KOOSOLEKU NR 57 PROTOKOLL

Tallinn 29.10.2026

Koosolek toimus Komandandi majas, Toompea 1, Tallinn.

Algus kell 13.30.

Koosolekut juhatasid Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Ingrid Kullerkann.

Protokollis riigi valimisteenistuse konsultant Helena Stepanov.

Võtsid osa komisjoni aseesimees Airi Mikli, liikmed Sirje Kaljumäe, Olari Koppel, Dilaila

Nahkur-Tammiksaar, Teet Raidma ja asendusliige Gert Uiboaed.

Lisaks osalesid riigi valimisteenistuse asejuht Nellika Valder, nõunikud Katrin Laaniste, Indrek

Leesi, Kadri Masing, Mihkel Pilving ja peaspetsialist Leino Mandre.

Vaatlejatena osalesid Sulev Švilponis, Ott Ajaots (Geenius), Henn Leetna, Kaspar Kartanas, Märt

Põder, Märt Põder (MTÜ Ausad Valimised esindaja), Raigo Jahu.

Ingrid Kullerkann tegi ettepaneku muuta väljakuulutatud päevakorras päevakorrapunktide

järjekorda.

Komisjon nõustus ettepanekuga ning kinnitas päevakorra järgmiselt:

1. Vabariigi Valimiskomisjoni töökord

2. Riigi valimisteenistuse ülevaade Riigikogu valimiste korraldamisest

3. E-ITS vaheauditi tutvustamine

4. Operatsioonisüsteemide määramine valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele 2027. a

Riigikogu valimistel

5. Jooksvad küsimused

1. Vabariigi Valimiskomisjoni töökord

Ingrid Kullerkann kandis ette töökorra muutmise asjaolud. Töökorra muutmine on olnud

päevakorral juba pikemat aega ning sellega on vahepeal tööd tehtud, kuid redaktsioonis on jäänud

õhku küsimus punkti 7.4 kohta, mis puudutab vaatlejate õigusi. Praeguse sõnastuse kohaselt esitleb

vaatleja end enne koosoleku algust isiku tuvastamist võimaldaval viisil, mis elektroonilise

koosoleku puhul toimub visuaalse ja helilise kontrolli käigus mikrofoni ja kaamerat kasutades.

Vaatlejad, kes ei ole teavitanud elektroonilise vaatlemise soovist, kes end ei esitle või kes ei kasuta

mikrofoni või kaamerat, elektroonilist koosolekut vaatlema ei lubata. Kuigi elektroonilise

koosoleku küsimusi on Riigikohtus korduvalt läbi vaieldud, vajab läbimõtlemist isiku tuvastamist

võimaldava viisi säilitamine töökorras tagavaravariandina.

Selle tingib eelkõige asjaolu, et komisjoni tegutsemiskoht Komandandi majas kuulub Riigikogu

kinnistute hulka, kus kehtib Riigikogu juhatuse 14. aprilli 2026. aasta otsusega kehtestatud

sissepääsu- ja turvakord. Nimetatud korra kohaselt on dokumendi olemasolu kohustuslik ning

2

valvepolitseinikul on õigus tõkestada sisenemine või saata hoonest välja isik, kes ei esita isikut

tõendavat dokumenti, on joobetunnustega, varjab nägu või rikub muid turvanõudeid.

Ehkki tavapärased vaatlejad on meile teada ja nende käest ei ole isikut tõendavat dokumenti

küsitud, ei saa välistada sellise vajaduse tekkimist tulevikus. Kuna vaatlejad hangivad teavet

käitumisreeglite kohta just komisjoni töökorrast, peab kord sisaldama selget viidet isikut tõendava

dokumendi esitamisele, et ära hoida olukordi, kus dokumendi puudumisel jääb koosolek

vaatlemata.

Antud teemat on käsitlenud ka Riigikohus oma 30. septembri 2025. aasta lahendis numbriga 5-25-

42, kus märgiti, et koosoleku korraldajal on õigus nõuda vaatlejalt isikut tõendavat dokumenti

veendumaks, et registreerimislehele on kantud tema tegelik nimi. Tulenevalt hoone turvakorrast

ja kohtupraktikast on ettepanek jätta isiku tuvastamist võimaldav nõue töökorda alles ning arutada

komisjoni liikmetega nende seisukohti antud küsimuses.

Airi Mikli täpsustas, et viidatud on erisusele, mis asukohas toimuva koosoleku puhul on. Kas äkki

peaks täpsustama, et asukohas toimuva koosoleku puhul vaatleja esitleb end enne koosoleku algust

isiku tuvastamist võimaldaval viisil? Kas sinna peaks lisama sõnad „asukohas toimuvas“?

Gert Uiboaed avaldas arvamust, et tegemist on natuke laiema kontekstiga. Loomulikult me saame

vaadata asukohapõhiselt. Riigikogu territooriumil on kehtestatud sissepääsukord, me peame igal

juhul tagama selle täitmise, me ei saa seal teha mingisuguseid õgvendusi. Aga minu arvates tuleks

laiemalt vaadata, et kui me siin Vabariigi Valimiskomisjonis, mis iganes kaasuseid arutame, siis

need aeg-ajalt sisaldavad nüansse inimeste eraeluliste andmete kohta. Sellepärast on ilmtingimata

vajalik, et meil oleks täpselt teada, kes nendest nüanssidest teadlikuks saavad. Meie peame suutma

tagada selle info levitamise ulatuse kontrolli.

Olari Koppel küsis, kes vastutab valimiskomisjoni koosolekuga liituda sooviva vaatleja

isikusamasuse tuvastamise eest – kas riigi valimisteenistus, valimiskomisjon ise või Riigikogu

Kantselei kinnistutel korda tagav politsei.

Ingrid Kullerkann vastas, et praktikas toimiks see protsess sarnaselt praegusele korrale, kus riigi

valimisteenistus registreerib VVK palvel uksel kõik vaatlejad. Kui peaks tekkima vajadus

dokumendi kontrollimiseks, palutakse vaatlejal viisakalt oma isikut tõendav dokument esitada.

Juhul kui isik keeldub dokumendi näitamisest, on sissepääsunõuete ja korra tagamine juba politsei

ülesanne, sest komisjonil puuduvad võimalused kedagi selleks sundida.

Olari Koppel täpsustas, et töökorra sõnastus peaks olema universaalne ja toimima sõltumata

koosoleku asukohast – näiteks juhul, kui koosolek otsustatakse pidada väljaspool põhiasukohta

või mõnes teises linnas. See nõue ei tohiks sõltuda vaid sellest, et viibime praegu Riigikogu

Kantselei erikorra all olevates ruumides. Mitmetes asutustes kehtib analoogne kord eelkõige

seetõttu, et hoone püsivaldajal peab turva- ja halduskaalutlustel olema täielik ülevaade kõigist ala

viibivatest isikutest. Nõude eesmärk tuleneb seega hoone üldisest turvakorrast, mitte komisjoni

otsesest vajadusest kõiki koosolekul viibijaid isiklikult identifitseerida.

Sirje Kaljumäe avaldas arvamust, et siin kerkib üles kaks peamist teemat, millest üks puudutab

kontrolli teostamise pädevust. Dokumendi küsimise nõue on laiema kontekstiga ega piirdu vaid

meie praeguse hoone erirežiimiga, kuivõrd koosolekut võib teinekord olla vajadus pidada mujal –

näiteks Tartu kohtumajas, kus kehtib samuti sisenemiskontroll. Kui koosolek toimub meie

põhiasukohas, on loogiline, et sisenemist ja vaatlejate isikusamasust kontrollib valimisteenistuse

töötaja. Muus juurdepääsupiiranguga asutuses viibides teostavad kontrolli sealset korda tagavad

volitatud isikud, näiteks kordnikud või politseinikud. Kokkuvõttes on isikut tõendava dokumendi

küsimise õiguse säilitamine töökorras igati põhjendatud.

3

Dilaila Nahkur-Tammiksaar avaldas arvamust, et praegust sõnastust vaadates ei tule sellest

selgelt välja, et kontrolli teostavad enne koosolekut valimisteenistuse töötajad. Sõna-sõnalt

lugedes jätab see mulje, nagu peaksid kõik vaatlejad koosoleku alguses järjest püsti tõusma ja end

esitlema ning komisjon peaks tegelema range isikutuvastamisega, mida seadus meile tegelikult

ette ei näe. Kuigi majareeglite järgimise fikseerimine töökorras võib olla vajalik, on see konkreetne

lause praegusel kujul eksitav.

Teet Raidma avaldas arvamust, et koosoleku asukoht ei pruugi olla ka teises asutuses, kus kehtib

oma sissepääsukord, see võib olla ka avalikust kohast üüritud koosolekuruum, kus sellist korda ei

ole. Sellegipoolest peab sisemise korra tagama. Minu arvates on see „isiku tuvastamist

võimaldaval viisil“ piisavalt selgelt kirjutatud. See sõna „võimaldav“ tähendab seda, et seda ei pea

alati tegema, vaid tehakse vajadusel. Ma ei näe põhjust seda muuta.

Ingrid Kullerkann küsis, kas komisjoni liikmed on nõus töökorra ettevalmistatud kujul vastu

võtma.

Konsensuse alusel

otsustati:

võtta vastu Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 104 „Vabariigi Valimiskomisjoni töökord“.

2. Riigi valimisteenistuse ülevaade Riigikogu valimiste korraldamisest

Arne Koitmäe andis ülevaate Riigikogu valimiste korraldamise hetkeseisust. Märtsis toimuvate

valimiste ettevalmistused kulgevad tavapärases tempos ning esimesed toimingud algavad

mandaatide jaotamisega Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kohe pärast valimiste väljakuulutamist.

Kandideerimisdokumentide vastuvõtu ja kontrolli viib läbi valimisteenistus, kusjuures erinevalt

presidendivalimistest ei nõuta seekord valimiskomisjoni liikme vahetut kohal viibimist.

Seadusandlikul tasandil on Riigikogus menetluses kaks olulist eelnõud, millest üks pikendab

valimiskaebuste läbivaatamise tähtaegu ning teine annab valimiskomisjonile õiguse

valimistulemusi tühistada välisriigi mõjutustegevuse, desinformatsiooni või ebaseadusliku

rahastamise tuvastamisel.

Lisaks võetakse vastu e-hääletamisega seotud korraldused, moodustatakse püsivalt tegutsev e-

hääletamise rakkerühm ning jaotatakse pärast riigieelarve selgumist vahendid kohalike

omavalitsuste vahel.

Valimiste sujuvaks korraldamiseks on valminud valimiste käsiraamatu käsikiri ja

kandideerimisdokumentide esitamise juhendid. Koolitused on plaanis läbi viia kandidaatidele,

erakondadele ning valla- ja linnasekretäridele kui kohalikele valimisjuhtidele, samal ajal kui

jaoskonnatöötajatele valmistatakse ette eraldi videomaterjale.

Tehnilise poole pealt on valimiste infosüsteemi ja EHIS-i arendused lõppenud ning käimas on

turva-, koormus- ja ligipääsetavustestid.

E-hääletamise turvalisuse tõstmiseks on lisatud Smart-ID+ tugi õngitsemisrünnakute ohu

vähendamiseks ning rakendatud nullteadmustõestus, mis kontrollib hääletamissedeli

vormikohasust ja kandidaadi numbri lubatavust. Edasiste tegevuste raames uuendatakse

riskianalüüsi, viiakse läbi suletud lähtekoodiga valijarakenduste koodiaudit ning uuendatakse E-

ITS auditit.

Koostöös RIT-iga tagatakse vajalikud arvutid ja eraldi telefonid, mis lisaks info andmisele on

alternatiivseks seadmeks kui arvuti valmisjaoskonnas või hääletamisruumis mingil põhjusel

kasutada ei ole võimalik. Isikukontroll Eesti äpi vastu on integreeritud otse valimiste infosüsteemi,

mis vabastab jaoskonnakomisjonide liikmed isiklike telefonide kasutamisest.

4

Kommunikatsiooni osas on valmimas meediaplaan ja kohe saab valmis stiiliraamat, millest

tulenevalt saavad ka kõik valimiste vahendid uue visuaalse kujunduse.

Seoses mõjutustegevusega ja turvalisuse parandamiseks viiakse läbi kaheosaline lauaõppus

mõjutustegevuse riskide läbimängimiseks kõigi asutustega, kellel valimistel on mingi roll. Oleme

tihendanud koostööd Andmekaitse Inspektsiooniga, et andmekaitsele rohkem rõhku panna ja

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga digitaalteenuste akti küsimuste osas.

Enamus valimisvahendeid tahame hankida käesoleval aastal. Hääletamissedelid tellitakse

tavakohaselt vahetult enne valimis.

Airi Mikli küsis, kas käsiraamatus on kriisiolukordadele ka tähelepanu pööratud, et kuidas

jaoskonnakomisjoni juhendada kui kriisiolukord peaks tekkima.

Arne Koitmäe vastas, et käsiraamatus selle kohta palju ei ole, aga selle teemaga tegeletakse eraldi

põhjalikumalt.

Airi Mikli küsis, kuidas on seis valimiste rahastamisega.

Arne Koitmäe vastas, et võrreldes eelmiste Riigikogu valimistega on rahastus samal tasemel. RIA

rahastus on olemas. Taotletud on lisarahastust ERJK nõuniku ametikoha loomiseks ja koodiauditi

jaoks 250 000€.

Olari Koppel küsis ühe eelpool mainitud Riigikogus menetletava eelnõu kohta, mis annab

Vabariigi Valimiskomisjonile täpsustatud volituse valimistulemuste tühistamiseks teatud

sündmuste ilmnemisel. Kuna eelnõu teine lugemine on kavandatud juba novembri teise nädalasse,

siis kas on infot, kas valimiskomisjonile korraldatakse ka sisuline briifing selle sätte täpse

tähenduse ja rakendamise kohta? Või ei ole seda peetud vajalikuks, kuivõrd eelnõus ega

seletuskirjas selliseid üksikasju täpsustatud ei ole.

Arne Koitmäe vastas, et selles küsimuses ei ole riigi valimisteenistuse ega Vabariigi

Valimiskomisjoni poole pöördutud.

Teet Raidma küsis valijarakenduse turvatestimise hanke kohta, kas sinna on kaasatud kõik

võimalikud operatsioonisüsteemi kandidaadid.

Arne Koitmäe vastas jaatavalt, praegu on viis valijarakendust, mida arendatakse sünkroonis ja

turvatestid käivad ka kõigi kohta.

Komisjon võttis esitatud info teadmiseks.

3. E-ITS vaheauditi tutvustamine

Arne Koitmäe andis ülevaate vaheauditist. EITS-i vaheauditi läbiviijaks oli KPMG, see toimus

ajavahemikus 26.08.–28.09.2026, käsitlusalas oli valimiste korraldamine. Lõppjäreldus on, et

RVT on loonud olulised eeldused infoturbe süsteemseks ja järjepidevaks korraldamiseks.

Infoturbe nõude rakendamisse on panustatud, tehtud olulisi samme taseme tõstmiseks ja infoturbe

haldussüsteemi arendamiseks. Selle tulemusena tuvastati 18 madala riskitasemega osaliselt või

mitte rakendatud meetmeid, millega tuleb edasi töötada. Kõrge riskitasemega lahknevusi ei

tuvastatud. Auditi käigus ei tuvastatud ka asjaolusid, mis viitaksid infoturbe haldussüsteemi

mittetoimimisele. Auditi soovitus on, et tuvastatud madala riskitasemega lahknevused tuleb

asjakohaselt käsitleda ning nende suhtes rakendada vajalikud parendustegevused. E-ITS audit, mis

kestab juba mitu aastat, jätkub, kuna see kunagi ei lõppegi. Auditi järgi oleme valimisteks valmis.

5

See audit ei hõlma e-hääletamist. Kuigi seadus eraldi nõuab, et e-hääletamisele tuleb

infoturbeaudit. E-ITS auditi loogika järgi hõlmab see kogu süsteemi ehk riigi valimisteenistust

tervikuna ehk neid osasid Riigi Infosteemi Ametis ja Riigikogu Kantseleis, mis on seotud valimiste

korraldamisega. Osa lahknevused tulenevadki sellest, et kui E-ITS audit on läbi viidud nii RKK‑s

kui ka RIA-s, siis see, mida meie audiitor küsib, ei ole alati täpselt vastuolus nende poolses auditis.

Sellega me tegeleme pidevalt.

Olari Koppel küsis täpsustavalt, kas konkreetne vaheaudit käsitles eelkõige valimisteenistuse kui

struktuuriüksuse toimimist puudutavaid protsesse. See E-ITS-i vaheaudit ei tegelenud

elektroonilise hääletussüsteemi ja selle osiste auditeerimisega.

Arne Koitmäe vastas, et auditeeritakse äriprotsessi, mis on valimiste korraldamine. Elektrooniline

hääletamine on selle üks osa. See audit puudutab puhtalt infoturvet. E-hääletamise süsteemi

koodiaudit on eraldi audit ja eraldi hange, need ei ole omavahel seotud.

Teet Raidma küsis, kas auditi järeldusotsus tehakse veebis avalikuks.

Arne Koitmäe vastas jaatavalt.

Gert Uiboaed märkis, et vaheaudit tuvastas null kõrgetasemega riski ja 18 madala riskitasemega

momenti ning küsis, milline on tähtaeg nende 18 madala tasemega tuvastuse likvideerimiseks või

kordaseadmiseks.

Arne Koitmäe vastas, et tähtaeg on see, et jätkame E-ITS auditiga ja tuleb uus audit. Selleks ajaks

tuleb eelmised puudused kõrvaldada.

Teet Raidma märkis, et seaduse järgi on aega üks aasta sellega tegeleda. Kui oleks kõrge riskiga

lahknevus, siis on lühemad tähtajad.

Olari Koppel küsis, kas ja kuivõrd annab kõnealune vaheaudit meile veendumuse, et kontrollitud

protseduurid on hästi korraldatud ja riskid kontrolli all – ehk kas protsessid on kirjeldatud ning

vastutajad määratud nii, et elektrooniline hääletamine on riigi valimisteenistuse vastutusalas

turvaline ja seadusega kooskõlas.

Arne Koitmäe vastas, et lühike vastavus on jah. Lisaks kontrollitakse selle auditi käigus ka RIA

teenuseid. See ei ole asutusekeskne audit, vaid see hõlmab tervet protsessi. Meil on selles mõttes

natuke erinev lähenemine osadest asutustes, kus sellist mitme osapoolega teenust ei ole.

Komisjon võttis esitatud informatsiooni teadmiseks.

4. Operatsioonisüsteemide määramine valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele 2027.

a Riigikogu valimistel

Ingrid Kullerkann tegi päevakorrapunkti sissejuhatuse. Tegemist on operatsioonisüsteemide

määramisega valija rakendusele ja häälekontrolli rakendusele 2027. aasta Riigikogu valimistel.

Komisjon esimees märkis, et Riigikogu liige Martin Helme on esitanud avalduse, milles ta palub

jätta operatsioonisüsteemide määramine valija rakendusele ja häälekontrolli rakendusele

määramata, kuna e-hääletuse turvaprobleemid ei ole valimiste korraldamiseks lahendatud.

Komisjon võttis avalduse teadmiseks.

6

Arne Koitmäe andis ülevaate valijarakenduste arendustest. Valimisrakendused on välja töötatud

viiele operatsioonisüsteemile: arvutites kasutatavatele Windowsi, Ubuntu Linuxi ja macOS-i

süsteemidele ning mobiilseadmete jaoks mõeldud Androidi ja iOS-i platvormidele. Kõigi toetatud

operatsioonisüsteemide puhul on rangeks tingimuseks ametlike turvauuenduste olemasolu, mis

tähendab, et turvauuendustega jäänud vanemaid versioone me ei toetata. Rakendustele on lisatud

Smart-ID tugi ning hääle korrektsuse ja seaduse nõuetele vastavuse kontrollimiseks rakendatakse

nullteadmustõestust, mille abil tagatakse sedeli loetavus. Kõiki rakendusi arendatakse ühtsetel

alustel – kasutusel on samad krüptograafilised lahendused, hääle salastamise mehhanismid, e-ID

vahendid, konfiguratsiooniallikad ning ühtsed ligipääsetavuse ja turvatestimise nõuded.

Mobiilirakenduste praktiliseks katsetamiseks viidi mais 2025 läbi avalik test, kus anti kokku 2426

testhäält, mis jagunesid võrdselt iOS-i ja Androidi kasutajate vahel. Testijatest 8,3% kasutas hääle

kohalejõudmise kontrollimiseks teist seadet. Testi käigus võrreldi kaht levitamisviisi: iOS-i

rakendus oli kättesaadav ametlikus äpipoes, Androidi rakendust pakuti aga otse valimised.ee

veebilehelt. Test näitas, et otse veebilehelt allalaadimine tõi esile Androidi turvaseadete hoiatused

ning tõi kaasa pahavara kahtlusi, mistõttu paljud hääletused katkesid enne allalaadimist. Seetõttu

ei andnud veebilehe hääletus head tulemust.

Tagasisideküsimustikule vastas üle tuhande kasutaja ning kogemus oli enamjaolt positiivne: 89%

pidas rakenduse allalaadimist ja 93% selle kasutamist lihtsaks ning 85% pidas süsteemi

töökindlaks. Ilmnes küll teatud tehnilisi probleeme, mis puudutasid Smart-ID implementatsiooni,

aga need lahendati.

Lisaks viidi läbi RVT ja RIA-sisene rahvahääletuse test, milles katsetati esmakordselt

rahvahääletuse rakenduse toimimist arvutites ja nutiseadmetes ning RIA-s avati ka

paberhääletamise punkt. Selles testis rakendati edukalt nullteadmustõestust, elliptilistel kõveratel

põhinevat QR-koodiga kontrollrakendust ning testiti häälte töötlemist, avamist, logiseiret,

auditeerimist ja EHS-i ning VIS-i koostoimet, sealhulgas paberil hääletanud valijate e-häälte

tühistamist.

Kuigi hääletamine toimub kõikides valijarakendustes ühtemoodi, seisneb peamine erinevus

mobiilirakenduste ja arvutirakenduste vahel nende levitamisviisis. Mobiilirakenduste puhul

toimivad rakenduste poed eraldiseisvalt ning valimisteenistus on seal üks paljudest klientidest.

Oleme poodides leidnud kontaktisikud, kes saavad meie teemasid vajadusel eskaleerida ja tagada

nende kiirema käsitlemise, kuid rakenduste ning nende uuenduste avaldamine ei toimu sellest

hoolimata koheselt. Iga uuendus peab läbima ülevaatusprotsessi (review), mis tekitab paratamatult

teatud ajanihke, mida valimisteenistusel ei ole võimalik muuta.

Eelkontrolli selge pluss on aga see, et pärast heakskiitmist on rakendus kasutajatele vabalt

kättesaadav ning mobiili operatsioonisüsteem aktsepteerib seda automaatselt. Arvutirakenduste

puhul toimub usaldusväärsuse kontroll iga kasutaja seadmes eraldi, kus allalaadimist võivad

takistada viirusetõrjed, pahavaratõrje programmid või organisatsioonide sise-eeskirjad. Selles osas

on rakenduste poodide kasutamine lihtsam. Google'i ja Apple'iga ei ole sõlmitud erilepinguid ega

spetsiifilisi kohustusi fikseerivaid kokkuleppeid. Rakenduste poode kasutatakse samamoodi nagu

kõik teisedki, kuid meil on olemas otsekontaktid vajaliku toe saamiseks, kellel on võimekus meie

asju eskaleerida, et nendega tegeldaks esimesena.

Rakenduste pakkumine otse valimiste veebilehelt ei ühildu nutitelefonide allalaadimisloogikaga

ning on seetõttu praegu perspektiivitu. Samuti on Apple’i räägitud alternatiivsed äpipoed hetkel

alles teoreetilisel tasemel, kuivõrd puuduvad konkreetsed juhendid nende praktiliseks

korraldamiseks.

Valimisrakenduse autentsuse ja õigsuse tagamiseks on poes avaldajana märgitud Riigikogu

Kantselei. Lisaks kohustab Euroopa Liidu digiteenuste määrus (DSA) rakenduste poode hindama

oma teenustega seotud süsteemseid riske valimisprotsessidele ning võtma mõistlikke meetmeid

võltsrakenduste ja võimalikust pahavarast tulenevate rünnete maandamiseks.

7

KPMG viis läbi mobiilirakenduste tervikluse kontrolli auditi, mille raames kontrolliti, kas

äpipoodides avaldatud rakendused vastavad täpselt tooteomanike koostatud versioonidele. Auditi

tulemusel kinnitati, et kontrollitud ulatuses ei tuvastatud Androidi ega iOS-i rakendustes

lubamatuid muudatusi ega tervikluse rikkumisi. iOS-i puhul on märkus, et kahte krüpteeritavat

teeki audiitorit kontrollida ei saanud, aga need erinevused on kooskõlas Apple'i tavapäraste

rakenduste töötlemise ja levitamise protsessidega. Samuti ei tuvastatud kontrollitud

komponentidest tõendeid valijarakenduste lubamatu muutmise kohta avaldamisel või levitamisel.

Sama moodi nagu hääletamisel arvutiga, saab valija mobiilseadmega hääletamisel oma e-häält

kontrollida QR-koodi abil, kasutades selleks teist, sõltumatut nutiseadet. Kuigi hääle kontrollimine

ei ole seaduse järgi valijale kohustuslik, on see vajalik e-hääle kohalejõudmise tõendamiseks ja

süsteemse pahavara tuvastamiseks. Kui valijal teist nutiseadet ei ole, ei ole hääle kontrollimine

tehniliselt võimalik.

Ingrid Kullerkann küsis, kas ta sai õigesti aru, et rakenduste poed käsitlevad valijarakendusi

erinevalt muudest rakendustest ehk et kas neil on erinev turvalisuse või muu selline tase.

Arne Koitmäe vastas, et jah osade rakenduste puhul (sh valijarakendused) on nõutud, et

teenusepakkuja, antud juhul suured rakenduste poed, jälgiks riske ja vajaduse korral maandaks

neid.

Ingrid Kullerkann küsis, et kas ta järeldab õigesti, kui keegi peaks tegema vale valijarakenduse

ja püüdma rakenduste poodi üles raadida, siis tema tegevus satub rakenduspoe teravama

tähelepanu alla.

Arne Koitmäe vastas, pigem on küsimus selles, kas see on proaktiivne või reaktiivne, pigem

reaktiivne. Probleemide ilmnemisel võtavad poed midagi ette.

Indrek Leesi lisas, et kui keegi tahab valimiste rakendust laadida poodi, siis Apple ja Google

nõuavad sellele ametlikku, riiklikku kinnitust. Meie puhul nõuti Riigikogu Kantseleilt vastavat

kinnitust.

Olari Koppel küsis, kas sellest võib järeldada, et rakenduspoodides ongi erinevad

pääsuvõimalused nendele rakendustele. Piltlikult öeldes kui ma teen sõbraga kahe peale mingi

jalgpalliennustuse äpi ja paneme selle üles ja siis on Eesti valimiste äpp. Kas need kaks asja läbivad

samas poes mingi erineva protseduuri, et sinna üles saada?

Indrek Leesi vastas, et kõigepealt mõlemad läbivad n-ö review ehk vaadatakse üle, et ei oleks

tegu mingi pahavaraga või pahatahtliku rakendusega. Kui nad on sellega rahul, siis see läheb

poodi. Kui on tegu valijarakendusega või valimiste rakendusega või millel neil tekib kahtlus, et

see krüpteerib vms, siis nõutakse ametlikku riiklikku kinnitust ja kui seda kinnitust ei ole, siis nad

ei pane seda poodi üles.

Teet Raidma küsis, aga kui see nn jalgpalliäpp juhuslikult võimaldab ka hääletada, kuidas siis on.

Indrek Leesi vastas, et see tuleb juba review’s välja.

Ingrid Kullerkann küsis, et uuendused läbivad review ja see võtab aega, siis milliste uuenduste

tegemise vajadus võib üldse tekkida ning kas see vajadus võib tekkida hääletamisperioodil.

Indrek Leesi vastas, ainsad uuendused, mis võivad tulla, on näiteks seadistuste uuendused, mis

puudutavad kõiksuguseid sertifikaate, millega inimesed allkirjastavad enda hääle. Kui näiteks

8

muudetakse sertifikaate või muutuvad mingid seadistused. Need seadistused on laetavad valimiste

veebilehelt äpi poolt ja need ei vaja poodi uuendamist. Need toimuvad otse valimiste veebilehe ja

rakenduse vahel.

Ingrid Kullerkann küsis, millistel asjaoludel võib meil tekkida vajadus pöörduda rakenduste poe

poole, et nad teeksid midagi valimiste perioodil.

Indrek Leesi vastas. See vajadus tekib, kui meil on vaja lisada mingi täiendav funktsionaalsus

valijarakendusse. Ehk kui tekib mingisugune programmeerimisvajadus, mingi lisavajadus. Selle

tõenäosus on nullilähedane. Meil on praegu rakendused poodides, me testime neid jooksvalt. See

funktsionaalsus on sinna lisatud. Seadistusi me saame kiirelt muuta, aga ma ei näe hetkel vajadust

seda valimisperioodi ajal muuta.

Olari Koppel küsis, kuidas mõjutab neid poodides olevaid valimisrakendusi see, kui süsteem teeb

mingisuguse versiooniuuenduse. Näiteks kaks päeva enne valimisi Apple Store või kogu see iOS

läheb üle mingisugusele järgmisele programmiversioonile. Kas siis see valimisrakendus seal

töötab edasi nii, nagu poleks midagi juhtunud või ta ei pruugi funktsioneerida sellisel kujul, nagu

ta on sinna pandud, nagu ta on auditeeritud.

Indrek Leesi vastas. Kõik need poed teevad enda uuendusi. Nad lasevad välja eelversiooni enda

uuendustest ja annavad meile piisavalt aega neid uuendusi sisse viia, enne kui see uuendus Apple'i

poodides päriselt juhtub. Need on ka ette teada. Vastuseks, jah see töötab edasi samamoodi.

Olari Koppel märkis, et jääb mulje, et kuidagi nemad annavad teada ja siis on piisavalt

valimisteenistusel aega midagi parandada ja programmeerida. Küsimus on kuivõrd vastavuses on

lõpprakendus, mis on valimistepäeval alla laetav ja mille kaudu inimene hääletab, mida praegu

auditeeriti, kui on käinud pideva koostöö selle poega või selle opsüsteemiga ja käib mingisugune

täiendav täpsustamine, programmeerimine. Või auditeeriti ikkagi neid omadusi või tunnuseid

sellel rakendusel, mis jäävad muutumatuks?

Indrek Leesi vastas. Auditeerimise mõte oli selles, et kood, mis antakse poodi, jõuab ka poodi.

Kui mobiilsed rakendused tulevad, siis on audiitoritel ka kohustus seda teha valimiste ajal.

Teet Raidma küsis, mis hetkel tervikluse audit tehakse ja kas tehakse seda ka valimisperioodil

või tehakse lausa iga päev, et välistada neid muudatusi, mida teenusepakkuja potentsiaalselt võib

ise salaja teha.

Indrek Leesi vastas. Selle me kirjutame vastavasse hankesse sisse ja audiitor valib ise aja, mitte

me ei ütle talle ette, mis aja ta täpselt valib. Valimisperioodil kindlasti tuleb seda teha.

Gert Uiboaed küsis, miks on selle valijarakenduse esitaja seal poes Riigikogu Kantselei. Kas see

ei tekita segadust, et kui riigi valimisteenistus korraldab valimisi, aga Riigikogu Kantselei annab

äpi välja. Teiseks – palun kirjeldage, mida teeb nullteadmustõestus.

Arne Koitmäe vastas. Esimese küsimuse vastus on see, et äpi saab üles laadida juriidiline isik.

Meie oleme Riigikogu Kantselei struktuuriüksus ehk me sinna oma nime külge panna ei saa.

Sellepärast on Riigikogu Kantselei kaasatud äpi publitseerimisse.

Indrek Leesi kirjeldas nullteadmustõestust. Lihtsam selgitus on, et valija tehtud valik

(matemaatiline tõestus selle kohta) sisaldub valikute nimekirjast ehk see number, mille inimene

kirjutas, pärineb valikute nimekirjades sisalduvast numbrist. Ehk siis, kui see number on nullist

9

tuhandeni, siis tõestus ongi see, et see number on nullist tuhandeni sees. Ta ei näita inimese valikut,

aga see on tõestus selle kohta, see pärineb andmenumbrite hulgast.

Gert Uiboaed esitas täpsustava küsimuse, et sisuliselt tähendab see seda, et inimene saabki ainult

sellest n-ö kandidaatide numbrite valikust sinna kirjutada, mingisugust muud avatud teksti või

midagi muud sinna kirjutada ei saa.

Indrek Leesi vastas jaatavalt. Arne Koitmäe lisas täiendavalt, et valija ei saagi seda teha. See

eeldaks seda, et ta ise teeb mingeid lisategevusi. Valijarakendus võimaldab valida õigest

kandidaatide nimekirjast.

Teet Raidma jätkas küsimusega nullteadmustõestuse teemal, kuidas on võimalik ära seletada

kõikidele valijatele, et see ei riku kuidagi nende hääletamise salajasust. Kas te selgitate seda?

Indrek Leesi vastas, et valimiste veebilehel kirjeldame selle võimalikult lihtsalt ära. Kõige lihtsam

on öelda, et valijale kuvatud valikute nimekiri oli ametlik ja korrektne.

Ingrid Kullerkanna täpsustas, et valimisteenistus töötab selle nimel, et nullteadmustõestuse

olemust lihtsalt selgitada.

Olari Koppel küsis, kas hiljem logidest või kusagilt on võimalik kokku lugeda ja eristada,

missugune e-hääl oli vanamoeline e-hääl ja missugune oli m-hääl.

Indrek Leesi vastas. Hääled on ühesugused, kõik on digiallkirjastatud meie e-ID-vahenditega.

Aga logist on võimalik tuvastada, millise operatsioonisüsteemi poolt on hääl tulnud.

Olari Koppel küsis mustade stsenaariumite ja riskiolukordade kohta. Valimiskomisjonil on õigus

peatada elektrooniline hääletamine juhul, kui ilmnevad mingisugused riskid, probleemid või

mingid tehnilised jamad, on isegi võimalik eraldi peatada ka mobiilhääletust. Kas on võimalik

eraldi peatada niimoodi, et Android seadmelt saab, aga Apple'lt enam ei saa. Küsimus: kuidas

jõuab valijani teadmine, kui ta on hääletanud ja kas hääletamise ajal või vahetult pärast seda

selgub, et süsteemis on olnud mingi probleem, et siis kas ja kuidas ta saab teada, et tema antud

hääl kas läks arvesse või mitte? Meie vastus oleks, et aga sul oli võimalus kasutada

kontrollirakendust.

Teet Raidma täpsustas, et küsimus on kuidas valija saab teada, et ta peaks minema uuesti

hääletama.

Indrek Leesi vastas, et siis tuleb teavitada kasutajat eesti.ee kaudu. See on ainus võimalus, et saata

talle eesti.ee kaudu e-mail.

Ingrid Kullerkann küsis, et kui on probleem mingisuguse lõiguga ja me peatame selle, siis ju

kahtlemata saab sellest teada avalikkus? Näiteks teie, kes te hääletasite sellisel viisil, palun

suunduge teistsuguse seadme juurde või valimisjaoskonda. Kas see on võimalik?

Arne Koitmäe vastas. Seaduse järgi, kui valimiskomisjon peatab hääletamise, tuleb avalikkust

teavitada.

Olari Koppel täpsustas, et see peatamise info puudutab ju eelkõige neid inimesi, kes kavatsevad

hakata elektrooniliselt hääletama. Nendele öeldakse, et praegu ei saa, see on peatatud. Küsimus

on, mis saab nendest, kes on juba hääletanud?

10

Arne Koitmäe selgitas, et valimiskomisjon peab määratlema, mis see olukord on. Üks asi on see,

et peatatakse hääletamine mingil põhjusel ja teine asi on see, et tühistatakse hääled. Sel juhul tuleb

minna valima, et sellist vahepealset olukorda. olla ei saa.

Gert Uiboaed küsis, et kui näiteks selgub, et iOS-süsteemiga antud e-hääled on kuidagi

kompromiteeritud ja valimiskomisjon otsustabki, et kõik iOS-i hääled tühistatakse, kas meil on

see võimekus, et me anname eesti.ee portaali kaudu konkreetsetele inimestele teada, et sina

hääletasid või sinu hääl tuli iOS-i süsteemi kaudu, et mine uuesti hääletama.

Arne Koitmäe vastas. See võimekus on tegelikult olemas. Mõned valimised tagasi, kui oli juhtum

valijatega, kelle ringkond oli valijate nimekirjas uuendamata, siis ka neid inimesi teavitati. Neid

inimesi oli vist üle 50 ja lõpuks viis inimest oli neid, kes uuesti ei hääletanud.

Indrek Leesi lisas, et see võimekus on olemas. Eelmisel korral teavitasime inimesi eesti.ee kaudu.

Neid oli üle 50 ja enamus neist hääletas uuesti õiges ringkonnas.

Teet Raidma kommenteeris, et vanemas eas mobiiliga hääletanud lihtsalt ei teagi, kas tal on iOS

või on tal Android, tema jaoks on see mingi telefon. Seetõttu on see personaalsem lähenemine küll

õigem. Iseasi, kas ta sealt eesti.ee-st selle teavituse kätte saab. Teet Raidma küsis, kas mobiilsel

hääletamisel on autentimisviisina ka ID-kaardi NFC võimalik või on ainult Smart-ID.

Indrek Leesi vastas, et võimalik on kasutada Mobiil-ID, Smart-ID+ ja ID-kaardi NFC sarnaselt

arvutis kasutatava rakendusega.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar palus selgitada, mida tähendas, et iOS-i ei saanud täielikult

auditeerida mingi kahe teegi krüpto tõttu.

Indrek Leesi selgitas, et need kaks teeki, nagu ka PC-valijarakendus, kasutab suhtlemiseks

Digidoki, nii ka iOS-i rakendus kasutab kahte kõrvalist programmi, mis ei ole meie

programmeeritud, meie ei ole seda koodi kirjutanud, lihtsalt ta kasutab neid. Audiitor tõi selle

välja, et tema auditeerib ainult meie kirjutatud koodi. Neid lisaprogrammijuppe tema ei auditeeri.

Ingrid Kullerkann küsis, kas need omavad mingit mõju.

Indrek Leesi vastas eitavalt.

Olari Koppel küsis m-hääle ja kontrollrakenduse kohta ehk siis teine seade, kuna tehniliselt

teistmoodi ei mängi välja. Nüüd, kui kontrollrakenduses saadakse teada, siis jah, mu hääl on kohale

jõudnud ja tuleb see krüptogramm sinna. Ma saan aru, et teatud tingimustel on võimalik tagurpidi

pöörata ja ka hiljem tuvastada, kelle poolt täpselt see hääl läks. Kas sinna teise seadmesse see

krüptogramm jääb kuidagimoodi salve alles kusagile mingisugusesse vahemällu või peaks ikkagi

kaasnema sellega juhis, et juhul, kui sa selles teises seadmes – mis ei ole sinu isiklikus

ainuvalduses – kontrollrakendust teed, mismoodi sa selle krüptogrammi kontrollitoimingu saad

kustutada nii, et see ei satuks teise inimese valdusesse.

Indrek Leesi vastas. Kontrollirakendust soovitan kasutada valimiste ajal. Seal on pandud ajaline

piirang, millal ta ise sulgub, mille tulemusena kaob mälust ka alla laetud krüptogramm.

Olari Koppel küsis, kas seda ei ole võimalik screenshoti kombel salvestada ja hiljem

taaskasutada.

11

Indrek Leesi vastas eitavalt.

Teet Raidma küsis kuidas jõustatakse, et hääletada ei saa vanast, aegunud ja toetamata

opsüsteemiga telefonist. Kas see jõustatakse teenusepakkuja ehk Apple'i või Google'i poe poole

pealt, et järelikult sellele konkreetsele telefonile see äpp sinna ei ilmugi või seda tehakse kuidagi

teistmoodi. Ja kuidas tagatakse see, et me ei diskrimineeri siin kedagi väga ja kõigile oleks

arusaadav – hääletada ei saa sellepärast, et telefon on tõesti vana, ebaturvaline.

Indrek Leesi vastas, et see ei erine ka arvutis kasutatavate rakenduste poolest. Me teeme valijatele

teavitust, millistele operatsioonisüsteemidele see on mõeldud, testitud ja millel ta loodud on. Ja

Apple’i poes saab piirata ka versioone, kellele seda pakutakse.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar küsis. Saan aru, et mobiiliga on võimalik uuesti hääletada. Kuna

mul aga puudub teine nutiseade hääle kontrollimiseks ja mul tekitab siiski kahtlus, siis kas arvutis

hääletades läheb arvesse see antud hääl. Kõik toimib ühtemoodi, olenemata sellest, millises

seadmes hääletatakse.

Arne Koitmäe vastas, et arvesse läheb viimati antud hääl.

Olari Koppel küsis, et Eesti riigi ehk Riigikogu Kantselei ning Apple'i ja Google'i vahel mingit

lepingut ei ole. Eesti lihtsalt lähtub nende rakenduste paigutamisel nendesse poodidesse mingitest

üldtingimustest ja nendes üldtingimustes kaasneb neil mingisugune vastutus. Kuidas see vastutus

päriselus realiseerub, kui ikkagi selgub, et poepidaja on mingisuguseid tingimusi rikkunud – ei ole

piisavalt kontrollinud, neid rakendusi on kuidagimoodi üritatud või reaalselt kompromiteeritud.

Mind huvitab juriidiline pool, kuidasmoodi Eesti riigi ja Eesti kodanike huvid on kaitstud

olukorras, kus ilmneb mingi jama.

Arne Koitmäe vastas. Tegemist on tüüptingimuste lepinguga, kus ei ole eraldi selliseid

sanktsioone poele, kui midagi nagu valesti läheb.

Ingrid Kullerkann küsis, et kui rahvakeeli öeldes on jama, siis see tuleb auditeerimisega välja ja

siis Vabariigi Valimiskomisjonil on võimalus kasutada oma seadusega antud volitusi selle jama

tagajärgede kõrvaldamiseks.

Indrek Leesi vastas jaatavalt.

Teet Raidma markeeris, et see tulevane valimiste äpp ei ole kindlasti esimene ega ka viimane riigi

äpp, mida sinna teenuse pakkujate juurde üles pannakse. Loodetavasti näiteks eesti.ee äpi puhul

on need küsimused kellegi poolt juba mõeldud ja läbi vaadatud, lepingutingimused ka või

vähemalt üldtingimused vastavad sellele, et Eesti riik saab sellega nõustuda.

Ingrid Kullerkann ütles, täna arutatakse siin seda küsimust – vähemasti minu osalusel – teist

korda. Poolteist aastat on vahet. Mis selle pooleteise aastaga on muutunud paremaks, kas on

muutunud paremaks?

Indrek Leesi vastas. Auditeerimiseks on loodud piisavalt põhjalikud juhendid. Meil on viidud läbi

rohkem avalikke teste, rohkem siseseid teste, rohkem koormusteste. Me oleme saanud rohkem

seda süsteemi kasutada ja parendada. Lisaks on meil nüüd juba Smart-ID+, mis teeb selle seadme

kasutamise tunduvalt turvalisemaks. Me oleme teinud rohkem teste, me oleme muutnud äppe

turvalisemaks, vahepeal on ka telefonid läinud paremaks ja turvalisemaks. Meile on lisandunud

12

ka nullteadmustõestus, mis välistab kehtetu sedeli ehk rakendus ei saa ise kogemata viga toota,

isegi kui seda väita. Rakendus toimib 100%.

Sirje Kaljumäe küsis, kas sellist teadmist, et need rakenduspoed on püüdnud kinni võltsrakendusi

ja neile on reageeritud?

Indrek Leesi vastas. Oleme olnud otsesuhtluses nii Apple'i kui Google'iga, käinud neil kohapeal

kontoris. See number oli kolossaalselt suur, kui palju on nad püüdnud kinni võltsrakendusi just

review'de käigus, enne kui rakendus poodi lastakse. Otseselt valimisrakenduse kohta mulle ei

meenu.

Olari Koppel ütles, et koosoleku juhataja mainis et meile on laekunud avaldus Riigikogust. Me

saime teatavaks ka ühe vaatleja, Märt Põdra seisukohtadest, mis puudutasid elektroonilise

hääletuse probleeme või väidetavaid probleeme. Palun valimisteenistuse kommentaari. Seal käisid

läbi kõik need uuemad teaduslikud avastused, mis viitavad justkui Eesti elektroonilise hääletuse

uutele tuvastatud probleemidele, rääkimata nendest asjaoludest, mida me oleme siin viimase aasta-

kahe jooksul korduvalt käsitlenud nii kaebuste vormis kui ka muidu.

Arne Koitmäe vastas, et neile kõigile väidetele vastatud ja korduvalt vastatud, et mis puudutab

neid teadustöid, siis need on olnud meil laual ja need leiud on arvesse võetud, vajaduse korral

parandatud. Praegu pole ühtegi uut asjaolu, mille tõttu oleks vajalik elektroonilise hääletamise

kasutamist ümber hinnata või uuesti hinnata.

Olari Koppel küsis, et võrreldes KOV valimistega, mis olid eelmise aasta oktoobris, kas sellest

alates kuni praeguse hetkeni ja kavandid kuni järgmise aasta Riigikogu valimisteni on e-hääletuse

süsteemis toimunud mingisuguseid muudatusi, mis parandavad e-hääletuse turvalisust kogu selle

auditi poolt. Ärme räägi nüüd m-hääletusest.

Indrek Leesi vastas. EHS-i mõttes on üks suurem kontseptuaalne muudatus, et praegu kõik need

töötlemisfaasis tehtavad toimingud, ehk korduvate häälete eemaldamise, valijanimekirjade

kontroll on viidud auditi rakendusse. Ehk audiitor sisuliselt kontrollib üle ka riigi valimisteenistuse

töötajate eelnevalt tehtud tööd täies mahus lisaks ka kõikidele muudele, mida ta peab auditeerima.

Auditeerimine on läinud põhjalikumaks. Smart-ID+ ja nullteadmustõestus loob lisaturvalisust.

Sirje Kaljumäe küsis, mis vormis peab Riigikogu Kantselei andma kinnituse rakenduste

poodidele.

Indrek Leesi vastas, et jääb hetkel vastuse võlgu, milline see protseduur täpselt on. See ei ole nii,

et saadetakse digiallkirjastatud dokumendid, seda pidi tegema millegi kaudu.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar küsis, kui juhtub ikkagi m-hääletusel, et võtan äpi Apple Store'ist

ja nimekirjad on valesti, näiteks hiina keeles. Kuidas see parandamise protsess käib?

Indrek Leesi vastas. On olemas prooviläbimine, mille ajal me testime läbi kogu selle protsessi

nendes äppides. Nimekirjad tulevad e-hääletussüsteemist, seal midagi hiina keelseks muutuda ei

saa. Kõik andmed, mida kuvab mobiilne rakendus, on sarnased ka arvutirakendusega, mis

puudutab neid inimeste nimesid.

Teet Raidma küsis, kas ühtegi konkreetse valimisega seotud andmestikku ei ole hard-kooditud

või kodeeritud sinna koodi. Kõik tuleb seadistusega valimised.ee lehelt.

13

Indrek Leesi vastas. Kõik on seadistatud valimised.ee lehelt. Aga mis puudutab igasuguseid

ringkondade valijate nimekirju või valikute nimekirju, siis need asuvad meil ju kogumisteenuses

ehk siis RIA serveris.

Teet Raidma küsis täpsustavalt, et see tähendab seda, et ei ole mingit vajadust see äppi sealt maha

võtta? See võib olla seal ka kuni järgmiste valimisteni, juhul kui ei muudeta midagi põhjalikult.

Seda ei saa lihtalt kasutada, kuna pole konfiguratsioonifaili.

Indrek Leesi vastas jaatavalt.

Ingrid Kullerkann tegi ettepaneku minna arvamuste esitamise juurde ja asja olemusest tulenevalt

on mõistlik anda arvamus punkti 1 ja 2 kohta eraldi. Punkt üks on PC-arvutid ja punkt kaks on

Android ja iOS.

Olari Koppel esitas enda arvamuse. Põhimõttelist muutust halvemuse suunas ei ole minu

hinnangu toimunud või ei ole võimalik tuvastada. Need kriitikanooled või kriitilised hääled on

loomulikult kõlanud. Mulle on jäänud mulje, et see on mingis mõttes nagu lepitamatu vaidlus. See

on nagu olemuslik vaidlus, et ühtede meelest on see piisavalt turvaline ja põhiseaduse ja valimise

seadusega kooskõlas ning teiste meelest on olulisi puudujääke. Nii et selles küsimuses mina oma

hoiakut ei näe põhjust muuta. Traditsioonilise elektroonilise hääletuse operatsioonisüsteemid – ma

toetan nende väljatöötamist või rakendamist ka Riigikogu valimistel. M-hääletusega on olukord

minu meelest keerulisem. Riigikohus lubas eelmisel suvel ühes lahendis lahkesti

valimiskomisjonile selle otsuse tegemisel kaalutlusruumi ja lähtumist usaldusväärsusest ja tundest.

Ma arvan, et sinna alla mahub järelikult ka Vabariigi Valimiskomisjoni liikme siseveendumus

küsimuses, kas selline uuenduslik ja veidi teistsuguste riskidega ja veel läbi proovimata

hääletamise viis praeguses ühiskondlikus ja valimiseelses õhustikus on põhjendatud. Minu

sisetunde järgi on siin teatud puudujääke, mistõttu kahjuks või õnneks – jään oma kohalike

valimiste eelse otsuse juurde. Mina ei hääletaks jätkuvalt selle poolt, et anda valimisteenistusele

voli asuda välja töötama nutiseadmete või mobiilplatvormide valijarakendusi ja

kontrollirakendusi.

Gert Uiboaed esitas enda arvamuse. Minu jaoks ei ole põhimõttelist eristust, kas me nii öelda

desktop-lahenduses räägime ainult nende kolme operatsioonisüsteemi lubatavusest ja nii öelda

mobiilne sinna juurde. Mina käsitleksingi neid ikkagi ühtse e-hääletamise süsteemina. Ma

loomulikult pooldan, et kolme traditsioonilist e-hääletamise operatsioonisüsteemi tuleb jätkuvalt

rakendada ja mina seal muudatusi vajalikuks ei pea. Aga tulles mobiilse hääletamise juurde,

mainin selgituseks oma positsioonile, kõigepealt, et Riigikogu ehk seadusandja on sellise

võimaluse ette näinud. Me oleme kuulnud RVT seisukohta ja kinnitust, et e-hääletamine läbi

mobiilse seadme ei ole kuidagi vähem turvaline, vaid pigem on e-hääletamine tervikuna muutunud

turvalisemaks võrreldes pooleteise aasta taguse olukorraga. Minul ausalt öeldes küll puudub alus

teha mingisugust teistsugust järeldust, kui et mobiilne hääletamine peaks olema lubatud iOS-

süsteemis ja Android-süsteemis. Lõpetuseks tahan võib-olla natuke teisi mõjutada, et Vabariigi

Valimiskomisjonil on võimalus olukorras, kus m-hääletamine on saanud kuidagi

kompromiteeritud, see segment nendest e-häältest tühistada ja meil on võimekus neid m-hääli

andnud isikuid teavitada ja paluda neid uuesti hääletada. Arvestades võimaluste paketti me

peaksime minu arvates selle võimaluse kodanikele, vastavalt nende eelistusele ja mugavusele,

hääletada Riigikogu valimistel andma.

Airi Mikli esitas enda arvamuse. Võimalust hääletada valimistel mobiilseadmega pole varem

olnud. Seadusandja nägi selle võimaluse loomise ette möödunud aastal. VVK liikmena on m-

14

hääletamise arendamine olnud minu jaoks teemaks ca 5 aastat. Nende aastate jooksul on tehnilise

lahenduse ja turvalisuse tagamisega palju edasi liigutud.

Operatsioonisüsteemide määramise otsuse tegemisel peab VVK kaaluma hääletamise

üldpõhimõtete tagamist üksikute asjaolude kaupa. Toon välja asjaolud, kus minu arvates välja

pakutud mobiilhääletamise lahendus ei maanda piisavalt kõiki kaalutavaid riske.

Esiteks, mobiilseid valijarakendusi on kavas levitada Apple ja Google ametlike rakenduste

poodide kaudu. Valimiste korraldajal on platvormiteenuse pakkujatega selle kohta küll suulised

kokkulepped, kuid eraldi lepinguid poolte kohustuste ja õiguste kohta sõlmitud ei ole. Rakenduste

avaldamisel lähtutakse teenusepakkuja üldtingimustest. Võib eeldada, et valimiste korraldaja

tegevus võimaldab hääletajal jõuda ametlike rakendusteni ja kontrollida rakenduste päritolu.

Valimiste korraldaja avaldab viited rakenduste ametlikele levitamiskohtadele ja andmed

rakenduste avaldajate kohta. Kuid tehniline lahendus ei väldi ka võltsrakenduste levitamist nendes

poodides näiliselt ametlikena, sest nende levitamine ei ole valimiste korraldaja kontrolli all. On

võimalus luua vale mulje, et võltsrakendus on loodud ametliku avaldaja poolt. Tehniline lahendus

ei maanda piisavalt rakenduse autentsuse kindlakstegemise riske ja võimalikke inforünnakuid

valimiste vastu. See võib mõjutada valimiste usaldusväärsust üldisemalt. Maailmas on viimasel

ajal eriti levinud kampaaniad, mis kutsuvad üles mitte usaldama hääletusmasinaid või e-valimiste

süsteeme, et muuta valimistulemused ühiskonna silmis küsitavaks.

Teiseks, mobiilsete valijarakenduste kasutamisel tuleb tagada võimalus reageerida kiiresti nii

tavapärastele tehnilistele muudatustele kui ka võimalikele turvaintsidentidele. Kuigi muudatused

on üldjuhul võimalik kiiresti rakenduste poodidesse edastada, tuleb arvestada, et uut versiooni ei

pruugi olla võimalik rakenduste poes piisavalt kiiresti avaldada. Valimiste korraldaja on küll

plaaninud rakendada meetmeid, et vähendada sõltuvust rakenduste poodide tavapäraste uuenduste

avaldamise protsessist, kuid tulemus pole valimiste korraldaja kontrolli all Eestis, vaid sõltub

mitmete inimeste tegevusest väljaspool Eesti riiki. Puuduvad garantiid, sest valimiste korraldaja

ja rakenduste poodide vahel pole sellekohast lepingut sõlmitud.

Kolmandaks, kui valijal on kasutada üksnes üks nutitelefon, ei ole tal võimalik selles telefonis

antud häält sama seadmega sõltumatult kontrollida. Kuigi seadus ei sätesta elektroonilise

hääletamise eeltingimusena kahe seadme olemasolu, on soovitatav, kui valijal on kasutada nii

arvuti kui ka nutitelefon, hääletada arvutis ja kontrollida antud häält nutitelefonis.

Seadus annab VVK-le õiguse mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada

elektrooniline hääletamine täies ulatuses või osaliselt, kui süsteemi turvalisust või töökindlust ei

ole võimalik tagada. Praeguse otsuse tegemisel, ei saa häälte võimalikku tühistamist käsitleda kui

üht teadaolevate riskide maandamise meedet. Võrreldes oma kogemust 2017. aasta ID-kaardi

kriisiga, kui VVK kaalus, aga ei võtnud vastu otsust mitte alustada elektroonilist hääletamist, leian

praegu, et olukorrad siis ja nüüd pole võrreldavad. 2017. a kriis puhkes vahetult enne volikogude

valimisi, inimesed olid üle 10 aasta e-hääletamise võimalusega harjunud. VVK kaalus riski

realiseerumise tõenäosust ja võimalikku kahju, mis tekiks vahetult enne hääletamise algust

hääletamise korralduses sedavõrd oluliste muudatuste tegemisega. Võimalikku kahju teadvustades

otsustaski VVK, et rakendab talle antud õigust probleemide tegelikul ilmnemisel. Praeguses

olukorras pole valijal olnud võimalust hääletada valimistel mobiilseadmega. Valijal on küllaldased

võimalused hääle andmiseks nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga valimisjaoskonnas või

väljaspool seda, sh eelhääletamise käigus. Seda on korduvalt kinnitanud ka Riigikohus. Ka Tartu

Ülikooli teadlaste läbiviidud uuring m-hääletamise mõju kohta valimiste osavõtule näitas, et m-

hääletamise kasutusele võtmine võiks valijate osalusprotsenti suurendada ca 2%. Kuna uuringust

on möödas juba mõni aasta, ja isegi, kui möönda, et praeguseks võiks selle mõju olla kasvanud

100%, oleks lisanduvate valijate arv väike. M-hääletamise näol on pigem tegemist

mugavusteenusega, mis arvestades seda, et räägime Eesti riigi tuumfunktsiooni täitmisest, ei

õigusta välja toodud riskide aktsepteerimist.

15

Seega leian, et mul ei ole võimalik toetada m-hääletuse lubamist riskide tõttu, mis puudutavad

rakenduste autentsust, rakenduste levitamise ja uuenduste turvalisust ning hääle sõltumatu

kontrollimise võimalust.

Teet Raidma esitas enda arvamuse. Tõepoolest, need kaasnevad riskid on see koht, mille üle tasub

mõelda ja mida analüüsida. Minu arvates on võrreldes selle aasta või poolteisega, kui seda mobiili

hääletamise äppi on arendatud, astutud päris mitu suurt sammu edasi nende riskide

leevendamiseks. Aga kahtlemata on igal valimisviisil mingisugune lävi, kus tuleb mõningaid riske

aktsepteerida ja lihtsalt mõelda selle üle, kas see, mis me tegelikult saavutame, ja need riskid, mida

me aktsepteerimaks saame, on omavahel kooskõlas. Antud juhul ma leian, et jah, kuigi seal võib

olla mõningaid riske, ei ole need nii suured, et uue hääletamisviisi turule toomist, lansseerimist

takistada. Peame arvestama ka seda, et tegelikult on väga palju arendust juba tehtud.

Valimisteenistus ei alustanud mobiilhääletussüsteemi väljatöötamist, vaid see on olemas. Seda on

testitud juba mitmeid kordi selle aasta jooksul ja auditeeritud. Ma leian, et need on asjad, mille

vastu valimiskomisjon ei tohiks olla. Teisest küljest ma saan aru, et iga valimisviis, mille me juurde

toome, tekitab keerukust, keerukuse lisamine tekitab turvariske. See on ju alati olnud. Mida vähem

neid hääletusviise on, seda parem kokkuvõttes on. Seetõttu teen ettepaneku otsuse esimeses osas,

kus on traditsioonilised opsüsteemid, eemaldada sellest nimistust Ubuntu ehk Linux tänu sellele,

et kasutajaskond on väike ja tulevikus ka järjest vähenev. Jätta otsusesse alles Windows ja Apple

Ja küsimuse teine pool on see, et ma toetan nii iOS-i kui ka Androidi opsüsteemi lisamist

nimekirja.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar esitas enda arvamuse. Alustuseks arvuti kaudu hääletamise

operatsioonisüsteemid. Minul ei ole ka ühtegi kahtlust, et siin on mingisuguseid ohte, mida me

peaksime kartma. Pigem vastupidi, olles juba 12 aastat valimiskomisjonis lähedalt kuulanud kõiki

selgitusi, kui meil on olnud kaebused või probleemide lahendamine – asjad on selgemaks saanud

ja tänu sellele paremaks muudetud. Minu arust probleemi tuum pole kunagi olnud selles, et

valimistega midagi juhtunud on, vaid pigem ikka selle näivuse ja usaldusväärsusega. Seda ongi

kõikide nende aastatega üritatud tõsta. Ma ei oska Linuxi kohta öelda, kas me oleme lähtunud

sellest, kas kasutajaid on vähe või palju. Pigem on see, kas see on tehniliselt võimalik. Ma ei oska

niisuguseid spetsiifilisi valikuid teha, mida välja jätta, minu arust võivad kõik kolm olla. Väga

palju põnevam on mobiiliga hääletamine. Suure skeptikuna olin ma eelmine kord väga veenvalt

vastu, sest ükski audit ega test 50 inimesega mind ei veennud selle süsteemi toimivuses ega

usaldusväärsuses. Eelmisel korral oli mul kaks argumenti – auditeerimise võimatus ja teiseks –

libarakenduste levik. Esimese osas on nüüd tehtud korralik audit, mida oli võimalik meil lugeda.

Täna sai küsitud ja saadud vastuseid. Iseenesest nüüd ei olnud seal auditis enam juttu sellest, et

midagi ei saa auditeerida. Eelmine kord ma ei saanud isegi aru ja ka mitte vastust, kas on võimalik

üldse auditeerida. Seekord on siiski kogu ahel läbi käidud ja tulemused on positiivsed. Mul on

raske öelda, et sellisel viisil valimist ei ole võimalik auditeerida. On küll. Mis puudutab teist

probleemi, libarakendused, siis taaskord siin oli juttu sellest, kas ei peaks lepingud sõlmima.

Selgus, et kaks giganti mingeid lepinguid ei sõlmi, küll on olemas tüüptingimused, millele nad

vastavad. Kinnitati ka seda, et seal monitooritakse, et see töö on nüüd tõhus olnud, ka eelnevalt.

Eks neid soovijaid igasuguseid asju teha on ka teistes riikides. Küllap see kompetents on siis

olemas. Lisaks vaevalt kaks giganti sellist reklaami endale tahavad, kui kogu maailm räägib, et

nende pärast Eestis valimised untsu läksid. Võibolla on see mainekahju suurem. See koostöö, mis

mulle eelmisel korral tundus, et piirdus ühe kohtumisega, on nüüd palju tihedam ja tõhusam. See

probleem on rohkem minu peas, mitte et see realiseeruks. Valimiskomisjonil on alati võimalus

kogu valimine peatada, kui tõesti tekib väga suur probleem. Seega, ma isegi toetan nii Androidi

kui ka iOS-i operatsioonide süsteemi kasutusele võttu järgmistel valimistel.

16

Sirje Kaljumäe esitas enda arvamuse. Traditsioonilise e-hääletamise koha pealt on juba piisavalt

sõnavõttu olnud, et see on ajaproovile vastu pannud. Kui siin on olnud tõsisemaid rünnakuid või

mingeid ohustamiskatseid, siis nendega on toime tuldud. Ei ole põhjust sel aastal öelda, et

traditsiooniline e-hääletamine ei oleks piisavalt turvaline, piisavalt rahva poolt vastu võetud ja et

see ei toimiks. Kolme opsüsteemi kohta pealt, Teedu märkus Linuxi kohta, on tema asjatundlikust

teadmisest tingitud, mina ei oska selle kohta midagi öelda. Tõenäoliselt, kuna eelkõnelejad ei ole

seda väljajätmist siin ka välja toonud, siis ilmselt sellist poolthäälte kaalu ei teki. Et kui ma ütlen,

et minu poolest võiks need kolm kõik sobida, siis see ei mõjutada lõpptulemust. Elektroonilise

hääletamise osas olen otsusega nõus, et me kinnitame selle. M-hääletamise osas – see Riigikohtu

lahend, millele Olari siin osundas, tõi välja, mis erinevad väärtused on m-hääletamise juures, tõi

välja ka avaliku huvi arvestamise, mida valimiskomisjon peaks arvestama. Minu meelest ei tingi

avalik huvi kindlasti seda, et me veel ühe hääletamisvõimaluse lisaksime. Tegelikult on see

valikuvõimalus inimeste jaoks juba piisavalt suur. Meil on traditsiooniline läbi proovitud e-

hääletamine. Meil on tegelikult pikk valimisnädal, võimalus eelhääletada, nii valimisjaoskonnas

ja teha seda üle Eesti. On võimalik välisriikides hääletamine. Ma arvan, et meie valimised on

piisavalt kättesaadavad, et puhtalt avalikul huvi põhjusel ei oleks vaja m-hääletamist kindlasti

lisada. Kui ma eelmisel korral ütlesin, et minul ei ole veendumust kogu selles turvalisuses ja

kindluses, siis jah, see audit on tulnud. Arne ja Indrek on üksjagu selgitust juurde toonud, aga ma

pean ütlema, et mul ei ole seda veendumust tänini. Võib öelda, et meil on sellised partnerid, kes

tagavad meile turvalisuse, teavitamise uuendustest ja võltsrakendustest, siis päris kindlust ei ole.

Vastust küsimusele, kas neid valimisrakenduste võltsrakendusi on avastatud, ma ei saanud. Seda

ei osatud välja tuua, kuivõrd neid ära tuntakse. Teine küsimus on see, kui kiiresti see informatsioon

meile levib, nii võltsrakendustest kui uuendustest. Kindlasti on võltsrakenduste tegijad või

katsetajad muutunud ajas palju osavamaks ja nende ära tundmine ei pruugi olla lihtne. Eesti riik

tegelikult ei ole võrdväärne partner – suur korporatsioon on halb sõna, aga nii on –, on see ikkagi

ebavõrdne olukord. Need on tüüptingimused, nagu me räägime siin väikeses kirjas kirjutatud

lepingutest mis iganes olukorras. Minu meelest on see sarnane. Ega siin eelnevalt kõneldud

vastuväidetele ei olegi rohkem lisada. Ei ole head kontrollivõimalust võib olla alati, et isikud on

ebavõrdses olukorras, kas neil on siis kontrollimiseks seade olemas või ei ole – ma ei pea väga

suureks probleemiks. Aga ühena kogumist ikkagi. Ma jään selle juurde, et ma ei toeta m-

valimistele üleminekut, vähemalt mitte veel sel korral.

Gert Uiboaed esitas kommentaari. Minu jaoks jääb praegu kõlama see, et selle m-valijarakenduse

lõppkontroll on nagu suurkorporatsioonide käes. Olles kunagi ühe riigi rakenduse loonud, ma

mäletan – ja RVT saaks seda kinnitada, kas see on ka praegu nõnda –, et avaldamise kontroll on

ikkagi riigi käes ehk see, kas see rakendus lastakse rakenduste poodi ja on alla laetav, on ikkagi

riigi käes. Kõik need eelnenud protsessid, et see on avaldamiskõlbulikud, on läbi tehtud, siis see,

kas sa võtad selle poest maha, on Riigikogu Kantselei käes. Teiseks võltsrakenduste koha pealt –

ma saan aru, et üks võltsvalijarakenduse kontrollimehhanisme ongi seesama nullteadmustõestuse

moment. Kui valijarakenduse hääl ei ole vastavuses sellele, mis meie valimissüsteem vastu võtab,

siis esiteks, inimene saab teavituse sellest, et tema hääletamine ei läinud läbi, ja teiseks, kui me

tõesti näeme, et nendes rakenduste poodides on tekkinud sellised võltsvalijarakendused, siis meile

jääb see võimalus, et me peatamegi selle valimise n-ö selle valijarakenduse operatsioonisüsteemi

kaudu. Meil on võimalus avalikkust teavitada, et ärge palume enam sinna minge. Ja kõik need, kes

seda valijarakendust on juba alla laadinud, nende hääli valimissüsteem enam vastu ei võta. Ehk

m-rakenduse lõppkontroll on suurkorporatsiooni käes, kuid avaldamise kontrollnupp on ikkagi

riigi käes.

Teet Raidma lisas kommentaari.Unustasin konkreetsetest riskidest rääkimata, aga minu arvates

see libarakenduse risk on praegu ületähtsustatud. Pigem just nende suurte rakenduspoodide kaudu

selle jagamine vähendab libarakenduse riski võrreldes seda traditsioonilist arvuti kaudu jagatavat

17

exce-t, mida igaüks võib kodust teha ja siis jagada sõbrale. Meie m-hääletuse rakendust levitatakse

nii, et valimised.ee lehel on link sinna konkreetsele äpipoe rakendusele, et ta ei pea minema

äpipoodi ja sealt otsima nende miljonite rakenduste seast.

Olari Koppel lisas kommentaari. Tahan viidata õhustikule ja olukorrale Eesti ümber. Me ei pea

silmas neid konflikte, mis on Eesti sees ja seoses Eesti e-valimistega, vaid seda keskkonda, kus

paljude inimeste psüühed tunnevad ennast pideva rünnaku all olevat. Igal täiendaval valimisviisil,

nagu siin on öeldud, on omad riskid, uutel asjadel võivad olla tundmatud riskid. Ma ei toeta lihtsalt

lähenemist, et olukorras, kus on niigi palju ebakindlust, ärevust ja hirme, me oma sooviga

peaksime avama uksed täiendavatele riskidele. Kas need realiseeruvad või mitte, on omaette

teema, aga küsimus on lihtsalt niisuguses enesetundes.

Ingrid Kullerkann esitas enda arvamuse. Eesti on võtnud vastu põhimõttelise otsuse, et

hääleõiguslikele inimestele teha hääletamine võimalikult kättesaadavaks. Meil on pikk

eelhääletamise periood, meil on võimalik kodus hääletada, võimalik hääletada välisriigis, võimalik

hääletada interneti teel. Interneti teel anti viimasel korral peaaegu 271 000 häält, seda

hääletamisviisi kasutas 45% nendest inimestest, kes otsustasid valima minna. Me kasutame suurt

osa riigi poolt pakutavatest teenustest veebis ja peame seda iseenesestmõistetavaks. Aina enam

inimesi ei kasuta oma digiasjade ajamiseks arvuteid, vaid nutiseadmeid ja tahvelarvuteid. Näiteks

noored, eakamad inimesed, need, kelle igapäevatöö ei ole seotud arvutiga. Neid inimesi on ja palju.

Minu jaoks on küsimus elektroonilise hääletamise erinevatest võimalustest, valimiste

kättesaadavusest ja kriisikindlusest. Interneti teel ja mobiili teel saab hääletada ka siis, kui väljas

on midagi 2005. aasta jaanuaritormilaadset, droonihoiatuse pärast poleks mõistlik kodust lahkuda

või elad Eestimaa paigas, kus valimisjaoskonnani on mitukümmend kilomeetrit maad. Seega,

inimestel, kes valida ja hääletada soovivad, ei jää see tegemata. On tõsi, et e-hääletusel on

häälekaid vastaseid ja konstruktiivsesse kriitikasse tuleb alati suhtuda tõsiselt. Mul ei ole praegu

andmeid selle kohta, et konstruktiivsesse kriitikasse ei suhtutaks tõsiselt. Järgmine lõik – ma palun

seda mitte isiklikult võtta – on ilmselt seotud minu põhitööga kriminaalkohtunikuna. Aga ma olen

viimasel ajal vestelnud valimise korraldamisega seotud IT-inimestega teemal, kas meie

karistusõigust peaks e-valimiste kontekstis kaasajastama. Sest need normid seal on ilmselgelt

pabervalimiste ja jaoskonnakesksed. Vastuseks oli see, et nad ei tea, kuidas on juura vaates, aga

IT-vaates nad probleemi ei näe. Las pannakse süsteeme proovile. Sellisel juhul me saame kindlad

olla, et süsteem on tugev. Selline lähenemine lisab minule kui otsustajale julgust. Nagu ma juba

eelnevalt ütlesin, on seadusandja otsustanud, et selline hääletusviis ehk mobiilne hääletamine on

võimalik. Mina mõtestan oma pädevust selle normi alusel nii, et mul on alust öelda ei siis, kui ma

näen, et sellega seonduvad riskid on maandamata. Mina ei näe oma pädevust nii, et mulle endale

tundub, et võib-olla ühiskonnal on raske järjekordse uuendusega kaasa minna. M-valimiste

ettevalmistamiseks on tehtud järjepidevat tööd ja minu tänase teadmise kohaselt, mis tuleb

loomulikult spetsialistide arvamusest, ei ole mobiilseadmest hääletamisel suuremaid riske kui

arvuti teel hääletamisel. Seega ma arvan, aeg on küps teha järgmine hüpe Eesti digiriigi arengus

ja võimaldada mobiilset hääletamist. Mina ütlen m-hääletamisele jah, nagu ka nendele teistele

operatsioonisüsteemidele, mida saab kasutada arvutis.

Ingrid Kullerkann küsis, kas kellelgi on vastuväiteid sellele, et kasutada saab kontrollrakendust,

mis on otsuse eelnõu punkt 3: Kontrollrakendus luuakse Android ja iOS mobiilseadmetele.

Komisjoni liikmetel vastuväiteid ei olnud.

Komisjon hääletas, kas luua valijarakendus Windowsi, Ubuntu Linuxi ja macOS-i

operatsioonisüsteemidele 2027. aasta Riigikogu valimisel.

18

Poolt – 7, vastu – 0 (Teet Raidma ei toetanud Ubuntu Linuxi osas).

Komisjon hääletas, kas luua valijarakendused Androidi ja iOS-i mobiiliseadmete

operatsioonisüsteemidele 2027. aasta Riigikogu valimisel.

Poolt – 4, vastu – 3.

Komisjon

otsustas:

võtta vastu Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 105 „Operatsioonisüsteemide määramine

valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele Riigikogu 2027. aasta valimistel“.

5. Jooksvad küsimused

Komisjon arutas järgmise koosoleku toimumise aja üle.

Koosoleku lõpus soovis sõna Märt Põder, kellele Ingrid Kullerkann tuletas meelde, et vaatleja

tegevuse iseloom on passiivne – jälgib komisjoni tegevust, mitte ei juhenda, abista ega korralda

komisjoni tööd.

Koosolek lõppes kell 15.50.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann Helena Stepanov

Juhataja Protokollija

KOOSOLEKU NR 57 PROTOKOLL

Tallinn 29.10.2026

Koosolek toimus Komandandi majas, Toompea 1, Tallinn.

Algus kell 13.30.

Koosolekut juhatasid Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Ingrid Kullerkann.

Protokollis riigi valimisteenistuse konsultant Helena Stepanov.

Võtsid osa komisjoni aseesimees Airi Mikli, liikmed Sirje Kaljumäe, Olari Koppel, Dilaila

Nahkur-Tammiksaar, Teet Raidma ja asendusliige Gert Uiboaed.

Lisaks osalesid riigi valimisteenistuse asejuht Nellika Valder, nõunikud Katrin Laaniste, Indrek

Leesi, Kadri Masing, Mihkel Pilving ja peaspetsialist Leino Mandre.

Vaatlejatena osalesid Sulev Švilponis, Ott Ajaots (Geenius), Henn Leetna, Kaspar Kartanas, Märt

Põder, Märt Põder (MTÜ Ausad Valimised esindaja), Raigo Jahu.

Ingrid Kullerkann tegi ettepaneku muuta väljakuulutatud päevakorras päevakorrapunktide

järjekorda.

Komisjon nõustus ettepanekuga ning kinnitas päevakorra järgmiselt:

1. Vabariigi Valimiskomisjoni töökord

2. Riigi valimisteenistuse ülevaade Riigikogu valimiste korraldamisest

3. E-ITS vaheauditi tutvustamine

4. Operatsioonisüsteemide määramine valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele 2027. a

Riigikogu valimistel

5. Jooksvad küsimused

1. Vabariigi Valimiskomisjoni töökord

Ingrid Kullerkann kandis ette töökorra muutmise asjaolud. Töökorra muutmine on olnud

päevakorral juba pikemat aega ning sellega on vahepeal tööd tehtud, kuid redaktsioonis on jäänud

õhku küsimus punkti 7.4 kohta, mis puudutab vaatlejate õigusi. Praeguse sõnastuse kohaselt esitleb

vaatleja end enne koosoleku algust isiku tuvastamist võimaldaval viisil, mis elektroonilise

koosoleku puhul toimub visuaalse ja helilise kontrolli käigus mikrofoni ja kaamerat kasutades.

Vaatlejad, kes ei ole teavitanud elektroonilise vaatlemise soovist, kes end ei esitle või kes ei kasuta

mikrofoni või kaamerat, elektroonilist koosolekut vaatlema ei lubata. Kuigi elektroonilise

koosoleku küsimusi on Riigikohtus korduvalt läbi vaieldud, vajab läbimõtlemist isiku tuvastamist

võimaldava viisi säilitamine töökorras tagavaravariandina.

Selle tingib eelkõige asjaolu, et komisjoni tegutsemiskoht Komandandi majas kuulub Riigikogu

kinnistute hulka, kus kehtib Riigikogu juhatuse 14. aprilli 2026. aasta otsusega kehtestatud

sissepääsu- ja turvakord. Nimetatud korra kohaselt on dokumendi olemasolu kohustuslik ning

2

valvepolitseinikul on õigus tõkestada sisenemine või saata hoonest välja isik, kes ei esita isikut

tõendavat dokumenti, on joobetunnustega, varjab nägu või rikub muid turvanõudeid.

Ehkki tavapärased vaatlejad on meile teada ja nende käest ei ole isikut tõendavat dokumenti

küsitud, ei saa välistada sellise vajaduse tekkimist tulevikus. Kuna vaatlejad hangivad teavet

käitumisreeglite kohta just komisjoni töökorrast, peab kord sisaldama selget viidet isikut tõendava

dokumendi esitamisele, et ära hoida olukordi, kus dokumendi puudumisel jääb koosolek

vaatlemata.

Antud teemat on käsitlenud ka Riigikohus oma 30. septembri 2025. aasta lahendis numbriga 5-25-

42, kus märgiti, et koosoleku korraldajal on õigus nõuda vaatlejalt isikut tõendavat dokumenti

veendumaks, et registreerimislehele on kantud tema tegelik nimi. Tulenevalt hoone turvakorrast

ja kohtupraktikast on ettepanek jätta isiku tuvastamist võimaldav nõue töökorda alles ning arutada

komisjoni liikmetega nende seisukohti antud küsimuses.

Airi Mikli täpsustas, et viidatud on erisusele, mis asukohas toimuva koosoleku puhul on. Kas äkki

peaks täpsustama, et asukohas toimuva koosoleku puhul vaatleja esitleb end enne koosoleku algust

isiku tuvastamist võimaldaval viisil? Kas sinna peaks lisama sõnad „asukohas toimuvas“?

Gert Uiboaed avaldas arvamust, et tegemist on natuke laiema kontekstiga. Loomulikult me saame

vaadata asukohapõhiselt. Riigikogu territooriumil on kehtestatud sissepääsukord, me peame igal

juhul tagama selle täitmise, me ei saa seal teha mingisuguseid õgvendusi. Aga minu arvates tuleks

laiemalt vaadata, et kui me siin Vabariigi Valimiskomisjonis, mis iganes kaasuseid arutame, siis

need aeg-ajalt sisaldavad nüansse inimeste eraeluliste andmete kohta. Sellepärast on ilmtingimata

vajalik, et meil oleks täpselt teada, kes nendest nüanssidest teadlikuks saavad. Meie peame suutma

tagada selle info levitamise ulatuse kontrolli.

Olari Koppel küsis, kes vastutab valimiskomisjoni koosolekuga liituda sooviva vaatleja

isikusamasuse tuvastamise eest – kas riigi valimisteenistus, valimiskomisjon ise või Riigikogu

Kantselei kinnistutel korda tagav politsei.

Ingrid Kullerkann vastas, et praktikas toimiks see protsess sarnaselt praegusele korrale, kus riigi

valimisteenistus registreerib VVK palvel uksel kõik vaatlejad. Kui peaks tekkima vajadus

dokumendi kontrollimiseks, palutakse vaatlejal viisakalt oma isikut tõendav dokument esitada.

Juhul kui isik keeldub dokumendi näitamisest, on sissepääsunõuete ja korra tagamine juba politsei

ülesanne, sest komisjonil puuduvad võimalused kedagi selleks sundida.

Olari Koppel täpsustas, et töökorra sõnastus peaks olema universaalne ja toimima sõltumata

koosoleku asukohast – näiteks juhul, kui koosolek otsustatakse pidada väljaspool põhiasukohta

või mõnes teises linnas. See nõue ei tohiks sõltuda vaid sellest, et viibime praegu Riigikogu

Kantselei erikorra all olevates ruumides. Mitmetes asutustes kehtib analoogne kord eelkõige

seetõttu, et hoone püsivaldajal peab turva- ja halduskaalutlustel olema täielik ülevaade kõigist ala

viibivatest isikutest. Nõude eesmärk tuleneb seega hoone üldisest turvakorrast, mitte komisjoni

otsesest vajadusest kõiki koosolekul viibijaid isiklikult identifitseerida.

Sirje Kaljumäe avaldas arvamust, et siin kerkib üles kaks peamist teemat, millest üks puudutab

kontrolli teostamise pädevust. Dokumendi küsimise nõue on laiema kontekstiga ega piirdu vaid

meie praeguse hoone erirežiimiga, kuivõrd koosolekut võib teinekord olla vajadus pidada mujal –

näiteks Tartu kohtumajas, kus kehtib samuti sisenemiskontroll. Kui koosolek toimub meie

põhiasukohas, on loogiline, et sisenemist ja vaatlejate isikusamasust kontrollib valimisteenistuse

töötaja. Muus juurdepääsupiiranguga asutuses viibides teostavad kontrolli sealset korda tagavad

volitatud isikud, näiteks kordnikud või politseinikud. Kokkuvõttes on isikut tõendava dokumendi

küsimise õiguse säilitamine töökorras igati põhjendatud.

3

Dilaila Nahkur-Tammiksaar avaldas arvamust, et praegust sõnastust vaadates ei tule sellest

selgelt välja, et kontrolli teostavad enne koosolekut valimisteenistuse töötajad. Sõna-sõnalt

lugedes jätab see mulje, nagu peaksid kõik vaatlejad koosoleku alguses järjest püsti tõusma ja end

esitlema ning komisjon peaks tegelema range isikutuvastamisega, mida seadus meile tegelikult

ette ei näe. Kuigi majareeglite järgimise fikseerimine töökorras võib olla vajalik, on see konkreetne

lause praegusel kujul eksitav.

Teet Raidma avaldas arvamust, et koosoleku asukoht ei pruugi olla ka teises asutuses, kus kehtib

oma sissepääsukord, see võib olla ka avalikust kohast üüritud koosolekuruum, kus sellist korda ei

ole. Sellegipoolest peab sisemise korra tagama. Minu arvates on see „isiku tuvastamist

võimaldaval viisil“ piisavalt selgelt kirjutatud. See sõna „võimaldav“ tähendab seda, et seda ei pea

alati tegema, vaid tehakse vajadusel. Ma ei näe põhjust seda muuta.

Ingrid Kullerkann küsis, kas komisjoni liikmed on nõus töökorra ettevalmistatud kujul vastu

võtma.

Konsensuse alusel

otsustati:

võtta vastu Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 104 „Vabariigi Valimiskomisjoni töökord“.

2. Riigi valimisteenistuse ülevaade Riigikogu valimiste korraldamisest

Arne Koitmäe andis ülevaate Riigikogu valimiste korraldamise hetkeseisust. Märtsis toimuvate

valimiste ettevalmistused kulgevad tavapärases tempos ning esimesed toimingud algavad

mandaatide jaotamisega Vabariigi Valimiskomisjoni poolt kohe pärast valimiste väljakuulutamist.

Kandideerimisdokumentide vastuvõtu ja kontrolli viib läbi valimisteenistus, kusjuures erinevalt

presidendivalimistest ei nõuta seekord valimiskomisjoni liikme vahetut kohal viibimist.

Seadusandlikul tasandil on Riigikogus menetluses kaks olulist eelnõud, millest üks pikendab

valimiskaebuste läbivaatamise tähtaegu ning teine annab valimiskomisjonile õiguse

valimistulemusi tühistada välisriigi mõjutustegevuse, desinformatsiooni või ebaseadusliku

rahastamise tuvastamisel.

Lisaks võetakse vastu e-hääletamisega seotud korraldused, moodustatakse püsivalt tegutsev e-

hääletamise rakkerühm ning jaotatakse pärast riigieelarve selgumist vahendid kohalike

omavalitsuste vahel.

Valimiste sujuvaks korraldamiseks on valminud valimiste käsiraamatu käsikiri ja

kandideerimisdokumentide esitamise juhendid. Koolitused on plaanis läbi viia kandidaatidele,

erakondadele ning valla- ja linnasekretäridele kui kohalikele valimisjuhtidele, samal ajal kui

jaoskonnatöötajatele valmistatakse ette eraldi videomaterjale.

Tehnilise poole pealt on valimiste infosüsteemi ja EHIS-i arendused lõppenud ning käimas on

turva-, koormus- ja ligipääsetavustestid.

E-hääletamise turvalisuse tõstmiseks on lisatud Smart-ID+ tugi õngitsemisrünnakute ohu

vähendamiseks ning rakendatud nullteadmustõestus, mis kontrollib hääletamissedeli

vormikohasust ja kandidaadi numbri lubatavust. Edasiste tegevuste raames uuendatakse

riskianalüüsi, viiakse läbi suletud lähtekoodiga valijarakenduste koodiaudit ning uuendatakse E-

ITS auditit.

Koostöös RIT-iga tagatakse vajalikud arvutid ja eraldi telefonid, mis lisaks info andmisele on

alternatiivseks seadmeks kui arvuti valmisjaoskonnas või hääletamisruumis mingil põhjusel

kasutada ei ole võimalik. Isikukontroll Eesti äpi vastu on integreeritud otse valimiste infosüsteemi,

mis vabastab jaoskonnakomisjonide liikmed isiklike telefonide kasutamisest.

4

Kommunikatsiooni osas on valmimas meediaplaan ja kohe saab valmis stiiliraamat, millest

tulenevalt saavad ka kõik valimiste vahendid uue visuaalse kujunduse.

Seoses mõjutustegevusega ja turvalisuse parandamiseks viiakse läbi kaheosaline lauaõppus

mõjutustegevuse riskide läbimängimiseks kõigi asutustega, kellel valimistel on mingi roll. Oleme

tihendanud koostööd Andmekaitse Inspektsiooniga, et andmekaitsele rohkem rõhku panna ja

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametiga digitaalteenuste akti küsimuste osas.

Enamus valimisvahendeid tahame hankida käesoleval aastal. Hääletamissedelid tellitakse

tavakohaselt vahetult enne valimis.

Airi Mikli küsis, kas käsiraamatus on kriisiolukordadele ka tähelepanu pööratud, et kuidas

jaoskonnakomisjoni juhendada kui kriisiolukord peaks tekkima.

Arne Koitmäe vastas, et käsiraamatus selle kohta palju ei ole, aga selle teemaga tegeletakse eraldi

põhjalikumalt.

Airi Mikli küsis, kuidas on seis valimiste rahastamisega.

Arne Koitmäe vastas, et võrreldes eelmiste Riigikogu valimistega on rahastus samal tasemel. RIA

rahastus on olemas. Taotletud on lisarahastust ERJK nõuniku ametikoha loomiseks ja koodiauditi

jaoks 250 000€.

Olari Koppel küsis ühe eelpool mainitud Riigikogus menetletava eelnõu kohta, mis annab

Vabariigi Valimiskomisjonile täpsustatud volituse valimistulemuste tühistamiseks teatud

sündmuste ilmnemisel. Kuna eelnõu teine lugemine on kavandatud juba novembri teise nädalasse,

siis kas on infot, kas valimiskomisjonile korraldatakse ka sisuline briifing selle sätte täpse

tähenduse ja rakendamise kohta? Või ei ole seda peetud vajalikuks, kuivõrd eelnõus ega

seletuskirjas selliseid üksikasju täpsustatud ei ole.

Arne Koitmäe vastas, et selles küsimuses ei ole riigi valimisteenistuse ega Vabariigi

Valimiskomisjoni poole pöördutud.

Teet Raidma küsis valijarakenduse turvatestimise hanke kohta, kas sinna on kaasatud kõik

võimalikud operatsioonisüsteemi kandidaadid.

Arne Koitmäe vastas jaatavalt, praegu on viis valijarakendust, mida arendatakse sünkroonis ja

turvatestid käivad ka kõigi kohta.

Komisjon võttis esitatud info teadmiseks.

3. E-ITS vaheauditi tutvustamine

Arne Koitmäe andis ülevaate vaheauditist. EITS-i vaheauditi läbiviijaks oli KPMG, see toimus

ajavahemikus 26.08.–28.09.2026, käsitlusalas oli valimiste korraldamine. Lõppjäreldus on, et

RVT on loonud olulised eeldused infoturbe süsteemseks ja järjepidevaks korraldamiseks.

Infoturbe nõude rakendamisse on panustatud, tehtud olulisi samme taseme tõstmiseks ja infoturbe

haldussüsteemi arendamiseks. Selle tulemusena tuvastati 18 madala riskitasemega osaliselt või

mitte rakendatud meetmeid, millega tuleb edasi töötada. Kõrge riskitasemega lahknevusi ei

tuvastatud. Auditi käigus ei tuvastatud ka asjaolusid, mis viitaksid infoturbe haldussüsteemi

mittetoimimisele. Auditi soovitus on, et tuvastatud madala riskitasemega lahknevused tuleb

asjakohaselt käsitleda ning nende suhtes rakendada vajalikud parendustegevused. E-ITS audit, mis

kestab juba mitu aastat, jätkub, kuna see kunagi ei lõppegi. Auditi järgi oleme valimisteks valmis.

5

See audit ei hõlma e-hääletamist. Kuigi seadus eraldi nõuab, et e-hääletamisele tuleb

infoturbeaudit. E-ITS auditi loogika järgi hõlmab see kogu süsteemi ehk riigi valimisteenistust

tervikuna ehk neid osasid Riigi Infosteemi Ametis ja Riigikogu Kantseleis, mis on seotud valimiste

korraldamisega. Osa lahknevused tulenevadki sellest, et kui E-ITS audit on läbi viidud nii RKK‑s

kui ka RIA-s, siis see, mida meie audiitor küsib, ei ole alati täpselt vastuolus nende poolses auditis.

Sellega me tegeleme pidevalt.

Olari Koppel küsis täpsustavalt, kas konkreetne vaheaudit käsitles eelkõige valimisteenistuse kui

struktuuriüksuse toimimist puudutavaid protsesse. See E-ITS-i vaheaudit ei tegelenud

elektroonilise hääletussüsteemi ja selle osiste auditeerimisega.

Arne Koitmäe vastas, et auditeeritakse äriprotsessi, mis on valimiste korraldamine. Elektrooniline

hääletamine on selle üks osa. See audit puudutab puhtalt infoturvet. E-hääletamise süsteemi

koodiaudit on eraldi audit ja eraldi hange, need ei ole omavahel seotud.

Teet Raidma küsis, kas auditi järeldusotsus tehakse veebis avalikuks.

Arne Koitmäe vastas jaatavalt.

Gert Uiboaed märkis, et vaheaudit tuvastas null kõrgetasemega riski ja 18 madala riskitasemega

momenti ning küsis, milline on tähtaeg nende 18 madala tasemega tuvastuse likvideerimiseks või

kordaseadmiseks.

Arne Koitmäe vastas, et tähtaeg on see, et jätkame E-ITS auditiga ja tuleb uus audit. Selleks ajaks

tuleb eelmised puudused kõrvaldada.

Teet Raidma märkis, et seaduse järgi on aega üks aasta sellega tegeleda. Kui oleks kõrge riskiga

lahknevus, siis on lühemad tähtajad.

Olari Koppel küsis, kas ja kuivõrd annab kõnealune vaheaudit meile veendumuse, et kontrollitud

protseduurid on hästi korraldatud ja riskid kontrolli all – ehk kas protsessid on kirjeldatud ning

vastutajad määratud nii, et elektrooniline hääletamine on riigi valimisteenistuse vastutusalas

turvaline ja seadusega kooskõlas.

Arne Koitmäe vastas, et lühike vastavus on jah. Lisaks kontrollitakse selle auditi käigus ka RIA

teenuseid. See ei ole asutusekeskne audit, vaid see hõlmab tervet protsessi. Meil on selles mõttes

natuke erinev lähenemine osadest asutustes, kus sellist mitme osapoolega teenust ei ole.

Komisjon võttis esitatud informatsiooni teadmiseks.

4. Operatsioonisüsteemide määramine valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele 2027.

a Riigikogu valimistel

Ingrid Kullerkann tegi päevakorrapunkti sissejuhatuse. Tegemist on operatsioonisüsteemide

määramisega valija rakendusele ja häälekontrolli rakendusele 2027. aasta Riigikogu valimistel.

Komisjon esimees märkis, et Riigikogu liige Martin Helme on esitanud avalduse, milles ta palub

jätta operatsioonisüsteemide määramine valija rakendusele ja häälekontrolli rakendusele

määramata, kuna e-hääletuse turvaprobleemid ei ole valimiste korraldamiseks lahendatud.

Komisjon võttis avalduse teadmiseks.

6

Arne Koitmäe andis ülevaate valijarakenduste arendustest. Valimisrakendused on välja töötatud

viiele operatsioonisüsteemile: arvutites kasutatavatele Windowsi, Ubuntu Linuxi ja macOS-i

süsteemidele ning mobiilseadmete jaoks mõeldud Androidi ja iOS-i platvormidele. Kõigi toetatud

operatsioonisüsteemide puhul on rangeks tingimuseks ametlike turvauuenduste olemasolu, mis

tähendab, et turvauuendustega jäänud vanemaid versioone me ei toetata. Rakendustele on lisatud

Smart-ID tugi ning hääle korrektsuse ja seaduse nõuetele vastavuse kontrollimiseks rakendatakse

nullteadmustõestust, mille abil tagatakse sedeli loetavus. Kõiki rakendusi arendatakse ühtsetel

alustel – kasutusel on samad krüptograafilised lahendused, hääle salastamise mehhanismid, e-ID

vahendid, konfiguratsiooniallikad ning ühtsed ligipääsetavuse ja turvatestimise nõuded.

Mobiilirakenduste praktiliseks katsetamiseks viidi mais 2025 läbi avalik test, kus anti kokku 2426

testhäält, mis jagunesid võrdselt iOS-i ja Androidi kasutajate vahel. Testijatest 8,3% kasutas hääle

kohalejõudmise kontrollimiseks teist seadet. Testi käigus võrreldi kaht levitamisviisi: iOS-i

rakendus oli kättesaadav ametlikus äpipoes, Androidi rakendust pakuti aga otse valimised.ee

veebilehelt. Test näitas, et otse veebilehelt allalaadimine tõi esile Androidi turvaseadete hoiatused

ning tõi kaasa pahavara kahtlusi, mistõttu paljud hääletused katkesid enne allalaadimist. Seetõttu

ei andnud veebilehe hääletus head tulemust.

Tagasisideküsimustikule vastas üle tuhande kasutaja ning kogemus oli enamjaolt positiivne: 89%

pidas rakenduse allalaadimist ja 93% selle kasutamist lihtsaks ning 85% pidas süsteemi

töökindlaks. Ilmnes küll teatud tehnilisi probleeme, mis puudutasid Smart-ID implementatsiooni,

aga need lahendati.

Lisaks viidi läbi RVT ja RIA-sisene rahvahääletuse test, milles katsetati esmakordselt

rahvahääletuse rakenduse toimimist arvutites ja nutiseadmetes ning RIA-s avati ka

paberhääletamise punkt. Selles testis rakendati edukalt nullteadmustõestust, elliptilistel kõveratel

põhinevat QR-koodiga kontrollrakendust ning testiti häälte töötlemist, avamist, logiseiret,

auditeerimist ja EHS-i ning VIS-i koostoimet, sealhulgas paberil hääletanud valijate e-häälte

tühistamist.

Kuigi hääletamine toimub kõikides valijarakendustes ühtemoodi, seisneb peamine erinevus

mobiilirakenduste ja arvutirakenduste vahel nende levitamisviisis. Mobiilirakenduste puhul

toimivad rakenduste poed eraldiseisvalt ning valimisteenistus on seal üks paljudest klientidest.

Oleme poodides leidnud kontaktisikud, kes saavad meie teemasid vajadusel eskaleerida ja tagada

nende kiirema käsitlemise, kuid rakenduste ning nende uuenduste avaldamine ei toimu sellest

hoolimata koheselt. Iga uuendus peab läbima ülevaatusprotsessi (review), mis tekitab paratamatult

teatud ajanihke, mida valimisteenistusel ei ole võimalik muuta.

Eelkontrolli selge pluss on aga see, et pärast heakskiitmist on rakendus kasutajatele vabalt

kättesaadav ning mobiili operatsioonisüsteem aktsepteerib seda automaatselt. Arvutirakenduste

puhul toimub usaldusväärsuse kontroll iga kasutaja seadmes eraldi, kus allalaadimist võivad

takistada viirusetõrjed, pahavaratõrje programmid või organisatsioonide sise-eeskirjad. Selles osas

on rakenduste poodide kasutamine lihtsam. Google'i ja Apple'iga ei ole sõlmitud erilepinguid ega

spetsiifilisi kohustusi fikseerivaid kokkuleppeid. Rakenduste poode kasutatakse samamoodi nagu

kõik teisedki, kuid meil on olemas otsekontaktid vajaliku toe saamiseks, kellel on võimekus meie

asju eskaleerida, et nendega tegeldaks esimesena.

Rakenduste pakkumine otse valimiste veebilehelt ei ühildu nutitelefonide allalaadimisloogikaga

ning on seetõttu praegu perspektiivitu. Samuti on Apple’i räägitud alternatiivsed äpipoed hetkel

alles teoreetilisel tasemel, kuivõrd puuduvad konkreetsed juhendid nende praktiliseks

korraldamiseks.

Valimisrakenduse autentsuse ja õigsuse tagamiseks on poes avaldajana märgitud Riigikogu

Kantselei. Lisaks kohustab Euroopa Liidu digiteenuste määrus (DSA) rakenduste poode hindama

oma teenustega seotud süsteemseid riske valimisprotsessidele ning võtma mõistlikke meetmeid

võltsrakenduste ja võimalikust pahavarast tulenevate rünnete maandamiseks.

7

KPMG viis läbi mobiilirakenduste tervikluse kontrolli auditi, mille raames kontrolliti, kas

äpipoodides avaldatud rakendused vastavad täpselt tooteomanike koostatud versioonidele. Auditi

tulemusel kinnitati, et kontrollitud ulatuses ei tuvastatud Androidi ega iOS-i rakendustes

lubamatuid muudatusi ega tervikluse rikkumisi. iOS-i puhul on märkus, et kahte krüpteeritavat

teeki audiitorit kontrollida ei saanud, aga need erinevused on kooskõlas Apple'i tavapäraste

rakenduste töötlemise ja levitamise protsessidega. Samuti ei tuvastatud kontrollitud

komponentidest tõendeid valijarakenduste lubamatu muutmise kohta avaldamisel või levitamisel.

Sama moodi nagu hääletamisel arvutiga, saab valija mobiilseadmega hääletamisel oma e-häält

kontrollida QR-koodi abil, kasutades selleks teist, sõltumatut nutiseadet. Kuigi hääle kontrollimine

ei ole seaduse järgi valijale kohustuslik, on see vajalik e-hääle kohalejõudmise tõendamiseks ja

süsteemse pahavara tuvastamiseks. Kui valijal teist nutiseadet ei ole, ei ole hääle kontrollimine

tehniliselt võimalik.

Ingrid Kullerkann küsis, kas ta sai õigesti aru, et rakenduste poed käsitlevad valijarakendusi

erinevalt muudest rakendustest ehk et kas neil on erinev turvalisuse või muu selline tase.

Arne Koitmäe vastas, et jah osade rakenduste puhul (sh valijarakendused) on nõutud, et

teenusepakkuja, antud juhul suured rakenduste poed, jälgiks riske ja vajaduse korral maandaks

neid.

Ingrid Kullerkann küsis, et kas ta järeldab õigesti, kui keegi peaks tegema vale valijarakenduse

ja püüdma rakenduste poodi üles raadida, siis tema tegevus satub rakenduspoe teravama

tähelepanu alla.

Arne Koitmäe vastas, pigem on küsimus selles, kas see on proaktiivne või reaktiivne, pigem

reaktiivne. Probleemide ilmnemisel võtavad poed midagi ette.

Indrek Leesi lisas, et kui keegi tahab valimiste rakendust laadida poodi, siis Apple ja Google

nõuavad sellele ametlikku, riiklikku kinnitust. Meie puhul nõuti Riigikogu Kantseleilt vastavat

kinnitust.

Olari Koppel küsis, kas sellest võib järeldada, et rakenduspoodides ongi erinevad

pääsuvõimalused nendele rakendustele. Piltlikult öeldes kui ma teen sõbraga kahe peale mingi

jalgpalliennustuse äpi ja paneme selle üles ja siis on Eesti valimiste äpp. Kas need kaks asja läbivad

samas poes mingi erineva protseduuri, et sinna üles saada?

Indrek Leesi vastas, et kõigepealt mõlemad läbivad n-ö review ehk vaadatakse üle, et ei oleks

tegu mingi pahavaraga või pahatahtliku rakendusega. Kui nad on sellega rahul, siis see läheb

poodi. Kui on tegu valijarakendusega või valimiste rakendusega või millel neil tekib kahtlus, et

see krüpteerib vms, siis nõutakse ametlikku riiklikku kinnitust ja kui seda kinnitust ei ole, siis nad

ei pane seda poodi üles.

Teet Raidma küsis, aga kui see nn jalgpalliäpp juhuslikult võimaldab ka hääletada, kuidas siis on.

Indrek Leesi vastas, et see tuleb juba review’s välja.

Ingrid Kullerkann küsis, et uuendused läbivad review ja see võtab aega, siis milliste uuenduste

tegemise vajadus võib üldse tekkida ning kas see vajadus võib tekkida hääletamisperioodil.

Indrek Leesi vastas, ainsad uuendused, mis võivad tulla, on näiteks seadistuste uuendused, mis

puudutavad kõiksuguseid sertifikaate, millega inimesed allkirjastavad enda hääle. Kui näiteks

8

muudetakse sertifikaate või muutuvad mingid seadistused. Need seadistused on laetavad valimiste

veebilehelt äpi poolt ja need ei vaja poodi uuendamist. Need toimuvad otse valimiste veebilehe ja

rakenduse vahel.

Ingrid Kullerkann küsis, millistel asjaoludel võib meil tekkida vajadus pöörduda rakenduste poe

poole, et nad teeksid midagi valimiste perioodil.

Indrek Leesi vastas. See vajadus tekib, kui meil on vaja lisada mingi täiendav funktsionaalsus

valijarakendusse. Ehk kui tekib mingisugune programmeerimisvajadus, mingi lisavajadus. Selle

tõenäosus on nullilähedane. Meil on praegu rakendused poodides, me testime neid jooksvalt. See

funktsionaalsus on sinna lisatud. Seadistusi me saame kiirelt muuta, aga ma ei näe hetkel vajadust

seda valimisperioodi ajal muuta.

Olari Koppel küsis, kuidas mõjutab neid poodides olevaid valimisrakendusi see, kui süsteem teeb

mingisuguse versiooniuuenduse. Näiteks kaks päeva enne valimisi Apple Store või kogu see iOS

läheb üle mingisugusele järgmisele programmiversioonile. Kas siis see valimisrakendus seal

töötab edasi nii, nagu poleks midagi juhtunud või ta ei pruugi funktsioneerida sellisel kujul, nagu

ta on sinna pandud, nagu ta on auditeeritud.

Indrek Leesi vastas. Kõik need poed teevad enda uuendusi. Nad lasevad välja eelversiooni enda

uuendustest ja annavad meile piisavalt aega neid uuendusi sisse viia, enne kui see uuendus Apple'i

poodides päriselt juhtub. Need on ka ette teada. Vastuseks, jah see töötab edasi samamoodi.

Olari Koppel märkis, et jääb mulje, et kuidagi nemad annavad teada ja siis on piisavalt

valimisteenistusel aega midagi parandada ja programmeerida. Küsimus on kuivõrd vastavuses on

lõpprakendus, mis on valimistepäeval alla laetav ja mille kaudu inimene hääletab, mida praegu

auditeeriti, kui on käinud pideva koostöö selle poega või selle opsüsteemiga ja käib mingisugune

täiendav täpsustamine, programmeerimine. Või auditeeriti ikkagi neid omadusi või tunnuseid

sellel rakendusel, mis jäävad muutumatuks?

Indrek Leesi vastas. Auditeerimise mõte oli selles, et kood, mis antakse poodi, jõuab ka poodi.

Kui mobiilsed rakendused tulevad, siis on audiitoritel ka kohustus seda teha valimiste ajal.

Teet Raidma küsis, mis hetkel tervikluse audit tehakse ja kas tehakse seda ka valimisperioodil

või tehakse lausa iga päev, et välistada neid muudatusi, mida teenusepakkuja potentsiaalselt võib

ise salaja teha.

Indrek Leesi vastas. Selle me kirjutame vastavasse hankesse sisse ja audiitor valib ise aja, mitte

me ei ütle talle ette, mis aja ta täpselt valib. Valimisperioodil kindlasti tuleb seda teha.

Gert Uiboaed küsis, miks on selle valijarakenduse esitaja seal poes Riigikogu Kantselei. Kas see

ei tekita segadust, et kui riigi valimisteenistus korraldab valimisi, aga Riigikogu Kantselei annab

äpi välja. Teiseks – palun kirjeldage, mida teeb nullteadmustõestus.

Arne Koitmäe vastas. Esimese küsimuse vastus on see, et äpi saab üles laadida juriidiline isik.

Meie oleme Riigikogu Kantselei struktuuriüksus ehk me sinna oma nime külge panna ei saa.

Sellepärast on Riigikogu Kantselei kaasatud äpi publitseerimisse.

Indrek Leesi kirjeldas nullteadmustõestust. Lihtsam selgitus on, et valija tehtud valik

(matemaatiline tõestus selle kohta) sisaldub valikute nimekirjast ehk see number, mille inimene

kirjutas, pärineb valikute nimekirjades sisalduvast numbrist. Ehk siis, kui see number on nullist

9

tuhandeni, siis tõestus ongi see, et see number on nullist tuhandeni sees. Ta ei näita inimese valikut,

aga see on tõestus selle kohta, see pärineb andmenumbrite hulgast.

Gert Uiboaed esitas täpsustava küsimuse, et sisuliselt tähendab see seda, et inimene saabki ainult

sellest n-ö kandidaatide numbrite valikust sinna kirjutada, mingisugust muud avatud teksti või

midagi muud sinna kirjutada ei saa.

Indrek Leesi vastas jaatavalt. Arne Koitmäe lisas täiendavalt, et valija ei saagi seda teha. See

eeldaks seda, et ta ise teeb mingeid lisategevusi. Valijarakendus võimaldab valida õigest

kandidaatide nimekirjast.

Teet Raidma jätkas küsimusega nullteadmustõestuse teemal, kuidas on võimalik ära seletada

kõikidele valijatele, et see ei riku kuidagi nende hääletamise salajasust. Kas te selgitate seda?

Indrek Leesi vastas, et valimiste veebilehel kirjeldame selle võimalikult lihtsalt ära. Kõige lihtsam

on öelda, et valijale kuvatud valikute nimekiri oli ametlik ja korrektne.

Ingrid Kullerkanna täpsustas, et valimisteenistus töötab selle nimel, et nullteadmustõestuse

olemust lihtsalt selgitada.

Olari Koppel küsis, kas hiljem logidest või kusagilt on võimalik kokku lugeda ja eristada,

missugune e-hääl oli vanamoeline e-hääl ja missugune oli m-hääl.

Indrek Leesi vastas. Hääled on ühesugused, kõik on digiallkirjastatud meie e-ID-vahenditega.

Aga logist on võimalik tuvastada, millise operatsioonisüsteemi poolt on hääl tulnud.

Olari Koppel küsis mustade stsenaariumite ja riskiolukordade kohta. Valimiskomisjonil on õigus

peatada elektrooniline hääletamine juhul, kui ilmnevad mingisugused riskid, probleemid või

mingid tehnilised jamad, on isegi võimalik eraldi peatada ka mobiilhääletust. Kas on võimalik

eraldi peatada niimoodi, et Android seadmelt saab, aga Apple'lt enam ei saa. Küsimus: kuidas

jõuab valijani teadmine, kui ta on hääletanud ja kas hääletamise ajal või vahetult pärast seda

selgub, et süsteemis on olnud mingi probleem, et siis kas ja kuidas ta saab teada, et tema antud

hääl kas läks arvesse või mitte? Meie vastus oleks, et aga sul oli võimalus kasutada

kontrollirakendust.

Teet Raidma täpsustas, et küsimus on kuidas valija saab teada, et ta peaks minema uuesti

hääletama.

Indrek Leesi vastas, et siis tuleb teavitada kasutajat eesti.ee kaudu. See on ainus võimalus, et saata

talle eesti.ee kaudu e-mail.

Ingrid Kullerkann küsis, et kui on probleem mingisuguse lõiguga ja me peatame selle, siis ju

kahtlemata saab sellest teada avalikkus? Näiteks teie, kes te hääletasite sellisel viisil, palun

suunduge teistsuguse seadme juurde või valimisjaoskonda. Kas see on võimalik?

Arne Koitmäe vastas. Seaduse järgi, kui valimiskomisjon peatab hääletamise, tuleb avalikkust

teavitada.

Olari Koppel täpsustas, et see peatamise info puudutab ju eelkõige neid inimesi, kes kavatsevad

hakata elektrooniliselt hääletama. Nendele öeldakse, et praegu ei saa, see on peatatud. Küsimus

on, mis saab nendest, kes on juba hääletanud?

10

Arne Koitmäe selgitas, et valimiskomisjon peab määratlema, mis see olukord on. Üks asi on see,

et peatatakse hääletamine mingil põhjusel ja teine asi on see, et tühistatakse hääled. Sel juhul tuleb

minna valima, et sellist vahepealset olukorda. olla ei saa.

Gert Uiboaed küsis, et kui näiteks selgub, et iOS-süsteemiga antud e-hääled on kuidagi

kompromiteeritud ja valimiskomisjon otsustabki, et kõik iOS-i hääled tühistatakse, kas meil on

see võimekus, et me anname eesti.ee portaali kaudu konkreetsetele inimestele teada, et sina

hääletasid või sinu hääl tuli iOS-i süsteemi kaudu, et mine uuesti hääletama.

Arne Koitmäe vastas. See võimekus on tegelikult olemas. Mõned valimised tagasi, kui oli juhtum

valijatega, kelle ringkond oli valijate nimekirjas uuendamata, siis ka neid inimesi teavitati. Neid

inimesi oli vist üle 50 ja lõpuks viis inimest oli neid, kes uuesti ei hääletanud.

Indrek Leesi lisas, et see võimekus on olemas. Eelmisel korral teavitasime inimesi eesti.ee kaudu.

Neid oli üle 50 ja enamus neist hääletas uuesti õiges ringkonnas.

Teet Raidma kommenteeris, et vanemas eas mobiiliga hääletanud lihtsalt ei teagi, kas tal on iOS

või on tal Android, tema jaoks on see mingi telefon. Seetõttu on see personaalsem lähenemine küll

õigem. Iseasi, kas ta sealt eesti.ee-st selle teavituse kätte saab. Teet Raidma küsis, kas mobiilsel

hääletamisel on autentimisviisina ka ID-kaardi NFC võimalik või on ainult Smart-ID.

Indrek Leesi vastas, et võimalik on kasutada Mobiil-ID, Smart-ID+ ja ID-kaardi NFC sarnaselt

arvutis kasutatava rakendusega.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar palus selgitada, mida tähendas, et iOS-i ei saanud täielikult

auditeerida mingi kahe teegi krüpto tõttu.

Indrek Leesi selgitas, et need kaks teeki, nagu ka PC-valijarakendus, kasutab suhtlemiseks

Digidoki, nii ka iOS-i rakendus kasutab kahte kõrvalist programmi, mis ei ole meie

programmeeritud, meie ei ole seda koodi kirjutanud, lihtsalt ta kasutab neid. Audiitor tõi selle

välja, et tema auditeerib ainult meie kirjutatud koodi. Neid lisaprogrammijuppe tema ei auditeeri.

Ingrid Kullerkann küsis, kas need omavad mingit mõju.

Indrek Leesi vastas eitavalt.

Olari Koppel küsis m-hääle ja kontrollrakenduse kohta ehk siis teine seade, kuna tehniliselt

teistmoodi ei mängi välja. Nüüd, kui kontrollrakenduses saadakse teada, siis jah, mu hääl on kohale

jõudnud ja tuleb see krüptogramm sinna. Ma saan aru, et teatud tingimustel on võimalik tagurpidi

pöörata ja ka hiljem tuvastada, kelle poolt täpselt see hääl läks. Kas sinna teise seadmesse see

krüptogramm jääb kuidagimoodi salve alles kusagile mingisugusesse vahemällu või peaks ikkagi

kaasnema sellega juhis, et juhul, kui sa selles teises seadmes – mis ei ole sinu isiklikus

ainuvalduses – kontrollrakendust teed, mismoodi sa selle krüptogrammi kontrollitoimingu saad

kustutada nii, et see ei satuks teise inimese valdusesse.

Indrek Leesi vastas. Kontrollirakendust soovitan kasutada valimiste ajal. Seal on pandud ajaline

piirang, millal ta ise sulgub, mille tulemusena kaob mälust ka alla laetud krüptogramm.

Olari Koppel küsis, kas seda ei ole võimalik screenshoti kombel salvestada ja hiljem

taaskasutada.

11

Indrek Leesi vastas eitavalt.

Teet Raidma küsis kuidas jõustatakse, et hääletada ei saa vanast, aegunud ja toetamata

opsüsteemiga telefonist. Kas see jõustatakse teenusepakkuja ehk Apple'i või Google'i poe poole

pealt, et järelikult sellele konkreetsele telefonile see äpp sinna ei ilmugi või seda tehakse kuidagi

teistmoodi. Ja kuidas tagatakse see, et me ei diskrimineeri siin kedagi väga ja kõigile oleks

arusaadav – hääletada ei saa sellepärast, et telefon on tõesti vana, ebaturvaline.

Indrek Leesi vastas, et see ei erine ka arvutis kasutatavate rakenduste poolest. Me teeme valijatele

teavitust, millistele operatsioonisüsteemidele see on mõeldud, testitud ja millel ta loodud on. Ja

Apple’i poes saab piirata ka versioone, kellele seda pakutakse.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar küsis. Saan aru, et mobiiliga on võimalik uuesti hääletada. Kuna

mul aga puudub teine nutiseade hääle kontrollimiseks ja mul tekitab siiski kahtlus, siis kas arvutis

hääletades läheb arvesse see antud hääl. Kõik toimib ühtemoodi, olenemata sellest, millises

seadmes hääletatakse.

Arne Koitmäe vastas, et arvesse läheb viimati antud hääl.

Olari Koppel küsis, et Eesti riigi ehk Riigikogu Kantselei ning Apple'i ja Google'i vahel mingit

lepingut ei ole. Eesti lihtsalt lähtub nende rakenduste paigutamisel nendesse poodidesse mingitest

üldtingimustest ja nendes üldtingimustes kaasneb neil mingisugune vastutus. Kuidas see vastutus

päriselus realiseerub, kui ikkagi selgub, et poepidaja on mingisuguseid tingimusi rikkunud – ei ole

piisavalt kontrollinud, neid rakendusi on kuidagimoodi üritatud või reaalselt kompromiteeritud.

Mind huvitab juriidiline pool, kuidasmoodi Eesti riigi ja Eesti kodanike huvid on kaitstud

olukorras, kus ilmneb mingi jama.

Arne Koitmäe vastas. Tegemist on tüüptingimuste lepinguga, kus ei ole eraldi selliseid

sanktsioone poele, kui midagi nagu valesti läheb.

Ingrid Kullerkann küsis, et kui rahvakeeli öeldes on jama, siis see tuleb auditeerimisega välja ja

siis Vabariigi Valimiskomisjonil on võimalus kasutada oma seadusega antud volitusi selle jama

tagajärgede kõrvaldamiseks.

Indrek Leesi vastas jaatavalt.

Teet Raidma markeeris, et see tulevane valimiste äpp ei ole kindlasti esimene ega ka viimane riigi

äpp, mida sinna teenuse pakkujate juurde üles pannakse. Loodetavasti näiteks eesti.ee äpi puhul

on need küsimused kellegi poolt juba mõeldud ja läbi vaadatud, lepingutingimused ka või

vähemalt üldtingimused vastavad sellele, et Eesti riik saab sellega nõustuda.

Ingrid Kullerkann ütles, täna arutatakse siin seda küsimust – vähemasti minu osalusel – teist

korda. Poolteist aastat on vahet. Mis selle pooleteise aastaga on muutunud paremaks, kas on

muutunud paremaks?

Indrek Leesi vastas. Auditeerimiseks on loodud piisavalt põhjalikud juhendid. Meil on viidud läbi

rohkem avalikke teste, rohkem siseseid teste, rohkem koormusteste. Me oleme saanud rohkem

seda süsteemi kasutada ja parendada. Lisaks on meil nüüd juba Smart-ID+, mis teeb selle seadme

kasutamise tunduvalt turvalisemaks. Me oleme teinud rohkem teste, me oleme muutnud äppe

turvalisemaks, vahepeal on ka telefonid läinud paremaks ja turvalisemaks. Meile on lisandunud

12

ka nullteadmustõestus, mis välistab kehtetu sedeli ehk rakendus ei saa ise kogemata viga toota,

isegi kui seda väita. Rakendus toimib 100%.

Sirje Kaljumäe küsis, kas sellist teadmist, et need rakenduspoed on püüdnud kinni võltsrakendusi

ja neile on reageeritud?

Indrek Leesi vastas. Oleme olnud otsesuhtluses nii Apple'i kui Google'iga, käinud neil kohapeal

kontoris. See number oli kolossaalselt suur, kui palju on nad püüdnud kinni võltsrakendusi just

review'de käigus, enne kui rakendus poodi lastakse. Otseselt valimisrakenduse kohta mulle ei

meenu.

Olari Koppel ütles, et koosoleku juhataja mainis et meile on laekunud avaldus Riigikogust. Me

saime teatavaks ka ühe vaatleja, Märt Põdra seisukohtadest, mis puudutasid elektroonilise

hääletuse probleeme või väidetavaid probleeme. Palun valimisteenistuse kommentaari. Seal käisid

läbi kõik need uuemad teaduslikud avastused, mis viitavad justkui Eesti elektroonilise hääletuse

uutele tuvastatud probleemidele, rääkimata nendest asjaoludest, mida me oleme siin viimase aasta-

kahe jooksul korduvalt käsitlenud nii kaebuste vormis kui ka muidu.

Arne Koitmäe vastas, et neile kõigile väidetele vastatud ja korduvalt vastatud, et mis puudutab

neid teadustöid, siis need on olnud meil laual ja need leiud on arvesse võetud, vajaduse korral

parandatud. Praegu pole ühtegi uut asjaolu, mille tõttu oleks vajalik elektroonilise hääletamise

kasutamist ümber hinnata või uuesti hinnata.

Olari Koppel küsis, et võrreldes KOV valimistega, mis olid eelmise aasta oktoobris, kas sellest

alates kuni praeguse hetkeni ja kavandid kuni järgmise aasta Riigikogu valimisteni on e-hääletuse

süsteemis toimunud mingisuguseid muudatusi, mis parandavad e-hääletuse turvalisust kogu selle

auditi poolt. Ärme räägi nüüd m-hääletusest.

Indrek Leesi vastas. EHS-i mõttes on üks suurem kontseptuaalne muudatus, et praegu kõik need

töötlemisfaasis tehtavad toimingud, ehk korduvate häälete eemaldamise, valijanimekirjade

kontroll on viidud auditi rakendusse. Ehk audiitor sisuliselt kontrollib üle ka riigi valimisteenistuse

töötajate eelnevalt tehtud tööd täies mahus lisaks ka kõikidele muudele, mida ta peab auditeerima.

Auditeerimine on läinud põhjalikumaks. Smart-ID+ ja nullteadmustõestus loob lisaturvalisust.

Sirje Kaljumäe küsis, mis vormis peab Riigikogu Kantselei andma kinnituse rakenduste

poodidele.

Indrek Leesi vastas, et jääb hetkel vastuse võlgu, milline see protseduur täpselt on. See ei ole nii,

et saadetakse digiallkirjastatud dokumendid, seda pidi tegema millegi kaudu.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar küsis, kui juhtub ikkagi m-hääletusel, et võtan äpi Apple Store'ist

ja nimekirjad on valesti, näiteks hiina keeles. Kuidas see parandamise protsess käib?

Indrek Leesi vastas. On olemas prooviläbimine, mille ajal me testime läbi kogu selle protsessi

nendes äppides. Nimekirjad tulevad e-hääletussüsteemist, seal midagi hiina keelseks muutuda ei

saa. Kõik andmed, mida kuvab mobiilne rakendus, on sarnased ka arvutirakendusega, mis

puudutab neid inimeste nimesid.

Teet Raidma küsis, kas ühtegi konkreetse valimisega seotud andmestikku ei ole hard-kooditud

või kodeeritud sinna koodi. Kõik tuleb seadistusega valimised.ee lehelt.

13

Indrek Leesi vastas. Kõik on seadistatud valimised.ee lehelt. Aga mis puudutab igasuguseid

ringkondade valijate nimekirju või valikute nimekirju, siis need asuvad meil ju kogumisteenuses

ehk siis RIA serveris.

Teet Raidma küsis täpsustavalt, et see tähendab seda, et ei ole mingit vajadust see äppi sealt maha

võtta? See võib olla seal ka kuni järgmiste valimisteni, juhul kui ei muudeta midagi põhjalikult.

Seda ei saa lihtalt kasutada, kuna pole konfiguratsioonifaili.

Indrek Leesi vastas jaatavalt.

Ingrid Kullerkann tegi ettepaneku minna arvamuste esitamise juurde ja asja olemusest tulenevalt

on mõistlik anda arvamus punkti 1 ja 2 kohta eraldi. Punkt üks on PC-arvutid ja punkt kaks on

Android ja iOS.

Olari Koppel esitas enda arvamuse. Põhimõttelist muutust halvemuse suunas ei ole minu

hinnangu toimunud või ei ole võimalik tuvastada. Need kriitikanooled või kriitilised hääled on

loomulikult kõlanud. Mulle on jäänud mulje, et see on mingis mõttes nagu lepitamatu vaidlus. See

on nagu olemuslik vaidlus, et ühtede meelest on see piisavalt turvaline ja põhiseaduse ja valimise

seadusega kooskõlas ning teiste meelest on olulisi puudujääke. Nii et selles küsimuses mina oma

hoiakut ei näe põhjust muuta. Traditsioonilise elektroonilise hääletuse operatsioonisüsteemid – ma

toetan nende väljatöötamist või rakendamist ka Riigikogu valimistel. M-hääletusega on olukord

minu meelest keerulisem. Riigikohus lubas eelmisel suvel ühes lahendis lahkesti

valimiskomisjonile selle otsuse tegemisel kaalutlusruumi ja lähtumist usaldusväärsusest ja tundest.

Ma arvan, et sinna alla mahub järelikult ka Vabariigi Valimiskomisjoni liikme siseveendumus

küsimuses, kas selline uuenduslik ja veidi teistsuguste riskidega ja veel läbi proovimata

hääletamise viis praeguses ühiskondlikus ja valimiseelses õhustikus on põhjendatud. Minu

sisetunde järgi on siin teatud puudujääke, mistõttu kahjuks või õnneks – jään oma kohalike

valimiste eelse otsuse juurde. Mina ei hääletaks jätkuvalt selle poolt, et anda valimisteenistusele

voli asuda välja töötama nutiseadmete või mobiilplatvormide valijarakendusi ja

kontrollirakendusi.

Gert Uiboaed esitas enda arvamuse. Minu jaoks ei ole põhimõttelist eristust, kas me nii öelda

desktop-lahenduses räägime ainult nende kolme operatsioonisüsteemi lubatavusest ja nii öelda

mobiilne sinna juurde. Mina käsitleksingi neid ikkagi ühtse e-hääletamise süsteemina. Ma

loomulikult pooldan, et kolme traditsioonilist e-hääletamise operatsioonisüsteemi tuleb jätkuvalt

rakendada ja mina seal muudatusi vajalikuks ei pea. Aga tulles mobiilse hääletamise juurde,

mainin selgituseks oma positsioonile, kõigepealt, et Riigikogu ehk seadusandja on sellise

võimaluse ette näinud. Me oleme kuulnud RVT seisukohta ja kinnitust, et e-hääletamine läbi

mobiilse seadme ei ole kuidagi vähem turvaline, vaid pigem on e-hääletamine tervikuna muutunud

turvalisemaks võrreldes pooleteise aasta taguse olukorraga. Minul ausalt öeldes küll puudub alus

teha mingisugust teistsugust järeldust, kui et mobiilne hääletamine peaks olema lubatud iOS-

süsteemis ja Android-süsteemis. Lõpetuseks tahan võib-olla natuke teisi mõjutada, et Vabariigi

Valimiskomisjonil on võimalus olukorras, kus m-hääletamine on saanud kuidagi

kompromiteeritud, see segment nendest e-häältest tühistada ja meil on võimekus neid m-hääli

andnud isikuid teavitada ja paluda neid uuesti hääletada. Arvestades võimaluste paketti me

peaksime minu arvates selle võimaluse kodanikele, vastavalt nende eelistusele ja mugavusele,

hääletada Riigikogu valimistel andma.

Airi Mikli esitas enda arvamuse. Võimalust hääletada valimistel mobiilseadmega pole varem

olnud. Seadusandja nägi selle võimaluse loomise ette möödunud aastal. VVK liikmena on m-

14

hääletamise arendamine olnud minu jaoks teemaks ca 5 aastat. Nende aastate jooksul on tehnilise

lahenduse ja turvalisuse tagamisega palju edasi liigutud.

Operatsioonisüsteemide määramise otsuse tegemisel peab VVK kaaluma hääletamise

üldpõhimõtete tagamist üksikute asjaolude kaupa. Toon välja asjaolud, kus minu arvates välja

pakutud mobiilhääletamise lahendus ei maanda piisavalt kõiki kaalutavaid riske.

Esiteks, mobiilseid valijarakendusi on kavas levitada Apple ja Google ametlike rakenduste

poodide kaudu. Valimiste korraldajal on platvormiteenuse pakkujatega selle kohta küll suulised

kokkulepped, kuid eraldi lepinguid poolte kohustuste ja õiguste kohta sõlmitud ei ole. Rakenduste

avaldamisel lähtutakse teenusepakkuja üldtingimustest. Võib eeldada, et valimiste korraldaja

tegevus võimaldab hääletajal jõuda ametlike rakendusteni ja kontrollida rakenduste päritolu.

Valimiste korraldaja avaldab viited rakenduste ametlikele levitamiskohtadele ja andmed

rakenduste avaldajate kohta. Kuid tehniline lahendus ei väldi ka võltsrakenduste levitamist nendes

poodides näiliselt ametlikena, sest nende levitamine ei ole valimiste korraldaja kontrolli all. On

võimalus luua vale mulje, et võltsrakendus on loodud ametliku avaldaja poolt. Tehniline lahendus

ei maanda piisavalt rakenduse autentsuse kindlakstegemise riske ja võimalikke inforünnakuid

valimiste vastu. See võib mõjutada valimiste usaldusväärsust üldisemalt. Maailmas on viimasel

ajal eriti levinud kampaaniad, mis kutsuvad üles mitte usaldama hääletusmasinaid või e-valimiste

süsteeme, et muuta valimistulemused ühiskonna silmis küsitavaks.

Teiseks, mobiilsete valijarakenduste kasutamisel tuleb tagada võimalus reageerida kiiresti nii

tavapärastele tehnilistele muudatustele kui ka võimalikele turvaintsidentidele. Kuigi muudatused

on üldjuhul võimalik kiiresti rakenduste poodidesse edastada, tuleb arvestada, et uut versiooni ei

pruugi olla võimalik rakenduste poes piisavalt kiiresti avaldada. Valimiste korraldaja on küll

plaaninud rakendada meetmeid, et vähendada sõltuvust rakenduste poodide tavapäraste uuenduste

avaldamise protsessist, kuid tulemus pole valimiste korraldaja kontrolli all Eestis, vaid sõltub

mitmete inimeste tegevusest väljaspool Eesti riiki. Puuduvad garantiid, sest valimiste korraldaja

ja rakenduste poodide vahel pole sellekohast lepingut sõlmitud.

Kolmandaks, kui valijal on kasutada üksnes üks nutitelefon, ei ole tal võimalik selles telefonis

antud häält sama seadmega sõltumatult kontrollida. Kuigi seadus ei sätesta elektroonilise

hääletamise eeltingimusena kahe seadme olemasolu, on soovitatav, kui valijal on kasutada nii

arvuti kui ka nutitelefon, hääletada arvutis ja kontrollida antud häält nutitelefonis.

Seadus annab VVK-le õiguse mitte alustada elektroonilist hääletamist või peatada või lõpetada

elektrooniline hääletamine täies ulatuses või osaliselt, kui süsteemi turvalisust või töökindlust ei

ole võimalik tagada. Praeguse otsuse tegemisel, ei saa häälte võimalikku tühistamist käsitleda kui

üht teadaolevate riskide maandamise meedet. Võrreldes oma kogemust 2017. aasta ID-kaardi

kriisiga, kui VVK kaalus, aga ei võtnud vastu otsust mitte alustada elektroonilist hääletamist, leian

praegu, et olukorrad siis ja nüüd pole võrreldavad. 2017. a kriis puhkes vahetult enne volikogude

valimisi, inimesed olid üle 10 aasta e-hääletamise võimalusega harjunud. VVK kaalus riski

realiseerumise tõenäosust ja võimalikku kahju, mis tekiks vahetult enne hääletamise algust

hääletamise korralduses sedavõrd oluliste muudatuste tegemisega. Võimalikku kahju teadvustades

otsustaski VVK, et rakendab talle antud õigust probleemide tegelikul ilmnemisel. Praeguses

olukorras pole valijal olnud võimalust hääletada valimistel mobiilseadmega. Valijal on küllaldased

võimalused hääle andmiseks nii elektrooniliselt kui ka hääletamissedeliga valimisjaoskonnas või

väljaspool seda, sh eelhääletamise käigus. Seda on korduvalt kinnitanud ka Riigikohus. Ka Tartu

Ülikooli teadlaste läbiviidud uuring m-hääletamise mõju kohta valimiste osavõtule näitas, et m-

hääletamise kasutusele võtmine võiks valijate osalusprotsenti suurendada ca 2%. Kuna uuringust

on möödas juba mõni aasta, ja isegi, kui möönda, et praeguseks võiks selle mõju olla kasvanud

100%, oleks lisanduvate valijate arv väike. M-hääletamise näol on pigem tegemist

mugavusteenusega, mis arvestades seda, et räägime Eesti riigi tuumfunktsiooni täitmisest, ei

õigusta välja toodud riskide aktsepteerimist.

15

Seega leian, et mul ei ole võimalik toetada m-hääletuse lubamist riskide tõttu, mis puudutavad

rakenduste autentsust, rakenduste levitamise ja uuenduste turvalisust ning hääle sõltumatu

kontrollimise võimalust.

Teet Raidma esitas enda arvamuse. Tõepoolest, need kaasnevad riskid on see koht, mille üle tasub

mõelda ja mida analüüsida. Minu arvates on võrreldes selle aasta või poolteisega, kui seda mobiili

hääletamise äppi on arendatud, astutud päris mitu suurt sammu edasi nende riskide

leevendamiseks. Aga kahtlemata on igal valimisviisil mingisugune lävi, kus tuleb mõningaid riske

aktsepteerida ja lihtsalt mõelda selle üle, kas see, mis me tegelikult saavutame, ja need riskid, mida

me aktsepteerimaks saame, on omavahel kooskõlas. Antud juhul ma leian, et jah, kuigi seal võib

olla mõningaid riske, ei ole need nii suured, et uue hääletamisviisi turule toomist, lansseerimist

takistada. Peame arvestama ka seda, et tegelikult on väga palju arendust juba tehtud.

Valimisteenistus ei alustanud mobiilhääletussüsteemi väljatöötamist, vaid see on olemas. Seda on

testitud juba mitmeid kordi selle aasta jooksul ja auditeeritud. Ma leian, et need on asjad, mille

vastu valimiskomisjon ei tohiks olla. Teisest küljest ma saan aru, et iga valimisviis, mille me juurde

toome, tekitab keerukust, keerukuse lisamine tekitab turvariske. See on ju alati olnud. Mida vähem

neid hääletusviise on, seda parem kokkuvõttes on. Seetõttu teen ettepaneku otsuse esimeses osas,

kus on traditsioonilised opsüsteemid, eemaldada sellest nimistust Ubuntu ehk Linux tänu sellele,

et kasutajaskond on väike ja tulevikus ka järjest vähenev. Jätta otsusesse alles Windows ja Apple

Ja küsimuse teine pool on see, et ma toetan nii iOS-i kui ka Androidi opsüsteemi lisamist

nimekirja.

Dilaila Nahkur-Tammiksaar esitas enda arvamuse. Alustuseks arvuti kaudu hääletamise

operatsioonisüsteemid. Minul ei ole ka ühtegi kahtlust, et siin on mingisuguseid ohte, mida me

peaksime kartma. Pigem vastupidi, olles juba 12 aastat valimiskomisjonis lähedalt kuulanud kõiki

selgitusi, kui meil on olnud kaebused või probleemide lahendamine – asjad on selgemaks saanud

ja tänu sellele paremaks muudetud. Minu arust probleemi tuum pole kunagi olnud selles, et

valimistega midagi juhtunud on, vaid pigem ikka selle näivuse ja usaldusväärsusega. Seda ongi

kõikide nende aastatega üritatud tõsta. Ma ei oska Linuxi kohta öelda, kas me oleme lähtunud

sellest, kas kasutajaid on vähe või palju. Pigem on see, kas see on tehniliselt võimalik. Ma ei oska

niisuguseid spetsiifilisi valikuid teha, mida välja jätta, minu arust võivad kõik kolm olla. Väga

palju põnevam on mobiiliga hääletamine. Suure skeptikuna olin ma eelmine kord väga veenvalt

vastu, sest ükski audit ega test 50 inimesega mind ei veennud selle süsteemi toimivuses ega

usaldusväärsuses. Eelmisel korral oli mul kaks argumenti – auditeerimise võimatus ja teiseks –

libarakenduste levik. Esimese osas on nüüd tehtud korralik audit, mida oli võimalik meil lugeda.

Täna sai küsitud ja saadud vastuseid. Iseenesest nüüd ei olnud seal auditis enam juttu sellest, et

midagi ei saa auditeerida. Eelmine kord ma ei saanud isegi aru ja ka mitte vastust, kas on võimalik

üldse auditeerida. Seekord on siiski kogu ahel läbi käidud ja tulemused on positiivsed. Mul on

raske öelda, et sellisel viisil valimist ei ole võimalik auditeerida. On küll. Mis puudutab teist

probleemi, libarakendused, siis taaskord siin oli juttu sellest, kas ei peaks lepingud sõlmima.

Selgus, et kaks giganti mingeid lepinguid ei sõlmi, küll on olemas tüüptingimused, millele nad

vastavad. Kinnitati ka seda, et seal monitooritakse, et see töö on nüüd tõhus olnud, ka eelnevalt.

Eks neid soovijaid igasuguseid asju teha on ka teistes riikides. Küllap see kompetents on siis

olemas. Lisaks vaevalt kaks giganti sellist reklaami endale tahavad, kui kogu maailm räägib, et

nende pärast Eestis valimised untsu läksid. Võibolla on see mainekahju suurem. See koostöö, mis

mulle eelmisel korral tundus, et piirdus ühe kohtumisega, on nüüd palju tihedam ja tõhusam. See

probleem on rohkem minu peas, mitte et see realiseeruks. Valimiskomisjonil on alati võimalus

kogu valimine peatada, kui tõesti tekib väga suur probleem. Seega, ma isegi toetan nii Androidi

kui ka iOS-i operatsioonide süsteemi kasutusele võttu järgmistel valimistel.

16

Sirje Kaljumäe esitas enda arvamuse. Traditsioonilise e-hääletamise koha pealt on juba piisavalt

sõnavõttu olnud, et see on ajaproovile vastu pannud. Kui siin on olnud tõsisemaid rünnakuid või

mingeid ohustamiskatseid, siis nendega on toime tuldud. Ei ole põhjust sel aastal öelda, et

traditsiooniline e-hääletamine ei oleks piisavalt turvaline, piisavalt rahva poolt vastu võetud ja et

see ei toimiks. Kolme opsüsteemi kohta pealt, Teedu märkus Linuxi kohta, on tema asjatundlikust

teadmisest tingitud, mina ei oska selle kohta midagi öelda. Tõenäoliselt, kuna eelkõnelejad ei ole

seda väljajätmist siin ka välja toonud, siis ilmselt sellist poolthäälte kaalu ei teki. Et kui ma ütlen,

et minu poolest võiks need kolm kõik sobida, siis see ei mõjutada lõpptulemust. Elektroonilise

hääletamise osas olen otsusega nõus, et me kinnitame selle. M-hääletamise osas – see Riigikohtu

lahend, millele Olari siin osundas, tõi välja, mis erinevad väärtused on m-hääletamise juures, tõi

välja ka avaliku huvi arvestamise, mida valimiskomisjon peaks arvestama. Minu meelest ei tingi

avalik huvi kindlasti seda, et me veel ühe hääletamisvõimaluse lisaksime. Tegelikult on see

valikuvõimalus inimeste jaoks juba piisavalt suur. Meil on traditsiooniline läbi proovitud e-

hääletamine. Meil on tegelikult pikk valimisnädal, võimalus eelhääletada, nii valimisjaoskonnas

ja teha seda üle Eesti. On võimalik välisriikides hääletamine. Ma arvan, et meie valimised on

piisavalt kättesaadavad, et puhtalt avalikul huvi põhjusel ei oleks vaja m-hääletamist kindlasti

lisada. Kui ma eelmisel korral ütlesin, et minul ei ole veendumust kogu selles turvalisuses ja

kindluses, siis jah, see audit on tulnud. Arne ja Indrek on üksjagu selgitust juurde toonud, aga ma

pean ütlema, et mul ei ole seda veendumust tänini. Võib öelda, et meil on sellised partnerid, kes

tagavad meile turvalisuse, teavitamise uuendustest ja võltsrakendustest, siis päris kindlust ei ole.

Vastust küsimusele, kas neid valimisrakenduste võltsrakendusi on avastatud, ma ei saanud. Seda

ei osatud välja tuua, kuivõrd neid ära tuntakse. Teine küsimus on see, kui kiiresti see informatsioon

meile levib, nii võltsrakendustest kui uuendustest. Kindlasti on võltsrakenduste tegijad või

katsetajad muutunud ajas palju osavamaks ja nende ära tundmine ei pruugi olla lihtne. Eesti riik

tegelikult ei ole võrdväärne partner – suur korporatsioon on halb sõna, aga nii on –, on see ikkagi

ebavõrdne olukord. Need on tüüptingimused, nagu me räägime siin väikeses kirjas kirjutatud

lepingutest mis iganes olukorras. Minu meelest on see sarnane. Ega siin eelnevalt kõneldud

vastuväidetele ei olegi rohkem lisada. Ei ole head kontrollivõimalust võib olla alati, et isikud on

ebavõrdses olukorras, kas neil on siis kontrollimiseks seade olemas või ei ole – ma ei pea väga

suureks probleemiks. Aga ühena kogumist ikkagi. Ma jään selle juurde, et ma ei toeta m-

valimistele üleminekut, vähemalt mitte veel sel korral.

Gert Uiboaed esitas kommentaari. Minu jaoks jääb praegu kõlama see, et selle m-valijarakenduse

lõppkontroll on nagu suurkorporatsioonide käes. Olles kunagi ühe riigi rakenduse loonud, ma

mäletan – ja RVT saaks seda kinnitada, kas see on ka praegu nõnda –, et avaldamise kontroll on

ikkagi riigi käes ehk see, kas see rakendus lastakse rakenduste poodi ja on alla laetav, on ikkagi

riigi käes. Kõik need eelnenud protsessid, et see on avaldamiskõlbulikud, on läbi tehtud, siis see,

kas sa võtad selle poest maha, on Riigikogu Kantselei käes. Teiseks võltsrakenduste koha pealt –

ma saan aru, et üks võltsvalijarakenduse kontrollimehhanisme ongi seesama nullteadmustõestuse

moment. Kui valijarakenduse hääl ei ole vastavuses sellele, mis meie valimissüsteem vastu võtab,

siis esiteks, inimene saab teavituse sellest, et tema hääletamine ei läinud läbi, ja teiseks, kui me

tõesti näeme, et nendes rakenduste poodides on tekkinud sellised võltsvalijarakendused, siis meile

jääb see võimalus, et me peatamegi selle valimise n-ö selle valijarakenduse operatsioonisüsteemi

kaudu. Meil on võimalus avalikkust teavitada, et ärge palume enam sinna minge. Ja kõik need, kes

seda valijarakendust on juba alla laadinud, nende hääli valimissüsteem enam vastu ei võta. Ehk

m-rakenduse lõppkontroll on suurkorporatsiooni käes, kuid avaldamise kontrollnupp on ikkagi

riigi käes.

Teet Raidma lisas kommentaari.Unustasin konkreetsetest riskidest rääkimata, aga minu arvates

see libarakenduse risk on praegu ületähtsustatud. Pigem just nende suurte rakenduspoodide kaudu

selle jagamine vähendab libarakenduse riski võrreldes seda traditsioonilist arvuti kaudu jagatavat

17

exce-t, mida igaüks võib kodust teha ja siis jagada sõbrale. Meie m-hääletuse rakendust levitatakse

nii, et valimised.ee lehel on link sinna konkreetsele äpipoe rakendusele, et ta ei pea minema

äpipoodi ja sealt otsima nende miljonite rakenduste seast.

Olari Koppel lisas kommentaari. Tahan viidata õhustikule ja olukorrale Eesti ümber. Me ei pea

silmas neid konflikte, mis on Eesti sees ja seoses Eesti e-valimistega, vaid seda keskkonda, kus

paljude inimeste psüühed tunnevad ennast pideva rünnaku all olevat. Igal täiendaval valimisviisil,

nagu siin on öeldud, on omad riskid, uutel asjadel võivad olla tundmatud riskid. Ma ei toeta lihtsalt

lähenemist, et olukorras, kus on niigi palju ebakindlust, ärevust ja hirme, me oma sooviga

peaksime avama uksed täiendavatele riskidele. Kas need realiseeruvad või mitte, on omaette

teema, aga küsimus on lihtsalt niisuguses enesetundes.

Ingrid Kullerkann esitas enda arvamuse. Eesti on võtnud vastu põhimõttelise otsuse, et

hääleõiguslikele inimestele teha hääletamine võimalikult kättesaadavaks. Meil on pikk

eelhääletamise periood, meil on võimalik kodus hääletada, võimalik hääletada välisriigis, võimalik

hääletada interneti teel. Interneti teel anti viimasel korral peaaegu 271 000 häält, seda

hääletamisviisi kasutas 45% nendest inimestest, kes otsustasid valima minna. Me kasutame suurt

osa riigi poolt pakutavatest teenustest veebis ja peame seda iseenesestmõistetavaks. Aina enam

inimesi ei kasuta oma digiasjade ajamiseks arvuteid, vaid nutiseadmeid ja tahvelarvuteid. Näiteks

noored, eakamad inimesed, need, kelle igapäevatöö ei ole seotud arvutiga. Neid inimesi on ja palju.

Minu jaoks on küsimus elektroonilise hääletamise erinevatest võimalustest, valimiste

kättesaadavusest ja kriisikindlusest. Interneti teel ja mobiili teel saab hääletada ka siis, kui väljas

on midagi 2005. aasta jaanuaritormilaadset, droonihoiatuse pärast poleks mõistlik kodust lahkuda

või elad Eestimaa paigas, kus valimisjaoskonnani on mitukümmend kilomeetrit maad. Seega,

inimestel, kes valida ja hääletada soovivad, ei jää see tegemata. On tõsi, et e-hääletusel on

häälekaid vastaseid ja konstruktiivsesse kriitikasse tuleb alati suhtuda tõsiselt. Mul ei ole praegu

andmeid selle kohta, et konstruktiivsesse kriitikasse ei suhtutaks tõsiselt. Järgmine lõik – ma palun

seda mitte isiklikult võtta – on ilmselt seotud minu põhitööga kriminaalkohtunikuna. Aga ma olen

viimasel ajal vestelnud valimise korraldamisega seotud IT-inimestega teemal, kas meie

karistusõigust peaks e-valimiste kontekstis kaasajastama. Sest need normid seal on ilmselgelt

pabervalimiste ja jaoskonnakesksed. Vastuseks oli see, et nad ei tea, kuidas on juura vaates, aga

IT-vaates nad probleemi ei näe. Las pannakse süsteeme proovile. Sellisel juhul me saame kindlad

olla, et süsteem on tugev. Selline lähenemine lisab minule kui otsustajale julgust. Nagu ma juba

eelnevalt ütlesin, on seadusandja otsustanud, et selline hääletusviis ehk mobiilne hääletamine on

võimalik. Mina mõtestan oma pädevust selle normi alusel nii, et mul on alust öelda ei siis, kui ma

näen, et sellega seonduvad riskid on maandamata. Mina ei näe oma pädevust nii, et mulle endale

tundub, et võib-olla ühiskonnal on raske järjekordse uuendusega kaasa minna. M-valimiste

ettevalmistamiseks on tehtud järjepidevat tööd ja minu tänase teadmise kohaselt, mis tuleb

loomulikult spetsialistide arvamusest, ei ole mobiilseadmest hääletamisel suuremaid riske kui

arvuti teel hääletamisel. Seega ma arvan, aeg on küps teha järgmine hüpe Eesti digiriigi arengus

ja võimaldada mobiilset hääletamist. Mina ütlen m-hääletamisele jah, nagu ka nendele teistele

operatsioonisüsteemidele, mida saab kasutada arvutis.

Ingrid Kullerkann küsis, kas kellelgi on vastuväiteid sellele, et kasutada saab kontrollrakendust,

mis on otsuse eelnõu punkt 3: Kontrollrakendus luuakse Android ja iOS mobiilseadmetele.

Komisjoni liikmetel vastuväiteid ei olnud.

Komisjon hääletas, kas luua valijarakendus Windowsi, Ubuntu Linuxi ja macOS-i

operatsioonisüsteemidele 2027. aasta Riigikogu valimisel.

18

Poolt – 7, vastu – 0 (Teet Raidma ei toetanud Ubuntu Linuxi osas).

Komisjon hääletas, kas luua valijarakendused Androidi ja iOS-i mobiiliseadmete

operatsioonisüsteemidele 2027. aasta Riigikogu valimisel.

Poolt – 4, vastu – 3.

Komisjon

otsustas:

võtta vastu Vabariigi Valimiskomisjoni otsus nr 105 „Operatsioonisüsteemide määramine

valijarakendusele ja hääle kontrollrakendusele Riigikogu 2027. aasta valimistel“.

5. Jooksvad küsimused

Komisjon arutas järgmise koosoleku toimumise aja üle.

Koosoleku lõpus soovis sõna Märt Põder, kellele Ingrid Kullerkann tuletas meelde, et vaatleja

tegevuse iseloom on passiivne – jälgib komisjoni tegevust, mitte ei juhenda, abista ega korralda

komisjoni tööd.

Koosolek lõppes kell 15.50.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann Helena Stepanov

Juhataja Protokollija