Lugupeetud Riigikogu sotsiaalkomisjon 26.08.2026

Fintall Estonia Oü pöördus 15.06.2026 õiguskantsleri poole seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning sotsiaalkaitseministri 15.12.2022 määruse nr 87 „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ §-s 3 sätestatud ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi regulatsiooni õigusselgusega.
Õiguskantsleri vastusest selgus, et sama kohustus on tekitanud küsimusi ka teistel ettevõtjatel ning probleemi on käsitletud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõus 888 SE. Õiguskantsler ettevõtja esitatud küsimustele sisulist vastust ei andnud, vaid märkis, et kehtivate õigusaktide tõlgendamise kohta tuleb selgitusi anda õigusakti väljatöötamise eest vastutaval ministeeriumil.
Seetõttu ei ole meie hinnangul õigusselguse probleem lahendatud. Küsimus ei ole selles, kas töötervishoiuarst peab andma meditsiinilise hinnangu. Selle vajalikkust me ei vaidlusta. Küsimus on tööandja töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti ja töötervishoiuteenuse osutaja ülesannete ning vastutuse piirides.
Tööandja töökeskkonnaspetsialist osaleb töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel, tegeleb tööõnnetuste uurimisega, jälgib tegevuskava täitmist ning korraldab töötervishoiuarsti otsustest tulenevate meetmete rakendamist. Need kohustused ei ole pärast töötervishoiu olukorra analüüsi nõude kehtestamist kadunud.
Töötervishoiu olukorra analüüsi koostamiseks antakse töötervishoiuteenuse osutajale suures osas needsamad tööandja valduses olevad andmed. Nende põhjal koostatakse tööandjale eraldi analüüs ja ettepanekud. Seejärel peab tööandja koos oma töökeskkonnaspetsialistiga saadud ettepanekud uuesti läbi töötama ning vajaduse korral muutma riskianalüüsi, tegevuskava, töökorraldust või töötingimusi.
Seega ei ole meie jaoks selge, millises osas vähendab selline korraldus tööandja halduskoormust või kõrvaldab dubleerimist.
Praktikas kaasneb analüüsi tellimisega ka eraldi kulu. Ühele ettevõtjale tehti 2026. aasta suvel töötervishoiu olukorra analüüsi koostamiseks hinnapakkumine summas 1200 eurot ühe analüüsi eest. Seetõttu ei ole küsimus ainult ülesannete ja vastutuse jaotuses, vaid ka tööandjale seadusega pandud tasulise kohustuse tegelikus ulatuses.
Palume sotsiaalkomisjonil eelnõu 888 SE edasisel menetlemisel käsitleda järgmisi küsimusi.
1. Millist konkreetset lisandväärtust peab töötervishoiuteenuse osutaja koostatud töötervishoiu olukorra analüüs andma võrreldes tööandja töökeskkonnaspetsialisti poolt juba tehtava tööga?
2. Millised tööandja töökeskkonnaspetsialisti senised ülesanded või kohustused vähenesid pärast töötervishoiuteenuse osutajale analüüsi koostamise kohustuse andmist? Kui need ei vähenenud, siis kuidas on välditud sama töö dubleerimine?
3. Milline peab olema töötervishoiuarsti isiklik osalus ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi koostamisel? Kas piisab sellest, et analüüsi koostab töötervishoiuteenuse osutaja teine töötaja töötervishoiuarsti vastutusel?
4. Kui analüüsi koostab tegelikult töötervishoiuteenuse osutaja juures töötav töökeskkonnaspetsialist tööandja esitatud andmete põhjal, siis milles seisneb selle töö õiguslik ja sisuline erinevus tööandja enda töökeskkonnaspetsialisti poolt samade andmete põhjal tehtavast analüüsist?
5. Miks ei võiks töötervishoiuarst tervisekontrollide käigus kogunenud teabe põhjal edastada tööandjale koos tervisekontrolli otsustega lühikest koondhinnangut korduvate tööga seotud terviseriskide ja soovituste kohta? Tööandja töökeskkonnaspetsialist saaks selle sisendi põhjal täita talle seadusega pandud ülesandeid.
6. Millal loetakse ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs tehtuks ning kui kaua see kehtib?
7. Millise sündmuse järel tuleb analüüsi ajakohastada? Kas selleks on uue töötaja tööle asumine, töötaja esmane tervisekontroll, korduv tervisekontroll, uus töötervishoiuarsti otsus, riskianalüüsi muutmine, tööõnnetus või mõni muu asjaolu?
8. Kui ettevõtte töötajad läbivad tervisekontrolli erinevatel aegadel ning töötervishoiuarst määrab neile erinevad korduvkontrolli tähtajad, näiteks ühe, kahe või kolme aasta pärast, siis millise ajahetke tervisekontrollide tulemuste põhjal tuleb ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs koostada?
9. Kas iga järgmine tervisekontrolli läbinud töötaja või töötajate grupp tekitab vajaduse olemasolevat analüüsi ajakohastada? Kui mitte, siis millise intervalliga peab analüüsi uuendama?
10. Kui analüüsi ajakohastamine on töötervishoiuteenuse osutaja tasuline teenus, siis mitu korda peab tööandja seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks seda teenust näiteks kolme aasta jooksul ostma?
11. Kas analüüsi koostamise ja ajakohastamise sagedust ning sellest tööandjatele tekkivat tegelikku kulu hinnati regulatsiooni väljatöötamisel? Kui hinnati, siis millise eeldatava sageduse ja teenuse maksumusega arvestati?
12. Kui analüüsi maksumus võib praktikas ulatuda 1200 euroni, siis millise täiendava tulemuse saab tööandja selle raha eest võrreldes sellega, mida tema töökeskkonnaspetsialist peab seaduse järgi niikuinii tegema?
13. Kes vastutab juhul, kui töötervishoiuteenuse osutaja koostatud analüüs osutub puudulikuks, kuid tööandja on talle esitanud kõik nõutud lähteandmed?
14. Kus lõpeb töötervishoiuteenuse osutaja vastutus analüüsi eest ja algab tööandja ning tema töökeskkonnaspetsialisti vastutus analüüsis esitatud ettepanekute hindamise, rakendamise ja tulemuste eest?
15. Kuidas aitab praegune regulatsioon saavutada eelnõu 888 SE üheks eesmärgiks nimetatud dubleerivate kohustuste vähendamist, kui tööandja töökeskkonnaspetsialisti senised ülesanded jäävad alles, kuid samade andmete põhjal tuleb lisaks tellida tasuline analüüs töötervishoiuteenuse osutajalt?
16. Milliste õigusaktis sätestatud kriteeriumide alusel peab Tööinspektsioon otsustama, kas tööandja on ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi korraldamise kohustuse nõuetekohaselt täitnud?
17. Millise ajahetkeni loetakse koostatud analüüs järelevalve seisukohalt ajakohaseks ning milline konkreetne asjaolu muudab selle selliseks, et tööandjalt võib nõuda uue analüüsi tellimist või olemasoleva analüüsi ajakohastamist?
18. Kuidas saab tööandja enne Tööinspektsiooni kontrolli kindlaks teha, et tema valduses olev analüüs vastab kehtiva õiguse nõuetele, kui õigusakt ei sätesta analüüsi kehtivusaega, ajakohastamise sagedust ega ammendavalt asjaolusid, mille esinemisel tuleb analüüs uuesti koostada?
19. Kas Tööinspektsioon võib lugeda tööandja kohustuse täitmata jäetuks üksnes järelevalveasutuse enda tõlgenduse alusel, kui vastavat kohustuse sisu, sagedust või ajakohastamise alust ei ole õigusaktis üheselt sätestatud?
20. Kui Tööinspektsioonile on antud ülesanne kontrollida selle nõude täitmist, siis kas seadusandja on andnud Tööinspektsioonile juhised või hindamiskriteeriumid, mille järgi eristada nõuetekohaselt täidetud kohustust täitmata või puudulikult täidetud kohustusest? Kui sellised kriteeriumid on olemas, siis kus need on sätestatud?
Täiendav probleem tekib järelevalves. Tööinspektsioon kontrollib, kas tööandja on töötervishoiu olukorra analüüsi korraldamise kohustuse täitnud. Samal ajal ei ole õigusaktides üheselt sätestatud, millal võib selle kohustuse lugeda täidetuks, kui sageli tuleb analüüsi koostada ega milliste asjaolude muutumisel tuleb seda ajakohastada.
Näiteks ei ole selge, kas olemasolev analüüs vastab nõuetele ka pärast uue töötaja tervisekontrolli, korduvtervisekontrolli läbimist, uue töötervishoiuarsti otsuse saamist või töötajate tervisekontrollide toimumist erinevatel aastatel. Samuti ei ole üheselt määratud, kui suur peab olema töötervishoiuarsti isiklik panus analüüsi koostamisel.
Vestlusest Tööinspektsiooni esindajaga selgus, et nõude täitmist tõlgendatakse muu hulgas selle järgi, kelle juures töötab analüüsi koostav töökeskkonnaspetsialist. Töötervishoiuteenuse osutaja juures töötavat töökeskkonnaspetsialisti peetakse pädevaks koostama töötervishoiuarsti otsuste ja muude lähteandmete põhjal koondhinnangut töötervishoiuarsti vastutusel. Tööandja juures töötava töökeskkonnaspetsialisti koostatud samasisulist koondhinnangut ei käsitata aga määruse nr 87 § 3 tähenduses ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsina.
Selline tõlgendus tekitab täiendava küsimuse, sest mõlemal töökeskkonnaspetsialistil võib olla samaväärne haridus, väljaõpe ja töökeskkonnaalane pädevus. Tööandja töökeskkonnaspetsialist tunneb seejuures ettevõtte töökeskkonda ja töökorraldust, osaleb riskianalüüsi koostamisel, tegeleb tööõnnetuste uurimisega ning korraldab töötervishoiuarsti otsustest tulenevate meetmete rakendamist.
Seetõttu jääb ebaselgeks, millisel õiguslikul ja sisulisel alusel sõltub sama kvalifikatsiooniga spetsialisti õigus koostada nõuetele vastav koondhinnang tema töösuhtest töötervishoiuteenuse osutajaga. Kui määravaks peetakse töötervishoiuarsti vastutust analüüsi eest, peab meie hinnangul olema õigusaktist arusaadav ka see, milles see vastutus sisuliselt seisneb, milline peab olema arsti tegelik osalus analüüsi koostamisel ning milliste toimingute eest vastutab analüüsi sisuliselt koostanud töökeskkonnaspetsialist.
Samuti tekib küsimus, miks ei ole tööandja töökeskkonnaspetsialistil võimalik teha sama tööd koostöös töötervishoiuarstiga, kui töötervishoiuarst annab analüüsi jaoks vajaliku meditsiinilise hinnangu. Sellisel juhul jääks meditsiiniline hindamine arsti pädevusse ning ettevõtte töökeskkonna, riskide, töökorralduse ja rakendatud meetmete analüüsimisel saaks kasutada spetsialisti, kes nende küsimustega ettevõttes igapäevaselt tegeleb.
Seetõttu tekib küsimus, milliste õigusaktis sätestatud objektiivsete kriteeriumide alusel peab Tööinspektsioon järelevalve käigus otsustama, kas tööandja on nõude täitnud või mitte ja kuidas on tagatud nõudest ühesugune arusaam nii tööandja kui ka Tööinspektsiooni inspektori vaates?
Probleem ei ole selles, et Tööinspektsioon õigusakte tõlgendab – järelevalveasutus teostabki vastavushindamist- tööandja kas täidab/ ei täida/täidab osaliselt seaduse välja andja nõudeid. Probleem tekib siis, kui kohustuse oluline sisu kujuneb alles Tööinspektsiooni tõlgenduse kaudu, mis kujuneb vastava ministeeriumi poolt läbiviidud koolituste põhjal. Tööandja peaks õigusaktist endast piisava selgusega aru saama vähemalt sellest, mida ta peab tegema, millal ta peab seda tegema, kui sageli seda tuleb teha ja millal loetakse kohustus täidetuks. Praegune olukord ei täida õigusselge ja ettenähtava regulatsiooni eesmärki. Järelevalveasutuse ülesanne on kontrollida õigusaktis sätestatud nõude täitmist, mitte kujundada järelevalvepraktika kaudu kohustuse olulist sisu ja piire- neil puuduvad selleks volitused. Tööinspektsioonil puudub õigus seaduseid tõlgendada.
Meie hinnangul ei ole küsimus ainult ettevõtjale tekkivas kulus. Probleem on selles, et kehtiv regulatsioon ei võimalda tööandjal piisava kindlusega aru saada, millal on tema kohustus täidetud, kui sageli tuleb tasuline analüüs tellida ning kus paikneb tööandja töökeskkonnaspetsialisti ja töötervishoiuteenuse osutaja vastutuse piir.
Kui seadusandja eesmärk on eelnõuga 888 SE vähendada dubleerivaid kohustusi ning muuta tööohutuse süsteem selgemaks ja tõhusamaks, palume kaaluda nende küsimuste lahendamist eelnõu edasise menetlemise käigus.
Käesolevale pöördumisele on lisatud Fintall Estonia OÜ 15.06.2026 kiri õiguskantslerile ning õiguskantsleri vastus.
Loodame saada sotsiaalkomisjonilt tõstatatud küsimustele põhjaliku vastuse. Oleme palunud Tööinspektsioonilt nõude täitmiseks ajapikendust, kuid õigusselgust ei ole siiani saavutatud. Meile ei ole üheselt selge, milliste õigusaktis sätestatud kriteeriumide alusel on Tööinspektsioon hinnanud tööandja senise tegevuse nõuetele mittevastavaks.
Seetõttu vajame selgust ka selles, kas Tööinspektsiooni poolt praegu mittevastavaks loetud olukord on kehtiva õiguse alusel üheselt käsitatav nõude rikkumisena. Kui õigusaktist ei selgu piisava täpsusega, millal tuleb töötervishoiu olukorra analüüs koostada, millise sagedusega seda tuleb ajakohastada, kes peab selle sisuliselt koostama ning milline peab olema töötervishoiuarsti isiklik osalus, on tööandjal keeruline ette näha, millise tegevusega on tema kohustus nõuetekohaselt täidetud.
Peame oluliseks, et tööandja saaks oma kohustuse sisu ja ulatuse kindlaks teha õigusakti alusel enne järelevalvemenetlust. Tööinspektsiooni ülesanne on kontrollida õigusaktis sätestatud nõude täitmist, kuid järelevalvepraktika ei peaks olema see, mille kaudu kujunevad alles kontrollitava kohustuse oluline sisu ja piirid.
Palume komisjonil hinnata tõstatatud küsimusi ka eelnõu 888 SE menetlemisel ning vajaduse korral täpsustada regulatsiooni selliselt, et tööandja, töötervishoiuteenuse osutaja ja Tööinspektsioon saaksid samadest õigusnormidest üheselt aru, milline on iga osapoole kohustus, vastutus ja pädevus ning millal loetakse tööandja kohustus täidetuks.

Lugupidamisega

Katrin Ojala Jussi Tyyska
Kvaliteedijuht- töökeskkonnaspetsialist Tegevjuht
KirkeTenel Konsultatsioonid Oü Fintall Estonia Oü

Lugupeetud Riigikogu sotsiaalkomisjon 26.08.2026

Fintall Estonia Oü pöördus 15.06.2026 õiguskantsleri poole seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning sotsiaalkaitseministri 15.12.2022 määruse nr 87 „Töötervishoiuteenuse osutamise kord“ §-s 3 sätestatud ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi regulatsiooni õigusselgusega.
Õiguskantsleri vastusest selgus, et sama kohustus on tekitanud küsimusi ka teistel ettevõtjatel ning probleemi on käsitletud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise eelnõus 888 SE. Õiguskantsler ettevõtja esitatud küsimustele sisulist vastust ei andnud, vaid märkis, et kehtivate õigusaktide tõlgendamise kohta tuleb selgitusi anda õigusakti väljatöötamise eest vastutaval ministeeriumil.
Seetõttu ei ole meie hinnangul õigusselguse probleem lahendatud. Küsimus ei ole selles, kas töötervishoiuarst peab andma meditsiinilise hinnangu. Selle vajalikkust me ei vaidlusta. Küsimus on tööandja töökeskkonnaspetsialisti, töötervishoiuarsti ja töötervishoiuteenuse osutaja ülesannete ning vastutuse piirides.
Tööandja töökeskkonnaspetsialist osaleb töökeskkonna riskianalüüsi koostamisel, tegeleb tööõnnetuste uurimisega, jälgib tegevuskava täitmist ning korraldab töötervishoiuarsti otsustest tulenevate meetmete rakendamist. Need kohustused ei ole pärast töötervishoiu olukorra analüüsi nõude kehtestamist kadunud.
Töötervishoiu olukorra analüüsi koostamiseks antakse töötervishoiuteenuse osutajale suures osas needsamad tööandja valduses olevad andmed. Nende põhjal koostatakse tööandjale eraldi analüüs ja ettepanekud. Seejärel peab tööandja koos oma töökeskkonnaspetsialistiga saadud ettepanekud uuesti läbi töötama ning vajaduse korral muutma riskianalüüsi, tegevuskava, töökorraldust või töötingimusi.
Seega ei ole meie jaoks selge, millises osas vähendab selline korraldus tööandja halduskoormust või kõrvaldab dubleerimist.
Praktikas kaasneb analüüsi tellimisega ka eraldi kulu. Ühele ettevõtjale tehti 2026. aasta suvel töötervishoiu olukorra analüüsi koostamiseks hinnapakkumine summas 1200 eurot ühe analüüsi eest. Seetõttu ei ole küsimus ainult ülesannete ja vastutuse jaotuses, vaid ka tööandjale seadusega pandud tasulise kohustuse tegelikus ulatuses.
Palume sotsiaalkomisjonil eelnõu 888 SE edasisel menetlemisel käsitleda järgmisi küsimusi.
1. Millist konkreetset lisandväärtust peab töötervishoiuteenuse osutaja koostatud töötervishoiu olukorra analüüs andma võrreldes tööandja töökeskkonnaspetsialisti poolt juba tehtava tööga?
2. Millised tööandja töökeskkonnaspetsialisti senised ülesanded või kohustused vähenesid pärast töötervishoiuteenuse osutajale analüüsi koostamise kohustuse andmist? Kui need ei vähenenud, siis kuidas on välditud sama töö dubleerimine?
3. Milline peab olema töötervishoiuarsti isiklik osalus ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi koostamisel? Kas piisab sellest, et analüüsi koostab töötervishoiuteenuse osutaja teine töötaja töötervishoiuarsti vastutusel?
4. Kui analüüsi koostab tegelikult töötervishoiuteenuse osutaja juures töötav töökeskkonnaspetsialist tööandja esitatud andmete põhjal, siis milles seisneb selle töö õiguslik ja sisuline erinevus tööandja enda töökeskkonnaspetsialisti poolt samade andmete põhjal tehtavast analüüsist?
5. Miks ei võiks töötervishoiuarst tervisekontrollide käigus kogunenud teabe põhjal edastada tööandjale koos tervisekontrolli otsustega lühikest koondhinnangut korduvate tööga seotud terviseriskide ja soovituste kohta? Tööandja töökeskkonnaspetsialist saaks selle sisendi põhjal täita talle seadusega pandud ülesandeid.
6. Millal loetakse ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs tehtuks ning kui kaua see kehtib?
7. Millise sündmuse järel tuleb analüüsi ajakohastada? Kas selleks on uue töötaja tööle asumine, töötaja esmane tervisekontroll, korduv tervisekontroll, uus töötervishoiuarsti otsus, riskianalüüsi muutmine, tööõnnetus või mõni muu asjaolu?
8. Kui ettevõtte töötajad läbivad tervisekontrolli erinevatel aegadel ning töötervishoiuarst määrab neile erinevad korduvkontrolli tähtajad, näiteks ühe, kahe või kolme aasta pärast, siis millise ajahetke tervisekontrollide tulemuste põhjal tuleb ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüs koostada?
9. Kas iga järgmine tervisekontrolli läbinud töötaja või töötajate grupp tekitab vajaduse olemasolevat analüüsi ajakohastada? Kui mitte, siis millise intervalliga peab analüüsi uuendama?
10. Kui analüüsi ajakohastamine on töötervishoiuteenuse osutaja tasuline teenus, siis mitu korda peab tööandja seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks seda teenust näiteks kolme aasta jooksul ostma?
11. Kas analüüsi koostamise ja ajakohastamise sagedust ning sellest tööandjatele tekkivat tegelikku kulu hinnati regulatsiooni väljatöötamisel? Kui hinnati, siis millise eeldatava sageduse ja teenuse maksumusega arvestati?
12. Kui analüüsi maksumus võib praktikas ulatuda 1200 euroni, siis millise täiendava tulemuse saab tööandja selle raha eest võrreldes sellega, mida tema töökeskkonnaspetsialist peab seaduse järgi niikuinii tegema?
13. Kes vastutab juhul, kui töötervishoiuteenuse osutaja koostatud analüüs osutub puudulikuks, kuid tööandja on talle esitanud kõik nõutud lähteandmed?
14. Kus lõpeb töötervishoiuteenuse osutaja vastutus analüüsi eest ja algab tööandja ning tema töökeskkonnaspetsialisti vastutus analüüsis esitatud ettepanekute hindamise, rakendamise ja tulemuste eest?
15. Kuidas aitab praegune regulatsioon saavutada eelnõu 888 SE üheks eesmärgiks nimetatud dubleerivate kohustuste vähendamist, kui tööandja töökeskkonnaspetsialisti senised ülesanded jäävad alles, kuid samade andmete põhjal tuleb lisaks tellida tasuline analüüs töötervishoiuteenuse osutajalt?
16. Milliste õigusaktis sätestatud kriteeriumide alusel peab Tööinspektsioon otsustama, kas tööandja on ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsi korraldamise kohustuse nõuetekohaselt täitnud?
17. Millise ajahetkeni loetakse koostatud analüüs järelevalve seisukohalt ajakohaseks ning milline konkreetne asjaolu muudab selle selliseks, et tööandjalt võib nõuda uue analüüsi tellimist või olemasoleva analüüsi ajakohastamist?
18. Kuidas saab tööandja enne Tööinspektsiooni kontrolli kindlaks teha, et tema valduses olev analüüs vastab kehtiva õiguse nõuetele, kui õigusakt ei sätesta analüüsi kehtivusaega, ajakohastamise sagedust ega ammendavalt asjaolusid, mille esinemisel tuleb analüüs uuesti koostada?
19. Kas Tööinspektsioon võib lugeda tööandja kohustuse täitmata jäetuks üksnes järelevalveasutuse enda tõlgenduse alusel, kui vastavat kohustuse sisu, sagedust või ajakohastamise alust ei ole õigusaktis üheselt sätestatud?
20. Kui Tööinspektsioonile on antud ülesanne kontrollida selle nõude täitmist, siis kas seadusandja on andnud Tööinspektsioonile juhised või hindamiskriteeriumid, mille järgi eristada nõuetekohaselt täidetud kohustust täitmata või puudulikult täidetud kohustusest? Kui sellised kriteeriumid on olemas, siis kus need on sätestatud?
Täiendav probleem tekib järelevalves. Tööinspektsioon kontrollib, kas tööandja on töötervishoiu olukorra analüüsi korraldamise kohustuse täitnud. Samal ajal ei ole õigusaktides üheselt sätestatud, millal võib selle kohustuse lugeda täidetuks, kui sageli tuleb analüüsi koostada ega milliste asjaolude muutumisel tuleb seda ajakohastada.
Näiteks ei ole selge, kas olemasolev analüüs vastab nõuetele ka pärast uue töötaja tervisekontrolli, korduvtervisekontrolli läbimist, uue töötervishoiuarsti otsuse saamist või töötajate tervisekontrollide toimumist erinevatel aastatel. Samuti ei ole üheselt määratud, kui suur peab olema töötervishoiuarsti isiklik panus analüüsi koostamisel.
Vestlusest Tööinspektsiooni esindajaga selgus, et nõude täitmist tõlgendatakse muu hulgas selle järgi, kelle juures töötab analüüsi koostav töökeskkonnaspetsialist. Töötervishoiuteenuse osutaja juures töötavat töökeskkonnaspetsialisti peetakse pädevaks koostama töötervishoiuarsti otsuste ja muude lähteandmete põhjal koondhinnangut töötervishoiuarsti vastutusel. Tööandja juures töötava töökeskkonnaspetsialisti koostatud samasisulist koondhinnangut ei käsitata aga määruse nr 87 § 3 tähenduses ettevõtte töötervishoiu olukorra analüüsina.
Selline tõlgendus tekitab täiendava küsimuse, sest mõlemal töökeskkonnaspetsialistil võib olla samaväärne haridus, väljaõpe ja töökeskkonnaalane pädevus. Tööandja töökeskkonnaspetsialist tunneb seejuures ettevõtte töökeskkonda ja töökorraldust, osaleb riskianalüüsi koostamisel, tegeleb tööõnnetuste uurimisega ning korraldab töötervishoiuarsti otsustest tulenevate meetmete rakendamist.
Seetõttu jääb ebaselgeks, millisel õiguslikul ja sisulisel alusel sõltub sama kvalifikatsiooniga spetsialisti õigus koostada nõuetele vastav koondhinnang tema töösuhtest töötervishoiuteenuse osutajaga. Kui määravaks peetakse töötervishoiuarsti vastutust analüüsi eest, peab meie hinnangul olema õigusaktist arusaadav ka see, milles see vastutus sisuliselt seisneb, milline peab olema arsti tegelik osalus analüüsi koostamisel ning milliste toimingute eest vastutab analüüsi sisuliselt koostanud töökeskkonnaspetsialist.
Samuti tekib küsimus, miks ei ole tööandja töökeskkonnaspetsialistil võimalik teha sama tööd koostöös töötervishoiuarstiga, kui töötervishoiuarst annab analüüsi jaoks vajaliku meditsiinilise hinnangu. Sellisel juhul jääks meditsiiniline hindamine arsti pädevusse ning ettevõtte töökeskkonna, riskide, töökorralduse ja rakendatud meetmete analüüsimisel saaks kasutada spetsialisti, kes nende küsimustega ettevõttes igapäevaselt tegeleb.
Seetõttu tekib küsimus, milliste õigusaktis sätestatud objektiivsete kriteeriumide alusel peab Tööinspektsioon järelevalve käigus otsustama, kas tööandja on nõude täitnud või mitte ja kuidas on tagatud nõudest ühesugune arusaam nii tööandja kui ka Tööinspektsiooni inspektori vaates?
Probleem ei ole selles, et Tööinspektsioon õigusakte tõlgendab – järelevalveasutus teostabki vastavushindamist- tööandja kas täidab/ ei täida/täidab osaliselt seaduse välja andja nõudeid. Probleem tekib siis, kui kohustuse oluline sisu kujuneb alles Tööinspektsiooni tõlgenduse kaudu, mis kujuneb vastava ministeeriumi poolt läbiviidud koolituste põhjal. Tööandja peaks õigusaktist endast piisava selgusega aru saama vähemalt sellest, mida ta peab tegema, millal ta peab seda tegema, kui sageli seda tuleb teha ja millal loetakse kohustus täidetuks. Praegune olukord ei täida õigusselge ja ettenähtava regulatsiooni eesmärki. Järelevalveasutuse ülesanne on kontrollida õigusaktis sätestatud nõude täitmist, mitte kujundada järelevalvepraktika kaudu kohustuse olulist sisu ja piire- neil puuduvad selleks volitused. Tööinspektsioonil puudub õigus seaduseid tõlgendada.
Meie hinnangul ei ole küsimus ainult ettevõtjale tekkivas kulus. Probleem on selles, et kehtiv regulatsioon ei võimalda tööandjal piisava kindlusega aru saada, millal on tema kohustus täidetud, kui sageli tuleb tasuline analüüs tellida ning kus paikneb tööandja töökeskkonnaspetsialisti ja töötervishoiuteenuse osutaja vastutuse piir.
Kui seadusandja eesmärk on eelnõuga 888 SE vähendada dubleerivaid kohustusi ning muuta tööohutuse süsteem selgemaks ja tõhusamaks, palume kaaluda nende küsimuste lahendamist eelnõu edasise menetlemise käigus.
Käesolevale pöördumisele on lisatud Fintall Estonia OÜ 15.06.2026 kiri õiguskantslerile ning õiguskantsleri vastus.
Loodame saada sotsiaalkomisjonilt tõstatatud küsimustele põhjaliku vastuse. Oleme palunud Tööinspektsioonilt nõude täitmiseks ajapikendust, kuid õigusselgust ei ole siiani saavutatud. Meile ei ole üheselt selge, milliste õigusaktis sätestatud kriteeriumide alusel on Tööinspektsioon hinnanud tööandja senise tegevuse nõuetele mittevastavaks.
Seetõttu vajame selgust ka selles, kas Tööinspektsiooni poolt praegu mittevastavaks loetud olukord on kehtiva õiguse alusel üheselt käsitatav nõude rikkumisena. Kui õigusaktist ei selgu piisava täpsusega, millal tuleb töötervishoiu olukorra analüüs koostada, millise sagedusega seda tuleb ajakohastada, kes peab selle sisuliselt koostama ning milline peab olema töötervishoiuarsti isiklik osalus, on tööandjal keeruline ette näha, millise tegevusega on tema kohustus nõuetekohaselt täidetud.
Peame oluliseks, et tööandja saaks oma kohustuse sisu ja ulatuse kindlaks teha õigusakti alusel enne järelevalvemenetlust. Tööinspektsiooni ülesanne on kontrollida õigusaktis sätestatud nõude täitmist, kuid järelevalvepraktika ei peaks olema see, mille kaudu kujunevad alles kontrollitava kohustuse oluline sisu ja piirid.
Palume komisjonil hinnata tõstatatud küsimusi ka eelnõu 888 SE menetlemisel ning vajaduse korral täpsustada regulatsiooni selliselt, et tööandja, töötervishoiuteenuse osutaja ja Tööinspektsioon saaksid samadest õigusnormidest üheselt aru, milline on iga osapoole kohustus, vastutus ja pädevus ning millal loetakse tööandja kohustus täidetuks.

Lugupidamisega

Katrin Ojala Jussi Tyyska
Kvaliteedijuht- töökeskkonnaspetsialist Tegevjuht
KirkeTenel Konsultatsioonid Oü Fintall Estonia Oü