0 -0,6 +20
Piirihalduse ja viisade
rahastamisvahend
1 957 0 -10 +40
Euroopa kaitsefond 988,2 0 -0,4 +5
Sõjaline liikuvus 254,3 0 0 +20
NDICI – Globaalne Euroopa 9 694,2 0 -4,7 +99
Humanitaarabi 1 951,1 0 +9,82 +40
Seisukohad:
- Eesti toetab Euroopa Liidu 2027. aasta eelarve suhtes Euroopa Parlamendiga kokkuleppele
jõudmist enne 16. novembri kesköö tähtaega, mistõttu oleme lepituskomitees valmis võimalikeks
kompromissideks. Sellega tagatakse Euroopa Liidu programmide rahastamine alates 1. jaanuarist
2027.
- Peame oluliseks läbirääkimistel parlamendiga järgida eelarveprojekti suhtes võetud nõukogu
seisukohta, kuid võimaluse korral toetame parlamendi ettepanekuid suurendada kulukohustusi,
mis on seotud julgeoleku, transporditaristu, kaitse ning rände ja piirihaldusega. Lisaks toetame
parlamendi ettepanekut suurendada Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu, mille
raames teostatakse üleeuroopalisi investeeringuid transporditaristu (sh Rail Balticu) ehitamiseks.
12
.
1
Ülevaade Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 9.11.2026 ja
10.11.2026 istungite ning eurorühma 9.11.2026 koosolekute teemadest.
9. novembri eurorühmas antakse ülevaade euroala pangandussüsteemi olukorrast ning
pangandusjärelevalve ja kriisihalduse peamistest riskidest. Laiendatud eurorühmas arutatakse
kaitsevõime rahastamist ning võimalusi tõhustada kaitsekulutusi ja edendada ühishankeid.
9. novembri majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) käsitletakse tubakaaktsiisi paketti,
Ukraina rahastamist ning ELi õigusloome lihtsustamist ja selle majanduslikke tagajärgi. Samuti on
päevakorras majandusjuhtimise raamistiku rakendamine, taastekavade väljamaksete edenemine,
Euroopa statistika ning oktoobrikuise G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumise
tulemused.
10. novembri ELi eelarvele pühendatud ECOFINi istungi ja Euroopa Parlamendiga toimuva
lepituskohtumise eesmärk on jõuda kokkuleppele ELi 2027. aasta eelarves. Läbirääkimistel
käsitletakse eelarve kogumahtu ja programmide rahastamist.
Seletuskirja on koostanud Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö
osakonna nõunik Priit Potisepp ([email protected]) ja kooskõlastanud sama osakonna juhataja
Martin Põder ([email protected]) ja rahandusministeeriumi välissuhete nõunik Märten Ross
Eestit esindab 9.11.26 eurorühmas ning majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil
rahandusminister Jürgen Ligi. Majandus- ja rahandusküsimuste eelarve nõukogu 10.11.26. istungil
esindab Eestit alalise esinduse Euroopa Liidu juures rahandustalituse direktor Andres Kuningas.
I. Eurorühm 9.11.2026
Eurorühmas esitavad ühtse pangandusjärelevalve ja kriisihaldusmehhanismi juhid ülevaate olukorra
kohta pangasüsteemis. Tegemist on eurorühma regulaarse teemaga. Avaldused annavad ülevaate on
pangandussüsteemi riskide seisust. Üldiselt on euroala pangandussüsteemi kasumlikkus, kapitali seis
ja varade kvaliteet tugevad. Geopoliitilised pinged suurendavad samas finantseerimiskulusid, mis
nõuab järelevalvelt teatud sektorite suhtes kõrgemat tähelepanu. Kriisihalduse poolel on peale
hübriidvastasseisu teravnemist ja tehisaru kasutamise kasvu vaja rohkem tähelepanu
operatsiooniriskidele. Tehisaru valdkonna investeeringuid on Euroopa pangad suhteliselt vähe
rahastanud, seega riskipositsioonid ei ole ülemäära suured. Pangandusjärelevalve jälgib ka tehisaru
mõju panga protsessidele ja operatsiooniriskidele, samuti pankade tegevust krüptoraha, digitaalse
valuuta ja hoiuste tokeniseerimisel (hoiuste digitaalne esitus plokiahelas).
Komisjon teeb ülevaate makromajanduslikest ja fiskaalarengutest. Arvestades energiahindade tõusu,
keskendub komisjon eelkõige tarbijahindade tõusu teemale lisades tähelepanekuid muude üldiste
trendide kohta. Teemaks tulevad ka muudatused Euroopa Keskpanga tippjuhtkonnas.
Ministrid saavad ülevaate läbirääkimistest nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel digieuro teemal.
2
Laiendatud eurorühma päevakorras on kaitsevõime rahastamine. Ministritega kohtub NATO
peasekretär. Täpsemalt on diskussiooni teemaks eelarvepoliitilised väljakutsed kaitsekulude
suurendamisel, kuidas kaitsekulusid teha (s.t. kas raha jääb EL majanduse kasvatamiseks või läheb
mujale; investeeringute ja jooksvate kulude vahekord, kaitsealase teadus- ja arendustegevuse
osakaal), kuidas vähendada EL kaitsevaldkonna hangete killustatust ja teha rohkem ühishankeid.
Ministrite aruteluks pakutud küsimused käivad kaitsekulutuste mõjususe ja tõhususe, EL
kaitsetööstusbaasi edasiarendamise, EL instrumentide kaudu ühishangete soodustamise kohta.
Rahandusministrite vastutusala põhiküsimusena on arutelus kindlasti kaitsekulutuste kasvu
mahutamine riikide eelarvetesse pikaajalises perspektiivis.
II. Euroopa Liidu majandus- ja rahandusasjade nõukogu 9.11.2026
1. Tubakaaktsiisi pakett
a) Nõukogu direktiiv tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta
b) Nõukogu direktiiv aktsiisi üldise korralduse kohta
- Üldine lähenemine
Komisjon avaldas ettepaneku nõukogu direktiivi eelnõu kohta, millega muudetakse direktiivi
2011/64/EL tubakatoodetele kohaldatava aktsiisi struktuuri ja määrade kohta COM(2025) 580 2025.
aasta juulis ning sisuline töö algas sama aasta septembris. Direktiivi eelnõu peamine eesmärk on
hõlmata uut liiki tooteid, sealhulgas e-sigareti vedelikke, et kehtestada nende aktsiisiga
maksustamiseks ühesugused reeglid. Lisaks nähakse ette tubakatoodete aktsiisi alammäärade
tõstmine ning nende korrigeerimine tarbijahinnaindeksi ja hinnataseme indeksi alusel. Algse
ettepaneku kohaselt peavad liikmesriigid direktiivi oma riigisisesesse õigusesse üle võtma ja
rakendama alates 1. jaanuarist 2028.
Läbirääkimistel on eelnõu muudetud, kuid mitmed Eesti tõstatatud probleemid on lahendamata.
Eelnõuga loodavas toodete struktuuris võivad eri kategooriad kattuda ning sellisel juhul nähakse ette
toote maksustamine madalama alammääraga kategooria järgi. See võib soodustada kõrgema määraga
maksustatavate toodete näilikku liigitamist madalama määraga toodeteks ja vähendada
aktsiisilaekumist. Eesistuja ei ole arvestanud Eesti ettepanekut võimaldada jätkata senise lihtsa ja
tõhusa maksustamissüsteemiga, kuigi selle säilitamine ei kahjustaks teiste liikmesriikide
maksutulusid.
Aktsiisi alammäärade kahetasandiline indekseerimine on praeguses tekstis säilinud.
Tarbijahinnaindeksiga korrigeerimise üle otsustamine on antud liikmesriikide pädevusse. Alates 1.
jaanuarist 2034 teeb komisjon iga kolme aasta järel ettepaneku EL alammäärade korrigeerimiseks
tarbijahinnaindeksi alusel. Ettepaneku heakskiitmiseks on vaja liikmesriikide ühehäälset otsust ning
esimesed selliselt korrigeeritud määrad peaksid jõustuma 1. jaanuaril 2035. Hinnatasemega seotud
korrigeerimine jääb seevastu kohustuslikuks sõltumata sellest, kas liikmesriigid otsustavad EL
alammäärasid inflatsiooniga korrigeerida.
3
Alates 1. jaanuarist 2028 peab iga liikmesriik kolmeaastase intervalliga korrigeerima EL alammäära
kas oma riigi hinnataseme indeksiga või kasutama alternatiivset meetodit. Samas nähakse eelnõu
tekstis ette kohustus, et üleminekuperioodil kuni 2031. aasta lõpuni tuleb EL alammäärasid
korrigeerida kaheaastase intervalliga. Indekseerimist sätestav tekst on keeruline ja raskesti arusaadav.
Indekseerimist pooldavad eeskätt need liikmesriigid, kelle hinnatase on EL keskmisest madalam ja
kes sellest tulenevalt saavad õiguse kohaldada madalamat EL alammäära. Kui hinnatasemega
indekseerimine on mõeldud aktsiisitaset leevendava meetmena, siis oleks kohane kaaluda selle
kehtestamist liikmesriigile vabatahtliku meetmena.
Alternatiivset meetodit kirjeldatakse lähtetekstis EL alammäära ja asjaomase toote määra liitmisena
ning saadud summa korrutamisena 3%-ga; arvutuskäigu täpne tähendus vajab eelnõu sõnastuse alusel
täpsustamist. Valitud meetodi tulemusel kujuneb liikmesriigile oma alammäär, mis võib olla EL
alammäärast madalam või kõrgem. Eesti hinnatase tõusis 2025. aastal 101%-ni EL 27 liikmesriigi
keskmisest, võrreldes 100%-ga 2024. aastal.
Eesti jaoks ei too direktiivide praegused versioonid tubakaaktsiisi rakendamisel soodsaid muudatusi.
Meil on juba kehtestatud paljudest teistest liikmesriikidest laiapõhjalisem ja tõhus
maksustamissüsteem, mis tuleks direktiivi jõustumisel ümber kujundada. Sellega kaasneb vajadus
muuta toimivat süsteemi ning toodete kategooriate kattuvusest tulenev aktsiisilaekumise vähenemise
risk. Samal ajal peavad teised liikmesriigid hakkama maksustama tooteid, millele seni tubakaaktsiis
ei ole kehtinud. Eesti suhtelise hinnataseme tõus on oluline ka kavandatava hinnatasemepõhise
korrigeerimise kontekstis, sest riigipõhise alammäära kujunemine sõltub valitud arvutusmeetodist.
Ühisturu seisukohalt laiendab eelnõu aktsiisiga hõlmatud toodete ringi, kuid läbirääkimistel tehtud
kompromissidega on kavandatud ühtlustamist nõrgendatud ja teatavate toodete alammäärasid
oluliselt vähendatud. Liikmesriikide erinevad tubakatarbimise harjumused ning soov säilitada oma
tarbijatele sobiv maksustamine on mõjutanud kokkuleppe kujunemist. Tootekategooriate kattuvus ja
madalama alammääraga kategooria eelistamine võivad soodustada maksustamise erinevusi, samal
ajal kui riigipõhiste alammäärade kujunemine tähendab, et maksustamise alammäärad ei ole kogu
ühisturul ühesugused. Seega jäävad vaatamata maksustatavate toodete ringi laienemisele püsima
probleemid, mis puudutavad toodete ühetaolist maksustamist ja aktsiisitulude kaitset.
Nõukogu läbirääkimistel oleme lähtunud Vabariigi Valitsuses 4.12.2025 ja 12.06.2026 ja Riigikogu
Euroopa Liidu asjade komisjonis 23.01.2026 kinnitatud seisukohtadest:
1.1.Toetame uute toodete nagu e-sigareti vedelikud ja nikotiinipadjad Euroopa Liidu ülest
kohustuslikku maksustamist aktsiisiga.
1.2. Peame oluliseks lugeda tubakatoodeteks ka tubakaga seonduvad tooted, et need oleksid hõlmatud
aktsiisiga maksustamise üldiseid reegleid kehtestava direktiiviga ja teeme läbirääkimistel sellekohase
ettepaneku.
1.3. Peame oluliseks hõlmata aktsiisiga maksustamise objektina lisaks e-sigareti seadmes
kasutamiseks valmis olevaid vedelikke ka vedelikke, mida tarbija ise segab kokku kasutamiseks e-
sigareti seadmes või muudele tubakatoodetele lisamiseks.
4
1.4. Teeme ettepaneku anda liikmesriigile rohkem võimalusi aktsiisimäära ühiku valimiseks viisil, et
saaks vajadusel kohaldada kas tüki, kaalu või väärtuse alusel maksustamist.
1.5. Toetame võimalikult väheste erisustega aktsiisi alammäärasid ehk tubakatoodete võimalikult
ühetaolist maksustamist.
1.6. Soovime sarnaselt teistele tubakatoodetele kehtestada ka suitsetamistubaka aktsiisi alammäära
kohaldamisele üleminekuperioodi 2028. aastalt 2032. aastani.
1.7. Eesti maksupraktika säilitamiseks teeme ettepaneku aktsiisivabastuse või -tagastuse tingimuse
taastamiseks, kui tubakatooted hävitatakse haldusjärelevalve all.
1.8. Arvestades, et Eesti peab oluliseks maksustamise küsimuste otsustamisel ühehäälsuse põhimõtet,
eelistada lahendusi, mis ei näe ette aktsiisi alammäärade otsustamise õiguse delegeerimist Euroopa
Komisjonile.
- Eesti peab oluliseks mõistete täpsustamist direktiivi eelnõus, et vältida mitmeti tõlgendatavust ja
probleeme aktsiisi administreerimisel.
- Eesti ei toeta aktsiisi alammäära korrigeerimist hinnataseme indeksiga (HTI) ning soovib selle välja
jätmist direktiivi eelnõust või alalist erandit Eestile HTI kohaldamata jätmise õigusele. Kui eelnevat
ei ole võimalik saavutada, hääletab Eesti vastu.
2. Muud teemad: finantsteenuste valdkonna õiguslike ettepanekute seis
- Teave eesistujalt ja komisjonilt
Komisjon ja eesistuja teevad tavapärase ülevaate finantsteenuste valdkonna eelnõude menetluse
seisust.
3. Venemaa Ukraina-vastase agressioonisõja majanduslik ja finantsmõju
- Arvamuste vahetus
Tegemist on regulaarse päevakorrapunktiga. Ministrite arutelu keskendub andmetele ja analüüsile, et
saada ligikaudne hinnang 2027. aasta rahastamisvajaduse kohta. Täpse prognoosi tegemine ei ole
praeguses olukorras reaalne. Siin on ka mitmeid kaalukaid muutujaid nagu EL väliste partnerite ja
EL osa rahastamisel, juba välja antud laenude intressikulude katmine jm. Ukraina on esitanud
rahastamisstrateegia dokumendi. 2027 rahastamislünk on selle järgi 70 miljardit eurot (40 miljardit
kaitsevaldkonnale ja 30 miljardit eelarvetoetusele).
Komisjon teeb ülevaate käimasolevate Ukraina rahastamisprogrammide seisust, s.t. väljamaksetest ja
nende eelduseks olevate poliitikameetmete edenemisest. Praegu keskendutakse Ukraina
toetusrahastu rakendamisele (tingimuslikkuse nõuete täitmise seire, järgmiste väljamaksete
ettevalmistamine). 2026. aasta järelejäänud kahe kuu rahastamisplaani täitmisel suuri probleeme näha
ei ole.
5
Meie põhisõnumid:
- Õige on tegeleda 2027. a. rahastamisvajaduse läbivaatusega juba praegu ning vajadusel
otsustada Ukraina rahastu 2027 vahendite kasutamine ennaktempos.
- Toetame agressori külmutatud varade kasutamist Ukrainale sõjaga tekitatud kahju
hüvitamisel.
- Rahvusvahelisel tasemel tuleb kaasata teisi samameelseid (eriti G7) Ukraina toetamisse.
4. Lihtsustamine ja majanduslikud tagajärjed
a) EL õiguse majanduslikud tagajärjed
b) Komisjoni 2026. aasta ülevaade ja eduaruanne lihtsustamise, rakendamise ja jõustamise
kohta
- Esitlus
- Arvamuste vahetus
ELi õigusloome lihtsustamise eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsivõimet ja vähendada
halduskoormust seejuures kahjustamata poliitikaeesmärke, kõrgeid standardeid ega ühtse turu
toimimist. Erilist tähelepanu pööratakse innovatsiooni ja väikeste ning keskmise suurusega ettevõtete
vajadusi arvestavale regulatsioonile. Nõukogu päevakorras on see olnud viimase aasta jooksul kahel
korral.
Nõukogu eesistuja poolt ajakohastatud õigusaktide majandusmõju ülevaade tugineb komisjoni
mõjuhinnangutele ning koondab eri nõukogu koosseisudes käsitletavate ettepanekute kulusid ja kasu.
Tuleb teadvustada, et kuluhinnangud on kohati osalised, sest osa kululiike jääb välja ja kasu mõõtmist
piirab andmete puudus.
Komisjon esitleb õigusloome lihtsustamisel seni tehtut ja 2026 eduaruannet. Kokku on ettepanekuid
tehtud kaheteistkümne nn omnibus algatuse vormis. Rahanduses jagunevad algatused kahe voliniku
(Albuquerque ja Dombrovskis vahel). 5. oktoobri 2026 aruandes on toodud prognoositav
halduskulude kokkuhoid 22,3 miljardit eurot. Tegemist on prognoositava, mitte juba saavutatud
kokkuhoiuga. Kolm paketti (kestlikkusaruandlus, InvestEU, ühine põllumajanduspoliitika) on
jõustunud ja veel kolme (väikesed ja keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad ja digitaliseerimine,
kaitsevõime, kemikaale käsitlevad õigusaktid) läbirääkimised on lõppjärgus.
Edasine edu eeldab tasakaalu leidmist kiire tegutsemise ning põhjaliku konsulteerimise ja
mõjuhindamise vahel. Samuti tuleb ühitada ELi tasandil tõhusad lahendused liikmesriikide
põhjendatud eripäradega. Regulatsiooni keerukust suurendavad nii 27 liikmesriigi kompromissid kui
ka ELi nõuetele lisanduvad riigisisesed nõuded, mille koondmõju võib olla ettevõtetele
märkimisväärne. Muudatuste majandusmõju peab ületama nendega kaasnevaid kulusid. Nad ei tohi
kahjustada õiguskindlust.
6
Seekord juhib eesistuja ministrite arutelu senise lihtsustamistöö tulemuslikkusele, toimivatele
lahendustele ja parandamist vajavatele aspektidele. Samuti käsitletakse tasakaalu leidmist
lihtsustamise kiiruse, tõhususe, prognoositavuse, selguse, paindlikkuse ja riiklike eelistuste
vahel ning liikmesriikide kogemusi lihtsustamise tegevuskava rakendamisel oma riigi
poliitikakujundamises.
Vastavalt 2025 detsembris üldasjade nõukogus vastu võetud nõukogu järeldustele saadab ECOFIN
juhataja arutelu kohta kirja üldasjade nõukogule.
Meie põhisõnumid (vastustena nõukogu eesistuja antud aruteluküsimustele) on viimase aasta
jooksul olnud:
- EL õigusloome halduskoormuskulude süsteemne ülevaade praegu puudub. Põhjalikuma
ülevaate tekitamisel kaasneb ka märgatav analüüsikoormus.
- Nõukogul ei ole praegu oma mõjuanalüüside tegemise võimekust, samas oleks ebaotstarbekas
dubleerida komisjoni tööd.
- Erilist tähelepanu vajavad sellised komisjoni ettepanekud, mille kohta ei ole piisavat
mõjuanalüüsi.
- (Finantsteenuste kontekstis) Kõige olulisemad oleksid põhimõtted, mis võimaldaksid saada
kohase ülevaate erinevate algatustega ja ka menetlusprotsessis tehtavate muudatustega
kaasnevatest mõjudest. Siin võiks kandev roll olla komisjonil ja selle mõjude hindamisega
seonduvatel struktuuridel.
- Oleme nõus, et EL kaasõigusloomes võidakse eelnõudes teha kaalukaid muudatusi, mille mõju
tuleks analüüsida.
- Oleme nõus, et analüüsid võiks keskenduda üksnes kõige olulisematele mõjudele ning et
kasutatakse läbi proovitud kulumudeleid ning hindamismalle.
- Oluliste muudatuste mõjuanalüüsis tuleks taotleda järjepidevust ja sidusust komisjoni poolt
koostatud mõjuanalüüsiga, mis koostati õigusliku ettepaneku ettevalmistuse käigus.
- Tervitame komisjoni valmisolekut toetada fokusseeritud analüüsi metoodikat ja vahendeid.
Meie põhisõnumid eelseisval kohtumisel:
- Praeguseks jõustunud kolme ning kolme läbirääkimiste lõppjärgus oleva paketi menetlemise
kiirus ja kvaliteet on rahuldavas tasakaalus. Seotud osapoolte kaasamiseks on aeg kohati
napiks jäänud.
- Meie arvates avalduvad lihtsustamistöö mõjud ajalise viitega samas kui muutused
ümbritsevas keskkonnas on jätkuvalt kiired. Seetõttu tuleb mõju hinnata keskpikas
perspektiivis ning vajadusel ette võtta järgmisi muudatusi.
- Peame lihtsustamisel kvaliteeti kiirusest tähtsamaks. Peame oluliseks, et ka tulevikus algavad
muudatusettepanekud olukorra diagnostikast, mis peab tuginema usaldusväärsetele
andmetele.
- Tulevikus tuleb õigusloomes hoiduda ülemäärasest keerukusest ja halduskoormusest.
5. Majandusjuhtimise raamistiku rakendamine
Riiklik vabastusklausel: nõukogu soovitus (õiguslik alus ELTL artikkel 126 (6-7)
- Vastuvõtmine
7
Eeldatavasti nõustub nõukogu, et Itaalia kasutab riikliku vabastusklausli laiendamist
energiameetmetele. Itaalia on Kreeka järel teine riik, mis EL majandusjuhtimise raamistiku ajutist
lõdvendamist (riiklik vabastusklausel) kasutab energiahindade kasvu leevendamiseks.
6. Euroopa majanduse taastumine. Nõukogu rakendusotsused taastekavade kohta
- Asjade seis
- Arvamuste vahetus
Taastekava (RRF) väljamaksed on lõpufaasis. Välja on makstud taastekavast 451 miljardit eurot, 115
miljardit on jäänud veel maksta, 72 miljardit toetuseks ja 43 laenuna. Üha enam riike on saanud või
kohe saamas oma viimase väljamakse. Mitmetel juhtudel tuleb tõenäoliselt ka väljamaksete
vähendamist.
7. Järeldused Euroopa Liidu statistika kohta
- Heakskiitmine
Järeldused Euroopa statistika kohta on tavapäraselt novembrikuu nõukogu päevakorras.
Euroopa statistika arendamisel tuleb keskenduda andmete paremale kasutamisele, valmisolekule
tehisintellekti rakendamiseks ning aruandluskoormuse vähendamisele. Nõukogu järeldused
käsitlevad ka majandus-, sotsiaal-, keskkonna- ja muu valdkondliku statistika ajakohastamist.
Nõukogu toetab nii administratiivsete kui ka eraandmete laialdasemat kasutamist, vastutustundlikku
tehisintellekti rakendamist ning Euroopa statistikasüsteemi ja Euroopa Keskpankade Süsteemi
koostööd. Programmiperioodi 2028-2034 jaoks peavad statistikasüsteemi rakendamiseks olema
piisavad ressursid.
Lihtsustamise tegevuskava eesmärk statistikasüsteemis on tugevdada andmete ühekordse esitamise
põhimõtet ning vähendada andmeesituskoormust. 2027. aastal tuleb esitada esimene
lihtsustamispakett kuid samal ajal jätkata majandus- ja riigi rahanduse statistika kvaliteedi
parandamist.
Järeldused toetavad uusi või täiustatud andmeid kaitsekulutuste, eluasemete, rohepöörde,
põllumajanduse, rahvastiku ja rände (sealhulgas rahvastiku- ja eluasemestatistika määruse
rakendamist alates 2028), tööturu ning turismi kohta.
Meie põhisõnumites aasta eest pidasime oluliseks (i) statistikasüsteemi võimekuse hoidmist ja
tõstmist, et toime tulla kiirete muutustega andmemaailmas; (ii) andmeesitajate koormuse
vähendamist ning regulaarset ja süsteemset andmete asjakohasuse hindamist ning (iii) erinevate
andmekvaliteedi aspektide (ajakohasus, täpsus, selgus, kättesaadavus, sidusus) tasakaalus hoidmist.
Meie põhisõnum:
- Toetame Euroopa statistikasüsteemi järelduste vastuvõtmist.
8. G20 riikide rahandusministrite ja keskpankade juhtide 15.10.2026 kohtumise tagasivaade
- Teave eesistujalt ja komisjonilt
- Arvamuste vahetus
8
15.10.2026 Bangkokis toimunud G20 rahandusministrite ja keskpankade juhtide kohtumisel räägiti
maailmamajanduse šokkidest, fiskaalruumi taastamisest, finantsstabiilsusest ning tehisintellekti ja
digitaalsete varade mõjudest. Arutati ka USA eesistumise tulemusi ja Ühendkuningriigi 2027. aasta
prioriteete.
IMF hinnangul on maailmamajandus šokkidele seni hästi vastu pidanud, kuid kasv aeglustub 2026.
aastal ja taastub 2027. aastal vaid vähesel määral. Energia- ja toormehindade tõus ning
tehisintellektipõhine investeerimisbuum mõjutavad nõudlust vastassuunaliselt, kuid suurendavad
mõlemad inflatsioonisurvet. Osalejad rõhutasid ettevaatliku eelarvepoliitika olulisust, ajutisi ja
sihitud toetusmeetmeid, fiskaalpuhvrite taastamist ning struktuurseid reforme.
Finantsstabiilsuse nõukogu hoiatas uute tehnoloogiate ja muutuvate turustruktuuridega seotud riskide
eest ja seda eelkõige küberjulgeoleku ja finantsstabiilsuse valdkonnas. Toetati vastutustundliku
tehisintellekti kasutuselevõtu soovitusi, tugevamat riskijuhtimist ning rahvusvahelist koostööd ja
teabevahetust. Samuti toetati üleilmsete stabiilsete müntide vastutustundlikku piiriülest kasutamist ja
regulatiivse järelevalve ajakohastamist.
Rahapesu tõkestamise arutelu juures keskendus FATF (rahapesuvastane töökond) riskipõhise
regulatiivse ja järelevalveraamistiku tugevdamisele, innovatsiooni toetamisele virtuaalvarades koos
kaitsemeetmete säilitamisega ning 14. 19. 2026 avaldatud Bangkoki pettusekindlate finantsteenuste
tegevuskava rakendamisele. Liikmed kutsusid üles suurendama digitaalsete varade ja stabiilsete
müntide valdkonna rahvusvahelist koostööd.
Ameerika Ühendriikide eesistumise lõpus otsustati jätkata tööd tehisintellekti, võlaküsimuste,
üleilmsete tasakaalustamatuste ja majanduskasvu teemadel ning võimaluse korral ka üleilmse tervise,
kliimamuutuste ja kestliku rahastamise valdkonnas. Ühendkuningriigi eesistumise keskmes on
kõigile tagatud kasv kestliku tootlikkuse kaudu, tehisintellekt kui muutlik tehnoloogia, vastupidavus
üleilmsetele šokkidele ning paremini toimiv rahvusvaheline finantssüsteem, sealhulgas erasektori
kapitali tõhusam kaasamine ja arengupankade suutlikkuse suurendamine.
9. Muud teemad
- Teave komisjonilt
III. Euroopa Liidu 2027. aasta eelarve
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (eelarve) istungi päevakorras on Euroopa Liidu 2027. aasta
eelarve. Ühenduse eelarves kokkuleppele jõudmiseks toimub 10. novembril 2026 Euroopa
Parlamendi ja nõukogu lepituskomitee koosolek.
Komisjoni esitatud eelarveprojekti poliitilisteks eesmärkideks on edendada konkurentsivõimet,
julgeolekut, rohe- ja digiüleminekut ning luua töökohti, tugevdades samal ajal Euroopa strateegilist
suveräänsust ja ülemaailmset rolli. Eelarve projekti kogumaht on 199,9 miljardit eurot
kulukohustustes ja 211,9 miljardit eurot maksetes, mis moodustab vastavalt 0,96% ja 1,00% EL-i
rahvakogutulust. Kulukohustused on õiguslikult siduvad rahalised kohustused tegevusteks, mille
elluviimine ulatub üle mitme eelarveaasta. Maksekohustustega kaetakse kulud, mis tulenevad
käesoleva eelarveaasta ja eelnevate eelarveaastate jooksul võetud kulukohustustest.
9
EL pikaajalises eelarves seatakse seitsmeks aastaks iga-aastased eelarve ülemmäärad EL kulutustele
konkreetsel aastal eri valdkondades. 2027. aastal on eelarveprojekt kogu ülemmäärast 476,9 miljoni
euro võrra väiksem, et võimaldada EL-il reageerida ettenägematutele vajadustele.
Nõukogu on võtnud eelarveprojekti suhtes seisukoha, et eelarve peab olema poliitikameetmete ja
programmide rakendamiseks asjakohane. Samuti peaks eelarve kindlustama EL-i suutlikkuse tulla
toime praeguste kriisidega ja probleemidega, nagu kriisid Ukrainas ja Lähis-Idas, ning rändesurvega.
Nõukogu leiab ka, et eelarve peaks tagama mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärade raames
piisava varu, et tulla toime ettenägematute asjaoludega.
Nõukogu soovib vähendada komisjoni ettepanekus esitatud kogusummasid järgnevalt: 1,003
miljardit eurot kulukohustusteks ja 501,76 miljonit eurot makseteks. Parlament leiab aga, et
kulukohustusi tuleks suurendada 1,17 miljardi euro võrra viies kogusumma 201,1 miljardi euroni.
Parlamendi ja nõukogu vahelised suurimad erimeelsused puudutavad teadusuuringute ja
innovatsiooni (Euroopa horisont), hariduse ja tervise programmide (Erasmus+, EU4Health),
põllumajanduse ja keskkonna (EAGF, LIFE) ning rände ja julgeoleku rahastamist. Erimeelsusi on ka
naabruse, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi (NDICI), sõjalise liikuvuse ning
detsentraliseeritud agentuuride eelarve ja ametikohtade suhtes. Humanitaarabi rahastamise osas on
aga parlamendi ja nõukogu seisukohad sarnasemad.
Kui nõukogu soovib eelarves mitmeid vähendusi, siis parlament teeb ettepaneku suurendada mitme
programmi rahastust. Programmi ,,Euroopa horisont” eelarvet soovib nõukogu vähendada 231,5
miljoni euro võrra, seevastu parlament tahab komisjoni ettepaneku eelarvemahtu suurendada 63
miljoni euro võrra. Euroopa ühendamise rahastu kohta teeb nõukogu ettepaneku vähendada rahastust
40,1 miljoni euro võrra, samas kui parlament näeb ette täiendavalt 260,5 miljonit eurot:
transpordivaldkonnale 205,5 miljonit, energiaprojektidele 50 miljonit ja digivaldkonnale 5 miljonit.
Rände ja piirihalduse eelarvemahtu soovib nõukogu vähendada 12,9 miljoni euro võrra, samas kui
parlament soovib eelarvet suurendada 60 miljoni euro võrra.
Eesti huvides on, et 2027. aasta eelarve saaks sel aastal vastu võetud mistõttu oleme lepituskohtumisel
valmis kompromissideks, et saavutada parlamendiga kokkulepe. Eesti lähtub läbirääkimistel nõukogu
ühispositsioonist, kuid võimaluse korral toetame parlamendi ettepanekuid suurendada kulukohustusi,
mis on seotud julgeoleku ja kaitse ning rände ja piirihaldusega. Lisaks toetame parlamendi
ettepanekut suurendada transpordi- ja energiasektoris Euroopa ühendamise rahastu programmi
eelarvemahtu, mille raames teostatakse üleeuroopalisi investeeringuid transporditaristu (sh Rail
Balticu) ehitamiseks.
Komisjoni, nõukogu ja parlamendi ettepanekud 2027. aasta EL eelarveks
Eelarverubriigid
Kulukohustused
mln eurot
Erinevus komisjoni 2027 eelnõust
2027 eelarve-
projekt
Paranduskiri
1
Nõukogu
positsioon
Parlamendi
positsioon
1 Ühtne turg, innovatsioon ja
digitaalvaldkond
21 901,5 -5,9 -435,5 + 376,7
10
2a Majanduslik, sotsiaalne ja
territoriaalne ühtekuuluvus
58 483,4 0 0 +0,15
2b Vastupidavus ja väärtused 17 277,8 +7,2 -523,1 +275,1
3 Loodusvarad ja keskkond 57 235,5 -80,3 -12,6 +170
4 Ränne ja piirihaldus 5 789,3 +4,8 -12,9 +60
5 Julgeolek ja kaitse 3 066,4 +2,1 -11,5 +54,8
6 Naabrus ja maailm 15 467,9 0 +1,01 +139
7 Euroopa avalik haldus 13 659,3 +206,9 -8,6 +0,5
Kulukohustused rubriikides 192 880,0 +134,7 -1 447,2 +1 076,2
Erivahendid 12 124,2 -500 -180 +180
ELi solidaarsus reserve (ESR) 1 214,2 0 0 0
ELi hädaabireserv (EAR) 607,1 0 0 0
Globaliseerumisega Kohanemise
Euroopa Fond (EGF)
35,9 0 0 0
Brexit Adjustment Reserve
(BAR)
- - - -
NGEU täiendav intressikulu
vabastatud kohustustest
2 459,8 0 -180 +180
Ukraina reserv 4 016,9 0 0 0
Ukraina toetuslaenu instrument 1 150 -500 0 0
Mittetemaatilised erivahendid 5 874,1 -285,9 -441,7 0
Paindlikkusinstrument 1 990,2 0 0 0
Ühtne varuinstrument (SMI) 1 800,1 -285,9 -441,7 0
Komisjoni, nõukogu ja parlamendi ettepanekud 2027 EL eelarveks, programmide lõikes
Eelarveprogrammid
Kulukohustused
mln eurot
Erinevus komisjoni 2027 eelnõust
2027 eelarve-
projekt
Paranduskiri
1
Nõukogu
positsioon
Parlamendi
positsioon
Euroopa horisont 11 977,3 -87 -231,5 +63
Euroopa ühendamise rahastu 3 091,1 -0,39 -53,6 +260,5
Digitaalne Euroopa 1 032,1 0 -55 +14,8
Ühtse turu programm 592,9 +77,9 -2,34 +31,6
11
EU4Health 606 -0,25 -43,3 +50
Erasmus+ 4 438,2 0 -159 +96
Loov Euroopa 390,3 0 -31,6 +5
LIFE programm 815,3 -0,34 -10,2 +85
Euroopa Põllumajanduse
Tagatisfond
40 554,1 -81,1 0 +85
Varjupaiga-, rände- ja
integratsioonifond
2 103 0 -0,6 +20
Piirihalduse ja viisade
rahastamisvahend
1 957 0 -10 +40
Euroopa kaitsefond 988,2 0 -0,4 +5
Sõjaline liikuvus 254,3 0 0 +20
NDICI – Globaalne Euroopa 9 694,2 0 -4,7 +99
Humanitaarabi 1 951,1 0 +9,82 +40
Seisukohad:
- Eesti toetab Euroopa Liidu 2027. aasta eelarve suhtes Euroopa Parlamendiga kokkuleppele
jõudmist enne 16. novembri kesköö tähtaega, mistõttu oleme lepituskomitees valmis võimalikeks
kompromissideks. Sellega tagatakse Euroopa Liidu programmide rahastamine alates 1. jaanuarist
2027.
- Peame oluliseks läbirääkimistel parlamendiga järgida eelarveprojekti suhtes võetud nõukogu
seisukohta, kuid võimaluse korral toetame parlamendi ettepanekuid suurendada kulukohustusi,
mis on seotud julgeoleku, transporditaristu, kaitse ning rände ja piirihaldusega. Lisaks toetame
parlamendi ettepanekut suurendada Euroopa ühendamise rahastu programmi eelarvemahtu, mille
raames teostatakse üleeuroopalisi investeeringuid transporditaristu (sh Rail Balticu) ehitamiseks.
12