| Dokumendiregister | Riigikogu |
| Viit | 1-2/26-747/1 |
| Registreeritud | 05.11.2026 |
| Sünkroonitud | 06.11.2026 |
| Liik | EL dokument |
| Funktsioon | |
| Sari | |
| Toimik | SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID Teema: Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb makseteenuseid siseturul ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 260/2012, (EL) 2017/2394 ja (EL) 2021/1230 – Vastu võetud nõukogu poolt 29. oktoobril 2026 - 8543/1/26 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
| Taotle dokumendi eemaldamist või parandamist |
8543/1/26 REV 1
EN
Council of the European Union
Brussels, 4 November 2026 (OR. en)
8543/1/26 REV 1
EF 129 ECOFIN 524 CODEC 759
ECB PARLNAT
Interinstitutional File: 2023/0210(COD)
LEGISLATIVE ACTS AND OTHER INSTRUMENTS
Subject: Position of the Council at first reading with a view to the adoption of a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL on payment services in the internal market and amending Regulations (EU) No 1093/2010, (EU) No 260/2012, (EU) 2017/2394 and (EU) 2021/1230 – Adopted by the Council on 29 October 2026
8543/1/26 REV 1 1
EN
REGULATION (EU) 2026/…
OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL
of …
on payment services in the internal market
and amending Regulations (EU) No 1093/2010, (EU) No 260/2012,
(EU) 2017/2394 and (EU) 2021/1230
(Text with EEA relevance)
THE EUROPEAN PARLIAMENT AND THE COUNCIL OF THE EUROPEAN UNION,
Having regard to the Treaty on the Functioning of the European Union, and in particular Article 114
thereof,
Having regard to the proposal from the European Commission,
After transmission of the draft legislative act to the national parliaments,
Having regard to the opinion of the European Central Bank1,
Having regard to the opinion of the European Economic and Social Committee2,
Acting in accordance with the ordinary legislative procedure3,
1 OJ C, C/2024/3869, 19.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3869/oj. 2 OJ C, C/2024/1594, 5.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1594/oj. 3 Position of the European Parliament of 23 April 2024 (OJ C, C/2025/3725, 17.9.2025,
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3725/oj) and position of the Council at first reading
of 29 October 2026 (not yet published in the Official Journal). Position of the European
Parliament of … (not yet published in the Official Journal).
8543/1/26 REV 1 2
EN
Whereas:
(1) Since the adoption of Directive (EU) 2015/2366 of the European Parliament and of the
Council4, the retail payment services market has undergone significant changes largely
related to the increasing use of cards and digital means of payment, the decreasing use of
cash and the growing presence of new players and services, including digital wallets and
contactless payments. The COVID-19 pandemic and the transformations it brought to
consumption and payment practices have increased the importance of having secure and
efficient payments.
(2) The communication of the Commission of 24 September 2020 on a Retail Payments
Strategy for the EU announced the launch of a comprehensive review of the application
and impact of Directive (EU) 2015/2366 which was to include an overall assessment of
whether it was still fit for purpose, taking into account market developments.
4 Directive (EU) 2015/2366 of the European Parliament and of the Council of 25 November
2015 on payment services in the internal market, amending Directives 2002/65/EC,
2009/110/EC and 2013/36/EU and Regulation (EU) No 1093/2010, and repealing Directive
2007/64/EC (OJ L 337, 23.12.2015, p. 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2366/oj).
8543/1/26 REV 1 3
EN
(3) Directive (EU) 2015/2366 aimed to remove barriers to new types of payment services and
to improve the level of consumer protection and security. The evaluation by the
Commission of the impact and application of Directive (EU) 2015/2366 found that
Directive (EU) 2015/2366 has been largely successful with regard to many of its
objectives, but also identified certain areas where the objectives of that Directive have not
been met. For example, the evaluation identified the rise in new types of fraud as an issue
of concern with regard to consumer protection objectives. Shortcomings were also
identified with regard to the objective of improving competition in the market through
open banking services, namely account information services and payment initiation
services, by lowering market barriers faced by third-party providers. Progress towards the
objective of improving the provision of cross-border payment services has also been
limited, largely due to inconsistencies in supervisory practices and enforcement across the
Union. That evaluation also identified factors stifling progress concerning the objective of
levelling the playing field between all payment service providers.
8543/1/26 REV 1 4
EN
(4) The evaluation of the impact and application of Directive (EU) 2015/2366 also identified
problems regarding divergent implementation and enforcement of that Directive which
have directly impacted competition between payment service providers by leading to
effectively different regulatory conditions in Member States, encouraging regulatory
arbitrage. There should be no room for forum shopping whereby a payment service
provider would choose as its home country a Member State in which the application of
Union rules on payment services is more advantageous for it while providing cross-border
services in Member States which apply a stricter interpretation of the rules or more active
enforcement policies with regard to payment service providers established there. That
practice distorts competition. Union rules on payment services should therefore be further
harmonised, by incorporating rules governing the conduct of payment service activities,
including the rights and obligations of the parties involved, in a Regulation. Such rules,
excluding those relating to the authorisation and supervision of payment institutions, which
should remain in a Directive, should be clearer and more detailed, thus minimising the
margin for interpretation.
8543/1/26 REV 1 5
EN
(5) While the issuance of electronic money is regulated under Directive 2009/110/EC of the
European Parliament and of the Council5 the use of electronic money to fund payment
transactions is to a very large extent regulated by Directive (EU) 2015/2366. Consequently,
the legal framework applicable to electronic money institutions and payment institutions,
in particular with regard to the conduct of business rules, is already substantially aligned.
To address external coherence issues and given the fact that electronic money services and
payment services are increasingly hard to distinguish, the legislative frameworks
concerning electronic money institutions and payment institutions should be brought closer
together. However, the authorisation requirements, in particular initial capital and own
funds, and some key basic concepts governing the electronic money business such as the
issuance, distribution and redemption of electronic money, are distinct from the services
provided by payment institutions. It is therefore appropriate to preserve those specificities
when merging the provisions of Directives 2009/110/EC and (EU) 2015/2366. Since
Directive 2009/110/EC is repealed by Directive (EU) 2026/… of the European Parliament
and of the Council6+, its rules, with the exception of the rules on authorisation and
supervision, which have been incorporated in Directive (EU) 2026/…++, should be brought
into a unified framework under this Regulation, with appropriate adjustments.
5 Directive 2009/110/EC of the European Parliament and of the Council of 16 September
2009 on the taking up, pursuit and prudential supervision of the business of electronic
money institutions amending Directives 2005/60/EC and 2006/48/EC and repealing
Directive 2000/46/EC (OJ L 267, 10.10.2009, p. 7,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2009/110/oj). 6 Directive (EU) 2026/… of the European Parliament and of the Council of … on payment
services in the internal market amending Directive 98/26/EC and Regulation
(EU) 2023/1114 and repealing Directives (EU) 2009/110/EC and 2015/2366
(OJ L …, ELI: …). + OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)) and fill in corresponding details in the footnote. ++ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 6
EN
(6) To ensure legal certainty and a clear scope of application of the rules applicable to the
provision of payment services and electronic money services, it is necessary to specify the
categories of payment service providers which are subject to the obligations concerning the
provision of payment services and electronic money services throughout the Union.
(7) There are several categories of payment service providers. Credit institutions take deposits
from users that can be used to execute payment transactions. They are authorised pursuant
to Directive 2013/36/EU of the European Parliament and of the Council7. Payment
institutions are not allowed to take deposits. They can hold users funds and issue electronic
money that can be used to execute payment transactions. They are authorised pursuant to
Directive (EU) 2026/…+. Post office giro institutions which are entitled to do so under
national law can also provide electronic money and payment services. Other categories of
payment service providers include the European Central Bank (ECB) and national central
banks when not acting in their capacity as monetary authority or other public authorities,
and Member States or their regional or local authorities when not acting in their capacity as
public authorities.
7 Directive 2013/36/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on
access to the activity of credit institutions and the prudential supervision of credit
institutions, amending Directive 2002/87/EC and repealing Directives 2006/48/EC and
2006/49/EC (OJ L 176, 27.6.2013, p. 338, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj). + OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 7
EN
(8) The exclusion from the scope of Directive (EU) 2015/2366 of certain categories of
operators of automated teller machines (ATM) has proven difficult to apply in practice.
Therefore, the category of ATM deployers, which was excluded from the requirement to
be authorised as a payment service provider under Directive (EU) 2015/2366, should be
replaced by a new category of ATM deployers which do not service payment accounts.
Those deployers, which are subject to registration under Directive (EU) 2026/…+, should
be subject to requirements on fees transparency in situations where such ATM deployers
levy charges for cash withdrawals.
(9) To further improve access to cash, retailers should be allowed to offer, in physical shops,
cash withdrawal services even when no purchase is made by a customer, without having to
obtain a payment service provider authorisation, registration or being an agent of a
payment institution. Those cash withdrawal services should, however, be subject to the
obligation to disclose any fees charged to the customer. Those services should be provided
by retailers on a voluntary basis and should depend on the availability of cash at the
retailer.
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 8
EN
(10) The exclusion from the scope of Directive (EU) 2015/2366 of payment transactions from
the payer to the payee through a commercial agent acting on behalf of the payer or the
payee has been applied very differently across Member States. The concept of commercial
agents is typically defined in national civil law, which might diverge from Member State to
Member State, leading to inconsistent treatment of the same services in different
jurisdictions. The concept of commercial agents under that exclusion should therefore be
harmonised. In addition, further clarity should be provided on the conditions under which
payment transactions from the payer to the payee through commercial agents may be
excluded from the scope of this Regulation. To that end, commercial agents should be
authorised via an agreement with either the payer or the payee to negotiate or conclude the
sale or purchase of goods or services on behalf of only the payer or only the payee, but not
both of them, regardless of whether or not the commercial agent is in the possession of
client’s funds. Electronic commerce platforms that act as commercial agents on behalf of
both individual buyers and sellers without either party having any actual scope or
autonomy to negotiate or to conclude the sale or purchase of goods or services should not
be excluded from the scope of this Regulation. The European Supervisory Authority
(European Banking Authority) (EBA), established by Regulation (EU) No 1093/2010 of
the European Parliament and of the Council8, should develop guidelines on the exclusion
for payment transactions from the payer to the payee through a commercial agent to
provide further clarity and convergence among competent authorities. Those guidelines
could include a repository of use cases typically covered by the commercial agent
exclusion.
8 Regulation (EU) No 1093/2010 of the European Parliament and of the Council
of 24 November 2010 establishing a European Supervisory Authority (European Banking
Authority), amending Decision No 716/2009/EC and repealing Commission Decision
2009/78/EC (OJ L 331, 15.12.2010, p. 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1093/oj).
8543/1/26 REV 1 9
EN
(11) The exclusion from the scope of Directive (EU) 2015/2366 of specific-purpose instruments
has been applied differently across Member States, although service providers whose
instruments were covered by that exclusion were required to notify their activity to the
competent authorities. EBA provided further guidance in its guidelines
of 24 February 2022. Despite those attempts to clarify the application of the exclusion
related to specific-purpose instruments, there are still service providers that seek to make
use of that exclusion while providing services which involve substantial payment volumes
and a variety of products offered to a large number of customers. In such cases, consumers
do not benefit from the necessary safeguards and the services concerned should not benefit
from the exclusion for specific-purpose instruments. Therefore, it is necessary to clarify
that it should not be possible to use the same specific-purpose instrument to make payment
transactions to acquire goods and services within more than one limited network or to
acquire an unlimited range of goods and services.
8543/1/26 REV 1 10
EN
(12) To assess whether a limited network is excluded from the scope of this Regulation, the
geographical location and number of the points of acceptance of that network should be
considered. Specific-purpose instruments should allow the holder to acquire goods or
services only in the physical premises or online stores of the issuer. Specific-purpose
instruments should include, depending on the respective contractual regime, cards that can
only be used in a particular chain of stores or a particular shopping centre, fuel cards,
membership cards, public transport cards, parking ticketing, meal vouchers or vouchers for
specific services, which might be subject to a specific tax or labour legal framework
designed to promote the use of such instruments to meet the objectives laid down in social
legislation, such as childcare vouchers or ecological vouchers. At the same time, Member
States’ regulatory environment for vouchers should ensure the acceptability of such
vouchers. Specific-purpose instruments should also include electronic money-based
instruments once they meet the requirements of the exclusion. Payment instruments which
can be used for purchases in stores of listed merchants should not be excluded, as such
instruments are typically designed for a continuously growing network of service
providers.
8543/1/26 REV 1 11
EN
(13) The exclusion relating to certain payment transactions by means of telecom or information
technology devices should focus specifically on micro-payments for digital content and
voice-based services. A clear reference to payment transactions for the purchase of
electronic tickets should be kept so that customers can still easily order, pay for, obtain and
validate electronic tickets from any location and at any time using mobile phones or other
devices. Electronic tickets allow and facilitate the delivery of services that consumers
could otherwise purchase in paper ticket form and include transport, entertainment, car
parking and entry to venues, but exclude physical goods. Payment transactions executed by
a specified provider of electronic communications networks from or via an electronic
device and charged to the corresponding invoice to collect charitable donations should also
be excluded. That exclusion should apply only where the value of payment transactions is
below a specified threshold. For the exclusion to apply, the telecommunications operator
should provide the payment services in addition to the electronic communications services
it provides to its subscribers. That implies that there is a direct contractual arrangement
between the telecommunications operator and the subscriber for the provision of the
electronic communications services and that the payment service is an additional service to
those services. There are situations in which a digital content provider or the provider of
services, for which the subscriber has paid through its own telecommunication operator,
makes use of further service providers (‘intermediaries’) for the collection and transfer of
the funds. Although those intermediaries, including beneficiary operators, collection
operators, and transit operators, may also provide electronic communications services, they
cannot benefit from the exclusion, as they do not have a direct contractual relationship with
the subscriber regarding the provision of electronic communications services.
8543/1/26 REV 1 12
EN
(14) The Single Euro Payments Area (SEPA) has facilitated the creation of Union-wide
payment factories and collection factories, allowing for the centralisation of payment
transactions of the same group. In that respect, payment transactions and related services
between a parent undertaking and its subsidiary or between subsidiaries of the same parent
undertaking which are provided by a payment service provider belonging to the same
group should be excluded from the scope of this Regulation, including the redistribution
through intragroup payment transactions of funds received from external third parties on
behalf of group entities as well as the collection of payment orders and payment funds on
behalf of a group by a parent undertaking or its subsidiary for onward transmission and
processing to a payment service provider providing payment services to the group. Insofar
as public service operators within the meaning of Regulation (EC) No 1370/2007 of the
European Parliament and of the Council9 handle equalisation payments and revenue
sharing within a closed payment processing system of transport operators or via their
clearing centres, tariff organisations or associations, those payment transactions should
also be excluded from the scope of this Regulation. Those exclusions should not be used to
circumvent or evade Union or national law in the field of anti-money laundering and
countering the financing of terrorism or the rules on authorisation and supervision of
payment institutions.
9 Regulation (EC) No 1370/2007 of the European Parliament and of the Council of 23
October 2007 on public passenger transport services by rail and by road and repealing
Council Regulations (EEC) Nos 1191/69 and 1107/70 (OJ L 315, 3.12.2007, p. 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1370/oj).
8543/1/26 REV 1 13
EN
(15) The provision of payment services requires the support of technical services. Those
technical services include the processing and storage of data, payment gateway services,
trust services, privacy protection services, data and entity authentication, the provision of
information and communication technology (ICT) and communication networks, and the
provision and maintenance of consumer-facing interfaces used to collect payment
information, including terminals and devices used for payment services. Payment initiation
services and account information services are not technical services.
(16) Technical services do not constitute payment services insofar as technical service providers
do not enter at any time into possession of the funds to be transferred. They should
therefore be excluded from the definition of payment services. Those services should
however be subject to certain requirements, such as those on liability for failure to support
the application of strong customer authentication, which should be limited to direct
financial damage and should not exceed the amount of the transaction concerned, or the
requirement to enter into outsourcing agreements with payment service providers where
technical service providers are to provide and verify the elements of strong customer
authentication. There should also be requirements governing the termination fees of
framework contracts where payment services are offered jointly with technical services.
8543/1/26 REV 1 14
EN
(17) Taking into account the rapid evolution of the retail payments market and the emergence of
new payment services and payment solutions, it is appropriate to adapt some of the
definitions in Directive (EU) 2015/2366 to the realities of the market in order to ensure that
Union legislation remains fit for purpose and technology neutral.
(18) The clarification of the process and the various steps to be followed for the execution of a
payment transaction is of significant importance for the rights and obligations of the parties
involved in a payment transaction and for the application of strong customer
authentication. The process leading to the execution of a payment transaction is either
initiated by the payer or on that payer’s behalf, or by the payee. The payer initiates the
payment transaction by placing a payment order. Once the payment order is placed, the
payment service provider checks whether the transaction has been authorised and
authenticated including, where applicable, by applying strong customer authentication, and
the payment service provider then validates the payment order. The payment service
provider then takes the relevant steps to execute the payment transaction, including the
transfer of funds.
8543/1/26 REV 1 15
EN
(19) Given the diverging views identified by the Commission in its review of the
implementation of Directive (EU) 2015/2366 and highlighted by EBA in its opinion
of 23 June 2022 on the review of Directive (EU) 2015/2366, it is necessary to clarify the
definition of a payment account. The determining criterion for the categorisation of an
account as a payment account lies in the ability to perform daily payment transactions from
such an account. The possibility of making payment transactions to a third party from an
account or of benefiting from such transactions carried out by a third party is a defining
feature of the concept of a payment account. A payment account should therefore be
defined as an account that can be used for sending and receiving funds to and from third
parties. Any account that possesses those characteristics should be considered a payment
account and should be accessible for the provision of payment initiation services and
account information services. In certain cases, such as that of a credit card account or
where an account is used only for the execution of one transaction, a case-by-case analysis
should be carried out to determine whether that account possesses those characteristics.
Situations where another intermediary account is needed to execute payment transactions
from or to third parties should not fall under the definition of a payment account. Savings
accounts that cannot be used for sending and receiving funds to or from a third party are
therefore excluded from the definition of a payment account.
8543/1/26 REV 1 16
EN
(20) Money remittance is a payment service that is usually based on cash provided by a payer to
a payment service provider, without any payment account being created in the name of the
payer or the payee, which remits the corresponding amount to a payee or to another
payment service provider acting on behalf of the payee. In some Member States,
supermarkets, merchants and other retailers offer a service to the public enabling them to
pay utilities and other regular household bills. Those bill-paying services should therefore
be treated as money remittance.
(21) Given the emergence of new types of payment instruments, the evolving technological
solutions providing such instruments and the uncertainties prevailing in the market as to
the legal qualification of such instruments, the definition of a ‘payment instrument’ should
be further specified by providing examples to illustrate what does or does not constitute a
payment instrument, bearing in mind the principle of technology neutrality.
(22) Despite the fact that NearField Communication (NFC) enables the initiation of a payment
transaction, considering it as a fully-fledged ‘payment instrument’ would pose certain
challenges, for example in relation to the application of strong customer authentication for
contactless payments at the point of sale and for the payment service provider’s liability
regime. NFC should therefore be considered as a feature of a payment instrument and not
as a payment instrument as such.
8543/1/26 REV 1 17
EN
(23) The definition of ‘payment instrument’ in Directive (EU) 2015/2366 referred to a
‘personalised device’. Since there are pre-paid cards where the name of the holder of the
instrument is not printed on the card, applying that reference could leave cards of that type
outside the scope of the definition of ‘payment instrument’. The definition of ‘payment
instrument’ should therefore be amended to refer to individualised devices instead of
personalised ones in order to clarify that pre-paid cards where the name of the holder of the
instrument is not printed on the card fall within the scope of this Regulation.
8543/1/26 REV 1 18
EN
(24) Digital pass-through wallets, involving either the tokenisation of an existing payment
instrument, for example a payment card, or a credit transfer from a payment account, are to
be considered as technical services and should thus be excluded from the definitions of
payment instrument and of payment initiation service set out in this Regulation, provided
that no funds are stored in the digital wallet, that the digital wallet provider never enters
into possession of such funds and that the wallet provider operates under contractual
arrangements within a closed system with the payment service providers servicing the
payer’s payment account or issuing the payer’s payment instrument. A token cannot be
regarded, as such, as a payment instrument but is, rather, a payment application as defined
in Article 2, point (21), of Regulation (EU) 2015/751 of the European Parliament and of
the Council10. However, some other categories of digital wallets, namely pre-funded
electronic wallets such as staged-wallets, characterised by a funding-stage and a
payment-stage should be considered as payment instruments and their issuance as a
payment service. This includes both wallets where users store funds in advance for future
transactions and wallets where the funding stage and the payment stage occur
simultaneously at the time of the transaction, including where the wallet is automatically
funded, in whole or in part, from a linked payment instrument or account.
10 Regulation (EU) 2015/751 of the European Parliament and of the Council of 29 April 2015
on interchange fees for card-based payment transactions (OJ L 123, 19.5.2015, p. 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/751/oj).
8543/1/26 REV 1 19
EN
(25) Technological developments since the adoption of Directive (EU) 2015/2366 have
transformed the way account information services are provided. The companies offering
those services provide payment service users with aggregated online information on one or
more of their payment accounts held with one or more payment service providers and
accessed via online interfaces of the account servicing payment service provider. Payment
service users are thus able to have a comprehensive and structured overview of their
payment accounts immediately and at any given moment.
8543/1/26 REV 1 20
EN
(26) The Commission’s review highlighted the fact that authorised account information service
providers sometimes aggregate and provide payment account data not to the consumer
from which they received consent to access and aggregate the data, but to another party, to
enable that party to provide other services to the consumer using the data. There are
however diverging views as to whether that activity falls within the scope of regulated
account information services. That licence-as-a-service evolution of the open-banking
business model can be a source of innovative, data-based services, to the ultimate benefit
of end-users. Indeed, that business model enables end-users to give access to their payment
account data in order to receive services other than payment services including lending,
accounting, and creditworthiness assessment services. It is however essential that payment
service users know precisely who accesses their payment account data, on what legal
grounds and for what purpose. Payment service users should be made fully aware of and
authorise the transmission of their data to another company. That evolved open-banking
business model requires a modification of the definition of account information services to
clarify that the information aggregated by the authorised account information service
provider may be transmitted to a third party to enable that third party to provide another
service to the end-user, with the end-user’s consent. To provide consumers with adequate
protection for their payment account data and legal certainty about the status of entities
accessing their data, the service of data aggregation from payment accounts should always
be provided by a regulated entity on the basis of an authorisation, even where the data is
ultimately transmitted to another service provider.
8543/1/26 REV 1 21
EN
(27) The definition of funds should cover central bank money issued for retail use, including
banknotes and coins, and any possible future central bank digital currency, e-money,
including electronic money tokens, and commercial bank money. Central bank money
issued for use between the central bank and commercial banks, that is to say for wholesale
use, should not be covered.
(28) Regulation (EU) 2023/1114 of the European Parliament and of the Council11 establishes
that electronic money tokens, as defined in that Regulation, are deemed to be electronic
money. That is regardless of whether the electronic money tokens meet the definition of
electronic money in this Regulation. Accordingly, references to electronic money in this
Regulation should be understood to include electronic money tokens, unless otherwise
stated in this Regulation, and electronic money tokens should be included, as electronic
money, in the definition of funds. Likewise, providing transfer services for crypto-assets
on behalf of clients as defined in Regulation (EU) 2023/1114 with regard to electronic
money tokens could qualify as the payment service of execution of payment transactions,
including when such transfers are provided as part of other crypto-asset services, unless
such transfers are covered by a specific exclusion from the scope of this Regulation and
Directive (EU) 2026/…+.
11 Regulation (EU) 2023/1114 of the European Parliament and of the Council of 31 May 2023
on markets in crypto-assets, and amending Regulations (EU) No 1093/2010 and (EU)
No 1095/2010 and Directives 2013/36/EU and (EU) 2019/1937 (OJ L 150, 9.6.2023, p. 40,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj). + OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 22
EN
(29) Given the evolution of the market since the adoption of Directive (EU) 2015/2366, and in
order to avoid disproportionate requirements for crypto-asset service providers that provide
services with electronic money tokens in accordance with Regulation (EU) 2023/1114, and
also to ensure legal clarity as regards the scope of application of this Regulation and
Directive (EU) 2026/…+ to services with electronic money tokens, it is appropriate to
exclude from the scope of application of this Regulation and Directive (EU) 2026/…+
certain types of payment transactions with electronic money tokens where electronic
money tokens are used for investment or trading activities. That concerns in particular the
exchange by crypto-asset service providers of electronic money tokens for funds or
crypto-assets, where the crypto-asset service providers is acting in its own name as buyer
or seller of those electronic money tokens, as well as the exchange of electronic money
tokens for electronic money tokens or crypto-assets carried out by a crypto-asset service
provider intermediating between buyers and sellers. That exclusion should cover in
particular exchanges of electronic money tokens as part of the provision of the service of
exchanging crypto-assets for funds, exchanging crypto-assets for other crypto-assets,
operating a trading platform for crypto-assets, receiving and transmitting orders for
crypto-assets on behalf of clients or executing orders for crypto-assets on behalf of clients,
as defined in Regulation (EU) 2023/1114. However, the exclusion should not include
transfer services provided by a crypto-asset service provider where electronic money
tokens are used to pay for goods or services.
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 23
EN
(30) Taking into account the specific exclusion set out in Directive (EU) 2015/2366 regarding
payment transactions made exclusively in cash directly from the payer to the payee without
any intermediary intervention, it is appropriate to include a similar exclusion in this
Regulation as regards transactions with electronic money tokens carried out without any
intermediary involved. That exclusion should cover, among others, transfers of electronic
money tokens between two self-hosted addresses where there is no intermediary involved,
either on the side of the payer or on the side of the payee, and should not cover payment
transactions between a custodial wallet and a self-hosted address.
(31) To preserve the confidence of the holder of electronic money, electronic money needs to
be redeemable. Redeemability does not imply that the funds received in exchange for
electronic money should be regarded as deposits or other repayable funds for the purposes
of Directive 2013/36/EU. Redemption should be possible at any time, at par value, without
any possibility of agreeing on a minimum threshold for redemption. Redemption should, in
general, be granted free of charge. However, it should be possible to request a
proportionate and cost-based fee, without prejudice to national legislation on tax or social
matters or any obligations on the issuer of electronic money under other relevant Union or
national legislation, including anti-money laundering and countering the financing of
terrorism rules, to any action targeting the freezing of funds or any specific measure linked
to the prevention and investigation of crimes.
8543/1/26 REV 1 24
EN
(32) Payment service providers need access to payment systems and to payment schemes in
order to provide payment services to users. Those payment systems typically include major
systems processing credit transfers and direct debits, whereas payment schemes typically
include four-party card schemes. To ensure equality of treatment throughout the Union
between the different categories of authorised payment service providers, it is necessary to
clarify the rules concerning access to payment systems and schemes. Such access may be
direct or indirect via another participant in that payment system or scheme. Such access
should be subject to requirements that ensure the integrity and stability of those payment
systems and schemes. To that end, the payment system operator or the payment scheme
operator, as applicable, should carry out a risk assessment of a payment service provider
which applies for direct participation. That risk assessment should examine all relevant
risks, including where applicable settlement risk, operational risk, credit risk, liquidity risk
and business risk. Each payment service provider applying for participation in a payment
system or scheme should bear the risk of its own choice of system or scheme and provide
proof to the payment system or scheme that its internal arrangements are sufficiently
robust to manage those types of risk. Payment system operators and operators of payment
schemes should reject an application for direct participation by a payment service provider
only if the payment service provider is unable to respect the rules of the system or scheme
or poses an unacceptably high level of risk.
8543/1/26 REV 1 25
EN
(33) Payment service providers and technical service providers that provide services to payment
service providers should be able to secure interoperability with, and to have access for the
purposes of interoperability to hardware and software features provided or controlled by
original equipment manufacturers of mobile devices or providers of electronic
communications services, that are necessary to process and execute payment transactions
online or offline in a competitive way. Those technical features include hardware and
software that is necessary to manage the transaction flow between the payment method and
the acceptance device, such as NFC on mobile devices and the payment terminal kernel, or
to ensure that mobile payment applications run in a secure environment that protects
cryptographic keys and algorithms, the customer PIN code or biometric data, such as the
so-called secure elements of mobile devices, including the Universal Integrated Circuit
Card (UICC), embedded SE (eSE), and microSD. Original equipment manufacturers of
mobile devices and providers of electronic communications services should be obliged to
enable interoperability with, and provide access to all hardware and software features that
are necessary to process and execute online and offline transactions on fair, reasonable and
non-discriminatory terms. That obligation should be without prejudice to Article 6(7) of
Regulation (EU) 2022/1925 of the European Parliament and of the Council12, which
obliges gatekeepers to provide, free of charge, effective interoperability with, and access
for the purposes of interoperability to, the operating system, hardware or software features
of mobile devices and which is applicable to existing and new digital means of payments.
12 Regulation (EU) 2022/1925 of the European Parliament and of the Council of 14 September
2022 on contestable and fair markets in the digital sector and amending Directives (EU)
2019/1937 and (EU) 2020/1828 (Digital Markets Act) (OJ L 265, 12.10.2022, p. 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/1925/oj).
8543/1/26 REV 1 26
EN
(34) Payment system operators and operators of payment schemes should have in place rules
and procedures on access which are proportionate, objective, non-discriminatory and
transparent. Payment system operators and operators of payment schemes should not
discriminate against payment institutions as regards participation provided that the system
or scheme rules can be respected and there is no unacceptable risk to the system or scheme.
Such systems include, amongst others, those designated under Directive 98/26/EC of the
European Parliament and of the Council13. In cases where the payment system in question
is already subject to oversight by the European System of Central Banks under Regulation
(EU) 2025/1355 of the European Central Bank14, the central bank or banks exercising that
oversight should monitor compliance with those rules in the framework of their oversight.
For other payment systems or schemes, Member States should designate national
competent authorities to ensure that payment system operators and operators of payment
schemes comply with such requirements, if those requirements are not enforced under the
oversight of the operations of those other payment systems or schemes by the Eurosystem
or central banks of Member States whose currency is not the euro.
13 Directive 98/26/EC of the European Parliament and of the Council of 19 May 1998 on
settlement finality in payment and securities settlement systems (OJ L 166, 11.6.1998, p. 45,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1998/26/oj). 14 Regulation (EU) 2025/1355 of the European Central Bank of 2 July 2025 on oversight
requirements for systemically important payment systems (ECB/2025/22) (OJ L, 2025/1355,
14.7.2025, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/1355/oj).
8543/1/26 REV 1 27
EN
(35) Higher costs for payment service providers providing services of acquiring card-based
payment transactions and merchants result from the lack of transparency of pricing applied
by operators of payment card schemes and processing entities. That could, for example, be
because providers of services of acquiring payment transactions and merchants are not
aware of the actions to take to avoid behavioural fees, or of which service is optional, or of
how to opt out of an optional service. That ultimately harms consumers due to the pass-
through by merchants of their increased card-acceptance costs, resulting in higher retail
prices. Since consumers are likely to decrease their consumption as a result, merchants’
turnover is negatively impacted, unless merchants absorb these costs, thereby decreasing
their profit margins. Scheme fees and processing fees should therefore be transparent, but
also able to be compared, to allow providers of services of acquiring payment transactions
to maximise the efficiency of scheme and processing services they source and supply,
creating the conditions for efficiency gains to trickle down to merchants, via lower
merchant service charges for the acceptance of card-based payments, and to consumers, via
lower retail prices. At the same time, providers of services of acquiring payment
transactions and merchants can only make truly informed choices of scheme and
processing service if they are promptly informed about any new scheme and processing
fees or any change to fees. Regulation (EU) 2015/751 on interchange fees for card-based
payment transactions lays down transparency requirements that providers of services of
acquiring payment transactions are subject to vis-à-vis payees they contract with.
8543/1/26 REV 1 28
EN
Providers of services of acquiring payment transactions should ensure that the information
they provide to merchants when fulfilling their obligations under Regulation
(EU) 2015/751 has the same level of transparency as the information they have been
provided with regarding scheme and processing services and the corresponding fees. Due
to the complex nature of payment card schemes’ and processing entities’ billing systems,
and for the transparency requirements to be effective and proportionate, the power to adopt
acts in accordance with Article 290 of the Treaty on the Functioning of the European
Union (TFEU) should be delegated to the Commission to further specify the information to
be disclosed to payment service providers providing services of acquiring payment
transactions regarding scheme and processing services and the corresponding fees.
(36) To ensure fair competition between payment service providers, a participant in a payment
system which provides services in relation to such a system to an authorised or registered
payment service provider should also, when requested to do so, grant access to such
services in an objective, proportionate and non-discriminatory manner to any other
authorised or registered payment service provider.
8543/1/26 REV 1 29
EN
(37) The provisions relating to access to payment systems and schemes should not apply to
systems and schemes set up and operated by a single payment service provider. Such
payment systems and schemes can operate either in direct competition with other payment
systems or schemes or, more typically, in a market niche not covered by other payment
systems or schemes. Such schemes include three-party schemes, including three-party card
schemes, to the extent that those schemes never operate as de facto four-party card
schemes, including by relying upon licensees, agents or co-branding partners. Such
systems also typically include payment services offered by telecommunication providers
where the system operator is the payment service provider both to the payer and to the
payee, and internal systems of banking groups. To stimulate the competition that can be
provided by such closed payment systems and schemes to established mainstream payment
systems and schemes, access to those closed proprietary payment systems and schemes
should not be required to be granted to third parties. However, such closed systems and
schemes should continue to be subject to any Union and national competition rules which
require that access be granted to the systems or schemes in order to maintain effective
competition in payments markets.
8543/1/26 REV 1 30
EN
(38) Payment institutions need to be able to open and maintain an account with a credit
institution to meet their authorisation requirements as regards safeguarding of payment
service users’ funds. Payment institutions should also endeavour not to safeguard all
payment service users’ funds with one credit institution in order to avoid, where
appropriate, concentration risk. However, as evidenced in particular by EBA in its opinion
of 5 January 2022, despite the provisions on payment institution accounts with a
commercial bank laid down in Directive (EU) 2015/2366, some payment institutions or
companies applying for a payment institution authorisation still face practices from some
credit institutions which either refuse to open an account for them or close an account
where one exists, based on a perceived higher risk of money laundering or financing of
terrorism. Those so-called ‘de-risking’ practices create significant competitive challenges
for payment institutions.
8543/1/26 REV 1 31
EN
(39) Credit institutions should therefore provide, on an objective, non-discriminatory and
proportionate basis, access to a payment account to payment institutions, and to applicant
payment institutions, as well as to their agents. It is necessary to include applicant payment
institutions in that provision, given that an account with a credit institution where clients’
funds can be safeguarded is a prerequisite to obtain an authorisation as a payment
institution. Credit institutions should be able to refuse access to payment accounts only in
exceptional cases where there are serious grounds to do so. Credit institutions should be
able to refuse to open or be able to close a payment account for a payment institution, its
agents or an applicant payment institution where opening or maintaining such an account
would result in an infringement of Regulation (EU) 2024/1624 of the European Parliament
and of the Council15. Credit institutions should also be able to refuse such access in cases
where relevant information or documents have not been received from the applicant to
open an account as this may impede, among others, their ability to perform customer due
diligence obligations. A payment institution or its agents or an applicant payment
institution should have the right of appeal against a refusal by a credit institution to a
competent authority designated by a Member State. In order to facilitate the exercise of
that appeal right, credit institutions should give reasons in writing and in detail for any
refusal to provide an account, or a subsequent closure of an account.
15 Regulation (EU) 2024/1624 of the European Parliament and of the Council of 31 May 2024
on the prevention of the use of the financial system for the purposes of money laundering or
terrorist financing (OJ L, 2024/1624, 19.6.2024,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1624/oj).
8543/1/26 REV 1 32
EN
Those reasons should refer to specific elements relating to the payment institution in
question, not to general or generic considerations. Where the payment account is refused
on the grounds that opening or maintaining such an account would result in an
infringement of Regulation (EU) 2024/1624, the justification provided to the client or the
applicant should not lead to the disclosure of information protected under Article 73 of that
Regulation. To facilitate treatment by competent authorities of appeals against account
refusal or withdrawal and reasons thereof, EBA should develop draft regulatory technical
standards harmonising the presentation of such reasons.
(40) To make well-informed choices and to be able to choose their payment service provider
easily within the Union, payment service users should receive comparable information
about payment services in a clear, neutral and comprehensible manner. To ensure that such
information is given to payment service users with regard to the payment service contract
and payment transactions, it is necessary to specify and to harmonise the obligations on
payment service providers as regards the provision of information to payment service
users.
8543/1/26 REV 1 33
EN
(41) When providing the required information to payment service users, payment service
providers should take into account the needs of those users and practical aspects and
cost-efficiency in light of the specific payment service contract. Payment service providers
should either actively communicate the information at the appropriate time without any
prompting by the payment service user, or they should make the information available to
payment service users at those users’ request. In the second situation, payment service
users need to take active steps to obtain the information, including requesting that
information explicitly from payment service providers, logging into a bank account
mailbox or inserting a bank card into a printer for account statements. For those purposes,
the payment service providers should ensure that access to the information is possible, and
that the information is available to payment service users.
(42) As consumers and undertakings are not in the same position of vulnerability, they do not
need the same level of protection. While it is important to guarantee consumer rights by
provisions from which it is not possible to derogate by contract, it is reasonable to let
undertakings and organisations agree otherwise when they are not dealing with consumers.
Subject to regulatory technical standards adopted by the Commission, such agreements
with undertakings and organisations who are not consumers could govern whether or not
strong customer authentication is applied. Micro-enterprises, as defined in Commission
Recommendation 2003/361/EC16, could be treated in the same way as consumers. Certain
rules should always apply, regardless of the status of the user.
16 Commission Recommendation 2003/361/EC of 6 May 2003 concerning the definition of
micro, small and medium-sized enterprises (OJ L 124, 20.5.2003, p. 36,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj).
8543/1/26 REV 1 34
EN
(43) Payment service providers, including ATM deployers, should display to their customers in
a clear, neutral, and comprehensible manner, information on any charges both before the
customer initiates the withdrawal and while carrying out the withdrawal for example by
displaying their charges digitally on the terminal. When the transaction is completed, the
information on charges should be documented, at the simple request of the customer, on
paper or another durable medium.
(44) To maintain a high level of consumer protection, consumers should have the right to
receive information on services’ conditions and prices free of charge before being bound
by any payment service contract. To enable consumers to compare the services and
conditions offered by payment service providers and, in the case of a dispute, to verify
their contractual rights and obligations, consumers should be able to request that
information and the framework contract on paper or on another durable medium, free of
charge and at any time during the contractual relationship.
(45) To increase the level of transparency, payment service providers should provide basic
information on executed payment transactions at no additional charge to the consumer. In
the case of a single payment transaction, the payment service provider should not charge
separately for that information. Similarly, payment service providers should provide free of
charge and on a monthly basis subsequent information on payment transactions under a
framework contract. However, considering the importance of transparency in pricing and
differing customer needs, the parties to the contract should be able to agree on charges for
more frequent or additional information.
8543/1/26 REV 1 35
EN
(46) Payment instruments for low-value transactions should be a cheap and easy-to-use
alternative for purchasing low-priced goods and services and should not be overburdened
by excessive requirements. The relevant information requirements and rules on their
execution should therefore be limited to essential information, which takes into
consideration the technical capabilities that can justifiably be expected from instruments
dedicated to low-value payments. Despite the lighter regulatory burden, payment service
users should have adequate protection, having regard to the limited risks posed by those
payment instruments, in particular as concerns prepaid payment instruments.
(47) In single payment transactions, the essential information should always be given at the
payment service providers’ own initiative. As payers are usually present when placing a
payment order, it should not always be necessary to provide information on paper or on
another durable medium. Payment service providers should be able to give information
orally or make it otherwise easily accessible, including by displaying the conditions on a
notice board on the premises. It should also be indicated, including on the website, where
other, more detailed, information can be found. However, where the consumer so requests,
the essential information should also be provided by payment service providers on paper or
on another durable medium.
(48) The information required should be proportionate to the needs of users. The information
requirements for a single payment transaction should be different from the information
requirements for a framework contract which provides for a series of payment transactions.
8543/1/26 REV 1 36
EN
(49) To be able to make an informed choice payment service users should be able to compare
ATM charges with those of other providers. To increase the transparency of ATM charges
for the payment service user, payment service providers should provide payment service
users with information, on paper or on another durable medium, on all applicable charges
for domestic ATM withdrawals in different situations, depending on the ATM from which
the payment service users withdraw cash. For ATM withdrawals denominated in euro, any
charges payable by payment service users to their payment service provider, including
where withdrawals are made at ATMs operated by independent ATM deployers, should be
subject to the principle of equality of charges, as set out in Article 3 of Regulation
(EU) 2021/1230 of the European Parliament and of the Council17. That Regulation should
be amended accordingly.
(50) Framework contracts and the payment transactions covered by those contracts are more
common and economically significant than single payment transactions. If there is a
payment account or a specific payment instrument, a framework contract is required.
Therefore, the requirements for prior information on framework contracts should be
comprehensive and information should always be provided on paper or on another durable
medium. However, payment service providers and payment service users should be able to
agree in the framework contract on the manner in which subsequent information on
executed payment transactions is to be given.
17 Regulation (EU) 2021/1230 of the European Parliament and of the Council of 14 July 2021
on cross-border payments in the Union (OJ L 274, 30.7.2021, p. 20,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1230/oj).
8543/1/26 REV 1 37
EN
(51) Contractual provisions should not discriminate against consumers who are legally resident
in the Union on the grounds of their nationality or place of residence. Where a framework
contract provides for the right to block a payment instrument for objectively justified
reasons, the payment service provider should not be able to invoke that right merely
because the payment service user has changed his or her place of residence within the
Union.
(52) To facilitate payment service users’ mobility, users should be able to terminate a
framework contract without incurring charges. However, for contracts terminated by the
payment service users less than three months after their entry into force, payment service
providers should be allowed to apply charges in line with the costs incurred due to the
termination of the framework contract by the user. Where, under a framework contract,
payment services are offered jointly with technical services supporting the provision of
payment services, such as the rental of terminals used for payment services, payment
service users should not be locked in with their payment service provider via more onerous
terms set in the contractual clauses governing the technical services. To preserve
competition, such contractual terms should be subject to the framework contract
requirements on termination fees. For consumers, the period of notice agreed should be no
longer than one month, and for payment service providers, no shorter than three months.
Those rules should be without prejudice to the payment service provider’s obligation to
terminate the payment service contract in exceptional circumstances under other relevant
Union or national law, such as that on anti-money laundering or countering the financing
of terrorism, any action targeting the freezing of funds, or any specific measure linked to
the prevention and investigation of crimes.
8543/1/26 REV 1 38
EN
(53) To achieve comparability, the estimated currency conversion charges for credit transfers
and remittances carried out within the Union and from the Union to a third country should
be expressed in the same way, namely as a monetary amount in the currency of the payer’s
account and as a percentage mark-up over an aggregated mid-market exchange rate that
accurately reflects the market. To ensure that the exchange rate used is reliable and
accurately reflects the market, it should be provided by a trusted administrator who meets
applicable governance and control requirements, such as the Principles for Financial
Benchmarks issued by the International Organization of Securities Commissions (IOSCO).
A payment service provider should use the same reference benchmark consistently and for
exchanges made in both directions. When a reference is made to ‘charges’ in this
Regulation, it should also cover, where applicable, currency conversion charges.
(54) The payer’s payment service provider should provide an estimate of the time for the funds
of credit transfers and money remittance transactions to be received by the payee’s
payment service provider located outside the Union. The payer’s payment service provider
should make the payer aware that this is not an exact timing, since the time of receipt could
depend on different factors, sometimes out of control of the payer’s payment service
provider.
8543/1/26 REV 1 39
EN
(55) Since a payment service provider can provide or make available the name of the payee to
the payer only where such information is available to it, this requirement cannot be applied
in circumstances where it is not feasible to do so. That is generally the case for money
remittances executed as a single payment transaction, where the payer’s payment service
provider does not have access to the name of the payee unless it is provided by the payer. It
is therefore appropriate that, in such cases, the payer’s payment service provider is not
required to provide or make available the payee’s name to the payer.
(56) Experience has shown that the sharing of charges between a payer and a payee is the most
efficient system since it facilitates the straight-through processing of payments. Provision
should therefore be made for charges to be levied directly on the payer and the payee by
their respective payment service providers. The amount of any charges levied might also
be zero as the rules should not affect the practice whereby a payment service provider does
not levy any charges on the payer or the payee. Similarly, without prejudice to Union
competition rules and to Regulation (EU) 2015/751 and depending on the contract terms,
the payee’s payment service provider might charge only the payee for the use of the
payment service where such charge includes a compensation to the payer’s payment
service provider and the payer’s payment service provider is not imposing charges on the
payer. It is possible that payment systems impose charges by way of a subscription fee.
The provisions on the amount transferred or any charges levied have no direct impact on
pricing or compensation between payment service providers or any intermediaries.
8543/1/26 REV 1 40
EN
(57) A surcharge is a charge by merchants to consumers that is added to the requested price for
goods and services when a certain payment method is used by the consumer. One of the
reasons for surcharging is to direct consumers to cheaper or more efficient payment
instruments, hence fostering competition between alternative payment methods. Under the
regime introduced by Directive (EU) 2015/2366, payees were prevented from requesting
charges for the use of payment instruments for which interchange fees are regulated under
Chapter II of Regulation (EU) 2015/751, i.e. for consumer debit and credit cards issued
under four-party card schemes, and for those payment services to which Regulation
(EU) No 260/2012 of the European Parliament and of the Council18 applies, i.e. credit
transfer and direct debit transactions denominated in euro within the Union. Member States
were allowed under Directive (EU) 2015/2366 to further prohibit or limit the right of the
payee to request charges, taking into account the need to encourage competition and
promote the use of efficient payment instruments.
18 Regulation (EU) No 260/2012 of the European Parliament and of the Council of 14 March
2012 establishing technical and business requirements for credit transfers and direct debits
in euro and amending Regulation (EC) No 924/2009 (OJ L 94, 30.3.2012, p. 22,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2012/260/oj).
8543/1/26 REV 1 41
EN
(58) Evidence gathered during the review of Directive (EU) 2015/2366 shows that the current
rules on charges are appropriate and had a positive impact. There is no compelling need for
further alignment of charging practices between Member States, as the existing
surcharging ban already applies to a very large share of payments in the Union. It is
estimated that 95 % of card payments are subject to the existing surcharging ban. In
addition, when a surcharge is applied, it is capped at the actual cost incurred by the
merchant. However, in its review of Directive (EU) 2015/2366, the Commission identified
different interpretations concerning the payment instruments covered by the surcharging
ban. It is therefore necessary to explicitly extend the surcharging ban to all credit transfers
and direct debits and not just to those covered by Regulation (EU) No 260/2012, as was the
case under Directive (EU) 2015/2366.
8543/1/26 REV 1 42
EN
(59) Open banking services are payment services involving access to the payment account data
of a payment service user by payment service providers which do not hold the account
holder’s funds nor service a payment account. Account information service providers
provide a service that aims to allow the aggregation of a user’s data, at the request of the
payment service user, with different account servicing payment service providers in one
single place. The account information service provider could also transmit the payment
account data obtained to a third party who in turn would provide a service to the payment
service user leveraging on that data, possibly with additional value-added services.
Payment initiation services allow the initiation of a payment from the user’s account, such
as a credit transfer, in a convenient way for the user and the payee without the use of an
instrument such as a payment card. A payment initiation service necessitates obtaining the
consent of the payer to access the payment account. As acknowledged in Regulation
(EU) 2024/1624, some payment initiation services establish a business relationship with
the payee. Therefore, the definition of payment initiation service reflects the fact that the
providers of such services may offer payment initiation services to the payer and to the
payee. The provision of a pass-through digital wallet enabling the user to initiate a
payment from the user’s payment account, provided that no funds are stored in the digital
wallet, that the digital wallet provider never enters into possession of such funds and that
the wallet provider operates under contractual arrangements with the payment service
providers servicing the payer’s account, should not be considered a payment initiation
service.
8543/1/26 REV 1 43
EN
(60) Account servicing payment service providers should allow access by account information
service providers and payment initiation service providers to payment account data if the
payment account can be accessed by the payment service user online and if the payment
service user has granted consent for such access. Directive (EU) 2015/2366 was based on
the principle of access to payment account data without the need for a contractual
relationship between the account servicing payment service provider and the account
information service providers and payment initiation service providers, which had the
effect that charging for access to data was in practice not possible. Access to data under
open banking has been taking place on such a non-contractual basis, and free of charge,
since the date of application of Directive (EU) 2015/2366. If regulated data access services
were to be subject to a charge, where previously there was none, the impact on the
continued provision of those services, and therefore on competition and innovation in
payments markets, could be very significant. That principle should therefore be
maintained. Maintaining that approach is in line with Chapters III and IV of Regulation
(EU) 2023/2854 of the European Parliament and of the Council19, in particular Article 9(3)
of that Regulation, to which this Regulation is without prejudice.
19 Regulation (EU) 2023/2854 of the European Parliament and of the Council of 13 December
2023 on harmonised rules on fair access to and use of data and amending Regulation
(EU) 2017/2394 and Directive (EU) 2020/1828 (Data Act) (OJ L, 2023/2854, 22.12.2023,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj).
8543/1/26 REV 1 44
EN
(61) Account servicing payment service providers and account information service providers
and payment initiation service providers may establish a contractual relationship, including
in the context of a multilateral contractual arrangement such as a scheme, with possible
compensation, for access to payment account data and provision of open banking services
other than those required by this Regulation. An example of such value-added services
offered via so-called ‘premium’ application programming interfaces is the possibility to
schedule future variable recurring payments. Any compensation for such services would
have to be in line with Chapters III and IV of Regulation (EU) 2023/2854, in particular
with regard to Article 9(1) and (2) of that Regulation on compensation. Access by account
information service providers and payment initiation service providers to payment account
data regulated under this Regulation without a requirement to have a contractual
relationship, and thus without charging, should always be possible even in cases where a
multilateral contractual arrangement such as a scheme is in place and where the same data
is also available as part of the said multilateral contractual arrangement.
8543/1/26 REV 1 45
EN
(62) To guarantee a high level of security in data access and exchange, access to payment
accounts and the data therein should be provided to account information service providers
and payment initiation service providers via an interface designed and dedicated for open
banking purposes, such as an application programming interface. To that end, the account
servicing payment service provider should set up a secure communication with account
information service providers and payment initiation service providers. To avoid any
uncertainty as to who is accessing the payment service user’s data, the dedicated interface
should enable account information service providers and payment initiation service
providers to identify themselves to the account servicing payment service provider, and to
rely on all authentication procedures provided by the account servicing payment service
provider to the payment service user. Account information service providers and payment
initiation service providers should be able to choose which authentication method they
offer to the payment service user, in order to offer the least burdensome option. Account
information service providers and payment initiation service providers should use the
dedicated interface for data access purposes. In cases of failure or unplanned unavailability
of the dedicated interface, those service providers’ business continuity would be
endangered by the inability to access the data for which they have been granted consent. It
is essential that account information service providers and payment initiation service
providers be able at all times to access the data which are indispensable for the provision of
services to clients. Therefore, planned unavailability of the dedicated interface, to allow the
account servicing payment service providers to update or make changes to the dedicated
interface, should normally occur between 00:00 and 06:00. While systems maintenance
usually involves upgrading the system during the night, between 00:00 and 06:00 in the
local time of the account servicing payment service provider, an extensive maintenance
procedure can take longer than several hours. The account servicing payment service
provider should as a rule, except for emergency changes, also duly inform payment service
providers making use of the dedicated interface at least one month in advance of any
planned unavailability and its duration.
8543/1/26 REV 1 46
EN
(63) To facilitate the use of the dedicated interface, its technical specifications should be
documented, specifying the required routines, protocols and tools, and a summary be made
publicly available by the account servicing payment service provider. To enable open
banking service providers to properly prepare their future access and to solve any possible
technical problems, the account servicing payment service provider should enable account
information service providers and payment initiation service providers to test an interface
prior to the date on which the interface will be activated. Only authorised account
information service providers and payment initiation service providers should have access
to payment account data via that interface, although applicants for authorisation as account
information service providers and payment initiation service providers should be able to
consult the technical specifications. To ensure the interoperability of different
technological communication solutions, the interface should use standards of
communication which are developed by international or European standardisation
organisations including the European Committee for Standardization (CEN) or the
International Organization for Standardization (ISO) or other widely recognised standards
offering an equivalent level of security, which would allow account servicing payment
service providers to benefit from a wide range of technological solutions without
compromising security or relying on niche standards that would be difficult for third-party
providers to implement.
8543/1/26 REV 1 47
EN
(64) In order for account information service providers and payment initiation service providers
to ensure at all times their business continuity and to be able to provide high quality
services to their clients, the dedicated interface that they are required to use should enable a
straightforward and seamless user experience by meeting high level requirements in terms
of performance and functionalities. It should at a minimum ensure data parity with the
customer interface that the account servicing payment service provider provides to its
users, therefore including the payment account data which is also available to payment
service users in the interface provided to them by the account servicing payment service
provider. With regard to payment initiation services, the dedicated interface should allow
not only the initiation of single payment transactions but of standing orders. More detailed
requirements for dedicated interfaces should be laid down in regulatory technical standards
developed by EBA.
(65) For the purposes of effective verification prior to payment initiation, account servicing
payment service providers should ensure that payment initiation service providers can
verify the full name of the account holder via the dedicated interface, and should therefore
not provide partial or abbreviated names.
8543/1/26 REV 1 48
EN
(66) Given the dramatic impact that the prolonged unplanned unavailability of a dedicated
interface would have on the business continuity of account information service providers
and payment initiation service providers, account servicing payment service providers
should use their best efforts to prevent any unplanned unavailability or underperformance
of that interface. Underperformance should be understood as performance falling below
that of the interface used by the account servicing payment service provider for
authentication and communication with its payment service users. Account servicing
payment service providers should remedy any such unavailability or underperformance
without undue delay and ensure an optimal recovery time for the dedicated interface.
Account servicing payment service providers should inform account information service
providers and payment initiation service providers of any such unavailability of their
dedicated interface and of the measures taken to remedy them without delay. Given the
paramount importance of full availability and functionality of the dedicated interface for
the business models of account information service providers and payment initiation
service providers, the dedicated interface should ensure availability and performance that
equals at least that of the interface that the account servicing payment service provider uses
for authentication and communication with its users. EBA should be mandated to clarify,
in draft regulatory technical standards, the requirements related to the quarterly statistics
on the availability and performance of dedicated interfaces and, for comparison purposes,
of the interfaces that the account servicing payment service provider makes available to its
payment service users for directly accessing their payment account online and the
publication thereof on the website of the account servicing payment service provider and
the standards establishing an optimal recovery time in cases of dedicated interface
unplanned unavailability, based on the severity of the incident. That severity should take
into account, among others, the number of customers impacted and types of functionality
of account information service providers and payment initiation service providers affected.
8543/1/26 REV 1 49
EN
(67) Account information service providers and payment initiation service providers should
always duly identify themselves and respect their obligations, such as the limits of the
consent which was granted to them, and should in particular access only the data that they
need to meet their contractual obligations and provide the regulated service.
Screen-scraping data, namely accessing payment account data without proper
identification, should never be performed under any circumstances.
8543/1/26 REV 1 50
EN
(68) Given the fact that setting up or maintaining a dedicated interface could, for certain
account servicing payment service providers, be deemed disproportionately burdensome, a
national competent authority should be able to exempt an account servicing payment
service provider, on its request, from the obligation to have in place a dedicated data access
interface, and to allow the account servicing payment service provider to either offer
payment data access only via its ‘customer interface’, provided this interface is already an
application programming interface endpoint, meaning a specific, secure digital connection
point that allows automated, machine-to-machine communication and data exchange, or
not to offer any open banking data access interface at all. Where appropriate, according to
the specificities of the Member State, for national central banks not acting in their capacity
as monetary authority or other public authorities, the exemption from the obligation to
have in place a dedicated interface may be granted by the Member State. Data access via
the customer interface, where there is no dedicated interface, may be appropriate where
that interface is already an application programming interface, such as in business-to-
business cases where no mobile applications or website interfaces are used between the
account servicing payment service provider and its customer, or where a dedicated
interface would be a significant financial and resource burden for the account servicing
payment service provider, such as for very small payment service providers. Being
exempted from the obligation to maintain an open banking data access interface may be
justified where the account servicing payment service provider has a specific business
model, for example, where open banking services would be of no relevance to its
customers. Detailed criteria for granting such exemption decisions should be laid down in
regulatory technical standards developed by EBA, taking into account, among others, the
size, annual turnover and payments volume of the account servicing payment service
provider. Such exemptions, once granted, should not be perpetuated if the circumstances
which led to the exemption change significantly.
8543/1/26 REV 1 51
EN
(69) To fully reap the potential of open banking in the Union, it is essential to prevent any
discriminatory treatment of account information service providers and payment initiation
service providers by account servicing payment service providers. Where a payment
service user has decided to make use of the services of an account information service
provider or a payment initiation service provider, the account servicing payment service
provider should treat that order in the same way as it would treat such a request if made by
the payment service user directly in that provider’s customer interface, unless the account
servicing payment service provider has objective reasons to treat the request to access the
account differently, including serious suspicions of fraud.
(70) For the provision of payment initiation services, the account servicing payment service
provider should provide the payment initiation service provider with all information
available to it regarding the execution of the payment transaction immediately after the
payment order has been received, and on an ongoing basis, at the request of a payment
initiation service provider. Sometimes more information becomes available to the account
servicing payment service provider after it has received the payment order, but before it
has executed the payment transaction. Where that information is relevant for the payment
order and the execution of the payment transaction, the account servicing payment service
provider should provide that information to the payment initiation service provider. The
payment initiation service provider should have access to the information necessary to
assess the risks of non-execution of the initiated transaction. That information is
indispensable to enable the payment initiation service provider to offer to a payee, on
behalf of whom it initiates the transaction, a service of comparable quality to other means
of electronic payments available to the payee, including payment cards.
8543/1/26 REV 1 52
EN
(71) To increase trust in open banking, it is essential that payment service users who use
account information services and payment initiation services have full control of their data
and access to clear information on the data access consents that those payment service
users have granted to payment service providers, including the purpose of the consent and
the categories of payment account data concerned, such as identity data of the account, the
transaction, and the account balance. Account servicing payment service providers should
therefore make available to payment service users who use such services a dashboard, for
monitoring and withdrawing or re-establishing data access granted to open banking service
providers. The dashboards should not contain any deterring or discouraging language that
might dissuade a payment service user from making use of the services of a payment
initiation service provider or account information service provider. Consent for initiation of
one-off payments should not feature on that dashboard. A dashboard should not allow a
payment service user to establish new data access consents with an account information or
payment initiation service provider to which no previous data access has been given.
Account servicing payment service providers should promptly make information available
to account information service providers and payment initiation service providers of any
withdrawal of data access. Account information service providers and payment initiation
service providers should promptly inform account servicing payment service providers of
new and re-established data access consents granted by payment service users, including
the duration of validity of the consent and its purpose, in particular whether the
consolidation of data is for the benefit of the user or for transmission to a third party.
8543/1/26 REV 1 53
EN
An account servicing payment service provider should not encourage, in any manner, a
payment service user to withdraw the consents given to account information service
providers and payment initiation service providers. The dashboard should warn the
payment service user in a standard way of the risk of possible contractual consequences of
withdrawal of data access to an open banking service provider, since the dashboard does
not manage the contractual relationship between the user and an open banking service
provider, but it is for the payment service user to verify that risk. A consent dashboard
should empower customers to manage their consents in an informed and impartial manner
and give customers a strong measure of control over how their personal and non-personal
data is used. A consent dashboard should take into account, where appropriate, the
accessibility requirements under Directive (EU) 2019/882 of the European Parliament and
of the Council20.
(72) Account information service providers should be able to access information on designated
payment accounts and associated payment transactions held by account servicing payment
service providers for the purpose of providing the account information service, whether or
not the payment service user actively requests such information. Where an account
information service provider intends to access information and the payment service user is
not actively requesting that information, the account information service provider should
inform the payment service user of its intention. In that case, the information obligation
does not have to be fulfilled on an access-by-access basis, but may be fulfilled by including
that information in the framework contract between the account information service
provider and the payment service user.
20 Directive (EU) 2019/882 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 on
the accessibility requirements for products and services (OJ L 151, 7.6.2019, p. 70,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/oj).
8543/1/26 REV 1 54
EN
(73) The review of Directive (EU) 2015/2366 revealed that account information service
providers and payment initiation service providers still face many unjustified obstacles,
despite the level of harmonisation achieved and the prohibition on such obstacles imposed
by Article 32(3) of Commission Delegated Regulation (EU) 2018/38921. Those obstacles
continue to hamper significantly the full potential of open banking in the Union. Those
obstacles are regularly reported by account information service providers and payment
initiation service providers to supervisors, regulators and the Commission. On 4 June 2020
EBA published its opinion analysing those obstacles. Despite clarification efforts, there is
still a lot of uncertainty, in the market and among supervisors, as to what constitutes a
‘prohibited obstacle’ to regulated open banking services. It is therefore indispensable to
provide a clear and non-exhaustive list of such prohibited open banking obstacles, relying
in particular on the work carried out by EBA.
21 Commission Delegated Regulation (EU) 2018/389 of 27 November 2017 supplementing
Directive (EU) 2015/2366 of the European Parliament and of the Council with regard to
regulatory technical standards for strong customer authentication and common and secure
open standards of communication (OJ L 69, 13.3.2018, p. 23,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2018/389/oj).
8543/1/26 REV 1 55
EN
(74) Grounds of fraud prevention or compliance with Regulation (EU) 2016/679 of the
European Parliament and of the Council22 should not serve as a general basis to deny,
restrict or delay data access by third party providers. Measures taken on those grounds
could exceptionally restrict access to open banking services but should be allowed on a
case-by-case basis only where duly justified, based on objective and verifiable elements of
suspected fraud or on a specific obligation under Regulation (EU) 2016/679, and should
remain strictly necessary, proportionate and limited in scope and duration. They should not
lead to systematic or blanket restrictions to open banking, nor legitimise obstacles to data
access which are prohibited under this Regulation. While account servicing payment
service providers might legitimately take measures to mitigate fraud, such measures should
not discriminate against the services provided by payment initiation service providers and
account information service providers. As such, they should be equally applied to such
services as they are to payment services provided directly or indirectly by the account
servicing payment service provider itself, including card- or credit transfer-based payment
services which are commercially available for payees to use. That principle should apply to
both the payer authentication experience and to the level of certainty that an initiated
payment will be executed by the account servicing payment service provider.
22 Regulation (EU) 2016/679 of the European Parliament and of the Council of 27 April 2016
on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data and on the
free movement of such data, and repealing Directive 95/46/EC (General Data Protection
Regulation) (OJ L 119, 4.5.2016, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).
8543/1/26 REV 1 56
EN
(75) The obligation to keep personalised security credentials safe is of the utmost importance to
protect the funds of the payment service user and to limit the risks relating to fraud and
unauthorised access to payment accounts. However, terms and conditions or other
obligations imposed by payment service providers on payment service users in relation to
keeping personalised security credentials safe should not be worded in such a way that
payment service users are prevented from taking advantage of services offered by other
payment service providers, including payment initiation services and account information
services. Such terms and conditions should not contain any provision that would make it
more difficult, in any way, to use the payment services of other payment service providers
authorised or registered pursuant to Directive (EU) 2026/…+. Furthermore, it is appropriate
to specify that, for the activities of payment initiation service providers and account
information service providers, the name of the account owner and the unique identifier do
not constitute sensitive payment data.
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 57
EN
(76) To be fully successful, open banking requires robust and effective enforcement of the rules
that regulate that activity. As there exists no single authority at Union level to enforce open
banking rights and duties, national competent authorities are the first level enforcers of
open banking. It is therefore essential that national competent authorities deploy their best
efforts to ensure the respect of the Union open banking regulated framework. National
competent authorities should have the appropriate resources to perform their enforcement
tasks effectively and efficiently. National competent authorities should facilitate a smooth
and regular dialogue between the various actors in the open banking ecosystem. In
particular, it must be ensured that account servicing payment service providers comply at
all times with their obligations in relation to the dedicated interface. Account servicing
payment service providers and account information service providers and payment
initiation service providers which do not comply with their obligations should be subject to
appropriate sanctions. Regular monitoring of the open banking market in the Union by
national competent authorities, coordinated by EBA, should facilitate enforcement, and
collection of data on the open banking market should remedy a data gap which currently
exists and which hampers any effective measurement of the actual take-up of open banking
in the Union. Account servicing payment service providers and account information
service providers and payment initiation service providers should have access to dispute
settlement bodies, pursuant to Article 10 of Regulation (EU) 2023/2854.
8543/1/26 REV 1 58
EN
(77) The dedicated interface should be the primary access point for account information
services and payment initiation services. However, some account servicing payment
service providers might have additional interfaces for other application contexts which are
technically able to provide the same services for account information service providers and
payment initiation service providers as the dedicated interface. Account information
service providers and payment initiation service providers should be able to use those
additional interfaces with the consent of the account servicing payment service provider.
However, that possibility must not be interpreted as an obligation for the account servicing
payment service provider to grant access through anything else than the dedicated
interface, nor does it stipulate any right for account information service providers and
payment initiation service providers, or other unregulated entities, to demand such access.
The additional interfaces can only be used if the participants want to do so on their own
accord, with agreement by account servicing payment service providers and under the
same security conditions relating to identification and secure communication that also
apply for the dedicated interface and if the additional interfaces use widely accepted and
interoperable standards.
8543/1/26 REV 1 59
EN
(78) The notion of consent under this Regulation is without prejudice to the rules on lawful
processing of personal data, including provisions on consent and explicit consent, laid
down in Regulation (EU) 2016/679. Where processing of personal data is involved, it is the
responsibility of the data controller to assess the appropriate legal basis under Regulation
(EU) 2016/679 and ensure that all conditions for that legal basis laid down in that
Regulation are met.
(79) A payment transaction or a series of payment transactions should be considered to be
authorised only if the payer has given its consent for the execution of the payment
transaction in a manner agreed on between the payer and the account servicing payment
service provider. It should not be considered to be authorised where the transaction was
initiated or modified by a third party who is acting without the consent of the payment
service user. Instances of payment transactions initiated or modified by a third party acting
without the consent of the payment service user include situations where that third party is
using the payment service user’s personalised security credentials fraudulently obtained.
8543/1/26 REV 1 60
EN
(80) Security of credit transfers is fundamental for maintaining the confidence of payment
service users in such services and ensuring their use. Payers intending to send a credit
transfer to a given payee might, as a result of fraud or error, provide a unique identifier
which does not correspond to an account held by that payee. To contribute to the reduction
of fraud and errors, payment service users should benefit from a service which verifies
whether the unique identifier of the payee and the name of the payee, as provided by the
payer, match and, in the event that a mismatch is detected, notifies the payer thereof.
Where the payee is a legal person, that service could be carried out by verifying a match
between the unique identifier of the payee and another data element, such as a fiscal
number, a European unique identifier as referred to in Article 16(1), second subparagraph,
of Directive (EU) 2017/1132 of the European Parliament and of the Council23, or a Legal
Entity Identifier (LEI), that unambiguously identifies the payee, if the payer is allowed to
submit such data element via a payment initiation channel of the payer’s payment service
provider and such data element is available in the internal systems of the payee’s payment
service provider. Where the payment account of the payee is not identified by an
International Bank Account Number (IBAN), other type of unique identifier should be
used to unambiguously identify the payment account of the payee. Such services, in the
countries where they exist, have had a substantial positive impact on reducing the level of
fraud and errors. Given the importance of that service for the prevention of fraud and
errors, such service should be available free of charge to payment service users.
23 Directive (EU) 2017/1132 of the European Parliament and of the Council of 14 June 2017
relating to certain aspects of company law (OJ L 169, 30.6.2017, p. 46,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1132/oj).
8543/1/26 REV 1 61
EN
To avoid undue frictions or delays in the processing of the transaction, the payer’s payment
service provider should provide such notification within no more than a few seconds from
the moment the payer has entered the payee information. To enable the payer to decide
whether to proceed with the intended transaction, the payer’s payment service provider
should provide such notification before the payer authorises the transaction. Certain credit
transfer initiation solutions might be available to payers allowing them to place a payment
order without inserting themselves both the unique identifier and the name of the payee. In
such cases, the payment service provider should ensure that the payee to whom the payer
intends to send a credit transfer is identified correctly.
(81) Regulation (EU) No 260/2012 provides for a service verifying the match between the
unique identifier and the name of the payee or another data element to be offered to users
of credit transfers in euro, including instant credit transfers in euro. To achieve a coherent
framework for all credit transfers whilst avoiding any undue overlap, the verification
service referred to in this Regulation should only apply to credit transfers which are not
covered by Regulation (EU) No 260/2012 and should be aligned with the verification
service provided for in Regulation (EU) No 260/2012.
8543/1/26 REV 1 62
EN
(82) Some attributes of the name of the payee to whose account the payer wishes to make a
credit transfer might increase the likelihood of a discrepancy being detected by the
payment service provider. Such discrepancies include the presence of diacritics or different
possible transliterations of names in different alphabets, differences between habitually
used names and names indicated on formal identification documents in the case of natural
persons, or differences between commercial and legal names in the case of legal persons.
To avoid undue friction in situations where the name of the payee provided by the payer
and the name associated with the IBAN or, where the IBAN is not used to identify the
payment account, another type of unique identifier, which was provided by the payer, do
not match exactly but nevertheless almost match and to facilitate the payer’s decision on
whether to proceed with the intended transaction, payment service providers should
indicate to the payer the name of the payee associated with the IBAN or another type of
unique identifier provided by the payer in a manner which ensures compliance with
Regulation (EU) 2016/679.
8543/1/26 REV 1 63
EN
(83) Authorising a payment transaction even though the matching verification service has
detected a mismatch and notified that mismatch to the payment service user can result in
the funds being transferred to an unintended payee. Payment service providers should
inform payment service users of the possible consequences of choosing to ignore the
notified mismatch and proceed with the execution of the transaction. Payment service users
that are not consumers should be able to opt out from receiving the service ensuring
verification of the payee when submitting payment orders via payment initiation channels
that are based on automated dedicated processes or protocols and that are only made
available to payment service users that are not consumers. After opting out, such payment
service users should be able to avail again of the service. Moreover, in order to allow for a
more smooth integration of the service ensuring verification in payment management
processes of such payment service users, payment service providers should offer them the
possibility of agreeing in the framework contract that the service ensuring verification with
respect to payment orders placed via such payment initiation channels is provided after
authorisation of those orders and that, in the case of certain specific outcomes of the
service ensuring verification, the payer’s payment service provider executes those orders
without any further input from the payment service user. Regulation (EU) No 260/2012
should be amended accordingly.
8543/1/26 REV 1 64
EN
(84) In order to allow the payment service user to protect itself, the payment service provider
should offer the payment service user the possibility to set, in the framework contract, a
limit of a maximum amount that can be transferred via a payment method or a payment
instrument. Furthermore, it should be possible for the payment service user to set limits
which differ for each means of payment and each payment instrument and which are
expressed, at the sole discretion of the payment service user, on a transaction basis or
within a set timeframe, such as a day or a week. Where the payment service provider
proposes a limit for credit transfers to be set by the payment service user, the proposed
limit should be the same for different types of credit transfers, so that the payment service
user is not unknowingly prevented from having the same access to instant credit transfers
as to other types of credit transfers. Payment service users should also be able to modify
limits that have been previously set in the framework contract.
8543/1/26 REV 1 65
EN
(85) To ensure the effectiveness of the spending limits, it is important that any increase in the
limits that is requested by the payment service user through a remote channel take effect
only after a delay period. If such a delay period is not in place, a fraudster could convince a
victim to adjust the victim’s spending limits and then immediately be able to defraud a
victim of a much higher amount. A delay period would give the payment service user time
to realise that they have been contacted and manipulated by a fraudster. The delay period
should by default be set at four hours by the payment service provider. The payment
service user should be able to adjust the delay period upwards or downwards or opt out of
the application of such a delay period with such actions being subject to the delay period in
place. The application of strong customer authentication should be required when the
payment service user requests an increase in spending limits through a remote channel.
(86) The payment service provider’s decision to block a payment instrument should be based on
objectively justified reasons based on the data acquired through the transaction monitoring
mechanism, and should take into account the risks of fraud that could jeopardise the safety
of the payment instrument and the interest of the payment service user. Examples of
objectively justified reasons might include suspicion of unauthorised use, suspicion of
fraudulent transactions, security of payment instrument, risk of deception regarding
financial activity and transactions carried out at long distances from each other in an
unjustifiably short timeframe.
8543/1/26 REV 1 66
EN
(87) As payment services become increasingly digital, many payment service providers are
offering payment service users the possibility of using mobile applications to initiate
payment services. While those mobile applications are useful and beneficial to payment
service users, they also pose a fraud risk. To prevent that risk, the process of activating a
mobile application on a device should require the use of different communication channels,
where there is an existing customer relationship between the payment service user and the
payment service provider, and the application of strong customer authentication. When
establishing the customer relationship, the payment service provider and the payment
service user should agree on a delay for the activation of a subsequent mobile application
to take effect in order to allow the payment service user to intervene if they are not the one
activating the mobile application. To allow for a convenient process of establishing a
customer relationship, also known as onboarding, the delay period should specifically not
apply when the mobile application is used to establish the customer relationship between
the payment service user and the payment service provider. The payment service provider
should set a delay period of four hours. Afterwards, the payment service user should have
the right to adjust or opt out of the application of such a delay period, in which case the
application of strong customer authentication should be required. Any adjustment of the
timeframe of the delay period requested by the payment service user should itself be
subject to the delay period proposed by the payment service provider, and could be
upwards or downwards from the period of four hours.
8543/1/26 REV 1 67
EN
The payment service provider should also notify the payment service user in a secure
manner, and through different communication channels, of the activation of a mobile
application linked to their payment account on a device if there is an existing customer
relationship between the payment service provider and the payment service user. The
purpose of the notification is to increase the vigilance of the payment service user and it
should therefore enable the payment service user to alert the payment service provider if
that user has not installed the mobile application. In that case, the payment service provider
should ensure that the mobile application does not allow access to the payment account of
the payment service user or the initiation of payment transactions. That obligation to notify
should not apply to the activation of a mobile application on a device of the payment
service user, if done by the payment service provider at its physical premises, and it should
not apply to the initial establishment of the customer relationship between the payment
service provider and the payment service user because no funds or payment account of the
payment service user are available through the payment service provider at the point of
establishing the customer relationship and because it would not be possible for the
payment service provider to contact the specific payment service user, given that, at the
point of onboarding, the payment service provider has not yet verified contact information
for the payment service user.
8543/1/26 REV 1 68
EN
(88) Payment service providers should ensure, in their communications with their customers,
that any information which, if unduly intercepted, might result in the compromise of the
security of the payment instrument or security payment credentials is transmitted to the
customer through safe and efficient communication channels.
(89) Provision should be made for the allocation of losses in the case of unauthorised payment
transactions or of specific authorised credit transfers. Different provisions may apply to
payment service users who are not consumers, since such users are normally in a better
position to assess the risk of fraud and take countervailing measures. To ensure a high level
of consumer protection, payers should always be entitled to address their claim for a refund
to their account servicing payment service provider, even where a payment initiation
service provider is involved in the payment transaction. That should be without prejudice
to the allocation of liability between the payment service providers.
(90) In the case of payment initiation services, the allocation of liability between the payment
service provider servicing the account and the payment initiation service provider involved
in the transaction should compel them to take responsibility for the respective parts of the
transaction that are under their control.
8543/1/26 REV 1 69
EN
(91) Where a payment service user denies having authorised an executed payment transaction
or claims that the payment transaction was not correctly executed, the use of a payment
instrument in the form agreed by the payment service provider and the payment service
user should not in itself necessarily be considered sufficient to prove that the payment
transaction was authorised by the payer. The authentication or the use of the strong
customer authentication recorded by the payment service provider, including the payment
initiation service provider, as appropriate, should not alone necessarily constitute sufficient
evidence either that the payment transaction was authorised by the payer or that the payer
acted fraudulently or failed with intent or gross negligence to fulfil one or more of the
obligations of the payment service user in relation to payment instruments and personalised
security credentials.
(92) In order for the payment service user to have an easier access to the payment service
provider, the latter should create and serve a communication channel to enable the payment
service user to make a notification or to request unblocking of the payment instrument as
provided for in this Regulation. That channel should also make it possible for the payment
service user to make a notification about a fraudulent transaction. Payment service
providers could use the channel to provide advice to a customer that suspects they are a
victim of a fraud attack and for payment service users to notify problematic issues
concerning executed payment transactions, such as errors of relevant devices during
execution of payment transactions.
8543/1/26 REV 1 70
EN
(93) Given the increasing complexity and rapidly changing patterns of fraud, it is appropriate to
ensure that, before a payment service provider concludes that a payment service user acted
fraudulently or with intent or gross negligence and therefore refuses a refund to that
payment service user in accordance with this Regulation, that payment service user should
be given the possibility to provide to their payment service provider, in support of their
claim, any relevant information or evidence concerning the circumstances of the disputed
payment transaction or series of payment transactions. In that context, where a payment
service user denies having authorised one or a series of payment transactions, or where a
payment service user who is a consumer claims that one or a series of payment transactions
were the result of fraud involving the impersonation of the payment service provider
within the meaning of this Regulation, the payment service provider should not conclude
that that payment service user, or consumer, as applicable, acted fraudulently or with intent
or gross negligence, without previously having invited proactively and unambiguously that
payment service user to provide any such information or evidence, and without having
duly considered it in its assessment. The obligation of the payment service provider to
enable the payment service user to supply relevant evidence or information in support of
their claims should be construed as a right of the payment service user to have all relevant
information concerning the circumstances of the disputed payment transaction or series of
payment transactions duly assessed by the payment service provider. Such right of the
payment service user should not be construed as a ground for the payment service provider
to conclude that the payment service user acted fraudulently or with intent or gross
negligence where the payment service user does not provide evidence that they cannot
reasonably be expected to have, such as voice call recordings, or where the payment
service user does not provide any evidence or information.
8543/1/26 REV 1 71
EN
(94) In the case of an unauthorised payment transaction, the payment service provider should
immediately refund the amount of that transaction to the payer. However, where the
payment service provider suspects that such unauthorised transaction resulted from the
payer failing with intent or gross negligence to fulfil one or more of the payer’s obligations
with regard to the security of payment instruments and personalised security credentials, or
from fraudulent behaviour by the payer, and where that suspicion is based on objectively
justified reasons, the payment service provider should be able to conduct an investigation
before refunding the payer. The payment service provider should, within 15 business days
after noting or being notified of the transaction, either refund to the payer the amount of
the unauthorised payment transaction or provide the payer with the reasons and supporting
evidence for refusing the refund and indicate the bodies to which the payer may refer the
matter if the payer does not accept the reasons provided. Where the payment service
provider refuses the refund after concluding from its investigation that the payer acted
fraudulently, the payment service provider should communicate the reasons for that
conclusion to the relevant national authority. Member States should provide a clear public
indication as to the relevant national authority to which such communication by the
payment service provider is to be addressed. To protect the payer from any disadvantages,
the credit value date of the refund should not be later than the date when the amount was
debited. To provide an incentive for the payment service user to notify, without undue
delay, the payment service provider of any theft, loss or misappropriation of a payment
instrument or personalised security credentials, and thus to reduce the risk of unauthorised
payment transactions, the user should be liable only for a very limited amount unless the
payment service user has acted fraudulently or with gross negligence.
8543/1/26 REV 1 72
EN
In that context, at the date of adoption of this Regulation an amount of EUR 50 is adequate
in order to ensure a harmonised and high-level user protection within the Union. There
should be no liability where the payer is not able to become aware of the loss, theft or
misappropriation of the payment instrument or personalised security credentials.
Moreover, once a payment service user has notified a payment service provider that his or
her payment instrument or personalised security credentials might have been
compromised, the payment service user should not be required to cover any further losses
stemming from unauthorised use of that payment instrument or personalised security
credentials. Payment service providers should be responsible for the technical security of
their own products.
(95) Liability provisions in the case of authorised credit transfers where there was an incorrect
provision or malfunctioning of the service verifying the match between the name and
unique identifier of a payee would create the right incentives for payment service providers
to provide a fully functioning service, with the aim of reducing the risk of payment
authorisations based on incorrect information. The payer’s payment service provider
should be held liable for, and without delay should refund to the payer, the full amount of a
defective credit transfer which resulted from a failure of that payment service provider to
provide, or to provide correctly, the payer with the service ensuring the verification of the
payee. Where the liability of the payer’s payment service provider is attributable to the
payee’s payment service provider or to the payment initiation service provider, the payee’s
payment service provider or, where relevant, the payment initiation service provider,
should compensate the payer’s payment service provider for the financial damage incurred.
8543/1/26 REV 1 73
EN
(96) Payment service providers should cooperate with payment service users and with
competent authorities in cases where the correct provision of the service ensuring the
verification of the payee is questioned.
(97) Payment service users should be adequately protected against so-called social engineering
fraud, where a fraudster manipulates a payment service user into performing a certain
action, such as initiating a payment transaction, or handing over the payment service user’s
security credentials to the fraudsters. The number of such type of social engineering cases
has significantly increased in recent years. Those new types of fraud blur the distinction in
Directive (EU) 2015/2366 between authorised and unauthorised transactions. Means
through which consent can be presumed to be granted are also becoming more complex to
identify, as fraudsters can take control of the whole consent and authentication process,
including the strong customer authentication completion. The conditions under which the
customer authorised a transaction by giving consent to it should be taken into due
consideration, including by courts, when determining whether to qualify the transaction
concerned as authorised or unauthorised. The transaction concerned might indeed have
been authorised in circumstances where such authorisation was granted on manipulated
premises affecting the integrity of the consent. It is therefore no longer possible, as was the
case in Directive (EU) 2015/2366, to limit refunds to unauthorised transactions only. It
would however be disproportionate and financially very costly to payment service
providers to open every fraudulent transaction, authorised or unauthorised, to a systematic
refund right. It might also cause moral hazard and reduced customer vigilance. It is
therefore necessary to define the conditions under which a payment service user has a right
to a refund.
8543/1/26 REV 1 74
EN
(98) Fraudsters often rely on tools and techniques such as caller ID, electronic mail address, or
IP address spoofing. Such fraud cases are complex, often involving different actors along
the fraud scheme chain. Payment service providers have more means than payment service
users to put an end to those fraud cases. Both payment service providers and providers of
electronic communications services can play a critical role in preventing fraud through
adequate prevention and robust technical measures. Payment service providers are subject
to specific obligations under Regulation (EU) 2022/2554 of the European Parliament and
of the Council24, which aims at mitigating ICT risks. Regulation (EU) 2022/2554 subjects
payment service providers to a comprehensive set of rules on ICT risk management
framework, including tools, policies and procedures to protect the confidentiality, integrity
and availability of data whether at rest, in use or in transit. For the purpose of complying
with those obligations, payment service providers should have in place adequate technical
measures and tools to prevent the fraudulent replication and misuse of the payment service
provider’s domain name and of the communication channels used for communication
between the payment service provider and the payment service user, including the payment
service provider’s electronic mail address and calling line identification.
24 Regulation (EU) 2022/2554 of the European Parliament and of the Council of 14 December
2022 on digital operational resilience for the financial sector and amending Regulations
(EC) No 1060/2009, (EU) No 648/2012, (EU) No 600/2014, (EU) No 909/2014 and (EU)
2016/1011 (OJ L 333, 27.12.2022, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2554/oj).
8543/1/26 REV 1 75
EN
(99) Payment service provider impersonation, or spoofing, involves fraudsters pretending to be
the consumer’s payment service provider and misusing the domain name or the
communication channels attributed to the consumer’s payment service provider, for
example, the payment service provider’s e-mail address, telephone number, website or
mobile application. Spoofing fraud affects the reputation of the payment service provider
and of the financial sector as a whole and may cause significant financial damages to
Union consumers, affecting their trust in electronic payments and in the financial system.
A consumer who has been the victim of such cases of spoofing fraud should therefore be
entitled to a refund of the full amount of the fraudulent payment transaction from the
payment service provider, unless the consumer has acted fraudulently or with gross
negligence. Where the fraud concerns the payment service provider’s website or mobile
application, the refund right should encompass cases involving the appropriation of those
channels by the fraudster and cases involving fraudulently created versions of the website
or mobile application that mirror the contents of the real ones. As soon as the consumer
becomes aware that he or she has been a victim of that type of spoofing fraud
manipulation, he or she should without undue delay report the incident to his or her
payment service provider, and to the police, preferably via online complaint procedures,
where made available by the police. Given that especially vulnerable consumers might
have difficulties in reporting the fraud to the police in a timely manner, payment service
providers are encouraged to assist the consumer in such reporting, where necessary.
8543/1/26 REV 1 76
EN
(100) Payment fraud including the initiation or modification of payment orders without the
payer’s consent, the theft of sensitive payment data, including personalised security
credentials, or the manipulation of the payer, including by means of impersonation,
frequently involves fraudulent activity of users of services such as interpersonal
communications services or hosting services, which allow the storage and, where
applicable, dissemination of online content to the public. Depending on the technical
characteristics of the service provided, providers of those services have access to different
data, and as such, to different types of indications of potentially fraudulent activity. As
such, those providers have the capacity to contribute to the collective fight against fraud,
including via spoofing, by exchanging relevant information with payment service
providers, with the aim of preventing and detecting fraudulent uses of interpersonal
communication or hosting services. By way of example, relevant information may include
the payment account details of traders obtained by providers of online platforms allowing
consumers to conclude distance contracts with traders in accordance with Article 30 of
Regulation (EU) 2022/2065 of the European Parliament and of the Council25 related to
items of information identified as illegal content by those providers, or information on
payment instruments reported as stolen by payment service users to payment service
providers.
25 Regulation (EU) 2022/2065 of the European Parliament and of the Council of 19 October
2022 on a Single Market For Digital Services and amending Directive 2000/31/EC (Digital
Services Act) (OJ L 277, 27.10.2022, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).
8543/1/26 REV 1 77
EN
The processing of personal data strictly necessary for the purposes of fraud prevention
constitutes a legitimate interest of the providers of interpersonal communications services,
providers of hosting services, payment service providers and their customers. Providers of
interpersonal communications services and of hosting services should be able to exchange
personal data with payment service providers to identify fraudulent actors and fraudulent
behaviours, where all conditions of Article 6(1), point (f), of Regulation (EU) 2016/679 are
fulfilled. Furthermore, providers of interpersonal communications services and hosting
services should also assist the fight against fraud by exchanging with payment service
providers information regarding fraud scenarios, trends and threats identified in relation to
the use of their services. In doing so, they may help improve the effectiveness of
transaction monitoring mechanisms and the educational campaigns and training on fraud
prevention implemented in accordance with this Regulation.
8543/1/26 REV 1 78
EN
(101) Where the relevant conditions, including the requirements of Regulation (EU) 2016/679,
for the exchange, on a voluntary basis, of information necessary to prevent and detect fraud
are fulfilled, providers of interpersonal communications services and providers of very
large online platforms and of very large online search engines should have in place
dedicated communication channels, or enter into information sharing arrangements or
systems for effective communication with payment service providers, such as the
information sharing arrangements established under Article 29 of Directive
(EU) 2022/2555 of the European Parliament and of the Council26. Such mechanisms
should contain robust safeguards in relation to confidentiality, data protection and use of
information, in compliance with Regulation (EU) 2016/679.
26 Directive (EU) 2022/2555 of the European Parliament and of the Council of 14 December
2022 on measures for a high common level of cybersecurity across the Union, amending
Regulation (EU) No 910/2014 and Directive (EU) 2018/1972, and repealing Directive
(EU) 2016/1148 (NIS 2 Directive) (OJ L 333, 27.12.2022, p. 80,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).
8543/1/26 REV 1 79
EN
(102) Directive (EU) 2022/2555 requires providers of publicly available interpersonal
communications services to take appropriate and proportionate technical, operational and
organisational measures to ensure the availability, authenticity, integrity and
confidentiality of their services. In so far as the fraudulent manipulation of calling line
identification or electronic mail address can be considered to compromise the availability,
authenticity, integrity, or confidentiality of those services, such providers should already be
required, pursuant to Directive (EU) 2022/2555, to implement measures addressing that
risk. Without prejudice to those obligations, providers of publicly available interpersonal
communications services should take appropriate organisational and technical measures to
detect and prevent the use of their services as a means for impersonation fraud, including
by means of manipulation of calling line identification or electronic mail address, where
that use aims to induce payment service users to make a payment or to take an action that
would compromise the security of the payment account. Any measures taken for the
purpose of preventing or detecting the use of these services for impersonation fraud must
comply with the rules set out under Regulation (EU) 2016/679 and Directive 2002/58/EC
of the European Parliament and of the Council27. In particular, those measures should not
involve the generalised and indiscriminate monitoring of content of communications or of
all traffic data.
27 Directive 2002/58/EC of the European Parliament and of the Council of 12 July 2002
concerning the processing of personal data and the protection of privacy in the electronic
communications sector (Directive on privacy and electronic communications) (OJ L 201,
31.7.2002, p. 37, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2002/58/oj).
8543/1/26 REV 1 80
EN
(103) Regulation (EU) 2022/2065 lays down fully harmonised rules on the provision of
intermediary services in the internal market and on specific due diligence obligations
tailored to certain specific categories of providers of intermediary services, namely ‘mere
conduit’, ‘caching’ and ‘hosting’ services. In particular, it imposes specific due diligence
obligations on online platforms and online search engines, including those designated as
very large online platforms or very large online search engines. Such due diligence
obligations play an important role in preventing the proliferation of illegal content online,
such as financial scams. For instance, providers of hosting services are obliged to put in
place user-friendly notice and action mechanisms to allow the reporting of illegal content,
such as illegal offers of financial services or attempted fraud, to the hosting service.
Providers of online platforms are also obliged to address notices from trusted flaggers as a
priority. Where, based on the information provided by the payer to the payment service
provider, or on other information available to the payment service provider, it can be
considered that a fraudulent payment transaction originates in an item of information
online, payment service providers should make use of the notification mechanisms referred
to in Article 16 of Regulation (EU) 2022/2065 to notify providers of hosting services of the
presence on their service of that specific item of information. Where providers of very
large online platforms and of very large online search engines comply with Article 16 of
Regulation (EU) 2022/2065, in particular by putting in place notice and action mechanisms
that are easy to access and user-friendly, they should be deemed to be compliant with the
obligation set out in this Regulation to inform the recipients of their services of the
procedure for reporting fraudulent activity present in their services. Payment service
providers should also be able to apply for ‘trusted flagger’ status pursuant to Article 22 of
Regulation (EU) 2022/2065.
8543/1/26 REV 1 81
EN
(104) Regulation (EU) 2022/2065 encourages and facilitates the drawing up of voluntary codes
of conduct at Union level to contribute to the proper application of that Regulation, taking
into account in particular the specific challenges of tackling different types of illegal
content and systemic risks, while fostering prevention, enhancing security and combatting
payment fraud and financial scams. The drawing up of a voluntary code of conduct at
Union level in the areas covered by this Regulation should also be facilitated.
(105) The fraudulent promotion and offering of financial services, such as the advertising of
credit, insurance, and investment, including crypto-asset, products and services provided
by or on behalf of entities which are neither authorised nor registered in accordance with
Union law or national law transposing Union law to provide such products and services,
can be linked with fraud in payments as a result of the deception and manipulation of
payment service users’ consent into initiating one or a series of payment transactions, or of
the theft of sensitive payment data, including personalised security credentials. In order to
reduce such fraudulent promotion and offering of financial services, providers of very
large online platforms and of very large online search engines should request from
advertisers of regulated financial services information, such as authorisation or registration
numbers, attesting that the provider of the regulated financial service advertised has been
authorised or registered to provide such services in a Member State or at Union level.
Providers of very large online platforms and of very large online search engines should
ensure that their services are not offered for advertising purposes until the advertiser
provides the information concerning the registration or authorisation of the entity on behalf
of whom the advertisement is made as a regulated financial service provider.
8543/1/26 REV 1 82
EN
This requirement should not amount to an obligation for the providers of very large online
platforms and of very large online search engines concerned to generally monitor the
products or services offered by traders through their services, nor to a general fact-finding
obligation, in particular to assess the accuracy of the information provided by advertisers.
However, providers of very large online platforms and of very large online search engines
concerned should, upon receiving from advertisers the information concerning the
authorisation or registration of the provider of the advertised regulated financial services,
and prior to allowing the advertiser to use their service for the purpose of advertising those
regulated financial services, make their best efforts to assess whether the information, for
the accuracy of which advertisers are responsible for the purposes of this Regulation, is
reliable and complete, provided that the assessment can be carried out in a proportionate
manner by automated tools. The European Supervisory Authorities, namely, EBA, the
European Supervisory Authority (European Securities and Markets Authority) (ESMA)
established by Regulation (EU) No 1095/2010 of the European Parliament and of the
Council28, and the European Supervisory Authority (European Insurance and Occupational
Pensions Authority) (EIOPA) established by Regulation (EU) No 1094/2010 of the
European Parliament and of the Council29, already maintain public registers of financial
service providers under the applicable legislation. Providers of very large online platforms
and of very large online search engines could use those registers in their efforts to ensure
that the information provided by the potential advertiser is reliable and complete.
28 Regulation (EU) No 1095/2010 of the European Parliament and of the Council of
24 November 2010 establishing a European Supervisory Authority (European Securities and
Markets Authority), amending Decision No 716/2009/EC and repealing Commission
Decision 2009/77/EC (OJ L 331, 15.12.2010, p. 84,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1095/oj). 29 Regulation (EU) No 1094/2010 of the European Parliament and of the Council of
24 November 2010 establishing a European Supervisory Authority (European Insurance and
Occupational Pensions Authority), amending Decision No 716/2009/EC and repealing
Commission Decision 2009/79/EC (OJ L 331, 15.12.2010, p. 48,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1094/oj).
8543/1/26 REV 1 83
EN
(106) Whereas providers of very large online platforms and of very large online search engines
have transparency and due diligence obligations with regard to online advertising under
that Regulation (EU) 2022/2065, this Regulation further specifies how those obligations
should apply in the specific case of advertising of regulated financial services. In
particular, in order to comply with their obligation to make reasonable efforts to ensure
that the information contained in their repositories established pursuant to Article 39 of
Regulation (EU) 2022/2065 is accurate and complete, providers of very large online
platforms and of very large online search engines could use the registers of authorised or
registered providers of regulated financial services made available in accordance with
relevant Union law, including Directive (EU) 2026/…+, including the public registers
maintained by European Supervisory Authorities.
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 84
EN
(107) Providers of very large online platforms and of very large online search engines are
required, under Regulation (EU) 2022/2065, to diligently identify, analyse and assess any
systemic risks stemming from the design or functioning of their service, including the
dissemination of illegal content through their services, such as malicious or fraudulent
online content within the meaning of this Regulation. Where applicable, further to that
assessment, providers of very large online platforms and of very large online search
engines should put in place reasonable, proportionate and effective mitigation measures in
accordance with Article 35 of Regulation (EU) 2022/2065 to address those risks, under the
direct supervision of the Commission. Where, pursuant to Article 35 of Regulation
(EU) 2022/2065, providers of very large online platforms and of very large online search
engines are to put in place mitigation measures related to the risk of fraudulent advertising
of regulated financial services which they have identified pursuant to Article 34 of that
Regulation, measures put in place in compliance with the obligations set out in this
Regulation could be considered to be one possible means of ensuring compliance of such
providers with Article 35(1), point (e), of Regulation (EU) 2022/2065. However,
compliance with the obligations set out in this Regulation should not necessarily be
construed as sufficient in itself to ensure compliance of such providers with Article 35(1),
point (e), of Regulation (EU) 2022/2065, and should therefore be without prejudice to
further mitigation measures which such providers may be required to put in place.
8543/1/26 REV 1 85
EN
(108) To assess possible negligence or gross negligence on the part of the payment service user,
account should be taken of all individual circumstances of the case. The evidence and
degree of alleged negligence should generally be evaluated according to national law.
However, while the concept of negligence implies a breach of a duty of care, ‘gross
negligence’ should mean more than mere negligence, involving conduct exhibiting a
significant degree of carelessness; for example, keeping the credentials used to authorise a
payment transaction beside the payment instrument in a format that is open and easily
detectable by third parties. When assessing the possibility of gross negligence on the part
of the payment service user, all factual circumstances should be taken into account, for
example the innovativeness and complexity of the fraud; the means or strategies used by
third parties to illegally take over the payment service user’s personalised security
credentials; whether the payment service user has previously fallen victim to the same type
of fraud; in the case of a new type of fraud, whether the payment service providers have
complied with their obligations under this Regulation, including with regard to their most
vulnerable groups of customers; whether the payment service user has taken adequate steps
in order to properly ensure the confidentiality of their personalised security credentials; any
known characteristics of the payment service user that might make the user more likely to
fall victim to fraud; whether the payment service providers offered clear, specific and
bespoke warnings to the payer, and whether the payment service user failed to have regard
to specific, directed interventions made by their payment service provider. That list is not
exhaustive, cumulative or binding and does not prejudice the discretion of Union or
national courts or of dispute resolution bodies.
8543/1/26 REV 1 86
EN
(109) Taking into account the fact that the term ‘gross negligence’ is interpreted in very different
ways across the Union, EBA is encouraged to issue guidelines to further specify the factual
circumstances to be taken into account when assessing the possibility of gross negligence
on the part of the payment service user.
(110) Contractual terms and conditions relating to the provision and use of a payment instrument,
the effect of which would be to increase the burden of proof on the consumer or to reduce
the burden of proof on the issuer, should be considered null and void. Moreover, in specific
situations and in particular where the payment instrument is not present at the point of sale,
such as in the case of online payments, it is appropriate to require the payment service
provider to provide evidence of alleged negligence since the payer’s means to do so are
very limited in such cases.
8543/1/26 REV 1 87
EN
(111) Consumers are particularly vulnerable in cases of payment transactions where the exact
transaction amount is not known at the moment when the payer gives consent to execute
the payment transaction, for example at automatic fuelling stations, in car rental contracts
or when making hotel reservations. The payer’s payment service provider should be able to
block an amount of funds on the payer’s payment account in proportion with the amount of
the payment transaction which can reasonably be expected by the payer, and only if the
payer has given consent for that precise amount to be blocked. Those funds should be
released immediately after receipt of the information on the exact final amount of the
payment transaction and at the latest immediately after receipt of the payment order. To
ensure a prompt release of the difference between the blocked amount and the exact
amount of the payment transaction, the payee should inform the payment service provider
immediately after the delivery of the service or goods to the payer.
8543/1/26 REV 1 88
EN
(112) It should be possible for Member States to lay down rules concerning the right to a refund
that are more favourable to the payer than those laid down in this Regulation. It would be
proportionate to permit the payer and the payer’s payment service provider to agree in a
framework contract that the payer has no right to a refund in situations where the payer is
otherwise protected. That might be either because the payer has given consent to execute a
transaction directly to its payment service provider, including when the payment service
provider acts on behalf of the payee, or because information on the future payment
transaction was provided or made available in an agreed manner to the payer at least four
weeks before the due date by the payment service provider or by the payee. In any event,
the payer should be protected by the general refund rule in the case of unauthorised or
incorrectly executed payment transactions or authorised credit transfers subject to an
incorrect application of the matching verification service or in the case of payment service
provider impersonation fraud.
8543/1/26 REV 1 89
EN
(113) For financial planning and the fulfilment of payment obligations on time, consumers and
undertakings need to have certainty as to the length of time that the execution of a payment
order will take. It is therefore necessary to establish when rights and obligations take
effect, namely, when the payment service provider receives the payment order, including
when the payment service provider has had the opportunity to receive it through the means
of communication agreed in the payment service contract. This is notwithstanding any
prior involvement in the process leading up to the creation and transmission of the payment
order, including checks on the security and availability of funds, information on the use of
the personal identity number or issuance of a payment promise. Furthermore, receipt of a
payment order should occur when the payer’s payment service provider receives the
payment order to be debited from the payer’s account. The timing of a payee’s
transmission of payment orders to the payment service provider for the collection of, for
instance, card payments or of direct debits, or the timing of the payee being granted a
pre-financing on the related amounts by the payment service provider by way of a
contingent credit to the account, should have no relevance in that respect.
(114) Payment service users should also be able to rely on the proper execution of a complete
and valid payment order if the payment service provider has no contractual or statutory
ground for refusal or otherwise refraining from such execution, such as obligations under
this Regulation or Regulation (EU) 2024/1624.
8543/1/26 REV 1 90
EN
(115) Given that fraud is a criminal activity in accordance with Article 2, point (1), of Directive
(EU) 2018/1673 of the European Parliament and of the Council30, it is considered a
predicate offence for the purposes of Regulation (EU) 2024/1624. For that reason, the
obligations laid down in that Regulation regarding the reporting of suspicious transactions
in accordance with Article 69 of that Regulation, and regarding the obligation to refrain
from executing those suspicious transactions in accordance with Article 71 of that
Regulation, apply also in cases where a payment service provider knows or suspects that a
payment transaction is fraudulent. Those obligations also apply where the payment service
provider has reasonable grounds to suspect that a payment transaction is related to criminal
activity, such as where the payer’s payment service provider has reasonable grounds to
suspect that a payment transaction that the payer is initiating may be the result of fraud, or
where, before making the funds available to the payee, the payee’s payment service
provider has reasonable grounds to suspect that a payment transaction that has been or will
be credited to its account may be the result of fraud.
30 Directive (EU) 2018/1673 of the European Parliament and of the Council of 23 October
2018 on combating money laundering by criminal law (OJ L 284, 12.11.2018, p. 22,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/1673/oj).
8543/1/26 REV 1 91
EN
(116) It is necessary to ensure consistency across the objectives of preventing payment service
users from becoming victims of fraud, compliance with Regulation (EU) 2024/1624 with
regard to suspicious transactions, and mitigating the impact on payment service users
deriving from delays in the execution of legitimate payment transactions or the refusal of
such transactions. For that reason, where a payment service provider refuses to execute a
payment transaction in accordance with this Regulation, such refusal should be without
prejudice to other obligations arising for that payment service provider under Regulation
(EU) 2024/1624 with respect to that payment transaction, such as the obligation to report
suspicions to the Financial Intelligence Unit in accordance with Article 69 of that
Regulation. In the case of credit transfers, while the outcome of the service ensuring the
verification of the payee applied in accordance with Regulation (EU) No 260/2012 and this
Regulation might constitute a relevant element in the payment service provider’s
monitoring of payment transactions with a view to detecting fraud, that outcome should not
in itself be the sole ground for the payment service provider’s decision to refuse to execute
the payment transaction, with a view to ensuring the right of the payer to proceed with
authorising the payment transaction concerned in accordance with Article 5c of Regulation
(EU) No 260/2012 and this Regulation.
8543/1/26 REV 1 92
EN
(117) In order to enable the payment service provider to assess whether or not there are
objectively justified reasons to suspect that a payment transaction is fraudulent and
therefore to refuse to execute that payment transaction, and in order to limit the impact on
payment service users with regard to legitimate payment transactions, the payer’s payment
service provider should contact the payer to obtain information necessary for the purposes
of such assessment, while remaining in full compliance with the rules on the prohibition of
disclosure of suspicions in Regulation (EU) 2024/1624. The payer’s payment service
provider should notify the payer of any information or action necessary from the payer for
the purposes of its assessment, while providing sufficient information to enable the payer
to understand the risks identified by the payment service provider. The payer’s payment
service provider should ensure that the payer has at all times appropriate means to contact
the payment service provider with a view to providing the information or performing the
action requested in that notification, and should make all reasonable efforts to contact the
payer before crediting the funds to the account of the payee’s payment service provider. In
accordance with Article 73 of Regulation (EU) 2024/1624, such communication between
the payer’s payment service provider and the payer should not at any moment disclose to
the payer or, where applicable, the payment initiation service provider, the fact that
payment transactions or activities are being or have been assessed in accordance with
Article 69 of Regulation (EU) 2024/1624, that information is being, will be or has been
transmitted in accordance with Article 69 or 70 of Regulation (EU) 2024/1624 or that an
analysis to this effect is being, or may be, carried out.
8543/1/26 REV 1 93
EN
(118) Given that, in accordance with Regulation (EU) No 260/2012, the amount of an instant
credit transfer in euro should be available on the payee’s payment account within ten
seconds of the time of receipt of the payment order by the payer’s payment service
provider, the rules requiring the payer’s payment service provider to notify and contact the
payer where it suspends the execution of a payment transaction due to a suspicion of fraud
should not apply in the case of instant credit transfers. In those cases and in cases where
the payer’s payment service provider, after notifying and contacting the payer, could
nevertheless not obtain the information required before the statutory timeline for crediting
the funds to the account of the payee’s payment service provider, the payer’s payment
service provider should form its assessment as to whether or not there are objectively
justified reasons to suspect fraud as well as its decision as to whether or not to refuse to
execute the payment transaction, on the basis of the transaction monitoring mechanism and
on any other relevant information available to the payment service provider, but not solely
on the basis of the outcome of the service ensuring the verification of the payee.
8543/1/26 REV 1 94
EN
(119) For the purposes of this Regulation, the fact that a payment order or payment transaction is
unusual should not automatically constitute grounds for suspecting that the payment
transaction is fraudulent, nor should it by itself constitute objectively justified reasons to
suspect fraud. However, any unusual payment order or payment transaction could
constitute an early indication of fraud, which should alert the payment service provider and
might need to be further investigated. In assessing whether there are objectively justified
reasons to suspect fraud in relation to a payment order or payment transaction, the payment
service provider should take into account the specific circumstances of the individual order
or transaction, together with the payment service provider’s wider assessment of evolving
fraud risk based on the payment service provider’s transaction monitoring or on any
relevant information available to the payment service provider. Where a decision to refuse
or suspend the execution of a payment transaction is based solely on automated processing,
such decision would be permissible only where suitable measures have been applied in
order to safeguard the rights, freedoms and legitimate interests of the payment service user.
8543/1/26 REV 1 95
EN
(120) Where the payment service provider refuses to execute a payment transaction, the refusal
and the reason for the refusal should be communicated to the payer, to the payee’s payment
service provider and, where applicable, to the payment initiation service provider without
undue delay, or, in the case of instant credit transfers, within 10 seconds of the time of
receipt of the payment order by the payer’s payment service provider, subject to the
requirements of Union and national law. In addition, the payer’s payment service provider
should inform the payer of the procedure allowing the payer to correct the assessment
leading to the refusal, or to reverse that decision. Where the framework contract provides
that the payment service provider may charge a fee for refusal, such a fee should be
objectively justified and should be as low as possible. The payer’s payment service
provider should not charge fees where it refuses to execute the payment transaction due to
a suspected fraud.
(121) In view of the speed with which fully automated payment systems process payment
transactions, which means that after a certain point in time payment orders cannot be
revoked without high manual intervention costs, it is necessary to lay down a clear
deadline for payment revocations. However, depending on the type of the payment service
and the payment order, it should be possible to vary the deadline for payment revocations
by agreement between the parties. Revocation, in that context, should apply only between a
payment service user and a payment service provider, and should be without prejudice to
the irrevocability and finality of payment transactions in payment systems.
8543/1/26 REV 1 96
EN
(122) Irrevocability of a payment order should not affect a payment service provider’s rights or
obligations under the laws of Member States, based on the payer’s framework contract or
national laws, regulations, administrative provisions or guidelines, in relation to
reimbursement of the payer with the amount of the executed payment transaction in the
event of a dispute between the payer and the payee. Such reimbursement should be
considered to be a new payment order. With the exception of those cases, legal disputes
arising within the relationship underlying the payment order should be settled only
between the payer and the payee.
(123) It is essential, for the fully integrated straight-through processing of payments and for legal
certainty with respect to the fulfilment of any underlying obligation between payment
service users, that the full amount transferred by the payer should be credited to the
account of the payee. Accordingly, it should not be possible for any of the intermediaries
involved in the execution of payment transactions to make deductions from the amount
transferred. However, it should be possible for payees to enter into an agreement with their
payment service provider authorising that payment service provider to deduct its own
charges. Nevertheless, in order to enable the payee to verify that the amount due is
correctly paid, subsequent information provided on the payment transaction should
indicate not only the full amount of funds transferred, but also the amount of any charges
that have been deducted.
8543/1/26 REV 1 97
EN
(124) The obligations in this Regulation regarding open banking interfaces and verification of the
payee should not apply to payment transactions with electronic money tokens. Extending
the application of such requirements to payment transactions with electronic money tokens
may impose considerable investment requirements and undue burdens on the entities
providing those services, given the high costs associated with the operationalisation of
those requirements. Moreover, taking into account the fact that transactions with electronic
money tokens are not as yet as common as typical payment transactions, there is less
urgency and value to be added in imposing such requirements as regards payment
transactions with electronic money tokens.
(125) To improve the efficiency of payments throughout the Union, all payment orders initiated
by the payer and denominated in euro or the currency of a Member State whose currency is
not the euro, including non-instant credit transfers and money remittances, should be
subject to a maximum one-day execution time, unless relevant Union or national law in the
field of anti-money laundering and countering the financing of terrorism provides
otherwise. For all other payments, such as payments initiated by or through a payee,
including direct debits and card payments, and in the absence of an explicit agreement
between the payment service provider and the payer setting a longer execution time, the
same one-day execution time should apply. It should be possible to extend those periods by
one additional business day if a payment order is given on paper, to allow the continued
provision of payment services to consumers who are accustomed only to paper documents.
When a direct debit scheme is used, the payee’s payment service provider should transmit
the collection order within the time limits agreed between the payee and the payment
service provider, enabling settlement on the agreed due date. It should be possible to
maintain or establish rules specifying an execution time shorter than one business day.
8543/1/26 REV 1 98
EN
(126) In order to enable payers to rapidly recover their funds wherever there is high risk that one
or a series of payment transactions might be fraudulent, it is appropriate to clarify in this
Regulation that, where the payee’s payment service provider has objectively justified
reasons to suspect that a payment transaction or series of payment transactions credited or
to be credited to its account may be the result of fraud, and where that payment service
provider refrains from making those funds available on the payment account of the payee
in compliance with its obligation to refrain from executing a suspicious transaction under
Article 71 of Regulation (EU) 2024/1624, that payment service provider is able to return
the funds credited to its account to the payer’s payment service provider, or to reject the
payment transaction or series of payment transactions to be credited to its account by the
payer’s payment service provider, as applicable. In order to enhance the protection of
payers, it is appropriate to require that, in certain cases where evidence suggesting fraud is
stronger, the payee’s payment service provider return the funds to the payer’s payment
service provider, or reject the payment transaction or series of payment transactions to be
credited by the payer’s payment service provider to its account, as applicable. To avoid
excessive de-risking practices, it is appropriate to establish a higher evidentiary threshold
according to which that obligation and the corresponding liability should apply, where the
payee’s payment service provider has strong, consistent and undisputed evidence or
indications to conclude, without plausible alternative explanation, that the payment
transaction or series of payment transactions are the result of fraud.
8543/1/26 REV 1 99
EN
(127) To preserve the trust of payment service users in the reliability of payment services, it is
important to ensure that measures aimed at fraud prevention which interfere with the
execution of payment transactions are sufficiently communicated to the payer, their
payment service provider, and, where applicable, the payment initiation service provider,
within the timelines applicable to the execution of those payment transactions set out in
this Regulation and in Regulation (EU) No 260/2012, while remaining in full compliance
with rules on the prohibition of disclosure laid down in Regulation (EU) 2024/1624. To
prevent the uneven application of those protection and transparency measures in the case
of instant credit transfers denominated in euro and in the case of instant credit transfers
denominated in other currencies, it is appropriate to establish in this Regulation that, for
any instant credit transfer, where, in accordance with this Regulation, the payee’s payment
service provider refuses to make the funds available to the payee and, as applicable, returns
those funds to the payer’s payment service provider or rejects the payment transaction or
series of payment transactions to be credited to its account by the payer’s payment service
provider, the payee’s payment service provider should notify the payer’s payment service
provider of that refusal within ten seconds of the time of receipt of the payment order for
that instant credit transfer or series of instant credit transfers by the payer’s payment
service provider. Upon receiving such notification, the payer’s payment service provider
should immediately restore the payment account of the payer to the state in which it would
have been had the transaction not taken place, and, free of charge, inform the payer, and,
where applicable, the payment initiation service provider, of the return of the funds, and
that the funds have not been made available on the payee’s payment account due to fraud
prevention measures. In accordance with Article 73 of Regulation (EU) 2024/1624, such
communications should not at any moment disclose to the payer or, where applicable, the
payment initiation service provider, the fact that payment transactions or activities are
being or have been assessed in accordance with Article 69 of Regulation (EU) 2024/1624,
that information is being, will be or has been transmitted in accordance with Article 69
or 70 of Regulation (EU) 2024/1624 or that an analysis to that effect is being, or may be,
carried out.
8543/1/26 REV 1 100
EN
(128) The rules on the execution of the full amount and the execution time should constitute
good practice where one of the payment service providers is not located in the Union.
When making a credit transfer or money remittance to a payee located outside the Union,
the payer’s payment service provider should provide to the payer an estimate of the time
needed for the credit transfer or money remittance to be credited to the payee’s payment
service provider located outside the Union. A payment service provider in the Union
cannot be expected to estimate the time needed for a payment service provider outside the
Union to, after having received the funds, credit those funds to the account of the payee.
(129) To strengthen their trust in payments markets, it is essential for payment service users to
know the real charges of payment services. Accordingly, the use of non-transparent pricing
methods should be prohibited, since it is commonly accepted that those methods make it
extremely difficult for users to establish the real price of the payment service. Specifically,
the use of value dating to the disadvantage of the user should not be permitted.
(130) It should be possible for the payment service provider to specify unambiguously the
information required to execute a payment transaction correctly. Without prejudice to its
obligation to provide the service ensuring the verification of the payee, the payer’s
payment service provider should act with due diligence and verify the coherence of the
unique identifier, and, where the unique identifier is found to be incoherent and therefore
the related payment transaction is not possible to execute, to refuse that payment order and
inform the payer thereof.
8543/1/26 REV 1 101
EN
(131) The smooth and efficient functioning of payment systems depends on the user being able
to rely on the payment service provider executing the payment transaction correctly and
within the agreed time. Usually, the payment service provider is able to assess the risks
involved in a payment transaction. It is the payment service provider that executes the
payment transaction, makes arrangements to recall misplaced or wrongly allocated funds
and decides in most cases on the intermediaries involved in that execution. In view of all of
those considerations, it is appropriate, except under abnormal and unforeseeable
circumstances, and except where otherwise provided under this Regulation or other
relevant Union law, to impose liability on the payment service provider in respect of the
execution of a payment transaction accepted from the user, except in respect of acts and
omissions by the payee’s payment service provider, who was selected solely by the payee.
However, in order not to leave the payer unprotected in the unlikely circumstance that it is
not clear that the payment amount was duly received by the payee’s payment service
provider, the corresponding burden of proof should lie with the payer’s payment service
provider. As a rule, it can be expected that the intermediary institution, usually an impartial
body such as a central bank or a clearing house, that transfers the payment amount from
the sending to the receiving payment service provider, will store the account data and will
be able to provide the data where necessary. Where the payment amount has been credited
to the receiving payment service provider’s account, the payee should immediately have a
claim against that payment service provider for credit of the payee’s account.
8543/1/26 REV 1 102
EN
(132) The payer’s payment service provider, namely the account servicing payment service
provider or, where appropriate, the payment initiation service provider, should assume
liability for correct payment execution, including the full amount of the payment
transaction and execution time, and full responsibility for any failure by other parties in the
payment chain up to the account of the payee. As a result of that liability, the payer’s
payment service provider should, where the full amount is not credited or is only credited
late to the payee’s payment service provider, correct the payment transaction or without
undue delay refund the payer the relevant amount of that transaction, without prejudice to
any other claims which may be made in accordance with national law. Due to the payment
service provider’s liability, the payer or payee should not be burdened with any costs
relating to an incorrect payment. In the case of non-execution, defective or late execution
of payment transactions, the value date of corrective payments of payment service
providers should always be the same as the value date in the case of correct execution.
8543/1/26 REV 1 103
EN
(133) The proper functioning of credit transfers and other payment services requires that
payment service providers and their intermediaries, including processors, have contracts in
which their mutual rights and obligations are laid down. Questions relating to liability form
an essential part of those contracts. To ensure mutual confidence among payment service
providers and intermediaries taking part in a payment transaction, it is necessary to provide
legal certainty that a non-responsible payment service provider is compensated for losses
incurred or sums paid pursuant to the rules on liability. Further rights and details of content
of recourse and how to handle claims towards the payment service provider or
intermediary attributable to a defective payment transaction should be subject to
agreement.
(134) For the purposes of Regulation (EU) 2022/2065, the concept of illegal content should be
understood to refer to information, irrespective of its form, that under the applicable Union
or national law is either itself illegal, or that the applicable rules render illegal in view of
the fact that it relates to illegal activities. Examples include any offer of financial services,
including payment services, which is not in compliance with requirements applicable to the
offer of such services under this Regulation, Directive (EU) 2026/…+ or other Union or
national law, or content rendered illegal in view of national law on fraud, including
offences set out under national law adopted pursuant to Directive (EU) 2019/713 of the
European Parliament and of the Council31.
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)). 31 Directive (EU) 2019/713 of the European Parliament and of the Council of 17 April 2019 on
combating fraud and counterfeiting of non-cash means of payment and replacing Council
Framework Decision 2001/413/JHA (OJ L 123, 10.5.2019, p. 18,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/713/oj).
8543/1/26 REV 1 104
EN
(135) Any claim by a payment service provider against other providers, such as providers of
electronic communications services or providers of intermediary services, for financial
damage caused in the context of fraud should be made in accordance with national law.
(136) With regard to providers of intermediary services, Regulation (EU) 2022/2065 sets up a
fully harmonised framework for the conditional exemption from liability of those
providers, under certain conditions and as interpreted by the Court of Justice of the
European Union. In order to benefit from the exemption from liability for hosting services
under Regulation (EU) 2022/2065, providers of hosting services including online
platforms, should remove illegal content or disable access to it, expeditiously, upon
obtaining actual knowledge or, in the case of claims for damages, upon becoming aware of
the content, in particular in cases in which the provider of hosting services has been made
aware of facts or circumstances on the basis of which a diligent economic operator should
have identified the illegality in question. In particular with regard to providers of hosting
services as defined in Article 3, point (g)(iii) of Regulation (EU) 2022/2065, where those
conditions for exemption from liability under Article 6(1) of that Regulation are not met,
and providers of hosting services become liable for content stored in their services, and
where that content gave rise to one or a series of unauthorised payment transactions or
fraudulent authorised payment transactions within the meaning of this Regulation, payment
service providers should be able to obtain compensation from providers of hosting services
for the amount refunded to their customers for those transactions under this Regulation.
8543/1/26 REV 1 105
EN
(137) Nothing in this Regulation should be interpreted as a general obligation placed on
providers of hosting services to monitor the information which they transmit or store, or as
requiring those providers to actively seek facts or circumstances indicating illegal activity,
such as the impersonation of a payment service provider.
(138) Provision of payment services by payment service providers may entail the processing of
personal data. The provision of account information services may entail the processing of
personal data concerning a data subject who is not the user of a specific payment service
provider, but whose personal data processing by that specific payment service provider is
necessary for the performance of a contract between the provider and the payment service
user. Where personal data are processed, the processing should comply with Regulation
(EU) 2016/679 and with Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of
the Council32, including the principles of purpose limitation, data minimisation and storage
limitation. Data protection by design and data protection by default should be embedded in
all data processing systems developed and used within the framework of this Regulation.
Therefore, the supervisory authorities under Regulation (EU) 2016/679 and Regulation
(EU) 2018/1725 should be responsible for the supervision of processing of personal data
carried out in the context of the application of this Regulation.
32 Regulation (EU) 2018/1725 of the European Parliament and of the Council of 23 October
2018 on the protection of natural persons with regard to the processing of personal data by
the Union institutions, bodies, offices and agencies and on the free movement of such data,
and repealing Regulation (EC) No 45/2001 and Decision No 1247/2002/EC (OJ L 295,
21.11.2018, p. 39, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
8543/1/26 REV 1 106
EN
(139) As acknowledged in the communication of the Commission on a Retail Payments Strategy
for the EU, the good functioning of Union payments markets, including the security of
payments and the protection of payment service users against fraud, is of substantial public
interest. For that reason, when it is necessary in the context of this Regulation for the
provision of payment services and for compliance with this Regulation, payment service
providers, payment system operators and operators of payment schemes should be able to
process special categories of personal data as defined in Article 9(1) of Regulation
(EU) 2016/679, and Article 10(1) of Regulation (EU) 2018/1725, in accordance with
Article 9(2), point (g), and Article 10(2), point (g), of those Regulations respectively.
Where special categories of personal data are processed, payment service providers and
payment system operators should implement appropriate technical and organisational
measures to safeguard the fundamental rights and freedoms of natural persons. Those
measures should include technical limitations on the re-use of data and the use of
state-of-the-art security and privacy-preserving measures, including pseudonymisation, or
encryption to ensure compliance with the principles of purpose limitation, data
minimisation and storage limitation, as laid down in Regulation (EU) 2016/679. The
payment service providers and payment system operators should also implement specific
organisational measures, including training on processing such data, limiting access to
special categories of data and recording such access.
8543/1/26 REV 1 107
EN
(140) The provision of information to individuals about the processing of personal data should be
carried out in accordance with Regulation (EU) 2016/679 and Regulation (EU) 2018/1725.
(141) Fraudsters often target the most vulnerable individuals in our society. The timely detection
of fraudulent payment transactions is essential and transaction monitoring plays an
important role in that detection. It is therefore appropriate to require both the payer’s
payment service provider and the payee’s payment service provider to have in place
transaction monitoring mechanisms, reflecting the crucial contribution of those
mechanisms to fraud prevention, going beyond the protection offered by strong customer
authentication, in respect of payment transactions, including transactions involving
payment initiation services. The payer’s payment service provider should carry out such
transaction monitoring prior to the execution of a payment transaction, which in the case of
instant credit transfers means in real-time. The payee’s payment service provider should
carry out such transaction monitoring before making the funds available to the payee.
Where a payment service provider fails to comply with its obligations with respect to the
application of transaction monitoring to one or a series of payment transactions, and where
that payment transaction or series of payment transactions was initiated through fraudulent
means, or otherwise as a result of fraud, the full amount of that payment transaction or
series of payment transactions should be refunded to the payer by their payment service
provider. Where the payment service provider that failed to apply transaction monitoring is
the payee’s payment service provider, it should refund the payer’s payment service
provider for the amount refunded by the latter to the payer.
8543/1/26 REV 1 108
EN
(142) EBA should develop draft regulatory technical standards on the specific technical
requirements related to transaction monitoring mechanisms. Such requirements should
build on the added value stemming from environmental and behavioural characteristics
related to the payment habits of the payment service user.
(143) Payment service providers should be able to process information about their customers’
transactions and their payment accounts to the extent necessary to ensure that transaction
monitoring mechanisms effectively enable them to detect and prevent fraud, in particular
by detecting atypical behaviour of the payment service user that might indicate a
potentially fraudulent transaction or use of the payment account. Transaction monitoring
carried out by payment service providers, might, to the extent necessary to achieve the
purpose of detecting fraud, include the processing of information exchanged by means of
the service ensuring the verification of the payee or in the context of information sharing
arrangements established in accordance with this Regulation or other relevant Union law.
8543/1/26 REV 1 109
EN
(144) Payment service providers should store data processed for the purpose of complying with
their obligations with respect to transaction monitoring and fraud information sharing only
for as long as necessary for those purposes, and in any event, only for a maximum of five
years after the termination of the customer relationship. The revised Financial Action Task
Force Recommendations demonstrate that, in order to be able to cooperate fully and
comply swiftly with information requests from competent authorities for the purposes of
the prevention, detection or investigation of money laundering or financing of terrorism,
obliged entities should maintain, for at least five years, the necessary information obtained
through customer due diligence measures and the records on transactions. Accordingly,
Regulation (EU) 2024/1624 establishes that the retention period applicable to personal data
processed in accordance with that Regulation, including as regards information processed
in the context of information sharing partnerships established under Article 75 of that
Regulation, should be fixed at five years after the end of a business relationship or an
occasional transaction. Given that fraud is considered a predicate offence for the purposes
of Regulation (EU) 2024/1624, it is appropriate to establish a maximum retention period
applicable to personal data processed in accordance with this Regulation, which should
also be fixed at five years after the end of a business relationship or an occasional
transaction, in order to ensure legal certainty and consistency across financial crime
preventive and detection measures.
8543/1/26 REV 1 110
EN
(145) Fraud is inherently adaptive and comprises an open-ended diversity of practices and
techniques, including the stealing of authentication credentials, invoice tampering, and
social manipulation. Therefore, to be able to prevent ever new types of fraud, transaction
monitoring should be constantly improved, making full use of technology such as artificial
intelligence, as well as of fraud intelligence that is as complete and up to date as possible.
Often, one payment service provider does not have full overview of all elements and
indicators that could lead to timely detection of potentially fraudulent activity in a given
payment transaction. The exchange of information among payment service providers can
increase the possibilities for better detecting potential fraud and protecting payment service
users. For that reason, payment service providers should, for the purpose of transaction
monitoring, make use of payment fraud data shared by other payment service providers,
and share payment fraud data with other payment service providers on a multilateral basis
in the framework of information sharing arrangements. Where the sharing of information
involves the processing of personal data, such sharing should be limited to the types of
personal data which payment service providers can process for the purpose of monitoring
transactions in accordance with this Regulation. However, environmental and behavioural
characteristics which are typical of the payment service user in the circumstances of a
normal use of the personalised security credentials should not be shared. Data shared
should relate to the specific payment transactions for which the payment service provider
has a suspicion of fraud, and not to connected previous or subsequent transactions.
Payment service providers should also share the objectively justified reasons which have
led to the suspicion of fraudulent activity with respect to that particular payment
transaction, and, where that payment transaction is associated with a potentially fraudulent
item of information stored by a provider of hosting services, information concerning the
notification made to that provider of hosting services.
8543/1/26 REV 1 111
EN
(146) Information sharing should be subject to robust state-of-the-art safeguards relating to
confidentiality, data protection and use of information, such as pseudonymisation and
encryption, access and user control, and should be in accordance with Regulation
(EU) 2016/679. Before concluding an information sharing arrangement, payment service
providers should carry out a data protection impact assessment, in accordance with
Article 35 of that Regulation. Where the data protection impact assessment indicates that,
in the absence of safeguards, security measures and mechanisms to mitigate the risk, the
processing would result in a high risk to the rights and freedoms of natural persons,
payment service providers should consult the relevant data protection authority in
accordance with Article 36 of that Regulation. A new impact assessment should not be
required when a payment service provider joins an existing information sharing
arrangement for which a data protection impact assessment has already been carried out.
The information sharing arrangement should lay down technical and organisational
measures to protect personal data. It should also lay down the roles and responsibilities of
all involved payment service providers in accordance with data protection rules, including
in the case of joint controllership.
8543/1/26 REV 1 112
EN
(147) Payment service providers are able to exchange data related to payment transactions where
there is a suspicion of fraud with other participants of information sharing partnerships
established in accordance with Article 75 of Regulation (EU) 2024/1624, including
competent authorities such as Financial Intelligence Units, supervisory authorities and any
public authority that has the function of investigating or prosecuting money laundering, its
predicate offences or financing of terrorism, or that has the function of tracing, seizing or
freezing and confiscating criminal assets, in accordance with fundamental rights and
judicial procedural safeguards. Payment service providers are also able to share with other
payment service providers and other participants, including public authorities, data related
to threats to the security of their ICT systems, including where spoofing, phishing and
malware are used to commit fraud against payment service users, in the context of
information sharing arrangements on cyber threat information and intelligence established
under Article 45 of Regulation (EU) 2022/2554. As such partnerships or arrangements
already provide adequate frameworks for the involvement of public authorities, including
law enforcement authorities, in the voluntary sharing of data related to fraud, subject to
adequate safeguards, it is not considered necessary to create an additional regime for such
exchange under this Regulation.
8543/1/26 REV 1 113
EN
(148) Where a payment service provider participates in information sharing partnerships or
arrangements established in accordance with Article 75 of Regulation (EU) 2024/1624 and
Article 45 of Regulation (EU) 2022/2554, and where those information sharing
partnerships or arrangements enable the payment service provider to exchange the data
necessary for the purpose of detecting and preventing fraud in accordance with this
Regulation, the sharing of data within the framework of those information sharing
partnerships should be considered sufficient to ensure compliance by the payment service
provider with its obligations under this Regulation to share payment fraud data in the
framework of information sharing arrangements. Where payment service providers
participate in those information sharing partnerships or arrangements for the purpose of
complying with obligations under this Regulation, they should be allowed to process
personal data exchanged in the context of such partnerships or arrangements for the
purpose of complying with the transaction monitoring obligations set out in this
Regulation.
8543/1/26 REV 1 114
EN
(149) To prevent legitimate exchanges of information on potentially fraudulent activity leading
to unjustified de-risking or withdrawal of payment account services to payment service
users without explanation or recourse, it is appropriate to have safeguards in place.
Payment fraud data shared under a multilateral information sharing arrangement that might
entail the disclosure of personal data, including unique identifiers of payees potentially
involved in fraudulent credit transfers, should only be used by payment service providers
for the purpose of enhancing transaction monitoring. Additional safeguards should be put
in place by payment service providers, such as contacting the customer if he or she is the
payer of a credit transfer which can be assumed to be fraudulent, and further monitoring of
an account, where the unique identifier shared as potentially fraudulent designates a
customer of that payment service provider. Payment fraud data shared amongst payment
service providers in the context of such arrangements should not constitute grounds for
withdrawal of payment account services without a detailed investigation.
8543/1/26 REV 1 115
EN
(150) When developing measures to combat fraud in the area of payment services, it is
particularly important to conduct appropriate consultations with relevant stakeholders in
order to exchange best practices and share experiences. Those consultations should build
on input from public- and private-sector experts with proven knowledge and experience in
the areas concerned. To that end, the Commission should establish a platform on
combatting fraud. The platform on combatting fraud should be composed of experts and
may include, for example, representatives of relevant Union bodies, national competent
authorities, payment service providers, technical service providers, providers of online
platforms, telecommunications providers, internet service providers, experts representing
different payment systems or schemes, merchants, consumer organisations, and
dispute-resolution bodies.
(151) The platform on combatting fraud should be constituted in accordance with the applicable
horizontal rules on the creation and operation of Commission expert groups, including with
regard to the selection process. The selection process should aim to ensure a high level of
expertise and a geographical and gender balance, as well as a balanced representation of
relevant knowledge and experience, taking into account the specific tasks of the platform
on combatting fraud. During the selection process, the Commission should carry out an
assessment in accordance with those horizontal rules to determine whether potential
conflicts of interest exist among candidates for selection and should take appropriate
measures to prevent or address any such conflicts.
8543/1/26 REV 1 116
EN
(152) The platform on combatting fraud should advise the Commission on developing and
monitoring the implementation of legal acts aimed at combatting fraud in the area of
payment services. For the purpose of drawing up a voluntary code of conduct to foster
prevention, enhance security and combat payment fraud and financial scams, the platform
on combatting fraud should provide recommendations to the Commission and the
European Board for Digital Services. The platform on combatting fraud should also share
information on and analyse trends in fraud in the area of payment services, as well as share
information on measures to combat fraud in the area of payment services, including
mitigation measures, and on ways to improve cross-border and cross-sectoral cooperation
on the means of combatting fraud in the area of payment services. The platform on
combatting fraud should carry out its tasks in accordance with the principle of
transparency. It should also take into account the work of existing initiatives to combat
payment fraud, avoiding duplication, and work closely with them.
8543/1/26 REV 1 117
EN
(153) Payment fraud is becoming increasingly sophisticated, with fraudsters using manipulative
and impersonating techniques which are difficult for payment service users to detect
without a sufficient level of awareness and information about fraud. Payment service
providers can play an important role in reinforcing fraud prevention by regularly taking
every necessary initiative to increase their payment service users’ understanding and
awareness about the risks and trends of payment fraud. In particular, payment service
providers should run proper awareness raising programmes and campaigns on fraud trends
and risks addressed to customers and employees of payment service providers, with the
aim of helping customers realise that they are victims of attempted fraud. Payment service
providers should give their consumers, through various media, appropriate information
about fraud, providing clear messages and warnings and helping them to react properly
when exposed to potentially fraudulent situations. EBA should be encouraged to develop
guidelines on the different programmes to be developed by payment service providers on
payment fraud risks, taking into account the ever-changing nature of fraud-related risks,
where it deems it necessary to achieve consistency of such programmes across the Union.
8543/1/26 REV 1 118
EN
(154) Awareness of fraud threats is essential to enhance the level of protection of payment
service users against such threats, and therefore their level of confidence in the use of
payment services across the Union, in particular in light of rapid change in the techniques
and strategies deployed by fraudsters. Member States can play a crucial role in ensuring
the collective levelling up of awareness and the preparedness of citizens in that regard,
beyond the individual information supplied by service providers to their customers.
Directive (EU) 2022/2555 already requires Member States to develop national
cybersecurity strategies, in the context of which specific policies should be adopted with
the aim of promoting and developing education and training on cybersecurity,
cybersecurity skills, awareness raising and research and development initiatives, as well as
guidance on good cyber hygiene practices and controls, aimed at enhancing the level of
awareness and preparedness of citizens, stakeholders and entities against cybersecurity
risk, including techniques used to carry out fraud, such as phishing, spoofing, malware and
other forms of social engineering. Furthermore, Directive (EU) 2019/713 requires Member
States to establish or strengthen policies to prevent fraud and counterfeiting of non-cash
means of payment and measures to reduce the risk of such offences occurring, including
attempts to commit fraud such as phishing and skimming, by means of information and
awareness-raising campaigns and education programmes. In compliance with their
obligations under those Directives, Member States should develop and keep up to date
permanent and adequate measures to raise awareness among the public about the existing
and emerging patterns of payment fraud, procedures to be followed in accordance with this
Regulation in order to identify and report attempted fraud and the rights and obligations of
payment service users with regard to fraud under this Regulation. Member States should
inform the Commission of the measures adopted.
8543/1/26 REV 1 119
EN
(155) Member States should ensure that sufficient funding is available for such awareness raising
and education measures, and that they are adequately targeted, in particular to the needs
and interests of vulnerable consumer groups, including young and elderly people and those
with limited digital skills. Payment service providers, providers of interpersonal
communications services as defined in Directive (EU) 2018/1972 of the European
Parliament and of the Council33, and providers of very large online platforms and of very
large online search engines should cooperate with Member States in the development and
updating of such fraud awareness campaigns, including by providing information on fraud
threats and patterns identified in their services, and best practices in terms of users’
awareness. Such cooperation should be free of charge, within reasonable and proportionate
terms.
(156) Security of electronic payments is fundamental for ensuring the protection of users and the
development of a sound environment for e-commerce. All payment services offered
electronically should be carried out in a secure manner, adopting technologies that are able
to guarantee the safe authentication of the user and to reduce, to the maximum extent
possible, the risk of fraud. In the area of fraud, the major innovation of Directive
(EU) 2015/2366 was the introduction of strong customer authentication. The
Commission’s evaluation of the implementation of Directive (EU) 2015/2366 concluded
that strong customer authentication has already been highly successful in reducing fraud.
33 Directive (EU) 2018/1972 of the European Parliament and of the Council of 11 December
2018 establishing the European Electronic Communications Code (OJ L 321, 17.12.2018,
p. 36, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2018/1972/oj).
8543/1/26 REV 1 120
EN
(157) Requirements for strong customer authentication should not be changed substantially from
the existing requirements under Directive (EU) 2015/2366. Strong customer authentication
will continue to be based on two or more elements, from the categories of knowledge,
possession and inherence, that are independent from each other. The category inherence
relates to physical properties of body parts, physiological characteristics and behavioural
processes created by the body, and any combination of these. At least two of the elements
used need to come from different categories. To allow for innovations in authentication
technology, an exception to that principle permits the usage of two elements from the
category inherence, where that does not lower the level of security. To ensure a high level
of security and the uniform application of this exception by national competent authorities,
EBA should develop guidelines on how to assess the independence of the two elements in
such cases.
8543/1/26 REV 1 121
EN
(158) Strong customer authentication should not be circumvented, in particular by any
unjustified reliance on strong customer authentication exemptions. Clear definitions of
merchant-initiated transactions and of mail order or telephone order transactions should be
introduced since these notions, which may be relied upon to justify non-application of
strong customer authentication, are diversely understood and applied and are subject to
abusive reliance. Regarding merchant-initiated transactions, strong customer authentication
should be applied at the set-up of the initial mandate, without the need to apply strong
customer authentication for subsequent merchant-initiated payment transactions.
Regarding mail order or telephone order transactions, only the placement of the payment
order, and not also its authentication or execution, should be non-digital for a transaction to
be considered as a mail order or telephone order transaction and, therefore, not be covered
by the obligation to apply strong customer authentication. In that sense, a card-based
payment transaction could be considered a mail order or telephone order transaction if the
placement of the payment order takes place in a non-electronic way, for example, when
payment details are transmitted from the cardholder to a merchant via non-electronic
channels. However, payment transactions based on paper-based payment orders, mail
orders or telephone orders placed by the payer should still entail security requirements and
checks by the payer’s payment service provider allowing authentication of the payment
transaction. Strong customer authentication should also not be circumvented by practices
including resorting to a provider of services of acquiring payment transactions established
outside of the Union to escape the strong customer authentication requirements.
8543/1/26 REV 1 122
EN
(159) As the payment service provider that should apply strong customer authentication is the
payment service provider that issues the personalised security credentials, payment
transactions that are not initiated by the payer but by the payee only should not be subject
to strong customer authentication, to the extent that those transactions are initiated without
any interaction or involvement of the payer. The regulatory approach to merchant-initiated
transactions and direct debits, both being transactions initiated by the payee, should be
aligned and benefit from the same consumer protection measures, excluding the
unconditional right to a refund, which should apply only to direct debits.
8543/1/26 REV 1 123
EN
(160) In the interest of establishing a level-playing field among different payment instruments, it
should be possible to initiate one or several recurring credit transfers, including of varying
amounts, without the obligation to apply strong customer authentication where such credit
transfers are initiated by the payer’s payment service provider following a request from the
payee, provided that certain cumulative conditions are met. In particular, this should be
possible where the request from the payee is based on the payee’s agreement with the
payer which sets out the conditions regarding frequency of payments and amounts to be
paid, where the payer sets up an agreement with its payment service provider which is
subject to strong customer authentication and which instructs the provider to execute the
respective credit transfers in line with the agreement of the payer with the payee, and
where the initiation of the respective credit transfers by the payer’s payment service
provider does not require any additional action from the payer. To ensure equivalent
safeguards, the provisions concerning refunds and requests for refunds applicable to
payment transactions initiated by or through a payee should apply to credit transfers falling
under this framework under the same conditions as those applicable to merchant-initiated
transactions. In addition, to promote unhindered innovation and accelerate broader
availability of efficient payment methods to payers and payees at the point of interaction, it
is necessary to allow for the initiating of one or several recurring credit transfers under that
framework as of the date of entry into force of this Regulation.
8543/1/26 REV 1 124
EN
(161) To improve financial inclusion, and in line with Directive (EU) 2019/882, all payment
service users, including persons with disabilities, older persons, persons with limited
digital skills and those who do not have access to digital devices such as smartphones,
should benefit from the protection against fraud which is provided by strong customer
authentication, in particular when it comes to the use of remote digital payment
transactions and online access to payment accounts as fundamental financial services. With
the introduction of strong customer authentication, certain consumers in the Union found it
impossible to carry out online transactions because they lacked the capability to perform
strong customer authentication. Therefore, payment service providers should ensure that
their customers can benefit from various methods to perform strong customer
authentication which are adapted to their needs and situations. Those methods should be
free of charge and should not depend on one single technology, device or mechanism, or
on the possession of a smartphone or another smart device.
8543/1/26 REV 1 125
EN
(162) European Digital Identity Wallets implemented under Regulation (EU) No 910/2014 of the
European Parliament and of the Council34 are electronic identification means that offer
identification and authentication tools for accessing financial services across borders,
including payment services. The introduction of the European Digital Identity Wallet is
intended to further facilitate cross-border digital identification and authentication for
secure digital payments and facilitate the development of a pan-European digital payments
landscape. Pursuant to Article 5f(2) of Regulation (EU) No 910/2014, payment service
providers will be under an obligation to accept the use of European Digital Identity Wallets
to support the fulfilment of the strong customer authentication requirements for online
identification for the purposes of account login and of initiation of transactions in the field
of payment services. EBA should be tasked with the drafting of regulatory technical
standards which should specifically take into account the use of European Digital Identity
Wallets to support the fulfilment of the strong customer authentication requirements for the
purposes above.
(163) The growth of electronic commerce and mobile payments should be accompanied by a
generalised enhancement of security measures. In cases of remote initiation of a payment
transaction, namely where a payment order is placed via the internet, the authentication of
transactions should rely on dynamic codes in order to make the payment service user
aware, at all times, of the amount of the payment and the payee of the transaction that the
payment service user is authorising.
34 Regulation (EU) No 910/2014 of the European Parliament and of the Council of 23 July
2014 on electronic identification and trust services for electronic transactions in the internal
market and repealing Directive 1999/93/EC (OJ L 257, 28.8.2014, p. 73,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj).
8543/1/26 REV 1 126
EN
(164) The requirement to apply strong customer authentication to remote payment transactions
using codes which dynamically link transactions to a specific amount and a specific payee
should reflect the growth of mobile payments and the emergence of a variety of models
through which mobile payments are executed.
(165) Dynamic linking addresses the risk of tampering with the payee’s name and the specific
amount of the transaction between the moment a payment order is placed and the
authentication of the payment, but also the risk of fraud more generally, for mobile
payments for which the performance of strong customer authentication requires the use of
internet on the payer’s device. Therefore, payment service providers should also apply
elements which dynamically link transactions to a specific amount and a specific payee or
harmonised security measures of identical effect which ensure the confidentiality,
authenticity and integrity of the transaction throughout all of the phases of initiation.
8543/1/26 REV 1 127
EN
(166) Under the exemption from strong customer authentication under Article 18 of Delegated
Regulation (EU) 2018/389, payment service providers were allowed not to apply strong
customer authentication where the payer initiated a remote electronic payment transaction
identified by the payment service provider as posing a low level of risk evaluated on the
basis of transaction monitoring mechanisms. Feedback from the market showed however
that, in order to have more payment service providers implementing transaction risk
analysis, it is necessary to adopt appropriate rules on the scope of such analysis,
introducing clear audit requirements, providing more detail and better definitions on risk
monitoring requirements and the data to be shared, and to assess the potential benefits of
allowing payment service providers to report fraudulent transactions for which they are
solely liable. EBA should therefore develop draft regulatory technical standards laying
down rules on transaction risk analysis.
(167) Security measures should be compatible with the level of risk involved in payment
services. To allow the development of user-friendly and accessible means of payment for
low-risk payments, such as low value contactless payments at the point of sale or payment
transactions initiated by legal persons, whether or not those payments are made via mobile
phone, the exemptions to the application of security requirements should be specified in
regulatory technical standards. Safe use of personalised security credentials is necessary to
limit the risks relating to spoofing, phishing and other fraudulent activities. The user
should be able to rely on the adoption of measures that protect the confidentiality and
integrity of personalised security credentials.
8543/1/26 REV 1 128
EN
(168) Payment service providers should apply strong customer authentication when, among
others, the payment service user is carrying out any action through a remote channel which
may imply the risk of payment fraud or other abuses. Payment service providers should
have in place adequate security measures to protect the confidentially and integrity of the
payment service user’s personalised security credentials.
(169) There is no consistent understanding among market stakeholders across Member States of
the strong customer authentication requirements applicable to the enrolment of payment
instruments, in particular payment cards, in digital wallets. The creation of a token or its
replacement process may give rise to a risk of payment fraud or other abuses. The creation
or replacement of a token of a payment instrument, which is done via a remote channel
with the participation of the payment service user, should therefore require the application
of strong customer authentication by the payment service provider of the payment service
user at the time of the issuance or replacement of the token. By applying strong customer
authentication at the token creation or replacement stage, the payment service provider
should verify remotely that the payment service user is the rightful user of the payment
instrument and associate the user and the digitised version of the payment instrument with
the relevant device.
8543/1/26 REV 1 129
EN
(170) Operators of digital pass-through wallets that verify the elements of strong customer
authentication when tokenised instruments stored in the digital wallets are used for
payments should be required to enter into outsourcing agreements with payers’ payment
service providers to allow them to continue to perform such verifications while requiring
them to comply with key security obligations. The payer’s payment service providers
should, under such agreements, retain full liability for any failure by operators of digital
pass-through wallets to apply strong customer authentication and have the right to audit
and control the wallet operator’s security provisions.
(171) Where technical service providers or operators of payment schemes provide services to
payees or to the payment service providers of payees or of payers, they should support the
application of strong customer authentication within the remit of their role in the initiation
or execution of payment transactions. Given the role that they play in ensuring that key
security requirements concerning retail payments are properly implemented, including by
providing appropriate IT solutions, technical service providers and operators of payment
schemes should be held liable for direct financial damage caused to payees, to the payment
service providers of payees or of payers for, and proportionate to, their failure, within the
remit of their contractual relationship, and not exceeding the amount of the transaction in
question, to provide the services that are necessary to enable the application of strong
customer authentication.
8543/1/26 REV 1 130
EN
(172) Member States should ensure that competent authorities designated by Member States
under Article 18 of Directive 2013/11/EU of the European Parliament and of the Council35
perform the functions set out in Articles 19 and 20 of that Directive regarding dispute
resolution entities established on their territories, which intend to qualify as alternative
dispute resolution (ADR) entities for the settlement of disputes concerning the rights and
obligations under this Regulation.
(173) Competent authorities should have the power to request information from providers of
intermediary services within the meaning of Regulation (EU) 2022/2065 that contribute to
the operation of unauthorised payment services and to instruct them to block or restrict
access to websites hosted by operators of unauthorised payment services. In the interest of
temporarily safeguarding customer funds and other assets, that power should already be
available at the investigation stage if there is a reasonable suspicion based on facts
justifying the assumption that unauthorised business operations are taking place.
35 Directive 2013/11/EU of the European Parliament and of the Council of 21 May 2013 on
alternative dispute resolution for consumer disputes and amending Regulation (EC) No
2006/2004 and Directive 2009/22/EC (Directive on consumer ADR) (OJ L 165, 18.6.2013,
p. 63, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/11/oj).
8543/1/26 REV 1 131
EN
(174) Without prejudice to the right of customers to bring actions before the courts, Member
States should ensure the existence of easily accessible, adequate, independent, impartial,
transparent and effective ADR procedures between payment service providers and
payment service users. Regulation (EC) No 593/2008 of the European Parliament and of
the Council36 provides that the protection afforded to consumers by the mandatory rules of
the law of the country in which they have their habitual residence is not to be undermined
by any contractual terms concerning the law applicable to the contract. With a view to
establishing an efficient and effective dispute resolution procedure, Member States should
ensure that payment service providers subscribe to an ADR procedure in compliance with
the quality requirements laid down in Directive 2013/11/EU, to resolve disputes before
resorting to a court. For contractual consumer-to-business disputes regarding the purchase
of goods or services, Directive 2013/11/EU ensures that consumers and businesses in the
Union have access to quality-certified out-of-court dispute resolution entities that comply
with the quality requirements set out in Directive 2013/11/EU. Participation in ADR
procedures for the settlement of disputes between payment service providers and
consumers concerning rights and obligations pursuant to this Regulation should be
mandatory for payment service providers. That would allow consumers, who do not have
the same means and resources as legal persons, to enforce their rights under this
Regulation, to have access to more expedient and cheaper enforcement means. However,
consumers should not be forced to participate in such ADR procedures.
36 Regulation (EC) No 593/2008 of the European Parliament and of the Council of 17 June
2008 on the law applicable to contractual obligations (Rome I) (OJ L 177, 4.7.2008, p. 6,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2008/593/oj).
8543/1/26 REV 1 132
EN
(175) The right to an effective remedy and the right to a fair trial are fundamental rights laid
down in Article 47 of the Charter of Fundamental Rights of the European Union
(‘the Charter’). Therefore, ADR procedures should not be designed to replace court
procedures and should not deprive consumers or traders of their rights to seek redress
before the courts. This Regulation should not prevent parties from exercising their right of
access to the judicial system. In cases where a dispute could not be resolved through a
given ADR procedure whose outcome is not binding, the parties should not subsequently
be prevented from initiating judicial proceedings in relation to that dispute. Member States
should be free to choose the appropriate means to achieve that objective. They should have
the possibility to provide, among others, that limitation or prescription periods do not
expire during an ADR procedure.
(176) Consumers should be entitled to enforce their rights in relation to the obligations imposed
on payment service providers under this Regulation through representative actions in
accordance with Directive (EU) 2020/1828 of the European Parliament and of the
Council37.
37 Directive (EU) 2020/1828 of the European Parliament and of the Council of 25 November
2020 on representative actions for the protection of the collective interests of consumers and
repealing Directive 2009/22/EC (OJ L 409, 4.12.2020, p. 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2020/1828/oj).
8543/1/26 REV 1 133
EN
(177) Appropriate procedures should be established to pursue complaints against payment
service providers which do not comply with their obligations and to ensure that, where
appropriate, effective, proportionate and dissuasive penalties are imposed. To ensure
effective compliance with this Regulation, Member States should designate competent
authorities which meet the conditions laid down in Regulation (EU) No 1093/2010 and
which act independently of payment service providers. Member States should notify the
Commission of the authorities which have been designated, including a clear description of
their tasks.
(178) In light of the fact that certain provisions in Directive (EU) 2015/2366, such as those on ex
ante transparency of costs and execution time, were designed with traditional electronic
payments in mind and did not take into account the specific characteristics of the use of
distributed ledger technology or similar technology for payment transactions with
electronic money tokens, it is important to specify whether those requirements apply to
payment transactions with electronic money tokens, and to introduce transitional
provisions in this regard.
8543/1/26 REV 1 134
EN
(179) It is necessary to enhance convergence of powers at the disposal of competent authorities
so as to pave the way towards an equivalent intensity of enforcement across the integrated
payments market. Competent authorities should be granted all supervisory, investigatory
and sanctioning powers necessary to ensure compliance with this Regulation. This
Regulation should therefore lay down a common minimum set of the powers with which
competent authorities should be entrusted, coupled with adequate resources to guarantee
supervisory effectiveness. In order to protect consumers and ensure adequate information
for the market at any time, competent authorities should be empowered to adopt timely
supervisory measures, such as suspending or prohibiting the provision, marketing and
advertising of services, or issuing public notices to warn the public about an actual or
suspected infringement of this Regulation. Competent authorities should use those powers
in particular when the infringement takes the form of unauthorised payment services, false
or misleading information disseminated through the payments market, and, more generally,
where a payment service provider or third party involved in the provision of payment
services has failed to fulfil its obligations under this Regulation. Where information
published by competent authorities through public notices appears to be inaccurate,
incomplete or its underlying circumstances incorrect, competent authorities should
promptly rectify it through the same communication channels used to inform the public.
8543/1/26 REV 1 135
EN
(180) In a digital environment, competent authorities should be able to stop infringements of this
Regulation swiftly and effectively, notably where the infringer conceals his identity or
relocates within the Union or to a third country in order to avoid enforcement. In cases
where there is a risk of serious harm to the interests of consumers, the competent
authorities should be able to adopt interim measures, including the removal of content from
an online interface or ordering the explicit display of a warning to consumers when they
access an online interface. Such measures should not go beyond what is necessary to
achieve the objective of bringing to an end or prohibiting the infringement of this
Regulation.
(181) Without prejudice to the right to bring action in court to ensure compliance with this
Regulation, competent authorities should exercise the necessary powers granted under this
Regulation, including the power to investigate alleged infringements and to impose
administrative sanctions and administrative measures, where the payment service provider
does not comply with the rights and obligations laid down in this Regulation, in particular
if there is a risk of re-offending or another concern for consumer interests. Competent
authorities should establish effective mechanisms to encourage reporting of potential or
actual infringements. Those mechanisms should be without prejudice to the rights of the
defence of anyone who has been charged.
8543/1/26 REV 1 136
EN
(182) Member States should be required to provide for effective, proportionate and dissuasive
administrative sanctions and administrative measures in relation to infringements of
provisions from this Regulation. Those administrative sanctions, periodic penalty
payments and administrative measures should meet certain minimum requirements,
including the minimum powers that should be vested on competent authorities to be able to
impose them, the criteria that competent authorities should take into account in their
application, in their publication and in reporting about them. Member States should lay
down specific rules and effective mechanisms regarding the application of periodic penalty
payments.
(183) Competent authorities should be empowered to impose administrative pecuniary penalties
which are sufficiently high to offset the benefits that can be expected and to be dissuasive
even to larger institutions.
(184) When imposing administrative sanctions and administrative measures, competent
authorities should have regard to any previous criminal penalties imposed on the same
natural or legal person responsible for the same infringement when determining the type of
administrative penalties or other administrative measures and the level of administrative
pecuniary penalties. The aim is to ensure that the severity of the penalties and other
administrative measures imposed for punitive purposes, in cases of duplication of
administrative and criminal proceedings, is limited to what is necessary in view of the
seriousness of the infringement concerned.
8543/1/26 REV 1 137
EN
(185) An effective supervisory system requires that supervisors be aware of any weaknesses in
payment service providers’ compliance with the rules set out in this Regulation. It is
therefore important that supervisors be able to inform one another of the administrative
sanctions and administrative measures imposed on payment service providers, when such
information would be relevant for other supervisors too.
(186) The effectiveness of the Union framework for payment services depends on cooperation
between a wide array of competent authorities, including national authorities responsible
for taxation, and other enforcement authorities. Member States should ensure that their
legal frameworks allow and facilitate such cooperation as is required to achieve the goals
of the Union framework for payment services, including through the proper enforcement of
its rules. Such cooperation should include exchanges of information as well as mutual
assistance for the effective enforcement of administrative sanctions and administrative
measures, in particular in the cross-border recovery of pecuniary penalties.
8543/1/26 REV 1 138
EN
(187) Regardless of their designation under national law, forms of expedited enforcement
procedures or settlement agreements can be found in many Member States and are used as
an alternative to formal proceedings in order to achieve a swifter adoption of a decision to
impose an administrative sanction or administrative measure or to put an end to the alleged
infringement concerned and its consequences before formal sanctioning proceedings are
initiated. Due to the variety of legal approaches adopted at national level, it does not
appear appropriate to strive to harmonise at Union level the enforcement methods
introduced by Member States. Nevertheless, it should be acknowledged that such methods
allow the competent authorities that can implement them to handle infringement cases in a
speedier, less costly and overall more efficient way under certain circumstances and they
should therefore be encouraged. However, Member States should not be under an
obligation to introduce such enforcement methods in their legal frameworks nor should
they be required to compel competent authorities to use them if they do not deem it
appropriate.
(188) Member States have established and currently provide for a diverse range of administrative
sanctions and administrative measures for infringements of the key provisions of Union
law regulating the provision of payment services and there are inconsistent approaches to
investigating and sanctioning violations of those provisions. Failing to set out more clearly
which core provisions must trigger sufficiently dissuasive enforcement in every Member
State would thwart the achievement of the single market for payment services and risks
incentivising forum shopping in so far as competent authorities are unevenly equipped to
enforce promptly and with the same deterrence infringements of those provisions.
8543/1/26 REV 1 139
EN
(189) Since the purpose of periodic penalty payments, which are applied in accordance with
national law, is to compel natural or legal persons who are identified as responsible for an
ongoing infringement of Union law or who are required to comply with an order from an
investigating competent authority, to comply with that order or terminate the ongoing
infringement, the application of periodic penalty payments should not prevent competent
authorities from imposing subsequent administrative sanctions or other administrative
measures for the same infringement.
(190) Unless otherwise provided for by Member States, periodic penalty payments should be
calculated on a daily basis.
(191) Competent authorities should be empowered by Member States to impose administrative
sanctions and administrative measures on payment service providers or other natural or
legal persons where relevant to remedy the infringement of this Regulation. The range of
sanctions and measures available to competent authorities should be sufficiently broad to
allow Member States and competent authorities to take account of the differences between
payment service providers, in particular between credit institutions and other payment
institutions, as regards their size, characteristics and the nature of their business.
8543/1/26 REV 1 140
EN
(192) The publication of an administrative sanction or administrative measure for infringement
of provisions of this Regulation can have a strong dissuasive effect against repetition of
such infringement. Publication also informs other entities of the risks associated with the
sanctioned payment service provider before entering into a business relationship and
assists competent authorities in other Member States in relation to the risks associated with
a payment service provider when it operates in their territories on a cross-border basis. For
those reasons, the publication of decisions on administrative sanctions and administrative
measures as well as information on the right to appeal them and the outcome of such an
appeal should be allowed as long as it concerns legal persons. In taking a decision on
whether to publish an administrative sanction or administrative measure, competent
authorities should take into account the gravity of the infringement and the dissuasive
effect that the publication is likely to produce. However, where any such publication refers
to natural persons, it may impinge on their rights stemming from the Charter and the
applicable Union data protection legislation in a disproportionate manner. Therefore,
publication should occur in an anonymised way unless the competent authority deems the
publication of decisions containing personal data to be necessary for the effective
enforcement of this Regulation, including in the case of public statements or temporary
bans. In such cases the competent authority should justify its decision.
8543/1/26 REV 1 141
EN
(193) To collect more accurate information on the level of compliance with Union law on the
ground, while giving competent authorities’ enforcement activity more visibility, it is
necessary to enlarge the scope and improve the quality of the data that competent
authorities report to EBA. Information to be reported should be anonymised to comply
with data protection rules in force and provided in aggregated form to comply with
professional secrecy and confidentiality rules as regards proceedings. EBA should report
regularly to the Commission on the progress of enforcement actions in Member States.
(194) The power to adopt acts in accordance with Article 290 TFEU should be delegated to the
Commission in respect of supplementing this Regulation by further specifying the fee
information that payment card schemes and processing entities must disclose to providers
of services of acquiring payment transactions; updating the amount up to which a payer
may be obliged to bear losses relating to unauthorised payment transactions resulting from
the loss, theft or misappropriation of a payment instrument or personalised security
credentials; adjusting the rules applicable to payment transactions with electronic money
tokens in light of technological and market developments; and specifying the criteria and
factors to be taken into account by EBA when determining certain conditions related to
temporary intervention powers. It is of particular importance that the Commission carry
out appropriate consultations during its preparatory work, including at expert level, and
that those consultations be conducted in accordance with the principles laid down in the
Interinstitutional Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making38. In particular, to
ensure equal participation in the preparation of delegated acts, the European Parliament
and the Council receive all documents at the same time as Member States’ experts, and
their experts systematically have access to meetings of Commission expert groups dealing
with the preparation of delegated acts.
38 OJ L 123, 12.5.2016, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.
8543/1/26 REV 1 142
EN
(195) In order to ensure consistent application of this Regulation, the Commission should be able
to rely on the expertise and support of EBA, which should have the task of preparing
guidelines and draft regulatory and implementing technical standards. The Commission
should be empowered to adopt those draft regulatory technical standards. When developing
guidelines, draft regulatory technical standards and draft implementing technical standards
pursuant to this Regulation and in accordance with Regulation (EU) No 1093/2010, EBA
should consult all relevant stakeholders, including those in the payment services market,
reflecting all interests involved.
(196) EBA should, in line with Article 9(5) of Regulation (EU) No 1093/2010, be granted
product intervention powers to be able to temporarily prohibit or restrict in the Union a
certain type or specific feature of a payment service which is identified as potentially
causing harm to consumers, thereby threatening the orderly functioning and integrity of
financial markets. Regulation (EU) No 1093/2010 should therefore be amended
accordingly.
(197) To facilitate cross-border cooperation on the enforcement of this Regulation, the Annex to
Regulation (EU) 2017/2394 of the European Parliament and of the Council39 should be
amended to include a reference to this Regulation.
39 Regulation (EU) 2017/2394 of the European Parliament and of the Council of 12 December
2017 on cooperation between national authorities responsible for the enforcement of
consumer protection laws and repealing Regulation (EC) No 2006/2004 (OJ L 345,
27.12.2017, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2394/oj).
8543/1/26 REV 1 143
EN
(198) Since the objective of this Regulation, namely further integration of an internal market in
payment services, cannot be sufficiently achieved by the Member States because it requires
harmonisation of various different rules in Union and national law, but can rather, by
reason of its scale and effects, be better achieved at Union level, the Union may adopt
measures in accordance with the principle of subsidiarity as set out in Article 5 of the
Treaty on European Union. In accordance with the principle of proportionality as set out in
that Article, this Regulation does not go beyond what is necessary in order to achieve that
objective.
(199) Considering that this Regulation and Directive (EU) 2026/…+ lay down the legal
framework governing the provision of payment services within the Union, to ensure legal
certainty and consistency of the Union’s legal framework, this Regulation should apply
from the same date as the date of application of the laws, regulations and administrative
provisions that Member States are required to adopt to comply with Directive
(EU) 2026/…+. However, the provisions requiring payment service providers to verify
discrepancies between the name and unique identifier of a payee in the case of credit
transfers, and the corresponding liability regime, should apply from … [27 months from
the date of entry into force of this Regulation], thus granting payment service providers
enough time to take the necessary steps to adjust their internal systems to comply with
such requirements.
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 144
EN
(200) In keeping with the principles of better regulation, this Regulation should be reviewed for
its effectiveness and efficiency in achieving its objectives. The review should take place a
sufficient time after the date of application of this Regulation for adequate evidence to
exist on which the review can be based. Seven years is considered to be an appropriate
period. While the review should consider this Regulation as a whole, certain topics should
be singled out for particular attention, namely the functioning of open banking, further
solutions to combat fraud and the appropriateness and impact of the rules on the extent of
situations where a consumer has a refund right for authorised transactions. However
regarding other topics, namely charging practices for payment services, the obligations
imposed on providers of electronic communications services and on providers of hosting
services on payments fraud prevention, the scope of this Regulation, and the
appropriateness and impact of the rules set out in this Regulation with regard to payment
transactions with electronic money tokens, it is appropriate for a review to take place
earlier than … [seven years from the date of entry into force of this Regulation], given the
fundamental importance attached to those topics for the functioning of a competitive,
innovative and secure payments market in the Union. That review of scope should consider
both the possible extension of the list of covered payment services to include services such
as those performed by payment systems and payment schemes, and the possible inclusion
in the scope of some technical services currently excluded.
8543/1/26 REV 1 145
EN
(201) In view of the increasing relevance of virtual IBANs being used for legitimate business
purposes within the Union, it is essential to enhance legal certainty and ensure compliance
with Regulation (EU) No 260/2012. It is therefore necessary to clarify that virtual IBANs
are subject to the same rules as IBANs, containing the elements specified by ISO.
Regulation (EU) No 260/2012 should be amended accordingly. In addition, virtual IBANs
are permissible as valid payment account identifiers where the use of an IBAN is required.
Considering the risks and challenges posed by virtual IBANs, including from an anti-
money laundering and countering the financing of terrorism perspective, on the one hand,
and their benefits, on the other, the Commission should submit a report to the European
Parliament, the Council, the ECB and the European Economic and Social Committee
assessing whether it is necessary to introduce any further measures regulating virtual
IBANs at Union level and, if appropriate, submit a legislative proposal together with the
report.
(202) In keeping with the principles of better regulation, this Regulation should be reviewed for
the appropriateness and the impact of the rules set out in Titles II and III of this Regulation
with regard to payment transactions with electronic money tokens. In its review, the
Commission should assess whether, given developments, it would be desirable, to extend
the requirements on the verification of the payee and open banking under this Regulation
to payment transactions with electronic money tokens.
8543/1/26 REV 1 146
EN
(203) This Regulation respects fundamental rights and observes the principles recognised by the
Charter, including the right to respect for private and family life, the right to protection of
personal data, the freedom to conduct a business, the right to an effective remedy and the
right not to be tried or punished twice in criminal proceedings for the same offence. This
Regulation must be applied in accordance with those rights and principles.
(204) References to amounts in euro in this Regulation are to be understood as the national
currency equivalent as determined by each Member State whose currency is not the euro.
References to payment transactions in euro or other currencies are to be understood as
payment transactions with funds denominated in euro or other currencies, including
electronic money tokens denominated in euro or other currencies.
(205) The European Data Protection Supervisor has been consulted in accordance with
Article 42(1) of Regulation (EU) 2018/1725 and delivered an opinion
on 22 August 202340,
HAVE ADOPTED THIS REGULATION:
40 OJ C, C/2023/1019, 16.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1019/oj.
8543/1/26 REV 1 147
EN
TITLE I
SUBJECT MATTER, SCOPE AND DEFINITIONS
Article 1
Subject matter
1. This Regulation lays down uniform rules for the provision of payment services, as regards:
(a) the transparency of conditions and information requirements;
(b) the respective rights and obligations of payment service users, and of payment
service providers.
2. Unless otherwise specified, a reference in this Regulation to payment services shall be
understood as any payment service referred to in Annex I to Directive (EU) 2026/…+.
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 148
EN
Article 2
Scope
1. This Regulation applies to payment services provided within the Union by the following
categories of payment service provider:
(a) credit institutions as defined in Article 4(1), point (1), of Regulation
(EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council41, including
branches thereof where such branches are located in the Union, whether the head
offices of those branches are located within the Union or outside the Union;
(b) post office giro institutions which are entitled under national law to provide payment
services;
(c) payment institutions;
(d) the ECB and national central banks when not acting in their capacity as monetary
authority or other public authorities;
(e) Member States and their regional or local authorities when not acting in their
capacity as public authorities.
41 Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council of 26 June
2013 on prudential requirements for credit institutions and amending Regulation (EU)
No 648/2012 (OJ L 176, 27.6.2013, p. 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj).
8543/1/26 REV 1 149
EN
2. This Regulation also applies to services provided within the Union by the following
entities:
(a) technical service providers, for the purposes of Article 23(2) and
Articles 59, 94, 96, 97, 101 and 103;
(b) payment system operators and operators of payment schemes, for the purposes of
Articles 31, 84, 101 and 103, operators of payment schemes, including payment card
schemes, for the purposes of Article 59 and operators of payment card schemes and
processing entities for the purposes of Article 32;
(c) providers of interpersonal communications services, for the purposes of
Articles 61, 90, 96, 101 and 103;
(d) providers of electronic communications services, for the purposes of Article 96;
(e) providers of hosting services, for the purposes of Articles 61, 82 and 101;
(f) providers of very large online platforms and of very large online search engines, for
the purposes of Articles 61, 62, 90 and 98;
(g) original equipment manufacturers of mobile devices, for the purposes of Article 96.
3. This Regulation does not apply to:
(a) payment transactions made exclusively in cash directly from the payer to the payee,
without any intermediary intervention;
8543/1/26 REV 1 150
EN
(b) payment transactions made exclusively in electronic money tokens directly from the
payer to the payee, without any intermediary intervention;
(c) payment transactions from the payer to the payee through a commercial agent,
provided that the following conditions are met:
(i) the commercial agent is authorised via an agreement to negotiate or conclude
the sale or purchase of goods or services solely on behalf of the payer or solely
on behalf of the payee, but not both of them; and
(ii) such agreement gives the commercial agent actual scope to negotiate with the
payer or payee or to conclude the sale or purchase of goods or services;
(d) payment transactions consisting of non-professional cash collection and delivery
within the framework of a non-profit or charitable activity;
(e) services where cash is provided by the payee to the payer as part of a payment
transaction for the purchase of goods and services, following an explicit request by
the payment service user just before the execution of that payment transaction;
(f) services where retail stores agree to provide cash following an explicit request by the
payment service user but independently of the execution of any payment transaction
and without any obligation to make a purchase of goods or services;
8543/1/26 REV 1 151
EN
(g) payment transactions based on any of the following documents, drawn on the
payment service provider to place funds at the disposal of the payee:
(i) paper cheques governed by the Geneva Convention of 19 March 1931
providing a uniform law for cheques;
(ii) paper cheques similar to those referred to in point (i) and governed by the laws
of Member States which are not party to the Geneva Convention
of 19 March 1931 providing a uniform law for cheques;
(iii) paper-based drafts referred to in the Geneva Convention of 7 June 1930
providing a uniform law for bills of exchange and promissory notes;
(iv) paper-based drafts similar to those referred to in point (iii) and governed by the
laws of Member States which are not party to the Geneva Convention
of 7 June 1930 providing a uniform law for bills of exchange and promissory
notes;
(v) paper-based vouchers or physical vouchers of a similar nature;
(vi) paper-based traveller’s cheques;
(vii) paper-based postal money orders as defined by the Universal Postal Union;
(h) payment transactions carried out within a payment or securities settlement system
between settlement agents, central counterparties, clearing houses, central banks or
other participants of the system, and payment service providers, without prejudice to
Article 31;
8543/1/26 REV 1 152
EN
(i) payment transactions related to securities asset servicing, including dividends,
income or other distributions, or redemption or sale, carried out by persons referred
to in point (h) or by investment firms, credit institutions, collective investment
undertakings or asset management companies providing investment services and any
other entities allowed to have the custody of financial instruments;
(j) payment transactions carried out by a crypto-asset service provider intermediating
between a buyer and a seller where electronic money tokens are exchanged for other
electronic money tokens or for other crypto-assets, or the exchange of electronic
money tokens for funds, including electronic money tokens, or for crypto-assets
carried out by a crypto-asset service provider acting in its own name as buyer or
seller of those electronic money tokens;
(k) services based on specific payment instruments, including electronic money-based
instruments, that meet one of the following conditions:
(i) instruments allowing the holder to acquire goods or services only on the
premises, including physical premises or online stores, of the issuer or within a
single limited network of service providers under direct commercial agreement
with a professional issuer;
(ii) instruments which can be used only to acquire a very limited range of goods or
services, including instruments restricted to use in transactions between
payment service users who are not consumers;
8543/1/26 REV 1 153
EN
(iii) instruments valid only in a single Member State, which are provided at the
request of an undertaking or a public sector entity and regulated by a national
or regional public authority for specific social or tax purposes to acquire
specific goods or services from suppliers having a commercial agreement with
the issuer, and which cannot be converted into cash;
(l) payment transactions by a provider of electronic communications networks as
defined in Article 2, point (1), of Directive (EU) 2018/1972 or of services provided
in addition to electronic communications services as defined in Article 2, point (4),
of that Directive to a subscriber to the network or service:
(i) for the purchase of digital content and voice-based services, regardless of the
device used for the purchase or consumption of the digital content and charged
to the related bill; or
(ii) performed from or via an electronic device and charged to the related bill
within the framework of a charitable activity or for the purchase of tickets;
provided that the value of any single payment transaction does not exceed EUR 60
and:
– the cumulative value of payment transactions for an individual subscriber does
not exceed EUR 360 per month, or
– where a subscriber pre-funds its account with the provider of the electronic
communications network or service, the cumulative value of payment
transactions does not exceed EUR 360 per month;
8543/1/26 REV 1 154
EN
(m) payment transactions carried out between payment service providers, their agents or
branches for their own account;
(n) payment transactions carried out between crypto-asset service providers or their
branches for their own account;
(o) payment transactions and related services between a parent undertaking and its
subsidiary or between subsidiaries of the same parent undertaking, without any
intermediary intervention by a payment service provider other than an undertaking
belonging to the same group, and the collection of payment orders on behalf of a
group by a parent undertaking or its subsidiary for onward transmission to a payment
service provider;
(p) professional physical transport of banknotes and coins, including their collection,
processing and delivery;
(q) cash-to-cash currency exchange operations where the funds are not held on a
payment account.
4. Titles II and III apply to payment transactions in the currency of a Member State where
both the payer’s payment service provider and the payee’s payment service provider are, or
the sole payment service provider in the payment transaction is, located within the Union.
8543/1/26 REV 1 155
EN
5. Title II, with the exception of Article 13(1), point (b), Article 20(2),point (e), and
Article 24, point (a), and Title III, with the exception of Articles 70 to 76, apply to
payment transactions in a currency that is not the currency of a Member State, where both
the payer’s payment service provider and the payee’s payment service provider are, or the
sole payment service provider in the payment transaction is, located within the Union, in
respect of those parts of the payment transaction which are carried out in the Union.
6. Title II, with the exception of Article 13(1), point (b), Article 20(2), point (e),
Article 20(5), point (h), and Article 24, point (a), and Title III, with the exception of
Article 28(2) and (3), Articles 51, 58, 65, 66 and 70, Article 73(1), and Articles 79 and 82,
apply to payment transactions in all currencies where only one of the payment service
providers is located within the Union, in respect of those parts of the payments transaction
which are carried out in the Union.
7. Member States may exempt the institutions referred to in Article 2(5), points (4) to (23), of
Directive 2013/36/EU from the application of all or part of the provisions of this
Regulation.
8. By … [12 months from the date of entry into force of this Regulation], EBA shall issue
guidelines in accordance with Article 16 of Regulation (EU) No 1093/2010, addressed to
the competent authorities, on the exclusion from the scope of this Regulation of payment
transactions from the payer to the payee through a commercial agent referred to in
paragraph 3, point (c), of this Article.
8543/1/26 REV 1 156
EN
9. EBA shall develop draft regulatory technical standards to specify the conditions for the
exclusion from the scope of this Regulation of the services based on specific payment
instruments referred to in paragraph 3, point (k), of this Article. When developing those
draft regulatory technical standards, EBA shall take into account the experience acquired
in the application of its guidelines of 24 February 2022 regarding the exclusion of limited
networks from the scope of Directive (EU) 2015/2366.
EBA shall submit the draft regulatory technical standards referred to in the first
subparagraph to the Commission by … [12 months from the date of entry into force of this
Regulation].
Power is delegated to the Commission to adopt those regulatory technical standards in
accordance with Articles 10 to 14 of Regulation (EU) No 1093/2010.
10. By … [21 months from the date of entry into force of this Regulation], Member States
shall notify to the Commission the provisions of the law which they adopt pursuant to
paragraph 7. They shall notify the Commission without undue delay of any subsequent
amendments thereto and of any provisions of the law which they adopt pursuant to
paragraph 7 at a later date.
8543/1/26 REV 1 157
EN
Article 3
Definitions
For the purposes of this Regulation, the following definitions apply:
(1) ‘payment service’ means any business activity set out in Annex I to Directive
(EU) 2026/…+;
(2) ‘payment service provider’ means a body referred to in Article 2(1) of this Regulation or a
natural or legal person benefiting from an exemption pursuant to Article 33 or referred to
in Article 35(1) or 36(1) of Directive (EU) 2026/…+;
(3) ‘payment service user’ means a natural or legal person making use of a payment service in
the capacity of payer, payee, or both;
(4) ‘consumer’ means a natural person who, in payment service contracts covered by this
Regulation, is acting for purposes other than that person’s trade, business or profession;
(5) ‘payer’ means a natural or legal person who holds a payment account and places or allows
a payment order from that payment account, or, where there is no payment account, a
natural or legal person who places a payment order;
(6) ‘payee’ means a natural or legal person who is the intended recipient of funds which are
the subject of a payment transaction;
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 158
EN
(7) ‘funds’ means central bank money issued for retail use, scriptural money and electronic
money, including electronic money tokens;
(8) ‘payment transaction’ means an act of placing, transferring or withdrawing funds, based on
a payment order placed by the payer, or on the payer’s behalf, or by the payee, or on the
payee’s behalf, irrespective of any underlying obligations between the payer and the payee;
(9) ‘initiation of a payment transaction’ means the steps necessary to prepare the execution of
a payment transaction, including the placement of a payment order and the completion of
the authentication process;
(10) ‘execution of a payment transaction’ means the process starting once the initiation of a
payment transaction is completed and ending once the funds placed, withdrawn, or
transferred are available to the payee;
(11) ‘payment order’ means an instruction by a payer or payee to its payment service provider
requesting the execution of a payment transaction;
(12) ‘remote placement of a payment order’ means a placement of a payment order via the
internet;
(13) ‘payment institution’ means a legal person that has been granted authorisation in
accordance with Article 13 of Directive (EU) 2026/…+ to provide payment services
throughout the Union;
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 159
EN
(14) ‘applicant payment institution’ means an undertaking which has applied for authorisation
in accordance with Article 3 of Directive (EU) 2026/…+ and in respect of which the
decision is pending;
(15) ‘home Member State’ means either of the following:
(a) the Member State in which the payment service provider has its registered office; or
(b) if the payment service provider has, under its national law, no registered office, the
Member State in which the payment service provider has its head office;
(16) ‘host Member State’ means the Member State other than the home Member State in which
a payment service provider has an agent or a branch or provides payment services;
(17) ‘agent’ means a natural or legal person who acts in the name and on behalf of a payment
institution in providing payment services and either enters into possession of funds on
behalf of the payment institution or is directly involved in the payment institution’s
provision of payment services;
(18) ‘branch’ means a place of business other than the head office which is a part of a payment
service provider, which has no legal personality and which carries out directly some or all
of the transactions inherent in the business of a payment service provider; all of the places
of business set up in the same Member State by a payment service provider with a head
office in another Member State shall be regarded as a single branch;
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 160
EN
(19) ‘group’ means a group of undertakings that are linked to each other by a relationship as
referred to in Article 22(1), (2) or (7) of Directive 2013/34/EU of the European Parliament
and of the Council42, or undertakings as referred to in Articles 4, 5, 6 and 7 of Commission
Delegated Regulation (EU) No 241/201443, which are linked to each other by a relationship
as referred to in Article 10(1) or Article 113(6), first subparagraph, or Article 113(7), first
subparagraph, of Regulation (EU) No 575/2013;
(20) ‘payment system’ means a funds transfer system with formal and standardised
arrangements and common rules for the processing, clearing or settlement of payment
transactions;
(21) ‘payment system operator’ means the legal entity legally responsible for operating a
payment system;
(22) ‘technical service provider’ means a provider of services which, although not being
payment services, support the provision of payment services, without entering at any time
into possession of the funds to be transferred;
42 Directive 2013/34/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June 2013 on the
annual financial statements, consolidated financial statements and related reports of certain
types of undertakings, amending Directive 2006/43/EC of the European Parliament and of
the Council and repealing Council Directives 78/660/EEC and 83/349/EEC (OJ L 182,
29.6.2013, p. 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj). 43 Commission Delegated Regulation (EU) No 241/2014 of 7 January 2014 supplementing
Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council with regard to
regulatory technical standards for own funds and eligible liabilities requirements for
institutions (OJ L 74, 14.3.2014, p. 8, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2014/241/oj).
8543/1/26 REV 1 161
EN
(23) ‘provider of electronic communications services’ means a provider of electronic
communications services as defined in Article 2, point (4), of Directive (EU) 2018/1972;
(24) ‘provider of interpersonal communications services’ means a provider of interpersonal
communications services as defined in Article 2, point (5), of Directive (EU) 2018/1972;
(25) ‘provider of hosting services’ means a provider of hosting services within the meaning of
Article 3, point (g)(iii), of Regulation (EU) 2022/2065;
(26) ‘provider of very large online platforms and of very large online search engines’ means a
provider of very large online platforms and of very large online search engines within the
meaning of Article 33 of Regulation (EU) 2022/2065;
(27) ‘crypto-asset service provider’ means a crypto-asset service provider as defined in
Article 3(1), point (15), of Regulation (EU) 2023/1114;
(28) ‘crypto-asset service’ means a crypto-asset service as defined in Article 3(1), point (16), of
Regulation (EU) 2023/1114;
(29) ‘electronic money token’ means an electronic money token as defined in Article 3(1),
point (7), of Regulation (EU) 2023/1114;
(30) ‘electronic money’ means electronically, including magnetically, stored monetary value
which is issued on receipt of funds for the purpose of making payment transactions and
which is accepted by natural or legal persons other than the issuer;
8543/1/26 REV 1 162
EN
(31) ‘digital content’ means goods or services which are produced and supplied in digital form,
the use or consumption of which is restricted to a technical device and which do not
include in any way the use or consumption of physical goods or services;
(32) ‘microenterprise’ means an enterprise which at the time of conclusion of the payment
service contract is an enterprise as defined in Article 1 and Article 2(1) and (3) of the
Annex to Recommendation 2003/361/EC;
(33) ‘framework contract’ means a payment service contract which governs the future
execution of individual and successive payment transactions and which may contain the
obligation and conditions for setting up a payment account;
(34) ‘means of distance communication’ means a method which, without the simultaneous
physical presence of the payment service provider and the payment service user, may be
used for the conclusion of a payment services contract;
(35) ‘payment account’ means an account held by a payment service provider in the name of
one or more payment service users which can be used for the execution of one or more
payment transactions and allows for sending and receiving funds to and from third parties;
(36) ‘mandate’ means the expression of authorisation given by the payer to the payee and,
directly or indirectly via the payee, to the payer’s payment service provider allowing the
payee to initiate a payment transaction for debiting the payer’s specified payment account
and to allow the payer’s payment service provider to comply with such instructions;
8543/1/26 REV 1 163
EN
(37) ‘account servicing payment service provider’ means a payment service provider providing
and maintaining a payment account for a payment service user;
(38) ‘ATM deployer’ means a natural or legal person providing cash withdrawal services as
referred to in Annex I, point 1, of Directive (EU) 2026/…+ and which is not an account
servicing payment service provider and does not provide any other payment services
referred to in Annex I to that Directive;
(39) ‘durable medium’ means any instrument which enables the payment service user to store
information addressed personally to that payment service user in a way accessible for
future reference for a period of time adequate to the purposes of the information and which
allows the unchanged reproduction of the information stored;
(40) ‘commercial trade name’ means the name which is commonly used by the payee in the
trade and marketing of its business to identify itself to the payer;
(41) ‘money remittance’ means a payment service where funds are received from a payer,
without any payment accounts being created in the name of the payer or the payee, for the
sole purpose of transferring a corresponding amount to a payee or to another payment
service provider acting on behalf of the payee, or where such funds are received on behalf
of and made available to the payee;
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 164
EN
(42) ‘payment instrument’ means an individualised device or devices or set of procedures
agreed between the payment service user and the payment service provider which enables
the initiation of a payment transaction;
(43) ‘payment initiation service’ means a service to place a payment order at the request of the
payment service user with respect to a payment account held at another payment service
provider;
(44) ‘account information service’ means an online service where a provider accesses one or
several payment accounts that are accessible online and held by a payment service user
with one or several account servicing payment service providers, in order to provide a
service of aggregation or consolidation of payment account data to the payment service
user or to transmit the data to another entity that will provide that service to the payment
service user;
(45) ‘payment initiation service provider’ means a payment service provider providing payment
initiation services;
(46) ‘account information service provider’ means a payment service provider providing
account information services;
(47) ‘payment card scheme’ means a payment card scheme as defined in Article 2, point (16),
of Regulation (EU) 2015/751;
8543/1/26 REV 1 165
EN
(48) ‘processing’, in the context of payment transactions, means processing as defined in
Article 2, point (27), of Regulation (EU) 2015/751;
(49) ‘processing entity’ means a processing entity as defined in Article 2, point (28), of
Regulation (EU) 2015/751;
(50) ‘acquiring of payment transactions’ means a payment service provided by a payment
service provider contracting with a payee to accept and process payment transactions,
which results in a transfer of funds to the payee;
(51) ‘issuing of payment instruments’ means a payment service provided by a payment service
provider contracting to provide a payer with a payment instrument to initiate and process
the payer’s payment transactions;
(52) ‘direct debit’ means a payment service for debiting a payer’s payment account, where a
payment transaction is initiated by the payee on the basis of a mandate given by the payer
to the payee, to the payee’s payment service provider or to the payer’s own payment
service provider;
(53) ‘credit transfer’ means a payment service for crediting a payee’s payment account with a
payment transaction or a series of payment transactions from a payer’s payment account by
the payment service provider which holds the payer’s payment account, based on an
instruction given by the payer;
8543/1/26 REV 1 166
EN
(54) ‘instant credit transfer’ means a credit transfer which is executed immediately, 24 hours a
day and on any calendar day;
(55) ‘value date’ means a reference time used by a payment service provider for the calculation
of interest on the funds debited from or credited to a payment account;
(56) ‘reference exchange rate’ means the exchange rate which is used as the basis to calculate
any currency conversion cost and which is disclosed by the payment service provider or
comes from a publicly available source;
(57) ‘reference interest rate’ means the interest rate which is used as the basis for calculating
any interest to be applied and which comes from a publicly available source which can be
verified by both parties to a payment service contract;
(58) ‘aggregated mid-market exchange rate’ means a rate that represents the mid-point between
the buy and sell prices of a currency pair in the foreign exchange market and that is
calculated by combining data from multiple sources to provide an accurate and real-time
reflection of market conditions;
(59) ‘authentication’ means a procedure which allows the payment service provider to verify
the identity of a payment service user or the validity of the use of a specific payment
instrument, including the use of the user’s personalised security credentials;
8543/1/26 REV 1 167
EN
(60) ‘strong customer authentication’ means an authentication which is based on the use of two
or more elements categorised as knowledge (something only the user knows), possession
(something only the user possesses) and inherence (something the user is) that are
independent in that the breach of one does not compromise the reliability of the others, and
is designed in such a way as to protect the confidentiality of the authentication data;
(61) ‘personalised security credentials’ means personalised features provided by the payment
service provider to a payment service user for the purposes of authentication;
(62) ‘sensitive payment data’ means data which can be used to carry out fraud, including
personalised security credentials;
(63) ‘unique identifier’ means a combination of letters, numbers or symbols specified by the
payment service provider to the payment service user and to be provided by the payment
service user to identify unambiguously another payment service user or the payment
account of that other payment service user for a payment transaction;
(64) ‘business day’ means a day on which the payment service provider of the payer or of the
payee involved in the execution of a payment transaction is open for business to execute a
payment transaction other than instant credit transfers;
(65) ‘self-hosted address’ means a self-hosted address as defined in Article 3, point (20), of
Regulation (EU) 2023/1113;
8543/1/26 REV 1 168
EN
(66) ‘custodial wallet’ means a crypto-asset wallet address where a crypto-asset service
provider ensures the safekeeping or controlling, on behalf of its client, of crypto-assets or
of the means of access to such crypto-assets, where applicable in the form of private
cryptographic keys;
(67) ‘merchant-initiated transaction’ means a payment transaction where the payer has given a
mandate authorising the payee to place a payment order for a payment transaction or a
series of payment transactions through a particular payment instrument that is issued in
order to be used by the payer to place payment orders for the payment transactions, where
that mandate is based on an agreement between the payer and the payee for the provision
of products or services, and where those transactions do not need to be preceded by a
specific action of the payer to trigger their initiation by the payee;
(68) ‘mail order or telephone order transaction’ means a payment transaction for which
payment orders are placed by the payer using means other than the use of electronic
platforms or devices, such as paper-based payment orders, mail orders or telephone orders,
irrespective of whether or not the execution of the transaction is performed electronically;
(69) ‘periodic penalty payments’ means periodic pecuniary enforcement measures aimed at
ending ongoing infringements of this Regulation or of any decision issued by a competent
authority pursuant to this Regulation and compelling a natural or legal person to return to
compliance with the infringed provisions or decision.
8543/1/26 REV 1 169
EN
TITLE II
TRANSPARENCY OF CONDITIONS AND
INFORMATION REQUIREMENTS FOR PAYMENT SERVICES
Chapter 1
General rules
Article 4
Scope
1. This Title applies to single payment transactions and framework contracts and to payment
transactions covered by those contracts. Parties to such single payment transactions and
framework contracts and to payment transactions covered by those contracts may agree
that this Title does not apply in whole or in part where the payment service user is not a
consumer.
2. Member States may apply this Title to microenterprises in the same way as it applies to
consumers.
8543/1/26 REV 1 170
EN
3. By … [21 months from the date of entry into force of this Regulation], Member States
shall notify to the Commission the provisions of the law they adopt pursuant to
paragraph 2. They shall notify the Commission without undue delay of any subsequent
amendments thereto and of any provisions of the law which they adopt pursuant to
paragraph 2 at a later date.
Article 5
Currency and currency conversion
1. Payment transactions shall be made in the currency agreed between the parties.
2. Where a currency conversion service is offered prior to the initiation of the payment
transaction and where that currency conversion service is offered at an ATM, at the point
of sale or by the payee, the party offering the currency conversion service to the payer shall
disclose to the payer all charges and the exchange rate to be used for converting the
payment transaction.
3. For the purposes of paragraph 2 of this Article, and of Article 7, Article 13(1), point (f),
and Article 20(3), point (e), the aggregated mid-market exchange rate used shall accurately
reflect the market, with a maximum delay of 10 minutes or, for currencies where that is not
possible, it shall reflect the last traded price from a reputable trading venue. It shall be
provided by a trusted administrator who complies with the IOSCO Principles for Financial
Benchmarks.
8543/1/26 REV 1 171
EN
4. The payer shall be given the opportunity to agree to the currency conversion service on the
basis of information provided in accordance with paragraph 2.
Article 6
Information on additional charges or reductions
1. Where, for the use of a given payment instrument, the payee requests a charge or offers a
reduction, the payee shall inform the payer thereof prior to the initiation of the payment
transaction, in a clear, neutral and comprehensible manner.
2. Where, for the use of a given payment instrument, the payment service provider or another
party involved in the transaction requests a charge, it shall inform the payment service user
thereof in a clear, neutral and comprehensible manner prior to the initiation of the payment
transaction.
3. The payer shall only be obliged to pay for the charges referred to in paragraphs 1 and 2 if
their full amount was made known prior to the initiation of the payment transaction.
8543/1/26 REV 1 172
EN
Article 7
Information requirements applicable to cash withdrawal services
Natural or legal persons providing cash withdrawal services, including those referred to in
Article 36 of Directive (EU) 2026/…+, shall display to their customers at the ATM information on
any charges for the withdrawal payable by the customer, including, if applicable, conversion
charges in accordance with Article 5(2) of this Regulation. The information shall be displayed in a
clear, neutral and comprehensible manner prior to the initiation of the payment transaction. Upon
the request of the customer, the information on any charges shall also be made available on a
durable medium when the transaction is completed.
Article 8
Charges for information
1. Payment service providers shall not charge payment service users for providing
information under this Title.
2. Payment service providers and payment service users may agree on charges for additional
or more frequent information, or transmission by means of communication other than those
specified in the framework contract, provided at the payment service user’s request.
3. Charges for information referred to in paragraph 2 shall be reasonable and in line with the
payment service provider’s actual costs.
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 173
EN
Article 9
Burden of proof on information requirements
The burden of proving that they have complied with the information requirements set out in this
Title shall lie with payment service providers.
Article 10
Derogation from information requirements for low-value payment instruments
and electronic money
1. In the case of payment instruments which, according to the relevant framework contract,
concern only individual payment transactions that do not exceed EUR 50 or that either
have a spending limit that does not exceed EUR 300 or store funds that do not exceed
EUR 300 at any time:
(a) by way of derogation from Articles 19, 20 and 24, the payment service provider shall
provide the payer only with information on the main characteristics of the payment
service, including the way in which the payment instrument can be used, liability,
charges levied and other material information needed for the payer to take an
informed decision as well as an indication of where any other information and
conditions specified in Article 20 are made available in an easily accessible manner;
8543/1/26 REV 1 174
EN
(b) it may be agreed by the parties to the framework contract that, by way of derogation
from Article 22, the payment service provider is not required to propose changes to
the conditions of the framework contract in the same way as provided for in
Article 19(1);
(c) it may be agreed by the parties to the framework contract that, by way of derogation
from Articles 25 and 26, after the execution of a payment transaction:
(i) the payment service provider provides or makes available only a reference
enabling the payment service user to identify the payment transaction, the
amount of the payment transaction, any charges or, in the case of several
payment transactions of the same kind made to the same payee, information on
the total amount and charges for those payment transactions;
(ii) the payment service provider is not required to provide or make available
information referred to in point (i) if the payment instrument is used
anonymously or if the payment service provider is not otherwise technically in
a position to provide it; in such cases, the payment service provider shall
provide the payer with an opportunity to verify the amount of funds stored.
2. In the case of prepaid payment instruments, the spending and storing limits referred to in
paragraph 1 shall not exceed EUR 500.
8543/1/26 REV 1 175
EN
Chapter 2
Single payment transactions
Article 11
Scope
1. This Chapter applies to single payment transactions not covered by a framework contract.
2. Where a payment order for a single payment transaction is transmitted by a payment
instrument covered by a framework contract, the payment service provider shall not be
obliged to provide or make available information which is already given to the payment
service user on the basis of a framework contract with another payment service provider or
which will be given to the payment service user according to that framework contract.
8543/1/26 REV 1 176
EN
Article 12
Prior general information
1. Before the payment service user is bound by a single payment service contract or offer, the
payment service provider shall make available to the payment service user, in an easily
accessible manner, the information and conditions set out in Article 13 with regard to its
own services. At the payment service user’s request, the payment service provider shall
provide the information and conditions on paper or on another durable medium. The
information and conditions shall be given in easily understandable words and in a clear,
neutral and comprehensible manner, in an official language of the Member State where the
payment service is offered or in any other language agreed between the parties.
2. If the single payment service contract has been concluded at the request of the payment
service user using a means of distance communication which does not enable the payment
service provider to comply with paragraph 1, the payment service provider shall fulfil its
obligations under that paragraph immediately after the execution of the payment
transaction.
3. Payment service providers may comply with their obligations under paragraph 1 by
providing to payment service users a copy of the draft single payment service contract or
the draft payment order including the information and conditions set out in Article 13.
8543/1/26 REV 1 177
EN
Article 13
Information and conditions
1. Payment service providers shall provide or make available to payment service users the
following information and conditions:
(a) a specification of the information or unique identifier to be provided by the payment
service user in order for a payment order to be properly placed or executed;
(b) the maximum execution time for the payment service to be provided;
(c) where the payee’s payment service provider is located outside the Union, the
estimated time for the funds of credit transfers and money remittance transactions to
be received by that payment service provider;
(d) all charges payable by the payment service user to the payment service provider and,
where applicable, a breakdown of those charges;
(e) where applicable, the actual or reference exchange rate to be applied to the payment
transaction;
(f) where applicable, the estimated charges for currency conversion in relation to credit
transfers and money remittance transactions, expressed as a monetary amount in the
currency of the payer’s account and as a percentage mark-up over an aggregated
mid-market exchange rate as referred to in Article 5(3);
8543/1/26 REV 1 178
EN
(g) the alternative dispute resolution (ADR) procedures available to the payment service
user in accordance with Articles 100, 104 and 105.
The information referred to in the first subparagraph, point (f), shall be disclosed to the
payer prior to the initiation of the payment transaction.
2. Payment initiation service providers shall, prior to initiation of the payment transaction,
provide the payer with, or make available to the payer clear and comprehensive
information on the following:
(a) the name of the payment initiation service provider, the geographical address of its
head office and, where applicable, the geographical address of its agent or branch
established in the Member State where the payment service is offered, and any other
contact details, including electronic mail address, relevant for communication with
the payment initiation service provider; and
(b) the contact details of the competent authority designated under this Regulation.
3. Where applicable, any other relevant information and conditions set out in Article 20 shall
be made available to the payment service user in an easily accessible manner.
8543/1/26 REV 1 179
EN
Article 14
Information for the payer and payee after the placement of a payment order
Where a payment order is placed through a payment initiation service provider, the payment
initiation service provider shall, immediately after initiation, provide or make available to the payer
and, where applicable, to the payee all of the following data:
(a) confirmation of the successful placement of the payment order with the payer’s account
servicing payment service provider;
(b) a reference enabling the payer and the payee to identify the payment transaction and,
where appropriate, the payee to identify the payer, and any information transferred with the
payment transaction;
(c) the amount of the payment transaction;
(d) where applicable, the amount of any charges payable to the payment initiation service
provider for the transaction, and where applicable a breakdown of the amounts of such
charges.
8543/1/26 REV 1 180
EN
Article 15
Information for the payer’s account servicing payment service provider
where a payment order is placed through a payment initiation service
Where a payment order is placed through a payment initiation service provider, the payment
initiation service provider shall make available to the payer’s account servicing payment service
provider the reference of the payment transaction.
Article 16
Information for the payer after receipt of the payment order
Immediately after receipt of the payment order, the payer’s payment service provider shall provide
the payer with or make available to the payer, in the same way as provided for in Article 12(1), all
of the following data with regard to its own services:
(a) a reference enabling the payer to identify the payment transaction and the information
needed for the payer to unambiguously identify the payee, including the payee’s
commercial trade name and, where available to the payment service provider and if
different from the commercial trade name, the payee’s legal name;
(b) the amount of the payment transaction in the currency used in the payment order;
8543/1/26 REV 1 181
EN
(c) the amount of any charges for the payment transaction payable by the payer and, where
applicable, a breakdown of the amounts of such charges;
(d) where applicable, the exchange rate used in the payment transaction by the payer’s
payment service provider or a reference thereto, where different from the rate provided in
accordance with Article 13(1), point (e), and the amount of the payment transaction after
that currency conversion;
(e) the date of receipt of the payment order.
Article 17
Information for the payee after execution
Immediately after the execution of the payment transaction, the payee’s payment service provider
shall provide the payee with, or make available to the payee, in the same way as provided for in
Article 12(1), all of the following data with regard to its own services:
(a) a reference enabling the payee to identify the payment transaction and, where appropriate,
the payer and any information transferred with the payment transaction;
(b) the amount of the payment transaction in the currency in which the funds are at the payee’s
disposal;
(c) the amount of any charges for the payment transaction payable by the payee and, where
applicable, a breakdown of the amounts of such charges;
8543/1/26 REV 1 182
EN
(d) where applicable, the exchange rate used in the payment transaction by the payee’s
payment service provider, and the amount of the payment transaction before that currency
conversion;
(e) the credit value date.
Chapter 3
Framework contracts
Article 18
Scope
This Chapter applies to payment transactions covered by a framework contract.
Article 19
Prior general information
1. In good time before the payment service user is bound by any framework contract or offer,
the payment service provider shall provide the payment service user on paper or on another
durable medium with the information and conditions set out in Article 20. The information
and conditions shall be given in easily understandable words and in a clear, neutral and
comprehensible manner, in an official language of the Member State where the payment
service is offered or in any other language agreed between the parties.
8543/1/26 REV 1 183
EN
2. Where the framework contract has been concluded at the request of the payment service
user using a means of distance communication which does not enable the payment service
provider to comply with paragraph 1, the payment service provider shall fulfil its
obligations under that paragraph immediately after conclusion of the framework contract.
3. Payment service providers may comply with their obligations under paragraph 1 by
providing to payment service users a copy of the draft framework contract including the
information and conditions set out in Article 20.
Article 20
Information and conditions
1. The payment service provider shall provide the payment service user with the following
information and conditions in relation to the payment service provider:
(a) the name of the payment service provider, the geographical address of its head office
and, where applicable, the geographical address of its agent or branch established in
the Member State where the payment service is offered, and any other address,
including electronic mail address, relevant for communication with the payment
service provider;
8543/1/26 REV 1 184
EN
(b) the particulars of the relevant supervisory authorities designated under Directive
(EU) 2026/…+ and of the registers provided for in Articles 17 and 18 of that
Directive or of any other relevant public register of authorisation of the payment
service provider and the registration number or equivalent means of identification in
that register.
2. The payment service provider shall provide the payment service user with the following
information and conditions in relation to the use of the payment service:
(a) a description of the main characteristics of the payment service to be provided;
(b) a specification of the information or unique identifier that has to be provided by the
payment service user in order for a payment order to be properly placed or executed;
(c) the form of and procedure for placing a payment order or giving consent to execute a
payment transaction and withdrawal of such consent in accordance with Articles 50
and 69;
(d) a reference to the time of receipt of a payment order in accordance with Article 67
and the cut-off time, if any, established by the payment service provider;
(e) the maximum execution time for the payment services to be provided;
(f) the estimated time for the funds of credit transfers to be received by the payee’s
payment service provider located outside the Union;
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 185
EN
(g) the setting of spending limits for the use of payment instruments and means of
payment by the payment service user in accordance with Article 52(1), with
information on the length of a delay for any resulting increase in spending limits to
come into effect and on how the payment service user can modify those spending
limits and adjust or opt out of that delay period;
(h) in the case of co-badged card-based payment instruments, the payment service user’s
rights under Article 8 of Regulation (EU) 2015/751.
3. The payment service provider shall provide the payment service user with the following
information and conditions in relation to charges, interest and exchange rates:
(a) all charges payable by the payment service user to the payment service provider
including those connected to the manner in and frequency with which information
under this Regulation is provided or made available and, where applicable, the
breakdown of the amounts of such charges;
(b) all charges, if any, for domestic ATM withdrawals payable by payment service users
to their payment service provider at an ATM of:
(i) their payment service provider;
(ii) a payment service provider belonging to the same network of ATMs as the
user’s payment service provider;
8543/1/26 REV 1 186
EN
(iii) a payment service provider belonging to a network of ATMs with which the
user’s payment service provider has a contractual relationship;
(iv) an ATM deployer;
(c) where applicable, the interest and exchange rates to be applied or, if reference
interest rate and reference exchange rate are to be used, the method of calculating the
actual interest, and the relevant date and index or base for determining such reference
interest rate or reference exchange rate;
(d) where agreed, the immediate application of changes in the reference interest rate or
reference exchange rate and information requirements relating to those changes in
accordance with Article 22(3);
(e) where applicable, the estimated charges for currency conversion services in relation
to a credit transfer, expressed as a monetary amount in the currency of the payer’s
account and as a percentage mark-up over an aggregated mid-market exchange rate
as referred to in Article 5(3).
The information referred to in the first subparagraph, point (e), shall be disclosed to the
payer prior to the initiation of each payment transaction.
8543/1/26 REV 1 187
EN
4. The payment service provider shall provide the payment service user with the following
information and conditions in relation to communication:
(a) where applicable, the means of communication, including the technical requirements
for the payment service user’s equipment and software, agreed between the parties
for the transmission of information or notifications under this Regulation;
(b) the manner in, and frequency with which, information under this Regulation is to be
provided or made available;
(c) the language or languages in which the framework contract will be concluded and
communication during that contractual relationship undertaken;
(d) the payment service user’s right to receive the contractual terms of the framework
contract and information and conditions in accordance with Article 21.
5. The payment service provider shall provide the payment service user with the following
information and conditions in relation to safeguards and corrective measures:
(a) where applicable, a description of the steps that the payment service user is to take in
order to keep safe a payment instrument and how to notify the payment service
provider for the purposes of Article 53, first paragraph, point (b);
(b) the secure procedure for notification of the payment service user by the payment
service provider in the event of suspected or actual fraud or security threats;
8543/1/26 REV 1 188
EN
(c) the conditions under which the payment service provider reserves the right to block a
payment instrument in accordance with Article 52;
(d) the liability of the payer in accordance with Article 60(4) and Article 63, including
information on the relevant amount;
(e) how and within what period of time the payment service user is to notify the payment
service provider of any unauthorised or incorrectly initiated or executed payment
transaction, in accordance with Article 55, and also the police in the case of
impersonation fraud referred to in Article 60;
(f) the payment service provider’s liability for unauthorised payment transactions in
accordance with Article 57, for the incorrect application of the name and unique
identifier matching verification service in accordance with Article 58, and for
impersonation fraud in accordance with Article 60;
(g) the liability of the payment service provider for the initiation or execution of
payment transactions in accordance with Articles 79 and 80;
(h) the conditions for refund in accordance with Articles 65 and 66.
8543/1/26 REV 1 189
EN
6. The payment service provider shall provide the payment service user with the following
information and conditions in relation to changes to, and termination of, the framework
contract:
(a) where agreed, information that the payment service user will be deemed to have
accepted changes in the conditions in accordance with Article 22, unless the payment
service user notifies the payment service provider before the date of their proposed
date of entry into force that they are not accepted;
(b) the duration of the framework contract;
(c) the right of the payment service user to terminate the framework contract and any
agreements relating to termination in accordance with Article 22(1) and Article 23.
7. The payment service provider shall provide the payment service user with the following
information and conditions in relation to redress:
(a) any contractual clause on the law applicable to the framework contract or the
competent courts;
(b) the ADR procedures available to the payment service user in accordance with
Articles 100, 104 and 105.
8543/1/26 REV 1 190
EN
Article 21
Accessibility of information and conditions of the framework contract
At any time during the contractual relationship the payment service user shall have a right to
receive, on request, the contractual terms of the framework contract and the information and
conditions set out in Article 20 on paper or on another durable medium.
Article 22
Changes to the framework contract
1. The payment service provider shall propose any changes to the framework contract,
including to the information and conditions set out in Article 20, in the same way as
provided for in Article 19(1) and no later than two months before their proposed date of
entry into force. The payment service user may either accept or reject the changes before
their proposed date of entry into force.
2. Where applicable, in accordance with Article 20(6), point (a), the payment service provider
shall inform the payment service user that the payment service user is to be deemed to have
accepted those changes if the payment service user does not notify the payment service
provider before their proposed date of entry into force that they are not accepted. The
payment service provider shall also inform the payment service user that, if the payment
service user rejects those changes, the payment service user has the right to terminate the
framework contract free of charge and with effect at any time before the date on which
those changes would have applied.
8543/1/26 REV 1 191
EN
3. Changes in the interest or exchange rates may be applied by the payment service provider
immediately and without notice, provided that such a right is agreed upon in the
framework contract and that the changes in the interest or exchange rates are based on the
reference interest rate or reference exchange rate agreed on in accordance with
Article 20(3), points (c) and (d). The payment service provider shall inform the payment
service user of any change in the interest rate at the earliest opportunity in the same way as
provided for in Article 19(1), unless the parties have agreed on a specific frequency or
manner in which the information is to be provided or made available. However, changes in
interest or exchange rates which are more favourable to the payment service users, may be
applied by the payment service provider without notice.
4. The payment service provider shall implement and calculate changes in the interest or
exchange rates used in payment transactions in a neutral manner that does not discriminate
against payment service users.
Article 23
Termination
1. The payment service user may terminate the framework contract at any time, unless the
parties have agreed on a period of notice. Such a period shall not exceed one month.
8543/1/26 REV 1 192
EN
2. Termination of the framework contract shall be free of charge for the payment service user
except where the contract has been in force for less than three months. Charges, if any, for
termination of the framework contract shall be appropriate and in line with costs. Where,
under the framework contract, payment services are offered jointly with technical services
that support the provision of payment services and are provided by the payment service
provider or by a third party that the payment service provider has partnered with, such
technical services shall be subject to the same framework contract requirements on
termination fees.
3. If agreed in the framework contract, the payment service provider may terminate a
framework contract concluded for an indefinite period by giving at least three months’
notice in the same way as provided for in Article 19(1).
4. Charges for payment services levied on a regular basis shall be payable by the payment
service user only proportionally up to the termination of the contract. If such charges are
paid in advance, those charges shall be reimbursed proportionally by the payment service
provider.
5. The provisions of this Article are without prejudice to the Member States’ laws and
regulations governing the rights of the parties to declare the framework contract
unenforceable or void.
8543/1/26 REV 1 193
EN
6. Member States may provide for more favourable provisions on termination for payment
service users.
7. By … [21 months from the date of entry into force of this Regulation], Member States
shall notify to the Commission the provisions of the law they adopt pursuant to
paragraph 6. They shall notify the Commission without undue delay of any subsequent
amendments thereto and of any provisions of the law which they adopt pursuant to
paragraph 6 at a later date.
Article 24
Information before execution of individual payment transactions
In the case of an individual payment transaction initiated by the payer under a framework contract,
a payment service provider shall, at the payer’s request for this specific payment transaction,
provide, prior to the initiation of the payment transaction, explicit information on the following:
(a) the maximum execution time;
(b) the charges payable by the payer; and
(c) where applicable, a breakdown of the amounts of any charges.
8543/1/26 REV 1 194
EN
Article 25
Information for the payer on individual payment transactions
1. After the amount of an individual payment transaction is debited from the payer’s account
or, where the payer does not use a payment account, after receipt of the payment order, the
payer’s payment service provider shall provide the payer, without undue delay and in the
same way as provided for in Article 19(1), with the following information:
(a) a reference enabling the payer to identify each payment transaction and the
information needed to unambiguously identify the payee, including the payee’s
commercial trade name and, where available to the payment service provider and if
different from the commercial trade name, the payee’s legal name;
(b) the amount of the payment transaction in the currency in which the payer’s payment
account is debited or in the currency used for the payment order;
(c) the amount of any charges for the payment transaction and, where applicable, a
breakdown of the amounts of such charges, or the interest payable by the payer;
(d) where applicable, the exchange rate used in the payment transaction by the payer’s
payment service provider, and the amount of the payment transaction after that
currency conversion;
(e) the debit value date or the date of receipt of the payment order.
8543/1/26 REV 1 195
EN
2. A framework contract shall include a condition that the payer may require the information
referred to in paragraph 1 to be provided or made available periodically, at a frequency to
be determined by the payer, free of charge and in an agreed manner which allows the payer
to store and reproduce that information unchanged. At a minimum, the payer shall be
entitled to require the provision or making available of that information on a monthly
basis.
3. Member States may require payment service providers to provide information on paper or
on another durable medium at least once a month, free of charge.
4. By … [21 months from the date of entry into force of this Regulation], Member States
shall notify to the Commission the provisions of the law they adopt pursuant to
paragraph 3. They shall notify the Commission without undue delay of any subsequent
amendments thereto and of any provisions of the law which they adopt pursuant to
paragraph 3 at a later date.
Article 26
Information for the payee on individual payment transactions
1. After the execution of an individual payment transaction, the payee’s payment service
provider shall provide the payee without undue delay in the same way as provided for in
Article 19(1) with the following information:
(a) a reference enabling the payee to identify the payment transaction and the payer, and
any information transferred with the payment transaction;
8543/1/26 REV 1 196
EN
(b) the amount of the payment transaction in the currency in which the payee’s payment
account is credited;
(c) the amount of any charges for the payment transaction and, where applicable, a
breakdown of the amounts of such charges, or the interest payable by the payee;
(d) where applicable, the exchange rate used in the payment transaction by the payee’s
payment service provider, and the amount of the payment transaction before that
currency conversion;
(e) the credit value date.
2. A framework contract may include a condition that the information referred to in
paragraph 1 is to be provided or made available periodically no less frequently than at least
once a month and in an agreed manner which allows the payee to store and reproduce that
information unchanged.
3. Member States may require payment service providers to provide information on paper or
on another durable medium at least once a month, free of charge.
4. By … [21 months from the date of entry into force of this Regulation], Member States
shall notify to the Commission the provisions of the law they adopt pursuant to
paragraph 3. They shall notify the Commission without undue delay of any subsequent
amendments thereto and of any provisions of the law which they adopt pursuant to
paragraph 3 at a later date.
8543/1/26 REV 1 197
EN
TITLE III
RIGHTS AND OBLIGATIONS
IN RELATION TO THE PROVISION
AND USE OF PAYMENT SERVICES
Chapter 1
Common provisions
Article 27
Scope
1. Where the payment service user is not a consumer, the payment service user and the
payment service provider may agree that Article 28(1), Article 50(7), and
Articles 56, 63, 65, 66, 69, 79 and 80 do not apply in whole or in part. The payment service
user and the payment service provider may also agree on time limits that are different from
those laid down in Article 55.
8543/1/26 REV 1 198
EN
2. Member States may provide that Article 105 does not apply where the payment service
user is not a consumer.
3. Member States may apply this Title to microenterprises in the same way as it applies to
consumers.
4. By … [21 months from the date of entry into force of this Regulation], Member States
shall notify to the Commission the provisions of the law they adopt pursuant to
paragraphs 2 and 3. They shall notify the Commission without undue delay of any
subsequent amendments thereto and of any provisions of the law which they adopt
pursuant to paragraphs 2 and 3 at a later date.
Article 28
Charges applicable
1. The payment service provider shall not charge the payment service user for fulfilment of
its information obligations or corrective and preventive measures under this Title, unless
otherwise specified in Article 68(3), Article 69(5) and Article 78(3). Those charges shall
be agreed between the payment service user and the payment service provider and shall be
reasonable and in line with the payment service provider’s actual costs.
8543/1/26 REV 1 199
EN
2. For payment transactions provided within the Union, where both the payer’s and the
payee’s payment service providers are, or the sole payment service provider in the payment
transaction is, located in the Union, the payee shall pay the charges levied by the payee’s
payment service provider, and the payer shall pay the charges levied by the payer’s
payment service provider.
3. The payee shall not request charges for the use of payment instruments for which
interchange fees are regulated under Chapter II of Regulation (EU) 2015/751 or for credit
transfers, including instant credit transfers, and direct debit transactions within the Union.
4. Member States may prohibit payees from, or limit the right of payees to, request charges
for the use of payment instruments other than those referred to in paragraph 3, taking into
account the need to encourage competition and promote the use of efficient payment
instruments.
5. The payment service provider shall not prevent the payee offering the payer a reduction or
otherwise steering the payer towards the use of a given payment instrument. Without
prejudice to paragraphs 3 and 4 and with regard to instruments not covered in those
paragraphs, the payment service provider shall not prevent the payee from requesting from
the payer a charge. Any charges applied shall not exceed the direct costs borne by the
payee for the use of the specific payment instrument.
8543/1/26 REV 1 200
EN
6. By … [21 months from the date of entry into force of this Regulation], Member States
shall notify to the Commission the provisions of the law they adopt pursuant to
paragraph 4. They shall notify the Commission without undue delay of any subsequent
amendments thereto and of any provisions of the law which they adopt pursuant to
paragraph 4 at a later date.
Article 29
Derogation for low value payment instruments and electronic money
1. In the case of payment instruments which, according to the framework contract, concern
only individual payment transactions that do not exceed EUR 50 or that either have a
spending limit that does not exceed EUR 300, or store funds that do not exceed EUR 300
at any time, payment service providers may agree with their payment service users that:
(a) Article 53, first paragraph, point (b), Article 54(1), first subparagraph, points (c)
and (d), and Article 63(5) do not apply if the payment instrument does not allow its
blocking or prevention of its further use;
(b) Articles 56 and 57, and Article 63(1) and (5) do not apply if the payment instrument
is used anonymously or the payment service provider is not in a position for other
reasons which are intrinsic to the payment instrument to prove that a payment
transaction was authorised;
8543/1/26 REV 1 201
EN
(c) by way of derogation from Article 68(1), the payment service provider is not
required to notify the payment service user of the refusal of a payment order, if the
non-execution is apparent from the context;
(d) by way of derogation from Article 69, the payer shall not revoke the payment order
after transmitting the payment order or authorising the payment transaction to the
payee;
(e) by way of derogation from Articles 73 and 74, other execution periods apply.
2. In the case of prepaid payment instruments, the spending and storing limits referred to in
paragraph 1 shall not exceed EUR 500.
3. Articles 57 and 63 shall apply to electronic money, except where the payer’s payment
service provider does not have the ability to freeze the payment account on which the
electronic money is stored or to block the payment instrument. Member States may limit
that derogation to payment accounts on which the electronic money is stored or to payment
instruments of a certain value.
4. By … [21 months from the date of entry into force of this Regulation], Member States
shall notify to the Commission the provisions of the law they adopt pursuant to
paragraph 3. They shall notify the Commission without undue delay of any subsequent
amendments thereto and of any provisions of the law which they adopt pursuant to
paragraph 3 at a later date.
8543/1/26 REV 1 202
EN
Article 30
Issuance and redeemability of electronic money
1. Issuers of electronic money shall issue electronic money at par value on receipt of funds.
2. Upon request by the holder of electronic money, the issuer of electronic money shall
redeem, at any moment and at par value, the monetary value of the electronic money held.
3. The contract between the issuer of electronic money and the holder of electronic money
shall clearly and prominently state the conditions of redemption, including any applicable
fees, and the holder of electronic money shall be informed of those conditions before being
bound by any contract or offer.
4. Redemption of electronic money may be subject to a fee only if stated in the contract in
accordance with paragraph 3 and only in any of the following cases:
(a) where the holder of electronic money requests redemption before the termination of
the contract;
(b) where the contract provides for a termination date and the holder of electronic money
terminates the contract before that date;
(c) where redemption is requested more than one year after the date of termination of the
contract.
Any such fee shall be proportionate to and commensurate with the actual costs incurred by
the issuer of electronic money.
8543/1/26 REV 1 203
EN
5. Where the holder of electronic money requests redemption of the electronic money before
the termination of the contract, that request may be for redemption in whole or in part.
6. Where a redemption of electronic money is requested by the holder of electronic money on
the date of the termination of the contract, or up to one year after such termination, the
issuer of electronic money shall do either of the following:
(a) redeem the total monetary value of the electronic money;
(b) redeem all funds requested by the holder of electronic money where the payment
institution carries out other business activities as referred to in Article 10(1),
point (c), of Directive (EU) 2026/…+ and it is unknown in advance what proportion
of the funds is to be used as electronic money by holders of electronic money.
7. Notwithstanding paragraphs 4, 5 and 6, the redemption rights of a person, other than a
consumer, who accepts electronic money shall be subject to the contractual agreement
between the issuer of electronic money and that person.
8. A payment institution that issues electronic money shall not grant to the holder of
electronic money interest or any other benefit related to the length of time during which
that holder holds the electronic money.
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 204
EN
Chapter 2
Access to payment systems and to accounts
maintained with credit institutions
Article 31
Access to payment systems
1. Payment system operators shall have in place objective, non-discriminatory, transparent
and proportionate rules on access to a payment system by authorised or registered payment
service providers that are legal persons. Payment system operators shall not inhibit access
to a payment system more than is necessary to safeguard against specific risks, including
where applicable settlement risk, operational risk, credit risk, liquidity risk and business
risk or more than is necessary to protect the financial and operational stability of the
payment system.
2. A payment system operator shall make publicly available the rules and procedures for
admission to participation in its payment system and the criteria and methodology it uses to
assess the risk for such participation.
8543/1/26 REV 1 205
EN
3. Upon receiving an application for participation by a payment service provider, a payment
system operator shall assess the relevant risks of granting the applicant payment service
provider access to the system. A payment system operator shall refuse participation to an
applicant payment service provider only where the applicant poses risks to the system, as
referred to in paragraph 1. The payment system operator shall notify that applicant
payment service provider in writing whether the request for participation is granted or
refused and shall duly justify any refusal.
4. Payment system operators shall not impose:
(a) restrictive rules on effective participation in other payment systems;
(b) rules which discriminate between authorised payment service providers or between
registered payment service providers in relation to the rights, obligations and
entitlements of members;
(c) restrictions based on institutional status.
5. Paragraphs 1 to 4 shall apply to operators of payment schemes. Those paragraphs shall not
apply to payment system operators or operators of payment schemes composed exclusively
of payment service providers belonging to the same group.
8543/1/26 REV 1 206
EN
6. A participant of a payment system that allows an authorised or registered payment service
provider that is not a participant of the payment system to pass transfer orders through that
payment system shall, when requested, give the same possibility to other authorised or
registered payment service providers in an objective, proportionate, transparent and
non-discriminatory manner. If such a request is refused, the participant of the payment
system shall provide any requesting payment service provider with the reasons for such
refusal.
7. Member States shall designate a competent authority to ensure compliance with
paragraphs 1 to 4 and paragraph 6, as applicable, by payment systems and payment
schemes governed by their national law, except for cases where those requirements are
enforced or implemented by the Eurosystem or central banks of Member States whose
currency is not the euro as part of the oversight of the operations of those payment systems
or schemes such as payment systems subject to Regulation (EU) 2025/1355.
8543/1/26 REV 1 207
EN
Article 32
Transparent practices of payment card schemes, processing entities
and providers of services of acquiring payment transactions
1. Operators of payment card schemes and processing entities shall ensure that the fees
imposed on payment service providers providing services of acquiring payment
transactions are categorised and disclosed in a clear and consistent manner allowing for the
comparability of billing categories between schemes and processing entities on the basis of
at least the following fee categories:
(a) interchange fees;
(b) processing fees; and
(c) scheme fees of which:
(i) mandatory fees;
(ii) fees linked to a specific behaviour or to the use or non-use of a technology; and
(iii) fees related to optional services.
Fee categories shall be clearly defined.
8543/1/26 REV 1 208
EN
The information referred to in the first subparagraph shall be disclosed to payment service
providers providing services of acquiring payment transactions in a manner that ensures
full clarity as to which fees correspond to which services.
The information referred to in the first subparagraph shall be as specific as possible and,
where possible, distinguish the fees applied according to the card category, the sales
channel, the transaction volume and value of the merchant and the geographical location.
2. Payment service providers providing services of acquiring payment transactions shall use
the information disclosed under paragraph 1 of this Article when fulfilling their obligations
under Articles 9 and 12 of Regulation (EU) 2015/751.
3. For the purposes of paragraph 1, operators of payment card schemes and processing
entities shall:
(a) no later than six months prior to their implementation communicate any new fees and
any change in scheme and processing fees unambiguously and in a transparent and
consistent manner to the payment service providers providing services of acquiring
payment transactions;
(b) maintain a single Union public repository of their scheme and processing rules and
fees, according to the fee categories referred to in paragraph 1.
8543/1/26 REV 1 209
EN
4. By … [15 months from the date of entry into force of this Regulation], the Commission
shall adopt a delegated act in accordance with Article 115 to supplement this Regulation by
further specifying the information to be disclosed to payment service providers providing
services of acquiring payment transactions under paragraph 1.
Article 33
Provision by credit institutions of payment accounts to payment institutions
1. Credit institutions shall provide access to payment accounts to payment institutions, their
agents and applicant payment institutions on an objective, non-discriminatory and
proportionate basis. Such access shall be sufficiently extensive to allow payment
institutions to provide payment services in an unhindered and efficient manner.
2. A credit institution may refuse to open or may close a payment account for a payment
institution, for its agents, or for an applicant payment institution, only where:
(a) opening or maintaining such a payment account would result in an infringement of
Regulation (EU) 2024/1624;
(b) there is or has been a material breach of contract committed by the payment
institution, or its agents, or by the applicant payment institution;
(c) relevant information or documents have not been received from the applicant for an
account;
8543/1/26 REV 1 210
EN
(d) the competent authority has refused to grant, or has withdrawn, an authorisation as a
payment institution.
3. Access granted to an agent under paragraph 1 shall be granted exclusively for the provision
of payment services on behalf of a payment institution.
4. Without undue delay and at the latest one month after receiving a complete application, a
credit institution shall notify the payment institution or its agents or the applicant payment
institution, as well as the competent authority, of any decision to refuse to open a payment
account for a payment institution or its agents or for an applicant payment institution. Such
decision shall provide duly justified reasons and specify the risks posed by the activity or
planned activity of that payment institution or of its agents or of that applicant payment
institution, as assessed by the credit institution, based upon the grounds referred to in
paragraph 2 and shall not be generic in nature.
The credit institution shall notify the payment institution or its agents or the applicant
payment institution, as well as the competent authority, of a decision to close the payment
account at least four months before closing it. Any decision to close a payment account
shall provide duly justified reasons, be specific and be based upon the grounds referred to
in paragraph 2 of this Article, and shall consider the payment institution’s ability to comply
with the safeguarding requirement set out in Article 9 of Directive (EU) 2026/…+.
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 211
EN
By way of derogation from the first and second subparagraphs of this paragraph, credit
institutions shall in the cases covered under paragraph 2, point (a):
(a) only notify the payment institution, its agents or the applicant payment institution
that opening or maintaining a payment account would result in an infringement of
Regulation (EU) 2024/1624 and not disclose any details of the nature of that
infringement;
(b) be entitled to close the payment account following a shorter notice period.
5. The competent authority may publish aggregate data on payment account refusals and
closures.
6. A payment institution or its agents, or an applicant payment institution which is the subject
of a decision by a credit institution to refuse to open, or to close, a payment account may
appeal to the competent authority.
7. EBA shall develop draft regulatory technical standards specifying the harmonised format
and information to be contained in the notification and decision referred to in paragraph 4
of this Article.
EBA shall submit the draft regulatory technical standards referred to in the first
subparagraph to the Commission by … [12 months from the date of entry into force of this
Regulation].
Power is delegated to the Commission to adopt those regulatory technical standards in
accordance with Articles 10 to 14 of Regulation (EU) No 1093/2010.
8543/1/26 REV 1 212
EN
Chapter 3
Account information services and payment initiation services
SECTION 1
GENERAL PRINCIPLES
Article 34
Rights of payment service users
1. Payment service providers shall not prevent payment service users from making use of a
payment initiation service provider to obtain payment initiation services. That obligation
shall apply to all payment accounts held by the payment service user that are accessible
online.
2. Payment service providers shall not prevent payment service users from making use of
account information services. That obligation shall apply to all payment accounts held by
the payment service user that are accessible online.
8543/1/26 REV 1 213
EN
Article 35
Contractual relations
1. The provision of account information services and payment initiation services shall not be
made conditional by any party on the existence of a contractual relationship to that end
between providers of such services and an account servicing payment service provider.
2. Where a multilateral contractual arrangement is in place and where the same payment
account data as that regulated under this Regulation is also available in the framework of
that multilateral contractual arrangement, access by account information service providers
and payment initiation service providers to payment account data regulated under this
Regulation shall always be possible without the need for those providers to be part of such
multilateral contractual arrangement.
SECTION 2
DATA ACCESS INTERFACES FOR ACCOUNT INFORMATION SERVICES
AND PAYMENT INITIATION SERVICES
Article 36
Provision of dedicated access interfaces
1. Account servicing payment service providers that offer to a payer a payment account that
is accessible online shall have in place at least one dedicated interface for the purpose of
exchanging data with account information service providers and payment initiation service
providers.
8543/1/26 REV 1 214
EN
2. An account servicing payment service provider shall put in place the dedicated interface
referred to in paragraph 1 within three months of obtaining its authorisation. In order to
ensure that the dedicated interface can be used as soon as possible, the account servicing
payment service provider shall provide the relevant technical documentation of the
dedicated interface without undue delay, upon request by authorised payment initiation
service providers, by account information service providers or by undertakings that have
applied to their competent authorities for the relevant authorisation.
Account servicing payment service providers shall always permit access to the dedicated
interface referred to in paragraph 1 in order to allow business continuity for payment
initiation service providers and account information service providers.
8543/1/26 REV 1 215
EN
3. An account servicing payment service provider shall ensure that the dedicated interface
referred to in paragraph 1 uses standards of communication which are issued by European
or international standardisation organisations including the European Committee for
Standardization (CEN) or the International Organization for Standardization (ISO) or other
relevant, widely recognised standards offering equivalent security. An account servicing
payment service provider shall also ensure that the technical specifications of a dedicated
interface as referred to in paragraph 1 are documented, specifying the set of routines,
protocols and tools needed by payment initiation service providers and account
information service providers in order to enable the interoperability of their software and
applications with the systems of the account servicing payment service provider. Account
servicing payment service providers shall make the documentation on the technical
specifications of their dedicated interfaces referred to in paragraph 1 available, free of
charge and without undue delay, upon request by authorised payment initiation service
providers, account information service providers or by payment service providers that have
applied to their competent authorities for the relevant authorisation and shall make a
summary of that documentation publicly available on their website.
8543/1/26 REV 1 216
EN
4. An account servicing payment service provider shall ensure that, except where an
emergency situation prevents it from doing so, any change to the technical specifications of
the dedicated interface referred to in paragraph 1 is made available, as a minimum through
publication on its website, to authorised payment initiation service providers, account
information service providers, or relevant applicant payment institutions, in advance, as
soon as possible and not less than two months before that change is implemented. Account
servicing payment service providers shall document emergency situations where changes
were implemented without advance notification of the relevant information and make the
documentation available to competent authorities on request.
5. Account servicing payment service providers shall publish on their websites quarterly
statistics on the availability, unplanned unavailability and performance of their dedicated
interfaces, and, for comparison purposes, of the interfaces that they make available to their
payment service users for direct access to payment accounts online. The performance of
dedicated interfaces shall be measured by the number of successful account information
requests over the total number of account information requests, and by the number and
transaction volume of the successful payment initiation requests over the total number and
transaction volume of the total number of payment initiation requests.
8543/1/26 REV 1 217
EN
6. An account servicing payment service provider shall make available a testing facility,
including support, for connectivity and functional testing of dedicated interfaces to enable
authorised payment initiation service providers and account information service providers,
or relevant applicant payment institutions, to test their software and the applications used
for offering a payment service to users. No sensitive payment data or any other personal
data shall be shared through the testing facility.
7. In the case of an unexpected event or error occurring during the identification or
authentication process, or during the exchange of the data elements via its dedicated
interface, the account servicing payment service provider shall provide for notification
messages to be sent to the payment initiation service provider or the account information
service provider, explaining the reason for the unexpected event or error.
Article 37
Requirements for dedicated data access interfaces
1. An account servicing payment service provider shall ensure that the dedicated interface it
puts in place pursuant to Article 36(1) meets the following security and performance
requirements:
(a) the dedicated interface establishes and maintains communication sessions between
the account servicing payment service provider, the account information service
provider, the payment initiation service provider and any payment service user
concerned throughout the authentication of the payment service user;
8543/1/26 REV 1 218
EN
(b) the dedicated interface ensures the integrity and confidentiality of the personalised
security credentials and of authentication codes transmitted by or through the
payment initiation service provider or the account information service provider;
(c) the response time of the dedicated interface to requests for access from account
information service providers and payment initiation service providers does not
exceed the response time of the interface that the account servicing payment service
provider makes available to its payment service users for direct access to their
payment account online.
2. An account servicing payment service provider shall ensure that the dedicated interface
referred to in paragraph 1 allows account information service providers and payment
initiation service providers to:
(a) identify themselves to the account servicing payment service provider;
(b) instruct the account servicing payment service provider to start the authentication
based on the consent given by the payment service user to the account information
service provider or to the payment initiation service provider in accordance with
Article 50(3);
(c) make use, in a non-discriminatory manner, of any authentication exemptions applied
by the account servicing payment service provider;
8543/1/26 REV 1 219
EN
3. Account servicing payment service providers shall allow account information service
providers to communicate securely, via the dedicated interface referred to in paragraph 1,
in order to request and receive information on one or more designated payment accounts
and associated payment transactions. That information shall include the unique identifier of
the account, the associated names of the account holders, the currencies, the account
balance, and payment transactions initiated through a payment instrument which have not
yet been charged to the payment account, where those transactions are already visible in
the customer interface.
4. Account servicing payment service providers shall ensure that the dedicated interface
referred to in paragraph 1 allows payment initiation service providers to, at a minimum:
(a) place and revoke a standing payment order;
(b) initiate a single payment transaction;
(c) initiate and revoke a future-dated payment;
(d) initiate payment transactions to multiple beneficiaries;
(e) initiate payment transactions, regardless of whether the payee is on the payer’s
beneficiaries list, unless the payment service user is unable to execute those payment
transactions in the customer interface;
8543/1/26 REV 1 220
EN
(f) communicate securely to place a payment order from the payer’s payment account
and receive all information on the initiation of the payment transaction and all
information accessible to the account servicing payment service provider regarding
the execution of the payment transaction;
(g) verify the name of the account holder before the payment transaction is initiated,
regardless of whether the name of the account holder is available via the direct
interface;
(h) in cases where the account servicing payment service provider offers multiple
authentication procedures, choose which authentication procedure is to be presented
to the payer;
(i) prior to initiation of the payment transaction, see the unique identifier of the account,
the associated names of the account holders and, where available to the payment
service user, the currencies.
5. Account servicing payment service providers shall ensure that the dedicated interface
referred to in paragraph 1 provides payment initiation service providers with:
(a) immediate confirmation, upon request, in a simple ‘yes’ or ‘no’ format, of whether
the amount necessary for the execution of a payment transaction is available on the
payment account of the payer;
8543/1/26 REV 1 221
EN
(b) confirmation from the account servicing payment service provider, as soon as
possible, that the payment transaction has been or will be executed on the basis of the
information available to the account servicing payment service provider, taking into
account any pre-existing payment orders that might affect the full execution of the
payment order being placed.
The information referred to in the first subparagraph, point (b),shall not be shared with the
payment initiation service provider but may be used by the account servicing payment
service provider in order to provide confirmation of the execution of the operation.
6. For the purposes of the activities of payment initiation service providers and account
information service providers, the name of the account owner and the unique identifier of
the account shall not constitute sensitive payment data.
Article 38
Data access parity between dedicated access interface and customer interface
1. Without prejudice to Article 37, an account servicing payment service provider shall
ensure that the dedicated interface referred to in Article 36(1) offers at all times at least the
same level of availability and performance, including technical and IT support, as the
interfaces that the account servicing payment service provider makes available to the
payment service user for direct access to its payment account online.
8543/1/26 REV 1 222
EN
2. An account servicing payment service provider shall provide account information service
providers with at least the same information from designated payment accounts and
associated payment transactions as that which is made available to the payment service
user when directly requesting access to the account information, provided that that
information does not include sensitive payment data.
3. An account servicing payment service provider shall provide payment initiation service
providers with at least the same information on the initiation and execution of the payment
transaction as that which is provided or made available to the payment service user when
the transaction is initiated directly by the payment service user. That information shall be
provided immediately upon receipt of the payment order. Any update to that information,
including to the payment status, shall be made available to the payment initiation service
provider via the dedicated interface and on an ongoing basis until the payment transaction
is executed or rejected.
Article 39
Availability and performance requirements for the dedicated interface
1. An account servicing payment service provider shall take all measures in its power to limit
any planned unavailability of the dedicated interface to the extent strictly necessary and to
prevent unplanned unavailability and underperformance of the dedicated interface.
Unavailability shall be presumed to have arisen when five consecutive requests for access
to information for the provision of payment initiation services or account information
services receive server error responses or no response from the account servicing payment
service provider’s dedicated interface within 30 seconds.
8543/1/26 REV 1 223
EN
2. In cases of planned unavailability of the dedicated interface, account servicing payment
service providers shall, with the exception of emergency changes, inform payment service
providers making use of the dedicated interface at least one month in advance of the
planned unavailability and its duration. Planned unavailability shall normally occur
between 00:00 and 06:00.
3. In cases of unplanned unavailability of the dedicated interface, account servicing payment
service providers shall inform, in a timely manner, payment initiation service providers and
account information service providers making use of the dedicated interface, of the
measures being taken to restore the interface and of the estimated time necessary for the
problem to be resolved. Account servicing payment service providers shall ensure an
optimal recovery time of the dedicated interface.
4. An account servicing payment service provider shall ensure that the dedicated interface
provides availability and performance that are equal at least to those of the interface that
the account servicing payment service provider uses for authentication and communication
with its payment service users.
8543/1/26 REV 1 224
EN
5. EBA shall develop draft regulatory technical standards specifying:
(a) the requirements related to quarterly statistics on the availability and performance of
the interfaces referred to in Article 36(5) and the publication thereof;
(b) the standards establishing an optimal recovery time in cases of unplanned
unavailability of a dedicated interface pursuant to paragraph 3, based on the severity
of the incident.
For the purposes of the first subparagraph, point (b), an assessment of severity shall take
into account, among others, the number of customers impacted and types of functionality
affected of account information service providers and payment initiation service providers.
EBA shall submit the draft regulatory technical standards referred to in the first
subparagraph to the Commission by … [9 months from the date of entry into force of this
Regulation].
Power is delegated to the Commission to adopt the regulatory technical standards referred
to in the first subparagraph of this paragraph in accordance with Articles 10 to 14 of
Regulation (EU) No 1093/2010.
8543/1/26 REV 1 225
EN
Article 40
Derogation from the requirement to have a dedicated interface for data access
1. By way of derogation from Article 36(1), at the request of an account servicing payment
service provider, the competent authority may exempt that account servicing payment
service provider from the obligation to have in place a dedicated interface and allow it to
either:
(a) offer, as an interface for secure data exchange, one of the interfaces that the account
servicing payment service provider uses for authentication and communication with
its payment service users, provided that that interface offers equivalent functionality
to support access by payment initiation service providers and account information
service providers and uses widely accepted and interoperable standards; or
(b) where justified, not offer any interface for secure data exchange.
Where appropriate, Member States may exempt national central banks not acting in their
capacity as monetary authority or other public authorities referred to in Article 2(1),
point (d), from the obligation to have in place a dedicated interface.
2. EBA shall develop draft regulatory technical standards specifying the criteria on the basis
of which, in accordance with paragraph 1, it is justified for an account servicing payment
service provider not to offer any interface for secure data exchange. When specifying those
criteria, EBA shall, among others, consider the size, annual turnover and payments volume
of the account servicing payment service provider.
8543/1/26 REV 1 226
EN
EBA shall submit the draft regulatory technical standards referred to in the first
subparagraph to the Commission by … [12 months from the date of entry into force of this
Regulation].
Power is delegated to the Commission to adopt those regulatory technical standards in
accordance with Articles 10 to 14 of Regulation (EU) No 1093/2010.
SECTION 3
RIGHTS AND OBLIGATIONS OF ACCOUNT
SERVICING PAYMENT SERVICE PROVIDERS
Article 41
Obligations of account servicing payment service providers
regarding payment initiation services
The account servicing payment service provider shall perform the following actions to ensure the
payment service user’s right to use the payment initiation service:
(a) communicate securely with payment initiation service providers;
(b) immediately after receipt of the payment order, and on an ongoing basis, on request from a
payment initiation service provider, make available all information on the initiation of the
payment transaction and all information accessible to the account servicing payment
service provider regarding the execution of the payment transaction to the payment
initiation service provider;
8543/1/26 REV 1 227
EN
(c) treat payment orders transmitted through the services of a payment initiation service
provider as if those payment orders were payment orders transmitted directly by the payer
or the payee, in particular in terms of timing, priority or charges.
For the purposes of the first subparagraph, point (b), where some or all of the information referred
to in that point is unavailable immediately after receipt of the payment order, the account servicing
payment service provider shall ensure that any information, including any payment status update,
relating to the execution of the payment transaction is made available to the payment initiation
service provider immediately after that information becomes available to the account servicing
payment service provider.
Article 42
Obligations of account servicing payment service providers
regarding account information services
1. The account servicing payment service provider shall perform the following actions to
ensure the payment service user’s right to use the account information service:
(a) communicate securely with the account information service provider;
(b) treat data requests transmitted through the services of an account information service
provider as if the data were requested by the payment service user via the interface
that the account servicing payment service provider makes available to its payment
service users to allow them direct access to their payment account.
8543/1/26 REV 1 228
EN
2. The account servicing payment service provider shall allow account information service
providers to access information from designated payment accounts and associated payment
transactions held by that account servicing payment service provider for the purpose of
providing the account information service whether or not the payment service user is
actively requesting such information.
3. Where the account information service provider intends to access information pursuant to
paragraph 2 at times when the payment service user is not actively requesting such
information, it shall ensure that the payment service user is duly aware of that intention
before making use of that functionality.
8543/1/26 REV 1 229
EN
Article 43
Restriction of access to payment accounts by account information service providers
and payment initiation service providers
1. An account servicing payment service provider may deny an account information service
provider or a payment initiation service provider access to a payment account for
objectively justified and duly evidenced reasons. Those reasons shall relate to access to the
payment account by that account information service provider or that payment initiation
service provider which is deemed unauthorised, pursuant to Article 50(4), or fraudulent,
including the unauthorised or fraudulent initiation of a payment transaction. In such cases,
the account servicing payment service provider shall inform the payment service user that
access to the payment account is denied and provide the reasons therefor. That information
shall, where possible, be provided to the payment service user before access is denied and,
at the latest, immediately thereafter, unless providing it would compromise objectively
justified security reasons or it is prohibited by other relevant Union or national law.
2. In the cases referred to in paragraph 1, the account servicing payment service provider
shall immediately report the incident relating to the account information service provider
or the payment initiation service provider to the competent authority. The information shall
include the relevant details of a case and the reasons for taking action. The competent
authority shall assess that case and shall, if necessary, take appropriate measures.
8543/1/26 REV 1 230
EN
Article 44
Data access management by payment service users
1. The account servicing payment service provider shall provide the payment service user
with a dashboard, integrated into its user interface, to monitor and manage the consents
that the payment service user has given for the purposes of account information services or
payment initiation services covering multiple or recurrent payments.
2. The dashboard shall:
(a) provide the payment service user, at any time and in a format that is easy to
understand, with an overview of each ongoing consent given for the purposes of
account information services or payment initiation services, including:
(i) the name of the account information service provider or payment initiation
service provider to which access has been granted;
(ii) the customer account to which access has been granted;
(iii) the purpose of the consent;
(iv) the period of validity of the consent, including the date on which the payment
service user has given that consent;
(v) the categories of data being shared;
(vi) the dates on which payment account data was accessed.
8543/1/26 REV 1 231
EN
(b) allow the payment service user to withdraw data access for all account information
service or payment initiation service providers or for a given account information
service or payment initiation service provider at any time and free of charge;
(c) within 48 hours of withdrawal of a consent, allow the payment service user to
re-establish any data access withdrawn;
(d) include a record of data access consents that have been withdrawn or that have
expired, for a duration of two years.
3. Where, pursuant to paragraph 2, point (b), a payment service user decides to withdraw data
access, the payment initiation service provider or account information service provider
concerned shall:
(a) cease accessing and using the data; and
(b) delete without undue delay, but not before 48 hours have passed after the withdrawal
of a consent, the data received as a result of the data access consent granted by the
payment service user.
By way of derogation from the first subparagraph, point (b), the payment service provider
concerned may retain the data if the payment service user explicitly so chooses.
8543/1/26 REV 1 232
EN
4. The account servicing payment service provider shall ensure that the dashboard is easy to
find in its user interface and that information displayed on the dashboard is clear, neutral,
accurate and easily understandable for the payment service user and does not contain any
deterring or discouraging language that might dissuade the payment service user from
making use of the services of a payment initiation service provider or account information
service provider.
The account servicing payment service provider shall not:
(a) prompt the payment service user to withdraw a consent given for the purposes of
account information services or payment initiation services;
(b) design, organise or operate its dashboard in a manner that deceives, manipulates, or
directs the payment service user to grant consents that are not in the user’s best
interest, or in a manner that materially distorts or impairs the user’s ability to make
free and informed decisions.
5. The account information service provider or payment initiation service provider to which
consent has been granted shall provide the information referred to in paragraph 2, point (a),
to the account servicing payment service provider without undue delay. The account
servicing payment service provider shall only provide that information to the extent that it
was provided to it by the account information service provider or payment initiation
service provider to which consent has been granted.
8543/1/26 REV 1 233
EN
6. The account servicing payment service provider and the account information service
provider or payment initiation service provider to which consent has been granted shall
cooperate to make information available to the payment service user via the dashboard
without undue delay.
The account servicing payment service provider shall make information available to the
account information service provider or payment initiation service provider without undue
delay of any changes made by the payment service user via the dashboard to a consent,
including the withdrawal of a consent.
An account information service provider or payment initiation service provider shall
inform the account servicing payment service provider without undue delay of a new
consent granted by a payment service user regarding a payment account provided by that
account servicing payment service provider, including the information listed in
paragraph 2(a), points (i) to (v).
7. The account servicing payment service provider shall bear no liability for the undertaking
by the payment service user of the actions referred to in paragraph 2, points (b) and (c).
Article 45
Prohibited obstacles to data access
1. Account servicing payment service providers shall ensure that their dedicated interfaces do
not create obstacles to the provision of payment initiation services and account information
services.
8543/1/26 REV 1 234
EN
Prohibited obstacles shall include the following:
(a) preventing the use by payment initiation service providers or account information
service providers of the personalised security credentials issued by account servicing
payment service providers to their payment service users;
(b) requiring payment service users to manually input their unique identifier into the
domain of the account servicing payment service provider in order to be able to use
account information services or payment initiation services;
(c) requiring checks of the consent given by payment service users to a payment
initiation service provider or an account information service provider;
(d) requiring additional registrations by payment initiation service providers and account
information service providers in order to be able to access the payment service user’s
payment account or the dedicated interface;
(e) requiring, unless necessary to facilitate the exchange of information between account
servicing payment service providers and payment initiation service providers and
account information service providers related, in particular, to the updating of the
dashboard referred to in Article 44, that payment initiation service providers and
account information service providers pre-register their contact details with the
account servicing payment service provider;
8543/1/26 REV 1 235
EN
(f) restricting the ability of a payment service user to initiate payments via a payment
initiation service provider only to those payees that are on the payer’s beneficiaries
list, unless the payment service user is unable to perform those payments in the
customer interface;
(g) restricting payment initiations to or from domestic unique identifiers only;
(h) requiring strong customer authentication more times than the account servicing
payment service provider requires when the payment service user is directly
accessing that user’s payment account or initiating a payment with the account
servicing payment service provider;
(i) providing a dedicated interface that does not support all authentication procedures
made available by the account servicing payment service provider to its payment
service user;
(j) imposing an account information or payment initiation journey, by way of a
redirection or decoupled approach, whereby the authentication of the payment
service user with the account servicing payment service provider includes additional
steps or required actions in the user journey compared to the equivalent
authentication procedure offered to payment service users when they directly access
their payment accounts or initiate payments with the account servicing payment
service provider;
8543/1/26 REV 1 236
EN
(k) imposing automatic redirection of a user, at the stage of authentication, to the
account servicing payment service provider’s web page, when the dedicated interface
does not support all the authentication procedures made available by the account
servicing payment service provider to its payment service users;
(l) requiring strong customer authentication two times in a payment initiation
service-only journey where the payment initiation service provider transmits to the
account servicing payment service provider all information necessary to initiate the
payment, namely one strong customer authentication for the ‘Yes’ or ‘No’
confirmation and a second strong customer authentication for payment initiation.
2. Measures taken by account servicing payment service providers which are necessary to
address suspected fraud under this Regulation or to comply with Regulation
(EU) 2016/679 shall not be deemed to constitute obstacles to data access unless those
measures are prohibited obstacles as referred to in paragraph 1, points (a) to (l), of this
Article.
8543/1/26 REV 1 237
EN
SECTION 4
RIGHTS AND OBLIGATIONS OF ACCOUNT INFORMATION SERVICE PROVIDERS
AND PAYMENT INITIATION SERVICE PROVIDERS
Article 46
Use of the customer interface by account information service providers
and payment initiation service providers
1. Account information service providers and payment initiation service providers shall
access payment account data exclusively via the dedicated interface referred to in
Article 36, other than in the circumstances set out in Article 40(1) or exceptionally via
another safe and efficient interface.
2. Where only the interface referred to in Article 40(1), point (a), is accessible to a payment
initiation service provider or an account information service provider, the account
information service provider or the payment initiation service provider shall at all times:
(a) identify itself to the account servicing payment service provider;
(b) provide information in accordance with Article 44(2), points (a)(ii) to (v);
(c) rely on the authentication procedures provided by the account servicing payment
service provider to the payment service user;
8543/1/26 REV 1 238
EN
(d) take the necessary measures to ensure that it does not process data, including access
and storage of data, for purposes other than the provision of the service requested by
the payment service user;
(e) in order to allow the competent authority to investigate compliance with this Section,
log the data that are accessed through the interface operated by the account servicing
payment service provider for its payment service users, and provide, upon request
and without undue delay, the log files to the competent authority.
For the purposes of the first subparagraph, point (e), logs shall be deleted three years after
their creation. Logs may be kept for longer than that retention period to the extent that they
are required for monitoring procedures that are already underway.
Article 47
Specific obligations of payment initiation service providers
1. Payment initiation service providers shall:
(a) provide account servicing payment service providers with the same information as
the information requested from the payment service user when initiating the payment
transaction directly;
(b) provide services only on the basis of the payment service user’s consent, in
accordance with Article 50;
8543/1/26 REV 1 239
EN
(c) not hold at any time the payer’s funds in connection with the provision of the
payment initiation service;
(d) ensure that the personalised security credentials of the payment service user are not,
with the exception of the payer and the issuer of the personalised security credentials,
accessible to other parties and that they are transmitted by the payment initiation
service provider through safe and efficient channels;
(e) ensure that any other information relating to the payment service user obtained when
providing payment initiation services, is only provided to the payee and only with the
payment service user’s consent;
(f) every time a payment is initiated, identify itself to the account servicing payment
service provider and securely communicate with the account servicing payment
service provider, the payer and the payee;
(g) be able to refuse to initiate a payment transaction for objectively justified reasons.
2. Payment initiation service providers shall not:
(a) without prejudice to Article 46(2), point (e), store sensitive payment data of the
payment service user;
8543/1/26 REV 1 240
EN
(b) request from the payment service user any data other than those necessary to provide
the payment initiation service;
(c) process any personal or non-personal data, including use, access or storage of data,
for purposes other than the provision of the payment initiation service as permitted
by the payment service user;
(d) modify the amount, the payee or any other feature of the payment transaction.
Article 48
Specific obligations of and other provisions
concerning account information service providers
1. The account information service provider shall:
(a) provide services only on the basis of the payment service user’s consent, in
accordance with Article 50;
(b) ensure that the personalised security credentials of the payment service user are not
accessible to other parties with the exception of the user and the issuer of the
personalised security credentials, and that when those credentials are transmitted by
the account information service provider, transmission is done through safe and
efficient channels;
8543/1/26 REV 1 241
EN
(c) for each communication session, identify itself to the account servicing payment
service provider of the payment service user and securely communicate with the
account servicing payment service provider and the payment service user;
(d) access only information from designated payment accounts and associated payment
transactions;
(e) have in place suitable and effective mechanisms that prevent access to information
other than from designated payment accounts and associated payment transactions, in
accordance with the payment service user’s consent.
2. The account information service provider shall not:
(a) access sensitive payment data linked to the payment accounts;
(b) process any data for purposes other than the provision of the account information
service as permitted by the payment service user.
3. Articles 4 to 8, Articles 10, 11 and 12, Articles 14 to 19, Articles 21 to 29, Articles 51
and 52, Articles 54 to 83, and Articles 87 and 90 shall not apply to account information
service providers.
8543/1/26 REV 1 242
EN
SECTION 5
IMPLEMENTATION
Article 49
Role of competent authorities
1. Competent authorities shall ensure that account servicing payment service providers
comply at all times with their obligations in relation to the dedicated interface referred to in
Article 36(1) and Article 39 and that any identified prohibited obstacle listed in Article 45
is immediately removed by the relevant account servicing payment service provider.
Where any non-compliance of the dedicated interfaces with this Regulation, or prohibited
obstacles, are identified, including on the basis of information transmitted by payment
initiation service providers or account information service providers, the competent
authorities shall take without undue delay the necessary and adequate enforcement
measures and impose any appropriate sanction.
2. Competent authorities shall take without delay every necessary enforcement action where
necessary to preserve the access rights of payment initiation service providers and account
information service providers. Enforcement actions may include appropriate sanctions.
8543/1/26 REV 1 243
EN
3. Competent authorities shall ensure that payment initiation service providers and account
information service providers comply with their obligations in relation to the use of data
access interfaces.
4. Competent authorities shall have the necessary resources, in particular in terms of
dedicated staff, in order to carry out their tasks at all times.
5. Competent authorities shall cooperate with the supervisory authorities under Regulation
(EU) 2016/679 where the processing of personal data is concerned.
6. Competent authorities shall, on their own initiative, hold joint meetings with account
servicing payment service providers, payment initiation service providers and account
information service providers for the purposes of paragraph 7.
7. Competent authorities shall deploy their best efforts to ensure that possible issues arising
from the use of and access to data exchange interfaces between account servicing payment
service providers, payment initiation service providers and account information service
providers are rapidly and durably resolved.
8. Account servicing payment service providers shall provide competent authorities with data
on access by account information service providers and payment initiation service
providers to payment accounts which they service. Competent authorities may also, where
appropriate, require account information service providers and payment initiation service
providers to provide any relevant data on their operations.
8543/1/26 REV 1 244
EN
In accordance with its powers pursuant to Article 29(1), point (b), Article 31 and
Article 35(2) of Regulation (EU) No 1093/2010, EBA shall coordinate monitoring activity
by competent authorities as referred to in the first subparagraph of this paragraph, avoiding
data reporting duplication. EBA shall report every two years to the Commission on the size
and operation of the markets for account information services and payment initiation
services in the Union. Those reports may, where appropriate, contain recommendations.
9. EBA shall develop draft regulatory technical standards specifying the data to be provided
to competent authorities pursuant to paragraph 8 as well as the methodology and
periodicity to be applied for such data provision.
EBA shall submit the draft regulatory technical standards referred to in the first
subparagraph to the Commission by … [18 months from the date of entry into force of this
Regulation].
Power is delegated to the Commission to adopt those regulatory technical standards in
accordance with Articles 10 to 14 of Regulation (EU) No 1093/2010.
8543/1/26 REV 1 245
EN
Chapter 4
Authorisation of payment transactions
Article 50
Authorisation
1. A payment transaction or a series of payment transactions shall be authorised only if the
payer has given its consent for the execution of the payment transaction. A payment
transaction may be authorised by the payer prior to or, if agreed between the payer and the
payment service provider, after the execution of the payment transaction.
2. A payment transaction shall be deemed to be unauthorised where the transaction was
initiated or modified by a third party who is acting without the consent of the payer,
including by using the fraudulently-obtained personalised security credentials of the payer.
3. Access to a payment account for the purposes of account information services or payment
initiation services by payment service providers shall be authorised only if the payment
service user has given its consent to the account information service provider or,
respectively, to the payment initiation service provider, to access the payment account and
the relevant data in that account.
8543/1/26 REV 1 246
EN
4. In the absence of consent, a payment transaction or access to a payment account by an
account information service provider or a payment initiation service provider shall be
deemed to be unauthorised.
5. Account servicing payment service providers shall not verify the consent given by the
payment service user to the account information service provider or the payment initiation
service provider.
6. The consent referred to in paragraphs 1 and 3 shall be expressed in the form agreed
between the payment service user and the relevant payment service provider. Consent to
execute a payment transaction may also be expressed via the payee or the payment
initiation service provider.
The procedure for giving consent shall be agreed between the payment service user and the
relevant payment service provider.
7. The payer may withdraw consent to execute a payment transaction or to access a payment
account for the purposes of payment initiation services at any time, but no later than at the
moment of irrevocability in accordance with Article 69. The payment service user may
withdraw consent to access a payment account for the purposes of account information
services at any time. The payer may also withdraw consent to execute a series of payment
transactions, in which case any future payment transaction in that series shall be deemed to
be unauthorised.
8543/1/26 REV 1 247
EN
Article 51
Discrepancies between the name and unique identifier of a payee in case of credit transfers
In the case of credit transfers, payment service providers shall comply with Article 5c(1) to (7) and
Article 5b(2) of Regulation (EU) No 260/2012, and those articles shall apply mutatis mutandis to all
credit transfers, including those that fall outside the scope of Regulation (EU) No 260/2012.
For the purposes of the first subparagraph of this paragraph, where the payment account of the
payee is not identified by the payment account identifier specified in point (1)(a) of the Annex to
Regulation (EU) No 260/2012, references in Article 5c of that Regulation to the payment account
identifier shall be construed as referring to the unique identifier used to unambiguously identify the
payment account of the payee.
Article 52
Limits and blocking of the use of the payment instrument
1. The payment service provider shall offer to the payment service user in the framework
contract the possibility of setting in that contract a limit of a maximum amount that can be
transferred, which may differ according to each means of payment, including for credit
transfers, and each payment instrument. A limit may be on a per-transaction basis or within
a set timeframe, at the sole discretion of the payment service user.
Payment service providers shall not unilaterally change the spending limits set in the
framework contract with their payment service users.
8543/1/26 REV 1 248
EN
It shall be possible for the payment service user to modify the spending limits set in the
framework contract. Payment service providers shall ensure that the payer is able to
modify the spending limits set prior to the placing of a payment order.
2. If the payment service user increases the spending limits remotely, payment service
providers shall set a delay of four hours for that increase to come into effect. Payment
service users shall have the right to adjust or opt out of the application of such a delay
period. Where a delay period is in place, it shall apply before any subsequent adjustment or
opt out comes into effect.
Payment service providers shall immediately notify payment service users, in an agreed
manner, where a change to a spending limit is requested, that the delay period referred to in
the first subparagraph has ended or that the adjustment or opt-out referred to in the first
subparagraph is exercised.
3. Where a payment service user’s payment order exceeds, or leads to the exceeding of the
maximum amount, the payer’s payment service provider shall not execute the payment
order and shall inform the payment service user of the reasons thereof and how to modify
the maximum amount.
4. The payment service provider may block the payment instrument for objectively justified
reasons relating to the security of the payment instrument, the suspicion of unauthorised or
fraudulent use of the payment instrument or, in the case of a payment instrument with a
credit line, a significantly increased risk that the payer might be unable to meet its
obligation to pay.
8543/1/26 REV 1 249
EN
5. Where a payment instrument is blocked pursuant to paragraph 4, the payment service
provider shall inform the payer of the blocking of the payment instrument and the specific
reasons for it in an agreed manner, where possible before the payment instrument is
blocked and at the latest immediately thereafter, unless providing such information is
prohibited by other relevant Union or national law. The payer’s payment service provider
shall without undue delay and within two business days at the latest, assess whether the
reasons for blocking the payment instrument are still justified.
6. The payment service provider shall unblock the payment instrument or replace it with a
new payment instrument once the reasons for blocking it no longer exist.
7. Where the payment service provider offers the payment service user the possibility to
initiate or give consent to payment transactions by means of a mobile application, the
payment service provider shall require strong customer authentication and the use of
different communication channels to activate that mobile application.
8. If the payment service user activates the mobile application remotely, the payment service
provider shall set a delay of four hours for that activation to take effect. The payment
service user shall have the right to adjust or opt out of the application of such a delay
period. Where a delay period is in place, it shall apply before any subsequent adjustment or
opt out comes into effect.
8543/1/26 REV 1 250
EN
9. The payment service provider shall immediately notify the payment service user, in an
agreed manner, and through different communication channels, of the activation of a
mobile application. The notification shall include instructions in case the payment service
user has not installed the mobile application themselves.
The procedure for the notification referred to in this paragraph shall be agreed between the
payment service user and the payment service provider.
10. Where the payment service user notifies the payment service provider that they have not
activated the mobile application linked to their payment account in accordance with the
procedure referred to in paragraph 9, the payment service provider shall without undue
delay ensure that the mobile application does not make it possible to access the payment
account of the payment service user, or to initiate or give consent to payment transactions.
11. Paragraphs 7, 8 and 9 shall not apply to the initial establishment of the customer
relationship between the payment service user and the payment service provider through
the use of a mobile application nor to the activation by the payment service provider at its
physical premises of a mobile application on a device of the payment service user.
12. This Article applies to all credit transfers, including credit transfers in euro,
notwithstanding Regulation (EU) No 260/2012.
8543/1/26 REV 1 251
EN
Article 53
Obligations of the payment service user in relation to payment instruments
and personalised security credentials
The payment service user entitled to use a payment instrument shall:
(a) use the payment instrument in accordance with the terms governing the issue and use of
the payment instrument, which shall be objective, non-discriminatory and proportionate;
(b) notify the payment service provider, or the entity specified by the payment service
provider, without undue delay on becoming aware of the loss, theft, misappropriation or
unauthorised use of the payment instrument or its relevant personalised security
credentials.
For the purposes of the first subparagraph, point (a), the payment service user shall, as soon as in
receipt of a payment instrument, take all reasonable steps to keep its personalised security
credentials safe.
Article 54
Obligations of the payment service provider in relation to payment instruments
1. The payment service provider issuing a payment instrument shall:
(a) ensure that personalised security credentials are not accessible to parties other than
the payment service user that is entitled to use the payment instrument, without
prejudice to the obligations of the payment service user set out in Article 53;
8543/1/26 REV 1 252
EN
(b) refrain from sending an unsolicited payment instrument, except where a payment
instrument already given to the payment service user is to be replaced;
(c) ensure that appropriate means are available at all times and free of charge to enable
the payment service user to make a notification pursuant to Article 53, first
paragraph, point (b), or to request unblocking of the payment instrument pursuant to
Article 52(6), and that human support is, at least during business hours, available free
of charge for those purposes in an official language of the Member State where the
payment service is provided;
(d) provide the payment service user with the possibility to make a notification pursuant
to Article 53, first paragraph, point (b), free of charge and only charge any possible
replacement costs directly attributed to the payment instrument;
(e) prevent all use of the payment instrument once a notification pursuant to Article 53,
first paragraph, point (b), has been made;
(f) ensure that sensitive payment data are transmitted to the payment service user
through safe channels.
For the purposes of the first subparagraph, point (c), the payment service provider shall
provide the payment service user upon its request, for 18 months after notification, with the
means to prove that the payment service user made such a notification.
2. The payment service provider shall bear the risk of sending a payment instrument or any
personalised security credentials relating to it to the payment service user.
8543/1/26 REV 1 253
EN
Article 55
Notification and rectification of unauthorised, authorised
or incorrectly executed payment transactions
1. The payment service provider shall only rectify any unauthorised, incorrectly executed
payment transaction or authorised payment transaction where the payment service user
notifies the payment service provider in accordance with Article 57, 60 or 87 without
undue delay after becoming aware of any such transaction giving rise to a claim, including
a claim under Article 79, and, in any case, no later than 18 months after the debit date.
The time limits for notification laid down in the first subparagraph shall not apply where
the payment service provider has failed to provide or make available the information on the
payment transaction in accordance with Title II.
2. Where a payment initiation service provider is involved, the payment service user shall
obtain rectification from the account servicing payment service provider pursuant to
paragraph 1 of this Article, without prejudice to Article 57(4) and Article 79(1).
Article 56
Evidence on authorisation and execution of payment transactions
1. Where a payment service user denies having authorised an executed payment transaction
or claims that the payment transaction was not correctly executed, the burden shall be on
the payment service provider to prove that the payment transaction was authorised,
accurately recorded, entered in the accounts and not affected by a technical breakdown or
some other deficiency of the service provided by the payment service provider.
8543/1/26 REV 1 254
EN
If the payment transaction is initiated through a payment initiation service provider, the
burden shall be on the payment initiation service provider to prove that within its sphere of
competence, the payment transaction was authorised, accurately recorded and not affected
by a technical breakdown or other deficiency linked to the payment service of which it is in
charge.
2. Where a payment service user denies having authorised an executed payment transaction,
the fact that the payment transaction was authenticated, including where applicable, via
strong customer authentication, accurately recorded, entered in the accounts and not
affected by a technical breakdown or some other deficiency of the service provided shall
not, in itself, necessarily be sufficient to prove either that the payment transaction was
authorised by the payer or that the payer acted fraudulently or failed with intent or gross
negligence to fulfil one or more of the obligations under Article 53. The payment service
provider, including, where appropriate, the payment initiation service provider, shall
provide supporting evidence to prove fraud or gross negligence on part of the payment
service user.
8543/1/26 REV 1 255
EN
3. For the purposes of paragraphs 1 and 2 of this Article, and before concluding that a
payment service user has authorised the transaction, acted fraudulently or failed with intent
or gross negligence to fulfil one or more of the obligations under Article 53, the payment
service provider shall invite the payment service user to provide information regarding the
events leading up to the payment transaction and include that information in its assessment.
Where the payment service user does not provide such information, that shall not, in itself,
lead the payment service provider to conclude that the payment service user has authorised
the transaction, acted fraudulently or failed with intent or gross negligence to fulfil one or
more of the obligations under Article 53. The payment service user shall not be expected to
provide information beyond what such a payment service user can reasonably be expected
to have.
Article 57
Payment service provider’s liability for unauthorised payment transactions
1. Without prejudice to Article 55, in the case of an unauthorised payment transaction, the
payer’s payment service provider shall refund the payer the amount of the unauthorised
payment transaction immediately, and in any event no later than by the end of the
following business day, after noting or being notified of the unauthorised transaction,
except where the payer’s payment service provider has objectively justified reasons for
suspecting that the payer failed with intent or gross negligence to fulfil one or more of the
obligations under Article 53, and communicates those grounds to the payer in writing, or
for suspecting that the payer acted fraudulently.
8543/1/26 REV 1 256
EN
2. Where the payer’s payment service provider had objectively justified reasons for
suspecting that the payer acted fraudulently or failed with intent or gross negligence to
fulfil one or more of the obligations under Article 53, the payer’s payment service provider
shall, within 15 business days after noting or being notified of the transaction, do either of
the following:
(a) refund the payer the amount of the unauthorised payment transaction if the payer’s
payment service provider has concluded, after further investigation, that the payer
did not act fraudulently or fail with intent or gross negligence to fulfil one or more of
the obligations under Article 53;
(b) provide a justification to the payer for refusing the refund and indicate the bodies to
which the payer is able to refer the matter in accordance with Articles 100, 101, 103,
104 and 105 if the payer does not accept the reasons provided and, where the
payment service provider concludes that the payer acted fraudulently, communicate
the reasons for that conclusion to the relevant national authority.
For the purposes of the first subparagraph, point (b), Member States shall publish the name
of the relevant national authority to whom the justification is to be provided.
3. Where applicable, the payer’s payment service provider shall restore the debited payment
account to the state in which it would have been had the unauthorised payment transaction
not taken place. The payer’s payment service provider shall also ensure that the credit
value date for the payer’s payment account is no later than the date on which the amount
was debited.
8543/1/26 REV 1 257
EN
4. Where the payment transaction is initiated through a payment initiation service provider,
the account servicing payment service provider shall refund immediately, and in any event
no later than the end of the following business day, the amount of the unauthorised
payment transaction and, where applicable, restore the debited payment account to the state
in which it would have been had the unauthorised payment transaction not taken place.
5. If the payment initiation service provider is liable for the unauthorised payment
transaction, the payment initiation service provider shall immediately compensate the
account servicing payment service provider at its request for the losses incurred or sums
paid as a result of the refund to the payer, including the amount of the unauthorised
payment transaction. In accordance with Article 56(1), the burden shall be on the payment
initiation service provider to prove that, within its sphere of competence, the payment
transaction was authorised, accurately recorded and not affected by a technical breakdown
or other deficiency linked to the payment service of which it is in charge.
6. Any further financial loss caused to the payer may be compensated in accordance with the
law applicable to the contract concluded between the payer and the relevant payment
service provider.
8543/1/26 REV 1 258
EN
Article 58
Payment service provider’s liability
for incorrect application of the matching verification service
Where a payment service provider fails to comply with Article 51, and that failure results in a
defectively executed payment transaction, the payer’s payment service provider shall without delay
refund the payer the amount transferred and, where applicable, restore the debited payment account
to the state in which it would have been had the transaction not taken place.
Where that failure occurs because the payee’s payment service provider, or the payment initiation
service provider, failed to comply with Article 51, the payee’s payment service provider or, where
relevant, the payment initiation service provider, shall compensate the payer’s payment service
provider for the financial damage caused to the payer’s payment service provider by that failure.
Any further financial loss caused to the payer may be compensated in accordance with the law
applicable to the contract concluded between the payer and the relevant payment service provider.
8543/1/26 REV 1 259
EN
Article 59
Liability of technical service providers and of operators of payment schemes for failure
to support the application of strong customer authentication
Technical service providers and operators of payment schemes that provide services to the payee, or
to the payee’s or payer’s payment service provider, shall be liable for direct financial damage
caused to the payee, or to the payee’s or payer’s payment service provider, for, and proportionate to,
their failure, within the remit of their contractual relationship, and not exceeding the amount of the
transaction in question, to provide the services that are necessary to enable the application of strong
customer authentication.
Article 60
Payment service provider’s liability for impersonation fraud
1. Payment service providers shall have adequate prevention measures and robust technical
safeguards in place to prevent the replication and misuse by fraudsters of their
communication channels in order to mislead payment service users into making fraudulent
transactions.
8543/1/26 REV 1 260
EN
2. Where a payment service user who is a consumer has been manipulated by a third party
pretending to be the consumer’s payment service provider using communication channels
attributed to the consumer’s payment service provider and that manipulation has resulted in
fraudulent authorised payment transactions, the payment service provider shall refund the
consumer the full amount of the fraudulent authorised payment transaction provided that
the consumer has, without undue delay after becoming aware of the fraud, notified its
payment service provider and reported the fraud to the police.
3. Within 15 business days of being notified pursuant to paragraph 2 and provided with the
police report by the consumer, the payment service provider shall do either of the
following:
(a) refund the consumer the amount of the fraudulent authorised payment transaction;
(b) where the payment service provider has objectively justified reasons to suspect fraud
or a gross negligence by the consumer, provide a justification to the consumer for
refusing the refund and indicate the bodies to which the consumer is able to refer the
matter in accordance with Articles 100, 101, 103, 104 and 105 if the consumer does
not accept the reasons provided and, where the payment service provider concludes
that the consumer acted fraudulently, communicate the reasons for that conclusion to
the national authority referred to in Article 57(2), first subparagraph, point (b).
4. Paragraph 2 shall not apply if the consumer has acted fraudulently or with gross
negligence.
8543/1/26 REV 1 261
EN
5. The burden shall be on the payment service provider of the consumer to prove that the
consumer acted fraudulently or with gross negligence.
Before concluding that the consumer acted fraudulently or with gross negligence, the
payment service provider shall invite the consumer to provide information regarding the
events leading up to the payment transaction and take into account that information in its
assessment. Where the consumer does not provide such information, that shall not in itself
lead the payment service provider to conclude that the consumer acted fraudulently or with
gross negligence. The consumer shall not be expected to provide information beyond what
such a consumer can reasonably be expected to have.
Article 61
Cross-sectoral cooperation for the purposes of fraud prevention and detection
1. Where payment fraud originates in the publication of fraudulent content online, payment
service providers shall, without undue delay, inform providers of hosting services
following the procedure laid down in Article 16, or, where applicable, Article 22 of
Regulation (EU) 2022/2065.
8543/1/26 REV 1 262
EN
2. To the extent necessary for the purposes of preventing and detecting potentially fraudulent
payment transactions, including transactions involving payment initiation services, data
may be exchanged when there are objectively justified reasons to suspect fraudulent
behaviour by a user of their services:
(a) between payment service providers and providers of hosting services;
(b) between payment service providers and providers of interpersonal communications
services.
3. For the purposes of paragraph 2, without prejudice to Directive (EU) 2022/2555,
Directive 2002/58/EC or Article 101 of this Regulation, providers of interpersonal
communications services and providers of very large online platforms and of very large
online search engines shall establish dedicated communication channels with payment
service providers, or participate in a system for effective communication or in an
information sharing mechanism, to allow for faster and more effective exchanges in
compliance with Regulation (EU) 2016/679 and Directive 2002/58/EC.
4. Providers of interpersonal communications services and providers of very large online
platforms and of very large online search engines shall have in place all necessary
educational measures, including alerts to the recipients of their services via all appropriate
means and media when new forms of online scams emerge, taking into account the needs
of the most vulnerable groups of recipients of their services.
8543/1/26 REV 1 263
EN
For the purposes of the first subparagraph of this paragraph, providers of interpersonal
communications services shall give the recipients of their services clear indications as to:
(a) how to identify attempted fraud;
(b) actions and precautions to be taken to avoid falling victim to fraudulent activity
targeting them; and
(c) the procedure for reporting fraudulent activity.
For the purposes of the first subparagraph of this paragraph, providers of very large online
platforms and of very large online search engines shall give the recipients of their services
clear indications as to:
(a) how to identify attempted fraud;
(b) actions and precautions to be taken to avoid falling victim to fraudulent activity
targeting them; and
(c) the procedure for reporting fraudulent activity, for the purposes of compliance with
Article 16 of Regulation (EU) 2022/2065.
5. The Commission and the European Board for Digital Services shall encourage and
facilitate the drawing up of a voluntary code of conduct at Union level to foster prevention,
enhance security and combat payment fraud and financial scams, under the conditions set
out in Article 45 of Regulation (EU) 2022/2065.
8543/1/26 REV 1 264
EN
6. Without prejudice to Directive (EU) 2022/2555, providers of interpersonal
communications services shall take appropriate organisational and technical measures to
detect and prevent the use of their services for impersonation fraud, including by means of
manipulation of calling line identification or electronic mail addresses, where that use aims
to induce payment service users to make a payment or to take an action that would
compromise the security of the payment account. Those measures shall comply with
applicable Union law on data protection, in particular Regulation (EU) 2016/679 and
Directive 2002/58/EC.
Article 62
Advertising of regulated financial services on very large online platforms
and very large online search engines
1. For the purposes of this Article, ‘regulated financial service’ means any service of a
banking, credit, insurance, personal pension, payment or investment nature, including
crypto-assets and crowdfunding, for which authorisation from or registration with a
competent authority is required under Union law.
2. Providers of very large online platforms and of very large online search engines shall
request from each advertiser of a regulated financial service an authorisation number,
registration number or other information attesting that that advertiser is a regulated
financial service provider that is authorised or registered to provide the advertised
regulated financial service in a Member State or at the Union level or is acting on behalf of
such a provider.
8543/1/26 REV 1 265
EN
3. Providers of very large online platforms and of very large online search engines shall, upon
receiving the information referred to in paragraph 2 of this Article, and prior to allowing
the advertiser concerned to use their service for the purpose of advertising those regulated
financial services, make best efforts, including by using the registers of authorised or
registered providers of regulated financial services made available in accordance with
Directive (EU) 2026/…+ or other relevant Union law, to assess whether that information,
for the accuracy of which advertisers are solely responsible for the purposes of this
Regulation, is reliable and complete, provided that the assessment can be carried out in a
proportionate manner by automated tools.
4. Providers of very large online platforms and of very large online search engines who have
not obtained the information referred to in paragraph 2 shall refuse to allow the advertiser
of regulated financial services to use their services for the purpose of advertising those
regulated financial services.
5. For the purposes of compliance with Article 39(2), points (a), (b) and (c), of Regulation
(EU) 2022/2065, where the subject matter of an advertisement is a regulated financial
service, providers of very large online platforms and of very large online search engines
shall include in their advertisement repositories information that the subject matter of the
advertisement is a regulated financial service and whether the advertiser is acting on behalf
of a provider of regulated financial services.
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 266
EN
Article 63
Payer’s liability for unauthorised payment transactions
1. By way of derogation from Article 57, the payer may be obliged to bear the losses relating
to any unauthorised payment transactions, up to a maximum of EUR 50, resulting from the
loss, theft or misappropriation of a payment instrument or personalised security
credentials.
The first subparagraph shall not apply where either of the following occurred:
(a) the loss, theft or misappropriation of a payment instrument or personalised security
credentials was not detectable to the payer prior to a payment, except where the
payer has acted fraudulently; or
(b) the loss was caused by acts or lack of action of an employee, agent or branch of a
payment service provider or of an entity to which its activities were outsourced.
Where the payer has neither acted fraudulently nor intentionally failed to fulfil its
obligations under Article 53, national competent authorities, dispute resolution bodies or
payment service providers may reduce the liability referred to in this paragraph, taking into
account, in particular, the nature of the personalised security credentials and the specific
circumstances under which the payment instrument was lost, stolen or misappropriated.
8543/1/26 REV 1 267
EN
2. The payer shall bear all of the losses relating to any unauthorised payment transactions if
those losses were incurred by the payer acting fraudulently or failing to fulfil one or more
of the obligations set out in Article 53 with intent or gross negligence. In such cases, the
maximum amount referred to in paragraph 1 of this Article shall not apply.
3. Where the payer’s payment service provider fails to fulfil the obligation to require strong
customer authentication set out in Article 91, the payer shall not bear any financial losses
unless the payer has acted fraudulently. The payer shall not bear any financial losses also
where either the payer’s or the payee’s payment service provider applies an exemption
from the application of strong customer authentication. Where the payee or the payee’s
payment service provider fails to develop or amend the systems, hardware and software
that are necessary to apply strong customer authentication, the payee or the payee’s
payment service provider shall refund the financial loss caused to the payer’s payment
service provider.
4. Where the payee’s payment service provider applies an exemption from the application of
strong customer authentication, the payee’s payment service provider shall be liable to the
payer’s payment service provider for any financial loss incurred by the latter.
5. The payer shall not bear any financial consequences resulting from use of the lost, stolen or
misappropriated payment instrument after notification in accordance with Article 53, first
paragraph, point (b), except where the payer has acted fraudulently.
8543/1/26 REV 1 268
EN
If the payment service provider does not provide appropriate means for the notification at
all times of a lost, stolen or misappropriated payment instrument, as required under
Article 54(1), first subparagraph, point (c), the payer shall not be liable for the financial
consequences resulting from use of that payment instrument, except where the payer has
acted fraudulently.
6. The Commission is empowered to adopt a delegated act in accordance with Article 115 to
amend this Regulation by updating the amount referred to in paragraph 1 of this Article.
Article 64
Payment transactions where the transaction amount is not known in advance
1. Where a payment transaction is initiated by or through the payee, in particular in the
context of a card-based payment or of a credit transfer, and the exact future amount is not
known at the moment when the payer authorises the execution of the payment transaction,
the payer’s payment service provider may only block funds on the payer’s payment
account if the payer has given consent to the precise amount of funds to be blocked.
2. The amount of funds blocked by the payer’s payment service provider pursuant to
paragraph 1 shall be proportionate to the amount of the payment transaction which can
reasonably be expected by the payer.
3. The payee shall inform its payment service provider of the exact amount of the payment
transaction immediately after delivery of the service or goods to the payer.
8543/1/26 REV 1 269
EN
4. The payer’s payment service provider shall release the funds blocked on the payer’s
payment account pursuant to paragraph 1 immediately after receipt of the information
about the exact amount of the payment transaction.
Article 65
Refunds for payment transactions initiated by or through a payee
1. A payer shall be entitled to a refund from the payment service provider of an authorised
payment transaction which was initiated by or through a payee and which has already been
executed, where both of the following conditions are met:
(a) the authorisation did not specify the exact amount of the payment transaction when
the authorisation was made;
(b) the amount of the payment transaction exceeded the amount the payer could
reasonably have expected taking into account the previous spending pattern, the
conditions in the framework contract and relevant circumstances of the case.
At the payment service provider’s request, the payer shall bear the burden of proving such
conditions are met.
The refund shall consist of the full amount of the executed payment transaction. The credit
value date for the payer’s payment account shall be no later than the date the amount was
debited.
8543/1/26 REV 1 270
EN
Without prejudice to paragraph 3 of this Article, in addition to the right referred to in the
first subparagraph of this paragraph, for direct debits, the payer shall have an unconditional
right to a refund within the time limits laid down in Article 66.
2. For the purposes of paragraph 1, first subparagraph, point (b), of this Article the payer shall
not rely on reasons related to possible currency exchange costs if the reference exchange
rate agreed with its payment service provider in accordance with Article 13(1), first
subparagraph, point (e), and Article 20(3), first subparagraph, point (c), was applied.
3. The payer and the payment service provider may agree in a framework contract that the
payer has no right to a refund where:
(a) the payer has authorised the execution of the payment transaction directly with the
payment service provider;
(b) where applicable, information on the future payment transaction was provided or
made available in an agreed manner to the payer for at least four weeks before the
due date by the payment service provider or by the payee.
4. For direct debits in currencies other than euro, payment service providers may offer more
favourable refund rights in accordance with their direct debit schemes provided that they
are more advantageous to the payer.
8543/1/26 REV 1 271
EN
Article 66
Requests for refunds for payment transactions initiated by or through a payee
1. The payer may request the refund referred to in Article 65 of an authorised payment
transaction initiated by or through a payee for a period of eight weeks from the date on
which the funds were debited.
2. Within 15 business days of receiving a request for a refund, the payment service provider
shall do either of the following:
(a) refund the full amount of the payment transaction;
(b) provide a justification for refusing the refund and indicate the bodies to which the
payer may refer the matter in accordance with Articles 100, 101, 103, 104 and 105 if
the payer does not accept the reasons provided.
The payment service provider’s right under the first subparagraph of this paragraph to
refuse the refund shall not apply in the case of direct debits.
8543/1/26 REV 1 272
EN
Chapter 5
Execution of payment transactions
SECTION 1
PAYMENT ORDERS AND AMOUNTS TRANSFERRED
Article 67
Receipt of payment orders
1. The time of receipt of a payment order shall be when the payment order is received by the
payer’s payment service provider.
The payer’s account shall not be debited before receipt of the payment order. If the time of
receipt is not on a business day for the payer’s payment service provider, the payment
order shall be deemed to have been received on the following business day. The payment
service provider may establish a cut-off time near the end of a business day beyond which
any payment order received shall be deemed to have been received on the following
business day.
8543/1/26 REV 1 273
EN
2. If the payment service user placing a payment order and the payment service provider
agree that the execution of the payment order shall start on a specific day or at the end of a
certain period or on the day on which the payer has put the funds at the payment service
provider’s disposal, the time of receipt for the purposes of Article 73 shall be deemed to be
the agreed day. If the agreed day is not a business day for the payment service provider, the
payment order received shall be deemed to have been received on the following business
day.
3. This Article shall not apply to instant credit transfers denominated in euro that fall within
the scope of Regulation (EU) No 260/2012.
Article 68
Refusal by the payer’s payment service provider to execute a payment transaction
1. Subject to paragraph 2 and unless relevant Union or national law provides otherwise,
where all of the conditions set out in the payer’s framework contract are met, the payer’s
payment service provider shall not refuse to execute an authorised payment transaction,
irrespective of whether the payment order is placed by a payer, including through a
payment initiation service provider, or by or through a payee.
8543/1/26 REV 1 274
EN
2. Without prejudice to Regulation (EU) 2024/1624, the payer’s payment service provider
shall refuse to execute a payment transaction in the circumstances set out in this paragraph.
Notwithstanding Article 5c(5) of Regulation (EU) No 260/2012 and Article 51 and
Article 73(1) of this Regulation, where, based on the transaction monitoring referred to in
Article 87 of this Regulation or on any other relevant information available to the payment
service provider, but not solely on the basis of the outcome of the service ensuring the
verification of the payee, the payer’s payment service provider has objectively justified
reasons to suspect that a payment transaction is fraudulent, the payer’s payment service
provider shall suspend the execution of a payment transaction.
Where the payer’s payment service provider has objectively justified reasons to suspect
that the payment transaction is fraudulent and does not suspend the execution of the
payment transaction in accordance with this Article, the payer shall not bear any financial
losses, except if the payer has acted fraudulently.
The burden of proving that there was no breach of this Article shall be on the payment
service provider.
8543/1/26 REV 1 275
EN
Without undue delay following the suspension of the execution of the payment transaction,
unless prohibited by other relevant Union or national law, the payment service provider
shall notify the payer, in an agreed manner, of any information or action needed from the
payer to enable the payment service provider to assess, whether the reasons for such
suspension are still justified. The notification shall give the payer sufficient information to
enable the payer to understand the risks that the payment service provider has identified.
Within the timelines specified in Article 73(1), the payment service provider shall make all
reasonable efforts to contact the payer, and shall ensure that appropriate means are
available at all times to enable the payer to contact the payment service provider where
additional information is requested by the payment service provider to assess whether there
are objectively justified reasons to suspect fraud.
If, on the basis of the assessment referred to in the fifth subparagraph, there are still
objectively justified reasons to suspect fraud, the payer’s payment service provider shall
refuse to execute the payment transaction and, where applicable, restore the debited
payment account to the state in which it would have been had the payment order not been
submitted.
8543/1/26 REV 1 276
EN
The obligation to notify the payer under the fifth subparagraph shall not apply in the case
of instant credit transfers. In such cases or where it has not been possible for the payer’s
payment service provider to receive information from the payer within the timelines
specified in Article 73(1), the payment service provider shall assess, based on the
transaction monitoring referred to in Article 87, and on any other relevant information
available to the payment service provider, but not solely on the basis of the outcome of the
service ensuring the verification of the payee, whether there are objectively justified
reasons to suspect fraud, in which case it shall refuse to execute the payment transaction.
3. Where, on the basis of the assessment in paragraph 2, the payment service provider refuses
to execute a payment transaction, the payer’s payment service provider shall notify to the
payer and the payee’s payment service provider and, where applicable, make available to
the payment initiation service provider, the refusal, the specific reasons for that refusal and,
where applicable, the procedure for correcting the decision to refuse to execute the
transaction, unless such notification is prohibited under relevant Union or national law.
The payer’s payment service provider shall make the notification in an agreed manner,
and, where applicable, shall make the information available to the payment initiation
service provider without undue delay and in any case within the periods specified in
Article 73. In the case of instant credit transfers, the payer’s payment service provider shall
provide the notification, and where applicable shall make the information available to the
payment initiation service provider, within 10 seconds of the time of receipt of the
payment order by the payer’s payment service provider.
8543/1/26 REV 1 277
EN
The framework contract may provide for the possibility for the payment service provider to
charge a reasonable fee for a refusal to execute a payment transaction if such refusal is
objectively justified, but not in the case of a refusal due to a suspected fraudulent
transaction.
4. For the purposes of this Article, the fact that a payment order is unusual shall not by itself
constitute objectively justified reasons to suspect fraud.
5. For the purposes of Articles 73 and 79, a payment order for a payment transaction whose
execution has been refused shall be deemed not to have been received.
Article 69
Irrevocability of payment orders
1. A payment service user shall not revoke a payment order once it has been received by the
payer’s payment service provider, unless otherwise specified in this Article.
2. Where the payment transaction is initiated by a payment initiation service provider or by or
through the payee, the payer shall not revoke the payment order after giving consent to the
payment initiation service provider to initiate the payment transaction or after giving
consent to execute the payment transaction to the payee.
3. In the case of a direct debit, and without prejudice to refund rights, the payer may revoke
the payment order at the latest by the end of the business day preceding the day agreed for
debiting the funds.
8543/1/26 REV 1 278
EN
4. In the circumstances referred to in Article 67(2), the payment service user may revoke a
payment order at the latest by the end of the business day preceding the agreed day.
5. After the time limits laid down in paragraphs 1 to 4, the payment order may be revoked
only if agreed between the payment service user and the relevant payment service
providers. In the case referred to in paragraphs 2 and 3, the payee’s agreement shall also be
required. If agreed in the framework contract, the relevant payment service provider may
charge for revocation.
Article 70
Amounts transferred and amounts received
1. The payer’s payment service provider, the payee’s payment service provider and any
intermediaries of the payment service providers shall transfer the full amount of the
payment transaction and shall refrain from deducting charges from the amount transferred.
2. The payee and the payment service provider may agree that the relevant payment service
provider deduct its charges from the amount transferred before crediting it to the payee. In
such a case, the full amount of the payment transaction and charges shall be separated in
the information given to the payee.
3. If any charges other than those referred to in paragraph 2 are deducted from the amount
transferred, the payer’s payment service provider shall ensure that the payee receives the
full amount of the payment transaction initiated by the payer. Where the payment
transaction is initiated by or through the payee, the payee’s payment service provider shall
ensure that the full amount of the payment transaction is received by the payee.
8543/1/26 REV 1 279
EN
Article 71
Payment transactions with electronic money tokens
1. By way of derogation from Article 13(1), first subparagraph, points (b) and (d),
Article 20(2), point (e), Article 20(3), first subparagraph, point (a) and Article 24, where
payment service providers are unable, due to circumstances that are not attributable to
them, to comply with the obligations set out therein as regards payment transactions with
electronic money tokens settled on the distributed ledger, the payment service providers
shall provide the information referred to in those Articles by way of a reasoned estimation,
as soon as possible, and in any case prior to the authorisation of the payment transaction by
the payer.
2. The requirements in Articles 41 and 42 for account servicing payment service providers
regarding payment initiation services and account information services, shall not apply as
regards payment transactions with electronic money tokens.
3. Articles 51 and 58 shall not apply to payment service providers as regards payment
transactions with electronic money tokens.
4. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 115 to
amend this Regulation by adjusting the derogations and requirements set out in
paragraphs 1, 2 and 3 of this Article as regards payment transactions with electronic money
tokens to take into account developments after the adoption of this Regulation and the
specificities of the use of distributed ledger technology or similar technology for such
transactions.
8543/1/26 REV 1 280
EN
SECTION 2
EXECUTION TIME AND VALUE DATE
Article 72
Scope
1. This Section applies to:
(a) payment transactions in euro;
(b) national payment transactions in currencies of Member States whose currency is not
the euro;
(c) payment transactions involving only one currency conversion between the euro and
the currency of a Member State whose currency is not the euro, provided that the
required currency conversion is carried out in the Member State concerned whose
currency is not the euro and, in the case of cross-border payment transactions, the
cross-border transfer takes place in euro.
8543/1/26 REV 1 281
EN
2. This Section applies to payment transactions not referred to in paragraph 1 of this Article,
unless otherwise agreed between the payment service user and the payment service
provider, with the exception of Article 77, which is not at the disposal of the parties.
However, if the payment service user and the payment service provider agree on a longer
period than that set in Article 73, for intra-Union payment transactions, that longer period
shall not exceed five business days following the time of receipt as referred to in
Article 67.
Article 73
Payment transactions to a payment account
1. Without prejudice to relevant Union or national law in the field of anti-money laundering
and countering the financing of terrorism, the payer’s payment service provider shall
ensure that after the time of receipt as referred to in Article 67, the amount of the payment
transaction will be credited to the payee’s payment service provider’s account by the end
of the following business day. That time limit may be extended by a further business day
for paper-initiated payment transactions.
2. Without prejudice to relevant Union or national law in the field of anti-money laundering
and countering the financing of terrorism, the payee’s payment service provider shall value
date and make available the amount of the payment transaction to the payee’s payment
account after the payment service provider has received the funds in accordance with
Article 77.
8543/1/26 REV 1 282
EN
3. By way of derogation from paragraph 2 of this Article, if, based on the transaction
monitoring conducted in accordance with Article 87, or on any relevant information
available to the payee’s payment service provider, but not solely on the outcome of the
service ensuring the verification of the payee, the payee’s payment service provider has
objectively justified reasons to suspect that a payment transaction credited or to be credited
to its account is fraudulent, that payment service provider may, in compliance with its
obligation to refrain from carrying out suspicious transactions under Article 71 of
Regulation (EU) 2024/1624, decide to not make the funds available on the payee’s
payment account and return the funds to the payer’s payment service provider, provided
that that decision takes place within the timeline set out in Article 77 of this Regulation.
Where the reasons to suspect that a payment transaction credited or to be credited to the
payee’s account is fraudulent are clear and incontrovertible, the payee’s payment service
provider shall not make the funds available on the payee’s payment account and shall
return the funds to the payer’s payment service provider.
Where the payee’s payment service provider does not comply with the obligation set out in
the second subparagraph, the payer shall not bear any financial losses, except if the payer
has acted fraudulently.
The first and second subparagraphs of this paragraph shall be without prejudice to the
obligation of the payee’s payment service provider to report suspicious transactions set out
in Article 69 of Regulation (EU) 2024/1624.
8543/1/26 REV 1 283
EN
For the purposes of this Article, the fact that a payment transaction is unusual shall not by
itself constitute objectively justified reasons to suspect fraud.
The burden of proving that there was no breach of the second subparagraph shall be on the
payee’s payment service provider.
4. Where the payee’s payment service provider returns the funds to the payer’s payment
service provider pursuant to paragraph 3, first or second subparagraph, the payee’s
payment service provider shall:
(a) immediately notify the payer’s payment service provider of the return of the funds,
and of the reasons for the refusal to make the funds available on the payee’s payment
account, in accordance with the rules on prohibition of disclosure set out in
Article 73(5) of Regulation (EU) 2024/1624; and
(b) ensure that the amount of the payment transaction is credited to the payer’s payment
service provider within the timeline set out in paragraph 1 of this Article.
8543/1/26 REV 1 284
EN
5. Upon receiving the notification pursuant to paragraph 4, point (a), of this Article the
payer’s payment service provider shall, immediately and free of charge, inform the payer,
and, where applicable, make the information available to the payment initiation service
provider, that the funds have not been made available on the payee’s payment account due
to measures aimed at fraud prevention, without prejudice to Article 73 of Regulation
(EU) 2024/1624. The payer’s payment service provider shall also inform the payer of the
return of the funds and the timeline for making the amount of the payment transaction
available on the payer’s payment account. The payer’s payment service provider shall
value date and make available the amount of the payment transaction credited to its
account pursuant to paragraph 4, point (b), of this Article to the payer’s payment account
in accordance with Article 77 of this Regulation.
6. In the case of an instant credit transfer, where the payee’s payment service provider returns
the funds to the payer’s payment service provider pursuant to paragraph 3, first or second
subparagraph, the payee’s payment service provider shall:
(a) within 10 seconds of the time of receipt of the payment order for an instant credit
transfer by the payer’s payment service provider, notify the payer’s payment service
provider of the return of the funds and of the reasons for the refusal to make the
funds available on the payee’s payment account, in accordance with the rules on
prohibition of disclosure set out in Article 73(5) of Regulation (EU) 2024/1624; and
(b) where the amount of the transaction has been credited to its account, ensure that
those funds are credited immediately to the payer’s payment service provider.
8543/1/26 REV 1 285
EN
7. Immediately upon receiving the notification referred to in paragraph 6, point (a), the
payer’s payment service provider shall:
(a) restore the payment account of the payer to the state in which it would have been had
the transaction not taken place; and
(b) free of charge, inform the payer, and, where applicable, make the information
available to the payment initiation service provider, of the return of the funds, and,
without prejudice to Article 73 of Regulation (EU) 2024/1624, that the funds have
not been made available on the payee’s payment account due to measures aimed at
fraud prevention.
8. The payee’s payment service provider shall transmit a payment order placed by or through
the payee to the payer’s payment service provider within the time limits agreed between
the payee and the payment service provider, enabling settlement on the agreed due date.
Paragraph 3 shall apply accordingly.
Article 74
Absence of payee’s payment account with the payment service provider
Where the payee does not have a payment account with the payment service provider, the payment
service provider who receives the funds for the payee shall make the funds available to the payee
within the time limit laid down in Article 73(1).
8543/1/26 REV 1 286
EN
In the case of payment transactions with electronic money tokens from a custodial wallet to a self-
hosted address, the payer’s payment service provider shall transfer the funds to the self-hosted
address of the payee within the time limit laid down in Article 73(1).
Article 75
Cash placed on a payment account
Where a consumer places cash on a payment account with that payment service provider in the
currency of that payment account, the payment service provider shall ensure that the amount is
made available and value dated immediately after receipt of the funds. Where the payment service
user is not a consumer, the amount shall be made available and value dated at the latest on the
following business day after receipt of the funds.
Article 76
National payment transactions
For national payment transactions, Member States may provide for shorter maximum execution
times than those provided for in this Section.
By … [21 months from the date of entry into force of this Regulation], Member States shall notify
to the Commission the provisions of the law they adopt pursuant to the first subparagraph. They
shall notify the Commission without undue delay of any subsequent amendments thereto and of any
provisions of the law which they adopt pursuant to the first subparagraph at a later date.
8543/1/26 REV 1 287
EN
Article 77
Value date and availability of funds
1. The credit value date for the payee’s payment account shall be no later than the business
day on which the amount of the payment transaction is credited to the payee’s payment
service provider’s account.
2. The payee’s payment service provider shall ensure that the amount of the payment
transaction is at the payee’s disposal immediately after that amount is credited to the
payee’s payment service provider’s account where, on the part of the payee’s payment
service provider, either of the following applies:
(a) no currency conversion takes place;
(b) a currency conversion takes place between the euro and a Member State currency or
between two Member State currencies.
The obligation laid down in this paragraph shall also apply to payments within one
payment service provider.
3. The debit value date for the payer’s payment account shall be no earlier than the time at
which the amount of the payment transaction is debited to that payment account.
8543/1/26 REV 1 288
EN
Article 78
Incorrect unique identifiers
1. If a payment transaction is executed in accordance with the unique identifier, the payment
transaction shall be deemed to have been executed correctly with regard to the payee
specified by the unique identifier.
2. If the unique identifier provided by the payment service user is incorrect, the payment
service provider shall not be liable under Article 79 for non-execution or defective
execution of the payment transaction.
However, the payer’s payment service provider shall make reasonable efforts to recover
the funds involved in the payment transaction. The payee’s payment service provider shall
cooperate in those efforts also by communicating to the payer’s payment service provider
all relevant information for the collection of funds.
Where the collection of funds under the second subparagraph is not possible, the payer’s
payment service provider shall provide to the payer, upon written request, all information
available to the payer’s payment service provider and relevant to the payer in order for the
payer to file a legal claim to recover the funds.
3. Where agreed in the framework contract, the payment service provider may charge the
payment service user for recovery. Such charge shall be reasonable and proportionate to
the costs incurred.
8543/1/26 REV 1 289
EN
4. If the payment service user provides information in addition to the information referred to
in Article 13(1), point (a), or Article 20(2), point (b), the payment service provider shall be
liable only for the execution of payment transactions in accordance with the unique
identifier provided by the payment service user.
5. Where the unique identifier provided by the payment initiation service provider is
incorrect, payment service providers shall be liable in accordance with Article 80.
Article 79
Payment service providers’ liability for non-execution, defective
or late execution of payment transactions
1. Where a payment order is placed directly by the payer, the payer’s payment service
provider shall, without prejudice to Article 55, Article 78(2), and Article 83, be liable to
the payer for correct execution of the payment transaction, unless it can prove to the payer
and, where relevant, to the payee’s payment service provider that the payee’s payment
service provider received the amount of the payment transaction in accordance with
Article 73(1). In that case, the payee’s payment service provider shall be liable to the payee
for the correct execution of the payment transaction.
Where the payer’s payment service provider is liable under the first subparagraph, it shall
immediately refund to the payer the amount of the non-executed or defective payment
transaction, and, where applicable, restore the debited payment account to the state in
which it would have been had the defective payment transaction not taken place.
8543/1/26 REV 1 290
EN
The credit value date for the payer’s payment account shall be no later than the date on
which the amount was debited.
Where the payee’s payment service provider is liable under the first subparagraph, it shall
immediately place the amount of the payment transaction at the payee’s disposal and,
where applicable, credit the corresponding amount to the payee’s payment account.
The credit value date for the payee’s payment account shall be no later than the date on
which the amount would have been value dated, had the transaction been correctly
executed in accordance with Article 77.
Where a payment transaction is executed late, the payee’s payment service provider shall
ensure, upon the request of the payer’s payment service provider acting on behalf of the
payer, that the credit value date for the payee’s payment account is no later than the date
the amount would have been value dated had the transaction been correctly executed.
In the case of a non-executed or defectively executed payment transaction where the
payment order is placed by the payer, the payer’s payment service provider shall,
regardless of liability under this paragraph, on request and without charging the payer,
make immediate efforts to trace the payment transaction and notify the payer of the
outcome.
8543/1/26 REV 1 291
EN
2. Where a payment order is placed by or through the payee, the payee’s payment service
provider shall, without prejudice to Article 55, Article 78(2), and Article 83, be liable to
the payee for correct transmission of the payment order to the payer’s payment service
provider in accordance with Article 73(8). Where the payee’s payment service provider is
liable under this subparagraph, it shall immediately re-transmit the payment order in
question to the payer’s payment service provider.
In the case of a late transmission of the payment order, the amount shall be value dated on
the payee’s payment account no later than the date the amount would have been value
dated had the transaction been correctly executed.
Without prejudice to Article 55, Article 78(2), and Article 83, the payee’s payment service
provider shall be liable to the payee for handling the payment transaction in accordance
with its obligations under Article 77. Where the payee’s payment service provider is liable
under this subparagraph, it shall ensure that the amount of the payment transaction is at the
payee’s disposal immediately after that amount is credited to the payee’s payment service
provider’s account. The amount shall be value dated on the payee’s payment account no
later than the date the amount would have been value dated had the transaction been
correctly executed.
8543/1/26 REV 1 292
EN
In the case of a non-executed or defectively executed payment transaction for which the
payee’s payment service provider is not liable under the first and third subparagraphs, the
payer’s payment service provider shall be liable to the payer. Where the payer’s payment
service provider is so liable it shall, as appropriate and without undue delay, refund to the
payer the amount of the non-executed or defective payment transaction and restore the
debited payment account to the state in which it would have been had the defective
payment transaction not taken place. The credit value date for the payer’s payment account
shall be no later than the date the amount was debited.
The obligation under the fourth subparagraph shall not apply to the payer’s payment
service provider where the payer’s payment service provider proves that the payee’s
payment service provider has received the amount of the payment transaction, even if
execution of payment transaction is merely delayed. If so, the payee’s payment service
provider shall value date t the amount on the payee’s payment account no later than the
date the amount would have been value dated had it been executed correctly.
In the case of a non-executed or defectively executed payment transaction where the
payment order is placed by or through the payee, the payee’s payment service provider
shall, regardless of liability under this paragraph, on request and without charging the
payer, make immediate efforts to trace the payment transaction and notify the payee of the
outcome.
8543/1/26 REV 1 293
EN
3. Payment service providers shall be liable to their respective payment service users for any
charges for which they are responsible, and for any interest to which the payment service
user is subject as a consequence of non-execution or defective, including late, execution of
the payment transaction.
Article 80
Liability in the case of payment initiation services for non-execution, defective
or late execution of payment transactions
1. Where a payment order is placed by the payer or by the payee through a payment initiation
service provider, the account servicing payment service provider shall, without prejudice to
Article 55 and Article 78(2), refund to the payer the amount of the non-executed or
defective payment transaction and, where applicable, restore the debited payment account
to the state in which it would have been had the defective payment transaction not taken
place.
The burden shall be on the payment initiation service provider to prove that the payment
order was received by the payer’s account servicing payment service provider in
accordance with Article 67 and that within its sphere of competence the payment
transaction was authenticated, accurately recorded and not affected by a technical
breakdown or other deficiency linked to the non-execution, defective or late execution of
the transaction.
8543/1/26 REV 1 294
EN
2. If the payment initiation service provider is liable for the non-execution, defective or late
execution of the payment transaction, it shall immediately compensate the account
servicing payment service provider at its request for the losses incurred or sums paid as a
result of the refund to the payer.
Article 81
Additional financial compensation
Any financial compensation additional to that provided for under this Section may be determined in
accordance with the law applicable to the contract concluded between the payment service user and
the payment service provider.
Article 82
Right of recourse
1. Where the liability of a payment service provider under Articles 57, 58, 60, 68(2), 73(3),
79, 80 and 87 is attributable to another payment service provider or to an intermediary, that
payment service provider or intermediary shall compensate the first payment service
provider for any losses incurred or sums paid under Articles 57, 58, 60, 68(2), 73(3), 79, 80
and 87. That shall include compensation where any of the payment service providers fail to
apply strong customer authentication.
8543/1/26 REV 1 295
EN
2. Where a provider of hosting services does not meet the conditions set out in Article 6(1),
points (a) and (b), of Regulation (EU) 2022/2065, in respect of the storage of illegal
content within the meaning of Article 3, point (h), of that Regulation and where such
content gives rise to one or a series of unauthorised payment transactions as referred to in
Article 57 of this Regulation, or to one or a series of fraudulent authorised payment
transactions as referred to in Article 60 of this Regulation, that provider shall compensate
the payment service provider for any losses incurred or sums paid under Articles 57 and 60
of this Regulation.
3. Further financial compensation may be determined in accordance with agreements between
payment service providers or intermediaries and the law applicable to the agreement
concluded between them.
Article 83
Abnormal and unforeseeable circumstances
No liability shall arise under Chapter 4 or this Chapter in cases of abnormal and unforeseeable
circumstances beyond the control of the party pleading for the application of those circumstances,
the consequences of which would have been unavoidable despite all efforts to the contrary, or
where a payment service provider is bound by other legal obligations covered by Union or national
law.
8543/1/26 REV 1 296
EN
Chapter 6
Data protection
Article 84
Data protection
Payment systems, payment schemes, processing entities and payment service providers shall be
allowed to process the special categories of personal data referred to in Article 9(1) of Regulation
(EU) 2016/679 and Article 10(1) of Regulation (EU) 2018/1725 to the extent necessary for the
provision of payment services and for compliance with obligations under this Regulation, in the
public interest of a well-functioning internal market for payment services, subject to appropriate
safeguards for the fundamental rights and freedoms of natural persons, including the following:
(a) technical measures to ensure compliance with the principles of purpose limitation, data
minimisation and storage limitation, as laid down in Regulation (EU) 2016/679, including
technical limitations on the re-use of data and the use of state-of-the-art security and
privacy-preserving measures, including pseudonymisation, or encryption;
(b) organisational measures, including training on the processing of special categories of data,
limiting access to special categories of data and recording such access.
8543/1/26 REV 1 297
EN
Chapter 7
Operational and security risks and authentication
Article 85
Management of operational and security risks
1. Payment service providers shall establish a framework with appropriate mitigation
measures and control mechanisms to manage operational and security risks relating to the
payment services they provide. As part of that framework, payment service providers shall
establish and maintain effective incident management procedures, including for the
detection and classification of major operational and security incidents.
The first subparagraph shall be without prejudice to the application of Chapter II of
Regulation (EU) 2022/2554 to:
(a) payment service providers referred to in Article 2(1), points (a), (b) and (d), of this
Regulation;
(b) account information service providers referred to in Article 35(1) of Directive
(EU) 2026/…+; and
(c) payment institutions exempted pursuant to Article 33(1) of Directive (EU) 2026/…+.
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 298
EN
2. EBA shall promote cooperation, including the sharing of information, in the area of
operational and security risks associated with payment services among the competent
authorities, between the competent authorities and the ECB and, where relevant, ENISA
(the European Union Agency for Cybersecurity).
Article 86
Fraud reporting
1. Payment service providers shall provide their competent authorities, on at least an annual
basis, with statistical data on fraud relating to different means of payment. Those
competent authorities shall provide EBA and the ECB with such data in an aggregated
form.
Statistical data on fraud shall include the number and value of refunded fraudulent
payment transactions and of payment transactions where a refund has been refused in
accordance with this Regulation, together with the reason for that refusal, such as stating
that the consumer has acted fraudulently or with gross negligence.
2. Competent authorities may allow payment service providers to fulfil the obligation in
paragraph 1 by reporting fraud data under another data reporting requirement, if that
requirement is not less extensive than the reporting requirement under this Article and if
arrangements have been made under which EBA and the ECB will receive the data that is
due under this Article.
8543/1/26 REV 1 299
EN
3. EBA and the ECB shall publish in an annual joint report the statistical data in aggregated
form and an analysis of the trends observed on the basis of those data.
4. EBA shall, in close cooperation with the ECB, develop draft regulatory technical standards
specifying the statistical data on fraud to be provided in accordance with paragraph 1.
EBA shall submit the draft regulatory technical standards referred to in the first
subparagraph to the Commission by … [12 months from the date of entry into force of this
Regulation].
Power is delegated to the Commission to adopt those regulatory technical standards in
accordance with Articles 10 to 14 of Regulation (EU) No 1093/2010.
5. EBA shall develop draft implementing technical standards establishing the standard forms
and templates for the submission of the payment fraud data by competent authorities to
EBA, as referred to in paragraph 1. Those implementing technical standards shall not be
applicable if the competent authority makes use of the option referred to in paragraph 2.
EBA shall submit the implementing technical standards referred to in the first
subparagraph to the Commission by … [12 months from the date of entry into force of this
Regulation].
Power is conferred on the Commission to adopt those implementing technical standards in
accordance with Article 15 of Regulation (EU) No 1093/2010.
8543/1/26 REV 1 300
EN
Article 87
Transaction monitoring mechanisms
1. Payment service providers shall have transaction monitoring mechanisms in place to:
(a) support the application of strong customer authentication in accordance with
Article 91;
(b) exempt the application of strong customer authentication based on the criteria set out
in Article 91(9), subject to specified and limited conditions based on the level of risk
involved, the types and details of the data assessed by the payment service provider;
(c) prevent and detect potentially fraudulent payment transactions, including transactions
involving payment initiation services.
The transaction monitoring mechanisms shall be based on the analysis of previous payment
transactions and access to payment accounts online.
2. Payment service providers shall ensure that their transaction monitoring mechanisms take
into account, at a minimum, each of the following risk-based factors:
(a) lists of compromised or stolen authentication elements;
(b) the amount of each payment transaction;
(c) known fraud scenarios in the provision of payment services;
8543/1/26 REV 1 301
EN
(d) signs of malware infection in any sessions of the authentication procedure;
(e) in cases where the access device or the software is provided by the payment service
provider, a log of the use of the access device or the software provided to the
payment service user and the abnormal use of the access device or the software.
3. The payer’s payment service provider shall carry out the transaction monitoring provided
for in paragraph 1 prior to the execution of a payment transaction.
The payee’s payment service provider shall carry out the transaction monitoring provided
for in paragraph 1 of this Article before the funds are made available to the payee in
accordance with Article 73(2).
Where a payment service provider does not carry out the transaction monitoring in
accordance with this Article with respect to a transaction and the payer incurs financial
damage, that payment service provider shall be liable to the payer for that financial
damage.
Where the payer’s payment service provider does not provide evidence to the payer that
the transaction monitoring has been carried out by both providers, it shall refund the payer
the amount of the transaction.
The payer shall not bear any financial consequences from that transaction, except where
the payer has acted fraudulently.
The burden of proving that there was no breach of this paragraph shall lie with the payment
service provider concerned.
8543/1/26 REV 1 302
EN
4. Processing by the payer’s payment service provider shall be limited to the following data,
in so far as that is necessary to achieve the purposes referred to in paragraph 1:
(a) information on the payer, including the environmental and behavioural
characteristics which are typical of the payer in the circumstances of a normal use of
the personalised security credentials;
(b) information on the payment account, including the payment transaction history;
(c) transaction information, including the transaction amount, payment instrument,
currency, date and time of execution, as well as the unique identifier of the payee;
(d) session data, including the internet protocol address-range of the device from which
the payment account was accessed and from which the transaction was initiated;
(e) device data, including identifiers of the device from which the transaction was
initiated;
(f) information on the payee, including the unique identifier of the payee;
(g) information received through the information sharing arrangements.
5. Processing by the payee’s payment service provider shall be limited to the following data,
in so far as that is necessary to achieve the purposes referred to in paragraph 1:
(a) information on the payee;
(b) information received through the information sharing arrangements;
8543/1/26 REV 1 303
EN
(c) information on the payment account of the payee, including the payment transaction
history;
(d) transaction information, including the transaction amount, payment instrument,
currency, date and time of execution, as well as the name of the payer.
6. Payment service providers shall not store data referred to in paragraphs 4 and 5 longer than
necessary for the purposes referred to in paragraph 1, and, in any event, no longer than five
years after the termination of the customer relationship.
Article 88
Fraud information sharing
1. Payment service providers shall participate in information sharing arrangements with other
payment service providers as referred to in paragraph 4 and shall exchange data to the
extent necessary to comply with their obligations in Article 87(1), first subparagraph,
point (c), of this Regulation where the payment service provider has objectively justified
reasons to suspect fraudulent behaviour by a payment service user. The categories of data
to be shared shall be limited to the data listed in Article 87(4), points (a) to (f), and (5),
points (a), (c) and (d) of this Regulation, to the payment service provider’s objectively
justified reasons that gave rise to the suspicion of fraudulent behaviour on basis of that
data, and to notifications made by the payment service provider to a provider of hosting
services in accordance with Article 16 of Regulation (EU) 2022/2065. Information on the
environmental and behavioural characteristics which are typical of the payer in the
circumstances of a normal use of the personalised security credentials shall be excluded
from information sharing under this Article.
8543/1/26 REV 1 304
EN
2. Payment service providers shall implement appropriate technical and organisational
measures, including measures to allow pseudonymisation, to ensure a level of security and
confidentiality proportionate to the nature and extent of the information exchanged.
3. Payment service providers shall not store data obtained following the information
exchange referred to in paragraph 1 of this Article longer than necessary for the purposes
laid down in Article 87(1), first subparagraph, point (c), and, in any event, no longer than
five years after the suspected fraudulent transaction has taken place.
4. The information sharing arrangements shall specify the details of participation and the
details of operational elements, including the use of dedicated IT platforms. Before
concluding such arrangements, payment service providers shall jointly carry out a data
protection impact assessment in accordance with Article 35 of Regulation (EU) 2016/679
and, where applicable, prior consultation of the supervisory authority in accordance with
Article 36 of that Regulation.
5. Payment service providers shall not draw conclusions or take decisions that have an impact
on a business relationship with the payment service user, such as terminating the
contractual relationship with the user or affecting their future onboarding, solely on the
basis of information received from other payment service providers who are subject to an
information sharing arrangement without having assessed that information.
8543/1/26 REV 1 305
EN
Article 89
Platform on combatting fraud
1. The Commission shall establish a platform on combatting fraud in the area of payment
services in the Union. The platform on combatting fraud shall be composed of a broad and
balanced mix of representatives and experts, from both the public and private sectors, who
have proven knowledge and experience in the field of payment services fraud.
2. The platform on combatting fraud shall:
(a) advise the Commission on developing and monitoring the implementation of legal
acts aimed at combatting fraud in the area of payment services;
(b) issue recommendations to the Commission and the European Board of Digital
Services for the purpose of the drawing up of the voluntary code of conduct referred
to in Article 61(5);
(c) share information on and analyse trends in fraud in the area of payment services;
(d) share information on measures to combat fraud in the area of payment services,
including mitigation measures;
(e) share information on ways to improve cross-border and cross-sectoral cooperation on
the means of combatting fraud in the area of payment services.
8543/1/26 REV 1 306
EN
3. The platform on combatting fraud shall be chaired by a representative of the Commission
and constituted in accordance with the horizontal rules on the creation and operation of
Commission expert groups.
4. The platform on combatting fraud shall report annually on its activities to the European
Parliament and the Council.
Article 90
Payment fraud risks and trends
1. Payment service providers shall alert their customers via all appropriate means and media
when new forms of payment fraud emerge, taking into account the needs of their most
vulnerable groups of customers. Payment service providers shall give their customers clear
guidance on how to identify attempted fraud and advise them of the necessary actions and
precautions to be taken to avoid falling victim of fraudulent activity targeting them.
Payment service providers shall inform their customers of where they can report fraudulent
activity and rapidly obtain fraud-related information.
2. Member States shall have in place adequate measures, with appropriate funding, to raise
awareness among the public about the trends and new forms of payment fraud, the
procedures to be followed in order to identify attempted fraud and the rights and
obligations conferred by this Regulation relating to fraud. The communication measures
shall be sufficient and well-targeted, in particular reaching out to the most vulnerable
consumer groups, including younger and older persons and those with limited digital skills.
Member States shall inform the Commission of the measures taken.
8543/1/26 REV 1 307
EN
3. Payment service providers, providers of very large online platforms and of very large
online search engines and providers of interpersonal communications services shall
cooperate free of charge with the Member States in the measures referred to in
paragraph 2.
4. Payment service providers shall organise at least annually training programmes on
payment fraud risks and trends for their employees that are active in designing,
maintaining or offering payment services, and shall ensure that their employees are
properly trained to carry out their tasks and responsibilities in accordance with the relevant
security policies and procedures to mitigate and manage payment fraud risks.
Article 91
Strong customer authentication
1. A payment service provider shall apply strong customer authentication where the payer:
(a) accesses its payment account online;
(b) places a payment order for an electronic payment transaction;
(c) carries out any other action through a remote channel which might imply a risk of
payment fraud or other abuses, including ordering the creation or replacement of a
tokenised payment instrument via a remote channel, increasing its spending limits
according to Article 52, changing its password online or changing its contact
information online.
8543/1/26 REV 1 308
EN
2. Payment transactions that are initiated by the payee shall not be subject to strong customer
authentication to the extent that those transactions are initiated without any interaction or
involvement of the payer. Refunds that are initiated by the original payee in favour of the
original payer against such transactions shall not be subject to strong customer
authentication.
3. Where the mandate of the payer to the payee to place payment orders for merchant-
initiated transactions is provided through a remote channel with the involvement of the
payment service provider, the setting up of such a mandate shall be subject to strong
customer authentication.
4. For direct debits, where the mandate given by the payer to the payee to initiate one or
several direct debit transactions is provided through a remote channel with the direct
involvement of the payer’s payment service provider, the setting up of such a mandate
shall be subject to strong customer authentication.
5. Mail order or telephone order transactions shall not be subject to strong customer
authentication, provided that security requirements and checks are carried out by the
payer’s payment service provider allowing a form of authentication of the payment
transaction.
6. For the remote placement of a payment order as referred to in paragraph 1, point (b),
payment service providers shall apply strong customer authentication that includes
elements which dynamically link the transaction to a specific amount and a specific payee.
8543/1/26 REV 1 309
EN
7. For the placement of a payment order as referred to in paragraph 1, point (b), through a
payer’s device using proximity technology for the exchange of information with the
payee’s infrastructure, the authentication of which requires the use of internet on the
payer’s device, payment service providers shall apply strong customer authentication that
includes elements which dynamically link the transaction to a specific amount and a
specific payee or harmonised security measures of identical effect, which ensure the
confidentiality, authenticity and integrity of the amount of the transaction and the payee
throughout all of the phases of initiation.
8. For the purposes of paragraph 1, payment service providers shall have in place adequate
security measures to protect the confidentiality and integrity of payment service users’
personalised security credentials.
9. Any exemptions from the application of strong customer authentication designed by EBA
under Article 97 shall be based on one or more of the following criteria:
(a) the level of fraud risk involved in the service provided, in particular based on the
transaction monitoring mechanism as set out in Article 87;
(b) the amount, the recurrence of the transaction, or both;
(c) the payment channel used for the execution of the transaction,
(d) whether or not the payer is a consumer.
8543/1/26 REV 1 310
EN
Exemptions from the application of strong customer authentication shall not be mandatory.
A payment service provider implementing an exemption always retains the right to decide
that under the circumstances and based on a risk assessment, strong customer
authentication is necessary.
10. The two or more elements referred to in Article 3, point (60), on which strong customer
authentication is based, shall belong to different categories.
By way of derogation from the first subparagraph of this paragraph, a payment service
provider may implement strong customer authentication using two elements only from the
category inherence if it demonstrates to the national competent authority that the
independence of the two elements is at all times fully preserved and the authentication
procedure ensures at all times a high level of security.
EBA shall develop guidelines by … [18 months from the date of entry into force of this
Regulation] in accordance with Article 16 of Regulation (EU) No 1093/2010 on how to
assess that the independence of the two inherence elements is fully preserved.
8543/1/26 REV 1 311
EN
Article 92
Strong customer authentication in respect of certain credit transfers
1. By way of derogation from Article 91(1), point (b), in the context of one or several
recurring credit transfers initiated by the payer’s payment service provider in accordance
with this Article, the obligation to apply strong customer authentication shall not apply
where all of the following conditions are met:
(a) the credit transfers are initiated by the payer’s payment service provider following a
request from the payee;
(b) the payee’s request is based on an agreement between the payer and the payee in
which the payment conditions regarding frequency and amounts to be paid are set
out, including whether the amounts can vary and the circumstances in which the
amounts can vary;
(c) the payer agrees that its payment service provider executes the respective credit
transfers in line with the agreement referred to in point (b) of this paragraph and the
setting up of such an agreement is subject to strong customer authentication;
(d) no additional action is required from the payer to initiate the respective credit
transfers.
2. Where paragraph 1 applies, Articles 64, 65 and 66 shall apply mutatis mutandis, with the
exception of Article 65(1), fourth subparagraph, and of Article 66(2), second
subparagraph.
8543/1/26 REV 1 312
EN
Article 93
Strong customer authentication in respect of payment initiation
and account information services
1. Article 91(6), (7) and (10) shall apply where payment transactions are initiated through a
payment initiation service provider. Article 91(8) shall also apply where payments are
initiated through a payment initiation service provider and when the information is
requested through an account information service provider.
2. Account servicing payment service providers shall allow payment initiation service
providers and account information service providers to rely on the authentication
procedures provided by the account servicing payment service provider to the payment
service user in accordance with Article 91(1) and (8) and, where the payment initiation
service provider is involved, in accordance with Article 91(1), (6), (7), (8) and (10).
3. Without prejudice to paragraph 2, where payment account data is accessed by an account
information service provider, the account servicing payment service provider shall only
apply strong customer authentication for the first access to payment account data by a
given account information service provider, but not for the subsequent access to that
payment account by that account information service provider unless the account servicing
payment service provider has reasonable grounds to suspect fraud.
8543/1/26 REV 1 313
EN
4. Account information service providers shall apply strong customer authentication when the
payment service user accesses the payment account data using that account information
service provider at least 180 days after strong customer authentication was last applied.
Account information service providers may apply their own or the account servicing
payment service provider’s strong customer authentication.
Article 94
Outsourcing agreements for the application of strong customer authentication
The payer’s payment service provider shall enter into an outsourcing agreement with the technical
service provider in cases where that technical service provider is providing and verifying the
elements of strong customer authentication.
Article 95
Accessibility requirements regarding strong customer authentication
1. Without prejudice to the accessibility requirements laid down in Directive (EU) 2019/882,
payment service providers shall ensure that their customers, including persons with
disabilities, older persons, persons with limited digital skills and those without access to
digital channels or payment instruments, have at their disposal at least one means, adapted
to their specific situation, which enables them to perform strong customer authentication
free of charge. In cases where the payment service user requests help or is in need of
assistance, the payment service provider shall ensure that support is provided. That
requirement shall not extend to providing devices to the payment service user. Payment
service providers shall ensure that payment service users are adequately informed about the
different means available to them to perform strong customer authentication.
8543/1/26 REV 1 314
EN
2. Payment service providers shall not make the performance of strong customer
authentication conditional on the exclusive use of a single means of authentication and
shall not make the performance of strong customer authentication conditional, explicitly or
implicitly, on the possession of a smartphone or another smart device, unless the payment
service user has agreed to the provision of services exclusively through mobile applications
on such a device. Payment service providers shall develop more than one means for the
application of strong customer authentication to cater for the specific situation of their
customers including those referred to in paragraph 1.
Article 96
Fair, reasonable and non-discriminatory access to mobile devices
1. Without prejudice to Article 6(7) of Regulation (EU) 2022/1925, original equipment
manufacturers of mobile devices and providers of electronic communications services shall
grant payment service providers and technical service providers acting on their behalf
effective interoperability with, and access for the purposes of interoperability to, the
technical features, such as hardware features and software features, that are necessary to
processing and executing securely payment transactions, on fair, reasonable and
non-discriminatory terms.
8543/1/26 REV 1 315
EN
2. Original equipment manufacturers of mobile devices and providers of electronic
communications services shall not be prevented from taking strictly necessary and
proportionate measures to ensure that interoperability does not compromise the integrity of
the hardware and software features concerned by the interoperability obligation provided
that such measures are duly justified.
3. For the purposes of applying fair, reasonable and non-discriminatory conditions of
effective interoperability and access pursuant to paragraph 1, original equipment
manufacturers of mobile devices and providers of electronic communications services shall
publish the general conditions applying to such effective interoperability and access.
Article 97
Regulatory technical standards on authentication, communication
and transaction monitoring mechanisms
1. EBA shall develop draft regulatory technical standards which shall specify:
(a) the requirements of strong customer authentication as referred to in Article 91;
(b) the exemptions from the application of Article 91(1), (6) and (7), based on the
criteria laid down in Article 91(9);
(c) the requirements with which security measures have to comply, in accordance with
Article 91(8) in order to protect the confidentiality and the integrity of the payment
service users’ personalised security credentials;
8543/1/26 REV 1 316
EN
(d) the requirements applicable, in accordance with Article 94, to the outsourcing
agreements between the payers’ payments service providers and technical service
providers concerning the provision and verification of the elements of strong
customer authentication by technical service providers;
(e) the requirements under Title III, Chapter 3 for common and secure open standards of
communication for the purposes of identification, authentication, notification, and
information, as well as for the implementation of security measures, between account
servicing payment service providers, payment initiation service providers, account
information service providers, payers, payees and other payment service providers;
(f) supplementary provisions on secure open standards of communication using
dedicated interfaces;
(g) the technical requirements for transaction monitoring mechanisms referred to in
Article 87.
For the purposes of the first subparagraph, point (b), as regards the exemption from the
application of strong customer authentication for payment transactions, based on
transaction risk analysis, the draft regulatory technical standards shall specify, among
others:
(a) the conditions that have to be met for a remote electronic payment transaction to be
considered as posing a low level of risk;
8543/1/26 REV 1 317
EN
(b) the methodologies and models to implement transaction risk analysis;
(c) the criteria for the calculation of fraud rates, including on the allocation of fraud rates
between payment service providers providing services of issuing of payment
instruments and services of acquiring payment transactions, or within payment
service providers providing services of issuing of payment instruments and services
of acquiring payment transactions through a single legal entity;
(d) detailed and proportionate reporting and audit requirements.
2. When developing the draft regulatory technical standards referred to in paragraph 1, EBA
shall take into account:
(a) the need to ensure an appropriate level of security for payment service users and
payment service providers, through the adoption of effective and risk-based
requirements;
(b) the need to ensure the safety of payment service users’ funds and personal data;
(c) the need to secure and maintain fair competition among all payment service
providers;
(d) the need to ensure technology and business-model neutrality;
(e) the need to allow for the development of user-friendly, accessible and innovative
means of payment;
8543/1/26 REV 1 318
EN
(f) the need to balance fraud risk in a service or economic activity concerned with the
consumer experience, in particular with regard to low-value transactions;
(g) whether or not the payers in the transactions are consumers.
EBA shall submit the draft regulatory technical standards referred to in paragraph 1 to the
Commission by … [12 months from the date of entry into force of this Regulation].
Power is delegated to the Commission to adopt those regulatory technical standards in
accordance with Articles 10 to 14 of Regulation (EU) No 1093/2010.
3. In accordance with Article 10 of Regulation (EU) No 1093/2010, EBA shall review the
regulatory technical standards and, if appropriate, develop draft updated regulatory
technical standards on a regular basis in order, among others, to take account of innovation
and technological developments, and the provisions of Chapter II of Regulation
(EU) 2022/2554, and the European Digital Identity Wallets implemented under Regulation
(EU) No 910/2014.
8543/1/26 REV 1 319
EN
Chapter 8
Enforcement procedures, competent authorities and penalties
SECTION 1
ENFORCEMENT IN RELATION TO VERY LARGE ONLINE PLATFORMS
AND VERY LARGE ONLINE SEARCH ENGINES
Article 98
Enforcement of provisions related to very large online platforms
and very large online search engines
The Commission shall have exclusive powers to supervise and enforce Article 61(4), third
subparagraph, point (c), and Article 62, where the obligations in those provisions apply to providers
of very large online platforms and of very large online search engines.
Chapter IV of Regulation (EU) 2022/2065 shall apply for the purposes of that supervision and
enforcement. Any references therein to compliance with the relevant provisions of Regulation
(EU) 2022/2065 shall be deemed to include Article 61(4), third subparagraph, point (c), and
Article 62 of this Regulation, where the obligations in those provisions apply to providers of very
large online platforms and of very large online search engines.
8543/1/26 REV 1 320
EN
To the extent that powers are conferred upon the Commission under Chapter IV of Regulation
(EU) 2022/2065, those powers shall also cover the application of Article 61(4), third subparagraph,
point (c), and Article 62 of this Regulation, where those obligations apply to providers of very large
online platforms and of very large online search engines.
SECTION 2
PROHIBITION FROM PROVIDING PAYMENT SERVICES
Article 99
Prohibition of persons other than payment service providers
from providing payment services
Natural or legal persons that are neither payment service providers nor excluded from the scope of
this Regulation as a result of application of Article 2(3) shall not provide payment services.
8543/1/26 REV 1 321
EN
SECTION 3
COMPLAINT PROCEDURES AND INVESTIGATORY POWERS
Article 100
Complaints
1. Member States shall establish procedures which allow payment service users and other
interested parties including consumer associations, to submit complaints to the competent
authorities referred to in Article 101 with regard to payment service providers’ alleged
infringements of this Regulation.
2. Where appropriate and without prejudice to the right to bring proceedings before a court in
accordance with national procedural law, the reply from the competent authorities to the
complaints referred to in paragraph 1 of this Article shall inform the complainant of the
existence of the ADR procedures set up in accordance with Article 105.
3. By … [21 months from the date of entry into force of this Regulation], EBA shall issue
guidelines in accordance with Article 16 of Regulation (EU) No 1093/2010, on procedures
referred to in paragraph 1, including the channels for submission of complaints, the
information requested from complainants, and the disclosure of the aggregate analysis of
complaints.
8543/1/26 REV 1 322
EN
Article 101
Competent authorities and supervisory and investigatory powers
1. Member States shall designate the competent authorities responsible for carrying out the
functions and duties provided for in this Regulation. Member States shall notify those
competent authorities to EBA and the Commission.
Competent authorities shall be either:
(a) public authorities; or
(b) bodies recognised by national law or by public authorities expressly empowered for
that purpose by national law, including national central banks.
Competent authorities shall be independent from economic bodies and avoid conflicts of
interest. Without prejudice to the second subparagraph, point (b), payment institutions,
credit institutions and post office giro institutions shall not be designated as competent
authorities.
2. Where Member States designate more than one competent authority pursuant to
paragraph 1, they shall determine their respective tasks and designate one competent
authority as the single point of contact for cross-border administrative cooperation between
competent authorities as well as with EBA. Member States may designate a different single
point of contact for each type of administrative cooperation.
8543/1/26 REV 1 323
EN
3. Competent authorities shall exercise their powers to investigate potential infringements of
this Regulation and impose administrative penalties, periodic penalty payments and other
administrative measures laid down in their national legal frameworks in accordance with
this Regulation, in any of the following ways:
(a) directly;
(b) in collaboration with other authorities;
(c) by delegating powers to other authorities or bodies, while retaining the responsibility
for overseeing the delegated authority or body;
(d) by applying to the competent judicial authorities.
Where competent authorities delegate their powers to other authorities or bodies in
accordance with the first subparagraph, point (c),that delegation of power shall specify the
delegated tasks and the conditions under which they are to be carried out and under which
the delegation of power may be revoked. The authorities or bodies to which the powers are
delegated shall be organised in such a manner as to ensure that conflicts of interest are
avoided. Competent authorities shall oversee the activity of the authorities or bodies to
which their powers are delegated.
4. The competent authorities shall take all appropriate measures to ensure and monitor
effective compliance with this Regulation.
8543/1/26 REV 1 324
EN
5. The competent authorities shall have all supervisory and investigatory powers and
adequate resources necessary for the exercise of their functions.
Those powers shall include at least:
(a) in the course of procedures to investigate potential infringements of this Regulation,
the power to require all information necessary for the performance of the duties of
the competent authorities from, among others, the following natural or legal persons:
(i) payment service providers;
(ii) technical service providers, operators of payment schemes and payment system
operators that are not covered by Regulation (EU) 2025/1355, without
prejudice to the oversight of the operations of those payment systems by the
Eurosystem or central banks of Member States whose currency is not the euro;
(iii) ATM deployers;
(iv) providers of interpersonal communications services;
(v) natural persons belonging to the entities referred to in points (i), (ii) and (iii);
(vi) third parties to whom the entities referred to in points (i), (ii) and (iii) have
outsourced operational functions or activities;
8543/1/26 REV 1 325
EN
(vii) agents and branches of the entities referred to in points (i), (ii) and (iii) that are
established in the Member State of the competent authority;
(viii) in so far as permitted by national law, any other person, in particular those
involved in the initiation, processing or execution of payment services;
(b) the power to conduct all necessary investigations of any person referred to in
point (a) that is established or located in the Member State of the competent authority
or providing services therein, where necessary to carry out the tasks of the competent
authorities, including the power to:
(i) require the submission of documents;
(ii) examine the books and records of the persons referred to in points (a)(i)
to (a)(vii) and take copies or extracts from such books and records;
(iii) obtain written or oral explanations from any person referred to in points (a)(i)
to (a)(vii) or their representatives or staff, where applicable;
(iv) interview any other natural person who consents to be interviewed for the
purpose of collecting information relating to the subject matter of an
investigation;
(c) the power to conduct all necessary inspections at the premises of the legal persons
and at sites other than the private residence of the natural persons referred to in
point (a), subject to the prior notification of the competent authorities concerned;
8543/1/26 REV 1 326
EN
(d) the power to enter the premises of natural and legal persons, in accordance with
national law, in order to seize items, documents and data in any form where a
reasonable suspicion exists that items, documents or data relating to the subject
matter of the inspection or investigation might be necessary and relevant to prove an
infringement of this Regulation;
(e) the power to require, in so far as it is permitted by national law, existing data traffic
records held by a telecommunications operator, where there is a reasonable suspicion
of an infringement and where such records may be necessary for the investigation of
an infringement of this Regulation;
(f) the power to request the freezing or sequestration of assets, or both;
(g) the power to refer matters for criminal investigation;
8543/1/26 REV 1 327
EN
(h) in the absence of other available means to bring about the cessation or the prevention
of any infringement of this Regulation and in order to avoid the risk of serious harm
to the interests of consumers, in so far as permitted by national law and in
accordance where applicable with Article 9 of Regulation (EU) 2022/2065, the
power to take any of the following measures, including by requesting a third party or
other public authority to implement them:
(i) to issue an order to remove content or to restrict access to an online interface or
to display a warning that is explicitly displayed to customers when they access
an online interface;
(ii) to order a provider of hosting services to remove or disable access to an online
interface;
(iii) to order domain registries or registrars to delete a fully qualified domain name
and to allow the competent authority concerned to register it;
(i) the power to prohibit an offer of payment services where competent authorities find
that this Regulation has been infringed or where there are reasonable grounds for
suspecting that it will be infringed;
(j) the power to suspend or prohibit marketing communications where there are
reasonable grounds for suspecting that this Regulation has been infringed;
8543/1/26 REV 1 328
EN
(k) the power to prohibit the provision of payment services where competent authorities
find that this Regulation has been infringed;
(l) where there is a reason to assume that a person is providing payment services
without the required authorisation or the required registration, the power to order the
immediate cessation of the activity without prior warning or imposition of a
deadline;
(m) the power to issue public notices.
For the purposes of the first subparagraph, point (m), if the information published by the
competent authority proves to be false or the underlying circumstances prove to be
incorrect, the competent authority shall inform the public of that circumstance in the same
way as it previously published the information in question.
6. EBA shall publish on its website a list of the competent authorities designated pursuant to
paragraphs 1 and 2.
7. Where the law of a Member State lays down criminal sanctions applicable to infringements
of this Regulation in accordance with Article 106(1) and (2), that Member State shall have
in place the necessary laws, regulations and administrative provisions to enable competent
authorities:
(a) to liaise with competent judicial authorities in order to receive specific information
regarding criminal investigations of alleged infringements of this Regulation,
criminal proceedings commenced in respect of such alleged infringements, and the
outcome of such proceedings including the final judgement;
8543/1/26 REV 1 329
EN
(b) to provide such information to other competent authorities and EBA to fulfil their
obligation of cooperating with each other and with EBA for the purposes of this
Regulation.
8. The implementation and the exercise of powers set out in this Article shall be proportionate
and shall comply with Union and national law, including with applicable procedural
safeguards and with the principles of the Charter. The investigation and enforcement
measures adopted in application of this Regulation shall be appropriate to the nature and
the overall actual or potential harm of the infringement.
Article 102
Professional secrecy
1. Without prejudice to cases covered by national criminal law, all persons who work or who
have worked for competent authorities, and any experts acting on behalf of the competent
authorities, shall be bound by the obligation of professional secrecy regarding the
information related to investigations conducted by the competent authorities.
2. The information exchanged in accordance with Article 103 shall be subject to the
obligation of professional secrecy by both the sharing and recipient authority.
3. Articles 53 to 61 of Directive 2013/36/EU shall apply mutatis mutandis.
8543/1/26 REV 1 330
EN
4. This Article shall not preclude the exchange of information between competent authorities
and tax authorities in the same Member State, in accordance with national law. Where the
information originates in another Member State, it shall only be so exchanged with the
express agreement of the competent authorities which have disclosed it.
Article 103
Jurisdiction and cooperation of competent authorities
1. In the event of an infringement or suspected infringement of Titles II and III, the
competent authorities shall be those of the home Member State of the payment service
provider, except in the case of agents and branches conducting business under the right of
establishment, where the competent authorities shall be those of the host Member State.
2. In the event of infringements or suspected infringements of Titles II and III by technical
service providers, operators of payment schemes, payment system operators, processing
entities, ATM deployers, providers of electronic communications services or by their
agents or branches, the competent authorities shall be those of the Member State where the
service concerned is provided.
3. In the exercise of their investigatory and sanctioning powers, including in cross-border
cases, competent authorities shall cooperate with each other in accordance with Union and
national law by exchanging information with each other and ensuring mutual assistance
with other competent authorities whose assistance is necessary for the effective
enforcement of administrative sanctions and administrative measures.
4. The authorities from other sectors concerned shall cooperate with competent authorities for
the effective enforcement of administrative sanctions and administrative measures.
8543/1/26 REV 1 331
EN
SECTION 4
DISPUTE RESOLUTION PROCEDURES AND PENALTIES
Article 104
Dispute resolution
1. Payment service providers shall put in place and apply adequate and effective complaint
resolution procedures for the settlement of complaints of payment service users which
concern the rights and obligations set out in Titles II and III. The competent authorities
shall monitor the performance of those procedures.
Those procedures shall be applied in every Member State where the payment service
provider offers the payment services and shall be available in an official language of the
relevant Member State or in another language if agreed between the payment service
provider and the payment service user.
2. Payment service providers shall reply, on paper or, if agreed between the payment service
provider and the payment service user, on another durable medium, to the payment service
users’ complaints. Such a reply shall address all points raised, within an adequate
timeframe and at the latest within 15 business days of receipt of the complaint. In
exceptional situations, if the answer cannot be given within 15 business days for reasons
beyond the control of the payment service provider, it shall send a holding reply, clearly
indicating the reasons for a delay in answering the complaint and specifying the deadline
by which the payment service user will receive the final reply. In any event, the deadline
for receiving the final reply shall not exceed 35 business days.
8543/1/26 REV 1 332
EN
Member States may introduce or maintain rules on dispute resolution procedures that are
more advantageous to the payment service user than those referred to in the first
subparagraph. Where Member States do so, those rules shall apply.
3. The payment service provider shall inform the payment service user about at least one
ADR entity which is competent to deal with disputes concerning the rights and obligations
set out in Titles II and III.
4. The information referred to in paragraph 3 shall be set out in a clear, comprehensive and
easily accessible way on the website of the payment service provider and on the respective
mobile application, where they exist, at the branch, and in the general terms and conditions
of the contract between the payment service provider and the payment service user. The
payment service provider shall specify how further information on the ADR entity
concerned and on the conditions for using it can be accessed.
Article 105
ADR procedures
1. Member States shall establish adequate, independent, impartial, transparent and effective
ADR procedures for the settlement of disputes between payment service users and
payment service providers which concern the rights and obligations set out in Titles II and
III. Such procedures shall be established in accordance with relevant Union and national
law and the quality requirements laid down in Directive 2013/11/EU, using existing bodies
where appropriate. ADR procedures shall be applicable to payment service providers.
8543/1/26 REV 1 333
EN
2. The participation of payment service providers in ADR procedures for consumers shall be
mandatory, unless the Member State demonstrates to the Commission that other
mechanisms are equally effective.
3. Paragraphs 1 and 2 are without prejudice to the right of payment service users to initiate
proceedings to contest the disputed payment transaction by the payment service providers
before a court in accordance with the applicable national law.
4. The bodies referred to in paragraph 1 shall cooperate effectively for the resolution of cross-
border disputes which concern the rights and obligations set out in Titles II and III.
5. Member States shall designate a competent authority in line with Article 18 of
Directive 2013/11/EU which shall carry out the functions set out in Articles 19 and 20 of
that Directive as regards ADR entities on their territory responsible for the resolution of
disputes which concern the rights and obligations set out in Titles II and III of this
Regulation.
6. Competent authorities as referred to in paragraph 5 shall notify to the Commission the
ADR entity or entities in their territories responsible for the resolution of disputes
concerning the rights and obligations set out in Titles II and III of this Regulation, in line
with Article 20 of Directive 2013/11/EU.
8543/1/26 REV 1 334
EN
7. The Commission shall make publicly available a list of the ADR entities notified to it in
accordance with paragraph 6 and update that list whenever changes are communicated.
Member States shall make publicly available a hyperlink to the website of the Commission
containing the information referred to in the first subparagraph.
Article 106
Administrative sanctions and administrative measures
1. Without prejudice to the supervisory powers of competent authorities designated under
Directive (EU) 2026/…+, in accordance with Title II, Chapter 1, section 3 of that Directive,
and the right of Member States to lay down criminal sanctions, Member States shall lay
down rules on administrative sanctions and administrative measures applicable to
infringements of this Regulation and shall ensure that they are implemented. Those
administrative sanctions and administrative measures shall be effective, proportionate and
dissuasive.
2. Member States may decide not to lay down rules on administrative sanctions and
administrative measures applicable to infringements of this Regulation which are subject to
sanctions under national criminal law. In such cases, those Member States shall notify the
Commission of the relevant applicable criminal law provisions and any subsequent
amendments thereto in accordance with Article 113.
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 335
EN
3. Where the national rules referred to in paragraph 1 apply to payment service providers and
other legal persons, in the event of an infringement and subject to the conditions laid down
in national law, administrative sanctions and administrative measures shall be applicable to
the members of the management body of such payment service providers and legal
persons, as well as to other natural persons found to be responsible for an infringement of
this Regulation.
4. Member States may lay down rules, in accordance with their national law, enabling their
competent authorities to close an investigation into an alleged infringement of this
Regulation, following a settlement agreement or an expedited enforcement procedure.
The power of competent authorities to settle or open expedited enforcement procedures
does not affect the obligations of Member States under paragraph 1.
Paragraphs 1, 3 and 4 of this Article shall apply to the administrative sanctions and
administrative measures referred to in Article 107.
Article 107
Administrative sanctions and administrative measures for specific infringements
1. Without prejudice to Article 106(2), national laws, regulations and administrative
provisions shall lay down the administrative sanctions and administrative measures
referred to in paragraph 2 of this Article for infringements of the following provisions:
(a) the rules on access to accounts maintained with a credit institution laid down in
Article 33;
8543/1/26 REV 1 336
EN
(b) the rules on account information services and payment initiation services laid down
in Title III, Chapter 3;
(c) the obligation to organise or perform fraud prevention mechanisms, including strong
customer authentication as set out in Articles 91, 93 and 94;
(d) the duty to comply with the requirements for transparency on fees by ATM operators
or other cash distributors, in accordance with Article 20(3), first subparagraph,
point (b);
(e) failure of payment service providers to respect the period for compensation of
payment service users as set out in Article 57(2), Article 58, first subparagraph,
Article 60(3) and Article 66(2).
2. In the case of infringements referred to in paragraph 1, the applicable administrative
sanctions and administrative measures shall include the following:
(a) administrative fines:
(i) in the case of a legal person, of a maximum of at least 10 % of its total annual
turnover as defined under paragraph 3;
(ii) in the case of a natural person, of a maximum of at least EUR 3 000 000, or in
the Member States whose currency is not the euro, the corresponding value in
the national currency on … [the date of entry into force of this Regulation];
8543/1/26 REV 1 337
EN
(iii) of a maximum of at least twice the amount of the profits gained from or losses
avoided because of the infringement, where those profits or losses can be
determined, even if such fine exceeds the maximum amounts set out in
point (i), as regards legal persons, or in point (ii) as regards natural persons;
(b) a public statement indicating the legal or natural person responsible for the
infringement and the nature of the infringement;
(c) an order requiring the legal or natural person responsible for the infringement to
cease the unlawful conduct and to desist from repeating it;
(d) a temporary ban preventing any member of the management body of the legal
person, or any other natural person who is held responsible for the infringement,
from exercising managing functions.
3. The total annual turnover referred to in paragraph 2, point (a)(i), of this Article and in
Article 108(1) of this Regulation shall be equal to the net turnover as defined in Article 2,
point (5), of Directive 2013/34/EU according to the annual financial statements available
for the latest balance sheet date, for which the members of the administrative, management
and supervisory bodies of the legal person have responsibility.
8543/1/26 REV 1 338
EN
Where the legal person is a parent undertaking or a subsidiary of a parent undertaking
which is required to prepare consolidated financial statements in accordance with
Article 22 of Directive 2013/34/EU, the relevant total annual turnover shall be the net
turnover or the revenue to be determined in accordance with the relevant accounting
standards, according to the consolidated financial statements of the ultimate parent
undertaking available for the latest balance sheet date, for which the members of the
administrative, management and supervisory body of the ultimate undertaking have
responsibility.
4. Member States may empower competent authorities, in accordance with national law, to
impose other types of administrative sanctions and administrative measures and other types
of sanctioning powers in addition to those referred to in paragraph 2.
Article 108
Periodic penalty payments
1. Competent authorities shall be entitled to impose periodic penalty payments on legal or
natural persons for ongoing infringements of this Regulation or breaches of any decisions
issued by a competent authority in accordance with this Regulation.
Periodic penalty payments shall be effective and proportionate and shall consist of a daily
amount to be paid until compliance is restored. They shall be imposed for a period not
exceeding six months from the date indicated in the decision imposing the periodic penalty
payments.
8543/1/26 REV 1 339
EN
Competent authorities shall be entitled to impose maximum periodic penalty payments of
at least:
(a) 3 % of the average daily turnover in the case of a legal person;
(b) EUR 30 000 in the case of a natural person.
The average daily turnover shall be the total annual turnover referred to in Article 107(3),
divided by 365. Where a periodic penalty payment is imposed on a credit institution, the
average daily turnover shall be the total annual turnover referred to in Article 66(3) and
Article 67(3) of Directive 2013/36/EU, divided by 365.
2. Member States may provide for higher amounts of periodic penalty payments than those
laid down in paragraph 1.
Article 109
Elements to be considered when determining administrative sanctions
and administrative measures
1. Competent authorities shall take into account all relevant elements and circumstances in
order to ensure that the type and level of administrative sanctions or administrative
measures they apply for infringements of this Regulation are proportionate, including:
(a) the seriousness and the duration of the infringement;
(b) the degree of responsibility of the natural or legal person responsible for the
infringement;
8543/1/26 REV 1 340
EN
(c) the financial strength of the natural or legal person responsible for the infringement,
as indicated, among others, by the total annual turnover of the legal person, or the
annual income of the natural person responsible for the infringement;
(d) the magnitude of profits gained or losses avoided by the natural or legal person
responsible for the infringement, in so far as they can be determined;
(e) the losses for third parties resulted from the infringement, in so far as they can be
determined;
(f) criminal penalties previously imposed for the same infringement on the natural or
legal person responsible for that infringement;
(g) the impact of the infringement in the interests of consumers and other payment
service users;
(h) any actual or potential systemic negative consequences of the infringement;
(i) the complicity or participation of more than one natural or legal person in the
infringement;
(j) previous infringements by the natural or legal person responsible for the
infringement;
(k) the level of cooperation of the natural or legal person responsible for the
infringement with the competent authority;
(l) any remedial action or measure undertaken by the natural or legal person responsible
for the infringement to prevent its repetition.
8543/1/26 REV 1 341
EN
2. Competent authorities that use settlement agreements or expedited enforcement procedures
in accordance with Article 106(4) shall adapt the relevant administrative sanctions and
administrative measures laid down in Articles 106 and 107 and periodic penalty payments
laid down in Article 108 to the case concerned to ensure the proportionality thereof.
Article 110
Right of appeal
1. Decisions to impose administrative sanctions or administrative measures taken by the
competent authorities pursuant to this Regulation shall be subject to appeal.
2. Where this Regulation sets a fixed period for a competent authority to act, a failure to act
within such period shall be subject to appeal.
Article 111
Publication of administrative sanctions and administrative measures
1. Competent authorities shall publish on their websites all decisions imposing an
administrative sanction or administrative measure on legal and natural persons for
infringements of this Regulation, and, where applicable, all settlement agreements. Such
publication shall include a short description of the infringement, the administrative
sanction or administrative measure imposed, or, where applicable, a statement about the
settlement agreement. Where a natural person is the subject of a decision imposing an
administrative sanction or administrative measure or a party to a settlement agreement, the
identity of that natural person shall not be published.
8543/1/26 REV 1 342
EN
Competent authorities shall publish a decision or settlement agreement referred to in the
first subparagraph without undue delay after the legal or natural person subject to the
decision or party to the settlement agreement has been notified of that decision or the
settlement agreement has been signed.
2. By way of derogation from paragraph 1 of this Article, where the publication of the
identity or other personal data of natural persons is deemed necessary by the national
competent authority to protect the stability of the financial markets or to ensure the
effective enforcement of this Regulation, including in the case of public statements
referred to in Article 107(2), point (b), or temporary bans referred to in Article 107(2),
point (d), the national competent authority may publish the identity of the persons or other
personal data provided that it justifies such a decision and that the publication is limited to
the personal data that is strictly necessary to protect the stability of the financial markets or
to ensure the effective enforcement of this Regulation.
3. Where the decision imposing an administrative sanction or administrative measure is
subject to appeal before the relevant judicial or other authority, competent authorities shall
also publish on their official website, without delay, information on the appeal and any
subsequent information on the outcome of such an appeal, in so far as it concerns legal
persons. Where the appealed decision concerns a natural person and the derogation under
paragraph 2 does not apply, competent authorities shall publish information on the appeal
only in an anonymised version.
8543/1/26 REV 1 343
EN
4. Competent authorities shall ensure that any publication made in accordance with this
Article remains on their official websites for a period of at least five years. Personal data
contained in the publication shall be kept on the official website of a competent authority
only for the period which is necessary in accordance with the applicable data protection
rules.
Article 112
Monitoring of proceedings, sanctions and measures
1. Competent authorities shall report to EBA, in an anonymised way and aggregated format
on a regular basis:
(a) initiated, suspended or closed formal administrative proceedings leading to the
imposing of administrative sanctions or administrative measures for infringements of
this Regulation;
(b) periodic penalty payments imposed in accordance with Article 108 for ongoing
infringements of this Regulation;
(c) where applicable, settlement agreements and expedited enforcement procedures, and
the outcome thereof, regardless of their publication, in accordance with
Article 106(4);
(d) criminal proceedings resulting in a conviction and related sanctions reported by
judicial authorities in accordance with Article 101(7), point (a);
8543/1/26 REV 1 344
EN
(e) any appeal against decisions to impose criminal or administrative sanctions or
administrative measures for infringements of this Regulation and the outcome of
such an appeal.
2. When the competent authority discloses an administrative sanction or an administrative
measure to the public in accordance with Article 111, it shall simultaneously report it to
EBA.
3. By … [45 months from the date of entry into force of this Regulation], and every two years
subsequently, EBA shall submit a report to the Commission on the application of sanctions
by competent authorities to ensure compliance with this Regulation.
Article 113
Notification of implementing measures
By … [21 months from the date of entry into force of this Regulation], Member States shall notify
to the Commission the laws, regulations and administrative provisions adopted in accordance with
this Chapter, including any relevant criminal law provisions. They shall notify the Commission
without undue delay of any subsequent amendments thereto and of any laws, regulations and
administrative provisions which they adopt in accordance with this Chapter at a later date.
8543/1/26 REV 1 345
EN
Chapter 9
Product intervention powers by EBA
Article 114
EBA temporary intervention powers
1. In accordance with Article 9(5) of Regulation (EU) No 1093/2010, EBA may, where the
conditions in paragraphs 2 and 3 of this Article are fulfilled, temporarily prohibit or restrict
in the Union a certain type or a specific feature of a payment service or instrument. Such
prohibition or restriction may apply in circumstances, or be subject to exceptions, specified
by EBA.
2. EBA shall take a decision under paragraph 1 only if all of the following conditions are
fulfilled:
(a) the proposed action addresses a significant number of payment service users or a
threat to the orderly functioning or integrity of the payment or electronic money
markets, or to the stability of the whole or part of those markets, in the Union;
(b) regulatory requirements under Union law that are applicable to the relevant payment
service do not address the threat;
(c) a competent authority or competent authorities have not taken action to address the
threat or the actions that have been taken do not adequately address the threat.
8543/1/26 REV 1 346
EN
Where the conditions set out in the first subparagraph of this paragraph are fulfilled, EBA
may impose the prohibition or restriction referred to in paragraph 1 on a precautionary
basis before a payment service has been offered or distributed to payment service users.
3. When taking action under this Article, EBA shall ensure the following:
(a) the action does not have a detrimental effect on the efficiency of the payments
market or electronic money market or on payment service providers that is
disproportionate to the benefits of the action;
(b) the action does not create a risk of regulatory arbitrage; and
(c) the action has been taken after consulting the relevant national competent authority.
4. Before deciding to take any action under this Article, EBA shall notify the relevant
competent authorities of the action it proposes.
5. EBA shall publish on its website a notice of any decision to take any action under this
Article. The notice shall specify details of the prohibition or restriction and specify a time
after the publication of the notice from which the measures will take effect, while also
ensuring that notices on such decisions on natural persons are published only in an
anonymised version. A prohibition or restriction shall only apply to an action taken after
the measures take effect.
8543/1/26 REV 1 347
EN
6. EBA shall review a prohibition or restriction imposed under paragraph 1 at appropriate
intervals and at least every three months. If the prohibition or restriction is not renewed
every three months, it shall expire.
7. Action adopted by EBA under this Article shall prevail over any previous action taken by a
competent authority.
8. The Commission is empowered to adopt delegated acts in accordance with Article 115 to
supplement this Regulation by specifying criteria and factors to be taken into account by
EBA in determining when there is a significant number of payment service users or a
threat to the orderly functioning or integrity of the payment or electronic money markets,
or to the stability of the whole or part of those markets, in the Union.
The criteria and factors specified in delegated acts adopted by the Commission shall
include:
(a) the degree of complexity of a payment service or instrument and how they relate to
the type of users, including consumers, to whom they are offered;
(b) the degree of riskiness, for consumers, of a payment service or instrument;
(c) the possible use by fraudsters of the payment service or instrument;
(d) the size or the level of uptake of the payment service or instrument;
(e) the degree of innovation of a payment service or instrument.
8543/1/26 REV 1 348
EN
TITLE IV
DELEGATED ACTS
Article 115
Exercise of the delegation
1. The power to adopt delegated acts is conferred on the Commission subject to the
conditions laid down in this Article.
2. The power to adopt delegated acts referred to in Articles 32, 63, 71 and 114 shall be
conferred on the Commission for an indeterminate period of time from … [the date of
entry into force of this Regulation].
3. The delegation of power referred to in Articles 32, 63, 71 and 114 may be revoked at any
time by the European Parliament or by the Council. A decision to revoke shall put an end
to the delegation of the power specified in that decision. It shall take effect the day
following the publication of the decision in the Official Journal of the European Union or
on a later date specified therein. It shall not affect the validity of any delegated acts already
in force.
4. Before adopting a delegated act, the Commission shall consult experts designated by
Member States in accordance with the principles laid down in the Interinstitutional
Agreement of 13 April 2016 on Better Law-Making.
8543/1/26 REV 1 349
EN
5. As soon as it adopts a delegated act, the Commission shall notify it simultaneously to the
European Parliament and to the Council.
6. A delegated act adopted pursuant to Articles 32, 63, 71 and 114 shall enter into force only
if no objection has been expressed either by the European Parliament or by the Council
within a period of three months of notification of that act to the European Parliament and
to the Council or if, before the expiry of that period, the European Parliament and the
Council have both informed the Commission that they will not object. That period shall be
extended by three months at the initiative of the European Parliament or of the Council.
TITLE V
FINAL PROVISIONS
Article 116
More favourable refund rights and stricter fraud prevention measures
1. Member States or payment service providers may grant payment service users more
favourable refund rights in relation to authorised credit transfers as referred to in
Articles 58 and 60 and provide for stricter fraud prevention measures that go beyond those
set out in Article 87(1) and Article 90.
8543/1/26 REV 1 350
EN
2. By … [21 months from the date of entry into force of this Regulation], Member States
shall notify to the Commission the provisions of the law they adopt pursuant to
paragraph 1. They shall notify the Commission without undue delay of any subsequent
amendments thereto and of any provisions of the law which they adopt pursuant to
paragraph 1 at a later date.
Article 117
Review clause
1. The Commission shall, by … [18 months from the date of entry into force of this
Regulation] submit to the European Parliament, the Council, the ECB and the European
Economic and Social Committee, a report on the practices of payment card schemes,
processing entities, payment service providers providing services of acquiring payment
transactions and in particular on:
(a) the evolution of their fees in the European Economic Area (EEA); including:
(i) fees charged by payment card schemes and processing entities to payment
service providers providing services of acquiring payment transactions by key
transaction category, per Member State,
(ii) fees charged by payment service providers providing services of acquiring
payment transactions to business payment service users;
8543/1/26 REV 1 351
EN
(b) the conditions related to the application of new rules and associated fees, such as
notification periods of those rules and fees by payment card schemes and processing
entities;
(c) the communication by payment card schemes to payment service providers providing
services of acquiring payment transactions and processing entities related to rules
and fees and their implementation timeline;
(d) the capacity of issuers and acquirers to negotiate rules and fees proposed by payment
card schemes;
(e) the competitive behaviour of the payment card schemes in the acquiring and issuing
markets.
Where appropriate, the Commission shall submit a legislative proposal together with its
report.
A non-confidential version of the report shall be made available to the public, including
aggregate information on the evolution of fees.
2. The Commission shall, by ... [three years from the date of entry into force of this
Regulation], submit to the European Parliament, the Council, the ECB and the European
Economic and Social Committee, a report assessing:
(a) the scope of this Regulation, with regard in particular to payment systems, payment
schemes and technical service providers;
8543/1/26 REV 1 352
EN
(b) whether, in light of the risks and challenges, including anti-money laundering or
countering the financing of terrorism law enforcement perspectives, posed by virtual
IBANs, and of their benefits, it is necessary to introduce further measures regulating
virtual IBANs at Union level;
(c) the appropriateness and the impact of the rules set out in Titles II and III of this
Regulation with regard to payment transactions with electronic money tokens;
(d) whether, given developments, it is desirable to apply the requirements in this
Regulation on the verification of the payee and open banking to payment transactions
with electronic money tokens.
Where appropriate, the Commission shall submit a legislative proposal together with its
report.
3. The Commission shall, by … [five years from the date of entry into force of this
Regulation], submit to the European Parliament, the Council, the ECB and the European
Economic and Social Committee, a report reviewing:
(a) the impact of the surcharging provisions contained in Article 28, including the effects
on consumers, merchants, and competition, and shall assess the need for further
harmonisation; and
(b) the impact of refund mechanisms managed by operators of payment schemes or
payment service providers that are applicable to payee-initiated payment
transactions, with the exclusion of direct debits, as well as the effects of those refund
mechanisms on consumers, merchants and competition;
8543/1/26 REV 1 353
EN
(c) the impact of the provisions contained in Article 61 in relation to obligations
imposed on providers of interpersonal communications services in particular,
whether those obligations improve the effectiveness of the cooperation between
providers of interpersonal communications services and payment service providers
under Article 61;
(d) the impact of the provisions contained in Article 61 in relation to obligations
imposed on providers of hosting services and providers of very large online
platforms and of very large online search engines, in particular whether those
obligations improve the effectiveness of the cooperation between providers of
hosting services and payment service providers under Article 61, 62 and the right of
redress for payment service providers under Article 82.
On the basis of the assessments referred to in the first subparagraph, points (c) and (d), the
Commission shall determine whether it is necessary to introduce any further measures
regulating the involvement of providers of electronic communications services, providers
of hosting services, providers of very large online platforms and of very large online search
engines, and payment service providers, in the security of payment transactions at Union
level.
Where appropriate, the Commission shall submit a legislative proposal together with its
report.
8543/1/26 REV 1 354
EN
4. The Commission shall, by … [seven years from the date of entry into force of this
Regulation], submit to the European Parliament, the Council, the ECB and the European
Economic and Social Committee, a report on the application and impact of this Regulation,
and in particular on:
(a) the appropriateness and the impact on competition and the uptake of open banking of
the rules on access to payment accounts data on the business of account information
services and payment initiation services, and in particular of the rules on dedicated
interfaces and their respective derogations as per Articles 39 and 40;
(b) the impact of the rules on the absence of obligatory contractual arrangements and
compensation for access by account information service and payment initiation
service providers to interfaces referred to in Article 35;
(c) the appropriateness and impact of the rules on prevention and redress of fraud on
both unauthorised and authorised payment transactions, taking into account types and
trends of fraudulent behaviours.
(d) the appropriateness and impact of the rules on the extent of situations where a
consumer has a refund right for authorised payment transactions in accordance with
Article 60.
Where appropriate, the Commission shall submit a legislative proposal together with its
report.
8543/1/26 REV 1 355
EN
Article 118
Transitional provisions
By way of derogation from Directive (EU) 2015/2366, until … [21 months from the date of the
entry into force of this Regulation]:
(a) the following payment transactions shall be excluded from the application of Directive
(EU) 2015/2366:
(i) payment transactions made exclusively in electronic money tokens directly from the
payer to the payee, without any intermediary intervention;
(ii) payment transactions carried out by a crypto-asset service provider intermediating
between a buyer and a seller where electronic money tokens are exchanged for other
electronic money tokens or for crypto-assets, as well as the exchange of electronic
money tokens for funds, including electronic money tokens, or crypto-assets carried
out by a crypto-asset service provider acting in its own name as buyer or seller of
those electronic money tokens;
(iii) payment transactions carried out between crypto-asset service providers or their
branches for their own account.
8543/1/26 REV 1 356
EN
(b) as regards payment transactions with electronic money tokens settled on the distributed
ledger, where payment service providers are unable, due to circumstances that are not
attributable to them, to comply with the obligations set out in Article 45(1), points (b)
and (c), Article 52(2), point (e), Article 52(3), point (a), and Article 56 of Directive
(EU) 2015/2366, the payment service providers shall provide the information required
therein by way of a reasoned estimation as soon as possible, and in any case prior to the
payer authorising the transaction;
(c) payment service providers shall not be required to apply Article 66(4) and Article 67(3) of
Directive (EU) 2015/2366 as regards payment transactions with electronic money tokens.
8543/1/26 REV 1 357
EN
Article 119
Amendments to Regulation (EU) No 1093/2010
Regulation (EU) No 1093/2010 is amended as follows:
(1) in Article 1, paragraph 2 is replaced by the following:
‘2. The Authority shall act within the powers conferred by this Regulation and within
the scope of Directive 2002/87/EC, Directive 2009/110/EC, Regulation
(EU) No 575/2013*, Directive 2013/36/EU**, Directive 2014/49/EU***,
Directive 2014/92/EU****, Regulation (EU) 2023/1114*****, Directive
(EU) 2023/2225******, Directive (EU) 2026/…*******, Regulation (EU) 2026/…********
of the European Parliament and of the Council and, to the extent that those acts apply
to credit and financial institutions and the competent authorities that supervise them,
within the relevant parts of Directive 2002/65/EC, including all directives,
regulations, and decisions based on those acts, and of any further legally binding
Union act which confers tasks on the Authority. The Authority shall also act in
accordance with Council Regulation (EU) No 1024/2013*********.
________________
* Regulation (EU) No 575/2013 of the European Parliament and of the Council of 26
June 2013 on prudential requirements for credit institutions and amending
Regulation (EU) No 648/2012 (OJ L 176, 27.6.2013, p. 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj).
8543/1/26 REV 1 358
EN
** Directive 2013/36/EU of the European Parliament and of the Council of 26 June
2013 on access to the activity of credit institutions and the prudential supervision of
credit institutions, amending Directive 2002/87/EC and repealing Directives
2006/48/EC and 2006/49/EC(OJ L 176, 27.6.2013, p. 338,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj).
*** Directive 2014/49/EU of the European Parliament and of the Council of 16 April
2014 on deposit guarantee schemes (OJ L 173, 12.6.2014, p. 149,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/49/oj).
**** Directive 2014/92/EU of the European Parliament and of the Council of 23 July 2014
on the comparability of fees related to payment accounts, payment account switching
and access to payment accounts with basic features (OJ L 257, 28.8.2014, p. 214,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/92/oj).
***** Regulation (EU) 2023/1114 of the European Parliament and of the Council of 31
May 2023 on markets in crypto-assets, and amending Regulations (EU) No
1093/2010 and (EU) No 1095/2010 and Directives 2013/36/EU and (EU) 2019/1937
(OJ L 150, 9.6.2023, p. 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj).
****** Directive (EU) 2023/2225 of the European Parliament and of the Council of 18
October 2023 on credit agreements for consumers and repealing Directive
2008/48/EC (OJ L, 2023/2225, 30.10.2023,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2225/oj).
*******Directive (EU) 2026/… of the European Parliament and of the Council of … on
payment services in the internal market amending Directive 98/26/EC and
Regulation (EU) 2023/1114 and repealing Directives (EU) 2009/110/EC and
2015/2366 (OJ L …, ELI: …)+.
********Regulation (EU) 2026/… of the European Parliament and of the Council of … on
payment services in the internal market and amending Regulations (EU)
No 1093/2010, (EU) No 260/2012, (EU) 2017/2394 and (EU) 2021/1230 (OJ L …,
ELI: …)++.
*********Council Regulation (EU) No 1024/2013 of 15 October 2013 conferring specific
tasks on the European Central Bank concerning policies relating to the prudential
supervision of credit institutions (OJ L 287, 29.10.2013, p. 63,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1024/oj).’;
+ OJ: please fill in the details of Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)). ++ OJ: please fill in the details of this Regulation.
8543/1/26 REV 1 359
EN
(2) Article 4, point (2), is amended as follows:
(a) point (i) is replaced by the following:
‘(i) competent authorities or supervisory authorities within the scope of the sectoral
acts referred to in Article 1(2), including the European Central Bank with
regard to matters relating to the tasks conferred on it by Regulation
(EU) No 1024/2013;’;
(b) points (vi), (vii) and (viii) are deleted.
Article 120
Amendments to Regulation (EU) No 260/2012
Regulation (EU) No 260/2012 is amended as follows:
(1) in Article 2, the following point is inserted:
‘(15a) “virtual IBAN” means an identifier which contains the elements specified by ISO as
referred to in point (15) and which causes payments to be redirected to a payment
account identified by an IBAN different from that identifier;’;
8543/1/26 REV 1 360
EN
(2) the following article is inserted:
‘Article 2a
Payment account identifier
For the purposes of this Regulation, a virtual IBAN shall be considered to be a valid
payment account identifier where the use of an IBAN is required.’;
(3) in Article 5c, paragraphs 5 and 6 are replaced by the following:
‘5. Without prejudice to paragraph 6, third subparagraph, PSPs shall ensure that the
performance of the service ensuring verification and of the service described in
paragraph 2 does not prevent payers from authorising the credit transfer concerned.
6. PSPs shall provide PSUs that are not consumers with the means to opt out from
receiving the service ensuring verification when submitting payment orders via
payment initiation channels that are based on automated dedicated processes or
protocols and that are only made available to PSUs that are not consumers.
PSPs shall ensure that PSUs that are not consumers that opted out of receiving the
service ensuring verification have the right to opt in at any time to receiving that
service.
8543/1/26 REV 1 361
EN
In the case of payment orders submitted via payment initiation channels referred to in
the first subparagraph, including multiple payment orders that are submitted as a
package, PSPs shall offer PSUs that are not consumers the possibility of agreeing in
the framework contract that:
(a) the service ensuring verification is provided after authorisation of those
payment orders; and
(b) the payer’s PSP executes those payment orders without any further input from
the PSU only in one or more of the following cases:
(i) the information received by the payer’s PSP from the payee’s PSP shows
that the name of the payee as provided by the payer matches the payment
account identifier specified in point (1)(a) of the Annex;
(ii) the information received by the payer’s PSP from the payee’s PSP shows
that the name of the payee as provided by the payer almost matches the
payment account identifier specified in point (1)(a) of the Annex;
(iii) the service ensuring verification cannot be provided because of technical
reasons.
8543/1/26 REV 1 362
EN
The possibility for the PSU that is not a consumer to contractually agree that the
payer’s PSP executes payment orders as set out in the third subparagraph shall be
without prejudice to the requirement in paragraph 1, point (a), for the payer’s PSP to
indicate to the payer, in cases where the name of the payee as provided by the payer
almost matches the payment account identifier specified in point (1)(a) of the Annex
provided by the payer, the name of the payee associated with that payment account
identifier.
For the purposes of paragraph 8, where the payer’s PSP proceeds to execute the
payment orders in accordance with the framework contract as referred to in the third
subparagraph, that PSP shall not be deemed liable for not having complied with the
requirement to offer the service ensuring the verification of the payee.’.
Article 121
Amendment to Regulation (EU) 2017/2394
In the Annex to Regulation (EU) 2017/2394, the following point is added:
‘31. Regulation (EU) 2026/… of the European Parliament and of the Council of … on payment
services in the internal market and amending Regulations (EU) No 1093/2010,
(EU) No 260/2012, (EU) 2017/2394 and (EU) 2021/1230 (OJ L …, ELI: …)+.’.
+ OJ: please fill in the details of this Regulation.
8543/1/26 REV 1 363
EN
Article 122
Amendments to Regulation (EU) 2021/1230
Regulation (EU) 2021/1230 is amended as follows:
(1) Article 4(1) is replaced by the following:
‘1. With regard to the information requirements on currency conversion charges and the
applicable exchange rate, as set out in Article 5(2), Article 13(1), and Article 20(3) of
Regulation (EU) 2026/… of the European Parliament and of the Council*+, payment
service providers and parties providing currency conversion services at an automated
teller machine (ATM) or at the point of sale, as referred to in Article 5(2) of that
Regulation, shall express the total currency conversion charges as a monetary
amount in the currency of the payer’s account and as a percentage mark-up over an
aggregated mid-market exchange rate as referred to in Article 5(3) of that
Regulation. That mark-up and any other applicable charges shall be disclosed to the
payer prior to the initiation of the payment transaction.
________________
* Regulation (EU) 2026/… of the European Parliament and of the Council of … on
payment services in the internal market and amending Regulations (EU)
No 1093/2010, (EU) No 260/2012, (EU) 2017/2394 and (EU) 2021/1230 (OJ L …,
ELI: …)++.’;
+ OJ: Please insert the number of this Regulation. ++ OJ: please fill in the details of this Regulation.
8543/1/26 REV 1 364
EN
(2) Article 5(1) is replaced by the following:
‘1. When a currency conversion service is offered by the payer’s payment service
provider in relation to a credit transfer, as defined in Article 3, point (53), of
Regulation (EU) 2026/…+, that is initiated online directly, using the website or the
mobile banking application of the payment service provider, the payment service
provider, with regard to Article 13(1) and Article 20(3) of that Regulation, shall
inform the payer prior to the initiation of the payment transaction, in a clear, neutral
and comprehensible manner, of the estimated charges for currency conversion
services and any other charges applicable to the credit transfer. The estimated
charges for currency conversion in relation to credit transfers shall be expressed as a
monetary amount in the currency of the payer’s account and as a percentage mark-up
over an aggregated mid-market exchange rate as referred to in Article 5(3) of that
Regulation.’.
Article 123
Correlation table
References to Directives 2009/110/EC and (EU) 2015/2366 shall be construed as a references to
Directive (EU) 2026/…++ or to this Regulation and shall be read in accordance with the correlation
table in the Annex to this Regulation.
+ OJ: Please insert the number of this Regulation. ++ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26 (2023/0209
(COD)).
8543/1/26 REV 1 365
EN
Article 124
Entry into force and application
This Regulation shall enter into force on the twentieth day following that of its publication in the
Official Journal of the European Union.
It shall apply from … [21 months from the date of entry into force of this Regulation].
However, Articles 51 and 58 shall apply from … [27 months from the date of entry into force of
this Regulation].
Articles 92 and 118 shall apply from … [date of entry into force of this Regulation].
This Regulation shall be binding in its entirety and directly applicable in all Member States.
Done at …, …
For the European Parliament For the Council
The President The President
8543/1/26 REV 1 1
ANNEX EN
ANNEX
Correlation table
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 1(1) Article 1(1) – Article 2(1)
Article 1(1), point (a) Article 1(1), point (a) – Article 2(1), point (a)
Article 1(1), point (b) Article 1(1), point (b) – –
Article 1(1), point (c) Article 1(1), point (c) – Article 2(1), point (b)
Article 1(1), point (d) – – Article 2(1), point (c)
Article 1(1), point (e) Article 1(1), point (d) – Article 2(1), point (d)
Article 1(1), point (f) Article 1(1), point (e) – Article 2(1), point (e)
– Article 1(2) Article 1(1) –
– Article 1(3) Article 1(2) –
Article 1(2) – – Article 1(1)
Article 2(1) – – Article 2(1)
Article 2(2) – – Article 2(4)
Article 2(3) – – Article 2(5)
Article 2(4) – – Article 2(6)
Article 2(5) – – Article 2(7)
Article 3, point (a) – – Article 2(3), point (a)
Article 3, point (b) – – Article 2(3), point (c)
Article 3, point (c) – – Article 2(3), point (p)
Article 3, point (d) – – Article 2(3), point (d)
Article 3, point (e) – – Article 2(3), point (e)
Article 3, point (f) – – Article 2(3), point (q)
Article 3, point (g) – – Article 2(3), point (g)
+ OJ: please insert the number of the Directive contained in document ST 8535/26
(2023/0209 (COD)).
8543/1/26 REV 1 2
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 3, point (h) – – Article 2(3), point (h)
Article 3, point (i) – – Article 2(3), point (i)
Article 3, point (j) – – –
Article 3, point (k) Article 1(4) – Article 2(3), point (k)
Article 3, point (l) Article 1(5) – Article 2(3), point (l)
Article 3, point (m) – – Article 2(3), point (m)
Article 3, point (n) – – Article 2(3), point (o)
Article 3, point (o) – – –
Article 4, points (1) and
(2)
– – Article 3, points (15)
and (16)
Article 4, point (3) – – Article 3, point (1)
Article 4, point (4) – – Article 3, point (13)
Article 4, point (5) – – Article 3, point (8)
Article 4, point (6) – – Article 3, point (12)
Article 4, point (7) – – Article 3, point (20)
Article 4, points (8) and
(9)
– – Article 3, points (5) and
(6)
Article 4, point (10) – – Article 3, point (3)
Article 4, point (11) – – Article 3, point (2)
Article 4, point (12) – – Article 3, point (35)
Article 4, point (13) – – Article 3, point (11)
Article 4, points (14),
(15) and (16)
– – Article 3, points (42),
(43) and (44)
Article 4, point (17) – – Article 3, point (37)
Article 4, points (18)
and (19)
– – Article 3, points (45)
and (46)
Article 4, point (20) – – Article 3, point (4)
8543/1/26 REV 1 3
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 4, point (21) – – Article 3, point (33)
Article 4, point (22) – – Article 3, point (41)
Article 4, points (23)
and (24)
– – Article 3, points (52)
and (53)
Article 4, point (25) – – Article 3, point (7)
Article 4, points (26),
(27) and (28)
– – Article 3, points (55),
(56) and (57)
Article 4, points (29) to
(33)
– – Article 3, points (59) to
(63)
Article 4, point (34) – – Article 3, point (34)
Article 4, point (35) – – Article 3, point (39)
Article 4, point (36) – – Article 3, point (32)
Article 4, point (37) – – Article 3, point (64)
Article 4, points (38),
(39) and (40)
– – Article 3, points (17),
(18) and (19)
Article 4, points (41)
and (42)
– – –
Article 4, point (43) – – Article 3, point (31)
Article 4, points (44)
and (45)
– – Article 3, points (50)
and (51)
Article 4, point (46) – Article 2, point
(2)
–
Article 4, point (47) – – –
Article 4, point (48) – – –
– Article 2, point (1) – –
– Article 2, point (2) – Article 3, point (30)
– Article 2, point (3) – –
– Article 2, point (4) Article 2, point
(3)
–
8543/1/26 REV 1 4
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 5(1) Article 3(1) Article 3(3) –
– Article 3(2) Article 9(7) –
Article 5(2) – Article 3(5) –
Article 5(3) – Article 35(4) –
Article 5(4) and (5) – – –
Article 5(6) – Article 3(6) and
(7)
–
Article 5(7) – – –
Article 6(1) Article 3(3) Article 4(1) –
– Article 3(4) Article 19 –
Article 6(2) – Article 4(2) –
Article 6(3) – Article 4(3) –
Article 6(4) – Article 4(4) –
Article 7 Article 4 Article 5 –
Article 8(1) Article 5(1) Article 6(1) –
Article 8(2) Article 5(6) Article 6(2) –
Article 8(3) Article 5(7) Article 6(3) –
Article 9(1) – Article 7(1) and
(2)
–
Article 9(2) – Article 7(3) –
Article 9(3) – Article 7(5) –
– Article 5(2) Article 8(2) and
(3)
–
– Article 5(3) Article 8(2) –
– Article 5(4) Article 8(4) –
– Article 5(5), (6) and
(7)
– –
Article 10(1) – Article 9(1) and
(2)
–
8543/1/26 REV 1 5
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 10(2) – Article 9(4) –
– Article 7(1) Article 9(4) –
– Article 7(2), (3) and
(4)
– –
Article 11(1) – Article 13(1) –
Article 11(2) – Article 13(2) –
Article 11(3) – Article 13(4) –
Article 11(4) – Article 13(5) –
Article 11(5) – Article 13(5) –
Article 11(6) – Article 13(6) –
Article 11(7) – Article 13(6),
point (b)
–
Article 11(8) – Article 13(6),
point (c)
–
Article 11(9) – Article 13(7) –
Article 12 – Article 14 –
Article 13(1) – Article 16(1) –
Article 13(2) – Article 16(2) –
Article 13(3) – Article 16(3) –
Article 14(1) – Article 17(1) –
Article 14(2) – Article 17(2)
and (3)
–
Article 14(3) – Article 17(4) –
Article 14(4) – Article 17(5) –
Article 15(1) – Article 18(1)
and (2)
–
Article 15(2) – Article 18(3) –
Article 15(3) – Article 18(4) –
Article 15(4) – Article 18(5) –
8543/1/26 REV 1 6
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 15(5) – Article 18(6) –
Article 16 – Article 15 –
Article 17(1) – Article 11(1) –
Article 17(2) – Article 11(2) –
Article 17(3) – Article 11(3) –
Article 17(4) – Article 11(4) –
Article 18(1) Article 6(1), point (a) Article 10(1) –
Article 18(1), point (a) Article 6(1), point (c) Article 10(1),
point (a)
–
Article 18(1), point (b) Article 6(1), point (d) Article 10(1),
point (b)
–
Article 18(1), point (c) Article 6(1), point (e) Article 10(1),
point (c)
–
Article 18(2) Article 6(4) Article 10(2) –
Article 18(3) Article 6(4) Article 10(3) –
Article 18(4) Article 6(1), point (b) Article 10(4) –
Article 18(5) Article 6(2) and (4) Article 10(5) –
– Article 6(3) Article 10(6) –
Article 18(6) – Article 10(7) –
Article 19(1) – Article 19(1) –
Article 19(2) – Article 19(2) –
Article 19(3) – Article 19(3) –
Article 19(4) – Article 19(4) –
Article 19(5) – Article 19(5) –
Article 19(6) – Article 21(1) –
Article 19(7) – Article 19(6),
Article 20(2)
–
8543/1/26 REV 1 7
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 19(8) – Article 19(7),
Article 21(2)
–
Article 20(1) – Article 22(1) –
Article 20(2) – Article 22(2) –
Article 21 – Article 12 –
Article 22(1) – Article 23(1) –
Article 22(2) – Article 23(2) –
Article 22(3) – Article 23(3) –
Article 22(4) – Article 23(4) –
Article 22(5) – Article 23(5) –
Article 23(1) – Article 24(1) –
Article 23(1), point (a) – Article 24(1),
point (a)
–
Article 23(1), point (b) – Article 24(1),
point (b)
–
Article 23(1), point (c) – Article 24(1),
point (c)
–
Article 23(1), point (d) – Article 24(1),
point (d)
–
Article 23(2) – Article 24(2) –
Article 23(3) – Article 23(3) –
Article 24(1) – Article 25(1) Article 102(1)
Article 24(2) – Article 25(2) Article 102(2)
Article 24(3) – Article 25(3) Article 102(3)
Article 25(1) – Article 26(1) –
Article 25(2) – Article 26(2) –
Article 26(1) – Article 27(1) –
8543/1/26 REV 1 8
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 26(2) – Article 27(2) –
Article 27(1) – Article 28(1) –
Article 27(2) – Article 28(2) –
Article 28(1) – Article 29(1) –
Article 28(2) – Article 29(2) –
Article 28(3) – Article 29(3) –
Article 28(4) – Article 29(4) –
Article 28(5) – Article 29(5) –
Article 29(1) – Article 30(1) –
Article 29(2) – Article 30(2) –
Article 29(3) – Article 30(3) –
Article 29(4) – Article 30(4) –
Article 29(5) – Article 30(5) –
Article 29(6) – – –
Article 30(1) – Article 31(1) –
Article 30(2) – Article 31(2) –
Article 30(3) – Article 31(3) –
Article 30(4) – Article 31(4) –
Article 31(1) – Article 32(1) –
Article 31(2) – Article 32(2) –
– Article 8(1), (2) and
(3)
– –
Article 32(1), point (a) – Article 33(1),
point (a)
–
– Article 9(1), point (a) Article 33(1),
point (b)
–
8543/1/26 REV 1 9
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 32(1), point (b) Article 9(1), point (b) Article 33(1),
point (c)
–
Article 32(2) Article 9(2) Article 33(3) –
Article 32(3) Article 9(3) Article 33(4) –
Article 32(4) Article 9(4) Article 33(5) –
Article 32(5) Article 9(5), (6) and
(7)
Article 33(6)
and (7)
–
Article 32(6) Article 9(8) Article 33(8) –
Article 33(1) – Article 35(1) to
(5)
–
Article 33(2) – Article 3(2) Article 47(2)
Article 34 Article 9(9) Article 34 –
– Article 10 Article 45(2)
and (4)
–
– Article 11(1) – Article 30(1)
– Article 11(2) – Article 30(2)
– Article 11(3) – Article 30(3)
– Article 11(4) – Article 30(4)
– Article 11(5) – Article 30(5)
– Article 11(6) – Article 30(6)
– Article 11(7) – Article 30(7)
– Article 12 – Article 30(8)
Article 35(1) – – Article 31(1), (2) and
(4)
Article 35(2) – – Article 31(3), (5) and
(6)
Article 36 – – Article 33
8543/1/26 REV 1 10
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 37(1) – – Article 99
Article 37(2) – Article 38(1) –
Article 37(3) – Article 38(2) –
Article 37(4) – Article 38(3) –
Article 37(5) – Article 38(4) –
Article 38(1) – – Article 4(1)
Article 38(2) – – Article 4(2)
Article 38(3) – – –
Article 39 – – –
Article 40(1) – – Article 8(1)
Article 40(2) – – Article 8(2)
Article 40(3) – – Article 8(3)
Article 41 – – Article 9
Article 42(1) – – Article 10
Article 42(2) – – –
Article 43(1) – – Article 11(1)
Article 43(2) – – Article 11(2)
Article 44(1) – – Article 12(1)
Article 44(2) – – Article 12(2)
Article 44(3) – – Article 12(3)
Article 45(1), point (a) – – Article 13(1), point (a)
Article 45(1), point (b) – – Article 13(1), point (b)
Article 45(1), point (c) – – Article 13(1), point (d)
Article 45(1), point (d) – – Article 13(1), point (e)
8543/1/26 REV 1 11
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 45(2), point (a) – – Article 13(2), point (a)
Article 45(2), point (b) – – Article 13(2), point (b)
Article 45(3) – – Article 13(3)
Article 46 – – Article 14
Article 47 – – Article 15
Article 48 – – Article 16
Article 49 – – Article 17
Article 50 – – Article 18
Article 51(1) – – Article 19(1)
Article 51(2) – – Article 19(2)
Article 51(3) – – Article 19(3)
Article 52(1), point (a) – – Article 20(1), point (a)
Article 52(1), point (b) – – Article 20(1), point (b)
Article 52(2), point (a) – – Article 20(2), point (a)
Article 52(2), point (b) – – Article 20(2), point (b)
Article 52(2), point (c) – – Article 20(2), point (c)
Article 52(2), point (d) – – Article 20(2), point (d)
Article 52(2), point (e) – – Article 20(2), point (e)
Article 52(2), point (f) – – Article 20(2), point (g)
Article 52(2), point (g) – – Article 20(2), point (h)
Article 52(3), point (a) – – Article 20(3), point (a)
8543/1/26 REV 1 12
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 52(3), point (b) – – Article 20(3), point (c)
Article 52(3), point (c) – – Article 20(3), point (d)
Article 52(4), point (a) – – Article 20(4), point (a)
Article 52(4), point (b) – – Article 20(4), point (b)
Article 52(4), point (c) – – Article 20(4), point (c)
Article 52(4), point (d) – – Article 20(4), point (d)
Article 52(5), point (a) – – Article 20(5), point (a)
Article 52(5), point (b) – – Article 20(5), point (b)
Article 52(5), point (c) – – Article 20(5), point (c)
Article 52(5), point (d) – – Article 20(5), point (d)
Article 52(5), point (e) – – Article 20(5), point (e)
Article 52(5), point (f) – – Article 20(5), point (g)
Article 52(5), point (g) – – Article 20(5), point (h)
Article 52(6), point (a) – – Article 20(6), point (a)
Article 52(6), point (b) – – Article 20(6), point (b)
Article 52(6), point (c) – – Article 20(6), point (c)
Article 52(7), point (a) – – Article 20(7), point (a)
Article 52(7), point (b) – – Article 20(7), point (b)
Article 53 – – Article 21
8543/1/26 REV 1 13
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 54(1) – – Article 22(1)
Article 54(2) – – Article 22(3)
Article 54(3) – – Article 22(4)
Article 55(1) – – Article 23(1)
Article 55(2) – – Article 23(2)
Article 55(3) – – Article 23(3)
Article 55(4) – – Article 23(4)
Article 55(5) – – Article 23(5)
Article 55(6) – – Article 23(6)
Article 56 – – Article 24
Article 57(1) – – Article 25(1)
Article 57(2) – – Article 25(2)
Article 57(3) – – Article 25(3)
Article 58(1) – – Article 26(1)
Article 58(2) – – Article 26(2)
Article 58(3) – – Article 26(3)
Article 59(1) – – Article 5(1)
Article 59(2) – – Article 5(2)
Article 60(1) – – Article 6(1)
Article 60(2) – – Article 6(2)
Article 60(3) – – Article 6(3)
Article 61(1) – – Article 27(1)
Article 61(2) – – Article 27(2)
Article 61(3) – – Article 27(3)
Article 61(4) – – –
8543/1/26 REV 1 14
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 62(1) – – Article 28(1)
Article 62(2) – – Article 28(2)
Article 62(3) – – Article 28(5)
Article 62(4) – – Article 28(3)
Article 62(5) – – Article 28(4)
Article 63(1) – – Article 29(1) and (2)
Article 63(2) – – –
Article 63(3) – – Article 29(3)
Article 64(1) – – Article 50(1)
Article 64(2), first
subparagraph
– – Article 50(6), first
subparagraph
Article 64(2), second
subparagraph
– – Article 50(4)
Article 64(3) – – Article 50(7)
Article 64(4) – – Article 50(6), second
subparagraph
Article 65(1) – – –
Article 65(2) – – –
Article 65(3) – – –
Article 65(4) – – –
Article 65(5) – – –
Article 65(6) – – –
Article 66(1) – – Article 34(1)
Article 66(2) – – Article 41; Article 50
Article 66(3) – – Article 47
Article 66(4) – – Article 41
Article 66(5) – – Article 35
8543/1/26 REV 1 15
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 67(1) – – Article 34(2)
Article 67(2) – – Article 48(1) and (2)
Article 67(3) – – Article 42(1)
Article 67(4) – – Article 35
Article 68(1) – – Article 52(1)
Article 68(2) – – Article 52(4)
Article 68(3) – – Article 52(5)
Article 68(4) – – Article 52(5)
Article 68(5) – – Article 43(1)
Article 68(6) – – Article 43(2)
Article 69(1), point (a) – – Article 53, first
paragraph, point (a)
Article 69(1), point (b) – – Article 53, first
paragraph, point (b)
Article 69(2) – – Article 53, second
paragraph
Article 70(1), point (a) – – Article 54(1), point (a)
Article 70(1), point (b) – – Article 54(1), point (b)
Article 70(1), point (c) – – Article 54(1), first
subparagraph, point (c),
and second
subparagraph
Article 70(1), point (d) – – Article 54(1), first
subparagraph, point (d)
Article 70(1), point (e) – – Article 54(1), first
subparagraph, point (e)
8543/1/26 REV 1 16
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 70(2) – – Article 54(2)
Article 71(1) – – Article 55(1)
Article 71(2) – – Article 55(2)
Article 72(1) – – Article 56(1)
Article 72(2) – – Article 56(2)
Article 73(1) – – Article 57(1), (2), point
(b), and (3).
Article 73(2) – – Article 57(4)
Article 73(2), second
subparagraph
– – Article 57(5)
Article 73(3) – – Article 57(6)
Article 74(1) – – Article 63(1)
Article 74(1), second
subparagraph, point (a)
– – Article 63(1), second
subparagraph, point (a)
Article 74(1), second
subparagraph, point (b)
– – Article 63(1), second
subparagraph, point (b)
Article 74(1), third
subparagraph
– – Article 63(2)
Article 74(1), fourth
subparagraph
– – Article 63(1), third
subparagraph
Article 74(2) – – Article 63(3)
Article 74(3) – – Article 63(5)
Article 75(1) – – Article 64(1)
Article 75(2) – – Article 64(4)
Article 76(1), first
subparagraph, point (a)
– – Article 65(1), first
subparagraph, point (a)
8543/1/26 REV 1 17
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 76(1), first
subparagraph, point (b)
– – Article 65(1), first
subparagraph, point (b)
Article 76(1), second
subparagraph
– – Article 65(1), second
subparagraph
Article 76(1), third
subparagraph
– – Article 65(1), third
subparagraph
Article 76(1), fourth
subparagraph
– – Article 65(1), fourth
subparagraph
Article 76(2) – – Article 65(2)
Article 76(3), point (a) – – Article 65(3), point (a)
Article 76(3), point (b) – – Article 65(3), point (b)
Article 76(4) – – Article 65(4)
Article 77(1) – – Article 66(1)
Article 77(2) – – Article 66(2)
Article 78(1) – – Article 67(1)
Article 78(2) – – Article 67(2)
Article 79(1) – – Article 68(3)
Article 79(2) – – Article 68(1)
Article 79(3) – – Article 68(5)
Article 80(1) – – Article 69(1)
Article 80(2) – – Article 69(2)
Article 80(3) – – Article 69(3)
Article 80(4) – – Article 69(4)
Article 80(5) – – Article 69(5)
Article 81(1) – – Article 70(1)
Article 81(2) – – Article 70(2)
8543/1/26 REV 1 18
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 81(3) – – Article 70(3)
Article 82(1) – – Article 72(1)
Article 82(2) – – Article 72(2)
Article 83(1) – – Article 73(1)
Article 83(2) – – Article 73(2)
Article 83(3) – – Article 73(8)
Article 84 – – Article 74, first
paragraph
Article 85 – – Article 75
Article 86 – – Article 76, first
paragraph
Article 87(1) – – Article 77(1)
Article 87(2) – – Article 77(2)
Article 87(3) – – Article 77(3)
Article 88(1) – – Article 78(1)
Article 88(2) – – Article 78(2), first
subparagraph
Article 88(3), first
subparagraph
– – Article 78(2), second
subparagraph
Article 88(3), second
subparagraph
– – Article 78(2), third
subparagraph
Article 88(4) – – Article 78(3)
Article 88(5) – – Article 78(4)
Article 89(1) – – Article 79(1)
Article 89(2) – – Article 79(2)
Article 89(3) – – Article 79(3)
Article 90(1) – – Article 80(1)
Article 90(2) – – Article 80(2)
8543/1/26 REV 1 19
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 91 – – Article 81
Article 92(1) – – Article 82(1)
Article 92(2) – – Article 82(3)
Article 93 – – Article 83
Article 94(1) and (2) – – Article 84
Article 95(1) – – Article 85(1)
Article 95(1), second
subparagraph, point (a)
– – Article 85(1), second
subparagraph, point (a)
Article 95(1), second
subparagraph, point (b)
– – Article 85(1), second
subparagraph, point (b)
Article 95(1), second
subparagraph, point (c)
– – Article 85(1), second
subparagraph, point (c)
Article 95(1), second
subparagraph, point (d)
– – Article 85(1), second
subparagraph, point (c)
Article 95(2) – – –
Article 95(3) – – –
Article 95(4) – – –
Article 95(5) – – Article 85(2)
Article 96(1) – – –
Article 96(2) – – –
Article 96(3) – – –
Article 96(4) – – –
Article 96(5) – – –
Article 96(6) – – Article 86
Article 96 (7) – – –
8543/1/26 REV 1 20
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 97(1) – – Article 91(1)
Article 97(1), point (a) – – Article 91(1), point (a)
Article 97(1), point (b) – – Article 91(1), point (b)
Article 97(1), point (c) – – Article 91(1), point (c)
Article 97(2) – – Article 91(6) and (7)
Article 97(3) – – Article 91(8)
Article 97(4) – – Article 93(1)
Article 97(5) – – Article 93(2)
Article 98(1) – – Article 97(1)
Article 98(1), point (a) – – Article 97(1), first
subparagraph, point (a)
Article 98(1), point (b)– – Article 97(1), first
subparagraph, point (b)
Article 98(1), point (c) – – Article 97(1), first
subparagraph, point (c)
Article 98(1), point (d) – – Article 97(1), first
subparagraph, point (e)
Article 98(2) – – Article 97(2)
Article 98(2), point (a) – – Article 97(2), first
subparagraph, point (a)
Article 98(2), point (b) – – Article 97(2), first
subparagraph, point (b)
8543/1/26 REV 1 21
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 98(2), point (c) – – Article 97(2), first
subparagraph, point (c)
Article 98(2), point (d) – – Article 97(2), first
subparagraph, point (d)
Article 98(2), point (e) – – Article 97(2), first
subparagraph, point (e)
Article 98(3) – – Article 91(9)
Article 98(3), point (a) – – Article 91(9), first
subparagraph, point (a)
Article 98(3), point (b) – – Article 91(9), first
subparagraph, point (b)
Article 98(3), point (c) – – Article 91(9), first
subparagraph, point (c)
Article 98(4) – – Article 97(2), second
and third subparagraphs
Article 98(5) – – Article 97(3)
Article 99(1) – – Article 100(1)
Article 99(2) – – Article 100(2)
Article 100(1) – – Article 101(1)
Article 100(2) – – Article 101(2) and (5)
Article 100(3) – – Article 101(3), points
(a) and (b)
8543/1/26 REV 1 22
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 100(4) and (5) – – Article 103(1)
Article 100(5) – – Article 101(1), first
subparagraph
Article 100(6) – – Article 100(3)
Article 101(1) – – Article 104(1)
Article 101(2) – – Article 104(2)
Article 101(3) – – Article 104(3)
Article 101(4) – – Article 104(4)
Article 102(1) – – Article 105(1)
Article 102(2) – – Article 105(4)
Article 103(1) – – Article 106(1)
Article 103(2) – – Article 111
Article 104(b) – Article 39 Article 63(6)
Article 105(1) – Article 40(1) Article 115(1)
Article 105(2) – Article 40(2) Article 115(2)
Article 105(3) – Article 40(3) Article 115(3)
Article 105(4) – Article 40(5) Article 115(5)
Article 105(5) – Article 46 (6) Article 115(6)
Article 106 – – –
– Article 13 – Article 100; Article
106(1); Article 103(1);
Article 105(1) and (4)
– Article 14(1) and (2) Article 39 –
– Article 15(1) and (2) Article 40 –
Article 107(1) Article 16(1) Article 41(1) –
8543/1/26 REV 1 23
ANNEX EN
Directive
(EU) 2015/2366
Directive
2009/110/EC
Directive
(EU) 2026/…+
This regulation
Article 107(2) – Article 41(2) –
Article 107(3) Article 16(2) Article 41(3) –
Article 108 Article 17 Article 42 Article 117
Article 109(1) – – –
Article 109(2) – – –
Article 109(3) – – –
Article 109(4) – – –
Article 109(5) – – –
– Article 18(1) – –
– Article 18(2) – –
– Article 18(3) – –
– Article 18(4) – –
Article 114 Article 21 Article 48 –
Article 115(1) Article 22(1) Article 49(1) –
Article 115(2) – Article 49(1),
second and third
subparagraphs
–
Article 115(3) Article 22(2) Article 49(2) –
Article 115(4) – – –
Article 115(5) – – –
Article 115(6) – – –
Article 116 Article 23 Article 50 Article 124
Article 117 Article 24 Article 51 –
Annex I – Annex I –
Annex II – Annex II Annex
8543/1/26 REV 1
ET
Euroopa Liidu Nõukogu
Brüssel, 4. november 2026 (OR. en)
8543/1/26 REV 1
EF 129 ECOFIN 524 CODEC 759
ECB PARLNAT
Institutsioonidevaheline dokument:
2023/0210(COD)
SEADUSANDLIKUD AKTID JA MUUD DOKUMENDID
Teema: Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb makseteenuseid siseturul ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 260/2012, (EL) 2017/2394 ja (EL) 2021/1230 – Vastu võetud nõukogu poolt 29. oktoobril 2026
8543/1/26 REV 1 1
ET
EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU
MÄÄRUS (EL) 2026/...,
...,
mis käsitleb makseteenuseid siseturul
ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 260/2012,
(EL) 2017/2394 ja (EL) 2021/1230
(EMPs kohaldatav tekst)
EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,
võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artiklit 114,
võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,
olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,
võttes arvesse Euroopa Keskpanga arvamust1,
võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,
toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt3
1 ELT C, C/2024/3869, 19.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/3869/oj. 2 ELT C, C/2024/1594, 5.3.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2024/1594/oj. 3 Euroopa Parlamendi 23. aprilli 2024. aasta seisukoht (ELT C, C/2025/3725, 17.9.2025,
ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2025/3725/oj) ja nõukogu 29. oktoobri 2026. aasta esimese
lugemise seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata). Euroopa Parlamendi ...
seisukoht (Euroopa Liidu Teatajas seni avaldamata).
8543/1/26 REV 1 2
ET
ning arvestades järgmist:
(1) Pärast Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/23664 vastuvõtmist on
jaemakseteenuste turul toimunud märkimisväärsed muudatused, mis on enamjaolt seotud
kaartide ja digitaalsete maksevahendite kasutamise suurenemise, sularaha kasutamise
vähenemise ning uute osalejate ja teenuste, sealhulgas digirahakottide ja viipemaksete
suureneva osatähtsusega. COVID-19 pandeemia ning sellega kaasnenud muutused
tarbimises ja maksetavades on suurendanud turvaliste ja tõhusate makselahenduste
tähtsust.
(2) Komisjoni 24. septembri 2020. aasta teatises ELi jaemaksete strateegia kohta teatati, et
alustatakse direktiivi (EL) 2015/2366 kohaldamise ja mõju põhjalikku läbivaatamist, mis
pidi hõlmama üldhinnangut selle kohta, kas see on turu arengut arvesse võttes endiselt
otstarbekohane.
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2015. aasta direktiiv (EL) 2015/2366
makseteenuste kohta siseturul, direktiivide 2002/65/EÜ, 2009/110/EÜ ning 2013/36/EL ja
määruse (EL) nr 1093/2010 muutmise ning direktiivi 2007/64/EÜ kehtetuks tunnistamise
kohta (ELT L 337, 23.12.2015, lk 35, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2015/2366/oj).
8543/1/26 REV 1 3
ET
(3) Direktiivi (EL) 2015/2366 eesmärk oli kaotada uut tüüpi makseteenuste ees seisvad tõkked
ning parandada tarbijakaitset ja turvalisust. Komisjoni hinnangus direktiivi (EL) 2015/2366
mõju ja kohaldamise kohta leiti, et direktiiv (EL) 2015/2366 on olnud paljude eesmärkide
täitmisel üldiselt edukas, kuid tehti kindlaks ka teatavad valdkonnad, kus direktiivi
eesmärke ei ole saavutatud. Näiteks ilmnes hindamisel uut liiki pettuste kasv, mis on
murettekitav tarbijakaitse eesmärkide seisukohast. Puudusi täheldati ka seoses eesmärgiga
suurendada turul konkurentsi avatud panganduse teenuste (täpsemalt kontoteabe ja makse
algatamise teenuste) abil, mis vähendavad kolmandatest isikutest teenuseosutajate tegevust
takistavaid turutõkkeid. Paremate piiriüleste makseteenuste pakkumiseks tehtud
edusammud on samuti olnud väikesed, peamiselt tingituna järelevalvetavade ja nõuete
täitmise tagamise ebaühtlusest liidus. Hindamise käigus tehti kindlaks ka tegurid, mis
pärsivad edusamme seoses eesmärgiga luua kõigile makseteenuse pakkujatele võrdsed
võimalused.
8543/1/26 REV 1 4
ET
(4) Direktiivi (EL) 2015/2366 mõju ja kohaldamise hindamisel tuvastati ka probleeme seoses
direktiivi ebaühtlase rakendamise ja täitmise tagamisega, mis on makseteenuse pakkujate
vahelist konkurentsi otseselt mõjutanud, kuna normide erineva tõlgendamise tõttu on
liikmesriikides kujunenud erinevad regulatiivsed tingimused, mis soodustab õiguslikku
arbitraaži. Makseteenuse pakkujal ei tohiks olla võimalik valida oma päritoluliikmesriigiks
meelepärast liikmesriiki, kus makseteenuseid käsitlevaid liidu õigusnorme kohaldatakse
tema jaoks soodsamal viisil, ja pakkuda samal ajal piiriüleseid teenuseid liikmesriikides,
kus kohaldatakse kõnealuseid norme rangemas tõlgenduses või kus nõuded seal asutatud
makseteenuse pakkujatele seoses normide täitmise tagamisega on rangemad. Selline
teguviis moonutab konkurentsi. Makseteenuseid käsitlevaid liidu õigusnorme tuleks seega
määrusega veelgi ühtlustada, hõlmates määrusega norme, mis reguleerivad makseteenuste
osutamist, sealhulgas asjaomaste poolte õigusi ja kohustusi. Sellised normid (välja arvatud
makseasutuste tegevuslubade andmise ja järelevalvega seotud normid, mis peaksid jääma
direktiivi kohaldamisalasse) peaksid olema selgemad ja üksikasjalikumad, vähendades
seeläbi tõlgendusvõimalusi.
8543/1/26 REV 1 5
ET
(5) Kuigi e-raha väljastamist reguleerib Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv
2009/110/EÜ5, on e-raha kasutamine maksetehingute rahastamiseks väga suures ulatuses
reguleeritud direktiiviga (EL) 2015/2366. Sellest tulenevalt on e-raha asutuste ja
makseasutuste suhtes kohaldatav õigusraamistik ja eelkõige nende äritegevusnormid juba
märkimisväärses osas ühtlustatud. Välise sidususega seotud probleemide lahendamiseks
ning võttes arvesse asjaolu, et e-raha teenuseid ja makseteenuseid on üha raskem eristada,
tuleks e-raha asutusi ja makseasutusi käsitlevaid õigusraamistikke lähendada. Tegevusloa
andmise, eelkõige algkapitali ja omavahendite nõuded ning mõned e-rahaga seotud
äritegevust käsitlevad põhimõisted, nagu e-raha väljastamine, levitamine ja lunastamine,
on makseasutuste pakutavate teenuste puhul erinevad. Seetõttu on direktiivide
2009/110/EÜ ja (EL) 2015/2366 sätete liitmisel asjakohane need erijooned säilitada. Kuna
direktiiv 2009/110/EÜ tunnistatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL)
2026/...6+ kehtetuks, tuleks selle normid, välja arvatud tegevuslubade andmist ja
järelevalvet käsitlevad normid, mis on inkorporeeritud direktiivi (EL) 2026/...,++ viia
käesoleva määruse ühtsesse raamistikku, tehes asjakohased kohandused.
5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. septembri 2009. aasta direktiiv 2009/110/EÜ, mis
käsitleb e-raha asutuste asutamist ja tegevust ning usaldatavusnormatiivide täitmise
järelevalvet ning millega muudetakse direktiive 2005/60/EÜ ja 2006/48/EÜ ning
tunnistatakse kehtetuks direktiiv 2000/46/EÜ (ELT L 267, 10.10.2009, lk 7, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2009/110/oj). 6 Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... direktiiv (EL) 2026/…, mis käsitleb makseteenuseid
siseturul ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ ja määrust (EL) 2023/1114 ning
millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid (EL) 2009/110/EÜ ja 2015/2366 (ELT L ..., ELI:
…). + ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number ja täita vastav joonealune märkus. ++ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 6
ET
(6) Õiguskindluse ning makseteenuste ja e-raha teenuste osutamise suhtes kehtivate sätete
selge kohaldamisala tagamiseks on vaja kindlaks määrata makseteenuse pakkujate
kategooriad, mille puhul kehtivad kohustused, mis on seotud makseteenuste ja e-raha
teenuste osutamisega kõikjal liidus.
(7) Makseteenuse pakkujate kategooriaid on mitu. Krediidiasutused võtavad kasutajatelt vastu
hoiuseid, mida saab kasutada maksetehingute täitmiseks. Neile antakse tegevusluba
vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2013/36/EL7. Makseasutustel ei ole
lubatud hoiuseid vastu võtta. Nad võivad hoida kasutajate rahalisi vahendeid ja väljastada
e-raha, mida saab kasutada maksetehingute täitmiseks. Neile antakse tegevusluba vastavalt
direktiivile (EL) 2026/...+. Samuti võivad e-raha teenuseid ja makseteenuseid osutada ka
postižiiroasutused, kellel on riigisisese õiguse alusel vastavad õigused. Makseteenuse
pakkujate muude kategooriate alla kuuluvad muuhulgas Euroopa Keskpank ja riikide
keskpangad, kui nad ei tegutse rahaasutuse või muu riigiasutuse ülesannetes, ning
liikmesriigid või nende piirkondlikud või kohalikud asutused, kui nad ei tegutse avaliku
sektori asutuse ülesannetes.
7 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis käsitleb
krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste usaldatavusnõuete
täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ ning millega tunnistatakse
kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ (ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj). + ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 7
ET
(8) Sularahaautomaatide käitajate teatavate kategooriate väljajätmine direktiivi
(EL) 2015/2366 kohaldamisalast on osutunud praktikas keeruliseks. Seepärast tuleks
sularahaautomaatide selliste käitajate kategooria, kes jäeti direktiivi (EL) 2015/2366 alusel
makseteenuse pakkuja tegevusloa omamise nõude kohaldamisalast välja, asendada uue
kategooriaga, mis hõlmab sularahaautomaatide käitajaid, kes ei halda maksekontosid.
Nende käitajate suhtes, kes tuleb direktiivi (EL) 2026/...+ alusel registreerida, tuleks
kohaldada tasude läbipaistvuse nõudeid olukorras, kus sellised sularahaautomaatide
käitajad võtavad sularaha väljavõtmise eest tasu.
(9) Selleks et veelgi parandada sularaha kättesaadavust, peaks jaemüüjatel olema lubatud
pakkuda füüsilistes kauplustes sularaha väljavõtmise teenust isegi siis, kui klient ei osta
midagi, ilma et nad peaksid selleks saama makseteenuse pakkuja tegevusloa, end sellena
registreerima või olema makseasutuse agent. Niisuguse sularaha väljavõtmise teenuse
puhul peaks siiski kehtima kohustus avalikustada igasugune kliendilt võetav tasu.
Jaemüüjad peaksid teenust osutama vabatahtlikkuse alusel ja see peaks sõltuma sellest, kas
jaemüüja käsutuses on sularaha.
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 8
ET
(10) Liikmesriigid on väga erinevalt kohaldanud selliste maksetehingute väljajätmist
direktiivi (EU) 2015/2366 kohaldamisalast, mille puhul makse maksjalt makse saajale
tehakse maksja või makse saaja nimel tegutseva kaubandusagendi vahendusel.
Kaubandusagendi mõiste on tavaliselt määratletud riigisiseses tsiviilõiguses, mis võib
liikmesriigiti erineda, ja sellest tulenevalt käsitletakse samu teenuseid eri jurisdiktsioonides
ebaühtlaselt. Seetõttu tuleks kõnealuse kohaldamisalast väljajätmisega ühtlustada mõiste
„kaubandusagent“. Lisaks tuleks selgitada, millistel tingimustel võib käesoleva määruse
kohaldamisalast välja jätta maksetehingud, mille puhul makse tehakse maksjalt makse
saajale kaubandusagendi vahendusel. Selleks tuleks anda kaubandusagentidele maksja või
makse saajaga sõlmitud lepingu alusel luba pidada läbirääkimisi kaupade või teenuste
müügi või ostu üle või sõlmida kaupade või teenuste müügi- või ostutehinguid üksnes
maksja või makse saaja, ent mitte mõlema nimel, olenemata sellest, kas kliendi rahalised
vahendid on kaubandusagendi valduses või mitte. Käesoleva määruse kohaldamisalast ei
tohiks välja jätta e-kaubandusplatvorme, mis tegutsevad kaubandusagentidena nii
üksikostjate kui ka -müüjate nimel, ilma et kummalgi poolel oleks tegelik võimalus või
voli kaupade või teenuste müügi või ostu üle läbirääkimisi pidada või nende müügi- või
ostutehinguid sõlmida. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1093/20108
asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve, edaspidi „EBA“)
peaks selleks, et tagada suurem selgus ja ühtlane käsitlus pädevate asutuste seas, välja
töötama suunised selliste maksetehingute kohaldamisalast väljajätmise kohta, mille puhul
makse tehakse maksjalt makse saajale kaubandusagendi vahendusel. Suunised võiksid
hõlmata teabehoidlat juhtumite kohta, mille puhul kaubandusagendiga seotud erandit
tavaliselt kohaldatakse.
8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1093/2010,
millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Pangandusjärelevalve), muudetakse
otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus 2009/78/EÜ (ELT
L 331, 15.12.2010, lk 12, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1093/oj).
8543/1/26 REV 1 9
ET
(11) Eriotstarbelisi instrumente puudutavat erandit direktiivi (EL) 2015/2366 kohaldamisalast
on kohaldatud liikmesriigiti erinevalt, kuigi teenusepakkujad, kelle instrumendid olid
nimetatud erandiga hõlmatud, pidid teatama oma tegevusest pädevatele asutustele. EBA
esitas täiendavad juhised oma 24. veebruari 2022. aasta suunistes. Hoolimata püüdlustest
selgitada eriotstarbeliste instrumentidega seotud erandi kohaldamist, püüab osa
teenuseosutajaid endiselt kasutada erandit ning samal ajal osutada teenuseid, mis on
märkimisväärse maksemahuga ja hõlmavad mitmesuguseid suurele hulgale klientidele
pakutavaid tooteid. Sellisel juhul ei ole tarbijatele tagatud vajalikud kaitsemeetmed ja
selliste teenuste puhul ei tohiks kasutada eriotstarbeliste instrumentide suhtes kehtivat
erandit. Seega on vaja selgitada, et ei tohiks võimaldada kasutada sama eriotstarbelist
instrumenti, et teha kaupade või teenuste soetamise maksetehinguid rohkem kui ühes
piiratud võrgus või soetada piiramatus valikus kaupu ja teenuseid.
8543/1/26 REV 1 10
ET
(12) Selleks et hinnata, kas piiratud võrk on käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud,
tuleks arvesse võtta selle võrgu vastuvõtupunktide geograafilist asukohta ja arvu.
Eriotstarbelised instrumendid peaksid võimaldama valdajal soetada kaupu või teenuseid
ainult makseinstrumendi väljastaja füüsilistes või e-poodides. Eriotstarbelised
instrumendid peaksid sõltuvalt vastavast lepingulisest korrast hõlmama kaarte, mida saab
kasutada ainult konkreetses kaupluseketis või konkreetses kaubanduskeskuses,
kütuseostukaarte, liikmekaarte, ühistranspordikaarte, parkimispileteid, toidutalonge või
konkreetse teenuse vautšereid, mille suhtes võidakse kohaldada konkreetset maksu- või
tööhõivealast õigusraamistikku, eesmärgiga edendada selliste makseinstrumentide
kasutamist sotsiaalvaldkonna õigusaktides sätestatud eesmärkide saavutamiseks, näiteks
lapsehoiuteenuse vautšerid või ökoloogilise tarbimise vautšerid. Samal ajal peaks
vautšereid käsitlev liikmesriikide regulatiivne keskkond tagama selliste vautšerite
vastuvõetavuse. Eriotstarbeliste instrumentide hulka peaksid kuuluma ka e-rahal põhinevad
instrumendid, kui need vastavad kõnealuse erandi kohaldamisega seotud nõuetele.
Kohaldamisalast ei tohiks välja jätta makseinstrumente, mida saab kasutada ostu
sooritamiseks loetletud kaupmeeste kauplustes, kuna sellised makseinstrumendid on
tavaliselt välja töötatud pidevalt kasvava teenusepakkujate võrgustiku jaoks.
8543/1/26 REV 1 11
ET
(13) Teatavate telekommunikatsiooni- või infotehnoloogiaseadme abil tehtavate
maksetehingutega seotud erand peaks kehtima konkreetselt digitaalse sisu ja häälepõhiste
teenuste eest tehtavate mikromaksete suhtes. Alles tuleks jätta selge viide elektrooniliste
piletite ostmiseks tehtavatele maksetehingutele, et kliendid saaksid endiselt mobiiltelefoni
või muid seadmeid kasutades igast asukohast ja igal ajal tellida, soetada ja valideerida
elektroonilisi pileteid ning nende eest maksta. Elektroonilised piletid võimaldavad ja
hõlbustavad selliste teenuste pakkumist, mida tarbijad saaksid muidu osta paberpileti abil,
ning nende puhul on hõlmatud transport, meelelahutus, parkimine ja sissepääs üritustele,
kuid jäetud välja füüsilised kaubad. Välja tuleks jätta ka elektroonilise side võrkude
pakkuja poolt elektroonilisest seadmest või selle kaudu täidetud maksetehingud, mille
summa lisatakse vastavale arvele ja mille eesmärk on koguda heategevuslikke annetusi.
Erandit tuleks kohaldada ainult juhul, kui maksetehingute väärtus on väiksem kui
kindlaksmääratud künnis. Erandi kohaldamiseks peaks telekommunikatsioonioperaator
osutama makseteenuseid lisaks elektroonilise side teenustele, mida ta oma abonentidele
osutab. See tähendab, et telekommunikatsioonioperaatori ja abonendi vahel on sõlmitud
vahetu lepinguline kokkulepe elektroonilise side teenuste osutamiseks ning et makseteenus
on nendele teenustele lisanduv teenus. On olukordi, kus digitaalse sisu pakkuja või sellise
teenuse osutaja, mille eest abonent on tasunud oma telekommunikatsioonioperaatori
kaudu, kasutab rahaliste vahendite kogumiseks ja ülekandmiseks teisi teenuseosutajaid
(edaspidi „vahendajad“). Kuigi sellised vahendajad, sealhulgas vahendeid saavad, koguvad
ja üle kandvad ettevõtjad, võivad osutada ka elektroonilise side teenuseid, ei saa nende
suhtes väljajätmist kohaldada, kuna neil ei ole abonendiga elektroonilise side teenuste
osutamiseks vahetut lepingulist suhet.
8543/1/26 REV 1 12
ET
(14) Ühtne euromaksete piirkond (SEPA) on hõlbustanud kogu liitu hõlmavate maksete
töötlemise üksuste ja maksete kogumise üksuste loomist, võimaldades tsentraliseerida
sama konsolideerimisgrupi maksetehingud. Sellega seoses tuleks käesoleva määruse
kohaldamisalast välja jätta emaettevõtja ja selle tütarettevõtja vahelised või sama
emaettevõtja mitme tütarettevõtja vahelised maksetehingud ja nendega seotud teenused,
mida teeb samasse konsolideerimisgruppi kuuluv makseteenuse pakkuja, sealhulgas
konsolideerimisgrupi üksuste nimel välistelt kolmandatelt isikutelt saadud vahendite
ümberjaotamine konsolideerimisgrupisiseste maksetehingute kaudu ning emaettevõtja või
selle tütarettevõtja poolt konsolideerimisgrupi nimel maksekäsundite ja maksevahendite
kogumine eesmärgiga edastada need töötlemiseks omakorda konsolideerimisgrupile
makseteenuseid osutavale makseteenuse pakkujale. Niivõrd kui avaliku teenuse osutajad
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1370/20079 tähenduses käitlevad
tasakaalustusmakseid ja tulujaotamist ülekandeettevõtjate suletud maksetöötlussüsteemis
või nende kliirimiskeskuste, tariifiorganisatsioonide või -ühenduste kaudu, tuleks ka need
maksetehingud käesoleva määruse kohaldamisalast välja jätta. Neid väljajätmisi ei tohiks
kasutada rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamist käsitlevast liidu või riigi õigusest
või makseasutustele tegevusloa andmist ja nende järelevalvet käsitlevatest normidest
kõrvalehoidmiseks või nende vältimiseks.
9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2007. aasta määrus (EÜ) nr 1370/2007, mis
käsitleb avaliku reisijateveoteenuse osutamist raudteel ja maanteel ning millega
tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 1191/69 ja (EMÜ) nr 1107/70 (ELT L
315, 3.12.2007, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2007/1370/oj).
8543/1/26 REV 1 13
ET
(15) Makseteenuste osutamiseks on vaja toetavaid tehnilisi teenuseid. Nende tehniliste teenuste
hulka kuuluvad andmete töötlemine ja säilitamine, makselüüsiteenused, usaldusteenused,
eraelu puutumatuse kaitse teenused, andmete ja olemi autentimine, info- ja
kommunikatsioonitehnoloogia- ja sidevõrkude pakkumine, makseteabe kogumiseks
kasutatavate tarbijaliideste, sealhulgas makseteenuste tarvis kasutatavate terminalide ja
seadmete pakkumine ja hooldus. Makse algatamise teenused ja kontoteabe teenused ei ole
tehnilised teenused.
(16) Tehnilisi teenuseid ei käsitata makseteenustena, sest ülekantavad rahalised vahendid ei
kuulu ühelgi ajahetkel tehnilise teenuse pakkujale. Seetõttu ei peaks makseteenuse mõiste
määratlus neid hõlmama. Nende teenuste suhtes tuleks siiski kohaldada teatavaid nõudeid,
näiteks nõuet seoses tehnilise teenuse pakkuja vastutusega, kui ta ei toeta kliendi tugevat
autentimist (mis peaks olema piiratud vahetu rahalise kahjuga ega ületama asjaomase
tehingu summat), või nõuet sõlmida makseteenuse pakkujaga edasiandmisleping, kui
tehnilise teenuse pakkuja pakub ja kontrollib kliendi tugeva autentimise elemente. Samuti
tuleks kehtestada nõuded raamlepingute lõpetamisel kohaldatavate tasude kohta, kui
makseteenuseid pakutakse koos tehniliste teenustega.
8543/1/26 REV 1 14
ET
(17) Võttes arvesse jaemaksete turu kiiret arengut ning uute makseteenuste ja makselahenduste
turule tulekut, on asjakohane kohandada mõningaid direktiivis (EL) 2015/2366 sätestatud
määratlusi turu tegeliku olukorraga, et liidu õigusaktid püsiksid eesmärgipärased ja
tehnoloogianeutraalsed.
(18) Maksetehingu täitmise protsessi ja sellega seotud vajalike toimingute selgitamine on
maksetehingus osalevate poolte õiguste ja kohustuste ning kliendi tugeva autentimise
kohaldamise seisukohast väga oluline. Maksetehingu täitmiseni viiv protsess algatatakse
kas maksja poolt või maksja nimel või algatab selle protsessi makse saaja. Maksja algatab
maksetehingu maksekäsundi esitamisega. Pärast maksekäsundi esitamist kontrollib
makseteenuse pakkuja, kas tehing on autoriseeritud ja autenditud, kohaldades asjakohasel
juhul kliendi tugevat autentimist, ning valideerib siis maksekäsundi. Seejärel teeb
makseteenuse pakkuja maksetehingu täitmiseks vajalikud toimingud, sealhulgas rahaliste
vahendite ülekande.
8543/1/26 REV 1 15
ET
(19) Võttes arvesse lahknevaid seisukohti, mille komisjon tegi kindlaks direktiivi
(EL) 2015/2366 rakendamise läbivaatamisel ja mida EBA rõhutas oma 23. juuni
2022. aasta arvamuses direktiivi (EL) 2015/2366 läbivaatamise kohta, on vaja selgitada
maksekonto mõiste määratlust. Konto maksekontoks liigitamise puhul on määrav
kriteerium võimalus teha kontolt igapäevaseid maksetehinguid. Maksekonto mõiste puhul
on üks määrav omadus võimalus teha kontolt kolmandatele isikutele makseid või võtta
kontol vastu kolmandate isikute makseid. Maksekonto tuleks seega määratleda kui konto,
mida saab kasutada kolmandatele isikutele rahaliste vahendite saatmiseks ja neilt rahaliste
vahendite vastuvõtmiseks. Iga kontot, millel on sellised tunnused, tuleks käsitada
maksekontona, ning sellisele kontole peaks olema võimalik pääseda juurde makse
algatamise teenuse ja kontoteabe teenuse osutamiseks. Teatavatel juhtudel, näiteks
krediitkaardikonto puhul või kui kontot kasutatakse ainult ühe tehingu täitmiseks, tuleks
juhtumipõhise analüüsiga teha kindlaks, kas kõnealusel kontol on need tunnused.
Maksekonto määratlus ei peaks hõlmama olukordi, kus kolmandatele isikutele makse
tegemiseks või neilt makse saamiseks tehtavate maksetehingute täitmiseks on vaja
kasutada muud kontot (vahekontot). Säästukontod, mida ei saa kasutata rahaliste vahendite
saatmiseks kolmandale isikule või kolmandalt isikult rahaliste vahendite saamiseks, ei
kuulu seega maksekonto määratluse alla.
8543/1/26 REV 1 16
ET
(20) Rahasiire on makseteenus, mis tavaliselt põhineb sularahal, mille maksja annab
makseteenuse pakkujale, kes saadab vastava summa makse saajale või teisele
makseteenuse pakkujale, kes tegutseb makse saaja nimel, ilma et maksja või saaja nimele
oleks avatud maksekontot. Mõnes liikmesriigis osutavad supermarketid, kauplejad ja muud
jaemüüjad avalikkusele teenust, mis võimaldab maksta kommunaalteenuste arveid ja teisi
tavapäraseid majapidamiste arveid. Seetõttu tuleks selliseid arvete tasumise teenuseid
käsitada rahasiirdena.
(21) Arvestades uut liiki makseinstrumentide esilekerkimist, selliste vahendite loomist
soodustavate tehnoloogiliste lahenduste arengut ja turul valitsevat ebakindlust, mis on
seotud selliste instrumentide õigusliku kvalifikatsiooniga, tuleks makseinstrumendi
määratlust täpsustada, tuues seal näiteid selle kohta, mis on makseinstrument ja mis seda ei
ole, pidades silmas tehnoloogianeutraalsuse põhimõtet.
(22) Hoolimata asjaolust, et lähiväljaside (NFC) võimaldab maksetehingut algatada, tekitaks
selle käsitamine täieõigusliku makseinstrumendina teatavaid probleeme, näiteks seoses
kliendi tugeva autentimise kohaldamisega viipemaksete puhul müügikohas ja seoses
makseteenuse pakkuja vastutuskorra kohaldamisega. Seetõttu tuleks lähiväljasidet käsitada
makseinstrumendi omadusena ning mitte makseinstrumendi endana.
8543/1/26 REV 1 17
ET
(23) Direktiivis (EL) 2015/2366 esitatud makseinstrumendi mõiste määratluses on viidatud
isikustatud seadmele. Kasutusel on aga ka ettemaksekaardid, mille puhul
makseinstrumendi omaniku nimi ei ole kaardile trükitud, ja osutatud viite kasutamise
korral võivad sellist liiki kaardid makseinstrumendi mõiste määratluse alt välja jääda.
Seepärast tuleks mõiste „makseinstrument“ määratluses viidata isikustatud seadmete
asemel individuaalsetele seadmetele, selgitamaks, et käesoleva määruse kohaldamisalasse
kuuluvad ettemaksekaardid, mille puhul instrumendi omaniku nimi ei ole kaardile trükitud.
8543/1/26 REV 1 18
ET
(24) Otsemakse digirahakotte, mis kujutavad kas olemasoleva makseinstrumendi, näiteks
maksekaardi, tokeniseerimist või maksekontolt tehtavat kreeditkorraldust, tuleb käsitada
tehniliste teenustena ning seega tuleks need käesolevas määruses sätestatud
makseinstrumendi ja makse algatamise teenuse määratlustest välja jätta, tingimusel et
digirahakotis ei hoita rahalisi vahendeid, et digirahakoti pakkuja ei omanda kunagi selliseid
rahalisi vahendeid ning tegutseb suletud süsteemis lepingupõhiste kokkulepete alusel
makseteenuse pakkujatega, kes teenindavad maksja maksekontot või väljastavad maksja
makseinstrumendi. Tokenit kui sellist ei saa pidada makseinstrumendiks, vaid pigem
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2015/75110 artikli 2 punktis 21 määratletud
makserakenduseks. Siiski tuleb mõningaid teisi digirahakotikategooriaid, nimelt ettemaksu
elektronrahakotte, näiteks eraldatud rahastamis- ja makseetappidega rahakotid (ingl staged
wallets), pidada makseinstrumendiks ja nende väljastamist makseteenuseks. See hõlmab
nii rahakotte, kus kasutajad salvestavad rahalised vahendid ette tulevasteks tehinguteks, kui
ka rahakotte, kus rahastamis- ja makseetapp toimuvad tehinguga ajal samal ajal, sealhulgas
juhul, kui rahakotti rahastatakse automaatselt, täielikult või osaliselt, seotud
makseinstrumendist või kontolt.
10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 29. aprilli 2015. aasta määrus (EL) 2015/751 kaardipõhiste
maksetehingute vahendustasude kohta (ELT L 123, 19.5.2015, lk 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2015/751/oj).
8543/1/26 REV 1 19
ET
(25) Pärast direktiivi (EL) 2015/2366 vastuvõtmist toimunud tehnoloogilised muutused on
muutnud ka kontoteabe teenuste osutamise viisi. Selliseid teenuseid pakkuvad ettevõtted
annavad makseteenuse kasutajale internetis koondteavet tema ühe või mitme maksekonto
kohta, mille ta on avanud ühe või mitme makseteenuse pakkuja juures ja millele pääseb
ligi kontot haldava makseteenuse pakkuja kasutajaliideste kaudu. Makseteenuse kasutajatel
saavad seega oma maksekontodest viivituseta ja igal ajal igakülgse ja struktureeritud
ülevaate.
8543/1/26 REV 1 20
ET
(26) Komisjoni tehtud läbivaatamise raames tõsteti esile asjaolu, et tegevusloaga kontoteabe
teenuse pakkujad koondavad ja esitavad maksekonto andmeid mõnikord mitte tarbijale,
kellelt nad said andmetele juurde pääsemiseks ja andmete koondamiseks nõusoleku, vaid
kolmandale isikule, et võimaldada viimasel osutada neid andmeid kasutades tarbijale muid
teenuseid. Samal ajal lähevad arvamused lahku küsimuses, kas kõnealune tegevus kuulub
reguleeritavate kontoteabe teenuste alla. Selline avatud panganduse raames kujunenud
„litsents kui teenus“ ärimudel võib olla niisuguste uuenduslike andmepõhiste teenuste läte,
millest saavad kokkuvõttes kasu lõppkasutajad. Nimelt võimaldab selline ärimudel
lõppkasutajatel anda juurdepääsu oma maksekonto andmetele, et saada muid kui
makseteenuseid, muuhulgas laenu-, raamatupidamis- ja krediidivõimelisuse hindamise
teenust. Seejuures on aga oluline, et makseteenuse kasutajad teaksid täpselt, kes nende
maksekonto andmetele juurde pääseb ning millisel õiguslikul alusel ja mis eesmärgil see
toimub. Tuleks tagada, et makseteenuse kasutajad on nende andmete teisele ettevõtjale
edastamisest täiesti teadlikud ning annavad selleks loa. Sellisest edasiarenenud avatud
panganduse ärimudelist tingituna on vaja muuta kontoteabe teenuse mõiste määratlust,
selgitamaks, et tegevusloaga kontoteabe teenuse pakkuja koondatud kontoteavet võib
edastada kolmandale isikule, et võimaldada sellel kolmandal isikul osutada lõppkasutajale
viimase nõusolekul muud teenust. Selleks et tagada tarbijatele nende maksekonto andmete
piisav kaitse ja õiguskindlus seoses nende andmetele juurdepääsu saavate üksuste
staatusega, peaks maksekontode andmete koondamise teenust osutama üksnes
tegevusloaga reguleeritud üksus, isegi kui andmed edastatakse lõpuks teisele
teenusepakkujale.
8543/1/26 REV 1 21
ET
(27) Rahaliste vahendite mõiste määratlus peaks hõlmama keskpangaraha, mille keskpank on
emiteerinud jaekasutuseks, sealhulgas pangatähed ja mündid ning igasugune võimalik
tulevane keskpanga digivääring, e-raha, sealhulgas e-raha tokenid ja kommertspangaraha.
Keskpangaraha, mis on emiteeritud keskpanga ja kommertspankade vaheliseks kasutuseks,
s.o hulgikasutuseks, ei peaks olema määratlusega hõlmatud.
(28) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2023/111411 on sätestatud, et nimetatud
määruses määratletud e-raha tokeneid käsitatakse e-rahana. See ei sõltu sellest, kas e-raha
tokenid vastavad käesolevas määruses sätestatud e-raha määratlusele. Seetõttu tuleks
käesolevas määruses sisalduvaid viiteid e-rahale mõista nii, et need hõlmavad e-raha
tokeneid, kui käesolevas määruses ei ole sätestatud teisiti, ning e-raha tokenid tuleks lisada
mõiste „rahalised vahendid“ määratlusse. Sarnaselt võib määruses (EL) 2023/1114
määratletud krüptovaraülekande teenuse osutamine kliendi nimel e-raha tokenite puhul
kvalifitseeruda maksetehingu täitmise makseteenuseks, ka siis, kui selliseid ülekandeid
osutatakse muude krüptovarateenuste osana, välja arvatud juhul, kui sellised ülekanded on
konkreetselt käesoleva direktiivi ja määruse (EL) 2026/...+ kohaldamisalast välja jäetud.
11 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis käsitleb
krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja (EL) nr 1095/2010
ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150, 9.6.2023, lk 40,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj). + ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 22
ET
(29) Võttes arvesse turu arengut pärast direktiivi (EL) 2015/2366 vastuvõtmist ning selleks, et
vältida ebaproportsionaalseid nõudeid krüptovarateenuse osutajatele, kes osutavad e-raha
tokenitega seotud teenuseid kooskõlas määrusega (EL) 2023/1114, ning et tagada
õigusselgus seoses sellega, millises ulatuses kohaldatakse käesolevat määrust ja direktiivi
(EL) 2026/...+ e-raha tokenitega seotud teenuste suhtes, on asjakohane jätta käesoleva
määruse ja direktiivi (EL) 2026/...+ kohaldamisalast välja teatavat liiki e-raha tokenitega
tehtavad maksetehingud, kus selliseid tokeneid kasutatakse investeerimis- või
kauplemistehinguteks. See puudutab eelkõige tehinguid, kus krüptovarateenuse osutajad
vahetavad e-raha tokeneid rahaliste vahendite või krüptovara vastu, kus krüptovarateenuse
osutaja tegutseb nende e-raha tokenite ostja või müüjana enda nimel, ning e-raha tokenite
või krüptovara vahetamist, mida teeb ostjaid ja müüjaid vahendav krüptovarateenuse
osutaja. Väljajätmine peaks hõlmama eelkõige e-raha tokenite vahetamist krüptovara
rahaliste vahendite vastu vahetamise teenuse osana, krüptovara vahetamist muu krüptovara
vastu, krüptovara kauplemisplatvormi korraldamist, krüptovaraga seotud korralduste
vastuvõtmist ja edastamist kliendi nimel või krüptovaraga seotud korralduste täitmist
kliendi nimel, nagu on määratletud määruses (EL) 2023/1114. Erand ei tohiks hõlmata
krüptovarateenuse osutaja osutatavaid ülekandeteenuseid, kui e-raha tokeneid kasutatakse
kaupade või teenuste eest tasumiseks.
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 23
ET
(30) Võttes arvesse direktiivis (EL) 2015/2366 sätestatud spetsiaalset kohaldamisalast
väljajätmist maksetehingutele, mis tehakse üksnes sularahas otse maksjalt makse saajale
ilma igasuguse vahendaja sekkumiseta, on asjakohane lisada käesolevasse määrusesse
sarnane väljajätmine e-raha tokenitega tehtavate tehingute suhtes, mis tehakse ilma ühegi
vahendajata. Väljajätmine peaks muu hulgas hõlmama e-raha tokenite ülekandeid kahe
isehallatava aadressi vahel, kui maksja või makse saaja poolel ei ole vahendajat, ning see ei
tohiks hõlmata maksetehinguid teenuseosutaja hallatava rahakoti ja isehallatava aadressi
vahel.
(31) E-raha valdaja usalduse säilitamiseks peab e-raha olema tagastatav. Tagastatavus
iseenesest ei tähenda, et e-raha vastu saadud rahalisi vahendeid käsitatakse hoiustena või
muude tagasimakstavate vahenditena direktiivi 2013/36/EL tähenduses. E-raha peaks
saama tagastada igal ajal nimiväärtuses, ilma et oleks võimalik leppida kokku tagastuse
alammääras. Üldiselt peaks tagastamine toimuma tasuta. Siiski peaks olema võimalik
küsida proportsionaalset ja kulupõhist tasu, ilma et see piiraks liikmesriigi maksu- või
sotsiaalvaldkonna õigusaktide või e-raha väljastajale muudest asjakohastest liidu või riigi
õigusaktidest tulenevate kohustuste, sealhulgas rahapesu ja terrorismi rahastamise
tõkestamise sätete, rahaliste vahendite külmutamisega seotud meetmete või kuritegude
ennetamise ja uurimisega seotud erimeetmete kohaldamist.
8543/1/26 REV 1 24
ET
(32) Kasutajatele makseteenuste osutamiseks on makseteenuse pakkujatel vaja juurdepääsu
maksesüsteemidele ja makseskeemidele. Need maksesüsteemid hõlmavad tavaliselt
peamisi maksete vahendamise süsteeme, mis töötlevad kreeditkorraldusi ja otsekorraldusi,
samas kui makseskeemid hõlmavad tavaliselt nelja osalisega maksekaardiskeeme. Selleks
et tagada eri kategooriatesse kuuluvate tegevusloaga makseteenuse pakkujate võrdne
kohtlemine kõikjal liidus, tuleks selgitada reegleid, mis käsitlevad maksesüsteemidele ja -
skeemidele juurdepääsu. Sellise juurdepääsu võib saada vahetult või kaudselt ehk mõne
teise maksesüsteemis või -skeemis osaleja kaudu. Sellise juurdepääsu suhtes tuleks
kohaldada nõudeid, mille abil tagatakse nende maksesüsteemide ja -skeemide
usaldusväärsus ja stabiilsus. Selleks peaks kohaldataval juhul kas maksesüsteemi või -
skeemi käitaja tegema vahetut osalemist taotleva makseteenuse pakkuja riskihindamise.
Selle raames tuleks uurida kõiki asjakohaseid riske, sealhulgas asjakohasel juhul arveldus-,
operatsiooni-, krediidi-, likviidsus- ja äririski. Makseteenuse pakkuja, kes taotleb
maksesüsteemis või -skeemis osalemise võimalust, peaks kandma tema valitud süsteemi
või skeemiga kaasnevat riski ning maksesüsteemile või -skeemile tõendama, et tema
sisekorraldus on sellist liiki riskide maandamiseks piisavalt kindel. Maksesüsteemi käitajad
või makseskeemi käitajad peaksid saama makseteenuse pakkuja vahetu osalemise taotluse
tagasi lükata üksnes juhul, kui makseteenuse pakkujal ei ole võimalik järgida süsteemi või
skeemi reegleid või kui tema osalemisega kaasneks lubamatult suur risk.
8543/1/26 REV 1 25
ET
(33) Makseteenuse ja tehnilise teenuse pakkujatel, kes osutavad makseteenuse pakkujatele
teenuseid, peaks olema võimalik tagada koostalitlusvõime riist- ja tarkvaraelementidega,
mida pakuvad või kontrollivad mobiilseadmete originaalseadmete tootjad või
elektroonilise side teenuse pakkujad ning mis on vajalikud maksetehingute
konkurentsipõhiseks töötlemiseks ja täitmiseks internetis või väljaspool seda, ning saada
koostalitlusvõime eesmärgil neile juurdepääs. Need tehnilised elemendid hõlmavad riist- ja
tarkvara, mis on vajalik makseviisi ja vastuvõtuseadme, näiteks mobiilseadmete
lähiväljaside ja makseterminali tuuma vahelise tehinguvoo haldamiseks, või selle
tagamiseks, et mobiilimakserakendused töötavad turvalises keskkonnas, mis kaitseb
krüptovõtmeid ja algoritme, kliendi PIN-koodi või biomeetrilisi andmeid, näiteks
mobiilseadmete nn turvaelemente, sealhulgas universaalset kiipkaarti (UICC),
sisseehitatud turvaelementi (eSE) ja mikroSDd. Mobiilseadmete originaalseadmete tootjad
ja elektroonilise side teenuse pakkujad peaksid olema kohustatud võimaldama
koostalitlusvõimet kõigi riist- ja tarkvarafunktsioonidega, mis on vajalikud internetipõhiste
ja -väliste tehingute töötlemiseks ja täitmiseks õiglastel, mõistlikel ja
mittediskrimineerivatel tingimustel, ning tagama neile juurdepääsu. See kohustus ei tohiks
piirata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2022/192512 artikli 6 lõike 7
kohaldamist, milles nähakse ette pääsuvalitsejate kohustus tagada tasuta tõhus
koostalitlusvõime mobiilseadmete operatsioonisüsteemiga ja riist- või
tarkvarafunktsioonidega ning koostalitlusvõime eesmärgil juurdepääs sellistele
funktsioonidele, ning mis on kohaldatav olemasolevate ja uute digitaalsete maksevahendite
puhul.
12 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. septembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/1925, mis
käsitleb konkurentsile avatud ja õiglaseid turge digisektoris ning millega muudetakse
direktiive (EL) 2019/1937 ja (EL) 2020/1828 (digiturgude määrus) (ELT L 265, 12.10.2022,
lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/1925/oj).
8543/1/26 REV 1 26
ET
(34) Maksesüsteemi või -skeemi käitajad peaksid olema kehtestanud juurdepääsureeglid ja -
menetlused, mis on proportsionaalsed, objektiivsed, mittediskrimineerivad ja läbipaistvad.
Maksesüsteemi või -skeemi käitajad ei tohiks makseasutusi osalemisega seoses
diskrimineerida, kui viimased suudavad süsteemi reeglitest kinni pidada ja ei tekita
süsteemile või skeemile lubamatult suurt riski. Osutatud süsteemide hulka kuuluvad muu
hulgas Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 98/26/EÜ13 alusel määratud süsteemid.
Kui kõnealuse maksesüsteemi üle tehakse juba järelevalvet Euroopa Keskpankade
Süsteemi raames vastavalt Euroopa Keskpanga määrusele (EL) nr 2025/135514, peaks
järelevalvet tegev keskpank (või pangad) jälgima kõnealuste reeglite järgimist oma
järelevalve raames. Muude maksesüsteemide või -skeemide puhul peaksid liikmesriigid
määrama riiklikud pädevad asutused, kes tagavad, et maksesüsteemide või -skeemide
käitajad täidavad neid nõudeid, kui eurosüsteem või nende liikmesriikide keskpangad,
mille rahaühik ei ole euro, ei taga nimetatud nõuete täitmist nende muude
maksesüsteemide või -skeemide toimingute järelevaatamise käigus.
13 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. mai 1998. aasta direktiiv 98/26/EÜ arvelduse
lõplikkuse kohta makse- ja väärtpaberiarveldussüsteemides (EÜT L 166, 11.6.1998, lk 45,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/1998/26/). 14 Euroopa Keskpanga 2. juuli 2025. aasta määrus (EL) 2025/1355 süsteemselt oluliste
maksesüsteemide järelevaatamise kohta (EKP/2025/22) (ELT L, 2025/1355, 14.7.2025,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2025/1355/oj).
8543/1/26 REV 1 27
ET
(35) Suuremad kulud maksetehingute vastuvõtmise teenust osutavatele makseteenuse
pakkujatele ja kaupmeestele tulenevad sellest, et maksekaardisüsteemide käitajate ja
töötlevate üksuste kohaldatavad hinnad ei ole läbipaistvad. See võib olla tingitud näiteks
sellest, et maksetehingute vastuvõtmise teenust osutavad makseteenuse pakkujad ja
kaupmehed ei ole teadlikud meetmetest, mida tuleb võtta käitumuslike tasude vältimiseks,
või sellest, milline teenus on vabatahtlik või kuidas loobuda vabatahtlikust teenusest. See
kahjustab lõppkokkuvõttes tarbijaid, kuna kauplejad kannavad oma suuremad
makseterminalikulud üle ja see toob kaasa kõrgemad jaehinnad. Et tarbijad tõenäoliselt
vähendavad selle tulemusena oma tarbimist, mõjutab see negatiivselt kauplejate käivet,
välja arvatud juhul, kui kauplejad katavad need kulud, vähendades seeläbi oma
kasumimarginaale. Süsteemi- ja töötlemistasud peaksid seetõttu olema nii läbipaistvad kui
ka võrreldavad, et võimaldada maksetehingute vastuvõtmise teenust osutavatel
makseteenuse pakkujatel maksimeerida oma hangitavate ja pakutavate süsteemi- ja
töötlemisteenuste tõhusust, luues selleks soodsad tingimused nii kaupmeeste kasuks, kellelt
küsitakse väiksemaid teenustasusid kaardipõhiste maksete vastuvõtmisel, kui ka tarbijate
kasuks, kuna jaehind alaneb. Samas saavad maksetehingute vastuvõtmise teenust osutavad
makseteenuse pakkujad ja kaupmehed teha skeemi- ja töötlemisteenuse kohta tõeliselt
teadlikke valikuid ainult siis, kui neid teavitatakse viivitamata igast uuest skeemi- või
töötlemistasust või tasude muutumisest. Määruses (EL) 2015/751 kaardipõhiste
maksetehingute vahendustasude kohta on sätestatud läbipaistvusnõuded, mida
maksetehingute vastuvõtmise teenust osutavad makseteenuse pakkujad peavad täitma
makse saajate suhtes, kellega nad lepingu sõlmivad.
8543/1/26 REV 1 28
ET
Maksetehingute vastuvõtmise teenust osutavad makseteenuse pakkujad peaksid tagama, et
teave, mida nad esitavad kaupmeestele määrusest (EL) 2015/751 tulenevate kohustuste
täitmisel, on sama läbipaistev kui teave, mida nad on saanud skeemi- ja töötlemisteenuste
ning vastavate tasude kohta. Maksekaardisüsteemide ja töötlevate üksuste
arveldussüsteemide keerukuse tõttu ning selleks, et läbipaistvusnõuded oleksid tõhusad ja
proportsionaalsed, peaks komisjonil olema õigus võtta kooskõlas Euroopa Liidu toimimise
lepingu (ELi toimimise leping) artikliga 290 vastu delegeeritud õigusakte, et täpsustada
teavet, mis tuleb avaldada maksetehingute vastuvõtmise teenust osutavatele makseteenuse
pakkujatele seoses skeemi- ja töötlemisteenuste ning vastavate tasudega.
(36) Selleks et tagada makseteenuse pakkujate vahel aus konkurents, peaks maksesüsteemis
osaleja, kes osutab kõnealuse süsteemiga seotud teenuseid tegevusloaga või registreeritud
makseteenuse pakkujale, andma ka kõigile teistele tegevusloaga või registreeritud
makseteenuse pakkujatele sellistele teenustele taotluse korral juurdepääsu objektiivsel,
proportsionaalsel ja mittediskrimineerival viisil.
8543/1/26 REV 1 29
ET
(37) Maksesüsteemidele ja -skeemidele juurdepääsu käsitlevaid sätteid ei tuleks kohaldada
süsteemide ega skeemide suhtes, mille on loonud ja mida käitab üksainus makseteenuse
pakkuja. Sellised maksesüsteemid ja -skeemid tegutsevad teiste maksesüsteemide või -
skeemidega vahetult konkureerides, sagedamini aga turuniššides, mis ei ole teiste
maksesüsteemide või -skeemidega kaetud. Sellised skeemid hõlmavad kolme osalisega
skeeme, sealhulgas kolme osalisega maksekaardiskeeme, tingimusel et need skeemid ei
tegutse kunagi de facto nelja osalisega maksekaardiskeemidena, näiteks tuginedes
litsentsisaajatele, agentidele või kaubamärgi kooskasutuse partneritele. Need süsteemid
hõlmavad üldjuhul ka telekommunikatsiooniteenuste pakkujate osutatavaid
makseteenuseid, mille puhul süsteemi käitaja on makseteenuse pakkuja nii maksja kui ka
makse saaja jaoks, ning samuti pangandusgruppide siseseid süsteeme. Soodustamaks
konkurentsi, mida sellised suletud maksesüsteemid ja -skeemid võivad pakkuda
väljakujundatud tavapärastele maksesüsteemidele ja -skeemidele, ei tohiks anda
kolmandatele isikutele nendele suletud maksesüsteemidele ja -skeemidele juurdepääsu.
Sellistele suletud süsteemide ja skeemide suhtes tuleks kohaldada aga jätkuvalt liidu ja
liikmesriikide konkurentsinorme, millega nõutakse nendele süsteemidele või skeemidele
juurdepääsu võimaldamist, et säilitada makseturgudel tegelik konkurents.
8543/1/26 REV 1 30
ET
(38) Makseasutustel peab olema võimalik avada ja hoida krediidiasutuses kontot, et nad saaksid
täita tegevusloa saamise nõuded seoses maksteenuse kasutajate rahaliste vahendite
kaitsmisega. Samuti peaksid makseasutused hoiduma makseteenuse kasutajate kõigi
rahaliste vahendite kaitsmisest ühes krediidiasutuses, et asjakohasel juhul vältida
kontsentratsiooniriski. Ent nagu osutas EBA oma 5. jaanuari 2022. aasta arvamuses, esineb
hoolimata direktiiviga (EL) 2015/2366 kehtestatud sätetest makseasutuste kommertspangas
hoitavate kontode kohta endiselt olukordi, kus mõned krediidiasutused keelduvad mõnele
makseasutusele või makseasutuse tegevusluba taotlevale äriühingule kontot avamast või
sulgevad nende olemasoleva konto, põhjendades seda tajutava suurema rahapesu või
terrorismi rahastamise riskiga. Sellised nn riskimaandustavad tekitavad makseasutustele
olulisi konkurentsiprobleeme.
8543/1/26 REV 1 31
ET
(39) Seepärast peaksid krediidiasutused andma makseasutustele, makseasutuse tegevusloa
taotlejatele ja nende agentidele objektiivsel, mittediskrimineerival ja proportsionaalsel
alusel juurdepääsu maksekontole. Makseasutuse tegevusloa taotlejad peaksid olema
hõlmatud seepärast, et klientide rahaliste vahendite kaitsmist võimaldava konto omamine
krediidiasutuses on makseasutuse tegevusloa saamise eeltingimus. Krediidiasutused
peaksid saama maksekontole juurdepääsu andmisest keelduda üksnes erandjuhtudel, kui
selleks on mõjuv põhjus. Krediidiasutustel peaks olema võimalik keelduda makseasutuse,
tema agentide või makseasutuse tegevusloa taotleja maksekonto avamisest või see sulgeda,
kui maksekonto avamine või sulgemine tooks kaasa Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määruse (EL) 2024/162415 rikkumise. Krediidiasutused peaksid ka saama keelduda
juurdepääsu andmisest juhul, kui taotlejalt ei ole saadud asjakohast teavet või dokumente
konto avamiseks, kuna see võib muu hulgas takistada neil täita kliendi suhtes
hoolsuskohustust. Makseasutusel või tema agentidel või makseasutuse tegevusloa taotlejal
peaks olema õigus esitada krediidiasutuse keeldumise peale kaebus liikmesriigi määratud
pädevale asutusele. Kaebuse esitamise õiguse kasutamise hõlbustamiseks peaksid
krediidiasutused kirjalikult ja üksikasjalikult põhjendama konto avamisest keeldumist või
avatud konto sulgemist.
15 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2024. aasta määrus (EL) 2024/1624, mis käsitleb
finantssüsteemi rahapesu ja terrorismi rahastamise eesmärgil kasutamise tõkestamist
(ELT L, 2024/1624, 19.6.2024, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2024/1624/oj).
8543/1/26 REV 1 32
ET
Põhjused peaks viitama asjaomase makseasutusega seotud konkreetsetele aspektidele,
mitte üldistele kaalutlustele. Kui maksekonto avamisest keeldutakse põhjusel, et sellise
konto avamine või haldamine tooks kaasa määruse (EL) 2024/1624 rikkumise, ei tohiks
kliendile või taotlejale esitatud põhjendus kaasa tuua kõnealuse määruse artikli 73 alusel
kaitstud teabe avalikustamist. Selleks et pädevatel asutustel oleks lihtsam konto avamisest
keeldumise või konto sulgemise peale esitatud kaebusi ja selle põhjuseid käsitleda, peaks
EBA välja töötama regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, millega ühtlustatakse
selliste põhjuste esitamist.
(40) Selleks et makseteenuse kasutajad saaksid teha teadlikke valikuid ja valida omale hõlpsasti
makseteenuse pakkuja liidus, peaksid nad saama makseteenuste kohta võrreldavat teavet
selgel, neutraalsel ja arusaadaval viisil. Makseteenuse kasutajatele makseteenuse lepingu ja
maksetehingute kohta sellise teabe andmise tagamiseks on vaja täpsustada ja ühtlustada
makseteenuse pakkujate kohustusi seoses makseteenuse kasutajatele teabe esitamisega.
8543/1/26 REV 1 33
ET
(41) Makseteenuse kasutajatele nõutava teabe esitamisel peaksid makseteenuse pakkujad võtma
arvesse nimetatud kasutajate vajadusi ning praktilisi aspekte ja kulutõhusust sõltuvalt
sõlmitud makseteenuse lepingust. Makseteenuse pakkujad peaksid edastama teabe sobival
ajal ise, ilma et makseteenuse kasutaja teavet küsiks, või tegema teabe makseteenuse
kasutajatele nende taotluse alusel kättesaadavaks. Teisel juhul peavad makseteenuse
kasutajad tegema teatavaid toiminguid teabe saamiseks, näiteks taotlema teavet sõnaselgelt
makseteenuse pakkujalt, logima sisse pangakontoga seotud postkasti või sisestama
pangakaardi printerisse kontoväljavõtte saamiseks. Selleks peaks makseteenuse pakkuja
tagama, et teabele on võimalik juurde pääseda ja et kõnealune teave on makseteenuse
kasutajatele kättesaadav.
(42) Kuna tarbijad ja ettevõtjad ei ole haavatavuse poolest samas olukorras, ei vaja nad ka
samal tasemel kaitset. Olgugi et tarbijate õigused on oluline tagada sätetega, millest ei ole
võimalik lepinguga kõrvale kalduda, on asjakohane võimaldada ettevõtjatel ja
organisatsioonidel ka teisiti kokku leppida, kui nad ei teeninda tarbijaid. Tingimusel, et
komisjon võtab vastu regulatiivsed tehnilised standardid, võiksid sellised kokkulepped
ettevõtjate ja organisatsioonidega, kes ei ole tarbijad, reguleerida seda, kas kohaldatakse
kliendi tugevat autentimist või mitte. Komisjoni soovituse 2003/361/EÜ16 määratluse
kohaseid mikroettevõtjaid võiks kohelda samamoodi nagu tarbijaid. Olenemata kasutaja
staatusest tuleks alati kohaldada teatavaid reegleid.
16 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega
ettevõtjate määratlemise kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2003/361/oj).
8543/1/26 REV 1 34
ET
(43) Makseteenuse pakkujad, sealhulgas sularahaautomaadi käitajad, peaksid esitama oma
klientidele selgel, neutraalsel ja arusaadaval viisil teabe tasude kohta nii enne seda, kui
klient asub sularaha välja võtma, kui ka väljavõtmise ajal, näiteks kuvades võetavad tasud
terminalis digitaalselt. Pärast tehingu lõppu tuleks teave tasude kohta kliendi lihttaotlusel
paberil või muul püsival andmekandjal dokumenteerida.
(44) Kõrgetasemelise tarbijakaitse säilitamiseks peaks tarbijatel olema õigus saada enne
makseteenuse lepingu sõlmimist tasuta teavet teenuste tingimuste ja hindade kohta. Selleks
et tarbijatel oleks võimalik võrrelda makseteenuse pakkujate osutatavaid teenuseid ja
tingimusi ning vaidluse korral oma lepingulisi õigusi ja kohustusi kontrollida, peaks
tarbijatel olema võimalik nõuda kõnealust teavet ja raamlepingut paberil või muul püsival
andmekandjal ja tasuta igal ajal kogu lepingulise suhte jooksul.
(45) Läbipaistvuse suurendamiseks peaksid makseteenuse pakkujad andma tarbijale põhiteavet
täidetud maksetehingute kohta selle eest lisatasu küsimata. Ühekordse maksetehingu puhul
ei tohiks makseteenuse pakkuja teabe eest eraldi tasu võtta. Samamoodi peaksid
makseteenuse pakkujad andma tasuta ja kuupõhiselt teavet raamlepingu alusel tehtavate
maksetehingute kohta. Võttes arvesse hinnakujunduse läbipaistvuse olulisust ja tarbijate
erinevaid vajadusi, peaksid pooled saama kokku leppida tasudes, mida kohaldatakse
sagedasema või lisateabe edastamise korral.
8543/1/26 REV 1 35
ET
(46) Väikese väärtusega tehingute makseinstrumendid peaksid olema odav ja kergesti kasutatav
alternatiiv odavate kaupade ja teenuste ostmiseks ning neid ei tohiks liigsete nõuetega üle
koormata. Asjakohased teabele esitatavad nõuded ja väikemaksevahendite täitmist
reguleerivad normid peaksid seetõttu piirduma olulise teabega, mis võtab arvesse tehnilist
suutlikkust, mida võib väikemaksevahenditelt õigustatult oodata. Hoolimata väiksemast
regulatiivkoormusest tuleks tagada makseteenuse kasutajate piisav kaitse, pidades silmas
niisuguste makseinstrumentidega seotud väikeseid riske, eelkõige seoses ettemakstud
makseinstrumentidega.
(47) Ühekordsete maksetehingute puhul peaks makseteenuse pakkuja edastama olulise teabe
alati omal algatusel. Kuna maksjad on maksekäsundi esitamisel tavaliselt kohal, ei peaks
teabe esitamine paberil või muul püsival andmekandjal olema alati nõutav. Makseteenuse
pakkuja peaks saama esitada teavet suuliselt või teha selle muul viisil kergesti
kättesaadavaks, näiteks avaldada tingimused oma ruumides teadetetahvlil. Ühtlasi tuleks
sel juhul (sealhulgas veebisaidil) ära märkida, kus asub muu üksikasjalikum teave. Tarbija
nõudmise korral peavad makseteenuse pakkujad esitama olulise teabe ka paberil või muul
püsival andmekandjal.
(48) Nõutav teave peaks olema proportsionaalne kasutajate vajadustega. Ühekordse
maksetehingu puhul teabele esitatavad nõuded peaksid erinema nendest teabele
esitatavatest nõuetest, mida kohaldatakse järjestikuseid maksetehinguid hõlmava
raamlepingu puhul.
8543/1/26 REV 1 36
ET
(49) Selleks et makseteenuse kasutajad saaksid teha teadlikke valikuid, peaksid nad saama
võrrelda sularahaautomaatide kasutamise tasusid teiste pakkujate vastavate tasudega.
Selleks et suurendada makseteenuse kasutajate jaoks sularahaautomaatide tasude
läbipaistvust, peaksid makseteenuse pakkujad esitama makseteenuse kasutajatele kas
paberil või muul püsival andmekandjal teabe kõigi tasude kohta, mida kohaldatakse
riigisiseselt sularahaautomaadist sularaha väljavõtmise korral eri olukordades, olenevalt
sellest, millisest sularahaautomaadist makseteenuse kasutajad sularaha välja võtavad.
Eurodes nomineeritud sularaha automaatidest väljavõtmise korral tuleks kõigi tasude
suhtes, mida makseteenuse kasutajad oma makseteenuse pakkujale maksavad, sealhulgas
juhul, kui sularaha võetakse välja sõltumatute sularahaautomaadi käitajate käitatavatest
sularahaautomaatidest, kohaldada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2021/123017 artiklis 3 sätestatud võrdsete tasude põhimõtet. Sellest tulenevalt tuleks
kõnealust määrust muuta.
(50) Raamlepingud ja nendega hõlmatud maksetehingud on levinumad ja majanduslikult
olulisemad kui ühekordsed maksetehingud. Raamleping on nõutav maksekonto või
erimakseinstrumendi olemasolu korral. Seetõttu peaksid raamlepingute puhul
lepingueelsele teabele esitatavad nõuded olema põhjalikud ja asjaomane teave tuleks alati
esitada paberil või mõnel muul püsival andmekandjal. Makseteenuse pakkujatel ja
makseteenuse kasutajatel peaks olema võimalik raamlepingus kokku leppida, kuidas
esitatakse hiljem teavet täidetud maksetehingute kohta.
17 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuli 2021. aasta määrus (EL) 2021/1230 piiriüleste
maksete kohta liidus (ELT L 274, 30.7.2021, lk 20,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2021/1230/oj).
8543/1/26 REV 1 37
ET
(51) Lepingutingimustega ei tohiks diskrimineerida liidus seaduslikult elavaid tarbijaid nende
kodakondsuse või elukoha alusel. Kui raamlepinguga nähakse ette õigus blokeerida
makseinstrument objektiivselt põhjendatud kaalutlustel, ei tohiks makseteenuse pakkujal
olla võimalik kasutada sellist õigust pelgalt põhjusel, et makseteenuse kasutaja on muutnud
oma elukohta liidus.
(52) Makseteenuse kasutajate liikuvuse hõlbustamiseks peaks kasutajatel olema võimalik
raamleping tasuta lõpetada. Lepingute puhul, mille makseteenuse kasutaja lõpetab vähem
kui kolme kuu jooksul pärast nende jõustumist, peaks makseteenuse pakkujatel olema
võimalus kohaldada tasusid kooskõlas kuludega, mis tulenevad sellest, et kasutaja
raamlepingu lõpetas. Kui raamlepingu alusel pakutakse makseteenuseid koos
makseteenuste osutamist toetavate tehniliste teenustega nagu makseteenusteks kasutatavate
terminalide rentimine, ei tohiks makseteenuse kasutajaid siduda nende makseteenuse
pakkujaga koormavate tingimuste alusel, mis on kindlaks määratud tehnilisi teenuseid
reguleerivates lepingutingimustes. Konkurentsi säilitamiseks tuleks selliste
lepingutingimuste suhtes kohaldada lõpetamistasusid käsitlevaid raamlepingu nõudeid.
Tarbijate puhul peaks maksimaalne etteteatamise aeg olema üks kuu ja makseteenuse
pakkujate puhul minimaalselt kolm kuud. Need reeglid ei tohiks piirata makseteenuse
pakkuja kohustust lõpetada makseteenuse leping eriolukorras vastavalt muule asjakohasele
liidu või liikmesriikide õigusele, näiteks seoses rahapesu tõkestamise ja terrorismi
rahastamise tõkestamisega, rahaliste vahendite külmutamise meetmetega või kuritegude
ennetamise ja uurimisega seotud erimeetmetega.
8543/1/26 REV 1 38
ET
(53) Võrreldavuse saavutamiseks tuleks selliste kreeditkorralduste ja rahasiirete puhul, mis
tehakse liidu piires või mille puhul kantakse rahalised vahendid liidust kolmandasse riiki,
väljendada hinnangulisi vääringu konverteerimise tasusid ühtemoodi, nimelt rahasummana
maksja konto vääringus ja turu keskmist koondvahetuskurssi täpsel viisil kajastava
protsentuaalse juurdehindlusena. Selleks et kasutatav vahetuskurss oleks usaldusväärne ja
kajastaks täpselt turgu, peaks seda pakkuma usaldusväärne haldur, kes vastab
kohaldatavatele juhtimis- ja kontrollinõuetele, näiteks Rahvusvahelise
Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni (IOSCO) finantssektori võrdlusaluste põhimõtetele.
Makseteenuse pakkuja peaks kasutama sama võrdlusalust järjepidevalt ja mõlemas suunas
toimuva vahetuse puhul. Kui käesolevas määruses viidatakse tasudele, peaks tasu mõiste
hõlmama asjakohasel juhul ka vääringu konverteerimise tasusid.
(54) Maksja makseteenuse pakkuja peaks esitama hinnangulise aja, mille jooksul väljaspool
liitu asuva makse saaja makseteenuse pakkuja saab kreeditkorraldustega ja
rahasiirdetehingutega edastatavad rahalised vahendid. Maksja makseteenuse pakkuja peaks
teavitama maksjat sellest, et tegemist ei ole täpse ajaga, kuna laekumise aeg võib sõltuda
erinevatest teguritest, mis mõnikord ei sõltu maksja makseteenuse pakkujast.
8543/1/26 REV 1 39
ET
(55) Kuna makseteenuse pakkuja võib maksjale makse saaja nime esitada või kättesaadavaks
teha ainult juhul, kui selline teave on talle kättesaadav, ei saa seda nõuet kohaldada juhul,
kui see ei ole võimalik. Nii on see üldjuhul ühekordse maksetehinguna tehtavate rahasiirete
puhul, kui maksja makseteenuse pakkujal ei ole juurdepääsu makse saaja nimele, välja
arvatud juhul, kui maksja on selle esitanud. Seepärast on asjakohane, et sellisel juhul ei
nõuta maksja makseteenuse pakkujalt makse saaja nime maksjale esitamist või
kättesaadavaks tegemist.
(56) Kogemused on näidanud, et tasude jagamine maksja ja makse saaja vahel on kõige
tõhusam süsteem, sest see soodustab maksete otsetöötlemist. Seetõttu tuleks lisada säte, et
maksjalt ja makse saajalt võtab tasu otse nende vastav makseteenuse pakkuja. Kehtestatud
tasude summa võib ka olla null, kuna reeglid ei tohiks mõjutada tava, kus makseteenuse
pakkuja ei kehtesta tasu maksjale ega makse saajale. Samamoodi, ilma et see piiraks liidu
konkurentsireegleid ja määruse (EL) 2015/751 kohaldamist ning sõltuvalt
lepingutingimustest, võib makse saaja makseteenuse pakkuja võtta makseteenuse
kasutamise eest tasu üksnes makse saajalt, kui selline tasu sisaldab hüvitist maksja
makseteenuse pakkujale ja maksja makseteenuse pakkuja ei nõua maksjalt tasu. On
võimalik, et maksesüsteemid kehtestavad tasusid liikmemaksu kujul. Ülekantavat summat
või nõutavaid tasusid käsitlevad sätted ei avalda otsest mõju makseteenuse pakkujate või
vahendajate vahelisele hindade ega hüvitiste kujundamisele.
8543/1/26 REV 1 40
ET
(57) Lisatasu on tasu, mida kaupmehed küsivad tarbijatelt ning mis lisandub kaupade ja
teenuste eest makstavale hinnale, kui tarbija kasutab teatavat makseviisi. Lisatasude
kehtestamise üks põhjuseid on suunata tarbijaid kasutama odavamaid või tõhusamaid
makseinstrumente, soodustades seeläbi konkurentsi alternatiivsete makseviiside vahel.
Direktiiviga (EL) 2015/2366 kehtestatud korra kohaselt ei saanud makse saajad nõuda tasu
selliste makseinstrumentide kasutamise eest, mille vahendustasusid reguleeritakse
määruse (EL) 2015/751 II peatüki alusel, see tähendab tarbija deebet- ja krediitkaartide
kasutamise eest, mis on väljastatud nelja osalisega maksekaardisüsteemide raames, ning
nende makseteenuste kasutamise eest, mille suhtes kohaldatakse Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrust (EL) nr 260/201218, see tähendab liidus eurodes tehtavate kreedit- ja
otsekorralduste eest. Liikmesriikidel lubati direktiivi (EL) 2015/2366 alusel ulatuslikumalt
keelata makse saajal tasu nõuda või piirata makse saaja õigust tasu nõuda, võttes arvesse
vajadust soodustada konkurentsi ja edendada tõhusate makseinstrumentide kasutamist.
18 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. märtsi 2012. aasta määrus (EL) nr 260/2012, millega
kehtestatakse eurodes tehtavatele kreedit- ja otsekorraldustele tehnilised ja ärilised nõuded
ning muudetakse määrust (EÜ) nr 924/2009 (ELT L 94, 30.3.2012, lk 22, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2012/260/oj).
8543/1/26 REV 1 41
ET
(58) Direktiivi (EL) 2015/2366 läbivaatamise käigus kogutud tõendid näitavad, et tasude kohta
kehtivad normid on asjakohased ja et need on avaldanud positiivset mõju. Puudub tungiv
vajadus tasu võtmise tavade täiendavaks ühtlustamiseks liikmesriikide vahel, kuna kehtivat
lisatasude võtmise keeldu kohaldatakse juba väga suure osa maksete suhtes liidus. Kehtivat
lisatasude võtmise keeldu kohaldatakse hinnanguliselt 95 % kaardimaksete suhtes. Pealegi,
kui lisatasu kohaldatakse, on selle ülempiir kaupmehe tegelikult kantud kulud. Samas tegi
komisjon direktiivi (EL) 2015/2366 läbivaatamise käigus kindlaks, et esineb ebaühtlaseid
tõlgendusi seoses sellega, millised makseinstrumendid lisatasude võtmise keelu
kohaldamisalasse kuuluvad. Seepärast on vaja sõnaselgelt sätestada, et lisatasude võtmise
keeldu kohaldatakse kõigi kreedit- ja otsekorralduste suhtes, mitte ainult nende suhtes, mis
on hõlmatud määrusega (EL) nr 260/2012, nagu see oli direktiivi (EL) 2015/2366 puhul.
8543/1/26 REV 1 42
ET
(59) Avatud panganduse teenused on makseteenused, mis hõlmavad selliste makseteenuse
pakkujate juurdepääsu makseteenuse kasutaja maksekonto andmetele, kes ise ei valda
kontoomaniku rahalisi vahendeid ega halda nende maksekontot. Kontoteabe teenuse
pakkujad pakuvad teenust, mis võimaldab makseteenuse kasutaja taotlusel koondada ühte
kohta kasutaja kontoandmed kontode kohta, mida kasutaja hoiab erinevate kontot
haldavate makseteenuse pakkujate juures. Kontoteabe teenuse pakkujal võiks olla võimalik
edastada saadud maksekonto andmed ka kolmandale isikule, kes omakorda osutaks
makseteenuse kasutajale teenust, mis võimendab neid andmeid, võimaluse korral koos
täiendavate lisaväärtusteenustega. Makse algatamise teenused võimaldavad algatada
kasutaja kontolt makseid, näiteks kreeditkorraldusi, viisil, mis on kasutajale ja makse
saajale mugav, kasutamata seejuures maksevahendit, näiteks maksekaarti. Makse
algatamise teenuse jaoks on vaja maksja nõusolekut maksekontole juurdepääsuks. Nagu on
tunnistatud määruses (EL) 2024/1624, loovad mõned makse algatamise teenuse pakkujad
makse saajaga ärisuhte. Seetõttu kajastab makse algatamise teenuse määratlus asjaolu, et
selliste teenuste pakkujad võivad pakkuda makse algatamise teenuseid nii maksjale kui ka
makse saajale. Makse algatamise teenusena ei tohiks käsitada sellise otsemakse
digirahakoti pakkumist, mis võimaldab kasutajal algatada makse kasutaja maksekontolt,
tingimusel et digirahakotti ei ole salvestatud rahalisi vahendeid, et selle pakkuja ei saa
kunagi selliseid rahalisi vahendeid oma valdusse ning tegutseb maksja kontot haldavate
makseteenuse pakkujatega sõlmitud lepingupõhiste kokkulepete alusel.
8543/1/26 REV 1 43
ET
(60) Kontot haldavad makseteenuse pakkujad peaksid võimaldama kontoteabe teenuse
pakkujatele ja makse algatamise teenuse pakkujatele juurdepääsu maksekonto andmetele,
kui makseteenuse kasutaja pääseb maksekontole interneti kaudu ligi ja kui makseteenuse
kasutaja on andnud sellekohase nõusoleku. Direktiiv (EL) 2015/2366 tugines põhimõttele,
mille kohaselt oli võimalik saada juurdepääs maksekonto andmetele, ilma et selleks oleks
vaja lepingulist suhet kontot haldava makseteenuse pakkuja ning kontoteabe teenuse
pakkuja ja makse algatamise teenuse pakkuja vahel, mistõttu polnud andmetele
juurdepääsu eest tasu võtmine praktikas võimalik. Alates direktiivi (EL) 2015/2366
kohaldamise alguskuupäevast on avatud panganduse raames antud andmetele juurdepääs
sellisel mittelepingulisel alusel ja tasuta. Kui reguleeritavate andmetele juurdepääsu
teenuste suhtes tuleks kohaldada tasu, mida siiani ei ole tehtud, võib see avaldada väga
suurt pärssivat mõju nende teenuste edasisele osutamisele ning seega konkurentsile ja
uuendustegevusele makseturgudel. Seetõttu tuleks jätta kõnealune põhimõte kehtima. Selle
põhimõtte kehtima jätmine on kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)
2023/285419 III ja IV peatükiga, eelkõige kõnealuse määruse artikli 9 lõikega 3, mille
kohaldamist käesolev määrus ei piira.
19 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 13. detsembri 2023. aasta määrus (EL) 2023/2854
ühtlustatud õigusnormide kohta, millega reguleeritakse õiglast juurdepääsu andmetele ja
andmete kasutamist, millega muudetakse määrust (EL) 2017/2394 ja direktiivi
(EL) 2020/1828 (andmemäärus) (ELT L, 2023/2854, 22.12.2023, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2023/2854/oj).
8543/1/26 REV 1 44
ET
(61) Kontot haldavad makseteenuse pakkujad ning kontoteabe teenuse pakkujad ja makse
algatamise teenuse pakkujad võivad luua lepingulise suhte, sealhulgas mitmepoolse
lepingu (nt skeemi) raames, mille puhul on võimalik küsida maksekonto andmetele
juurdepääsu ja avatud panganduse teenuste osutamise eest muid hüvitisi peale nende, mis
on nõutavad käesoleva määruse alusel. Üks näide sellistest lisaväärtusteenustest, mida
pakutakse nn premium-taseme rakendusliideste kaudu, on võimalus kavandada tulevasi
muutuvaid korduvmakseid. Selliste teenuste eest küsitav tasu peaks olema kooskõlas
määruse (EL) 2023/2854 III ja IV peatükiga, ning eelkõige selle artikli 9 lõigetega 1 ja 2,
mis käsitlevad hüvitamist. Kontoteabe teenuse pakkujate ja makse algatamise teenuse
pakkujate juurdepääs maksekonto andmetele, mida reguleeritakse käesoleva määrusega
ning mille jaoks ei ole nõutav lepinguline suhe ja mille eest ei võeta seega tasu, peaks
olema alati võimalik, isegi juhul, kui kehtib mitmepoolne leping (nt skeem) ja kui samad
andmed on kättesaadavad ka kõnealuse mitmepoolse lepingu raames.
8543/1/26 REV 1 45
ET
(62) Selleks et tagada andmetele juurdepääsu ja andmevahetuse puhul kõrgetasemeline
turvalisus, tuleks kontoteabe teenuse pakkujatele ja makse algatamise teenuse pakkujatele
võimaldada juurdepääs maksekontodele ja nende andmetele liidese kaudu, mis on loodud
ja ette nähtud spetsiaalselt avatud panganduse tarvis, näiteks rakendusliides. Selleks peaks
kontot haldav makseteenuse pakkuja tagama turvalise sidetaristu teabe vahetamiseks
kontoteabe teenusepakkujaga ja makse algatamise teenuse pakkujaga. Et vältida
ebakindlust selle suhtes, kes makseteenuse kasutaja andmetele juurde pääseb, peaks
spetsiaalne liides võimaldama kontoteabe teenuse pakkujatel ja makse algatamise teenuse
pakkujatel oma isik kontot haldava makseteenuse pakkuja jaoks tõendada ning tugineda
kõigile autentimismenetlustele, mida kontot haldav makseteenuse pakkuja makseteenuse
kasutajale pakub. Kontoteabe teenuse pakkujatel ja makse algatamise teenuse pakkujatel
peaks olema võimalik valida, millist autentimismeetodit nad makseteenuse kasutajale
pakuvad, et pakkuda kõige vähem koormavat võimalust. Kontoteabe teenusepakkujad ja
makse algatamise teenuse pakkujad peaksid andmetele juurdepääsuks kasutama
spetsiaalset liidest. Spetsiaalse liidese rikke või ettenägematu käideldamatuse korral satuks
nende teenusepakkujate talitluspidevus ohtu, kuna neil puuduks juurdepääs andmetele,
millele juurdepääsuks on neile antud nõusolek. On oluline, et kontoteabe teenuse
pakkujatel ja makse algatamise teenuse pakkujatel oleks klientidele teenuste osutamiseks
hädavajalikele andmetele igal ajal juurdepääs. Seetõttu peaks spetsiaalse liidese
plaanipärane käideldamatus kontot haldavate makseteenuse pakkujate poolse
ajakohastamise või muutmise eesmärgil leidma aset tavaliselt kell 00.00 kuni 06.00. Kuigi
süsteemihooldus hõlmab tavaliselt süsteemi ajakohastamist öösel kell 00.00 kuni 06.00
kontot haldava makseteenuse pakkuja kohaliku aja järgi, võib ulatuslik hooldusprotsess
kesta kauem kui mitu tundi. Kontot haldav makseteenuse pakkuja peaks reeglina, välja
arvatud hädamuudatuste korral, teavitama plaanipärasest käideldamatusest ja selle
kestusest spetsiaalset liidest kasutavaid makseteenuse pakkujaid igakülgselt vähemalt kuu
aega ette.
8543/1/26 REV 1 46
ET
(63) Spetsiaalse liidese kasutamise hõlbustamiseks tuleks selle tehniline spetsifikatsioon
dokumenteerida, täpsustades nõutavad protseduurid, protokollid ja vahendid, ning kontot
haldav makseteenuse pakkuja peaks tegema selle kokkuvõtlikult üldsusele kättesaadavaks.
Selleks et avatud panganduse teenuse pakkujad saaksid teha tulevaseks juurdepääsu
kasutamiseks korralikud ettevalmistused ja lahendada võimalikud tehnilised probleemid,
peaks kontot haldav makseteenuse pakkuja võimaldama kontoteabe teenuse pakkujatel ja
makse algatamise teenuse pakkujatel katsetada liidest enne liidese aktiveerimise kuupäeva.
Maksekonto andmetele peaksid kõnealuse liidese kaudu juurde pääsema ainult tegevusluba
omavad kontoteabe teenuse pakkujad ja makse algatamise teenuse pakkujad, kuid tehnilise
spetsifikatsiooniga peaks olema võimalik tutvuda ka kontoteabe teenuse pakkuja ja makse
algatamise teenuse pakkuja tegevusluba taotlevatel üksustel. Erinevate tehnoloogiliste
sidelahenduste koostalitlusvõime tagamiseks peaks liides kasutama sidestandardeid, mille
on välja töötanud rahvusvahelised või Euroopa standardiorganisatsioonid, sealhulgas
Euroopa Standardikomitee (CEN) või Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO), või
muid laialdaselt tunnustatud standardeid, mis pakuvad samaväärset turvalisuse taset, mis
võimaldaks kontot haldavatel makseteenuse pakkujatel saada kasu mitmesugustest
tehnoloogilistest lahendustest, seadmata ohtu turvalisust või tuginemata nišistandarditele,
mida oleks kolmandast isikust pakkujatel raske täita.
8543/1/26 REV 1 47
ET
(64) Selleks et kontoteabe teenuse pakkujad ja makse algatamise teenuse pakkujad saaksid igal
ajal tagada oma talitluspidevuse ja pakkuda oma klientidele kvaliteetseid teenuseid, peab
spetsiaalne liides, mille kasutamist neilt nõutakse, võimaldama lihtsat ja sujuvat
kasutajakogemust, vastates rangetele toimivus- ja funktsionaalsusnõuetele. Minimaalselt
peaks see tagama samaväärse andmetele juurdepääsu nagu kliendiliides, mille kontot
haldav makseteenuse pakkuja tagab oma kasutajatele, ja seega peaks selles sisalduma
maksekonto andmed, mis on kättesaadavad ka makseteenuse kasutajatele liideses, mida
kontot haldav makseteenuse pakkuja neil kasutada võimaldab. Makse algatamise teenuste
puhul peaks spetsiaalne liides võimaldama peale ühekordsete maksetehingute algatamise
ka püsikorralduste algatamist. Spetsiaalsetele liidestele esitatavad üksikasjalikumad
nõuded tuleks sätestada regulatiivsetes tehnilistes standardites, mille töötab välja EBA.
(65) Makse algatamisele eelneva tõhusa kontrolli eesmärgil peaksid kontot haldavad
makseteenuse pakkujad tagama, et makse algatamise teenuse pakkujad saavad spetsiaalse
liidese kaudu kontrollida kontoomaniku täielikku nime, ning seetõttu ei tohiks nad esitada
osalisi või lühendatud nimesid.
8543/1/26 REV 1 48
ET
(66) Võttes arvesse katastroofilist mõju, mida spetsiaalse liidese pikaajaline plaaniväline
käideldamatus kontoteabe teenuse pakkujate ja makse algatamise teenuse pakkujate
talitluspidevusele avaldaks, peaksid kontot haldavad makseteenuse pakkujad tegema kõik
endast oleneva liidese plaanivälise käideldamatuse või puuduliku toimivuse ärahoidmiseks.
Ebatõhusust tuleks mõista kui puudulikku toimivust liidese puhul, mida kontot haldav
makseteenuse pakkuja kasutab oma makseteenuse kasutajate autentimiseks ja nendega
suhtlemiseks. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad peaksid käideldamatuse või
puuduliku toimivuse likvideerima põhjendamatu viivituseta ja tagama spetsiaalse liidese
jaoks optimaalse rikkest taastumise aja. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad peaksid
viivitamata teavitama kontoteabe teenuse pakkujaid ja makse algatamise teenuse pakkujaid
igast sellisest spetsiaalse liidese käideldamatusest ja meetmetest, mida võetakse selle
likvideerimiseks. Võttes arvesse, kui oluline on spetsiaalse liidese täiskäideldavus ja
funktsionaalsus kontoteabe teenuse pakkujate ja makse algatamise teenuse pakkujate
ärimudelite jaoks, peaks spetsiaalne liides tagama käideldavuse ja toimivuse, mis on
vähemalt samaväärne liidesega, mida kontot haldav makseteenuse pakkuja kasutab oma
kasutajate autentimiseks ja nendega suhtlemiseks. EBA-le tuleks anda volitus selgitada
regulatiivsete tehniliste standardite eelnõus nõudeid, mis on seotud kvartalistatistikaga
spetsiaalsete liideste käideldavuse ja toimivuse kohta ning võrdlemise eesmärgil liideste
kohta, mille kontot haldav makseteenuse pakkuja teeb oma makseteenuse kasutajatele
kättesaadavaks otsejuurdepääsuks nende maksekontole internetis, ja nende avaldamist
kontot haldava makseteenuse pakkuja veebisaidil, ning standardeid, millega kehtestatakse
optimaalne rikkest taastumise aeg juhuks, kui spetsiaalne liides on plaaniväliselt
käideldamatu, sõltuvalt intsidendi tõsidusest. Raskuse hindamisel võetakse muu hulgas
arvesse mõjutatud klientide arvu ning mõjutatud kontoteabe teenuse pakkujate ja makse
algatamise teenuse pakkujate ja funktsioonide liike.
8543/1/26 REV 1 49
ET
(67) Kontoteabe teenuse pakkujad ja makse algatamise teenuse pakkujad peaksid end alati
nõuetekohaselt identifitseerima ja täitma oma kohustusi, näiteks järgima neile antud
nõusolekule seatud piiranguid, ning eelkõige peaksid nad pääsema juurde ainult nendele
andmetele, mida nad vajavad oma lepinguliste kohustuste täitmiseks ja reguleeritud
teenuse osutamiseks. Andmekoorimist, nimelt juurdepääsu maksekonto andmetele ilma
nõuetekohase identifitseerimiseta, ei tohiks mingil juhul teha.
8543/1/26 REV 1 50
ET
(68) Võttes arvesse asjaolu, et spetsiaalse liidese loomist või töös hoidmist võib pidada
teatavate kontot haldavate makseteenuse pakkujate jaoks ebaproportsionaalselt
koormavaks, peaks riigi pädeval asutusel olema võimalik vabastada kontot haldav
makseteenuse pakkuja tema taotluse alusel spetsiaalse andmetele juurdepääsu võimaldava
liidese tagamise kohustusest ning lubada kontot haldaval makseteenuse pakkujal pakkuda
makseandmetele juurdepääsu ainult nn kliendiliidese kaudu, eeldusel et see liides on juba
rakendusliidese lõpp-punkt, see tähendab konkreetne turvaline digitaalne ühenduspunkt,
mis võimaldab automatiseeritud, masinatevahelist sidet ja andmevahetust, või mitte üldse
pakkuda avatud panganduse teenuste tarvis andmetele juurdepääsu võimaldavat liidest. Kui
see on liikmesriigi eripära arvesse võttes asjakohane, võib liikmesriik vabastada spetsiaalse
liidese tagamise kohustusest riigi keskpanga, kes ei tegutse rahaasutusena, või muud
avaliku sektori asutused. Andmetele juurdepääs kliendiliidese kaudu, kui spetsiaalne liides
puudub, võib olla asjakohane, kui see liides on juba rakendusliides, näiteks
ettevõtjatevahelistel juhtudel, kui kontot haldava makseteenuse pakkuja ja tema kliendi
vahel ei kasutata mobiilirakendusi või veebisaidi liideseid või kui spetsiaalne liides oleks
kontot haldavale makseteenuse pakkujale, näiteks väga väikestele makseteenuse
pakkujatele, finantsiliselt ja ressursivajaduse poolest koormav. Vabastamine kohustusest
tagada avatud panganduse teenuste tarvis andmetele juurdepääsu võimaldav liides võib olla
põhjendatud, kui kontot haldaval makseteenuse pakkujal on teatav erilaadne ärimudel,
näiteks kui avatud panganduse teenused ei oleks tema klientide jaoks olulised. EBA
koostatud regulatiivsetes tehnilistes standardites tuleks sätestada selliste vabastusotsuste
tegemise üksikasjalikud kriteeriumid, võttes muu hulgas arvesse kontot haldava
makseteenuse pakkuja suurust, aastakäivet ja maksete mahtu. Kui selliseid vabastusi on
antud, ei tohiks neid vabastuse tinginud asjaolude muutumise korral kehtima jätta.
8543/1/26 REV 1 51
ET
(69) Avatud panganduse täieliku potentsiaali kasutamiseks liidus on tingimata vaja tagada, et
kontot haldavad makseteenuse pakkujad ei kohtleks kontoteabe teenuse pakkujaid ja makse
algatamise teenuse pakkujaid diskrimineerivalt. Kui makseteenuse kasutaja on otsustanud
kasutada kontoteabe teenuse pakkuja või makse algatamise teenuse pakkuja teenuseid,
peaks kontot haldav makseteenuse pakkuja käsitlema asjaomast käsundit samal viisil, nagu
ta käsitleks sellist käsundit, mille makseteenuse kasutaja esitab vahetult kõnealuse
teenusepakkuja kliendiliideses, välja arvatud juhul, kui kontot haldaval makseteenuse
pakkujal on kontole juurdepääsu taotluse erinevaks käsitlemiseks objektiivsed põhjused,
näiteks mõjuvad põhjused kahtlustada pettust.
(70) Makse algatamise teenuste osutamise tarvis peaks kontot haldav makseteenuse pakkuja
esitama makse algatamise teenuse pakkujale kogu talle kättesaadava teabe maksetehingu
täitmise kohta kohe pärast maksekäsundi laekumist ja jooksvalt ka makse algatamise
teenuse pakkuja taotlusel. Mõnikord saab kontot haldavale makseteenuse pakkujale
kättesaadavaks rohkem teavet pärast seda, kui maksekäsund on laekunud, kuid enne, kui ta
maksetehingu täidab. Kui selline teave on maksekäsundi ja maksetehingu täitmise
seisukohast asjakohane, peaks kontot haldav makseteenuse pakkuja esitama kõnealuse
teabe makse algatamise teenuse pakkujale. Makse algatamise teenuse pakkuja peaks
pääsema juurde teabele, mida on vaja algatatud tehingu täitmata jätmisega kaasnevate
riskide hindamiseks. See teave on hädavajalik selleks, et makse algatamise teenuse pakkuja
saaks pakkuda makse saajale, kelle nimel ta tehingu algatab, teenust, mis on kvaliteedi
poolest võrreldav makse saajale kättesaadavate muude elektrooniliste maksevahenditega,
sealhulgas maksekaartidega.
8543/1/26 REV 1 52
ET
(71) Selleks et suurendada usaldust avatud panganduse vastu, on tingimata vaja, et
makseteenuse kasutajatel, kes kasutavad kontoteabe teenust ja makse algatamise teenust,
oleks täielik kontroll oma andmete üle ning juurdepääs selgelt esitatud teabele nende
kontoandmetele juurdepääsu võimaldavate nõusolekute kohta, mille makseteenuse
kasutajad on makseteenuse pakkujatele andnud, sealhulgas sellisele teabele nagu
nõusoleku kasutamise eesmärk ja asjaomaste maksekonto andmete kategooriad, nagu
kontoga seotud identiteediandmed, tehinguandmed ja kontojääk. Seepärast peaksid kontot
haldavad makseteenuse pakkujad tegema kõnealuseid teenuseid kasutavatele makseteenuse
kasutajatele kättesaadavaks nn töölaua, mis võimaldab saada ülevaate avatud panganduse
teenuste pakkujatele andmetele juurdepääsu andmisest, sellist juurdepääsu tagasi võtta ja
seda uuesti anda. Kõnealused töölauad ei tohiks sisaldada tõrjuvat ega heidutavat
sõnastust, mis võib panna makseteenuse kasutaja makse algatamise teenuse pakkuja või
kontoteabe teenuse pakkuja teenuste kasutamisest hoiduma. Selline töölaud ei peaks
hõlmama ühekordsete maksete algatamiseks antud nõusolekuid. Töölaud ei tohiks
võimaldada makseteenuse kasutajal anda uusi andmetele juurde pääsemisega nõusolekuid
sellisele kontoteabe teenuse pakkujale või makse algatamise teenuse pakkujale, kellele ei
ole varem andmetele juurdepääsu antud. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad peaksid
andmetele juurdepääsu tagasivõtmise korral esitama viivitamata teabe kontoteabe teenuse
pakkujatele ja makse algatamise teenuse pakkujatele. Kontoteabe teenuse pakkujad ja
makse algatamise teenuse pakkujad peaksid viivitamata teavitama kontot haldavaid
makseteenuse pakkujaid makseteenuse kasutajate uutest ja uuesti antud nõusolekutest
andmetele juurdepääsu võimaldamiseks, sealhulgas nõusoleku kehtivusajast ja
kasutuseesmärgist, eelkõige sellest, kas andmeid koondatakse kasutaja hüvanguks või
kolmandale isikule edastamiseks.
8543/1/26 REV 1 53
ET
Kontot haldav makseteenuse pakkuja ei tohiks mingil viisil julgustada makseteenuse
kasutajat tagasi võtma kontoteabe teenuse pakkujatele ja makse algatamise teenuse
pakkujatele antud nõusolekuid. Töölaud peaks makseteenuse kasutajat standardsel viisil
hoiatama avatud panganduse teenuse pakkujale antud andmetele juurdepääsu
tagasivõtmisega kaasneda võivatest lepingulistest tagajärgedest, kuna töölaud ei halda
kasutaja ja avatud panganduse teenuse pakkuja vahelist lepingulist suhet, vaid riski peab
kontrollima makseteenuse kasutaja ise. Nõusolekute haldamise töölaud peaks tagama
kliendile võimaluse hallata enda antud nõusolekuid teadlikult ja erapooletult ning tõhusa
vahendi selle üle otsustamiseks, kuidas tema isikuandmeid ja isikustamata andmeid
kasutatakse. Nõusolekute haldamise töölaua puhul tuleks asjakohastel juhtudel arvesse
võtta Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/88220 kohaseid
ligipääsetavusnõudeid.
(72) Kontoteabe teenuse pakkujad peaksid kontoteabe teenuse osutamise eesmärgil pääsema
juurde kontot haldava makseteenuse pakkuja valduses olevale teabele määratud
maksekontode ja nendega seotud maksetehingute kohta, olenemata sellest, kas
makseteenuse kasutaja taotleb sellist teavet aktiivselt või mitte. Kui kontoteabe teenuse
pakkuja kavatseb teabele juurdepääsu kasutada ja makseteenuse kasutaja ei taotle seda
teavet aktiivselt, peaks kontoteabe teenuse pakkuja makseteenuse kasutajat oma
kavatsusest teavitama. Sellisel juhul ei pea teavitamiskohustust iga kord, kui juurdepääsu
kasutatakse, eraldi täitma, vaid seda võib täita nii, et kõnealune teave lisatakse kontoteabe
teenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja vahelisse raamlepingusse.
20 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/882 toodete ja
teenuste ligipääsetavusnõuete kohta (ELT L 151, 7.6.2019, lk 70, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2019/882/oj).
8543/1/26 REV 1 54
ET
(73) Direktiivi (EL) 2015/2366 läbivaatamise käigus selgus, et kontoteabe teenuse pakkujad ja
makse algatamise teenuse pakkujad kogevad endiselt palju põhjendamatuid takistusi,
vaatamata saavutatud ühtlustamise tasemele ja selliste takistuste keelamisele komisjoni
delegeeritud määruse (EL) 2018/389 artikli 32 lõikega 321. Need takistused pärsivad
jätkuvalt märkimisväärselt avatud panganduse täieliku potentsiaali kasutamist liidus.
Kontoteabe teenuse pakkujad ja makse algatamise teenuse pakkujad teatavad nendest
takistustest regulaarselt järelevalveasutustele, reguleerivatele asutustele ja komisjonile.
EBA avaldas 4. juunil 2020 oma arvamuse, milles neid takistusi analüüsiti. Vaatamata
selgituspüüetele on turul ja järelevalveasutuste seas endiselt palju ebakindlust seoses
sellega, mida tuleb käsitada reguleeritud avatud panganduse teenuste osutamise keelatud
takistusena. Seepärast on hädavajalik esitada selliste avatud panganduse teenuse osutamise
keelatud takistuste selge ja mitteammendav loetelu, tuginedes eelkõige EBA tehtud tööle.
21 Komisjoni 27. novembri 2017. aasta delegeeritud määrus (EL) 2018/389, millega
täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2015/2366 regulatiivsete
tehniliste standarditega, mis käsitlevad kliendi tugevat autentimist ning ühiseid ja turvalisi
teabevahetuse avatud standardeid (ELT L 69, 13.3.2018, lk 23, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg_del/2018/389/oj).
8543/1/26 REV 1 55
ET
(74) Pettuste ennetamine ega Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/67922
järgimine ei tohiks olla üldine alus, millega kolmandast isikust teenuseosutajatel keelatakse
andmetele juurde pääseda, juurdepääsu piiratakse või see lükatakse edasi. Nendel alustel
võetavate meetmetega võib erandkorras piirata juurdepääsu avatud pangandusteenustele,
kuid neid tuleks lubada igal üksikjuhul eraldi ning üksnes igakülgselt põhjendatud
juhtudel, tuginedes pettusekahtluse objektiivsetele ja kontrollitavatele elementidele või
määruse (EL) 2016/679 kohasele konkreetsele kohustusele, ning need peaksid jääma
rangelt vajalikuks, proportsionaalseks ning ulatuse ja kestuse poolest piiratuks. Need ei
tohiks kaasa tuua süstemaatilisi ega üldisi piiranguid avatud pangandusele ega seadustada
selliseid andmetele juurdepääsu takistusi, mis on käesoleva määrusega keelatud. Kuigi
kontot haldavad makseteenuse pakkujad võivad õiguspäraselt võtta meetmeid pettuste
vähendamiseks, ei tohiks sellised meetmed olla diskrimineerivad teenuste suhtes, mida
osutavad makse algatamise teenuse pakkujad ja kontoteabe teenuse pakkujad. Seega tuleks
neid niisuguste teenuste suhtes kohaldada samavõrra kui makseteenuste suhtes, mida
kontot haldav makseteenuse pakkuja ise otse või kaudselt osutab, sealhulgas kaardipõhised
või kreeditkorraldusel põhinevad makseteenused, mis on makse saajatele kasutamiseks
kaubanduslikult kättesaadavad. Seda põhimõtet tuleks kohaldada nii maksja autentimise
kogemuse kui ka kindluse taseme suhtes, et kontot haldav makseteenuse pakkuja algatatud
maksetehingu täidab.
22 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. aasta määrus (EL) 2016/679 füüsiliste
isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning
direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus) (ELT
L 119, 4.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2016/679/oj).
8543/1/26 REV 1 56
ET
(75) Kohustus kaitsta isikustatud turvavolitusi on äärmiselt tähtis, et kaitsta makseteenuse
kasutaja rahalisi vahendeid ning vähendada pettuse ning maksekontole autoriseerimata
juurdepääsuga seotud ohte. Makseteenuse pakkujate kehtestatud tingimused makseteenuse
kasutajatele seoses isikustatud turvavolituste kaitsmisega ega muud kohustused ei tohiks
olla sõnastatud nii, et need takistavad makseteenuse kasutajatel kasutada teiste
makseteenuse pakkujate pakutavaid teenuseid, sealhulgas makse algatamise teenused ja
kontoteabe teenused. Sellised tingimused ei tohiks sisaldada ühtegi sätet, mis muudaks
keerulisemaks teiste direktiivi (EL) 2026/…+ kohaselt tegevusloa saanud või registreeritud
makseteenuse pakkujate makseteenuste kasutamise. Lisaks on asjakohane täpsustada, et
makse algatamise teenuse pakkujate ja kontoteabe teenuse pakkujate tegevuse kontekstis ei
käsitata konto omaniku nime ja kordumatut tunnust tundlike makseandmetena.
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 57
ET
(76) Selleks et avatud pangandus saaks võimalikult hästi toimida, peab jõuliselt ja tulemuslikult
tagama seda reguleerivate õigusnormide täitmise. Kuna liidu tasandil ei ole avatud
pangandusega seotud õiguste ja kohustuste täitmise tagamiseks eraldi asutust,
moodustavad avatud pangandusega seotud nõuete täitmise tagamise esimese tasandi
riiklikud pädevad asutused. Seetõttu on tingimata vaja, et riiklikud pädevad asutused
teeksid kõik endast oleneva, et tagada liidu avatud panganduse reguleeritud raamistiku
järgimine. Riiklikel pädevatel asutustel peaksid olema asjakohased vahendid, et täita
tulemuslikult ja tõhusalt oma ülesannet tagada nõuete täitmine. Nad peaksid hõlbustama
sujuvat ja korrapärast dialoogi avatud panganduse ökosüsteemis osalejate vahel. Eelkõige
tuleb tagada, et kontot haldavad makseteenuse pakkujad täidavad alati oma kohustusi
seoses spetsiaalse liidesega. Kontot haldavatele makseteenuse pakkujate ning kontoteabe
teenuse pakkujate ja makse algatamise teenuse pakkujate suhtes, kes ei täida oma
kohustusi, tuleks rakendada asjakohaseid karistusi. Liidu avatud panganduse turu
korrapärane riiklike pädevate asutuste poolne järelevalve, mida koordineerib EBA, peaks
nõuete täitmise tagamist hõlbustama, ning andmete kogumine avatud panganduse turu
kohta peaks aitama kõrvaldada praeguse andmelünga, mis takistab avatud panganduse
võimaluste tegeliku kasutamise tulemuslikku mõõtmist liidus. Kontot haldavatel
makseteenuse pakkujatel ning kontoteabe teenuse pakkujatel ja makse algatamise teenuse
pakkujatel peaks olema õigus pöörduda vaidluste lahendamise organite poole vastavalt
määruse (EL) 2023/2854 artiklile 10.
8543/1/26 REV 1 58
ET
(77) Spetsiaalne liides peaks olema peamine kontoteabe teenustele ja makse algatamise
teenustele juurdepääsu punkt. Mõnel kontot haldaval makseteenuse pakkujal võivad aga
olla muude rakenduskontekstide jaoks lisaliidesed, mis on tehniliselt võimelised pakkuma
kontoteabe teenuse pakkujatele ja makse algatamise teenuse pakkujatele samu teenuseid
kui spetsiaalne liides. Kontoteabe teenuse pakkujatel ja makse algatamise teenuse
pakkujatel peaks olema võimalik kasutada neid lisaliideseid kontot haldava makseteenuse
pakkuja nõusolekul. Seda võimalust ei tohi tõlgendada kontot haldava makseteenuse
pakkuja kohustusena anda juurdepääs muu vahendi kui spetsiaalse liidese kaudu, samuti ei
tulene sellest kontoteabe teenuse pakkujatele ja makse algatamise teenuse pakkujatele ega
muudele, reguleerimata üksustele õigust sellist juurdepääsu nõuda. Lisaliideseid võib
kasutada üksnes juhul, kui osalejad soovivad seda omal algatusel teha, kontot haldavate
makseteenuse pakkujate nõusolekul ning samadel identifitseerimise ja turvalise sidega
seotud turvatingimustel, mida kohaldatakse ka spetsiaalse liidese suhtes, ning kui
kõnealuste lisaliideste puhul kasutatakse laialdaselt tunnustatud ja koostalitlusvõimelisi
standardeid.
8543/1/26 REV 1 59
ET
(78) Käesoleva määruse kohane nõusoleku mõiste ei piira määruses (EL) 2016/679 sätestatud
isikuandmete seadusliku töötlemise normide, sealhulgas nõusolekut ja sõnaselget
nõusolekut käsitlevate sätete kohaldamist. Isikuandmete töötlemise korral on vastutav
töötleja kohustatud hindama määrusega (EL) 2016/679 ette nähtud asjakohast õiguslikku
alust ja tagama, et kõik kõnealuses määruses selle õigusliku aluse jaoks sätestatud
tingimused on täidetud.
(79) Maksetehingut või järjestikuseid maksetehinguid tuleks lugeda autoriseerituks üksnes
juhul, kui maksja on andnud nõusoleku maksetehingu täitmiseks maksja ja kontot haldava
makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud viisil. Neid ei tohiks lugeda autoriseerituks, kui
tehingu on algatanud või seda on muutnud kolmas isik, kes tegutseb ilma makseteenuse
kasutaja nõusolekuta. Maksetehingu algatamine või muutmine kolmanda isiku poolt, kes
tegutseb ilma makseteenuse kasutaja nõusolekuta, hõlmab olukordi, kus selline kolmas isik
kasutab pettuse teel saadud makseteenuse kasutaja isikustatud turvavolitusi.
8543/1/26 REV 1 60
ET
(80) Kreeditkorralduste turvalisus on põhjapaneva tähtsusega selleks, et makseteenuse
kasutajad usaldaksid endiselt selliseid teenuseid ja tagada nende kasutamine. Võib juhtuda,
et maksjad, kes kavatsevad teha konkreetse makse saaja kasuks kreeditkorralduse, esitavad
pettuse või eksimuse tõttu kordumatu tunnuse, mis ei vasta asjaomase makse saaja kontole.
Selleks et aidata vähendada pettusi ning eksimusi, peaksid makseteenuse kasutajad saama
kasutada teenust, mille abil kontrollitakse, kas makse saaja kordumatu tunnus vastab
maksja esitatud makse saaja nimele, ning mittevastavuse avastamise korral teatatakse
sellest maksjale. Kui makse saaja on juriidiline isik, saab seda teenust osutada nii, et
kontrollitakse makse saaja kordumatu tunnuse vastavust mõnele muule andmeelemendile,
näiteks maksukohustuslasena registreerimise numbrile, Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2017/113223 artikli 16 lõike 1 teises lõigus osutatud Euroopa kordumatule
tunnusele või juriidilise isiku tunnusele (LEI), misläbi makse saaja isik tuvastatakse
üheselt, kui maksjal on lubatud esitada selline andmeelement maksja makseteenuse
pakkuja makse algatamise kanali kaudu ja selline andmeelement on makse saaja
makseteenuse pakkuja sisesüsteemides kättesaadav. Kui makse saaja maksekontol ei ole
rahvusvahelist pangakontonumbrit (IBAN), tuleks makse saaja maksekonto üheseks
tuvastamiseks kasutada muud liiki kordumatut tunnust. Riikides, kus sellist teenust
kasutatakse, on see aidanud pettusi ja eksimusi märkimisväärselt vähendada. Arvestades,
kui tähtis selline teenus on pettuste ja eksimuste ärahoidmiseks, peaks see olema
makseteenuse kasutajatele tasuta kättesaadav.
23 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. juuni 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1132
äriühinguõiguse teatavate aspektide kohta (ELT L 169, 30.6.2017, lk 46, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2017/1132/oj).
8543/1/26 REV 1 61
ET
Selleks et vältida põhjendamatuid takistusi või viivitusi tehingu töötlemisel, peaks maksja
makseteenuse pakkuja esitama kõnealuse teate mõne sekundi jooksul alates hetkest, mil
maksja sisestab makse saaja andmed. Selleks et maksja saaks otsustada, kas viia
kavandatud tehing lõpule või mitte, peaks maksja makseteenuse pakkuja esitama sellise
teate enne, kui maksja tehingu autoriseerib. Maksjatele võivad olla kättesaadavad teatavad
kreeditkorralduse algatamise lahendused, mis võimaldavad neil esitada maksekäsundi,
sisestamata ise makse saaja kordumatut tunnust ega nime. Sellistel juhtudel peaks
makseteenuse pakkuja tagama, et makse saaja, kelle kasuks maksja kavatseb
kreeditkorralduse teha, on õigesti määratud.
(81) Määrusega (EL) nr 260/2012 on nähtud ette teenus, millega kontrollitakse makse saaja
kordumatu tunnuse ja nime või muu eurodes tehtavate krediitkorralduste, sealhulgas
eurodes tehtavate välkkreeditkorralduste kasutajatele pakutava andmeelemendi vastavust.
Selleks et saavutada kõigi kreeditkorralduste jaoks ühtne raamistik, vältides samal ajal
põhjendamatut kattumist, tuleks käesolevas määruses osutatud kontrollimisteenust
rakendada üksnes selliste kreeditkorralduste puhul, mis ei ole hõlmatud määrusega (EL)
nr 260/2012, ning see peaks olema kooskõlas määruses (EL) nr 260/2012 sätestatud
kontrollimisteenusega.
8543/1/26 REV 1 62
ET
(82) Mõned selle makse saaja nime atribuudid, kelle kontole maksja soovib kreeditkorraldusega
ülekande teha, võivad suurendada tõenäosust, et makseteenuse pakkuja nendib lahknevust.
Selliste lahknevuste hulka kuuluvad diakriitiliste märkide esinemine või nimede erinevad
võimalikud transliteratsioonid eri tähestikes, füüsiliste isikute puhul erinevused
tavapäraselt kasutatavate nimede ja ametlikel isikut tõendavatel dokumentidel märgitud
nimede vahel või juriidiliste isikute puhul erinevused äri- ja juriidiliste nimede vahel.
Põhjendamatute takistuste vältimiseks olukordades, kus maksja märgitud makse saaja nimi
ja IBANiga seotud nimi, või kui maksekonto tuvastamiseks ei kasutata IBANit, siis maksja
esitatud muud liiki kordumatu tunnus ei kattu täpselt, kuid on peaaegu identsed, ning
selleks, et hõlbustada maksjal kavandatud tehingu tegemise üle otsustamist, peaksid
makseteenuse pakkujad näitama maksjale IBANiga seotud makse saaja nime või muud
liiki kordumatut tunnust, mille maksja on esitanud, sellisel viisil, mis tagab kooskõla
määrusega (EL) 2016/679.
8543/1/26 REV 1 63
ET
(83) Kui maksetehing autoriseeritakse vaatamata sellele, et vastavuse kontrolli teenuse abil on
avastatud mittevastavus ja sellest on kasutajale teatatud, võib juhtuda, et rahalised
vahendid kantakse üle isikule, kellele need ei olnud ette nähtud. Makseteenuse pakkujad
peaksid teavitama makseteenuse kasutajaid tagajärgede eest, mis võivad kaasneda nende
otsusega eirata teatatud mittevastavust ja jätkata tehingu täitmist. Sellised makseteenuse
kasutajad, kes ei ole tarbijad, peaksid saama loobuda makse saaja kontrollimise teenuse
saamisest maksekäsundite esitamisel maksete algatamise kanalite kaudu, mis põhinevad
automatiseeritud sihtotstarbelistel protsessidel või protokollidel ja mis tehakse
kättesaadavaks ainult sellistele makseteenuse kasutajatele, kes ei ole tarbijad. Pärast
loobumist peaks sellistel makseteenuse kasutajatel olema võimalik teenust uuesti kasutama
hakata. Võimaldamaks kontrolliteenuse sujuvamat integreerimist selliste makseteenuse
kasutajate maksehaldusprotsessidesse, peaksid makseteenuse pakkujad pakkuma neile
võimalust leppida raamlepingus kokku, et selliste makse algatamise kanalite kaudu esitatud
maksekäsundite kontrollimise teenust osutatakse pärast nende käsundite autoriseerimist
ning et kontrolli teenuse teatavate konkreetsete tulemuste korral täidab maksja
makseteenuse pakkuja need käsundid ilma makseteenuse kasutaja täiendavate juhisteta.
Määrust (EL) nr 260/2012 tuleks vastavalt muuta.
8543/1/26 REV 1 64
ET
(84) Selleks et makseteenuse kasutaja saaks end kaitsta, peaks makseteenuse pakkuja pakkuma
makseteenuse kasutajale võimalust määrata raamlepingus kindlaks maksimaalne summa,
mille saab teatava makseviisi või makseinstrumendi kasutamisel üle kanda. Lisaks peaks
makseteenuse kasutajal olema võimalik kehtestada iga maksevahendi ja makseinstrumendi
jaoks erinevad limiidid, mida rakendatakse makseteenuse kasutaja enda äranägemise järgi
kas tehingupõhiselt või kindlaksmääratud aja, näiteks päeva või nädala jooksul. Kui
makseteenuse pakkuja teeb ettepaneku kehtestada kreeditkorraldustele makseteenuse
kasutaja määratav limiit, peaks see ettepandud limiit olema eri liiki kreeditkorralduste
puhul sama, nii et makseteenuse kasutajal ei piirataks tema teadmata kasutada
välkkreeditkorraldusi samavõrra kui muud liiki kreeditkorraldusi. Makseteenuse
kasutajatel peaks ühtlasi olema võimalik raamlepingus eelnevalt kehtestatud limiite muuta.
8543/1/26 REV 1 65
ET
(85) Makselimiitide tõhususe tagamiseks on oluline, et limiitide suurendamine, mida
makseteenuse kasutaja kaugkanali kaudu taotleb, jõustuks alles pärast teatava viivitusaja
möödumist. Ilma sellise viivitusajata oleks petturil võimalik veenda ohvrit kohandama
enda makselimiite ja seejärel petta ohvrilt välja palju suurem summa. Viivitusaeg annaks
makseteenuse kasutajale aega saada teada, et temaga on ühendust võtnud ja
manipuleerinud pettur. Makseteenuse pakkuja peaks vaikimisi määrama viivitusajaks neli
tundi. Makseteenuse kasutajal peaks olema võimalik valida pikem või lühem viivitusaeg
või loobuda sellise viivitusaja kohaldamisest, kusjuures sellised valikud peaksid jõustuma
pärast kehtiva viivitusaja möödumist. Kui makseteenuse kasutaja taotleb makselimiidi
suurendamist kaugkanali kaudu, tuleks nõuda kliendi tugevat autentimist.
(86) Makseteenuse pakkuja otsus makseinstrument blokeerida peaks põhinema objektiivselt
põhjendatud alustel, mille puhul tuginetakse tehinguseiremehhanismi kaudu saadud
andmetele, ning seejuures tuleks võtta arvesse pettuseohtu, mis võib kahjustada
makseinstrumendi turvalisust ja makseteenuse kasutaja huve. Objektiivselt põhjendatud
aluste hulka võivad kuuluda näiteks volituseta kasutamise kahtlus, petturliku maksetehingu
kahtlus, maksevahendi turvalisuse tagamine, eksitamise oht seoses finantstegevusega ja
tehingute tegemine erinevates üksteisest kaugel asuvates kohtades põhjendamatult lühikese
aja jooksul.
8543/1/26 REV 1 66
ET
(87) Kuna makseteenused muutuvad üha enam digitaalseks, pakuvad paljud makseteenuse
pakkujad makseteenuse kasutajatele võimalust kasutada makseteenuste algatamiseks
mobiilirakendusi. Ehkki need mobiilirakendused on makseteenuse kasutajatele kasulikud,
kaasneb nendega ka pettuse oht. Selle ohu vältimiseks tuleks mobiilirakenduse seadmes
aktiveerimiseks nõuda eri sidekanalite kasutamist, kui makseteenuse kasutaja ja
makseteenuse pakkuja vahel on juba loodud kliendisuhe, ning kliendi tugeva autentimise
rakendamist. Kliendisuhte loomisel peaksid makseteenuse pakkuja ja makseteenuse
kasutaja leppima kokku, et mobiilirakenduse järgneval aktiveerimisel rakendatakse
viivitusaega, võimaldamaks makseteenuse kasutajal sekkuda, kui ta ei ole mobiilirakendust
aktiveerinud. Võimaldamaks mugavat kliendisuhte loomist ehk kliendi registreerimist, ei
tohiks viivitusaega rakendada sel konkreetsel juhul, kui mobiilirakendust kasutatakse
makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja vahel kliendisuhte loomiseks.
Makseteenuse pakkuja peaks määrama viivitusajaks neli tundi. Pärast seda peaks
makseteenuse kasutajal olema õigus seda viivitusaega muuta või sellest loobuda, mispuhul
tuleks nõuda kliendi tugevat autentimist. Makseteenuse kasutaja võib taotleda neljast
tunnist pikemat või lühemat viivitusaega, ent sellise muutmise enda suhtes tuleks
rakendada makseteenuse pakkuja pakutud viivitusaega.
8543/1/26 REV 1 67
ET
Kui makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja vahel on loodud kliendisuhe, peaks
makseteenuse pakkuja teavitama ka makseteenuse kasutajat turvalisel viisil ja eri
sidekanalite kaudu tema maksekontoga seotud mobiilirakenduse aktiveerimisest seadmes.
Selle teavitamise eesmärk on suurendada makseteenuse kasutaja valvsust ja seetõttu peaks
see võimaldama makseteenuse kasutajal anda makseteenuse pakkujale märku, kui
mobiilirakendust ei ole paigaldanud kõnealune kasutaja. Sellisel juhul peaks makseteenuse
pakkuja tagama, et mobiilirakendus ei võimalda juurdepääsu makseteenuse kasutaja
maksekontole ega maksetehingute algatamist. Seda teavitamiskohustust ei tuleks
makseteenuse kasutaja seadmes mobiilirakenduse aktiveerimise korral kohaldada juhul,
kui seda teeb makseteenuse pakkuja oma füüsilistes ruumides, ning seda ei tuleks
kohaldada makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja vahel kliendisuhte algse
loomise suhtes, sest makseteenuse kasutaja rahalised vahendid ega maksekonto ei ole
makseteenuse pakkuja kaudu kliendisuhte loomise ajal kättesaadavad ning kuna
makseteenuse pakkujal ei oleks võimalik võtta ühendust konkreetse makseteenuse
kasutajaga, arvestades, et kliendi registreerimise ajal ei ole makseteenuse pakkuja veel
kontrollinud makseteenuse kasutaja kontaktandmeid.
8543/1/26 REV 1 68
ET
(88) Makseteenuse pakkujad peaksid oma klientidega suhtlemisel tagama, et kogu selline teave,
mille õigusevastane pealtkuulamine võib kahjustada makseinstrumendi või maksetega
seotud turvavolituste turvalisust, edastatakse kliendile turvaliste ja tõhusate sidekanalite
kaudu.
(89) Autoriseerimata maksetehingute ja teatavate autoriseeritud kreeditkorralduste puhuks
tuleks ette näha kahju jagamine. Makseteenuse selliste kasutajate suhtes, kes ei ole
tarbijad, võivad kehtida teistsugused sätted, kuna sellistel kasutajatel on tavaliselt võimalik
paremini hinnata pettuse riski ning võtta tasakaalustusmeetmeid. Selleks et tagada
kõrgetasemeline tarbijakaitse, peaks maksjal olema alati õigus edastada tagasimaksenõue
oma kontot haldavale makseteenuse pakkujale, isegi kui maksetehingus osaleb makse
algatamise teenuse pakkuja. See ei tohiks piirata makseteenuse pakkujate vahelist
vastutuse jaotamist.
(90) Makse algatamise teenuste puhul peaks vastutuse jaotus kontot haldava makseteenuse
pakkuja ja tehingus osaleva makse algatamise teenuse pakkuja vahel kohustama neid
võtma vastutuse tehingu selle osa eest, mis on nende kontrolli all.
8543/1/26 REV 1 69
ET
(91) Kui makseteenuse kasutaja väidab, et täidetud maksetehing ei olnud autoriseeritud või
õigesti täidetud, ei tohiks makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja vahel kokku
lepitud vormis makseinstrumendi kasutamist iseenesest pidada tingimata piisavaks
tõendiks selle kohta, et maksja autoriseeris maksetehingu. Autentimise või kliendi tugeva
autentimise kasutamise registreerimine makseteenuse pakkuja, sealhulgas asjakohasel
juhul makse algatamise teenuse pakkuja poolt ei tohiks iseenesest olla tingimata piisav
tõend selle kohta, et maksja autoriseeris maksetehingu või et maksja pani toime pettuse või
ei täitnud kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu üht või mitut makseteenuse kasutaja
makseinstrumentide ja isikustatud turvavolitustega seotud kohustust.
(92) Selleks et makseteenuse kasutajal oleks makseteenuse pakkujaga lihtsam suhelda, peaks
makseteenuse pakkuja looma teabevahetuskanali, mis võimaldab makseteenuse kasutajal
esitada teate või taotleda makseinstrumendi blokeerimise lõpetamist vastavalt käesolevale
määrusele, ning hoidma seda kanalit töös. See kanal peaks ühtlasi võimaldama
makseteenuse kasutajal teatada petturlikust maksetehingust. Makseteenuse pakkujad
saaksid kasutada kõnealust kanalit selleks, et anda nõu kliendile, kes kahtlustab, et on
langenud pettuse ohvriks, ja lasta makseteenuse kasutajatel selle kaudu teatada tehtud
maksetehingutega seotud probleemidest, näiteks maksetehingute täitmisel asjaomastes
seadmetes tekkinud tõrgetest.
8543/1/26 REV 1 70
ET
(93) Kuna pettuste keerukus kasvab ning mustrid muutuvad kiiresti, on asjakohane tagada, et
enne kui makseteenuse pakkuja järeldab, et makseteenuse kasutaja pani toime pettuse,
tegutses tahtlikult või raske hooletusega ning keeldub seetõttu sellele makseteenuse
kasutajale tagasimakse tegemisest vastavalt käesolevale määrusele, tuleks sellele
makseteenuse kasutajale anda võimalus esitada oma nõude toetuseks oma makseteenuse
pakkujale asjakohast teavet või tõendusmaterjali vaidlusaluse maksetehingu või
vaidlusaluste järjestikuste maksetehingute asjaolude kohta. Kui makseteenuse kasutaja
väidab selles kontekstis, et ta ei ole ühte või mitut maksetehingut autoriseerinud, või kui
tarbijast makseteenuse kasutaja väidab, et üks või mitu maksetehingut tulenes pettusest,
mis hõlmas käesoleva määruse tähenduses makseteenuse pakkuja kehastamist, ei tohiks
makseteenuse pakkuja järeldada, et kõnealuse makseteenuse kasutaja või kohaldataval
juhul tarbija pani toime pettuse või tegutses tahtlikult või raske hooletusega, kui
makseteenuse pakkuja ei ole eelnevalt ennetavalt ja ühemõtteliselt palunud kõnealusel
makseteenuse kasutajal esitada sellist teavet või tõendusmaterjali ning ei ole seda oma
hinnangus piisavalt arvesse võtnud. Makseteenuse pakkuja kohustust võimaldada
makseteenuse kasutajal esitada oma nõuete toetuseks asjakohast tõendusmaterjali või
teavet tuleks käsitada makseteenuse kasutaja õigusena sellele, et makseteenuse pakkuja
hindaks piisavalt kogu asjakohast teavet vaidlusaluse maksetehingu või vaidlusaluste
järjestikuste maksetehingute asjaolude kohta. Seda makseteenuse kasutaja õigust ei tohiks
käsitada alusena, mille põhjal makseteenuse pakkuja võib järeldada, et makseteenuse
kasutaja pani toime pettuse või tegutses tahtlikult või raske hooletusega, kui makseteenuse
kasutaja ei esita tõendusmaterjali, näiteks häälkõne salvestisi, mille omamist ei saa temalt
mõistlikult eeldada, või kui makseteenuse kasutaja ei esita mingisugust tõendusmaterjali
või teavet.
8543/1/26 REV 1 71
ET
(94) Autoriseerimata maksetehingu puhul peaks makseteenuse pakkuja maksjale kõnealuse
tehingu summa viivitamata tagasi maksma. Kui aga makseteenuse pakkuja kahtlustab, et
selline autoriseerimata tehing tulenes sellest, et maksja ei täitnud kas tahtlikult või raske
hooletusega üht või mitut maksja kohustust seoses makseinstrumentide ja isikustatud
turvavolituste turvalisusega, või sellest, et maksja pani toime pettuse, ning kui see kahtlus
põhineb objektiivselt põhjendatud alustel, peaks makseteenuse pakkujal olema võimalik
enne maksjale tagasimakse tegemist viia läbi uurimine. Makseteenuse pakkuja peaks 15
tööpäeva jooksul pärast sellisest tehingust teada saamist või selle kohta teate saamist
teatamisest autoriseerimata maksetehingu summa maksjale tagasi maksma või esitama
maksjale tagasimaksmisest keeldumise põhjused ja neid toetavad tõendid ning teatama
maksjale, milliste ametiasutuste poole maksja võib küsimuse lahendamiseks pöörduda, kui
maksja ei ole esitatud põhjendustega nõus. Kui makseteenuse pakkuja keeldub
tagasimaksmisest pärast seda, kui ta on uurimise käigus jõudnud järeldusele, et maksja on
pannud toime pettuse, peaks makseteenuse pakkuja teatama asjaomasele riiklikule
asutusele selle järelduse põhjused. Liikmesriigid peaksid avalikustama selge teabe selle
kohta, millisele riiklikule asutusele niisugune makseteenuse pakkuja teade tuleb
adresseerida. Selleks et maksja ei satuks ebasoodsasse olukorda, ei tohiks sellise
tagasimakse puhul krediteerimise väärtuspäev olla hilisem kui kuupäev, mil summa
debiteeriti. Et makseteenuse kasutajal oleks stiimul teatada makseteenuse pakkujale
makseinstrumendi või isikustatud turvavolituste vargusest, kaotamisest või
väärkasutamisest liigse viivituseta ning seeläbi vähendada autoriseerimata maksetehingute
riski, peaks kasutaja vastutama üksnes väikese summa ulatuses, välja arvatud juhul, kui
makseteenuse kasutaja on pannud toime pettuse või tegutsenud raske hooletusega.
8543/1/26 REV 1 72
ET
Käesoleva määruse vastuvõtmise kuupäeval on selles kontekstis 50 eurot piisav summa, et
tagada kasutajate ühtne ja kõrgetasemeline kaitse liidus. Vastutus peaks täiesti puuduma
juhul, kui maksjal puudub võimalus saada makseinstrumendi või isikustatud turvavolituste
kaotamisest, vargusest või väärkasutamisest teadlikuks. Ühtlasi ei tuleks juhul, kui kasutaja
on makseteenuse pakkujale teatanud, et tema makseinstrument või isikustatud
turvavolitused võivad olla ohtu sattunud, nõuda kasutajalt ka muude selle
makseinstrumendi või nende isikustatud turvavolituste autoriseerimata kasutamisest
tuleneva kahju korvamist. Makseteenuse pakkujad peaksid vastutama oma toodete tehnilise
turvalisuse eest.
(95) Vastutust käsitlevad sätted seoses autoriseeritud kreeditkorraldustega, mille puhul on
makse saaja nime ja kordumatu tunnuse vastavuse kontrollimise teenust osutatud
ebakorrektselt või on esinenud selle teenuse talitlushäireid, looksid makseteenuse
pakkujatele õiged stiimulid täielikult toimiva teenuse tagamiseks, et vähendada vääratel
andmetel põhinevate maksete autoriseerimise riski. Maksja makseteenuse pakkujat tuleks
pidada vastutavaks ja ta peaks tagastama maksjale viivitamata kogu summa seoses
kreeditkorraldusega, mis on täidetud valesti seetõttu, et makseteenuse pakkuja ei ole
maksjale osutanud makse saaja kontrollimise teenust või on osutanud seda puudulikult.
Kui maksja makseteenuse pakkuja vastutus on omistatav makse saaja makseteenuse
pakkujale või makse algatamise teenuse pakkujale, peaks kõnealune makse saaja
makseteenuse pakkuja või asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkuja hüvitama
maksja makseteenuse pakkujale tekkinud rahalise kahju.
8543/1/26 REV 1 73
ET
(96) Juhtudel, kui makse saaja kontrollimise teenuse osutamise korrektsus on kahtluse alla
sattunud, peaksid makseteenuse pakkujad tegema makseteenuse kasutajatega ja pädevate
asutustega koostööd.
(97) Makseteenuse kasutajaid tuleks piisavalt kaitsta sotsiaalse manipulatsiooni tüüpi pettuse
eest, mille puhul pettur manipuleerib makseteenuse kasutajaga selliselt, et viimane otsustab
teatava toimingu teha, näiteks algatada maksetehingu, või oma turvavolitused petturile üle
anda. Seda liiki sotsiaalse manipulatsiooni juhtumid on viimastel aastatel märkimisväärselt
sagenenud. Need uued pettuseliigid muudavad direktiivis (EL) 2015/2366 sätestatud
autoriseeritud ja autoriseerimata tehingute eristamise keerulisemaks. Samuti on üha
keerulisem teha kindlaks vahendeid, mis võimaldavad järeldada, et nõusolek on antud, sest
petturid on suutelised haarama kontrolli terve nõusoleku andmise ja autentimise protsessi,
sealhulgas kliendi tugeva autentimise läbiviimise üle. Selle hindamisel, kas tehing liigitub
autoriseeritud või autoriseerimata tehinguks, sealhulgas kohtumenetluses, tuleks
igakülgselt arvesse võtta seda, millistes oludes klient asjaomase tehingu selle täitmiseks
nõusoleku andmise teel autoriseeris. Võib juhtuda, et asjaomane tehing on autoriseeritud
olukorras, kus tugineti vääratele eeldustele, mis mõjutas nõusoleku usaldusväärsust.
Seetõttu ei saa tagasimaksete kohaldamisel piirduda ainult autoriseerimata tehingutega,
nagu oli ette nähtud direktiivis (EL) 2015/2366. Makseteenuse pakkujate jaoks oleks
ebaproportsionaalne ja majanduslikult väga kulukas kohaldada süsteemset tagasimakse
saamise õigust iga petturliku maksetehingu puhul, sõltumata sellest, kas see on
autoriseeritud või autoriseerimata. Samuti võib see põhjustada moraalset ohtu ja vähendada
kliendi valvsust. Seepärast on vaja määrata kindlaks tingimused, mille alusel makseteenuse
kasutajal on tagasimakse saamise õigus.
8543/1/26 REV 1 74
ET
(98) Petturid kasutavad sageli selliseid vahendeid ja meetodeid nagu helistaja numbri näidu, e-
posti aadressi või IP võltsimine. Sellised pettusejuhtumid on keerukad ja hõlmavad
petuskeemi ahela eri punktides sageli erinevaid osalejaid. Makseteenuse pakkujatel on
nende pettusejuhtumite peatamiseks rohkem vahendeid kui makseteenuse kasutajatel. Nii
makseteenuse pakkujatel kui ka elektroonilise side teenuse pakkujatel võib olla kriitilise
tähtsusega roll pettuste ennetamisel asjakohaste ennetusmeetmete ja jõuliste tehniliste
meetmete abil. Makseteenuse pakkujate suhtes kohaldatakse erikohustusi vastavalt
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2022/255424, mille eesmärk on maandada
IKT-riske. Määrusega (EL) 2022/2554 on makseteenuse pakkujatele kehtestatud
põhjalikud normid IKT riskijuhtimise raamistiku kohta, sealhulgas vahendid, põhimõtted
ja menetlused, mille abil kaitsta andmete konfidentsiaalsust, terviklust ja kättesaadavust nii
jõudeolekus kui ka kasutusel ja edastusel. Nende kohustuste täitmiseks peaksid
makseteenuse pakkujad kasutama piisavaid tehnilisi meetmeid ja vahendeid, et hoida ära
makseteenuse pakkuja domeeninime ning makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja
vahelise suhtluse jaoks kasutatavate sidekanalite, sealhulgas makseteenuse pakkuja e-posti
aadressi ja helistaja numbri näidu petturlik jäljendamine ja kuritarvitamine.
24 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2554, mis
käsitleb finantssektori digitaalset tegevuskerksust ning millega muudetakse määrusi (EÜ)
nr 1060/2009, (EL) nr 648/2012, (EL) nr 600/2014, (EL) nr 909/2014 ja (EL) 2016/1011
(ELT L 333, 27.12.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2554/oj).
8543/1/26 REV 1 75
ET
(99) Makseteenuse pakkuja kehastamine ehk teeskluspettus seisneb selles, et pettur teeskleb, et
on tarbija makseteenuse pakkuja, ning kuritarvitab kas domeeninime või tarbija
makseteenuse pakkujale kuuluvaid sidekanaleid, näiteks makseteenuse pakkuja e-posti
aadressi, telefoninumbrit, veebisaiti või mobiilirakendust. Teeskluspettus kahjustab
makseteenuse pakkuja ja kogu finantssektori mainet ning võib põhjustada liidu tarbijatele
märkimisväärset rahalist kahju, mis vähendab nende usaldust elektrooniliste maksete ja
finantssüsteemi vastu. Seepärast peaks tarbijal, kes on langenud sellise teeskluspettuse
ohvriks, olema õigus saada makseteenuse pakkujalt tagasi petturliku maksetehingu
kogusumma, välja arvatud juhul, kui tarbija on pannud toime pettuse või tegutsenud raske
hooletusega. Kui pettus on seotud makseteenuse pakkuja veebisaidi või
mobiilirakendusega, peaks tagasimakse saamise õigus kehtima nii juhtudel, mis
puudutavad nende kanalite omastamist petturi poolt, kui ka juhtudel, mis puudutavad
veebisaidi või mobiilirakenduse petturlikult loodud versioone, kus on jäljendatud ehtsate
kanalite sisu. Niipea kui tarbija saab teada, et on langenud sellise teeskluspettuse teel
manipuleerimise ohvriks, peaks ta teatama sellest vahejuhtumist põhjendamatu viivituseta
oma makseteenuse pakkujale ja politseile, kusjuures eelistada tuleks internetipõhist
kaebuse esitamise võimalust, kui politsei on selle kättesaadavaks teinud. Arvestades, et
eriti kaitsetutel tarbijatel võib olla keeruline teatada politseile pettusest õigel ajal,
julgustatakse makseteenuse pakkujaid vajaduse korral tarbijat sellise teate esitamisel
abistama.
8543/1/26 REV 1 76
ET
(100) Maksepettus, sealhulgas maksekäsundite algatamine või muutmine ilma maksja
nõusolekuta, tundlike makseandmete, sealhulgas isikustatud turvavolituste vargus või
maksjaga manipuleerimine, sealhulgas teise isiku kehastamise teel, puudutab sageli selliste
isikute petturlikku tegevust, kes kasutavad isikutevahelise side või teabe talletamise
teenuseid, mis võimaldavad veebisisu talletamist ja teatavatel juhtudel üldsusele
edastamist. Olenevalt pakutava teenuse tehnilistest omadustest on nende teenuste
pakkujatel juurdepääs erisugustele andmetele ja seega võimalike pettuste erinevatele
tunnustele. Seega saavad need teenusepakkujad aidata makseteenuse pakkujatega
asjakohase teabe vahetamise kaudu kaasa ühisele pettuste, sealhulgas teeskluspettuse vastu
võitlemisele, et ennetada ja avastada isikutevahelise side või teabe talletamise teenuse
petturlikku kasutamist. Asjakohane teave võib hõlmata näiteks kauplejate maksekonto
andmeid, mille on saanud selliste digiplatvormide pakkujad, mis võimaldavad tarbijatel
sõlmida kauplejatega kauglepinguid vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse
(EL) 2022/206525 artiklile 30, seoses teabega, mille need pakkujad on tunnistanud
ebaseaduslikuks sisuks, või teavet makseinstrumentide kohta, mille vargusest
makseteenuse kasutajad on makseteenuse pakkujale teatanud.
25 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 19. oktoobri 2022. aasta määrus (EL) 2022/2065, mis
käsitleb digiteenuste ühtset turgu ja millega muudetakse direktiivi 2000/31/EÜ (digiteenuste
määrus) (ELT L 277, 27.10.2022, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2022/2065/oj).
8543/1/26 REV 1 77
ET
Isikuandmete töötlemine, mis on pettuste ennetamiseks rangelt vajalik, on isikutevahelise
side teenuse pakkujate, teabe talletamise teenuse pakkujate, makseteenuse pakkujate ja
nende klientide õigustatud huvi. Isikutevahelise side teenuse ja teabe talletamise teenuse
pakkujad peaksid saama vahetada makseteenuse pakkujatega isikuandmeid petturite ja
petturliku tegevuse tuvastamise eesmärgil, kui kõik määruse (EL) 2016/679 artikli 6
lõike 1 punktis f sätestatud tingimused on täidetud. Lisaks peaksid isikutevahelise side
teenuse ja teabe talletamise teenuse pakkujad aitama võidelda pettuste vastu seeläbi, et
vahetavad makseteenuse pakkujatega teavet enda teenuste kasutamisega seoses kindlaks
tehtud pettusestsenaariumide, suundumuste ja ohtude kohta. Sedasi võivad nad aidata
parandada käesoleva määruse kohaselt rakendatavate tehinguseiremehhanismide ning
pettuste ennetamise alaste hariduskampaaniate ja koolituste tulemuslikkust.
8543/1/26 REV 1 78
ET
(101) Kui asjakohased tingimused, sealhulgas määruse (EL) 2016/679 nõuded, pettuste
ennetamiseks ja avastamiseks vajaliku teabe vabatahtlikuks vahetamiseks on täidetud,
peaksid isikutevahelise side teenuse pakkujad ning väga suurte digiplatvormide ja väga
suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad rakendama spetsiaalseid sidekanaleid
või sõlmima makseteenuse pakkujatega tõhusaks teabe vahetamiseks
teabevahetuskokkulepped või -süsteemid, näiteks Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivi (EL) 2022/255526 artiklis 29 sätestatud teabevahetuskokkulepped. Sellised
mehhanismid peaksid sisaldama tugevaid kaitsemeetmeid seoses konfidentsiaalsusega,
andmekaitsega ja teabe kasutamisega kooskõlas määrusega (EL) 2016/679.
26 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 14. detsembri 2022. aasta direktiiv (EL) 2022/2555, mis
käsitleb meetmeid, millega tagada küberturvalisuse ühtlaselt kõrge tase kogu liidus, ja
millega muudetakse määrust (EL) nr 910/2014 ja direktiivi (EL) 2018/1972 ning
tunnistatakse kehtetuks direktiiv (EL) 2016/1148 (küberturvalisuse 2. direktiiv) (ELT L 333,
27.12.2022, lk 80, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2022/2555/oj).
8543/1/26 REV 1 79
ET
(102) Direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt peavad üldkasutatava isikutevahelise side teenuse
pakkujad võtma asjakohaseid ja proportsionaalseid tehnilisi, operatiiv- ja korralduslikke
meetmeid, et tagada oma teenuste kättesaadavus, autentsus, terviklus ja konfidentsiaalsus.
Niivõrd kui petturist helistaja numbri näidu või e-posti aadressiga manipuleerimist võib
pidada kõnealuste teenuste kättesaadavust, autentsust, terviklust või konfidentsiaalsust
kahjustavaks, peaksid direktiivi (EL) 2022/2555 kohaselt sellised teenusepakkujad juba
olema kohustatud rakendama meetmeid selle riski maandamiseks. Ilma et see piiraks neid
kohustusi, peaksid üldkasutatava isikutevahelise side teenuse pakkujad võtma asjakohaseid
korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et avastada ja hoida ära oma teenuste kasutamist
sellise pettuse toimepanemiseks, mis hõlmab teise isikuna esinemist, sealhulgas helistaja
numbri näidu või e-posti aadressiga manipuleerimise teel, kui teenuse sellise kasutamise
eesmärk on veenda makseteenuse kasutajaid tegema makset või võtma meetmeid, mis
võivad kahjustada maksekonto turvalisust. Kõik meetmed, mis võetakse selleks, et hoida
ära või avastada nende teenuste kasutamist sellise pettuse toimepanemiseks, mis hõlmab
teise isikuna esinemist, peavad olema kooskõlas määruses (EL) 2016/679 ning Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivis 2002/58/EÜ27 sätestatud normidega. Eelkõige ei tohiks
need meetmed hõlmata side sisu ega kõigi liiklusandmete üldist ja valimatut seiramist.
27 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. juuli 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ, milles
käsitletakse isikuandmete töötlemist ja eraelu puutumatuse kaitset elektroonilise side
sektoris (eraelu puutumatust ja elektroonilist sidet käsitlev direktiiv) (ELT L 201, 31.7.2002,
lk 37, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2002/58/oj).
8543/1/26 REV 1 80
ET
(103) Määruses (EL) 2022/2065 on sätestatud täielikult ühtlustatud normid vahendusteenuste
osutamise kohta siseturul ja konkreetsed hoolsuskohustused, mis on kohandatud teatavat
liiki vahendusteenuste osutajatele, nimelt neile, kes osutavad „pelga edastamise“,
„vahemällu salvestamise“ ja „teabe talletamise“ teenuseid. Eelkõige kehtestatakse sellega
konkreetsed hoolsuskohustused digiplatvormidele ja internetipõhistele otsingumootoritele,
sealhulgas neile, mis liigituvad väga suurteks digiplatvormideks või väga suurteks
internetipõhisteks otsingumootoriteks. Sellised hoolsuskohustused etendavad olulist rolli
ebaseadusliku veebisisu, näiteks finantspettuste leviku tõkestamisel. Näiteks on teabe
talletamise teenuse pakkujad kohustatud seadma sisse kasutajasõbralikud teavitus- ja
meetmete võtmise mehhanismid, mis võimaldavad teatada teabe talletamise teenuse
pakkujale ebaseaduslikust sisust, näiteks finantsteenuse ebaseaduslikust pakkumisest või
pettusekatsest. Digiplatvormide pakkujad on ühtlasi kohustatud käsitlema eelisjärjekorras
usaldusväärsete teavitajate esitatud teateid. Kui maksja poolt makseteenuse pakkujale
esitatud teabe või muu makseteenuse pakkujale kättesaadava teabe põhjal võib järeldada, et
petturlik maksetehing tuleneb internetis leiduvast teabest, peaksid makseteenuse pakkujad
kasutama määruse (EL) 2022/2065 artiklis 16 osutatud teavitusmehhanisme, et teavitada
teabe talletamise teenuse pakkujaid sellest, et nende teenus sisaldab kõnealust teavet. Kui
väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad
järgivad määruse (EL) 2022/2065 artiklit 16, eelkõige seavad sisse teavitus- ja meetmete
võtmise mehhanismid, mis on kergesti ligipääsetavad ja kasutajasõbralikud, tuleks lugeda,
et nad täidavad käesolevas määruses sätestatud kohustust teavitada enda teenuste saajaid
nendes teenustes esinevatest pettustest teatamise korrast. Makseteenuse pakkujatel peaks
ühtlasi olema võimalik taotleda usaldusväärse teavitaja staatust vastavalt määruse
(EL) 2022/2065 artiklile 22.
8543/1/26 REV 1 81
ET
(104) Määrusega (EL) 2022/2065 innustatakse koostama vabatahtlikke tegevusjuhendeid ja
hõlbustatakse seda liidu tasandil, et aidata kaasa kõnealuse määruse nõuetekohasele
kohaldamisele, võttes eelkõige arvesse probleeme eri liiki ebaseadusliku sisu ja
süsteemsete riskidega toimetulekuga ning samal ajal edendades ennetust, suurendades
turvalisust ning võideldes maksepettuste ja finantskelmuste vastu. Vabatahtliku
tegevusjuhendi koostamist liidu tasandil tuleks hõlbustada ka käesoleva määrusega
hõlmatud valdkondades.
(105) Finantsteenuste petturlikku edendamist ja pakkumist, näiteks selliste krediidi-, kindlustus-
ja investeerimis- (sealhulgas krüptovara hõlmavate) toodete ja teenuste reklaamimist, mida
pakuvad niisugused üksused või mida pakutakse niisuguste üksuste nimel, kes ei ole
saanud tegevusluba ega ole registreeritud liidu õiguse kohaselt või liidu õigust ülevõtva
riigisisese õiguse kohaselt selliste toodete ja teenuste pakkujana, võib seostada maksetega
seotud pettusega, mis on pandud toime selle tulemusena, et makseteenuse kasutajat on
petetud ja manipuleeritud andma nõusoleku ühe või mitme maksetehingu algatamiseks, või
tundlike makseandmete (sealhulgas isikustatud turvavolitused) varguse tulemusena.
Selleks et vähendada niisugust petturlikku finantsteenuste edendamist ja pakkumist,
peaksid väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite
pakkujad nõudma, et reguleeritud finantsteenuste reklaamijad esitaksid neile teabe, näiteks
tegevusloa või registreerimisnumbri, mis tõendab, et see reklaamitava reguleeritud
finantsteenuse pakkuja on saanud loa tegutseda või on registreeritud liikmesriigis või liidu
tasandil selliste teenuste pakkujana. Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte
internetipõhiste otsingumootorite pakkujad peaksid tagama, et nende teenuseid ei pakuta
reklaami tegemiseks enne, kui reklaamija esitab teabe selle üksuse, kelle nimel reklaami
tehakse, reguleeritud finantsteenuste pakkuja tegevusloa või registreerimise kohta.
8543/1/26 REV 1 82
ET
Sellest nõudest ei tohiks asjaomastele väga suurtele digiplatvormidele ja väga suurtele
internetipõhiste otsingumootorite pakkujatele tekkida kohustust seirata üldiselt tooteid või
teenuseid, mida kauplejad nende teenuste kaudu pakuvad, ega üldist
teabekogumiskohustust, eelkõige kohustust hinnata reklaamijate esitatud teabe õigsust.
Asjaomased väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite
pakkujad peaksid pärast reklaamijatelt reklaamitavate reguleeritud finantsteenuste pakkuja
tegevusloa või registreerimise kohta teabe saamist ja enne seda, kui nad lubavad
reklaamijal kasutada oma teenust kõnealuste reguleeritud finantsteenuste reklaamimiseks,
tegema kõik endast oleneva, et hinnata, kas see teave – mille õigsuse eest vastutavad
käesoleva määruse kohaldamisel reklaamijad – on usaldusväärne ja täielik, tingimusel et
selle hindamise saab teha proportsionaalselt ja automatiseeritud vahenditega. Euroopa
järelevalveasutused, nimelt EBA, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)
nr 1095/201028 asutatud Euroopa järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve)
ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 1094/201029 asutatud Euroopa
järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide Järelevalve), juba peavad
kohaldatavate õigusaktide alusel finantsteenuste pakkujate avalikke registreid. Väga suurte
digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad kasutada neid
registreid potentsiaalse reklaamija esitatud teabe usaldusväärsuse ja täielikkuse tagamiseks.
28 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. asta määrus (EL) nr 1095/2010,
millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve),
muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni otsus
2009/77/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 84, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1095/oj). 29 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 24. novembri 2010. aasta määrus (EL) nr 1094/2010,
millega asutatakse Euroopa Järelevalveasutus (Euroopa Kindlustus- ja Tööandjapensionide
Järelevalve), muudetakse otsust nr 716/2009/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks komisjoni
otsus 2009/79/EÜ (ELT L 331, 15.12.2010, lk 48, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2010/1094/oj).
8543/1/26 REV 1 83
ET
(106) Kuigi väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite
pakkujatele on internetireklaami suhtes määrusega (EL) 2022/2065 kehtestatud
läbipaistvus- ja hoolsuskohustused, täpsustatakse käesolevas määruses lisaks, kuidas neid
kohustusi tuleks kohaldada reguleeritud finantsteenuste reklaamimise konkreetsel puhul.
Eelkõige saaksid väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste
otsingumootorite pakkujad täitmaks oma kohustust teha mõistlikke jõupingutusi selle
tagamiseks, et määruse (EL) 2022/2065 artikli 39 kohaselt loodud andmehoidlates sisalduv
teave on täpne ja täielik, kasutada tegevusloaga või registreeritud reguleeritud
finantsteenuste pakkujate registreid, mis on tehtud kättesaadavaks asjakohase liidu õiguse,
sealhulgas direktiivi (EL) 2026/…+ kohaselt, sealhulgas Euroopa järelevalveasutuste
hallatavaid avalikke registreid.
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 84
ET
(107) Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad
peavad määruse (EL) 2022/2065 kohaselt tegema hoolsalt kindlaks kõik süsteemsed riskid,
mis tulenevad nende teenuse disainist või toimimisest, sealhulgas nende teenuste kaudu
ebaseadusliku sisu, näiteks pahatahtliku või petturliku veebisisu levitamisest, ning
analüüsima ja hindama neid riske. Asjakohasel juhul peaksid väga suurte digiplatvormide
ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad pärast kõnealust hindamist
kehtestama määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 kohaselt komisjoni otsese järelevalve all
mõistlikud, proportsionaalsed ja tõhusad meetmed nende riskide maandamiseks. Kui väga
suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad peavad
määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 kohaselt kehtestama riskimaandamismeetmed seoses
reguleeritud finantsteenuste petturliku reklaami riskiga, mille nad on kõnealuse määruse
artikli 34 kohaselt kindlaks teinud, võib käesolevas määruses sätestatud kohustuste
täitmiseks kehtestatud meetmeid pidada üheks võimalikuks vahendiks, millega tagada, et
sellised pakkujad järgivad määruse (EL) 2022/2065 artikli 35 lõike 1 punkti e. Käesolevas
määruses sätestatud kohustuste täitmist ei tohiks aga tingimata käsitada iseenesest
piisavana tagamaks, et sellised teenusepakkujad järgivad määruse (EL) 2022/2065
artikli 35 lõike 1 punkti e, ning seetõttu ei tohiks see piirata täiendavate
riskimaandamismeetmete võtmist, mida sellistelt pakkujatelt võidakse nõuda.
8543/1/26 REV 1 85
ET
(108) Selleks et hinnata, kas makseteenuse kasutaja on tegutsenud hooletult või raske
hooletusega, tuleks arvesse võtta kõiki juhtumi individuaalseid asjaolusid. Väidetava
hooletuse tõendeid ja selle raskusastet tuleks üldiselt hinnata vastavalt riigisisesele
õigusele. Ehkki hooletuse mõiste osutab hoolsuskohustuse rikkumisele, peaks „raske
hooletus“ tähendama rohkemat kui pelka hooletust, hõlmates sellist käitumist, mis näitab
hoolsuskohustuse märkimisväärselt ulatuslikku rikkumist, näiteks maksetehingu
autoriseerimiseks kasutatavate turvavolituste hoidmine makseinstrumendi juures sellises
formaadis, mis on kolmandate isikute jaoks juurdepääsetav ja hõlpsasti tuvastatav.
Makseteenuse kasutaja võimaliku raske hooletuse hindamisel tuleks arvesse võtta kõiki
faktilisi asjaolusid, näiteks pettuse uudsust ja keerukust, kolmandate isikute poolt
makseteenuse kasutaja isikustatud turvavolituste ebaseaduslikuks ülevõtmiseks kasutatud
vahendeid või strateegiaid, seda, kas makseteenuse kasutaja on varem langenud sama liiki
pettuse ohvriks, uut liiki pettuse korral teavet selle kohta, kas makseteenuse pakkujad on
täitnud oma käesolevast määrusest tulenevaid kohustusi, sealhulgas seoses oma kõige
kaitsetumate kliendirühmadega, seda, kas makseteenuse kasutaja on võtnud asjakohaseid
meetmeid, et tagada igakülgselt oma isikustatud turvavolituste konfidentsiaalsus, kõiki
makseteenuse kasutaja teadaolevaid omadusi, mis võivad suurendada tõenäosust, et
kõnealune kasutaja langeb pettuse ohvriks, seda, kas makseteenuse pakkujad andsid
maksjale selgeid, konkreetseid ja kohandatud hoiatusi, ning kas makseteenuse kasutaja
jättis makseteenuse pakkuja konkreetsed, suunatud sekkumised tähelepanuta. See loetelu ei
ole ammendav, kumulatiivne ega siduv ega piira liidu või liikmesriikide kohtute või
vaidluste lahendamise organite kaalutlusõigust.
8543/1/26 REV 1 86
ET
(109) Kuna mõistet „raske hooletus“ tõlgendatakse liidu eri osades väga erinevalt, soovitatakse
EBA-l anda välja suunised, et veelgi täpsustada, milliseid faktilisi asjaolusid tuleb
makseteenuse kasutaja võimaliku raske hooletuse hindamisel arvesse võtta.
(110) Makseinstrumendi pakkumise ja kasutamisega seonduvad lepingutingimused, mis
suurendavad tarbija tõendamiskohustust või vähendavad väljastaja tõendamiskohustust,
tuleks lugeda tühiseks. Teatavates olukordades, eelkõige juhul, kui makseinstrument ei ole
müügikohas kohal (näiteks internetimakse puhul), on asjakohane nõuda, et makseteenuse
pakkuja esitaks väidetava hooletuse kohta tõendeid, kuna maksjal on seda sellistel juhtudel
peaaegu võimatu teha.
8543/1/26 REV 1 87
ET
(111) Tarbijad on eriti kaitsetus olukorras selliste maksetehingute tegemisel, mille puhul täpne
summa ei ole teada hetkel, mil maksja annab nõusoleku maksetehingu täitmiseks, näiteks
automaattanklates, autorendilepingute puhul või hotelli broneerimisel. Maksja
makseteenuse pakkujal peaks olema võimalik blokeerida maksja maksekontol teatav
summa rahalisi vahendeid proportsionaalselt maksetehingu summaga, mida maksja võib
mõistlikult eeldada, ja ainult juhul, kui maksja on andnud nõusoleku selle konkreetse
summa blokeerimiseks. Need vahendid tuleks vabastada kohe pärast maksetehingu
lõppsumma täpselt teada saamist ja hiljemalt kohe pärast maksekäsundi laekumist. Selleks
et tagada blokeeritud summa ja maksetehingu täpse summa vahe viivitamatu vabastamine,
peaks makse saaja teavitama makseteenuse pakkujat kohe pärast teenuse osutamist või
kauba tarnimist maksjale.
8543/1/26 REV 1 88
ET
(112) Liikmesriikidel peaks olema võimalik sätestada sellised tagasimakse saamise õigust
käsitlevad normid, mis on maksja jaoks käesolevas määruses sätestatutest soodsamad.
Proportsionaalne oleks lubada, et maksja ja tema makseteenuse pakkuja lepivad
raamlepingus kokku, et maksjal ei ole tagasimakse saamise õigust olukorras, kus maksja
on muul viisil kaitstud. See võib tuleneda asjaolust, et maksja on andnud nõusoleku
maksetehingu täitmiseks vahetult oma makseteenuse pakkujale, sealhulgas kui
makseteenuse pakkuja tegutseb makse saaja nimel, või sellest, et makseteenuse pakkuja
või makse saaja on teabe tulevase maksetehingu kohta maksjale edastanud või
kokkulepitud viisil kättesaadavaks teinud vähemalt neli nädalat enne maksetähtaega. Igal
juhul peaks tagasimakse üldreegel tagama maksjale kaitse autoriseerimata või valesti
täidetud maksetehingute korral või autoriseeritud kreeditkorralduste korral, mille puhul
rakendatakse vastavuse kontrolli teenust ebakorrektselt, või kui toime on pandud
makseteenuse pakkujana esinemist hõlmav pettus.
8543/1/26 REV 1 89
ET
(113) Tarbijatel ja ettevõtjatel peab finantsplaneerimiseks ja maksekohustuste õigeaegseks
täitmiseks olema kindlus maksekäsundi täitmiseks kuluva aja suhtes. Seetõttu on vaja
määrata kindlaks, millal õigused ja kohustused jõustuvad, nimelt ajal, mil makseteenuse
pakkuja saab maksekäsundi, sealhulgas aeg, mil tal on olnud võimalus saada see
makseteenuse lepingus kokku lepitud sidevahendi teel. See ei olene eelnevast sellises
protsessis osalemisest, mille tulemusel koostatakse ja edastatakse maksekäsund, sealhulgas
kontrollid, mille käigus tehakse kindlaks turvalisus ja rahaliste vahendite olemasolu, teave
PIN-koodi kasutamise kohta ja makse täitmise lubaduse väljastamine. Ühtlasi peaks
maksekäsundi laekumine toimuma hetkel, mil maksja makseteenuse pakkujale laekub
maksekäsund maksja konto debiteerimiseks. Seejuures ei tohiks omada tähtsust aeg, mil
makse saaja edastab makseteenuse pakkujale maksekäsundid näiteks kaardimakse või
otsekorralduse kaudu tehtud makse sissenõudmiseks, ega aeg, mil makseteenuse pakkuja
teeb makse saajale asjaomases summas ettemakse tema konto krediteerimise teel.
(114) Makseteenuse kasutajatel peaks olema võimalik ka eeldada, et täielik ja kehtiv
maksekäsund täidetakse nõuetekohaselt, kui makseteenuse pakkujal ei ole lepingulist ega
seadusjärgset alust selle täitmisest keeldumiseks või selle muul viisil täitmata jätmiseks,
näiteks käesolevast määrusest või määrusest (EL) 2024/1624 tulenevate kohustuste tõttu.
8543/1/26 REV 1 90
ET
(115) Kuna pettus on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2018/167330 artikli 2
punkti 1 kohaselt kuritegelik tegevus, käsitatakse seda määruse (EL) 2024/1624
kohaldamisel eelkuriteona. Sel põhjusel kohaldatakse kõnealuses määruses sätestatud
kohustusi seoses kahtlastest tehingutest teatamisega vastavalt kõnealuse määruse
artiklile 69 ning seoses kohustusega hoiduda selliste kahtlaste tehingute tegemisest
vastavalt kõnealuse määruse artiklile 71 ka juhul, kui makseteenuse pakkuja teab või
kahtlustab, et maksetehing on petturlik. Neid kohustusi kohaldatakse ka juhul, kui
makseteenuse pakkujal on põhjendatud alus kahtlustada, et maksetehing on seotud
kuritegeliku tegevusega, näiteks kui maksja makseteenuse pakkujal on põhjendatud alus
kahtlustada, et maksja algatatav maksetehing võib olla pettuse tulemus, või kui makse
saaja makseteenuse pakkujal on enne rahaliste vahendite makse saajale kättesaadavaks
tegemist põhjendatud alus kahtlustada, et tema kontole krediteeritud või krediteeritav
maksetehing võib olla pettuse tulemus.
30 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1673 rahapesu
vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil (ELT L 284, 12.11.2018, lk 22, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2018/1673/oj).
8543/1/26 REV 1 91
ET
(116) On vaja tagada kooskõla eesmärkide vahel hoida ära makseteenuse kasutajate langemine
pettuse ohvriks, järgida määrust (EL) 2024/1624 seoses kahtlaste tehingutega ning
leevendada makseteenuse kasutajatele avaldatavat mõju, mis tuleneb viivitustest seaduslike
maksetehingute täitmisel või selliste tehingute tegemisest keeldumisest. Seepärast ei tohiks
juhul, kui makseteenuse pakkuja keeldub maksetehingu täitmisest vastavalt käesolevale
määrusele, selline keeldumine piirata muid kohustusi, mis tulenevad kõnealusele
makseteenuse pakkujale seoses kõnealuse maksetehinguga määrusest (EL) 2024/1624,
näiteks kohustust teatada kahtlusest rahapesu andmebüroole vastavalt kõnealuse määruse
artiklile 69. Kuigi kreeditkorralduste puhul võib määruse (EL) nr 260/2012 ja käesoleva
määruse kohaselt kohaldatava makse saaja kontrollimist tagava teenuse tulemus olla
makseteenuse pakkuja poolt pettuste avastamise eesmärgil tehtava maksetehinguseire
oluline element, ei tohiks see tulemus iseenesest olla ainus alus makseteenuse pakkuja
otsusele keelduda maksetehingu täitmisest, et tagada maksja õigus autoriseerida asjaomane
maksetehing vastavalt määruse (EL) nr 260/2012 artiklile 5c ja käesolevale määrusele.
8543/1/26 REV 1 92
ET
(117) Selleks et makseteenuse pakkuja saaks hinnata, kas on objektiivselt põhjendatud alust
kahtlustada, et maksetehing on petturlik, ja selle alusel keelduda maksetehingu täitmisest,
ning selleks, et piirata makseteenuse kasutajatele seaduslike maksetehingutega seoses
avaldatavat mõju, peaks maksja makseteenuse pakkuja võtma maksjaga ühendust, et saada
kõnealuse hindamise tegemiseks vajalikku teavet, järgides samal ajal täielikult määruses
(EL) 2024/1624 sätestatud norme kahtlusi käsitleva teabe avaldamise keelu kohta. Maksja
makseteenuse pakkuja peaks teavitama maksjat igasugusest teabest ja tegevusest, mida on
hindamise jaoks maksjalt vaja, andes samal ajal piisavalt teavet, et maksjal oleks võimalik
mõista makseteenuse pakkuja tuvastatud riske. Maksja makseteenuse pakkuja peaks
tagama, et maksja saab igal ajal asjakohaste vahendite abil võtta makseteenuse pakkujaga
ühendust kõnealuses teavituses osutatud teabe esitamiseks või meetme võtmiseks, ning ta
peaks tegema kõik mõistlikud jõupingutused selleks, et võtta maksjaga ühendust enne
rahaliste vahendite krediteerimist makse saaja makseteenuse pakkuja kontole. Vastavalt
määruse (EL) 2024/1624 artiklile 73 ei tohiks maksja makseteenuse pakkuja ja makse
vahelise suhtluse käigus kunagi avaldada maksjale või asjakohasel juhul makse algatamise
teenuse pakkujale asjaolu, et maksetehinguid või tegevust hinnatakse või on hinnatud
vastavalt määruse (EL) 2024/1624 artiklile 69, et teavet edastatakse või teave kavatsetakse
edastada või on edastatud vastavalt määruse (EL) 2024/1624 artiklile 69 või 70 või et
sellega seoses on alustatud või võidakse alustada analüüsi.
8543/1/26 REV 1 93
ET
(118) Kuna määruse (EL) nr 260/2012 kohaselt peaks eurodes välkkreeditkorralduse summa
olema makse saaja maksekontol kättesaadav kümne sekundi jooksul pärast maksekäsundi
laekumist maksja makseteenuse pakkujale, ei tuleks välkkreeditkorralduste suhtes
kohaldada norme, millega nõutakse, et kui maksja makseteenuse pakkuja peatab
maksetehingu täitmise pettusekahtluse tõttu, siis ta teavitaks maksjat ja võtaks temaga
ühendust. Sellistel juhtudel ning juhul, kui maksja makseteenuse pakkujal ei ole pärast
maksja teavitamist ja temaga ühenduse võtmist võimalik saada nõutavat teavet enne
seadusjärgset tähtaega rahaliste vahendite krediteerimiseks makse saaja makseteenuse
pakkuja kontole, peaks maksja makseteenuse pakkuja selle hindamisel, kas on objektiivselt
põhjendatud alust kahtlustada pettust, ning otsustamisel, kas keelduda maksetehingu
täitmisest, tuginema tehinguseiremehhanismile ja makseteenuse pakkujale kättesaadavale
muule asjakohasele teabele, kuid mitte üksnes makse saaja kontrollimist tagava teenuse
tulemusele.
8543/1/26 REV 1 94
ET
(119) Käesoleva määruse kohaldamisel ei tohiks asjaolu, et maksekäsund või maksetehing on
ebaharilik, automaatselt anda alust kahtlustada, et maksetehing on petturlik, samuti ei
tohiks seda iseenesest lugeda objektiivselt põhjendatud aluseks kahtlustada pettust.
Sellegipoolest võib ebaharilik maksekäsund või maksetehing olla varajane märk pettusest,
mis peaks makseteenuse pakkuja valvsaks tegema ja mida võib olla vaja täiendavalt
uurida. Selle hindamisel, kas maksekäsundi või maksetehinguga seoses on objektiivselt
põhjendatud alust kahtlustada pettust, peaks makseteenuse pakkuja võtma arvesse selle
käsundi või tehingu konkreetseid asjaolusid koos makseteenuse pakkuja poolt arenevale
pettuseriskile antud laiema hinnanguga, mis põhineb makseteenuse pakkuja tehinguseirel
või makseteenuse pakkujale kättesaadaval asjakohasel teabel. Maksekäsundi täitmisest
keeldumise või selle täitmise peatamise otsus, mis põhineb üksnes automatiseeritud
töötlemisel, oleks lubatud vaid juhul, kui makseteenuse kasutaja õiguste, vabaduste ja
õigustatud huvide kaitseks on rakendatud sobivaid meetmeid.
8543/1/26 REV 1 95
ET
(120) Kui makseteenuse pakkuja keeldub maksetehingu täitmisest, tuleks keeldumisest ja selle
põhjusest teatada maksjale, makse saaja makseteenuse pakkujale ja asjakohasel juhul
makse algatamise teenuse pakkujale põhjendamatu viivituseta või välkkreeditkorralduste
puhul kümne sekundi jooksul pärast seda, kui maksekäsund on maksja makseteenuse
pakkujale laekunud, võttes arvesse liidu ja riigisiseses õiguses kehtestatud nõudeid. Lisaks
peaks maksja makseteenuse pakkuja teavitama maksjat menetlusest, mis võimaldab
maksjal keeldumiseni viinud hinnangut parandada või saavutada keeldumisotsuse
muutmine. Kui raamleping näeb ette, et makseteenuse pakkuja võib nõuda keeldumise eest
tasu, peaks selline tasu olema objektiivselt põhjendatud ja võimalikult väike. Maksja
makseteenuse pakkuja ei tohiks võtta tasu, kui ta keeldub maksetehingu täitmisest
pettusekahtluse tõttu.
(121) Pidades silmas maksetehingute töötlemise kiirust täielikult automatiseeritud
maksesüsteemides, mis tähendab, et pärast teatavat ajahetke ei saa maksekäsundeid tagasi
võtta, ilma et sellega kaasneksid suured käsitsi sekkumise kulud, on vaja määrata
maksekäsundi tagasivõtmise tähtaeg. Sõltuvalt makseteenuse ja maksekäsundi liigist peaks
pooltel olema võimalik kokku leppida erinevates maksekäsundi tagasivõtmise tähtaegades.
Kõnealuses kontekstis peaks tagasivõtmine olema kohaldatav üksnes makseteenuse
pakkuja ja makseteenuse kasutaja vahelises suhtes ning see ei peaks piirama
maksesüsteemides tehtavate maksetehingute tagasivõtmatuse ega lõplikkuse kohaldamist.
8543/1/26 REV 1 96
ET
(122) Maksekäsundi tagasivõtmatus ei peaks mõjutama liikmesriigi õigusest tulenevaid
makseteenuse pakkuja õigusi ega kohustusi kooskõlas maksja raamlepingu või riigisiseste
õigus- ja haldusnormide või suunistega seoses maksja ja makse saaja vahelise vaidluse
korral maksjale täidetud maksetehingu summa tagasimaksmisega. Sellist tagasimakset
tuleks käsitada uue maksekäsundina. Kui nimetatud juhud välja arvata, peaksid
maksekäsundi aluseks oleva suhte raames tekkinud õigusvaidlused lahendama maksja ja
makse saaja omavahel.
(123) Selleks et tagada maksete täielikult integreeritud otsetöötlemine ja õiguskindlus seoses
makseteenuse kasutajate vaheliste aluskohustuste täitmisega, on väga oluline krediteerida
makse saaja kontole maksja poolt üle kantud täielik summa. Samuti ei tohiks ühelgi
maksetehingu täitmisega seotud vahendajal olla võimalik teha ülekantavalt summalt
mahaarvamisi. Makse saajal peaks olema võimalik sõlmida oma makseteenuse pakkujaga
kokkulepe, mille alusel on kõnealusel makseteenuse pakkujal lubatud oma tasu maha
arvata. Võimaldamaks makse saajal kontrollida, et maksmisele kuuluv summa on
korrektselt makstud, peaks maksetehingu täitmise kohta esitatud teabes olema märgitud
mitte ainult ülekantavate rahaliste vahendite summa, vaid ka mahaarvatud tasude summa.
8543/1/26 REV 1 97
ET
(124) Käesolevas määruses sätestatud kohustusi, mis on seotud avatud panganduse liidestega ja
makse saaja kontrollimisega, ei tuleks kohaldada e-raha tokenitega tehtavate
maksetehingute suhtes. Selliste nõuete kohaldamise laiendamine e-raha tokenitega
tehtavatele maksetehingutele võib kõnealuseid teenuseid pakkuvatele üksustele põhjustada
märkimisväärseid investeeringuvajadusi ja põhjendamatut koormust, arvestades nende
nõuete rakendamisega seotud suuri kulusid. Võttes ühtlasi arvesse asjaolu, et e-raha
tokenitega tehtavad tehingud ei ole veel nii levinud kui tüüpilised maksetehingud, ei ole
selliste nõuete kehtestamine e-raha tokenitega tehtavate maksetehingute suhtes niivõrd
pakiline ega lisaväärtust loov.
(125) Kogu liidus maksetega seotud tõhususe parandamiseks tuleks kehtestada maksimaalselt
ühe päeva pikkune täitmisaeg kõigile maksja algatatud maksekäsunditele, mille vääring on
euro, või kui liikmesriigi rahaühik ei ole euro, siis asjaomase liikmesriigi vääring,
sealhulgas välkkreeditkorraldustele ja rahasiiretele, välja arvatud juhul, kui rahapesu ja
terrorismi tõkestamist käsitlevas asjakohases liidu või riigisiseses õiguses on sätestatud
teisiti. Kõigi muude maksete korral, näiteks saaja poolt või kaudu algatatud maksed,
sealhulgas otsekorraldused ja kaardimaksed, tuleks kohaldada sama ühepäevast
täitmisaega, kui makseteenuse pakkuja ja maksja vahel puudub selge kokkulepe pikema
täitmisaja kohta. Seda tähtaega peaks olema võimalik pikendada ühe tööpäeva võrra, kui
maksekäsund esitatakse paberil, et lubada makseteenuste osutamise jätkamist nendele
tarbijatele, kes on harjunud üksnes paberdokumentidega. Otsekorralduste skeemi
kasutamise korral peaks makse saaja makseteenuse pakkuja edastama maksenõude makse
saaja ja makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud aja jooksul, et võimaldada arveldamist
kokkulepitud tähtpäeval. Võimalik peaks olema jätta kehtima või kehtestada õigusnormid,
mille kohaselt on täitmisaeg lühem kui üks tööpäev.
8543/1/26 REV 1 98
ET
(126) Selleks et maksjatel oleks võimalik oma rahalised vahendid kiiresti tagasi nõuda, kui on
suur oht, et maksetehing või järjestikused maksetehingud võivad olla pettusega seotud, on
käesolevas määruses asjakohane selgitada, et kui makse saaja makseteenuse pakkujal on
objektiivselt põhjendatud alus kahtlustada, et tema kontole krediteeritud või krediteeritav
maksetehing või järjestikused maksetehingud võivad olla tingitud pettusest, ning kui
kõnealune makseteenuse pakkuja ei tee neid rahalisi vahendeid makse saaja maksekontol
kättesaadavaks kooskõlas oma kohustusega hoiduda kahtlase tehingu tegemisest vastavalt
määruse (EL) 2024/1624 artiklile 71, on kõnealusel makseteenuse pakkujal võimalik
olenevalt kohaldatavusest kas tagastada oma kontole krediteeritud rahalised vahendid
maksja makseteenuse pakkujale või keelduda maksetehingust või järjestikustest
maksetehingutest, mille maksja makseteenuse pakkuja kavandab krediteerida tema kontole.
Selleks et tõhustada maksjate kaitset, on asjakohane nõuda, et teatavatel juhtudel, kui
pettusele viitavad tõendid on tugevamad, tagastab makse saaja makseteenuse pakkuja
olenevalt kohaldatavusest rahalised vahendid maksja makseteenuse pakkujale või lükkab
tagasi maksetehingu või järjestikused maksetehingud, mille maksja makseteenuse pakkuja
kavandab krediteerida tema kontole. Selleks et vältida liigsete riskimaandustavade
kasutamist, on asjakohane kehtestada kõrgem tõendamiskünnis, mille kohaselt tuleks
kõnealust kohustust ja vastavat vastutust kohaldada juhul, kui makse saaja makseteenuse
pakkujal on tugevad, järjepidevad ja vaidlustamata tõendid või viited, mille põhjal saab
ilma usutava alternatiivse selgituseta järeldada, et maksetehingu või järjestikuste
maksetehingute tegemine on tingitud pettusest.
8543/1/26 REV 1 99
ET
(127) Selleks et säilitada makseteenuse kasutajate usaldus makseteenuste usaldusväärsuse vastu,
on oluline tagada, et maksjat, tema makseteenuse pakkujat ja asjakohasel juhul makse
algatamise teenuse pakkujat teavitatakse piisavalt pettuse ennetamisele suunatud
meetmetest, mis takistavad maksetehingu täitmist, ning seda tehakse tähtaegade jooksul,
mida kohaldatakse käesolevas määruses ja määruses (EL) nr 260/2012 sätestatud
maksetehingute täitmise suhtes, järgides samal ajal täielikult määruses (EL) 2024/1624
sätestatud teabe avaldamise keeldu käsitlevaid norme. Selleks et vältida kõnealuste kaitse-
ja läbipaistvusmeetmete ebaühtlast kohaldamist eurodes tehtavate välkkreeditkorralduste ja
muudes vääringutes tehtavate välkkreeditkorralduste puhul, on käesolevas määruses
asjakohane sätestada, et kui makse saaja makseteenuse pakkuja keeldub
välkkreeditkorralduse puhul käesoleva määruse kohaselt tegemast rahalisi vahendeid
makse saajale kättesaadavaks ja kohaldataval juhul tagastab need rahalised vahendid
maksja makseteenuse pakkujale või lükkab tagasi maksetehingu või järjestikuste
maksetehingute tegemise, mille maksja makseteenuse pakkuja peab tema kontole
krediteerima, peaks makse saaja makseteenuse pakkuja teavitama maksja makseteenuse
pakkujat keeldumisest kümne sekundi jooksul pärast seda, kui on maksja makseteenuse
pakkujalt kätte saanud kõnealuse välkkreeditkorralduse või järjestikuste
välkkreeditkorralduste maksekäsundi. Sellise teate saamisel peaks maksja makseteenuse
pakkuja viivitamata taastama maksja maksekontol olukorra, mis seal oleks olnud, kui
tehingut ei oleks toimunud, ning teavitama maksjat ja asjakohasel juhul makse algatamise
teenuse pakkujat tasuta rahaliste vahendite tagastamisest ning sellest, et rahalisi vahendeid
ei ole pettuse ennetamise meetmete tõttu makse saaja maksekontol kättesaadavaks tehtud.
Kooskõlas määruse (EL) 2024/1624 artikliga 73 ei tohiks sellise teabevahetuse käigus
kunagi avaldada maksjale või asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkujale
asjaolu, et maksetehinguid või -tegevust hinnatakse või on hinnatud vastavalt määruse
(EL) 2024/1624 artiklile 69, et teave edastatakse, tulevikus edastatakse või on edastatud
vastavalt määruse (EL) 2024/1624 artiklile 69 või 70 või et sellega seoses on alustatud või
võidakse alustada analüüsi.
8543/1/26 REV 1 100
ET
(128) Makse kogusummas täitmise ja makse täitmisaja kohta käivad normid peaksid olema
aluseks heale tavale, millele tuginetakse juhul, kui üks makseteenuse pakkujatest ei asu
liidus. Väljaspool liitu asuvale makse saajale kreeditkorralduste ja rahasiirdetehingutega
ülekande tegemisel peaks maksja makseteenuse pakkuja esitama maksjale hinnangulise
aja, mille jooksul kreeditkorralduste ja rahasiirdetehingute summa väljaspool liitu asuva
makse saaja makseteenuse pakkuja kontole krediteeritakse. Liidu makseteenuse pakkujalt
ei saa eeldada selle aja prognoosimist, mis kulub väljaspool liitu asuval makseteenuse
pakkujal rahaliste vahendite saamise järel summa makse saaja kontole krediteerimiseks.
(129) Selleks et suurendada makseteenuse kasutajate usaldust makseturgude vastu, on oluline, et
makseteenuse kasutajad teaksid makseteenuste tegelikku maksumust. Järelikult peaksid
läbipaistmatud hinnakujunduse meetodid olema keelatud, sest on üldiselt teada, et selliste
meetodite puhul on tarbijal erakordselt raske määrata kindlaks makseteenuse tegelikku
hinda. Eelkõige ei tohiks lubada kasutajale ebasoodsa väärtuspäeva kasutamist.
(130) Makseteenuse pakkujal peaks olema võimalik määrata üheselt kindlaks teave, mis on
maksetehingu korrektseks täitmiseks vajalik. Ilma et see piiraks tema kohustust osutada
makse saaja kontrollimise teenust, peaks maksja makseteenuse pakkuja kohaldama
nõuetekohast hoolsust ja kontrollima kordumatu tunnuse vastavust ning juhul, kui
kordumatu tunnus ei osutu vastavaks ja seetõttu ei ole seonduvat maksetehingut võimalik
täita, keelduma asjaomase maksekäsundi täitmisest ja teavitama sellest maksjat.
8543/1/26 REV 1 101
ET
(131) Maksesüsteemide sujuv ja tõhus toimimine sõltub sellest, kas kasutaja saab olla kindel, et
makseteenuse pakkuja täidab maksetehingu korrektselt ja kokkulepitud ajaks. Tavaliselt
saab makseteenuse pakkuja hinnata maksetehinguga seotud riske. Maksetehingut täitev
makseteenuse pakkuja võimaldab kasutada maksesüsteemi, teeb korralduse tagasi kutsuda
valesti suunatud või eraldatud rahalised vahendid ja teeb enamikul juhtudel otsuse,
milliseid vahendajaid kaasata maksetehingu täitmisse. Kõiki neid kaalutlusi arvesse võttes
on kohane (välja arvatud ebatavaliste ja ettenägematute asjaolude korral ning kui
käesolevas määruses või muudes asjakohastes liidu õigusaktides ei ole sätestatud teisiti)
panna makseteenuse pakkujale vastutus kasutajalt vastu võetud maksetehingu täitmise eest,
välja arvatud sellise makse saaja makseteenuse pakkuja tegevuse ja tegevusetuse eest, kelle
makse saaja valis üksi. Ent selleks, et maksja ei jääks kaitseta ebatõenäolistes olukordades,
kus ei ole selge, et makse saaja makseteenuse pakkuja sai maksesumma kätte, peaks
asjakohane tõendamise kohustus lasuma maksja makseteenuse pakkujal. Üldjuhul võib
eeldada, et vahendav asutus, kes on tavaliselt erapooletu organ, nagu keskpank või
kliiringukoda, ja kes kannab maksesumma maksja makseteenuse pakkujalt makse saaja
makseteenuse pakkujale, salvestab kontoandmed ning saab need hiljem vajaduse korral
kättesaadavaks teha. Kui maksesumma on krediteeritud makse saaja makseteenuse pakkuja
kontole, peaks makse saajal tekkima viivitamata õigus nõuda sellelt makseteenuse
pakkujalt maksesumma krediteerimist makse saaja kontole.
8543/1/26 REV 1 102
ET
(132) Maksja makseteenuse pakkuja, see tähendab kontot haldav makseteenuse pakkuja või
asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkuja, peaks võtma vastutuse makse
korrektse täitmise eest, sealhulgas maksetehingu kogusumma ja täitmisaja eest, ning
täieliku vastutuse eksimuse eest, mida teevad makseahelasse kuuluvad teised osalised kuni
makse laekumiseni makse saaja kontole. Kui kogusumma ei ole makse saaja makseteenuse
pakkujale krediteeritud või on krediteeritud hilinemisega, peaks maksja makseteenuse
pakkuja kõnealusest vastutusest tulenevalt korrigeerima maksetehingu või liigse viivituseta
maksjale asjakohase tehingusumma tagasi maksma, ilma et see piiraks muid nõudeid, mida
võidakse esitada riigisisese õiguse kohaselt. Makseteenuse pakkuja vastutuse korral ei
tohiks maksjalt ega makse saajalt nõuda ebakorrektse maksega seotud kulude tasumist.
Täitmata jäänud või valesti või hilinemisega täidetud maksetehingu puhul peaks
makseteenuse pakkujate tehtud korrigeeriva makse väärtuspäev olema igal juhul sama, mis
oleks olnud korrektselt täidetud maksetehingu väärtuspäev.
8543/1/26 REV 1 103
ET
(133) Kreeditkorralduste ja muude makseteenuste nõuetekohaseks toimimiseks peavad
makseteenuse pakkujatel ja nende vahendajatel, sealhulgas töötlejatel, olema lepingud,
milles on kindlaks määratud nende vastastikused õigused ja kohustused. Vastutusega
seonduvad küsimused on kõnealuste lepingute oluline osa. Maksetehingus osalevate
makseteenuse pakkujate ja vahendajate vahelise usalduse tagamiseks on oluline tagada
õiguskindlus seoses sellega, et makseteenuse pakkujale, kellel ei ole süüd,
kompenseeritakse kantud kahju või makstud summad vastavalt vastutust käsitlevatele
normidele. Täiendavad tagasinõude esitamise õigused ja selle sisu üksikasjad ning viisid,
kuidas käsitleda makseteenuse pakkuja või vahendaja vastu seoses valesti täidetud
maksetehinguga esitatud nõuet, peaksid olema kindlaks määratud lepinguga.
(134) Määruse (EL) 2022/2065 kohaldamisel tuleks ebaseadusliku sisu mõistet mõista kui igas
vormis teavet, mis kohaldatava liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt on iseenesest
ebaseaduslik või mis on kohaldatavate normide kohaselt ebaseaduslik, kuna see on seotud
ebaseadusliku tegevusega. Näiteks võib tuua finantsteenuste, sealhulgas makseteenuste
pakkumise, mis ei vasta käesoleva määruse, direktiivi (EL) 2026/...+ või muude liidu või
liikmesriigi õigusaktide alusel selliste teenuste pakkumise suhtes kohaldatavatele nõuetele,
või sisu, mis on ebaseaduslik pettusi käsitleva riigisisese õiguse kohaselt, sealhulgas
Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi (EL) 2019/71331 kohaselt vastu võetud
riigisiseses õiguses sätestatud süüteod.
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number. 31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. aprilli 2019. aasta direktiiv (EL) 2019/713, mis käsitleb
mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust ja millega
asendatakse nõukogu raamotsus 2001/413/JSK (ELT L 123, 10.5.2019, lk 18,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2019/713/oj).
8543/1/26 REV 1 104
ET
(135) Makseteenuse pakkuja nõue teiste teenusepakkujate, näiteks elektroonilise side teenuse
pakkujate või vahendusteenuste pakkujate, vastu seoses sellist liiki pettusega tekitatud
rahalise kahjuga tuleks esitada kooskõlas riigisisese õigusega.
(136) Vahendusteenuste pakkujate puhul on määrusega (EL) 2022/2065 kehtestatud täielikult
ühtlustatud raamistik nende teenusepakkujate tingimuslikuks vastutusest vabastamiseks
teatavatel tingimustel ja vastavalt Euroopa Liidu Kohtu tõlgendusele. Selleks et kasutada
määruse (EL) 2022/2065 kohast teabe talletamise teenuse pakkujate vastutusest
vabastamist, peaksid teabe talletamise teenuse pakkujad, sealhulgas digiplatvormid,
eemaldama ebaseadusliku sisu või blokeerima juurdepääsu sellele kiiresti pärast seda, kui
nad on sellest teada saanud, või kahju hüvitamise nõuete korral pärast seda, kui nad on
sellest sisust teada saanud, eelkõige juhul, kui teabe talletamise teenuse pakkujat on
teavitatud faktidest või asjaoludest, mille alusel hoolikas ettevõtja oleks pidanud kõnealuse
õigusvastasuse tuvastama. Eelkõige määruse (EL) 2022/2065 artikli 3 punkti g alapunktis
iii määratletud teabe talletamise teenuse pakkujate puhul, kui kõnealuse määruse artikli 6
lõike 1 kohase vastutusest vabastamise tingimused ei ole täidetud ja teabe talletamise
teenuse pakkujad vastutavad nende teenustes talletatud sisu eest ning kui selle sisu tõttu
tehti käesoleva määruse tähenduses üks või mitu autoriseerimata maksetehingut või pettuse
teel tehtud autoriseeritud maksetehingut, peaks makseteenuse pakkujatel olema võimalik
saada teabe talletamise teenuse pakkujatelt hüvitist summas, mis on nende klientidele
nende tehingute eest käesoleva määruse alusel tagasi makstud.
8543/1/26 REV 1 105
ET
(137) Ühtegi käesoleva määruse sätet ei tohiks tõlgendada teabe talletamise teenuse pakkujatele
pandud üldise kohustusena jälgida teavet, mida nad edastavad või talletavad, ega nõudena,
et need teenuseosutajad otsiksid aktiivselt fakte või asjaolusid, mis viitavad
ebaseaduslikule tegevusele, näiteks makseteenuse pakkujana esinemine.
(138) Makseteenuse pakkujate poolse makseteenuste osutamisega võib kaasneda isikuandmete
töötlemine. Kontoteabe teenuse osutamine võib hõlmata sellise andmesubjekti
isikuandmete töötlemist, kes ei ole konkreetse makseteenuse pakkuja teenuse kasutaja,
kuid kelle isikuandmete töötlemine selle konkreetse makseteenuse pakkuja poolt on vajalik
teenusepakkuja ja makseteenuse kasutaja vahelise lepingu täitmiseks. Isikuandmete
töötlemise korral peaks töötlemine toimuma vastavalt määruste (EL) 2016/679 ning
(EL) 2018/172532 kohaselt, sealhulgas kooskõlas eesmärgi piiritlemise, võimalikult väheste
andmete kogumise ja andmete piiratud ajaks säilitamise põhimõttega. Kõigi käesoleva
määruse alusel välja töötatavate ja kasutatavate andmetöötlussüsteemide puhul tuleks
rakendada lõimitud andmekaitse ja vaikimisi andmekaitse põhimõtet. Seepärast peaksid
määruste (EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725 kohased järelevalveasutused vastutama
käesoleva määruse kohaldamisel toimuva isikuandmete töötlemise järelevalve eest.
32 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. oktoobri 2018. aasta määrus (EL) 2018/1725, mis
käsitleb füüsiliste isikute kaitset isikuandmete töötlemisel liidu institutsioonides, organites ja
asutustes ning isikuandmete vaba liikumist, ning millega tunnistatakse kehtetuks määrus
(EÜ) nr 45/2001 ja otsus nr 1247/2002/EÜ (ELT L 295, 21.11.2018, lk 39, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2018/1725/oj).
8543/1/26 REV 1 106
ET
(139) Nagu on märgitud komisjoni teatises ELi jaemaksete strateegia kohta, pakub liidu
makseturgude hea toimimine, sealhulgas maksete turvalisus ja makseteenuse kasutajate
kaitsmine pettuste eest, olulist avalikku huvi. Seetõttu, kui see on käesoleva määruse
kontekstis vajalik makseteenuste osutamiseks ja käesoleva määruse järgimiseks, peaks
makseteenuse pakkujatel, maksesüsteemi käitajatel ja makseskeemide käitajatel olema
võimalik töödelda määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 ja määruse (EL) 2018/1725
artikli 10 lõikes 1 määratletud isikuandmete eriliike kooskõlas vastavalt kõnealuste
määruste artikli 9 lõike 2 punktiga g ja artikli 10 lõike 2 punktiga g. Isikuandmete eriliikide
töötlemise korral peaksid makseteenuse pakkujad ja maksesüsteemi käitajad rakendama
nõuetekohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid, et kaitsta füüsiliste isikute põhiõigusi
ja -vabadusi. Need meetmed peaksid hõlmama tehnilisi piiranguid andmete
taaskasutamisele ning tipptasemel meetmete kasutamist turvalisuse ja eraelu puutumatuse
tagamiseks, sealhulgas pseudonüümimist ja krüpteerimist, et tagada kooskõla
määruses (EL) 2016/679 sätestatud eesmärgi piiritlemise, võimalikult väheste andmete
kogumise ja andmete piiratud ajaks säilitamise põhimõttega. Makseteenuse pakkujad ja
maksesüsteemi käitajad peaksid samuti rakendama konkreetseid korralduslikke meetmeid,
sealhulgas korraldama koolitusi kõnealuste andmete töötlemise kohta, nägema ette eriliiki
andmetele juurdepääsu piirangud ja nõudma sellise juurdepääsu registreerimist.
8543/1/26 REV 1 107
ET
(140) Üksikisikuid tuleks isikuandmete töötlemisest teavitada kooskõlas määrustega
(EL) 2016/679 ja (EL) 2018/1725.
(141) Petturid võtavad sageli sihikule ühiskonna kõige kaitsetumad liikmed. Petturlike
maksetehingute õigeaegne avastamine on väga oluline ja nende avastamisele aitab oluliselt
kaasa tehinguseire. Seepärast on kohane nõuda, et nii maksja makseteenuse pakkujal kui ka
makse saaja makseteenuse pakkujal oleksid kasutusel tehinguseiremehhanismid
maksetehingute, sealhulgas makse algatamise teenuseid hõlmavate tehingute jälgimiseks,
pidades silmas selliste mehhanismide suurt tähtsust pettuste ennetamisel ja nende
pakutavat kaitset, mis on ulatuslikum kui kliendi tugeva autentimise kaudu pakutav kaitse.
Maksja makseteenuse pakkuja peaks sellist tehinguseiret tegema enne maksetehingu
täitmist, mis välkkreeditkorralduste puhul tähendab reaalajas tehtavat seiret. Makse saaja
makseteenuse pakkuja peaks sellist tehinguseiret tegema enne makse saajale rahaliste
vahendite kättesaadavaks tegemist. Kui makseteenuse pakkuja ei täida oma kohustusi
seoses tehinguseire kohaldamisega ühe maksetehingu või järjestikuste maksetehingute
suhtes ning kui kõnealune maksetehing või järjestikused maksetehingud algatati pettuse
teel või muul viisil pettuse tulemusel, peaks maksja makseteenuse pakkuja maksjale tagasi
maksma kõnealuse maksetehingu või järjestikuste maksetehingute kogusumma. Kui
tehinguseiret mittekohaldanud makseteenuse pakkujaks on makse saaja makseteenuse
pakkuja, peaks ta maksja makseteenuse pakkujale tagasi maksma summa, mille viimane
maksjale tagastas.
8543/1/26 REV 1 108
ET
(142) EBA peaks töötama välja regulatiivsete tehniliste standardi eelnõu
tehinguseiremehhanismidega seotud üksikasjalike tehniliste nõuete kohta. Sellised nõuded
peaksid tuginema lisaväärtusele, mis tuleneb makseteenuse kasutaja makseharjumustega
seotud asukohapõhistest ja käitumuslikest joontest.
(143) Makseteenuse pakkujatel peaks olema võimalik töödelda teavet oma klientide tehingute ja
maksekontode kohta määral, mida on vaja, et tehinguseiremehhanismid võimaldaksid neil
tõhusalt pettusi avastada ja ära hoida, eelkõige tuvastades makseteenuse kasutaja
ebahariliku käitumise, mis võib olla märk võimalikust petturlikust maksetehingust, või
maksekonto ebahariliku kasutamise. Makseteenuse pakkujate tehtav tehinguseire võib
pettuste avastamise eesmärgi saavutamiseks vajalikus ulatuses hõlmata sellise teabe
töötlemist, mida vahetatakse teenuse abil, mis tagab makse saaja kontrollimise, või mida
vahetatakse käesoleva määruse või muude asjakohaste liidu õigusaktide kohaselt
kehtestatud teabevahetuskokkulepete raames.
8543/1/26 REV 1 109
ET
(144) Makseteenuse pakkujad peaksid säilitama tehinguseire ja pettusi käsitleva teabe
jagamisega seotud kohustuste täitmiseks töödeldud andmeid ainult nii kaua, kui see on
nende eesmärkide saavutamiseks vajalik, ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat pärast
kliendisuhte lõppemist. Rahapesuvastase töökonna muudetud soovitused näitavad, et
selleks, et rahapesu või terrorismi rahastamise tõkestamise, avastamise või uurimise
eesmärgil saaksid kohustatud isikud pädevate asutustega teha täielikult koostööd ja kiiresti
vastata pädevate asutuste esitatud teabenõuetele, peaksid kohustatud isikud säilitama
kliendi suhtes rakendatavate hoolsusmeetmete kaudu saadud vajaliku teabe ja andmed
tehingute kohta vähemalt viis aastat. Sellest tulenevalt on määruses (EL) 2024/1624
sätestatud, et kõnealuse määruse kohaselt töödeldavate isikuandmete, sealhulgas kõnealuse
määruse artikli 75 alusel loodud teabevahetuspartnerluste raames töödeldava teabe
säilitamise perioodiks tuleks kehtestada viis aastat alates ärisuhte lõppemisest või
juhutehingu tegemisest. Võttes arvesse, et pettust käsitatakse määruse (EL) 2024/1624
kohaldamisel eelkuriteona, on asjakohane kehtestada käesoleva määruse kohaselt
töödeldavate isikuandmete maksimaalseks säilitamisajaks viis aastat alates ärisuhte
lõppemisest või juhutehingu tegemisest, et tagada finantskuritegude ennetamise ja
avastamise meetmete õiguskindlus ja järjepidevus.
8543/1/26 REV 1 110
ET
(145) Pettustele on iseloomulik oludega kohanduda ning need hõlmavad lõputut hulka eri
meetodeid ja viise, nagu autentimisvolituste vargus, arvete võltsimine ja sotsiaalne
manipuleerimine. Seega tuleks üha uut liiki pettuste ennetamiseks tehinguseiremehhanisme
järjepidevalt täiustada, kasutades täiel määral ära selliseid tehnoloogilisi lahendusi nagu
tehisintellekt ning pettustealast luureteavet, mis on võimalikult täielik ja ajakohane. Sageli
ei ole ühel makseteenuse pakkujal täielikku ülevaadet kõigist elementidest ja näitajatest,
mille abil saaks konkreetse maksetehingu puhul pettust aegsasti avastada. Teabevahetus
makseteenuse pakkujate vahel võib suurendada võimalusi võimalike pettuste paremaks
avastamiseks ja makseteenuse kasutajate kaitsmiseks. Seetõttu peaksid makseteenuse
pakkujad tehinguseire tegemiseks kasutama teiste makseteenuse pakkujate jagatud
andmeid maksepettuste kohta ning vahetama maksepettuste andmeid teiste makseteenuse
pakkujatega mitmepoolselt teabevahetuskokkulepete raames. Kui teabevahetus hõlmab
isikuandmete töötlemist, peaks selline vahetus piirduma isikuandmete liikidega, mida
makseteenuse pakkujad võivad kooskõlas käesoleva määrusega töödelda tehinguseire
eesmärgil. Ei tohiks vahetada teavet asukoha ja käitumise kohta, mis on makseteenuse
kasutajale iseloomulikud isikustatud turvavolituste tavapärase kasutamise puhul.
Vahetatavad andmed peaksid olema seotud konkreetsete maksetehingutega, mille puhul
makseteenuse pakkuja kahtlustab pettust, mitte aga varasemate või hilisemate tehingutega.
Makseteenuse pakkujad peaksid jagama ka objektiivselt põhjendatud põhjuseid, mis on
andnud alust kahtlustada selle konkreetse maksetehinguga seotud pettust, ning kui see
maksetehing on seotud teabe talletamise teenuse pakkuja poolt säilitatava petturliku
teabega, siis teavet kõnealusele teabe talletamise teenuse pakkujale esitatud teate kohta.
8543/1/26 REV 1 111
ET
(146) Teabevahetuse suhtes tuleks kohaldada usaldusväärseid tipptasemel kaitsemeetmeid, mis
on seotud konfidentsiaalsuse, andmekaitse ja teabe kasutamisega, nagu pseudonüümimine
ja krüpteerimine, juurdepääsu- ja kasutajate kontroll, ning see peaks olema kooskõlas
määrusega (EL) 2016/679. Enne teabevahetuskokkuleppe sõlmimist peaksid makseteenuse
pakkujad koostama andmekaitsealase mõjuhinnangu kooskõlas kõnealuse määruse
artikliga 35. Kui andmekaitsealasest mõjuhinnangust selgub, et kaitsemeetmete,
turvameetmete ja riskimaandusmehhanismide puudumise korral kaasneks andmete
töötlemisega suur oht füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele, peaksid makseteenuse
pakkujad konsulteerima asjaomase andmekaitseasutusega kooskõlas kõnealuse määruse
artikliga 36. Uut mõjuhinnangut ei tohiks nõuda, kui makseteenuse pakkuja ühineb
olemasoleva teabevahetuskokkuleppega, mille kohta on andmekaitsealane mõjuhinnang
juba koostatud. Teabevahetuskokkuleppes tuleks kindlaks määrata isikuandmete kaitse
tehnilised ja korralduslikud meetmed. Samuti tuleks selles kindlaks määrata kõigi
asjaomaste makseteenuse pakkujate rollid ja kohustused kooskõlas andmekaitsenormidega,
sealhulgas ühise vastutuse korral.
8543/1/26 REV 1 112
ET
(147) Makseteenuse pakkujatel on pettusekahtluse korral võimalik vahetada maksetehingutega
seotud andmeid teiste määruse (EL) 2024/1624 artikli 75 kohaselt loodud
teabevahetuspartnerlustes osalejatega, sealhulgas pädevate asutustega, nagu rahapesu
andmebürood, järelevalveasutused ja kõik ametiasutused, mis tegelevad rahapesu, selle
eelkuritegude või terrorismi rahastamise uurimise või nende eest vastutusele võtmisega või
mis vastutavad kuritegeliku vara jälitamise, arestimise ja konfiskeerimise eest; selline
andmete vahetamine toimub kooskõlas põhiõiguste ja kohtumenetluslike tagatistega.
Makseteenuse pakkujatel on samuti võimalik vahetada teiste makseteenuse pakkujate ja
muude osalejatega, sealhulgas avaliku sektori asutustega, selliseid andmeid, mis on seotud
nende IKT-süsteemide turvalisust ähvardavate ohtudega, sealhulgas juhul, kui
teeskluspettust, andmepüüki ja pahavara kasutatakse makseteenuse kasutajate vastu
suunatud pettuse toimepanemiseks; selline andmete vahetamine toimub määruse (EL)
2022/2554 artikli 45 alusel kehtestatud küberohte käsitleva teabe ja teadmuse jagamise
kokkulepete raames. Kuna sellised partnerlused või kokkulepped juba pakuvad piisavaid
raamistikke avaliku sektori asutuste, sealhulgas õiguskaitseasutuste kaasamiseks pettusega
seotud andmete vabatahtlikku vahetamisse, tingimusel et kohaldatakse piisavaid
kaitsemeetmeid, ei peeta vajalikuks luua käesoleva määruse alusel selliseks vahetamiseks
täiendavat korda.
8543/1/26 REV 1 113
ET
(148) Kui makseteenuse pakkuja osaleb määruse (EL) 2024/1624 artikli 75 ja määruse (EL)
2022/2554 artikli 45 kohaselt loodud teabevahetuspartnerlustes või -kokkulepetes ning kui
need teabevahetuspartnerlused või -kokkulepped võimaldavad makseteenuse pakkujal
vahetada pettuste avastamiseks ja ärahoidmiseks vajalikke andmeid kooskõlas käesoleva
määrusega, tuleks andmete vahetamist nende teabevahetuspartnerluste raames pidada
piisavaks, tagamaks et makseteenuse pakkuja täidab käesolevast määrusest tulenevaid
kohustusi jagada maksepettuste andmeid teabevahetuskokkulepete raames. Kui
makseteenuse pakkujad osalevad kõnealustes teabevahetuspartnerlustes või -kokkulepetes
käesolevast määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks, peaks neil olema lubatud töödelda
selliste partnerluste või kokkulepete raames vahetatud isikuandmeid, et täita käesolevas
määruses sätestatud tehinguseire kohustusi.
8543/1/26 REV 1 114
ET
(149) Selleks et vältida olukorda, kus õiguspärane teabe jagamine võimaliku petturliku tegevuse
kohta toob kaasa põhjendamatu riskimaandustegevuse või makseteenuse kasutajatele
maksekontoga seotud teenuste osutamise peatamise selgitusi andmata või nõudeõigusi
tutvustamata, on asjakohane kehtestada kaitsemeetmed. Mitmepoolse
teabevahetuskokkuleppe alusel jagatavaid maksepettuste andmeid, millega võib kaasneda
isikuandmete avalikuks tulek, sealhulgas petturlike kreeditkorraldustega potentsiaalselt
seotud makse saajate kordumatute tunnuste avalikuks tulek, peaksid makseteenuse
pakkujad kasutama üksnes tehinguseire parandamise eesmärgil. Makseteenuse pakkujad
peaksid kehtestama täiendavad kaitsemeetmed, näiteks võtma ühendust kliendiga, kes on
petturlikuks peetava kreeditkorralduse puhul maksja, ja kontot täiendavalt jälgima, kui
võimaliku petturliku kordumatu tunnusena jagatav kordumatu tunnus on seostatav
asjaomase makseteenuse pakkuja kliendiga. Selliste teabevahetuskokkulepete raames
makseteenuse pakkujate vahel jagatavad maksepettuste andmed ei tohiks olla alus, millele
tuginedes saab peatada maksekontoga seotud teenuste osutamise üksikasjalikku uurimist
läbi viimata.
8543/1/26 REV 1 115
ET
(150) Kui töötatakse välja meetmeid makseteenuste valdkonnas pettuste vastu võitlemiseks, on
eriti oluline pidada asjakohaseid konsultatsioone asjaomaste sidusrühmadega, et vahetada
parimaid tavasid ja kogemusi. Need konsultatsioonid peaksid tuginema nende avaliku ja
erasektori ekspertide panusele, kellel on asjaomastes valdkondades tõendatud teadmised ja
kogemused. Selleks peaks komisjon looma pettustevastase võitluse platvormi.
Pettustevastase võitluse platvorm peaks koosnema ekspertidest ja võib hõlmata näiteks
asjaomaste liidu asutuste, riiklike pädevate asutuste, makseteenuse pakkujate, tehnilise
teenuste pakkujate, digiplatvormide pakkujate, telekommunikatsiooniteenuste pakkujate,
internetiteenuse pakkujate, eri maksesüsteeme või -skeeme esindavate ekspertide,
kauplejate, tarbijaorganisatsioonide ja vaidlusi lahendavate asutuste esindajaid.
(151) Pettustevastase võitluse platvorm tuleks luua kooskõlas komisjoni eksperdirühmade
loomise ja toimimise suhtes kohaldatavate horisontaalsete normidega, sealhulgas
valikumenetlust käsitlevate normidega. Valikumenetluse eesmärk peaks olema tagada
kõrgetasemelised eksperditeadmised ning geograafiline ja sooline tasakaal, samuti
asjakohaste teadmiste ja kogemuste tasakaalustatud esindatus, võttes arvesse
pettustevastase võitluse platvormi konkreetseid ülesandeid. Valikumenetluse käigus peaks
komisjon läbi viima nende horisontaalsete normide kohase hindamise, et teha kindlaks, kas
valikumenetluses osalevate kandidaatide seas esineb võimalikke huvide konflikte, ning
võtma asjakohaseid meetmeid selliste konfliktide vältimiseks või lahendamiseks.
8543/1/26 REV 1 116
ET
(152) Pettustevastase võitluse platvorm peaks andma komisjonile nõu makseteenuste valdkonnas
pettuste vastu võitlemisele suunatud õigusaktide väljatöötamiseks ja nende rakendamise
jälgimiseks. Pettustevastase võitluse platvorm peaks esitama komisjonile ja Euroopa
digiteenuste nõukojale soovitusi vabatahtliku tegevusjuhendi koostamiseks, et edendada
ennetamist, suurendada turvalisust ning võidelda makse- ja finantspettuste vastu. Samuti
peaks pettustevastase võitluse platvorm jagama teavet makseteenuste valdkonnas
asetleidvate pettuste suundumuste kohta ja neid suundumusi analüüsima, samuti jagama
teavet meetmete kohta, millega võideldakse pettuste vastu makseteenuste valdkonnas,
sealhulgas riskimaandamismeetmete kohta, ning viiside kohta, kuidas parandada piiriülest
ja valdkondadevahelist koostööd seoses makseteenuste valdkonnas asetleidvate pettuste
vastases võitluses kasutatavate vahenditega. Pettusevastase võitluse platvorm peaks täitma
oma ülesandeid kooskõlas läbipaistvuse põhimõttega. Samuti tuleks arvesse võtta tööd,
mida tehakse olemasolevate algatuste raames, et võidelda maksepettuste vastu, vältida
dubleerimist ja teha nendega tihedat koostööd.
8543/1/26 REV 1 117
ET
(153) Maksepettused muutuvad üha keerukamaks, kuna petturid kasutavad selliseid
manipuleerimise ja teise isikuna esinemise võtteid, mida makseteenuse kasutajatel on raske
avastada, kui nad pole pettusest piisavalt teadlikud ja kui neil pole selle kohta piisavat
teavet. Makseteenuse pakkujad saavad aidata oluliselt kaasa pettuste ennetamise
tõhustamisele, tehes korrapäraselt kõik vajalikud jõupingutused, et suurendada
makseteenuse kasutajate teadlikkust ja parandada nende arusaama maksepettuste riskidest
ja suundumustest. Eelkõige peaksid makseteenuse pakkujad korraldama makseteenuse
pakkujate klientidele ja töötajatele suunatud asjakohaseid teadlikkuse suurendamise
programme ja kampaaniaid pettuste valdkonna suundumuste ja riskide kohta, aitamaks
klientidel aru saada, et nad on langenud pettusekatse ohvriks. Makseteenuse pakkujad
peaksid andma oma tarbijatele eri kanalite kaudu asjakohast teavet pettuste kohta, esitades
selgeid sõnumeid ja hoiatusi ning aidates neil seeläbi võimalikes pettusega seotud
ohuolukordades asjakohaselt reageerida. EBA-t tuleks innustada koostama makseteenuse
pakkujate jaoks suuniseid erinevate maksepettuste riskide alaste programmide
väljatöötamiseks, võttes arvesse pettustega seotud riskide pidevalt muutuvat olemust, kui ta
peab vajalikuks saavutada selliste programmide sidusus kogu liidus.
8543/1/26 REV 1 118
ET
(154) Pettuseohtude alane teadlikkus on oluline, et parandada makseteenuse kasutajate kaitset
selliste ohtude eest ja seega suurendada kogu liidus nende usaldust makseteenuste
kasutamise vastu, pidades eelkõige silmas, et petturid muudavad kiirelt oma meetodeid ja
strateegiaid. Liikmesriikidel võib olla oluline roll kodanike sellealase teadlikkuse ja
valmisoleku kollektiivsel suurendamisel lisaks individuaalsele teabele, mida
teenusepakkujad oma klientidele annavad. Direktiivis (EL) 2022/2555 on juba ette nähtud,
et liikmesriigid töötavad välja riiklikud küberturvalisuse strateegiad, mille raames tuleks
vastu võtta konkreetsed poliitikameetmed, et edendada ja arendada haridust ja koolitust
küberturvalisuse, küberturvalisuse alaste oskuste, teadlikkuse suurendamise ning teadus- ja
arendustegevuse algatuste valdkonnas, samuti suunised heade küberhügieeni tavade ja
kontrollimeetmete kohta, mille eesmärk on suurendada kodanike, sidusrühmade ja üksuste
teadlikkust küberturvalisuse riskidest ja nendeks valmisolekut, sealhulgas teadlikkust
pettuste toimepanemiseks kasutatavate meetodite kohta, nagu andmepüük, teeskluspettus,
pahavara ja muud sotsiaalse manipulatsiooni vormid. Lisaks nähakse direktiivis (EL)
2019/713 ette, et liikmesriigid kehtestavad poliitikameetmed (või tugevdavad neid)
mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise ärahoidmiseks ning
võtavad või tugevdavad meetmeid selliste kuritegude toimepanemise riski vähendamiseks,
mis hõlmab katseid panna toime selliseid pettusi nagu andmepüük ja riisumine; sel
eesmärgil kasutavad liikmesriigid teavitus- ja teadlikkuse suurendamise kampaaniaid ning
haridusprogramme. Kooskõlas nimetatud direktiividest tulenevate kohustustega peaksid
liikmesriigid välja töötama ja ajakohastama alalisi ja asjakohaseid meetmeid, et
suurendada üldsuse teadlikkust olemasolevatest ja tekkivatest maksepettuste mustritest,
käesoleva määruse kohaselt järgitavatest menetlustest, et teha kindlaks pettusekatsed ja
nendest teatada, ning makseteenuse kasutajate õigustest ja kohustustest, mis neil käesoleva
määruse kohaselt on seoses pettustega. Liikmesriigid peaksid teavitama komisjoni võetud
meetmetest.
8543/1/26 REV 1 119
ET
(155) Liikmesriigid peaksid tagama, et selliste teadlikkuse suurendamise ja haridusmeetmete
jaoks on olemas piisavad rahalised vahendid ning et need on asjakohaselt suunatud,
eelkõige vastavalt haavatavate tarbijarühmade, sealhulgas noorte ja eakate ning piiratud
digioskustega inimeste, vajadustele ja huvidele. Makseteenuse pakkujad, Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivis (EL) 2018/197233 määratletud isikutevahelise side
teenuse pakkujad ning väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste
otsingumootorite pakkujad peaksid tegema liikmesriikidega koostööd selliste pettusealaste
teadlikkuse suurendamise kampaaniate väljatöötamisel ja ajakohastamisel, sealhulgas
andes teavet nende teenuste puhul kindlaks tehtud pettuseohtude ja -mustrite kohta ning
kasutajate teadlikkusega seotud parimate tavade kohta. Selline koostöö peaks olema tasuta
ning toimuma mõistlikel ja proportsionaalsetel tingimustel.
(156) Elektrooniliste maksete turvalisus on väga oluline, et tagada kasutajate kaitse ja e-
kaubanduse jaoks sobiva keskkonna kujundamine. Kõik elektroonilisel kujul pakutavad
makseteenused tuleks tagada turvalisel viisil, võttes selleks kasutusele tehnoloogia, mis
suudab tagada kasutaja turvalise autentimise ja vähendada maksimaalselt pettuse ohtu. Mis
puudutab pettusi, siis direktiiviga (EL) 2015/2366 kehtestatud peamine uuendus oli kliendi
tugeva autentimise kasutuselevõtt. Direktiivi (EL) 2015/2366 rakendamise kohta koostatud
komisjoni hinnangus järeldati, et kliendi tugev autentimine on juba aidanud pettusi
märkimisväärselt vähendada.
33 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. detsembri 2018. aasta direktiiv (EL) 2018/1972, millega
kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik (ELT L 321, 17.12.2018, lk 36, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2018/1972/oj).
8543/1/26 REV 1 120
ET
(157) Kliendi tugeva autentimise nõudeid ei tohiks oluliselt muuta võrreldes direktiivi (EL)
2015/2366 alusel kehtivate nõuetega. Kliendi tugev autentimine põhineb jätkuvalt kahel
või enamal üksteisest sõltumatul elemendil, mis kuuluvad teadmise, omamise ja olemuse
kategooriatesse. Olemuse kategooria on seotud kehaosade füüsikaliste omaduste,
füsioloogiliste omaduste ja keha tekitatud käitumuslike protsessidega ning nende
kombinatsiooniga. Vähemalt kaks kasutatavat elementi peavad pärinema eri kategooriatest.
Autentimistehnoloogia uuenduste võimaldamiseks lubatakse selle põhimõtte osas tehtud
erandiga kasutada kahte elementi olemuse kategooriast, kui see ei vähenda turvalisuse
taset. Selleks et tagada kõrgetasemeline turvalisus ja selle erandi ühetaoline kohaldamine
riiklike pädevate asutuste poolt, peaks EBA töötama välja suunised selle kohta, kuidas
hinnata sellistel juhtudel kahe elemendi sõltumatust.
8543/1/26 REV 1 121
ET
(158) Kliendi tugevast autentimisest ei tohiks mööda hiilida, eelkõige põhjendamatu
tuginemisega kliendi tugeva autentimise osas tehtud vabastustele. Mõisted „kaupmehe
algatatud maksetehing“ ja „posti või telefoni teel esitatud maksekäsundil põhinev
maksetehing“ tuleks sõnaselgelt määratleda, kuna nendele mõistetele saab tugineda kliendi
tugeva autentimise kohaldamata jätmise põhjendamisel, kuid neid mõistetakse ja
kohaldatakse erinevalt ning neile tuginetakse ka nõuetest kõrvalehoidmise eesmärgil.
Kaupmehe algatatud maksetehingute puhul tuleks kohaldada kliendi tugevat autentimist
algse volituse kehtestamisel, selle kohaldamist ei tuleks nõuda järgnevate kaupmehe
algatatud maksetehingute puhul. Posti või telefoni teel esitatud maksekäsundil põhineva
maksetehingu puhul peaks selleks, et tehingut saaks käsitada posti või telefoni teel esitatud
maksekäsundil põhineva maksetehinguna, mittedigitaalne olema üksnes maksekäsundi
esitamine, mitte selle autentimine või täitmine, ning seetõttu ei peaks selle suhtes kehtima
kliendi tugeva autentimise kohustus. Selles mõttes võib kaardipõhise maksetehinguna
käsitada posti või telefoni teel esitatud maksekäsundil põhinevat maksetehingut, kui
maksekäsundi esitamine toimub mitteelektroonilisel viisil, näiteks kui makseandmed
edastatakse kaardiomanikult kaupmehele mitteelektrooniliste kanalite kaudu.
Maksetehingute suhtes, mille puhul maksja esitab maksekäsundi paberil, postiga või
telefoni teel, peaks maksja makseteenuse pakkuja kohaldama turvanõudeid ja kontrolle,
mis võimaldavad maksetehingu autentimist. Kliendi tugevast autentimisest ei tohiks mööda
hiilida ka selliste tavade abil, mis hõlmavad väljaspool liitu asutatud maksetehingute
vastuvõtmise teenust osutava makseteenuse pakkuja kasutamist, et vältida kliendi tugeva
autentimise nõuete täitmist.
8543/1/26 REV 1 122
ET
(159) Kuna kliendi tugevat autentimist peaks kohaldama selline makseteenuse pakkuja, kes
väljastab isikustatud turvavolitusi, ei peaks kohaldama kliendi tugevat autentimist
maksetehingute suhtes, mille algatab maksja asemel makse saaja, kui need tehingud
algatatakse täielikult ilma maksja sekkumise või osalemiseta. Kaupmehe algatatud
maksetehingute ja otsekorralduste, mis on mõlemad makse saaja algatatud tehingud,
regulatiivne käsitus tuleks ühtlustada ja nende suhtes tuleks kohaldada samu
tarbijakaitsemeetmeid, välja arvatud tingimusteta tagasimakse saamise õigus, mida tuleks
kohaldada üksnes otsekorralduste suhtes.
8543/1/26 REV 1 123
ET
(160) Selleks et luua eri makseinstrumentidele võrdsed tingimused, peaks olema võimalik
algatada üks või mitu korduvat kreeditkorraldust, sealhulgas erinevas summas, ilma
kohustuseta kohaldada kliendi tugevat autentimist, kui maksja makseteenuse pakkuja
algatab sellised kreeditkorraldused makse saaja taotlusel, tingimusel et täidetud on teatavad
kumulatiivsed tingimused. Eelkõige peaks see olema võimalik juhul, kui makse saaja
taotlus põhineb makse saaja ja maksja vahelisel lepingul, milles on kindlaks määratud
maksete sageduse ja makstavate summadega seotud tingimused, kui maksja sõlmib oma
makseteenuse pakkujaga lepingu, mille suhtes kohaldatakse kliendi tugevat autentimist ja
millega antakse makseteenuse pakkujale korraldus täita vastavad kreeditkorraldused
kooskõlas maksja ja makse saaja vahelise lepinguga, ning kui maksja makseteenuse
pakkuja poolt vastavate kreeditkorralduste algatamiseks ei ole maksjal vaja võtta
täiendavaid meetmeid. Samaväärsete kaitsemeetmete tagamiseks tuleks tagasimakseid ja
tagasimaksetaotlusi käsitlevaid sätteid, mida kohaldatakse makse saaja poolt või kaudu
algatatud maksetehingute suhtes, kohaldada käesoleva raamistiku kohaldamisalasse
kuuluvate kreeditkorralduste suhtes samadel tingimustel, mida kohaldatakse kaupmehe
algatatud maksetehingute suhtes. Lisaks on selleks, et edendada takistamatut innovatsiooni
ja kiirendada tõhusate maksemeetodite laiemat kättesaadavust maksjatele ja makse
saajatele suhtluspunktis, vaja võimaldada ühe või mitme korduva kreeditkorralduse
algatamist kõnealuse raamistiku alusel alates käesoleva määruse jõustumise kuupäevast.
8543/1/26 REV 1 124
ET
(161) Finantsalase kaasamise parandamiseks ning kooskõlas direktiiviga (EL) 2019/882 peaksid
kõik makseteenuse kasutajad, sealhulgas puuetega inimesed, eakad, piiratud digioskustega
inimesed ja need, kellel pole võimalik kasutada digikanaleid või nutitelefone, saama ennast
kaitsta pettuste eest, mida pakub kliendi tugev autentimine, eelkõige seoses selliste
põhiliste finantsteenuste kasutamisega nagu digitaalsed kaugmaksetehingud ja veebipõhine
juurdepääs maksekontole. Pärast kliendi tugeva autentimise kehtestamist ei saanud
teatavad liidu tarbijad enam veebipõhiseid tehinguid teha, kuna neil ei olnud praktikas
võimalik teha läbi kliendi tugevat autentimist. Seetõttu peaksid makseteenuse pakkujad
tagama, et nende kliendid saavad kasutada erinevaid kliendi tugeva autentimise tegemise
viise, mis on kohandatud nende vajadustele ja olukordadele. Need viisid peaksid olema
tasuta ega tohiks sõltuda ühestainsast tehnoloogiast, seadmest või mehhanismist ega
nutitelefoni või muu nutiseadme olemasolust.
8543/1/26 REV 1 125
ET
(162) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 910/201434 alusel rakendatavad Euroopa
digiidentiteedikukrud on e-identimise vahendid, mis pakuvad identimis- ja
autentimislahendusi, võimaldamaks piiriülest juurdepääsu finantsteenustele, sealhulgas
makseteenustele. Euroopa digiidentiteedikukru kasutuselevõtmise eesmärk on hõlbustada
veelgi piiriülest digitaalset tuvastamist ja autentimist turvaliste digimaksete tagamiseks
ning hõlbustada üleeuroopalise digimaksete raamistiku arendamist. Määruse (EL) nr
910/2014 artikli 5f lõike 2 kohaselt on makseteenuse pakkujad kohustatud aktsepteerima
Euroopa digiidentiteedikukrute kasutamist, et makseteenuste valdkonnas toetada kontole
sisselogimise ja tehingute algatamise eesmärgil toimuva e-identimise puhul kliendi tugeva
autentimise nõuete täitmist. EBA-le tuleks teha ülesandeks koostada regulatiivsed
tehnilised standardid, milles tuleks konkreetselt arvesse võtta Euroopa
digiidentiteedikukrute kasutamist, et toetada kliendi tugeva autentimise nõuete täitmist
eespool nimetatud eesmärkidel.
(163) E-kaubanduse ja mobiilimaksete mahu kasvuga peaks kaasnema turvameetmete üldine
tugevdamine. Kui tegemist on maksetehingu algatamisega kaugjuurdepääsu teel, st kui
maksekäsund esitatakse interneti kaudu, peaks tehingute autentimine tuginema
dünaamilistele koodidele, et makseteenuse kasutajale oleks igal ajal teada makse summa ja
makseteenuse kasutaja autoriseeritava tehingu makse saaja.
34 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta määrus (EL) nr 910/2014 e-identimise
ja e-tehingute jaoks vajalike usaldusteenuste kohta siseturul ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 1999/93/EÜ (ELT L 257, 28.8.2014, lk 73,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2014/910/oj).
8543/1/26 REV 1 126
ET
(164) Mobiilimaksete mahu kasvu ja nende maksete tegemiseks kasutatavate eri mudelite teket
silmas pidades tuleks kehtestada nõue kasutada kaugmaksetehingute puhul kliendi tugevat
autentimist koodidega, mis seovad tehingud dünaamiliselt konkreetse summa ja konkreetse
makse saajaga.
(165) Dünaamilise sidumisega vähendatakse maksekäsundi esitamise ja maksete autentimise
vahelisel ajal makse saaja nime ja tehingu summaga seotud manipuleerimise riski, aga ka
pettuseriski üldisemalt mobiilimaksete puhul, mille korral kliendi tugeva autentimise jaoks
on vaja kasutada maksja seadmes internetti. Seetõttu peaksid makseteenuse pakkujad
samuti kohaldama elemente, millega seostatakse tehing dünaamiliselt konkreetse summa ja
konkreetse makse saajaga, või samaväärse mõjuga ühtlustatud turvameetmeid, mis tagavad
tehingu summa ja saaja konfidentsiaalsuse, autentsuse ja tervikluse kõigis algatamise
etappides.
8543/1/26 REV 1 127
ET
(166) Vastavalt delegeeritud määruse (EL) 2018/389 artiklis 18 sätestatud kliendi tugevast
autentimisest vabastamisele lubati makseteenuse pakkujatel kliendi tugevat autentimist
mitte kohaldada, kui maksja algatab elektroonilise kaugmaksetehingu, mille riskitaseme on
makseteenuse pakkuja tehinguseiremehhanismidele tuginedes hinnanud madalaks.
Turuosalistelt saadud tagasiside näitab, et selleks, et suurem hulk makseteenuse pakkujaid
rakendaksid tehingu riskianalüüsi, on vaja vastu võtta asjakohased normid sellise analüüsi
ulatuse kohta, kehtestada selged auditeerimisnõuded, tagada üksikasjalikum teave ja
täpsemad määratlused riskiseire nõuete ja jagatavate andmete kohta ning hinnata
võimalikku kasu, mis tuleneb sellest, et makseteenuse pakkujatel lubatakse teatada
petturlikest maksetehingutest, mille eest nad ainuisikuliselt vastutavad. EBA peaks seetõttu
töötama välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles sätestatakse tehingu
riskianalüüsi reeglid.
(167) Turvameetmed peaksid olema vastavuses makseteenusega seotud riski tasemega. Selleks et
võimaldada kasutajasõbralike ja ligipääsetavate maksevahendite väljatöötamist madala
riskitasemega maksete tegemiseks, näiteks müügipunktis tehtavate väikese väärtusega
viipemaksete jaoks või juriidiliste isikute algatatud maksetehingute jaoks (sõltumata
sellest, kas nendeks makseteks kasutatakse mobiiltelefoni või mitte), tuleks regulatiivsetes
tehnilistes standardites täpsustada turvanõuete kohaldamisest tehtavaid vabastusi.
Isikustatud turvavolituste turvalisel viisil kasutamine on vajalik selleks, et vähendada
teeskluspettuse, andmepüügi ja muude pettuste riski. Kasutajate kaitseks tuleks vastu võtta
meetmed, millega kaitstakse nende isikustatud turvavolituste konfidentsiaalsust ja
terviklust.
8543/1/26 REV 1 128
ET
(168) Makseteenuse pakkujad peaksid kohaldama kliendi tugevat autentimist muu hulgas siis,
kui makseteenuse kasutaja teeb kaugjuurdepääsu teel toimingu, millega võib kaasneda
maksepettuse või muu kuritarvitamise oht. Makseteenuse pakkujad peaksid rakendama
piisavaid turvameetmeid makseteenuse kasutajate isikustatud turvavolituste
konfidentsiaalsuse ja tervikluse kaitsmiseks.
(169) Liikmesriikide turu sidusrühmade seas puudub ühtne arusaam kliendi tugeva autentimise
nõuete kohaldamisest makseinstrumentide, eelkõige maksekaartide digirahakottidesse
kandmise suhtes. Tokeni loomine või selle asendamine võib kaasa tuua maksepettuse või
muu kuritarvitamise ohu. Makseinstrumendi tokeni loomise või asendamise puhul, mis
toimub kaugjuurdepääsu teel makseteenuse kasutaja osalusel, peaks seega olema nõutav, et
makseteenuse kasutaja makseteenuse pakkuja kohaldaks tokeni väljastamise või
asendamise ajal kliendi tugevat autentimist. Makseteenuse pakkuja peaks tokeni loomise
või asendamise etapis kliendi tugevat autentimist kohaldades kaugjuurdepääsu teel
veenduma, et makseteenuse kasutaja on makseinstrumendi õiguspärane kasutaja, ning
seostama kasutaja ja makseinstrumendi digiversiooni asjakohase seadmega.
8543/1/26 REV 1 129
ET
(170) Otsemakse digirahakottide käitajatelt, kes kontrollivad kliendi tugeva autentimise
elemente, kui maksete tegemiseks kasutatakse digirahakottidesse salvestatud tokeniseeritud
instrumente, tuleks nõuda maksjate makseteenuse pakkujatega edasiandmislepingute
sõlmimist, et neil oleks võimalik sellist kontrolli jätkata, nõudes samas neilt peamiste
turvalisuse valdkonna kohustuste täitmist. Selliste lepingute kohaselt peaks maksja
makseteenuse pakkujatele jääma täielik vastutus olukorras, kus otsemakse digirahakoti
käitaja ei kohalda kliendi tugevat autentimist, ning neil peaks olema õigus auditeerida ja
kontrollida rahakoti käitaja turvasätteid.
(171) Kui tehnilise teenuse pakkujad või maksesüsteemide käitajad osutavad teenuseid makse
saajatele või makse saajate või maksjate makseteenuse pakkujatele, peaksid nad toetama
kliendi tugeva autentimise kohaldamist nende ülesannete raames maksetehingute
algatamisel või täitmisel. Arvestades, et nad täidavad olulist rolli jaemaksetega seotud
peamiste turvanõuete nõuetekohase rakendamise tagamisel, sealhulgas asjakohaste IT-
lahenduste pakkumise kaudu, peaksid tehnilise teenuse pakkujad ja maksesüsteemide
käitajad vastutama otsese rahalise kahju eest, mida nad on põhjustanud makse saajatele või
makse saajate või maksjate makseteenuse pakkujatele oma lepingulise suhte raames kliendi
tugeva autentimise kohaldamiseks vajalike teenuste osutamata jätmise eest, selle täitmata
jätmisega proportsionaalselt ning kuni asjakohase tehingu summa ulatuses.
8543/1/26 REV 1 130
ET
(172) Liikmesriigid peaksid tagama, et Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/11/EL35
artikli 18 kohaselt liikmesriikide määratud pädevad asutused täidavad kõnealuse direktiivi
artiklites 19 ja 20 sätestatud ülesandeid seoses nende territooriumil asuvate vaidluste
lahendamise üksustega, kes kavatsevad kvalifitseeruda vaidluste kohtuvälise lahendamise
üksusteks, et lahendada käesolevast määrusest tulenevate õiguste ja kohustustega seotud
vaidlusi.
(173) Pädevatel asutustel peaks olema õigus nõuda teavet määruses (EL) 2022/2065 määratletud
vahendusteenuste pakkujatelt, kes aitavad kaasa autoriseerimata makseteenuste
osutamisele, ning anda neile korraldus blokeerida või piirata juurdepääsu veebisaitidele,
mida haldavad autoriseerimata makseteenuste käitajad. Klientide rahaliste vahendite ja
muu vara ajutise kaitsmise huvides peaks see õigus olema kättesaadav juba uurimisetapis,
kui on olemas põhjendatud ja faktidel põhinev kahtlus, mis annab aluse eeldada, et toimub
autoriseerimata äritegevus.
35 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 21. mai 2013. aasta direktiiv 2013/11/EL tarbijavaidluste
kohtuvälise lahendamise kohta, millega muudetakse määrust (EÜ) nr 2006/2004 ja direktiivi
2009/22/EÜ (tarbijavaidluste kohtuvälise lahendamise direktiiv) (ELT L 165, 18.6.2013,
lk 63, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/11/oj).
8543/1/26 REV 1 131
ET
(174) Ilma et see piiraks klientide õigust pöörduda kohtusse, peaksid liikmesriigid tagama
makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate vaheliste vaidluste lahendamise
võimaldamiseks kergesti kättesaadavad, piisavad, sõltumatud, erapooletud, läbipaistvad ja
tõhusad vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused. Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrusega (EÜ) nr 593/200836 on ette nähtud, et lepingu suhtes kohaldatavat õigust
käsitlevad lepingutingimused ei tohi kahjustada tarbijale tema alalise elukohariigi õiguse
kohustuslike sätete alusel tagatud kaitset. Tõhusa ja tulemusliku vaidluste lahendamise
menetluse kehtestamiseks peaksid liikmesriigid tagama, et makseteenuse pakkujad
osalevad vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluses kooskõlas direktiivis 2013/11/EL
sätestatud kvaliteedinõuetega, et lahendada vaidlused enne kohtusse pöördumist. Tarbijate
ja ettevõtjate vaheliste lepinguliste vaidluste puhul, mis on seotud kaupade või teenuste
ostmisega, tagatakse direktiiviga 2013/11/EL, et liidu tarbijatel ja ettevõtjatel on
juurdepääs kinnitatud kvaliteediga vaidluste kohtuvälise lahendamise asutustele, mis
vastavad direktiivis 2013/11/EL sätestatud kvaliteedinõuetele. Makseteenuse pakkujatel
peaks olema kohustus osaleda vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlustes, et lahendada
makseteenuse pakkujate ja tarbijate vahelisi vaidlusi seoses käesolevast määrusest
tulenevate õiguste ja kohustustega. See võimaldaks tarbijatel, kellel ei ole juriidiliste
isikutega samu vahendeid ja ressursse, kasutada oma käesolevast määrusest tulenevaid
õigusi ning saada juurdepääs otstarbekamatele ja odavamatele täitmise tagamise
vahenditele. Tarbijaid ei tohiks sundida sellistes vaidluste kohtuvälise lahendamise
menetlustes osalema.
36 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 17. juuni 2008. aasta määrus (EÜ) nr 593/2008 lepinguliste
võlasuhete suhtes kohaldatava õiguse kohta (Rooma I) (ELT L 177, 4.7.2008, lk 6, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2008/593/oj).
8543/1/26 REV 1 132
ET
(175) Õigus tõhusale õiguskaitsevahendile ja õiglasele kohtulikule arutamisele on põhiõigused,
mis on sätestatud Euroopa Liidu põhiõiguste harta (edaspidi „harta“) artiklis 47. Seetõttu ei
tohiks vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlused olla kavandatud asendama
kohtumenetlust ning ei tohiks võtta tarbijatelt või kauplejatelt õigust pöörduda õiguskaitse
saamiseks kohtusse. Käesolevat määrust ei tohiks tõlgendada selliselt, et see takistaks
pooltel kasutada oma õigust pöörduda kohtusse. Kui vaidlust ei saa lahendada asjaomase
vaidluste kohtuvälise lahendamise menetluse abil, mille tulemus ei ole siduv, ei tohiks
pooli hiljem takistada algatamast kõnealuse vaidluse suhtes kohtumenetlust. Liikmesriigid
peaksid saama vabalt valida selle eesmärgi saavutamiseks asjakohased vahendid. Muu
hulgas peaks neil olema võimalus ette näha, et aegumistähtajad ei lõppe vaidluste
kohtuvälise lahendamise menetluse kestel.
(176) Tarbijatel peaks olema õigus kaitsta oma õigusi seoses käesoleva määruse alusel
makseteenuse pakkujatele pandud kohustustega esindushagide kaudu vastavalt Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivile (EL) 2020/182837.
37 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 25. novembri 2020. aasta direktiiv (EL) 2020/1828, mis
käsitleb tarbijate kollektiivsete huvide kaitsmise esindushagisid ja millega tunnistatakse
kehtetuks direktiiv 2009/22/EÜ (ELT L 409, 4.12.2020, lk 1,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2020/1828/oj).
8543/1/26 REV 1 133
ET
(177) Kehtestada tuleks asjakohased menetlused, mille kohaselt esitatakse kaebusi makseteenuse
selliste pakkujate vastu, kes ei täida oma kohustusi, ja tagada asjakohasel juhul mõjusate,
proportsionaalsete ja hoiatavate karistuste määramine. Selleks et tagada käesoleva määruse
tulemuslik täitmine, peaksid liikmesriigid määrama makseteenuse pakkujatest sõltumatud
pädevad asutused vastavalt määruses (EL) nr 1093/2010 sätestatud tingimustele.
Liikmesriigid peaksid teatama komisjonile määratud asutuste nimed ning esitama ka nende
ülesannete selge kirjelduse.
(178) Võttes arvesse asjaolu, et teatavad direktiivi (EL) 2015/2366 sätted, näiteks kulude
eelnevat läbipaistvust ja täitmisaega käsitlevad sätted, kavandati traditsioonilisi
elektroonilisi makseid silmas pidades ja neis ei võetud arvesse hajusraamatu tehnoloogia
või sarnase tehnoloogia kasutamise eripära e-raha tokenitega tehtavate maksetehingute
puhul, on oluline täpsustada, kas neid nõudeid kohaldatakse e-raha tokenitega tehtavate
maksetehingute suhtes, ning kehtestada sellega seoses üleminekusätted.
8543/1/26 REV 1 134
ET
(179) Pädevate asutuste volitusi tuleb veelgi lähendada, et rajada teed täitmise tagamise
samaväärsele tasemele lõimunud makseturul. Pädevatele asutustele tuleks anda kõik
järelevalve-, uurimis- ja karistuste määramise volitused, mis on vajalikud käesoleva
määruse järgimise tagamiseks. Seepärast tuleks käesolevas määruses sätestada ühised
miinimumvolitused, mis tuleks anda pädevatele asutustele, koos piisavate vahenditega
järelevalve tõhususe tagamiseks. Selleks et kaitsta tarbijaid ja tagada turul igal ajal piisava
teabe olemasolu, peaks pädevatel asutustel olema õigus võtta aegsasti
järelevalvemeetmeid, näiteks peatada või keelata teenuste osutamine, turustamine ja
reklaam või avaldada avalikke teateid, et hoiatada üldsust käesoleva määruse tegeliku või
kahtlustatava rikkumise eest. Pädevad asutused peaksid neid volitusi kasutama eelkõige
juhul, kui rikkumiseks on autoriseerimata makseteenuste osutamine, vale või eksitava
teabe levitamine makseturu kaudu ning üldisemalt olukord, kui makseteenuse pakkuja või
makseteenuse osutamises osalev kolmas isik ei täida käesolevast määrusest tulenevaid
kohustusi. Kui pädevate asutuste avalike teadaannete kaudu avaldatud teave näib olevat
ebatäpne, mittetäielik või selle aluseks olevad asjaolud ebaõiged, peaksid pädevad asutused
selle viivitamata parandama samade sidekanalite kaudu, mida kasutatakse üldsuse
teavitamiseks.
8543/1/26 REV 1 135
ET
(180) Pädevatel asutustel peaks digitaalses keskkonnas olema võimalik käesoleva määruse
rikkumised kiiresti ja tulemuslikult peatada, eelkõige juhul, kui rikkuja varjab oma isikut
või muudab täitmise tagamise vältimiseks oma asukohta liidu piires või asub tegutsema
kolmandas riigis. Tarbijate huvidele tõsise kahju tekitamise riski korral peaks pädevatel
asutustel olema võimalik võtta vastu ajutisi meetmeid, sealhulgas eemaldada
internetipõhise kasutajaliidese sisu või nõuda sellele juurdepääsul tarbijate jaoks sõnaselge
hoiatuse kuvamist. Sellised meetmed ei tohiks minna kaugemale sellest, mis on vajalik
käesoleva määruse rikkumise lõpetamiseks või keelustamiseks.
(181) Ilma et see piiraks õigust pöörduda käesoleva määruse järgimise tagamiseks kohtusse,
peaksid pädevad asutused kasutama neile käesoleva määruse alusel antud vajalikke
volitusi, sealhulgas volitust uurida väidetavaid rikkumisi ning määrata halduskaristusi ja
võtta haldusmeetmeid, kui makseteenuse pakkuja ei täida käesolevas määruses sätestatud
õiguste ja kohustustega seotud nõudeid, eelkõige kui on oht, et rikkumine kordub või et
riivatakse muul moel tarbijahuve. Pädevad asutused peaksid kehtestama tulemuslikud
mehhanismid, et soodustada võimalikest või tegelikest rikkumistest teatamist. Kõnealused
mehhanismid ei peaks takistama iga süüdistatava õigust kaitsele.
8543/1/26 REV 1 136
ET
(182) Liikmesriikidelt tuleks nõuda mõjusate, proportsionaalsete ja hoiatavate halduskaristuste ja
haldusmeetmete kehtestamist seoses käesoleva määruse sätete rikkumisega. Kõnealused
halduskaristused, sunniraha ja haldusmeetmed peaksid vastama teatavatele
miinimumnõuetele, sealhulgas seoses miinimumvolitustega, mis tuleks anda pädevatele
asutustele nende rakendamiseks, ning seoses kriteeriumidega, mida pädevad asutused
peaksid arvesse võtma nende kohaldamisel ning nende kohta teabe avaldamisel ja aruande
esitamisel. Liikmesriigid peaksid sätestama sunniraha kohaldamiseks konkreetsed normid
ja tulemuslikud mehhanismid.
(183) Pädevatel asutustel peaks olema volitus määrata rahalisi halduskaristusi, mille suurus on
piisav, et tasakaalustada rikkumisest loodetavat kasu, ning mis oleksid heidutavad ka
suurematele asutustele.
(184) Halduskaristuste ja haldusmeetmete kehtestamisel peaksid pädevad asutused
halduskaristuse või muu haldusmeetme liigi ja rahalise halduskaristuse määra üle
otsustamisel võtma arvesse samale füüsilisele või juriidilisele isikule sama rikkumise eest
määratud varasemaid kriminaalkaristusi. Seda on vaja teha selleks, et nii haldus- kui ka
kriminaalmenetluse kohaldamise korral määratud karistuste ja teiste haldusmeetmete
kogum piirduks oma ranguselt asjaomase rikkumise raskusastet arvestades vajalikuga.
8543/1/26 REV 1 137
ET
(185) Tulemusliku järelevalvesüsteemi tagamiseks peavad järelevalveasutused olema teadlikud
kõigist puudustest makseteenuse pakkujate tegevuses seoses käesolevas määruses
sätestatud õigusnormide järgimisega. Sellepärast peavad järelevalveasutused saama
üksteist teavitada makseteenuse pakkujate suhtes kehtestatud halduskaristustest ja
haldusmeetmetest, kui selline teave on oluline ka teiste järelevalveasutuste jaoks.
(186) Liidu makseteenuste raamistiku tõhusus sõltub paljude pädevate asutuste vahelisest
koostööst, sealhulgas selliste riigiasutuste koostööst nagu maksustamisvaldkonnas pädevad
asutused ja muud õiguskaitseasutused. Liikmesriigid peaksid tagama, et nende
õigusraamistik võimaldab ja hõlbustab sellist koostööd, mis on vajalik et saavutada liidu
makseteenuse raamistiku eesmärgid, sealhulgas selle normide igakülgse täitmise tagamise
kaudu. Selline koostöö peaks hõlmama halduskaristuste ja haldusmeetmete tulemuslikuks
täitmiseks vajalikku teabevahetust ja vastastikust abi, eelkõige rahaliste karistuste
piiriülesel täitmisele pööramisel.
8543/1/26 REV 1 138
ET
(187) Paljudes liikmesriikides on ametliku menetluse alternatiivina olemas kiirendatud
täitemenetlused või kokkuleppemenetlused – ükskõik kuidas neid riigisiseses õiguses
nimetatakse –, mis võimaldavad kiiremini vastu võtta otsuse, mille eesmärk on määrata
halduskaristus või haldusmeede või lõpetada asjaomane väidetav rikkumine ja selle
tagajärgede avaldumine, enne karistuse määramise ametliku menetluse algatamist.
Riiklikul tasandil vastu võetud erinevate õiguslike käsituste tõttu ei tundu asjakohane
püüda liikmesriikide kehtestatud täitmise tagamise meetodeid liidu tasandil ühtlustada.
Sellegipoolest tuleks tunnistada, et sellised meetodid võimaldavad pädevatel asutustel, kes
saavad neid rakendada, käsitleda rikkumisjuhtumeid teatavatel tingimustel kiiremini,
vähem kulukalt ja üldiselt tulemuslikumalt ning seetõttu tuleks nende kasutamist
innustada. Liikmesriikidel ei peaks olema kohustust kehtestada selliseid nõuete täitmise
tagamise meetodeid oma õigusraamistikega ega kohustust sundida pädevaid asutusi neid
kasutama, kui nad ei pea seda asjakohaseks.
(188) Liikmesriigid on kehtestanud palju eri halduskaristusi ja haldusmeetmeid makseteenuste
osutamist reguleerivate liidu õiguse põhisätete rikkumise puhuks ja rakendavad neid
praegu ning nende sätete rikkumiste uurimisel ja nende eest karistuste määramisel
kohaldatavad käsitusviisid on ebaühtlased. Kui jätta selgitamata, milliste põhisätete
rikkumisega peab kaasnema piisavalt heidutavate täitemeetmete kohaldamine kõikides
liikmesriikides, takistaks see makseteenuste ühtse turu eesmärkide saavutamist ja tekitaks
meelepärase kohtualluvuse valimise soodustamise riski, kuna pädevatel asutustel ei ole
ühesuguseid võimalusi võtta nende rikkumiste korral kiiresti ja samavõrd heidutavaid
täitemeetmeid.
8543/1/26 REV 1 139
ET
(189) Kuna kooskõlas riigisisese õigusega kohaldatava sunniraha eesmärk on sundida füüsilisi
või juriidilisi isikuid, kes on vastutavad liidu õiguse jätkuva rikkumise eest või kes peavad
täitma asja uuriva pädeva asutuse korraldust, seda korraldust täitma või kestva rikkumise
lõpetama, ei tohiks sunniraha kohaldamine takistada pädevatel asutustel määrata sama
rikkumise eest edaspidi halduskaristusi või muid haldusmeetmeid.
(190) Kui liikmesriigid ei ole sätestanud teisiti, tuleks sunniraha arvutada päevapõhiselt.
(191) Liikmesriigid peaksid andma pädevatele asutustele volituse määrata halduskaristusi ja
haldusmeetmeid makseteenuse pakkujatele või muudele füüsilistele või juriidilistele
isikutele, kui see on käesoleva määruse rikkumise korral kahju korvamiseks vajalik.
Pädevatele asutustele kättesaadavate karistuste ja meetmete valik peaks olema piisavalt lai,
et liikmesriigid ja pädevad asutused saaksid võtta arvesse makseteenuse pakkujate
erinevusi, eelkõige krediidiasutuste ning muude makseasutuste erinevusi seoses nende
suuruse, omaduste ja äritegevuse olemusega.
8543/1/26 REV 1 140
ET
(192) Käesoleva määruse sätete rikkumise eest määratud halduskaristuse või haldusmeetme
avaldamine võib olla väga heidutava mõjuga ja hoida ära sellise rikkumise kordumise.
Tänu avaldamisele saavad ka teised üksused teada karistatud makseteenuse pakkujaga
seotud riskidest, et võtta neid arvesse enne temaga ärisuhte loomist, ja see aitab ka teiste
liikmesriikide pädevaid asutusi seoses kaasnevate riskidega kõnealuse makseteenuse
pakkuja puhul, kui ta tegutseb asjaomaste liikmesriikide territooriumil piiriülese tegevuse
raames. Neil põhjustel tuleks lubada avaldada halduskaristusi ja haldusmeetmeid
käsitlevaid otsuseid ning teavet nende edasikaebamise õiguse ja edasikaebamise tulemuste
kohta, kui see puudutab juriidilisi isikuid. Tehes otsust selle kohta, kas määratud
halduskaristus või haldusmeede avaldada või mitte, peaksid pädevad asutused võtma
arvesse rikkumise raskusastet ja avaldamise tõenäolist heidutavat mõju. Sellise teabe
avaldamise korral füüsilistele isikutele osutamisel võidakse aga ebaproportsionaalselt
riivata nende õigusi, mis tulenevad hartast ja kohaldatavatest liidu andmekaitsealastest
õigusaktidest. Seetõttu tuleks teave avaldada anonüümitult, välja arvatud juhul, kui pädev
asutus peab vajalikuks avaldada isikuandmeid sisaldavad otsused käesoleva määruse
nõuete täitmise tõhusaks tagamiseks, sealhulgas avalike teadaannete või ajutiste keeldude
kohaldamise korral. Sellisel juhul peaks pädev asutus oma otsust põhjendama.
8543/1/26 REV 1 141
ET
(193) Selleks et koguda täpsemat teavet selle kohta, mil määral järgitakse liidu õigust
liikmesriikides, ning suurenda samas pädevate asutuste nõuete täitmise tagamise nähtavust,
on vaja, et pädevad asutused esitaksid EBA-le täiendavaid ja kvaliteetsemaid andmeid.
Esitatav teave tuleks anonüümida, et tagada kehtivate andmekaitsenormide järgimine, ning
esitada koondkujul, et järgida menetluste suhtes kohaldatavaid ametisaladuse hoidmise ja
konfidentsiaalsuse norme. EBA peaks esitama komisjonile korrapäraselt aruande
liikmesriikides nõuete täitmise tagamise meetmetega seoses tehtavate edusammude kohta.
(194) Komisjonil peaks olema õigus võtta kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 290 vastu
delegeeritud õigusakte käesoleva määruse täiendamiseks, et täpsustada teavet tasude kohta,
mida maksekaardisüsteemid ja töötlevad üksused peavad maksetehingute vastuvõtmise
teenust osutatavatele makseteenuse pakkujatele avaldama; ajakohastada summat, mille
ulatuses võib maksja olla kohustatud kandma autoriseerimata maksetehingutega seotud
kahju, mis tuleneb makseinstrumendi või isikustatud turvavolituste kaotamisest, vargusest
või väärkasutamisest; kohandada e-raha tokenitega tehtavate maksetehingute suhtes
kohaldatavaid õigusnorme, võttes arvesse tehnoloogia ja turu arengut, ning täpsustada
kriteeriume ja tegureid, mida EBA peab arvesse võtma teatavate ajutise sekkumise
volitustega seotud tingimuste kindlaksmääramisel. On eriti oluline, et komisjon viiks oma
ettevalmistava töö käigus läbi asjakohaseid konsultatsioone, sealhulgas ekspertide tasandil,
ja et kõnealused konsultatsioonid viidaks läbi kooskõlas 13. aprilli 2016. aasta
institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes38 sätestatud põhimõtetega.
Eelkõige selleks, et tagada delegeeritud õigusaktide ettevalmistamises võrdne osalemine,
saavad Euroopa Parlament ja nõukogu kõik dokumendid liikmesriikide ekspertidega samal
ajal ning nende ekspertidel on pidev juurdepääs komisjoni eksperdirühmade koosolekutele,
millel arutatakse delegeeritud õigusaktide ettevalmistamist.
38 ELT L 123, 12.5.2016, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/agree_interinstit/2016/512/oj.
8543/1/26 REV 1 142
ET
(195) Käesoleva määruse järjepideva kohaldamise tagamiseks peaks komisjonil olema võimalik
tugineda EBA erialastele teadmistele ja abile, mistõttu tuleks EBA-le anda ülesanne
töötada välja suuniseid ja koostada regulatiivsete ja rakenduslike tehniliste standardite
eelnõusid. Komisjonile tuleks anda õigus need regulatiivsete tehniliste standardite eelnõud
vastu võtta. EBA peaks käesoleva määruse alusel suuniste, regulatiivsete tehniliste
standardite eelnõude ja rakenduslike tehniliste standardite eelnõude väljatöötamisel
kooskõlas määrusega (EL) nr 1093/2010 konsulteerima kõigi asjakohaste sidusrühmadega,
sealhulgas makseteenuste turu sidusrühmadega, et võtta arvesse kõigi osaliste huve.
(196) EBA-le tuleks kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 9 lõikega 5 anda toodetesse
sekkumise õigus, et tal oleks võimalik liidus ajutiselt keelata teatavat liiki makseteenus või
selle teatav funktsioon või piirata selle pakkumist, kui on kindlaks tehtud, et see võib
kahjustada tarbijaid, ohustades seeläbi finantsturgude nõuetekohast toimimist ja
usaldusväärsust. Seepärast tuleks määrust (EL) nr 1093/2010 vastavalt muuta.
(197) Selleks et hõlbustada piiriülest koostööd käesoleva määruse täitmise tagamisel, tuleks
muuta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/239439 lisa, et lisada viide
käesolevale määrusele.
39 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 12. detsembri 2017. aasta määrus (EL) 2017/2394
tarbijakaitsealaste õigusaktide täitmise tagamise eest vastutavate liikmesriigi asutuste
vahelise koostöö kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EÜ) nr 2006/2004
(ELT L 345, 27.12.2017, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2017/2394/oj).
8543/1/26 REV 1 143
ET
(198) Võttes arvesse, et käesoleva määruse eesmärki – jätkata makseteenuste siseturu
integreerimist – ei suuda liikmesriigid piisaval määral saavutada, kuna see eeldab paljude
erinevate liidu ja riiklike õigusnormide ühtlustamist, ning et seda saab tänu meetmete
ulatusele ja toimele paremini saavutada liidu tasandil, võib liit võtta meetmeid kooskõlas
Euroopa Liidu lepingu artiklis 5 sätestatud subsidiaarsuse põhimõttega. Kõnealuses artiklis
sätestatud proportsionaalsuse põhimõtte kohaselt ei lähe käesolev määrus nimetatud
eesmärgi saavutamiseks vajalikust kaugemale.
(199) Võttes arvesse, et käesolevas määruses ja direktiivis (EL) 2026/…+ sätestatakse
õigusraamistik, millega reguleeritakse makseteenuse pakkumist liidus, tuleks
õiguskindluse ja liidu õigusraamistiku järjepidevuse tagamiseks kohaldada käesolevat
määrust alates kuupäevast, mil hakatakse kohaldama õigus- ja haldusnorme, mille
liikmesriigid peavad vastu võtma, et järgida direktiivi (EL) 2026/…+. Samas tuleks sätteid,
millega nõutakse makseteenuse pakkujatelt kreeditkorralduste puhul makse saaja nime ja
kordumatu tunnuse lahknevuste kontrollimist ning vastavat vastutuskorda, kohaldada
alates … [27 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], et anda makseteenuse
pakkujatele piisavalt aega võtta vajalikke meetmeid oma riigisiseste süsteemide
kohandamiseks, et neil oleks võimalik asjaomaseid nõudeid täita.
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 144
ET
(200) Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega tuleks käesolev määrus läbi vaadata, et teha
kindlaks määruse tulemuslikkus ja tõhusus selle eesmärkide saavutamisel. Läbivaatamine
peaks toimuma piisava ajavahemiku järel pärast kohaldamise alguskuupäeva, et oleks
piisavalt tõendeid, millele läbivaatamisel tugineda. Sobivaks perioodiks peetakse seitset
aastat. Kuigi läbivaatamisel tuleks käsitleda käesolevat määrust tervikuna, tuleks erilist
tähelepanu pöörata teatavatele teemadele, nimelt avatud panganduse toimimisele,
täiendavatele lahendustele pettuste vastu võitlemiseks ning õigusnormide asjakohasusele ja
mõjule seoses selliste olukordadega, kus tarbijal on autoriseeritud tehingute puhul
tagasimakse saamise õigus. Muude teemade, nimelt makseteenuse eest tasu võtmise
tavade, elektroonilise side teenuse pakkujatele ja teabe talletamise teenuse pakkujatele
maksepettuste ennetamiseks kehtestatud kohustuste, käesoleva määruse kohaldamisala
ning e-raha tokenitega tehtavate maksetehingutega seotud ja käesolevas määruses
sätestatud normide asjakohasuse ja mõju puhul on aga asjakohane, et läbivaatamine
toimuks enne ... [seitse aastat pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva], võttes
arvesse nende teemade suurt tähtsust konkurentsivõimelise, uuendusliku ja turvalise
makseturu toimimisele liidus. Kohaldamisala läbivaatamise käigus tuleks kaaluda nii
hõlmatud makseteenuste loetelu võimalikku laiendamist, et lisada sellised teenused nagu
maksesüsteemide ja makseskeemide kaudu osutatavad teenused, kui ka praegu välja jäetud
tehniliste teenuste, näiteks teatavat liiki digirahakottide, võimalikku lisamist
kohaldamisalasse.
8543/1/26 REV 1 145
ET
(201) Võttes arvesse, et virtuaalset IBANi kasutatakse liidus üha enam seaduslikel ärilistel
eesmärkidel, on oluline suurendada õiguskindlust ja tagada vastavus määrusele (EL) nr
260/2012. Seepärast on vaja selgitada, et virtuaalse IBANi suhtes kohaldatakse samu
õigusnorme kui IBANide suhtes, mis sisaldavad Rahvusvaheline Standardiorganisatsiooni
täpsustatud elemente. Määrust (EL) nr 260/2012 tuleks vastavalt muuta. Lisaks on
virtuaalne IBAN lubatud kehtiva maksekonto tunnusena, kui nõutakse IBANi kasutamist.
Võttes ühelt poolt arvesse virtuaalsest IBANist tulenevaid riske ja probleeme, sealhulgas
rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seisukohast, ning teiselt poolt nendest
saadavat kasu, peaks komisjon esitama Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa
Keskpangale ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomiteele aruande, milles hinnatakse, kas
on vaja kehtestada täiendavad meetmed virtuaalse IBANi reguleerimiseks liidu tasandil,
ning esitama asjakohasel juhul koos aruandega seadusandliku ettepaneku.
(202) Kooskõlas parema õigusloome põhimõtetega tuleks käesolev määrus läbi vaadata, et teha
kindlaks käesoleva määruse II ja III jaotises sätestatud normide asjakohasus ja mõju seoses
e-raha tokenitega tehtavate maksetehingutega. Läbivaatamise käigus peaks komisjon
hindama, kas arengut arvestades oleks soovitav laiendada käesoleva määruse kohaseid
makse saaja kontrollimise ja avatud panganduse nõudeid e-raha tokenitega tehtavatele
maksetehingutele.
8543/1/26 REV 1 146
ET
(203) Käesolevas määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse hartaga tunnustatud põhimõtteid,
sealhulgas õigust era- ja perekonnaelu austamisele, õigust isikuandmete kaitsele,
ettevõtlusvabadust, õigust tõhusale õiguskaitsele ning mitmekordse kohtumõistmise ja
karistamise keeldu. Käesolevat määrust tuleb kohaldada kooskõlas nimetatud õiguste ja
põhimõtetega.
(204) Liikmesriikide puhul, kelle rahaühik ei ole euro, tuleb käesolevas määruses esinevaid
viiteid eurodes väljendatud summadele käsitada asjaomase liikmesriigi kindlaks määratud
ekvivalentse summana asjaomase liikmesriigi vääringus. Viiteid maksetehingutele eurodes
või muudes vääringutes tuleb käsitada maksetehingutena eurodes või muudes vääringutes
nomineeritud rahaliste vahenditega, sealhulgas eurodes või muudes vääringutes
nomineeritud e-raha tokenitega.
(205) Euroopa Andmekaitseinspektoriga konsulteeriti kooskõlas määruse (EL) 2018/1725
artikli 42 lõikega 1 ning ta esitas arvamuse 22. augustil 2023]40,
ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:
40 ELT C, C/2023/1019, 16.11.2023, ELI: http://data.europa.eu/eli/C/2023/1019/oj.
8543/1/26 REV 1 147
ET
I JAOTIS
REGULEERIMISESE, KOHALDAMISALA JA MÕISTED
Artikkel 1
Reguleerimisese
1. Käesoleva määrusega kehtestatakse makseteenuste osutamise ühtsed normid seoses
järgmisega:
a) tingimuste läbipaistvus ja teabele esitatavad nõuded;
b) makseteenuse kasutajate ja makseteenuse pakkujate õigused ja kohustused.
2. Kui ei ole sätestatud teisiti, käsitatakse käesolevas määruses esitatud viidet
makseteenustele viitena direktiivi (EL) 2026/...+ I lisas osutatud makseteenustele.
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 148
ET
Artikkel 2
Kohaldamisala
1. Käesolevat määrust kohaldatakse liidus pakutavate makseteenuste suhtes, mida osutavad
järgmist liiki makseteenuse pakkujad:
a) Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 575/201341 artikli 4 lõike 1
punktis 1 määratletud krediidiasutused, sealhulgas nende filiaalid, kui need asuvad
liidus, olenemata sellest, kas nende filiaalide peakontor asub liidus või väljaspool
liitu;
b) postižiiroasutused, kellel on riigisisese õiguse kohaselt õigus osutada
makseteenuseid;
c) makseasutused;
d) Euroopa Keskpank ja liikmesriikide keskpangad, kui nad ei tegutse rahaasutuse või
muu riigiasutuse ülesannetes;
e) liikmesriigid ja nende piirkondlikud või kohalikud asutused, kui nad ei tegutse
riigiasutuse ülesannetes.
41 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis käsitleb
krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega muudetakse määrust
(EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj).
8543/1/26 REV 1 149
ET
2. Käesolevat määrust kohaldatakse ka teenuste suhtes, mida osutavad liidus järgmised
üksused:
a) tehnilise teenuse pakkujad artikli 23 lõike 2 ning artiklite 59, 94, 96, 97, 101 ja 103
kohaldamisel;
b) maksesüsteemide käitajad ja makseskeemide käitajad artiklite 31, 84, 101 ja 103
kohaldamisel; maksesüsteemid käitajad, sealhulgas maksekaardisüsteemid artikli 59
kohaldamisel ning maksekaardisüsteemide käitajad ja töötlevad üksused artikli 32
kohaldamisel;
c) isikutevahelise side teenuse pakkujad artiklite 61, 90, 96, 101 ja 103 kohaldamisel;
d) elektroonilise side teenuse pakkujad artikli 96 kohaldamisel;
e) teabe talletamise teenuse pakkujad artiklite 61, 82 ja 101 kohaldamisel;
f) väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite
pakkujad artiklite 61, 62, 90 ja 98 kohaldamisel;
g) mobiilseadmete algseadmete valmistajad artikli 96 kohaldamisel.
3. Käesolevat määrust ei kohaldata järgmise suhtes:
a) maksetehingud, mille puhul maksja teeb makse üksnes sularahas otse makse saajale,
ilma vahendava sekkumiseta;
8543/1/26 REV 1 150
ET
b) maksetehingud, mille puhul maksja teeb makse üksnes e-raha tokenites otse makse
saajale, ilma vahendava sekkumiseta;
c) maksetehingud, mille puhul maksja teeb makse saajale makse kaubandusagendi
kaudu, kui on täidetud järgmised tingimused:
i) kaubandusagendil on lepingu alusel õigus pidada läbirääkimisi kaupade või
teenuste müügi või ostu üle või sõlmida kaupade või teenuste müügi- või
ostutehinguid üksnes maksja või üksnes makse saaja nimel, kuid mitte mõlema
nimel, ning
ii) selline leping annab kaubandusagendile tegeliku võimaluse pidada maksja või
makse saajaga läbirääkimisi kaupade või teenuste müügi või ostu üle või
sõlmida kaupade või teenuste müügi- või ostutehinguid;
d) maksetehingud, mis seisnevad majandus- või kutsetegevusega mitte seotult sularaha
kogumises ja tarnimises mittetulundusliku või heategevusliku tegevuse käigus;
e) teenused, mille puhul makse saaja annab maksjale kauba või teenuse ostmiseks
tehtava maksetehingu osana sularaha, kui makseteenuse kasutaja on seda sõnaselgelt
taotlenud vahetult enne kõnealuse maksetehingu täitmist;
f) teenused, mille puhul jaekauplused nõustuvad väljastama sularaha makseteenuse
kasutaja sõnaselge taotluse alusel, kuid maksetehingu täitmisest eraldiseisvalt ning
ilma et sellega kaasneks kohustus osta kaupu või teenuseid;
8543/1/26 REV 1 151
ET
g) maksetehingud, mis põhinevad mõnel järgmisel dokumendil, millega makseteenuse
pakkuja annab rahalised vahendid makse saaja käsutusse:
i) pabertšekid vastavalt tšekke käsitlevaid ühtseid õigusnorme sätestavale
19. märtsi 1931. aasta Genfi konventsioonile;
ii) alapunktis i osutatud pabertšekkidega võrreldavad pabertšekid, mille suhtes
kohaldatakse nende liikmesriikide õigusakte, kes ei ole tšekke käsitlevaid
ühtseid õigusnorme sätestava 19. märtsi 1931. aasta Genfi konventsiooni
osalised;
iii) paberil käskvekslid, millele on osutatud veksleid ja lihtveksleid käsitlevaid
ühtseid õigusnorme sätestavas 7. juuni 1930. aasta Genfi konventsioonis;
iv) alapunktis iii osutatud käskvekslitega võrreldavad paberil käskvekslid, mille
suhtes kohaldatakse nende liikmesriikide õigusakte, kes ei ole veksleid ja
lihtveksleid käsitlevaid ühtseid õigusnorme sätestava 7. juuni 1930. aasta Genfi
konventsiooni osalised;
v) paberil vautšerid või samalaadsed füüsilised vautšerid;
vi) paberil reisitšekid;
vii) paberil rahakaardid, nagu need on määratlenud Ülemaailmne Postiliit;
h) maksetehingud, mis tehakse makse- või väärtpaberiarveldussüsteemis
arveldusagentide, kesksete vastaspoolte, kliiringukodade, keskpankade või muude
süsteemis osalejate ning makseteenuse pakkujate vahel, ilma et see piiraks artikli 31
kohaldamist;
8543/1/26 REV 1 152
ET
i) maksetehingud, mis on seotud väärtpaberitest koosneva vara teenindamisega,
sealhulgas dividendide, sissetuleku või muude tulude jaotamise või tagasiostmise või
müügiga, mida teevad punktis h osutatud isikud või investeerimisühingud,
krediidiasutused, ühisinvesteerimisettevõtjad või investeerimisteenuseid osutavad
varahaldusettevõtjad ning kõik muud asutused, kellel on lubatud hallata
finantsinstrumente;
j) maksetehingud, mida teeb krüptovarateenuse osutaja, kes vahendab ostjat ja müüjat,
kui e-raha tokeneid vahetatakse muude e-raha tokenite või muu krüptovara vastu või
kui e-raha tokeneid vahetatakse rahaliste vahendite, sealhulgas e-raha tokenite, või
krüptovara vastu, ning tehinguid teeb krüptovarateenuse osutaja, kes tegutseb enda
nimel nende e-raha tokenite ostja või müüjana;
k) teenused, mis põhinevad konkreetsetel makseinstrumentidel, sealhulgas e-rahal
põhinevatel instrumentidel, mis vastavad ühele järgmisele tingimusele:
i) makseinstrumendid, millega on nende valdajal võimalik soetada kaupu või
kasutada teenuseid ainult makseinstrumendi väljastaja ruumides, sealhulgas
füüsilistes ruumides või e-poodides, või kaupu müüvate või teenuseid
osutavate isikute ühesainsas piiratud võrgus vahetult väljastajaga sõlmitud
ärilepingu alusel;
ii) makseinstrumendid, mida saab kasutada üksnes väga piiratud valiku kaupade
soetamiseks või teenuste saamiseks, sealhulgas makseinstrumendid, mida
kasutatakse üksnes selliste makseteenuse kasutajate vahelistes tehingutes, kes
ei ole tarbijad;
8543/1/26 REV 1 153
ET
iii) ainult ühes liikmesriigis kehtivad makseinstrumendid, mis antakse ettevõtja või
avaliku sektori asutuse taotluse korral, mida reguleerib riiklik või piirkondlik
avaliku sektori asutus konkreetsetel sotsiaalsetel või maksustamisega seotud
eesmärkidel ja mis võimaldavad soetada konkreetseid kaupu või saada
teenuseid tarnijatelt, kes on sõlminud väljastajaga ärilepingu, ning mida ei saa
rahaks konverteerida;
l) maksetehingud, mida teeb direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 1 määratletud
elektroonilise side võrkude pakkuja, või teenused, mida osutatakse lisaks kõnealuse
direktiivi artikli 2 punktis 4 määratletud elektroonilise side teenusele võrgu kliendile
või teenuse tellijale
i) digitaalse sisu ja häälepõhiste teenuste ostmiseks, olenemata digitaalse sisu
ostmiseks või tarbimiseks kasutatavast seadmest, ning maksetehingu summa
lisatakse asjaomasele arvele, või
ii) mis tehakse heategevuse raames või piletite ostmiseks elektroonilisest
seadmest või seadme kaudu ning mille maksumus lisatakse asjaomasele arvele,
tingimusel et ühegi maksetehingu summa ei ole suurem kui 60 eurot ning
– maksetehingute kogusumma ei ületa ühe võrgu kliendi või teenuse tellija kohta
360 eurot kuus või
– kui võrgu klient või teenuse tellija eelrahastab oma elektroonilise side võrgu
või teenuse pakkuja juures avatud kontot, ei ületa maksetehingute kogusumma
360 eurot kalendrikuus;
8543/1/26 REV 1 154
ET
m) makseteenuse pakkujate, nende agentide või filiaalide vahelised maksetehingud, mis
tehakse nende enda nimel;
n) krüptovarateenuse osutajate või nende filiaalide vahelised maksetehingud, mis
tehakse nende enda nimel;
o) emaettevõtja ja selle tütarettevõtja vahelised või sama emaettevõtja mitme
tütarettevõtja vahelised maksetehingud ja seonduvad teenused ilma makseteenuse
pakkuja vahendava sekkumiseta, välja arvatud samasse konsolideerimisgruppi
kuuluva ettevõtja vahendav sekkumine, ning maksekäsundite kogumine
konsolideerimisgrupi nimel emaettevõtja või selle tütarettevõtja poolt eesmärgiga
edastada need makseteenuse pakkujale;
p) majandus- või kutsetegevuse käigus pangatähtede ja müntide füüsiline transport,
sealhulgas nende vastuvõtmine, töötlemine ja tarnimine;
q) sularahas tehtavad valuutavahetustoimingud, mille puhul rahalisi vahendeid ei hoita
maksekontol.
4. II ja III jaotist kohaldatakse liikmesriigi vääringus tehtud maksetehingute suhtes, kui nii
maksja makseteenuse pakkuja kui ka makse saaja makseteenuse pakkuja või ainus
maksetehingus osalev makseteenuse pakkuja asuvad liidus.
8543/1/26 REV 1 155
ET
5. Seoses maksetehingu nende osadega, mis tehakse liidus, kohaldatakse II jaotist (välja
arvatud artikli 13 lõike 1 punkt b, artikli 20 lõike 2 punkt e ja artikli 24 punkt a) ning III
jaotist (välja arvatud artiklid 70–76) sellises vääringus tehtud maksetehingute suhtes, mis
ei ole liikmesriigi vääring, kui nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka makse saaja
makseteenuse pakkuja või ainus maksetehingus osalev makseteenuse pakkuja asuvad
liidus.
6. Seoses maksetehingu nende osadega, mis tehakse liidus, kohaldatakse II jaotist (välja
arvatud artikli 13 lõike 1 punkt b, artikli 20 lõike 2 punkt e, artikli 20 lõike 5 punkt h ning
artikli 24 punkt a) ja III jaotist (välja arvatud artikli 28 lõiked 2 ja 3, artiklid 51, 58, 65, 66
ja 70, artikli 73 lõige 1 ning artiklid 79 ja 82) kõigis vääringutes tehtud maksetehingute
suhtes, kui liidus asub vaid üks makseteenuse pakkujatest.
7. Liikmesriigid võivad vabastada direktiivi 2013/36/EL artikli 2 lõike 5 punktides 4–23
osutatud asutused käesoleva määruse kõigi sätete või mõne sätte nõuete täitmisest.
8. EBA annab hiljemalt ... [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]
kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja pädevatele asutustele adresseeritud
suunised, mis käsitlevad selliste maksetehingute käesoleva määruse kohaldamisalast
väljajätmist, mille puhul makse tehakse maksjalt makse saajale kaubandusagendi kaudu,
nagu on osutatud käesoleva artikli lõike 3 punktis c.
8543/1/26 REV 1 156
ET
9. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et täpsustada tingimusi, mille
alusel jäetakse käesoleva määruse kohaldamisalast välja käesoleva artikli lõike 3 punktis k
osutatud konkreetsetel makseinstrumentidel põhinevad teenused. Kõnealuste regulatiivsete
tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab EBA arvesse kogemusi, mis on saadud
kohaldades tema 24. veebruari 2022. aasta suuniseid seoses piiratud võrkude
väljajätmisega direktiivi (EL) 2015/2366 kohaldamisalast.
EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu
komisjonile hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Komisjonile antakse õigus võtta nimetatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu
kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
10. Liikmesriigid teatavad lõike 7 kohaselt vastu võetud õigusnormidest komisjonile
hiljemalt ... [21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid
teatavad põhjendamatu viivituseta komisjonile kõnealuste sätete hilisematest muudatustest
ning lõike 7 kohaselt hiljem vastu võetud õigusnormidest.
8543/1/26 REV 1 157
ET
Artikkel 3
Mõisted
Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:
1) „makseteenus“ – direktiivi (EL) 2026/...+ I lisas loetletud äritegevus;
2) „makseteenuse pakkuja“ – käesoleva määruse artikli 2 lõikes 1 osutatud asutus või
füüsiline või juriidiline isik, kelle suhtes kohaldatakse artikli 33 kohast vabastust või
kellele on osutatud direktiivi (EL) 2026/...+ artikli 35 lõikes 1 või artikli 36 lõikes 1;
3) „makseteenuse kasutaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes kasutab makseteenust maksja,
makse saaja või mõlemana;
4) „tarbija“ – füüsiline isik, kes tegutseb käesoleva määrusega reguleeritavate makseteenuse
lepingute raames eesmärkidel, mis ei seondu selle isiku kaubandus-, äri- või
kutsetegevusega;
5) „maksja“ – füüsiline või juriidiline isik, kellel on maksekonto ja kes esitab maksekäsundi
või lubab selle esitada asjaomaselt maksekontolt makse tegemiseks või kui maksekontot ei
ole, füüsiline või juriidiline isik, kes esitab maksekäsundi;
6) „makse saaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes on maksetehinguga ülekantavate rahaliste
vahendite ettenähtud saaja;
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 158
ET
7) „rahalised vahendid“ – jaekasutuseks käibele lastud keskpangaraha, elektroonsel kujul
edastatav raha ja e-raha, sealhulgas e-raha tokenid;
8) „maksetehing“ – maksja poolt või maksja nimel või makse saaja poolt või makse saaja
nimel esitatud maksekäsundi alusel toimuv rahaliste vahendite sissemakse, ülekanne või
väljamakse, mis ei olene makse aluseks olevatest kohustustest maksja ja makse saaja
vahel;
9) „maksetehingu algatamine“ – toimingud, mida on vaja maksetehingu täitmise
ettevalmistamiseks, sealhulgas maksekäsundi esitamine ja autentimisprotsessi
lõpuleviimine;
10) „maksetehingu täitmine“ – protsess, mis algab pärast maksetehingu algatamise etapi
lõpuleviimist ja lõpeb siis, kui sissemakstud, väljamakstud või üle kantud rahalised
vahendid on makse saajale kättesaadavaks tehtud;
11) „maksekäsund“ – juhis, mille maksja või makse saaja annab oma makseteenuse pakkujale
maksetehingu täitmiseks;
12) „maksekäsundi esitamine kaugjuurdepääsu teel“ – maksekäsundi esitamine interneti
kaudu;
13) „makseasutus“ – juriidiline isik, kellele on antud tegevusluba kooskõlas direktiivi
(EL) 2026/…+ artikliga 13 makseteenuste osutamiseks kõikjal liidus;
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 159
ET
14) „makseasutuse tegevusloa taotleja“ – ettevõtja, kes on taotlenud tegevusluba kooskõlas
direktiivi (EL) 2026/...+ artikliga 3 ja kelle kohta ei ole veel otsust tehtud;
15) „päritoluliikmesriik“ – üks järgmine riik:
a) liikmesriik, kus on makseteenuse pakkuja registrijärgne asukoht, või
b) liikmesriik, kus asub makseteenuse pakkuja peakontor, kui makseteenuse pakkujal
puudub tema riigisisese õiguse kohane registrijärgne asukoht;
16) „vastuvõttev liikmesriik” – liikmesriik, mis ei ole päritoluliikmesriik ja kus makseteenuse
pakkujal on agent või filiaal või kus ta osutab makseteenuseid;
17) „agent“ – füüsiline või juriidiline isik, kes tegutseb makseteenuste osutamisel
makseasutuse nimel ja eest ning kes valdab makseasutuse rahalisi vahendeid või kes on
otseselt seotud makseasutuse makseteenuste osutamisega;
18) „filiaal“ – tegevuskoht, mis ei ole peakontor ja mis on makseteenuse pakkuja osa, mis ei
ole juriidiline isik ning mis teeb otse kõiki või mõningaid makseteenuse pakkuja
äritegevusele omaseid tehinguid; kõiki tegevuskohti, mille teises liikmesriigis paikneva
peakontoriga makseteenuse pakkuja on ühes liikmesriigis avanud, käsitatakse ühe
filiaalina;
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 160
ET
19) „konsolideerimisgrupp“ – selliste ettevõtjate grupp, kes on üksteisega seotud Euroopa
Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2013/34/EL42 artikli 22 lõikes 1, 2 või 7 osutatud viisil,
või ettevõtjad, kellele on osutatud komisjoni delegeeritud määruse (EL) nr 241/201443
artiklites 4, 5, 6 ja 7 ning kes on üksteisega seotud määruse (EL) nr 575/2013 artikli 10
lõikes 1 või artikli 113 lõike 6 esimeses lõigus või artikli 113 lõike 7 esimeses lõigus
osutatud viisil;
20) „maksesüsteem“ – ametlikel standarditel ja ühtsetel normidel põhinev rahaliste vahendite
edastamise süsteem maksetehingute töötlemiseks, kliiringuks või arveldamiseks;
21) „maksesüsteemi käitaja“ – maksesüsteemi käitamise eest õiguslikult vastutav juriidiline
isik;
22) „tehnilise teenuse pakkuja“ – teenusepakkuja, kelle osutatavad teenused ei ole
makseteenused, kuid toetavad makseteenuse osutamist, ning kellele ülekantavad rahalised
vahendid ühelgi ajahetkel ei kuulu;
42 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/34/EL teatavat liiki
ettevõtjate aruandeaasta finantsaruannete, konsolideeritud finantsaruannete ja nendega
seotud aruannete kohta ja millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi
2006/43/EÜ ning tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 78/660/EMÜ ja 83/349/EMÜ
(ELT L 182, 29.6.2013, lk 19, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/34/oj). 43 Komisjoni 7. jaanuari 2014. aasta delegeeritud määrus (EL) nr 241/2014, millega
täiendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EL) nr 575/2013 seoses
regulatiivsete tehniliste standarditega, milles käsitletakse finantsinstitutsioonide suhtes
kohaldatavaid omavahendite ja kõlblike kohustuste nõudeid (ELT L 74, 14.3.2014, lk 8,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg_del/2014/241/oj).
8543/1/26 REV 1 161
ET
23) „elektroonilise side teenuse pakkuja“ – direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 4
määratletud elektroonilise side teenuse pakkuja;
24) „isikutevahelise side teenuse pakkuja“ – direktiivi (EL) 2018/1972 artikli 2 punktis 5
määratletud isikutevahelise side teenuse pakkuja;
25) „teabe talletamise teenuse pakkuja“ – (EL) 2022/2065 artikli 3 punkti g alapunkti iii
tähenduses teabe talletamise teenuse pakkuja;
26) „väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkuja“ –
määruse (EL) 2022/2065 artiklis 33 määratletud väga suurte digiplatvormide ja väga suurte
internetipõhiste otsingumootorite pakkuja;
27) „krüptovarateenuse osutaja“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 15
määratletud krüptovarateenuse osutaja;
28) „krüptovarateenus” – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 16 määratletud
krüptovarateenus;
29) „e-raha token“ – määruse (EL) 2023/1114 artikli 3 lõike 1 punktis 7 määratletud e-raha
token;
30) „e-raha“ – elektrooniliselt, sealhulgas magnetiliselt hoitav rahaline väärtus, mis antakse
välja rahaliste vahendite vastu maksetehingute tegemiseks ja mille võtab vastu füüsiline
või juriidiline isik, kes ei ole e-raha väljastaja;
8543/1/26 REV 1 162
ET
31) „digitaalne sisu“ – kaubad või teenused, mis on toodetud ja tarnitud digitaalsel kujul, mille
kasutamine või tarbimine on võimalik vaid tehnilise seadmega ning mis ei hõlma mingil
viisil füüsiliste kaupade ja teenuste kasutamist või tarbimist;
32) „mikroettevõtja“ – ettevõtja, kes on makseteenuse lepingu sõlmimise ajal soovituse
2003/361/EÜ lisa artiklis 1 ja artikli 2 lõigetes 1 ja 3 määratletud ettevõtja;
33) „raamleping“ – makseteenuse leping, millega reguleeritakse individuaalsete ja järjestikuste
maksetehingute täitmist tulevikus ning mis võib sisaldada maksekonto avamise kohustust
ja tingimusi;
34) „sidevahendid“ – vahendid, mida makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja võivad
kasutada omavahelise makseteenuse lepingu sõlmimisel, ilma et nad peaksid ühel ajal
füüsiliselt kohal viibima;
35) „maksekonto“ – makseteenuse pakkuja juures ühe või mitme makseteenuse kasutaja nimel
avatud konto, mida saab kasutada ühe või mitme maksetehingu täitmiseks ning mis
võimaldab saata rahalisi vahendeid kolmandatele isikutele ja neilt rahalisi vahendeid saada;
36) „volitus“– maksja antud loa väljendus makse saajale ja – otse või kaudselt makse saaja
kaudu – maksja makseteenuse pakkujale, millega makse saajal lubatakse algatada
maksetehing maksja kindlaks määratud maksekonto teatava summa ulatuses
debiteerimiseks ning millega maksja makseteenuse pakkujal lubatakse vastavad juhised
täita;
8543/1/26 REV 1 163
ET
37) „kontot haldav makseteenuse pakkuja“ – makseteenuse pakkuja, kes tagab makseteenuse
kasutajale maksekonto ja haldab seda;
38) „sularahaautomaadi käitaja“ – füüsiline või juriidiline isik, kes osutab direktiivi (EL)
2026/...+ I lisa punktis 1 osutatud sularaha väljavõtmise teenust ja kes ei ole kontot haldav
makseteenuse pakkuja ega osuta muid kõnealuse direktiivi I lisas osutatud makseteenuseid;
39) „püsiv andmekandja“ – vahend, mis võimaldab makseteenuse kasutajal isiklikult talle
adresseeritud teavet salvestada nii, et seda saaks tulevikus kasutada nii kaua, kui on teabe
salvestamise otstarbe seisukohast vajalik, ning mis võimaldab salvestatud teavet muutmata
kujul taasesitada;
40) „ärinimi“ – nimi, mida makse saaja tavaliselt oma äritegevuses ja selle turundamisel
kasutab, et maksja saaks ta tuvastada;
41) „rahasiire“ – makseteenus, mille puhul saadakse maksjalt rahalisi vahendeid maksja või
makse saaja nimel maksekontot avamata ning mille ainus eesmärk on kanda vastav
rahasumma üle makse saajale või mõnele teisele makseteenuse pakkujale, kes tegutseb
makse saaja nimel, või mille puhul sellised rahalised vahendid saadakse makse saaja nimel
ning tehakse talle kättesaadavaks;
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 164
ET
42) „makseinstrument“ – makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud
individuaalne seade või individuaalsed seadmed või toimingute kogum, mis võimaldab
algatada maksetehingu;
43) „makse algatamise teenus” – teenus maksekäsundi esitamiseks makseteenuse kasutaja
taotlusel seoses teise makseteenuse pakkuja juures avatud maksekontoga;
44) „kontoteabe teenus“ – internetipõhine teenus, mille puhul teenusepakkuja pääseb ligi ühele
või mitmele makseteenuse kasutaja maksekontole, mis on kättesaadavad internetis ning
mille kasutaja on avanud ühe või mitme kontot haldava makseteenuse pakkuja juures, et
osutada makseteenuse kasutajale maksekonto andmete koondamise või konsolideerimise
teenust või edastada andmed teisele üksusele, kes osutab seda teenust makseteenuse
kasutajale;
45) „makse algatamise teenuse pakkuja“ – makseteenuse pakkuja, kes osutab makse
algatamise teenust;
46) „kontoteabe teenuse pakkuja“ – makseteenuse pakkuja, kes osutab kontoteabe teenust;
47) „maksekaardisüsteem” – määruse (EL) 2015/751 artikli 2 punktis 16 määratletud
maksekaardisüsteem;
8543/1/26 REV 1 165
ET
48) „töötlemine“ – maksetehingute kontekstis määruse (EL) 2015/751 artikli 2 punktis 27
määratletud töötlemine;
49) „töötlev üksus” – määruse (EL) 2015/751 artikli 2 punktis 28 määratletud töötlev üksus;
50) „maksetehingute vastuvõtmine“ – makseteenus, mida osutab makseteenuse pakkuja, kellel
on makse saajaga leping maksetehingute vastuvõtmiseks ja töötlemiseks, mille tulemusena
kantakse rahalised vahendid üle makse saajale;
51) „makseinstrumentide väljastamine“ – makseteenus, mida osutab makseteenuse pakkuja,
kellel on sõlmitud leping, et anda maksjale makseinstrument maksja maksetehingute
algatamiseks ja töötlemiseks;
52) „otsekorraldus“ – makseteenus, mille eesmärk on debiteerida maksja maksekontot, kui
maksetehingu on algatanud makse saaja volituse alusel, mille maksja on andnud makse
saajale, makse saaja makseteenuse pakkujale või maksja enda makseteenuse pakkujale;
53) „kreeditkorraldus“ – makseteenus, mille puhul makseteenuse pakkuja, kelle juures maksja
maksekonto on avatud, krediteerib makse saaja maksekontot maksetehingu või
järjestikuste maksetehingutega maksja maksekontolt maksja antud juhise alusel;
8543/1/26 REV 1 166
ET
54) „välkkreeditkorraldus” – kreeditkorraldus, mis täidetakse viivitamata, ööpäev läbi ja igal
kalendripäeval;
55) „väärtuspäev“ – päev, mille makseteenuse pakkuja võtab aluseks maksja kontolt
võetavatelt või maksekontole krediteeritavatelt rahalistelt vahenditelt intressi arvutamisel;
56) „viitekurss“ – vahetuskurss, millele tuginedes arvutatakse vääringu konverteerimise tasu ja
mille makseteenuse pakkuja avalikustab või mis pärineb üldsusele kättesaadavast allikast;
57) „viiteintressimäär“ – intressimäär, millele tuginedes arvutatakse kasutatav intressimäär ja
mis pärineb üldsusele kättesaadavast allikast, mida saavad kontrollida mõlemad
makseteenuse lepingu osalised;
58) „turu keskmine koondvahetuskurss“ – kurss, mis väljendab valuutapaari ostu- ja
müügihindade keskpunkti valuutaturul ning mille arvutamiseks kombineeritakse mitmest
allikast pärit andmeid, et kajastada täpselt ja reaalajas turutingimusi;
59) „autentimine“ – toiming, mis võimaldab makseteenuse pakkujal kindlaks teha
makseteenuse kasutaja isiku või konkreetse makseinstrumendi kasutamise kehtivuse,
sealhulgas kasutaja isikustatud turvavolituste kasutamine;
8543/1/26 REV 1 167
ET
60) „kliendi tugev autentimine“ – autentimine, mille käigus kasutatakse kahte või enamat
elementi, mis kuuluvad teadmise (miski, mida teab üksnes kasutaja), omamise (miski,
mida omab üksnes kasutaja) või olemuse (miski, mis on kasutajale omane) kategooriasse ja
on sõltumatud, nii et neist ühe rikkumine ei ohusta teiste usaldusväärsust, ning mille
ülesehitus võimaldab kaitsta autentimisandmete konfidentsiaalsust;
61) „isikustatud turvavolitused“ – makseteenuse pakkuja poolt makseteenuse kasutajale
autentimise eesmärgil antud isikustatud elemendid;
62) „tundlikud makseandmed“ – andmed, sealhulgas isikustatud turvavolitused, mida on
võimalik kasutada pettuse toimepanemiseks;
63) „kordumatu tunnus“ – tähtede, numbrite või sümbolite kombinatsioon, mille makseteenuse
pakkuja määrab makseteenuse kasutajale ning mille makseteenuse kasutaja esitab selleks,
et teha maksetehingu jaoks üheselt kindlaks teine makseteenuse kasutaja või maksekonto,
mis kuulub kõnealusele teisele makseteenuse kasutajale;
64) „tööpäev“ – päev, mil maksja makseteenuse pakkuja või maksetehingu täitmisega seotud
makse saaja makseteenuse pakkuja on maksetehingu (välja arvatud välkkreeditkorraldus)
täitmiseks vajalikuks arvelduseks avatud;
65) „isehallatav aadress“ – määruse (EL) 2023/1113 artikli 3 punktis 20 määratletud
isehallatav aadress;
8543/1/26 REV 1 168
ET
66) „teenuseosutaja hallatav rahakott“ – krüptovara rahakoti aadress, mille puhul
krüptovarateenuse osutaja tagab oma kliendi nimel krüptovara või sellisele krüptovarale
juurdepääsu vahendite hoidmise või kontrollimise, asjakohasel juhul privaatsete
krüptovõtmete abil;
67) „kaupmehe algatatud maksetehing“ – maksetehing, mille puhul maksja on andnud makse
saajale volituse esitada maksekäsund maksetehingu või järjestikuste maksetehingute
tegemiseks konkreetse makseinstrumendi kaudu, mis on välja antud selleks, et maksja
saaks esitada maksetehingute tegemiseks maksekäsundeid, mille puhul kõnealune volitus
põhineb maksja ja makse saaja vahelisel toodete tarnimise või teenuste osutamise lepingul,
ning mille puhul nende tehingute algatamisele makse saaja poolt ei pea eelnema maksja
konkreetne toiming;
68) „posti või telefoni teel esitatud maksekäsundil põhinev maksetehing“ – maksetehing, mille
puhul maksja esitab maksekäsundi muul viisil kui elektrooniliste platvormide või seadmete
kaudu, näiteks paberil, postiga või telefoni teel, olenemata sellest, kas tehingu täitmine
toimub elektrooniliselt või mitte;
69) „sunniraha“ – perioodilised rahalised sunnimeetmed, mille eesmärk on lõpetada käesoleva
määruse või pädeva asutuse poolt käesoleva määruse alusel tehtud otsuste jätkuv
rikkumine ning sundida füüsilist või juriidilist isikut rikutud sätteid või otsuseid taas
täitma.
8543/1/26 REV 1 169
ET
II JAOTIS
MAKSETEENUSTE TINGIMUSTE LÄBIPAISTVUS JA
TEABELE ESITATAVAD NÕUDED
1. peatükk
Üldsätted
Artikkel 4
Kohaldamisala
1. Käesolevat jaotist kohaldatakse ühekordsete maksetehingute ja raamlepingute ning nende
lepingutega hõlmatud maksetehingute suhtes. Selliste ühekordsete maksetehingute ja
raamlepingute ning nende lepingutega hõlmatud maksetehingute pooled võivad kokku
leppida, et käesolevat jaotist ei kohaldata tervikuna või osaliselt, kui makseteenuse
kasutaja ei ole tarbija.
2. Liikmesriigid võivad käesolevat jaotist kohaldada mikroettevõtjate suhtes samamoodi,
nagu seda kohaldatakse tarbijate suhtes.
8543/1/26 REV 1 170
ET
3. Liikmesriigid teatavad lõike 2 kohaselt vastu võetud õigusnormidest komisjonile
hiljemalt ... [21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid
teatavad põhjendamatu viivituseta komisjonile kõnealuste sätete hilisematest muudatustest
ning lõike 2 kohaselt hiljem vastu võetud õigusnormidest.
Artikkel 5
Vääring ja vääringu konverteerimine
1. Maksetehingud tehakse poolte vahel kokku lepitud vääringus.
2. Kui vääringu konverteerimise teenust pakutakse enne maksetehingu algatamist ja kui seda
vääringu konverteerimise teenust pakutakse sularahaautomaadis või müügikohas või kui
seda pakub makse saaja, avalikustab maksjale vääringu konverteerimise teenust pakkuv
pool maksjale kõik tasud ning vahetuskursi, mida kasutatakse maksetehingu vääringu
konverteerimisel.
3. Käesoleva artikli lõike 2, artikli 7, artikli 13 lõike 1 punkti f ja artikli 20 lõike 3 punkti e
kohaldamisel kajastab kasutatud turu keskmine koondvahetuskurss turutingimusi täpselt ja
maksimaalse viivitusega 10 minutit, või kui vääringu puhul ei ole see võimalik, kajastab
see maineka kauplemiskoha viimast tehingu hinda. Selle esitab usaldusväärne haldur, kes
järgib Rahvusvahelise Väärtpaberijärelevalve Organisatsiooni finantssektori võrdlusaluste
põhimõtteid.
8543/1/26 REV 1 171
ET
4. Maksjale antakse võimalus nõustuda vääringu konverteerimise teenusega lõike 2 kohaselt
esitatud teabe alusel.
Artikkel 6
Teave lisatasu või allahindluse kohta
1. Kui makse saaja nõuab konkreetse makseinstrumendi kasutamise eest tasu või pakub
allahindlust, teavitab ta sellest maksjat selgel, neutraalsel ja arusaadaval viisil enne
maksetehingu algatamist.
2. Kui makseteenuse pakkuja või mõni muu tehingus osalev pool nõuab konkreetse
makseinstrumendi kasutamise eest tasu, teavitab ta makseteenuse kasutajat sellest selgel,
neutraalsel ja arusaadaval viisil enne maksetehingu algatamist.
3. Maksja on kohustatud maksma lõigetes 1 ja 2 osutatud tasu üksnes siis, kui selle
kogusumma tehti teatavaks enne maksetehingu algatamist.
8543/1/26 REV 1 172
ET
Artikkel 7
Sularaha väljavõtmise teenuse suhtes kohaldatavad teabele esitatavad nõuded
Sularaha väljavõtmise teenust osutavad füüsilised või juriidilised isikud, sealhulgas need, kellele on
osutatud direktiivi (EL) 2026/...+ artiklis 36, esitavad oma klientidele sularahaautomaadis teabe
kõigi kliendi poolt väljavõtmise eest makstavate tasude kohta, sealhulgas kohaldataval juhul
konverteerimise tasude kohta kooskõlas käesoleva määruse artikli 5 lõikega 2. Teave esitatakse
selgel, neutraalsel ja arusaadaval viisil enne maksetehingu algatamist. Kliendi taotluse korral
tehakse teave tasude kohta kättesaadavaks ka püsival andmekandjal, kui tehing on lõpule viidud.
Artikkel 8
Tasu teabe eest
1. Makseteenuse pakkujad ei võta makseteenuse kasutajatelt käesoleva jaotise alusel antava
teabe eest tasu.
2. Makseteenuse pakkujad ja makseteenuse kasutajad võivad kokku leppida tasus, mida
kohaldatakse lisateabe või teabe sagedasema esitamise korral või teabe esitamisel
raamlepingus nimetamata sidevahendi abil, kui teavet esitatakse makseteenuse kasutaja
taotlusel.
3. Lõikes 2 osutatud teabe eest võetav tasu peab olema mõistlik ja vastavuses makseteenuse
pakkuja tegelike kuludega.
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 173
ET
Artikkel 9
Tõendamiskohustus teabele esitatavate nõuete korral
Kohustus tõendada, et nad on täitnud käesolevas jaotises sätestatud teabele esitatavad nõuded, lasub
makseteenuse pakkujatel.
Artikkel 10
Erandid teabele esitatavatest nõuetest väikese väärtusega makseinstrumentide ja e-raha puhul
1. Makseinstrumentide puhul, millega saab asjaomase raamlepingu kohaselt teha üksnes kuni
50 euro suuruseid individuaalseid maksetehinguid või millele on kehtestatud 300 euro
suurune makselimiit või millel hoitav rahaliste vahendite summa ei ületa ühelgi ajal
300 eurot,
a) esitab makseteenuse pakkuja maksjale erandina artiklitest 19, 20 ja 24 üksnes teabe
makseteenuse põhitunnuste kohta, sealhulgas makseinstrumendi kasutamise viisi,
vastutuse ja kehtestatud tasude kohta, ning muu asjakohase teabe, mida on vaja, et
maksja saaks teha teadliku otsuse; samuti antakse maksjale teada, kus saab hõlpsasti
tutvuda artiklis 20 kindlaks määratud muu teabe ja tingimustega;
8543/1/26 REV 1 174
ET
b) võivad raamlepingu pooled kokku leppida, et erandina artiklist 22 ei nõuta
makseteenuse pakkujalt raamlepingu tingimuste kohta muudatuste väljapakkumist
artikli 19 lõikes 1 sätestatud viisil;
c) võivad raamlepingu pooled kokku leppida, et – erandina artiklitest 25 ja 26 – pärast
maksetehingu täitmist
i) makseteenuse pakkuja esitab või teeb kättesaadavaks üksnes viitetunnuse, mis
võimaldab makseteenuse kasutajal teha kindlaks maksetehingu, selle summa ja
sellega seonduvad tasud või mitme samaliigilise ja samale makse saajale tehtud
maksetehingu korral teabe nimetatud maksetehingute kogusumma ja tasude
kohta;
ii) makseteenuse pakkujalt ei nõuta alapunktis i osutatud teabe esitamist ega
kättesaadavaks tegemist, kui makseinstrumenti kasutatakse anonüümselt või
kui makseteenuse pakkujal ei ole tehniliselt võimalik seda teavet esitada;
sellisel juhul annab makseteenuse pakkuja maksjale võimaluse kontrollida
hoitavate rahaliste vahendite summat.
2. Ettemakstud makseinstrumentide puhul ei tohi lõikes 1 osutatud makse- ja
hoiustamislimiidid ületada 500 eurot.
8543/1/26 REV 1 175
ET
2. peatükk
Ühekordsed maksetehingud
Artikkel 11
Kohaldamisala
1. Käesolevat peatükki kohaldatakse ühekordsete maksetehingute suhtes, mis ei ole hõlmatud
raamlepinguga.
2. Kui ühekordse maksetehingu maksekäsund edastatakse raamlepinguga hõlmatud
makseinstrumendiga, ei ole makseteenuse pakkuja kohustatud esitama või tegema
kättesaadavaks teavet, mis on makseteenuse kasutajale teise makseteenuse pakkujaga
sõlmitud raamlepingu alusel juba antud või mis makseteenuse kasutajale raamlepingu
kohaselt tulevikus antakse.
8543/1/26 REV 1 176
ET
Artikkel 12
Lepingueelne üldteave
1. Enne kui makseteenuse kasutaja seob ennast ühekordset makset hõlmava teenuslepingu või
pakkumisega, võimaldab makseteenuse pakkuja tal hõlpsasti tutvuda artiklis 13 sätestatud
teabe ja tingimustega oma teenuste kohta. Makseteenuse kasutaja taotluse korral esitab
makseteenuse pakkuja teabe ja tingimused paberil või muul püsival andmekandjal. Teave
ja tingimused esitatakse lihtsasti mõistetavas sõnastuses ning selgel, neutraalsel ja
arusaadaval viisil selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus makseteenust osutatakse, või
muus poolte vahel kokku lepitud keeles.
2. Kui ühekordset makset hõlmav teenusleping on makseteenuse kasutaja taotlusel sõlmitud
sidevahendi kaudu, mis ei võimalda makseteenuse pakkujal järgida lõiget 1, täidab
makseteenuse pakkuja nimetatud lõikest tulenevad kohustused viivitamata pärast
maksetehingu täitmist.
3. Lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmiseks võivad makseteenuse pakkujad edastada
makseteenuse kasutajatele ühekordset makset hõlmava artiklis 13 sätestatud teavet ja
tingimusi sisaldava teenuslepingu kavandi või maksekäsundi kavandi koopia.
8543/1/26 REV 1 177
ET
Artikkel 13
Teave ja tingimused
1. Makseteenuse pakkujad esitavad või teevad makseteenuse kasutajatele kättesaadavaks
järgmise teabe ja järgmised tingimused:
a) täpne teave või kordumatu tunnus, mille makseteenuse kasutaja peab esitama
maksekäsundi nõuetekohase esitamise või täitmise võimaldamiseks;
b) osutatava makseteenuse maksimaalne täitmisaeg;
c) kui makse saaja makseteenuse pakkuja asub väljaspool liitu, siis hinnanguline aeg,
mille jooksul kõnealune makseteenuse pakkuja saab kreeditkorralduste ja
rahasiirdetehingute jaoks vajalikud rahalised vahendid;
d) makseteenuse kasutaja poolt oma makseteenuse pakkujale makstavate tasude summa
ning asjakohasel juhul nimetatud tasude liigendus;
e) asjakohasel juhul maksetehingule kohaldatav tegelik vahetuskurss või viitekurss;
f) asjakohasel juhul kreeditkorralduste ja rahasiirdetehingutega seotud vääringu
konverteerimise hinnangulised tasud, mis tuleb väljendada summana maksja konto
vääringus ja turu keskmise koondvahetuskursi juurdehindlusprotsendina, nagu on
osutatud artikli 5 lõikes 3;
8543/1/26 REV 1 178
ET
g) makseteenuse kasutajale kättesaadav vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlus
vastavalt artiklitele 100, 104 ja 105.
Esimese lõigu punktis f osutatud teave avaldatakse maksjale enne maksetehingu
algatamist.
2. Makse algatamise teenuse pakkujad esitavad enne maksetehingu algatamist maksjale või
teevad maksjale kättesaadavaks selge ja arusaadava teabe järgmise kohta:
a) makse algatamise teenuse pakkuja nimi, tema peakontori aadress ja asjakohasel juhul
tema selles liikmesriigis asutatud agendi või filiaali aadress, kus makseteenust
osutatakse, ning muud kontaktandmed, sealhulgas e-posti aadress, mis on makse
algatamise teenuse pakkujaga suhtlemisel asjakohane, ning
b) käesoleva määruse alusel määratud pädeva asutuse kontaktandmed.
3. Asjakohasel juhul tehakse makseteenuse kasutajale kergesti kättesaadavaks ka artiklis 20
sätestatud muu asjakohane teave ja asjakohased tingimused.
8543/1/26 REV 1 179
ET
Artikkel 14
Maksjale ja makse saajale pärast maksekäsundi esitamist edastatav teave
Kui maksekäsund on esitatud makse algatamise teenuse pakkuja kaudu, edastab makse algatamise
teenuse pakkuja kohe pärast makse algatamist maksjale või teeb talle kättesaadavaks kõik järgmised
andmed, mis tuleb asjakohasel juhul edastada või teha kättesaadavaks ka makse saajale:
a) kinnitus selle kohta, et maksekäsund on maksja kontot haldava makseteenuse pakkuja
juures esitatud;
b) viitenumber, mille järgi saavad maksja ja makse saaja teha kindlaks maksetehingu ja saab
makse saaja vajaduse korral teha kindlaks maksja, ning koos maksetehinguga edastatud
muu teave;
c) maksetehingu summa;
d) asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkujale tehingu eest makstavate tasude
summa ning asjakohasel juhul nimetatud tasude liigendus.
8543/1/26 REV 1 180
ET
Artikkel 15
Maksja kontot haldavale makseteenuse pakkujale kättesaadavaks tehtav teave, kui maksekäsund on
esitatud makse algatamise teenuse pakkuja kaudu
Kui maksekäsund on esitatud makse algatamise teenuse pakkuja kaudu, teeb makse algatamise
teenuse pakkuja maksja kontot haldavale makseteenuse pakkujale kättesaadavaks maksetehingu
viitenumbri.
Artikkel 16
Maksjale pärast maksekäsundi laekumist esitatav teave
Kohe pärast maksekäsundi laekumist esitab maksja makseteenuse pakkuja maksjale või teeb
maksjale kättesaadavaks kogu järgmise teabe oma teenuste kohta artikli 12 lõikes 1 sätestatud viisil:
a) viitenumber, mis võimaldab maksjal maksetehingu kindlaks teha, ning teave, mida maksjal
on vaja makse saaja üheselt kindlaks tegemiseks, sealhulgas makse saaja ärinimi ja kui see
on makseteenuse pakkujale teada ja kui see erineb ärinimest, siis makse saaja juriidiline
nimi;
b) maksetehingu summa maksekäsundil kasutatavas vääringus;
8543/1/26 REV 1 181
ET
c) maksetehingu täitmise eest maksja poolt makstavate tasude summa ja asjakohasel juhul
nimetatud tasude liigendus;
d) asjakohasel juhul maksja makseteenuse pakkuja poolt maksetehingus kasutatud
vahetuskurss või viide sellele, kui see erineb artikli 13 lõike 1 punktis e ette nähtud kursist,
ning maksetehingu summa pärast nimetatud vääringu konverteerimist;
e) maksekäsundi laekumise kuupäev.
Artikkel 17
Makse saajale pärast maksetehingu täitmist esitatav teave
Kohe pärast maksetehingu täitmist esitab makse saaja makseteenuse pakkuja makse saajale või teeb
makse saajale kättesaadavaks kogu järgmise teabe oma teenuste kohta artikli 12 lõikes 1 sätestatud
viisil:
a) viitenumber, mis võimaldab makse saajal teha kindlaks maksetehingu ning vajaduse korral
maksja, ning koos maksetehinguga edastatud muu teave;
b) maksetehingu summa vääringus, milles rahalised vahendid on makse saajale
kättesaadavaks tehtud;
c) maksetehingu täitmise eest makse saaja poolt makstavate tasude summa ja asjakohasel
juhul nimetatud tasude liigendus;
8543/1/26 REV 1 182
ET
d) asjakohasel juhul makse saaja makseteenuse pakkuja poolt maksetehingu täitmisel
kasutatud vahetuskurss ning maksetehingu summa enne nimetatud vääringu
konverteerimist;
e) krediteerimise väärtuspäev.
3. peatükk
Raamlepingud
Artikkel 18
Kohaldamisala
Käesolevat peatükki kohaldatakse raamlepinguga hõlmatud maksetehingute suhtes.
Artikkel 19
Lepingueelne üldteave
1. Makseteenuse pakkuja esitab makseteenuse kasutajale aegsasti enne seda, kui
makseteenuse kasutaja seob ennast raamlepingu või pakkumisega, paberil või mõnel muul
püsival andmekandjal artiklis 20 sätestatud teabe ja tingimused. Nimetatud teave ja
tingimused esitatakse lihtsasti mõistetavas sõnastuses ning selgel, neutraalsel ja
arusaadaval viisil selle liikmesriigi ametlikus keeles, kus makseteenust osutatakse, või
muus poolte vahel kokku lepitud keeles.
8543/1/26 REV 1 183
ET
2. Kui raamleping on makseteenuse kasutaja taotlusel sõlmitud sidevahendi kaudu, mis ei
võimalda makseteenuse pakkujal lõiget 1 järgida, täidab makseteenuse pakkuja sellest
lõikest tulenevad kohustused viivitamata pärast raamlepingu sõlmimist.
3. Lõikest 1 tulenevate kohustuste täitmiseks võivad makseteenuse pakkujad edastada
makseteenuse kasutajatele artiklis 20 sätestatud teavet ja tingimusi sisaldava raamlepingu
kavandi koopia.
Artikkel 20
Teave ja tingimused
1. Makseteenuse pakkuja esitab makseteenuse kasutajale järgmise teabe ja järgmised
tingimused makseteenuse pakkuja kohta:
a) makseteenuse pakkuja nimi, tema peakontori aadress ja asjakohasel juhul tema selles
liikmesriigis asutatud agendi või filiaali aadress, kus makseteenust osutatakse, ning
muu aadress, sealhulgas e-posti aadress, mis on makseteenuse pakkujaga
suhtlemiseks asjakohane;
8543/1/26 REV 1 184
ET
b) täpsed andmed direktiivi (EL) 2026/...+ alusel määratud asjakohaste
järelevalveasutuste ning nimetatud direktiivi artiklites 17 ja 18 ette nähtud registrite
või muu sellise asjakohase avaliku registri kohta, mis sisaldab makseteenuse pakkuja
tegevusloa andmeid, ja registreerimisnumber või samaväärne identifitseerimistunnus
selles registris.
2. Makseteenuse pakkuja esitab makseteenuse kasutajale järgmise teabe ja järgmised
tingimused makseteenuse kasutamise kohta:
a) osutatava makseteenuse peamiste omaduste kirjeldus;
b) täpne teave või kordumatu tunnus, mille makseteenuse kasutaja peab esitama
maksekäsundi nõuetekohase esitamise ja täitmise võimaldamiseks;
c) maksekäsundi esitamise või maksetehingu täitmiseks nõusoleku andmise ning selle
nõusoleku tagasivõtmise vorm ja kord vastavalt artiklitele 50 ja 69;
d) viide maksekäsundi laekumise ajale vastavalt artiklile 67 ja maksekäsundi laekumise
tähtajale, kui makseteenuse pakkuja on selle kehtestanud;
e) osutatavate makseteenuste maksimaalne täitmisaeg;
f) hinnanguline aeg, mille jooksul makse saaja makseteenuse pakkuja, kes asub
väljaspool liitu, saab kreeditkorraldustega edastatavad rahalised vahendid;
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 185
ET
g) makseteenuse kasutaja õigus seada kooskõlas artikli 52 lõikega 1
makseinstrumentide ja maksevahendite kasutamisele makselimiidid, sealhulgas teave
selle kohta, kui kaua makselimiidi suurendamise jõustumine viibib, ning kuidas
makseteenuse kasutaja saab neid makselimiite muuta ja seda viivitusperioodi
kohandada või sellest loobuda;
h) ühismärgistusega kaardipõhiste makseinstrumentide puhul makseteenuse kasutaja
õigused, mis tulenevad määruse (EL) 2015/751 artiklist 8.
3. Makseteenuse pakkuja esitab makseteenuse kasutajale järgmise teabe ja järgmised
tingimused tasude, intresside ja vahetuskursside kohta:
a) kõik makseteenuse kasutaja poolt makseteenuse pakkujale makstavad tasud,
sealhulgas need, mis on seotud käesoleva määruse alusel teabe esitamise või
kättesaadavaks tegemise viisi ja sagedusega, ja asjakohasel juhul selliste tasude
liigendus;
b) kõik kehtestatud tasud, mida makseteenuse kasutajad maksavad oma makseteenuse
pakkujale riigisisese sularaha väljavõtmise eest sularahaautomaadist, mille omanik
on
i) nende makseteenuse pakkuja;
ii) makseteenuse pakkuja, kes kuulub kasutaja makseteenuse pakkujaga samasse
sularahaautomaatide võrku;
8543/1/26 REV 1 186
ET
iii) makseteenuse pakkuja, kes kuulub sularahaautomaatide võrku, millega
kasutaja makseteenuse pakkujal on lepinguline suhe;
iv) sularahaautomaadi käitaja;
c) asjakohasel juhul kohaldatavad intressimäärad ja vahetuskursid või kui kasutatakse
viiteintressimäära ja viitekurssi, tegeliku intressi arvutusmeetod, ning asjakohane
kuupäev ja indeks või baas, mida kasutatakse sellise viiteintressimäära või viitekursi
määramiseks;
d) kui selles on kokku lepitud, viiteintressimäära või viitekursi muudatuste viivitamatu
kohaldamine ning neid muudatusi käsitleva teabe suhtes kehtivad nõuded vastavalt
artikli 22 lõikele 3;
e) asjakohasel juhul kreeditkorraldustega seotud vääringu konverteerimise
hinnangulised tasud, mis tuleb väljendada summana maksja konto vääringus ja turu
keskmise koondvahetuskursi juurdehindlusprotsendina, nagu on osutatud artikli 5
punktis 3.
Esimese lõigu punktis e osutatud teave avaldatakse maksjale enne iga maksetehingu
algatamist.
8543/1/26 REV 1 187
ET
4. Makseteenuse pakkuja esitab makseteenuse kasutajale järgmise teabe ja järgmised
tingimused kommunikatsiooni kohta:
a) asjakohasel juhul poolte vahel kokku lepitud sidevahendid teabe või teadete
edastamiseks käesoleva määruse alusel, sealhulgas tehnilised nõuded makseteenuse
kasutaja seadmetele ja tarkvarale;
b) käesoleva määruse alusel teabe esitamise või kättesaadavaks tegemise viis ja
sagedus;
c) keel või keeled, milles raamleping sõlmitakse ja milles toimub teabevahetus
lepingulise suhte vältel;
d) makseteenuse kasutaja õigus saada vastavalt artiklile 21 raamlepingu tingimused
ning muu teave ja tingimused.
5. Makseteenuse pakkuja esitab makseteenuse kasutajale järgmise teabe ja järgmised
tingimused kaitse- ja parandusmeetmete kohta:
a) asjakohasel juhul nende meetmete kirjeldus, mida makseteenuse kasutaja peab võtma
makseinstrumendi turvalisuse tagamiseks, ja teave selle kohta, kuidas teavitada
makseteenuse pakkujat artikli 53 esimese lõigu punkti b kohaldamisel;
b) makseteenuse pakkuja poolt makseteenuse kasutaja teavitamise kord, kui
kahtlustatakse pettust või turvaohtu või see tegelikult ilmneb;
8543/1/26 REV 1 188
ET
c) tingimused, mille alusel on makseteenuse pakkujal kooskõlas artikliga 52 õigus
makseinstrument blokeerida;
d) maksja vastutus vastavalt artikli 60 lõikele 4 ja artiklile 63, sealhulgas teave
asjakohase summa kohta;
e) mil viisil ja millise ajavahemiku jooksul peab makseteenuse kasutaja teavitama
makseteenuse pakkujat autoriseerimata või ebakorrektsest maksetehingu algatamisest
või täitmisest vastavalt artiklile 55 ning samuti politseid artiklis 60 osutatud teise
isikuna esinemist hõlmava pettuse korral;
f) makseteenuse pakkuja vastutus autoriseerimata maksetehingute puhul vastavalt
artiklile 57, nime ja kordumatu tunnuse vastavuse kontrolli teenuse ebakorrektse
kohaldamise puhul vastavalt artiklile 58 ning teise isikuna esinemist hõlmava pettuse
puhul vastavalt artiklile 60;
g) makseteenuse pakkuja vastutus maksetehingute algatamise või täitmise eest vastavalt
artiklitele 79 ja 80;
h) tagasimakse tingimused vastavalt artiklitele 65 ja 66.
8543/1/26 REV 1 189
ET
6. Makseteenuse pakkuja esitab makseteenuse kasutajale järgmise teabe ja järgmised
tingimused raamlepingu muudatuste ja selle lõpetamise kohta:
a) kui selles on kokku lepitud, artikli 22 kohane teave selle kohta, et makseteenuse
kasutaja loetakse tingimuste muudatustega nõustunuks, kui ta ei ole makseteenuse
pakkujale teatanud enne muudatuste jõustumise kavandatud kuupäeva, et ta ei ole
muudatustega nõus;
b) raamlepingu kestus;
c) makseteenuse kasutaja õigus raamleping lõpetada ja kõik lõpetamisega seotud
kokkulepped vastavalt artikli 22 lõikele 1 ja artiklile 23.
7. Makseteenuse pakkuja esitab makseteenuse kasutajale järgmise teabe ja järgmised
tingimused õiguskaitse kohta:
a) raamlepingu suhtes kohaldatavat õigust või pädevat kohut käsitlevad
lepingutingimused;
b) makseteenuse kasutajale kättesaadav vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlus
vastavalt artiklitele 100, 104 ja 105.
8543/1/26 REV 1 190
ET
Artikkel 21
Teabe ja raamlepingu tingimuste kättesaadavus
Makseteenuse kasutajal on igal ajal kogu lepingulise suhte vältel õigus tutvuda taotluse alusel
raamlepingu tingimustega ning saada artiklis 20 sätestatud teave ja tingimused kas paberil või muul
püsival andmekandjal.
Artikkel 22
Raamlepingu muudatused
1. Makseteenuse pakkuja esitab kavandatavad raamlepingu tingimuste, sealhulgas artiklis 20
sätestatud teabe ja tingimuste muudatused artikli 19 lõikes 1 ette nähtud viisil hiljemalt
kaks kuud enne muudatuste jõustumise kavandatud alguskuupäeva. Makseteenuse kasutaja
võib muudatused enne nende kavandatud jõustumist kas heaks kiita või tagasi lükata.
2. Kohaldataval juhul teavitab makseteenuse pakkuja kooskõlas artikli 20 lõike 6
alapunktiga a makseteenuse kasutajat sellest, et makseteenuse kasutaja loetakse nende
muudatustega nõustunuks, kui makseteenuse kasutaja ei ole enne muudatuste jõustumise
kavandatud kuupäeva makseteenuse pakkujale teatanud, et ta ei ole muudatustega nõus.
Samuti teavitab makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajat sellest, et juhul kui
makseteenuse kasutaja need muudatused tagasi lükkab, on makseteenuse kasutajal õigus
lõpetada raamleping tasuta igal ajal enne kuupäeva, mil neid muudatusi oleks hakatud
kohaldama.
8543/1/26 REV 1 191
ET
3. Intressimäära ja vahetuskursi muudatusi võib makseteenuse pakkuja kohaldada viivitamata
ja ette teatamata, tingimusel et selline õigus on raamlepingus kokku lepitud ning et
intressimäära või vahetuskursi muudatused tuginevad kokku lepitud viiteintressimäärale
või viitekursile, kooskõlas artikli 20 lõike 3 punktidega c ja d. Makseteenuse pakkuja
teavitab makseteenuse kasutajat igast intressimäära muudatusest esimesel võimalusel
artikli 19 lõikes 1 sätestatud viisil, välja arvatud juhul, kui pooled on kokku leppinud
erinevas teabe esitamise või kättesaadavaks tegemise viisis või sageduses. Intressimäärade
ja vahetuskursside muudatusi, mis on kasulikumad makseteenuse kasutajatele, võib
makseteenuse pakkuja kohaldada ka ette teatamata.
4. Makseteenuse pakkuja teeb ja arvutab maksetehingutes kasutatava intressimäära või
vahetuskursi muudatused neutraalsel viisil, millega ei kaasne makseteenuse kasutajate
diskrimineerimist.
Artikkel 23
Lõpetamine
1. Makseteenuse kasutaja võib raamlepingu lõpetada igal ajal, välja arvatud juhul, kui pooled
on kokku leppinud etteteatamisajas. Etteteatamise aeg ei tohi olla pikem kui üks kuu.
8543/1/26 REV 1 192
ET
2. Raamlepingu lõpetamine on makseteenuse kasutajale tasuta, välja arvatud juhul, kui leping
on olnud jõus alla kolme kuu. Kui raamlepingu lõpetamise eest võetakse tasu, peab tasu
olema asjakohane ja kuludega vastavuses. Kui raamlepingu alusel pakutakse
makseteenuseid koos tehniliste teenustega, mis toetavad makseteenuste osutamist ja mida
osutab makseteenuse pakkuja või kolmas isik, kellega makseteenuse pakkuja on
partnerlussuhtes, kohaldatakse selliste tehniliste teenuste suhtes samu lõpetamistasusid
käsitlevaid raamlepingu nõudeid.
3. Kui raamlepingus on nii kokku lepitud, võib makseteenuse pakkuja lõpetada tähtajatult
sõlmitud raamlepingu, teatades sellest vähemalt kolm kuud ette artikli 19 lõikes 1 ette
nähtud viisil.
4. Regulaarselt makseteenuste eest võetavaid tasusid maksab makseteenuse kasutaja kuni
lepingu lõpetamiseni ainult proportsionaalselt. Kui need tasud makstakse ette, maksab
makseteenuse pakkuja need proportsionaalselt tagasi.
5. Käesoleva artikli sätted ei piira liikmesriikide selliste õigusnormide kohaldamist, mis
käsitlevad lepingupoolte õigust tunnistada raamleping täitmisele mittekuuluvaks või
tühiseks.
8543/1/26 REV 1 193
ET
6. Liikmesriigid võivad kehtestada makseteenuse kasutajatele soodsamaid lõpetamist
käsitlevaid õigusnorme.
7. Liikmesriigid teatavad lõike 6 kohaselt vastu võetud õigusnormidest komisjonile
hiljemalt ... [21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Nad teatavad
põhjendamatu viivituseta komisjonile kõnealuste sätete hilisematest muudatustest ning
lõike 6 kohaselt hiljem vastu võetud õigusnormidest.
Artikkel 24
Enne individuaalse maksetehingu täitmist esitatav teave
Raamlepingu alusel maksja algatatud individuaalse maksetehingu korral esitab makseteenuse
pakkuja maksja taotlusel asjaomase konkreetse maksetehingu kohta enne maksetehingu algatamist
sõnaselge teabe järgmise kohta:
a) maksimaalne täitmisaeg,
b) maksja makstavad tasud ning
c) asjakohasel juhul tasude liigendus.
8543/1/26 REV 1 194
ET
Artikkel 25
Individuaalsete maksetehingute kohta maksjale esitatav teave
1. Pärast individuaalse maksetehingu summa debiteerimist maksja maksekontolt või kui
maksja ei kasuta maksekontot, siis pärast maksetehingu maksekäsundi laekumist esitab
maksja makseteenuse pakkuja maksjale põhjendamatu viivituseta artikli 19 lõikes 1
sätestatud viisil järgmise teabe:
a) viitenumber, mis võimaldab maksjal teha kindlaks iga maksetehingu, ning teave, mis
on vajalik makse saaja üheselt kindlaks tegemiseks, sealhulgas makse saaja ärinimi
ja kui see on makseteenuse pakkujale teada ja kui see erineb ärinimest, siis makse
saaja juriidiline nimi;
b) maksetehingu summa selles vääringus, milles maksja maksekontot debiteeritakse,
või vääringus, mida kasutatakse maksekäsundis;
c) maksetehingu täitmise eest makstavate tasude summa ning asjakohasel juhul tasude
liigendus või maksja makstavad intressid;
d) asjakohasel juhul maksja makseteenuse pakkuja poolt maksetehingus kasutatud
vahetuskurss ning maksetehingu summa pärast nimetatud vääringu konverteerimist;
e) debiteerimise väärtuspäev või maksekäsundi laekumise kuupäev.
8543/1/26 REV 1 195
ET
2. Raamlepingus peab olema tingimus, mille kohaselt võib maksja nõuda lõikes 1 osutatud
teabe tasuta esitamist või kättesaadavaks tegemist korrapäraselt sagedusega, mille määrab
kindlaks maksja ja kokkulepitud viisil, mis võimaldab maksjal seda teavet säilitada ja
muutmata kujul taasesitada. Maksjal on õigus nõuda teabe esitamist või kättesaadavaks
tegemist vähemalt kord kuus.
3. Liikmesriigid võivad nõuda, et makseteenuse pakkujad esitaksid vähemalt kord kuus asuta
teabe paberil või muul püsival andmekandjal.
4. Liikmesriigid teatavad lõike 3 kohaselt vastu võetud õigusnormidest komisjonile
hiljemalt ... [21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Nad teatavad
põhjendamatu viivituseta komisjonile kõnealuste sätete hilisematest muudatustest ning
lõike 3 kohaselt hiljem vastu võetud õigusnormidest.
Artikkel 26
Individuaalsete maksetehingute kohta makse saajale esitatav teave
1. Makse saaja makseteenuse pakkuja esitab pärast individuaalse maksetehingu täitmist
makse saajale põhjendamatu viivituseta artikli 19 lõikes 1 sätestatud viisil järgmise teabe:
a) viitenumber, mis võimaldab makse saajal kindlaks teha maksetehingu ja maksja,
ning koos maksetehinguga edastatud muu teave;
8543/1/26 REV 1 196
ET
b) maksetehingu summa vääringus, milles makse saaja maksekontot krediteeritakse;
c) maksetehingu täitmise eest makstavate tasude summa ning asjakohasel juhul
nimetatud tasude liigendus või makse saaja poolt tasumisele kuuluvad intressid;
d) asjakohasel juhul makse saaja makseteenuse pakkuja poolt maksetehingu täitmisel
kasutatud vahetuskurss ning maksetehingu summa enne nimetatud vääringu
konverteerimist;
e) krediteerimise väärtuspäev.
2. Raamlepingus võib olla tingimus, mille kohaselt tuleb lõikes 1 osutatud teave esitada või
teha kättesaadavaks korrapäraselt vähemalt kord kuus ja kokkulepitud viisil, mis
võimaldab makse saajal seda teavet säilitada ja muutmata kujul taasesitada.
3. Liikmesriigid võivad nõuda, et makseteenuse pakkujad esitaksid vähemalt kord kuus tasuta
teabe paberil või muul püsival andmekandjal.
4. Liikmesriigid teatavad lõike 3 kohaselt vastu võetud õigusnormidest komisjonile
hiljemalt ... [21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Nad teatavad
põhjendamatu viivituseta komisjonile kõnealuste sätete hilisematest muudatustest ning
lõike 3 kohaselt hiljem vastu võetud õigusnormidest.
8543/1/26 REV 1 197
ET
III JAOTIS
ÕIGUSED JA KOHUSTUSED SEOSES MAKSETEENUSTE
OSUTAMISE JA KASUTAMISEGA
1. peatükk
Ühissätted
Artikkel 27
Kohaldamisala
1. Kui makseteenuse kasutaja ei ole tarbija, võivad makseteenuse kasutaja ja makseteenuse
pakkuja kokku leppida, et artikli 28 lõiget 1, artikli 50 lõiget 7 ning artikleid 56, 63, 65, 66,
69, 79 ja 80 ei kohaldata täielikult või osaliselt. Makseteenuse kasutaja ja makseteenuse
pakkuja võivad ka kokku leppida muu tähtaja, kui on sätestatud artiklis 55.
8543/1/26 REV 1 198
ET
2. Liikmesriigid võivad ette näha, et artiklit 105 ei kohaldata, kui makseteenuse kasutaja ei
ole tarbija.
3. Liikmesriigid võivad käesolevat jaotist kohaldada mikroettevõtjate suhtes samamoodi nagu
seda kohaldatakse tarbijate suhtes.
4. Liikmesriigid teatavad lõigete 2 ja 3 kohaselt vastu võetud õigusnormidest komisjonile
hiljemalt ... [21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Nad teatavad
põhjendamatu viivituseta komisjonile kõnealuste sätete hilisematest muudatustest ning
lõigete 2 ja 3 kohaselt hiljem vastu võetud õigusnormidest.
Artikkel 28
Kohaldatavad tasud
1. Makseteenuse pakkuja ei võta makseteenuse kasutajalt tasu käesoleva jaotise alusel teabe
esitamise kohustuse täitmise ega parandus- ja ennetusmeetmete võtmise eest, välja arvatud
juhul, kui artikli 68 lõikes 3, artikli 69 lõikes 5 ja artikli 78 lõikes 3 on sätestatud teisiti.
Makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja lepivad kokku nende tasude summas ning
see peab olema mõistlik ja vastavuses makseteenuse pakkuja tegelike kuludega.
8543/1/26 REV 1 199
ET
2. Liidus pakutavate maksetehingute puhul, milles nii maksja makseteenuse pakkuja kui ka
makse saaja makseteenuse pakkuja või maksetehingus osaleva ainsa makseteenuse pakkuja
asukoht on liidus, maksab makse saaja oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud ja
maksja maksab oma makseteenuse pakkuja nõutavad tasud.
3. Makse saaja ei küsi tasu selliste makseinstrumentide kasutamise eest, mille
vahendustasusid reguleeritakse määruse (EL) 2015/751 II peatüki alusel, ega
kreeditkorralduste, sealhulgas välkkreeditkorraldused, ja otsekorralduste eest, mis tehakse
liidus.
4. Liikmesriigid võivad keelata makse saajal nõuda tasu muude kui lõikes 3 nimetatud
makseinstrumentide kasutamise eest või piirata makse saaja õigust seda tasu nõuda, võttes
arvesse vajadust soodustada konkurentsi ja edendada tõhusate makseinstrumentide
kasutamist.
5. Makseteenuse pakkuja ei takista makse saajat pakkumast maksjale allahindlust ega
suunamast teda muul moel kasutama mõnda konkreetset makseinstrumenti. Ilma et see
piiraks lõigete 3 ja 4 kohaldamist ning seoses instrumentidega, mida need lõiked ei hõlma,
ei takista makseteenuse pakkuja makse saajat nõudmast maksjalt tasu. Kohaldatavad tasud
ei tohi ületada otseseid kulusid, mida makse saaja kannab seoses konkreetse
makseinstrumendi kasutamisega.
8543/1/26 REV 1 200
ET
6. Liikmesriigid teatavad lõike 4 kohaselt vastu võetud õigusnormidest komisjonile
hiljemalt ... [21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Nad teatavad
põhjendamatu viivituseta komisjonile kõnealuste sätete hilisematest muudatustest ning
lõike 4 kohaselt hiljem vastu võetud õigusnormidest.
Artikkel 29
Väikese väärtusega makseinstrumentide ja e-raha suhtes kohaldatavad erandid
1. Makseinstrumentide puhul, millega saab raamlepingu kohaselt teha üksnes kuni 50 euro
suuruseid individuaalseid maksetehinguid või millele on kehtestatud 300 euro suurune
makselimiit või millel hoitav rahaliste vahendite summa ei ületa ühelgi ajal 300 eurot,
võivad makseteenuse pakkujad leppida oma makseteenuse kasutajatega kokku järgmises:
a) artikli 53 esimese lõigu punkti b, artikli 54 lõike 1 esimese lõigu punkte c ja d ning
artikli 63 lõiget 5 ei kohaldata, kui ei ole võimalik makseinstrumenti blokeerida või
selle edasist kasutamist takistada;
b) artikleid 56 ja 57 ning artikli 63 lõikeid 1 ja 5 ei kohaldata, kui makseinstrumenti
kasutatakse anonüümselt või kui makseteenuse pakkujal ei ole võimalik muudel,
makseinstrumendi olemusest tulenevatel põhjustel tõendada, et maksetehing oli
autoriseeritud;
8543/1/26 REV 1 201
ET
c) erandina artikli 68 lõikest 1 ei pea makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajale
teatama maksekäsundi täitmisest keeldumisest, kui selle täitmata jätmine ilmneb
kontekstist;
d) erandina artiklist 69 ei saa maksja maksekäsundit tagasi võtta pärast maksekäsundi
edastamist või makse saajale makse tegemiseks maksetehingu autoriseerimist;
e) erandina artiklitest 73 ja 74 kohaldatakse teisi maksekäsundi täitmise tähtaegu.
2. Ettemakstud makseinstrumentide puhul ei tohi lõikes 1 osutatud makse- ja
hoiustamislimiidid ületada 500 eurot.
3. Artikleid 57 ja 63 kohaldatakse e-raha suhtes, välja arvatud juhul, kui maksja
makseteenuse pakkujal ei ole võimalik külmutada maksekontot, millel e-raha hoitakse, või
makseinstrumenti blokeerida. Liikmesriigid võivad piirata kõnealuse erandi kohaldamisala
maksekontodele, millel e-raha hoitakse, või ainult teatava väärtusega
makseinstrumentidele.
4. Liikmesriigid teatavad lõike 3 kohaselt vastu võetud õigusnormidest komisjonile
hiljemalt ... [21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Nad teatavad
põhjendamatu viivituseta komisjonile kõnealuste sätete hilisematest muudatustest ning
lõike 3 kohaselt hiljem vastu võetud õigusnormidest.
8543/1/26 REV 1 202
ET
Artikkel 30
E-raha väljastamine ja tagastatavus
1. E-raha väljastajad väljastavad e-raha saadud rahaliste vahendite nimiväärtuses.
2. E-raha väljastaja tagastab e-raha valdaja nõudmisel igal ajal ja vastavalt nimiväärtusele e-
raha rahalise väärtuse.
3. E-raha väljastaja ja e-raha valdaja vahelises lepingus esitatakse selgelt ja nähtavalt
tagastamise tingimused, sealhulgas kõik kohaldatavad tasud, ning e-raha valdajale tehakse
need tingimused teatavaks enne, kui leping või pakkumine muutub tema jaoks siduvaks.
4. E-raha tagastamise eest võib nõuda tasu ainult siis, kui see on lõike 3 kohaselt lepingus
kindlaks määratud ja üksnes järgmistel juhtudel:
a) kui e-raha valdaja taotleb tagastamist enne lepingu lõpetamist;
b) lepingus on kindlaks määratud lepingu lõppemise kuupäev ja e-raha valdaja lõpetab
lepingu enne seda kuupäeva;
c) tagastamist taotletakse rohkem kui aasta pärast lepingu lõppemise kuupäeva.
Tasu on proportsionaalne ja vastavuses e-raha väljastaja kantud tegelike kuludega.
8543/1/26 REV 1 203
ET
5. Kui e-raha valdaja taotleb tagastamist enne lepingu lõppemist, võib ta nõuda e-raha
väärtuse täielikku või osalist tagastamist.
6. Kui e-raha valdaja taotleb e-raha tagastamist lepingu lõppemise kuupäeval või ühe aasta
jooksul pärast lepingu lõppemise kuupäeva, teeb e-raha väljastaja ühe järgmise toimingu:
a) tagastab omatava e-raha rahalise väärtuse täies ulatuses;
b) kui makseasutus tegeleb muu äritegevusega, millele on osutatud direktiivi (EL)
2026/...+ artikli 10 lõike 1 punktis c ja e-raha valdaja poolt e-rahana kasutatavate
rahaliste vahendite osa ei ole ette teada, tagastab kogu e-raha valdaja nõutava
rahasumma.
7. Olenemata lõigetest 4, 5 ja 6, määratakse e-raha aktsepteeriva isiku, kes ei ole tarbija,
tagastamisõigused kindlaks e-raha väljastaja ja kõnealuse isiku vahelises lepingus.
8. E-raha väljastav makseasutus ei maksa e-raha valdajale intressi ega võimalda neile muid
hüvesid seoses e-raha valdamise perioodi pikkusega.
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 204
ET
2. peatükk
Juurdepääs maksesüsteemidele ja krediidiasutustes hoitavatele
kontodele
Artikkel 31
Juurdepääs maksesüsteemidele
1. Maksesüsteemi käitajad kehtestavad objektiivsed, mittediskrimineerivad, läbipaistvad ja
proportsionaalsed reeglid, mis käsitlevad tegevusloaga või registreeritud juriidilisest isikust
makseteenuse pakkujate juurdepääsu maksesüsteemidele. Maksesüsteemi käitajad ei
takista juurdepääsu maksesüsteemidele rohkem, kui on vaja kaitse tagamiseks spetsiifiliste
riskide, sealhulgas asjakohasel juhul arveldusriski, operatsiooniriski, krediidiriski,
likviidsusriski ja äririski eest, või rohkem, kui on vaja maksesüsteemi finantsilise
stabiilsuse ja toimimise stabiilsuse kaitseks.
2. Maksesüsteemi käitaja teeb üldsusele kättesaadavaks oma maksesüsteemis osalemise
lubamise reeglid ja korra ning kriteeriumid ja metoodika, mida ta kasutab sellise
osalemisega seotud riski hindamisel.
8543/1/26 REV 1 205
ET
3. Makseteenuse pakkujalt osalemise taotluse saamise korral hindab maksesüsteemi käitaja
asjakohaseid riske, mis on seotud taotluse esitanud makseteenuse pakkujale juurdepääsu
andmisega süsteemile. Maksesüsteemi käitaja keeldub taotluse esitanud makseteenuse
pakkujale osalemise võimaldamisest ainult juhul, kui taotleja osalemisega kaasneks
süsteemi jaoks riske, millele on osutatud lõikes 1. Maksesüsteemi käitaja teatab taotluse
esitanud makseteenuse pakkujale kirjalikult, kas osalemise taotlus rahuldatakse või
lükatakse tagasi, ning taotluse tagasi lükkamise korral põhjendab seda igakülgselt.
4. Maksesüsteemi käitajad ei kehtesta:
a) tingimusi, mis piiravad tegelikku võimalust osaleda teistes maksesüsteemides;
b) korda, millega diskrimineeritakse tegevusloaga makseteenuse pakkujaid või
registreeritud makseteenuse pakkujaid seoses osalejate õiguste ja kohustustega;
c) institutsioonilisel staatusel põhinevaid piiranguid.
5. Lõikeid 1–4 kohaldatakse makseskeemide käitajate suhtes. Kõnealuseid lõikeid ei
kohaldata maksesüsteemide käitajate või makseskeemide käitajate suhtes, mis koosnevad
üksnes samasse konsolideerimisgruppi kuuluvatest makseteenuse pakkujatest.
8543/1/26 REV 1 206
ET
6. Maksesüsteemis osaleja, kes võimaldab süsteemis mitte osaleval tegevusloaga või
registreeritud makseteenuse pakkujal suunata läbi süsteemi ülekandekorraldusi, annab
taotluse korral sama võimaluse objektiivsel, proportsionaalsel ja mittediskrimineerival
viisil ka teistele tegevusloaga või registreeritud makseteenuse pakkujatele. Kui selline
taotlus lükatakse tagasi, esitab maksesüsteemis osaleja igale asjaomasele taotluse esitanud
makseteenuse pakkujale tagasilükkamise põhjused.
7. Liikmesriigid määravad pädeva asutuse, kes tagab nende riigisisese õigusega
reguleeritavate maksesüsteemide ja makseskeemide vastavuse lõigetele 1–4 ja
kohaldataval juhul lõikele 6, välja arvatud juhul, kui eurosüsteem või keskpangad
liikmesriikides, mille rahaühik ei ole euro, jõustavad või rakendavad kõnealuseid nõudeid
osana nende maksesüsteemide või makseskeemide, näiteks määruse (EL) 2025/1355
kohaldamisalasse kuuluvate maksesüsteemide toimingute järelevaatamisest.
8543/1/26 REV 1 207
ET
Artikkel 32
Maksekaardisüsteemide, töötlevate üksuste ja maksetehingute vastuvõtmise teenust osutavate
makseteenuse pakkujate läbipaistvad tavad
1. Maksekaardisüsteemide käitajad ja töötlevad üksused tagavad, et maksetehingute
vastuvõtmise teenust osutavatele makseteenuse pakkujatele kehtestatud tasud liigitatakse ja
avalikustatakse selgel ja järjepideval viisil, mis võimaldab võrrelda
maksekaardisüsteemide ja töötlevate üksuste arvelduskategooriaid vähemalt järgmiste
tasukategooriate alusel:
a) vahendustasud;
b) töötlemistasud ning
c) süsteemitasud, mis jagunevad järgmiselt:
i) kohustuslikud tasud;
ii) teatava käitumise või tehnoloogia kasutamise või mittekasutamisega seotud
tasud ning
iii) vabatahtlike teenustega seotud tasud.
Tasukategooriad peavad olema selgelt kindlaks määratud.
8543/1/26 REV 1 208
ET
Esimeses lõigus osutatud teave avaldatakse maksetehingute vastuvõtmise teenust
osutavatele makseteenuse pakkujatele viisil, mis tagab täieliku selguse selle kohta, millised
tasud millistele teenustele vastavad.
Esimeses lõigus osutatud teave peab olema võimalikult täpne ja selles peavad võimaluse
korral olema eristatud kohaldatavad tasud vastavalt kaardikategooriale, müügikanalile,
kaupleja tehingumahule ja -väärtusele ning geograafilisele asukohale.
2. Maksetehingute vastuvõtmise teenust osutavad makseteenuse pakkujad kasutavad
käesoleva artikli lõike 1 kohaselt avalikustatud teavet määruse (EL) 2015/751 artiklitest 9
ja 12 tulenevate kohustuste täitmisel.
3. Lõike 1 kohaldamisel teevad maksekaardisüsteemide käitajad ja töötlevad üksused
järgmist:
a) teavitavad maksetehingute vastuvõtmise teenust osutavaid makseteenuse pakkujaid
kõigist uutest tasudest ning süsteemi- ja töötlemistasude muudatustest üheselt
mõistetaval, läbipaistval ja järjepideval viisil hiljemalt kuus kuud enne nende
rakendamist;
b) peavad ühtset liidu avalikku teabehoidlat oma süsteemi ning töötlemisreeglite ja -
tasude kohta vastavalt lõikes 1 osutatud tasukategooriatele.
8543/1/26 REV 1 209
ET
4. Komisjon võtab hiljemalt ... [15 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]
kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusakti, et täiendada käesolevat määrust,
täpsustades täiendavalt lõike 1 kohaselt maksetehingute vastuvõtmise teenust osutavatele
makseteenuse pakkujatele avalikustatavat teavet.
Artikkel 33
Makseasutuste maksekontode avamine ja sulgemine krediidiasutuses
1. Krediidiasutused võimaldavad makseasutustele, nende agentidele ja makseasutuse
tegevusloa taotlejatele juurdepääsu maksekontodele objektiivsel, mittediskrimineerival ja
proportsionaalsel alusel. Selline juurdepääs peab olema piisavalt ulatuslik, et
makseasutustel oleks võimalik osutada makseteenuseid takistamatult ja tõhusalt.
2. Krediidiasutus võib keelduda makseasutuse, tema agentide või makseasutuse tegevusloa
taotleja jaoks maksekonto avamisest või võib selle sulgeda üksnes, kui:
a) sellise maksekonto avamine või haldamine tooks kaasa määruse (EL) 2024/1624
rikkumise;
b) makseasutus või selle agent või makseasutuse tegevusloa taotleja rikuvad oluliselt
lepingut või on seda varem teinud;
c) konto taotleja ei ole esitanud asjakohast teavet ega dokumente;
8543/1/26 REV 1 210
ET
d) pädev asutus on keeldunud makseasutusele tegevusloa andmisest või on tegevusloa
kehtetuks tunnistanud.
3. Lõike 1 alusel agendile antav juurdepääs antakse üksnes makseasutuse nimel
makseteenuste osutamiseks.
4. Krediidiasutus teavitab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt ühe kuu jooksul pärast
täieliku taotluse saamist makseasutust või tema agente või makseasutuse tegevusloa
taotlejat ning pädevat asutust igast otsusest keelduda makseasutusele või tema agentidele
või makseasutuse tegevusloa taotleja jaoks maksekonto avamisest. Selline otsus peab
olema igakülgselt põhjendatud ja selles peavad olema täpsustatud riskid, mis tulenevad
kõnealuse makseasutuse või tema agentide või makseasutuse tegevusloa taotleja tegevusest
või kavandatavast tegevusest ja mida krediidiasutus on hinnanud lõikes 2 osutatud alustel,
ning see ei tohi olla üldist laadi.
Krediidiasutus teavitab makseasutust või tema agente või makseasutuse tegevusloa
taotlejat ja pädevat asutust otsusest maksekonto sulgeda vähemalt neli kuud enne selle
sulgemist. Iga maksekonto sulgemise otsus peab olema igakülgselt põhjendatud,
konkreetne ja põhinema käesoleva artikli lõikes 2 osutatud alustel ning selles peab olema
arvesse võetud makseasutuse suutlikkust täita direktiivi (EL) 2026/...+ artiklis 9 sätestatud
kaitsenõuet.
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 211
ET
Erandina käesoleva lõike esimesest ja teisest lõigust on krediidiasutustel lõike 2 punktiga a
hõlmatud juhtudel õigus teha järgmist:
a) üksnes teavitada makseasutust, tema agente või makseasutuse tegevusloa taotlejat
sellest, et maksekonto avamine või haldamine tooks kaasa määruse (EL) 2024/1624
rikkumise, ning mitte avalikustada üksikasju kõnealuse rikkumise laadi kohta;
b) sulgeda maksekonto pärast lühemat etteteatamisaega.
5. Koondandmeid maksekontode avamisest keeldumise ja maksekontode sulgemise kohta
võib avaldada pädev asutus.
6. Makseasutus või selle agendid või makseasutuse tegevusloa taotleja, kelle suhtes
krediidiasutus on teinud maksekonto avamisest keeldumise või maksekonto sulgemise
otsuse, võib esitada kaebuse pädevale asutusele.
7. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, et määrata täpselt kindlaks
käesoleva artikli lõikes 4 osutatud teate ja otsuse ühtne vorm ja teave, mis neis esitatakse.
EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu
komisjonile hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Komisjonile antakse õigus võtta nimetatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu
kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
8543/1/26 REV 1 212
ET
3. peatükk
Kontoteabe teenused ja makse algatamise teenused
1. JAGU
ÜLDPÕHIMÕTTED
Artikkel 34
Makseteenuse kasutajate õigused
1. Makseteenuse pakkujad ei takista makseteenuse kasutajaid kasutamast makse algatamise
teenuse pakkujat makse algatamise teenuse saamiseks. Seda kohustust kohaldatakse
makseteenuse kasutaja kõigi selliste maksekontode suhtes, mis on interneti kaudu
juurdepääsetavad.
2. Makseteenuse pakkujad ei takista makseteenuse kasutajaid kasutamast kontoteabe
teenuseid. Seda kohustust kohaldatakse makseteenuse kasutaja kõigi selliste maksekontode
suhtes, mis on interneti kaudu juurdepääsetavad.
8543/1/26 REV 1 213
ET
Artikkel 35
Lepingulised suhted
1. Ükski pool ei sea kontoteabe teenuste ja makse algatamise teenuste osutamise tingimuseks
nende teenuste pakkujate ja kontot haldava makseteenuse pakkuja vahelist sel eesmärgil
loodud lepingulist suhet.
2. Kui sõlmitud on mitmepoolne leping ja kui kõnealuse mitmepoolse lepingu raames on
kättesaadavad ka käesoleva määrusega reguleeritud maksekonto andmed, peab kontoteabe
teenuse pakkujatel ja makse algatamise teenuse pakkujatel olema alati võimalik tutvuda
käesoleva määrusega reguleeritud maksekonto andmetega, ilma et need pakkujad peaksid
olema nimetatud mitmepoolse lepingu osalised.
2. JAGU
KONTOTEABE TEENUSTE JA MAKSE ALGATAMISE TEENUSTE PUHUL KASUTATAVAD
ANDMETELE JUURDEPÄÄSU VÕIMALDAVAD LIIDESED
Artikkel 36
Spetsiaalsete juurdepääsuliideste pakkumine
1. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad, kes pakuvad maksjale interneti kaudu
juurdepääsetavat maksekontot, peavad tagama vähemalt ühe spetsiaalse liidese kontoteabe
teenuse pakkujate ja makse algatamise teenuse pakkujatega andmete vahetamiseks.
8543/1/26 REV 1 214
ET
2. Kontot haldav makseteenuse pakkuja võtab kasutusele lõikes 1 osutatud spetsiaalse liidese
kolme kuu jooksul alates tegevusloa saamisest. Selleks et tagada spetsiaalse liidese
võimalikult kiire kasutamine, esitab kontot haldav makseteenuse pakkuja spetsiaalse
liidese asjakohase tehnilise dokumentatsiooni põhjendamatu viivituseta tegevusloaga
makse algatamise teenuse pakkujate, kontoteabe teenuse pakkujate või selliste ettevõtjate
taotlusel, kes on taotlenud oma pädevatelt asutustelt asjakohast tegevusluba.
Kontot haldavad makseteenuse pakkujad võimaldavad alati juurdepääsu lõikes 1 osutatud
spetsiaalsele liidesele, et tagada makse algatamise teenuse pakkujate ja kontoteabe teenuse
pakkujate talitluspidevus.
8543/1/26 REV 1 215
ET
3. Kontot haldav makseteenuse pakkuja tagab, et spetsiaalne liides, millele on osutatud
lõikes 1, vastab teabevahetuse standarditele, mille on kehtestanud Euroopa või
rahvusvahelised standardiorganisatsioonid, sealhulgas Euroopa Standardikomitee (CEN)
või Rahvusvaheline Standardiorganisatsioon (ISO), või muudele asjakohastele laialdaselt
tunnustatud standarditele, mis pakuvad võrdväärset turvalisust. Samuti tagab kontot haldav
makseteenuse pakkuja selle, et lõikes 1 osutatud spetsiaalse liidese tehnilise
spetsifikatsiooni dokumenteerimisel määratakse kindlaks rutiinid, protokollid ja vahendid,
mida makse algatamise teenuse pakkujad ja kontoteabe teenuse pakkujad vajavad selleks,
et võimaldada nende tarkvara ja rakenduste koostalitlust kontot haldavate makseteenuse
pakkujate süsteemidega. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad teevad nende lõikes 1
osutatud spetsiaalsete liideste tehnilise spetsifikatsiooni dokumendid tasuta ja
põhjendamatu viivituseta kättesaadavaks, kui seda taotlevad tegevusloaga makse
algatamise teenuse pakkujad, kontoteabe teenuse pakkujad või makseteenuse pakkujad, kes
on taotlenud oma pädevatelt asutustelt vastavat tegevusluba, ning teevad nende
dokumentide kokkuvõtte oma veebisaidil üldsusele kättesaadavaks.
8543/1/26 REV 1 216
ET
4. Kontot haldav makseteenuse pakkuja tagab selle, et teave nende lõikes 1 osutatud
spetsiaalse liidese tehnilise spetsifikatsiooni muudatuse kohta tehakse tegevusloaga makse
algatamise teenuse pakkujatele, kontoteabe teenuse pakkujatele või asjaomastele
makseasutuse tegevusloa taotlejatele eelnevalt kättesaadavaks nii vara kui võimalik ja
mitte hiljem kui kaks kuud enne muudatuse rakendamist, välja arvatud eriolukorras, mis
neil seda teha ei võimalda. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad dokumenteerivad
eriolukorrad, mille puhul muudatused rakendati asjakohast eelteavet esitamata, ja teevad
need dokumendid taotluse alusel pädevatele asutustele kättesaadavaks.
5. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad avaldavad oma veebisaitidel kvartalistatistika
oma spetsiaalsete liideste kättesaadavuse, plaanivälise käideldamatuse ja toimivuse kohta
ning võrdlemise eesmärgil nende liideste kohta, mille nad teevad oma makseteenuse
kasutajatele kättesaadavaks otseseks juurdepääsuks maksekontodele internetis.
Spetsiaalsete liideste toimivuse mõõtmiseks kasutatakse selliseid näitajaid nagu
tulemuslike kontoteabe päringute osakaal kontoteabe päringute koguarvus ning tulemuslike
makse algatamise taotluste ja nendega seotud tehingute mahu osakaal makse algatamise
taotluste koguarvus ja nendega seotud tehingute kogumahus.
8543/1/26 REV 1 217
ET
6. Kontot haldav makseteenuse pakkuja teeb kättesaadavaks spetsiaalsete liideste ühenduse ja
funktsioonide katsetamiseks vajaliku testimissüsteemi, mis hõlmab kasutajatuge, et
võimaldada tegevusloaga makse algatamise teenuse pakkujatel ja kontoteabe teenuse
pakkujatel või asjaomastel makseasutuse tegevusloa taotlejatel testida oma tarkvara ja
rakendusi, mida kasutatakse kasutajale makseteenuse pakkumiseks. Testimissüsteemi
kaudu ei jagata tundlikke makseandmeid ega muid isikuandmeid.
7. Kui spetsiaalse liidese kaudu toimuva identifitseerimis- või autentimismenetluse või
andmeelementide vahetamise kestel toimub ootamatu sündmus või tekib viga, näeb kontot
haldav makseteenuse pakkuja ette, et makse algatamise teenuse pakkujale või kontoteabe
teenuse pakkujale saadetakse teade, milles on selgitatud ootamatu sündmuse või tekkinud
vea põhjuseid.
Artikkel 37
Andmetele juurdepääsu võimaldavatele spetsiaalsetele liidestele esitatavad nõuded
1. Kontot haldav makseteenuse pakkuja tagab, et spetsiaalne liides, mille ta artikli 36 lõike 1
kohaselt loob, vastab järgmistele turva- ja toimivusnõuetele:
a) spetsiaalse liidese kaudu käivitatakse kontot haldava makseteenuse pakkuja,
kontoteabe teenuse pakkuja, makse algatamise teenuse pakkuja ja iga asjaomase
makseteenuse kasutaja vahelised sideseansid makseteenuse kasutaja autentimiseks ja
säilitatakse need seansid kogu autentimise kestel;
8543/1/26 REV 1 218
ET
b) spetsiaalne liides tagab isikustatud turvavolituste ning makse algatamise teenuse
pakkuja või kontoteabe teenuse pakkuja poolt või kaudu edastatud autentimiskoodide
tervikluse ja konfidentsiaalsuse;
c) spetsiaalses liideses ei tohi kontoteabe teenuse pakkujate ja makse algatamise
teenuse pakkujate juurdepääsutaotlustele reageerimise aeg olla pikem sellise liidese
reageerimisajast, mille kontot haldav makseteenuse pakkuja teeb oma makseteenuse
kasutajatele kättesaadavaks, et võimaldada neile interneti kaudu otsejuurdepääsu oma
maksekontole.
2. Kontot haldav makseteenuse pakkuja tagab, et lõikes 1 osutatud spetsiaalne liides
võimaldab kontoteabe teenuse pakkujatel ja makse algatamise teenuse pakkujatel
a) identifitseerida end kontot haldava makseteenuse pakkuja jaoks;
b) anda kontot haldavale makseteenuse pakkujale juhised autentimise alustamiseks
nõusoleku alusel, mille makseteenuse kasutaja on andnud kontoteabe teenuse
pakkujale või makse algatamise teenuse pakkujale kooskõlas artikli 50 lõikega 3;
c) kasutada mittediskrimineerival viisil autentimisega seotud vabastusi, mida kontot
haldav makseteenuse pakkuja kohaldab.
8543/1/26 REV 1 219
ET
3. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad võimaldavad kontoteabe teenuse pakkujatele
lõikes 1 osutatud spetsiaalse liidese kaudu turvalist teabevahetust, et nad saaksid taotleda ja
vastu võtta teavet ühe või mitme määratud maksekonto ja seonduvate asjaomaste
maksetehingute kohta. See teave sisaldab konto kordumatut tunnust, kontoomanikega
seotud nimesid, vääringuid, kontojääki ja maksetehinguid, mis on algatatud
makseinstrumendiga, mida ei ole veel maksekontolt debiteeritud, kui need tehingud on
kliendiliideses juba nähtavad.
4. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad tagavad, et lõikes 1 osutatud spetsiaalne liides
võimaldab makse algatamise teenuse pakkujatel vähemalt
a) esitada ja tagasi võtta püsikorraldusi;
b) algatada ühekordseid maksetehinguid;
c) algatada ja tagasi võtta tuleviku väärtuspäevaga makseid;
d) algatada korraga maksetehinguid mitmele makse saajale;
e) algatada maksetehinguid, olenemata sellest, kas makse saaja on kantud maksja
maksesaajate loetellu, välja arvatud juhul, kui makseteenuse kasutaja ei saa neid
maksetehinguid kliendiliideses täita;
8543/1/26 REV 1 220
ET
f) kasutada turvalist teabevahetust maksja maksekontolt maksekäsundi esitamiseks ning
maksetehingu algatamise kohta kogu teabe saamiseks ning kogu sellise teabe
saamiseks, mis on kontot haldavale makseteenuse pakkujale kättesaadav seoses
maksetehingu täitmisega;
g) kontrollida enne maksetehingu algatamist kontoomaniku nime, olenemata sellest, kas
kontoomaniku nimi on otseliidese kaudu kättesaadav;
h) juhul, kui kontot haldav makseteenuse pakkuja pakub mitut autentimismenetlust,
valida, milline autentimismenetlus maksjale esitatakse;
i) enne maksetehingu algatamist vaadata konto kordumatut tunnust, kontoomanikuga
seotud nimesid ja vääringuid, kui need on makseteenuse kasutajale kättesaadavad.
5. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad tagavad, et lõikes 1 osutatud spetsiaalne liides
võimaldab makse algatamise teenuse pakkujatel saada
a) taotluse alusel kohe lihtsa „jah“ või „ei“ kujul kinnituse selle kohta, kas
maksetehingu täitmiseks vajalik summa on maksja maksekontol olemas;
8543/1/26 REV 1 221
ET
b) võimalikult kiiresti kontot haldava makseteenuse pakkuja kinnituse selle kohta, et
maksetehing täideti kontot haldavale makseteenuse pakkujale kättesaadava teabe
alusel, võttes arvesse kõiki juba esitatud maksekäsundeid, mis võivad mõjutada
esitatava maksekäsundi täielikku täitmist.
Esimese lõigu punktis b osutatud teavet ei jagata makse algatamise teenuse pakkujaga,
vaid kontot haldav makseteenuse pakkuja võib seda kasutada toimingu tegemise kohta
kinnituse andmiseks.
6. Makse algatamise teenuse pakkujate ja kontoteabe teenuse pakkujate tegevuse puhul ei
käsitata konto omaniku nime ja konto kordumatut tunnust tundlike makseandmetena.
Artikkel 38
Spetsiaalse juurdepääsuliidese ja kliendiliidese vaheline andmetele juurdepääsu võrdsus
1. Ilma et see piiraks artikli 37 kohaldamist, tagab kontot haldav makseteenuse pakkuja, et
tema artikli 36 lõikes 1 osutatud spetsiaalse liidese kasutatavus ja toimivus ning selle
tehniline ja IT-tugi on alati samal tasemel, nagu see on nende liideste puhul, mille kontot
haldav makseteenuse pakkuja teeb oma makseteenuse kasutajatele kättesaadavaks, et
võimaldada neile interneti kaudu otsejuurdepääsu oma maksekontole.
8543/1/26 REV 1 222
ET
2. Kontot haldav makseteenuse pakkuja esitab kontoteabe teenuse pakkujatele määratud
maksekontode ja nendega seotud maksetehingute kohta vähemalt sama teabe, mis tehakse
kättesaadavaks makseteenuse kasutajale, kui ta taotleb vahetult kontoteabele juurdepääsu,
tingimusel et see teave ei sisalda tundlikke makseandmeid.
3. Kontot haldav makseteenuse pakkuja esitab makse algatamise teenuse pakkujatele
maksetehingu algatamise ja täitmise kohta vähemalt sama teabe, mis esitatakse või tehakse
kättesaadavaks makseteenuse kasutajale siis, kui makseteenuse kasutaja tehingu vahetult
algatab. See teave esitatakse kohe pärast maksekäsundi laekumist. Selle teabe, sealhulgas
makse staatuse ajakohastus tehakse makse algatamise teenuse pakkujale spetsiaalse liidese
kaudu jooksvalt kättesaadavaks kuni maksetehingu täitmise või tagasilükkamiseni.
Artikkel 39
Spetsiaalse liidese kättesaadavus- ja toimivusnõuded
1. Kontot haldav makseteenuse pakkuja võtab kõik tema käsutuses olevad meetmed, et piirata
spetsiaalse liidese plaanipärast käideldamatust rangelt, et see piirduks vajaliku ulatusega,
ning vältida spetsiaalse liidese plaanivälist käideldamatust ja puudulikku toimivust. Liides
loetakse käideldamatuks, kui viiele järjestikusele teabele juurdepääsu taotlusele, mis on
esitatud makse algatamise teenuse või kontoteabe teenuse osutamise eesmärgil, laekub
vastuseks serveri veateade või kui kontot haldava makseteenuse pakkuja spetsiaalsest
liidesest ei laeku vastust 30 sekundi jooksul.
8543/1/26 REV 1 223
ET
2. Spetsiaalse liidese plaanipärase käideldamatuse puhul teavitavad kontot haldavad
makseteenuse pakkujad, välja arvatud erakorraliste muudatuste korral, spetsiaalset liidest
kasutavaid makseteenuse pakkujaid plaanipärasest käideldamatusest ja selle kestusest
vähemalt üks kuu ette. Plaanipärane käideldamatus kavandatakse tavaliselt ajavahemikku
kell 00.00–06.00.
3. Kui spetsiaalne liides on plaaniväliselt käideldamatu, teavitavad kontot haldavad
makseteenuse pakkujad makse algatamise teenuse pakkujaid ja kontoteabe teenuse
pakkujaid spetsiaalset liidest kasutades aegsasti liidese taastamiseks võetavatest
meetmetest ja probleemi lahendamiseks hinnanguliselt vajaminevast ajast. Kontot
haldavad makseteenuse pakkujad tagavad spetsiaalse liidese optimaalse rikkest taastumise
aja.
4. Kontot haldav makseteenuse pakkuja tagab, et spetsiaalse liidese kättesaadavus ja toimivus
on vähemalt samaväärne liidesega, mida kontot haldav makseteenuse pakkuja kasutab oma
makseteenuse kasutajate autentimiseks ja nendega suhtlemiseks.
8543/1/26 REV 1 224
ET
5. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse:
a) nõuded, mis on seotud artikli 36 lõikes 5 osutatud liideste kättesaadavust ja toimivust
käsitleva kvartalistatistikaga ning selle avaldamisega;
b) standardid, millega kehtestatakse optimaalne rikkest taastumise aeg juhuks, kui
spetsiaalne liides on plaaniväliselt käideldamatu vastavalt lõikele 3, võttes aluseks
intsidendi tõsiduse.
Esimese lõigu punkti b kohaldamisel võetakse raskuse hindamise puhul muu hulgas
arvesse mõjutatud klientide arvu ning kontoteabe teenuse pakkujate ja makse algatamise
teenuse pakkujate mõjutatud funktsioonide liike.
EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu
komisjonile hiljemalt … [üheksa kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Komisjonile antakse õigus võtta nimetatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu
kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
8543/1/26 REV 1 225
ET
Artikkel 40
Erand nõudest tagada andmetele juurdepääsu võimaldav spetsiaalne liides
1. Erandina artikli 36 lõikest 1 võib pädev asutus kontot haldava makseteenuse pakkuja
taotlusel vabastada kõnealuse kontot haldava makseteenuse pakkuja spetsiaalse liidese
tagamise kohustusest ja anda talle loa kas:
a) pakkuda turvalise andmevahetuse liidesena üht liidest, mida kontot haldav
makseteenuse pakkuja kasutab autentimiseks ja teabe vahetamiseks oma
makseteenuse kasutajatega, tingimusel et see liides pakub samaväärseid funktsioone,
et toetada makse algatamise teenuse pakkujate ja kontoteabe teenuse pakkujate
juurdepääsu, ning selle puhul kasutatakse laialdaselt tunnustatud ja
koostalitlusvõimelisi standardeid, või
b) põhjendatud juhtudel turvaliseks andmevahetuseks liidest mitte pakkuda.
Asjakohasel juhul võivad liikmesriigid vabastada riikide keskpangad, kes ei tegutse
rahaasutusena, või muud artikli 2 lõike 1 punktis d osutatud avaliku sektori asutused
kohustusest tagada käesoleva lõike esimeses lõigus osutatud spetsiaalne liides.
2. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles täpsustatakse
kriteeriumid, mille alusel on kooskõlas lõikega 1 põhjendatud, et kontot haldav
makseteenuse pakkuja ei paku turvaliseks andmevahetuseks mitte ühtegi liidest. Nende
kriteeriumide täpsustamisel võtab EBA muu hulgas arvesse kontot haldava makseteenuse
pakkuja suurust, aastakäivet ja maksete mahtu.
8543/1/26 REV 1 226
ET
EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu
komisjonile hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Komisjonile antakse õigus võtta nimetatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu
kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
3. JAGU
KONTOT HALDAVATE MAKSETEENUSE PAKKUJATE
ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Artikkel 41
Kontot haldavate makseteenuse pakkujate kohustused seoses
makse algatamise teenusega
Kontot haldav makseteenuse pakkuja teeb järgmised toimingud, et tagada makseteenuse kasutaja
õigus kasutada makse algatamise teenust:
a) vahetab turvaliselt teavet makse algatamise teenuse pakkujatega;
b) teeb makse algatamise teenuse pakkujale kohe pärast maksekäsundi laekumist ja jooksvalt
ka makse algatamise teenuse pakkuja taotlusel kättesaadavaks kogu teabe maksetehingu
algatamise kohta ja kogu kontot haldavale makseteenuse pakkujale kättesaadava teabe
maksetehingu täitmise kohta;
8543/1/26 REV 1 227
ET
c) käsitleb makse algatamise teenuse pakkuja kaudu edastatud maksekäsundeid nii, nagu need
oleksid maksekäsundid, mille maksja või makse saaja on ise vahetult edastanud, eelkõige
ajastamise, prioriseerimise ja tasude seisukohast.
Esimese lõigu punkti b kohaldamisel tagab kontot haldav makseteenuse pakkuja, kui kogu
kõnealuses punktis osutatud teave või osa sellest ei ole kohe pärast maksekäsundi laekumist
kättesaadav, et igasugune teave maksekäsundi täitmise kohta, sealhulgas kõik makse staatuse
ajakohastused, tehakse maksetehingu algatamise teenuse pakkujale kättesaadavaks kohe pärast
seda, kui kõnealune teave on kontot haldavale makseteenuse pakkujale kättesaadavaks saanud.
Artikkel 42
Kontot haldavate makseteenuse pakkujate kohustused seoses kontoteabe teenusega
1. Kontot haldav makseteenuse pakkuja teeb järgmised toimingud, et tagada makseteenuse
kasutaja õigus kasutada kontoteabe teenust:
a) vahetab turvaliselt teavet kontoteabe teenuse pakkujaga;
b) käsitleb kontoteabe teenuse pakkuja teenuste kaudu edastatud andmepäringuid nii,
nagu oleks makseteenuse kasutaja taotlenud neid andmeid liidese kaudu, mille kontot
haldav makseteenuse pakkuja teeb oma makseteenuse kasutajale kättesaadavaks, et
võimaldada talle otsejuurdepääsu tema maksekontole.
8543/1/26 REV 1 228
ET
2. Kontot haldav makseteenuse pakkuja võimaldab kontoteabe teenuse pakkujatele
kontoteabe teenuse osutamise eesmärgil juurdepääsu kontot haldava makseteenuse pakkuja
valduses olevale teabele määratud maksekontode ja nendega seotud maksetehingute kohta,
olenemata sellest, kas makseteenuse kasutaja kõnealust teavet aktiivselt taotleb või mitte.
3. Kui kontoteabe teenuse pakkuja kavatseb lõike 2 kohaselt teabele juurde pääseda, kuid
makseteenuse kasutaja ei taotle seda teavet aktiivselt, peaks kontoteabe teenuse pakkuja
enne selle võimaluse kasutamist tagama, et makseteenuse kasutaja on sellest kavatsusest
teadlik.
8543/1/26 REV 1 229
ET
Artikkel 43
Kontoteabe teenuse pakkujate ja makse algatamise teenuse pakkujate juurdepääsu piiramine
maksekontodele
1. Kontot haldav makseteenuse pakkuja võib keelduda kontoteabe teenuse pakkujale või
makse algatamise teenuse pakkujale maksekontole juurdepääsu võimaldamisest
objektiivsetel ja igakülgselt tõendatud põhjustel. Need põhjused puudutavad asjaomase
kontoteabe teenuse pakkuja või makse algatamise teenuse pakkuja juurdepääsu
maksekontole, mida peetakse autoriseerimata tegevuseks artikli 50 lõike 4 tähenduses või
pettuse teel toimuvaks, sealhulgas maksetehingu autoriseerimata või pettuse teel
algatamiseks. Sellistel juhtudel teatab kontot haldav makseteenuse pakkuja makseteenuse
kasutajale, et maksekontole juurdepääs on keelatud, ja esitab selle põhjused. See teave
edastatakse makseteenuse kasutajale võimaluse korral enne juurdepääsu keelamist ja
hiljemalt kohe pärast seda, välja arvatud juhul, kui sellise teabe esitamine oleks ohtlik
objektiivselt põhjendatud turvakaalutlustel või kui see on keelatud muude asjakohaste liidu
või riigisiseste õigusaktidega.
2. Lõikes 1 osutatud juhtudel teatab kontot haldav makseteenuse pakkuja kontoteabe teenuse
pakkuja või makse algatamise teenuse pakkujaga seotud intsidendist viivitamata pädevale
asutusele. See teave peab hõlmama asjakohaseid üksikasju juhtumi kohta ja tegutsemise
põhjuseid. Pädev asutus hindab asjaomast juhtumit ja võtab vajaduse korral asjakohaseid
meetmeid.
8543/1/26 REV 1 230
ET
Artikkel 44
Makseteenuse kasutajate võimalused andmetele juurdepääsu haldamisel
1. Kontot haldav makseteenuse pakkuja teeb makseteenuse kasutajale kättesaadavaks oma
kasutajaliidesesse integreeritud töölaua, mis võimaldab jälgida ja hallata nõusolekuid,
mille makseteenuse kasutaja on andnud kontoteabe teenuste või makse algatamise teenuste
tarvis ja mis hõlmavad mitut makset või korduvmakseid.
2. Töölaud
a) annab makseteenuse kasutajale igal ajal ja kergesti arusaadavas vormis ülevaate igast
kasutusel olevast nõusolekust, mis on antud kontoteabe teenuste või makse
algatamise teenuste tarvis, sealhulgas järgmisest:
i) selle kontoteabe teenuse pakkuja või makse algatamise teenuse pakkuja nimi,
kellele juurdepääsuluba on antud;
ii) kliendikonto, mille jaoks juurdepääsuluba on antud;
iii) nõusoleku otstarve;
iv) nõusoleku kehtivusaeg, sealhulgas kuupäev, mil makseteenuse kasutaja
nõusoleku andis;
v) jagatavate andmete liigid;
vi) maksekonto andmetele juurdepääsemise kuupäevad;
8543/1/26 REV 1 231
ET
b) võimaldab makseteenuse kasutajal igal ajal ja tasuta tagasi võtta kõigile kontoteabe
teenuse või makse algatamise teenuse pakkujatele või konkreetsele kontoteabe
teenuse või makse algatamise teenuse pakkujale antud andmetele juurdepääsu loa;
c) võimaldab 48 tunni jooksul pärast nõusoleku tagasivõtmist makseteenuse kasutajal
taastada eelnevalt tagasi võetud andmetele juurdepääsu loa;
d) säilitab kahe aasta jooksul registrit andmetele juurdepääsu käsitlevate nõusolekute
kohta, mis on tagasi võetud või aegunud.
3. Kui makseteenuse kasutaja otsustab lõike 2 punkti b kohaselt andmetele juurdepääsu loa
tagasi võtta, teeb asjaomane makse algatamise teenuse pakkuja või kontoteabe teenuse
pakkuja järgmist:
a) lõpetab andmetele juurdepääsu ja nende kasutamise ning
b) kustutab makseteenuse kasutaja antud andmetele juurdepääsu loa alusel saadud
andmed põhjendamatu viivituseta, kuid mitte varem kui 48 tundi pärast nõusoleku
tagasivõtmist.
Erandina esimese lõigu punktist b võib asjaomane makseteenuse pakkuja andmed säilitada,
kui makseteenuse kasutaja sõnaselgelt nii otsustab.
8543/1/26 REV 1 232
ET
4. Kontot haldav makseteenuse pakkuja tagab, et töölaud on tema kasutajaliideses kergesti
leitav ning et töölaual kuvatav teave on selge, neutraalne ja täpne ning makseteenuse
kasutajale kergesti arusaadav ning ei sisalda tõrjuvat ega heidutavat sõnastust, mis võiks
panna makseteenuse kasutaja makse algatamise teenuse pakkuja või kontoteabe teenuse
pakkuja teenuste kasutamisest hoiduma.
Kontot haldav makseteenuse pakkuja ei tohi
a) suunata makseteenuse kasutajat võtma tagasi nõusolekut, mis on antud kontoteabe
teenuste või makse algatamise teenuste tarvis, ega
b) kujundada, korraldada ega halda oma töölauda viisil, mis petab makseteenuse
kasutajat, manipuleerib temaga või suunab teda andma nõusolekut, mis ei ole
kasutaja huvides, või viisil, mis oluliselt moonutab või kahjustab kasutaja võimet
teha vabu ja teadlikke otsuseid.
5. Kontoteabe teenuse pakkuja või makse algatamise teenuse pakkuja, kellele on antud
nõusolek, esitab kontot haldavale makseteenuse pakkujale põhjendamatu viivituseta lõike 2
punktis a osutatud teabe. Kontot haldav makseteenuse pakkuja esitab kõnealuse teabe
üksnes ulatuses, milles selle on talle esitanud kontoteabe teenuse pakkuja või makse
algatamise teenuse pakkuja, kellele on antud nõusolek.
8543/1/26 REV 1 233
ET
6. Kontot haldav makseteenuse pakkuja ja kontoteabe teenuse või makse algatamise teenuse
pakkuja, kellele on antud nõusolek, teevad koostööd, et teha teave makseteenuse kasutajale
põhjendamatu viivituseta töölaua kaudu kättesaadavaks.
Kontot haldav makseteenuse pakkuja esitab kontoteabe teenuse pakkujale või makse
algatamise teenuse pakkujale põhjendamatu viivituseta teabe kõigi makseteenuse kasutaja
poolt töölaua kaudu nõusolekusse tehtud muudatuste, sealhulgas nõusoleku tagasivõtmise
kohta.
Kontoteabe teenuse pakkuja või makse algatamise teenuse pakkuja teavitab kontot
haldavat makseteenuse pakkujat põhjendamatu viivituseta uuest nõusolekust, mille
makseteenuse kasutaja on andnud seoses asjaomase kontot haldava makseteenuse pakkuja
pakutava maksekontoga, sealhulgas lõike 2 punkti a alapunktides i–v loetletud teabest.
7. Kontot haldav makseteenuse pakkuja ei vastuta makseteenuse kasutaja kohustuse eest võtta
lõike 2 punktides b ja c osutatud meetmeid.
Artikkel 45
Keelatud takistused andmetele juurdepääsule
1. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad tagavad, et nende spetsiaalsed liidesed ei takista
makse algatamise teenuste ja kontoteabe teenuste osutamist.
8543/1/26 REV 1 234
ET
Muu hulgas on keelatud luua takistusi järgmisel viisil:
a) takistades makse algatamise teenuse pakkujatel või kontoteabe teenuse pakkujatel
kasutada isikustatud turvavolitusi, mille kontot haldavad makseteenuse pakkujad on
makseteenuse kasutajatele andnud;
b) nõudes makseteenuse kasutajatelt kontoteabe teenuste või makse algatamise teenuste
kasutamise võimaldamiseks, et nad sisestaksid kontot haldava makseteenuse pakkuja
domeenil käsitsi oma kordumatu tunnuse;
c) nõudes sellise nõusoleku kontrollimist, mille makseteenuse kasutaja on andnud
makse algatamise teenuse pakkujale või kontoteabe teenuse pakkujale;
d) nõudes makse algatamise teenuse pakkujatelt ja kontoteabe teenuse pakkujatelt
täiendavat registreerimist selleks, et nad saaksid juurdepääsu makseteenuse kasutaja
maksekontole või spetsiaalsele liidesele;
e) nõudes makse algatamise teenuse pakkujatelt ja kontoteabe teenuse pakkujatelt oma
kontaktandmete eelregistreerimist kontot haldava makseteenuse pakkuja juures, kui
see pole kontot haldavate makseteenuse pakkujate ning makse algatamise teenuse
pakkujate ja kontoteabe teenuse pakkujate teabevahetuse hõlbustamiseks vajalik,
eelkõige seoses artiklis 44 osutatud töölaua ajakohastamisega;
8543/1/26 REV 1 235
ET
f) võimaldades makseteenuse kasutajal algatada makseid makse algatamise teenuse
pakkuja kaudu üksnes nende makse saajate puhul, kes on maksja maksesaajate
loetelus, välja arvatud juhul, kui makseteenuse kasutaja ei saa neid makseid
kliendiliideses teha;
g) võimaldades makse algatamist üksnes riigisiseste kordumatute tunnustega kontodele
või kontodelt;
h) nõudes kliendi tugevat autentimist rohkem kordi võrreldes sellega, kui palju nõuab
kontot haldav makseteenuse pakkuja seda siis, kui makseteenuse kasutaja siseneb
oma maksekontole otse või algatab makse otse kontot haldava makseteenuse pakkuja
juures;
i) võimaldades kasutada spetsiaalset liidest, mis ei toeta kõiki autentimismenetlusi,
mille kontot haldav makseteenuse pakkuja on oma makseteenuse kasutajale
kättesaadavaks teinud;
j) nähes ette kontoteabe edastamise või makse algatamise protsessi, mis põhineb
ümbersuunamisel või lahtisidestusel, nii et makseteenuse kasutaja autentimisel
kontot haldava makseteenuse pakkuja juures hõlmab kasutamisprotsess täiendavaid
samme või täiendavaid nõutavaid toiminguid võrreldes samaväärse
autentimismenetlusega, mida kohaldatakse nende makseteenuse kasutajate suhtes,
kes sisenevad maksekontole otse või algatavad makse vahetult kontot haldava
makseteenuse pakkuja juures;
8543/1/26 REV 1 236
ET
k) nähes ette, et kasutaja suunatakse autentimise etapis automaatselt ümber kontot
haldava makseteenuse pakkuja veebilehele, kui spetsiaalne liides ei toeta kõiki
autentimismenetlusi, mille kontot haldav makseteenuse pakkuja on oma
makseteenuse kasutajale kättesaadavaks teinud;
l) nõudes ainult makse algatamise teenust hõlmava protsessi puhul kaht kliendi tugevat
autentimist, kui makse algatamise teenuse pakkuja edastab kontot haldavale
makseteenuse pakkujale kogu makse algatamiseks vajaliku teabe, nimelt üht kliendi
tugevat autentimist kinnituse „jah“ või „ei“ andmiseks ja teist kliendi tugevat
autentimist makse algatamiseks.
2. Kontot haldavate makseteenuse pakkujate võetud meetmeid, mis on vajalikud käesoleva
määruse kohase pettusekahtluse kõrvaldamiseks või määruse (EL) 2016/679 järgimiseks,
ei käsitata andmetele juurdepääsu takistustena, välja arvatud juhul, kui need meetmed on
lõike 1 punktides a–l osutatud keelatud takistused.
8543/1/26 REV 1 237
ET
4. JAGU
KONTOTEABE TEENUSE PAKKUJATE JA
MAKSE ALGATAMISE TEENUSE PAKKUJATE ÕIGUSED JA KOHUSTUSED
Artikkel 46
Kliendiliidese kasutamine kontoteabe teenuse pakkujate ja makse algatamise teenuse pakkujate
poolt
1. Kontoteabe teenuse pakkujad ja makse algatamise teenuse pakkujad pääsevad maksekonto
andmetele juurde üksnes artiklis 36 osutatud spetsiaalse liidese kaudu, välja arvatud
artikli 40 lõikes 1 sätestatud asjaoludel, või erandkorras muu turvalise ja tõhusa liidese
kaudu.
2. Kui makse algatamise teenuse pakkuja või kontoteabe teenuse pakkuja jaoks on
kättesaadav ainult artikli 40 lõike 1 punkti a kohane liides, peab kontoteabe teenuse
pakkuja või makse algatamise teenuse pakkuja alati
a) identifitseerima end kontot haldava makseteenuse pakkuja jaoks;
b) esitama artikli 44 lõike 2 punkti a alapunktide ii–v kohase teabe;
c) kasutama autentimismenetlust, mille kontot haldav makseteenuse pakkuja on ette
näinud makseteenuse kasutajale;
8543/1/26 REV 1 238
ET
d) võtma vajalikud meetmed tagamaks, et ta ei töötle andmeid, sealhulgas ei saa
andmetele juurdepääsu ega säilita neid, ühelgi muul eesmärgil kui makseteenuse
kasutaja taotletud teenuse osutamine;
e) koostama logi andmete kohta, millele saadi juurdepääs liidese kaudu, mida kontot
haldav makseteenuse pakkuja käitab oma makseteenuse kasutajate tarvis, ning
esitama logifailid taotluse alusel ja põhjendamatu viivituseta pädevale asutusele, et
pädev asutus saaks kontrollida käesoleva jao sätete täitmist.
Esimese lõigu punkti e kohaldamisel kustutatakse logid kolme aasta möödumisel nende
loomisest. Kui logisid vajatakse juba alustatud järelevalvemenetlustes, võib neid säilitada
kõnealusest säilitamisperioodist kauem.
Artikkel 47
Makse algatamise teenuse pakkujate erikohustused
1. Makse algatamise teenuse pakkuja
a) esitab kontot haldavatele makseteenuse pakkujatele sama teabe, mida nõutakse
makseteenuse kasutajalt, kui maksetehing algatatakse vahetult;
b) osutab teenuseid üksnes makseteenuse kasutaja nõusoleku alusel kooskõlas
artikliga 50;
8543/1/26 REV 1 239
ET
c) ei hoia kunagi maksja rahalisi vahendeid seoses makse algatamise teenuse
osutamisega;
d) tagab, et makseteenuse kasutaja isikustatud turvavolitused ei ole kättesaadavad
kellelegi teisele peale maksja ja isikustatud turvavolituste väljastaja ning et makse
algatamise teenuse pakkuja edastab need turvaliste ja tõhusate kanalite kaudu;
e) tagab, et makse algatamise teenuse osutamisel saadud muud makseteenuse
kasutajaga seotud teavet antakse üksnes makse saajale ja üksnes makseteenuse
kasutaja nõusolekul;
f) identifitseerib ennast kontot haldava makseteenuse pakkuja jaoks ning kasutab kontot
haldava makseteenuse pakkuja, maksja ja makse saajaga teabe vahetamiseks turvalist
teabevahetusviisi iga kord, kui algatatakse makse;
g) võib objektiivselt põhjendatud juhtudel maksetehingu algatamisest keelduda.
2. Makse algatamise teenuse pakkuja ei tohi
a) säilitada, ilma et see piiraks artikli 46 lõike 2 punkti e kohaldamist, makseteenuse
kasutaja tundlikke makseandmeid;
8543/1/26 REV 1 240
ET
b) küsida makseteenuse kasutajalt mingeid muid andmeid peale nende, mida on vaja
makse algatamise teenuse osutamiseks;
c) töödelda mingeid isikuandmeid ega isikustamata andmeid, sealhulgas neid kasutada,
säilitada ega neile juurdepääsu saada, muul eesmärgil kui selleks, et osutada
makseteenuse kasutaja loa alusel makse algatamise teenust;
d) muuta summat, makse saaja andmeid ega ühtegi muud maksetehingu tunnust.
Artikkel 48
Kontoteabe teenuse pakkujate erikohustused ja
neid puudutavad muud sätted
1. Kontoteabe teenuse pakkuja
a) osutab teenuseid üksnes makseteenuse kasutaja nõusoleku alusel kooskõlas
artikliga 50;
b) tagab, et makseteenuse kasutaja isikustatud turvavolitused ei ole kättesaadavad
teistele isikutele peale kasutaja ja isikustatud turvavolituste väljastaja ning et kui
kontoteabe teenuse pakkuja neid volitusi edastab, teeb ta seda turvaliste ja tõhusate
kanalite kaudu;
8543/1/26 REV 1 241
ET
c) identifitseerib ennast makseteenuse kasutaja kontot haldava makseteenuse pakkuja
jaoks ning kasutab kontot haldava makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutajaga
teabe vahetamiseks turvalist teabevahetusviisi iga sideseansi puhul;
d) taotleb juurdepääsu üksnes määratud maksekontodelt ja nendega seotud
maksetehingutest pärinevale teabele;
e) kasutab sobilikke ja tulemuslikke mehhanisme, millega takistatakse juurdepääs
muule teabele kui see, mis pärineb makseteenuse kasutaja nõusoleku alusel ja
kohaselt määratud maksekontodelt ja nendega seotud maksetehingutest.
2. Kontoteabe teenuse pakkuja ei tohi
a) saada juurdepääsu maksekontodega seotud tundlikele makseandmetele;
b) töödelda andmeid muul eesmärgil kui selleks, et osutada makseteenuse kasutaja loa
alusel kontoteabe teenust.
3. Kontoteabe teenuse pakkujate suhtes ei kohaldata artikleid 4–8, 10, 11 ja 12, 14–19, 21–
29, 51–52, 54–83 ning artikleid 87 ja 90.
8543/1/26 REV 1 242
ET
5. JAGU
RAKENDAMINE
Artikkel 49
Pädevate asutuste roll
1. Pädevad asutused tagavad, et kontot haldavad makseteenuse pakkujad täidavad alati oma
kohustusi seoses spetsiaalse liidesega, millele on osutatud artikli 36 lõikes 1 ja artiklis 39,
ning et artiklis 45 loetletud keelatud takistuse tuvastamise korral kõrvaldab asjaomane
kontot haldav makseteenuse pakkuja selle viivitamata. Kui on tehtud kindlaks spetsiaalse
liidese mittevastavus käesoleva määruse nõuetele või keelatud takistuste esinemine,
sealhulgas makse algatamise teenuste pakkujate ja kontoteabe teenuste pakkujate edastatud
teabe põhjal, võtavad pädevad asutused põhjendamatu viivituseta vajalikud ja piisavad
täitemeetmed ning määravad asjakohased karistused.
2. Pädevad asutused võtavad vajaduse korral viivitamata kõik vajalikud täitemeetmed, et
säilitada makse algatamise teenuse pakkujate ja kontoteabe teenuse pakkujate
juurdepääsuõigused. Täitemeetmed võivad hõlmata asjakohaseid karistusi.
8543/1/26 REV 1 243
ET
3. Pädevad asutused tagavad, et makse algatamise teenuse pakkujad ja kontoteabe teenuse
pakkujad täidavad oma kohustusi seoses andmetele juurdepääsu võimaldavate liideste
kasutamisega.
4. Pädevatel asutustel peavad olema vajalikud vahendid, eelkõige vastavad töötajad, et nad
saaksid oma ülesandeid alati täita.
5. Isikuandmete töötlemise valdkonnas teevad pädevad asutused koostööd
määruse (EL) 2016/679 kohaste järelevalveasutustega.
6. Pädevad asutused korraldavad omal algatusel ühiskohtumisi kontot haldavate
makseteenuse pakkujate, makse algatamise teenuse pakkujate ja kontoteabe teenuse
pakkujatega lõike 7 kohaldamiseks.
7. Pädevad asutused teevad kõik endast oleneva, et kontot haldavate makseteenuse pakkujate,
makse algatamise teenuse pakkujate ja kontoteabe teenuse pakkujate vaheliste
andmevahetusliideste kasutamise ja neile juurde pääsemisega kaasnevatele võimalikele
probleemidele oleks tagatud kiire ja püsiv lahendus.
8. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad esitavad pädevatele asutustele andmed, mis
käsitlevad kontoteabe teenuse pakkujate ja makse algatamise teenuse pakkujate
juurdepääsu nende hallatavatele maksekontodele. Samuti võivad pädevad asutused
asjakohasel juhul nõuda kontoteabe teenuse pakkujatelt ja makse algatamise teenuse
pakkujatelt asjakohaste andmete esitamist nende tegevuse kohta.
8543/1/26 REV 1 244
ET
Vastavalt määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 29 lõike 1 punktis b, artiklis 31 ja artikli 35
lõikes 2 sätestatud volitustele koordineerib EBA pädevate asutuste kõnealust
järelevalvetegevust, nagu on osutatud käesoleva lõike esimeses lõigus, vältides
dubleerimist andmete esitamisel. EBA esitab iga kahe aasta järel komisjonile aruande
kontoteabe teenuste ja makse algatamise teenuste turgude suuruse ja toimimise kohta
liidus. Need aruanded võivad asjakohasel juhul sisaldada soovitusi.
9. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse kindlaks
pädevatele asutustele lõike 8 kohaselt esitatavad andmed ning nende andmete esitamise
metoodika ja sagedus.
EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu
komisjonile hiljemalt … [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Komisjonile antakse õigus võtta nimetatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu
kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitele 10–14.
8543/1/26 REV 1 245
ET
4. peatükk
Maksetehingute autoriseerimine
Artikkel 50
Autoriseerimine
1. Maksetehing või järjestikused maksetehingud autoriseeritakse üksnes juhul, kui maksja on
andnud maksetehingu täitmiseks nõusoleku. Maksja võib maksetehingu autoriseerida enne
maksetehingu täitmist või maksja ja makseteenuse pakkuja vahelisel kokkuleppel pärast
maksetehingu täitmist.
2. Maksetehing loetakse autoriseerimata maksetehinguks, kui tehingu algatas või seda muutis
kolmas isik, kes tegutses ilma maksja nõusolekuta, sealhulgas kasutades maksja isikustatud
turvavolitusi, mis saadi pettuse teel.
3. Makseteenuse pakkujad autoriseerivad juurdepääsu maksekontole kontoteabe teenuste või
makse algatamise teenuste osutamise eesmärgil üksnes juhul, kui makseteenuse kasutaja
on andnud kontoteabe teenuse pakkujale või vastavalt makse algatamise teenuse pakkujale
nõusoleku maksekontole ja selle konto asjaomastele andmetele juurdepääsemiseks.
8543/1/26 REV 1 246
ET
4. Nõusoleku puudumise korral loetakse kontoteabe teenuse pakkuja või makse algatamise
teenuse pakkuja juurdepääs maksekontole või maksetehing autoriseerimata juurdepääsuks
või autoriseerimata maksetehinguks.
5. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad ei kontrolli nõusolekut, mille makseteenuse
kasutaja annab kontoteabe teenuse pakkujale või makse algatamise teenuse pakkujale.
6. Lõigetes 1 ja 3 osutatud nõusolek antakse makseteenuse kasutaja ja asjaomase
makseteenuse pakkuja vahel kokku lepitud vormis. Maksetehingu täitmiseks võib
nõusoleku anda ka makse saaja või makse algatamise teenuse pakkuja kaudu.
Makseteenuse kasutaja ja asjaomane makseteenuse pakkuja lepivad kokku nõusoleku
andmise korras.
7. Maksja võib nõusoleku, mille ta on andnud maksetehingu täitmiseks või makse algatamise
teenuse tarvis maksekontole juurdepääsu võimaldamiseks, võtta tagasi igal ajal, kuid mitte
pärast seda, kui maksekäsund muutub artikli 69 kohaselt tagasivõetamatuks. Kontoteabe
teenuse tarvis maksekontole juurdepääsu võimaldamiseks antud nõusoleku võib maksja
igal ajal tagasi võtta. Maksja võib tagasi võtta ka järjestikuste maksetehingute täitmiseks
antud nõusoleku ning kui ta seda teeb, loetakse kõik tulevased sama seeria maksetehingud
autoriseerimata maksetehinguteks.
8543/1/26 REV 1 247
ET
Artikkel 51
Makse saaja nime ja kordumatu tunnuse vahelised lahknevused kreeditkorralduste puhul
Kreeditkorralduste puhul järgivad makseteenuse pakkujad määruse (EL) nr 260/2012 artikli 5c
lõikeid 1–7 ja artikli 5b lõiget 2 ning neid artikleid kohaldatakse mutatis mutandis kõigi
kreeditkorralduste suhtes, sealhulgas nende suhtes, mis ei kuulu määruse (EL) nr 260/2012
kohaldamisalasse.
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel juhul, kui makse saaja maksekonto ei ole
identifitseeritud määruse (EL) nr 260/2012 lisa punkti 1 alapunktis a kindlaks määratud maksekonto
tunnuse abil, käsitatakse kõnealuse määruse artiklis 5c sisalduvaid viiteid maksekonto tunnusele
viidetena kordumatule tunnusele, mida kasutatakse makse saaja maksekonto üheseks tuvastamiseks.
Artikkel 52
Makseinstrumendi kasutamise piiramine ja blokeerimine
1. Makseteenuse pakkuja pakub makseteenuse kasutajale raamlepingus võimalust kehtestada
selles lepingus ülekantava summa ülempiir, mis võib erineda sõltuvalt igast
maksevahendist, sealhulgas kreeditkorraldused, ja igast makseinstrumendist. Piirang võib
olla kehtestatud makseteenuse kasutaja äranägemisel tehingupõhiselt või kindlaksmääratud
ajaks.
Makseteenuse pakkujad ei tohi oma makseteenuse kasutajatega raamlepingus kokku
lepitud makselimiite ühepoolselt muuta.
8543/1/26 REV 1 248
ET
Makseteenuse kasutajal peab olema võimalik raamlepingus kindlaks määratud
makselimiite muuta. Makseteenuse pakkujad tagavad, et maksjal on võimalik kehtestatud
makselimiite enne maksekäsundi esitamist muuta.
2. Kui makseteenuse kasutaja suurendab makselimiite kaugjuurdepääsu teel, määrab
makseteenuse pakkuja selle suurendamise jõustumise viivitusajaks neli tundi.
Makseteenuse kasutajal on õigus sellise viivitusaja kohaldamist kohandada või sellise
viivitusaja kohaldamisest loobuda. Kui on määratud selline viivitusaeg, kohaldatakse seda
niikaua, kuni jõustub mõni järgmine kohandamine või loobumine.
Makseteenuse pakkuja teavitab makseteenuse kasutajat makselimiidi muudatuse taotluse
korral viivitamata ja kokkulepitud viisil sellest, kui esimeses lõigus osutatud viivitusaeg on
lõppenud või kui kasutatakse esimeses lõigus osutatud kohandamist või loobumist.
3. Kui makseteenuse kasutaja maksekäsund ületab maksimumsummat või toob kaasa selle
ületamise, ei täida maksja makseteenuse pakkuja maksekäsundit ning teavitab
makseteenuse kasutajat selle põhjustest ja sellest, kuidas maksimumsummat muuta.
4. Makseteenuse pakkuja võib blokeerida makseinstrumendi objektiivselt põhjendatud
kaalutlustel, mis on seotud makseinstrumendi turvalisusega, makseinstrumendi
autoriseerimata kasutamise või pettuse teel kasutamise kahtlusega või – kui tegu on
krediidiliiniga makseinstrumendiga – asjaoluga, et oluliselt on suurenenud oht, et maksja ei
ole võimeline oma maksekohustust täitma.
8543/1/26 REV 1 249
ET
5. Kui makseinstrument on lõike 4 kohaselt blokeeritud, teavitab makseteenuse pakkuja
maksjat makseinstrumendi blokeerimisest ja selle põhjustest kokkulepitud viisil ning teeb
seda võimaluse korral enne makseinstrumendi blokeerimist ning hiljemalt kohe pärast selle
blokeerimist, välja arvatud juhul, kui sellise teabe esitamine on keelatud muu asjaomast
valdkonda käsitleva liidu või liikmesriigi õigusaktiga. Maksja makseteenuse pakkuja
hindab põhjendamatu viivituseta ja hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kas makseinstrumendi
blokeerimise põhjused on endiselt põhjendatud.
6. Makseteenuse pakkuja lõpetab makseinstrumendi blokeeringu või asendab
makseinstrumendi uuega, kui makseinstrumendi blokeerimise põhjused on ära langenud.
7. Kui makseteenuse pakkuja pakub makseteenuse kasutajale võimalust algatada maksetehing
või anda selleks nõusolek mobiilirakenduse abil, nõuab makseteenuse pakkuja konkreetse
mobiilirakenduse aktiveerimiseks kliendi tugevat autentimist ja eri sidekanalite kasutamist.
8. Kui makseteenuse kasutaja aktiveerib konkreetse mobiilirakenduse kaugühenduse teel,
määrab makseteenuse pakkuja selle aktiveerimise jõustumise viivitusajaks neli tundi.
Makseteenuse kasutajal on õigus sellise viivitusaja kohaldamist kohandada või sellise
viivitusaja kohaldamisest loobuda. Kui on määratud selline viivitusaeg, kohaldatakse seda
niikaua, kuni jõustub mõni järgmine kohandamine või loobumine.
8543/1/26 REV 1 250
ET
9. Makseteenuse pakkuja teavitab makseteenuse kasutajat mobiilirakenduse aktiveerimisest
viivitamata ja kokkulepitud viisil ning eri sidekanalite kaudu. See teade sisaldab juhiseid
puhuks, kui makseteenuse kasutaja ei ole mobiilirakendust ise installinud.
Makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja lepivad kokku käesolevas lõikes osutatud
teavitamise protseduuri.
10. Kui makseteenuse kasutaja teatab makseteenuse pakkujale, et ta ei ole oma maksekontoga
seotud mobiilirakendust kooskõlas lõikes 9 osutatud protseduuriga aktiveerinud, tagab
makseteenuse pakkuja põhjendamatu viivituseta, et asjaomane mobiilirakendus ei
võimalda juurdepääsu makseteenuse kasutaja maksekontole, maksetehingute algatamist
ega nendega nõustumist.
11. Lõikeid 7, 8 ja 9 ei kohaldata makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja kliendisuhte
esialgse loomise suhtes, mida tehakse mobiilirakenduse abil, ega makseteenuse pakkuja
poolt selle füüsilistes ruumides mobiilirakenduse aktiveerimise suhtes makseteenuse
kasutaja seadmes.
12. Käesolevat artiklit kohaldatakse kõigi kreeditkorralduste, sealhulgas eurodes tehtavate
kreeditkorralduste suhtes, olenemata määrusest (EL) nr 260/2012.
8543/1/26 REV 1 251
ET
Artikkel 53
Makseteenuse kasutaja kohustused seoses makseinstrumentide ja isikustatud turvavolitustega
Makseteenuse kasutaja, kellele on antud õigus makseinstrumenti kasutada,
a) kasutab makseinstrumenti kooskõlas makseinstrumendi väljastamise ja kasutamise
tingimustega, mis peavad olema objektiivsed, mittediskrimineerivad ja proportsionaalsed;
b) teavitab makseteenuse pakkujat või makseteenuse pakkuja määratud üksust põhjendamatu
viivituseta, kui ta on saanud teadlikuks makseinstrumendi või selle isikustatud
turvavolituste kadumisest, varastamisest, väärkasutamisest või autoriseerimata
kasutamisest.
Esimese lõigu punkti a kohaldamisega seoses võtab makseteenuse kasutaja kohe pärast
makseinstrumendi kättesaamist kõik mõistlikud meetmed oma isikustatud turvavolituste turvaliseks
hoidmiseks.
Artikkel 54
Makseteenuse pakkuja kohustused seoses makseinstrumentidega
1. Makseinstrumenti väljastav makseteenuse pakkuja
a) tagab, et isikustatud turvavolitustele on juurdepääs ainult makseinstrumendi
kasutamise õigusega makseteenuse kasutajal, ilma et see piiraks artiklis 53 sätestatud
makseteenuse kasutaja kohustusi;
8543/1/26 REV 1 252
ET
b) ei saada makseinstrumenti eelneva kokkuleppeta, välja arvatud makseteenuse
kasutajale juba antud makseinstrumendi asendamise korral;
c) tagab, et igal ajal on tasuta kättesaadavad asjakohased vahendid, mis võimaldavad
makseteenuse kasutajal esitada artikli 53 esimese lõigu punkti b kohase teate või
taotleda makseinstrumendi blokeeringu lõpetamist vastavalt artikli 52 lõikele 6, ning
et sel eesmärgil on vähemalt tööajal tasuta kättesaadav inimese pakutav tugi selle
liikmesriigi ametlikus keeles, kus makseteenust osutatakse;
d) tagab makseteenuse kasutajale võimaluse edastada artikli 53 esimese lõigu punkti b
kohane teade tasuta ja küsib tasu üksnes makseinstrumendiga otseselt seotud
võimalike asendamiskulude katteks;
e) hoiab ära makseinstrumendi kasutamise pärast seda, kui makseteenuse kasutaja on
edastanud artikli 53 esimese lõigu punkti b kohase teate;
f) tagab tundlike makseandmete edastamise makseteenuse kasutajale turvaliste kanalite
kaudu.
Esimese lõigu punkti c kohaldamisel annab makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutaja
taotlusel tema käsutusse 18 kuuks pärast sellise teate edastamist vahendid, mis
võimaldavad makseteenuse kasutajal tõendada, et ta on sellise teate edastanud.
2. Makseteenuse pakkuja kannab makseteenuse kasutajale makseinstrumendi saatmisega või
makseinstrumendi isikustatud turvavolituste saatmisega seotud riskid.
8543/1/26 REV 1 253
ET
Artikkel 55
Autoriseerimata, autoriseeritud või ebakorrektselt täidetud maksetehingust teavitamine ja vigade
kõrvaldamine
1. Makseteenuse pakkuja kõrvaldab vead seoses autoriseerimata või ebakorrektselt täidetud
maksetehinguga või autoriseeritud maksetehinguga üksnes juhul, kui makseteenuse
kasutaja teavitab makseteenuse pakkujat kooskõlas artiklitega 57, 60 ja 87 põhjendamatu
viivituseta pärast sellisest nõude (sealhulgas artikli 79 kohase nõude) aluseks olevast
tehingust teada saamist ning igal juhul mitte hiljem kui 18 kuu jooksul pärast debiteerimise
kuupäeva.
Esimeses lõigus sätestatud teatamise tähtaega ei kohaldata, kui makseteenuse pakkuja ei
esitanud teavet selle maksetehingu kohta või ei teinud seda teavet kättesaadavaks
kooskõlas II jaotisega.
2. Kui tehingus osaleb makse algatamise teenuse pakkuja, on makseteenuse kasutajal õigus
nõuda kontot haldavalt makseteenuse pakkujalt käesoleva artikli lõike 1 kohast vigade
kõrvaldamist, ilma et see piiraks artikli 57 lõike 4 ja artikli 79 lõike 1 kohaldamist.
Artikkel 56
Tõendid maksetehingute autoriseerimise ja täitmise kohta
1. Kui makseteenuse kasutaja väidab, et täidetud maksetehing ei olnud autoriseeritud või et
maksetehingut ei täidetud korrektselt, siis on makseteenuse pakkuja ülesanne tõestada, et
maksetehing oli autoriseeritud, korrektselt dokumenteeritud ja raamatupidamisregistrites
kajastatud ning et seda ei mõjutanud tehniline rike ega mõni muu puudujääk makseteenuse
pakkuja osutatavas teenuses.
8543/1/26 REV 1 254
ET
Kui maksetehing on algatatud makse algatamise teenuse pakkuja kaudu, peab makse
algatamise teenuse pakkuja esitama tõendid selle kohta, et tema pädevuse piires oli
maksetehing autoriseeritud ja korrektselt dokumenteeritud ning et maksetehingut ei
mõjutanud tehniline rike ega mõni muu sellise makseteenusega seotud puudujääk, mille
pakkumise eest ta vastutab.
2. Asjaolu, et maksetehing oli autoriseeritud (sealhulgas asjakohasel juhul kliendi tugevat
autentimist kohaldades), korrektselt dokumenteeritud ja raamatupidamisregistrites
kajastatud ning et seda ei mõjutanud tehniline rike ega muu puudujääk makseteenuse
pakkuja osutatavas teenuses, ei ole iseenesest tingimata piisav tõendamaks, et maksja
autoriseeris maksetehingu või pani toime pettuse või ei täitnud tahtlikult või raske
hooletuse tõttu üht või mitut artiklist 53 tulenevat kohustust, juhul kui makseteenuse
kasutaja väidab, et ta ei ole täidetud maksetehingut autoriseerinud. Makseteenuse pakkuja,
sealhulgas asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkuja, peab tõendama, et pettuse
pani toime või raske hooletusega tegutses makseteenuse kasutaja.
8543/1/26 REV 1 255
ET
3. Käesoleva artikli lõigete 1 ja 2 kohaldamisel ning enne järelduse tegemist, et makseteenuse
kasutaja on tehingu autoriseerinud, pannud toime pettuse või et ta ei ole kas tahtlikult või
raske hooletuse tõttu täitnud üht või mitut artiklist 53 tulenevat kohustust, palub
makseteenuse pakkuja makseteenuse kasutajal esitada teave maksetehinguni viinud
sündmuste kohta ja lisab selle teabe oma hinnangusse. Kui makseteenuse kasutaja sellist
teavet ei esita, ei anna see iseenesest makseteenuse pakkujale alust järeldada, et
makseteenuse kasutaja on tehingu autoriseerinud, pannud toime pettuse või et ta ei ole kas
tahtlikult või raske hooletuse tõttu täitnud üht või mitut artiklist 53 tulenevat kohustust.
Makseteenuse kasutajalt ei oodata rohkem teavet kui temalt võib põhjendatult eeldada.
Artikkel 57
Makseteenuse pakkuja vastutus autoriseerimata maksetehingute korral
1. Ilma et see piiraks artikli 55 kohaldamist, maksab maksja makseteenuse pakkuja
autoriseerimata maksetehingu puhul maksjale autoriseerimata maksetehingu summa tagasi
viivitamata ja igal juhul hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks pärast autoriseerimata
maksetehingust teada saamist või selle kohta teate saamist, välja arvatud juhul, kui maksja
makseteenuse pakkujal on objektiivselt põhjendatud alus kahtlustada, et maksja ei ole
tahtlikult või raske hooletuse tõttu täitnud üht või mitut artiklist 53 tulenevat kohustust,
ning ta teatab need põhjused maksjale kirjalikult, või kui ta kahtlustab, et maksja pani
toime pettuse.
8543/1/26 REV 1 256
ET
2. Kui maksja makseteenuse pakkujal oli objektiivselt põhjendatud alus kahtlustada, et
maksja pani toime pettuse või et ta ei täitnud kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu üht või
mitut artiklist 53 tulenevat kohustust, teeb maksja makseteenuse pakkuja 15 tööpäeva
jooksul pärast tehingust teada saamist või selle kohta teate saamist ühe järgmise toimingu:
a) maksab maksjale autoriseerimata maksetehingu summa tagasi, kui maksja
makseteenuse pakkuja on pärast täiendavat uurimist jõudnud järeldusele, et maksja ei
pannud toime pettust ega jätnud tahtlikult või raske hooletuse tõttu täitmata üht või
mitut artiklist 53 tulenevat kohustust;
b) esitab maksjale põhjenduse tagasimaksmisest keeldumise kohta ja teatab, milliste
ametiasutuste poole maksja saab selles küsimuses kooskõlas artiklitega 100, 101,
103, 104 ja 105 pöörduda, kui ta ei nõustu esitatud põhjendustega, ning kui
makseteenuse pakkuja järeldab, et maksja pani toime pettuse, teatab ta selle järelduse
põhjused liikmesriigi asjaomasele ametiasutusele.
Esimese lõigu punkti b kohaldamiseks avaldavad liikmesriigid selle asjaomase
ametiasutuse nime, kellele kõnealune põhjendus tuleb esitada.
3. Asjakohasel juhul taastab maksja makseteenuse pakkuja debiteeritud maksekontol
olukorra, mis oleks seal olnud, kui autoriseerimata maksetehing ei oleks toimunud. Lisaks
tagab maksja makseteenuse pakkuja, et maksja maksekonto krediteerimise väärtuspäev ei
ole hilisem kui summa debiteerimise kuupäev.
8543/1/26 REV 1 257
ET
4. Kui maksetehing on algatatud makse algatamise teenuse pakkuja kaudu, maksab kontot
haldav makseteenuse pakkuja autoriseerimata maksetehingu summa viivitamata ja igal
juhul hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks tagasi ning asjakohasel juhul taastab debiteeritud
maksekontol olukorra, mis oleks seal olnud, kui autoriseerimata maksetehingut ei oleks
toimunud.
5. Kui autoriseerimata maksetehingu eest on vastutav makse algatamise teenuse pakkuja,
hüvitab makse algatamise teenuse pakkuja kontot haldavale makseteenuse pakkujale
viimase taotlusel viivitamata maksjale tagasimakse tegemise tulemusena tekkinud kahju
või makstud summad, sealhulgas autoriseerimata maksetehingu summa. Artikli 56 lõike 1
kohaselt peab makse algatamise teenuse pakkuja esitama tõendid selle kohta, et tema
pädevuse piires oli maksetehing autoriseeritud ja korrektselt dokumenteeritud ning et
maksetehingut ei mõjutanud tehniline rike ega mõni muu sellise makseteenusega seotud
puudujääk, mille pakkumise eest ta vastutab.
6. Maksjale tekitatud täiendava rahalise kahju võib hüvitada maksja ja asjaomase
makseteenuse pakkuja vahel sõlmitud lepingu suhtes kohaldatava õiguse alusel.
8543/1/26 REV 1 258
ET
Artikkel 58
Makseteenuse pakkuja vastutus vastavuse kontrolli teenuse ebakorrektse kohaldamise eest
Kui makse algatamise teenuse pakkuja ei täida artiklit 51 ja kui kõnealuse täitmata jätmise
tulemuseks on valesti täidetud maksetehing, maksab maksja makseteenuse pakkuja ülekantud
summa maksjale viivitamata tagasi ja asjakohasel juhul taastab debiteeritud maksekontol olukorra,
mis oleks seal olnud, kui tehingut ei oleks toimunud.
Kui nõuete täitmata jätmine leiab aset seetõttu, et makse saaja makseteenuse pakkuja või makse
algatamise teenuse pakkuja ei täitnud oma artiklist 51 tulenevaid kohustusi, hüvitab makse saaja
makseteenuse pakkuja või asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkuja kõnealuse täitmata
jätmisega maksja makseteenuse pakkujale tekitatud rahalise kahju.
Maksjale tekitatud täiendava rahalise kahju võib hüvitada maksja ja asjaomase makseteenuse
pakkuja vahel sõlmitud lepingu suhtes kohaldatava õiguse alusel.
8543/1/26 REV 1 259
ET
Artikkel 59
Tehnilise teenuse pakkujate ja makseskeemide haldajate vastutus, kui nad ei toeta kliendi tugevat
autentimist
Tehnilise teenuse pakkujad ja makseskeemide haldajad, kes osutavad teenuseid makse saajale või
makse saaja makseteenuse pakkujale või maksja makseteenuse pakkujale, vastutavad
proportsionaalselt ja mitte kõnealuse tehingu summat ületaval määral otsese rahalise kahju eest, mis
tekib makse saajale või makse saaja makseteenuse pakkujale või maksja makseteenuse pakkujale
seoses sellega, et nad on jätnud nende lepingulise suhtega kaasnevate volituste raames osutamata
kliendi tugeva autentimise kohaldamiseks vajalikud teenused.
Artikkel 60
Makseteenuse pakkuja vastutus teise isikuna esinemist hõlmava pettuse korral
1. Makseteenuse pakkujad kehtestavad piisavad ennetusmeetmed ja tugevad tehnilised
kaitsemeetmed, et vältida oma sidekanalite jäljendamist ja kuritarvitamist petturite poolt,
kelle eesmärk on meelitada makseteenuse kasutajad tegema petturlikke maksetehinguid.
8543/1/26 REV 1 260
ET
2. Kui tarbijast makseteenuse kasutajaga manipuleeris kolmas isik, teeseldes, et ta on tarbija
makseteenuse pakkuja töötaja ja kasutab tarbija makseteenuse pakkujale omistatud
sidekanaleid, ning kui niisuguse manipulatsiooni tulemusena toimus petturlik
autoriseeritud maksetehing, siis maksab makseteenuse pakkuja tarbijale petturliku
autoriseeritud maksetehingu täissumma tagasi, tingimusel et tarbija on pärast pettusest
teadlikuks saamist põhjendamatu viivituseta teavitanud oma makseteenuse pakkujat ja
pettusest politseile teatanud.
3. Makseteenuse pakkuja teeb 15 tööpäeva jooksul pärast seda, kui tarbija on teda lõike 2
kohaselt teavitanud ja talle politsei menetlusdokumendi esitanud, ühe järgmise toimingu:
a) tagastab tarbijale petturliku autoriseeritud maksetehingu summa;
b) kui makseteenuse pakkujal on objektiivselt põhjendatud alus kahtlustada tarbijat
pettuses või raskes hooletuses, esitab ta tarbijale tagasimaksmisest keeldumise
põhjenduse ja teatab, milliste ametiasutuste poole tarbija saab selles küsimuses
kooskõlas artiklitega 100, 101, 103, 104 ja 105 pöörduda, kui ta ei nõustu esitatud
põhjendustega ning makseteenuse pakkuja järeldab, et tarbija pani toime pettuse;
samuti teatab ta sellise järelduse põhjused artikli 57 lõike 2 esimese lõigu punkti b
kohasele liikmesriigi ametiasutusele.
4. Lõiget 2 ei kohaldata, kui tarbija pani toime pettuse või tegutses raske hooletusega.
8543/1/26 REV 1 261
ET
5. Tarbija makseteenuse pakkujal lasub kohustus tõendada, et tarbija pani toime pettuse või
tegutses raske hooletusega.
Enne järelduse tegemist, et tarbija pani toime pettuse või näitas üles rasket hooletust, palub
makseteenuse pakkuja tarbijal esitada teave maksetehinguni viinud sündmuste kohta ja
võtab seda teavet oma hinnangus arvesse. Kui tarbija sellist teavet ei esita, ei anna see
iseenesest makseteenuse pakkujale alust järeldada, et tarbija pani toime pettuse või näitas
üles rasket hooletust. Tarbijalt ei oodata rohkem teavet kui temalt võib põhjendatult
eeldada.
Artikkel 61
Pettuste ennetamise ja avastamise eesmärgil tehtav valdkonnaülene koostöö
1. Kui maksepettus tuleneb petturliku veebisisu avaldamisest, teavitab makseteenuse pakkuja
sellest põhjendamatu viivituseta teabe talletamise teenuse pakkujaid, järgides artiklis 16
või asjakohasel juhul määruse (EL) 2022/2065 artiklis 22 sätestatud menetlust.
8543/1/26 REV 1 262
ET
2. Sellises ulatuses, mida on vaja võimalike petturlike maksetehingute, sealhulgas makse
algatamise teenuseid hõlmavate tehingute ennetamiseks ja avastamiseks, võib, kui on
objektiivselt põhjendatud alus kahtlustada nende teenuste kasutaja petturlikku käitumist,
vahetada andmeid
a) makseteenuse pakkujate ja teabe talletamise teenuse osutajate vahel;
b) makseteenuse pakkujate ja isikutevahelise side teenuse pakkujate vahel.
3. Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2022/2555, direktiivi 2002/58/EÜ või käesoleva määruse
artikli 101 kohaldamist, loovad isikutevahelise side teenuse pakkujad ning väga suurte
digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad lõike 2
kohaldamiseks spetsiaalsed makseteenuse pakkujatega side pidamise kanalid või osalevad
tõhusa teabevahetuse süsteemis või teabevahetusmehhanismis, et võimaldada kiiremat ja
tõhusamat teabevahetust kooskõlas määrusega (EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ.
4. Isikutevahelise side teenuse pakkujad ning väga suurte digiplatvormide ja väga suurte
internetipõhiste otsingumootorite pakkujad on kasutusele võtnud kõik vajalikud
teavitusmeetmed, sealhulgas nende teenuste saajatele kõigi asjakohaste vahendite ja
kanalite kaudu saadetavad teavitused, kui ilmnevad uued internetipettuste vormid, võttes
arvesse nende kasutajate kõige haavatavamate rühmade vajadusi.
8543/1/26 REV 1 263
ET
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel annavad isikutevahelise side teenuse pakkujad
oma teenuste saajatele selged juhised järgmise kohta:
a) kuidas teha kindlaks, et tegu on pettusekatsega;
b) meetmed ja ettevaatusabinõud, mida tuleb võtta, et vältida enda vastu suunatud
pettuse ohvriks langemist, ning
c) pettustest teatamise kord.
Käesoleva lõike esimese lõigu kohaldamisel annavad väga suurte digiplatvormide ja väga
suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad oma teenuste saajatele selged juhised
järgmise kohta:
a) kuidas teha kindlaks, et tegu on pettusekatsega;
b) meetmed ja ettevaatusabinõud, mida tuleb võtta, et vältida enda vastu suunatud
pettuse ohvriks langemist, ning
c) pettusest teatamise kord määruse (EL) 2022/2065 artikli 16 kohaste kohustuste
täitmiseks.
5. Komisjon ja Euroopa digiteenuste nõukoda innustavad ja toetavad vabatahtliku
käitumisjuhendi koostamist liidu tasandil, et edendada ennetamist, suurendada turvalisust
ning võidelda makse- ja finantspettuste vastu määruse (EL) 2022/2065 artiklis 45
sätestatud tingimustel.
8543/1/26 REV 1 264
ET
6. Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2022/2555 kohaldamist, võtavad isikutevahelise side
teenuse pakkujad asjakohaseid korralduslikke ja tehnilisi meetmeid, et avastada ja hoida
ära oma teenuste kasutamist sellise pettuse toimepanemiseks, mis hõlmab teise isikuna
esinemist, sealhulgas helistaja numbri näidu või e-posti aadressiga manipuleerimise teel,
kui teenuse sellise kasutamise eesmärk on veenda makseteenuse kasutajaid tegema makset
või tegema midagi, mis võib ohustada maksekonto turvalisust. Need meetmed peavad
olema kooskõlas kohaldatava liidu andmekaitseõigusega, eelkõige määrusega
(EL) 2016/679 ja direktiiviga 2002/58/EÜ.
Artikkel 62
Reguleeritud finantsteenuste reklaamimine väga suurtel digiplatvormidel ja väga suurtes
internetipõhistes otsingumootorites
1. Käesoleva artikli kohaldamisel tähendab „reguleeritud finantsteenus“ panga-, krediidi-,
kindlustus-, personaalpensioni-, makse- või investeerimisteenust (sealhulgas krüptovara- ja
ühisrahastusteenust), mille jaoks on liidu õiguse kohaselt nõutav pädeva asutuse luba või
registreerimine.
2. Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad
küsivad igalt reguleeritud finantsteenuse reklaamijalt loanumbrit, registreerimisnumbrit või
muud teavet, mis tõendab, et konkreetne reklaamija on reguleeritud finantsteenuse osutaja,
kellel on tegevusluba või kes on registreeritud reklaamitava reguleeritud finantsteenuse
osutamiseks liikmesriigis või liidu tasandil või kes tegutseb sellise teenuseosutaja nimel.
8543/1/26 REV 1 265
ET
3. Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad
teevad pärast käesoleva artikli lõikes 2 osutatud teabe saamist ja enne, kui nad lubavad
asjaomasel reklaamijal kasutada oma teenust kõnealuste reguleeritud finantsteenuste
reklaamimiseks, kõik endast oleneva, sealhulgas kasutades tegevusloaga või registreeritud
reguleeritud finantsteenuste osutajate registreid, mis on tehtud kättesaadavaks kooskõlas
direktiiviga (EL) 2026/...+ või muu asjakohase liidu õigusega, et hinnata, kas see teave,
mille täpsuse eest on reklaamijad käesoleva määruse kohaldamisel ainuvastutavad, on
usaldusväärne ja täielik, tingimusel et hindamist saab teha proportsionaalsel viisil
automatiseeritud vahenditega.
4. Väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad, kes
ei ole saanud lõikes 2 osutatud teavet, keelduvad lubamast reguleeritud finantsteenuste
reklaamijal kasutada oma teenuseid asjaomaste reguleeritud finantsteenuste
reklaamimiseks.
5. Määruse (EL) 2022/2065 artikli 39 lõike 2 punktide a, b ja c järgimiseks lisavad väga
suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujad juhul, kui
reklaami sisu on reguleeritud finantsteenus, oma reklaamiga seotud andmehoidlatesse
teabe selle kohta, et reklaami sisu on reguleeritud finantsteenus ja selle kohta, kas
reklaamija tegutseb reguleeritud finantsteenuse osutaja nimel.
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 266
ET
Artikkel 63
Maksja vastutus autoriseerimata maksetehingu korral
1. Erandina artiklist 57 võib maksja olla kohustatud kandma kuni 50 euro ulatuses
autoriseerimata maksetehinguga seotud kahju, mis tuleneb makseinstrumendi või
isikustatud turvavolituste kadumisest, varastamisest või väärkasutamisest.
Esimest lõiku ei kohaldata, kui esineb üks järgmine asjaolu:
a) maksja ei olnud makseinstrumendi või isikustatud turvavolituste kaotusest, vargusest
või väärkasutamisest enne makse tegemist teadlik, välja arvatud juhul, kui maksja ise
pani toime pettuse, või
b) kahju põhjustas makseteenuse pakkuja sellise töötaja, agendi, filiaali või üksuse
tegevus või tegevusetus, kellele makseteenuse pakkuja tegevusega seotud ülesanded
olid edasi antud.
Kui maksja ei pannud toime pettust ega jätnud tahtlikult täitmata artiklist 53 tulenevaid
kohustusi, võivad riiklikud pädevad asutused, vaidluste lahendamise organid või
makseteenuse pakkujad käesolevas lõikes sätestatud vastutust vähendada, võttes eelkõige
arvesse isikustatud turvavolituste laadi ning konkreetseid makseinstrumendi kaotamise,
varastamise või väärkasutamise asjaolusid.
8543/1/26 REV 1 267
ET
2. Maksja kannab kogu autoriseerimata maksetehingutega seotud kahju, kui see kahju on
tekkinud sellest, et maksja pani toime pettuse või ta kas tahtlikult või raske hooletuse tõttu
ei täitnud üht või mitut artiklis 53 sätestatud kohustust. Sellistel juhtudel käesoleva artikli
lõikes 1 osutatud maksimumsummat ei kohaldata.
3. Kui maksja makseteenuse pakkuja ei täida kohustust nõuda artiklis 91 sätestatud kliendi
tugevat autentimist, ei kanna maksja mingisugust rahalist kahju, välja arvatud juhul, kui
maksja pani toime pettuse. Maksja ei kanna rahalist kahju ka sel juhul, kui maksja
makseteenuse pakkuja või makse saaja makseteenuse pakkuja kohaldab kliendi tugevast
autentimisest vabastust. Kui makse saaja või makse saaja makseteenuse pakkuja ei ole
töötanud välja või kohandanud süsteeme, riistvara ja tarkvara, mida on vaja kliendi tugeva
autentimise kohaldamiseks, hüvitab makse saaja või makse saaja makseteenuse pakkuja
maksja makseteenuse pakkujale tekitatud rahalise kahju.
4. Kui makse saaja makseteenuse pakkuja kohaldab kliendi tugevast autentimisest vabastust,
vastutab makse saaja makseteenuse pakkuja maksja makseteenuse pakkuja ees viimase
kantud rahalise kahju eest.
5. Maksja ei vastuta mingisuguste finantstagajärgede eest, mis tulenevad kaotatud, varastatud
või väärkasutatud makseinstrumendi kasutamisest pärast seda, kui ta on edastanud
sellekohase teate kooskõlas artikli 53 esimese lõigu punktiga b, välja arvatud juhul, kui
maksja pani toime pettuse.
8543/1/26 REV 1 268
ET
Kui makseteenuse pakkuja ei taga, et igal ajal on kättesaadavad asjakohased vahendid
kaotatud, varastatud või väärkasutatud makseinstrumendi kohta teate esitamiseks, nagu on
nõutav artikli 54 lõike 1 esimese lõigu punkti c alusel, ei vastuta maksja selle
makseinstrumendi kasutamisest tulenevate finantstagajärgede eest, välja arvatud juhul, kui
maksja pani toime pettuse.
6. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva
määruse lõikes 1 osutatud summa muutmiseks.
Artikkel 64
Maksetehingud, kui tehingu summa ei ole eelnevalt teada
1. Kui maksetehingu on algatanud makse saaja või see on algatatud makse saaja kaudu,
eelkõige seoses kaardipõhise maksetehingu või kreeditkorraldusega, ja tehingu täpne
tulevane summa ei ole veel teada sel hetkel, kui maksja maksetehingu täitmiseks loa
annab, võib maksja makseteenuse pakkuja blokeerida maksja maksekontol rahalised
vahendid üksnes siis, kui maksja on andnud rahaliste vahendite asjaomases täpses summas
blokeerimiseks nõusoleku.
2. Maksja makseteenuse pakkuja poolt lõike 1 kohaselt blokeeritud rahaliste vahendite
summa peab olema proportsionaalne maksetehingu summaga, mida maksjalt võib
põhjendatult eeldada.
3. Makse saaja teatab oma makseteenuse pakkujale maksetehingu täpse summa kohe pärast
teenuse osutamist või kauba tarnimist maksjale.
8543/1/26 REV 1 269
ET
4. Maksja makseteenuse pakkuja vabastab maksja maksekontol lõike 1 kohaselt blokeeritud
rahalised vahendid kohe pärast seda, kui ta on saanud teabe maksetehingu täpse summa
kohta.
Artikkel 65
Makse saaja poolt või kaudu algatatud maksetehingute tagasimaksed
1. Maksjal on õigus makseteenuse pakkujalt saada makse saaja poolt või kaudu algatatud
sellise maksetehingu summa tagasimakse, mis on juba autoriseeritud ja täidetud, kui
täidetud on mõlemad järgmised tingimused:
a) maksetehingu autoriseerimise ajal ei määratud kindlaks maksetehingu täpset
summat;
b) maksetehingu summa ületas maksja jaoks summat, mida võiks põhjendatult eeldada,
võttes arvesse varem tehtud kulutusi, raamlepingu tingimusi ja juhtumi asjakohaseid
asjaolusid.
Kui makseteenuse pakkuja seda nõuab, lasub maksjal kohustus tõendada, et asjaomased
tingimused on täidetud.
Tagasimakse tehakse täidetud maksetehingu täissummas. Maksja maksekonto
krediteerimise väärtuspäev ei tohi olla hilisem kui summa debiteerimise kuupäev.
8543/1/26 REV 1 270
ET
Ilma et see piiraks käesoleva artikli lõike 3 kohaldamist, on maksjal – lisaks käesoleva
lõike esimeses lõigus osutatud õigusele – otsekorralduste puhul tingimusteta õigus saada
tagasimakse artiklis 66 sätestatud tähtaja jooksul.
2. Seoses käesoleva artikli lõike 1 esimese lõigu punkti b kohaldamisega ei või maksja
tugineda põhjustele, mis on seotud võimalike valuutavahetuskuludega, kui kohaldati tema
makseteenuse pakkujaga kokkulepitud viitekurssi kooskõlas artikli 13 lõike 1 esimese
lõigu punktiga e ning artikli 20 lõike 3 esimese lõigu punktiga c.
3. Maksja ja makseteenuse pakkuja võivad raamlepingus kokku leppida, et maksjal ei ole
tagasimakse saamise õigust, kui
a) maksja on autoriseerinud maksetehingu täitmise vahetult makseteenuse pakkuja
juures;
b) makseteenuse pakkuja või makse saaja on maksjale asjakohasel juhul vähemalt neli
nädalat enne maksetähtaega edastanud või teinud kokkulepitud viisil kättesaadavaks
teabe tulevase maksetehingu kohta.
4. Muus vääringus kui euro tehtavate otsekorralduste puhul võivad makseteenuse pakkujad
pakkuda soodsamaid tagasimakse saamise õigusi kooskõlas nende
otsekorraldussüsteemidega, tingimusel et need on maksjale soodsamad.
8543/1/26 REV 1 271
ET
Artikkel 66
Makse saaja poolt või kaudu algatatud maksetehingutega seotud tagasimaksete taotlemine
1. Maksja saab taotleda artiklis 65 osutatud tagasimakset autoriseeritud ja makse saaja poolt
või kaudu algatatud maksetehingu puhul kaheksa nädala jooksul alates rahaliste vahendite
debiteerimise kuupäevast.
2. 15 tööpäeva jooksul pärast tagasimaksetaotluse saamist makseteenuse pakkuja kas
a) maksab maksetehingu täissumma tagasi või
b) esitab selgituse tagasimaksmisest keeldumise kohta ning teatab, milliste
ametiasutuste poole maksja võib kooskõlas artiklitega 100, 101, 103, 104 ja 105
küsimuse lahendamiseks pöörduda, kui maksja ei ole esitatud põhjendustega nõus.
Käesoleva lõike esimesest lõigust tulenevat makseteenuse pakkuja õigust tagasimaksmisest
keelduda ei kohaldata otsekorralduste puhul.
8543/1/26 REV 1 272
ET
5. peatükk
Maksetehingute täitmine
1. JAGU
MAKSEKÄSUNDID JA ÜLEKANTAVAD SUMMAD
Artikkel 67
Maksekäsundi laekumine
1. Laekumise aeg on aeg, mil maksekäsund laekub maksja makseteenuse pakkujale.
Maksja kontot ei debiteerita enne maksekäsundi laekumist. Kui laekumise aeg ei lange
maksja makseteenuse pakkuja tööpäevale, käsitatakse maksekäsundit järgmisel tööpäeval
laekununa. Makseteenuse pakkuja võib kehtestada tööpäeva lõppemise ajaga ligilähedase
maksekäsundi laekumise tähtaja, pärast mida laekunud maksekäsundeid käsitatakse
järgmisel tööpäeval laekunutena.
8543/1/26 REV 1 273
ET
2. Kui maksekäsundi esitanud makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja lepivad
kokku, et maksekäsundi täitmine algab konkreetsel kuupäeval või kindlaks määratud
ajavahemiku lõppemisel või kuupäeval, mil maksja on andnud rahalised vahendid
makseteenuse pakkuja käsutusse, loetakse artikli 73 kohaldamisel laekumise ajaks
kõnealune kokkulepitud päev. Kui kokkulepitud päev ei ole makseteenuse pakkuja jaoks
tööpäev, käsitatakse laekunud maksekäsundit järgmisel tööpäeval laekununa.
3. Käesolevat artiklit ei kohaldata eurodes tehtavate välkkreeditkorralduste suhtes, mis
kuuluvad määruse (EL) nr 260/2012 kohaldamisalasse.
Artikkel 68
Maksja makseteenuse pakkuja keeldumine maksetehingu täitmisest
1. Kui lõikest 2 ei tulene teisiti ja kui asjakohases liidu või riigisiseses õiguses ei ole
sätestatud teisiti, ei keeldu maksja makseteenuse pakkuja autoriseeritud maksetehingu
täitmisest, kui kõik maksja raamlepingus kindlaks määratud tingimused on täidetud,
olenemata sellest, kas maksekäsundi on esitanud maksja, sealhulgas makse algatamise
teenuse pakkuja kaudu, või makse saaja või tema kaudu.
8543/1/26 REV 1 274
ET
2. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2024/1624 kohaldamist, keeldub maksja makseteenuse
pakkuja maksetehingu täitmisest käesolevas lõikes sätestatud asjaoludel.
Olenemata määruse (EL) nr 260/2012 artikli 5c lõikest 5 ning käesoleva määruse
artiklist 51 ja artikli 73 lõikest 1, peatab maksja makseteenuse pakkuja maksekäsundi
täitmise, kui käesoleva määruse artiklis 87 osutatud tehinguseire või muu makseteenuse
pakkujale kättesaadava asjakohase teabe põhjal, kuid mitte üksnes makse saaja
kontrollimist tagava teenuse tulemuse põhjal, on maksja makseteenuse pakkujal
objektiivselt põhjendatud alus kahtlustada, et maksetehing on petturlik.
Kui maksja makseteenuse pakkujal on objektiivselt põhjendatud alus kahtlustada, et
maksetehing on petturlik, ja ta ei peata maksetehingu täitmist käesoleva artikli alusel, ei
kanna maksja rahalist kahju, välja arvatud juhul, kui maksja pani toime pettuse.
Kohustus tõendada, et käesolevat artiklit ei ole rikutud, lasub makseteenuse pakkujal.
8543/1/26 REV 1 275
ET
Põhjendamatu viivituseta pärast maksetehingu täitmise peatamist, välja arvatud juhul, kui
see on keelatud muude asjakohaste liidu või riigisiseste õigusaktidega, teavitab
makseteenuse pakkuja maksjat kokkulepitud viisil teabest või tegevusest, mida on maksjalt
vaja, et makseteenuse pakkuja saaks hinnata, kas sellise peatamise alused on endiselt
põhjendatud. Teade annab maksjale piisavalt teavet, et maksjal oleks võimalik mõista
makseteenuse pakkuja tuvastatud riske. Makseteenuse pakkuja teeb artikli 73 lõikes 1
sätestatud tähtaja jooksul kõik mõistlikud jõupingutused, et võtta ühendust maksjaga, ning
tagab, et igal ajal on kättesaadavad asjakohased vahendid, mis võimaldavad maksjal võtta
ühendust makseteenuse pakkujaga, kui makseteenuse pakkuja nõuab lisateavet, et hinnata,
kas on objektiivselt põhjendatud alust kahtlustada pettust.
Kui viiendas lõigus osutatud hindamise põhjal on endiselt objektiivselt põhjendatud alust
kahtlustada pettust, keeldub maksja makseteenuse pakkuja maksetehingu täitmisest ja
asjakohasel juhul taastab debiteeritud maksekontol olukorra, mis seal oleks olnud, kui
maksekäsundit ei oleks esitatud.
8543/1/26 REV 1 276
ET
Viienda lõigu kohast maksja teavitamise kohustust ei kohaldata välkkreeditkorralduste
puhul. Sellistel juhtudel või kui maksja makseteenuse pakkujal ei olnud võimalik saada
artikli 73 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul maksjalt teavet, hindab makseteenuse pakkuja
artiklis 87 osutatud tehinguseire ja muu makseteenuse pakkujale kättesaadava asjakohase
teabe põhjal, kuid mitte ainult makse saaja kontrollimist tagava teenuse tulemuse põhjal,
kas on objektiivselt põhjendatud alust kahtlustada pettust ja sellisel juhul keeldub ta
maksetehingu täitmisest.
3. Kui makseteenuse pakkuja keeldub lõikes 2 käsitletud hindamise alusel maksekäsundi
algatamisest või täitmisest, teavitab maksja makseteenuse pakkuja maksjat ja makse saaja
makseteenuse pakkujat ning teeb asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkujale
kättesaadavaks teabe keeldumise, keeldumise konkreetsete põhjuste ja asjakohasel juhul
tehingu täitmisest keeldumise otsuse parandamise menetluse kohta, välja arvatud juhul, kui
selline teavitamine on asjaomase liidu või liikmesriigi õiguse kohaselt keelatud.
Maksja makseteenuse pakkuja esitab teate kokkulepitud viisil ja teeb asjakohasel juhul
teabe makse algatamise teenuse pakkujale kättesaadavaks põhjendamatu viivituseta ja igal
juhul artiklis 73 sätestatud tähtaja jooksul. Välkkreeditkorralduste puhul esitab maksja
makseteenuse pakkuja teate ja teeb asjakohasel juhul teabe makse algatamise teenuse
pakkujale kättesaadavaks kümne sekundi jooksul pärast seda, kui maksja makseteenuse
pakkuja on maksekäsundi kätte saanud.
8543/1/26 REV 1 277
ET
Raamlepingus võib näha ette võimaluse, et makseteenuse pakkuja nõuab maksetehingu
täitmisest keeldumise eest mõistlikku tasu, kui keeldumine on objektiivselt põhjendatud,
kuid mitte pettusekahtluse tõttu keeldumise korral.
4. Käesoleva artikli kohaldamisel ei ole asjaolu, et maksekäsund on ebatavaline, iseenesest
objektiivselt põhjendatud alus kahtlustada pettust.
5. Artiklite 73 ja 79 kohaldamisel ei käsitata maksetehingu tegemiseks esitatud
maksekäsundit, mille täitmisest on keeldutud, laekunud maksekäsundina.
Artikkel 69
Maksekäsundi tagasivõtmatus
1. Makseteenuse kasutaja ei võta tagasi maksekäsundit, mis on maksja makseteenuse
pakkujale juba laekunud, välja arvatud juhul, kui käesolevas artiklis on sätestatud teisiti.
2. Kui maksetehing on algatatud makse algatamise teenuse pakkuja poolt või makse saaja
poolt või kaudu, ei võta maksja maksekäsundit tagasi pärast makse algatamise teenuse
pakkujale maksetehingu algatamiseks nõusoleku andmist või makse saajale maksetehingu
täitmiseks nõusoleku andmist.
3. Otsekorralduse puhul ning ilma et see piiraks õigust tagasimaksele, võib maksja võtta
maksekäsundi tagasi hiljemalt rahaliste vahendite kokkulepitud debiteerimispäevale
eelneva tööpäeva lõpus.
8543/1/26 REV 1 278
ET
4. Artikli 67 lõikes 2 osutatud asjaolude korral saab makseteenuse kasutaja võtta
maksekäsundi tagasi hiljemalt kokkulepitud päevale eelneva tööpäeva lõpus.
5. Pärast lõigetes 1–4 sätestatud tähtaegade lõppu võib maksekäsundi tagasi võtta üksnes siis,
kui makseteenuse kasutaja ja asjaomased makseteenuse pakkujad on omavahel nii kokku
leppinud. Lõigetes 2 ja 3 osutatud juhul on nõutav ka makse saaja nõusolek. Kui
raamlepingus on nii kokku lepitud, võib asjaomane makseteenuse pakkuja küsida
tagasivõtmise eest tasu.
Artikkel 70
Ülekantud summad ja saadud summad
1. Maksja makseteenuse pakkuja, makse saaja makseteenuse pakkuja ja makseteenuse
pakkujate vahendajad kannavad üle maksetehingu täissumma ega arva ülekantavalt
summalt maha tasusid.
2. Makse saaja ja makseteenuse pakkuja võivad kokku leppida, et asjaomane makseteenuse
pakkuja arvab maha oma tasud ülekantavalt summalt enne selle krediteerimist makse
saajale. Sellisel juhul eristatakse saajale esitatavas teabes maksetehingu täissumma ja
tasud.
3. Kui peale lõikes 2 osutatud tasude arvatakse ülekantavalt summalt maha muid tasusid,
tagab maksja makseteenuse pakkuja, et makse saaja saab maksja algatatud maksetehingu
täissumma. Kui maksetehing on algatatud makse saaja poolt või tema kaudu, tagab
makseteenuse pakkuja, et makse saaja saab maksetehingu täissumma.
8543/1/26 REV 1 279
ET
Artikkel 71
Maksetehingud e-raha tokenitega
1. Kui makseteenuse pakkujad ei suuda neist sõltumatute asjaolude tõttu artikli 13 lõike 1
esimese lõigu punktides b ja d, artikli 20 lõike 2 punktis e, artikli 20 lõike 3 esimese lõigu
punktis a ja artiklis 24 sätestatud kohustusi hajusraamatus arveldatavate e-raha tokenitega
tehtavate maksetehingute puhul täita, esitavad nad erandina kõnealustest sätetest nendes
artiklites osutatud teabe põhjendatud hinnanguna võimalikult kiiresti ja igal juhul enne
seda, kui maksja maksetehingu autoriseerib.
2. Artiklites 41 ja 42 sätestatud nõudeid kontot haldavatele makseteenuse pakkujatele seoses
makse algatamise teenuste ja kontoteabe teenustega ei kohaldata e-raha tokenitega
tehtavate maksetehingute puhul.
3. Artikleid 51 ja 58 ei kohaldata makseteenuse pakkujate suhtes e-raha tokenitega tehtavate
maksetehingute puhul.
4. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusakte käesoleva
määruse muutmiseks, kohandades käesoleva artikli lõigetes 1, 2 ja 3 sätestatud erandeid ja
nõudeid seoses e-raha tokenitega tehtavate maksetehingutega, et võtta arvesse pärast
käesoleva määruse vastuvõtmist toimuvat arengut ning selliste tehingute puhul
hajusraamatu tehnoloogia või sarnase tehnoloogia kasutamise eripära.
8543/1/26 REV 1 280
ET
2. JAGU
TÄITMISAEG JA VÄÄRTUSPÄEV
Artikkel 72
Kohaldamisala
1. Käesolevat jagu kohaldatakse järgmiste maksetehingute suhtes:
a) eurodes tehtud maksetehingud;
b) riigisisesed maksetehingud nende liikmesriikide vääringutes, mille rahaühik ei ole
euro;
c) maksetehingud, mis hõlmavad vaid ühte vääringu konverteerimist euro ning sellise
liikmesriigi vääringu vahel, mille rahaühik ei ole euro, tingimusel et nõutav vääringu
konverteerimine tehakse asjaomases liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, ning
piiriülese maksetehingu puhul tehakse piiriülene ülekanne eurodes.
8543/1/26 REV 1 281
ET
2. Käesolevat jagu kohaldatakse ka maksetehingute suhtes, millele ei ole käesoleva artikli
lõikes 1 osutatud, kui makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja ei ole kokku
leppinud teisiti, välja arvatud seoses artikliga 77, millest pooled ei saa kõrvale kalduda.
Kui makseteenuse kasutaja ja makseteenuse pakkuja lepivad kokku pikemas tähtajas kui
artiklis 73 määratud tähtaeg, ei või see tähtaeg liidusiseste maksetehingute puhul olla
pikem kui viis tööpäeva pärast artiklis 67 osutatud maksekäsundi laekumise aega.
Artikkel 73
Maksetehingud maksekontole
1. Ilma et see piiraks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise alase liidu või riigisisese
õiguse kohaldamist, tagab maksja makseteenuse pakkuja, et pärast artikli 67 kohast
maksekäsundi laekumise aega krediteeritakse maksetehingu summa makse saaja
makseteenuse pakkuja kontole hiljemalt järgmise tööpäeva lõpuks. Seda tähtaega võib
pikendada ühe tööpäeva võrra paberil algatatud maksetehingute puhul.
2. Piiramata rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise valdkonna asjakohaste liidu või
riigisiseste õigusaktide kohaldamist, määrab makse saaja makseteenuse pakkuja
väärtuspäeva ja teeb maksetehingu summa makse saaja maksekontol kättesaadavaks pärast
seda, kui makseteenuse pakkuja on saanud rahalised vahendid kooskõlas artikliga 77.
8543/1/26 REV 1 282
ET
3. Erandina käesoleva artikli lõikest 2, kui artikli 87 kohaselt tehtud tehinguseire või makse
saaja makseteenuse pakkujale kättesaadava asjakohase teabe põhjal, kuid mitte ainult
makse saaja kontrollimist tagava teenuse tulemuse põhjal, on makse saaja makseteenuse
pakkujal objektiivselt põhjendatud alus kahtlustada, et tema kontole krediteeritud või
krediteeritav maksetehing on petturlik, võib see makseteenuse pakkuja kooskõlas määruse
(EL) 2024/1624 artikli 71 kohase kohustusega hoiduda kahtlaste tehingute tegemisest
otsustada rahalisi vahendeid makse saaja maksekontol mitte kättesaadavaks teha ja
tagastada need vahendid maksja makseteenuse pakkujale, tingimusel et see otsus tehakse
käesoleva määruse artiklis 77 sätestatud tähtaja jooksul.
Kui põhjused, mis annavad alust kahtlustada, et makse saaja kontole krediteeritud või
krediteeritav maksetehing on petturlik, on selged ja ümberlükkamatud, ei tee makse saaja
makseteenuse pakkuja rahalisi vahendeid makse saaja maksekontol kättesaadavaks ning
tagastab rahalised vahendid maksja makseteenuse pakkujale.
Kui makse saaja makseteenuse pakkuja ei täida teises lõigus sätestatud kohustust, ei kanna
maksja rahalist kahju, välja arvatud juhul, kui maksja pani toime pettuse.
Käesoleva lõike esimene ja teine lõik ei piira makse saaja makseteenuse pakkuja kohustust
teatada kahtlastest tehingutest, nagu on sätestatud määruse (EL) 2024/1624 artiklis 69.
8543/1/26 REV 1 283
ET
Käesoleva artikli kohaldamisel ei ole asjaolu, et maksetehing on ebatavaline, iseenesest
objektiivselt põhjendatud alus kahtlustada pettust.
Kohustus tõendada, et teist lõiku ei ole rikutud, lasub makse saaja makseteenuse pakkujal.
4. Kui makse saaja makseteenuse pakkuja tagastab rahalised vahendid maksja makseteenuse
pakkujale vastavalt lõike 3 esimesele või teisele lõigule, teeb makse saaja makseteenuse
pakkuja järgmist:
a) teavitab viivitamata maksja makseteenuse pakkujat raha tagastamisest ja rahaliste
vahendite makse saaja maksekontol kättesaadavaks tegemisest keeldumise põhjustest
kooskõlas määruse (EL) 2024/1624 artikli 73 lõikes 5 sätestatud teabe avaldamise
keeldu käsitlevate normidega ning
b) tagab, et maksetehingu summa krediteeritakse maksja makseteenuse pakkujale
käesoleva artikli lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
8543/1/26 REV 1 284
ET
5. Käesoleva artikli lõike 4 punkti a kohase teate saamisel teavitab maksja makseteenuse
pakkuja maksjat sellest viivitamata ja tasuta ning teeb asjakohasel juhul makse algatamise
teenuse pakkujale kättesaadavaks teabe selle kohta, et pettuste ennetamiseks võetud
meetmete tõttu ei ole rahalisi vahendeid makse saaja maksekontol kättesaadavaks tehtud,
ilma et see piiraks määruse (EL) 2024/1624 artikli 73 kohaldamist. Maksja makseteenuse
pakkuja teavitab maksjat ka rahaliste vahendite tagastamisest ja teatab maksetehingu
summa maksja maksekontol kättesaadavaks tegemise tähtaja. Maksja makseteenuse
pakkuja määrab väärtuspäeva ja teeb oma kontole käesoleva artikli lõike 4 punkti b
kohaselt krediteeritud maksetehingu summa kättesaadavaks maksja maksekontole
kooskõlas käesoleva määruse artikliga 77.
6. Välkkreeditkorralduse korral, kui makse saaja makseteenuse pakkuja tagastab lõike 3
esimese või teise lõigu kohaselt rahalised vahendid maksja makseteenuse pakkujale, teeb
makse saaja makseteenuse pakkuja järgmist:
a) teavitab kümne sekundi jooksul maksja makseteenuse pakkuja välkkreeditkorralduse
maksekäsundi vastuvõtmisest maksja makseteenuse pakkujat rahaliste vahendite
tagastamisest ja rahaliste vahendite makse saaja maksekontol kättesaadavaks
tegemisest keeldumise põhjustest kooskõlas määruse (EL) 2024/1624 artikli 73
lõikes 5 sätestatud teabe avaldamise keeldu käsitlevate normidega ning
b) kui tehingu summa on krediteeritud tema kontole, tagab ta, et need rahalised
vahendid krediteeritakse viivitamata maksja makseteenuse pakkujale.
8543/1/26 REV 1 285
ET
7. Kohe pärast lõike 6 punktis a osutatud teate saamist teeb maksja makseteenuse pakkuja
järgmist:
a) taastab maksja maksekontol olukorra, mis seal oleks olnud, kui tehingut ei oleks
toimunud, ning
b) teavitab maksjat tasuta raha tagastamisest ja, ilma et see piiraks määruse (EL)
2024/1624 artikli 73 kohaldamist, sellest et rahalised vahendid ei ole makse saaja
maksekontol kättesaadavaks tehtud pettuse ennetamiseks võetud meetmete tõttu,
ning teeb teabe asjakohasel juhul makse algatamise teenuse pakkujale tasuta
kättesaadavaks.
8. Makse saaja makseteenuse pakkuja edastab makse saaja poolt või kaudu esitatud
maksekäsundi maksja makseteenuse pakkujale makse saaja ja makseteenuse pakkuja vahel
kokku lepitud ajavahemiku jooksul, et võimaldada arveldamist kokkulepitud tähtpäeval.
Lõiget 3 kohaldatakse mutatis mutandis.
Artikkel 74
Makse saaja maksekonto puudumine makseteenuse pakkuja juures
Kui makse saajal ei ole makseteenuse pakkuja juures maksekontot, teeb makse saajale artikli 73
lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul rahalised vahendid kättesaadavaks see makseteenuse pakkuja,
kellele laekuvad makse saajale määratud rahalised vahendid.
8543/1/26 REV 1 286
ET
E-raha tokenitega teenuseosutaja hallatavast rahakotist isehallatavale aadressile tehtavate
maksetehingute puhul kannab maksja makseteenuse pakkuja rahalised vahendid üle makse saaja
isehallatavale aadressile artikli 73 lõikes 1 sätestatud tähtaja jooksul.
Artikkel 75
Sularaha sissemakse maksekontole
Kui tarbija teeb makseteenuse pakkuja juures asuvale maksekontole ja selle maksekonto vääringus
oleva sularaha sissemakse, tagab makseteenuse pakkuja, et summa tehakse kättesaadavaks ja
väärtuspäev määratakse viivitamata pärast rahaliste vahendite laekumist. Kui makseteenuse kasutaja
ei ole tarbija, tehakse summa kättesaadavaks ja määratakse väärtuspäev hiljemalt järgmisel
tööpäeval pärast rahaliste vahendite laekumist.
Artikkel 76
Riigisisesed maksetehingud
Liikmesriigid võivad sätestada riigisiseste maksetehingute jaoks käesolevas jaos sätestatud
täitmisajast lühema maksimaalse täitmisaja.
Liikmesriigid teatavad esimese lõigu kohaselt vastu võetud õigusnormidest komisjonile hiljemalt ...
[21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Liikmesriigid teatavad põhjendamatu
viivituseta komisjonile kõnealuste sätete hilisematest muudatustest ning esimese lõigu kohaselt
hiljem vastu võetud õigusnormidest.
8543/1/26 REV 1 287
ET
Artikkel 77
Väärtuspäev ja rahaliste vahendite kättesaadavus
1. Makse saaja maksekonto krediteerimise väärtuspäev on hiljemalt tööpäev, mil
maksetehingu summa krediteeritakse makse saaja makseteenuse pakkuja kontole.
2. Makse saaja makseteenuse pakkuja tagab, et maksetehingu summa on makse saaja
käsutuses kohe pärast kõnealuse summa krediteerimist makse saaja makseteenuse pakkuja
kontole, kui makse saaja makseteenuse pakkuja puhul kehtib üks järgmistest:
a) valuuta konverteerimist ei toimu;
b) vääringu konverteerimine toimub euro ning liikmesriigi vääringu vahel või kahe
liikmesriigi vääringu vahel.
Käesolevas lõikes sätestatud kohustust kohaldatakse ka sama makseteenuse pakkuja
siseselt tehtavatele maksetele.
3. Maksja maksekonto debiteerimise väärtuspäev ei ole varasem kui kuupäev, mil
maksetehingu summa asjaomaselt maksekontolt debiteeritakse.
8543/1/26 REV 1 288
ET
Artikkel 78
Väär kordumatu tunnus
1. Kui maksetehing täidetakse kordumatut tunnust kasutades, loetakse maksekäsund
kordumatule tunnusele vastava makse saaja suhtes õigesti täidetuks.
2. Kui makseteenuse kasutaja esitatud kordumatu tunnus on väär, ei vastuta makseteenuse
pakkuja artikli 79 alusel maksetehingu täitmata jätmise ega valesti täitmise eest.
Maksja makseteenuse pakkuja teeb siiski mõistlikke jõupingutusi maksetehinguga seotud
rahaliste vahendite tagasinõudmiseks. Makse saaja makseteenuse pakkuja annab neisse
jõupingutustesse oma panuse, sealhulgas edastades maksja makseteenuse pakkujale kogu
teabe, mis on rahaliste vahendite sissenõudmise seisukohast oluline.
Kui rahalisi vahendeid ei ole võimalik teise lõigu alusel sisse nõuda, esitab maksja
makseteenuse pakkuja maksjale viimase kirjaliku taotluse korral kogu maksja
makseteenuse pakkujale kättesaadava teabe, mis on maksjale vajalik selleks, et ta saaks
esitada õigusliku nõude rahaliste vahendite tagasinõudmiseks.
3. Kui raamlepingus on nii kokku lepitud, võib makseteenuse pakkuja makseteenuse
kasutajalt rahaliste vahendite tagasinõudmise eest tasu küsida. See tasu peab olema
mõistlik ja proportsionaalne kantud kuludega.
8543/1/26 REV 1 289
ET
4. Kui makseteenuse kasutaja annab täiendavat teavet lisaks sellele, millele on osutatud
artikli 13 lõike 1 punktis a või artikli 20 lõike 2 punktis b, vastutab makseteenuse pakkuja
üksnes selliste maksetehingute täitmise eest, mille kordumatu tunnus on vastavuses
makseteenuse kasutaja esitatud kordumatu tunnusega.
5. Kui makse algatamise teenuse pakkuja esitatud kordumatu tunnus on väär, toob see kaasa
makseteenuse pakkujate vastutuse artikli 80 alusel.
Artikkel 79
Makseteenuse pakkuja vastutus maksetehingu täitmata jätmise, valesti või hilinenud täitmise korral
1. Kui maksekäsundi on esitanud vahetult maksja, vastutab maksja makseteenuse pakkuja,
ilma et see piiraks artikli 55, artikli 78 lõike 2 ning artikli 83 kohaldamist, maksja ees
maksetehingu korrektse täitmise eest, välja arvatud siis, kui maksja makseteenuse pakkuja
saab maksjale ja asjakohasel juhul makse saaja makseteenuse pakkujale tõendada, et makse
saaja makseteenuse pakkuja sai maksetehingu summa kooskõlas artikli 73 lõikega 1. Sel
juhul vastutab makse saaja makseteenuse pakkuja makse saaja ees maksetehingu korrektse
täitmise eest.
Kui esimese lõigu alusel on vastutav maksja makseteenuse pakkuja, maksab ta maksjale
viivitamata tagasi täitmata või valesti täidetud maksetehingu summa ning asjakohasel juhul
taastab debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks seal olnud, kui valesti täidetud
maksetehingut ei oleks toimunud.
8543/1/26 REV 1 290
ET
Maksja maksekonto krediteerimise väärtuspäev ei tohi olla hilisem kui summa
debiteerimise kuupäev.
Kui esimese lõigu alusel on vastutav makse saaja makseteenuse pakkuja, annab ta
maksetehingu summa viivitamata makse saaja käsutusse ning asjakohasel juhul krediteerib
vastava summa makse saaja maksekontole.
Makse saaja maksekonto krediteerimise väärtuspäev ei tohi olla hilisem kui kuupäev, mis
oleks artikli 77 kohaselt määratud summa väärtuspäevaks, kui maksetehing oleks
nõuetekohaselt täidetud.
Kui maksetehing täidetakse hilinemisega, tagab makse saaja makseteenuse pakkuja maksja
nimel tegutseva maksja makseteenuse pakkuja taotlusel, et makse saaja maksekonto
krediteerimise väärtuspäev ei ole hilisem kui kuupäev, mis oleks määratud summa
väärtuspäevaks, kui maksetehing oleks nõuetekohaselt täidetud.
Täitmata või valesti täidetud maksetehingu korral juhul, kui maksekäsundi on esitanud
maksja, teeb maksja makseteenuse pakkuja olenemata käesoleva lõike kohasest vastutusest
taotluse korral viivitamata ja maksjalt tasu küsimata jõupingutusi, et maksetehingu käiku
jälgida, ning teavitab tulemustest maksjat.
8543/1/26 REV 1 291
ET
2. Kui maksekäsundi on esitanud makse saaja või see on esitatud makse saaja kaudu, vastutab
makse saaja makseteenuse pakkuja, ilma et see piiraks artikli 55, artikli 78 lõike 2 ning
artikli 83 kohaldamist, makse saaja ees selle eest, et maksekäsund edastatakse korrektselt
maksja makseteenuse pakkujale kooskõlas artikli 73 lõikega 8. Kui käesoleva lõigu alusel
on vastutav makse saaja makseteenuse pakkuja, edastab ta viivitamata maksja
makseteenuse pakkujale uuesti kõnealuse maksekäsundi.
Kui maksekäsund edastatakse hilinemisega, määratakse makse saaja maksekontol summa
väärtuspäevaks kuupäev, mis ei ole hilisem kuupäevast, mis oleks määratud summa
väärtuspäevaks, kui maksetehing oleks nõuetekohaselt täidetud.
Ilma et see piiraks artikli 55, artikli 78 lõike 2 ning artikli 83 kohaldamist, vastutab makse
saaja makseteenuse pakkuja makse saaja ees maksetehingu töötlemise eest vastavalt tema
artikli 77 kohastele kohustustele. Kui käesoleva lõigu alusel on vastutav makse saaja
makseteenuse pakkuja, tagab ta, et maksetehingu summa on makse saaja käsutuses
viivitamatult pärast seda, kui summa on krediteeritud makse saaja makseteenuse pakkuja
kontole. Makse saaja maksekontol määratakse summa väärtuspäevaks kuupäev, mis ei ole
hilisem kuupäevast, mis oleks määratud summa väärtuspäevaks, kui maksetehing oleks
nõuetekohaselt täidetud.
8543/1/26 REV 1 292
ET
Täitmata või valesti täidetud maksetehingu puhul, mille eest esimese ja teise lõigu alusel ei
vastuta makse saaja makseteenuse pakkuja, vastutab maksja ees maksja makseteenuse
pakkuja. Kui maksja makseteenuse pakkuja on sel viisil vastutav, maksab ta asjakohasel
juhul ja põhjendamatu viivituseta maksjale tagasi täitmata jäetud või valesti täidetud
maksetehingu summa ning taastab debiteeritud maksekontol olukorra, mis oleks seal
olnud, kui valesti täidetud maksetehingut ei oleks toimunud. Maksja maksekonto
krediteerimise väärtuspäev ei tohi olla hilisem kui summa debiteerimise kuupäev.
Neljanda lõigu kohast kohustust ei kohaldata maksja makseteenuse pakkuja suhtes, kui
maksja makseteenuse pakkuja tõendab, et makse saaja makseteenuse pakkuja on
maksetehingu summa kätte saanud, isegi kui maksetehingu täitmine lihtsalt viibib. Sellisel
juhul määrab makse saaja makseteenuse pakkuja makse saaja maksekontol summa
väärtuspäevaks hiljemalt kuupäeva, mis oleks määratud summa väärtuspäevaks, kui
maksetehing oleks nõuetekohaselt täidetud.
Täitmata või valesti täidetud maksetehingu korral juhul, kui maksekäsundi on esitanud
makse saaja või see on esitatud makse saaja kaudu, teeb makse saaja makseteenuse
pakkuja olenemata käesolevas lõikes sätestatud vastutusest taotluse korral viivitamata ja
maksjalt tasu küsimata jõupingutusi, et maksetehingu käiku jälgida, ning teavitab
tulemustest makse saajat.
8543/1/26 REV 1 293
ET
3. Makseteenuse pakkujatel on oma makseteenuse kasutajate ees kohustus maksta kõik tasud,
mille eest nad on vastutavad, ning kõik intressid, mida makseteenuse kasutaja on
maksetehingu täitmata jätmise või valesti, sealhulgas hilinenud täitmise tõttu kohustatud
maksma.
Artikkel 80
Vastutus maksetehingute täitmata jätmise, valesti või hilinenud täitmise korral makse algatamise
teenuste puhul
1. Kui maksekäsundi on esitanud maksja või see on esitatud makse saaja poolt makse
algatamise teenuse pakkuja kaudu, maksab kontot haldav makseteenuse pakkuja, ilma et
see piiraks artikli 55 ning artikli 78 lõike 2 kohaldamist, täitmata või valesti täidetud
maksetehingu summa maksjale tagasi ning asjakohasel juhul taastab debiteeritud
maksekontol olukorra, mis oleks seal olnud, kui valesti täidetud maksetehingut ei oleks
toimunud.
Makse algatamise teenuse pakkujal lasub kohustus tõendada, et maksja kontot haldav
makseteenuse pakkuja sai maksekäsundi kooskõlas artikliga 67 ning et tema pädevuse
piires oli maksetehing autenditud ja korrektselt dokumenteeritud ning et maksetehingut ei
mõjutanud tehniline rike ega muud tehingu täitmata jätmise, valesti või hilinenud
täitmisega seotud puudujäägid.
8543/1/26 REV 1 294
ET
2. Kui maksetehingu täitmata jätmise, valesti või hilinenud täitmise eest on vastutav makse
algatamise teenuse pakkuja, hüvitab ta kontot haldavale makseteenuse pakkujale viimase
taotlusel viivitamata maksjale tagasimakse tegemise tulemusena tekkinud kahju või
makstud summad.
Artikkel 81
Täiendav rahaline hüvitis
Rahalise hüvitise lisaks käesolevas jaos ette nähtule võib kindlaks määrata makseteenuse kasutaja ja
makseteenuse pakkuja vahel sõlmitud lepingu suhtes kohaldatava õiguse kohaselt.
Artikkel 82
Tagasinõudeõigus
1. Kui artiklite 57, 58, 60, artikli 68 lõike 2, artikli 73 lõike 3, artiklite 79, 80 ja 87 kohase
makseteenuse pakkuja vastutuse saab omistada teisele makseteenuse pakkujale või
vahendajale, hüvitab see makseteenuse pakkuja või vahendaja esimesele makseteenuse
pakkujale tekkinud kahju või artiklite 57, 58, 60, artikli 68 lõike 2, artikli 73 lõike 3,
artiklite 79, 80 ja 87 alusel tasutud summad. See hõlmab hüvitist, mis tuleb maksta, kui
makseteenuse pakkuja ei kohalda kliendi tugevat autentimist.
8543/1/26 REV 1 295
ET
2. Kui teabe talletamise teenuse pakkuja ei vasta määruse (EL) 2022/2065 artikli 6 lõike 1
punktides a ja b sätestatud tingimustele seoses ebaseadusliku sisu talletamisega selle
määruse artikli 3 punkti h tähenduses ning kui sellise sisuga kaasneb üks või mitu
käesoleva määruse artiklis 57 osutatud autoriseerimata maksetehingut või üks või mitu
käesoleva määruse artiklis 60 osutatud petturlikku autoriseeritud maksetehingut, hüvitab
kõnealune teenusepakkuja makseteenuse pakkujale kantud kahju või käesoleva määruse
artiklite 57 ja 60 alusel makstud summad.
3. Täiendav rahaline hüvitis määratakse kindlaks vastavalt makseteenuse pakkujate või
vahendajate vahelistele lepingutele ning nendevaheliste lepingute suhtes kohaldatavale
õigusele.
Artikkel 83
Ebatavalised ja ettenägematud asjaolud
4. peatükist või käesolevast peatükist tulenevat vastutust ei kohaldata ebatavaliste ja ettenägematute
asjaolude korral, mille üle nendele asjaoludele viitaval poolel ei ole kontrolli ning mille tagajärjed
oleksid kõigile jõupingutustele vaatamata olnud vältimatud, või kui makseteenuse pakkuja peab
täitma teisi, liidu või liikmesriigi õiguses sätestatud kohustusi.
8543/1/26 REV 1 296
ET
6. peatükk
Andmekaitse
Artikkel 84
Andmekaitse
Maksesüsteemidel, makseskeemidel, töötlevatel üksustel ja makseteenuse pakkujatel on lubatud
töödelda määruse (EL) 2016/679 artikli 9 lõikes 1 ja määruse (EL) 2018/1725 artikli 10 lõikes 1
osutatud isikuandmete eriliike ulatuses, mis on vajalik makseteenuste osutamiseks ja käesolevast
määrusest tulenevate kohustuste täitmiseks makseteenuste siseturu hea toimimise tagamiseks
avalikes huvides, tingimusel et füüsiliste isikute põhiõiguste ja -vabaduste tagamiseks kohaldatakse
asjakohaseid kaitsemeetmeid, sealhulgas järgmist:
a) tehnilised meetmed, millega tagatakse määruses (EL) 2016/679 sätestatud eesmärgi
piiritlemise, võimalikult väheste andmete kogumise ja andmete piiratud ajaks säilitamise
põhimõtte järgimine, sealhulgas tehnilised piirangud andmete taaskasutamisele ning
tipptasemel turva- ja eraelu puutumatuse tagamise meetmete kasutamine, sealhulgas
pseudonüümimine ja krüpteerimine;
b) korralduslikud meetmed, sealhulgas eriliikidesse kuuluvate andmete töötlemise alased
koolitused, eriliikidesse kuuluvatele andmetele juurdepääsu piiramine ja sellise
juurdepääsu dokumenteerimine.
8543/1/26 REV 1 297
ET
7. peatükk
Operatsiooni- ja turvariskid ning autentimine
Artikkel 85
Operatsiooni- ja turvariskide juhtimine
1. Makseteenuse pakkujad kehtestavad asjakohaste riskimaandamismeetmete ja
kontrollimehhanismidega raamistiku, et juhtida nende pakutavate makseteenustega seotud
operatsiooni- ja turvariske. Osana nimetatud raamistikust kehtestavad ja rakendavad
makseteenuse pakkujad tulemuslikud intsidentide haldamise menetlused, sealhulgas suurte
tegevuse ja turvalisusega seotud intsidentide avastamiseks ja liigitamiseks.
Esimene lõik ei piira määruse (EL) 2022/2554 II peatüki kohaldamist järgmiste suhtes:
a) käesoleva määruse artikli 2 lõike 1 punktides a, b ja d osutatud makseteenuse
pakkujad;
b) kontoteabe teenuse pakkujad, kellele on osutatud direktiivi (EL) 2026/…+ artikli 35
lõikes 1, ning
c) makseasutused, kelle suhtes kohaldatakse direktiivi (EL) 2026/…+ artikli 33 lõike 1
kohast vabastust.
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 298
ET
2. EBA soodustab makseteenustega seotud operatsiooni- ja turvariskide valdkonnas pädevate
asutuste ja Euroopa Keskpanga ning asjakohasel juhul ENISA (Euroopa Liidu
Küberturvalisuse Amet) vahelist koostööd, sealhulgas teabevahetust.
Artikkel 86
Pettustest teatamine
1. Makseteenuse pakkujad esitavad vähemalt kord aastas oma pädevatele asutustele
statistilised andmed eri maksevahenditega seotud pettuste kohta. Kõnealused pädevad
asutused esitavad need andmed koondkujul EBA-le ja Euroopa Keskpangale.
Pettusi käsitlevad statistilised andmed hõlmavad petturlike maksetehingute arvu, mille
puhul maksti summa tagasi, ja selle summa suurust ning selliste maksetehingute arvu,
mille puhul on tagasimaksmisest käesoleva määruse kohaselt keeldutud, ja vastava summa
suurust koos keeldumise põhjusega, näiteks kinnitusega, et tarbija pani toime pettuse või
tegutses raske hooletusega.
2. Pädevad asutused võivad lubada makseteenuse pakkujatel täita lõikes 1 sätestatud
kohustust, esitades pettuseandmeid muu aruandlusnõude alusel, kui see nõue ei ole vähem
range kui käesoleva artikli kohane aruandlusnõue ja kui on kokku lepitud kord, mille
kohaselt EBA ja Euroopa Keskpank saavad käesoleva artikli kohaselt nõutavad andmed.
8543/1/26 REV 1 299
ET
3. EBA ja Euroopa Keskpank avaldavad iga-aastases ühisaruandes kokkuvõtlikud statistilised
andmed ja nende andmete põhjal täheldatud suundumuste analüüsi.
4. EBA töötab tihedas koostöös Euroopa Keskpangaga välja regulatiivsete tehniliste
standardite eelnõu, milles täpsustatakse pettusi käsitlevad statistilised andmed, mis tuleb
lõike 1 kohaselt esitada.
EBA esitab esimeses lõigus osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu
komisjonile hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Komisjonile antakse õigus võtta nimetatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu
kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
5. EBA töötab välja rakenduslike tehniliste standardite eelnõu, millega kehtestatakse
standardvormid ja -mallid, mida pädevad asutused kasutavad selleks, et esitada EBA-le
maksepettusi käsitlevaid andmeid, nagu on osutatud lõikes 1. Neid rakenduslikke tehnilisi
standardeid ei kohaldata, kui pädev asutus kasutab lõikes 2 osutatud võimalust.
EBA esitab esimeses lõigus osutatud rakenduslikud tehnilised standardid komisjonile
hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva direktiivi jõustumise kuupäeva].
Komisjonile antakse õigus võtta nimetatud rakenduslikud tehnilised standardid vastu
kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 15.
8543/1/26 REV 1 300
ET
Artikkel 87
Tehinguseiremehhanismid
1. Makseteenuse pakkujatel peavad olema kasutusel tehinguseiremehhanismid, mis
a) toetavad kliendi tugeva autentimise kohaldamist kooskõlas artikliga 91;
b) vabastavad kliendi tugeva autentimise kohaldamisest artikli 91 lõikes 9 sätestatud
kriteeriumide alusel, kui täidetud on kindlaksmääratud ja piiritletud tingimused, mis
põhinevad seotud riski tasemel ning andmete liigil ja üksikasjadel, mida hindab
makseteenuse pakkuja;
c) ennetavad ja avastavad võimalikud petturlikud maksetehingud, sealhulgas tehingud,
mis hõlmavad makse algatamise teenuseid.
Tehinguseiremehhanismid tuginevad varasemate maksetehingute ja interneti teel
maksekontode kasutamise analüüsile.
2. Makseteenuse pakkujad tagavad, et nende tehinguseiremehhanismid võtavad arvesse
vähemalt kõiki järgmisi riskipõhiseid tegureid:
a) murtud või varastatud autentimisvahendite loetelu;
b) iga maksetehingu summa;
c) makseteenuste osutamisega seoses teada olevad petuskeemid;
8543/1/26 REV 1 301
ET
d) märgid pahavaraga nakatumise kohta autentimismenetluse seansi kestel;
e) kui juurdepääsuseadme või -tarkvara annab kasutaja käsutusse makseteenuse
pakkuja, logid sellise juurdepääsuseadme või -tarkvara kasutamise ning
juurdepääsuseadme või -tarkvara tavapäratu kasutamise kohta.
3. Maksja makseteenuse pakkuja teeb lõikes 1 käsitletavat tehinguseiret enne maksetehingu
täitmist.
Makse saaja makseteenuse pakkuja teeb käesoleva artikli lõikes 1 käsitletavat tehinguseiret
enne, kui rahalised vahendid tehakse makse saajale kättesaadavaks kooskõlas artikli 73
lõikega 2.
Kui makseteenuse pakkuja ei tee käesoleva artikli kohaselt tehingu suhtes tehinguseiret ja
maksja kannab rahalist kahju, vastutab maksja ees selle rahalise kahju eest kõnealune
makseteenuse pakkuja.
Kui maksja makseteenuse pakkuja ei esita maksjale tõendeid selle kohta, et mõlemad
teenusepakkujad on teinud tehinguseiret, maksab ta maksjale tehingu summa tagasi.
Maksja ei kanna sellest tehingust tulenevaid finantstagajärgi, välja arvatud juhul, kui
maksja pani toime pettuse.
Kohustus tõendada, et käesolevat lõiget ei ole rikutud, lasub asjaomasel makseteenuse
pakkujal.
8543/1/26 REV 1 302
ET
4. Maksja makseteenuse pakkuja töötleb üksnes järgmisi andmeid, kui see on vajalik lõikes 1
osutatud eesmärkide saavutamiseks:
a) teave maksja kohta, sealhulgas tema asukoha ja käitumisega seotud andmed, mis on
maksjale iseloomulikud isikustatud turvavolituste tavapärase kasutamise puhul;
b) teave maksekonto kohta, sealhulgas maksetehingute ajalugu;
c) teave tehingu kohta, sealhulgas tehingu summa, makseinstrument, vääring, täitmise
kuupäev ja kellaaeg ning makse saaja kordumatu tunnus;
d) seansiandmed, sealhulgas selle seadme IP-aadresside vahemik, millega maksekontole
siseneti ja millega tehing algatati;
e) seadme andmed, sealhulgas selle seadme tunnused, millega tehing algatati;
f) teave makse saaja kohta, sealhulgas makse saaja kordumatu tunnus;
g) teabevahetuskokkuleppe kaudu saadud teave.
5. Makse saaja makseteenuse pakkuja töötleb üksnes järgmisi andmeid, kui see on vajalik
lõikes 1 osutatud eesmärkide saavutamiseks:
a) teave makse saaja kohta;
b) teabevahetuskokkuleppe kaudu saadud teave;
8543/1/26 REV 1 303
ET
c) teave makse saaja maksekonto kohta, sealhulgas maksetehingute ajalugu;
d) teave tehingu kohta, sealhulgas tehingu summa, makseinstrument, vääring, täitmise
kuupäev ja kellaaeg ning maksja nimi.
6. Makseteenuse pakkujad ei säilita lõigetes 4 ja 5 osutatud andmeid kauem, kui on vaja
lõikes 1 osutatud eesmärkidel, ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat pärast kliendisuhte
lõppemist.
Artikkel 88
Pettusi käsitleva teabe jagamine
1. Makseteenuse pakkujad osalevad lõikes 4 osutatud teabevahetuskokkulepetes teiste
makseteenuse pakkujatega ja vahetavad andmeid ulatuses, mis on vajalik käesoleva
määruse artikli 87 lõike 1 esimese lõigu punktis c sätestatud kohustuste täitmiseks, kui
makseteenuse pakkujal on objektiivselt põhjendatud alus kahtlustada makseteenuse
kasutaja petturlikku käitumist. Jagatavate andmete kategooriad piirduvad käesoleva
määruse artikli 87 lõike 4 punktides a–f ja lõike 5 punktides a, c ja d loetletud andmetega,
makseteenuse pakkuja objektiivselt põhjendatud alustega kahtlustada nende andmete
põhjal pettust, ning teadetega, mis makseteenuse pakkuja on esitanud teabe talletamise
teenuse pakkujale kooskõlas määruse (EL) 2022/2065 artikliga 16. Käesoleva artikli
kohane teabevahetus ei hõlma teavet asukoha ja käitumisega seotud omaduste kohta, mis
on maksjale iseloomulikud isikustatud turvavolituste tavapärase kasutamise puhul.
8543/1/26 REV 1 304
ET
2. Makseteenuse pakkujad rakendavad asjakohaseid tehnilisi ja korralduslikke meetmeid,
sealhulgas meetmeid pseudonüümimise võimaldamiseks, et tagada turvalisuse ja
konfidentsiaalsuse tase, mis on proportsionaalne vahetatava teabe olemuse ja ulatusega.
3. Makseteenuse pakkujad ei säilita käesoleva artikli lõikes 1 osutatud teabevahetuse
tulemusena saadud andmeid kauem, kui on vaja artikli 87 lõike 1 esimese lõigu punktis c
sätestatud eesmärkidel, ja igal juhul mitte kauem kui viis aastat pärast pettusekahtlusega
maksetehingu toimumist.
4. Teabevahetuskokkulepetes täpsustatakse osalemise üksikasjad ja tegevuslike aspektide,
sealhulgas spetsiaalsete IT-platvormide kasutamise üksikasjad. Enne selliste kokkulepete
sõlmimist teevad makseteenuse pakkujad ühiselt andmekaitsealase mõjuhinnangu
kooskõlas määruse (EL) 2016/679 artikliga 35 ja konsulteerivad asjakohasel juhul
eelnevalt järelevalveasutusega kooskõlas selle määruse artikliga 36.
5. Makseteenuse pakkujad ei tee üksnes teistelt makseteenuse pakkujatelt
teabevahetuskokkuleppe alusel saadud teabe põhjal järeldusi ega otsuseid, mis mõjutavad
ärisuhet makseteenuse kasutajaga, näiteks kasutajaga lepingulise suhte lõpetamist
käsitlevaid või temaga tulevikus kliendisuhte loomist mõjutavaid järeldusi või otsuseid,
ilma seda teavet hindamata.
8543/1/26 REV 1 305
ET
Artikkel 89
Pettusevastase võitluse platvorm
1. Komisjon loob liidus makseteenuste valdkonnas pettusevastase võitluse platvormi.
Pettusevastase võitluse platvorm koosneb laiast ja tasakaalustatud valikust nii avaliku kui
ka erasektori esindajatest ja ekspertidest, kellel on tõendatud teadmised ja kogemused
makseteenustega seotud pettuste valdkonnas.
2. Pettusevastase võitluse platvorm teeb järgmist:
a) annab komisjonile nõu makseteenuste valdkonnas pettuste vastu võitlemisele
suunatud õigusaktide väljatöötamiseks ja nende rakendamise jälgimiseks;
b) annab komisjonile ja Euroopa digiteenuste nõukojale soovitusi artikli 61 lõikes 5
osutatud vabatahtliku käitumisjuhendi koostamiseks;
c) jagab teavet pettuste suundumuste kohta makseteenuste valdkonnas ja analüüsib
neid;
d) jagab teavet pettusevastase võitluse meetmete kohta makseteenuste valdkonnas,
sealhulgas riskimaandamismeetmete kohta;
e) jagab teavet selle kohta, kuidas parandada piiriülest ja valdkondadevahelist koostööd
seoses pettusevastase võitluse vahenditega makseteenuste valdkonnas.
8543/1/26 REV 1 306
ET
3. Pettusevastase võitluse platvormi juhataja on komisjoni esindaja ning platvorm luuakse
kooskõlas komisjoni eksperdirühmade loomist ja toimimist käsitlevate horisontaalsete
normidega.
4. Pettusevastase võitluse platvorm esitab igal aastal Euroopa Parlamendile ja nõukogule
aruande oma tegevuse kohta.
Artikkel 90
Maksepettusega seotud riskid ja suundumused
1. Uute maksepettuse vormide ilmnemise korral hoiatavad makseteenuse pakkujad nende eest
oma kliente kõigi asjakohaste vahendite ja kanalite kaudu, võttes arvesse oma kõige
haavatavamate kliendirühmade vajadusi. Makseteenuse pakkujad annavad oma klientidele
selged juhised selle kohta, kuidas pettusekatseid tuvastada, ning soovitavad neil võtta
vajalikke meetmeid ja ettevaatusabinõusid, et vältida nende vastu suunatud pettuste
ohvriks langemist. Makseteenuse pakkujad teavitavad oma kliente kohast, mille kaudu on
võimalik pettusest teatada ja kiiresti pettustega seotud teavet saada.
2. Liikmesriigid kehtestavad asjakohased meetmed koos sobiva rahastamisega, et suurendada
üldsuse teadlikkust maksepettuste suundumustest ja uutest vormidest, menetlustest, mida
tuleb järgida pettusekatsete tuvastamiseks, ning käesoleva määrusega antud õigustest ja
kohustustest, mis on seotud pettusega. Teavitusmeetmed peavad olema piisavad ja hästi
suunatud, puudutades eelkõige kõige haavatavamaid tarbijarühmi, sealhulgas nooremaid ja
eakamaid inimesi ning piiratud digioskustega inimesi. Liikmesriigid teavitavad komisjoni
võetud meetmetest.
8543/1/26 REV 1 307
ET
3. Makseteenuse pakkujad, väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste
otsingumootorite pakkujad ning isikutevahelise side teenuse pakkujad teevad lõikes 2
osutatud meetmete võtmisel liikmesriikidega tasuta koostööd.
4. Makseteenuse pakkujad korraldavad vähemalt kord aastas oma töötajatele, kes tegelevad
makseteenuste kavandamise, haldamise või pakkumisega, maksepettuste riske ja
suundumusi käsitleva koolitusprogrammi ning tagavad, et nende töötajad on saanud
nõuetekohase väljaõppe, mis võimaldab neil täita oma tööülesandeid ja kohustusi
kooskõlas asjakohaste turvapõhimõtete ja -menetlustega, et maksepettuse riske maandada
ja juhtida.
Artikkel 91
Kliendi tugev autentimine
1. Makseteenuse pakkuja kohaldab kliendi tugevat autentimist, kui maksja
a) siseneb oma maksekontole interneti kaudu;
b) esitab maksekäsundi elektroonilise maksetehingu tegemiseks;
c) teeb kaugjuurdepääsu teel muid toiminguid, millega võib kaasneda maksepettuse või
muu kuritarvituse oht, sealhulgas kaugjuurdepääsu teel korralduse andmine
tokeniseeritud makseinstrumendi loomiseks või asendamiseks, oma kululimiitide
suurendamine artikli 52 kohaselt, oma salasõna muutmine internetis ja oma
kontaktandmete muutmine internetis.
8543/1/26 REV 1 308
ET
2. Makse saaja algatatud maksetehingute puhul ei tehta kliendi tugevat autentimist, kui need
tehingud algatatakse täielikult ilma maksja sekkumise või osaluseta. Tagasimaksete suhtes,
mille algne makse saaja on algatanud algse maksja kasuks seoses selliste tehingutega, ei
kohaldata kliendi tugevat autentimist.
3. Kui volitus, millega maksja annab makse saajale õiguse esitada maksekäsundeid kaupmehe
algatatud maksetehingute jaoks, antakse kaugjuurdepääsu teel makseteenuse pakkuja
osalusel, kohaldatakse sellise volituse kehtestamiseks kliendi tugevat autentimist.
4. Kui otsekorralduse puhul edastatakse volitus, mille maksja annab makse saajale ühe või
mitme otsekorraldustehingu algatamiseks, kaugjuurdepääsu teel maksja makseteenuse
pakkuja vahetul osalusel, kohaldatakse sellise volituse andmisel kliendi tugevat
autentimist.
5. Kliendi tugevat autentimist ei kohaldata posti või telefoni teel esitatud maksekäsundil
põhineva maksetehingu puhul, tingimusel et maksja makseteenuse pakkuja kohaldab
turvanõudeid ja kontrolle, mis võimaldavad maksetehingu autentimist.
6. Lõike 1 punktis b osutatud maksekäsundi kaugjuurdepääsu teel esitamise korral
kohaldavad makseteenuse pakkujad kliendi tugevat autentimist, mis hõlmab elemente,
millega seostatakse tehing dünaamiliselt konkreetse summa ja konkreetse makse saajaga.
8543/1/26 REV 1 309
ET
7. Kui lõike 1 punktis b osutatud maksekäsundi esitamine toimub maksja seadme kaudu,
mille puhul kasutatakse makse saaja taristuga andmete vahetamiseks viipetehnoloogiat,
mille autentimiseks on vaja kasutada maksja seadmes internetti, kohaldavad makseteenuse
pakkujad kliendi tugevat autentimist, mis hõlmab elemente, millega seostatakse tehing
dünaamiliselt konkreetse summa ja konkreetse makse saajaga, või samaväärse mõjuga
ühtlustatud turvameetmeid, mis tagavad tehingu summa ja saaja konfidentsiaalsuse,
autentsuse ja tervikluse kõigis algatamise etappides.
8. Lõike 1 kohaldamisega seoses peavad makseteenuse pakkujad rakendama piisavaid
turvameetmeid, et kaitsta makseteenuse kasutajate isikustatud turvavolituste
konfidentsiaalsust ja terviklust.
9. Kõik vabastused EBA artikli 97 alusel välja töötatud kliendi tugeva autentimise
kohaldamisest põhinevad ühel või mitmel järgmisel kriteeriumil:
a) osutatava teenusega seotud pettuseriski tase, tuginedes eelkõige artiklis 87 sätestatud
tehinguseiremehhanismile;
b) tehingu summa, tehingu tegemise korduvus või mõlemad;
c) tehingu tegemiseks valitud maksekanal;
d) kas maksja on tarbija või mitte.
8543/1/26 REV 1 310
ET
Vabastused kliendi tugeva autentimise kohaldamisest ei ole kohustuslikud. Vabastust
rakendavale makseteenuse pakkujale jääb alati õigus otsustada, et asjaolusid arvestades ja
riskihindamise alusel on vajalik kliendi tugev autentimine.
10. Artikli 3 punktis 60 osutatud kaks või enam elementi, millel kliendi tugev autentimine
põhineb, kuuluvad eri kategooriatesse.
Erandina käesoleva lõike esimesest lõigust võib makseteenuse pakkuja teha kliendi tugevat
autentimist, kasutades üksnes kahte elementi olemuse kategooriast, kui ta tõendab
riiklikule pädevale asutusele, et nende kahe elemendi sõltumatus säilib alati täielikult ja
autentimismenetlus tagab igal ajal kõrge turvalisuse taseme.
EBA töötab hiljemalt … [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]
kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised selle kohta, kuidas
hinnata, kas kahe olemuselemendi sõltumatus säilib täielikult.
8543/1/26 REV 1 311
ET
Artikkel 92
Kliendi tugev autentimine teatavate kreeditkorralduste puhul
1. Erandina artikli 91 lõike 1 punktist b ei kohaldata maksja makseteenuse pakkuja poolt
käesoleva artikli kohaselt algatatud ühe või mitme korduva kreeditkorralduse puhul kliendi
tugeva autentimise kohaldamise kohustust, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) kreeditkorralduse algatab maksja makseteenuse pakkuja, lähtudes makse saaja
esitatud taotlusest;
b) makse saaja taotlus põhineb maksja ja makse saaja vahelisel kokkuleppel, milles on
kindlaks määratud maksetingimused seoses maksete sageduse ja makstavate
summadega, sealhulgas see, kas summad võivad erineda, ja asjaolud, mille korral
need võivad erineda;
c) maksja nõustub, et tema makseteenuse pakkuja täidab vastavad kreeditkorraldused
kooskõlas käesoleva lõike punktis b osutatud kokkuleppega ja sellise kokkuleppe
sõlmimise tingimuseks on kliendi tugev autentimine;
d) maksjalt ei nõuta vastavate kreeditkorralduste algatamiseks täiendavaid toiminguid.
2. Lõike 1 kohaldamisel kohaldatakse artikleid 64, 65 ja 66 mutatis mutandis, välja arvatud
artikli 65 lõike 1 neljandat lõiku ja artikli 66 lõike 2 teist lõiku.
8543/1/26 REV 1 312
ET
Artikkel 93
Kliendi tugev autentimine seoses makse algatamise teenuse ja kontoteabe teenusega
1. Artikli 91 lõikeid 6, 7 ja 10 kohaldatakse siis, kui maksetehingud algatatakse makse
algatamise teenuse pakkuja kaudu. Artikli 91 lõiget 8 kohaldatakse ka siis, kui maksed
algatatakse makse algatamise teenuse pakkuja kaudu ja kui teavet taotletakse kontoteabe
teenuse pakkuja kaudu.
2. Kontot haldavad makseteenuse pakkujad võimaldavad makse algatamise teenuse
pakkujatel ja kontoteabe teenuse pakkujatel tugineda autentimismenetlusele, mida kontot
haldav makseteenuse pakkuja võimaldab kasutada makseteenuse kasutajal, kooskõlas
artikli 91 lõigetega 1 ja 8 ning makse algatamise teenuse pakkuja osaluse puhul kooskõlas
artikli 91 lõigetega 1, 6, 7, 8 ja 10.
3. Ilma et see piiraks lõike 2 kohaldamist, kui maksekonto andmetele pääseb juurde
kontoteabe teenuse pakkuja, kohaldab kontot haldav makseteenuse pakkuja kliendi tugevat
autentimist üksnes siis, kui konkreetne kontoteabe teenuse pakkuja pääseb esimest korda
juurde maksekonto andmetele, kuid mitte kontoteabe teenuse pakkuja hilisemal
juurdepääsul sellele maksekontole, välja arvatud juhul, kui kontot haldaval makseteenuse
pakkujal on põhjendatud alus kahtlustada pettust.
8543/1/26 REV 1 313
ET
4. Kontoteabe teenuse pakkujad kohaldavad kliendi tugevat autentimist juhul, kui
makseteenuse kasutaja taotleb kõnealuse kontoteabe teenuse pakkuja kasutatud
maksekonto andmetele juurdepääsu vähemalt 180 päeva möödumisel kliendi tugeva
autentimise viimast korda kohaldamisest. Kontoteabe teenuse pakkujad võivad kohaldada
enda või kontot haldava makseteenuse pakkuja kliendi tugevat autentimist.
Artikkel 94
Tegevuse edasiandmise lepingud kliendi tugeva autentimise kohaldamiseks
Maksja makseteenuse pakkuja sõlmib oma tehnilise teenuse pakkujaga tegevuse edasiandmise
lepingu, kui tehnilise teenuse pakkuja tagab kliendi tugeva autentimise elemendid ja nende
kontrolli.
Artikkel 95
Ligipääsetavusnõuded seoses kliendi tugeva autentimisega
1. Ilma et see piiraks direktiivis (EL) 2019/882 sätestatud ligipääsetavusnõuete kohaldamist,
tagavad makseteenuse pakkujad, et nende klientidele, sealhulgas puuetega inimestele,
eakatele, väheste digioskustega inimestele ja neile, kellel ei ole juurdepääsu digikanalitele
või makseinstrumentidele, võimaldatakse vähemalt ühel nende konkreetseks olukorraks
kohandatud viisil kasutada tasuta kliendi tugevat autentimist. Kui makseteenuse kasutaja
palub abi või vajab seda, tagab makseteenuse pakkuja abi osutamise. See nõue ei hõlma
makseteenuse kasutajale seadmete pakkumist. Makseteenuse pakkujad tagavad, et
makseteenuse kasutajaid teavitatakse piisavalt eri viisidest, mida nad saavad kliendi
tugevaks autentimiseks kasutada.
8543/1/26 REV 1 314
ET
2. Makseteenuse pakkujad ei sea kliendi tugeva autentimise läbiviimise tingimuseks
eranditult ühe autentimisviisi kasutamist ega sea kliendi tugeva autentimise läbiviimise
otseseks või kaudseks tingimuseks nutitelefoni või muu nutiseadme omamist, välja arvatud
juhul, kui makseteenuse kasutaja on nõustunud teenuste osutamisega üksnes sellises
seadmes kasutatavate mobiilirakenduste kaudu. Makseteenuse pakkujad töötavad kliendi
tugeva autentimise kohaldamiseks välja rohkem kui ühe vahendi, et võtta arvesse oma
klientide, sealhulgas lõikes 1 osutatud klientide spetsiifilist olukorda.
Artikkel 96
Õiglane, mõistlik ja mittediskrimineeriv juurdepääs mobiilseadmetele
1. Ilma et see piiraks määruse (EL) 2022/1925 artikli 6 lõike 7 kohaldamist, tagavad
mobiilseadmete algseadmete valmistajad ja elektroonilise side teenuse pakkujad
makseteenuse pakkujatele ja nende nimel tegutsevatele tehnilise teenuse pakkujatele
tõhusa koostalitluse tehniliste elementidega, näiteks riist- ja tarkvaraelementidega, mis on
vajalikud maksetehingute turvaliseks töötlemiseks ja täitmiseks, ning juurdepääsu nendele
elementidele koostalitluse eesmärgil õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel
tingimustel.
8543/1/26 REV 1 315
ET
2. Mobiilseadmete originaalseadmete valmistajad ja elektroonilise side teenuse pakkujad
võivad võtta rangelt vajalikke ja proportsionaalseid meetmeid tagamaks, et
koostalitlusvõime ei ohusta koostalitlusvõime kohustusega hõlmatud riist- ja
tarkvaraelementide terviklust, tingimusel et sellised meetmed on igakülgselt põhjendatud.
3. Lõike 1 kohase tõhusa koostalitlusvõime ja juurdepääsu õiglaste, mõistlike ja
mittediskrimineerivate tingimuste kohaldamiseks avaldavad mobiilseadmete
originaalseadmete tootjad ja elektroonilise side teenuse pakkujad sellise tõhusa
koostalitlusvõime ja juurdepääsu suhtes kohaldatavad üldtingimused.
Artikkel 97
Regulatiivsed tehnilised standardid autentimise, teabevahetuse ja tehinguseiremehhanismide kohta
1. EBA töötab välja regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu, milles määratakse
üksikasjalikult kindlaks
a) nõuded artikli 91 kohasele kliendi tugevale autentimisele;
b) vabastused artikli 91 lõigete 1, 6 ja 7 kohaldamisest, mis põhinevad artikli 91
lõikes 9 sätestatud kriteeriumidel;
c) nõuded, millele peavad vastama artikli 91 lõike 8 kohased turvameetmed, et kaitsta
makseteenuse kasutajate isikustatud turvavolituste konfidentsiaalsust ja terviklust;
8543/1/26 REV 1 316
ET
d) nõuded, mida kohaldatakse kooskõlas artikliga 94 maksja makseteenuse pakkujate ja
tehnilise teenuse pakkujate vaheliste tegevuse edasiandmise lepingute suhtes, mis
käsitlevad kliendi tugeva autentimise elementide tagamist ja kontrollimist tehnilise
teenuse pakkujate poolt;
e) III jaotise 3. peatükis sätestatud nõuded ühiste ja turvaliste teabevahetuse avatud
standardite kohta identifitseerimise, autentimise, teadete ja teabe edastamise ning
turvameetmete rakendamise jaoks kontot haldavate makseteenuse pakkujate, makse
algatamise teenuse pakkujate, kontoteabe teenuse pakkujate, maksjate, makse saajate
ja muude makseteenuse pakkujate vahel;
f) täiendavad sätted spetsiaalse liidese abil toimuva teabevahetuse turvaliste avatud
standardite kohta;
g) artiklis 87 osutatud tehinguseiremehhanismide tehnilised nõuded.
Esimese lõigu punkti b kohaldamiseks määratakse regulatiivsete tehniliste standardite
eelnõus, milles käsitletakse tehingu riskianalüüsil põhinevate vabastuste andmist seoses
maksetehingute puhul kliendi tugeva autentimise kohaldamisega, muu hulgas kindlaks
järgmine:
a) tingimused, mis peavad olema täidetud, et elektroonilise kaugmaksetehingu saaks
lugeda väikese riskiga maksetehinguks;
8543/1/26 REV 1 317
ET
b) tehingu riskianalüüsi rakendamise meetodid ja mudelid;
c) pettuste määra arvutamise kriteeriumid, sealhulgas seoses pettuste määra
omistamisega makseinstrumentide väljastamise teenust ja maksetehingute
vastuvõtmise teenust osutavatele makseteenuse pakkujatele või ühe ja sama
juriidilise isiku kaudu makseinstrumentide väljastamise teenuseid ja maksetehingute
vastuvõtmise teenuseid osutavatele makseteenuse pakkujatele;
d) üksikasjalikud ja proportsionaalsed aruandlus- ja auditeerimisnõuded.
2. Lõikes 1 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu väljatöötamisel võtab EBA
arvesse järgmist:
a) vajadus tagada tulemuslike ja riskipõhiste nõuete vastuvõtmise kaudu makseteenuse
kasutajate ja makseteenuse pakkujate jaoks vajalik turvalisuse tase;
b) vajadus tagada makseteenuse kasutajate rahaliste vahendite ja isikuandmete
turvalisus;
c) vajadus tagada ja säilitada aus konkurents kõigi makseteenuse pakkujate vahel;
d) vajadus tagada tehnoloogia ja ärimudeli neutraalsus;
e) vajadus võimaldada kasutajasõbralike, ligipääsetavate ja uuenduslike
maksevahendite väljatöötamist;
8543/1/26 REV 1 318
ET
f) vajadus tasakaalustada asjaomase teenuse või majandustegevuse puhul esinevat
pettuseriski ja tarbijakogemust, eelkõige väikese väärtusega tehingute puhul;
g) kas tehingute puhul on maksjateks tarbijad.
EBA esitab lõikes 1 osutatud regulatiivsete tehniliste standardite eelnõu komisjonile
hiljemalt … [12 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Komisjonile antakse õigus võtta nimetatud regulatiivsed tehnilised standardid vastu
kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artiklitega 10–14.
3. Kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 10 vaatab EBA regulatiivsed tehnilised
standardid korrapäraselt läbi ja asjakohasel juhul töötab välja ajakohastatud regulatiivsete
tehniliste standardite eelnõu, et muu hulgas võtta arvesse innovatsiooni ja tehnoloogia
arengut ning määruse (EL) 2022/2554 II peatüki sätteid ja määruse (EL) nr 910/2014
alusel rakendatavaid Euroopa digiidentiteedikukruid.
8543/1/26 REV 1 319
ET
8. peatükk
Täitemenetlus, pädevad asutused ja karistused
1. JAGU
TÄITMISE TAGAMINE SEOSES VÄGA SUURTE DIGIPLATVORMIDEGA JA VÄGA SUURTE
INTERNETIPÕHISTE OTSINGUMOOTORITEGA
Artikkel 98
Täitmise tagamine seoses sätetega, mis käsitlevad väga suuri digiplatvorme ja väga suuri
internetipõhiseid otsingumootoreid
Komisjonil on ainupädevus teha järelevalvet artikli 61 lõike 4 kolmanda lõigu punkti c ja artikli 62
üle ning tagada nende täitmine, kui kõnealustest sätetest tulenevaid kohustusi kohaldatakse väga
suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate suhtes.
Nimetatud järelevalve ja täitmise tagamise suhtes kohaldatakse määruse (EL) 2022/2065
IV peatükki. Kõnealuses peatükis sisalduvaid viiteid määruse (EL) 2022/2065 asjakohaste sätete
järgimisele loetakse käesoleva määruse artikli 61 lõike 4 kolmanda lõigu punkti c ja artiklit 62
hõlmavaks, kui kõnealustest sätetest tulenevaid kohustusi kohaldatakse väga suurte digiplatvormide
ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite pakkujate suhtes.
8543/1/26 REV 1 320
ET
Niivõrd kui komisjonile on määruse (EL) 2022/2065 IV peatüki alusel antud volitused, hõlmavad
need ka käesoleva määruse artikli 61 lõike 4 kolmanda lõigu punkti c ja artikli 62 kohaldamist, kui
kõnealuseid kohustusi kohaldatakse väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste
otsingumootorite pakkujate suhtes.
2. JAGU
KEELD OSUTADA MAKSETEENUSEID
Artikkel 99
Keeld osutada makseteenuseid muudel isikutel peale makseteenuse pakkujate
Füüsilised või juriidilised isikud, kes ei ole makseteenuse pakkujad ja kes ei ole artikli 2 lõike 3
kohaldamise tulemusel käesoleva määruse kohaldamisalast välja jäetud, ei tohi osutada
makseteenuseid.
8543/1/26 REV 1 321
ET
3. JAGU
KAEBUSTE ESITAMISE MENETLUS JA UURIMISVOLITUSED
Artikkel 100
Kaebused
1. Liikmesriigid kehtestavad menetlused, mis võimaldavad makseteenuse kasutajatel ja teistel
huvitatud isikutel, sealhulgas tarbijaühendustel, esitada artiklis 101 osutatud pädevatele
asutustele kaebusi makseteenuse pakkujate vastu, kes väidetavalt rikuvad käesolevat
määrust.
2. Asjakohasel juhul teavitab pädev asutus käesoleva artikli lõikes 1 osutatud kaebuse peale
esitatavas vastuses kaebuse esitajat võimalusest kasutada artikli 105 kohaselt kehtestatud
vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlusi, ilma et see piiraks riigisiseses
menetlusõiguses ette nähtud õigust pöörduda kohtusse.
3. EBA annab hiljemalt ... [21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]
kooskõlas määruse (EL) nr 1093/2010 artikliga 16 välja suunised lõikes 1 osutatud
menetluste kohta, sealhulgas kaebuse esitamise kanalid, kaebuse esitajatelt nõutav teave ja
osutatud kaebuste koondanalüüsi avalikustamine.
8543/1/26 REV 1 322
ET
Artikkel 101
Pädevad asutused ning järelevalve- ja uurimisvolitused
1. Liikmesriigid määravad pädevad asutused, kes täidavad käesolevas määruses ette nähtud
ülesandeid ja kohustusi. Liikmesriigid teatavad nendest pädevatest asutustest EBA-le ja
komisjonile.
Pädevad asutused on kas
a) avaliku sektori asutused või
b) riigisisese õigusega või avaliku sektori asutuste tunnustatud organid, kes on
riigisisese õiguse alusel nimelt selleks volitatud, sealhulgas riikide keskpangad.
Pädevad asutused on sõltumatud ettevõtjatest ning väldivad huvide konflikti. Ilma et see
piiraks teise lõigu punkti b kohaldamist, ei määrata pädevateks asutusteks makseasutusi,
krediidiasutusi ega postižiiroasutusi.
2. Kui liikmesriigid määravad lõike 1 kohaselt rohkem kui ühe pädeva asutuse, määravad nad
kindlaks nende vastavad ülesanded ja määravad ühe pädeva asutuse ühtseks
kontaktpunktiks, mille kaudu teevad pädevad asutused omavahel ja EBAga piiriülest
halduskoostööd. Liikmesriigid võivad iga halduskoostöö liigi jaoks määrata erineva ühtse
kontaktpunkti.
8543/1/26 REV 1 323
ET
3. Pädevad asutused kasutavad oma volitusi käesoleva määruse võimalike rikkumiste
uurimiseks ning määravad kooskõlas käesoleva määrusega oma riigisiseses
õigusraamistikus ette nähtud halduskaristusi, sunniraha ja muid haldusmeetmeid ühel
järgmisel viisil:
a) vahetult;
b) koostöös muude asutustega;
c) delegeerides volitused teistele asutustele või organitele, säilitades samal ajal
vastutuse volitatud asutuse või organi järelevalve eest;
d) suunates küsimuse pädevatele õigusasutustele.
Kui pädevad asutused delegeerivad oma volitused esimese lõigu punkti c kohaselt teistele
asutustele või organitele, määratakse volituste delegeerimisel kindlaks delegeeritavad
ülesanded ja nende täitmise tingimused ning tingimused, mille alusel võib delegeeritud
volitused tagasi võtta. Asutused või organid, kellele volitused delegeeritakse, korraldatakse
viisil, mis tagab huvide konfliktide vältimise. Pädevad asutused teevad järelevalvet nende
asutuste või organite tegevuse üle, kellele nende volitused delegeeritakse.
4. Pädevad asutused võtavad kõik asjakohased meetmed käesoleva määruse tulemusliku
järgimise tagamiseks ja jälgimiseks.
8543/1/26 REV 1 324
ET
5. Pädevatel asutustel on kõik oma ülesannete täitmiseks vajalikud järelevalve- ja
uurimisvolitused ning piisavad vahendid.
Need volitused hõlmavad vähemalt järgmist:
a) õigus nõuda käesoleva määruse võimalike rikkumiste uurimise menetluse käigus
kogu teavet, mida on vaja pädevate asutuste kohustuste täitmiseks, muu hulgas
järgmistelt füüsilistelt või juriidilistelt isikutelt:
i) makseteenuse pakkujad;
ii) tehnilise teenuse pakkujad, makseskeemide käitajad ja maksesüsteemide
käitajad, kes ei kuulu määruse (EL) 2025/1355 kohaldamisalasse, ilma et see
piiraks eurosüsteemi või nende liikmesriikide keskpankade, mille rahaühik ei
ole euro, järelevalvet nende maksesüsteemide toimingute üle;
iii) sularahaautomaatide käitajad;
iv) isikutevahelise side teenuse pakkujad;
v) alapunktides i, ii ja iii osutatud üksustesse kuuluvad füüsilised isikud;
vi) kolmandad isikud, kellele alapunktides i, ii ja iii osutatud üksused on
tegevusalased ülesanded või tegevuse edasi andnud;
8543/1/26 REV 1 325
ET
vii) alapunktides i, ii ja iii osutatud üksuste agendid ja filiaalid, mis on asutatud
pädeva asutuse liikmesriigis;
viii) kui seda riigisisese õigusega lubatakse, muu isik, eelkõige see, kes tegeleb
makseteenuste algatamise, töötlemise või täitmisega;
b) õigus teha kõiki vajalikke uurimistoiminguid seoses pädeva asutuse liikmesriigis
asutatud või asuva või selles riigis teenuseid osutava punktis a osutatud isikuga, kui
see on vajalik pädevate asutuste ülesannete täitmiseks, sealhulgas õigus
i) nõuda dokumentide esitamist;
ii) uurida punkti a alapunktides i–vii osutatud isikute raamatupidamis- ja muid
dokumente ning teha neist koopiaid ja väljavõtteid;
iii) saada asjakohasel juhul punkti a alapunktides i–vii osutatud isikutelt, nende
esindajatelt või töötajatelt kirjalikke või suulisi selgitusi;
iv) küsitleda uurimise esemega seotud teabe saamiseks kõiki teisi füüsilisi isikuid,
kes annavad selleks nõusoleku;
c) õigus viia läbi kõik vajalikud kontrollid punktis a osutatud juriidiliste isikute
ruumides ja tegevuskohtades, mis ei ole füüsiliste isikute eluruumid, tingimusel et
asjaomastele pädevatele asutustele on sellest eelnevalt teatatud;
8543/1/26 REV 1 326
ET
d) õigus siseneda kooskõlas riigisisese õigusega füüsiliste ja juriidiliste isikute
ruumidesse, et võtta kaasa igal kujul esemeid, dokumente ja andmeid, kui on olemas
põhjendatud kahtlus, et kontrolli või uurimise esemega seotud esemed, dokumendid
või andmed võivad olla käesoleva määruse rikkumise tõendamiseks vajalikud ja
asjakohased;
e) kui seda riigisisese õigusega lubatakse, õigus nõuda
telekommunikatsioonioperaatorite valduses olevaid olemasolevaid
andmeliiklusandmeid, kui on piisav alus kahtlustada rikkumist ja kui sellised andmed
võivad olla vajalikud käesoleva määruse rikkumise uurimisel;
f) õigus taotleda varade külmutamist või arestimist või mõlemat;
g) õigus anda asi üle kriminaaluurimiseks;
8543/1/26 REV 1 327
ET
h) kui käesoleva määruse rikkumise lõpetamiseks või ärahoidmiseks muud
kättesaadavad vahendid puuduvad ning selleks, et vältida tarbijate huvidele tõsise
kahju tekitamise ohtu, õigus võtta riigisisese õigusega lubatud ulatuses ja asjakohasel
juhul vastavalt määruse (EL) 2022/2065 artiklile 9 järgmisi meetmeid, sealhulgas
nõuda nende rakendamist kolmandalt isikult või muult avaliku sektori asutuselt:
i) anda korraldus eemaldada internetipõhise kasutajaliidese sisu või piirata sellele
juurdepääsu või kuvada hoiatus, mis on internetipõhisele kasutajaliidesele
juurdepääsul klientidele sõnaselgelt kuvatud;
ii) anda teabe talletamise teenuse osutajale korraldus internetipõhise
kasutajaliidese eemaldamiseks või blokeerimiseks;
iii) anda domeeniregistritele või nende pidajatele korraldus täielikult kvalifitseeruv
domeeninimi kustutada ning võimaldada asjaomasel pädeval asutusel see
registreerida;
i) õigus keelata makseteenuste pakkumine, kui pädevad asutused leiavad, et käesolevat
määrust on rikutud, või kui esineb põhjendatud kahtlus, et seda rikutakse;
j) õigus peatada või keelata reklaamteated, kui esineb põhjendatud kahtlus, et
käesolevat määrust on rikutud;
8543/1/26 REV 1 328
ET
k) õigus keelata makseteenuste osutamine, kui pädevad asutused leiavad, et käesolevat
määrust on rikutud;
l) kui on põhjust eeldada, et isik osutab makseteenuseid ilma nõutud tegevusloata või
registreerimiseta, õigus nõuda ilma eelneva hoiatuseta või tähtaega kehtestamata
tegevuse viivitamatut lõpetamist;
m) õigus väljastada avalikke teadaandeid.
Kui esimese lõigu punkti m kohaldamisel osutub pädeva asutuse avaldatud teave valeks
või kui selle aluseks olevad asjaolud osutuvad ebaõigeks, teavitab pädev asutus üldsust
sellest asjaolust samal viisil, nagu ta varem kõnealust teavet avaldas.
6. EBA avaldab oma veebisaidil lõigete 1 ja 2 kohaselt määratud pädevate asutuste nimekirja.
7. Kui liikmesriigi õigusega on artikli 106 lõigete 1 ja 2 kohaselt ette nähtud käesoleva
määruse rikkumise korral kohaldatavad kriminaalkaristused, kehtestab asjaomane
liikmesriik vajalikud õigus- ja haldusnormid, mis võimaldavad pädevatel asutustel
a) teha koostööd pädevate õigusasutustega, et saada konkreetset teavet käesoleva
määruse väidetavate rikkumistega seotud kriminaaluurimiste, selliste väidetavate
rikkumiste suhtes algatatud kriminaalmenetluste ja nende menetluste tulemuste,
sealhulgas lõpliku kohtuotsuse kohta;
8543/1/26 REV 1 329
ET
b) esitada kõnealust teavet teistele pädevatele asutustele ja EBA-le, et täita oma
kohustust teha käesoleva määruse kohaldamisel koostööd teiste asutuste ja EBAga.
8. Käesolevas artiklis sätestatud volituste rakendamine ja kasutamine peab olema
proportsionaalne ning kooskõlas liidu ja liikmesriikide õigusega, sealhulgas kohaldatavate
menetluslike tagatiste ja hartas sätestatud põhimõtetega. Käesoleva määruse kohaldamisel
võetavad uurimis- ja täitemeetmed peavad olema vastavuses rikkumise laadi ja tegeliku või
võimaliku üldise kahjuga.
Artikkel 102
Ametisaladus
1. Ilma et see piiraks riigisisese kriminaalõigusega reguleeritavate juhtumite käsitlemist, on
kõik isikud, kes töötavad või on töötanud pädevate asutuste heaks, ning pädevate asutuste
nimel tegutsevad eksperdid kohustatud hoidma ametisaladust seoses pädevate asutuste
korraldatud uurimisi puudutava teabega.
2. Kooskõlas artikliga 103 vahetatava teabe puhul on ametisaladuse hoidmise kohustus nii
teavet edastaval kui ka teavet vastuvõtval asutusel.
3. Direktiivi 2013/36/EL artikleid 53–61 kohaldatakse mutatis mutandis.
8543/1/26 REV 1 330
ET
4. Käesolev artikkel ei välista teabevahetust sama liikmesriigi pädevate asutuste ja
maksuhaldurite vahel kooskõlas riigisisese õigusega. Kui asjaomane teave pärineb teisest
liikmesriigist, vahetatakse seda üksnes teabe avaldanud pädeva asutuse sõnaselgel
nõusolekul.
Artikkel 103
Jurisdiktsioon ja pädevate asutuste koostöö
1. II ja III jaotise sätete rikkumise või kahtlustatava rikkumise korral on pädevad asutused
makseteenuse pakkuja päritoluliikmesriigi pädevad asutused, välja arvatud asutamisõiguse
alusel tegutsevad agendid ja filiaalid, kelle puhul on pädevad asutused vastuvõtva
liikmesriigi pädevad asutused.
2. Kui II ja III jaotise sätteid rikub või kui kahtlustatakse, et neid rikub tehnilise teenuse
pakkuja, makseskeemide käitaja, maksesüsteemi käitaja, töötlev üksus, sularahaautomaadi
käitaja, elektroonilise side teenuse pakkuja või nende agent või filiaal, on pädevad asutused
selle liikmesriigi pädevad asutused, kus asjaomast teenust osutatakse.
3. Uurimise ja karistuste määramise volituste kasutamisel, sealhulgas piiriüleste juhtumite
korral, teevad pädevad asutused kooskõlas liidu ja riigisisese õigusega üksteisega
koostööd, vahetades teavet ja tagades vastastikuse abi andmise koostöös teiste asjaomaste
pädevate asutustega, kelle abi on halduskaristuste ja haldusmeetmete tulemuslikuks
täitmiseks vajalik.
4. Muud asjaomaste valdkondade asutused teevad pädevate asutustega koostööd
halduskaristuste ja haldusmeetmete tulemuslikuks täitmiseks.
8543/1/26 REV 1 331
ET
4. JAGU
VAIDLUSTE LAHENDAMISE MENETLUS JA KARISTUSED
Artikkel 104
Vaidluste lahendamine
1. Makseteenuse pakkujad kehtestavad piisavad ja tulemuslikud kaebuste lahendamise
menetlused selliste kaebuste lahendamiseks, mille makseteenuse kasutajad esitavad seoses
II ja III jaotises sätestatud õiguste ja kohustustega, ning kohaldavad neid. Pädevad asutused
jälgivad selliste menetluste toimimist.
Nimetatud menetlusi kohaldatakse igas liikmesriigis, kus makseteenuse pakkuja
makseteenuseid osutab, ning need on kasutatavad asjakohase liikmesriigi ametlikus keeles
või mõnes muus makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja vahel kokku lepitud
keeles.
2. Makseteenuse pakkujad vastavad kas paberil või – kui makseteenuse pakkuja ja
makseteenuse kasutaja on omavahel nii kokku leppinud – mõnel muul püsival
andmekandjal makseteenuse kasutajate kaebustele. Selline vastus esitatakse mõistliku
tähtaja, kuid hiljemalt 15 tööpäeva jooksul alates kaebuse kättesaamisest ning selles
käsitletakse kõiki tõstatatud küsimusi. Erandjuhtudel, kui vastust ei saa esitada 15 tööpäeva
jooksul makseteenuse pakkujast sõltumatutel põhjustel, saadab makseteenuse pakkuja
vahevastuse, esitades selgelt kaebusele vastamisel tekkinud viivituse põhjused ja
konkreetse tähtaja, mille jooksul makseteenuse kasutaja saab lõpliku vastuse. Ühelgi juhul
ei ole lõpliku vastuse saamise tähtaeg pikem kui 35 tööpäeva.
8543/1/26 REV 1 332
ET
Liikmesriigid võivad kehtestada või jätta kehtima vaidluste lahendamise menetlusi
puudutavad normid, mis on makseteenuse kasutajate jaoks soodsamad kui esimeses lõigus
sätestatud normid. Kui liikmesriigid seda teevad, kohaldatakse neid norme.
3. Makseteenuse pakkuja teavitab makseteenuse kasutajat vähemalt ühest vaidluste
kohtuvälise lahendamise üksusest, mis on pädev lahendama vaidlusi seoses II ja III jaotises
sätestatud õiguste ja kohustustega.
4. Lõikes 3 osutatud teave esitatakse selgel, arusaadaval ja kergesti kättesaadaval viisil
makseteenuse pakkuja veebisaidil ja vastavas mobiilirakenduses (kui need on olemas),
filiaalis ning makseteenuse pakkuja ja makseteenuse kasutaja vahelise lepingu
üldtingimustes. Makseteenuse pakkuja selgitab, kuidas saada täiendavat teavet vaidluste
kohtuvälise lahendamise üksuse ja selle poole pöördumise tingimuste kohta.
Artikkel 105
Vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlus
1. Liikmesriigid kehtestavad piisava, sõltumatu, erapooletu, läbipaistva ja tõhusa vaidluste
kohtuvälise lahendamise menetluse, et lahendada makseteenuse kasutajate ja makseteenuse
pakkujate vahelisi vaidlusi, mis puudutavad II ja III jaotises sätestatud õigusi ja kohustusi.
Selline menetlus kehtestatakse kooskõlas asjakohase liidu ja riigisisese õigusega ning
direktiivis 2013/11/EL sätestatud kvaliteedinõuetega, kasutades selleks asjakohasel juhul
olemasolevaid asutusi. Vaidluste kohtuvälise lahendamise menetlust peab saama
kohaldada makseteenuse pakkujate suhtes.
8543/1/26 REV 1 333
ET
2. Makseteenuse pakkujate osalemine tarbijaid hõlmavate vaidluste kohtuvälise lahendamise
menetlustes on kohustuslik, välja arvatud juhul, kui liikmesriik tõendab komisjonile, et
muud mehhanismid on sama tõhusad.
3. Lõiked 1 ja 2 ei piira makseteenuse kasutajate õigust algatada kooskõlas kohaldatava
riigisisese õigusega menetlus, et vaidlustada kohtus makseteenuse pakkuja tehtud
vaidlusalune maksetehing.
4. Lõikes 1 osutatud asutused teevad tõhusalt koostööd II ja III jaotises sätestatud õigusi ja
kohustusi käsitlevate piiriüleste vaidluste lahendamiseks.
5. Liikmesriigid määravad kooskõlas direktiivi 2013/11/EL artikliga 18 pädeva asutuse, kes
täidab kõnealuse direktiivi artiklites 19 ja 20 sätestatud ülesandeid seoses nende
territooriumil asuvate vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustega, kes vastutavad
käesoleva määruse II ja III jaotises sätestatud õigusi ja kohustusi käsitlevate vaidluste
lahendamise eest.
6. Lõikes 5 osutatud pädevad asutused teavitavad kooskõlas direktiivi 2013/11/EL
artikliga 20 komisjoni nende territooriumil asuvatest vaidluste kohtuvälise lahendamise
üksusest või üksustest, kes vastutavad käesoleva määruse II ja III jaotises sätestatud
õiguste ja kohustustega seotud vaidluste lahendamise eest.
8543/1/26 REV 1 334
ET
7. Komisjon teeb üldsusele kättesaadavaks nimekirja temale lõike 6 kohaselt teatatud
vaidluste kohtuvälise lahendamise üksustest ning ajakohastab seda nimekirja, kui teda
teavitatakse muudatustest.
Liikmesriigid teevad üldsusele kättesaadavaks lingi komisjoni veebisaidile, mis sisaldab
esimeses lõigus osutatud teavet.
Artikkel 106
Halduskaristused ja haldusmeetmed
1. Ilma et see piiraks direktiivi (EL) 2026/...+ alusel määratud pädevate asutuste
järelevalvevolituste teostamist kooskõlas kõnealuse direktiivi II jaotise 1. peatüki 3. jaoga
ning liikmesriikide õigust kehtestada kriminaalkaristusi, kehtestavad liikmesriigid
halduskaristusi ja haldusmeetmeid käsitlevad õigusnormid, mida kohaldatakse käesoleva
määruse rikkumise korral, ning tagavad nende rakendamise. Nimetatud halduskaristused ja
haldusmeetmed peavad olema mõjusad, proportsionaalsed ja hoiatavad.
2. Liikmesriigid võivad otsustada mitte kehtestada norme käesoleva määruse selliste
rikkumiste suhtes kohaldatavate halduskaristuste ja haldusmeetmete kohta, mille suhtes
kohaldatakse karistusi riigisisese kriminaalõiguse alusel. Sellisel juhul teavitavad need
liikmesriigid komisjoni asjakohastest kohaldatavatest kriminaalõiguse sätetest ja nende
hilisematest muudatustest kooskõlas artikliga 113.
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 335
ET
3. Kui lõikes 1 osutatud riigisiseseid õigusnorme kohaldatakse makseteenuse pakkujate ja
muude juriidiliste isikute suhtes, kohaldatakse rikkumise korral ja riigisiseses õiguses
sätestatud tingimustel halduskaristusi ja haldusmeetmeid asjaomaste makseteenuse
pakkujate ja juriidiliste isikute juhtorgani liikmete suhtes ning muude füüsiliste isikute
suhtes, kelle puhul on tuvastatud, et nad vastutavad käesoleva määruse rikkumise eest.
4. Liikmesriigid võivad kooskõlas riigisisese õigusega kehtestada normid, mis võimaldavad
nende pädevatel asutustel lõpetada käesoleva määruse väidetava rikkumise uurimine pärast
kokkuleppemenetlust või kiirendatud täitemenetlust.
Pädevatele asutustele antud volitus sõlmida kompromisskokkuleppeid või algatada
kiirendatud täitemenetlusi ei mõjuta liikmesriikide kohustusi, mis tulenevad lõikest 1.
Käesoleva artikli lõikeid 1, 3 ja 4 kohaldatakse artiklis 107 osutatud halduskaristuste ja
haldusmeetmete suhtes.
Artikkel 107
Konkreetsete rikkumiste puhul kohaldatavad halduskaristused ja haldusmeetmed
1. Ilma et see piiraks artikli 106 lõike 2 kohaldamist, kehtestatakse riigisiseste õigus- ja
haldusnormidega käesoleva artikli lõikes 2 osutatud halduskaristused ja haldusmeetmed
järgmiste sätete rikkumise eest:
a) artiklis 33 sätestatud normid juurdepääsu kohta krediidiasutuses hoitavatele
kontodele;
8543/1/26 REV 1 336
ET
b) normid kontoteabe teenuste ja makse algatamise teenuste kohta, mis on sätestatud
III jaotise 3. peatükis;
c) kohustus korraldada või rakendada pettuse ennetamise mehhanisme, sealhulgas
kliendi tugevat autentimist, nagu on sätestatud artiklites 91, 93 ja 94;
d) kohustus järgida sularahaautomaatide käitajate või muude sularaha levitajate tasude
läbipaistvuse nõudeid kooskõlas artikli 20 lõike 3 esimese lõigu punktiga b;
e) makseteenuse pakkujate kohustus pidada kinni artikli 57 lõikes 2, artikli 58 esimeses
lõigus, artikli 60 lõikes 3 ja artikli 66 lõikes 2 sätestatud tähtajast makseteenuse
kasutajatele hüvitise maksmiseks.
2. Lõikes 1 osutatud rikkumiste korral hõlmavad kohaldatavad halduskaristused ja
haldusmeetmed järgmist:
a) haldustrahvid;
i) juriidilise isiku puhul on maksimaalne trahv vähemalt 10 % tema aastasest
kogukäibest, mis määratletakse vastavalt lõikele 3;
ii) füüsilise isiku puhul on maksimaalne trahv vähemalt 3 000 000 eurot, või
liikmesriigis, mille rahaühik ei ole euro, vastav summa omavääringus ...
[käesoleva määruse jõustumise kuupäev] seisuga;
8543/1/26 REV 1 337
ET
iii) maksimaalne trahv, mis on vähemalt kaks korda suurem rikkumisega saadud
kasust või ära hoitud kahjust, kui sellist kasu või kahju on võimalik kindlaks
määrata, isegi kui selline trahv ületab juriidiliste isikute puhul alapunktis i
sätestatud maksimumsummasid või füüsiliste isikute puhul alapunktis ii
sätestatud maksimumsummasid;
b) avalik teadaanne, milles on märgitud rikkumise toime pannud juriidiline või füüsiline
isik ja rikkumise laad;
c) korraldus, millega nõutakse, et rikkumise eest vastutav juriidiline või füüsiline isik
lõpetaks asjaomase õigusvastase tegevuse ja hoiduks seda kordamast;
d) juhtimisülesannete täitmise ajutine keeld, mida kohaldatakse nende juriidilise isiku
juhtorgani liikmete või muude füüsiliste isikute suhtes, kes on rikkumise eest
vastutavad.
3. Käesoleva artikli lõike 2 punkti a alapunktis i ja käesoleva määruse artikli 108 lõikes 1
osutatud aastane kogukäive võrdub direktiivi 2013/34/EL artikli 2 punkti 5 määratluse
kohase netokäibega selliste viimase bilansipäeva kohta kättesaadavatele aruandeaasta
finantsaruannete järgi, mille eest vastutavad juriidilise isiku haldus-, juhtimis- ja
järelevalveorganite liikmed.
8543/1/26 REV 1 338
ET
Kui juriidiline isik on emaettevõtja või sellise emaettevõtja tütarettevõtja, kes peab
koostama direktiivi 2013/34/EL artikli 22 kohaseid konsolideeritud finantsaruandeid, on
asjakohane aastane kogukäive kas netokäive või tulu, mis tuleb kooskõlas asjakohaste
raamatupidamisstandarditega kindlaks määrata sellise viimase bilansipäeva kohta
kättesaadava kõrgeima tasandi emaettevõtja konsolideeritud finantsaruande järgi, mille
eest vastutavad kõrgeima tasandi emaettevõtja haldus-, juhtimis- ja järelevalveorgani
liikmed.
4. Liikmesriigid võivad anda pädevatele asutustele kooskõlas riigisisese õigusega volitused
kehtestada lisaks lõikes 2 osutatud karistustele muud liiki halduskaristusi ja
haldusmeetmeid ning muud liiki karistuste määramise volitusi.
Artikkel 108
Sunniraha
1. Pädevatel asutustel on õigus määrata juriidilistele või füüsilistele isikutele sunniraha
käesoleva määruse jätkuva rikkumise või käesoleva määruse kohaselt pädeva asutuse
tehtud otsuse rikkumise eest.
Sunniraha peab olema mõjus ja proportsionaalne ning koosnema päevasummast, mida
makstakse seni, kuni nõuetele vastavus on taastatud. See kehtestatakse kuni kuueks kuuks
alates sunniraha määramise otsuses märgitud kuupäevast.
8543/1/26 REV 1 339
ET
Pädevatel asutustel on õigus kehtestada maksimaalse sunnirahana summa, mis on vähemalt
a) 3 % keskmisest päevakäibest juriidilise isiku puhul;
b) 30 000 eurot füüsilise isiku puhul.
Keskmine päevakäive saadakse artikli 107 lõikes 3 osutatud aastase kogukäibe jagamisel
365ga. Kui sunniraha määratakse krediidiasutusele, on keskmine päevakäive
direktiivi 2013/36/EL artikli 66 lõikes 3 ja artikli 67 lõikes 3 osutatud aastane kogukäive,
mis on jagatud 365ga.
2. Liikmesriigid võivad ette näha suurema sunniraha, kui on sätestatud lõikes 1.
Artikkel 109
Asjaolud, mida tuleb arvesse võtta halduskaristuste ja haldusmeetmete kindlaksmääramisel
1. Pädevad asutused võtavad arvesse kõiki asjakohaseid elemente ja asjaolusid tagamaks, et
käesoleva määruse rikkumise eest kohaldatavate halduskaristuste või haldusmeetmete liik
ja määr on proportsionaalsed, sealhulgas järgmist:
a) rikkumise raskusaste ja kestus;
b) rikkumise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku vastutuse ulatus;
8543/1/26 REV 1 340
ET
c) rikkumise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku finantsseisund, mida
iseloomustab muu hulgas selle juriidilise isiku aastane kogukäive või selle füüsilise
isiku aastane sissetulek, kes rikkumise eest vastutab;
d) rikkumise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku saadud kasu või välditud kahju
suurus, kui seda saab kindlaks teha;
e) kolmandate isikute kahju, mis tulenes rikkumisest, kui seda saab kindlaks teha;
f) füüsilisele või juriidilisele isikule sama rikkumise eest varem määratud
kriminaalkaristused;
g) rikkumise mõju tarbijate ja muude makseteenuse kasutajate huvidega seonduvale;
h) rikkumise tegelikud või võimalikud süsteemsed negatiivsed tagajärjed;
i) rikkumise keerukus või rohkem kui ühe füüsilise või juriidilise isiku osalemine
selles;
j) rikkumise eest vastutava füüsilise või juriidilise isiku varasemad rikkumised;
k) see, mil määral rikkumise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik teeb pädeva
asutusega koostööd;
l) parandusmeetmed, mida rikkumise eest vastutav füüsiline või juriidiline isik on
võtnud selleks, et ennetada rikkumise kordumist.
8543/1/26 REV 1 341
ET
2. Pädevad asutused, kes kasutavad artikli 106 lõike 4 kohaseid kokkuleppemenetlusi või
kiirendatud täitemenetlusi, kohandavad artiklites 106 ja 107 sätestatud halduskaristusi ja
haldusmeetmeid ning artiklis 108 sätestatud sunniraha vastavalt asjaomasele juhtumile, et
tagada nende proportsionaalsus.
Artikkel 110
Kaebeõigus
1. Pädevate asutuste poolt käesoleva määruse alusel vastu võetud otsuseid, millega
määratakse halduskaristused või haldusmeetmed, võib edasi kaevata.
2. Kui käesoleva määrusega kehtestatakse pädevale asutusele tegutsemiseks kindel tähtaeg,
võib kõnealuse tähtaja jooksul tegevuse puudumise kohta kaebuse esitada.
Artikkel 111
Halduskaristuste ja haldusmeetmete avaldamine
1. Pädevad asutused avaldavad oma veebisaidil kõik otsused, millega määratakse juriidilistele
ja füüsilistele isikutele halduskaristus või haldusmeede käesoleva määruse rikkumise eest,
ning asjakohasel juhul kõik kokkuleppemenetlused. Selline avaldatav teave peab sisaldama
rikkumise lühikirjeldust ja määratud halduskaristust või haldusmeedet või asjakohasel
juhul avaldust kokkuleppemenetluse kohta. Kui halduskaristuse või haldusmeetme
määramise otsust kohaldatakse füüsilise isiku suhtes või kui ta on kokkuleppemenetluse
osaline, siis asjaomase isiku andmeid ei avaldata.
8543/1/26 REV 1 342
ET
Pädevad asutused avaldavad esimeses lõigus osutatud otsuse või kokkuleppemenetluse
põhjendamatu viivituseta pärast seda, kui juriidilist või füüsilist isikut või
kokkuleppemenetluse osalist, kelle suhtes otsust kohaldatakse, on otsusest teavitatud või
kui kokkuleppemenetlus on allkirjastatud.
2. Erandina käesoleva artikli lõikest 1 võib riiklik pädev asutus juhul, kui ta leiab, et füüsiliste
isikute nime või isikuandmete avaldamine on vajalik, et kaitsta finantsturgude stabiilsust
või tagada käesoleva määruse tõhus täitmine, sealhulgas artikli 107 lõike 2 punktis b
osutatud avalike teadaannete või artikli 107 lõike 2 punktis d osutatud ajutiste keeldude
kohaldamise puhul, avaldada isikute nimed või muud isikuandmed, tingimusel et ta
põhjendab oma sellekohast otsust ja et avaldatakse üksnes need isikuandmed, mille
avaldamine on tingimata vajalik finantsturgude stabiilsuse kaitseks või käesoleva määruse
tõhusa täitmise tagamiseks.
3. Kui halduskaristuse või haldusmeetme määramise otsuse peale saab esitada kaebuse
asjaomasele kohtule või muule asutusele, avalikustavad pädevad asutused viivitamata oma
ametlikul veebisaidil ka kaebuste esitamist käsitleva teabe ning edaspidi ka igasuguse
kaebuste tulemusi käsitleva teabe, kui see teave on juriidiliste isikute kohta. Kui
vaidlustatud otsus puudutab füüsilist isikut ja kui lõike 2 kohast erandit ei kohaldata,
avaldavad pädevad asutused kaebust käsitleva teabe ainult anonüümitult.
8543/1/26 REV 1 343
ET
4. Pädevad asutused tagavad, et käesoleva artikli kohaselt avaldatud teated on nende
ametlikul veebisaidil kättesaadavad vähemalt viis aastat. Avaldatud teabe hulgas esinevaid
isikuandmeid hoitakse pädeva asutuse ametlikul veebisaidil üksnes nii kaua, kui see on
vajalik vastavalt kohaldatavatele andmekaitsenormidele.
Artikkel 112
Menetluste, karistuste ja meetmete järelevalve
1. Pädevad asutused esitavad EBA-le korrapäraselt anonüümitud ja koondkujul andmed
järgmise kohta:
a) algatatud, peatatud või lõpetatud ametlikud haldusmenetlused, mille tulemusena
määratakse halduskaristused või haldusmeetmed käesoleva määruse rikkumise eest;
b) sunniraha, mis on määratud kooskõlas artikliga 108 käesoleva määruse jätkuva
rikkumise eest;
c) asjakohasel juhul kokkuleppemenetlused ja kiirendatud täitemenetlused ning nende
tulemused, olenemata nende avaldamisest, kooskõlas artikli 106 lõikega 4;
d) süüdimõistva otsusega lõppenud kriminaalmenetlused ja nendega seotud karistused,
millest õigusasutused on teatanud kooskõlas artikli 101 lõike 7 punktiga a;
8543/1/26 REV 1 344
ET
e) kaebused, mis on esitatud käesoleva määruse rikkumise eest määratud kriminaal- või
halduskaristuste või haldusmeetmete võtmise otsuste peale, ja nende kaebuste
tulemus.
2. Kui pädev asutus avalikustab artikli 111 kohaselt halduskaristuse või haldusmeetme, teatab
ta sellest samal ajal EBA-le.
3. EBA esitab hiljemalt ... [45 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva] ja
seejärel iga kahe aasta järel komisjonile aruande karistuste kohta, mida pädevad asutused
käesoleva määruse täitmise tagamiseks kohaldavad.
Artikkel 113
Rakendusmeetmetest teatamine
Liikmesriigid teatavad komisjonile hiljemalt ... [21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise
kuupäeva] käesoleva peatüki kohaselt vastu võetud õigus- ja haldusnormidest, sealhulgas
asjakohastest kriminaalõiguse sätetest. Nad teatavad põhjendamatu viivituseta komisjonile
kõnealuste sätete hilisematest muudatustest ning käesoleva peatüki kohaselt hiljem vastu võetud
õigus- ja haldusnormidest.
8543/1/26 REV 1 345
ET
9. peatükk
EBA õigus finantstoodetesse sekkuda
Artikkel 114
EBA ajutise sekkumise volitused
1. Määruse (EL) nr 1093/2010 artikli 9 lõike 5 kohaselt võib EBA juhul, kui täidetud on
käesoleva artikli lõigetes 2 ja 3 sätestatud tingimused, ajutiselt keelata liidus teatavat liiki
makseteenuse või makseinstrumendi või nende teatava funktsiooni kasutamise või piirata
nende kasutamist. Sellist keeldu või piirangut või nendest erandi tegemist võidakse
kohaldada EBA täpsustatud asjaoludel.
2. EBA teeb lõike 1 kohase otsuse ainult juhul, kui on täidetud kõik järgmised tingimused:
a) kavandatud meede mõjutab märkimisväärset hulka makseteenuse kasutajaid või
sellega kõrvaldatakse oht makseteenuste või e-raha turgude nõuetekohasele
toimimisele või nende usaldusväärsusele või nende turgude kui terviku või nende osa
stabiilsusele liidus;
b) asjaomase makseteenuse suhtes kohaldatavad liidu õiguses sätestatud regulatiivsed
nõuded ei võimalda ohtu kõrvaldada;
c) pädev asutus või pädevad asutused ei ole võtnud meetmeid ohu kõrvaldamiseks või
võetud meetmed ei vähenda seda ohtu piisavalt.
8543/1/26 REV 1 346
ET
Kui käesoleva lõike esimeses lõigus sätestatud tingimused on täidetud, võib EBA
ettevaatusabinõuna kehtestada lõikes 1 osutatud keelu või piirangu enne seda, kui
asjaomast makseteenust hakatakse makseteenuse kasutajatele pakkuma või levitama.
3. Võttes käesoleva artikli alusel meetmeid, tagab EBA järgmise:
a) meede ei avalda makseteenuste või e-raha turu tõhususele ega makseteenuse
pakkujatele kahjustavat mõju, mis oleks meetmest saadava kasuga võrreldes
ebaproportsionaalne;
b) meede ei põhjusta õigusliku arbitraaži riski ning
c) meede võetakse pärast asjaomase riikliku pädeva asutusega konsulteerimist.
4. Enne kui EBA otsustab rakendada käesoleva artikli kohast meedet, teavitab ta asjaomaseid
pädevaid asutusi tema väljapakutavast meetmest.
5. Otsuse korral rakendada käesoleva artikli kohast meedet avaldab EBA oma veebisaidil
sellekohase teate. Teates esitatakse keelu või piirangu üksikasjad ning määratakse
kindlaks, millise aja möödumisel teate avaldamisest meetmed jõustuvad, tagades seejuures,
et teated füüsiliste isikute suhtes tehtud otsuste kohta avaldatakse üksnes anonüümitud
kujul. Keeldu või piirangut kohaldatakse üksnes sellise tegevuse suhtes, mis toimub pärast
meetmete jõustumist.
8543/1/26 REV 1 347
ET
6. EBA vaatab vastavalt lõikele 1 kehtestatud keelu või piirangu läbi asjakohaste
ajavahemike tagant, kuid vähemalt iga kolme kuu tagant. Keeld või piirang kaotab
kehtivuse, kui seda iga kolme kuu tagant ei pikendata.
7. EBA poolt kooskõlas käesoleva artikliga võetud meede on ülimuslik iga varasema, pädeva
asutuse võetud meetme suhtes.
8. Komisjonil on õigus võtta kooskõlas artikliga 115 vastu delegeeritud õigusakte, et
täiendada käesolevat määrust, määrates kindlaks kriteeriumid ja tegurid, mida EBA peab
arvesse võtma, kui ta otsustab, kas mõjutatavate makseteenuse kasutajate hulk on
märkimisväärne või kas esineb oht makseteenuste või e-raha turgude nõuetekohasele
toimimisele või usaldusväärsusele või nende turgude kui terviku või nende osa
stabiilsusele liidus.
Komisjoni vastu võetud delegeeritud õigusaktides täpsustatud kriteeriumid ja tegurid
hõlmavad järgmist:
a) makseteenuse või makseinstrumendi keerukuse aste ja seos selliste kasutajate –
sealhulgas tarbijate – liigiga, kellele neid pakutakse;
b) makseteenuse või makseinstrumendi riskitase tarbijate jaoks;
c) makseteenuse või makseinstrumendi võimalik kasutamine petturite poolt;
d) makseteenuse või makseinstrumendi kasutuselevõtu maht või tase;
e) makseteenuse või makseinstrumendi innovatsioonitase.
8543/1/26 REV 1 348
ET
IV JAOTIS
DELEGEERITUD ÕIGUSAKTID
Artikkel 115
Delegeeritud volituste rakendamine
1. Komisjonile antakse õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte käesolevas artiklis sätestatud
tingimustel.
2. Artiklites 32, 63, 71 ja 114 osutatud õigus võtta vastu delegeeritud õigusakte antakse
komisjonile määramata ajaks alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäevast].
3. Euroopa Parlament ja nõukogu võivad artiklites 32, 63, 71 ja 114 osutatud volituste
delegeerimise igal ajal tagasi võtta. Tagasivõtmise otsusega lõpetatakse selles otsuses
nimetatud volituste delegeerimine. Otsus jõustub järgmisel päeval pärast selle avaldamist
Euroopa Liidu Teatajas või otsuses nimetatud hilisemal kuupäeval. See ei mõjuta juba
jõustunud delegeeritud õigusaktide kehtivust.
4. Enne delegeeritud õigusakti vastuvõtmist konsulteerib komisjon kooskõlas 13. aprilli
2016. aasta institutsioonidevahelises parema õigusloome kokkuleppes sätestatud
põhimõtetega liikmesriikide määratud ekspertidega.
8543/1/26 REV 1 349
ET
5. Niipea kui komisjon on delegeeritud õigusakti vastu võtnud, teeb ta selle samal ajal
teatavaks Euroopa Parlamendile ja nõukogule.
6. Artiklite 32, 63, 71 ja 114 alusel vastu võetud delegeeritud õigusakt jõustub üksnes juhul,
kui Euroopa Parlament ega nõukogu ei ole kolme kuu jooksul pärast õigusakti
teatavakstegemist Euroopa Parlamendile ja nõukogule esitanud selle kohta vastuväidet või
kui Euroopa Parlament ja nõukogu on enne selle tähtaja möödumist komisjonile teatanud,
et nad ei esita vastuväidet. Euroopa Parlamendi või nõukogu algatusel pikendatakse seda
tähtaega kolme kuu võrra.
V JAOTIS
LÕPPSÄTTED
Artikkel 116
Soodsamad tagasimakse saamise õigused ja rangemad pettuste ennetamise meetmed
1. Liikmesriigid või makseteenuse pakkujad võivad näha makseteenuse kasutajatele
autoriseeritud kreeditkorralduste puhul ette soodsamad tagasimakse saamise õigused, kui
on osutatud artiklites 58 ja 60, ning rangemad pettuste ennetamise meetmed, kui on
sätestatud artikli 87 lõikes 1 ja artiklis 90.
8543/1/26 REV 1 350
ET
2. Liikmesriigid teatavad lõike 1 kohaselt vastu võetud õigusnormidest komisjonile hiljemalt
... [21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva]. Nad teatavad põhjendamatu
viivituseta komisjonile kõnealuste sätete hilisematest muudatustest ning lõike 1 kohaselt
hiljem vastu võetud õigusnormidest.
Artikkel 117
Läbivaatamisklausel
1. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale ning Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele hiljemalt ... [18 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise
kuupäeva] aruande maksekaardisüsteemide, töötlevate üksuste ja maksetehingute
vastuvõtmise teenust osutavate makseteenuse pakkujate tegevuse kohta ning eelkõige
järgmise kohta:
a) nende tasude muutumine Euroopa Majanduspiirkonnas (EMP), sealhulgas
i) tasud, mida maksekaardisüsteemid ja töötlevad üksused võtavad igas
liikmesriigis maksetehingute vastuvõtmise teenust osutavatelt makseteenuse
pakkujatelt, peamiste tehingukategooriate kaupa;
ii) tasud, mida võtavad ettevõtete makseteenuse kasutajatele maksetehingute
vastuvõtmise teenust osutavad makseteenuse pakkujad;
8543/1/26 REV 1 351
ET
b) tingimused, mis on seotud uute normide ja seonduvate tasude kohaldamisega, näiteks
tähtajad, mille jooksul maksekaardisüsteemid ja töötlevad üksused peavad
kõnealustest normidest ja tasudest teatama;
c) maksekaardisüsteemide teatised maksetehingute vastuvõtmise teenust osutavad
makseteenuse pakkujad, ja töötlevatele üksustele seoses normide ja tasudega ning
nende rakendamise ajakavaga;
d) väljastajate ja vastuvõtjate suutlikkus pidada läbirääkimisi maksekaardisüsteemide
kavandatavate normide ja tasude üle;
e) maksekaardisüsteemide konkurentsikäitumine vastuvõtmis- ja väljastamisturgudel.
Komisjon esitab asjakohasel juhul koos oma aruandega seadusandliku akti ettepaneku.
Aruande mittekonfidentsiaalne versioon, sealhulgas koondteave tasude muutumise kohta,
tehakse üldsusele kättesaadavaks.
2. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale ning Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele hiljemalt ... [kolm aastat pärast käesoleva määruse
jõustumise kuupäeva] aruande, milles hinnatakse järgmist:
a) käesoleva määruse kohaldamisala, eelkõige seoses maksesüsteemide,
makseskeemide ja tehnilise teenuse pakkujatega;
8543/1/26 REV 1 352
ET
b) kas virtuaalsetest IBANidest tulenevaid riske ja probleeme, sealhulgas rahapesu ja
terrorismi rahastamise tõkestamist käsitleva õiguskaitse seisukohast, ning nendest
saadavat kasu arvesse võttes on vaja võtta täiendavaid meetmeid, millega
reguleeritakse virtuaalseid IBANeid liidu tasandil;
c) käesoleva määruse II ja III jaotises sätestatud normide asjakohasus ja mõju seoses e-
raha tokenitega tehtavate maksetehingutega;
d) kas suundumusi arvesse võttes on soovitav kohaldada käesoleva määruse nõudeid
makse saaja kontrollimise ja avatud panganduse kohta e-raha tokenitega tehtavate
maksetehingute suhtes.
Komisjon esitab asjakohasel juhul koos oma aruandega seadusandliku akti ettepaneku.
3. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale ning Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele hiljemalt ... [viis aastat pärast käesoleva määruse
jõustumise kuupäeva] aruande, milles vaadatakse läbi
a) artiklis 28 sisalduvate lisatasusid käsitlevate sätete mõju, sealhulgas mõju tarbijatele,
kauplejatele ja konkurentsile, ning hinnatakse vajadust täiendava ühtlustamise järele,
ning
b) makseskeemide käitajate või makseteenuse pakkujate hallatavate selliste
tagasimaksemehhanismide mõju, mida kohaldatakse makse saaja algatatud
maksetehingute suhtes, välja arvatud otsekorraldused, ning nende
tagasimaksemehhanismide mõju tarbijatele, kauplejatele ja konkurentsile;
8543/1/26 REV 1 353
ET
c) artiklis 61 sisalduvate sätete mõju seoses isikutevahelise side teenuse pakkujatele
pandud kohustustega, eelkõige see, kas need kohustused parandavad isikutevahelise
side teenuse pakkujate ja makseteenuse pakkujate vahelise artikli 61 kohase koostöö
tulemuslikkust;
d) artiklis 61 sisalduvate sätete mõju seoses teabe talletamise teenuse osutajatele ning
väga suurte digiplatvormide ja väga suurte internetipõhiste otsingumootorite
pakkujatele pandud kohustustega, eelkõige see, kas need kohustused parandavad
veebimajutusteenuse pakkujate ja makseteenuse pakkujate vahelise artiklite 61 ja 62
kohase koostöö tulemuslikkust ning artikli 82 kohast makseteenuse pakkujate õigust
heastamisele.
Komisjon teeb esimese lõigu punktides c ja d osutatud hindamiste põhjal kindlaks, kas on
vaja võtta täiendavaid meetmeid, millega reguleeritakse elektroonilise side teenuse
pakkujate, teabe talletamise teenuse osutajate, väga suurte digiplatvormide ja väga suurte
internetipõhiste otsingumootorite pakkujate ning makseteenuse pakkujate osalemist
maksetehingute turvalisuses liidu tasandil.
Komisjon esitab asjakohasel juhul koos oma aruandega seadusandliku akti ettepaneku.
8543/1/26 REV 1 354
ET
4. Komisjon esitab Euroopa Parlamendile, nõukogule, Euroopa Keskpangale ning Euroopa
Majandus- ja Sotsiaalkomiteele hiljemalt ... [seitse aastat pärast käesoleva määruse
jõustumise kuupäeva] aruande käesoleva määruse kohaldamise ja mõju ning eelkõige
järgmise kohta:
a) kontoteabe teenuse ja makse algatamise teenusega seoses maksekonto teabele
juurdepääsu käsitlevate normide ja eelkõige artiklites 39 ja 40 sätestatud
spetsiaalseid liideseid ja nendega seotud erandeid käsitlevate normide asjakohasus
ning mõju konkurentsile ja avatud panganduse kasutuselevõtule;
b) selliste normide mõju, mis käsitlevad lepingupõhiste kokkulepete ja tasu maksmise
kohustuse puudumist seoses kontoteabe teenuse ja makse algatamise teenuse
pakkujate juurdepääsuga liidestele, nagu on osutatud artiklis 35;
c) pettuste ennetamist ja heastamist käsitlevate normide asjakohasus ja mõju nii
autoriseerimata kui ka autoriseeritud maksetehingute puhul, võttes arvesse pettuste
liike ja suundumusi;
d) normide asjakohasus ja mõju selliste olukordade ulatusele, kus tarbijal on
tagasimakse saamise õigus seoses autoriseeritud maksetehingutega vastavalt
artiklile 60.
Komisjon esitab asjakohasel juhul koos oma aruandega seadusandliku akti ettepaneku.
8543/1/26 REV 1 355
ET
Artikkel 118
Üleminekusätted
Erandina direktiivist (EL) 2015/2366 kehtib kuni ... [21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise
kuupäeva] järgmine:
a) direktiivi (EL) 2015/2366 kohaldamisalast jäetakse välja järgmised maksetehingud:
i) maksetehingud, mille puhul maksja teeb makse üksnes e-raha tokenites otse makse
saajale, ilma vahendava sekkumiseta;
ii) maksetehingud, mida teeb krüptovarateenuse osutaja, kes vahendab ostjat ja müüjat,
kui e-raha tokeneid vahetatakse muude e-raha tokenite või krüptovara vastu, samuti
kui e-raha tokeneid vahetatakse rahaliste vahendite, sealhulgas e-raha tokenite, või
krüptovara vastu, ning tehinguid teeb krüptovarateenuse osutaja, kes tegutseb enda
nimel nende e-raha tokenite ostja või müüjana;
iii) krüptovarateenuse osutajate või nende filiaalide vahelised maksetehingud, mis
tehakse nende enda nimel;
8543/1/26 REV 1 356
ET
b) kui hajusraamatus arveldatud e-raha tokenitega tehtavate maksetehingute puhul ei suuda
makseteenuse pakkujad neist sõltumatutel põhjustel täita direktiivi (EL) 2015/2366
artikli 45 lõike 1 punktides b ja c, artikli 52 lõike 2 punktis e, artikli 52 lõike 3 punktis a ja
artiklis 56 sätestatud kohustusi, esitavad makseteenuse pakkujad nendes nõutud teabe
põhjendatud hinnanguna võimalikult kiiresti ja igal juhul enne seda, kui maksja tehingu
autoriseerib;
c) makseteenuse pakkujad ei pea kohaldama direktiivi (EL) 2015/2366 artikli 66 lõiget 4 ja
artikli 67 lõiget 3, mis käsitlevad e-raha tokenitega tehtavaid maksetehinguid.
8543/1/26 REV 1 357
ET
Artikkel 119
Määruse (EL) nr 1093/2010 muutmine
Määrust (EL) nr 1093/2010 muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 1 lõige 2 asendatakse järgmisega:
„2. EBA tegutseb käesolevast määrusest tulenevate volituste alusel ja järgmiste
seadusandlike aktide kohaldamisala piires: direktiiv 2002/87/EÜ,
direktiiv 2009/110/EÜ, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 575/2013*,
Euroopa Parlamendi ja nõukogu
direktiivid 2013/36/EL**, 2014/49/EL***, 2014/92/EL****, Euroopa Parlamendi ja
nõukogu määrus (EL) 2023/1114*****, Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivid
(EL) 2023/2225****** ja (EL) 2026/…******* ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu
määrus (EL) 2026/…******** niivõrd, kui neid kohaldatakse krediidi- ja
finantseerimisasutuste ning nende üle järelevalvet tegevate pädevate asutuste suhtes,
ning direktiivi 2002/65/EÜ asjakohased osad, sealhulgas kõik direktiivid, määrused
ja otsused, mis põhinevad kõnealustel seadusandlikel aktidel, ning kõik hilisemad
õiguslikult siduvad liidu õigusaktid, millega antakse EBA-le ülesandeid. Ühtlasi
tegutseb EBA kooskõlas nõukogu määrusega (EL) nr 1024/2013*********.
__________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta määrus (EL) nr 575/2013, mis
käsitleb krediidiasutuste suhtes kohaldatavaid usaldatavusnõudeid ja millega
muudetakse määrust (EL) nr 648/2012 (ELT L 176, 27.6.2013, lk 1, ELI:
http://data.europa.eu/eli/reg/2013/575/oj).
8543/1/26 REV 1 358
ET
** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 26. juuni 2013. aasta direktiiv 2013/36/EL, mis
käsitleb krediidiasutuste tegevuse alustamise tingimusi ning krediidiasutuste
usaldatavusnõuete täitmise järelevalvet, millega muudetakse direktiivi 2002/87/EÜ
ning millega tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2006/48/EÜ ja 2006/49/EÜ
(ELT L 176, 27.6.2013, lk 338, ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2013/36/oj).
*** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. aprilli 2014. aasta direktiiv 2014/49/EL hoiuste
tagamise skeemide kohta (ELT L 173, 12.6.2014, lk 149, ELI:
http://data.europa.eu/eli/dir/2014/49/oj).
**** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. juuli 2014. aasta direktiiv 2014/92/EL
maksekontoga seotud tasude võrreldavuse, maksekonto vahetamise ja
põhimaksekontole juurdepääsu kohta (ELT L 257, 28.8.2014, lk 214,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2014/92/oj).
***** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 31. mai 2023. aasta määrus (EL) 2023/1114, mis
käsitleb krüptovaraturge ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010 ja
(EL) nr 1095/2010 ning direktiive 2013/36/EL ja (EL) 2019/1937 (ELT L 150,
9.6.2023, lk 40, ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2023/1114/oj).
****** Euroopa Parlamendi ja nõukogu 18. oktoobri 2023. aasta direktiiv (EL) 2023/2225,
mis käsitleb tarbijakrediidilepinguid ja millega tunnistatakse kehtetuks direktiiv
2008/48/EÜ (ELT L, 2023/2225, 30.10.2023,
ELI: http://data.europa.eu/eli/dir/2023/2225/oj).
******* Euroopa Parlamendi ja nõukogu … direktiiv (EL) 2026/…, mis käsitleb
makseteenuseid siseturul ning millega muudetakse direktiivi 98/26/EÜ ja määrust
(EL) 2023/1114 ning tunnistatakse kehtetuks direktiivid 2009/110/EÜ ja
(EL) 2015/2366 (ELT L …, ELI: …)+.
******** Euroopa Parlamendi ja nõukogu … määrus (EL) 2026/…, mis käsitleb
makseteenuseid siseturul ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL)
nr 260/2012, (EL) 2017/2394 ja (EL) 2021/1230 (ELT L …, ELI: …)++.
********* Nõukogu 15. oktoobri 2013. aasta määrus (EL) nr 1024/2013, millega antakse
Euroopa Keskpangale eriülesanded seoses krediidiasutuste usaldatavusnõuete
täitmise järelevalve poliitikaga (ELT L 287, 29.10.2013, lk 63,
ELI: http://data.europa.eu/eli/reg/2013/1024/oj).”
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
üksikasjad. ++ ELT: palun sisestada käesoleva määruse üksikasjad.
8543/1/26 REV 1 359
ET
2) Artikli 4 punkti 2 muudetakse järgmiselt:
a) alapunkt i asendatakse järgmisega:
„i) pädevad asutused või järelevalveasutused, mis kuuluvad artikli 1 lõikes 2
osutatud valdkondlike õigusaktide kohaldamisalasse, sealhulgas Euroopa
Keskpank talle määrusega (EL) nr 1024/2013 antud ülesannetega seotud
küsimustes;“
b) alapunktid vi, vii, ja viii jäetakse välja.
Artikkel 120
Määruse (EL) nr 260/2012 muutmine
Määrust (EL) nr 260/2012 muudetakse järgmiselt.
1) Artiklisse 2 lisatakse järgmine punkt:
„15a) „virtuaalne IBAN“ – tunnus, mis sisaldab Rahvusvahelise Standardiorganisatsiooni
poolt kindlaks määratud elemente, nagu on osutatud punktis 15, ja mille kaudu
suunatakse maksed ümber maksekontole, mida identifitseerib tunnusest erinev
IBAN;“.
8543/1/26 REV 1 360
ET
2) Lisatakse järgmine artikkel:
„Artikkel 2a
Maksekonto tunnus
Käesoleva määruse kohaldamisel peetakse virtuaalset IBANi kehtivaks maksekonto
tunnuseks, kui IBANi kasutamine on nõutud.“
3) Artikli 5c lõiked 5 ja 6 asendatakse järgmisega:
„5. Ilma et see piiraks lõike 6 kolmanda lõigu kohaldamist, tagavad makseteenuse
pakkujad, et makse saaja kontrollimise teenuse ja lõikes 2 kirjeldatud teenuse
osutamine ei takista maksjaid autoriseerimast asjaomast kreeditkorraldust.
6. Makseteenuse pakkujad annavad makseteenuse kasutajatele, kes ei ole tarbijad,
võimaluse loobuda makse saaja kontrollimise teenuse saamisest maksekäsundite
esitamisel maksete algatamise kanalite kaudu, mis põhinevad automatiseeritud
sihtotstarbelistel protsessidel või -protokollidel ja mis tehakse kättesaadavaks ainult
makseteenuse kasutajatele, kes ei ole tarbijad.
Makseteenuse pakkujad tagavad, et makseteenuse kasutajatel, kes ei ole tarbijad ja
kes loobusid makse saaja kontrollimise teenuse saamisest, on õigus hakata seda
teenust igal ajal uuesti kasutama.
8543/1/26 REV 1 361
ET
Kui maksekäsundid esitatakse esimeses lõigus osutatud makse algatamise kanalite
kaudu, sealhulgas mitu maksekäsundit, mis esitatakse ühe paketina, pakuvad
makseteenuse pakkujad makseteenuse kasutajatele, kes ei ole tarbijad, võimalust
leppida raamlepingus kokku järgmises:
a) makse saaja kontrollimise teenust osutatakse pärast nende maksekäsundite
autoriseerimist ning
b) maksja makseteenuse pakkuja täidab need maksekäsundid makseteenuse
kasutaja täiendava sisendita ainult ühel või mitmel järgmisel juhul:
i) teave, mille maksja makseteenuse pakkuja on saanud makse saaja
makseteenuse pakkujalt, näitab, et maksja esitatud makse saaja nimi
vastab lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnusele;
ii) teave, mille maksja makseteenuse pakkuja on saanud makse saaja
makseteenuse pakkujalt, näitab, et maksja esitatud makse saaja nimi
vastab peaaegu lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto
tunnusele;
iii) makse saaja kontrollimise teenust ei ole tehnilistel põhjustel võimalik
osutada.
8543/1/26 REV 1 362
ET
Makseteenuse kasutaja, kes ei ole tarbija, võimalus lepinguga kokku leppida, et
maksja makseteenuse pakkuja täidab maksekäsundeid, nagu on sätestatud kolmandas
lõigus, ei piira lõike 1 punktis a sätestatud nõuet, mille kohaselt maksja
makseteenuse pakkuja peab juhul, kui maksja esitatud makse saaja nimi vastab
peaaegu maksja esitatud lisa punkti 1 alapunktis a täpsustatud maksekonto tunnusele,
esitama maksjale selle maksekonto tunnusega seotud makse saaja nime.
Kui maksja makseteenuse pakkuja jätkab lõike 8 kohaldamisel maksekäsundite
täitmist vastavalt kolmandas lõigus osutatud raamlepingule, ei loeta kõnealust
makseteenuse pakkujat vastutavaks makse saaja kontrollimise teenuse pakkumise
nõude täitmata jätmise eest.“
Artikkel 121
Määruse (EL) 2017/2394 muutmine
Määruse (EL) 2017/2394 lisasse lisatakse järgmine punkt:
„31. Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2026/..., mis käsitleb makseteenuseid
siseturul ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 260/2012,
(EL) 2017/2394 ja (EL) 2021/1230 (ELT L ..., ELI: …)+.“
+ ELT: palun sisestada käesoleva määruse üksikasjad.
8543/1/26 REV 1 363
ET
Artikkel 122
Määruse (EL) 2021/1230 muutmine
Määrust (EL) 2021/1230 muudetakse järgmiselt.
1) Artikli 4 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Seoses teabega, mis tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2026/...*+
artikli 5 lõike 2, artikli 13 lõike 1 ja artikli 20 lõike 3 kohaselt vääringu
konverteerimise tasude ja kohaldatava vahetuskursi kohta esitada, väljendavad
makseteenuse pakkujad ja isikud, kes pakuvad vääringu konverteerimise teenuseid
nimetatud määruse artikli 5 lõikes 2 osutatud sularaha- või makseautomaadis või
müügikohas, kogu vääringu konverteerimise tasu rahalise summana maksja konto
vääringus ja turu keskmise koondvahetuskursi juurdehindlusprotsendina, nagu on
osutatud kõnealuse määruse artikli 5 lõikes 3. See juurdehindlus ja muud
kohaldatavad tasud avalikustatakse maksjale enne maksetehingu algatamist.
________
* Euroopa Parlamendi ja nõukogu ... määrus (EL) 2026/..., mis käsitleb
makseteenuseid siseturul ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010,
(EL) nr 260/2012, (EL) 2017/2394 ja (EL) 2021/1230 (ELT L ..., ELI: …)++.“
+ ELT: palun sisestada käesoleva määruse number. ++ ELT: palun sisestada käesoleva määruse üksikasjad.
8543/1/26 REV 1 364
ET
2) Artikli 5 lõige 1 asendatakse järgmisega:
„1. Kui maksja makseteenuse pakkuja pakub vääringu konverteerimise teenust seoses
kreeditkorraldusega, mis on määratletud määruse (EL) 2026/...+ artikli 3 punktis 53
ning mis algatatakse otse internetis, kasutades makseteenuse pakkuja veebisaiti või
mobiilpanganduse rakendust, teavitab makseteenuse pakkuja maksjat kõnealuse
määruse artikli 13 lõike 1 ja artikli 20 lõike 3 tähenduses enne maksetehingu
algatamist selgel, erapooletul ja arusaadaval viisil vääringu konverteerimise teenuste
hinnangulisest tasust ja muudest tasudest, mida kreeditkorralduse suhtes
kohaldatakse. Kreeditkorraldustega seotud vääringu konverteerimise hinnangulised
tasud väljendatakse rahalise summana maksja konto vääringus ja turu keskmise
koondvahetuskursi juurdehindlusprotsendina, nagu on osutatud kõnealuse määruse
artikli 5 lõikes 3.“
Artikkel 123
Vastavustabel
Viiteid direktiivile 2009/110/EÜ ja direktiivile (EL) 2015/2366 käsitatakse viidetena direktiivile
(EL) 2026/...++ või käesolevale määrusele ning neid loetakse vastavalt käesoleva määruse lisas
esitatud vastavustabelile.
+ ELT: palun sisestada käesoleva määruse number. ++ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 365
ET
Artikkel 124
Jõustumine ja kohaldamine
Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.
Seda kohaldatakse alates ... [21 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Artikleid 51 ja 58 kohaldatakse alates ... [27 kuud pärast käesoleva määruse jõustumise kuupäeva].
Artikleid 92 ja 118 kohaldatakse alates ... [käesoleva määruse jõustumise kuupäev].
Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.
…, …
Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel
president eesistuja
8543/1/26 REV 1 1
LISA ET
LISA
Vastavustabel
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 1 lõige 1 Artikli 1 lõige 1 – Artikli 2 lõige 1
Artikli 1 lõike 1 punkt a Artikli 1 lõike 1
punkt a
– Artikli 2 lõike 1 punkt a
Artikli 1 lõike 1 punkt b Artikli 1 lõike 1
punkt b
– –
Artikli 1 lõike 1 punkt c Artikli 1 lõike 1
punkt c
– Artikli 2 lõike 1 punkt b
Artikli 1 lõike 1 punkt d – Artikli 2 lõike 1 punkt c
Artikli 1 lõike 1 punkt e Artikli 1 lõike 1
punkt d
– Artikli 2 lõike 1 punkt d
Artikli 1 lõike 1 punkt f Artikli 1 lõike 1
punkt e
– Artikli 2 lõike 1 punkt e
Artikli 1 lõige 2 Artikli 1 lõige 1
Artikli 1 lõige 3 Artikli 1 lõige 2
Artikli 1 lõige 2 – – Artikli 1 lõige 1
Artikli 2 lõige 1 – – Artikli 2 lõige 1
Artikli 2 lõige 2 – – Artikli 2 lõige 4
Artikli 2 lõige 3 – – Artikli 2 lõige 5
Artikli 2 lõige 4 – – Artikli 2 lõige 6
Artikli 2 lõige 5 – – Artikli 2 lõige 7
Artikli 3 punkt a – – Artikli 2 lõike 3 punkt a
Artikli 3 punkt b – – Artikli 2 lõike 3 punkt c
Artikli 3 punkt c – – Artikli 2 lõike 3 punkt p
Artikli 3 punkt d – – Artikli 2 lõike 3 punkt d
Artikli 3 punkt e – – Artikli 2 lõike 3 punkt e
Artikli 3 punkt f – – Artikli 2 lõike 3 punkt q
Artikli 3 punkt g – – Artikli 2 lõike 3 punkt g
+ ELT: palun sisestada dokumendis ST 8535/26 (2023/0209 (COD)) sisalduva direktiivi
number.
8543/1/26 REV 1 2
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 3 punkt h – – Artikli 2 lõike 3 punkt h
Artikli 3 punkt i – – Artikli 2 lõike 3 punkt i
Artikli 3 punkt j – – –
Artikli 3 punkt k Artikli 1 lõige 4 – Artikli 2 lõike 3 punkt k
Artikli 3 punkt l Artikli 1 lõige 5 – Artikli 2 lõike 3 punkt l
Artikli 3 punkt m – – Artikli 2 lõike 3 punkt m
Artikli 3 punkt n – – Artikli 2 lõike 3 punkt o
Artikli 3 punkt o – – –
Artikli 4 punktid 1 ja 2 – – Artikli 3 punktid 15 ja 16
Artikli 4 punkt 3 – – Artikli 3 punkt 1
Artikli 4 punkt 4 – – Artikli 3 punkt 13
Artikli 4 punkt 5 – – Artikli 3 punkt 8
Artikli 4 punkt 6 – – Artikli 3 punkt 12
Artikli 4 punkt 7 – – Artikli 3 punkt 20
Artikli 4 punktid 8 ja 9 – – Artikli 3 punktid 5 ja 6
Artikli 4 punkt 10 – – Artikli 3 punkt 3
Artikli 4 punkt 11 – – Artikli 3 punkt 2
Artikli 4 punkt 12 – – Artikli 3 punkt 35
Artikli 4 punkt 13 – – Artikli 3 punkt 11
Artikli 4 punktid 14, 15 ja
16
– – Artikli 3 punktid 42, 43
ja 44
Artikli 4 punkt 17 – – Artikli 3 punkt 37
Artikli 4 punktid 18 ja 19 – – Artikli 3 punktid 45 ja 46
Artikli 4 punkt 20 – – Artikli 3 punkt 4
8543/1/26 REV 1 3
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 4 punkt 21 – – Artikli 3 punkt 33
Artikli 4 punkt 22 – – Artikli 3 punkt 41
Artikli 4 punktid 23 ja 24 – – Artikli 3 punktid 52 ja 53
Artikli 4 punkt 25 – – Artikli 3 punkt 7
Artikli 4 punktid 26, 27 ja
28
– – Artikli 3 punktid 55, 56
ja 57
Artikli 4 punktid 29–33 – – Artikli 3 punktid 59–63
Artikli 4 punkt 34 – – Artikli 3 punkt 34
Artikli 4 punkt 35 – – Artikli 3 punkt 39
Artikli 4 punkt 36 – – Artikli 3 punkt 32
Artikli 4 punkt 37 – – Artikli 3 punkt 64
Artikli 4 punktid 38, 39 ja
40
– – Artikli 3 punktid 17, 18
ja 19
Artikli 4 punktid 41 ja 42 – – –
Artikli 4 punkt 43 – – Artikli 3 punkt 31
Artikli 4 punktid 44 ja 45 – – Artikli 3 punktid 50 ja 51
Artikli 4 punkt 46 – Artikli 2 punkt 2 –
Artikli 4 punkt 47 – – –
Artikli 4 punkt 48 – – –
– Artikli 2 punkt 1 – –
– Artikli 2 punkt 2 – Artikli 3 punkt 30
– Artikli 2 punkt 3 – –
– Artikli 2 punkt 4 Artikli 2 punkt 3 –
8543/1/26 REV 1 4
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 5 lõige 1 Artikli 3 lõige 1 Artikli 3 lõige 3 –
– Artikli 3 lõige 2 Artikli 9 lõige 7 –
Artikli 5 lõige 2 – Artikli 3 lõige 5 –
Artikli 5 lõige 3 – Artikli 35 lõige 4 –
Artikli 5 lõiked 4 ja 5 – – –
Artikli 5 lõige 6 – Artikli 3 lõiked 6
ja 7
–
Artikli 5 lõige 7 – – –
Artikli 6 lõige 1 Artikli 3 lõige 3 Artikli 4 lõige 1 –
– Artikli 3 lõige 4 Artikkel 19 –
Artikli 6 lõige 2 – Artikli 4 lõige 2 –
Artikli 6 lõige 3 – Artikli 4 lõige 3 –
Artikli 6 lõige 4 – Artikli 4 lõige 4 –
Artikkel 7 Artikkel 4 Artikkel 5 –
Artikli 8 lõige 1 Artikli 5 lõige 1 Artikli 6 lõige 1 –
Artikli 8 lõige 2 Artikli 5 lõige 6 Artikli 6 lõige 2 –
Artikli 8 lõige 3 Artikli 5 lõige 7 Artikli 6 lõige 3 –
Artikli 9 lõige 1 – Artikli 7 lõiked 1
ja 2
–
Artikli 9 lõige 2 – Artikli 7 lõige 3 –
Artikli 9 lõige 3 – Artikli 7 lõige 5 –
– Artikli 5 lõige 2 Artikli 8 lõiked 2
ja 3
–
– Artikli 5 lõige 3 Artikli 8 lõige 2 –
– Artikli 5 lõige 4 Artikli 8 lõige 4 –
– Artikli 5 lõiked 5, 6
ja 7
– –
Artikli 10 lõige 1 – Artikli 9 lõiked 1
ja 2
–
8543/1/26 REV 1 5
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 10 lõige 2 – Artikli 9 lõige 4 –
– Artikli 7 lõige 1 Artikli 9 lõige 4 –
– Artikli 7 lõiked 2, 3
ja 4
– –
Artikli 11 lõige 1 – Artikli 13 lõige 1 –
Artikli 11 lõige 2 – Artikli 13 lõige 2 –
Artikli 11 lõige 3 – Artikli 13 lõige 4 –
Artikli 11 lõige 4 – Artikli 13 lõige 5 –
Artikli 11 lõige 5 – Artikli 13 lõige 5 –
Artikli 11 lõige 6 – Artikli 13 lõige 6 –
Artikli 11 lõige 7 – Artikli 13 lõike 6
punkt b
–
Artikli 11 lõige 8 – Artikli 13 lõike 6
punkt c
–
Artikli 11 lõige 9 – Artikli 13 lõige 7 –
Artikkel 12 – Artikkel 14 –
Artikli 13 lõige 1 – Artikli 16 lõige 1 –
Artikli 13 lõige 2 – Artikli 16 lõige 2 –
Artikli 13 lõige 3 – Artikli 16 lõige 3 –
Artikli 14 lõige 1 – Artikli 17 lõige 1 –
Artikli 14 lõige 2 – Artikli 17 lõiked
2 ja 3
–
Artikli 14 lõige 3 – Artikli 17 lõige 4 –
Artikli 14 lõige 4 – Artikli 17 lõige 5 –
Artikli 15 lõige 1 – Artikli 18 lõiked
1 ja 2
–
Artikli 15 lõige 2 – Artikli 18 lõige 3 –
Artikli 15 lõige 3 – Artikli 18 lõige 4 –
Artikli 15 lõige 4 – Artikli 18 lõige 5 –
8543/1/26 REV 1 6
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 15 lõige 5 – Artikli 18 lõige 6 –
Artikkel 16 – Artikkel 15 –
Artikli 17 lõige 1 – Artikli 11 lõige 1 –
Artikli 17 lõige 2 – Artikli 11 lõige 2 –
Artikli 17 lõige 3 – Artikli 11 lõige 3 –
Artikli 17 lõige 4 – Artikli 11 lõige 4 –
Artikli 18 lõige 1 Artikli 6 lõike 1
punkt a
Artikli 10 lõige 1 –
Artikli 18 lõike 1 punkt a Artikli 6 lõike 1
punkt c
Artikli 10 lõike 1
punkt a
–
Artikli 18 lõike 1 punkt b Artikli 6 lõike 1
punkt d
Artikli 10 lõike 1
punkt b
–
Artikli 18 lõike 1 punkt c Artikli 6 lõike 1
punkt e
Artikli 10 lõike 1
punkt c
–
Artikli 18 lõige 2 Artikli 6 lõige 4 Artikli 10 lõige 2 –
Artikli 18 lõige 3 Artikli 6 lõige 4 Artikli 10 lõige 3 –
Artikli 18 lõige 4 Artikli 6 lõike 1
punkt b
Artikli 10 lõige 4 –
Artikli 18 lõige 5 Artikli 6 lõiked 2 ja
4
Artikkel 10 lõige
5
–
Artikli 6 lõige 3 Artikli 10 lõige 6 –
Artikli 18 lõige 6 – Artikli 10 lõige 7 –
Artikli 19 lõige 1 – Artikli 19 lõige 1 –
Artikli 19 lõige 2 – Artikli 19 lõige 2 –
Artikli 19 lõige 3 – Artikli 19 lõige 3 –
Artikli 19 lõige 4 – Artikli 19 lõige 4 –
Artikli 19 lõige 5 – Artikli 19 lõige 5 –
Artikli 19 lõige 6 – Artikli 21 lõige 1 –
Artikli 19 lõige 7 – Artikli 19 lõige 6,
artikli 20 lõige 2
–
8543/1/26 REV 1 7
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 19 lõige 8 – Artikli 19 lõige 7,
artikli 21 lõige 2
–
Artikli 20 lõige 1 – Artikli 22 lõige 1 –
Artikli 20 lõige 2 – Artikli 22 lõige 2 –
Artikkel 21 – Artikkel 12 –
Artikli 22 lõige 1 – Artikli 23 lõige 1 –
Artikli 22 lõige 2 – Artikli 23 lõige 2 –
Artikli 22 lõige 3 – Artikli 23 lõige 3 –
Artikli 22 lõige 4 – Artikli 23 lõige 4 –
Artikli 22 lõige 5 – Artikli 23 lõige 5 –
Artikli 23 lõige 1 – Artikli 24 lõige 1 –
Artikli 23 lõike 1 punkt a – Artikli 24 lõike 1
punkt a
–
Artikli 23 lõike 1 punkt b – Artikli 24 lõike 1
punkt b
–
Artikli 23 lõike 1 punkt c – Artikli 24 lõike 1
punkt c
–
Artikli 23 lõike 1 punkt d – Artikli 24 lõike 1
punkt d
–
Artikli 23 lõige 2 – Artikli 24 lõige 2 –
Artikli 23 lõige 3 – Artikli 23 lõige 3 –
Artikli 24 lõige 1 – Artikli 25 lõige 1 Artikli 102 lõige 1
Artikli 24 lõige 2 – Artikli 25 lõige 2 Artikli 102 lõige 2
Artikli 24 lõige 3 – Artikli 25 lõige 3 Artikli 102 lõige 3
Artikli 25 lõige 1 – Artikli 26 lõige 1 –
Artikli 25 lõige 2 – Artikli 26 lõige 2 –
Artikli 26 lõige 1 – Artikli 27 lõige 1 –
8543/1/26 REV 1 8
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 26 lõige 2 – Artikli 27 lõige 2 –
Artikli 27 lõige 1 – Artikli 28 lõige 1 –
Artikli 27 lõige 2 – Artikli 28 lõige 2 –
Artikli 28 lõige 1 – Artikli 29 lõige 1 –
Artikli 28 lõige 2 – Artikli 29 lõige 2 –
Artikli 28 lõige 3 – Artikli 29 lõige 3 –
Artikli 28 lõige 4 – Artikli 29 lõige 4 –
Artikli 28 lõige 5 – Artikli 29 lõige 5 –
Artikli 29 lõige 1 – Artikli 30 lõige 1 –
Artikli 29 lõige 2 – Artikli 30 lõige 2 –
Artikli 29 lõige 3 – Artikli 30 lõige 3 –
Artikli 29 lõige 4 – Artikli 30 lõige 4 –
Artikli 29 lõige 5 – Artikli 30 lõige 5 –
Artikli 29 lõige 6 – – –
Artikli 30 lõige 1 – Artikli 31 lõige 1 –
Artikli 30 lõige 2 – Artikli 31 lõige 2 –
Artikli 30 lõige 3 – Artikli 31 lõige 3 –
Artikli 30 lõige 4 – Artikli 31 lõige 4 –
Artikli 31 lõige 1 – Artikli 32 lõige 1 –
Artikli 31 lõige 2 – Artikli 32 lõige 2 –
– Artikli 8 lõiked 1, 2
ja 3
– –
Artikli 32 lõike 1 punkt a – Artikli 33 lõike 1
punkt a
–
– Artikli 9 lõike 1
punkt a
Artikli 33 lõike 1
punkt b
–
8543/1/26 REV 1 9
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 32 lõike 1 punkt b Artikli 9 lõike 1
punkt b
Artikli 33 lõike 1
punkt c
–
Artikli 32 lõige 2 Artikli 9 lõige 2 Artikli 33 lõige 3 –
Artikli 32 lõige 3 Artikli 9 lõige 3 Artikli 33 lõige 4 –
Artikli 32 lõige 4 Artikli 9 lõige 4 Artikli 33 lõige 5 –
Artikli 32 lõige 5 Artikli 9 lõiked 5, 6
ja 7
Artikli 33 lõiked
6 ja 7
–
Artikli 32 lõige 6 Artikli 9 lõige 8 Artikli 33 lõige 8 –
Artikli 33 lõige 1 – Artikli 35 lõiked
1–5
–
Artikli 33 lõige 2 – Artikli 3 lõige 2 Artikli 47 lõige 2
Artikkel 34 Artikli 9 lõige 9 Artikkel 34 –
– Artikkel 10 Artikli 45 lõiked
2 ja 4
–
– Artikli 11 lõige 1 – Artikli 30 lõige 1
– Artikli 11 lõige 2 – Artikli 30 lõige 2
– Artikli 11 lõige 3 – Artikli 30 lõige 3
– Artikli 11 lõige 4 – Artikli 30 lõige 4
– Artikli 11 lõige 5 – Artikli 30 lõige 5
– Artikli 11 lõige 6 – Artikli 30 lõige 6
– Artikli 11 lõige 7 – Artikli 30 lõige 7
– Artikkel 12 – Artikli 30 lõige 8
Artikli 35 lõige 1 – – Artikli 31 lõiked 1, 2 ja 4
Artikli 35 lõige 2 – – Artikli 31 lõiked 3, 5 ja 6
Artikli 36 – – Artikkel 33
8543/1/26 REV 1 10
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 37 lõige 1 – – Artikkel 99
Artikli 37 lõige 2 – Artikli 38 lõige 1 –
Artikli 37 lõige 3 – Artikli 38 lõige 2 –
Artikli 37 lõige 4 – Artikli 38 lõige 3 –
Artikli 37 lõige 5 – Artikli 38 lõige 4 –
Artikli 38 lõige 1 – – Artikli 4 lõige 1
Artikli 38 lõige 2 – – Artikli 4 lõige 2
Artikli 38 lõige 3 – – –
Artikkel 39 – – –
Artikli 40 lõige 1 – – Artikli 8 lõige 1
Artikli 40 lõige 2 – – Artikli 8 lõige 2
Artikli 40 lõige 3 – – Artikli 8 lõige 3
Artikkel 41 – – Artikkel 9
Artikli 42 lõige 1 – – Artikkel 10
Artikli 42 lõige 2 – – –
Artikli 43 lõige 1 – – Artikli 11 lõige 1
Artikli 43 lõige 2 – – Artikli 11 lõige 2
Artikli 44 lõige 1 – – Artikli 12 lõige 1
Artikli 44 lõige 2 – – Artikli 12 lõige 2
Artikli 44 lõige 3 – – Artikli 12 lõige 3
Artikli 45 lõike 1 punkt a – – Artikli 13 lõike 1 punkt a
Artikli 45 lõike 1 punkt b – – Artikli 13 lõike 1 punkt b
Artikli 45 lõike 1 punkt c – – Artikli 13 lõike 1 punkt d
Artikli 45 lõike 1 punkt d – – Artikli 13 lõike 1 punkt e
8543/1/26 REV 1 11
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 45 lõike 2 punkt a – – Artikli 13 lõike 2 punkt a
Artikli 45 lõike 2 punkt b – – Artikli 13 lõike 2 punkt b
Artikli 45 lõige 3 – – Artikli 13 lõige 3
Artikkel 46 – – Artikkel 14
Artikkel 47 – – Artikkel 15
Artikkel 48 – – Artikkel 16
Artikkel 49 – – Artikkel 17
Artikli 50 – – Artikkel 18
Artikli 51 lõige 1 – – Artikli 19 lõige 1
Artikli 51 lõige 2 – – Artikli 19 lõige 2
Artikli 51 lõige 3 – – Artikli 19 lõige 3
Artikli 52 lõike 1 punkt a – – Artikli 20 lõike 1 punkt a
Artikli 52 lõike 1 punkt b – – Artikli 20 lõike 1 punkt b
Artikli 52 lõike 2 punkt a – – Artikli 20 lõike 2 punkt a
Artikli 52 lõike 2 punkt b – – Artikli 20 lõike 2 punkt b
Artikli 52 lõike 2 punkt c – – Artikli 20 lõike 2 punkt c
Artikli 52 lõike 2 punkt d – – Artikli 20 lõike 2 punkt d
Artikli 52 lõike 2 punkt e – – Artikli 20 lõike 2 punkt e
Artikli 52 lõike 2 punkt f – – Artikli 20 lõike 2 punkt g
Artikli 52 lõike 2 punkt g – – Artikli 20 lõike 2 punkt h
Artikli 52 lõike 3 punkt a – – Artikli 20 lõike 3 punkt a
8543/1/26 REV 1 12
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 52 lõike 3 punkt b – – Artikli 20 lõike 3 punkt c
Artikli 52 lõike 3 punkt c – – Artikli 20 lõike 3 punkt d
Artikli 52 lõike 4 punkt a – – Artikli 20 lõike 4 punkt a
Artikli 52 lõike 4 punkt b – – Artikli 20 lõike 4 punkt b
Artikli 52 lõike 4 punkt c – – Artikli 20 lõike 4 punkt c
Artikli 52 lõike 4 punkt d – – Artikli 20 lõike 4 punkt d
Artikli 52 lõike 5 punkt a – – Artikli 20 lõike 5 punkt a
Artikli 52 lõike 5 punkt b – – Artikli 20 lõike 5 punkt b
Artikli 52 lõike 5 punkt c – – Artikli 20 lõike 5 punkt c
Artikli 52 lõike 5 punkt d – – Artikli 20 lõike 5 punkt d
Artikli 52 lõike 5 punkt e – – Artikli 20 lõike 5 punkt e
Artikli 52 lõike 5 punkt f – – Artikli 20 lõike 5 punkt g
Artikli 52 lõike 5 punkt g – – Artikli 20 lõike 5 punkt h
Artikli 52 lõike 6 punkt a – – Artikli 20 lõike 6 punkt a
Artikli 52 lõike 6 punkt b – – Artikli 20 lõike 6 punkt b
Artikli 52 lõike 6 punkt c – – Artikli 20 lõike 6 punkt c
Artikli 52 lõike 7 punkt a – – Artikli 20 lõike 7 punkt a
Artikli 52 lõike 7 punkt b – – Artikli 20 lõike 7 punkt b
Artikkel 53 – – Artikkel 21
8543/1/26 REV 1 13
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 54 lõige 1 – – Artikli 22 lõige 1
Artikli 54 lõige 2 – – Artikli 22 lõige 3
Artikli 54 lõige 3 – – Artikli 22 lõige 4
Artikli 55 lõige 1 – – Artikli 23 lõige 1
Artikli 55 lõige 2 – – Artikli 23 lõige 2
Artikli 55 lõige 3 – – Artikli 23 lõige 3
Artikli 55 lõige 4 – – Artikli 23 lõige 4
Artikli 55 lõige 5 – – Artikli 23 lõige 5
Artikli 55 lõige 6 – – Artikli 23 lõige 6
Artikkel 56 – – Artikkel 24
Artikli 57 lõige 1 – – Artikli 25 lõige 1
Artikli 57 lõige 2 – – Artikli 25 lõige 2
Artikli 57 lõige 3 – – Artikli 25 lõige 3
Artikli 58 lõige 1 – – Artikli 26 lõige 1
Artikli 58 lõige 2 – – Artikli 26 lõige 2
Artikli 58 lõige 3 – – Artikli 26 lõige 3
Artikli 59 lõige 1 – – Artikli 5 lõige 1
Artikli 59 lõige 2 – – Artikli 5 lõige 2
Artikli 60 lõige 1 – – Artikli 6 lõige 1
Artikli 60 lõige 2 – – Artikli 6 lõige 2
Artikli 60 lõige 3 – – Artikli 6 lõige 3
Artikli 61 lõige 1 – – Artikli 27 lõige 1
Artikli 61 lõige 2 – – Artikli 27 lõige 2
Artikli 61 lõige 3 – – Artikli 27 lõige 3
Artikli 61 lõige 4 – – –
8543/1/26 REV 1 14
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 62 lõige 1 – – Artikli 28 lõige 1
Artikli 62 lõige 2 – – Artikli 28 lõige 2
Artikli 62 lõige 3 – – Artikli 28 lõige 5
Artikli 62 lõige 4 – – Artikli 28 lõige 3
Artikli 62 lõige 5 – – Artikli 28 lõige 4
Artikli 63 lõige 1 – – Artikli 29 lõiked 1 ja 2
Artikli 63 lõige 2 – – –
Artikli 63 lõige 3 – – Artikli 29 lõige 3
Artikli 64 lõige 1 – – Artikli 50 lõige 1
Artikli 64 lõike 2 esimene
lõik
– – Artikli 50 lõike 6
esimene lõik
Artikli 64 lõike 2 teine lõik – – Artikli 50 lõige 4
Artikli 64 lõige 3 – – Artikli 50 lõige 7
Artikli 64 lõige 4 – – Artikli 50 lõike 6 teine
lõik
Artikli 65 lõige 1 – – –
Artikli 65 lõige 2 – – –
Artikli 65 lõige 3 – – –
Artikli 65 lõige 4 – – –
Artikli 65 lõige 5 – – –
Artikli 65 lõige 6 – – –
Artikli 66 lõige 1 – – Artikli 34 lõige 1
Artikli 66 lõige 2 – – Artiklid 41 ja 50
Artikli 66 lõige 3 – – Artikkel 47
Artikli 66 lõige 4 – – Artikkel 41
Artikli 66 lõige 5 – – Artikkel 35
8543/1/26 REV 1 15
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 67 lõige 1 – – Artikli 34 lõige 2
Artikli 67 lõige 2 – – Artikli 48 lõiked 1 ja 2
Artikli 67 lõige 3 – – Artikli 42 lõige 1
Artikli 67 lõige 4 – – Artikkel 35
Artikli 68 lõige 1 – – Artikli 52 lõige 1
Artikli 68 lõige 2 – – Artikli 52 lõige 4
Artikli 68 lõige 3 – – Artikli 52 lõige 5
Artikli 68 lõige 4 – – Artikli 52 lõige 5
Artikli 68 lõige 5 – – Artikli 43 lõige 1
Artikli 68 lõige 6 – – Artikli 43 lõige 2
Artikli 69 lõike 1 punkt a – – Artikli 53 esimese lõigu
punkt a
Artikli 69 lõike 1 punkt b – – Artikli 53 esimese lõigu
punkt b
Artikli 69 lõige 2 – – Artikli 53 teine lõik
Artikli 70 lõike 1 punkt a – – Artikli 54 lõike 1 punkt a
Artikli 70 lõike 1 punkt b – – Artikli 54 lõike 1 punkt b
Artikli 70 lõike 1 punkt c – – Artikli 54 lõike 1
esimese lõigu punkt c ja
teine lõik
Artikli 70 lõike 1 punkt d – – Artikli 54 lõike 1
esimese lõigu punkt d
Artikli 70 lõike 1 punkt e – – Artikli 54 lõike 1
esimese lõigu punkt e
8543/1/26 REV 1 16
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 70 lõige 2 – – Artikli 54 lõige 2
Artikli 71 lõige 1 – – Artikli 55 lõige 1
Artikli 71 lõige 2 – – Artikli 55 lõige 2
Artikli 72 lõige 1 – – Artikli 56 lõige 1
Artikli 72 lõige 2 – – Artikli 56 lõige 2
Artikli 73 lõige 1 – – Artikli 57 lõige 1, lõike 2
punkt b ja lõige 3.
Artikli 73 lõige 2 – – Artikli 57 lõige 4
Artikli 73 lõike 2 teine lõik – – Artikli 57 lõige 5
Artikli 73 lõige 3 – – Artikli 57 lõige 6
Artikli 74 lõige 1 – – Artikli 63 lõige 1
Artikli 74 lõike 1 teise
lõigu punkt a
– – Artikli 63 lõike 1 teise
lõigu punkt a
Artikli 74 lõike 1 teise
lõigu punkt b
– – Artikli 63 lõike 1 teise
lõigu punkt b
Artikli 74 lõike 1 kolmas
lõik
– – Artikli 63 lõige 2
Artikli 74 lõike 1 neljas
lõik
– – Artikli 63 lõike 1 kolmas
lõik
Artikli 74 lõige 2 – – Artikli 63 lõige 3
Artikli 74 lõige 3 – – Artikli 63 lõige 5
Artikli 75 lõige 1 – – Artikli 64 lõige 1
Artikli 75 lõige 2 – – Artikli 64 lõige 4
Artikli 76 lõike 1 esimese
lõigu punkt a
– – Artikli 65 lõike 1
esimese lõigu punkt a
8543/1/26 REV 1 17
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 76 lõike 1 esimese
lõigu punkt b
– – Artikli 65 lõike 1
esimese lõigu punkt b
Artikli 76 lõike 1 teine lõik – – Artikli 65 lõike 1 teine
lõik
Artikli 76 lõike 1 kolmas
lõik
– – Artikli 65 lõike 1 kolmas
lõik
Artikli 76 lõike 1 neljas
lõik
– – Artikli 65 lõike 1 neljas
lõik
Artikli 76 lõige 2 – – Artikli 65 lõige 2
Artikli 76 lõike 3 punkt a – – Artikli 65 lõike 3 punkt a
Artikli 76 lõike 3 punkt b – – Artikli 65 lõike 3 punkt b
Artikli 76 lõige 4 – – Artikli 65 lõige 4
Artikli 77 lõige 1 – – Artikli 66 lõige 1
Artikli 77 lõige 2 – – Artikli 66 lõige 2
Artikli 78 lõige 1 – – Artikli 67 lõige 1
Artikli 78 lõige 2 – – Artikli 67 lõige 2
Artikli 79 lõige 1 – – Artikli 68 lõige 3
Artikli 79 lõige 2 – – Artikli 68 lõige 1
Artikli 79 lõige 3 – – Artikli 68 lõige 5
Artikli 80 lõige 1 – – Artikli 69 lõige 1
Artikli 80 lõige 2 – – Artikli 69 lõige 2
Artikli 80 lõige 3 – – Artikli 69 lõige 3
Artikli 80 lõige 4 – – Artikli 69 lõige 4
Artikli 80 lõige 5 – – Artikli 69 lõige 5
Artikli 81 lõige 1 – – Artikli 70 lõige 1
Artikli 81 lõige 2 – – Artikli 70 lõige 2
8543/1/26 REV 1 18
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 81 lõige 3 – – Artikli 70 lõige 3
Artikli 82 lõige 1 – – Artikli 72 lõige 1
Artikli 82 lõige 2 – – Artikli 72 lõige 2
Artikli 83 lõige 1 – – Artikli 73 lõige 1
Artikli 83 lõige 2 – – Artikli 73 lõige 2
Artikli 83 lõige 3 – – Artikli 73 lõige 8
Artikkel 84 – – Artikli 74 esimene lõik
Artikli 85 – – Artikkel 75
Artikkel 86 – – Artikli 76 esimene lõik
Artikli 87 lõige 1 – – Artikli 77 lõige 1
Artikli 87 lõige 2 – – Artikli 77 lõige 2
Artikli 87 lõige 3 – – Artikli 77 lõige 3
Artikli 88 lõige 1 – – Artikli 78 lõige 1
Artikli 88 lõige 2 – – Artikli 78 lõike 2
esimene lõik
Artikli 88 lõike 3 esimene
lõik
– – Artikli 78 lõike 2 teine
lõik
Artikli 88 lõike 3 teine lõik – – Artikli 78 lõike 2 kolmas
lõik
Artikli 88 lõige 4 – – Artikli 78 lõige 3
Artikli 88 lõige 5 – – Artikli 78 lõige 4
Artikli 89 lõige 1 – – Artikli 79 lõige 1
Artikli 89 lõige 2 – – Artikli 79 lõige 2
Artikli 89 lõige 3 – – Artikli 79 lõige 3
Artikli 90 lõige 1 – – Artikli 80 lõige 1
Artikli 90 lõige 2 – – Artikli 80 lõige 2
8543/1/26 REV 1 19
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikkel 91 – – Artikkel 81
Artikli 92 lõige 1 – – Artikli 82 lõige 1
Artikli 92 lõige 2 – – Artikli 82 lõige 3
Artikli 93 – – Artikkel 83
Artikli 94 lõiked 1 ja 2 – – Artikkel 84
Artikli 95 lõige 1 – – Artikli 85 lõige 1
Artikli 95 lõike 1 teise
lõigu punkt a
– – Artikli 85 lõike 1 teise
lõigu punkt a
Artikli 95 lõike 1 teise
lõigu punkt b
– – Artikli 85 lõike 1 teise
lõigu punkt b
Artikli 95 lõike 1 teise
lõigu punkt c
– – Artikli 85 lõike 1 teise
lõigu punkt c
Artikli 95 lõike 1 teise
lõigu punkt d
– – Artikli 85 lõike 1 teise
lõigu punkt c
Artikli 95 lõige 2 – – –
Artikli 95 lõige 3 – – –
Artikli 95 lõige 4 – – –
Artikli 95 lõige 5 – – Artikli 85 lõige 2
Artikli 96 lõige 1 – – –
Artikli 96 lõige 2 – – –
Artikli 96 lõige 3 – – –
Artikli 96 lõige 4 – – –
Artikli 96 lõige 5 – – –
Artikli 96 lõige 6 – – Artikkel 86
Artikli 96 lõige 7 – – –
8543/1/26 REV 1 20
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 97 lõige 1 – – Artikli 91 lõige 1
Artikli 97 lõike 1 punkt a – – Artikli 91 lõike 1 punkt a
Artikli 97 lõike 1 punkt b – – Artikli 91 lõike 1 punkt b
Artikli 97 lõike 1 punkt c – – Artikli 91 lõike 1 punkt c
Artikli 97 lõige 2 – – Artikli 91 lõiked 6 ja 7
Artikli 97 lõige 3 – – Artikli 91 lõige 8
Artikli 97 lõige 4 – – Artikli 93 lõige 1
Artikli 97 lõige 5 – – Artikli 93 lõige 2
Artikli 98 lõige 1 – – Artikli 97 lõige 1
Artikli 98 lõike 1 punkt a – – Artikli 97 lõike 1
esimese lõigu punkt a
Artikli 98 lõike 1 punkt b – – Artikli 97 lõike 1
esimese lõigu punkt b
Artikli 98 lõike 1 punkt c – – Artikli 97 lõike 1
esimese lõigu punkt c
Artikli 98 lõike 1 punkt d – – Artikli 97 lõike 1
esimese lõigu punkt e
Artikli 98 lõige 2 – – Artikli 97 lõige 2
Artikli 98 lõike 2 punkt a – – Artikli 97 lõike 2
esimese lõigu punkt a
Artikli 98 lõike 2 punkt b – – Artikli 97 lõike 2
esimese lõigu punkt b
8543/1/26 REV 1 21
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 98 lõike 2 punkt c – – Artikli 97 lõike 2
esimese lõigu punkt c
Artikli 98 lõike 2 punkt d – – Artikli 97 lõike 2
esimese lõigu punkt d
Artikli 98 lõike 2 punkt e – – Artikli 97 lõike 2
esimese lõigu punkt e
Artikli 98 lõige 3 – – Artikli 91 lõige 9
Artikli 98 lõike 3 punkt a – – Artikli 91 lõike 9
esimese lõigu punkt a
Artikli 98 lõike 3 punkt b – – Artikli 91 lõike 9
esimese lõigu punkt b
Artikli 98 lõike 3 punkt c – – Artikli 91 lõike 9
esimese lõigu punkt c
Artikli 98 lõige 4 – – Artikli 97 lõike 2 teine ja
kolmas lõik
Artikli 98 lõige 5 – – Artikli 97 lõige 3
Artikli 99 lõige 1 – – Artikli 100 lõige 1
Artikli 99 lõige 2 – – Artikli 100 lõige 2
Artikli 100 lõige 1 – – Artikli 101 lõige 1
Artikli 100 lõige 2 – – Artikli 101 lõiked 2 ja 5
Artikli 100 lõige 3 – – Artikli 101 lõike 3
punktid a ja b
8543/1/26 REV 1 22
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 100 lõiked 4 ja 5 – – Artikli 103 lõige 1
Artikli 100 lõige 5 – – Artikli 101 lõike 1
esimene lõik
Artikli 100 lõige 6 – – Artikli 100 lõige 3
Artikli 101 lõige 1 – – Artikli 104 lõige 1
Artikli 101 lõige 2 – – Artikli 104 lõige 2
Artikli 101 lõige 3 – – Artikli 104 lõige 3
Artikli 101 lõige 4 – – Artikli 104 lõige 4
Artikli 102 lõige 1 – – Artikli 105 lõige 1
Artikli 102 lõige 2 – – Artikli 105 lõige 4
Artikli 103 lõige 1 – – Artikli 106 lõige 1
Artikli 103 lõige 2 – – Artikkel 111
Artikli 104 punkt b – Artikkel 39 Artikli 63 lõige 6
Artikli 105 lõige 1 – Artikli 40 lõige 1 Artikli 115 lõige 1
Artikli 105 lõige 2 – Artikli 40 lõige 2 Artikli 115 lõige 2
Artikli 105 lõige 3 – Artikli 40 lõige 3 Artikli 115 lõige 3
Artikli 105 lõige 4 – Artikli 40 lõige 5 Artikli 115 lõige 5
Artikli 105 lõige 5 – Artikli 46 lõige 6 Artikli 115 lõige 6
Artikkel 106 – – –
– Artikkel 13 – Artikkel 100, Artikli 106
lõige 1, artikli 103 lõige
1, artikli 105 lõiked 1 ja
4
– Artikli 14 lõiked 1
ja 2
Artikkel 39 –
– Artikli 15 lõiked 1
ja 2
Artikkel 40 –
Artikli 107 lõige 1 Artikli 16 lõige 1 Artikli 41 lõige 1 –
8543/1/26 REV 1 23
LISA ET
Direktiiv
(EL) 2015/2366
Direktiiv
2009/110/EÜ
Direktiiv
(EL) 2026/…+
Käesolev määrus
Artikli 107 lõige 2 – Artikli 41 lõige 2 –
Artikli 107 lõige 3 Artikli 16 lõige 2 Artikli 41 lõige 3 –
Artikkel 108 Artikkel 17 Artikkel 42 Artikkel 117
Artikli 109 lõige 1 – – –
Artikli 109 lõige 2 – – –
Artikli 109 lõige 3 – – –
Artikli 109 lõige 4 – – –
Artikli 109 lõige 5 – – –
– Artikli 18 lõige 1 – –
– Artikli 18 lõige 2 – –
– Artikli 18 lõige 3 – –
– Artikli 18 lõige 4 – –
Artikkel 114 Artikkel 21 Artikkel 48 –
Artikli 115 lõige 1 Artikli 22 lõige 1 Artikli 49 lõige 1 –
Artikli 115 lõige 2 – Artikli 49 lõike 1
teine ja kolmas
lõik
–
Artikli 115 lõige 3 Artikli 22 lõige 2 Artikli 49 lõige 2 –
Artikli 115 lõige 4 – – –
Artikli 115 lõige 5 – – –
Artikli 115 lõige 6 – – –
Artikkel 116 Artikkel 23 Artikkel 50 Artikkel 124
Artikkel 117 Artikkel 24 Artikkel 51 –
I lisa – I lisa –
II lisa – II lisa Lisa
8543/1/26 REV 1 ADD 1 1
GIP.INST.002 ET
Euroopa Liidu Nõukogu
Brüssel, 29. oktoober 2026 (OR. en)
8543/1/26 REV 1 ADD 1
EF 129 ECOFIN 524 CODEC 759
PARLNAT ECB
Institutsioonidevaheline dokument:
2023/0210(COD)
NÕUKOGU PÕHJENDUSED
Teema: Nõukogu esimese lugemise seisukoht eesmärgiga võtta vastu EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS, mis käsitleb makseteenuseid siseturul ning millega muudetakse määrusi (EL) nr 1093/2010, (EL) nr 260/2012, (EL) 2017/2394 ja (EL) 2021/1230
– Nõukogu põhjendused
– Nõukogu poolt vastu võetud 29. oktoobril 2026
8543/1/26 REV 1 ADD 1 2
GIP.INST.002 ET
I. SISSEJUHATUS
1. Euroopa Komisjon esitas 28. juunil 2023 makseteenuste paketi. See õigusaktide pakett
sisaldab direktiivi ja määruse ettepanekuid, mis käsitlevad makseteenuseid siseturul (edaspidi
vastavalt „kolmas makseteenuste direktiiv“ ja „makseteenuste määrus“):
- kolmas makseteenuste direktiiv: Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ettepanek,
mis käsitleb makseteenuseid ja e-raha teenuseid siseturul ning millega muudetakse
direktiivi 98/26/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks direktiivid (EL) 2015/2366 ja
2009/110/EÜ (kolmas makseteenuste direktiiv);
- makseteenuste määrus: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ettepanek, mis
käsitleb makseteenuseid siseturul ning millega muudetakse määrust (EL) nr 1093/2010
(makseteenuste määrus).
2. Nende ettepanekute eesmärk on tegeleda esilekerkivate probleemidega, mille komisjon tegi
kindlaks makseteenuseid siseturul käsitleva direktiivi (EL) 2015/2366 (teine makseteenuste
direktiiv) mõju ja kohaldamise hindamise käigus, ning kohandada maksereegleid uute
turusuundumustega.
8543/1/26 REV 1 ADD 1 3
GIP.INST.002 ET
3. Kolmanda makseteenuste direktiivi ja makseteenuste määruse õiguslik alus on Euroopa Liidu
toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikkel 114, millega tehakse ELi
institutsioonidele ülesandeks kehtestada sätted siseturu loomiseks ja selle nõuetekohase
toimimise tagamiseks kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 26.
4. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee võttis oma arvamuse vastu 13. detsembril 2023.
Euroopa Keskpank võttis oma arvamuse vastu 30. aprillil 2024. Komisjon esitas paketi ja
sellega seotud mõjuhinnangud nõukogu finantsteenuste ja pangandusliidu töörühmale
2023. aasta juulis.
5. Euroopa Parlamendis juhib kõnealuse ettepaneku menetlemist majandus- ja
rahanduskomisjon (ECON-komisjon). Euroopa Parlament võttis oma esialgsed raportid
makseteenuste määruse ja kolmanda makseteenuste direktiivi ettepanekute kohta vastu
2024. aasta aprillis. Pärast 2024. aasta Euroopa Parlamendi valimisi kinnitas ECON-komisjon
2024. aasta lõpus oma läbirääkimisvolitused ja otsustas alustada institutsioonidevahelisi
läbirääkimisi.
6. Nõukogu töörühm oli seadusandlike ettepanekutega tegelenud kaks aastat. COREPER leppis
2025. aasta juunis kokku läbirääkimisvolitustes mõlema ettepaneku suhtes. Kolmepoolsed
kohtumised Euroopa Parlamendiga algasid 9. juulil 2025. Viimane poliitiline kolmepoolne
kohtumine toimus 26. novembril 2025 Strasbourgis. Paralleelselt poliitiliste kolmepoolsete
kohtumistega ja pärast neid toimus kompromisstekstide viimistlemiseks mitu tehnilist
kohtumist, millest võtsid osa ELi nõukogu (keda esindas eesistujariik), Euroopa Parlament
(majandus- ja rahanduskomisjoni sekretariaat) ja Euroopa Komisjon (finantsstabiilsuse,
finantsteenuste ja kapitaliturgude liidu peadirektoraat).
8543/1/26 REV 1 ADD 1 4
GIP.INST.002 ET
7. Pärast kaasseadusandjate poolt viimasel poliitilisel kolmepoolsel kohtumisel saavutatud
kokkulepet, millega tehti komisjonile ülesandeks makseteenuste määruse väga suuri
digiplatvorme ja väga suuri internetipõhiseid otsingumootoreid käsitlevate sätete järelevalve
ja täitmise tagamine, esitas komisjon 1. aprillil 2026 nõukogule kolmanda makseteenuste
direktiivi ja makseteenuste määruse ettepanekutele lisatud finantsselgituse.
8. Et jõuda Euroopa Parlamendiga teisel lugemisel kokkuleppele, kiitis COREPER 22. aprillil
2026 heaks kolmanda makseteenuste direktiivi ja makseteenuste määruse Euroopa
Parlamendiga läbi räägitud kompromissteksti eelnõu.
9. Euroopa Parlamendi ECON-komisjon kiitis kokkulepitud teksti heaks 5. mail 2026.
ECON-komisjoni esimees saatis 13. mail 2026 eesistujariigile kirja, milles teatas, et kui
nõukogu võtab oma esimese lugemise seisukoha vastu kooskõlas üldise esialgse
kokkuleppega, soovitab ta täiskogul nõukogu seisukoht pärast õiguskeelelist kontrolli
parlamendi teisel lugemisel vastu võtta.
II. EESMÄRK
10. Kolmanda makseteenuste direktiivi ja makseteenuste määruse kokkulepitud tekstide eesmärk
on tegeleda esilekerkivate probleemidega, mille komisjon tegi kindlaks makseteenuseid
siseturul käsitleva direktiivi (EL) 2015/2366 (teine makseteenuste direktiiv) mõju ja
kohaldamise hindamise käigus, võidelda maksepettuste vastu ja tõhustada tarbijakaitset,
suurendada läbipaistvust, parandada tarbijate juurdepääsu sularahale ning kohandada
makseteenuseid käsitlevaid reegleid vastavalt uutele turusuundumustele ja tehnoloogilistele
uuendustele.
8543/1/26 REV 1 ADD 1 5
GIP.INST.002 ET
III. NÕUKOGU ESIMESE LUGEMISE SEISUKOHA ANALÜÜS
11. Nõukogu esimese lugemise seisukoht sisaldab järgmisi kaasseadusandjate vahel kokku lepitud
makseteenuste määruse põhielemente.
12. Tõhusam pettuse ennetamise ja mittesüülise vastutuse raamistik: makseteenuse pakkujad
peavad rakendama sünkroniseeritud kontrollimehhanismi, millega valideeritakse enne
kreeditkorralduste sooritamist kooskõla rahvusvahelise pangakontonumbri (IBAN) ja makse
saaja konkreetse nime vahel. Lisaks kehtestatakse range vastutuskord teeskluspettuse korral
(mille puhul petturid kehastavad pangatöötajaid või teesklevad ametlike sidekanalite
kasutamist). Kui makseteenuse pakkuja ei võta kasutusele piisavalt ennetavaid süsteeme või
ei märka anomaaliaid, kannab ta ranget rahalist vastutust, et hüvitada petetud tarbijatele kahju.
Suurematel otsingumootoritel ja elektroonilistel platvormidel on finantskelmuste
algpõhjustega tegelemisel suurem vastutus. Nad peavad kontrollima finantsreklaamijate
volitatud staatust ja jagama vastutust, kui ebaseaduslikud või eksitavad reklaamid pääsevad
kontrollist läbi ja hakkavad nende võrgustikel levima. Uue korra kohaselt saavad
makseasutused pettusega seotud andmeid omavahel turvaliselt jagada.
13. Avatud pangandus: kontot haldavatel makseteenuse pakkujatel (peamiselt pankadel) on
keelatud rakendada kunstlikke tehnilisi takistusi või diskrimineerivaid viivitusi, mille eesmärk
on takistada tegevusloa saanud kolmandast isikust makseteenuse pakkujate juurdepääsu
maksekonto andmetele. Elektroonilise side teenuste osutajad ja mobiilseadmete tootjad
peavad võimaldama kolmandate isikute rakendustel seadme vajalikele tehnilistele omadustele
juurde pääseda ja neid kasutada õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel
(FRAND-tingimused).
8543/1/26 REV 1 ADD 1 6
GIP.INST.002 ET
IV. KOKKUVÕTE
14. Nõukogu seisukohas toonitatakse Euroopa Komisjoni ettepanekute peamisi eesmärke ning see
kajastab täielikult kompromissi, milleni jõuti nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahelistel
mitteametlikel läbirääkimistel, mis toimusid Euroopa Komisjoni toetusel.
15. Seetõttu leiab nõukogu, et tema esimese lugemise seisukoht kujutab endast läbirääkimiste
tasakaalustatud tulemust. Kui makseteenuste õigusaktide pakett vastu võetakse, annab see
olulise panuse pettuste vastu võitlemisse ja tarbijakaitse tõhustamisse makseteenuste
valdkonnas, edendades avatud pangandust ja ajakohastades litsentsimisnõudeid.