Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile

VVK 29.10 OTSUSE NR 104 VAIDLUSTUS MTÜ Ausad Valimised palub Riigikohtul tühistada VVK 29.10 otsuse nr 104 osas1, millega muudeti VVK koosolekute protokollimise ja salvestamise korda, jättes protokollist välja koosolekul toimunud arutelu käigu ning nähes ette koosoleku salvestise kustutamise pärast protokolli allkirjastamist.

RKVS §12 lõike 3 kohaselt on VVK koosolek avalik ja protokollitakse. Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette VVK protokollide avalikustamise. Seni kehtinud VVK töökord2 nägi punktis 10.1.5 ette, et protokollis kajastatakse ka koosolekul toimunud arutelu käik. Uue töökorra punkt 10.1.5 ega teised punktid sellist nõuet enam ei sisalda. Protokolli võib seega kanda ka üksnes tehtud otsustused ja hääletamistulemused, arutelu käigu kajastamine ei ole enam ette nähtud.

Uue töökorra punkt 10.5 lubab RVT-l koosolekut protokolli koostamiseks sal- vestada, kuid näeb ette salvestise kustutamise pärast protokolli allkirjastamist. Seega ei taga uus töökord, et avalikkusele jääks kättesaadavaks teave selle kohta, mida koosolekul sisuliselt arutati, milliseid seisukohti ja vastuväiteid esitati ning millistel põhjendustel komisjon otsusteni jõudis.

Kaebeja hinnangul peab avaliku koosoleku arutelu sisu olema mõistlikul viisil tagantjärele kättesaadav. Kui seda enam protokollis ei kajastata, peab olema tagatud mõni muu samaväärne võimalus sellega tutvuda. Riigikohtu üldkogu leidis otsuse nr 5-25-7 punktis 44, et VVK-l ei ole kohustust koosoleku salvestist avalikustada, sest VVK teeb koosoleku sisu avalikkusele kättesaadavaks protokolli kaudu.

Selle seisukoha eelduseks oli, et koosoleku tegelikku sisu kajastatakse protokollis. Varasema töökorra järgi tuli protokollis kajastada ka arutelu käik. Käesolevas asjas on VVK seda regulatsiooni muutnud. Uue töökorra järgi ei pea protokoll enam arutelu käiku kajastama ning VVK enda salvestis kustutatakse pärast protokolli allkirjastamist.

Seetõttu tekib olukord, kus Riigikohtu lahendis nimetatud avalikkuse tagamise viis ei pruugi enam toimida. VVK ei saa tugineda Riigikohtu varasemale seisukohale, et protokoll tagab koosoleku sisu avalikkusele kättesaadavuse, jättes samal ajal protokollist välja arutelu sisu.

VVK koosolekute avalikkus ei tähenda üksnes seda, et koosoleku aeg ja koht avalikustatakse. Tegelik võimalus koosolekut jälgida sõltub ka ruumi mahutavusest, osalejatele isiklikult sobivast kellaajast, toimumise asukohast, sj pidades silmas koosolekute ligipääsetavust huvilistele üle kogu Eesti ja muudest korralduslikest tingimustest. Valimisvaatlejad ning ka Riigikogu liikmed3 on juhtinud tähelepanu sellele, et VVK seaduse järgi avalike koosolekute jälgimise võimalused on tegelikkuses äärmiselt piiratud. Kõigil huvitatud isikutel ei pruugi olla võimalik koosolekul füüsiliselt osaleda ja elektroonilisel koosolekul osalemiseks nõutakse töötava veebikaamera ja mikrofoni olemasolu ning

1

aktiivse kasutamise võimalust, sj sunnitakse koosolekule pürgijaid läbima keeruline tehniline kadalip. Koosolekule pole võimalik ka meldida, esitledes end RKVS §194 tähenduses ID-kaardiga4, mis on elektroonilises keskkonnas isiku tõendamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ettenähtud dokument.

Sellises olukorras on koosoleku arutelu hilisem avalikustamine eriti oluline. Kui koosolekul ei ole võimalik osaleda ning hiljem avaldatud protokoll ei kajasta arutelu sisu, puudub avalikkusel sisuline võimalus VVK tegevusega tutvuda.

VVK töökorra kehtestamise pädevus tuleneb RKVS §12 lõikest 6. See pädevus ei anna VVK-le õigust muuta sisutühjaks sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud avaliku koosoleku ja protokollimise kohustust. RKVS §194 lõikes 1 sätestatud vaatlemisõigust tuleb tõlgendada koostoimes VVK koosolekute avalikkuse nõudega. Vaatlemise eesmärk ei ole üksnes viibida koosoleku ruumis, vaid võimaldada VVK tegevuse jälgimist ja kontrollimist.

Põhiseaduse §44 lõikes 1 sätestatud õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ning põhiseaduse §-des 1 ja 56 väljendatud demokraatliku riigikorra ning võimu kodanikepoolse järelevalve põhimõtted toetavad samuti VVK tegevuse tegeliku avalikkuse tagamist. Kaebaja hinnangul ei ole kooskõlas nende nõuetega olukord, kus VVK avaliku koosoleku arutelu käik ei kajastu enam protokollis, VVK enda salvestis kustutatakse ning avalikkusele ei ole ette nähtud ühtegi muud võimalust arutelu sisuga tutvumiseks.

Kaebeõigus

MTÜ Ausad Valimised tegeleb valimiste vaatlemisega ning selle põhikirjaline ees- märk on aidata kaasa vabade ja demokraatlike valimiste ning valimistulemuste ausa ja vaadeldava kujunemise tagamisele.

RKVS § 194 lõike 1 järgi on igaühel õigus vaadelda VVK tegevust ja toiminguid. Riigikohtu üldkogu on kohtumääruse nr 5-25-7/25 punktis 4 selgitanud, et vaatlejaõigus võib kuuluda ka juriidilisele isikule ning et MTÜ Ausad Valimised võib osaleda VVK koosolekul vaatlejana oma esindaja kaudu, omades sel viisil ka ise subjektiivseid õigusi juriidilise isikuna. Kaebaja esindajad on VVK koosolekutel vaatlejana osalenud ning kaebaja kavatseb seda tegevust jätkata. Vaidlustatud otsus määrab vahetult tingimused, millistel andmetel ja millises ulatuses on kaebajal ja kaebaja liikmetel võimalik VVK tegevust jälgida ja kontrollida.

Kaebaja ei esita kaebust avalikes huvides, vaid kaitseb enda kui vaatlejaõigust kasutava juriidilise isiku ja oma liikmete õigust saada VVK avalike koosolekute sisust piisavat teavet, et oma vaatlemistegevust mõjusalt teostada.

Kaebus on preventiivne selles tähenduses, et vaidlustatud regulatsioon on juba vastu võetud ja määrab kõigi järgnevate koosolekute dokumenteerimise tingimused. Kaebajalt ei saa nõuda, et ta ootaks ära koosoleku, mille arutelu sisu jääb uue korra tõttu protokollimata ja mille salvestis kustutatakse, sest hiljem ei pruugi seda puudust enam võimalik olla kõrvaldada.

2

Taotlused

Kaebaja palub põhiseaduselikkuse järelevalve kolleegiumil:

1. Tühistada VVK 29.10 otsus nr 104 osas, milles töökorra punkt 10.1.5 ei näe ette koosolekul toimunud arutelu käigu kajastamist protokollis ning punkt 10.5 näeb ette koosoleku salvestise kustutamise pärast protokolli allkirjastamist, tagamata arutelu sisu avalikkusele kättesaadavaks tegemist muul viisil;

2. Kohustada VVK-d tegema võimalusel valimisvaatlejaid kaasates uus otsus, millega tagatakse VVK avalikel koosolekutel toimunud arutelu sisu avalikkusele kättesaadavus kas protokollis või mõne muu sobiva lahenduse kaudu, näiteks avalikustatava heli- või videosalvestise või arutelu käigu sisulise kokkuvõttena;

3. Kui valimisvaatlejate esindajate kaasamine VVK töökorra väljatöötamisse ja otsustamisse ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik5, siis hinnata, kas kehtiv õiguslik regulatsioon on kooskõlas põhiseadusega osas, milles see ei taga RKVS §-s 194 sätestatud ja PS §1, §56 ja §60 tulenevate valimisvaatlejate õiguste ja huvide tõhusat kaitset, VVK koosolekute avalikkust ja valimistoimingute sisulist vaadeldavust, kuna vaatlejad ei ole esindatud VVKs kooseisus või muul samaväärsel viisil.

Viited

1. Vabariigi Valimiskomisjoni töökord (29.10.2026)

2. Vabariigi Valimiskomisjoni töökord (3.12.2020)

3. Riigikogu liikmed kutsuvad tagama valimiskomisjoni koosolekute läbipaistvust (10.04.2026)

4. AVALDUS ÕIGUSKANTSLERILE: ID-kaardi kasutajate põhjendamatu diskriminee- rimine VVK poolt (30.06.2026)

5. VVK protokoll nr 53, 25.05.2026, päevakorrapunkt 5 ja Taotlus ja ettepanekud VVK 4.03.2026 koosolekuga seoses ja KAASAMISTAOTLUS: VVK töökorra täiendamine 17.03.2026

3

OTSUS

Tallinn 29. oktoober 2026 nr 104

Vabariigi Valimiskomisjoni töökord

Töökord kehtestatakse Riigikogu valimise seaduse § 12 lõike 6 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Vabariigi Valimiskomisjoni (edaspidi komisjon) moodustamise kord ja volituste aeg on

sätestatud Riigikogu valimise seaduse §-s 10.

1.2. Komisjon asub Tallinnas aadressil Toompea tn 1 ja tema postiaadress on Lossi plats 1a, 15165

Tallinn.

1.3. Komisjonil on oma nime ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ja dokumendiplangid. Komisjon

võib kasutada logo.

1.4. Komisjoni ingliskeelne nimetus on Estonian National Electoral Committee.

1.5. Komisjoni andmed avalikustatakse valimiste veebilehel.

2. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine

2.1. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast komisjoni esimesel

koosolekul avalikul hääletamisel, kui ükski komisjoni liige ei nõua salajast hääletamist. Esimehe

või aseesimehe kandidaadi esitab komisjoni liige. Esitamiseks peab olema kandidaadi nõusolek.

2.2. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel on komisjoni liikmel üks hääl. Esmalt valitakse

esimees ja seejärel aseesimees.

2.3. Valituks osutub komisjoni poolthäälte enamuse saanud kandidaat. Kui hääled jagunevad

vähemalt kahe kandidaadi vahel võrdselt, viiakse läbi valimiste lisavoor. Kui ka lisavoorus

jagunevad hääled vähemalt kahe kandidaadi vahel võrdselt, heidetakse nende kandidaatide vahel

liisku. Kui kandidaate on ainult üks, osutub kandidaat valituks, kui tema poolt hääletab komisjoni

koosseisu enamus.

2.4. Kui komisjoni esimees või aseesimees astub tagasi või tema volitused komisjoni liikmena

lõpevad enne tähtaega vastavalt seadusele, valitakse uus esimees või aseesimees käesolevas

töökorras sätestatud korras komisjoni järgmisel koosolekul.

3. Komisjoni esimehe volitused

3.1. Komisjoni esimees:

3.1.1. koostab komisjoni koosoleku päevakorra projekti;

3.1.2. kutsub kokku komisjoni koosoleku;

3.1.3. otsustab, keda kutsuda komisjoni koosolekust osa võtma;

3.1.4. juhatab komisjoni koosolekut;

3.1.5. jaotab tööülesanded komisjoni liikmete vahel;

3.1.6. kirjutab alla komisjoni otsusele ja koosoleku protokollile, hääletamis- ja valimistulemuste

ning rahvahääletuse tulemuse protokollile, Vabariigi Presidendi valimise ja Riigikogu esimehe

ning aseesimeeste valimisteks koostatud valijate nimekirjale ning komisjoni muudele

dokumentidele;

3.1.7. korraldab komisjoni pitsati hoidmise ja kasutamise;

2

3.1.8. esindab komisjoni ilma erivolituseta ning tal on edasivolitamise õigus;

3.1.9. täidab muid seadustest tulenevaid ülesandeid.

3.2. Komisjoni esimehe volitusel või tema äraolekul täidab komisjoni esimehe ülesandeid

komisjoni aseesimees. Aseesimehel on esimehe ülesannete täitmise ajal kõik esimehe õigused ja

kohustused.

4. Komisjoni töövorm

4.1. Komisjoni töövorm on koosolek.

4.2. Valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks peab komisjon koosoleku kutses määratud

asukohas või elektrooniliselt. Muud küsimused võidakse otsustada teabevahetuse kaudu.

4.3. Kui komisjoni liikmel, menetlusosalisel või kutsutud esinejal ei ole võimalik koosolekul

kutses märgitud asukohas osaleda, võib ta koosoleku juhataja loal osaleda elektrooniliselt. Kui

koosolek on kokku kutsutud kohapeal toimuvana, ei muuda nimetatud isikute elektrooniline

osalemine koosoleku vormi.

4.4. Koosoleku aeg, koht või toimumise viis ja päevakorra projekt avalikustatakse valimiste

veebilehel.

5. Komisjoni koosoleku kokku kutsumine

5.1. Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, nende mõlema

äraolekul komisjoni noorim liige (edaspidi koosoleku kokkukutsuja).

5.2. Komisjoni esimese koosoleku kutsub kokku eelmise komisjoni esimees või aseesimees

hiljemalt seitsmendal päeval pärast komisjoni volituste algust. Kuni esimehe valimiseni juhatab

komisjoni koosolekut komisjoni noorim liige.

5.3. Koosoleku kokkukutsuja otsustab komisjoni koosoleku toimumise aja, koha või toimumise

viisi ning korraldab koosoleku kutse ja päevakorra projekti komisjoni liikmetele elektrooniliselt

kättesaadavaks tegemise, samuti päevakorrapunktide arutamiseks vajalike dokumentide

edastamise.

5.4. Komisjon võib oma ülesannete täitmiseks tellida uuringuid, analüüse ja ekspertiise.

6. Komisjoni koosoleku korraldus

6.1. Koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema volitusel või äraolekul komisjoni aseesimees.

6.2. Komisjon kinnitab koosoleku alguses päevakorra.

6.3. Komisjon otsustab tema pädevuses olevaid asju poolthäälte enamusega. Kui hääled jagunevad

võrdselt, otsustab koosoleku juhataja hääl. Koosoleku juhataja hääletab viimasena. Kui ükski

komisjoni koosolekul osalev komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks

konsensusega.

6.4. Hääletamisel ei või komisjoni liige jätta hääletamata ega erapooletuks jääda. Hääletamine on

avalik, välja arvatud käesoleva töökorra punktis 2.1 sätestatud juhul.

6.5. Koosoleku juhatajal on koosoleku ladusa ja tõhusa toimumise tagamiseks õigus anda

täitmiseks kohustuslikke korraldusi.

7. Koosoleku vaatlemine

7.1. Kohapeal toimuvat koosolekut on võimalik vaadelda koosoleku toimumise asukohas, kui

koosoleku toimumise kohta avaldatavas teates ei ole märgitud teisiti.

7.2. Vaatlejad peavad saabuma aegsasti enne koosoleku algust kutses märgitud asukohta.

Koosoleku ladusa kulgemise tagamiseks hilinejaid koosolekuruumi ei lubata.

7.3. Elektroonilise koosoleku vaatlemise soovist tuleb koosoleku teates märgitud e-posti aadressil

teada anda hiljemalt üks tund enne koosoleku algust, kui koosoleku teates ei ole märgitud teisiti.

Õigeaegselt registreerunud vaatlejatele saadab riigi valimisteenistus enne koosoleku algust

osalemiseks vajaliku teabe (link vms).

7.4. Vaatleja esitleb end enne koosoleku algust isiku tuvastamist võimaldaval viisil. Esitlemine

elektroonilise koosoleku vaatlemiseks toimub visuaalse ja helilise kontrolli käigus, millega

veendutakse muu hulgas ühenduse toimivuses. Vaatlejat, kes ei ole teavitanud elektroonilise

3

koosoleku vaatlemise soovist, kes end ei esitle või kes ei kasuta mikrofoni või kaamerat,

elektroonilist koosolekut vaatlema ei lubata.

7.5. Vaatleja ei või segada Vabariigi Valimiskomisjoni tööd ega osaleda valimiskomisjoni

pädevuses olevates toimingutes. Vaatlejal ei ole õigust saada koosolekul sõna.

7.6. Kui koosolekul osalemiseks või vaatlemiseks kehtivad komisjonist mittesõltuvad täiendavad

piirangud, teavitatakse nendest koosoleku kohta avaldatud teates.

7.7. Koosolekul on lubatud teha märkmeid. Koosolekut võib pildistada, filmida või helisalvestada

ja koosolekult raadio- või televisiooniülekannet või muud ülekannet teha üksnes komisjoni

eelneval loal.

7.8. Koosoleku korda rikkuv vaatleja eemaldatakse koosolekult juhataja korraldusel.

8. Komisjoni otsustusvõimelisus

8.1. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt neli komisjoni

liiget.

8.2. Kui komisjoni põhiliige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, asendab teda asendusliige,

kellel on kõik põhiliikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja

kohustused.

9. Komisjoni otsus

9.1. Valimisseaduste alusel komisjoni pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks võtab komisjon

vastu otsuse.

9.2. Komisjoni otsuses märgitakse pealkiri, allakirjutamise kuupäev ja järjekorranumber.

Komisjoni otsuste nummerdamist alustatakse komisjoni uue koosseisu esimesest otsusest.

9.3. Komisjoni otsusele kirjutab alla komisjoni esimees.

9.4. Komisjoni otsus jõustub allakirjutamisel.

9.5. Komisjoni otsus avalikustatakse.

10. Komisjoni koosoleku protokoll

10.1. Komisjoni koosoleku protokollimise tagab riigi valimisteenistus. Protokolli kantakse:

10.1.1. koosoleku järjekorranumber;

10.1.2. koosoleku aeg ja koht;

10.1.3. koosoleku juhataja, protokollija ja koosolekust osa võtnud komisjoni liikmete nimed;

10.1.4. koosolekule kutsutud ja koosolekust osa võtnud isikute nimed viitega, millise

päevakorrapunkti arutelul osalesid;

10.1.5. tehtud otsustused ja hääletamistulemused;

10.1.6. komisjoni liikme eriarvamus.

10.2. Protokollide nummerdamist alustatakse komisjoni uue koosseisu esimesest koosolekust.

10.3. Protokoll koostatakse kolme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.

10.4. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll avalikustatakse

Riigikogu dokumendiregistris.

10.5. Koosoleku protokolli koostamise eesmärgil võib riigi valimisteenistus koosolekut

salvestada. Salvestis kustutatakse pärast protokolli allkirjastamist.

11. Komisjoni liikmete tasustamine

11.1. Komisjoni liige saab tasu koosolekust osavõtmise ja komisjoni muude ülesannete täitmise

eest Riigikogu valimise seaduse § 12 lõikes 8 sätestatud määras. Komisjoni liikmele hüvitatakse

tööga seotud kulutused kulu tõendavate dokumentide alusel. Tasu makstakse mitte harvem kui

kord kvartalis.

11.2. Arvestust komisjoni liikmete tööaja kohta peab riigi valimisteenistus. Riigi valimisteenistuse

juht kooskõlastab komisjoni liikmele makstava tasu aluseks oleva tööaja arvestuse komisjoni

esimehega.

11.3. Komisjoni liikme lähetuse otsustamisel teeb komisjon lähetusperioodi, lähetuse koha ning

lähetuskulude ja päevaraha (sh vajadusel avansi) suuruse kohta ettepaneku riigi valimisteenistuse

4

juhile. Lähetuse järel esitab komisjoni liige lähetuskulusid tõendavad dokumendid riigi

valimisteenistuse juhile. Lähetuskulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse valimiste

ettevalmistamise ja korraldamise eelarvest, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud ametniku

teenistuslähetusse saatmise korrast ja Riigikogu Kantselei teenistujate töö- ja teenistuslähetuse

vormistamise korrast.

12. Otsuste kehtetuks tunnistamine

12.1. Vabariigi Valimiskomisjoni 3. detsembri 2020. a otsus nr 2 „Vabariigi Valimiskomisjoni

töökord“ tunnistatakse kehtetuks.

12.2. Vabariigi Valimiskomisjoni 25. oktoobri 2024. a otsus nr 24 „Vabariigi Valimiskomisjoni

3. detsembri 2020 otsuse nr 2 „Vabariigi Valimiskomisjoni töökord“ muutmine“ tunnistatakse

kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann

Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

Riigikohus

[email protected] 03.11.2026 nr 12-19/26-48/2

MTÜ Ausad Valimised kaebuse edastamine

Edastan Riigikohtule MTÜ Ausad Valimised 02.11.2026 e-kirjaga (lisa 1) esitatud kaebuse (lisa

2), Vabariigi Valimiskomisjoni (VVK) 29.10.2026 otsuse nr 104 „Vabariigi Valimiskomisjoni

töökord“ (lisa 3) peale. VVK 29.10.2026 koosoleku protokolli esitame koheselt selle

valmimisel.

VVK vaidleb kaebusele vastu ning palub jätta kaebuse läbi vaatamata või alternatiivselt

rahuldamata.

Kaebaja vaidlustab VVK töökorra sätted, mis puudutavad koosoleku protokollimist ja

salvestise säilitamist. Samuti leiab kaebaja, et vaatlejaid oleks tulnud kaasata töökorra

väljatöötamisse.

PSJKS § 37 lõike 1 kohaselt saab isik vaidlustada VVK otsuse või toimingu enda subjektiivsete

õiguste kaitseks. Riigikohus on selgitanud, et vaatlejal on õigus vaidlustada tema vaatlejaõigusi

puudutavaid otsuseid ja toiminguid (RKÜKm nr 5-25-7/25, p 4).

Kaebaja ei ole näidanud, kuidas vaidlustatud sätted tema vaatlejaõigusi rikuvad. VVK

koosolekud on avalikud, vaatlejad saavad koosolekutel viibida ja märkmeid teha ning

protokollid avalikustatakse. Riigikohus on selgitanud, et protokolli mittevastavus vaatleja

ootustele selle täpsuse osas ei riku tema subjektiivseid õigusi (RKPJKo nr 5-26-13/5, p 9).

Seega puudub alus kaebuse läbivaatamiseks.

RKVS § 12 lõigete 3 ja 4 kohaselt VVK koosolek protokollitakse ning protokoll

avalikustatakse. Seadus ei nõua kõigi sõnavõttude kajastamist. Riigikohus on selgitanud, et

arutelu protokollimise ulatus on VVK kaalutlusotsus (RKPJKo nr 5-23-10, p 35) ning protokoll

ei pea olema stenogramm (RKPJKo nr 5-26-13, p 9). Ka varasema töökorra kehtimise ajal ei

pidanud Riigikohus arutelu üldsõnalist protokollimist rikkumiseks, mis oleks mõjutanud asja

sisulist otsustamist. Töökorra punkti 10.1.5 muutmine ei muuda senist praktikat. VVK

protokollides kajastatakse ka edaspidi arutelusid ja olulisi seisukohti.

Töökorra punkti 10.5 kohaselt võib riigi valimisteenistus koosolekut protokolli koostamiseks

salvestada ning salvestis kustutatakse pärast protokolli allkirjastamist. Salvestis on protokolli

koostamise abimaterjal. Riigikohus on kinnitanud VVK õigust koosolekut protokollimise

eesmärgil salvestada (RKÜKo nr 5-25-7/29, p 42). Samuti on Riigikohus selgitanud, et

isikuandmete töötlemise põhimõtted õigustavad salvestise kustutamist pärast protokolli

2

valmimist, kuid õiguskaitse vajadus võib nõuda selle pikemat säilitamist (RKPJKo nr 5-25-48,

p 13). Töökorra säte kehtestab üldreegli ega välista salvestise pikemat säilitamist, kui see on

vajalik seadusest tuleneva kohustuse täitmiseks või isiku õiguskaitseks.

Kaebaja väide, et salvestise avalikustamise kohustuse puudumine sõltus varasema töökorra

sõnastusest, on põhjendamatu. Riigikohus on selgitanud, et VVK-l puudub seadusest tulenev

kohustus koosoleku salvestist avalikustada, sest koosoleku sisu tehakse avalikkusele

kättesaadavaks protokolli kaudu (RKÜKo nr 5-25-7/29, p 44). Riigikohus ei ole sidunud seda

järeldust varasema töökorra sõnastusega. Samuti on Riigikohus kinnitanud, et VVK-l võib olla

õigus keelduda salvestise väljaandmisest, arvestades muu hulgas vaatleja võimalust koosolekut

vahetult jälgida (RKPJKo nr 5-26-13, p 7).

Salvestis on küll avaliku teabe seaduse tähenduses avalik teave (RKPJKo nr 5-25-48, p 8), kuid

see ei tähenda kohustust seda piiranguteta väljastada. Juurdepääsutaotlused lahendatakse

seaduse alusel, arvestades juurdepääsupiiranguid ja taotleja õigusi. Menetlusosalisel võib olla

ulatuslikum juurdepääsuõigus kui menetlusvälisel isikul (sama otsus, p-d 12–13). Töökord ei

välista selliste taotluste lahendamist.

RKVS § 12 lõike 6 kohaselt kehtestab VVK oma töökorra. Seadus ei kohusta VVK-d kaasama

selle väljatöötamisse valimisvaatlejaid. Riigikohus on selgitanud, et vaatlejal puudub

subjektiivne õigus nõuda enda ettepanekute käsitlemist talle sobival viisil ja ajal (otsus nr 5-26-

13, p 9). Seega puudub kaebaja nõudmisel õiguslik alus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann

Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

Lisad:

1. Kaebuse edastamise 02.11.2026 e-kiri

2. Kaebus

3. Vabariigi Valimiskomisjoni 29.10.2026 otsus nr 104 „Vabariigi Valimiskomisjoni töökord“

Teadmiseks: MTÜ Ausad Valimised

Nellika Valder

[email protected]

3

Katrin Laaniste

[email protected]

OTSUS

Tallinn 29. oktoober 2026 nr 104

Vabariigi Valimiskomisjoni töökord

Töökord kehtestatakse Riigikogu valimise seaduse § 12 lõike 6 alusel.

1. Üldsätted

1.1. Vabariigi Valimiskomisjoni (edaspidi komisjon) moodustamise kord ja volituste aeg on

sätestatud Riigikogu valimise seaduse §-s 10.

1.2. Komisjon asub Tallinnas aadressil Toompea tn 1 ja tema postiaadress on Lossi plats 1a, 15165

Tallinn.

1.3. Komisjonil on oma nime ja väikese riigivapi kujutisega pitsat ja dokumendiplangid. Komisjon

võib kasutada logo.

1.4. Komisjoni ingliskeelne nimetus on Estonian National Electoral Committee.

1.5. Komisjoni andmed avalikustatakse valimiste veebilehel.

2. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimine

2.1. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valib komisjon oma liikmete hulgast komisjoni esimesel

koosolekul avalikul hääletamisel, kui ükski komisjoni liige ei nõua salajast hääletamist. Esimehe

või aseesimehe kandidaadi esitab komisjoni liige. Esitamiseks peab olema kandidaadi nõusolek.

2.2. Komisjoni esimehe ja aseesimehe valimisel on komisjoni liikmel üks hääl. Esmalt valitakse

esimees ja seejärel aseesimees.

2.3. Valituks osutub komisjoni poolthäälte enamuse saanud kandidaat. Kui hääled jagunevad

vähemalt kahe kandidaadi vahel võrdselt, viiakse läbi valimiste lisavoor. Kui ka lisavoorus

jagunevad hääled vähemalt kahe kandidaadi vahel võrdselt, heidetakse nende kandidaatide vahel

liisku. Kui kandidaate on ainult üks, osutub kandidaat valituks, kui tema poolt hääletab komisjoni

koosseisu enamus.

2.4. Kui komisjoni esimees või aseesimees astub tagasi või tema volitused komisjoni liikmena

lõpevad enne tähtaega vastavalt seadusele, valitakse uus esimees või aseesimees käesolevas

töökorras sätestatud korras komisjoni järgmisel koosolekul.

3. Komisjoni esimehe volitused

3.1. Komisjoni esimees:

3.1.1. koostab komisjoni koosoleku päevakorra projekti;

3.1.2. kutsub kokku komisjoni koosoleku;

3.1.3. otsustab, keda kutsuda komisjoni koosolekust osa võtma;

3.1.4. juhatab komisjoni koosolekut;

3.1.5. jaotab tööülesanded komisjoni liikmete vahel;

3.1.6. kirjutab alla komisjoni otsusele ja koosoleku protokollile, hääletamis- ja valimistulemuste

ning rahvahääletuse tulemuse protokollile, Vabariigi Presidendi valimise ja Riigikogu esimehe

ning aseesimeeste valimisteks koostatud valijate nimekirjale ning komisjoni muudele

dokumentidele;

3.1.7. korraldab komisjoni pitsati hoidmise ja kasutamise;

2

3.1.8. esindab komisjoni ilma erivolituseta ning tal on edasivolitamise õigus;

3.1.9. täidab muid seadustest tulenevaid ülesandeid.

3.2. Komisjoni esimehe volitusel või tema äraolekul täidab komisjoni esimehe ülesandeid

komisjoni aseesimees. Aseesimehel on esimehe ülesannete täitmise ajal kõik esimehe õigused ja

kohustused.

4. Komisjoni töövorm

4.1. Komisjoni töövorm on koosolek.

4.2. Valimisseadustest tulenevate ülesannete täitmiseks peab komisjon koosoleku kutses määratud

asukohas või elektrooniliselt. Muud küsimused võidakse otsustada teabevahetuse kaudu.

4.3. Kui komisjoni liikmel, menetlusosalisel või kutsutud esinejal ei ole võimalik koosolekul

kutses märgitud asukohas osaleda, võib ta koosoleku juhataja loal osaleda elektrooniliselt. Kui

koosolek on kokku kutsutud kohapeal toimuvana, ei muuda nimetatud isikute elektrooniline

osalemine koosoleku vormi.

4.4. Koosoleku aeg, koht või toimumise viis ja päevakorra projekt avalikustatakse valimiste

veebilehel.

5. Komisjoni koosoleku kokku kutsumine

5.1. Koosoleku kutsub kokku komisjoni esimees või tema äraolekul aseesimees, nende mõlema

äraolekul komisjoni noorim liige (edaspidi koosoleku kokkukutsuja).

5.2. Komisjoni esimese koosoleku kutsub kokku eelmise komisjoni esimees või aseesimees

hiljemalt seitsmendal päeval pärast komisjoni volituste algust. Kuni esimehe valimiseni juhatab

komisjoni koosolekut komisjoni noorim liige.

5.3. Koosoleku kokkukutsuja otsustab komisjoni koosoleku toimumise aja, koha või toimumise

viisi ning korraldab koosoleku kutse ja päevakorra projekti komisjoni liikmetele elektrooniliselt

kättesaadavaks tegemise, samuti päevakorrapunktide arutamiseks vajalike dokumentide

edastamise.

5.4. Komisjon võib oma ülesannete täitmiseks tellida uuringuid, analüüse ja ekspertiise.

6. Komisjoni koosoleku korraldus

6.1. Koosolekut juhatab komisjoni esimees, tema volitusel või äraolekul komisjoni aseesimees.

6.2. Komisjon kinnitab koosoleku alguses päevakorra.

6.3. Komisjon otsustab tema pädevuses olevaid asju poolthäälte enamusega. Kui hääled jagunevad

võrdselt, otsustab koosoleku juhataja hääl. Koosoleku juhataja hääletab viimasena. Kui ükski

komisjoni koosolekul osalev komisjoni liige hääletamist ei nõua, loetakse otsus vastuvõetuks

konsensusega.

6.4. Hääletamisel ei või komisjoni liige jätta hääletamata ega erapooletuks jääda. Hääletamine on

avalik, välja arvatud käesoleva töökorra punktis 2.1 sätestatud juhul.

6.5. Koosoleku juhatajal on koosoleku ladusa ja tõhusa toimumise tagamiseks õigus anda

täitmiseks kohustuslikke korraldusi.

7. Koosoleku vaatlemine

7.1. Kohapeal toimuvat koosolekut on võimalik vaadelda koosoleku toimumise asukohas, kui

koosoleku toimumise kohta avaldatavas teates ei ole märgitud teisiti.

7.2. Vaatlejad peavad saabuma aegsasti enne koosoleku algust kutses märgitud asukohta.

Koosoleku ladusa kulgemise tagamiseks hilinejaid koosolekuruumi ei lubata.

7.3. Elektroonilise koosoleku vaatlemise soovist tuleb koosoleku teates märgitud e-posti aadressil

teada anda hiljemalt üks tund enne koosoleku algust, kui koosoleku teates ei ole märgitud teisiti.

Õigeaegselt registreerunud vaatlejatele saadab riigi valimisteenistus enne koosoleku algust

osalemiseks vajaliku teabe (link vms).

7.4. Vaatleja esitleb end enne koosoleku algust isiku tuvastamist võimaldaval viisil. Esitlemine

elektroonilise koosoleku vaatlemiseks toimub visuaalse ja helilise kontrolli käigus, millega

veendutakse muu hulgas ühenduse toimivuses. Vaatlejat, kes ei ole teavitanud elektroonilise

3

koosoleku vaatlemise soovist, kes end ei esitle või kes ei kasuta mikrofoni või kaamerat,

elektroonilist koosolekut vaatlema ei lubata.

7.5. Vaatleja ei või segada Vabariigi Valimiskomisjoni tööd ega osaleda valimiskomisjoni

pädevuses olevates toimingutes. Vaatlejal ei ole õigust saada koosolekul sõna.

7.6. Kui koosolekul osalemiseks või vaatlemiseks kehtivad komisjonist mittesõltuvad täiendavad

piirangud, teavitatakse nendest koosoleku kohta avaldatud teates.

7.7. Koosolekul on lubatud teha märkmeid. Koosolekut võib pildistada, filmida või helisalvestada

ja koosolekult raadio- või televisiooniülekannet või muud ülekannet teha üksnes komisjoni

eelneval loal.

7.8. Koosoleku korda rikkuv vaatleja eemaldatakse koosolekult juhataja korraldusel.

8. Komisjoni otsustusvõimelisus

8.1. Komisjon on otsustusvõimeline, kui selle koosolekust võtab osa vähemalt neli komisjoni

liiget.

8.2. Kui komisjoni põhiliige ei saa komisjoni koosolekust osa võtta, asendab teda asendusliige,

kellel on kõik põhiliikme õigused ja kohustused, välja arvatud esimehe või aseesimehe õigused ja

kohustused.

9. Komisjoni otsus

9.1. Valimisseaduste alusel komisjoni pädevuses oleva küsimuse lahendamiseks võtab komisjon

vastu otsuse.

9.2. Komisjoni otsuses märgitakse pealkiri, allakirjutamise kuupäev ja järjekorranumber.

Komisjoni otsuste nummerdamist alustatakse komisjoni uue koosseisu esimesest otsusest.

9.3. Komisjoni otsusele kirjutab alla komisjoni esimees.

9.4. Komisjoni otsus jõustub allakirjutamisel.

9.5. Komisjoni otsus avalikustatakse.

10. Komisjoni koosoleku protokoll

10.1. Komisjoni koosoleku protokollimise tagab riigi valimisteenistus. Protokolli kantakse:

10.1.1. koosoleku järjekorranumber;

10.1.2. koosoleku aeg ja koht;

10.1.3. koosoleku juhataja, protokollija ja koosolekust osa võtnud komisjoni liikmete nimed;

10.1.4. koosolekule kutsutud ja koosolekust osa võtnud isikute nimed viitega, millise

päevakorrapunkti arutelul osalesid;

10.1.5. tehtud otsustused ja hääletamistulemused;

10.1.6. komisjoni liikme eriarvamus.

10.2. Protokollide nummerdamist alustatakse komisjoni uue koosseisu esimesest koosolekust.

10.3. Protokoll koostatakse kolme tööpäeva jooksul pärast koosoleku toimumist.

10.4. Protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija. Protokoll avalikustatakse

Riigikogu dokumendiregistris.

10.5. Koosoleku protokolli koostamise eesmärgil võib riigi valimisteenistus koosolekut

salvestada. Salvestis kustutatakse pärast protokolli allkirjastamist.

11. Komisjoni liikmete tasustamine

11.1. Komisjoni liige saab tasu koosolekust osavõtmise ja komisjoni muude ülesannete täitmise

eest Riigikogu valimise seaduse § 12 lõikes 8 sätestatud määras. Komisjoni liikmele hüvitatakse

tööga seotud kulutused kulu tõendavate dokumentide alusel. Tasu makstakse mitte harvem kui

kord kvartalis.

11.2. Arvestust komisjoni liikmete tööaja kohta peab riigi valimisteenistus. Riigi valimisteenistuse

juht kooskõlastab komisjoni liikmele makstava tasu aluseks oleva tööaja arvestuse komisjoni

esimehega.

11.3. Komisjoni liikme lähetuse otsustamisel teeb komisjon lähetusperioodi, lähetuse koha ning

lähetuskulude ja päevaraha (sh vajadusel avansi) suuruse kohta ettepaneku riigi valimisteenistuse

4

juhile. Lähetuse järel esitab komisjoni liige lähetuskulusid tõendavad dokumendid riigi

valimisteenistuse juhile. Lähetuskulud hüvitatakse ja päevaraha makstakse valimiste

ettevalmistamise ja korraldamise eelarvest, lähtudes Vabariigi Valitsuse kehtestatud ametniku

teenistuslähetusse saatmise korrast ja Riigikogu Kantselei teenistujate töö- ja teenistuslähetuse

vormistamise korrast.

12. Otsuste kehtetuks tunnistamine

12.1. Vabariigi Valimiskomisjoni 3. detsembri 2020. a otsus nr 2 „Vabariigi Valimiskomisjoni

töökord“ tunnistatakse kehtetuks.

12.2. Vabariigi Valimiskomisjoni 25. oktoobri 2024. a otsus nr 24 „Vabariigi Valimiskomisjoni

3. detsembri 2020 otsuse nr 2 „Vabariigi Valimiskomisjoni töökord“ muutmine“ tunnistatakse

kehtetuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ingrid Kullerkann

Vabariigi Valimiskomisjoni esimees

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumile

VVK 29.10 OTSUSE NR 104 VAIDLUSTUS MTÜ Ausad Valimised palub Riigikohtul tühistada VVK 29.10 otsuse nr 104 osas1, millega muudeti VVK koosolekute protokollimise ja salvestamise korda, jättes protokollist välja koosolekul toimunud arutelu käigu ning nähes ette koosoleku salvestise kustutamise pärast protokolli allkirjastamist.

RKVS §12 lõike 3 kohaselt on VVK koosolek avalik ja protokollitakse. Sama paragrahvi lõige 4 näeb ette VVK protokollide avalikustamise. Seni kehtinud VVK töökord2 nägi punktis 10.1.5 ette, et protokollis kajastatakse ka koosolekul toimunud arutelu käik. Uue töökorra punkt 10.1.5 ega teised punktid sellist nõuet enam ei sisalda. Protokolli võib seega kanda ka üksnes tehtud otsustused ja hääletamistulemused, arutelu käigu kajastamine ei ole enam ette nähtud.

Uue töökorra punkt 10.5 lubab RVT-l koosolekut protokolli koostamiseks sal- vestada, kuid näeb ette salvestise kustutamise pärast protokolli allkirjastamist. Seega ei taga uus töökord, et avalikkusele jääks kättesaadavaks teave selle kohta, mida koosolekul sisuliselt arutati, milliseid seisukohti ja vastuväiteid esitati ning millistel põhjendustel komisjon otsusteni jõudis.

Kaebeja hinnangul peab avaliku koosoleku arutelu sisu olema mõistlikul viisil tagantjärele kättesaadav. Kui seda enam protokollis ei kajastata, peab olema tagatud mõni muu samaväärne võimalus sellega tutvuda. Riigikohtu üldkogu leidis otsuse nr 5-25-7 punktis 44, et VVK-l ei ole kohustust koosoleku salvestist avalikustada, sest VVK teeb koosoleku sisu avalikkusele kättesaadavaks protokolli kaudu.

Selle seisukoha eelduseks oli, et koosoleku tegelikku sisu kajastatakse protokollis. Varasema töökorra järgi tuli protokollis kajastada ka arutelu käik. Käesolevas asjas on VVK seda regulatsiooni muutnud. Uue töökorra järgi ei pea protokoll enam arutelu käiku kajastama ning VVK enda salvestis kustutatakse pärast protokolli allkirjastamist.

Seetõttu tekib olukord, kus Riigikohtu lahendis nimetatud avalikkuse tagamise viis ei pruugi enam toimida. VVK ei saa tugineda Riigikohtu varasemale seisukohale, et protokoll tagab koosoleku sisu avalikkusele kättesaadavuse, jättes samal ajal protokollist välja arutelu sisu.

VVK koosolekute avalikkus ei tähenda üksnes seda, et koosoleku aeg ja koht avalikustatakse. Tegelik võimalus koosolekut jälgida sõltub ka ruumi mahutavusest, osalejatele isiklikult sobivast kellaajast, toimumise asukohast, sj pidades silmas koosolekute ligipääsetavust huvilistele üle kogu Eesti ja muudest korralduslikest tingimustest. Valimisvaatlejad ning ka Riigikogu liikmed3 on juhtinud tähelepanu sellele, et VVK seaduse järgi avalike koosolekute jälgimise võimalused on tegelikkuses äärmiselt piiratud. Kõigil huvitatud isikutel ei pruugi olla võimalik koosolekul füüsiliselt osaleda ja elektroonilisel koosolekul osalemiseks nõutakse töötava veebikaamera ja mikrofoni olemasolu ning

1

aktiivse kasutamise võimalust, sj sunnitakse koosolekule pürgijaid läbima keeruline tehniline kadalip. Koosolekule pole võimalik ka meldida, esitledes end RKVS §194 tähenduses ID-kaardiga4, mis on elektroonilises keskkonnas isiku tõendamiseks ja isikusamasuse kontrollimiseks ettenähtud dokument.

Sellises olukorras on koosoleku arutelu hilisem avalikustamine eriti oluline. Kui koosolekul ei ole võimalik osaleda ning hiljem avaldatud protokoll ei kajasta arutelu sisu, puudub avalikkusel sisuline võimalus VVK tegevusega tutvuda.

VVK töökorra kehtestamise pädevus tuleneb RKVS §12 lõikest 6. See pädevus ei anna VVK-le õigust muuta sisutühjaks sama paragrahvi lõikes 3 sätestatud avaliku koosoleku ja protokollimise kohustust. RKVS §194 lõikes 1 sätestatud vaatlemisõigust tuleb tõlgendada koostoimes VVK koosolekute avalikkuse nõudega. Vaatlemise eesmärk ei ole üksnes viibida koosoleku ruumis, vaid võimaldada VVK tegevuse jälgimist ja kontrollimist.

Põhiseaduse §44 lõikes 1 sätestatud õigus saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ning põhiseaduse §-des 1 ja 56 väljendatud demokraatliku riigikorra ning võimu kodanikepoolse järelevalve põhimõtted toetavad samuti VVK tegevuse tegeliku avalikkuse tagamist. Kaebaja hinnangul ei ole kooskõlas nende nõuetega olukord, kus VVK avaliku koosoleku arutelu käik ei kajastu enam protokollis, VVK enda salvestis kustutatakse ning avalikkusele ei ole ette nähtud ühtegi muud võimalust arutelu sisuga tutvumiseks.

Kaebeõigus

MTÜ Ausad Valimised tegeleb valimiste vaatlemisega ning selle põhikirjaline ees- märk on aidata kaasa vabade ja demokraatlike valimiste ning valimistulemuste ausa ja vaadeldava kujunemise tagamisele.

RKVS § 194 lõike 1 järgi on igaühel õigus vaadelda VVK tegevust ja toiminguid. Riigikohtu üldkogu on kohtumääruse nr 5-25-7/25 punktis 4 selgitanud, et vaatlejaõigus võib kuuluda ka juriidilisele isikule ning et MTÜ Ausad Valimised võib osaleda VVK koosolekul vaatlejana oma esindaja kaudu, omades sel viisil ka ise subjektiivseid õigusi juriidilise isikuna. Kaebaja esindajad on VVK koosolekutel vaatlejana osalenud ning kaebaja kavatseb seda tegevust jätkata. Vaidlustatud otsus määrab vahetult tingimused, millistel andmetel ja millises ulatuses on kaebajal ja kaebaja liikmetel võimalik VVK tegevust jälgida ja kontrollida.

Kaebaja ei esita kaebust avalikes huvides, vaid kaitseb enda kui vaatlejaõigust kasutava juriidilise isiku ja oma liikmete õigust saada VVK avalike koosolekute sisust piisavat teavet, et oma vaatlemistegevust mõjusalt teostada.

Kaebus on preventiivne selles tähenduses, et vaidlustatud regulatsioon on juba vastu võetud ja määrab kõigi järgnevate koosolekute dokumenteerimise tingimused. Kaebajalt ei saa nõuda, et ta ootaks ära koosoleku, mille arutelu sisu jääb uue korra tõttu protokollimata ja mille salvestis kustutatakse, sest hiljem ei pruugi seda puudust enam võimalik olla kõrvaldada.

2

Taotlused

Kaebaja palub põhiseaduselikkuse järelevalve kolleegiumil:

1. Tühistada VVK 29.10 otsus nr 104 osas, milles töökorra punkt 10.1.5 ei näe ette koosolekul toimunud arutelu käigu kajastamist protokollis ning punkt 10.5 näeb ette koosoleku salvestise kustutamise pärast protokolli allkirjastamist, tagamata arutelu sisu avalikkusele kättesaadavaks tegemist muul viisil;

2. Kohustada VVK-d tegema võimalusel valimisvaatlejaid kaasates uus otsus, millega tagatakse VVK avalikel koosolekutel toimunud arutelu sisu avalikkusele kättesaadavus kas protokollis või mõne muu sobiva lahenduse kaudu, näiteks avalikustatava heli- või videosalvestise või arutelu käigu sisulise kokkuvõttena;

3. Kui valimisvaatlejate esindajate kaasamine VVK töökorra väljatöötamisse ja otsustamisse ei ole kehtiva õiguse alusel võimalik5, siis hinnata, kas kehtiv õiguslik regulatsioon on kooskõlas põhiseadusega osas, milles see ei taga RKVS §-s 194 sätestatud ja PS §1, §56 ja §60 tulenevate valimisvaatlejate õiguste ja huvide tõhusat kaitset, VVK koosolekute avalikkust ja valimistoimingute sisulist vaadeldavust, kuna vaatlejad ei ole esindatud VVKs kooseisus või muul samaväärsel viisil.

Viited

1. Vabariigi Valimiskomisjoni töökord (29.10.2026)

2. Vabariigi Valimiskomisjoni töökord (3.12.2020)

3. Riigikogu liikmed kutsuvad tagama valimiskomisjoni koosolekute läbipaistvust (10.04.2026)

4. AVALDUS ÕIGUSKANTSLERILE: ID-kaardi kasutajate põhjendamatu diskriminee- rimine VVK poolt (30.06.2026)

5. VVK protokoll nr 53, 25.05.2026, päevakorrapunkt 5 ja Taotlus ja ettepanekud VVK 4.03.2026 koosolekuga seoses ja KAASAMISTAOTLUS: VVK töökorra täiendamine 17.03.2026

3