Liisa-Ly Pakosta Teie: 19.10.2026 nr 8-1/7547-1

Justiits- ja digiministeerium

Meie: .11.2026 nr 1-6/26-181/2

Arvamuse andmine haldusjärelevalve regulatsiooni puudutava seaduseelnõu kohta

Austatud justiits- ja digiminister

Täname Teid võimaluse eest avaldada arvamust haldusmenetluse seaduse ja Vabariigi Valitsuse

seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta.

Eelnõu seletuskirjas (lk-d 1-2) on sedastatud: „Põhiseaduslikke institutsioone ja neid

teenindavaid asutusi (nt Riigikogu Kantselei, Õiguskantsleri Kantselei jne) haldusjärelevalvele

reeglina ei allutata, v.a seaduses sätestatud erijuhtudel.“

Palume võimalusel selguse mõttes täiendada eelnõu seletuskirja mõne viitega seaduses sätestatud

erijuhule, kus põhiseaduslik institutsioon (eelkõige Riigikogu Kantselei) on allutatud

haldusjärelevalvele, kui selliseid sätteid on. See võimaldaks paremini mõista, millistel juhtudel ja

millises ulatuses on eelnõu koostajate hinnangul põhiseaduslikku institutsiooni või seda

teenindavat asutust võimalik haldusjärelevalvele allutada.

Juhime tähelepanu Riigikohtu halduskolleegiumi 11.05.2015 otsusele nr 3-3-1-90-14, kus

käsitleti riiklikku ja haldusjärelevalvet Riigikogu ja Riigikogu Kantselei üle. Otsuse punktis 14

on konstateeritud:

„14. Kolleegium juhib tähelepanu ka asjaolule, et AvTS § 45 kohaselt teostab Andmekaitse

Inspektsioon teabevaldajate üle riiklikku ja haldusjärelevalvet. Haldusjärelevalvet teostatakse

vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 751, mis määratleb haldusjärelevalve kui ühe

haldusorgani kontrolli teise haldusorgani üle. Riigikogu Kantselei on küll riigiasutus, kuid

Vabariigi Valitsuse seaduse tähenduses ei ole Riigikogu Kantselei käsitatav haldusorganina.

Kehtiv õigus ei näe otsesõnu ette riiklikku järelevalvet riigiasutuste, sealhulgas Riigikogu

Kantselei üle. Selles asjas oli pealegi sisuliselt vaidlusküsimuseks, kas Riigikogu vallatav teave

on avalikustamiseks. Kolleegium möönab, et Riigikogu kui seadusandliku kogu otsealluvuses

oleva ning teda teenindavaks riigiasutuseks oleva Riigikogu Kantselei üle riikliku järelevalve

teostamine haldusorgani poolt on problemaatiline juba võimude lahususe põhimõtte valguses.

Kolleegiumi arvates on selline kontroll võimalik juhul, kui seadusandja oleks Riigikogu ja

Riigikogu Kantselei sõnaselgelt sellisele kontrollile allutanud. Sellist normi aga pole. Selles

kohtuasjas on menetlusosalised ja kohtud viidanud ka Euroopa Liidu õigusele ja asjakohasele

2

praktikale, mis välistavad avaliku teabe valdkonnas poliitiliste organite kontrollitavuse

haldusorganite poolt.“1

On põhjust arvata, et võimude lahususe põhimõtet arvestades võib lisaks riikliku järelevalve

teostamisele olla sama problemaatiline ka Riigikogu Kantselei allutamine haldusjärelevalvele,

kui seda teostab täitevvõimu haldusorgan.

Juhime tähelepanu ka viiteveale eelnõus: Vabariigi Valitsuse seaduse § 7512 lõikes 1 peab viide §

7510-le olema viide § 7511-le.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antero Habicht

direktor

Silver Sära

6316360, [email protected]

1 https://rikos.rik.ee/Lahendid?asjaNr=3-3-1-90-14