Eesti Teaduste Akadeemia seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri
1. Sissejuhatus ja seaduse eesmärk
Eelnõu eesmärk on võimaldada valida Eesti Teaduste Akadeemia (edaspidi Akadeemia) akadeemikuks ka Eesti kodanikke, kellel on väljapaistvaid saavutusi tehnoloogia või innovatsiooni valdkonnas, ning laiendada välisliikmete valimise aluseid, hõlmates ka kirjanduse, kunsti, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonda. Muudatus tugevdab Akadeemia võimalusi kaasata oma ülesannete täitmisse inimesi, kelle silmapaistvad oskused ja pädevus väljenduvad eeskätt uute tehnoloogiate ning erialastel teadmistel põhinevate lahenduste väljatöötamises ja edasiarendamises.
Kehtiv seadus võimaldab juba praegu valida akadeemikuks ka tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas tegutsevaid teadlasi, sealhulgas ettevõtetes töötavaid teadlasi. Muudatuse eesmärk on luua täiendav selge valimise alus selliste väljapaistvate saavutuste tunnustamiseks, mille saavutanud isikut ei pruugita käsitada teadlasena või mille kaalukus avaldub peamiselt tehnoloogia loomises ja innovatsioonis. Senised valimise alused ja uus valimise alus võivad ka kattuda.
Akadeemia keskseks ülesandeks jääb Eesti teaduse arendamine ja esindamine. Seaduse § 2 lõikes 1 sätestatud missiooni ega Akadeemia nime ei muudeta. Uute valdkondade kaasamise eesmärk on täiendada Akadeemia pädevust teadustöö uuendusliku rakendamise alal, säilitades liikmeskonna kõrge taseme ning teadusliku professionaalsuse. Eri valdkondade saavutuste hindamise viisid võivad erineda, kuid muudatusega ei taotleta valimisel esitatavate nõuete leevendamist.
Eelnõu loob täiendava valimisvõimaluse. Selle kasutamise aja ja ulatuse ning kandidaatide hindamise ja valimise üle otsustab Akadeemia. Eelnõuga ei kehtestata uusi kohustuslikke liikmekohti ega valdkondlikke kvoote ning sellega ei määrata kindlaks konkreetseid kandidaate.
Muudetakse Eesti Teaduste Akadeemia seaduse 1. oktoobril 2025 jõustunud redaktsiooni (RT I, 12.07.2025, 13). Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.
[Eelnõu ja seletuskirja koostajate nimed, ametikohad, asutused ja kontaktandmed lisatakse enne eelnõu esitamist.]
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Eelnõu koosneb kolmest muutmispunktist, millega muudetakse seaduse § 5 lõiget 1, § 5 lõike 3 punkti 1 ja § 6 esimest lauset.
Akadeemikuks valimise aluste täiendamine
Eelnõu punktiga 1 lisatakse § 5 lõikesse 1 võimalus valida akadeemikuks ka Eesti kodanikke, kellel on väljapaistvaid saavutusi tehnoloogia või innovatsiooni valdkonnas. Tehnoloogia ja innovatsioon on alternatiivsed valimise alused: väljapaistvad saavutused võivad olla ühes neist valdkondadest või mõlemas. Tehnoloogia hõlmab ka insenertehnilist loomingut ja arendustööd. Uut eraldiseisvat liikmekategooriat ei looda: valitud isikul on samad akadeemiku õigused ja ülesanded nagu teistel akadeemikutel.
Säilivad teadlaste ning kirjandus- ja kunstitegelaste valimise senised sisulised alused, sealhulgas kirjandus- ja kunstitegelaste puhul olulise panuse nõue Eesti vaimukultuuri. Kirjandus- ja kunstitegelaste kohta käivasse lausesse lisatakse sõnaselgelt Eesti kodakondsuse nõue. Nii on kodakondsustingimus seaduse tekstis kõigi akadeemikuks valimise aluste puhul üheselt väljendatud.
Uue valimise aluse sisuline lähtekoht on kandidaadi väljapaistvad erialased saavutused. Akadeemia teaduslik missioon annab lähtekoha hindamaks, kuidas kandidaadi pädevus ja saavutused saavad toetada Eesti teadust, teaduslikku mõtteviisi, teadmussiiret või teadustulemuste rakendamist. See seos ei piirdu Eesti teadusasutuses töötamisega ega eelda, et saavutus oleks sündinud Eestis. Eelnõuga ei kehtestata kandidaadile eraldi kohustust tõendada varasemat töösuhet või koostöölepingut Eesti teadusasutusega.
Väljapaistev saavutus võib olla näiteks oluline tehnoloogiline läbimurre, uue meetodi, seadme, materjali või tarkvaralahenduse loomine, olemasoleva tehnoloogia sisuline edasiarendamine või teadus- ja arendustegevusel põhineva uue toote, teenuse või protsessi väljatöötamine ja kasutuselevõtt. Saavutuse kaalukust võivad iseloomustada selle originaalsus, tehniline või teadmuslik keerukus, mõju valdkonna arengule, rahvusvaheline tunnustus ning tõendatud ühiskondlik või majanduslik kasu. Need on võimalikud hindamiskriteeriumid, mitte lisatingimused, millele kõik kandidaadid peaksid üheaegselt vastama.
Tehnoloogia rakendamine võib hõlmata iseseisvat loovat arendustööd. Näiteks võib teadustulemuse muutmine toimivaks lahenduseks nõuda uute tehniliste probleemide lahendamist ja olulisi täiustusi. Seetõttu hõlmab muudatuse eesmärk ka selliseid saavutusi. Seevastu olemasoleva lahenduse pelk tavapärane kasutuselevõtt ei kujuta endast iseenesest väljapaistvat loovat panust, mille tunnustamiseks uus valimise alus on mõeldud.
Saavutusi võivad tõendada näiteks patendid ja nende kasutamine, litsentsitud lahendused, arendustöö tulemused, uudsed tooted ja teenused, avatud lähtekoodiga tarkvara, tehnilised standardid ning sõltumatud erialased hinnangud. Patentide või litsentside olemasolu ja arv võivad olla saavutuste tõenduseks, kuid need ei ole automaatsed valimise alused ega kohustuslikud lävendid. Samuti ei piisa erialase saavutuse hindamiseks üksnes asutatud ettevõtte käibest, väärtusest või meediatuntusest.
Kollektiivse töö puhul aitab kandidaadi isiklikku panust selgitada tema rolli kirjeldus, mida võivad toetada näiteks leiutaja või autori andmed, arendusprojektide dokumendid ning kaastöötajate, koostööpartnerite või sõltumatute ekspertide hinnangud. Oluline panus võib seisneda ka lahenduse kontseptsiooni loomises või arendustöö sisulises teaduslikus ja tehnilises juhtimises. Ametinimetus, omanikustaatus või rahastaja roll ei näita üksi sellise panuse olemasolu. Tõendusmaterjali valik ja selle piisavuse hindamine jäävad Akadeemia pädevusse, arvestades ka intellektuaalomandi ja ärisaladuse kaitse vajadust.
Eeltoodud näited selgitavad muudatuse eesmärki ja väljapaistvate saavutuste võimalikku sisu. Nendega ei kehtestata eraldi hindamiskorda, ammendavat tõendite loetelu ega valimistulemust ette määravaid nõudeid. Seaduse § 5 lõike 2 kohaselt sätestatakse valimise protseduur ja tingimused Akadeemia põhikirjas. Kandidaatide esitamise õigust omavate isikute ringi ei muudeta: ka uutel alustel valitavaid kandidaate saavad esitada senised õigustatud esitajad, sealhulgas akadeemikud.
Akadeemiku ülesannete täpsustamine
Eelnõu punktiga 2 lisatakse § 5 lõike 3 punktis 1 nimetatud akadeemiku ülesannete hulka tehnoloogia ja innovatsiooni edendamine. Nii kajastab ülesannete sõnastus täiendatud valimise aluseid. Säilib isikliku loova töö põhimõte ning ülesande seos akadeemiku enda tegevusvaldkonnaga. Teised akadeemiku ülesanded jäävad kehtima kõigile akadeemikutele, sõltumata nende valimise alusest.
Välisliikmete valimise aluste laiendamine
Eelnõu punktiga 3 laiendatakse § 6 esimeses lauses nende isikute ringi, keda saab valida välisliikmeks. Lisaks välismaa teadlastele saab välisliikmeks valida kirjandus- ja kunstitegelasi ning tehnoloogia või innovatsiooni valdkonnas tegutsevaid isikuid. Kõigi puhul säilivad väljapaistvate erialaste saavutuste ja Eestiga seotuse nõuded. Nii ühtlustatakse valdkonnad, mille esindajaid saab valida akadeemikuks või välisliikmeks, säilitades kummagi liikmestaatuse eripära.
Sõnad „oma teadustöö kaudu“ asendatakse sõnadega „oma teadus- või muu erialase tegevuse kaudu“. Nii jääb teadustöö Eestiga seotuse alusena sõnaselgelt nimetatuks ning lisandub võimalus hinnata ka teiste valdkondade esindajate erialaseid sidemeid Eestiga. Seos võib väljenduda näiteks ühises teadus- või arendustöös, tehnoloogilises koostöös, teadmussiirdes või loomingulises koostöös Eesti partneritega. Üksnes üldine huvi Eesti vastu või erialase sisuta isiklikud kontaktid ei väljenda sättes nõutud seost.
Valimisvõimaluse loomine ei tähenda kohustust valida kohe välisliikmeid kõigist nimetatud valdkondadest. Akadeemia saab uut võimalust kasutada vastavalt oma vajadustele ja hindamispädevusele, kaasates vajaduse korral erialaseid eksperte. Nii saab valimispraktikat kujundada järk-järgult, ilma et mõne nimetatud valdkonna esindajate kaasamiseks oleks vaja seadust uuesti muuta. Välisliikmete valimise protseduur, kandidaatide esitamise kord ning nende õigused ja ülesanded jäävad § 6 teise lause kohaselt Akadeemia põhikirja reguleerida.
3. Terminoloogia ja vastavus teistele õigusaktidele
Eelnõuga ei kehtestata tehnoloogia ega innovatsiooni uut legaaldefinitsiooni. Innovatsiooni mõiste õigusliku tausta annab teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 2 lõige 5, mis seob innovatsiooni teadus- ja arendustegevusel põhinevate uute või oluliselt täiustatud toodete, teenuste ja protsessidega ning nende kasutuselevõtuga. See selgitab mõiste kasutamise konteksti, kuid väljapaistvuse hindamine ja valimise täpsemate tingimuste määramine jäävad Akadeemia pädevusse.
Muudatus on kooskõlas Eesti Teaduste Akadeemia seaduse §-s 2 sätestatud ülesannetega ning teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 13 lõikes 1 kirjeldatud ülesandega aidata kaasa teadustulemuste rakendamisele Eesti huvides. Säilib Eesti Teaduste Akadeemia seaduse § 3 lõikes 2 tagatud autonoomia, sealhulgas Akadeemia õigus kehtestada oma põhikiri ja valida oma liikmed. Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õiguse ülevõtmisega.
4. Seaduse mõjud ning rakendamise kulud ja tulud
Muudatuse otsene mõju seisneb akadeemikuks ja välisliikmeks valitavate isikute ringi laiendamises. Tehnoloogia- ja innovatsioonialane kogemus aitab suurendada Akadeemia võimekust nõustada riiki, toetada teadmussiiret ning arendada teadusasutuste ja teiste organisatsioonide koostööd. Mõju avaldumine sõltub Akadeemia edasistest valikutest ja valitud liikmete panusest; üksnes seadusemuudatus ei taga nende tulemuste saavutamist.
Kaasamise käigus tõstatatud peamine risk on seotud väljapaistvate saavutuste ebaühtlase hindamise ja Akadeemia teadusliku taseme säilitamisega. Seda riski aitavad maandada Akadeemia kujundatav hindamiskorraldus, kandidaadi isikliku panuse usaldusväärne hindamine ning vajaduse korral sõltumatute erialaekspertide kaasamine. Eelnõuga ei muudeta üldkogu valimispädevust ega kehtestata senisest lihtsamat valimismenetlust.
Akadeemikute seaduslikku piirarvu ega selle arvestamise põhimõtteid ei muudeta. Piirarv on 60 ning selle arvestusse ei kuulu üle 75 aasta vanused akadeemikud. Seetõttu tähendab uute valdkondade kaasamine ka vajadust otsustada, kuidas jaotada olemasolevaid kohti valdkondade vahel. Eelnõuga ei nähta ette lisakohti tehnoloogia- ja innovatsioonivaldkonnale ega muudeta osakondade struktuuri. Nende valdkondade esindajate osakondlik kuuluvus määratakse kindlaks Akadeemia töökorralduse raames.
Seaduse jõustumine iseenesest ei suurenda valitavate liikmete arvu, akadeemikutasu määrasid ega riigieelarvest eraldatava toetuse piirmäära. Eelnõuga ei kavandata täiendavat riigieelarvelist rahastamist ega otseseid tulusid. Valimiste ettevalmistamise ja alusdokumentide võimaliku täpsustamisega seotud tavapärased korralduskulud on kavas katta Akadeemia olemasolevatest vahenditest.
Hinnang, et täiendavat rahastamist ei ole vaja, lähtub asjaolust, et eelnõuga laiendatakse valimise aluseid senise liikmeskonna- ja rahastamiskorralduse raames. Liikmeskonna suurenemise või uute tegevustega kaasnevad täiendavad kulud vajavad eraldi eelarvelist hindamist ja rahastamisotsust.
Eelnõuga ei kehtestata ettevõtjatele ega teistele isikutele uusi aruandlus- või muid halduskohustusi. Muudatuse vahetu korralduslik mõju piirdub Akadeemia liikmete valimisega.
5. Rakendamine ja jõustumine
Seadus on kavandatud jõustuma üldises korras. Eelnõu ei nõua uute riiklike rakendusaktide kehtestamist.
Akadeemia otsustab, kas ja millal kasutada seadusega loodavaid valimisvõimalusi ning millises ulatuses ja ajakava alusel täpsustada oma põhikirja ja valimisreglemente. Uue valimisvõimaluse kasutamata jätmine ei too iseenesest kaasa kohustust muuta kitsamat kandidaatide ringi ette nägevaid sisereegleid. Uue valimise aluse kasutamisel peab valimiskord siiski võimaldama vastavaid kandidaate esitada, hinnata ja valida ning olema seadusega kooskõlas.
Akadeemia kehtiva põhikirja punktides 6 ja 14 on kirjeldatud akadeemikute ja välisliikmete seniseid valimise aluseid. Uute võimaluste kasutuselevõtu ettevalmistamisel saab Akadeemia need sätted ning valimisreglementide asjakohased osad üle vaadata. Eelkõige puudutab see kandidaatide tegevusvaldkondi, esitatavate saavutuste kirjeldamist ja nende hindamise korraldust. Täpsete lahenduste kehtestamine jääb Akadeemia pädevusse.
6. Kooskõlastamine ja kaasamine
Eelnõu ettevalmistamisel küsiti arvamust Akadeemia osakondadelt. Tagasisides toetati laiema teadmiskogukonna kaasamise eesmärki, kuid esitati ka sisulisi vastuväiteid ja täpsustamisettepanekuid. Peamised aruteluteemad olid Akadeemia teadusliku identiteedi ja liikmeskonna kõrge taseme säilitamine, tehnoloogia- ja innovatsioonialaste saavutuste hindamine, kandidaadi isikliku panuse tuvastamine, välisliikmete valimise aluste laiendamise ajastus ning muudatuse rahaline ja korralduslik mõju.
Tagasiside põhjal on seletuskirjas täpsustatud muudatuse vajadust, saavutuste ja nende mõju võimalikke hindamisviise ning Akadeemia otsustusõigust. Välisliikmete Eestiga seotuse tingimuse sõnastuses on teadustöö jäetud sõnaselgelt nimetatuks. Valdkondade ringi laiendamine on kavandatud akadeemikute ja välisliikmete puhul üheaegselt, kuid uute valimisvõimaluste tegeliku kasutamise aja otsustab Akadeemia. Piirarvu suurendamise, lisarahastuse ja osakondade struktuuriga seotud küsimusi on käsitletud eraldi otsustamist vajavate teemadena. Seletuskirjas esitatud näited ei asenda Akadeemia valimiseeskirju.
[Enne eelnõu esitamist täiendatakse seda osa formaalse kooskõlastamise ja kaasamise andmetega ning arvestatud ja arvestamata jäetud ettepanekute põhjendustega.]