Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 05.11.2026 nr 2-5/26-01886-5

      Eesti seisukohad maksualase halduskoostöö tõhustamise kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  5.  novembri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad  nõukogu  direktiivi  maksustamisalase  halduskoostöö  kohta  (uuesti  sõnastatud)  eelnõu suhtes:   1.1  Toetame  maksustamisalase  halduskoostöö  direktiivi  uuesti  sõnastamise  eelnõuga  planeeritavaid muudatusi, mis suurendavad maksualase teabevahetuse valdkonna õigusselgust  ja  vähendavad  halduskoormust.  Seejuures  on  oluline,  et  muudatused  ei  vähendaks  halduskoostöö  tõhusust  ning  muudatuste  rakendamisega  kaasnevad  kulud  oleksid  proportsionaalsed.   1.2  Peame  oluliseks,  et  peale  kokkuleppele  jõudmist  jääks  vähemalt  18  kuud muudatuste  ülevõtmiseks  ja  rakendamiseks.  Eestile  peab  jääma  piisavalt  aega  vajalike  IT-arenduste  tegemiseks  ja  õigusraamistiku  muutmiseks,  mistõttu  me  ei  toeta  piiriüleste  skeemide  ja  platvormialase teabevahetuse muudatuste ülevõtmistähtaja seadmist 2027. aasta lõpuks.   1.3  Eesti  ei  toeta  direktiivis  sätestatud  teabega  sama  või  sisuliselt  sarnase  teabe  kogumise  täielikku  piiramist  muude  riigisiseste  aruandekohustuste  raames,  sest  maksualase  teabevahetusega  saadud  informatsiooni  jagamine  teiste  asutustega  on  direktiivis  õiguslikult  piiratud. Eesti peab samas oluliseks platvormihaldurilt saadud andmetele ühekordse kogumise  (once-only) põhimõtte  rakendamist. Selleks püüame  leida võimaluse  juba kogutud andmete  lihtsustatud kasutamiseks muudel Euroopa Liidus tunnustatud eesmärkidel ning vältida sama  teabe uuesti küsimist erinevate avalike ülesannete täitmiseks.   1.4 Toetame piiriüleste skeemide aruandluse vähendamist seal, kus see ei ole praktikas enda  eesmärki täitnud ning seda on võimalik kompenseerida muu kehtiva aruandlusega.   1.5  Piiriüleste  skeemide  aruandekohustuse  ülemineku  sidumisel  kutsesaladuse  hoidmise  kohustusega  peame  oluliseks  selle  uuesti  sõnastamist  viisil,  mis  võimaldaks  Eestis  tagada  kutsesaladust eesmärgipäraselt.   1.6  Eesti  ei  toeta  aruandekohustusega  hõlmatud  piiriüleste  skeemide  loetelu  täiendamist  nõukogu rakendusaktiga.  

.

2 (2)

  1.7  Toetame  platvormialase  aruandluse  raamistikus  tehtavaid  muudatusi,  mis  on  OECDs  kokkulepituga  kooskõlas,  et  vältida  üleilmselt  erinevate  aruandekohustuste  tekkimist. Meie  jaoks  on  oluline,  et  kriteeriumeid  täitvate  platvormihaldurite  aruandlusest  vabastamiseks  sätestatud piirmäär ei ületaks oluliselt 50 000 eurot.   1.8  Eesti  ei  toeta  eelnõus  ettenähtud  kohustust  käivitada  viivitamata  platvormialane  teabevahetus  liiduväliste  jurisdiktsioonidega,  kellega on  seda valdkonda käsitlev kokkulepe  sõlmitud. Selline kohustus piirab Eesti suveräänsust välissuhetes ja toob kaasa IT-arendustega  kaasneva  tugeva  eelarvesurve. Eesti  jaoks  on oluline,  et  liikmesriigile  jääb  õigus  otsustada  liiduväliste osalistega sõlmitud lepingute rakendamise ajakava üle.   1.9 Toetame maksukohustuslase numbri õigsuse kontrolli võimaldava Euroopa Liidu keskse  tehnilise  lahenduse  loomist  tingimusel,  et  see  võimaldab  numbri  automaatset  kontrolli  ega  nõua maksuhaldurilt ebaproportsionaalset ressurssi.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Halduskoostöö direktiivi eelnõu 3. Direktiivi eelnõu lisad      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.6.2026 COM(2026) 308 final

ANNEXES 1 to 9

LISAD

järgmise dokumendi juurde:

Ettepanek: NÕUKOGU DIREKTIIV

maksustamisalase halduskoostöö kohta

(uuesti sõnastatud)

{SEC(2026) 186 final} - {SWD(2026) 164 final} - {SWD(2026) 165 final} -

{SWD(2026) 166 final}

ET 1 ET

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

I LISA

ARUANDLUS- JA HOOLSUSMEETMETE EESKIRJAD FINANTSKONTODE

TEABE KOHTA

Käesolevas lisas on sätestatud aruandlus- ja hoolsusmeetmete eeskirjad, mida

aruandekohustuslikud finantsasutused peavad kohaldama, et võimaldada liikmesriikidel

edastada automaatse teabevahetuse teel käesoleva direktiivi  artiklis 5  artikli 8 lõikes

3a osutatud teavet. Käesolevas lisas kirjeldatakse ka eeskirju ja haldusmenetlusi, mis peavad

liikmesriikides kehtima, et tagada allpool esitatud aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete

tõhus rakendamine ja täitmine.

I JAGU

ÜLDISED ARUANDLUSNÕUDED

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 1 alapunkt a

A. Võttes arvesse jaotisi C–F, esitab iga aruandekohustuslik finantsasutus oma

liikmesriigi pädevale asutusele kõnealuses aruandekohustuslikus finantsasutuses

hallatava iga avaldatava konto kohta

1) järgmise teabe:

a) iga sellise avaldatava isiku puhul, kes on kontoomanik, nimi,

aadress, residentsuse liikmesriik (liikmesriigid), maksukohustuslasena

registreerimise number (numbrid) ning füüsilise isiku puhul sünniaeg ja -

koht, ning see, kas kontoomanik on esitanud kehtiva kinnituse;

b) mis tahes üksuse puhul, kes on kontoomanik ja kelle kohta

tehakse pärast V, VI ja VII jaole vastavate hoolsusmeetmete kohaldamist

kindlaks, et tal on üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut,

üksuse nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (liikmesriigid) ja

(olemasolu korral) muu(d) residentsusjurisdiktsioon(id) ja

maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ning iga

avaldatava isiku nimi, aadress, residentsuse liikmesriik (liikmesriigid),

maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid), sünniaeg ja -

koht, samuti roll(id), mille alusel iga avaldatav isik on üksust kontrolliv

isik, ning see, kas iga avaldatava isiku kohta on esitatud kehtiv

kontoomaniku kinnitus;

c) kas konto on ühiskonto, sealhulgas ühiskonto omanike arv;

2) kontonumber (või kui kontonumber puudub, selle toimiv ekvivalent),

konto liik ja see, kas konto on olemasolev või uus konto;

ET 2 ET

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa

3) aruandekohustusliku finantsasutuse nimi ja identifitseerimisnumber

(kui see on olemas);

4) konto jääk või väärtus (sh rahalise väärtusega kindlustuslepingu või

annuiteedilepingu puhul rahaline väärtus või tagasiostuväärtus) asjaomase

kalendriaasta lõpu või muu asjakohase aruandlusperioodi lõpu seisuga, või kui

konto suleti kõnealuse aasta või perioodi jooksul, siis konto sulgemise seisuga;

5) mis tahes hoidmiskonto puhul:

a) intresside brutosumma, dividendide brutosumma ja kontol

olevate varadega seotud muude sissetulekute brutosumma, mis on

kontole (või seoses kontoga) makstud või krediteeritud kalendriaasta või

muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, ning

b) finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulu, mis on

makstud või krediteeritud kontole kalendriaasta või muu asjakohase

aruandlusperioodi jooksul ja mille suhtes aruandekohustuslik

finantsasutus tegutses hoidmisühingu, maakleri, esindajakonto

omanikuna või muul viisil kontoomaniku esindajana;

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 1 alapunkt a

6) hoiusekonto puhul kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi

jooksul kontole makstud või krediteeritud intresside brutosumma;

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 1 alapunkt a

7)6a. õiguslikust moodustisest investeerimisüksuses oleva mis tahes osaluse

puhul roll(id), mille alusel avaldatav isik on osaluse omanik, ning

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa

8)7. A jaotise punktis 5 või 6 kirjeldamata konto puhul brutosumma, mis on

makstud või krediteeritud konto omanikule seoses kontoga kalendriaasta või

muu asjakohase aruandlusperioodi jooksul, millega seoses aruandekohustuslik

finantsasutus on kohustatud isik või võlgnik, sealhulgas kontoomanikule

makstud lunastusmaksete kogusumma kalendriaasta või muu asjakohase

aruandlusperioodi jooksul.

B. Aruandes sisalduvas teabes tuleb ära näidata vääring, milles iga summa on

noteeritud.

ET 3 ET

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 1 alapunkt b

C. Olenemata A jaotise punktist 1 ei nõuta seoses iga avaldatava kontoga, mis on

olemasolev konto, maksukohustuslasena registreerimise numbri (-numbrite) või

sünniaja teatamist, kui aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides ei ole

sellist maksukohustuslasena registreerimise numbrit (numbreid) või sünniaega ning

siseriikliku õiguse ega liidu õigusaktidega ei nõuta aruandekohustuslikult

finantsasutuselt nende andmete kogumist. Aruandekohustuslik finantsasutus peab

siiski tegema mõistlikke jõupingutusi, et saada teada olemasolevate kontodega

seotud maksukohustuslasena registreerimise numbrid ja sünniajad teise kalendriaasta

lõpuks pärast seda aastat, kui tehti kindlaks, et olemasolevad kontod on avaldatavad

kontod, ning kui siseriikliku rahapesuvastaste õigusaktide ja põhimõtte „tunne oma

klienti“ (AML/KYC) menetluskorra kohaselt peab aruandekohustuslik finantsasutus

ajakohastama olemasoleva kontoga seotud teavet.

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

D. Olenemata A jaotise punktist 1 ei pea  maksukohustuslasena registreerimise

numbrit  maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit teatama, kui asjaomane

liikmesriik või muu residentsusjurisdiktsioon ei ole  maksukohustuslasena

registreerimise numbrit  maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit väljastanud.

E. Olenemata A jaotise punktist 1 ei pea sünnikohta teatama, välja arvatud juhul,

kui:

1) aruandekohustuslikul finantsasutusel on siseriiklike õigusaktide

kohaselt muul juhul kohustus see teada saada ja teatada või

aruandekohustuslikul finantsasutusel on või oli liidu mis tahes kehtiva või

5. jaanuaril 2015 kehtinud õigusakti kohaselt muu kohustus see teada saada ja

teatada, ning

2) see on kättesaadav aruandekohustuslikul finantsasutusel olemas olevate

elektroonilist otsingut võimaldavate andmete kaudu.

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 1 alapunkt c

(kohandatud)

F. Olenemata A jaotise punkti 5 alapunktist b ja välja arvatud juhul, kui

aruandekohustuslik finantsasutus otsustab kontode selgelt eristatava grupi suhtes

teisiti, ei pea teatama finantsvara müügist või lunastamisest saadud brutotulust, kui

aruandekohustuslik finantsasutus teatab sellise finantsvara müügist või lunastamisest

saadud brutotulust vastavalt artiklile  12  8ad.

ET 4 ET

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

II JAGU

ÜLDISED HOOLSUSMEETMED

A. Kontot käsitatakse avaldatava kontona alates kuupäevast, mil II–VII jaos

esitatud hoolsusmeetmete kohaselt on kindlaks tehtud, et tegemist on avaldatava

kontoga, ning kui ei ole sätestatud teisiti, siis tuleb avaldatava kontoga seotud teavet

esitada igal aastal, tehes seda järgmisel kalendriaastal pärast seda aastat, mille kohta

teave esitatakse.

B. Konto jääk või väärtus määratakse kindlaks kalendriaasta või muu asjakohase

aruandlusperioodi viimase päeva seisuga.

C. Kui jäägi või väärtuse künnis tuleb määrata kindlaks kalendriaasta viimase

päeva seisuga, määratakse asjakohane jääk või väärtus kindlaks selle

aruandlusperioodi viimase päeva seisuga, mis lõppeb kõnealuse kalendriaastaga või

kõnealuse kalendriaasta jooksul.

D. Iga liikmesriik võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kasutada

teenusepakkujaid sellistele aruandekohustuslikele finantsasutustele siseriikliku

õigusega pandud aruandluskohustuse ja hoolsusmeetmete võtmise kohustuse

täitmiseks, kuid nende kohustuste täitmise eest vastutavad endiselt

aruandekohustuslikud finantsasutused.

E. Iga liikmesriik võib lubada aruandekohustuslikel finantsasutustel kohaldada

uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid olemasolevatele kontodele ning

kõrge väärtusega kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmeid madalama väärtusega

kontodele. Kui liikmesriik lubab uute kontode jaoks ette nähtud hoolsusmeetmete

kasutamist olemasolevate kontode suhtes, jäävad olemasolevatele kontodele

kehtestatud ülejäänud eeskirjad kehtima.

III JAGU

FÜÜSILISE ISIKU OLEMASOLEVATE KONTODEGA SEOTUD

HOOLSUSMEETMED

A. Sissejuhatus. Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku

olemasolevate kontode seast kohaldatakse järgmisi menetlusi.

B. Madalama väärtusega kontod. Madalama väärtusega kontode suhtes

kohaldatakse järgmisi menetlusi.

1) Elukoha aadress. Kui aruandekohustuslikul finantsasutusel on

füüsilisest isikust kontoomaniku dokumentaalsetel tõenditel põhinev kehtiv

elukoha aadress, võib aruandekohustuslik finantsasutus käsitada kõnealust

füüsilisest isikust kontoomanikku selle aadressijärgse liikmesriigi või muu

jurisdiktsiooni maksuresidendina, et teha kindlaks, kas selline füüsilisest isikust

kontoomanik on avaldatav isik.

2) Elektrooniline andmete otsing. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei

saa tugineda B jaotise punktis 1 sätestatud füüsilisest isikust kontoomaniku

dokumentaalsetel tõenditel põhinevale kehtivalekasutusel olevale elukoha

ET 5 ET

aadressile, peab aruandekohustuslik finantsasutus üle vaatama tema valduses

olevad ja elektroonilist otsingut võimaldavad andmed, et leida mis tahes

järgmisi tunnuseid ja kohaldama B jaotise punkte 3–6:

a) kontoomaniku kindlakstegemine liikmesriigi residendina;

b) kehtivkasutusel olev posti- või elukoha aadress liikmesriigis (sh

postkontori postkast);

c) üks või enam telefoninumbrit liikmesriigis ja mitte ühtegi

telefoninumbrit aruandekohustusliku finantsasutuse liikmesriigis;

d) kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga) rahaliste

vahendite kandmiseks liikmesriigis peetavale kontole;

e) sel hetkel kehtiv esindus- või allkirjaõigus, mis on antud isikule,

kellel on liikmesriigis aadress, või

f) posti kinnipidamise korraldus või vahendusaadress liikmesriigis, kui

aruandekohustuslikul finantsasutusel ei ole kontoomaniku kohta muud

aadressi.

3) Kui elektroonilise otsingu tulemusel ei avastata ühtegi B jaotise punktis

2 loetletud tunnust, ei ole edasised toimingud nõutavad kuni asjaolude sellise

muutumiseni, mille tulemusena seostub kontoga üks või enam tunnust, või

muutub konto kõrge väärtusega kontoks.

4) Kui elektroonilise otsingu tulemusel avastatakse mõni B jaotise punkti

2 alapunktides a–e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad selliselt, et

kontoga seostub üks või enam tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus

käsitama kontoomanikku iga selle liikmesriigi maksuresidendina, millele viitab

mõni kindlakstehtud tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada

B jaotise punkti 6 ja üks selles punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav

selle konto suhtes.

5) Kui elektroonilise otsingu abil avastatakse posti kinnipidamise

korraldus või vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse

ega ühtegi muudest B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest,

siis peab aruandekohustuslik finantsasutus asjaoludele kõige paremini vastaval

viisil kas tegema C jaotise punktis 2 kirjeldatud paberkandjal olevate andmete

otsingu või püüdma saada kontoomanikult kinnituse või dokumentaalsed

tõendid, et teha kindlaks sellise konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui

paberkandjal olevate andmete otsinguga ei tehta kindlaks mõnda tunnust ja

katse saada kinnitus või dokumentaalseid tõendeid ei anna tulemusi, peab

aruandekohustuslik finantsasutus näitama seda kontot oma liikmesriigi

pädevale asutusele dokumenteerimata kontona.

6) Olenemata B jaotise punkti 2 kohase tunnuse leidmisest ei pea

aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontoomanikku liikmesriigi

residendina, kui:

a) teave kontoomaniku kohta sisaldab kehtivat posti- või elukoha

aadressi selles liikmesriigis, üht või enamat telefoninumbrit selles

liikmesriigis (ja mitte ühtegi telefoninumbrit aruandekohustusliku

finantsasutuse liikmesriigis) või kehtivat korraldust (hoiusekontodest

erinevate finantskontode suhtes) rahaliste vahendite kandmiseks

ET 6 ET

liikmesriigis peetavale kontole, ning aruandekohustuslik finantsasutus

hangib või on varem läbi vaadanud ja säilitab järgmisi andmeid:

i) kontoomaniku kinnitus liikmesriigi(riikide) või muu(de)

residentsusjurisdiktsiooni(de) kohta, mis ei hõlma kõnealust

liikmesriiki, ning

ii) dokumentaalsed tõendid selle kohta, et kontoomanik ei ole

avaldatav isik;

b) teave kontoomaniku kohta hõlmab sel hetkel kehtivat esindus-

või allkirjaõigust, mis on antud isikule, kellel on liikmesriigis aadress, ja

aruandekohustuslik finantsasutus hangib või on varem läbi vaadanud ja

säilitab järgmisi andmeid:

i) kontoomaniku kinnitus liikmesriigi(riikide) või muu(de)

residentsusjurisdiktsiooni(de) kohta, mis ei hõlma kõnealust

liikmesriiki, või

ii) dokumentaalsed tõendid selle kohta, et kontoomanik ei ole

avaldatav isik.

C. Kõrge väärtusega kontode täiustatud läbivaatamise menetlus. Järgmisi

täiustatud läbivaatamise menetlusi kohaldatakse kõrge väärtusega kontode suhtes.

1) Elektrooniline andmete otsing. Kõrge väärtusega kontode suhtes peab

aruandekohustuslik finantsasutus vaatama läbi aruandekohustusliku

finantsasutuse poolt säilitatavad elektroonilist otsingut võimaldavad andmed, et

leida mis tahes B jaotise punktis 2 kirjeldatud tunnuseid.

2) Paberkandjal olevate andmete otsing. Kui aruandekohustusliku

finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav andmebaas sisaldab kogu C

jaotise punktis 3 kirjeldatud teabe välju ning sellesse salvestatakse kogu

asjakohane teave, siis ei ole edasine paberkandjal olevate andmete otsing

nõutav. Kui elektroonilised andmebaasid kogu nimetatud teavet ei sisalda, siis

kõrge väärtusega kontode puhul peab aruandekohustuslik finantsasutus selle

jao B jaotise punktis 2 kirjeldatud tunnuste leidmiseks läbi vaatama ka kliendi

põhitoimiku ning juhul kui allnimetatud dokumente põhitoimikus ei ole, siis ka

aruandekohustusliku finantsasutuse poolt viimase viie aasta jooksul hangitud

järgmised kontoga seostatavad dokumendid:

a) viimased konto kohta kogutud dokumentaalsed tõendid;

b) viimane leping või muud dokumendid konto avamise kohta;

c) viimased dokumendid, mille aruandekohustuslik finantsasutus

on hankinud AML/KYC menetluskorra kohaselt või muude eesmärkide

täitmiseks;

d) mis tahes kehtivad volitus- või allkirjaõigust käsitlevad

vormikohased dokumendid ja

e) mis tahes kehtiv korraldus (välja arvatud seoses hoiusekontoga)

rahaliste vahendite ülekandmiseks.

3) Erandjuhud, kus andmebaasid sisaldavad piisavalt teavet.

Aruandekohustuslik finantsasutus ei ole kohustatud tegema C jaotise punktis 2

kirjeldatud paberkandjal olevate andmete otsingut sellises ulatuses, kui

ET 7 ET

aruandekohustusliku finantsasutuse elektroonilist otsingut võimaldav teave

sisaldab järgmist:

a) kontoomaniku residentsus;

b) kontoomaniku elukoha ja postiaadress, mis on sel ajal

aruandekohustusliku finantsasutuse toimikus;

c) olemasolu korral kontoomaniku telefoninumber

(telefoninumbrid), mis on sel ajal aruandekohustusliku finantsasutuse

toimikus;

d) muude finantskontode kui hoiusekontode puhul teave selle

kohta, kas on olemas kehtiv korraldus kontol olevate vahendite

ülekandmiseks teisele kontole (sealhulgas aruandekohustusliku

finantsasutuse teises filiaalis või muus finantsasutuses olevale kontole);

e) teave kontoomaniku kehtiva vahendusaadressi või posti

kinnipidamise korralduse kohta, ning

f) kas konto suhtes kehtib esindus- või allkirjaõigus.

4) Kliendihalduri tegelik teadmine. Lisaks C jaotise punktides 1 ja 2

kirjeldatud elektroonilisele ja paberkandjal olevate andmete otsingu tulemusele

peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama avaldatavate kontodena

kliendihaldurile määratud kõrge väärtusega kontosid (sealhulgas

finantskontosid, mis on selle kontoga liidetud), kui kliendihaldur tegelikult

teab, et kontoomanik on avaldatav isik.

5) Tunnuste leidmise mõju.

a) Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud

läbivaatamise käigus ei leita ühtegi B jaotise punktis 2 loetletud tunnust

ja kontot ei käsitata C jaotise punkti 4 kohaselt kui avaldatava isiku

kontot, siis edasised toimingud ei ole vajalikud seni, kuni kontoga seotud

asjaoludes toimub muutus, mille tulemusena seostatakse konto ühe või

mitme tunnusega.

b) Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega kontode täiustatud

läbivaatamise käigus avastatakse mõni B jaotise punkti 2 alapunktides a–

e loetletud tunnus või kui asjaolud muutuvad hiljem selliselt, et kontoga

seostub üks või enam tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus

käsitama kontot avaldatava kontona igas sellises liikmesriigis, kelle

puhul on avastatud mõni asjaomastest tunnustest, välja arvatud juhul, kui

ta otsustab kohaldada B jaotise punkti 6 ja üks selles punktis

sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle konto suhtes.

c) Kui C jaotises kirjeldatud kõrge väärtusega konto täiustatud

läbivaatamise käigus avastatakse posti kinnipidamise korraldus või

vahendusaadress ja konto omaniku kohta ei leita muid aadresse ega

ühtegi muudest B jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud tunnustest,

siis peab aruandekohustuslik finantsasutus püüdma saada selliselt

kontoomanikult kinnituse või dokumentaalsed tõendid, et teha kindlaks

konto omaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik

finantsasutus ei saa sellist kinnitust või dokumentaalseid tõendeid, peab

ta näitama seda kontot oma liikmesriigi pädevale asutusele esitatavas

aruandes dokumenteerimata kontona.

ET 8 ET

6) Kui füüsilise isiku olemasolev konto ei ole 31. detsembri 2015. aasta

seisuga kõrge väärtusega konto, kuid saab selleks mõne järgneva kalendriaasta

viimaseks päevaks, siis peab aruandekohustuslik finantsasutus korraldama

sellise konto C jaotises kirjeldatud täiustatud läbivaatamise järgmise

kalendriaasta jooksul pärast aastat, mil konto muutub kõrge väärtusega

kontoks. Kui läbivaatamisel tehakse kindlaks, et konto on avaldatav konto, siis

on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud esitama selle kontoga seotud

nõutava teabe kohta aruande selle aasta kohta, mil konto tuvastati avaldatava

kontona, ning järgnevatel aastatel aastapõhiselt, kuni kontoomanik lakkab

olemast avaldatav isik.

7) Kui aruandekohustuslik finantsasutus on juba kohaldanud kõrge

väärtusega kontole C jaotises kirjeldatud täiustatud läbivaatamise menetlust,

siis ei ole aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud kohaldama samale

kõrge väärtusega kontole järgnevatel aastatel uuesti sellist menetlust

(kohaldatakse ainult C jaotise punktis 4 kirjeldatud kliendihalduri päringut),

välja arvatud juhul, kui konto on dokumenteerimata; sellisel juhul peaks

aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama neid igal aastal, kuni selline konto

ei ole enam dokumenteerimata.

8) Kui kõrge väärtusega kontoga seotud asjaoludes toimub muudatus,

mille tulemusena seostatakse kontoga üks või mitu B jaotise punktis 2

kirjeldatud tunnust, peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot

avaldatava kontona igas sellises liikmesriigis, kelle puhul on avastatud mõni

asjaomastest tunnustest, välja arvatud juhul, kui ta otsustab kohaldada B jaotise

punkti 6 ja üks nimetatud punktis sisalduvatest eranditest on kohaldatav selle

konto suhtes.

9) Aruandekohustuslik finantsasutus kehtestab menetluse tagamaks, et

kliendihaldur tuvastab igasuguse muutuse kontoga seotud asjaoludes. Näiteks

kui kliendihaldurile teatatakse, et kontoomanikul on mõnes liikmesriigis uus

postiaadress, on aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud käsitama uut

aadressi asjaolude muutusena ja kui ta valib B jaotise punkti 6 kohaldamise, on

ta kohustatud hankima kontoomanikult asjakohased dokumendid.

D. Füüsilise isiku olemasolevate kõrge väärtusega kontode läbivaatamine tuleb

lõpule viia 31. detsembriks 2016. Füüsilise isiku olemasolevate madalama väärtusega

kontode läbivaatamine tuleb lõpule viia 31. detsembriks 2017.

DE. Füüsilise isiku olemasolevat kontot, mis on käesoleva jao kohaselt tuvastatud

kui avaldatav konto, tuleb käsitada avaldatava kontona kõikidel järgnevatel aastatel

seni, kui kontoomanik lakkab olemast avaldatav isik.

IV JAGU

FÜÜSILISE ISIKU UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks füüsilise isiku uute kontode seast kohaldatakse

järgmisi menetlusi.

A. Füüsilise isiku uute kontode osas peab aruandekohustuslik finantsasutus konto

avamisel saama kinnituse (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist), mis

võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha kontoomaniku

maksuresidentsuse(d) ning veenduda sellise kinnituse põhjendatuses selle teabe

põhjal, mis aruandekohustuslik finantsasutus seoses konto avamisega on saanud,

ET 9 ET

sealhulgas mis tahes dokumentide põhjal, mis on kogutud AML/KYC menetluste

kohaselt.

B. Kui kinnitusest selgub, et kontoomanik on liikmesriigi maksuresident, siis

peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot kui avaldatavat kontot ning

kinnitus peab sisaldama ka kontoomaniku  maksukohustuslasena registreerimise

numbrit  maksukohustuslase identifitseerimisnumbrit sellises liikmesriigis

(vastavalt I jao D jaotisele) ja sünniaega.

C. Kui füüsilise isiku uue kontoga seotud asjaolud muutuvad, mille tõttu saab

aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal on alust arvata, et esialgne

kinnitus ei ole õige või usaldusväärne, siis ei tohi aruandekohustuslik finantsasutus

tugineda algsele kinnitusele ning peab hankima kehtiva kinnituse, mis kinnitab

kontoomaniku maksuresidentsus(ed).

V JAGU

 ÜKSUSE  ETTEVÕTTE OLEMASOLEVATE KONTODEGA SEOTUD

HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks  üksuse  ettevõtte olemasolevate kontode

seast kohaldatakse järgmisi menetlusi

A.  Üksuse  Ettevõtte kontod, mida ei pea läbi vaatama ega tuvastama ja

mille kohta ei pea aruannet esitama. Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei otsusta

teisiti kõigi  üksuse  ettevõtte olemasolevate kontode või eraldi selliste kontode

selgelt eristatava grupi suhtes, siis  üksuse  ettevõtte olemasolevaid kontosid,

mille kogujääk või -väärtus ei ületa 31. detsembri 2015. aasta seisuga mis tahes

liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, ei pea

läbi vaatama, tuvastama ega esitama aruandes avaldatavate kontodena seni, kui konto

kogujääk või -väärtus ei ületa mis tahes järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga

seda summat.

B. Läbivaadatavad  üksuse  ettevõtte kontod.  Üksuse  Ettevõtte

olemasolevad kontod, mille kogujääk või -väärtus ületab 31. detsembri 2015. aasta

seisuga iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA

dollarile, ja  üksuse  ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -

väärtus ei ületa 31. detsembri 2015. aasta seisuga seda summat, kuid mille kogujääk

või -väärtus mõne järgneva kalendriaasta viimase päeva seisuga ületab seda summat,

tuleb läbi vaadata D jaotises ette nähtud menetlust järgides.

C.  Üksuse  ettevõtte kontod, mille kohta tuleb esitada aruanne. B jaotises

kirjeldatud  üksuse  ettevõtte olemasolevate kontode puhul käsitatakse

avaldatavate kontodena üksnes kontosid, mille omanikuks on üks või mitu

avaldatavast isikust  üksust  ettevõtte või passiivset finantssektorivälist üksust

(NFEd) ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.

D. Läbivaatamismenetlus selliste  üksuse  ettevõtte kontode tuvastamiseks,

mille kohta tuleb esitada aruanne. B jaotises kirjeldatud  üksuse  ettevõtte

olemasolevatele kontodele peab aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama

järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto omanikuks on üks või

mitu avaldatavat isikut või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast isikust

kontrolliva isikuga.

1) Teha kindlaks, kas  üksus  ettevõtte on avaldatav isik.

ET 10 ET

a) Vaadata üle regulatiivsetel või kliendihalduse eesmärkidel

kogutud teave (sealhulgas AML/KYC menetluskorra kohaselt kogutud

teave), et teha kindlaks, kas teabest nähtub, et kontoomanik on

liikmesriigi resident. Selles tähenduses hõlmab teave, mis viitab sellele,

et kontoomanik on liikmesriigi resident, asutamis- või moodustamiskohta

või aadressi liikmesriigis.

b) Kui teave viitab sellele, et kontoomanik on liikmesriigi resident,

peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava

kontona, välja arvatud juhul, kui ta hangib kontoomanikult kinnituse või

teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal

mõistlikult kindlaks, et konto omanik ei ole avaldatav isik.

2) Teha kindlaks, kas  üksus  ettevõte on passiivne NFE ühe või

mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.  Üksuse  Ettevõtte (sh

avaldatavast isikust  üksuse  ettevõtte) olemasoleva konto suhtes peab

aruandekohustuslik finantsasutus kindlaks tegema, kas kontoomanik on

passiivne NFE ühe või mitme avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui

mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, siis tuleb kontot

käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab aruandekohustuslik finantsasutus

järgima  D jaotise punkti 2 alapunktides a, b ja  – c toodud juhiseid

järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem.

a) Teha kindlaks, kas kontoomanik on passiivne NFE. Selleks, et

teha kindlaks, kas kontoomanik on passiivne NFE, peab

aruandekohustuslik finantsasutus saama kontoomanikult kinnituse tema

staatuse kindlaksmääramiseks, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma

valduses oleva või avalikult kättesaadava teabe põhjal mõistlikult

kindlaks, et kontoomanik on aktiivne NFE või VIII jao A jaotise punkti 6

alapunktis b kirjeldatud  investeerimisüksusest 

investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis ei ole osaleva

jurisdiktsiooni finantsasutus.

b) Teha kindlaks kontoomanikku kontrollivad isikud.

Kontoomanikku kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib

aruandekohustuslik finantsasutus tugineda teabele, mis on kogutud ja

mida säilitatakse AML/KYC menetluskorra kohaselt.

c) Teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav

isik. Selleks, et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on

avaldatav isik, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda:

i) AML/KYC menetluskorra kohaselt kogutavale ja säilitatavale

teabele juhul, kui  üksuse  ettevõtte olemasoleva konto

omanikuks on üks või mitu NFEd ja konto kogujääk või -väärtus ei

ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab

1 000 000 USA dollarile, või

ii) kontoomaniku või sellise liikmesriigi(riikide) või muu(de)

jurisdiktsiooni(de) kontrolliva isiku kinnitusele, kus kontrolliv isik

on maksuresident.

E.  Üksuse  Ettevõtte olemasolevate kontode läbivaatamise ja

lisatoimingute tähtaeg

ET 11 ET

1)  Üksuse  Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -

väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ületab iga liikmesriigi vääringus

noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, peavad olema läbi

vaadatud 31. detsembriks 2017.

2)  Üksuse  Ettevõtte olemasolevad kontod, mille kogujääk või -

väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ei ületa iga liikmesriigi vääringus

noteeritud summat, mis vastab 250 000 USA dollarile, kuid mis mõne järgneva

aasta 31. detsembri seisuga ületab seda summat, peavad olema läbi vaadatud

järgmise kalendriaasta jooksul pärast selle aasta lõppu, mil konto kogujääk või

-väärtus ületab selle summa.

3) Kui  üksuse  ettevõtte olemasoleva kontoga seotud asjaolud

muutuvad, mille tõttu saab aruandekohustuslik finantsasutus teadlikuks või tal

tekib alus arvata, et kontoga seostatav konto omaniku kinnitus või muu

dokument ei ole õige või usaldusväärne, siis peab aruandekohustuslik

finantsasutus konto staatuse D jaotises sätestatud menetluse kohaselt uuesti

kindlaks määrama.

VI JAGU

 ÜKSUSE  ETTEVÕTTE UUTE KONTODEGA SEOTUD HOOLSUSMEETMED

Avaldatavate kontode kindlakstegemiseks  üksuse  ettevõtte uute kontode seast

kohaldatakse järgmisi menetlusi.

Läbivaatamismenetlus selliste  üksuse  ettevõtte kontode tuvastamiseks, mille kohta

tuleb esitada aruanne.  Üksuse  Ettevõtte uutele kontodele peab aruandekohustuslik

finantsasutus kohaldama järgmisi läbivaatamismenetlusi, et teha kindlaks, kas konto

omanikuks on üks või mitu avaldatavat isikut või passiivset NFEd ühe või mitme avaldatavast

isikust kontrolliva isikuga.

1) Teha kindlaks, kas  üksus  ettevõtte on avaldatav isik.

a) Saada kinnitus (mis võib olla osa konto avamise dokumentatsioonist),

mis võimaldab aruandekohustuslikul finantsasutusel kindlaks teha

kontoomaniku maksuresidentsuse(d) ning veenduda sellise kinnituse

põhjendatuses teabe põhjal, mille aruandekohustuslik finantsasutus on saanud

seoses konto avamisega, sealhulgas mis tahes dokumentide põhjal, mis on

kogutud AML/KYC menetluste kohaselt. Kui  üksus  ettevõte kinnitab,

et tal ei ole maksuresidentsust, võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda

kontoomaniku residentsuse kindlakstegemisel  üksuse  ettevõtte

peakontori aadressile.

b) Kui kinnitus viitab sellele, et kontoomanik on liikmesriigi resident,

peab aruandekohustuslik finantsasutus käsitama kontot avaldatava kontona,

välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult kättesaadava

teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et kontoomanik ei ole sellisele liikmesriigile

avaldatav isik.

2) Teha kindlaks, kas  üksus  ettevõte on passiivne NFE ühe või mitme

avaldatavast isikust kontrolliva isikuga.  Üksuse  Ettevõtte (sh avaldatavast

isikust  üksuse  ettevõtte) uue konto suhtes peab aruandekohustuslik

finantsasutus kindlaks tegema, kas kontoomanik on passiivne NFE ühe või mitme

avaldatavast isikust kontrolliva isikuga. Kui mõni passiivset NFEd kontrolliv isik on

ET 12 ET

avaldatav isik, siis tuleb kontot käsitada avaldatava kontona. Seda tehes peab

aruandekohustuslik finantsasutus järgima jaotise A punkti 2  alapunktides a, b

ja  – c toodud juhiseid järjekorras, mis on asjaolusid arvestades kõige kohasem.

a) Teha kindlaks, kas kontoomanik on passiivne NFE. Selleks, et teha

kindlaks, kas kontoomanik on passiivne NFE, peab aruandekohustuslik

finantsasutus tuginema kontoomaniku staatuse teadasaamiseks tema

kinnitusele, välja arvatud juhul, kui ta teeb oma valduses oleva või avalikult

kättesaadava teabe põhjal mõistlikult kindlaks, et kontoomanik on aktiivne

NFE või VIII jao A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud

 investeerimisüksusest  investeerimisettevõttest erinev finantsasutus, mis

ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus.

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkt 2 (kohandatud)

b) Teha kindlaks kontoomanikku kontrollivad isikud. Kontoomanikku

kontrollivate isikute kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik finantsasutus

tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse AML/KYC

menetluskorra kohaselt, tingimusel et see menetluskord on kooskõlas

direktiiviga (EL)  määrusega (EL) 2024/1624  2015/849. Kui

aruandekohustuslik finantsasutus ei ole õiguslikult kohustatud kohaldama

AML/KYC menetluskorda, mis on kooskõlas direktiiviga (EL)  määrusega

(EL) 2024/1624  2015/849, tuleb tal kontrollivate isikute

kindlakstegemiseks kohaldada sisuliselt sarnaseid menetlusi.

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa

c) Teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik.

Selleks et teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik,

võib aruandekohustuslik finantsasutus tugineda kontoomaniku või sellise

kontrolliva isiku kinnitusele.

VII JAGU

HOOLSUSMEETMETE ERIEESKIRJAD

Eespool kirjeldatud hoolsusmeetmete võtmisel kohaldatakse järgmisi lisaeeskirju.

A. Kontoomanike kinnitustele ja dokumentaalsetele tõenditele tuginemine.

Aruandekohustuslik finantsasutus ei tohi tugineda kontoomaniku kinnitusele ega

dokumentaalsele tõendile, kui aruandekohustuslik finantsasutus on teadlik või kui tal

on alust arvata, et isiku kinnitus või dokumentaalne tõend ei ole õige või

usaldusväärne.

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkt 3

BAa. Kinnituse ajutine puudumine. Erandlikel asjaoludel, kui aruandekohustuslik

finantsasutus ei saa uue konto kohta kinnitust õigeks ajaks, et täita oma

hoolsuskohustust ja aruandekohustust seoses aruandlusperioodiga, mille jooksul

ET 13 ET

konto avati, kohaldab aruandekohustuslik finantsasutus hoolsusmeetmeid

olemasolevate kontode suhtes, kuni kinnitus saadakse ja valideeritakse.

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

CB. Alternatiivsed menetluseeskirjad finantskontode kohta, mis kuuluvad

füüsilistele isikutele, kellel on rahalise väärtusega kindlustuslepingud või

annuiteedilepingud ning grupi rahalise väärtusega kindlustuslepingud või annuiteedi

grupilepingud. Aruandekohustuslik finantsasutus võib eeldada, et rahalise väärtusega

kindlustuslepingust või annuiteedilepingust surma korral hüvitist saav füüsilisest

isikust kasusaaja (kes ei ole konto omanik) ei ole avaldatav isik ja võib sellist

finantskontot käsitada muu kui avaldatava kontona, välja arvatud juhul, kui

aruandekohustuslik finantsasutus teab või tal on alust arvata, et kasusaaja on

avaldatav isik. Aruandekohustuslikul finantsasutusel on alust arvata, et rahalise

väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu kasusaaja on avaldatav isik, kui

aruandekohustusliku finantsasutuse kogutud ja kasusaajaga seostatud teave sisaldab

III jao B jaotises kirjeldatud tunnust. Kui aruandekohustuslik finantsasutus teab või

tal on alust arvata, et kasusaaja on avaldatav isik, peab aruandekohustuslik

finantsasutus järgima III jao B jaotise menetluseeskirju.

Aruandekohustuslik finantsasutus võib käsitada finantskontot, mis kujutab endast

liikme osalust grupi rahalise väärtusega kindlustuslepingus või annuiteedi

grupilepingus finantskontona, mis ei ole avaldatav konto, kuni sellise kuupäeva

saabumiseni, mil töötajale / tunnistuse omanikule või kasusaajale tuleb välja maksta

teatud summa juhul, kui finantskonto, mis kujutab endast liikme osalust grupiühises

rahalise väärtusega kindlustuslepingus või annuiteedi grupilepingusühises

annuiteedilepingus, vastab järgmistele tingimustele:

i) grupi rahalise väärtusega kindlustusleping või annuiteedi grupileping

on antud välja tööandjale ning hõlmab 25 või enamat töötajat / tunnistuse

omanikku;

ii) töötajatel / tunnistuse omanikel on õigus saada oma osalusega seoses

mis tahes lepingulist tulu ning nimetada töötaja surma korral välja makstava

summa saajaid, ning

iii) mis tahes töötajale / tunnistuse omanikule või lepingust kasu saavale

isikule makstav kogusumma ei ületa iga liikmesriigi vääringus noteeritud

summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile.

„Grupi rahalise väärtusega kindlustusleping“ – rahalise väärtusega kindlustusleping,

mis i) katab isikuid, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu või muu

liidu või rühma kaudu, ja ii) nõuab rühma iga liikme (või rühmasisese kategooria

liikme) eest makseid, mis määratakse kindlaks sõltumata füüsilise isiku muudest

tervisenäitajatest, kui rühma liikme (või liikmete kategooria) vanus, sugu ja

suitsetamisharjumused.

„Annuiteedi grupileping“ – annuiteedileping, mille üheks pooleks / kohustatud

isikuteks on füüsilised isikud, kes on sellega seotud tööandja, kutseliidu, ametiühingu

või muu liidu või rühma kaudu.

DC. Kontojäägi liitmise ja vääringutega seotud eeskirjad.

ET 14 ET

1) Füüsilise isiku kontode liitmine. Füüsiliste isikute finantskontode

koguväärtuse või -jäägi kindlakstegemiseks on aruandekohustuslik

finantsasutus kohustatud liitma kokku kõik aruandekohustusliku finantsasutuse

või sellega seotud  üksuse  ettevõtte hallatavad finantskontod, kuid

üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku finantsasutuse arvutisüsteemid

seostavad finantskontosid omavahel teatud andmete alusel, nagu näiteks

kliendinumber või maksukohustuslasena registreerimise number, ning

võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist. Käesolevas punktis

kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale kaasomandis oleva

finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto kogujääk või -väärtus.

2)  Üksuse  ettevõtte kontode liitmine.  Üksuse  ettevõtte

finantskontode kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemiseks on

aruandekohustuslik finantsasutus kohustatud arvesse võtma kõiki

aruandekohustusliku finantsasutuse või sellega seotud  üksuse  ettevõtte

hallatavaid finantskontosid, kuid üksnes niivõrd, kuivõrd aruandekohustusliku

finantsasutuse arvutisüsteemid seostavad finantskontosid omavahel teatud

andmete alusel, nagu näiteks kliendinumber või maksukohustuslasena

registreerimise number, ning võimaldavad kontojääkide või -väärtuste liitmist.

Käesolevas punktis kirjeldatud liitmisnõuete rakendamiseks omistatakse igale

kaasomandis oleva finantskonto omanikule kaasomandis oleva finantskonto

kogujääk või -väärtus.

3) Kliendihalduritele kohaldatav liitmise erieeskiri. Isiku finantskontode

kogujäägi või -väärtuse kindlakstegemisel selleks, et selgitada välja, kas

finantskonto on kõrge väärtusega konto, on aruandekohustuslik finantsasutus

kohustatud liitma kõik finantskontod, mille kohta kliendihaldur teab või mille

kohta tal on alust arvata, et nende kontode otsene või kaudne omanik,

kontrolliv isik või asutaja on üks ja seesama isik, välja arvatud juhul, kui see

isik tegutseb teise isiku esindajana.

4) Summad, mis loetakse hõlmavaks võrdväärseid summasid muudes

vääringutes. Kõikide iga liikmesriigi vääringus noteeritud summade puhul

loetakse, et need hõlmavad samaväärseid summasid muudes vääringutes, nagu

on kindlaks määratud siseriiklike õigusaktidega.

VIII JAGU

MÄÄRATLETUD MÕISTED

Kohaldatakse järgmisi mõisteid.

A. Aruandekohustuslik finantsasutus

1. „Aruandekohustuslik finantsasutus“ – mis tahes liikmesriigi finantsasutus, mis

ei ole mittearuandekohustuslik finantsasutus. „Liikmesriigi finantsasutus“ – i) iga

finantsasutus, mis on liikmesriigi resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse

väljaspool kõnealust liikmesriiki asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis

ei ole liikmesriigi resident, iga filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses liikmesriigis.

2. „Osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus“ – i) iga finantsasutus, mis on osaleva

jurisdiktsiooni resident, kuid ei hõlma selle finantsasutuse väljaspool kõnealust

osalevat jurisdiktsiooni asuvaid filiaale, ning ii) sellise finantsasutuse, mis ei ole

osaleva jurisdiktsiooni resident, iga filiaal, kui see filiaal asub kõnealuses osalevas

jurisdiktsioonis.

ET 15 ET

3. „Finantsasutus“ – hoidmisasutus, hoiustamisasutus,  üksus  ettevõte või

kindlaksmääratud kindlustusandja.

4. „Hoidmisasutus“ –  üksus  ettevõte, kelle äritegevuse märkimisväärse

osa moodustab teiste isikute finantsvarade hoidmine.  Üksus  Ettevõte hoiab

teiste isikute finantsvarasid oma äritegevuse märkimisväärse osana siis, kui

 üksuse  ettevõtte brutotulu, mis on saadud finantsvarade hoidmisest ja sellega

seotud finantsteenustest, on võrdne või ületab 20 %  üksuse  ettevõtte

brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis

lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril (või kalendriaastast

erineva aruandlusperioodi viimasel päeval), või ii) aeg, mille jooksul  üksus 

ettevõte on olemas olnud.

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 4 alapunkt a

(kohandatud)

5. „Hoiustamisasutus“ – üksus, mis:

a) võtab vastu hoiuseid tavapärase pangandus- või muu sarnase

äritegevuse raames või

b) hoiab klientide nimel e-raha või keskpanga digiraha.

6. „Investeerimisüksus“ – mis tahes üksus:

a) kelle peamiseks äritegevuseks on üks või mitu alljärgnevatest

tegevustest või toimingutest kliendi eest või kliendi nimel:

i) kauplemine rahaturuinstrumentidega (tšekid, vekslid,

hoiusetunnistused, tuletisväärtpaberid jne); välisvaluutaga; valuuta,

intressimäärade ja indeksitega seotud instrumentidega; vabalt

võõrandatavate väärtpaberitega või kaubafutuuridega;

ii) individuaalne ja kollektiivne väärtpaberiportfelli valitsemine

või

iii) finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil

investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel või

b) kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvara või avaldatava

krüptovara investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega kauplemisest, kui

üksust haldab teine üksus, mis on hoiustamisasutus, hoidmisasutus,

kindlaksmääratud kindlustusandja või A jaotise punkti 6 alapunktis a

kirjeldatud investeerimisüksus.

Eeldatakse, et üksuse äritegevuseks on eelkõige üks või enam A jaotise punkti 6

alapunktis a kirjeldatud tegevustest, või üksuse brutotulu on eelkõige saadud

finantsvarasse või avaldatavasse krüptovarasse investeerimisest, reinvesteerimisest

või sellega kauplemisest A jaotise punkti 6 alapunkti b tähenduses, kui üksuse

brutotulu, mis on saadud sellistest tegevustest, on vähemalt 50 % üksuse brutotulust

järgmistest perioodidest lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb

hinnangu andmise aastale eelneva aasta 31. detsembril, või ii) aeg, mille jooksul

üksus on olemas olnud. A jaotise punkti 6 alapunkti a alapunkti iii kohaldamisel ei

hõlma mõiste „finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil

investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel“ selliste teenuste

ET 16 ET

osutamist, millega tehakse vahetustehinguid kliendi eest või nimel. Mõiste

„investeerimisüksus“ ei hõlma üksust, mis on aktiivne NFE seetõttu, et üksus vastab

mõnele D jaotise punkti 8 alapunktide d–g kriteeriumile.

Käesolevat punkti tõlgendatakse viisil, mis on kooskõlas direktiivis määruses

(EL) 2024/1624 2015/849 finantsasutuse mõiste määratluses kasutatud

samalaadse sõnastusega.

7. „Finantsvara“ – hõlmab väärtpaberit (näiteks äriühingu osa või aktsiat, osalust

osaniku või tegeliku kasusaajana hajusa osanike ringiga või börsil noteeritud

partnerluses või trustis; vekslit, võlakirja, tagatiseta võlakohustust või muud võlga

tõendavat dokumenti), osalust täis- või usaldusühingus, kaubalepingut,

vahetuslepingut (näiteks intressimäära vahetuslepingut, valuutavahetuslepingut,

baasvahetuslepingut, intressimäära ülempiiri lepingut, intressimäära alampiiri

lepingut, kaubavahetuslepingut, lihtaktsiate vahetuslepingut, aktsiaindeksite

vahetuslepingut jm sarnaseid lepinguid), kindlustuslepingut või annuiteedilepingut

või mis tahes osalust (sh futuuri- või forvardleping või optsioon) väärtpaberis,

avaldatavas krüptovaras, täis- või usaldusühingus, kaubalepingus, vahetuslepingus,

kindlustuslepingus või annuiteedilepingus. Mõiste „finantsvara“ ei hõlma

võlanõudeta otsest osalust kinnisvaras.

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

8. „Kindlaksmääratud kindlustusandja“ –  üksus  ettevõte, mis on

kindlustusandja (või kindlustusandja valdusühing), mis sõlmib rahalise väärtusega

kindlustuslepingu või annuiteedilepingu või mis on kohustatud tegema eelnimetatud

lepingutega seotud väljamakseid.

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 4 alapunkt b

9. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab mõiste „e-raha“ mis tahes toodet:

a) mis on ühe usaldusraha digitaalne esitus;

b) mis väljastatakse rahaliste vahendite saamisel maksetehingute

tegemiseks;

c) mida esindab väljastaja vastu tekkiv nõue, mis on denomineeritud

samas usaldusrahas;

d) mille võtab maksena vastu muu füüsiline või juriidiline isik kui

väljastaja ning

e) mis on väljastaja suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete alusel toote

omaniku taotlusel igal ajal nimiväärtuses lunastatav sama usaldusraha vastu.

Mõiste „e-raha“ ei hõlma toodet, mille ainus eesmärk on võimaldada rahaliste

vahendite ülekandmist kliendilt teisele isikule vastavalt kliendi juhistele. Toode ei

ole loodud üksnes rahaliste vahendite ülekandmise võimaldamiseks, kui ülekandva

üksuse tavapärase äritegevuse käigus hoitakse sellise tootega seotud rahalisi

vahendeid kauem kui 60 päeva pärast ülekande võimaldamiseks juhiste saamist, või

kui juhiseid ei ole saadud, hoitakse sellise tootega seotud rahalisi vahendeid kauem

kui 60 päeva pärast rahaliste vahendite saamist.

ET 17 ET

10. „Usaldusraha“ – jurisdiktsiooni ametlik vääring, mille on emiteerinud

jurisdiktsioon või jurisdiktsiooni määratud keskpank või rahaasutus ja mis on

füüsiliste pangatähtede või müntide või erineva digitaalse raha kujul, sealhulgas

pangareservid ja keskpanga digiraha. See mõiste hõlmab ka kommertspangaraha ja e-

raha tooteid (e-raha).

11. „Keskpanga digiraha“ – keskpanga või muu rahaasutuse emiteeritud mis tahes

digitaalne usaldusraha.

12. „Krüptovara“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5 määratletud

krüptovara.

13. „Avaldatav krüptovara“ – mis tahes krüptovara, mis ei ole keskpanga digiraha,

e-raha või mis tahes krüptovara, mille kohta aruandekohustuslik krüptovarateenuse

osutaja on nõuetekohaselt kindlaks teinud, et seda ei saa kasutada maksete

tegemiseks või investeerimiseks.

14. „Vahetustehing“ – mis tahes:

a) avaldatava krüptovara ja usaldusraha vaheline vahetus ning

b) avaldatava krüptovara ühe või mitme vormi vaheline vahetus.

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa

B. Mittearuandekohustuslik finantsasutus

1. „Mittearuandekohustuslik finantsasutus“ – mis tahes finantsasutus, mis on:

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 4 alapunkt c

a) valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon või keskpank, välja

arvatud:

i) seoses maksega, mis tuleneb kohustusest seoses sellist liiki

finantsäritegevusega, millega tegeleb kindlaksmääratud kindlustusandja,

hoidmisasutus või hoiustamisasutus, või

ii) seoses keskpanga digiraha hoidmisega nende kontoomanike

jaoks, kes ei ole finantsasutused, valitsusüksused, rahvusvahelised

organisatsioonid ega keskpangad.

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

 uus

b) suure liikmete arvuga pensionifond; väikese liikmete arvuga

pensionifond; valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga

pensionifond, või tunnustatud krediitkaartide väljastaja;

c) mis tahes muu  üksus  ettevõte, kelle maksudest

kõrvalehoidumiseks kasutamise oht on väike, kellel on olulisel määral sarnased

omadused mis tahes B jaotise punkti 1  käesoleva

punkti  alapunktides  a ja b kirjeldatud  üksustega  ettevõtetega

ET 18 ET

ning kes on kantud käesoleva direktiivi  artiklis 5  artikli 8 lõikes 7a

osutatud mittearuandekohustuslike finantsasutuste loetellu, tingimusel et sellise

 üksuse  ettevõtte staatus mittearuandekohustusliku finantsasutusena ei

takista käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist;

d) välistatud kollektiivne investeerimisüksus või

e) trust niivõrd, kuivõrd trusti haldaja on aruandekohustuslik finantsasutus

ning esitab aruande kogu I jao kohaselt avaldatava teabe kohta seoses trusti

kõikide avaldatavate kontodega.

2. „Valitsusüksus“ – liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsus, liikmesriigi või

muu jurisdiktsiooni mis tahes poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi,

maakonda või valda/linna) või täielikult liikmesriigile või muule jurisdiktsioonile või

ühele või mitmele mis tahes eespool nimetatud üksusele kuuluv asutus või amet

(igaüks neist on „valitsusüksus“). Nimetatud kategooria koosneb liikmesriigi või

muu jurisdiktsiooni lahutamatutest osadest, kontrollitavatest  üksustest 

ettevõtetest ja poliitilistest allüksustest.

a) Liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni „lahutamatu osa“ tähendab mis

tahes isikut, organisatsiooni, asutust, bürood, fondi, ametit või muud mis tahes

viisil määratletud organit, mis on liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni

valitsusasutus. Valitsusasutuse puhastulu tuleb krediteerida asutuse enda

kontole või muule liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni kontole ning mitte

mingi osa sellest ei tohi teenida mis tahes eraisiku huve. Lahutamatu osa ei

hõlma füüsilisest isikust iseseisvat isikut, ametnikku või haldurit, kes tegutseb

era- või isiklikes huvides.

b) „Kontrollitav  üksus  ettevõte“ –  üksus  ettevõte, mis on

vormiliselt liikmesriigist või muust jurisdiktsioonist eraldiseisev või mis

kujutab endast muul viisil eraldi juriidilist isikut, eeldusel et:

i)  üksus  ettevõte kuulub täielikult, kas otse või ühe või mitme

kontrollitava  üksuse  ettevõtte kaudu ühele või mitmele

valitsusüksusele, ning seda  üksust  ettevõtet kontrollib üks või

mitu valitsusüksust otse või ühe või mitme kontrollitava  üksuse 

ettevõtte kaudu;

ii)  üksuse  ettevõtte puhastulu kantakse  üksuse 

ettevõtte enda kontole või ühe või mitme valitsusüksuse kontole ning

mitte mingi osa sellest ei teeni mis tahes eraisiku huve, ning

iii)  üksuse  ettevõtte varad lähevad selle likvideerimisel üle

ühte või mitmesse valitsusüksusesse.

c) Tulu ei teeni eraisiku huve, kui isik on valitsusprogrammi ette nähtud

kasusaaja ning programmi tegevus toimub avalikes huvides seoses üldise

heaoluga või on seotud riigivõimu teostamise mõne osa juhtimisega. Hoolimata

eeltoodust loetakse, et tulu teenib eraisiku huve, kui tulu pärineb valitsusüksuse

kasutamisest äritegevuse eesmärgil, näiteks eraisikutele finantsteenuseid osutav

kommertspank.

3. „Rahvusvaheline organisatsioon“ – mis tahes rahvusvaheline organisatsioon

või sellele täielikult kuuluv asutus või amet. See kategooria hõlmab mis tahes

valitsustevahelist organisatsiooni (sealhulgas riigiülest organisatsiooni), i) mis

koosneb peamiselt valitsustest; ii) millel on liikmesriigiga  või muu

ET 19 ET

jurisdiktsiooniga  kehtiv peakorteri leping või sisult sarnane leping, ja ii) mille tulu

ei teeni eraisikute huve.

4. „Keskpank“ – institutsioon, mis on seadusega asutatud või valitsuse

heakskiidetud põhiline asutus, välja arvatud liikmesriigi või  muu

jurisdiktsiooni  valitsus ise, mis väljastab maksevahendina ringlusse laskmiseks

mõeldud instrumente. Selline institutsioon võib hõlmata ametit, mis on liikmesriigi

 või muu jurisdiktsiooni  valitsusest eraldiseisev, hoolimata sellest, kas see

kuulub täielikult või osaliselt liikmesriigile  või muule jurisdiktsioonile  või

mitte.

5. „Suure liikmete arvuga pensionifond“ – fond, mille eesmärk on pakkuda

hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral või nende kombinatsiooni hüvitise

saajatele, kes on ühe või mitme tööandja praegused või endised töötajad (või selliste

töötajate määratud isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel, et:

a) fondil ei ole hüvitise saajat, kellel on õigus enam kui viiele protsendile

fondi varadest;

b) fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru

asjaomasele  maksuhaldurile  maksuasutusele ning

c) fond vastab vähemalt ühele alljärgnevatest nõuetest:

i) fond on üldiselt vabastatud investeerimistulu maksustamisest või sellise

tulu maksustamine on lükatud edasi või see maksustatakse vähendatud

määraga, kuna fond kujutab endast pensioniplaani;

ii) vähemalt 50 % oma kõikidest sissemaksetest (mis on muud kui

varade ülekanded teistest B jaotise punktides  5, 6 ja  – 7

kirjeldatud plaanidest või C jaotise punkti 17 alapunktis a kirjeldatud

pensionikontodelt) saab fond rahalise toetusena tööandjatelt;

iii) fondi raha jaotamine või fondist raha väljavõtmine on lubatud

üksnes kokkulepitud juhtudel seoses pensionilejäämise, invaliidistumise

või surmaga (välja arvatud raha ülekandmine teistesse B jaotise

punktides 5–7 kirjeldatud fondidesse ja C jaotise punkti 17 alapunktis a

kirjeldatud pensionikontodele), või kui raha jaotatakse või võetakse välja

enne kokkulepitud juhtumit, siis kohaldatakse trahvi, või

iv) töötajate sissemaksed (mis on muud kui teatud lubatud

täiendavad sissemaksed) fondi on piiratud töötaja teenitud tuluga või

need ei tohi aastas ületada iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat,

mis vastab 50 000 USA dollarile, kohaldades VII jao C jaotises nähtud

eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

6. „Väikese liikmete arvuga pensionifond“ – fond, mille eesmärk on pakkuda

hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise saajatele, kes on ühe või

mitme tööandja praegused või endised töötajad (või selliste töötajate määratud

isikud), vastutasuks osutatud teenuste eest, eeldusel, et:

a) fondil on alla 50 liikme;

b) fondi toetab rahaliselt üks või mitu tööandjat, kes ei ole

 investeerimisüksused  investeerimisettevõtted ega passiivsed NFEd;

ET 20 ET

c) töötajate ja tööandjate sissemaksed fondi (mis on muud kui varade

ülekanded C jaotise punkti 17 alapunktis a kirjeldatud pensionikontodelt) on

piiratud vastavalt teenitud tulu ja töötaja hüvitisega;

d) osalejatel, kes ei ole selle liikmesriigi residendid, kus fond on asutatud,

ei ole õigust rohkem kui 20 protsendile fondi varadest, ning

e) fondi suhtes kehtivad valitsuse ettekirjutused ja fond annab aru

asjaomasele  maksuhaldurile  maksuasutusele.

7. „Valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga pensionifond“

– valitsusüksuse, rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga poolt asutatud fond,

mille eesmärk on pakkuda hüvitist pensioni, invaliidsuse või surma korral hüvitise

saajatele või osalejatele, kes on selle praegused või endised töötajad (või selliste

töötajate määratud isikud) või kes ei ole praegused või endised töötajad, kui sellistele

hüvitise saajatele või osalejatele makstav hüvitis on vastutasuks valitsusüksuse,

rahvusvahelise organisatsiooni või keskpanga kasuks osutatud isiklike teenuste eest.

8. „Tunnustatud krediitkaartide väljastaja“ – finantsasutus, mis vastab järgmistele

tingimustele:

a) ta on finantsasutus üksnes seetõttu, et ta on krediitkaartide väljastaja,

mis võtab vastu hoiuseid ainult siis, kui klient teeb makse, mis ületab kaardi

saldot, ning enammakset ei tagastata kliendile viivitamata, ning

b) ta kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 või enne seda kuupäeva eeskirjad

ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient teeb enammakse, mis ületab

iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis vastab 50 000 USA dollarile,

või tagavad, et mis tahes seda summat ületav kliendi enammakse tagastatakse

kliendile 60 päeva jooksul, ning kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao C

jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise

kohta. Sellel eesmärgil ei tähenda kliendi enammakse kreeditsaldot

vaidlustatud kulude ulatuses, kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid

krediitsaldosid.

9. „Välistatud kollektiivne investeerimisüksus“ –  investeerimisüksus 

investeerimisettevõte, mida reguleeritakse kui ühiseks investeerimiseks loodud

üksust, eeldusel et kõik omandiõigused kollektiivses investeerimisüksuses kuuluvad

otse ühele või mitmele isikule või  üksusele  ettevõttele, kes ei ole avaldatavad

isikud, või selliste isikute või  üksuste  ettevõtete kaudu, välja arvatud

passiivne NFE, kellel on avaldatavatest isikutest kontrollivad isikud.

Üksnes see, et kollektiivne investeerimisüksus on väljastanud füüsilisel kujul

esitajaosakuid, ei takista tema kvalifitseerimist D jaotise punkti 9 kohaselt välistatud

kollektiivseks investeerimisüksuseks, kui:

a) kollektiivne investeerimisüksus ei ole väljastanud ega väljasta pärast

31. detsembrit 2015 füüsilisel kujul esitajaosakuid;

b) kollektiivne investeerimisüksus kõrvaldab käibelt kõik talle

tagastatavad osakud;

c) kollektiivne investeerimisüksus kohaldab II–VII jaotises sätestatud

hoolsusmeetmeid ning esitab mis tahes teabe, mis tuleb selliste osakute kohta

teatada, kui need esitatakse lunastamiseks või muu makse saamiseks, ning

ET 21 ET

d) kollektiivne investeerimisüksus on kehtestanud eeskirjad ja

menetlused, et tagada selliste osakute lunastamine või külmutamine

võimalikult kiiresti ja igal juhul enne 1. jaanuari 2018.

C. Finantskonto

1. „Finantskonto“ – finantsasutuse peetav konto, sealhulgas hoiusekonto,

hoidmiskonto ja:

a)  investeerimisüksuse  investeerimisettevõtte puhul

finantsasutuses hoitav mis tahes osalus või võlanõue. Sõltumata eelnevast ei

hõlma mõiste „finantskonto“ mis tahes osalust või võlanõuet  üksuses, mis

on investeerimisüksus  investeerimisettevõte, ainult seepärast, et ta i) annab

kliendile investeerimisalast nõu ja tegutseb tema nimel, või ii) valitseb kliendi

portfelle ja tegutseb tema nimel, eesmärgiga investeerida, valitseda või hallata

finantsvarasid, mis on paigutatud kliendi nimel sellisest  üksusest 

ettevõttest erinevas finantsasutuses;

b) C jaotise punkti 1alapunktis a kirjeldamata finantsasutuse puhul mis

tahes osalus või võlanõue finantsasutuses, kui see osaluste või võlanõuete

kategooria loodi selleks, et vältida I jao kohast andmete esitamist, ning

c) finantsasutuse väljastatud või ülevõetud rahalise väärtusega

kindlustusleping ja annuiteedileping, välja arvatud võõrandamatu eluaegne

annuiteet, mis ei ole seotud investeerimisega, millele ei kohaldata edasilükatud

väljamakseid, mis on väljastatud füüsilisele isikule ning mida kasutatakse

pensioni või puudetoetuse maksmiseks välistatud kontolt.

Mõiste „finantskonto“ ei hõlma mis tahes kontot, mis on välistatud konto.

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 4 alapunkt d

2. „Hoiusekonto“ – hõlmab äri-, tšeki-, säästu-, tähtajalist või sissemaksekontot

või kontot, mida kinnitab hoiuse, sissemakse või investeeringu kohta antud tunnistus,

võlakiri või muu selline instrument, ja mida haldab hoiustamisasutus. Hoiusekonto

hõlmab ka:

a) summat, mida kindlustusandja hoiab tagatud investeerimislepingu või

muu sellise lepingu alusel, millelt ta maksab või arvestab intressi;

b) kontot või nominaalkontot, mis esindab kogu kliendi nimel hoitavat e-

raha, ning

c) kontot, kus hoitakse kliendi nimel ühte või mitut keskpanga digiraha.

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

3. „Hoidmiskonto“ – konto (mis ei ole kindlustusleping ega annuiteedileping),

millel hoitakse teise isiku kasuks üht või mitut finantsvara.

4. „Osalus“ – finantsasutusest partnerluse puhul kas osalus partnerluse kapitalis

või õigus partnerluse kasumile. Finantsasutusest trusti puhul tähendab osalus seda

osalust, mis kuulub isikule, keda käsitatakse kogu trusti või selle osa asutaja või

kasusaajana, või muule füüsilisele isikule, kellel on trusti üle lõplik tegelik kontroll.

ET 22 ET

Avaldatavat isikut käsitatakse trusti kasusaajana, kui sellel avaldataval isikul on

õigus saada otse või kaudselt (näiteks esindajakonto kaudu) trustist kohustuslikus

korras tehtavaid väljamakseid või kui tal on õigus otse või kaudselt saada trustist

valikuliselt tehtavaid väljamakseid.

5. „Kindlustusleping“ – leping (mis ei ole annuiteedileping), mille alusel

kindlustusandja kohustub maksma rahasumma, kui saabub kindlustusjuhtum, mis

võib olla surm, haigestumine, õnnetusjuhtum, vastutuse tekkimine või varaline kahju.

6. „Annuiteedileping“ – leping, mille alusel kindlustusandja kohustub tegema

väljamakseid perioodi jooksul, mis on tervenisti või osaliselt kindlaks määratud ühe

või mitme isiku eeldatavast elueast lähtudes. Mõiste hõlmab ka lepingut, mida

käsitatakse annuiteedilepinguna lepingu sõlmimise liikmesriigi või muu

jurisdiktsiooni õigusaktide või praktika kohaselt ning mille alusel kohustub

kindlustusandja teatud aastate jooksul väljamakseid tegema.

7. „Rahalise väärtusega kindlustusleping“ – kindlustusleping (mis ei ole kahe

kindlustusandja vahel sõlmitud kahjukindlustuse edasikindlustusleping), millel on

rahaline väärtus.

8. „Rahaline väärtus“ – suurem järgmisest kahest: i) tagastusväärtus, millele

kindlustusvõtjal on õigus lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel (millest ei ole maha

arvatud ülesütlemistasu ega laenu, mis on tagastusväärtuse tagatisel võetud), või ii)

summa, mida kindlustusvõtja võib laenata lepingu alusel või sellest lähtudes.

Eeltoodust olenemata ei hõlma mõiste „rahaline väärtus“ kindlustuslepingu alusel

välja makstavat summat:

a) ainuüksi elukindlustuslepinguga kindlustatud isiku surma tõttu;

b) tervisekahjustuse või haiguskindlustuse hüvitise või muu hüvitisena,

mis katab kindlustusjuhtumi saabumisel tekkinud majandusliku kahju;

c) kindlustuslepingu (mis ei ole investeeringuga seotud

elukindlustusleping või annuiteedileping) kohaselt selle lepingu ülesütlemise

või lõpetamise tõttu varem makstud kindlustusmakse tagastusena (millest on

maha arvatud kindlustustasud, sõltumata sellest, kas neid tegelikult määratakse

või mitte), riski alanemise tõttu kindlustuslepingu kehtivuse jooksul või

tulenevalt lepingu kindlustusmaksega seotud kirjendamisvea või muu sellise

vea parandamisest;

d) kindlustusvõtja dividendina (välja arvatud lõpetamisdividend), kui

kõnealune dividend on seotud kindlustuslepinguga, mille kohaselt ainsad

makstavad hüvitised on kirjeldatud C jaotise punkti 8 alapunktis b, või

e) sellise kindlustuslepingu alusel tasutud ettemakse või hoiustamismakse

tagastusena, mille kindlustusmakseid tasutakse vähemalt kord aastas ja

ettemakse või hoiustamismakse suurus ei ületa lepingu kohaselt makstavat

järgmist aastamakset.

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 4 alapunkt e

(kohandatud)

9. „Olemasolev konto“ –

ET 23 ET

a) finantskonto, mida aruandekohustuslik finantsasutus haldab alates

31. detsembrist 2015, või kui kontot käsitatakse finantskontona üksnes

nõukogu direktiiviga (EL) 2023/22261 käesolevasse direktiivi tehtavatest

muudatustest tulenevalt, alates 31. detsembrist 2025;

b) kontoomaniku mis tahes finantskonto, sõltumata kuupäevast, mil

selline finantskonto avati, kui:

i) kontoomanikul on aruandekohustuslikus finantsasutuses (või

aruandekohustusliku finantsasutusega samas liikmesriigis asuvas seotud

üksuses) ka finantskonto, mis on C jaotise punkti 9 alapunkti a kohaselt

olemasolev konto;

ii) aruandekohustuslik finantsasutus (ja vajaduse korral

aruandekohustusliku finantsasutusega samas liikmesriigis asuv seotud

üksus) käsitab mõlemat eespool nimetatud finantskontot ja mis tahes

muid kontoomaniku finantskontosid, mida käsitatakse C jaotise punkti 9

 käesoleva punkti  alapunkti b kohaselt olemasolevate kontodena,

ühe finantskontona, et täita VII jao A jaotises sätestatud teadmisnõuete

standardeid ja määrata kontode künniste kohaldamisel kindlaks mis tahes

finantskontode jääk või väärtus;

iii) sellise finantskonto puhul, mille suhtes kohaldatakse

AML/KYC menetluskorda, on aruandekohustuslikul finantsasutusel

lubatud täita finantskonto suhtes AML/KYC menetluskorda, tuginedes C

jaotise punkti 9 alapunktis a kirjeldatud olemasoleva konto suhtes

kohaldatud AML/KYC menetluskorrale, ning

iv) finantskonto avamine ei nõua kontoomaniku poolt uue,

täiendava või muudetud klienditeabe esitamist, välja arvatud käesoleva

direktiivi eesmärkidel.

10. „Uus konto“ – aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav finantskonto, mis

on avatud 1. jaanuaril 2016 või hiljem, või kui kontot käsitatakse finantskontona

üksnes nõukogu direktiiviga (EL) 2023/2226 käesolevasse direktiivi tehtavatest

muudatustest tulenevalt, 1. jaanuaril 2026 või hiljem.

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

11. „Füüsilise isiku olemasolev konto“ – ühe või mitme füüsilise isiku olemasolev

konto.

12. „Füüsilise isiku uus konto“ – ühe või mitme füüsilise isiku uus konto.

13. „ Üksuse  Ettevõtte olemasolev konto” – ühe või mitme  üksuse 

ettevõtte olemasolev konto.

14. „Madalama väärtusega konto“ – füüsilise isiku olemasolev konto, mille

kogujääk või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga ei ületa iga liikmesriigi

vääringus noteeritud summat, mis vastab 1 000 000 USA dollarile.

1 Nõukogu 17. oktoobri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2226, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL

maksustamisalase halduskoostöö kohta (ELT L 2023/2226, 24.10.2023 ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2226/oj).

ET 24 ET

15. „Kõrge väärtusega konto“ – füüsilise isiku olemasolev konto, mille kogujääk

või -väärtus 31. detsembri 2015. aasta seisuga või mis tahes järgneva aasta

31. detsembri seisuga ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summat, mis

vastab 1 000 000 USA dollarile.

16. „ Üksuse  Ettevõtte uus konto“ – ühe või mitme  üksuse  ettevõtte

uus konto.

17. „Välistatud konto“ – milline tahes järgmistest kontodest:

a) pensionikonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i) kontot reguleeritakse isikliku pensionikontona või osana registreeritud

või reguleeritud pensioniplaanist pensionieas hüvitiste või pensioni

maksmiseks (sealhulgas invaliidsus- või surma korral makstav toetus);

ii) konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu

oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse kontoomaniku

brutosissetulekust välja või maksustatakse vähendatud määraga või

kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda

maksustatakse vähendatud määraga);

iii)  maksuhaldurile  maksuasutustele tuleb esitada konto

kohta teavet;

iv) kontolt raha väljavõtmise tingimuseks on teatud pensioniikka

jõudmine, invaliidistumine või surm; kui raha võetakse välja enne neid

kindlaksmääratud juhtumeid, määratakse trahv, ning

v) kas i) aasta sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus

noteeritud summa, mis vastab 50 000 USA dollarile, või vähem, või ii)

elu jooksul kontole tehtavate sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi

vääringus noteeritud summa, mis vastab 1 000 000 USA dollarile, või

vähem, kohaldades kõikidel juhtudel VII jao C jaotises sätestatud

eeskirju kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a alapunkti v

nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele

finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt

finantskontolt, mis vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või

ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastab B jaotise punktide 5–7 nõuetele;

b) konto, mis vastab järgmistele nõuetele:

i) kontot reguleeritakse investeerimisvahendina, mille eesmärgiks ei ole

pension, ning sellega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul

korrapäraselt, või reguleeritakse kontot säästuvahendina, mille

eesmärgiks ei ole pension;

ii) konto on maksusoodustusega (st konto sissemaksed, mis muidu

oleksid maksustatavad, on mahaarvatavad või jäetakse kontoomaniku

brutosissetulekust välja või maksustatakse vähendatud määraga või

kontolt saadava investeerimistulu maksustamine lükatakse edasi või seda

maksustatakse vähendatud määraga);

iii) raha väljavõtmise tingimuseks on seatud vastavus

konkreetsetele investeerimis- või säästukonto eesmärgiga (näiteks õppe-

ET 25 ET

või meditsiiniliste toetuste maksmine) seotud kriteeriumitele; kui raha

võetakse välja selliseid kriteeriume täitmata, määratakse trahv, ning

iv) aasta sissemaksete ülempiir on iga liikmesriigi vääringus

nomineeritud summa, mis vastab 50 000 USA dollarile, või vähem,

kohaldades VII jao C jaotises sätestatud eeskirju kontode liitmise ja

vääringute ümberarvestamise kohta.

Finantskonto, mis muus osas vastab C jaotise punkti 17 alapunkti b alapunkti

iv nõudele, ei lakka sellisele nõudele vastamast ainuüksi sellepärast, et sellisele

finantskontole võidakse kanda varasid või raha ühelt või enamalt

finantskontolt, mis vastab C jaotise punkti 17 alapunkti a või b nõuetele, või

ühelt või enamalt pensionifondilt, mis vastab B jaotise punktide 5–7 nõuetele;

c) elukindlustusleping, mille kindlustuskaitse tähtaeg lõpeb enne

kindlustatu 90-aastaseks saamist, eeldusel, et leping vastab järgmistele

nõuetele:

i) korrapäraseid kindlustusmakseid, mis aja jooksul ei vähene, tuleb

maksta vähemalt kord aastas lepingu kehtivuse jooksul või kuni

kindlustatu saab 90-aastaseks, sõltuvalt sellest, kumb periood on lühem;

ii) lepingus puudub lepinguline summa, mille mis tahes isik võiks

kätte saada (väljavõtmise või laenu võtmise teel või muul viisil) ilma

lepingut lõpetamata;

iii) lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel makstav summa (välja

arvatud hüvitis surma korral) ei tohi ületada kokku lepingu eest makstud

kindlustusmakseid, millest arvatakse maha suremus-, haigestumus- ja

kuluhüvitised (tegelikult määratud või mitte) lepingu kehtivuse

ajavahemiku või ajavahemike eest ning enne lepingu ülesütlemist või

lõpetamist makstud mis tahes summad, ning

iv) kasusaaja ei sõlmi lepingut seoses sellest saadava väärtusega;

d) konto, mis kuulub ainult pärandvarasse, kui selle konto dokumendid

hõlmavad lahkunu testamendi või surmatunnistuse ärakirja;

e) konto, mis avatakse seoses millega tahes alljärgnevatest:

i) kohtumäärus või -otsus;

ii) kinnis- või vallasvara müük, vahetus või üürimine, eeldusel et

konto vastab järgmistele nõuetele:

– kontot finantseeritakse üksnes ettemaksest, käsirahast, deposiidist

summas, mis on kohane tehinguga otseselt seotud kohustuse

täitmise tagamiseks, või sarnasest maksest, või finantseeritakse

kontot finantsvarast, mis deponeeritakse kontole seoses vara

müügi, vahetuse või üürimisega;

– konto avatakse ja seda kasutatakse üksnes selleks, et tagada ostja

kohustus tasuda vara ostuhind, müüja kohustus täita tingimuslik

kohustus või üürileandja või üürniku kohustus hüvitada mis tahes

kahju seoses üüritud varaga üürilepingu alusel kokkulepitu

kohaselt;

ET 26 ET

– kontol olev vara, sealhulgas sellelt teenitav tulu, makstakse või

jaotatakse muul viisil ostja, müüja, üürileandja või üürniku kasuks

(sealhulgas sellise isiku kohustuse täitmiseks), kui vara müüakse,

vahetatakse või loovutatakse või kui üürileping lõpeb;

– konto ei ole finantsvõimenduskonto või sarnane konto, mis on

avatud seoses finantsvara müügi või vahetusega, ning

– konto ei ole seotud C jaotise punkti 17 alapunktis f kirjeldatud

kontoga;

iii) kinnisvaraga tagatud laenu teenindava finantsasutuse kohustus

panna osa maksest kõrvale üksnes selleks, et lihtsustada kinnisvaraga

seotud maksude või kindlustuse maksmist hiljem;

iv) finantsasutuse kohustus üksnes lihtsustada maksude maksmist

hiljem;

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 4 alapunkt f

v) äriühingu asutamine või kapitali suurendamine, kui konto

vastab järgmistele nõuetele:

– kontot kasutatakse üksnes selliste vahendite hoidmiseks, mida

kasutatakse äriühingu asutamiseks või kapitali suurendamiseks

vastavalt seadusele;

– kõik kontol olevad summad külmutatakse seni, kuni

aruandekohustuslik finantsasutus saab sõltumatu kinnituse

äriühingu asutamise või kapitali suurendamise kohta;

– pärast äriühingu asutamist või kapitali suurendamist konto

suletakse või muudetakse äriühingu nimel olevaks kontoks;

– kõik tagasimaksed, mis tulenevad äriühingu asutamise või kapitali

suurendamise ebaõnnestumisest ning millest on maha arvatud

teenuseosutaja tasud ja samalaadsed tasud, tehakse üksnes

isikutele, kes need summad maksid, ning

– kontot ei ole avatud rohkem kui 12 kuud tagasi.

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 4 alapunkt f

fea) hoiusekonto, mis esindab kogu kliendi nimel hoitavat e-raha, kui konto

90 päeva päevalõpu kogujäägi libisev keskmine või väärtus mis tahes 90

järjestikuse päeva jooksul ei ületanud kalendriaasta või muu asjakohase

aruandlusperioodi jooksul kordagi 10 000 USA dollarit;

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

gf) hoiusekonto, mis vastab järgmistele nõuetele:

ET 27 ET

i) konto on olemas üksnes seepärast, et klient teeb makse, mis ületab

krediitkaardi või muu korduvkasutatava krediidiliiniga seoses tasumata

summat ning enammakset ei tagastata kohe kliendile, ning

ii) finantsasutus kehtestab alates 1. jaanuarist 2016 või enne seda

kuupäeva eeskirjad ja menetluskorra, mis kas välistavad selle, et klient

teeb enammakse, mis ületab iga liikmesriigi vääringus noteeritud summa,

mis vastab 50 000 USA dollarile, või tagavad, et mis tahes seda summat

ületav kliendi enammakse tagastatakse kliendile 60 päeva jooksul, ning

kõikidel juhtudel kohaldatakse VII jao C jaotises ette nähtud eeskirju

kontode liitmise ja vääringute ümberarvestamise kohta. Sellel eesmärgil

ei tähenda kliendi enammakse kreeditsaldot vaidlustatud kulude ulatuses,

kuid hõlmab kauba tagastamisest tulenevaid krediitsaldosid.

hg) mis tahes muu konto, mille maksudest kõrvalehoidumiseks kasutamise

oht on väike, millel on olulisel määral sarnased omadused mis tahes C jaotise

punkti 17 alapunktides a–f kirjeldatud kontodega ning mis on kantud käesoleva

direktiivi  artiklis 5  artikli 8 lõikes 7a osutatud välistatud kontode

loetellu, tingimusel et sellise konto staatus välistatud kontona ei takista

käesoleva direktiivi eesmärkide saavutamist.

D. Avaldatav konto

1. „Avaldatav konto“ – liikmesriigi aruandekohustusliku finantsasutuse hallatav

finantskonto, mis kuulub ühele või mitmele avaldatavale isikule, või ühe või mitme

avaldatavast isikust kontrolliva isikuga passiivsele NFE-le, kui ta on sellisena

kindlaks tehtud vastavalt II–VII jaos kirjeldatud hoolsusmeetmetele.

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 4 alapunkt g

2. „Avaldatav isik“ – liikmesriigi isik, kes ei ole:

a) üksus, mille aktsiatega kaubeldakse korrapäraselt ühel või mitmel

reguleeritud väärtpaberiturul;

b) üksus, mis on alapunktis a kirjeldatud üksusega seotud üksus;

c) valitsusüksus;

d) rahvusvaheline organisatsioon;

e) keskpank ega

f) finantsasutus.

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

3. „Liikmesriigi isik“ – iga liikmesriigi puhul füüsiline isik või  üksus 

ettevõte, kes on mis tahes teise liikmesriigi resident selle teise liikmesriigi

maksualaste õigusaktide kohaselt, või sellise surnud isiku pärandvara, kes oli mis

tahes teise liikmesriigi resident. Sel eesmärgil käsitatakse  üksust  ettevõtet,

nagu partnerlust, piiratud vastutusega partnerlust või sarnast õiguslikku moodustist,

millel ei ole maksuresidentsust, selle jurisdiktsiooni residendina, kus asub

 üksuse  ettevõtte tegeliku juhtimise koht.

ET 28 ET

4. „Osalev jurisdiktsioon“ – iga liikmesriigi suhtes:

a) mis tahes muu liikmesriik;

b) mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega asjaomasel liikmesriigil on

kehtiv leping, mille kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud

teavet, ja ii) mis sisaldub loetelus, mille avaldab kõnealune liikmesriik ja

millest teatatakse Euroopa komisjonile;

c) mis tahes muu jurisdiktsioon, i) millega liidul on kehtiv leping, mille

kohaselt kõnealune jurisdiktsioon esitab I jaos kirjeldatud teavet, ja ii) mis

sisaldub loetelus, mille avaldab Euroopa komisjon.

5. „Kontrollivad isikud“ – füüsilised isikud, kes teostavad kontrolli

 üksuse  ettevõtte üle. Trusti puhul tähendab see trusti asutajat (asutajaid),

haldajat (haldajaid), kaitsjat (kaitsjaid) (olemasolu korral), kasusaajat (kasusaajaid)

või kasusaajate kategooriat (kategooriaid) ning muud füüsilist isikut (muid füüsilisi

isikuid), kellel on tegelik lõplik kontroll trusti üle; trustist erineva õigusliku

moodustise puhul tähendab see mõiste võrdväärse või samalaadse positsiooniga

isikuid. Mõistet „kontrollivad isikud“ tuleb tõlgendada kooskõlas rahapesuvastase

töökonna soovitustega.

6. „NFE“ – mis tahes  üksus  ettevõte, mis ei ole finantsasutus.

7. „Passiivne NFE“ – mis tahes järgmistest: i) NFE, mis ei ole aktiivne NFE, või

ii) A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud  investeerimisüksus 

investeerimisettevõte, mis ei ole osaleva jurisdiktsiooni finantsasutus.

8. „Aktiivne NFE“ – iga NFE, mis vastab mis tahes alljärgnevale kriteeriumile:

a) alla 50 % NFE eelmise kalendriaasta või muu asjakohase

aruandlusperioodi brutotulust on passiivne tulu ja alla 50 % NFE eelmise

kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi varadest on varad, mis

toodavad passiivset tulu või mida hoitakse passiivse tulu tootmiseks;

b) NFE osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt

või NFE on sellise  üksusega  ettevõttega seotud  üksus  ettevõte,

mille osakutega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;

c) NFE on valitsusüksus, rahvusvaheline organisatsioon, keskpank või

 üksus  ettevõte, mis kuulub täielikult ühele või mitmele eelmistest;

d) sisuliselt kogu NFE tegevus kujutab endast ühe või mitme muu kui

finantsasutuse tegevusala või äriga tegeleva tütarettevõtte ringluses olevate

osakute täielikku või osalist hoidmist või ühele või mitmele sellisele

tütarettevõttele rahastamise või muu teenuse osutamist; NFE ei ole aga aktiivne

NFE, kui ta tegutseb investeerimisfondina (või reklaamib end

investeerimisfondina), näiteks börsivälistesse ettevõtetesse investeeriva fondi,

riskikapitalifondi, finantsvõimendusega väljaostufondi või muu

investeerimisvahendina, mille eesmärgiks on omandada või rahastada

äriühinguid ja seejärel omada nendes äriühingutes investeerimise eesmärgil

põhivarana osalust;

e) NFE-l ei ole veel äritegevust ning tal ei ole ka varem äritegevust olnud,

kuid ta investeerib varadesse kavatsusega hakata tegelema äritegevusega, mis

ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust, tingimusel et NFE-le; NFEle ei

ET 29 ET

kohaldata seda erandit pärast kuupäeva, mil on möödunud 24 kuud NFE

asutamisest;

f) NFE ei olnud viimase viie aasta jooksul finantsasutus ja on

likvideerimas oma varasid või ümber korraldamas oma tegevust kavatsusega

jätkata või taasalustada äritegevust, mis ei kujuta endast finantsasutuse

äritegevust;

g) NFE tegeleb peamiselt rahastamis- või riskimaandustehingutega seotud

 üksuste  ettevõtete jaoks või koos seotud  üksustega  ettevõtetega,

mis ei ole finantsasutused, ning ei osuta rahastamis- ega riskide maandamise

teenuseid ühelegi  üksusele  ettevõttele, mis ei ole seotud  üksus 

ettevõte, tingimusel et mis tahes selliste seotud  üksuste  ettevõtete grupi

peamine äritegevus ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust, või

h) NFE vastab kõigile alljärgnevatele nõuetele:

i) ta on asutatud ja tegutseb oma residentsuse liikmesriigis või muus

jurisdiktsioonis eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul,

kunstilisel, kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul eesmärgil, või on

asutatud ja tegutseb oma residentsuse liikmesriigis või muus

jurisdiktsioonis ja on kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon,

kaubanduskoda, tööorganisatsioon, põllumajandus- või

aiandusorganisatsioon, ühiskondlik organisatsioon või organisatsioon,

mis tegutseb eranditult sotsiaalse heaolu edendamise nimel;

ii) ta on oma residentsuse liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis

tulumaksust vabastatud;

iii) tal puuduvad osanikud või liikmed, kellel on omandi või

tulusaamisega seotud huvi selle tulude või varade vastu;

iv) NFE residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni

kohaldatavad õigusaktid või NFE asutamisdokumendid ei võimalda NFE

tulude või varade jaotamist või nende kasutamist füüsilise isiku või

mitteheategevusliku  üksuse  ettevõtte kasuks, välja arvatud NFE

heategevuslikuks tegevuseks või mõistliku tasu maksmiseks saadud

teenuste eest või õiglase turuhinna maksmiseks NFE ostetud vara eest,

ning

v) NFE residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni

kohaldatavate õigusaktide või NFE asutamisdokumentide kohaselt on

nõutav, et NFE likvideerimise või lõpetamise korral jagatakse kõik selle

varad valitsusüksusele või muule mittetulundusühendusele või antakse

pärijate puudumisel üle NFE residentsuse liikmesriigi või muu

jurisdiktsiooni valitsusele või selle poliitilisele allüksusele.

E. Muu

1. „Kontoomanik“ – isik, kelle kontot haldav finantsasutus on finantskonto

omanikuna nimetanud või tuvastanud. Isikut, kes ei ole finantsasutus, kuid kes hoiab

finantskontot teise isiku kasuks või nimel kui agent, hoidmisühing, volitatu,

allkirjaõiguslik isik, investeerimisnõustaja või vahendaja, ei loeta käesolevas

direktiivis kontoomanikuks, vaid selle omanikuks loetakse eespool nimetatud teist

isikut. Rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul on

kontoomanik isik, kellel on juurdepääsuõigus rahalisele väärtusele või kellel on õigus

ET 30 ET

muuta lepingust kasu saavat isikut. Kui ühelgi isikul ei ole juurdepääsuõigust

rahalisele väärtusele või õigust muuta lepingust kasu saavat isikut, siis on

kontoomanikuks mis tahes isik, keda on lepingus omanikuna nimetatud, ja mis tahes

isik, kellel on õigus väljamaksetele lepingutingimuste alusel. Rahalise väärtusega

kindlustuslepingu või annuiteedilepingu tähtaja saabumisel käsitatakse

kontoomanikuna iga isikut, kellel on lepingu kohaselt õigus väljamaksele.

2. „AML/KYC menetluskord“ – aruandekohustusliku finantsasutuse

hoolsusmeetmed, mida ta on kohustatud võtma oma klientide suhtes sellele

aruandekohustuslikule finantsasutusele kehtivate rahapesuvastaste või muude

sarnaste nõuete alusel.

3. „ Üksus  Ettevõte“ – juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks

äriühing, partnerlus, trust või fond.

4.  Üksus  Ettevõte on teise  üksuse  ettevõtte „seotud  üksus 

ettevõte“, kui i) üks  üksus  ettevõte kontrollib teist  üksust  ettevõtet; ii)

nimetatud kaks  üksust  ettevõtet alluvad ühisele kontrollile või iii) nimetatud

kaks  üksust  ettevõtet on A jaotise punkti 6 alapunktis b kirjeldatud

 investeerimisüksust  investeerimisettevõtet, neil on ühine juhatus ning selline

juhatus täidab selliste  investeerimisüksuste  investeerimisettevõtete

hoolsusmeetmeid. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust

rohkem kui 50 protsendile  üksuse  ettevõtte väärtusest ja hääleõigusest

 üksuses  ettevõttes.

5. „Maksukohustuslasena registreerimise numberMaksukohustuslase

identifitseerimisnumber“ – maksukohustuslasena registreerimise

numbermaksukohustuslase identifitseerimisnumber või selle toimiv ekvivalent, kui

maksukohustuslasena registreerimise numbermaksukohustuslase

identifitseerimisnumber puudub.

6. „Dokumentaalsed tõendid“ – millised tahes järgmistest dokumentidest:

a) residentsuse tõend, mille on välja andnud väljamakse saaja väidetava

residentsuse liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni volitatud valitsusasutus

(näiteks valitsus või selle asutus või kohalik omavalitsus);

b) füüsilise isiku puhul kehtiv isikutunnistus, mille on välja andnud

volitatud valitsusasutus (näiteks valitsus või selle allasutus või kohalik

omavalitsus) ning millel on toodud isiku nimi ja mida tavaliselt kasutatakse

isiku tuvastamiseks;

c)  üksuse  ettevõtte puhul mis tahes ametlik dokument, mille on

välja andnud volitatud valitsusasutus (näiteks valitsus või selle allasutus või

kohalik omavalitsus) ning millel on esitatud  üksuse  ettevõtte nimi ja

selle peakontori aadress liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis, mille resident

ta väidab end olevat, või liikmesriik või muu jurisdiktsioon, kus  üksus 

ettevõte on asutatud või moodustatud;

d) auditeeritud raamatupidamise aastaaruanne, kolmanda isiku

krediidiaruanne, pankrotiavaldus või väärtpaberituru järelevalveasutuse

aruanne.

Seoses  üksuse  ettevõtte olemasoleva kontoga võivad aruandekohustuslikud

finantsasutused kasutada dokumentaalse tõendina kontoomaniku kohta

aruandekohustusliku finantsasutuse andmebaasides olevat mis tahes liigitust, mis

ET 31 ET

tehti kindlaks majandusharude standarditud kodeerimissüsteemi põhjal, mida

kohaldas aruandekohustuslik finantsasutus kooskõlas oma normaalsete äritavadega

AML/KYC menetluste läbiviimiseks või muudel regulatiivsetel eesmärkidel (v.a

maksustamise eesmärgid) ja mida aruandekohustuslik finantsasutus tegi enne

kuupäeva, mida kasutati finantskonto liigitamisel olemasolevaks kontoks, tingimusel

et aruandekohustuslik finantsasutus ei tea või tal ei ole alust arvata, et selline

liigitamine ei ole õige või usaldusväärne. „Tööstusharude standarditud

kodeerimissüsteem“ – kodeerimissüsteem, mida kasutatakse  üksuste 

ettevõtete liigitamiseks äritegevuse liigi järgi muul kui maksustamise eesmärgil.

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkti 4 alapunkt h

7. „Tuvastusteenus“ – elektrooniline protsess, mille liikmesriik või liit teeb

aruandekohustuslikule finantsasutusele tasuta kättesaadavaks, et teha kindlaks

kontoomaniku või kontrolliva isiku isikusamasus ja maksuresidentsus.

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

IX JAGUX JAGU

 TÕHUS  RAKENDAMINE RAKENDAMISE TÄHTPÄEVAD SEOSES AUSTRIAS

ASUVATE ARUANDEKOHUSTUSLIKE FINANTSASUTUSTEGA

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

Käesoleva direktiivi artikli 5 kohaselt peavad liikmesriikides kehtima eeskirjad ja

haldusmenetlused, et tagada eespool sätestatud aruandlusmenetluste ja hoolsusmeetmete

tõhus rakendamine ja täitmine, sealhulgas:

1) eeskirjad, mis hoiavad ära mis tahes finantsasutustel, isikutel või vahendajatel

sellise praktika kasutuselevõtmise, mis on mõeldud aruandlusmenetlustest ja

hoolsusmeetmetest kõrvalehoidumiseks;

2) eeskirjad, mille kohaselt aruandekohustuslikud finantsasutused peavad

säilitama teabe tehtud toimingute ja kasutatud tõendite kohta eespool kirjeldatud

menetluste täitmisel ning piisavad meetmed säilitatud andmete leidmiseks;

3) haldusmenetlused selleks, et kontrollida, kas aruandekohustuslik finantsasutus

kohaldab aruandlusmenetlusi ja hoolsusmeetmeid; haldusmenetlused järelmeetmete

võtmiseks aruandekohustusliku finantsasutuse suhtes, kui teatatakse

dokumenteerimata kontodest;

4) haldusmenetlused, millega tagada, et siseriikliku õiguse kohaselt

mittearuandekohustuslike finantsasutuste ja väljaarvatud kontodena määratletud

 üksuste  ettevõtete ja kontode kasutamine maksudest kõrvalehoidumiseks, on

jätkuvalt vähetõenäoline, ning

5) tõhusad sunnimeetmed rikkumiste käsitlemiseks.

ET 32 ET

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

Austrias asuvate aruandekohustuslike finantsasutuste puhul tuleks kõiki käesolevas lisas

sisalduvaid viiteid „aastale 2016“ ja „aastale 2017“ käsitleda viidetena vastavalt „aastale

2017“ ja „aastale 2018“.

Austrias asuvate aruandekohustuslike finantsasutuste olemasolevate kontode puhul tuleks

kõiki käesolevas lisas sisalduvaid viiteid „31. detsembrile 2015“ käsitleda viidetena „31.

detsembrile 2016“.

 2023/2226, artikli 1 punkt 17 ja

I lisa punkt 5

„XI JAGU

ÜLEMINEKUMEETMED

Olenemata I jao A jaotise punkti 1 alapunktist b ja punktist 6a tuleb iga avaldatava konto

kohta, mida aruandekohustuslik finantsasutus haldab alates 31. detsembrist 2025, ja

aruandlusperioodide kohta, mis lõpevad teisel kalendriaastal pärast seda kuupäeva, esitada

teave rolli(de) kohta, millest tulenevalt on iga avaldatav isik üksust kontrolliv isik või osaluse

omanik, üksnes juhul, kui selline teave on kättesaadav aruandekohustusliku finantsasutuse

poolt säilitatavates elektroonilist otsingut võimaldavates andmetes.

ET 1 ET

 2014/107/EL, artikli 1 punkt 6

ja lisa (kohandatud)

II LISA

TÄIENDAVAD ARUANDLUS- JA HOOLSUSMEETMETE EESKIRJAD

FINANTSKONTODE TEABE KOHTA

1. ASJAOLUDE MUUTUMINE

„Asjaolude muutumine“ hõlmab mis tahes muutusi, mille tulemusel lisatakse isiku staatusega

seotud teave või mis on muudmoodi sellise isiku staatusega vastuolus. Lisaks hõlmab

asjaolude muutumine kontoomaniku kontoga seotud mis tahes teabe muutumist või

lisandumist (sh kontoomaniku lisandumine, asendumine või muu muutumine) või mis tahes

sellise kontoga seotud kontoga seotud teabe muutumist või lisandumist (kohaldades I lisa VI

jao C jaotise  punktides 1, 2 ja 3  punktides 1–3 kirjeldatud kontode liitmise eeskirju),

kui selline teabe muutumine või lisandumine mõjutab kontoomaniku staatust.

Kui aruandekohustuslik finantsasutus on kasutanud I lisa III jao B jaotise punktis 1

kirjeldatud elukoha aadressi tingimust ja muutuvad asjaolud, mille tõttu aruandekohustuslik

finantsasutus saab teada või saab aluse teada, et algsed dokumentaalsed tõendid (või muud

samaväärsed dokumendid) ei ole õiged või usaldusväärsed, siis peab aruandekohustuslik

finantsasutus hiljemalt asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi

viimasel päeval või 90 kalendripäeva jooksul pärast sellise asjaolude muutumise märkamist

või avastamist, saama kontoomaniku kinnituse ja uued dokumentaalsed tõendid, et määrata

kindlaks kontoomaniku maksuresidentsus(ed). Kui aruandekohustuslik finantsasutus ei saa

kontoomaniku kinnitust ja uusi dokumentaalseid tõendeid selliseks kuupäevaks, peab

aruandekohustuslik finantsasutus kohaldama I lisa III jao B jaotise punktides 2–6 kirjeldatud

elektroonilise andmete otsingu menetlust.

2. ISIKU KINNITUS SEOSES  ÜKSUSE  ETTEVÕTTE UUTE KONTODEGA

 Üksuse  Ettevõtte uute kontode osas võib aruandekohustuslik finantsasutus selleks, et

teha kindlaks, kas passiivset NFEd kontrolliv isik on avaldatav isik, tugineda ainult kas

kontoomaniku või kontrolliva isiku kinnitusele.

3. FINANTSASUTUSE RESIDENTSUS

Finantsasutus on liikmesriigi „resident“, kui ta allub sellise liikmesriigi jurisdiktsioonile (st

liikmesriik saab kohaldada sunnimeetmeid finantsasutuse aruandluskohustuse täitmise

tagamiseks). Üldiselt, kui finantsasutus on liikmesriigi maksuresident, on ta sellise

liikmesriigi jurisdiktsiooni all ja on seega liikmesriigi finantsasutus. Finantsasutusest trusti

puhul (sõltumata sellest, kas ta on liikmesriigi maksuresident või mitte) loetakse, et trust on

teatud liikmesriigi jurisdiktsiooni all, kui üks või enam selle haldajatest on sellise liikmesriigi

residendid, välja arvatud juhul, kui trust edastab kogu käesoleva direktiivi kohaselt nõutava

teabe trusti peetavate avaldatavate kontode kohta teisele liikmesriigile, sest ta on sellise teise

liikmesriigi maksuresident. Kui aga finantsasutusel (välja arvatud trust) ei ole

maksuresidentsust (näiteks seepärast, et teda loetakse maksustamise seisukohast läbipaistvaks

või ta asub jurisdiktsioonis, kus puudub tulumaks), siis loetakse teda liikmesriigi

jurisdiktsiooni all olevaks ja ta on seega liikmesriigi finantsasutus, kui:

a) ta on asutatud selle liikmesriigi õigusaktide kohaselt;

ET 2 ET

b) tema juhtimise koht (sh tegeliku juhtimise koht) on kõnealuses liikmesriigis,

või

c) ta allub selle liikmesriigi finantsjärelevalvele.

Kui finantsasutus (välja arvatud trust) on kahe või enama liikmesriigi resident, kohaldatakse

sellisele finantsasutusele selle liikmesriigi aruandluskohustust ja hoolsusmeetmete võtmise

kohustust, kus ta hoiab oma finantskontot (finantskontosid).

4. KONTO PIDAMINE

Üldiselt loetakse, et kontot pidavad finantsasutused on järgmised:

a) hoidmiskontot peab finantsasutus, kes peab kontol olevaid varasid (sh

finantsasutus, kes hoiab enda nimel sellises asutuses kontot omava kontoomaniku

vara);

b) hoiusekonto puhul finantsasutus, kes peab tegema kontoga seoses makseid

(välja arvatud finantsasutuse esindaja, sõltumata sellest, kas selline esindaja on

finantsasutus);

c) finantsasutuses mis tahes osaluse või võlanõude hoidmise puhul, mis kujutab

endast finantskontot, peab seda selline finantsasutus;

d) rahalise väärtusega kindlustuslepingu või annuiteedilepingu puhul peab seda

finantsasutus, kellel on kohustus teha lepinguga seoses makseid.

5. PASSIIVSETEST NFEDEST TRUSTID

 Üksust  Ettevõtet, nagu täis- või osaühingut, piiratud vastutusega ühingut või sarnast

õiguslikku moodustist, millel ei ole maksuresidentsust, loetakse I lisa VIII jao D jaotise

punkti 3 kohaselt selle jurisdiktsiooni residendiks, kus asub  üksuse  ettevõtte tegeliku

juhtimise koht. Sel eesmärgil loetakse juriidilist isikut või õiguslikku moodustist „sarnaseks“

täis- või usaldusühingu või piiratud vastutusega ühinguga, kui seda ei loeta liikmesriigis selle

liikmesriigi maksualaste õigusaktide kohaselt maksustatavaks  üksuseks  ettevõtteks.

Siiski ei või passiivsest NFEst trusti topeltaruandluse vältimiseks (arvestades mõiste

„kontrollivad isikud“ laia ulatust trustide puhul) lugeda sarnaseks õiguslikuks moodustiseks.

6.  ÜKSUSE  ETTEVÕTTE PEAKONTORI AADRESS

Üks I lisa VIII jao E jaotise punkti 6 alapunktis c kirjeldatud nõuetest on see, et  üksuse 

ettevõtte puhul on ametlikul dokumendil esitatud kas  üksuse  ettevõtte peakontori

aadress liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis, mille resident ta väidab end olevat, või

liikmesriigis või muus jurisdiktsioonis, kus  üksus  ettevõte on asutatud või

moodustatud.  Üksuse  Ettevõtte peakontori aadress on üldjuhul koht, kus asub selle

tegeliku juhtimise koht. Sellise finantsasutuse aadress, kus  üksusel  ettevõttel on konto,

postkontori postkast, või aadress, mida kasutatakse üksnes posti saatmise eesmärgil, ei ole

 üksuse  ettevõtte peakontori aadress, kui selline aadress ei ole ainus  üksuse 

ettevõtte kasutatav aadress ja on  üksuse  ettevõtte asutamisdokumentides

 üksuse  ettevõtte registreeritud aadress. Lisaks ei ole  üksuse  ettevõtte

peakontori aadressiks aadress, mis on esitatud postisaadetiste kinnipidamise korralduse puhul.

ET 1 ET

 2016/881, artikli 1 punkt 9 ja

lisa (kohandatud)

III LISA

EESKIRJAD HARGMAISTE ETTEVÕTETE KONTSERNIDE ARUANDLUSE KOHTA

I JAGU

MÄÄRATLETUD MÕISTEDTERMINITE MÄÄRATLUSED

1. „Kontsern“ – ettevõtete rühm, mis on omandi või kontrolli kaudu seotud

selliselt, et on finantsaruandluse eesmärgil kohustatud koostama konsolideeritud

finantsaruanded vastavalt kohaldatavatele raamatupidamispõhimõtetele või temalt

võidaks konsolideeritud aruannet nõuda, kui mis tahes ettevõtte

omakapitaliosalusega kaubeldaks väärtpaberibörsil.

2. „Ettevõte“ – artikli 3 punkti 1211 alapunktides b, c ja d nimetatud isikute mis

tahes äritegevuse vorm.

3. „Hargmaiste ettevõtete kontsern“ – kontsern, mis koosneb kahest või enamast

ettevõttest, mis on maksuresidendid eri jurisdiktsioonides, või hõlmab ettevõtet, mis

on maksuresident ühes jurisdiktsioonis, kuid püsiva tegevuskoha kaudu toimiva

äritegevusega seoses maksukohustuslane teises jurisdiktsioonis, ning tegemist ei ole

kohaldamisalast välja jäetud hargmaiste ettevõtete kontserniga.

4. „Kohaldamisalast välja jäetud hargmaiste ettevõtete kontsern“ – kontsern,

millel seoses kontserni mis tahes majandusaastaga ei ületa kontserni konsolideeritud

tulu 750 000 000 eurot või 750 000 000 euroga umbes samaväärset summat

kohalikus vääringus 2015. aasta jaanuari seisuga, majandusaastal, mis vahetult

eelneb aruantavale majandusaastale, nagu on kajastatud konsolideeritud

finantsaruannetes kõnealuse eelneva majandusaasta kohta.

5. „Kontserni kuuluv üksus“ – mis tahes järgmine üksus:

a) hargmaiste ettevõtete kontserni mis tahes eraldiseisev äriüksus, mis on

finantsaruandluse eesmärgil hõlmatud hargmaiste ettevõtete kontserni

konsolideeritud finantsaruandes, või oleks selles hõlmatud, kui hargmaiste

ettevõtete kontserni äriüksuse omakapitaliosalusega kaubeldaks

väärtpaberibörsil;

b) mis tahes äriüksus, mis on hõlmatud hargmaiste ettevõtete kontserni

konsolideeritud finantsaruandest välja jäetud ainuüksi suuruse või olulisuse

tõttu;

c) hargmaiste ettevõtete kontserni punktidega a või b hõlmatud

eraldiseisva äriüksuse mis tahes püsiv tegevuskoht, eeldusel et kõnealune

äriüksus koostab eraldiseisva finantsaruande selle püsiva tegevuskoha jaoks

finantsaruandluse, regulatiivsel, maksualasel või sisemise juhtimiskontrolli

eesmärgil.

6. „Aruandekohustuslik üksus“ – kontserni kuuluv üksus, mis peab oma

maksuresidentsuse jurisdiktsioonis esitama hargmaiste ettevõtete kontserni nimel

artikli 78aa lõike 3 nõuetele vastava riikidepõhise aruande. Aruandekohustuslik

üksus võib olla lõplik emaüksus, asendusemaüksus või mis tahes üksus, mida on

kirjeldatud II jao punktis 1.

ET 2 ET

7. „Lõplik emaüksus“ – hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluv üksus, mis vastab

järgmistele kriteeriumidele:

a) tal on otseselt või kaudselt piisav osalus kõnealuse hargmaiste

ettevõtete kontserni ühes või mitmes muus kontserni kuuluvas üksuses, nii et ta

on kohustatud koostama konsolideeritud finantsaruande vastavalt

raamatupidamispõhimõtetele, mida üldiselt kohaldatakse tema

maksuresidentsuse jurisdiktsioonis, või oleks ta selleks kohustatud, kui tema

omakapitaliosalusega kaubeldaks maksuresidentsuse jurisdiktsiooni

väärtpaberibörsil;

b) hargmaiste ettevõtete kontsernil ei ole muud kontserni kuuluvat üksust,

millel oleks punktis a kirjeldatud otsene või kaudne osalus kõnealuses

kontserni kuuluvas üksuses.

8. „Asendusemaüksus“ – hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluv üksus, mille

hargmaiste ettevõtete kontsern on nimetanud lõpliku emaüksuse ainuasendajaks, mis

peab kõnealuse kontserni kuuluva üksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioonis esitama

hargmaiste ettevõtete kontserni nimel riikidepõhise aruande, kui kohaldatakse II jao

punkti 1 esimese lõigu alapunktis b  punkti 1 alapunktis b  sätestatud üht või

mitut tingimust.

9. „Majandusaasta“ – iga-aastane aruandlusperiood, millega seoses hargmaiste

ettevõtete kontserni lõplik emaüksus koostab oma finantsaruanded.

10. „Aruantav majandusaasta“ – majandusaasta, mille finants- ja tegevustulemusi

kajastatakse artikli 78aa lõikes 3 osutatud riikidepõhises aruandes.

11. „Tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkulepe“ – kokkulepe, mis on

sõlmitud rahvusvahelise kokkuleppe osaliseks oleva ELi liikmesriigi ja väljaspool

liitu asuva jurisdiktsiooni volitatud esindajate vahel ja millega nõutakse

riikidepõhiste aruannete automaatset vahetamist kokkuleppeosaliste jurisdiktsioonide

vahel.

12. „Rahvusvaheline kokkulepe“ – maksuasjades vastastikuse haldusabi

konventsioon, kahe- või mitmepoolne maksukonventsioon või maksualase teabe

vahetamise kokkulepe, millega liikmesriik on ühinenud ning mis sätestab õigusliku

aluse maksualase teabe vahetamiseks jurisdiktsioonide vahel, sealhulgas sellise teabe

automaatse vahetamise.

13. „Konsolideeritud finantsaruanded“ – hargmaiste ettevõtete kontserni

finantsaruanded, milles lõpliku emaüksuse ja kontserni kuuluvate üksuste varad,

kohustused, tulud, kulud ja rahavood on esitatud nii, nagu oleks tegemist ühe

majandusüksusega.

14. Jurisdiktsiooni puhul tähendab „süsteemne nõuete täitmata jätmine“ kas seda,

et jurisdiktsioonil on liikmesriigiga kehtiv tingimustele vastavate pädevate asutuste

kokkulepe, kuid ta on peatanud automaatse teabevahetuse (muudel põhjustel kui

need, mis on kooskõlas kõnealuse kokkuleppe tingimustega), või et kõnealune

jurisdiktsioon on muul viisil pidevalt rikkunud nõuet esitada tema valduses olevad

riikidepõhised aruanded nende hargmaiste ettevõtete kontsernide kohta, millel on

kõnealuses liikmesriigis kontserni kuuluvad üksused.

ET 3 ET

II JAGU

ÜLDISED ARUANDLUSNÕUDED

1. Liikmesriigi residendiks olev kontserni kuuluv üksus, mis ei ole hargmaiste ettevõtete

kontserni lõplik emaüksus, esitab riikidepõhise aruande seoses selle hargmaiste ettevõtete

kontserni aruantava majandusaastaga, mille koosseisu ta kuulub, kui täidetud on järgmised

kriteeriumid:

a) üksus on liikmesriigi maksuresident;

b) kohaldub üks järgmistest tingimustest:

i) hargmaiste ettevõtete kontserni lõplik emaüksus ei ole kohustatud

esitama riikidepõhist aruannet oma maksuresidentsuse jurisdiktsioonis;

ii) lõpliku emaüksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioon on ühinenud

kehtiva rahvusvahelise kokkuleppega, mille osaline on asjaomane liikmesriik,

kuid ei ole ühinenud kehtiva tingimustele vastavate pädevate asutuste

kokkuleppega, mille osaline on asjaomane liikmesriik, artikli 78aa lõikes 1

nimetatud tähtajaks, et esitada riikidepõhine aruanne aruantava majandusaasta

kohta;

iii) lõpliku emaüksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioonis on esinenud

süsteemne nõuete täitmata jätmine, millest liikmesriik on liikmesriigi

maksuresidendist kontserni kuuluvat üksust teavitanud.

Ilma et see piiraks artikli 8aa lõikes 1 osutatud lõpliku emaüksuse või

asendusemaüksuse kohustust esitada esimene riikidepõhine aruanne hargmaiste

ettevõtete kontserni 1. jaanuaril 2016 või pärast seda algava majandusaasta kohta,

võivad liikmesriigid otsustada, et käesoleva jao punktis 1 sätestatud kontserni

kuuluvate üksuste riikidepõhise aruande esitamise kohustust kohaldatakse alates

aruantavast majandusaastast, mis algab 1. jaanuaril 2017 või hilisemal kuupäeval.

Liikmesriigi residendiks olev kontserni kuuluv üksus, nagu see on määratletud

käesoleva punkti esimeses lõigus, taotleb lõplikult emaüksuselt kogu teabe, mis on

vajalik selleks, et kontserni kuuluv üksus saaks täita oma kohustuse esitada artikli 7

8aa lõike 3 kohaselt riikidepõhine aruanne. Kui kõnealune kontserni kuuluv üksus ei

ole sellele vaatamata saanud või hankinud kogu vajalikku teavet hargmaiste

ettevõtete kontserni kohta aruande esitamiseks, esitab ta ikkagi riikidepõhise

aruande, mis sisaldab kogu teavet, mis on tema käsutuses ja mille ta on saanud või

hankinud, ning teatab oma residentsuse liikmesriigile, et lõplik emaüksus on

keeldunud vajalikku teavet kättesaadavaks tegemast. See ei piira asjaomase

liikmesriigi õigust kohaldada tema siseriiklike õigusaktidega ette nähtud karistusi ja

asjaomane liikmesriik teatab sellisest keeldumisest kõigile teistele liikmesriikidele.

Kui hargmaiste ettevõtete kontsernil on rohkem kui üks koosseisu kuuluv üksus, mis

on liidu maksuresident, ning täidetud on üks või mitu  käesoleva  esimeselõigu

alapunktis b sätestatud tingimust, võib hargmaiste ettevõtete kontsern määrata ühe

koosseisu kuuluva üksuse, mis esitab riikidepõhise aruande artikli 7 8aa lõikes 3

sätestatud tingimuste kohaselt iga aruantava majandusaasta kohta artikli 7 8aa lõikes

1 nimetatud tähtajaks ning teatab liikmesriigile, et aruande esitamine täidab kõigi

hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate liidu maksuresidentidest üksuste teabe

esitamise nõuded. Artikli 7 8aa lõike 2 kohaselt edastab liikmesriik riikidepõhise

aruande kõigile teistele liikmesriikidele, mille kohta on kõnealuses aruandes

sisalduva teabe alusel teada, et aruandekohustusliku üksuse hargmaiste ettevõtete

ET 4 ET

kontserni üks või mitu kontserni kuuluvat üksust on liikmesriigi maksuresidendid või

maksukohustuslased seoses püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega.

Kui kontserni kuuluval üksusel ei ole võimalik saada või hankida kogu teavet, mis on

nõutav artikli 7 8aa lõike 3 kohase riikidepõhise aruande esitamiseks, siis ei ole

selline kontserni kuuluv üksus sobiv, et määrata ta hargmaiste ettevõtete kontserni

aruandekohustuslikuks üksuseks käesoleva punkti neljanda lõigu kohaselt. See nõue

ei mõjuta kontserni kuuluva üksuse kohustust teatada oma residentsuse

liikmesriigile, et lõplik emaüksus on keeldunud vajalikku teavet kättesaadavaks

tegemast.

2. Erandina  lõikest  punktist 1, kui täidetud on üks või mitu punkti 1 esimese lõigu

 lõike 1 punktis b  alapunktis b sätestatud tingimust, ei pea  lõikes  punktis 1

kirjeldatud üksus esitama riikidepõhist aruannet seoses mis tahes aruantava majandusaastaga,

kui hargmaiste ettevõtete kontsern, mille koosseisu üksus kuulub, on teinud kättesaadavaks

kõnealust majandusaastat käsitleva riikidepõhise aruande artikli 7 8aa lõike 3 kohaselt sellise

asendusemaüksuse kaudu, mis esitab riikidepõhise aruande oma maksuresidentsuse

jurisdiktsiooni maksuhaldurile artikli 7 8aa lõikes 1 sätestatud tähtajaks, ning mille puhul on

juhul, kui asendusemaüksus on maksuresident väljaspool liitu asuvas jurisdiktsioonis, täidetud

järgmised tingimused:

a) asendusemaüksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioon nõuab riikidepõhise

aruande esitamist artikli 7 8aa lõikes 3 sätestatud tingimuste kohaselt;

b) asendusemaüksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioon on ühinenud kehtiva

tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkuleppega, mille osaline on asjaomane

liikmesriik, artikli 7 8aa lõikes 1 sätestatud tähtajaks, et esitada aruantava

majandusaasta kohta riikidepõhine aruanne;

c) asendusemaüksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioon ei ole liikmesriigile

teatanud süsteemsest nõuete täitmata jätmisest;

d) kontserni kuuluv jurisdiktsiooni maksuresidendist üksus on hiljemalt sellise

hargmaiste ettevõtete kontserni aruantava majandusaasta viimaseks päevaks teatanud

asendusemaüksuse maksuresidentsuse jurisdiktsioonile, et ta on asendusemaüksus;

e) liikmesriigile on edastatud teade  lõike  punkti 4 kohaselt.

3. Liikmesriigid nõuavad, et hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluv üksus, mis on

kõnealuse liikmesriigi maksuresident, teavitaks liikmesriiki hiljemalt kõnealuse hargmaiste

ettevõtete kontserni aruantava majandusaasta viimasel päeval, kas ta on lõplik emaüksus või

asendusemaüksus või  lõike  punkti 1 kohaselt määratud kontserni kuuluv üksus.

Liikmesriigid võivad pikendada nimetatud tähtaega kõnealuse kontserni kuuluva üksuse

eelmise majandusaasta maksudeklaratsiooni esitamise viimase päevani.

4. Liikmesriigid nõuavad, et hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluv üksus, mis on

kõnealuse liikmesriigi maksuresident, kuid ei ole lõplik emaüksus või asendusemaüksus või

 lõike  punkti 1 kohaselt määratud kontserni kuuluv üksus, teavitaks liikmesriiki

aruandekohustusliku üksuse identiteedist ja maksuresidentsusest hiljemalt kõnealuse

hargmaiste ettevõtete kontserni aruantava majandusaasta viimasel päeval. Liikmesriigid

võivad pikendada nimetatud tähtaega kõnealuse kontserni kuuluva üksuse eelmise

majandusaasta maksudeklaratsiooni esitamise viimase päevani.

5. Riikidepõhises aruandes täpsustatakse, millises vääringus summad kõnealuses

aruandes esitatakse.

ET 5 ET

III JAGU RIIKIDEPÕHINE ARUANNE

Α. Riikidepõhise aruande vorm

Tabel 1. Ülevaade tuludest, maksudest ja äritegevusest maksujurisdiktsioonide lõikes

Hargmaiste ettevõtete kontserni nimi:

Majandusaasta:

Maksukohustuslasena registreerimise number

Kasutatud vääring:

Maks

ujuris

diktsi

oon

Tulud Tulu

maks

ueeln

e

kasu

m

(kahju

m)

Tasutu

d

tuluma

ks

(kassa

põhisel

t)

Kogu

nenud

tulum

aks –

jooks

ev

aasta

Osa-

või

aktsia

kapita

l

Jaota

mata

kasu

m

Tööta

jate

arv

Mater

iaalne

vara,

v.a

raha

ja

raha

ekviv

alendi

d

Mittes

eotud

osapo

ol

Seotu

d

osapo

ol

Kokk

u

Tabel 2. Tabel 2. Hargmaiste ettevõtete kontserni kõigi kontserni kuuluvate üksuste

loetelu maksujurisdiktsiooni kaupa

Hargmaiste ettevõtete kontserni nimi:

Majandusaasta:

Ma

ksu

jur

isd

ikts

ioo

Ko

nts

ern

i

ku

ulu

Mak

suju

risd

iktsi

oon,

kus

Põhitegevusala(d)

Te

ad

us-

ja

Int

ell

ekt

ua

Ost

mi

ne

või

Too

tmin

e

Mü

ük,

tur

un

Ha

ldu

s-,

juh

Te

en

ust

e

Kon

tser

nisi

sene

Re

gul

eer

itu

Ki

ndl

ust

us

Akt

sia

te

või

Seis

ev

Mu

u2

2 Täpsustage kontserni kuuluva üksuse tegevuse laadi „Lisateabe“ all.

ET 6 ET

n va

d

üks

use

d

ma

ksu

jur

isd

ikts

ioo

nis

org

anis

atsi

ooni

stru

ktuu

r on

moo

dust

atud

või

asut

atud

, kui

see

on

erin

ev

resi

dent

suse

mak

suju

risd

iktsi

ooni

st

are

nd

ust

ege

vus

alo

ma

ndi

hal

da

mi

ne

või

juh

tim

ine

ha

nke

d

dus

või

lev

ita

mi

ne

tim

is-

või

tug

ite

en

use

d

osu

ta

mi

ne

mit

tes

eot

ud

osa

po

olt

ele

rah

asta

min

e

d

fin

ant

ste

en

use

d

mu

ud

e

om

ak

api

tali

ins

tru

me

nti

de

om

am

ine

1.

2.

3.

1.

2.

3.

Tabel 3. Lisateave

Hargmaiste ettevõtete kontserni nimi:

Majandusaasta:

Esitage lühike lisateave või selgitused, mida peate vajalikuks või mis võimaldaksid paremini

mõista riikidepõhises aruandes sisalduvat kohustuslikku teavet

B. B. Riikidepõhise aruande täitmise üldjuhend

1. Eesmärk

ET 7 ET

Vormi kasutatakse hargmaiste ettevõtete kontserni tulu, maksude ja äritegevuse jaotuse

aruandluseks iga maksujurisdiktsiooni kohta eraldi.

2. Filiaalide ja püsivate tegevuskohtade käsitlemine

Püsiva tegevuskoha kohta andmete esitamisel osutatakse maksujurisdiktsioonile, kus ta asub,

mitte sellele maksujurisdiktsioonile, mille resident on äriüksus, millele püsiv tegevuskoht

kuulub. Seda äriüksust, millele püsiv tegevuskoht kuulub, käsitlev residentsuse

maksujurisdiktsiooni aruandlus ei sisalda püsiva tegevuskohaga seotud finantsandmeid.

3. Iga-aastase vormiga hõlmatav periood

Vorm hõlmab aruandekohustusliku hargmaise ettevõtte majandusaastat. Kontserni kuuluvate

üksuste puhul tuleb vormis vastavalt aruandekohustusliku hargmaise ettevõtte äranägemisele

kajastada emba-kumba järgmisest teabest:

a) teave asjaomase kontserni kuuluva üksuse majandusaasta kohta, mis lõpeb

samal kuupäeval kui aruandekohustusliku hargmaise ettevõtte majandusaasta või kuni 12

kuud enne kõnealust kuupäeva;

b) teave kõigi asjaomaste kontserni kuuluvate üksuste kohta aruandekohustusliku

hargmaise ettevõtte majandusaastat silmas pidades.

4. Andmete allikas

Aruandekohustuslik hargmaine ettevõte kasutab vormi täitmisel järjepidevalt aastast aastasse

samu andmeallikaid. Aruandekohustuslik hargmaine ettevõte võib valida, kas kasutada oma

aruandluses oma konsolideerimisaruandeid, eraldiseisvate üksuste kohustuslikke

finantsaruandeid, regulatiivseid finantsaruandeid või sisemisi kalkulatsioone. Vormis esitatud

tulu, kasumit ja makse ei ole vaja võrrelda konsolideeritud finantsaruannetega. Kui

aruandluse alusena kasutatakse kohustuslikke finantsaruandeid, tuleb kõik summad

teisendada aruandkohustusliku hargmaise ettevõtte arvestusvaluutaks, kasutades selle aasta

keskmist vahetuskurssi, mis on esitatud vormi lisateabe osas. Ei ole vaja teha muudatusi, kui

on erinevusi eri maksujurisdiktsioonides kohaldatavates raamatupidamispõhimõtetes.

Aruandekohustuslik hargmaine ettevõte esitab vormi lisateabe osas lühikese kirjelduse selle

kohta, milliseid teabeallikaid on vormi täitmisel kasutatud. Kui aastast aastasse kasutatavat

andmeallikat vahetatakse, selgitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte selle põhjuseid ja

tagajärgi vormi lisateabe osas.

C. Konkreetsed juhised riikidepõhise aruande täitmiseks

1. Ülevaade tuludest, maksudest ja äritegevusest maksujurisdiktsioonide lõikes (tabel 1)

1.1. Maksujurisdiktsioon

Vormi esimeses veerus loetleb aruandekohustuslik hargmaine ettevõte kõik

maksujurisdiktsioonid, kus hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvad üksused on

maksuresidendid. Maksujurisdiktsioon on riik või ka mitteriiklik jurisdiktsioon, kellel on

maksualane autonoomia. Eraldi tuleb lisada kõik hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvad

üksused, mis aruandekohustusliku hargmaise ettevõtte hinnangul ei oma maksuresidentsust.

Kui kontserni kuuluv üksus on resident rohkem kui ühes maksujurisdiktsioonis, kohaldatakse

residentsuse maksujurisdiktsiooni määramiseks kohaldatava maksulepingu otsustavat

kriteeriumit (tie breaker). Kui ei ole ühtki kohaldatavat maksulepingut, antakse kontserni

kuuluva üksuse kohta aru maksujurisdiktsioonis, kus toimub üksuse tegelik juhtimine.

Tegeliku juhtimise koht määratakse kindlaks rahvusvaheliselt kokku lepitud standardite

kohaselt.

ET 8 ET

1.2. Tulud

Vormis pealkirja „Tulud“ all olevas kolmes veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine

ettevõte järgmise teabe:

a) kõigi hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste tulude summa

asjaomases maksujurisdiktsioonis, mis on saadud tehingutest sidusühingutega;

b) kõigi hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvate üksuste tulude summa

asjaomases maksujurisdiktsioonis, mis on saadud tehingutest sõltumatute osapooltega;

c) punktides a ja b esitatud summad kokku.

Tulud hõlmavad tulu vallas- ja kinnisvara müügist ning teenuseid, litsentsitasusid, intresse,

kindlustusmakseid ning mis tahes muid summasid. Tulud ei hõlma teistelt kontserni

kuuluvatelt üksustelt saadud makseid, mida maksja maksujurisdiktsioonis käsitletakse

dividendidena.

1.3. Tulumaksueelne kasum (kahjum)

Vormi viiendas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte tulumaksueelse kasumi

(kahjumi) kõigi kontserni kuuluvate üksuste kohta, mis on asjaomase maksujurisdiktsiooni

maksuresidendid. Tulumaksueelne kasum (kahjum) sisaldab ka erakorralisi tulu- ja

kuluobjekte.

1.4. Tasutud tulumaks (kassapõhiselt)

Vormi kuuendas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte asjaomasel

majandusaastal tegelikult makstud tulumaksu summa kõigi kontserni kuuluvate üksuste kohta,

mis on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Tasutud maksud sisaldavad

kontserni kuuluva üksuse tegelikult makstud makse maksjurisdiktsioonis, mille resident üksus

on, ja kõigis muudes maksujurisdiktsioonides. Tasutud maksude hulka kuuluvad muude

üksuste (sidusühingud ja sõltumatud ettevõtted) makstud kinnipeetavad maksud seoses

kontserni kuuluvale üksusele tehtavate maksetega. Seega, kui äriühing A, mis on

maksujurisdiktsiooni A resident, teenib intressi maksujurisdiktsioonis B, siis

maksujurisdiktsioonis B kinnipeetud maksu kohta annab aru äriühing A.

1.5. Kogunenud tulumaks – jooksev aasta

Vormi seitsmendas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte kogunenud jooksva

maksukulu summa, mis kajastatakse kõigi nende kontserni kuuluvate üksuste aruantava aasta

maksustavas kasumis või kahjumis, mis on asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid.

Käesoleva perioodi maksukulu kajastab ainult jooksvat aastat ning ei sisaldada edasilükkunud

tulumaksu ega ebakindlaid maksukohustusi.

1.6. Osa- või aktsiakapital

Vormi kaheksandas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte osa- või

aktsiakapitali summa kõigi selliste kontserni kuuluvate üksuste kohta, mis on asjaomase

maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Püsiva tegevuskoha puhul kajastatakse osa- või

aktsiakapital õigusliku moodustise kohta, kelle püsiva tegevuskohaga on tegemist, välja

arvatud juhul, kui püsiva tegevuskoha maksujurisdiktsioonis on regulatiivsel eesmärgil

määratletud kapitalinõue.

1.7. Jaotamata kasum

Vormi üheksandas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte jaotamata kasumi

summa aasta lõpu seisuga kõigi selliste kontserni kuuluvate üksuste kohta, mis on asjaomase

ET 9 ET

maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Püsiva tegevuskoha puhul kajastatakse jaotamata

kasumit õiguslike moodustiste kaupa, kelle püsiva tegevuskohaga on tegemist.

1.8. Töötajate arv

Vormi kümnendas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte töötajate koguarvu

täistööaja ekvivalendi alusel kõigi kontserni kuuluvate üksuste kohta, mis on asjaomase

maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Töötajate arvu võib esitada aastalõpu seisuna, aasta

keskmise töötajate arvuna või muul alusel, mida maksujurisdiktsioonis järjepidevalt aastast

aastasse kasutatakse. Sõltumatuid töövõtjaid, kes osalevad kontserni kuuluva üksuse

tavategevuses, võib kajastada töötajatena. Töötajate arvu mõistlik ümardamine või

umbkaudne esitamine on lubatud, tingimusel et selline ümardamine või umbkaudne esitamine

ei moonuta oluliselt töötajate suhtelist jaotust eri maksujurisdiktsioonide vahel. Lähenemisviis

peab olema järjepidev aastast aastasse ja üksuste lõikes.

1.9. Materiaalne vara, v.a raha ja raha ekvivalendid

Vormi üheteistkümnendas veerus esitab aruandekohustuslik hargmaine ettevõte materiaalse

vara arvestusliku netoväärtuse kõigi kontserni kuuluvate üksuste kohta, mis on asjaomase

maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Püsivate tegevuskohtade puhul kajastatakse vara,

osutades maksujurisdiktsioonile, kus püsiv tegevuskoht asub. Materiaalne vara ei hõlma raha

ega raha ekvivalente, immateriaalset vara ega finantsvara.

2. Hargmaiste ettevõtete kontserni kõigi kontserni kuuluvate üksuste loetelu

maksujurisdiktsiooni kaupa (tabel 2)

2.1. Kontserni kuuluvad üksused maksujurisdiktsioonis

Aruandekohustuslik hargmaine ettevõte loetleb maksujurisdiktsioonide kaupa ja õigusliku

moodustise nime kasutades kõik hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluvad üksused, mis on

asjaomase maksujurisdiktsiooni maksuresidendid. Üldjuhendi punkti 2 kohaselt lähtutakse

püsiva tegevuskoha kohta andmete esitamisel maksujurisdiktsioonist, kus ta asub. Ära

märgitakse ka õiguslik moodustis, mille püsiv tegevuskoht ta on.

2.2. Maksujurisdiktsioon, kus organisatsioonistruktuur on moodustatud või asutatud, kui

see on erinev residentsuse maksujurisdiktsioonist

Aruandekohustuslik hargmaine ettevõte teatab maksujurisdiktsiooni, mille õiguse kohaselt on

hargmaiste ettevõtete kontserni kuuluva üksuse organisatsioonistruktuur moodustatud või

asutatud, kui see erineb residentsuse maksujurisdiktsioonist.

2.3. Põhitegevusala(d)

Aruandekohustuslik hargmaine ettevõte määrab kontserni kuuluva üksuse põhitegevusala(d)

asjaomases maksujurisdiktsioonis, märkides ühe või mitu asjakohast kasti.

ET 1 ET

 2018/822, artikli 1 punkt 8 ja

lisa (kohandatud)

 uus

IV LISA

TUNNUSED

I osa. Peamise eelise kriteeriumid

A kategooria kohaseid üldiseid tunnuseid ja  II osa  B kategooria kohaseid ja  II

osa  C kategooria  punkti 1 alapunkti b alapunkti i ning alapunktide c ja d  kohaseid

spetsiifilisi tunnuseid  tunnuseid  võib arvesse võtta üksnes siis, kui need vastavad nn

peamise eelise kriteeriumidele.

Kriteeriumid on täidetud, kui on võimalik kindlaks teha, et kõiki asjaomaseid tõsiasju ja

asjaolusid arvesse võttes on skeemist mõistlikult eeldatav peamine eelis või üks peamisest

eelistest maksueelise saamine.

 II osa  C kategooria  punkti 1  kohase tunnusega ei saa  II osa  C

kategooria punkti 1 alapunktides b, i c või d  punkti 1 alapunkti b alapunktis i, alapunktis c

või alapunktis d  sätestatud tingimuste esinemist üksinda pidada põhjuseks, mille alusel

järeldada, et skeem vastab peamise eelise kriteeriumidele.

II osa. Tunnuste kategooriad

A.  (välja jäetud) Peamise eelise kriteeriumidega seotud üldised tunnused

1. Skeem, mille raames asjaomane maksumaksja või skeemis osaleja kohustub täitma

konfidentsiaalsuse tingimust, millega võidakse ette näha, et ta ei või avaldada seda, kuidas

skeem talle teiste vahendajate ja maksuhaldurite ees maksueelise annab.

2. Skeem, mille raames on vahendajal õigus saada skeemi eest tasu (või intressi,

rahastamiskulude ja muude kulude hüvitisi) ja nimetatud tasu määratakse kindlaks järgmiselt:

a) skeemi alusel saadud maksueelise suuruse järgi või

b) selle järgi, kas skeemi alusel maksueelis tegelikult saadi. See hõlmaks

vahendaja kohustust tasu osaliselt või tervikuna tagasi maksta, kui skeemi alusel

oodatud maksueelist osaliselt või täielikult ei saadud.

3. Skeem, millel on olemas põhjalikult standarditud dokumendid ja/või struktuur ning

mis on kättesaadav enam kui ühele asjaomasele maksumaksjale, ilma et see peaks olema

rakendamiseks märkimisväärselt kohandatud.

B. Peamise eelise kriteeriumidega seotud spetsiifilised tunnused  tunnused 

1. Skeem, mille raames selles osaleja teeb kunstlikke tehinguid, mis hõlmavad kahjumit

tootva ettevõtte omandamist, sellise ettevõtte põhitegevuse lõpetamist ja selle kahjumi

kasutamist oma maksukohustuse vähendamise eesmärgil, sealhulgas selle kahjumi üleandmist

teise jurisdiktsiooni või kahjumi kiirendatud kasutamist.

2. Skeem, mis annab võimaluse näidata saadud tulu vara, kingituste või muu

tulukategooriana, mida maksustatakse väiksema määraga või mis on maksustamisest

vabastatud.

3. Skeem, mis hõlmab karusselltehinguid, mille eesmärk on vahendite edasi-tagasi

paigutamine, näiteks vahendavate üksuste kaudu ilma muu esmase ärilise eesmärgita, või

ET 2 ET

tehinguid, millel on vastastikku tasaarveldav või tühistav mõju, või tehinguid, millel on muud

sarnased omadused.

C. Piiriüleste tehingutega seotud  tunnused  spetsiifilised tunnused

1. Skeem, mis hõlmab sidusettevõtjate vahelisi mahaarvatavaid piiriüleseid makseid, kui

esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

a) makse saaja ei ole ühegi maksujurisdiktsiooni maksuresident;

b) juhul, kui makse saaja ka on mõne maksujurisdiktsiooni maksuresident, siis:

i) selles jurisdiktsioonis ei kohaldata mingit äriühingu tulumaksu või

kohaldatakse äriühingu tulumaksu null- või nullilähedase määraga või

ii) see jurisdiktsioon on kantud nende kolmandate riikide ja jurisdiktsioonide

loetellu, keda kõikide liikmesriikide poolt või OECD raames on hinnatud kui

 maksualast koostööd mittetegevate jurisdiktsioonide  koostööd

mittetegevaid jurisdiktsioone  muudetud ELi loetelu   käsitlevate

nõukogu järelduste   I lisasse  ;

c) makse suhtes kohaldatakse täielikku maksuvabastust jurisdiktsioonis, kus

makse saaja on maksuresident;

d) makse suhtes kohaldatakse soodsamat maksurežiimi jurisdiktsioonis, kus

makse saaja on maksuresident.

2. Ühe ja sama vara amortisatsiooni kulu arvatakse maha rohkem kui ühes

jurisdiktsioonis.

3. Sama tululiigi või vara topeltmaksustamise kõrvaldamist taotletakse rohkem kui ühes

jurisdiktsioonis.

4. On olemas skeem, mis hõlmab vara üleandmist ja mille puhul on asjassepuutuvates

jurisdiktsioonides märkimisväärne erinevus selles, millist summat peetakse tasumisele

kuuluvaks selle vara eest.

D. Automaatset teabevahetust ja tegelikku kasusaajat puudutavad spetsiifilised tunnused

1. Skeem, mis võib mõjuda õõnestavalt liidu või sarnaste kokkulepete rakendamiseks

vastuvõetud õigusaktidega kehtestatud aruandluskohustusele, mis puudutab finantskontode

teabe automaatset vahetamist, sealhulgas kokkuleppeid kolmandate riikidega, või mis kasutab

ära sellise õigusliku regulatsiooni või kokkulepete puudumist. Sellised skeemid hõlmavad

vähemalt järgmisi tunnuseid:

a) sellise konto, toote või investeeringu kasutamine, mis ei ole finantskonto või mida ei

soovita kasutada finantskontona, kuid millel on finantskontoga sisuliselt sarnased

tunnused;

b) finantskontode või -vara üleandmine sellistesse jurisdiktsioonidesse või selliste

jurisdiktsioonide ärakasutamine, kes ei ole võtnud kohustust vahetada automaatselt

finantskontodefinantskontode alast automaatset teavet asjaomase maksumaksja

residentsusriigiga;

c) tulu ja kapitali ümberklassifitseerimine sellisteks toodeteks või makseteks, mille

suhtes finantskontosid käsitleva automaatse teabevahetuse regulatsiooni ei kohaldata;

d) finantsasutuse või finantskonto või sellel kontol olevate varade ülekandmine või

ümberkujundamine selliseks finantsasutuseks või finantskontoks või varadeks, mille

ET 3 ET

suhtes finantskontodealase automaatse teabevahetuse aruandluskohustust ei

kohaldata;

e) selliste juriidiliste isikute, õiguslike moodustiste või struktuuride kasutamine, mis

välistavad või millega tahetakse välistada ühe või mitme kontoomaniku või

kontrolliva isiku kohta finantskontodealase automaatse teabevahetuse kohase teabe

esitamine;

f) skeemid, mis õõnestavad hoolsusmeetmeid või mis kasutavad ära nõrku kohti

hoolsusmeetmetes, mida finantsasutused kohaldavad finantskontode teabe esitamise

kohustuse täitmiseks, sealhulgas selliste jurisdiktsioonide ärakasutamine, kus

rahapesuvastaste õigusaktide täitmise tagamine on ebapiisav või nõrk või kus

juriidilistele isikutele ja õiguslikele moodustistele esitatavad läbipaistvusnõuded on

nõrgad.

2. Läbipaistmatut seaduslike omanike või tegelike kasusaajate ahelat hõlmav skeem, kus

kasutatakse selliseid isikuid, õiguslikke moodustisi või struktuure:

a) kellel puudub sisuline majandustegevus, mida toetaksid piisavad töötajad, seadmed,

vara ja ruumid, ning

b) kes on asutatud või loodud või keda juhitakse või kontrollitakse või kes asuvad mis

tahes teises jurisdiktsioonis, mis ei ole nende isikute, õiguslike moodustiste või

struktuuride valduses oleva vara ühe või mitme tegeliku kasusaaja asukoha

jurisdiktsioon, ning

c) kus selliste direktiivis (EL)  määruses (EL) 2024/1624  2015/849 määratletud

isikute, õiguslike moodustiste või struktuuride tegelike kasusaajate tuvastamine on

muudetud võimatuks.

E. Siirdehindu puudutavad  tunnused  spetsiifilised tunnused

1. Skeem, mis hõlmab ühepoolselt „safe-harbour“-põhimõtte kasutamist.

2. Skeem, mis hõlmab raskesti hinnatava immateriaalse vara üleandmist. Mõiste

„raskesti hinnatav immateriaalne vara“ hõlmab immateriaalset vara või sellega seotud õigusi,

mille puhul selle ülekandmisel sidusettevõtjate vahel:

a) puuduvad usaldusväärsed võrreldavad tehingud ning

b) tehingute tegemise ajal on üleantava immateriaalse vara eeldatavalt saadavate

tulevaste rahavoogude või sissetulekute prognoosid või kõnealuse immateriaalse vara

hindamisel kasutatavad eeldused äärmiselt ebakindlad, muutes keeruliseks selle

immateriaalse vara lõpliku tulukuse prognoosimise selle üleandmise ajal.

3. Skeem, mis hõlmab grupisisest piiriülest ülesannete, riskide või varade üleandmist,

mille puhul väheneb ülesannete, riskide või varade üleandja prognoositav intressi- ja

maksueelne aastakasum (EBIT) üleandmisele järgneva kolme aasta jooksul üle 50 %

võrreldes prognoositava maksueelse intressi- ja maksueelse kasumiga olukorras, kus

üleandmist ei oleks toimunud.

ET 1 ET

 2021/514, artikli 1 punkt 20 ja

lisa (kohandatud)

 uus

V LISA

HOOLSUSMEETMED, ARUANDLUSNÕUDED JA MUUD NÕUDED

PLATVORMIHALDURITELE

Käesolevas lisas on sätestatud hoolsusmeetmed, aruandlusnõuded ja muud nõuded, mida

aruandvad platvormihaldurid peavad kohaldama, et võimaldada liikmesriikidel edastada

automaatse teabevahetuse teel käesoleva direktiivi artiklis  9  8ac osutatud teavet.

Käesolevas lisas kirjeldatakse ka norme ja haldusmenetlusi, mis peavad liikmesriikides

kehtima, et tagada lisas esitatud hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete tõhus rakendamine ja

täitmine.

I JAGU

MÄÄRATLETUD MÕISTED

Kasutatakse järgmisi mõisteid.

A. Aruandvad platvormihaldurid

1. „Platvorm“ – igasugune tarkvara, sealhulgas  üks või mitu 

veebisait veebisaiti või selle osa, ja rakendused, sealhulgas mobiilirakendused,

millele kasutajatel on juurdepääs ja mis võimaldab müüjatel olla ühenduses

teiste kasutajatega, et nad saaksid selliste kasutajate jaoks otse või kaudselt

asjaomast tegevust läbi viia. See hõlmab ka moodustist asjaomase tegevusega

seotud tasu kogumiseks ja maksmiseks.

Mõiste „platvorm“ ei hõlma tarkvara, mis asjaomasesse tegevusse muul viisil

sekkumata võimaldab üksnes järgmist:

a) asjaomase tegevusega seoses maksete töötlemine;

b) kasutajatel asjaomaste tegevuste loetlemine või reklaamimine;

c) kasutajate platvormile ümbersuunamine või üleviimine.

 uus

2. „Platvormihaldur“ –

(a) üksus, kes käitab platvormi või selle osa tarkvara ja sõlmib müüjatega lepingu

platvormi või selle osa neile müüjatele kättesaadavaks tegemiseks:

i) võimaldades sellistel müüjatel olla asjaomaste tegevuste

pakkumiseks seotud teiste kasutajatega, sealhulgas andes müüjatele otsese

juurdepääsu platvormile või loetledes, pakkudes või tehes müüjate nimel

platvormil kättesaadavaks asjaomaseid tegevusi; või

ii) kogudes kasutajatelt tasu;

b) üksus, kes on platvormil registreeritud müüjana või funktsionaalselt

samaväärses rollis ja kes teeb platvormi ühe või mitme müüjaga sõlmitud

lepingu alusel sellistele müüjatele kättesaadavaks.

ET 2 ET

Mõiste „platvormihaldur“ ei hõlma üksust, kelle tegevus piirdub maksete

töötlemisega, sealhulgas rahaliste vahendite haldamise või ülekandmisega,

ning kellel ei ole sõltumatuid teadmisi aluseks olevatest lepingupõhistest

kokkulepetest, asjaomastest tegevustest ega tasust.

 2021/514, artikli 1 punkt 20 ja

lisa (kohandatud)

 uus

3. „Vabastatud platvormihaldur“ – platvormihaldur, kes:

 a)  on eelnevalt ja kord aastas tõendanud rahuldaval viisil

liikmesriigi pädevale asutusele, keda ta III jao A jaotise  punktides 1, 2

ja  3 sätestatud normide kohaselt oleks muidu pidanud teavitama sellest, et

platvormi ärimudelist tulenevalt puuduvad tal aruandlusega hõlmatud müüjad;

 b) võimaldab selliste asjaomaste tegevuste pakkumist, mille eest platvormi

tasandil eelmise kalendriaasta jooksul kokku makstud tasu on väiksem kui

50 000 eurot, ja teavitab sellest selle liikmesriigi maksuhaldurit, kus tehti otsus

teda sellisena käsitada .

4. „Aruandev platvormihaldur“ – platvormihaldur, välja arvatud

vabastatud platvormihaldur, kes on mõnes järgmises olukorras:

a) ta on liikmesriigi maksuresident, või kui platvormihaldur ei ole

liikmesriigi maksuresident, vastab ta mis tahes järgmisele tingimusele:

i) ta on asutatud selle liikmesriigi õigusnormide kohaselt;

ii) tema juhtimise koht (sealhulgas tegeliku juhtimise koht) on

kõnealuses liikmesriigis;

iii) tal on liikmesriigis püsiv tegevuskoht ja ta ei ole eritingimustele

vastav liiduväline platvormihaldur;

b) ta ei ole liikmesriigi maksuresident, ta ei ole liikmesriigis

asutatud või teda ei juhita liikmesriigis ja tal ei ole liikmesriigis püsivat

tegevuskohta, kuid ta vahendab aruandlusega hõlmatud müüjate

asjaomast tegevust või asjaomast tegevust, mis on seotud liikmesriigis

asuva kinnisvara rendileandmise või üürimisega, ning ta ei ole

eritingimustele vastav liiduväline platvormihaldur.

5. „Eritingimustele vastav liiduväline platvormihaldur“ – platvormihaldur,

kelle kõik asjaomased tegevused, mida ta vahendab, on samuti eritingimustele

vastavad asjaomased tegevused, ja kes on eritingimustele vastava liiduvälise

jurisdiktsiooni maksuresident, või kui platvormihaldur ei ole eritingimustele

vastava liiduvälise jurisdiktsiooni maksuresident, vastab ta mis tahes

järgmisele tingimusele:

a) ta on asutatud eritingimustele vastava liiduvälise jurisdiktsiooni

õiguse alusel või

b) tema juhtimise koht (sealhulgas tegeliku juhtimise koht) on

eritingimustele vastavas liiduvälises jurisdiktsioonis.

6. „Eritingimustele vastav liiduväline jurisdiktsioon“ – liiduväline

jurisdiktsioon, millel on kehtiv tingimustele vastavate pädevate asutuste

ET 3 ET

kokkulepe kõigi selliste liikmesriikide pädevate asutustega, mis on liiduvälise

jurisdiktsiooni avaldatud loetelus määratud kui avaldatavad jurisdiktsioonid.

7. „Kehtiv tingimustele vastav pädevate asutuste kokkulepe“ –

liikmesriigi ja liiduvälise jurisdiktsiooni pädevate asutuste kokkulepe, millega

nõutakse sellise teabe automaatset vahetamist, mis on samaväärne käesoleva

lisa III jao B jaotises sätestatuga, nagu on kinnitatud rakendusaktiga vastavalt

artiklile 11artikli 8ac lõikele 7.

8. „Asjaomane tegevus“ – tasu eest tehtav järgmine tegevus:

a) kinnisvara, sealhulgas nii elamu- kui ka ärikinnisvara, samuti

muu kinnisvara ja parkimiskohtade rendileandmine või üürimine;

b) isiklik teenus;

c) kaupade müük;

d) mis tahes liiki transpordivahendi rendileandmine.

Mõiste „asjaomane tegevus“ ei hõlma tegevust, mida teeb müüja, kes on

platvormihalduri töötaja või platvormihalduriga seotud üksus.

9. „Eritingimustele vastav asjaomane tegevus“ – asjaomane tegevus, mis

on hõlmatud automaatse teabevahetusega vastavalt kehtivale tingimustele

vastavale pädevate asutuste kokkuleppele.

10. „Tasu“ – mis tahes vormis tasu, millest on maha arvatud kõik

teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev platvormihaldur on

kinni pidanud või sisse nõudnud ja mis on asjaomase tegevusega seoses

müüjale makstud või krediteeritud ning mille summa on platvormihaldurile

teada või peaks talle mõistlikult eeldades teada olema.

11. „Isiklik teenus“ – teenus, mis hõlmab aja- või ülesandepõhist tööd,

mida teeb üks või mitu iseseisvalt või üksuse nimel tegutsevat füüsilist isikut ja

mida osutatakse kasutaja taotluse alusel kas internetis või füüsiliselt väljaspool

internetti pärast seda, kui teenus on platvormi kaudu vahendatud.

B. Aruandlusega hõlmatud müüjad

1. „Müüja“ – platvormi kasutaja, kas füüsiline isik või üksus, kes on

aruandlusperioodil platvormil registreeritud ja viib läbi asjaomast tegevust.

 uus

Esimese lõigu kohaldamisel tõlgendatakse mõistet „registreeritud“ laialt ja see hõlmab

juhtumeid, kus kasutaja on loonud platvormil profiili või konto ning tal on

platvormihalduriga lepinguline suhe.

Mõiste „müüja“ tähendab ka üksust, keda saab käsitada platvormihaldurina, kes on

platvormil registreeritud müüjana või funktsionaalselt samaväärses rollis ja kes teeb

kogu platvormi või osa sellest ühe või mitme müüjaga sõlmitud lepingu alusel

sellistele müüjatele kättesaadavaks.

ET 4 ET

 2021/514, artikli 1 punkt 20 ja

lisa

 uus

2. „Tegutsev müüja“ – müüja, kes viib aruandlusperioodil läbi asjaomast

tegevust või kellele makstakse või krediteeritakse aruandlusperioodil tasu

seoses asjaomase tegevusega.

3. „Aruandlusega hõlmatud müüja“ – tegutsev müüja, välja arvatud

välistatud müüja, kes on liikmesriigi resident või kes annab rendile

liikmesriigis asuvat kinnisvara.

4. „Välistatud müüja“ – müüja,

a) kes on valitsusüksus;

b) kes on üksus, mille aktsiatega kaubeldakse reguleeritud

väärtpaberiturul korrapäraselt, või sellise üksusega seotud üksus, mille

aktsiatega kaubeldakse reguleeritud väärtpaberiturul korrapäraselt;

c) kes on üksus, mille puhul platvormihaldur vahendas

aruandlusperioodil enam kui 2 000 kinnistusüksusega soetud asjaomast

tegevust, st kinnisvara rendileandmist või üürimist; või

d) kelle puhul platvormihaldur võimaldas selliste kaupade müüki,

vahendas kaupade müügi kaudu vähem kui 30 asjaomast tegevust ja

mille puhul makstud või krediteeritud tasu kogusumma ei ületanud

aruandlusperioodil 2 000  3 000  eurot.

 e) kes on aruandva platvormihalduri seotud üksus. 

C. Muud mõisted

1. „Üksus“ – juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing,

partnerlus, usaldushaldus või fond  või üksikettevõtja  . Üksus on teise

üksusega seotud üksus, kui üks üksus kontrollib teist või nimetatud kaks üksust

alluvad ühisele kontrollile. Sel eesmärgil tähendab kontroll otsest või kaudset

omandiõigust rohkem kui 50 protsendile üksuse väärtusest ja hääleõigusest

üksuses. Kaudse osaluse korral määratakse teise üksuse omakapitalis üle 50 %

suurune osalus kindlaks, korrutades osaluse määrad iga järgneva astme

tütarettevõttes. Isikut, kes omab üle 50 % hääleõigustest, käsitatakse 100 %

hääleõiguse omanikuna.

2. „Valitsusüksus“ – liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni valitsus,

liikmesriigi või muu jurisdiktsiooni poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki,

provintsi, maakonda või valda/linna) või täielikult liikmesriigile või muule

jurisdiktsioonile või ühele või mitmele eespool nimetatud üksusele kuuluv

asutus või üksus (igaüks neist on „valitsusüksus“).

3. „Maksukohustuslasena registreerimise number“ – liikmesriigi

väljastatud maksukohustuslasena registreerimise number, või kui

maksukohustuslasena registreerimise numbrit ei ole, siis selle sisuline

ekvivalent.

4. „Käibemaksukohustuslasena registreerimise number“ – kordumatu

number, mis määrab kindlaks maksukohustuslase või maksukohustuslaseks

mitte oleva juriidilise isiku, kes on registreeritud käibemaksukohustuslasena.

ET 5 ET

5. „Peamine aadress“ – aadress, mis on füüsilisest isikust müüja peamine

elukoht, ning aadress, mis on üksusest müüja registrijärgne asukoht.

6. „Aruandlusperiood“ – kalendriaasta, mille kohta koostatakse III jao

kohane aruanne.

7. „Kinnistusüksus“ – kõik kinnisomandid, mis asuvad samal aadressil ja

kuuluvad samale omanikule ja mida sama müüja pakub platvormil

rendileandmise või üürimise eesmärgil.

8. „Finantskonto tunnuskood“ – platvormihaldurile kättesaadav

kordumatu tunnusnumber või viide pangakontole või muule sarnasele

makseteenuse kontole, millele tasu kantakse või mida krediteeritakse.

9. „Kaup“ – igasugune materiaalne vara.

 2023/2226, artikli 1 punkt 18 ja

II lisa punkt 1

10. „Tuvastusteenus“ – elektrooniline protsess, mille liikmesriik või liit

teeb aruandvale platvormihaldurile tasuta kättesaadavaks, et teha kindlaks

müüja isikusamasus ja maksuresidentsus.

 2021/514, artikli 1 punkt 20 ja

lisa

 uus

II JAGU

HOOLSUSMEETMED

Aruandlusega hõlmatud müüjate tuvastamiseks kohaldatakse järgmisi meetmeid.

A. Müüjad, kelle kohta teavet ei koguta  , ja müüjad, kes on aruandvad

platvormihaldurid. 

Selleks et teha kindlaks, kas üksusest müüjat saab käsitada I jao B jaotise punkti 4

alapunktides a ja b kirjeldatud välistatud müüjana, võib aruandev platvormihaldur

tugineda avalikult kättesaadavale teabele või üksusest müüja kinnitusele.

Selleks et teha kindlaks, kas müüjat saab käsitada I jao B jaotise punkti 4 alapuntides

c ja d kirjeldatud välistatud müüjana, võib aruandev platvormihaldur tugineda talle

kättesaadavatele andmetele.

 uus

Selleks et teha kindlaks, kas üksusest müüja on aruandev platvormihaldur või

aruandev platvormihaldur teises liikmesriigis või liiduvälises jurisdiktsioonis, mis ei

ole I jao A jaotise punktis 6 määratletud eritingimustele vastav liiduväline

jurisdiktsioon, peab aruandev platvormihaldur saama üksusest müüjalt kirjaliku

kinnituse.

ET 6 ET

 2021/514, artikli 1 punkt 20 ja

lisa

B. Teabe kogumine müüja kohta

1. Aruandev platvormihaldur kogub kogu järgmise teabe iga müüja kohta,

kes on füüsiline isik ja kes ei ole välistatud müüja:

a) ees- ja perekonnanimi;

b) peamine aadress;

c) kõik müüjale antud maksukohustuslasena registreerimise

numbrid, sealhulgas iga väljastanud liikmesriik, ning

maksukohustuslasena registreerimise numbri puudumise korral selle

müüja sünnikoht;

d) müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui

see on olemas;

e) sünnikuupäev.

2. Aruandev platvormihaldur kogub kogu järgmise teabe iga müüja kohta,

kes on üksus ja kes ei ole välistatud müüja:

a) ärinimi;

b) peamine aadress;

c) kõik müüjale antud maksukohustuslasena registreerimise

numbrid, sealhulgas iga väljastanud liikmesriik;

d) müüja käibemaksukohustuslasena registreerimise number, kui

see on olemas;

e) äriregistri kood;

f) püsiv tegevuskoht, mille kaudu toimub asjaomane tegevus liidus, kui

see on olemas, märkides iga liikmesriigi, kus selline püsiv tegevuskoht

asub.

 2021/514, artikli 1 punkt 20 ja

lisa (kohandatud)

34. Olenemata B jaotise punkti 1 alapunktist c ja B jaotise punkti 2

alapunktidest c ja e, ei ole aruandev platvormihaldur kohustatud koguma teavet

maksukohustuslasena registreerimise numbri või asjakohasel juhul äriregistri

koodi kohta järgmistel juhtudel:

a) müüja residentsuse liikmesriik ei väljasta müüjale

maksukohustuslasena registreerimise numbrit ega äriregistri koodi;

b) müüja residentsuse liikmesriik ei nõua müüjale antud

maksukohustuslasena registreerimise numbri kohta teabe kogumist.

C. Müüjat käsitleva teabe kontrollimine

1. Aruandev platvormihaldur teeb kindlaks, kas A jaotise, B jaotise punkti

1 ning B jaotise punkti 2 alapunktide a–e ja E jaotise kohaselt kogutud teave on

ET 7 ET

usaldusväärne, kasutades kogu teavet ja kõiki dokumente, mis on aruandvale

platvormihaldurile tema andmekogudes kättesaadavad, samuti elektroonilist

liidest, mille liikmesriik või liit on maksukohustuslasena registreerimise

numbri ja/või käibemaksukohustuslasena registreerimise numbri kehtivuse

kontrollimiseks tasuta kättesaadavaks teinud.

2. Olenemata C jaotise punktist 1 võib aruandev platvormihaldur F jaotise

punkti 2 kohaste hoolsusmeetmete täitmiseks teha kindlaks, kas A jaotise, B

jaotise punkti 1 ning B jaotise punkti 2 alapunktide a–e ja E jaotise kohaselt

kogutud teave on usaldusväärne, kasutades teavet ja dokumente, mis on

aruandvale platvormihaldurile kättesaadavad tema elektroonilist otsingut

võimaldavates andmekogudes.

3. F jaotise punkti 3 alapunkti b kohaldamisel ning olenemata C jaotise

punktidest 1 ja 2 nõuab aruandev platvormihaldur müüjalt juhul, kui tal on

alust arvata, et mõni B või E jaotises esitatud teabeelement võib olla ebaõige

liikmesriigi pädeva asutuse poolt konkreetset müüjat käsitlevas taotluses

esitatud teabe tõttu, ebaõigeks tunnistatud teabeelementide parandamist ning

usaldusväärsete ja sõltumatust allikast saadud tõendavate dokumentide,

andmete või teabe esitamist, milleks on näiteks:

a) valitsusasutuse väljastatud kehtiv isikut tõendav dokument;

b) hiljutine maksuresidentsuse tõend.

D. Müüja residentsuse liikmesriigi (liikmesriikide) kindlaksmääramine käesoleva

direktiivi kohaldamiseks

1. Aruandev platvormihaldur käsitab müüjat tema peamise aadressi

liikmesriigi residendina. Kui müüja residentsuse liikmesriik on muu kui müüja

peamise aadressi liikmesriik, käsitab aruandev platvormihaldur müüjat ka

maksukohustuslasena registreerimise numbri väljastanud liikmesriigi

residendina. Kui müüja on esitanud teabe püsiva tegevuskoha olemasolu kohta

vastavalt B jaotise punkti 2 alapunktile f, käsitab aruandev platvormihaldur

müüjat ka tema viidatud liikmesriigi residendina.

2. Olenemata D jaotise punktist 1 käsitab aruandev platvormihaldur

müüjat iga sellise liikmesriigi residendina, mille kohta ta on kinnituse saanud

liikmesriigilt või liidu elektroonilise tuvastusteenuse kaudu vastavalt B jaotise

punktile 3.

E. Teabe kogumine rendile antud või välja üüritud kinnisvara kohta

Kui müüja tegeleb kinnisvara rendileandmist või üürimist hõlmava asjaomase

tegevusega, teeb aruandev platvormihaldur kindlaks iga kinnistusüksuse aadressi ja

olemasolu korral vastava kinnistusraamatu numbri või samaväärse numbri vastavalt

selle liikmesriigi riigisisesele õigusele, kus see asub. Kui aruandev platvormihaldur

vahendas sama üksusest müüja heaks enam kui 2 000 asjaomast tegevust, mis hõlmas

kinnistusüksuse rendileandmist või üürimist, kogub aruandev platvormihaldur

tõendavaid dokumente, andmeid või teavet selle kohta, et kinnistusüksus kuulub

samale omanikule.

F. Hoolsusmeetmete ajastus ja kehtivus

1. Aruandev platvormihaldur täidab A–E jaotises sätestatud

hoolsusmeetmed aruandlusperioodi 31. detsembriks.

ET 8 ET

2. Olenemata F jaotise punktist 1 tuleb müüjate puhul, kes on platvormil

juba registreeritud 1. jaanuari 2023 seisuga või selle kuupäeva seisuga, mil

üksusest saab aruandev platvormihaldur, täita A–E jaotises sätestatud

hoolsusmeetmed aruandva platvormihalduri teise aruandlusperioodi

31. detsembriks.

3. Olenemata F jaotise punktist 1 võib aruandev platvormihaldur tugineda

eelmistel aruandlusperioodidel rakendatud hoolsusmeetmetele, tingimusel et:

a) B jaotise punktides 1 ja 2 nõutud teave müüja kohta on kogutud

ja kontrollitud või kinnitatud viimase 36 kuu jooksul ning

b) aruandval platvormihalduril ei ole põhjust arvata, et A, B ja E

jaotise kohaselt kogutud teave on ebausaldusväärne või ebaõige või on

muutunud ebausaldusväärseks või ebaõigeks.

G. Hoolsusmeetmete kohaldamine üksnes tegutsevate müüjate suhtes

Aruandev platvormihaldur võib otsustada täita A–F jaotise kohased hoolsusmeetmed

üksnes tegutsevate müüjate suhtes.

H. Hoolsusmeetmete täitmine kolmandate isikute poolt

1. Aruandev platvormihaldur võib usaldada käesolevas jaos sätestatud

hoolsuskohustuse täitmise kolmandast isikust teenuseosutajale, kuid selliste

kohustuste täitmise eest vastutab jätkuvalt aruandev platvormihaldur.

2. Kui platvormihaldur täidab H jaotise alapunktipunkti 1 kohast aruandva

platvormihalduri hoolsuskohustust sama platvormi suhtes, täidab see

platvormihaldur hoolsusmeetmeid vastavalt käesolevas jaos sätestatud

reeglitele. Hoolsuskohustuse täitmise eest vastutab jätkuvalt aruandev

platvormihaldur.

III JAGU

ARUANDLUSNÕUDED

A. Aruandluse aeg ja viis

1. Aruandev platvormihaldur I jao A jaotise punkti 4 alapunkti a

tähenduses esitab I jao A jaotise punkti 4 alapunkti a kohaselt

kindlaksmääratud liikmesriigi pädevale asutusele käesoleva jao B jaotises

sätestatud teabe aruandlusperioodi kohta hiljemalt selle aasta 31. jaanuaril, mis

järgneb kalendriaastale, mil müüja tuvastati aruandlusega hõlmatud müüjana.

Kui aruandvaid platvormihaldureid on rohkem kui üks, vabastatakse teabe

esitamise kohustusest iga aruandev platvormihaldur, kes tõendab kooskõlas

riigisisese õigusega, et sama teabe on esitanud teine aruandev platvormihaldur.

2. Kui aruandev platvormihaldur I jao A jaotise punkti 4 alapunkti a

tähenduses vastab mõnele selles loetletud tingimusele enam kui ühes

liikmesriigis, valib ta ühe neist liikmesriikidest, milles ta täidab käesolevas jaos

sätestatud aruandlusnõudeid. Selline aruandev platvormihaldur esitab

aruandlusperioodi kohta käesoleva jao B jaotises loetletud teabe valitud

liikmesriigi pädevale asutusele, nagu on ette nähtud IV jao E jaotises, hiljemalt

selle kalendriaasta 31. jaanuaril, mis järgneb kalendriaastale, mil müüja

tuvastati aruandlusega hõlmatud müüjana. Kui aruandvaid platvormihaldureid

on rohkem kui üks, vabastatakse teabe esitamise kohustusest iga aruandev

ET 9 ET

platvormihaldur, kes tõendab kooskõlas riigisisese õigusega, et sama teabe on

esitanud teine aruandev platvormihaldur teises liikmesriigis.

3. Aruandev platvormihaldur I jao A jaotise punkti 4 alapunkti b

tähenduses esitab käesoleva jao B jaotises sätestatud teabe aruandlusperioodi

kohta registreerimisliikmesriigi pädevale asutusele, nagu on ette nähtud IV jao

F jaotise punktis 1, hiljemalt selle kalendriaasta 31. jaanuaril, mis järgneb

kalendriaastale, mil müüja tuvastati aruandlusega hõlmatud müüjana.

4. Olenemata käesoleva jao A jaotise punktist 3 ei nõuta aruandvalt

platvormihaldurilt I jao A jaotise punkti 4 alapunkti b tähenduses käesoleva jao

B jaotises sätestatud teabe esitamist seoses eritingimustele vastava asjaomase

tegevusega, mis on hõlmatud tingimustele vastava pädevate asutuste

kokkuleppega, milles on juba ette nähtud samaväärse teabe automaatne

vahetamine liikmesriigiga selle liikmesriigi residendist aruandlusega hõlmatud

müüjate kohta.

5. Aruandev platvormihaldur esitab B jaotise punktides 2 ja 3 sätestatud

teabe ka aruandlusega hõlmatud müüjale, kelle kohta see käib, hiljemalt selle

kalendriaasta 31. jaanuaril, mis järgneb kalendriaastale, mil müüja tuvastati

aruandlusega hõlmatud müüjana.

6. Teave rahas makstud või krediteeritud tasu kohta esitatakse vääringus,

milles see maksti või krediteeriti. Kui tasu maksti või krediteeriti muus kui

rahalises vormis, esitatakse teave selle kohta kohalikus vääringus ning see

konverteeritakse või selle väärtus määratakse kindlaks viisil, mille aruandev

platvormihaldur on ühtlustatult kindlaks määranud.

7. Teave tasu ja muude summade kohta esitatakse aruandlusperioodi selle

kvartali kohta, mille jooksul tasu maksti või krediteeriti.

B. Edastatav teave

Iga aruandev platvormihaldur esitab järgmise teabe.

1. Aruandva platvormihalduri nimi, registrijärgne asukoht,

maksukohustuslasena registreerimise number ja asjakohasel juhul

individuaalne identifitseerimisnumberregistreerimisnumber, mis on aruandvale

platvormihaldurile antud vastavalt IV jao F jaotise punktile 4, ning nende

platvormide ärinimed, mille kohta aruandev platvormihaldur aruande esitab.

2. Iga aruandlusega hõlmatud müüja puhul, kes tegeles asjaomase

tegevusega, välja arvatud kinnisvara rendileandmine või üürimine:

a) teabeelemendid, mis tuleb koguda vastavalt II jao B jaotisele;

b) finantskonto tunnuskood, kui see on aruandvale

platvormihaldurile kättesaadav ja kui selle liikmesriigi pädev asutus,

mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on vastavalt II jao D

jaotisele, ei ole avaldanud, et ta ei kavatse finantskonto tunnuskoodi sel

eesmärgil kasutada;

c) kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud

müüja nimest, siis lisaks finantskonto tunnuskoodile selle finantskonto

omaniku nimi, millele tasu kantakse või mida krediteeritakse, niivõrd kui

see teave on aruandvale platvormihaldurile kättesaadav, ning muud

ET 10 ET

finantsalased tuvastamisandmed, mis on aruandvale platvormihaldurile

kõnealuse konto omaniku kohta teada;

d) iga liikmesriik, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on

käesoleva direktiivi kohaldamisel, nagu on kindlaks määratud vastavalt II

jao D jaotisele;

e) aruandlusperioodi igas kvartalis makstud või krediteeritud

kogutasu ja nende asjaomaste tegevuste arv, mille eest seda maksti või

krediteeriti;

f) kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev

platvormihaldur aruandlusperioodi igas kvartalis kinni pidas või sisse

nõudis.

3. Iga aruandlusega hõlmatud müüja puhul, kes tegeles asjaomase

tegevusega, mis hõlmas kinnisvara rendileandmist või üürimist:

a) teabeelemendid, mis tuleb koguda vastavalt II jao B jaotisele;

b) finantskonto tunnuskood, kui see on aruandvale

platvormihaldurile kättesaadav ja kui selle liikmesriigi pädev asutus,

mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on vastavalt II jao D

jaotisele, ei ole avaldanud, et ta ei kavatse finantskonto tunnuskoodi sel

eesmärgil kasutada;

c) kui finantskonto omaniku nimi erineb aruandlusega hõlmatud

müüja nimest, siis lisaks finantskonto tunnuskoodile selle finantskonto

omaniku nimi, millele tasu kantakse või mida krediteeritakse, niivõrd kui

see teave on aruandvale platvormihaldurile kättesaadav, ning muud

finantsalased tuvastamisandmed, mis on aruandvale platvormihaldurile

kõnealuse konto omaniku kohta teada;

d) iga liikmesriik, mille resident aruandlusega hõlmatud müüja on

käesoleva direktiivi kohaldamisel, nagu on kindlaks määratud vastavalt II

jao D jaotisele;

e) iga kinnistusüksuse aadress, mis on kindlaks tehtud II jao E

jaotises sätestatud korra kohaselt, ja vastav kinnistusraamatu number või

samaväärne number vastavalt selle liikmesriigi riigisisesele õigusele, kus

see asub, kui see on teada;

f) aruandlusperioodi igas kvartalis makstud või krediteeritud tasude

kogusumma ja iga kinnistusüksusega seotud asjaomaste tegevuste arv;

g) kõik teenustasud, vahendustasud või maksud, mille aruandev

platvormihaldur aruandlusperioodi igas kvartalis kinni pidas või sisse

nõudis;

h) kui see on teada, siis iga kinnistusüksuse kohta nende päevade

arv, mil seda aruandlusperioodil rendile anti, ja iga kinnistusüksuse liik.

 2023/2226, artikli 1 punkt 18 ja

II lisa punkt 3

4. Olenemata B jaotise punkti 2 alapunktist a ja punkti 3 alapunktist a ei

ole aruandev platvormihaldur kohustatud edastama teabeelemente, mida tuleb

ET 11 ET

koguda II jao B jaotise kohaselt, kui ta annab aru tuvastusteenust kasutavale

pädevale asutusele ja tugineb müüja isikusamasuse ja residentsuse kohta

liikmesriigi või liidu tuvastusteenuse kaudu saadud otsesele kinnitusele, et teha

kindlaks müüja isikusamasus ja kõik maksuresidentsused. Kui aruandev

platvormihaldur tugines aruandlusega hõlmatud müüja isikusamasuse ja kõigi

maksuresidentsuste kindlakstegemiseks tuvastusteenusele, tuleb esitada tema

nimi, tuvastusteenuse tunnus(ed) ja väljastanud liikmesriik (liikmesriigid).

 uus

5. Olenemata B jaotise punktidest 2 ja 3 ei ole aruandev platvormihaldur

kohustatud esitama B jaotise punkti 2 alapunktide b, c, d, f ja g ning B jaotise

punkti 3 alapunktide b, c, d, f, g, h ja i kohast teavet aruandlusega hõlmatud

müüja kohta, kes on aruandev platvormihaldur või aruandev platvormihaldur

teises liikmesriigis või liiduvälises jurisdiktsioonis, mis ei ole I jao A jaotise

punktis 6 määratletud eritingimustele vastav liiduväline jurisdiktsioon.

 2021/514, artikli 1 punkt 20 ja

lisa (kohandatud)

IV JAGU

TÕHUS RAKENDAMINE

Artikli  9  8ac kohaselt kehtestavad liikmesriigid õigus- ja haldusnormid, et tagada

käesoleva lisa II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmete ja aruandlusnõuete tõhus rakendamine

ja täitmine.

A. II jaos sätestatud teabe kogumise ja kontrollimise nõuete täitmise tagamise

normid

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et kohustada aruandvaid

platvormihaldureid tagama oma müüjate suhtes II jaos sätestatud teabe

kogumise ja kontrollimise nõuete täitmine.

2. Kui müüja ei esita II jaos nõutud teavet pärast aruandva

platvormihalduri esialgsele taotlusele järgnenud kahte meeldetuletust, kuid

mitte enne 60 päeva möödumist, sulgeb aruandev platvormihaldur müüja konto

ja takistab müüjal platvormil uuesti registreeruda või hoidub müüjale tasu

maksmisest, kuni müüja ei ole nõutud teavet esitanud.

B. Normid, mille kohaselt peavad aruandvad platvormihaldurid säilitama andmed

tehtud toimingute kohta ja andmed, millele nad hoolsusmeetmete rakendamisel ja

aruandlusnõuete täitmisel tuginesid, ning asjakohased meetmed nende andmete

saamiseks

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda aruandvatelt

platvormihalduritelt, et nad säilitaksid andmed tehtud toimingute kohta ja

andmed, millele nad II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmete rakendamisel ja

aruandlusnõuete täitmisel tuginesid. Neid andmeid tuleb säilitada piisavalt pika

aja jooksul ja igal juhul mitte vähem kui viis aastat, kuid mitte kauem kui

kümme aastat pärast selle aruandlusperioodi lõppemist, mille kohta need

andmed käivad.

ET 12 ET

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, sealhulgas tagavad

võimaluse teha aruandvatele platvormihalduritele korralduse teabe esitamiseks,

et tagada kogu vajaliku teabe esitamine pädevale asutusele, et viimane saaks

täita teabe edastamise kohustust vastavalt artikli 98ac lõikele 2.

C. Haldusmenetlused, millega kontrollitakse, kas aruandvad platvormihaldurid

järgivad hoolsusmeetmeid ja aruandlusnõudeid

Liikmesriigid kehtestavad haldusmenetlused, et kontrollida, kas aruandvad

platvormihaldurid järgivad II ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmeid ja

aruandlusnõudeid.

D. Haldusmenetlused aruandvate platvormihaldurite suhtes järelmeetmete

võtmiseks, kui esitatakse puudulikku või ebaõiget teavet

Liikmesriigid kehtestavad menetlused järelmeetmete võtmiseks aruandvate

platvormihaldurite suhtes, kui esitatud teave on puudulik või ebaõige.

E. Haldusmenetlus aruande esitamiseks ühe liikmesriigi valimiseks

Kui aruandev platvormihaldur I jao A jaotise punkti 4 alapunkti a tähenduses vastab

mõnele selles loetletud tingimusele enam kui ühes liikmesriigis, valib ta ühe neist

liikmesriikidest III jaos sätestatud aruandlusnõuete täitmiseks. Aruandev

platvormihaldur teatab kõigi nende liikmesriikide pädevatele asutustele oma valikust.

F. Haldusmenetlus aruandva platvormihalduri ühekordseks registreerimiseks

1. Aruandev platvormihaldur I jao A jaotise punkti 4 alapunkti b

tähenduses registreerib end liikmesriigi pädevas asutuses vastavalt  artiklile

10  artikli 8ac lõikele 4, kui ta alustab tegevust platvormihaldurina.

2. Aruandev platvormihaldur edastab oma registreerimise järgsele

liikmesriigile järgmise teabe:

a) nimi;

b) postiaadress;

c) elektronpostiaadressid, sealhulgas veebisaidid;

d) aruandvale platvormihaldurile antud maksukohustuslasena

registreerimise number;

e) avaldus, mis sisaldab teavet aruandva platvormihalduri

käibemaksukohustuslasena registreerimise kohta liidus vastavalt nõukogu

direktiivi 2006/112/EÜ  3  XII jaotise 6. peatüki 2. ja 3. jaole;

f) liikmesriigid, mille residendid on aruandlusega hõlmatud müüjad II jao

D jaotise tähenduses.

3. Aruandev platvormihaldur teavitab registreerimise järgset liikmesriiki

kõigist muudatustest F jaotise punkti 2 kohaselt esitatud teabes.

4. Registreerimise järgne liikmesriik annab aruandvale platvormihaldurile

individuaalse identifitseerimisnumbri ja teatab kõigi liikmesriikide pädevatele

asutustele sellest elektrooniliselt.

3  Nõukogu 28. novembri 2006. aasta direktiiv 2006/112/EÜ, mis käsitleb ühist käibemaksusüsteemi

(ELT L 347, 11.12.2006, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2006/112/oj) .

ET 13 ET

 2023/2226, artikli 1 punkt 18 ja

II lisa punkt 4

5. Ühekordse registreerimise järgne liikmesriik kustutab aruandva

platvormihalduri keskregistrist järgmistel juhtudel:

 2021/514, artikli 1 punkt 20 ja

lisa (kohandatud)

 uus

a) platvormihaldur teatab liikmesriigile, et ta ei tegutse enam

platvormihaldurina;

b) kuigi punkti a kohast teadet ei esitata, on alust eeldada, et

platvormihalduri tegevus on lõppenud;

c) platvormihaldur ei vasta enam I jao A jaotise punkti 4

alapunktis b sätestatud tingimustele;

d) liikmesriik tühistas registreeringu oma pädevas asutuses

vastavalt F jaotise punktile 7.

6. Iga liikmesriik teatab komisjonile viivitamata igast sellisest

platvormihaldurist I jao A jaotise punkti 4 alapunkti b tähenduses, kes alustab

tegevust platvormihaldurina, jättes end käesoleva jaotise kohaselt

registreerimata.

Kui aruandev platvormihaldur ei täida registreerimiskohustust või kui tema

registreering on käesoleva jao F jaotise punkti 7 kohaselt tühistatud, võtavad

liikmesriigid, ilma et see piiraks artikli 3425a kohaldamist, oma

jurisdiktsioonis nõuete täitmise tagamiseks tõhusaid, proportsionaalseid ja

hoiatavaid meetmeid. Selliste meetmete valik jääb liikmesriikide otsustada.

Liikmesriigid püüavad ka koordineerida oma meetmeid, mille eesmärk on

nõuete täitmise tagamine, sealhulgas viimase abinõuna platvormihalduril liidus

tegutsemise takistamine.

7. Kui aruandev platvormihaldur ei täida käesoleva lisa III jao A jaotise

punkti 3 kohast aruandluskohustust pärast seda, kui registreerimise järgne

liikmesriik on esitanud registreerimise kohta kaks meeldetuletust, võtab

 kõnealune  liikmesriik  vastavalt  , ilma et see piiraks artiklile

34artikli 25a kohaldamist, vajalikud meetmed, et  tagada rikkumiste korral

ettenähtud karistuste rakendamine ning et  tühistada aruandva

platvormihalduri artikli  10  8ac lõike 4 kohane registreering.

Registreering tunnistatakse kehtetuks hiljemalt 90 päeva möödumisel, kuid

mitte enne 30 päeva möödumist teisest meeldetuletusest.

 uus

8. Liikmesriikide pädevad asutused püüavad edastada järgmise teabe, millest nad on

teadlikud ja mis võib olla kasulik teiste liikmesriikide pädevatele asutustele

nõuete täitmise tagamiseks, [seoses nõuete täitmata jätmisega], millele on

osutatud punktides 6 ja 7:

ET 14 ET

a) aruandva platvormihalduri tuvastamisandmed, sealhulgas IV jao F

jaotise punkti 2 alapunktides a–e loetletud teave;

b) platvormihalduri võimaldatud asjaomase tegevuse liik I jao A jaotise

punkti 8 tähenduses ja võimaluse korral liikmesriik (liikmesriigid), kus

asjaomane tegevus toimub;

c) nõuete täitmata jätmise juhtumi kokkuvõte, sealhulgas rikkumise laadi

kirjeldus, sellega seotud aruandlusperiood ja mis tahes muu teave, mis võiks

aidata asjaomastel liikmesriikide pädevatel asutustel juhtumit hinnata;

d) kõik ühe või mitme liikmesriigi poolt platvormihalduri suhtes võetud

nõuete täitmise või täitmise tagamise meetmed ja nende tulemused, kui need on

teada.

ET 1 ET

 2023/2226, artikli 1 punkt 19 ja

III lisa (kohandatud)

 uus

VI LISA

ARUANDLUSNÕUDED, HOOLSUSMEETMED JA MUUD

ARUANDEKOHUSTUSLIKELE KRÜPTOVARATEENUSE OSUTAJATELE

KOHALDATAVAD NÕUDED

Käesolevas lisas on sätestatud aruandlusnõuded, hoolsusmeetmed ja muud nõuded, mida

aruandekohustuslikud krüptovarateenuse osutajad peavad kohaldama, et võimaldada

liikmesriikidel automaatse teabevahetuse teel edastada artiklis  12  8ad osutatud teavet.

Käesolevas lisas on sätestatud ka normid ja haldusmenetlused, mis peavad liikmesriikides

kehtima, et tagada lisas esitatud aruandlusnõuete ja hoolsusmeetmete tõhus rakendamine ja

täitmine.

I JAGU

ARUANDEKOHUSTUSLIKU KRÜPTOVARATEENUSE OSUTAJA KOHUSTUSED

A. IV jao B jaotise punktis 3 määratletud aruandekohustusliku krüptovarateenuse

osutaja suhtes kohaldatakse liikmesriigis II jaos sätestatud aruandlusnõudeid ja III

jaos sätestatud hoolsusmeetmeid, kui aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja:

1) on üksus, kellele liikmesriik on andnud tegevusloa kooskõlas määruse

(EL) 2023/1114 artikliga 63 või kellel on lubatud osutada krüptovarateenuseid

pärast liikmesriigi teavitamist kooskõlas  kõnealuse  määruse

(EL) 2023/1114 artikliga 60, või

2) ei ole üksus, kellele liikmesriik on andnud tegevusloa kooskõlas

määruse (EL) 2023/1114 artikliga 63 või kellel on lubatud osutada

krüptovarateenuseid pärast liikmesriigi teavitamist kooskõlas  kõnealuse 

määruse (EL) 2023/1114 artikliga 60, ning ta on:

a) üksus või füüsiline isik, kes on liikmesriigi maksuresident;

b) üksus, mis i) on asutatud või mille tegevus on korraldatud

liikmesriigi õiguse alusel ja ii) on liikmesriigis juriidiline isik või on

kohustatud esitama liikmesriigi maksuhaldurile üksuse tulu kohta

maksudeklaratsiooni või maksuteabe deklaratsiooni;

c) liikmesriigist juhitav üksus või

d) üksus või füüsiline isik, kelle tavapärane tegevuskoht on

liikmesriigis.

B. Aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja suhtes kohaldatakse

liikmesriigis II jaos sätestatud aruandlusnõudeid ja III jaos sätestatud

hoolsusmeetmeid seoses avaldatavate tehingutega, mis on tehtud liikmesriigis asuva

filiaali kaudu.

C. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja, kes on üksus, ei pea täitma

liikmesriigis II jaos sätestatud aruandlusnõudeid ja III jaos sätestatud

hoolsusmeetmeid, mida tema suhtes kohaldatakse vastavalt A jaotise punkti 2

alapunktile b, c või d, kui aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja täidab neid

ET 2 ET

nõudeid mis tahes muus liikmesriigis või eritingimustele vastavas liiduvälises

jurisdiktsioonis, kuna ta on asjaomase liikmesriigi või eritingimustele vastava

liiduvälise jurisdiktsiooni maksuresident.

D. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja, kes on üksus, ei pea täitma

liikmesriigis II jaos sätestatud aruandlusnõudeid ja III jaos sätestatud

hoolsusmeetmeid, mida tema suhtes kohaldatakse vastavalt A jaotise punkti 2

alapunktile c või d, kui aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja täidab neid

nõudeid mis tahes muus liikmesriigis või eritingimustele vastavas liiduvälises

jurisdiktsioonis, kuna ta on üksus, mis a) on asutatud või mille tegevus on

korraldatud asjaomase liikmesriigi või eritingimustele vastava liiduvälise

jurisdiktsioonis õiguse alusel ja b) on asjaomases muus liikmesriigis või

eritingimustele vastavas liiduvälises jurisdiktsioonis juriidiline isik või on kohustatud

esitama asjaomase muu liikmesriigi või eritingimustele vastava liiduvälise

jurisdiktsiooni maksuhaldurile üksuse tulu kohta maksudeklaratsiooni või

maksuteabe deklaratsiooni.

E. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja, kes on üksus, ei pea täitma

liikmesriigis II jaos sätestatud aruandlusnõudeid ja III jaos sätestatud

hoolsusmeetmeid, mida tema suhtes kohaldatakse vastavalt A jaotise punkti 2

alapunktile d, kui aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja täidab neid nõudeid

mis tahes muus liikmesriigis või eritingimustele vastavas liiduvälises

jurisdiktsioonis, kuna teda juhitakse asjaomasest liikmesriigist või eritingimustele

vastavast liiduvälisest jurisdiktsioonist.

F. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja, kes on füüsiline isik, ei pea

täitma liikmesriigis II jaos sätestatud aruandlusnõudeid ja III jaos sätestatud

hoolsusmeetmeid, mida tema suhtes kohaldatakse vastavalt A jaotise punkti 2

alapunktile d, kui aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja täidab neid nõudeid

mis tahes muus liikmesriigis või eritingimustele vastavas liiduvälises

jurisdiktsioonis, kuna ta on asjaomase liikmesriigi või eritingimustele vastava

liiduvälise jurisdiktsiooni maksuresident.

G. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja ei pea täitma liikmesriigis II

jaos sätestatud aruandlusnõudeid ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmeid, mida tema

suhtes kohaldatakse vastavalt A jaotise punkti 2 alapunktile a, b, c või d, kui ta on

esitanud asjaomasele liikmesriigile selle liikmesriigi määratud vormis teatise, milles

kinnitatakse, et aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja täidab neid nõudeid

mis tahes muu liikmesriigi või eritingimustele vastava liiduvälise jurisdiktsiooni

normide alusel kooskõlas kriteeriumidega, mis on sisuliselt sarnased A jaotise punkti

2 vastava alapunktiga a, b, c või d.

H. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja ei pea täitma liikmesriigis II

jaos sätestatud aruandlusnõudeid ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmeid seoses

avaldatavate tehingutega, mida ta teeb mis tahes muus liikmesriigis või

eritingimustele vastavas liiduvälises jurisdiktsioonis asuva filiaali kaudu, kui see

filiaal täidab neid nõudeid asjaomases muus liikmesriigis või eritingimustele

vastavas liiduvälises jurisdiktsioonis.

ET 3 ET

II JAGU

ARUANDLUSNÕUDED

A. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja I jao A ja B jaotiste tähenduses

esitab käesoleva jao B jaotises sätestatud teabe selle liikmesriigi pädevale asutusele,

kus tema suhtes kohaldatakse I jao kohaseid aruandlusnõudeid.

B. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja esitab iga asjaomase

kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi kohta, võttes arvesse I jaos

sätestatud aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja kohustusi ja III jaos

sätestatud hoolsusmeetmeid, järgmise teabe tema selliste krüptovara kasutajate

kohta, kes on avaldatavad kasutajad või kellel on avaldatavatest isikutest kontrollivad

isikud:

1) iga avaldatava kasutaja nimi, aadress, residentsuse liikmesriik

(liikmesriigid), maksukohustuslasena registreerimise number (numbrid) ja

füüsilise isiku puhul sünniaeg ja -koht ning mis tahes üksuse puhul, kelle kohta

tehakse pärast III jaos sätestatud hoolsusmeetmete kohaldamist kindlaks, et tal

on üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut, üksuse nimi, aadress,

residentsuse liikmesriik (liikmesriigid) ja maksukohustuslasena registreerimise

number (numbrid) ning üksuse iga avaldatavast isikust kontrolliva isiku nimi,

aadress, residentsuse liikmesriik (liikmesriigid), maksukohustuslasena

registreerimise number (numbrid) ning sünniaeg ja -koht, samuti roll(id), mille

alusel iga asjaomane avaldatav isik on üksust kontrolliv isik.

Olenemata B jaotise esimese lõigu punktist 1, kui aruandekohustuslik

krüptovarateenuse osutaja annab aru tuvastusteenust kasutavale pädevale

asutusele ja tugineb avaldatava isiku isikusamasuse ja residentsuse kohta

liikmesriigi või liidu tuvastusteenuse kaudu saadud otsesele kinnitusele, et teha

kindlaks avaldatava isiku isikusamasus ja kõik maksuresidentsused, on

avaldatava isiku kohta esitatav teave nimi, tuvastusteenuse tunnus(ed) ja

väljastanud liikmesriik (liikmesriigid) ning roll(id), mille alusel iga avaldatav

isik on üksust kontrolliv isik;

2) aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja nimi, aadress,

 artiklis 13  artikli lõikes 7 osutatud maksukohustuslasena registreerimise

number, individuaalne identifitseerimisnumber (kui see on olemas) ning

juriidilise isiku ülemaailmne tunnus;

3) iga avaldatava krüptovara liigi kohta, millega seoses on

aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja asjaomasel kalendriaastal või

muul asjakohasel aruandlusperioodil teinud avaldatavaid tehinguid, kui see on

asjakohane:

a) avaldatava krüptovara liigi täielik nimi;

b) usaldusrahas toimunud omandamiste puhul makstud

brutokogusumma, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv;

c) usaldusrahas toimunud võõrandamiste puhul saadud

brutokogusumma, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv;

d) muus avaldatavas krüptovaras toimunud omandamiste puhul

õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv;

ET 4 ET

e) muus avaldatavas krüptovaras toimunud võõrandamiste puhul

õiglane turuväärtus kokku, ühikute koguarv ja avaldatavate tehingute arv;

f) avaldatavate jaemaksetehingute puhul õiglane turuväärtus kokku,

ühikute koguarv ja tehingute arv;

g) avaldatavale kasutajale tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei

ole hõlmatud alapunktidega b ja d, õiglane turuväärtus kokku, ühikute

koguarv ja avaldatavate tehingute arv, ning jaotatuna ülekandeliigi (kui

see on aruandekohustuslikule krüptovarateenuse osutajale teada) kaupa;

h) avaldatava kasutaja tehtud selliste ülekannete puhul, mis ei ole

hõlmatud alapunktidega c, e ja f, õiglane turuväärtus kokku, ühikute

koguarv ja avaldatavate tehingute arv, jaotatuna ülekandeliigi (kui see on

aruandekohustuslikule krüptovarateenuse osutajale teada) kaupa, ning

i) aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja poolt määruses

(EL) 2023/1114 osutatud hajusraamatu aadressidele, mis teadaolevalt ei

ole seotud krüptovarateenuse osutaja või finantsasutusega, tehtud

ülekannete puhul õiglane turuväärtus kokku ja ühikute koguarv.

B jaotise punki 3 alapunktide b ja c kohaldamisel esitatakse makstud või

saadud summa selles usaldusrahas, milles see maksti või saadi. Kui summad

maksti või saadi mitmes usaldusrahas, esitatakse summad ühes vääringus,

konverteerituna iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandekohustuslik

krüptovarateenuse osutaja järjepidevalt kohaldab.

B jaotise punkti 3 alapunktide d–i kohaldamisel määratakse õiglane turuväärtus

kindlaks ja esitatakse ühes vääringus, kusjuures väärtus on kindlaks määratud

iga avaldatava tehingu ajal viisil, mida aruandekohustuslik krüptovarateenuse

osutaja järjepidevalt kohaldab.

Esitatavas teabes tuleb täpsustada usaldusraha, milles iga summa on esitatud.

C. Olenemata B jaotise punktist 1 ei nõuta sünnikoha esitamist, välja arvatud

juhul, kui aruandekohustuslikul krüptovarateenuse osutajal on siseriiklike

õigusaktide kohaselt muul juhul kohustus see teada saada ja teatada.

D. B jaotises loetletud teave esitatakse igal aastal, tehes seda järgmisel

kalendriaastal pärast seda aastat, mille kohta teave esitatakse. Esimene teave

esitatakse asjaomase kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi kohta

alates 1. jaanuarist 2026.

E. Olenemata käesoleva jao A ja D jaotisest ei nõuta aruandekohustuslikult

krüptovarateenuse osutajalt I jao A jaotise punkti 2 alapunkti a, b, c või d tähenduses

käesoleva jao B jaotises sätestatud teabe esitamist sellise avaldatava kasutaja või

kontrolliva isiku kohta, kelle puhul aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja

täidab asjaomase teabe esitamise nõudeid liiduvälises jurisdiktsioonis, mis on

hõlmatud kõnealuse avaldatava kasutaja või kontrolliva isiku residentsuse

liikmesriigiga sõlmitud kehtiva tingimustele vastavate pädevate asutuste

kokkuleppega.

ET 5 ET

III JAGU

HOOLSUSMEETMED

Krüptovara kasutajat käsitatakse avaldatava kasutajana alates kuupäevast, mil ta käesolevas

jaos kirjeldatud hoolsusmeetmete kohaselt avaldatava kasutajana tuvastatakse.

A. Hoolsusmeetmed füüsilisest isikust krüptovara kasutajate tarbeks

Selleks et teha kindlaks, kas füüsilisest isikust krüptovara kasutaja on avaldatav

kasutaja, kohaldatakse järgmisi meetmeid.

1. Kui aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja loob ärisuhte

füüsilisest isikust krüptovara kasutajaga, peab ta saama kinnituse (juba

olemasolevate füüsilisest isikust krüptovara kasutajate puhul hiljemalt

1. jaanuaril 2027), mis võimaldab tal kindlaks teha füüsilisest isikust

krüptovara kasutaja maksuresidentsuse(d), ning veenduma sellise kinnituse

põhjendatuses teabe põhjal, mille ta on saanud, sealhulgas hoolsusmeetmete

kohaselt kogutud dokumentide põhjal.

2. Kui mis tahes hetkel muutuvad füüsilisest isikust krüptovara kasutajaga

seotud asjaolud, mille tõttu aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja teab

või tal on põhjust teada, et algne kinnitus on ebaõige või ebausaldusväärne, ei

või aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja tugineda algsele kinnitusele

ning peab saama kehtiva kinnituse või põhjendatud selgituse ning vajaduse

korral dokumendid, mis tõendavad algse kinnituse kehtivust.

B. Hoolsusmeetmed üksusest krüptovara kasutajate tarbeks

Selleks et teha kindlaks, kas üksusest krüptovara kasutaja on avaldatav kasutaja või

üksus, mis ei ole vabastatud isik ega aktiivne üksus, kellel on üks või enam

avaldatavast isikust kontrollivat isikut, kohaldatakse järgmisi menetlusi.

1. Teha kindlaks, kas üksusest krüptovara kasutaja on avaldatav isik.

a) Kui aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja loob ärisuhte

üksusest krüptovara kasutajaga, peab ta saama kinnituse (juba

olemasolevate üksusest krüptovara kasutajate puhul hiljemalt 1. jaanuaril

2027), mis võimaldab tal kindlaks teha üksusest krüptovara kasutaja

maksuresidentsuse(d), ning veenduma sellise kinnituse põhjendatuses

teabe põhjal, mille ta on saanud, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaselt

kogutud dokumentide põhjal. Kui üksusest krüptovara kasutaja tõendab,

et tal ei ole maksuresidentsust, võib aruandekohustuslik

krüptovarateenuse osutaja tugineda üksusest krüptovara kasutaja

residentsuse kindlaksmääramisel tegeliku juhtimise kohale või

peakontori aadressile.

b) Kui kinnitusest nähtub, et üksusest krüptovara kasutaja on

liikmesriigi resident, käsitab aruandekohustuslik krüptovarateenuse

osutaja üksusest krüptovara kasutajat avaldatava kasutajana, välja

arvatud juhul, kui ta teeb kinnituse või tema käsutuses oleva või avalikult

kättesaadava teabe põhjal põhjendatult kindlaks, et üksusest krüptovara

kasutaja on vabastatud isik.

2. Teha kindlaks, kas üksusel on üks või enam avaldatavast isikust

kontrollivat isikut. Üksusest krüptovara kasutaja puhul, kes ei ole vabastatud

isik, teeb aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja kindlaks, kas tal on

ET 6 ET

üks või enam avaldatavast isikust kontrollivat isikut, välja arvatud juhul, kui ta

teeb üksusest krüptovara kasutaja kinnituse alusel kindlaks, et üksusest

krüptovara kasutaja on aktiivne üksus.

a) Üksusest krüptovara kasutajat kontrollivate isikute

kindlakstegemine. Üksusest krüptovara kasutajat kontrollivate isikute

kindlakstegemiseks võib aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja

tugineda teabele, mis on kogutud ja mida säilitatakse hoolsusmeetmete

kohaselt, tingimusel et need meetmed on kooskõlas määrusega (EL)

2024/1624 direktiiviga (EL) 2015/849. Kui aruandekohustuslik

krüptovarateenuse osutaja ei ole õiguslikult kohustatud kohaldama

hoolsusmeetmeid, mis on kooskõlas määrusega (EL) 2024/1624

direktiiviga (EL) 2015/849, tuleb tal kontrollivate isikute

kindlakstegemiseks kohaldada sisuliselt sarnaseid menetlusi.

b) Selle kindlakstegemine, kas üksusest krüptovara kasutajat

kontrolliv isik on avaldatav isik. Et teha kindlaks, kas kontrolliv isik on

avaldatav isik, tugineb aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja

üksusest krüptovara kasutaja või asjaomase kontrolliva isiku kinnitusele,

mis võimaldab tal kindlaks teha kontrolliva isiku maksuresidentsuse(d),

ning veendub sellise kinnituse põhjendatuses teabe põhjal, mille ta on

saanud, sealhulgas hoolsusmeetmete kohaselt kogutud dokumentide

põhjal.

3. Kui mis tahes hetkel muutuvad üksusest krüptovara kasutajaga seotud

asjaolud, mille tõttu aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja teab või tal

on põhjust teada, et algne kinnitus on ebaõige või ebausaldusväärne, ei või

aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja tugineda algsele kinnitusele ning

peab saama kehtiva kinnituse või põhjendatud selgituse ning vajaduse korral

dokumendid, mis tõendavad algse kinnituse kehtivust.

C. Nõuded kinnituse kehtivusele

1. Füüsilisest isikust krüptovara kasutaja või kontrolliva isiku antud

kinnitus on kehtiv üksnes juhul, kui füüsilisest isikust krüptovara kasutaja või

kontrolliv isik on selle allkirjastanud või muul viisil kinnitanud ning see on

kuupäevastatud hiljemalt kättesaamise kuupäeval ja sisaldab füüsilisest isikust

krüptovara kasutaja või kontrolliva isiku kohta järgmist teavet:

a) ees- ja perekonnanimi;

b) elukoha aadress;

c) maksuresidentsuse liikmesriik (liikmesriigid)  või muu(d)

jurisdiktsioon(id) ;

d) iga avaldatava isiku puhul iga liikmesriigi  või muu

jurisdiktsiooni  maksukohustuslasena registreerimise number;

e) sünnikuupäev.

2. Üksusest krüptovara kasutaja antud kinnitus on kehtiv üksnes juhul, kui

üksusest krüptovara kasutaja on selle allkirjastanud või muul viisil kinnitanud

ning see on kuupäevastatud hiljemalt kättesaamise kuupäeval ja sisaldab

üksusest krüptovara kasutaja kohta järgmist teavet:

a) juriidiline nimi;

ET 7 ET

b) aadress;

c) maksuresidentsuse liikmesriik (liikmesriigid)  või muu(d)

jurisdiktsioon(id) ;

d) iga avaldatava isiku puhul iga liikmesriigi  või muu

jurisdiktsiooni  maksukohustuslasena registreerimise number;

e) üksusest krüptovara kasutaja puhul, kes ei ole aktiivne üksus

ega vabastatud isik, C jaotise punktis 1 sätestatud teave iga üksusest

krüptovara kasutajat kontrolliva isiku kohta, välja arvatud juhul, kui

selline kontrolliv isik on vastavalt C jaotise punktile 1 esitanud kinnituse,

samuti roll(id), mille alusel iga avaldatav isik on üksust kontrolliv isik,

kui seda ei ole hoolsusmeetmete kohaselt juba kindlaks tehtud;

f) kui see on kohaldatav, siis teave kriteeriumide kohta, millele ta vastab,

et teda saaks käsitada aktiivse üksuse või vabastatud isikuna.

D. Üldised hoolsusmeetmed

1. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja, kes on käesoleva

direktiivi kohaldamisel ka finantsasutus, võib käesolevas jaos sätestatud

hoolsusmeetmete kohaldamisel tugineda I lisa IV ja VI jao kohaselt rakendatud

hoolsusmeetmetele. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja võib

tugineda ka muul maksustamise eesmärgil juba saadud kinnitusele, kui selline

kinnitus vastab käesoleva jao C jaotise nõuetele.

2. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja võib käesolevas jaos

sätestatud hoolsuskohustuse täitmisel tugineda kolmandale isikule, kuid

vastutus nende kohustuste täitmise eest jääb aruandekohustuslikule

krüptovarateenuse osutajale.

IV JAGU

MÄÄRATLETUD MÕISTED

Kohaldatakse järgmisi mõisteid.

A. Avaldatav krüptovara

1. „Krüptovara“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 5

määratletud krüptovara.

2. „Keskpanga digiraha“ – keskpanga või muu rahaasutuse emiteeritud

mis tahes digitaalne usaldusraha.

3. „Keskpank“ – institutsioon, mis on seadusega asutatud või valitsuse

heakskiidetud põhiline asutus, välja arvatud jurisdiktsiooni valitsus ise, mis

väljastab maksevahendina ringlusse laskmiseks mõeldud instrumente. Selline

institutsioon võib hõlmata ametit, mis on jurisdiktsiooni valitsusest

eraldiseisev, hoolimata sellest, kas see kuulub täielikult või osaliselt

jurisdiktsioonile või mitte.

4. „Avaldatav krüptovara“ – mis tahes krüptovara, mis ei ole keskpanga

digiraha, e-raha või mis tahes krüptovara, mille kohta aruandekohustuslik

krüptovarateenuse osutaja on nõuetekohaselt kindlaks teinud, et seda ei saa

kasutada maksete tegemiseks või investeerimiseks.

ET 8 ET

5. Käesoleva lisa kohaldamisel tähendab mõiste „e-raha“ mis tahes

krüptovara:

a) mis on ühe usaldusraha digitaalne esitus;

b) mis väljastatakse rahaliste vahendite saamisel maksetehingute

tegemiseks;

c) mida esindab väljastaja vastu tekkiv nõue, mis on

denomineeritud samas usaldusrahas;

d) mille võtab maksena vastu muu füüsiline või juriidiline isik kui

väljastaja ning

e) mis on väljastaja suhtes kohaldatavate regulatiivsete nõuete

alusel toote omaniku taotlusel igal ajal nimiväärtuses lunastatav sama

usaldusraha vastu.

Mõiste „e-raha“ ei hõlma toodet, mille ainus eesmärk on võimaldada rahaliste

vahendite ülekandmist kliendilt teisele isikule vastavalt kliendi juhistele. Toode

ei ole loodud üksnes rahaliste vahendite ülekandmise võimaldamiseks, kui

ülekandva üksuse tavapärase äritegevuse käigus hoitakse sellise tootega seotud

rahalisi vahendeid kauem kui 60 päeva pärast ülekande võimaldamiseks juhiste

saamist, või kui juhiseid ei ole saadud, hoitakse sellise tootega seotud rahalisi

vahendeid kauem kui 60 päeva pärast rahaliste vahendite saamist.

B. Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja

1. „Krüptovarateenuse osutaja“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3

lõike 1 punktis 15 määratletud krüptovarateenuse osutaja.

2. „Krüptovaraettevõtja“ – isik, kes osutab krüptovarateenuseid ja kes ei

ole krüptovarateenuse osutaja.

3. „Aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja“ – mis tahes

krüptovarateenuse osutaja ja mis tahes krüptovaraettevõtja, kes osutab ühte või

enamat krüptovarateenust, millega tehakse vahetustehinguid avaldatava

kasutaja eest või nimel.

4. „Krüptovarateenused“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1

punktis 16 määratletud krüptovarateenused, sealhulgas panustamine ja

laenamine.

C. Avaldatav tehing

1. „Avaldatav tehing“ –

a) vahetustehing ja

b) avaldatava krüptovara ülekandmine.

2. „Vahetustehing“ – mis tahes:

a) avaldatava krüptovara ja usaldusraha vaheline vahetus ja

b) avaldatava krüptovara ühe või mitme vormi vaheline vahetus.

3. „Avaldatav jaemaksetehing“ – avaldatava krüptovara ülekandmine

kaupade või teenuste eest väärtuses, mis ületab 50 000 USA dollarit (või

samaväärset summat muus vääringus).

ET 9 ET

4. „Ülekanne“ – tehing, millega kantakse avaldatav krüptovara üle ühe

krüptovara kasutaja krüptovara aadressilt aadressile või krüptovara kontolt

kontole, välja arvatud aadress või konto, mida aruandekohustuslik

krüptovarateenuse osutaja asjaomase krüptovara kasutaja nimel haldab, kui

aruandekohustuslikul krüptovarateenuse osutajal ei ole tehingu ajal tema

valduses oleva teabe põhjal võimalik kindlaks teha, et tehing on vahetustehing.

5. „Usaldusraha“ – jurisdiktsiooni ametlik vääring, mille on emiteerinud

jurisdiktsioon või jurisdiktsiooni määratud keskpank või rahaasutus ja mis on

füüsiliste pangatähtede või müntide või erineva digitaalse raha kujul,

sealhulgas pangareservid, või keskpanga digiraha. See mõiste hõlmab ka

kommertspangaraha ja e-raha tooteid (e-raha).

D. Avaldatav kasutaja

1. „Avaldatav kasutaja“ – krüptovara kasutaja, kes on liikmesriigi

residendist avaldatav isik.

2. „Krüptovara kasutaja“ – füüsiline isik või üksus, kes on avaldatavate

tehingute tegemise eesmärgil aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja

klient. Füüsilist isikut või üksust (välja arvatud finantsasutus või

aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja), kes tegutseb krüptovara

kasutajana teise füüsilise isiku või üksuse eest või nimel kui agent,

hoidmisühing, volitatu, allkirjaõiguslik isik, investeerimisnõustaja või

vahendaja, ei käsitata krüptovara kasutajana, vaid krüptovara kasutajaks

loetakse eespool nimetatud teist füüsilist isikut või üksust. Kui

aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja osutab kauplejale või tema

nimel teenust avaldatava jaemaksetehingu tegemiseks, käsitab

aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja ka klienti, kes on kaupleja

avaldatava jaemaksetehingu teine pool, sellise avaldatava jaemaksetehinguga

seoses krüptovara kasutajana, tingimusel et aruandekohustuslik

krüptovarateenuse osutaja on riigisiseste rahapesuvastaste õigusnormide

kohaselt kohustatud kõnealuse avaldatava jaemaksetehingu puhul kontrollima

kliendi isikusamasust.

3. „Füüsilisest isikust krüptovara kasutaja“ – krüptovara kasutaja, kes on

füüsiline isik.

4. „Olemasolev füüsilisest isikust krüptovara kasutaja“ – füüsilisest

isikust krüptovara kasutaja, kellel on ärisuhe aruandekohustusliku

krüptovarateenuse osutajaga 31. detsembri 2025. aasta seisuga.

5. „Üksusest krüptovara kasutaja“ – krüptovara kasutaja, kes on üksus.

6. „Olemasolev üksusest krüptovara kasutaja“ – üksusest krüptovara

kasutaja, kellel on ärisuhe aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutajaga

31. detsembri 2025. aasta seisuga.

7. „Avaldatav isik“ – liikmesriigi isik, kes ei ole vabastatud isik.

8. „Liikmesriigi isik“ – iga liikmesriigi puhul üksus või füüsiline isik, kes

on mis tahes liikmesriigi resident selle liikmesriigi maksualaste õigusaktide

kohaselt, või sellise surnud isiku pärandvara, kes oli mis tahes liikmesriigi

resident. Kõnealusel eesmärgil käsitatakse üksust, nagu partnerlust, piiratud

vastutusega partnerlust või sarnast õiguslikku moodustist, millel ei ole

ET 10 ET

maksuresidentsust, selle jurisdiktsiooni residendina, kus asub üksuse tegeliku

juhtimise koht.

9. „Kontrollivad isikud“ – füüsilised isikud, kes teostavad kontrolli üksuse

üle. Trusti puhul tähendab see trusti asutajat (asutajaid), haldajat (haldajaid),

kaitsjat (kaitsjaid) (olemasolu korral), kasusaajat (kasusaajaid) või kasusaajate

kategooriat (kategooriaid) ning muud füüsilist isikut (muid füüsilisi isikuid),

kellel on tegelik lõplik kontroll trusti üle; trustist erineva õigusliku moodustise

puhul tähendab see mõiste võrdväärse või samalaadse positsiooniga isikuid.

Mõistet „kontrollivad isikud“ tõlgendatakse aruandekohustuslike

krüptovarateenuse osutajate puhul kooskõlas mõistega „tegelikult kasu saav

omanik“, nagu see on määratletud määruse (EL) 2024/1624 artikli 2 lõike 1

punktis 28direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3 esimese lõigu punktis 6.

10. „Aktiivne üksus“ – iga üksus, mis vastab mis tahes alljärgnevale

kriteeriumile:

a) alla 50 % üksuse eelmise kalendriaasta või muu asjakohase

aruandlusperioodi brutotulust on passiivne tulu ja alla 50 % üksuse

eelmise kalendriaasta või muu asjakohase aruandlusperioodi varadest on

varad, mis toodavad passiivset tulu või mida hoitakse passiivse tulu

tootmiseks;

b) sisuliselt kogu üksuse tegevus kujutab endast ühe või mitme

muu kui finantsasutuse tegevusala või äriga tegeleva tütarettevõtte

ringluses olevate osakute täielikku või osalist hoidmist või ühele või

mitmele sellisele tütarettevõttele rahastamise või muu teenuse osutamist;

üksus ei ole aga aktiivne üksus, kui ta tegutseb investeerimisfondina (või

reklaamib end investeerimisfondina), näiteks börsivälistesse ettevõtetesse

investeeriva fondi, riskikapitalifondi, finantsvõimendusega

väljaostufondi või muu investeerimisvahendina, mille eesmärgiks on

omandada või rahastada äriühinguid ja seejärel omada nendes

äriühingutes investeerimise eesmärgil põhivarana osalust;

c) üksusel ei ole veel äritegevust ning tal ei ole ka varem

äritegevust olnud, kuid ta investeerib varadesse kavatsusega hakata

tegelema äritegevusega, mis ei kujuta endast finantsasutuse äritegevust;

üksusele ei kohaldata seda erandit peale kuupäeva, mil on möödunud 24

kuud üksuse asutamisest;

d) üksus ei olnud viimase viie aasta jooksul finantsasutus ja on

likvideerimas oma varasid või ümber korraldamas oma tegevust

kavatsusega jätkata või taasalustada äritegevust, mis ei kujuta endast

finantsasutuse äritegevust;

e) üksus tegeleb peamiselt rahastamis- ja riskimaandustehingutega

seotud üksuste jaoks või koos seotud üksustega, mis ei ole

finantsasutused, ning ei osuta rahastamis- ega riskide maandamise

teenuseid ühelegi üksusele, mis ei ole seotud üksus, tingimusel et mis

tahes selliste seotud üksuste grupi peamine äritegevus ei kujuta endast

finantsasutuse äritegevust, või

f) üksus vastab kõigile alljärgnevatele nõuetele:

i) üksus on asutatud ja tegutseb oma residentsuse jurisdiktsioonis

eranditult usulisel, heategevuslikul, teaduslikul, kunstilisel,

ET 11 ET

kultuurilisel, sportlikul või hariduslikul eesmärgil; üksus on

asutatud ja tegutseb oma residentsuse jurisdiktsioonis ning on

kutseorganisatsioon, ettevõtete organisatsioon, kaubanduskoda,

tööorganisatsioon, põllumajandus- või aiandusorganisatsioon,

ühiskondlik organisatsioon või organisatsioon, mis tegutseb

eranditult sotsiaalse heaolu edendamise nimel;

ii) üksus on oma residentsuse jurisdiktsioonis tulumaksust

vabastatud;

iii) üksusel puuduvad osanikud või liikmed, kellel on omandi või

tulusaamisega seotud huvi selle tulude või varade vastu;

iv) üksuse residentsuse jurisdiktsioonis kohaldatavad õigusaktid või

üksuse asutamisdokumendid ei võimalda üksuse tulude või varade

jaotamist või nende kasutamist eraisiku või mitteheategevusliku

üksuse kasuks, välja arvatud üksuse heategevuslikuks tegevuseks

või mõistliku tasu maksmiseks saadud teenuste eest või õiglase

turuhinna maksmiseks üksuse ostetud vara eest, ning

v) üksuse residentsuse jurisdiktsioonis kohaldatavate õigusaktide

või üksuse asutamisdokumentide kohaselt on nõutav, et üksuse

likvideerimise või lõpetamise korral jagatakse kõik selle varad

valitsusüksusele või muule mittetulundusühendusele või antakse

pärijate puudumisel üle üksuse residentsuse jurisdiktsiooni

valitsusele või selle poliitilisele allüksusele.

E. Vabastatud isik

1. „Vabastatud isik“ –

a) üksus, mille aktsiatega kaubeldakse korrapäraselt ühel või

mitmel reguleeritud väärtpaberiturul;

b) üksus, mis on alapunktis a kirjeldatud üksusega seotud üksus;

c) valitsusüksus;

d) rahvusvaheline organisatsioon;

e) keskpank või

f) finantsasutus, mis ei ole E jaotise punkti 5 alapunktis b kirjeldatud

investeerimisüksus.

2. „Finantsasutus“ – hoidmisasutus, hoiustamisasutus, investeerimisüksus

või kindlaksmääratud kindlustusandja.

3. „Hoidmisasutus“ – üksus, kelle äritegevuse märkimisväärse osa

moodustab teiste isikute finantsvarade hoidmine. Üksus hoiab teiste isikute

finantsvarasid oma äritegevuse märkimisväärse osana siis, kui üksuse

brutotulu, mis on saadud finantsvarade hoidmisest ja sellega seotud

finantsteenustest, on vähemalt 20 % üksuse brutotulust järgmistest perioodidest

lühema jooksul: i) kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale

eelneva aasta 31. detsembril (või kalendriaastast erineva aruandlusperioodi

viimasel päeval), või ii) aeg, mille jooksul üksus on olemas olnud.

4. „Hoiustamisasutus“ – üksus, mis:

ET 12 ET

a) võtab vastu hoiuseid tavapärase pangandus- või muu sarnase

äritegevuse raames või

b) hoiab klientide nimel e-raha või keskpanga digiraha.

5. „Investeerimisüksus“ – mis tahes üksus:

a) kelle peamiseks äritegevuseks on üks või mitu alljärgnevatest

tegevustest või toimingutest kliendi eest või kliendi nimel:

i) kauplemine rahaturuinstrumentidega (tšekid, vekslid,

hoiusetunnistused, tuletisväärtpaberid jne); välisvaluutaga; valuuta,

intressimäärade ja indeksitega seotud instrumentidega; vabalt

võõrandatavate väärtpaberitega või kaubafutuuridega;

ii) individuaalne ja kollektiivne väärtpaberiportfelli valitsemine või

iii) finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil

investeerimine, haldamine või valitsemine teiste isikute nimel või

b) kelle brutotulu on eelkõige saadud finantsvara või avaldatava

krüptovara investeerimisest, reinvesteerimisest või nendega

kauplemisest, kui üksust haldab teine üksus, mis on hoiustamisasutus,

hoidmisasutus, kindlaksmääratud kindlustusandja või E jaotise punkti 5

alapunktis a kirjeldatud investeerimisüksus.

Eeldatakse, et üksuse äritegevuseks on eelkõige üks või mitu E jaotise punkti 5

alapunktis a kirjeldatud tegevust, või üksuse brutotulu on eelkõige saadud

finantsvarasse või avaldatavasse krüptovarasse investeerimisest,

reinvesteerimisest või sellega kauplemisest E jaotise punkti 5 alapunkti b

tähenduses, kui üksuse brutotulu, mis on saadud sellistest tegevustest, on

vähemalt 50 % üksuse brutotulust järgmistest perioodidest lühema jooksul: i)

kolmeaastane periood, mis lõpeb hinnangu andmise aastale eelneva aasta

31. detsembril, või ii) aeg, mille jooksul üksus on olemas olnud.

E jaotise punkti 5 alapunkti a alapunkti iii kohaldamisel ei hõlma mõiste

„finantsvara, raha või avaldatava krüptovara muul viisil investeerimine,

haldamine või valitsemine teiste isikute nimel“ selliste teenuste osutamist,

millega tehakse vahetustehinguid kliendi eest või nimel. Mõiste

„investeerimisüksus“ ei hõlma üksust, mis on aktiivne üksus seetõttu, et üksus

vastab mõnele D jaotise punkti 10 alapunktide b–e kriteeriumile.

Käesolevat punkti tõlgendatakse viisil, mis on kooskõlas  määruse (EL)

2024/1624 artikli 2 lõike 1 punktis 6  direktiivi (EL) 2015/849 artikli 3

punktis 2 sätestatud finantsasutuse mõiste määratluses kasutatud samalaadse

sõnastusega.

6. „Kindlaksmääratud kindlustusandja“ – üksus, mis on kindlustusandja

(või kindlustusandja valdusühing), mis sõlmib rahalise väärtusega

kindlustuslepingu või annuiteedilepingu või mis on kohustatud tegema

eelnimetatud lepingutega seotud väljamakseid.

7. „Valitsusüksus“ – jurisdiktsiooni valitsus, jurisdiktsiooni mis tahes

poliitiline allüksus (mis hõlmab osariiki, provintsi, maakonda või valda/linna)

või täielikult jurisdiktsioonile või ühele või mitmele mis tahes eespool

nimetatud üksusele kuuluv asutus või amet. Nimetatud kategooria koosneb

ET 13 ET

jurisdiktsiooni lahutamatutest osadest, kontrollitavatest üksustest ja

poliitilistest allüksustest.

a) Jurisdiktsiooni „lahutamatu osa“ – mis tahes isik,

organisatsioon, asutus, büroo, fond, amet või muu mis tahes viisil

määratletud organ, mis on jurisdiktsiooni valitsusasutus. Valitsusasutuse

puhastulu tuleb krediteerida asutuse enda kontole või muule

jurisdiktsiooni kontole ning mitte mingi osa sellest ei tohi teenida mis

tahes eraisiku huve. Lahutamatu osa ei hõlma füüsilisest isikust iseseisvat

isikut, ametnikku või haldurit, kes tegutseb era- või isiklikes huvides.

b) „Kontrollitav üksus“ – üksus, mis on vormiliselt

jurisdiktsioonist eraldiseisev või mis kujutab endast muul viisil eraldi

juriidilist isikut, eeldusel et:

i) üksus kuulub täielikult, kas otse või ühe või mitme kontrollitava

üksuse kaudu ühele või mitmele valitsusüksusele, ning seda üksust

kontrollib üks või mitu valitsusüksust otse või ühe või mitme

kontrollitava üksuse kaudu;

ii) üksuse puhastulu kantakse üksuse enda kontole või ühe või

mitme valitsusüksuse kontole ning mitte mingi osa sellest ei teeni

mis tahes eraisiku huve ning

iii) üksuse varad lähevad selle likvideerimisel üle ühte või

mitmesse valitsusüksusesse.

c) Tulu ei teeni eraisiku huve, kui isik on valitsusprogrammi ette

nähtud kasusaaja ning programmi tegevus toimub avalikes huvides

seoses üldise heaoluga või on seotud riigivõimu teostamise mõne osa

juhtimisega. Hoolimata eeltoodust loetakse, et tulu teenib eraisiku huve,

kui tulu pärineb valitsusüksuse kasutamisest äritegevuse eesmärgil, nagu

eraisikutele finantsteenuseid osutav kommertspank.

8. „Rahvusvaheline organisatsioon“ – mis tahes rahvusvaheline

organisatsioon või sellele täielikult kuuluv asutus või amet. See kategooria

hõlmab valitsustevahelist organisatsiooni (sealhulgas riigiülest

organisatsiooni),

a) mis koosneb peamiselt valitsustest;

b) millel on jurisdiktsiooniga kehtiv peakorteri leping või sisult

sarnane leping ja

c) mille tulu ei teeni eraisikute huve.

9. „Finantsvara“ – hõlmab väärtpaberit (näiteks äriühingu osa või aktsiat,

osalust osaniku või tegeliku kasusaajana hajusa osanike ringiga või börsil

noteeritud partnerluses või trustis; vekslit, võlakirja, tagatiseta võlakohustust

või muud võlga tõendavat dokumenti), osalust täis- või usaldusühingus,

kaubalepingut, vahetuslepingut (näiteks intressimäära vahetuslepingut,

valuutavahetuslepingut, baasvahetuslepingut, intressimäära ülempiiri lepingut,

intressimäära alampiiri lepingut, kaubavahetuslepingut, lihtaktsiate

vahetuslepingut, aktsiaindeksite vahetuslepingut jm sarnaseid lepinguid),

kindlustuslepingut või annuiteedilepingut või mis tahes osalust (sh futuuri- või

forvardleping või optsioon) väärtpaberis, avaldatavas krüptovaras, täis- või

usaldusühingus, kaubalepingus, vahetuslepingus, kindlustuslepingus või

ET 14 ET

annuiteedilepingus. Mõiste „finantsvara“ ei hõlma võlanõudeta otsest osalust

kinnisvaras.

10. „Osalus“ – finantsasutusest partnerluse puhul kas osalus partnerluse

kapitalis või õigus partnerluse kasumile. Finantsasutusest trusti puhul tähendab

osalus seda osalust, mis kuulub isikule, keda käsitatakse kogu trusti või selle

osa asutaja või kasusaajana, või muule füüsilisele isikule, kellel on trusti üle

lõplik tegelik kontroll. Avaldatavat isikut käsitatakse trusti kasusaajana, kui

sellel avaldataval isikul on õigus saada otse või kaudselt (näiteks esindajakonto

kaudu) trustist kohustuslikus korras tehtavaid väljamakseid või kui tal on õigus

otse või kaudselt saada trustist valikuliselt tehtavaid väljamakseid.

11. „Kindlustusleping“ – leping (mis ei ole annuiteedileping), mille alusel

kindlustusandja kohustub maksma rahasumma, kui saabub kindlustusjuhtum,

mis võib olla surm, haigestumine, õnnetusjuhtum, vastutuse tekkimine või

varaline kahju.

12. „Annuiteedileping“ – leping, mille alusel kindlustusandja kohustub

tegema väljamakseid perioodi jooksul, mis on tervenisti või osaliselt kindlaks

määratud ühe või mitme isiku eeldatavast elueast lähtudes. Mõiste hõlmab ka

lepingut, mida käsitatakse annuiteedilepinguna lepingu sõlmimise liikmesriigi

või muu jurisdiktsiooni õigusaktide või praktika kohaselt ning mille alusel

kohustub kindlustusandja teatud aastate jooksul väljamakseid tegema.

13. „Rahalise väärtusega kindlustusleping“ – kindlustusleping (mis ei ole

kahe kindlustusandja vahel sõlmitud kahjukindlustuse edasikindlustusleping),

millel on rahaline väärtus.

14. „Rahaline väärtus“ – suurem järgmisest kahest: i) tagastusväärtus,

millele kindlustusvõtjal on õigus lepingu ülesütlemisel või lõpetamisel (millest

ei ole maha arvatud ülesütlemistasu ega laenu, mis on tagastusväärtuse

tagatisel võetud), või ii) summa, mida kindlustusvõtja võib laenata lepingu

alusel või sellest lähtudes. Eeltoodust olenemata ei hõlma mõiste „rahaline

väärtus“ kindlustuslepingu alusel välja makstavat summat:

a) ainuüksi elukindlustuslepinguga kindlustatud isiku surma tõttu;

b) tervisekahjustuse või haiguskindlustuse hüvitise või muu

hüvitisena, mis katab kindlustusjuhtumi saabumisel tekkinud

majandusliku kahju;

c) kindlustuslepingu (mis ei ole investeeringuga seotud

elukindlustusleping või annuiteedileping) kohaselt selle lepingu

ülesütlemise või lõpetamise tõttu varem makstud kindlustusmakse

tagastusena (millest on maha arvatud kindlustustasud, sõltumata sellest,

kas neid tegelikult määratakse või mitte), riski alanemise tõttu

kindlustuslepingu kehtivuse jooksul või tulenevalt lepingu

kindlustusmaksega seotud kirjendamisvea või muu sellise vea

parandamisest;

d) kindlustusvõtja dividendina (välja arvatud lõpetamisdividend),

kui kõnealune dividend on seotud kindlustuslepinguga, mille kohaselt

ainsad makstavad hüvitised on kirjeldatud alapunktis b, või

e) sellise kindlustuslepingu alusel tasutud ettemakse või

hoiustamismakse tagastusena, mille kindlustusmakseid tasutakse

ET 15 ET

vähemalt kord aastas ja ettemakse või hoiustamismakse suurus ei ületa

lepingu kohaselt makstavat järgmist aastamakset.

F. Muu

1. „Hoolsusmeetmed“ – aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja

hoolsusmeetmed vastavalt määruse (EL) 2024/1624direktiivile (EL) 2015/849

või sarnased nõuded, mida kohaldatakse asjaomase aruandekohustusliku

krüptovarateenuse osutaja suhtes.

2. „Üksus“ – juriidiline isik või muu õiguslik moodustis, näiteks äriühing,

partnerlus, trust või fond.

3. Üksus on teise üksusega „seotud üksus“, kui üks üksustest kontrollib

teist üksust või mõlemad üksused alluvad ühisele kontrollile. Sel eesmärgil

tähendab kontroll otsest või kaudset omandiõigust rohkem kui 50 %-le üksuse

väärtusest ja hääleõigusest üksuses.

4. „Filiaal“ – aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja üksus,

majandusüksus või kontor, mida käsitatakse jurisdiktsiooni regulatsiooni

kohaselt filiaalina või mida jurisdiktsiooni õigusaktidega reguleeritakse

aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja teistest kontoritest, üksustest

või filiaalidest muul viisil eraldi. Kõiki aruandekohustusliku krüptovarateenuse

osutaja üksusi, majandusüksusi või kontoreid ühes jurisdiktsioonis käsitatakse

ühe filiaalina.

5. „Kehtiv tingimustele vastavate pädevate asutuste kokkulepe“ –

liikmesriigi ja liiduvälise jurisdiktsiooni pädevate asutuste kokkulepe, millega

nõutakse sellise teabe automaatset vahetamist, mis vastab käesoleva lisa II jao

B jaotises sätestatule, nagu on kindlaks määratud rakendusaktiga artikli

 14  8ad lõike 11 kohaselt.

6. „Eritingimustele vastav liiduväline jurisdiktsioon“ – liiduväline

jurisdiktsioon, millel on kehtiv tingimustele vastavate pädevate asutuste

kokkulepe kõigi selliste liikmesriikide pädevate asutustega, mis on liiduvälise

jurisdiktsiooni avaldatud loetelus määratud kui avaldatavad jurisdiktsioonid.

7. „Maksukohustuslasena registreerimise number“ –

maksukohustuslasena registreerimise number, või kui maksukohustuslasena

registreerimise numbrit ei ole, siis selle sisuline ekvivalent.

Maksukohustuslasena registreerimise number on mis tahes number või kood,

mida pädev asutus kasutab maksumaksja tuvastamiseks.

8. „Tuvastusteenus“ – elektrooniline protsess, mille liikmesriik või liit

teeb aruandekohustuslikule krüptovarateenuse osutajale tasuta kättesaadavaks,

et teha kindlaks krüptovara kasutaja isikusamasus ja maksuresidentsus.

V JAGU

TÕHUS RAKENDAMINE

A. III jaos sätestatud teabe kogumise ja kontrollimise nõuete täitmise tagamise

eeskirjad

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda

aruandekohustuslikelt krüptovarateenuse osutajatelt nende krüptovara

ET 16 ET

kasutajatega seoses III jao kohaste teabe kogumise ja kontrollimise nõuete

täitmist.

2. Kui krüptovara kasutaja ei esita III jaos nõutud teavet pärast

aruandekohustusliku krüptovarateenuse osutaja algsele taotlusele järgnenud

kahte meeldetuletust, takistab aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja

krüptovara kasutajal avaldatavaid tehinguid teha (kuid mitte enne 60 päeva

möödumist).

B. Normid, mille kohaselt peab aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja

säilitama andmed aruandlusnõuete täitmisel ja hoolsusmeetmete kohaldamisel tehtud

toimingute ja kasutatud teabe kohta, ning asjakohased meetmed nende andmete

saamiseks

1. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, et nõuda

aruandekohustuslikelt krüptovarateenuse osutajatelt, et nad säilitaksid andmed

II jaos sätestatud aruandlusnõuete täitmisel ja III jaos sätestatud

hoolsusmeetmete kohaldamisel tehtud toimingute ja kasutatud teabe kohta.

Neid andmeid tuleb säilitada piisavalt pika aja jooksul ja igal juhul vähemalt

viis aastat, kuid mitte kauem kui kümme aastat pärast selle perioodi lõppu,

mille jooksul aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja peab teavet

esitama, kui tegemist on II jao kohase asjaomase teabega.

2. Liikmesriigid võtavad vajalikud meetmed, sealhulgas tagavad

võimaluse teha aruandekohustuslikele krüptovarateenuse osutajatele korraldus

teabe esitamiseks, et tagada kogu vajaliku teabe esitamine pädevale asutusele,

et viimane saaks täita teabe edastamise kohustust vastavalt artikli 128ad

lõikele 3.

C. Haldusmenetlused, et kontrollida, kas aruandekohustuslikud krüptovarateenuse

osutajad järgivad aruandlusnõudeid ja hoolsusmeetmeid

Liikmesriigid kehtestavad haldusmenetlused, et kontrollida, kas

aruandekohustuslikud krüptovarateenuse osutajad järgivad II jaos sätestatud

aruandlusnõudeid ja III jaos sätestatud hoolsusmeetmeid.

D. Haldusmenetlused aruandekohustuslike krüptovarateenuse osutajate suhtes

järelmeetmete võtmiseks, kui esitatakse puudulikku või ebaõiget teavet

Liikmesriigid kehtestavad menetlused järelmeetmete võtmiseks aruandekohustuslike

krüptovarateenuse osutajate suhtes, kui esitatud teave on puudulik või ebaõige.

E. Haldusmenetlus krüptovarateenuse osutajale tegevusloa andmiseks

Määruse (EL) 2023/1114 alusel krüptovarateenuse osutajatele tegevuslubasid andev

liikmesriigi pädev asutus edastab käesoleva direktiivi kohasele pädevale asutusele

(kui tegemist on muu asutusega) korrapäraselt ja hiljemalt asjaomase kalendriaasta

või muu asjakohase aruandlusperioodi 31. detsembriks loetelu kõigist tegevusloa

saanud krüptovarateenuse osutajatest.

F. Haldusmenetlus krüptovaraettevõtja ühekordseks registreerimiseks

1. Krüptovaraettevõtja, kes on IV jao B jaotise punktis 3 määratletud

aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja, registreerib end vastavalt

 artiklile 13  artikli 8ad lõikele 7 selle liikmesriigi pädevas asutuses, mis

on kindlaks määratud I jao A jaotise punkti 2 alapunkti a, b, c või d või B

jaotise kohaselt, enne selle ajavahemiku lõppu, mille jooksul asjaomane

ET 17 ET

krüptovarateenuse osutaja peab esitama II jao B jaotises sätestatud teabe. Kui

asjaomane krüptovaraettevõtja vastab I jao A jaotise punkti 2 alapunktis a, b, c

või d või B jaotises sätestatud tingimustele rohkem kui ühes liikmesriigis,

registreerib ta end vastavalt  artiklile 13  artikli 8ad lõikele 7 ühe

asjaomase liikmesriigi pädevas asutuses enne selle ajavahemiku lõppu, mille

jooksul krüptovaraettevõtja peab esitama II jao B jaotises sätestatud teabe.

Olenemata F jaotise punkti 1 esimesest lõigust alapunktist a ei registreeri

krüptovaraettevõtja, kes on IV jao B jaotise esimese lõigu punktis 3

määratletud aruandekohustuslik krüptovarateenuse osutaja, end sellise

liikmesriigi pädevas asutuses, milles asjaomane krüptovaraettevõtja ei pea

täitma II jaos sätestatud aruandlusnõudeid ja III jaos sätestatud

hoolsusmeetmeid vastavalt I jao C, D, E, F, G või H jaotisele, kuna kõnealune

krüptovaraettevõtja täidab neid nõudeid mis tahes muus liikmesriigis  või

eritingimustele vastavas liiduvälises jurisdiktsioonis  .

2. Registreerimisel edastab krüptovaraettevõtja oma ühekordse

registreerimise järgsele liikmesriigile, mis on kindlaks määratud F jaotise

punkti 1 kohaselt, järgmise teabe:

a) nimi;

b) postiaadress;

c) elektronpostiaadressid, sealhulgas veebisaidid;

d) kõik krüptovaraettevõtjale väljastatud maksukohustuslasena

registreerimise numbrid;

e) liikmesriigid, mille residendid avaldatavad kasutajad on III jao

A ja B jaotise tähenduses;

f) kõik I jao C, D, E, F või H jaotises osutatud eritingimustele vastavad

liiduvälised jurisdiktsioonid.

3. Krüptovaraettevõtja teavitab ühekordse registreerimise järgset

liikmesriiki kõigist muudatustest F jaotise punkti 2 kohaselt esitatud teabes.

4. Ühekordse registreerimise järgne liikmesriik annab

krüptovaraettevõtjale individuaalse identifitseerimisnumbri ja teatab sellest

elektrooniliselt kõigi liikmesriikide pädevatele asutustele.

5. Ühekordse registreerimise järgne liikmesriik saab kustutab

krüptovaraettevõtja krüptovaraettevõtjate registrist järgmistel juhtudel:

a) krüptovaraettevõtja teatab kõnealusele liikmesriigile, et tal ei

ole enam liidus avaldatavaid kasutajaid;

b) kuigi alapunkti a kohast teadet ei esitata, on alust eeldada, et

krüptovaraettevõtja tegevus on lõppenud;

c) krüptovaraettevõtja ei vasta enam IV jao B jaotise punktis 2

sätestatud tingimustele;

d) liikmesriik tühistas registreeringu oma pädevas asutuses

vastavalt F jaotise punktile 7.

6. Iga liikmesriik teatab komisjonile viivitamata igast sellisest

krüptovaraettevõtjast IV jao B jaotise punkti 2 tähenduses, kellel on liidu

residendist avaldatavaid kasutajaid ja kes jätab end käesoleva jaotise kohaselt

ET 18 ET

registreerimata. Kui krüptovaraettevõtja ei täida registreerimiskohustust või kui

tema registreering on käesoleva jao F jaotise punkti 7 kohaselt tühistatud,

võtavad liikmesriigid, ilma et see piiraks artikli 3425a kohaldamist, oma

jurisdiktsioonis nõuete täitmise tagamiseks tõhusaid, proportsionaalseid ja

hoiatavaid meetmeid. Selliste meetmete valik jääb liikmesriikide otsustada.

Liikmesriigid püüavad ka kooskõlastada oma meetmeid, mille eesmärk on

nõuete täitmise tagamine, sealhulgas viimase abinõuna krüptovaraettevõtjal

liidus tegutsemise takistamine.

7. Kui krüptovaraettevõtja ei täida käesoleva lisa II jao B jaotise kohast

aruandluskohustust pärast seda, kui ühekordse registreerimise järgne

liikmesriik on esitanud kaks sellekohast meeldetuletust, võtab ühekordse

registreerimise järgne liikmesriik, ilma et see piiraks artikli 3425a kohaldamist,

vajalikud meetmed, et tühistada krüptovaraettevõtja artikli  13  8ad lõike

7 kohane registreering. Registreering tühistatakse hiljemalt 90 päeva

möödumisel, kuid mitte enne 30 päeva möödumist teisest meeldetuletusest.

ET 1 ET

 2025/872, artikli 1 punkt 11 ja

lisa (kohandatud)

VII LISA

Lisamaksu deklaratsiooni esitamise eeskirjad ja standardvorm

I JAGU

MÕISTED

Käesolevas lisas kasutatakse järgmisi mõisteid:

1) „rakendav liikmesriik“ – liikmesriik, kes on asjaomase aruantava

majandusaasta puhul rakendanud tingimustele vastavat tulu arvessevõtmise reeglit

või tingimustele vastavat alamaksustatud kasumi reeglit, nagu see on määratletud

vastavalt kas direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punktis 18 või 43, või mõlemas

punktis;

2) „ainult tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu kohaldav liikmesriik“ –

liikmesriik, kes on asjaomase aruantava majandusaasta puhul rakendanud ainult

direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punktis 28 määratletud tingimustele vastavat

riigisisest lisamaksu;

3) „lisamaksu deklaratsioon“ – lõpliku emaüksuse, määratud aruande esitava

üksuse, määratud kohaliku üksuse või kontserni kuuluva üksuse esitatud

deklaratsioon, mille standardvorm on esitatud  käesoleva direktiivi artiklis 15 

käesoleva lisa IV jaos;

4) „üldosa“ – lisamaksu deklaratsiooni osa, mis sisaldab üldist teavet hargmaiste

ettevõtete kontserni kui terviku kohta, sealhulgas selle üldise struktuuri kohta, ja

direktiivi (EL) 2022/2523 kohaldamise üldist kokkuvõtet ning on kooskõlas

lisamaksu deklaratsiooni standardvormi 1. jaoga;

5) „jurisdiktsiooni käsitlev osa“ – lisamaksu deklaratsiooni osad, mis sisaldavad

teavet tingimustele vastava tulu arvessevõtmise reegli ja tingimustele vastava

alamaksustatud kasumi reegli ning tingimustele vastava riigisisese lisamaksu

üksikasjaliku kohaldamise kohta igas jurisdiktsioonis, kus hargmaiste ettevõtete

kontsern tegutseb, ning on kooskõlas lisamaksu deklaratsiooni standardvormi 2. ja 3.

jaoga;

6) „aruantav majandusaasta“ – majandusaasta, mille kohta lisamaksu

deklaratsioon on esitatud.

II JAGU

ARUANDLUSNÕUDED

Lisamaksu deklaratsiooni esitav kontserni kuuluv üksus määrab kindlaks asjaomased jaod ja

asjaomased liikmesriigid, kellele teavet artiklis 158ae sätestatud levitamise meetodi kohaselt

esitatakse.

ET 2 ET

III JAGU

ÜHISETTEVÕTTES OSALEVATE SUURTE RIIGISISESTE KONTSERNIDE

ARUANDE ESITAMISE VORM JA TEABEVAHETUS

Kui suure riigisisese kontserni emaüksusel on otsene või kaudne osalus ühisettevõttes või

ühisettevõttega seotud üksuses, mille suhtes kohaldatakse tingimustele vastavat riigisisest

lisamaksu teises liikmesriigis kui see, kus suur riigisisene kontsern asub, kasutab selline suur

riigisisene kontsern lisamaksu deklaratsiooni esitamiseks  artiklis 15  käesoleva lisa IV

jaos  määratletud  esitatudstandardvormi.

Esimeses lõigus nimetatud juhtudel võtavad liikmesriigid vajalikud meetmed, et tagada artikli

158ae lõike 2 ja artikli 229a kohaldamine.

IV JAGU

ANDMED

1.Teave hargmaiste ettevõtete kontserni kohta

1.1.Aruande esitava kontserni kuuluva üksuse andmed

1.

Lõpli

k emaüksus

on aruande

esitav

kontserni

kuuluv

üksus

2.

Arua

nde esitava

kontserni

kuuluva

üksuse nimi

3.

Maksuko

hustuslas

ena

registree

rimise

number

4.

Roll

5.

Jurisdiktsio

on, kus aruande

esitav kontserni

kuuluv üksus asub

6.

Vastuvõtva

d jurisdiktsioonid

teabevahetuseks

(kui see on

asjakohane)

Jah/Ei

1.2.Üldteave hargmaiste ettevõtete kontserni kohta

1.2.1. Hargmaiste ettevõtete kontsern ja aruantav majandusaasta

1. Hargmaiste

ettevõtete kontserni

nimi

2. Aruantava

majandusaasta

alguskuupäev

3. Aruantava

majandusaasta

lõppkuupäev

4.

Muudetu

d deklaratsioon

Jah/Ei

1.2.2. Hargmaiste ettevõtete üldised raamatupidamisandmed

1. Lõpliku

emaüksuse

konsolideeritud

finantsaruanded (liik)

2. Lõpliku emaüksuse

konsolideeritud

finantsaruannetes kasutatav

raamatupidamisstandard

3. Lõpliku emaüksuse

konsolideeritud finantsaruannetes

kasutatav esitusvaluuta (ISO

kood)

ET 3 ET

1.3.Üldine struktuur

1.3.1. Lõplik emaüksus

1. Lõpliku emaüksuse jurisdiktsioon

2. Milliseid õigusnorme kohaldatakse?

3. Lõpliku emaüksuse nimi

4. Lõpliku emaüksuse maksukohustuslasena registreerimise number

5. Lõpliku emaüksuse maksukohustuslasena registreerimise number deklaratsiooni

esitamise jurisdiktsioonis (kui see on erinev ja kui see on olemas)

6. Seisund eeskirjade kohaldamisel

7. Kui lõplik emaüksus on väljajäetud üksus – liik

8. Jurisdiktsioon, kus topeltresidentsusega emaüksuse suhtes kohaldatakse tingimustele

vastavat tulu arvessevõtmise reeglit (kui vastavalt normidele loetakse, et kõnealune emaüksus

asub teises jurisdiktsioonis, kus tema suhtes ei kohaldata tingimustele vastavat tulu

arvessevõtmise reeglit) (kui see on kohaldatav)

1.3.2. Kontserni kuuluvad üksused (v.a lõplik emaüksus) ja ühisettevõtte kontserni liikmed

1.3.2.1. Kontserni kuuluvad üksused ja ühisettevõtte kontserni liikmed

Muudatused 1. Kas on muudatusi võrreldes eelmise

aruantava majandusaastaga?

Jah/Ei

Jurisdiktsioon 2. Jurisdiktsioon

3. Milliseid õigusnorme kohaldatakse?

Kontserni kuuluva üksuse,

ühisettevõtte või

ühisettevõtte seotud üksuse

andmed

4. Kontserni kuuluva üksuse, ühisettevõtte või

ühisettevõtte seotud üksuse nimi

5. Maksukohustuslasena registreerimise

number

6 Deklaratsiooni esitamise jurisdiktsioonis

maksukohustuslasena registreerimise number (kui

see on olemas)

7. Seisund eeskirjade kohaldamisel

Kontserni kuuluva üksuse,

ühisettevõtte või

ühisettevõtte seotud üksuse

omanikud

Iga üksuse kohta, kellele kuulub osalus kontserni

kuuluvas üksuses, ühisettevõttes või ühisettevõtte

seotud üksuses:

8. Liik

ET 4 ET

9. Maksukohustuslasena

registreerimise number (kontserni

kuuluvate üksuste või ühisettevõtte

kontsernide liikmete puhul)

10. Omatav osalus (protsentides)

Kui kontserni kuuluv üksus

kuulub osaliselt

emaüksusele või

vahepealsele emaüksusele,

kas üksus on kohustatud

rakendama tingimustele

vastavat tulu arvessevõtmise

reeglit?

11. Emaüksuse seisund

12. Kui vahepealne emaüksus ei või rakendada

tulu arvessevõtmise reeglit, sest lõpliku emaüksuse

suhtes kohaldatakse tingimustele vastavat tulu

arvessevõtmise reeglit või on olemas mõni muu

vahepealne emaüksus, kellel on selles kontrolliv

osalus ja kelle suhtes kohaldatakse tingimustele

vastavat tulu arvessevõtmise reeglit, märkige lõplik

emaüksus või muu vahepealne emaüksus

(maksukohustuslasena registreerimise number)

13. Kui osalises omandis olev emaüksus ei või

kohaldada tulu arvessevõtmise reeglit, sest teisele

osalises omandis olevale emaüksusele, kelle suhtes

kohaldatakse tingimustele vastavat tulu

arvessevõtmise reeglit, kuulub 100 % osalus selles

üksuses, märkige teine osalises omandis olev

emaüksus, kes peab kohaldama tingimustele

vastavat tulu arvessevõtmise reeglit

(maksukohustuslasena registreerimise number)

Kas üksuse suhtes

kohaldatakse

alamaksustatud kasumi

reeglit?

14. Kas kehtib rahvusvahelise tegevuse

algetapp?

Jah/Ei

15. Selliste emaüksuste osaluste kogusumma

(vastavalt jaotatav osa lisamaksudest), kes peavad

kohaldama tingimustele vastavat tulu

arvessevõtmise reeglit seoses kontserni kuuluva

üksusega (vastavalt ühisettevõtte kontserni liige)

(protsentides)

16. Kas lõpliku emaüksuse osalus kontserni

kuuluvas üksuses (vastavalt lõpliku emaüksuse

jaotatav osa lisamaksust ühisettevõtte kontserni

liikmele) on suurem kui selliste emaüksuste

koguosalus (vastavalt jaotatav osa), kes peavad

kohaldama tingimustele vastavat tulu

arvessevõtmise reeglit selles kontserni kuuluvas

üksuses (vastavalt ühisettevõtte kontserni liige)?

Jah/Ei

ET 5 ET

1.3.2.2. Väljajäetud üksused

1. Kas on muudatusi võrreldes eelmise

aruantava majandusaastaga?

Jah/Ei

2. Väljajäetud üksuse nimi

3. Väljajäetud üksuse liik

1.3.3. Üldise struktuuri muutused, mis toimusid aruantava majandusaasta jooksul

Kas aruantava majandusaasta jooksul üldises struktuuris toimunud muutustest ei

teatatud seetõttu, et need ei mõjutanud tegeliku maksumäära arvutamist ega

lisamaksu arvutamist või jaotamist?

Jah/Ei

1.

Kontser

ni

kuuluva

üksuse

(või

hargmai

ste

ettevõte

te

kontser

ni muu

üksuse)

või

ühisette

võtte

kontser

ni

liikme

nimi

2.

Maksuk

ohustusl

asena

registre

erimise

number

3.

Muudat

use

jõustum

iskuupä

ev

4.

Seisund

enne

muutmi

st

5.

S

eisund

pärast

muutmis

t

6.

Üksuse

d, kellel

on

osalus

selles

kontser

ni

kuuluva

s

üksuses

(või

muus

üksuses

) või

ühisette

võtte

kontser

ni

liikmes

enne

või

pärast

muutust

7.

Selles

kontser

ni

kuuluva

s

üksuses

(või

muus

üksuses

) või

ühisette

võtte

kontser

ni

liikmes

enne

muutust

hoitava

d

osaluse

d

(protsen

tides)

8. Selles

kontserni kuuluvas

üksuses (või muus

üksuses) või

ühisettevõtte

kontserni liikmes

pärast muutust

hoitavad osalused

(protsentides)

1.4.Teabe üldine kokkuvõte

1.

Jurisdik

tsiooni

2.

Allkont

serni

liik (kui

3.

Allkont

serni

andmed

4.

Maksus

tamisõi

gusega

5.

K

as

kohaldat

akse safe

6.

Tegelik

u

maksu

7.

Kas

sisuliste

l

8.

Tasumi

sele

kuuluv

9.

Tasumi

sele

kuuluv

ET 6 ET

nimi on

olemas)

(kui on

olemas)

jurisdikt

siooni(d

e) nimi

(nimed)

harbour’i

põhimõt

et või

erandit?

määra

vahemi

k

põhjust

el

väljajäe

tava

tulu

kohalda

mine on

kaasa

toonud

selle, et

lisamak

su ei

tekkinu

d?

lisamak

s

(tingim

ustele

vastav

riigisise

ne

lisamak

s) –

vahemi

k

lisamak

s

(tingim

ustele

vastav

tulu

arvesse

võtmise

reegel /

tingimu

stele

vastav

alamaks

ustatud

kasumi

reegel)

–

vahemi

k

[Sisestag

e

asjakoha

ne

variant]

[Sisesta

ge

asjakoh

ane

variant]

Jah/Ei [Sisesta

ge

asjakoh

ane

variant]

[Sisesta

ge

asjakoh

ane

variant]

2.Jurisdiktsiooni kuuluvad safe harbour’id ja välistused

2.1.Jurisdiktsiooni tunnused

1. Jurisdiktsiooni nimi

2. Allkontserni liik (kui on olemas)

3. Allkontserni andmed (kui on olemas)

4. Maksustamisõigusega jurisdiktsioon

5. Teatatud erinevused (Jah/Ei)

2.2.Selle jurisdiktsiooni suhtes kohaldatavad jurisdiktsiooni erandid (lisamaks on

vähendatud nullini)

2.2.1. Otsus kohaldada safe harbour’i jurisdiktsiooni

2.2.1.1. Otsus kohaldada safe harbour’it

1. Safe harbour

valitud

[sisestage asjakohane

variant]

ET 7 ET

2.2.1.2. Alalised safe harbour’id

Lihtsustatud arvutus kontserni kuuluvate mitteoluliste üksuste puhul

1. Kõigi kontserni

kuuluvate mitteoluliste

üksuste kogutulu

jurisdiktsioonis

2. Kõigi kontserni kuuluvate

mitteoluliste üksuste lihtsustatud

maks jurisdiktsioonis kokku

a. Aruantav

majandusaasta

b. Eelnev

majandusaasta (kui on

kohaldatav)

ei ole kohaldatav

c. 2. eelnev

majandusaasta (kui on

kohaldatav)

ei ole kohaldatav

d. Kolme

majandusaasta keskmine

(kui on kohaldatav)

ei ole kohaldatav

2.2.1.3. Üleminekuaja safe harbour’id

a) Üleminekuaja aruandlus riikide lõikes „safe harbour“-põhimõtte kohta

1. Tulu kokku

2. Tulumaksueelne kasum

(kahjum)

3. Lihtsustatud hõlmatud

maksud

b) Üleminekuaja safe harbour (alamaksustatud kasumi reegel)

1. Ettevõtete

tulumaksumäär

2.2.2. Otsus kohaldada miinimumtulu välistamist

Otsus kohaldada miinimumtulu välistust aruantava majandusaasta puhul

Lihtsustatud arvutus kontserni kuuluvate mitteoluliste üksuste puhul – kontserni

kuuluvad üksused, kes ei ole mitteolulised üksused

ET 8 ET

1. Tulu

(finantsarvestu

s)

2.

Tingimu

stele vastav

äritulu

3.

Finantsarv

estuse netotulu

või -kahjum

4.

Tingimus

tele vastav tulu

või kahjum

a. Aruantav

majandusaasta

b. Eelnev

majandusaasta

(kui on

kohaldatav)

c. 2. eelnev

majandusaasta

(kui on

kohaldatav)

d. Kolme

majandusaasta

keskmine

2.3.Hargmaiste ettevõtete kontsern rahvusvahelise tegevuse algetapis (kui on

kohaldatav)

1. Selle esimese majandusaasta esimene päev, mil

hargmaiste ettevõtete kontsern kuulub algselt eeskirjade

kohaldamisalasse

2. Võrdlusjurisdiktsioon

3. Materiaalse vara raamatupidamislik väärtus

võrdlusjurisdiktsioonis sellel majandusaastal, mil

hargmaiste ettevõtete kontsern kuulub algselt eeskirjade

kohaldamisalasse

4. Selliste jurisdiktsioonide arv, kus hargmaiste

ettevõtete kontsernil on kontserni kuuluvaid üksuseid

sellel majandusaastal, mil hargmaiste ettevõtete

kontsern kuulub algselt eeskirjade kohaldamisalasse

5. Väljaspool võrdlusjurisdiktsiooni asuvate

kontserni kuuluvate üksuste materiaalne vara sellel

majandusaastal, mil hargmaiste ettevõtete kontsern

kuulub algselt eeskirjade kohaldamisalasse

a. Jurisdiktsioon

b. Igas jurisdiktsioonis

asuvate kontserni kuuluvate

üksuste materiaalse vara

raamatupidamislik väärtus

6. Selliste jurisdiktsioonide arv, kus hargmaiste

ettevõtete kontsernil on kontserni kuuluvaid üksusi

ET 9 ET

aruantaval majandusaastal

7. Kõigi muudes jurisdiktsioonides kui

võrdlusjurisdiktsioonis asuvate kontserni kuuluvate

üksuste materiaalse vara raamatupidamislike väärtuste

summa aruantaval majandusaastal

3.Arvutused

3.1.Jurisdiktsiooni tunnused

1. Jurisdiktsiooni nimi

2. Allkontserni liik (kui on olemas)

3. Allkontserni andmed (kui on olemas) tegeliku maksumäära ja lisamaksu arvutamisel

4. Maksustamisõigusega jurisdiktsioon

5. Tegelik maksumäär

6. Korrigeeritud hõlmatud maksud

7. Tingimustele vastav netotulu või -kahjum

8. Sisulistel põhjustel väljajäetav tulu

9. Täiendav kehtiv lisamaks

10. Lisamaksu summa vastavalt riigisisestele õigusaktidele

11. Tehtud otsused

12. Jooksev kogumaksukulu seoses hõlmatud maksudega pärast teatavat liiki kontserni

kuuluvate üksuste kantud hõlmatud maksude jaotamist

13. Tingimustele vastav tagastatav maksukrediit või turustatav ülekantav maksukrediit

(maksukulu)

14. Muu maksukrediit (maksukulu)

15. Edasilükkunud tulumaksu kulu summa

16. Tingimustele vastav tagastatav maksukrediit või turustatav ülekantav maksukrediit

(tulu)

17. Ülemäärase negatiivse maksukulu edasikandmine

18. Üleminekueeskirjad

ET 10 ET

3.2.Tegeliku maksumäära arvutamine

3.2.1. Tegelik maksumäär

a.

Finantsarvestu

se netotulu või -

kahjum

b.

Tingim

ustele vastav

netotulu või -

kahjum

c.

Tulum

aksu kulu

d.

Korrigee

ritud hõlmatud

maksud

e) Tegelik

maksumäär

[A] [B] [C]=[B]/[A]

3.2.1.1. Tingimustele vastava tulu või kahjumi arvutamine

1. Finantsarvestuse netotulu või -kahjumi kogusumma pärast jaotamist

(kõik jurisdiktsioonis asuvad kontserni kuuluvad üksused)

2. Korrigeerimised Netosumma

a) Maksu netokulu

b) Väljajäetud dividendid

c) Väljajäetud omakapitali kasum või kahjum

d) Hõlmatud ümberhindlusmeetodi kohane kasum või kahjum

e) Ümberkorraldamise tõttu välja jäetud varade ja kohustuste

võõrandamisest tulenev kasum või kahjum

f) Asümmeetriline välisvaluuta kasum või kahjum

g) Tagasilükatud poliitiline kulu

h) Eelmise perioodi vead

i) Muutused arvestuspõhimõtetes

j) Kogunenud pensionikulu

k) Võlgade vabastamised

l) Aktsiapõhine hüvitis

m) Reaalturuväärtusele vastavad korrigeerimised

n) Tingimustele vastav tagastatav maksukrediit või turustatav ülekantav

maksukrediit

o) Otsus kohaldada kasumi ja kahjumi puhul realiseerimispõhimõtet

p) Otsus kohaldada korrigeeritud varakasumit

ET 11 ET

q) Kontsernisisese rahastu kulu

r) Otsus kohaldada kontsernisiseseid tehinguid samas jurisdiktsioonis

s) Kindlustusseltsi maksud, mida nõutakse kindlustusvõtjatelt

t) Omakapitali suurenemine/vähenemine, mis on omistatud täiendavate

esimese taseme ja piirangutega esimese taseme omavahendite eraldistele, mis

on makstud / kuuluvad maksmisele või on saadud / saadakse

u) Hargmaiste ettevõtete kontserniga ühinevad ja kontsernist lahkuvad

kontserni kuuluvad üksused

v) Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes läbipaistev üksus)

tingimustele vastava tulu vähendamine

w) Lõpliku emaüksuse (mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate

dividendide korda) tingimustele vastava tulu vähendamine

x) Otsus kohaldada maksustatava kasumi jaotamise meetodit

y) Rahvusvaheline laevandustulu

z) Kontserni kuuluvate üksuste vahelised tehingud

3. Tingimustele vastav netotulu või -kahjum jurisdiktsioonis

3.2.1.2. Korrigeeritud hõlmatud maksude arvutamine

a) Korrigeeritud hõlmatud maksude kogusumma

1. Jooksev kogumaksukulu seoses hõlmatud maksudega pärast jaotamist

(kõik jurisdiktsioonis asuvad kontserni kuuluvad üksused)

2. Korrigeerimised Netosumma

a) Finantskontodel kajastatud maksustamiseelses kasumiaruandes

kuluna kogunenud hõlmatud maksud

b) Tingimustele vastava kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara, mis on

kindlaks määratud või mida on kasutatud

c) Hõlmatud maksud ebaselge maksusituatsiooni puhul, mis

kirjendatakse kui hõlmatud maksude vähenemine eelmisel aastal

d) Tingimustele vastav tagastatav maksukrediit või turustatavad

ülekantavad maksukrediidid, mis kirjendatakse jooksva maksukulu

vähenemisena

e) Tingimustele vastavate osaluste tingimustele vastavad maksustamise

mõttes läbipaistvad maksusoodustused

ET 12 ET

f) Tingimustele vastavast tulust või kahjumist välja jäetud jooksva

tulumaksu kulu

g) Tingimustele mittevastav tagastatav maksukrediit, mitteturustatav

ülekantav maksukrediit või muu maksukrediit, mida ei kirjendata jooksva

maksukulu vähenemisena

h) Tagastatud või krediteeritud hõlmatud maksud (välja arvatud

tingimustele vastavad tagastatavad maksukrediidid või turustatavad

ülekantavad maksukrediidid), mida ei käsitata jooksva tulumaksu kulu

korrigeerimisena

i) Ebaselge maksusituatsiooniga seotud jooksev maksukulu

j) Jooksev tulumaksukulu, mida eeldatavasti ei tasuta kolme aasta

jooksul

k) Aruande esitamise järgsed korrigeerimised

l) Hõlmatud maksud, mis on seotud vara puhaskasumi või -kahjumiga

m) Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes läbipaistev üksus)

hõlmatud maksude vähendamine

n) Hõlmatud maksud lõpliku emaüksuse tingimustele vastava tulu puhul,

mida vähendatakse mahaarvatavate dividendide korra alusel

o) Arvestuslik kasumijaotamismaks

p) Otsus kohaldada maksustatava kasumi jaotamise meetodit

q) Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma

r) Omakapitalis või muus koondkasumis kirjendatud hõlmatud maksude

suurenemine või vähenemine, mis on seotud kohalike maksueeskirjade

kohaselt maksustatava tingimustele vastava tulu või kahjumi puhul arvesse

võetud summadega

s) Tekkinud ülemäärase negatiivse maksukulu edasikandmine

t) Hõlmatud maksude vähenemine (kuid mitte alla nulli) ülemäärase

negatiivse maksukulu edasikandmise jäägi võrra

3. Korrigeeritud hõlmatud maksud

b) Ülemäärase negatiivse maksukulu edasikandmine

1. Eelmiste aastate jääk [A]

2. Aruantaval majandusaastal tekkinud ülemäärase negatiivse [B]

ET 13 ET

tulumaksukulu edasikandmine

3. Aruantaval majandusaastal kasutatud ülemäärase negatiivse

tulumaksukulu edasikandmine

C.

4. Järgmisteks aastateks jääv ülemäärase negatiivse tulumaksukulu

edasikandmine

[D]=[A]+[B]–

[C]

c) Välismaiste kontrollitavate äriühingute üleminekuaja kombineeritud süsteemi

arvutus (selle olemasolul)

1.

Välisma

iste

kontrollitavate

äriühingute

jurisdiktsioonid

2.

Alarü

hm

3. Sellele allkontsernile välismaise kontrollitava

äriühingu kombineeritud maksusüsteemi alusel jaotatud

kogumaksud

Kokku

3.2.2. Jurisdiktsiooni arvutused seoses edasilükkunud tulumaksu arvestusega

3.2.2.1. Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimised

a) Üldine kokkuvõte

1. Edasilükkunud

tulumaksu kulu eeskirjade

kohaldamisel enne

ümberarvutamist ja

korrigeerimist

a) Finantskontode edasilükkunud

tulumaksu kulu

[A]

b) Edasilükkunud tulumaksu kulu

seoses selliste varade või kohustustega, mille

bilansiline väärtus eeskirjade alusel erineb

raamatupidamislikust bilansilisest väärtusest

[B]

c) Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis

põhineb eeskirjade alusel kindlaks määratud

varade või kohustuste bilansilisel väärtusel

[C]

d) Edasilükkunud tulumaksu kulu

eeskirjade kohaldamisel enne

ümberarvutamist ja korrigeerimist

[D]=[A]–

[B]+[C]

2. Korrigeerimiste kogusumma [E]

3. Minimaalse

maksumääraga ümber

arvutatud edasilükkunud

e) Edasilükkunud tulumaksu kulu

eeskirjade kohaldamisel enne

ümberarvutamist

[F]=[D]+[E]

ET 14 ET

tulumaks f) Erinevus minimaalsest maksumäärast

madalama maksumääraga kirjendatud

edasilükkunud tulumaksu kulu ja

minimaalse maksumääraga ümber arvutatud

edasilükkunud tulumaksu kulu vahel

[G]

g) Erinevus minimaalsest maksumäärast

kõrgema maksumääraga kirjendatud

edasilükkunud tulumaksu kulu ja

minimaalse maksumääraga ümber arvutatud

edasilükkunud tulumaksu kulu vahel

[H]

4. Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma [I]=[F]+[G]–[H]

b) Korrigeerimiste jaotus

1. Edasilükkunud tulumaksu kuluga seotud korrigeerimised Netosumma

a) Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud tingimustele vastavast

tulust või kahjumist välja jäetud kirjetega

b) Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud tagasilükatud

viitlaekumistega

c) Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud väljanõudmata

viitlaekumistega

d) Edasilükkunud tulumaksu varaga seotud väärtuse korrigeerimine või

raamatupidamisliku kajastamise korrigeerimine

e) Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis tuleneb maksumäära muutustega

seotud ümberhindamisest

f) Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud maksukrediidi loomise

ja kasutamisega

g) Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb kahjumi edasikandmise

asendamisest, või edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb eeldatavast

kahjumi edasikandmise asendamisest

h) Majandusaasta jooksul väljamakstud tagasilükatud viitlaekumised või

väljanõudmata viitlaekumised

i) Majandusaastal makstud tagasiarvestatud edasilükkunud tulumaksu

kohustus

j) Kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara kajastamine, mis ei sisaldu

finantsaruannetes

k) Edasilükkunud tulumaksu kulu korrigeerimine, mis tuleneb

ET 15 ET

maksumäära alandamisest

l) Edasilükkunud tulumaksu kulu korrigeerimine, mis tuleneb

maksumäära tõstmisest

m) Hargmaiste ettevõtete kontserniga ühinevad ja kontsernist lahkuvad

kontserni kuuluvad üksused

n) Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes läbipaistev üksus)

edasilükkunud tulumaksu kulu

o) Lõpliku emaüksuse (mille suhtes kohaldatakse mahaarvatavate

dividendide korda) edasilükkunud tulumaksu kulu

p) Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimine, mis tuleneb kontserni

kuuluvate üksuste vahelistest tehingutest

2. Korrigeerimiste kogusumma [E]

c) Kahjumi tagasikandmised

1. Kahjumi

tagasikandmistest tulenev

edasilükkunud tulumaksu vara

2. Kahjumi

tagasikandmistega seotud

hõlmatud maksutagastus

a. Eelmise

majandusaastaga

X seostatav summa

b. Eelmise

majandusaastaga

Y seostatav summa jne

c. Kokku

3.2.2.2. Tagasiarvestamise mehhanism

a) Iga-aastane edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille suhtes kohaldatakse

tagasiarvestamise reeglit

1. Selliste edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille suhtes nõuti

tagasiarvestamise reegli kohaldamist aruantavale majandusaastale eelnenud viiendal

majandusaastal

2. Aruantaval majandusaastal kindlaks määratud tagasiarvestatud edasilükkunud

tulumaksu kohustuse summa sellele eelnenud viienda majandusaasta kohta

3. Selliste edasilükkunud tulumaksu kohustuste summa, mille suhtes nõuti

tagasiarvestamise reegli kohaldamist aruantava majandusaasta kohta

ET 16 ET

b) Tagasiarvestatud edasilükkunud tulumaksu kohustus kokku

1. Aruantav

majandusaasta

2. Eelnev

majandusaasta

a. Üleminekueelse aasta edasilükkunud

tulumaksu kohustuste summa

b. Jäägi summa

c. Põhjendamatu jääk

3.2.2.3. Üleminekueeskirjad

1.

Üleminek

uaasta

a) Edasilükkunud tulumaksu vara ja edasilükkunud tulumaksu kohustused

üleminekuaasta alguses

Edasilükkunud tulumaksu kohustused

1. Edasilükkunud tulumaksu kohustused

üleminekuaasta alguses

2. Minimaalse maksumääraga

ümber arvutatud edasilükkunud

tulumaksu kohustused (kui on

kohaldatav)

Edasilükkunud tulumaksu vara

3.

Edasilükkun

ud tulumaksu vara

üleminekuaasta

alguses

4. Minimaalse

maksumääraga ümber

arvutatud

edasilükkunud

tulumaksu varad (kui

on kohaldatav)

5.

Edasilükkunu

d tulumaksu vara,

mis tuleneb

väljajäetud kirjetest

6. Eeskirjade

kohaldamisel arvesse

võetud

edasilükkunud

tulumaksu vara

[A] [B] [C] [D] = [[A] või [B],

kui on kohaldatav] –

[C]

b) Varade üleandmine pärast 30. novembrit 2021 ja enne üleminekuaasta algust

1.

Võõran

2.

Te

3.

Võõranda

4. Üleantud

varade bilansiline

5.

Edasilükkunu

ET 17 ET

davate üksuste

jurisdiktsioon

hingu(te)

eest

tasutud

maks

va(te) kontserni

kuuluva(te)

üksus(t)e finantsa

ruannetes

kajastatud

edasilükkunud

tulumaksu

netovara või -

kohustus

väärtus eeskirjade

kohaldamisel

d tulumaksu vara või

kohustuse

netosumma

määratakse kindlaks

seoses üleantud

varadega kontserni

kuuluva(te)

omandava(te)

üksuse(te) eeskirjade

kohaldamisel

3.2.3. Jurisdiktsiooni puudutavad otsused (nende olemasolul)

3.2.3.1. Jurisdiktsiooni puudutavad otsused

a) Tehtud otsused

1. Iga-aastased otsused

a. Otsus kohaldada koguvarakasumit

b. Otsus kohaldada hõlmatud maksude ebaolulist vähenemist

c. Otsus mitte kohaldada sisulistel põhjustel väljajäetavat tulu

d. Negatiivse tulumaksukulu edasikandmine

2. Viieks aastaks tehtud otsused 3. Otsuse tegemise

aasta

4.

Tühistami

se aasta

e. Otsus hõlmata

omakapitaliinvesteeringud

f. Otsus kohaldada aktsiapõhist

hüvitamist

g. Otsus kohaldada

realiseerimispõhimõtet

h. Otsus kohaldada kontsernisiseseid

tehinguid

i. Otsus mitte jaotada piiriülest

edasilükkunud tulumaksu

5. Muud otsused 6. Otsuse tegemise aasta 7. Tühistamise aasta

j. Otsus

kohaldada

tingimustele vastavat

ET 18 ET

kahjumit

b) Jurisdiktsiooni kohta tehtud otsusega seotud teabele esitatavad nõuded

1. Omakapitali kasumi või kahjumi kaasamine seoses

omakapitaliinvesteeringute kaasamise otsusega

2. Eelmisest aastast tulenev omaniku tehtud investeeringu jääk

tingimustele vastavasse osalusse

[A]

3. Tingimustele vastavasse osalusse omaniku tehtud investeeringu

suurenemine

[B]

4. Tingimustele vastavasse osalusse omaniku tehtud investeeringu

vähenemine

[C]

5. Tingimustele vastavasse osalusse omaniku tehtud investeeringu

kasutamata jääk

[D]=[A]+[B]–

[C]

3.2.3.2. Otsus kohaldada arvestuslikku kasumijaotamismaksu

1. Otsus kohaldada

arvestuslikku

kasumijaotamismaksu

a) Tagasiarvestamise mehhanism

1.

Maks

ustamisaasta

2.

Arve

stusliku

kasumijaota

mismaksu

summa

3. Makstud või kasutatud

arvestuslik kasumijaotamismaks

4.

Arvestuslik

u

kasumijaotamismak

su tagasiarvestuse

jääk

3.

eelnev

majand

usaasta

2.

eelnev

majand

usaasta

Eelnev

majand

usaasta

Aruantav

majandusaa

sta

4. eelnev

majandusaas

ta

3. eelnev

majandusaas

ta

Ei ole

kohald

atav

2. eelnev

majandusaas

ta

Ei ole

kohald

atav

Ei ole

kohald

atav

ET 19 ET

Eelnev

majandusaas

ta

Ei ole

kohald

atav

Ei ole

kohald

atav

Ei ole

kohald

atav

Aruantav

majandusaas

ta

Ei ole

kohald

atav

Ei ole

kohald

atav

Ei ole

kohald

atav

Ei ole

kohaldatav

Ei ole kohaldatav

b) Tegeliku maksumäära ja lisamaksu ümberarvutamine

1. Korrigeeritud hõlmatud maksude

vähendamine eelneval majandusaastal

2. Lisanduv

lisamaks

3. Võõrandamise

tagasiarvestuse suhtarv

[A] [B] [C]

3.2.4. Kontserni kuuluva üksuse arvutused

a) Otsus kohaldada üleminekuaja lihtsustatud jurisdiktsioonipõhise aruandluse

raamistikku

1. Kas hargmaiste ettevõtete kontsern otsustab kohaldada üleminekuaja

lihtsustatud jurisdiktsioonipõhise aruandluse raamistikku?

Jah/Ei

b) Maksude konsolideerimisgruppide koondaruandlus

1. Maksude

konsolideerimisgrupp

(maksukohustuslasena

registreerimise number)

2. Konsolideeritud

üksused

(maksukohustuslasena

registreerimise number)

3.2.4.1. Tingimustele vastav tulu või kahjum

a) Finantsarvestuse netotulu või -kahjumi korrigeerimine

1. Kontserni kuuluv üksus või ühisettevõtte kontsern

(maksukohustuslasena registreerimise number)

2. Finantsarvestuse netotulu või -kahjum pärast jaotamisi

3. Korrigeerimised Lisanduva

d summad

Vähenevad

summad

a) Maksu netokulu

b) Väljajäetud dividendid

ET 20 ET

c) Väljajäetud omakapitali kasum või kahjum

d) Hõlmatud ümberhindlusmeetodi kohane kasum või

kahjum

e) Ümberkorraldamise tõttu välja jäetud varade ja

kohustuste võõrandamisest tulenev kasum või kahjum

f) Asümmeetriline välisvaluuta kasum või kahjum

g) Tagasilükatud poliitiline kulu

h) Eelmise perioodi vead

i) Muutused arvestuspõhimõtetes

j) Kogunenud pensionikulu

k) Võlgade vabastamised

l) Aktsiapõhine hüvitis

m) Reaalturuväärtusele vastavad korrigeerimised

n) Tingimustele vastav tagastatav maksukrediit või

turustatav ülekantav maksukrediit

o) Otsus kohaldada kasumi ja kahjumi puhul

realiseerimispõhimõtet

p) Otsus kohaldada korrigeeritud varakasumit

q) Kontsernisisese rahastu kulu

r) Otsus kohaldada kontsernisiseseid tehinguid samas

jurisdiktsioonis

s) Kindlustusseltsi maksud, mida nõutakse

kindlustusvõtjatelt

t) Omakapitali suurenemine/vähenemine, mis on omistatud

täiendavate esimese taseme ja piirangutega esimese taseme

omavahendite eraldistele, mis on makstud / kuuluvad

maksmisele või on saadud / saadakse

u) Hargmaiste ettevõtete kontserniga ühinevad ja

kontsernist lahkuvad kontserni kuuluvad üksused

v) Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes

läbipaistev üksus) tingimustele vastava tulu vähendamine

w) Lõpliku emaüksuse (mille suhtes kohaldatakse

ET 21 ET

mahaarvatavate dividendide korda) tingimustele vastava tulu

vähendamine

x) Otsus kohaldada maksustatava kasumi jaotamise

meetodit

y) Rahvusvaheline laevandustulu

z) Kontserni kuuluvate üksuste vahelised tehingud

4. Kontserni kuuluva üksuse või ühisettevõtte kontserni

liikme tingimustele vastav kasum või kahjum

b) Kasumi või kahjumi piiriülene jaotamine põhiüksuse ja püsiva tegevuskoha ning

maksustamise mõttes läbipaistva üksuse vahel

1.

Se

lles

jurisdiktsi

oonis

asuvad

kontserni

kuuluvad

üksused

või

ühisettevõ

tte

kontserni

liikmed

või

kontserni

kuuluvad

riikkonds

useta

üksused

(maksuko

hustuslase

na

registreeri

mise

number)

2.

F

inantsarv

estuse

netotulu

või -

kahjum

enne

korrigeer

imist

3.

K

orrigeeri

mise alus

4.

Muu

kontserni

kuuluv

üksus

või

ühisettev

õtte

kontsern

(maksuk

ohustusl

asena

registree

rimise

number)

5.

M

uu

kontserni

kuuluva

üksuse

või

ühisettevõ

tte

kontserni

jurisdiktsi

oon (ISO)

6.

S

elle

kontserni

kuuluva

üksuse

lisanduv

ad

summad

7.

Se

lle

kontserni

kuuluva

üksuse

väheneva

d

summad

8.

F

inantsarv

estuse

netotulu

või -

kahjum

pärast

korrigeer

imist

c) Piiriülesed korrigeerimised

1.

Kontser

ni kuuluv üksus

2.

K

orrigeeri

3. Muu

kontserni

kuuluv

4. Muu

kontserni

kuuluva üksuse

5. Selle

kontserni

kuuluva

6. Selle

kontserni

kuuluva

ET 22 ET

või

ühisettevõtte

kontsern

(maksukohustu

slasena

registreerimise

number)

mise

alus

üksus või

ühisettevõtt

e kontsern

(maksukoh

ustuslasena

registreerim

ise number)

jurisdiktsioon

(ISO)

üksuse

lisanduvad

summad

üksuse

vähenevad

summad

d) Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes läbipaistev üksus või mille suhtes

kohaldatakse mahaarvatavate dividendide korda) tingimustele vastava tulu

korrigeerimine

1. Selles

jurisdiktsioonis asuv

kontserni kuuluv

üksus (või

ühisettevõtte

kontserni liige)

(maksukohustuslase

na registreerimise

number)

2.

V

ähendam

ise alus

3. Osaluse

omanike või

dividendisaajate

andmed

4. Otseselt

omatav osalus

(protsentides)

5. Selle

kontserni

kuuluva üksuse

vähenevad

summad

3.2.4.2. Korrigeeritud hõlmatud maksud

a) Finantskontode jooksva maksukulu korrigeerimine

1. Kontserni kuuluv üksus või ühisettevõtte kontsern

(maksukohustuslasena registreerimise number)

2. Jooksev tulumaksukulu seoses hõlmatud maksudega

pärast jaotamist

3. Korrigeerimised Lisanduva

d summad

Vähenevad

summad

a) Finantskontodel kajastatud maksustamiseelses

kasumiaruandes kuluna kogunenud hõlmatud maksud

b) Hõlmatud maksud ebaselge maksusituatsiooni puhul, mis

kirjendatakse kui hõlmatud maksude vähenemine eelmisel aastal

c) Tingimustele vastav tagastatav maksukrediit või

turustatavad ülekantavad maksukrediidid, mis kirjendatakse

jooksva maksukulu vähenemisena

d) Tingimustele vastavate osaluste tingimustele vastavad

maksustamise mõttes läbipaistvad maksusoodustused

ET 23 ET

e) Tingimustele vastavast tulust või kahjumist välja jäetud

jooksva tulumaksu kulu

f) Tingimustele mittevastav tagastatav maksukrediit,

mitteturustatav ülekantav maksukrediit või muu maksukrediit,

mida ei kirjendata jooksva maksukulu vähenemisena

g) Tagastatud või krediteeritud hõlmatud maksud (välja

arvatud tingimustele vastavad tagastatavad maksukrediidid või

turustatavad ülekantavad maksukrediidid), mida ei käsitata

jooksva tulumaksu kulu korrigeerimisena

h) Ebaselge maksusituatsiooniga seotud jooksev maksukulu

i) Jooksev tulumaksukulu, mida eeldatavasti ei tasuta

kolme aasta jooksul

j) Aruande esitamise järgsed korrigeerimised

k) Hõlmatud maksud, mis on seotud vara puhaskasumi või -

kahjumiga

l) Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes

läbipaistev üksus) hõlmatud maksude vähendamine

m) Hõlmatud maksud lõpliku emaüksuse tingimustele

vastava tulu puhul, mida vähendatakse mahaarvatavate

dividendide korra alusel

n) Arvestuslik kasumijaotamismaks

o) Otsus kohaldada maksustatava kasumi jaotamise

meetodit

p) Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma

q) Omakapitalis või muus koondkasumis kirjendatud

hõlmatud maksude suurenemine või vähenemine, mis on seotud

kohalike maksueeskirjade kohaselt maksustatava tingimustele

vastava tulu või kahjumi puhul arvesse võetud summadega

4. Korrigeeritud hõlmatud maksud

b) Maksude ristjaotus

1.

Se

lles

jurisdiktsi

oonis

2.

K

ontserni

kuuluva

üksuse

3.

K

orrigeeri

mise alus

4.

Muu

kontserni

kuuluv

5.

M

uu

kontserni

kuuluva

6.

S

elle

kontserni

kuuluva

7.

Se

lle

kontserni

kuuluva

8.

K

ontserni

kuuluva

üksuse

ET 24 ET

asuv või

riikkonds

useta

kontserni

kuuluv

üksus

Kontserni

kuuluv

üksus või

ühisettevõ

tte

kontsern

(maksuko

hustuslase

na

registreeri

mise

number)

(või

ühisettev

õtte

kontserni

liikme)

hõlmatu

d

maksud

enne

korrigeer

imist

üksus

(või

ühisettev

õtte

kontsern

)

(maksuk

ohustusl

asena

registree

rimise

number)

üksuse

(või

ühisettevõ

tte

kontserni)

jurisdiktsi

oon (ISO)

üksuse

lisanduv

ad

summad

üksuse

väheneva

d

summad

(või

ühisettev

õtte

kontserni

liikme)

hõlmatu

d

maksud

pärast

korrigeer

imist

c) Edasilükkunud tulumaksu kulu

1. Kontserni kuuluv üksus või ühisettevõtte kontsern

(maksukohustuslasena registreerimise number)

2. Edasilükkunud tulumaksu kulu summa eeskirjade

kohaldamisel

3. Edasilükkunud tulumaksu kuluga seotud korrigeerimised Lisanduva

d summad

Vähenevad

summad

a) Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud

tingimustele vastavast tulust või kahjumist välja jäetud kirjetega

b) Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud

tagasilükatud viitlaekumistega

c) Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud

väljanõudmata viitlaekumistega

d) Edasilükkunud tulumaksu varaga seotud väärtuse

korrigeerimine või raamatupidamisliku kajastamise

korrigeerimine

e) Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis tuleneb maksumäära

muutustega seotud ümberhindamisest

f) Edasilükkunud tulumaksu kulu, mis on seotud

maksukrediidi loomise ja kasutamisega

ET 25 ET

g) Edasilükkunud tulumaksu vara, mis tuleneb kahjumi

edasikandmise asendamisest, või edasilükkunud tulumaksu vara,

mis tuleneb eeldatavast kahjumi edasikandmise asendamisest

h) Majandusaasta jooksul väljamakstud tagasilükatud

viitlaekumised või väljanõudmata viitlaekumised

i) Majandusaastal makstud tagasiarvestatud edasilükkunud

tulumaksu kohustus

j) Kahjumi edasilükkunud tulumaksu vara kajastamine, mis

ei sisaldu finantsaruannetes

k) Edasilükkunud tulumaksu kulu korrigeerimine, mis

tuleneb maksumäära alandamisest

l) Edasilükkunud tulumaksu kulu korrigeerimine, mis

tuleneb maksumäära tõstmisest

m) Hargmaiste ettevõtete kontserniga ühinevad ja

kontsernist lahkuvad kontserni kuuluvad üksused

n) Lõpliku emaüksuse (mis on maksustamise mõttes

läbipaistev üksus) edasilükkunud tulumaksu kulu

o) Lõpliku emaüksuse (mille suhtes kohaldatakse

mahaarvatavate dividendide korda) edasilükkunud tulumaksu

kulu

p) Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimine, mis tuleneb

kontserni kuuluvate üksuste vahelistest tehingutest

4. Erinevus minimaalsest maksumäärast madalama

maksumääraga kirjendatud edasilükkunud tulumaksu kulu ja

minimaalse maksumääraga ümber arvutatud edasilükkunud

tulumaksu kulu vahel

5. Erinevus minimaalsest maksumäärast kõrgema

maksumääraga kirjendatud edasilükkunud tulumaksu kulu ja

minimaalse maksumääraga ümber arvutatud edasilükkunud

tulumaksu kulu vahel

6. Edasilükkunud tulumaksu korrigeerimise kogusumma

3.2.4.3. Kontserni kuuluva üksuse otsused (või ühisettevõtte kontserni suhtes kohaldatavad

otsused)

1. Kontserni kuuluvad üksused (või ühisettevõtte

kontserni liige), mille kohta otsus on tehtud

(maksukohustuslasena registreerimise number)

ET 26 ET

2. Iga-

aastased

otsused

a. Otsus kohaldada kontserni

kuuluvate mitteoluliste üksuste lihtsustatud

arvutust (lihtsustatud arvutused safe

harbour’i korral)

b. Otsus kohaldada võlgade

vabastamist

c. Otsus kohaldada väljanõudmata

viitlaekumist

3. Viieks

aastaks tehtud

otsused

4.

Otsu

se tegemise

aasta

5.

Tühista

mise aasta

d. Otsus mitte käsitada üksust

väljajäetud üksusena

e. Kõigi dividendide hõlmamine

seoses portfelliosalustega

f. Riskimaandusega seotud

valuutakursi muutustest tuleneva kasumi

või kahjumi kajastamine väljajäetud

omakapitalikasumi või -kahjumina

g. Otsus kohaldada

investeerimisettevõtte maksustamise

läbipaistvust

h. Otsus kohaldada maksustatava

kasumi jaotamise meetodit

i. Viieks aastaks tehtud otsus

kohaldada väljanõudmata viitlaekumist

6. Muud

otsused

j. Otsus kohaldada tingimustele

vastavat kahjumit

k. Otsus kohaldada õiglast väärtust

1. Kontserni kuuluvad üksused

(või ühisettevõtte kontserni liikmed),

mille kohta otsus on tehtud

(maksukohustuslasena registreerimise

number)

2.

Vallandav

a sündmuse

majandusaasta

3. Vallandava sündmuse

arvessevõtmine majandusaastal

või viie aasta jooksul

ET 27 ET

3.2.4.4. Rahvusvahelise laevandustulu väljajätmine

a) Rahvusvahelise laevandustulu väljajätmine

1. Selles jurisdiktsioonis asuv kontserni kuuluv üksus või ühisettevõtte

kontserni liige (maksukohustuslasena registreerimise number)

Rahvusvaheline

laevandustulu

2. Kategooria

3. Tulu [A]

4. Kulud [B]

5. Rahvusvaheline laevandustulu [C]=[A]–[B]

Tingimustele vastav

rahvusvahelise

laevanduse kõrvaltulu

6. Kategooria

7. Tulu [D]

8. Kulud [E]

9. Tingimustele vastav rahvusvahelise

laevanduse kõrvaltulu

[F]=[D]–[E]

Mõju sisulistel

põhjustel väljajäetavale

tulule

10. Palgakulud, mis on seotud väljajäetud

rahvusvahelise laevandustuluga või tingimustele

vastava rahvusvahelise laevanduse kõrvaltuluga

11. Väljajäetud rahvusvahelise laevandustulu või

tingimustele vastava rahvusvahelise laevanduse

kõrvaltulu loomiseks kasutatud materiaalse vara

bilansiline väärtus

Hõlmatud maksud 12. Hõlmatud maksud, mis on seotud väljajäetud

rahvusvahelise laevandustuluga või tingimustele

vastava rahvusvahelise laevanduse kõrvaltuluga

b) Jurisdiktsioonis kehtestatud ülempiir tingimustele vastava rahvusvahelise laevanduse

kõrvaltulu väljajätmise korral

1. Kõigi kontserni kuuluvate üksuste (või ühisettevõtte kontserni

liikmete) rahvusvaheline laevandustulu kokku

[A]

2. 50 % ülempiir 50 %x[A]

3. Kõigi kontserni kuuluvate üksuste (või ühisettevõtte kontserni

liikmete) tingimustele vastav rahvusvahelise laevanduse kõrvaltulu kokku

[B]

4. Ülempiiri ületamine, kui B ületab 50 % A väärtusest [B]–

50 %x[A]

ET 28 ET

3.2.4.5. Teave maksustatava kasumi jaotamise meetodi kohaldamise otsuse tegemiseks (kui

on kohaldatav)

Otsus kohaldada maksustatava kasumi jaotamise meetodit

1. Sellise

kontserni kuuluva

üksuse (või

ühisettevõtte

kontserni liikme)

omanik, mille

kohta otsus on

tehtud

(maksukohustuslas

ena registreerimise

number)

2.

Investeer

imisettevõte,

mille puhul

otsus tehakse

(maksukohustusl

asena

registreerimise

number)

3.

Investeer

imisettevõtte

tingimustele

vastava tulu

tegelikud ja

eeldatavad

eraldised, mida

saab kontserni

kuuluv

omanikuüksus

4.

Inv

esteerimise

ttevõtte

kohaliku

krediteerit

ava maksu

brutosum

ma

5. Kontserni

kuuluva

omanikuüksuse

proportsionaalne osa

investeerimisettevõtt

e tingimustele

vastavast jaotamata

netotulust

3.2.4.6. Muu raamatupidamisstandard

1. Kontserni kuuluv üksus (või ühisettevõtte kontserni

liige), kelle finantsarvestuse netotulu või -kahjum põhineb

teistsugusel raamatupidamisstandardil (maksukohustuslasena

registreerimise number)

2. Vastuvõetav või

kinnitatud

raamatupidamisstandard

3.3.Lisamaksu arvutamine

3.3.1. Lisamaks

a.

Lis

amaksu

protsendim

äär

b. Sisulistel

põhjustel

väljajäetav tulu

c.

Ül

emäärane

kasum

d.

Täien

dav lisamaks

e.

Tas

umisele

kuuluv

riigisisene

lisamaks

f. Lisamaks

[A]=

15 % –

tegelik

maksumää

r

[B] [C] =

tingimust

ele vastav

netotulu

või -

kahjum –

[B]

[D] [E] =[A]x[C]+[D]–

[E]

ET 29 ET

3.3.2. Sisulistel põhjustel väljajäetava tulu arvutamine (kui on kohaldatav)

3.3.2.1. Sisulistel põhjustel väljajäetava tulu kogusumma

Palgakuludega seotud erand Materiaalse varaga seotud erand Kokku

1.

Jurisdi

ktsioonis

tegutsevate

kõlblike

töötajate

asjakohased

kõlblikud

palgakulud

2.

Asjaom

ase

juurdehindluspr

otsendi

kohaldamine

aruantava

majandusaasta

puhul

3.

Jurisdi

ktsioonis

asuva

asjaomase

kõlbliku

materiaalse

vara

bilansiline

väärtus

4.

Asjaoma

se

juurdehindluspro

tsendi

kohaldamine

aruantava

majandusaasta

puhul

5. Sisulistel

põhjustel väljajäetav

tulu

[A] [B] [C] [D] [E]=[A]x[B]+[C]x[D

]

3.3.2.2. Kõlblike palgakulude ja kõlblike materiaalsete varade bilansilise väärtuse jaotamine

püsivatele tegevuskohtadele sisulistel põhjustel tulu väljajätmise eesmärgil

1.

Asja

kohased

kõlblikud

palgakulud

2.

Asjaom

ase kõlbliku

materiaalse

vara bilansiline

väärtus

3. Püsivate

tegevuskohtade

jurisdiktsioon

4. Püsivatele

tegevuskohtadele

eraldatud

asjakohased

kõlblikud

palgakulud

5. Püsivatele

tegevuskohtadele

eraldatud

asjakohase kõlbliku

materiaalse vara

bilansiline väärtus

3.3.2.3. Maksustamise mõttes läbipaistva üksuse kõlblike palgakulude ja kõlblike

materiaalsete varade bilansilise väärtuse jaotamine sisulistel põhjustel tulu

väljajätmise eesmärgil

1.

Asja

kohased

kõlblikud

palgakulud

2.

Asjao

mase kõlbliku

materiaalse

vara

bilansiline

väärtus

3. Kontserni

kuuluva üksuse

(või ühisettevõtte

kontserni liikmete)

jurisdiktsioon

4.

Asjakoha

sed kõlblikud

palgakulud, mis

on jaotatud

kontserni

kuuluvale

omanikule (või

jäetud välja)

5. Kontserni

kuuluvale

omanikule jaotatud

(või välja jäetud)

asjaomase kõlbliku

materiaalse vara

bilansiline väärtus

ET 30 ET

3.3.3. Täiendav kehtiv lisamaks

3.3.3.1. Täiendav lisamaks, v.a tingimustele vastava netokahjumi korral aruantava

majandusaasta puhul

1.

Asjako

hased

artiklid

2.

Asjao

mane

aasta

3.

Nagu

varem

teatatu

d või

ümber

arvutat

ud

4.

Tingim

ustele

vastav

netotul

u/-

kahju

m

5.

Korrig

eeritud

hõlmat

ud

maksu

d

6.

Tegeli

k

maksu

määr

7.

Ülemä

ärane

kasum

8.

Lisama

ksu

protsen

dimäär

9.

Lisama

ks

10.

Täiend

av

lisama

ks

Eelnev

majand

usaasta

X

a.

Varem

teatatu

d

b.

Ümber

arvutat

ud

3.3.3.2. Täiendav lisamaks tingimustele vastava netokahjumi korral aruantava majandusaasta

puhul

1. Jurisdiktsiooni korrigeeritud hõlmatud maksud

(kui on negatiivne)

[A]

2. Jurisdiktsiooni tingimustele vastav kahjum [B]

3. Eeldatavad korrigeeritud hõlmatud maksud [C]=[B]×15

%

4. Täiendav lisamaks [D]=[C]–[A]

3.3.4. Tingimustele vastav riigisisene lisamaks

1. Raamatupidamisstandard

2. Tasumisele kuuluv tingimustele vastava

riigisisese lisamaksu summa

3. Tingimustele vastava riigisisese

lisamaksu miinimummäär (kui see on kõrgem kui

ET 31 ET

15 %)

4. Tulu ja maksude kombineerimise alus

(kui see erineb tulu arvessevõtmise reeglist)

5. Kasutatud valuuta (kui erineb

konsolideeritud finantsaruannete esitusvaluutast)

6. Viieks aastaks tehtud otsus kasutada

konsolideeritud finantsaruannetes kasutatavat

valuutat või kohalikku valuutat

Vääring Otsuse

tegemise

aasta

Tühistamise

aasta

7 Kas tulu saab sisulistel põhjustel välja

jätta?

Jah/Ei

8. Kas saab kasutada miinimumi? Jah/Ei

3.4.Lisamaksude jaotamine ja omistamine (nende olemasolul)

3.4.1. Tulu arvessevõtmise reegli kohaldamine selle jurisdiktsiooni suhtes

1. Kontserni

üksuste järgi jaotatud

lisamaks

a. Kontserni kuuluv madalalt

maksustatud üksus või ühisettevõtte

kontserni liige (maksukohustuslasena

registreerimise number)

b. Kontserni kuuluva madalalt

maksustatud üksuse või ühisettevõtte

kontserni liikme tingimustele vastav

kasum

[A]

c. Kontserni kuuluva madalalt

maksustatud üksuse või ühisettevõtte

kontserni liikme lisamaks

[C] = [T] x

[A]/[A+B+jne]

2. Emaüksused,

kes peavad kohaldama

tingimustele vastavat

tulu arvessevõtmise

reeglit

a. Emaüksus (maksukohustuslasena

registreerimise number)

[Emaüksus 1]

b. Emaüksuse jurisdiktsioon Jurisdiktsioon B

c. Tingimustele vastava tulu

summa, mis on seostatav teiste omanike

omanduses olevate osalustega

[D]

d. Emaüksuse kaasamise määr [F]=([A]–

[D])/[A]

3. Tulu

arvessevõtmise

reeglile vastav

a. Emaüksuse jaotatav osa

lisamaksust

[G]=[C]×[F]

b. Tulu arvessevõtmise reeglile [H]

ET 32 ET

lisamaks vastav tasaarvestus

c. Emaüksuse makstav lisamaks [I]=[G]–[H]

3.4.2. Alamaksustatud kasumi reegli lisamaksu kogusumma seoses selle jurisdiktsiooniga

1. Kontserni kuuluv madalalt maksustatud üksus (või ühisettevõtte kontserni liige), kelle

suhtes ei kohaldata alamaksustatud kasumi reegli vähendamist nullini (maksukohustuslasena

registreerimise number)

2. Lisamaks, mida võetakse arvesse alamaksustatud kasumi reegli lisamaksu kogusumma

arvutamisel iga kontserni kuuluva madalalt maksustatud üksuse puhul

3. Alamaksustatud kasumi reegli lisamaksu kogusumma seoses selle jurisdiktsiooniga

3.4.3. Lisamaksu määramine alamaksustatud kasumi reegli alusel

1.

A

lamaksus

tatud

kasumi

reeglit

kohaldav

ad

jurisdikts

ioonid

2.

A

lamaksus

tatud

kasumi

reegli

täiendav

edasikan

dmine

3.

Tö

ötajate arv

4.

Mater

iaalse

vara

raama

tupida

mislik

väärtu

s

5.

A

lamaksus

tatud

kasumi

reegli

protsendi

määr

6.

A

ruantava

majandu

saastaga

seostatud

alamaks

ustatud

kasumi

reegli

lisamaks

u summa

7.

Alama

ksustatud

kasumi

reeglit

kohaldavas

jurisdiktsioon

is olevate

kontserni

kuuluvate

üksuste

täiendav

rahaline

tulumaksukul

u

8.

E

dasikant

av

alamaks

ustatud

kasumi

reegli

lisamaks

/

Alamaks

ustatud

kasumi

reegli

alusel

tasumise

le

kuuluva

lisamaks

u jääk,

mis

kantakse

üle

järgmiste

sse

eelarvea

astatesse

Kokku

ET 33 ET

ET 1 ET



VIII LISA

A osa

Kehtetuks tunnistatud direktiiv koos hilisemate muudatustega

(osutatud artiklis 57)

Nõukogu direktiiv 2011/16/EL

ELT L 64, 11.3.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/16/oj

Nõukogu direktiiv 2014/107/EL

ELT L 359, 16.12.2014, lk 1–29, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/107/oj

Nõukogu direktiiv (EL) 2015/2376

ELT L 332, 18.12.2015, lk 1–10, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2376/oj

Nõukogu direktiiv (EL) 2016/881

ELT L 146, 3.6.2016, lk 8–21, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/881/oj

Nõukogu direktiiv (EL) 2016/2258

ELT L 342, 16.12.2016, lk 1–3, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/2258/oj

Nõukogu direktiiv (EL) 2018/822

ELT L 139, 5.6.2018, lk 1–13, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/822/oj

Nõukogu direktiiv (EL) 2020/876

ELT L 204, 26.6.2020, lk 46–48, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2020/876/oj

Nõukogu direktiiv (EL) 2021/514

ELT L 104, 25.3.2021, lk 1–26, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2021/514/oj

Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2226

ELT L, 2023/2226, 24.10.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2226/oj

Nõukogu direktiiv (EL) 2025/872

ELT L, 2025/872, 6.5.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/872/oj

B osa

Liikmesriigi õigusesse ülevõtmise ja kohaldamise tähtpäevad

ET 2 ET

(osutatud artiklis 57)

Direktiiv Ülevõtmise tähtpäev Kohaldamise

alguskuupäev

Nõukogu direktiiv 2011/16/EL

1. jaanuar 2013

(1. jaanuar 2015 artikli

8 puhul)

Nõukogu direktiiv 2014/107/EL

31. detsember 2015 1. jaanuar 2016

(1. jaanuar 2017

Austria puhul)

Nõukogu direktiiv (EL) 2015/2376 31. detsember 2016 1. jaanuar 2017

Nõukogu direktiiv (EL) 2016/881 4. juuni 2017 5. juuni 2017

Nõukogu direktiiv (EL) 2016/2258 31. detsember 2017 1. jaanuar 2018

Nõukogu direktiiv (EL) 2018/822 31. detsember 2019 1. juuli 2020

Nõukogu direktiiv (EL) 2020/876 27. juuni 2020

Nõukogu direktiiv (EL) 2021/514

31. detsember 2022

[31. detsember 2023

seoses artikli 1 punkti

1 alapunktiga d

niivõrd, kui see

puudutab direktiivi

2011/16/EL artikli 3

punkti 26 ja artikli 1

punkti 12]

1. jaanuar 2023

[1. jaanuar 2024

seoses artikli 1 punkti

1 alapunktiga d

niivõrd, kui see

puudutab direktiivi

2011/16/EL artikli 3

punkti 26 ja artikli 1

punkti 12]

Nõukogu direktiiv (EL) 2023/2226

31. detsember 2025

[31. detsember 2027

artikli 1 punkti 11 ja

artikli 1 punkti 16

puhul, kui see

puudutab direktiivi

2011/16/EL artikli 27c

punkte 3 ja 4]

[31. detsember 2029

1. jaanuar 2026

[1. jaanuar 2028

artikli 1 punkti 11 ja

artikli 1 punkti 16

puhul, kui see

puudutab direktiivi

2011/16/EL artikli

27c punkte 3 ja 4]

[1. jaanuar 2030

ET 3 ET

artikli 1 punkti 16

puhul, kui see

puudutab direktiivi

2011/16/EL artikli 27c

punkti 2]

artikli 1 punkti 16

puhul, kui see

puudutab direktiivi

2011/16/EL artikli

27c punkti 2]

Nõukogu direktiiv (EL) 2025/872

31. detsember 2025

(31. detsember 2027

artikli 1 punkti 8 osas)

[Seos teise samba

direktiiviga:

ülevõtmine toimub

teise samba direktiivi

riigisisesel

rakendamisel, kui

sellest sõltuvad

asjakohased

koordineerimissätted

(artikli 2 lõige 4)]

1. jaanuar 2026

(1. jaanuar 2028

artikli 1 punkti 8

osas)

[Teise samba

direktiivi

sõltuvusklausel:

asjakohaseid

koordineerimissätteid

hakatakse kohaldama

alates kuupäevast,

mil liikmesriigid

võtavad teise samba

direktiivi üle oma

siseriiklikusse

õigusesse (artikli 2

lõige 4)]

_____________

ET 1 ET

IX LISA

VASTAVUSTABEL

Direktiiv 2011/16/EL Käesolev direktiiv

Artikkel 1 Artikkel 1

Artikkel 2 Artikkel 2

Artikkel 3 Artikkel 3

Artikkel 4 Artikkel 29

Artikkel 5 Artikkel 17

Artikkel 5a Artikkel 18

Artikkel 6 Artikkel 19

Artikkel 7 Artikkel 20

Artikkel 8 Artikkel 4

Artikli 8 lõige 3 Artikkel 5

Artikkel 8a Artikkel 6

Artikkel 8aa Artikkel 7

Artikkel 8ab Artikkel 8

Artikli 8ac lõiked 1, 2 ja 3 Artikkel 9

Artikli 8ac lõiked 4, 5 ja 6 Artikkel 10

Artikli 8ac lõige 7 Artikkel 11

Artikli 8ad lõiked 1, 2, 3 ja 5 Artikkel 12

Artikli 8ad lõiked 7, 8, 9 ja 10 Artikkel 13

Artikli 8ad lõiked 11 ja 12 Artikkel 14

Artikkel 8ae Artikkel 15

--- Artikkel 16

Artikkel 8b Artikkel 46

Artikkel 9 Artikkel 21

Artikkel 9a Artikkel 22

ET 2 ET

Artikkel 10 Artikkel 23

Artikkel 11 Artikkel 24

Artikkel 12 Artikkel 25

Artikkel 12a Artikkel 26

Artikkel 13 Artikkel 27

Artikkel 14 Artikkel 28

Artikkel 15 Artikkel 45

Artikkel 16 Artikkel 30

Artikkel 17 Artikkel 31

Artikkel 18 Artikkel 32

Artikkel 19 Artikkel 33

Artikli 20 lõiked 1–4 Artikkel 42

Artikli 20 lõige 4 Artikkel 43

Artikli 21 lõiked 1–3 Artikkel 44

Artikli 21 lõige 7 Artikkel 47

Artikkel 22 Artikkel 37

--- Artikkel 38

--- Artikkel 39

Artikkel 23 Artikkel 48

Artikkel 23a Artikkel 49

Artikkel 24 Artikkel 50

Artikli 25 lõiked 1–5 Artikkel 40

Artikli 25 lõiked 6, 7 ja 8 Artikkel 41

Artikkel 25a Artikkel 34

Artikkel 26 Artikkel 51

--- Artikkel 52

Artikkel 27 Artikkel 53

ET 3 ET

Artikkel 27a ---

Artikkel 27b ---

Artikkel 27c Artikkel 35

--- Artikkel 36

Artikkel 27d Artikkel 54

Artikkel 28 Artikkel 57

Artikkel 29 Artikkel 55

Direktiivi 2025/872/EL artikkel 2 Artikkel 56

Artikkel 30 Artikkel 58

Artikkel 31 Artikkel 59

I lisa I lisa

II lisa II lisa

III lisa III lisa

IV lisa IV lisa

V lisa V lisa

VI lisa VI lisa

VII lisa VII lisa

_____________

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.6.2026 COM(2026) 308 final

2026/0168 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

maksustamisalase halduskoostöö kohta (uuesti sõnastatud)

{SEC(2026) 186 final} - {SWD(2026) 164 final} - {SWD(2026) 165 final} - {SWD(2026) 166 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Euroopa Komisjoni poliitilistes suunistes1 on seatud eesmärk muuta ettevõtlus Euroopas

lihtsamaks ja kiiremaks, vähendades halduskoormust ning lihtsustades rakendamist, järgides

samal ajal kõrgeid standardeid, et tugevdada Euroopa konkurentsivõimet.

Konkurentsivõime kompassis2 rõhutati vajadust lihtsustada regulatiivset keskkonda ja

vähendada halduskoormust, et tugevdada konkurentsivõimet kõigis sektorites. Seejärel

rõhutas komisjon rakendamist ja lihtsustamist käsitlevas teatises3 veel kord vajadust julge

lähenemisviisi järele, et suurendada ELi konkurentsivõimet, ning nägi ette uued eesmärgid

halduskoormuse vähendamiseks. Uue lähenemisviisi järgi kohaldatakse halduskoormuse

vähendamise eesmärke – vähemalt 25 % kõigi ettevõtjate puhul ja vähemalt 35 % väikeste ja

keskmise suurusega ettevõtjate (VKE-de) puhul – võrdlusaluse suhtes, mis hõlmab kõiki

halduskulusid.

Nende eesmärkide saavutamiseks võttis komisjon endale kohustuse seada esikohale

ettepanekud, millega lihtsustatakse, konsolideeritakse ja kodifitseeritakse õigusakte, et

kõrvaldada kattuvused, väikese väärtusega teave ja vastuolud, tagades samal ajal ELi

prioriteetide jätkuva järgimise. Eri poliitikavaldkondades on juba vastu võetud mitu

koondpaketti ja lihtsustamisalgatust ning oodata on veel mitut. Mis puudutab konkreetselt

otsese maksustamise valdkonda, siis teatati komisjoni 2026. aasta tööprogrammis4

maksustamist käsitlevast koondpaketist, millega lihtsustatakse, ühtlustatakse ja selgitatakse

ELi otsese maksustamise õigustikku5, et vähendada ettevõtjate halduskoormust ning tagada

kõigis liikmesriikides võrdsed tingimused. Ettepanek sõnastada uuesti maksustamisalase

halduskoostöö direktiiv (DAC)6 täiendab komisjoni lihtsustamispüüdlusi otsese maksustamise

1 Euroopa Komisjon, „Euroopa valik. Poliitilised suunised järgmisele Euroopa Komisjoni koosseisule

2024–2029“, juuli 2024, https://commission.europa.eu/priorities-2024-2029_et. 2 Euroopa Komisjon, komisjoni teatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule, nõukogule, Euroopa

Majandus- ja Sotsiaalkomiteele ning Regioonide Komiteele „ELi konkurentsivõime kompass“,

COM(2025) 30 final, 29. jaanuar 2025, https://commission.europa.eu/document/download/10017eb1-

4722-4333-add2-e0ed18105a34_en. 3 Euroopa Komisjon, konkurentsivõime kompass, COM(2025) 30 final. 4 Euroopa Komisjon, komisjoni teatis „Komisjoni 2026. aasta tööprogramm – Euroopa iseseisvuse aeg“,

21. oktoober 2025, https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/strategy-documents/commission-

work-programme/commission-work-programme-2026_en. 5 Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste

intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157);

nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise,

jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute

(SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava

ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310); nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv

2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi

kohta (uuesti sõnastatud) (ELT L 345); nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega

nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad

(ELT L 193); nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1852 maksuvaidluste lahendamise

mehhanismide kohta Euroopa Liidus (ELT L 265); nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL)

2025/50 ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta

(ELT L 50). 6 Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja

direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64).

ET 2 ET

valdkonnas, selgitades, lihtsustades ja parandades otsese maksustamise valdkonnas tehtava

halduskoostöö ELi raamistiku toimimist, ilma et see vähendaks praegust kaitset

maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ning maksustamise vältimise vastu.

Maksustamisalase halduskoostöö direktiiv on peamine ELi õigusakt, millega reguleeritakse

halduskoostööd otsese maksustamise valdkonnas. Sellega nähakse ette ühtlustatud vahendid

(eelkõige automaatne teabevahetus), mis võimaldavad liikmesriikide maksuhalduritel teha

tõhusat koostööd maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise vältimise

vastu võitlemisel. Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kohase automaatse

teabevahetuse kohaldamisala on viimastel aastatel mitu korda laiendatud, et reageerida

tekkivatele probleemidele ja muutuvale majandusolukorrale. Kuigi algne raamistik hõlmas

automaatset teabevahetust viie tulu- ja kapitalikategooria kohta (DAC1), laiendati raamistikku

hiljem, et hõlmata ka kolmandate isikute aruandlust finantskontode kohta (DAC2),

piiriüleseid eelotsuseid (DAC3), riikidepõhist aruandlust hargmaiste ettevõtete kontsernide

tegevuse kohta (DAC4), aruantavaid piiriüleseid skeeme (DAC6), digiplatvormide kaudu

teenitud tulu (DAC7), krüptovaratehinguid (DAC8) ja teavet hargmaiste ettevõtete

kontsernide ülemaailmse miinimummaksu kohta (DAC9). Lisaks võimaldab DAC5

maksuhalduritele juurdepääsu tegelikult kasusaavaid omanikke käsitlevale teabele, mis on

kogutud rahapesuvastaste õigusaktide kohaselt.

Kuigi maksustamisalase halduskoostöö direktiivi hiljutise hindamise7 käigus jõuti järeldusele,

et see tagab tugeva õigusraamistiku ja on võimaldanud vahetada märkimisväärses koguses

teavet, tehti kindlaks ka mitu valdkonda, kus saaks teha parandusi. Eelkõige jõuti hindamise

käigus järeldusele, et maksustamisalase halduskoostöö direktiivi sagedased muudatused alates

2011. aastast ning kodifitseeritud õigusakti puudumine on muutnud raamistiku keerulisemaks

ja vähem kasutajasõbralikuks. Hindamisel rõhutati ka vajadust lihtsustada DAC6-st

tulenevaid aruandekohustusi, et kõrvaldada ebatõhusad aruandlustavad ja vähendada

sidusrühmade halduskoormust. Lisaks sellele leiti hindamise käigus, et hoolimata tehtud

edusammudest on endiselt probleeme maksumaksjate tuvastamisel ja teabe automaatsel

vastavusse viimisel riiklike maksuandmebaasidega, mis suurendab maksuhaldurite koormust,

kuna nad peavad saadud andmeid käsitsi ristkontrollima.

Käesoleva algatuse ettevalmistamise toetamiseks korraldatud ulatuslike konsultatsioonide

tulemused kinnitasid ja rõhutasid vajadust lihtsustada ning selgitada direktiivi DAC6,

kaotades maksuhaldurite jaoks piiratud lisaväärtusega aruandlusnõuded ja võttes arvesse

DAC6 asjakohasust teise samba rakendamise kontekstis. Sidusrühmad tegid kindlaks ka

täiendavad lihtsustamist vajavad valdkonnad, eelkõige kattuvad teavitamiskohustused DAC4

ja DAC9 kohaldamisel ning DAC7 kohased kaupade müügi aruandluse künnised.

Sidusrühmad on järjepidevalt juhtinud tähelepanu sellele, et sellised kohustused toovad kaasa

ebaproportsionaalselt suure hulga teateid ja aruandeid, mis on kas üleliigsed või mille puhul ei

ole tuvastatud maksupettuse, maksudest kõrvalehoidumise või maksustamise vältimise ohtu.

Euroopa Kontrollikoda käsitles maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kahes eriaruandes.

2021. aastal vastu võetud esimeses aruandes tehti kindlaks kehtiva DAC1 õigusraamistiku

piirangud, mis mõjutavad liikmesriikidevahelise automaatse teabevahetuse täielikkust. See

tekitab võrdsete võimalustega seotud probleeme ja piirab maksuhaldurite suutlikkust

7 Maksunduse ja tolliliit, „Enhancing tax compliance in the European Union“.

ET 3 ET

maksimeerida maksustamisalase halduskoostöö direktiivist saadavat kasu. 2024. aastal vastu

võetud teises aruandes keskenduti DAC6-le ja leiti, et direktiiv on keeruline ning seda

kohaldatakse liikmesriikides ebajärjekindlalt.

Käesolev ettepanek vastab üleskutsele lihtsustada maksustamisalase halduskoostöö direktiivi

õigusraamistikku ning kajastab vajadust tagada, et raamistik jääks proportsionaalseks ja

tõhusaks. Liikmesriigid toetavad lihtsustamist maksustamise valdkonnas, millest annavad

tunnistust 11. märtsil 20258 vastu võetud nõukogu järeldused, millega kehtestatakse

maksunduse valdkonna korrastamist ja lihtsustamist käsitlev tegevuskava ELi

konkurentsivõime suurendamiseks.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Käesoleva ettepanekuga koondatakse maksustamisalase halduskoostöö direktiiv ja selle

kaheksa muudatust ühte õigusakti, suurendades seeläbi sidusust ja õiguskindlust ning

parandades tõlgendamist ja kasutatavust kõigi sidusrühmade jaoks kogu liidus. Lisaks

sisaldab see mitut muudatust, mille eesmärk on lihtsustada ja parandada maksustamisalase

halduskoostöö direktiivi koostööraamistiku toimimist.

Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuesti sõnastamise ettepanek on täielikult

kooskõlas ning seda tuleb vaadelda koos otsest maksustamist käsitleva koondpaketiga,

millega lihtsustatakse teisi õigusakte, mis moodustavad ELi raamistiku otsese maksustamise

valdkonnas. Kokkuvõttes kehtestatakse nende kahe ettepanekuga kooskõlastatud ja terviklik

meetmete kogum ning tagatakse, et nii sisulised maksueeskirjad kui ka halduskoostöö

eeskirjad on lihtsustatud, proportsionaalsed ja seetõttu eesmärgile vastavad.

Ettepanek on ka täielikult kooskõlas teise samba direktiivi vastuvõtmisega ja kajastab selle

mõju maksustamisalase halduskoostöö direktiivile, millega tagatakse, et kohaldamisalasse

kuuluvad hargmaiste ettevõtete kontsernid maksavad igas jurisdiktsioonis, kus nad

tegutsevad, kasumilt minimaalset tegelikku maksumäära 15 %. Kuigi DAC6-s ja teise samba

direktiivis käsitletakse maksuriski eri aspekte, muudab ülemaailmse minimaalse

maksustamise raamistiku kehtestamine, mis vähendab jurisdiktsioonidevahelisi

maksumäärade erinevusi, põhjalikult DAC6-s käsitletud võimalike agressiivsete skeemide

aluseks olevaid stiimuleid selle kohaldamisalasse kuuluvate hargmaiste ettevõtete kontsernide

jaoks.

Peale selle on ettepanek kooskõlas nõukogu direktiiviga (EL) 2025/50 (FASTERi direktiiv),

millega lihtsustatakse ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise taotlemise menetlusi,

sätestades samal ajal aruandekohustuse läbipaistvuse suurendamiseks.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on seotud isikuandmete kaitse üldmäärusega9 (IKÜM) mitmel juhul, kus

isikuandmed on asjakohased. Samal ajal sisaldab ettepanek andmekaitset käsitlevaid erisätteid

ja kaitsemeetmeid ning näeb ette menetlused andmetega seotud rikkumise korral. Asjakohaste

IT- ja menetlusmeetmetega tagatakse isikuandmete kaitse kooskõlas isikuandmete kaitse

üldmäärusega. Andmevahetus toimub turvalise elektroonilise süsteemi kaudu, millega

krüpteeritakse ja dekrüpteeritakse andmeid, ning kõik maksuhaldurid peaksid andma sellele

8 Nõukogu järeldused maksunduse valdkonna korrastamist ja lihtsustamist käsitleva tegevuskava kohta,

mis toetab ELi konkurentsivõimet, 11. märts 2025, pdf. 9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis käsitleb

füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja asutustes ning

isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 45/2001 ja otsus

nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39–98).

ET 4 ET

teabele juurdepääsu üksnes volitatud riigiametnikele. Kaasvastutavate töötlejatena peavad

liikmesriigid tagama andmete säilitamise vastavalt isikuandmete kaitse üldmääruses nõutud

turvameetmetele ja tähtaegadele.

Ettepanekuga tagatakse, et maksustamisalase halduskoostöö direktiiv on jätkuvalt kooskõlas

ELi rahapesuvastase raamistikuga. Nõukogu 6. detsembri 2016. aasta direktiiviga (EL)

2016/2258, millega muudetakse direktiivi 2011/16/EL seoses maksuhaldurite juurdepääsuga

rahapesuvastasele teabele10 (DAC5), anti maksuhalduritele juurdepääs registritele ja

hoolsuskohustust käsitlevatele dokumentidele vastavalt sel ajal kehtinud ELi

rahapesuvastasele raamistikule ning kohustas neid seda juurdepääsu ka rakendama.

2024. aastal võeti vastu uus ja läbivaadatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai

2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1640, mis käsitleb mehhanisme, mille liikmesriigid peavad

kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu või terrorismi rahastamise

eesmärgil11. Selleks et tagada jätkuv kooskõla ELi uue rahapesuvastase raamistikuga, sisaldab

käesolev ettepanek viiteid ajakohastatud registritele ning kliendi suhtes rakendatavaid

hoolsusmeetmeid ja andmete säilitamist käsitlevatele hiljuti välja töötatud ja laiendatud

sätetele12.

Ettepanek on kooskõlas ka Euroopa kordumatut tunnust käsitlevate sätetega vastavalt

äriühinguõiguse kodifitseeritud direktiivi artiklile 1613, milles on sätestatud, et Euroopa

kordumatu tunnus on vahend äriühingute kordumatuks piiriüleseks tuvastamiseks. Euroopa

kordumatu tunnus omistatakse ka kõigile üksustele (sealhulgas usaldusfondidele ja muudele

üksustele), mis on registreeritud tegelike kasusaajate registrite omavahelise ühendamise

süsteemides (BORIS), millele maksuhalduritel on käesoleva ettepaneku kohaselt juurdepääs.

Euroopa kordumatu tunnuse vabatahtlik kasutamine kontrollitud tuvastamisvahendina ka

maksustamise eesmärgil võimaldab maksuhalduritel usaldusväärselt kontrollida asjaomaste

maksumaksjate isikusamasust.

Maksustamisalase halduskoostöö direktiiv on pärast uuesti sõnastamist jätkuvalt kooskõlas

ELi raamatupidamisdirektiiviga14. Kuigi nii DAC4-ga kui ka ELi raamatupidamisdirektiiviga

on ette nähtud aruandlus riikide lõikes, ei tohi neid kahte õigusakti käsitada

topeltaruandlusena, kuna aruandlusnõuete sisu ja eesmärk ei ole identsed. Käesolevas

ettepanekus sisalduva aruandluse eesmärk on anda põhjalik ülevaade hargmaiste ettevõtete

kontsernist, et hõlbustada riskijuhtimist maksustamise eesmärgil, samas kui ELi

raamatupidamisdirektiivis sätestatud aruandluse eesmärk on edendada hargmaiste ettevõtete

kontserni läbipaistvust üldsuse jaoks. Käesolevas ettepanekus käsitletavad riikide lõikes

10 http://data.europa.eu/eli/dir/2016/2258/oj. 11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta direktiiv (EL) 2024/1640, mis käsitleb

mehhanisme, mille liikmesriigid peavad kehtestama, et tõkestada finantssüsteemi kasutamist rahapesu

või terrorismi rahastamise eesmärgil, millega muudetakse direktiivi (EL) 2019/1937 ning muudetakse

direktiivi (EL) 2015/849 ja tunnistatakse see kehtetuks (ELT L, 2024/1640, 19.6.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2024/1640/oj). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1624, mis käsitleb

finantssüsteemi rahapesu või terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist

(http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1624/oj). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse

teatavate aspektide kohta (kodifitseeritud tekst) (http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1132/oj). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2021. aasta direktiiv (EL) 2021/2101, millega

muudetakse direktiivi 2013/34/EL seoses tulumaksualase teabe avalikustamisega teatavate ettevõtjate ja

filiaalide poolt (ELT L 429, 1.12.2021, lk 1–14, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2021/2101/oj).

ET 5 ET

statistilistel eesmärkidel esitatavad andmed peaks siiski hõlbustama tulevikus nii riikide lõikes

esitatava aruandluse kui ka riikide lõikes esitatava avaliku aruandluse toimimise hindamist.

Käesolev ettepanek on kooskõlas hiljutise ettepanekuga võtta vastu määrus, mis käsitleb

äriühingute 28. õigusraamistikku – „EU Inc.“15, mis sisaldab teabe esitamise ühekordsuse

põhimõtet. Selle põhimõtte kohaselt tuleb äriühingu poolt äriregistrile esitatud teave

(sealhulgas Euroopa kordumatu tunnus) edastada teistele asjaomastele asutustele, sealhulgas

maksukohustuslasena registreerimise numbri ja käibemaksukohustuslasena registreerimise

numbri väljastamise eest vastutavatele asutustele, ilma et asutajad ja äriühingud peaksid neid

andmeid nendele asutustele uuesti esitama. Lisaks sellele peaks „EU Inc.“ saama

maksukohustuslasena registreerimise numbri ja käibemaksukohustuslasena registreerimise

numbri selle digitaalse teabevahetuse kaudu, ilma et oleks vaja esitada eraldi taotlust.

Käesolevas ettepanekus järgitakse seoses DAC1 kohase teabe kättesaadavuse mõiste

kavandatud muudatustega ühekordsuse põhimõtet.

Maksustamisalase halduskoostöö direktiiv toimib koos Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) 2022/2065 (digiteenuste määrus), millega ühtlustatakse vahendusteenuste

osutajate, sealhulgas digiplatvormide vastutust ja aruandekohustust reguleerivad eeskirjad

ning kehtestatakse kogu liidus kohaldatavad hoolsuskohustused, ning on sellega täielikult

kooskõlas. Digiteenuste määrusega nähakse vahendusteenuse osutajatele ette tingimuslikud

vastutusest vabastamised ja keelatakse üldiste jälgimiskohustuste kehtestamine. Samal ajal

nõutakse, et digiplatvormid, mis võimaldavad kauplejatel sõlmida tarbijatega lepinguid

sidevahendite abil, tagaksid nende teenuseid kasutavate, tooteid või teenuseid pakkuvate

ettevõtjate jälgitavuse. Maksustamisalase halduskoostöö direktiiv ei piira määrusega

(EL) 2022/2065 kehtestatud kohustusi, vaid täiendab neid.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu

(ELi toimimise lepingu) artiklid 113 ja 115. ELi toimimise lepingu artiklis 113 on sätestatud

õiguslik alus liikmesriikide kaudsete maksude süsteemide ühtlustamiseks niivõrd, kui see on

vajalik siseturu toimimise tagamiseks ja konkurentsi moonutamise vältimiseks. ELi toimimise

lepingu artikliga 115 nähakse ette liikmesriikide selliste õigus- ja haldusnormide

ühtlustamine, mis otseselt mõjutavad siseturu loomist või toimimist ja muudavad õigusaktide

ühtlustamise vajalikuks. Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi peamine eesmärk on

tagada ühtsetel tingimustel ja ühtlustatud tavadel põhinev kindel õigusakt, et hõlbustada

halduskoostööd ja teabevahetust otsese maksustamise valdkonnas. See on vajalik siseturu

nõuetekohase toimimise tagamiseks ning maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja

maksustamise vältimise negatiivse mõju vähendamiseks ELis. Kuna kavandatud algatusega

kodifitseeritakse ja muudetakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi, jääb õiguslik alus

samaks.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna korral)

Ettepanekus järgitakse täielikult Euroopa Liidu lepingu (ELi lepingu) artikli 5 lõikes 3

sätestatud subsidiaarsuse põhimõtet. Lihtsustamise poliitilised eesmärgid nõuavad

ettepanekuid olemasoleva raamistiku kodifitseerimiseks, lihtsustamiseks ja selgemaks

15 Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, mis käsitleb äriühingute 28. õigusraamistikku –

„EU Inc.“ (EUR-Lex – 52026PC0321 – ET – EUR-Lex).

ET 6 ET

muutmiseks, et kõrvaldada kattuvused, vähendada tarbetut ja väheväärtuslikku aruandlust

ning tagada järjepidev rakendamine, kahjustamata seejuures õigusaktide poliitikaeesmärke.

Arvestades tegutsemise vajadust ning probleemi olemust ja ulatust, on ELi lähenemisviis

ainus võimalus tagada terviklik ja ühtne lahendus, mis on kooskõlas liidu õigusega, ei

moonuta konkurentsi ja säilitab võrdsed tingimused. Liikmesriikide võetud üksikmeetmetega

ei olnud võimalik neid eesmärke saavutada. Samas on maksustamisalase halduskoostöö

direktiivi õigustiku tõhusa toimimise praegused puudused seotud mitmete maksustamisalase

halduskoostöö direktiivis sätestatud aruandlus- ja teabevahetuskohustustega, mida saab

käsitleda üksnes terviklikult ja ühetaoliselt ELi seadusandliku algatuse kaudu.

• Proportsionaalsus

Ettepanekuga kodifitseeritakse, lihtsustatakse ja parandatakse maksustamisalase

halduskoostöö direktiivi kehtivaid sätteid. Muudatused on ainult sihipärased ega lähe

kaugemale sellest, mis on vajalik soovitud eesmärgi saavutamiseks. Eelkõige säilitatakse

muudatustega täielikult maksustamisalase halduskoostöö direktiivi praegused kaitsemeetmed

ega vähendata olemasolevat maksupettuste, maksudest kõrvalehoidumise ja maksustamise

vältimise vastast kaitset.

ELi meetmete lisaväärtus seisneb selles, et nendega tagatakse ELi tasandil sidus, ühtne ja

täielik lahendus, millega saavutatakse ELi ettevõtjate aruandluskoormuse ja sellega seotud

halduskulude sihipärane vähendamine.

Samal ajal käsitletakse ELi meetmetega põhjalikult maksustamisalase halduskoostöö

direktiivi toimimises praegu tuvastatud puudusi, tehes olemasolevasse õigustikku sihipäraseid

parandusi, mis tagavad, et maksuhaldurid, aruandvad üksused ja maksumaksjad saavad kasu

maksustamisalase halduskoostöö direktiivi tõhusamast ning tulemuslikumast toimimisest.

• Vahendi valimine

Tehakse ettepanek võtta vastu direktiiv, mis on selle õigusliku aluse, Euroopa Liidu toimimise

lepingu artikli 115 kohaselt ainus võimalik meede. Peale selle on käesolev direktiiv kehtiva

maksustamisalase halduskoostöö direktiivi, mida on hiljem muudetud, uuesti sõnastatud

versioon.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Käesolev ettepanek ja sellele lisatud komisjoni talituste töödokument põhinevad

maksustamisalase halduskoostöö direktiivi hindamise tulemustel, mis avaldati 19. novembril

202516. Hindamine hõlmab ajavahemikku 2018–2023 ning kõiki muudatusi kuni DAC6-ni

(kaasa arvatud). Hindamisaruandele on lisatud komisjoni talituste töödokument, mis muu

hulgas põhineb tellitud välisuuringu tulemustel.

Hindamise tulemusena jõuti järeldusele, et maksustamisalase halduskoostöö direktiiv tagab

tugeva õigusraamistiku, mis on hõlbustanud märkimisväärse hulga teabe vahetamist, mida

maksuhaldurid üha enam ristkontrollivad ja kasutavad (nii riskihindamiseks kui ka

kontrolliks), ning see on soodustanud maksumaksjate vabatahtlikku maksukuulekust.

16 1_EN_ACT_part1_v3.docx.

ET 7 ET

Maksustamisalase halduskoostöö direktiiv on tulemuslik ja tõhus ning sellest saadav kasu

kaalub üles sellega seotud kulud. Maksustamisalase halduskoostöö direktiiv on suures osas

sidus, annab lisaväärtust riiklike ja rahvusvaheliste alternatiividega võrreldes ning on endiselt

väga oluline sellega taotletud eesmärkide saavutamiseks.

Samas tehti hindamise käigus kindlaks mitu valdkonda, kus tuleks lühiajaliselt teha täiendavat

tööd, et veelgi parandada maksustamisalase halduskoostöö direktiivi toimimist, vähendades

samal ajal ettevõtjate halduskoormust. Hinnangus rõhutati eelkõige vajadust: i) viia sisse hästi

kavandatud lihtsustused, kahjustamata seejuures maksustamisalase halduskoostöö direktiivi

eesmärke; ii) tagada maksustamisalase halduskoostöö direktiivi järjepidev kohaldamine kogu

ELis; iii) hõlbustada maksustamisalase halduskoostöö direktiivi kohaste andmete automaatset

võrdlemist riiklike andmetega ning iv) töötada välja süsteem, mis võimaldaks maksumaksjate

usaldusväärset ja automaatset tuvastamist.

Pikas perspektiivis rõhutati hinnangus vajadust uurida võimalusi IT-süsteemide

ratsionaliseerimiseks ja digiülemineku paremaks ärakasutamiseks, et parandada riskianalüüsi,

tagades samal ajal liikmesriikide kulude kokkuhoiu ning vähendades ettevõtjate

halduskoormust.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Käesoleva algatuse sidusrühmadega konsulteerimise strateegia koosnes

sihtkonsultatsioonidest liikmesriikide ja ettevõtjate sidusrühmadega ning tagasisidekorjest ja

avalikust konsultatsioonist. Kõiki saadud vastuseid võeti arvesse käesolevale ettepanekule

lisatud mõjuhinnangu aruandes. See sisaldab II. lisas esitatud sidusrühmade konsultatsiooni

kokkuvõtlikku aruannet.

Ettevõtjate sidusrühmadega peetud sihtkonsultatsioonid toimusid erinevate erasektori

sidusrühmadega, sealhulgas erinevates sektorites tegutsevate eri suurusega ettevõtjate,

ettevõtjate ühenduste, maksunõustajate ühenduste ja akadeemiliste ringkondadega läbiviidud

küsitluste ja kohtumiste vormis. Nendest konsultatsioonidest ilmnes kindel soov lihtsustada

maksustamisalase halduskoostöö direktiivi õigusraamistikku, eelkõige seoses DAC4 ja

DAC9, DAC6 ja DAC7 kohaste teatamisnõuetega.

Mis puudutab liikmesriike, siis korraldasid komisjoni talitused IV töörühma koosolekuid, kus

keskenduti võimalikele lihtsustamise ja parandamise teemadele ning DAC1, DAC4/DAC9,

DAC6 ja DAC7-ga seotud võimalikele lahendustele. Liikmesriike teavitati korrapäraselt ka

nõukogu kõrgetasemelise töörühma koosolekutel.

Lisaks algatas komisjon 16. detsembril 2025 tagasisidekorje ja samaaegselt ka avaliku

konsultatsiooni, et koguda sidusrühmade arvamusi peamiste lihtsustamisega seotud

poliitikavariantide ja nende võimaliku mõju kohta, sealhulgas aruandlusnõuete

lihtsustamisega seotud võimaliku kulude kokkuhoiu kohta. Konsultatsioon oli avatud kuni

10. veebruarini ja selle käigus saadi kokku 60 kirjalikku vastust. Vastajad olid peamiselt

eraettevõtjad, ettevõtjate ühendused ja maksunõustajad.

Üldiselt kujunes ettevõtlussektoris tugev üksmeel, et maksustamisalase halduskoostöö

direktiiv on vaja kodifitseerida, koondades DAC1 ja kõik selle kaheksa muudatust (DAC2–

DAC9) ühte õigusakti, mis asendaks praeguse killustatud õigusraamistiku. Samuti oldi

üldiselt nõus, et olemasolevat raamistikku tuleb lihtsustada, kuna see tekitab teatud

valdkondades aruandvatele üksustele ebaproportsionaalset haldus- ja regulatiivset koormust.

Ettevõtjate sidusrühmad toetasid kindlalt ühekordset teatamist (DAC4 ja DAC9 puhul), mis

põhineb ühtsel vormil ja ühtlustatud ajakaval, et vältida dubleerimist ning vähendada praegust

ET 8 ET

killustatust liikmesriikide vahel. Samuti pooldasid nad „keskset aruandlust“, st võimalust, et

üks ELis asuv kontserni üksus esitab teate kogu kontserni nimel, vältides seega mitmekordset

teatamist.

DAC6 tekitas ettevõtjate sidusrühmades märkimisväärset huvi ja tagasisidet, kusjuures paljud

neist soovisid selgeid ning ühtlustatud ELi tasandi suuniseid, et tagada DAC6 ühetaoline

tõlgendamine ja kohaldamine kõigis liikmesriikides, eelkõige seoses väga keerukate

mõistetega, nagu peamise eelise kriteeriumid. Lisaks väitsid vastanud ettevõtjad järjekindlalt,

et DAC6 kohane aruandlus peaks olema kitsamalt suunatud skeemidele, millega kaasnevad

tegelikud maksuriskid. Sellest lähtuvalt pooldasid mitmed ettevõtjate sidusrühmad kõigi teise

samba direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute väljajätmist DAC6 kohasest

aruandekohustusest. Lisaks olid ettevõtjate sidusrühmad ühel meelel, et A-kategooria kohased

tunnused (üldised tunnused) tuleks kaotada.

DAC7 puhul keskenduti märkustes kaupade internetimüügi praegusele künnisele, mida peeti

ebaproportsionaalselt madalaks ja mis ei ole piisavalt suunatud juhtumitele, mille puhul

maksukohustuse tekkimise tõenäosus on märkimisväärne. Sidusrühmad soovitasid

tegevuskünnise (30 tehingut) välja jätta ja säilitada üksnes rahaline künnis, kuid suurendada

seda 5 000 euroni või vähemalt 3 000 euroni.

Mitu sidusrühma (ühendused, ettevõtjad ja veebiplatvormid) taotlesid maksukohustuslasena

registreerimise numbri tsentraliseeritud kontrollivahendi väljatöötamist.

• Mõjuhinnang

Õiguskontrollikomitee vaatas käesoleva ettepaneku mõjuhinnangu läbi 29. aprillil 2026.

4. mail 2026 esitati reservatsioonidega positiivne arvamus17 ja kõiki märkusi võeti

mõjuhinnangu lõplikus versioonis nõuetekohaselt arvesse. Sellega seoses on mõjuhinnangu

aruannet täiendatud mitmes valdkonnas. Esiteks selgitatakse aruandes täpsemalt, millist teavet

tuleb 5. meetme alusel koguda, ning et ametiasutused peavad seda teavet koguma riigi

tasandil. Seda täiendatakse lisateabega kavandatava õigusliku aluse ja tehniliste

kaitsemeetmete kohta, mida kohaldatakse kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega.

Aruande 6. peatükki on täiendatud lisateabe ja selgitustega maksuhaldurite eeldatavate

halduskulude kohta. 4. meetme osas sisaldab aruanne lisateavet kohaldatavate andmekaitse- ja

küberturvalisuse kaitsemeetmete kohta, et toetada hinnangut selle kohta, kas meede on

kooskõlas põhiõiguste hartaga. Aruandesse on lisatud täiendavad selgitused, mis põhjendavad

veelgi poliitikavariantide 1b ja 2b eelistatud poliitikavariante. Peale selle on aruande 7. ja

9. peatükki täiendatud lisateabega, mis esiteks näitab meetmete sidusust väljaspool

maksuvaldkonda võetavate meetmetega ning teiseks sisaldab täiendavaid järelevalve-

eesmärke, mis on seotud aruandlusmahtude vähenemise, maksutulude suurenemise ja ELi

ettevõtjate nõuete täitmisega seotud kulude vähenemisega.

Mõjuhinnangus kaaluti lähtestsenaariumi (poliitikat ei muudeta) ja järgmisi sihipäraseid

seadusandlikke meetmeid, sealhulgas erinevaid poliitikavariante maksustamisalase

halduskoostöö direktiivi raamistikus tuvastatud puuduste kõrvaldamiseks:

• 1. meede – tagada, et DAC6 kohased aruandekohustused (piiriülesed skeemid) jäävad

proportsionaalseks ja tõhusaks, edendades samal ajal peamise eelise kriteeriumide

ühtlustatumat kohaldamist;

17 https://commission.europa.eu/system/files/2020-04/rsb_op_dac_en.pdf.

ET 9 ET

• 2. meede – aruandluskünnise muutmine tegevuste puhul, mis on seotud kaupade müügiga

DAC7 alusel (digiplatvormide kaudu teenitud tulu);

• 3. meede – hargmaiste ettevõtete kontsernide teatamiskohustuse lihtsustamine DAC4

(aruandlus riikide lõikes) ja DAC9 (lisamaksu deklaratsiooni keskne esitamine)

kohaldamisel;

• 4. meede – teatatud maksukohustuslasena registreerimise numbrite täpsuse parandamine;

• 5. meede – DAC1 alusel vahetatava teabe (teatavad tulu- ja kapitalikategooriad) täielikkuse

parandamine.

Eelistatud poliitikavariant on sihipäraste seadusandlike meetmete kombineeritud pakett koos

suunistega teatud sätete kohta. See hõlmab iga konkreetse meetme puhul järgmisi võimalusi:

• kõigi teise samba direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute väljajätmine DAC6

kohasest aruandekohustusest; DAC6 kohase aruandluse täiustamine, jättes välja piiratud

lisaväärtusega tunnused (A-kategooria); suuniste väljaandmine peamise eelise

kriteeriumide kohaldamiseks ülejäänud testitavate tunnuste suhtes (1. meede);

• DAC7 kohase kaupade internetimüügist teatamise künniste kohandamine, kaotades

tegevuskünnise ja tõstes rahalise künnise 3 000 euroni (2. meede);

• ühekordse teatamise kohustuse kehtestamine, mis hõlmab nii DAC4 kui ka DAC9,

sealhulgas ühtlustatud esitamistähtaeg, ühtne teatamisvorm ja keskne aruandlus

(3. meede);

• nii liikmesriikide maksuhalduritele kui ka aruandvatele üksustele kättesaadava keskse

maksukohustuslasena registreerimise numbrite kontrollimise süsteemi kasutuselevõtmine

(4. meede);

• elukindlustustoodete kategooria väljajätmine DAC1-st ning liikmesriikidele kohustuse

kehtestamine vahetada automaatselt teavet, mis on asjaomastele riigi tasandi

ametiasutustele kättesaadav kõigi ülejäänud kuue tulu- ja kapitalikategooria kohta

(5. meede).

Eelistatud poliitikapakett pakub sihipäraste meetmete kaudu märkimisväärset lihtsustamisega

seotud kasu, vähendades nii ettevõtjate kui ka maksuhaldurite jaoks nõuete täitmisega seotud

kulusid ja halduskoormust. Sellega kaotatakse DAC6 ja DAC7 kohane kohustus esitada

väheväärtuslikku aruandlust, mille täitmine tekitab ettevõtjatele märkimisväärseid kulusid -

DAC6 nõuete täitmisega seotud kulud on hinnanguliselt ligikaudu 340 miljonit eurot aastas ja

DAC7 kulud ligikaudu 452 miljonit eurot aastas. Samuti ühtlustatakse sellega DAC4 ja

DAC9 kohaseid dubleerivaid teatamiskohustusi, mis vähendab nõuete täitmisega seotud

kulusid, mis muidu võiksid ulatuda kuni 270 miljoni euroni aastas. Samal ajal on kindlaks

määratud meetmed, millega parandatakse maksukohustuslasena registreerimise numbri

kontrollimist, parandatakse andmete kvaliteeti ja suurendatakse teabe automaatse vastavusse

viimise määrasid, mis võimaldab vahetatavat teavet tõhusamalt ja automaatsemalt kasutada.

VKEd ja mikroettevõtjad peaksid eelkõige saama kasu DAC6 ja DAC7 kohaste

aruandlusnõuete lihtsustamisest, mille puhul nõuete täitmisega seotud kulud on

proportsionaalselt suuremad kui suurettevõtjate puhul, samas kui DAC4 ja DAC9-ga seotud

meetmed mõjutavad peamiselt suuremaid hargmaiseid kontserne.

Ettevõtjatele ja haldusasutustele on oodata piiratud kohandamiskulusid, mis on peamiselt

seotud aruandlussüsteemide ja -menetluste kohandamisega. Maksukohustuslasena

registreerimise numbrite tsentraliseeritud kontrollisüsteemiga kaasnevad kohandamiskulud

ET 10 ET

ELi tasandil (ligikaudu 1,0–1,8 miljonit eurot ühekordsete kulude puhul ja 1,8–2,4 miljonit

eurot aastas korduvkulude puhul) ning riiklikul tasandil (ligikaudu 15–25 miljonit eurot

ühekordsete kulude puhul ja 4,5–12 miljonit eurot aastas korduvkulude puhul). Kuna meede

on aruandvate üksuste jaoks vabatahtlik, on ette näha küll algkulusid, kuid eeldatakse, et

meede toob aja jooksul kaasa halduskulude netokokkuhoiu tänu andmete paremale

kvaliteedile, teabe paremale kasutamisele ning väiksemale vajadusele paranduste ja andmete

õigsuse kinnitamise järele, ehkki nende mõjude täpset suurust ei ole praeguses etapis võimalik

hinnata. Kuigi maksukohustuslasena registreerimise numbri valideerimise vahendi

kasutuselevõtt toob kõigile sidusrühmadele kaasa alg- ja jooksvad kulud, tekib sellega ka

märkimisväärne üldine kokkuhoid tänu ressursimahukate järelkorrigeerimismenetluste

vajaduse vähenemisele – see kokkuhoid on hinnanguliselt kuni ligikaudu 70 miljon eurot

aastas.

Üldiselt parandab eelistatud poliitikapakett maksustamisalase halduskoostöö direktiivi

raamistiku tõhusust, tulemuslikkust ja proportsionaalsust, toetades halduskoormuse ja sellega

seotud kulude vähendamise kaudu soodsamat ettevõtluskeskkonda ning suurendades ELi

konkurentsivõimet.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepanek aitab kaasa liidu lihtsustamiseesmärkide saavutamisele ning toetab õigusloome

kvaliteedi ja tulemuslikkuse programmi, vähendades ühtlasi tarbetut halduskoormust ning

parandades halduskoostöö raamistiku tõhusust. Ettepanekuga lihtsustatakse otseselt kehtivaid

aruandekohustusi ja kõrvaldatakse dubleeriv teatamine. Eelkõige kaotatakse teatavate DAC6

kohaste tunnuste väljajätmise ja teise samba direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate hargmaiste

ettevõtete kontsernide väljajätmisega aruandlusnõuded, millel on maksuhaldurite jaoks

piiratud praktiline väärtus. Samamoodi vähendab DAC7 aruandluskünniste lihtsustamine

väikese väärtusega tehingutega seotud aruannete mahtu, samal ajal kui DAC4 ja DAC9

kohaste tsentraliseeritud teadete kasutuselevõtuga kaotatakse hargmaiste ettevõtete

kontsernide praegused dubleerivad teatamiskohustused. Samal ajal parandab uue

maksukohustuslasena registreerimise numbrite kontrollisüsteemi kasutuselevõtt koos DAC1

raamistiku täielikkuse parandamisega maksustamisalase halduskoostöö direktiivi toimimise

tõhusust. Kõik need meetmed koos lihtsustavad ELi ettevõtjate ja VKEde jaoks nõuete

täitmise menetlusi ning parandavad vahetatava teabe kvaliteeti, täielikkust ja tõhusat

kasutamist maksuhaldurite poolt.

• Põhiõigused

Käesolevas kavandatud direktiivis järgitakse põhiõigusi ja peetakse eelkõige kinni Euroopa

Liidu põhiõiguste hartas tunnustatud põhimõtetest. Maksuhalduritele edastatavad

andmeelemendid määratletakse selliselt, et need hõlmaksid ainult minimaalseid andmeid, mis

on vajalikud nõuetele mittevastava aruandluse või teatamata jätmise tuvastamiseks, kooskõlas

isikuandmete kaitse üldmääruses sätestatud kohustustega, eelkõige võimalikult väheste

andmete kogumise põhimõttega.

Selleks et tagada täielik kooskõla põhiõiguste hartaga ja austada selles sätestatud õigust

kaitsele, on ettepanek viidud kooskõlla Euroopa Kohtu praktikaga. Võttes arvesse

8. detsembri 2022. aasta otsust kohtuasjas C-694/20, Orde van Vlaamse Balies jt18 ning

29. juuli 2024. aasta otsust kohtuasjas C-623/22, Belgian Association of Tax Lawyers jt19,

18 Orde van Vlaamse Balies jt. 19 Belgian Association of Tax Lawyers jt.

ET 11 ET

tuleks mõistet „kutsesaladus“ mõista nii, et see kehtib ainult advokaatide ja teiste

spetsialistide suhtes, kellel sarnaselt advokaatidele on seaduse kohaselt õigus tagada kliendi

õiguslik esindamine.

4. MÕJU EELARVELE

Hinnang alates 2028. aastast kuludele ja personalile avalduva mõju kohta on lisatud

näitlikustamise eesmärgil ega mõjuta järgmist mitmeaastast finantsraamistikku.

Rahastamisallikas ja liidu rahaliste kohustuste ulatus 2027. aasta järgsel perioodil sõltuvad

mitmeaastase finantsraamistiku 2028–2034 üle peetavate institutsioonidevaheliste

läbirääkimiste tulemustest ning seejärel määratakse need kindlaks iga-aastase

eelarvemenetluse kaudu. Kõik assigneeringud ja töötajate arv alates 2028. aastast on

soovituslikud.

Käesoleva ettepaneku rakendamise kulud on hinnanguliselt 14,3 miljonit eurot ajavahemikus

2028–2034. Üksikasjalikum teave on esitatud finants- ja digiselgituses.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Ettepaneku artiklis 53 on sätestatud, et komisjon esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule

iga viie aasta tagant aruande direktiivi kohaldamise kohta.

Selleks peaksid liikmesriigid edastama komisjonile kogu asjakohase teabe, mis on vajalik

direktiivi kohaselt tehtava halduskoostöö tõhususe hindamiseks. Iga liikmesriik peab ka enda

puhul jälgima ja hindama halduskoostöö tõhusust, sealhulgas maksudest kõrvalehoidumise ja

maksustamise vältimise vastu võitlemisel, ning edastama komisjonile kord aastas oma

hindamise tulemused, sealhulgas halduskoostöö tulemuste mõõtmise vahendid. Sellise iga-

aastase hindamise tingimused ja vormi kehtestab komisjon rakendusaktidega.

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Enamik ettepaneku sätteid jäävad praegu kehtivate sätetega võrreldes sisuliselt samaks.

Uuesti sõnastamise tulemusena on artiklid võrreldes kehtivate sätetega ettepanekus ümber

korraldatud ja ümber nummerdatud, et tagada kasutajatele selgus ning rõhutada automaatse

teabevahetuse tähtsust. Lisaks on igast teabevahetust reguleerivast artiklist välja jäetud kõik

ühekordset teabevahetust käsitlevad sätted ja viited rakendamisele ning need on asendatud

üldsättega, millega antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte tehnilise rakendamise

hõlbustamiseks (ettepaneku artikkel 44). Kõik juba vastu võetud rakendusaktid jäävad

kehtima ning juba kehtiva teabevahetuse tehnilist korda ei muudeta. Peamisi muudatusi

kirjeldatakse allpool.

(a) Võimalikest agressiivsetest piiriülestest skeemidest teavitamine

Aruandlusraamistiku proportsionaalsuse tagamiseks ning liikmesriikides direktiivi

järjepidevama kohaldamise edendamiseks on tehtud mitu muudatust. Esiteks on ettepaneku

artiklisse 3 lisatud aruandlusnõuetega seotud erand teise samba direktiivi kohaldamisalasse

kuuluvatele üksustele, kuna a) 15 %-line minimaalne maksustamine peaks neutraliseerima

agressiivse maksuplaneerimise ning b) teise samba direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate

hargmaiste ettevõtete kontsernide suhtes juba kohaldatakse maksuhaldurite spetsiaalsete

auditirühmade tehtavat põhjalikku kontrolli. Erand on kitsas ja sihipärane ning seda

kohaldatakse üksnes juhul, kui ühelegi hargmaiste ettevõtete kontserni liikmele, kuhu üksus

ET 12 ET

kuulub, ei anta soodustusi, mis võimaldaksid vähendada maksustamist alla 15 %. Teiseks on

kooskõlas Euroopa Kohtu otsusega20 ühtlustatud aruantavate piiriüleste skeemide määratlust

ja see hõlmab nüüd ainult rakendatavaid skeeme. Samuti on lihtsustatud asjaomase

maksumaksja määratlust nii, et see hõlmab ainult maksumaksjat, kes alustab aruantava

piiriülese skeemi rakendamist. Tulenevalt IV lisas tehtud muudatustest on välja jäetud

mõisted „turustatav skeem“ ja „kohandatav skeem“

Ettepaneku artiklis 8 on kahel viisil muudetud aruandeperioodi. Esiteks algab aruandeperioodi

arvutamine nüüd hetkest, kui rakendamise esimene samm on tehtud. Selle all tuleb mõista

skeemi rakendamisel võetavaid konkreetseid meetmeid – esialgset kontrollitavat toimingut,

mis näitab skeemi rakendamise kavatsuse realiseerumist ning mis muudab skeemi elluviimise

pöördumatuks või õiguslikult siduvaks, näiteks rakendamist võimaldavate lepingute

allkirjastamine. Teine muudatus puudutab vahendajate aruandluse tähtaja pikendamist

30 päevalt 90 päevale, et tagada teabe parem kvaliteet ja täielikkus.

Kooskõlas Euroopa Liidu Kohtu hiljutiste otsustega on ajakohastatud ka artiklis 8 sätestatud

kutsesaladuse mõistet. Mõistet „kutsesaladus“ tuleks mõista nii, et see kehtib ainult

advokaatide ja teiste kutseala esindajate suhtes, kellel sarnaselt advokaatidele on seaduse

kohaselt õigus tagada kliendi õiguslik esindamine. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema

ette aruantava piiriülese skeemi kohta teabe esitamisest loobumise, kui aruandekohustus

rikuks kutsesaladuse hoidmise kohustust, üksnes selliste kutsetöötajate puhul nagu

advokaadid, kellel on riigisisese õiguse kohaselt õigus tagada kliendi juriidiline esindamine.

Lisaks ei ole vahendajana tegutsev advokaat, kes tegutseb oma kutsealal mõne direktiivi 98/5

artikli 1 lõike 2 punktis a nimetatud kutsenimetuse all , kui ta on kutsesaladuse hoidmise

kohustuse tõttu aruandekohustusest vabastatud, kohustatud teavitama mis tahes teist

vahendajat, kes ei ole tema klient, kõnealuse vahendaja teabe esitamise kohustusest. Siiski

peaks igale vahendajale, kes on aruandluskohustusest vabastatud kutsesaladuse hoidmise

kohustuse tõttu, jääma kohustus oma klienti asjaomase kliendi aruandluskohustusest

viivitamata teavitada. Seevastu teistele kutseala esindajatele, kellel võib samuti olla õigus

tagada juriidiline esindamine, kuid kes ei tegele oma kutsetegevusega ühegi direktiivi 98/5

artikli 1 lõike 2 punktis a nimetatud kutsenimetuse all, ei anta kutsesaladuse hoidmise õigust

ning teavitava vahendaja ja tema kliendi vahelise konsultatsioonisideme olemasolust tuleks

teavitada teate saanud vahendajat (kui see on olemas) ja lõpuks liikmesriigi ametiasutusi.

Ettepaneku artiklis 8 selgitatakse ka, et endiselt on vajalik teabe süstemaatiline esitamine selle

kohta, et aruantavasse skeemi on kaasatud kolmanda riigi jurisdiktsioon.

Kooskõlas eesmärgiga vähendada koormust, kaotades aruandekohustused, millel on

maksuhaldurite jaoks väike väärtus, on IV lisast välja jäetud tunnuste A-kategooria. Lisaks on

tunnuste C-kategooria punkti 1 puhul asendatud viide OECD tegevusele koostööd

mittetegevate jurisdiktsioonide osas viitega käitumisjuhendi töörühma tööle, mille kohaselt

liikmesriigid hindavad kehtestatud kriteeriumide alusel ühiselt kolmandate riikide

jurisdiktsioone, et otsustada, kas need on maksualaselt koostöövalmid või mitte.

Õigusselguse ja järjepideva kohaldamise tagamiseks tuleks tunnuste D-kategooria punkti 2

sisukriteeriume edasi arendada nõukogu rakendusaktiga, mis on lisatud ettepanekusse.

(b) Aruandlus digiplatvormidel toimuva müügi kohta

20 Belgian Association of Tax Lawyers jt.

ET 13 ET

Kooskõlas aruandekohustuste ühtlustamise ja halduskoormuse vähendamisega on kohandatud

digiplatvormidel kaupade müügi künniseid. V lisa I jao punktis B.4 on kaubamüügi

tegevuskünnis välja jäetud ja rahaline künnis on tõstetud 2 000 eurolt 3 000 eurole.

(c) Riikide lõikes esitatavast aruandlusest ja lisamaksu deklaratsiooni kesksest

esitamisest teatamise kohustuse ühtlustamine

Praegu on iga üksus, kes kuulub hargmaisesse ettevõttesse, mille suhtes kohaldatakse

aruandlust riikide lõikes (DAC4) ja DAC9 kohast aruandlust, kohustatud mõlema reeglistiku

kohaselt teatama oma maksuhaldurile, millisesse kontserni ta kuulub, ning kes ja millise

tähtaja jooksul esitab tema nimel aruande. Peale selle kehtivad mõlema teatamiskohustuse

puhul erinevad tähtajad. Kuigi riikide lõikes esitatava aruandluse tähtaeg on hargmaiste

ettevõtete kontserni majandusaasta viimane päev, ei ole DAC9 puhul sellist tähtaega ette

nähtud. Seepärast on liikmesriigid kehtestanud mitmesuguseid erinevaid teatamiskohustusi.

Ettepaneku artikliga 16 ühtlustatakse neid kohustusi ja antakse hargmaiste ettevõtete

kontsernile võimalus esitada kontserni kohta üks teade nii riikide lõikes esitatava aruandluse

kui ka lisamaksu deklaratsiooni keskse esitamise eesmärgil. Teatamise ajakava põhineb

riikide lõikes esitatava aruandluse ajakaval ja see peaks toimuma hargmaiste ettevõtete

kontserni majandusaasta viimasel päeval. Lisaks sellele tuleks teavitamisel kasutada ühtset

vormi, mille komisjon võtab vastu rakendusaktiga. Ühele maksuhaldurile esitatud teade

edastatakse seejärel kõigile asjaomastele maksuhalduritele kolme kuu jooksul alates

esitamistähtajast.

(d) Maksukohustuslasena registreerimise numbri täpsuse parandamine

Ettepaneku artiklis 36 nähti ette, et komisjon töötab välja uue vahendi, mis võimaldab

digitaalselt ja automaatselt kontrollida maksukohustuslasena registreerimise numbri õigsust.

Vahend kinnitab esitatud tuvastamisandmete põhjal, kas teatatud maksukohustuslasena

registreerimise number vastab teatatud maksumaksjale, või näitab, et vastavust ei olnud

võimalik kindlaks teha. Selle vahendi tehnilised parameetrid võetakse vastu komisjoni

rakendusaktiga. Vahendi kasutamine on maksuhalduritele kohustuslik ja aruandvatele

üksustele vabatahtlik. See võimaldab aruandvatel üksustel, kes otsustavad vahendit kasutada,

kontrollida maksumaksjate maksukohustuslasena registreerimise numbrit enne, kui nad

esitavad teabe asjaomasele maksuhaldurile. Kui maksukohustuslasena registreerimise numbrit

kontrollitakse kontrollivahendi abil, ei ole täiendavate tuvastamisandmete kogumine ja

esitamine enam vajalik ning aruandvad üksused peaksid esitama üksnes maksumaksja nime ja

maksukohustuslasena registreerimise numbri. See vähendab nõuete täitmisega seotud

koormust, säilitades samal ajal andmete kvaliteedi. Liikmesriikide valitsuste kontrolliteenused

või samaväärsed ELi teenused või Euroopa kordumatu tunnuse määramine vastavalt

direktiivile 2017/1132 võimaldavad maksumaksjat üheselt ja kontrollitult tuvastada. Seepärast

võivad aruandvad üksused neid kasutada maksukohustuslasena registreerimise numbri

asemel. Sellisel juhul peavad aruandvad üksused esitama ainult asjaomase maksumaksja nime

ja kontrollitud tunnuse, näiteks Euroopa kordumatu tunnuse.

(e) Vahetatud teabe täielikkuse parandamine

Ettepaneku artiklid 3 ja 4 sisaldavad mitmeid muudatusi, mille eesmärk on tagada teabe

täielikkus. Esiteks on ajakohastatud artiklis 3 esitatud mõiste „kättesaadav teave“ määratlust,

et see hõlmaks mitte ainult maksuhaldurite registrites kättesaadavat teavet, vaid ka teavet, mis

on kättesaadav kõigis liikmesriikide asutuste registrites ja andmebaasides riiklikul

valitsemistasandil.

ET 14 ET

Paralleelselt ja kooskõlas ühekordsuse põhimõttega, et hõlbustada artiklist 4 tulenevate

kohustuste täitmist, luuakse ettepanekuga õiguslik alus, mille kohaselt maksuhalduritel on

juurdepääs teiste avaliku sektori asutuste valduses olevale asjakohasele teabele riiklikul

tasandil. Tuginedes eelkõige ELi rahapesuvastases raamistikus tehtud edusammudele,

parandatakse ettepanekuga maksuhaldurite juurdepääsu rahapesuvastaste õigusaktide alusel

loodud registritele, eelkõige uuele omavahel ühendatud kinnisvararegistrile. Juurdepääs

sellele kinnisvarateabe ühtsele juurdepääsupunktile võimaldab maksuhalduritel saada

täielikku teavet kinnisvara puhul tegelike kasusaajate kohta ja vahetada seda teavet teiste

liikmesriikidega vastavalt artiklile 4. Lisaks sellele antakse artiklis 39 sätestatud õigusliku

alusega maksuhalduritele juurdepääs riiklikul tasandil peetavatele pensioniregistritele.

Artiklist 4 on välja jäetud elukindlustustoodete tulu- ja varakategooria, kuna selle kategooria

all vahetavad teavet vaid vähesed liikmesriigid ning lisaks sellele dubleerib aruandlus

märkimisväärselt finantsteabe kohustusliku vahetamise kohast aruandlust.

Kooskõlas OECD tasandil toimunud viimaste arengusuundumustega on lisatud teabevahetus

kinnisvara puhul tegelike kasusaajate kohta.

Elukindlustustoodete kategooria väljajätmisega jääb alles kuus tulu- ja varakategooriat ning

kõigi kuue kategooria teabe vahetamine peaks olema kohustuslik, tingimusel et teave on

muudetud kontseptsiooni kohaselt kättesaadav.

(f) Õigusakti edasine parandamine ja ajakohastamine

Ettepanek sisaldab ka mõningaid täiendavaid muudatusi ja selgitusi. Direktiivist on välja

jäetud III lisas esitatud riikidepõhise aruande vorm ja VII lisas esitatud lisamaksu

deklaratsioon ning need on asendatud viitega rakendusaktidega vastu võetud vormile. Need

rakendusaktid on tegelikult juba vastu võetud21 ja neid ei ole kavas muuta, välja arvatud juhul,

kui OECD tasandil lepitakse kokku muudatuses, mis nõuaks kohandusi, et säilitada kooskõla

ning tagada ühtne ülemaailmne aruandlusstandard.

Ettepanek pakub maksuhalduritele paremaid võimalusi tegeleda nõuetele mittevastavate

kolmandate riikide digiplatvormide probleemiga. V lisa IV jao punktis F7 selgitatakse

olukordi, kus maksuhaldurid peaksid kohaldama karistusi nõuetele mittevastavate kolmandate

riikide digiplatvormide suhtes, samas kui punktiga F8 tõhustatakse maksuhaldurite koostööd

juhtudel, kui kolmandate riikide digiplatvormid ei täida nõudeid. Peale selle antakse

artikliga 25 maksuhalduritele võimalus teostada nõuetele mittevastavate kolmandate riikide

platvormihaldurite samaaegseid kontrolle.

Teabe kasutamise ja töötlemise osas on tehtud mitmeid muudatusi. Esiteks on liikmesriigid

kohustatud igal aastal jagama oma riiklike statistikaametitega statistikat automaatse

teabevahetuse mahu kohta, mis võimaldab ametlikke arvutusi riiklikul ja Euroopa tasandil

(artikkel 46). Lisaks edastavad liikmesriigid igal aastal oma riigi statistikaasutusele kogu

21 Komisjoni 22. jaanuari 2018. aasta rakendusmäärus (EL) 2018/99, millega muudetakse

rakendusmäärust (EL) 2015/2378 seoses automaatse teabevahetuse tõhususe iga-aastase hinnangu

vormi ja edastamistingimustega ning liikmesriikide esitatavate statistiliste andmete loendiga nõukogu

direktiivi 2011/16/EL hindamiseks (ELT L 17, 23.1.2018, lk 29–33 ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2018/99/oj) ja komisjoni 7. juuli 2025. aasta rakendusmäärus

(EL) 2025/1325, millega muudetakse rakendusmäärust (EL) 2015/2378 seoses tüüpvormide ja

elektrooniliste vormidega, mida tuleb kasutada nõukogu direktiivi 2011/16/EL (mida on muudetud

nõukogu direktiiviga (EL) 2025/872) kohases kohustuslikus automaatses teabevahetuses (ELT L,

2025/1325, 17.7.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_impl/2025/1325/oj).

ET 15 ET

riikide lõikes esitatava aruandluse raames saadud teabe. Artiklisse 28 on lisatud selgitus, et

liikmesriigid võivad vajaduse korral anda saadud teabe kohta tagasisidet rohkem kui üks kord

aastas. Artiklis 48 nõutakse, et liikmesriigid esitaksid direktiivi toimimise järelevalve ja

hindamise käigus aruandeid ka halduskoostöö tulemusi mõõtvate vahendite (peamiste

tulemusnäitajate) kohta. Sellega tagatakse, et komisjonil on direktiivi hindamiseks

kvaliteetsemad andmed. Artiklisse 49 on lisatud võimalus, et komisjon avaldab aruanded

vahetatud teabe kasutamise kohta ning liikmesriikide esitatud statistiliste andmete

anonüümseks muudetud aastakokkuvõtted.

ET 1 ET

 2011/16/EL

2026/0168 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV

maksustamisalase halduskoostöö kohta (uuesti sõnastatud)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikleid 113 ja 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust,22

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust,23

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

 uus

(1) Nõukogu direktiivi 2011/16/EMÜ24 on korduvalt oluliselt muudetud. Kuna direktiivi

on vaja teha uusi muudatusi, tuleks see selguse huvides uuesti sõnastada.

 2011/16/EL põhjendus 7

(kohandatud)

 uus

(2) Käesolev direktiiv põhineb direktiivi 77/799/EMÜ saavutustel, kuid näeb ette

selgedmad ja täpsedmad eeskirjad, millega reguleerida vajaduse korral halduskoostööd

liikmesriikide vahel,  et toetada neid võitluses maksupettuste, maksudest

kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu .

(3) et seada eelkõige seoses teabevahetusega sisse ulatuslikum liikmesriikidevaheline

halduskoostöö. Selgemad eeskirjad peaksid tegema samuti võimalikuks eelkõige

hõlmata  Käesolevat direktiivi tuleks kohaldada otseste ja kaudsete maksude suhtes,

mis ei ole veel hõlmatud muude liidu õigusaktidega, ning see peaks hõlmama  kõik

liidus tegutsevad füüsilised ja juriidilised isikud, võttes arvesse õiguslike üksuste üha

22 ELT C […], […], lk […]. 23 ELT C […], […], lk […]. 24 Nõukogu 15. veebruari 2011. aasta direktiiv 2011/16/EL maksustamisalase halduskoostöö kohta ja

direktiivi 77/799/EMÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 64, 11.3.2011, lk 1, ELI: https://eur-

lex.europa.eu/eli/dir/2011/96/oj).

ET 2 ET

erinevamat vormi, sealhulgas lisaks tavapärastele õiguslikele üksustele, nagu

usaldusühingud, sihtasutused ja investeerimisfondid, ka mis tahes uusi instrumente,

mis liikmesriikide maksumaksjad võivad luua.

 uus

(4) Et aruandekohustuslike üksuste koormus oleks jätkuvalt proportsionaalne, ei tohiks

liikmesriigid kehtestada ega säilitada direktiiviga hõlmatud valdkonnas täiendavaid

aruandluskohustusi, mis on oma laadi, ulatuse või kumulatiivse koormuse tõttu

ebaproportsionaalsed ning võivad käesolevas direktiivis sätestatud ülekaaluka üldise

huvi ja eraellu sekkumise vahelist tasakaalu mõjutada ja selle tõsiselt ohtu seada.

(5) Liikmesriike ei tohiks vabastada tulu ja kapitali käsitleva teabe automaatse vahetamise

kohustusest, mis on ette nähtud artiklis 4, üksnes seetõttu, et teave on selle liikmesriigi

teise valitsemistasandi haldusasutuse (mis ei ole maksuhaldur) valduses. Selleks et

luua võrdsed tingimused ning tagada, et vahetatav teave on kvaliteetne ja seda saab

tulemuslikult kasutada, peaks see hõlmama ka teavet, mida hoiab registrites ja

andmebaasides teine riigi nimel tegutsev valitsusasutus, tingimusel et niisugune teave

on kantud tulu ja kapitali käsitleva teabe vahetamise kohustuslike kategooriate

loetellu. Lisaks tuleks kõnealusele teabele tõhusa juurdepääsu tagamiseks anda

elektrooniline juurdepääs digitaalsele teabele, mis peaks olema võimaluse korral

masinloetav ja kättesaadav kooskõlas asjaomases liikmesriigis teabe kogumist ja

töötlemist käsitleva korraga.

(6) Käesoleva direktiivi kohane liikmesriikidevaheline koostöö tugineb digitaalsetele

sidevahenditele. On oluline, et need vahendid oleksid turvalised ja vastavuses

tehnoloogia arenguga. Lisaks peaks komisjonil olema võimalik töötada koos

liikmesriikidega välja praktilisi lahendusi.

(7) Liidu õigusnormides, millega rakendatakse Majandusliku Koostöö ja Arengu

Organisatsioonis (OECD) saavutatud kokkuleppeid, tuleks võtta arvesse OECD

väljatöötatud raamistikku, et suurendada teabevahetuse tõhusust ja vähendada

halduskoormust. Üldpõhimõttena peaksid liikmesriigid kasutama OECDs kokku

lepitud kommentaare ja suuniseid – niivõrd, kuivõrd sellised dokumendid on

kooskõlas liidu õigusega – näidete või tõlgenduste allikana ning selleks, et tagada

normide ühetaoline kohaldamine kõigis liikmesriikides.

(8) Võttes arvesse käesoleva direktiivi kohase teabevahetuse käigus saadud kogemusi ja

automaatse teabevahetuse valdkonna rahvusvahelisi arengutendentse, tuleks tulu ja

omandit käsitleva kohustuslikult vahetatava teabe kategooriate loetelu uuesti läbi

vaadata. Teavet elukindlustustoodetest saadava tulu kohta tavaliselt ei vahetata, selle

kohta ette nähtud aruandlus toimib arvestataval määral ning seda vahetatakse

automaatselt finantskonto teabena, mistõttu ei ole seda tulu ja kapitali käsitlevasse

kategooriasse kuuluvat teavet enam vaja vahetada. Lisaks on OECDs kokku lepitud,25

et kinnisomandit ja kinnisvaratulu käsitlev teabevahetus peaks hõlmama teavet

25 Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsioon, „Framework for the Automatic Exchange of Readily

Available Information on Immovable Property for Tax Purposes:OECD Report to G20 Finance

Ministers and Central Bank Governors“ (OECD Publishing, oktoober 2025)

https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/topics/policy-issues/tax-transparency-and-international-co-

operation/framework-for-the-automatic-exchange-of-readily-available-information-on-immovable-

property-for-tax-purposes.pdf.

ET 3 ET

tegelike kasusaajate kohta. Seetõttu on asjakohane tõhustada kõnealuse tulu- ja

kapitalikategooria raames toimuvat teavevahetust.

 2014/107/EL põhjendus 9

(9) Liikmesriigid peaksid nõudma oma finantsasutustelt, et nad rakendaksid käesolevas

direktiivis sisalduvaid aruandlus- ja hoolsusmeetmete eeskirju, mis on täielikult

kooskõlas OECD väljatöötatud ühise aruandlusstandardi eeskirjadega26.

 2014/107/EL põhjendus 10

(10) Käesoleva direktiiviga hõlmatud aruandekohustuslike finantsasutuste ja avaldatavate

kontode kategooriad on loodud eesmärgiga piirata maksumaksjate võimalusi vältida

nende kohta andmete edastamist selliselt, et nad paigutavad oma vara ümber sellistesse

finantsasutustesse või investeerivad sellistesse finantstoodetesse, mis käesoleva

direktiivi kohaldamisalasse ei kuulu. Sellest hoolimata tuleks käesoleva direktiivi

kohaldamisalast välja jätta teatavad finantsasutused ja kontod, mille puhul oht, et neid

kasutatakse maksudest kõrvalehoidmiseks, on väike. Künnised tuleks käesolevast

direktiivist üldiselt välja jätta, kuna nendest on võimalik kontode eri finantsasutustesse

jaotamise abil hõlpsasti kõrvale hoida. Finantsteave, mille kohta tuleb aruanne esitada

ja mida tuleb vahetada, ei peaks hõlmama mitte ainult kogu asjakohast tulu (intressid,

dividendid ja muu sarnane tulu), vaid ka kontojääke ja finantsvarade müügist saadavat

tulu, et lahendada olukordi, kus maksumaksja püüab peita kapitali, mis on iseenesest

sissetulek, või vara, millelt maksude maksmisest on kõrvale hoidutud. Seetõttu on

käesoleva direktiivi alusel toimuv andmete töötlemine vajalik ja proportsionaalne

selleks, et võimaldada liikmesriikide maksuhalduritel õigesti ja kahtluseta kindlaks

teha asjaomased maksumaksjad, hallata ja jõustada oma maksualaseid õigusakte

piiriülestes olukordades, hinnata maksudest kõrvalehoidmise tõenäosust ja vältida

tarbetuid edasisi uurimisi.

 (EL) 2015/2376 põhjendus 1

(kohandatud)

(11) Piiriülese maksustamise vältimisega, agressiivse maksuplaneerimisega ja kahjustava

maksukonkurentsiga seotud probleemid on märgatavalt suurenenud ning need on

muutunud suureks mureküsimuseks liidus ja kogu maailmas. Maksubaasi kahanemise

tõttu vähenevad liikmesriikide maksutulud märgatavalt ja see takistab neil

majanduskasvu soodustava maksupoliitika kohaldamist. Maksualaste eelotsuste

tegemine, mis hõlbustab õigusaktide järjepidevat ja läbipaistvat kohaldamist, on

levinud praktika, sealhulgas liidus. Maksumaksjatele maksuseaduste selgitamine,

millega luuakse äritegevuse jaoks kindlus, võib aidata kaasa investeeringute

tegemisele ja seaduste järgimisele ning seeläbi aidata arendada edasi ühtset turgu

liidus, tuginedes aluslepingute aluseks olevatele põhimõtetele ja vabadustele.

Maksustamisest lähtuvaid struktuure käsitlevate otsuste tulemuseks on olnud teatud

juhtudel siiski see, et eelotsuse teinud, seda muutnud või uuendanud riigis

26 OECD (2025), „Consolidated text of the Common Reporting Standard (2025): Standard for Automatic

Exchange of Financial Account Information in Tax Matters“, OECD Publishing,

Paris, https://doi.org/10.1787/055664b1-en.

ET 4 ET

maksustatakse madalalt kunstlikult suur osa sissetulekust ja muudes asjaomastes

riikides maksustatakse kunstlikult väike osa sissetulekust. Seepärast on

 vaja  hädavajalik  suurt  suurendada läbipaistvust. Selleks tuleb tõhustada

nõukogu direktiiviga 2011/16/EL loodud vahendeid ja mehhanisme.

 (EL) 2015/2376 põhjendus 10

(12) Selleks et saada piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alasest

kohustuslikust automaatsest teabevahetusest suurimat kasu, tuleks teave edastada kohe

pärast kõnealuste otsuste tegemist ja kokkulepete sõlmimist või pärast nende muutmist

või uuendamist, mistõttu tuleks kehtestada teabeedastuse korrapärased ajavahemikud.

Samadel kaalutlustel on samuti asjakohane näha ette selliste piiriüleste eelotsuste ja

siirdehinna eelkokkulepete alane kohustuslik automaatne teabevahetus, mis tehti või

sõlmiti või mida muudeti või uuendati viie aasta jooksul enne käesoleva direktiivi

kohaldamise alguskuupäeva ja mis olid 1. jaanuaril 2014 endiselt kehtivad. Samas

võiks isikud või isikute grupid, kelle kogu gruppi hõlmav aastane netokäive on

väiksem kui 40 000 000 eurot, teatud tingimustel sellisest kohustuslikust automaatsest

teabevahetusest välja jätta.

 (EL) 2015/2376 põhjendus 11

(13) Õiguskindluse huvides ning väga rangetel tingimustel on asjakohane jätta

kohustuslikust automaatsest teabevahetusest välja kolmandate riikidega sõlmitud

kahe- või mitmepoolsed siirdehinna eelkokkulepped, lähtudes kõnealuste riikidega

sõlmitud kehtivatest rahvusvahelistest lepingutest, kui kõnealuste rahvusvaheliste

lepingute sätted ei luba kõnealuse rahvusvahelise lepingu alusel saadud teabe

avalikustamist lepingupooleks mitteolevale riigile. Sellistel juhtudel tuleks selle

asemel vahetada artikli 9 lõikes 5 artiklis 6 osutatud teavet hoopis taotluste kohta,

mille tulemusel sellised kahe- või mitmepoolsed siirdehinna eelkokkulepped sõlmiti.

Seetõttu peaks sellistel juhtudel edastatav teave sisaldama viidet, et teavet edastatakse

sellise taotluse põhjal.

 (EL) 2023/2226 põhjendus 33

 uus

(14) Samuti tuleks automaatselt vahetada piiriüleseid eelotsuseid, millega määratakse

kindlaks, kas isik on eelotsuse teinud liikmesriigi maksuresident või mitte.

Proportsionaalsuse huvides ja halduskoormuse vähendamiseks ei tohiks piiriüleste

eelotsuste teatavate ühiste vormide suhtes üksnes selle alusel, et nende mõni element

võib olla seotud selle kindlaksmääramisega, kas füüsiline isik on liikmesriigi

maksuresident või mitte, kohaldada piiriüleseid eelotsuseid käsitlevat teabevahetust

 See ei tohiks aga olla teabevahetuse ainus põhjus . Piiriüleseid eelotsuseid, mis

käsitlevad mitteresidentidest töötajatele makstavate hüvitiste ja juhtide tasude ning

mitteresidentide pensionide maksustamist tuluallika riigis, ei peaks vahetama, välja

arvatud juhul, kui piiriülese eelotsusega hõlmatud tehingu või tehingute kogumi

summa ületab künnist.

ET 5 ET

 (EL) 2015/2376 põhjendus 14

(15) Liikmesriigid peaksid vahetama põhiteavet ja piiratud osa põhiteabest tuleks edastada

ka komisjonile. See peaks võimaldama komisjonil igal ajal jälgida ja hinnata

piiriüleste eelotsuste ja siirdehinna eelkokkulepete alase kohustusliku automaatse

teabevahetuse tõhusust. Komisjon ei peaks siiski kasutama saadud teavet muudel

eesmärkidel. Selline teabe edastamine ei peaks vabastama liikmesriiki kohustusest

teatada komisjonile mis tahes riigiabist.

 (EL) 2015/2376 põhjendus 16

(kohandatud)

(16) Pärast käesoleva direktiivi kohaselt toimuva kohustusliku automaatse teabevahetuse

etappi peaks liikmesriigil olema võimalik vajaduse korral tugineda  käesoleva 

direktiivi 2011/16/EL artiklile 5 17 seoses taotluse alusel toimuva teabevahetusega,

selleks et saada piiriüleseid eelotsuseid teinud või siirdehinna eelkokkuleppeid

sõlminud liikmesriigilt lisateavet, sealhulgas kõnealuste otsuste või kokkulepete kogu

teksti.

 (EL) 2016/881 põhjendus 3

(17) Liikmesriikide maksuhaldurid vajavad põhjalikku ja asjakohast teavet hargmaiste

ettevõtete kontsernide struktuuri, siirdehindade poliitika ja tehtud sisetehingute kohta

nii liidus kui ka väljaspool liitu. Nimetatud teave võimaldab maksuhalduril reageerida

kahjulikele maksutavadele, tehes muudatusi õigusaktides või asjakohaseid

riskianalüüse ja maksuauditeid, ning teha kindlaks, kas äriühingud on kasutanud

võtteid, millega on märkimisväärne osa tulust kunstlikult ümber suunatud

soodsamasse maksukeskkonda.

 (EL) 2016/881 põhjendus 4

(kohandatud)

 uus

(18) Suurem läbipaistvus maksuhaldurite jaoks võiks motiveerida hargmaiste ettevõtete

kontserne ka teatavatest võtetest loobuma ning kandma kasumi saamise riigis õiglast

maksukoormust. Hargmaiste ettevõtete kontsernide läbipaistvuse suurendamisel on

seega oluline osa maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise vastases

võitluses.  Selleks et edendada riigi vahendite tõhusat kasutamist ja vähendada

hargmaiste ettevõtete kontsernide halduskoormust, peaks aruandluskohustus kehtima

ainult selliste hargmaiste ettevõtete kontsernide puhul, mille konsolideeritud kontserni

aastatulu ületab teatava summa   kooskõlas OECD maksubaasi kahanemise ja

kasumi ümberpaigutamise aruande 13. meetmega27 .

27 OECD (2015), „Transfer Pricing Documentation and Country-by-Country Reporting, Action 13 – 2015

Final Report, OECD/G20 Base Erosion and Profit Shifting Project“, OECD Publishing,

Paris, https://doi.org/10.1787/9789264241480-en.

ET 6 ET

 (EL) 2016/881 põhjendus 7

 uus

(19) Selleks et edendada riigi vahendite tõhusat kasutamist ja vähendada hargmaiste

ettevõtete kontsernide halduskoormust, peaks aruandluskohustus kehtima ainult

selliste hargmaiste ettevõtete kontsernide puhul, mille konsolideeritud kontserni

aastatulu ületab teatava summa.  Käesoleva direktiiviga tuleks tagada, et kogu liidus

kogutakse sama teave ning see tehakse maksuhalduritele õigeaegselt

kättesaadavaks .

 (EL) 2016/881 põhjendus 12

(20) Riikidepõhiste aruannete kohustuslik automaatne vahetamine liikmesriikide vahel

peaks igal juhul sisaldama kindlaksmääratud põhiteabe edastamist, mis oleks

kättesaadav neile liikmesriikidele, mille kohta on kõnealuses aruandes sisalduva teabe

alusel teada, et hargmaiste ettevõtete kontserni üks või mitu üksust on liikmesriigi

maksuresidendid või maksukohustuslased seoses hargmaiste ettevõtete kontserni

püsiva tegevuskoha kaudu toimuva äritegevusega.

 (EL) 2018/822 põhjendus 3

(21) Arvestades, et enamik võimaliku agressiivse maksuplaneerimise skeemidest hõlmab

rohkem kui üht jurisdiktsiooni, annaks sellise teabe avalikustamine täiendavaid

positiivseid tulemusi, kui teavet vahetatakse ka liikmesriikide vahel. Automaatne

teabevahetus maksuasutuste vahel on otsustava tähtsusega, et anda neile vajalikku

teavet, mis võimaldab võtta meetmeid, kui täheldatakse agressiivseid maksutavasid.

 (EL) 2018/822 põhjendus 6

(kohandatud)

(22) Võimalikest maksude agressiivse piiriülese planeerimise skeemidest teavitamine võib

aidata tõhusalt kaasa õiglase maksukeskkonna loomisele siseturul. Vahendajate

kohustus  Vahendajatel peaks olema kohustus  teavitada maksuhaldureid

teatavatest piiriülestest skeemidest, mida oleks võimalik kasutada maksude

agressiivsel planeerimisel, oleks samm õiges suunas. Terviklikuma poliitika

kujundamiseks oleks  ka  oluline, et teise sammuna pärast teabe esitamist

 peaksid maksuhaldurid jagama  teavet oma kolleegidega teistes liikmesriikides.

Selline korraldus peaks tõstma ka ühise aruandlusstandardi tõhusust. Väga oluline on

anda komisjonile juurdepääs piisavale hulgale teabele, et ta saaks jälgida käesoleva

direktiivi nõuetekohast toimimist. Komisjoni juurdepääs teabele ei vabasta liikmesriiki

kohustusest teatada komisjonile mis tahes riigiabist.

 (EL) 2018/822 põhjendus 8

(23) Selleks, et tagada siseturu nõuetekohane toimimine ja hoida ära lüngad kavandatud

normide raamistikus, peaks teabe esitamise kohustus lasuma kõikidel osalejatel, kes on

tavaliselt kaasatud aruantava piiriülese tehingu või selliste tehingute seeria

väljatöötamisse, turustamisse, korraldamisse või haldamisse, ning samuti neil, kes

abistavad või nõustavad. Samuti ei tohiks jätta tähelepanuta seda, et teatavatel juhtudel

ET 7 ET

ei saa kohustada vahendajat kutsesaladuse hoidmise kohustuse tõttu teavet esitada, või

vahendajat ei ole näiteks seetõttu, et maksumaksja kavandab ja kasutab skeemi ise.

Oleks oluline, et sellisel juhul maksuhaldur ei kaotaks võimalust saada teavet

maksuskeemidest, mis võivad olla seotud maksude agressiivse planeerimisega.

Sellistel juhtudel tuleks teabe esitamise kohustus suunata maksumaksjale, kes saab

skeemist kasu.

 (EL) 2018/822 põhjendus 9

 uus

(24) Maksude agressiivse planeerimise skeemid on aastate jooksul muutunud iseäranis

mitmetahuliseks ning neid kohandatakse ja muudetakse pidevalt, et reageerida

maksuhaldurite vastumeetmetele. Seda arvesse võttes Konkreetsete

maksuplaneerimise skeemide kindlakstegemise asemel oleks tõhusam püüda

tuvastada võimalik maksude agressiivse planeerimise skeem nimekirja abil, mis

koondab tehingute sellised omadused ja elemendid, mis kujutavad endast tõsist märki

maksustamise vältimisest või kuritarvitustest, selmet määratleda maksude agressiivne

planeerimine. Neid märke nimetatakse tunnusteks.

 (EL) 2018/822 põhjendus 10

 uus

(25) Kuna võimalikesse maksude agressiivse planeerimise skeemidesse puutuvalt peaks

käesoleva direktiivi esmane eesmärk olema tagada siseturu nõuetekohane toimimine,

on ülioluline, et reguleerimine liidu tasandil ei läheks kaugemale sellest, mis on vajalik

kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Seetõttu peaksid aruandluse ühised normid

piirduma ainult piiriüleste olukordadega, st olukordadega, mis hõlmavad kas rohkem

kui üht liikmesriiki või liikmesriiki ja kolmandat riiki , kuna sellised skeemid võivad

mõjutada siseturu toimimist . Sellistes olukordades esineb võimalik mõju siseturu

toimimisele, mis õigustab vajadust kehtestada ühtne normistik ning mitte jätta

kõnealune küsimus liikmesriikide tasandil lahendatavaks. Liikmesriik võib võtta

samalaadseid täiendavaid riiklikke aruandlusmeetmeid, kuid teiste liikmesriikide

pädevatele asutustele ei tohiks automaatselt edastada mis tahes lisateavet, mis on

kogutud lisaks sellele, mis on käesoleva direktiivi kohaselt teavitatav. Seda teavet

tuleks vahetada taotluse korral või spontaanselt vastavalt kohaldatavatele normidele.

 (EL) 2023/2226 põhjendus 44

(kohandatud)

 uus

(26) Võttes arvesse Euroopa Kohtu  praktika arengut  8. detsembri 2022. aasta otsust

 otsuses  kohtuasjas C-694/20, Orde van Vlaamse Balies jt  28ja 29. juuli 2024.

aasta otsuses kohtuasjas C-623/22, Belgian Association of Tax Lawyers jt29, tuleks

mõistet „kutsesaladus“ tõlgendada nii, et see kehtib üksnes advokaatide ja teiste

kutseala esindajate kohta, kellel sarnaselt advokaatidele on seaduse kohaselt õigus

28 Euroopa Kohtu 8. detsembri 2022. aasta otsus kohtuasjas Orde van Vlaamse Balies jt, C-649/20, ECLI

Orde van Vlaamse Balies jt. 29 Euroopa Kohtu 29. juuli 2024. aasta otsus kohtuasjas Belgian Association of Tax Lawyers jt, C-623/22,

ECLI Belgian Association of Tax Lawyers jt.

ET 8 ET

tagada kliendi õiguslik esindamine. Seepärast peaksid liikmesriigid nägema ette õiguse

loobuda aruantava piiriülese skeemi kohta teabe esitamisest, kui teabe esitamise

kohustus võib olla vastuolus kutsesaladuse hoidmise kohustusega, üksnes selliste

kutseala esindajate jaoks, kellel sarnaselt advokaatidele on riigisisese õiguse alusel

tagada kliendi õiguslik esindamine. Lisaks ei tohiks see direktiiv kohustada  tuleks

direktiivi 2011/16/EL muuta nii, et selle sätted vahendajana tegutsevat advokaati,

 kes tegutseb oma kutsealal mõne Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

98/5/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis a nimetatud kutsenimetuse all30 , juhul, kui ta on

kutsesaladuse hoidmise kohustuse tõttu teabe esitamise kohustusest vabastatud,

teavitama mis tahes teist vahendajat, kes ei ole tema klient, kõnealuse vahendaja teabe

esitamise kohustusest. Siiski peaks igale vahendajale, kes on teabe esitamise

kohustusest vabastatud kutsesaladuse hoidmise kohustuse tõttu, jääma kohustus oma

klienti asjaomase kliendi teabe esitamise kohustusest viivitamata teavitada.

 Seevastu tuleks teistel kutseala esindajatel, kellel võib liikmesriigi õiguse alusel olla

küll õigus tagada kliendi õiguslik esindamine, kuid kes ei tegutse oma kutsealal ühegi

direktiivi 98/5/EÜ artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud kutsenimetuse all, teatada

teavitava vahendaja ja tema kliendi vahelisest konsulteerimissuhtest teavitatavale

vahendajale (kui ta on olemas) ja lõpuks liikmesriigi ametiasutustele. 

 uus

(27) Võttes arvesse võimalikke agressiivseid piiriüleseid skeeme käsitleva teabe

vahetamisel saadud kogemusi ja selleks, et vähendada äriühingute halduskoormust

ning säilitada samal ajal teavet, mis on vajalik maksupettuste, maksudest

kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise vastu võitlemiseks, tuleks läbi vaadata

potentsiaalselt agressiivsete piiriüleste skeemide aruandlusnõuded.

(28) Ülemaailmse madalaima maksustamistaseme rakendamine nõukogu direktiiviga (EL)

2022/252331 tagab, et kõigi selle direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingute

suhtes kohaldatakse tegelikku maksumäära, mis on vähemalt 15 %.

(29) Seetõttu on vaja sihipärast ja proportsionaalset lihtsustamist, milles on arvesse võetud

selliste üksuste regulatiivset koormust. Sellist erandit hargmaiste ettevõtete

kontsernidele tuleks piirata üksnes siis, kui kohaldatakse tingimustele vastavat

riigisisest lisamaksu, ning selle tingimuseks peaks olema, et kõnealune jurisdiktsioon

ei näe hargmaiste ettevõtete kontsernile seonduvaid soodustusi. Sellega tagatakse alati

madalaima maksustamistaseme kohaldamine. Aruandluskohustus jääb kehtima, kui

hargmaiste ettevõtete kontserni peakorter asub jurisdiktsioonis, kus kehtib paralleelne

maksustamise kord, ja tal on olemas liidu üksused, kes rakendavad aruantavaid

piiriüleseid skeeme jurisdiktsioonis, kus sellel maksustamisperioodil ei kehti

tingimustele vastav riigisisene lisamaks, või kui saadakse seonduvaid soodustusi.

(30) Aruandluse edasiseks lihtsustamiseks tuleks esitada ainult andmed, mida

maksuhaldurid tegelikult kasutavad. Selleks et tagada esitatud teabe parem kvaliteet ja

piisavalt aega vahendajatevaheliseks koordineerimiseks, tuleks aruandluse tähtaega

30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 1998. aasta direktiiv 98/5/EÜ, millega hõlbustatakse

alalist tegutsemist advokaadi kutsealal muus liikmesriigis kui see, kus omandati kutsekvalifikatsioon

(EÜT L 77, 14.3.1998, lk 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1998/5/oj). 31 Nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja

suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT

L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj).

ET 9 ET

pikendada 90 päevani pärast skeemi rakendamise esimest etappi. See annab

esitamistähtaja arvutamiseks stabiilse lähtepunkti, kuna rakendamise esimene etapp on

konkreetne meede, mis võetakse skeemi rakendamisel esialgse kontrollitava

toiminguna, milleks on skeemi rakendamise kavatsuse realiseerumine, mis muudab

skeemi rakendamise pöördumatuks või õiguslikult siduvaks, sealhulgas selle

rakendamist võimaldavate lepingute allkirjastamine.

(31) Direktiivi (EL) 2018/822 kohaste A kategooria tunnuste üldine olemus on osutunud

maksuhaldurite jaoks maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise

vältimise vastases võitluses väheväärtuslikuks, tekitades seetõttu ebaproportsionaalselt

palju aruandlust. Seetõttu ei ole enam vaja selliseid üldisi tunnuseid ette näha. Lisaks

sellele ja tuginedes äriühingute maksustamise ELi käitumisjuhendi kasutamisele nii

kahjulike maksukordade valdkonnas kui ka koostööd mittetegevate

maksujurisdiktsioonide loetelu koostamisel, on asjakohane viia tunnuse C1

kohaldamisala kooskõlla liikmesriikide poolt nendes valdkondades ühiselt tehtud

otsustega.

 (EL) 2021/514 põhjendus 16

(kohandatud)

(32) Arvestades asjaolu, et kogu maailma maksuhaldurid seisavad silmitsi üha kasvava

digiplatvormimajandusega seotud probleemidega, on Majanduskoostöö ja Arengu

Organisatsioon (OECD) välja töötanud platvormihaldurite aruandluse mudelreeglid

seoses koostöö- ja juhutöömajanduses tegutsevate müüjatega (edaspidi

„mudelreeglid“)  32 . Võttes arvesse digiplatvormide ja nendel aktiivselt

tegutsevate müüjate piiriülese tegevuse ulatuslikkust, võib õigustatult eeldada, et

liiduvälistel jurisdiktsioonidel on piisavad stiimulid järgida liidu eeskuju ning

rakendada teabe kogumist ja vastastikust automaatset vahetamist aruandlusega

hõlmatud müüjate kohta vastavalt mudelreeglitele. Kuigi mudelreeglite ja käesoleva

direktiivi kohaldamisala ei kattu müüjate osas, kelle kohta tuleb teavet esitada, ja

digiplatvormide osas, kes peavad teavet esitama, eeldatakse, et mudelreeglitega

nähakse ette samaväärse teabe esitamine seoses asjaomaste tegevustega, mis jäävad nii

käesoleva direktiivi kui ka mudelreeglite kohaldamisalasse, mida võib veelgi

laiendada, et hõlmata muid asjakohaseid tegevusi.

 (EL) 2021/514 põhjendus 17

 uus

(33) Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolised rakendamistingimused, tuleks

komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid volitusi tuleks teostada kooskõlas

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 182/2011. Täpsemalt Kuna

mudelreeglite rakendamine jurisdiktsioonides ei sõltu ühestki hindamisest, näiteks

vastastikusest hindamisest, peaks komisjon rakendusaktidega kindlaks määrama, kas

teave, mida on vaja vahetada vastavalt liikmesriigi ja liiduvälise jurisdiktsiooni

pädevate asutuste vahelisele kokkuleppele, on samaväärne käesolevas direktiivis

sätestatuga. Arvestades, et maksustamisalast halduskoostööd käsitlevate kokkulepete

32 OECD (2020), „Model Rules for Reporting by Platform Operators with respect to Sellers in the Sharing

and Gig Economy“, OECD, Paris; www.oecd.org/tax/exchange-of-tax-information/model-rules-for-

reporting-by-platform-operators-with-respect-tosellers-in-the-sharing-and-gig-economy.htm.

ET 10 ET

sõlmimine liiduväliste jurisdiktsioonidega jääb liikmesriikide pädevusse, võib

komisjoni tegevuse käivitada ka liikmesriigi taotluse korral. Kõnealune

haldusmenetlus peaks käesoleva direktiivi kohaldamisala ja tingimusi muutmata

tagama õiguskindluse seoses sellega, et käesolevast direktiivist tulenevad kohustused

ja kõik sellised teabevahetust käsitlevad kokkulepped, mis liikmesriikidel võivad olla

liiduväliste jurisdiktsioonidega, on omavahel vastavuses. Selleks on vaja, et

samaväärsuse saaks kindlaks määrata liikmesriigi taotluse korral ka enne sellise

kokkuleppe kavandatavat sõlmimist. Kui sellise teabe vahetamine põhineb

mitmepoolsel kokkuleppel, tuleks otsus teha kogu sellise kokkuleppega hõlmatud

asjakohase raamistiku kohta.  Siiski peaks vajaduse korral olema võimalik teha

kahepoolse instrumendi või konkreetse liiduvälise jurisdiktsiooniga peetava

teabevahetuse samaväärsust kinnitav otsus. Selle mehhanismi täielikuks

rakendamiseks on oluline, et liikmesriigid võtaksid asjakohased meetmed, et käivitada

õigeaegselt teabevahetus, mis põhineb digiplatvormide kaudu saadud tulu käsitleva

teabe automaatset vahetamist käsitleval pädevate asutuste mitmepoolsel kokkuleppel

(DPI-MCAA) või mis tahes muul kahepoolsel dokumendil või teabevahetusel

liiduväliste jurisdiktsioonidega, kelle riiklikud õigusaktid on tunnistatud

samaväärseks. 

 (EL) 2021/514 põhjendus 20

(kohandatud)

(34) Maksupettuste, maksudest kõrvalehoidmise ja maksustamise vältimise ennetamise

eesmärgi saavutamise  peaks tagama  võiks tagada nii, et platvormihaldurid

peavad teatama digiplatvormide kaudu teenitud tulust varakult enne liikmesriikide

maksuhaldurite iga-aastaste maksukontrollide tegemist. Liikmesriikide maksuhaldurite

töö hõlbustamiseks tuleks esitatud teavet vahetada ühe kuu jooksul pärast aruande

esitamist. Automaatse teabevahetuse lihtsustamiseks ja ressursside tõhusamaks

kasutamiseks peaks teabevahetus toimuma elektrooniliselt olemasoleva, liidu loodud

ühise teabevõrgu kaudu.

 uus

(35) Selleks et jätkuvalt järgida proportsionaalsuse põhimõtet, minimeerida maksustamise

seisukohalt väheväärtusliku teabe esitamist ja toetada kasutatud kaupade müümisel ka

edaspidi ringmajandust, on asjakohane jätta välja direktiivi (EL) 2021/514 kohased

tegevuse kriteeriumid kaupade müügi korral ja suurendada direktiivi (EL) 2021/514

kohast rahalist künnist 2 000 eurolt 3 000 eurole aastas.

(36) Võttes arvesse digitaalmajanduse pidevalt muutuvat olukorda, on vaja täiendavalt

selgitada käesoleva direktiivi sätteid, mis käsitlevad vahendajatest müüjaid. Need

selgitused tagavad platvormihalduritele õiguskindluse ja parandavad maksuhalduritele

esitatava teabe kvaliteeti. Selleks et piirata väikestest ja keskmise suurusega

ettevõtjatest platvormihaldurite nõuete täitmisega seotud kulusid, ei tohiks teabe

esitamise kohustusi kohaldada, kui tasu aastane kogusumma jääb allapoole teatavat

künnist. Lisaks tuleks teatavate aruandvate platvormihaldurite määratlusele vastavate

vahendajatest müüjate suhtes kohaldada lihtsustatud aruandlus- ja hoolsuskohustust,

samas kui platvormihalduriga seotud üksuste vahelised tehingud, mis kujutavad endast

maksustamise läbipaistvusele väikest riski, tuleks teabe esitamise kohustuse

kohaldamisalast välja jätta. Selleks et tagada kooskõla rahvusvaheliste standarditega ja

vältida ülemaailmset õiguslikku killustatust, peaksid need uued normid olema tihedalt

ET 11 ET

kooskõlas OECD poolt digiplatvormide mudelreeglitega paralleelselt välja töötatud

normidega.

 (EL) 2021/514 põhjendus 21

 uus

(37) Kui välismaised platvormihaldurid esitavad liiduväliste jurisdiktsioonide vastavatele

maksuhalduritele samaväärse teabe aruandlusega hõlmatud müüjate kohta, peaksid

nende jurisdiktsioonide maksuhaldurid tagama hoolsusmeetmete ja

aruandluskohustuse tõhusa täitmise. Vastasel juhul peaks välismaistel

platvormihalduritel olema liidus registreerimise ja aruandmise kohustus ning

liikmesriigid peaksid tagama selliste välismaiste platvormihaldurite registreerimis-,

hoolsus- ja aruandluskohustuse täitmise. Seega peaksid liikmesriigid kehtestama

karistusnormid, mida kohaldatakse käesoleva direktiivi kohaselt vastu võetud

riigisiseste sätete rikkumise korral, ja võtma kõik vajalikud meetmed nende

rakendamise tagamiseks. Kuigi liikmesriikidele jääb karistuste valikul kaalutlusõigus,

peaksid kehtestatud karistused olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.

Arvestades, et digiplatvormidel on sageli lai geograafiline ulatus, on asjakohane, et

liikmesriigid üritaksid tegutseda koordineeritult, kui nad püüavad tagada liiduvälistes

jurisdiktsioonides tegutsevate digiplatvormide suhtes kohaldatavate registreerimis- ja

aruandlusnõuete täitmist, mille hulka kuulub viimase abinõuna digiplatvormil liidus

tegutsemise takistamine. Komisjon peaks oma pädevuse piires hõlbustama selliste

liikmesriikide meetmete koordineerimist, võttes arvesse mis tahes tulevasi

digiplatvorme käsitlevaid ühiseid meetmeid ning liikmesriikidele kättesaadavate

võimalike meetmete erinevusi.  Sellised meetmed peaks keskenduma liikmesriikide

tegevuse koordineerimise hõlbustamisele ja niisuguste sätete kehtestamisele, mis

võimaldavad võtta tõhusaid vastavusmeetmeid. Selleks peaksid liikmesriigid kasutama

teiste pädevate asutustega teabe jagamiseks jätkuvalt keskregistrit, et toetada

õigeaegselt ja järjepidevalt meetmeid väljaspool liitu asuva platvormihalduri

registreerimis- või aruandlusnõuete rikkumise tuvastamiseks ja selle vastu

võitlemiseks. 

 (EL) 2023/2226 põhjendus 6

(38) Liikmesriigid on kehtestanud krüptovaratehingutest saadavat maksutulu käsitlevad

õigusnormid ja suunised, mis on liikmesriigiti erinevad. Sellegipoolest raskendab k