Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 05.11.2026 nr 2-5/26-01886-4

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu otsese maksustamise raamistiku lihtsustamise kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  5.  novembri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad õukogu direktiivi, millega muudetakse direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011 /96/EL, (EL) 2016/1164, (EL) 2017/1852 ja (EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu  raamistiku lihtsustamise ning ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas, eelnõu  kohta:   1.1  Toetame  direktiivi  eelnõu  üldist  eesmärki  lihtsustada  Euroopa  Liidu  otseste  maksude  raamistikku ning toetada majanduskasvu ja konkurentsivõimet.   1.2 Toetame kinnipeetava tulumaksu kaotamist Euroopa Liidu äriühingute vahelistelt intressi  ja  litsentsitasu  maksetelt,  kuid  ei  toeta  kohustusliku  kinnipeetava  maksu  kehtestamist  või  intressi ja litsentsitasu väljamakse maksja tulust mahaarvamise keelamist olukorras, kus makse  saaja  asub  kolmandas  riigis,  kus  äriühingu  tulumaks  puudub  või  selle  määr  on  null.  Kinnipeetava  tulumaksu  kehtestamine  nimetatud  tingimustel  läheb  vastuollu maksureeglite  lihtsustamise eesmärgiga.   1.3  Toetame  ühinemisdirektiivi  muudatusi,  et  viia  direktiiv  kooskõla  Euroopa  Liidu  ühinguõiguse arenguga piiriüleste ümberkujundamiste osas.   1.4  Toetame  topeltmaksustamise  vältimiseks  vajaliku  osaluse  nõude  kaotamist  ema-  ja  tütarühingute  direktiivis,  kui  on  tagatud Eesti  võimalus  vabastuse  rakendamiseks  nõuda,  et  kasum on vähemalt ühe korra maksustatud.   1.5 Ei toeta teadus- ja arenduskulude kohustuslikku kohest mahaarvamist maksubaasist, sest  kasumi jaotamisel põhinev äriühingu tulumaksusüsteem juba täidab sama eesmärki.   1.6 Toetame ülejääva laenukasutuse kulu maksubaasist mahaarvamise piirangu lihtsustamist.   1.7 Toetame üldise kuritarvitustevastase sätte kohaldamisala  laiendamist kõigile äriühingute  suhtes  kohaldatavatele  otsestele  maksudele,  kinnipeetavale  tulumaksule  ja  üleilmsele  miinimumtulumaksule.  

.

2 (2)

  1.8 Toetame välismaiste kontrollitavate äriühingute kasumi maksustamise reegli (CFC reegel)  muudatusi tingimusel, et riikidele, kus äriühingu tulumaks kohaldub kasumi jaotamise hetkel,  kehtestatakse erand.   1.9 Toetame vaidluste  lahendamise mehhanismi muudatusi, mis parandavad maksumaksjate  õiguskaitset ja võivad kiirendada topeltmaksustamise kõrvaldamist.   1.10  Toetame  ülemääraselt  kinnipeetava  maksu  vähendamise  kiiremate  ja  turvalisemate  menetluste  direktiivi  (FASTER) muudatusi,  mis  lähtuvad  lihtsustamise  ja  halduskoormuse  vähendamise alastest eesmärkidest.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Direktiivi eelnõu  3. Infotare arvamus  4. Kaubandus - ja Tööstuskoja arvamus      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.6.2026 COM(2026) 560 final

2026/0163 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL, (EL) 2016/1164,

(EL) 2017/1852 ja (EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu raamistiku

lihtsustamise ning ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas

{SEC(2026) 560 final} - {SWD(2026) 560 final} - {SWD(2026) 561 final} -

{SWD(2026) 562 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Algatus kuulutati välja komisjoni 2026. aasta tööprogrammis osana komisjoni laiemast

tegevuskavast, mille eesmärk on lihtsustada liidu õigusakte, vähendada tarbetut

halduskoormust ja tugevdada siseturu konkurentsivõimet.

Viimastel aastakümnetel on otsest maksustamist käsitlev liidu raamistik märkimisväärselt

edasi arenenud, reageerides üleilmastumise ja digitaalmajanduse kasvavale mõjule,

agressiivse maksuplaneerimise strateegiate ja tavade kasutamise sagenemisele ning vajadusele

parandada siseturu toimimist, kaitstes samal ajal selle terviklikkust. Eelkõige on liit võtnud

vastu mitmesuguseid direktiive, et tagada õiglane maksustamine, takistada maksustamise

vältimist ja hõlbustada piiriülest tegevust siseturul. Nõukogu direktiiviga 2003/49/EÜ1

(intresside ja litsentsitasude direktiiv), nõukogu direktiiviga 2011/96/EL2 (ema- ja

tütarettevõtjate direktiiv) ja nõukogu direktiiviga 2009/133/EL3 (ühinemise maksustamise

direktiiv) kehtestati ühised eeskirjad maksude kinnipidamiseks teatavatelt kontsernisisestelt

maksetelt ja maksuneutraalsus piiriülese ümberkorralduse korral. Nõukogu direktiivis (EL)

2016/1164,4 mida on muudetud nõukogu direktiiviga (EL) 2017/9525 (maksustamise

vältimise vastane direktiiv), on sätestatud kooskõlastatud minimaalne kaitsetase agressiivse

maksuplaneerimise tavade vastu. Nõukogu direktiiviga (EL) 2017/18526 (vaidluste

lahendamise mehhanismi direktiiv) on ette nähtud mehhanismid topeltmaksustamisega seotud

või topeltmaksustamise vältimise lepingutest tulenevate piiriüleste vaidluste tõhusaks

lahendamiseks liidus.

Kõik need õigusaktid on mänginud olulist rolli siseturu tugevdamisel ning vähendanud

takistusi, mis mõjutavad piiriülest tegevust ja investeerimist, ning samal ajal piiranud

maksustamise vältimise võimalusi, parandades liikmesriikidevahelist koordineerimist ja luues

liidu maksuraamistiku piiriüleseks tegevuseks siseturul.

Samal ajal on liidu õigusaktide järjestikused täiendused ja muudatused otsese maksustamise

valdkonnas ning liikmesriikide erinevad rakendamiskorrad ja muutuvad rahvusvahelised

maksusuundumused märkimisväärselt suurendanud liidu äriühingu tulumaksu raamistiku

1 Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste

intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157,

26.6.2003, lk 49, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/49/oj). 2 Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate

suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/96/oj). 3 Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise,

jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute

(SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava

ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/133/oj). 4 Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt

mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1164/oj). 5 Nõukogu 29. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164

kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (ELT L 144, 7.6.2017, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2017/952/oj). 6 Nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1852 maksuvaidluste lahendamise mehhanismide

kohta Euroopa Liidus (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1852/oj).

ET 2 ET

keerukust ning seega regulatiivset koormust piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate ja samuti

maksuhaldurite jaoks liidus. Direktiivid on välja töötatud eri ajaperioodidel ja eri

kontekstides. Lisaks on nõukogu direktiivi (EL) 2022/25237 (teise samba direktiiv) kohaste

ülemaailmse miinimummaksu eeskirjade rakendamine muutnud liidu mitme olemasoleva

kuritarvitustevastase meetme toimimise raamistikku. Eelkõige võivad maksustamise vältimise

vastase direktiivi teatavad sätted põhjustada dubleerimist või ebaproportsionaalset

regulatiivset koormust, kui neid kohaldatakse koos teise samba eeskirjadega. Lisaks on

intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivi kohaldamisel

saadud kogemused näidanud, et kõnealuste direktiivide kohased kinnipeetava maksu

vähendamise sätted on praktikas toonud kaasa menetluslikke takistusi ja õiguskindlusetust.

Muret on väljendatud ka selle pärast, et maksustamise vältimise vastase direktiivi teatavate

sätete kohaldamine ei ole enam täielikult kooskõlas praeguse majandusolukorraga, tekitab

ebaproportsionaalset regulatiivset koormust või õiguskindlusetust ega toeta piisavalt

investeeringuid ja majanduskasvu siseturul. Eelkõige põhjustab teadus- ja arendustegevuse

kulude maksustamist käsitleva ühtse raamistiku puudumine liidus killustatust liikmesriikide

vahel ning võib moonutada või pärssida investeerimisotsuseid ja innovatsiooni siseturul.

Käesolev ettepanek kajastab vajadust tagada, et otsest maksustamist käsitlev liidu raamistik

oleks endiselt sidus, proportsionaalne ja tõhus. Selle eesmärk on lihtsustada kehtivat liidu

raamistikku otsese maksustamise valdkonnas, et vähendada tarbetut regulatiivset koormust,

parandada õiguskindlust ja tagada siseturu ühtne toimimine. Seepärast tehakse ettepanekuga

muudatused ema- ja tütarettevõtjate direktiivis, intresside ja litsentsitasude direktiivis (ning

sellega seotud sihipärane muudatus nõukogu direktiivi (EL) 2025/508 ülemääraselt

kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (FASTERi

direktiiv)), ühinemise maksustamise direktiivis, maksustamise vältimise vastases direktiivis ja

vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivis.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Koondõigusakt on kooskõlas ELi kehtiva otsese maksustamise poliitikaga. Ettepanekuga

lihtsustatakse ja ajakohastatakse otsest maksustamist käsitlevat liidu õigustikku ning samal

ajal säilitatakse direktiivide algsed eesmärgid. See aitab saavutada komisjoni laiemat eesmärki

tugevdada liidu konkurentsivõimet, vähendades tarbetut regulatiivset koormust, parandades

õiguskindlust ning hõlbustades piiriüleseid investeeringuid ja äritegevust siseturul.

Liidusisestelt intressivoogudelt, litsentsitasudelt ja kasumi jaotamiselt kinnipeetavatest

maksudest vabastamise osas tugineb ettepanek FASTERi algatatule ning selles käsitletakse

kattuvusi, killustatust ja aegunud menetlus- või sisulisi nõudeid, mis tekitavad liidus

piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele ebaproportsionaalseid kulusid.

Ettepanekuga toetatakse ka teise samba direktiivi rakendamist liidus ning eesmärki lihtsustada

maksustamise vältimise vastase direktiivi sätteid ja kõrvaldada kattuvused, tagades, et kehtiv

otsest maksustamist käsitlev liidu raamistik jääb hiljutiste rahvusvaheliste maksusuundumuste

taustal sidusaks. Ettepanekut tuleks kaaluda ka koos uuesti sõnastatud maksustamisalase

halduskoostöö direktiivi ettepanekuga, millega lihtsustatakse teatavaid aruandluskohustusi ja -

7 Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja

suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT

L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj). 8 Nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL) 2025/50 ülemääraselt kinnipeetava maksu

vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (ELT L, 2025/50, 10.1.2025, ELI

http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj).

ET 3 ET

menetlusi, sealhulgas seoses teise samba direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate hargmaiste

kontsernidega.

Üheskoos loovad need algatused sidusama, kaasaegsema ja konkurentsivõimelisema

maksuraamistiku siseturul tegutsevatele ettevõtjatele. Seejuures säilitatakse ettepanekuga

tugev kaitse maksustamise vältimise ja kuritarvituste eest liidus. Algatusega ei nõrgendata

olemasolevaid kaitsemeetmeid, vaid pigem tagatakse, et kuritarvitustevastased eeskirjad on

endiselt proportsionaalsed, sidusad ja tõhusad, võttes arvesse hiljutisi rahvusvahelisi

maksusuundumusi ja praktilisi rakendamiskogemusi ning kõrvaldades samal ajal tarbetu

keerukuse, õiguskindlusetuse ning maksumaksjate ja maksuhaldurite halduskoormuse.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas komisjoni laiemate poliitikaeesmärkidega, mis käsitlevad

lihtsustamist, konkurentsivõimet ja siseturu nõuetekohast toimimist. Ettepanek aitab kaasa

eesmärgile tugevdada liidu konkurentsivõimet, vähendades kooskõlas Draghi aruandega

Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta9 ja ELi konkurentsivõime kompassis10 sätestatud

laiemate eesmärkidega takistusi, mis mõjutavad piiriüleseid investeeringuid ja

majandustegevust siseturul.

Seejuures vähendab see oluliselt halduskoormust. Samuti aitab see edendada komisjoni muid

prioriteete, nagu tugeva hoiuste ja investeeringute liidu11 loomine, ning toetab teadus- ja

arendustegevuse valdkonna investeerimisotsuste puhul investeeringute kohest kuludesse

kandmist, mida on soovitatud 2. juuli 2025. aasta puhta tööstuse kokkuleppes12. Üldisemalt

soodustab ettepanek piiriülest äritegevust ja ettevõtete laienemist siseturul ning hõlbustab

ettevõtete restruktureerimist kooskõlas direktiiviga 2017/113213, mida on muudetud

direktiiviga 2019/212114 (liikuvusdirektiiv).

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Käesolev ettepanek kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 115 kohaldamisalasse.

Ettepaneku sätete eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusnorme ja haldustavasid, kuna

need mõjutavad otseselt siseturu loomist või toimimist. Seetõttu võetakse see vastu nimetatud

artikli kohase seadusandliku erimenetluse kohaselt ja direktiivi kujul. Liidul on selles

valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevus.

9 Draghi aruanne Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta. 10 Euroopa Komisjon, ELi konkurentsivõime kompass, COM(2025) 30 final. 11 Hoiuste ja investeeringute liidu üks põhieesmärke on kõrvaldada integreeritud finantsturgude ees

seisvad tõkked ja toetada investeeringuid, nagu on selgitatud siin:

https://finance.ec.europa.eu/regulation-and-supervision/savings-and-investments-union_en#what. 12 Komisjoni 2. juuli 2025. aasta soovitus, milles käsitletakse maksusoodustusi puhta tööstuse kokkuleppe

toetamiseks ja võetakse arvesse puhta tööstuse kokkuleppega seotud riigiabi raamistikku (C(2025) 4319

final). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse

teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1132/oj). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2121, millega

muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja

jagunemisega (ELT L 321, 12.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/2121/oj).

ET 4 ET

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Liidu pädevus otsese maksustamise valdkonnas on ELi toimimise lepingu artikli 115 alusel

jagatud liikmesriikidega. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 5 lõikes 3

sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele võib liidu tasandil võtta meetmeid ainult juhul, kui

liikmesriigid eraldi ei suuda kavandatud eesmärke piisavalt saavutada ning lisaks saab

kõnealuseid eesmärke kavandatud meetmete ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada ELi

tasandil.

Sellest lähtudes on igal liikmesriigil oma riiklik maksusüsteem, mis põhineb tema

individuaalsetel majanduslikel prioriteetidel, eelarvenõuetel ja poliitilistel valikutel. Siiski on

olukordi, kus õiglase ja tõhusa siseturu säilitamiseks ning põhivabaduste kaitsmiseks on vaja

kogu ELi hõlmavaid meetmeid. Näiteks kehtestati intresside ja litsentsitasude direktiiv ning

ema- ja tütarettevõtjate direktiiv, et tagada dividendide, intresside või litsentsitasude võrdne

käsitlemine eri liikmesriikide maksumaksjate vaheliste maksete tegemisel. Samuti on

ühinemise maksustamise direktiiviga kehtestatud ühine maksuraamistik teatavate piiriüleste

ümberkorralduste jaoks liidus, millega tagatakse, et ühinemised, jagunemised, varade

üleandmised ning osade või aktsiate vahetamised saavad toimuda ilma kohese

maksustamiseta, vähendades seeläbi ettevõtete restruktureerimise maksutõkkeid, mis võivad

mõjutada äriotsuseid. Maksustamise vältimise vastase direktiiviga kehtestatakse ühised

maksustamise vältimise vastased eeskirjad, et käsitleda maksubaasi kahanemise ja kasumi

ümberpaigutamise riske, mida sageli põhjustavad või süvendavad liikmesriikide

maksusüsteemide ebakõlad või killustatus. Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiiviga

kehtestatakse eeskirjad selliste vaidluste lahendamiseks, mis tulenevad topeltmaksustamise

vältimise lepingute tõlgendamisest ja kohaldamisest liikmesriikides.

Kuigi riigisiseste maksueeskirjade lihtsustamise eest vastutavad endiselt liikmesriigid, saab

kehtivat ELi otsese maksustamise õigustikku aluslepingute kohaselt muuta üksnes ELi tasandi

meetmetega. See on vajalik ühiste eeskirjade lihtsustamiseks ja selgitamiseks, tuvastatud

probleemide lahendamiseks ja seega ELi ettevõtjate konkurentsivõime suurendamiseks.

Seetõttu ei ole maksustamise koondõigusakti eesmärke võimalik piisavalt saavutada, kui iga

liikmesriik tegutseb üksi.

Lisaks annaksid ELi meetmed selles valdkonnas selget ELi lisaväärtust nii ettevõtjatele kui ka

maksuhalduritele. Eesmärk on kõrvaldada kattuvad või üleliigsed eeskirjad, ühtlustada

menetlusi, veelgi vähendada topeltmaksustamist ja turumoonutusi, selgitada mõisteid,

kõrvaldada aegunud sätted ning vähendada eeskirjade ebajärjekindlat või erinevat

kohaldamist liikmesriikides. Ettepanek muudaks ELi maksueeskirjad ja -menetlused

selgemaks ja lihtsamaks ning seega oleks mitmes liikmesriigis tegutsemine ettevõtjate jaoks

vähem kulukas. See võimaldaks paremini ära kasutada siseturu potentsiaali, muutes selle

ettevõtjate asutamisel ja investeerimisel atraktiivsemaks kohaks. Maksuhaldurite jaoks

lihtsustaksid selgemad ja tõhusamad eeskirjad vastavuskontrolle ja maksuauditeid,

vähendades vaidlusi ja halduskoormust.

• Proportsionaalsus

Ettepanek piirdub sihipäraste muudatustega, mis on vajalikud kehtivate liidu maksualaste

õigusaktide lihtsustamiseks ning nende sidususe ja tõhususe parandamiseks. See ei lähe

kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Täpsemalt säilitatakse

sellega kehtivate direktiivide põhieesmärgid ja kaitsemeetmed, samas aga ajakohastatakse,

ühtlustatakse või lihtsustatakse konkreetseid sätteid, mille puhul on kindlaks tehtud, et need

tekitavad tarbetut keerukust, halduskoormust, õiguskindlusetust või ebaproportsionaalseid

nõuete täitmisega seotud kulusid. Seega loob see sobiva tasakaalu lihtsustamise,

ET 5 ET

õiguskindluse ja algsete eesmärkide säilitamise vahel, et tagada siseturul kõrgetasemeline

kaitse maksustamise vältimise eest.

• Vahendi valik

Tehakse ettepanek võtta vastu direktiiv, mis on õigusliku aluse (ELi toimimise lepingu

artikkel 115) kohaselt ainus lubatud õigusakt.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Komisjoni talituste töödokumendis „Nõukogu direktiivi 2016/1164 (millega nähakse ette

siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad)

hindamine“ hinnatakse maksustamise vältimise vastase esimese ja teise direktiivi rakendamist

ja mõju parema õigusloome kriteeriumide alusel. Hindamisel võeti arvesse direktiivide

tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust. Hindamine põhines

peamiselt töövõtja tehtud välisuuringu tulemustel. Töövõtja viis 15 liikmesriigis läbi

süvaintervjuud riiklike maksuhalduritega ja konsulteeris ülejäänud 12 maksuhalduriga

küsitluse teel. Töövõtja küsitles süvaintervjuudel ka erasektori sidusrühmi (sealhulgas ELi ja

liikmesriikide ettevõtjate ühendusi, hargmaiseid ettevõtteid, maksunõustajaid, akadeemilisi

ringkondi ja valitsusväliseid organisatsioone) kümnest liikmesriigist koosnevas valimis ning

viis läbi maksunõustajate uuringu ja sihtotstarbelise uuringu, mis hõlmas 20 hargmaist

ettevõtet kõigis 27 liikmesriigis.

Hindamise tulemusi võeti tõendusbaasina arvesse algatusele lisatud mõjuhinnangus.

Mõjuhinnangus selgitatakse ka seost nende järelduste ja käesoleva algatuse raames käsitletud

küsimuste vahel.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmadega konsulteerimise strateegia hõlmas selle algatuse puhul nii tagasisidekorjet

kui ka sihtkonsultatsioone. Avalikku konsultatsiooni ei korraldatud, kuna lisaks maksustamise

vältimise vastase direktiivi kohta tehtud süvauuringule peeti 15 kuu jooksul peamiste

sidusrühmadega ulatuslikke sihtkonsultatsioone. Sihtkonsultatsioonid hõlmasid suurt hulka

peamisi sidusrühmi ja 27 riiklikku asutust. Kõiki saadud vastuseid võeti arvesse käesolevale

ettepanekule lisatud mõjuhinnangus. See sisaldab 2. lisas esitatud kokkuvõtlikku aruannet

sidusrühmadega konsulteerimise kohta, milles kirjeldatakse üksikasjalikult vastajate profiile

ja saadud tagasisidet.

Kogu protsessi vältel konsulteerisid komisjoni talitused liikmesriikidega komisjoni IV

töörühma (otsene maksustamine) ja nõukogu kõrgetasemelise töörühma sihtotstarbelistel

koosolekutel.

Tagasisidekorje15 avaldati 16. veebruaril 2026 ja oli konsulteerimiseks avatud kuni 30.

märtsini 2026. Konsultatsiooni käigus küsiti tagasisidet meetmete võtmise vajaduse kohta ja

koguti tõendeid selliste küsimuste kohta nagu halduskulud, koormavad menetlused, aegunud

või kattuvad eeskirjad ning selguse puudumine või erinevused eeskirjade tõlgendamisel.

Tagasisidekorjele saadi 117 vastust ettevõtjate ühendustelt ja äriühingutelt, aga ka kodanikelt,

samuti akadeemilistelt asutustelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja ametiühingutelt.

15 Tagasisidekorje mõjuhinnangu koostamiseks – Ares(2026)1712759.

ET 6 ET

Üldiselt toetasid sidusrühmad täielikult kehtivate ELi maksueeskirjade lihtsustamise algatust,

et parandada siseturu toimimist ja tagada Euroopa atraktiivsus investeerimis- ja

ettevõtluskohana. Arvamused selle kohta, kuidas lihtsustamist täpselt saavutada, olid siiski

erinevad.

Enamik sidusrühmi väljendas vajadust lihtsustada kehtivaid direktiive, näiteks neid

ratsionaliseerides ja ajakohastades, vähendades kattuvusi, vastuolusid, killustatud rakendamist

ja halduskoormust, ning standardides ja selgitades direktiividest tulenevaid tingimusi, eeskirju

ja menetlusi, sealhulgas digivahendite kasutamise kaudu, ning piirates liikmesriikide

kaalutlusõigust direktiivide rakendamisel. Mõned juhtisid tähelepanu ka sellele, kui oluline on

muuta eeskirjad ja menetlused VKEde jaoks lihtsamaks.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon tugines eksperditeadmistele, mis saadi Teadusuuringute Ühiskeskuselt, kes kasutas

algatuse võimaliku mõju uurimiseks CORTAXi mudelit. CORTAXi mudel on üldise

tasakaalu mudel, mis on välja töötatud 27 liikmesriigis toimunud äriühingute tulumaksu

reformide mõju hindamiseks eri allikatest saadud üksikasjalike andmete alusel. Komisjon

kasutas käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel väliseksperte. Algatus ja mõjuhinnang

tuginevad maksustamise vältimise vastase direktiivi hindamise tulemustele, mis hõlmavad

maksustamise vältimise vastase direktiivi kohta välistöövõtja poolt tehtud uuringu16 tulemusi.

• Mõjuhinnang

Käesoleva algatuse kohta tehti mõjuhinnang. Mõjuhinnangu kavand esitati komisjoni

õiguskontrollikomiteele 8. aprillil 2026 ja seda arutati 29. aprillil 2026. Tuginedes komisjoni

presidendi 28. aprilli 2026. aasta otsusele õiguskontrollikomitee ülesannete kohta,17 esitas

õiguskontrollikomitee 4. mail märkusteta arvamuse koos soovitustega. Seega nähakse 8.

aprilli otsuses ette, et koondettepanekuid käsitatakse sihipäraste algatustena, mille kohta

õiguskontrollikomitee ei esita märkustega arvamusi. Õiguskontrollikomitee esitas siiski

mõned soovitused, sealhulgas ettepanekud aruande probleemide, eesmärkide ja

sekkumisloogika vaheliste seoste parandamiseks, tegi ettepanekud variantide ulatuse ja

koostamise kohta ja analüüsis ELis kõrgete maksustandardite säilitamise üldeesmärki ning

kulusid ja tuluside analüüs, sealhulgas kasutatud eelduste usaldusväärsust. Koostati muudetud

mõjuhinnang, kus neid soovitusi on arvesse võetud.

Mõjuhinnangus hinnatakse mõju mitme poliitikavariandi alusel. Seoses intresside ja

litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivi alusel kinnipeetavate

maksudega kaalutakse mõjuhinnangus võimalust vabastada maksust kõik ELi-sisesed

intressi-, litsentsitasu- ja dividendimaksed, laiendades neid direktiive ja kaotades õiguse

saamiseks eelmenetlused, samas kui aruandes kaalutud alternatiivne võimalus oli ühtlustada

intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivi kohaldamisala ja

menetlused. Maksustamise vältimise vastase direktiivi kohaste välismaiseid

kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate õigusaktide puhul kaalutakse mõjuhinnangus

mudeli A kohustuslikku kohaldamist ja erandi tegemist teise samba äriühingute puhul (või

teise võimalusena võetakse arvesse teise samba tingimustele vastavat riigisisest minimaalset

lisamaksu, et teha kindlaks, kas välismaisel kontrollitaval äriühingul tekib maksukohustus, ja

kui tekib, siis arvata lisamaks maha välismaise kontrollitava äriühingu kohustusest). Lisaks

16 Komisjoni talituste töödokument: Nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 (millega nähakse ette siseturu

toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad) hindamine. 17 Komisjoni presidendi otsus, millega muudetakse otsust P(2020)2 seoses õiguskontrollikomitee

ülesannetega, 28.4.2026.

ET 7 ET

hinnatakse analüüsis VKEde erandit. Teadus- ja arendustegevusse tehtavate

investeeringute puhul uuritakse teadus- ja arendustegevuse materiaalsete varade soetamise

kulu kohest kuludesse kandmist võrreldes praeguse olukorraga, kus teadus- ja

arendustegevuse kulude kuludesse kandmist otsustatakse jätkuvalt riiklikul tasandil.

Maksustamise vältimise vastase direktiivi kohase intresside mahaarvamise piirangu

puhul kaaluti mitut võimalust, mille peamine eesmärk on tagada õiglus ja leevendada selle

sätte protsüklilist mõju: erand VKEdele, EBITDA 30 % ülempiiri kohustuslik kohaldamine,

teatavate praegu valikuliste variantide kohustuslik kohaldamine, kolmandate isikute väikese

riskiga laenude erand ja täielik mahaarvamine kasumlikkuse langusšokkide korral. Aruandes

hinnatakse ka muudatusi imporditud hübriidseid ebakõlasid käsitlevate eeskirjade

kaotamiseks; ühinemise maksustamise direktiivi kooskõlla viimist liikuvuse direktiiviga

(piiriülesed ühinemised äriühinguõiguse seisukohast) kas dünaamilise viite kaudu või uute

struktureerimistehingute lisamisega ning mitut vaidluste lahendamise mehhanismi

direktiivi sihipärast parandust eesmärgiga selgitada menetluseeskirju ja võimaldada nõukogu

rakendusaktide kasutamist.

Mõjuhinnangus uuritakse konkreetselt kolme variantide kombinatsiooni:

a) kõikehõlmav koondõigusakt: see kombinatsioon hõlmab kõiki poliitikavariante ja

valib vajaduse korral kõige ambitsioonikamad alternatiivid käesoleva algatuse

peamistele meetmetele, mis käsitlevad piiriüleste intresside, litsentsitasude ja

dividendimaksete maksustamist ning välismaise kontrollitava äriühingu

maksustamist, et hinnata kõige ambitsioonikamat lihtsustamispotentsiaali;

b) keskmise ambitsioonikusega koondõigusakt: see lähenemisviis hõlmab kõiki

poliitikavariante, välja arvatud teadus- ja arendustegevuse kuludega seotud meede,

ning sisaldab vähem ambitsioonikaid alternatiive seoses kinnipeetavate maksudega

intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivi alusel

ning välismaiste kontrollitavate äriühingutega maksustamise vältimise vastase

direktiivi alusel;

c) piiratud ambitsioonikusega koondõigusakt: selles versioonis keskendutakse

olemasolevatele meetmetele lihtsamal ja otsesemal viisil ning säilitatakse ülejäänud

poliitikavariantide puhul praegune olukord.

Mõjuhinnangus jõutakse järeldusele, et eelistatud poliitikapakett on kõikehõlmav

koondõigusakt. See võimaldab tõhusalt saavutada algatuse konkreetseid eesmärke ning tagab

lisaks ka parimad tulemused ja suurima mõju, nagu mõjuhinnangus on selgitatud.

Mõjuhinnang sisaldab algatuse kulude-tulude analüüsi, mis on eeldatavalt soodne. Tulud

seisnevad algatusega kehtestatavates lihtsustustes, mis võivad ELi maksumaksjate jaoks

märkimisväärselt vähendada maksunõuete täitmisega seotud kulusid. Mõjuhinnangus

kirjeldatakse võimalikku kulude kokkuhoidu ELi ettevõtjate ja majanduse jaoks, mis tuleneb

praeguste maksunõuete täitmisega seotud kulude võimalikust vähenemisest, ning laiemat ja

pikemaajalist makromajanduslikku mõju. Sellest järeldub, et eelistatud variant on

kõikehõlmav koondõigusakt. Hinnanguliselt vähendab see variant nõuete täitmisega seotud

kulusid ja sellega seotud finantskulusid ligikaudu 6,6 miljardi euro võrra aastas, millest

halduskoormuse vähendamisega seotud korduvad kulud moodustavad ligikaudu 2 miljardit

eurot aastas (täpsem kulude jaotus on esitatud mõjuhinnangu 3. lisas). Mõned meetmed

suurendavad pikas perspektiivis ELi SKPd hinnanguliselt ligikaudu 0,04 % (kinnipeetavast

maksust vabastamine) ja 0,2 % (teatavate teadus- ja arendustegevuse varade kohene kuludesse

kandmine).

ET 8 ET

Mõjuhinnangus püütakse kirjeldada ka mõningaid võimalikke kulusid. Maksualase

koondõigusakti ettepaneku eesmärk on vähendada praeguseid korduvaid kulusid, lihtsustades

ELi maksueeskirju, kui see on võimalik. Nagu on kirjeldatud 6. peatükis ja 3. lisas, ei eeldata

seega, et algatus tooks ettevõtjatele ja maksuhalduritele kaasa märkimisväärseid kulusid, ning

seega loetakse need puuduvaks, marginaalseks või mitteoluliseks.

Lisaks ei eeldata mõjuhinnangus konkreetset ja otsest keskkonnamõju, kuna ettepanek on

horisontaalne lihtsustamismeede otsese maksustamise valdkonnas, ega olulist otsest

sotsiaalset mõju, kuna ettepanek ei puuduta töö- ega sotsiaalõigusi ega muid nendega otseselt

seotud õigusi. Mis tahes keskkonna- või sotsiaalne mõju oleks seega kaudne ja sõltuks sellest,

kuidas ELi ettevõtjad vabanenud ressursse kasutavad. Võttes arvesse eeldatavat väikest

keskkonnamõju, ei tehtud käesolevale algatusele lisatud mõjuhinnangu puhul olulise kahju

ärahoidmise põhimõtte hindamist ja kliimaeesmärkidega kooskõla kontrolli.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepaneku eesmärk on vähendada nii maksumaksjate kui ka maksuhaldurite regulatiivset

koormust. Maksukuulekusega seotud kulud kujutavad endast ettevõtjate jaoks koormust ja

nende vähendamine tooks algatuse rakendamisel suurt kasu. Nagu eespool märgitud, peaks

koondpakett üldiselt vähendama nõuete täitmisega seotud kulusid ja sellega seotud

finantskulusid siseturul ligikaudu 6,6 miljardi euro võrra aastas, millest 2 miljardit eurot

moodustavad halduskoormusega seotud korduvad kulud. Näiteks vähenevad äriühingutest

maksumaksjate kogukulud tänu intresside, litsentsitasude ja dividendide täieliku

maksuvabastuse kehtestamisele (intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja

tütarettevõtjate direktiivi muudatused) hinnanguliselt 5,34 miljardit eurot aastas. Välismaiseid

kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamise lõpetamine teise samba

kohaldamisalasse kuuluvate hargmaiste ettevõtjate suhtes (maksustamise vältimise vastase

direktiivi muudatused) võib säästa nõuete täitmisega seotud kulusid ligikaudu 160 miljonit

eurot aastas. Teadus- ja arendustegevusega seotud varade kohene kuludesse kandmine võib

aidata hoida kokku nõuete täitmisega seotud kulusid ligikaudu 265 miljonit eurot aastas.

Nõuete täitmisega seotud kulude vähenemine toob kasu ka VKEdele, eelkõige järgmise

kaudu: i) spetsiaalse erandi kehtestamine maksustamise vältimise vastase direktiivi kohastest

välismaised kontrollitavaid äriühinguid käsitlevatest eeskirjadest, mis võib aidata säästa

nõuete täitmisega seotud kulusid ligikaudu 90 miljonit eurot aastas, ning ii) VKEde de facto

väljajätmine maksustamise vältimise vastase direktiivi intresside mahaarvamise piirangu alt,

mis võib aidata säästa nõuete täitmisega seotud kulusid 69 miljoni euro väärtuses, muutes 3

miljoni euro suuruse safe harbour'i kohustuslikuks kolme aasta jooksul alates ettepaneku

jõustumisest. Kolmandalt isikult saadud väikese riskiga laenude erand võib aidata hoida

kokku nõuete täitmisega seotud kulusid ligikaudu 430 miljonit eurot aastas. Mõjuhinnangus

on üksikasjalikult näidatud, kui palju nõuete täitmisega seotud kulud eeldatavasti väheneksid.

Selleks et tulemuslikult ja tõhusalt saavutada eesmärk lihtsustada ELi maksueeskirju ja

suurendada ELi konkurentsivõimet, säilitades samal ajal ELis kõrged maksustamisalased

standardid, on ettepaneku eesmärk lihtsustada ELi maksukeskkonda koostoimes uuesti

sõnastatud maksustamisalase halduskoostöö direktiiviga, tagades, et olulised

maksustamiseeskirjad on ajakohased ja eesmärgipärased. See peaks aitama vähendada

bürokraatiat ja piiriülese tegevuse takistusi. Muutes lihtsustamise eesmärgil otsest

maksustamist käsitlevat ELi õigustikku, peaks ettepanek muutma maksueeskirjade järgimise

ELis selgemaks, lihtsamaks ja tõhusamaks. Uusi ühtlustatud eeskirju kehtestades tugineb

ettepanek pealegi olemasolevatele lähenemisviisidele, näiteks FASTERi direktiivile

kinnipeetava maksu menetluste kohta, või lihtsamatele raamistikele (nt teadus- ja

ET 9 ET

arendustegevusega seotud varade amortisatsiooni käsitlemine seoses maksustamisega),

piirates seeläbi veelgi ettevõtjate esialgseid kohandamiskulusid.

• Põhiõigused

Märkimisväärset mõju põhiõigustele eeldatavasti ei esine. Kavandatud meetmed on kooskõlas

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas18 sätestatud õiguste, vabaduste ja põhimõtetega.

Killustatuse ja tarbetute vastavusnõuete vähendamisel, prognoositavuse parandamisel ja

piiriülese äritegevuse hõlbustamisel siseturul võib olla piiratud positiivne mõju

ettevõtlusvabadusele ja asutamisõiguse tõhusale kasutamisele. Sellist võimalikku mõju ei saa

siiski tõlgendada nii, et käesolevas direktiivis kirjeldatud probleemid põhjustavad

diskrimineerimist või põhjendamatuid piiranguid. Seepärast leitakse, et algatus on hartaga

kooskõlas.

Kui algatuse rakendamine hõlmab isikuandmete töötlemist, peaks selline töötlemine olema

täielikult kooskõlas kohaldatava liidu raamistikuga. Seega on tagatud harta ja isikuandmete

kaitse üldmäärusega19 hõlmatud andmekaitseõigused.

4. MÕJU EELARVELE

Algatus ei mõjuta ELi eelarvet.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Maksualase koondõigusakti rakendamise jälgimiseks ja hindamiseks jälgib komisjon tihedas

koostöös liikmesriikidega korrapäraselt selle rakendamist ja kohaldamist, tuginedes

järgmistele näitajatele: maksunõuete täitmisega seotud kulud; selliste juhtumite arv, kus

ülejääv laenukasutuse kulu ei ole mahaarvatav; teadus- ja arendustegevuse investeeringute

summa ELis; maksuhaldurite kulud ja kulude kokkuhoid; sidusrühmade seisukohad, näiteks

tõlgendamise ja tegevusega seotud küsimuste, tehniliste küsimuste, kulude ja tulude ning

koondõigusakti praktilise mõju kohta; vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi alusel

lahendatud juhtumite arv; maksulõhede olemasolu ja topeltmaksustamine; ELi-sisesed

välismaiste otseinvesteeringute vood ning väljaminevad intressimaksed ja litsentsitasud. Seda

on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus.

Komisjon analüüsib korrapäraselt olukorda liikmesriikides ja avaldab selle kohta aruande.

Selleks peaksid liikmesriigid edastama komisjonile kogu asjakohase teabe, mis on vajalik

maksustamisalase koondõigusakti ettepaneku järelevalveks ja hindamiseks. Võttes arvesse

algatuse mõju mitmele kehtivale otsese maksustamise alasele ELi direktiivile, mille

liikmesriigid on üle võtnud, on vaja anda liikmesriikidele aega maksustamisalase

koondõigusakti raames nõukogus vastu võetavate meetmete nõuetekohaseks rakendamiseks.

Seda arvestades ei tohiks esimene hindamine toimuda varem kui viis aastat pärast uute

eeskirjade kohaldamise algust.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ettepanek ei nõua ülevõtmist selgitavaid dokumente.

18 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst), ELT L 119, 4.5.2016, lk

1.

ET 10 ET

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Nõukogu direktiivi 2003/49/EÜ (intresside ja litsentsitasude direktiiv) muudatused

Intresside ja litsentsitasude direktiivi kohaselt on liikmesriigis tekkivad intressimaksed ja

litsentsitasud selles riigis kinnipeetavatest maksudest vabastatud, tingimusel et tegelik

kasusaaja on teises liikmesriigis asuv sidusettevõtja või teises liikmesriigis asuva püsiva

tegevuskohaga ettevõte. Direktiivi kohaldatakse praegu ainult siis, kui on täidetud

„sidusühingu“ määratluses sätestatud minimaalse osaluse nõuded. Lisaks võivad liikmesriigid

praegu kohaldada haldusmenetlusi või eelnevaid loa-/sertifitseerimismenetlusi, et eelnevalt

kontrollida, kas tuleks võimaldada kasutada kinnipeetavast maksust vabastamist.

Ettepanekuga muudetakse intresside ja litsentsitasude direktiivi, et lihtsustada kinnipeetavast

maksust vabastamise sisulisi ja menetluslikke tingimusi.

Esiteks laiendatakse ettepaneku artikliga 1 intresside ja litsentsitasude direktiivi sisulist

kohaldamisala, jättes välja mõiste „sidusühing“ määratluse alusel kohaldatava minimaalse

osaluse nõude. Selle tulemusena võivad liidus asuvate äriühingute vahelised intressimaksed ja

litsentsitasud saada vabastuse, olenemata nendes omatava osaluse suurusest.

Teiseks kehtestatakse ettepanekuga kaitsemeede topeltmaksuvabastuse vältimiseks.

Liikmesriigid peavad kas kohaldama kinnipeetavat maksu või loobuma intressi- ja

litsentsitasumaksete kinnipidamisest tulu tekkimise kohas, kui makse saaja asub

jurisdiktsioonis, kus äriühinguid tulumaksuga ei maksustata või kohaldatakse intressi- ja

litsentsitasude tuluvoogude suhtes nullmaksumäära, samas kui ka tulu tekkimise liikmesriik ei

kohalda kinnipeetavat maksu. Seda kaitsemeedet ei kohaldata, kui saaja suhtes kohaldatakse

maksustamisperioodil tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu ja ta ei saa sellega seoses

tagasimakseid ega otsesest või kaudset rahalist kasu või kui ta kuulub hargmaisesse kontserni,

mille suhtes kohaldatakse sellel maksustamisperioodil teise samba direktiivis sätestatud

eeskirju või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirju.

Kolmandaks piiratakse ettepanekuga erandi kohaldamiseks vajalike haldusmenetluste või

eelnevate loamenetluste kasutamist. Üldreeglina ei saa liikmesriigid enam nõuda eelnevat loa-

või haldusmenetlust, et kontrollida, kas erandi tegemise tingimused on makse tegemise ajal

täidetud. Maksumaksja hindab erandi tingimustele vastavust ise ning hiljem tehakse

järelkontrolle ja kohaldades kuritarvitustevastaseid eeskirju, sealhulgas liikmesriikide eeskirju

tegelike kasusaajate kohta.- Siiski on juhtumeid, kus maksumaksja ei suuda tagada makse

tegemise ajal erandi tingimustele vastavust. Sel juhul käsitletakse ettepanekus menetlusnorme

sõltuvalt olukorrast kahel erineval viisil:

• avalikult kaubeldavate väärtpaberite puhul, kui investor ei ole maksvale äriühingule teada,

mistõttu ei saa viimane eelnevalt kindlaks teha, kas erandi tegemise tingimused on täidetud,

muudetakse ettepanekuga FASTERi direktiivi, et tagada kiirmenetluste kättesaadavus;

• kõigil muudel juhtudel, kui maksuvabastuse sisulised tingimused on täidetud, kuid maks

on sellest hoolimata kinni peetud, peaksid liikmesriigid tagama, et ülemäärane maks

tagastatakse mõistliku aja jooksul riigis kehtiva standardse tagastamiskorra alusel.

Lisaks selgitatakse ettepanekus, et intresside ja litsentsitasude direktiivi kohaldatakse maksete

suhtes, mis on omistatavad püsiva tegevuskoha tegevusele, olenemata sellest, kas need

maksed on püsiva tegevuskoha liikmesriigis maksustatavast tulust mahaarvatavad.

ET 11 ET

Lisaks ajakohastatakse ettepanekuga lisas nende äriühinguvormide loetelu, mille suhtes võib

direktiivi kohaldada, tagamaks, et kõik üksused, mis peaksid oma olemuselt kuuluma

direktiivi kohaldamisalasse, oleksid sõnaselgelt hõlmatud. Samuti on komisjonil õigus võtta

vastu delegeeritud õigusakte lisa täiendavaks muutmiseks, et hõlmata liikmesriikide või ELi

õigusega kehtestatud tulevasi äriühingute õiguslikke vorme.

Nõukogu direktiivi 2009/133/EÜ (ühinemise maksustamise direktiiv) muudatused

Ühinemise maksustamise direktiivi kohaselt kohaldavad liikmesriigid ühiseid eeskirju,

millega nähakse ette äriühingute teatavatest piiriülestest ümberkorraldustest, sealhulgas eri

liikmesriikide äriühinguid hõlmavatest ühinemisest, jagunemisest, varade üleandmisest ja

osade või aktsiate vahetamisest tuleneva kapitali kasvutulu maksustamise edasilükkamine

kuni alusvara tegeliku võõrandamiseni. Ühinemise maksustamise direktiivi eesmärk on

tagada, et sellised restruktureerimistoimingud saaksid toimuda ilma kohese maksustamiseta,

mis takistaks siseturu toimimist.

Direktiivi kohaldamisala ei kajasta aga enam täielikult liidu äriühinguõiguse viimaseid

muudatusi. Eelkõige kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/1132, mida

on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2121, uued piiriüleste

ümberkorralduste vormid, mis praegu ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse.

Tagamaks, et direktiiv täidab endiselt oma eesmärki, viiakse ettepaneku artikliga 2 ühinemise

maksustamise direktiivi mõisted kooskõlla direktiivi 2017/1132 mõistetega, et hõlmata

„lihtsustatud ühinemine“ ja „eraldumise teel jagunemine“, mida direktiiv veel ei hõlma.

Praegu hõlmab ühinemise maksustamise direktiiv üksnes Euroopa äriühingu või Euroopa

ühistu registrijärgse asukoha üleviimist. Artikliga 2 lisatakse direktiivi uus peatükk, mis

käsitleb selliste piiriüleste toimingute suhtes kohaldatavaid eeskirju, mis hõlmavad vähemalt

äriühingu asukoha üleviimist, et tagada neutraalse maksustamise põhimõtte kohaldamine.

Lisaks muudetakse ühinemise maksustamise direktiivi lisas esitatud loetelu direktiivi

kohaldamisalasse kuuluvatest äriühinguvormidest, tagamaks, et kõik üksused, mis peaksid

oma olemuselt kuuluma direktiivi kohaldamisalasse, oleksid sõnaselgelt hõlmatud. Samuti on

komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisa täiendavaks muutmiseks, et hõlmata

liikmesriikide või ELi õigusega kehtestatud tulevasi äriühingute õiguslikke vorme.

Nõukogu direktiivi 2011/96/EL (ema- ja tütarettevõtjate direktiiv) muudatused

Ema- ja tütarettevõtjate direktiiv vabastab tütarettevõtjatelt muudes liikmesriikides asuvatele

emaettevõtjatele makstavad dividendid ja muud kasumieraldised kinnipeetavast maksust ning

välistab sellise tulu topeltmaksustamise emaettevõtja tasandil (osaluse maksuvabastus või

maksukrediidi meetod). Direktiivi kohaldatakse praegu ainult juhul, kui on täidetud

„emaettevõtja“ määratluses sätestatud minimaalse osaluse nõuded. Kuigi ema- ja

tütarettevõtjate direktiiviga ei ühtlustata sellega antavatele eelistele juurdepääsu reguleerimise

menetlusi, võivad liikmesriigid praegu kohaldada ka eelnevaid haldusmenetlusi, et juba ette

kindlaks teha, kas maksuvabastuse tingimused on täidetud.

Ettepanekuga muudetakse ema- ja tütarettevõtjate direktiivi, et lihtsustada kinnipeetavast

maksust vabastamise sisulisi ja menetluslikke tingimusi.

Esiteks laiendatakse ettepaneku artikliga 3 ema- ja tütarettevõtjate direktiivi sisulist

kohaldamisala, jättes välja mõiste „emaettevõtja“ määratluse alusel kohaldatava minimaalse

ET 12 ET

osaluse nõude. Selle tulemusena võivad liidus asuvate äriühingute vahelised intressimaksed ja

muud kasumieraldised olla maksuvabad, olenemata nendes äriühingutes omatava osaluse

suurusest. Lisaks sellele ja võttes arvesse direktiivi laiendatud kohaldamisala, piirdub

liikmesriikide praegune võimalus mitte lubada maha arvata osalusega seotud kulusid või

kasumi jaotamisega seotud kahjumit juhtudega, kus on olemas oluline osalus (10 %) ehk

seega juhtudega, kui juhtimiskulud on tegelikult tekkinud.

Teiseks laiendatakse ema- ja tütarettevõtjate direktiivi kohaldamisala ka pensionifondidele,

olenemata nende õiguslikust vormist. Selleks kehtestatakse ettepanekuga erand direktiivi

alusel kohaldatavast maksustamisele kuulumise tingimusest.

Kolmandaks ja kooskõlas intresside ja litsentsitasude direktiivi kavandatud muudatustega ei

saa liikmesriigid enam nõuda eelnevat luba või haldusmenetlust, et kontrollida, kas

maksuvabastuse tingimused on makse tegemise ajal täidetud, tingimusel et liikmesriigid

teevad järelkontrolli ja kohaldavad kuritarvitustevastaseid reegleid. Sarnaselt intresside ja

litsentsitasude direktiiviga kohaldatakse juhul, kui maksumaksjal ei ole võimalik makse

tegemise ajal tingimustele vastavust tõendada, kas FASTERi menetlusi või riigisiseseid

tagasimaksemenetlusi mõistliku aja jooksul.

Lisaks ajakohastatakse ettepanekuga lisas nende äriühinguvormide loetelu, mille suhtes võib

direktiivi kohaldada, tagamaks, et kõik üksused, mis peaksid oma olemuselt kuuluma

direktiivi kohaldamisalasse, oleksid sõnaselgelt hõlmatud. Samuti on komisjonil õigus võtta

vastu delegeeritud õigusakte lisa täiendavaks muutmiseks, et hõlmata liikmesriikide või ELi

õigusega kehtestatud tulevasi äriühingute õiguslikke vorme.

Nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 (maksustamise vältimise vastane direktiiv)

muutmine

Maksustamise vältimise vastase direktiiviga loodi maksustamise vältimise vastaste reeglite

ühine raamistik, mille eesmärk on kaitsta liikmesriikide äriühingu tulumaksu maksubaasi

agressiivsete tavade eest seoses maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega.

Maksustamise vältimise vastases direktiivis on sätestatud eeskirjad, millega kehtestatakse

intresside mahaarvamise piirangu, riigist lahkumisel maksustamise, välismaiste

kontrollitavate äriühingute, hübriidsete ebakõlade ja üldise kuritarvitustevastase reegli suhtes

kaitse miinimumtase.

Pärast maksustamise vältimise vastase direktiivi vastuvõtmist on rahvusvahelisel tasandil

toimunud märkimisväärne areng, eelkõige pärast OECD/G20 teise samba lahenduse ja teise

samba direktiivi vastuvõtmist, mis võivad kattuda teatavate maksustamise vältimise vastase

direktiivi sätetega. Maksustamise vältimise vastase direktiivi praktilisel kohaldamisel saadud

kogemused on samuti näidanud, et teatavad sätted ei ole enam ajakohased või tekitavad

ebaproportsionaalset regulatiivset koormust, õiguskindlusetust ja killustatust.

Lisaks on teadus- ja arendustegevuse valdkonnas liikmesriikide riiklikud õigusraamistikud

killustatud ning teadus- ja arendustegevuses ei ole kehtestatud toetuse ühist miinimumtaset.

See olukord jätab Euroopa Liidu rahvusvahelises konkurentsis oma peamiste

kaubanduspartneritega sageli kehvemasse seisu. Negatiivne mõju süveneb veelgi, kui võtta

arvesse, et selliste meetmete puhul kohaldatakse teise samba raames soodsamaid tingimusi,

mis kajastuvad täiendavate lisamaksude puudumises või piiratuses. Sarnaselt meie peamiste

partnerriikidega peaksime tagama, et ELi ettevõtjad saavad sellest kasu.

ET 13 ET

Seda silmas pidades muudetakse maksustamise vältimise vastast direktiivi, et laiendada selle

sisulist kohaldamisala ja lisada teatavate teadus- ja arendustegevuse kulude täiel määral

kuludesse kandmine. Maksustamise vältimise vastase direktiivi valimine õiguslikuks

vahendiks on sihilik, kuna nii olemasolevad maksustamise vältimise vastased meetmed kui ka

teadus- ja arendustegevuse maksustamine moodustavad osa äriühingu tulumaksu baasist ning

nende ühine eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele.

Kuigi kehtivas raamistikus on sätestatud maksustamise vältimise vastased miinimumnormid,

püütakse uute sätetega lahendada konkurentsivõime probleeme, mis tulenevad teadus- ja

arendustegevuse maksusüsteemide killustatusest liidus. Maksustamise vältimise vastase

direktiivi muudatused tagavad kooskõla nende kahe õigusraamistiku vahel ja kajastavad

nende ühiseid poliitikaeesmärke.

Teadus- ja arendustegevuse osas muudetakse ettepaneku artikliga 4 kõigepealt direktiivi

pealkirja, et kajastada uute sätete lisamist teadus- ja arendustegevuse kulude kohta.

Teiseks lisatakse maksustamise vältimise vastasesse direktiivi uus peatükk, millega

kehtestatakse miinimumnormina kogu ELi hõlmav teadus- ja arendustegevuse

maksusoodustus, et tagada teadus- ja arendustegevuse tingimustele vastavate kulude (st

otseselt teadus- ja arendustegevuseks või teadus- ja arendustegevuse rajatiste toetamiseks

kasutatavate seadmete, masinate ja materiaalse varaga seotud kapitalikulude) täielik

mahaarvamine. Maksumaksjad võivad tingimustele vastavad kulud kohe maha arvata sellel

maksustamisperioodil, mil need tekkisid, või mis tahes järgneval neljal maksustamisperioodil.

Kolmandaks sisaldavad muudatused sätteid, millega tagatakse uue maksuvabastuse

nõuetekohane kasutamine ja välditakse selle kuritarvitamist. Selleks tuleb tingimustele

vastavaid kulutusi kasutada teadus- ja arendustegevuseks vähemalt kolm aastat. Samuti

kehtestatakse eeskirjad maksusoodustuse tühistamise ja tasakaalustava maksukohustuse

kehtestamiseks juhul, kui varad võõrandatakse, lammutatakse või nende omamine

lõpetatakse, ning arvesse tuleb võtta mis tahes saadud rahalist väärtust, et maksusoodustus

kajastaks täpselt tegelikke investeeringuid teadus- ja arendustegevusse.

Samuti tehakse intresside mahaarvamise piirangu kohaselt EBITDA arvutamisse vajalikud

kohandused, tagamaks, et uus teadus- ja arendustegevuse maksusoodustus, mida ei käsitata

amortisatsioonina, ei vähenda maksumaksja EBITDAt ega selle tagajärjel tema õigust

intresside mahaarvamisele.

Ettepanekuga tehakse mitu muudatust maksustamise vältimise vastase direktiivi

maksustamise vältimise vastastes sätetes.

Seoses intresside mahaarvamise piiranguga muudetakse ettepaneku artikliga 4 kõigepealt

kohustuslikuks määr 30 % EBITDAst, keelates liikmesriikidel kehtestada madalamaid

künniseid, et vähendada ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvatavust. Kuna maksubaasi

kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise riskid tulenevad peamiselt sidusettevõtjate

vahelistest ülemäärastest intressimaksetest, jäetakse ettepanekuga intresside mahaarvamise

piirangu kohaldamisalast välja mittesidusettevõtjate antud laenud (st kolmandate isikute

laenud), tingimusel et neid kasutatakse laenu võtva maksumaksja enda tegevuse

rahastamiseks, välistades seega edasilaenamise kontserni sees.

Teiseks, selleks et vähendada intresside mahaarvamise piirangust tulenevat koormust eelkõige

väiksemate maksumaksjate jaoks ja tagada, et safe harbour kajastaks igal ajal liidu praegust

majanduslikku olukorda, muudetakse artikliga 4 kohustuslikuks 3 miljoni euro suurune safe

ET 14 ET

harbour direktiivi jõustumise esimese kolme aasta jooksul ja kehtestatakse inflatsioonil

põhinev automaatne iga-aastane indekseerimine. Lisaks jäetakse välja võimalus jätta välja

eraldiseisvad üksused, kuna kolmandatelt isikutelt saadud väikese riskiga laenude

väljajätmine koos kohustusliku safe harbour’iga muudab selle ülearuseks. Lisaks

kehtestatakse ettepanekuga kaitsemeede, et vältida intresside mahaarvamise piirangu

protsüklilist mõju, nähes ette, et maksumaksja suhtes ei kohaldata intresside mahaarvamise

piirangut, kui tema EBITDA väheneb asjaomasel maksuaastal 50 %.

Kolmandaks selgitatakse ettepanekus valikulist erandit pikaajalistele avaliku sektori

taristuprojektidele kooskõlas ELi ühiste prioriteetidega, kusjuures taristu asemel viidatakse

pikaajalistele avalikke huve teenivatele projektidele. Lisaks kehtestatakse kohustuslik ajutine

erand kaitsesektorile investeeringute puhul, mis on algatatud esimesel viiel

maksustamisperioodil alates algatuse jõustumisest.

Selleks et lihtsustada intresside mahaarvamise piirangu toimimist, muudetakse mitu

vabatahtlikku võimalust kohustuslikuks, nimelt kontserni erand, et tulla vastu sellistele

kapitalimahukatele sektoritele, mis on mõistetavatel põhjustel suure finantsvõimendusega,

ning edasikandmise mehhanism, mis aitab tagada, et piirangu kohaldamisel võetakse arvesse

maksumaksja kasumlikkuse kõikumisi ja toetatakse idufirmasid.

Artikliga 4 ajakohastatakse üldise kuritarvitustevastase reegli sõnastust tagamaks piisavalt

laia kohaldamisala, et hõlmata kõik otsesed maksud, mida äriühingutelt nõutakse, eelkõige

direktiivist (EL) 2022/2523 tulenevad kinnipeetavad maksude või lisamaksud.

Mis puudutab välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevaid eeskirju, siis esiteks

võetakse ettepanekus arvesse asjaolu, et nende eeskirjade eesmärk ja mõju kattuvad

märkimisväärselt direktiivis (EL) 2022/2523 (teise samba raamistik) sätestatud tulu

arvessevõtmise reegliga. Seetõttu kehtestatakse artikliga 4 teise samba raamistiku

kohaldamisalasse kuuluvatele maksumaksjatele vabastus välismaiseid kontrollitavaid

äriühinguid käsitlevatest eeskirjadest. Kõik ELis asuvad äriühingud saavad sellest erandist

kasu oma madalalt maksustatud tütarettevõtjate puhul, välja arvatud juhul, kui kontserni

peakontor asub jurisdiktsioonis, kus kehtib tingimustele vastav paralleelne maksustamiskord

ja madalalt maksustatud välismaise kontrollitava tütarettevõtja suhtes ei kohaldata

tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, või kui tema suhtes kohaldatakse tingimustele

vastavat riigisisest lisamaksu, tehakse seoses selle maksuga tagasimakse või antakse otsest või

kaudset rahalist kasu.

Teiseks kehtestatakse artikliga 4 väikestele ja keskmise suurusega kontsernidele vabastus

välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevatest eeskirjadest. Mitme liikmesriigiga

toimunud teabevahetuse käigus kogutud teave näitab, et ligikaudu kümne aasta jooksul alates

maksustamise vältimise vastase direktiivi kohaldamise algusest ei ole haldusasutustel olnud

peaaegu ühtegi välismaiste kontrollitavate äriühingute juhtumit, mis oleks seotud VKEdega.

Sellest järeldub, et välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevaid eeskirju kohaldatakse

VKEde suhtes harva, tõenäoliselt seetõttu, et nende äriühingute tegevusstruktuurid ei hõlma

piiriülest tegevust või hõlmavad seda vähesel määral. Nende väljajätmine ei takistaks seega

maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise või agressiivse maksuplaneerimise

vastaseid jõupingutusi. See tooks pigem kaasa märkimisväärse kulude ja ressursside

kokkuhoiu ning oleks seega kasulik nii äriühingutele kui ka maksuhalduritele. Sellistele

kontsernidele erandi tegemise eesmärk on seega vähendada siseturul tegutsevate väiksemate

ettevõtjate ebaproportsionaalseid nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust.

ET 15 ET

Kolmandaks muudetakse ettepanekuga välismaiste kontrollitavate äriühingute raamistiku

lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks kogu liidus ainsaks võimalikuks lähenemisviisiks mudel A,

jättes välja võimaluse rakendada välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevaid eeskirju

mudeli B kohaldamisega.

Lisaks takistavad hübriidseid ebakõlasid käsitlevad eeskirjad äriühingutel kasutada

maksustamise vältimiseks ära lahknevusi riiklike eeskirjade vahel. Mõnel juhul, näiteks

imporditud ebakõlade puhul, on kohaldamine osutunud siiski eriti keeruliseks nii

maksumaksjate kui ka maksuhaldurite jaoks. Hübriidseid ebakõlasid käsitlevate eeskirjade

lihtsustamiseks ja nende proportsionaalsuse tagamiseks jäetakse ettepaneku artikliga 4

maksustamise vältimise vastasest direktiivist välja imporditud ebakõladega seotud eeskirjad.

Nõukogu direktiivi (EL) 2017/1852 (vaidluste lahendamise mehhanismi direktiiv)

muudatused

Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiiviga kehtestatakse eeskirjad maksulepingute

tõlgendamisega seotud vaidluste kiireks ja tõhusaks lahendamiseks nii ettevõtjate kui ka

kodanike jaoks ning see hõlmab topeltmaksustamisega seotud küsimusi. Ettepaneku artikliga

5 tehakse vaidluste lahendamise mehhanismi sihipäraseid muudatusi, et kõrvaldada praktikas

tuvastatud tõlgendamiserinevused, ühtlustada menetlusi ja parandada maksumaksjate

juurdepääsu vaidluste lahendamise mehhanismidele. Muudatuste kavandamisel on püütud

säilitada direktiivi üldist ülesehitust, lisades samas selgitusi ja menetluslikke lihtsustusi.

Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi artikli 2 muudatuses selgitatakse, et kui sama

vaidlusalune küsimus mõjutab otseselt rohkem kui ühe isiku maksustamist, käsitatakse iga

sellist isikut direktiivi kohaldamisel mõjutatud isikuna. Selle selgituse eesmärk on kõrvaldada

ebakindlus mitme üksusega seotud juhtumite puhul ning seda tuleks lugeda koos artikli 3

muudatustega kaebuste esitamise osas.

Direktiivi artiklis 3 tehakse mitu muudatust, mille eesmärk on ühtlustada ja selgitada

menetluse kaebuste esitamise etappi. Esiteks selgitatakse, kes peaks esitama kaebuse, kui

asjaga on seotud mitu mõjutatud isikut. Liikmesriigid peavad lubama igal mõjutatud isikul

esitada kaebuse individuaalselt oma elukohariigile või teise võimalusena lubama ühel

mõjutatud isikul esitada kaebuse kõigi mõjutatud isikute nimel. Selle lähenemisviisi eesmärk

on ühendada õiguskindlus paindlike menetlustega. Teiseks asendatakse mõiste „samaaegne

esitamine“ 30 kalendripäeva pikkuse esitamisperioodiga. Selle muudatusega püütakse

lahendada mõiste „samaaegselt“ tõlgendamise probleemi eri riikides – praktikas ulatus see

samal päeval esitamise nõudest pikemate ajavahemike lubamiseni.

Vaidluste lahendamise direktiivi artiklisse 4 tehakse muudatus selgitamaks, et kui pädevad

asutused jõuavad järeldusele, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada, peaksid nad

maksumaksjat sellest viivitamata teavitama, selle asemel et oodata kaheaastase vastastikuse

kokkuleppe menetluse lõppu. Eesmärk on võimaldada maksumaksjatele varasem juurdepääs

vahekohtuetapile ja vältida tarbetuid viivitusi.

Direktiivi artikli 5 muudatustes selgitatakse, et menetlusnõuete täitmata jätmine, sealhulgas

teabe esitamata jätmine uue 30-päevase esitamisperioodi jooksul, aktsepteeritud keele

mittekasutamine või sama teabe esitamata jätmine kõigile pädevatele asutustele, võib kaasa

tuua kaebuse tagasilükkamise. Samal ajal tugevdavad muudatused maksumaksjate kaitset, sest

nendega nõutakse, et pädevad asutused annaksid maksumaksjatele võimaluse puudused 30

päeva jooksul kõrvaldada, ja võimaldatakse maksumaksjatel esitada kaebus uuesti, tingimusel

ET 16 ET

et peetakse kinni üldisest tähtajast. Eesmärk on vältida ebaproportsionaalseid menetluslikke

tagasilükkamisi ja hõlbustada juurdepääsu mehhanismile.

Artikli 8 muudatusettepanekus selgitatakse tähtaega vastuväidete esitamiseks

nõuandekomisjonis osalevatele sõltumatutele tunnustatud isikutele. Vastuväiteid võib esitada

ainult seni, kuni kõik pädevad asutused on lõpliku otsuse heaks kiitnud. Selle sätte eesmärk

on vältida olukorda, kus hilinenud menetluslikud vaidlustamised kahjustaksid õiguskindlust ja

lükkaksid menetluse lõpuleviimist edasi.

Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi artikli 10 muudatusega täpsustatakse, et

alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni võib moodustada ka kaebuste vastuvõetavusega

seotud vaidluste lahendamiseks, mitte ainult topeltmaksustamisega seotud vaidluste sisuliseks

lahendamiseks. Eesmärk on muuta menetlused paindlikumaks ja hõlbustada vaidluste tõhusat

lahendamist varasemas etapis.

Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi artiklis 11 esitatud töökorra muudatuses

selgitatakse, et kvalifikatsiooninõudeid kohaldatakse üksnes sõltumatute tunnustatud isikute,

mitte pädevate asutuste esindajate suhtes. Selle täpsustuse eesmärk on vältida tarbetut

ebakindlust tõlgendamisel.

Direktiivi artikli 16 muudatuses käsitletakse direktiivi ja muude eri õigusraamistikel

põhinevate vaidluste lahendamise menetluste koostoimet. Selles on sätestatud, et muud

käimasolevad menetlused peatatakse pärast vaidluste lahendamise direktiivi kohase kaebuse

esitamist ja lõpetatakse alles siis, kui kõik asjaomased pädevad asutused on kõnealuse

kaebuse vastu võtnud. Eesmärk on tagada, et maksumaksjad ei jääks topeltmaksustamise eest

kaitsetuks, vältides samal ajal paralleelsete menetluste kattumist.

Direktiivi artikli 17 muudatuse eesmärk on anda lisaselgitusi üksikisikutele ja väiksematele

ettevõtjatele, kes kasutavad lihtsamat andmete esitamise süsteemi. Selle eesmärk on vältida

menetluses ebaselgeid olukordi ja hõlbustada pädevate asutuste vahelist koordineerimist, kui

teated esitatakse üksnes maksumaksja elukohariigi pädevale asutusele.

Direktiivi uue artikliga 19a lisatakse uus säte, millega antakse nõukogule õigus võtta vastu

rakendusakte, millega kehtestatakse siduvad tehnilised ja menetluseeskirjad, mis on vajalikud

direktiivi ühtse ja tõhusa kohaldamise tagamiseks. Ettepanek kajastab seisukohta, et teatavaid

tõlgendamis- ja menetlusprobleeme ei saa piisavalt lahendada üksnes sihipäraste

seadusandlike muudatustega ja need võivad nõuda üksikasjalikumaid rakenduseeskirju.

Vaidluste lahendamise direktiivi artikli 21 muudatusega kehtestatakse ühtlustatud

statistikaaruandluse raamistik ja antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte

statistiliste andmete edastamise vormi ja tingimuste kohta. Eesmärk on tagada liikmesriikide

aruandluse järjepidevus ja kooskõla OECD statistikaraamistikuga, parandades seeläbi

direktiivi toimimise läbipaistvust ja hindamist.

Nõukogu direktiivi (EL) 2025/50 (direktiiv ülemääraselt kinnipeetava maksu

vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta ehk FASTERi direktiiv)

muutmine

FASTERiga on muudetud kinnipeetava maksu menetlused ELis investorite,

finantsvahendajate ja riiklike maksuhaldurite jaoks tõhusamaks ja turvalisemaks. Eelkõige on

FASTERiga nähtud ette standardsed kiirmenetlused kinnipeetava maksu vähendamiseks või

ET 17 ET

avalikult kaubeldavate väärtpaberite dividendidelt ja intressidelt kinnipeetud maksu kiireks

tagastamiseks.

Nagu eespool kirjeldatud, laiendatakse ettepanekuga intresside ja litsentsitasude direktiivis

ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivis kinnipeetavast maksust vabastamise kohaldamisala,

jättes samal ajal välja eelmenetlused enne asjaomasest kinnipeetavast maksust vabastuse

andmist.

Praktikas võib nende erandite kohaldamine siiski tekitada raskusi seoses finantsvahendajate ja

esindajakontode kaudu hoitavate avalikult kaubeldavate väärtpaberitega. Sel juhul ei ole

maksval äriühingul sageli võimalik makse tegemise ajal kindlaks teha, kas kinnipeetava

maksu vabastuse tingimused on täidetud, eelkõige juhul, kui portfelliinvestorite omandiõigust

käsitlev teave ei ole kättesaadav (tavaliselt juhul, kui osalus on alla 5 %).

Selle tulemusena ei saaks maksev äriühing hinnata, kas investor täidab ema- ja tütarettevõtjate

direktiivi muudetud versiooni ning intresside ja litsentsitasude direktiivi muudetud versiooni

tingimusi, ning seetõttu ei saa erandit eelnevalt kohaldada. FASTERi direktiiv võib sellistel

juhtudel aidata olukorda märkimisväärselt lihtsustada.

Praeguste FASTERi sätete kohaselt võivad liikmesriigid siiski keelata juurdepääsu

standardsetele kiirmenetlustele, kui taotletakse täielikku vabastust kinnipeetavast maksust.

See takistaks de facto FASTERi tagastamismenetluste kohaldamist maksete suhtes, mis

vastavad maksuvabastuse saamise tingimustele intresside ja litsentsitasude direktiivi ning

ema- ja tütarettevõtjate direktiivi laiendatud kohaldamisala alusel. Seepärast kohandatakse

ettepaneku artikliga 6 FASTERi kohaldamisala, et see hõlmaks tagasimakseid juhtumite

puhul, mille suhtes kohaldatakse intresside ja litsentsitasude direktiivi / ema- ja

tütarettevõtjate direktiivi.

2026/0163 (CNS)

ET 1 ET

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL, (EL) 2016/1164,

(EL) 2017/1852 ja (EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu raamistiku

lihtsustamise ning ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust1,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et otsese maksustamise eeskirjad

oleksid selged, järjepidevad ja tõhusad. Viimastel aastakümnetel on liit otsese

maksustamise valdkonnas vastu võtnud mitu direktiivi, mille eesmärk on kaotada

topeltmaksustamine, tagada maksustamise neutraalsus, hõlbustada vaidluste

lahendamist ja hoida ära maksustamise vältimist piiriülestes olukordades.

(2) Otsest maksustamist käsitlev õigustik on liidu jaoks oluline saavutus. Osana sellest

õigustikust on nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ3, nõukogu direktiiv 2009/133/EL4 ja

nõukogu direktiiv 2011/96/EL5 aidanud kaasa siseturu toimimisele ja hõlbustanud

piiriülest majandustegevust, eelkõige kaotades teatavatelt kontsernisisestelt maksetelt

kinnipeetavad maksud ja tagades maksustamise neutraalsuse piiriüleste

ümberkorralduste korral. Nõukogu direktiiviga (EL) 2016/11646 on tugevdatud

siseturu kaitset, kehtestades kooskõlastatud eeskirjad selliste maksustamise vältimise

viiside vastu, mis võivad moonutada konkurentsi ja mõjutada maksustamisõiguste

1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste

intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157,

26.6.2003, lk 49, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/49/oj). 4 Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise,

jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute

(SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava

ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/133/oj). 5 Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate

suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/96/oj). 6 Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt

mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1164/oj).

ET 2 ET

jaotamist, ning seeläbi aidatud vähendada maksubaasi kahanemise ja kasumi

ümberpaigutamise ohtu. Nõukogu direktiiviga (EL) 2017/18527 (vaidluste

lahendamise mehhanismi direktiiv) on siseturu nõuetekohast toimimist veelgi toetatud,

nähes ette mehhanismid topeltmaksustamisega seotud või topeltmaksustamise

vältimise lepingutest tulenevate piiriüleste vaidluste tõhusaks lahendamiseks liidus.

(3) Kuigi kõnealuste direktiivide eesmärgid on endiselt asjakohased, on nende

kohaldamisel saadud praktilised kogemused toonud esile nii struktuurseid puudusi kui

ka suureneva keerukuse. Aja jooksul vastu võetud mitme reeglistiku

kooseksisteerimine on toonud kaasa mitmetasandilise maksuraamistiku. Lisaks on

nende direktiivide koostoime ja hiljutisem areng rahvusvahelisel maksumaastikul,

eelkõige nõukogu direktiiv (EL) 2022/25238, millega tagatakse hargmaiste ettevõtete

kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmne madalaim maksustamistase,

mõnel juhul põhjustanud kattumisi, dubleerimist ja olukordi, kus sarnaseid eesmärke

taotletakse mitmetasandilise reguleerimisega. Samuti on paljude

rakendamisvõimaluste olemasolu ja ühtselt määratlemata mõistete kasutamise tõttu

liikmesriikide lähenemisviisid erinevad, mistõttu liidu maksuraamistik on väga

killustunud. Liidu maksuraamistiku teatavad sätted ei ole enam kooskõlas praeguse

majandusliku ja õigusliku arenguga, mille tagajärjeks on aegunud normid.

(4) Need tegurid põhjustavad liidu maksumaksjatele ja maksuhalduritele

õiguskindlusetust, suurendavad vaidluste ja maksustamise soovimatute tagajärgede

ohtu ning põhjustavad märkimisväärseid nõuete täitmisega seotud kulusid ja

halduskoormust, eelkõige piiriülese tegevuse korral, kahjustades seeläbi siseturu

tõhusat toimimist ja liidus tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet. Siseturul

tegutsevate maksumaksjate suhtes võivad kehtida erinevad eeskirjad, millega

rakendatakse liidu maksuraamistikku, ning nad võivad seista silmsi koormavate

vastavusnõuete ja ebatõhusate menetlustega.

(5) Nende puuduste kõrvaldamiseks on vaja lihtsustada ja ühtlustada otsest maksustamist

käsitlevat liidu raamistikku, säilitades samal ajal siseturu tugeva kaitse. Selleks on vaja

vähendada keerukust, kõrvaldada kattuvused ja tagada maksueeskirjade ühetaolisem

kohaldamine kõigis liikmesriikides. Võttes arvesse tuvastatud probleemide piiriülest

laadi, on vaja liidu tasandil kooskõlastatud lähenemisviisi, et tagada järjepidevad

lahendused ja vältida edasist killustumist. Käesoleva direktiiviga tuleks seetõttu viia

sisse sihipärased muudatused direktiividesse 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL,

(EL) 2016/1164 ja (EL) 2017/1852. Kuigi nõukogu direktiiv (EL) 2025/509 on juba

oluline samm liidu maksuraamistiku lihtsustamisel ja ühtlustamisel, on vaja ka seda

muuta, tagamaks, et direktiivide 2003/49/EÜ ja 2011/96/EL kohast kinnipeetava

maksu vabastust saab kohaldada ka avalikult kaubeldavatest väärtpaberitest saadava

tulu suhtes. Kokkuvõttes peaksid need muudatused vähendama nõuete täitmisega

seotud kulusid ja halduskoormust, parandama õiguskindlust ja tagama kehtivate

eeskirjade sidusama koostoime. Samuti peaksid need aitama kaasa siseturu

nõuetekohasele toimimisele ja toetama liidus tegutsevate ettevõtjate

konkurentsivõimet.

7 Nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1852 maksuvaidluste lahendamise mehhanismide

kohta Euroopa Liidus (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1852/oj). 8 Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja

suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT

L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj). 9 Nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL) 2025/50 ülemääraselt kinnipeetava maksu

vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (ELT L, 2025/50, 10.1.2025, ELI

http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj).

ET 3 ET

(6) Otsest maksustamist käsitleva liidu raamistiku keerukus ja killustatus mõjutab eriti

väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), hoolimata asjaolust, et nende

puhul on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise risk üldiselt piiratud.

Selleks et tagada vastavuskohustuste proportsionaalsus, on seetõttu oluline näha

VKEde jaoks ette sihipärased lihtsustamismeetmed.

(7) Samal ajal kohaldatakse direktiivi (EL) 2022/2523 kohaldamisalasse kuuluvate suurte

hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide suhtes keerukaid ja

ülemaailmselt koordineeritud eeskirju, mille eesmärk on tagada minimaalne

maksustamistase igas jurisdiktsioonis, kus nad tegutsevad. Kuigi neil eeskirjadel on

oluline roll maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise probleemi

lahendamisel, kaasnevad nendega ka märkimisväärsed vastavuskohustused ning need

võivad põhjustada nõuete kattuvust liidu ja liikmesriikide maksueeskirjadega. Selleks

et säilitada liidus tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime, säilitades samal ajal

kõrgetasemelise kaitse maksustamise vältimise eest, on seetõttu oluline näha

kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate üksuste jaoks ette sihipärased

lihtsustamismeetmed, et tagada maksusüsteemi sidusus ja leevendada regulatiivset

koormust.

(8) Direktiivides 2003/49/EÜ ja 2011/96/EL on sätestatud vabastused kinnipeetavast

maksust teatavate intressimaksete, litsentsitasude, dividendide ja muu kasumijaotuse

piiriüleste maksete puhul ning seeläbi aidatakse kaasa topeltmaksustamise kaotamisele

liidus. Erinevused nende direktiivide ülesehituses ja nende piiratud sisuline

kohaldamisala, eelkõige seoses minimaalse osaluse nõuetega, on siiski põhjustanud

ebajärjekindlat rakendamist liikmesriikides ja suurendanud nõuete täitmisega seotud

kulusid, mis võib moonutada siseturul mitmes riigis tegutsevate ettevõtjate

investeerimisotsuseid. Kinnipeetavate maksude jätkuv kohaldamine tekitab liidus

tõkkeid ja vähendab piiriüleste investeeringute maksuneutraalsust.

(9) Siseturu toimimise lihtsustamiseks ja selle konkurentsivõime tugevdamiseks on

asjakohane laiendada mõlema direktiivi sisulist kohaldamisala. Selleks tuleks kaotada

minimaalse osaluse määra ja miinimumkestuse nõuded kinnipeetavast maksust

vabastuse andmise ning dividendide või muude kasumieraldiste puhul osaluse

maksuvabastuse andmise tingimusena. Seda laiemat kohaldamisala silmas pidades

tuleks kaotada ka liikmesriikide võimalus asendada kapitalis osalemise kriteerium

hääleõiguses osalemise kriteeriumiga, et tagada kõnealuste direktiivide ühtsem ja

prognoositavam kohaldamine. Selleks et kõrvaldada maksutõkked pensioniasutuste

piiriülestelt investeeringutelt, tuleks sellistele üksustele jaotatavad dividendid

vabastada kinnipeetavast maksust, olenemata nende üksuste õiguslikust vormist ja

erandina maksustamisele kuulumise tingimusest. Tagamaks, et eeskirjad, mis

võimaldavad liikmesriikidel sätestada, et osalusest tulenevaid kohustusi ja

tütarettevõtja kasumi jaotamisest tulenevat kahjumit ei arvata maha emaettevõtja

maksustatavast kasumist, oleksid direktiivi 2011/96/EL laiendatud kohaldamisala

silmas pidades proportsionaalsed, peaks selle võimaluse kasutamine olema lubatud

juhul, kui osalus on piisavalt suur selleks, et võiksid tekkida juhtimiskulud. Selleks

tuleks nõuda vähemalt 10 % osalust tütarettevõtja kapitalis.

(10) Selleks et vältida topeltmaksuvabastust, on asjakohane tagada, et intressimakseid ja

litsentsitasusid maksustatakse vähemalt üks kord kas kinnipeetava maksuga või

keelates nende maksete mahaarvamise tulu tekkimise kohas. Kuigi direktiiv

2003/49/EÜ juba sisaldab liidus maksustamisele kuulumise nõuet, on vaja lisameedet,

et käsitleda olukordi, kus liidust väljuvad intressi- ja litsentsitasude tuluvood jäävad

sihtriigis maksustamata. Üldreeglina peaksid liikmesriigid jätkama oma riigisiseste

ET 4 ET

sätete, sealhulgas kohaldatavatest maksulepingutest tulenevate eeskirjade kohaldamist

intressimaksete ja litsentsitasude suhtes. Spetsiaalset kaitsemeedet tuleks kohaldada

juhul, kui kolmanda riigi jurisdiktsioon, kus makse saaja on asutatud, ei maksusta

intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu äriühingu tulumaksuga või kohaldab sellise

tulu suhtes äriühingu tulumaksu nullmäära ning tuluallikaliikmesriigis ei nõuta

kinnipeetavat maksu. Kaitsemeede oleks suunatud konkreetsele tuluvoole ja selles

võetaks arvesse üksnes makse otsese saaja maksuolukorda. Niiviisi vabastaks see

reegel maksja vajadusest võtta arvesse vahepealseid struktuure. See ei tohiks piirata

kuritarvituste vastu võitlemise riigisiseste ja aluslepingutel põhinevate sätete ning

tegelikke kasusaajaid käsitlevate liidu põhimõtete kohaldamist. Seda kaitsemeedet ei

tuleks siiski kohaldata, kui makse saaja suhtes kohaldatakse maksustamisperioodil

tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu ja ta ei saa sellega seoses tagasimakseid ega

otsest või kaudset rahalist kasu või ta kuulub hargmaisesse kontserni, mille suhtes

kohaldatakse sellel maksustamisperioodil direktiivi (EL) 2022/2523 sätteid või

kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirju10. Siiski võib

kaitsemeedet kohaldada, kui hargmaise kontserni lõplik emaüksus asub

jurisdiktsioonis, kus maksustamisperioodil kehtib tingimustele vastav paralleelne

maksustamiskord.

(11) Kasumieraldiste (dividendide) topeltmaksuvabastuse ohu vähendamiseks ei ole sellist

meedet vaja, kuna selliseid väljamakseid juba maksustatakse liidus kas dividende

jaotava äriühingu või nende saaja tasandil.

(12) Ulatuslikud ja mitmekesised menetlusnõuded, mida mõned liikmesriigid kohaldavad

direktiivides 2003/49/EÜ ja 2011/96/EL sätestatud kinnipeetavast maksust vabastuse

kohaldamise tingimustena, on praktikas tekitanud liidu maksumaksjatele ja

maksuhalduritele märkimisväärse halduskoormuse ning takistanud nende

maksuvabastuste tõhusat toimimist. Et seda koormust vähendada, suurendada

õiguskindlust ja toetada siseturu konkurentsivõimet, on asjakohane neid

menetlusnõudeid lihtsustada ja ühtlustada. Seepärast tuleks käesolevas direktiivis

sätestada, et liikmesriigid ei nõua eelnevat luba ega haldusmenetlusi, et kontrollida,

kas maksuvabastuse tingimused on intresside või litsentsitasude maksmise või kasumi

jaotamise ajal täidetud. See ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust teha järelkontrolle

ja kohaldada siseriiklikke kuritarvitustevastaseid eeskirju, sealhulgas liikmesriikide

eeskirju tegelike kasusaajate kohta.

(13) Avalikult kaubeldavate väärtpaberite puhul ei ole portfelliinvestorid, kelle osalus

maksvas äriühingus jääb allapoole teatavat künnist, sageli kõnealusele äriühingule

teada, kuna selliseid väärtpabereid hoitakse sageli esindajakontodel. Seetõttu ei pruugi

maksval äriühingul olla võimalik eelnevalt kindlaks teha, kas direktiivides

2003/49/EÜ ja 2011/96/EL sätestatud kinnipeetavast maksust vabastamise tingimused

on täidetud, mis võib takistada tegelikku juurdepääsu nendele maksuvabastustele.

Direktiiviga (EL) 2025/50 kehtestati standardkorrad tulu tekkimise kohas kinnipeetava

maksu vähendamiseks ja kiireks maksutagastuseks avalikult kaubeldavatelt

väärtpaberitelt saadud tulu ülemääraselt kinnipeetava maksu puhul. Selleks et vältida

ebatõhusaid ja koormavaid riigisiseseid menetlusi ning tagada, et maksumaksjad,

10 OECD (2021), „Tax Challenges Arising from Digitalisation of the Economy – Global Anti-Base

Erosion Model Rules (Pillar Two)“:Inclusive Framework on BEPS“ („Majanduse digitaliseerimisest

tulenevad maksuprobleemid – üleilmsed maksubaasi kahanemise vastased näidiseeskirjad) (teine

sammas): Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik“), OECD/G20

maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekt, OECD Publishing, Pariis,

https://doi.org/10.1787/782bac33-en.

ET 5 ET

kellel on õigus direktiivides 2003/49/EÜ ja 2011/96/EL sätestatud maksuvabastustele,

saaksid kasutada ka direktiivis (EL) 2025/50 sätestatud ühtseid menetlusi, tuleks

kõnealust direktiivi muuta nii, et tulu, mis on saadud avalikult kaubeldavatest

väärtpaberitest ja vastab kõnealuste maksuvabastuste tingimustele, ei jäetaks tulu

tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise või kiire maksutagastuse korrast

välja.

(14) Kui direktiivide 2003/49/EÜ ja 2011/96/EL kohaldamisalasse kuuluvad maksed

vastavad kinnipeetavast maksust vabastamise sisulistele tingimustele, kuid maks

peetakse siiski kinni, näiteks seetõttu, et maksev äriühing ei saa eelnevalt kindlaks

teha, kas need tingimused on täidetud, peaksid liikmesriigid tagama, et ülemäärane

maks tagastatakse mõistliku aja jooksul standardse tagastamiskorra kaudu. Selleks

tuleks direktiiv 2011/96/EL viia tagastamisnõuete esitamise ja menetlemise tähtaegade

osas kooskõlla direktiiviga 2003/49/EÜ.

(15) Direktiivis 2003/49/EÜ on sätestatud, et püsivat tegevuskohta käsitatakse intressi või

litsentsitasu maksjana, kui selline makse kujutab endast kõnealuse püsiva tegevuskoha

maksustatavast tulust mahaarvatavat kulu. Õiguskindlusetuse vältimiseks ja tagamaks,

et seda sätet kohaldatakse kooskõlas direktiivi eesmärgiga, on asjakohane selgitada, et

direktiivi 2003/49/EÜ kohaldatakse selliste maksete suhtes, mis on seostatavad püsiva

tegevuskoha tegevusega, olenemata sellest, kas need maksed on püsiva tegevuskoha

liikmesriigis maksustatavast tulust mahaarvatavad.

(16) Direktiivis 2009/133/EÜ on sätestatud ühised eeskirjad maksutõkete vähendamiseks ja

neutraalse maksustamise tagamiseks eri liikmesriikide äriühingute

ümberkorraldamisel, sealhulgas ühinemisel, jagunemisel, osalisel jagunemisel, varade

üleandmisel, osade või aktsiate vahetamisel ning Societas Europaea (SE) või Societas

Cooperativa Europaea (SCE) registrijärgse asukoha üleviimisel. Liidu äriühinguõiguse

muutumine, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/113211

(mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/212112)

kehtestatud muudatused, on põhjustanud ebakõla maksueeskirjade kohaldamisala ja

äriühinguõiguse sätete vahel. See põhjustab ettevõtjate jaoks õiguskindlusetust ja

kahjustab konkurentsivõimet siseturul. Selleks et tagada maksuraamistiku ja

äriühinguõiguse sidusus, tuleks direktiivi 2009/133/EÜ mõisted viia kooskõlla

direktiiviga (EL) 2017/1132, lisades ühinemise täiendava alaliigi ja mõiste

„eraldumise teel jagunemine“.

(17) Direktiivi 2009/133/EÜ kohaldatakse ka SE või SCE registrijärgse asukoha üleviimise

suhtes. Neutraalsuspõhimõtet silmas pidades on vaja, et selliste piiriüleste

ümberkujundamiste puhul, mis hõlmavad vähemalt ümberkujundatava äriühingu

registrijärgse asukoha üleviimist lähteliikmesriigist sihtliikmesriiki, kohaldataks sama

maksustamislahendust. Seepärast tuleks direktiivi 2009/133/EÜ lisada uus peatükk

piiriülese ümberkujundamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta, mille kohaselt

kooskõlas ülejäänud direktiiviga tuleks piiriüleselt ümberkujundatava äriühingu varalt

saadud kapitali kasvutulu maksustamine edasi lükata kuni sellise vara tegeliku

võõrandamiseni, kui äriühing jääb lähteliikmesriigi maksuresidendiks või tal on selles

liikmesriigis püsiv tegevuskoht, millega kõnealune vara jääb seotuks.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse

teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1132/oj). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2121, millega

muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja

jagunemisega (ELT L 321, 12.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/2121/oj).

ET 6 ET

(18) Võttes arvesse Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2009. aasta otsust kohtuasjas C-247/08,13 on

asjakohane vaadata läbi direktiivi 2003/49/EÜ lisas, direktiivi 2009/133/EÜ I lisa A

osas ja direktiivi 2011/96/EL I lisa A osas esitatud äriühinguvormide loetelu, et

sõnaselgelt oleksid hõlmatud kõik üksused, mis oma olemuselt peaksid kuuluma

kõnealuste direktiivide kohaldamisalasse.

(19) Direktiivis (EL) 2016/1164 on sätestatud eeskirjad siseturu toimimist otseselt

mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastu võitlemise kohta, sealhulgas

erieeskirjad intresside mahaarvamise piirangu, välismaiste kontrollitavate äriühingute,

riigist lahkumisel maksustamise ja hübriidsete ebakõlade kohta ning üldine

kuritarvitustevastane reegel. Nende eeskirjadega kehtestatakse ühine raamistik, et

tagada kaitse miinimumtase maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise

vastu liidus.

(20) Selleks et tugevdada liidu konkurentsivõimet, toetada innovatsiooni ning hõlbustada

rohe- ja digipööret, on oluline edendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse

kogu siseturul. Võttes eelkõige arvesse muutuvat rahvusvahelist maksukeskkonda,

peaksid maksusüsteemid jätkuvalt pakkuma tõhusat ja sihipärast toetust teadus- ja

arendustegevusele. Selleks tuleks direktiiviga (EL) 2016/1164 kehtestada teatavate

teadus- ja arendustegevuse kulude maksustamise ühine raamistik, mis tagaks lihtsuse,

õiguskindluse ja kooskõla eesmärgiga säilitada võrdsed tingimused, et suurendada

rahvusvahelist konkurentsivõimet.

(21) Investeeringud seadmetesse, masinatesse ja muusse materiaalsesse varasse, mida

maksumaksjad kasutavad teadus- ja arendustegevuseks või sellise tegevuse

läbiviimiseks rajatiste tagamiseks, peaksid olema maksustatavast tulust täielikult

mahaarvatavad, et edendada innovatsiooni, tugevdada siseturgu ja toetada

investeeringuid uude tehnoloogiasse. Raamistiku loomine, et kehtestada selliste kulude

mahaarvamiseks võrdsed tingimused, vähendaks liidus piiriüleselt tegutsevate

ettevõtjate ees seisvaid tõkkeid. Selleks peaks maksumaksjatel olema lubatud

tingimustele vastavad kulud oma maksubaasist maha arvata kas maksustamisperioodil,

mil need tekkisid, või omal valikul mis tahes järgmisel neljal maksustamisperioodil.

(22) Õiguskindluse tagamiseks, eeskirjade kohaldamise lihtsustamiseks ja kuritarvituste

vältimiseks tuleks sätestada tingimused, et määrata kindlaks minimaalne aeg, mille

jooksul tingimustele vastavaid kulutusi tuleb kasutada teadus- ja arendustegevuseks,

samuti tuleks sätestada maksusoodustuse tühistamise tingimused ning tasakaalustava

maksukohustuse käsitlemine vara võõrandamisel. Maksusoodustust saavatelt

maksumaksjatelt tuleks seetõttu nõuda, et nad kasutaksid tingimustele vastavaid

kulusid täielikult ja üksnes teadus- ja arendustegevuseks vähemalt kolme aasta

jooksul. Kui maksumaksja kaotab omandiõiguse varale, millega tingimustele vastavad

kulutused on seotud, selle vara lammutab või sellest muul viisil loobub, ja saab sellise

toimingu käigus rahalist väärtust, tuleb seda väärtust arvesse võtta, tagamaks, et

maksusoodustus kajastab täpselt tegelikku investeeringut teadus- ja arendustegevusse.

23) Kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega on teadus- ja

arendustegevuse investeeringukulude maksustatavast tulust mahaarvamise

ühtlustamise miinimumtaseme kehtestamine liidus piisav tagamaks, et teadus- ja

arendustegevus jääb liidu konkurentsivõime keskmesse ning aitab kaasa võrdsemate

tingimuste loomisele siseturul. Seega peaks liikmesriikidel, ilma et see piiraks riigiabi

13 Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas Gaz de France – Berliner Investissement SA

vs. Bundeszentralamt für Steuern, C-247/08, ECLI:EU:C:2009:600.

ET 7 ET

eeskirjade kohaldamist, olema õigus kohaldada riigisiseseid sätteid, mis võimaldavad

tingimustele vastavate kulude puhul soodsamat maksustatavast tulust mahaarvamist.

(24) Direktiivi (EL) 2016/116414 hindamisel jõudis komisjon järeldusele, et selle direktiivi

sätted on keerukad ja tuginevad alternatiivsetele lähenemisviisidele ning mitmele

vabatahtlikule erandile ja künnisele. Eelkõige on erinevused põhimõistetes ja -

määratlustes ning välismaiste kontrollitavate äriühingute maksustamise eri mudelite ja

intresside mahaarvamise piirangu võimaluste kooseksisteerimine toonud kaasa liidu

maksualase õigusraamistiku killustumise, õiguskindlusetuse maksumaksjate jaoks ja

nõuete täitmisega seotud koormuse suurenemise, eelkõige piiriüleselt tegutsevate

ettevõtjate jaoks. See peab paika ka juhul, kui maksubaasi kahanemise ja kasumi

ümberpaigutamise oht on väike, eelkõige VKEde puhul. Sellest järeldub, et kohaldatav

õigusraamistik võib kaasa tuua ebaproportsionaalse koormuse võrreldes tegeliku

riskiga, mida see peaks aitama vähendada. Võttes arvesse, et direktiiviga (EL)

2022/2523 kehtestati hiljuti ülemaailmne madalaim maksustamistase, tuleks direktiivi

(EL) 2016/1164 kohandada ka selleks, et vältida kahe raamistiku kooseksisteerimisest

tulenevaid kohaldamisala, eesmärkide ja mõju kattumist ja liiasusi, sealhulgas seoses

topeltmaksustamise olukordadega ja aruandluskohustuste dubleerimisega.

(25) Direktiivi (EL) 2016/1164 artiklis 4 sätestatud intresside mahaarvamise piirangu

eesmärk on takistada agressiivset maksuplaneerimist, mis seisneb selles, et

maksumaksjad suurendavad kunstlikult intressimakseid, suunates ülemäärast

laenuraha kõrge maksumääraga jurisdiktsioonidesse. Kuigi kõnealusel sättel on oluline

roll võitluses maksustamise vältimise vastu, esineb sageli oht, et eri künniste,

valikuliste erandite ja vabastusklauslite kooseksisteerimine ja erinev rakendamine

liikmesriikides ei aita maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise riske

proportsionaalselt vähendada. Selline paindlikkus on põhjustanud märkimisväärset

killustatust, nõuete täitmisega seotud kulude suurenemist ja õiguskindlusetust

siseturul. Intresside mahaarvamise piirang võib negatiivselt mõjutada ka äriühingute

suutlikkust rahastada investeeringuid ja majanduskasvu, kuna see ei kohandu

majanduskeskkonna muutustega, eelkõige intressimäärade tõusu ja inflatsiooni

tingimustes. Lisaks võib see piirang ebaproportsionaalselt mõjutada kapitalimahukaid

sektoreid, nagu kinnisvara- ja taristusektor ning innovaatilised idufirmad, mis sõltuvad

pikaajalisest võlapõhisest rahastamisest. Lisaks võib praegune intresside

mahaarvamise piirang tekitada VKEdele tarbetut koormust, hoolimata sellest, et neil

äriühingutel on vähem ressursse ja võimalusi tegeleda intressimaksete abil agressiivse

maksuplaneerimisega.

(26) Seepärast on vaja muuta direktiivi (EL) 2016/1164 artiklit 4, et lihtsustada selle

kohaldamist, viia see paremini kooskõlla oma eesmärgiga ja tagada, et see säte täidab

jätkuvalt oma eesmärki, toetades samal ajal tegelikke investeeringuid liidus. Eelkõige

on oluline vähendada liikmesriikidele kättesaadavate valikuvõimaluste arvu,

ajakohastada sätte struktuuri, selgitada selle kohaldamisala ning võtta arvesse uut ühist

raamistikku teatavate teadus- ja arendustegevuse kulude käsitamiseks maksustamisel.

(27) Intresside mahaarvamise piirangu eesmärk on tagada, et enamik kolmandate isikute

laenudega seotud laenukasutuse kulutusi saaks maksustatavast tulust maha arvata,

kuna sellise rahastamisega kaasnev maksubaasi kahanemise ja kasumi

ümberpaigutamise risk on üldjuhul väike. Liikmesriikide võimalus kohaldada selle

sätte ülevõtmisel madalamaid mahaarvamiskünniseid on aga toonud kaasa erinevad

14 Komisjoni talituste töödokument: Nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 (millega nähakse ette siseturu

toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad) hindamine.

ET 8 ET

lähenemisviisid kogu liidus, suurendanud keerukust ja vähendanud maksumaksjate

õiguskindlust. Et tagada selle sätte järjepidev kohaldamine ja siseturul võrdne

kohtlemine, tuleks kõigis liikmesriikides kehtestada maksustatavast tulust

mahaarvamise määraks 30 % intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest ärikasumist

(EBITDA).

(28) Selleks et teatavate teadus- ja arendustegevuse kulude uus ühine

maksustamisraamistik, mis on kehtestatud direktiiviga (EL) 2016/1164, oleks tõhus,

peaks EBITDA arvutamine intresside mahaarvamise piirangu kohaldamisel hõlmama

kõnealuse raamistiku alusel maha arvatud teadus- ja arendustegevuskuludega seotud,

maksuga korrigeeritud summadele uuesti juurde lisatud summasid samamoodi, nagu

võetakse arvesse ülejäävat laenukasutuse kulu ning amortisatsiooni.

(29) Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise riskid, mida intresside

mahaarvamise piirang peaks vähendama, tulenevad peamiselt

sidusettevõtjatevahelistest ülemäärastest intressimaksetest. Seevastu

mittesidusettevõtjatelt laenamisega, sealhulgas võlakirjade emiteerimise kaudu, mille

suhtes kohaldatakse spetsiaalset regulatiivset järelevalvet, kaasneb üldiselt väike risk

selliste tavade kasutamiseks. Selleks et viia see säte paremini kooskõlla oma

eesmärgiga ning tagada järjepidev ja proportsionaalne kohaldamine, tuleks

mittesidusettevõtjate antud laenudest tulenevad laenukasutuse kulutused piirangu

kohaldamisalast välja jätta, tingimusel et sellist rahastamist kasutatakse laenu võtva

maksumaksja enda tegevuse rahastamiseks ja seetõttu ei tohiks väljajätmine hõlmata

mis tahes edasilaenamist kontsernis.

(30) Et vähendada intresside mahaarvamise piiranguga seotud halduskoormust ja

regulatiivset koormust eelkõige väikeste maksumaksjate jaoks, võivad liikmesriigid

praegu ette näha safe harbour-põhimõtte, mille kohaselt võib netointressikulud

maksustamisel alati kindla rahasumma ulatuses maha arvata. Selle sätte

vabatahtlikkuse ja selle ülevõtmise paindlikkuse tõttu rakendatakse seda liidus aga

erinevalt, mis vähendab selle sätte tõhusust. Seepärast on asjakohane muuta safe

harbour kohustuslikuks ja näha ette perioodiline indekseerimine, et tagada selle sätte

tõhusus ja asjakohasus ka edaspidi.

(31) Kaks sihipärast erandit intresside mahaarvamise piirangust seoses

mittesidusettevõtjate antud laenudega ja kohustusliku suurema safe harbour’iga

muudaksid eraldiseisvate üksuste valikulise väljajätmise üleliigseks. Seepärast tuleks

intresside mahaarvamise piirangu lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks valikulise

väljajätmise võimalus kaotada.

(32) Intresside mahaarvamise piiranguga seotakse laenukasutuse kulutuste mahaarvatavus

tuluga, mis võib majanduslanguse ajal väheneda. Selle tulemusena võivad

maksumaksjad seista rangemate piirangutega silmsi just siis, kui juurdepääs

välisrahastamisele muutub üha vajalikumaks. Protsüklilise mõju leevendamiseks ja

tagamiseks, et see säte ei piiraks põhjendamatult majandustegevust stressiolukorras,

tuleks direktiivi (EL) 2016/1164 muuta, et leevendada intresside mahaarvamise

piirangu kohaldamist juhul, kui EBITDA teataval aastal märkimisväärselt väheneb.

(33) Tagamaks, et intresside mahaarvamise piirang ei takista investeeringuid, mis on liidu

majandusarengu ja üldsuse heaolu jaoks olulised, võimaldab direktiiv (EL) 2016/1164

liikmesriikidel jätta selle kohaldamisalast välja teatavad pikaajalised avaliku sektori

taristuprojektid. Kuna selliste projektide puhul on maksubaasi kahanemise ja kasumi

ümberpaigutamise risk üldiselt väike ning ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade,

sealhulgas komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 (ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2

ET 9 ET

kohaldamise kohta avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes)15

kohaldamist, tuleks selle erandi kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks laiemat hulka

avalikes huvides olevaid projekte, sealhulgas projekte, mis aitavad kaasa liidu ühiste

prioriteetide saavutamisele, eelkõige seoses kliima, digiülemineku, sotsiaalse ja

majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ning sotsiaaleluruumide ja

taskukohaste eluasemetega, sealhulgas hoonete ehitamise, ümberkujundamise ja

renoveerimisega sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete jaoks.

(34) Võttes arvesse muutuvat geopoliitilist olukorda ja eelkõige Venemaa agressioonisõda

Ukraina vastu, peab liit tugevdama oma üldist kaitsevalmidust ja hõlbustama

erainvesteeringute kaasamist kaitsevõimesse. Seda eesmärki silmas pidades ning

selleks, et vähendada võimelünki, millele on tähelepanu juhtinud komisjon ning

välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühises valges raamatus „Euroopa

kaitsevalmidus 2030“16, ning et toetada nõukogu määruses (EL) 2025/110617 (millega

luuakse SAFE rahastamisvahend) sätestatud eesmärke, on asjakohane kehtestada

ajutine väljajätmine intresside mahaarvamise piirangust ülejääva laenukasutuse kulu

suhtes selliste laenude puhul, mida kasutatakse kaitseotstarbeliste toodete

rahastamiseks kriitilise tähtsusega võimevaldkondades. Tagamaks, et väljajätmine jääb

selle eesmärgiga proportsionaalseks ega mõjuta põhjendamatult intresside

mahaarvamise piirangu kohaldamist rohkem, kui on vajalik, peaks väljajätmine olema

rangelt sihipärane ja seda tuleks kohaldada üksnes nende kriitilise tähtsusega

võimevaldkondade suhtes, mis on nõukogu määruses (EL) 2025/1106 kindlaks

määratud prioriteetsete valdkondadena. Tagamaks, et väljajätmine jääb

proportsionaalseks ja toetab tõhusalt tootmisvõimsuse kiiret suurendamist, peaks see

olema ajaliselt piiratud ja seda tuleks kohaldada üksnes selliste laenude suhtes, mis on

võetud esimese viie maksuaasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Selline

ajutine kohaldamine on kooskõlas ka Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2025. aasta

järeldustega18, milles kutsutakse üles kiirendama jõupingutusi liidu kaitsevalmiduse

suurendamiseks järgmise viie aasta jooksul.

(35) Intresside mahaarvamise piirangul võib olla ebaproportsionaalne mõju teatavatele

rühmadele, kelle finantsvõimendus on suur tegelikel ärilistel põhjustel suur. Seepärast

antakse direktiiviga (EL) 2016/1164 liikmesriikidele võimalus lubada maksumaksjatel

kohaldada kontsernierandit, mis võimaldab neil maha arvata ülejääva laenukasutuse

kulu, mis ületab üldist piirangut, kui nad suudavad tõendada, et nende

finantsvõimenduse tase on kooskõlas kontserni finantsvõimenduse tasemega. Selle

sätte vabatahtlikkus on aga toonud kaasa liidus erineva kohaldamise. Et saavutada

sätte järjepidev ja proportsionaalne kohaldamine, juhindudes samas endiselt

eesmärgist vähendada maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise riske,

tuleks kontsernierandi kohaldamine muuta kohustuslikuks, võimaldades aga

liikmesriikidel säilitada valiku kahe olemasoleva mehhanismi vahel erandi

15 Komisjoni 16. detsembri 2025. aasta otsus (EL) 2025/2630 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106

lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike

teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks

otsus 2012/21/EL, C/2025/8820 (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025). 16 Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühine valge raamat „Euroopa

kaitsevalmidus 2030“ (19.3.2025, JOIN(2025) 120 final). 17 Nõukogu 27. mai 2025. aasta määrus (EL) 2025/1106, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa

julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“ (ELT L, 2025/1106, 28.5.2025,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/1106/oj). 18 Euroopa Ülemkogu 1. veebruari 2024. aasta järeldused (EUCO 1/25).

ET 10 ET

rakendamiseks, nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2016/1164 artikli 4 lõike 5

punktides a ja b.

(36) Ülejääva laenukasutuse kulu ja intresside mahaarvamise õiguse edasikandmise

võimalus on väga vajalik selleks, et vältida ebaproportsionaalseid tagajärgi volatiilse

tulu või pikaajaliste investeerimistsüklitega maksumaksjate jaoks, nagu

kapitalimahukad tööstusharud ja idufirmad. Kuigi direktiiviga (EL) 2016/1164 on

sellised edasikandmisvõimalused ette nähtud, on nende vabatahtlikkus toonud

liikmesriikides kaasa eri lähenemisviisid. Selline olukord kahjustab jõupingutusi luua

siseturul võrdsed tingimused, suurendada õiguskindlust ja toetada kapitalimahukate

tööstusharude majanduslikku vastupanuvõimet. Seepärast tuleks ülejääva

laenukasutuse kulu ja intresside mahaarvamise õiguse edasikandmine muuta

kohustuslikuks, võimaldades aga liikmesriikidel säilitada valiku sellise edasikandmise

rakendamise eri mehhanismide vahel, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 4

lõike 6 punktides a ja c, tunnistades seega, et intressikulude ja maksustatava tulu

ajastus ei pruugi alati ühtida ühe maksuaastaga.

(37) Finantsettevõtjate suhtes kohaldatakse liidu õiguses eriraamistikke. Direktiiv (EL)

2016/1164 võimaldab seega liikmesriikidel jätta sellised ettevõtjad intresside

mahaarvamise piirangu kohaldamisalast välja. Et see väljajätmine täidaks jätkuvalt

oma eesmärki ja kajastaks liidu finantsmääruse muudatusi pärast kõnealuse direktiivi

vastuvõtmist, tuleks finantsettevõtjate määratlust vastavalt ajakohastada.

(38) Direktiivi (EL) 2016/1164 artiklis 6 sätestatud üldise kuritarvitustevastase reegli

eesmärk on võidelda äriühingute maksustamisega seotud kuritarvituste vastu, mida

erisätetes ei käsitleta. Viide äriühingu tulumaksule on siiski tekitanud ebakindlust

seoses üldise kuritarvitustevastase reegli kohaldamisalaga, eelkõige seoses sellega, kas

seda kohaldatakse direktiivi (EL) 2022/2523 kohaldamisest tulenevate kinnipeetavate

maksude ja lisamaksude suhtes. Selguse suurendamiseks ja järjepideva kohaldamise

tagamiseks kogu liidus tuleks sõnastust muuta kinnitamaks, et üldist

kuritarvitustevastast reeglit kohaldatakse kõigi äriühingutelt võetavate maksude

suhtes.

(39) Direktiivi (EL) 2016/1164 artiklites 7 ja 8 sätestatud välismaiseid kontrollitavaid

äriühinguid käsitlevate eeskirjadega omistatakse madala maksumääraga

tütarettevõtjate või püsivate tegevuskohtade tulu emaettevõtjale, et vältida maksubaasi

kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist. Nende eeskirjade eesmärk ja mõju kattuvad

aga olulisel määral direktiivis (EL) 2022/2523 (teise samba raamistik) sätestatud tulu

arvessevõtmise reegliga, millega tagatakse passiivset ja aktiivset tulu hõlmava laiema

maksubaasi minimaalne tegelik maksumäär 15 %. Välismaiseid kontrollitavaid

äriühinguid käsitlevate eeskirjade ja teise samba raamistiku samaaegne kohaldamine

võib põhjustada mitte ainult majanduslikku topeltmaksustamist, vaid ka dubleerivaid

ja keerukaid vastavuskohustusi hargmaistele ettevõtjate kontsernidele, kes peavad

tegema kattuvaid arvutusi ja esitama aruandeid mõlema eeskirjade kogumi alusel.

Selleks et vältida selliseid soovimatuid tagajärgi, säilitades samal ajal välismaiseid

kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade eesmärgi ennetada maksustamise

vältimist, tuleks teise samba raamistiku kohaldamisalasse kuuluvatele

maksumaksjatele teha erand. Lisaks ei tuleks tulu arvessevõtmise reeglit kohaldada

juhul, kui hargmaise ettevõtja lõplik emaüksus asub jurisdiktsioonis, kus kehtib

tingimustele vastav paralleelne maksustamiskord19. Välismaiseid kontrollitavaid

19 OECD (2026), „Tax Challenges Arising from the Digitalisation of the Economy – Global Anti-Base

Erosion Model Rules“ („Majanduse digitaliseerimisest tulenevad maksuprobleemid – üleilmsed

ET 11 ET

äriühinguid käsitlevate eeskirjade ja riigisisese lisamaksu kombineerimine madalalt

maksustatud kontrollitava äriühingu riigis võib siiski põhjustada topeltmaksustamist ja

võrreldavat kattuvat regulatiivset koormust. Seetõttu tuleks välismaiste kontrollitavate

äriühingute maksustamisest sihtotstarbeliselt ikkagi vabastada hargmaised ettevõtjad,

kelle lõplik emaüksus on riikides, kus kohaldatakse tingimustele vastavat paralleelset

maksustamiskorda, seoses nende madalalt maksustatud välismaiste kontrollitavate

äriühingute tuluga, kelle suhtes kohaldatakse tingimustele vastavat riigisisest

lisamaksu ja kes ei saa tagasimakseid ega asjakohast otsest või kaudset rahalist kasu.

(40) Direktiivi (EL) 2016/1164 artikli 7 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid valida kahe

meetodi vahel, et määrata kindlaks välismaise kontrollitava äriühingu tulu, mis

arvatakse emaettevõtja maksubaasi hulka. See valikuvõimalus on toonud

liikmesriikides kaasa erineva rakendamise, mille tagajärjeks on killustatus, suuremad

nõuete täitmisega seotud kulud ja väiksem õiguskindlus maksumaksjate jaoks. Nende

sätete kohaldamise kohta saadud tõendid näitavad, et konkreetsetel passiivse tulu

kategooriatel põhinev mudel (edaspidi „mudel A“) pakub tõhusamat ja hallatavamat

lähenemisviisi kui fiktiivsetele skeemidele keskenduv mudel (edaspidi „mudel B“).

Mudel B kattub märkimisväärselt siirdehindade eeskirjadega ja selle lisaväärtus on

tegelikult väike. Selleks et lihtsustada välismaiste kontrollitavate äriühingute

raamistikku, suurendada õiguskindlust ja tagada selliseid äriühinguid käsitlevate

eeskirjade järjepidev kohaldamine kogu liidus, peaksid liikmesriigid kohaldama ühtset

lähenemisviisi, mis põhineb mudelil A. Seetõttu tuleks välja jätta võimalus kohaldada

mudelit B ja sellega seotud miinimumkünnist, mis on muutunud ülearuseks, kuna seda

kohaldatakse üksnes mudeli B alusel.

(41) Liidus on 99,8 % ettevõtjatest VKEd. Siiski tegutseb ainult 10 % neist piiriüleselt ja

2 %-l on tütarettevõtjad väljaspool liitu. Lisaks on 42 % VKEdest eraldiseisvad

üksused ning seetõttu ei kuulu nad kontserni ega oma sidusettevõtjaid20. Mitme

liikmesriigiga toimunud teabevahetuse käigus kogutud teave näitab, et ligikaudu

kümne aasta jooksul alates direktiivi (EL) 2016/1164 kohaldamise algusest ei ole

haldusasutustel olnud peaaegu ühtegi välismaiste kontrollitavate äriühingute juhtumit,

mis oleks seotud VKEdega. See näitab, et välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid

käsitlevaid eeskirju kohaldatakse VKEde suhtes harva, tõenäoliselt seetõttu, et nende

äriühingute tegevusstruktuurid ei hõlma piiriülest tegevust või hõlmavad seda vähesel

määral. VKEde väljajätmine nende eeskirjade kohaldamisalast ei mõjutaks seega

jõupingutusi maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise või agressiivse

maksuplaneerimise vastu võitlemisel, vaid tooks pigem kasu kulude ja ressursside

kokkuhoiu näol nii äriühingutele kui ka maksuhalduritele. Sellest järeldub, et

kooskõlas käesolevas algatuses ning muudes maksustamise ja liidu õiguse

valdkondades VKEdele antud sarnaste eranditega on asjakohane kehtestada VKEdele

ka vabastus välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade

kohaldamisalast. See tagab välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate

eeskirjade proportsionaalse kohaldamise ning leevendab regulatiivset ja

halduskoormust vastavalt maksumaksjate ja maksuhaldurite jaoks. Erandit tuleks

maksubaasi kahanemise vastased näidiseeskirjad (teine sammas)“), kõrvuti kehtivate eeskirjade pakett:

maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik, OECD,

https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/topics/policysub-issues/global-minimum-tax/side-by-side-

package.pdf. 20 VVA/KPMG, VKEde maksukuulekuse kulud: ajakohastatud ja täiendatud lõpparuanne, KPMG/VVA

2022.

ET 12 ET

kohaldada kõigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2013/3421

määratletud väikeste ja keskmise suurusega kontsernide suhtes, olenemata sellest, kas

lõplik emaüksus asub liidus või kolmandas riigis. VKEde erandi kohaldamisalaga

tagatakse, et kontsernid saavad kasutada VKEde erandit üksnes juhul, kui kontsern

tervikuna vastab väikese või keskmise suurusega kontserni määratlusele. Erand tuleks

teha ka eraldiseisvatele üksustele, kellel on välismaal püsiv tegevuskoht ja kes

kvalifitseeruvad kõnealuses direktiivis määratletud mikro-, väikesteks või keskmise

suurusega ettevõtjateks.

(42) Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad annavad liikmesriikidele

võimaluse jätta nende kohaldamisalast välja üksused või püsivad tegevuskohad, mille

passiivne tulu on väike, kuna maksustamise vältimise ohtu peetakse sellistel juhtudel

väikeseks. See võimalus hõlmab ka eriolukordi, mis on seotud finantsettevõtjatega,

kelle puhul võib suur osa passiivsest tulust tuleneda nende tavapärasest äritegevusest.

Selleks et vähendada maksumaksjate haldus- ja regulatiivset koormust, tuleks

direktiivi (EL) 2016/1164 artikli 7 lõiget 3 muuta, et nõuda liikmesriikidelt vastava

erandi kehtestamist.

(43) Direktiivi (EL) 2016/1164 artikli 9 lõikes 3 sätestatud eeskirjad imporditud ebakõlade

kohta on osutunud liiga keeruliseks, peamiselt nende keerukate määratluste ja

mitmetasandiliste vastavuskohustuste tõttu. See keerukus mitte ainult ei takista nende

praktilist rakendamist, vaid tekitab ka märkimisväärset halduskoormust nii

maksumaksjatele kui ka maksuhalduritele, ilma et aitaks saavutada nende kavandatud

tulemusi. Võttes arvesse probleeme imporditud ebakõlasid käsitlevate eeskirjade

kohaldamisel ja mis tahes positiivse tulemuse saavutamisel, on asjakohane ja

proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas need eeskirjad välja jätta.

(44) Et vähendada siseturu killustatust ja tagada käesoleva direktiivi

lihtsustamiseesmärkide järjepidev saavutamine kogu liidus, tuleks artikli 4 lõikes 5 ja

lõike 7 punktis d sätestatud eeskirju kohaldada ühetaoliselt kõigis liikmesriikides.

Seetõttu ei tohiks liikmesriigid säilitada ega kehtestada sätteid, mis erinevad

käesolevas direktiivis sätestatud ühtsetest eeskirjadest.

(45) Topeltmaksustamisega seotud vaidluste tõhus lahendamine liidus on jätkuvalt siseturu

nõuetekohase toimimise jaoks prioriteet. Topeltmaksustamise lahendamata olukorrad

takistavad piiriülest majandustegevust, õõnestavad õiguskindlust ja põhjustavad

maksumaksjatele ülemäärast maksukoormust. Kuigi direktiiviga (EL) 2017/1852 on

selliste vaidluste lahendamise raamistikku märkimisväärselt parandatud, on

kogemused näidanud, et teatavaid mõisteid tuleks selgitada ja vähendada erineva

tõlgenduse võimalusi, et suurendada tõhusust ning tagada kogu liidus järjepidevam ja

juurdepääsetavam vaidluste lahendamise menetlus, millest saavad kasu nii

maksumaksjad kui ka maksuhaldurid.

(46) Selleks et hõlbustada ja suurendada direktiivis (EL) 2017/1852 sätestatud

maksuvaidluste lahendamise menetluste kasutamist, on vaja selgitada mõistet

„mõjutatud isik“, sealhulgas vaidlustes, mis hõlmavad rohkem kui ühte isikut, ning

täpsustada, kellel on sellistel juhtudel õigus kaebus esitada.

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate

aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).

ET 13 ET

(47) Kuigi jätkuvalt on väga oluline tagada, et kõik pädevad asutused saavad sama teavet,

on sama tähtis suurendada paindlikkust ja lihtsustada juurdepääsu vaidluste

lahendamise menetlusele. Selleks tuleks direktiivi (EL) 2017/1852 artiklis 3 selgitada,

et rohkem kui üht mõjutatud isikut hõlmavate juhtumite korral võib iga mõjutatud isik

esitada kaebuse üksnes oma elukohaliikmesriigi pädevale asutusele, millega välditaks

tarbetut mitmekordset esitamist ja vähendataks halduskoormust. Näiteks kui

siirdehinna korrigeerimine mõjutab kahte või enamat sidusettevõtjat, peaks igal

ettevõtjal olema õigus esitada kaebus üksnes oma asukohaliikmesriigi pädevale

asutusele. See ei takista siiski ühte mõjutatud isikut esitamast kaebust teise mõjutatud

isiku nimel kooskõlas riigisisese õigusega.

(48) Selleks et suurendada õiguskindlust, tagades samal ajal jätkuvalt, et kõik asjaomased

pädevad asutused saavad samal ajal sama teabe, tuleks direktiivi (EL) 2017/1852

artiklis 3 sätestatud nõuded kaebuste samaaegse esitamise kohta, mille tõlgendamine

on osutunud keeruliseks, asendada selge kaebuste esitamise tähtajaga.

(49) Tagamaks, et pädevad asutused konstruktiivselt keskenduvad topeltmaksustamise

kaotamisele, tuleks direktiivi (EL) 2017/1852 artiklis 5 sätestatud kaebuse

tagasilükkamise aluseid vähendada miinimumini ja need peaksid piirduma juhtudega,

kus kaebuses puudub nõutav oluline teave. Peale selle tuleks mõjutatud isikutele anda

võimalus kõrvaldada kaebuses esinevad puudused, kui see on asjakohane, ning

tagasilükkamise korral kaebus uuesti esitada, tingimusel et järgitakse kohaldatavaid

tähtaegu.

(50) Vaidluste lahendamise menetluse kiirendamiseks peaks teabevahetus pädevate

asutuste vahel ja mõjutatud isikutega olema selge ja õigeaegne. Kui pädevad asutused

lepivad kokku, et vaidluse lahendamise suhtes ei ole võimalik kokkuleppele jõuda,

näiteks seetõttu, et pretsedent on juba olemas, peaksid nad mõjutatud isikut sellest

viivitamata teavitama, selle asemel et oodata direktiivi (EL) 2017/1852 artikli 4

kohases vastastikuse kokkuleppe menetluses ette nähtud tähtaja möödumist.

(51) Tagamaks, et mõjutatud isik, kes kavatseb kasutada direktiivis (EL) 2017/1852

sätestatud menetlusi, ei jääks topeltmaksustamise eest kaitseta, ja vältides samal ajal

eri õigusraamistikel põhinevate menetluste kattumist, on vaja ette näha, et muud

menetlused, mis on algatatud muude õigusraamistike kui direktiivi (EL) 2017/1852

alusel, peatatakse kaebuse esitamise korral ja lõpetatakse alles siis, kui kõik

asjaomased pädevad asutused on kaebuse vastu võtnud.

(52) Selleks et luua läbipaistvam ja tõhusam vaidluste lahendamise menetlus, on oluline

kehtestada rakendusaktidega täiendavad ühised menetluseeskirjad. Need

rakendusaktid peaksid andma maksumaksjatele ja pädevatele asutustele üksikasjalikud

ja selged eeskirjad, mille eesmärk on vähendada regulatiivset koormust ja saavutada

vaidluste kiire lahendamine. Sellised meetmed peaksid eeldatavasti mõjutama

liikmesriikide täitevvolitusi ja täitmise tagamise volitusi otsese maksustamise

valdkonnas, täpsemalt kahe- või mitmepoolsete maksukonventsioonide kohaste

maksustamisõiguste kasutamist ning liikmesriikide maksubaase. Seetõttu on vaja anda

nõukogule volitused võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu direktiivi (EL)

2017/1852 kohaseid rakendusakte.

(53) Direktiivis (EL) 2017/1852 sätestatud uute eeskirjade tulemuslikkuse hindamiseks

peaks komisjon koostama hinnangu, mis põhineb liikmesriikide esitatud teabel ja

muudel kättesaadavatel andmetel. Andmed tuleks viia võimalikult suures ulatuses

kooskõlla OECD-le samas küsimuses esitatud andmetega, et vältida tarbetut

lisakoormust liikmesriikidele. Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolise

ET 14 ET

rakendamise tingimused, eelkõige seoses sellega, milliseid andmeid tuleb igal aastal

statistilistel eesmärkidel esitada, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid

volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

nr 182/201122.

(54) Selleks et liikmesriigid ja maksumaksjad saaksid kohandada oma süsteeme ja

struktuure käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 2 alapunktides b–h, punkti 3 alapunktis

c ja punktis 5, artikli 3 punktides 2 ja 5–10 ning artikli 4 punkti 5 alapunktis d

sätestatud uute eeskirjadega, tuleks nende sätete kohaldamine edasi lükata. Seepärast

peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada nende sätete järgimiseks vajalikke

siseriiklikke meetmeid alates käesoleva direktiivi muudest sätetest hilisemast

kuupäevast. Tagamaks, et artikli 4 lõike 5 punktis g sätestatud erandit kohaldatakse

üksnes piiratud investeerimisperioodi jooksul, on asjakohane piirduda selle

kohaldamisel laenudega, mis on võetud esimese viie maksustamisperioodi jooksul

pärast kõnealuse sätte kohaldamise alguskuupäeva.

(55) Selleks et võtta arvesse tulevasi muudatusi äriühingu õiguslikes vormides, mida

võidakse luua liikmesriigi või ELi õiguse alusel, peaks komisjonil olema õigus võtta

kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte

direktiivide 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ ja 2011/96/EL lisades esitatud vormide

loetelude ajakohastamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö

käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et

kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta

institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

Komisjon peab teavitama Euroopa Parlamenti delegeeritud õigusaktide

vastuvõtmisest, nende õigusaktide suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste

delegeerimise tagasivõtmisest.

(56) Isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi raames toimub kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67923. Mis tahes teabevahetus või muu

teabeedastus pädevate asutuste poolt käesoleva direktiivi alusel peaks piirduma

sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne käesoleva direktiivi kohaldamiseks. Kui

selline teabevahetus või -edastus hõlmab isikuandmeid, tuleks järgida

andmesubjektide õigusi ning vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate määrusest

(EL) 2016/679 tulenevaid vastavaid kohustusi, samuti liidu või liikmesriigi õiguses

sätestatud täiendavaid kaitsemeetmeid.

(57) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke – s.o tagada liidu eeskirjade ühtne ja järjekindel

rakendamine otsese maksustamise valdkonnas, vähendada killustatust ja regulatiivset

koormust ning toetada siseturu kasvu ja konkurentsivõimet – ei suuda liikmesriigid

üksi tegutsedes piisavalt saavutada, vaid neid saab nende ulatuse, piiriülese mõõtme ja

siseturule avalduva mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta

meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse

põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei

lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13). 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

ET 15 ET

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/49/EÜ muutmine

Direktiivi 2003/49/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ, 3. juuni 2003, eri liikmesriikide äriühingute

vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise

maksustamissüsteemi kohta“.

2) Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Püsivat tegevuskohta peetakse intressi või litsentsitasu maksjaks ainult sel

määral, kui nende maksete puhul on tegemist püsiva tegevuskoha tegevusega

seoses kantud kuluga püsiva tegevuskoha liikmesriigis.“;

b) lõige 7 jäetakse välja;

c) lõige 10 jäetakse välja;

d) lõige 11 asendatakse järgmisega:

„11. Lõike 1 kohaldamisel ei nõua liikmesriigid eelnevat loa- ega

haldusmenetlust, et kontrollida käesolevas artiklis või artiklis 3 sätestatud

nõuete täitmist makse tegemise ajal.“;

e) lõiked 12 ja 13 jäetakse välja;

f) lõige 14 asendatakse järgmisega:

„14. Kui maksuvabastuse nõudeid enam ei täideta, teatab maksesaaja äriühing

või püsiv tegevuskoht sellest viivitamata maksvale äriühingule või püsivale

tegevuskohale.“;

g) lõike 15 teine lause jäetakse välja;

h) lisatakse lõige 17:

„17. Käesoleva artikli kohaldamisel ning erandina lõigetest 15 ja 16 tagavad

liikmesriigid, et kinnipeetavast maksust antakse vabastus nõukogu direktiivis

(EL) 2025/50* sätestatud korras kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse

kuuluvate juhtumite korral.

______

* Nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL) 2025/50 ülemääraselt

kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta

(ELT L, 2025/50, 10.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj).“

3) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Äriühingu ja püsiva tegevuskoha määratlus“;

b) alapunkti a muudetakse järgmiselt:

1) alapunktis iii jäetakse välja taane „corporation tax Ühendkuningriigis“;

ET 16 ET

2) lisatakse järgmine lõik:

„Kooskõlas artikliga 3a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud

õigusakte käesoleva direktiivi lisa muutmiseks, et ajakohastada esimese

lõigu punktis i osutatud vormide loetelu, kui liikmesriik on teatanud

uuest äriühinguvormist, mida võib selle riigi õiguse alusel asutada, või et

lisada uus äriühinguvorm, mis on kehtestatud liidu õiguse alusel.“;

c) alapunkt b jäetakse välja.

4) Lisatakse järgmised artiklid 3a ja 3b:

„Artikkel 3a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile

määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3. Nõukogu võib artiklis 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes

sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks

nõukogule.

6. Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule

esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda

tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 3b

Euroopa Parlamendi teavitamine

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisest,

nende õigusaktide suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise

tagasivõtmisest nõukogu poolt.“

5) Artiklisse 5 lisatakse lõige 3:

„3. Kui liikmesriigis tekkiv intressimakse või litsentsitasu makstakse saajale, kes on

asutatud kolmandas riigis, kus äriühingu tulumaksu ei nõuta või kus intressi- ja

litsentsitasutulu suhtes kohaldatakse äriühingu tulumaksu nullmääraga, tagab

lähteriik, et kohaldatakse ühte järgmistest meetmetest:

a) makselt kinnipeetava maksu sissenõudmine;

b) maksja vastava makse mahaarvamise keelamine maksustamisel.

ET 17 ET

Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui makse saaja:

a) maksustatakse maksustamisperioodil tingimustele vastava riigisisese

lisamaksuga ning selle maksuga seoses ei tehta tagasimakseid ega anta otsest

või kaudset rahalist kasu või

b) kuulub hargmaisesse kontserni, mis maksustamisperioodil kuulub nõukogu

direktiivis (EL) 2022/2523* sätestatud eeskirjade või kolmandate riikide

jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjade kohaldamisalasse, välja arvatud

juhul, kui selle hargmaise kontserni lõplik emaüksus asub jurisdiktsioonis, kus

maksustamisperioodil kehtib tingimustele vastav paralleelne maksustamiskord.

Käesoleva lõike kohaldamisel:

a) loetakse makse saaja asutatuks jurisdiktsioonis, kus ta on asutatud või

moodustatud selle jurisdiktsiooni seaduste kohaselt või kus on tema tegeliku

juhtimise koht või teda käsitatakse muul viisil selle jurisdiktsiooni seaduste

kohaselt maksuresidendina ja teda ei käsitata teise jurisdiktsiooni

maksuresidendina;

b) „tingimustele vastav riigisisene lisamaks” – maks, mis on määratletud

direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punktis 28;

c) „hargmaine kontsern“ – direktiivi 2022/2523 artikli 3 punktis 4 määratletud

kontsern;

d) „tingimustele vastava paralleelse maksustamiskorraga jurisdiktsioon“ –

jurisdiktsioon, millele on OECD keskregistris määratud selline staatus

ülemaailmse miinimummaksu kohaldamise eesmärgil kooskõlas OECD/G20

kaasava raamistiku 5. jaanuari 2026. aasta kokkuleppega kõrvuti kehtivate

(side-by-side) eeskirjade paketi kohta;

__________

* Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste

ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima

maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj).“

6) Artikkel 6 jäetakse välja.

7) Direktiivi 2003/49/EÜ lisa asendatakse käesoleva direktiivi I lisaga.

Artikkel 2

Direktiivi 2009/133/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/133/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) punkti a lisatakse alapunkt iv:

„iv) mille käigus üks või enam äriühingut annavad likvideerimismenetluseta

lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle mõnele teisele olemasolevale

äriühingule – omandavale äriühingule –, ilma et omandav äriühing emiteeriks

uusi osasid või aktsiaid, tingimusel et kõik ühinevate äriühingute aktsiad või

osad kuuluvad otseselt või kaudselt ühele isikule või ühinevate äriühingute

osad või aktsiad kuuluvad osanikele või aktsionäridele kõigis ühinevates

äriühingutes samas proportsioonis;“;

ET 18 ET

b) punkt b asendatakse järgmisega:

„b) „jagunemine“ – tehing, mille käigus

i) äriühing annab likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja

kohustused üle kahele või enamale olemasolevale või uuele äriühingule,

kusjuures tema osanikud või aktsionärid saavad võrdelises osas

omandavate äriühingute osanikeks või aktsionärideks ja neile võidakse

teatavatel juhtudel teha ka rahaline juurdemakse, mille summa ei ületa

10 % nende osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel

nende arvestuslikust väärtusest;

ii) jagunev äriühing annab osa oma varast ja kohustustest üle ühele või

mitmele omandavale äriühingule, saades vastu omandavate äriühingute

väärtpaberid, osad või aktsiad („eraldumise teel jagunemine“);“;

c) lisatakse alapunktid l, m ja n:

„l) „piiriülene ümberkujundamine“ – tegevus, mille käigus kujundab äriühing

ilma likvideerimismenetluseta või ilma tegevust lõpetamata ümber õigusliku

vormi, milles äriühing on lähteliikmesriigis registreeritud, sihtliikmesriigi

õiguslikuks vormiks, mis on loetletud I lisas, ja viib vähemalt oma

registrijärgse asukoha üle sihtliikmesriiki, säilitades seejuures juriidilise isiku

staatuse;

m) „lähteliikmesriik“ – liikmesriik, kus äriühing on registreeritud enne

piiriülest ümberkujundamist;

n) „sihtliikmesriik“ – liikmesriik, kus ümberkujundatud äriühing piiriülese

ümberkujundamise tulemusena registreeritakse;“.

2) Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kooskõlas artikliga 3a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte

käesoleva direktiivi I lisa A osa muutmiseks, et ajakohastada punktis a osutatud

äriühinguvormide loetelu, kui liikmesriik on teatanud uuest äriühinguvormist, mida

võib selle riigi õiguse alusel asutada, või et lisada uus äriühinguvorm, mis on

kehtestatud liidu õiguse alusel.“

3) Lisatakse järgmised artiklid 3a ja 3b:

„Artikkel 3a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile

määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3. Nõukogu võib artiklis 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

ET 19 ET

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes

sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks

nõukogule.

6. Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule

esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda

tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 3b

Euroopa Parlamendi teavitamine

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisest,

nende õigusaktide suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise

tagasivõtmisest nõukogu poolt.“

4) Lisatakse järgmine Va peatükk:

„Va PEATÜKK

PIIRIÜLESE ÜMBERKUJUNDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 14a

1. Piiriülese ümberkujundamisega ei kaasne lähteliikmesriigis artikli 4 lõike 1

kohaselt arvutatud kapitali kasvutulu maksustamist, kui on täidetud üks järgmistest

tingimustest:

a) piiriüleselt ümberkujundatav äriühing jääb lähteliikmesriigi

maksuresidendiks;

b) kapitali kasvutulu tuleneb varadest ja kohustustest, mis jäävad tegelikult

seotuks piiriüleselt ümberkujundatava äriühingu püsiva tegevuskohaga

lähteliikmesriigis ning mõjutavad maksustamisel arvesse võetava kasumi või

kahjumi tekkimist.

2. Lõiget 1 kohaldatakse üksnes juhul, kui äriühing arvutab seoses lähteliikmesriiki

jäävate või selles liikmesriigis asuva püsiva tegevuskohaga tegelikult seotud varade

ja kohustustega uue amortisatsiooni ning kasu või kahju nii, nagu piiriülest

ümberkujundamist ei oleks toimunud.

3. Kui kõnealuse lähteliikmesriigi õigusaktide kohaselt on äriühingul õigus arvestada

seoses sellesse liikmesriiki jäävate vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning

kasu ja kahju lõikes 2 sätestatust erineval alusel, ei kohaldata lõiget 1 varale ja

kohustustele, mille suhtes seda võimalust kasutatakse.

Artikkel 14b

1. Äriühingu piiriülese ümberkujundamise korral võtavad liikmesriigid vajalikud

meetmed tagamaks, et piiriüleselt ümberkujundatava äriühingu püsiv tegevuskoht,

mis asub lähteliikmesriigi territooriumil, võib eraldised või reservid, mille äriühing

on enne piiriülest ümberkujundamist nõuetekohaselt moodustanud ja mis on osaliselt

ET 20 ET

või täielikult maksust vabastatud ega ole saadud välismaal asuvatest püsivatest

tegevuskohtadest, sama maksuvabastusega edasi kanda.

2. Ulatuses, milles lubataks liikmesriigi territooriumil piiriüleselt ümberkujundataval

äriühingul maksustamisel veel täielikult arvesse võtmata kahjumit edasi või tagasi

kanda, lubab kõnealune liikmesriik oma territooriumil asuval piiriüleselt

ümberkujundatava äriühingu püsival tegevuskohal üle võtta kõnealuse äriühingu

kahjumi, mida pole maksustamisel veel täielikult arvesse võetud, eeldusel et kahjumi

edasi- või tagasikandmist oleks saanud samasugustel tingimustel kasutada äriühing,

mis oli jätkuvalt kõnealuse liikmesriigi maksuresident.

Artikkel 14c

1. Piiriülene ümberkujundamine ei too iseenesest kaasa piiriüleselt

ümberkujundatava äriühingu aktsionäride või osanike tulu, kasumi või kapitali

kasvutulu maksustamist.

2. Lõike 1 kohaldamine ei takista liikmesriike maksustamast piiriüleselt

ümberkujundatava äriühingu kapitali kuuluvate osade või aktsiate hilisemast

üleandmisest tulenevat kasu.“

5) Direktiivi 2009/133/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 3

Direktiivi 2011/96/EL muutmine

Direktiivi 2011/96/EL muudetakse järgmiselt.

1) Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõukogu direktiiv 2011/96/EL, 30. november 2011, eri liikmesriikide äriühingute

vaheliste dividendide ja muude kasumieraldiste suhtes kohaldatava ühise

maksustamissüsteemi kohta“.

2) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik kohaldab käesolevat direktiivi:

a) kasumieraldiste suhtes, mida teiste liikmesriikide jaotavad äriühingud

maksavad kõnealuse liikmesriigi äriühingutele;

b) kasumieraldiste suhtes, mida kõnealuse liikmesriigi äriühingud

maksavad jaotavate äriühingutena teiste liikmesriikide äriühingutele;

c) kasumieraldiste suhtes, mida teiste liikmesriikide äriühingute

kõnealuses liikmesriigis asuvad püsivad tegevuskohad saavad jaotavatelt

äriühingutelt, mille asukohaliikmesriik ei ole sama kui püsiva tegevuskoha

asukohaliikmesriik;

d) kasumieraldiste suhtes, mida kõnealuse liikmesriigi äriühingud

maksavad sama liikmesriigi äriühingute muus liikmesriigis asuvatele

püsivatele tegevuskohtadele.“

3) Artikli 2 punkti a lisatakse järgmine lõik:

„Kooskõlas artikliga 2a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte

käesoleva direktiivi I lisa muutmiseks, et ajakohastada esimese lõigu punktis i

osutatud vormide loetelu, kui liikmesriik on teatanud uuest äriühinguvormist, mida

ET 21 ET

võib selle riigi õiguse alusel asutada, või et lisada uus äriühinguvorm, mis on

kehtestatud liidu õiguse alusel.“

4) Lisatakse järgmised artiklid 2a ja 2b:

„Artikkel 2a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile

määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3. Nõukogu võib artiklis 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes

sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks

nõukogule.

6. Artikli 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule

esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda

tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 2b

Euroopa Parlamendi teavitamine

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisest,

nende õigusaktide suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise

tagasivõtmisest nõukogu poolt.“

5) Artikkel 3 jäetakse välja.

6) Artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Kui saav äriühing või selle püsiv tegevuskoht saab tulenevalt oma seotusest

jaotava äriühinguga jaotatud kasumit, siis saava äriühingu liikmesriik ja tema püsiva

tegevuskoha liikmesriik, välja arvatud juhul, kui jaotav äriühing likvideeritakse, kas:

a) ei maksusta sellest kasumist sellist osa, mida jaotav äriühing ei saa

maha arvata, ja maksustab sellest kasumist sellist osa, mille jaotav äriühing

saab maha arvata, või

b) maksustab sellist kasumit, lubades saaval äriühingul ja püsival

tegevuskohal tasumisele kuuluvast maksusummast selle maksusumma piires

maha arvata äriühingu tulumaksu selle osa, mis on seotud kõnealuse kasumiga

ning mida on maksnud jaotav äriühing ja mis tahes madalama astme jaotav

äriühing, tingimusel et äriühing ja tema madalama astme jaotav äriühing

ET 22 ET

vastavad igal astmel artiklis 2 toodud määratlusele ning artiklis 3 sätestatud

nõuetele.

Käesolev lõige ei piira kuritarvitustevastaste riigisiseste meetmete kohaldamist, mille

eesmärk on ära hoida vara- või tulumaksuga seotud kohustuste vältimist

valdusettevõtjate kasutamise kaudu.

2. Ükski käesoleva direktiivi säte ei takista saava äriühingu liikmesriiki käsitlemast

jaotavat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana, lähtudes nimetatud

liikmesriigi hinnangust kõnealuse jaotava äriühingu õiguslikele tunnustele, mis

tulenevad selle asutamise aluseks olnud õigusest, ja seetõttu maksustamast saava

äriühingu osa jaotava äriühingu kasumis, kui see kasum tekib. Sel juhul hoidub saava

äriühingu liikmesriik jaotava äriühingu jaotatud kasumi maksustamisest.

Hinnates saava äriühingu osa jaotava äriühingu kasumis selle tekkimise ajal, siis

saava äriühingu liikmesriik kas vabastab selle kasumi maksustamisest või lubab

saaval äriühingul tasumisele kuuluvast maksusummast selle maksusumma piires

maha arvata selle äriühingu tulumaksu osa, mis on seotud saava äriühingu

kasumiosaga ja mida on maksnud jaotav äriühing ja mis tahes madalama astme

jaotav äriühing, tingimusel et äriühing ja tema madalama astme jaotav äriühing

vastavad igal astmel artiklis 2 toodud määratlusele ning artiklis 3 sätestatud nõuetele.

3. Kui saaval äriühingul on vähemalt 10 % osalus teise liikmesriigi äriühingu

kapitalis või hääleõigus selles äriühingus, jätab iga liikmesriik endale võimaluse

sätestada, et osalusega seotud kulusid ja jaotava äriühingu kasumi jaotamisest

tulenevat kahjumit ei saa maha arvata saava äriühingu maksustatavast kasumist.

Kui sellisel juhul on osalusega seotud juhtimiskulud fikseeritud kindla määrana, ei

tohi see summa ületada 5 % jaotava äriühingu jaotatavast kasumist.“

7) Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1. Kasum, mida jaotav äriühing jaotab saavale äriühingule, vabastatakse

kinnipeetavast maksust.

2. Erandina artikli 2 punkti a alapunktidest i ja iii kohaldatakse lõiget 1 ka siis, kui

saav äriühing on pensioniasutus.

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab „pensioniasutus“ järgmist:

a) tööandja kogumispensioni asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2016/2341* artikli 6 punkti 1 tähenduses;

b) asutused, kes haldavad selliseid pensioniskeeme, mida loetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004** ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009*** kohaldamisalasse kuuluvateks

sotsiaalkindlustusskeemideks, samuti juriidilised isikud, kes on asutatud

selliste skeemide raames investeeringute tegemise eesmärgil;

_________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL)

2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta

(ELT L 354, 23.12.2016, lk 37, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/2341/oj).

ET 23 ET

**Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/883/oj).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ)

nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004

(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284,

30.10.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/987/oj).“

8) Lisatakse järgmised artiklid 5a, 5b ja 5c:

„Artikkel 5a

Artikli 5 kohaldamisel ei nõua liikmesriigid eelnevat loa- ega haldusmenetlust, et

kontrollida artiklites 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmist kasumi jaotamise ajal.

Artikkel 5b

1. Kui jaotav äriühing on pidanud maksu kinni summalt, mille suhtes peaks artikli 5

kohaselt kehtima maksuvabastus, võib tulu tekkimise kohas nõuda kõnealuse maksu

tagasimaksmist. Tagasimakse taotlus tuleb esitada ettenähtud tähtaja jooksul.

Kõnealune tähtaeg kestab vähemalt kaks aastat alates kasumi jaotamise kuupäevast.

2. Jaotava äriühingu liikmesriik maksab ülemääraselt kinnipeetud maksu tagasi ühe

aasta jooksul pärast taotluse ja liikmesriigi poolt põhjendatult nõutavate

tõendusandmete nõuetekohast kättesaamist. Kui kinnipeetud maksu ei ole selle

tähtaja jooksul tagasi makstud, on saaval äriühingul kõnealuse aasta möödumisel

õigus saada tagasimakstavalt maksult intressi määraga, mis vastab jaotava äriühingu

liikmesriigis võrreldavatel juhtudel riigisisese õiguse kohaselt kohaldatavale

intressimäärale.

Artikkel 5c

Artikli 5 kohaldamisel ning erandina lõigetest 5a ja 5b tagavad liikmesriigid, et

kinnipeetavast maksust antakse vabastus nõukogu direktiivis (EL) 2025/50*

sätestatud korras kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate juhtumite korral.

______

* Nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL) 2025/50 ülemääraselt

kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (ELT

L, 2025/50, 10.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj).“

9) Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Saava äriühingu liikmesriik ei tohi maksustada kinnipeetava maksuga kasumit,

mida selline äriühing saab jaotavalt äriühingult.“

10) Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Termin „kinnipeetav maks“ ei hõlma käesoleva direktiivi mõistes äriühingu

tulumaksu avansilist makset või ettemaksu (précompte), mida makstakse jaotava

äriühingu liikmesriigile seoses kasumi jaotamisega saavale äriühingule.“

11) Direktiivi 2011/96/EL I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi III lisale.

ET 24 ET

Artikkel 4

Direktiivi (EL) 2016/1164 muutmine

Direktiivi (EL) 2016/1164 muudetakse järgmiselt.

1) Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, 12. juuli 2016, millega nähakse ette eeskirjad

teadus- ja arendustegevuse kulude suhtes kohaldatava maksukorra ning siseturu

toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise tavade kohta“.

2) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) punkti 1 ette lisatakse punktid -1, -1a ja -1b:

„-1) „tingimustele vastavad kulud“ – maksumaksja poolt või tema nimel

seadmetesse, masinatesse ja muusse materiaalsesse varasse tehtud

investeeringud, millest on maha arvatud mahaarvatav käibemaks ning mida

kasutatakse maksumaksja otsestes ärihuvides ühel järgmistest eesmärkidest:

a) teadus- ja arendustegevuse läbiviimine;

b) teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks vajalike rajatiste tagamine;

-1a) „teadus- ja arendustegevus“ – mis tahes järgmine tegevus:

a) alusuuringud – eksperimentaalsed või teoreetilised uuringud, mida

tehakse peamiselt selleks, et saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate

faktide põhialuste kohta, lähtumata konkreetsest rakendus- või

kasutusalast;

b) rakendusuuringud – algupärased uuringud, mida tehakse uute

teadmiste saamiseks, kuid mis on suunatud eeskätt kindlale praktilisele

eesmärgile;

c) eksperimentaalarendus – süstemaatiline töö, mida tehakse uuringutest

ja praktilistest kogemustest saadud teadmiste põhjal ning mis loob uut

teadmist eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi

protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid ja protsesse;

-1b) „realiseerimisväärtus“ –

a) tingimustele vastavate kuludega seotud vara müügi korral hinnaga, mis

ei ole turuväärtusest madalam, müügi puhastulu;

b) sellise vara lammutamise või hävitamise korral vara jäänuste eest

saadud netosumma koos kindlustushüvituse või põhivara eest saadud

hüvitisega;

c) kõikidel muudel juhtudel, kui maksumaksja ei ole enam sellise vara

omanik, vara turuväärtus;“;

b) punkti 4 kolmanda lõigu alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a) kui ebakõla tekib punkti 9 esimese lõigu alapunktide b, c, d, e või g alusel

või kui artikli 9a alusel nõutakse kohandamist, siis muudetakse sidusettevõtja

määratlust nii, et 25 protsendi nõue asendatakse 50 protsendi nõudega;“;

c) punkti 5 muudetakse järgmiselt:

1. sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

ET 25 ET

„finantsettevõtja“ – üks järgmistest üksustest või selliste üksuste

püsivatest tegevuskohtadest ühes või mitmes liikmesriigis:“;

2. alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 575/2013* artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

______

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL)

nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes

kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012

muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj).“;

3) lisatakse alapunktid aa, ab ja ac:

„aa) investeerimisühing, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/65/EL* artikli 4 lõike 1 punktis 1;

ab) alternatiivse investeerimisfondi valitseja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2011/61/EL** artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses;

ac) vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks

loodud ettevõtja fondivalitseja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/65/EÜ*** artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses;

______

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta

direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega

muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173,

12.6.2014, lk 349, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj)

**Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta

direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate

kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning

määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174,

1.7.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/61/oj).

***Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv

2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks

investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja

haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/65/oj).“;

4. alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341*

artikli 6 punktis 1 määratletud tööandja kogumispensioni asutus;

_____

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv

(EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja

järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/2341/oj).“;

5. alapunkt f jäetakse välja;

ET 26 ET

6. alapunktid g, h ja i asendatakse järgmisega:

„g) vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks

loodud ettevõtja (eurofond) direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõike 2

tähenduses;

h) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012* artikli 2

punktis 1 määratletud keskne vastaspool;

i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014** artikli 2

lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositoorium;

___

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL)

nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja

kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/648/oj).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL)

nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa

Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse

direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT

L 257, 28.8.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/909/oj).“;

7. lisatakse järgmised alapunktid j–o:

„j) direktiivi 2009/138/EÜ artikli 211 kohaselt tegevusloa saanud

eriotstarbeline kindlustus- või edasikindlustusettevõtja;

k) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud

finantsvaldusettevõtja ja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1

punktis f määratletud kindlustusvaldusettevõtja või Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ* artikli 2 punktis 15 määratletud

segafinantsvaldusettevõtja, mis kuulub kindlustuskonsolideerimisgruppi,

mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 213 kohaselt

konsolideerimisgrupi järelevalvet ja mis ei ole kõnealuse direktiivi

artikli 214 lõike 2 kohaselt konsolideerimisgrupi järelevalvest

vabastatud;

l) makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2015/2366** artikli 4 punkti 4 tähenduses;

m) e-raha asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/110/EÜ*** artikli 2 punkti 1 tähenduses;

n) ühisrahastusteenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/1503**** artikli 2 lõike 1 punkti e tähenduses;

o) krüptovarateenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1114**** artikli 3 lõike 1 punkti 15 tähenduses.

___

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta

direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate

krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat

järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ,

79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja

ET 27 ET

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ

(ELT L 35, 11.2.2003, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2002/87/oj).

**Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv

(EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ,

2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise

ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337,

23.12.2015, lk 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2366/oj).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv

2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning

usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse

direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/110/oj).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. oktoobri 2020. aasta määrus

(EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse

osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi

(EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2020/1503/oj).

*****Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL)

2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse

määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive

2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj).“

3) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Ühtlustamise ja kaitse miinimumtase

1. Liikmesriigid võivad otsustada Ia peatükis sätestatud meetmete asemel säilitada

või võtta alternatiivseid riigisiseseid meetmeid, kui nad teevad kindlaks, et selliste

meetmetega käsitletaks tingimustele vastavaid kulusid soodsamalt kui Ia peatükis

sätestatud eeskirjadega.

2. II peatükk ei piira selliste siseriiklike või lepingupõhiste sätete kohaldamist, mille

eesmärk on tagada riigisisesele äriühingute maksubaasile kõrgem kaitsetase.“

4) Lisatakse Ia peatükk.

„Ia PEATÜKK

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS

Artikkel 3a

Teadus- ja arendustegevuse maksusoodustus

1. Maksumaksjatel on õigus teadus- ja arendustegevuse maksusoodustusele (edaspidi

„soodustus“) tingimustele vastavate kulude eest. Soodustuse summa arvatakse maha

nende maksubaasist.

2. Soodustuse summa on võrdne tingimustele vastavate kulude summaga.

ET 28 ET

3. Erandina lõikest 2, kui nende kuludega seoses tekib realiseerimisväärtus, piirdub

soodustus summaga, mille võrra need kulud ületavad realiseerimisväärtust.

4. Soodustust kasutatakse sellel maksustamisperioodil, mil tingimustele vastavad

kulud tekkisid, või mis tahes järgneval neljal maksustamisperioodil.

5. Soodustust ei saa kasutada pärast maksustamisperioodile, mil tingimustele

vastavad kulud tekkisid, järgneva neljanda maksustamisperioodi lõppu.

Artikkel 3b

Tingimustele vastavatest kuludest väljaarvamine

1. Tingimustele vastavad kulud ei hõlma kulutusi, mis on tehtud selleks, et soetada

järgmist:

a) maa või õigused maale, välja arvatud juhul, kui kulud on seotud

i) sellele maale juba ehitatud hoone või rajatisega;

ii) õigustega sellisele hoonele või rajatisele või

iii) masinate või seadmetega, mis moodustavad sellise hoone või rajatise

osa;

b) eluruum.

2. Erandina lõike 1 punktist b käsitatakse kulusid, mis on seotud eluruumi sisaldava

hoonega, tingimustele vastavate kuludena, kui on täidetud mõlemad järgmised

tingimused:

a) hoone osi, mis ei ole eluruumid, kasutatakse teadus- ja arendustegevuseks;

b) eluruumiga on seotud kuni 20 % hoonega seotud kuludest.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, käsitatakse kogu hoonega

seotud kulusid tingimustele vastavate kuludena.

Kui esimese lõigu punktis a sätestatud tingimus on täidetud, kuid punktis b sätestatud

tingimus mitte, käsitatakse tingimustele vastava kuluna üksnes seda osa kulutustest,

mis vastab hoone sellele osale, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuseks.

Artikkel 3c

Tingimustele vastavate kulude minimaalne kasutamine ja tasakaalustav maksukohustus

1. Tingimustele vastavaid kulusid, millega seoses soodustust taotletakse, kasutatakse

täielikult ja eranditult teadus- ja arendustegevuseks vähemalt kolme järjestikuse aasta

jooksul. Kolmeaastane periood algab hiljemalt üks aasta pärast selle

maksustamisperioodi lõppu, mille puhul soodustust esimest korda kasutatakse.

2. Kui lõikes 1 sätestatud tingimus ei ole täidetud, siis soodustust ei anta või kui see

on juba antud, siis see tühistatakse ning maksusoodustuse summa lisatakse selle

maksustamisperioodi maksubaasile, mil see tingimus ei ole enam täidetud.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui selle tingimuse täitmata jätmine on tingitud kas

vääramatust jõust või asjaoludest, mille üle maksumaksjal puudub mõistlik kontroll.

3. Kui maksumaksja enam ei oma tingimustele vastavate kuludega seotud vara,

millega seoses ta maksusoodustust kasutas, või kui ta selle vara lammutab või muul

viisil võõrandab, võetakse maksustamisel arvesse vara realiseerimisväärtust.

ET 29 ET

Kui realiseerimisväärtus ületab kasutamata soodustust, tekib tasakaalustav

maksukohustus.

Tasakaalustava maksukohustuse summa, mis arvatakse maksumaksja maksustatava

tulu hulka sellel maksustamisperioodil, mil võõrandamine toimub, võrdub

järgmistest summadest väiksemaga:

a) summa, mille võrra realiseerimisväärtus ületab kasutamata soodustust;

b) kasutatud soodustus.“

5) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Ülejääv laenukasutuse kulu arvatakse maha sellel maksustamisperioodil, mil

see kanti, ainult kuni 30 protsendi ulatuses maksumaksja intressi-, maksu- ja

amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA).“;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„EBITDA arvutamiseks liidetakse maksumaksja liikmesriigis äriühingu

tulumaksuga maksustatavale tulule ülejääva laenukasutuse kulu maksustamise

eesmärgil korrigeeritud summad, maksustamise eesmärgil korrigeeritud

amortisatsioonisummad ja tingimustele vastavate kulude summa, mis on

maksubaasist maha arvatud vastavalt Ia peatükis sätestatud eeskirjadele või

riigisisestele sätetele, millega nähakse ette selliste tingimustele vastavate

kulude suurem maksustatavast tulust mahaarvamise määr. Maksuvaba tulu

jäetakse maksumaksja EBITDAst välja.“;

c) lisatakse lõige 2a:

„2a. Liikmesriigid jätavad lõike 1 kohaldamisalast välja ülejääva laenukasutuse

kulu, mis on tekkinud seoses kolmandatelt isikutelt saadud väikese riskiga

laenudega.

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab kolmandalt isikult saadud väikese riskiga

laen laenu, mis vastab järgmistele tingimustele:

a) seda ei paku sidusettevõtja, püsiv tegevuskoht ega samasse

finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni kuuluv üksus ning

b) seda kasutatakse üksnes laenu võtva üksuse enda tegevuse

rahastamiseks ning rahastust ei anta üle sidusettevõtjale, püsivale

tegevuskohale või samasse finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud

kontserni kuuluvale üksusele.

Punktis b sätestatud tingimuse kohaldamisel ei kasutata laenu otseselt ega

kaudselt kapitali sissemaksete või muude omakapitali sissemaksete

rahastamiseks, kui selle tulemuseks on sidusettevõtja või püsiva tegevuskoha

või samasse finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni kuuluva

üksuse rahastamine.

Esimese lõigu kohaldamisel jäetakse kogu kolmandalt isikult saadud väikese

riskiga laenudest saadav tulu maksumaksja EBITDAst välja ning väljajäetud

ülejäävat laenukasutuse kulu ei arvata lõike 5 punktis b osutatud kontserni

ülejääva laenukasutuse kulu hulka, mis tal on tekkinud seoses kolmandate

isikutega.“;

d) lõige 3 asendatakse järgmisega:

ET 30 ET

„Erandina lõikest 1 antakse maksumaksjale õigus maha arvata ülejääv

laenukasutuse kulu summas 3 000 000 eurot.

Esimeses lõigus osutatud summat kohandatakse igal aastal vastavalt järgmisele

valemile:

= −1 −1

−2

kus:

on indekseeritud summa, mida kohaldatakse kalendriaasta y 1. juulist kuni

kalendriaasta y+ 1 30. juunini.

−1on indekseeritud summa, mida kohaldatakse kalendriaasta y–1 1. juulist

kuni kalendriaasta y 30. juunini.

−1on liidu (EL 27) tarbijahindade harmoneeritud indeksi aasta keskmine

kalendriaasta y–1 kohta, mille avaldab Eurostat.

−2on liidu tarbijahindade harmoneeritud indeksi aasta keskmine

kalendriaasta y–2 kohta, mille avaldab Eurostat.

Saadud summa ümardatakse lähima 10 000 euroni.

Lõike 1 teise lõigu kohaldamisel võetakse 3 000 000 euro suurust summat

arvesse kogu konsolideerimisgrupi puhul.“;

e) lisatakse lõige 3a:

„3a. Erandina lõikest 1 antakse maksumaksjale õigus arvata täielikult maha

maksustamisperioodil tekkinud ülejääv laenukasutuse kulu, kui maksumaksja

tõendab, et tema EBITDA on sellel maksustamisperioodil vähenenud vähemalt

50 % võrreldes vahetult eelnenud maksustamisperioodi EBITDAga.

Esimeses lõigus sätestatud erandit kohaldatakse üksnes maksustamisperioodil,

mil EBITDA väheneb.“;

f) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid võivad jätta lõike 1 kohaldamisalast välja ülejääva

laenukasutuse kulu, mis on tekkinud seoses järgmisega:

a) enne 17. juunit 2016 sõlmitud laenulepingud, kuid see välistamine ei

hõlma selliste laenude hilisemaid muudatusi;

b) laenud, mida kasutatakse pikaajalise avalikke huve teeniva projekti

rahastamiseks ja mille puhul nii projekti teostaja, laenukasutuse

kulutused, vara kui ka tulu asukoht on liidus.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tähendab pikaajaline avalikke huve teeniv

projekt projekti, mille eesmärk on pakkuda, ajakohastada, käitada ja/või

hooldada suuremahulist vara, mida liikmesriik peab üldist avalikku huvi

pakkuvaks varaks.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel jäetakse pikaajalisest avalikke huve

teenivast projektist saadav tulu maksumaksja EBITDAst välja ning väljajäetud

ülejäävat laenukasutuse kulu ei arvata lõike 5 punktis b osutatud kontserni

ET 31 ET

ülejääva laenukasutuse kulu hulka, mis tal on tekkinud seoses kolmandate

isikutega.“;

g) lisatakse lõige 4a:

„4a. Liikmesriigid jätavad lõikest 1 välja ülejääva laenukasutuse kulu, mis on

tekkinud seoses laenudega, mida kasutatakse selleks, et rahastada

kaitseotstarbelisi tooteid või muid kaitse eesmärgil kasutatavaid tooteid, mis

kuuluvad mõnda nõukogu määruse (EL) 2025/1106* artikli 1 punktides a ja b

sätestatud kategooriasse, kui kõnealuse maksumaksja, vara ja tulu asukoht on

liidus ja ka laenukasutuse kulutused tehakse liidus.

Esimeses lõigus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kaitseotstarbelised tooted“ – kaubad, teenused ja ehitustööd, mis

kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ**

artiklis 2 sätestatud kohaldamisalasse;

b) „muud kaitse eesmärgil kasutatavad tooted“ – kaubad, teenused ja

ehitustööd, mis ei kuulu direktiivi 2009/81/EÜ artiklis 2 sätestatud

kohaldamisalasse ning mis on vajalikud või toodetud kaitse eesmärgil ja

mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks.

Esimese lõigu kohaldamisel jäetakse kogu tulu, mis saadakse

kaitseotstarbelistest toodetest või muudest kaitse eesmärgil kasutatavatest

toodetest kriitilise tähtsusega võimevaldkondades, maksumaksja EBITDAst

välja ning väljajäetud ülejäävat laenukasutuse kulu ei arvata lõike 5 punktis b

osutatud kontserni ülejääva laenukasutuse kulu hulka, mis tal on tekkinud

seoses kolmandate isikutega.

Esimest lõiku kohaldatakse üksnes laenude suhtes, mis on võetud esimese viie

maksustamisperioodi jooksul pärast 1. jaanuari 2029.

___

* Nõukogu 27. mai 2025. aasta määrus (EL) 2025/1106, millega luuakse

rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa

kaitsetööstuse tugevdamiseks“ (ELT L, 2025/1106, 28.5.2025,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/1106/oj).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ,

millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate

poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute

sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT

L 216, 20.8.2009, lk 76, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/81/oj).“;

h) lõike 5 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Kui maksumaksja on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni

liige, antakse maksumaksjale õigus kas:“;

i) lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

1. sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

„Maksumaksja liikmesriik näeb ette sätted selleks, et kas:“;

2. alapunkt a asendatakse järgmisega:

ET 32 ET

„a) kanda ülejääv laenukasutuse kulu, mida ei saa lõigete 1–5 alusel

jooksval maksustamisperioodil maha arvata, ilma ajalise piiranguta edasi

või“;

3. alapunkt b jäetakse välja;

4. lisatakse järgmine lõik:

„Maksumaksja liikmesriik võib sätestada eeskirjad, mis võimaldavad

ülejääva laenukasutuse kulu, mida ei saa lõigete 1–5 alusel jooksval

maksustamisperioodil maha arvata, kuni kolme aasta võrra tagasi

kanda.“;

j) lisatakse lõige 9:

„9. Käesoleva artikli kohaldamisel ei säilita ega kehtesta liikmesriigid oma

riigisiseses õiguses sätteid, mille reguleerimisese kuulub käesoleva artikli

kohaldamisalasse, kui nad kehtestavad eeskirjad, mis erinevad käesolevas

artiklis sätestatutest.“

6) Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Maksukohustuse arvutamisel ei võta liikmesriigid arvesse skeeme või skeemide

ahelat, mille põhieesmärk või üks põhieesmärke on saada maksueelis, mis on

vastuolus kohaldatava maksuõiguse sisu või eesmärgiga, ja mis on seetõttu kõiki

asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse võttes fiktiivsed. Need skeemid võivad

koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.“

7) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

1. alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a) üksuse jaotamata tulu või püsiva tegevuskoha tulu, mis kuulub järgmistesse

kategooriatesse:

i) finantsvaralt saadud intress või muu tulu;

ii) intellektuaalomandist tulenevad litsentsitasud või muu tulu;

iii) dividendid ja aktsiate või osade müügist saadud tulu;

iv) kapitalirendist saadud tulu;

v) kindlustusest, pangandusest ja muust finantstegevusest saadud

tulu;

vi) tulu, mis on saadud arveid väljastavatelt äriühingutelt, kes

saavad müügi- ja teenuste osutamise tulu sidusettevõtjatelt ostetud

ja neile müüdud kaupadelt ja teenustelt, lisamata mingit või lisades

üksnes vähest majanduslikku väärtust.

Käesolevat punkti ei kohaldata juhul, kui välismaine kontrollitav äriühing

tegeleb sisulise majandustegevusega, mida toetavad töötajad, seadmed, vara ja

ruumid ning mida kinnitavad asjakohased faktid ja asjaolud.

Kui välismaine kontrollitav äriühing on resident või tema asukoht on

kolmandas riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline,

võivad liikmesriigid otsustada eelnevat teist lõiku mitte kohaldada.“;

2. alapunkt b jäetakse välja;

ET 33 ET

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriik ei käsita üksust või püsivat tegevuskohta lõike 1 kohaselt

välismaise kontrollitava äriühinguna, kui:

a) üks kolmandik või vähem üksuse või püsiva tegevuskoha tulust kuulub

lõike 2 punktis a osutatud kategooriatesse või

b) üksus on finantsettevõtja ja üks kolmandik või vähem üksuse tulust,

mis on saadud lõike 2 punktis a osutatud kategooriatest, on saadud

tehingutest maksumaksja või tema sidusettevõtjatega.“;

c) lõige 4 jäetakse välja;

d) lisatakse lõiked 5, 6, 7 ja 8:

„5. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

– „hargmaine kontsern“ – direktiivi 2022/2523 artikli 3 punktis 4

määratletud kontsern;

– „suur riigisisene kontsern“ – direktiivi 2022/2523 artikli 3 punktis

5 määratletud kontsern;

– „lõplik emaüksus“ – direktiivi 2022/2523 artikli 3 punktis 14

määratletud kontsern;

– „tingimustele vastava paralleelse maksustamiskorraga

jurisdiktsioon“ – jurisdiktsioon, millele on OECD keskregistris

määratud selline staatus ülemaailmse miinimummaksu

kohaldamise eesmärgil kooskõlas OECD/G20 kaasava raamistiku

5. jaanuari 2026. aasta kokkuleppega kõrvuti kehtivate (side-by-

side) eeskirjade paketi kohta;

– „tingimustele vastav riigisisene lisamaks” – maks, mis on

määratletud direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punktis 28.

6. Liikmesriigid tagavad, et lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui maksumaksja:

a) kuulub väikekontserni või keskmise suurusega kontserni Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34* artikli 3 lõigete 5 ja 6

tähenduses;

b) ei kuulu kontserni ning on mikroettevõtja, väike ettevõtja või keskmise

suurusega ettevõtja vastavalt direktiivi (EL) 2013/34 artikli 3 lõigetele 1,

2 ja 3 või

c) kuulub hargmaisesse kontserni või suurde riigisisesesse kontserni, mis

maksustamisperioodil kuulub nõukogu direktiivis (EL) 2022/2523**

sätestatud eeskirjade või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul

OECD näidiseeskirjade kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui selle

hargmaise kontserni lõplik emaüksus asub jurisdiktsioonis, kus

maksustamisperioodil kehtib tingimustele vastav paralleelne

maksustamiskord.

7. Olenemata lõike 6 punktist c ei käsita liikmesriik üksust või püsivat

tegevuskohta välismaise kontrollitava äriühinguna, kui maksumaksja kuulub

otseselt või kaudselt lõplikule emaüksusele, mis asub jurisdiktsioonis, kus

kehtib maksustamisperioodil paralleelne maksustamiskord, kui on täidetud

mõlemad järgmised tingimused:

ET 34 ET

a) üksus või püsiv tegevuskoht on kohustatud tasuma maksustamisperioodil

tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu;

b) selle maksuga seoses ei tehta tagasimakseid ega anta otsest või kaudset

rahalist kasu.

8. Käesoleva artikli kohaldamisel ei säilita ega kehtesta liikmesriigid oma

riigisiseses õiguses sätteid, mille reguleerimisese kuulub lõigete 5, 6 ja 7

kohaldamisalasse, kui nad kehtestavad eeskirjad, mis erinevad käesolevas

artiklis sätestatutest.

___

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL

teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud

finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182,

29.6.2013, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).

** Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste

ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima

maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj).“

8) Artikli 8 lõige 2 jäetakse välja.

9) Artikli 9 lõige 3 jäetakse välja.

Artikkel 5

Direktiivi (EL) 2017/1852 muutmine

Direktiivi (EL) 2017/1852 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 2 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) „mõjutatud isik“ – mis tahes isik, sealhulgas füüsiline isik, kes on liikmesriigi

maksuresident ja kelle maksustamist vaidlusalune küsimus otseselt mõjutab. Kui see

mõjutab otseselt rohkem kui ühe isiku maksustamist, käsitatakse kõiki neid isikuid

mõjutatud isikuna.“

2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Igal mõjutatud isikul on õigus esitada kaebus vaidlusaluse küsimuse kohta

ja taotleda selle lahendamist. Selline kaebus esitatakse kolme aasta jooksul

alates vaidlusaluse küsimuse põhjustanud või põhjustava meetme kohta

esimese teatise kättesaamisest, olenemata sellest, kas mõjutatud isik kasutab

mõne asjaomase liikmesriigi riigisisese õiguse alusel kättesaadavaid

õiguskaitsevahendeid või mitte. Mõjutatud isik esitab sama teavet sisaldava

kaebuse igale asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele ning osutab kaebuses

sellele, milliseid teisi liikmesriike see puudutab. Mõjutatud isik tagab, et iga

asjaomane liikmesriik saab kaebuse vähemalt ühes järgmises keeles:

a) üks kõnealuse liikmesriigi ametlikest keeltest kooskõlas riigisisese õigusega

või

b) muu keel, mida kõnealune liikmesriik võib sel eesmärgil aktsepteerida.“

ET 35 ET

Kui vaidlusalune küsimus puudutab rohkem kui ühte mõjutatud isikut, on

erandina esimesest lõigust igal mõjutatud isikul lubatud esitada kaebus üksnes

oma elukohaliikmesriigi pädevale asutusele.

Igal juhul esitatakse kaebus kõigile asjaomaste liikmesriikide pädevatele

asutustele 30 kalendripäeva jooksul alates kaebuse esmakordsest esitamisest.

Viimane esitamine peab toimuma hiljemalt kolm aastat pärast esimeses lõigus

osutatud esimest teadet.“;

b) lõike 4 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Mõjutatud isik, kes saab lõike 3 punkti f kohase taotluse, vastab taotlusele

kolme kuu jooksul alates selle kättesaamisest. Vastuse koopia saadetakse ka

teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele hiljemalt kolme kuu

jooksul alates taotluse saamisest.“;

c) lõikesse 5 lisatakse teine lõik:

„Enne kaebuse vastuvõetavuse kohta otsuse tegemist võivad asjaomaste

liikmesriikide pädevad asutused üksteisega konsulteerida, et oma vastavaid

seisukohti paremini mõista.“

3) Artikli 4 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kui kõik asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused lepivad kokku, et

kokkuleppele ei ole võimalik jõuda, teavitavad nad mõjutatud isikut viivitamata ja

ära ootamata lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ning esitavad üldised põhjused,

miks kokkuleppele ei jõutud.“

4) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada kaebuse tagasi lükata

järgmistel juhtudel:

a) kaebus ei sisalda artikli 3 lõike 3 alusel nõutavat teavet (sealhulgas artikli 3

lõike 3 punkti f alusel nõutav teave, mida ei ole esitatud artikli 3 lõikes 4

täpsustatud tähtajaks);

b) vaidlusalune küsimus puudub;

c) kaebust ei esitatud artikli 3 lõikes 1 sätestatud kolmeaastase perioodi

jooksul;

d) kaebust ei esitatud artikli 3 lõikes 1 sätestatud 30-kalendripäevase tähtaja

jooksul;

e) kaebust ei esitatud vähemalt ühes liikmesriigis artikli 3 lõikes 1 osutatud

nõutavas keeles;

f) kõigile asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ei esitatud sama

teavet sisaldavat kaebust, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 1.

Pädev asutus annab mõjutatud isikule võimaluse kõrvaldada kõik puudused ja

täiendada kaebust 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest, vastasel juhul võidakse

kaebus tagasi lükata. Kui kaebus on tagasi lükatud, võib mõjutatud isik kaebuse

uuesti esitada, tingimusel et uuesti esitatud kaebus esitatakse artikli 3 lõikes 1

osutatud kolmeaastase perioodi jooksul. Mõjutatud isiku teavitamisel

tagasilükkamisest artikli 3 lõike 5 sätete kohaselt märgib pädev asutus ära

tagasilükkamise üldised põhjused.“

ET 36 ET

5) Artikli 8 lõikesse 5 lisatakse kolmas lõik:

„Pädevad asutused esitavad sõltumatu tunnustatud isikuga seotud vastuväited

hiljemalt enne seda, kui kõik pädevad asutused on artikli 15 lõike 1 kohases lõplikus

otsuses kokku leppinud. Pärast seda esitatud vastuväited ei mõjuta kokkulepitud

lõplikku otsust.“

6) Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võivad leppida kokku

nõuandekomisjoni asemel alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni

moodustamises („alternatiivne vaidluste lahendamise komisjon“), et võtta kooskõlas

artikliga 6 vastu otsus kaebuse vastuvõtmise kohta või esitada kooskõlas artikliga 14

arvamus selle kohta, kuidas vaidlusalune küsimus lahendada. Liikmesriikide pädevad

asutused võivad samuti leppida kokku alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni

moodustamises alalise komitee („alaline komitee“) vormis.“

7) Artikli 11 lõike 2 teise lõigu punkt e asendatakse järgmisega:

„e) nõuandekomisjoni või alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni koosseis

(sealhulgas liikmete arv, liikmete nimed, sõltumatute tunnustatud isikute puhul

üksikasjad nende pädevuse ja kvalifikatsiooni kohta ning võimalikud huvide

konfliktid);“.

8) Artikli 16 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Artikli 3 alusel kaebuse esitamine peatab kõik teised käimasolevad vastastikuse

kokkuleppe menetlused või vaidluste lahendamise menetlused lepingu või

konventsiooni alusel, mida seoses asjakohase vaidlusaluse küsimusega tõlgendatakse

või kohaldatakse, alates kuupäevast, mil asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused

selle kaebuse saavad. Peatamine lõpeb päeval, mil kõik pädevad asutused või

nõuandekomisjon kaebuse tagasi lükkavad või kui mõjutatud isik otsustab kaebuse

tagasi võtta. Kui kõik asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võtavad kaebuse

vastu, lõpetatakse kõnealused muud menetlused viivitamata.“

9) Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a) esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Kõnealuse liikmesriigi pädev asutus teavitab kõigi teiste asjaomaste

liikmesriikide pädevaid asutusi samaaegselt ja kahe kuu jooksul alates teatise

kättesaamisest ning edastab kaebuse ja mõjutatud isikult saadud asjakohase

teabe koopia.“;

b) lisatakse järgmine kolmas lõik:

„Esimese lõigu punktis b osutatud mõjutatud isik, kes kasutab kõnealuses

lõikes sätestatud erandit, märgib selle kaebuses selgelt ära.“;

10) Lisatakse artikkel 19a:

„Artikkel 19a

Nõukogu rakendusaktid

1. Komisjoni ettepaneku alusel võib nõukogu võtta vastu rakendusakte, millega

kehtestatakse muud tehnilised või menetlusnormid, mis on vajalikud käesolevas

direktiivis sätestatud menetluste sujuva ja järjepideva kohaldamise tagamiseks,

eelkõige seoses järgmisega:

ET 37 ET

a) artiklites 3 ja 5 osutatud kaebuste esitamise etapp;

b) artiklis 4 osutatud vastastikuse kokkuleppe menetlus;

c) artiklis 6 osutatud vaidluste lahendamise etapp, sealhulgas artiklis 10

osutatud nõuandekomisjoni ja alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni

töökord;

d) käesoleva direktiivi kohaste menetluste ja liikmesriikide kohtutes toimuvate

menetluste koostoimimine.“

11) Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Läbivaatamine

1. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2030 ja seejärel iga viie aasta tagant läbi

käesoleva direktiivi toimimise ja hindab seda, sealhulgas võimalikku vajadust muuta

konkreetseid sätteid, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 3 osutatud asjakohased iga-aastased

statistilised andmed, mis võimaldavad hinnata, kuidas käesolev direktiiv on aidanud

parandada artiklis 4 osutatud vastastikuse kokkuleppe menetlust vaidlusaluse

küsimuse lahendamisel.

3. Komisjon võtab artikli 20 lõikes 2 osutatud korras vastu rakendusakti, millega

kehtestatakse loetelu statistilistest andmetest, mille liikmesriigid esitavad igal aastal

käesoleva direktiivi hindamiseks, samuti kõnealuse teabe esitamise vormi ja

tingimused. Käesoleva artikli kohaselt kogutud statistilised andmed avaldatakse

komisjoni veebisaidil anonüümituna.“

Artikkel 6

Direktiivi (EL) 2025/50 muutmine

Direktiivi (EL) 2025/50 artiklit 11 muudetakse järgmiselt.

1) Lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) taotletakse vabastust kinnipeetavast maksust, välja arvatud juhul, kui selline

vabastus tuleneb nõukogu direktiividest 2003/49/EÜ* või 2011/96/EL**

_________

* Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute

vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise

maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/49/oj).

** Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema-

ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345,

29.12.2011, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/96/oj);“.

2) Lõike 7 teine lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid võivad säilitada ka liikmesriigi olemasoleva süsteemi tulu tekkimise

kohas kinnipeetava maksu vähendamiseks ja kohaldada seda käesoleva artikli lõike 2

punktis e osutatud juhtudel, kui tehakse kontrolle, et tagada riigisiseste ja piiriüleste

ET 38 ET

olukordade võrdne kohtlemine Euroopa Liidu toimimise lepingu IV jaotise 2. ja 4.

peatüki järgimiseks.“

Artikkel 7

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja

haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2028. Liikmesriigid

teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2029.

Liikmesriigid kohaldavad artikli 1 punkti 2 alapunktide b–h, punkti 3 alapunkti c,

punkti 5 ning artikli 3 alapunktide 2 ja 5–10 järgimiseks vajalikke sätteid siiski alates

1. jaanuarist 2037 ning artikli 4 punkti 5 alapunkti d järgimiseks vajalikke sätteid

alates 1. jaanuarist 2032.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul

avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise

viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

AS Infortar Liivalaia 9, 10118

Tallinn

tel +372 6 409 978 [email protected] www.infortar.ee

registrikood 10139414 IBAN EE351010002027348005

AS SEB Pank

Justiits- ja Digiministeerium

Erle Kõomets Teie nr. 05.08.2026 nr 1.1-26/3235-1 Meie nr. 04.09.2026 nr 4-1/6-26

Maksuvaldkonna direktiivide ettepanekute kohta arvamuse avaldamine

Infortar tervitab Euroopa Komisjoni 24. juuni 2026. aasta maksulihtsustuste paketti, mille eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, lihtsustada piiriülest tegevust ning parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Infortari kogemusest lähtuvalt peame oluliseks, et maksulihtsustamise kõrval vaadataks terviklikult ka kogu ettevõtete regulatiivset koormust. Uute kohustuste mõju ei piirdu aruande esitamisega seotud tööajaga, vaid hõlmab ka nõustamiskulusid, IT-arendusi, protsesside ümberkujundamist, andmete kogumist ja kontrollimist ning uute spetsialistide värbamist. Aruandluse dubleerimise vähendamine Ettevõtetelt ei tohiks nõuda sama informatsiooni esitamist mitme erineva regulatiivse raamistiku kaudu. Juba avalikustatud ja auditeeritud andmete korduv raporteerimine suurendab ettevõtete haldus- ja personalikulu, ilma et see looks proportsionaalselt täiendavat väärtust. Oluline on vältida olukorda, kus sama või sisuliselt sama andmestikku küsivad erinevad asutused erinevas formaadis ja erinevatel tähtaegadel. Praktikas tähendab see, et ettevõtte spetsialistid peavad sama info mitu korda üle töötama, kontrollima ja esitama. Digitaliseerimine ja „report once, use many times“ põhimõte EL-i aruandlus- ja maksukohustused peaksid olema võimalikult standardiseeritud ning üles ehitatud põhimõttele „report once, use many times“. Ühtne digitaalne andmevahetus ja standardiseeritud andmekoosseis võimaldaksid ettevõttel esitada info ühe korra, pärast mida saaksid seda vajaduse ja õigusliku aluse olemasolul kasutada erinevad pädevad asutused. Digitaliseerimisest ei ole ettevõtjale piisavalt kasu, kui paberipõhine või e-kirjapõhine aruandlus asendatakse lihtsalt mitme erineva digitaalse vormiga, kuhu tuleb sisuliselt sama info korduvalt sisestada. Lisaks erinevate riikide maksuametitele küsivad ettevõtetelt andmeid ka keskpangad ja statistikaametid, sageli küllaltki sarnases mahus, kuid erineva struktuuri, klassifikaatorite, esitamise viisi ja tähtajaga. Euroopa Liidu tasandil tuleks liikuda süsteemi poole, kus ettevõtte poolt juba esitatud andmeid kasutatakse maksimaalselt uuesti ning ettevõtjalt küsitakse uut infot ainult siis, kui selleks on tegelik vajadus.

Kompetents

AS Infortar Liivalaia 9, 10118

Tallinn

tel +372 6 409 978 [email protected] www.infortar.ee

registrikood 10139414 IBAN EE351010002027348005

AS SEB Pank

Ühtsed tõlgendusreeglid kogu Euroopa Liidus Maksureeglite lihtsustamise kõrval on oluline tagada ka võimalikult ühtne rakenduspraktika liikmesriikides. Erinevad tõlgendused ja menetluspraktikad suurendavad ettevõtjate õiguslikku ebakindlust ning tekitavad täiendavaid kulusid. Ettevõtete jaoks ei ole oluline üksnes see, kui lihtne on reegel paberil, vaid ka see, kui ühetaoliselt seda Euroopa Liidus praktikas rakendatakse. Piiriüleste investeeringute ja kontsernisiseste ümberkorralduste lihtsustamine Euroopa kapitali vaba liikumise ja investeerimiskeskkonna toetamiseks tuleks vähendada põhjendamatuid maksutõkkeid ning lihtsustada piiriüleste investeeringute ja kontsernisiseste restruktureerimiste maksukäsitlust. Rahvusvaheliselt tegutsevate kontsernide puhul peaks maksuraamistik võimaldama ettevõtetel teha majanduslikult põhjendatud ümberkorraldusi ilma ebaproportsionaalse halduskoormuse ja erinevate liikmesriikide menetluslike takistusteta. Regulatsioonidega kaasneva tegeliku rahalise kulu arvestamine Uute regulatsioonide mõju hindamisel tuleks senisest enam arvestada ka nende rakendamise tegelikku rahalist kulu ettevõtetele. Regulatiivne koormus ei seisne ainult aruannete koostamisele kuluvates töötundides, vaid hõlmab ka väliste nõustajate tasusid, IT-süsteemide arendamist, uute protsesside loomist ning täiendavate spetsialistide värbamist. Näiteks maksab globaalse miinimummaksu aruandluse koostamine koos väliste nõustajatega Infortarile sadu tuhandeid eurosid. Sarnane olukord oli ka CSRD aruandluse koostamisel ning ettevõtetele lisanduvad lähiajal täiendavad kohustused seoses ettevõtete hoolsuskohustuse regulatsiooniga, millega kaasnevad samuti märkimisväärsed kulud. Regulatsiooni hilisem lihtsustamine või leevendamine ei vähenda ettevõtete tegelikku koormust. Selleks ajaks, kui uus muudatuste pakett on välja töötatud, vastu võetud ja liikmesriikide õigusesse rakendatud, on ettevõtted sageli juba investeerinud märkimisväärseid summasid uute süsteemide loomisse, protsesside ümberkujundamisse, nõustamisse ja täiendava tööjõu värbamisse. Regulatiivsete muudatuste puhul tuleb arvestada ka rakendamise ajalise viivitusega. Iga uus Euroopa Liidu tasandi muudatuste pakett vajab väljatöötamist, läbirääkimist ja vastuvõtmist ning seejärel tuleb muudatused sageli veel liikmesriigi õigusesse üle võtta. Selle aja jooksul peavad ettevõtted kehtivaid nõudeid täitma ning tegema vajalikud investeeringud juba olemasoleva Euroopa Liidu regulatsiooni alusel. Seetõttu peaks regulatiivse lihtsustamise põhimõte rakenduma võimalikult varakult, eelistatavalt enne seda, kui ettevõtted on sunnitud tegema suuri ja pöördumatuid investeeringuid uute nõuete täitmiseks. Globaalse miinimummaksu aruandlus näitena regulatiivsest keerukusest Infortari kontserni kogemus OECD/G20 globaalse miinimummaksu aruandlusega (edaspidi pillar two) illustreerib hästi, miks on aruandluse dubleerimise vähendamine oluline. Infortari kontsern esitas pillar two aruandluse juba 31.12.2024 seisuga, kuigi Eestis ei olnud vastava aruandluse kohustus selleks hetkeks veel täielikult rakendunud. Samuti esitatakse aruandlus 31.12.2025 seisuga. See näitab, et rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted puutuvad kokku olukorraga, kus sama tüüpi andmeid tuleb koguda ja töödelda erinevate nõuete, tähtaegade ja aruandluskanalite jaoks. Näiteks esitab Infortar Eestis riikidepõhist aruandlust ning sarnast aruandlust esitatakse ka Tallinkis. Sisuliselt kattub selles esitatav info olulises osas andmetega, mida kasutatakse ka pillar two maksuaruandluses. Erinevad esitamise ajad, vormid ja andmestruktuurid tähendavad aga seda, et spetsialistid peavad sama majanduslikku infot korduvalt töötlema, kontrollima ja erinevatesse süsteemidesse sisestama.

AS Infortar Liivalaia 9, 10118

Tallinn

tel +372 6 409 978 [email protected] www.infortar.ee

registrikood 10139414 IBAN EE351010002027348005

AS SEB Pank

Selline lähenemine ei ole kooskõlas tegeliku digitaliseerimise ega põhimõttega „report once, use many times“. Ettevõtja jaoks ei seisne halduskoormus ainult aruande esitamisele kuluvas ajas, vaid eelkõige andmete kogumises, valideerimises, vastavusse viimises erinevate definitsioonidega ning sama info korduslikus töötlemises. Pillar two näide näitab, et uue regulatsiooni rakendamise kulud võivad olla väga suured juba enne seda, kui hilisemad lihtsustused jõuavad ettevõteteni. Kui süsteemid on välja töötatud, nõustajad kaasatud ja inimesed värvatud, ei kao tehtud kulud regulatsiooni leevendamisega. Regulatiivne lihtsustamine tähendab ettevõtete jaoks eelkõige seda, et uusi kohustusi kavandades hinnatakse nende koostoimet juba kehtivate nõuetega ning välditakse dubleerivate süsteemide loomist algusest peale. Infortari hinnangul peaks Euroopa Liidu eesmärk olema süsteem, kus ettevõtted saavad keskenduda rohkem investeerimisele, kasvule ja väärtuse loomisele ning vähem sama informatsiooni korduvale kogumisele, töötlemisele ja raporteerimisele.

Lugupidamisega

Eve Pant

Aktsiaseltsi Infortar juhatuse liige

Koostas: Kadri Laanvee

Tel. +372 5156662

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REGISTRIKOOD 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA ON SUURIM ETTEVÕTJAID ESINDAV ORGANISATSIOON EESTIS, KUHU KUULUB ÜLE 3500 ETTEVÕTTE, KELLEST ENAMUS ON VÄIKESE- JA KESKMISE SUURUSEGA. KOJA LIIKMED ANNAVAD ÜLE 40 PROTSENDI EESTI ETTEVÕTETE KÄIBEST, LIGI 40 PROTSENTI PUHASKASUMIST JA TASUVAD ÜLE 40 PROTSENDI RIIKLIKEST MAKSUDEST. KODA ESINDAB JA KAITSEB KÕIGI ETTEVÕTJATE ÜHISHUVE NING ON MITTERIIKLIK JA APOLIITILINE ORGANISATSIOON.

Rahandusministeerium Teie 05.08.2026 nr 1.1-26/3235-1 [email protected] [email protected] Meie 04.09.2026 nr 4/156 Arvamuse esitamine maksuvaldkonna direktiivide ettepanekute kohta Lugupeetud Erle Kõomets!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust maksuvaldkonna direktiivide ettepaneku kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud maksuvaldkonna direktiivide ettepanekute kohta.

1. Digiplatvormide aruandluse lävendite muutmine Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku Lisa V, jagu I punktiga B.4 kaotatakse lävend digiplatvormi kaudu kaupade müügi aruandluskohustuse juures kehtiva 30 tehingu suurune tehingute arvu lävend ning tõstetakse rahaline lävend 2000 eurolt 3000 euroni.

Leiame, et see muudatus vähendab aruandluskohustust juhuslike ja väiksemahuliste müüjate jaoks ning toetab ringmajandust, samal ajal kui maksuhaldur saab keskenduda oma järelevalveressurssidega olulisematele juhtumitele. Rahalise lävendi tõstmine 3000 euroni koos tehingute arvu lävendi kaotamisega on selgem ja lihtsamini rakendatav kriteerium, mis vähendab nii platvormide kui ka maksuhalduri töökoormust ega jäta kõrvale tegelikult majandustegevusega tegelevaid müüjaid.

Kaubanduskoja seisukoht: Toetame digiplatvormide aruandluse lävendite muutmist.

2. Tsentraliseeritud maksukohustuslase numbri (TIN) kontrollsüsteem Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku artikkel 36 näeb ette Komisjoni loodud digitaalse tööriista, mille abil saab kontrollida maksukohustuslase numbri (TIN) õigsust. Tööriista kasutamine on maksuhaldurile kohustuslik, kuid on vabatahtlik aruandekohustuslasele, näiteks pangale või kindlustusandjale.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REGISTRIKOOD 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE

Kaubanduskoda toetab TINi kontrollimist võimaldava tööriista kasutuselevõttu kui lihtsustamisvahendit, mis suudab vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid. Kui TIN on tööriista kaudu kinnitatud, piisab aruandes edaspidi vaid nime ja kinnitatud TINi esitamisest, ilma täiendavat tuvastavat infot kogumata ja esitamata. Seega väheneb ettevõtjate jaoks halduskoormus ning paraneb andmekvaliteet, kuna liikmesriikide vahel vahetatav info põhineb üha suuremas ulatuses juba kontrollitud ja usaldusväärsetel andmetel, mis vähendab ka hilisemate paranduste ja järelepärimiste vajadust.

Kaubanduskoja seisukoht: Toetame TINi tööriista kasutuselevõttu.

3. Vahendaja piiriülese skeemi aruande esitamise tähtaja pikendamine Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku artikliga 8 pikendatakse vahendaja aruandlustähtaeg 90 päevale ning tähtaeg hakkab kulgema üksnes hetkest, mil on astutud esimene samm skeemi rakendamise suunas. Kehtiva õiguse kohaselt on aruandlustähtaeg 30 päeva ning see hakkab kulgema varaseimast kolmest võimalikust hetkest: kas kuupäevast, mil aruantav piiriülene skeem tehakse asjaomasele maksumaksjale rakendamiseks kättesaadavaks või kui see on asjaomase maksumaksja poolseks rakendamiseks valmis või kui asjaomane maksumaksja on teinud esimese sammu selle rakendamisel, olenevalt sellest, mis leiab aset esimesena.

Leiame, et tähtaja pikendamine lihtsustab tähtaja arvutamist, kuna kaob vajadus hinnata kolme erinevat kriteeriumi, ning annab vahendajatele oluliselt rohkem aega aruande põhjalikuks ja korrektseks koostamiseks. Uus, üheselt mõistetav käivitav sündmus ja pikem tähtaeg võimaldavad vahendajatel koguda ja kontrollida kogu vajaliku info enne aruande esitamist, mis peaks parandama nii aruannete kvaliteeti kui ka vähendama vahendajatele langevat halduskoormust.

Kaubanduskoja seisukoht: Toetame vahendaja piiriülese skeemi aruande esitamise tähtaja pikendamist.

4. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete erand piiriüleste maksuskeemide aruandluskohustusest

Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepanekuga muudetakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi artiklit 3, millega vabastatakse piiriüleste maksuskeemide aruandluskohustusest (DAC6) üksnes globaalse miinimummaksu kohaldamisalasse kuuluvad kontsernid ehk kontsernid, mille konsolideeritud aastakäive on vähemalt 750 miljonit eurot.

VKEd jäävad seega jätkuvalt aruandluskohustuse alla, mis säilitab ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse. Kuna Tax Omnibus ettepanekus on VKEdele juba ette nähtud sarnane erand välismaise kontrollitava äriühingu reeglite osas, saaks samasugust lähenemist rakendada ka DAC6 aruandluskohustuse puhul.

Kaubanduskoja ettepanek:

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REGISTRIKOOD 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE

Palume hinnata võimalust kehtestada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks erand või lihtsustatud aruandlusrežiim DAC6 aruandluskohustusest, analoogselt Tax Omnibusiga kavandatava VKEde erandiga välismaise kontrollitava äriühingu reeglitest.

Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Sandra Melani Mellikov [email protected] 6040071

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 05.11.2026 nr 2-5/26-01886-4

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu otsese maksustamise raamistiku lihtsustamise kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  5.  novembri  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  järgmised  Eesti  seisukohad õukogu direktiivi, millega muudetakse direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011 /96/EL, (EL) 2016/1164, (EL) 2017/1852 ja (EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu  raamistiku lihtsustamise ning ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas, eelnõu  kohta:   1.1  Toetame  direktiivi  eelnõu  üldist  eesmärki  lihtsustada  Euroopa  Liidu  otseste  maksude  raamistikku ning toetada majanduskasvu ja konkurentsivõimet.   1.2 Toetame kinnipeetava tulumaksu kaotamist Euroopa Liidu äriühingute vahelistelt intressi  ja  litsentsitasu  maksetelt,  kuid  ei  toeta  kohustusliku  kinnipeetava  maksu  kehtestamist  või  intressi ja litsentsitasu väljamakse maksja tulust mahaarvamise keelamist olukorras, kus makse  saaja  asub  kolmandas  riigis,  kus  äriühingu  tulumaks  puudub  või  selle  määr  on  null.  Kinnipeetava  tulumaksu  kehtestamine  nimetatud  tingimustel  läheb  vastuollu maksureeglite  lihtsustamise eesmärgiga.   1.3  Toetame  ühinemisdirektiivi  muudatusi,  et  viia  direktiiv  kooskõla  Euroopa  Liidu  ühinguõiguse arenguga piiriüleste ümberkujundamiste osas.   1.4  Toetame  topeltmaksustamise  vältimiseks  vajaliku  osaluse  nõude  kaotamist  ema-  ja  tütarühingute  direktiivis,  kui  on  tagatud Eesti  võimalus  vabastuse  rakendamiseks  nõuda,  et  kasum on vähemalt ühe korra maksustatud.   1.5 Ei toeta teadus- ja arenduskulude kohustuslikku kohest mahaarvamist maksubaasist, sest  kasumi jaotamisel põhinev äriühingu tulumaksusüsteem juba täidab sama eesmärki.   1.6 Toetame ülejääva laenukasutuse kulu maksubaasist mahaarvamise piirangu lihtsustamist.   1.7 Toetame üldise kuritarvitustevastase sätte kohaldamisala  laiendamist kõigile äriühingute  suhtes  kohaldatavatele  otsestele  maksudele,  kinnipeetavale  tulumaksule  ja  üleilmsele  miinimumtulumaksule.  

.

2 (2)

  1.8 Toetame välismaiste kontrollitavate äriühingute kasumi maksustamise reegli (CFC reegel)  muudatusi tingimusel, et riikidele, kus äriühingu tulumaks kohaldub kasumi jaotamise hetkel,  kehtestatakse erand.   1.9 Toetame vaidluste  lahendamise mehhanismi muudatusi, mis parandavad maksumaksjate  õiguskaitset ja võivad kiirendada topeltmaksustamise kõrvaldamist.   1.10  Toetame  ülemääraselt  kinnipeetava  maksu  vähendamise  kiiremate  ja  turvalisemate  menetluste  direktiivi  (FASTER) muudatusi,  mis  lähtuvad  lihtsustamise  ja  halduskoormuse  vähendamise alastest eesmärkidest.     Lugupidamisega     (allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Direktiivi eelnõu  3. Infotare arvamus  4. Kaubandus - ja Tööstuskoja arvamus      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 24.6.2026 COM(2026) 560 final

2026/0163 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL, (EL) 2016/1164,

(EL) 2017/1852 ja (EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu raamistiku

lihtsustamise ning ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas

{SEC(2026) 560 final} - {SWD(2026) 560 final} - {SWD(2026) 561 final} -

{SWD(2026) 562 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Algatus kuulutati välja komisjoni 2026. aasta tööprogrammis osana komisjoni laiemast

tegevuskavast, mille eesmärk on lihtsustada liidu õigusakte, vähendada tarbetut

halduskoormust ja tugevdada siseturu konkurentsivõimet.

Viimastel aastakümnetel on otsest maksustamist käsitlev liidu raamistik märkimisväärselt

edasi arenenud, reageerides üleilmastumise ja digitaalmajanduse kasvavale mõjule,

agressiivse maksuplaneerimise strateegiate ja tavade kasutamise sagenemisele ning vajadusele

parandada siseturu toimimist, kaitstes samal ajal selle terviklikkust. Eelkõige on liit võtnud

vastu mitmesuguseid direktiive, et tagada õiglane maksustamine, takistada maksustamise

vältimist ja hõlbustada piiriülest tegevust siseturul. Nõukogu direktiiviga 2003/49/EÜ1

(intresside ja litsentsitasude direktiiv), nõukogu direktiiviga 2011/96/EL2 (ema- ja

tütarettevõtjate direktiiv) ja nõukogu direktiiviga 2009/133/EL3 (ühinemise maksustamise

direktiiv) kehtestati ühised eeskirjad maksude kinnipidamiseks teatavatelt kontsernisisestelt

maksetelt ja maksuneutraalsus piiriülese ümberkorralduse korral. Nõukogu direktiivis (EL)

2016/1164,4 mida on muudetud nõukogu direktiiviga (EL) 2017/9525 (maksustamise

vältimise vastane direktiiv), on sätestatud kooskõlastatud minimaalne kaitsetase agressiivse

maksuplaneerimise tavade vastu. Nõukogu direktiiviga (EL) 2017/18526 (vaidluste

lahendamise mehhanismi direktiiv) on ette nähtud mehhanismid topeltmaksustamisega seotud

või topeltmaksustamise vältimise lepingutest tulenevate piiriüleste vaidluste tõhusaks

lahendamiseks liidus.

Kõik need õigusaktid on mänginud olulist rolli siseturu tugevdamisel ning vähendanud

takistusi, mis mõjutavad piiriülest tegevust ja investeerimist, ning samal ajal piiranud

maksustamise vältimise võimalusi, parandades liikmesriikidevahelist koordineerimist ja luues

liidu maksuraamistiku piiriüleseks tegevuseks siseturul.

Samal ajal on liidu õigusaktide järjestikused täiendused ja muudatused otsese maksustamise

valdkonnas ning liikmesriikide erinevad rakendamiskorrad ja muutuvad rahvusvahelised

maksusuundumused märkimisväärselt suurendanud liidu äriühingu tulumaksu raamistiku

1 Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste

intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157,

26.6.2003, lk 49, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/49/oj). 2 Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate

suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/96/oj). 3 Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise,

jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute

(SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava

ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/133/oj). 4 Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt

mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1164/oj). 5 Nõukogu 29. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164

kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (ELT L 144, 7.6.2017, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2017/952/oj). 6 Nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1852 maksuvaidluste lahendamise mehhanismide

kohta Euroopa Liidus (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1852/oj).

ET 2 ET

keerukust ning seega regulatiivset koormust piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate ja samuti

maksuhaldurite jaoks liidus. Direktiivid on välja töötatud eri ajaperioodidel ja eri

kontekstides. Lisaks on nõukogu direktiivi (EL) 2022/25237 (teise samba direktiiv) kohaste

ülemaailmse miinimummaksu eeskirjade rakendamine muutnud liidu mitme olemasoleva

kuritarvitustevastase meetme toimimise raamistikku. Eelkõige võivad maksustamise vältimise

vastase direktiivi teatavad sätted põhjustada dubleerimist või ebaproportsionaalset

regulatiivset koormust, kui neid kohaldatakse koos teise samba eeskirjadega. Lisaks on

intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivi kohaldamisel

saadud kogemused näidanud, et kõnealuste direktiivide kohased kinnipeetava maksu

vähendamise sätted on praktikas toonud kaasa menetluslikke takistusi ja õiguskindlusetust.

Muret on väljendatud ka selle pärast, et maksustamise vältimise vastase direktiivi teatavate

sätete kohaldamine ei ole enam täielikult kooskõlas praeguse majandusolukorraga, tekitab

ebaproportsionaalset regulatiivset koormust või õiguskindlusetust ega toeta piisavalt

investeeringuid ja majanduskasvu siseturul. Eelkõige põhjustab teadus- ja arendustegevuse

kulude maksustamist käsitleva ühtse raamistiku puudumine liidus killustatust liikmesriikide

vahel ning võib moonutada või pärssida investeerimisotsuseid ja innovatsiooni siseturul.

Käesolev ettepanek kajastab vajadust tagada, et otsest maksustamist käsitlev liidu raamistik

oleks endiselt sidus, proportsionaalne ja tõhus. Selle eesmärk on lihtsustada kehtivat liidu

raamistikku otsese maksustamise valdkonnas, et vähendada tarbetut regulatiivset koormust,

parandada õiguskindlust ja tagada siseturu ühtne toimimine. Seepärast tehakse ettepanekuga

muudatused ema- ja tütarettevõtjate direktiivis, intresside ja litsentsitasude direktiivis (ning

sellega seotud sihipärane muudatus nõukogu direktiivi (EL) 2025/508 ülemääraselt

kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (FASTERi

direktiiv)), ühinemise maksustamise direktiivis, maksustamise vältimise vastases direktiivis ja

vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivis.

• Kooskõla poliitikavaldkonnas praegu kehtivate õigusnormidega

Koondõigusakt on kooskõlas ELi kehtiva otsese maksustamise poliitikaga. Ettepanekuga

lihtsustatakse ja ajakohastatakse otsest maksustamist käsitlevat liidu õigustikku ning samal

ajal säilitatakse direktiivide algsed eesmärgid. See aitab saavutada komisjoni laiemat eesmärki

tugevdada liidu konkurentsivõimet, vähendades tarbetut regulatiivset koormust, parandades

õiguskindlust ning hõlbustades piiriüleseid investeeringuid ja äritegevust siseturul.

Liidusisestelt intressivoogudelt, litsentsitasudelt ja kasumi jaotamiselt kinnipeetavatest

maksudest vabastamise osas tugineb ettepanek FASTERi algatatule ning selles käsitletakse

kattuvusi, killustatust ja aegunud menetlus- või sisulisi nõudeid, mis tekitavad liidus

piiriüleselt tegutsevatele ettevõtjatele ebaproportsionaalseid kulusid.

Ettepanekuga toetatakse ka teise samba direktiivi rakendamist liidus ning eesmärki lihtsustada

maksustamise vältimise vastase direktiivi sätteid ja kõrvaldada kattuvused, tagades, et kehtiv

otsest maksustamist käsitlev liidu raamistik jääb hiljutiste rahvusvaheliste maksusuundumuste

taustal sidusaks. Ettepanekut tuleks kaaluda ka koos uuesti sõnastatud maksustamisalase

halduskoostöö direktiivi ettepanekuga, millega lihtsustatakse teatavaid aruandluskohustusi ja -

7 Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja

suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT

L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj). 8 Nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL) 2025/50 ülemääraselt kinnipeetava maksu

vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (ELT L, 2025/50, 10.1.2025, ELI

http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj).

ET 3 ET

menetlusi, sealhulgas seoses teise samba direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate hargmaiste

kontsernidega.

Üheskoos loovad need algatused sidusama, kaasaegsema ja konkurentsivõimelisema

maksuraamistiku siseturul tegutsevatele ettevõtjatele. Seejuures säilitatakse ettepanekuga

tugev kaitse maksustamise vältimise ja kuritarvituste eest liidus. Algatusega ei nõrgendata

olemasolevaid kaitsemeetmeid, vaid pigem tagatakse, et kuritarvitustevastased eeskirjad on

endiselt proportsionaalsed, sidusad ja tõhusad, võttes arvesse hiljutisi rahvusvahelisi

maksusuundumusi ja praktilisi rakendamiskogemusi ning kõrvaldades samal ajal tarbetu

keerukuse, õiguskindlusetuse ning maksumaksjate ja maksuhaldurite halduskoormuse.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on kooskõlas komisjoni laiemate poliitikaeesmärkidega, mis käsitlevad

lihtsustamist, konkurentsivõimet ja siseturu nõuetekohast toimimist. Ettepanek aitab kaasa

eesmärgile tugevdada liidu konkurentsivõimet, vähendades kooskõlas Draghi aruandega

Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta9 ja ELi konkurentsivõime kompassis10 sätestatud

laiemate eesmärkidega takistusi, mis mõjutavad piiriüleseid investeeringuid ja

majandustegevust siseturul.

Seejuures vähendab see oluliselt halduskoormust. Samuti aitab see edendada komisjoni muid

prioriteete, nagu tugeva hoiuste ja investeeringute liidu11 loomine, ning toetab teadus- ja

arendustegevuse valdkonna investeerimisotsuste puhul investeeringute kohest kuludesse

kandmist, mida on soovitatud 2. juuli 2025. aasta puhta tööstuse kokkuleppes12. Üldisemalt

soodustab ettepanek piiriülest äritegevust ja ettevõtete laienemist siseturul ning hõlbustab

ettevõtete restruktureerimist kooskõlas direktiiviga 2017/113213, mida on muudetud

direktiiviga 2019/212114 (liikuvusdirektiiv).

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Käesolev ettepanek kuulub Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 115 kohaldamisalasse.

Ettepaneku sätete eesmärk on ühtlustada liikmesriikide õigusnorme ja haldustavasid, kuna

need mõjutavad otseselt siseturu loomist või toimimist. Seetõttu võetakse see vastu nimetatud

artikli kohase seadusandliku erimenetluse kohaselt ja direktiivi kujul. Liidul on selles

valdkonnas liikmesriikidega jagatud pädevus.

9 Draghi aruanne Euroopa konkurentsivõime tuleviku kohta. 10 Euroopa Komisjon, ELi konkurentsivõime kompass, COM(2025) 30 final. 11 Hoiuste ja investeeringute liidu üks põhieesmärke on kõrvaldada integreeritud finantsturgude ees

seisvad tõkked ja toetada investeeringuid, nagu on selgitatud siin:

https://finance.ec.europa.eu/regulation-and-supervision/savings-and-investments-union_en#what. 12 Komisjoni 2. juuli 2025. aasta soovitus, milles käsitletakse maksusoodustusi puhta tööstuse kokkuleppe

toetamiseks ja võetakse arvesse puhta tööstuse kokkuleppega seotud riigiabi raamistikku (C(2025) 4319

final). 13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse

teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1132/oj). 14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2121, millega

muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja

jagunemisega (ELT L 321, 12.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/2121/oj).

ET 4 ET

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Liidu pädevus otsese maksustamise valdkonnas on ELi toimimise lepingu artikli 115 alusel

jagatud liikmesriikidega. Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 5 lõikes 3

sätestatud subsidiaarsuse põhimõttele võib liidu tasandil võtta meetmeid ainult juhul, kui

liikmesriigid eraldi ei suuda kavandatud eesmärke piisavalt saavutada ning lisaks saab

kõnealuseid eesmärke kavandatud meetmete ulatuse või mõju tõttu paremini saavutada ELi

tasandil.

Sellest lähtudes on igal liikmesriigil oma riiklik maksusüsteem, mis põhineb tema

individuaalsetel majanduslikel prioriteetidel, eelarvenõuetel ja poliitilistel valikutel. Siiski on

olukordi, kus õiglase ja tõhusa siseturu säilitamiseks ning põhivabaduste kaitsmiseks on vaja

kogu ELi hõlmavaid meetmeid. Näiteks kehtestati intresside ja litsentsitasude direktiiv ning

ema- ja tütarettevõtjate direktiiv, et tagada dividendide, intresside või litsentsitasude võrdne

käsitlemine eri liikmesriikide maksumaksjate vaheliste maksete tegemisel. Samuti on

ühinemise maksustamise direktiiviga kehtestatud ühine maksuraamistik teatavate piiriüleste

ümberkorralduste jaoks liidus, millega tagatakse, et ühinemised, jagunemised, varade

üleandmised ning osade või aktsiate vahetamised saavad toimuda ilma kohese

maksustamiseta, vähendades seeläbi ettevõtete restruktureerimise maksutõkkeid, mis võivad

mõjutada äriotsuseid. Maksustamise vältimise vastase direktiiviga kehtestatakse ühised

maksustamise vältimise vastased eeskirjad, et käsitleda maksubaasi kahanemise ja kasumi

ümberpaigutamise riske, mida sageli põhjustavad või süvendavad liikmesriikide

maksusüsteemide ebakõlad või killustatus. Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiiviga

kehtestatakse eeskirjad selliste vaidluste lahendamiseks, mis tulenevad topeltmaksustamise

vältimise lepingute tõlgendamisest ja kohaldamisest liikmesriikides.

Kuigi riigisiseste maksueeskirjade lihtsustamise eest vastutavad endiselt liikmesriigid, saab

kehtivat ELi otsese maksustamise õigustikku aluslepingute kohaselt muuta üksnes ELi tasandi

meetmetega. See on vajalik ühiste eeskirjade lihtsustamiseks ja selgitamiseks, tuvastatud

probleemide lahendamiseks ja seega ELi ettevõtjate konkurentsivõime suurendamiseks.

Seetõttu ei ole maksustamise koondõigusakti eesmärke võimalik piisavalt saavutada, kui iga

liikmesriik tegutseb üksi.

Lisaks annaksid ELi meetmed selles valdkonnas selget ELi lisaväärtust nii ettevõtjatele kui ka

maksuhalduritele. Eesmärk on kõrvaldada kattuvad või üleliigsed eeskirjad, ühtlustada

menetlusi, veelgi vähendada topeltmaksustamist ja turumoonutusi, selgitada mõisteid,

kõrvaldada aegunud sätted ning vähendada eeskirjade ebajärjekindlat või erinevat

kohaldamist liikmesriikides. Ettepanek muudaks ELi maksueeskirjad ja -menetlused

selgemaks ja lihtsamaks ning seega oleks mitmes liikmesriigis tegutsemine ettevõtjate jaoks

vähem kulukas. See võimaldaks paremini ära kasutada siseturu potentsiaali, muutes selle

ettevõtjate asutamisel ja investeerimisel atraktiivsemaks kohaks. Maksuhaldurite jaoks

lihtsustaksid selgemad ja tõhusamad eeskirjad vastavuskontrolle ja maksuauditeid,

vähendades vaidlusi ja halduskoormust.

• Proportsionaalsus

Ettepanek piirdub sihipäraste muudatustega, mis on vajalikud kehtivate liidu maksualaste

õigusaktide lihtsustamiseks ning nende sidususe ja tõhususe parandamiseks. See ei lähe

kaugemale sellest, mis on vajalik kõnealuse eesmärgi saavutamiseks. Täpsemalt säilitatakse

sellega kehtivate direktiivide põhieesmärgid ja kaitsemeetmed, samas aga ajakohastatakse,

ühtlustatakse või lihtsustatakse konkreetseid sätteid, mille puhul on kindlaks tehtud, et need

tekitavad tarbetut keerukust, halduskoormust, õiguskindlusetust või ebaproportsionaalseid

nõuete täitmisega seotud kulusid. Seega loob see sobiva tasakaalu lihtsustamise,

ET 5 ET

õiguskindluse ja algsete eesmärkide säilitamise vahel, et tagada siseturul kõrgetasemeline

kaitse maksustamise vältimise eest.

• Vahendi valik

Tehakse ettepanek võtta vastu direktiiv, mis on õigusliku aluse (ELi toimimise lepingu

artikkel 115) kohaselt ainus lubatud õigusakt.

3. JÄRELHINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA KONSULTEERIMISE JA MÕJU

HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide järelhindamine või toimivuse kontroll

Komisjoni talituste töödokumendis „Nõukogu direktiivi 2016/1164 (millega nähakse ette

siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad)

hindamine“ hinnatakse maksustamise vältimise vastase esimese ja teise direktiivi rakendamist

ja mõju parema õigusloome kriteeriumide alusel. Hindamisel võeti arvesse direktiivide

tulemuslikkust, tõhusust, asjakohasust, sidusust ja ELi lisaväärtust. Hindamine põhines

peamiselt töövõtja tehtud välisuuringu tulemustel. Töövõtja viis 15 liikmesriigis läbi

süvaintervjuud riiklike maksuhalduritega ja konsulteeris ülejäänud 12 maksuhalduriga

küsitluse teel. Töövõtja küsitles süvaintervjuudel ka erasektori sidusrühmi (sealhulgas ELi ja

liikmesriikide ettevõtjate ühendusi, hargmaiseid ettevõtteid, maksunõustajaid, akadeemilisi

ringkondi ja valitsusväliseid organisatsioone) kümnest liikmesriigist koosnevas valimis ning

viis läbi maksunõustajate uuringu ja sihtotstarbelise uuringu, mis hõlmas 20 hargmaist

ettevõtet kõigis 27 liikmesriigis.

Hindamise tulemusi võeti tõendusbaasina arvesse algatusele lisatud mõjuhinnangus.

Mõjuhinnangus selgitatakse ka seost nende järelduste ja käesoleva algatuse raames käsitletud

küsimuste vahel.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

Sidusrühmadega konsulteerimise strateegia hõlmas selle algatuse puhul nii tagasisidekorjet

kui ka sihtkonsultatsioone. Avalikku konsultatsiooni ei korraldatud, kuna lisaks maksustamise

vältimise vastase direktiivi kohta tehtud süvauuringule peeti 15 kuu jooksul peamiste

sidusrühmadega ulatuslikke sihtkonsultatsioone. Sihtkonsultatsioonid hõlmasid suurt hulka

peamisi sidusrühmi ja 27 riiklikku asutust. Kõiki saadud vastuseid võeti arvesse käesolevale

ettepanekule lisatud mõjuhinnangus. See sisaldab 2. lisas esitatud kokkuvõtlikku aruannet

sidusrühmadega konsulteerimise kohta, milles kirjeldatakse üksikasjalikult vastajate profiile

ja saadud tagasisidet.

Kogu protsessi vältel konsulteerisid komisjoni talitused liikmesriikidega komisjoni IV

töörühma (otsene maksustamine) ja nõukogu kõrgetasemelise töörühma sihtotstarbelistel

koosolekutel.

Tagasisidekorje15 avaldati 16. veebruaril 2026 ja oli konsulteerimiseks avatud kuni 30.

märtsini 2026. Konsultatsiooni käigus küsiti tagasisidet meetmete võtmise vajaduse kohta ja

koguti tõendeid selliste küsimuste kohta nagu halduskulud, koormavad menetlused, aegunud

või kattuvad eeskirjad ning selguse puudumine või erinevused eeskirjade tõlgendamisel.

Tagasisidekorjele saadi 117 vastust ettevõtjate ühendustelt ja äriühingutelt, aga ka kodanikelt,

samuti akadeemilistelt asutustelt, valitsusvälistelt organisatsioonidelt ja ametiühingutelt.

15 Tagasisidekorje mõjuhinnangu koostamiseks – Ares(2026)1712759.

ET 6 ET

Üldiselt toetasid sidusrühmad täielikult kehtivate ELi maksueeskirjade lihtsustamise algatust,

et parandada siseturu toimimist ja tagada Euroopa atraktiivsus investeerimis- ja

ettevõtluskohana. Arvamused selle kohta, kuidas lihtsustamist täpselt saavutada, olid siiski

erinevad.

Enamik sidusrühmi väljendas vajadust lihtsustada kehtivaid direktiive, näiteks neid

ratsionaliseerides ja ajakohastades, vähendades kattuvusi, vastuolusid, killustatud rakendamist

ja halduskoormust, ning standardides ja selgitades direktiividest tulenevaid tingimusi, eeskirju

ja menetlusi, sealhulgas digivahendite kasutamise kaudu, ning piirates liikmesriikide

kaalutlusõigust direktiivide rakendamisel. Mõned juhtisid tähelepanu ka sellele, kui oluline on

muuta eeskirjad ja menetlused VKEde jaoks lihtsamaks.

• Eksperdiarvamuste kogumine ja kasutamine

Komisjon tugines eksperditeadmistele, mis saadi Teadusuuringute Ühiskeskuselt, kes kasutas

algatuse võimaliku mõju uurimiseks CORTAXi mudelit. CORTAXi mudel on üldise

tasakaalu mudel, mis on välja töötatud 27 liikmesriigis toimunud äriühingute tulumaksu

reformide mõju hindamiseks eri allikatest saadud üksikasjalike andmete alusel. Komisjon

kasutas käesoleva ettepaneku ettevalmistamisel väliseksperte. Algatus ja mõjuhinnang

tuginevad maksustamise vältimise vastase direktiivi hindamise tulemustele, mis hõlmavad

maksustamise vältimise vastase direktiivi kohta välistöövõtja poolt tehtud uuringu16 tulemusi.

• Mõjuhinnang

Käesoleva algatuse kohta tehti mõjuhinnang. Mõjuhinnangu kavand esitati komisjoni

õiguskontrollikomiteele 8. aprillil 2026 ja seda arutati 29. aprillil 2026. Tuginedes komisjoni

presidendi 28. aprilli 2026. aasta otsusele õiguskontrollikomitee ülesannete kohta,17 esitas

õiguskontrollikomitee 4. mail märkusteta arvamuse koos soovitustega. Seega nähakse 8.

aprilli otsuses ette, et koondettepanekuid käsitatakse sihipäraste algatustena, mille kohta

õiguskontrollikomitee ei esita märkustega arvamusi. Õiguskontrollikomitee esitas siiski

mõned soovitused, sealhulgas ettepanekud aruande probleemide, eesmärkide ja

sekkumisloogika vaheliste seoste parandamiseks, tegi ettepanekud variantide ulatuse ja

koostamise kohta ja analüüsis ELis kõrgete maksustandardite säilitamise üldeesmärki ning

kulusid ja tuluside analüüs, sealhulgas kasutatud eelduste usaldusväärsust. Koostati muudetud

mõjuhinnang, kus neid soovitusi on arvesse võetud.

Mõjuhinnangus hinnatakse mõju mitme poliitikavariandi alusel. Seoses intresside ja

litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivi alusel kinnipeetavate

maksudega kaalutakse mõjuhinnangus võimalust vabastada maksust kõik ELi-sisesed

intressi-, litsentsitasu- ja dividendimaksed, laiendades neid direktiive ja kaotades õiguse

saamiseks eelmenetlused, samas kui aruandes kaalutud alternatiivne võimalus oli ühtlustada

intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivi kohaldamisala ja

menetlused. Maksustamise vältimise vastase direktiivi kohaste välismaiseid

kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate õigusaktide puhul kaalutakse mõjuhinnangus

mudeli A kohustuslikku kohaldamist ja erandi tegemist teise samba äriühingute puhul (või

teise võimalusena võetakse arvesse teise samba tingimustele vastavat riigisisest minimaalset

lisamaksu, et teha kindlaks, kas välismaisel kontrollitaval äriühingul tekib maksukohustus, ja

kui tekib, siis arvata lisamaks maha välismaise kontrollitava äriühingu kohustusest). Lisaks

16 Komisjoni talituste töödokument: Nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 (millega nähakse ette siseturu

toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad) hindamine. 17 Komisjoni presidendi otsus, millega muudetakse otsust P(2020)2 seoses õiguskontrollikomitee

ülesannetega, 28.4.2026.

ET 7 ET

hinnatakse analüüsis VKEde erandit. Teadus- ja arendustegevusse tehtavate

investeeringute puhul uuritakse teadus- ja arendustegevuse materiaalsete varade soetamise

kulu kohest kuludesse kandmist võrreldes praeguse olukorraga, kus teadus- ja

arendustegevuse kulude kuludesse kandmist otsustatakse jätkuvalt riiklikul tasandil.

Maksustamise vältimise vastase direktiivi kohase intresside mahaarvamise piirangu

puhul kaaluti mitut võimalust, mille peamine eesmärk on tagada õiglus ja leevendada selle

sätte protsüklilist mõju: erand VKEdele, EBITDA 30 % ülempiiri kohustuslik kohaldamine,

teatavate praegu valikuliste variantide kohustuslik kohaldamine, kolmandate isikute väikese

riskiga laenude erand ja täielik mahaarvamine kasumlikkuse langusšokkide korral. Aruandes

hinnatakse ka muudatusi imporditud hübriidseid ebakõlasid käsitlevate eeskirjade

kaotamiseks; ühinemise maksustamise direktiivi kooskõlla viimist liikuvuse direktiiviga

(piiriülesed ühinemised äriühinguõiguse seisukohast) kas dünaamilise viite kaudu või uute

struktureerimistehingute lisamisega ning mitut vaidluste lahendamise mehhanismi

direktiivi sihipärast parandust eesmärgiga selgitada menetluseeskirju ja võimaldada nõukogu

rakendusaktide kasutamist.

Mõjuhinnangus uuritakse konkreetselt kolme variantide kombinatsiooni:

a) kõikehõlmav koondõigusakt: see kombinatsioon hõlmab kõiki poliitikavariante ja

valib vajaduse korral kõige ambitsioonikamad alternatiivid käesoleva algatuse

peamistele meetmetele, mis käsitlevad piiriüleste intresside, litsentsitasude ja

dividendimaksete maksustamist ning välismaise kontrollitava äriühingu

maksustamist, et hinnata kõige ambitsioonikamat lihtsustamispotentsiaali;

b) keskmise ambitsioonikusega koondõigusakt: see lähenemisviis hõlmab kõiki

poliitikavariante, välja arvatud teadus- ja arendustegevuse kuludega seotud meede,

ning sisaldab vähem ambitsioonikaid alternatiive seoses kinnipeetavate maksudega

intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivi alusel

ning välismaiste kontrollitavate äriühingutega maksustamise vältimise vastase

direktiivi alusel;

c) piiratud ambitsioonikusega koondõigusakt: selles versioonis keskendutakse

olemasolevatele meetmetele lihtsamal ja otsesemal viisil ning säilitatakse ülejäänud

poliitikavariantide puhul praegune olukord.

Mõjuhinnangus jõutakse järeldusele, et eelistatud poliitikapakett on kõikehõlmav

koondõigusakt. See võimaldab tõhusalt saavutada algatuse konkreetseid eesmärke ning tagab

lisaks ka parimad tulemused ja suurima mõju, nagu mõjuhinnangus on selgitatud.

Mõjuhinnang sisaldab algatuse kulude-tulude analüüsi, mis on eeldatavalt soodne. Tulud

seisnevad algatusega kehtestatavates lihtsustustes, mis võivad ELi maksumaksjate jaoks

märkimisväärselt vähendada maksunõuete täitmisega seotud kulusid. Mõjuhinnangus

kirjeldatakse võimalikku kulude kokkuhoidu ELi ettevõtjate ja majanduse jaoks, mis tuleneb

praeguste maksunõuete täitmisega seotud kulude võimalikust vähenemisest, ning laiemat ja

pikemaajalist makromajanduslikku mõju. Sellest järeldub, et eelistatud variant on

kõikehõlmav koondõigusakt. Hinnanguliselt vähendab see variant nõuete täitmisega seotud

kulusid ja sellega seotud finantskulusid ligikaudu 6,6 miljardi euro võrra aastas, millest

halduskoormuse vähendamisega seotud korduvad kulud moodustavad ligikaudu 2 miljardit

eurot aastas (täpsem kulude jaotus on esitatud mõjuhinnangu 3. lisas). Mõned meetmed

suurendavad pikas perspektiivis ELi SKPd hinnanguliselt ligikaudu 0,04 % (kinnipeetavast

maksust vabastamine) ja 0,2 % (teatavate teadus- ja arendustegevuse varade kohene kuludesse

kandmine).

ET 8 ET

Mõjuhinnangus püütakse kirjeldada ka mõningaid võimalikke kulusid. Maksualase

koondõigusakti ettepaneku eesmärk on vähendada praeguseid korduvaid kulusid, lihtsustades

ELi maksueeskirju, kui see on võimalik. Nagu on kirjeldatud 6. peatükis ja 3. lisas, ei eeldata

seega, et algatus tooks ettevõtjatele ja maksuhalduritele kaasa märkimisväärseid kulusid, ning

seega loetakse need puuduvaks, marginaalseks või mitteoluliseks.

Lisaks ei eeldata mõjuhinnangus konkreetset ja otsest keskkonnamõju, kuna ettepanek on

horisontaalne lihtsustamismeede otsese maksustamise valdkonnas, ega olulist otsest

sotsiaalset mõju, kuna ettepanek ei puuduta töö- ega sotsiaalõigusi ega muid nendega otseselt

seotud õigusi. Mis tahes keskkonna- või sotsiaalne mõju oleks seega kaudne ja sõltuks sellest,

kuidas ELi ettevõtjad vabanenud ressursse kasutavad. Võttes arvesse eeldatavat väikest

keskkonnamõju, ei tehtud käesolevale algatusele lisatud mõjuhinnangu puhul olulise kahju

ärahoidmise põhimõtte hindamist ja kliimaeesmärkidega kooskõla kontrolli.

• Õigusnormide toimivus ja lihtsustamine

Ettepaneku eesmärk on vähendada nii maksumaksjate kui ka maksuhaldurite regulatiivset

koormust. Maksukuulekusega seotud kulud kujutavad endast ettevõtjate jaoks koormust ja

nende vähendamine tooks algatuse rakendamisel suurt kasu. Nagu eespool märgitud, peaks

koondpakett üldiselt vähendama nõuete täitmisega seotud kulusid ja sellega seotud

finantskulusid siseturul ligikaudu 6,6 miljardi euro võrra aastas, millest 2 miljardit eurot

moodustavad halduskoormusega seotud korduvad kulud. Näiteks vähenevad äriühingutest

maksumaksjate kogukulud tänu intresside, litsentsitasude ja dividendide täieliku

maksuvabastuse kehtestamisele (intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja

tütarettevõtjate direktiivi muudatused) hinnanguliselt 5,34 miljardit eurot aastas. Välismaiseid

kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade kohaldamise lõpetamine teise samba

kohaldamisalasse kuuluvate hargmaiste ettevõtjate suhtes (maksustamise vältimise vastase

direktiivi muudatused) võib säästa nõuete täitmisega seotud kulusid ligikaudu 160 miljonit

eurot aastas. Teadus- ja arendustegevusega seotud varade kohene kuludesse kandmine võib

aidata hoida kokku nõuete täitmisega seotud kulusid ligikaudu 265 miljonit eurot aastas.

Nõuete täitmisega seotud kulude vähenemine toob kasu ka VKEdele, eelkõige järgmise

kaudu: i) spetsiaalse erandi kehtestamine maksustamise vältimise vastase direktiivi kohastest

välismaised kontrollitavaid äriühinguid käsitlevatest eeskirjadest, mis võib aidata säästa

nõuete täitmisega seotud kulusid ligikaudu 90 miljonit eurot aastas, ning ii) VKEde de facto

väljajätmine maksustamise vältimise vastase direktiivi intresside mahaarvamise piirangu alt,

mis võib aidata säästa nõuete täitmisega seotud kulusid 69 miljoni euro väärtuses, muutes 3

miljoni euro suuruse safe harbour'i kohustuslikuks kolme aasta jooksul alates ettepaneku

jõustumisest. Kolmandalt isikult saadud väikese riskiga laenude erand võib aidata hoida

kokku nõuete täitmisega seotud kulusid ligikaudu 430 miljonit eurot aastas. Mõjuhinnangus

on üksikasjalikult näidatud, kui palju nõuete täitmisega seotud kulud eeldatavasti väheneksid.

Selleks et tulemuslikult ja tõhusalt saavutada eesmärk lihtsustada ELi maksueeskirju ja

suurendada ELi konkurentsivõimet, säilitades samal ajal ELis kõrged maksustamisalased

standardid, on ettepaneku eesmärk lihtsustada ELi maksukeskkonda koostoimes uuesti

sõnastatud maksustamisalase halduskoostöö direktiiviga, tagades, et olulised

maksustamiseeskirjad on ajakohased ja eesmärgipärased. See peaks aitama vähendada

bürokraatiat ja piiriülese tegevuse takistusi. Muutes lihtsustamise eesmärgil otsest

maksustamist käsitlevat ELi õigustikku, peaks ettepanek muutma maksueeskirjade järgimise

ELis selgemaks, lihtsamaks ja tõhusamaks. Uusi ühtlustatud eeskirju kehtestades tugineb

ettepanek pealegi olemasolevatele lähenemisviisidele, näiteks FASTERi direktiivile

kinnipeetava maksu menetluste kohta, või lihtsamatele raamistikele (nt teadus- ja

ET 9 ET

arendustegevusega seotud varade amortisatsiooni käsitlemine seoses maksustamisega),

piirates seeläbi veelgi ettevõtjate esialgseid kohandamiskulusid.

• Põhiõigused

Märkimisväärset mõju põhiõigustele eeldatavasti ei esine. Kavandatud meetmed on kooskõlas

Euroopa Liidu põhiõiguste hartas18 sätestatud õiguste, vabaduste ja põhimõtetega.

Killustatuse ja tarbetute vastavusnõuete vähendamisel, prognoositavuse parandamisel ja

piiriülese äritegevuse hõlbustamisel siseturul võib olla piiratud positiivne mõju

ettevõtlusvabadusele ja asutamisõiguse tõhusale kasutamisele. Sellist võimalikku mõju ei saa

siiski tõlgendada nii, et käesolevas direktiivis kirjeldatud probleemid põhjustavad

diskrimineerimist või põhjendamatuid piiranguid. Seepärast leitakse, et algatus on hartaga

kooskõlas.

Kui algatuse rakendamine hõlmab isikuandmete töötlemist, peaks selline töötlemine olema

täielikult kooskõlas kohaldatava liidu raamistikuga. Seega on tagatud harta ja isikuandmete

kaitse üldmäärusega19 hõlmatud andmekaitseõigused.

4. MÕJU EELARVELE

Algatus ei mõjuta ELi eelarvet.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Maksualase koondõigusakti rakendamise jälgimiseks ja hindamiseks jälgib komisjon tihedas

koostöös liikmesriikidega korrapäraselt selle rakendamist ja kohaldamist, tuginedes

järgmistele näitajatele: maksunõuete täitmisega seotud kulud; selliste juhtumite arv, kus

ülejääv laenukasutuse kulu ei ole mahaarvatav; teadus- ja arendustegevuse investeeringute

summa ELis; maksuhaldurite kulud ja kulude kokkuhoid; sidusrühmade seisukohad, näiteks

tõlgendamise ja tegevusega seotud küsimuste, tehniliste küsimuste, kulude ja tulude ning

koondõigusakti praktilise mõju kohta; vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi alusel

lahendatud juhtumite arv; maksulõhede olemasolu ja topeltmaksustamine; ELi-sisesed

välismaiste otseinvesteeringute vood ning väljaminevad intressimaksed ja litsentsitasud. Seda

on üksikasjalikumalt kirjeldatud käesolevale ettepanekule lisatud mõjuhinnangus.

Komisjon analüüsib korrapäraselt olukorda liikmesriikides ja avaldab selle kohta aruande.

Selleks peaksid liikmesriigid edastama komisjonile kogu asjakohase teabe, mis on vajalik

maksustamisalase koondõigusakti ettepaneku järelevalveks ja hindamiseks. Võttes arvesse

algatuse mõju mitmele kehtivale otsese maksustamise alasele ELi direktiivile, mille

liikmesriigid on üle võtnud, on vaja anda liikmesriikidele aega maksustamisalase

koondõigusakti raames nõukogus vastu võetavate meetmete nõuetekohaseks rakendamiseks.

Seda arvestades ei tohiks esimene hindamine toimuda varem kui viis aastat pärast uute

eeskirjade kohaldamise algust.

• Selgitavad dokumendid (direktiivide puhul)

Ettepanek ei nõua ülevõtmist selgitavaid dokumente.

18 Euroopa Liidu põhiõiguste harta (ELT C 326, 26.10.2012, lk 391). 19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (EMPs kohaldatav tekst), ELT L 119, 4.5.2016, lk

1.

ET 10 ET

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Nõukogu direktiivi 2003/49/EÜ (intresside ja litsentsitasude direktiiv) muudatused

Intresside ja litsentsitasude direktiivi kohaselt on liikmesriigis tekkivad intressimaksed ja

litsentsitasud selles riigis kinnipeetavatest maksudest vabastatud, tingimusel et tegelik

kasusaaja on teises liikmesriigis asuv sidusettevõtja või teises liikmesriigis asuva püsiva

tegevuskohaga ettevõte. Direktiivi kohaldatakse praegu ainult siis, kui on täidetud

„sidusühingu“ määratluses sätestatud minimaalse osaluse nõuded. Lisaks võivad liikmesriigid

praegu kohaldada haldusmenetlusi või eelnevaid loa-/sertifitseerimismenetlusi, et eelnevalt

kontrollida, kas tuleks võimaldada kasutada kinnipeetavast maksust vabastamist.

Ettepanekuga muudetakse intresside ja litsentsitasude direktiivi, et lihtsustada kinnipeetavast

maksust vabastamise sisulisi ja menetluslikke tingimusi.

Esiteks laiendatakse ettepaneku artikliga 1 intresside ja litsentsitasude direktiivi sisulist

kohaldamisala, jättes välja mõiste „sidusühing“ määratluse alusel kohaldatava minimaalse

osaluse nõude. Selle tulemusena võivad liidus asuvate äriühingute vahelised intressimaksed ja

litsentsitasud saada vabastuse, olenemata nendes omatava osaluse suurusest.

Teiseks kehtestatakse ettepanekuga kaitsemeede topeltmaksuvabastuse vältimiseks.

Liikmesriigid peavad kas kohaldama kinnipeetavat maksu või loobuma intressi- ja

litsentsitasumaksete kinnipidamisest tulu tekkimise kohas, kui makse saaja asub

jurisdiktsioonis, kus äriühinguid tulumaksuga ei maksustata või kohaldatakse intressi- ja

litsentsitasude tuluvoogude suhtes nullmaksumäära, samas kui ka tulu tekkimise liikmesriik ei

kohalda kinnipeetavat maksu. Seda kaitsemeedet ei kohaldata, kui saaja suhtes kohaldatakse

maksustamisperioodil tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu ja ta ei saa sellega seoses

tagasimakseid ega otsesest või kaudset rahalist kasu või kui ta kuulub hargmaisesse kontserni,

mille suhtes kohaldatakse sellel maksustamisperioodil teise samba direktiivis sätestatud

eeskirju või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirju.

Kolmandaks piiratakse ettepanekuga erandi kohaldamiseks vajalike haldusmenetluste või

eelnevate loamenetluste kasutamist. Üldreeglina ei saa liikmesriigid enam nõuda eelnevat loa-

või haldusmenetlust, et kontrollida, kas erandi tegemise tingimused on makse tegemise ajal

täidetud. Maksumaksja hindab erandi tingimustele vastavust ise ning hiljem tehakse

järelkontrolle ja kohaldades kuritarvitustevastaseid eeskirju, sealhulgas liikmesriikide eeskirju

tegelike kasusaajate kohta.- Siiski on juhtumeid, kus maksumaksja ei suuda tagada makse

tegemise ajal erandi tingimustele vastavust. Sel juhul käsitletakse ettepanekus menetlusnorme

sõltuvalt olukorrast kahel erineval viisil:

• avalikult kaubeldavate väärtpaberite puhul, kui investor ei ole maksvale äriühingule teada,

mistõttu ei saa viimane eelnevalt kindlaks teha, kas erandi tegemise tingimused on täidetud,

muudetakse ettepanekuga FASTERi direktiivi, et tagada kiirmenetluste kättesaadavus;

• kõigil muudel juhtudel, kui maksuvabastuse sisulised tingimused on täidetud, kuid maks

on sellest hoolimata kinni peetud, peaksid liikmesriigid tagama, et ülemäärane maks

tagastatakse mõistliku aja jooksul riigis kehtiva standardse tagastamiskorra alusel.

Lisaks selgitatakse ettepanekus, et intresside ja litsentsitasude direktiivi kohaldatakse maksete

suhtes, mis on omistatavad püsiva tegevuskoha tegevusele, olenemata sellest, kas need

maksed on püsiva tegevuskoha liikmesriigis maksustatavast tulust mahaarvatavad.

ET 11 ET

Lisaks ajakohastatakse ettepanekuga lisas nende äriühinguvormide loetelu, mille suhtes võib

direktiivi kohaldada, tagamaks, et kõik üksused, mis peaksid oma olemuselt kuuluma

direktiivi kohaldamisalasse, oleksid sõnaselgelt hõlmatud. Samuti on komisjonil õigus võtta

vastu delegeeritud õigusakte lisa täiendavaks muutmiseks, et hõlmata liikmesriikide või ELi

õigusega kehtestatud tulevasi äriühingute õiguslikke vorme.

Nõukogu direktiivi 2009/133/EÜ (ühinemise maksustamise direktiiv) muudatused

Ühinemise maksustamise direktiivi kohaselt kohaldavad liikmesriigid ühiseid eeskirju,

millega nähakse ette äriühingute teatavatest piiriülestest ümberkorraldustest, sealhulgas eri

liikmesriikide äriühinguid hõlmavatest ühinemisest, jagunemisest, varade üleandmisest ja

osade või aktsiate vahetamisest tuleneva kapitali kasvutulu maksustamise edasilükkamine

kuni alusvara tegeliku võõrandamiseni. Ühinemise maksustamise direktiivi eesmärk on

tagada, et sellised restruktureerimistoimingud saaksid toimuda ilma kohese maksustamiseta,

mis takistaks siseturu toimimist.

Direktiivi kohaldamisala ei kajasta aga enam täielikult liidu äriühinguõiguse viimaseid

muudatusi. Eelkõige kehtestati Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/1132, mida

on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2121, uued piiriüleste

ümberkorralduste vormid, mis praegu ei kuulu direktiivi kohaldamisalasse.

Tagamaks, et direktiiv täidab endiselt oma eesmärki, viiakse ettepaneku artikliga 2 ühinemise

maksustamise direktiivi mõisted kooskõlla direktiivi 2017/1132 mõistetega, et hõlmata

„lihtsustatud ühinemine“ ja „eraldumise teel jagunemine“, mida direktiiv veel ei hõlma.

Praegu hõlmab ühinemise maksustamise direktiiv üksnes Euroopa äriühingu või Euroopa

ühistu registrijärgse asukoha üleviimist. Artikliga 2 lisatakse direktiivi uus peatükk, mis

käsitleb selliste piiriüleste toimingute suhtes kohaldatavaid eeskirju, mis hõlmavad vähemalt

äriühingu asukoha üleviimist, et tagada neutraalse maksustamise põhimõtte kohaldamine.

Lisaks muudetakse ühinemise maksustamise direktiivi lisas esitatud loetelu direktiivi

kohaldamisalasse kuuluvatest äriühinguvormidest, tagamaks, et kõik üksused, mis peaksid

oma olemuselt kuuluma direktiivi kohaldamisalasse, oleksid sõnaselgelt hõlmatud. Samuti on

komisjonil õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte lisa täiendavaks muutmiseks, et hõlmata

liikmesriikide või ELi õigusega kehtestatud tulevasi äriühingute õiguslikke vorme.

Nõukogu direktiivi 2011/96/EL (ema- ja tütarettevõtjate direktiiv) muudatused

Ema- ja tütarettevõtjate direktiiv vabastab tütarettevõtjatelt muudes liikmesriikides asuvatele

emaettevõtjatele makstavad dividendid ja muud kasumieraldised kinnipeetavast maksust ning

välistab sellise tulu topeltmaksustamise emaettevõtja tasandil (osaluse maksuvabastus või

maksukrediidi meetod). Direktiivi kohaldatakse praegu ainult juhul, kui on täidetud

„emaettevõtja“ määratluses sätestatud minimaalse osaluse nõuded. Kuigi ema- ja

tütarettevõtjate direktiiviga ei ühtlustata sellega antavatele eelistele juurdepääsu reguleerimise

menetlusi, võivad liikmesriigid praegu kohaldada ka eelnevaid haldusmenetlusi, et juba ette

kindlaks teha, kas maksuvabastuse tingimused on täidetud.

Ettepanekuga muudetakse ema- ja tütarettevõtjate direktiivi, et lihtsustada kinnipeetavast

maksust vabastamise sisulisi ja menetluslikke tingimusi.

Esiteks laiendatakse ettepaneku artikliga 3 ema- ja tütarettevõtjate direktiivi sisulist

kohaldamisala, jättes välja mõiste „emaettevõtja“ määratluse alusel kohaldatava minimaalse

ET 12 ET

osaluse nõude. Selle tulemusena võivad liidus asuvate äriühingute vahelised intressimaksed ja

muud kasumieraldised olla maksuvabad, olenemata nendes äriühingutes omatava osaluse

suurusest. Lisaks sellele ja võttes arvesse direktiivi laiendatud kohaldamisala, piirdub

liikmesriikide praegune võimalus mitte lubada maha arvata osalusega seotud kulusid või

kasumi jaotamisega seotud kahjumit juhtudega, kus on olemas oluline osalus (10 %) ehk

seega juhtudega, kui juhtimiskulud on tegelikult tekkinud.

Teiseks laiendatakse ema- ja tütarettevõtjate direktiivi kohaldamisala ka pensionifondidele,

olenemata nende õiguslikust vormist. Selleks kehtestatakse ettepanekuga erand direktiivi

alusel kohaldatavast maksustamisele kuulumise tingimusest.

Kolmandaks ja kooskõlas intresside ja litsentsitasude direktiivi kavandatud muudatustega ei

saa liikmesriigid enam nõuda eelnevat luba või haldusmenetlust, et kontrollida, kas

maksuvabastuse tingimused on makse tegemise ajal täidetud, tingimusel et liikmesriigid

teevad järelkontrolli ja kohaldavad kuritarvitustevastaseid reegleid. Sarnaselt intresside ja

litsentsitasude direktiiviga kohaldatakse juhul, kui maksumaksjal ei ole võimalik makse

tegemise ajal tingimustele vastavust tõendada, kas FASTERi menetlusi või riigisiseseid

tagasimaksemenetlusi mõistliku aja jooksul.

Lisaks ajakohastatakse ettepanekuga lisas nende äriühinguvormide loetelu, mille suhtes võib

direktiivi kohaldada, tagamaks, et kõik üksused, mis peaksid oma olemuselt kuuluma

direktiivi kohaldamisalasse, oleksid sõnaselgelt hõlmatud. Samuti on komisjonil õigus võtta

vastu delegeeritud õigusakte lisa täiendavaks muutmiseks, et hõlmata liikmesriikide või ELi

õigusega kehtestatud tulevasi äriühingute õiguslikke vorme.

Nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 (maksustamise vältimise vastane direktiiv)

muutmine

Maksustamise vältimise vastase direktiiviga loodi maksustamise vältimise vastaste reeglite

ühine raamistik, mille eesmärk on kaitsta liikmesriikide äriühingu tulumaksu maksubaasi

agressiivsete tavade eest seoses maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamisega.

Maksustamise vältimise vastases direktiivis on sätestatud eeskirjad, millega kehtestatakse

intresside mahaarvamise piirangu, riigist lahkumisel maksustamise, välismaiste

kontrollitavate äriühingute, hübriidsete ebakõlade ja üldise kuritarvitustevastase reegli suhtes

kaitse miinimumtase.

Pärast maksustamise vältimise vastase direktiivi vastuvõtmist on rahvusvahelisel tasandil

toimunud märkimisväärne areng, eelkõige pärast OECD/G20 teise samba lahenduse ja teise

samba direktiivi vastuvõtmist, mis võivad kattuda teatavate maksustamise vältimise vastase

direktiivi sätetega. Maksustamise vältimise vastase direktiivi praktilisel kohaldamisel saadud

kogemused on samuti näidanud, et teatavad sätted ei ole enam ajakohased või tekitavad

ebaproportsionaalset regulatiivset koormust, õiguskindlusetust ja killustatust.

Lisaks on teadus- ja arendustegevuse valdkonnas liikmesriikide riiklikud õigusraamistikud

killustatud ning teadus- ja arendustegevuses ei ole kehtestatud toetuse ühist miinimumtaset.

See olukord jätab Euroopa Liidu rahvusvahelises konkurentsis oma peamiste

kaubanduspartneritega sageli kehvemasse seisu. Negatiivne mõju süveneb veelgi, kui võtta

arvesse, et selliste meetmete puhul kohaldatakse teise samba raames soodsamaid tingimusi,

mis kajastuvad täiendavate lisamaksude puudumises või piiratuses. Sarnaselt meie peamiste

partnerriikidega peaksime tagama, et ELi ettevõtjad saavad sellest kasu.

ET 13 ET

Seda silmas pidades muudetakse maksustamise vältimise vastast direktiivi, et laiendada selle

sisulist kohaldamisala ja lisada teatavate teadus- ja arendustegevuse kulude täiel määral

kuludesse kandmine. Maksustamise vältimise vastase direktiivi valimine õiguslikuks

vahendiks on sihilik, kuna nii olemasolevad maksustamise vältimise vastased meetmed kui ka

teadus- ja arendustegevuse maksustamine moodustavad osa äriühingu tulumaksu baasist ning

nende ühine eesmärk on aidata kaasa siseturu nõuetekohasele toimimisele.

Kuigi kehtivas raamistikus on sätestatud maksustamise vältimise vastased miinimumnormid,

püütakse uute sätetega lahendada konkurentsivõime probleeme, mis tulenevad teadus- ja

arendustegevuse maksusüsteemide killustatusest liidus. Maksustamise vältimise vastase

direktiivi muudatused tagavad kooskõla nende kahe õigusraamistiku vahel ja kajastavad

nende ühiseid poliitikaeesmärke.

Teadus- ja arendustegevuse osas muudetakse ettepaneku artikliga 4 kõigepealt direktiivi

pealkirja, et kajastada uute sätete lisamist teadus- ja arendustegevuse kulude kohta.

Teiseks lisatakse maksustamise vältimise vastasesse direktiivi uus peatükk, millega

kehtestatakse miinimumnormina kogu ELi hõlmav teadus- ja arendustegevuse

maksusoodustus, et tagada teadus- ja arendustegevuse tingimustele vastavate kulude (st

otseselt teadus- ja arendustegevuseks või teadus- ja arendustegevuse rajatiste toetamiseks

kasutatavate seadmete, masinate ja materiaalse varaga seotud kapitalikulude) täielik

mahaarvamine. Maksumaksjad võivad tingimustele vastavad kulud kohe maha arvata sellel

maksustamisperioodil, mil need tekkisid, või mis tahes järgneval neljal maksustamisperioodil.

Kolmandaks sisaldavad muudatused sätteid, millega tagatakse uue maksuvabastuse

nõuetekohane kasutamine ja välditakse selle kuritarvitamist. Selleks tuleb tingimustele

vastavaid kulutusi kasutada teadus- ja arendustegevuseks vähemalt kolm aastat. Samuti

kehtestatakse eeskirjad maksusoodustuse tühistamise ja tasakaalustava maksukohustuse

kehtestamiseks juhul, kui varad võõrandatakse, lammutatakse või nende omamine

lõpetatakse, ning arvesse tuleb võtta mis tahes saadud rahalist väärtust, et maksusoodustus

kajastaks täpselt tegelikke investeeringuid teadus- ja arendustegevusse.

Samuti tehakse intresside mahaarvamise piirangu kohaselt EBITDA arvutamisse vajalikud

kohandused, tagamaks, et uus teadus- ja arendustegevuse maksusoodustus, mida ei käsitata

amortisatsioonina, ei vähenda maksumaksja EBITDAt ega selle tagajärjel tema õigust

intresside mahaarvamisele.

Ettepanekuga tehakse mitu muudatust maksustamise vältimise vastase direktiivi

maksustamise vältimise vastastes sätetes.

Seoses intresside mahaarvamise piiranguga muudetakse ettepaneku artikliga 4 kõigepealt

kohustuslikuks määr 30 % EBITDAst, keelates liikmesriikidel kehtestada madalamaid

künniseid, et vähendada ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvatavust. Kuna maksubaasi

kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise riskid tulenevad peamiselt sidusettevõtjate

vahelistest ülemäärastest intressimaksetest, jäetakse ettepanekuga intresside mahaarvamise

piirangu kohaldamisalast välja mittesidusettevõtjate antud laenud (st kolmandate isikute

laenud), tingimusel et neid kasutatakse laenu võtva maksumaksja enda tegevuse

rahastamiseks, välistades seega edasilaenamise kontserni sees.

Teiseks, selleks et vähendada intresside mahaarvamise piirangust tulenevat koormust eelkõige

väiksemate maksumaksjate jaoks ja tagada, et safe harbour kajastaks igal ajal liidu praegust

majanduslikku olukorda, muudetakse artikliga 4 kohustuslikuks 3 miljoni euro suurune safe

ET 14 ET

harbour direktiivi jõustumise esimese kolme aasta jooksul ja kehtestatakse inflatsioonil

põhinev automaatne iga-aastane indekseerimine. Lisaks jäetakse välja võimalus jätta välja

eraldiseisvad üksused, kuna kolmandatelt isikutelt saadud väikese riskiga laenude

väljajätmine koos kohustusliku safe harbour’iga muudab selle ülearuseks. Lisaks

kehtestatakse ettepanekuga kaitsemeede, et vältida intresside mahaarvamise piirangu

protsüklilist mõju, nähes ette, et maksumaksja suhtes ei kohaldata intresside mahaarvamise

piirangut, kui tema EBITDA väheneb asjaomasel maksuaastal 50 %.

Kolmandaks selgitatakse ettepanekus valikulist erandit pikaajalistele avaliku sektori

taristuprojektidele kooskõlas ELi ühiste prioriteetidega, kusjuures taristu asemel viidatakse

pikaajalistele avalikke huve teenivatele projektidele. Lisaks kehtestatakse kohustuslik ajutine

erand kaitsesektorile investeeringute puhul, mis on algatatud esimesel viiel

maksustamisperioodil alates algatuse jõustumisest.

Selleks et lihtsustada intresside mahaarvamise piirangu toimimist, muudetakse mitu

vabatahtlikku võimalust kohustuslikuks, nimelt kontserni erand, et tulla vastu sellistele

kapitalimahukatele sektoritele, mis on mõistetavatel põhjustel suure finantsvõimendusega,

ning edasikandmise mehhanism, mis aitab tagada, et piirangu kohaldamisel võetakse arvesse

maksumaksja kasumlikkuse kõikumisi ja toetatakse idufirmasid.

Artikliga 4 ajakohastatakse üldise kuritarvitustevastase reegli sõnastust tagamaks piisavalt

laia kohaldamisala, et hõlmata kõik otsesed maksud, mida äriühingutelt nõutakse, eelkõige

direktiivist (EL) 2022/2523 tulenevad kinnipeetavad maksude või lisamaksud.

Mis puudutab välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevaid eeskirju, siis esiteks

võetakse ettepanekus arvesse asjaolu, et nende eeskirjade eesmärk ja mõju kattuvad

märkimisväärselt direktiivis (EL) 2022/2523 (teise samba raamistik) sätestatud tulu

arvessevõtmise reegliga. Seetõttu kehtestatakse artikliga 4 teise samba raamistiku

kohaldamisalasse kuuluvatele maksumaksjatele vabastus välismaiseid kontrollitavaid

äriühinguid käsitlevatest eeskirjadest. Kõik ELis asuvad äriühingud saavad sellest erandist

kasu oma madalalt maksustatud tütarettevõtjate puhul, välja arvatud juhul, kui kontserni

peakontor asub jurisdiktsioonis, kus kehtib tingimustele vastav paralleelne maksustamiskord

ja madalalt maksustatud välismaise kontrollitava tütarettevõtja suhtes ei kohaldata

tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu, või kui tema suhtes kohaldatakse tingimustele

vastavat riigisisest lisamaksu, tehakse seoses selle maksuga tagasimakse või antakse otsest või

kaudset rahalist kasu.

Teiseks kehtestatakse artikliga 4 väikestele ja keskmise suurusega kontsernidele vabastus

välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevatest eeskirjadest. Mitme liikmesriigiga

toimunud teabevahetuse käigus kogutud teave näitab, et ligikaudu kümne aasta jooksul alates

maksustamise vältimise vastase direktiivi kohaldamise algusest ei ole haldusasutustel olnud

peaaegu ühtegi välismaiste kontrollitavate äriühingute juhtumit, mis oleks seotud VKEdega.

Sellest järeldub, et välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevaid eeskirju kohaldatakse

VKEde suhtes harva, tõenäoliselt seetõttu, et nende äriühingute tegevusstruktuurid ei hõlma

piiriülest tegevust või hõlmavad seda vähesel määral. Nende väljajätmine ei takistaks seega

maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise või agressiivse maksuplaneerimise

vastaseid jõupingutusi. See tooks pigem kaasa märkimisväärse kulude ja ressursside

kokkuhoiu ning oleks seega kasulik nii äriühingutele kui ka maksuhalduritele. Sellistele

kontsernidele erandi tegemise eesmärk on seega vähendada siseturul tegutsevate väiksemate

ettevõtjate ebaproportsionaalseid nõuete täitmisega seotud kulusid ja halduskoormust.

ET 15 ET

Kolmandaks muudetakse ettepanekuga välismaiste kontrollitavate äriühingute raamistiku

lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks kogu liidus ainsaks võimalikuks lähenemisviisiks mudel A,

jättes välja võimaluse rakendada välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevaid eeskirju

mudeli B kohaldamisega.

Lisaks takistavad hübriidseid ebakõlasid käsitlevad eeskirjad äriühingutel kasutada

maksustamise vältimiseks ära lahknevusi riiklike eeskirjade vahel. Mõnel juhul, näiteks

imporditud ebakõlade puhul, on kohaldamine osutunud siiski eriti keeruliseks nii

maksumaksjate kui ka maksuhaldurite jaoks. Hübriidseid ebakõlasid käsitlevate eeskirjade

lihtsustamiseks ja nende proportsionaalsuse tagamiseks jäetakse ettepaneku artikliga 4

maksustamise vältimise vastasest direktiivist välja imporditud ebakõladega seotud eeskirjad.

Nõukogu direktiivi (EL) 2017/1852 (vaidluste lahendamise mehhanismi direktiiv)

muudatused

Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiiviga kehtestatakse eeskirjad maksulepingute

tõlgendamisega seotud vaidluste kiireks ja tõhusaks lahendamiseks nii ettevõtjate kui ka

kodanike jaoks ning see hõlmab topeltmaksustamisega seotud küsimusi. Ettepaneku artikliga

5 tehakse vaidluste lahendamise mehhanismi sihipäraseid muudatusi, et kõrvaldada praktikas

tuvastatud tõlgendamiserinevused, ühtlustada menetlusi ja parandada maksumaksjate

juurdepääsu vaidluste lahendamise mehhanismidele. Muudatuste kavandamisel on püütud

säilitada direktiivi üldist ülesehitust, lisades samas selgitusi ja menetluslikke lihtsustusi.

Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi artikli 2 muudatuses selgitatakse, et kui sama

vaidlusalune küsimus mõjutab otseselt rohkem kui ühe isiku maksustamist, käsitatakse iga

sellist isikut direktiivi kohaldamisel mõjutatud isikuna. Selle selgituse eesmärk on kõrvaldada

ebakindlus mitme üksusega seotud juhtumite puhul ning seda tuleks lugeda koos artikli 3

muudatustega kaebuste esitamise osas.

Direktiivi artiklis 3 tehakse mitu muudatust, mille eesmärk on ühtlustada ja selgitada

menetluse kaebuste esitamise etappi. Esiteks selgitatakse, kes peaks esitama kaebuse, kui

asjaga on seotud mitu mõjutatud isikut. Liikmesriigid peavad lubama igal mõjutatud isikul

esitada kaebuse individuaalselt oma elukohariigile või teise võimalusena lubama ühel

mõjutatud isikul esitada kaebuse kõigi mõjutatud isikute nimel. Selle lähenemisviisi eesmärk

on ühendada õiguskindlus paindlike menetlustega. Teiseks asendatakse mõiste „samaaegne

esitamine“ 30 kalendripäeva pikkuse esitamisperioodiga. Selle muudatusega püütakse

lahendada mõiste „samaaegselt“ tõlgendamise probleemi eri riikides – praktikas ulatus see

samal päeval esitamise nõudest pikemate ajavahemike lubamiseni.

Vaidluste lahendamise direktiivi artiklisse 4 tehakse muudatus selgitamaks, et kui pädevad

asutused jõuavad järeldusele, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada, peaksid nad

maksumaksjat sellest viivitamata teavitama, selle asemel et oodata kaheaastase vastastikuse

kokkuleppe menetluse lõppu. Eesmärk on võimaldada maksumaksjatele varasem juurdepääs

vahekohtuetapile ja vältida tarbetuid viivitusi.

Direktiivi artikli 5 muudatustes selgitatakse, et menetlusnõuete täitmata jätmine, sealhulgas

teabe esitamata jätmine uue 30-päevase esitamisperioodi jooksul, aktsepteeritud keele

mittekasutamine või sama teabe esitamata jätmine kõigile pädevatele asutustele, võib kaasa

tuua kaebuse tagasilükkamise. Samal ajal tugevdavad muudatused maksumaksjate kaitset, sest

nendega nõutakse, et pädevad asutused annaksid maksumaksjatele võimaluse puudused 30

päeva jooksul kõrvaldada, ja võimaldatakse maksumaksjatel esitada kaebus uuesti, tingimusel

ET 16 ET

et peetakse kinni üldisest tähtajast. Eesmärk on vältida ebaproportsionaalseid menetluslikke

tagasilükkamisi ja hõlbustada juurdepääsu mehhanismile.

Artikli 8 muudatusettepanekus selgitatakse tähtaega vastuväidete esitamiseks

nõuandekomisjonis osalevatele sõltumatutele tunnustatud isikutele. Vastuväiteid võib esitada

ainult seni, kuni kõik pädevad asutused on lõpliku otsuse heaks kiitnud. Selle sätte eesmärk

on vältida olukorda, kus hilinenud menetluslikud vaidlustamised kahjustaksid õiguskindlust ja

lükkaksid menetluse lõpuleviimist edasi.

Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi artikli 10 muudatusega täpsustatakse, et

alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni võib moodustada ka kaebuste vastuvõetavusega

seotud vaidluste lahendamiseks, mitte ainult topeltmaksustamisega seotud vaidluste sisuliseks

lahendamiseks. Eesmärk on muuta menetlused paindlikumaks ja hõlbustada vaidluste tõhusat

lahendamist varasemas etapis.

Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi artiklis 11 esitatud töökorra muudatuses

selgitatakse, et kvalifikatsiooninõudeid kohaldatakse üksnes sõltumatute tunnustatud isikute,

mitte pädevate asutuste esindajate suhtes. Selle täpsustuse eesmärk on vältida tarbetut

ebakindlust tõlgendamisel.

Direktiivi artikli 16 muudatuses käsitletakse direktiivi ja muude eri õigusraamistikel

põhinevate vaidluste lahendamise menetluste koostoimet. Selles on sätestatud, et muud

käimasolevad menetlused peatatakse pärast vaidluste lahendamise direktiivi kohase kaebuse

esitamist ja lõpetatakse alles siis, kui kõik asjaomased pädevad asutused on kõnealuse

kaebuse vastu võtnud. Eesmärk on tagada, et maksumaksjad ei jääks topeltmaksustamise eest

kaitsetuks, vältides samal ajal paralleelsete menetluste kattumist.

Direktiivi artikli 17 muudatuse eesmärk on anda lisaselgitusi üksikisikutele ja väiksematele

ettevõtjatele, kes kasutavad lihtsamat andmete esitamise süsteemi. Selle eesmärk on vältida

menetluses ebaselgeid olukordi ja hõlbustada pädevate asutuste vahelist koordineerimist, kui

teated esitatakse üksnes maksumaksja elukohariigi pädevale asutusele.

Direktiivi uue artikliga 19a lisatakse uus säte, millega antakse nõukogule õigus võtta vastu

rakendusakte, millega kehtestatakse siduvad tehnilised ja menetluseeskirjad, mis on vajalikud

direktiivi ühtse ja tõhusa kohaldamise tagamiseks. Ettepanek kajastab seisukohta, et teatavaid

tõlgendamis- ja menetlusprobleeme ei saa piisavalt lahendada üksnes sihipäraste

seadusandlike muudatustega ja need võivad nõuda üksikasjalikumaid rakenduseeskirju.

Vaidluste lahendamise direktiivi artikli 21 muudatusega kehtestatakse ühtlustatud

statistikaaruandluse raamistik ja antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte

statistiliste andmete edastamise vormi ja tingimuste kohta. Eesmärk on tagada liikmesriikide

aruandluse järjepidevus ja kooskõla OECD statistikaraamistikuga, parandades seeläbi

direktiivi toimimise läbipaistvust ja hindamist.

Nõukogu direktiivi (EL) 2025/50 (direktiiv ülemääraselt kinnipeetava maksu

vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta ehk FASTERi direktiiv)

muutmine

FASTERiga on muudetud kinnipeetava maksu menetlused ELis investorite,

finantsvahendajate ja riiklike maksuhaldurite jaoks tõhusamaks ja turvalisemaks. Eelkõige on

FASTERiga nähtud ette standardsed kiirmenetlused kinnipeetava maksu vähendamiseks või

ET 17 ET

avalikult kaubeldavate väärtpaberite dividendidelt ja intressidelt kinnipeetud maksu kiireks

tagastamiseks.

Nagu eespool kirjeldatud, laiendatakse ettepanekuga intresside ja litsentsitasude direktiivis

ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivis kinnipeetavast maksust vabastamise kohaldamisala,

jättes samal ajal välja eelmenetlused enne asjaomasest kinnipeetavast maksust vabastuse

andmist.

Praktikas võib nende erandite kohaldamine siiski tekitada raskusi seoses finantsvahendajate ja

esindajakontode kaudu hoitavate avalikult kaubeldavate väärtpaberitega. Sel juhul ei ole

maksval äriühingul sageli võimalik makse tegemise ajal kindlaks teha, kas kinnipeetava

maksu vabastuse tingimused on täidetud, eelkõige juhul, kui portfelliinvestorite omandiõigust

käsitlev teave ei ole kättesaadav (tavaliselt juhul, kui osalus on alla 5 %).

Selle tulemusena ei saaks maksev äriühing hinnata, kas investor täidab ema- ja tütarettevõtjate

direktiivi muudetud versiooni ning intresside ja litsentsitasude direktiivi muudetud versiooni

tingimusi, ning seetõttu ei saa erandit eelnevalt kohaldada. FASTERi direktiiv võib sellistel

juhtudel aidata olukorda märkimisväärselt lihtsustada.

Praeguste FASTERi sätete kohaselt võivad liikmesriigid siiski keelata juurdepääsu

standardsetele kiirmenetlustele, kui taotletakse täielikku vabastust kinnipeetavast maksust.

See takistaks de facto FASTERi tagastamismenetluste kohaldamist maksete suhtes, mis

vastavad maksuvabastuse saamise tingimustele intresside ja litsentsitasude direktiivi ning

ema- ja tütarettevõtjate direktiivi laiendatud kohaldamisala alusel. Seepärast kohandatakse

ettepaneku artikliga 6 FASTERi kohaldamisala, et see hõlmaks tagasimakseid juhtumite

puhul, mille suhtes kohaldatakse intresside ja litsentsitasude direktiivi / ema- ja

tütarettevõtjate direktiivi.

2026/0163 (CNS)

ET 1 ET

Ettepanek:

NÕUKOGU DIREKTIIV,

millega muudetakse direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL, (EL) 2016/1164,

(EL) 2017/1852 ja (EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu raamistiku

lihtsustamise ning ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 115,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust1,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Siseturu nõuetekohaseks toimimiseks on vaja, et otsese maksustamise eeskirjad

oleksid selged, järjepidevad ja tõhusad. Viimastel aastakümnetel on liit otsese

maksustamise valdkonnas vastu võtnud mitu direktiivi, mille eesmärk on kaotada

topeltmaksustamine, tagada maksustamise neutraalsus, hõlbustada vaidluste

lahendamist ja hoida ära maksustamise vältimist piiriülestes olukordades.

(2) Otsest maksustamist käsitlev õigustik on liidu jaoks oluline saavutus. Osana sellest

õigustikust on nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ3, nõukogu direktiiv 2009/133/EL4 ja

nõukogu direktiiv 2011/96/EL5 aidanud kaasa siseturu toimimisele ja hõlbustanud

piiriülest majandustegevust, eelkõige kaotades teatavatelt kontsernisisestelt maksetelt

kinnipeetavad maksud ja tagades maksustamise neutraalsuse piiriüleste

ümberkorralduste korral. Nõukogu direktiiviga (EL) 2016/11646 on tugevdatud

siseturu kaitset, kehtestades kooskõlastatud eeskirjad selliste maksustamise vältimise

viiside vastu, mis võivad moonutada konkurentsi ja mõjutada maksustamisõiguste

1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste

intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157,

26.6.2003, lk 49, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/49/oj). 4 Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise,

jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute

(SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava

ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 310, 25.11.2009, lk 34,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/133/oj). 5 Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate

suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/96/oj). 6 Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt

mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1164/oj).

ET 2 ET

jaotamist, ning seeläbi aidatud vähendada maksubaasi kahanemise ja kasumi

ümberpaigutamise ohtu. Nõukogu direktiiviga (EL) 2017/18527 (vaidluste

lahendamise mehhanismi direktiiv) on siseturu nõuetekohast toimimist veelgi toetatud,

nähes ette mehhanismid topeltmaksustamisega seotud või topeltmaksustamise

vältimise lepingutest tulenevate piiriüleste vaidluste tõhusaks lahendamiseks liidus.

(3) Kuigi kõnealuste direktiivide eesmärgid on endiselt asjakohased, on nende

kohaldamisel saadud praktilised kogemused toonud esile nii struktuurseid puudusi kui

ka suureneva keerukuse. Aja jooksul vastu võetud mitme reeglistiku

kooseksisteerimine on toonud kaasa mitmetasandilise maksuraamistiku. Lisaks on

nende direktiivide koostoime ja hiljutisem areng rahvusvahelisel maksumaastikul,

eelkõige nõukogu direktiiv (EL) 2022/25238, millega tagatakse hargmaiste ettevõtete

kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmne madalaim maksustamistase,

mõnel juhul põhjustanud kattumisi, dubleerimist ja olukordi, kus sarnaseid eesmärke

taotletakse mitmetasandilise reguleerimisega. Samuti on paljude

rakendamisvõimaluste olemasolu ja ühtselt määratlemata mõistete kasutamise tõttu

liikmesriikide lähenemisviisid erinevad, mistõttu liidu maksuraamistik on väga

killustunud. Liidu maksuraamistiku teatavad sätted ei ole enam kooskõlas praeguse

majandusliku ja õigusliku arenguga, mille tagajärjeks on aegunud normid.

(4) Need tegurid põhjustavad liidu maksumaksjatele ja maksuhalduritele

õiguskindlusetust, suurendavad vaidluste ja maksustamise soovimatute tagajärgede

ohtu ning põhjustavad märkimisväärseid nõuete täitmisega seotud kulusid ja

halduskoormust, eelkõige piiriülese tegevuse korral, kahjustades seeläbi siseturu

tõhusat toimimist ja liidus tegutsevate ettevõtete konkurentsivõimet. Siseturul

tegutsevate maksumaksjate suhtes võivad kehtida erinevad eeskirjad, millega

rakendatakse liidu maksuraamistikku, ning nad võivad seista silmsi koormavate

vastavusnõuete ja ebatõhusate menetlustega.

(5) Nende puuduste kõrvaldamiseks on vaja lihtsustada ja ühtlustada otsest maksustamist

käsitlevat liidu raamistikku, säilitades samal ajal siseturu tugeva kaitse. Selleks on vaja

vähendada keerukust, kõrvaldada kattuvused ja tagada maksueeskirjade ühetaolisem

kohaldamine kõigis liikmesriikides. Võttes arvesse tuvastatud probleemide piiriülest

laadi, on vaja liidu tasandil kooskõlastatud lähenemisviisi, et tagada järjepidevad

lahendused ja vältida edasist killustumist. Käesoleva direktiiviga tuleks seetõttu viia

sisse sihipärased muudatused direktiividesse 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL,

(EL) 2016/1164 ja (EL) 2017/1852. Kuigi nõukogu direktiiv (EL) 2025/509 on juba

oluline samm liidu maksuraamistiku lihtsustamisel ja ühtlustamisel, on vaja ka seda

muuta, tagamaks, et direktiivide 2003/49/EÜ ja 2011/96/EL kohast kinnipeetava

maksu vabastust saab kohaldada ka avalikult kaubeldavatest väärtpaberitest saadava

tulu suhtes. Kokkuvõttes peaksid need muudatused vähendama nõuete täitmisega

seotud kulusid ja halduskoormust, parandama õiguskindlust ja tagama kehtivate

eeskirjade sidusama koostoime. Samuti peaksid need aitama kaasa siseturu

nõuetekohasele toimimisele ja toetama liidus tegutsevate ettevõtjate

konkurentsivõimet.

7 Nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1852 maksuvaidluste lahendamise mehhanismide

kohta Euroopa Liidus (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1852/oj). 8 Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja

suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT

L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj). 9 Nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL) 2025/50 ülemääraselt kinnipeetava maksu

vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (ELT L, 2025/50, 10.1.2025, ELI

http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj).

ET 3 ET

(6) Otsest maksustamist käsitleva liidu raamistiku keerukus ja killustatus mõjutab eriti

väikeseid ja keskmise suurusega ettevõtjaid (VKEd), hoolimata asjaolust, et nende

puhul on maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise risk üldiselt piiratud.

Selleks et tagada vastavuskohustuste proportsionaalsus, on seetõttu oluline näha

VKEde jaoks ette sihipärased lihtsustamismeetmed.

(7) Samal ajal kohaldatakse direktiivi (EL) 2022/2523 kohaldamisalasse kuuluvate suurte

hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide suhtes keerukaid ja

ülemaailmselt koordineeritud eeskirju, mille eesmärk on tagada minimaalne

maksustamistase igas jurisdiktsioonis, kus nad tegutsevad. Kuigi neil eeskirjadel on

oluline roll maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise probleemi

lahendamisel, kaasnevad nendega ka märkimisväärsed vastavuskohustused ning need

võivad põhjustada nõuete kattuvust liidu ja liikmesriikide maksueeskirjadega. Selleks

et säilitada liidus tegutsevate ettevõtjate konkurentsivõime, säilitades samal ajal

kõrgetasemelise kaitse maksustamise vältimise eest, on seetõttu oluline näha

kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate üksuste jaoks ette sihipärased

lihtsustamismeetmed, et tagada maksusüsteemi sidusus ja leevendada regulatiivset

koormust.

(8) Direktiivides 2003/49/EÜ ja 2011/96/EL on sätestatud vabastused kinnipeetavast

maksust teatavate intressimaksete, litsentsitasude, dividendide ja muu kasumijaotuse

piiriüleste maksete puhul ning seeläbi aidatakse kaasa topeltmaksustamise kaotamisele

liidus. Erinevused nende direktiivide ülesehituses ja nende piiratud sisuline

kohaldamisala, eelkõige seoses minimaalse osaluse nõuetega, on siiski põhjustanud

ebajärjekindlat rakendamist liikmesriikides ja suurendanud nõuete täitmisega seotud

kulusid, mis võib moonutada siseturul mitmes riigis tegutsevate ettevõtjate

investeerimisotsuseid. Kinnipeetavate maksude jätkuv kohaldamine tekitab liidus

tõkkeid ja vähendab piiriüleste investeeringute maksuneutraalsust.

(9) Siseturu toimimise lihtsustamiseks ja selle konkurentsivõime tugevdamiseks on

asjakohane laiendada mõlema direktiivi sisulist kohaldamisala. Selleks tuleks kaotada

minimaalse osaluse määra ja miinimumkestuse nõuded kinnipeetavast maksust

vabastuse andmise ning dividendide või muude kasumieraldiste puhul osaluse

maksuvabastuse andmise tingimusena. Seda laiemat kohaldamisala silmas pidades

tuleks kaotada ka liikmesriikide võimalus asendada kapitalis osalemise kriteerium

hääleõiguses osalemise kriteeriumiga, et tagada kõnealuste direktiivide ühtsem ja

prognoositavam kohaldamine. Selleks et kõrvaldada maksutõkked pensioniasutuste

piiriülestelt investeeringutelt, tuleks sellistele üksustele jaotatavad dividendid

vabastada kinnipeetavast maksust, olenemata nende üksuste õiguslikust vormist ja

erandina maksustamisele kuulumise tingimusest. Tagamaks, et eeskirjad, mis

võimaldavad liikmesriikidel sätestada, et osalusest tulenevaid kohustusi ja

tütarettevõtja kasumi jaotamisest tulenevat kahjumit ei arvata maha emaettevõtja

maksustatavast kasumist, oleksid direktiivi 2011/96/EL laiendatud kohaldamisala

silmas pidades proportsionaalsed, peaks selle võimaluse kasutamine olema lubatud

juhul, kui osalus on piisavalt suur selleks, et võiksid tekkida juhtimiskulud. Selleks

tuleks nõuda vähemalt 10 % osalust tütarettevõtja kapitalis.

(10) Selleks et vältida topeltmaksuvabastust, on asjakohane tagada, et intressimakseid ja

litsentsitasusid maksustatakse vähemalt üks kord kas kinnipeetava maksuga või

keelates nende maksete mahaarvamise tulu tekkimise kohas. Kuigi direktiiv

2003/49/EÜ juba sisaldab liidus maksustamisele kuulumise nõuet, on vaja lisameedet,

et käsitleda olukordi, kus liidust väljuvad intressi- ja litsentsitasude tuluvood jäävad

sihtriigis maksustamata. Üldreeglina peaksid liikmesriigid jätkama oma riigisiseste

ET 4 ET

sätete, sealhulgas kohaldatavatest maksulepingutest tulenevate eeskirjade kohaldamist

intressimaksete ja litsentsitasude suhtes. Spetsiaalset kaitsemeedet tuleks kohaldada

juhul, kui kolmanda riigi jurisdiktsioon, kus makse saaja on asutatud, ei maksusta

intressitulu ja litsentsitasudest saadud tulu äriühingu tulumaksuga või kohaldab sellise

tulu suhtes äriühingu tulumaksu nullmäära ning tuluallikaliikmesriigis ei nõuta

kinnipeetavat maksu. Kaitsemeede oleks suunatud konkreetsele tuluvoole ja selles

võetaks arvesse üksnes makse otsese saaja maksuolukorda. Niiviisi vabastaks see

reegel maksja vajadusest võtta arvesse vahepealseid struktuure. See ei tohiks piirata

kuritarvituste vastu võitlemise riigisiseste ja aluslepingutel põhinevate sätete ning

tegelikke kasusaajaid käsitlevate liidu põhimõtete kohaldamist. Seda kaitsemeedet ei

tuleks siiski kohaldata, kui makse saaja suhtes kohaldatakse maksustamisperioodil

tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu ja ta ei saa sellega seoses tagasimakseid ega

otsest või kaudset rahalist kasu või ta kuulub hargmaisesse kontserni, mille suhtes

kohaldatakse sellel maksustamisperioodil direktiivi (EL) 2022/2523 sätteid või

kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirju10. Siiski võib

kaitsemeedet kohaldada, kui hargmaise kontserni lõplik emaüksus asub

jurisdiktsioonis, kus maksustamisperioodil kehtib tingimustele vastav paralleelne

maksustamiskord.

(11) Kasumieraldiste (dividendide) topeltmaksuvabastuse ohu vähendamiseks ei ole sellist

meedet vaja, kuna selliseid väljamakseid juba maksustatakse liidus kas dividende

jaotava äriühingu või nende saaja tasandil.

(12) Ulatuslikud ja mitmekesised menetlusnõuded, mida mõned liikmesriigid kohaldavad

direktiivides 2003/49/EÜ ja 2011/96/EL sätestatud kinnipeetavast maksust vabastuse

kohaldamise tingimustena, on praktikas tekitanud liidu maksumaksjatele ja

maksuhalduritele märkimisväärse halduskoormuse ning takistanud nende

maksuvabastuste tõhusat toimimist. Et seda koormust vähendada, suurendada

õiguskindlust ja toetada siseturu konkurentsivõimet, on asjakohane neid

menetlusnõudeid lihtsustada ja ühtlustada. Seepärast tuleks käesolevas direktiivis

sätestada, et liikmesriigid ei nõua eelnevat luba ega haldusmenetlusi, et kontrollida,

kas maksuvabastuse tingimused on intresside või litsentsitasude maksmise või kasumi

jaotamise ajal täidetud. See ei tohiks mõjutada liikmesriikide õigust teha järelkontrolle

ja kohaldada siseriiklikke kuritarvitustevastaseid eeskirju, sealhulgas liikmesriikide

eeskirju tegelike kasusaajate kohta.

(13) Avalikult kaubeldavate väärtpaberite puhul ei ole portfelliinvestorid, kelle osalus

maksvas äriühingus jääb allapoole teatavat künnist, sageli kõnealusele äriühingule

teada, kuna selliseid väärtpabereid hoitakse sageli esindajakontodel. Seetõttu ei pruugi

maksval äriühingul olla võimalik eelnevalt kindlaks teha, kas direktiivides

2003/49/EÜ ja 2011/96/EL sätestatud kinnipeetavast maksust vabastamise tingimused

on täidetud, mis võib takistada tegelikku juurdepääsu nendele maksuvabastustele.

Direktiiviga (EL) 2025/50 kehtestati standardkorrad tulu tekkimise kohas kinnipeetava

maksu vähendamiseks ja kiireks maksutagastuseks avalikult kaubeldavatelt

väärtpaberitelt saadud tulu ülemääraselt kinnipeetava maksu puhul. Selleks et vältida

ebatõhusaid ja koormavaid riigisiseseid menetlusi ning tagada, et maksumaksjad,

10 OECD (2021), „Tax Challenges Arising from Digitalisation of the Economy – Global Anti-Base

Erosion Model Rules (Pillar Two)“:Inclusive Framework on BEPS“ („Majanduse digitaliseerimisest

tulenevad maksuprobleemid – üleilmsed maksubaasi kahanemise vastased näidiseeskirjad) (teine

sammas): Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik“), OECD/G20

maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise projekt, OECD Publishing, Pariis,

https://doi.org/10.1787/782bac33-en.

ET 5 ET

kellel on õigus direktiivides 2003/49/EÜ ja 2011/96/EL sätestatud maksuvabastustele,

saaksid kasutada ka direktiivis (EL) 2025/50 sätestatud ühtseid menetlusi, tuleks

kõnealust direktiivi muuta nii, et tulu, mis on saadud avalikult kaubeldavatest

väärtpaberitest ja vastab kõnealuste maksuvabastuste tingimustele, ei jäetaks tulu

tekkimise kohas kinnipeetava maksu vähendamise või kiire maksutagastuse korrast

välja.

(14) Kui direktiivide 2003/49/EÜ ja 2011/96/EL kohaldamisalasse kuuluvad maksed

vastavad kinnipeetavast maksust vabastamise sisulistele tingimustele, kuid maks

peetakse siiski kinni, näiteks seetõttu, et maksev äriühing ei saa eelnevalt kindlaks

teha, kas need tingimused on täidetud, peaksid liikmesriigid tagama, et ülemäärane

maks tagastatakse mõistliku aja jooksul standardse tagastamiskorra kaudu. Selleks

tuleks direktiiv 2011/96/EL viia tagastamisnõuete esitamise ja menetlemise tähtaegade

osas kooskõlla direktiiviga 2003/49/EÜ.

(15) Direktiivis 2003/49/EÜ on sätestatud, et püsivat tegevuskohta käsitatakse intressi või

litsentsitasu maksjana, kui selline makse kujutab endast kõnealuse püsiva tegevuskoha

maksustatavast tulust mahaarvatavat kulu. Õiguskindlusetuse vältimiseks ja tagamaks,

et seda sätet kohaldatakse kooskõlas direktiivi eesmärgiga, on asjakohane selgitada, et

direktiivi 2003/49/EÜ kohaldatakse selliste maksete suhtes, mis on seostatavad püsiva

tegevuskoha tegevusega, olenemata sellest, kas need maksed on püsiva tegevuskoha

liikmesriigis maksustatavast tulust mahaarvatavad.

(16) Direktiivis 2009/133/EÜ on sätestatud ühised eeskirjad maksutõkete vähendamiseks ja

neutraalse maksustamise tagamiseks eri liikmesriikide äriühingute

ümberkorraldamisel, sealhulgas ühinemisel, jagunemisel, osalisel jagunemisel, varade

üleandmisel, osade või aktsiate vahetamisel ning Societas Europaea (SE) või Societas

Cooperativa Europaea (SCE) registrijärgse asukoha üleviimisel. Liidu äriühinguõiguse

muutumine, eelkõige Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/113211

(mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2019/212112)

kehtestatud muudatused, on põhjustanud ebakõla maksueeskirjade kohaldamisala ja

äriühinguõiguse sätete vahel. See põhjustab ettevõtjate jaoks õiguskindlusetust ja

kahjustab konkurentsivõimet siseturul. Selleks et tagada maksuraamistiku ja

äriühinguõiguse sidusus, tuleks direktiivi 2009/133/EÜ mõisted viia kooskõlla

direktiiviga (EL) 2017/1132, lisades ühinemise täiendava alaliigi ja mõiste

„eraldumise teel jagunemine“.

(17) Direktiivi 2009/133/EÜ kohaldatakse ka SE või SCE registrijärgse asukoha üleviimise

suhtes. Neutraalsuspõhimõtet silmas pidades on vaja, et selliste piiriüleste

ümberkujundamiste puhul, mis hõlmavad vähemalt ümberkujundatava äriühingu

registrijärgse asukoha üleviimist lähteliikmesriigist sihtliikmesriiki, kohaldataks sama

maksustamislahendust. Seepärast tuleks direktiivi 2009/133/EÜ lisada uus peatükk

piiriülese ümberkujundamise suhtes kohaldatavate eeskirjade kohta, mille kohaselt

kooskõlas ülejäänud direktiiviga tuleks piiriüleselt ümberkujundatava äriühingu varalt

saadud kapitali kasvutulu maksustamine edasi lükata kuni sellise vara tegeliku

võõrandamiseni, kui äriühing jääb lähteliikmesriigi maksuresidendiks või tal on selles

liikmesriigis püsiv tegevuskoht, millega kõnealune vara jääb seotuks.

11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132 äriühinguõiguse

teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1132/oj). 12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. novembri 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/2121, millega

muudetakse direktiivi (EL) 2017/1132 seoses äriühingute piiriülese ümberkujundamise, ühinemise ja

jagunemisega (ELT L 321, 12.12.2019, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/2121/oj).

ET 6 ET

(18) Võttes arvesse Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2009. aasta otsust kohtuasjas C-247/08,13 on

asjakohane vaadata läbi direktiivi 2003/49/EÜ lisas, direktiivi 2009/133/EÜ I lisa A

osas ja direktiivi 2011/96/EL I lisa A osas esitatud äriühinguvormide loetelu, et

sõnaselgelt oleksid hõlmatud kõik üksused, mis oma olemuselt peaksid kuuluma

kõnealuste direktiivide kohaldamisalasse.

(19) Direktiivis (EL) 2016/1164 on sätestatud eeskirjad siseturu toimimist otseselt

mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastu võitlemise kohta, sealhulgas

erieeskirjad intresside mahaarvamise piirangu, välismaiste kontrollitavate äriühingute,

riigist lahkumisel maksustamise ja hübriidsete ebakõlade kohta ning üldine

kuritarvitustevastane reegel. Nende eeskirjadega kehtestatakse ühine raamistik, et

tagada kaitse miinimumtase maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise

vastu liidus.

(20) Selleks et tugevdada liidu konkurentsivõimet, toetada innovatsiooni ning hõlbustada

rohe- ja digipööret, on oluline edendada investeeringuid teadus- ja arendustegevusse

kogu siseturul. Võttes eelkõige arvesse muutuvat rahvusvahelist maksukeskkonda,

peaksid maksusüsteemid jätkuvalt pakkuma tõhusat ja sihipärast toetust teadus- ja

arendustegevusele. Selleks tuleks direktiiviga (EL) 2016/1164 kehtestada teatavate

teadus- ja arendustegevuse kulude maksustamise ühine raamistik, mis tagaks lihtsuse,

õiguskindluse ja kooskõla eesmärgiga säilitada võrdsed tingimused, et suurendada

rahvusvahelist konkurentsivõimet.

(21) Investeeringud seadmetesse, masinatesse ja muusse materiaalsesse varasse, mida

maksumaksjad kasutavad teadus- ja arendustegevuseks või sellise tegevuse

läbiviimiseks rajatiste tagamiseks, peaksid olema maksustatavast tulust täielikult

mahaarvatavad, et edendada innovatsiooni, tugevdada siseturgu ja toetada

investeeringuid uude tehnoloogiasse. Raamistiku loomine, et kehtestada selliste kulude

mahaarvamiseks võrdsed tingimused, vähendaks liidus piiriüleselt tegutsevate

ettevõtjate ees seisvaid tõkkeid. Selleks peaks maksumaksjatel olema lubatud

tingimustele vastavad kulud oma maksubaasist maha arvata kas maksustamisperioodil,

mil need tekkisid, või omal valikul mis tahes järgmisel neljal maksustamisperioodil.

(22) Õiguskindluse tagamiseks, eeskirjade kohaldamise lihtsustamiseks ja kuritarvituste

vältimiseks tuleks sätestada tingimused, et määrata kindlaks minimaalne aeg, mille

jooksul tingimustele vastavaid kulutusi tuleb kasutada teadus- ja arendustegevuseks,

samuti tuleks sätestada maksusoodustuse tühistamise tingimused ning tasakaalustava

maksukohustuse käsitlemine vara võõrandamisel. Maksusoodustust saavatelt

maksumaksjatelt tuleks seetõttu nõuda, et nad kasutaksid tingimustele vastavaid

kulusid täielikult ja üksnes teadus- ja arendustegevuseks vähemalt kolme aasta

jooksul. Kui maksumaksja kaotab omandiõiguse varale, millega tingimustele vastavad

kulutused on seotud, selle vara lammutab või sellest muul viisil loobub, ja saab sellise

toimingu käigus rahalist väärtust, tuleb seda väärtust arvesse võtta, tagamaks, et

maksusoodustus kajastab täpselt tegelikku investeeringut teadus- ja arendustegevusse.

23) Kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega on teadus- ja

arendustegevuse investeeringukulude maksustatavast tulust mahaarvamise

ühtlustamise miinimumtaseme kehtestamine liidus piisav tagamaks, et teadus- ja

arendustegevus jääb liidu konkurentsivõime keskmesse ning aitab kaasa võrdsemate

tingimuste loomisele siseturul. Seega peaks liikmesriikidel, ilma et see piiraks riigiabi

13 Euroopa Kohtu 1. oktoobri 2009. aasta otsus kohtuasjas Gaz de France – Berliner Investissement SA

vs. Bundeszentralamt für Steuern, C-247/08, ECLI:EU:C:2009:600.

ET 7 ET

eeskirjade kohaldamist, olema õigus kohaldada riigisiseseid sätteid, mis võimaldavad

tingimustele vastavate kulude puhul soodsamat maksustatavast tulust mahaarvamist.

(24) Direktiivi (EL) 2016/116414 hindamisel jõudis komisjon järeldusele, et selle direktiivi

sätted on keerukad ja tuginevad alternatiivsetele lähenemisviisidele ning mitmele

vabatahtlikule erandile ja künnisele. Eelkõige on erinevused põhimõistetes ja -

määratlustes ning välismaiste kontrollitavate äriühingute maksustamise eri mudelite ja

intresside mahaarvamise piirangu võimaluste kooseksisteerimine toonud kaasa liidu

maksualase õigusraamistiku killustumise, õiguskindlusetuse maksumaksjate jaoks ja

nõuete täitmisega seotud koormuse suurenemise, eelkõige piiriüleselt tegutsevate

ettevõtjate jaoks. See peab paika ka juhul, kui maksubaasi kahanemise ja kasumi

ümberpaigutamise oht on väike, eelkõige VKEde puhul. Sellest järeldub, et kohaldatav

õigusraamistik võib kaasa tuua ebaproportsionaalse koormuse võrreldes tegeliku

riskiga, mida see peaks aitama vähendada. Võttes arvesse, et direktiiviga (EL)

2022/2523 kehtestati hiljuti ülemaailmne madalaim maksustamistase, tuleks direktiivi

(EL) 2016/1164 kohandada ka selleks, et vältida kahe raamistiku kooseksisteerimisest

tulenevaid kohaldamisala, eesmärkide ja mõju kattumist ja liiasusi, sealhulgas seoses

topeltmaksustamise olukordadega ja aruandluskohustuste dubleerimisega.

(25) Direktiivi (EL) 2016/1164 artiklis 4 sätestatud intresside mahaarvamise piirangu

eesmärk on takistada agressiivset maksuplaneerimist, mis seisneb selles, et

maksumaksjad suurendavad kunstlikult intressimakseid, suunates ülemäärast

laenuraha kõrge maksumääraga jurisdiktsioonidesse. Kuigi kõnealusel sättel on oluline

roll võitluses maksustamise vältimise vastu, esineb sageli oht, et eri künniste,

valikuliste erandite ja vabastusklauslite kooseksisteerimine ja erinev rakendamine

liikmesriikides ei aita maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise riske

proportsionaalselt vähendada. Selline paindlikkus on põhjustanud märkimisväärset

killustatust, nõuete täitmisega seotud kulude suurenemist ja õiguskindlusetust

siseturul. Intresside mahaarvamise piirang võib negatiivselt mõjutada ka äriühingute

suutlikkust rahastada investeeringuid ja majanduskasvu, kuna see ei kohandu

majanduskeskkonna muutustega, eelkõige intressimäärade tõusu ja inflatsiooni

tingimustes. Lisaks võib see piirang ebaproportsionaalselt mõjutada kapitalimahukaid

sektoreid, nagu kinnisvara- ja taristusektor ning innovaatilised idufirmad, mis sõltuvad

pikaajalisest võlapõhisest rahastamisest. Lisaks võib praegune intresside

mahaarvamise piirang tekitada VKEdele tarbetut koormust, hoolimata sellest, et neil

äriühingutel on vähem ressursse ja võimalusi tegeleda intressimaksete abil agressiivse

maksuplaneerimisega.

(26) Seepärast on vaja muuta direktiivi (EL) 2016/1164 artiklit 4, et lihtsustada selle

kohaldamist, viia see paremini kooskõlla oma eesmärgiga ja tagada, et see säte täidab

jätkuvalt oma eesmärki, toetades samal ajal tegelikke investeeringuid liidus. Eelkõige

on oluline vähendada liikmesriikidele kättesaadavate valikuvõimaluste arvu,

ajakohastada sätte struktuuri, selgitada selle kohaldamisala ning võtta arvesse uut ühist

raamistikku teatavate teadus- ja arendustegevuse kulude käsitamiseks maksustamisel.

(27) Intresside mahaarvamise piirangu eesmärk on tagada, et enamik kolmandate isikute

laenudega seotud laenukasutuse kulutusi saaks maksustatavast tulust maha arvata,

kuna sellise rahastamisega kaasnev maksubaasi kahanemise ja kasumi

ümberpaigutamise risk on üldjuhul väike. Liikmesriikide võimalus kohaldada selle

sätte ülevõtmisel madalamaid mahaarvamiskünniseid on aga toonud kaasa erinevad

14 Komisjoni talituste töödokument: Nõukogu direktiivi (EL) 2016/1164 (millega nähakse ette siseturu

toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad) hindamine.

ET 8 ET

lähenemisviisid kogu liidus, suurendanud keerukust ja vähendanud maksumaksjate

õiguskindlust. Et tagada selle sätte järjepidev kohaldamine ja siseturul võrdne

kohtlemine, tuleks kõigis liikmesriikides kehtestada maksustatavast tulust

mahaarvamise määraks 30 % intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelsest ärikasumist

(EBITDA).

(28) Selleks et teatavate teadus- ja arendustegevuse kulude uus ühine

maksustamisraamistik, mis on kehtestatud direktiiviga (EL) 2016/1164, oleks tõhus,

peaks EBITDA arvutamine intresside mahaarvamise piirangu kohaldamisel hõlmama

kõnealuse raamistiku alusel maha arvatud teadus- ja arendustegevuskuludega seotud,

maksuga korrigeeritud summadele uuesti juurde lisatud summasid samamoodi, nagu

võetakse arvesse ülejäävat laenukasutuse kulu ning amortisatsiooni.

(29) Maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise riskid, mida intresside

mahaarvamise piirang peaks vähendama, tulenevad peamiselt

sidusettevõtjatevahelistest ülemäärastest intressimaksetest. Seevastu

mittesidusettevõtjatelt laenamisega, sealhulgas võlakirjade emiteerimise kaudu, mille

suhtes kohaldatakse spetsiaalset regulatiivset järelevalvet, kaasneb üldiselt väike risk

selliste tavade kasutamiseks. Selleks et viia see säte paremini kooskõlla oma

eesmärgiga ning tagada järjepidev ja proportsionaalne kohaldamine, tuleks

mittesidusettevõtjate antud laenudest tulenevad laenukasutuse kulutused piirangu

kohaldamisalast välja jätta, tingimusel et sellist rahastamist kasutatakse laenu võtva

maksumaksja enda tegevuse rahastamiseks ja seetõttu ei tohiks väljajätmine hõlmata

mis tahes edasilaenamist kontsernis.

(30) Et vähendada intresside mahaarvamise piiranguga seotud halduskoormust ja

regulatiivset koormust eelkõige väikeste maksumaksjate jaoks, võivad liikmesriigid

praegu ette näha safe harbour-põhimõtte, mille kohaselt võib netointressikulud

maksustamisel alati kindla rahasumma ulatuses maha arvata. Selle sätte

vabatahtlikkuse ja selle ülevõtmise paindlikkuse tõttu rakendatakse seda liidus aga

erinevalt, mis vähendab selle sätte tõhusust. Seepärast on asjakohane muuta safe

harbour kohustuslikuks ja näha ette perioodiline indekseerimine, et tagada selle sätte

tõhusus ja asjakohasus ka edaspidi.

(31) Kaks sihipärast erandit intresside mahaarvamise piirangust seoses

mittesidusettevõtjate antud laenudega ja kohustusliku suurema safe harbour’iga

muudaksid eraldiseisvate üksuste valikulise väljajätmise üleliigseks. Seepärast tuleks

intresside mahaarvamise piirangu lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks valikulise

väljajätmise võimalus kaotada.

(32) Intresside mahaarvamise piiranguga seotakse laenukasutuse kulutuste mahaarvatavus

tuluga, mis võib majanduslanguse ajal väheneda. Selle tulemusena võivad

maksumaksjad seista rangemate piirangutega silmsi just siis, kui juurdepääs

välisrahastamisele muutub üha vajalikumaks. Protsüklilise mõju leevendamiseks ja

tagamiseks, et see säte ei piiraks põhjendamatult majandustegevust stressiolukorras,

tuleks direktiivi (EL) 2016/1164 muuta, et leevendada intresside mahaarvamise

piirangu kohaldamist juhul, kui EBITDA teataval aastal märkimisväärselt väheneb.

(33) Tagamaks, et intresside mahaarvamise piirang ei takista investeeringuid, mis on liidu

majandusarengu ja üldsuse heaolu jaoks olulised, võimaldab direktiiv (EL) 2016/1164

liikmesriikidel jätta selle kohaldamisalast välja teatavad pikaajalised avaliku sektori

taristuprojektid. Kuna selliste projektide puhul on maksubaasi kahanemise ja kasumi

ümberpaigutamise risk üldiselt väike ning ilma et see piiraks riigiabi eeskirjade,

sealhulgas komisjoni otsuse (EL) 2025/2630 (ELi toimimise lepingu artikli 106 lõike 2

ET 9 ET

kohaldamise kohta avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes)15

kohaldamist, tuleks selle erandi kohaldamisala laiendada, et see hõlmaks laiemat hulka

avalikes huvides olevaid projekte, sealhulgas projekte, mis aitavad kaasa liidu ühiste

prioriteetide saavutamisele, eelkõige seoses kliima, digiülemineku, sotsiaalse ja

majandusliku vastupanuvõime, energiajulgeoleku ning sotsiaaleluruumide ja

taskukohaste eluasemetega, sealhulgas hoonete ehitamise, ümberkujundamise ja

renoveerimisega sotsiaaleluruumide ja taskukohaste eluasemete jaoks.

(34) Võttes arvesse muutuvat geopoliitilist olukorda ja eelkõige Venemaa agressioonisõda

Ukraina vastu, peab liit tugevdama oma üldist kaitsevalmidust ja hõlbustama

erainvesteeringute kaasamist kaitsevõimesse. Seda eesmärki silmas pidades ning

selleks, et vähendada võimelünki, millele on tähelepanu juhtinud komisjon ning

välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühises valges raamatus „Euroopa

kaitsevalmidus 2030“16, ning et toetada nõukogu määruses (EL) 2025/110617 (millega

luuakse SAFE rahastamisvahend) sätestatud eesmärke, on asjakohane kehtestada

ajutine väljajätmine intresside mahaarvamise piirangust ülejääva laenukasutuse kulu

suhtes selliste laenude puhul, mida kasutatakse kaitseotstarbeliste toodete

rahastamiseks kriitilise tähtsusega võimevaldkondades. Tagamaks, et väljajätmine jääb

selle eesmärgiga proportsionaalseks ega mõjuta põhjendamatult intresside

mahaarvamise piirangu kohaldamist rohkem, kui on vajalik, peaks väljajätmine olema

rangelt sihipärane ja seda tuleks kohaldada üksnes nende kriitilise tähtsusega

võimevaldkondade suhtes, mis on nõukogu määruses (EL) 2025/1106 kindlaks

määratud prioriteetsete valdkondadena. Tagamaks, et väljajätmine jääb

proportsionaalseks ja toetab tõhusalt tootmisvõimsuse kiiret suurendamist, peaks see

olema ajaliselt piiratud ja seda tuleks kohaldada üksnes selliste laenude suhtes, mis on

võetud esimese viie maksuaasta jooksul pärast käesoleva direktiivi jõustumist. Selline

ajutine kohaldamine on kooskõlas ka Euroopa Ülemkogu 20. märtsi 2025. aasta

järeldustega18, milles kutsutakse üles kiirendama jõupingutusi liidu kaitsevalmiduse

suurendamiseks järgmise viie aasta jooksul.

(35) Intresside mahaarvamise piirangul võib olla ebaproportsionaalne mõju teatavatele

rühmadele, kelle finantsvõimendus on suur tegelikel ärilistel põhjustel suur. Seepärast

antakse direktiiviga (EL) 2016/1164 liikmesriikidele võimalus lubada maksumaksjatel

kohaldada kontsernierandit, mis võimaldab neil maha arvata ülejääva laenukasutuse

kulu, mis ületab üldist piirangut, kui nad suudavad tõendada, et nende

finantsvõimenduse tase on kooskõlas kontserni finantsvõimenduse tasemega. Selle

sätte vabatahtlikkus on aga toonud kaasa liidus erineva kohaldamise. Et saavutada

sätte järjepidev ja proportsionaalne kohaldamine, juhindudes samas endiselt

eesmärgist vähendada maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise riske,

tuleks kontsernierandi kohaldamine muuta kohustuslikuks, võimaldades aga

liikmesriikidel säilitada valiku kahe olemasoleva mehhanismi vahel erandi

15 Komisjoni 16. detsembri 2025. aasta otsus (EL) 2025/2630 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106

lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike

teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks

otsus 2012/21/EL, C/2025/8820 (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025). 16 Komisjoni ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ühine valge raamat „Euroopa

kaitsevalmidus 2030“ (19.3.2025, JOIN(2025) 120 final). 17 Nõukogu 27. mai 2025. aasta määrus (EL) 2025/1106, millega luuakse rahastamisvahend „Euroopa

julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa kaitsetööstuse tugevdamiseks“ (ELT L, 2025/1106, 28.5.2025,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/1106/oj). 18 Euroopa Ülemkogu 1. veebruari 2024. aasta järeldused (EUCO 1/25).

ET 10 ET

rakendamiseks, nagu on sätestatud direktiivi (EL) 2016/1164 artikli 4 lõike 5

punktides a ja b.

(36) Ülejääva laenukasutuse kulu ja intresside mahaarvamise õiguse edasikandmise

võimalus on väga vajalik selleks, et vältida ebaproportsionaalseid tagajärgi volatiilse

tulu või pikaajaliste investeerimistsüklitega maksumaksjate jaoks, nagu

kapitalimahukad tööstusharud ja idufirmad. Kuigi direktiiviga (EL) 2016/1164 on

sellised edasikandmisvõimalused ette nähtud, on nende vabatahtlikkus toonud

liikmesriikides kaasa eri lähenemisviisid. Selline olukord kahjustab jõupingutusi luua

siseturul võrdsed tingimused, suurendada õiguskindlust ja toetada kapitalimahukate

tööstusharude majanduslikku vastupanuvõimet. Seepärast tuleks ülejääva

laenukasutuse kulu ja intresside mahaarvamise õiguse edasikandmine muuta

kohustuslikuks, võimaldades aga liikmesriikidel säilitada valiku sellise edasikandmise

rakendamise eri mehhanismide vahel, nagu on sätestatud kõnealuse direktiivi artikli 4

lõike 6 punktides a ja c, tunnistades seega, et intressikulude ja maksustatava tulu

ajastus ei pruugi alati ühtida ühe maksuaastaga.

(37) Finantsettevõtjate suhtes kohaldatakse liidu õiguses eriraamistikke. Direktiiv (EL)

2016/1164 võimaldab seega liikmesriikidel jätta sellised ettevõtjad intresside

mahaarvamise piirangu kohaldamisalast välja. Et see väljajätmine täidaks jätkuvalt

oma eesmärki ja kajastaks liidu finantsmääruse muudatusi pärast kõnealuse direktiivi

vastuvõtmist, tuleks finantsettevõtjate määratlust vastavalt ajakohastada.

(38) Direktiivi (EL) 2016/1164 artiklis 6 sätestatud üldise kuritarvitustevastase reegli

eesmärk on võidelda äriühingute maksustamisega seotud kuritarvituste vastu, mida

erisätetes ei käsitleta. Viide äriühingu tulumaksule on siiski tekitanud ebakindlust

seoses üldise kuritarvitustevastase reegli kohaldamisalaga, eelkõige seoses sellega, kas

seda kohaldatakse direktiivi (EL) 2022/2523 kohaldamisest tulenevate kinnipeetavate

maksude ja lisamaksude suhtes. Selguse suurendamiseks ja järjepideva kohaldamise

tagamiseks kogu liidus tuleks sõnastust muuta kinnitamaks, et üldist

kuritarvitustevastast reeglit kohaldatakse kõigi äriühingutelt võetavate maksude

suhtes.

(39) Direktiivi (EL) 2016/1164 artiklites 7 ja 8 sätestatud välismaiseid kontrollitavaid

äriühinguid käsitlevate eeskirjadega omistatakse madala maksumääraga

tütarettevõtjate või püsivate tegevuskohtade tulu emaettevõtjale, et vältida maksubaasi

kahanemist ja kasumi ümberpaigutamist. Nende eeskirjade eesmärk ja mõju kattuvad

aga olulisel määral direktiivis (EL) 2022/2523 (teise samba raamistik) sätestatud tulu

arvessevõtmise reegliga, millega tagatakse passiivset ja aktiivset tulu hõlmava laiema

maksubaasi minimaalne tegelik maksumäär 15 %. Välismaiseid kontrollitavaid

äriühinguid käsitlevate eeskirjade ja teise samba raamistiku samaaegne kohaldamine

võib põhjustada mitte ainult majanduslikku topeltmaksustamist, vaid ka dubleerivaid

ja keerukaid vastavuskohustusi hargmaistele ettevõtjate kontsernidele, kes peavad

tegema kattuvaid arvutusi ja esitama aruandeid mõlema eeskirjade kogumi alusel.

Selleks et vältida selliseid soovimatuid tagajärgi, säilitades samal ajal välismaiseid

kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade eesmärgi ennetada maksustamise

vältimist, tuleks teise samba raamistiku kohaldamisalasse kuuluvatele

maksumaksjatele teha erand. Lisaks ei tuleks tulu arvessevõtmise reeglit kohaldada

juhul, kui hargmaise ettevõtja lõplik emaüksus asub jurisdiktsioonis, kus kehtib

tingimustele vastav paralleelne maksustamiskord19. Välismaiseid kontrollitavaid

19 OECD (2026), „Tax Challenges Arising from the Digitalisation of the Economy – Global Anti-Base

Erosion Model Rules“ („Majanduse digitaliseerimisest tulenevad maksuprobleemid – üleilmsed

ET 11 ET

äriühinguid käsitlevate eeskirjade ja riigisisese lisamaksu kombineerimine madalalt

maksustatud kontrollitava äriühingu riigis võib siiski põhjustada topeltmaksustamist ja

võrreldavat kattuvat regulatiivset koormust. Seetõttu tuleks välismaiste kontrollitavate

äriühingute maksustamisest sihtotstarbeliselt ikkagi vabastada hargmaised ettevõtjad,

kelle lõplik emaüksus on riikides, kus kohaldatakse tingimustele vastavat paralleelset

maksustamiskorda, seoses nende madalalt maksustatud välismaiste kontrollitavate

äriühingute tuluga, kelle suhtes kohaldatakse tingimustele vastavat riigisisest

lisamaksu ja kes ei saa tagasimakseid ega asjakohast otsest või kaudset rahalist kasu.

(40) Direktiivi (EL) 2016/1164 artikli 7 lõike 2 kohaselt võivad liikmesriigid valida kahe

meetodi vahel, et määrata kindlaks välismaise kontrollitava äriühingu tulu, mis

arvatakse emaettevõtja maksubaasi hulka. See valikuvõimalus on toonud

liikmesriikides kaasa erineva rakendamise, mille tagajärjeks on killustatus, suuremad

nõuete täitmisega seotud kulud ja väiksem õiguskindlus maksumaksjate jaoks. Nende

sätete kohaldamise kohta saadud tõendid näitavad, et konkreetsetel passiivse tulu

kategooriatel põhinev mudel (edaspidi „mudel A“) pakub tõhusamat ja hallatavamat

lähenemisviisi kui fiktiivsetele skeemidele keskenduv mudel (edaspidi „mudel B“).

Mudel B kattub märkimisväärselt siirdehindade eeskirjadega ja selle lisaväärtus on

tegelikult väike. Selleks et lihtsustada välismaiste kontrollitavate äriühingute

raamistikku, suurendada õiguskindlust ja tagada selliseid äriühinguid käsitlevate

eeskirjade järjepidev kohaldamine kogu liidus, peaksid liikmesriigid kohaldama ühtset

lähenemisviisi, mis põhineb mudelil A. Seetõttu tuleks välja jätta võimalus kohaldada

mudelit B ja sellega seotud miinimumkünnist, mis on muutunud ülearuseks, kuna seda

kohaldatakse üksnes mudeli B alusel.

(41) Liidus on 99,8 % ettevõtjatest VKEd. Siiski tegutseb ainult 10 % neist piiriüleselt ja

2 %-l on tütarettevõtjad väljaspool liitu. Lisaks on 42 % VKEdest eraldiseisvad

üksused ning seetõttu ei kuulu nad kontserni ega oma sidusettevõtjaid20. Mitme

liikmesriigiga toimunud teabevahetuse käigus kogutud teave näitab, et ligikaudu

kümne aasta jooksul alates direktiivi (EL) 2016/1164 kohaldamise algusest ei ole

haldusasutustel olnud peaaegu ühtegi välismaiste kontrollitavate äriühingute juhtumit,

mis oleks seotud VKEdega. See näitab, et välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid

käsitlevaid eeskirju kohaldatakse VKEde suhtes harva, tõenäoliselt seetõttu, et nende

äriühingute tegevusstruktuurid ei hõlma piiriülest tegevust või hõlmavad seda vähesel

määral. VKEde väljajätmine nende eeskirjade kohaldamisalast ei mõjutaks seega

jõupingutusi maksustamise vältimise ja maksudest kõrvalehoidumise või agressiivse

maksuplaneerimise vastu võitlemisel, vaid tooks pigem kasu kulude ja ressursside

kokkuhoiu näol nii äriühingutele kui ka maksuhalduritele. Sellest järeldub, et

kooskõlas käesolevas algatuses ning muudes maksustamise ja liidu õiguse

valdkondades VKEdele antud sarnaste eranditega on asjakohane kehtestada VKEdele

ka vabastus välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate eeskirjade

kohaldamisalast. See tagab välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevate

eeskirjade proportsionaalse kohaldamise ning leevendab regulatiivset ja

halduskoormust vastavalt maksumaksjate ja maksuhaldurite jaoks. Erandit tuleks

maksubaasi kahanemise vastased näidiseeskirjad (teine sammas)“), kõrvuti kehtivate eeskirjade pakett:

maksubaasi kahanemise ja kasumi ümberpaigutamise kaasav raamistik, OECD,

https://www.oecd.org/content/dam/oecd/en/topics/policysub-issues/global-minimum-tax/side-by-side-

package.pdf. 20 VVA/KPMG, VKEde maksukuulekuse kulud: ajakohastatud ja täiendatud lõpparuanne, KPMG/VVA

2022.

ET 12 ET

kohaldada kõigi Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2013/3421

määratletud väikeste ja keskmise suurusega kontsernide suhtes, olenemata sellest, kas

lõplik emaüksus asub liidus või kolmandas riigis. VKEde erandi kohaldamisalaga

tagatakse, et kontsernid saavad kasutada VKEde erandit üksnes juhul, kui kontsern

tervikuna vastab väikese või keskmise suurusega kontserni määratlusele. Erand tuleks

teha ka eraldiseisvatele üksustele, kellel on välismaal püsiv tegevuskoht ja kes

kvalifitseeruvad kõnealuses direktiivis määratletud mikro-, väikesteks või keskmise

suurusega ettevõtjateks.

(42) Välismaiseid kontrollitavaid äriühinguid käsitlevad eeskirjad annavad liikmesriikidele

võimaluse jätta nende kohaldamisalast välja üksused või püsivad tegevuskohad, mille

passiivne tulu on väike, kuna maksustamise vältimise ohtu peetakse sellistel juhtudel

väikeseks. See võimalus hõlmab ka eriolukordi, mis on seotud finantsettevõtjatega,

kelle puhul võib suur osa passiivsest tulust tuleneda nende tavapärasest äritegevusest.

Selleks et vähendada maksumaksjate haldus- ja regulatiivset koormust, tuleks

direktiivi (EL) 2016/1164 artikli 7 lõiget 3 muuta, et nõuda liikmesriikidelt vastava

erandi kehtestamist.

(43) Direktiivi (EL) 2016/1164 artikli 9 lõikes 3 sätestatud eeskirjad imporditud ebakõlade

kohta on osutunud liiga keeruliseks, peamiselt nende keerukate määratluste ja

mitmetasandiliste vastavuskohustuste tõttu. See keerukus mitte ainult ei takista nende

praktilist rakendamist, vaid tekitab ka märkimisväärset halduskoormust nii

maksumaksjatele kui ka maksuhalduritele, ilma et aitaks saavutada nende kavandatud

tulemusi. Võttes arvesse probleeme imporditud ebakõlasid käsitlevate eeskirjade

kohaldamisel ja mis tahes positiivse tulemuse saavutamisel, on asjakohane ja

proportsionaalsuse põhimõttega kooskõlas need eeskirjad välja jätta.

(44) Et vähendada siseturu killustatust ja tagada käesoleva direktiivi

lihtsustamiseesmärkide järjepidev saavutamine kogu liidus, tuleks artikli 4 lõikes 5 ja

lõike 7 punktis d sätestatud eeskirju kohaldada ühetaoliselt kõigis liikmesriikides.

Seetõttu ei tohiks liikmesriigid säilitada ega kehtestada sätteid, mis erinevad

käesolevas direktiivis sätestatud ühtsetest eeskirjadest.

(45) Topeltmaksustamisega seotud vaidluste tõhus lahendamine liidus on jätkuvalt siseturu

nõuetekohase toimimise jaoks prioriteet. Topeltmaksustamise lahendamata olukorrad

takistavad piiriülest majandustegevust, õõnestavad õiguskindlust ja põhjustavad

maksumaksjatele ülemäärast maksukoormust. Kuigi direktiiviga (EL) 2017/1852 on

selliste vaidluste lahendamise raamistikku märkimisväärselt parandatud, on

kogemused näidanud, et teatavaid mõisteid tuleks selgitada ja vähendada erineva

tõlgenduse võimalusi, et suurendada tõhusust ning tagada kogu liidus järjepidevam ja

juurdepääsetavam vaidluste lahendamise menetlus, millest saavad kasu nii

maksumaksjad kui ka maksuhaldurid.

(46) Selleks et hõlbustada ja suurendada direktiivis (EL) 2017/1852 sätestatud

maksuvaidluste lahendamise menetluste kasutamist, on vaja selgitada mõistet

„mõjutatud isik“, sealhulgas vaidlustes, mis hõlmavad rohkem kui ühte isikut, ning

täpsustada, kellel on sellistel juhtudel õigus kaebus esitada.

21 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki ettevõtjate

aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja

millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).

ET 13 ET

(47) Kuigi jätkuvalt on väga oluline tagada, et kõik pädevad asutused saavad sama teavet,

on sama tähtis suurendada paindlikkust ja lihtsustada juurdepääsu vaidluste

lahendamise menetlusele. Selleks tuleks direktiivi (EL) 2017/1852 artiklis 3 selgitada,

et rohkem kui üht mõjutatud isikut hõlmavate juhtumite korral võib iga mõjutatud isik

esitada kaebuse üksnes oma elukohaliikmesriigi pädevale asutusele, millega välditaks

tarbetut mitmekordset esitamist ja vähendataks halduskoormust. Näiteks kui

siirdehinna korrigeerimine mõjutab kahte või enamat sidusettevõtjat, peaks igal

ettevõtjal olema õigus esitada kaebus üksnes oma asukohaliikmesriigi pädevale

asutusele. See ei takista siiski ühte mõjutatud isikut esitamast kaebust teise mõjutatud

isiku nimel kooskõlas riigisisese õigusega.

(48) Selleks et suurendada õiguskindlust, tagades samal ajal jätkuvalt, et kõik asjaomased

pädevad asutused saavad samal ajal sama teabe, tuleks direktiivi (EL) 2017/1852

artiklis 3 sätestatud nõuded kaebuste samaaegse esitamise kohta, mille tõlgendamine

on osutunud keeruliseks, asendada selge kaebuste esitamise tähtajaga.

(49) Tagamaks, et pädevad asutused konstruktiivselt keskenduvad topeltmaksustamise

kaotamisele, tuleks direktiivi (EL) 2017/1852 artiklis 5 sätestatud kaebuse

tagasilükkamise aluseid vähendada miinimumini ja need peaksid piirduma juhtudega,

kus kaebuses puudub nõutav oluline teave. Peale selle tuleks mõjutatud isikutele anda

võimalus kõrvaldada kaebuses esinevad puudused, kui see on asjakohane, ning

tagasilükkamise korral kaebus uuesti esitada, tingimusel et järgitakse kohaldatavaid

tähtaegu.

(50) Vaidluste lahendamise menetluse kiirendamiseks peaks teabevahetus pädevate

asutuste vahel ja mõjutatud isikutega olema selge ja õigeaegne. Kui pädevad asutused

lepivad kokku, et vaidluse lahendamise suhtes ei ole võimalik kokkuleppele jõuda,

näiteks seetõttu, et pretsedent on juba olemas, peaksid nad mõjutatud isikut sellest

viivitamata teavitama, selle asemel et oodata direktiivi (EL) 2017/1852 artikli 4

kohases vastastikuse kokkuleppe menetluses ette nähtud tähtaja möödumist.

(51) Tagamaks, et mõjutatud isik, kes kavatseb kasutada direktiivis (EL) 2017/1852

sätestatud menetlusi, ei jääks topeltmaksustamise eest kaitseta, ja vältides samal ajal

eri õigusraamistikel põhinevate menetluste kattumist, on vaja ette näha, et muud

menetlused, mis on algatatud muude õigusraamistike kui direktiivi (EL) 2017/1852

alusel, peatatakse kaebuse esitamise korral ja lõpetatakse alles siis, kui kõik

asjaomased pädevad asutused on kaebuse vastu võtnud.

(52) Selleks et luua läbipaistvam ja tõhusam vaidluste lahendamise menetlus, on oluline

kehtestada rakendusaktidega täiendavad ühised menetluseeskirjad. Need

rakendusaktid peaksid andma maksumaksjatele ja pädevatele asutustele üksikasjalikud

ja selged eeskirjad, mille eesmärk on vähendada regulatiivset koormust ja saavutada

vaidluste kiire lahendamine. Sellised meetmed peaksid eeldatavasti mõjutama

liikmesriikide täitevvolitusi ja täitmise tagamise volitusi otsese maksustamise

valdkonnas, täpsemalt kahe- või mitmepoolsete maksukonventsioonide kohaste

maksustamisõiguste kasutamist ning liikmesriikide maksubaase. Seetõttu on vaja anda

nõukogule volitused võtta komisjoni ettepaneku põhjal vastu direktiivi (EL)

2017/1852 kohaseid rakendusakte.

(53) Direktiivis (EL) 2017/1852 sätestatud uute eeskirjade tulemuslikkuse hindamiseks

peaks komisjon koostama hinnangu, mis põhineb liikmesriikide esitatud teabel ja

muudel kättesaadavatel andmetel. Andmed tuleks viia võimalikult suures ulatuses

kooskõlla OECD-le samas küsimuses esitatud andmetega, et vältida tarbetut

lisakoormust liikmesriikidele. Selleks et tagada käesoleva direktiivi ühetaolise

ET 14 ET

rakendamise tingimused, eelkõige seoses sellega, milliseid andmeid tuleb igal aastal

statistilistel eesmärkidel esitada, tuleks komisjonile anda rakendamisvolitused. Neid

volitusi tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

nr 182/201122.

(54) Selleks et liikmesriigid ja maksumaksjad saaksid kohandada oma süsteeme ja

struktuure käesoleva direktiivi artikli 1 punkti 2 alapunktides b–h, punkti 3 alapunktis

c ja punktis 5, artikli 3 punktides 2 ja 5–10 ning artikli 4 punkti 5 alapunktis d

sätestatud uute eeskirjadega, tuleks nende sätete kohaldamine edasi lükata. Seepärast

peaks liikmesriikidel olema lubatud kohaldada nende sätete järgimiseks vajalikke

siseriiklikke meetmeid alates käesoleva direktiivi muudest sätetest hilisemast

kuupäevast. Tagamaks, et artikli 4 lõike 5 punktis g sätestatud erandit kohaldatakse

üksnes piiratud investeerimisperioodi jooksul, on asjakohane piirduda selle

kohaldamisel laenudega, mis on võetud esimese viie maksustamisperioodi jooksul

pärast kõnealuse sätte kohaldamise alguskuupäeva.

(55) Selleks et võtta arvesse tulevasi muudatusi äriühingu õiguslikes vormides, mida

võidakse luua liikmesriigi või ELi õiguse alusel, peaks komisjonil olema õigus võtta

kooskõlas Euroopa Liidu toimimise lepingu artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte

direktiivide 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ ja 2011/96/EL lisades esitatud vormide

loetelude ajakohastamiseks. On eriti oluline, et komisjon viiks oma ettevalmistava töö

käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil, ja et

kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta

institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud põhimõtetega.

Komisjon peab teavitama Euroopa Parlamenti delegeeritud õigusaktide

vastuvõtmisest, nende õigusaktide suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste

delegeerimise tagasivõtmisest.

(56) Isikuandmete töötlemine käesoleva direktiivi raames toimub kooskõlas Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/67923. Mis tahes teabevahetus või muu

teabeedastus pädevate asutuste poolt käesoleva direktiivi alusel peaks piirduma

sellega, mis on vajalik ja proportsionaalne käesoleva direktiivi kohaldamiseks. Kui

selline teabevahetus või -edastus hõlmab isikuandmeid, tuleks järgida

andmesubjektide õigusi ning vastutavate töötlejate ja volitatud töötlejate määrusest

(EL) 2016/679 tulenevaid vastavaid kohustusi, samuti liidu või liikmesriigi õiguses

sätestatud täiendavaid kaitsemeetmeid.

(57) Kuna käesoleva direktiivi eesmärke – s.o tagada liidu eeskirjade ühtne ja järjekindel

rakendamine otsese maksustamise valdkonnas, vähendada killustatust ja regulatiivset

koormust ning toetada siseturu kasvu ja konkurentsivõimet – ei suuda liikmesriigid

üksi tegutsedes piisavalt saavutada, vaid neid saab nende ulatuse, piiriülese mõõtme ja

siseturule avalduva mõju tõttu paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta

meetmeid kooskõlas Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse

põhimõttega. Kõnealuses artiklis sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei

lähe käesolev direktiiv nimetatud eesmärkide saavutamiseks vajalikust kaugemale,

22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13). 23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse

kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks

tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).

ET 15 ET

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA DIREKTIIVI:

Artikkel 1

Direktiivi 2003/49/EÜ muutmine

Direktiivi 2003/49/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõukogu direktiiv 2003/49/EÜ, 3. juuni 2003, eri liikmesriikide äriühingute

vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise

maksustamissüsteemi kohta“.

2) Artiklit 1 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Püsivat tegevuskohta peetakse intressi või litsentsitasu maksjaks ainult sel

määral, kui nende maksete puhul on tegemist püsiva tegevuskoha tegevusega

seoses kantud kuluga püsiva tegevuskoha liikmesriigis.“;

b) lõige 7 jäetakse välja;

c) lõige 10 jäetakse välja;

d) lõige 11 asendatakse järgmisega:

„11. Lõike 1 kohaldamisel ei nõua liikmesriigid eelnevat loa- ega

haldusmenetlust, et kontrollida käesolevas artiklis või artiklis 3 sätestatud

nõuete täitmist makse tegemise ajal.“;

e) lõiked 12 ja 13 jäetakse välja;

f) lõige 14 asendatakse järgmisega:

„14. Kui maksuvabastuse nõudeid enam ei täideta, teatab maksesaaja äriühing

või püsiv tegevuskoht sellest viivitamata maksvale äriühingule või püsivale

tegevuskohale.“;

g) lõike 15 teine lause jäetakse välja;

h) lisatakse lõige 17:

„17. Käesoleva artikli kohaldamisel ning erandina lõigetest 15 ja 16 tagavad

liikmesriigid, et kinnipeetavast maksust antakse vabastus nõukogu direktiivis

(EL) 2025/50* sätestatud korras kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse

kuuluvate juhtumite korral.

______

* Nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL) 2025/50 ülemääraselt

kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta

(ELT L, 2025/50, 10.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj).“

3) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) pealkiri asendatakse järgmisega:

„Äriühingu ja püsiva tegevuskoha määratlus“;

b) alapunkti a muudetakse järgmiselt:

1) alapunktis iii jäetakse välja taane „corporation tax Ühendkuningriigis“;

ET 16 ET

2) lisatakse järgmine lõik:

„Kooskõlas artikliga 3a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud

õigusakte käesoleva direktiivi lisa muutmiseks, et ajakohastada esimese

lõigu punktis i osutatud vormide loetelu, kui liikmesriik on teatanud

uuest äriühinguvormist, mida võib selle riigi õiguse alusel asutada, või et

lisada uus äriühinguvorm, mis on kehtestatud liidu õiguse alusel.“;

c) alapunkt b jäetakse välja.

4) Lisatakse järgmised artiklid 3a ja 3b:

„Artikkel 3a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile

määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3. Nõukogu võib artiklis 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes

sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks

nõukogule.

6. Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule

esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda

tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 3b

Euroopa Parlamendi teavitamine

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisest,

nende õigusaktide suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise

tagasivõtmisest nõukogu poolt.“

5) Artiklisse 5 lisatakse lõige 3:

„3. Kui liikmesriigis tekkiv intressimakse või litsentsitasu makstakse saajale, kes on

asutatud kolmandas riigis, kus äriühingu tulumaksu ei nõuta või kus intressi- ja

litsentsitasutulu suhtes kohaldatakse äriühingu tulumaksu nullmääraga, tagab

lähteriik, et kohaldatakse ühte järgmistest meetmetest:

a) makselt kinnipeetava maksu sissenõudmine;

b) maksja vastava makse mahaarvamise keelamine maksustamisel.

ET 17 ET

Käesolevat lõiget ei kohaldata, kui makse saaja:

a) maksustatakse maksustamisperioodil tingimustele vastava riigisisese

lisamaksuga ning selle maksuga seoses ei tehta tagasimakseid ega anta otsest

või kaudset rahalist kasu või

b) kuulub hargmaisesse kontserni, mis maksustamisperioodil kuulub nõukogu

direktiivis (EL) 2022/2523* sätestatud eeskirjade või kolmandate riikide

jurisdiktsioonide puhul OECD näidiseeskirjade kohaldamisalasse, välja arvatud

juhul, kui selle hargmaise kontserni lõplik emaüksus asub jurisdiktsioonis, kus

maksustamisperioodil kehtib tingimustele vastav paralleelne maksustamiskord.

Käesoleva lõike kohaldamisel:

a) loetakse makse saaja asutatuks jurisdiktsioonis, kus ta on asutatud või

moodustatud selle jurisdiktsiooni seaduste kohaselt või kus on tema tegeliku

juhtimise koht või teda käsitatakse muul viisil selle jurisdiktsiooni seaduste

kohaselt maksuresidendina ja teda ei käsitata teise jurisdiktsiooni

maksuresidendina;

b) „tingimustele vastav riigisisene lisamaks” – maks, mis on määratletud

direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punktis 28;

c) „hargmaine kontsern“ – direktiivi 2022/2523 artikli 3 punktis 4 määratletud

kontsern;

d) „tingimustele vastava paralleelse maksustamiskorraga jurisdiktsioon“ –

jurisdiktsioon, millele on OECD keskregistris määratud selline staatus

ülemaailmse miinimummaksu kohaldamise eesmärgil kooskõlas OECD/G20

kaasava raamistiku 5. jaanuari 2026. aasta kokkuleppega kõrvuti kehtivate

(side-by-side) eeskirjade paketi kohta;

__________

* Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste

ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima

maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj).“

6) Artikkel 6 jäetakse välja.

7) Direktiivi 2003/49/EÜ lisa asendatakse käesoleva direktiivi I lisaga.

Artikkel 2

Direktiivi 2009/133/EÜ muutmine

Direktiivi 2009/133/EÜ muudetakse järgmiselt.

1) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) punkti a lisatakse alapunkt iv:

„iv) mille käigus üks või enam äriühingut annavad likvideerimismenetluseta

lõpetamisel kogu oma vara ja kohustused üle mõnele teisele olemasolevale

äriühingule – omandavale äriühingule –, ilma et omandav äriühing emiteeriks

uusi osasid või aktsiaid, tingimusel et kõik ühinevate äriühingute aktsiad või

osad kuuluvad otseselt või kaudselt ühele isikule või ühinevate äriühingute

osad või aktsiad kuuluvad osanikele või aktsionäridele kõigis ühinevates

äriühingutes samas proportsioonis;“;

ET 18 ET

b) punkt b asendatakse järgmisega:

„b) „jagunemine“ – tehing, mille käigus

i) äriühing annab likvideerimismenetluseta lõpetamisel kogu oma vara ja

kohustused üle kahele või enamale olemasolevale või uuele äriühingule,

kusjuures tema osanikud või aktsionärid saavad võrdelises osas

omandavate äriühingute osanikeks või aktsionärideks ja neile võidakse

teatavatel juhtudel teha ka rahaline juurdemakse, mille summa ei ületa

10 % nende osade või aktsiate nimiväärtusest või viimase puudumisel

nende arvestuslikust väärtusest;

ii) jagunev äriühing annab osa oma varast ja kohustustest üle ühele või

mitmele omandavale äriühingule, saades vastu omandavate äriühingute

väärtpaberid, osad või aktsiad („eraldumise teel jagunemine“);“;

c) lisatakse alapunktid l, m ja n:

„l) „piiriülene ümberkujundamine“ – tegevus, mille käigus kujundab äriühing

ilma likvideerimismenetluseta või ilma tegevust lõpetamata ümber õigusliku

vormi, milles äriühing on lähteliikmesriigis registreeritud, sihtliikmesriigi

õiguslikuks vormiks, mis on loetletud I lisas, ja viib vähemalt oma

registrijärgse asukoha üle sihtliikmesriiki, säilitades seejuures juriidilise isiku

staatuse;

m) „lähteliikmesriik“ – liikmesriik, kus äriühing on registreeritud enne

piiriülest ümberkujundamist;

n) „sihtliikmesriik“ – liikmesriik, kus ümberkujundatud äriühing piiriülese

ümberkujundamise tulemusena registreeritakse;“.

2) Artiklisse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kooskõlas artikliga 3a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte

käesoleva direktiivi I lisa A osa muutmiseks, et ajakohastada punktis a osutatud

äriühinguvormide loetelu, kui liikmesriik on teatanud uuest äriühinguvormist, mida

võib selle riigi õiguse alusel asutada, või et lisada uus äriühinguvorm, mis on

kehtestatud liidu õiguse alusel.“

3) Lisatakse järgmised artiklid 3a ja 3b:

„Artikkel 3a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 3 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile

määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3. Nõukogu võib artiklis 3 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

ET 19 ET

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes

sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks

nõukogule.

6. Artikli 3 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule

esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda

tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 3b

Euroopa Parlamendi teavitamine

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisest,

nende õigusaktide suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise

tagasivõtmisest nõukogu poolt.“

4) Lisatakse järgmine Va peatükk:

„Va PEATÜKK

PIIRIÜLESE ÜMBERKUJUNDAMISE EESKIRJAD

Artikkel 14a

1. Piiriülese ümberkujundamisega ei kaasne lähteliikmesriigis artikli 4 lõike 1

kohaselt arvutatud kapitali kasvutulu maksustamist, kui on täidetud üks järgmistest

tingimustest:

a) piiriüleselt ümberkujundatav äriühing jääb lähteliikmesriigi

maksuresidendiks;

b) kapitali kasvutulu tuleneb varadest ja kohustustest, mis jäävad tegelikult

seotuks piiriüleselt ümberkujundatava äriühingu püsiva tegevuskohaga

lähteliikmesriigis ning mõjutavad maksustamisel arvesse võetava kasumi või

kahjumi tekkimist.

2. Lõiget 1 kohaldatakse üksnes juhul, kui äriühing arvutab seoses lähteliikmesriiki

jäävate või selles liikmesriigis asuva püsiva tegevuskohaga tegelikult seotud varade

ja kohustustega uue amortisatsiooni ning kasu või kahju nii, nagu piiriülest

ümberkujundamist ei oleks toimunud.

3. Kui kõnealuse lähteliikmesriigi õigusaktide kohaselt on äriühingul õigus arvestada

seoses sellesse liikmesriiki jäävate vara ja kohustustega uut amortisatsiooni ning

kasu ja kahju lõikes 2 sätestatust erineval alusel, ei kohaldata lõiget 1 varale ja

kohustustele, mille suhtes seda võimalust kasutatakse.

Artikkel 14b

1. Äriühingu piiriülese ümberkujundamise korral võtavad liikmesriigid vajalikud

meetmed tagamaks, et piiriüleselt ümberkujundatava äriühingu püsiv tegevuskoht,

mis asub lähteliikmesriigi territooriumil, võib eraldised või reservid, mille äriühing

on enne piiriülest ümberkujundamist nõuetekohaselt moodustanud ja mis on osaliselt

ET 20 ET

või täielikult maksust vabastatud ega ole saadud välismaal asuvatest püsivatest

tegevuskohtadest, sama maksuvabastusega edasi kanda.

2. Ulatuses, milles lubataks liikmesriigi territooriumil piiriüleselt ümberkujundataval

äriühingul maksustamisel veel täielikult arvesse võtmata kahjumit edasi või tagasi

kanda, lubab kõnealune liikmesriik oma territooriumil asuval piiriüleselt

ümberkujundatava äriühingu püsival tegevuskohal üle võtta kõnealuse äriühingu

kahjumi, mida pole maksustamisel veel täielikult arvesse võetud, eeldusel et kahjumi

edasi- või tagasikandmist oleks saanud samasugustel tingimustel kasutada äriühing,

mis oli jätkuvalt kõnealuse liikmesriigi maksuresident.

Artikkel 14c

1. Piiriülene ümberkujundamine ei too iseenesest kaasa piiriüleselt

ümberkujundatava äriühingu aktsionäride või osanike tulu, kasumi või kapitali

kasvutulu maksustamist.

2. Lõike 1 kohaldamine ei takista liikmesriike maksustamast piiriüleselt

ümberkujundatava äriühingu kapitali kuuluvate osade või aktsiate hilisemast

üleandmisest tulenevat kasu.“

5) Direktiivi 2009/133/EÜ I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi II lisale.

Artikkel 3

Direktiivi 2011/96/EL muutmine

Direktiivi 2011/96/EL muudetakse järgmiselt.

1) Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõukogu direktiiv 2011/96/EL, 30. november 2011, eri liikmesriikide äriühingute

vaheliste dividendide ja muude kasumieraldiste suhtes kohaldatava ühise

maksustamissüsteemi kohta“.

2) Artikli 1 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga liikmesriik kohaldab käesolevat direktiivi:

a) kasumieraldiste suhtes, mida teiste liikmesriikide jaotavad äriühingud

maksavad kõnealuse liikmesriigi äriühingutele;

b) kasumieraldiste suhtes, mida kõnealuse liikmesriigi äriühingud

maksavad jaotavate äriühingutena teiste liikmesriikide äriühingutele;

c) kasumieraldiste suhtes, mida teiste liikmesriikide äriühingute

kõnealuses liikmesriigis asuvad püsivad tegevuskohad saavad jaotavatelt

äriühingutelt, mille asukohaliikmesriik ei ole sama kui püsiva tegevuskoha

asukohaliikmesriik;

d) kasumieraldiste suhtes, mida kõnealuse liikmesriigi äriühingud

maksavad sama liikmesriigi äriühingute muus liikmesriigis asuvatele

püsivatele tegevuskohtadele.“

3) Artikli 2 punkti a lisatakse järgmine lõik:

„Kooskõlas artikliga 2a on komisjonil õigus vastu võtta delegeeritud õigusakte

käesoleva direktiivi I lisa muutmiseks, et ajakohastada esimese lõigu punktis i

osutatud vormide loetelu, kui liikmesriik on teatanud uuest äriühinguvormist, mida

ET 21 ET

võib selle riigi õiguse alusel asutada, või et lisada uus äriühinguvorm, mis on

kehtestatud liidu õiguse alusel.“

4) Lisatakse järgmised artiklid 2a ja 2b:

„Artikkel 2a

Delegeeritud volituste rakendamine

1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis

sätestatud tingimustel.

2. Artiklis 2 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse komisjonile

määramata ajaks alates [käesoleva direktiivi jõustumise kuupäev].

3. Nõukogu võib artiklis 2 osutatud volituste delegeerimise igal ajal tagasi võtta.

Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse otsuses nimetatud volituste delegeerimine. Otsus

jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas või otsuses

nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba jõustunud delegeeritud

õigusaktide kehtivust.

4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas

13. aprilli 2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes

sätestatud põhimõtetega iga liikmesriigi määratud ekspertidega.

5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle teatavaks

nõukogule.

6. Artikli 2 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul, kui

nõukogu ei ole kahe kuu jooksul pärast õigusakti teatavakstegemist nõukogule

esitanud selle suhtes vastuväidet või kui nõukogu on enne selle tähtaja möödumist

komisjonile teatanud, et ta ei esita vastuväidet. Nõukogu algatusel pikendatakse seda

tähtaega kahe kuu võrra.

Artikkel 2b

Euroopa Parlamendi teavitamine

Komisjon teavitab Euroopa Parlamenti delegeeritud õigusaktide vastuvõtmisest,

nende õigusaktide suhtes esitatud vastuväidetest ja volituste delegeerimise

tagasivõtmisest nõukogu poolt.“

5) Artikkel 3 jäetakse välja.

6) Artikli 4 lõiked 1, 2 ja 3 asendatakse järgmisega:

„1. Kui saav äriühing või selle püsiv tegevuskoht saab tulenevalt oma seotusest

jaotava äriühinguga jaotatud kasumit, siis saava äriühingu liikmesriik ja tema püsiva

tegevuskoha liikmesriik, välja arvatud juhul, kui jaotav äriühing likvideeritakse, kas:

a) ei maksusta sellest kasumist sellist osa, mida jaotav äriühing ei saa

maha arvata, ja maksustab sellest kasumist sellist osa, mille jaotav äriühing

saab maha arvata, või

b) maksustab sellist kasumit, lubades saaval äriühingul ja püsival

tegevuskohal tasumisele kuuluvast maksusummast selle maksusumma piires

maha arvata äriühingu tulumaksu selle osa, mis on seotud kõnealuse kasumiga

ning mida on maksnud jaotav äriühing ja mis tahes madalama astme jaotav

äriühing, tingimusel et äriühing ja tema madalama astme jaotav äriühing

ET 22 ET

vastavad igal astmel artiklis 2 toodud määratlusele ning artiklis 3 sätestatud

nõuetele.

Käesolev lõige ei piira kuritarvitustevastaste riigisiseste meetmete kohaldamist, mille

eesmärk on ära hoida vara- või tulumaksuga seotud kohustuste vältimist

valdusettevõtjate kasutamise kaudu.

2. Ükski käesoleva direktiivi säte ei takista saava äriühingu liikmesriiki käsitlemast

jaotavat äriühingut maksustamise mõttes läbipaistvana, lähtudes nimetatud

liikmesriigi hinnangust kõnealuse jaotava äriühingu õiguslikele tunnustele, mis

tulenevad selle asutamise aluseks olnud õigusest, ja seetõttu maksustamast saava

äriühingu osa jaotava äriühingu kasumis, kui see kasum tekib. Sel juhul hoidub saava

äriühingu liikmesriik jaotava äriühingu jaotatud kasumi maksustamisest.

Hinnates saava äriühingu osa jaotava äriühingu kasumis selle tekkimise ajal, siis

saava äriühingu liikmesriik kas vabastab selle kasumi maksustamisest või lubab

saaval äriühingul tasumisele kuuluvast maksusummast selle maksusumma piires

maha arvata selle äriühingu tulumaksu osa, mis on seotud saava äriühingu

kasumiosaga ja mida on maksnud jaotav äriühing ja mis tahes madalama astme

jaotav äriühing, tingimusel et äriühing ja tema madalama astme jaotav äriühing

vastavad igal astmel artiklis 2 toodud määratlusele ning artiklis 3 sätestatud nõuetele.

3. Kui saaval äriühingul on vähemalt 10 % osalus teise liikmesriigi äriühingu

kapitalis või hääleõigus selles äriühingus, jätab iga liikmesriik endale võimaluse

sätestada, et osalusega seotud kulusid ja jaotava äriühingu kasumi jaotamisest

tulenevat kahjumit ei saa maha arvata saava äriühingu maksustatavast kasumist.

Kui sellisel juhul on osalusega seotud juhtimiskulud fikseeritud kindla määrana, ei

tohi see summa ületada 5 % jaotava äriühingu jaotatavast kasumist.“

7) Artikkel 5 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 5

1. Kasum, mida jaotav äriühing jaotab saavale äriühingule, vabastatakse

kinnipeetavast maksust.

2. Erandina artikli 2 punkti a alapunktidest i ja iii kohaldatakse lõiget 1 ka siis, kui

saav äriühing on pensioniasutus.

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab „pensioniasutus“ järgmist:

a) tööandja kogumispensioni asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

(EL) 2016/2341* artikli 6 punkti 1 tähenduses;

b) asutused, kes haldavad selliseid pensioniskeeme, mida loetakse Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 883/2004** ja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu määruse (EÜ) nr 987/2009*** kohaldamisalasse kuuluvateks

sotsiaalkindlustusskeemideks, samuti juriidilised isikud, kes on asutatud

selliste skeemide raames investeeringute tegemise eesmärgil;

_________

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv (EL)

2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja järelevalve kohta

(ELT L 354, 23.12.2016, lk 37, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/2341/oj).

ET 23 ET

**Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2004. aasta määrus (EÜ) nr 883/2004

sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta (ELT L 166, 30.4.2004, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2004/883/oj).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta määrus (EÜ)

nr 987/2009, milles sätestatakse määruse (EÜ) nr 883/2004

(sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta) rakendamise kord (ELT L 284,

30.10.2009, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2009/987/oj).“

8) Lisatakse järgmised artiklid 5a, 5b ja 5c:

„Artikkel 5a

Artikli 5 kohaldamisel ei nõua liikmesriigid eelnevat loa- ega haldusmenetlust, et

kontrollida artiklites 2 ja 3 sätestatud nõuete täitmist kasumi jaotamise ajal.

Artikkel 5b

1. Kui jaotav äriühing on pidanud maksu kinni summalt, mille suhtes peaks artikli 5

kohaselt kehtima maksuvabastus, võib tulu tekkimise kohas nõuda kõnealuse maksu

tagasimaksmist. Tagasimakse taotlus tuleb esitada ettenähtud tähtaja jooksul.

Kõnealune tähtaeg kestab vähemalt kaks aastat alates kasumi jaotamise kuupäevast.

2. Jaotava äriühingu liikmesriik maksab ülemääraselt kinnipeetud maksu tagasi ühe

aasta jooksul pärast taotluse ja liikmesriigi poolt põhjendatult nõutavate

tõendusandmete nõuetekohast kättesaamist. Kui kinnipeetud maksu ei ole selle

tähtaja jooksul tagasi makstud, on saaval äriühingul kõnealuse aasta möödumisel

õigus saada tagasimakstavalt maksult intressi määraga, mis vastab jaotava äriühingu

liikmesriigis võrreldavatel juhtudel riigisisese õiguse kohaselt kohaldatavale

intressimäärale.

Artikkel 5c

Artikli 5 kohaldamisel ning erandina lõigetest 5a ja 5b tagavad liikmesriigid, et

kinnipeetavast maksust antakse vabastus nõukogu direktiivis (EL) 2025/50*

sätestatud korras kõnealuse direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate juhtumite korral.

______

* Nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL) 2025/50 ülemääraselt

kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (ELT

L, 2025/50, 10.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj).“

9) Artikkel 6 asendatakse järgmisega:

„Saava äriühingu liikmesriik ei tohi maksustada kinnipeetava maksuga kasumit,

mida selline äriühing saab jaotavalt äriühingult.“

10) Artikli 7 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Termin „kinnipeetav maks“ ei hõlma käesoleva direktiivi mõistes äriühingu

tulumaksu avansilist makset või ettemaksu (précompte), mida makstakse jaotava

äriühingu liikmesriigile seoses kasumi jaotamisega saavale äriühingule.“

11) Direktiivi 2011/96/EL I lisa muudetakse vastavalt käesoleva direktiivi III lisale.

ET 24 ET

Artikkel 4

Direktiivi (EL) 2016/1164 muutmine

Direktiivi (EL) 2016/1164 muudetakse järgmiselt.

1) Pealkiri asendatakse järgmisega:

„Nõukogu direktiiv (EL) 2016/1164, 12. juuli 2016, millega nähakse ette eeskirjad

teadus- ja arendustegevuse kulude suhtes kohaldatava maksukorra ning siseturu

toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise tavade kohta“.

2) Artiklit 2 muudetakse järgmiselt:

a) punkti 1 ette lisatakse punktid -1, -1a ja -1b:

„-1) „tingimustele vastavad kulud“ – maksumaksja poolt või tema nimel

seadmetesse, masinatesse ja muusse materiaalsesse varasse tehtud

investeeringud, millest on maha arvatud mahaarvatav käibemaks ning mida

kasutatakse maksumaksja otsestes ärihuvides ühel järgmistest eesmärkidest:

a) teadus- ja arendustegevuse läbiviimine;

b) teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks vajalike rajatiste tagamine;

-1a) „teadus- ja arendustegevus“ – mis tahes järgmine tegevus:

a) alusuuringud – eksperimentaalsed või teoreetilised uuringud, mida

tehakse peamiselt selleks, et saada uusi teadmisi nähtuste ja vaadeldavate

faktide põhialuste kohta, lähtumata konkreetsest rakendus- või

kasutusalast;

b) rakendusuuringud – algupärased uuringud, mida tehakse uute

teadmiste saamiseks, kuid mis on suunatud eeskätt kindlale praktilisele

eesmärgile;

c) eksperimentaalarendus – süstemaatiline töö, mida tehakse uuringutest

ja praktilistest kogemustest saadud teadmiste põhjal ning mis loob uut

teadmist eesmärgiga valmistada uusi tooteid, võtta kasutusele uusi

protsesse või täiustada olemasolevaid tooteid ja protsesse;

-1b) „realiseerimisväärtus“ –

a) tingimustele vastavate kuludega seotud vara müügi korral hinnaga, mis

ei ole turuväärtusest madalam, müügi puhastulu;

b) sellise vara lammutamise või hävitamise korral vara jäänuste eest

saadud netosumma koos kindlustushüvituse või põhivara eest saadud

hüvitisega;

c) kõikidel muudel juhtudel, kui maksumaksja ei ole enam sellise vara

omanik, vara turuväärtus;“;

b) punkti 4 kolmanda lõigu alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a) kui ebakõla tekib punkti 9 esimese lõigu alapunktide b, c, d, e või g alusel

või kui artikli 9a alusel nõutakse kohandamist, siis muudetakse sidusettevõtja

määratlust nii, et 25 protsendi nõue asendatakse 50 protsendi nõudega;“;

c) punkti 5 muudetakse järgmiselt:

1. sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

ET 25 ET

„finantsettevõtja“ – üks järgmistest üksustest või selliste üksuste

püsivatest tegevuskohtadest ühes või mitmes liikmesriigis:“;

2. alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a) krediidiasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

nr 575/2013* artikli 4 lõike 1 punkti 1 tähenduses;

______

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL)

nr 575/2013 krediidiasutuste ja investeerimisühingute suhtes

kohaldatavate usaldatavusnõuete kohta ja määruse (EL) nr 648/2012

muutmise kohta (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj).“;

3) lisatakse alapunktid aa, ab ja ac:

„aa) investeerimisühing, mis on määratletud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2014/65/EL* artikli 4 lõike 1 punktis 1;

ab) alternatiivse investeerimisfondi valitseja Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi 2011/61/EL** artikli 4 lõike 1 punkti b tähenduses;

ac) vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeerimiseks

loodud ettevõtja fondivalitseja Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/65/EÜ*** artikli 2 lõike 1 punkti b tähenduses;

______

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 15. mai 2014. aasta

direktiiv 2014/65/EL finantsinstrumentide turgude kohta ning millega

muudetakse direktiive 2002/92/EÜ ja 2011/61/EL (ELT L 173,

12.6.2014, lk 349, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/65/oj)

**Euroopa Parlamendi ja nõukogu 8. juuni 2011. aasta

direktiiv 2011/61/EL alternatiivsete investeerimisfondide valitsejate

kohta, millega muudetakse direktiive 2003/41/EÜ ja 2009/65/EÜ ning

määruseid (EÜ) nr 1060/2009 ja (EL) nr 1095/2010 (ELT L 174,

1.7.2011, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/61/oj).

***Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv

2009/65/EÜ vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks

investeeringuks loodud ettevõtjaid (eurofondid) käsitlevate õigus- ja

haldusnormide kooskõlastamise kohta (ELT L 302, 17.11.2009, lk 32,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/65/oj).“;

4. alapunkt d asendatakse järgmisega:

„d) Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2016/2341*

artikli 6 punktis 1 määratletud tööandja kogumispensioni asutus;

_____

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2016. aasta direktiiv

(EL) 2016/2341 tööandja kogumispensioni asutuste tegevuse ja

järelevalve kohta (ELT L 354, 23.12.2016, lk 37,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/2341/oj).“;

5. alapunkt f jäetakse välja;

ET 26 ET

6. alapunktid g, h ja i asendatakse järgmisega:

„g) vabalt võõrandatavatesse väärtpaberitesse ühiseks investeeringuks

loodud ettevõtja (eurofond) direktiivi 2009/65/EÜ artikli 1 lõike 2

tähenduses;

h) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 648/2012* artikli 2

punktis 1 määratletud keskne vastaspool;

i) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 909/2014** artikli 2

lõike 1 punktis 1 määratletud väärtpaberite keskdepositoorium;

___

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 4. juuli 2012. aasta määrus (EL)

nr 648/2012 börsiväliste tuletisinstrumentide, kesksete vastaspoolte ja

kauplemisteabehoidlate kohta (ELT L 201, 27.7.2012, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/648/oj).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL)

nr 909/2014, mis käsitleb väärtpaberiarvelduse parandamist Euroopa

Liidus ja väärtpaberite keskdepositooriume ning millega muudetakse

direktiive 98/26/EÜ ja 2014/65/EL ning määrust (EL) nr 236/2012 (ELT

L 257, 28.8.2014, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/909/oj).“;

7. lisatakse järgmised alapunktid j–o:

„j) direktiivi 2009/138/EÜ artikli 211 kohaselt tegevusloa saanud

eriotstarbeline kindlustus- või edasikindlustusettevõtja;

k) määruse (EL) nr 575/2013 artikli 4 lõike 1 punktis 20 määratletud

finantsvaldusettevõtja ja direktiivi 2009/138/EÜ artikli 212 lõike 1

punktis f määratletud kindlustusvaldusettevõtja või Euroopa Parlamendi

ja nõukogu direktiivi 2002/87/EÜ* artikli 2 punktis 15 määratletud

segafinantsvaldusettevõtja, mis kuulub kindlustuskonsolideerimisgruppi,

mille suhtes kohaldatakse direktiivi 2009/138/EÜ artikli 213 kohaselt

konsolideerimisgrupi järelevalvet ja mis ei ole kõnealuse direktiivi

artikli 214 lõike 2 kohaselt konsolideerimisgrupi järelevalvest

vabastatud;

l) makseasutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL)

2015/2366** artikli 4 punkti 4 tähenduses;

m) e-raha asutus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi

2009/110/EÜ*** artikli 2 punkti 1 tähenduses;

n) ühisrahastusteenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2020/1503**** artikli 2 lõike 1 punkti e tähenduses;

o) krüptovarateenuse osutaja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 2023/1114**** artikli 3 lõike 1 punkti 15 tähenduses.

___

*Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. detsembri 2002. aasta

direktiiv 2002/87/EÜ, milles käsitletakse finantskonglomeraati kuuluvate

krediidiasutuste, kindlustusseltside ja investeerimisühingute täiendavat

järelevalvet ning millega muudetakse nõukogu direktiive 73/239/EMÜ,

79/267/EMÜ, 92/49/EMÜ, 92/96/EMÜ, 93/6/EMÜ ja 93/22/EMÜ ja

ET 27 ET

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiive 98/78/EÜ ja 2000/12/EÜ

(ELT L 35, 11.2.2003, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2002/87/oj).

**Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv

(EL) 2015/2366 makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ,

2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise

ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 337,

23.12.2015, lk 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2366/oj).

*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv

2009/110/EÜ, mis käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning

usaldatavusnormatiivide täitmise järelevalvet ning millega muudetakse

direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks

direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/110/oj).

**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 7. oktoobri 2020. aasta määrus

(EL) 2020/1503, mis käsitleb ettevõtjatele Euroopa ühisrahastusteenuse

osutajaid ning millega muudetakse määrust (EL) 2017/1129 ja direktiivi

(EL) 2019/1937 (ELT L 347, 20.10.2020, lk 1, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2020/1503/oj).

*****Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL)

2023/1114, mis käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse

määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010 ning direktiive

2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj).“

3) Artikkel 3 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 3

Ühtlustamise ja kaitse miinimumtase

1. Liikmesriigid võivad otsustada Ia peatükis sätestatud meetmete asemel säilitada

või võtta alternatiivseid riigisiseseid meetmeid, kui nad teevad kindlaks, et selliste

meetmetega käsitletaks tingimustele vastavaid kulusid soodsamalt kui Ia peatükis

sätestatud eeskirjadega.

2. II peatükk ei piira selliste siseriiklike või lepingupõhiste sätete kohaldamist, mille

eesmärk on tagada riigisisesele äriühingute maksubaasile kõrgem kaitsetase.“

4) Lisatakse Ia peatükk.

„Ia PEATÜKK

TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS

Artikkel 3a

Teadus- ja arendustegevuse maksusoodustus

1. Maksumaksjatel on õigus teadus- ja arendustegevuse maksusoodustusele (edaspidi

„soodustus“) tingimustele vastavate kulude eest. Soodustuse summa arvatakse maha

nende maksubaasist.

2. Soodustuse summa on võrdne tingimustele vastavate kulude summaga.

ET 28 ET

3. Erandina lõikest 2, kui nende kuludega seoses tekib realiseerimisväärtus, piirdub

soodustus summaga, mille võrra need kulud ületavad realiseerimisväärtust.

4. Soodustust kasutatakse sellel maksustamisperioodil, mil tingimustele vastavad

kulud tekkisid, või mis tahes järgneval neljal maksustamisperioodil.

5. Soodustust ei saa kasutada pärast maksustamisperioodile, mil tingimustele

vastavad kulud tekkisid, järgneva neljanda maksustamisperioodi lõppu.

Artikkel 3b

Tingimustele vastavatest kuludest väljaarvamine

1. Tingimustele vastavad kulud ei hõlma kulutusi, mis on tehtud selleks, et soetada

järgmist:

a) maa või õigused maale, välja arvatud juhul, kui kulud on seotud

i) sellele maale juba ehitatud hoone või rajatisega;

ii) õigustega sellisele hoonele või rajatisele või

iii) masinate või seadmetega, mis moodustavad sellise hoone või rajatise

osa;

b) eluruum.

2. Erandina lõike 1 punktist b käsitatakse kulusid, mis on seotud eluruumi sisaldava

hoonega, tingimustele vastavate kuludena, kui on täidetud mõlemad järgmised

tingimused:

a) hoone osi, mis ei ole eluruumid, kasutatakse teadus- ja arendustegevuseks;

b) eluruumiga on seotud kuni 20 % hoonega seotud kuludest.

Kui esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, käsitatakse kogu hoonega

seotud kulusid tingimustele vastavate kuludena.

Kui esimese lõigu punktis a sätestatud tingimus on täidetud, kuid punktis b sätestatud

tingimus mitte, käsitatakse tingimustele vastava kuluna üksnes seda osa kulutustest,

mis vastab hoone sellele osale, mida kasutatakse teadus- ja arendustegevuseks.

Artikkel 3c

Tingimustele vastavate kulude minimaalne kasutamine ja tasakaalustav maksukohustus

1. Tingimustele vastavaid kulusid, millega seoses soodustust taotletakse, kasutatakse

täielikult ja eranditult teadus- ja arendustegevuseks vähemalt kolme järjestikuse aasta

jooksul. Kolmeaastane periood algab hiljemalt üks aasta pärast selle

maksustamisperioodi lõppu, mille puhul soodustust esimest korda kasutatakse.

2. Kui lõikes 1 sätestatud tingimus ei ole täidetud, siis soodustust ei anta või kui see

on juba antud, siis see tühistatakse ning maksusoodustuse summa lisatakse selle

maksustamisperioodi maksubaasile, mil see tingimus ei ole enam täidetud.

Esimest lõiku ei kohaldata, kui selle tingimuse täitmata jätmine on tingitud kas

vääramatust jõust või asjaoludest, mille üle maksumaksjal puudub mõistlik kontroll.

3. Kui maksumaksja enam ei oma tingimustele vastavate kuludega seotud vara,

millega seoses ta maksusoodustust kasutas, või kui ta selle vara lammutab või muul

viisil võõrandab, võetakse maksustamisel arvesse vara realiseerimisväärtust.

ET 29 ET

Kui realiseerimisväärtus ületab kasutamata soodustust, tekib tasakaalustav

maksukohustus.

Tasakaalustava maksukohustuse summa, mis arvatakse maksumaksja maksustatava

tulu hulka sellel maksustamisperioodil, mil võõrandamine toimub, võrdub

järgmistest summadest väiksemaga:

a) summa, mille võrra realiseerimisväärtus ületab kasutamata soodustust;

b) kasutatud soodustus.“

5) Artiklit 4 muudetakse järgmiselt:

a) lõike 1 esimene lõik asendatakse järgmisega:

„Ülejääv laenukasutuse kulu arvatakse maha sellel maksustamisperioodil, mil

see kanti, ainult kuni 30 protsendi ulatuses maksumaksja intressi-, maksu- ja

amortisatsioonieelsest kasumist (EBITDA).“;

b) lõige 2 asendatakse järgmisega:

„EBITDA arvutamiseks liidetakse maksumaksja liikmesriigis äriühingu

tulumaksuga maksustatavale tulule ülejääva laenukasutuse kulu maksustamise

eesmärgil korrigeeritud summad, maksustamise eesmärgil korrigeeritud

amortisatsioonisummad ja tingimustele vastavate kulude summa, mis on

maksubaasist maha arvatud vastavalt Ia peatükis sätestatud eeskirjadele või

riigisisestele sätetele, millega nähakse ette selliste tingimustele vastavate

kulude suurem maksustatavast tulust mahaarvamise määr. Maksuvaba tulu

jäetakse maksumaksja EBITDAst välja.“;

c) lisatakse lõige 2a:

„2a. Liikmesriigid jätavad lõike 1 kohaldamisalast välja ülejääva laenukasutuse

kulu, mis on tekkinud seoses kolmandatelt isikutelt saadud väikese riskiga

laenudega.

Esimese lõigu kohaldamisel tähendab kolmandalt isikult saadud väikese riskiga

laen laenu, mis vastab järgmistele tingimustele:

a) seda ei paku sidusettevõtja, püsiv tegevuskoht ega samasse

finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni kuuluv üksus ning

b) seda kasutatakse üksnes laenu võtva üksuse enda tegevuse

rahastamiseks ning rahastust ei anta üle sidusettevõtjale, püsivale

tegevuskohale või samasse finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud

kontserni kuuluvale üksusele.

Punktis b sätestatud tingimuse kohaldamisel ei kasutata laenu otseselt ega

kaudselt kapitali sissemaksete või muude omakapitali sissemaksete

rahastamiseks, kui selle tulemuseks on sidusettevõtja või püsiva tegevuskoha

või samasse finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni kuuluva

üksuse rahastamine.

Esimese lõigu kohaldamisel jäetakse kogu kolmandalt isikult saadud väikese

riskiga laenudest saadav tulu maksumaksja EBITDAst välja ning väljajäetud

ülejäävat laenukasutuse kulu ei arvata lõike 5 punktis b osutatud kontserni

ülejääva laenukasutuse kulu hulka, mis tal on tekkinud seoses kolmandate

isikutega.“;

d) lõige 3 asendatakse järgmisega:

ET 30 ET

„Erandina lõikest 1 antakse maksumaksjale õigus maha arvata ülejääv

laenukasutuse kulu summas 3 000 000 eurot.

Esimeses lõigus osutatud summat kohandatakse igal aastal vastavalt järgmisele

valemile:

= −1 −1

−2

kus:

on indekseeritud summa, mida kohaldatakse kalendriaasta y 1. juulist kuni

kalendriaasta y+ 1 30. juunini.

−1on indekseeritud summa, mida kohaldatakse kalendriaasta y–1 1. juulist

kuni kalendriaasta y 30. juunini.

−1on liidu (EL 27) tarbijahindade harmoneeritud indeksi aasta keskmine

kalendriaasta y–1 kohta, mille avaldab Eurostat.

−2on liidu tarbijahindade harmoneeritud indeksi aasta keskmine

kalendriaasta y–2 kohta, mille avaldab Eurostat.

Saadud summa ümardatakse lähima 10 000 euroni.

Lõike 1 teise lõigu kohaldamisel võetakse 3 000 000 euro suurust summat

arvesse kogu konsolideerimisgrupi puhul.“;

e) lisatakse lõige 3a:

„3a. Erandina lõikest 1 antakse maksumaksjale õigus arvata täielikult maha

maksustamisperioodil tekkinud ülejääv laenukasutuse kulu, kui maksumaksja

tõendab, et tema EBITDA on sellel maksustamisperioodil vähenenud vähemalt

50 % võrreldes vahetult eelnenud maksustamisperioodi EBITDAga.

Esimeses lõigus sätestatud erandit kohaldatakse üksnes maksustamisperioodil,

mil EBITDA väheneb.“;

f) lõige 4 asendatakse järgmisega:

„4. Liikmesriigid võivad jätta lõike 1 kohaldamisalast välja ülejääva

laenukasutuse kulu, mis on tekkinud seoses järgmisega:

a) enne 17. juunit 2016 sõlmitud laenulepingud, kuid see välistamine ei

hõlma selliste laenude hilisemaid muudatusi;

b) laenud, mida kasutatakse pikaajalise avalikke huve teeniva projekti

rahastamiseks ja mille puhul nii projekti teostaja, laenukasutuse

kulutused, vara kui ka tulu asukoht on liidus.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tähendab pikaajaline avalikke huve teeniv

projekt projekti, mille eesmärk on pakkuda, ajakohastada, käitada ja/või

hooldada suuremahulist vara, mida liikmesriik peab üldist avalikku huvi

pakkuvaks varaks.

Esimese lõigu punkti b kohaldamisel jäetakse pikaajalisest avalikke huve

teenivast projektist saadav tulu maksumaksja EBITDAst välja ning väljajäetud

ülejäävat laenukasutuse kulu ei arvata lõike 5 punktis b osutatud kontserni

ET 31 ET

ülejääva laenukasutuse kulu hulka, mis tal on tekkinud seoses kolmandate

isikutega.“;

g) lisatakse lõige 4a:

„4a. Liikmesriigid jätavad lõikest 1 välja ülejääva laenukasutuse kulu, mis on

tekkinud seoses laenudega, mida kasutatakse selleks, et rahastada

kaitseotstarbelisi tooteid või muid kaitse eesmärgil kasutatavaid tooteid, mis

kuuluvad mõnda nõukogu määruse (EL) 2025/1106* artikli 1 punktides a ja b

sätestatud kategooriasse, kui kõnealuse maksumaksja, vara ja tulu asukoht on

liidus ja ka laenukasutuse kulutused tehakse liidus.

Esimeses lõigus kasutatakse järgmisi mõisteid:

a) „kaitseotstarbelised tooted“ – kaubad, teenused ja ehitustööd, mis

kuuluvad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/81/EÜ**

artiklis 2 sätestatud kohaldamisalasse;

b) „muud kaitse eesmärgil kasutatavad tooted“ – kaubad, teenused ja

ehitustööd, mis ei kuulu direktiivi 2009/81/EÜ artiklis 2 sätestatud

kohaldamisalasse ning mis on vajalikud või toodetud kaitse eesmärgil ja

mõeldud spetsiaalselt sõjaliseks otstarbeks.

Esimese lõigu kohaldamisel jäetakse kogu tulu, mis saadakse

kaitseotstarbelistest toodetest või muudest kaitse eesmärgil kasutatavatest

toodetest kriitilise tähtsusega võimevaldkondades, maksumaksja EBITDAst

välja ning väljajäetud ülejäävat laenukasutuse kulu ei arvata lõike 5 punktis b

osutatud kontserni ülejääva laenukasutuse kulu hulka, mis tal on tekkinud

seoses kolmandate isikutega.

Esimest lõiku kohaldatakse üksnes laenude suhtes, mis on võetud esimese viie

maksustamisperioodi jooksul pärast 1. jaanuari 2029.

___

* Nõukogu 27. mai 2025. aasta määrus (EL) 2025/1106, millega luuakse

rahastamisvahend „Euroopa julgeolekumeetmed (SAFE) Euroopa

kaitsetööstuse tugevdamiseks“ (ELT L, 2025/1106, 28.5.2025,

ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/1106/oj).

** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. juuli 2009. aasta direktiiv 2009/81/EÜ,

millega kooskõlastatakse teatavate kaitse- ja julgeolekuvaldkonnas ostjate

poolt sõlmitavate ehitustööde ning asjade ja teenuste riigihankelepingute

sõlmimise kord ja muudetakse direktiive 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ (ELT

L 216, 20.8.2009, lk 76, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/81/oj).“;

h) lõike 5 sissejuhatav osa asendatakse järgmisega:

„Kui maksumaksja on finantsaruandluse eesmärgil konsolideeritud kontserni

liige, antakse maksumaksjale õigus kas:“;

i) lõiget 6 muudetakse järgmiselt:

1. sissejuhatav sõnastus asendatakse järgmisega:

„Maksumaksja liikmesriik näeb ette sätted selleks, et kas:“;

2. alapunkt a asendatakse järgmisega:

ET 32 ET

„a) kanda ülejääv laenukasutuse kulu, mida ei saa lõigete 1–5 alusel

jooksval maksustamisperioodil maha arvata, ilma ajalise piiranguta edasi

või“;

3. alapunkt b jäetakse välja;

4. lisatakse järgmine lõik:

„Maksumaksja liikmesriik võib sätestada eeskirjad, mis võimaldavad

ülejääva laenukasutuse kulu, mida ei saa lõigete 1–5 alusel jooksval

maksustamisperioodil maha arvata, kuni kolme aasta võrra tagasi

kanda.“;

j) lisatakse lõige 9:

„9. Käesoleva artikli kohaldamisel ei säilita ega kehtesta liikmesriigid oma

riigisiseses õiguses sätteid, mille reguleerimisese kuulub käesoleva artikli

kohaldamisalasse, kui nad kehtestavad eeskirjad, mis erinevad käesolevas

artiklis sätestatutest.“

6) Artikli 6 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Maksukohustuse arvutamisel ei võta liikmesriigid arvesse skeeme või skeemide

ahelat, mille põhieesmärk või üks põhieesmärke on saada maksueelis, mis on

vastuolus kohaldatava maksuõiguse sisu või eesmärgiga, ja mis on seetõttu kõiki

asjasse puutuvaid fakte ja asjaolusid arvesse võttes fiktiivsed. Need skeemid võivad

koosneda rohkem kui ühest vaheastmest või osast.“

7) Artiklit 7 muudetakse järgmiselt:

a) lõiget 2 muudetakse järgmiselt:

1. alapunkt a asendatakse järgmisega:

„a) üksuse jaotamata tulu või püsiva tegevuskoha tulu, mis kuulub järgmistesse

kategooriatesse:

i) finantsvaralt saadud intress või muu tulu;

ii) intellektuaalomandist tulenevad litsentsitasud või muu tulu;

iii) dividendid ja aktsiate või osade müügist saadud tulu;

iv) kapitalirendist saadud tulu;

v) kindlustusest, pangandusest ja muust finantstegevusest saadud

tulu;

vi) tulu, mis on saadud arveid väljastavatelt äriühingutelt, kes

saavad müügi- ja teenuste osutamise tulu sidusettevõtjatelt ostetud

ja neile müüdud kaupadelt ja teenustelt, lisamata mingit või lisades

üksnes vähest majanduslikku väärtust.

Käesolevat punkti ei kohaldata juhul, kui välismaine kontrollitav äriühing

tegeleb sisulise majandustegevusega, mida toetavad töötajad, seadmed, vara ja

ruumid ning mida kinnitavad asjakohased faktid ja asjaolud.

Kui välismaine kontrollitav äriühing on resident või tema asukoht on

kolmandas riigis, mis ei ole Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osaline,

võivad liikmesriigid otsustada eelnevat teist lõiku mitte kohaldada.“;

2. alapunkt b jäetakse välja;

ET 33 ET

b) lõige 3 asendatakse järgmisega:

„3. Liikmesriik ei käsita üksust või püsivat tegevuskohta lõike 1 kohaselt

välismaise kontrollitava äriühinguna, kui:

a) üks kolmandik või vähem üksuse või püsiva tegevuskoha tulust kuulub

lõike 2 punktis a osutatud kategooriatesse või

b) üksus on finantsettevõtja ja üks kolmandik või vähem üksuse tulust,

mis on saadud lõike 2 punktis a osutatud kategooriatest, on saadud

tehingutest maksumaksja või tema sidusettevõtjatega.“;

c) lõige 4 jäetakse välja;

d) lisatakse lõiked 5, 6, 7 ja 8:

„5. Käesolevas artiklis kasutatakse järgmisi mõisteid:

– „hargmaine kontsern“ – direktiivi 2022/2523 artikli 3 punktis 4

määratletud kontsern;

– „suur riigisisene kontsern“ – direktiivi 2022/2523 artikli 3 punktis

5 määratletud kontsern;

– „lõplik emaüksus“ – direktiivi 2022/2523 artikli 3 punktis 14

määratletud kontsern;

– „tingimustele vastava paralleelse maksustamiskorraga

jurisdiktsioon“ – jurisdiktsioon, millele on OECD keskregistris

määratud selline staatus ülemaailmse miinimummaksu

kohaldamise eesmärgil kooskõlas OECD/G20 kaasava raamistiku

5. jaanuari 2026. aasta kokkuleppega kõrvuti kehtivate (side-by-

side) eeskirjade paketi kohta;

– „tingimustele vastav riigisisene lisamaks” – maks, mis on

määratletud direktiivi (EL) 2022/2523 artikli 3 punktis 28.

6. Liikmesriigid tagavad, et lõikeid 1, 2 ja 3 ei kohaldata, kui maksumaksja:

a) kuulub väikekontserni või keskmise suurusega kontserni Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2013/34* artikli 3 lõigete 5 ja 6

tähenduses;

b) ei kuulu kontserni ning on mikroettevõtja, väike ettevõtja või keskmise

suurusega ettevõtja vastavalt direktiivi (EL) 2013/34 artikli 3 lõigetele 1,

2 ja 3 või

c) kuulub hargmaisesse kontserni või suurde riigisisesesse kontserni, mis

maksustamisperioodil kuulub nõukogu direktiivis (EL) 2022/2523**

sätestatud eeskirjade või kolmandate riikide jurisdiktsioonide puhul

OECD näidiseeskirjade kohaldamisalasse, välja arvatud juhul, kui selle

hargmaise kontserni lõplik emaüksus asub jurisdiktsioonis, kus

maksustamisperioodil kehtib tingimustele vastav paralleelne

maksustamiskord.

7. Olenemata lõike 6 punktist c ei käsita liikmesriik üksust või püsivat

tegevuskohta välismaise kontrollitava äriühinguna, kui maksumaksja kuulub

otseselt või kaudselt lõplikule emaüksusele, mis asub jurisdiktsioonis, kus

kehtib maksustamisperioodil paralleelne maksustamiskord, kui on täidetud

mõlemad järgmised tingimused:

ET 34 ET

a) üksus või püsiv tegevuskoht on kohustatud tasuma maksustamisperioodil

tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu;

b) selle maksuga seoses ei tehta tagasimakseid ega anta otsest või kaudset

rahalist kasu.

8. Käesoleva artikli kohaldamisel ei säilita ega kehtesta liikmesriigid oma

riigisiseses õiguses sätteid, mille reguleerimisese kuulub lõigete 5, 6 ja 7

kohaldamisalasse, kui nad kehtestavad eeskirjad, mis erinevad käesolevas

artiklis sätestatutest.

___

* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL

teatavat liiki ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud

finantsaruannete ja nendega seotud aruannete kohta ja millega muudetakse

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2006/43/EÜ ning tunnistatakse

kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ (ELT L 182,

29.6.2013, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj).

** Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste

ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima

maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj).“

8) Artikli 8 lõige 2 jäetakse välja.

9) Artikli 9 lõige 3 jäetakse välja.

Artikkel 5

Direktiivi (EL) 2017/1852 muutmine

Direktiivi (EL) 2017/1852 muudetakse järgmiselt.

1) Artikli 2 lõike 1 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) „mõjutatud isik“ – mis tahes isik, sealhulgas füüsiline isik, kes on liikmesriigi

maksuresident ja kelle maksustamist vaidlusalune küsimus otseselt mõjutab. Kui see

mõjutab otseselt rohkem kui ühe isiku maksustamist, käsitatakse kõiki neid isikuid

mõjutatud isikuna.“

2) Artiklit 3 muudetakse järgmiselt:

a) lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Igal mõjutatud isikul on õigus esitada kaebus vaidlusaluse küsimuse kohta

ja taotleda selle lahendamist. Selline kaebus esitatakse kolme aasta jooksul

alates vaidlusaluse küsimuse põhjustanud või põhjustava meetme kohta

esimese teatise kättesaamisest, olenemata sellest, kas mõjutatud isik kasutab

mõne asjaomase liikmesriigi riigisisese õiguse alusel kättesaadavaid

õiguskaitsevahendeid või mitte. Mõjutatud isik esitab sama teavet sisaldava

kaebuse igale asjaomase liikmesriigi pädevale asutusele ning osutab kaebuses

sellele, milliseid teisi liikmesriike see puudutab. Mõjutatud isik tagab, et iga

asjaomane liikmesriik saab kaebuse vähemalt ühes järgmises keeles:

a) üks kõnealuse liikmesriigi ametlikest keeltest kooskõlas riigisisese õigusega

või

b) muu keel, mida kõnealune liikmesriik võib sel eesmärgil aktsepteerida.“

ET 35 ET

Kui vaidlusalune küsimus puudutab rohkem kui ühte mõjutatud isikut, on

erandina esimesest lõigust igal mõjutatud isikul lubatud esitada kaebus üksnes

oma elukohaliikmesriigi pädevale asutusele.

Igal juhul esitatakse kaebus kõigile asjaomaste liikmesriikide pädevatele

asutustele 30 kalendripäeva jooksul alates kaebuse esmakordsest esitamisest.

Viimane esitamine peab toimuma hiljemalt kolm aastat pärast esimeses lõigus

osutatud esimest teadet.“;

b) lõike 4 viimane lõik asendatakse järgmisega:

„Mõjutatud isik, kes saab lõike 3 punkti f kohase taotluse, vastab taotlusele

kolme kuu jooksul alates selle kättesaamisest. Vastuse koopia saadetakse ka

teiste asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele hiljemalt kolme kuu

jooksul alates taotluse saamisest.“;

c) lõikesse 5 lisatakse teine lõik:

„Enne kaebuse vastuvõetavuse kohta otsuse tegemist võivad asjaomaste

liikmesriikide pädevad asutused üksteisega konsulteerida, et oma vastavaid

seisukohti paremini mõista.“

3) Artikli 4 lõikesse 3 lisatakse järgmine lõik:

„Kui kõik asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused lepivad kokku, et

kokkuleppele ei ole võimalik jõuda, teavitavad nad mõjutatud isikut viivitamata ja

ära ootamata lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist ning esitavad üldised põhjused,

miks kokkuleppele ei jõutud.“

4) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Iga asjaomase liikmesriigi pädev asutus võib otsustada kaebuse tagasi lükata

järgmistel juhtudel:

a) kaebus ei sisalda artikli 3 lõike 3 alusel nõutavat teavet (sealhulgas artikli 3

lõike 3 punkti f alusel nõutav teave, mida ei ole esitatud artikli 3 lõikes 4

täpsustatud tähtajaks);

b) vaidlusalune küsimus puudub;

c) kaebust ei esitatud artikli 3 lõikes 1 sätestatud kolmeaastase perioodi

jooksul;

d) kaebust ei esitatud artikli 3 lõikes 1 sätestatud 30-kalendripäevase tähtaja

jooksul;

e) kaebust ei esitatud vähemalt ühes liikmesriigis artikli 3 lõikes 1 osutatud

nõutavas keeles;

f) kõigile asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele ei esitatud sama

teavet sisaldavat kaebust, nagu on sätestatud artikli 3 lõikes 1.

Pädev asutus annab mõjutatud isikule võimaluse kõrvaldada kõik puudused ja

täiendada kaebust 30 päeva jooksul alates taotluse saamisest, vastasel juhul võidakse

kaebus tagasi lükata. Kui kaebus on tagasi lükatud, võib mõjutatud isik kaebuse

uuesti esitada, tingimusel et uuesti esitatud kaebus esitatakse artikli 3 lõikes 1

osutatud kolmeaastase perioodi jooksul. Mõjutatud isiku teavitamisel

tagasilükkamisest artikli 3 lõike 5 sätete kohaselt märgib pädev asutus ära

tagasilükkamise üldised põhjused.“

ET 36 ET

5) Artikli 8 lõikesse 5 lisatakse kolmas lõik:

„Pädevad asutused esitavad sõltumatu tunnustatud isikuga seotud vastuväited

hiljemalt enne seda, kui kõik pädevad asutused on artikli 15 lõike 1 kohases lõplikus

otsuses kokku leppinud. Pärast seda esitatud vastuväited ei mõjuta kokkulepitud

lõplikku otsust.“

6) Artikli 10 lõige 1 asendatakse järgmisega:

„1. Asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võivad leppida kokku

nõuandekomisjoni asemel alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni

moodustamises („alternatiivne vaidluste lahendamise komisjon“), et võtta kooskõlas

artikliga 6 vastu otsus kaebuse vastuvõtmise kohta või esitada kooskõlas artikliga 14

arvamus selle kohta, kuidas vaidlusalune küsimus lahendada. Liikmesriikide pädevad

asutused võivad samuti leppida kokku alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni

moodustamises alalise komitee („alaline komitee“) vormis.“

7) Artikli 11 lõike 2 teise lõigu punkt e asendatakse järgmisega:

„e) nõuandekomisjoni või alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni koosseis

(sealhulgas liikmete arv, liikmete nimed, sõltumatute tunnustatud isikute puhul

üksikasjad nende pädevuse ja kvalifikatsiooni kohta ning võimalikud huvide

konfliktid);“.

8) Artikli 16 lõige 5 asendatakse järgmisega:

„5. Artikli 3 alusel kaebuse esitamine peatab kõik teised käimasolevad vastastikuse

kokkuleppe menetlused või vaidluste lahendamise menetlused lepingu või

konventsiooni alusel, mida seoses asjakohase vaidlusaluse küsimusega tõlgendatakse

või kohaldatakse, alates kuupäevast, mil asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused

selle kaebuse saavad. Peatamine lõpeb päeval, mil kõik pädevad asutused või

nõuandekomisjon kaebuse tagasi lükkavad või kui mõjutatud isik otsustab kaebuse

tagasi võtta. Kui kõik asjaomaste liikmesriikide pädevad asutused võtavad kaebuse

vastu, lõpetatakse kõnealused muud menetlused viivitamata.“

9) Artiklit 17 muudetakse järgmiselt:

a) esimese lõigu teine lause asendatakse järgmisega:

„Kõnealuse liikmesriigi pädev asutus teavitab kõigi teiste asjaomaste

liikmesriikide pädevaid asutusi samaaegselt ja kahe kuu jooksul alates teatise

kättesaamisest ning edastab kaebuse ja mõjutatud isikult saadud asjakohase

teabe koopia.“;

b) lisatakse järgmine kolmas lõik:

„Esimese lõigu punktis b osutatud mõjutatud isik, kes kasutab kõnealuses

lõikes sätestatud erandit, märgib selle kaebuses selgelt ära.“;

10) Lisatakse artikkel 19a:

„Artikkel 19a

Nõukogu rakendusaktid

1. Komisjoni ettepaneku alusel võib nõukogu võtta vastu rakendusakte, millega

kehtestatakse muud tehnilised või menetlusnormid, mis on vajalikud käesolevas

direktiivis sätestatud menetluste sujuva ja järjepideva kohaldamise tagamiseks,

eelkõige seoses järgmisega:

ET 37 ET

a) artiklites 3 ja 5 osutatud kaebuste esitamise etapp;

b) artiklis 4 osutatud vastastikuse kokkuleppe menetlus;

c) artiklis 6 osutatud vaidluste lahendamise etapp, sealhulgas artiklis 10

osutatud nõuandekomisjoni ja alternatiivse vaidluste lahendamise komisjoni

töökord;

d) käesoleva direktiivi kohaste menetluste ja liikmesriikide kohtutes toimuvate

menetluste koostoimimine.“

11) Artikkel 21 asendatakse järgmisega:

„Artikkel 21

Läbivaatamine

1. Komisjon vaatab 31. detsembriks 2030 ja seejärel iga viie aasta tagant läbi

käesoleva direktiivi toimimise ja hindab seda, sealhulgas võimalikku vajadust muuta

konkreetseid sätteid, ning esitab Euroopa Parlamendile ja nõukogule aruande.

2. Liikmesriigid esitavad komisjonile lõikes 3 osutatud asjakohased iga-aastased

statistilised andmed, mis võimaldavad hinnata, kuidas käesolev direktiiv on aidanud

parandada artiklis 4 osutatud vastastikuse kokkuleppe menetlust vaidlusaluse

küsimuse lahendamisel.

3. Komisjon võtab artikli 20 lõikes 2 osutatud korras vastu rakendusakti, millega

kehtestatakse loetelu statistilistest andmetest, mille liikmesriigid esitavad igal aastal

käesoleva direktiivi hindamiseks, samuti kõnealuse teabe esitamise vormi ja

tingimused. Käesoleva artikli kohaselt kogutud statistilised andmed avaldatakse

komisjoni veebisaidil anonüümituna.“

Artikkel 6

Direktiivi (EL) 2025/50 muutmine

Direktiivi (EL) 2025/50 artiklit 11 muudetakse järgmiselt.

1) Lõike 2 punkt d asendatakse järgmisega:

„d) taotletakse vabastust kinnipeetavast maksust, välja arvatud juhul, kui selline

vabastus tuleneb nõukogu direktiividest 2003/49/EÜ* või 2011/96/EL**

_________

* Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute

vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise

maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49,

ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/49/oj).

** Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema-

ja tütarettevõtjate suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345,

29.12.2011, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/96/oj);“.

2) Lõike 7 teine lause asendatakse järgmisega:

„Liikmesriigid võivad säilitada ka liikmesriigi olemasoleva süsteemi tulu tekkimise

kohas kinnipeetava maksu vähendamiseks ja kohaldada seda käesoleva artikli lõike 2

punktis e osutatud juhtudel, kui tehakse kontrolle, et tagada riigisiseste ja piiriüleste

ET 38 ET

olukordade võrdne kohtlemine Euroopa Liidu toimimise lepingu IV jaotise 2. ja 4.

peatüki järgimiseks.“

Artikkel 7

Ülevõtmine

1. Liikmesriigid võtavad vastu käesoleva direktiivi järgimiseks vajalikud õigus- ja

haldusnormid ja avaldavad need hiljemalt 31. detsembriks 2028. Liikmesriigid

teatavad nendest viivitamata komisjonile.

Nad kohaldavad neid norme alates 1. jaanuarist 2029.

Liikmesriigid kohaldavad artikli 1 punkti 2 alapunktide b–h, punkti 3 alapunkti c,

punkti 5 ning artikli 3 alapunktide 2 ja 5–10 järgimiseks vajalikke sätteid siiski alates

1. jaanuarist 2037 ning artikli 4 punkti 5 alapunkti d järgimiseks vajalikke sätteid

alates 1. jaanuarist 2032.

Kui liikmesriigid need normid vastu võtavad, lisavad nad nende ametlikul

avaldamisel nendesse või nende juurde viite käesolevale direktiivile. Sellise

viitamise viisi näevad ette liikmesriigid.

2. Liikmesriigid edastavad komisjonile käesoleva direktiiviga reguleeritavas

valdkonnas nende poolt vastu võetud põhiliste siseriiklike õigusnormide teksti.

Artikkel 8

Jõustumine

Käesolev direktiiv jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Artikkel 9

Adressaadid

Käesolev direktiiv on adresseeritud liikmesriikidele.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

AS Infortar Liivalaia 9, 10118

Tallinn

tel +372 6 409 978 [email protected] www.infortar.ee

registrikood 10139414 IBAN EE351010002027348005

AS SEB Pank

Justiits- ja Digiministeerium

Erle Kõomets Teie nr. 05.08.2026 nr 1.1-26/3235-1 Meie nr. 04.09.2026 nr 4-1/6-26

Maksuvaldkonna direktiivide ettepanekute kohta arvamuse avaldamine

Infortar tervitab Euroopa Komisjoni 24. juuni 2026. aasta maksulihtsustuste paketti, mille eesmärk on vähendada ettevõtjate halduskoormust, lihtsustada piiriülest tegevust ning parandada Euroopa Liidu konkurentsivõimet. Infortari kogemusest lähtuvalt peame oluliseks, et maksulihtsustamise kõrval vaadataks terviklikult ka kogu ettevõtete regulatiivset koormust. Uute kohustuste mõju ei piirdu aruande esitamisega seotud tööajaga, vaid hõlmab ka nõustamiskulusid, IT-arendusi, protsesside ümberkujundamist, andmete kogumist ja kontrollimist ning uute spetsialistide värbamist. Aruandluse dubleerimise vähendamine Ettevõtetelt ei tohiks nõuda sama informatsiooni esitamist mitme erineva regulatiivse raamistiku kaudu. Juba avalikustatud ja auditeeritud andmete korduv raporteerimine suurendab ettevõtete haldus- ja personalikulu, ilma et see looks proportsionaalselt täiendavat väärtust. Oluline on vältida olukorda, kus sama või sisuliselt sama andmestikku küsivad erinevad asutused erinevas formaadis ja erinevatel tähtaegadel. Praktikas tähendab see, et ettevõtte spetsialistid peavad sama info mitu korda üle töötama, kontrollima ja esitama. Digitaliseerimine ja „report once, use many times“ põhimõte EL-i aruandlus- ja maksukohustused peaksid olema võimalikult standardiseeritud ning üles ehitatud põhimõttele „report once, use many times“. Ühtne digitaalne andmevahetus ja standardiseeritud andmekoosseis võimaldaksid ettevõttel esitada info ühe korra, pärast mida saaksid seda vajaduse ja õigusliku aluse olemasolul kasutada erinevad pädevad asutused. Digitaliseerimisest ei ole ettevõtjale piisavalt kasu, kui paberipõhine või e-kirjapõhine aruandlus asendatakse lihtsalt mitme erineva digitaalse vormiga, kuhu tuleb sisuliselt sama info korduvalt sisestada. Lisaks erinevate riikide maksuametitele küsivad ettevõtetelt andmeid ka keskpangad ja statistikaametid, sageli küllaltki sarnases mahus, kuid erineva struktuuri, klassifikaatorite, esitamise viisi ja tähtajaga. Euroopa Liidu tasandil tuleks liikuda süsteemi poole, kus ettevõtte poolt juba esitatud andmeid kasutatakse maksimaalselt uuesti ning ettevõtjalt küsitakse uut infot ainult siis, kui selleks on tegelik vajadus.

Kompetents

AS Infortar Liivalaia 9, 10118

Tallinn

tel +372 6 409 978 [email protected] www.infortar.ee

registrikood 10139414 IBAN EE351010002027348005

AS SEB Pank

Ühtsed tõlgendusreeglid kogu Euroopa Liidus Maksureeglite lihtsustamise kõrval on oluline tagada ka võimalikult ühtne rakenduspraktika liikmesriikides. Erinevad tõlgendused ja menetluspraktikad suurendavad ettevõtjate õiguslikku ebakindlust ning tekitavad täiendavaid kulusid. Ettevõtete jaoks ei ole oluline üksnes see, kui lihtne on reegel paberil, vaid ka see, kui ühetaoliselt seda Euroopa Liidus praktikas rakendatakse. Piiriüleste investeeringute ja kontsernisiseste ümberkorralduste lihtsustamine Euroopa kapitali vaba liikumise ja investeerimiskeskkonna toetamiseks tuleks vähendada põhjendamatuid maksutõkkeid ning lihtsustada piiriüleste investeeringute ja kontsernisiseste restruktureerimiste maksukäsitlust. Rahvusvaheliselt tegutsevate kontsernide puhul peaks maksuraamistik võimaldama ettevõtetel teha majanduslikult põhjendatud ümberkorraldusi ilma ebaproportsionaalse halduskoormuse ja erinevate liikmesriikide menetluslike takistusteta. Regulatsioonidega kaasneva tegeliku rahalise kulu arvestamine Uute regulatsioonide mõju hindamisel tuleks senisest enam arvestada ka nende rakendamise tegelikku rahalist kulu ettevõtetele. Regulatiivne koormus ei seisne ainult aruannete koostamisele kuluvates töötundides, vaid hõlmab ka väliste nõustajate tasusid, IT-süsteemide arendamist, uute protsesside loomist ning täiendavate spetsialistide värbamist. Näiteks maksab globaalse miinimummaksu aruandluse koostamine koos väliste nõustajatega Infortarile sadu tuhandeid eurosid. Sarnane olukord oli ka CSRD aruandluse koostamisel ning ettevõtetele lisanduvad lähiajal täiendavad kohustused seoses ettevõtete hoolsuskohustuse regulatsiooniga, millega kaasnevad samuti märkimisväärsed kulud. Regulatsiooni hilisem lihtsustamine või leevendamine ei vähenda ettevõtete tegelikku koormust. Selleks ajaks, kui uus muudatuste pakett on välja töötatud, vastu võetud ja liikmesriikide õigusesse rakendatud, on ettevõtted sageli juba investeerinud märkimisväärseid summasid uute süsteemide loomisse, protsesside ümberkujundamisse, nõustamisse ja täiendava tööjõu värbamisse. Regulatiivsete muudatuste puhul tuleb arvestada ka rakendamise ajalise viivitusega. Iga uus Euroopa Liidu tasandi muudatuste pakett vajab väljatöötamist, läbirääkimist ja vastuvõtmist ning seejärel tuleb muudatused sageli veel liikmesriigi õigusesse üle võtta. Selle aja jooksul peavad ettevõtted kehtivaid nõudeid täitma ning tegema vajalikud investeeringud juba olemasoleva Euroopa Liidu regulatsiooni alusel. Seetõttu peaks regulatiivse lihtsustamise põhimõte rakenduma võimalikult varakult, eelistatavalt enne seda, kui ettevõtted on sunnitud tegema suuri ja pöördumatuid investeeringuid uute nõuete täitmiseks. Globaalse miinimummaksu aruandlus näitena regulatiivsest keerukusest Infortari kontserni kogemus OECD/G20 globaalse miinimummaksu aruandlusega (edaspidi pillar two) illustreerib hästi, miks on aruandluse dubleerimise vähendamine oluline. Infortari kontsern esitas pillar two aruandluse juba 31.12.2024 seisuga, kuigi Eestis ei olnud vastava aruandluse kohustus selleks hetkeks veel täielikult rakendunud. Samuti esitatakse aruandlus 31.12.2025 seisuga. See näitab, et rahvusvaheliselt tegutsevad ettevõtted puutuvad kokku olukorraga, kus sama tüüpi andmeid tuleb koguda ja töödelda erinevate nõuete, tähtaegade ja aruandluskanalite jaoks. Näiteks esitab Infortar Eestis riikidepõhist aruandlust ning sarnast aruandlust esitatakse ka Tallinkis. Sisuliselt kattub selles esitatav info olulises osas andmetega, mida kasutatakse ka pillar two maksuaruandluses. Erinevad esitamise ajad, vormid ja andmestruktuurid tähendavad aga seda, et spetsialistid peavad sama majanduslikku infot korduvalt töötlema, kontrollima ja erinevatesse süsteemidesse sisestama.

AS Infortar Liivalaia 9, 10118

Tallinn

tel +372 6 409 978 [email protected] www.infortar.ee

registrikood 10139414 IBAN EE351010002027348005

AS SEB Pank

Selline lähenemine ei ole kooskõlas tegeliku digitaliseerimise ega põhimõttega „report once, use many times“. Ettevõtja jaoks ei seisne halduskoormus ainult aruande esitamisele kuluvas ajas, vaid eelkõige andmete kogumises, valideerimises, vastavusse viimises erinevate definitsioonidega ning sama info korduslikus töötlemises. Pillar two näide näitab, et uue regulatsiooni rakendamise kulud võivad olla väga suured juba enne seda, kui hilisemad lihtsustused jõuavad ettevõteteni. Kui süsteemid on välja töötatud, nõustajad kaasatud ja inimesed värvatud, ei kao tehtud kulud regulatsiooni leevendamisega. Regulatiivne lihtsustamine tähendab ettevõtete jaoks eelkõige seda, et uusi kohustusi kavandades hinnatakse nende koostoimet juba kehtivate nõuetega ning välditakse dubleerivate süsteemide loomist algusest peale. Infortari hinnangul peaks Euroopa Liidu eesmärk olema süsteem, kus ettevõtted saavad keskenduda rohkem investeerimisele, kasvule ja väärtuse loomisele ning vähem sama informatsiooni korduvale kogumisele, töötlemisele ja raporteerimisele.

Lugupidamisega

Eve Pant

Aktsiaseltsi Infortar juhatuse liige

Koostas: Kadri Laanvee

Tel. +372 5156662

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REGISTRIKOOD 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA ON SUURIM ETTEVÕTJAID ESINDAV ORGANISATSIOON EESTIS, KUHU KUULUB ÜLE 3500 ETTEVÕTTE, KELLEST ENAMUS ON VÄIKESE- JA KESKMISE SUURUSEGA. KOJA LIIKMED ANNAVAD ÜLE 40 PROTSENDI EESTI ETTEVÕTETE KÄIBEST, LIGI 40 PROTSENTI PUHASKASUMIST JA TASUVAD ÜLE 40 PROTSENDI RIIKLIKEST MAKSUDEST. KODA ESINDAB JA KAITSEB KÕIGI ETTEVÕTJATE ÜHISHUVE NING ON MITTERIIKLIK JA APOLIITILINE ORGANISATSIOON.

Rahandusministeerium Teie 05.08.2026 nr 1.1-26/3235-1 [email protected] [email protected] Meie 04.09.2026 nr 4/156 Arvamuse esitamine maksuvaldkonna direktiivide ettepanekute kohta Lugupeetud Erle Kõomets!

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab Rahandusministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust maksuvaldkonna direktiivide ettepaneku kohta. Järgnevalt esitame oma kommentaarid ja ettepanekud maksuvaldkonna direktiivide ettepanekute kohta.

1. Digiplatvormide aruandluse lävendite muutmine Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku Lisa V, jagu I punktiga B.4 kaotatakse lävend digiplatvormi kaudu kaupade müügi aruandluskohustuse juures kehtiva 30 tehingu suurune tehingute arvu lävend ning tõstetakse rahaline lävend 2000 eurolt 3000 euroni.

Leiame, et see muudatus vähendab aruandluskohustust juhuslike ja väiksemahuliste müüjate jaoks ning toetab ringmajandust, samal ajal kui maksuhaldur saab keskenduda oma järelevalveressurssidega olulisematele juhtumitele. Rahalise lävendi tõstmine 3000 euroni koos tehingute arvu lävendi kaotamisega on selgem ja lihtsamini rakendatav kriteerium, mis vähendab nii platvormide kui ka maksuhalduri töökoormust ega jäta kõrvale tegelikult majandustegevusega tegelevaid müüjaid.

Kaubanduskoja seisukoht: Toetame digiplatvormide aruandluse lävendite muutmist.

2. Tsentraliseeritud maksukohustuslase numbri (TIN) kontrollsüsteem Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku artikkel 36 näeb ette Komisjoni loodud digitaalse tööriista, mille abil saab kontrollida maksukohustuslase numbri (TIN) õigsust. Tööriista kasutamine on maksuhaldurile kohustuslik, kuid on vabatahtlik aruandekohustuslasele, näiteks pangale või kindlustusandjale.

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REGISTRIKOOD 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE

Kaubanduskoda toetab TINi kontrollimist võimaldava tööriista kasutuselevõttu kui lihtsustamisvahendit, mis suudab vähendada nõuete täitmisega seotud kulusid. Kui TIN on tööriista kaudu kinnitatud, piisab aruandes edaspidi vaid nime ja kinnitatud TINi esitamisest, ilma täiendavat tuvastavat infot kogumata ja esitamata. Seega väheneb ettevõtjate jaoks halduskoormus ning paraneb andmekvaliteet, kuna liikmesriikide vahel vahetatav info põhineb üha suuremas ulatuses juba kontrollitud ja usaldusväärsetel andmetel, mis vähendab ka hilisemate paranduste ja järelepärimiste vajadust.

Kaubanduskoja seisukoht: Toetame TINi tööriista kasutuselevõttu.

3. Vahendaja piiriülese skeemi aruande esitamise tähtaja pikendamine Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepaneku artikliga 8 pikendatakse vahendaja aruandlustähtaeg 90 päevale ning tähtaeg hakkab kulgema üksnes hetkest, mil on astutud esimene samm skeemi rakendamise suunas. Kehtiva õiguse kohaselt on aruandlustähtaeg 30 päeva ning see hakkab kulgema varaseimast kolmest võimalikust hetkest: kas kuupäevast, mil aruantav piiriülene skeem tehakse asjaomasele maksumaksjale rakendamiseks kättesaadavaks või kui see on asjaomase maksumaksja poolseks rakendamiseks valmis või kui asjaomane maksumaksja on teinud esimese sammu selle rakendamisel, olenevalt sellest, mis leiab aset esimesena.

Leiame, et tähtaja pikendamine lihtsustab tähtaja arvutamist, kuna kaob vajadus hinnata kolme erinevat kriteeriumi, ning annab vahendajatele oluliselt rohkem aega aruande põhjalikuks ja korrektseks koostamiseks. Uus, üheselt mõistetav käivitav sündmus ja pikem tähtaeg võimaldavad vahendajatel koguda ja kontrollida kogu vajaliku info enne aruande esitamist, mis peaks parandama nii aruannete kvaliteeti kui ka vähendama vahendajatele langevat halduskoormust.

Kaubanduskoja seisukoht: Toetame vahendaja piiriülese skeemi aruande esitamise tähtaja pikendamist.

4. Väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete erand piiriüleste maksuskeemide aruandluskohustusest

Maksustamisalase halduskoostöö direktiivi uuestisõnastamise ettepanekuga muudetakse maksustamisalase halduskoostöö direktiivi artiklit 3, millega vabastatakse piiriüleste maksuskeemide aruandluskohustusest (DAC6) üksnes globaalse miinimummaksu kohaldamisalasse kuuluvad kontsernid ehk kontsernid, mille konsolideeritud aastakäive on vähemalt 750 miljonit eurot.

VKEd jäävad seega jätkuvalt aruandluskohustuse alla, mis säilitab ebaproportsionaalselt suure halduskoormuse. Kuna Tax Omnibus ettepanekus on VKEdele juba ette nähtud sarnane erand välismaise kontrollitava äriühingu reeglite osas, saaks samasugust lähenemist rakendada ka DAC6 aruandluskohustuse puhul.

Kaubanduskoja ettepanek:

EESTI KAUBANDUS-TÖÖSTUSKODA TOOM-KOOLI 17, 10130 TALLINN / REGISTRIKOOD 80004733 / TEL: +372 604 0060 / [email protected] / WWW.KODA.EE

Palume hinnata võimalust kehtestada väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks erand või lihtsustatud aruandlusrežiim DAC6 aruandluskohustusest, analoogselt Tax Omnibusiga kavandatava VKEde erandiga välismaise kontrollitava äriühingu reeglitest.

Loodame, et peate võimalikuks Kaubanduskoja kommentaare ja ettepanekuid arvesse võtta.

Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Mait Palts Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Sandra Melani Mellikov [email protected] 6040071

Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde nõukogu direktiivi eelnõule, millega muudetakse

direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL, (EL) 2016/1164, (EL) 2017/1852 ja

(EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu raamistiku lihtsustamise ning ELi

majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas

1. SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE

24. juunil 2026 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi ka komisjon) nõukogu direktiivi eelnõu

2026/0163 (CNS)1, millega muudetakse direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL,

(EL) 2016/1164, (EL) 2017/1852 ja (EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu

raamistiku lihtsustamise ning ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas.

Eelnõu on osa komisjoni laiemast tegevuskavast, mille eesmärk on lihtsustada liidu õigusakte,

vähendada tarbetut halduskoormust ja tugevdada siseturu konkurentsivõimet.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on liidu õigusaktide järjestikused täiendused ja muudatused otsese

maksustamise valdkonnas ning liikmesriikide erinevad rakendamiskorrad ja muutuvad

rahvusvahelised maksusuundumused märkimisväärselt suurendanud liidu äriühingu tulumaksu

raamistiku keerukust ning regulatiivset koormust piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate ja ka

maksuhaldurite jaoks. Direktiivid on välja töötatud eri aegadel ja eri kontekstides.

Lisaks on nõukogu direktiivi (EL) 2022/25232 (teise samba direktiiv) kohaste üleilmse

miinimumtulumaksu (edaspidi miinimummaks) eeskirjade rakendamine muutnud liidu mitme

olemasoleva kuritarvituste vastase meetme toimimise raamistikku. Eelkõige võivad

maksustamise vältimise vastase direktiivi teatavad sätted põhjustada dubleerimist või

ebaproportsionaalset regulatiivset koormust, kui neid kohaldatakse koos teise samba

eeskirjadega.

Samuti on intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivi

kohaldamise praktika näidanud, et nende direktiivide kohased kinnipeetava maksu

vähendamise sätted on praktikas toonud kaasa menetluslikke takistusi ja õiguskindlusetust.

Direktiivi ettepanek kajastab vajadust tagada, et otsest maksustamist käsitlev liidu raamistik

oleks endiselt sidus, proportsionaalne ja tõhus. Selle eesmärk on vähendada tarbetut

regulatiivset koormust, parandada õiguskindlust ja tagada siseturu ühtne toimimine. Selleks

soovitakse kõrvaldada kattuvad või üleliigsed eeskirjad, ühtlustada menetlusi, veelgi vähendada

topeltmaksustamist ja turumoonutusi, selgitada mõisteid, kõrvaldada aegunud sätted ning

vähendada eeskirjade ebajärjekindlat või erinevat kohaldamist liikmesriikides.

Eelnõu kohaselt muudetakse järgmiseid nõukogu direktiive:

1) direktiiv 2003/49/EÜ (intresside ja litsentsitasude direktiiv)3;

1 resource.html 2 Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj). 3 Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/49/oj).

2) direktiiv 2009/133/EL (ühinemise maksustamise direktiiv)4;

3) direktiiv 2011/96/EL (ema- ja tütarettevõtjate direktiiv)5;

4) direktiiv (EL) 2016/1164, 4 (maksustamise vältimise vastane direktiiv)6, mida on

muudetud nõukogu direktiiviga (EL) 2017/95257;

5) direktiiv (EL) 2017/1852 (vaidluste lahendamise mehhanismi direktiiv)8;

6) direktiiv (EL) 2025/508 ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja

turvalisemate menetluste kohta (FASTERi direktiiv)9.

Direktiiviga kavandatakse kaotada Euroopa Liidu äriühingute vahelistelt intressi-, litsentsitasu-

ja dividendimaksetelt kinnipeetav tulumaks, ajakohastada ühinemisdirektiivi kooskõlas ELi

ühinguõigusega, kehtestada teadus- ja arendustegevuses kasutatava materiaalse põhivara

kulude kohese mahaarvamise miinimumreegel, lihtsustada ülejääva laenukasutuse kulu

mahaarvamise piirangut, laiendada üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamisala, muuta

välismaiste kontrollitavate äriühingute kasumi maksustamise reegleid, lihtsustada

maksuvaidluste lahendamise menetlust ning kohandada FASTER-direktiivi.

Eesti toetab ettepaneku üldist eesmärki lihtsustada ELi otseste maksude raamistikku ning

toetada majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Samuti toetab Eesti kinnipeetava tulumaksu

kaotamist, ühinemisdirektiivi ajakohastamist, ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise

piirangu lihtsustamist, üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamisala laiendamist ning

maksuvaidluste lahendamise menetluse lihtsustamist.

Samas ei toeta Eesti kohustusliku kinnipeetava maksu või intressi- ja litsentsitasu väljamakse

mahaarvamise keelu kehtestamist olukorras, kus makse saaja asub kolmandas riigis, kus

äriühingu tulumaks puudub või selle määr on null. Eesti ei toeta ka teadus- ja arenduskulude

kohustuslikku kohest mahaarvamist maksubaasist. CFC-reeglite muutmist toetab Eesti

tingimusel, et kasumi jaotamisel põhineva äriühingu tulumaksusüsteemiga liikmesriikidele

nähakse ette sobiv erand.

Direktiivi eelnõus sätestatud reeglite ülevõtmise tähtaeg on 2028. aasta 31. detsember ja

reeglite rakendamine peaks algama 2029. aastal. Teatavaid intressi- ja litsentsitasude ning ema-

ja tütarühingute direktiivi muudatusi kohaldatakse 1. jaanuarist 2037 ning 3 miljoni euro

suurust ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamisõigust 1. jaanuarist 2032.

4 Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/133/oj). 5 Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/96/oj). 6 Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1164/oj). 7 Nõukogu 29. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (ELT L 144, 7.6.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/952/oj). 8 Nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1852 maksuvaidluste lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1852/oj). 9 Nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL) 2025/50 ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (ELT L, 2025/50, 10.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj).

Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik tulumaksuseaduse ja selle rakendusakti, rahandusministri

29.11.2010. a. määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest,

kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja

tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ muutmine. Vaidluste

lahendamise mehhanismi direktiivi muudatuste ülevõtmiseks on vajalik maksukorralduse

seaduse muutmine.

Euroopa Liidu Nõukogu Iirimaa eesistumise perioodil on toimunud direktiivi eelnõu

sissejuhatavad arutelud.

Direktiivi eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115, mille kohaselt

on direktiivi vastuvõtmiseks vaja liikmesriikide ühehäälset otsust.

Vabariigi Valitsuse seisukohtade eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna nõunikud Inga Klauson (tel 5885 1357, e-post [email protected]), Elo

Haugas (tel 5885 1332, e-post [email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Tiina

Hansson (tel 5885 1480, e-post [email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud finants-

ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi (tel 5696 1216, e-post

[email protected]).

2. DIREKTIIVI SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

2.1. Intresside ja litsentsitasude direktiivi muutmine (artikkel 1)

Nõukogu direktiivi 2003/49/EÜ (edaspidi ka intresside ja litsentsitasude direktiiv) kohaselt on

liikmesriigis tekkivad intressid ja litsentsitasud selles riigis kinnipeetavatest maksudest

vabastatud, kui nende tegelik kasusaaja on teises liikmesriigis asuv sidusettevõtja või teises

liikmesriigis asuva püsiva tegevuskohaga ettevõtja. Direktiivi kohaldatakse praegu ainult siis,

kui on täidetud „sidusühingu“ määratluses sätestatud minimaalse osaluse nõue. Lisaks võivad

liikmesriigid praegu kasutada haldusmenetlusi või loamenetlusi, et eelnevalt kindlaks teha, kas

tuleks võimaldada kinnipeetavast maksust vabastamist. Eelnõuga soovitakse lihtsustada

intresside ja litsentsitasude kinnipeetavast maksust vabastamise sisulisi ja menetluslikke

tingimusi.

Esiteks laiendatakse intresside ja litsentsitasude direktiivi sisulist kohaldamisala, jättes välja

praegu mõiste „sidusühing“ määratluses sisalduva 25%lise minimaalse osaluse nõude, mille

tulemusena kaob Euroopa Liidu sisestelt intressi ja litsentsitasu maksetelt kinnipeetav maks.

Sellega seoses jäetakse ka direktiivi pealkirjast välja viide äriühingute seotusele.

Teiseks kehtestatakse eelnõuga kaitsemeede võimaliku mittemaksustamise vältimiseks.

Liikmesriigid peavad kas kehtestama intressidelt ja litsentsitasudelt tulumaksu kinni pidamise

kohustuse või keelama intressi- ja litsentsitasu maksete maha arvamise maksja tulust, kui makse

saaja asub sellises kolmandas riigis või jurisdiktsioonis, kus äriühinguid tulumaksuga kas üldse

ei maksustata või kus ei maksustata saadud intresse ja litsentsitasusid.

Kaitsemeedet ei kohaldata järgmistel juhtudel:

1) kui makse saaja suhtes kohaldatakse maksustamisperioodil miinimummaksu direktiivi10

tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu ja ta ei saa sellega seoses tagasimakseid ega

otsest või kaudset rahalist kasu või

2) kui makse saaja kuulub hargmaisesse kontserni, mille suhtes kohaldatakse sellel

maksustamisperioodil teise samba direktiivis sätestatud eeskirju või kolmandate riikide

jurisdiktsioonide puhul Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)

näidiseeskirju, välja arvatud juhul, kui kontserni lõplik emaühing asub jurisdiktsioonis,

mis rakendab tunnustatud paralleelrežiimi (USA).

Kolmandaks piiratakse eelnõuga erandi kohaldamiseks vajalike haldusmenetluste või eelnevate

loamenetluste kasutamist. Üldreeglina ei saa liikmesriigid enam nõuda eelnevat loa- või

haldusmenetlust, et kontrollida, kas maksuvabastuse andmise tingimused on makse tegemise

ajal täidetud. Maksumaksja peab hindama tingimustele vastavust ise ning hiljem teeb

maksuhaldur järelkontrolle, kohaldades vajadusel kuritarvituste vastaseid eeskirju (sealhulgas

tegelike kasusaajate kohta käivaid riigisiseseid reegleid).

Kui maksu kinnipidaja ei suuda makse tegemise ajal veenduda vabastuse tingimustele

vastavuses, siis on kaks võimalust:

• kui intress tekib avalikult kaubeldavatelt väärtpaberitelt ja kui investori isik ei ole väljamakset

tegevale äriühingule teada, tuleb tagada FASTERi direktiivis sätestatud kinnipeetud maksu

tagastamise kiirmenetluse kasutamine;

• muudel juhtudel tuleb enam kinni peetud tulumaks tagastada riigisisese tagastusmenetluse

kaudu mõistliku aja jooksul.

Lisaks selgitatakse eelnõus, et intresside ja litsentsitasude direktiivi kohaldatakse maksete

suhtes, mis on omistatavad püsivale tegevuskohale olenemata sellest, kas need maksed on

püsiva tegevuskoha liikmesriigis maksustatavast tulust maha arvatavad.

Samuti ajakohastatakse direktiivi lisas nende äriühinguvormide loetelu, mille suhtes direktiivi

kohaldatakse. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte direktiivi lisa

edaspidiseks muutmiseks, et hõlmata ka võimalikke liikmesriikide või ELi õigusega tulevikus

loodavaid äriühingute vorme.

2.2 Ühinemise maksustamise direktiivi muutmine (artikkel 2)

Ühinemise maksustamise direktiiv (2009/133/EÜ, edaspidi ka ühinemisdirektiiv) näeb ette

äriühingute teatavatest piiriülestest ümberkorraldustest, sealhulgas eri liikmesriikide

äriühinguid hõlmavast ühinemisest, jagunemisest, varade üleandmisest ja osade või aktsiate

vahetamisest tuleneva kapitali kasvutulu maksustamise edasilükkamise kuni tulu tegeliku

realiseerimiseni (nt alusvara võõrandamiseni).

Direktiivi kohaldamisala ei kata aga enam ELi äriühinguõiguse viimaseid muudatusi. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/1132 (ühinguõiguse ühinemisdirektiiv), mida on

muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2121, kehtestati uued piiriüleste

ümberkorralduste vormid, mille suhtes ühinemise maksustamise direktiiv praegu ei kohaldu:

1) lihtsustatud ühinemine

2) piiriülene eraldumine

10 Nõukogu direktiiv (EL) 2022/2523, 14. detsember 2022, mis käsitleb hargmaiste ettevõttegruppide ja suuremate kodumaiste gruppide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamist liidus

3) piiriülene ümberkujundamine.

Neist viimase puhul katab ühinemise maksustamise direktiiv praegu Euroopa äriühingu

(Societas Europaea) ja Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea) registreeritud asukoha

üle viimist. Esimesed kaks on täielikult katmata.

Seetõttu viiakse eelnõu artikliga 2 ühinemisdirektiivi mõisted kooskõlla direktiivi 2017/1132

mõistetega, et hõlmata lihtsustatud ühinemine, piiriülene eraldumine ja piiriülene

ümberkujundamine. Samuti lisatakse direktiivi uus peatükk Va (artiklid 14a-14c), mis käsitleb

piiriüleseid ümberkujundamisi, tagamaks neutraalse maksustamise põhimõtte kohaldamine.

Lisaks kaasajastatakse direktiivi lisas direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingu vormide

loetelu. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte direktiivi lisa

edaspidiseks muutmiseks, et hõlmata ka võimalikke liikmesriikide või ELi õigusega tulevikus

loodavaid äriühingute vorme.

2.3 Ema- ja tütarettevõtjate direktiivi muutmine (artikkel 3)

Ema- ja tütarettevõtjate direktiiv (2011/96/EL,edaspidi ka ema- ja tütarühingute direktiiv)

vabastab tütarühingult teises liikmesriigis asuvale emaühingule makstavad dividendid ja muud

kasumieraldised kinnipeetavast tulumaksust ning välistab sellise tulu topeltmaksustamise

emaettevõtja tasandil. Topeltmaksustamise vältimiseks võib kasutada kas nn vabastus- või

tasaarvestusmeetodit.11

Direktiivi kohaldatakse praegu ainult juhul, kui on täidetud „emaettevõtja“ määratluses

sätestatud minimaalse osaluse (10%) nõue. Lisaks võivad liikmesriigid praegu kasutada ka

eelnevaid haldusmenetlusi, et kindlaks teha, kas maksuvabastuse tingimused on täidetud.

Ettepanekuga soovitakse direktiivis sätestatud kinnipeetavast maksust vabastamise sisulisi ja

menetluslikke tingimusi lihtsustada.

Esiteks laiendatakse eelnõu artikliga 3 direktiivi sisulist kohaldamisala, jättes välja

„emaettevõtja“ määratluses sisalduva minimaalse osaluse nõude. Selle tulemusena oleksid

liikmesriikide äriühingute vahelised dividendid ja muud kasumieraldised maksuvabad,

olenemata nende osaluse suurusest (maksja riigis ei tohi tulumaksu kinni pidada ja saaja riigis

tuleb vältida majanduslikku topeltmaksustamist vabastus- või tasaarvestusmeetodit kasutades).

Sellega seoses muudetakse ka direktiivi pealkirja, kuna muudatuste järel ei piirdu selle

reguleerimisala enam ema- ja tütarühingu vaheliste kasumijaotistega, vaid hõlmab ka nn

portfelliinvesteeringuid.

Lisaks piiratakse liikmesriikide praegust võimalust lubada maha arvata osalusega seotud

kulusid või tütarühingu kasumi jaotamisega seotud kahjumit juhtudega, kus on olemas oluline

osalus (10%) ja seega on ka tegelikult juhtimiskulusid kantud.

Teiseks laiendatakse direktiivi kohaldamisala ka pensionifondidele ja -asutustele, olenemata

nende õiguslikust vormist.

Kolmandaks ei või liikmesriigid enam nõuda eelnevat luba või haldusmenetlust, et kontrollida,

kas maksuvabastuse tingimused on makse tegemise ajal täidetud, tingimusel, et nad teevad

11 Esimesel juhul dividende emaühingu tasemel ei maksustata; teisel juhul maksustatakse, lubades tasutavast maksust maha arvata dividendi aluseks olevalt kasumiosalt tasutud tulumaksu.

järelkontrolli ja kohaldavad kuritarvituste vastaseid reegleid. Sarnaselt intresside ja

litsentsitasude direktiivi kavandatud muudatustega kasutatakse juhul, kui maksu kinnipidajal ei

ole võimalik dividendimakse tegemise ajal tingimustele vastavuses veenduda, kinnipeetud

maksu tagastamiseks kas FASTERi direktiivi menetlust või riigisisest tagasimaksemenetlust

mõistliku aja jooksul.

Lisaks kaasajastatakse direktiivi lisas direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingu vormide

loetelu. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte direktiivi lisa

edaspidiseks muutmiseks, et hõlmata ka võimalikke liikmesriikide või ELi õigusega tulevikus

loodavaid äriühingute vorme.

2.4 Maksustamise vältimise vastase direktiivi muutmine (artikkel 4)

2.4.1 Teadus- ja arendustegevuse kulude mahaarvamine

Eelnõuga lisatakse maksustamise vältimise vastasesse direktiivi 2016/1164 (edaspidi ATAD)

uus peatükk, mis annab õiguse arvata äriühingu maksustatavast tulust täielikult maha kulud

selliste masinate, seadmete ja muu materiaalse vara soetamiseks, mida kasutatakse otseselt

teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi ka TA) või selleks vajalike rajatiste finantseerimiseks.

Maksumaksjal on eelnõu kohaselt õigus kulu maha arvata selle tekkimise maksustamisperioodil

või nelja järgneva maksustamisperioodi jooksul.

Vara tuleb kasutada täielikult ja eranditult teadus- ja arendustegevuseks katkematult vähemalt

kolm aastat. Kolmeaastane periood peab algama hiljemalt ühe aasta jooksul pärast selle

maksustamisperioodi lõppu, mille eest soodustust esimest korda kasutati. Vara võõrandamisel,

hävimisel või muul viisil omandi lõppemisel võetakse võõrandamisväärtus maksustamisel

arvesse ning vajaduse korral tekib kohustus varem maha arvatud summa ulatuses täiendavalt

maksu tasuda.

Kuna TA kulude mahaarvamine ei kujuta endast maksustamise vältimise vastast meedet,

muudetakse direktiivi pealkirja, et kajastada ka TA kulude mahaarvamist käsitlevate sätete

lisamist direktiivi.

2.4.2 Ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirang

Ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu eesmärk on vältida maksubaasi

vähendamist ülemääraste intressikulude kaudu. Erinevalt dividendidest on intressikulu üldjuhul

maksustatavast kasumist maha arvatav, mistõttu võib võõrkapitaliga finantseerimine olla

maksustamise seisukohast soodsam kui omakapitaliga finantseerimine. Kehtiv ülejääva

laenukasutuse kulu mahaarvamise piirang sisaldab arvukalt erandeid ja valikuvõimalusi, mille

tulemusena kohaldatakse eri liikmesriikides erinevaid reegleid. See suurendab piiriüleselt

tegutsevate äriühingute halduskoormust, kuna nad peavad arvestama iga liikmesriigi erisustega.

Eelnõu muudab ATADi ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu mitmed seni

valikulised elemendid kohustuslikuks ja ühtlustab reeglit. Mahaarvamise ülempiiriks jääb 30%

maksumaksja EBITDAst12. Madalama piirmäära kehtestamine ei oleks enam lubatud.

Maksumaksjale antakse õigus arvata maha kuni 3 miljonit eurot ülejäävat laenukasutuse kulu.

Seda summat korrigeeritakse igal aastal direktiivis sätestatud indekseerimisreegli alusel.

12 Intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum

Piirangu kohaldamisalast jäetakse välja madala riskiga kolmandate isikute laenud, kui laenu

kasutatakse üksnes laenuvõtja enda tegevuse rahastamiseks. Samuti nähakse ette erand juhul,

kui maksumaksja EBITDA väheneb võrreldes eelmise maksustamisperioodiga vähemalt 50%.

Kohustuslikuks muudetakse kontsernipõhine erand ning ülejääva laenukasutuse kulu

edasikandmine.

Pikaajalise avaliku taristu projekti erand asendatakse laiema pikaajalise avalikes huvides

projekti erandiga. Lisaks kehtestatakse ajutine erand määruses nimetatud kaitsetoodete või

muude kaitseotstarbeliste toodete rahastamiseks kasutatud laenudele, kui maksumaksja,

laenukasutuse kulu, vara ja tulu asuvad ELis. Erand hõlmab laene, mis sõlmitakse esimese viie

maksustamisperioodi jooksul alates 1. jaanuarist 2029.

2.4.3 Üldine kuritarvituste vastane säte

Üldine kuritarvituste vastane säte (edaspidi GAAR) võimaldab jätta maksustamisel kõrvale

tehingu või tehingute ahela, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis,

mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse sisu või eesmärgiga ja mis ei ole kõiki asjasse

puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik. Kehtiv ATADi GAAR kohaldub üksnes äriühingu

tulumaksule. Eelnõuga laiendatakse ATADi GAARi kohaldamisala kõigile äriühingute suhtes

kohaldatavatele maksudele, kinnipeetavatele maksudele ja miinimummaksule. Kohaldamisala

laiendamine parandab õigusselgust ja võimaldab GAARi kohaldada maksueelise eesmärgil

tehtud tehingutele sõltumata sellest, millise maksu tasumist üritatakse vältida.

2.4.4 Välismaise kontrollitava äriühingu kasumi maksustamise reegel

Välismaise kontrollitava äriühingu (edaspidi CFC) kasumi maksustamise reegli eesmärk on

omistada madala maksumääraga riigi tütarühingu tulu kõrge maksumääraga riigis asuvale

emaühingule, et vältida olukorda, kus kontsern laseks kasumil tekkida madala maksumääraga

riigis ja väldiks seeläbi maksukohustust kõrge maksumääraga riigis. Kehtiva direktiivi kohaselt

loetakse üksust CFCks, kui emaühingul on selles otsene või kaudne osalus üle 50% ning CFC

residendiriigis tasutud äriühingu tulumaks on väiksem kui pool tulumaksust, mis oleks samalt

tulult tasutud maksumaksja residendiriigis.

Kui üksus vastab CFC tingimustele, on emaühingu residendiriigil võimalik valida kahe

alternatiivse lähenemise vahel:

1) Mudel A – emaühingu riik maksustab CFC passiivset tulu, välja arvatud juhul, kui Euroopa

Liidus asuval CFC-l on sisuline majandustegevus, mida tõendab töötajate, seadmete, vara

ja ruumide olemasolu. Kolmandates riikides asuvate üksuste puhul ei ole liikmesriigil

kohustust seda erandit kohaldada.

2) Mudel B – emaühingu riik maksustab CFC kasumit, kui see on tekkinud maksueelise

saamise eesmärgil tehtud kunstliku tehingu tulemusel.

Eelnõuga muudetakse CFC reegleid mitmes osas. Direktiivi kohaldamisalast jäetakse välja

väikesed ja keskmise suurusega kontsernid. Samuti nähakse ette erand miinimummaksu

kohaldamisalasse kuuluvatele kontsernidele, välja arvatud juhul, kui emaühing on tunnustatud

alternatiivset maksustamiskorda (side-by-side režiim) rakendavas jurisdiktsioonis (USA-s).

Eelnõuga soovitakse kaotada mudel B ning kohustuslikuks muutuks passiivse tulu kategooriatel

põhinev mudel A. Samuti muutuks kohustuslikuks erand, mille kohaselt ei käsitata üksust CFC-

na, kui kuni üks kolmandik selle tulust on passiivne tulu. Finantsettevõtjat ei käsitataks CFC-

na, kui kuni üks kolmandik passiivsest tulust pärineb tehingutest maksumaksja või seotud

ettevõtjatega.

2.4.5 Hübriidsed ebakõlad

Hübriidsed ebakõlad on olukorrad, kus riikide maksusüsteemide erinevuste tõttu tekib

mittemaksustamine või sama kulu mitmekordne mahaarvamine. Näiteks lubatakse väljamakse

maksja riigis maksustatavast tulust maha arvata, kuid väljamakse saaja riigis ei käsitata sama

makset maksustatava tuluna. Samuti võib sama kulu olla mahaarvatav mitmes riigis korraga,

näiteks nii peakontori kui ka püsiva tegevuskoha tasandil. Hübriidsete ebakõlade vastaste

reeglite eesmärk on tagada, et tulu maksustatakse vähemalt ühes riigis ning sama kulu ei oleks

võimalik mitmekordselt maha arvata.

Eelnõuga jäetakse ATADist välja imporditud hübriidsete ebakõlade reegel. Imporditud

hübriidne ebakõla tekib olukorras, kus hübriidse ebakõla mõju kandub maksete ahela kaudu

jurisdiktsiooni, mis ise hübriidses ebakõlas otseselt ei osale. Komisjoni hinnangul on seda

reeglit rakendatud ainult üksikuil juhtudel ning kohaldamine on osutunud ülemäära keeruliseks

ning toonud nii maksumaksjatele kui ka maksuhalduritele märkimisväärse halduskoormuse.

Hübriidsete ebakõlade reegli tühistamine muudab ATADi rakendamise lihtsamaks.

2.5 Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi muutmine (artikkel 5)

Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi (edaspidi ka DRM) muudatused on esitatud

nõukogu direktiivi eelnõu artiklis 5. Muudatuste kavandamisel on püütud säilitada direktiivi

üldist ülesehitust, lisades samas selgitusi ja menetluslikke lihtsustusi. Kehtiva direktiivi sätted

on üle võetud maksukorralduse seadusega (edaspidi MKS). Eesti ja Euroopa Liidu

liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsete tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise

vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingute või ELi vahekohtukonventsiooni

alusel tekkinud vaidluste lahendamise korda ja kaebaja ning Maksu- ja Tolliameti õigusi ja

kohustusi reguleerib MKS-i 141. peatükk.

DRM-direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti d muudatusega lisatakse kehtivasse sättesse lause

mõjutatud isiku mõiste täpsustamiseks. Kui sama vaidlusalune küsimus mõjutab otseselt

rohkem kui ühe isiku maksustamist, käsitatakse iga sellist isikut direktiivi kohaldamisel

mõjutatud isikuna. Selle selgituse eesmärk on kõrvaldada ebakindlus kaebuse esitamisel mitme

üksusega seotud juhtumite puhul.

DRM-direktiivi artiklis 3 muudetakse lõikeid 1, 4 ja 5, et ühtlustada ja selgitada kaebuste

esitamise etappi. Kui vaidlusaluse küsimusega on seotud mitu mõjutatud isikut, peavad ELi

liikmesriigid komisjoni ettepaneku kohaselt edaspidi lubama igal mõjutatud isikul esitada

kaebuse oma residendiriigi pädevale asutusele (lõige 1). Selle lähenemisviisi eesmärk on

ühendada õiguskindlus paindlike menetlustega. Kehtivas direktiivis sellist erandit ei ole ning

mõjutatud isik peab kaebuse ning muud menetluses esitatavad dokumendid ja teabe üldjuhul

esitama kõigile asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele samal ajal. Maksukorralduse

seaduse § 1513 lõige 2 lubab kaebuse esitada üksnes Maksu- ja Tolliametile Eesti residendist

füüsilisel isikul ja isikul, kes ei ole suurettevõtja ega suure konsolideerimisgrupi osa.

Teiseks asendatakse mõiste „samaaegne esitamine“ 30 kalendripäeva pikkuse

esitamisperioodiga. Komisjoni ettepanekuga püütakse lahendada mõiste „samaaegselt“

tõlgendamise probleemi eri riikides – praktikas ulatus see samal päeval esitamise nõudest

pikemate ajavahemike lubamiseni.

DRM-direktiivi artikli 3 lõikes 4 on samuti kasutusel „samaaegse esitamise“ nõue, mida

direktiivi eelnõuga muudetakse. Kui pädev asutus nõuab mõjutatud isikult kaebusega seoses

lisateavet, peab maksumaksja kehtiva direktiivi kohaselt esitama taotlusele antud vastuse

koopia kolme kuu jooksul samal ajal kõigile asjaomastele pädevatele asutustele. Komisjoni

ettepaneku kohaselt tuleb teistele asjaomastele pädevatele asutustele saata lisateave hiljemalt

kolme kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest.

DRM-direktiivi artikli 3 lõikes 5 käsitletakse mõjutatud isiku kaebuse vastuvõtmist või

tagasilükkamist. Direktiivi eelnõuga lisatakse lõikesse 5 uus lause, mille kohaselt võivad

liikmesriikide pädevad asutused enne kaebuse vastuvõetavuse üle otsustamist omavahel nõu

pidada.

DRM-direktiivi artikli 4 lõike 3 täiendusega antakse pädevatele asutustele võimalus teavitada

maksumaksjat viivitamata, kui on jõutud järeldusele, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada,

selle asemel et oodata kaheaastase vastastikuse kokkuleppe menetluse tähtaja lõppu. Eesmärk

on võimaldada maksumaksjatele varasem juurdepääs vahekohtuetapile ja vältida tarbetuid

viivitusi.

DRM-direktiivi artikli 5 lõike 1 muudatustega täiendatakse kaebuse tagasilükkamise aluste

loetelu. Kehtiva direktiivi alusel võib pädev asutus kaebuse tagasi lükata, kui kaebus ei ole

esitatud seaduses sätestatud tähtajaks, puudub vaidlusalune küsimus või kaebus ei vasta

sätestatud nõuetele ning nõutud lisateavet ja dokumente ei ole esitatud. Muudatustega

sätestatakse, et menetlusnõuete täitmata jätmine, sealhulgas teabe esitamata jätmine uue 30-

päevase esitamisperioodi jooksul, lubatud keele kasutamata jätmine või sama teabe esitamata

jätmine kõigile pädevatele asutustele, võib kaasa tuua kaebuse tagasilükkamise.

Samal ajal tugevdatakse direktiivi eelnõuga maksumaksjate kaitset, sest pädevad asutused

peavad edaspidi andma maksumaksjatele võimaluse puudused 30 päeva jooksul kõrvaldada.

Samuti võimaldatakse maksumaksjatel esitada kaebus uuesti, tingimusel, et peetakse kinni

üldisest 3-aastasest tähtajast. Muudatuse eesmärk on vältida kaebuste ebaproportsionaalseid

menetluslikke tagasilükkamisi ja hõlbustada juurdepääsu vaidluste lahendamise

mehhanismile.

DRM-direktiivi artikli 8 lõike 5 muudatusettepanekus täpsustatakse nõuandekomisjonis

osalevate sõltumatute tunnustatud isikute suhtes vastuväidete esitamise tähtaega. Vastuväiteid

võib esitada ainult seni, kuni kõik pädevad asutused on lõpliku otsuse heaks kiitnud. Selle sätte

eesmärk on vältida olukorda, kus hilinenud vaidlustamised kahjustaksid õiguskindlust ja

lükkaksid menetluse lõpuleviimist edasi. Kehtivas direktiivis kindel tähtaeg puudub.

DRM-direktiivi artikli 10 lõike 1 muudatusega täpsustatakse, et alternatiivse vaidluste

lahendamise komisjoni võib moodustada ka kaebuste vastuvõetavusega seotud vaidluste

lahendamiseks, mitte ainult topeltmaksustamisega seotud vaidluste sisuliseks lahendamiseks.

Eesmärk on muuta menetlused paindlikumaks ja hõlbustada vaidluste tõhusat lahendamist

varasemas etapis.

DRM-direktiivi artikli 11 lõikes 2 reguleeritakse nõuandekomisjoni või alternatiivse vaidluste

lahendamise komisjoni töökorda. Punktis e on märgitud komisjoni koosseisu kohta esitatavad

andmed. Ettepanekuga lisatakse direktiivi selgitus, et töökorras märgitakse ainult sõltumatute

tunnustatud isikute kvalifikatsiooninõuded, mitte pädevate asutuste esindajate omad. Selle

täpsustuse eesmärk on vältida tarbetut ebakindlust sätte tõlgendamisel.

DRM-direktiivi artikli 16 lõikes 5 käsitletakse direktiivi ja muudel õigusraamistikel põhinevate

vaidluste lahendamise menetluste koostoimet. MKS-i § 1512 lõike 5 kohaselt lõpetab MKS-i

141. peatüki alusel esitatud kaebus kõik samas vaidlusaluses küsimuses varem algatatud

vastastikuse kokkuleppe menetlused. Muudatusega sätestatakse, et muud käimasolevad

menetlused peatatakse pärast DRM direktiivi kohase kaebuse esitamist ja lõpetatakse alles siis,

kui kõik asjaomased pädevad asutused on kõnealuse kaebuse vastu võtnud. Eesmärk on tagada,

et maksumaksjad ei jääks topeltmaksustamise eest kaitsetuks, vältides samal ajal paralleelsete

menetluste kattumist.

DRM-direktiivi artikkel 17 sisaldab erisätteid füüsiliste isikute ja väiksemate ettevõtjate kohta.

Füüsilistel isikutel ja väiksematel ettevõtjatel on õigus esitada kaebus, nõutud lisadokumendid

ja teave, kaebuse tagasivõtmise teade ning nõuandekomisjoni moodustamise taotlus üksnes

oma residendiriigi pädevale asutusele. Kehtiva direktiivi sõnastuse kohaselt peab pädev asutus

kahe kuu jooksul eespool nimetatud teabe saamisest arvates teavitama samal ajal kõiki teisi

vaidlust lahendavate liikmesriikide pädevaid asutusi. Ettepanekuga täpsustatakse, et pädev

asutus peab edastama mõjutatud isikult saadud kaebuse koopia ja muu asjakohase teabe.

Lisaks lisatakse direktiivi artiklisse 17 uus lõige, mis kohustab mõjutatud isikut kaebuses eraldi

märkima, kui ta soovib selles artiklis sätestatud erandit kasutada. Muudatuste eesmärk on

vältida menetluses ebaselgeid olukordi ja hõlbustada pädevate asutuste vahelist

koordineerimist.

DRM-direktiivi uue artikliga 19a antakse nõukogule õigus võtta vastu rakendusakte, millega

kehtestatakse siduvad tehnilised ja menetluslikud eeskirjad, mis on vajalikud direktiivi ühtse ja

tõhusa kohaldamise tagamiseks. Komisjoni hinnangul ei saa teatavaid tõlgendamis- ja

menetlusprobleeme piisavalt lahendada üksnes seadusandlike muudatustega ning need võivad

nõuda üksikasjalikumaid rakenduseeskirju.

DRM-direktiivi artikli 21 muudatusega kehtestatakse ühtlustatud statistikaaruandluse raamistik

ja antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte statistiliste andmete edastamise vormi ja

tingimuste kohta. Eesmärk on tagada liikmesriikide aruandluse järjepidevus ja kooskõla OECD

statistikaraamistikuga, parandades seeläbi direktiivi toimimise läbipaistvust ja hindamist.

2.6 FASTER direktiivi muutmine

Nõukogu direktiivi (EL) 2025/50 (direktiiv ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise

kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (edaspidi ka FASTER) eesmärk on muuta

kinnipeetava maksu menetlused ELis investorite, finantsvahendajate ja maksuhaldurite jaoks

tõhusamaks ja turvalisemaks. FASTER näeb ette standardsed kiirmenetlused kinnipeetava

maksu vähendamiseks või avalikult kaubeldavatelt väärtpaberitelt makstavatelt dividendidelt

ja intressidelt kinni peetud maksu kiireks tagastamiseks.

Nagu eespool kirjeldatud, laiendatakse ettepanekuga intresside ja litsentsitasude direktiivis ning

ema- ja tütarettevõtjate direktiivis kinnipeetavast maksust vabastuse kohaldamisala, jättes

samal ajal välja vabastuse kasutamiseks nõutavad eelmenetlused (mille kehtestamine on

liikmesriikide otsustada ja Eesti seda teinud ei ole).

Seda, kas tegelik tulusaaja vastab vabastuse tingimustele, peab hindama makse tegija ise ja

maksuhaldur saab seda kontrollida tagasiulatuvalt. Avalikult kaubeldavate väärtpaberite korral

ei ole alla 5%lise osalusega portfelliinvesteeringute omanik aga üldjuhul teada, kuna

tavapäraselt hoitakse osalusi esindajakonto kaudu ning seega pole makse saajal võimalik sellist

hinnangut anda. Sellisel juhul võiks abi olla FASTERi direktiivi kiire maksutagastuse

menetlusest, kuid selle praegune sõnastus võimaldab liikmesriikidel nende kasutamisest

keelduda, kui taotletakse täielikku vabastust kinnipeetavast maksust. Seetõttu tuleb FASTERit

vastavalt muuta ja eelnõu artikliga 6 kohandataksegi FASTERi kohaldamisala, et kiire

maksutagastuse võimalus laieneks ka maksetele, mille suhtes kohaldatakse intresside ja

litsentsitasude direktiivist või ema- ja tütarettevõtjate direktiivist tulenevat maksuvabastust.

3. EELNÕU VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE

PÕHIMÕTETELE

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtab Euroopa Liit jagatud pädevuse valdkonnas meetmeid

üksnes juhul ja ulatuses, milles liikmesriigid ei suuda kavandatava meetme eesmärke piisavalt

saavutada, kuid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu

tasandil.

Komisjoni hinnangul ei saa liikmesriigid üksinda muuta kehtivat ELi otsese maksustamise

õigustikku. Erinevad riigisisesed rakendusviisid, kattuvad reeglid ja ebaselged mõisted

suurendavad piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust ning tekitavad

õiguskindlusetust. ELi tasandi muudatused võimaldavad eemaldada kattuvaid või üleliigseid

norme, ühtlustada menetlusi ning vähendada topeltmaksustamist ja turumoonutusi.

Eesti nõustub, et ELi direktiivides sätestatud reeglite muutmine ja nende omavahelise kooskõla

parandamine eeldab EL tasandi tegevust. Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse

põhimõttega. Samas tuleb läbirääkimistel hinnata iga uue kohustusliku materiaalõiguse reegli

puhul eraldi, kas ELi tasandi ühtlustamine on eesmärgi saavutamiseks vajalik ning kas

liikmesriikide maksusüsteemide eripärasid on piisavalt arvestatud.

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi liidu meetme sisu ega vorm minna kaugemale

sellest, mis on aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalik. Komisjoni hinnangul piirdub

ettepanek sihipäraste muudatustega, säilitades kehtivate direktiivide põhieesmärgid ja

maksustamise vältimise vastased meetmed.

Eesti hinnangul toetavad mitmed ettepaneku osad lihtsustamise eesmärki, sealhulgas

ühinemisdirektiivi ajakohastamine, intressikulu piirangu teatud lihtsustused, üldise

kuritarvituste vastase sätte täpsustamine ja vaidluste lahendamise menetluse parandamine.

Seevastu kohustuslik kinnipeetav maks kolmandates riikides asuvatele äriühingutele tehtud

intressi- ja litsentsitasu maksetelt, teadus- ja arenduskulude kohustuslik maksubaasist

mahaarvamine ning CFC reegli mudeli A kohustuslik kohaldamine ilma jaotatud kasumi

maksusüsteemi erandita võivad Eesti jaoks minna vajalikust kaugemale. Eesti taotleb

läbirääkimistel nende sätete muutmist või asjakohase erandi kehtestamist.

4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

4.1 Komisjoni mõjuhinnang

Euroopa Komisjoni hinnangul lihtsustab direktiiv Euroopa Liidu maksumaksjate tegevust,

vähendades märkimisväärselt maksudirektiividega kehtestatud reeglite täitmisega seotud

kulusid ja halduskoormust, tugevdab liidu konkurentsivõimet ja lihtsustab investeerimist,

säilitades samal ajal kõrged maksustandardid. Komisjoni ligikaudse hinnangu järgi vähendaks

direktiiv ELis maksureeglite täitmise ja nendega seotud finantskulusid umbes 6,6 miljardi euro

võrra aastas, millest perioodiliselt korduva halduskoormuse vähenemine moodustaks ligikaudu

2 miljardit eurot aastas. 13

Komisjoni hinnangul vähendaks intressi-, litsentsitasu- ja dividendimaksete maksuvabastus

tuluallikariigis äriühingute kulusid (otsesed kulud ja maksukulu) ligikaudu 5,34 miljardi euro

võrra aastas. CFC-reeglite tühistamine miinimummaksu kohaldamisalasse kuuluvatele

kontsernidele võiks vähendada reeglite täitmise kulusid ligikaudu 160 miljoni euro võrra aastas.

Teadus- ja arendustegevuse vara soetamismaksumuse kohene kuludesse kandmine võiks

vähendada halduskulusid ligikaudu 265 miljoni euro võrra aastas. Intressikulu piirangu

muudatustest tulenev võimalik kulude vähenemine on komisjoni hinnangul samuti

märkimisväärne.

Komisjoni mõjuhinnangus hinnatakse, et ettepanek ei põhjusta ettevõtjatele ega

maksuhalduritele märkimisväärseid uusi kulusid. Samas võivad liikmesriigipõhised mõjud

sõltuda riigisisesest maksusüsteemist, kehtivatest valikutest ATADi rakendamisel ning vajalike

IT-süsteemide ja menetlusreeglite muudatuste ulatusest. Ettepanekul ei ole komisjoni

hinnangul mõju ELi eelarvele.14

4.2 Mõju Eestile

4.2.1 Mõju ettevõtjate halduskoormusele, MTA töökoormusele ja IT süsteemidele

Eelnõu mõju ettevõtjate ja MTA töökoormusele on erinevate meetmete lõikes erinev. Üldiselt

ei too direktiiv maksuhaldurile kaasa olulisi lisakulusid, kuid kaasneb vajadus IT-süsteemides

muudatuste tegemiseks.

Positiivset mõju võivad avaldada intressi- ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarühingute

direktiivi muudatused, millega kaotatakse osaluse nõuded ning eelnevad loa- ja

sertifitseerimismenetlused. Teise EL liikmesriigi residendist äriühingult saadud intressi,

litsentsitasu ja dividendi puhul väheneb vajadus koguda tõendeid, taotleda maksuvabastuse

kinnitusi ja esitada kinnipeetud maksu tagastusnõudeid. Selle tulemusena väheneb nii

maksumaksjate halduskoormus kui ka maksuhalduri töökoormus.

Ühinemisdirektiivi muudatuste mõju halduskoormusele on eeldatavasti väike. Muudatused

ajakohastavad peamiselt direktiivi kooskõlas Euroopa Liidu ühinguõigusega ning aitavad

vähendada õiguslikku ebaselgust piiriüleste ümberkujundamiste puhul.

Ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu muudatused võivad vähendada

halduskoormust eelkõige piiriüleselt tegutsevate kontsernide jaoks, kuna liikmesriikide

valikuvõimaluste arvu vähendamise tulemusena muutuvad reeglid ühetaolisemaks. Samas on

13 *Impact Assessment - Proposal for a Council Directive - Taxation 14 Explanatory Memorandum - Proposal for a Council Directive - Taxation

nende muudatuste praktiline mõju Eestis tõenäoliselt piiratud, kuna Eesti on juba üle võtnud

kõik seni vabatahtlikud erandid ja valikuvõimalused, mis ettepanekuga soovitakse

kohustuslikuks muuta.

Üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamisala laiendamise mõju halduskoormusele on

eeldatavasti väike. Eesti üldine kuritarvituste vastane säte kohaldub juba praegu ka

kinnipeetavale tulumaksule ning peamine muudatus seisneb selle laiendamises

miinimummaksule.

DRM-direktiivi muudatused parandavad Euroopa Komisjoni hinnangul õiguskindlust ja

vaidluste lahendamise menetluse tõhusust, vähendades menetluslikke takistusi, lihtsustades

kaebuste esitamise korda ning tagades direktiivi ühtlasema kohaldamise liikmesriikides. Kuna

DRM-direktiivi muudatused on pigem tehnilist laadi, ei too need maksuhaldurile kaasa

märkimisväärseid lisakulusid. Maksu- ja Tolliamet peab teatud juhtudel muutma oma

töökorraldust ning kohandama menetlusjuhiseid ja tähtaegade kontrollimise praktikat.

Teabevahetus ja koordineerimine teiste liikmesriikidega võib mõnevõrra suureneda. Samuti

tuleb arvestada võimalusega, et statistikaaruandlust on vaja kohandada. Seni on Eestis DRM-

direktiivi alusel algatatud vaid kolm vaidlusmenetlust, mistõttu ei ole halduskoormuse kasv

eeldatavasti suur.

FASTER-direktiivi muudatused vähendavad halduskoormust avalikult kaubeldavate

väärtpaberite puhul. Muudatused võimaldavad kasutada olemasolevaid kiireid menetlusi ka

juhtudel, kus vabastus kinnipeetavast tulumaksust tuleneb intressi- ja litsentsitasude direktiivist

või ema- ja tütarühingute direktiivist.

Teadus- ja arendustegevuse kulude kohustusliku kohese mahaarvamisega kaasneb seevastu

halduskoormuse suurenemine. Eesti äriühingu tulumaksusüsteem ei põhine kasumi iga-aastasel

maksustamisel ning Eestis puudub eraldi maksuraamatupidamine. Muudatuse rakendamiseks

tuleks luua täiendavad reeglid direktiivis sätestatud materiaalse põhivara määratlemiseks,

kulude arvestamiseks, kolme aasta kasutustingimuse jälgimiseks ning hilisemate

korrigeerimiste tegemiseks vara võõrandamisel või kasutuse muutumisel. Seetõttu ei ole

tegemist Eesti jaoks lihtsustava meetmega ning muudatus suurendaks nii ettevõtjate

halduskoormust kui ka MTA töökoormust.

CFC-reeglite muudatused võivad samuti suurendada halduskoormust, kuid mõju sõltub sellest,

milline erand lepitakse kokku kasumi jaotamisel põhinevatele äriühingu tulumaksu

süsteemidele.

4.2.2 Mõju riigieelarvele

Intressi- ja litsentsitasude ning ema- ja tütarühingute direktiivide muudatuste mõju

Otsene rahaline mõju Eesti jaoks kaasneb intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja

tütarühingute direktiivi muutmisega.

Mitteresidendist äriühingule makstavatelt litsentsitasudelt kinnipeetava tulumaksu kaotamine

tähendab negatiivset mõju riigieelarvele. 2025. aastal peeti Euroopa Liidu või Euroopa

Majanduspiirkonna residentidele makstavatelt litsentsitasudelt kinni 721 000 eurot tulumaksu

(2024. aastal ca 660 000 eurot). Mitteresidendile makstavatelt intressidelt Eestis tulumaksu

kinni ei peeta.

Teiselt poolt kaob Euroopa Liidu sisestelt intressidelt ja litsentsitasudelt kinni peetava maksu

kaotamisega ka kohustus võimaldada nn krediiti välisriigis kinni peetud tulumaksule ehk

vähendada Eesti äriühingu kasumi jaotamisel tasutava tulumaksu summat välisriigis kinni

peetud maksu võrra (tulumaksuseaduse § 54 lõige 5).

Komisjoni andmetel on 14 liikmesriiki juba praegu kahepoolsete maksulepingute või riigisisese

õiguse alusel loobunud maksu kinnipidamisest ELi sisestelt intressidelt, 8 riiki litsentsitasudelt

ja 9 riiki dividendidelt.

Ema- ja tütarühingute direktiivist kasumijaotiste topeltmaksustamise vältimiseks nõutava

osaluse määra kaotamine tähendab, et tulumaksuseaduse § 50 lõikes 11 sätestatud

vabastusmeetodit tuleb laiendada kõikidele Eesti äriühingu makstavatele dividendidele, mille

aluseks olev dividend on saadud teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi

residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult.

2025. aastal said Eesti äriühingud selliseid dividende ca 16 mln eurot (2024. aastal samas

suurusjärgus). Nendelt peeti dividendi maksja residendiriigis kinni ca 2,3 mln eurot tulumaksu,

mille võrra saab vähendada Eestis kasumi jaotamisel tekkivat tulumaksukohustust.

Eesti residendist äriühingute vahelisi vabastusmeetodile mittekvalifitseeruvaid (st väiksema kui

10% osaluse alusel makstavaid) dividende maksti 2025. aastal ca 43 mln eurot (2024. aastal ca

52 mln). Nende edasijaotamisel tekkiv tulumaksukohustus on ca 12 mln eurot.

ATAD muudatuste mõju

Statistikaameti andmetel moodustasid 2024. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutused 791,06

miljonit eurot, mis moodustab 2% SKPst. Kulutuste maht on viimastel aastatel kasvanud ning

teadus- ja arendustegevusel on oluline roll innovatsiooni ja ettevõtjate konkurentsivõime

toetamisel. 15

Direktiivi eelnõu mõju Eesti riigieelarvele ei ole nende andmete põhjal siiski võimalik

usaldusväärselt hinnata. Statistikaameti andmed kajastavad TA kogukulusid, kuid direktiivi

eelnõust tulenev kohese mahaarvamise õigus hõlmab üksnes teatavaid teadus- ja

arendustegevuses kasutatavaid materiaalse põhivara investeeringuid nagu masinad ja seadmed.

Statistikaameti andmetest ei nähtu, milline osa TA kogukuludest vastaks direktiivis sätestatud

tingimustele. Samuti puuduvad andmed selle kohta, milline osa kuludest tehakse ettevõtjate

poolt, kes jaotavad kasumit ehk kelle puhul võiks maksustatav summa tegelikult väheneda.

Seetõttu oleks mõju hindamiseks vaja täiendavaid andmeid direktiivi kohaldamisalasse

kuuluvate investeeringute mahu ning nende jaotuse kohta ettevõtjate lõikes. Eesti

tulumaksusüsteemi eripära (kasumi maksustamine selle jaotamisel) juba võimaldab TA kulude

tegemist ilma kaasneva maksukoormuseta.

Ülejääva laenukasutuse kulu piirangu muudatuste mõju Eestile on eeldatavasti väike. Aastatel

2023–2026 ei ole Maksu- ja Tolliameti andmetel ükski maksumaksja tasunud tulumaksu

ülejäävalt laenukasutuse kulult. Selle põhjuseid ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal

üheselt hinnata, kuid üheks võimalikuks selgituseks võib olla asjaolu, et 3 miljoni euro suurune

lävend on Eesti ettevõtjate jaoks kõrge. Lisaks vähendab Eesti kasumi jaotamisel põhinev

15 Teadus- ja arendustegevus | Statistikaamet

äriühingu tulumaksusüsteem vajadust kasutada intressikulu maksustatava kasumi

vähendamiseks, kuna Eestis ei maksustata kasumit selle teenimisel, vaid selle jaotamisel.

CFC-reegli muudatuste mõju sõltub sellest, milline erand nähakse ette kasumi jaotamisel

põhineva äriühingu tulumaksusüsteemiga liikmesriikidele. Direktiivi eelnõus pakutud

lahendust ei ole Eesti tulumaksusüsteemi puhul võimalik rakendada, sest kavandatud

maksumäära test lähtub jooksvalt maksustatavast kasumist. Eesti süsteemis ei maksustata

kasumit selle teenimisel, vaid selle jaotamisel, mistõttu ei ole Eesti äriühingul jaotamata kasumi

suhtes võrreldavat efektiivset maksumäära võimalik määrata. Selle tulemusena ei võimaldaks

kavandatud test sisuliselt tuvastada Eesti maksumaksja kontrollitava välismaise üksuse

madalamat maksustamist ning CFC-reegel ei täidaks Eesti puhul oma eesmärki.

Imporditud hübriidse ebakõla reegli väljajätmisel ei ole Eestile olulist mõju. Maksu- ja

Tolliameti andmetel ei ole imporditud hübriidse ebakõla reeglit Eestis seni praktikas

kohaldatud. Seetõttu ei too kõnealuse reegli direktiivist väljajätmine tõenäoliselt kaasa

muudatusi maksumaksjate ega maksuhalduri senises praktikas.

VALITSUSE SEISUKOHA SELGITUS

1. Eesti seisukoht: Toetame direktiivi ettepaneku üldist eesmärki lihtsustada Euroopa Liidu

otseste maksude raamistikku ning toetada majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

ELi otsese maksustamise raamistik on kujunenud eri aegadel vastu võetud direktiividest, mille

rakendamisel on tekkinud kattuvusi, erinevaid valikuid ja õigusselgusetust. Eesti toetab

sihipäraseid muudatusi, mis vähendavad põhjendamatut halduskoormust, parandavad normide

omavahelist kooskõla ja hõlbustavad piiriülest ettevõtlust, säilitades samal ajal tõhusa kaitse

maksustamise vältimise vastu.

2. Eesti seisukoht: Toetame kinnipeetava tulumaksu kaotamist Euroopa Liidu äriühingute

vahelistelt intressi ja litsentsitasu maksetelt, kuid ei toeta kohustusliku kinnipeetava maksu

kehtestamist või intressi ja litsentsitasu väljamakse maksja tulust mahaarvamise keelamist

olukorras, kus makse saaja asub kolmandas riigis, kus äriühingu tulumaks puudub või selle

määr on null. Kinnipeetava tulumaksu kehtestamine nimetatud tingimustel läheb vastuollu

maksureeglite lihtsustamise eesmärgiga.

Eesti seisukoha selgitus:

Kehtiv intresside ja litsentsitasude maksustamise direktiiv näeb topeltmaksustamise vältimiseks

ette vähemalt 25%lise osaluse nõude, s.t vabastatud on ainult ELis asuva äriühingute grupi

sisesed intressid ja litsentsitasud. Osaluse nõude ja vabastuse andmisele eelneva

kontrollimenetluse kaotamine lihtsustab ettevõtjate tegevust ja vähendab nende kulusid ning

maksuhalduri halduskoormust. Eesti jaoks on mõju vähem ulatuslik, sest tulumaksuseadus ei

näe ka praegu ette mitteresidendile makstavate intresside maksustamist, olenemata osaluse

olemasolust või suurusest, ning litsentsitasudelt tulumaksu kinni pidamata jätmiseks ei ole me

kehtestanud ka direktiivi kohaselt lubatavaid eelkontrolli mehhanisme.

Kohustusliku kinnipeetava maksu kehtestamist teatud kolmandate riikide (kus ei kehti

äriühingu tulumaksu või on sellise maksu määr 0%) äriühingutele makstavale intressile ja

litsentsitasule ega selliste maksete maksja tulust mahaarvamise keelamist me ei toeta, kuna see

läheb vastuollu maksureeglite lihtsustamise eesmärgiga. Maksu kinnipidajal tekiks kohustus

välja selgitada makse saaja residentsusriigis kehtivad maksureeglid ja -määrad, mis võib

osutuda keerukaks ning tekitada erinevat kohtlemist sõltuvalt maksu kinnipidajale

kättesaadavast infost.

Kehtiv tulumaksuseadus ei näe ette mitteresidendile makstavate intresside maksustamist ja

sellise maksukohustuse kehtestamine tähendaks täiendavaid kulusid ning halduskoormust.

Lisaks nõuaks see FASTERi direktiivi ulatuslikumat ülevõtmist, kui me nimetatud direktiivi

toetades vajalikuks pidasime – praeguste maksureeglitega kehtimisel peab Eesti FASTERist üle

võtma ainult residentsustõendi regulatsiooni, kuid osadelt intressidelt tulumaksu kinnipidamise

kohustuse korral peaksime üle võtma ka kiire maksutagastuse mehhanismi puudutavad sätted.

See tooks kaasa täiendava halduskoormuse ja kulusid nii maksumaksja kui ka maksuhalduri

jaoks.

Intresside ja litsentsitasude makse nende maksja tulust maha arvamise keelamine (alternatiivina

maksu kinnipidamisele) viiks aga makse tegijate erineva kohtlemiseni olenevalt makse saaja

isikust ning oleks diskrimineeriv nende äriühingute suhtes, kes teevad väljamakseid teatud

mitteresidentidele. Eesti äriühingu tulumaksusüsteemi puhul tähendaks see kohustust

maksustada intress ja litsentsitasu seda maksva äriühingu tasemel, kui makse saaja on sellise

kolmanda riigi resident, kus ei kehti äriühingu tulumaksu või on sellise maksu määr 0%. Lisaks

võib mitteresidendile tehtud väljamakse maksustamine Eesti äriühingu tasandil juhul, kui

sarnast maksukohustust ei teki residendile tehtud väljamakselt, rikkuda Eesti sõlmitud

maksulepingutes kokkulepitud võrdse kohtlemise kohustust, mis vastab OECD näidislepingu

artikkel 24 lõikele 4.

Direktiivis tehtavaid tehnilist laadi muudatusi – kohaldamisalas olevate äriühingute nimekirja

kaasajastamist ja komisjoni volitamist selle edaspidiseks kaasajastamiseks – me toetame.

3. Eesti seisukoht: Toetame ühinemisdirektiivi muudatusi, et viia direktiiv kooskõlla Euroopa

Liidu ühinguõiguse arengutega piiriüleste ümberkujundamiste osas.

Ühinemisdirektiiv on jäänud ajale jalgu, sest sellesse ei ole sisse viidud reegleid Euroopa Liidu

ühinguõigusega 2023. aastal loodud uute äriühingute piiriüleste ümberkorralduste võimaluste

kohta. Seetõttu ei pruugi kõik sellised tehingud praegu olla maksuneutraalsed, võides olenevalt

konkreetse liikmesriigi käsitlusest tekitada ümberkujundamise käigus saadud kasu kohese

maksukohustuse.

Eesti äriõiguses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/1132 (ühinguõiguse

ühinemisdirektiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2121,

kehtestatud uued piiriüleste ümberkorralduste vormid sätestatud äriseadustiku 32. peatüki 6.

jaos (piiriülene eraldumine) ja 33. peatüki 6. jaos 11 (piiriülene ümberkujundamine). Piiriülene

ühinemine, mille lihtsustatud kord samuti direktiiviga hõlmatakse, on sätestatud äriseadustiku

31. peatüki 6. jaos.

4. Eesti seisukoht: Toetame topeltmaksustamise vältimiseks vajaliku osaluse nõude kaotamist

ema- ja tütarühingute direktiivis, kui on tagatud Eesti võimalus vabastuse rakendamiseks

nõuda, et kasum on vähemalt ühe korra maksustatud.

Ema- ja tütarühingute maksustamise direktiivi kohaselt on ELi äriühingute vaheliste

kasumijaotiste topeltmaksustamise vältimiseks nõutav vähemalt 10%line osalus. Toetame

põhimõtteliselt selle miinimumlävendi kaotamist ja topeltmaksustamise vältimist olenemata

osaluse suurusest, kuid peame oluliseks, et dividendi aluseks olev kasum oleks ka tegelikult

maksustatud.

Eestis on direktiivist tulenev vabastus sätestatud tulumaksuseaduse § 50 lõikes 11 (nn

vabastusmeetodi reegel). Selles eristatakse olukordi, kus residendist äriühing on saanud

kasumijaotise aluseks oleva dividendi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi

residendist äriühingult ja olukordi, kus dividend on saadud kolmanda riigi residendist

äriühingult. Esimesel juhul piisab vabastuse saamiseks (lisaks 10% osaluse olemasolule)

sellest, et dividendi maksnud äriühing on EMP lepinguriigi või Šveitsi resident ja

tulumaksukohustuslane, sest eelduslikult on sellises riigis kasum äriühingu tulumaksuga

maksustatud. Teisel juhul on nõutav, et saadud dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle

aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.

Eeldus, et Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residendilt saadud dividendilt või selle

aluseks olevalt kasumiosalt on ka tegelikult tulumaks makstud, ei pea praktikas aga alati paika

ja vabastusmeetodi kasutamisel esineb erinevate riikide maksusüsteemide koostoimes olukordi,

kus kasum võib jääda üldse maksustamata. Seda ebakõla kasutatakse ära ka agressiivses

maksuplaneerimises.

Ema- ja tütarühingute direktiiv lubab vabastusmeetodi alternatiivina kasutada nn kaudset

tasaarvestusmeetodit, mille korral maksustatakse seotud äriühingult saadud dividend selle saaja

residendiriigis tulumaksuga, kuid maksukohustust lubatakse vähendada dividendi aluseks

olevalt kasumiosalt nii dividendi maksja tasemel kui ka kõigil varasematel astmetel tasutud

tulumaksu võrra. Selle meetodi kasutamisega kaasneb aga suur halduskoormus ja praktikas

võib topeltmaksustamise vältimine ka ebaõnnestuda, kui maksumaksja ei suuda sellist

varasematel astmetel maksustamist tõendada (mis on eriti keeruline väiksemate osaluste

korral).

Dividendi topeltmaksustamise vältimiseks nõutava miinimumlävendi kaotamisel soovime

läbirääkimiste käigus saada kindluse, et Eestil on õigus maksuvabastuse andmiseks nõuda, et

ka Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna sisestes olukordades on kasum kusagil siiski

maksustatud.

Toetame direktiivi kohaldamisala laiendamist pensionifondidele ja -asutustele. Eesti jaoks

sellel praktilist mõju ei ole, kuna Eestis ei peeta dividendidelt tulumaksu kinni ega maksustata

pensionifonde ka äriühingu tulumaksuga.

5. Eesti seisukoht: Ei toeta teadus- ja arenduskulude kohustuslikku kohest mahaarvamist

maksubaasist, sest kasumi jaotamisel põhinev äriühingu tulumaksusüsteem juba täidab sama

eesmärki.

Teadus- ja arendustegevuse toetamise meetmed peavad jääma liikmesriikide pädevusse, kuna

nendel on oluline mõju liikmesriikide eelarvele. On liikmesriikide suveräänne otsus, kas toetada

teadus- ja arendustegevust maksusoodustuste kaudu või muul viisil.

Direktiivi eelnõu annab äriühingutele õiguse arvata maksustatavast tulust täielikult maha teatud

TA kulud. Eelnõu eesmärk on leevendada ettevõtjate rahavooga seotud koormust

maksustamisperioodil, mil TA kulud tekivad. Eesti äriühingu tulumaksusüsteemis, kus kasumit

maksustatakse selle jaotamise hetkel, saavutatakse see eesmärk juba süsteemi olemusest

tulenevalt, kuna TA kulude tegemine vähendab võimalikku tulevast kasumijaotist.

Eestis puudub eraldi maksuarvestus ning TA kulud kajastatakse tavalisel viisil

raamatupidamises. Kui Eestis võimaldataks lisaks vähendada jaotatud kasumi maksustamisel

maksubaasi TA kulude võrra, võetaks sama kulu arvesse nii raamatupidamisliku kasumi

kujunemisel kui ka maksustatava kasumijaotise vähendamisel. See tooks sisuliselt kaasa topelt

mahaarvamise ning vähendaks riigi maksutulu. Seetõttu ei ole TA kulude kohustuslik

maksubaasipõhine mahaarvamine Eesti kasumi jaotamisel põhinevas äriühingu

tulumaksusüsteemis vajalik ega põhjendatud.

6. Eesti seisukoht: Toetame ülejääva laenukasutuse kulu maksubaasist mahaarvamise piirangu

lihtsustamist.

Eelnõu vähendab liikmesriikide valikute arvu, kehtestab ühtse 30% EBITDA piirmäära,

muudab 3 miljoni euro suuruse ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise õiguse

kohustuslikuks ning välistab piirangu kohaldamisalast teatud madala riskiga kolmandate isikute

laenud. Muudatuste tulemusena ühtlustub ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu

rakendamine liikmesriikides. Maksumaksjatel on lihtsam reegleid järgida, kui nad ei pea

arvestama eri liikmesriikides kehtivate erinevate valikute ja eranditega. Lisaks suunavad

muudatused piirangu paremini seotud ettevõtjate vaheliste ülemääraste intressimaksetega

kaasnevatele maksubaasi vähendamise ja kasumi ümberpaigutamise riskidele ning vähendavad

halduskoormust olukordades, kus sellised riskid on madalad.

Eesti toetab ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu ühtlustamist, sest selgemad ja

ühetaolisemad reeglid vähendavad ettevõtjate halduskoormust ja maksuhalduri töökoormust.

Eesti on juba üle võtnud kõik seni vabatahtlikud olnud erandid ja valikuvõimalused. Seetõttu

ei avalda mitme vabatahtliku sätte kohustuslikuks muutmine Eesti õigusele olulist sisulist mõju.

7. Eesti seisukoht: Toetame üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamisala laiendamist

kõigile äriühingute suhtes kohaldatavatele otsestele maksudele, kinnipeetavale tulumaksule ja

üleilmsele miinimumtulumaksule.

Üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamine kõigile äriühingute suhtes kohaldatavatele

otsestele maksudele, kinnipeetavale tulumaksule ja miinimumtulumaksule parandab

õigusselgust ning aitab vältida olukorda, kus kuritarvituste vastane kaitse sõltub maksu liigist.

Eesti toetab muudatust. Kuna Eesti üldine kuritarvituste vastane säte kohaldub juba nii

tulumaksule kui ka kinnipeetavale tulumaksule, seisneb muudatuse peamine mõju Eesti jaoks

selle laiendamises üleilmsele miinimummaksule.

8. Eesti seisukoht: Toetame välismaiste kontrollitavate äriühingute kasumi maksustamise

reegli (CFC reegel) muudatusi tingimusel, et riikidele, kus äriühingu tulumaks kohaldub kasumi

jaotamise hetkel, kehtestatakse erand.

CFC reegli lihtsustamine, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate erand ning kattuvuse

vähendamine üleilmse miinimummaksuga on põhjendatud, kuid Eesti ei saa siiski toetada

mudeli A kohustuslikku rakendamist ilma erandita, sest see eeldaks välismaise äriühingu

jaotamata kasumi jooksvat maksustamist ja oleks vastuolus Eesti äriühingu tulumaksusüsteemi

põhiloogikaga.

Eesti äriühingu tulumaksusüsteemis maksustatakse kasum üldjuhul selle jaotamisel.

Kohustuslik CFC mudel A eeldab aga välismaise kontrollitava äriühingu jaotamata passiivse

tulu omistamist Eesti residendist emaühingule ja selle maksustamist teenimise hetkel. Sel

põhjusel võttis Eesti tulumaksuseadusesse üle mudeli B, mille kohaselt kohaldub CFC reegel

vaid kunstlikele tehingutele. Kui kasum on Eestist välja viidud kunstliku tehingu kaudu, on

põhjendatud CFC reegli kohaldamine ja tütarühingu kasumi maksustamine Eesti residendist

emaühingu tasemel.

Mudel A puhul ei ole aga sellist piirangut, et reegel kohaldub ainult kunstlike tehingute puhul.

Selle asemel on võimalik CFC kohaldamisalast välja jätta välismaine kontrollitav äriühing, mis

tegeleb sisulise majandustegevusega, mida toetavad töötajad, seadmed, vara ja ruumid ning

mida kinnitavad asjakohased faktid ja asjaolud. See tingimus ei ole aga samaväärne kunstliku

tehingu tingimusega ning on liialt seotud füüsilise kohaloluga, mis ei ole tänapäeval äri

tegemiseks hädavajalik.

Hetkel ei kohalda Eesti CFC reegli rakendamisel maksumäära testi, kuna olukorras, kus kasum

on Eestist välja viidud kunstliku tehingu tagajärjel, ei ole oluline, mis määraga maksustatakse

seda CFC residendiriigis. Mudel A kohaldamisel tuleks Eestil üle võtta nn maksumäära test,

mille alusel tuleb võrrelda CFC efektiivset maksumäära selle määraga, mis kohalduks, kui CFC

asuks Eestis. Eestis oleks aga efektiivne maksumäär 0% olukorras, kus äriühing ei jaota

konkreetsel aastal kasumit. Seega ei saa Eesti üle võtta nn maksumäära testi sellisel kujul, nagu

on direktiivis. Samuti ei saa Eesti maksustada välismaal asuva CFC kasumit selle teenimise

hetkel samal ajal, kui Eesti residentide kasumit maksustatakse jaotamise hetkel. Seega saab

Eesti toetada CFC reegli muudatusi üksnes tingimusel, et riikidele, kus äriühingu tulumaks

kohaldub kasumi jaotamise hetkel, kehtestatakse erand, mis võimaldab säilitada Eesti

maksusüsteemi põhiloogika ja vältida ebaproportsionaalset halduskoormust. Samuti on oluline,

et erand ei seaks Eestit ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste liikmesriikidega.

9. Eesti seisukoht: Toetame vaidluste lahendamise mehhanismi muudatusi, sest need

parandavad maksumaksjate õiguskaitset ja võivad kiirendada topeltmaksustamise

kõrvaldamist.

Kaebuste esitamise selgemad tähtajad, puuduste parandamise võimalus, pädevate asutuste

varasem teavitamiskohustus ning menetluste omavahelise suhte täpsustamine parandavad

maksumaksjate õiguskaitset ja võivad kiirendada topeltmaksustamise kõrvaldamist. Ühtsem

statistiline aruandlus ja tehniliste menetlusreeglite kehtestamise võimalus võivad samuti

parandada direktiivi ühetaolist rakendamist.

10. Eesti seisukoht: Toetame ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja

turvalisemate menetluste direktiivi (FASTER) muudatusi, sest need lähtuvad lihtsustamise ja

halduskoormuse vähendamise alastest eesmärkidest.

FASTER direktiivi lisatakse viide intresside ja litsentsitasude direktiivile ning ema- ja

tütarühingute direktiivile, et tagada kinnipeetud tulumaksu kiire tagastamine olukorras, kus

maks on kinni peetud, sest väljamakse tegijal polnud väljamakse tegemise ajal võimalik

veenduda maksuvabastuse tingimuste täidetuses. Muudatus on põhjendatud, arvestades

direktiivi eelnõu lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise alaseid eesmärke.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Direktiivi eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangaliidule, Eesti Advokatuurile, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Audiitorkogule, Eesti Kindlustusseltside Liidule,

Grant Thornton Baltic OÜ-le, Ernst & Young Baltic AS-le, KPMG Baltics OÜ-le, AS-le

Pricewaterhouse Coopers, Bolt Technology OÜ-le, MM Grupp OÜ-le, AS-le Tallink, AS-le

Infortar, NG Investeeringud OÜ-le, AS-le Eesti Energia ja Baltic Classifieds Group OÜ-le.

Arvamuse esitasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja AS Infortar.

Seletuskiri Eesti seisukohtade juurde nõukogu direktiivi eelnõule, millega muudetakse

direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL, (EL) 2016/1164, (EL) 2017/1852 ja

(EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu raamistiku lihtsustamise ning ELi

majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas

1. SISSEJUHATUS JA KOKKUVÕTE

24. juunil 2026 esitas Euroopa Komisjon (edaspidi ka komisjon) nõukogu direktiivi eelnõu

2026/0163 (CNS)1, millega muudetakse direktiive 2003/49/EÜ, 2009/133/EÜ, 2011/96/EL,

(EL) 2016/1164, (EL) 2017/1852 ja (EL) 2025/50 otsest maksustamist käsitleva liidu

raamistiku lihtsustamise ning ELi majanduskasvu ja konkurentsivõime toetamise osas.

Eelnõu on osa komisjoni laiemast tegevuskavast, mille eesmärk on lihtsustada liidu õigusakte,

vähendada tarbetut halduskoormust ja tugevdada siseturu konkurentsivõimet.

Eelnõu seletuskirja kohaselt on liidu õigusaktide järjestikused täiendused ja muudatused otsese

maksustamise valdkonnas ning liikmesriikide erinevad rakendamiskorrad ja muutuvad

rahvusvahelised maksusuundumused märkimisväärselt suurendanud liidu äriühingu tulumaksu

raamistiku keerukust ning regulatiivset koormust piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate ja ka

maksuhaldurite jaoks. Direktiivid on välja töötatud eri aegadel ja eri kontekstides.

Lisaks on nõukogu direktiivi (EL) 2022/25232 (teise samba direktiiv) kohaste üleilmse

miinimumtulumaksu (edaspidi miinimummaks) eeskirjade rakendamine muutnud liidu mitme

olemasoleva kuritarvituste vastase meetme toimimise raamistikku. Eelkõige võivad

maksustamise vältimise vastase direktiivi teatavad sätted põhjustada dubleerimist või

ebaproportsionaalset regulatiivset koormust, kui neid kohaldatakse koos teise samba

eeskirjadega.

Samuti on intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarettevõtjate direktiivi

kohaldamise praktika näidanud, et nende direktiivide kohased kinnipeetava maksu

vähendamise sätted on praktikas toonud kaasa menetluslikke takistusi ja õiguskindlusetust.

Direktiivi ettepanek kajastab vajadust tagada, et otsest maksustamist käsitlev liidu raamistik

oleks endiselt sidus, proportsionaalne ja tõhus. Selle eesmärk on vähendada tarbetut

regulatiivset koormust, parandada õiguskindlust ja tagada siseturu ühtne toimimine. Selleks

soovitakse kõrvaldada kattuvad või üleliigsed eeskirjad, ühtlustada menetlusi, veelgi vähendada

topeltmaksustamist ja turumoonutusi, selgitada mõisteid, kõrvaldada aegunud sätted ning

vähendada eeskirjade ebajärjekindlat või erinevat kohaldamist liikmesriikides.

Eelnõu kohaselt muudetakse järgmiseid nõukogu direktiive:

1) direktiiv 2003/49/EÜ (intresside ja litsentsitasude direktiiv)3;

1 resource.html 2 Nõukogu 15. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2523 hargmaiste ettevõtete kontsernide ja suurte riigisiseste kontsernide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamise kohta liidus (ELT L 328, 22.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2523/oj). 3 Nõukogu 3. juuni 2003. aasta direktiiv 2003/49/EÜ eri liikmesriikide sidusühingute vaheliste intressimaksete ja litsentsitasude suhtes kohaldatava ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 157, 26.6.2003, lk 49, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2003/49/oj).

2) direktiiv 2009/133/EL (ühinemise maksustamise direktiiv)4;

3) direktiiv 2011/96/EL (ema- ja tütarettevõtjate direktiiv)5;

4) direktiiv (EL) 2016/1164, 4 (maksustamise vältimise vastane direktiiv)6, mida on

muudetud nõukogu direktiiviga (EL) 2017/95257;

5) direktiiv (EL) 2017/1852 (vaidluste lahendamise mehhanismi direktiiv)8;

6) direktiiv (EL) 2025/508 ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja

turvalisemate menetluste kohta (FASTERi direktiiv)9.

Direktiiviga kavandatakse kaotada Euroopa Liidu äriühingute vahelistelt intressi-, litsentsitasu-

ja dividendimaksetelt kinnipeetav tulumaks, ajakohastada ühinemisdirektiivi kooskõlas ELi

ühinguõigusega, kehtestada teadus- ja arendustegevuses kasutatava materiaalse põhivara

kulude kohese mahaarvamise miinimumreegel, lihtsustada ülejääva laenukasutuse kulu

mahaarvamise piirangut, laiendada üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamisala, muuta

välismaiste kontrollitavate äriühingute kasumi maksustamise reegleid, lihtsustada

maksuvaidluste lahendamise menetlust ning kohandada FASTER-direktiivi.

Eesti toetab ettepaneku üldist eesmärki lihtsustada ELi otseste maksude raamistikku ning

toetada majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Samuti toetab Eesti kinnipeetava tulumaksu

kaotamist, ühinemisdirektiivi ajakohastamist, ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise

piirangu lihtsustamist, üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamisala laiendamist ning

maksuvaidluste lahendamise menetluse lihtsustamist.

Samas ei toeta Eesti kohustusliku kinnipeetava maksu või intressi- ja litsentsitasu väljamakse

mahaarvamise keelu kehtestamist olukorras, kus makse saaja asub kolmandas riigis, kus

äriühingu tulumaks puudub või selle määr on null. Eesti ei toeta ka teadus- ja arenduskulude

kohustuslikku kohest mahaarvamist maksubaasist. CFC-reeglite muutmist toetab Eesti

tingimusel, et kasumi jaotamisel põhineva äriühingu tulumaksusüsteemiga liikmesriikidele

nähakse ette sobiv erand.

Direktiivi eelnõus sätestatud reeglite ülevõtmise tähtaeg on 2028. aasta 31. detsember ja

reeglite rakendamine peaks algama 2029. aastal. Teatavaid intressi- ja litsentsitasude ning ema-

ja tütarühingute direktiivi muudatusi kohaldatakse 1. jaanuarist 2037 ning 3 miljoni euro

suurust ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamisõigust 1. jaanuarist 2032.

4 Nõukogu 19. oktoobri 2009. aasta direktiiv 2009/133/EÜ eri liikmesriikide äriühingute ühinemise, jaotumise, eraldumise, varade üleandmise ja osade või aktsiate vahetamise ning Euroopa äriühingute (SE) või Euroopa ühistute (SCE) registrijärgse asukoha teise liikmesriiki üleviimise puhul rakendatava ühise maksustamissüsteemi kohta ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/133/oj). 5 Nõukogu 30. novembri 2011. aasta direktiiv 2011/96/EL eri liikmesriikide ema- ja tütarettevõtjate suhtes ühise maksustamissüsteemi kohta (ELT L 345, 29.12.2011, lk 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2011/96/oj). 6 Nõukogu 12. juuli 2016. aasta direktiiv (EL) 2016/1164, millega nähakse ette siseturu toimimist otseselt mõjutavate maksustamise vältimise viiside vastased eeskirjad (ELT L 193, 19.7.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2016/1164/oj). 7 Nõukogu 29. mai 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/952, millega muudetakse direktiivi (EL) 2016/1164 kolmandate riikidega seotud hübriidsete ebakõlade osas (ELT L 144, 7.6.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/952/oj). 8 Nõukogu 10. oktoobri 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1852 maksuvaidluste lahendamise mehhanismide kohta Euroopa Liidus (ELT L 265, 14.10.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1852/oj). 9 Nõukogu 10. detsembri 2024. aasta direktiiv (EL) 2025/50 ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (ELT L, 2025/50, 10.1.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2025/50/oj).

Direktiivi ülevõtmiseks on vajalik tulumaksuseaduse ja selle rakendusakti, rahandusministri

29.11.2010. a. määruse nr 60 „Tulumaksuseadusest, sotsiaalmaksuseadusest,

kogumispensionide seadusest ja töötuskindlustuse seadusest tulenevate deklaratsioonide ja

tõendite vormide kinnitamine ning nende täitmise ja esitamise korrad“ muutmine. Vaidluste

lahendamise mehhanismi direktiivi muudatuste ülevõtmiseks on vajalik maksukorralduse

seaduse muutmine.

Euroopa Liidu Nõukogu Iirimaa eesistumise perioodil on toimunud direktiivi eelnõu

sissejuhatavad arutelud.

Direktiivi eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu toimimise lepingu artikkel 115, mille kohaselt

on direktiivi vastuvõtmiseks vaja liikmesriikide ühehäälset otsust.

Vabariigi Valitsuse seisukohtade eelnõu on koostanud Rahandusministeeriumi maksu- ja

tollipoliitika osakonna nõunikud Inga Klauson (tel 5885 1357, e-post [email protected]), Elo

Haugas (tel 5885 1332, e-post [email protected]) ja sama osakonna peaspetsialist Tiina

Hansson (tel 5885 1480, e-post [email protected]). Seisukohad on kooskõlastanud finants-

ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi (tel 5696 1216, e-post

[email protected]).

2. DIREKTIIVI SISU JA VÕRDLEV ANALÜÜS

2.1. Intresside ja litsentsitasude direktiivi muutmine (artikkel 1)

Nõukogu direktiivi 2003/49/EÜ (edaspidi ka intresside ja litsentsitasude direktiiv) kohaselt on

liikmesriigis tekkivad intressid ja litsentsitasud selles riigis kinnipeetavatest maksudest

vabastatud, kui nende tegelik kasusaaja on teises liikmesriigis asuv sidusettevõtja või teises

liikmesriigis asuva püsiva tegevuskohaga ettevõtja. Direktiivi kohaldatakse praegu ainult siis,

kui on täidetud „sidusühingu“ määratluses sätestatud minimaalse osaluse nõue. Lisaks võivad

liikmesriigid praegu kasutada haldusmenetlusi või loamenetlusi, et eelnevalt kindlaks teha, kas

tuleks võimaldada kinnipeetavast maksust vabastamist. Eelnõuga soovitakse lihtsustada

intresside ja litsentsitasude kinnipeetavast maksust vabastamise sisulisi ja menetluslikke

tingimusi.

Esiteks laiendatakse intresside ja litsentsitasude direktiivi sisulist kohaldamisala, jättes välja

praegu mõiste „sidusühing“ määratluses sisalduva 25%lise minimaalse osaluse nõude, mille

tulemusena kaob Euroopa Liidu sisestelt intressi ja litsentsitasu maksetelt kinnipeetav maks.

Sellega seoses jäetakse ka direktiivi pealkirjast välja viide äriühingute seotusele.

Teiseks kehtestatakse eelnõuga kaitsemeede võimaliku mittemaksustamise vältimiseks.

Liikmesriigid peavad kas kehtestama intressidelt ja litsentsitasudelt tulumaksu kinni pidamise

kohustuse või keelama intressi- ja litsentsitasu maksete maha arvamise maksja tulust, kui makse

saaja asub sellises kolmandas riigis või jurisdiktsioonis, kus äriühinguid tulumaksuga kas üldse

ei maksustata või kus ei maksustata saadud intresse ja litsentsitasusid.

Kaitsemeedet ei kohaldata järgmistel juhtudel:

1) kui makse saaja suhtes kohaldatakse maksustamisperioodil miinimummaksu direktiivi10

tingimustele vastavat riigisisest lisamaksu ja ta ei saa sellega seoses tagasimakseid ega

otsest või kaudset rahalist kasu või

2) kui makse saaja kuulub hargmaisesse kontserni, mille suhtes kohaldatakse sellel

maksustamisperioodil teise samba direktiivis sätestatud eeskirju või kolmandate riikide

jurisdiktsioonide puhul Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni (OECD)

näidiseeskirju, välja arvatud juhul, kui kontserni lõplik emaühing asub jurisdiktsioonis,

mis rakendab tunnustatud paralleelrežiimi (USA).

Kolmandaks piiratakse eelnõuga erandi kohaldamiseks vajalike haldusmenetluste või eelnevate

loamenetluste kasutamist. Üldreeglina ei saa liikmesriigid enam nõuda eelnevat loa- või

haldusmenetlust, et kontrollida, kas maksuvabastuse andmise tingimused on makse tegemise

ajal täidetud. Maksumaksja peab hindama tingimustele vastavust ise ning hiljem teeb

maksuhaldur järelkontrolle, kohaldades vajadusel kuritarvituste vastaseid eeskirju (sealhulgas

tegelike kasusaajate kohta käivaid riigisiseseid reegleid).

Kui maksu kinnipidaja ei suuda makse tegemise ajal veenduda vabastuse tingimustele

vastavuses, siis on kaks võimalust:

• kui intress tekib avalikult kaubeldavatelt väärtpaberitelt ja kui investori isik ei ole väljamakset

tegevale äriühingule teada, tuleb tagada FASTERi direktiivis sätestatud kinnipeetud maksu

tagastamise kiirmenetluse kasutamine;

• muudel juhtudel tuleb enam kinni peetud tulumaks tagastada riigisisese tagastusmenetluse

kaudu mõistliku aja jooksul.

Lisaks selgitatakse eelnõus, et intresside ja litsentsitasude direktiivi kohaldatakse maksete

suhtes, mis on omistatavad püsivale tegevuskohale olenemata sellest, kas need maksed on

püsiva tegevuskoha liikmesriigis maksustatavast tulust maha arvatavad.

Samuti ajakohastatakse direktiivi lisas nende äriühinguvormide loetelu, mille suhtes direktiivi

kohaldatakse. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte direktiivi lisa

edaspidiseks muutmiseks, et hõlmata ka võimalikke liikmesriikide või ELi õigusega tulevikus

loodavaid äriühingute vorme.

2.2 Ühinemise maksustamise direktiivi muutmine (artikkel 2)

Ühinemise maksustamise direktiiv (2009/133/EÜ, edaspidi ka ühinemisdirektiiv) näeb ette

äriühingute teatavatest piiriülestest ümberkorraldustest, sealhulgas eri liikmesriikide

äriühinguid hõlmavast ühinemisest, jagunemisest, varade üleandmisest ja osade või aktsiate

vahetamisest tuleneva kapitali kasvutulu maksustamise edasilükkamise kuni tulu tegeliku

realiseerimiseni (nt alusvara võõrandamiseni).

Direktiivi kohaldamisala ei kata aga enam ELi äriühinguõiguse viimaseid muudatusi. Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/1132 (ühinguõiguse ühinemisdirektiiv), mida on

muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2121, kehtestati uued piiriüleste

ümberkorralduste vormid, mille suhtes ühinemise maksustamise direktiiv praegu ei kohaldu:

1) lihtsustatud ühinemine

2) piiriülene eraldumine

10 Nõukogu direktiiv (EL) 2022/2523, 14. detsember 2022, mis käsitleb hargmaiste ettevõttegruppide ja suuremate kodumaiste gruppide ülemaailmse madalaima maksustamistaseme tagamist liidus

3) piiriülene ümberkujundamine.

Neist viimase puhul katab ühinemise maksustamise direktiiv praegu Euroopa äriühingu

(Societas Europaea) ja Euroopa ühistu (Societas Cooperativa Europaea) registreeritud asukoha

üle viimist. Esimesed kaks on täielikult katmata.

Seetõttu viiakse eelnõu artikliga 2 ühinemisdirektiivi mõisted kooskõlla direktiivi 2017/1132

mõistetega, et hõlmata lihtsustatud ühinemine, piiriülene eraldumine ja piiriülene

ümberkujundamine. Samuti lisatakse direktiivi uus peatükk Va (artiklid 14a-14c), mis käsitleb

piiriüleseid ümberkujundamisi, tagamaks neutraalse maksustamise põhimõtte kohaldamine.

Lisaks kaasajastatakse direktiivi lisas direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingu vormide

loetelu. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte direktiivi lisa

edaspidiseks muutmiseks, et hõlmata ka võimalikke liikmesriikide või ELi õigusega tulevikus

loodavaid äriühingute vorme.

2.3 Ema- ja tütarettevõtjate direktiivi muutmine (artikkel 3)

Ema- ja tütarettevõtjate direktiiv (2011/96/EL,edaspidi ka ema- ja tütarühingute direktiiv)

vabastab tütarühingult teises liikmesriigis asuvale emaühingule makstavad dividendid ja muud

kasumieraldised kinnipeetavast tulumaksust ning välistab sellise tulu topeltmaksustamise

emaettevõtja tasandil. Topeltmaksustamise vältimiseks võib kasutada kas nn vabastus- või

tasaarvestusmeetodit.11

Direktiivi kohaldatakse praegu ainult juhul, kui on täidetud „emaettevõtja“ määratluses

sätestatud minimaalse osaluse (10%) nõue. Lisaks võivad liikmesriigid praegu kasutada ka

eelnevaid haldusmenetlusi, et kindlaks teha, kas maksuvabastuse tingimused on täidetud.

Ettepanekuga soovitakse direktiivis sätestatud kinnipeetavast maksust vabastamise sisulisi ja

menetluslikke tingimusi lihtsustada.

Esiteks laiendatakse eelnõu artikliga 3 direktiivi sisulist kohaldamisala, jättes välja

„emaettevõtja“ määratluses sisalduva minimaalse osaluse nõude. Selle tulemusena oleksid

liikmesriikide äriühingute vahelised dividendid ja muud kasumieraldised maksuvabad,

olenemata nende osaluse suurusest (maksja riigis ei tohi tulumaksu kinni pidada ja saaja riigis

tuleb vältida majanduslikku topeltmaksustamist vabastus- või tasaarvestusmeetodit kasutades).

Sellega seoses muudetakse ka direktiivi pealkirja, kuna muudatuste järel ei piirdu selle

reguleerimisala enam ema- ja tütarühingu vaheliste kasumijaotistega, vaid hõlmab ka nn

portfelliinvesteeringuid.

Lisaks piiratakse liikmesriikide praegust võimalust lubada maha arvata osalusega seotud

kulusid või tütarühingu kasumi jaotamisega seotud kahjumit juhtudega, kus on olemas oluline

osalus (10%) ja seega on ka tegelikult juhtimiskulusid kantud.

Teiseks laiendatakse direktiivi kohaldamisala ka pensionifondidele ja -asutustele, olenemata

nende õiguslikust vormist.

Kolmandaks ei või liikmesriigid enam nõuda eelnevat luba või haldusmenetlust, et kontrollida,

kas maksuvabastuse tingimused on makse tegemise ajal täidetud, tingimusel, et nad teevad

11 Esimesel juhul dividende emaühingu tasemel ei maksustata; teisel juhul maksustatakse, lubades tasutavast maksust maha arvata dividendi aluseks olevalt kasumiosalt tasutud tulumaksu.

järelkontrolli ja kohaldavad kuritarvituste vastaseid reegleid. Sarnaselt intresside ja

litsentsitasude direktiivi kavandatud muudatustega kasutatakse juhul, kui maksu kinnipidajal ei

ole võimalik dividendimakse tegemise ajal tingimustele vastavuses veenduda, kinnipeetud

maksu tagastamiseks kas FASTERi direktiivi menetlust või riigisisest tagasimaksemenetlust

mõistliku aja jooksul.

Lisaks kaasajastatakse direktiivi lisas direktiivi kohaldamisalasse kuuluvate äriühingu vormide

loetelu. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte direktiivi lisa

edaspidiseks muutmiseks, et hõlmata ka võimalikke liikmesriikide või ELi õigusega tulevikus

loodavaid äriühingute vorme.

2.4 Maksustamise vältimise vastase direktiivi muutmine (artikkel 4)

2.4.1 Teadus- ja arendustegevuse kulude mahaarvamine

Eelnõuga lisatakse maksustamise vältimise vastasesse direktiivi 2016/1164 (edaspidi ATAD)

uus peatükk, mis annab õiguse arvata äriühingu maksustatavast tulust täielikult maha kulud

selliste masinate, seadmete ja muu materiaalse vara soetamiseks, mida kasutatakse otseselt

teadus- ja arendustegevuseks (edaspidi ka TA) või selleks vajalike rajatiste finantseerimiseks.

Maksumaksjal on eelnõu kohaselt õigus kulu maha arvata selle tekkimise maksustamisperioodil

või nelja järgneva maksustamisperioodi jooksul.

Vara tuleb kasutada täielikult ja eranditult teadus- ja arendustegevuseks katkematult vähemalt

kolm aastat. Kolmeaastane periood peab algama hiljemalt ühe aasta jooksul pärast selle

maksustamisperioodi lõppu, mille eest soodustust esimest korda kasutati. Vara võõrandamisel,

hävimisel või muul viisil omandi lõppemisel võetakse võõrandamisväärtus maksustamisel

arvesse ning vajaduse korral tekib kohustus varem maha arvatud summa ulatuses täiendavalt

maksu tasuda.

Kuna TA kulude mahaarvamine ei kujuta endast maksustamise vältimise vastast meedet,

muudetakse direktiivi pealkirja, et kajastada ka TA kulude mahaarvamist käsitlevate sätete

lisamist direktiivi.

2.4.2 Ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirang

Ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu eesmärk on vältida maksubaasi

vähendamist ülemääraste intressikulude kaudu. Erinevalt dividendidest on intressikulu üldjuhul

maksustatavast kasumist maha arvatav, mistõttu võib võõrkapitaliga finantseerimine olla

maksustamise seisukohast soodsam kui omakapitaliga finantseerimine. Kehtiv ülejääva

laenukasutuse kulu mahaarvamise piirang sisaldab arvukalt erandeid ja valikuvõimalusi, mille

tulemusena kohaldatakse eri liikmesriikides erinevaid reegleid. See suurendab piiriüleselt

tegutsevate äriühingute halduskoormust, kuna nad peavad arvestama iga liikmesriigi erisustega.

Eelnõu muudab ATADi ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu mitmed seni

valikulised elemendid kohustuslikuks ja ühtlustab reeglit. Mahaarvamise ülempiiriks jääb 30%

maksumaksja EBITDAst12. Madalama piirmäära kehtestamine ei oleks enam lubatud.

Maksumaksjale antakse õigus arvata maha kuni 3 miljonit eurot ülejäävat laenukasutuse kulu.

Seda summat korrigeeritakse igal aastal direktiivis sätestatud indekseerimisreegli alusel.

12 Intressi-, maksu- ja amortisatsioonieelne kasum

Piirangu kohaldamisalast jäetakse välja madala riskiga kolmandate isikute laenud, kui laenu

kasutatakse üksnes laenuvõtja enda tegevuse rahastamiseks. Samuti nähakse ette erand juhul,

kui maksumaksja EBITDA väheneb võrreldes eelmise maksustamisperioodiga vähemalt 50%.

Kohustuslikuks muudetakse kontsernipõhine erand ning ülejääva laenukasutuse kulu

edasikandmine.

Pikaajalise avaliku taristu projekti erand asendatakse laiema pikaajalise avalikes huvides

projekti erandiga. Lisaks kehtestatakse ajutine erand määruses nimetatud kaitsetoodete või

muude kaitseotstarbeliste toodete rahastamiseks kasutatud laenudele, kui maksumaksja,

laenukasutuse kulu, vara ja tulu asuvad ELis. Erand hõlmab laene, mis sõlmitakse esimese viie

maksustamisperioodi jooksul alates 1. jaanuarist 2029.

2.4.3 Üldine kuritarvituste vastane säte

Üldine kuritarvituste vastane säte (edaspidi GAAR) võimaldab jätta maksustamisel kõrvale

tehingu või tehingute ahela, mille põhieesmärk või üks põhieesmärkidest on saada maksueelis,

mis on vastuolus kohaldatava maksuõiguse sisu või eesmärgiga ja mis ei ole kõiki asjasse

puutuvaid asjaolusid arvesse võttes tegelik. Kehtiv ATADi GAAR kohaldub üksnes äriühingu

tulumaksule. Eelnõuga laiendatakse ATADi GAARi kohaldamisala kõigile äriühingute suhtes

kohaldatavatele maksudele, kinnipeetavatele maksudele ja miinimummaksule. Kohaldamisala

laiendamine parandab õigusselgust ja võimaldab GAARi kohaldada maksueelise eesmärgil

tehtud tehingutele sõltumata sellest, millise maksu tasumist üritatakse vältida.

2.4.4 Välismaise kontrollitava äriühingu kasumi maksustamise reegel

Välismaise kontrollitava äriühingu (edaspidi CFC) kasumi maksustamise reegli eesmärk on

omistada madala maksumääraga riigi tütarühingu tulu kõrge maksumääraga riigis asuvale

emaühingule, et vältida olukorda, kus kontsern laseks kasumil tekkida madala maksumääraga

riigis ja väldiks seeläbi maksukohustust kõrge maksumääraga riigis. Kehtiva direktiivi kohaselt

loetakse üksust CFCks, kui emaühingul on selles otsene või kaudne osalus üle 50% ning CFC

residendiriigis tasutud äriühingu tulumaks on väiksem kui pool tulumaksust, mis oleks samalt

tulult tasutud maksumaksja residendiriigis.

Kui üksus vastab CFC tingimustele, on emaühingu residendiriigil võimalik valida kahe

alternatiivse lähenemise vahel:

1) Mudel A – emaühingu riik maksustab CFC passiivset tulu, välja arvatud juhul, kui Euroopa

Liidus asuval CFC-l on sisuline majandustegevus, mida tõendab töötajate, seadmete, vara

ja ruumide olemasolu. Kolmandates riikides asuvate üksuste puhul ei ole liikmesriigil

kohustust seda erandit kohaldada.

2) Mudel B – emaühingu riik maksustab CFC kasumit, kui see on tekkinud maksueelise

saamise eesmärgil tehtud kunstliku tehingu tulemusel.

Eelnõuga muudetakse CFC reegleid mitmes osas. Direktiivi kohaldamisalast jäetakse välja

väikesed ja keskmise suurusega kontsernid. Samuti nähakse ette erand miinimummaksu

kohaldamisalasse kuuluvatele kontsernidele, välja arvatud juhul, kui emaühing on tunnustatud

alternatiivset maksustamiskorda (side-by-side režiim) rakendavas jurisdiktsioonis (USA-s).

Eelnõuga soovitakse kaotada mudel B ning kohustuslikuks muutuks passiivse tulu kategooriatel

põhinev mudel A. Samuti muutuks kohustuslikuks erand, mille kohaselt ei käsitata üksust CFC-

na, kui kuni üks kolmandik selle tulust on passiivne tulu. Finantsettevõtjat ei käsitataks CFC-

na, kui kuni üks kolmandik passiivsest tulust pärineb tehingutest maksumaksja või seotud

ettevõtjatega.

2.4.5 Hübriidsed ebakõlad

Hübriidsed ebakõlad on olukorrad, kus riikide maksusüsteemide erinevuste tõttu tekib

mittemaksustamine või sama kulu mitmekordne mahaarvamine. Näiteks lubatakse väljamakse

maksja riigis maksustatavast tulust maha arvata, kuid väljamakse saaja riigis ei käsitata sama

makset maksustatava tuluna. Samuti võib sama kulu olla mahaarvatav mitmes riigis korraga,

näiteks nii peakontori kui ka püsiva tegevuskoha tasandil. Hübriidsete ebakõlade vastaste

reeglite eesmärk on tagada, et tulu maksustatakse vähemalt ühes riigis ning sama kulu ei oleks

võimalik mitmekordselt maha arvata.

Eelnõuga jäetakse ATADist välja imporditud hübriidsete ebakõlade reegel. Imporditud

hübriidne ebakõla tekib olukorras, kus hübriidse ebakõla mõju kandub maksete ahela kaudu

jurisdiktsiooni, mis ise hübriidses ebakõlas otseselt ei osale. Komisjoni hinnangul on seda

reeglit rakendatud ainult üksikuil juhtudel ning kohaldamine on osutunud ülemäära keeruliseks

ning toonud nii maksumaksjatele kui ka maksuhalduritele märkimisväärse halduskoormuse.

Hübriidsete ebakõlade reegli tühistamine muudab ATADi rakendamise lihtsamaks.

2.5 Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi muutmine (artikkel 5)

Vaidluste lahendamise mehhanismi direktiivi (edaspidi ka DRM) muudatused on esitatud

nõukogu direktiivi eelnõu artiklis 5. Muudatuste kavandamisel on püütud säilitada direktiivi

üldist ülesehitust, lisades samas selgitusi ja menetluslikke lihtsustusi. Kehtiva direktiivi sätted

on üle võetud maksukorralduse seadusega (edaspidi MKS). Eesti ja Euroopa Liidu

liikmesriikide vahel sõlmitud kahepoolsete tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise

vältimise ja maksudest hoidumise tõkestamise lepingute või ELi vahekohtukonventsiooni

alusel tekkinud vaidluste lahendamise korda ja kaebaja ning Maksu- ja Tolliameti õigusi ja

kohustusi reguleerib MKS-i 141. peatükk.

DRM-direktiivi artikli 2 lõike 1 punkti d muudatusega lisatakse kehtivasse sättesse lause

mõjutatud isiku mõiste täpsustamiseks. Kui sama vaidlusalune küsimus mõjutab otseselt

rohkem kui ühe isiku maksustamist, käsitatakse iga sellist isikut direktiivi kohaldamisel

mõjutatud isikuna. Selle selgituse eesmärk on kõrvaldada ebakindlus kaebuse esitamisel mitme

üksusega seotud juhtumite puhul.

DRM-direktiivi artiklis 3 muudetakse lõikeid 1, 4 ja 5, et ühtlustada ja selgitada kaebuste

esitamise etappi. Kui vaidlusaluse küsimusega on seotud mitu mõjutatud isikut, peavad ELi

liikmesriigid komisjoni ettepaneku kohaselt edaspidi lubama igal mõjutatud isikul esitada

kaebuse oma residendiriigi pädevale asutusele (lõige 1). Selle lähenemisviisi eesmärk on

ühendada õiguskindlus paindlike menetlustega. Kehtivas direktiivis sellist erandit ei ole ning

mõjutatud isik peab kaebuse ning muud menetluses esitatavad dokumendid ja teabe üldjuhul

esitama kõigile asjaomaste liikmesriikide pädevatele asutustele samal ajal. Maksukorralduse

seaduse § 1513 lõige 2 lubab kaebuse esitada üksnes Maksu- ja Tolliametile Eesti residendist

füüsilisel isikul ja isikul, kes ei ole suurettevõtja ega suure konsolideerimisgrupi osa.

Teiseks asendatakse mõiste „samaaegne esitamine“ 30 kalendripäeva pikkuse

esitamisperioodiga. Komisjoni ettepanekuga püütakse lahendada mõiste „samaaegselt“

tõlgendamise probleemi eri riikides – praktikas ulatus see samal päeval esitamise nõudest

pikemate ajavahemike lubamiseni.

DRM-direktiivi artikli 3 lõikes 4 on samuti kasutusel „samaaegse esitamise“ nõue, mida

direktiivi eelnõuga muudetakse. Kui pädev asutus nõuab mõjutatud isikult kaebusega seoses

lisateavet, peab maksumaksja kehtiva direktiivi kohaselt esitama taotlusele antud vastuse

koopia kolme kuu jooksul samal ajal kõigile asjaomastele pädevatele asutustele. Komisjoni

ettepaneku kohaselt tuleb teistele asjaomastele pädevatele asutustele saata lisateave hiljemalt

kolme kuu jooksul alates taotluse kättesaamisest.

DRM-direktiivi artikli 3 lõikes 5 käsitletakse mõjutatud isiku kaebuse vastuvõtmist või

tagasilükkamist. Direktiivi eelnõuga lisatakse lõikesse 5 uus lause, mille kohaselt võivad

liikmesriikide pädevad asutused enne kaebuse vastuvõetavuse üle otsustamist omavahel nõu

pidada.

DRM-direktiivi artikli 4 lõike 3 täiendusega antakse pädevatele asutustele võimalus teavitada

maksumaksjat viivitamata, kui on jõutud järeldusele, et kokkulepet ei ole võimalik saavutada,

selle asemel et oodata kaheaastase vastastikuse kokkuleppe menetluse tähtaja lõppu. Eesmärk

on võimaldada maksumaksjatele varasem juurdepääs vahekohtuetapile ja vältida tarbetuid

viivitusi.

DRM-direktiivi artikli 5 lõike 1 muudatustega täiendatakse kaebuse tagasilükkamise aluste

loetelu. Kehtiva direktiivi alusel võib pädev asutus kaebuse tagasi lükata, kui kaebus ei ole

esitatud seaduses sätestatud tähtajaks, puudub vaidlusalune küsimus või kaebus ei vasta

sätestatud nõuetele ning nõutud lisateavet ja dokumente ei ole esitatud. Muudatustega

sätestatakse, et menetlusnõuete täitmata jätmine, sealhulgas teabe esitamata jätmine uue 30-

päevase esitamisperioodi jooksul, lubatud keele kasutamata jätmine või sama teabe esitamata

jätmine kõigile pädevatele asutustele, võib kaasa tuua kaebuse tagasilükkamise.

Samal ajal tugevdatakse direktiivi eelnõuga maksumaksjate kaitset, sest pädevad asutused

peavad edaspidi andma maksumaksjatele võimaluse puudused 30 päeva jooksul kõrvaldada.

Samuti võimaldatakse maksumaksjatel esitada kaebus uuesti, tingimusel, et peetakse kinni

üldisest 3-aastasest tähtajast. Muudatuse eesmärk on vältida kaebuste ebaproportsionaalseid

menetluslikke tagasilükkamisi ja hõlbustada juurdepääsu vaidluste lahendamise

mehhanismile.

DRM-direktiivi artikli 8 lõike 5 muudatusettepanekus täpsustatakse nõuandekomisjonis

osalevate sõltumatute tunnustatud isikute suhtes vastuväidete esitamise tähtaega. Vastuväiteid

võib esitada ainult seni, kuni kõik pädevad asutused on lõpliku otsuse heaks kiitnud. Selle sätte

eesmärk on vältida olukorda, kus hilinenud vaidlustamised kahjustaksid õiguskindlust ja

lükkaksid menetluse lõpuleviimist edasi. Kehtivas direktiivis kindel tähtaeg puudub.

DRM-direktiivi artikli 10 lõike 1 muudatusega täpsustatakse, et alternatiivse vaidluste

lahendamise komisjoni võib moodustada ka kaebuste vastuvõetavusega seotud vaidluste

lahendamiseks, mitte ainult topeltmaksustamisega seotud vaidluste sisuliseks lahendamiseks.

Eesmärk on muuta menetlused paindlikumaks ja hõlbustada vaidluste tõhusat lahendamist

varasemas etapis.

DRM-direktiivi artikli 11 lõikes 2 reguleeritakse nõuandekomisjoni või alternatiivse vaidluste

lahendamise komisjoni töökorda. Punktis e on märgitud komisjoni koosseisu kohta esitatavad

andmed. Ettepanekuga lisatakse direktiivi selgitus, et töökorras märgitakse ainult sõltumatute

tunnustatud isikute kvalifikatsiooninõuded, mitte pädevate asutuste esindajate omad. Selle

täpsustuse eesmärk on vältida tarbetut ebakindlust sätte tõlgendamisel.

DRM-direktiivi artikli 16 lõikes 5 käsitletakse direktiivi ja muudel õigusraamistikel põhinevate

vaidluste lahendamise menetluste koostoimet. MKS-i § 1512 lõike 5 kohaselt lõpetab MKS-i

141. peatüki alusel esitatud kaebus kõik samas vaidlusaluses küsimuses varem algatatud

vastastikuse kokkuleppe menetlused. Muudatusega sätestatakse, et muud käimasolevad

menetlused peatatakse pärast DRM direktiivi kohase kaebuse esitamist ja lõpetatakse alles siis,

kui kõik asjaomased pädevad asutused on kõnealuse kaebuse vastu võtnud. Eesmärk on tagada,

et maksumaksjad ei jääks topeltmaksustamise eest kaitsetuks, vältides samal ajal paralleelsete

menetluste kattumist.

DRM-direktiivi artikkel 17 sisaldab erisätteid füüsiliste isikute ja väiksemate ettevõtjate kohta.

Füüsilistel isikutel ja väiksematel ettevõtjatel on õigus esitada kaebus, nõutud lisadokumendid

ja teave, kaebuse tagasivõtmise teade ning nõuandekomisjoni moodustamise taotlus üksnes

oma residendiriigi pädevale asutusele. Kehtiva direktiivi sõnastuse kohaselt peab pädev asutus

kahe kuu jooksul eespool nimetatud teabe saamisest arvates teavitama samal ajal kõiki teisi

vaidlust lahendavate liikmesriikide pädevaid asutusi. Ettepanekuga täpsustatakse, et pädev

asutus peab edastama mõjutatud isikult saadud kaebuse koopia ja muu asjakohase teabe.

Lisaks lisatakse direktiivi artiklisse 17 uus lõige, mis kohustab mõjutatud isikut kaebuses eraldi

märkima, kui ta soovib selles artiklis sätestatud erandit kasutada. Muudatuste eesmärk on

vältida menetluses ebaselgeid olukordi ja hõlbustada pädevate asutuste vahelist

koordineerimist.

DRM-direktiivi uue artikliga 19a antakse nõukogule õigus võtta vastu rakendusakte, millega

kehtestatakse siduvad tehnilised ja menetluslikud eeskirjad, mis on vajalikud direktiivi ühtse ja

tõhusa kohaldamise tagamiseks. Komisjoni hinnangul ei saa teatavaid tõlgendamis- ja

menetlusprobleeme piisavalt lahendada üksnes seadusandlike muudatustega ning need võivad

nõuda üksikasjalikumaid rakenduseeskirju.

DRM-direktiivi artikli 21 muudatusega kehtestatakse ühtlustatud statistikaaruandluse raamistik

ja antakse komisjonile õigus võtta vastu rakendusakte statistiliste andmete edastamise vormi ja

tingimuste kohta. Eesmärk on tagada liikmesriikide aruandluse järjepidevus ja kooskõla OECD

statistikaraamistikuga, parandades seeläbi direktiivi toimimise läbipaistvust ja hindamist.

2.6 FASTER direktiivi muutmine

Nõukogu direktiivi (EL) 2025/50 (direktiiv ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise

kiiremate ja turvalisemate menetluste kohta (edaspidi ka FASTER) eesmärk on muuta

kinnipeetava maksu menetlused ELis investorite, finantsvahendajate ja maksuhaldurite jaoks

tõhusamaks ja turvalisemaks. FASTER näeb ette standardsed kiirmenetlused kinnipeetava

maksu vähendamiseks või avalikult kaubeldavatelt väärtpaberitelt makstavatelt dividendidelt

ja intressidelt kinni peetud maksu kiireks tagastamiseks.

Nagu eespool kirjeldatud, laiendatakse ettepanekuga intresside ja litsentsitasude direktiivis ning

ema- ja tütarettevõtjate direktiivis kinnipeetavast maksust vabastuse kohaldamisala, jättes

samal ajal välja vabastuse kasutamiseks nõutavad eelmenetlused (mille kehtestamine on

liikmesriikide otsustada ja Eesti seda teinud ei ole).

Seda, kas tegelik tulusaaja vastab vabastuse tingimustele, peab hindama makse tegija ise ja

maksuhaldur saab seda kontrollida tagasiulatuvalt. Avalikult kaubeldavate väärtpaberite korral

ei ole alla 5%lise osalusega portfelliinvesteeringute omanik aga üldjuhul teada, kuna

tavapäraselt hoitakse osalusi esindajakonto kaudu ning seega pole makse saajal võimalik sellist

hinnangut anda. Sellisel juhul võiks abi olla FASTERi direktiivi kiire maksutagastuse

menetlusest, kuid selle praegune sõnastus võimaldab liikmesriikidel nende kasutamisest

keelduda, kui taotletakse täielikku vabastust kinnipeetavast maksust. Seetõttu tuleb FASTERit

vastavalt muuta ja eelnõu artikliga 6 kohandataksegi FASTERi kohaldamisala, et kiire

maksutagastuse võimalus laieneks ka maksetele, mille suhtes kohaldatakse intresside ja

litsentsitasude direktiivist või ema- ja tütarettevõtjate direktiivist tulenevat maksuvabastust.

3. EELNÕU VASTAVUS SUBSIDIAARSUSE JA PROPORTSIONAALSUSE

PÕHIMÕTETELE

Subsidiaarsuse põhimõtte kohaselt võtab Euroopa Liit jagatud pädevuse valdkonnas meetmeid

üksnes juhul ja ulatuses, milles liikmesriigid ei suuda kavandatava meetme eesmärke piisavalt

saavutada, kuid kavandatava meetme ulatuse või toime tõttu saab neid paremini saavutada liidu

tasandil.

Komisjoni hinnangul ei saa liikmesriigid üksinda muuta kehtivat ELi otsese maksustamise

õigustikku. Erinevad riigisisesed rakendusviisid, kattuvad reeglid ja ebaselged mõisted

suurendavad piiriüleselt tegutsevate ettevõtjate halduskoormust ning tekitavad

õiguskindlusetust. ELi tasandi muudatused võimaldavad eemaldada kattuvaid või üleliigseid

norme, ühtlustada menetlusi ning vähendada topeltmaksustamist ja turumoonutusi.

Eesti nõustub, et ELi direktiivides sätestatud reeglite muutmine ja nende omavahelise kooskõla

parandamine eeldab EL tasandi tegevust. Seetõttu on ettepanek kooskõlas subsidiaarsuse

põhimõttega. Samas tuleb läbirääkimistel hinnata iga uue kohustusliku materiaalõiguse reegli

puhul eraldi, kas ELi tasandi ühtlustamine on eesmärgi saavutamiseks vajalik ning kas

liikmesriikide maksusüsteemide eripärasid on piisavalt arvestatud.

Proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei tohi liidu meetme sisu ega vorm minna kaugemale

sellest, mis on aluslepingute eesmärkide saavutamiseks vajalik. Komisjoni hinnangul piirdub

ettepanek sihipäraste muudatustega, säilitades kehtivate direktiivide põhieesmärgid ja

maksustamise vältimise vastased meetmed.

Eesti hinnangul toetavad mitmed ettepaneku osad lihtsustamise eesmärki, sealhulgas

ühinemisdirektiivi ajakohastamine, intressikulu piirangu teatud lihtsustused, üldise

kuritarvituste vastase sätte täpsustamine ja vaidluste lahendamise menetluse parandamine.

Seevastu kohustuslik kinnipeetav maks kolmandates riikides asuvatele äriühingutele tehtud

intressi- ja litsentsitasu maksetelt, teadus- ja arenduskulude kohustuslik maksubaasist

mahaarvamine ning CFC reegli mudeli A kohustuslik kohaldamine ilma jaotatud kasumi

maksusüsteemi erandita võivad Eesti jaoks minna vajalikust kaugemale. Eesti taotleb

läbirääkimistel nende sätete muutmist või asjakohase erandi kehtestamist.

4. ESIALGSE MÕJUDE ANALÜÜSI KOKKUVÕTE

4.1 Komisjoni mõjuhinnang

Euroopa Komisjoni hinnangul lihtsustab direktiiv Euroopa Liidu maksumaksjate tegevust,

vähendades märkimisväärselt maksudirektiividega kehtestatud reeglite täitmisega seotud

kulusid ja halduskoormust, tugevdab liidu konkurentsivõimet ja lihtsustab investeerimist,

säilitades samal ajal kõrged maksustandardid. Komisjoni ligikaudse hinnangu järgi vähendaks

direktiiv ELis maksureeglite täitmise ja nendega seotud finantskulusid umbes 6,6 miljardi euro

võrra aastas, millest perioodiliselt korduva halduskoormuse vähenemine moodustaks ligikaudu

2 miljardit eurot aastas. 13

Komisjoni hinnangul vähendaks intressi-, litsentsitasu- ja dividendimaksete maksuvabastus

tuluallikariigis äriühingute kulusid (otsesed kulud ja maksukulu) ligikaudu 5,34 miljardi euro

võrra aastas. CFC-reeglite tühistamine miinimummaksu kohaldamisalasse kuuluvatele

kontsernidele võiks vähendada reeglite täitmise kulusid ligikaudu 160 miljoni euro võrra aastas.

Teadus- ja arendustegevuse vara soetamismaksumuse kohene kuludesse kandmine võiks

vähendada halduskulusid ligikaudu 265 miljoni euro võrra aastas. Intressikulu piirangu

muudatustest tulenev võimalik kulude vähenemine on komisjoni hinnangul samuti

märkimisväärne.

Komisjoni mõjuhinnangus hinnatakse, et ettepanek ei põhjusta ettevõtjatele ega

maksuhalduritele märkimisväärseid uusi kulusid. Samas võivad liikmesriigipõhised mõjud

sõltuda riigisisesest maksusüsteemist, kehtivatest valikutest ATADi rakendamisel ning vajalike

IT-süsteemide ja menetlusreeglite muudatuste ulatusest. Ettepanekul ei ole komisjoni

hinnangul mõju ELi eelarvele.14

4.2 Mõju Eestile

4.2.1 Mõju ettevõtjate halduskoormusele, MTA töökoormusele ja IT süsteemidele

Eelnõu mõju ettevõtjate ja MTA töökoormusele on erinevate meetmete lõikes erinev. Üldiselt

ei too direktiiv maksuhaldurile kaasa olulisi lisakulusid, kuid kaasneb vajadus IT-süsteemides

muudatuste tegemiseks.

Positiivset mõju võivad avaldada intressi- ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja tütarühingute

direktiivi muudatused, millega kaotatakse osaluse nõuded ning eelnevad loa- ja

sertifitseerimismenetlused. Teise EL liikmesriigi residendist äriühingult saadud intressi,

litsentsitasu ja dividendi puhul väheneb vajadus koguda tõendeid, taotleda maksuvabastuse

kinnitusi ja esitada kinnipeetud maksu tagastusnõudeid. Selle tulemusena väheneb nii

maksumaksjate halduskoormus kui ka maksuhalduri töökoormus.

Ühinemisdirektiivi muudatuste mõju halduskoormusele on eeldatavasti väike. Muudatused

ajakohastavad peamiselt direktiivi kooskõlas Euroopa Liidu ühinguõigusega ning aitavad

vähendada õiguslikku ebaselgust piiriüleste ümberkujundamiste puhul.

Ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu muudatused võivad vähendada

halduskoormust eelkõige piiriüleselt tegutsevate kontsernide jaoks, kuna liikmesriikide

valikuvõimaluste arvu vähendamise tulemusena muutuvad reeglid ühetaolisemaks. Samas on

13 *Impact Assessment - Proposal for a Council Directive - Taxation 14 Explanatory Memorandum - Proposal for a Council Directive - Taxation

nende muudatuste praktiline mõju Eestis tõenäoliselt piiratud, kuna Eesti on juba üle võtnud

kõik seni vabatahtlikud erandid ja valikuvõimalused, mis ettepanekuga soovitakse

kohustuslikuks muuta.

Üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamisala laiendamise mõju halduskoormusele on

eeldatavasti väike. Eesti üldine kuritarvituste vastane säte kohaldub juba praegu ka

kinnipeetavale tulumaksule ning peamine muudatus seisneb selle laiendamises

miinimummaksule.

DRM-direktiivi muudatused parandavad Euroopa Komisjoni hinnangul õiguskindlust ja

vaidluste lahendamise menetluse tõhusust, vähendades menetluslikke takistusi, lihtsustades

kaebuste esitamise korda ning tagades direktiivi ühtlasema kohaldamise liikmesriikides. Kuna

DRM-direktiivi muudatused on pigem tehnilist laadi, ei too need maksuhaldurile kaasa

märkimisväärseid lisakulusid. Maksu- ja Tolliamet peab teatud juhtudel muutma oma

töökorraldust ning kohandama menetlusjuhiseid ja tähtaegade kontrollimise praktikat.

Teabevahetus ja koordineerimine teiste liikmesriikidega võib mõnevõrra suureneda. Samuti

tuleb arvestada võimalusega, et statistikaaruandlust on vaja kohandada. Seni on Eestis DRM-

direktiivi alusel algatatud vaid kolm vaidlusmenetlust, mistõttu ei ole halduskoormuse kasv

eeldatavasti suur.

FASTER-direktiivi muudatused vähendavad halduskoormust avalikult kaubeldavate

väärtpaberite puhul. Muudatused võimaldavad kasutada olemasolevaid kiireid menetlusi ka

juhtudel, kus vabastus kinnipeetavast tulumaksust tuleneb intressi- ja litsentsitasude direktiivist

või ema- ja tütarühingute direktiivist.

Teadus- ja arendustegevuse kulude kohustusliku kohese mahaarvamisega kaasneb seevastu

halduskoormuse suurenemine. Eesti äriühingu tulumaksusüsteem ei põhine kasumi iga-aastasel

maksustamisel ning Eestis puudub eraldi maksuraamatupidamine. Muudatuse rakendamiseks

tuleks luua täiendavad reeglid direktiivis sätestatud materiaalse põhivara määratlemiseks,

kulude arvestamiseks, kolme aasta kasutustingimuse jälgimiseks ning hilisemate

korrigeerimiste tegemiseks vara võõrandamisel või kasutuse muutumisel. Seetõttu ei ole

tegemist Eesti jaoks lihtsustava meetmega ning muudatus suurendaks nii ettevõtjate

halduskoormust kui ka MTA töökoormust.

CFC-reeglite muudatused võivad samuti suurendada halduskoormust, kuid mõju sõltub sellest,

milline erand lepitakse kokku kasumi jaotamisel põhinevatele äriühingu tulumaksu

süsteemidele.

4.2.2 Mõju riigieelarvele

Intressi- ja litsentsitasude ning ema- ja tütarühingute direktiivide muudatuste mõju

Otsene rahaline mõju Eesti jaoks kaasneb intresside ja litsentsitasude direktiivi ning ema- ja

tütarühingute direktiivi muutmisega.

Mitteresidendist äriühingule makstavatelt litsentsitasudelt kinnipeetava tulumaksu kaotamine

tähendab negatiivset mõju riigieelarvele. 2025. aastal peeti Euroopa Liidu või Euroopa

Majanduspiirkonna residentidele makstavatelt litsentsitasudelt kinni 721 000 eurot tulumaksu

(2024. aastal ca 660 000 eurot). Mitteresidendile makstavatelt intressidelt Eestis tulumaksu

kinni ei peeta.

Teiselt poolt kaob Euroopa Liidu sisestelt intressidelt ja litsentsitasudelt kinni peetava maksu

kaotamisega ka kohustus võimaldada nn krediiti välisriigis kinni peetud tulumaksule ehk

vähendada Eesti äriühingu kasumi jaotamisel tasutava tulumaksu summat välisriigis kinni

peetud maksu võrra (tulumaksuseaduse § 54 lõige 5).

Komisjoni andmetel on 14 liikmesriiki juba praegu kahepoolsete maksulepingute või riigisisese

õiguse alusel loobunud maksu kinnipidamisest ELi sisestelt intressidelt, 8 riiki litsentsitasudelt

ja 9 riiki dividendidelt.

Ema- ja tütarühingute direktiivist kasumijaotiste topeltmaksustamise vältimiseks nõutava

osaluse määra kaotamine tähendab, et tulumaksuseaduse § 50 lõikes 11 sätestatud

vabastusmeetodit tuleb laiendada kõikidele Eesti äriühingu makstavatele dividendidele, mille

aluseks olev dividend on saadud teise Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi

residendist ja tulumaksukohustuslasest äriühingult.

2025. aastal said Eesti äriühingud selliseid dividende ca 16 mln eurot (2024. aastal samas

suurusjärgus). Nendelt peeti dividendi maksja residendiriigis kinni ca 2,3 mln eurot tulumaksu,

mille võrra saab vähendada Eestis kasumi jaotamisel tekkivat tulumaksukohustust.

Eesti residendist äriühingute vahelisi vabastusmeetodile mittekvalifitseeruvaid (st väiksema kui

10% osaluse alusel makstavaid) dividende maksti 2025. aastal ca 43 mln eurot (2024. aastal ca

52 mln). Nende edasijaotamisel tekkiv tulumaksukohustus on ca 12 mln eurot.

ATAD muudatuste mõju

Statistikaameti andmetel moodustasid 2024. aastal teadus- ja arendustegevuse kulutused 791,06

miljonit eurot, mis moodustab 2% SKPst. Kulutuste maht on viimastel aastatel kasvanud ning

teadus- ja arendustegevusel on oluline roll innovatsiooni ja ettevõtjate konkurentsivõime

toetamisel. 15

Direktiivi eelnõu mõju Eesti riigieelarvele ei ole nende andmete põhjal siiski võimalik

usaldusväärselt hinnata. Statistikaameti andmed kajastavad TA kogukulusid, kuid direktiivi

eelnõust tulenev kohese mahaarvamise õigus hõlmab üksnes teatavaid teadus- ja

arendustegevuses kasutatavaid materiaalse põhivara investeeringuid nagu masinad ja seadmed.

Statistikaameti andmetest ei nähtu, milline osa TA kogukuludest vastaks direktiivis sätestatud

tingimustele. Samuti puuduvad andmed selle kohta, milline osa kuludest tehakse ettevõtjate

poolt, kes jaotavad kasumit ehk kelle puhul võiks maksustatav summa tegelikult väheneda.

Seetõttu oleks mõju hindamiseks vaja täiendavaid andmeid direktiivi kohaldamisalasse

kuuluvate investeeringute mahu ning nende jaotuse kohta ettevõtjate lõikes. Eesti

tulumaksusüsteemi eripära (kasumi maksustamine selle jaotamisel) juba võimaldab TA kulude

tegemist ilma kaasneva maksukoormuseta.

Ülejääva laenukasutuse kulu piirangu muudatuste mõju Eestile on eeldatavasti väike. Aastatel

2023–2026 ei ole Maksu- ja Tolliameti andmetel ükski maksumaksja tasunud tulumaksu

ülejäävalt laenukasutuse kulult. Selle põhjuseid ei ole võimalik olemasolevate andmete põhjal

üheselt hinnata, kuid üheks võimalikuks selgituseks võib olla asjaolu, et 3 miljoni euro suurune

lävend on Eesti ettevõtjate jaoks kõrge. Lisaks vähendab Eesti kasumi jaotamisel põhinev

15 Teadus- ja arendustegevus | Statistikaamet

äriühingu tulumaksusüsteem vajadust kasutada intressikulu maksustatava kasumi

vähendamiseks, kuna Eestis ei maksustata kasumit selle teenimisel, vaid selle jaotamisel.

CFC-reegli muudatuste mõju sõltub sellest, milline erand nähakse ette kasumi jaotamisel

põhineva äriühingu tulumaksusüsteemiga liikmesriikidele. Direktiivi eelnõus pakutud

lahendust ei ole Eesti tulumaksusüsteemi puhul võimalik rakendada, sest kavandatud

maksumäära test lähtub jooksvalt maksustatavast kasumist. Eesti süsteemis ei maksustata

kasumit selle teenimisel, vaid selle jaotamisel, mistõttu ei ole Eesti äriühingul jaotamata kasumi

suhtes võrreldavat efektiivset maksumäära võimalik määrata. Selle tulemusena ei võimaldaks

kavandatud test sisuliselt tuvastada Eesti maksumaksja kontrollitava välismaise üksuse

madalamat maksustamist ning CFC-reegel ei täidaks Eesti puhul oma eesmärki.

Imporditud hübriidse ebakõla reegli väljajätmisel ei ole Eestile olulist mõju. Maksu- ja

Tolliameti andmetel ei ole imporditud hübriidse ebakõla reeglit Eestis seni praktikas

kohaldatud. Seetõttu ei too kõnealuse reegli direktiivist väljajätmine tõenäoliselt kaasa

muudatusi maksumaksjate ega maksuhalduri senises praktikas.

VALITSUSE SEISUKOHA SELGITUS

1. Eesti seisukoht: Toetame direktiivi ettepaneku üldist eesmärki lihtsustada Euroopa Liidu

otseste maksude raamistikku ning toetada majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

ELi otsese maksustamise raamistik on kujunenud eri aegadel vastu võetud direktiividest, mille

rakendamisel on tekkinud kattuvusi, erinevaid valikuid ja õigusselgusetust. Eesti toetab

sihipäraseid muudatusi, mis vähendavad põhjendamatut halduskoormust, parandavad normide

omavahelist kooskõla ja hõlbustavad piiriülest ettevõtlust, säilitades samal ajal tõhusa kaitse

maksustamise vältimise vastu.

2. Eesti seisukoht: Toetame kinnipeetava tulumaksu kaotamist Euroopa Liidu äriühingute

vahelistelt intressi ja litsentsitasu maksetelt, kuid ei toeta kohustusliku kinnipeetava maksu

kehtestamist või intressi ja litsentsitasu väljamakse maksja tulust mahaarvamise keelamist

olukorras, kus makse saaja asub kolmandas riigis, kus äriühingu tulumaks puudub või selle

määr on null. Kinnipeetava tulumaksu kehtestamine nimetatud tingimustel läheb vastuollu

maksureeglite lihtsustamise eesmärgiga.

Eesti seisukoha selgitus:

Kehtiv intresside ja litsentsitasude maksustamise direktiiv näeb topeltmaksustamise vältimiseks

ette vähemalt 25%lise osaluse nõude, s.t vabastatud on ainult ELis asuva äriühingute grupi

sisesed intressid ja litsentsitasud. Osaluse nõude ja vabastuse andmisele eelneva

kontrollimenetluse kaotamine lihtsustab ettevõtjate tegevust ja vähendab nende kulusid ning

maksuhalduri halduskoormust. Eesti jaoks on mõju vähem ulatuslik, sest tulumaksuseadus ei

näe ka praegu ette mitteresidendile makstavate intresside maksustamist, olenemata osaluse

olemasolust või suurusest, ning litsentsitasudelt tulumaksu kinni pidamata jätmiseks ei ole me

kehtestanud ka direktiivi kohaselt lubatavaid eelkontrolli mehhanisme.

Kohustusliku kinnipeetava maksu kehtestamist teatud kolmandate riikide (kus ei kehti

äriühingu tulumaksu või on sellise maksu määr 0%) äriühingutele makstavale intressile ja

litsentsitasule ega selliste maksete maksja tulust mahaarvamise keelamist me ei toeta, kuna see

läheb vastuollu maksureeglite lihtsustamise eesmärgiga. Maksu kinnipidajal tekiks kohustus

välja selgitada makse saaja residentsusriigis kehtivad maksureeglid ja -määrad, mis võib

osutuda keerukaks ning tekitada erinevat kohtlemist sõltuvalt maksu kinnipidajale

kättesaadavast infost.

Kehtiv tulumaksuseadus ei näe ette mitteresidendile makstavate intresside maksustamist ja

sellise maksukohustuse kehtestamine tähendaks täiendavaid kulusid ning halduskoormust.

Lisaks nõuaks see FASTERi direktiivi ulatuslikumat ülevõtmist, kui me nimetatud direktiivi

toetades vajalikuks pidasime – praeguste maksureeglitega kehtimisel peab Eesti FASTERist üle

võtma ainult residentsustõendi regulatsiooni, kuid osadelt intressidelt tulumaksu kinnipidamise

kohustuse korral peaksime üle võtma ka kiire maksutagastuse mehhanismi puudutavad sätted.

See tooks kaasa täiendava halduskoormuse ja kulusid nii maksumaksja kui ka maksuhalduri

jaoks.

Intresside ja litsentsitasude makse nende maksja tulust maha arvamise keelamine (alternatiivina

maksu kinnipidamisele) viiks aga makse tegijate erineva kohtlemiseni olenevalt makse saaja

isikust ning oleks diskrimineeriv nende äriühingute suhtes, kes teevad väljamakseid teatud

mitteresidentidele. Eesti äriühingu tulumaksusüsteemi puhul tähendaks see kohustust

maksustada intress ja litsentsitasu seda maksva äriühingu tasemel, kui makse saaja on sellise

kolmanda riigi resident, kus ei kehti äriühingu tulumaksu või on sellise maksu määr 0%. Lisaks

võib mitteresidendile tehtud väljamakse maksustamine Eesti äriühingu tasandil juhul, kui

sarnast maksukohustust ei teki residendile tehtud väljamakselt, rikkuda Eesti sõlmitud

maksulepingutes kokkulepitud võrdse kohtlemise kohustust, mis vastab OECD näidislepingu

artikkel 24 lõikele 4.

Direktiivis tehtavaid tehnilist laadi muudatusi – kohaldamisalas olevate äriühingute nimekirja

kaasajastamist ja komisjoni volitamist selle edaspidiseks kaasajastamiseks – me toetame.

3. Eesti seisukoht: Toetame ühinemisdirektiivi muudatusi, et viia direktiiv kooskõlla Euroopa

Liidu ühinguõiguse arengutega piiriüleste ümberkujundamiste osas.

Ühinemisdirektiiv on jäänud ajale jalgu, sest sellesse ei ole sisse viidud reegleid Euroopa Liidu

ühinguõigusega 2023. aastal loodud uute äriühingute piiriüleste ümberkorralduste võimaluste

kohta. Seetõttu ei pruugi kõik sellised tehingud praegu olla maksuneutraalsed, võides olenevalt

konkreetse liikmesriigi käsitlusest tekitada ümberkujundamise käigus saadud kasu kohese

maksukohustuse.

Eesti äriõiguses on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2017/1132 (ühinguõiguse

ühinemisdirektiiv), mida on muudetud Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2019/2121,

kehtestatud uued piiriüleste ümberkorralduste vormid sätestatud äriseadustiku 32. peatüki 6.

jaos (piiriülene eraldumine) ja 33. peatüki 6. jaos 11 (piiriülene ümberkujundamine). Piiriülene

ühinemine, mille lihtsustatud kord samuti direktiiviga hõlmatakse, on sätestatud äriseadustiku

31. peatüki 6. jaos.

4. Eesti seisukoht: Toetame topeltmaksustamise vältimiseks vajaliku osaluse nõude kaotamist

ema- ja tütarühingute direktiivis, kui on tagatud Eesti võimalus vabastuse rakendamiseks

nõuda, et kasum on vähemalt ühe korra maksustatud.

Ema- ja tütarühingute maksustamise direktiivi kohaselt on ELi äriühingute vaheliste

kasumijaotiste topeltmaksustamise vältimiseks nõutav vähemalt 10%line osalus. Toetame

põhimõtteliselt selle miinimumlävendi kaotamist ja topeltmaksustamise vältimist olenemata

osaluse suurusest, kuid peame oluliseks, et dividendi aluseks olev kasum oleks ka tegelikult

maksustatud.

Eestis on direktiivist tulenev vabastus sätestatud tulumaksuseaduse § 50 lõikes 11 (nn

vabastusmeetodi reegel). Selles eristatakse olukordi, kus residendist äriühing on saanud

kasumijaotise aluseks oleva dividendi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Šveitsi

residendist äriühingult ja olukordi, kus dividend on saadud kolmanda riigi residendist

äriühingult. Esimesel juhul piisab vabastuse saamiseks (lisaks 10% osaluse olemasolule)

sellest, et dividendi maksnud äriühing on EMP lepinguriigi või Šveitsi resident ja

tulumaksukohustuslane, sest eelduslikult on sellises riigis kasum äriühingu tulumaksuga

maksustatud. Teisel juhul on nõutav, et saadud dividendilt on tulumaks kinni peetud või selle

aluseks olev kasumiosa on tulumaksuga maksustatud.

Eeldus, et Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi residendilt saadud dividendilt või selle

aluseks olevalt kasumiosalt on ka tegelikult tulumaks makstud, ei pea praktikas aga alati paika

ja vabastusmeetodi kasutamisel esineb erinevate riikide maksusüsteemide koostoimes olukordi,

kus kasum võib jääda üldse maksustamata. Seda ebakõla kasutatakse ära ka agressiivses

maksuplaneerimises.

Ema- ja tütarühingute direktiiv lubab vabastusmeetodi alternatiivina kasutada nn kaudset

tasaarvestusmeetodit, mille korral maksustatakse seotud äriühingult saadud dividend selle saaja

residendiriigis tulumaksuga, kuid maksukohustust lubatakse vähendada dividendi aluseks

olevalt kasumiosalt nii dividendi maksja tasemel kui ka kõigil varasematel astmetel tasutud

tulumaksu võrra. Selle meetodi kasutamisega kaasneb aga suur halduskoormus ja praktikas

võib topeltmaksustamise vältimine ka ebaõnnestuda, kui maksumaksja ei suuda sellist

varasematel astmetel maksustamist tõendada (mis on eriti keeruline väiksemate osaluste

korral).

Dividendi topeltmaksustamise vältimiseks nõutava miinimumlävendi kaotamisel soovime

läbirääkimiste käigus saada kindluse, et Eestil on õigus maksuvabastuse andmiseks nõuda, et

ka Euroopa Liidu/Euroopa Majanduspiirkonna sisestes olukordades on kasum kusagil siiski

maksustatud.

Toetame direktiivi kohaldamisala laiendamist pensionifondidele ja -asutustele. Eesti jaoks

sellel praktilist mõju ei ole, kuna Eestis ei peeta dividendidelt tulumaksu kinni ega maksustata

pensionifonde ka äriühingu tulumaksuga.

5. Eesti seisukoht: Ei toeta teadus- ja arenduskulude kohustuslikku kohest mahaarvamist

maksubaasist, sest kasumi jaotamisel põhinev äriühingu tulumaksusüsteem juba täidab sama

eesmärki.

Teadus- ja arendustegevuse toetamise meetmed peavad jääma liikmesriikide pädevusse, kuna

nendel on oluline mõju liikmesriikide eelarvele. On liikmesriikide suveräänne otsus, kas toetada

teadus- ja arendustegevust maksusoodustuste kaudu või muul viisil.

Direktiivi eelnõu annab äriühingutele õiguse arvata maksustatavast tulust täielikult maha teatud

TA kulud. Eelnõu eesmärk on leevendada ettevõtjate rahavooga seotud koormust

maksustamisperioodil, mil TA kulud tekivad. Eesti äriühingu tulumaksusüsteemis, kus kasumit

maksustatakse selle jaotamise hetkel, saavutatakse see eesmärk juba süsteemi olemusest

tulenevalt, kuna TA kulude tegemine vähendab võimalikku tulevast kasumijaotist.

Eestis puudub eraldi maksuarvestus ning TA kulud kajastatakse tavalisel viisil

raamatupidamises. Kui Eestis võimaldataks lisaks vähendada jaotatud kasumi maksustamisel

maksubaasi TA kulude võrra, võetaks sama kulu arvesse nii raamatupidamisliku kasumi

kujunemisel kui ka maksustatava kasumijaotise vähendamisel. See tooks sisuliselt kaasa topelt

mahaarvamise ning vähendaks riigi maksutulu. Seetõttu ei ole TA kulude kohustuslik

maksubaasipõhine mahaarvamine Eesti kasumi jaotamisel põhinevas äriühingu

tulumaksusüsteemis vajalik ega põhjendatud.

6. Eesti seisukoht: Toetame ülejääva laenukasutuse kulu maksubaasist mahaarvamise piirangu

lihtsustamist.

Eelnõu vähendab liikmesriikide valikute arvu, kehtestab ühtse 30% EBITDA piirmäära,

muudab 3 miljoni euro suuruse ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise õiguse

kohustuslikuks ning välistab piirangu kohaldamisalast teatud madala riskiga kolmandate isikute

laenud. Muudatuste tulemusena ühtlustub ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu

rakendamine liikmesriikides. Maksumaksjatel on lihtsam reegleid järgida, kui nad ei pea

arvestama eri liikmesriikides kehtivate erinevate valikute ja eranditega. Lisaks suunavad

muudatused piirangu paremini seotud ettevõtjate vaheliste ülemääraste intressimaksetega

kaasnevatele maksubaasi vähendamise ja kasumi ümberpaigutamise riskidele ning vähendavad

halduskoormust olukordades, kus sellised riskid on madalad.

Eesti toetab ülejääva laenukasutuse kulu mahaarvamise piirangu ühtlustamist, sest selgemad ja

ühetaolisemad reeglid vähendavad ettevõtjate halduskoormust ja maksuhalduri töökoormust.

Eesti on juba üle võtnud kõik seni vabatahtlikud olnud erandid ja valikuvõimalused. Seetõttu

ei avalda mitme vabatahtliku sätte kohustuslikuks muutmine Eesti õigusele olulist sisulist mõju.

7. Eesti seisukoht: Toetame üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamisala laiendamist

kõigile äriühingute suhtes kohaldatavatele otsestele maksudele, kinnipeetavale tulumaksule ja

üleilmsele miinimumtulumaksule.

Üldise kuritarvituste vastase sätte kohaldamine kõigile äriühingute suhtes kohaldatavatele

otsestele maksudele, kinnipeetavale tulumaksule ja miinimumtulumaksule parandab

õigusselgust ning aitab vältida olukorda, kus kuritarvituste vastane kaitse sõltub maksu liigist.

Eesti toetab muudatust. Kuna Eesti üldine kuritarvituste vastane säte kohaldub juba nii

tulumaksule kui ka kinnipeetavale tulumaksule, seisneb muudatuse peamine mõju Eesti jaoks

selle laiendamises üleilmsele miinimummaksule.

8. Eesti seisukoht: Toetame välismaiste kontrollitavate äriühingute kasumi maksustamise

reegli (CFC reegel) muudatusi tingimusel, et riikidele, kus äriühingu tulumaks kohaldub kasumi

jaotamise hetkel, kehtestatakse erand.

CFC reegli lihtsustamine, väike- ja keskmise suurusega ettevõtjate erand ning kattuvuse

vähendamine üleilmse miinimummaksuga on põhjendatud, kuid Eesti ei saa siiski toetada

mudeli A kohustuslikku rakendamist ilma erandita, sest see eeldaks välismaise äriühingu

jaotamata kasumi jooksvat maksustamist ja oleks vastuolus Eesti äriühingu tulumaksusüsteemi

põhiloogikaga.

Eesti äriühingu tulumaksusüsteemis maksustatakse kasum üldjuhul selle jaotamisel.

Kohustuslik CFC mudel A eeldab aga välismaise kontrollitava äriühingu jaotamata passiivse

tulu omistamist Eesti residendist emaühingule ja selle maksustamist teenimise hetkel. Sel

põhjusel võttis Eesti tulumaksuseadusesse üle mudeli B, mille kohaselt kohaldub CFC reegel

vaid kunstlikele tehingutele. Kui kasum on Eestist välja viidud kunstliku tehingu kaudu, on

põhjendatud CFC reegli kohaldamine ja tütarühingu kasumi maksustamine Eesti residendist

emaühingu tasemel.

Mudel A puhul ei ole aga sellist piirangut, et reegel kohaldub ainult kunstlike tehingute puhul.

Selle asemel on võimalik CFC kohaldamisalast välja jätta välismaine kontrollitav äriühing, mis

tegeleb sisulise majandustegevusega, mida toetavad töötajad, seadmed, vara ja ruumid ning

mida kinnitavad asjakohased faktid ja asjaolud. See tingimus ei ole aga samaväärne kunstliku

tehingu tingimusega ning on liialt seotud füüsilise kohaloluga, mis ei ole tänapäeval äri

tegemiseks hädavajalik.

Hetkel ei kohalda Eesti CFC reegli rakendamisel maksumäära testi, kuna olukorras, kus kasum

on Eestist välja viidud kunstliku tehingu tagajärjel, ei ole oluline, mis määraga maksustatakse

seda CFC residendiriigis. Mudel A kohaldamisel tuleks Eestil üle võtta nn maksumäära test,

mille alusel tuleb võrrelda CFC efektiivset maksumäära selle määraga, mis kohalduks, kui CFC

asuks Eestis. Eestis oleks aga efektiivne maksumäär 0% olukorras, kus äriühing ei jaota

konkreetsel aastal kasumit. Seega ei saa Eesti üle võtta nn maksumäära testi sellisel kujul, nagu

on direktiivis. Samuti ei saa Eesti maksustada välismaal asuva CFC kasumit selle teenimise

hetkel samal ajal, kui Eesti residentide kasumit maksustatakse jaotamise hetkel. Seega saab

Eesti toetada CFC reegli muudatusi üksnes tingimusel, et riikidele, kus äriühingu tulumaks

kohaldub kasumi jaotamise hetkel, kehtestatakse erand, mis võimaldab säilitada Eesti

maksusüsteemi põhiloogika ja vältida ebaproportsionaalset halduskoormust. Samuti on oluline,

et erand ei seaks Eestit ebasoodsamasse olukorda võrreldes teiste liikmesriikidega.

9. Eesti seisukoht: Toetame vaidluste lahendamise mehhanismi muudatusi, sest need

parandavad maksumaksjate õiguskaitset ja võivad kiirendada topeltmaksustamise

kõrvaldamist.

Kaebuste esitamise selgemad tähtajad, puuduste parandamise võimalus, pädevate asutuste

varasem teavitamiskohustus ning menetluste omavahelise suhte täpsustamine parandavad

maksumaksjate õiguskaitset ja võivad kiirendada topeltmaksustamise kõrvaldamist. Ühtsem

statistiline aruandlus ja tehniliste menetlusreeglite kehtestamise võimalus võivad samuti

parandada direktiivi ühetaolist rakendamist.

10. Eesti seisukoht: Toetame ülemääraselt kinnipeetava maksu vähendamise kiiremate ja

turvalisemate menetluste direktiivi (FASTER) muudatusi, sest need lähtuvad lihtsustamise ja

halduskoormuse vähendamise alastest eesmärkidest.

FASTER direktiivi lisatakse viide intresside ja litsentsitasude direktiivile ning ema- ja

tütarühingute direktiivile, et tagada kinnipeetud tulumaksu kiire tagastamine olukorras, kus

maks on kinni peetud, sest väljamakse tegijal polnud väljamakse tegemise ajal võimalik

veenduda maksuvabastuse tingimuste täidetuses. Muudatus on põhjendatud, arvestades

direktiivi eelnõu lihtsustamise ja halduskoormuse vähendamise alaseid eesmärke.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Direktiivi eelnõu saadeti arvamuse avaldamiseks Justiits- ja Digiministeeriumile, Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile, Eesti Pangaliidule, Eesti Advokatuurile, Eesti Kaubandus-

Tööstuskojale, Eesti Maksumaksjate Liidule, Audiitorkogule, Eesti Kindlustusseltside Liidule,

Grant Thornton Baltic OÜ-le, Ernst & Young Baltic AS-le, KPMG Baltics OÜ-le, AS-le

Pricewaterhouse Coopers, Bolt Technology OÜ-le, MM Grupp OÜ-le, AS-le Tallink, AS-le

Infortar, NG Investeeringud OÜ-le, AS-le Eesti Energia ja Baltic Classifieds Group OÜ-le.

Arvamuse esitasid Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja AS Infortar.