Oktoober 2026
Keskkonnaorganisatsioonide ühispöördumine Kliimaministeeriumile, Riigikogule ja keskkonnakomisjonile

Rohevõrgustik kui ökosüsteemiteenuste pakkuja
1. Ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved on ökosüsteemide omadused ja funktsioonid, mida inimene otseselt või kaudselt oma heaoluks ja elukeskkonna püsimiseks vajab (Helm et al., 2021, 2023). Ökosüsteemiteenused jagunevad kolmeks: reguleerivad ja säilitavad hüved (erinevad nn baasteenused, nagu aine- ja energiaringed, saasteainete, müra, üleujutuste puhverdamine, süsiniku sidumine ja varu), varustavad hüved (n-ö käegakatsutavad hüved, nagu marjad-seened, puit, turvas jmt) ja kultuurilised hüved (inimese vaimse ja füüsilise heaoluga ning tervisega seonduvad hüved, nagu puhkus looduses jms).
2. ELME seisundi ja sidususe kihtide abil on viimastel aastatel püütud planeeritud rohevõrgustiku tegelikku kvaliteeti sisustada (vt ÜRP alusuuring ja eelnõu, samuti KOVide eri valdkondade teenustasemeid iseloomustav kasutuses olev Minuomavalitsus.ee indikaator rohevõrgustike seisundi kohta).
3. Olulisim reguleeriv ja säilitav looduse hüve on elupaigateenus, mille võtmeindikaatorid seisund (kvaliteet) ja sidusus on ühed peamised rohevõrgustiku toimivuse näitajad.
Rohevõrgustiku kaitse
4. Kuna rohevõrgustikust sõltuvad otseselt ökosüsteemiteenused, on rohevõrgustiku kaitse ülimalt oluline. Seda olulisust rõhutab kehtiv ÜRP Eesti 2030+, milles leitakse, et rohevõrgustik annab elutähtsa panuse kliimamuutuse looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse. Koostatav Eesti 2050 seab eesmärgiks rohevõrgustiku aladel säilitada sidusust ja võimalusel parendada ökoloogilist seisundit ning sedastab, et pikas perspektiivis peab rohevõrgustikus olema tagatud mitmekesiste ökosüsteemiteenuste, elurikkuse ja kvaliteetse elukeskkonna säilimine. 
5. Paraku ei ole kehtiv õigusraamistik ja praktika taganud rohevõrgustikule piisavat kaitset. Eestis puudub seni rohevõrgustiku aladele selge ja kohustuslik kaitserežiim, mistõttu toimub võrgustiku tuumaladel ning koridorides jätkuv killustumine ulatuslike raiete, taristuehituse ja valglinnastumise tõttu. Selleks, et tagada elurikkuse säilimine ja kliimamuutustega kohanemine, ei tohi rohevõrgustik jääda pelgalt dekoratiivseks planeeringukihtide elemendiks, vaid sellele tuleb anda tegelik ja toimiv kaitse igal planeerimistasandil.
Keskkonnaorganisatsioonide ettepanekud
6. Sätestada planeerimisseaduses ja looduskaitseseaduses selged nõuded rohevõrgustiku tuumalade ja ökoloogiliste koridoride tegelikuks ja tõhusaks kaitseks, mis välistaksid võrgustiku funktsionaalsust ohustavad maakasutuse muudatused ja taristuprojektid.
7. Muuta rohevõrgustiku seisundi ja sidususe hindamine kohustuslikuks nii riigi eriplaneeringute, maakonnaplaneeringute, üldplaneeringute kui ka detailplaneeringute koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel (KSH/KMH).
8. Lisaks olemasolevate alade kaitsmisele seada kohalike omavalitsuste ja riigi planeeringutes selged eesmärgid katkestatud tuumalade ja ökoloogiliste koridoride taastamiseks (sh ökoduktide ehitamine, maastikukujundus ja hüvitusalade loomine).
9. Tugevdada Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti rolli ning järelevalvet planeeringute üle, tagamaks, et kõik planeeringuliigid, sh riigi planeeringud, maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud ja detailplaneeringud vastaksid tegelikult rohevõrgustiku toimivuse ja elupaigateenuste säilimise kriteeriumidele.
10. Vältida suurtaristu ja tööstusrajatiste ehitamist rohevõrgustikku ning suunata sellised projektid pruunaladele.
11. Täiustada keskkonnamõju hindamise juhendmaterjale, et tagada kõikide teadaolevate mõjude, sh kumulatiivse mõju erapooletu hindamine uusimate teaduslike teadmiste kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Oktoober 2026
Keskkonnaorganisatsioonide ühispöördumine Kliimaministeeriumile, Riigikogule ja keskkonnakomisjonile

Rohevõrgustik kui ökosüsteemiteenuste pakkuja
1. Ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved on ökosüsteemide omadused ja funktsioonid, mida inimene otseselt või kaudselt oma heaoluks ja elukeskkonna püsimiseks vajab (Helm et al., 2021, 2023). Ökosüsteemiteenused jagunevad kolmeks: reguleerivad ja säilitavad hüved (erinevad nn baasteenused, nagu aine- ja energiaringed, saasteainete, müra, üleujutuste puhverdamine, süsiniku sidumine ja varu), varustavad hüved (n-ö käegakatsutavad hüved, nagu marjad-seened, puit, turvas jmt) ja kultuurilised hüved (inimese vaimse ja füüsilise heaoluga ning tervisega seonduvad hüved, nagu puhkus looduses jms).
2. ELME seisundi ja sidususe kihtide abil on viimastel aastatel püütud planeeritud rohevõrgustiku tegelikku kvaliteeti sisustada (vt ÜRP alusuuring ja eelnõu, samuti KOVide eri valdkondade teenustasemeid iseloomustav kasutuses olev Minuomavalitsus.ee indikaator rohevõrgustike seisundi kohta).
3. Olulisim reguleeriv ja säilitav looduse hüve on elupaigateenus, mille võtmeindikaatorid seisund (kvaliteet) ja sidusus on ühed peamised rohevõrgustiku toimivuse näitajad.
Rohevõrgustiku kaitse
4. Kuna rohevõrgustikust sõltuvad otseselt ökosüsteemiteenused, on rohevõrgustiku kaitse ülimalt oluline. Seda olulisust rõhutab kehtiv ÜRP Eesti 2030+, milles leitakse, et rohevõrgustik annab elutähtsa panuse kliimamuutuse looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse. Koostatav Eesti 2050 seab eesmärgiks rohevõrgustiku aladel säilitada sidusust ja võimalusel parendada ökoloogilist seisundit ning sedastab, et pikas perspektiivis peab rohevõrgustikus olema tagatud mitmekesiste ökosüsteemiteenuste, elurikkuse ja kvaliteetse elukeskkonna säilimine. 
5. Paraku ei ole kehtiv õigusraamistik ja praktika taganud rohevõrgustikule piisavat kaitset. Eestis puudub seni rohevõrgustiku aladele selge ja kohustuslik kaitserežiim, mistõttu toimub võrgustiku tuumaladel ning koridorides jätkuv killustumine ulatuslike raiete, taristuehituse ja valglinnastumise tõttu. Selleks, et tagada elurikkuse säilimine ja kliimamuutustega kohanemine, ei tohi rohevõrgustik jääda pelgalt dekoratiivseks planeeringukihtide elemendiks, vaid sellele tuleb anda tegelik ja toimiv kaitse igal planeerimistasandil.
Keskkonnaorganisatsioonide ettepanekud
6. Sätestada planeerimisseaduses ja looduskaitseseaduses selged nõuded rohevõrgustiku tuumalade ja ökoloogiliste koridoride tegelikuks ja tõhusaks kaitseks, mis välistaksid võrgustiku funktsionaalsust ohustavad maakasutuse muudatused ja taristuprojektid.
7. Muuta rohevõrgustiku seisundi ja sidususe hindamine kohustuslikuks nii riigi eriplaneeringute, maakonnaplaneeringute, üldplaneeringute kui ka detailplaneeringute koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel (KSH/KMH).
8. Lisaks olemasolevate alade kaitsmisele seada kohalike omavalitsuste ja riigi planeeringutes selged eesmärgid katkestatud tuumalade ja ökoloogiliste koridoride taastamiseks (sh ökoduktide ehitamine, maastikukujundus ja hüvitusalade loomine).
9. Tugevdada Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti rolli ning järelevalvet planeeringute üle, tagamaks, et kõik planeeringuliigid, sh riigi planeeringud, maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud ja detailplaneeringud vastaksid tegelikult rohevõrgustiku toimivuse ja elupaigateenuste säilimise kriteeriumidele.
10. Vältida suurtaristu ja tööstusrajatiste ehitamist rohevõrgustikku ning suunata sellised projektid pruunaladele.
11. Täiustada keskkonnamõju hindamise juhendmaterjale, et tagada kõikide teadaolevate mõjude, sh kumulatiivse mõju erapooletu hindamine uusimate teaduslike teadmiste kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Juuresoleva keskkonnaorganisatsioonide ühispöördumise Kliimaministeeriumile, Riigikogule ja keskkonnakomisjonile Eesti looduse ja rohevõrgustiku kaitseks on ühiselt allkirjastanud:
1. MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
2. MTÜ Päraküla selts
3. MTÜ Eesti Metsa Abiks
4. Saare Rannarahva Selts
5. MTÜ Keskkonnasõbralik Haljala
6. MTÜ Kestev Elurikkus

Oktoober 2026
Keskkonnaorganisatsioonide ühispöördumine Kliimaministeeriumile, Riigikogule ja keskkonnakomisjonile

Rohevõrgustik kui ökosüsteemiteenuste pakkuja
1. Ökosüsteemiteenused ehk looduse hüved on ökosüsteemide omadused ja funktsioonid, mida inimene otseselt või kaudselt oma heaoluks ja elukeskkonna püsimiseks vajab (Helm et al., 2021, 2023). Ökosüsteemiteenused jagunevad kolmeks: reguleerivad ja säilitavad hüved (erinevad nn baasteenused, nagu aine- ja energiaringed, saasteainete, müra, üleujutuste puhverdamine, süsiniku sidumine ja varu), varustavad hüved (n-ö käegakatsutavad hüved, nagu marjad-seened, puit, turvas jmt) ja kultuurilised hüved (inimese vaimse ja füüsilise heaoluga ning tervisega seonduvad hüved, nagu puhkus looduses jms).
2. ELME seisundi ja sidususe kihtide abil on viimastel aastatel püütud planeeritud rohevõrgustiku tegelikku kvaliteeti sisustada (vt ÜRP alusuuring ja eelnõu, samuti KOVide eri valdkondade teenustasemeid iseloomustav kasutuses olev Minuomavalitsus.ee indikaator rohevõrgustike seisundi kohta).
3. Olulisim reguleeriv ja säilitav looduse hüve on elupaigateenus, mille võtmeindikaatorid seisund (kvaliteet) ja sidusus on ühed peamised rohevõrgustiku toimivuse näitajad.
Rohevõrgustiku kaitse
4. Kuna rohevõrgustikust sõltuvad otseselt ökosüsteemiteenused, on rohevõrgustiku kaitse ülimalt oluline. Seda olulisust rõhutab kehtiv ÜRP Eesti 2030+, milles leitakse, et rohevõrgustik annab elutähtsa panuse kliimamuutuse looduslikku leevendamisse ja sellega kohanemisse. Koostatav Eesti 2050 seab eesmärgiks rohevõrgustiku aladel säilitada sidusust ja võimalusel parendada ökoloogilist seisundit ning sedastab, et pikas perspektiivis peab rohevõrgustikus olema tagatud mitmekesiste ökosüsteemiteenuste, elurikkuse ja kvaliteetse elukeskkonna säilimine. 
5. Paraku ei ole kehtiv õigusraamistik ja praktika taganud rohevõrgustikule piisavat kaitset. Eestis puudub seni rohevõrgustiku aladele selge ja kohustuslik kaitserežiim, mistõttu toimub võrgustiku tuumaladel ning koridorides jätkuv killustumine ulatuslike raiete, taristuehituse ja valglinnastumise tõttu. Selleks, et tagada elurikkuse säilimine ja kliimamuutustega kohanemine, ei tohi rohevõrgustik jääda pelgalt dekoratiivseks planeeringukihtide elemendiks, vaid sellele tuleb anda tegelik ja toimiv kaitse igal planeerimistasandil.
Keskkonnaorganisatsioonide ettepanekud
6. Sätestada planeerimisseaduses ja looduskaitseseaduses selged nõuded rohevõrgustiku tuumalade ja ökoloogiliste koridoride tegelikuks ja tõhusaks kaitseks, mis välistaksid võrgustiku funktsionaalsust ohustavad maakasutuse muudatused ja taristuprojektid.
7. Muuta rohevõrgustiku seisundi ja sidususe hindamine kohustuslikuks nii riigi eriplaneeringute, maakonnaplaneeringute, üldplaneeringute kui ka detailplaneeringute koostamisel ja keskkonnamõjude hindamisel (KSH/KMH).
8. Lisaks olemasolevate alade kaitsmisele seada kohalike omavalitsuste ja riigi planeeringutes selged eesmärgid katkestatud tuumalade ja ökoloogiliste koridoride taastamiseks (sh ökoduktide ehitamine, maastikukujundus ja hüvitusalade loomine).
9. Tugevdada Kliimaministeeriumi ja Keskkonnaameti rolli ning järelevalvet planeeringute üle, tagamaks, et kõik planeeringuliigid, sh riigi planeeringud, maakonnaplaneeringud, üldplaneeringud ja detailplaneeringud vastaksid tegelikult rohevõrgustiku toimivuse ja elupaigateenuste säilimise kriteeriumidele.
10. Vältida suurtaristu ja tööstusrajatiste ehitamist rohevõrgustikku ning suunata sellised projektid pruunaladele.
11. Täiustada keskkonnamõju hindamise juhendmaterjale, et tagada kõikide teadaolevate mõjude, sh kumulatiivse mõju erapooletu hindamine uusimate teaduslike teadmiste kohaselt.

/allkirjastatud digitaalselt/

Juuresoleva keskkonnaorganisatsioonide ühispöördumise Kliimaministeeriumile, Riigikogule ja keskkonnakomisjonile Eesti looduse ja rohevõrgustiku kaitseks on ühiselt allkirjastanud:
1. MTÜ Looduse ja Inimeste Eest
2. MTÜ Päraküla selts
3. MTÜ Eesti Metsa Abiks
4. Saare Rannarahva Selts
5. MTÜ Keskkonnasõbralik Haljala
6. MTÜ Kestev Elurikkus